diff --git "a/UD_Estonian-EDT/et_edt-ud-dev.txt" "b/UD_Estonian-EDT/et_edt-ud-dev.txt"
new file mode 100644--- /dev/null
+++ "b/UD_Estonian-EDT/et_edt-ud-dev.txt"
@@ -0,0 +1,3685 @@
+Aga mulle tundub, et kogu maailm ootab muusikamaailmalt midagi erutavalt uut
+minimalismi kõrvale. Kust tuli mõte kirjutada ooper "Writing to Vermeer"? Mind
+on Vermeeri looming alati fastsineerinud. Godard on märkinud, et Vermeer on
+parimaid fotograafe kakssada aastat enne fotokunsti, sest Vermeer huvitus
+tohutult oskusest vaadata, ajahetke jäädvustamisest. Teda huvitas camera
+obscura, primitiivne optika ja mikroskoobid, aga samuti valgus, mis on
+fotograafia oluline komponent. Teiseks avaldub Vermeeri töödes aja igavikulisuse
+ja tegelikkusest lahknevuse filosoofiline aspekt. Ta on ainus kunstnik lääne
+kunstiajaloos, kes käsitleb kodust miljööd ilma sentimentaalsusse langemata,
+ilma heroiseerimata, selge mõistuslikkusega. Teksti kirjutades mõtlesin ma palju
+ka Hollandi erakordselt intensiivsele kunstielule 17. sajandil, seal kujunes
+välja keeruline kunstniku-tellija-ostja-kunstikaupmehe suhete nelinurk. Selles
+maailmas oli kunstniku ühiskondlik positsioon justkui avaliku teenistuja oma,
+kes täitis eraklientide kõrval kiriku, aristokraatide ja gildide tellimusi. Ma
+kaldun arvama, et Vermeeri saatus oli teistsugune. Andriessen ütles Amsterdami
+Muziektheateri pressikonverentsil, et uus ooper tuleb habras ja ilus, seevastu
+kui "Rosa" oli brutaalne. Ja et ooperis on ainult kolm naistegelast -- Vermeeri
+abikaasa, tema ämm ja veel keegi -- kes nimelt? Igaüks neist kirjutab Vermeerile
+kuus kirja. Ma olen Vermeeriga tegelenud aastaid, juba 80. aastate algusest, ja
+vaadake, mida me Vermeeri maalidel näeme: põhiliselt on tegu alati ühe ja sama
+naismodelliga, kes kannab peaaegu ühesugust riietust, peaaegu alati on sama
+ruum, peaaegu alati sama mööbel. 1994 toimus suur Vermeeri näitus ja see
+võimaldas mul tema töid koos näha, et uute järeldusteni jõuda. Siis me
+otsustasimegi Andriesseniga, et ooperisse tuleb ainult kolm tegelast -- kolm
+naist, sest Vermeer maalis alati naisi. Ainult kaks maali ("Astronoom" ja
+"Geograaf" -- H. L.) kujutavad mehi. Ja naised maalidel kujutavad kolme
+tegevust: naised joomas, naised kirja kirjutamas või kirja lugemas, naised
+musitseerimas. Huvitav küsimus on, millest need kirjad jutustavad? Kasutades oma
+teadmisi Hollandi ajaloost ja Vermeerist, kirjutasin ma siis kuus täiesti
+fiktiivset Vermeeri naise, Vermeeri ämma ja tema abstraktse noore muusa-modelli
+kirja. Need 18 kirja on saadetud Delftist Haagi, kutsudes Vermeeri tagasi koju
+hoolt kandma oma pere, varanduse ja naise eest. Teiseks tahtsin ma luua midagi,
+mis seostub millenniumi ootustega -- inimliku mõõdutunde, harmoonia, selguse ja
+puhtuse ootustega -- ning oleks totaalselt erinev alandlikku ja masohhistlikku
+naist kujutavast "Rosast". Kas tänapäeval on teie arvates ooperihelilooja ja
+libretist võrdsed autorid? Mina tahaksin öelda, et libretist seisab kõrgemal,
+sest tema on võlur, kellelt tulevad ideed. Ma tahaksin, et muusika teeniks minu
+ideid. Kahjuks teatakse ajaloos oopereid peamiselt heliloojate järgi. Kui te aga
+mõtlete "Võluflöödile", siis selle idee tuli libretistilt ja teatriomanikult
+(Emanuel Schikaneder -- H. L.), kes tahtis ise mängida Papagenot. Nii et tema
+kasutas Mozartit oma unistuste teokstegemisel. On väga haruldane, kui helilooja
+on ise libretist ja tulemus kannab. Nagu Wagneri puhul. Millest te alustate
+ooperi stsenograafiat? Kas analoogselt "Rosale" kasutab ka "Vermeeri" lavastus
+interaktiivset multimeediat? Tuleb omada visuaalset intuitsiooni. Kui sul on
+juba tekst ja stseenid paberil, hakkab kujutlusvõime tööle. Ma vajan ka
+assistente enda ümber, kellega mõtteid vahetada, vaielda. Ka uus ooper tuleb
+omamoodi multimeedia, diaprojektsioonid etendavad näiteks Delfti linna põlemist.
+Aga ma peaksin vist pihtima, et ma ei tea, mida interaktiivne meedia endast
+täpselt kujutab, mida ta annab. Paljudes vestlustes kübermeedia veendunud
+pooldajatega pole ma saanud targemaks ja mulle tundub, et ega nemadki asjast
+paremini aru saa. Mind huvitab ta niivõrd, kuivõrd see võimaldab tugevdada minu
+etenduse visuaalset jõulisust. Arvestades teie kunagist dokumentalistikarjääri,
+kas te tahaksite teha dokumentaalfilmi inimlikest kannatustest, Kosovost?
+Võiksin ju teha, kuid ausalt öeldes vaatlen ma samu asju oma praegustes
+filmides. Teie uus film "8 Ž naist" on austusavaldus Fellinile. Mida te Fellini
+puhul enim hindate? Fellini on erakordselt tähtis Euroopa filmirežissöör, kelle
+tööd on mulle väga olulised. Esiteks, ta on suurepärane jutustaja, teiseks
+fantastiline kujundilooja, lihtsalt suurepärane. Mu lemmikfilm on "Giulietta ja
+vaimud", ma ei väsi vaatamast "8 Ž" ja "Roomat, lahtist linna". Ma ei ütle, et
+Fellini on parim, seal on veel Renoir ja Godard, "Möödunud suvel Marienbadis",
+aga Fellini esindab sellist kujutlusvõimet, mida ma tahan veel ja veel tundma
+õppida, ja "8 1/2" on tõenäoliselt parim film, mis on tehtud filmi tegemisest.
+Kolmandaks: Fellini interpreteerib võrratult seksuaalfantaasiaid. Minu "8 Ž
+naist" on film meeste seksuaalfantaasiatest. Kas teil on kunagi olnud probleeme
+tsensuuriga? Absoluutselt mitte kunagi. Isegi mitte Inglismaal. Nagu Fellini,
+olete te oma filmides tohutult erootiline. Kui me kaotame füüsilise kontakti oma
+kehaga, kaotame me füüsilise kontakti ka maailmaga, paradiisiga. Me ei ela
+keskajal, kus oma alasti keha pühitsemine oli kuritegu. Kuid ma rõhutaksin, et
+Itaalias on inimesed alati eksponeerinud oma seksuaalseid väärtusi, oma
+ahvatlevaid "strateegilisi punkte". Inglismaa moraal on olnud puritaanlik,
+kehalisi võlusid varjav, naistele palju enam lubav kui meestele. Nüüd on see
+vahe muidugi peaaegu lakanud olemast, kuid on kaldutud uude äärmusse,
+fokuseerudes ainult noorte inimeste seksuaalsusele. Milline on teie ettekujutus
+aastatuhandevahetuse kunstilistest liikumistest? Kui jätaks kõrvale teie
+lemmikstiili baroki, siis mis tundub teile olevat oluline nüüd? Le Corbusier,
+Stravinski, Picasso on surnud -- mida teeme me nüüd? Sama küsiti 16. sajandil,
+pärast Leonardo, Raffaeli ja Michelangelo surma, ning sünnitati manerism. Kuid
+mulle ongi just huvitavad üleminekuajajärgud nagu manerism. "Manerism" oli saksa
+kunstikriitikute poolt lendu lastud pööraselt halb nimi, olenemata sellest, et
+maneristid olid ka Pontormo ja Bronzino. Teine loov üleminekuajajärk oli ancien
+regime'i ja Prantsuse revolutsiooni vahel; arhitekt Boulle on üks minu
+kangelasi. Kolmas erutav periood on 1850. aastad prantsuse kunstis, just enne
+impressionismi. Üleminekuajastud arendavad välja uue keele ja ka praegune aeg on
+selline, kus moodne tehnoloogia tekitab rohkem segadust, kui annab jäävaid
+tulemusi. Aga ilu mõiste? See on väga tähtis, me peame ainult avardama selle
+mahtu, leidma üles uued võtmed. Kuid minu ilu definitsioon on: vaadata ja
+pühitseda. Loomulikult on see küsimus maitsest. Kuid vist esimest korda
+kunstiajaloos antakse ka kitšile tähendus hea maitse sees. Vaadake Bernini "Püha
+Teresa ekstaasi", see on ju puhas kitš! Ja samas üks iseloomulikumaid baroki
+näiteid. Tänan intervjuu eest, härra Greenaway! Võtke heaks. Ja tulge 24. juunil
+Kopenhaagenisse mu näituse "100 maailma kirjeldavat objekti" avamisele. "100
+maailma kirjeldavat objekti" on teine ja tuntuim Greenaway kureeritud näitus,
+mis rändab alates 1992. aastast, pärast esmaesitlust Viini Hofburgi palees.
+Vaatasime ateljees veel põgusalt Greenaway vaevalt kuivanud maale. Need
+esindavad geomeetrilist abstraktsionismi ja tuletasid mulle meelde Siim-Tanel
+Annuse viimase aja töid. Greenaway mainis paari sõnaga ka uusimat projekti "The
+Historians", umbes 8 tundi kestvat filmi vangis istuvast kirjanikust ja üle
+terve maailma leitud 92 kohvrist. Greenaway isiknäitusi on korraldatud alates
+1988. aastast väga erineva staatusega galeriides Tokyost New Yorgini. Greenaway
+näitaks oma maale ja kollaaže ka Eestis, kui siitpoolt keegi näituse
+organiseerimisel initsiatiivi ilmutaks. "Mul on praegu rändnäitus Rootsis või
+Norras, selle võiks ju lähedale Eestisse saata," arvab ta. Paar nädalat hiljem
+külastasin Greenaway ühte ateljeed Londonis, Hammersmithis. Ta hoiab seal oma
+katalooge ja raamatuid ning seal töötab tema kujurist tütar, kes teeb
+kilekottidest skulptuure. Kuid milline kontrast Amsterdamiga: räämas eeslinna
+äritänava kusehaisuse ja räpase tagahoovi sopis asubki mingis ebamäärase
+funktsiooniga majas tema stuudio. Seda ei usuks, kui aadress poleks õige. Aga
+kes ütles, et looming peab peegeldama oma kasvuruumi? "Writing to Vermeer"
+esietendub Amsterdamis 1. detsembril 1999. Ma tahan seda näha. Peter Greenaway
+internetis: Peter Greenaway mängufilmid 1982 "Joonistaja leping" 1986 "Z ja kaks
+nulli" 1987 "Arhitekti kõht" 1988 "Uppumised järgemööda" 1989 "Kokk, varas, tema
+naine ja tolle armuke" 1991 "Prospero raamatud" 1993 "Maconi laps" 1996
+"Padjaraamat" 1999 "8 1/2 naist" See väga rahulik mees, kes iial häält ei tõsta,
+kõndis päev otsa stuudios ringi, kordagi maha istumata ning näis, et ta töötab
+sama sujuvalt koos inglasest helimehe, prantslasest valgustaja ja kogu
+paljurahvuselise võttegrupiga ning kõikvõimalikest rahvustest osatäitjatega, kes
+olid isegi ületunde tehes väga sõnakuulelikud. Sir John Gielgud Peter
+Greenawayst Uurin Kroonikast missivõistlustelt naasnud Karin Laasmäe sihvakat
+kintsu, võrdlen seda enda omaga, mida lisaks tselluliidile kaunistab koera
+puremisjälg ja langen sügavasse masendusse. Minu reaktsioon on tundeline ja
+välistab ratsionaalse mõttekäigu, et enamik naiste jalgu on tselluliidised ja
+koledad. Meediakujundiks ülenenud pikk ja sihvakas jalg ujub mul silme ees ja
+rikub mu tuju. Suure pingutusega annan endale aru, et ma tean ju: Kroonikas kole
+reaalsus, miljonid lühikesed ja paksud jalad lihtsalt ei kajastu. See ei
+tähenda, et neid ei ole olemas. Kui teisipäeviti järjest ära vaadata TV 2
+"Kriminaalkroonika" ja ETV "Avatud toimik", tundub, et kõik on läbi. Inimesed on
+põhiliselt asotsiaalsed, peksavad üksteist, varastavad, joovad, istuvad siis
+autorooli ja jätavad ülesõidetud ohvri tee peale lamama. Tänavale minna pole
+mõtet, sest avalikes kohtades liiguvad kotivargad ja õhtupimeduse saabudes võib
+ka eliitrajoonis nuga saada. Lisaks veel kõik need koledused Kosovos ... Ja üha
+irratsionaalsemaks muutuv Venemaa. Kõige lõpuks annus X-faile ja kogu kompott
+jääb ööseks seedima rahutus õudusunenäos. Lohutan end arutlusega, et vähemalt
+pool kui mitte kolmveerand elu jääb meedia haardest välja. Suurem osa
+tavalistest asjadest, mis moodustavad normaalse elu, meedias ei kajastu. See, et
+päike iga päev tõuseb, et näljahäda ega sõda pole ja kevad tuleb niikuinii, ei
+ületa uudiskünnist. Ka see, et enamik inimesi ajab edukalt oma igapäevaasju ega
+soorita ühiskonnaohtlikke tegusid. Seltskonnaajakirjandus ja kriminaalkroonikad
+pole kogu elu, sest enamik inimesi pole ei rikkad, ilusad ega pahatahtlikud,
+vaid elavad oma tavalist, silmapaistmatut argipäeva. Kõik serblased pole
+sõjakurjategijad ega Venemaa vaid hullude vanemate meeste liivakast. X-failid on
+väljamõeldis, teadagi ... Põhimõtteliselt võiks mind arusaamine meedia
+mehhanismidest selle toime suhtes immuunseks muuta. Tean, et see peegeldus on
+kõvasti nihkes, et uudisväärtuse tingimusteks on negatiivsus ja ebatavalisus.
+(Ja see pole mingi ajakirjanike kurikaval plaan inimeste terroriseerimiseks,
+vaid tagantjärele tuvastatud meedia seaduspärasus, mida paraku on võimatu
+vältida, kui muidugi tahta teha ajakirjandust ja mitte seinalehte.) Mis puudutab
+uudiseid, aga kardan, et ka seebioopereid, siis näib, et enamik inimesi ei tea
+midagi sellest, mis vahe on tegelikkusel ja meediategelikkusel, või kui ka
+teavad, siis millegipärast ei tule neil see teadmine meediatarbijana meelde.
+Inimestel pole enamasti energiat analüüsida, mida meedia tegelikult teeb, vaid
+kirjutatut võetakse vastu üsna automaatselt. (Teoretiseeritud on muidugi ka, et
+meediareaalsusel ja päristegelikkusel polegi vahet, sest elame põhiliselt meedia
+poolt vahendatud maailmas. Kõigel sellel, mis meediasse ei jõua, polegi sel
+juhul mingit tähtsust. Kuid need kõrgelennulised arutlused jäävad selle loo
+haardest välja.) Stressist, mida üksnes äärmusi vahendav meedia põhjustab,
+räägitakse palju. Peaaegu füüsiliselt saab inimeste reaktsiooni tundma
+ajakirjanik, kes satub "meediamülka" esindajana mõnda seltskonda. Näib, et
+väsimus koledusest ja masendus liigsest ilust käivad meedia juurde. Nagu ka
+täitmatu himu üürikest infosaamise naudingut ning sellele järgnevat väsimust ja
+masendust veel kord kogeda. Kuidas end mitte lasta matta meediategelikkusel,
+kuidas mitte sattuda sõltuvusse vahendatud maailmast? Meedianarkomaaniast vabana
+jääks aega ise ringi vaadata ja kogeda, et enamikul asjadel, millest meedia
+räägib, pole konkreetse inimese jaoks mitte mingisugust tähendust. Mis preemia
+sai Havail Karin Laasmäe oma jalgade eest, kus avastati salaviinatehas, mitu
+hiinlast sai hukka Kosovo saatkonna pommitamisel ... Mis see minu asi on?
+Bullshit. Need teadmised ei lahenda minu probleeme. Paraku on enamik
+informatsioonist, mis meie peades liigub, meedia poolt vahendatud. Ja see hale
+vahendatud maailm tundub meile millegipärast olulisena, rohkem eluna kui elu.
+Televisioonis või trükiajakirjanduses näidatud sündmused või inimesed muutuvad
+otsemaid teistest tähtsamaks, seal tõstatatud küsimused kuidagi tõeliseks,
+omandades mingi seletamatu nimbuse, inspireerides vestlust või toites omakorda
+järjekordseid meediadiskussioone. Millegipärast peavad paljud mu tuttavad
+vajalikuks märkida, et nägid mind televiisoris, näiteks vilksatamas kuskil
+uudisnupu seltskonnas. Olen küsinud: mis tähtsust sellel on, kas ma olin seal
+kuidagi rohkem mina? Kas pole mitte olulisem, et näevad mind praegu elusast
+peast? Rein Veidemanni rõveduse-vastasele artiklile järgnes Kalev Kesküla
+rõvedusi pooldav seisukohavõtt, sellele omakorda Kärt Hellerma ja Fanny de
+Siversi artiklid (ja nüüd ka minu repliik). Vabandust, aga kui paljude päid
+vaevab üldse probleem "kultuuritekstide rõvedus"? Muidugi, meie vahetu kogemus
+on ju õige mannetu, piiratud aja ja ruumiga. Meedia avardab seda kogemust
+lõputuseni, moondab vahendatud maailma kuidagi tähendusterohkeks. Kuigi saan
+aru, mis minuga toimub, olen -- nagu ilmselt paljud teisedki -- oma igapäevasest
+rämpsinfo doosist keemiliselt sõltuv. Ka siis kui lõpptulemusena loksub peas
+megamix seltskonnakroonikast, politseiuudistest, pseudoprobleemidest ja
+selgitamata jäävatest mõrvadest. Läinud nädalal peeti Tartus publikumenukat
+kirjanduse ja moraali suhteid lahkavat konverentsi, sel nädalalõpul toimub
+Kirjanduse Majas kahepäevane kadunud aja otsimine: käsitletakse eesti ja soome
+kirjandust 1950-60. Osalevad kümned tuntud intellektuaalid. Siiski ei peeta
+kenal kevadel koosistumisi ainult kirjanduse pärast -- alles oli põhjapanev
+Hansapanga konverents ja pisut enne seda Avatud Eesti Fondi foorum. Üks on
+selge: Eestis on piisavalt helgeid ja haritud päid, kes toodavad
+intellektuaalset omandit. Nad paiskavad õhku pidevalt sedasorti vaimset ollust,
+mis peaks meid aitama oma olemist kirjeldada ja mõtestada. Kuidas peegeldub see
+ollus meie meedias ja sellega ilmselt vastastikuses seoses olevas teadvuses?
+Võiks vastata, et esemelis-konkreetselt, st autolis-palgaliselt. Miks erutab
+tervet ühiskonda nii kohutavalt kellegi ostetud liiga hea auto ja kellelegi
+makstud ebainimlikult kõrge palk? Ja nii aastast aastasse. Miks ei võiks autode
+järele valvata asjaomased isikud, kes selleks kutsutud ja seatud? Vahel --
+kohates mõnd tuntud mõtlejat -- olen küsinud: kuidas mõjutab eesti ühiskonna
+inellektuaalne toodang selle arengut? Et kas konverentsitarkuse ja rahvuse
+elukäigu vahel on mingit seost? Ei ole vastust saanud. Seepärast tahaks
+tunnustust avaldada Jaan Kaplinskile (vt eelmine Areen) ja Lauri Vahtrele, kes
+vaidlevad, kas Eesti on usuasi ja kas metafüüsiliste mullikeste eest võib
+modernses Euroopas suusakepiga mööda muhku saada või mitte. See on vähemasti
+katsetus intellektuaalse dialoogi võimalikkusest Eestis. 26. ja 27. mail kell
+20.00 esietendub Von Krahli Teatris Ervin Õunapuu näitemäng laulude ja
+tantsudega "Surm ooperis". Sel aastal mitmeid kordi pärjatud Ervin Õunapuu on
+ise ka lavastuse kunstnik ning lavastaja. Peategelane on Vanaisa, kes on
+sündinud ja terve oma elu elanud ooperiteatri tagalaval. Nüüd, eluõhtusse
+jõudnuna, teeb ta arutu otsuse, mis viib tema ja ta noored kaaslased selgesse
+hukatusse. Lavastus jälgib viimaseid minuteid vastu enda tahtmist
+ooperimaniakiks saanud Vanaisa kirevast elust. Täiskasvanutele mõeldud etenduses
+teeb oma come-back'i näitlejana Ivo Eensalu Vanaisa rollis. Ka teised osalised
+Hendrik Toompere Jr, Andres Puustusmaa, Raimo Pass ning Viire Valdma on seekord
+Von Krahli Teatris külalistena. Sellel hooajal mängitakse lavastust ainult kaks
+korda. Stockholmi uues Moderna Museeti hoones korraldab kuraatorite kollektiiv
+praegu ambitsioonikat näitust "After the Wall", mis analüüsib Berliini müüri
+langemise järgset kunstiolukorda idapoolses Euroopas ning seal toimunud muutusi
+ka kultuuris laiemalt. Praeguseks on välja valitud 120 kunstnikku, nende hulgas
+neli eestlast -- Inessa Josing, Kai Kaljo, Liina Siib ning Jaan Toomik. Näitus
+avatakse 16. oktoobril, sellega kaasnevad videote presentatsioonid ja seminarid.
+Mõistagi publitseeritakse mahukas kataloog. Eesti tantsija ja koreograafi Teet
+Kase (31) lühiballett "Ursula X" jõudis Pariisis toimunud 1. rahvusvahelisel
+noorte koreograafide konkursil finaali ja on valitud ka 5.-6. juunil Hannoveris
+toimuva 13. rahvusvahelise noorte koreograafide konkursi poolfinaali. Praegu
+Norra Kuninglikus Balletis töötav Kask valiti Pariisis finaali koos kuue teise
+koreograafiga, üldse oli osalejaid 40 ringis. Kase sõnul sai ta "Ursula X"
+loomiseks inspiratsiooni, lugedes legendi Pühast Neitsi Ursulast. "Ursula X-le"
+kirjutas muusika norra helilooja Erik Wollo. Pahast poisist kirjanik ja
+luuletaja Sven Kivisildnik presenteeris reedel, 14. mail Rummu vanglas oma
+ansambli Whaw! Zaiks CD-singlit "", millele on salvestatud kolm lugu.
+Asjaosaliste sõnul on tegemist tarbimisväärtusega tantsitava
+industriaalmuusikaga. Ansamblis mängivad pille Meelis Tauk, Andrus Uutsalu ja
+Indrek Talts, laulavad Martin Murd ja Sven Kivisildnik. Viimaste uudiste
+kohaselt olevat Rummu vangide seas juba tekkinud nõudmine alternatiivse muusika
+järele. Peagi saabub müüki CD-plaat. Pärast seda, kui Narva Muuseumi muidu
+edumeelse programmiga kunstigaleriis avati Leonhard Lapini näitus, eemaldati
+sealt peagi üks töö -- nii kodu- kui ka välismaal palju eksponeeritud "Ülev ja
+madal I" (1989). Pildil on kujutatud fallost ja sirpi ristatuna. Fakt annab
+tunnistust asjaolust, et Eesti Vabariigi pinnal toimib kohati ikka veel
+nõukogulik tsensuur, sest pildi eemaldamist näituselt dikteerisid poliitilised
+ringkonnad. Kunstnik on šokeeritud, et temalt vähemalt luba ei küsitud.
+Esmaspäeva õhtupoolikul oli haruldane juhus: Tallinnas esitleti korraga mitut
+galeriitäit uut eesti mööblit. Kõigepealt näitas ikka heas vormis Maile Grünberg
+Linnagaleriis oma uusi riiulisarju. Juba mitmelt näituselt tuttavad painutatud
+vineerist neopop-esemed on nüüd TVMKs ometigi tootmisse jõudnud. Ainuke küsimus,
+miks nii hilja. Siiski, samalaadseid ümarnurkseid asju teevad praegu noored
+disainerid kogu maailmas. Ja kui palju on Eestis üldse kujundajaid, kes saavad
+uhkustada oma esemete tootmisega? Tund aega hiljem esitlesid Kunstiakadeemia
+kolmanda kursuse seitse vormidisainitudengit Kunstihoone galeriis suitsumasina,
+video ja muusika abiga oma kursusetööd, Thulema mööblitööstuse toetusel
+kavandatud ja valmistatud kontorimööblit. Eesti Disainerite Liidu esimehe,
+noorema põlve silmapaistva mööblikujundaja Martin Pärna juhendamisel valminud
+mööbel on mõeldud väike- või kodukontorisse. Lihtsavormilised esemed kasutavad
+traditsioonilisi materjale, nagu paks vineer ja metall, ning sisaldavad
+leidlikke detaile, nagu otse lauaplaadilt avanev prügikast ja rippuvad
+tekstiilist paberipahnahoidjad. Möödunud sügisel Thulema ja Kunstiakadeemia
+vahel sõlmitud koostööleping näitas nii oma esimesi vilju, jääb üle loota, et
+mõni uue põlve disainerite ese kunagi ka päriselt tootmisse jõuab. T. K. Pärnus
+tegutsev alternatiivne kunstikool Academia Non Grata avas 13. mail Tallinnas
+Balti jaamas kolmanda näituse "Aastatuhandevahetuse sündroom". Seekordseks
+objektiks on "Elamise masin". Balti jaam pole keskkond, mis soosiks neutraalset
+huvi ja süvenemist, seal eksponeeritud objektid tekitavad laiemas publikus
+ilmselt viha. Seepärast hoidub Non Grata poeesiast ja esineb tööga, mis on kui
+möödaminnes poetatud lause. Vandalism selle töö kallal oleks suhteliselt
+adekvaatne reageering. Huvitav, kas selline objekt tekitab publikus
+äratundmisrõõmu, mõjub talle rahustavalt või tekitab ebamugavust, küsib näituse
+pressiteates kunstikooli rektor Reiu Tüür. 14. mail toimus Tartus igakevadine
+kirjanduspäev, millele korraldaja Eesti Kirjanduse Selts oli andnud pealkirja
+"... ja need teised sõnad". Seekordne oli pühendatud obstsöönsuste kasutamisele
+kirjanduses. Taustaks üritusele oli ka varem ajakirjanduses esinenud
+selleteemaline mõttevahetus. Sissejuhatuseks tuleks märkida, et siinkirjutaja
+kuulub nende hulka, kes antud teema üle diskuteerimisse mõnevõrra umbusklikult
+suhtus. Mingitpidi on ju see teema läbi hekseldatud ja ära nämmutatud, Peeter
+Sauteri novell "Kõhuvalu", mis selle diskussiooni algatas, sai Tuglase preemia
+juba 1995. aastal, seega neli aastat tagasi. Sellest hoolimata näitas ürituse
+tohutu populaarsus (raske oli leida istekohta, avati uksed, et inimesed saaksid
+koridorist kuulata) seda, et midagi selle teemaga seoses ikkagi veel kusagil
+pakitseb. Ja mitte ainult kirjanduskaugete inimeste hulgas, vaid päris
+kirjanduse enda sees. Tasakaalustavat pilku väljastpoolt esindasid sedapuhku
+Helga ja Enn Nõu, kelle käsikirjad juba 1960--1970ndatel moraali küsimuste
+pärast Eesti Kirjanike Kooperatiivi tsensuuri kätte sattusid. Rootsi kirjanduses
+elati see periood läbi 1970ndatel. Ja sellest ajast peale on kirjanike pilgud
+pöördunud mujale. Teema pole enam ammu kuum ja väärtusi kirjanduses otsitakse
+mujalt kui verbaalsetelt äärealadelt. Eesti oludes tundus see probleem siiski
+olevat lahti rääkimata. Ettekanded ulatusid akadeemilistest käsitlustest
+subjektiivsete sõnavõttudeni. Kõige ammendavam ja põhjalikum oli Arvo Krikmanni
+käsitlus "Opositsioonist obstsöönne / mitteobstsöönne folkloorses retoorikas ja
+koomikas", kus ta valdavalt toetus mõistatustele. Uudne ja üllatav oli Krikmanni
+esitatud Eesti obstsöönsuste leviku kaart, kust selgus, et Eesti obstsöönsuste
+levikupiirkond on Kirde-Eestis (Virumaal) ja ulatub Põhja-Tartumaani. Eesti
+obstsöönsete mõistatuste keskkohaks selle statistilise analüüsi järgi osutus
+Simuna kihelkond. Üllatav oli veel Rein Veidemanni ülesastumine
+novellikirjanikuna. Ilmekalt esitatud ilukirjanduspalas kirjeldas ta mahlakas
+keeles ametnik V. kannatusi Brüsselis, mida on põhjustanud kodust kaasa võetud
+veidi kummis kaanega mulgikapsapurgi sisu. Kogu diskussiooni jäid aga valitsema
+kirjanik Raudami ja kirjanik Ehlvesti sõnavõtud, kes mõlemad meenutasid teksti
+ülimust sõnade üle ja avaldasid kahtlust sõnade väljakiskumise mõttekuse üle.
+See, mis vabandab ja vabastab, on andekus. PIRET VIIRES Kolmas soome-ugri
+etnofuturistide konverents "Kümme aastat etnofuturismi" algas kolmapäeval 5.
+mail kell 10 pidulike avakõnedega Eesti Rahva Muuseumis. "Etnose" ja "futura"
+koosluse arendamisele truudust vandunud inimeste huulilt pudenes ilusaid sõnu ja
+tervitusi erinevates keeltes. Kaks päeva varem Kell 11.00 saabus Fenno-Ugria
+Tartu osakonda telefonikõne, et Tartu raudteejaama on jõudnud Vene tolli poolt
+ärakurnatud mari kunstnik Aleksander Ivanov. Tervitused kujunesid südamlikeks,
+Kauksi Ülle maalikogu sai jälle ühe taiese võrra rikkamaks. "Paha poisina"
+tuntud Ivanov komandeeriti aga järgmisel hommikul segaduste ärahoidmiseks
+Pärnusse Kivisildniku järelevalve alla. Tema maalinäituse "Metsade ema" avamine
+toimus 6. mail Chaplini Kunstikeskuses. Ja siis läks tööks ... Põhiettekanded
+algasid kolmapäeval Oulu ülikooli professori Kari Sallamaa loenguga
+etnofuturismi filosoofiast kui soome-ugri rahvaste kestmajäämise alusest. Sai
+teada, et etnofuturism kujutab enesest tuleviku loomist etnilise teadvuse
+kaasabil ja et esimesi sellelaadseid ideid kandis juba Nietzsche. Edasi kõneles
+California ülikooli professor Rein Taagepera põlisrahvaste iseendaks-jäämisest
+tänapäeval ja tulevikus. Narr vilepilliga Õhtul avati Obu galeriis Ersa
+kunstniku Juri Dõrini maalinäitus "Narr vilepilliga". Suureformaadiliste maalide
+juures andsid tooni maausklikkus ja ülijulged värvivalikud. Tavaliselt näituste
+avamisel pakutavat veini asendas sedapuhku va haljas ise. Tartu Kirjanduse Majas
+toimunud omakultuuride õhtul ei mahtunud publik saali kõrval asuvasse
+salongiruumi ega koridorigi. Lauluõhtu kõige igavamaks, aga ka teenekamaks
+meheks osutus Arvo Valton, kes tutvustas kuivalt enda poolt koostatud ja
+tõlgitud luulekogusid "Neli komilannat" ja "Neli marilannat" Kärt Summataveti
+kujunduses. Omakultuuriõhtu üks nael -- Udmurdi lauljatar Nadežda Utkina andis
+seevastu oma kiirgava olemise ja naturaalkitarriga korduvalt põhjust
+ovatsioonideks. Teine päev Hommik algas taas ettekannetega. Vaadati slaide Kursi
+koolkonna loomingust ja Indrek Särje videofilmi "Luuletaja tuleb metsast", mis
+püüdis avada kolme võru keeles kirjutanud etnofuturistliku luuletaja -- Rahmani,
+Contra ja Ruitlase (allakirjutanu) sidemeid ja hingesugulust Võrumaaga. Tõelise
+arvamustevahetuse põhjustas film Komimaast, mis kätkes hiilgavat operaatoritööd,
+kauneid loodusvõtteid ja teravat allteksti. Nuriseti, et hääbuvale kultuurile
+rõhumine mõjus pigem masendavalt ega omanud seost etnofuturismiga. Võttes
+aluseks komide olukorra, kus välised mõjud on keelt ja kultuuri kõige enam
+kahjustanud, võis seda filmi siiski võtta ka kui reaalse olukorra peegeldust ja
+abipalvet. Konverents oli kurnav Kell 20.00 algas kirjandusõhtu Tartu Kirjanduse
+Majas. Jällegi täissaalile lugesid oma luulet ja tõlkeid marilane Vladimir
+Kozlov, komilane Niina Obrezkova, liivlane Valt Ernstreit, soomlane Kari
+Sallamaa jt. Õhtu juhi, udmurditar Irina Orehhova poolt publiku seast
+naljaviluks esinema kutsutud Rein Taagepera kogus end pärast esialgset ehmatust
+ja esitas ühe Vihalemma luuletuse. Koomilist situatsiooni kõrvalt jälginud
+hakkaja lauljatar Nadežda Utkina tuli kohmakale professorile seltsiks ja
+kahepeale lauldi üks erootiline Udmurdi rahvalaulgi. Õhtu jätkus Jüri Ehlvesti
+novellikogu "Elumask" esitlusega. Mängiti maha stseen kirjaniku esmakohtumisest
+oma raamatuga, mille käigus autor valas hulgaliselt võltspisaraid. Pärast
+esitlust oli autor aga üsna pea jäljetult kadunud -- räägiti, et ta olevat
+põgenenud "liikude" eest. Päeva lõpetuseks sai kuulata noori luuletajaid Veiko
+Märkat ja Contrat, aga nende esinemise ajaks oli publik juba niipalju väsinud,
+et isegi Urvaste luuletaja vene keelde tõlgitud "Yesterday" ei tekitanud erilisi
+tundmusi. Päev antud puhata Reede hommikul vara sõitsid etnofuturistid
+Võrumaale. Tutvuti ökoturismiga ja jagati omavahel suusõnalisi küllakutseid.
+Õhtul toimus lõpupidu Kiidi turismitalus ja ugrimugride tantsud ja laulud
+kestsid peaaegu et hommikuni. Laupäeva hommik oli lahkumise aeg. Taas kord olid
+sõpradel põsed suudlustest märjad ja kaenlaalused embustest tulised. Mis teha --
+temperament! Portfellidesse jäi hulgaliselt koostööprojekte. Komi ajakiri Art
+lubas teha etnofuturismi erinumbri. Neljas etnofuturismi konverents toimub juba
+tuleval aastal Soomes. Tänukirjad "Kümne aasta jooksul tehtud töö ja mõeldud
+mõtete eest etnofuturismi kehtestamiseks uue maailmakorrana" said: PJOTR
+ZAHHAROV -- etnofuturismi kehtestamine udmurdi noorte loojate rahvuslikus
+liikumises; LAID üEMJER -- etnofuturistliku kirjanduse vahendamine mari keelde;
+KARI SALLAMAA -- etnofutu filosoofia sõnastamine ja propageerimine; ANDRES
+HEINAPUU -- etnofutu ajaloo ja mõiste seletamine ning levitamine; KAIDO KAMA --
+teened VKKF-i loomisel ja edu Võru Instituudi juhtimisel; VALT ERNSTREIT --
+liivi rahva toomine tulevikku; TOOMAS HELP -- võru ja ersa rahvaste keelelise
+uhkuse äratamine; HANNU OITTINEN -- etnofuturistlik tegevus tõlkijana (võru
+keelest savo keelde, Ristikivi tõlkimine slängi jne). Ersa kunstnik Juri Dõrin.
+Maalinäitus "Narr vilepilliga" Obu galeriis Tartus. Avatud kuni 23. maini.
+Galeriis Passaaž Tallinnas. Avatud juulis. Obu galerii eksponeerib maale, mida
+rafineeritud kunstikriitik pilluks ilmselt ninaga, sest need maalid meenutavad
+mingit venelikku muinasjutumaailma -- kõik tegelased naeratavad oma suurte
+punaste huultega, neil on pikad ripsmed ja südamlikud silmad ja isegi halvad
+tegelased näevad välja heatahtlike tontidena. Maalid on küllalt erksate
+värvidega, rikkalikult ornamenteeritud. Uskuge või mitte, maalide autoriks on
+päris noor mees. Juri Dõrin. Ilmselt ei saa rafineeritud kunstikriitik neid töid
+käsitleda endale harjumuspärase "tööriistakotiga", mille on läikima lihvinud
+läänelik intellektualism. Ja ilmselt ei saa maale süüdistada ka kommertsis. Ersa
+maalija lähtub väga siiralt sellest kontekstist, milles ta elab -- nõukogude
+ajal Venemaa kõhtu kadunud rahvakild, millele pandi sunniviisiliselt nimeks
+Mordva, ja mis püüab siiamaani säilitada oma kultuuri. Seda viimast peetakse
+Venemaa ametkondades ka praegu ideoloogiliselt ohtlikuks taotluseks (ilmselt
+hakkavad eestlased noid aegu juba unustama). Ersalastel, nagu ka teistel
+idasmugrilastel on aga säilinud oma maa-usk või loodususk, mis neid aitab. Ja
+seda Juri Dõrini maalid väljendavadki. Keskne tegelane Dõrini maalidel on
+loodus. See on üleni hingestatud ja seal elab igasuguseid tüüpe, kelles on vägi.
+Paneb imestama maalide helge toonus. Ei mingit hingelist painet, ohvritunnet,
+depressiivsust ega suitsiidi meeleolu, neid meie noorema kunsti trendikaid
+nähtusi. Rääkides sel teemal udmurdi kunstniku Juri Lobanoviga, ta lausa kiirgas
+optimismi ja elujõudu ning imestas, et miks eestlased on depressiivsed, tulgu me
+kõik Udmurdimaale, nemad aitavad meid hingehädadest üle! Ilmselt on hing ja
+hingestatus ka Dõrini maalide üks võtmesõnu. See on seotud religioossusega. Kui
+püüda hetkeks unustada oma kõrgeltharitud maitse ja üleolekutunne nondest
+väärtustest, tekitavad Dõrini maalid kaasaelamist ja empaatiat, pakkudes ühtlasi
+sissevaate väikese ja vapra rahva hingeellu. HEIE TREIER Oulus elav Helsingi
+ülikooli kirjandusprofessor Kari Sallamaa pani etnofuturismi juubeliürituse
+lõpus Rõuges kõigile südamele, et me kirjutaks, kirjutaks ja kirjutaks ja
+levitaks etnofuturismi rõõmusõnumit igale poole. Lihtsalt öeldes on etnofuturism
+väide, et kõigi soome-ugri rahvaste kultuuridel on tulevikku. Professor
+Taagepera esitles oma Londonis vastilmunud teost idapoolsetest soomeugrilastest
+ja vastandas etnofuturismi ühelt poolt kosmofuturismile ja teisalt
+etnopreteritismile. Idasmugridel on üheks ohuks valida rahvusülene tulevik, mis
+üldisele maailmakultuurile üleminemise asemel tähendab paraku kohaliku vene
+imperiaalkultuuri omaksvõtmist. Teisalt hävitab tulevikus kultuurilise
+rippumatuse väljavaated etnomineviklikkus, mis seostab idasmugri olemuse pelgalt
+põllundusliku maakultuuriga. TAAGEPERA JÄRGI HÄVITAS möödunud sajandil linlik
+eesti rahvas paarikümne aasta jooksul põllundusliku maarahva, selles protsessis
+oli keskne just eestikeelse moodsa linnakultuuri teke. Teiste sõnadega,
+Taagepera järgi on keskne küsimus idapoolsete smugrilaste püsimajäämisel see, et
+linnadesse -- Sõktõvkari ja Ižkari -- siirdunud komilased ja udmurdid jääksid
+truuks oma rahvale. Allakirjutanu on põhimõttel think globally, act locally
+viimasel ajal hoidnud oma südant ersalaste rahvusliku ärkamise juures. Mordvamaa
+(see on alandav nõukogulik nimetus Ersamaale) stalinismilaadse rahvusliku
+rõhumise taustal oli juubelikonverentsil tõeline rõõm aduda, et kõigil
+idasmugridel ei lähegi nii halvasti. Minu suur avastus olid udmurdid. Udmurdid
+on kogu aeg olnud kuidagi varjus. Professor Paul Ariste aegadest mäletan, et
+ainsa rahvusliku meelsusega rahvana nimetati marilasi. Ometi on marilased mõnes
+mõttes meile võõrad, ütleksin, et "türgistunud". Prototüüpsete smugrilastena
+pakuksin välja hoopis udmurte. Vaadake või nende kommet millegi tähtsa
+sooritamise järel algul vaikida ja alles siis ennast näidata. Nende keele SOV
+sõnajärje intonatsioon ja susisevate häälikute kõla -- see on tõesti midagi
+omapärast ja mittetürgilikku. Meie siin Läänemere kaldal oleme germaanistunud,
+soomlased rootsi poole ja eestlased saksa poole, komilased on ratsionaalsete
+õigeusklikena juba ammu võtnud omaks vene kultuuri mõistusliku alge (mõtle
+kasvõi nende XIV sajandi tähestikule!) jne. Aga udmurdid -- ma arvan, et just
+nemad võiksid olla näide sellest, mis tähendab olla algne soomeugrilane ja just
+nimelt seda. ÜHEL õHTUL läksin koos professor Sallamaaga udmurdi tudengite
+tuppa, Tartu Narva maantee ühikasse. Oli tore õhtu. Nadežda Utkina laulis oma
+laule, ja need olid moodsa udmurdi linnakultuuri laulud. Kari Sallamaa luges oma
+luuletusi möödunud detsembri Ižkaris käigust, kuidas sõjatehaste ja Kalašnikovi
+linna kivikõrbes võis ära eksida ja kuidas ülikooli koridoris vastu astunud
+lahtise kirvega mees meenutas talle Raskolnikovi. Tõlkisin. Udmurdid jäid vait.
+Oli piinlik. Keegi küsis, kuidas võidi Sallamaa kutsuda Ižkari detsembris, kõige
+trööstitumal aastaajal. Siis lauldi uuesti. Sallamaa luges oma luuletuse
+sellest, kuidas soomeugri rüvetatud jõgede ja hävitatud külade ülle langeb lund,
+mis kõik endasse peidab ja uue alguse annab, ning mis meist, Fenno-Ugriast lõuna
+pool tundub ainult juhusliku võimalusena. Hetk oli paljutähenduslik. Udmurdi
+tudengid hakkasid kurtma, et Udmurtia parlamenti sai valitud ainult kaksteist
+udmurti, et udmurdid ei saa endale kunagi võimu. Ja siis sai öeldud: udmurtide
+tulevik pole mitte saadikud parlamendis, vaid ETNOFUTURISM! Selle võlusõna peale
+hakkasid kõik kergendatult naerma. Etnofuturismi ema KAUKSI ÜLLE seletab mõiste
+teket Etnofuturismi esivanemaid on veel vähe uuritud. Aga sõna ise sündis 1989
+kevadel, mil mu koduses salongis otsiti uut kirjandusloosungit. Eesti oli
+vabanemas ja me mõistsime, et kirjandus muutub, ning sellises olukorras on alati
+olnud suur tähtsus rühmitustel. Arvasime, et loosung "Olgem eestlased ja saagem
+eurooplasteks" enam ei sobi, sest Euroopas oleme meie kogu aeg olnud, teised
+rahvad tulid hiljem. Pealegi me tahame olla Euroopas iseendana, mitte teiste
+kultuuride edasiarendajatena. Etnofutu esimene tulemine Karl Martin Sinijärv
+pakkus välja sõna "etnofuturism". Mõistsime seda olemuselt sügavana, seal peitub
+rahva pikk mälu ja soov kesta ka tulevikus. Tegelikult esimesed, tänu kellele
+etnofutu sündis, olid setod. Kui Karl Martin nägi seto memmekesi rahvariietes,
+siis ta ütles, et vanad naised ei ole talle kunagi meeldinud, aga niimoodi,
+väärikates rahvariietes, tahaks neile kohe musi anda. Käisime Setomaal esinemas.
+Kivisildnik lõi regilauluridadest sonetid, Andro Kööp rahvariiete ainetel
+kostüümid. Sinijärve luulekogu "Sürway" jäigi kajastama tookordseid mõjusid.
