diff --git "a/UD_Estonian-EDT/et_edt-ud-test.txt" "b/UD_Estonian-EDT/et_edt-ud-test.txt"
new file mode 100644--- /dev/null
+++ "b/UD_Estonian-EDT/et_edt-ud-test.txt"
@@ -0,0 +1,4046 @@
+Palju olulisi komponente, nagu liha ja kala, hangime siiski Eestist. Loomulikult
+kuuluvad meie kohalikku ostusedelisse ka aedviljad. Meie peremehe Gesualdo Nava
+arvates saab hea roa ka ilma lihata ja nii paluski ta mul edastada sellise
+retsepti: Taglierini või tagliatelle (lintjad spagetid) Sool maitse järgi Must
+pipar maitse järgi Oliivõli 10 g Sibul 40 g Porgand 50 g Kapsas 50 g Tomat 50 g
+Redis 50 g Lehtsalat 10 g Riivitud Parmigiano (Parmesani) juustu 30 g Aedvilju
+võib asendada või välja vahetada vastavalt sellele, mis käesoleval hetkel
+käepärast on. Valmistamine: Asetame veega täidetud kastruli tulele ja ootame,
+kuni vesi hakkab keema. Seejärel lisame soola ja taglierinid/tagliatelled ning
+ühe supilusikatäie õli, mis tagab, et pasta ei lähe keetes tükki. Keedame 5--6
+minutit ja kurname seejärel läbi sõela. Samal ajal, kui pasta keeb, valmistame
+kastme. Parima tulemuse saamiseks peaksid kaste ja pasta valmima üheaegselt.
+Soojendame oliivõli pannil, lisame viilutatud sibula ja pruunistame selle
+kergelt. Järgmisena lisame porgandi ja praeme, kuni õli omandab kollakas-oranži
+tooni. Seejärel lisame pidevalt segades kapsa, tomati ja redise ning kui kõik on
+pehmeks muutunud, lõpetame rohelise salatiga. Segame läbi ja maitsestame soola
+ning pipraga. Valmis kastmele lisame taglierinid/tagliatelled ja segame läbi.
+Lõpetuseks lisame parmesani juustu ning serveerime kohe. "Ma tulin Tallinki
+laevaga, sest sellel on parim köök," ütleb mulle kuulus soome kirjandusteadlane.
+Ta on mitme laevafirma õhtusöömaaegu pruukinud, neid võrdleva kirjandusteaduse
+parimate traditsioonide järgi kõrvutanud ja valinud pakutavate köögikunstiteoste
+seast parima. Mai algul toimus EstLine'i Rootsi vahet sõitval reisilaeval Regina
+Baltica kokkade, baarmenide ja kelnerite võistlus. Osales seitse Läänemerel
+seilavat laevafirmat. Inimesele, kes uuemal ajal pole restoranikultuuriga palju
+kokku puutunud ja mäletab endisaegade ülbeid ja ignorantseid kelnereid, oleks
+niisuguse võistluse jälgimine iseäranis kasulik: ka koka, baarmeni ja kelneri
+amet on oma kutsele pühendunud andeka täismehe töö. Silme ees püsib siiani pilt,
+kuidas kolm Viking Line'i soomlast laulsid ja hõiskasid, kui nende mees Timo
+Hannukainen baarmenide konkursi võitis. See oli nende team'ile niisugune
+sündmus, nagu oleks mees kuu peal ära käinud. Imeline filee Ka kokkade võistluse
+võit läks Viking Line'ile. "Kasutatud oli sea välisfileed ja sellega oli imet
+tehtud," selgitas žüriiliige Dmitri Demjanov. " Ürtidega kaetud paksud lõigud
+säilitasid liha mahlasust, mee- ja balsamikaste sobis liha loomuliku maitsega
+suurepäraselt. Lisandiks serveeritud klaasjaks küpsetatud sibul, tomat ja
+šampinjon olid poolpehmed, mitte vedelad. " Võitnud roog oli ka kohtunik
+Demjanovi vaieldamatu lemmik. Seevastu tekitas temas ühtaegu õudust ja nõutust
+võistkond, kes valmistas sea sisefileest kebabi -- hakkliha. Allakirjutanul
+õnnestus serveerimiskohtuniku rollis olla pidulikul õhtusöögil, kus pakuti
+eelmise aasta võidumenüüd: lihtsad, aga harmoonilised road lõhest ja kanast
+sobivate maitselisanditega. Lõhe oli mõistagi Läänemerest, sinna juurde pakutav
+vein Californiast: Beaulieu Vineyardi toodetud Chardonnay ja Merlot. Rootslasest
+kelneri serveerimiskunsti kallal võinuks ju noridagi: kogu veinipudel valati
+võrdselt nelja lauas istuja klaasi ära, hoolimata, et valge vein ju sel moel
+klaasis soojaks läheb. Nagu tunnistas kohtunikutööd teinud restorani Egoist
+kelner Orm Puks tehti serveerimisvigu igas lauas, aga vahest aetaksegi
+ujuvrestoranides lihtsamalt läbi kui maapealsetes. Meie laudkonna meeleolu
+kerkis aga Läänemere roogade ja California veini toel jõuliselt. Fennoskandia
+gurmaanid väljendasid usku, et restoranide annid lähevad aina paremaks ja
+naudinguvõimalustel ei ole mingit piiri. Ja kui mu lauanaabrid veendusid, et ma
+veini maitset kirjeldada oskan, kinnitasid nad, et Eesti kuulub erinevalt Lätist
+ja Leedust kahtlemata Põhjamaade kultuuriruumi. Sada aastat Soomest maas? "Eesti
+on restoraniasjanduses Soomest 100 ja Rootsist 150 aastat maas," kinnitab
+konkursi eelõhtul Egoisti chef Demjanov. "No ma armastan muidugi liialdada."
+Demjanovi sõnul on eesti ja rootsi või soome restoranikultuuri põhiline erinevus
+selles, et Põhjamaad on arenenud rahulikult oma rahvuslikule köögile toetudes.
+Isegi kui tuleb moodi vahemereline köök, ühendatakse seda oma
+söögitraditsiooniga. Eestis on seevastu areng eklektiline. "Vahel tundub nii, et
+restoraniomanik pakub seda, mida kõige odavamalt kätte saab." Põhjamaade kokkade
+põhikoolitus on parem, nad saavad hea ülevaate maailma köögist. Teisalt on koka
+prestiiž kõrge ja tema töö seeläbi hästi motiveeritud. Konkurents on
+halastamatu, mugavad inimesed tippu ei tõuse. Rootsis on moodustatud rahvuslik
+kokkade võistkond aastaeelarvega kümmekond miljonit Rootsi krooni ja nad
+osalevad kõikvõimalikel erialakonkurssidel. " Rootsi on rikas riik ja nende
+juhtmõtteks on, et neile sobib vaid parim. Kokandus on Rootsis suur bisnis, "
+kinnitab Demjanov. Ei saa teha head sööki ilma esmaklassilise tooraineta ja just
+selles osas on Rootsi meist võimsalt ees. Aasta läbi on saada värskeid seeni ja
+marju, aga ka mereande ja ulukeid. "Eesti toorainebaas ei ole suureks hüppeks
+kokanduses valmis," ohkab edasipüüdlikkusest pakatav Demjanov. Näiteks Eestis
+kasvatatavad lambad on villa-, mitte lihalambad ja seepärast gastronoomilist
+väärtust endast ei kujuta. Delikatesside sissevedu piirab omakorda klientuuri
+hulk. Demjanovi hinnangul on Eestis heal tasemel pubindus ja tex-mex.
+Põhjamaades on nii kokad kui ka baarmenid ja kelnerid koondunud
+erialaliitudesse, restoranid võistlevad Michelini restoraniketi tärnide ja
+rotissööride gildi kuulumise pärast. Nautimismeelsust toetab ka rahvahulkades
+populaarne gastronoomia-ajakirjandus. Et töötasud kõrged ja ametiühingute
+järelvalve tugev, tegutseb Põhjamaade restoranides optimaalne tiim: igaüks teab,
+mida teeb, ja teeb täie pingega, liigse inimese jaoks köögis kohta ei ole. Mis
+puutub restoraniprae hinda, siis peegeldavad need praegu riikide elatustaset:
+Rootsis umbes 380 sealset krooni, Soomes keskeltläbi 150 marka ja Eestis 200
+krooni. Üheks ülesandeks Estline'i konkursil oli millenniumilaua katmine:
+rõhutamaks sündmuse erilisust, asetasid mõned meeskonnad laudadele ka peegleid,
+pitse-satse ja klaasskulptuure. Ülekatmine, arvasid professionaalid. Aga vahest
+nõuabki millenniumilõpp midagi erilist? Millises lokaalis veedad sa
+millenniumiõhtu? Põhjamaades olevat restoranid enamasti kinni -- liiga kallis
+aeg, et personali tööl hoida. Tallinnas ei ole aeg tõenäoliselt veel nii kalliks
+läinud. Kataloonlane Miguel Torres on Pürenee poolsaare küllap üldtuntuim
+veiniheeros, eriti armastatud Põhjamaades, sealhulgas Eestis. 1960. aastatel
+hakkas Burgundias veinihariduse saanud noormees isaisade traditsioone
+revideerides Penedèsis moodsaid viinamarjasorte juurutama. 1979. aastal valiti
+tema esindusvein Gran Coronas Mas La Plana mainekal võistlusel parimaks
+Cabernet'-veiniks maailmas. Paraku on sest ajast palju veini kõrist alla
+voolanud ja Mas La Plana uuemad aastakäigud ei mõju enam nii vägevana kui varem.
+Siiski ei ole suurtootjaks (20 miljonit pudelit aastas) kasvanud Torres leppinud
+masstootjaks muutumisega. Oma Tšiili valduste saagist on ta nüüd valmistanud
+järjekordse ülivõimsa tippveini Manso de Velasco. See vein on valmistatud
+marjadest, mis kasvanud 1904. aastal rajatud viinamarjaaias. Just nii vanad on
+ka sealsed viinapuud (tavaliselt on väätide iga umbes 30 aastat), Torrese
+esindaja Robert Hunteri sõnul jämedad nagu telefonipostid. Saagikus on madal,
+aga mari ülimalt kontsentreeritud. Tulemuseks on vein, mis lõhnab eriti
+jõuliselt mustsõstra järele, aroomis võib aimata ka pipart, tubakat, alkoholi ja
+isegi sõnnikut. Maitse on 1996. aastakäigu veinil vaatamata pooleteistaastasele
+laagerdumisele prantsuse tammes veel väga noor, lausa söövituseni intensiivne.
+Veini korpus on täidlane, struktuur pehme, järelmaitses domineerivad massiivsed,
+tubakaselt mõrkjad tanniinid. Marjasusele lisaks leidub maitses ka parajal
+määral kriiti. Ühesõnaga, jook neile, kes oma raha eest (umbes 300 krooni pudel)
+tahavad võimalikult palju maitset saada. Huvilisel tasuks veini kõrvutada
+hiljuti meie turule saabunud teise tuntud Tšiili veinitootja Concha y Toro Don
+Melchoriga või Tarapaca Gran Reservaga. Don Migueli veelgi auahnem ettevõtmine
+on aga samuti 1996. aastal valminud Grans Murales. 1980ndate keskpaigas hakkas
+selgeks saama, et vägevaid Cabernet'-veine osatakse valmistada kogu maailmas.
+See äratundmine sundis suurt modernisti juurte juurde tagasi pöörduma. Ta võttis
+moest läinud ja alahinnatud ajaloolistest sortidest Monastrell, Garnacha, Garró
+ja Samsó tillukesed istikud, kasvatas need potis viinapuudeks ja istutas
+suurepärase pinnasega veinipõllule Priorato ja Penedèsi vahel. Seal, 14.
+sajandil rajatud kloostri müüri varjus, valmib vein, mida on valmistatud 11 700
+pudelit ning mis veinimeistri kinnitust mööda jääb mällu oma varjamatu
+isikupäraga. Eestisse jätkus erilisust vaid paarkümmend pudelit, aga arvestades
+ligi tuhande kroonini küündivat hinda, ongi see mõeldud vaid suurtele fännidele.
+Aroomis leidub mustsõstart, pipart, tüümiani ja mitmeid ürte. Maitses on esimene
+mulje magusus, mida täiendab tugev piprane õhetus (14% alkoholi) ja tubakane
+mõrkjus. Maitsepinge sünnib vürtsi ja magususe vahel, mitte happesuse toel nagu
+tavaliselt. Kuigi nooruse karmus ei luba veini küpsete päevade elegantsi kohta
+oletusi teha, on tegu ilmselgelt auahne veiniga, mille maitsepalett juba praegu
+külluslik. Don Miguel on tipptegijate hulgas tagasi. Hasso Krull. "Jazz:
+nelikümmend luuletust". Tallinn. Vagabund, 1998. 54 lk. Hoolimata sellest, et
+Hasso Krull on 80ndate keskpaigast peale meie kultuuripilti mõjutanud peamiselt
+kui kriitik, esseist, tutvustaja ja valgustaja, on ta loomingu keskmeks ikkagi
+luule. Hasso esimene, Max Harnooni nime all ilmunud kogu "Must-valge" (1986)
+sisaldas hapraid dekadentlikke ja tihti väga naljakaid luuletusi. Paar aastat
+hiljem ilmunud "Pihlakate meri" seisab teistest Hasso kogudest hoopis eraldi.
+Selles on palju arbujaliku vormiga ja ootamatute riimide ning siiretega
+impressionistlikke värsse. Kolmas kogu "Luuletused 1987--1991" on omamoodi
+reaktsioon "Pihlakate mere" lõpetatud täiusele. Seal rinnastatakse erinevatesse
+stiiliregistritesse kuuluvaid fraase, luuletused kubisevad tsitaatidest ja
+lausete tagant pole enam aimata selge sõnumiga terviklikku lausujat. Nende
+luuletuste loomisega samal ajal kandusid Hasso huvid fin de siecle'i
+dekadentidelt poststrukturalistidele, kelle käsitused keskmeta subjektist ja
+intertekstuaalsusest teda kahtlemata inspireerisid. Ometigi ei hüljanud ta
+päriselt ka dekadentide maailma. Sadomasohhistlikku poeemi "Swinburne" (1995),
+mis meenutab mõnd deliirset episoodi Joyce'i "Ulyssesest", tulekski lugeda kui
+dekadentliku poeedi sisemonoloogi. Hasso saateluuletused Toomas Kalve fotodele
+raamatus "Kaalud" (1997) on seevastu hoopis selginenumad ja meditatiivsemad --
+katsed minna piltide sisse ning asjade eneste juurde. Hasso 90. aastate luule
+pole olnud kerge lugemine. Luuletaja on sageli teadlikult hoolitsenud selle
+eest, et ta tekst ei väljendaks terviklikku tunnet ega võtaks ümmargust ilmet.
+Dissonantsete kujundite loogilise seostamisega jääb lugeja enamasti jänni. Seda
+kõike korvab aga alati aimdus, et nende luuletuste mõistmine on siiski kusagil
+käeulatuses -- et kui veel puurida, siis langeb kõik oma kohale. Hasso on kunagi
+kirjutanud "Grammatilise luule manifesti", mida võib tõlgendada kui pürgimust
+luule poole, mis midagi vahetult ei tähistaks, vaid seisaks koos ainult
+grammatikast. Selle elementideks oleksid lausekulg, fraaside põimumine ja
+põkkumine. Säärane luule meenutab muidugi muusikat, kuid mitte harmoonilist
+muusikat nagu sümbolistlike poeetide kõlamaalingud, vaid atonaalset muusikat.
+Äsja ilmunud kuues luuleraamat "Jazz" on ülesehituselt seda sorti seriaalne ja
+terviklik kogu, nagu 90ndatel on olnud Kivisildniku "Dawa vita" ja Kesküla
+"Vabariigi laulud". Juba Hasso esikkogu oivaline nimiluuletus näib jazzist
+inspireeritud: Uues kogus lähtuvad aga kõik nelikümmend luuletust mõnest jazzi
+suurkujust. Hasso on Vikerkaares kirjutanud: " Kahekümnendal sajandil on
+läänemaailmas valitsenud korraga kaks muusikat. Üks neist on akadeemiline
+modernism Teine on afroameerika muusika, sisuliselt samuti teatav modernism,
+kuid hoopis plahvatuslikuma tekke ja levikuga Afroameerika muusika suurim,
+mahukaim ja võimalusterohkeim vool on jazz. " Jazzluule on pika traditsiooniga
+žanr, mis tekkis juba enne sõda, kuid saavutas haripunkti umbes samal ajal kui
+jazzki, so 50ndate lõpul, 60ndate algul. Tollal korraldasid biitnikud
+jazz-kohvikutes muusika saatel luulelugemisi, milles püüti tabada jazzile
+iseloomulikku spontaansust. Tollase New Yorgi elev atmosfäär ongi jäänud üheks
+viimaseks loomingulise keemise kõrgpunktiks sel sajandil, millesarnast hiljem
+nähtud ei ole. Hasso põlvkonna autoritest on beat-generatsiooni vaimusugulane
+meil veel näiteks Peeter Sauter. Teekond prantsuse dekadentide juurest ameerika
+jazzini ei ole midagi ebaloomulikku. Jazzi hakati Prantsusmaal tõsise kunstina
+hindama varemgi kui Ühendriikides. Eksistentsialistide silmis olid elu põletavad
+ja sageli uimastite küüsis geniaalsed neegermuusikud omamoodi poétes maudits,
+oma meeli süstemaatiliselt hävitanud dekantlike poeetide uuskehastused. Jazz oli
+midagi rohkemat kui lihtsalt üks musitseerimisviis. Kui enne sõda sümboliseeris
+saksofoniga neeger paljude õpetatud meeste silmis Õhtumaa allakäiku, siis
+sõjajärgses Euroopas hakkas ta tähistama pigem vabanemist lämmatavast
+konventsioonide koorikust. Kuid 40ndatel jõudis jazz juba ise nii rafineeritud
+väljendusviisideni, mis ei jäänud mingis mõttes maha muust kõrgmodernistlikust
+kunstist. Tänaseks on jazz muutunud üpris vähemuslikuks muusikaks (kui just
+mitte lugeda jazzi alla acid-jazzi jm klubimuusikat). Et ka luule on üpris
+vähemuslik kunstiliik, siis peaks jazz-luule viitama millelegi ülivähemuslikule.
+Õnneks on Hasso luuletused loetavad ka ilma muusikasaateta ja enamik luuletusi
+on nauditavad isegi siis, kui seda inspireerinud jazzmuusikust kuulnudki ei
+olda. (Hasso on oma luuletused pühendanud peamiselt Charlie Parkeri põlvkonna
+muusikutele, kuigi sekka on sattunud ka koguni mõned rock- ja rap-mehed. Mul on
+mingi kuulamismulje vähem kui kolmandiku Hasso mainitud tegelaste muusikast, ent
+tubli veerand on mulle nimedenagi tundmatud.) Need luuletused ei ole seega
+katsed tõlkida muusikat teise meediumisse, vaid iseseisvad improvisatoorsed
+arendused. Neil on mõistagi palju suurem sarnasus jazz-luulega kui
+jazz-muusikaga. Võrreldagu näiteks katkendeid tänapäeva ühe olulisema ameerika
+luuletaja Rita Dove'i luuletusest, mis on inspireeritud Billie Holidayst, ja
+Hasso luuletust, mis on pühendatud Dinah Washingtonile, ning mõlemat teksti
+omakorda lauljataride häälega: Billie Holiday kõrbenud hääles oli sama palju
+varjundeid kui helke, kurb kandelaaber sileda klaveri taustal, gardeenia, ta
+signatuur selle räsitud näo all ... (Rita Dove, "Kanaarilind", tlk Hasso Krull)
+gardeeniad õitsevad ja nende lõhn on nii täpselt ühtemoodi kui ta tuleb vaesuse
+sügavalt südamest ja keerab külje päikese poole mis keerab külje saksofoni poole
+... (Hasso Krull, "Dinah Washington"). MÄRT VÄLJATAGA Hasso Krull. "Jazz:
+nelikümmend luuletust". Tallinn. Vagabund, 1998. 54 lk. Seost jazziga ma Hasso
+Krulli luuletustel ei näe: pean lausa mitu korda vaatama pealkirju -- muusikute
+nimesid -- algul uskumata, et keegi võib niimoodi jazzmuusikat kirjeldada. Eks
+igaüks võta kunsti vastu erinevalt, kuid jazz ja "Jazz" on nagu kaks eri
+planeeti, kus ka elanikud on erikujulised. Ja kui nad satuksid siia, siis
+tulnuka esmamuljed jazzist võiksid ju niisugused olla. Kuid ka sel juhul tuleks
+täpsustada -- kirjutamiskoht: Tartu ("pikutan ... see lükkab asju natuke edasi
+... nii läheb õhtugi vaikselt mööda ..." lk 34) või kusagil maal Põhjamaal; aeg:
+hilissügis või talv. Ehk teiste sõnadega: autori jahe raskemeelne maailm on
+luules, jazz aga põhiliselt vaid pealkirjades (vahel harva on sama
+pealkirjanime, või sõna saksofon, leida ka tekstis). Kujundid on raamatus
+üldsõnalised, täpsustused ja detailid puuduvad. See on, jah, lihtsalt selline
+luule, kuid jazzi puhul on just detailid need, mis teda žanriliselt eristavad
+kõigest muust. Jazzis, erinevalt "Jazzist", on igale noodile/sõnale antud alati
+eriline, täpsustatud karakter. Jazz koosneb, kirjapildis vaadatuna, täiesti
+tavalistest nootidest; mängitult on need aga õigest helikõrgusest
+väljalibistatud; kõla on määritud: lisatud on isikupärane ragin ja
+vaevumärgatavad valenoodid. NOODIPILDI HARILIKUD RüTMID on esituses hüplema
+pandud, nihutatud, teravate rõhkudega hakitud ... Kas saaks "Jazzi" jazziks teha
+eteldes (või räppides)? Kindlasti, kuid nii saaks igat teksti. Ikkagi autori asi
+oleks sõnade ja rütmide valikuga oma jazzluule oigama ja gruuvima panna. Mitmed
+jazzivõtted, näiteks riff, võiks anda selleks inspiratsiooni. Jazzi peetakse
+kõigist kunstidest parimaks ameerika vaimu väljendajaks. Kõik ameerikalik on aga
+alati hästi konkreetne, detailselt ja äratuntavalt määratletud ajas, ning eriti
+ruumis; lausa numbriliselt lõpuniminev: mitte, et annan talle natuke raha (lk
+49), vaid, näiteks, et annan 4 dollarit ja 35 senti. Kuid raamatus valitseb
+üldisus; näiteks päikest, ühte sagedamini esinevat kujundit, pole kunagi
+lähemalt iseloomustatud; ühesõnalisena mõjub päike kui lapsejoonis varre otsas,
+kui mitte-eriti-vajalik liiklusmärk kuskil põlluteel; ta pole vinguse suurlinna
+kõrvetav subtroopiline päike, vaid selline, mis lahkelt valgustab meile välja
+need "pisikesed pardipojad, kes tulevad pats-pats" (lk 46). Luulekujundid
+"Jazzis" on leplikud, hästikasvatatud ja häbelikud (seda muljet ei kõiguta ka
+erandlikud kodunurka kusemine (lk 47) ja "oma vittude pehmetel patjadel"
+hüppamine (lk 29). Kuid jazz -- väliselt on ta lodev, käitumiselt väljakutsuv,
+kohati labanegi: sündis ta ju lõbumajas ja kasvas üles kõrtsis. SISEMISELT ON
+JAZZ aga väga pingestatud: soolos täpselt reegleid ja meetodeid jälgiv; nagu
+malepartii alguses: kombinatsioonidest ning paljudest ettevalmistatud nippidest
+valiv. Nii ei vastandu jazzi vorm mitte ainult "Jazzi" tekstile, vaid ka autori
+avaldusele eessõnas (eessõna oleks võinud küll trükkimata jätta!), kus ta
+ilmselt õigustab oma sihitust, hõredust ja kergekäelisust: "jazzmuusikaga seob
+improviseerimise vabadus: ükski tekst pole olnud ette planeeritud, luuletus võib
+korduvalt muuta suunda ...". Sellest nähtub ta tegelik jazzi-kaugus: luuletaja
+tunnistab oma usku improvisatsiooni-müüti. Asi on aga nii, et kuigi
+noodistamata, on jazzisoolo kulg ette ära määratletud; ta koosneb nii laenatud
+kui ka oma, kuid igal juhul hästi-läbiproovitud elementidest (vabam, nn
+spontaanne improvisatsioon on erand, mis ei mahugi hästi jazzi sisse: avangard
+ja Keith Jarretti sooloesinemised; aga neid muusikuid ju raamatus pole). Oleks
+võinud pigem lähtuda ühest palast (ja vahel plaadist), mitte (peaaegu) alati
+vaid esineja nimest. Ning pole vahet luulelaadil eri muusikunimede all: näib,
+nagu oleks enamik pealkirju paigutatud juhuslikult -- kuid, minugipoolest, võib
+ju ka nii teha! (vahel siiski on väline põhjendus: John Lewis, "iga pisimgi
+detail", lk 40). JA MA EI NäE, nagu väidetud lk 20, mingit välist sarnasust
+moonil ja tromboonil ... Kuid võibolla olen hoopis mina teiselt planeedilt, või
+olen liiga raskemeelne neid lullasid nautimaks, või kritiseerin liiga
+kergekäeliselt. Või tahan teab mis avastuslikust (kuigi ju võiks, eks!). Ning
+kirjutan liiga esmamulje põhjal: kui rohkem üle lugeda, tulevad mitmed kujundid
+juba tuttavatena vastu ja hakkavad isegi meeldima. Muusikat võib küll proovida
+sõnadesse panna! REIN RANNAP Joachim E. Berendt. "Jazziraamat". Vagabund. Kena
+kõigiti, et ta meil nüüd olemas on. Kes jazzist vähegi hoolib, hakkab Berendti
+paksu köidet riiulist tihtigi alla tõstma ning on võimalus, et ta ühtegi muud
+asjakohast teabeallikat oma elu jooksul ei vajagi. Oleme hoidunud
+"alternatiivteooriatest", mida kõikjal hulgaliselt võrsunud, antakse raamatu 13.
+leheküljel teada. See tähendab? Oleme püüdnud aktsepteerida selliseid
+seisukohti, mis rahvusvahelises jazzikriitikas üldiselt aktsepteeritud.
+"Jazziraamat" töötab kõige paremini kui heauskselt suletud süsteem, korrastatud
+valik siseinformatsiooni, mis välismaailma umbusklike pilkude eest kaitstud.
+Berendti raamat tahab olla ammendav sissejuhatus jazzmuusikasse, seega ei midagi
+ambitsioonikat. Kuid probleem saab lihtne: jazz ise on liiga ambitsioonikas,
+suurejooneline, ega kannata kadudeta välja seesugust alalhoidlikku
+käsitluslaadi. Nii sünnibki siia hulk skemaatilisi lihtsustusi ja
+"objektiivseid" tühiväiteid. Esimene, mida ma pärast raamatu kättevõtmist mõneti
+kiuslikult otsisin, oli märksõna acid jazz. Mitte et ma nonde helide fänn
+oleksin, kuid ühele liiga hästi korrastatud jazziajaloole kuluks seesugune
+kontseptuaalne defekt ära -- jazz kui elektrooniline stilisatsioon, kui
+staatiline surnud punkt, kui hype, noriv küsimärk ühe pika arengu lõpus. Ma
+muidugi ei leidnud seda märksõna. Berendti hierarhilises käsitluses ei välju
+jazz maailma seesugusel moel. Temale on pop jazzist alati alam muusikaliik ja
+temast igavesti sõltuv. Just nagu valged selles vallas on alati sõltuvad mustast
+muusikast. Mul pole lihtsalt leheruumi, et ühe ja teise mõttekäigu mõttetust
+teile pikalt tõestada. Ei ka ka lammutada raamatus ikka-jälle korduvat
+veendumust, nagu tähendaks diskomuusika helikunsti surma. Tuleb lihtsalt tähele
+panna, et Berendti arusaam mustast kultuurist näib liiga piiratud olevat, ja
+vahest on see jazzitraditsiooni probleem üldisemalt. Me teame nüüd, et Berendti
+kurdetud-kardetud "funk'i staatiline ja skemaatiline jäikus" võibki suuresti
+olla tema essents. Et must muusika ei pruugi olla sujuvalt svingiv, vaid võib
+olla ka robotlikult monotoonne -- juba Miles Davis üritas ketserlikult selles
+suunas, veel enne hiphop'i, techno ja house'i trende. Siin see on -- kui jazz on
+teile pigem kogum küsimusi kui vastuseid, siis jõuab teieni tasapisi teadmine,
+kui paljusid raamatuid, kui mitmeid teooriaid ja kontrateooriaid teil selle
+muusika tarbeks veel vaja läheb. Berendti esitluses on iga jazzistiili areng nö
+konstruktiivne -- mistahes kriisi mistahes uuendus ka esile ei kutsunud, nüüd on
+kõik konfliktid ometi kenasti leevendatud ajaloo järgmises faasis. Ei ühtegi
+lünka, ei ühtegi küsimärki, teatepulk lihtsalt antakse edasi ning esialgne trots
+laheneb leplikkuseks. Ja ometi ma ei usu, et kogu maailma muusika omavahel nõnda
+hästi läbi saaks -- üks väljenduslaad ründab ja tühistab teist, teine tõrjub
+kolmandat ja kolmas neljandat. 20. sajandi muusika on salvestatud muusika ning
+selle üks tagajärg on ju see, et plaadistatud helid (erinevalt mängitud
+nootidest) ei kao, vaid ringlevad üha muutuvates seostes edasi. Miks me peaksime
+siis leppima nende "üldiselt aktsepteeritud seisukohtadega"? Ma loen
+muusikutest, keda imetlen -- Bird, Coltrane, Miles, Coleman, Braxton jne --,
+ning tahan teada, miks kõlavad nad ikka ja üha erandlikult, mitte normatiivselt.
+Berendt ei ütle. Tema dialektiline meetod ei jäta hüperboolideks ruumi. Siin ja
+seal hoiatab ta kriitikutest kaasaegseid liiga radikaalsete mõttearenduste eest,
+kuid tegelikult vajab tänane jazz optimaalsete kõrvutuste asemel just nimelt
+seda -- noid salatud "alternatiivteooriaid", võimalikult pööraseid ja
+kaugelehaaravaid, olgu või bluffivaid väljamõeldisi. TÕNIS KAHU Suede "Head
+Music" (Nude) Kui nad üheksakümne teisel tulid, oli neil kaelas kivi "The Best
+New Band In Britain". Napid kaks aastat hiljem pakuti neile juba puhtsüdamlikku
+abi hauaaugu kaevamiseks. Suede'i muusikaline liider Bernard Butler oli minekil
+ning korraga oldi hirmul, kas temast järelejääv kamp ikka on midagi enamat kui
+lihtsalt kaks keskpärast pillimehe-jobu pluss üks ülekaaluline
+Bowie-olla-tahtja, kelle ülimaks võimeks on kirjutada laulutekste bensiini ja
+asfaldi maailmas ekslevatest noorheidikutest. Neid kahtlejaid võis mõista.
+Suede'il oli hetkeks toss väljas. Kuid siis nad tulid, elusignaalid. Läilavõitu
+singlite ehmatavalt radikaalsed b-pooled. Esimesed katsetused uue
+poisskitarristi Richard Oakesiga. Sugudevahelise seksisümboli Neil Codlingi
+maabumine. "Trash" ja "Saturday Night". Maailmakuulsus? Kui võtta aluseks Eesti
+kloonide The Syne ja Shade (nüüd Claire's Birthday) edu, siis, niivõrd/kuivõrd.
+Suede oli korraga ühe mehe naljanumber ja teise mehe ohvrikivi. Uus plaat "Head
+Music" on põhimõtteliselt sama super nagu bändi viimatine b-poolte kogumik
+"Sci-Fi Lullabies". Ja Suede on väheseid bände, kelle puhul selline asi tähendab
+ainult head. Brett Anderson kireb tõsises mõttes elu eest. Asfalt, bensiin ja
+kanged narkootikumid on platsis. Taluvuse piiril digitaalne, dekadentsi magusat
+lõhna eritav elitaarne rämpstoit. See ei ole kerglane, ülespuhutud, moodne
+plaat. Siit ei tule -- pagan, vannuks vahelduseks? -- mitte ühtegi globaalset
+pophitti-raadiomulli. Aga siin on kuivainet, ballasti, kui te mõistate, mida ma
+öelda tahan. See on tummine muusika. Kui ta sinu sisikonnast ükskord lahkub,
+haarab ta kaasa kogu kõntsa, mida teel on kohanud. Ma arvan, et Suede on nagu
+Jethro Tull, ainult et 20 aastat hiljem. Ta on MEIE bänd. Ta ei muutu, usun,
+mitte iial. Need õndsad, kel antud ajas kinni jääda, ostavad aastal 2020 Suede'i
+25. albumi ja kiidavad seda taevani. Kuid ka siis teavad ja mäletavad nad, vanad
+mehed, et oma säravaima plaadi tegi see legendaarne rocki dinosaurus aastal
+1999. ERIK MORNA ABC "The Lexicon Of Love" (Mercury, 1982) " Ma olen punkar.