+Peagi alustas tegevust Navitrolla. Rääkisime rahvuslikest mõnuallikatest nagu
+kiikumine ja kärbseseen. See oli etnofuturismi esimene tulemine -- esinemised,
+raamatute publitseerimised ja Kostabi lehe loomine (1991). Kostabi jääb oma
+kirkusega vist kauaks säravaimaks täheks eesti kultuurilehtede ajaloos. Kostabi
+nime võtsime sellepärast, et tahtsime elusat maailmakuulsat loojat. Me arvame,
+et geeniusi tuleb toetada juba nende eluajal. 1993. a sõitsin kongressile
+Udmurdimaale. Oma ettekandes kirjeldasin Eesti Kostabi Seltsi ja Võro Keele ja
+Kultuuri Fondi saavutusi. Seejärel kogunes mu ümber rida noori kunstnikke ja
+kirjanikke, kes tahtsid asjast rohkem teada. Kuna mu vene keel oli roostes,
+ütlesin, et kutsun nad Eestisse, siis nad ise näevad. Tagasiteel rongis värbas
+Fenno-Ugria tookordne ülemus Jaak Prozes mu poole kohaga FU Tartu sekretäriks
+ning hiljem usaldas Sorosi Fond konverentsi tegemiseks muinasjutulise summa.
+Abistasid Eesti Kostabi Seltsi esimees Kivisildnik, propagandaminister Sinijärv,
+peaspetsialist Heie Treier, aseesimees Piret Viires, samuti Tartus õppivad
+soomeugri üliõpilased. Nii toimus 1994. a Tartus esimene etnofuturismi
+konverents ligi 40 külalisega, mille käigus kinkisid komi kunstnikud Eesti
+Kostabi Seltsile oma pilte ja sellest sai alguse EKSi kunstikogu. Ajakirjanduses
+tekkis kuhi vastukajasid ja udmurdid pühendasid etnofuturismile oma ajakirja
+Invožo erinumbri. Meie uid sai filosoofiaks! 1997 augustis kohtasin Oulu
+ülikooli professorit Kari Sallamaad, kes oli kuulnud Piret Viirese loengut ja
+kujundanud etnofuturismist filosoofia. Põrutav tunne! Meie jaoks oli see olnud
+pigem võitlusstrateegia. Kui sõitsin 1998 juulis koos Jan Rahmaniga
+Udmurdimaale, avastasin ehmatusega, et mind tervitati kui suurt etnofuturismi
+ema. Pidin vahetpidamata sõna võtma ja noored olid teinud referaate
+"Etnofuturism udmurdi kirjanduses". Selgus, et kirjanik Pjotr Zahharov (Invožo
+toimetaja) ja kunstnik Juri Lobanov (Udmurdi lipu ning vapi autor) jt olid
+võtnud etnofuturismi oma juhtivaks ideoloogiaks, mille ümber kogunes kogu noorem
+loojate kamp. Kirjanduse alal hakkas ideoloogiks Viktor Žibanov. 1998 augustis
+kogunes soome-ugri noorte kunstnike laager Piirissaarel. Tekkisid sidemed Peeter
+Lauritsa juhitava Kütioru Avatud Ateljeega. 1998 augustis Komimaal Soome-Ugri
+Kirjanike Assotsiatsiooni kongressil pühendas Kari Sallamaa taas oma peakõne
+etnofuturismile kui ainsale filosoofiale ja strateegiale, mis võib päästa
+hõimurahvad kadumast iseendina. Atraktiivne sõna tõmbas nagu konksuga
+ajakirjanikke ja kohalviibiv Contra esines hiilgava futu-näitena. Talupoiss, kes
+ise oma raamatud välja annab, tavatutes tiraažides maha müüb ja on folkloristide
+poolt tunnistatud tänapäeva rahvalaulikuks. Mai algul toimus Tartus konverents,
+mis tähistas 10 aastat etnofuturismi. Peateemadeks kujunesid rahvus, kunst,
+kirjandus ning ökoturism. Oma võimsate külade ja säilinud maakultuuriga oleks
+soome-ugri maadel perspektiivi ökoturismi alal. Minu meelest on etnofuturismi
+sümboliks suur kiik. Kiikudes ja kiigel lauldes hakkab kõik paistma teisiti.
+Kord pani Kivisildnik Värska kiigel kõrvaklapid pähe ja kuulas mingit eriti
+moodsat muusikat, ning leidis, et kaif oli täielik. Üldiselt, praegu ei julge
+veel teha kokkuvõtteid. Peagi jõuab lugejateni Jüri Ehlvesti novellikogu
+"Elumask", mida Laid Šemjeir hakkas mari keelde tõlkima. Contra lõi etnofutu
+jaoks uue luulelaadi. Igatahes kisub asi tõsiseks ja aeg on suunduda koos
+hõimukaaslastega maailmaturule. Ühest küljest on rahvusidee madal ja
+naeruväärne. Eriti, kui üks rahvas teisele kallale läheb. Võib tulla ette
+juhtumeid, kus käib hirmus sõda, mille ainsaks põhjuseks on see, et ühed on
+ainuõiged sinised ja teised on ainuõiged rohelised. Lapsik, ütleme me siis oma
+kõrgema kõrvalseisja positsioonilt. Kuid teisest küljest meenub Ilmar Tõnissoni
+märkus: rahvus võib küll olla ajutine kultuurivorm, aga paraku käesolev.
+Jumalasse ega jumalaisse enam eriti ei usuta, usutakse veel rahvusesse, ent on
+küsitav, kui kaua sedagi. Sest iga usk paneb peale kohustusi ja kohustustest on
+inimene ikka kaldunud mööda hiilima. Asi pole vaid konkreetses kirikukümnises,
+mida nõuab religioon, ega ajas ja vaevas, mida nõuab rahvusriigi sõjavägi. On
+palju raskemaid, vaimseid ja kõlbelisi kohustusi, mis piinavad eeskätt
+intellektuaalsemat osa inimkonnast. Või õieti: ei piina päris rumalaid ja päris
+tarku, vaid niisuguseid pooltarku. Mäss Jumala vastu on tüüpiline teismelise
+ettevõtmine (vrd Indrek Paas). Ta ei saa aru, miks ta peab teenima Jumalat, kes
+omalt poolt mingeid kohustusi ei võta. Kui lõpuks aru saab, jätab mässamise
+järele, kui ei saa, mässab surmani. Nii sünnib ka mäss rahvuse vastu. Miks, MIKS
+ma küll pean respekteerima mingit värvikombinatsiooni, kui see pole muud kui
+vaid üks värvikombinatsioon? Miks ma küll pean mingi ajast ja arust laulukese
+ajal püsti tõusma, kui see on vaid üks laulukene? Otsustatakse, et neil miksidel
+muud vastust polegi kui inimeste rumalus. Norutundest oma taipamatuse üle saab
+korrapealt mõnutunne oma tarkuse üle. Paraku ei jätku mõnu kauaks, sest teised
+on ikka alles rumalad. Tüütu. Tekib olukord "miss Universum küürakate saarel".
+Miss teab küll, et ta on miss, aga ühtlasi teab ka, et küürakate meelest on
+hoopis tema kõver. Ja asubki inimene, kes äsja nõudis igaühele (tegelikult:
+endale) vabadust olla selline, nagu talle meeldib, väänama teisi selliseks, nagu
+temale meeldib. Tasapisi kujuneb välja olukord, kus endine enamus surutakse
+vähemusse, vähemalt end intellektuaalideks pidavate inimeste hulgas. Mässaja
+positsioon lubab võtta märtripoose. Vähemuse esindaja on puutumatu, teda
+pärjatakse ja kullatakse ("julges tulla välja intrigeerivate mõtetega, ärgitada
+diskussiooni"), tema vastased tehakse pisikesteks tükkideks ("näe, sallimatu
+rahvusfundamentalist raevutseb"). Tänapäevane kõrgelt tituleeritud mässaja pole
+mingi mässaja, vaid "preester, papp ja ajatolla", aga selle väljaütlemine on
+ketserlus, preester paneb su kirikuvande alla, sest ta tahab olla ise see, kes
+võitleb preestrite, pappide ja ajatolladega. Täiesti turvaliselt seejuures ja
+kopsaka honorari eest. Seetõttu on hädasti vaja midagi või kedagi, kellega
+võidelda. Näiteks "Eesti kui usuasjaga", millest kirjutab Jaan Kaplinski 13. mai
+Eesti Ekspressis. Kaplinski kasutab osavalt ära poolharitlase mõttekrampi, mille
+kohaselt usk kui selline on nõme. Rituaalid, pühakud, preestrid ja teoloogia on
+nõmedad. Et ta selle juures ise preestrina esineb ja mingit nurihumanistlikku
+mässu-usku kuulutab, peab jääma märkamatuks. Kas Kaplinski pole siis tõesti
+tähele pannud, et usuvastane võitlus moondub oma viimases instantsis samuti
+religiooniks? (Küll aga paneb seda tähele Mihkel Mutt samas lehenumbris.) Et nii
+pealetükkiv sallivuse-evangeelium, nagu tema seda kuulutab, moondub vihkamiseks?
+Ma pole ammu lugenud nii vihkavat esseed kui see Kaplinski oma. Ma ei väida, et
+"Eesti kui usuasi" oleks Kaplinski luul. Ei, rahvuslus, ka nüri rahvuslus on
+tõesti olemas ja on isegi igasugu Ivan Oravaid, kes sulle käratavad, et sa pole
+"õige eestlane". Ainult et nad ei tee Eestis ilma. Nad on ebameeldivad, aga
+paratamatud ja väikeses koguses dialektiliselt isegi vajalikud. Jagada riigid
+sellisteks, kus valitseb riigiideoloogia (sealhulgas Eesti), ja sellisteks, kus
+millessegi uskumine on inimese eraasi, on Kaplinskist lausa ehmatavalt
+primitiivne. Mingi riigiideoloogia valitseb igas riigis. Ka Lääne-Euroopas ja
+Põhja-Ameerikas. Ka Skandinaavias. Eesti pole selles mõttes mitte esirinnas,
+vaid tagareas. Sellepärast Kaplinskil siin nii mugav mässata ongi. Rahvuslusega
+seoses väita, et Eesti on riik, kus varitseb oht ketseriks jääda, on teiste
+maade ja rahvastega võrreldes lihtsalt alatu. Eesti on maa, kus iseseisvuspäeval
+tunneb ennast veidrikuna see, kellel on käes lipuke, ja mitte see, kellel ei
+ole. Kui siia kõrvale panna näiteks Oslo Norra rahvuspüha aegu, siis on vahe
+lausa rabav. Norra kuninga nö riigiusku alamad ummistasid tänavaid, ülempreester
+seisis oma lossi rõdul ja imelik hakkas sellel, kellel ei olnud käes Norra
+lipukest. Näiteks minul, ja ma ei rahunenudki enne, kui ühe sellise sain. Need
+inimesed olid rõõmsad ja vabad, ma kadestasin neid. Ma usun, et kasvõi sealsamas
+Norras oleks ennast Skandinaavia ajakirjanikuks tituleerival Kaplinskil hoopis
+avaram tööpõld. Ainult et seal võib oma metafüüsiliste mullikeste eest
+suusakepiga mööda muhku saada. Eestis seda hirmu pole. Minu vastulauseke toob
+Kaplinskile ainult aupaistetust juurde. ARNE PAJULA Vana Tallinna Rataskaevu
+tänav on koduks mitmele söögikohale. Neist põnevaim on kindlasti restoran
+Casanova. Nimi ise pärineb kuulsalt Veneetsia seiklejalt, kes küll Tallinnasse
+eales ei jõudnud. Ilmselt on ka restorani taga seisva Gesualdo Nava puhul
+tegemist seiklejahingega -- põhitööna finantsmaailma Gordioni sõlmi lahtiraiuva
+härrasmehe jaoks on restoran Tallinnas meeldiv hobi. Rahaköögi asemel on ju
+vahel päris lõbus süveneda reaalsesse kööki. Õnneks ilmneb ka toitudesse
+süvenedes Gesualdo Nava kirglik pühendumus ja täiesti hea professionaalne tase.
+Lahke Franco Kuna põhitöö kõrvalt jääb Tallinnas kulinaarseks tegevuseks aega
+väheseks, hoolitseb klientide igapäevase naudingu eest hoopis Francesco Ceroni,
+keda koduselt Francoks kutsutakse. Just Franco teeb kohast sellise, nagu ta iga
+päev on. Seekordne võistlusmenüü on omalaadne, sest Casanova pakub hindajatele
+välja kaks täiesti erinevat varianti. Esmalt veidi odavam 300kroonine lihamenüü
+ja teiseks kallim ja eksklusiivsem 500kroonine kalamenüü. Menüüd Mõlemas
+menüüvariandis on kolm käiku -- eelroog, pasta ja praad. Soovijad võivad lisaks
+tellida ka magustoidu, milleks Franco soovitab kindlasti Tiramisut, ja kõike
+muud. Näiteks espressot ja pitsikest grappat söögiaja lõpetamiseks. Lihamenüü
+esimeseks käiguks on Parma sink, mille originaalne kuivamisel tekkiv
+kontsentreeritud maitse on kuulus juba sajandeid. Assisteerimas on talle
+kartulisalatiga täidetud tavalise singi rull. Kergema vahepalana on
+vegetariaansed taglierinid, mille retsepti leiate kõrvalt, ja finaaliks röstitud
+küülikuliha polentaga. Polenta on maisipuder, mis on kogu Vahemere piirkonnas
+laialt levinud. Ka kõik N armees aega viitnud teavad seda putru hästi. Puder on
+siiski vaid kõrvaltegija. Oluline on küülik. Veinis hautatud ja üleküpsetatud
+liha on pehme ja mahlakas ning lausa pudeneb luudelt. Pinnal on isuäratav
+koorik. Salvei, küüslaugu ja rosmariini järgi lõhnav toit on meistriteos mis
+meistriteos. Kalamenüü algab mereandidest eelroaga -- tegemist on tüüpilise
+antipastoga, mis koosneb sini- ja rohemerekarpidest ning neile lisatud
+krevettidest. Hästi peened lintnuudlid linguined on teise käigu aluseks.
+Ideaalselt al dente linguinedele on lisatud mitut sorti kalamarja. Ehtsale
+mustale kaaviarile lisaks suureteralist punast forelli- ja peeneteralist valget
+heeringamarja ning veidi ka valgumarja. Maitse on piprane ja kalamarjale omaselt
+soolakas. Lõpetuseks on grillitud mereandide valik. Efektsed röstitud
+hiidkreveti sabapoolikud tõmbavad endale põhitähelepanu, kuid eksootilist on
+veel. Vaevalt, et haikala meie igapäevatoidu hulka mahub. Tugevakoeline liha on
+kindlasti huvitav järele proovida. Kodune lest üllatab oma mahlakuse ja kontide
+täieliku puudumisega. Mõnus, kui kliendi eest nõnda hoolt kantakse. Vaatamata
+eritüübilistele menüüdele pakutakse veinidest vaid punaseid. Valida on DOCG
+Chianti Castellani 1997 noore ja mahlaka, mõningase kirssja mõrkusega
+kvaliteetveini ja La Caraffa Vocato nimelise põnevasse pudelisse villitud
+lahedalt mahlase ja hõrgu lauaveini vahel. Tegemist on ilmeka näitega Itaalia
+veiniklassifikatsiooni omapärast. Kvaliteetveini kõrgemasse DOCG klassi kuuluv
+vein ei erine lihtsast lauaveini nime kandvast kuigivõrd. Vaid õrnad
+maitsenüansid peavad dikteerima selle, kumba valida. Nagu ikka, maitse üle ei
+vaielda ja igaüks peab enesele sobiliku ise leidma. Kalamenüü on oma olemuselt
+niivõrd isepäise ja tugeva maitsega, et punaveini kasutamine tema kõrvale tundub
+harjumatu, kuid täiesti loogilise sammuna. Liha asemel aedviljad FRANCESCO
+CERONI Restoran Casanova Toome enamiku oma toorainest otse Itaaliast. Nii tagame
+pastatoodete ja lisandite hea kvaliteedi. 
+
+Vaatamata sellele, et Venemaa kuulub paljusid Aasia riike ühendavasse liitu
+(Shanghai Koostöö Organisatsioon), ei suuda ta leida liitlast, kes söandaks end
+sama tõsiselt läänemaailmale vastandada, kirjutab Suurbritannia ajaleht
+Guardian. Shanghai Koostöö Organisatsiooni (SKO) - Hiina ja Venemaa juhitav kuut
+kiiresti arenevat riiki ühendav liit, mida on kutsutud ka Aasia vastuseks
+NATO-le - tähtsus on lähiajal kasvamas. Paraku on Vladimir Putini tülinoriv
+hoiak USA, Suurbritannia ja ülejäänud lääne suhtes pingestanud suhteid SKO
+liikmete vahel, kellest enamuse eesmärk on ellu jääda, mitte läänele vastanduda.
+Venemaal Uuralites Tšeljabinskis algasid täna rahvusvahelised sõjaväeõppused,
+mis koondavad regiooni 6500 sõdurit ja 80 lennukit Hiinast, Kasahstanist,
+Kõrgõstanist, Tadžikistanist ja Usbekistanist. Õppused kannavad nime Rahu
+Missioon 2007 ning tegemist on seni kõige ambitsioonikama sõjalise ühistööga SKO
+raames, mille eesmärk on tugevdada riikide vahelist koostööd ka näiteks
+poliitika ning majanduse vallas. Foto: Reuters Ukraina opositsiooniliider Julia
+Tõmošenko väidab, et tema partei kandidaatidel ei lubata osa võtta kuu aja
+pärast toimuvatest parlamendivalimistest. Valimised kuulutati välja lootuses
+lõpetada riigi presidendi ja peaministri pooldajate omavaheline vastasseis. Ühe
+põhjusena on välja toodud ka üha tugevnev võimuvõitlus presidendi ning
+peaministri vahel. President Viktor Juštšenko on tuntud kui läänemeelne
+poliitik, peaminister Viktor Janukovitš aga kui venemeelne, kirjutab BBC.
+Tõmošenko oli 2004. aastal Ukrainas toimunud Oranži revolutsiooni üks juhtfiguur
+ja on endiselt väga populaarne poliitik. Ta rääkis, et tema partei poliitikud on
+valimisnimekirjadest kustutatud, kuna väidetavalt ei lisanud nad parlamendi
+valimistele kandidaadiks registreerudes ankeedile oma täielikku aadressi. Foto:
+berlinermauer.se Külma sõja aegsel Ida-Saksamaa piirivalvuritel oli antud selged
+juhtnöörid, et vajaduse korral võib salaja piiri ületada üritava inimese tappa,
+kinnitab üks tolleaegne kõrge ametnik. Ilmsiks tulnud käsk põgenikke tulistada
+on selge tõestus selle kohta, et Ida-Saksamaa kommunistlik režiim võis anda
+vajadusel loa inimene tappa, rääkis Stas-i dokumente haldava organisatsiooni
+direktor BBC-le. Stasi eitas alati sellise poliitika olemasolu, kuid seda ümber
+lükkav seitsme leheküljeline dokument leiti möödunud nädalal Magdeburgi
+linnaarhiivist, teiste Ida-Saksa piirivalve materjalide seast. "Ärge kahelge
+piiri ületada proovivate inimeste suhtes kasutada tulirelva, isegi juhul kui
+põgenikeks on naised või lapsed," seisab Stasi dokumendis, mis kannab kuupäeva
+1. oktoober 1973. Möödunud nädalal avaldas rühm Ida-Saksamaa kommunistliku
+režiimi ohvreid, et vähemasti 1245 Ida-Saksamaalt põgeneda üritanud inimest
+tapeti. Üle poole neist lasti maha pärast Berliini müüri püstitamist. Foto: Ivar
+Soopan Rahvusvahelistes geofüüsikute meeskond avastas äsjase veealuse uuringu
+käigus, et Liibanon asub ohtlikult lähedal veealusele pinnasemurrule, mille
+liikumise korral toimub maavärin ning vallandub katastroofiline tsunami.
+Pinnasemurd asub Vahemere põhjas umbes 100 kilomeetri pikkusena ja nelja miili
+kaugusel Liibanoni rannikust ning just selles paigas toimunud maa liikumine
+põhjustas 9. juulil 551. aastal tsunami, mis purustas Foiniikia, praegu
+Liibanonina tuntud riigi rannikuäärsed linnad. Telekanalis Discovery News,
+ajakirjas Geology ning National Geographic Newsis avaldatud uuringus jõuti
+järeldusele, et tänu seniajani teadlastele tundmata olnud veealusele
+pinnaseliikumisele kerkis Liibanoni mägine ala. Maapind liigub Liibanoni ranniku
+ääres umbes iga 1500 aasta järel, mis tähendab, et 551. aastale ligilähedast
+maavärinat ja tsunamit võib oodata lähiajal. Foto: Reuters USA-s Lääne-Virginias
+nõuab McDonald's-is einestanud mees kohtu kaudu kiirtoidufirmalt 10 miljonit
+dollarit kahjutasu, kuna ostetud hamburger olevat tal esile kutsunud allergilise
+reaktsiooni. Jeromy Jackson kinnitab, et ta oli toitu tellides selgelt
+väljendanud, et soovib burgerit (quarterpounder) ilma juustuta. Mees asuski
+burgerit lähemalt uurimata sööma. Mõni hetk hiljem tekkis tal allergiline
+reaktsioon, kuna burgeri vahel siiski oli juustu, kirjutab FOX News. Mehe väitel
+oli ta haiglasse jõudes juba suremas. "Me soovime, et McDonald's-il tekiks
+vastutustunne ligi 12 miljoni ameeriklase ees, kellel on toiduga seotud
+allergiad. McDonald's peab hoolikamalt kontrollima, kuidas nad klientide soove
+täidavad ning mida nad neile pakuvad," ütles Jacksoni advokaat Timothy Houston.
+Foto: Reuters Ungaris leidsid arheoloogid hinnanguliselt kaheksa miljonit aastat
+vana küpressimetsa. Arheoloogid leidsid ühelt kirde Ungaris Bukkabrany lähistel
+asuvalt kivisöe kaevandusväljalt 16 puutüve, vahendab BBC. Puutüved on miljoneid
+aastaid vastu pidanud tänu sellele, et neid ümbritses kiht liiva, mis võis olla
+tekkinud mõnest tugevast liivatormist. Ilma selle kaitsekihita oleks puutüved
+kivisöeks muutunud. Teadlased loodavad haruldast leidu kasutada kui võimalust
+uurida, milline võis olla planeet Maa kliima kaheksa miljonit aastat tagasi.
+Säilinud sooküpresside tüvede ümbermõõt on 2-3 meetrit ning kõrgus ligi 9
+meetrit. Nende puude eluiga on tavaliselt 200-300 aastat. Kuna katse ühte tüve
+kaevandusalalt minema transportida ebaõnnestus, siis plaanitakse iidsete puude
+säilitamist nende leiukohas. Foto: canit.se Eesti ja Soome korraldavad 13-17.
+augustini Avatud Taeva lepingu (ATL) alusel ühise vaatluslennu Vene
+Föderatsiooni. "Käesolev vaatluslend on Eesti jaoks esimene sellelaadne aktiivne
+missioon," ütles Kaitsejõudude Peastaabi relvastuskontrolli grupi ülem major
+Villu Tamul. "Tähelepanuväärselt heal tasemel on olnud Eesti relvastuskontrolli
+ja õhuväe koostöö Soome kolleegidega ühise vaatluslennu ettevalmistamisel."
+Vaatluslennu juhtriigiks on Eesti, meeskonda kuulub viis Eesti ja viis Soome
+kaitseväelast ning ametnikku. Missiooni juhib Kaitsejõudude Peastaabi
+relvastuskontrolli grupi ülem major Villu Tamul, tema asetäitjaks ja ühtlasi
+Soome vaatlejategrupi ülemaks on kolonel Arto Kupiainen. ATL vaatluslend viiakse
+läbi Rootsilt koos meeskonnaga renditava ja vaatluslendudeks rahvusvaheliselt
+sertifitseeritud lennukiga Saab 340B (OS-100). Kahemootoriline propellerlennuk
+on varustatud vertikaalse optilise panoraamfotokaameraga. Foto: Pille-Riin
+Pregel Reede öösel vastu laupäeva kella 01:30 ajal sai päästeamet teate, et
+Tallinnas Paldiski maanteel psühhiaatriakliiniku juures põleb suur puu. Kohale
+sõitnud tuletõrjujad kustutasid leekides puu 600 liitri veega, teatati
+Põhja-Eesti päästekeskusest Päevaleht Online'ile. Õnnetuses ükski inimene
+kannatada ei saanud. Samuti puudub ka märkimisväärne majanduslik kahju. Kuidas
+puu süttis pole teada. Foto: Marko Mumm Lääne-Virumaal Vihula vallas Koolimäe
+külas, Võsu - Vergi teel toimus täna öösel liiklusõnnetus, kus sõiduauto paiskus
+vastu puud, kaassõitja hukkus. Peugeot 307, mida juhtis 1963. aastal sündinud
+Viktor, sõitis teelt välja vastu puud. Juht toimetati vigastustega Rakvere
+haiglasse, kaassõitja 1984. aastal sündinud Margus hukkus sündmuskohal. Foto:
+Ivar Soopan Kolonel Riho Terras andis Iraagis üle NATO treeningmissiooni
+staabiülema asetäitja ametikoha ning asus koduteele, siiamaani oli see kõige
+kõrgem ametikoht, kus Eesti ohvitser välismissioonil on teeninud. "Kolonel
+Terras seisis silmitsi tõsiste raskustega treeningmissiooni elutegevuse
+tagamisel, aga tegi oma tööd erakordse professionaalsuse ja pühendumusega,"
+ütles NATO treeningmissiooni Iraagis ülema asetäitja kindralmajor Alessandro
+Pompegiani. "Kolonel Terras oli väärtuslik jõud meie rahvusvahelisse meeskonda,
+mille koosseisus teenivad erinevatest rahvustest ja riikidest inimesed näevad
+vaeva ühise eesmärgi saavutamise nimel," lisas ta. Kolonel Riho Terrase sõnul on
+NATO treeningmissiooni peaeesmärgiks Iraagi julgeolekujõudude juhtimissüsteemi,
+sealhulgas staabiprotseduuride, arendamine tasemele, mis võimaldab Iraagil endal
+planeerida ja läbi viia sõjalisi operatsioone kõigil tasemetel. Foto: Reuters
+Välisministeerium toetab ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti kaudu Sudaani
+pagulaste ja sisepõgenike abistamist 500 000 krooniga. Välisminister Urmas Paet
+kirjutas alla käskkirjale, mille kohaselt eraldatakse see summa
+välisministeeriumi eelarves arengu- ja humanitaarabiks ettenähtud vahenditest.
+ÜRO on Sudaanis toimuva klassifitseerinud maailma üheks suuremaks
+humanitaarkatastroofiks. Välisminister Urmas Paeti sõnul on Sudaanis ja Tšaadis
+valitsev olukord äärmiselt murettekitav. "Sudaanis toimuv kodusõda on riigis
+põhjustanud ulatusliku humanitaarkriisi, mis on kaasa toonud rohkesti ohvreid
+tsiviilelanikkonna hulgas," ütles Paet. Välisministri sõnul halveneb sealne
+humanitaarolukord pidevalt, ainuüksi naaberriik Tšaad on vastu võtnud paarsada
+tuhat põgenikku ja see arv kasvab iga päevaga. Võru maakonnas Mõksi külas põles
+täna öösel puust elumaja, leekides hukkus kaks meesterahvast. Päästemeeskonna
+kohale jõudes põles kahekordne puidust elumaja täisleegis. Külaelanike jutu
+järgi võisid majas olla inimesed. Kustutustööde käigus leiti 2 hukkunud
+meesterahva surnukeha. Tules hävis maja katus ja osaliselt vahelaed. Ruumid said
+vee, tule ja suitsukahjustusi. Tulekahju tekkepõhjus on selgitamisel. Foto:
+Marko Mumm Edgar Savisaare sõnul vastutab raudteelaste töökohtade kadumise eest
+vabariigi valitsus, kelle poliitika sellise olukorra on tekitanud. "Kujunenud on
+veider olukord - kui valitsus näeb ette transiidi taastamist, siis miks
+koondatakse praegu raudteelasi," märkis Savisaar. "Kui transiidile on otsustatud
+käega lüüa, siis valitsus oleks pidanud sellest õigeaegselt teatama ja ette
+nägema alternatiivsed võimalused, et mitte vähendada rahvuslikku koguprodukti."
+"Igal juhul kannab valitsus vastutust, et tööta jäänud raudteelased leiaksid uue
+töö või uutes ametites väljaõppevõimalused," nentis Savisaar. Linnapea Savisaare
+sõnul pakub Tallinn omalt poolt tööta jäänud raudteelastele abi uue töö
+leidmisel. Näiteks on pakkuda koheselt tööd autobussikoondise remonditöökojas,
+samuti saab asuda õppima trollijuhiks peatselt algavatel trollijuhtide
+kursustel. Foto: Kristo Nurmis Lääne-Virumaal Tapa vallas Imastu külas, Tapa -
+Loobu tee 2. kilomeetril juhtus eile õhtul ränk avarii, milles hukkus kaks ning
+sai vigastada viis inimest. Sõiduauto Mercedes Benz E250D, mida juhtis 1971.
+aastal sündinud Darius, kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vasttuleva
+sõiduautoga Mitsubushi Carisma, mille roolis oli 1981. aastal sündinud Arina.
+Sõiduauto MB juht ja kaassõitja, 1971. aastal sündinud Viktoria, paiskusid
+autost välja ning hukkusid sündmuskohal, tagaistmel istunud 2-aastane poiss
+toimetati Rakvere haiglasse ja sealt edasi Tallinna Lastehaiglasse. Sõiduauto
+Mitsubishi juht ja kaassõitjad 2-aastane poiss, 1957. aastal sündinud Irina ning
+1977. aastal sündinud Anatoli toimetati Rakvere haiglasse. Alates reedest, 10.
+augustist on Non Grata kunstikonteineris väljas performance'ikunstniku, Non
+Grata asutajaliikme ja legendaarse pedagoogi Margus Tiitsma (kunstnik, keda
+aastani 2007 tunti kui Sorget) näitusmüük "Vaigutajad ja assamblaažid". Väljas
+on Tallinnas varem eksponeerimata tööd, mis on valminud enamuses sellel või
+eelmisel aastal. "Tehnika on mulle huvitav sellepärast, et kui foto jäädvustab
+hetke, siis assamblaaž jäädvustab esemeid ja materiaalseid vorme ja nende
+järeletegemine teisel ajal on võimatu. Varasemad tööd sisaldavad rohkem eseme
+ajaloolist informatsiooni, hilisemad on lakoonilsemad," kommenteerib kunstnik
+oma assamblaaže. "Tiitsma väikseformaadilised assamblaažid on teravmeelsed
+kommentaarid kunstiklassika põhiteemadele, näiteks "Prohvet ja ebausk", mille
+kolmemõõtmelisel pinnal kohtuvad maalitud Kristuse pea ja meditsiinilised
+käemulaažid stigmadena mõjuvatest käehaavanditest. Foto: Priit Simson Haagis
+täna lõppenud rannavolle EM-i viienda etapi võitsid kodus mänginud hollandlased
+Emiel Boersma ja Bram Ronnes, kes finaalis alistasid 2:0 kaasmaalased Reinder
+Nummerdor - Richard Schuili, Kais ja Vesik seitsmendad. Eesti esipaar Kristjan
+Kais - Rivo Vesik alistusid viimases miinusringi mängus napilt seisuga 1:2 (-17,
+15, -10) austerlastele Nikolas Bergerile ja Robert Nowotnyle. "Mängudega võib
+üldiselt rahule jääda, kuid viimane kaotus jääb veidi kripeldada," võttis
+turniiri kokku Kais. Kais ja Vesik teenisid 7-nda kohaga 360 EM-punkti ning 3000
+Euro suuruse auhinnaraha. Rannavõrkpalli maailmakarikasari jätkus sel nädalal
+Norras, karjääri 28-nda etapivõitu võtsid brasiillased Ricardo Santos - Emanuel
+Rego. Teisele kohale platseerusid sakslased Jonas Reckermann - Mischa Urbatzka
+ning pronksi võtsid brasiillased Fabio Luiz - Marcia Araujo. Foto: Eesti
+Purjelaualiit Täna pandi punkt Baltikumi ja Soome purjelaudurite olulisimale
+võistlussarjale Audi Neilpryde Baltic Cup'ile, kus eestlased Erno Kaasik ja
+Martin Ervin tulid sarja üldarvestuses tihedas konkurentsis teiseks ja
+kolmandaks. Hooaja jooksul Leedus, Lätis, Soomes ning sel nädalalõpul Eestis
+peetud põnevatel etappidel sõitis üldarvestuses parima tulemuse välja lätlane
+Janis Preiss. Sarjast erinevatest etappidest võttis osa 126 purjelaudurit 11-st
+riigist, millest eksootilisemad on Austraalia, Brasiilia ja Malaisia. Võistluse
+tulemused: FORMULA KLASSI ÜLDARVESTUS 1. Janis Preiss (LAT-23) 2. Erno Kaasik
+(EST-2) 3. Martin Ervin (EST-202) NAISED 1. Kadi Ilmjärv (EST-665) 2. Karolina
+Noor (EST-255) 3. Maarja Niinemets (EST-84) MASTER Foto: Raigo Pajula Martin
+Padar võitis eile Saksamaal Braunshweigis Saksa lahtisel meistrivõistlustel
+kuldmedali. Padar, kes 30 mehelises konkurentsis teel finaali alistas teiste
+hulgas ka tuntud venelase Mihhailini, vahendab. Finaalis alistas Padar waza-ari
+ja ipponi vääriliste heidetega maineka ungarlase Barna Bori. Saksa
+meistrivõistlused olid viimaseks suuremaks jõuprooviks enne 13.-16. septembrini
+toimuvat judo MM-i Brasiilias Rio de Janeiros. Sulgpallurid Helen Reino ja
+Kai-Riin Saluste alistasid Tai pealinnas Bangkokis peetaval suveuniversiaadil
+naispaarismängus numbritega 2:0 (21:14, 21:7) Lõuna-Aafrika Vabariigi duo
+Christina English - Sherilee Johnson. Pääsu eest veerandfinaali mängivad
+eestlannad Indoneesia paariga Nadya Melati ja Nitya Krishinda Maheswari.
+Üksikmängus lõppes Reino ja Saluste jaoks turniir avaringis, vahendab. Umbes
+6000 pealtvaataja silme all Pärnumaal Audru ringrajal eile peetud Puma Racing
+Weekend kujunes starti tulnud võistlejate arvu poolest Eesti kõigi aegade
+suurimaks ringrajavõidusõiduks. Publikule enim põnevust pakkunud "NEZ GT"
+klassis üldarvestuses oli võidukas soomlane Pertti Kuismanen, kellele järgnesid
+rootslane Erik Behrens ja kodupubliku ees esinenud Rain Pilve. Pertti Kuismanen
+(Dodge Viper GTS-R) võitis mõlemad Pärnus peetud sõitudest. Esimeses võidus
+veeres küll Erik Behrens (samuti Dodge Viper GTS-R) esimesena üle finišijoone,
+kuid hiljem lisas kohtunik võitlussituatsioonis Kuismaneniga tekkinud väiksema
+kokkupõrke eest talle 10 trahvisekundit, mis andis võidu soomlasele. Teises
+sõidus jäi Kuismanen Behrensile püüdmatuks. Sõidu üks favoriite, norrakas
+Haavard Lien jäi teise sõidu soojendusringil oma 770-hobujõulise Chevrolet
+Corvette C5-ga raja äärde. Oma BMW M3 tagasilla rikke tõttu pidi kaks ringi enne
+finišit katkestama ka Tõnu Soomer, kes hoidis pikalt kolmandat positsiooni.
+Hitech Racingu esipiloot Marko Asmer võitis Briti F3 sarjas tänavu juba
+üheksanda etapi, olles parim täna Silverstone'i ringrajal peetud 15. ja 16.
+sõidul. Esimeses sõidus edestas Asmer teisena lõpetanud sakslast Maro Engelit
+(Carlin Motorsport) 1,656 sekundiga. Kolmandaks kihutas end soomlane Atte
+Mustonen (Räikkönen Robertson Racing), kes jäi eestlasest maha 4,7 sekundiga,
+kirjutab Esikuuikusse sõitsid end veel kolm britti - Greg Mansell (Fortec
+Motorsport, +7,264), Stephen Jelley (Räikkönen Robertson Racing, +13,899) ja Sam
+Bird (Carlin Motorsport, +15,382). Asmer sõitis välja ka kogu võistluse kiireima
+ringi 1.15,943, mis sündis kihutamise kaheksandal ringil. Ka päeva teise sõidu
+võitis Asmer. Teisena lõpetas sakslane Maro Engel (Carlin Motorsport), kes
+kaotas talle 6,771 sekundiga. Poodiumi madalaima koha hõivas Fortec Motosporti
+esindav britt Greg Mansell. Foto: laserklasse.nl Hollandis 4. - 11. augustil
+peetud Laser Radiali juunioride MM-il osalesid Kaarel Kruusmägi (Saaremaa
+Merispordi Selts), Ilmar Rosme (Tallinna Jahtklubi) ja Liina Kolk (Saaremaa
+Merispordi Selts). Laser Radiali maailmameistrid selgitati välja kümne
+võistlussõidu käigus. Poiste arvestuses võitis esikoha Thorbjoem Schierup
+Taanist 22 punktiga, hõbemedali pälvis Ioannis Mitakis Kreekast 28 punktiga ning
+pronksi sai hollandlane Gjis Pelt 30 punktiga. Eestlastest saavutas parima
+tulemuse Kaarel Kruusmägi, kes kuldfliidis purjetades saavutas 43. koha 189
+punktiga. Ilmar Rosme seilas pronkslaevastikus, kus võitis 59. koha 399
+punktiga. Kolmes laevastikus võistlesid kokku 204 poissi. Tüdrukute arvestuses
+läks juunioride maailmameistritiitel Soome sportlasele Tuula Tenkanenile 39,6
+punktiga, teise koha saavutas hispaanlanna Susana Romero Steensma 40 punktiga,
+kolmas koht kuulus Sarah Gunnile Taanist 52 punktiga. Liina Kolk võitis 56. koha
+337 punktiga. Tai pealinnas Bangkokis jätkuval universiaadil kaotas ainsa
+eestlannana konkurentsi jäänud Olga Aleksejeva naiste epeevehklemises
+veerandfinaalis Iisraeli esindajale Noam Millsile 10:11. Sama tulemusega kaotas
+eile oma veerandfinaali meeste seas ka Nikolai Novosjolov. Alagrupiturniirilt
+jõudsid 32 parema hulka kõik kolm Eesti esindajat Valentina Gribova, Irina
+Embrich ja Aleksejeva. Aleksejeva alistas seal 15:12 Gribova, Embrich pidi
+tunnistama poolatari Malgorzata Bereza 14:15 paremust. Kaheksandikfinaalis
+alistas eelmise universiaadi võitja Aleksejeva 8:7 korealanna Jung Hyo-jungi,
+vahendab. Välismaa Shortlisti ehk n-ö finaali pääsenud autorid selguvad 6.
+septembril ja võitja 16. oktoobril. The Guardiani hinnangul oli tegemist
+erakordse valikuga ilukirjandusauhinna 39-aastases ajaloos - vastupidiselt
+ootustele ei pääsenud nimekirja sellised hiiud nagu JM Coetzee, Graham Swift,
+Doris Lessing või Michael Ondaatje. Ainsa enamtuntud kirjanikuna pääses
+nimekirja Ian McEwan oma romaaniga "On Chesil Beach". 50 000-naelasele Man
+Bookeri auhinnale kandideerivad: Nicola Barker "Darkmans" Edward Docx "Self
+Help" Tan Twan Eng "The Gift Of Rain" Anne Enright "The Gathering" Mohsin Hamid
+"The Reluctant Fundamentalist" 
+
+“ Ma olen optimist. ” Karu meenutav mees teisel pool lauda lausa pakatas
+tervisest ja tegutsemislustist. “ Ma olen optimist - oleme majanduskasvu
+esimeses faasis. ” 58aastane statistikaprofessor vedas paberitükile üha uusi
+nooli. Kord olid need suunatud vasakule, kord jälle paremale. Intervjuu lõpuks
+oli paberil lugematu hulk siniseid nooli. Ja mõned märksõnad. Vello Vensel oli
+juba kaks aastat valmis Eesti Panga presidendi toolile istuma. “ Põhiline
+kaalumine oli kaks aastat tagasi, kui nõustusin keskpanga nõukogu esimeheks
+kandideerima. Nüüd ma ei kõhelnudki. ” Ja milleks kõhelda, kui tunned end
+panganduses nagu kala vees. Kulus hulk aega, enne kui keskpanga tulevane juht
+leidis võimaluse Luubiga avameelselt vestelda. Ühelt poolt ei tahaks rääkida
+enne, kui president on mind kinnitanud, arutles professorihärra. Teiselt poolt
+kammitses ametisse asumise kuupäev - reede, 28. aprill. Siis on mul suu lukus.
+Siis ei saa enam rääkida. Siis on intervjuudega lõpp. Homse Eesti Alan Greenspan
+tajus ülima selgusega, milliseks muutub peagi iga tema sõna kaal. Ta ei arvanud,
+et tema sõna peale hakkavad maaklerid aknast alla hüppama. Küll aga arvas ta, et
+kui just mitte tema, siis Eesti Panga signaalid peaksid olema õigeaegsemad, väga
+selged ja üheselt mõistetavad. 17. aprillil saabus viimaks õige hetk -
+pangapresidendi ametiks valmistuv professor Vensel oli veel vaba rääkima
+sellest, mis talle meeldib ja mis ei meeldi, millised on Eesti tegelikud
+võimalused, mida on ta elust õppinud. Ootamatult kujunes Luubi intervjuu
+keskpanga presidendiks kinnitatud mehele viimaseks. Miks? Küllap selgub seegi.
+Seni on needki vähesed, kes teavad, vait nagu surmahirmus kuldid rukkis.
+Kuulujuttudest lausa umbes õhus vihjab üks, et küllap ta varjas midagi. Varjas
+tõepoolest! Mitte viis, vaid vähemalt viis tuhat hane on tal, mõtlesin
+neljapäeva varahommikul nõutult Tuula külas Venseli talu ees seistes. Kui
+põldudel häälitsevaid haneparvi mitte arvestada, oli talu otsekui välja surnud.
+Lakkamatu voona libisesid linnud üle Venseli talu punase kivikatuse. Eesti riigi
+üks tippametnikke oli ühes nendega läinud ... KAVALERID. Eestlaste põline
+tööarmastus sai okupatsiooniajal nii mõnelegi saatuslikuks - võimumehed tegid
+neist kangelased. “ Lehmä es tohtinu vitsaga ka lüüa. Kui ülevaatus tulli,
+pesime lehmä kõik seebiga puhtass. Iga päev sai loomi kammitu ja klanitu.
+Tännava peale puistasime saepuru, et oless puhas astu. ” Stalini ajal kuldtähe
+saanud sotsialistliku töö kangelastest on ainsana elus Aurelie Külaots (80). Ta
+elab Narva külje all Sinimäel, traktor õuel ja aed mesipuid täis. 6 tonni piima
+lehma kohta. “ Raba töötegemist, sis läheb ikke, ” kõlab Aurelie retsept
+kangelaseks saamise kohta. “ Kari oli ka vägade hea, see tumepunane Eesti kari.
+” Kangelasteo paik oli Udeva sovhoos. Pea kõik 5. oktoobril 1949 kilinad-kulinad
+rinda saanud rabasid tööd teha Udeva mõisa vanas laudas. Imelehmad olid
+kunagiste mõisalehmade väärikad järeltulijad. Kangelasnaine pidi tähe eest tosin
+sarvekandjat neli korda päevas piimast kuivaks pigistama. Aurelie tuli Eestisse
+Venemaalt, Jaroslavli oblasti Kulza eesti külast. Ees ootavat suurt au ei osanud
+ta aimata: “ Ei tiiand ette midägit. Ütskõrd kutsuti välla ja ... Muidugi olli
+hää meel, kel tuu ei ole hää meel. ” Sangarinimetus tõi lisaks 3000 rubla, vaese
+kolhoosniku jaoks suure raha. Praeguses presidendilossis Kadriorus anti autasud
+üle ja tehti suur pidu. “ Nüüd on unustatu kõik. Eks ma tuletan meelde neid
+kõiki, aga mis seal enam, see om ju kõik kadunu. ” Aurelie emal oli 12 last.
+Tööd tuli kõigil teha. “ Egä niimoodi saand nagu nüid, istuvad tänaval ja
+nühivad pükse. ” Sõja ajal teenis Aurelie kolm aastat Venemaal traktoril leiba.
+Ühel ilusal veebruaripäeval laaditi ta traktoriga rongile ja algas
+päevadepikkune teekond Ukrainasse. Seal tuli otsejoones kolm kilomeetrit mööda
+põldu lasta, enne kui pööramise aeg kätte jõudis. “ Minul pole häda midägit.
+Pension käib ja puha. ” Traktor aias on poja oma. Mis te nende tähtedega teete?
+“ Maha müün. ” Vanavarakaupmees Andri Heidmets on rääkinud peaaegu kõigi
+sotsialistliku töö kangelastega. Nende elukohti mäletab ta peast. “ Ahah,
+Ruppert Kaik! Kolmas paraadna, üles. Vaat tema ei ole enda oma ära müünud.
+Peaaegu kõigi käest olen küsinud, Ernesaksalt ka. ” Andri maksab kuldtähe eest
+5000 krooni. Iga sotsialistliku töö kangelase kohta on tal kaart. 142st Eesti
+NSVs välja teenitud sotstöö kuldtähest on Andri Heidmetsa käest läbi käinud
+umbes 80. “ Mul juba arvepidamine sassis. ” Tegi igapäevast tööd. “ Tahtsin end
+natukenegi kohendada, ostsin kübara, mida maanaine muidu elus ei näinudki. Eks
+naised saand seda kusagilt teada. Üks võttis mingi mütsilätu, pillas
+sõnnikurenni: no näe, lüpsjad käivad nüüd kübaratega! ” Järvamaal Ahulas elavale
+endisele lüpsjale Leida Vinkelile (69) tuli kuldtäht lihtsalt rinda. “ Tegin oma
+igapäevast tööd. ” 1950ndate aastate algul hakati taga ajama kõrget toodangut. “
+Kukkus lihtsalt rumalasti välja, et minu grupis olid taludest kogutud paremad
+loomad. ” Suure pressi all surid küll pooled väärtuslikud lehmad ära - polnud
+kangelaslikkusega harjunud. “ See oli ju tohutu sööt, mis neile ette anti,
+udarad jäid haigeks. ” Ellujäänute vasikatest hakati siis kasvatama
+kolhoosilehmi. Ahulas on Leida Vinkel ka sündinud. Tema isa suri varakult,
+meeshinge majas polnud, viis tüdrukut kasvamas. Kel kael hakkas kandma, see
+pandi tööle. “ Tööd tuli hirmsasti teha, aga eks seda tegid kõik, ” ei taha
+Leida Vinkel end esile tõsta. Kell pool viis hommikul tuli laudas kohal olla.
+Igal neljandal päeval pidi valves sõnnikut koristama ja loomade poegimist
+jälgima. Suvel oli vaja igal neljandal päeval karjas käia. Neljal talitajal oli
+igaühel 12-14 looma. Kõige hullem oli piiritustehase praaka kanda. Seda oli
+võimatult palju. “ Kui loom praaka sai, sõi ta kõik ära, mis ette anti, ”
+meenutab Leida Vinkel. Kangelaseks saamine oli talle juba ette teada. Märtsis
+1958 anti koos kuldtähega Lenini orden ja kaevurilamp. “ Nihuke jurakas
+metallitükk, karbiid sees ja haises nii, et hoidku, ” naerab Leida Vinkel.
+Kuulsus tõi kadedust, sangari-ike ka kõiksuguseid kohustusi - Moskvas saadiku
+mängimisest koduse parteitööni. “ Oli nagu seal kell kaelas, ” naerab Leida
+Vinkel oma tähte. Tema kangelaslaudas aga mõtiskleb noor talumees klassikalisi
+mõtteid: kas jätta kari alles või müüa lihaks. Liisis omal ajal 700 000 krooni
+eest korralikud seadmed, mida piima praeguse hinnaga pole lootustki tasa
+teenida. 1992 saatis vanavarakaupmees Andri Heidmets kõigile sotsialistliku töö
+kangelastele ja Lenini ordeni kavaleridele kirja, et nad oma aumärgid ära
+müüksid. Siis tuli hoobilt sadakond tükki. Leida Peipsi oma läks teisele mehele,
+kahetseb Heidmets. “ Vaiksalu ka ei anna. Näed, olen suurelt peale kirjutanud “
+ei anna ”, ” näitab Heidmets oma antikvaarseid esemeid pungil toas
+registrikaarti. Lenini ordeneid tilgub paar tükki kuus. Kokku anti neid Eestis
+umbes paar tuhat. Dokumentideta ordenid lähevad sulatusahju. “ Puhas kuld, proov
+958. Kettideks, sõrmusteks - oleneb, mida tellitakse. ” Andri firmal on oma
+sulatusahi, milles sotsialistlik kuld enne mõne kapitalistliku töö kangelase
+ehtimist puhastustulest läbi käib. Ühel hooajal 400 ha viljavälja. “ Olen isegi
+oma sünnipäeval 14. novembril veel põllul olnud. Mina ei tahtnud niisama aega
+viita, mööda pidusid käia, mina tahtsin tööd teha. ” Elmina Otsman (75) on
+siiras naine. Ei varja, et tahtis saada kangelaseks ja Eesti parimaks
+mehhanisaatoriks. “ Mul oli töö suhtes küll eesmärk. ” 1950 tulid Eestisse
+esimesed iseliikuvad kombainid. Pärast sõda Venemaalt esivanemate koju naasnud
+Elmina Otsmanist sai siis esimene kohalik naiskombainer. Esimese lõikuse tegi ta
+rukkipõllul Karksis. “ Käidi hulganisti seda kombaini vaatamas ja muidugi ka
+naiskombainerit. Kinomehedki olid platsis. Ringvaade “ Nõukogude Eesti ”. ”
+Elminale tähendas tähelepanu, et ta pidi üha paremini töötama. 1951 püstitas ta
+oma masinaga täna ehk fantastilisena tunduva rekordi, koristas ühe hooajaga 400
+hektarit. Kollendavate väljade vahel algasid tööpäevad hommikul kell 6 ja
+venisid keskööni. “ Maha ei kukkunud, häda polnud midagi. ” Häda sai Otsmani
+arvates otsa siis, kui sõda lõppes. “ Kui on rahu, on kõik lustimäng, ” arvab
+naine, kes 1941-42 erakordselt külmal talvel raudratastega traktorite kolonnis
+Luugast Tsherepovetsi rändas. “ Koolis sain vähe käia. Pea oli kehvavõitu, aga
+traktorist sain jagu. Tahtsin elus midagi korda saata. Minu vaimustus oli ehtne.
+” Elmina õnn ei seisnenud rahas: hektari koristamise eest maksti vaid kolm ja
+pool rubla (1961. aasta vääringus 35 kopikat). “ Aga milline töö see oli! ”
+ohkab Otsman. “ Ümberringi kuldne rukkiväli ja kombainid seal sees! Tulin
+kombainilt maha, korjasin rukkililli ja ehtisin kabiini. Igatsen selle järele
+tänapäevani. ” Kui Otsmani noorus oleks tänasesse langenud, ei oskaks ta midagi
+peale hakata. “ Mina ei taha iseendale elada, nagu praegu soovitatakse. Tahtsin
+elada ühiskonna heaks. Mulle meeldis kolhoos, kollektiiv. ” Kangelaseks saada
+oli Otsmani suur ja salajane unistus. Et see juba 1958. aastal täitus, valmistas
+Elminale isegi pettumuse. “ Ma ei väärinud seda veel tol ajal. Hiljem küll. ”
+Elmina ei kahetse põrmugi. Ta heidab endale ette ainult seda, et tööd rabades
+sai ta nii vähe oma lastega koos olla. Eesti Vabariik ja Elmina Otsman? “ Ei
+mingeid suhteid. Kohe vabariigi algul tuli mulle Siiri Oviiri allkirjaga kiri,
+kus öeldi, et kõik minu privileegid on nüüdsest tühistatud. ” Privileegid olid
+20 rubla võrra suurem pension ja tasuta bussisõit rajooni piires. Viimast ei
+kasutanud Otsman nagunii kunagi. Piinlik oli. Kangelase tähte ja Lenini ordeneid
+pole Otsmanil enam näidata. “ Käis siin üks tüüp ning ajas peale, et müü ja müü!
+Noh, müüsimegi - ning ostsime teleka ja mootorsae. Muidu poleks neid kuidagi
+saanud. ” “ 80ndate teisel poolel hakkasin nende ostmisega peale, ” räägib Andri
+Heidmets. “ Algul elegantselt ja õrnalt. ” Kirovi-nimelise kolhoosi direktori
+Kuuli omast jäi ta ilma. Selle ostis Eestist pärit suurärimees, kes elab
+Itaalias. Tal on hiilgav aumärgikogu, sealhulgas kõik eelmise vabariigi
+Vabadusristid. “ Muravjov maksab lihtsalt üle, ” kurdab Heidmets. Mõne kuldtähe
+edasimüümiseks kulub Heidmetsal vahel aasta. Kõige paremini ostavad
+ameeriklased. Venemaalt saaks tuua hunnikute viisi Lenini ordeneid. Kuid seal on
+keelatud neid müüa ja üle piiri viia. “ N Liidu kangelase kuldtähte oled käes
+hoidnud? ” Andri võtab vitriinist punase karbi. Täht on raske. Kuulus NKVD
+kaptenile, kes läks tuliveearmastuse tõttu 60ndate algul teise ilma. Mälestus
+enkavedistlikest kangelastegudest maksab praegu 10 000 krooni. 70 vagonetti
+põlevkivi vahetuses. “ Mul oli sõber Värskast. Ta määrati suure kolhoosi
+esimeheks. Ükskord kutsusin ta sünnipäevale. Ütles, et mina viina ei võta, olen
+autoga. Vihastasin hirmsasti, et oled suur kolhoosiesimees ja mina lihtne
+kaevur. Hakkasin püüdma, et minu brigaadil hästi läheks. ” Endel Paap (61) on
+sotskangelastest ainsana ka praegu riigitüüri juures. Tegelikult ei tahtnudki
+Riigikogu liige Paap saada kaevuriks, vaid hoopis loomaarstiks. 17aastasena
+opereeris ta kodus maal lehmal naelad kõhust välja. Niikuinii sureb. Korda läks.
+Kehvast perest maapoiss teadis lehma hinda. Kaevandusse läks ta pärast sõjaväge.
+Pere tahtis toitmist, kaevanduses maksti 3000 rubla, veterinaarile tollal 410. “
+Algul oli hirmus raske. Sidusin käed kõik sidemetega kinni. Aga kolm päeva
+hiljem võtsin juba vana kaevuri normi. ” Läbindajatel mõõdeti meetreid - kui
+palju on edasi raiutud. 200 meetrit kuus loeti juba kiirprohhodkaks. Paabu
+brigaad tegi 300-500 meetrit. Tänini on tema nimel väike rekord: vahetuses
+laadis ta koos paarimehega täis 70 kolmetonnist vagonetti, seda masina abil.
+Käsitsi on ta vahetuses kühveldanud ühe 60tonnise vagunitäie. Kui paas eraldada,
+jääb umbes 27 tonni puhast põlevkivi. Paap ajas oma brigaadile autosid ja
+kortereid välja. Kord küsis Moskva ministeeriumist meestele kolme ordenit. Seal
+aeti silmad suureks: teil endal ei olegi, anname siis neli. Kuldtäht anti
+Paabule kätte 1979. aastal Moskvas. Kaevandusstaaži oli tal siis 19 aastat.
+Söetööstusminister ise riputas talle tähe kaevurite päeval rinda. Saal oli
+geroisid täis. “ Ma ei ole kunagi töötanud selle nimel, et tähte saada. ” Kaks
+raudruuna rongi ette. “ Kui hakkasime rääkima, kui palju see ökonoomilist efekti
+annab, siis oi kurat, nii ja naa palju! ” Naftamagnaadid peaksid Ruppert Kaiki
+(73) kätel kandma. Tema juurutatud kahevedurisüsteemita oleksid rasked
+naftarongid palju lühemad. Vedurijuht Ruppert Kaigi kangelastegu võrsus
+väiksemate raudteejaamade sulgemisest 1960ndate aastate algul. Kuid
+vahejaamadeta ei pääsenud liikuma nii palju ronge, nagu olnuks vaja. “ Panime
+kaks vedurit elektriliselt kokku. Alguses kippusid küll üks siia, teine teise
+kanti, aga leidsime vead üles. Ja läks lahti. ” Ühe vedurijuhi palk oli hoobilt
+kokku hoitud ja rong pikem. Suurel Venemaal sellist süsteemi ei tuntud. “ Küll
+ratas liigub, ” tavatseb Ruppert Kaik ütelda. “ Kui on, kes liigutab. ” Ühel
+oktoobriõhtul tuli ta väsinult koju ja imestas: raadiomees ootab toas. “ Küsin,
+mis viga. Tema, et olete saanud kangelaseks. ” Ruppert ajas jämeda nõelaga
+pintsakureväärile augu sisse. Et Käbinil oleks lihtsam tähte riputada. “ Vanal
+k��si vigane. Et rahva ees hädasse ei jääks. ” Ruppert Kaik ühendas vedurid terve
+talupojamõistusega ja sai raske risti kaela. “ No siis hakkas tulema neid
+jobisid. 1967 valiti sinna Eesti ülemnõukogusse, ja kui Müürisepp suri, siis
+liidu ülemnõukogusse, ning hakkas see jama peale. Ega seal saand ka luuslanki
+lüüa. ” Endal lapsed kasvamas, tehnikumiõpingud samuti kaelas. “ Oli sihuke
+plevna, et oi-oi-joo, pane kas või metsa. ” Kaik pidi käima valijatega kohtumas.
+Esimesel korral mõtles, et kulub paar tundi. Tegelikult läks lõunast õhtul kella
+poole üheksani. Kõik tahtsid muudkui korterit. “ No kust ma võtan, mul pole
+omalgi. Minu jaoks ei ehita keegi ühtki maja, et võtmed on siin, muudkui kirjuta
+välja. ” Toona mõtles ta igatsusega aegadele, mil oli veel nooruke vedurijuhi
+abi. “ 1951 sain kursustel aimu, mis see raudtee on ja kuidas temaga võidelda,
+nagu öeldakse. ” Kaigi 45 aastasse Eesti raudteel mahtusid paljud
+auruvedurimargid. Kitsad ja laiad rööpad. Mootorvedurid, Vene, Saksa ja Ungari
+omad. Ka miniatuursed manöövervedurikesed. Reisi- ja kaubarongid. Punased ja
+rohelised semaforituled. Kutsekooli poiste juhendamine. Pärast kuldtähe saamist
+oli hirm kolleegide pärast, kellest mõni oleks hea meelega näinud, et üks
+parimaid raudteelasi jäänuks avariiga teele. Ruppert Kaik kontrollis enne sõitu
+alati hoolega iga sõlme. Tööratta ring sai täis 1996. Auruveduri valgetes
+pahvakutes see algas ning ka lõppes. Andis kõrvalteele lükatud väsinud
+auruveduriga sooja raudtee kütusemahutile ja pesumajale. Nüüd on traadid südame
+vatsakestes. Arst patsutas õlale: hea stimulaator. Kestab vähemalt 15 aastat.
+Praegu pannakse liine muudkui kinni. Juba eelmise vabariigi ajal oli nii, et
+kaubavedu doteerib reisivedu, ajab raudtee erastamine Ruppertil hinge täis. “
+Nüüd on kõik läind ja ei tea, kes peremeheks saab! ” Milleks see rabamine?
+Äkitselt ei leia Ruppert sõnu. “ Miski asi ei pand tööle, aga oma kohus ju ...
+Pisikesest peale sai hakatud maal karjas käima. Kuni sõda peale tuli. ” “
+Tilguvad ilusti ära, kus nad pääsevad, ” rõõmustab Heidmets kuldtähtede üle. “
+35 tükki on veel inimeste käes. Põlvamaal on üks alles, ülejäänud minu jagu. ”
+Sulatusahi ootab uut suutäit. AU TÖÖLE! Eesti sotsioloogia grand old man väidab,
+et tööga pole võimalik rikkaks saada. Töö on eneseteostuse üks tee. Töö võib
+olla, on olnud ja jääb edaspidigi nii õnne allikaks kui ka orjastamise abinõuks.
+Kellele kuidas. Eesti muinasjuttudes ei saa õnnelikuks kõige lollim ja laisem.
+Töökus (koos arukuse ja visadusega!) on viinud sihile ainult need, kes on olnud
+ausad, helded, tähelepanelikud ja kannatlikud. Ent ajad muutuvad. Tahaks loota,
+et Eestis ei kujune ideaaliks kohvitasside ja õllepurkide taga ripsmeid
+plõgistavad eurobeibid, kes ei oska päeval midagi peale inglise keele. Raske on
+leida veel rumalamat tegevust kui üritada teha rumalusi üha paremini.
+Lähiminevik näitas, et mingite demagoogiavõtete süsteemidega on võimalik panna
+inimest rügama nõnda ennastsalgavalt, et ta ei märka enam maad ega taevast.
+Mingite abstraktsete ja kaugete ideaalide nimel on inimene teatud puhkudel
+valmis kas või surema. Töötajad hakkavad end samastama nendega, kes on nad jalge
+alla tallanud ja kes võidutsevad teiste higi arvel. Inimene võtab võõrad
+eesmärgid omaks ning kujutleb, et on vaba ja iseseisev. Tööga ei ole võimalik
+rikkaks saada; rikkaks saab müümisega. Rohkem kui endale vaja on mõtet midagi
+toota vaid sel juhul, kui on teada, et keegi vajab seda produkti, teenust või
+keskkonda, ning hindab seda nii kõrgelt, et on nõus seda ostma ja maksma
+omahinnast mõnevõrra rohkem. Õnneks tarbivad Eestis paljud inimesed ise oma töö
+tulemusi. Müümisega saavad hakkama vähesed. Töö on eesmärgistatud tegevus mingi
+(tarbimisväärtust omava) toote valmistamiseks, keskkonna korrastamiseks või
+teenuse osutamiseks. Kui ühtki nendest kolmest tunnusest pole märgata, tuleks
+tõdeda, et kõnealune tegevus ei ole töö. Uskumatu, aga tõsi - N Liidus, selles
+nn töörahva riigis, ei ilmunud töö kohta ühtki tõsiselt võetavat raamatut. Töö
+kui probleem. Kahtlemata kuulub töö nende suurte probleemide hulka, millel on
+eksistentsiaalne tähendus ja mida ei õnnestu hästi lahendada kuskil. Üks asi
+näikse selge olevat: kui mõnes riigis rahvas või väga suur osa rahvast enam ei
+oska, ei taha, ei viitsi, ei julge (häbeneb) tööd teha, siis pole sellel rahval
+mingit väljavaadet üha karmistuvas konkurentsis ellu jääda. Sahkerdamise,
+lõhverdamise, susserdamise jms tegevuse abil on võimalik looduse, tervise ja
+kultuuri arvel mõnda aega vegeteerida ning kellelegi võib-olla isegi soodsat
+muljet jätta, aga peagi tuleb tagapõhi ilmsiks. Tagajärg raksatab seda raskema
+jõuga, mida kauem õnnestus ennast ja teisi petta. Eestis on praegu paljude
+arvates haruldane olukord: Moskva enam ei käsi ja Brüssel veel ei käsi, kuidas
+oleks vaja elada ning mõelda, arvata ja öelda. Kahjuks saavad häid otsuseid teha
+vaid asjatundlikud isikud. Ühiskonnateaduseta jäänud riigis on valitsusel selles
+mõttes mõnus, et pole karta mingisugust argumenteeritud kriitikat. Olukorras,
+kus valdaval osal elanikkonnast ei ole haridust ega usaldatavaid andmeid
+ühiskonnas ja kultuuris orienteerumiseks ning kus ühiskond on tervikuna
+sidestamata, ei saa keegi öelda, et selles riigis on midagi mädavõitu või
+valesti korraldatud. Selline ühiskond, kus on silmapaistvalt edukad vaid
+parasiteerivad struktuurid ning kus tööd teha oskaval ja tahtval inimesel ei ole
+võimalik oma töö eest saadud palgast ära elada, ei vääri kuigi suurt tunnustust
+ega sobi teistele eeskujuks. SUURÜLLATAJA. Keskpanga presidendiks kinnitatud
+Vello Venseli vaade Eesti majandusele ja pangandusele enne kõrgest ametist
+loobumist. Milline on Eesti majanduse seis? Ma olen optimist - oleme
+majanduskasvu esimeses faasis. Väliskriiside mõjud on ületatud ja see läks isegi
+üllatavalt kiiresti. Nüüd on oluline, kuidas funktsioneerib pangandus. Rootsi
+kapitali tulek suurpankadesse ja väiksemate pankade kadumine on mõjunud
+tervistavalt. Kas USA võimalik börsikrahh võib Eesti majanduse taas langusele
+pöörata? Võib-olla on tegu vaid ajutise langusega. Juba ammu oodati, et
+hämmastavalt stabiilsele majanduskasvule ja aktsiahindade tõusule tuleb ükskord
+lõpp. Kuna meie majandus on rohkem seotud eurotsooni ja Skandinaavia maadega,
+siis tulevad mõjud eeskätt sealt. Ka Venemaal on määramatuse aste endiselt
+kõrge. Kas Venemaa mõjutab rohkem kui USA? Jah, ma arvan nõnda. Milliseid samme
+soovitaksite praeguses olukorras oma USA kolleegile Alan Greenspanile? Soovitusi
+ei julge talle anda. Seni on peetud just tema teeneks, et USA majandus on nii
+pikka aega stabiilne olnud. Greenspanil on finantssüsteemi üle tugev mõju ja
+kontroll. Kas loodate saavutada Greenspaniga sarnase positsiooni, et majanduse
+reguleerimiseks piisab vaid sõnast? Greenspani fenomen ei tulnud äkki. Kui oled
+kauem ametis olnud, piisab ainult sõnast. Mitte just otse minu, aga Eesti Panga
+signaalid peaksid olema õigeaegsemad, väga selged ja üheselt mõistetavad. Peaks
+ka paindlikum olema - keerulisematel aegadel tuleks pangandusnormatiive
+karmistada, kui aga läheb lõdvemaks, siis järele anda. Laveerimisvõimalus peab
+olema. Praegu, kui eeldatavasti on ees majandustõus, oleksid taolist sorti
+signaalid ajakohased. Infrastruktuuri- ja teenindussektor on viimastel aastatel
+jätkuvalt laienenud, aga eksporttööstus pigem järele andnud. Milliseid võimalusi
+näete majanduse arenguks? Väikeriigile on paratamatu, et SKP enamik ei tule
+mitte asjade tootmisest, vaid teenindusest. See nihe süveneb. Uued,
+läbilöögivõimelised tooted pole tõenäolised, sest need nõuavad palju raha ja
+inimpotentsiaali. See ei välista võimalust, et me leiame oma nishi. Iirimaa on
+näiteks tarkvara tootmises maailmas teisel kohal. Kas väikestel on
+globaliseeruvas maailmas võimalusi? Geograafiline asend on meie miinus ning ka
+meie pluss. Läänemere piirkonnas võib oodata tugevat majanduskasvu. Kui ka
+Venemaa peaks hästi arenema, siis miinuseid nagu polekski. Euroopa Liidule
+niisiis alternatiivi pole? Mitte majandusest, vaid riigi julgeolekust lähtuvalt
+ei näe ma euroskeptitsismile mingit õigustust. Kui kaugel me SKPd silmas pidades
+Euroopa Liidust oleme? Euroopa Liidu praegusele keskmisele tasemele jõudmiseks
+kulub vähemalt üks inimpõlvkond. 20 aastat peab keskmine kasvutempo olema 6-7%
+aastas. SKP kasv sõltub suuresti meid ümbritsevast, aga me ise saaksime hoida
+võimalikult liberaalset ja stabiilset poliitikat. SKP suur kasv tuleneb
+enamjaolt suurtest välisinvesteeringutest. Sisemaine sääst on napp ja sellega
+majandust ei arenda. Samal ajal piirab Euroopa Liit liberaalsust? Ma loodan, et
+kui Eesti ükskord sinna jõuab, siis on tegu juba praegusest oluliselt erineva
+liiduga. Millal võetakse Eesti Euroopa Liitu? Ametlik seisukoht on, et Eesti
+peaks olema valmis 1. jaanuariks 2001. Kahtlen, kas me suudame selleks ajaks
+viia oma seadusandliku ja institutsionaalse raamistiku vastavusse Euroopa
+standarditega. Optimistina arvan, et Eesti liitub Euroopa Liiduga viie aasta
+pärast. Nii et eurot teie ametiaja jooksul Eestis käibele ei võeta? Jah. Neil on
+mängureeglid paigas ja eksperimente ei tehta. Vaevalt meid enne kuut aastat
+eurotsooni võetakse. Eestist on kujunemas linnriik ehk raha ja sellega koos ka
+ettevõtlus on koondunud Tallinna. Kas see on pöördumatu protsess? See on
+paratamatu, sest Eesti on nii pisike. Riigil peaaegu pole regionaalpoliitikat,
+sest on elulisemaidki muresid. Ka pangad sulevad regioonides järjest filiaale ja
+lähevad üle Internetile. See avab tee aga laenu-hoiuühistutele, kes teenindavad
+vaid enda omanikke. Nii on see ka mujal maailmas seal, kust kommertspangad on
+ära läinud. Need ühistud pole loodud kasumi teenimiseks, vaid oma liikmete
+teenindamiseks. Keskpank saab omalt poolt neile kaasa aidata vastava keskkonna
+loomise abil. Ühest küljest on meil tugevad suurpangad, teisalt tõstavad
+kasuminäljas monopolid teenustasusid? Olen teinud 1994. aastast reaalsektori
+ettevõtete monitooringut, millest ilmneb, et majandusagendid tunnetavad
+konkurentsi kadumist panganduses ja loodavad välispankade tulekut. Turu väiksuse
+tõttu pole neid siiski tulnud, kuid see on vaid aja küsimus. Täna pole pilt
+kliendile kuigi roosiline ja pangad kasutavad seda loomulikult ära. Keskpank ei
+saa aga siin midagi teha. Loodan vaid, et välispankade toel tekkiv konkurents
+paneb asjad paika. Mis teile Eesti majandusruumis ei meeldi? Vastaksin jälle
+monitooringu tulemustega - ettevõtjad hindavad meie keskkonda suhteliselt heaks.
+Probleemiks on ebaotstarbekas administratiivne jaotus, mõttetult suur arv
+väikseid vürstiriigikesi. Ka liigne pusimine seadustega tundub mõttetu, paljud
+olulised seadused oleks tulnud importida. Nüüd on meil palju vastuolulisi
+seadusi. Nii lahendavadki ettevõtjad konflikte omavaheliste kokkulepetega ega
+usalda kohtusüsteemi. Kas akadeemiliste ringkondade mõju Eesti arengule on
+piisav? Laia silmaringiga teadlastelt pole eriti nõu küsitud. Eesti asja -
+näiteks ka Euroopa Liidu läbirääkimisi - on seni aetud riigiametnike tasemel.
+Alati pole mõtet jalgratast leiutada. Millega olete viimastel aastatel
+tegelenud? Olen Tartu Ülikooli paberitega rahandus-pangandusspetsialist. Pikemat
+aega tegelesin statistika ja ökonomeetriaga. Nii kandidaadi- kui ka doktoritöö
+tegin nendest valdkondadest. Hiljem siirdusin finantsanalüüsi ja panganduse
+valdkonda. 1980ndate lõpust osalesin tudengite majandusõpikute tõlkimises. Kogu
+majandusele sai ring peale. Edasi tulid Euroopa Ühenduse ühisprojektid:
+iga-aastane reaalsektori monitooring ja pankade analüüs. Tunnete end seega
+panganduses nagu kala vees. Eks jah. Tagasiside reaalsektorist ja pangandusest
+võimaldab näha asja terviklikumalt. Miks on 50aastane pangajuht parem kui
+25aastane? Nooremad on riskialtimad, aga pangandus on siiski konservatiivne ala.
+Eestis oli paratamatu, et noored said võimule. Nüüd on probleem, et uutel pole
+eriti võimalust karjääri teha. Kas keskpanga presidendiks kandideerimise otsus
+tuli kergelt? Põhiline kaalumine oli juba kaks aastat tagasi, kui nõustusin
+keskpanga nõukogu esimeheks kandideerima. Nüüd ma ei kõhelnudki, sest olin juba
+kaks aastat tagasi selleks valmis. Suure struktuuri juhtimine ei hirmuta? Olen
+10 aastat Tehnikaülikoolis instituuti juhtinud. Panga presidendi funktsioonid on
+väga rangetes raamides. Mingit isetegevust ei saa olla - rahapoliitika ja
+strateegiad kuni euroni on raudselt paigas. Millised on teie
+majandusfilosoofilised eeskujud? Pean ennast neoklassikalise koolkonna jüngriks
+ega poolda eriti Keynesi ideid. Tema nägi rohkem riigi rolli. Eestis on mind
+enim mõjutanud minu akadeemikutest õpetajad Uno Mereste ja Raimund Hagelberg,
+kes on seotud ka keskpangaga. Keskpangale on ette heidetud laia joont - ametnike
+arvu ja kinnisvara hulga paisutamist. Samal ajal keskpanga funktsioonid justkui
+väheneksid, sest pankasid on vähem ja kroon stabiilsem kui kunagi varem. Ühest
+küljest on see õige. Seoses euroküsimustega jätkub praegu siiski tööd. Kui saame
+eurosüsteemi, siis asi muutub ja funktsioonid teisenevad. Rahapoliitilised
+funktsioonid lähevad üle Euroopa Keskpanka. Ometi tuleb uusi ülesandeid juurde.
+Me peaksime täitma rohkem ühiskonna teenri rolli. Analüütiline info ja inimesed
+tuleb panna tööle nii, et selle väljund oleks kasulik ühiskonnale ja majandusele
+tervikuna, et paljud saaksid meilt õigeid signaale. Saite kunagi kurva kogemuse
+Keila Panga nõukogust. Keila Pank läks pangapoliitika nahka - kapitali
+absoluutsummaga taheti väga kiiresti jõuda Euroopa tasemele. 5 mln eküüd ehk 75
+mln krooni käis väikepankadel üle jõu - tekkis sihitu rabelemine, aga seda
+kapitali polnud võimalik kokku ajada. See tõi kaasa info varjamise ja ebaausate
+võtete kasutamise. Oleks see asi korraldatud sujuvamalt, oleks nii mõnedki
+väikepangad ellu jäänud, nishid olid ju olemas. Muide, kõige tulisematel aegadel
+(1994/95) olin mina USAs ega viibinud kõigi otsuste juures. Panganduse süül
+kõrbesite ka Pennus? Jah, Pennu saatuse tingis paljuski pankade poliitika. Pennu
+oli õitsval järjel firma, kes riskis nagu paljud teisedki, teostades pikemaid
+projekte lühiajaliste laenudega. Ma olin liisingufirma loomise vastu, sest alla
+80 mln kroonise mahuta ei tasu see ära, ning nii ka läks. 1997. aasta lõpus
+tekkisid märgid, et Hansapank tahab suhteliselt hästi toimivat firmat üle võtta,
+ning hakati laenudega pigistama. Tollane juhtkond tabas selle ära ja läks üle
+Hoiupanka, kuid siis võttis Hansapank selle üle ja asus Hoiupanga kliente
+pitsitama. Hansapank seadis juhtkonna n-ö seina äärde, nõudis raha tagasi ning
+siis tuli müüa. Pank ei võitnud lõpuks midagi, sest praegu on Pennu järglase
+kahjumid aina suurenenud. Hansapanga peale vimma ei kanna? Ei kanna, aga selle
+firma taustal oli kummaline, et suhteliselt hea klient, kes maksis õigel ajal ja
+kellega polnud probleeme, suruti lihtsalt vastu seina. Kogemuse ma
+reaalsektorist sain - tean valitsevaid ohte ja kuidas asi toimib. Pennu oli
+selles mõttes eriline, et põhiomanik oli juhtkonnas ja väikeomanikud nõukogus.
+See ka suigutas, sest omanik on ju huvitatud kasumi maksimeerimisest ega taha
+oma ettevõttele halba. Elate Keila lähedal Tuula külas. Kuidas teie külal läheb?
+Olen maal elanud 10 aastat. Kasvatan viit hane. Meie külas on paar aktiivset
+inimest, kes on sovhoosi tegevuse edukalt üle võtnud - Kadariku ja Tuule talud.
+Telefoni ja arvuti abil olen ka kodus töötanud, kuid keskpangas tõenäoliselt
+elukombed muutuvad. Intervjuu toimus 17.04.2000. UURIMISRAHAD.
+Sotsiaalministeerium narris teadlasi, lastes neil kirjutada granditaotlusi,
+mille rahuldamiseks polnud tegelikult raha. Mullu hilissuvel taotlesid 25 Eesti
+teadlasrühma uurimistoetust sotsiaalministeeriumi poolt selleks aastaks välja
+kuulutatud rahvatervisealase teadus- ja arendustegevuse riikliku sihtprogrammi
+täitmiseks. Märtsi viimasel nädalal said aga kõik taotlejad teate, et nende
+projekt ei kuulu rahastatavate hulka ja rahapuudusel ei avata üldse uusi
+projekte. “ Olin ise nende 25 hulgas, kes raiskasid hulk aega taotluse
+kirjutamiseks. Ma ei suuda vaadata leebe pilguga isikute poole, kes kuulutasid
+konkursi vastutustundetult välja, ” on Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini
+Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja ning Tartu Ülikooli
+külalisprofessor Mati Rahu nördinud. “ Meie ees ei suvatsetud isegi vabandada,
+et konkurss korraldati ekslikult. ” Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna
+juhataja Piret Laur tunnistab, et konkursi väljakuulutamise hetkel polnud tõesti
+100 protsenti kindel, kas taotluste rahuldamiseks vajalikud rahad tulevad või
+mitte. “ Risk oli suur, kuid alustatud protsessi ei saanud peatada. Konkursi
+väljakuulutamine oli otsustatud juba kevadel. Kui oleks olnud vastupidi, et
+protsessi poleks üldse alustatud, aga võimalus oleks olnud, siis oleks saanud
+taotluste nõukogu mittemidagitegemises palju rohkem süüdistada. See oleks olnud
+palju rängem koorem, ” on Laur veendunud. Osalejad panevad pahaks ka seda, et
+toetusest keeldumist ei ole eksperthinnangutega põhjendatud. “ Eksperte pole
+projektide hindamisel ilmselt kasutatud, vähemalt ei ole meile nende arvamust
+edastatud, ” märgib mõlemal aastal konkursil osalenud Füsioloogiainstituudi
+vanemassistent Aavo Lang. Nördinud teadlased ei tee oma pahameelest saladust,
+vaid valavad selle ametnike peale välja. “ Sellist lollitamist pole ma varem
+kogenud, ” ütleb Rahu. “ Selge see, et kõiki taotlusi ei saa rahuldada, kuid
+pole normaalne, et kõik taotlejad tõmmatakse haneks. ” Sotsiaalministeerium ei
+lase end aga sellest segada. “ Kui me kardaksime pahameelekirju ja jätaksime
+seetõttu midagi tegemata, siis ei peaks me enam siin töötama, ” on Laur rahulik.
+Sotsiaalministeeriumil on tänavuses eelarves 2001. aasta rahvatervisealaste
+teadus- ja arendusprojektide rahastamiseks 4,5 miljonit krooni. See raha jaguneb
+enam-vähem võrdselt kahe alaprogrammi, rahvatervise ja töötervise programmi
+vahel, kinnitab rahandusministeeriumi sotsiaalkulude talituse juhataja Saida
+Ausing. Ehkki sotsiaalministeerium valmistub uut konkurssi välja kuulutama,
+kinnitavad nii Rahu kui ka Lang, et nemad sellest enam osa ei võta. “ Eesti võib
+granditaotluste rahuldamise määra - 0 protsenti - poolest Guinnessi rekordite
+raamatusse kanda, ” soovitab Rahu. Möödunud aastal käivitunud rahvatervise
+teadus- ja arendustegevuse sihtprogrammi raames finantseeritakse praegu enam kui
+10 möödunud aastal alanud jätkuprojekti. Need projektid on kirjutatud kolme
+aasta peale ja peaks lõppema järgmisel aastal. PÕGENIKUD. Kes kordki on
+paradiisis jala maha saanud, ei taha sealt naljalt lahkuda. Juura mäestiku ühes
+maalilises orus asub Wittnau küla. Jõukate ja enesega rahulolevate shveitslaste
+kõrval elab seal rõskes kahetoalises korteris Hilj Bekaj viieliikmeline pere.
+Hilj on albaanlane Kosovost. Üks 40 000st Shveitsi pagenud Kosovo albaanlasest.
+Pärast seda, kui immigrantide suhtes liberaalse Shveitsi sisepoliitilised pinged
+sundisid valitsust vastu võtma otsuse, et kõik passita võõramaalased peavad mai
+lõpuks riigist lahkuma, on pooled juba läinud. “ Aga me ei taha tagasi
+Kosovosse, ” ohkab 31aastane pereema Sonja. “ Seal pole elektrit, mägedes jätkub
+sissisõda, turvatundest ei saa rääkidagi! ” Vaesena võõrsil. Kopitanud seintega
+maja ärklikorrusel elav Bekajde pere ei kurda tingimuste üle, kuigi peab jagama
+esimesel korrusel asuvat 1960ndate stiilis sisustatud kööki teise põgenikeperega
+ning magama lastega ühes tillukeses toas. Peres on kolm tütart - viieaastane
+Tina, kolmene Jeta ja Shveitsis sündinud poolteisene Urate. Sonja on lastega
+kodus. Hilj käib kord nädalas saksa keele tunnis ning pahandab, et õpetaja annab
+liiga palju raskeid koduseid ülesandeid. Tina ja Jeta üritavad kohalike lastega
+sõbrustada ning räägivad juba pisut saksa keeltki. Bekajd käiks meelsasti tööl,
+kuid välismaalaste passid ei anna neile selleks luba. Korteri hankis perele
+Aargau kantoni sotsiaalamet, kes kannab ka kõik eluasemekulud. Samuti maksab
+sotsiaalteenistus perekonnale toetusraha 11 franki (110 Eesti krooni)
+täiskasvanu ja 5 franki (50 kr) lapse kohta päevas, mis teeb Bekajde
+sissetulekuks 1110 franki (11 000 kr) kuus. Riideid saavad nad immigrantide
+second-hand poest tasuta. Välismaalaste aitamisest vaimustatud külaelanikud
+pakuvad oma vanu mänguasju ja majapidamistarbeid. Albaanlased peavad ise ostma
+vaid toitu, kuid Shveitsi hindade juures tuleb neil siiski kaupu hoolikalt
+valida. Perega väljas söömisest võivad nad vaid unistada, sest see ületaks nende
+päevase sissetuleku mitmekordselt. Põgenemine sõjakoldest. Kõigis Kosovo hädades
+süüdistavad põgenikud vaid üht meest - Serbia liidrit Slobodan Milosevici. “ Ta
+on täpselt nagu Stalin, ” ütleb Sonja põlglikult. “ Serblaste viga on see, et
+nad usuvad Milosevici pimesi. ” Bekajd mäletavad, et Kosovo olukord muutus eriti
+keeruliseks 1990ndate alguses, kui 1986. aastal võimule tulnud Milosevic hakkas
+oma ekspansionistlikku Suur-Serbia ideed ellu viima. Kümme aastat tagasi lõpetas
+Hilj ülikoolis tehnoloogiaõpingud. Albaanlasena ei saanud ta aga luba töötada
+tehases ning leidis seetõttu rakendust vaid oma vanemate talus. Raha teenis
+perele algklasside inglise keele õpetajana töötanud Sonja. Kui albaanlased
+keeldusid õppimast ja õpetamast “ Serbia tõde ”, tuli nende lastel hakata koolis
+käima õhtuti, kui serbia lastel olid tunnid läbi. Sonja meenutab, et tema
+tööpäev lõppes nii hilja, et bussid enam ei käinud ja tal tuli pimedas mitu
+kilomeetrit jalgsi koju minna. Albaania laste õpetajale ei maksnud riik üldse
+töötasu. 40 Saksa marga suurust palka sai Sonja umbes korra kvartalis, kui
+Lääne-Euroopasse emigreerunud kaasmaalastelt annetustena kogutud raha jõudis Ema
+Teresa heategevusorganisatsiooni kaudu kohale. Tavaliselt õnnestus aga Serbia
+politseil rahasaadetis konfiskeerida. 1998. aasta suvel oli selge, et Serbia
+alustab Kosovo vastu rünnakuid. Sonja kodukülas Ucekas oli esimesena loodud
+albaanlaste Kosovo vabastusarmee ning seetõttu tegid serblased küla maatasa,
+kohalikud elanikud põgenesid. Hilj võttis oma raseda naise ja kaks väikest last
+kaasa ning alustas teekonda Montenegro poole. Aadria mere ületamiseks pidid nad
+koos kümnete teiste saatusekaaslastega ootama Serbia politseinike lõunapausi.
+Veelgi ohtlikum oli aga seilata Vahemerel Itaaliasse. Ööpimeduse varjus merd
+ületavas ülekoormatud põgenikepaadis valitses allasurutud õud, sest Itaalia
+piirivalve pidi ette hoiatamata tulistama. Siiski õnnelikult lõppenud
+neljatunnisele meresõidule järgnes viis päeva virelemist Itaalia piiril asuvas
+põgenikemajas, mis oli puupüsti täis nende saatusekaaslasi. Lõpuks jõudsid
+Bekajd rongiga Shveitsi. Vägisi tagasi koju. Sonja isa oli Shveitsi tulnud juba
+12 ja vennad 20 aastat tagasi. Nelja-aastase töökogemuse järel said nad
+C-kategooria passi, mis annab immigrandile üsna suured õigused, välja arvatud
+võimaluse riigist lühiajaliselt lahkuda. Võõramaalaste jaoks parim variant on
+B-pass, mis annab juba kodanikega sarnased õigused ja kohustused. Äsja riiki
+tulnud välismaalane saab aga vaid N-passi, mis ei anna peaaegu mingeid õigusi,
+isegi töötada ei tohi. Kuna Shveitsi heaoluühiskond on aastate jooksul kohale
+meelitanud tohutul hulgal valdavalt Balkani päritolu immigrante, hakkasid
+konservatiivsed jõud nõudma põgenikeseaduste karmistamist. B- ja C-kategooria
+passe nüüd enam ei väljastata. Kõik N-passi omanikud, seega ka Sonja ja Hilj,
+peavad aga riigist hiljemalt selle aasta 31. maiks lahkuma. Eelmise aasta lõpuks
+lahkunuile maksis valitsus kompensatsiooniks 2000 franki täiskasvanu ja 1000
+franki lapse eest. Sellest rahast pole Kosovosse tagasi jõudnutel aga suurt abi,
+sest kuritegevuse üle pole seal mingisugust kontrolli. Bekajde lootus on NATO
+rahuvalvajatel, kes peaksid nende kojupöördumise ajaks korra majja lööma. “
+Prantslastest üksi polnud abi, nemad on serblastega mestis, sest tahavad
+ameeriklaste ülemvõimule vastu töötada, ” usuvad Hilj ja Sonja. Bekajd
+põhjendavad vastuolu serblaste ja Kosovo albaanlastest põliselanike vahel
+esimeste ahnusega Kosovo tohutute maavarade järele. Mitrovica lähedal Trebca
+kaevanduses on tsingi- ja vasemaardlad, tõenäoliselt leidub seal ka kulda. Ometi
+usuvad Hilj ja Sonja, et tulevikus võivad albaanlased ja serblased isegi
+rahulikult koos elada. Aga seda juhul, kui viimased paluvad oma tegude eest
+avalikult vabandust ning tunnustavad Kosovo iseseisvust. Ede Schank on TÜ
+ajakirjandustudeng MADALMAAD. Kui probleeme ei ole, siis tuleb need tekitada.
+Kümmekond aastat tagasi võis Hollandi raadiokanalitel kuulda probleemsaateid
+sellest, et müslipakis ei jagune kõik komponendid ühtlaselt - raskemad, olgu
+need siis banaanitükikesed või rosinad, vajuvad paki põhja, ning hommikusöögiks
+kausikesse kallatud müsli pole päris see, mis peaks. Pahased müslisõbrad
+arutasid, kas toit peaks olema pakis portsjoniteks jagatud või leiaks äkki mõne
+teise lahenduse. ÕITSEV MAJANDUS, NÄRBUV MONARHIA. Nüüd on Hollandis avastatud,
+et riigikassas on raha rohkem, kui peaks olema. Arutletakse selle üle, mida
+ülearuse rahaga peale hakata. Aprillinaljana välja käidud idee raha inimeste
+vahel ära jagada on naljast tegelikult kaugel, juba paar aastat saavad inimesed
+saja kuldna jagu makse tagasi. Veel kaalutakse võimalust suunata raha koolide ja
+haiglate toetuseks või maksta tagasi võlgu. Tulised vaidlused käivad ka
+kuninganna rolli üle. Pisima valitsuspartei D66 liider Thom de Graaf söandas
+välja tulla mõttega, et tänapäeva ühiskonna jaoks on kuningannal kanda liiga
+raske koorem, millest võiks suurema osa laduda valitsuse õlule: “ Pole vaja
+mingit ilulindu ilupuuris. ” D66 nõuab muu hulgas kuninganna kõrvalejäämist
+valitsusest ning tema loobumist riiginõukogu eesistuja kohast. Riiginõukogu
+aseesimees H. Tjeenk Willink leiab aga, et kuninganna on ühtsuse sümbol ning “
+täidab sisemisi lünki demokraatias ”. Küsimärgi all oleks justkui kuninganna
+Beatrixi (62) kompetentsus. Kuninganna võtab sõna ka hollandi keele asjus.
+Belgia kuningapaari külaskäigu auks antud galadineel rõhutas Beatrix, et
+hollandlased peaksid oma keelele rohkem tähelepanu pöörama. Riiklik
+keelepoliitika on uuendusmeelne. Iga kolme aasta tagant mõeldakse välja mõni
+muudatus, viimased on näiteks C-tähe asendamine K-ga võõrsõnades ning mitmuse
+vormi kasutamine liitsõnamoodustuses, nt “ hobusesaba ” asemel “ hobustesaba ”.
+Põhjuseks tuuakse see, et hobusesaba ei ole mitte ühe hobuse saba, vaid paljude
+hobuste sabad. Eestis pole selliseid muudatusi nii lihtne läbi viia, sest hea
+kombe kohaselt kaasneb uute keelereeglitega ka uus õigekeelsussõnaraamat.
+Hollandi keele seletav sõnaraamat Van Dale on kolmes köites ja 4000 leheküljel,
+viimane versioon ilmus möödunud sügisel. Antikvariaatidest võib leida ka eelmisi
+trükke, aga neid osta soovides saate tüüpilise hollandliku vastuse: seda ei või
+te osta, siin on kõik puha vanade reeglite järgi. HILINE PALJASTUS. Häbitunne ei
+ole maailmast kadunud, ta on üksnes nihkunud teise fookusesse. Praegu tunnevad
+mõned Hollandi mereväe juhtivad tegelased piinlikkust ühe pikantse vahejuhtumi
+ilmsikstuleku pärast, mille kohta saadetakse neile kogu maailmast
+järelepärimisi. De Telegraaf avaldas foto möödunud juulis Vahemerel aset leidnud
+NATO mereväeõppustest. Kui tavaliselt lõpevad need vastastikku vee pritsimise
+või kartulite loopimisega, siis seekord otsustasid üksteist Hollandi
+miiniristleja Bloys van Treslong naismereväelast teha möödasõitvatele laevadele
+hüvastijätuks striptiisi. Lõbusat vahejuhtumit õnnestus seni avalikkuse eest
+varjata. “ Ühel kaptenite kursusel kasutati seda intsidenti kui näidet sellest,
+kuidas ei tohi teha, ” ütles mereväe suhtekorraldusülem. AUTORITEET. Vene
+Riigiduuma saadik Sergei Kovaljov (70) ei soovita Venemaa osas endale illusioone
+luua. Nõudsite Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Strasbourgis toimunud
+istungjärgul oma kodumaa karmi karistamist seoses sõjategevusega Tshetsheenias.