+Olen alati olnud ja jään selleks alati, " andis Sheffieldi popgrupi ABC
+juhtlaulja Martin Fry enesest teada. Jätke see lause meelde ja vaadake siis tema
+siledat seitlit ja kiiskavat ülikonda. Vaadake teda plaadiümbrisel, seismas
+melodramaatiliselt teatrilaval, püstol punase eesriide suunas sihitud, daam
+punases ta käele langenud. Uskuge või ei, selline nägi välja võitnud punk. Ja
+just sedamoodi, olgu kiidetud produtsent Trevor Horn, ta kõlas --
+orkestrihelidest õitsele hellitatud sünteetiline camp-bluus, illusoorne
+läik-funk, mis justkui Hugo Bossi parfüümi higistanuks ... Punk oli, jah,
+võitnud, kuid mitte nii, nagu 70ndatel kujutletud. Mitte lärmakatest rünnakutest
+barrikaadidele ei sündinud uus ja parem maailm. Hoopis siidist haardega
+paleepööre sai teoks, putš; nii-öelda seestpoolt. Punk oli 70ndatel lammutanud
+laiali kogu staaride salapära ning nüüd tähendas toonane do-it-yourself-loosung
+lihtsalt seda, et igaüks võis enese lavale, esiplaanile, romantilistesse
+poosidesse paigutada, kui ta vaid valdab õigeid sõnu ja kostüüme, armuleksikoni
+romantilist ABCd. "The Lexicon Of Love" on tegelikult pigem essee popmuusikast
+kui lihast-verest pop ise -- tema allikaks on küllap teadlikult Prantsuse
+kultuuriteoreetiku Roland Barthes'i kirjutatud armutunnete analüüsid, juba
+sõnastatud, tardunud, fikseeritud kirg. Kirg, mis tõeliselt kaunis -- täiusliku
+inimese teadlik valik. Tunne, mis liigutav ja leevendav, aga eeskätt loetav ja
+läbipaistev. TÕNIS KAHU Electronic "Twisted Tenderness" (EMI) Kõigepealt meenub,
+et, aijah, Johnny Marr oli ju see maailma parim suupillimängija grupist The The.
+Ning et Bernard Sumnerit tunneme Joy Divisioni novaatorliku kidra- ja
+klafkamehena. Arthur Baker, electro-muusika messias, sünnitas kunagi sellised
+loomad nagu "Blue Monday" ja "Confusion". Ülejäänud nende meestega seotud natuke
+kuulsamad nimed ei tule miskipärast meelde. Electronicu ajaloos esmakordselt ei
+alustanud Bernard ja Johnny lugude kirjutamist arvutusmasina klõbinal, vaid
+võtsid ja plõnnisid oma kitarre. Eelmiste albumite steriilsete sound'ide fännid
+kindlasti ehmuvad, umbes nii, nagu ehmus esmakordselt suurlinna sattunud
+tallinlane. Kui teil on vähe aega, kuulake plaadi nimilugu ning fantaseerige oma
+rikutuse piirides sinna- ja siiapoole seda ideaalse popmuusika telgjoont. ERIK
+MORNA The Lilac Time "Looking For A Day In The Night" (Cooking Vinyl) Lilac Time
+oli 80ndate lõpu, 90ndate alguse üks huvitavamaid briti indie-pop bände, kelle
+juhiks Duran Durani algkoosseisu kuulunud Stephen Duffy. Nüüd, kaheksa aastat
+pärast lagunemist, on nad teinud comeback'i, mis tõenäoliselt jääb enamikel
+Stone Rosiesi + Charlatansi fännidel märkamata. Uus album on kõige paremas
+mõttes tüüpiline Lilac Time. Siirad meloodiad, melanhoolne esituslaad ja
+elektrilis-akustiline folkinstrumentaarium sünnitavad kauneid popharmooniaid,
+mis poleks häbiks ka näiteks Irving Berlinile endale. Saab näha, kui pikaks
+perioodiks Lilac Time seekord esinema-plaadistama jääb. KOIT RAUDSEPP Gus Gus
+"This Is Normal" (4AD) Islandi saarevabariigis elab inimesi umbes sama palju kui
+Tallinnas eestlasi, kuid rahvusvaheliselt tunnustatud muusikuid rohkem kui kogu
+Baltikumis kokku. Reykjavikis pidavat iga nagamann mingis bändis mängima, neist
+tervelt üheksa (!) lõid kunagi ka grupi Gus Gus. Nende teine album annab käe nii
+edetabelipopile kui ka underground tantsubiidile. Taavi Eelmaa näo ja figuuriga
+laulja Daniel Agusti hooleks jääb pophittide ("Ladyshave") kuuldavale toomine,
+paar nädalat tagasi bändist lahkunud Hafdis Huld aga teeb häält
+tumedatoonilistes trip-hop bassikeerdudes. Lisagem veel täiesti kobedad
+vokaal-house rütmid ja äärmiselt eklektilisele ning üsnagi innovatiivsele
+islandi heliplaadile ongi kõrv peale pandud. KOIT RAUDSEPP Erinevad esitajad
+"Elton John And Tim Rice's Aida" (Rocket) Daamid ja härrad! Lugupeetud valged ja
+mustad! Noored ja vanad! Lõpuks ometi on meil midagi ühist. Ja see miski kõlab
+vähem poeetiliselt kui teadmine, et soontes vulisev veri on kõigil punane: Elton
+John ja Tim Rice on ühe lipu (loe: uksemati) alla saanud Stingi ja Lenny
+Kravitzi, Tina Turneri ja Spice Girlsi, Shania Twaini ja Janet Jacksoni, ja
+paljud teised ja paljud teised, ning üheskoos kannavad nad ette Johni ja Rice'i
+kirja pandud uut Aidat. Sellisel moel, nagu homne päev oleks parem ja
+muinasjutulisem kui eilne või tänane. Korporatiivne naeratus on investeering!
+Saluut! Tegelikult on albumi sisu Elton Johni soovis maailmale üha kinnitada, et
+kokaiin pole tema ninaauke kümme aastat külastanud. Mõned ei usu ju seda siiani
+ja ostavad seepärast iga tema plaadistatud liigutuse. Arvates, et see žest
+näitab ka kuulumist eliiti. SIIM NESTOR Vinicius Cantuária "Tucumã" (Verve)
+Vinicius Cantuária on popstaar, kelle esimene karjäär möödus 70-80ndate
+Brasiilias. Nüüd elab ta New Yorgis. Loomulikult koosneb tema plaat põhiliselt
+minimalistlikest, kuid moodsakõlalistest bossanovadest. Cantuária on kohati ehk
+liialt traditsioonikindel, tema võitluskaaslane, Brasiilias kasvanud ameeriklane
+Arto Lindsay näiteks läheb tavaliselt kaugemale. Kuid ka siin on piisavalt
+ootamatusi, mis ei lase laulja soojalt monotoonsel häälel liiga uinutavalt
+mõjuda; aeg-ajalt tuleb mängu kummalisi sämplinguid ja imelikke rütmimustreid.
+Plaadil teevad lisaks Lindsayle kaasa näiteks Laurie Anderson, Sean Lennon, Bill
+Frisell ja Nana Vasconcelos. Minu arvates parim lugu on cover Brasiilia suure
+staari Caetano Veloso loost "Aracaju", aga ka muu materjal esindab suurepäraselt
+ühte tundelist ja elegantselt meeltlahutavat traditsiooni. TÕNU KAALEP Kimmo
+Pohjonen "Kielo" (Zen Master/ Rockadillo) Mul on hea meel, et mul kästi seda
+plaati kuulata. Ma ei oleks seda ise teinud. Miks ma peaks kuulama
+lõõtsamuusikat, mille tüütuksmuutmisele lugematud eesti taidlejad on nii palju
+aega pühendanud? Või mis see soome humppa parem on? Ümbrisel on nimelt
+sokuhabeme ja soome tüüpnäoga noormees lõõtspilliga. Rinneradio juhi Tapani
+Rinne produtseeritud plaat on aga nii kaugel meie tavaettekujutusest akordioni-
+või bajaanimuusikast kui eales võimalik. Ma ei usu praeguseni, et kõik seal
+kõlavad helid on konstrueeritud akordioni abil; või kui, siis on akordion lisaks
+muule tõesti hea löökpill. Pohjonen loob stuudiotehnoloogia abiga massiivseid
+helikogumeid, keerulisi rütmipartiisid, agressiivset dünaamikat, laulab ja
+hõigub lisaks. See on tõeline Neljanda maailma muusika, erinevaid kultuure
+Indiast Lapimaani ühendavad helid, moodsa mõtlemise väljendumine
+traditsioonilise pilli (kuri)tarvitamise kaudu; kohati aga lihtsalt pöörane ja
+ekstaatiline tantsumuusika. Ja mitte midagi halvemas, Kadaka turu mõttes
+soomepärast, uskuge mind! TÕNU KAALEP Reef "Rides" (S2) Rock olla surnud. Klišee
+muidugi ja küllap tarbetu pealegi, kuid mõte iseenesest on innustav. Juba rocki
+hauatagune elu peaks midagi väärt olema. Aga rock, näe imet, olla elus ja ei
+sure iial, ütleb Reef. Ja mängib siis toda rocki stiilipuhta, alalhoidliku
+nelinurksusega nagu mõni diksiländbänd oma muusikat kuskil jazz-festivali
+avakontserdil veel enne, kui publikum baarist pärale on jõudnud. Minagi ei
+teadnud Reefist suuremat, enne kui arvustuskohustus seekord meie teed risti
+paigutas. Ja siis? OK, siin on lugusid, mis teistest enam ... jne. Kuid kui rock
+oleks elus, ei teaks sellest plaadist keegi midagi. TÕNIS KAHU Armand Van Helden
+"2 Future 4 U" (ffrr) Eelmisel CD-l vihaseid breike ja biite kaifinud
+hipphopparid peavad Hollandi nimega newyorklase uue plaadi second hand'i viima,
+sest Van Helden on jälle oma parimas -- funky house -- elemendis. Paarile üsna
+keskpärasele palale vaatamata on teos siiski ootuspäraselt suurepärane. Nii
+hip-hopi kui ka speed garage'i periood on jäänud ajalukku ja aasta ühed paremad
+vokaal-house palad "You Don't Know Me" ja "Flowerz" tõestavad, et legendaarse
+"Witchdoctor" hiti teinud mees näitab jälle, mis on tema õige pale ning tõeline
+sisu. KOIT RAUDSEPP Catatonia "Equally Cursed And Blessed" (Blanco Y Negro)
+Walesi viisiku Catatonia eelmises albumis "International Velvet" ei näinud keegi
+esialgu midagi head. Nende tulevikuks kuulutati elavalt matmist indie-rahva
+südameasjana. Läks teisiti. Albumilt pudenes välja hitt-singel hitt-singli järel
+ning Catatonia kiikuv ja jõuliselt unelev rock sai residendiks igas kolmandas
+peres. Uue albumi menus ei kahtle vist ükski plaadiärimees. Orkestreeritud,
+meloodiaid tulvil, eksperimendivaba, hoogne ja pehme pop, mis hoiab ohjes vanu
+fänne ja tirib juurde pikaldase reageeringuga noori-vanu. Paaris kohas kuulsin
+Rootsi diskoneidu Emiliat ja country & western'isse eksinud Björki, kuid
+läbivalt ja valdavalt on "Equally Cursed And Blessed" äravahetamiseni sarnane
+Catatoniaga. SIIM NESTOR Melky Sedeck "Sister & Brother" (MCA) Õde Melky ja
+vend Sedecki vanemad sündisid Haiitil. Nende vanem vend on Wyclef Jean -- see
+üks sellest supertriost The Fugees. Nõnda võib ette kujutada, et nad annavad
+endast kõik, et The Fugeesist võimalikult teistsugune välja kosta. Kuid DNA pole
+kerge vastane. Iga Melky Sedecki debüütalbumi "Sister & Brother"
+gruuviotsingu, sämplingu kõla ja algupära ning rütmilahenduse kohta tuleb öelda
+The Fugees, The Fugees, The Fugees ... kuni huulemusklid kasvavad jämedamaks kui
+biitseps. Pealmise kihi alt läbipaistvad erinevused ... ze-fjudziisiga ei räägi
+samuti nende kasuks: Skandinaavia maiguga produtsendi-töö ja laenuvõtud ooperist
+/ klassikalisest muusikast, mille abil on loodud žanr -- nagu räägib pressiteade
+-- hip soul opera. SIIM NESTOR Desert Eagle Discs "The Eagle Has Landed" (BMG)
+Desert Eagle Discsi trip-hopist ja hip-hopist, bluusist ja Sadest koosnev briti
+soul on selline on-ja-ei-ole-ka-muusika. Liiga etteaimatav ja selge, et nende
+maandumine tähendaks uut värsket aega briti soulile. Kohati ülemäära lapsik,
+veidi reetlikult rõõmus ja end trenditeadlikult tumedate toonidega ehtiv
+reklaami-muusika, mistõttu ei saa neid Massive Attacki ja Portisheadi vaevadega
+võistlema panna. Urbaansust taga-ajav, mitte urbaansusest nõretav, et olla see
+ehtne. Kuid samal ajal -- päris hea. SIIM NESTOR Hitiga "My Name Is" kuulsaks
+saanud Eminem läks keset kontserti kaklema pealtvaatajaga. Detroidi linnast
+pärit valge räppar, ristinimega Marshall Mather, hüppas möödunud nädalavahetusel
+San Francisco kontserdil ootamatult lavalt maha publiku hulka ja hakkas tümitama
+fänni, kes teda esinemise alguses õrritanud oli. Peagi kargasid ligi ka Eminemi
+turvamehed ja õnnetu norija tagumist jätkati üheskoos. Päev varem tegid Eminemi
+kontserdil erikülalistena kaasa tema plaadiprodutsent ja vaimne isa Dr. Dre,
+funk-legend George Clinton ja filmikuulsus Dustin Hoffman, kes muuseas mängis
+lavashow's Enimeni ema. Vägivalla ja uimastite teemasid armastava Eminemi
+kohtusse kaebamist plaanib lisaks peksasaanud kontserdikülastajale 24aastase
+räpptähe ema Debbie, kes on leidnud sellele alust hiti "My Name Is" riimireas "I
+just found out my mom does more dope than I do" ("Sain just teada, et mu ema
+pruugib rohkem uimasteid kui mina"). Eminemi on rünnanud ka Ameerika suurim
+muusikatööstuse väljaanne Billboard, kes keeldus müümast pinda tema albumi "The
+Slim Shady LP" reklaamiks ning pühendas terve arvamuste lehekülje Eminemi
+materdamiseks. Pea 30 aastat peale lagunemist ilmutab The Beatles uue singli
+seniavaldamata looga. Kolm elusolevat liiget - Sir Paul McCartney, George
+Harrison ja Ringo Starr - otsustasid väikeplaadina välja anda laulu, mis
+salvestati aastal 1968 "Yellow Submarine" sessioonide ajal. The Beatles pole
+veel avaldanud loo pealkirja ega täpset ilmumisaega. Esialgse info kohaselt
+peaks singelplaat ilmuma sügisel. Senitundmatu pala autorid on Lennon ja
+McCartney, laulab John Lennon ja lugu ei kavatseta üle kohendada. David Bowie
+komponeeris muusika sügisel ilmuvale ulmeteemalisele videomängule "Omikron: The
+Nomad Soul", kus tema virtuaalne kujutis Boz on üks mängu peategelastest ja koos
+ansambliga võib kohata teda esinemas ka Omikron City tänavatel. Äsja Berkley
+Muusikakolledzhilt doktori aukraadi saanud David Bowie on valmis kirjutanud 100
+uut laulu ning on hetkel neist uut albumit moodustamas. Nägin unes, et
+jaapanlased ostsid ära ajalehe, kus ma töötan, ja tegid minust ikebana-,
+kabukiteatri- ja siidimaaliosakonna hatamoto. Mul oli unes kolm vasalli:
+Ants-san, Meelis-san ja Romi-agaa. Ants-san maalis kauneid hieroglüüfe, mis
+jutustasid Toomik-sani uutest kakabanadest, Meelis-san graveeris riisiterale
+arvustust Nüganen-sani lavastusele "Kolm geišat", mille autoriks on lugupeetud
+Tšehhov-san, ja Romi-agaa mängis kolme keelega kitarol kauneid meloodiaid ning
+serveeris kimono sahisedes teed. Lõuna ajal käisime jaapani restoranis toorest
+kala ja sojakastmes riisi söömas. Aga pärast lõunat lendas meie tuppa firma
+siseposti vedav kirjatuvi, kes toob sõnumeid mänedžmendilt. Lasin kõigepealt
+Romi-agaal tassi teed valada. Mõtlesin ja laususin siis oma tanka: Nagu tuvil on
+meie elu siin ajalehes. Muudkui mune ja kaaguta. Romi-agaa mõtles, nii et kimono
+kärises, ja vastas mulle kombekohaselt oma tankaga: Nagu muna veereb jutt sinu
+suust. Muudkui kuula ja imesta. Tankade loomine on osa keerukast teerituaalist.
+Alles pärast püha joomaaja lõppu võtsin tuvi jala küljest metallsilindri, mille
+seest rullus välja lehekene õhukest riisipaberit, kuhu oli auliku peatoimetaja,
+kõrgestisündinud šonguni Leopold-sani käega maalitud: " Ole tervitatud,
+lugupeetav Hans-san! Vastavalt kontserni juhatuse otsusele pead sa tegema
+seppuku veel enne Draakoni tundi! Võta vastu minu südamlikud õnnesoovid jne. "
+Kui jätta kõrvale keerulised jaapanipärased viisakusvormelid, siis andis
+Leopold-san mulle korralduse silmapilk oma soolikad välja lasta -- see tähendab,
+sooritada harakiri! Mul oli vöö vahel kaks mõõka -- üks lühike ja peenike, teine
+pikk ja kõver. Üks löömiseks, teine torkamiseks. Küsisin Ants-sanilt, kas ta on
+nõus seppuku tegemise juures sekundandiks hakkama, et võiksin surra kui samurai.
+Ants-san on mind alati aidanud. Varem, kui meie leht veel venelastele kuulus,
+tegi ustav vasall mu lastele alati Ded Morozi ja Snegurotškat. "Suurima
+heameelega, Hans-san, aitan sind," ütles Ants-san. "Sinu usaldus teeb mulle au!"
+Kummardasin Antsule, Meelisele ja Romile jumalagajätuks ja avaldasin lootust, et
+Buddha lubab mul Honda Accordina uuesti sündida. Ants-san, Meelis-san ja
+Romi-agaa kummardasid viisakalt vastu. Põlvitasin ja asetasin pistoda oma
+kõrile. Ka Ants-san võttis positsiooni sisse. Sekundandi kohus on seppukut
+sooritaval samurail pea ühe hoobiga otsast ära lüüa, enne kui samurai jõuab
+pistodaga endale tõsiselt viga teha. Ma laususin: Tule nüüd, vihmapilv ja udu,
+ning kata mu meeled oma niiske keelega. Ants-san võttis hoogu. Kuulsin pikeeriva
+mõõgatera vihinat -- ja ärkasin üles! Minu ümber istusid minu armsad alluvad ja
+kallid ülemused. Toimetuse koosolek hakkas lõppema! Kord elanud abielupaar
+alalises tülis ja riius. Naene olnud suurem ja tugevam ja tuuseldanud meest
+tihtilugu üsna tubliste. Ühel õhtul läinud nad veel sängis tülisse ja naene
+lükanud mehekese viimaks sängi alla koguni. Parajasti juhtunud üks külainimene
+sinna tulema. Mees pugenud sängi alt ruttu välja ja ütelnud külainimesele: "Kae
+meie naiste nalja, naera nii, et veere sängi alla!" See on hetkel soovitatud
+esemete nomenklatuuris küll. Tänavapildist on näha, kui paljud on omale värskelt
+nahktagi või -pintsaku ostnud. Kuid pahatihti istub tagi nagu sadul sea seljas.
+Liiga kangelt krobisev nahk tühistab kõik tootelt eeldatud omadused -- seksikus,
+jõulisus, jõukus --, see on nüüd vaid tühi töö ja vaimu närimine. Kallis ja
+kvaliteetne toode ei tohiks niimoodi käituda. Kui siiski nahktagi ülemäära
+jäigalt ümber püsib, tuleb teda lihtsalt natukene nö sisse kanda. Friedrich Suur
+ja marssal Mannerheim kasutasid uute nahkrõivaste sissekandmiseks oma tentsikute
+abi. Ja räägitakse, et Jaak Joala lubavat Otsa-kooli õpilastel oma asju "sisse
+kanda" (mida oli näha ka "Kaks takti ette" finaalkontserdil, kus paljud noored
+lauljad kandsid uusi halvastiistuvaid nahkriideid). Samas ei tohiks neid väga
+ära trööbata, kuna materjal väsib ära ja näeb välja kui lõppenud täikanahk! on
+hetkel down. Näitleja Hugh Grant on endast täitsa väljas: " Mul ei jää midagi
+muud üle kui isaks saada. Kõigil teistel on juba lapsed! " Või mida arvata
+newyorklastest, kes ummistavad new age'i keskusi ja nõuavad värviteraapiat ja
+ayurvedat, kuna Madonna ju tegeleb nende asjadega! Nädalalõpp Jivamukti keskuses
+maksab 900 dollarit, seeaeg kui New Yorgi psühhoanalüütikud istuvad ilma tööta
+nagu Virumaa kaevurid. Ameerika abstraktsionist Jackson Pollock on jälle moes!
+Tema pildid tuleb omale koju seina peale osta. Ja kuulata tuleb ajastu jazzi --
+Milesi, Ornette'i, Johni, Pauli ja Ringot. Lääne tööstus (nn Lääne Nokia) pakub
+Pollocki piltide reprosid. Ennem tasuks need maalid juba endal teha (nn Eesti
+Nokia). Aga jazzi parem mitte, kuna piraadid (nn Vene Nokia) müüvad neid plaate
+nigunii odavamalt kui Kosmos Kontrollis (nn Meose Nokias)! Ilma araablasteta
+poleks meil olnud renessanssi ja eurooplane oleks näinud Platonit, Aristotelest
+ja muud antiikvärki nagu oma kõrvu. Kolumbus ei oleks iialgi Ameerikasse
+jõudnud. Ristisõdijad õppisid araablastelt, kuidas inimese moodi elatakse, tuba
+sisustatakse ja ennast pestakse. Nüüd on uus ring alanud: mauride keel, filmid,
+muusika ja muu kraam on uhkelt up. Lähim võimalus araabia keelt õppida asub
+Maardus, sinna viib Kunstiinstituudi eest buss. Kallis Viivi! Musikene! Sa mu
+sametine sinilill! Mu süda valutab, et Sina pead olema seal Roomas, Kosovo
+sõjatandri külje all! Palun tule tagasi turvalisse Eestisse, sest seal võib mõni
+juhuslik rakett Sind vigastada või -- mis seal salata -- koguni tappa! Saad aru,
+Viivi, ma ei vaja sõjasangarit! Kirjutasid, et Sind on esitatud edutamiseks ja
+et varsti saab Sinust seersant. Aga ordenid ja medalid ja seersandipalk ei lisa
+mu meelest ühele daamile seksikust ega sarmi. Ja kõik Euroopa lahinguväljadel
+kogutud kuulsus on tühine mu meelest. Ja miks on Sul üldse seda armeekarjääri
+tarvis? Minu meelest võiksid Sa rahumeeli kapral edasi olla! Ja rakettide asemel
+võiksid serblasi oma kirjadega pommitada! Meil siin Urvastes on elu endiselt
+suur lillepidu. See on sellepärast nii, et valitseb rahu. Pikka aega sõjajalal
+olnud Urvaste ja Rõuge suutsid omavahel ära leppida. Mõttetu verevalamise asemel
+käib nüüd hoopis mõttetu bussiliin! Hiljuti kutsuti mind suurele Rõuge
+rahvapeole rahuvalvajaks. Seal pidi esinema ansambel "Lahe" Tõrvast. Rõuge
+omadel oli plaanis rahulikult, ilma mürata pidutseda ... Aga ma ajasin nende
+ülla kava nurja -- laulsin ja tegin sihukest möllu, et ... Mäletad veel Saaremaa
+suveöid 30 aastat tagasi, mu linalakk sõjajumalanna, mu blond metsaline? P. S.
+Pidu pole veel siiamaani lõppenud, seepärast palun vabandust hüpleva käekirja
+pärast. Loodan, et said kõigest siiski aru. EMT ja Eesti Telefon (ET) toovad
+alates 2. detsembrist turule ühise traadita Interneti-ühenduse, mis võimaldab
+fikseeritud kuutasu eest kasutada piiramatult Internetti kõikjal Eestis. ET
+andmeside- ja Interneti-talituse direktori Olav Harjo sõnul on uue ühenduse
+läbilaskevõime WLANi (Wireless Local Area Network) levialades kuni 2 megabitti
+sekundis ning kõikjal üle Eesti GPRSi (General Packet Radio Service) vahendusel
+kuni 54 kb/s. "Et tagatud oleks maksimaalne turvalisus kaugtöö tegemisel, pakume
+klientidele lisaks virtuaalse privaatvõrgu (IP-VPN) teenust," lisas Harjo.
+Traadita Interneti teenusega liitunud ei maksa WLAN/GPRS võrgukaardiga GPRSi
+mahupõhist hinda, vaid kõik kulutused on kaetud kuumaksuga. Teenusega liitumise
+tasu on 118 krooni ja kuutasu 495 krooni. Klient peab teenuse kasutamiseks
+sõlmima vaid ühe lepingu ning ta saab ise valida, kas hakkab arveid saama Eesti
+Telefonilt või EMT-lt. Traadita Interneti-ühenduse kasutamiseks on vaja süle-
+või pihuarvuti varustada WLAN võrgukaardiga või ühendada GPRS-telefoniga või
+lisada arvutile ainult WLAN/GPRS võrgukaart. Esimene WiFiga küla Nõuni küla
+Valgamaal sai esimeseks vaba traadita Interneti (WiFi) levialaga väikeasulaks
+Eestis. Saavutuse autorid on Palupera vallavalitsus, MTÜ Tehnokratt, MTÜ WiFi.ee
+ja MTÜ Wiirus. Sel moel rajab Valgamaa teed naabermaakondade Võru ja Põlva
+arenguks, kus turistidel puudub võimalus kasutada Internetti ööpäev läbi.
+Näiteks Tartu-, Valga- ja Viljandimaal on kokku kümme WiFi leviala. Vt Vt ka,
+ML, 24. oktoober 20.11.2002 Kunagine ETV juht ja tuntud raadiohääl Enn Anupõld
+kuulab igal võimalusel Kuku raadio saadet "Vox populi". "Võib üleolevalt ilkuda,
+ent see on tänase eesti rahva hääl," ütleb Anupõld, kelle hinnangul on lihtrahva
+häält ringhäälingus häbematult vähe. " Soovitaksin seda saadet kohustuslikus
+korras kõigile Riigikogu liikmetele ja riigivalitsejatele. Et võim ei võõranduks
+alamrahvast. " Millist rolli mängib teie elus televisioon? Küllaltki olulist.
+Võin rahulikult jälgida, kuna ei vastuta selle eest, mis sealt kastist tuleb.
+Mida teeksite praeguse ETV juhi Ilmar Raagi asemel teisiti? Mul ei sobi vastata,
+sest olen 12 aastat seda ametit pidanud. See on raske ja mürgine amet. Priid
+piima ei anta, kibedaid köharohtusid küll. Iga võimu ajal. Praegu ehk rohkemgi
+kui Vene ajal. Siis oli üks apteek (keskkomitee), tänaseks on
+köharohupeasekretäre terve Tallinn täis. Mul on hea meel, et Ilmar Raagi
+taotlused on viimastel kuudel hakanud ekraanil paistma. Programm kosub. Kuidas
+suhtute sellesse, et ETV on juba pikemat aega reklaamivaba? Hästi. Reklaam ei
+kuulu maksumaksja rahaga toimiva avalik-õigusliku ringhäälingu juurde. Seda
+tuleb niigi uksest ja aknast ning sinisilmne tarbija maksab oma taskust ka selle
+kinni. Ent see lahendus on poolik. Ei leia ühtki mõistlikku põhjendust, miks
+võib reklaam jätkuda avalik-õiguslikus Eesti Raadios. Ja miks kuulub selle
+juurde Raadio 2, mis oma programmi teostuse ja taseme poolest on
+sajaprotsendiline kommertsprogramm. Mis on eratelejaamade trumbid
+avalik-õigusliku televisiooni ees? Õigeid trumpe polegi, kui avalik-õiguslik
+ringhääling head telekava teeb. Üht aga tasub neilt õppida: kui intensiivselt
+teeb üllatavalt väike rühm professionaale täit programmi. Kõik on hommikust
+õhtuni rakkes. Mida te televiisorist mingil juhul ei vaata? Igasugust
+seebipulbrit. 30 aastat tagasi Soomes töötades hakkasin vaatama seebisarja
+"Peyton Place". Jäin vangi. Andsin endale siis lubaduse, et mitte kunagi mitte
+ühtegi seepi. See on üks neist harvadest lubadustest, mida mul on õnnestunud
+pidada. Mis on meie telekanalites puudu? Puudu on kultuuri. Eesti kultuuri
+esitamist ja salvestamist tulevastele põlvedele. Televisioonile, kus näod
+kuluvad kohutavalt kiiresti, pole tähtsamat figuuri kui eesti näitleja. Laulev,
+tantsiv, luulet lugev, teatrijuhtumisi rääkiv eesti näitleja. Kahetunnine
+otsesaade "Täna õhtul ..." (Jaanus Orgulas, Anu Lamp, Kaljo Kiisk jt). See oleks
+tõeline kultuuritegu - näitlejale meeldiv ja huvitav töö ning eesti rahvas oleks
+tänulik. Odavalt teostatav - otsesaade. Mida te raadiost kuulate? Maist
+oktoobrini kuulangi peamiselt raadiot, kaht parimat jaama Eestis: Vikerraadiot
+ja Kukut. Mõlemal on head, harivad ja maailmapilti laiendavad saated. Muide,
+raadios on alati olnud tunduvalt kõrgema intellektuaalse tasemega toimetajad kui
+televisioonis. Raadio nõuab, et sa oskaksid kirjutada ja emakeelt hoolikalt
+pruukida. Minu jaoks ideaalne TV-tähe professionaalne karjääriredel on selline:
+ajaleht-raadio-televisioon. Kellel kaks alumist redelipulka astumata, võib küll
+olla TV-täht, aga ta pole professionaalne ajakirjanik. See paistab kohe
+ekraanilt kätte. 20.11.2002 Vikerraadiost tuntud Mart Ummelase abielu raadioga
+on kestnud 25 aastat. Ajakirjanduse kätt paludes arvas Ummelas, et nii saab
+maailma parandada. Pisut on ta enda meelest seda suutnudki. Ka Vene ajal oli see
+võimalik. "Mingit ohtu ma süsteemile kujutasin, sest 1981. aastal sain tähtajatu
+eetrikeelu," meenutab Ummelas. Eetrikeeld tuli Kadrioru staadionil toimunud
+noorterahutustega seoses. Teda üritati Vene sõjaväkke saata, kuid ähvardus
+välismaaga ühendust võtta jättis selle ära. Eetrikeeld kestis seitse aastat.
+Kuulatavad saated Nüüd teeb Mart Ummelas Vikerraadios kuulatavaid saateid. Nagu
+näiteks "Vikerhommik", "Rahva teenrid" ja "Mnemoturniir". Oma ülesannet
+ajakirjanikuna näeb ta selliselt: esineda nende inimeste nimel, keda tahetakse
+unustada. Ummelase sõnul ei ole nendeks ainult asotsiaalid ja pensionärid, vaid
+ka teadlased ja kultuuritegelased. Kahjuks on nii, et räägivad rohkem need, kel
+pole midagi öelda. Need, kes tähelepanu väärivad, seda ei taha. Ummelas ütleb,
+et ta läheks ja otsiks need tähelepanuväärsed inimesed üles, kuid tal pole
+selleks igapäevase leiva teenimise kõrvalt aega. Noori juurde ei tule "Meie
+raadios on häda töötajatega," jõuab Mart Ummelas raadiotööle lähemale. " Noori
+peaaegu üldse juurde ei tule. Uudistetoimetuses on neid olnud, ja kui nad
+küllalt heaks tegijaks saavad, lähevad eraettevõttesse - me oleme nagu
+taimelava. Nad võiksid minna meie majas edasi, kuid siin ei ole konkureerivad
+palgatingimused. " Eesti Raadio tulevik on tume - nende rahaliste võimaluste
+juures, mida riik praegu pakub, 2003.-2005. aasta arengukava Ummelase sõnul ei
+teostu. "Ühel hetkel me lihtsalt ei saa edasi töötada," lausub ta. "Aga ma ikka
+loodan võimude arusaamisele, et selline raadio, kust tõsisel inimesel midagi
+kuulata on, peaks alles jääma." Ummelas on töötanud ka Kuku raadios, kuid nagu
+ta ise ütleb: " Mind ei motiveerinud kodanike Rein Langi ja Hans H. Luige
+isikliku kasumi suurendamine. Eesti Raadios tean ma, et töötan Eesti rahva
+informeerimiseks. " Eraraadiojaamadele heidab Ummelas ette väljaspool pealinna
+toimuva vähest kajastamist - võrukale on tema kodumaakonnas toimuv hulga
+olulisem Tallinna sündmustest. Pealegi võivad kohalikud väikesed asjad heita
+valgust suurematele. Linlase irooniline suhtumine maal toimuvasse kaoks, kui
+otsitaks üles positiivsed maainimesed. Mitte mõelda on kergem Mart Ummelas
+kardab vananemist. " Meie ühiskonnas muutub vananev inimene väheväärtuslikuks.
+Ma ei saa enda puhul rääkida tõrjutusest, " tunnistab ta, " aga on selline
+suhtumine, et ta on juba nii vana, mis ta siin üldse räägib ... " Eesti
+inimestest laiemalt kõneldes ütleb Ummelas, et Vene aeg on vanemad inimesed
+kartlikuks teinud. "Hirm ebaõnnestuda ning naeruväärsena näida sunnib üksindusse
+tõmbuma, kaovad sotsiaalsed kontaktid, sealt algab kibestumus," teab ta. Ummelas
+tunnistab, et mitte mõelda on muidugi kergem, sest mõeldes tekib probleeme
+juurde. "See on nagu McDonald's, mida on palju lihtsam süüa kui hakata ise
+kapsasuppi keetma." Aga ühiskond ei saa ainult kergema nimel elada. "Mina pean
+mõtlema juba sellepärast, et muidu ei saaks ma saateid teha," ütleb Ummelas.