+Miks? Lääneriigid mõtlevad, et Venemaal on uus võim ja alustame siis ka suhteid
+puhtalt valgelt lehelt, nagu enne poleks midagi olnud; anname Putinile aega, et
+ta saaks näidata oma uut kurssi, jms lollusi. See on lääne tavaline
+argpükslikkus. Laisk lääs ei tunne asjade vastu huvi, ei vaata Vene küsimuses
+kaugele ette. Läänes pole suurimaks väärtuseks enam vabadus, vaid hoopis
+mugavus. Justkui Putin polekski Tshetsheenia sõja taga ja nagu ta polekski
+saanud presidendiks tänu Tshetsheenia sõjale. Kuidas saaks Tshetsheenia
+probleemi lahendada? Selleks peab olema poliitilist tahet, aga Venemaal seda
+pole. Ma ei räägi moraalsest poolest, aga praegune jõupositsioon on absoluutselt
+perspektiivitu ettevõtmine. N Liit moonutas ajalugu aastakümneid, nüüd on
+Venemaa asunud samale teele. Näiteks esimese Tshetsheenia sõja (1994-96)
+venelased kaotasid. Praegu kuuleme juba pikka aega, kuidas sõjategevus lõpeb
+kohe, lausa täna-homme. Eelmises sõjas oli juba kogu Tshetsheenia territoorium
+föderaalvägede kontrolli all. Kõik oli nii, nagu praegu lubatakse, kuid millega
+see lõppes? Vene armee kapituleerus. Kuidas seekord läheb? Föderaalväed võtavad
+kogu Tshetsheenia oma kontrolli alla. Kui on olemas regulaararmee
+raskerelvastuse ja tankitõrjerelvadega, toetuseks lennuvägi, siis pole raske
+mingi territooriumi üle kontrolli saavutada. Edasi püütakse sisse seada
+okupatsioonirežiim. Kohe algab ka partisanisõda, mis juba käibki. Kasarmus või
+eesliinil viibiv sõdur joob viina. Ta on purjus ning hirmul, sest pidevalt saab
+keegi tema kaaslastest rünnakute tagajärjel surma. Mida selline inimene ette
+võtab? Ta muutub veel metsikumaks ja veel suuremaks röövliks. See on aga impulss
+partisanide toetuseks. Tshetsheenia rahulik elanikkond ei seedi ekstremistidest
+võitlejaid Hattabi, Bassajevit ja nende üksusi. Rahulik elanikkond vihkab ka oma
+rahvusest bandiite, kuid föderaale ei vihka ta sugugi vähem. Bandiidid aetakse
+pidevalt metsa, aga föderaalid jäävad. Nad röövivad, tapavad ja käituvad nii,
+nagu oskavad käituda matslikud Vene võitlejad. Tshetsheenid pole selline rahvas,
+kes asja rahulikult pealt vaataks, ja algabki partisanisõda. Seda sõda pole
+võimalik võita teisiti kui ainult genotsiidi abil. Ja selle poole ollaksegi
+teel. Ma ei usu, et meie juhtidel oleks südametunnistus, nad võivad genotsiidile
+minna küll. Siiski on säilinud usk, et neil on hirm, terve mõistus, mingi
+ettevaatlikkus, mille tõttu nad kardavad genotsiidile minna. Veel loodetakse, et
+kuigi lääs on laisk, ei luba ta Venemaal sellist sammu ette võtta. See on
+nõiaring, kus hirm muudab okupandid üha julmemaks, see omakorda aga
+partisanisõja üha aktiivsemaks. Venemaa ei taha Tshetsheeniale iseseisvust anda,
+kuid ka tshetsheenid ise ei oskaks sellega midagi peale hakata. Tõepoolest ei
+oska. See on üks traagiliste vigade ahel. 1995. aasta talve algul, kui Groznõi
+oli üldpealetungi turmtule all, rääkisin ma Dudajevi kabineti asepeaministriga
+ja ütlesin talle: kuulge, te nõuate suveräänsust, aga kas te ikka kujutate ette,
+mis see on? Kas te saaksite sellega hakkama? Vastus oli: muidugi ei kujuta ette.
+Meil pole omariiklust kunagi olnud, oleme väike rahvas ja see ülesanne pole
+meile jõukohane. Aga mida te siis tahate, küsisin mina. Ta vastas: tahaksime
+erisuhteid oma naabritega, eelkõige Venega. Milles peaksid need siis seisnema,
+küsisin mina. Tema vastu: esiteks ühine armee, teiseks ühine piir, kolmandaks
+ühisvaluuta, neljandaks ühine välispoliitiline kurss, viiendaks ühine kontroll
+majanduse ja tööstuse võtmealade, eelkõige nafta tootmise ja töötlemise üle.
+Mina küsisin: mis siis on teile suveräänsus, kas hunt rohelisel lipul? Ta ütles:
+jah, ja see on väga tähtis. Esimesel korral oli vene rahvas sõja vastu, aga
+seekord ollakse siiski poolt. Asjaolud on kujunenud nii, et sõda toetatakse.
+Psühholoogiliselt õigustavad seda kolm asja: esiteks pantvangidega kaubitsemine,
+teiseks sissetung Dagestani ja kolmandaks elumajade plahvatused. Ainult sellel
+rajanebki sõja toetamine. Neid kolme episoodi arutades väljendavad normaalsed ja
+korralikud inimesed üllatust. See on koshmaar, barbaarsus! Võtame pantvangidega
+kaubitsemise. Kas te usute, et Boriss Berezovski on säärane filantroop, kes ei
+suuda lihtsalt edasi elada, kui saab äkki teada, et kusagil tuhande kilomeetri
+taga mingis räpases keldris peetakse kinni talle tundmatut inimest, kellel on
+juba sõrm maha raiutud ja ähvardatakse maha raiuda pea? Tean Berezovskit
+halvasti, aga ma ei usu, et ta oleks selline inimene. Miks ta siis maksis
+pantvangide eest miljon dollarit? Milles on asi? Seda polegi raske mõista - ta
+tahtis toetada äri. Üks bandiit teenis miljon dollarit ja oletame, et teine
+tahab ka miljoni teenida. Ja ongi selge. Muide, Berezovski on üks Putini
+meeskonna stsenariste. Või võtame Salaudi Abdurzakovi, kes istub praegu vangis.
+Ta on väga rikas inimene, kes sõitis pidevalt takistamatult Tshetsheenia ja
+Venemaa vahet ning sõitis ka siis, kui sõda algas. Ta rentis lennukeid, vedas
+endaga kaasa umbes 30 ihukaitsjat, elas väga laia elu. Ma ei tea, missugused
+olid tema teised ärid, kuid tean, et teda tunti pantvangidega kaubitsemise
+vahendajana. Seda teadsid kõik, ka Moskva võimud. Seesama Abdurzakov kasutas
+lisaks muule ka satelliitsidet. Ja kas teate, kelle kaudu? Valitsusside ja
+Infoside Föderaalagentuuri (FAPSI), mis on üks kõige võimsamaid ja mõjukamaid
+Vene eriteenistusi. Kuidas saab ikkagi nõnda olla? Analoogilised olid elumajade
+plahvatamise asjaolud. Keegi ei tea, kes need plahvatused tellis ja kes toime
+pani. Pole tõendeid, et need olid tshetsheenid, ja pole ka tõendeid, et need
+olid eriteenistused. Kui pole tõendeid, siis tuleb uurida. Me ei tea, kes
+tellis, kuid teame täpselt, kes neid intsidente kasutab - ametlik propaganda.
+Dagestaniga on sama lugu. Millegipärast teatas Berezovski, et andis Dagestani
+tunginud Bassajevile kaks miljonit dollarit tsemenditehase ehitamiseks. Ma ei
+tea, kuidas Bassajev ehitab, aga ma tean, kuidas ta ostab relvi ja sõdib. Miks
+just Bassajevile? Aga nagu näete, on Tshetsheenias vaja vähendada tööpuudust.
+Presidendivalimistel oli Putini võit mäekõrgune. Kes oli selle taga? Avalikult
+pakkus Putini välja Jeltsin. Aga ma ei tea, kes sundis Jeltsinit arvama, et ta
+mõtleski ise selle välja. Putin on nii sünnilt kui ka loomult
+favoritismisüsteemi produkt. Meie kulissidetagused stsenaristid mõtlevad juba
+ammu ühes suunas. Kolm nime: Primakov, Stepashin, Putin. Meie viimased kolm
+peaministrit, kes on kõik eriteenistustest. On see juhus? Selliseid juhuseid -
+kolm järgemööda - pole olemas. Järelikult tuleb otsida seda rada pidi edasi. Kui
+räägime sotsiaalsest tellimusest, siis on Putin neist kolmest kõige sobivam
+kandidaat. Stepashin on teatud mõttes relvitu, Primakov liiga vana ja N Liidu
+süsteemiga ülemäära seotud - selline inimene ei saa juhtida reformaatorite
+meeskonda. Putin on aga energiline ja operatiivtöötajana pole tal ka midagi
+isiklikku hinge peal. Palun iseloomustage Putinit ja tema võimalikku poliitikat
+lähemalt. Ta on tavaline KGBlane - polkovnik ja operatiivtöötaja. Lõpetas 1975.
+aastal ülikooli ja 1990. aastaks oli juba jõudnud saada KGB polkovnikuks. See on
+kõva sõna, sest KGB polkovnik on armee polkovnikust tugevam. Putin tegi üsnagi
+suurt karjääri. Aga KGB operatiivtöötaja on inimene, kellele on igasugused
+strateegilised mõtted alati vastunäidustatud. Operatiivtöötaja mõtleb
+kategoorias 1-2-3 nädalat, mitte kaugemale. Kui ta mõtleb aasta või poolteist
+ette, siis pole ta enam operativnik. Oma mõtetes ei toeta Putin tõenäoliselt
+kommunismi. Ta pole väga rumal inimene ja sääraste hulgas leidub tõelisi
+kommuniste vähe. Muidugi võib Putin käituda nii, nagu loovinimesed (nt Napoleon)
+on ajaloos sageli käitunud - ta võib lihtsalt oma stsenaristidega vastuollu
+minna. Aga ta ei saa ju saagida oksa, millel ise istub. Ta ei saa ka murda
+kulissidetagust intriigirikast kaadri- ja favoritismisüsteemi, sest see tõstis
+ta lavale. See on ka tema meetod, mida ta naudib ja laiendab nüüd kogu
+Venemaale. Ka Jeltsini puhul töötas sama süsteem, et valitsus ei tegelenud
+poliitikaga. Niisugune on juba Kremli ajalooline traditsioon. Kuni 1917. aastani
+ei tegelenud poliitikaga mitte valitsus, vaid õukond. Edasi tegeles sellega
+poliitbüroo. Seejärel Jeltsini õukond. Putin pole inimene, kes murraks selle
+poliitilise traditsiooni ning avaks tee seaduse jõule ja sealt edasi. Putin
+kasutab ise seda süsteemi ja tugevdab seda omakorda. Ma ei arva, et Venemaal
+algaksid nüüd tõsised repressioonid. GULAGi ei saa enam taastada, sest Venemaal
+pole kellelgi selleks jõudu ega võimalust, ükskõik kuidas tahta. Putini juurde
+on koondunud kindel ring inimesi. Tänaseni mängivad seal olulist osa Berezovski
+ja Gleb Pavlovski, endine aravõitu dissident, kes pääses kohtulikust karistusest
+kergelt. Võib juhtuda, et seda ringi muudetakse ja tulevad uued inimesed. Ei
+paremad ega halvemad, vaid samasugused. Moskva juhtivad tegelased tahavad Vene
+Pinochetti, ja selle me endale ka konstrueerime. Tõelise demokraatia jaoks pole
+Venemaa täna veel küps. Enne tuleb läbi teha autoritaarsuse staadium. Pinochet
+mängis Tshiilis suurt ja positiivset rolli. Ta tõi riigi välja majanduskriisist.
+Ja seejärel andis juhtimise üle tsiviilvalitsusele. TÖÖJÕUD. Ühtne
+teabevõrgustik aitaks väärtustada kohalikku ajupotentsiaali ja vältida selle
+äravoolu. * Eesti ainus kõrge väärtusega taastuv ressurss on inimesed. Kuid
+piire kaotav infoühiskond soosib uute töökohtade loomise ja oskusteabe ekspordi
+asemel pigem ajude äravoolu. Suuremate sissetulekute ja parema eneseteostuse
+otsinguil võivad uue arengu kasvusektorite (nt biotehnoloogia ja
+alternatiivenergeetika) kohalikud tippspetsialistid vähimagi süümepiinata
+välismaale kolida. Hoiatav näide on Zürichi rahanduskeskus, kus asuvad rahvuslik
+lennujaam ning rahvusvaheliste firmade nagu General Motors Europe ja Philip
+Morris Europe peakeskused. Tipptehnoloogia ja suurettevõtete suurest
+asustustihedusest hoolimata loob Zürichi enda kapital töökohti väljapoole
+Shveitsi. Sellest on seal kujunemas üks suurimaid probleeme saastatuse ning
+transpordiküsimuste kõrval. Eesti eeskujuks võiks olla hoopis Basel kui
+kõrgtehnoloogia, farmakoloogia ja rahvusvahelise messikeskuse mudel.
+Teabeagentuur. Ajude väljavoolu aitaks oluliselt pidurdada riiklik
+teabeagentuur, mis hõlmaks töövahendust, konsultatsiooni, turustust,
+tootearenduse ja oskusteabe realiseerimist. Eestis võiks olla kolm keskust, mis
+vahendaksid koordineeritult kogemusi ja oskusteavet. Tallinnas asuv Eesti
+arenguagentuur tegeleks riiklikult oluliste investeeringute kaasamise ning TTÜ
+oskusteabe rahvusvahelistamisega. Tartu keskus tegeleks investeeringutega
+Lõuna-Eestisse ning TÜ ja teaduspargi oskusteabega, Jõhvi oma aga energeetika ja
+põlevkivikeemia ning selle tehnoloogia müügiga. Agentuuri esmasihiks oleks
+allhankest tootearendusse ehk füüsilisest ekspordist mittemateriaalse ekspordini
+jõudmine. Tänu neile poleks võimatu ka kauaoodatud läbilöök globaalsel töö- ja
+infoturul. Senised tööbürood jääksid pigem sisetarbeks. Mujal on selliste
+struktuuride loomiseni juba jõutud - vastavad programmid toimivad nii USAs,
+Jaapanis kui ka Euroopa Liidus. Kahjuks ei räägi Eesti strateegilised plaanid
+laiaulatuslikust funktsionaalsest teabevõrgustikust midagi. Ent seadusandluse ja
+avaliku sektori strateegiliste plaanide kaudu on võimalik saavutada spin-off või
+cutting edge firmade võrgustiku rajamine ja nende kogemuse müümine.
+Regionaalpoliitilistel ja sotsiaalsetel kaalutlustel peaks ümber õppinud kaadri
+rakendama tootearenduse ning teadus- ja arendustöö protsessi. Tänapäeval kulub
+nii tootearendusele kui ka globaalsele turustusprotsessile üha vähem aega. See
+eeldab konkurentidega võrdseid tingimusi ning ulatuslikku koostööd.
+Teabeagentuuride keskuse koostöövõrgustiku kaudu oleks aga võimalik ühendada
+innovaatiliste tarvete tootmine-turustamine ning ülikoolide teadus- ja
+arendustöö. Samuti annaks see võimaluse konsultatsioonide turustamiseks,
+kvalifitseeritud tööjõu kasutamiseks ja ümberõppeks, kohalike mõttetankide ja
+strateegide parimaks realiseerimiseks. Infosüsteemide arenedes pole enam
+kaelamurdvalt raske ka selline inimressursside eksport, mille puhul töövõtja
+asub Eestis, tööandja aga New Yorgis, Tokyos või Londonis. Ajastus määrab.
+Sageli pole rahvusvahelises konkurentsis takistuseks teadmatus, mida toota, vaid
+ajastus - millal toota. Seega peavad ajastus ja turustus käima üht sammu.
+Infotehnoloogia spetsialistide eksport “ õnnestus ” läbi viia nõnda, et riigile
+ei loodud lisaväärtust. Agentuur töötaks vastavalt nõudlusele - õige ajastus ja
+teenuste pakkumine annaks nii töövõtjale kui ka riigile suurema lisaväärtuse
+saamise võimaluse. Tänases maailmas kasvab majandus sünergeetiliselt kahe
+liidertehnoloogia (biotehnoloogia ja alternatiivenergeetika) kaudu.
+Teabeagentuuri ülesandeks oleks pakkuda õigel ajal just neid teenuseid, mida
+strateegid Eestis välja töötavad. Agentuur võimaldaks vahendada ka lääne ja
+Skandinaavia teadus- ja arendustööd ning oskusteavet itta ja endistesse
+sotsriikidesse. Eestis lisandub oskusteabele veel kogemus, kuidas näiteks
+keskkonnaalaste probleemidega postsotsialistlikus Ida-Euroopas hakkama saada.
+Teadusandmebaasid ja arhiivikogud võimaldavad uurimismaterjale kiiresti uuendada
+ja levitada. Mikrobioloogias ja keskkonnateadustes on need muutumas
+asendamatuteks uurimisvahenditeks. Näiteks raaltomograafia võimaldab ekraanile
+tuua nähtamatu objekti (nt kasvaja või mõne elundi) täpse kolmemõõtmelise
+kujutise. Võrguühendusi kasutades ei pruugi enam füüsiliselt ise kohal viibida,
+objekti saab ka eemalt uurida ja analüüsida. Võrguteenused tuleb integreerida,
+et erinevaid ülesandeid saaks lahendada ühesuguste protseduuridega. Selline on
+ka Euroopa Liidu teaduse ja tehnika arengut käsitleva raamprogrammi telemaatika
+rakendusprogrammi eesmärk. Ühtse teabevõrgustiku loomine peab saama Eesti
+prioriteediks. MEEDIA. Digitaaltehnoloogia DVD tulek võib kaasa tuua ohtliku
+pöörde meediatööstuses. Hollywoodi filmitööstuse ambitsioonidele on jäänud ette
+tarbijate õigused ja sõnavabadus Internetis. Vaidluste keskmes on filmid
+DVD-plaatidel, mis lähiaastatel vahetavad välja praegused CD-plaadid ja
+videokassetid. Maailmas ostetakse juba üle miljoni DVD-videoplaadi nädalas.
+DVD-tehnika tootmiseks annab litsentse DVD konsortsium, mis koosneb suurematest
+meelelahutusfirmadest ning mõnest tehnikafirmast. Litsentsidega saab kunstlikult
+üleval hoida DVD-seadmete hindu ning kontrollida turul liikuvaid filme ja
+muusikat. Konsortsiumi monopoli säilimise korral oleks uutel üritajatel üha
+raskem läbi lüüa, sest poest ostetud tehnika ei pruugi mängida ametliku
+heakskiiduta toodetud muusika- ega videoplaate. DVD sünd. Detsembris 1995
+teatasid Sony ja Philips uue andmekandja standardi DVD (Digital Versatile Disk)
+loomisest. Kahe rivaali kokkulepet oli nõudnud Hollywoodi filmitööstus - et
+vältida segadusi tarbijate hulgas ning tuua toode kiiresti turule. DVD on
+mõneski mõttes CD uus versioon, kuid uuendused võimaldavad seda kasutada
+valdkondades, kuhu CD ei sobinud. DVD formaat on loodud eelkõige koduvideoturu
+vajadusi arvestades. Plaadile mahub 4,7 gigabaiti (GB) andmeid ehk 135minutiline
+film, mille pildi ja heli kvaliteet on oluliselt parem kui VHS-kassettidel.
+Esimene film DVDl jõudis USAs müüki 1996. aasta märtsis. Praegu maksavad seal
+filmid 20-25 dollarit. VHSist erineb DVD salvestuste perfektse kvaliteedi
+poolest, ning sinna saab salvestada ka fotosid. DVDlt kopeerides ei lange filmi
+pildi ega heli kvaliteet. Kuid DVD on kopeerimise vältimiseks krüpteeritud
+(Content Scramble System - CSS). Mullu õnnestus kolmel entusiastil siiski DVD
+krüpteering lahti muukida ja kirjutada DVD-programm Linuxile. Üks neist,
+16aastane Norra poiss Jon Johansen, avaldas 6. oktoobril vastloodud programmi
+(DeCSS) oma WWW koduleheküljel ja mitmes Interneti uudisegrupis. USA
+Filmitöösturite Assotsiatsioon (Motion Picture Association of America - MPAA)
+algatas DVD senise turusüsteemi kaitseks mitu kohtuasja. Nende sõnul on tegemist
+piraatluse, autoriõiguste rikkumise ja ärisaladuste avaldamisega. 20. jaanuaril
+keelas USA California osariigi ringkonnakohus DeCSSi levitamise kogu maailmas -
+seda küll esialgu ajutiselt (preliminary injunction). Kohus leidis, et tegu on
+autoriõigusega kaitstud filmidele illegaalset ligipääsu võimaldava programmiga,
+ja kohustas süüdistatavaid DeCSSi oma veebilehekülgedelt kõrvaldama. Tegelikkus
+piraatluse varjus. DVD kaitsesüsteem (CSS) pole siiski loodud vaid piraatluse
+tõkestamiseks, vaid ka turgude eristamiseks. DVD-tehnikale lisatud piirkondlik
+kood (1 - USA, 2 - Euroopa jne) tagab, et USAst ostetud filmid ei tööta Euroopa
+DVD-videomakkides, Aasiast toodud DVD-seadmed on aga mujal maailmas kasutud.
+Regionaalsete koodidega saab Aasias müüa DVD-tehnikat odavamalt ja ilma ohuta,
+et seda mujale viidaks. Endiselt saab väljaspool USAd filme nädalaid hiljem
+turule tuua ning jätkata ka filmide tsenseerimist - USA filmivaatajad ei näe
+kõiki kaadreid, mis on lubatud Euroopa versioonides, ja vastupidi. Tänu
+krüpteerimisele on DVD-tehnika tootmiseks vaja filmitööstuse litsentsi. Nii
+säilib kontroll meelelahutusturul liikuvate filmide ja muusika ning DVD-tehnika
+hindade üle, mis ei tohiks siiski oluliselt ületada CD-tehnika omi. 24.
+jaanuaril otsis Norra politsei Jon Johanseni elukoha läbi ning viis kaasa kaks
+arvutit ja Nokia 9110 mobiiltelefoni. 16aastase poisi tegevuse kohta algatati
+kriminaalasi autoriõiguse rikkumise alustel ja tema serveriomanikust isale
+esitati süüdistus kuriteole kaasa aitamises. Märtsi alguses hoogustas USA
+Filmitöösturite Assotsiatsioon aga hoiatuste saatmist inimestele ja
+organisatsioonidele, kes levitavad DeCSS programmi. Toetudes USA ringkonnakohtu
+otsusele ja DMCAle (Digital Millennium Copyright Act) nõuab MPAA programmi
+likvideerimist, tegelike füüsiliste isikute nimede ja aadresside avalikustamist
+“ koos teiste sammudega, mis võivad osutuda vajalikuks, et peatada käesolev
+illegaalne tegevus ”. Hoiatuste tõttu on enamik Interneti teenuse pakkujaid
+sulgenud DeCSSi levitavate inimeste veebileheküljed. Koolides on ette tulnud
+distsiplinaarkaristusi ning firmad on kohtu ja kahjutasunõude kartuses oma
+töötajaid lahti lasknud. Seadusandlik taust. USAs tuginevad DVD-alased
+kohtuvaidlused autori- ja kodusalvestusõiguste, piraatluse ja tehnikasaladuse
+üle digitaalajastu autoriõiguskaitse seadusel (DMCA), mille USA Kongress võttis
+vastu 1998. a oktoobris. Ent see pole esimene kord, mil meelelahutustööstus ja
+tarbijad on vastakuti. Novembris 1976 kaebasid filmitootjad Walt Disney
+Productions ja Universal Studios tehnikatootja Sony Corporations'i kohtusse
+videomaki müümise pärast - seade võimaldas lindistada telesaateid ehk rikkuda
+autoriõigust. Kolm aastat hiljem leidis kohus, et telesaadete jäädvustamine enda
+tarbeks pole seadusvastane. DMCA seab väga täpsed piirid autoriõigustega
+kaitstud tööde digitaalsele levitamisele. Autoriõiguse hoidjate ja tehniliste
+lahenduste patendiomanike õigusi on sellega laiendatud. Peale klassikalise
+autoriõiguse osa on kasutusele võetud ka andmekandja tehnilise osa kaitse. Kui
+autorikaitsele laienevad erandid (isiklik ja mittekommertsiaalne kasutamine,
+uudistes näitamine, ühilduvuse tagamiseks sisu “ lahtimurdmine ” jms), siis
+andmekandjate kaitsesüsteemidest mööda minemise kohta pole seaduses ette nähtud
+ühtegi erandit. Keelatud on ka potentsiaalsete vahendite - programmide -
+tootmine, levitamine ja omamine (näiteks on tõenäoline, et keelustatakse MP3
+muusikat toetavad programmid). DVD loojate murest võib aru saada. Kui
+DVD-tehnoloogia kuulutataks avalikuks, kaoks kontroll turu üle ja tehnika
+tootjatel jääks litsentsimaksud saamata. Sõna- ja valikuvabaduse kaitsel.
+Internetis tarbijate õiguste eest võitlev mittetulundusühing EFF (Electronic
+Frontier Foundation) on asunud ka DVD tulevaste kasutajate õiguste kaitsele. “
+Asi pole üldse piraatluses, vaid selles, kuidas meil on õigus kasutada kord juba
+ostetud intellektuaalset omandit, ” selgitab oma seisukohta EFFi president Tara
+L. Lemmey. “ Praegu on näiteks keelatud teha tagavarakoopiaid juhuks, kui lapsed
+peaksid DVD-plaadi ära kriipima. ” Piraatluse kahjuks räägib ka puhtmajanduslik
+arvestus. Odavam on osta poest DVD-filme kui neid illegaalselt kopeerida.
+DVD-kirjutaja maksab üle 600 dollari ja tühi DVD-toorik 50 dollarit - kaks-kolm
+korda rohkem kui ametlik DVD-plaat. Keegi ei sõdi otseselt DVD levimise vastu.
+VHS-süsteemid on moraalselt vananenud ja halva kvaliteediga. Turu- ja
+tarbijakäitumise uuringutega tegelev Baskerville Communications Corp Londonist
+ennustab, et aastaks 2005 on 55%l teleriomanikest ka DVD-videomakk. Küll aga
+takistavad uue tehnoloogia levikut DVD-seadmete kõrged hinnad ja turu monopol
+ning üha suurenev pahameel filmide levitamispoliitika ja DMCA ellurakendamise
+üle. Eesti Linuxi-kasutajad andsid 3. veebruaril Norra suursaadikule Eestis Kai
+Olaf Liele üle 84 allkirjaga avaliku kirja, milles väljendati muret Norra
+võimude senise ja edasise tegevuse pärast. Järgmine episood DVD krüpteerimise
+kohtuasjas algab detsembris. Seni on kõik krüpteerimist murdvad programmid USA
+kohtu poolt keelatud. DeCSSi levitamises süüdistatavaid on asunud EFFi rahalisel
+toel kaitsma tuntud juristid Garbus, Klein ja Selz Frankfurdist. Lähimas
+tulevikus võib kogu informatsioon Internetis muutuda kas lubatuks või
+põrandaaluseks. Uutel üritajatel saab olema veelgi raskem muusika- ja filmiturul
+kanda kinnitada, sõbra ehk mitteametlikult tehtud muusikaplaati ei saa poest
+ostetud seadmetega kuulata. Litsentsita muusika mängijate või analoogsete
+programmide levitamise eest võib vanglasse sattuda. Kas see trend toob
+valitsuste asemel võimule korporatsioonid? Viimased on üha rohkem hakanud
+kontrollima informatsiooni liikumist ja seadma reegleid, mis on lubatud ja mis
+mitte. Kes aga kontrollib informatsiooni, kontrollib ka ühiskonda. INVESTOR.
+Sündmused USA börsil annavad eestlastele hea õppetunni. KUSA aktsiaturult
+saabuvad uudised meenutavad vägisi “ ameerika mägede ” atraktsiooni
+lõbustuspargis. Juba aastaid väldanud jutud sealsete aktsiate ülehinnatusest
+ning “ mullist ” lõppesid vaid väikeste korrektsioonide ning uute, senistest
+veelgi teravamate tõusudega. Virtuaalsete aktsiaportfellide väärtuste kiire
+paisumine meenutas 1997. aastat Tallinna börsil - rahasärast pimestatud
+mammonakummardajad ei suutnud “ kasiino ” ust selja taga sulgeda ning lootsid
+võita veel ja veel. Kui Eestis võis aktsiahullust põhjendada oskamatuse ning
+kapitalismi tõdede õppimisega, siis USAs toimuv meenutab kerkivate panustega
+pokkerit. Aastaid ajakirjandust ilmestanud krahhiprognoosid jõudsid juba
+lugejaid tüütama hakata, sest tulemust ehk krahhi ei tulnud ega tulnud. Mulli
+lõhkemist oodati. Ka Luup on viimastel aastatel mitmel korral USA aktsiamullist
+kirjutanud. Juba 1998. a 1. juunil kinnitas USA majandusteaduste professor
+Olivier Blanchard, et dividendi ja aktsiahinna suhe on USAs ajaloo madalaim, st
+aktsiaturg on üle kuumenenud. Professor ootas hindade langust vähemalt 20%.
+Mullu 23. augustil ilmus Luubis USA nimeka analüütiku Jeffrey Sachsi kommentaar,
+milles ta juhtis tähelepanu USA aktsiaturu peataolekule ning sarnasustele
+Jaapani ja Mehhiko krahhieelse olukorraga. Tänavu 24. jaanuaril märkis Eesti
+Kõrgema Kommertskooli lektor Marko Mölder oma analüüsis, et USA börsi mootori -
+infoühiskonna - võimalused hakkavad peagi ammenduma ehk nn uue majanduse
+ettevõtete arenguväljavaated ei pruugi olla nii head, nagu loodetakse. Samas
+Luubi numbris märkis ka Ühispanga analüütik Sven Kunsing, et USA
+tehnoloogiabörsil Nasdaq noteeritud internetifirmad töötavad enamasti kahjumiga
+ning ülejäänute turuväärtused on tõusnud kasumitega võrreldes uskumatutesse
+kõrgustesse. Seetõttu prognoosis Kunsing internetimulli peatset lõhkemist.
+Lisaks Luubile võis sarnaseid lugusid leida kümnete kaupa mujalt Eesti pressist
+ning sadade kaupa rahvusvahelisest ajakirjandusest. Lõpuks aktsiamull lõhkeski,
+õhku haihtus kümneid miljardeid dollareid virtuaalraha. Raha, mida reaalselt ei
+eksisteerinudki. Ajakiri Newsweek nimetas USA börsil viis aastat väldanud
+piirituid teenimisvõimalusi majanduslikuks kokaiiniks, mis muutis miljonid kerge
+raha avastanud inimesed sõltlasteks, kes polnud enam võimelised reaalsust
+tajuma. Kunagisest sõltuvusest paranenud Eesti aktsianarkomaanid ainult
+muigavad, avastades ameeriklastel endaga sarnaseid sümptomeid. Internetibuumi
+lõpp. Nii USA majanduse, investorite kui ka tavainimeste heaolu parandanud tõusu
+põhjuseks oli Interneti võidukäik, millelt oodati liiga palju. Nagu märkis Marko
+Mölder oma analüüsis: “ Infoühiskond ei tooda traditsioonilises mõttes
+lisaväärtusi, vaid aitab paremini ja odavamalt siduda tootmisetappe, tarbijaid
+ja tootjaid. ” Möldri hinnangul kaotab infosektor oma rentaabluse ning loovutab
+vedava majandussektori koha peagi järgmisele. Kuigi Eestist osales USA
+börsikasiinos suhteliselt vähe mängureid, võiksime sellest siiski midagi õppida.
+Ühispanga analüütik Aivo Kangus toob välja kolm kasulikku õppetundi. * Pole
+mõtet maksta visioonide eest, mille realiseerumise tõenäosus pole teada.
+Aktsiaid hinnates lähtu konservatiivsetest põhimõtetest ja ettevõtte reaalsetest
+rahavoogudest. Viimased arengud Tallinna börsil näitavad, et see tarkus on
+enamasti juba omandatud. * Investeerimisel ära lähtu lühiajalistest
+emotsioonidest ehk uudise mõju ei tohi ülehinnata. Aktsiahindade suured
+kõikumised on tihti liigselt võimendatud. * Kümme korda korratud vale saab tõeks
+ehk üldine arvamus mõjutab otseselt aktsiaturgu. ALLVEELAEV. USA mereväe
+salarelv - allveelaev Seawolf on ülivõimas nähtamatu ja liikuv sõjaväebaas, mida
+on pea võimatu avastada. Seawolf-klassi allveelaeva hakati paberil kavandama
+kaheksakümnendate aastate algul, külma sõja haripunktil. Nagu hiljem selgus,
+olid ameeriklased venelaste allveelaevastikku tol ajal kõvasti üle hinnanud, aga
+siiski hakkas muret tegema, et venelaste Akula 2 oli juba vaiksem kui
+ameeriklaste Los Angeles-klassi allveelaev. Minimaalse müra tekitamine ongi
+allveelaeva üks kõige olulisem omadus ja nii ei jäänud jänkid ilmselt rahule, et
+venelased neile kannale astuvad, sest vaiksema allveelaeva omanik on
+ookeanisügavike - järelikult ka maailma valitseja. Seawolfi ülesandeks kavandati
+vastase peal- ja allveelaevade avastamine ja kahjutuks tegemine,
+maismaasihtmärkide tabamine, mineerimine ja demineerimine, eskort ja luure.
+Laevu plaaniti ehitada kolm - SSN 21 Seawolf, SSN 22 Connecticut ja SSN 23 Jimmy
+Carter. Ei läinud inseneridel kümmet aastatki, kui 1989. aastal telliti General
+Dynamics' Electric Boatilt esimene SSN 21, mis lasti vette 1996. aasta suvel ja
+läbis komisjoni, st tunnistati merekõlbulikuks juulis 1997. SSN 22 läbis
+komisjoni 98. aasta detsembris. Seawolfi loojate tulemused olid ootuspärased -
+ta on palju kiirem ja ka parema manööverdusvõimega kui Los Angeles ja mis kõige
+tähtsam - Seawolf teeb täiskäigul sõites sama palju müra kui Los Angeles-klassi
+allveelaev kai ääres seistes! Kinnitamata andmetel on Seawolfi maksimaalkiirus
+sukeldunult 35 sõlme ja 20 sõlme on ta “ vaikne ” tippkiirus. Samas väidavad
+mõned allikad, et 35 sõlme on kõik “ vaikne ” kiirus ... Kuna müra vähesus oli
+üks põhieesmärke, siis hakati seda arvestama Seawolfi loomise esimestest
+päevadest alates ja kõige lihtsamaid asju unustamata. Sellest, mis nippe
+kasutati korpuse, sõuvõlli, kruvi ning muude suuremate ja tähtsamate asjade
+müravabaks tegemisel, ei taha keegi eriti rääkida. Kõik mängiti simulaatorite
+abil korduvalt läbi ja parimad lahendused võeti kasutusele. Sellest, et on
+rakendatud midagi üsna kallist, uut ja ilmselt ka tõhusat, räägib Seawolfi hind
+- üle nelja miljardi dollari tükk! Kui Narwhal maksab u 0,9 miljardit ja Los
+Angeles u 0,8 miljardit dollarit, siis neli korda kallim Seawolf peab ilmselt
+sisaldama midagi uut ja huvitavat. Kuigi tal on märksa uuem elektroonika ja
+tõhusamad sensorid ning tema “ magasinidesse ” mahub u 30% rohkem rakette ja
+torpeedosid kui Los Angeles-klassile, ei julgeks selle arvele neli korda
+teistest kõrgemat hinda arvata. Kuna Seawolf saab oma ninas asuvad
+horisontaaltüürid korpusesse tõmmata, on ta võimeline tegutsema ka jää all.
+Üldse on tema suutlikkus tegutseda erinevates vetes kiiruse kõrval teine teema,
+kus on palju ebaselgust. Seawolfi vastased, kes on mitmeid kordi üritanud
+projekti takistada, on väitnud, et sellist allveelaeva pole enam vaja, kuna külm
+sõda on läbi ja tulevikus tekivad konfliktid madalas vees ja kalda lähedal.
+Seawolfi loojad väidavad jälle, et see laev on võimeline edukalt tegutsema nii
+sügavikes, jää all kui ka nn pruunis vees, s.o madalas. Seawolfi vastased
+üritasid veel hiljuti seisata kolmanda, SSN 23 Jimmy Carteri ehitamist.
+Põhjenduseks toodi nii kallist hinda kui ka kesist võimekust. Vastased olid
+siiski rohkem poliitikud, sõjaasjatundjatelt on samas kostnud ainult kiitust.
+Üks põhjendusi SSN 22 ja SSN 23 ehitamisest loobumisele on olnud see, et
+kokkuhoitud raha võiks kantida uue NSSN Virginia-klassi allveelaeva eelarvesse.
+SSN 23 valmimine oli plaanitud 2001. aasta lõppu, aga seda on nüüd nii palju
+täiustatud, et valmimine on lükatud edasi 2004. aasta suvesse. Täiustamise teeb
+eriti mugavaks asjaolu, et see klass loodigi sellisena, et ilma suurema
+segaduseta oleks võimalik kõiki süsteeme täiustada. Viimase SSN 23 üheks
+uuenduseks on veel suurema mahutavusega evakueerumiskapsel kui eelnevatel sama
+klassi allveelaevadel. Veealune relvaladu. Seawolfi relvad on praktiliselt samad
+kui muudel tuumaallveelaevadel. Arvestades relvade arvu ja purustusvõimsust, on
+ühe Seawolf-klassi allveelaeva relvade võimsus tabamata unistuseks enamiku
+riikide kogu armeele. Tomahawk tiibrakett on üks USA armees väga laialt levinud
+“ imerohi ”. Neid on mitmeid variante ja erinevate lõhkepeadega, alates
+tuumalõhkepeadest ja lõpetades sellistega, mis võivad sihtmärgiks valitud ala
+laialt üle külvata paarisaja käsigranaadi võimsusega pommikesega. Tomahawk
+lendab väga pinnalähedaselt u 900 km/h ja teda on radaritega väga raske
+avastada. Kuna teda juhivad mitu erinevat süsteemi (k.a GPS), siis on Tomahawk
+võimeline u 600-kilomeetrise rännaku järel sisse lendama heinaküüni pärani lahti
+uksest, iseasi kas nii puhtal sisenemisel siis enam mingit mõtet on ... Harpoon
+rakett on rohuks merepinnal asuvate laevade vastu. Harpoon on nii võimas ja
+täpne, et teeb päris suure augu ka väga tugeva laeva sisse, pidavat kogu
+pihtasaanud parda maha rebima. Harpoon lastakse käiku siis, kui sihtmärk asub
+veepinnal ja on torpeedo löögiulatusest kaugemal, ta võib tabada u 100 km
+kauguselt. Harpoon tõuseb pärast väljatulistamist spetsiaalses kapslis pinnale,
+kapsel pudeneb laiali, käivitub rakettmootor, mis viib ta lennukõrgusele, kolme
+sekundi pärast pudeneb kiirendusrakett ära ja edasi liigub ta turboreaktiivi
+jõul, et kellelgi päev ära rikkuda. Seni on Harpoon andnud lahingutes 100%
+tulemuse. Torpeedo MK 48 ADCAP tulistatakse välja juhe järel, nii et operaator
+saab allveelaevast teda esialgu juhtida, hiljem sihtmärgile lähenedes saab
+torpeedo juba ise suurepäraselt hakkama. Juhe on vajalik seetõttu, et
+allveelaeva sensorid on torpeedo omadest tundlikumad ja nii saab ta oma reisi
+algstaadiumis värsket infot juurde. Muidugi saab ta ka ilma juhtmeta hakkama
+ning sellega ühendamise määrab konkreetne situatsioon. MK 48 kiirus on 60 sõlme
+ja tema “ nägemisulatus ” ligikaudu 180 kraadi, nii et ükski teadaolev laev tema
+eest ära ei vingerda. Kui ta juhtukski esimesel korral sihtmärgist tabamata
+mööduma, siis on ta nii kurikaval, et teeb tiiru ära ja proovib uuesti. Nii mitu
+korda, kuni ükskord leiab, mida otsib. Ka on MK 48 ADCAP-i sensoreid ja
+elektroonikat sedavõrd täiustatud, et vaenlase segajad ja muud kavalad
+ahvatlused teda sihtmärgist kõrvale ei kalluta. Peale nimetatud relvade võib
+Seawolf veel mineerida ja miine avastada. MC Captor miinid, mida Seawolf külvab,
+on sisuliselt ankrus olevad torpeedod. Seal nad siis istuvad üsna rahulikult
+merepõhja aheldatult, kuni sensor avastab sihtmärgi. Siis toimub elavnemine -
+kapsel puhkeb ja selle seest sööstab sihtmärgi kallale MK 46 torpeedo. Virginia
+- odavam järglane. NSSN ehk Virginia-klass loodi paljuski Seawolfi eeskujul.
+Kuna Seawolf oli liiga kallis asendamaks vananevaid Los Angeles-klassi
+allveelaevu ja samuti oli poliitiline olukord maailmas muutunud, tekkis vajadus
+uue ja odavama klassi järele. Virginia on küll sama vaikne kui Seawolf, aga
+kiirust on tal vähem, samuti on tema “ magasinides ” vähem relvi. Relvastus on
+siiski sama - Tomahawk tiibraketid, Harpoon raketid ja MK 48 ADCAP torpeedod,
+samuti MK 60 CAPTOR miinid. Virginial on ka Seawolfi ees eeliseid. Ta loodi
+võimeliseks läbi viima ka eriülesandeid madalas vees ja ranniku lähedal.
+Virginia võib spetsiaalses kambrikeses kaasas kanda miniallveelaeva, mille abil
+SEAL üksusi vms salaja ja kõige vähem oodatud kohas maale toimetada ja selliselt
+aidata kaasa terrorismivastases võitluses ja piiratud sõjategevusega
+konfliktides. Samuti on tema elektroonika arenenum, kuna aeg on edasi läinud.
+Kõikide kärbete tulemusena saadi Virginia hinnaks 2/3 Seawolfi omast. Neli
+esimest uue klassi allveelaeva on juba tellitud. Komisjoni läbimine on esimesel
+uue klassi allveelaeval plaanis aastal 2006, teisel 2007, kolmandal 2008 ja
+neljandal 2009. Üldse kavatsetakse neid ehitada 30 tükki. KODUKÄIJAD. Ühes
+Tallinna kontoris teeb sekretäritööd kodukäijateuurija Eha Viluoja. Sügisesel
+hingedeajal ootavad eestlased surnud esivanemate hingi koju käima.
+Rahvatraditsioon tunneb aga ka muul ajal kodu väisavaid lahkunuid - kodukäijaid.
+Viimasel ajal pole Ehal enam kodukäijate tarvis suurt aega olnud. Väikese
+haldjana mõjuva Eha leiab Fenno-Ugria kontorist pigem ehapuhtel. Siis on aega
+mõtteid korrastada, töid-tegemisi enda tahtsi sättida. Oma töölauast ja seda
+ümbritsevaist lookas raamaturiiuleist on ta ehitanud paraja kaitserajatise.