+Helena Eenmaa 20.11.2002 Nädalavahetusel salvestati telemängu "Kes tahab saada
+miljonäriks?" kuus saadet. Ühes uues osas võidab noor naine 125 000 krooni - see
+on Eestis seni suurim summa, mis miljonimängus võidetud. Eelmine rekord oli 64
+000 krooni. Millal 125 000kroonine võidumäng eetrisse jõuab, ei osanud TV 3
+avalike suhete juht Annika Remmel öelda. Ta lisas, et see tuleb ekraanile veel
+selle aasta jooksul. Nädalavahetusel salvestatud miljonimängudes võideti teisigi
+rahasummasid. "Palju häid mänge on tulemas," ütles Remmel. Hannes Võrno juhitav
+telemäng "Kes tahab saada miljonäriks?" kogus oktoobris kõige suurema
+vaatajaskonna, tuues teleri ette keskmiselt 312 000 vaatajat saate kohta.
+"Miljonimäng on Eesti eratelekanalitelt esimene omasaade, mis on jõudnud
+vaadatavustabeli absoluutsesse tippu," ütles TV 3 meediauuringute juht Margus
+Paas. EMOR Gallup Media tele- ja raadioauditooriumi päevik-uuringu kohaselt
+järgnevad miljonimängule vaatajaskonna suuruselt "Pealtnägija" 308 000,
+"Aktuaalne kaamera" 247 000, "Tähed muusikas" 235 000 ja "Robinson" 231 000
+vaatajaga. 20.11.2002 Ehkki Mart Sanderi juhitav "Tähed muusikas" on eetris
+Kanal 2s, tehakse seda ETVs. Lähme vaatame, kuidas seda populaarset saadet linti
+võetakse. Publikuks kutsutud koolinoored seisavad telemaja fuajees ning ootavad
+pingsalt ja valjuhäälselt, millal saate tegemiseks läheb. Täna on 100. saade.
+Produtsent Kaupo Karelsonil on enne saate algust kiire nagu alati: ta lausa
+jookseb mööda telemaja ringi. Siis näeme, kuidas ühes toas on grimeerija käe all
+presidendiproua Ingrid Rüütel. Stuudiouksest sisse astudes avaneb teleekraanilt
+tuttav pilt - kaks klaverit, istekohad publikule, televiisorid. Pealekauba hulk
+kaameraid ja juhtmeid. Täna on plaanis linti võtta kaks saadet. Juubelisaade on
+esimene ja selle alguseni jääb pool tundi. Käivad viimased ettevalmistused -
+lüüakse klaverid läikima, kuus sinise ekraaniga televiisorit samuti. (Need on
+need telerid, kus peal numbrid 1-6 ja mille alt tuleb sõna välja. Ja siis tuleb
+laulma hakata.) Tuleb koristaja, tõmbab harja ning lapiga põranda üle. Tal
+palutakse pärast esimest lindistust tagasi tulla. Ilusas sinises kostüümis
+Ingrid Rüütel toetub klaverile ja joob vett, samal ajal kui dirigent Eri Klas
+teeb hääleharjutusi. Seejärel sätitakse neile mikrofonid külge. Lõpuks võtavad
+Rüütel ja Klas klaveri taga istet ja laulavad, nende kapten Urmas Lattikas
+mängib klaverit. See on proov. Teine võistkond - Anne Velli ja Uno Loop ning
+nende kapten Mihkel Mattisen - harjutavad ilmselt kusagil mujal. Siis palutakse
+ka esimesel võistkonnal stuudiost lahkuda. Saatejuht Mart Sander avastab, et
+polegi veel grimmis käinud, ja läheb. Üle läve astub Otto-Triinu aegadest tuttav
+naljamees Venno Loosaar, ergutaja. Tema töö on publik üles kütta. Otto-Triin
+ergutab publikut "Armsad inimesed!" hüüab ta. Koolinoored tulevad tema järel.
+Algab tormijooks kohtadele, tüdrukud kõige ees. Et kuhu keegi publiku sekka
+istuma saab. Esiritta ei taha just nagu keegi minna. Venno Loosaar: "Kes
+esiritta istub, saab Sanderiga reisile." Noored juba naeravad. Mõnel palutaksegi
+esiritta tühjale kohale tulla. Loosaar: "Kas kõik on leidnud koha oma elus?"
+küsib ta. Jah! Publik on jagatud kaheks, kumbki oma võistkonna taga. " Nii. Nüüd
+harjutame aplodeerimist. Aplaus! " Kõik plaksutavad. "Teine aplaus!" Veelgi
+kõvem. Publik elavneb. Loosaar: " Nüüd proovime hääli. Hüüdke: hei! " "Hei!" "
+See on saade, kus tuleb oma hääl kõlama panna! Kõvemini! Hei! " "Hei!" "Ja nüüd:
+hoo!" "Hoo!" " Ja nüüd vaheldumisi: hei-hoo-hei-hoo! Hei-hei-hoo-hei! " Publik
+teeb nii mitu korda ja on juba üles köetud. Aga lindistuse algus kipub venima.
+Laulda kohustuslik Lühikesekasvuline Loosaar võtab pikakasvulisel operaatoril
+ümbert kinni. " Oleme kaksikud. Vähemalt mina tahaksin nii, " sosistab Loosaar.
+Noored naeravad. Ja üldse on väga lõbus. Loosaar: " Nüüd hakkame laulma. Kõik
+koos! " Lauldakse seda laulu, et kui sul tuju hea, siis käsi kokku löö. Ja nii
+edasi. "Hoogsamalt, hoogsamalt!" Kogu stuudio on täis rõõmsaid inimesi. Laul
+lõpeb. Loosaar tuletab publikule meelde, et saates kaasa laulda on suisa
+kohustuslik. Korraga läheb stuudio pimedaks, põleb vaid üks prožektor kõrges
+laes. Tänased külalised ja saatetegijad tulevad stuudiosse, kõige suurema
+aplausiga võetakse vastu Mart Sander. Saade võib alata, kõigepealt on
+ilutulestik. Ja Sander juhatab 100. saate sisse. "Õnne meile!" Publik
+aplodeerib. Mäng algab tempokalt. Teler jupsib See, mis edasi juhtub - kes mida
+laulab, kuidas küsimustele vastab -, on televaatajal teada. Aga kõik loomulikult
+ekraanile ei jõua. Mart Sanderil lähevad vahel sõnad sassi, aga sellest pole
+midagi, see lõigatakse välja. Üks kuuest televiisorist, see kõige äärmine, kuhu
+on kirjutatud number 1, on rivist väljas. Ekraan jupsib tükk aega. Pilt
+virvendab, hüppab. Lindistus aga käib. Vahepeal tuuakse stuudiosse suur
+juubelitort - klaverikujuline, värvilised küünlad peal. Seda televaatajad
+loomulikult ei näe - tort pannakse kaamerate ja publiku istekohtade taha kahele
+toolile. Kaks tikutopsi on ka. Number 1 televiisori pilt hüppab ikka. "Stopp!"
+ütleb produtsent Kaupo Karelson keset ülesvõtmist. Televiisorit parandatakse. No
+lõpuks saab number 1 korda. Aplaus! Hakatakse taas lindistama, kui korraga
+heliseb mobiiltelefon. Selgub, et Ingrid Rüütli telefon. "Üks hetk, palun!"
+ütleb ta, võtab oma mustast käekotist telefoni ning lülitab selle välja. Läks!
+Lindistus! Saade läheb edasi. Muudkui öeldakse numbreid, vastatakse saatejuhi
+küsimustele, lauldakse. Mõni laul tuleb mitu korda läbi laulda - et ikka parem
+välja tuleks. Laulusõnad on ekraanil näha. Kes tahab, laulab televiisorist maha,
+kes tahab, laulab peast. Stopp! "Kuule, sa võiksid ikka laulda ka," ütleb
+stuudioansambli esinumber Margus Kappel Mihkel Mattisenile. "Jah, jah," lubab
+kapten. Lint läheb jälle käima! Venno Loosaar ergutab vaiksemaks jäänud publikut
+ka saate ajal. Vehib kätega, teeb vahel ka nägusid, hüppab ja kargab. Publikul
+on hea olla. Sander käsib lolli otsida Vahepeal põlema pandud tordiküünlad on
+ära kustunud, kössi vajunud. Tuuakse uued küünlad, neid veel põlema ei panda.
+Stopp! Jälle väike paus. Loosaar küsib publikult: "Tõstke käsi, kellele meeldib
+kondenspiim?" Tema ise tõstab, paljud teised ka. Aga mitte kõik. "Mis, sulle ei
+meeldigi kondenspiim?" Publik naerab. Loosaar: "Kuule Mart, kas sulle
+kondenspiim ei maitse enam?" Sander vaid muheleb. Lindistus! Saade läheb
+hoogsalt edasi. Juubelisaade lõpeb viigiga ja tordiküünlad süüdatakse teist
+korda põlema. "Tondi juttudest" tuntud Diana viib magusa klaverile. Kaptenid
+Urmas Lattikas ja Mihkel Mattisen puhuvad küünlad ära. On vägev ilutulestik.
+Mart Sander lõpetab saate ja hakkab siis torti lõikama. Loosaar: "Mart, mis sa
+teed, see on järgmise saate jaoks!" Sander: "Otsi lolli!" Saatekülalised söövad
+torti. "Publik saab torti pärast teist salvestust," ütleb produtsent Kaupo
+Karelson. Kõik, kojuminek! Noored saadetakse telemaja kohvikusse. Saatetegijad
+lähevad ka hingetõmbepausile. 101. saate salvestus algab umbes poole tunni
+pärast. 20.11.2002 Meediaõpe toob Lähte ühisgümnaasiumisse õpilasi üle Eesti
+Viis aastat tagasi leidis Lähte kooli direktor Toomas Kink, et Eesti
+haridussüsteemis on üks oluline koht täitmata. Nii saigi Lähtel alguse
+meediaklass. "Arvan meediaõpetuse olevat ääretult vajaliku, et inimene oskaks
+meediat tõlgendada ega laseks ennast sellest petta," seletab Kink. Teooria on
+praktikata igav Lähte ühisgümnaasiumi meediaklassi on tulnud õpilasi üle Eesti:
+Tallinnast, Noarootsist, Märjamaalt, Valgast, Võrust ja mujaltki Eestist.
+Kaugelt õppima sõitnud Renata Jusupova on rahul Lähtel olevate võimalustega.
+"Tulin Tallinnast Tartumaale, sest mitmekülgne meediaõpe, mis hõlmab nii
+trükiajakirjandust, raadio- kui teleajakirjandust, on praegu vaid Lähte
+ühisgümnaasiumis." Lähtel käsitletakse kümnendas klassis ajakirjanduse põhižanre
+ja antakse ülevaade meediasüsteemi toimimisest. Õpitakse ka lehetegemist.
+Üheteistkümnendas klassis arendatakse õpilaste kirjutamisvilumust ja
+analüüsioskust. Õpilased saavad lähemalt tutvuda raadioajakirjandusega.
+Lõpuklassis on videopraktikum, mis koosneb foto- ja videokursusest ning teletöö
+alustest. Teoreetilise osa juurde kuulub ka praktiline tegevus. Meediaõppe
+praktika üks osa on koolilehe tegemine. Konkursil "Parim koolileht 2002"
+saavutas Lähte kooli "Sapienti sad" kolmanda koha. Lisaks sellele on õpilastel
+kohustuslik suvine praktika, mis peab kestma vähemalt kaks nädalat. Esimesel
+aastal on see õpilase valitud ajalehe juures ja teisel aastal raadios. "
+Praktiline osa tööst on oluline, sest teooriast niisama pole kasu. Samas on see
+ka märksa huvitavam, " arvab XI meediaklassi õpilane Julija Kasak. ADV ja XI
+klassis on kohustuslik uurimistöö. Seda kirjutavad nii meedia- kui ka
+reaalklassi õpilased. XI reaalklassi õpilasel Jana Rošikul on uurimuste suhtes
+oma arvamus: "Arvan, et eelnevalt oleks võinud uurimistöö tegemist tundides
+õpetada, sest esimene aasta gümnaasiumis on selle lisatöötagi raske." XII
+klassis tuleb teha lõputöö. Näiteks tegi Marge Velbaum tänavu oma lõputööks
+saksakeelse videofilmi Tartusse elama asunud sakslastest. Nii uurimus- kui
+lõputöid peavad õpilased kaitsma komisjoni ees. Selline õpetus on toonud kooli
+gümnaasiumiklassidesse rohkem õpilasi kui neid seal muidu oleks. " Meediaklass
+on andnud Lähte koolile oma näo ja ainulaadsuse. See on toonud õpetajatele uusi
+proovikivisid, " räägib kooli meediaõpetaja ja huvijuht Tiit Helm. Eestis on
+meediaõppega üldhariduskoole kokku 20 ringis, neist 15 on Tallinnast väljaspool.
+Süvaõppena on meediaaineid kümmekonnas koolis. Eesti Meediakoolitajate Liit
+arvab, et meediaõpetus- ja kasvatus peavad saama õppeprotsessi loomulikuks
+osaks. Suhtlemisõpetuse alus " Meediaõpetus on koolis väga vajalik, see on
+suhtlemisõpetuse üks aluseid. Inimesele on seda vaja, et osata meediaga toime
+tulla, sest meedia on tihti väga ebaõiglane, " arvab Karlova gümnaasiumi
+õppealajuhataja Boris Goldman. Karlovas õpetatakse meediaõpetust gümnaasiumiosas
+valikainena. Meediaõppejõud Tiit Hennostel on oma arvamus meediaõppe olemusest
+koolis. " Minu veendumus on, et koolimeedias peavad kehtima vähemalt niisama
+tõsised printsiibid kui suures meedias. Ma arvan, et pole oluline, kui paljudest
+koolimeedia tegijatest hiljem ajakirjanikud saavad. Olulisem on see, et inimene
+õpib vaatama asju ka teisest küljest ja oskab hilisemas elus end ajakirjaniku
+olukorda panna ning tema tööd mõista. Maailmas on meediaõpetusega koolis
+tegeldud juba mitu aastakümmet. Meediaõpetus on USA, Kanada, Austraalia ja
+Sloveenia koolides kohustuslik. Paljudes riikides, näiteks Inglismaal,
+alustatakse meedia õpetamisega juba alg- ja põhikoolis. Infot ja meelelahutust
+tootva ning vahendava meedia roll muutub nii iga inimese kui ühiskonna elus
+päev-päevalt olulisemaks. 
+
+Tartu kunstikooli õppejõud Jaak Roosi tahab koostöös Tartu Näitustega püstitada
+suveks Tähtvere väljale maailma suurima, 23 meetri kõrguse metalltooli.
+Kunstikooli mööblikujunduse ja restaureerimise osakonna juhataja Jaak Roosi
+selgitas, et hiigeltool valmib mööblidisainer Priit Verlini stiliseeritud
+taburetti meenutava istme “ Allegro ” järgi. Taiese ehitamine maksab paarsada
+tuhat krooni. “ Alul plaanisime ehitada traditsioonilise puust tooli, kuid
+tehniline arvestus näitas, et selle konstruktsioon ei peaks tugeva
+tuuletakistuse tõttu vastu, ” rääkis Roosi. “ Verlini metalltool on
+voolujoonelisem. Et selle istmeosa asub küllaltki madalal, peaks seda olema ka
+lihtsam ehitada. ” Tartu kunstikooli 1994. aastal lõpetanud Verlin on koos
+koolikaaslastega osalenud mitmel viimasel aastal Kölni mööblimessil. 1997. aasta
+messil müüs ta kaks -tooli hinnaga 6000 marka tükk. Nn seljatoega taburett oli
+esimene Eestis disainitud mööbliese, mis jõudis Londonis ilmuvasse disaini
+aastaraamatusse. Jaak Roosi sai Tartusse maailma kõrgeima tooli ehitamise idee
+Kölni messil käinud itaallastelt, kes kutsusid kunstikooli kasvandikke, sh
+Verlinit, Itaaliasse Udine linna toolimessile. Udines asub seni maailma suurim,
+20 meetri kõrgune tool. Tartu Näituste projektijuht Raivo Trummal kinnitas, et
+esialgse kava järgi pidi Priit Verlini tooli hiigelkoopia kerkima Tartu Näituste
+messihalli kõrvale Tallinna-Tartu maantee äärde märtsi alguseks, sest 9.-11.
+märtsini on hallis näitus “ Tool 2000 ”. Et läbirääkimised projekti
+rahastajatega venisid, lükkus plaan edasi. “ Praegune eesmärk on hiigeltool
+esimese poolaasta sees valmis teha, aga kuupäeva praegu lubada ei saa, ” tõdes
+Roosi. “ Võib küsida, milleks seda üldse vaja on. Leian, et see irratsionaalne
+projekt sümboliseeriks ühiskonna erinevate struktuuride koostöötahet ja
+tehnoloogilist suutlikkust ning oleks hea reklaam mitte ainult Tartule, vaid
+kogu Eesti mööblidisainile. ” Eesti Energia on huvitatud Tartu
+soojamajandusettevõtete erastamisest, sest loodab tulu plaanitavast elektri ja
+soojuse koostootmisest Luunja katlamajas või keskkatlamajas. Eesti Energia
+pressiesindaja Kaie Saar tunnistas, et kindlat otsust osaleda Tartu
+soojamajanduse erastamise konkursil pole ettevõte langetanud, kuid Eesti Energia
+peab vajalikuks lüüa kaasa võimalikult paljudes kohalikes
+elektritootmisprojektides. “ Kohalikud tootjad annavad meile võimaluse katta
+energia puudujääk tipptundidel, ” põhjendas Saar. Põrkuvad huvid Saare väitel ei
+soovi Eesti Energia kohalikku elektritootmise turgu kontrollides takistada oma
+monopoli purunemist. “ Tootmise pool on ja jääb selgelt konkurentsi kohaks, ”
+leidis Saar. “ Praegu tuleb Narva elektrijaamadelt küll üle 90 protsendi Eestis
+tarbitavast elektrienergiast, kuid Eesti Energia on huvitatud kohalikest
+tootjatest, et tagada oma jaotusvõrgus maksimaalne koormus. ” Saar märkis, et
+Eesti Energia elektrivõrk on loomulik monopol, sest paralleelset liini ei hakka
+keegi kunagi ehitama. Samas tõdes ta, et praegu pole seadust, mis reguleeriks
+elektri ostmist väiketootjatelt. Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna
+energeetikaspetsialist Leida Uibo ütles, et kui soojamajandust ei erasta Eesti
+Energia üksi, on elektritootmine Tartu katlamajades reaalne alles mitme aasta
+pärast. Uibo arvates pole Eesti Energia lähiajal valmis ostma väljaspool
+ettevõtte enda jaotusvõrku toodetud elektrit. “ Siin põrkuvad mitmed huvid, sest
+kindlasti pole Eesti Energia huvitatud laskma oma võrku konkurentide odavamat
+elektrit, ” selgitas Uibo. “ Kõik sõltub Eesti Energiast, sellest, mis
+tingimustel on ta nõus elektrit ostma. ” Uibo märkis, et Tartus elektrit tootes
+tuleb arvestada katlamajade kõikuvat koormust: suvel langeb tarbimine nulli
+lähedale. “ Elektritootmise käivitamine nõuab ka suurt investeeringut ja see
+tuleb ju tarbijate arvelt, ” lausus Uibo. “ Tohutu soojalaenu kõrvale ei tohiks
+muid laene kuhjata. ” Kaie Saare sõnul on aga soojuse ja elektri koostootmine
+igal juhul mõttekas, sest seda näitab muu maailma kogemus. Laenukoormast vabaks
+Huvi Tartu soojamajandusettevõtete erastamise vastu on varem kinnitanud
+Prantsuse kontsernile kuuluv AS Eraküte (ostis mullu ASi Tamme Soojus) ning
+Kotkan Energia Oy. Kotkan Energia Oy teatas kuu aja eest, et soovib osta Anne
+Soojuse, Tartu Jõujaama ning Tartu Keskkatlamaja aktsiad ilma konkursita
+kokkuleppehinnaga. Tartu linnavalitsus lükkas Soome soojaettevõtte pakkumise
+tagasi. Tartu abilinnapea Margus Hanson on kinnitanud, et soojamajanduse
+aktsiate müügiga loodab linn vabaneda ligi 360 miljoni krooni suurusest
+laenukoormast. Hansoni väitel võib volikogu hakata erastamise korda arutama
+märtsi esimesel istungil, linnavalitsus loodab erastamise välja kuulutada
+hiljemalt juunis. Emajõe kaldale Kvissentali tee äärde võib veel tänavu kerkima
+hakata uus elamurajoon, detailplaneeringu järgi tuleb sinna 63 kahekorruselist
+eramut ja 13 boksiga ridamaja. Elurajooni keskele näeb planeering ette
+kaubanduskeskuse ja spordiväljakud, Emajõe äärde paadisadama ja supelranna. Oma
+veevärk Elamurajoon saab linna ühisveevärgist eraldi vee- ja
+kanalisatsioonisüsteemi. 17 hektari suurusele planeeringualale jääb ka neli
+olemasolevat elamut. Tartu linnavalitsuse linnaplaneerimise osakonna juhataja
+Raul Täkkeri sõnul on tõenäoline, et ehitus võib Kvissentali tee ääres alata
+veel tänavu. Kvissentali elamukruntide keskmine suurus on planeeringu järgi
+1700-1800 ruutmeetrit. Detailplaneeringu kehtestas Tartu linnavolikogu mullu
+septembris. Umbes viiendik tulevase elamurajooni maast kuulub veel riigile,
+möödunud nädalal andis Tartu linnavalitsus kooskõlastuse maa erastamiseks ja
+Tartu maavalitsus valmistab erastamist ette. Enampakkumine võidakse maavalitsuse
+kinnitusel välja kuulutada umbes kuu pärast. Detailplaneering on koostatud
+osaühingu Tähering tellimusel, mille osanikud on Krediidiinfo andmeil
+Linnaehituse mehed Alar Kroodo, Kalev Kase, Raul Rebane ja Martin Sööt. Vara
+kommenteerida Täheringi juhataja Toomas Määrmann keeldus elamurajooni tulevikku
+lähemalt valgustamast: “ Projektiga tegeldakse, pikemalt ei kommenteeri. ” Ta ei
+nõustunud ka avaldama, millal võiks ehitus alata ja millistest allikatest seda
+finantseeritaks. “ Paari kuu pärast on rohkem rääkida, ” lubas ta.
+Kinnisvarakommentaar Piirkonna majandust viib edasi eelkõige kinnisvaraarendus -
+tegevus, kus firma peatöövõtjana ehitab või rekonstrueerib oma raha või
+laenukapitali eest või lepingu alusel objekti ning leiab sellele ostja või
+rentniku. Niisugune tegevus algas Tartus tõsisemalt 1995. aastal.
+Kinnisvarafirmad võtavad arendusprojekte siiski ette harva. Nii pangad,
+kaubandus- ja riigiettevõtted kui ka tööstus on arendanud kinnisvara peamiselt
+endale paremate teenindus- ja tootmistingimuste loomiseks. Väga häid projekte on
+üksikuid - Emajõe keskus, kaubanduskeskused. Sihipärase kinnisvaraarendusega
+paistavad Tartus silma AS Kaseväli & Co (Kapitali ärikeskus, Vanemuise 21
+rekonstrueerimine), OÜ Rüütli Majad (Rüütli tänava tagastatud majade
+rekonstrueerimine), OÜ Tartu Hansakeskus (Hansakeskus), OÜ Raua Maja
+(korterelamud), Friis Kinnisvara OÜ (Vahi tänava elamurühm) ning AS Fortuuna
+Elamu (Fortuuna keskus). Tänavu hakkab OÜ Tähering loodetavasti rajama
+Kvissentali elurajooni. Valdavalt peituvad ülalloetletud nimede taga tuntud
+ehitusfirmad, mis on asutanud iga projekti tarvis eraldi osaühingu või
+aktsiaseltsi. Kui võrrelda Tartu ja Tallinna kinnisvaraarendust, tundub siinne
+olukord kahetsusväärne just mõne kinnisvarafirma väite tõttu, et äraelamiseks
+piisab vahendustegevusestki. Tõenäoliselt on siiski tegu hapude viinamarjadega.
+Seda hinnatavam on aga julgete ettevõtjate initsiatiiv. Tartu kavatseb esimese
+Eesti linnana anda linnabussifirma erakätesse. Ühe esimese sammuna koostas
+linnavalitsus riigihanke konkursi tingimused leidmaks linnaliinidele teenindajat
+viieks aastaks alates järgmise aasta jaanuarist. Eelmise konkursi, mis hõlmas
+kümmet kuud selle aasta märtsist detsembrini, võitis ainukese pakkujana linnale
+kuuluv aktsiaselts Liikor. Märtsist-aprillist võtab Liikor üle bussipiletite
+müügi ja piletiga sõitmise kontrolli, millega seni tegeles linna
+transpordikeskus. 18,1 miljonit krooni aastas “ Järgmise sammuna paneme müüki
+Liikori aktsiad, ” kinnitas linnapea Andrus Ansip. Ta pidas tõenäoliseks, et ka
+järgmise viie aasta lepingu saab Liikor, sest riigihanke konkursi tingimused on
+küllalt karmid: linn ei anna lubadust suurendada dotatsiooni, kuid nõuab liinide
+käigushoidmist senises mahus. Linnaliinide tänavune dotatsioon on 18,1 miljonit
+krooni, millest riik maksab seitse miljonit. Ansip märkis, et riigihanke
+korraldamise peab otsustama linnavolikogu, sest sellega võtab linn endale
+kohustuse mitmeks järgmiseks eelarveaastaks. Transpordikeskuse spetsialist Anu
+Meos nentis, et selle aasta konkursi tingimustega tutvus ka bussifirma Tarbus,
+kuid konkursil ei osalenud. Riigihankekonkursi tingimustest mainis Meos seda, et
+linnaliinidel sõitvatest bussidest peab veerand olema uuemad kui viis aastat,
+nagu on Liikoril. Linnavalitsus jätab endale õiguse määrata busside marsruudid,
+sõidugraafikud ja piletihinnad. Sõidusoodustuste andmise õigus on
+linnavolikogul. Ansip lisas, et linn plaanib osta liinikilomeetreid senises
+mahus ning kooskõlastab sõidugraafikud. “ Välistatud on olukord, et firma paneks
+bussid käima ainult tipptundidel, ” kinnitas Ansip. “ Samas, mida rohkem õigusi
+jääb linnale, seda odavamaks võib kujuneda Liikori hind. ” Anu Meos ütles, et
+eile Riigi Teatajas ilmunud ühistranspordi seadus annab kindlust, et riigi
+dotatsioon linnaliinidele ei vähene. Seaduses on öeldud, et dotatsiooni
+arvestamisel lähtutakse liiniveokulude andmetest. Vana kassa kinni
+Transpordikeskus koondas seoses uuendustega kõik viis kassiiri ja viis
+kontrolöri. Kassiiride töölolekut pikendati siiski kuu aja võrra, sest
+kokkuleppel Liikoriga jääb vana bussijaama piletikassa avatuks veel märtsi
+lõpuni. Aprilli alguses annab transpordikeskus ruumid üle linnavarade
+osakonnale. “ See on koht, kus inimesed on harjunud bussipileteid ostma, ”
+märkis Meos. “ Aga meil on veel üle kuuekümne piletimüügikoha, millega Liikor
+sõlmib uued lepingud. Liikor on otseselt huvitatud piletite läbimüügist, sest
+see annab ligikaudu poole käibest. ” Aktsiaselts Feenoks pole rahul, et politsei
+võttis teisipäevasel alkoholireidil firmalt ära müüa keelatud Valge Kure
+konjaki, mis seisis laos ja ootas tagastamist maaletoojale. Nagu eilne Tartu
+Postimees vahendas, võttis politsei Feenoksi Anne tänava jae- ja hulgikauplusest
+ning Kuperjanovi tänava poest hoiule kokku 600 liitrit Belõi Aisti konjakit ja
+kümmekond pudelit Titanicu veini, mida on keelatud Eestis müüa. Osa Feenoksis
+olnud Valge Kure pudelitel kattis sõna “ konjak ” kleeps sõnaga “ brändi ”,
+lisaks leidis politsei neid kleebiseid eraldi pakkides. Müügiks keelatud
+alkoholi oli vähemas koguses ka kolme hulgilao müügilettidel. Alates jaanuarist
+tohib kaubelda vaid nende alkoholimarkidega, mis on kantud Eesti riiklikusse
+alkoholiregistrisse. Belõi Aisti konjakit registris pole, lubatud on
+samanimeline brändi. Laos või müügil Tartu politsei korrakaitseosakonna
+kriminaalpreventsiooni- ja noorsootalituse komissari Tarmo Stokkeby kinnitusel
+ei võtnud politsei ära keelatud alkoholi, mis seisis firmadel laos ega olnud
+müüki pandud. Feenoksi omanik Oleg Bulkin aga väitis eile Postimehele, et
+politsei võttis tema firmast ära Belõi Aisti konjaki, mis seisis just eraldi
+laos ega olnud müüki pandud. “ Kaup, kokku viissada liitrit Belõi Aisti
+konjakit, ootas koos saatelehega tagastamist maaletoojale, ” märkis Bulkin. “
+Müügil oli mõlemas poes sadakond liitrit brändikleepsuga Belõi Aisti. ” Bulkin
+kinnitas, et kui Feenoks kauba muretses, olid brändi sildid juba pudelitele
+kleebitud. “ Feenoks ostis kauba täiesti seaduslikult maaletoojalt, kõik paberid
+on korrektselt vormistatud, ” lausus ta. “ Ma ei ole ka ekspert, et hakkan
+uurima, kas brändi silt on peale liimitud. Meie töömeeste ütlustele, et kaubaga
+on kaasas mingid kleebised, ma tähelepanu ei pööranud. ” Nagu Bulkin lisas, pole
+õige ka Tarmo Stokkeby väide, et Feenoksi Anne kaupluses töötas tööle
+vormistamata müüja, kes oli lisaks tagaotsitav. “ On muidugi hea, et politsei
+tagaotsitava avastas, ” möönis ta. “ Aga ta ei teinud müüja tööd, vaid oli
+tulnud vaatama, kas see töö talle sobiks. ” Politsei jääb kindlaks Tarmo
+Stokkeby ütles eile, et vastavalt alkoholiseadusele tohib politsei võtta müüa
+keelatud alkoholi hoiule nii müügiletilt kui ka laost. “ Saame siiski aru, et
+eelmisest aastast võib veel firmade laos olla sellest aastast müüa keelatud
+alkoholi, ” tõdes Stokkeby. “ Politsei ei taha kaupmehi kiusata ja seetõttu ei
+puutunud me müümiseks keelatud alkoholi, mida müügil polnud. ” Samas nentis
+Stokkeby, et Feenoksist võttis politsei hoiule ka laos olnud Belõi Aisti
+konjaki. “ Aga seepärast, et sama konjak oli ka müügil. Hoolimata sellest, kas
+konjaki nimetusele oli kleebitud brändi silt või mitte, ” ütles ta. “ Rõhutan:
+firmades, kus müüa keelatud alkohol seisis ainult laos, me seda kaupa ei
+puutunud. ” Kommenteerides Oleg Bulkini väidet, et ta ei pööranud tähelepanu
+kastides kaasas olnud brändisiltidele, vastas Stokkeby, et nii kogenud ärimees
+ei saa sellist juttu ajada. “ Loomulikult on tal õigus rääkida, mida tahab. Eks
+me kohtus vaidle asjad selgeks, ” märkis Stokkeby. Ööl vastu 6. veebruari
+külmetas veel korra, aga siis võidutsesid plusskraadid ja vihmasadu järjest neli
+päeva ja ööd ning Tartu kesklinnas pistsid oma õrna valge nina välja esimesed
+lumikellukesed. Narva maantee ühiselamute taga Urva tänavas elav Kristel Köbas
+märkas lumikellukesi oma aias kolmapäeval, 9. veebruaril. “ Koltunud kõdu peal
+oli midagi helerohelist. ” Kui päeval sulatab ja öösel külmetab, ei nihku
+taimede elus veel suurt midagi. “ Aga kui ka öösiti on valdavalt plusskraadid ja
+maapind hakkab sulama, on see märguanne arenemiseks, ” räägib botaanik Arne
+Sellin. “ Veebruari algus on lumikellukesele keskmisest siiski tublisti varasem
+õitsemisaeg, tavaliselt ilmuvad nad nähtavale märtsis. ” Heljo Männi luuletus “
+Lumikelluke ” ütleb nende lillede saabumisajaks hoopis jürikuu: “ Tilistades
+õiekuljust ilmub esimene lill, vaatab ringi, tulvil uljust - ma ei karda sind,
+aprill. ” Kuueaastane Lembitu tänava elanik Pääsu palus 13. veebruaril vanaisa
+Väinol pundi akna all kasvavaid lumikellukesi välja kaevata. “ Vanaisa kaevas
+näppudega. Nüüd elavad lumikellukesed aknalaua peal potis. Neil läheb hästi,
+ainult liiga pikaks on veninud ja pungad pole veel lahti. ” Pääsu lumikellukesed
+elavad toas potis, aga mis saab nendest, kes peavad põlvini lörtsis muutlikke
+veebruariilmu trotsima? 10. veebruaril märkisid Tartu meteoroloogiajaama
+töötajad taas külmakraade. Kui talv peaks tagasi tulema, ei tähenda see
+lumikellukese hukkumist. “ Ta jääb lume alla, muutub kahvatuks ja kollakaks, aga
+kui lumi ära sulab, areneb taim edasi, ” ütleb Sellin. “ Kui aga tuleb kümme või
+enam lumeta miinuskraadi, külmub taim muidugi ära. ” Kristel Köbas usub, et tema
+aia lumikellukesed kasvavad rõõmsasti edasi. “ Visad taimed, ega need kuhugi
+kao. ” Vaevalt jõudsid mööduda jõulud, kui juba lendab põldlõoke, vuliseb vesi
+ja tärkab lumikelluke. Nüüd ootame juba sinilillede saabumist. Kõik on läinud
+kuidagi liiga ruttu. Vello Vengerfeldt Sündinud Tartus 1952 Lõpetanud Tartu 5.
+keskkooli 1970 Edasi toimetuse autojuht 1972-1973 Lõpetanud EPA
+mehhaniseerimisteaduskonna 1976 N. armeeteenistus 1976-1977 Saduküla sovhoosi
+peainsener 1978-1979 Flora Tartu tsehhi asejuhataja 1979-1982 Keila
+Geoloogiaekspeditsiooni Tartu töörühm, puurmeister ja peainsener 1982-1990 Tartu
+Ravitootla direktor 1990-1993 Vaimse Tervise Hooldekeskuse direktor aastast 1993
+Kunagine Edasi toimetuse autojuht Vello Vengerfeldt (47) peab direktoriametit
+keerulise nimetusega asutuses, vaimse tervise hooldekeskuses. Ta on pidanud
+seitsme aasta vältel paljudele selgitama, et siin õpetatakse psüühiliste
+erivajadustega inimesi eluraskusi ületama. Üks neistki, keda tudengieas
+Vengerfeldt veerand sajandit tagasi ajalehetoimetusest objektidele sõidutas,
+ilmus direktori kabinetti küsimustega. Vanas haiglahoones viitab meditsiinile
+ainult üks kabinet, kus uksel perearsti silt. Teised ruumid oleksid justkui
+klubi või käsitööringi kasutuses. Sisseastujal on raske aru saada, kes on siin
+põetaja, kes hoolealune. Vaimse tervise hooldekeskuses ei pea keegi valget
+kitlit kandma, vormiriietust personalil pole. Nii on kodusem. Siin hakkavad
+inimesed enamasti käima pärast ravikuuri haiglas, hommikul tulevad, õhtul
+lähevad koju. Kas hooldekeskus on siit Raja tänava hoonesse kolinud
+psühhoneuroloogiahaigla osa või iseseisvalt arenev asutus? Alates 1993. aastast
+oleme kujundanud maja eesmärgiga õpetada ja arendada vaimupuuetega ja ravi
+läbinud isikuid, olla toeks neile, kes pole haiglas täielikult tervenenud. Peale
+selle on psüühikahäiretega inimeste ajutine pansionaat, kuhu saame võtta ka
+vanadusnõtruse all kannatavaid eakaid inimesi, kes kodustes oludes jääksid ilma
+asjatundlikust hooldusest. Päevakeskuses käib keskeltläbi sada inimest päevas,
+ööpäev läbi on meie hoole all umbes kolmkümmend inimest. Pakume sisukat
+ajaviidet ja ka võimalust tööd teha. Meie hoolealuste valmistatud toodang on
+korralik, osa sellest läheb koguni eksporti, näiteks puidust aiakujundusdetailid
+saadame Inglismaale. Hoolduse eesmärk ongi see, et inimene oleks mõne aja pärast
+võimeline iseseisvalt elama ja lihtsamaid töid tegema. Meie keskuse toel on
+paljud pöördunud tagasi tavaellu. Tänavu võtame vastu ka Tartu maakonna inimesi.
+Praegu on mu laual projekt kujundada linna ja maakonna hooldusasutuste baasil
+ühtne rehabiliteerimissüsteem. Isikuomaduste hälvetega vanureid on ka teistes
+hooldeasutustes, kus erikoolituseta personal ei paku neile paraku piisavat tuge.
+Meie töötajad võiksid jagada kogemusi ja suhelda probleemsete hoolealustega.
+Ajalehetoimetuse autojuhina olid sul hoopis teistsugused huvid. Kui su isa
+hakkas esimesena Tartus uusi Zhiguli autosid hooldama ja remontima, olid ka sina
+ninapidi juures. Nüüd puistad hoopis teistsuguseid termineid. Rahvusvahelistel
+konverentsidel on mind ka doktoriks tituleeritud, kuid ise pole ma kunagi
+esinenud psühhiaatria või geriaatria asjatundjana. Minu ülesanne on luua selle
+maja töötajatele korralikud tingimused. Algusaastail tuli sageli Tallinna
+keskuse direktoriga paarisrakendis käia tervishoiu- ja sotsiaalministeeriumi
+vahet, arutada ja täiendada meie tegevust korraldavate dokumentide projekte ja
+otsida kooskõlastusi eri ametkondadelt. Kogemusi polnud kellelgi ei siin ega
+pealinnas. Tihedalt tuleb suhelda psühiaatriakliiniku ja linnavalitsuse
+osakondadega. Isa käealune polnud ma kuigi pikalt. Vaatasin ära, mida see
+Zhiguli endast kujutab, ja sellest piisas. Autos oli sul alati mõni raamat
+kaasas, kas mitte sarjast “ Seiklusjutte maalt ja merelt ”? Kirjutavad töötajad
+rääkisid tagaselja, et sellel poisil läheb EPA lõpetamine väga raskeks, sest
+õpikut polnud su käes kunagi näha. Õpikuid ja konspekte ma tõesti suurt ei
+lugenud. Akadeemilise puhkuse võtsingi selle mõttega, et tegelda vahepeal muuga
+ja proovida elu oma käe peal. Pärast Edasis töötamist siiski rohkem vahet ei
+pidanud, mehhaniseerimisteaduskonna lõpetasin 1976. aastal kiitusega. Töökohta
+olnuks võimalik valida, olin selleks maadki kuulanud, kuid paari kuu pärast oli
+juba kroonu munder seljas ja lennuk viis avarustesse sõna otseses mõttes - üle
+Siberi Habarovskisse. Kõrgharidusega sõdurid said tavaliselt tärni pagunitele.
+Sina aastase teenistusega nii kaugele ei jõudnud. Minusuguseid ajateenijaid oli
+väga vähe ja õppeüksusse ei värvatud, selleks jäi aeg lühikeseks. Ometi võiksin
+öelda, et olen vähemalt pool semestrit õppinud tankivägede kõrgemas koolis.
+Tegelikult oli selle kooli kaugõppes minu komandör, kes võttis asja väga
+kergelt: kontrolltöid ega jooniseid ei suvatsenud ta ise teha, kõik jäi minu
+ülesandeks. Ülemus tasus linnalubadega ja võttis kaasa kalaretkedele. Sealmail
+pakkus õnge-, täpsemalt öeldes võrgumeestele huvi peamiselt kalamari. Kuigi keta
+on maitsev kala, loobiti suur osa saagist, peaaegu meetripikkused kalad,
+kraavidesse ja põõsastesse. Seda oli paha vaadata. Kui oli võimalik, praadisin
+ja suitsutasin. Koju sõites oli mul korralik noos kalamarja kaasas, nii et üle
+nädala kestnud rongisõidul sain ehk poolest jagu, jätkus kodustelegi.
+Tulevastele spetsialistidele õpetati EPAs arvatavasti ka suhtlemiskunsti ja
+alluvate juhtimist. Kas aga kümne aasta eest uuele ametikohale asudes ei
+tekkinud kõhklust, et see töö eeldab teistsuguseid teadmisi ja kogemusi?
+Juhtimisteooria algtõdesid käsitleti tõesti, kuid psühholoogia aspekt jäi
+kõrvaliseks. Haigla ravitootlasse tööle asudes polnud õieti mahti sellele
+mõeldagi, kuidas ma siin suhtlemisega toime tulen. Esialgu huvitas mind ainult
+ettevõte, selle majanduslik külg. Siis, 1990. aastal, tahtsin näha, kuidas uutes
+oludes - kui plaanimajandus lagunes ja hakkas juurduma isemajandus - on võimalik
+midagi toota. Aga tuli ju arvestada, et ravitootla ei ole tavaline kombinaat?
+Teadsin, et sellised töökojad on olemas ja järelikult ka vajalikud. Igasuguses
+ettevõttes tuleb silmas pidada töötajate võimeid ja oskusi. Puudega inimesega
+tuleb suhelda niisamuti nagu iga teisega. Aga teisalt: ei ole lihtne taastada
+tõrjutu seisundisse langenud inimese eneseusku. Meie hooldustöötajad on ametit
+õppinud mitmesugustel kursustel ja seminaridel. Ise olen läbi teinud
+nädalatepikkusi koolitustsükleid Soomes, Rootsis, Saksamaal, Hollandis ja
+Inglismaal. Möödunud aastal käisin rahvusvahelisel konverentsil Torontos,
+Krakovis ja Riias. Kogumikes on trükitud ka minu ettekandeid. Siin töötatud
+aastate jooksul olen saanud paremini kurssi nende raskustega, mis varitsevad
+meie hoolealuseid väljaspool hooldeskeskust. Ühiskond peaks tegema senisest
+hoopis rohkem, et kaitsta ja toetada neid, kes ei tule iseseisvalt toime.
+Arvatavasti saab teiste riikide kogemustest mõndagi üle võtta, kui just
+rahapuudus häid plaane ei nurja? Kolleegid teistest maadest teavad meie
+võimalusi ja ei eeldagi siin midagi toretsevat näha, kuid hoolduse ja päevaste
+tegevuste kohta öeldakse tunnustussõnu. Meie töötajad on saanud kasulikke
+kogemusi Hämeenlinna kolleegidelt. Tamperes on vanurite erihoolduse
+korraldamiseks loodud ühistu Sopimusvuori. Sealt saime mõtte asutada meilgi
+vaegurite rehabiliteerimiseks sihtasutusi. Mina olen sihtasutuse Merimetsa
+Tugikeskus juhatuse esimees ja Iseseisva Elu juhatuse liige. Mullu algatasime
+koduse teenindamise. Kui tuge vajavat inimest ei ole võimalik iga päev meie
+juurde saata või tuua, pakume töötajat, kes külastab teda näiteks kolm korda
+nädalas, õpetab ja julgustab ning aitab mõningates toimingutes. Omaette probleem
+on, et paljud sellised inimesed, kes peaksid meie majas käima, ei tule siia.
+Samal ajal on nad aga tüliks kodustele või naabritele ning tõrjutus süveneb.
+Mehaanikainseneri diplomiga mees kutsuti juhtivtööle arvatavasti eesmärgiga vana
+lagunema kippuv haiglahoone korda teha. Üks majatiib paistab aga ikka veel
+tondilossina. Miks remont ei edene? Katused olid siin lausa auklikud, vihmavesi
+valgus sisse. Nüüdseks on peaaegu kolmveerand maja korras. Ülejäänud osas pole
+kütet ega veetorustikku. Remont katkes ülemöödunud aastal. Endisi haiglapalateid
+oleks vaja kohandada suuremateks töö- ja puhketubadeks. Remondi jätkamiseks on
+ettevalmistused tehtud, linnal pole aga praegu raha. Kas sari on tänaseks
+põhjalikult läbi võetud? Kümmekond aastat olen lugenud rohkem teistsugust
+kirjandust. Ka ulmelisi raamatuid. Endalgi imelik, et mõningaid lõike kirjutan
+vihikusse. Ükspäev hakkas silma katke Terry Pratchett' sünge nimetusega (Morth)
+raamatust. Võlurilt küsitakse, mis eesmärgil ta tegutseb. Võlur vastab, et see
+on kerge töö ja muuseas tahab ta teada saada, kuidas maailm toimib. Küsimusele,
+kas on ta vastuse leidnud, kostab võlur: ei. Seega - tuleb jätkata. Eesmärk võib
+olla ka palju väiksem, kuid tõdemus, et selleni jõudmine kipub nihkuma järjest
+kaugemale, ei sunni tegusat inimest veel käsi rüppe laskma. Meenutusi
+autojuhipäevilt Mõnikord jäi aega üle ja nokitsesin midagi auto juures.
+Sõiduriistaks oli taksopargis maha kantud Volga. See sai kõvasti vatti ja eks ta
+nägi sellele vastav välja ka. Ükskord ma küürisin ja poleerisin teise üle,
+puhastasin põrkerauad läikima ja kinnitasin külge udutuled. Sain just valimis,
+kui öeldi, et tuleb sõit. Mina ootan, sõidule soovijad aga autosse ei tule,
+käratsevad tänavanurgal. Kuulen, keegi hädaldab: “ Meie autot ju pole! Juhtigi
+pole enam - ometi just tuli meie ees majast välja. ” Ükskord oli Vellavere
+ilmatarga Vadim Zhelnini juurde sõites peale Edasi inimese autos ka keegi
+Tallinna ajakirjanik. Elurõõmus daam istus esiistmel. Ühes kurvis vajutasin
+gaasi ilmselt liiga uljalt - äkki käis vali naksatus ja Tallinna daam prantsatas
+mulle sülle. Vasaku käega õnnestus auto siiski teel hoida. Autoiste oli nii äkki
+lahti nõksatunud, et istuja ei jõudnud kusagilt kinni haarata. Paar nädalat
+lehitsesin iga päev ajalehekaustu, et vaadata, kas on midagi lugeda ka
+sõiduviperusest, aga ei olnud sellest sõnagi. Ju ei jätnud minu sülle sattumine
+talle erilist muljet. Veel Jaani kiriku ajaloolistest vitraazhidest Kõik uus on
+hästiunustatud vana. Viimaste päevade poleemika Tartu Postimehe veergudel on
+toonud meie huviorbiiti ühe seni vähe käsitletud etapi Jaani kiriku ehitusloos,
+mis seondub kiriku restaureerimisega 100 aastat tagasi, aastail 1899-1904.
+Mingil põhjusel ei ole see märkimist leidnud Eesti Ekspressi 26. jaanuari
+artiklile lisatud rubriigis “ Seitse olulist tõsiasja Tartu Jaani kirikust ”,
+kuigi refereeritud algallikas (K. Alttoa broshüür “ Tartu Jaani kirik ”, 1994)
+seda ülevaatlikult käsitleb. Vitraazhide saamislugu vaatleb pikemalt magister J.
+Frey 1904. aasta novembris Nordlivländische zeitungis ilmunud artiklis.
+Peamiselt viimasele toetub ka järgnev artikkel. Nimelt oli aastail 1899-1904
+kiriku esimene tõsisem restaureerimine Riia arhitekti ja arhitektuuriajaloolase
+Wilhelm Bockslaffi juhtimisel. Tööde käigus eemaldati kiriku seintelt hilisemad
+krohvikihid ning päevavalgele tulid meile tänapäeval hästi tuttavad
+terrakotafiguurid. Restaureerimisel taastati kiriku varasem puhasvuukviimistlus
+ning asendati koopiatega ka osa hävinud detaile ja skulptuure (teiste hulgas ka
+troonivat Kristust kujutav figuur kiriku lääneportaalil). Samuti avati uuesti
+kiriku kooriosa osaliselt kinni müüritud aknaavad, millega seoses tõusis
+päevakorda ka uute akende küsimus. Pärast vanade akende avamist täitus kooriruum
+ereda valgusega, mis mõjus silmadele pimestavalt. Nii oldi valiku ees, kas aknad
+uuesti sulgeda või valgust uute akende abil kunstlikult hajutada. Kogudus ja
+selle tolleaegne eestseisus pidas seetõttu otstarbekaks kaunistada kiriku
+kooriosa klaasimaalidega (vitraazhidega) ning algatas korjanduskampaania, mis
+leidis toetust mitmetelt linna organisatsioonidelt ja eraisikutelt. Konkurss
+otsustas 1902. aastaks oli annetusi kogunenud sellisel määral, et otsustati
+korraldada konkurss, osalema paluti mitmeid firmasid välismaalt ja Ernst Tode
+kunstiettevõte Riiast. Ehkki E. Tode kavanditele lisatud eelarve (umbes 500
+rubla akna kohta) ületas märkimisväärselt planeeritud kulutusi, otsustati ikkagi
+nende kasuks. Kavand nägi ette kooriruumi üheksast aknast kaheksa kaunistamist
+vitraazhidega ning üheksanda (altaritaguse) akna dekoratiivraamistust. Neist
+nelja akna valmistamise kulud võttis enda kanda Tartu Suurgild ja Püha Antoniuse
+gild, ühe akna valmistamise kulud kaeti proua N. Schönrocki ja proua E. Asmussi
+annetusest, kahe akna valmistamise kulud tuli katta kogudusele laekunud
+korjandusrahast, kahe koguduse teeneka pastori W. Schwartzi ja G. Oehrni
+mälestusakna valmistamiseks annetasid pastor W. Schwartz ja kirikunõukogu ning
+ühe akna jaoks kirikunõukogu esimees H. von Broecker. Süzheelises programmis
+otsustati selguse mõttes loobuda pühakirjal rajanevatest keerukatest
+kompositsioonidest. Algul mõeldi neljale aknale paigutada nelja Vana Testamendi
+tähtsama prohveti ja ülejäänutele nelja evangelisti figuurid. Viimastest aga
+loobuti hiljem kunstilistel kaalutlustel ja nende asemele astusid neli Uue
+Testamendi väljapaistvamat apostlit. Siseneja suhtes vasakule jäid Vana
+Testamendi prohvetid Jesaja, Jeremia, Hesekiel ja Daniel ning paremale Uue
+Testamendi apostlid Jakobus, Peetrus, Paulus ja Johannes. Tegelaskujude
+esitamine eeldas keskaegse kunsti eeskujudest lähtuva, kuid evangeelsele
+kogudusele arusaadava sümboolika kujundamist. Läbimõeldud lahendus Figuurid olid
+paigutatud rikkalikust stiliseeritud gooti ja romaani arhitektoonikast
+ümbritsetud nishshidesse. Nishid olid kahesugused ning paigutatud vaheldumisi:
+üks liitkaare-, teine viilukujuline. Nishshe kroonis ehisviil, kaunistatud
+ristlilliku ja saledate fiaalidega, mis tumedalt taustamustrilt plastilisena
+esile tõusid. Figuuride all moodustas ornament neliku, mille keskel paiknes
+annetaja vapp või vastava tekstiga kirjavöönd. Tänu klaasi patineerimisele
+raudoksiidiga, mis värvilise klaasi osaliselt läbipaistmatuks jättis, saavutati
+ruumiline efekt, nagu astuks nishi sein tahapoole. Töö teostamisel jäädi algselt
+ette nähtud klaasimisviisi juurde (nii terasraamid kui tinaklaasimistööd telliti
+kohalikelt firmadelt Faure ja Tatarker). Välisküljele kaitsevõrgu paigaldamisest
+loobuti, et valgustingimusi ja vitraazhide kunstilist mõju mitte vähendada. Iga
+maalitud klaasi välisküljel oli teine, valge klaasosa, mis esimest kaitses. Iga
+aken koosnes kuuest tahvlist, millest igaüks oli eraldi eemaldatav. Iga tahvel
+omakorda koosnes arvukatest üksikosadest. Terve aken koosnes ligikaudu 1600
+kokku tinutatud klaaselemendist. Jesaja (esimesel pildil) figuur oli sinisel
+foonil valges rõivas ja punase mantliga - kuningas prohvetite seas -, hoides
+käes ettekuulutusele viitavat roosivõsu koos juurega. All neliku keskel oli
+Antoniuse gildi vapp, mis kujutas Noa laeva tuviga, ja tekstiväljas kirje:
+Gestiftet von der St. Antoni-Gilde als Conpatronin der St. Johannis-Gemeinde
+1904. Teiste figuuride värvilahenduse kohta andmed puuduvad. Antoniuse gildi
+annetusena oli valminud ka apostel Peetruse figuur võtme ja piibliga käes.
+Prohvet Jeremia oli pühendatud koguduse kauaaegse pastori Wilhelm Schwartzi
+(1855-1892) ja apostel Paulus vastavalt pastor Gustav Oehrni (1992-1902)
+mälestusele, nemad olid ka kiriku restaureerimise mõtte algatajad. Prohvet
+Essekiel ja apostel Johannes olid valminud Suurgildi annetusena ja kandsid
+alaosas vastavat atribuutikat. Keskmine aken oli kaunistatud ainult altarist
+kõrgemale ulatuvas osas. J. Frey sõnul kaitsesid uute akende mahedad toonid
+silma eredate päikesekiirte eest ja hajutasid mõjuvalt sissetungivat valgust,
+andes seda siiski just niipalju, et igal pool mureta lauluraamatut võis lugeda.
+Säilinud vitraazkillud Frey lõpetab vitraazhe tutvustava artikli tõdemusega, et
+alles uute akende valguses on näha, kui vähe sobib gooti kirikuruumiga kokku
+selle senine ühetooniline krohvviimistlus. Ta lisab, et seinapinnad vajavad
+hädasti uut värvilahendust ja ornamentaalset liigendust, et uued aknad selles
+tervikus harmooniliselt mõjuksid, ning aknad nõuavad ka neile sobiva gootipärase
+raamistuse taastamist. Peale kooriruumi kaunistati vitraazhidega ka käärkamber
+kiriku põhjaküljel. Selle väikesed aknad kujutasid sammastele toetuvat
+ornamenteeritud romaani võlvi tekstiga. Käärkambri seinad ja võlvid olid
+maalitud soojades toonides ja kaunistatud keskajast inspireeritud lihtsate
+ornamentaalsete kaunistustega, kujutades endast omamoodi kiriku interjööride
+restaureerimise peaproovi. Kiriku põhjaküljel asuv käärkambri uks oli kavas
+asendada uue tammepuust ja sepisega kaunistatud uksega stiliseeritud gooti
+vormides. Interjööride restaureerimise ettevalmistused katkestas Esimene
+maailmasõda. Järgnenud 1920.-1930. aastail kokku kuivanud saksa kogudusel
+selleks võimalused puudusid. 1944. aastal järgnes kiriku häving. 1950. aastail
+korjas kunstiajaloolane Olev Prints muuhulgas varemetest ka kolm kastitäit
+vitraazhikilde, mis praeguseni säilivad Tartu linnamuuseumis - erinevalt kiriku
+ajaloo hilisematest uurijatest pidas tema neid säilitamisväärseks! Täna on
+peamise põhjusena vanade vitraazhide taastamise vastu toodud nende sobimatust
+restaureeritud keskaegse interjööriga. Kas aga saame seda väita enne säilinud
+vitraazhikildude põhjalikumat uurimist? Omamata täit ettekujutust kunagiste
+vitraazhide värvilahendusest (teada on vaid nende soe tonaalsus ja ühe figuuri
+põhitoonid) julgen siiski väita, et üldine lahendus oli kiriku keskaegse
+arhitektuuriga kooskõlas ja tervikuna õnnestunud. Tegemist oli ühe oma aja
+väljapaistvama kunstniku Jaani kiriku jaoks kavandatud unikaalse
+vitraazhisarjaga, mis viimase järjepideva ehitusperioodi tulemusena kuulub
+kiriku ehituslukku ja on pealegi üsna hästi dokumenteeritud. See etapp kiriku
+ehitusloos ei ole väheväärtuslik, pigem vastupidi - restaureerimistegevuse ühe
+varaseima algustähisena väärib see igati esiletoomist! Seetõttu ei näe ma
+põhjust, miks mitte lähtuda uute vitraazhide kavandamisel nende ajaloolistest
+eeskujudest. Kui me ka ei võta eesmärgiks kunagiste vitraazhide taastamist nende
+originaalkujul (mis tänapäeval võib tõepoolest osutuda üsna komplitseeritud
+ülesandeks), siis ometi on meil käepärast 100 aasta vanune pretsedent, mida
+uurides, millest õppides ja mida eeskujuks võttes tunnistame end oma
+kultuuripärandi vääriliseks. Milleks importida eeskujusid Prantsusmaalt, kui
+kiriku enda ehituslugu, mis peegeldab ühtlasi kohaliku kultuuri- ja
+käsitöötraditsiooni arengut, pakub otseseid eeskujusid. Mis puudutab Urmo Rausi
+kavandeid, siis sobiks selline lahendus suurepäraselt kaunistama mõnda 21.
+sajandi moodsat sakraalehitist. Ajaloolise kirikuhoone puhul tuleks minu arvates
+siiski jääda hoone iseloomust lähtuva traditsioonilise käsitluslaadi juurde. Ka
+Ernst Tode ei kasutanud oma vitraazhidel ju moodsat juugendornamenti.
+Autorüüstaja tegi suurt kahju Üleeile varahommikul kell 4.15 teatati
+politseisse, et Põhja puiesteel on sisse murtud Mercedesesse. Ukseklaasi
+lõhkunud varas viis ära Philipsi autoraadio ja Halda taksomeetri. Kannatanu
+hindab kahju 6000 kroonile. Hooldekodust varastati rahakott Üleeile pärastlõunal
+kutsuti politsei Staadioni tänava hooldekodusse, kus 33-aastane pensionärist
+naine oli jäänud ilma rahakotist. Nagu Tartu politsei pressiesindaja vahendab,
+olid hooldekodu elanikud aga ise varguse ka avastanud. Varas, 21-aastane teise
+grupi invaliidist noormees, oli rahakotist võetud enam kui viissada krooni
+suures osas ära kulutanud, kuid lubas raha kenasti tagasi maksta. Naaber avastas
+lõhutud ukse Üleeile kell 18.25 teatas politseisse Tähe tänavas elav pensionär,
+et koridoris on lõhutud naaberkorteri uks. Politsei samal päeval omanikku ei
+leidnud ja pitseeris ukse. Ida tänavas põles barakk Eile pisut pärast südaööd
+teatati häirekeskusele tulekahjust Ida tänavas. Põles vana elaniketa barakk,
+ilmselt oli see süüdatud. Päästeteenistus laskis leekides vana uberiku maha
+põleda, hoolitsedes, et tuli edasi ei leviks. Laps luusis öösel autode ümber
+Eile öösel kell 3.18 teatas politseisse tähelepanelik kodanik, et Kaunase
+puiestee majade ette pargitud autode vahel luusib helerohelises jopis ja tumedas
+suusamütsis poiss. Politsei pidas poisi, 13-aastase Konstantini, kinni. Poisi
+taskus oli muude asjade hulgas võõras pass. Muukimisjälgi avastas politsei kuuel
+autol. Trepikojast varastati rattad Eile varahommikul kell 6.58 teatati
+politseisse rattavargusest. Lunini tänava teise korruse trepikojast oli
+varastatud pärlmutterhall Blue Fox ja roheline Yoko. Teateid varastatud rataste
+asukohast ootab politsei telefonil 110. Staadioni tänavas murti kohvikusse Eile
+hommikul avastati sissemurdmine Staadioni tänava kohvikusse. Varguse asjaolud ja
+kahju on selgitamisel. Meie tulevikuparadiis, Euroopa Liit, esitas Eestile
+järjekordse nõudmise: tõsta bensiini aktsiisimaksu selliselt, et autokütuse hind
+tõuseks ELi liikmesriikide oma tasemele. See tähendaks bensiini liitrihinnaks
+umbes 15 krooni. Kummaline, kuidas on selliseid nõudmisi võimalik esitada
+riigile, kus vaesema rahva, sh paljulapseliste perede ja pensionäride sissetulek
+vaesuspiirile jääb? Et neid nõudmisi Eestis täita on võimalik, selles pole
+põhjust kahelda. Elu on näidanud, et ELi tormamise nimel ollakse kõigeks valmis
+ja riigi esmane ülesanne, mis peaks olema rahvale inimväärsete elutingimuste
+loomine, jääb sootuks tagaplaanile. Kui paljulapselistest peredest võib veel
+kõigi raskuste kiuste asja saada, siis pensionärid on üks tüütu ja kasutu
+inimgrupp. Seda näitab ilmekalt ka fakt, et siiani ei ole suudetud ega tahetudki
+õiglast pensioniseadust vastu võtta. Toompea seadusetegijaid ei huvita, et
+pärast sellist hinnatõusu maal elav pensionär või pereisa oma autoloksu jaoks
+bensiini enam osta ei jõua, isegi hädapäraste toimetuste, näiteks poes või arsti
+juures käimise tarbeks. Ometi on auto paljudele maaelanikele ainus
+liiklemisvahend. Äraarvamismängud ja viktoriinid on televiisoris mõnusaks
+meelelahutuseks ka vaatajale. Mulle meeldib jälgida Soome MTV 3st “ Võida 10 000
+” ja “ Õnneratast ”, meie kanalitelt “ Kuldvillakut ”, Kümnest kümmet ” ehk “
+Pime kana leiab tera ”. Kui võrrelda TV 3 “ Õnne-ratast ” MTV 3 omaga, lähevad
+kõrvad teinekord häbist kuumaks. Soomlastel on mängureeglid selged, räägitakse
+vaid asjast ja peetakse tempot. Meie “ ratta ” ümber valitseb anarhia. Ei
+tõusnud sellestki tulu, et TV 3 saatejuhid välja vahetas. Ivo Linna ei saanud
+ratast käima, hoolimata poetatud vaimukusteradest. Mängijad olid nagu
+venivillemid, aeg kulus põhiliselt saatejuhi mõtteavaldusteks. Nüüd on Emil
+Rutiku oma sõiduvees. Lärmi on nii palju, et viisakas inimene ei julgegi sinna
+võistlema minna. Kui mõni mängija teeb nõrga katse öelda “ p ” nagu Peeter või “
+t ” nagu Tõnu, haarab mängujuht kohe sõnasabast kinni ja kordab üle: põhh, tõhh,
+kõhh. Ei ta saa vaiki olla. Igav on. Pinget ei ole. Saatel puudub ka soliidsus.
+Uskumatu, aga tõsi, et mina, kes ma 1995. ja 1999. aastal hääletasin valimistel
+Isamaaliidu poolt ning kutsusin ka teisi selleks üles, olen nüüd meelt muutnud.
+Järgmistel valimistel hääletan igal juhul Keskerakonna poolt. Olen suur
+Postimehe austaja ja soovin, et te Isamaaliidu poistele aru pähe paneksite.
+Lugesin 15. veebruari Postimehest, et Tallinna linnapea ja Isamaaliidu üks
+juhtpoliitikutest Jüri Mõis on võtnud seisukoha, et Tõnismäel olev pronkssõdur
+peab jääma oma kohale. Kui kaua kestab selline rahva lollitamine? Mäletan,
+kuidas Mart Laar ja Jüri Mõis enne valimisi rusikaid vastu rinda tagusid ja
+nõudsid pronkssõduri kõrvaldamist. Meie uskusime neid siis ja hääletasime nende
+poolt. Nüüd enam ei usu. Mu süda aimas halba juba siis, kui Isamaaliit Koganiga
+lepingu sõlmis. Lennart Meri ajas ühes välismaal antud intervjuus pada, et
+eestlased hakkavad partisanisõda pidama. Kes hakkab sõdima valitsuse eest, kes
+on liidus Koganiga? Elan Viljandi maantee ääres. Et olen ise maja ehitanud, siis
+olen ka autor. Kavatsen paluda Harju maakohtul kaitsta oma autoriõigusi ja
+mõista kõigile minu majast möödujatele trahv. Kõik möödujad vaatavad minu maja
+ja rikuvad seega jämedalt minu autoriõigusi. Olen aus autor ja tahan oma
+loomingu eest ausat tasu. Eile, kui ma poes käisin, panin vatitropid kõrva, jäin
+nii ilusast muusikast ilma ja Rattus ilma kopsakast rahasummast. Lugesin
+ajalehest, et 1999. aastal teenis ta 2,2 miljonit krooni autoritasudena. Pean
+üles tunnistama ränga seaduserikkumise ja tunnen end süüdlasena, et ta nii vähe
+teenis. Nimelt möödunud suvel aiatöid tehes panin raadio mängima ja kuulasin
+muusikat. Seda kuulasid ka kõik naabrid ja möödakäijad. Miks ka mitte tasuta
+meeldivat muusikat kuulata! Küllap on ka Postimehe ajakirjanikud minu majast
+mööda käinud ja mu loomingut vaadanud. Aga ma olen kauaaegne Postimehe lugeja ja
+sellepärast ma nende käest raha ei nõua. Võitlus narkootikumidega vajab
+süsteemset koostööd Viisteist aastat tagasi, sügaval nõukogude ajal oli
+uimastite tarvitamine ja narkokuritegevus Eestis peaaegu tundmatu asi. Tõsi
+küll, oli aastast aastasse kasvav alkoholi tarbimine, alkoholismiravile kulutati
+järjest rohkem riigi raha. Samas polnud alkohol noortele kuigi kergesti
+kättesaadav, narkootikumidest rääkimata. See-eest oli noortel rohkem
+organiseeritud tegevust. Praktiliselt polnud ka tööpuudust. Taasiseseisvumine
+tõi peale vabaduse ja areneva turumajanduse kaasa mõndagi negatiivset,
+sealhulgas majandusliku ebavõrdsuse ja kuritegevuse kasvu, tööpuuduse ja
+narkoprobleemi. Viimasele aitas kindlasti kaasa ka piiride avanemine läände ja
+perepoliitika lõdvenemine, poolikute perede arvu kasv. Veel kuus-seitse aastat
+tagasi tundus narkoprobleem meie jaoks olevat kauge tulevikuprobleem. Nüüd
+seisame silmitsi olukorraga, kus sellega võitlemiseks on vaja kogu ühiskonna
+tõsiseid jõupingutusi. Kui 1994. aastal oli Eestis ühe narkomaani kohta ravil 40
+alkohoolikut, siis 1998. aastal oli see suhe juba 1: 8. 1999. aasta uuring
+näitas, et 83% narkomaaniaravile pöördunutest on mehed, 75% venelased ja et iga
+aastaga kasvab noorte narkomaanide hulk. Ravi saamiseks pöördunute hulgast 71%
+olid 15-24-aastased noored. See on jäämäe veepealne osa. Eestist on kujunemas
+narkootikumide transiitmaa ja see soodustab omakorda uimastite tarvitamist ka
+siin. Kahjuks pole narkoprobleemi lahendamine lihtne ja sellega pole ükski riik
+väga hästi toime tulnud. Kolm aspekti Narkoprobleemide juures tuleb eristada
+kolme aspekti: sotsiaalset, meditsiinilist ja juriidilist. Esimese probleemi
+lahendamine on kõige keerulisem ja kulukam, sest narkomaania levikut soodustab
+olulisel määral sotsiaalne olukord - töötus ja vaesus. Narkootikume tarbitakse
+noortekampades sageli just seetõttu, et nende noorte vanematel ei ole soovi või
+tahtmist oma lastega tegelda. Ka tänased koolid on noorteliikumist
+tagasihoidlikult korraldanud. Hingeline tühjus otsib asendust ja nii jõutakse
+narkootikumideni. Narkootikumide suur levik, eriti vene noorte hulgas, viitab
+sellele, et narkoprobleem muutub nende hulgas järjest tõsisemaks. Juurtetus ja
+vene noorukite kambavaim aitavad sellele omalt poolt kaasa. Kuidagi ei saa ma
+nõus olla sellega, et mõnes ajalehes nimetatakse narkootikume hellitavalt
+mõnuaineteks - tegemist on ikkagi kohutava meelemürgiga. Ka meditsiiniline
+probleem on oluline, sest narkomaanid alluvad ravile raskesti ning ravi ja
+rehabilitatsiooni eest ei jõua narkomaanid enamasti ise tasuda. Nii tuleb riigil
+seda üha enam doteerida. Praegu on krooniline puudus ka vastavatest
+raviasutustest. Juriidiline külg hõlmab endas seadusandlust ja
+korrakaitseorganite tööd. Ühelt poolt on meie karistused liiga leebed. Nii ei
+saa pidada õigeks, et narkootikumide salakaubaveo eest on karistuseks ette
+nähtud ainult kuni kaheksa aastat vanglakaristust. Paljudes teistes riikides on
+karistuse ülemmäär märksa kõrgem. Teiselt poolt on meil isegi väikese koguse
+narkootikumi omamine kriminaalkuritegu ja toob kaasa pika kohtuprotsessi või
+suure rahatrahvi. Kohtud ummistuvad, trahvi maksmiseks peavad narkomaanid veelgi
+rohkem varastama. On ju üldteada fakt, et heroiinitarvitaja vajab kuus vajaliku
+koguse ostmiseks ligi 30 000 krooni. Õigem oleks seadusi muuta nii, et väikse
+kogusega vahelejäänu saaks karistuseks paarinädalase aresti, kus toimuks
+võõrutamine ja ravi. Tai või Holland? Me peame otsustama, milline saab olema
+Eesti narkoalane karistuspoliitika, kas me läheme mööda karmi Tai teed või
+valime mõõdukama Hollandi variandi. Mõlemal võimalusel on oma head ja halvad
+küljed, kuid valitsus ja Riigikogu peavad lõpuks otsuse langetama.