+Koju, samuti nagu tema hingeelu salaurgastesse uudistama palutud keegi naljalt
+pole. Koju ei mahukski külalisi kutsuda, korter on tuubil täis raamatuid, mappe,
+kartoteegikaste. Raamatuid jagub kastidesse ja laua alla, olemasolevad riiulid
+ja kapid on ammu üle koormatud. Võib-olla seepärast polegi ta nõus ütlemisega,
+et iga inimene peaks elus vähemalt seitse korda elukohta vahetama. Mõte
+kolimisest tekitab Ehas valuaistinguid. NAD ON NII MÕNUSAD. Kas tema kodus ka
+kodukäijaid liigub? Näinud ei ole, vastab Eha kolm korda üle õla sülitades. Miks
+peakski? Ja ega ta nende olemasolusse tõsiselt usugi. Ta on kogunud ja
+süstematiseerinud suure hulga muistendeid nende kohta osalt sellegi pärast, et
+need lood ise nii mõnusad on. Kui aga keegi talle silma sisse vaadates väidab
+end olevat näinud kodukäijat, siis jääb uskuma küll. Kodukäimise reaalpõhjusi
+hakati seletama hiljem, kui tekkisid naljandid, kus pilkealuseks said muidugi
+need, kes kogesid üleloomulikku. Näiteks lugu mehest, kes läbi metsa vankril
+koju sõites tundis, et keegi teda selga nüpeldab. Mida kiiremat sõitu mees tegi,
+seda hoogsamalt naha peale sai. Tegelikult oli rattarummu vahele jäänud puuoks,
+mis teda udjas. Kodukäija ilmumine on märk sellest, et midagi peab olema
+valesti. Jälile tuleb saada lahkunu rahulolematuse põhjusele ja katsuda see
+kõrvaldada. On ka juhtumeid, kus kodukäija on omaks võetud, misjärel ta kaob
+iseenesest. Lugusid kodukäijate kohta on Ehal kogutud koduse arhiivi jagu. Seda
+tööd on ta teinud Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivis ja ekspeditsioonidel
+alates ülikooli ajast Tartus, mil tema kursuse- ja diplomitööd juhendasid
+legendaarsed rahvaluuleteadlased Udo Kolk ja Eduard Laugaste. Teema valis
+nooruke Tallinna piiga aga oma peaga. Kihk oli uurida midagi ürgset, jõuda ehk
+väga vana mõtteviisi jälile. Eha on tundnud sügavamat huvi ka teiste rahvaste
+folkloori ja mütoloogia vastu, kuid tõsiselt uurida saab tema arvates üksnes
+selle rahva pärimust, kelle keelt sa valdad. Liigset teema sisse minekut -
+nõnda, et teema sinu üle valitsema hakkab - pole Eha peljanud. Varem jäädvustas
+ta pärimused sedelitele, nüüd on osa materjalist jõudnud Internetti. Eha avab
+Eesti Rahvaluulearhiivi kodulehekülje ja asub lahti seletama oma skeemi
+kodukäimise põhjuste kohta. Esiteks - lõpetamata suhted elavate maailmaga,
+teiseks rahulolematus oma olukorraga pärast surma. Koguja. Eha viimase aja
+suureks kireks on inimeste kogumine. Hetkede ja mõtete jäädvustamine
+fotopaberile. Eha kannab ridikülis hõbeläikelist kaamerat, millega ta
+seltskondlikel koosviibimistel emotsioone püüab. Loomuomase tagasihoidlikkuse
+tõttu on tal sisimas raske kaamerasilma teisele inimesele suunata. Lapsepõlves
+ei meeldinud talle lilligi viia, saati siis võhivõõrale ligi astuda ja juttu
+puhuma hakata. 1969. aastal ta seda siiski korra tegi ja tolle ameeriklannaga on
+nad seniajani kirjavahetuses. Laia silmaringi ja jumala poolt antud
+tähelepanuvõimega on Eha huvitav vestleja mis tahes teemal. Raske on piiri
+tõmmata, kust algab mõni tema lõputust hulgast pajatustest ja kus lõpeb
+dokumenteeriv suuline ülestähendus. Iga elujuhtumi kohta on tal olemas luulerida
+Viidingult, Liivilt, Ennolt või koguni regivärsikatke. Kui temalt aga isiklikke
+küsimusi liiga otse küsida, kuuleb vastuseks mõne pajatuse, näiteks sellise, mis
+võiks väga hästi käia ka tema enese kohta: Mõne aasta eest Eestis käinud
+indiaanlased juhendasid Kunstiakadeemias õpikoda. Pärast sai neile küsimusi
+esitada. Ühelt hopi hõbesepalt-teadjamehelt päriti teispoolsuse kujustamise
+kohta. Ei mina ei tea sellest midagi, minu vend võiks vast teada, vastanud
+indiaanlane, aga inimesed arvavad, et minul on võime jumalaga suhelda. Inimesed
+arvavad, et Ehal endalgi on üleloomulikke võimeid. Eha ise salgab seda. Ometi on
+käidud talt abi palumas kadunud asjade leidmisel. Ka inimeste hindamisel on Eha
+pilk äärmiselt läbinägelik. Nüüd aga tundub talle, et olles inimest pildistanud
+ja pildi seejärel koos kõigi vajalike allkirjadega albumisse paigutanud, leiab
+see inimene tema mälus kindlama koha, muutub rohkem paigalolijaks. See on vahest
+tema katalogiseeriva mälu eripärasid. Ka teiste tehtud piltide juures meeldib
+talle see, kui on tabatud too seletamatu loomus - et vaatad ja ütled: noh, see
+peab küll teadjamees olema. Ning tegelikult ongi. Eha on kaardistanud
+kodukäijate ilmumist, olgu siis inimese või looma või mõnel muul kujul. Alati ei
+olegi neid näha, teinekord on kuulda kobinat või mingit häälitsust, kuid on
+teada selliseidki, kes siinpoolsetega kahekõnesse astunud. Kodukäija vaenlasteks
+on pikne ja hundid - tülikas kodukäija tuleb saata hundale. Kodukäijat nägema on
+võimelised nn neljasilmsed koerad - penid, kel silme kohal kollased laigud.
+Kodukäijast on võimalik lahti saada ka sõnamaagia ja taigade abil, kuid Eha teab
+palju teisigi mooduseid neist vabanemiseks. Viie kopka lugu. Kord vahetanud kaks
+meest piipusid. Teine pidanud teisele viis kopikat maksma. Mehel ei olnud raha
+kaasas ja nii jäi ta teisele võlgu. Varsti surnud see ära, kellele teine viis
+kopikat võlgu jäänud. Kord tulnud mees kuskilt koju. Kui ta ristteele sai, tuli
+talle korraga mees vastu, kellele ta viis kopikat võlgu jäänud. Surnu tahtis
+tema peaaegu ära kägistada ja karjus: “ Iis opi! Iis opi! ” Mees saatis koera
+surnu kallale. Surnu pistis jooksu ja koer järele. Mees kuulis veel surnu
+kiljatamist ja kiljumist koera käes. Viimaks jõudis koer tagasi, üleni vahus ja
+higine. Sellepeale surnud koer ära (Kuusalu 1935, ERA). Koos viie kopika looga
+turgatab mulle pähe lauasahtlis lebav medaljon, mille külalised Bashkiiriast
+palusid edastada ühele nüüd juba manalamehele. Pärin, kas minult tullakse seda
+medaljoni välja nõudma. Eha rahustab, et küllap me sealpool oma asjad hiljem ära
+õiendame. Üldiselt olevat nõnda, et kodukäijad kimbutavad seda, kes on rikkunud
+mõnd tabu ise sellest teadlik olles. Sel juhul on meeled valmis ka karistust
+kohtama. Igal juhul tundub õigem oma võlad ikka siin ilmas ära klaarida. LIHA.
+Haruldastest loomaliikidest tulvil Sulawesi saarel pistetakse isuga nahka kõik,
+mis vähegi liigub. Üheski teises riigis ei elutse nii palju erinevaid imetajaid
+(515) kui Indoneesias. Eestist enam kui kolm korda suuremale Sulawesi saarele
+mahub neid tervelt 127 liiki. Enamik neist elutseb seal ja ainult seal. Kaua
+veel, seda ei oska keegi öelda. Kui liike on palju, igaühe arvukus aga seevastu
+piiratud, ripub kirves paljude pea kohal. Kui saare moslemi usku elanikud
+jälgivad teraselt, keda hamba alla panna, siis kristlastel pole mingeid tabusid
+nn mittepuhaste loomade söömise osas. Neil kõlbab ühtviisi hästi lauale panna
+nii grillitud kana, ahv, madu, nahkhiir kui ka rott. Kõlbab ka koer, kui ta pole
+just liiga kaua kärntõve, pügaraia või kroonilise nälja käes vaevelnud. Vähe
+sellest, Bogani Nani rahvuspargi taga mägedes ei põlata ära isegi inimliha.
+Sulawesi põhjaosas elavad minhassalased tähistavad Kristuse sündi piduliku
+ahvisöömisega. Kui läänemaailmas tullakse perekonniti kalkunit sööma, siis
+saareelanikud naudivad grillitud jõuluahvi - jakit. Makaagiliha kutsutakse
+taging banas'eks, mis tähendab kuuma liha. Pärast söömist tekib inimesel sees
+kuum tunne. Kaupmeeste vahel käib hullumeelne rebimine, kes suudab pakkuda
+suuremat ja rasvasemat ahvi. Häda on selles, et jõuluahv - Sulawesi tuttmakaak -
+kuulub maailma haruldasimate liikide hulka. Terves ilmas on neid kokku vähem kui
+6000 looma. Pooled neist peituvad Tangoko looduskaitsealal džunglites. Otsivad
+metsaaluses hämaruses putukaid ja okstelt pudenenud puuvilju, rändavad mereranda
+jooma ning seisavad kannatlikult vastavalt alluvusvahekordadele järjekorras,
+kuni saabub nende kord janu kustutada. Dumoga turul kohtab kõiki elajaid, keda
+tabudeta kristlased armastavad. Elusad metssead ja lendrebased paarikaupa
+jalgupidi kokku köidetult kitsukestes bambuspuurides. Kaisukaru sarnased
+karukuskused. Kanade ja koerte vahel märkab silm aeg-ajalt haruldase hirvsea
+babirussa kikkis kõrvu. Eriti armastatakse siiski igat sorti rotte.
+Valgesabalisi peetakse tõeliseks delikatessiks, aga äärmiselt maitsvad on ka
+Eestis laialt levinud rändrotid. Keegi ei hakka rotil enne grillimist sisikonda
+välja võtma. Vardasse ja kohe süte kohale - sellised on kohalike kristlaste
+tavad. Ehkki moslemid jälestavad sedalaadi kombeid, ei tee nad sellest suurt
+välja. Maitse üle ei vaielda. Kui keegi kurdab, et midagi pole süüa, ei maksa
+teda tõsiselt võtta. Rotte leidub küllaga ka kõige armetumates urgastes. Kellele
+üllatav, kellele mitte, aga reaalsus on karm - kolmandik planeedi inimestest
+toitub rottidest. HÜSTEERIA. Enne 5. maid tuleb astronoomidel taas tõrjuda
+astroloogide, müstikute ja lõpuootajate valeinfot. Maailm on jõudnud õnnelikult
+aastasse 2000. Ei täitunud Nostradamuse ennustused maailmalõpust, ei juhtunud
+midagi hirmsat ka täieliku päikesevarjutuse päeval 11. augustil 1999. Nüüd võiks
+ehk rahulikult hinge tõmmata? Kuid ei - kohe jõuab kätte 5. mai 2000. Sel päeval
+rivistuvad kõik lähemad planeedid Päikese taha ühele joonele, meie Maa aga jääb
+teisele poole. Selle tulemusena võib päikesesüsteem kaldu minna ning maakera
+telg paigast nihkuda, millega kaasnevad hävitavad maavärinad, üleujutused,
+vulkaani-pursked ... Umbes nõnda on mõned meediakanalid eeloleva reede sündmusi
+juba paar aastat “ ette näinud ”. Enne kui alistuda lõpumeeleoludele, tasuks
+uurida ja järele mõelda, kas tõesti on tulemas midagi enneolematut. Karlsson
+katuselt kasutaks siinkohal oma tuntud ütlust: “ Rahu, ainult rahu. ” Ühele
+joonele ei rivistuta. 5. mail kell 10.08 Eesti aja järgi koonduvad Merkuur,
+Veenus, Marss, Jupiter ja Saturn sektorisse, mille avanemisnurk Maalt vaadates
+on 25°53' (vt joonis). Lisaks mahuvad sinna ka Kuu ja Päike. Kui aga vaadata
+ainult viit palja silmaga nähtavat planeeti, siis on nad veelgi kitsamas,
+19kraadises sektoris 17. mail. Sellised lähenemised võiksid tõesti moodustada
+taevas üsna harukordse vaatepildi - kui seda Päikest ees ei oleks! Kahjuks ei
+näe me päise päeva ajal Päikese taga ühtki planeeti. Teiseks: veidi laiemasse
+või kitsamasse sektorisse rivistumisi on ette tulnud korduvalt ja tuleb veelgi.
+Meie ajaarvamise 2000 aasta jooksul on järgmine reede 29. kord, mil eelnimetatud
+viis planeeti ning Kuu ja Päike on mahtunud kuni 30kraadisesse sektorisse.
+Muide, 15. septembril 1186 oli sektori avanemisnurk vaid 11° ning alles hiljuti,
+5. veebruaril 1962, oli koondumine samuti tunduvalt tihedam kui nüüd - 16
+kraadi. Kas keegi aga mäletab 1962. aastast maailmalõpu ootust? Eriliste
+planeedikonfiguratsioonide kordumises pole kindlat seaduspärasust. Vahel võib
+ilma selliste seisudeta mööduda 100-300 aastat, kuid koondumine võib toimuda ka
+kuuajalise intervalliga kahe järjestikuse noorkuu ajal, nagu juhtus näiteks
+1524. ja 1821. aastal. Aeg-ajalt esineb umbes 40aastaseid intervalle, näiteks
+1962, 2000 ja 2040 (ning seejärel 2100). Maa ei purune. Mida siis planeetide
+rivistumisest oodatakse-kardetakse? Ainuke teadaolev reaalsus, millega planeedid
+saavad meid mõjutada, on gravitatsioonijõud. Õieti tuleks eristada kaht asja:
+üks on lihtsalt gravitatsiooniline tõmme, teine loodejõud (nagu on Kuust
+põhjustatud tõusu-mõõna nähtused). Väga tugev gravitatsiooniline tõmme võiks
+viia Maa orbiidilt, tugevad loodejõud ta aga lihtsalt puruks rebida. Kas
+planeetide rivistumine võiks tekitada sellist jõudu? Ei, mitte mingil juhul.
+Kõige rohkem mõjutab meid lähim taevakeha Kuu. Gravitatsioonilise tõmbejõu
+tugevus on pöördvõrdeline kauguse ruuduga, loodejõud aga kauguse kuubiga. Teiste
+sõnadega, kui Kuu oleks Maast 10 korda kaugemal kui praegu, oleks tema tõmme 100
+korda nõrgem, loodejõud aga 1000 korda nõrgem. Planeetide massid ja kaugused
+Maast on teada. Kuu järel on meie tugevaimad tõmbajad Jupiter ja Veenus, kuid
+nende tõmbejõud on Kuu omast vaid vastavalt 1,0 ja 0,6 protsenti. Veelgi “
+kurvem ” on loodejõudude pilt: läheduse tõttu on olulisim Veenus, kuid tema mõju
+on vaid viis sajatuhandikku Kuu omast. Niisiis, olgu planeedid kas või täpselt
+ühel joonel, ühel või teisel pool Päikest või mis tahes muudes vastastikustes
+asendites, nende gravitatsiooniefektid ei avalda Maale mingit tunnetatavat mõju.
+Kes peab matemaatilist arutlust liiga keeruliseks või koguni ebausutavaks,
+sellele on veenvaimaks tõestuseks päikesesüsteemi 4,5 miljardi aasta pikkune
+ajalugu. Selle aja jooksul on läbi proovitud planeetide kõikvõimalikud
+vastastikused asendid, kuid süsteem on püsima jäänud! Olgem rahulikud nii 5.
+mail 2000 kui ka edaspidi. Asume kusagil kurvi servas. "Lahing" peaks aset
+leidma üsna siinsamas. Raskete sõjaväeautode närviajav mürin läheneb. Esimesed
+autolaternate tulesilmad hakkavad kaugelt paistma. Tulevad ja tulevad. Alles
+siis, kui masinad jõurates juba meistki mööda liiguvad, hakkavad tagapool
+"miinid" lõhkema. Suitsu on kõvasti, aga lahingut ei olnud. "Ma ei saanud
+midagi," nuriseb Kond kaamerat statiivilt maha võttes. "Mingid arvestused ei
+klappinud," poetab logistikaülem Meelis Kivi alandlikult. "See on meil esimene
+taoline õppus, eks me vigadest õpigi." Ent lahinguid tuleb veel. Üks samuti
+metsa vahel. Autod tulevad ja kõmakad hakkavad käima õigel ajal. Autod jäävad
+seisma, automaatidega mehed hüppavad välja. Tormavad läbi plahvatuste ja suitsu
+metsas varitsenuid tabama. Nonde ülesanne on nüüd märkamatult taanduda.
+"Vältides haavatasaamist või muul viisil vaenlasele pihkujäämist," selgitab
+õppuse eest vastutav Uno Kaskpeit piirivalveametist. Kolmas lahing tuleb väga
+äge. See on kavandatud madala võserikuga soisele alale. Õhk ragiseb, võserik
+kihab automaaturitest. Ei saa enam aru, kes või kustpoolt paugutatakse. Paugud
+õigel ajal Lühikese ajaga on aga kõik läbi. "Vaenlased" - piirivalve ajateenijad
+- teel tagasi ning reservväelased vaikselt taandunud. Nad kogunevad kusagil, et
+võtta kott selga ja marssida õppuse kava kohaselt 10 kilomeetrit Valga
+piirivalvelinnakusse. Teine etapp on karmim nii reservväelastele kui ka
+korraldajatele. Kas või sellepärast, et "vaenlase" autokolonni lähenedes käiksid
+paugud õigel ajal. Et juhul, kui see mõnel saatusesüngel hommikul peaks
+tulemagi, meist lihtsalt üle ei sõidetaks. Marje Laugen 20.11.2002 Haapsallase
+Berta Björklundi raamat omaenda elust erineb suuresti tema maalidest "Inimesed,
+ma kardan teid" - niisugune veidi ehmatava pealkirjaga raamat, kaanel mustad
+südamed, pisarais silm, sirp ja vasar ning viisnurk, annab kättevõtmisel aimu,
+et see pole meelelahutuskirjandus. Eessõnas teatab autor Berta Björklund, et
+laotab lugeja ette ühe väikese osa oma elust, mis oli täis rõõmutuid päevi, ja
+soovib, et inimeste suhtumine üksteisesse oleks inimväärne. Raamat kirjeldab
+noore neiu käekäiku sõjajärgsete aastate Eestis, Karjalas ja taas Eestis.
+Kirjutatud on nii pildilikult, et seda lugedes tõuseb tihti silme ette justkui
+filmilint väikese alevi argipäevadest või inimeste rõõmutust elust Karjalas.
+Päikeseliseks saareks jääb murerohkes elus koolis töötamise aeg. Lüpsjapõligi
+pole noore inimese jaoks hull, kui ei tülitaks KGB. Argipäevast eemale
+Eluvõitluse juures mõjub sümpaatselt noore neiu tarm toime tulla, edasi elada,
+õnnetusi ja halbu kohtumisi trotsida. Ning igatsus maalida. Maalimine ongi Gerda
+Sallerti (ristitud Berta Björklund) elus oluliseks saanud. Ehk andis see
+algusest saadik võimaluse põgeneda argipäevast teistsugusesse, paremasse
+maailma. Tema maalinäitusel Läänemaa muuseumis me kohtusimegi. Nüüdseks on
+näitus paraku lõppenud, kuid loodetavasti näeb seda järgmisena Lihula rahvas. Et
+kauneid, lausa lummavaid maastikke, merd ja metsa on maalinud sama inimene,
+kelle rasket noorpõlve kirjeldab raamat "Inimesed, ma kardan teid", tundus
+peaaegu uskumatu. Berta, kellest Vene ametnike soovil sai Gerda, meenutab ema
+põgenemist 1946. a kolme väikese lapsega Siberist Eestisse. "Me leidsime kodu
+heade inimeste juures Haanja vallas," meenutab ta aega, kui oli viieaastane.
+Kuid põgenike elu tähendas elada varjus ja hirmul. Tüdrukut saatis soov
+joonistada, hiljem ka maalida. Kunstiõpingutele tõmbas kriipsu peale ema surm.
+Täiskasvanuna, lüpsjana töötades, veetis ta vaba aja pintslite ja pliiatsitega,
+üllatades sellega teisi inimesi, kelle igapäevaelu täitis asine maailm. "Ükskõik
+kuhu vaatan, näen ma igasuguseid nägusid ja kujusid," jutustab Gerda. " Võtan
+pliiatsi kätte ja joonistan neid. Metsateel vaatan rohukõrsi, imetlen looduse
+ilu ja mul on kahju, et kogu aeg pole pliiatsit ja paberit taskus olnud - pole
+kõike saanud üles joonistada. " Metsateed, meri ja lilled ongi tema kõige
+kaunimad pildid, mis sisendavad vaatamisel rahu. "Mul on pildimälu, ka
+meremaalid on sündinud pildimälu abil," räägib Gerda Sallert. "Kui hakkan
+maalima, siis nagu vajun selle sisse." Ta on palju maalinud vanu maju. Leidnud
+ise selliseid, mis kunstnikusilmale huvi pakuvad, või maalinud fotode järgi,
+tellimise peale. Korraga on tal käsil mitu pilti, sest nad vajavad pikka
+kuivamisaega. Kuna ateljeed pole naisel kunagi olnud, on kõik tööd valminud
+köögilaual, see on füüsiliselt üsna väsitav. "Ega ma õlimaali enam ei saagi
+teha, süda on läbi, tervis ei kannata õlihaisu," räägib kunstnik. Tema maale on
+kodude seintel Tallinnas, Moskvas, Aafrikas, Kanadas, Inglismaal, Ameerikas,
+Türgis. Ta rõõmustab, et kõige ilusamad pildid on tütrel. Mitme kodumaa vahel
+Haapsalu näitus, mis järjekorras kolmeteistkümnes, jääb sellisel kujul naise
+sõnul viimaseks. "Alati on mul igal näitusel olnud uusi maale, sama näitus ei
+kordu." Enamasti on ta korraga välja pannud umbes sadakond tööd. Kokku on ta
+loonud üle 900 maali. Haapsalu näitus oli esimene pärast Soomest naasmist. 1990.
+aastal siirdus Gerda, kes vanemate ja passi järgi on soomlane, oma esimesele
+kodumaale. Poeg perega jäi Eestisse, tütar pojaga tuli kaasa. Nüüd on Gerda
+Eestis tagasi, elab Haapsalus ja tunneb rõõmu sellest, et oma kodu - oma maja -
+on valmimas. Soome elu jäi talle võõraks, ehkki seal oli võimalus oma näitusi
+korraldada. Eestisse tõi tagasi koduigatsus ja ka igatsus ema järele. Noorima
+lapsena oli Berta emaga väga lähedane. Ema õpetas teda loodust tundma ja
+maarohtudega ravima. Lahkudes siit ilmast, lubas ema, et jääb tütrele kaitsjaks.
+Ema kaitsvat tunnet ongi ta tihti kogenud rasketel hetkedel. "Ma mõtlen oma
+emale alatasa," ütleb Gerda. "Olin palju emaga kahekesi, sest teised lapsed olid
+suured ja kodunt ära." Emalt saadud teadmiste ja oskustega on ta osanud
+iseennast maarohtudega aidata. Ka siis, kui arstid tema tuberkuloosiga võitlust
+pidasid, keetis ta maateesid nende ravile lisaks. Ja sai terveks. "Kõige
+õnnelikum olen olnud oma pere ja laste üle," ütleb ta. Praegu aga köidab naise
+meeli raamat, mis pooleli, pealkirjaks "Planeet Maa". 20.11.2002 Karske mehe
+mälu ja huumorimeel on alles mis alles Uderna krooniliste haigete kodus Elva
+külje all on täna eriline päev. Peolaud kaetakse saja-aastaseks saavale
+vannutatud maamõõtjale Peeter Tammele, kes paistab siiani silma haruldase mälu
+ja laheda huumorimeelega. "Huvitav, miks mulle korporatsiooni värvilist paela
+pintsakule ei pandud," märkab ta ühtäkki, kui pildistamise ajal esmaspäeval oma
+Rotalia korporatsiooni mütsi kohendab. Aga rehmab siis käega: mis seal ikka,
+müts on ikka kõige tähtsam. Ausate amet Vannutatud maamõõtjaks sai Peeter Tamm
+põlluministeeriumi maakorralduse ameti kaks aastat kestnud kursuste lõpetamise
+järel. Aasta oli siis 1928. "Eksamid olid meil karmid, ei veetud kummiga hindeid
+pikaks, kolmekümnest alustanust lõpetas vaid kolmteist," mäletab ta. Ütleb, et
+on töötanud Jüri Uluotsa juhtnööride põhjal, kes neile kursustel agraarõigust
+luges. Maa on läbi aegade olnud tüliõunaks. Maamõõtjal on võimalik aga
+maakorralduse lihvimisega mõnigi tüli juba eos ära hoida. Ta mäletab talu, mille
+akna alla pidi tulema 300 meetrit eemal asuva talu krunt. "Püüdsin selliseid
+olukordi vältida ja anda maad mujale, paigata tükke kuidas vähegi võimalik,"
+selgitab ta. Väikestele taludele riigimetsast maade juurdemõõtmise ajal saatnud
+üks tema juurde 16-17aastase tütre kirjaga, mida avades leidis seest raha. "
+Ütlesin, et kirjas on raha ja seda kirja ma ei loe. Kunagi hiljem pole mulle
+enam raha antud, " on juubilar rõõmus, et maamõõtjapõli kulges ausalt ja
+õiglaselt. Pool sajandit maad mõõtnud Tammele teeb muret, et nüüdisajal ei ole
+maamõõtjatel enam vajalikku täpsust, nii otseses kui ka kaudses mõttes. Mõnigi
+ei suutvat altkäemaksust ära öelda. Joo piima, mitte viina! Oma hea tervise
+arvab tänane sünnipäevalaps võlgnevat sellele, et on lapsest saati söönud
+sealiha ja joonud piima - pole toiduga pirtsutanud. Ei on ta öelnud
+sigarettidele ja alkoholile, ka veinile ja õllele. Küll on ise veini teinud,
+huvi pärast, sest aed oli suur. Tudengina puutus Tamm kokku karskusliikumisega,
+osales selles ka ise, tundis hästi Villem Ernitsat. "Ernits oli väga hea
+inimene, korraldas teeõhtuid, andis häid juhtnööre, kuid paljuke neid oli, kes
+karskust järgisid," on juubilar veidi kurb. Tamm leiab, et karskust on vaja ka
+praegu propageerida, paraku on selgitustöö nõrk. "Ega midagi teha ole, kui
+valitsus ei taha joomisele ei ütlemist, neile on tähtis, et rohkem joodaks, sest
+seda rohkem tuleb riigikassasse raha." Rõõm põllumajanduse tõusuteest Rõõmu on
+juubilaril ka. Selle üle, et vahepeal languses olnud põllumajandus taas
+tõusuteel on. Veel rohkem rõõmu teeks talle, kui põllumees sööks ka omatehtud
+leiba. " Kui talunik läheb kauplusse leiba tooma, pole ta enam põllumees. Ta
+peab ise oma põllult vilja saama ja sellest leiba tegema, " leiab Peeter Tamm.
+Juubilaril on kaks poega ja kaks tütart ja veelgi rohkem lapselapsi. Need
+tulevad teda täna või siis nädalavahetusel tervitama. Kuuendat aastat peetava
+Pimedate Ööde Filmifestivali (PÖFF) juhatab kolmandat korda sisse tudengifilmide
+festival, seekord 23.-29. novembrini Kinomajas. Selle üle on põhjust rõõmustada
+Tallinna Pedagoogikaülikooli filmitudengeil eesotsas nende juhi Rein Maraniga.
+79 tudengifilmi on pärit 32 riigist. Noortele mõeldud programmis "Vanad ja
+väärikad" saab näha poola filmiklassikute Andrzej Wajda, Roman Polanski,
+Krzysztof Zanussi ja Krzysztof Kieslowski noorpõlvefilme. Ka lastele midagi Kahe
+viimase aasta laste- ja noortefilme näidatakse sel aastal 23.-30. novembrini
+Nukuteatris. Selle programmi raames on varasematel aastatel olnud vägagi
+huvitavaid töid, mida tasuks meiegi teismelistel näha. Astrid Lindgreni
+raamatute põhjal tehtud filmidest on kokku pandud eriprogramm. Ka animafilmid on
+kohal - nagu eelmisel kolmel aastalgi. Muu hulgas on selles programmis näha
+Inglise lastefilme, Jaapani lühianimafilme, samuti Eesti uusi animafilme ning
+vanameister Elbert Tuganovi retrospektiiv. Teatavasti langes vähemalt möödunud
+aastal PÖFFiga samale ajale Euroopa Filmiakadeemia auhindade kätteandmine.
+Seekord kuulutatakse Euroopa parimad filmid välja juhtumisi PÖFFi lõpupäeval 7.
+detsembril. Nagu mullu, on ka seekord festivali kavas mitmed Euroopa
+Filmiakadeemia auhindadele kandideerivad tööd; viis neist taotlevad koguni
+parima filmi nimetust. Programmis on ka kolm Euroopa parimaks dokumentaalfilmiks
+pürgivat teost. Vene filmiloojad külas Festivalil on palju Vene filme ning
+sellega seoses ka rohkelt külalisi Venemaalt. Külaliste nimekirjas on Andrei
+Kontšalovski oma viimase, Vene-Prantsuse koostööfilmiga "Hullumaja", Valeri
+Fokin filmiga "Metamorfoos", Aleksandr Mitta "Kõrvetava laupäevaga", Valeri
+Todorovski "Armukesega" ja teised. Kindlasti mõjub see värskendavalt, sest ega
+viimastel aegadel polegi Eesti publik Vene filme eriti näinud. Külalisi on
+tulemas veel Norrast, Soomest, Poolast, Moldovast, Rootsist, Islandilt,
+Saksamaalt. Oodata on ka indiaanifilmide staari Gojko Miticit. Oluline külaline
+oma seitsme varasema filmiga ja viimase tööga "Looduse lapsed" on islandi
+režissöör Fridrik Thor Fridriksson. Siin näidatakse tema tööde retrospektiivi.
+Eestist märgatavalt väiksema elanikkonnaga Island on tõusnud arvestatavaks
+filmimaaks. Festivalile on tulemas ka siin suvelgi viibinud poola nimekas
+stsenarist Krzysztof Piesiewicz (Kieslowski värvitriloogia filmide stsenarist)
+filmidega "Vaikus" ja "Taevas". Üldse on festivali põhiprogrammis 117 filmi.
+Lisaks eespool nimetatud maadele Ameerika Ühendriikidest, Prantsusmaalt,
+Suurbritanniast, Palestiinast, Mauritaaniast ja mujalt. Aki Kaurismäki
+"Minevikuta mees", mis meil praegu jookseb, programmis pole, küll aga on tema
+venna Mika Kaurismäki "Brasiilia helid". Huvi peaksid pakkuma Hispaania tuntuima
+režissööri Pedro Almodóvari viimatine film "Räägi temaga" või sakslase Werner
+Herzogi kaks aastat tagasi tehtud "Võitmatu". Tallinlased näevad festivalifilme
+Sakala Keskuses, Kinomajas, Sõpruses ja Kosmoses ning Nukuteatris, tartlased
+kinos Illusioon ja Sadamateatris, viljandlased draamateatris Ugala. Festivali
+põhiprogramm avatakse reedel, 29. novembril kl 19 Sakala Keskuses Tom Tykweri
+filmiga "Taevas" (Saksa-USA). Lõpetamisel 7. detsembril esilinastub uus Eesti
+mängufilm "Vanad ja kobedad saavad jalad alla". Eesti tegijailt on kavas veel
+Jüri Sillarti vastne dokumentaalfilm Leida Laiusest "Leida lugu", Marko Raadi
+"Agent Sinikael" ning lühimängufilmid "Pääsemine" (Hendrik Toompere) ja
+"Ferdinand" (Andri Luup). Esto TV esitab filmi "Welcome to Estonia". "Nimed
+marmortahvlil" kui praegu kinoekraanidel linastuv film festivaliprogrammis pole.
+Piletid odavad Seni on PÖFF olnud suuresti noore publiku mängumaa. See ei
+tähenda, et nii peabki olema. Seda enam et festivalifilmide hulgas leidub
+kindlasti ka vanemaid huvitava probleemistikuga töid. Päris eakatest räägib
+näiteks "Looduse lapsed." Piletihinnad on madalamad kui muidu kinodes, 25-60
+krooni (vaid ööseanssidel Sõpruses 75 kr). Sakala Keskuse suures saalis on
+filmidel ka eestikeelne tõlge. Tõsi taga - Mis kasu on saadiku puutumatusest,
+kui iga pätt võib saadikule peksa anda? - Politsei suunas Tallinna tänavaile
+kaks korda rohkem patrulle. Napsumeeste sõnul pidi patrulle neli korda rohkem
+olema. - Kaevuril on raske end naise eest peitu pugeda, naine otsib ta kas või
+maa-alt üles. - Vanem meesterahvas soovib leida tööd naistesauna akende
+pesijana. Kiire! Jüri Paet Uued vanasõnad Eesti vanasõnad, mis on viidud
+vastavusse Euroopa Liidu standarditega: - Talisõiduvahendi jalaseid kata plekiga
+kolmandas kvartalis, hobuveoki rattaid esimeses kvartalis. - Eksponentsiaalne
+treeningmanöövritel, lineaarne relvastatud konfliktis. - Suleline olend
+pesitsuspaiga rajatises viibides lendama ei õpi. - Sulgedega kaetud
+lennuvõimeline olend ei omanda aviatsioonireegleid temale omases
+mikrokeskkonnas. - Ega hageja seedekulgla alguspunkti peale ei avaldata
+lühiajalist mehhaanilist survet. - Omandatud professioon ei taotle rukkijahul
+baseeruvat pagaritoodet. - Enamarenenud ajurakkudega isend genereerib eelise
+eespool nimetatud omadusteta isendile. - Tungiva vajaduse olemasolu tingib
+kastreeritud isasveise maabumise tarbeveevõtukoha sisemusse. Sirgu silita
+Naisega riidu läinud meistrimees Kalle Seier kinkis talle kella, mis lisaks
+kellaajale ja kuupäevale näitab ka naise vanust. Neti Rent Retroviisor Siinsamas
+leheküljel näete suurepärast joodiku abivahendit - kleebist, mis on napsimehele
+vaata et samasugune elupäästja kui pimedas maanteel kõndijale helkur. See kleeps
+peaks aitama suuna- ja ajataju kaotanud vennikese ikka koduukseni, eeldusel
+muidugi, et leidub piisavalt kaastundlikke kaaskodanikke. Aga Euroopas, kuhu me
+teel oleme, peaks häid inimesi küll olema. See viinavõtt on üks kummaline asi.
+Lähed, ütleme, pärast tööd hetkeks baarist läbi, et nelja sentiliitriga väheke
+stressi maandada, aga ärkad kusagil kummalises kohas alles siis, kui järgmine
+tööpäev juba koidab. Stress pole kuhugi kadunud, vaata et juurdegi tulnud.
+Lisaks kole peavalu ja tolmav suukoobas. Vene ajal algas iga päev raadios
+varahommikuse hümnimängimisega. Nii viie-kuue paiku. Siis olevat olnud isegi
+konstitutsiooni sisse kirjutatud punkt, mille kohaselt isikut, kes vähemasti
+hommikuseks hümniks koju oli jõudnud, tuli pidada öösel kodus viibinuks.
+Abikaasad muidugi sellest suurt ei pidanud ja nüpeldasid oma lakkekaussidest
+mehed hümnihelide saatel armutult läbi. Kord kurtis üks tubli mees, kes miskis
+konstrueerimisbüroos joonestajana ametis oli, et tema olla palgapäeval patuteele
+sattunud ja alles hilisööl oma korteri ukse taha valgunud. Mustamäe majades,
+teadagi, koridorid pimedad. Nii koukiski taskust võtme, et vaikselt, ilma
+suurema pahanduseta tuppa imbuda. Üritas ja üritas, aga võti ei läinud kuidagi
+õigesse mulku. Tekkis kahtlus, et naine on salakavalalt oma võtme seespoolt
+lukuauku torganud. Lõpuks väsis purjus joonestaja ära ja jäi sinnasamasse
+uksematile magama. Sündsusetu värk muidugi. Varahommikul, kui esimesed naabrid
+koertega välja hakkasid minema, tegi mees silmad lahti ja ei jõudnud ära
+imestada, miks ukseluku ümbrus risti-rästi tihedaid punaseid kriipse täis on.
+Siis jagas ikka ära, et ta oli üritanud ust võtme asemel oma punase
+tööpliiatsiga lahti keerata. Häbiasi. Suur mees, aga niimoodi täis lakkuda, et
+ei tee võtmel ja pliiatsil vahet. Oi-oi-oi. Teine mees oli ka südaööl koju
+töllanud ja uksekella helistanud. Uks avanes ja lävel seisis tige moor,
+taignarull ähvardavalt üles tõstetud käes. Mees olla vaadanud ja kostnud
+kaastundlikult: "Näe, öö juba ammu käes, aga sina ikka muudkui küpsetad ja
+küpsetad ..." Mis edasi sai, ei tea. Eks ta üks anekdoot ole. Soovitus neile,
+kellel on kalduvus koduteel kaduma minna. Hankigu endale sellised kaunid
+kleebised, kirjutagu juba varakult nimi ja aadress sisse, ja baari pisikesele
+napsule minnes kleepigu kohe otsaette. Siis on lootust enne hümni ikka koju
+saada. Kuigi hümni vist enam ei mängita. Lembit Remmelgas Kolumn Inna Aeg Nagu
+ennustasin, nii ka läks: Ustimenko saabumine eelmisel nädalal oli suurem sündmus
+kui Eesti politsei 84. sünniaastapäeva tähistamine. Kodanik Ustimenkost on
+saanud kangelane ja populaarne kurjategija. Ta lasi end Poolast Eestisse tuua
+õigel ajal - eelmisel reedel avati Tartus eurovangla. Mis saab veel paremat
+olla, kui uhiuude tuppa puhkama minna. Räägitakse, et Tartu linna juhid lubavad
+vanglasse ainult 500 vangi. Kas keegi on kokku lugenud, kui palju on Tartus
+tudengeid? Neid on vähemalt kümme korda rohkem ja nende vastu Ansip & Co küll ei
+võitle, aga vangid neile millegipärast ei meeldi. Miks küll? Kallid, tartlased,
+teil hakkab ju kaubandus elavnema, raha hakkab rohkem tulema. Mõelge ise - igal
+vangil on vähemalt kaks-kolm sõpra, kes kõik sõidavad nüüd Tartusse kokku oma
+kaasvõitlejaid vaatama. Ja ega nad siis tühjadega kätega tule - võtavad palju
+raha kaasa ja kulutavad selle Tartus ära. Käivad baaris lõbutsemas ning ostavad
+kommi ja torti, mille nad vanglasse oma sõbrale viivad. Räägitakse sedagi, et
+Ustimenkost saab vangla 501. asukas. See ületab Tartu juhtide lubatud kvoodi.
+Mis juhtub? Ennustan, et teda hoitakse väevõimuga vanglast eemale ja kuna
+vanglakohti enam pole, pääseb Ustimenko vabadusse. Nulltolerants. Vaat see ongi
+uus poliitika. Muide, üks asi veel. Igal retsil on Tartus korralik ase ja
+lobikauss ees, aga Tartu linna teine uhkus - üliõpilased - elavad juba Gustaf II
+Adolfi ajast saadik mitme kaupa ühes väikeses ühiselamutoakeses. Kuhu see
+kõlbab? Miks tudengid ei võitle enda eest? Kus on tuntud õde-venda Tipp ja Täpp?
+Miks nad vaid ETVd kritiseerivad, aga Tartus puhkenud sotsiaalse ebavõrdsuse
+vastu ei võitle? 20.11.2002 18. XI 2001 tõmbas ungarlane Tibor Meszaros maast
+lahti 406,5 kg. Jõutõstmise MRid • Jõutõmme Tibor Meszaros (Ungari) 406,5 • Kükk
+Shane Hamman (USA) 457,5 • Selili surumine James Henderson (USA) 322,5 •
+Kogusumma Bill Kazmaier (USA) 1 100,0 19. XI 1997 sünnitas 29aastane
+ühendriiklanna Bobbi McCaughey Iowa osariigi ülikooli haiglas seitsmikud. Lapsed
+olid eostatud katseklaasiviljastusega ja tulid keisrilõikega ilmale 31 nädala
+vanuselt. Kergeim laps kaalus 1,048 kg ja raskeim 1,474 kg. Bobbi ja Kenny
+McCaughey 3. I 1996 sündinud tütar Mikayla sai endale korraga neli venda ja kolm
+õde: Kenneth Robert, Alexis May, Natalie Sue, Kelsey Ann, Brandon James,
+Nathanial Roy ja Joel Steven. "Igaüks neist on eeskujulik laps, kui ta on
+omaette," ütles isa Kenny mullu novembris. "Koos lähevad nad arust ära." "Mida
+üks ei oska välja mõtelda, mõtleb teine," lisas ema Bobbi. " Ja nad aitavad
+üksteisel tempe teha. Alati on kambas keegi, kes midagi kokku keerab. " 20. XI
+1998 kaalus USAs Illinoisi osariigis Gurnee maopargis elav emane tume
+tiigerpüüton (Python molurus bivittatus) Baby 182,76 kg. Baby on 21 aastat vana,
+8,22 m pikk ja tema ümbermõõt on 71,12 cm. Iga kahe nädala tagant sööb ta
+neli-viis kana, neelates saagi tervelt. Maailma raskeim madu on Lõuna-Ameerikas
+ja Trinidadis elav anakonda (Eunectes murinus). 1960. a Brasiilias tapetud emase
+anakonda pikkus oli 8,45 m ja keha ümbermõõt 1,11 m. Madu kaalus 227 kg. 21. XI
+1997 mõõtis "Guinnessi maailmarekordite" kohtunik, et Šotimaal Ellonis elava
+Lorna Sutherlandi nelja-aastane isane valge kass Snowbie on ninaotsast
+sabaotsani 103 cm pikk. 22. XI 1923 lõi postivalitsuse ülem Hindrek Rikand sõna
+"ringhääling". 23. XI 1998 neelas šotlane Stevie Starr TVsaates "Guinnessi
+rekordid" piljardipalli, kimalase ning musta ja valge kuldkala ning tõi need
+seejärel esile publiku esindaja määratud järjekorras. Samas neelas ta alla
+sõrmuse, tabaluku ja võtme ning tõi need esile, sõrmus luku küljes kinni. 24. XI
+1918 lasti Eesti Vabariigis välja esimesed postmargid. Äsja loodud Eesti Posti
+Peavalitsuse ülem Hindrek Rikand saatis oma abikaasale postkaardi, millele
+kirjutas sõnumi: " Esimesed Eesti postmargid lähevad käima. Elagu Eesti post,
+Eesti riik ja rahwas! " Postkaart oli frankeeritud roosaka hammastamata
+5kopikase postmargiga, mis oli värskelt trükipressi alt tulnud. 5kopikane roosa,
+15kopikane sinine, 35pennine pruun ja 70pennine roheline lillemustrimark trükiti
+Bölau trükikojas Nõmmel. Kuni 1919. a suveni trükiti kokku üle kaheksa miljoni
+lillemustrimargi. Päris esimesed postmargid andis 16.-19. XI 1918 välja Rakvere
+postkontori ülem Aleksander Tom, kes laskis trükikojas teha tsaariaegsetele
+postimaksevahenditele ületrüki. Eesti Post neid ametlikeks postmarkideks ei
+tunnista, ent oksjonitel on nad suures hinnas. Pildil Eesti esimene ja
+viimatine, 449. postmark. 20.11.2002 Tartu on esimene linn Eestis, kus infot
+linnaliinibusside väljumisaegade kohta saab tellida mobiiltelefonile. "Teenus on
+mõeldud liikuvale linnakodanikule, kes eelistab vastavalt vajadusele bussiaegu
+küsida, selle asemel et neid meeles pidada," ütles teenuse looja, Tartu Ülikooli
+informaatikatudeng Andres Kauts. Teenuse kasutamiseks tuleb saata SMS sõnum
+kujul "PEATUS peatuse nimi liini number" lühinumbrile 1311. Päringu vastusena
+saadetakse bussi väljumisajad alates päringu saatmise hetkest. Et saada teada,
+mis kell väljub buss nr 14 Ihaste peatusest, tuleb saata sõnum kujul "PEATUS
+IHASTE 14" lühinumbrile 1311. Teenus töötab kõikides mobiilivõrkudes ning selle
+hind on 5 krooni. Tartu abilinnapea Hannes Astoki sõnul on tegemist käepärase
+alternatiiviga bussiinfo Interneti-lehele buss.tartu.ee "SMSi teel bussiaegade
+tellimine oli hiljuti lõppenud Tartu e-mõtete konkursil üks enim soovitud ideid
+ja mul on hea meel, et see tudengite eestvõtmisel nüüd teoks on saanud," ütles
+Astok. Andres Kauts kasutas bussiinfo teenuse loomiseks firma Mobi poolt loodud
+Igaühe M-Äri teenuseportaali abi, mis võimaldab SMS-teenuseid luua vaid mõne
+minutiga ja ilma erioskusi vajamata. Lähiajal on plaanis bussiinfo teenus
+käivitada ka Tallinnas. Kautsi sõnul võib see toimuda detsembris. SMS-päringu
+abil saab küsida Taisto bussiaegu liinil Tartu-Tallinn ja vastupidi ning Tartu
+taksofirmade andmed. Saates lühinumbrile 1311 SMSi sisuga "INFO TAISTO", saabub
+hetke pärast vastus Taisto liinide Tartust Tallinna poole ja vastupidises suunas
+sõitvate busside väljumisaegadega. Sõnum sisuga "INFO TARTAXI" lühinumbrile 1311
+toob vastuseks Tartu taksofirmade nimed ja tellimisnumbrid. 20.11.2002 Vahur
+Kersna ja Mihkel Kärmase saade. Kolm nädalat tagasi ilmsiks tulnud kuritegelik
+infokogumine Kadaka Selveri kaubamaja pangaautomaadist paljastas plastikraha
+kaitsetuse. Ühe suhteliselt väikese pettuse tõttu peab tunnuskoode vahetama enam
+kui 600 000 kaardiomanikku. Tänases "Pealtnägijas" selgub, et korralikku
+tehnilist taipu nõudvast pangaandmevargusest on saanud Eesti kuritegelike
+jõudude rahvusvaheline ekspordiartikkel. Hansapanga kaardiosakonna juhataja
+Kalle Vaalma kirjeldab panga ajaloo ühte erakordseimat vargust. Režissöör Maire
+Radsin, toimetaja Mariina Mälk. Alates tänasest on "Pealtnägijat" võimalik
+jälgida ka venekeelse sünkroontõlkega Raadio 4 vahendusel. Kunagi ütles üks
+teleoperaator kuldsed sõnad: "Lilled ja lapsed päästavad kõik." Mõte on selles,
+et püüa mõni säärane element pilti ja efekt on kindlustatud. Uus
+publitsistikasaade "Termomeeter" illustreeris igiammust tähelepanekut uuel moel
+ja uute pilgupüüdjatega. Ja omamoodi lüürikaga. Nagu särasilmsed lapsed, ei jäta
+vaatajat külmaks ka sõjas käinud mehed, kes oskavad rõõmustada lihtsate asjade
+üle. Ilus, kas pole? Uskumatu, aga nii oligi. "Termomeeter" tõi ekraanile
+tõepoolest lihtsad ja ilusad asjad. Iseasi, kas ma just seda ootasin. Saate
+tutvustus ju lubas mõõta temperatuuri inimestes ja ühiskonnas, vaadelda sündmusi
+ja nähtusi, mis kutsuvad esile temperatuurimuutuse. Sõna saavad just need, keda
+mingid plaanid või ümberkorraldused otseselt puudutavad, reklaamisid tegijad.