+Korrakaitseorganite narko-alane töö on viimastel aastatel tõhustunud, Eestis on
+moodustatud narkogrupid, kuhu kuulub 45 politseinikku. Tänu 1994. aastal
+moodustatud uimastipoliitikakomisjoni ja 1996. aastal asutatud ministrite
+komisjoni tegevusele on Eesti ühinenud ÜRO narkootiliste ainete konventsiooniga
+ning on vastu võetud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seadus. Riigikokku
+on jõudmas 1988. aasta Viini narkokonventsiooniga ühinemise seadus. Oleme teinud
+Soome politseiga narkovõitluses tõsist ja head koostööd ning ma loodan, et see
+jätkub ka tulevikus. Aga paraku on nii, et kus on nõudmine, seal on ka
+pakkumine. Nii nagu Eesti, peab ka Soome oma narko-probleemid eelkõige ise
+lahendama. Uimastitevastane võitlus peab olema pidev ning nõuab head koostööd ja
+korralikke plaane. Eestil on küll olemas vastav narkoprogramm aastateks
+1997-2007, kuid see puudutab eelkõige sotsiaalseid ja meditsiinialaseid
+tegevuskavasid. Aastal 2000 on selles programmis nähtud ette tegutseda
+energiliselt kolmes suunas: noortele suunatud ennetustegevus ja selle
+koordineerimine, kohalike omavalitsuste ennetustegevuse toetamine ning
+sõltuvushaiguste ravi ja rehabilitatsiooni arendamine. Selleks kõigeks on ette
+nähtud ligi viis miljonit krooni. Eesti on avatud riik ja kõrvuti positiivsega
+kanduvad siia ka Lääne negatiivsed mõjud. Kui seal on maad võtmas moraalne
+madalseis, siis mõjutab see meidki. Huvitav on, et sellest läänemaailmas levinud
+kriisist on suures osas jäänud puutumata mitmed Aasia tööstusmaad, nagu Jaapan
+ja Korea. Nendes maades mängib kultuur endiselt tugevalt rolli perekonnaelus ja
+avalikus käitumises. Francis Fukuyama arvates on lääneriikides moraali allakäigu
+põhjuste hulgas äärmuseni arenenud individualism ning perekondade ja
+ühiskondlike sidemete nõrgenemine. Suur osa lapsi kasvab üles ühe vanemaga
+kodus, mis sageli eksisteerivad vaesuse piiril. Vähenenud on vastutustunne ja
+teistest inimestest hoolimine: igaüks muretseb ainult iseenda eest. Selle üle
+tasuks meilgi mõelda. Kui peame lugu traditsioonilistest väärtustest, siis pole
+meil tulevikus vaja kulutada üha rohkem maksumaksja raha narkosõjale.
+Kõrghariduse rahastamisest ja kvaliteedist Riigi koolitustellimus ja hariduse
+rahastamine laiemalt on kergitanud diskussiooni, milles osalejad toovad esile
+omavahel sageli raskesti võrreldavaid aspekte ja argumente. Üks lähenemisviise
+kõrghariduse rahastamisele on see, et otsuse langetaja valdab täielikult
+informatsiooni ning teab kõrgharidusega spetsialistide struktuuri viie või kümne
+aasta peale ette. Selline planeeriv jumal (ainuke kujuteldav agent selles
+rollis) annab oma otsuse teada ning meil jääb üle ainult seda järgida. Kui meil
+sellist agenti käepärast ei ole või kui ta on seotud tähtsamate toimetustega,
+peame leppime sellega, et võimalik otsus sisaldab viga. Järgmine küsimus on, kes
+võtab vastutuse võimaliku vea eest enda kanda? Veidi lühinägelik oleks see
+ainult riigi õlgadele jätta. Mõistlik on, et riik ja üksikisik jagaksid riski.
+Teiselt poolt, kas me saame jätta seda koormat ainult üksikisiku kanda, mis
+tähendab põhimõtteliselt ainult turgu? Võime öelda, et tehniliselt on hariduse
+puhul tegemist tugevate turutõrgetega, millest oluline on informatsiooni
+ebasümmeetria. See tähendab näiteks seda, et kuigi haridusteenuse ostmisel peaks
+olema tarbijal võimalik valida, toetatakse seda valikut. Teenuse ostja ei saa
+olla lõpuni pädev hindaja selles osas, milline on ühe või teise kooli või
+õppekava pakutava hariduse kvaliteet. Riik peaks toetama tarbija valikut, andes
+talle informatsiooni tarbitava hariduse kvaliteedi kohta, aga ei peaks võtma
+rolli, milleks tal ettevalmistus puudub. Kui leitakse näiteks, et mingil
+loodusteaduste valdkonda kuuluval alal on vaja koolitada spetsialiste riigi
+kulul, kas tähendab see siis seda, et õigus on riigipoolsest toetusest ilma
+jätta inimesi, kellel on eeldusi sotsiaalteaduste õppimiseks, või vastupidi? Kas
+õnnestub sotsiaalteaduste poole kalduvaid andekaid inimesi panna õppima midagi
+muud või tähendab see nende loobumist kõrgharidusest üldse? Kuigi näib keeruline
+võrrelda omavahel näiteks mehhaanika eriala ja ajakirjandust, on selleks
+objektiivsed tulemused olemas kõrghariduse õppekavade akrediteerimistulemuste
+näol. Kuigi ka akrediteerimistulemused sisaldavad teatud viga, mis paratamatult
+inimtegevusega kaasneb, on need hinnangud siiski objektiivsemad kui täiesti
+suvalised arvamused. Autoril oli juhus osaleda kolme aasta jooksul Läti
+haridusministeeriumi korraldatud umbes kümne ärikooli õppekava akrediteerimisel.
+Kõige markantsem näide oli kool, kuhu kaks nädalat enne akrediteerimise algust
+oli palgatud inglasest rektor, kelle eriala oli keskaja ajalugu (magistrikraad
+tuntud Londoni ülikoolist). Tegemist oli väga erudeeritud ja huvitava mehega,
+kes oli tulnud just Kolumbiast spordifilmi tegemiselt. Filmi eesmärk oli
+näidata, kuidas jalgrattatuur ühendab inimesi. Kooli üliõpilaste ja õppejõudude
+hulgas valitses suur entusiasm. Kui aga akrediteerimise protsessis kohustuslike
+lõpetajatega tehtavate intervjuude lõikes üritasime määrata kooli positsiooni
+tööturul, siis selgus, et näiteks kaks kolmandikku õigusteaduskonna meessoost
+bakalaureusekraadiga lõpetajatest töötas vangivalvuritena, neidude hulgas oli
+levinud töökohaks naistevangla sotsiaaltöötaja. Kahtlemata on need vajalikud
+erialad, aga neid peaks õpetama rakendushariduse raames ja õppuritele seda ka
+ausalt tunnistama. Kuigi hariduse ja oma võimete reklaamimisel kehtivad
+osaliselt samad seaduspärasused, mis sepiku ja pesupulbri puhul, on siiski ka
+mõningaid erinevusi. Kõrgkoolide lõpetajate või õppejõudude positsioon
+ühiskonnas on tegelikult mõjuvõimas reklaam, millele ka haridusteenuse tarbijad
+orienteeruvad. Tartu Ülikoolist on need majanduse erialal näiteks Riigikogu
+liikmed Olev Raju ja Janno Reiljan, Tallinna Tehnikaülikoolist professorid Uno
+Mereste ja Vello Vensel, Kõrgemast Kommertskoolist Tiit Made ja nüüd ka Olav
+Aarna. Nende inimeste maine kandub üle ka haridusteenusele, mida kõrgkool pakub.
+Kui püüda reastada nn spetsiifilisi probleeme, mis domineerivad meie venekeelses
+ajakirjanduses, siis esimese kolme sekka kuulub kindlasti ka säärane märgusõna
+nagu integratsioon. Nüüd räägitakse sellest varem vaid irooniliselt serveeritud
+probleemist enamasti asjalikult ja sisuliselt. Molodjozh Estoniis on koguni
+püsirubriik “ Integratsioon ”. Selles ilmus viimati toimetuse lugu “ Reaalsus ja
+hirmud ” - vene lastest eesti keele- ja olmekeskkonnas, aga ka eesti koolis.
+Kogukonna kadu ME on segalasteaedade poolt, kuna tuleviku Eesti ei jagune enam
+kaheks kogukonnaks niikuinii. (Olen osutanud varemgi, osutan ka nüüd: rääkimine
+Eestis elavast eesti kogukonnast on pehmelt öeldes eksitav, aga selle otsa pole
+komistanud mitte ainult vene ajakirjanikud, vaid koguni eesti teadlased!) ME
+teine tees on oma ettevaatlikus pragmatismis samuti suhteliselt uudne: pole õige
+vene lapsi eesti koolist eemale tõrjuda, aga pole õige ka neid sinna vägisi
+tõugata. Vene kooli on vanematel oma last mõtet saata vaid siis, kui nad on
+kindlad, et ta saab seal eesti keele selgeks. Pimeda keelejonni ajad hakkavad
+tõesti otsa saama. Saladuslik daam Toompeal Estonija ajakirjanik Aleksandr
+Shegedin võttis vaevaks välja uurida, kes on siiski see “ salapärane figuur
+Riigikogu vene fraktsioonis ” ehk 64 häälega parlamendikoha saanud Valentina
+Võssotskaja (Ühinenud Rahvapartei). Ega temast ole tõesti kusagil suurt juttu
+olnud. Intervjuulindistus pani ajakirjaniku ohkama: uba ta sellest ei leidnudki,
+rahuldavat vastust ühelegi küsimusele ei saanud. Ka pole V. V. jätnud oma
+seisukohtadest ja ettepanekutest mingit märki ei saalis ega ka komisjonis. Ise
+nimetas see keskealine daam ennast tagasihoidlikult “ nooreks poliitikuks ”, kes
+õpib alles ametit. Kas parlament on siiski selleks õige koht? Et sääraseid
+ujedaid õppureid satub Toompeale teistestki nimekirjadest, pole mitte ainult
+selle või teise erakonna siseasi või õnnetus. Meie valimisseadus lausa
+provotseerib seda. Kalev Mõtus Tallinna politseiprefektuuri narkotalituse
+komissar Kui mingi süsteem üle võtta, siis tuleks üle võtta selline, mis annab
+narkoprobleemile mingi lahenduse. Minu teada pole kogu maailmas suudetud
+käivitada sellist süsteemi, mis oleks andnud silmatorkavaid tulemusi. Seega on
+meil lausa ainulaadne võimalus välja töötada oma süsteem, mis annaks tulemust.
+Tuleb lähtuda Eesti ajaloolisest eripärast, meie riigi suurusest, rahvaarvust,
+kultuuritraditsioonidestja materiaalsetest ressurssidest. Anti Liiv Riigikogu
+liige, psühhiaater Ei see, teine ega kolmas! Valida tuleb hoopis Eesti tee, mis
+erineb nii Taist, Hollandist kui ka USAst. Meie tee peab põhinema meie
+kultuuripärandil. Kuivõrd Eesti ajaloolise kultuuri kogemuses pole siiani
+narkootikumidel kohta olnud, siis tuleb seda asjaolu viimse võimaluseni ära
+kasutada, orienteerides ennetustöös inimesi narkootikumivaenulikult. Me peame
+lastele-noorukitele midagi vastu pakkuma, huvitavat elu klubidest kardisõiduni
+jne. Et nad ei peaks põgenema virtuaalmaailma. Justiitsministeeriumi on laekunud
+ühelt rootslaselt taotlus saada tagasi Põhjasõja-aegne omand Hiiumaal Toompeal
+puuduvad poliitiliste leeride kokkuleppe märgid, mis kruviks maha pinged 1941.
+aastal Saksamaale läinutele vara tagastamise suhtes. Vastasseis ähvardab
+tõkestada Eestile euroliidu võidujooksuks vajalike seaduste vastuvõtmise
+kevadhooajal. “ See on Riigikogu töö kiuslik takistamine, ” taunisid
+valitsusliidu kolme saadikurühma juhid Tiit Sinissaar (Isamaaliit), Marju
+Lauristin (Mõõdukad) ja Jürgen Ligi (Reformierakond) eile opositsiooni uuenenud
+võtteid parlamendi töö nurjamisel. Venitamise tõttu ei suutnud Riigikogu ka eile
+vara tagastamise eelnõu kinnitada ega päevakorrajärgset tööd käivitada, mis loob
+pinna vastasseisu lahvatamiseks järgmisel nädalal uue hooga. “
+Koalitsioonipoliitikute õiguslik nihilism ja süüdimatuse tunne on ületanud
+igasugused piirid, ” teatasid kaheksa opositsionääri eile õiguskantsler
+Eerik-Juhan Truuväljale saadetud arupärimises, millega nad kompavad võimalust
+saata Riigikogu esimees Toomas Savi parlamendi kodukorra väidetavalt eksliku
+tõlgendamise eest halduskohtu ette. Vaidlus hääletuse üle Nimelt esitas
+Rahvaliidu fraktsioon ümberasujate-eelnõu kolmandaks lugemiseks 100 üksteist
+välistavat täiendusettepanekut, pakkudes seadusemuutusele jõustumisaegu
+2039.-2139. aastal. Saja kuupäevalise paranduse konkureeriv hääletamine, kus
+igas voorus langenuks välja üks kõige vähem hääli kogunud variant, võinuks kesta
+teadmata kaua. Istungit juhatanud Savi aga vältis võistlevat hääletamist, sest
+kutsus kokku Riigikogu juhatuse, mis saatis 2: 1 enamusega selle
+hääletusmaratoni toimumise otsuse valitsusliidu kontrollitud parlamendisaali
+kätte. Ööl vastu eilset korraldas Riigikogu opositsioon ümberasujate vara
+tagastamise vastu protestimisel järjekordse vastupidavuse proovikivi
+valitsusliidule, nõudes järjest kõigi paranduste läbihääletamist ning
+kümneminutilisi vaheaegu. Venitamistaktika kestis kolmapäevase istungi lõpuni
+eile hommikul kell 9.59. Üks minut hiljem alanud neljapäevasel istungil võttis
+vastasrind kasutusele senitundmatu abinõu - asus järjest taotlema valitsusliidu
+seaduseelnõude parlamendi menetlusest väljahääletamist. Riigikogus valitseva
+jõuvahekorra tõttu jäi opositsioon hääletustel ettearvatult küll vähemusse, kuid
+saavutas selle, et tegelikule tööle Riigikogu ööistungist väsinud saadikud ei
+jõudnudki eile asuda. Kompensatsiooni küsimus Tüliõunaks saanud seaduseelnõu
+annaks 1941. aastal Eestist Nõukogude Liidu ja Hitleri Saksamaa kokkuleppe järgi
+ümber asunud baltisakslastele võimaluse oma siia jäänud vara tagasi taotleda,
+varem oli neid erandlikult grupina tagasisaajate seast välja arvatud.
+Ümberasujate varade tagasinõudmine saaks siiski toimuda üksnes juhul, kui
+nõudjad olid NSV Liidu okupatsiooni algushetkel Eesti kodanikud ja suudavad
+tõendada, et pole varem sama vara eest juba Saksamaalt kompensatsiooni saanud.
+Tagajärjed selgusetud Justiitsminister Märt Raski kinnitusel lisanduks eelnõu
+heakskiitmisel Eestis umbkaudu 100-200 õigustatud subjekti ehk inimest, kel on
+seaduslik alus oma õigusvastaselt võõrandatud vara tagasiandmist või
+kompensatsiooni nõuda. Võrdluseks teatas Rask parlamendis, et varasemast on
+subjekte teada umbes 175 000. Opositsiooniliidrite sõnul pole 200 tõestatud arv,
+vaid vara võib hakata kas või kohtu abil tagasi nõudma märksa rohkem omaaegseid
+ümberasujaid. Samuti pole justiitsministeerium suutnud esitada arve, kui paljude
+praeguste Eesti elanike huve seaduseparandus riivab ning kui suur on täiendavalt
+tagastatava või kompenseeritava vara väärtus. Eesti võimud on saanud juba ka ühe
+taotluse rootslaselt, kes nõuab tagasi oma Põhjasõja aegsete esivanemate
+maatükki Hiiumaal. Eelmisse valitsusse kuulunud opositsiooniesindajad kordavad
+järjekindlalt ka seda, et baltisakslaste huve on tagastamisküsimuses esindanud
+president Lennart Meri, kui too saatis probleemi käsitleva kirja toonasele
+peaministrile Mart Siimannile. Vastasseis “ Millal te hakkate tegelema
+Põhjasõja-aegsete nõuetega, aga võibolla oleks õige kohe ristirüütlitega
+tegelema hakata? ” Tiit Tammsaar, Riigikogu liige (Rahvaliit) Riigikogu
+ööistungil valitsuse plaanist tagastada baltisakslastele vara “ Selline avaldus
+on justiitsministeeriumisse tõesti laekunud. Ja täiesti tõsise avaldusega on
+tegemist. ” Märt Rask, justiitsminister (Reformierakond), nõudest tagastada maad
+Hiiumaal Põhjasõja-aegse omandi põhjal, mida seadus aga ei luba Loe ka juhtkirja
+samal teemal Vene kindralstaabi teatel on internetis enam kui sada
+võrgulehekülge, mis teenivad otseselt tshetsheeni terroristide huve, nende
+hulgas on ka ajalehe Postimees võrguversioon. Kindralstaabi ülema asetäitja
+Valeri Manilovi büroo edastas Vene infokeskusele Russkii Deadline ühe osa
+nimekirjast, milles toodud 14 võrguaadressist tegutseb enamik USAs ja kajastab
+Tshetsheenia sõda vähemal või rohkemal määral Vene-vaenulikult. Nimekirja
+lõpetab võrgulehekülg www.postimees.ee/utiliidid Manilovi alluvad on aga teinud
+aadressi üles märkides vea, kirjutades sõna “ utiliidid ” ühe i-ga, ning Russkii
+Deadline ei suutnud seetõttu sellist aadressi leida. See andis infokeskusele
+põhjuse Manilovi ametkonna tööd kritiseerida: “ Eesti keelt me küll ei oska,
+kuid vaadates 3. veebruaril avaldatud pilti, on raske uskuda, et Tshetsheenia
+mägedes suusatavad kenad neiud kirevates kostüümides ja suurte rinnanumbritega.
+” Tol päeval oli Postimehe esiküljel suusataja Kristina Shmiguni pilt. Täna
+arutab Riigikogu koalitsioon võimalikku kütuseaktsiisi tõusu ärajätmist.
+Viimaste kuude bensiini hinna järsud tõusud on vähendanud nii kütusefirmade
+kasumimarginaale kui ka tarbimist. Valitsus loodab tarbimise vähenemist pisut
+pehmendada, jättes aktsiisi aasta lõpus muutmata. Tänavu detsembris pidi aktsiis
+vastavalt 1996. aastal kütusefirmade esindajatega kokku lepitud graafikule taas
+tõusma 50 sendi võrra, nelja kroonini. Praegu moodustab aktsiis kütuse hinnast
+3,5 krooni ja koos käibemaksuga 4,1 krooni. Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel
+Vaariku sõnul on aktsiisi tõstmata jätmise efekt siiski väike. “ Aktsiisitõus
+andis viimase aasta bensiini kallinemisest vaid 10-15 protsenti ning seega
+oluliselt tarbimist ei mõjuta, ” märkis Vaarik. Eesti Õliühingu andmetel pole
+tarbimine viimastel kuudel oluliselt vähenenud, küll aga on suurematel firmadel
+tublisti suurenenud turunduskulud klientide säilitamiseks. Siiani pole
+aktsiisitõusud tarbimist oluliselt piiranud. Loe lähemalt Ligi 4000 õppurit
+ummistas eile Tallinnas Eesti Näituste messikeskuse, kus algas kolm päeva vältav
+noorte infomess. Eesti noored peavad õppimisvõimalusi tutvustava messi
+külastamist lausa kohustuslikuks, seda ka siis, kui õppeasutuse valik juba
+tehtud. Mari-Liis Sibul (vaskul) ja Kristina Tubli (keskel) tegid oma
+tulevikuplaane, sirvides Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonda ja õigusteaduskonda
+puudutavaid materjale. Lisaks koolide tutvustamisele on messi kultuuriprogrammis
+ka kohtumised ministritega, eile rääkis haridusminister Tõnis Lukas noortele
+õppemaksu ja õppelaenuga seonduvatest küsimustest. Loe messist lähemalt
+Leppimatus ja nõrk kodukorraseadus teevad Riigikogust tsirkuseareeni Selleks et
+vältida öö läbi kestvaid tsirkuseetendusi Riigikogu saalis, on põhimõtteliselt
+kaks võimalust - muuta parlamendi kodukorraseadust või püüelda suurema
+konsensuse poole koalitsiooni ja opositsiooni vahel. Mõeldav ja ehk kõige parem
+lahendus oleks ka nende kahe võimaluse koos rakendamine. On ilmne, et parlamendi
+töökorraldust reguleeriv Riigikogu kodukorra seadus vajab parandamist, sest
+praegusel kujul jätab see liiga avarad võimalused pahatahtlikuks
+obstruktsionismiks, nagu taas kinnitas öö vastu neljapäeva. On loomulik, et öö
+mõttetult istungitesaalis veetnud koalitsioonisaadikud varjamatu
+lollimängimisega tegelnud opositsiooni pihta tuld ja tõrva sülgavad, kuid kätt
+südamele pannes tuleb neil tunnistada, et kodukorraseaduse lünki ja lüngakesi
+ärakasutav obstruktsioon pole tundmatu võitlusmeetod neilegi. Meenutatagu kas
+või tollitariifide arutelu, mille käigus toonane opositsioon - suures osas
+praegune koalitsioon - demonstreeris kodukorraseaduses pakutavate võimaluste
+suurepärast tundmist. Samas tuleb silmas pidada, et avalikku ja leppimatut
+obstruktsionismi ei saa rakendada mitte iga eelnõu arutamisel. Valija saab ju
+teada, kes parlamendisaalis lolli mängib ning see ei tule artistide
+poliitilisele renomeele kasuks. Teine asi on siis, kui obstruktsiooniga
+takistatakse sellise seaduse vastuvõtmist, millele on ühiskonnas piisavalt
+laialdane vastuseis. Siis saab öelda: “ Jah, me kasutasime obstruktsiooni, kuid
+teist võimalust teie huvide kaitsmiseks koalitsiooni diktaadi tingimustes ei
+olnud. ” Nii on võimalik küllalt suure osa valijate silmis välja teenida
+märtrioreool ning tõmmata tähelepanu oma õiglasele, kuid ebavõrdsele võitlusele.
+Opositsioon poleks söandanud tulla ööl vastu eilset välja nii avaliku
+obstruktsiooniga, kui sõja eel Saksamaale väljarännanute vara tagastamine või
+kompenseerimine ei oleks väga suure osa elanikkonna jaoks äärmiselt
+ebapopulaarne samm. Niisiis oleks lisaks kodukorra täiustamisele mõttekas, kui
+koalitsioon üritaks ähvardavat obstruktsiooni ette näha ning selle aluseks
+olevat eriti teravat vastasseisu siledamaks lihvida. Kui mingi seisukohtade
+lähenemine ei ole aga mõeldav, peab koalitsioonil olema võimalus oma tahe läbi
+suruda. Selleks on ta saanud valijailt mandaadi ja selle võimaluse peab talle
+tagama ka kodukorraseadus. Et ametlik Moskva käsitab terroristidena tegelikult
+kõiki tshetsheene - nii palju kui neid veel ellu on jäänud -, see isegi ei
+üllata enam. Et ametlik Moskva on ülimalt tundeline kriitilistele
+reaktsioonidele, on samuti teada. Solvunud tänitamist jätkub ka
+virtuaalreaalsusse. Vene kindralstaabi aseülem Valeri Manuilov tuvastas jaanuari
+lõpul enam kui sada vaenulikult häälestatud võrgulehekülge, mis ei kiida Vene
+vägede vägitegusid, vaid tunnevad kaasa tshetsheenidele. Seega: toetavad
+terroriste! Vene infokeskuse Russki Deadline palvel täpsustas kindral “
+terrorismisõprade ” arvu. Sajast sai 17. Enamik neist paiknevad USAs. Aga
+sellesse seltskonda mahub ka Postimees. Russki Deadline ei suutnud vigaselt
+edastatud aadressi tõttu Postimehe süüd tuvastada. Küll kommenteeris RD, et
+eesti keelt oskamatagi on raske uskuda, et kirevates kostüümides suusaneiud
+(tegelikult Kristina Shmigun ja ta konkurendid) liuglevad Tshetsheenia mägedes.
+Aga ka õige aadressi ja eesti keele hea valdamise puhul oleks Postimehe patt
+jäänud tõestamata. Meie leht on alati hukka mõistnud kõik terrorismiilmingud.
+Aga ka suurriikliku militaarterrori väikerahva kallal. Veerandsada aastat kestis
+Helmut Kohli ajastu Saksamaa Kristlik-Demokraatlikus Liidus (CDU), neist
+kuusteist valitses Kohl absoluutse parteijuhi ja liidukantslerina. Vaevalt
+kuusteist kuud aga jagus aega tema järglasele Wolfgang Schäublele, kes nüüd, kui
+avalikuks on tulnud Kohli-aegsed räpased mängud parteikassasse laekuva raha
+ümber, pidi teatama, et ei kandideeri enam parteijuhi kohale. Kaos, masendus,
+mure ja viha valitses teisipäeval CDUs ja julgelt võib öelda, et pöörde, jah,
+isegi riigipöörde CDU ridades saatis seekord toime kindral Paanika. Sest kõik
+said aru, et nii edasi minna ei saa, et Kohli mantlipärija Schäuble ei sobi enam
+partei etteotsa. Kuid Schäuble jonn viis CDU ja tema endagi aina sügavamale
+põhja, kust lõpuks polnud enam muud väljapääsu kui häbistav lahkumine. FINANCIAL
+TIMES Wolfgang Schäuble lahkumine on kogu Saksa poliitikale suur kaotus, arvab
+mõjukas majandusleht. Targa ja kõneosava paremtsentristide juhina oli just
+Schäublel suur osa ühinenud Saksamaa uue rolli selgitamisel nii Euroopas kui
+maailmas. Kuid liiga kaua püsis Schäuble oma mentori Helmut Kohli kiiluvees ja
+oli nüüd sunnitud selle eest kõrget hinda maksma. Sest tegelikult oli tema
+langemine selge juba siis, kui tuli avalikuks, et CDU on saanud Kohli ja tema
+lähedaste abide kaudu salajasi ja seega ebaseaduslikke annetusi. Schäuble oli
+Kohlile liiga lähedane, et mitte niisugustest mahhinatsioonidest teada. Nüüd aga
+peab CDU täie otsustavusega asuma uuenduste teele. Muud võimalust parteil, mis
+Euroopas on üks mõjukamaid, kodumaal aga skandaali tõttu kaotanud suurema osa
+senisest tugevast jalgealusest, lihtsalt pole. Kogu CDU kurva loo ainus hea külg
+on see, et Schäuble lahkumine tähistab Saksa demokraatia võitu. Kogu CDU kurva
+loo ainus hea külg on see, et Schäuble lahkumine tähistab Saksa demokraatia
+võitu. Lõpuks ometi jätkus “ taasühinemise kantsleri ” (Helmut Kohli)
+kroonprintsil julgust valijatele silma vaadata ja mõista anda, et tema varasemad
+kinnitused, nagu poleks ta midagi teadnud Kohli-aegsest partei mustast kassast,
+ei ole päris õiged. Ketina toimiva ringmuuseumi idee tuleneb soovist näha Eestit
+atraktiivse kunstimaana MARK SOOSAAR filmirezhissöör Kui Tallinna linnapea Jüri
+Mõis poleks hiljuti esinenud saatusliku üleskutsega kõigile eestlastele Tallinna
+kolida, oleks võibolla ka täna esitatav Eesti Ringmuuseumi idee hoopis hiljem
+sündinud. Maailm on kord juba selline, et paljude nähtavate seoste taga on
+hoopis rohkem nähtamatuid sidemeid. Ja küsimusi. Kas tuleviku Eestis on tõesti
+nii, et inimesed riigi ainukesest linnast sõidavad maale vaid augustis -
+mahajäetud taluaedadest allakukkunud õunu korjama? Ja viimaseid väljapoole
+pealinna unustatud kunstiteoseid Tallinna müüride vahele tassima? Tundub, et
+Eesti kunstipoliitika just sinna suunda kisub. Dubleerivate erialade
+likvideerimise sildi all püütakse lõpetada kunstialane kõrgharidus väljaspool
+Tallinna. Eesti Kunstimuuseumi hiigelhoone ehitamisega aga ära lõigata
+igasugused väljavaated kunsti viimiseks rahva sekka. Eestlastele oma Ermitaaž
+Kas seoses viimasega pole tegemist jänese katsega elevanti sünnitada? Üle 400
+miljoni krooni maksev Eesti Kunstimuuuseumi projekt oma 18 000 ruutmeetriga on
+mahult sarnane Ermitaazhiga. Kas Eestis on niipalju huvitavat kunsti, et kogu
+see ruum täita? Täna väljapakutav Eesti Ringmuuseumi idee kätkeb endas soovi
+näha kogu Eestit atraktiivse kunsti- ja kultuurimaana. Sellal kui Saaremaa
+kadakad on lumes ja Pärnu rand jääs, meelitab Maarjamaale turiste vaid odav Viru
+Valge. Kas seda pole liiga vähe? Tõsi, Tallinn kutsub oma külalisi vanalinna
+tornidega. Pluss Eesti Kunstimuuseumi kaheksa õdusat maja (Rüütelkonna hoone,
+tarbekunstimuuseum, Rotermanni soolaladu, Mikkeli muuseum, Adamson-Ericu
+muuseum, Kirstjan Raua muuseum, Niguliste kirik ja Kadrioru loss) koos arvukate
+galeriide ning kunstihoonega. Kas see pole piisav täisvereliseks kunstieluks
+ning küllaldaseks silmarõõmuks pealinna külastavatele turistidele? Seisavad
+tuimas tardumuses Ei tohiks unustada, et väljaspool Tallinna seisavad aga tuimas
+tardumuses mõnusa puitarhitektuuriga väikelinnad, kus leiame kultuurile ehitatud
+ja koos nõukogude võimuga pooleli jäänud hoonekarpe. Või maju veel kaugemast
+minevikust, mille taastamine kunsti- ja turismiobjektideks annaks võimaluse luua
+unikaalne muuseumiring, millist pole teistes Euroopa riikides ning mille
+loomisel saaksime naabritelegi tuletorniks olla. Pärnu Uue Kunsti Muuseumile
+Eestimaal arenguruumi otsides leidsin ideaalsed perspektiivid näiteks Elvas, kus
+4000 ruutmeetri suurusest poolelijäänud teatrihoonest saaks uhke kunstimuuseumi,
+mis koos raekoja ja lauluväljakuga moodustaksid maagilise kolmnurga Arbi järve
+kallastel. Heimtali mõisa ringtallid Viljandi külje all, kui need taastada 3000
+ruutmeetri suuruseks rahvusliku kallakuga kunstigaleriiks (seoses Anu Raua
+tegevusega lähikonnas), annaksid tugeva impulsi Pärsti valla ja ka Viljandi enda
+kultuurielule. Totalitarismiajastu kunstikollektsiooni paigutamine Paldiski
+kunagisse kultuurihoonesse (umbes 3000 ruutmeetrit) tooks kindlasti sellesse
+vägistatud linna värskendavat elujõudu. Kunstimuuseumide kett, mis algakski
+näiteks Paldiskist ja jätkuks üle Haapsalu, Lihula, Pärnu, Viljandi, Elva,
+Jõgeva ja Rakvere, peaks olema kultuurituristile läbitav kahe-kolme päevaga
+(nädalalõputurism). Siin pakutud linnad on vaid mõned paljudest võimalustest,
+kõne alla võiksid tulla ka Narva, Kuressaare, Võru jt keskused. Väga tähtis on
+kohalike omavalitsuste huvi, ilma selleta pole mõtet kuskil muuseume asutada.
+Kui kunstipuudutus tekitab vaid ärritust, pole mõtet ei -suudlust ega enamat
+üritada. Oluline on ka muuseumiketiga liituvate kunstisõbralike öömajade
+kaasamine. Ekspositsioonid võiksid alata juba kunstihotellide fuajeedest.
+Ringmuuseumi ühine nõukogu otsustaks näituste plaani pikema aja peale ette,
+samuti eesti kunstiklassika liigutamise muuseumist muuseumisse. Et ketti
+reastatud muuseumid ei kujuneks tolmu koguvateks panipaikadeks, tasuks mõelda
+neis toimuvale aktiivsele kultuurielule: kontserdid, loomenädalad, filmiõhtud ja
+-festivalid, kunstikauplused, raamatukogud jne. Eesti Ringmuuseumi kollektsiooni
+koostamise aluseks võiks olla põhimõte, et teosed on loodud kolmandal
+aastatuhandel. Ja koguda ning osta tuleks muidugi mitte ainult eesti kunstnike
+taieseid. Kuigi rõhuasetus peaks siiski olema teatud teemadel, regioonidel.
+Kindlasti huvitab turiste Baltimaade ja nüüdisaegse Venemaa kunst, võibolla ka
+Skandinaavias elava ja suhteliselt vähetuntud internatsionaalse kunstnikkonna
+looming. Maailmanimedelgi olgu oma koht kogudes, kuid kes tunneb ära 21. sajandi
+noore Picasso? Ringmuuseum annaks tööd ja leiba meie kunstiteadlaste armeele,
+kelle teadmised ning “ hea nina ” vajavad juba ammu jõukohast rakendust. Mis
+Eesti Ringmuuseum maksma läheb? Oluliselt vähem kui Eesti Kunstimuuseumi
+mammutprojekt. Kui kaheksas linnas investeerida juba olemasolevatesse
+hoonekarpidesse igal pool keskmiselt 20 miljonit krooni, siis ehituslik
+üldmaksumus on 160 miljonit krooni. See summa võib jaotuda viie-kuue aasta peale
+ning nii ei tohiks pakutav idee ka riigieelarvet tasakaalust välja lüüa. Aastas
+10 miljonit krooni Iga muuseumiüksuse halduskuludeks peaks arvestama aastas
+umbes miljon krooni, mis tuleks kristlikult jagada riigi ja omavalitsuse vahel,
+sõltuvalt konkreetse linna eelarve suurusest. Kui arvestada, et muuseumi
+keskhoidla, teoste restaureerimine, transport, näituste vormistamine ning
+rahvusvaheline suhtlemine maksavad ka midagi, siis Eesti Ringmuuseumi
+halduskulude suurusjärk ei ületa aastas ikkagi kümmet miljonit krooni.
+Võrdluseks olgu öeldud, et Eesti Kunstimuuseumi halduskulud on käesoleval aastal
+riigieelarves 12 miljonit krooni. Kokkuhoid tekib paljudes lõikudes. Näiteks üks
+kolmeliikmeline brigaad ja spetsiaalselt kunstiteoste veoks varustatud auto
+suudab vabalt teenindada kõiki kaheksat objekti (tulevikus kuni tosinat)
+rändnäituste ja püsiekspositsioonide liigutamisel muuseumist muuseumisse. Külm
+ja lummav kuu Väikeses ja demokraatlikus riigis ei tohiks liialt suurt panust
+teha esindusfunktsioonidele, pigem peaksime hoolitsema oma rahvuslike
+vaimulätete eest, mis saavad toitu väljastpoolt kosmopoliitset pealinna.
+Kadriorgu projekteeritud hoonekolossi ihaluses on kahe silma vahele jäänud
+rahvusliku kunstikollektsiooni süstemaatiline täiendamine. On see normaalne, et
+lõppenud sajandi viimasel kümnendil loodud eesti kunstiteoste laenutamiseks
+peame juba täna pöörduma välismaiste kunstikogujate poole? Ma ei ole Kadriorgu
+rahvusliku kunstimuuseumi püstitamise vastu, kuid võrreldes laias maailmas
+kiiresti areneva ja teiseneva kunstieluga, peaksid meie rõhuasetused muutuma.
+Arvan, et on aeg tunnistada: eesti kunst mõjub üldise kunstiajaloo kontekstis
+paljuski sekundaarse nähtusena. Kaks sajandit eesti professionaalset kunsti on
+suurel määral nagu külm ja lummav kuu, mis peegeldab peamiselt Lääne-Euroopa
+kunstipäikese valgust. Arvan, et peaksime rohkem muretsema kogu rahva
+loomingulise mõttelaadi ergutamise pärast. Väikerahva ressursid on piiratud.
+Paraadhoonete rajamisega tasuks ehk veidi oodata ning selle asemel kasvatada
+tugevam juurestik, et eesti kunstipuu kannaks omanäolisemaid vilju. Käesolev
+arvamus pole Pärnu Uue Kunsti Muuseumi nõukogu ametlik seisukoht, tegemist on
+esialgu artikli autori visiooniga. tantsupedagoog India päritolu tantsijatar
+Sonia Sabri esitab esmaspäeval Estonia kontserdisaalis kathak-stiilis idamaiseid
+tantse. “ Sonia tantsu jälgides tundub, justkui elustuksid vanad india maalid, ”
+kirjutati pärast tantsijatari esinemisest Helsingis. Tuhandeaastase ajalooga
+klassikaline tantsustiil kathak pärineb Põhja-Indiast. Tõlkes tähendab kathak
+jutustajat, kes esitas templites värsse ja lugusid india mütoloogiast. India
+tants ja teater on teineteisest lahutamatud, nii treenivadki tantsijad ka
+näitlemist, arendades näolihaseid selleni, et ollakse võimelised väljendama ühe
+näopoolega kurbust ja teisega rõõmu. India tantsu tuntuim viljeleja Eestis Pille
+Roosi väidab, et kathak'i tantsu on üpris kerge vastu võtta, sest neis tantsudes
+väljendatavad süzheed ja tunded on lihtsad ning arusaadavad. Ainest ammutatakse
+muinashindu mütoloogiast ja pühadest legendidest. Oma loomult on kathak uhke ja
+vaoshoitud stiil. Kui kõhutantsule on iseloomulik keha, puusade ja rindade
+virtuooslik väristamine, siis kathak'is tulevad esile kiired jalarütmid koos
+voolavate käejoonistega, mistõttu on seda võrreldud koguni hispaanlaste
+flamenkoga. Säravavärviliste kostüümide juurde kuuluv oluline element on
+jalakuljused, mida võib tantsijal olla isegi 200. Enne kontserti Estonia
+kontserdisaalis annab Sonia Sabri kõigile tantsuhuvilistele kaks tutvustavat
+work-shop'i ning pühapäeva õhtul toimub Von Krahli teatris kohalike india tantsu
+viljelejate ülevaatlik tantsuprogramm “ Nektarijoojad ”. Eestis on idamaiseid
+tantse harrastatud ligi 15 aastat, praegu tegutseb neli erineva tasemega india
+tantsu rühma. Neljas festivalikiri Euroopa praegusest filmipealinnast Berliinist
+See pole mingi Ameerika-avastamine, et Ameerika on praegu kinematograafia
+vedurriik. Räägitagu Euroopa filmikunsti õilsatest ambitsioonidest ja
+kunstilistest saavutustest kui palju keni sõnu tahes. 50. Berlinale programmis
+pakuvad mitu ameerika filmi parematele saksa ja prantsuse rezhissööride
+kinopiltidele kõva konkurentsi. Eile linastus Norman Jewisoni Oscari-kandidaat,
+tõe ja õiguse draama “ Orkaan ”. See 1960. aastate keskel valesüüdistuse alusel
+vangi mõistetud poksija Rubin Carteri vabadusse pääsemise tõsilugu peaks varsti
+jõudma ka Tallinna kinno Sõprus. Forman ja Stone Vana kooli mehe Jewisoni
+traditsiooniline lavastus on liigutava “ inimliku puudutusega ” ja
+publitsistlikult terav, kuid mitte ka palju rohkemat. Festivali kontekstis ei
+pruugi edu saavutamiseks sellest piisata. Paar paljulubavat ameerika filmi
+jäävad päris festivali lõpupäevadele. Täna linastub “ Inimene Kuul ”, Milos
+Formani portreteering meelelahutustööstuse omaaegsest tähest, 1970. aastate
+menukoomikust Andy Kaufmanist. Ja homme õhtul toob “ sajandilõpu Ameerika
+kroonik ” Oliver Stone viimase võistlusfilmina zhürii ja rahva ette oma
+järjekordse american dream 'i analüüsi. “ Iga jumala pühapäev ” jälgib
+inimloomust ameerika jalgpallimeeskonna mudeli näitel. Stone on jõulise käega
+hoogne lavastaja, kuid tema seekordne teemaring võib peamiselt eurooplastest
+koosnevale zhüriile pisut kaugeks jääda. Üks huvitavaima lahendusega filme
+Berlinale tänavuses kavas on olnud Kuningliku Shakespeare'i Kompanii
+õuerezhissööri Kenneth Branagh' teisipäeval konkursiväliselt näidatud “ Asjatu
+armuvaev ”. Shakespeare'i 1598. aastal trükitud samanimelisest komöödiast on
+Branagh teinud klassikalise Hollywoodi muusikali, mille sündmustik algab 1939.
+aastal Ameerikas. Navarra kuninga (tegelaste nimed ja päritolu on muutmata, üht
+peaosa - Berowne'i - teeb, nagu ikka, Branagh ise) ning tema sõprade seiklused
+naistega saavad hoo sisse niisiis Teise maailmasõja eelõhtul. Seikluste
+eelmänguks on see, et kuningas (Alessandro Nivola) kutsub oma sõpru pühenduma
+üksnes vaimu harimisele, soovitades paastuda päev nädalas, magada mitte rohkem
+kui kolm tundi, ja, mis peamine, hoida eemale õrnema soo esindajatest. Ja just
+siis ilmub silmapiirile Prantsusmaa printsess oma sõbrataridega. Shakespeare'i
+tekstist on Branagh stsenaariumi kirjutades säilitanud umbes kolmandiku.
+Kütkestavaks ei tee “ Asjatu armuvaeva ” mitte uus tekst ega näitlejatööd (mis
+on korrektsed ja täpsed, kuid igavalt professionaalsed - nagu teisteski Branagh'
+Shakespea-re'i-ekraniseeringuis), aga just suurepärane idee panna tubli
+rahvusvaheline trupp (lisaks nimetatuile Alicia Silverstone, Natascha McElhone,
+Adrian Lester jt) laulma ja tantsima “ kuldsete kolmekümnendate ” kerge muusika
+klassikat. Shakespeare'i tegelaste esituses kõlavad Gershwini, Porteri, Berlini
+jpt igihaljad lood. “ Magnolia ” kirju seltskond Noor ameerika rezhissöör Paul
+Thomas Anderson (Eesti kinodest ja videolevist on tuttav ta eelmine, hästi
+tehtud töö “ Boogie Nights ”) pani oma filmile “ Magnolia ” nime pika bulvari
+järgi San Fernando orus Los Angeleses. “ Magnolia ” kirju tegelaskond elutseb ja
+tegutseb selle uulitsa ääres ja ümbruses. Neid tegelasi on palju. Surivoodil
+lamav meediamagnaat ja tema poeg, kellel on oma macho-ideoloogiast kantud
+kosimisõpetus-show; surija naine, kes elas temaga koos ainult raha pärast; haige
+põetaja ja surevale mogulile kuuluva telejaama lasteviktoriini kauaaegne juht,
+kes on saanud teada, et sureb kahe kuu pärast vähki. Näeme otse-eetris
+viktoriini, kus lapsgeeniustest mälumängurite võistkond pistab rinda
+täiskasvanutega. Siis on seal veel usklik politseinik, kes esimesest pilgust
+armub kokaiinisõltlasest kaunitari (kes omakorda on vähihaige telesaatejuhi
+hüljatud tütar), ning uuriv telereporter, kes koomas lamava meediamoguli “
+kadunud poja ” (temperamentselt ja uhkelt mängiv Tom Cruise) hinge proovib
+tungida. “ Magnolia ” on omavahel põimuvate saatuste kirev kangas, see on “
+väikeste ameeriklaste ” (“ suured ameeriklased ” on filmis esitatud väga abitus
+seisus) ühe ööpäeva elujuhtumuste kanvaa. Selliseid filme on ennegi tehtud,
+Anderson, kes ütleb endal olevat kinematograafia DNAs, ei varjagi, et pidas “
+Magnoliat ” tehes hästi meeles Robert Altmani kuulsat LA-päevakroonikat “ Short
+Cuts ”. “ Magnolia ” ei ole siiski lihtsalt “ Short Cuts 2 ”. Kõigepealt,
+Anderson ei ole sarkastiline nagu Altman. Noor lavastaja (ja siin ka stsenarist)
+on leebe ja sõbralik, ehkki paiguti ka varjamatult irooniline. “ Magnolia ” on
+köitva emotsionaalsusega ja huvitavate pööretega jutustatud siiruse, poolehoiu
+ja mõnes episoodis ka armastuse otsimise lugu. Totratest, nukratest ja
+lüürilistest vahepaladest moodustuv eepilises mõõtmes (üle kolme tunni linti)
+panoraam, milles eristuvad paljude inimeste portreed. Schlöndorff pettis lootusi
+on neljapäevase seisuga saksa filmikriitikute lemmik, nende meelest Kuldkaru
+peafavoriit. Saksa kinoklassiku Volker Schlöndorffi (kes ei mäletaks tema
+surematut “ Plekktrummi ”) uus film “ Vaikus pärast lasku ”, mis linastus
+kesknädalal, ei täitnud seevastu paljude ootusi. See on äärmiselt põnev ja valus
+film, sest tegelasteks on Lääne-Saksa RFA rühmituse terroristid, kellele antakse
+varjupaik DDRis. Nad saavad uue nime ja uue elulegendi, kui aga langeb müür,
+kistakse nad taas avalikkuse ette ja antakse kohtu alla. Schlöndorffi filmi
+peategelane Rita, kes on uues elus just õnne leidmas, valib vabasurma DDRi
+piirivalvurite kuulide läbi. Ükski saksa rezhissöör ei ole söandanud
+Ida-Saksamaa realiteete nii veenvalt ja tõetruult kujutada, kuid tervikuna ei
+osutu Schlöndorffi teos võistlejaks näiteks Wim Wendersi “ Miljoni dollari
+hotellile ”. Muide, mida päev edasi, seda rohkem paistavad Wendersi aktsiad
+Berlinalel tõusvat - tema film oli nii visuaalselt, lavastuslikult,
+ideearenduselt kui ka näitlejatöödelt küllap parim tervik. Schlöndorffi filmi
+peaosatäitja Bibiana Beglau tegi küll festivali seni parima naispeaosa.
+Kuldkarude jagamiseks läheb pühapäeval õhtul. Festivali lõpufilm “ Bossanova ”
+on brasiilia rezhissöörilt Bruno Barrettolt. muusikakriitik Prantsuse
+saksofonimängu üks esikujusid Claude Delangle on nõutud muusik. 1986. aastal
+kutsus Pierre Boulez ta ansambli InterContemporain solistiks; 1992. aastast on
+ta Berliini Filharmoonikute koosseisuline solist; ta on teinud koostööd Luciano
+Berioga, Edison Denissovi ja Karlheinz Stockhauseniga, mitmete nimekate
+orkestritega. See töörida räägib interpreedi kuuluvusest pigem
+akadeemilis-elitaarsesse muusikakeskkonda kui kommertsstaaride perre (kuigi joon
+nende kahe vahel ei ole alati väga range). Kuulamismulje ütles ka, et Delangle
+ei olegi niivõrd ja eriti individualistlik muusikutüüp. Pigem on tema tugevaimad
+küljed ratsionaalsus ja keskendumisvõime, mis peaksid eriti hästi sobima
+kollektiivsesse muusikategemisse. Kontsert oligi üks tugev ansamblikoostöö,
+milles pianist Odile Delangle oli võrdväärselt kõrge tasemega partner. Nii
+sundimatult “ õhust haaravat ”, sünkroonmõtlemist kahe inimese muusikategemises
+ei kohta sageli. Näitan, mida oskan Ansambel Delangle jalutas üsna lahedalt läbi
+Savari seatud romantiliste ooperiviiside töötluse, Luciano Berio avangardsete
+keerukuste ja Piazzolla tangode maguskõlade. Põhimõte oli justkui “ näitan, mida
+oskan ”. Puhkpill saksofon, teadagi, töötab peale sõrmetehnika ka solisti
+hingamise kaasabil. De-langle'i mängust paistis suurepärane hingamistehnika
+välja. Muusika voolavus ja mõtteloogika, tarvilik kõlajõud ja pikemad fraasid ei
+jäänud “ õhuaukudesse ” kinni. Luciano Berio nurgelise meloodikaga ja hüpliku
+mõttega teose “ Sequenza IXb ” (1980) mängis Delangle'i soolosaksofon eriti
+tihedaks. 20. sajandi alguse teosed (Debussy “ Rapsoodia ”, Raveli “ Sonatiin ”)
+tõid kavva tolle aja firmastiili - tonaalsuse kütkest välja pürgiva,
+melanhoolselt “ hulkuva ” meloodika, mis saksofonitämbrile justkui loodud.
+Solisti tehnika panid proovile kiired tantsurütmid ja neoklassitsistlik
+motoorika. Lavale kahel viisil Piazzolla “ Tango ajalugu ” - tolle kiretantsu
+ajaloolisi olemisviise vaatlev teos - lasi lõpuks kuulaja peale paista saksofoni
+sentimentaalset “hinge”. Klaveripartii erksal osalusel sooritas saksofon
+stiilitestid osavalt ja väärikalt. Nalja ja liialdusega pooleks võib öelda, et
+pillimängijad jõuavad lavale kahel viisil: ühed tagasihoidliku nimetuse “
+kam-mermuusika ” all, teine variant on aga “ instru-mentaalprimadonna ”, kelle
+sarmi ja andekust on mitmeti virtuaalselt tagant aidatud ja kes väidetavalt
+pakub üksnes ekstaasi ning jahmatavaid kõrghetki. Tegelikkuses saab primadonnaks
+disainitud muusik hakkama nii ja naa. Aga süstemaatiline ekstaasi müümine
+iseenesest rikub väga pahasti kuulaja maitset. Kujundab narkomaaniat. Nii
+tundsin nüüd juba minagi, häbenev allakirjutanu, end nagu polkovniku lesk: et
+prantsuse duo on väga hea, et test on sooritatud, aga ikkagi tahaks veel midagi,
+midagi hingele. Midagi soolast või nii. Pangajuht tudeerib Rootsis Wallenbergi
+instituudis Me korrastasime läinud aastal panga vundamendini välja ja tänavu
+lööme infotehnoloogia ja e-kaubandusega, kinnitab praegu Rootsis Wallenbergi
+instituudis tudeeriv Ühispanga president Ain Hanschmidt. Miks pidi Ühispanga
+juht Wallenbergi instituuti õppima minema? Esiteks pole aega olnud kaheksa
+aastat tõsist koolitust teha. Teiseks on oluline ka see, et koolitusel osaleb
+mitu olulist SEBi keskastme juhti, kellega otsekontaktid on igapäevatöös väga
+vajalik. Seitsme nädala jooksul tutvustatakse meile muu hulgas lähemalt ka
+maailma ühe juhtiva panga UBS ärimudelit ja tegevuspõhimõtteid, aga ka
+marketingipõhimõtteid, Euroopa Liitu ja eurot. Kas võib öelda, et mullu oli
+Hansapanga aasta - jäi ju Ühispanga 100 miljoni kroonine kasum viis korda
+Hansapanga mullusele kasumile alla? Kaugeltki mitte, ise olen eelmise aastaga
+väga rahul. Me oleme täitnud kõige tähtsama ülesande - hoidnud alles
+aktsionäride ja klientide raha. Rõhutan taas: kunagi oli Eestis 46 panka, nüüd
+vaid kaks suurt. Paljud ei uskunud siis, et üksikute allesjääjate hulgas on ka
+Ühispank. Tunnistan - 1999. aasta oli meile raske aasta. Ühte perioodi sattusid
+1997. aasta Aasia kriis ja 1998. aasta Vene kriis ning ühinemine Tallinna
+Pangaga. Me ei osanud ennustada, et nende koosmõju pangas nii palju sisemisi
+struktuure lõhub. Võtsime läinud aastal eesmärgiks, et see on uue vundamendi
+loomise aasta. Ja võetud kolm põhieesmärki me täitsime. Millised need olid?
+Esiteks korrastasime kõik tähtsamad süsteemid: vahetasime välja pangas kogu
+infotehnoloogia, mis on praegu Eestis üks tugevamaid. Teine miinus oli meil
+vanasti riskide juhtimine. Eelmisel suvel tuli Ühispanka tööle Johan Lindh, New
+Yorgis töötamise kogemusega rootslane. Nüüd on rahavoogude juhtimine palju
+efektiivsem ja paremini planeeritud. Teiseks avasime esimesena terves
+Ida-Euroopas Tallinnas uut tüüpi pangakontori, kus klassikalist pangaletti ei
+ole, vaid teenindaja astub panka tulnud inimesele vastu. Ka U-Panga projekt oli
+meile loodetust edukam, U-Pangad on üleval 20 Eesti kaubamajas. Kolmandaks
+fokuseerisime oma tegevuse väikestele ja keskmistele ettevõtetele ning
+eraisikutele. Aga tervikuna Ühispanga turuosa mullu ikkagi langes? Jah, sest
+riiklike vahendite osakaal kukkus kõvasti, kuna riigikassa otsustas poole riigi
+rahast Hansapanka viia. Aga panga stabiilsuse osas me tänu sellele võitsime.
+Varem oli meil märk küljes, et oleme riigi pank. Nüüd on meil kliendibaas nii
+tugev, et valitsuse vahendid meid enam varasemal määral ei mõjuta. Teised
+pankurid armastasid varem öelda, et kui Ühispangast riigi raha välja võetakse,
+kaome ära. Ei kadunud. Kokkuvõttes oleme kaotanud oma turuosa Eesti
+pangandusturul vaid ühe protsendi, 33-lt 32-le. Kas oma turuosa suurendamiseks
+ei plaani te ära osta Optiva Panka? Meil on Optiva Pangas küll 20-protsendine
+osalus, kuid Optivat me ära osta ei kavatse. Arvame, et turuosa tõstmine
+orgaanilisel teel on õigem. Eelmisel aastal otsustasime kogu panga tegevuse
+fokuseerida Eestile - Saules Banka Lätis müüsime Ernesto Preatonile, teiste
+tütarfirmade müük on käsil nii Lätis kui Leedus. Sankt-Peterburgis on meil
+liisingufirma, sealset osalust kavatseme säilitada. Millised eesmärgid on
+Ühispank seadnud aastaks 2000? Põhieesmärgiks internetipank ja e-kommerts.
+Praegu on meil üle 35 000 internetipanga kliendi. Ühispanga internetipank on
+nüüdsest otselingiga ühendatud ka Delfi internetipoes. Kõik tooted, mida praegu
+pangakontorites pakume ja hakkame pakkuma, viime samuti internetti. Teine
+valdkond on e-kaubanduse valdkond. Ehkki see ei ole otseselt pangaäri, peame
+seda ajaga kaasas käimiseks arendama. Alustasime U3 projektiga (Ühispank,
+arvutifirma ja Eesti Telefon pakkusid klientidele internetiühendusega arvuti
+liisimise võimalust). Käivitunud on mobiilipank, mobiiltelefonil saab näha oma
+kaarditehinguid ja viimast viit pangatehingut - seega väike Ühispank on sul nüüd
+alati taskus. Mida Ühispank oma pangakontoritega ette võtab? Ühispangal on
+praegu 80 kontorit, samas tehakse juba 80% kannetest elektrooniliselt. Seega
+käib vaid 20% kannetest kontorite kaudu, mistõttu me oleme sulgenud juba 20
+kontorit ning vähendame nende arvu veel. Tulevikus jääb järele vaid 55-60
+kontorit põhilistes keskustes, mille ülesandeks jääb suures osas klientide
+nõustamine. Tänu internetile on võimalik peatselt kõiki pangateenuseid ise teha,
+aga neid teenuseid on nii palju, et aeg-ajalt on ju vaja kelleltki nõu küsida.
+Kontorite sulgemine tähendab, et Ühispank hülgab maapiirkondades oma kliendid?
+Meie pank on ikkagi maapiirkondades alguse saanud ning me ei taha oma põliseid
+kliente ära unustada. Maapiirkondade elanikele kavatseb Ühispank avada Eestis
+kokku 60 postipanka, pilootprojektid Sakus ja Kosel näitasid, et projektil on
+tulevikku. Mida postipank endast kujutab? Ühispanga klient läheb lihtsalt
+postkontorisse, ja seal on suur silt U-Post. Postkontori teenindaja juures on
+väike aparaat, kuhu panete oma kaardi, sisestate PIN-koodi ja seejärel saate
+teha pangatehinguid - näiteks maksta telefoniarveid või oma kontolt sularaha
+välja võtta. 700 miljoni kroonine investeering SAS Radissoni hotelli rajamiseks
+Tallinna kesklinna saab kaalukeeleks uute investeeringute Eestisse meelitamisel,
+kinnitavad hiigelsumma Eestisse paigutanud välisinvestorid. Eilsel
+nurgakivipanekul 25-korruselisele SAS Radissoni lukshotellile keevitati
+kapslisse käibelolevad mündid ja ajaleht Postimees. Finantsasutuste esindajad
+tunnistasid, et õnneks jõudis ehituse eestvedaja SRV alustada rahaotsingutega
+enne hiljutist finantskriisi, vastasel juhul poleks Tallinna Kaubamaja tagusel
+nn Astlanda krundil uue hotelli ehitus praegu käinud. Arhitekt Vilen Künnapuu
+väitel Tallinna senise kõrgusrekordi purustava hoone ehitus on jõudnud tänaseks
+11. korruseni. Ehitajad lõpetavad töö tuleva aasta jaanuaris, uksed avab hotell
+tuleva aasta mais. Eesti kõigi aegade suurimat kinnisvarainvesteeringut
+rahastavad kogu Euroopas tuntud finantsasutused, nagu Landesbank Kiel,
+Põhjamaade Investeerimispank, Finnfund jt. SAS Radissoni hotellihoone üheks
+põhiomanikuks on Soome juhtiv projektijuhtimis- ja kinnisvaraarendusfirma SRV
+Viitoset Grupp. Viie pretendendi hulgast valis SRV hotellipidajaks välja SAS
+Radissoni, Skandinaavia ühe juhtiva hotellifirma. Uude kõrghotelli tuleb 277
+numbrituba. Nagu kinnitas Kurt Ritter, SAS Radissoni president, peaks uue
+hotelli täituvus olema juba esimese aasta lõpuks 50-55 protsenti. SRVd Eestis
+esindavad Indrek Toome ja Aivar Ild on uue hotelli läbilöögivõimes veendunud.
+Tallinnas on praegu kaks litsentsiga neljatärnihotelli - Olümpia ja Palace,
+nelja tärni taotlevad ka hotellid Grand Mercure Tallinn ja Park (endine Kungla).
+Sellele võib lisanduda ka hotell St. Petersbourg. Eesti suurima täituvusega
+hotell oli mullu Hotellide ja Restoranide Liidu andmeil Scandicu hotelliketti
+kuuluv Santa Barbara Tallinnas (84 protsenti), Olümpia (69), Viru (67), Consul
+Schlössle Hotell (65). Palace'i hotelli täituvus oli ligi 60 protsenti. Reval
+Hotelligrupi juhatuse esimees Feliks Mägus tõdes, et SAS Radissoni tulekuga
+kannatavad kõige rohkem neljatärnihotellid. Tarbimise languse peatamiseks peavad
+kütusefirmad kasumit vähendama Kütuse maailmaturuhindade tõus sunnib valitsust
+bensiini tarbimise vähenemise piiramiseks detsembrisse planeeritud aktsiisitõusu
+ärajätmist kaaluma. Täna arutatakse Riigikogu koalitsioonis võimalikku
+kütuseaktsiisi tõusu ärajätmist. Tänavu detsembris pidi kütuseaktsiis vastavalt
+1996. aastal kütusefirmade esindajatega kokku lepitud graafikule taas tõusma 50
+sendi võrra, nelja kroonini. Praegu moodustab aktsiis kütuse hinnast 3,5 krooni
+ning koos käibemaksuga 4,1 krooni. Viimaste kuude järsud bensiini hinna tõusud
+on vähendanud nii kütusefirmade kasumimarginaale kui ka tarbimist. Valitsus
+loodab tarbimise vähenemist pisut pehmendada, jättes kütuseaktsiisi aasta lõpus
+muutmata. Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku sõnul on aktsiisi
+tõstmata jätmise efekt siiski väike. Vaariku hinnangul ei kompenseeri võimalik
+tarbimise kasv kindlasti aktsiisitõusu tõttu riigil saamata jäänud raha. Eesti
+Õliühingu andmetel pole tarbimine viimastel kuudel oluliselt vähenenud, küll aga
+on suurematel firmadel tublisti suurenenud turunduskulud klientide
+säilitamiseks. Siiani pole aktsiisitõusud tarbimist oluliselt piiranud. Eesti
+Statoili peadirektori Epp Kiviaia sõnul mõjub selle aasta aktsiisitõusu
+ärajätmine tarbimisele kindlasti soodsalt. “ Seniseid aktsiisitõusude mõjusid
+tarbimisele ei saa kahjuks musta turu suure osakaalu tõttu adekvaatselt hinnata,
+” märkis Kiviaed. Tema hinnangul ei ole viimaste kuude järsud hinnatõusud mitte
+niivõrd vähendanud tarbimist, kuivõrd mõjutanud tarbijate käitumist. “ Otsitakse
+odavamaid tankimisvõimalusi, ” nentis Kiviaed. Tema hinnangul on bensiini hind
+jõudnud juba tasemeni, kus müüjad ei saa tõsta enam hinda vastavalt kütuste
+maailmaturuhindade tõusule, vaid peavad vähendama ka kasumimarginaale. Porri
+kukkunud mobiiltelefoni Ericsson R250s PRO võib pärast julgelt kraani all
+puhtaks pesta Ericsson loodab selle kuu lõpus lasta Eestis müüki mobiiltelefoni,
+millega saab rääkida nii paduvihmas kui paksus tolmus, telefon ei karda ka
+põrutusi. Kahesagedusala (900/1800 MHz) mobiiltelefon Ericsson R250s PRO on
+maailma esimene vee-, tolmu- ja põrutuskindel GSM-telefon. Samas võimaldab
+telefon võrgu toetusel kõiki GSMi standardi enamlevinud lisateenuseid, nagu
+helistaja numbrinäit, vahekõne jne. Lisaks tolmule, vihmale ja niiskusele peab
+telefon vastu ka voolava veega loputamisele. Näiteks kui telefon on kukkunud
+porri, võib selle julgelt kraani all puhtaks pesta. Kraani all puhtaks Vee
+suhtes pole telefon siiski nii vastupidav nagu veekindel käekell - Ericsson
+hoiatab, et kõnealuse telefoniga ei tohi minna ujuma või suisa sukelduma.
+Kuivõrd peaks telefon vastu veelompi potsatades või näiteks rannas kalda ääres
+korraks vee alla vajudes, Ericsson vastust ei anna. R250s PRO talub põrutusi ja
+väiksemaid lööke, kõva pinna vastu kukkumist soovitab firma siiski vältida.
+Vee-, põrutus- ja tolmutaluvaks teeb telefoni tugevdatud magneesiumsulamist
+korpus koos kummist tihendite ja polsterdustega. Ekstreemoludele vastupidavaks
+muutmine on teinud telefoni ka raskemaks, pikemaks ja paksemaks. R250s PRO
+kaalub 325 grammi, tavaline mobiiltelefon keskmiselt 150 grammi. Tänu suurusele
+on mahukam ka aku, mis tavaliselt jääb Ericssoni puhul Nokiale alla. Paremal
+küljel on R250s PRO-l üles-alla liikuv miniatuurse hoova sarnane nupp. Kui see
+üles lükata, lülitub tööle nn käed-vabad valjuhääldi-rezhiim. Antenni kõrval on
+eraldi häirenupp, mis oma põhimõttelt on tavatus kohas asetsev mälupesa
+kiirvalimisklahv. Erinevus on selles, et telefon valib salvestatud numbri kohe,
+kui seda hetk all hoida. PRO-funktsioon R250s PRO võimaldab esimese GSMi
+telefonina kasutada PRO-funktsiooni, mida Eestis aga praegu kasutada ei saa.