+Aga temperatuur ei muutunud mitte üks pügal, kuidas ma (ja tegijad) ka ei
+püüdnud. Või kui, siis õige pisut. Kahele teemale üles ehitatud oli pildiliselt
+köitev - ei rääkivaid päid ega tühje loodusvaateid. Jutt, mida rääkis
+sõjakogemusega mees esimeses loos või puudega lapse vanemad teises loos, oli
+sama köitev kui telepildimeistri loodu. Mis seal's ikka, inimlood on enamasti
+põnevad. Tekstiosa, mida naishääled pildile peale lugesid, jäi aga pildile alla.
+Monotoonsemat esitust on raske ette kujutada. Mitte ükski vägi ei naeluta
+kuulama, kui tekst vuhab kõrvust kui merelaine mööda. Ka siis mitte, kui
+lauseehitus on korrektne ja sõnavalik ideaalne. Siis aga küll, kui kõneleja
+intonatsioon kerkib ja langeb, kuis ise tahab, aga sel juhul pole tegu enam
+sõnade mõtte, vaid intonatsiooni vägisi kuulamisega. Nii juhtuski. Seepärast
+käis see esimene vasikas korra aia taga ära. Justkui kogemata ja möödaminnes.
+Lilled ja lapsed päästsid seegi kord. Susan Sarandon on suutnud teha karjääri
+Hollywoodi tavasid eirates. Teiste naisnäitlejate loometee kipub nende vananedes
+allamäge minema, kuid tema on muutunud üha paremaks, säilitades seksisümboli
+staatuse. Susan Tomalini vanemad olid tõsiusklikud katoliiklased ja tüdruk sai
+hariduse nunnade käe all. Sellest hoolimata jäi temasse mässumeelsust. See sai
+sihipärasema väljundi 60ndatel aastatel, mil ta osales õppurina Vietnami sõja ja
+inimõiguste rikkumise vastastes demonstratsioonides. Seda ootamatum oli tema
+astumine katoliku ülikooli Washingtonis. Susan tudeeris edukalt nii inglise
+filoloogiat kui teatrikunsti. Ülikoolist leidis ta ka oma esimese abikaasa -
+kursusekaaslase Chris Sarandoni. Sarandoni tähelend algas modellina. Peagi tulid
+esimesed rollipakkumised ning läbilöök saabus 1975. aastal kahe filmiga - "Suur
+Waldo Pepper" ja "The Rocky Horror Picture Show". Viimane tõusis peagi
+kultusfilmiks. Selle vaatamaminekuks riietuvad tõelised fännid tänini
+transvestiitideks. Osatäitmise eest "Atlantic Citys" (1980) kandideeris ta
+esimest korda Oscarile. Temast oli saanud kuulsus, kelle näitlejatöö, aga ka
+armulood pakkusid huvi paljudele. 1980. aastal oli Sarandon seotud prantsuse
+režissööri Louis Malle'iga, kellele järgnes 14 aastat noorem Sean Penn. Sündis
+tütar, kelle isaks oli hoopis itaalia režissöör Franco Amurri. Sarandoni
+karjääri kõrgpunkt saabus 1986. aastal "Eastwicki nõidadega", milles mängisid ka
+Cher, Michelle Pfeiffer ja Jack Nicholson. Armulood aga jätkusid. 1988. aastal
+jagas Sarandon voodit Kevin Costneriga, kelle peagi vahetas välja nooruke
+näitleja ja lavastaja Tim Robbins. Viimasega elab näitlejanna kokku
+tänapäevalgi, neil on kaks last. Sarandon kandideeris Oscarile ka osatäitmiste
+eest filmides "Thelma ja Louise", "Lorenzo õliKlient". Võit tuli filmiga "Dead
+Man Walking" (1995). Apteeker helistab politseisse: " Minu juures on šotlane,
+kes tahab arseeni osta. Kuidas õnnetust ära hoida? " "Öelge talle, et arseeni
+hinda on kahe šillingi võrra tõstetud," vastab politseikorrapidaja. Kahe
+gabrovlase autod kohtuvad kitsal sillal. Kumbki ei taha tagurdada ja teist mööda
+lasta - selleks kulub ju bensiini. Üks autojuht hakkab ajalehte lugema ja
+loodab, et teine annab järele ja ajab masina sillalt ära. Teine juht tuleb aga
+välja, istub kapotile ja ütleb: "Kui oled lehe läbi lugenud, siis ole nii lahke
+ja lase mul ka pilk peale visata." Väikesele poisile tuuakse apteegist söögiisu
+tõstmiseks kalamaksaõli. Esimese lusikatäie alla neelanud, hüüab poiss: "Tooge
+ruttu puder siia, enne kui mul söögiisu päris ära kaob!" 
+
+Lennart (67) on nagu prints valgel hobusel - peen mees musta kaabu ja valge
+siidsalliga, kes pillub kalambuure viies keeles. Lennarti-lood on aga nagu
+pikantne prantsuse film. Ma andsin talle pool tundi aega, ta ehmus niisugusest
+kuraasist ära. Kui Arnold 1991. aasta märtsis Bushi juurde jõudis, siis mäletas
+USA president vaimukat Eesti välisministrit ja vedas Rüütli sellesama gloobuse
+juurde: näete, mis mister Meri tegi! Suur keskmees kaevab riigikogule auku
+Teisipäeval aga selgus, et kolmandat kandidaati polegi. Saaremaalt pärit
+sideärimees Tõnis Palts peab ristisõda Rootsi riikliku telekomi Teliaga. "Ma ei
+tea, kes (Eesti Kaabeltelevisiooni Ettevõtete Liitu) kuuluvad, ilmselt Palts
+Palts Palts ja Palts," kommenteerib Kern sapiselt. Kern teab aga rääkida, et
+Eestis on vaid 62_000 kaabelTV abonenti ja lubab Paltsi eksitava info eest
+kohtusse kaevata. Telia topeltmäng "Võibolla tegi ta seda lollusest, ma ei tea,"
+arutleb Palts poolvaljult. Teised pakkujad noolisid ainult rahvusvahelist sidet.
+Enne 2000.-2001. aastat ei peaks riik kaalumagi 51 protsendi müüki. Winston
+hakkas trepist üles minema. Seda riistapuud (mille nimi oli teleekraan) sai küll
+vaiksemaks keerata, aga võimatu oli seda täiesti välja lülitada. 66-aastane
+Heino sisenes Küütri tänavas oma kodumaja trepikotta. Aidann valas kopsikusse
+vett. Ann tatsas lauda juurest toa poole. Bruno tormas ema juurde. Ent
+mustavereline sammub inimestest eemale. Gustav tatsab üle musta-valgeruudulise
+kivipõranda. Hõredate seintega heinaküüni ümber liikus pool tosinat vanunud
+kasukaga lammast. Jalgade vahel liigutas ennast mingi ligane olend. Järgmine
+hetk pidi peaaegu toolilt maha prantsatama. Kazimir tormab Bronkale järele.
+Kella kahest viieni sõidutasin venda mööda linna ringi. Klaasid on täis valatud.
+Üks lennuk prantsatas kõrvulukustava metallikrigina saatel otse keset tänavat.
+Kuldkalad ujusid nende varbaid uudistama. Laudade vahel tatsas aastane laps.
+Liigutasime klaverit mitu meetrit. Liisa ronis talle tihti sülle. Mahe
+loojangutuul liigutas Kiryli halle harevaid juukseid. Mart ronib redelist üles.
+Mees sõudnud paadis. Metsa kohalt tõusis mitu tundi suitsu. Mitu meest viskusid
+minu poole. Muist piima valas ta lauda taha maha. Nad sõitsid Sergejevi
+ettepaneku peale tema poole koju. Naised tatsasid õnneks minema. Nina tilgub
+nagu viimane kosk. Paarile doominolauale valati ämbrist kokaiini. Pehme tuul
+liikus pehmeis juustes. Pisarad tilkusid lõua otsast kõhule. Prantsatasin
+vannitoas selili. Bronka tõukab jalaga väikest kappi. Ta liigutas end järsult.
+Ronisime hommikust õhtuni. Roza sammus ukse poole. Sammusime hommikust õhtuni.
+Sa oled maapinna suhtes liikunud kiirusega 110 või 120 km/h. Selle esimestes
+ridades sammusid paksult meigitud nägudega mehed. Siis roniti hirmu ja valuga
+üksteisele kukile ... Sisenesin keset lärmi tuppa. Sõitsime taksoga linna
+piirile. Sünnipäeval prantsatas suur tort maha. Sõudsime hommikust õhtuni.
+Suurest hirmust sõudsin kaldale. Ta liigutas end vabaks. Ta oli seejärel
+otsustavalt mehe rinnale viskunud. Ta sõidutas mind linna lähedal ringi. Ta
+sõudis lähemale. Tatsasin kööki. Ta valas ülejäänud kohvi kruusi. Tädi valab
+koerale vett nina ette. Temast oli tilkunud verd. Täna liiguvad üle taeva mitu
+tundi valged pilved. Tormasin ummisjalu mitu kilomeetrit. Tõukan Donaldi ukse
+taha. Tõukas külmadest betoonastmetest üles. Tuul liigutas Hestri šatääne
+juukseid. Udu tõuseb ülespoole. Ujusin suurest hirmust kaldale. Vahtugi tilkus
+suunurgast. Valasin pliidi juures piima ämbrisse. Vanaema liigutas jälle natuke
+aega suud. Veidi aja pärast liigutas ta end taas. Vett tilkus kraanist palju.
+Üvi sammub vapralt kõige ees. Väljakul tatsasid tuvid. Peeter andis riidetüki
+korvist koera kätte. Tundmatu eemaldus akna juurest vaipa mööda toa sisemusse.
+Araablased heitsid suitsetajat kividega. Traat ja kate hõõrduvad. Nioobium imeb
+gaasi ruumist endasse. Peeter jooksis toast koridori ust avama. Kobarpilvedele
+järgnes halle pilvi. Mees kandis vee kaevust üle õue kööki. Peeter keeras lambi
+pessa. Päevapalk kerkis kahekordseks. Põõsad kisuvad ülikonna räbalaiks. Laev
+kõikus ühelt küljelt teisele. Politseinikud käisid linnast külades läbiotsimisi
+toimetamas. Pealkiri käib üle kolme veeru. Sõdur kühveldas mulla august üle
+serva rinnatisele. Naine langetas pea mehe rinnale. Hiigellaine ligines mööda
+merepinda kaldale. Arst lähendas kontakti paremalt oimusagarale. Varandus läks
+hooldajalt lapsele. Mari nihutas voodi toa keskele. Piisutas peent vihma. Auto
+pritsis plangu altpoolt poriga. Peeter pühkis laua eestpoolt puhtaks. Jõgi
+ruttab läbi luhtade mere poole. Katuselt sadas kübarale vett. Põõsalinnu
+kevadlauluga seltsis kuskilt musträsta hüüdeid. Poisid sumasid läbi rohtude.
+Peeter tantsis Miinaga viimase valsi. Poiss togis isa ribide vahele. Tuiskab
+lund. Toots tõmbas maakera tala külge kuivama. Ülemus ulatas käe üle laua klaasi
+võtma. Noormees vibutas trepilt auto poole rusikat. Peeter viskas koera pihta
+kiviga. Ministrid voorisid maanteed mööda lossi ja linna vahet. 
+
+Sõbrad on sageli küsinud, miks ma oma kuulsad uitamised nii järsult lõpetasin.
+Seni oli see, et ma soojade ilmade saabudes metsadesse hulkuma kadusin, sama
+kindel loodusnähtus nagu lindude lõunasseränd. Nüüd, kus ma juba peaaegu terve
+augustikuu oma üüritoauberikus olen istunud, ei suudeta ikka veel harjuda, et
+mind suvisel ajal kodust kätte saab ning igaüks, kes helistab või lihtsalt läbi
+astub, ei jäta küsimata, et mis minuga ometi juhtunud on. Juhtunud? Paljugi on
+juhtunud ... Ometi peaksin ma ju küllalt karastunud olema, sest ööd metsas ei
+ole just nõrganärvilistele. Ka suvisel ajal on tormiseid pilvealuseid öid, mil
+tuul ragistab puudes ning ulub nagu kurjast vaimust vaevatud, võimsad oksaharud
+murduvad lahti kõrvulukustava prahvakuga, vihma kallab, nagu oleks viimnepäev
+käes ... Kord nägin, kuidas välk lõi metsalagendikul seisvasse tamme, mis
+sealsamas paigas leegimöllus ragisedes maha põles. Vaatepilt oli nii võimas, et
+hoolimata ohust tule kätte jääda ei raatsinud ma põgeneda, vaid seisin ja
+vaatasin lummatuna metsahiiglase hukkumist, kuni ta söestunud oksaköndid
+esimestes vihmavalingutes kustusid. Ei saa öelda, et ma ühelgi neist tormistest
+öödest tõsiselt kartnud oleksin. Loodus on oma jõus mõnikord hirmuäratavgi, kuid
+ometi on raske karta midagi, mida sa mõistad, samas kui seletamatu, mis
+iseenesest ei pruugigi olla ähvardav või ohtlik, võib tekitada pöörast, lausa
+halvavat hirmu. Viimane öö metsas ei lähe mul vist kunagi meelest. See kummitab
+mind siiani unenägudes ning sageli ärkan võpatades üles, tundes tolle halli kivi
+kõrvetavat külmust, nagu magaksin ikka sellel jumalast mahajäetud teeristil ning
+mitte omas voodis väikeses turvalises agulimajas. Tol hommikul lahkusin oma
+laagrist ühe väikese metsajärve kaldalt, mille puutumatus ja rahu olid mind
+ahvatlenud mõneks ajaks paikseks jääma. Sel päeval sai rännurahutus kauni paiga
+võlust siiski võitu. Pakkisin oma vähesed asjad seljakotti ja asusin põhja poole
+teele, lootes õhtuks suurele maanteele välja jõuda. Mu lootused aga luhtusid,
+sest õige pea muutus kuiv jalgealune pehmemaks ning, ületanud ühe kõrgema
+seljaku, nägin enda rõõmsaks üllatuseks künkaviire jalamilt algavat raba, mis
+laius kaugele silmapiirini. Rabad mulle meeldivad. Mind köidab nende sombuselt
+melanhoolne maastik, justkui tolmuselt hallid kidurad männid siinseal, mis
+hoolimata sellest, et paistavad surnud puuköntidena, on kummalisel kombel siiski
+elus. Pehme erkudes toonides sammal lõhnab vängelt ja joovastavalt ... Miski ei
+võistle eheda raba hõnguga, kus segunevad sookailu mõrkjas lõhn, murakate pehme,
+vaevuaimatav aroom, niiske sambla värske hõng ning müstilised mahlakad
+laukaaurud, mis reetliku salalikkusega meeltesse imbuvad. Tookord võisin seda
+hõrkust volilt nautida, sest sumpasin rabas kuni sügava hämarani. Alles vastu
+ööd jõudsin rabast tümama maa peale välja. Olin läbinud palju vähem, kui
+hommikul oletasin, aga olin ikkagi surmani väsinud ja näljane. Otsustasin ööbida
+sealsamas läheduses, et siis hommikul jätkata: kiiret mul ju polnud kuhugi.
+Umbes poole kilomeetri jagu edasi muutus metsaalune kuivemaks, nii et sain
+lõkketegemisele mõtlema hakata. Lõpuks leidsin koha, mis näis ööbimiseks
+sobivat. Kahe umbekasvanud, ilmselt mõnda aega mahajäetud metsatee ristist mitte
+kuigi kaugel oli väike lagendik, mille teepoolses servas seisis suur hall kivi.
+Metsa all voolas väike puhta veega oja, mille kallastel oli paar kuivanud puud
+maha murdunud, nii et nii vesi kui lõkkematerjal olid käe-jala juures. Too kivi
+meeldis mulle samuti: kui sellise äärde lõke teha, siis hoiab ta öösel kaua aega
+sooja ja on lisaks ka väheke varjuks. Keetsin terve katelokitäie teed ning
+kustutasin mehiste võileibadega nälja. Kuni ma lõpuks õndsalt viimast tassi teed
+rüüpasin, oli sügav öö kätte jõudnud ning ümberringi võttis maad augustiöine
+pimedus — esimene märk, et sügis ei ole enam kaugel. Viskasin tulle veel ühe
+suurema rondi, keerasin endale teki ümber ning seadsin magama, selg mõnusalt
+vastu sooja kivi. Nägin kummalist und. Tavaliselt unenäod ununevad ärgates, aga
+see mitte, vastupidi, see on siiani selgelt ja üksikasjalikult meeles. Olin
+mingis avaras hämaras ruumis, millest mu silmad algul midagi ei seletanud,
+justnagu oleksin äsja heledast päevavalgusest sisse astunud. Kõrvulukustav
+muusika kurdistas mind, läbi selle kuulsin vaid üksikuid valjuhäälseid hõikeid.
+Kui mu silmad aegamisi hämarusega harjusid, nägin, et olen sattunud otse peo
+keskele: ümberringi oli palju inimesi, osad tantsisid, osad püüdsid läbi valju
+muusika hääli kähedaks röökides juttu ajada, osad jõid niisama omaette
+röötsakil, olles leppinud sellega, et keegi nagunii kedagi ei kuule. Ka siis,
+kui mu kõrv vägivaldselt valju muusikaga veidi harjus, suutsin üldisest melust
+eristada vaid üksikuid sõnu ja mõttetuid lausekatkeid. Samuti tundusid inimeste
+näod mulle nii ähmastena, nagu vaataksin neid läbi paksu uduse klaasi. See oli
+kummaline, sest kõik muu paistis vägagi selgelt. Hägused valged laigud nägude
+asemel näisid maskidena, millega pidutsejad end minu eest varjasid. Tundsin end
+kõhedalt, justkui oleks mind ennast salaja jälgitud. Korraga köitis mu ekslevat
+pilku umbes minuvanune pikakasvuline mees. Ta seisis kahe sõbraga nurgas ja
+kummutas pooleliitrisest pudelist viina. Tema nägu nägin ma selgesti ning kuigi
+võin vanduda, et ta oli täiesti võõras, tabas mind äratundmisrõõm, nagu oleks
+tegemist kellegi vägagi tuttava ja olulisega. Selles, et ma teda siiski
+esmakordselt nägin, ei olnud võimalik eksida: on nägusid, mida ei ole lihtne
+unustada. Ta profiil oli niivõrd lõikav, et hetkeks tundus, nagu õngitseks
+terava kongus nokaga röövlind viinapudeli kallal. Muljet süvendasid veelgi järsu
+nurga all langev kõrge otsaesine, peaaegu nulliga pügatud tumedad juuksed ning
+teravalt esiletungiv lõug. Ta liigutused olid samuti ebatavalised, alates
+jõuliselt ja veidi ülemäärase hoogsusega, aga jäädes kuidagi lõpetamata, nagu
+oleks õhk neile pehmet aga väsitavat vastupanu osutanud. Jälgisin teda üksisilmi
+ning mind läbisid kummalised tunded — tunded, mis mulle kunagi varem ühtegi
+temataolist meesolevust nähes mõttessegi pole tulnud, kuid mis sel hetkel näisid
+täiesti loomulikena. Kontrast, mille ta suured tumedad silmad ning leebe joonega
+huuled teravate, lausa kiskjalike näojoontega moodustasid, oli lummav ja
+külgetõmbav. Vahtisin teda üksisilmi, kuni kõik muu ümberringi hägunes. Kogu
+peokära näis hääbuvat. Jäi ainult tema — joomas, rääkimas, laisalt seinale
+toetumas ... ja ometi sisemiselt pingul. Võibolla midagi ootamas? Tekkinud
+akvaariumitaolises vaikuses tajusin järsku kellegi sisenemist. Pöörasime korraga
+pead — mina ja tema. Uks avanes — ülejäänud peoliste jaoks, kes seal
+tõenäoliselt siiski olemas olid, küllap märkamatult, kuid minu (meie?) jaoks
+millegipärast nii ainuoluliselt, et vähimgi hääl, mida ukse vanad raudhinged
+kuuldavale tõid, kostis valjult ning kajas suures ruumis vastu. Loojuva päikese
+punakas valgus pääses korraks hämarasse saali ning tolles purpurses raamis
+seisis keegi väike ja õbluke, kelle nägu ma tollel valguse ja hämaruse
+pimestaval piirimaal näha ei saanud. Siiski oli ta tulemine nii ääretult tähtis
+ja halvaendeline, et ootamatu ängistushoog pidi mind peaaegu kägarasse suruma.
+Tahtsin karjuda, et teda hirmutada, tahtsin ukseni tormata ja ta välja tõugata,
+lootuses, et too teine teda siiski ei märganud, kuid ei suutnud häältki teha,
+veel vähem end liigutada. Abitult jälgisin, kuidas tulija veidi kõhkleval sammul
+saali astus ning oiatasin, kui uks ta järel kõrvulukustavalt kinni kõmatas. Kõik
+ümbritsev — pidutsevad inimesed, seinad, põrand, lagi, oli ainult
+laialivalguvate värvilaikude udune kaleidoskoop ning ma nägin ainult neid kahte
+üksteisele lähenemas kõhklematult ja otse üle saali, justnagu poleks ka nende
+jaoks olemas midagi muud. Mehe hääl, tavaline inimlik hääl, purustas tolle
+kummitusliku vaikuse: "Kristin, sa ikkagi tulid ..." Tüdruk naeratas, mängides
+üllatust, kuid suutmata siiski oma headmeelt varjata: "Kas sa siis ootasid mind,
+Juudas?" Kõik muutus. Nad näisid nii turvaliselt inimlikena, pisut ebakindlad,
+pisut kohmetud, unustanud kõik ümbritseva peale teineteise. Tundsin end sellest
+kummalisel kombel osa saavat ja olin samamoodi — rahutult õnnelik. Imestasin,
+kuidas võis too tüdruk mind alguses üldse nii hullusti hirmutada — nõnda vist
+võis nimetada toda surmapelule sarnanevat ängistust, mis mind tabas. Ta oli ju
+nii noor, vaevalt kuusteistki täis, ning kogu ta olekust õhkus noorekeste veidi
+lapsikut usaldavust ja toda kummalist säravat elurõõmu, mis paneb temasugustele
+tänaval järele vaatama. Ja siis veel too süütu vasikaviisi värske uudishimu
+kõige vastu, mida ümbritsev imepärane maailm pakkuda võis ... Ei saa öelda, et
+ta oleks ilus olnud, aga pilkupüüdev — seda kindlasti. Nad istusid nurgas,
+pikakasvuline Juudas tüdruku kohale kummardunud, teda pooleldi varjates (minu
+eest? teiste eest?). Nad naersid mõttetute naljade üle, rääkisid, rääkisid
+misiganes pähe juhtus, naersid taas ... tantsisid, jõid ja tantsisid veel. Siis
+... "Tule, Kristin, lähme sõidame!" haaras Juudas tüdrukul käest. Turvalisus oli
+purustatud ning külm ängistus tuli tagasi, mõjudes lausa hoobina. Kristin ainult
+naeris muretult ning nad astusid käest kinni hoides üle ukseläve pimedasse öhe.
+Ja mina läksin nendega tahtmatult kaasa. Tundsin pealtvaataja piinlikkust, kui
+nad eesistmel kirglikult suudlesid, teadmata, et autos on veel keegi. Uni ja
+reaalsus läksid mu jaoks tol hetkel tõesti täiesti segamini. Siis vajutas
+tüdruku lähedusest lõplikult joobunud Juudas gaasi põhja ning auto võttis
+kummide vingudes paigast. Kristin kiljatas, mängides ehmatust, kuid tegelikult
+oli ta lihtsalt hirmutult põnevil. Kihutasime mööda pimedat maanteed, kuni
+Juudas järsult kitsale metsavaheteele ära keeras. Tihedad männitukad vilksatasid
+tuledevihus, kui juht autost pehme kattega teel viimast võttis, nii et liiv
+rataste alt tuiskas. Juudas sai sellest veelgi enam hoogu juurde ja kiirus üha
+suurenes. Kristin hoidis juba teesklematu hirmuga uksest kinni, aga juht näis
+olevat ta olemasolu unustanud, nautides sõidu kiirust ja metsikust ning seda,
+kuidas võimas auto talle kuuletus. "Juudas, palun ära tee!" hüüatas Kris peaaegu
+tahtmatult, kui nad ühest järsemast kurvist peaaegu välja oleksid lennanud. "Ära
+karda, kõik on korras!" vastas teine ja suurendas kiirust. "Kõik on kontrolli
+all!" Hirmust ümmarguste silmadega jälgis tüdruk teed. Ees paistis pikk sirge
+tee ja Juudas võttis kiiruse võimalikult üles — võibolla tõestamaks, et kõik
+ongi kontrolli all. Mootor undas ning tumedad puutüved vilksasid mööda, kui nad
+kaelamurdval kiirusel edasi kihutasid. Liiga hilja nägi Juudas, et pika sirgena
+tunduv tee lõpeb varjava künkaga. Auto lendas üle teekumeruse ... järsk kurv ...
+pidurite krigin ... siis lõpmatuna tunduv libisemine reetlikul liival ja siis
+... jõhker löök ... pimedus. Tolle lühikese põrguliku pimeduse jooksul valdas
+mind vastandlike tunnete keeris: armastus, viha, abitus ja siis lihtsalt hirm
+ning see viimane osutus kiiresti kõige tugevamaks. Hirm iseenese pärast,
+surmahirm. Purukslennanud aknast paistis suur hall kivi. Vaikus, mis peale
+mürtsatuse läbilõikavat rauakriginat maad võttis, oli nii sügav, et mõjus
+peaaegu kõrvulukustavalt. Õnneks ei kestnud see kaua ... Juudas ajas end oiates
+üles: "Kristin?" Tüdruk lamas liikumatult kägaras, märjalt läikivad juuksed üle
+näo. Mööda ta paljast kaela ning rinnaesist voolas tume nire. Uksepiidal, kohas,
+kuhu ta oli oma pea ära löönud, paistis määrdunud jälg. "Kristin!" paanilises
+hirmus raputas Juudas tüdrukut õlgadest ... Kristini pea langes veidra nurga alt
+kuklasse ning ta klaasistunud silmad olid tühjad ja ükskõiksed. Värisevate
+kätega tõmbas Juudas tahavaatepeegli eest ning proovis sellele püüda vähimatki
+märki hingamisest. Tulutult. Hirm. Ahastus. Siis jälle hirm. Siis süütunne. Siis
+jälle hirm. Elasin Juudast piinava tunnete virvarri läbi, nagu oleks see mu enda
+oma olnud. Tundes nii tolle hirmu sügavust ja tagamaid, nagu oleks ma ise olnud
+see, kes niimoodi kardab, kardab vastutust, süütunnet, tapja nime — sain
+Juudasest aru. Või olin unenäos tol hetkel lihtsalt temaks muutunud? Juudas
+tiris Kristini hambad ristis autost välja ning viis ta süles kivini. Tüdruku pea
+ja paljas käsivars kõlkusid elutult, särades kuupaistel kummituslikult valgena.
+Seda mustemana näis aga veri, mis kattis ta paremat põske ning tilkus mööda
+pikki heledaid juukseid alla. Juudas seadis ta hellalt kivi äärde istuma, nagu
+suudaks teine veel midagi tunda, võpatades siis järsku tüdruku käsivarte
+jahedust tajudes. Kristini pärani avatud silmad näisid jälgivat, kuidas Juudas
+autost väikese labida võttis ning sinnasamma kivi äärde liiva sisse auku kaevama
+asus. Labida krigin vastu kive, tumedad mütsatused, kui märg liiv hunnikusse
+visati ... rabedad hingetõmbed .. ja samas nii täielik vaikus. Puud seisid
+hääletult, isegi pilved ei liikunud, vaid püsisid süngete ning halvaendelistena
+ümber kuu. Kristini suurtes läikivates silmades peegeldusid selgelt
+väljajoonistunud pilveservad ning kuuvalgus näis ta pilku peaaegu elustavat. Auk
+sai valmis. Mitte küll kuigi sügav, kuid siiski piisav selleks ... milleks ta
+mõeldud oli. Juudas tõstis tüdruku lausa kohatu ettevaatlikkusega
+värskeltkaevatud auku, sättides õrnalt ta käsi ja jalgu, nagu oleks tegemist
+magava lapsega. Kristin tundus niiviisi tõepoolest elusana, verine nägu ära
+pööratud, tumedalt määrdunud kael kaetud pikkade pehmete juustega — näis, nagu
+mängiks ta, või oleks lihtsalt uinunud, magades kerratõmbunult soojas liivas.
+Lõpuks lõi Juudas rusikaga vastu kivi, kriimustades käeserva marraskile, ning
+hakkas siis hullumeelse hooga alla liiva kühveldama. Märg liiv langes vaikse
+sahinaga tüdruku pehmele nahale, teksadele, särgile, kattes nad peagi. Viimasena
+paistsid liiva alt juuksed, mis ikka ja jälle visatud labidatäie alt välja
+libisesid ning vähimagi tuulehooga kaasa lehvisid. Lõpuks kattis liiv ka need.
+Taskulambivalgel hauakoha kanarbikuvarte alla peitnud, hüppas Juudas autosse.
+Peale paari tulutut katset õnnestus mootor käima saada ning gaasi põhja
+vajutades põgenes Juudas nagu oleks tal põrgukoerad kannul. Pärast ta lahkumist
+valitses vaikus, nagu oleks aeg peatunud: ei tuult okstes, ei heina vaikset
+sahinat ... Kaua see kestis, ei ole vähimatki aimu, ainus, mis ma võin öelda,
+on, et see kestis talumatult kaua. Korraga kostus summutatud hääl, algul ainult
+aimatav, siis tugevam ja selgem ... ning lõpuks hirmukarjatus, mis katkes
+järsult, nagu oleks liiv selle lämmatanud. Õudusega nägin, kuidas hauapind
+siit-sealt pisut varises, nii et võisin selle järgi aimata maetu kramplikke,
+meeleheitlikke liigutusi. Siis katkesid ka need ning vaikus võttis taas maad,
+ajades mind oma lõputu sügavusega lihtsalt hulluks ... Ärkasin, tundes seljas
+kontideni lõikavat külma. Lõin silmad lahti ning tõmbusin vaistlikult kivist
+eemale, olles ise veel täiesti unesegane ning kummalisest eredast unenäost
+oimetu. Võttis hetke aega, kuni taipasin, et olen ärganud, ning et selle
+põhjuseks oli toosama kivi, mida õhtul hoole ja armastusega kütsin, et ta öösel
+sooja annaks. Kivi oli külm nagu jääpank. Tõusin jalule, et lõkkesse puid visata
+ja sedaviisi sooja saada, imestades ise ikka oma pöörase unenäo üle. Komberdasin
+puuvaruni, mille olin lõkkest veidi kaugemale sättinud. Võtsin paar roigast ja
+... sellelt kauguselt jäi mulle korraga silma, et kui mujal kivi ümber kasvas
+õhuke kiht sammalt siin-seal kidura kanarbikuga segamini, siis just tollel
+kohal, kus ma magasin, oli umbes pooleteise meetri pikkuses ja veidi vähem kui
+meetri laiuses samblatu liivane laik. Jälk eelaimus rabas mind nii, et pillasin
+roikad peost. Taganesin tahtmatult metsa poole, siin-seal kandupidi kanarbikku
+komistades, suutmata aga pilku kivilt pöörata. Kas tuli see siis sellest
+ainitisilmi öisesse pimedusse vahtimisest, unest veel segastest meeltest või
+millestki muust, aga mulle tundus korraga, et pimedus kivi ümber uduna tihenes.
+Korraga nood öömusta udu laamad avanesid. Vaatepilt tarretas vähimagi soone mu
+ihus: sealsamas, kus olin maganud, istus kivile toetudes inimene. Tüdruk.
+Kristin. Ta heledad juuksed langesid üle õlgade ning ta suurtes silmades
+peegeldusid selgelt väljajoonistunud pilveservad ning kuuvalgus näis ta pilku
+peaaegu elustavat ... Kristin naeris. Üldse mitte ebaloomulikult või jubedalt.
+Ta naeris nii inimlikult: vaikselt ja rõõmsalt, et see soojendas mingil viisil
+lahti mu kangestunud liikmed. Ma ei märganud, kuidas ta püsti tõusis. Korraga ta
+lihtsalt seisis, vaadates minu poole, nagu ta kunagi ammu unenäos oli vaadanud
+Juudast. Õige märkamatult liikus Kristin lähemale ... Taganesin taas tahtmatult,
+sest hoolimata ta naeratavast näost ei suutnud ma taluda mõtet, et ta võiks mind
+puudutada. Ta nägi välja nii ... ebainimlik, kahvatu, peaaegu läbipaistev. Ja
+mulle meenus kuratlik külmus, mis oli mind äratanud. Väristasin tahtmatult õlgu.
+Kristin oli veel vaid veidi rohkem kui paari meetri kaugusel. "Juudas, sa ikkagi
+tulid ..." sosistas ta, ning naeratas säravat tüdrukunaeratust. Mälupildid
+unenäost sähvatasid meelde: Kristin uksest sisse astumas, Kristin tantsimas,
+siis ... Juudasega suudlemas ... Tundus, nagu kuuleks ma Juudase häält: "Kas sa
+siis ootasid mind, Kristin?". Siis sain korraga aru, et olin seda ise
+sosistanud. Tüdruk astus veel sammukese lähemale ... ja siis veel sammukese.
+Mind rebisid kaks vastandlikku tunnet: põgeneda, iga hinna eest põgeneda, ning
+jääda ja seda last lohutada. Ma ei suutnud otsustada ja seetõttu jäin. "Juudas
+..." sosistas ta. "Ma ju teadsin, et sa tuled. Ilma sinuta on ... nii igav! "Ta
+vaatas arglikult naeratades mulle otsa. "Ma ei taha enam üksi!" kurtis ta "Üksi
+on külm ... Tule minu juurde!" ta sirutas käed. "Tule!" See mõjus nagu käsk.
+Tundsin, kuidas südame ümbert lõi külmaks, nagu oleks jäärõngas rinnus
+pigistanud. Pöörasin selja ja tormasin metsa poole nagu meeletu. Ometi tundsin
+toda halvavat külma otse enda taga ... ei sammugi maha jäämas. Ainult korra
+julgesin üle õla vaadata. Seal ta oli! Seekord ei olnud kahtlustki, et see olin
+justnimelt mina, kellele ta otsa vaatas, otse silma sisse, endal nägu
+tundmatuseni moondunud, vihast, valust, kättemaksuhimust ... Käed ette
+sirutatud, sõrmed konksus nagu röövlinnu küünised. Ta ei jooksnud, ta lihtsalt
+tuli. Ogara hooga hüppasin üle oja ning jooksnud veel paar sammu, komistasin ühe
+juure taha ja lendasin pikali. Lamasin, nägu mudas, julgemata liigutadagi.
+Midagi ei juhtunud. Võtsin end kokku ning kergitasin pead. Ikka ei juhtunud
+midagi. Julgesin heita pilgu selja taha. Seal ta oli! Lähedal ... Otse sealsamas
+üle oja. Millegipärast ei hüpanud ta üle: ta lähenes ojale ning põrkus siis
+uuesti tagasi, nägu nutukrambis nagu lapsel, kellele on liiga tehtud. Nähes mind
+tõusvat, sisistas ta tigedalt ning püüdis veelkord minu poole küünitada. Voolav
+vesi peatas ta aga jälle ning jubeda karjatusega, mis katkes poole pealt, nagu
+oleks liiv selle lämmatanud, haihtus ta öösse. Tuikusin metsa nagu joobnu,
+minnes edasi sihitult nagu nõdrameelne. Ometi ei võtnud kaua, kuni jõudsin suure
+maanteeni välja. Keegi ei tahtnud mind peale võtta, üleni porine ning metsik,
+nagu ma olin. Lõpuks lubas üks veoautojuht mul kasti hüpata ning olin sellegi
+eest talle südamest tänulik. Istusin kaubakottide vahel ja mõtlesin tollest
+kummalisest hullusest, mis mind oli tabanud. Unenägu, mis nii ootamatult ärkvel
+olles edasi kestis ... Ühel hetkel, kui jalad kurvis tugevamalt vastu põrandat
+surusin, häiris mind taas üks väike kivike saapa sees — olin seda juba metsas
+tuikudes tundnud, suutmata siis eriti hoolida. Tirisin saapa jalast ja püüdsin
+kivi välja raputada. Hetke pärast kukkuski ta säärest krobinal autokasti
+põrandale. See polnudki kivike. See oli õige pisike autoklaasi kild. 
+
+"Meil oleks tarvis, et sa tuleksid manukaks. Manukaks, saad aru, noh,
+tunnistajaks! Urmo ei taha töölepingu lõpetamisele alla kirjutada, " ütles
+Õhtutähe peatoimetaja resoluutselt. Ta oli mu koridori peal kätte saanud. Ma
+teadsin väga hästi, et minulgi tuleb sellest firmast minek, koondamine jõuab
+minuni õige pea. Koondamiste laine oli suurkontserni-ajalehes alanud juba paar
+nädalat tagasi. Kuid jutud olid hakanud veelgi varem käima, et uus välismaine
+suuromanik tõmbab personali koosseisu ühe kolmandiku peale. Alguses räägiti
+fantastilistest arvudest. Siis hakkas personalijuht inimesi letti võtma. Ta läks
+ühes koondatavaga klaasseintega koosolekuteruumi ja alustas paratamatule
+alistumisele üles kutsuva häälega: " Tea, et minulgi tuleb see ükskord läbi
+teha, ega mina siia enam kauaks jää. Uuel luual, mis nüüd pühkima hakkab, ei ole
+personalidirektorit vaja. Meieni jõudis nüüd ka sinu koondamisotsus. Ma arvan,
+et me jõuame kokkuleppele: nii töötaja kui tööandja panevad käe alla, et leping
+on lõpetatud poolte kokkuleppel. See on sulle endale ka kasulik: kui tööleping
+lõpetatakse töötaja vääritu teo või siis usalduse kaotamise tõttu, siis sa
+mingit raha ei näe, kui aga lõpetame poolte kokkuleppel, siis saad ju hüvitist
+kolme kuupalga ulatuses. " Fotograaf Urmo oli keeldunud "klaaskabiini" tulemast.
+Ta oli üldse asjaajamisest keeldunud. Nüüd kutsuti manukad: Urmo ei taha alla
+kirjutada. Ma astusin resoluutse peatoimetaja saatel fotograafide tuppa. Keset
+tuba seisis näost kergelt õhetav Urmo. Ta seletas, et teda ei ole mingit põhjust
+lahti lasta, sest kellelgi ei ole kunagi olnud mingeid pretensioone tema töö
+kohta. "Saa ometi aru, sa igavene oinas," seletasid talle peatoimetaja ja
+majandusdirektor. " Lehel ei ole nii palju raha, et nelja fotograafi üleval
+pidada! Kas sa oled kuu pealt kukkunud, et ei tunne majandusseadusi? Lahkuma
+peavad need, kelle töö ei ole olnud nii tulemuslik kui peaks. Kui sa siia alla
+ei kirjuta, siis võid koondamishüvitist näha nagu oma kõrvu. " "Mina alla ei
+kirjuta ja jutul lõpp," ütles Urmo veelgi resoluutsemalt. Ta pilk oli tuline ja
+ma ei osanud seda millegagi võrrelda. "Kui sina, tegelinski, keeldud alla
+kirjutamast, siis koostame protokolli, et kodanik alla ei kirjutanud ja manukad
+panevad lihtsalt käed alla," ütles peatoimetaja kuivalt ja väga rangelt. Ta
+seisis jalad harkis nagu kits kahe heinakuhja vahel. Nüüd sekkusin mina vahele:
+" Kui on töötüli, siis ei tohi ettevõtja sõimata oma töötajat oinaks ega
+igaveseks oinaks. Kohtus vastutate. " Seepeale pöördusid ülemuste pilgud minu
+poole. Aga Urmo jõudis ikka enne vahele öelda: " Ma ütlesin juba: kui töötaja
+teenistus on kestnud alla viie aasta, on tööandjal kohustus vähemalt kaks kuud
+ette teatada. Kas teile see seadus ei kehti? Kui kaua teie ette teatasite?
+Vaevalt mõne päeva. No kuhu see kõlbab? Nii vähe lihtsalt ei tohi ette teatada.
+Mina alla ei kirjuta ja kõik probleemid lahendame töövaidluskomisjonis. " "Ja
+peale selle," sõnasin mina lisaks väga tähtsalt, "peab tööandja esitama
+ametiühingule esildise, mida on ta teinud koondatava töövõtja edaspidiseks tööga
+kindlustamiseks. Ahhaa - sellist esildist teie ei ole teinud! Kodanik peab
+teadma oma õigusi, muidu astutakse talle lihtsalt pähe. " Peatoimetaja suu
+kukkus lopsti lahti. Ta ei oodanud sellist ülbust minusuguselt mutrikeselt.
+Peadirektor naeris. Võltsilt ja hääletult. Ta oli noor, andekas ja arvas endast
+liiga palju. Üle ta lipsu jooksis risti ja põiki kullast kett. Ta kandis Hugo
+Bossi ülikonda ja lõhnas hästi. "Mida ??" karjus peatoimetaja juhmilt ja hõivas
+mu vaatevälja. Ta oli minust palju pikem. " Sa vaata, kes tuleb ütlema!
+Timbu-Limbu tuleb ka veel ütlema! Terve teie osakond ei ilmu tundide kaupa
+kohale! Tööd ei tehtagi! Kui neljapäevast lehte tehakse, siis ei ole sind ja
+sinu kamraade kuskil! Missugune sooda sa oled - sa ajad segamini veinide nimed
+hispaania veinieksperti intervjueerides! Sinu inglise keel on lihtsalt õudne.
+Kui sa siin suvel päeva lauset tegid, siis me hoidsime kõik hinge kinni, et kas
+nüüd keerab meile totaalse käki või ei keera. Sa oled siin lehes kõige viletsam,
+sinu lugusid ei loe keegi! Juhtkonna koosolekul arvas nii mõnigi, et just sinust
+tuleb koondamisi alustada - täna õnne, et sinu nimi on tähestiku järgi nimekirja
+lõpus. " " Temal, " osutas nüüd ka majandusdirektor põlglikult minule, " ei ole
+siin tõesti midagi ütelda. Tal on õpitud abituse sündroom: ta teab juba mitu
+aastat, et ta on vilets, aga tal on lihtsam, kui temaga suheldakse kui jobuga.
+Lihtsam, kui midagi muutma hakata. Ta lihtsalt on jobu." Urmo alla ei
+kirjutanud. Mina sellele sündmusele manukaks ei hakanud. Jäin enda
+koondamisotsust ootama, sest mulle öeldi, et see tuleb tunni jooksul. Mõtlesin
+sisustada aega vanade e-kirjade disketile kopeerimisega. Kuid ajalehe
+intranetist ma oma teateid kätte ei saanud - see oli blokeeritud. Läksin IT-juhi
+juurde ja küsisin: " Miks ma intranetti kasutada ei saa? Mul oli seal üks tähtis
+teade. " "Vallandatavad võivad kättemaksuks masinaid rikkuda," vastas see mees
+tähtsalt. " sellepärast ei saagi. Mis teade see oli, kus ta on siin? " Arvutisse
+kiigates nägin aga, et IT-juht loeb parasjagu minu kirjakasti. Tal on ligipääs
+minu ilusatele armastuskirjadele, mis algavad nii: "tere, kallis tibuke", "armas
+kiisu", "päikest sulle, maailma parim suudleja", "meie randevuude rajad on
+rammetult rohtunud" jms. "Pane see otsemaid kinni, raisk," käratasin mina ja
+pisarad purskasid mu mõlemast silmast. Minu neiu oli tõesti paremast ja
+ilusamast maailmast ja ma ei tahtnud, et see irreaalne maailm läheks kokku
+madala ja lamedaga. IT-mees pani mu meilboksi tõesti kinni, kuid juhtunu oli
+isegi liig. Mõtlesin - endiselt koondamisotsust oodates - et lähen alla baari ja
+teen seal närvide rahustuseks ühe pisikese tripitski. Mõeldud-tehtud. Tellisin
+värisevate kätega kaheksakümmend grammi pipraviina. Ilma sakusmendita, sest mul
+ei olnud palju raha. Tuline juga vajus pikemalt ootamata kõhtu. Maol hakkas kuum
+ja paha. Need olid kõrvetise-taolised valud. Arvasin kohe, et järgmised
+kaheksakümmend grammi tuleks võtta koos mingi salatiga. Jälle oli mõeldud ja
+tehtud. Mul loksus nüüd sada kuuskümmend grammi kõhus. "Mis joomine see siis
+olgu, töö ajal," torises nooruke müüjatar. "Mul ei ole enam mingit tööd,"
+ägisesin mina. Ta jäi uskuma. Müüjatar oli väga ilus. Ta oli oma soengu
+blondeerinud ja sealt kentsakad tutid välja ajanud. Mul oli temaga ühiseid
+mälestusi. Kord oli ta tunnistajaks, kuidas ma baaris suhtlesin purjus Mättaga.
+Mätas (Ülari Ollik) oli "Vennaskonna" akordionist. Sellel suurel mehel oli
+mõneti süüdimatu hoiak, lai beebilik naeratus. Alkoholiga oli tema sinasõber. Ta
+kohe ei suutnud ilma selleta elada. Alguses oli ta "Vennaskonna" turneedel
+kaasas kui turvamees, siis aga ei olnud temale akordionimängus enam üldse
+võrdset. Suure looga "Insener Garini hüperboloid" võideti 1996. aastal paljuski
+just tema meisterlikule akordionisoolole Radio France Internationale
+eks-idabloki rock-bändide võistluse peapreemia. Sama aasta porikuul kakerdas
+Mätas mööda pimedat maanteed ja temale sõitis 90-kilomeetrise tunnikiirusega
+otsa üks auto, mis ta silmapilkselt tappis. Kui aga mina Mätast nägin, siis
+istus ta juba ei-tea-mitmenda klaasi taga. "Mina olen mitte keski ... ma ei ole
+mingi mees," ütles ta harjumatult vaikselt üles "Vennaskonna" hümni sõnu.
+Suhtlesin temaga õige pikalt. Aga ta oli väga-väga purjus. Nii purjus inimestega
+oli meie "viisaka" firma töötajatel keelatud suhelda. "Firma" finantshaide ja
+establishmendi-meeste arvates ei olnud Mätas mitte keegi, olgugi et üldsuse
+silmis võis ta olla suur kunstnik. Ja kui ma Mättaga suhtlemiselt tagasi
+jõudsin, siis seisis uksel risti ees peatoimetaja asetäitja. "Kas sa pead
+ilmtingimata vajalikuks selle kalkariga rääkida?" küsis tema. " Siin ta kondab
+väga tihti ringi, ei leia endale vist õiget paika. Räägitakse, et pidi vist suur
+kunstnik olema või ei tea mis asi veel. " "Kes see mees oli, kellega sa
+rääkisid?" küsis nüüd ka enesest väga lugu pidav majandustoimetajanna. Ons siis
+temalgi vaja minu ellu kindlasti sekkuda? Mu silme ette kerkis üks teine
+pildike, seekord loetud kirjandusest. Kihinat-kahinat täis klassituba. Uksel
+seisab Tom Sawyer. "Jäin Huckleberry Finniga juttu ajama," ütleb ta hilinemise
+põhjusena. "Mi-i-i-is?" teeb õpetaja-härra suured silmad. "Jäin Huckleberry
+Finniga juttu ajama," kordab poiss, arvates, et õpetaja ei saanud esimesest
+korrast aru. Või ei kuulnud. Või mõlema arusaamatuse kombinatsioon. Erinevalt
+Tom Sawyerist ei olnud mina kunagi hilinenud. Töökoht oli minu kohtumispaik
+ülemustega; siia tulin ma täpselt. Läksin pärast "krepkasid" napse tagasi oma
+firmasse. Ukse peal võttis mind vastu majandusdirektor, hõlmad laiali nagu
+liputajal. "Nii," ütles ta ja tema "nii" kõlas lühikese klõnksuna, nagu oleks ta
+keele alla neelanud. " Nii. Kust tullakse siis niimoodi laia joonega? Tuikudes?
+Õhka mulle!" "Mis õhka," kostsin mina vastu. "Persse, raisk, oma õhkamisega võid
+sa ..." "Ahhh-hhhhaaaaaa!" tegi majandusdirektor võidurõõmsat häält. " Või
+lõhnadega tööle! Või mis lõhnadega?!? See mees on ju täis nagu siga! Te tulge ja
+vaadake - ja selline tahab olla ajakirjanik! " Rahvast jooksis igalt poolt
+kokku. Nad olid kõik minu vaenlased. Ainult Urmo oli minu sõber. Aga Urmo oli
+juba lahkunud. Ma seisin üsna viisakalt jalgadel. Isegi liiga viisakalt Aga
+sekretär küsis: "Noh, Timbu-Limbu, kuda klaasipõhi läikis kah?" Ma istusin
+suurele nahksele toolile ja ütlesin seltskonnale, kes oli sinna jäänud ja veel
+viitsis kuulata: "Jätke juba see timbulimbutamine. Kogu selle aja jooksul, kui
+ma olen siin töötanud, olete te mind aina Timbu-Limbuks kutsunud. Nüüd tuntsin,
+et aitab. Mis õigusega? " Ütlesin, jah, "tuntsin", sest mu keel ei kuulanud enam
+hästi sõna. Siis ütles kirjade osakonna toimetaja: "Mina sulle midagi halba ei
+soovi, aga mine ja vaata, mis naljakat infi on sinu kohta intranetti pandud."
+Tahtsingi, nagu tavaliselt, Õhtutähe sisevõrku minna, kuid siis tuli meelde, et
+IT-mees oli minult sisenemise õigused ära võtnud. Nii ma ei saanudki teada, mida
+rõvedat on minu kohta sinna üles riputatud. Ja teiste kontodelt kaema minna kah
+ei viitsinud. "Ih-ih-ih," itsitasid mõned kavalalt ja vaatasid mulle jultunult
+näkku. Lõpuks sain ma kätte lõpparve ja tööraamatu. Ka lõpetatud töölepingu
+krabisev paber oli nüüd minu käes. Magu ja maks valutasid - ma olin liiga vähe
+söönud ja liiga palju joonud. Väljas valitses pimedus ja sadas tihedat lund.
+Minnes kadusin kui vati sisse. Minu saapapaelte vahed ummistusid tihedast
+lumest. Minu piltliku ütlemisega ema nimetab niisuguseid saabaste vahele jäävaid
+lumetükke "lumepompariteks" ja teda ei häiri mitte, et seda sõna ei sisalda ei
+ÕS ega murdesõnastik. Ma ise nimetaksin neid pigem jäisteks lumeklompideks.
+Rühkisin vapralt edasi. Tahtsin minna oma kalli neiu juurde, kuhu mul oli igal
+ajal vaba sissepääs. Ja vaata, kui ma astusin ühissõidukist maha, siis nägin
+juba eemalt hiiglaslikku valgustatud külgedega klaas-seitset, mis alati on olnud
+minu armsa neiu maja ees ja mitte kusagil mujal. See seitse on täiesti
+elektrisinine ja selle valgus särab kaugele öösse. Ta katus sirutub üles taeva
+poole. Selle külgedel on kujutatud mitmesuguseid vaalapüügiepisoode: suured
+kalad ujuvad sabade vongeldes, mõni satub ka ranniku ja paatide juurde, kus neid
+ootavad tublid ja tugevad vaalakütid, ahingud õieli ja pinge lihastes. Mida see
+hiigeltaies sümboliseerib, ma ei teagi, kuid selle "katuse" alla oli varju
+saanud bensiinijaam. Niisiis: funktsionaalne kunst – taies pluss bensiinijaam.
+Oli juba hiline õhtu, kui ma preili juurde jõudsin. Läksin trepist üles ja
+mõtlesin: miks just seitse, maagiline- ja õnnearv? Seitse näeb välja nagu
+kirves, pealegi on erinevad rahvad teda kummardanud ajast aega. Seitse kordub
+kohutava järjekindlusega mu sünnikuupäevas. Järelikult olen just mina ära
+valitud suurteks tegudeks: sünnikuupäeva maagiline sümmeetria on täiesti ilmne.
+Kallikene oli ise vastas. Ta oli oma olemuselt alles tüdruk ja tema pikad
+siidised juuksed paistsid heledaina ka esiku pimedas interjööris. "Mulle tehti
+üks-null ära," ütlesin ma otsekohe. Mul oli võimalus näha end peeglist, millest
+end harilikult vaatab tüdruk, kui ta käed kas kellegi meeldimiseks või lihtsalt
+hea enesetunde jaoks kavalalt juukseid seavad. Mu palged olid auku langenud ja
+silmad hiilgasid. Ma jätkasin tema ees seistes: " 1: 0. Sealsed inimesed pole
+üldse mitte inimesed, vaid mingisugused kurjad tulnukad. Sa ei suuda seda
+uskuda, millist jama nad mulle korraldasid. Koondada saab ka inimlikult, aga
+mind inimlikult ei koondatud. " Tüdruk lõhnas turvaliselt ja tema piht oli
+kenasti käe järgi. Temagi oli äsja kuskil väljas käinud ja tema juustel oli
+lumist värskust. Märjad räitsakad olid tabanud tema pikkade juuste erinevaid
+osi, alates väikesest valgest kuklast ja lõpetades soengu lõpuga puusal. Nii et
+need juuksekarvad, mille ümber kammimisel oli olnud suurem nullfaasiline
+elektriväli, hakkasid märjaks saades teiste hulgast rohkem välja piiluma. Sel
+kombel sai tüdruk mõnesse kohta lokid. Tahtsin saapaid jalast võtta, aga nende
+paelad olid lüüme lumekooriku all. See oli juba sulama hakanud, sest koorikuga
+kattumata osa oli märg. Proovisin neid avada, kuni veendusin, et nood vettinud
+sorakad olid umbsõlme läinud. Nad olid väga vintsked. Võtsin jõu kokku ja
+tõmbasin nad kahe ropsuga puruks. Nüüd tuli mul natuke paljajalu köögis istuda.
+"Minu nüüdseks juba endise firma töötajaid võiks võrrelda ülitigedate
+tulnukatega, kes on tulnud Maale ainult selleks, et lõhkuda," ütlesin. " Nad
+mitte ainult ei koonda inimesi, vaid sülitavad neile ka hinge. Ja niikaua, kuni
+selline asi kestab, ei saa eestlastest mingeid õigeid töötegijaid." Tüdruk oli
+neid sõnu kuulates suure saapa juurde maha istunud. Hämarus oli tema ümber ja ka
+tema siidistel juustel. Niisugused rasked militaarset laadi saapad lömastasid
+saksa koonduslaagrites vangide nägusid või siis tallasid Iraagi tolmust
+sõjatandrit. Nüüd pani tüdruk saapale uue paela. Uus pael sai venivast
+materjalist, ta põimis selle algul ümber vasakpoolse ja siis ümber parempoolse
+haagi. Ta pooleldi istus, pooleldi põlvitas saapanina juures, juuksed üle parema
+õla, tegi viimase sõlme ja liigutas end nii järsult, et tema kõrgele laubale
+kukkus õhuke tukk. Vaatasin seda, nii et silmad tahtsid peast välja pungitada.
+See siin oli tõesti parem maailm, kuhu sa alati oled tahtnud jõuda. Inimesed
+surevad, aga ilu jääb alles; nii on mulle alati räägitud. "Nüüd ma ei taha enam
+kuhugi minna," ütlesin mina. " Kardan kuhugi minna, mind on igal pool nii palju
+mõnitatud. Ma lausa kadestan neid mehi, kes võtsid kunagi ette suure
+maailmarännu, nad viibisid Argentiina pampades ja sülitasid napist lauatükist
+kinni hoides soolast vett Atlandi massiivsetes lainevallides. Siis aga tulid
+pärast aastaid kestnud eemal viibimist koju ja mõtlesid: "Siin, Hamburgis, oli
+ju see blond Maia, kellega ma tutvusin Merede Ballil, ei tea, kas ta kodumaja on
+veel alles või on meri ta neelanud, nii nagu Maia enda kord minu silme all
+neelas ball ..." "Kõik lähevad ja tulevad kuhugi," vastas tema. " Ainult sina
+pead olema siin naise seeliku taga. Mingis mõttes oled sa argpüks. Aga sina oled
+see-eest jälle läbinud katsumuste raja. Sa ei suutnud ette näha kõiki neid
+sündmusi, mis sinuga juhtuvad. " Ja tõepoolest, enne nende raskete katsumuste
+läbimist olin ma mingis alguspunktis ega teadnud alguses, kuhu on täpselt viimas
+minu eest minevad rajad. Alles sündmuste käik tutvustas mind kohutava
+reaalsusega. Päeval Õhtutähe toimetuses oli olnud lausa helevalge, kõik lambid
+olid toimetuse laes säranud täie pingega. Ometi jalutasid selles sünges kohas
+ringi tõelised monstrumid. Aga siin oli hämar, see lamp siin ei valgustanud
+palju. Tüdruku helesinine pilk oli fokuseeritud siidisele mustale saapapaelale.
+Tulevased beebid olid justkui peegeldusena pilgu beebisinas ja veel mingi ähmane
+lubadus. Selline pehme ja kerge lubadus. Neid sõlmis paela nii, et saapa
+pealispinnale jäi seitse musta risti. Saapapael oli siidine ja tüdruku nahk oli
+sama sile. Ei, siin oli kõik ilusam ja parem. Siin, neiu esikus valitses küll
+pimedus, kuid ühtegi monstrumit siin ringi ei kakerdanud. Need olid kõik jäänud
+selja taha – sinna, kuhu mul enam kunagi ei tulnud minna. "Vaata," ütlesin mina
+temale. "Lumi on sulle lokid teinud. Seda on sadanud nii palju, et sirged
+juuksed on muutunud teatud kohtadest kõverateks. Kas sul on varemgi lokke olnud?
+" "Tavalisi küll veidi, aga mitte keemilisi," vastas ta asjatundlikult. Mulle
+aga jäi asjatundlikkus neis valdkondades täiesti võõraks. Ma kuulsin isegi
+"tavalisi, aga mitte keerulisi". Vaatasin läbi akna talveöösse. Nägin täpselt:
+aknast paistab sinakalt helendav null. Miks see siin oli? Mida see siin tegi?
+Läks aga veel mõni aeg ja siis ma taipasin. See oli suure seitsme skulptuuri
+ots, mis meie korruseni ulatus. Ja see helendas ikka nii nagu seitse isegi oli
+helendanud sel ajal, mil ma tulin. Kuidagi ulmelisena tundus see kõik. Mida võis
+see kõik sümboliseerida? Seitsme ots paistab meile tõepoolest nullina, kui olla
+tema kõrgusel. See on nagu kraana nokk, mis ähvardavalt aknani ulatub. Ma
+imetlesin seda skulptuuritoru. Teatud kohast paistab seitse alati nullina ja
+suured ning tähtsad inimesed võivad – nagu näha – oma alluvaid koondades tunduda
+täielike lojustena. Kuid minuski ei olnud midagi suurt ja imetlusväärilist –
+minus, kes ma "hoidsin naise seeliku taha" ega suutnud oma mõnitajatele isegi
+vastu seista. 
+
+Eesti Arstil on auväärne minevik - ajakiri ilmub 1922. aastast. Ajakirja “ uus
+projekt ” alustab oma viiendat tegutsemisaastat. Võrreldes algusega 2000. aastal
+on meil nüüd nii autoreid kui lugejaid oluliselt enam. Sel aastal ulatub
+ajakirja tellijate arv 4000 piirimaile - suurem osa Eestimaa arste tellib ja
+loodetavasti ka loeb ajakirja. Rohkelt laekub heatasemelisi kaastöid. Nende
+kiire avaldamisega on toimetusel paiguti raskusi, sest ajakirja mahtu on praegu
+raske suurendada - eelkõige on selle põhjuseks rahanappus. Eesti Arsti on
+teadusliku meditsiiniajakirjana tunnustanud Eesti Teadusfond ja Tartu Ülikooli
+arstiteaduskond. ETF grandi toel valminud tööde publikatsioonid oleksid 2003. a
+täitnud kolm ajakirja järjestikku ilmuvat numbrit, need jaotusid muidugi 12
+numbrile. Arstiteaduskonna nõukogu kraadinõukogu arvestab dissertandi Eesti
+Arstis avaldatud artikli kraadi kaitsmiseks nõutavate publikatsioonide hulka.
+Eesti Arsti osa arstide kvalifikatsiooni tõstmisel ja säilitamisel ning arstiabi
+kvaliteedi tagamisel on tunnustanud nii Sotsiaalministeerium kui ka Eesti
+Haigekassa. On saamas heaks tavaks, et meie erialaseltsid publitseerivad oma
+olulisemate kongresside ja konverentside materjalid Eesti Arsti lisanumbris.
+Sotsiaalministeerium on kahel viimasel aastal Eesti tervishoiufoorumi materjalid
+avaldanud ajakirja lisanumbris. Nii saab see olema ka tänavu. Kõik eespool toodu
+ei ole pelgalt toimetuse teene, pigem on see tulemuslik sünergia - autorite,
+lugejate ja toimetuse hea koostöö väljendus. Määravaks toeks ajakirja
+väljaandmisel on olnud hea koostöö ravimifirmadega, kelle tellitud reklaami
+avaldamine ajakirjas katab enamiku väljaandmisega seotud kuludest. Kulud aga ei
+ole väikesed - neljavärvitrükis kvaliteetsel paberil trükitud väljaande tegemise
+kulud on märkimisväärsed. Samas oleme taotlenud, et Eesti arstkond saaks
+ajakirja tellida võimalikult odava hinna eest ja oleks kõigile kättesaadav.
+Eestis on kujunenud omalaadne olukord: arstidele suunatud väljaandeid on kokku
+viis - üks ajakiri vähem kui tuhande arsti kohta. Neist ainult Eesti Arst on
+seotud arstlike organisatsioonidega ja on teadusliku ajakirja orientatsiooniga,
+ülejäänute taga on kommertsorganisatsioonid. Kaht väljaannet levitatakse suisa
+tasuta nii nagu Kodu-Anttila või Quelle katalooge püsikliendile. Võib kahelda,
+et meie suhteliselt väikesearvuline arstkond suudab regulaarselt produtseerida
+nii suures hulgas sisukaid, tõenduspõhiseid, heatasemelisi artikleid, et kõigi
+väljaannete lehe-külgi täita. Nii pakutaksegi paiguti pigem meditsiinilist
+meelelelahutust kui tõsist arstile vajalikku erialast informatsiooni. Äriidee on
+lihtne - ravimifirmade reklaami avaldamine on tulus. Ka ravimi- ja
+meditsiinifirmad on valiku ees, millisesse väljaandesse on otstarbekas müüa
+reklaami. Raske on otsustada, kas reklaami idee jõuab paremini pärale tõsise
+teadusajakirja või lihtsalt sirvitava ja tõsist süvenemist mittenõudva väljaande
+veergudel. Olemata spetsialist turunduse ja reklaami alal, olen veendunud, et
+ravimireklaam ei toimi samadel põhimõtetel nagu näiteks pesupulbri reklaam -
+olgu pidevalt silmade ees, vedelegu või põrandal. Meeldiv on tõdeda, et Eesti
+Arstil on senini olnud hea koostöö firmadega, ja loodan, et see jätkub ka alanud
+aastatel. Ravimiturgu on kõigutanud küllalt järsud muutused Eesti
+ravimipoliitikas, kuid kindlasti see stabiliseerub. Toimetusel on alanud aastal
+tõsised plaanid muuta ajakiri lugejale huvitavamaks ja kasulikumaks
+teadusajakirja traditsioone järgides. Meie taotlus on ajakirja arendada
+selliseks, et seda refereeritakse rahvusvahelistes meditsiinikirjanduse
+andmebaasides. Oleme veendunud, et juba praegu on ajakirja teaduslik tase
+sellele vastav. On vaja teha lobitööd rahvusvahelisel tasemel. Alanud aasta toob
+Eestile kaasa uudse olukorra - saame euroliidu liikmesmaaks. Kui soovime, et
+meid seal võrdselt koheldaks, peame ka ise sealsele tasemele jõudma ja mitte
+ainult majanduslikus plaanis, niisama oluline on väärtustada haridust, teadmisi
+ja inimlikku ning mõistvat suhtumist üksteisesse. Toimetus soovib kõigile
+lugejatele, autoritele ja koostööpartneritele kindlat meelt ja jõudu, et
+paremini toime tulla sellega, mida ühiskond meditsiinilt ja arstidelt ootab.
+Tabel 2. Meeste infertiilsuse geneetiliste põhjuste klassifikatsioon Tabel 1.
+Naiste infertiilsuse geneetiliste põhjuste klassifikatsioon Joonis 3. Lastetust
+esineb umbes 15% peredest. Selle põhjused võivad olla nii geneetilised kui
+mitte-geneetilised, esinedes võrdse sagedusega nii mehe- kui naisepoolselt.
+Oluline tegur lastetuse korral on ka mehe ja naise vanus. Eestis on viljatuse
+tsütogeneetilisi põhjusi seni vähe uuritud. Töös on selgitatud lastetuse
+kromosomaalsete põhjuste esinemissagedust, tuginedes 17 infertiilse pere
+tsütogeneetilise uuringu tulemustele. Infertiilseks ehk lastetuks nimetatakse
+abielupaari, kellel ei esine rasedust vähemalt pärast kaks aastat kestnud
+regulaarset suguelu ilma rasestumisvastaseid vahendeid kasutamata või kui
+rasedust ei kanta lõpuni (1). Infertiilsus hõlmab 10-15% peredest. Infertiilsuse
+esinemissagedust mõjutab eelkõige nii naise kui ka mehe vanus. Naiste viljakuse
+langus algab umbes 30. eluaastast. Naine rasestub 40aastaselt poole harvemini
+kui enne 30. eluaastat, kusjuures spontaansete abortide sagedus on isegi
+kolmekordistunud (2). Vanuse suurenemisel on meestel täheldatud sperma
+kvaliteedi halvenemist, mis võib olla tingitud suurenenud stressist, alkoholi
+tarbimisest, suitsetamisest jm (3). Infertiilsuse põhjuseid on väga palju. Nad
+võivad olla kas naise- või mehepoolsed, esinedes peaaegu võrdse sagedusega
+(40%), kuid umbes 10% abielupaaridel on viljatuse põhjus mõlemapoolne. Ülejäänud
+10% juhtudel jääb põhjus siiski ebaselgeks (2). Infertiilsuse põhjuseid
+jaotatakse ka mittegeneetilisteks ja geneetilisteks. Mitte-geneetilised põhjused
+on väga mitmekesised ja arvukad. Mittegeneetilised haigused (munajuhahaigused,
+ovulatsioonihäired jt) võivad olla 90% juhtudel naiste infertiilsuse põhjuseks.
+Meestel põhjustavad mittegeneetilised haigused (suguelundite põletikud jt) 85%
+juhtudel infertiilsust. Geneetilised haigused võivad olla 10% juhtudel naiste ja
+15% juhtudel meeste infertiilsuse põhjuseks (4). Geneetilistest põhjustest
+esikohal on mitmesugused kromosoomianomaaliad, esinedes 2-9,8% juhtudel (4, 5).
+Sellele järgnevad esinemis-sageduselt monogeensed haigused (tsüstiline fibroos,
+Kallmanni sündroom jt), mille puhul esinev geenimutatsioon põhjustab
+reproduktsiooni- või hormoonide produktsiooni häireid (2, 4). Geneetiliste
+põhjuste esinemissagedus ning iseloom on naistel ja meestel erinevad. Naise
+infertiilsuse kõige sagedasem geneetiline põhjus on mitmesugused
+kromosoomiaberratsioonid, mille esinemissagedus on 5-9,8%. Nendest gonosoomide
+arvuanomaaliaid esineb 2,8 -7,5% juhtudel ning autosoomide struktuurianomaaliaid
+2,1 - 2,3% juhtudel (4, 5). Tabelis 1 on toodud naise infertiilsuse geneetiliste
+põhjuste klassifikatsioon (4). Tabel 1 (eraldi fail) Meeste infertiilsuse
+sagedasemaks geneetiliseks põhjuseks on samuti nagu naistel mitmesugused
+kromosoomiaberratsioonid. Kromosoomide muutusi esineb 2-8% (keskmiselt 5%)
+lastetutel meestel. Kromosoomiaberratsioonide esinemissagedus on neil
+pöördvõrdeliselt seotud spermatosoidide arvuga. Azoospermiaga (spermatosoidide
+puudumine seemnevedelikus) meeste seas esineb kromosoomianomaaliaid
+infertiilsuse põhjusena isegi kuni 15% juhtudel. Kõige sagedamini esineb meestel
+sugukromosoomide arvuanomaaliaid (3,7%), kuid sagedased on ka autosoomide
+struktuurianomaaliad (2,4%) (4-6). Meeste infertiilsuse geneetiliste põhjuste
+klassifikatsioon on toodud tabelis 2 (4). Tabel 2 (eraldi fail) Meie töö
+eesmärgiks oli esitada tsütogeneetiliste uuringute andmed 17 Eestis elava
+infertiilse abielupaari kohta ning selgitada infertiilsuse põhjuste avastamise
+aeg, s.t aeg, millal infertiilsed pered suunati uuringule. Uurimismaterjal ja
+-meetodid Uuriti 17 lastetut abielupaari (17 naist ja 17 meest). Uuritavad
+saadeti tsütogeneetilisele uuringule androloogi dr Punabi (16 meest) ja
+günekoloogi dr K. Matti poolt (1 naine) või pöördusid uuringule iseseisvalt (16
+naist ja 1 mees) ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2002. aastal.
+Kõik uuritavad võeti vastu TÜ üld- ja molekulaarpatoloogia instituudis
+inimesegeneetika uurimisrühmas. Uuritavad allkirjastasid informeeritud nõusoleku
+vormi ning täitsid meie poolt koostatud küsimustiku nii üldandmete (vanus,
+elukoht jt) kui ka lastetuse kestuse kohta. Uuritavate naiste keskmine vanus oli
+29 a (24- 38 a) ja uuritavate meeste keskmine vanus oli 30,2 a (23-37 a). Kõigi
+34 uuritava kromosoomid saadi perifeerse vere lümfotsüütide kultuurist, mis
+valmistati Moorheadi meetodi järgi (7) ja mida uuriti G-vöötide meetodil
+(kromosoome mõjutatakse lühiajaliselt proteolüütilise ensüümiga ja värvitakse
+Giemsa järgi). Kromosoomide arvuanomaaliate selgitamiseks analüüsiti
+regulaarselt 50 meta-faasi. Juhul kui tekkis väikeseprotsendise mosaiiksuse
+(nähtus, kus indiviidil esineb kaks või enam geneetiliselt erinevat rakuliini,
+mis pärinevad ühelt sügoodilt) esinemise kahtlus, siis uuriti 100 metafaasi. Kui
+Giemsa-vöötide meetodiga uurimise järel tekkis kromosoomide heterokromaatse ala
+muutuse kahtlus, siis kasutati lisaks ka Arrighi ja Hsu (8) C-vöötide meetodi
+teisendit, kus valikuliselt värvuvad kromosoomide struktuurse heterokromatiini
+alad. Iga uuritava kromosoomid karüotüpeeriti vähemalt kahest metafaasiplaadist.
+Tulemused ja arutelu Uuritud 17 lastetust perest esines kromosoomianomaaliaid 8
+peres (47,1%), mis on võrreldes kirjanduses avaldatud kromosoomiaberratsioonide
+esinemissagedusega (7,2 - 11,6%) oluliselt suurem (6, 7). Saadud
+uurimistulemuste erinevus võib olla tingitud kas meie uuritud perede väikesest
+arvust või erinevast uuritute kontingendist. Nendest 8 perest esines
+kromosoomiaberratsioone 6 peres mehel ja 3 peres naisel, kusjuures ühes peres
+esines kromosoomianomaalia nii mehel kui ka naisel. Uuritud 17 lastetust perest
+esines kromosoomiaberratsioon kuuel mehel (35,3%), mis on suurem esinemissagedus
+kui infertiilsetel meestel kirjanduse andmete järgi (2- 8%) (4), ning kolmel
+naisel (17,6%), mille esinemissagedus on samuti suurem kui kirjanduses toodud
+(5-9,8%) (4, 5). Ühes peres esines kromosoomipatoloogia nii mehel kui ka naisel
+(5,9%). Kirjanduses on andmeid, et selliste perede esinemissagedus kõikide
+lastetute perede seas on väga harv, olles ainult 0,18% (5). See et meestel
+leidsime kromosoomiaberratsioone umbes kaks korda sagedamini kui naistel, ühtib
+kirjanduse andmetega. Kromosoomianomaaliad jaotusid mõlemal sool erinevalt.
+Analüüsides eraldi arvu- ja struktuurianomaaliaid gonosoomide ning autosoomide
+osas, selgus, et uuritud 17 mehest esines gonosoomide arvuanomaalia (47, XXY)
+(vt jn 1) 3 mehel (17,6%) ja see on mõnevõrra sagedam kirjanduses toodud
+esinemissagedusest (3,7%) (4). Joonis 1 (eraldi fail) Uuritud 17 naisest esines
+gonosoomide arvuanomaalia (45, X/46, XX) (vt jn 2) ühel naisel (5,4%) ja selle
+esinemissagedus ei erine kirjanduse andmetes toodust (2,8 - 7,5%). Järelikult,
+uuringu tulemusena täheldasime nii meestel kui ka naistel kirjanduse andmetest
+suuremat autosoomide struktuurianomaaliate esinemissagedust. Joonised 2 ja 3
+(eraldi fail) Lisaks ülal toodud kromosoomianomaaliatele esines veel 6 uuritaval
+kromosoomivariante ehk kromosoomide polümorfismi heterokromaatse ala
+pikenemisena. Need esinesid 9. kromosoomi pikal õlal (9qh+) 3 naisel ja 2 mehel
+ning nii 9. kromosoomi kui ka Y-kromosoomi pikal õlal (9qh+ ja Yqh+) ühel mehel.
+Seega oli kromosoomivariantide esinemissagedus 34 uuritu seas 17,6%, mis ei
+erine oluliselt kirjanduses toodud esinemissagedusest (8,8%) (6).
+Heterokromaatsete alade peen-struktuuri muutustest tingitud funktsioonihäireid
+seostatakse üha enam infertiilsuse tekkega. Arvatakse, et meeste infertiilsuse
+tekkepõhjusena on toodud normivariantidest kõige olulisem Y-kromosoomi pika õla
+heterokromaatilise ala muutused. See viib X- ja Y-kromosoomide paardumise
+häirele meioosis, põhjustades reproduktsioonihäireid (9). Järgnevalt analüüsime
+kromosoomide uuringute tulemusi eraldi üksikutes peredes, et seostada
+kromosoomimuutusi lastetuse tekkega. Kromosoomiaberratsioonid esinesid 8 peres
+ja kromosoomivariante kolmes peres. Seega esines tal Turneri sündroomi mosaiikne
+vorm, mille puhul naise karüotüübis oli kahe X-kromosoomi asemel üks X-kromosoom
+ainult 4% rakkudes. On teada, et Turneri sündroom on 2,5% juhtudel naiste
+viljatuse põhjuseks (9). Klassikalise X-kromosoomi monosoomia korral esineb
+munasarjade täielik taandareng, mis põhjustab lastetust. Kuid mosaiikse vormi
+puhul nagu meie patsiendil esineb X-monosoomiaga rakuliini kõrval ka normaalne
+kahe X-kromosoomiga rakuliin. Seetõttu on naisel rasedus võimalik, kuigi risk
+spontaansete abortide esinemise suhtes on väga suur. Mosaiiksuse vormi esineb
+harva, umbes 10% kõikidest Turneri sündroomi juhtudest (10). See on
+translokatsioon 2. ja 18. kromosoomide vahel. Translokatsiooni esinemine
+põhjustab spontaansete abortide sageduse suurenemist ja suurenenud riski
+(peaaegu pooltel juhtudel) väärarenditega laste sünniks. Samuti võib
+kromosoomide murrukoht sageli läbida regioone, mis on seotud infertiilsuse
+tekkega. Meeste karüotüübid olid 47, XXY s.t neil esines klassikaline
+Klinefelteri sündroom. Kirjanduse andmetel on Klinefelteri sündroom kõige
+sagedasem (7-15% juhtudel) meeste viljatuse põhjus (2). Lisa X-kromosoom
+põhjustab spermatogeneesi häireid, pidurdab Leydigi rakkude küpsemist jm.
+Klinefelteri sündroomiga patsientidel esinevad sageli testiste alaareng,
+vääntuubulite hüalinisatsioon ja fibroos (11). Uuritaval naisel esines kahes
+rakus fragiilne X-kromosoom. Naistel, kellel esineb fragiilne X-kromosoom,
+täheldatakse sageli munasarjade enneaegse vananemise sündroomi, mille tulemusena
+saabub ka varane menopaus. Seega tõenäosus saada järglasi on suurem noorematel
+naistel, kellel munasarjad funktsioneerivad veel normaalselt (4, 11). Meie
+patsient oli noor 24aastane, mistõttu järglaste saamine on veel võimalik, kuigi
+nendel naistel on suurem risk saada vaimse alaarenguga järglasi kui normaalse
+karüotüübiga naistel. Lisa X-kromosoom esines enamikus (92,5%) rakkudes.
+Erinevalt klassikalisest Klinefelteri sündroomist (vt pere III) on mosaiikse
+vormi puhul tõenäosus saada järglasi suurem, kuna esineb ka normaalse
+kromosoomide sisaldusega rakuliine. VI ja VII peres esines naistel normaalne
+karüotüüp 46,XX. Esimesel juhul esines 9. kromosoomi peritsentriline inversioon
+77,3% rakkudes, teisel juhul 41% rakkudes. Peritsentrilise inversiooni korral
+esineb kahe murru vahelise tsentromeeri sisaldava fragmendi ümberpöördumine
+180o. Viimasel ajal on inv (9) (p11; q13) tähtsusele meeste infertiilsuse
+põhjusena suuremat tähelepanu pööratud, sest on leitud selle heterokromaatse ala
+peenstruktuuri muutusi (9, 12). Uuritaval esines 9. kromosoomi heterokromaatse
+ala pikenemine kõikides rakkudes. 9. kromosoomi heterokromaatsete alade pikkus
+on varieeruv, kuid pärandumisel konstantne. Kuigi 9qh+ on täheldatud sageli
+infertiilsete naiste seas, pole selle regiooni osatähtsus infertiilsuse tekkes
+veel täielikult selge. Uuritaval esines nii 9. kromosoomi peritsentriline
+inversioon kui ka 9. ja Y-kromosoomi pikkade õlgade heterokromaatse ala
+pikenemine. Kuna uuritud peredes oli lastetuse kromosomaalsete põhjuste
+esinemissagedus suur, siis selgitasime välja aja, kunas pered suunati
+tsütogeneetilisele uuringule. Selleks jaotasime 16 peret gruppidesse, arvestades
+lastetuse kestust. Analüüsi tulemusena selgus, et lastetuse kestusega alla 2
+aasta oli 3 peret, kestusega 2-6 aastat oli 9 peret ja üle 6 aasta 4 peret.
+Lastetuse keskmine kestus oli 4,5 aastat piirväärtustega 0,5 -13 aastat (vt jn
+4). Seega, enamik infertiilseid peresid (56,3%) suunati kromosoomide uurimisele
+küllaltki hilja, pärast 2-6 aastat kestnud lastetut abielu. Joonis 4 (eraldi
+fail) Kokkuvõte Meie töö tulemusena selgus, et 1) uuritud 17 lastetus peres oli
+kromosoomianomaaliate esinemissagedus (47,1%) suur võrreldes kirjanduses tooduga
+(7,2 -11,6%); 2) kromosoomianomaaliate esinemissagedus oli võrreldes kirjanduse
+andmetega suurem mõlemal sool (enam meestel), mis oli põhjustatud eeskätt
+autosoomide struktuurianomaaliate sageduse tõusust; 3) kromosoomivariantide
+esinemissagedus (17,6%) ei erinenud kirjanduses toodust; 4) üle poolte
+infertiilsetest peredest (56,3%) suunati kromosoomide uurimisele küllaltki
+hilja, vahel isegi alles pärast 6 aastat kestnud lastetust. Meie uuritud Eesti
+lastetutes peredes oli kromosoomianomaaliate esinemis-sagedus võrreldes
+kirjanduses toodud andmetega suur, kuid selle põhjus vajab edaspidist
+selgitamist. Kuna uuritud lastetute perede arv on veel tagasihoidlik, siis on
+oluline tööd jätkata ja tihendada meditsiinigeneetikute koostööd erialaarstidega
+(androloogid, naistearstid jt). Väga oluline on uurida peresid enne kunstlikule
+viljastamisele suunamist ja teha uuringud juba varakult, et võimaldada
+infertiilsete perede asjakohast meditsiinigeneetilist nõustamist. Uurimust on
+toetanud Eesti Teadusfond (grant nr 5486) ja sihtfinantseering TARMP0421. Joonis
+1. Liigesepuudulikkuse raskusastmete esinemine (protsentides) gon- ja
+koksartroosi haigetel ravi algul ja ravi lõpul (6p ja 10-12p rühm koos). Eestis
+on pikaaegne kuurortravi traditsioon. Kuurortraviga on saadud häid tulemusi
+reumaatiliste haiguste ravimisel. Viimasel aastakümnel on 3-4nädalane ravi
+asendunud peamiselt 6-, harvem 10-12päevase raviga. Uuringus hinnati 6päevase
+sanatoorse ravi tõhusust Eesti sanatoorsetes raviasutustes osteoartroosi,
+spondüloosi ja reumatoidartriidi haigetel ning võrreldi seda 10-12päevase ravi
+tulemustega. Selgus, et kompleksne ravi Eesti sanatoorsetes raviasutustes,
+sealhulgas 6päevane ravikuur, on hea efektiga osteoartroosi, spondüloosi ja
+reumatoidartriidi korral, vähendades valu ja parandades liigeste funktsiooni
+ning haigete elukvaliteeti. Eestis on reumaatiliste liigesehaiguste kuurortravis
+pikk ajalooline kogemus, mis on seotud peamiselt mitmenädalase raviga. Selle
+tõttu on varasematel aastatel tehtud arvukates uuringutes hinnatud 3-4nädalase
+sanatoorse ravi toimet mitmesuguste reumaatiliste haiguste korral erinevate
+sanatoorse ravi komplekside ja ravimudade kasutamisel ning uuringutes on leitud
+alati positiivne ravitulemus. Eesti taasiseseisvumise järel on ravi kestus
+oluliselt lühenenud peamiselt kuuele, harvem kümnele päevale. Sanatoorse ravi
+toimemehhanismide alusel võib aga eeldada, et ravitulemus sõltub ravikuuri
+pikkusest - seda kinnitab ka pikaaegne kliiniline kogemus. Uuringu eesmärgiks
+oli anda hinnang, kas kuuepäevase sanatoorse ravi jooksul Eesti sanatoorsetes
+raviasutustes paraneb patsientide seisund, ning võrrelda seda 10-12päevast ravi
+saanud patsientide seisundi muutusega. Uurimismaterjal ja -meetodid Uuringus
+osales 624 sanatoorsetes asutustes ravil viibinud haiget, neist
+reumatoid-artriidiga 60 ja osteoartroosiga 564 haiget, mehi oli 178 ja naisi
+446. Osteoartroosi-haigetel esines nii oligo- kui ka polüartikulaarset liigeste
+haaratust (OA) samuti lülisamba artroosi ehk spondüloosi (SPO), 174 haigel
+esinesid mõlemad vormid koos. Osteoartroos oli haigetel diagnoositud kas enne
+ravile saabumist või diagnoositi koha-peal röntgenoloogilise ja/või kliinilise
+leiu alusel. Reumatoidartriidi (RA) haigetel oli kõigil haigus eelnevalt
+diagnoositud, haiged olid remissioonifaasis ning baasravi sai 68% haigetest.
+Haigete keskmine vanus sõltuvalt diagnoosist oli 61,4 -64,9 aastat,
+statsionaarsel ravil viibis 90,5% haigetest. Haigete ravikompleksi kuulusid
+osokeriit-parafiinravi või mudaravi; vesiravi protseduurid (pärlivann, veealune
+duššmassaaž, dušid); liikumisravi saalis, basseinis või õues; käsimassaaž;
+vajadusel elekterravi (amplipulss/diadünaamika, ultraheli, magnet,
+elektroforees, laser), külmravi lokaalselt või külmkamber.
+Osokeriit-parafiinravi või mudaravi ordineeriti tavaliselt üle päeva vahelduvalt
+vesiraviga. Vastavalt ravikuuri pikkusele jaotati haiged kahte rühma: 5-7päevane
+ravi (6 p rühm) ja 10-12päevane ravi (10-12 p rühm). 76,4% haigetest kuulusid 6
+p rühma. Kuna uuringust võttis osa mitu raviasutust, valiti patsientide
+kliinilise seisundi hindamiseks lihtsalt täidetavad testid: HAQ indeks
+(funktsionaalne indeks, mis annab ülevaate igapäevaste tööde ja toimingute
+tegemise võimekusest) ja VAS (valu tugevuse hinnang 10 palli skaalas). Sõltuvalt
+diagnoosist kasutati lisaks järgmiseid näitajaid: OA-rühmas Ritchie
+liigeseindeks ning gon- ja koksartroosi korral Lequesne'i indeks; RA-rühmas
+Ritchie liigeseindeks; SPO-rühmas kohapeal välja töötatud küsimustikud 3 palli
+skaalas (pea pööramise piiratus, valu lülisamba piirkonnas, valu kiirgumise
+tugevus, ogajätkete ja paravertebraalsete punktide palpatoorne valulikkus) ning
+Tomaieri sümptom sentimeetrites. HAQ täideti ainult kord ravi algul, sest
+5-12päevane ravi on eeldatavasti liiga lühike aeg oluliste muutuste toimumiseks
+funktsionaalses võimekuses. Statistilises analüüsis on kasutatud
+andmetöötluspaketti SAS. Grupisiseste ja sõltumatute rühmade vaheliste
+erinevuste kindlakstegemisel kasutati Studenti t-testi. Statistiline erinevus
+peeti tõepäraseks olulisusenivool 0,05; mõningatel juhtudel märgiti ära ka
+erinevused olulisusenivool 0,1. Arvandmetes on toodud keskmised koos
+standardhälbega. Uuringu tegemiseks saadi nõusolek Tallinna Meditsiiniuuringute
+Eetikakomiteelt. Uurimistöös osalesid järgmised Eesti Kuurort- ja Taastusravi
+Liidu asutused: AS Heal, AS Kuressaare Sanatoorium, AS Haapsalu Kuurort, AS
+Pärnu Mudaravila, AS Toila Sanatoorium, AS Värska Sanatoorium, AS Sanatoorium
+Tervis, AS Taastusravikeskus Estonia, AS Taastusravikeskus Sõprus. Keskmine HAQ
+indeks haigetel oli 6 p ravirühmas 1,44 ja 10-12 p ravirühmas 1,49 ning see
+näitab, et uuritavatel esines puudulikkuse esimene aste, s.t mõõdukas töövõime
+piiratus. OA-haigetel vähenesid statistiliselt tõepäraselt kõigi näitajate
+väärtused mõlemas, 6 p (n = 264) ja 10-12 p (n = 70) rühmas. VAS vähenes ravi
+jooksul vähemalt ühe palli võrra 86,8% haigetest ja Ritchie liigeseindeks
+vähenes 56,7% haigetest. Lequesne'i indeks määrati 261 haigel ning selle alusel
+hinnati liigesepuudulikkuse raskusaste: I (kerge), II (keskmine), III
+(väljendunud), IV (raske), V (väga raske). Liigesepuudulikkuse aste vähenes 6 p
+rühmas kokku 71,2% haigetest ja 10-12 p rühmas 67,2% haigetest (vt jn 1). Joonis
+1 (eraldi fail) Keskmine vanus 6 p rühmas oli 64,3 - 7,4 ja 10-12 p rühmas 67,3
+- 9,2 aastat, see erinevus oli tõepärane. Sooline jaotuvus ja ravieelne
+kliiniline seisund oli rühmades sarnane. 6 p ja 10-12 p rühma ravitulemuse
+võrdlemisel ei olnud ühegi kliinilise haigussümptomi muutuse tõepärast
+erinevust. Ambulatoorse ja statsionaarse ravi tulemuste võrdlemiseks
+ambulatoorsel ravil viibinud uuritavate väikese arvu (n = 26) tõttu jaotati
+võimalike erinevuste testimiseks patsiendid sõltumata ravi pikkusest rühmadesse
+ambulatoorse ja statsionaarse ravi alusel. Keskmine vanus statsionaarse ravi
+rühmas oli 65,4 - 7,7 ja ambulatoorse ravi rühmas 59,1 - 8,6 aastat; erinevus
+oli tõepärane. Soolise jaotuvuse ja kliiniliste näitajate algandmete erinevust
+sõltuvalt ravi rühmast ei leitud. Statsionaarsel ravil viibinud haigetel vähenes
+ravi jooksul tõepäraselt enam Ritchie liigeseindeks ja Lequesne'i indeks.
+Keskmine HAQ indeks 6 p rühmas (n = 295) oli 1,09 ja 10-12 p rühmas (n = 106)
+1,44; seega esines puudulikkuse I aste ehk mõõdukas töövõime piiratus.