+Lühidalt öeldes on PRO-funktsioon GSM-mobiilside lisavõimalus, mis annab
+kasutaja käsutusse ka raadiosidevõimalusi. Esiteks saab kõnealuse telefoni
+omanik ühe nupulevajutusega ühendada konverentsisideks kuni 16 kõnelejat. Seega
+imiteeritakse justkui tavalist raadioside grupikutsungit, kuid kõik kõned
+toimuvad GSMi võrgu vahendusel. Kui ettevõte muretseb vajaliku
+dispetsherterminali, saab PRO-funktsiooni abil luua ja muuta ühtseid kõnegruppe,
+jälgida, kes kellega räägib jms. Eestis saab PRO-funktsiooni nuppu kasutada
+kiireks ligipääsuks telefoniraamatule. Ericsson R250s PRO Töösagedus: 900 ja
+1800 MHz Kaal: 325 grammi Mõõtmed: 148 x 59 x 32 mm Aku: 1500 mAh NiMH Kõneaeg:
+kuni 5 tundi 10 minutit Ooteaeg: kuni 150 tundi Mälu: 99 kohta telefoniraamatus.
+Kõnemärguanne: 10 meloodiat, vibraalarm Ekraan: kolmerealine Hind: 8000 krooni
+OK Arvutid ja Hansa Liising tahavad hakata pakkuma järelmaksupaketti, mida
+kestvuskaupade ostul saab taotleda interneti kaudu. Järelmaksu võib taotleda
+otse internetist. Kliendil ei ole vaja esitada palgatõendit, tasuda lepingutasu
+ega teha esimest suurt sissemakset. Oluline on varasem korralik suhtlemine
+finantsasutusega. Nii on näiteks pärast 699-kroonise sissemakse tasumist
+võimalik saada endale internetivalmis arvuti, mis tuuakse koju ja ühendatakse
+internetti. Kuna kõikidel inimestel ei ole võimalik interneti teel tehingut
+sooritada, saab järelmaksu vormistada ka OK Arvutite salongides. Erinevalt
+traditsioonilisest liisingust saavad järelmaksuvõimaluse ka väiksema
+sissetulekuga ostjad, kelle kuusissetulek jääb 3000 krooni piirile. (PM) Häkker,
+kes nimetab end Mafiaboyks, arvatakse olevat vastutav vähemalt kahe rünnaku eest
+juhtivate internetifirmade veebikülgedele eelmisel nädalal. ABCNews.com andmetel
+küsis Mafiaboy interneti ühes jututoas istudes, et keda ta peaks järgmisena
+ründama. Talle soovitati CNN.com'i ning mõne aja pärast kadus CNN.com võrgust.
+FBI hinnangul on neil alust uskuda, et eelmisel nädalal toimunud rünnakud
+veebilehekülgede vastu olid erinevate inimeste korraldatud. Erinevate häkkerite
+seotust rünnakutega kahtlustatakse seetõttu, et Yahoo! ja eBay ründamine toimus
+teisiti kui CNN.com'i või E-Trade'i puhul. CNN.com'i ründajat Mafiaboyd on
+kirjeldatud kui 15-aastast Kanada elanikku, kes pärast esimesi rünnakuid
+Yahoo!-le ründas iseseisvalt CNN.com'i. (PM) Muretsemise unustanud pallur ootab
+mänguvõimalust San Antonio Spursiga NBA meistriks kroonitud Sean Elliott püüab
+neerusiirdamise kiuste taas tippkorvpallis kaasa lüüa. Kui San Antonio meeskonna
+peatreener Gregg Popovich viis kuud pärast operatsiooni Elliotti NBA
+meistritiitli kaitsjatega üks ühe vastu mängimas nägi, andis ta korralduse
+Elliott platsi äärde kutsuda. “ Teen talle mängu naasmisel kõikvõimalikke
+takistusi, ” ütles Popovich. “ Teine meistritiitel on mulle palju vähem tähtis
+kui tema tervis järgmise 50 aasta jooksul. Ma ei taha kanda vastutust, kui
+temaga platsil midagi juhtuma peaks. ” Arstid ei keela Hooaja algusest saadik
+koos Spursiga reisides on Elliott päeval treeninud individuaalplaani järgi ja
+õhtul teles koduklubi mängu kommenteerinud. Neerusiirdamise teinud doktor
+Francis Wright ütles, et vennalt Noelilt saadud organ toimib Seani kehas
+laitmatult ja arstid ei keela tal platsile naasta. “ Kui hakkan end mängides
+hoidma või kui muretsen kogu aja neeru pärast, siis ei tõmba ma enam Spursi
+võistlusvormi selga, ” ütles Elliott. “ Ent kui mulle antakse võimalus ja ma
+tunnen end kehaliselt hästi, tahan taas mängida. ” Võitlus kurnatusega
+Neeruhaigusest sai Elliott aimu seitse aastat tagasi kehva enesetunde tõttu
+meditsiinilist kontrolli läbides. 1994. aasta talvel müüs Detroit Pistons
+Elliotti Houston Rocketsile, kuid haige mees ei läbinud kehalist testi. Spursi
+peamänedzheriks saanud Popovich värbas Seani San Antoniosse tagasi - seal oli
+1989. aastal tema profikarjäär ka alanud. Neeruoperatsiooni vajadusest kuulis
+Elliott mullu märtsis, ometi otsustas hooaja lõpuni vastu pidada. Pideva
+kurnatusega võideldes tagas ta kolmepunktiviskega Läänekonverentsi finaalis
+seeriavõidu Portland Trail Blazersi üle. “ Ta oli pärast seda mängu nagu surnud,
+” märkis Popovich. “ Mõtlesime juhtkonnaga: laseme tal lõpuni minna. ” Kaks
+operatsiooni 16. augustil tehtud operatsioon läks hästi, kuid mõni päev enne
+haiglast kojupääsemist tekkisid tal põiekrambid. “ Murdusin ja käitusin nagu
+laps, ” sõnas Elliott. “ Mõtlesin, kuidas eluga pääsen. ” Teine operatsioon
+õnnestus. Kaaslastest teadis üksnes Steve Kerr Elliotti haigusest. Teised
+kuulsid hädast kaks päeva pärast NBA meistriks tulekut. Nad eksisid, kui pidasid
+viimast finaalmängu New York Knicksi vastu Elliotti viimaseks. “ Keskkoolis
+vigastas Sean põlve ja arst soovitas korvpallile kriipsu tõmmata, ” rääkis Noel
+Elliott ajakirjale Sports Illustrated. “ Sean ravis, ja tegi põlvele taas valu.
+Doktor käskis korvpalli unustada. Sean selgitas, et ei suuda. ” Eesti
+laskesuusatajate koondise peatreener Kalju Ojaste ei söanda homme Norras
+Holmenkollenis algavatel MM-võistlustel hoolealustele suurtulemusi ennustada. “
+Hooaeg on läinud üle kivide ja kändude, ” nentis Ojaste. “ Esimesel MK-sarja
+etapil polnud väga vigagi, kuid aasta alguses olid kõik koondislased haiged ja
+see v��ttis tuju päris nulli. Midagi head ei saa öelda ka viimase MK-sarja etapi
+kohta Östersundis, aga eks esimese distantsi järel ole näha, mis seisus oleme. ”
+MK-sarja punktikohale ehk 25 tugevama hulka pole tänavu ükski Eesti
+laskesuusataja jõudnud, teatesõidus on jäänud parimaks üheksas koht 13.
+jaanuaril Ruhpoldingis. Homseks sprindisõiduks on eestlastest üles antud Indrek
+Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants ja Roland Lessing, oma võimalust jääb
+esialgu ootama Margus Ader. Juunioride MMilt pronksmedali teeninud tallinlane
+Eivinas Guzas seekord veel meeste koondisse ei mahtunud. “ Medal oli kõigile
+üllatus - seda enam, et pidasime enne Norrasse sõitu Otepääl kontrollvõistluse,
+kus ta teistele selgelt alla jäi, ” ütles Ojaste. Mullusel MMil Kontiolahtis
+olid laskesuusatajad nädal aega külmavangis, Holmenkollenis seda ohtu karta
+pole. Eile valitses Norras kena suusailm. “ Lausa super - päike paistab,
+kolm-neli kraadi külma, tuulevaikne, ” teavitas koondislastega just
+pärastlõunase treeningu lõpetanud Ojaste. “ Õhus on tunda kevade hõngu. Aga kõik
+võib muutuda, sest MM kestab poolteist nädalat ja pikemat ilmaennustust praegu
+ei tea. ” Lumeolud pole aga ka Holmenkollenis kiita. “ Raja põhi on tehislumest
+ja siin-seal on väikesed kivid väljas. Veidi sadas uut lund peale, aga suusad
+hävitab selline rada küll ära, ” kartis peatreener. Pühapäeval on kavas 12,5 km
+pikkune tagaajamisvõistlus. 23. veebruaril sõidetakse 20 km, 26. veebruaril 15
+km ühisstardist ning 27. veebruaril toimub teatevõistlus. Pariisis lõõtsutab ja
+uriseb higist libedal matil 800 judomaadlejat Pariisi MK-etapil pjedestaalile
+kerkinud judomaadlejad Indrek Pertelson ja Aleksei Budõlin pidasid järgnenud
+treeningulaagrit Prantsusmaa pealinnas turniirist olulisemaks. Pariisis
+harjutamine on judokadele sama tähtis nagu muhamedlastele koraani järgimine.
+Mullu ladus pühal üritusel hooajaks vundamenti 600 atleeti, tänavu kerkis
+töömesilaste arv 800ni. Pertelson nautis iga-aastast tõsist rassimist juba ette.
+“ Vaatepilt meenutab hiigelkatelt, käib hirmus andmine, ” kirjeldas ta toimuvat
+mõnuga. “ Saal täitub aurust, matt kattub nii paksu higikorraga, et sinna on
+ohtlik astuda. Vennad lõõtsutavad, urisevad ja porisevad. Üks kallab vedelikku
+sisse, teine teibib kätt või jalga. Kolmas on vigastada saanud ja jookseb verd,
+kuid trügib jonnakalt taas maadlema. ” Tugevama õigus Varem askeldasid mehed ja
+naised eraldi saalides - õrnema soo käsutuses oli 1000, tugevamal poolel 1500 m2
+põrandapinda. Nüüd tuleb ruumipuudusel treenida vahetustega. “ Ja ikkagi pole
+nööpnõelal kukkumiseks kohta. Valitseb põhimõte: kes ees, see mees, ” tutvustas
+Pertelson hundiseadusi. “ Kui õigel ajal matile trügida ei suuda, mine eemale!
+Praegu maadlen mina! ” Judo võidumarss on olnud mõjus - Pariisi MK-etapil
+osalesid 61 riigi sportlased. Et võistluse korraldamine üle pea ei kasvaks,
+karmistasid prantslased mängureegleid ja lubasid väljastpoolt Euroopat tulnud
+riikidel kaasa lüüa vaid ühes kehakaalus. Traditsioonilisest treeningulaagrist
+võib seevastu osa saada igaüks, kes 100 dollarit päevas lauale laob. Kuuba ja
+Jaapani koondised tiirlevadki Euroopas kogu kevade. “ Enam ei maksa loota, et
+mõne eksootilise maa esindaja korrapealt selili paned, ” rääkis Pertelson
+judotandril toimuvast. “ Paljud siirduvad õpipoisiajaks tugevasse maadlusriiki
+ning tõusevad paari aastaga tegijaks. ” Prantslaste rahvuslik uhkus, neljakordne
+maailmameister ja Atlanta olümpiavõitja David Douillet vilksas Pariisi turniiri
+rahvaste paablis vaid korraks. Seljavigastuse küüsis vaevelnud atleet teatas
+hiljuti, et loobub Sydney olümpiamängudest. “ Ma pole löödud, tegelikult olen
+spordis juba kõik saavutanud, ” selgitas Douillet nüüd. “ Mõistagi olnuks ilus
+panna karjäärile Sydneys korralik punkt, kuid praeguses seisus võib kõik hoopis
+vastupidi välja kukkuda. Vigastuse tõttu jääb ettevalmistus konarlikuks,
+olümpiamängudele pole mõtet lolli mängima minna. ” Jaapanlane püsib varjus
+Vahepeal astus Douillet spordirajalt kõrvale, üritas äriellu sukelduda. Ebaõnn
+bisnises tõi ta judosse tagasi. Praegu maksab klubi Douillet'le 10 000 franki
+kuus ega nõua vastutasuks võite - prantslane peab täitma maskoti rolli ja jagama
+ajakirjandusele intervjuusid. “ Douillet' paremad päevad on möödas, ent kahju,
+et ta Sydneys ei võistle - mul pole teda seni alistada õnnestunud, ” ohkas
+Pertelson prantslase kõrvalejäämisest kuuldes. Pariisis maadlemisest loobus ka
+Pertelsoni eeldatav põhikonkurent, mullune kahekordne maailmameister Shinichi
+Shinohara. Jaapanlane ei ilmutanud matil toimuva vastu mingit huvi, tõusis vaid
+paaril korral sportlaste tribüünile. “ Ma pole otsustanud, millal tatamile
+astun, ” nentis 195 cm pikkune ja 140-kilone raskekaallane. “ Praegu on tähtis
+treeningulaagrites täie jõuga kaasa teha ning Sydney-etteasteks korralik
+vundament laduda. ” Reeglina eelistavad jaapanlased viimse hetkeni varjus püsida
+ja alles tiitlivõistlusel kõmatada. Pariisi judoturniir on prantslastele
+pidupäev, 400 franki maksnud pileti Bercy spordihalli ostis 10 000 inimest.
+Maadlusvõistlusele tullakse perekonniti, nagu ühendriiklased pesapallimatshile.
+Süüakse hot dog 'e, lonksatakse pepsit ja karjutakse hääled kähedaks.
+Paralleelselt pühendub mitme tuhande pealine lastearmee autogrammide kogumisele.
+Võitjate ülistamisel ei olnud asjatundlik publik kitsi, samas jälgis teraselt
+kohtunike tegevust. Parasjagu lööb judos laineid altkäemaksuskandaal - Euroopa
+klubide karikavõistluste finaali eel sai üks arbiteridest 2000 dollarit pistist.
+1994. aastal turniiri võitnud Indrek Pertelsoni suhtusid pealtvaatajad ilmse
+poolehoiuga, eriti siis, kui ta endast tunduvalt raskemaid vastaseid kangutas.
+Pariisis 113 kg kaalunud Eesti vägilasele andsid massiga silmad ette mitmed
+naisedki - Euroopa meister Svetlana Gundarenko on 140-kilone. Korpulentset Vene
+karuema kompleksid ei vaeva: hiljutisel ametivenna pulmapeol lükanud ta laua
+tühjaks ja kukkunud seal tantsu vihtuma. Naisraskekaallaste rekordit hoiab aga
+160-kilone egiptlanna. Hambameeste sõnul on emanda puusad nii laiad, et sinna
+saab viinapitsi perfektselt seisma panna. Lester Brown kinnitab: majanduse ja
+keskkonna huvid on äärmiselt vastuolulised Worldwatch Institute'i asutaja ja
+direktor Lester Brown viibis eile Tallinnas eesti keeles välja antud maailma
+keskkonnaülevaate esitlusel. Peeter Sirge Worldwatchi instituudi direktor Lester
+Brown manitseb Eestit keskkonna säästmiseks hoolega kaaluma poliitilisi
+otsuseid, mis teevad siia tulevate Lääne investeeringute seast valiku. Miks sõna
+“ peaks ” kuulub Worldwatchi instituudis mittesoovitavate sõnade hulka? “ Peaks
+” ei kuulu soovitavate sõnade hulka, kuna see tundub lugejale jutlustamisena.
+Meie idee on selline, et paneme faktid ritta ja laseme lugejatel teha oma
+järeldused. Katastroofide mõõtmetest saavad inimesed ise ka aru, seda ei pea
+neile näpuga näitama. Sellel nädalal Eesti raamatulettidele jõudnud
+keskkonnaraporteid “ Maailm aastal. “ olete te teinud USAs 17 aastat järjest.
+Kas lõpp paistab? Ei paista. Nende tõlkimine on lihtne, nad levivad laialt ja on
+väga populaarsed. Meil ei ole mingit vajadust või plaane asuda seda olukorda
+muutma. Eesti keskkonda mõjutab kõik see halb, mis jäi siia nõukogude
+süsteemist. Nüüd haarame kiiruga tihti kõige halvemat Läänest. Kuidas see
+lõppeb? Eestile on väljakutseks mõelda välja, kuidas Lääne kapitalismi kõige
+paremini ära kasutada. Te võite langetada poliitilise otsuse, milliseid
+investeeringuid te soovite. Samas pole aga poliitikute õigete otsuste tegemiseni
+juhtimine kerge. Rääkisin peaminister Mart Laariga näiteks tuulejõu
+võimalustest. Ta on tuulejõu arengust teadlik, aga ta ei hinda täielikult selle
+potentsiaali. Mõnel riigil on investeeringute valik väga hästi õnnestunud.
+Näiteks Hiina puhul on lausa imelik: sellel kommunistlikul riigil on õnnestunud
+investeeringuid meelitada rohkem kui lääneriikidel. Kui keskkonnateadlik Eesti
+peaminister teile paistis? On kaks eri asja, teadlikkus ja teadlikkuse muutmine
+poliitilisteks otsusteks. Ameerika Ühendriikide asepresident Al Gore on selline
+inimene, kes teab keskkonna kohta sama palju kui mis tahes spetsialist. Ta teab
+probleeme, aga ta ei ole valmis tõusma püsti ja võitlema nende sõnade eest.
+Võibolla on raske rakendada? Raske öelda. Peaminister Laar rääkis väikeste
+riikide eelistest ja võrdles suuri riike suurte laevadega, mida on raske
+pöörata, väites, et väikseid on lihtsam pöörata. Kas see nii on, seda näeme
+tulevikus. Eestis peetakse biotehnoloogiat tuleviku üheks keskseks
+arengumootoriks. Täna avaldas teie instituut uurimuse biotehnoloogiast. Millised
+on lühidalt biotehnoloogia ohud? Selles see viga ongi. Me ei tea nendest
+ohtudest veel midagi. Kas majanduse ja keskkonna huvid on põhimõtteliselt
+vastuolulised? Väga vastuolulised. Me näeme konflikte üha tihedamini.
+Majandusinimesed on väga selgelt domineerinud poliitiliste juhtide nõuandjate
+hulgas, aga see areng muutub. Poliitilised juhid peavad üha selgemalt arvesse
+võtma ka oma majandusotsuste mõju keskkonnale. Selles oli küsimus Seattle'i
+meeleavaldustes möödunud detsembri alguses. Need meeleavaldused, kus oli kümneid
+tuhandeid osalisi, tõstsid valitsused tagajalgadele. Nad ei oodanud nii selget
+ja suurt meeleavaldust: kuid see oli nii selge, et nad ei võinud seda lihtsalt
+vältida. Kui üldiseks sellised sündmused võivad tulevikus saada? See võib
+toimuda erinevates vormides. Internet, kus leidub informatsiooni, aga mis samas
+on ka kanaliks otsustajateni, mida aktivistid võivad aktiivselt kasutada. Mida
+keskkonna- ja majandushuvide vastuolulisuse vähendamiseks teha saab? Selgelt
+abistav faktor on haridus, inimesed vajavad tihti laiemat koolitust. Näiteks
+paljud majandusteadlased arvavad kindlalt, et ühiskonna arengut ei saa mõõta
+mingit muud moodi kui riikliku kogutoodangu kasvu järgi. Te reisite
+keskkonnasõnumiga riigist riiki. Milline pilt jäi teile Eestist? Kui teadlik on
+eestlane keskkonnaküsimustest? Ma rääkisin peamiselt inimestega, kes on
+keskkofnnaasjadest teadlikud, aga nende nägemuste sügavus üllatas mind
+positiivselt. Nii palju kui ma tean ajaloost ja keskkonna rollist Eesti
+iseseisvumises, arvan, et see on mingil määral sensitiivne küsimus. Peamine
+küsimus on ikkagi see, kuidas need teadmised vormuvad poliitilisteks otsusteks.
+Te soovitate globaliseerunud majanduses riikidele ökoloogilist maksureformi.
+Kuidas on võimalik ühes nurgas rasvasemat suppi keeta, kas investorid ei põgene
+kõrgema keskkonnamaksudega riikidest? Ei peaks, sest tulumaksu vähenemine jätab
+majanduses liikuva raha hulga samaks. See ei muuda maksude taset, aga muudab
+maksude jagunemist. Saksamaal seda igatahes proovitakse, neil on käimas
+nelja-aastane protsess maksusüsteemi muutmiseks, mille nad on ise vabatahtlikult
+algatanud. Infotehnoloogia kasv on tänapäeval ülikiire, kas arvutid päästavad
+maailma keskkonna? Vaevalt. Aga neil on selles oma roll. Näiteks
+puhastusseadmete reguleerijatena on nad vältimatud. Eesti on väga väike riik.
+Milline roll võib nii väiksel riigil maailmas olla? Väiksusel on nii hüvesid kui
+ka halbu külgi. Väiksed riigid on tavaliselt poliitiliselt mobiilsemad, nad
+võivad võtta vastu poliitilisi otsuseid lühema hoiatusajaga. Tihtilugu mõeldakse
+nii, et enne kui meil on võimalik hakata keskkonda kaitsma, peame saavutama
+mingi rikkustaseme. Kui kõrge kogutoodangu juures selline tase võiks olla?
+Küsimus ei ole selles, kui vaesed või rikkad me oleme, vaid hoopis selles, kui
+hea meil on selles riigis elada. KÜSITLUS: Kas peate õigeks tulumaksu
+vähendamist keskkonnamaksude suurendamise arvel? Einar Tammur Einar Tammur
+looduskaitseühingu Kotkas juhataja Igale mõtlemisvõimelisele inimesele on selge,
+et järgmisel sajandil seisavad inimkonna ees tõsised keskkonnaprobleemid:
+atmosfääri ja vete saastatus, ülerahvastumine, fossiilsete kütuste tarbimine.
+Nii väike rahvas, nagu me oleme, ei saa palju kaasa rääkida maailma tasandil,
+aga vähemalt Eestis peaksime suutma käituda niimoodi, et siin oleks 100 aasta
+pärast sama elamisväärne nagu praegu. Soovitan kõigil poliitikutel lugeda Eesti
+Looduse jaanuarinumbrist indiaanipealik Seattle'i kirja USA presidendile 1854.
+aastal. Kirja sõnum - majandus ja raha ei saa olla ebajumalad - on väga
+aktuaalne ka tänapäeval. Esimene küsimus kõigile, kes soovivad Eestisse
+investeerida, peab olema: kuidas mõjutab investeering siinset keskkonda. Heiki
+Kranich keskkonnaminister Ma arvan, et tulumaksu ja keskkonnakasutusest
+laekuvate maksude sidumine on vägivaldne. Nende sidumine tooks endaga kaasa
+keskkonnamaksude liigse politiseerumise. Mul oleks hea meel, kui keskkonnamaksud
+oleksid seotud nende kuludega või keskkonna kasutusega, mida ettevõtted teevad.
+Keskkonnaküsimuste puhul pole Riigikogus sisulisi konflikte olnud. Kui asjad
+lähevad normaalselt edasi, siis ei teki sellel teemal ka poliitilisi konflikte.
+Aadu Luukas Eesti suurettevõtjate assotsiatsiooni esimees Lester Brown otsib
+tasakaalu majandus- ja keskkonnahuvide vahel. See on eluterve nähtus ja seda
+tasakaalu tuleb otsida mõlemast suunast. Majandusringkondades tuntakse
+keskkonnaproblemaatikat paremini, kui keskkonnainimesed tunnevad
+majandusküsimusi. Arengut viiks edasi, kui nad õpiksid neid küsimusi paremini
+tundma. Ma ei usu, et maksusüsteemi uuendamine on lahendatav nii lihtsalt, et
+sama palju vähendatakse tulumaksu, kui tõstetakse keskkonnamaksusid. Worldwatchi
+instituut * asutatud 1974. aastal * algusest peale direktoriks Lester Brown ja
+asukohaks Washington * instituudi juhtiv väljaanne, iga-aastane keskkonnaraport
+“ State of the World ” on maailma enim tsiteeritud väljaanne ja poolametlikuks
+keskkonnaaruandeks kogu maailmas. * “ State of the Worldi ” antakse välja rohkem
+kui 30 keeles * sellel nädalal ilmus esmakordselt eesti keeles selle tõlge “
+Maailm aastal 1999 ”. Eile esitleti eesti keelde tõlgitud maailma loetuimat
+keskkonnaülevaadet “ State of the World 1999 ” (“ Maailm aastal 1999 ”) -
+maailma mõjukaima keskkonnainstituudi Worldwatch Institute väljaannet. vaatab
+tagasi tervele 20. sajandile, kirjeldab ja analüüsib sajandi arengusuundi, mis
+on mõjutanud keskkonda, majandust ja ühiskonda kogu maailmas, ning pakub
+võimalikke lahendusi säästvama maailmamajanduse saavutamiseks 21. sajandil,
+teatas siinne väljaandja, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus.
+Raporti põhjal võib sajandi kokku võtta järgmiselt: inimene on lennanud Kuule,
+hakanud kloonima geene ning leiutanud üha võimsamaid arvuteid, kuid me ei ole
+suutnud tagada miljardile inimesele puhast joogivett, peatada looduslike liikide
+hävimistempot ega rahuldada oma energiavajadusi nii, et see ei põhjustaks
+kliimamuutusi. Viimaste kümnendite mureküsimuseks tõstab raport ületarbimise
+ning kontrastide lisandumise tööstus- ja arenguriikide vahel. Levides üle kogu
+maailma, õõnestab arenenud tööstusriikide majandusmudel aeglaselt iseennast.
+Raport rõhutab vajadust uue majandusmudeli ja ühiskonnakorralduse järele, mis
+oleks globaalselt vastutustundlik keskkonna ja ühiskonna suhtes. Kaheksa
+miljardi inimese elatamine praeguse majandusmudeli abil pole lihtsalt võimalik.
+Tänane fossiilkütustel põhinev autokeskne äraviskamismajandus peab muutuma
+päikese- ja vesinikuenergial põhinevaks, jalgratta- ja raudteetranspordikeskseks
+korduvkasutuse ja ümbertöötamise majanduseks, mis rahuldab inimese vajadused ja
+hoiab alles Maa ökosüsteemid. (ETA) Hulkuma lastud loomad murdsid 120 lindu ühe
+ööga Hulkuma lastud koerad murdsid Raplamaal ühe ööga maha Mahtra riikliku
+jahiala jäägri Raivo Riisi faasanikarja, keda mees oli juba kaks aastat
+kasvatanud, lootuses neist sel aastal ka tulu saama hakata. Oma ämma talukohta
+Juuru valda rajatud faasanifarmi üleeile vaatama läinud Raivo Riisil ei olnud
+sel hommikul enam kedagi toita, sest kõik põhikarja 120 lindu vedelesid surnuna
+lumel. Ligi poole meetri kõrguse võrkaia seest ja ümbert leitud jäljed näitasid,
+et tapjateks olid koerad. “ See on minu jaoks katastroof, kogu põhikari oli
+lihtsalt maha murtud ja vedeles seal lääbakil maas, ” rääkis Riis Postimehele. “
+Koerad olid hüpanud üle traataia farmi katva kapronvõrgu peale ja alustasidki
+sealt läbi murdes oma tapatööd. ” Saab ainult trahvida Rapla politsei
+pressiesindaja Margus Mikomägi rääkis, et samal päeval jõudis Riis koos kohaliku
+konstaabli Meelis Kivinukiga koerte omaniku jälile, kes elab farmist umbes
+kilomeetri kaugusel Härgla külas Kaermaa talus, mis on kohalike seas tuntud oma
+alkoholilembese elanikkonna poolest. Lisaks lumel olnud jäljerajale juhatas neid
+sinna seik, et vaid mõned nädalad tagasi tapsid samast talust pärit kolm
+segaverelist koera kümme faasanit. Mõlemal korral ründasid koerad nii käratult,
+et kohe farmi taga talumajas üksinda elav Riisi ämm ei kuulnud midagi.
+Konstaabel Kivinukk rääkis, et kui eelmisel korral püüdis pensionärist
+taluperenaine kõike eitada, siis nüüd ta lõpuks ikka tunnistas, et lasi kaks
+koera ööseks lahti. “ Tema koerad on seal aastaid probleeme tekitanud, küll
+saakloomi murdes ja küla peal jõlkudes, ” rääkis ta. “ Ja ausalt öeldes ma ei
+usu tema juttu, nagu oleksid koerad end ise ketist lahti saanud, sest kogu küla
+teab vastupidist. ” Kivinukk ütles, et ta ei saa omaniku karistamiseks muud
+teha, kui teda koerte pidamise eeskirja rikkumise eest trahvida. Esimene kord
+karistas ta 1170-kroonisest pensionist elavat naist 460 krooni ja nüüd 1860
+krooni suuruse trahviga. “ Naine tegi veel taotluse, et maksab iga kuu 50
+krooni, muidu ei jaksa, ” märkis Kivinukk. “ Need kaks koera lubas ta aga lasta
+loomaarstil lähipäevil magama panna. ” Juuru vallavanem Tõnu Runno kuulis koerte
+rüüsteretkedest alles eile ajakirjaniku käest, kuid ta märkis, et vald poleks
+siin saanud rohkem teha kui politsei. “ Võime koos politseiga minna ja trahvida,
+mitte maha lasta, Seegi on raske, sest võibolla tõesti oli koer öösel lahti,
+kuid päeval on ketis ja mine sa siis tõesta. ” Peaaegu kogu farmist ilma jäänud
+Raivo Riis hindab talle tekitatud kahju suuruseks ligi 200 000 krooni, kuigi
+tapetud lindude väärtus on 20 000 krooni. “ Kahju on kümnekordne, sest mul jääb
+kogu selleks aastaks planeeritud tulu saamata, ” selgitas ta. “ Mul oli plaan,
+et tuleval aastal pean põhikarjana juba tuhandet lindu, ehitasin aiad valmis,
+ostsin teise inkubaatori, aga nüüd on kogu kahe aasta vaev maha visatud. ”
+Kahjutasu mõttetu nõuda Koeraomaniku käest kahjutasu nõudmist pidas Riis
+mõttetuks, sest seal talus pidevalt pidutseval rahval ei ole tema sõnul seda
+raha kunagi kuskilt võtta. “ Surm ei võta ka sealt, kust midagi võtta ei ole, ”
+ütles ta. “ Ma olen kogu sellest asjast nii nördinud, sest ometigi politsei
+hoiatas neid eelmine kord ja nüüd ütlevad nagu süütukesed, et oh sa jumal, vaata
+kui kole lugu. ” Sellest hoolimata ei kavatse Riis faasanifarmi pidamisele lõppu
+teha. “ Proovin ikka jalad alla saada, sest praegu oleks narr kahe aasta tööd
+nurka visata, ” sõnas ta. KOERTE VÄGIVALD * Politsei kahtlustab, et koertekari
+tappis jaanuari keskel Tartus öösel ringi jalutanud kaheksa-aastase koolipoisi.
+* Paar nädalat hiljem leidsid kohalikud külamehed Valgamaal metsa alt seitsme
+koera tulistamisjälgedega korjused ning hakkasid levima jutud tundmatutest
+ajujahipidajatest. Kuulujutte süvendas fakt, et keegi lasi samal ajal
+haavlipüssist maha omanikuga tõukoera ning samuti tulistati koera päise päeva
+ajal Tõrva linnas. * Ööl vastu selle nädala kolmapäeva tungisid kaks koera
+Raplamaal faasanifarmi ja murdsid maha 120 lindu. Omanik hindab kogu kahju 200
+000 kroonile. Allikas: Postimees Eesti noored peavad õppimisvõimalusi tutvustava
+messi “ Teeviit ” külastamist kohustuslikuks ning sinna tuleb nende hinnangul
+info hankimiseks minna ka juhul, kui edasiõppimisplaan juba täpselt paika
+pandud. Tuhanded noored ummistasid eile Tallinnas Eesti Näituste Messikeskuse,
+kus algas kolm päeva kestev noortemess. Enim tunglesid noored lähestikku
+paigutatud Tallinna Pedagoogikaülikooli (TPÜ), Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ja
+Tartu Ülikooli (TÜ) bokside ees, et küsida sisseastumiseksamite ja konkursside
+kohta ning hankida ülikoolide kohta teabematerjali. Pärnu-Jaagupi keskkooli
+abituriendid Heli Künnapas (17) ja Liliana Vorobjova (17) rääkisid Postimehele,
+et neil on valik, kuhu edasi õppima minna, tehtud, kuid pidasid “ Teeviida ”
+külastamist sellest hoolimata enesestmõistetavaks. Tahame teavet juurde saada
+just meid huvitavate koolide kohta, laususid neiud. Neljandat aastat järjest
+messi külastav Heli märkis, et varasematel aastatel on ta iga kord hea portsu
+pabereid kaasa võtnud ning nendega hiljem kodus põhjalikult tutvunud. Heli
+loodab suvel endale välja võidelda tudengikoha TÜs või Õigusinstituudis ning
+Liliana TPÜs või Õigusinstituudis. Keila gümnaasiumi viimase klassi õpilane
+Kaspar Brandt (17) ütles, et soovib õppima tulla Tallinna, kas TPÜ või TTÜ
+informaatika või infotehnoloogia erialale. “ Tulin messile lisainfot saama, äkki
+leiab koole ja erialasid, mida ei tea, kuid mis on väga huvitavad, ” sõnas
+noormees. “ Samuti tahan teavet saada sisseastumiseksamite kohta. ” Ligi
+paarikümmet kõrgkooli tutvustavat voldikut käes hoidnud Tartu Miina Härma
+Gümnaasiumis õppiv Birgit Punison (16) rääkis, et korjab tänavu rohkesti
+erinevate koolide pabereid. “ Mul on neid ligi kakskümmend ja neid tuleb veel
+juurde, eks ma kodus tutvun nendega, ” lausus eelviimases keskkooliklassis õppiv
+neiu. Messil Tallinna Pedagoogikaülikooli tutvustanud haldusjuhtimise eriala
+esmakursuslane Joel Veidebaum (18) lausus, et ülikooli boksis on pidevalt
+uudistajaid, kes küsivad infot ja tühjendavad boksi infovoldikute varu. “ Enim
+tuntakse huvi sisseastumiseksamite ja konkursside vastu, ” lausus tudeng. “
+Uskumatult palju inimesi on. ” Eile külastas messi mitteametlikel andmeil ligi
+4000 inimest. Messil külastajate küsimustele vastanud haridusminister Tõnis
+Lukas rahustas noori üldise õppemaksu mittetulemisega ning pidas ebatõenäoliseks
+ka kinnisvaratagatise rakendamist õppelaenu saamisel. Mullu külastas noortemessi
+“ Teeviit 1999 ” kolme päeva jooksul 18 000 inimest. Keskkriminaalpolitsei tegi
+ajalugu, paljastades üleeile Eestis esmakordselt labori, kus vaid ühe ööga
+suudeti toota kolme miljoni krooni väärtuses metamfetamiini.