+Kliiniliste haigussümptomite tugevus vähenes ravi jooksul tõepäraselt mõlemas
+rühmas. Vähemalt ühe palli võrra vähenes VAS 81,5%; pea pööramise piiratus
+52,8%; valu lülisamba piirkonnas 79,1%; valu kiirgumise tugevus 55,9%;
+ogajätkete palpatoorne valulikkus 60,2%; paravertebraalsete punktide valulikkus
+71,3% ja Tomaieri sümptom vähemalt 1 cm võrra 61% haigetest. Kuna SPO-haigetel
+oli HAQ indeksi hajumine suur, jaotati haiged HAQ indeksi alusel rühmadesse: HAQ
+indeks alla ühe; HAQ indeks 1-1,9; HAQ indeks üle 2. Nii 6 p kui ka 10-12 p
+rühmas oli erinevate HAQ indeksi raskusastmete korral kõikide haigussümptomite
+raskuse vähenemine tõepärane. Seega oli ravitulemus hea ka raskema puudega
+haigetel. 6 p rühmas oli haigete keskmine vanus 60,7 - 10,1 ja 10-12 p rühmas
+63,6 - 11,2 aastat; vanuseline erinevus oli tõepärane. Soolise koosseisu järgi
+oli 10- 12 p rühmas rohkem mehi võrreldes 6 p rühmaga (p = 0,02). Ravieelsete
+kliiniliste algandmete võrdlemisel selgus, et 10-12 p rühmas oli tõepäraselt
+suurem HAQ indeks, Tomaieri sümptom ja valu kiirgumise tugevus. 6 p ja 10-12 p
+rühma ravi-tulemuse võrdlemisel leiti valu kiirgumise tõepärane vähenemine 10-12
+p rühmas ja ogajätkete palpatoorse valulikkuse vähenemine 6 p rühmas. 0,1
+usaldusnivool oli Tomaieri sümptomi suurem positiivne dünaamika 10-12 p rühmas
+(p = 0,09). Analoogselt OA-rühmaga jaotati haiged sõltumata ravi pikkusest
+ambulatoorse (n = 44) või statsionaarse (n = 357) ravi alusel vastavatesse
+rühmadesse. Keskmine vanus statsionaarse ravi rühmas oli 63,0 - 9,5 ja
+ambulatoorse ravi rühmas 48,1 - 8,6 aastat; erinevus oli tõepärane. Sooline
+jaotuvus rühmades oluliselt ei erinenud. Statsionaarsete haigete rühmas oli ravi
+algul tõepäraselt suurem väärtus HAQ, Tomaieri sümptomi, pea pööramise
+piiratuse, ogajätkete ja paravertebraalsete punktide valulikkuse osas. Vaatamata
+statsionaarsete haigete raskemale kliinilisele algseisundile vähenes neil
+paravertebraalsete punktide valulikkus tõepäraselt enam võrreldes ambulatoorsete
+haigetega ja 0,1 usaldusnivool vähenes ka valu lülisamba piirkonnas (p = 0,054)
+ning pea pööramise piiratus (p = 0,056). Keskmine HAQ indeks RA-haigetel oli 6 p
+rühmas (n = 47) 2,23 (raske puudega töövõimetud haiged) ja 10-12 p rühmas (n =
+13) 1,79 (osaliselt piiratud töövõimega haiged). Nii VAS kui ka Ritchie
+liigeseindeksi osas esines RA-haigetel mõlemas rühmas ravi jooksul
+statistiliselt tõepärane positiivne dünaamika. Vähemalt ühe palli võrra vähenes
+Ritchie liigeseindeks 40% haigetest ja VAS 78% haigetest. Keskmine vanus 6 p
+rühmas oli 62,8 (8,7) ja 10-12 p rühmas 59,0 (6,2) aastat, mis tõepäraselt ei
+erinenud. RA-haigete rühmas oli 10-12päevasel ning ambulatoorsel ravil viibinute
+arv liiga väike kindlate järelduste tegemiseks. Uurimistöö kinnitas veel kord
+sanatoorse ravi head toimet osteoartroosi- ja reumatoid-artriidihaigetel. Senini
+oli 6päevase sanatoorse ravi kohta vaid positiivne kliiniline kogemus, mis
+leidis kinnitust ka meie uuringu käigus. Reumaatiliste haiguste sanatoorse ravi
+puhul on tegemist kompleksraviga, millel on erinevad mõjutegurid. Hästi on teada
+paiksed toimed: lihaslõõgastus, sidekoe struktuuride elastsuse suurenemine,
+liigeste liikuvuse ja verevarustuse paranemine, valu vähenemine (1, 2, 3),
+biokeemiliste protsesside kiirenemine, eksudaadi resorptsiooni ja ainevahetuse
+paranemine kudedes (1), kroonilise põletiku vähenemine (3). Lisaks neile
+avaldavad balneoteraapia protseduurid mõju kogu organismile vegetatiivse,
+hormonaalse ja kesknärvisüsteemi kaudu. Selle aluseks on perifeersete
+retseptorite ärritus keemiliste, mehaaniliste ja termiliste tegurite toimel (1,
+4). Organismi korduv ja regulaarne ärritamine raviprotseduuride abil kutsub
+esile adaptatsiooniprotsesse (3, 4), mille käigus tekib organismi erinevate
+füsioloogiliste funktsioonide kooskõlastumine (4), mis on krooniliste haiguste
+korral sageli häirunud. Adaptatsiooniprotsessid mõjuvad kauakestvalt, nad ei
+teki kohe ravi algul ning nad on seda tugevamad, mida pikaaegsem on ravikuur (3,
+4), seega peaks ravitulemus sõltuma kuuri pikkusest. Selles uuringus erineva
+pikkusega ravikuuride efektiivsuse võrdlemisel ei leitud OA-haigetel ravi
+jooksul ühegi kliinilise näitaja tõepärast muutust. Seega võiks väita, et
+ravikuuri tulemus ei sõltu selle pikkusest. SPO-haigetel oli vaatamata 10-12 p
+rühma raskemale ravieelsele seisundile mõnede haigusnähtude osas mõnevõrra parem
+dünaamika, mis viitab pikema ravi paremale tulemusele. Erinev kliiniline seisund
+6 p ja 10-12 p rühmas ravi algul võis mõjutada nende rühmade ravi tulemust.
+Erinevuste ilmnemist ravi tulemustes sõltuvalt ravi pikkusest võivad mõjutada
+mitmed tegurid. Enamus 6päevasel ravil viibinutest olid statsionaarsed
+patsiendid (93,7%), kes olid vabad igapäevase elu muredest ning paranenud
+meeleolu tõttu võisid ravi tulemust subjektiivselt paremaks hinnata.
+Adaptatsiooniprotsessid kujunevad välja sanatoorse ravi käigus alles 7. ja 14.
+ravipäeva vahel (3), s.t samal ajal kui 10-12päevase ravirühma patsiendid
+lahkusid ravilt, mistõttu haigete seisund võib paraneda veel pärast ravi lõppu.
+Kirjanduse andmetel on sanatoorse ravi järel jälgitud raviefekti püsimist 6-16
+kuu jooksul osteoartroosi ja reumatoidartriidi haigetel (5, 6, 7). Järelikult on
+6päevase ja 10- 12päevase ravikuuri efektiivsuse võrdlemiseks ning haigetele
+optimaalse ravi pikkuse leidmiseks vaja haigeid jälgida pikema perioodi jooksul
+pärast sanatoorset ravi; selles uuringus ei olnud võimalik seda teha.
+Reumatoidartriidihaigetel vähendab mitmenädalane sanatoorne ravi põletiku
+aktiivsust ja mõjutab immuunsüsteemi (3, 8, 9), samuti soodustab see
+adaptatsiooni-protsessidega seotud erinevate füsioloogiliste funktsioonide
+vahelise tasakaalu paranemist (10). Meie uuringus viibisid haiged ravil
+peamiselt 6, harvem 10 päeva, mille jooksul eespool nimetatud muutuste tekkimine
+organismis on ebatõenäoline, kuid haigete seisund paranes siiski ravikuuri
+jooksul tunduvalt. Järelikult on lisaks osteoartroosihaigetele ka
+reumatoidartriidihaigete ravimisel väga olulised toimed, mis parandavad liigeste
+liikuvust, vähendavad valu ja liigesejäikust. Haigete kontingendi vanuse
+statistilisel töötlemisel ilmnes 6päevasel ja ambulatoorsel ravil viibinud
+haigete väiksem keskmine vanus, mis peegeldab suurema hulga tööealiste inimeste
+hõlmatust vastavates ravirühmades. Statsionaarsel ravil saadi parem ravitulemus
+võrreldes ambulatoorse raviga vaatamata statsionaarsete haigete kõrgemale
+vanusele. Selle põhjusteks võivad olla paremad puhkamisvõimalused
+raviprotseduuride järel ja sanatoorsete asutuste miljöö, mis parandab meeleolu.
+Eestis kasutataval komplekssel sanatoorsel ravil on hea ravitulemus
+osteoartroosi ja reumatoidartriidi korral, vähendades valu ja
+liigesepuudulikkuse raskusastet ning parandades sellega igapäevaeluga
+toimetulekut ja haigete elukvaliteeti. Eelistada tuleks statsionaarset ravi ja
+pikemat ravikuuri kestust, sest ravitulemus on mõnevõrra parem. Haigetele,
+kellel pole võimalik viibida pikemal ravikuuril, võib siiski julgelt soovitada
+ka kuuepäevast ravi. Täname toetuse ja abi eest Eesti Kuurort- ja Taastusravi
+Liitu ning tööst osa võtnud kolleege. vaskulaarne dementsus, subkortikaalne
+vaskulaarne dementsus, Binswangeri tõbi, lakunaarsed infarktid, ravi Kui 20.
+sajandi teisel poolel oli uurijate tulipunktiks Alzheimeri tõbi kui sagedasim
+dementsuse põhjus, siis praegu on vaskulaarne dementsus, eriti selle
+subkortikaalne vorm jällegi huviorbiidis ja hoopis uuest vaatenurgast. Fookus on
+nihutatud ajukahjustuse olemuse selgitamisele. Lisaks sellele jõuavad lõpule
+aina uued ravimiuuringud, mis näitavad, et vaskulaarse, eriti subkortikaalse
+dementsuse sümptomid alluvad seni kättesaadavatele ravimitele isegi paremini kui
+Alzheimeri tõvest põhjustatud dementsuse korral. Dementsusi jagatakse kaheks
+suuremaks alagrupiks: neurodegeneratiivseteks ja vaskulaarseteks. Omaette rühma
+moodustavad sekundaarsed mittedegeneratiivsete ajuhaiguste ja ka paljude
+somaatiliste haiguste tagajärjel tekkinud dementsused. Kokku arvatakse
+dementsust põhjustavaid haigusi olevat üle 50. Vaskulaarsed dementsused (VD)
+moodustavad erinevate uuringute alusel kõigist dementsustest 10-50%, sõltudes
+uuritud geograafilisest piirkonnast ja diagnoosimise aluseks olnud
+diagnoosikriteeriumitest. Eestis on esialgsetel andmetel VDd (aterosklerootilist
+dementsust) siiani diagnoositud rohkem, kui seda tegelikult esineb ja seda
+põhiliselt Alzheimeri tõve arvelt. Dementsuse uurimine on olnud mõjutatud
+vaskulaarse ja degeneratiivse dementsuse omavahelisest eristamisest ning eri
+ajalooperioodidel on kas üks või teine neist olnud eelisseisus.
+Klassifitseerimist on mõjutanud ka neuropatoloogia areng (nt tõestatud
+kliinilispatoloogilised seosed, uued histoloogilised värvimismeetodid). 19.
+sajandil esitati mitmeid dementsuse klassifikatsioone, mis praegusele ei vasta.
+Üheks teadaolevaks dementsuse põhjuseks sel perioodil oli dementia paralytica,
+süüfilise tertsiaalses staadiumis tekkiv dementsus. Emil Kraepelini, Otto
+Binswangeri ja Alois Alzheimeri koostöö tulemusel otsustati alates 1896. a
+vaskulaarse geneesiga dementsust hakata nimetama arteriosklerootiliseks
+dementsuseks, mille põhjuseks peeti ajuveresoonte aterosklerootilist ahenemist.
+Esialgseks sümptomite nimetuseks oli “ arteriosklerootiline psühhoos ”, et
+eristada seda haigusvormi seniilsest dementsusest (1). 19. sajandi lõpul
+kirjeldas Binswanger aeglaselt kujunevat subkortikaalset vaskulaarset
+entsefalopaatiat (2), mida hakati 20. sajandi kuuekümnendatel aastatel nimetama
+Binswangeri tõveks (3). Alzheimeri tõveks nimetati 20. sajandi
+seitsmekümnendateni ainult harva esinevaid dementsusjuhte, kui haigus algas
+nooremas keskeas. Vanemas eas tekkinud dementsusjuhte peeti seniilseks
+dementsuseks. 20. sajandi seitsmekümnendatel nimetati need ümber hilise algusega
+Alzheimeri tõveks. Samal ajal ilmus oluline arvamusavaldus (4), kus osutati, et
+hilise algusega Alzheimeri tõbi võiks tegelikult olla sagedasim dementsuse vorm,
+ning VD uurimine ja diagnoosimine jäi tagaplaanile. Sel perioodil tunti VDd
+põhiliselt multiinfarktse dementsusena ja seda tekkemehhanismi rõhutati (5).
+Seega valitses kuni 20. sajandi üheksakümnendateni kontseptsioon, et VD on
+põhjustatud kas väikestest või suurtest ajuinfarktidest. Nüüdseks on VD uurimine
+nihutatud kliiniliselt fenotüübilt isheemilise ajukahjustuse olemuse
+selgitamisele. Aina rohkem ja põhjalikumalt uuritakse subkortikaalseid VDsid.
+Väidetakse, et neid on enam, kui varem arvati ning et varem sagedasimaks
+põhjuseks peetud multiinfarktsed dementsused moodustavad ainult 10% kõigist
+VDdest (6). Vaskulaarse dementsuse mõiste ja põhjused VD on dementsussündroom,
+mis on seotud mitmete vaskulaarsete mehhanismidega ja muutustega ajus ning
+millel on erinevad põhjused ja mitmepalgeline kliiniline väljendus. Vaskulaarse
+dementsuse diagnoosi mõte tekib arstil juhtudel, kui haigel on vaskulaarsed
+riskifaktorid (arteriaalne hüpertensioon, hüperlipideemia, ateroskleroosi teised
+riskitegurid, suhkurtõbi) ning on eelnenud vaskulaarne patoloogia (stenokardia,
+südame-infarkt, oblitereeriv endarteriit). RHK-10 defineerib VDd dementsusena,
+mille korral osa kognitiivsetest funktsioonidest on märkimisväärselt
+kahjustunud, kusjuures teised funktsioonid on suhteliselt hästi säilinud.
+Näiteks mälu on oluliselt halvenenud, kuid mõtlemine, arutlusoskus ja
+informatsioonitöötlus on suhteliselt hästi säilinud. Diagnoosiks on alust, kui
+progresseerumine on toimunud atakkidena, ja diagnoosimist lihtsustab, kui
+lisandub neuroloogiline defitsiit (vähemalt üks järgnevatest: ühepoolne halvatus
+või kõõlus-periostaalreflekside elavnemine, Babinski refleks, kõnehäire,
+pseudobulbaarleid düsartriana). Anamneesi alusel peaks olema teada
+tserebrovaskulaarne atakk, mis arsti arvamuse järgi võiks olla seotud dementsuse
+kujunemisega (7). Vaskulaarseid dementsusi jaotatakse praeguste arusaamade
+alusel järgmiselt (RHK-10): · Ägeda algusega VD. Siia gruppi võib paigutada ka
+teistes klassifikatsioonides strateegiliselt olulise piirkonna infarktiks
+nimetatud haigusjuhud (F 01.0). · Multiinfarktne (valdavalt kortikaalne)
+dementsus (F 01.1). · Subkortikaalne VD (F 01.2). Viimasel vormil eristatakse
+omakorda kahte alatüüpi: · Lakunaarsetest infarktidest põhjustatud dementsus. ·
+Binswangeri tõbi. · Esineda võib ka segatüüpi (kortikaalne ja subkortikaalne) VD
+(F 01.3). Lihtsustamise huvides ei käsitle see artikkel teisi võimalikke
+klassifikatsioone ega harva esinevaid VDsid: hüpoperfusioonist tingitud
+dementsus, süsteemse vaskuliidi alusel kujunevad dementsused, pärilikud
+vaskulaarsed dementsused (nt CADASIL) jt. Patogenees ja kliiniline pilt Ägeda
+algusega vaskulaarne dementsus kujuneb kiiresti pärast korduvaid ajuinsulte
+(tavaliselt kohe, kuid mitte rohkem kui 3 kuu jooksul) ning põhjustab
+tüüpilistel juhtudel olulise sensomotoorse kõnehäire ja järsult alanud
+kognitiivse võimekuse vähenemise. Tavaliselt on see põhjustatud suurte arterite
+haigusest, kui ateroskleroosi tagajärjel sulgub arter kas selle ekstra- või
+intrakraniaalses osas. Tekib vastava arteri varustusala infarkt, mille
+tagajärjel kujuneb dementsussündroomi kliiniline pilt. Milline neuroloogiline
+sümptomaatika prevaleerib, sõltub sulgunud arteri varustusalast. Iseloomulik on
+kognitiivse sümptomaatika fluktueerumine nii päeva lõikes kui ka pikema perioodi
+vältel (8). Samuti on võimalikud taastumisperioodid peaaegu endisele vaimsele
+tasemele ja see viitab infarkti penumbratsooni potentsiaalsele elujõulisusele
+(9). Teise suure arteri haiguse näitena võib tuua embolismi arterist arterisse,
+mis põhjustab distaalsema ajuveresoone varustusala infarkti. Ühe uuringu alusel
+väideti, et 26%-l insuldi läbipõdenutest kujuneb dementsus, kuid sama uuringu
+alusel leiti ka, et teatud osal neist võis anamneesi järgi oletada dementsuse
+esinemist juba enne insulti (10). Ägeda algusega VD võib kujuneda ka nn
+strateegiliselt oluliste piirkondade infarkti korral. Need on sellised
+haigusjuhud, kui infarkt tekib dementsuse sümptomite kujunemise seisukohalt
+olulistes ajupiirkondades: frontaalsagara valgeaine, fronto-basaalne piirkond,
+sisekihnu eesmise sääre ja põlve piirkond, globus pallidus, sabatuum, talamuse
+eesmine ja dorsomediaalne piirkond, gyrus angulare, gyrus cinguli, fornix,
+hipokampus. Kliiniline pilt sõltub infarkti lokalisatsioonist. Näiteks
+kahepoolse hipokampuse infarkti tulemusel domineerib mäluhäire; kahepoolsele
+talamuse infarktile (vt jn 1) on iseloomulik tähelepanuhäire, mõttekäigu
+aeglustumine, apaatsus, kõnehäire, ära-tundmishäire ja tegutsemisoskuse
+muutused. Kesk- ja vaheaju infarktide korral kahjustub tähelepanu, esineb
+apaatsus ja motivatsioonipuudus. Ilmneb märkimisväärne aeglus nii kõnes kui
+liigutustes. Lisaks võib olla häiritud ka tasakaal ja kõnnak ning silmade
+liikumine (11). Joonis 1 (eraldi fail ppt), allkiri teksti lõpus Multiinfarktne
+(valdavalt kortikaalne) VD tekib erinevalt ägedast vormist järk-järgult (ca 3-6
+kuu jooksul). Dementsussündroom kujuneb korduvate väiksemate ishee-miliste
+episoodide järel, mis põhjustavad ajukoe kumuleeruva kahjustuse (arvatakse, et
+dementsus tekib, kui ajukahjustuse maht on ligikaudu 50-100 ml). Kliiniliselt
+võivad ilmneda lühiaegsed neuroloogilised häired segasusseisundi, halva
+enesetunde või vähe väljendunud tundlikkuse- või motoorikahäirena. Kliiniliselt
+võib esineda kas hemiparees või kõõlus-periostaalreflekside diferents, harvem
+vaateväljadefekt. Ühe uuringu alusel leiti, et kortikaalse multiinfarktse
+dementsusega kaasneb 22% juhtudest hemiparees, 19% juhtudest afaasia, 12%
+tasakaaluhäire ja peapööritus ning 10% apraktilis-ataktiline kõnnak. Kui
+tegemist on subkortikaalse multiinfarktse dementsusega, siis esines düs-artria
+28%, hemiparees 24% ja tasakaaluhäire ning apraktilis-ataktiline kõnnak 15%
+(12). Subkortikaalne vaskulaarne dementsus Arvatakse, et subkortikaalsed,
+väikeste veresoonte haigustest põhjustatud VDd on sagedasemad kui senini
+arvatud, neid esineb rohkem kui suurte veresoonte kahjustusest tingitud
+dementsusi ning need juhud moodustavad VDdest 36-67% (12). Väikesteks
+ajuarteriteks peetakse 100-600mikromeetrise diameetriga veresooni. Sellistel
+soontel puudub sisemine elastne kest ja seetõttu hüaliin ladestub silelihase
+seinas. Protsessi soodustavad arteriaalne hüpertensioon ja suhkurtõbi, mis
+põhjustavad lisaks veel basaal-membraani paksenemist. Lipohüalinoos ahendab
+veresoonte valendikku, selle tagajärjel võivad väikesed veresooned umbuda.
+Kahjustub veresoonte endoteel, suureneb veresoonte resistentsus, väheneb
+autoregulatsioonivõime ja seega suureneb tundlikkus süsteemse vererõhu kõikumise
+suhtes ning isheemia risk. Samuti võib kujuneda fibrinoidne nekroos, mistõttu
+tromboosi ja hemorraagiate tekke võimalus suureneb. Väikeste veresoonte
+sellelaadsed muutused on nähtavad silmapõhja uuringul. Isheemilist ajukahjustust
+võivad põhjustada kaks patofüsioloogilist tekkemehhanismi. Kuigi mõlemal juhul
+on väikeste arterite kahjustust põhjustavad riskitegurid ühised (arteriaalne
+hüpertensioon ja suhkurtõbi), võib anatoomiline kahjustus ja kaasuv kliiniline
+sümptomatoloogia erineda. Väljakujunenud patoloogia korral on tegemist kahe
+erineva diagnoosiga: lakunaarsetest infarktidest põhjustatud dementsus ja
+Binswangeri tõbi. Hilisstaadiumis need kaks patogeneetilist mehhanismi
+tavaliselt põimuvad ning samaaegselt esinevad mitmesed lakuunid ja valgeaine
+süvakahjustus. Nendel juhtudel on võimalik diagnoosida vaid täpsustamata
+subkortikaalset vaskulaarset dementsust. Lakunaarsetest infarktidest põhjustatud
+dementsuse korral on kahjustus tingitud väikeste arterite sulgusest ja see viib
+mitmeste väikeste infarktide tekkeni. Lakunaarseks infarktiks nimetatakse alla
+15 mm diameetriga kollet ajus (13). Väikeseid, neuroloogilist sümptomaatikat
+mittepõhjustavate piirkondade infarkte nimetatakse nn vaikseteks (silent)
+infarktideks. Tavalisemad kahjustuspiirkonnad on valgeaines ja seda eriti
+frontaalsagaras, sabatuuma peas, globus pallidus'es, dorsaalsetes, mediaalsetes
+ja eesmistes talamuse tuumades ning nende ühendusteedes frontaalsagaratega. On
+teada, et lakunaarsetest infarktidest põhjustatud dementsuste korral
+domineerivad penetreeruvate arterioolide kahjustuse tõttu nn frontaaalsed
+sümptomid. Eelistatult tekivad lakunaarsed infarktid ajupoolkerade valgeaines
+(35%), enam frontaalsagara valgeaines, putamen'is (16%), talamuses, n.
+caudatus'es ning ajusillas (igaühes 8-9%) (14). Sümptomaatilised lakunaarsed
+infarktid väljenduvad äkki tekkinud neuroloogilise sümptomaatikaga: vähe
+väljendunud tundlikkuse-, motoorika, käitumis- või kognitiivse häirega. Viimane
+tekib juhul, kui isheemiline kahjustus haarab frontaalset subkortikaalset
+juhteteede võrgustikku, mis vastutab kognitiivsete protsesside ja käitumise
+vahendamise eest. Sellistel mitmeste lakunaarsete infarktidega patsientidel võib
+ilmneda iseloomulik kliiniline sündroom - subkortikaalne dementsus, hemiparees,
+peudobulbaarleid (düsartri-line kõne, neelamishäired, mille põhjuseks on
+infarktid kortikonukleaarsetes juhteteedes), kõnnakumuutus (väikesed ebakindlad
+sammud), lihasrigiidsus, hüpokineesia ja frontaalne kusepidamatus (vastav keskus
+paikneb frontaalsagaras). Hemianopsia tekib harva ja see viitab tagumiste
+subkortikaalsete närvivõrgustike kahjustusele. Iseloomulik on kognitiivse
+seisundi fluktueerumine. Afaasiat, agnoosiat ega apraksiat tavaliselt ei esine
+(15). Binswangeri tõbe põhjustab üldine väikeste ajuarterioolide ahenemine, mis
+viib ebastabiilse hemodünaamika ja vererõhu kõikumise korral nn mittetäielike
+infarktide tekkeni (16). Hüpoperfusioonile kõige tundlikumad piirkonnad on
+külgvatsakeste lähedal ning ajupoolkerade sisemuses olev valgeaine (corona
+radiata, centrum semiovale). Need alad on varustatud pikkade resistentsete
+lõpparterioolidega (17). Hüpoperfusioon põhjustab isheemilise kahjustuse:
+progresseeruva subkortikaalse valgeaine demüalinisatsiooni, oligodendrotsüütide
+kao ja astrotsütoosi. Tsüstiliste nekroosikollete puudumisel nimetatakse neid
+muutusi mittetäielikeks infarktideks. Kliiniliselt väljendub haigus kerge
+psühhomotoorse aeglustumise, initsiatiivi vähenemise ja depressioonina. Esineda
+võivad neuroloogilise defitsiidiga kulgevad atakid ja segasusseisundid.
+Stabiilseid ja paranemisperioode tavaliselt ei esine. Paljudel patsientidel
+domineerib haiguse algstaadiumis mäluhäire. Kaasuvad meeleolu- ja käitumishäired
+ning arutlusoskuse vähenemine. 89% patsientidest esinevad püramidaalnähud, nt
+kõõlus-periostaalrefelekside asümmeetria, ekstrapüramidaalnähud rigiidsusena või
+tserebellaar-nähud (kõnnaku ataksia, tasakaaluhäire). Sagedased on
+pseudobulbaarsed nähud (düsartria). Subkortikaalset VDd on võimalik eristada
+teistest dementsuse vormidest ka neuropsühholoogilise uuringu alusel. Vaimse
+seisundi miniuuring ei ole paraku sub-kortikaalse dementsuse diagnoosimisel
+piisavalt tundlik, kuna kahjustatud on sel puhul eeskätt sihipärane tegutsemine.
+Häiruda võivad kõne ladusus ja sarnasuste leidmine, samuti sõnade taasesitamine.
+Sama dementsuse raskusastmega Alzheimeri tõve korral on rohkem kahjustatud kõne
+ladusus (18). Oluliseks kognitiivsete ja käitumishäirete tekkel on isheemiliste
+kollete poolt põhjustatud frontaalsagara koorega seotud subkortikaalsete või
+läbi corpus callosum'i kulgevate juhteteede talitluse häirumine. Nii on leitud,
+et vaskulaarse dementsuse kliiniline raskus korreleerub frontaalse valgeaine
+kahjustuse skooriga MRT-uuringul (19). Teada on, et Binswangeri tõve puhul
+esineb hüperkoagulatiivne seisund ja vere hüperviskoossus (20). Radioloogilised
+uuringud subkortikaalse vaskulaarse dementsuse korral VD diagnoosi toetavad
+peaaju isheemilisele kahjustusele viitavad radioloogilised muutused
+piltdiagnostilistel uuringutel. Kasutatakse nii kompuutertomograafiat (KT) kui
+magnetresonantstomograafiat (MRT), neist eelistatum on MRT-uuring. Üldlevinud
+arvamuse kohaselt tuleks igat dementsusega patsienti uurida vähemalt korra KT
+või eelistatult MRT abil. KT-uuringust piisab, et välistada neurokirurgiliselt
+ravitavad kesknärvisüsteemi haigused, mis võivad põhjustada dementsust
+(ajukasvaja, subduraalne hematoom, normaalrõhu hüdrotsefaalia jt), kuid see
+meetod on vähe tundlik aju sügavate struktuuride infarktide ja valgeaine
+kahjustuse diagnoosimisel (21). Subkortikaalse VD diagnoosimiseks on vajalik, et
+ka kortikaalsed (koos osalise subkortikaalse piirkonna haaratusega)
+territoriaalsed infarktid, samuti suurte ajuarterite piirialade infarktid ja
+hemorraagiad oleksid välistatud (12). MRT-uuring võimaldab paremini kui KT esile
+tuua valgeaine kahjustusi, kuid peab arvestama, et MRT-muutused pole kuigi
+spetsiifilised. Diferentsiaaldiagnostiliselt tuleks siin arvestada põletikuliste
+(sclerosis multiplex, progresseeruv multifokaalne leukoentsefalopaatia),
+infektsioossete (Lyme'i tõbi), traumaatiliste, toksiliste ja meta-boolsete
+kahjustustega, mis põhjustavad valgeaine demüelinisatsiooni. Ka tervetel
+vanemaealistel inimestel võivad esineda valgeaine muutused. Kuna KT-meetod ei
+too esile vähe väljendunud valgeaine muutusi, siis peetakse KT leidu
+tähenduslikumaks kui MRT leidu (23). Isheemilise etioloogia toetuseks on
+vaskulaarsed riskitegurid, vanem iga, immuun- ja põletikuliste haiguste
+puudumine. Ägedad ja kroonilised lakunaarsed infarktid on MRT-uuringul
+hüperintensiivse signaaliga T2-, prooton- ja FLAIR-kujutistel. Erandiks on
+vedelikuga täidetud tsüstja tsentraalse osaga vanad lakunaarsed infarktid, mis
+on isointensiivsed liikvoriga. Erinevate uuringusekventside kasutamisega saab
+neid eristada laienenud perivaskulaarsetest (Virchowi-Robini) ruumidest (24).
+Võrreldes infarktikoldega on laienenud perivasku-laarsed ruumid tavaliselt
+väiksemad (1-2 mm läbimõõduga), sileda seinaga ja paiknevad enamasti putamen'i
+piirkonnas (12). Väikeste arterite haiguse puhul võib vähenenud verevoolust
+tingitud pikemaaegne koe isheemia põhjustada progresseeruvat demüelinisatsiooni,
+oligodendrotsüütide hävimist ja astrotsütoosi. KT-uuringul esinevad kas
+koldelised või difuussed hüpodenssed alad valgeaines. MRT-uuringul on valgeaines
+paiknevad isheemilised kolded hüper-intensiivse signaaliga T2-, prooton- ja
+FLAIR-kujutistel, kusjuures enam tähtsust omista-takse suurema diameetriga (üle
+10 mm) ning laatuvatele kolletele, mis haaravad üle poole centrum semiovale'st
+(vt jn 2). Valgeaine kolded on sageli kahepoolsed, sümmeetrilise paiknemisega.
+Erinevalt territoriaalsetest infarktidest ei ole valgeaine kollete piirid
+teravad, kiilukujulised ega ulatu ajukoore piirkonda. Samuti ei saa neid
+seostada kindla arteri varustusalaga. Valgeaine koldeid iseloomustatakse
+vastavalt nende suurusele (kolde diameeter alla 5 mm, 6-10 mm, üle 10 mm, 11-25
+mm laatuvad, difuussed) ja paiknemisele (külgvatsakeste frontaal- ja tagasarvede
+piirkond, piki külgvatsakeste lateraalseina, mujal valgeaines). Joonis 2 A, B, C
+- paigutada kokku 3-lise plokina, eraldi fail ppt, joonise allkiri on teksti
+lõpus Paljudel juhtudel võivad penetreeruvate arterite lakunaarsed infarktid ja
+isheemilised valgeainekahjustused koos esineda. Seetõttu eristatakse tinglikult
+peamiselt valgeaine kahjustusega ja peamiselt lakunaarsete kolletega juhte (12).
+MRT-uuringul võib peaaju sügavamate valgeainestruktuuride koldemuutusi leida
+juba enne, kui nad põhjustavad kliinilisi sümptomeid. Arvatakse, et on teatav
+kahjustusraskuse lävi, millest alates kujunevad patsiendil kognitiivsed ja
+käitumishäired. Valgeaine kahjustuse täpsemaks iseloomustamiseks kasutatakse
+erinevaid poolkvantitatiivseid valgeaine koldelise kahjustuse raskuse hindamise
+skaalasid. Enam kasutatud 8pallise hindamisskaala alusel ilmneb dementsus, kui
+valgeaine kollete arv ja suurus vastab vähemalt 7 pallile (24), kuid kergemad
+kognitiivsete funktsioonide häired (nt testide sooritamise aeglustumine)
+ilmnevad, kui valgeaine kahjustus vastab 5 pallile (24, 25). Lisaks koldelistele
+muutustele on VD korral kortikaalne ja subkortikaalne aju-atroofia enam
+väljendunud kui neurodegeneratiivse dementsuse korral. Kasutatakse ka
+funktsionaalseid MRT-meetodeid (difusiooni- ja perfusioonikujutised), et
+kinnitada koldemuutuste isheemilist iseloomu. Prooton-spektroskoopial esineb
+N-atsetüülaspartaadi kontsentratsiooni vähenemine või selle puudumine infarkti
+piirkonnas. Laktaadi ja pH tõus viitab infarktile või glioosile isheemia
+piirkonnas. Fosfor-spektroskoopial ilmneb kõrgenergeetiliste fosfaatide
+vähenemine infarktikoldes. PET- ja SPECT-uuringud toovad esile verevoolu
+vähenemise ja ainevahetuse muutused infarktikoldes ning sellega funktsionaalselt
+seotud olulistes ajupiirkondades (diaskiis) (24). Vaskulaarse dementsuse
+diferentsiaaldiagnoos Diferentsiaaldiagnoos dementsust meenutavatest
+seisunditest Depressioon võib esineda nii neurodegeneratiivse kui VD kaasneva
+sümptomina, samas aga võib raske depressioon imiteerida dementsuse sümptomeid.
+Kõige lihtsamaks eristamise võimaluseks on ravi ex juvantibus, ja kui see kolme
+kuu jooksul sümptomeid ei paranda, siis on ilmselt juhtivaks siiski
+dementsussündroom. Üheks võtmetunnuseks on, et depressioonihaigetel on
+paranoilised mõtted pigem ennastsüüdistava iseloomuga, dementsed aga kalduvad
+süüdistama teisi. Depressiivsed patsiendid ei püüa end pingutada ülesannete
+täitmisel ja väidavad, et nad ei suuda niikuinii neid sooritada. Dementsed aga
+ei saa testide täitmisega hakkama, kuigi püüavad ja vabandavad end sageli
+nägemis- ja kuulmispuudega. Multiipelne sensoorne defitsiit (nägemis-, kuulmis-
+ja tasakaaluhäire organsüsteemide üldise vananemise korral) tuleb alati
+diferentsiaaldiagnostiliselt arvesse, kuid sellesse peaks suhtuma
+ettevaatlikkusega, sest intelligentsemad patsiendid püüavad peita oma tõsisemat
+intellektuaalset puuet just õigustusega, et nad lihtsalt ei näe või ei kuule ja
+seetõttu ei saa kõnest aru või ei oska sooritada lihtsamaid tegevusi.
+Diferentsiaaldiagnostiliselt tuleb VDd eristada eeskätt neurodegeneratiivsetest
+dementsustest kui sagedasimast dementsuse vormist (Alzheimeri tõbi 50%, Lewy
+kehakeste haigus 10-20% kõigist dementsustest). Kuna VD sümptomaatika on pigem
+sarnane frontotemporaalse dementsusega, siis tulevad
+diferentsiaaldiagnostiliselt arvesse kõik kolm neurodegeneratiivse dementsuse
+vormi. Eristada aitab neuroloogilise kolde-sümptomaatika ja vaskulaarsete
+riskitegurite esinemine VD korral, abiks võib olla ka teadmine dementsuse
+astmelisest või pidevast kulust. Kuid astmelist halvenemist ei saa pidada
+absoluutseks erisuseks, kuna osa VDsid, eriti Binswangeri tõbi, võib olla
+pideva, mitteastmelise kuluga. Samas võivad mõlemad, nii Lewy kehakeste haigus
+neurodegeneratiivsete dementsuste grupist kui ka multiinfarktne dementsus olla
+fluktueeruva kuluga. Ka osa sümptomeid (parkinsonistlik sündroom, neelamishäire,
+subjektiivne tasakaaluhäire) on sellised, mis ei esine mitte ainult VD vaid ka
+neuro-degeneratiivsete haiguste korral, ning seega ei ole diferentsiaaldiagnoos
+kerge ja eeldab piisavat kliinilist kogemust. Diagnostilistest abivahenditest
+toob MRT kognitiivse defitsiidita eakaaslastel ilmsiks valgeainekahjustuse
+10-90% juhtudest (keskmiselt 30%), samuti 30% Alzheimeri tõvega haigetest, seega
+ei saa diagnoosi aluseks olla ainult radioloogiline leid. Eelistatult peaks
+sellistel juhtudel kasutama kas PET- või SPECT-meetodit, mis on nende
+diagnooside eristamisel suhteliselt suure sensitiivsuse ja spetsiifilisusega,
+kuid rutiinses kliinilises praktikas on need meetodid kulukad ning eristamisel
+peaks lähtuma pigem anamneesist ja kliinilistest sümptomitest. Aidata võib
+Hachinski isheemiaskaala, mis annab pidepunkte vaskulaarse ja degeneratiivse
+dementsuse eristamiseks (vt tabel 1) (8). Järsk algus või seisundi astmeline
+halvenemine, fluktueeruv sümptomaatika, samuti neuroloogiliste koldenähtude ja
+sümptomite olemasolu suurendavad vaskulaarse dementsuse diagnoosi tõenäosust.
+Skaala puuduseks on, et see ei võimalda eristada suurte ja väikeste veresoonte
+kahjustusest põhjustatud infarkti ega ole tundlik Binswangeri tõve
+diagnoosimiseks. Hachinski isheemiaskaala (kliinilised tunnused) (8) Tulemus < 4
+viitab primaarsele degeneratiivsele dementsusele, tulemus > 7 viitab
+vaskulaarsele dementsusele. Diagnoosimist raskendavaks asjaoluks on, kui insult
+lisandub juba käigusolevale Alzheimeri tõvele või muule neurodegeneratiivsele
+dementsusele ning toob ilmsiks seni kompenseeritud degeneratiivse ajuhaiguse.
+Sel juhul selgub lõplik diagnoos alles lahangul, kui just haiguse edaspidine
+kulg ei viita selgelt mõnele neurodegeneratiivse dementsuse diagnoosile. Mõeldes
+VD-le, on kõige tõhusam preventsioon ja see sarnaneb teiste
+südamevereringe-haiguste preventsiooniga. Esmase preventsiooni eesmärk on ära
+hoida insulte ja kontrollida riskitegureid (arteriaalne hüpertensioon (AH),
+suhkurtõbi, hüperlipideemia). Sekundaarsest preventsioonist saab rääkida juhul,
+kui on teada, et dementsust põhjustab ajuveresoonte haigus ja ravi on suunatud
+juba käigusoleva vaskulaarse protsessi pidurdamiseks, et vältida korduvaid
+insulte või subkortikaalsest isheemilisest ajukahjustusest tingitud kognitiivse
+defitsiidi progresseerumist. On üldteada, et AH ravi, isegi kui seda alustada
+vanemas eas, hoiab ära nii esmase kui korduva insuldi tekke. Paljud pikaaegsed
+uurimused on näidanud, et AH keskeas (40- 60aastastel) on seotud halvema
+kognitiivse võimekusega kõrgemas vanuses (60- 80aastastel) ka ilma insuldita
+anamneesis. Lisaks sellele on näidatud, et adekvaatne AH ravi kaitseb
+kognitiivse allakäigu eest isegi siis, kui insulti pole esinenud. Ei ole teada
+andmeid, et pärast VD diagnoosimist AH ravi vaimse võimekuse allakäiku peataks.
+Kuna arterioloskleroosist tingitud suurte laatuvate valgeainekahjustuste korral
+on aju auto-regulatoorsed mehhanismid häiritud ning kaasneb suurem isheemia risk
+nii suhtelise arteriaalse hüpo- kui hüpertensiooni puhul, siis peaks neil
+patsientidel hoidma süstoolset vererõhku 135 ja 150 mm Hg vahel. Edaspidised
+uuringud on suunatud optimaalse arteriaalse rõhu väärtuste leidmiseks sellistel
+isikutel. Pikaajalised epidemioloogilised uurimused on näidanud, et suhkurtõbi
+keskeas on seotud halva kognitiivse funktsiooniga hilisemas vanuses. Lisaks on
+leitud, et suhkurtõbi anamneesis viitab halvale kognitiivsele hilistulemusele
+aasta pärast insulti. Kliiniliste uuringute tulemus primaarse ja sekundaarse
+preventsiooni tulemuslikkuse kohta küll puudub, kuid see ei ole samastatav
+negatiivse tulemusega (26). Antiagregandid (aspiriin, tiklopidiin, klopidogreel,
+dipüridamool) aitavad sekundaarseks preventsiooniks nii suurte kui väikeste
+veresoonte kahjustusest põhjustatud VD korral. Vastavad andmed on kokku võetud
+tabelis 2. Subkortikaalse vaskulaarse dementsuse tõenduspõhine preventsioon ja
+ravi (26) Kokkuvõte, kuidas eri gruppide ravimite toime VD diagnoosiga
+patsientidel on ravimuuringute alusel tõestatud. I klass - tõendatud rohkem kui
+ühe randomiseeritud, kontrollgrupiga võrreldud hea kliinilise uuringuga; II
+klass - põhjendatud rohkem kui ühe korralikult planeeritud kliinilise uurimusega
+nagu juhtkontroll-, kohortuuring vms; III klass - põhjendatud ekspertarvamuse,
+mitterandomiseeritud, võrreldud varem uuritud kontrollgrupiga või rohkem kui ühe
+haigusjuhuga. Eestis ei ole sel näidustusel registreeritud. VD ravivõimalusena
+tuleb arvesse ka sümptomaatiline ravi, s.t sümptomeid püütakse parandada,
+suurendades virgatsainete (peamiselt atsetüülkoliini) sisaldust ajus. Seda
+tehakse atsetüülkoliini lammutavat ensüümi atsetüülkoliinesteraasi (AchE)
+pidurdades. Teiseks sümptomaatilise ravi võimaluseks on isheemiast kahjustatud
+rakkude õppimisvõime parandamine kaltsiumi homeostaasi reguleerides. Viimane on
+arvatav toimemehhanism memantiinil, NMDA kaltsiumikanali blokaatoril. Lisaks
+sümptomaatilisele toimele arvatakse sel ravimil olevat ka neuroprotektiivne
+toime, s.t sellega pidurdatakse kaltsiumi liigset sisenemist rakku ja närviraku
+hukku. Positiivne tulemus nii kognitiivsele funktsioonile kui ka igapäevaeluga
+toimetulekule on I klassi ravimiuuringuga tõestatud (27, 28). Hiljuti on
+lõppenud mitu I klassi kuuluvat mitmekeskuselist uuringut VD raviks AchE
+inhibiitoritega (donepesiil, galantamiin). On tõendatud, et neist on kasu nii
+vaskulaarse kui segatüüpi (VD koos Alzheimeri tõvega) dementsuse ravis (29-32).
+Galantamiini (hetkel Eestis veel registreerimata) positiivset toimet on näidatud
+koguni kolme aasta vältel ja võrreldes Alzheimeri tõvega on VD korral toime
+isegi parem (33). Vaskulaarse dementsuse diagnoosikriteeriumid VD
+diagnoosikriteeriume on viis erinevat tuntumat varianti. Kõigis neis on vähemalt
+kaks kliinilist kriteeriumi: dementsussündroomi esinemine ja määratlus, et
+dementsus peaks olema põhjustatud vaskulaarsest kahjustusest. Eespool on
+lühidalt toodud RHK-10 kriteeriumid. Ravimiuuringutes kasutatakse siiani
+NINDS-AIREN kriteeriume, mis koostati 1991. a ja publitseeriti 1993. a (34).
+Nimetatud kriteeriumide tugevaks küljeks on, et nende alusel on võimalik
+diagnoosida kõiki erinevaid VD alatüüpe. Diagnoosikriteeriumite puuduseks on, et
+selle alusel ei ole määratav, kas on tegemist kortikaalse ehk multiinfarktse
+VDga; subkortikaalse ehk väikeste arterite kahjustusest tingitud dementsusega;
+strateegiliselt olulise piirkonna infarktiga jne. Tõenäose VD kliinilise
+diagnoosi kriteeriumid · Dementsussündroomi diagnoos, s.o mälu ja veel vähemalt
+ühe kognitiivse valdkonna kahjustus, mis takistab igapäevatoiminguid. ·
+Ajuveresoonkonna haiguse esinemine. · Neuroloogilised ärajäämanähud. ·
+Vaskulaarsele kahjustusele viitav leid neurovisualiseerimisel. · Dementsus on
+ajuveresoonkonna haigusega seotud ajaliselt, s.t kujunenud kohe või kolme kuu
+jooksul pärast teadaolevat insulti või esineb järsk või astmeline halvenemine.
+Tegurid, mis ei räägi vastu VD diagnoosile · Varajane kõnnakuhäire. ·
+Tasakaaluhäired anamneesis või sagedased kukkumised. · Varajased põieprobleemid
+uroloogilise haiguse puudumisel. · Pseudobulbaarparalüüs. · Meeleolu ja
+isiksusehäired. Tegurid, mille korral VD diagnoos on ebatõenäone · Varase
+mäluhäire ja teiste kognitiivsete funktsioonide häire progresseerumine, kui ei
+visualiseeru fokaalne kahjustus. · Peale kognitiivsete häirete ei esine teisi
+neuroloogilisi koldesümptomeid. · KT ja MRT ei too ilmsiks ajuinsuldile viitavat
+leidu. Võimalik VD · Esinevad dementsus ja neuroloogiline koldesümptomaatika,
+kuid neurovisualiseerimine insulti ei kinnita. · Puudub kindel ajaline seos
+insuldi ja dementsuse tekke vahel. · Märkamatu algus, kulu iseärasused
+(stabiilsusperiood või paranemine), kui on tõendid olulise insuldi esinemisest
+anamneesis. Kindel VD · Vastavus tõenäose VD kliinilistele kriteeriumidele. ·
+Insult kinnitatud kas biopsial või autopsial. Amüloidnaastude ja
+neurofibrillaarsete kämpude arv ei ületa eale vastavat. · Puuduvad teised
+haigused, mis võiksid põhjustada dementsust. Kokkuvõtte asemel rõhutaks VD
+diagnoosimisel ja ravis järgmist. · Ega VD diagnoosi taga ei peitu
+neurodegeneratiivne protsess?