+Keskkriminaalpolitsei narko-grupi komissari Märt Palo andmetel on Raplamaa
+metsas ühes suvilana kasutusel olnud talumajas tegutsenud uimastilabor esimene
+arvestatavat toodangut andnud narkootikumi- tööstus, mille Eesti politsei on
+seni avastanud. Kuigi kuulujutud narkootikumide valmistamisest Eestis on
+liikunud juba alates 1996. aastast, on seni suudetud leida peamiselt vaid
+mitmeid punkreid, kus narkomaanid ise on moonipurust vedelikku seganud ja
+sealsamas end süstinud. “ See labor, mille nüüd leidsime, on labor selle sõna
+otseses tähenduses, ” ütles Palo eile õhtul Postimehele. “ Seal uimasteid
+tootnud isikud eriti keemiaprofessoritena küll välja ei paistnud, kuid nad olid
+metamfetamiini tootmisega kursis. ” Kolmapäeva varahommikul pärast mitmepäevast
+varitsust äkkrünnakuga maha võetud labori suurusest räägib Palo sõnul kas või
+see, et sama ööga jõuti seal valmistada seitse kilo metamfetamiini. Ainuüksi
+juhul, kui valmistajad oleksid müünud need seitse kilo ilma lahjendamata 400
+krooniga gramm maha tänavakaubanduses, teeninuks nad kuni kolm miljonit krooni.
+“ Seda, kui kaua see narkolabor juba tegutsenud on, kui mitmeid kilosid
+narkootikume on selle kaudu tarbijateni jõudnud, hakkame alles selgitama, ”
+lausus Palo. Laboriks ehitatud suvemaja läbiotsimisel leidis
+keskkriminaalpolitsei veel kolm liitrit metamfetamiini valmistamise lähteainet,
+mis ootas pulbriks aurutamist, ja veel ligi sada liitrit erinevaid kemikaale.
+Spetsialistide sõnul erineb leitud metamfetamiin tavalisest amfetamiiinist selle
+poolest, et esimest neist saab toota täiesti kodustes tingimustes ja
+vahenditest, mida võib hankida suvalisest keemiapoest. Samas on metamfetamiin
+eelkäijast mürgisem. Kokku kaks ööpäeva kestnud operatsiooni tulemusel peeti
+kuriteos kahtlustatavana kinni mitu Tallinna ja Harjumaa elanikku, kellest osa
+on varem kohtulikult karistatud. Selleks et jõuda välja Rapla uimastilabori
+paljastamiseni, nägi Palo sõnul sel nädalal vaeva kuni kakskümmend inimest
+keskkriminaalpolitseist ning Tallinna politsei narkogrupist. Eeltööd labori
+leidmiseks tegi narkogrupp pool aastat. Teisipäeva varahommikul leidis tee
+Kookla küla Lille talu õuele vana emahunt, kes viis endaga pere väiksema koera
+Suli. “ Hommikul poole kuue paiku koerad ragistasid õues, aga me ei läinud kohe
+vaatama, ” rääkis Lille talu peremees Taivo Saksniit. “ Kui lõunaks koer tagasi
+ei tulnud, hakkasin küüni ümber jälgi vaatama. Hunt oli koera talu lähedale
+metsa lohistanud, vahepeal peatuse teinud ja teda rappinud. ” Koera jäänused
+leidis peremees koos väimehega majast 400 meetri kaugusel. “ Alles olid pea ja
+tagumised jalad sabaga, keskosa oli kui kalaluud puhtaks roogitud, ” kirjeldas
+Saksniit. Jälgede järgi oli emahundil kaasas kaks väikest kutsikat, kellele vana
+oli koera söödaks toonud. “ Kuulsime läheduses mingit viginat või niutsumist,
+aga ei pööranud sellele kohe tähelepanu, ” jutustas Saksniit. “ Kutsusime
+jahimehed, et võibolla neid hundijaht huvitab. Koerast olime nagunii ilma. ”
+Kohaletulnud jahimehed tegid kindlaks, et võimas vana emahunt oli kahe kutsikaga
+pärast einet sealsamas läheduses puhanud. Ilmselt peletasid jälgi mööda
+söömiskohani jõudnud mehed loomad liikvele. Pärsti jahimehe Heino Mängli sõnul
+olid väiksemad jäljed umbes kolmesentimeetrise läbimõõduga. 
+
+Mehed on erinevad ja täidavad eri rolle. Lennart omakorda on alati olnud tugevam
+poliitilise ämblikuvõrgu punumises. 1991. aasta putšipäevil sulges Savisaar
+Rüütli sõna otseses mõttes Kadrioru lossi luku taha ja käskis tal seal paigal
+püsida. Kaks meisterkonspiraatorit tegid ettevalmistusi pimedas ja teki all,
+sest Arnold ei tohtinud midagi aimata. Samal ajal kui Toompeal presidendi
+õnnistuseks hümni mängiti, istus solvatud Arnold üksi oma Kadrioru korteris.
+Intriigimeistrina on Savisaar võitmatu, osavuselt jäävad talle alla nii
+arengupartei Tiit Made kui parempoolne Indrek Kannik. Keskerakonnal on Eesti
+parteidest kõige tugevam allüksuste võrk, et teha lobby valdade ja väikelinnade
+esindajate seas. Saalisistuja ei aimagi, milline võimuvõitlus etendub Eesti
+telekomiärimeeste ja sideministeeriumi kabinettides. Nende eesmärk oli saada
+Eesti Kaabeltelevisooni Ettevõtete Liidu nimi ja selle sildi all avalikkust
+Telia kasuks mõjutama hakata. Võitlus telefoniside pärast "Raha taga asi ei
+seisa," omandab Paltsi jutt laia joone. Neid ei kutsutud isegi presentatsioonile
+Tallinna raekojas. Läbirääkimised algasid rublaajal. Telekomi aktsiad börsile
+Oli külm selge aprillipäev, kellad lõid parajasti kolmteist. Igal korrusel
+vaatas lifti vastasseinalt vastu plakat selle tohutu näoga. All tänaval
+keerutasid väikesed tuulepöörised tolmu ja paberitükke, ja kuigi päike paistis
+ja taevas oli eresinine, oli kõik ümberringi hall ja ilmetu välja arvatud
+plakatid, mida oli kõikjale üles kleebitud. Aeg-ajalt liikusid tagataustal ka
+teised sarnased olendid. Alasti mees viskus ukse ees lumme. Ants ja Valdek
+sõudsid püstjate tõmmetega läbi tumeda vee. Bronka liigub vaevaliselt. Ent juba
+tatsas Liine lähemale. Galeb viskus tugitooli. Hobusega sõidutas ta lõpnud
+põrsakest linna. Isa prantsatas koos jalgrattaga endise hüdroelektrijaama kõrval
+kasvava kuldvihma põõsa alla kummuli maha. Ja Vigelid ja Milded sõidavad
+arreteerituina rajoonilinna. Juht tõukas peni teelt kõrvale kraavi. Kausid
+hautatud hapukapsaste ja auravate keedukartulitega liikusid käest kätte. Kell
+kaks sõidutas ta mu koju. Knacke-Sommer ujus 1977 esimese naisena 100 meetrit
+liblikstiilis alla minuti. Krundil tatsab ringi tohutu hulk musti sigu ja
+põrsaid. Kui tüdruku ette prantsatas silmamoondaja otsastrebitud jäse. Laps
+tatsas kohe akna poole lilli vaatama. Liigutan arvutit mööda lauda. Liikusime
+vankri või reega. Loomaarst prantsatas pardipoegadele peale. Ma olin lõhest
+välja roninud. Ma sõitsin millalgi hoopis koju. Mehed sõidutasid mu
+lennuväljale. Metsavend liigutas mõne korra kätt. Miski liigutas lennuki saba
+juures. Mu ema valab mulle koduses peolauas klaasikese. Nad sõitsid kreeka
+kvartalist läbi. Nad viskusid kogu keharaskusega vastu ust. Need valati
+kibekiiresti betooniga kinni. Noormees prantsatas maha nagu nott. Palja
+ülakehaga mees tõukas ta sirmi taha. Perenaine tatsas toa juurde. Pisarad
+tilkusid rõõmust. Pärast viimast duublit valati talle kuuma tee sisse sorts
+valget viina. Aeglaselt liikus poisi käsi Anne'i poole. Siis liikus ta käsi väga
+kiiresti. Ronid duši alla. Ronisin teiba abil edasi. Samal ajal sõudis Muraka
+Peeter piki rooäärt oma mõrra poole. Sammusin end hingetuks. See isekas Katrina
+tormab kohe oma asjade allesjäämist kontrollima. Sergeil tõusnuks selle koha
+peal kulm. Siis tormanud nemad laomaja trepist üles tuld kustutama. Sisenesin
+koridorist tuppa. Sõitsime ratastega äikse käes. Sõnatult valas ta pool
+teeklaasitäit. Särgi ja seeliku vahele jääv peopesalaiune paljand tõusis
+hingamise rütmis. Sõudsin lootsiku üle jõe. Tagatoas liigutab keegi. Ta liigutas
+sõrmi mu peos. Tarvik lausa tõukas ta mu ette. Ta sõidutas mind rattaga muru
+peal. Ta tatsas tuba mööda ringi. Tatsasin seda vahemaad hommikust õhtuni. Ta
+valas endal klaasi täis. Ta väljus alevi taha jõe kõrgele kaldale. Tema järel
+väljub valges ülikonnas korpulentne Emerson. Tilkuv Magnus prantsatas mu kõrvale
+maakamarale. Toomas liigutas Marit akna poole õhku hingama. Tormasin üles
+põndakule. Täpselt samal kellaajal nagu alati väljus Miili ka täna tühja kotiga
+majast. Tõukasin jalaga selle põrandale maha. Tõukas pikali keset põrandat. Tuul
+liigutas kardinaid hommikust õhtuni. Tuul liigutas vanikut. Ujusin kivi peale.
+Uurijad sõitsid minema. Valasin kisselli kaussidesse jahtuma. Valge puusärk
+liikus läbi puhasvalgesse pidulikku härmatisse riietatud Haapsalu. Vannitoas
+tilkus kraan. Vesi liigutas tugevast löögist palli edasi. Vihma tilkus kraest
+sisse. Viskusime kaaslasega võssa. Väljusime keset tormi. Poiss andis korvist
+riidetüki koerale nuusutada. Peeter eemaldas ahju kõrvalt parkett-tahvlid.
+Peeter heitis ratsmed hobuse seljast trepile sulase kätte. Mees hiilis rada
+mööda sauna ja küüni vahet. Mees hüppas sillalt üle käsipuu vette uppujat
+päästma. Läbi riide immitseb suitsu. Peeter jooksis kodu vahet. Koer kaapis
+liiva augu. Koer kargas pimedast Peetri kallale. Peeter keeras lampi. Peeter
+kerib õngeliini veest paati. Peeter kiirustas väljumisega. Peeter kuhjas mulla
+aianurka peenrasse. Peeter käis teiste ees mööda rada paarsada meetrit. Ost käis
+isa rahakoti peale. Laps käänas aseme segi. Mees küürutas nuga võtma. Lind
+lendas põllule toitu tooma. Madalrõhkkond liigub Rootsist Soome. Matkamine
+lähendab loodust inimesele. Peeter läks mööda metsateed laulmast koju puhkama.
+Väljarändaja naasis Ameerikast kodumaale. Peeter paiskas kivi seina äärest
+teele. Spartak platseerus kolmandaks. Arno pöördus küsija poole. Rändur ringles
+peamošee ümber kitsaid tänavaid mööda. Peeter rüsis vaheruumi kohvri järele.
+Mantlile sadas vihma. Rudolf sikutas saapa jalast. Oja suubub järve. Peeter
+talutas haige kabinetist mööda koridori kööki sööma. Kraan tilgub vett. Peeter
+torkis voodist sõrmega õhku. Kõneleja tuli tema juurde. Peeter tõstis liha
+külalisele taldrikule jahtuma. Kokk valas kisselli lastele potist kaussi
+jahtuma. Peeter viis käsikirja Tallinnasse juhendajale lugeda. Peeter viskas
+mantli seljast. Peetri sõõrmed võbelesid. 
+
+Feministid tõstavad pead ja mõned neist räägivad, et naistele pole mehi üldse
+vaja. Piisab vibraatorist ja/või sõbrannast. On ka preilisid, kes kutsuvad üles
+seksist üldse loobuma. Muidugi see feminism on aastatega kuidagi hapuks hakanud
+minema nagu mingi tuline jäätis, mida keegi pole lähedalt nuusutanudki, aga
+ometi on ta paljudel hammaste vahel. Minu teistehulgas. Kõiksugu vähemuste
+kaitse on karm ideoloogia. Igas ameerika hamburgeriputkaski peab tööl pidama
+ühejalgset homoseksuaalist neegrit (uups, mida ma nüüd küll ütlesin!), et lambad
+oleks söönud, hundid terved ja kvoodid täidetud. Aga äärmused sünnitavad äärmusi
+ja meesshovinistid tõstavad omakorda upsakalt päid ja muid kehaosi. Sealsamas
+inimloomaaias nimega Ameerika jagatakse ka edukatele meestele koolitust, kuidas
+naisi endale voodisse rääkida. Ja sedasama arutab ajakiri GQ. Ja teab justkui
+vastuski. Mees peab olema sarmikas, atraktiivne ja huumorimeelne. See kõlab
+natuke küll nii, et komm peab olema magus ja sool soolane. Jäin mõttesse, miks
+mul pole kunagi päehegi tulnud juurelda selle üle, kuidas naisi ära rääkida. Ja
+kujutate ette, välja mõtlesin. (Samamoodi nagu mu tuttav Piret mõtles välja,
+miks Mona Lisa naeratab. Ta nägi täpselt sedasama naeratust oma mehe näol, kui
+too oli autoeksami sooritanud. Seega - tõenoliselt sai Mona Lisa just läbi
+autoeksamilt.) Samoodi kui Mona Lisa saladuse lahendanud Piret, tõstsin ma näpu
+ja hüüdsin ohoo! Naiste ärarääkimine üleüldse pole mind huvitanud sellepärast,
+et ma olen tahtnud ära rääkida seda või teist konkreetset inimest või naist, aga
+mitte naisi üleüldse. Selle koha pealt võib mehed rahulikult kaheks jagada. Ühed
+on valmis minema välja lantima ja "mõne naise ära rääkima". Teistel tuleb
+ärarääkimine pähe siis, kui silmapiirile on kerkinud ligitõmbav naine. Need
+teised on muidugi anomaalia meeste hulgas ja selges vähemuses ja ma pean
+tunnistama, et kuulun nende hulka. Võimalik, et need on naiselikud mehed. Mehed,
+kellele on enne voodissepugemist vaja naisega mingit psüühilist sidet. Mehed,
+kes ei tea, mida tähendab - naisega on kergem magada, kui teda eesnime pidi
+kutsuda. Muidugi, ühed pole paremad kui teised. Aga see teine sort naljalt
+lõbumajja ei lähe või kui lähebki siis nutab prostituudi rindade vahe märjaks ja
+midagi muud märjaks ei teegi. Võimalik, et naistegi hulgas on sellised kaks
+sorti olemas, aga sortide omavahelised proportsioonid on vastupidised. Isasel on
+ju vaja karata võimalikult palju emaseid ja emasel kinni hoida ühte lastetoitjat
+isast. Et liik kestaks. Ja inimesel on vaja sellepärast veel ka häbeneda.
+Spermapankur doktor Sõritsalt nõuavad eesti naised kõige rohkem
+meeterüheksakümnese sinisilmse grusiini sugurakke. Sellele mõeldes peaksin ma
+kurvalt saba jalge vahele tõmbama, aga vaat ei tõmba! Spermapangas on selline
+grusiin küll kõige konverteeritavam mees, aga kas minu kodu kõrval õllesaalis
+ka? Vean kihla, et ei ole. Vean kihla, et välimusest ja viisakusest on olulisem
+karismaatilisus. Üks hetk, ma vaatan sõnastikust järele, mida see tähendab. Nii,
+sõnaraamat ütleb: karisma - veetlus, sarm, lummus; geniaalsus; relig. jumala
+and. Tjah, ja mis ma ise selle karismaga mõtlesin? Noh teate küll, selline säde
+ja vunk tuleb meile kõigile teinekord sisse. Ja naistele tihti siis, kui nad
+tajuvad, et nad kellelegi meeldivad (mis viib kurvalt selle ebaõigluseni, et
+keda juba vaadatakse, seda hakatakse veel rohkem vaatama, sest ta särab rohkem -
+nagu piiblis, et kus on sinna antakse ja kus pole, võetakse seegi ära.) Ja
+meestele? Kas meestel läheb karismakott lahti siis, kui mõni naine meeldib? Ei,
+inimesed on erinevad. Ja erinevad ka erinevatel eluperioodidel. Kui ma
+lapsepõlve peale tagasi mõtlen, siis minu meelest küll mitte. Siis oli just
+võibolla vesi suus ja jalad takus. Mingi vunk tuli siis täiesti ilmaasjata
+sisse. Mingi tunne, et olen vaba mees. See oli ehk naiste ärarääkimise eeldus,
+mille ma jätsin kasutamata. Sest ma ei omandanud seda kiskja haaret, et
+voonakesed oleksid kohe kaela longu lasknud. Kahjuks või õnneks. Miks õnneks?
+Võimalik, et ma räägin siin, et viinamarjad on hapud, aga eriti edukad
+ärarääkidjad jäävad teinekord pärast kuuekümnendat keppi kuidagi üksikuks ja
+kibestunuks. Mingil hetkel mulle tundus, sada aastat tagasi, et naiste pidev
+väljavahetamine on kuidagi tüütu. Sest armastuseasjade mehhaanika on nii
+psüühiliselt kui füüsiliselt kuradi ühesugune ja korduv. Nüüd ma olen aastaid
+kontorirott ja mingist karismast pole muidugi haisugi. Ja minusuguseid on pool
+linna täis ja mingeid naisi sellised rotid muidugi ära ei räägi. Ja mul ei ole
+kahju, et ma selline olen, mitte saamata jäänud naiste pärast, aga sellepärast,
+et vahel tuleb igatsus selle endise mina järele. Selle vabama mina järele.
+Teisipidi, mäletan küll, et vabadust ja pidetust oli sama raske taluda kui
+tänast vanglat. Oh, olen jälle lõputult issendast vahutanud. Mõtleks korraks,
+missugused on need mu tuttavad, kes tänaseni edukalt naisi ära räägivad? On neil
+midagi ühist? On jah. Eks nad taha ära rääkida. Aga välja nad seda ei näita. Nad
+tõmbavad ainult näpuga ja naised tulevad alandlikult nagu tapaloomad. Nende
+meeste suur ülbus ja hoolimatus naiste suhtes on nagu lombakal laadakaklejal
+lord Byronil või eemaletõukava näoga räpasel joodikul Rasputinil. Kes haukasid
+naisi vasakult ja paremalt nagu pull aasal lilleõisi. Nad on intensiivsed ja
+tugevad isiksused. Ja neis on saladust. Mis pole teeseldud salapära. Kopiraiteri
+ameti üle arutlemisega on nii, et kui see kellegagi jutuks tuleb, siis hakkab
+kopirater kohe ennast õigustama - et miks ta sellist tööd teeb. Kas siis teine
+teeb talle etteheiteid või ei tee või teinekord isegi siis, kui räägivad kaks
+kopiraiterit omavahel. Miks see nii on? Eks ikka sellepärast, et Eestis
+arvatakse, et reklaamid on ühed halvad asjad. Ma täpselt ei tea, aga ma arvan,
+et ka reklaamibüroode tegevdirektorid ja projektijuhid peavad aeg-ajalt ennast
+õigustama ja seletama, et reklaamid ei ole tingimata halvad asjad. Ma ei tea,
+kas reklaamid on head või halvad asjad. Ma arvaksin praegu, et nad võivad olla
+nii head kui halvad. Nagu ka kõik muud asjad ja olevused siin maailmas. Kunagi
+jagas Rein Veidemann oma loengutes (pagan võtaks, mitte ei mäleta, mida ta
+õigupoolest meile luges. Küllap ta luges iseennnast - ja see on parim mida hea
+õppejõud tegelikult lugeda saab), nojah, Veidemann oma loengutes heietas
+hüpoteesi, et Eesti kultuur on olnud kas eneseõigustus või eneseteostus. Et
+selle järgi saab lahterdada. (Võimalik, et saab. Samamoodi saaks lahterdada, et
+milline osa eesti kirjandusest on neegrite ja milline valgete tehtud.) Siis -
+Veidemanni rehkenduse järgi on minu meelest rohkem eneseteostused need tööd,
+millest ei jää midagi alles. Mismoodi? Noh, sest sa tead, et sa teed neid
+niisama või raha pärast või tegemise enese pärast. Noh, skulptuurid ja romaanid
+jäävad alles. Näiteks teater, häppening ja kopiraitimine ei jää alles. ja ma
+arvan, et presidentiksolemine näiteks samamoodi. Või lastekasvatamine. neid võib
+küll dokumenteerida (ja ma olen õnnelik, et olen näinud filmilindilt näiteks
+Ants Jõgit), aga ega see pole ikkagi see. Kopiraitimine on ka nagu keskaegne
+ikoonimaailmine, et autor jääb anonüümseks ja töö on tihti kollektiivne. See
+pole tähtis, et - kikerikii - mina tegin. Tähtis on, et tulemus oleks
+efektiivne. Efektiivne ikoon, mis jumalale meelepärane on. Reklaamide tegemisse
+panen ma muidugi tunduvalt rohkem energiat kui ajaleheartikli kirjutamisse või
+proosateksti kirjutamisse. Paraku. Teisiti justkui ei saa. Ja, muide, kui ma
+võrdlen kulutatud ajaga, siis on ajakirjandusest ja reklaamist saadud raha
+enam-vähem tasakaalus (no proosa kirjutamise jätame siit välja, selle eest tuleb
+teinekord peale maksta - mis on ka aus diil. Lõbumajas ei saa ka lõbu tasuta,
+kui sa just ise lits pole. Ja eks see litsi lõbu ole vist natuke lahja jobi.)
+Ja, eks need Eesti rahad ole kõik nagu nad on. Mis on ka osaliselt põhjus, et
+raske on teha Eestis kobedat klippi või võimsat fotot. Aga mis ei ole õigustus
+halva proosa kirjutamisele. Ja kas olete märganud, eesti proosa ei olegi halb.
+Võtke Kruusvall või Kõiv või Saat. Soome proosa on ka väga hea. Võibolla on se
+mu patoloogiline kinnisidee, et Eesti ja Soome proosa on head. Aga noh, kellel
+selle proosaga ikka enam asja, enam pole ju nõukogudeaeg. Muidugi olen ma
+kopiraiter raha pärast. Kamoon, mul on neli last. Kunagi ma ütlesin, et ma olen
+nõus tegema ükskõik mis tööd, mis ei nõua mind ennast. Et ma iseenda tahan
+endale hoida. Ma ei tea, oli selline luul. Ja siis öeldi, et aga meie tahame
+just sind ennast. Ja me maksame. Ja ma hakkasin ajaviiteks siis tegema. Hea hulk
+aastaid tagasi. Esialgu olin nii usin, et mul tekkis mao ülihappesus. Nüüd ma
+katsun asja maru rahulikult võtta. Sest mul on veel üks kinnisidee - mõnuga
+tehtud asju on mõnus ka vastu võtta. Samamoodi maru rahulikult võtan ma ka
+ajaleheteksti või proosa kirjutamist. Istun arvuti taha, tõstan näpud
+klaviatuuri kohale ja ütlen: "Läks!" Ja klahvid hakkavad klõbisema ja tekst
+tuleb. Need tööd, mida ma ei saa teha iseendana, jätan ma nüüd katki. Sest need
+on vaev ja viletsus. Nii et mu suhtumine on teinud justkui mingi pöörde. Muide,
+hiljuti olime mingil lavastajate ja dramaturgide seminaril Lõuna-Eestis (ma ei
+tea, kellena mina olin, sest ma pole ei lavastaja ega dramaturg; võibolla olin
+siis iseendana. Ülbe, eks ole.) Ja seal selgus, et paljud kohalolijatest on
+kopiraiterid. Noh, Saarepera, Hussar, Kivirähk (tema jättis nüüd maha), mina. Ja
+siis läks muidugi jälle see "miks kopiraiter?" ja kopiraiterite
+eneseõigustamisjutt lahti. Sellisel puhul mõtlen ma alati, et mina enam nii ei
+räägi, ei õigusta ennast. Aga siis räägin jälle. Nagu ka täna. Jah, kui mul
+õnnestuks oma proosat sama hästi müüa nagu müüb endine kopiraiter Hanif Kureishi
+("Äärelinnade buda" ja muu kirjutaja, eks ole.) , ega ma siis vist ei viitsiks
+enam reklaamibüroos tooli soendamas käia. Aga seda vist ei juhtu. Lehitsesin
+viimast "Eesti Ekspressi". Millegipärast ei olnud minu artiklit sisse pandud.
+Mõtlesin, miks? Välja ei mõelnud midagi. Ja siis märkasin, et Ekspressis oli
+kolm minu kirjutatud reklaami. Ja mõtlesin, et vaevalt küll keegi peale minu
+seda teab või tajub. Pole keegi tulnud ütlema, et reklaam oli Sauteri stiilis
+nagu proosa kohta räägitakse. Nii et kopiraiter on anonüümne nagu keskaegne
+ikoonimaalija. See, et näiteks Andrei Rubljovi ikoonid olid äratuntavad ja
+popid, oli vist juba midagi muud. Hea ikoonimaalija oli ikka anonüümne eikeegi.
+Või ma eksin? Siiski - üks kord oli, et tuttav tundis kolmesõnalise slõugani
+järele ära, et oli minu kirjutatud - ja mul oli jube hea tunne. (See oli see
+Milla piima slõugan "Millast sa mõtled?" või oli ta hoopis "Millale sa mõtled?")
+Kunagi ütles mulle Liverpoolis Bill Harpe: " Kui Shakespeare täna elaks,
+kirjutaks ta seepe. Sest tema tükid olidki tehtud nii, et nad läheks inimestele
+maksimaalselt peale. " Ma pean väga lugu, et Evald Hermaküla põhimõtteliselt ei
+tee reklaame, aga teeb seepe. See on tema valik. Samas ma näen, kuidas Andrus
+Vaarik (kellest ma ei pea raasugi vähem lugu) läheb kuizzshõusse, et promoda
+küsimustele vastamise vahel oma uut tööd. Ja teeb seda hästi. Ja on
+autdoorplakati peal, et promoda oma uut telesaadet. Ja teeb seda elegantselt ja
+nii, et inimlikult jääb hea tunne. See on tõesti praegu Eestis justkui veelahe.
+Et sa pead seisukoha võtma. Nagu oleks alanud sõda ja sa peaksid otsustama, kas
+see on hea sõda ja sa lähed lased selle poole püssidest teise poole mehei või
+teise poole püssidest selle poole mehi. Või lähed hoopis metsa. See, et kui
+sulle tehakse reklaamitööpakkumine, et kas sa lähed kaasa või ütled. Või kui
+soovitakse intervjuud. Mul oli ka aastaid ebamugav Kultuurkapitalilt raha võtta
+(mitu korda öeldi - Peeter, miks sa avaldust ei kirjuta, raha ei taha või? Viina
+sa ju jood ja raha Kulkale sisse tood.) Aga nüüd võtan. Samas näen mõnuga, et
+Kõiv ja Kross ei kirjuta avaldust raha saamiseks ja Kulka annab neile ikkagi. Ma
+võiksin oletada, et kui Artur Alliksaar täna veel elaks, oleks ta ilmselt
+kopiraiterina tööle võetud. Isegi kui ta algul pisut tõrguks. Sest raske on
+vaese inimesena ära öelda rahast, mida pakutakse selle eest, et sa oled sina ise
+ja mängid oma mõtete ja sõnadega nagu sa nagunii mängid. Siin polnud nüüd
+raasugi räägitud sellest, et päevast päeva sõnade ja mõtetega mängides aitan ma
+teile (ja iseendale) maha müüa seepe ja shampoone. Jah. Raske kohe selle üle
+lõpuni mõelda. Aga mida ma müün teile siis, kui ma kirjutan ajalehes või räägin
+lavalt sõnu, sõnu, sõnu? Mitte midagi? Nokk jääb kinni. Kunagi ma teadsin. See
+oli nii lihtne. Tähtis on aru saada, mis on elus tähtis. Tautoloogia. Aga
+selline tunne oli. Et tuleks istuda maha nagu buda ja mitte enne tõusta, kui
+kõik on selgeks mõeldud. Vist on hea, et ma seda ei teinud. Küllap oleks ära
+pööranud. Ma ei tea, miks oli nii kindel tunne, et see on võimalik. Siis
+hakkasin kirjutama kirjandust ja vahetasin selle tähtsa tunde peenrahaks,
+paljudeks pudisevateks sõnadeks. Või ei ole nii. Või hoidsin ma kirjutades seda
+tähtsa-tunnet hoopis meeles, muidu ei mäletaks enam üldse. Ja palju kordi teda
+üle kirjutades hakkasin ma temast valetama ja kaotasin tõetunde või sideme oma
+sisemise tõega ja ikkagi vahetasin peenrahaks. Ei tea. Siis ütlesin iseendale,
+et mõtelmine ei vii kuhugi. See ongi inimese needus, et ta mõtlemine ei vii
+kuhugi. Ja võibolla ka õnn. Sisyphos on õnnelik, ütles Camus. Aga ega iga
+Sisyphos vist ole. Kui mõtlemine ei lahene, ei vii kuhugi, kui ta on suletud
+süsteem, kui ta suudab küll küsida, aga mitte vastata, siis pole mõtet mõtelda.
+Selge värk. Ostsin auto, võtsin naise, saime lapsi. Istun majatrepil, joon õlut,
+kuulan merekohinat ja vaatan tähistaevast. Aga ei mõtle ei tähtedele ega
+jumalale, ei lõpmatusele ega surmatusele. Mõtlen veel paremale autole. Mõtlen
+maja ümberehitamisele. Ka need mõtted ei vii kuhugi, ei lahene nagu mõtted
+lõpmatusest ja surematusest. Alati on veel paremaid autosid ja alati saab maja
+veel paremaks ümber ehitada. Ega neil mõtetel olegi väga palju vahet. Mille
+poolest erineb filosoof autokonstruktorist? Mitte millegi poolest. Ja ega nende
+töö tulemusedki palju ei erine. Filooofiat saab lugeda ja mõnel paneb see vere
+käima ja autoga saab sõita ja mõnel paneb see vere käima. Mis on elus tähtis?
+Miks ma küsin, mis on elus tähtis? On see lapsik? Kas nii peab küsima või on see
+mõttetu nämmutamine? Miks peaks miski olema elus tähtis? Mis me siin
+tähtsustame. Miski pole tähtis. Mis tähtsust on meie pisikesel
+tähtsuseomistamisel taevatähtedele, armastusele, lastekasvatamisele ja Ferrari
+Maranello 550-le. Et vabaneda kannatustest, tuleb vabaneda soovidest? Ei ole
+nii, tõlge on ehk kuskil valesti läinud. Ei oska uskuda. Istun, ei soovi midagi,
+olen pahur ja kuri maailma peale, ei taha päikest, ei kuud, ei Saku tumedat ega
+tütrega trips-traps-trulli mängida. Kole küll. No võib ju tore ka olla. Päike
+paistab tuju hea, ei tahagi justkui midagi, ei taha üllatus-üllatus isegi Saku
+tumedat ja justkui eriti ei taha ka tütrega trips-traps trulli mängida, kuigi
+võib ju ka, kui tema väga tahab. Jah, võib olla nii kena kui kole, kui soove
+pole. Asi on muus. Milles? Armastuses?, keemias?, rütmides? Ei ole asi mitte
+milleski. Kõik on väga juhuslik. Me ei talu kaost ja mõtleme välja korra, et
+kaost taluda ja kord hakkab ahistama ja me lõhume korra ära ja naudime kaost
+kuni ta ahistama hakkab. Kui vahel soovid ja mured meelest ära lähevad,
+purjuspäi tantsides või tembutades, ega siis kannatusi palju pole. Aga
+kannatused tulevad järgmisel päeval pohmelliga või naisega. Raha on hea asi.
+Justkui trepp eikuhugi, mis paneb ometi ronima. Vaat religioonil sellist treppi
+pole. Religioonil on võibolla see kuhugi, aga pole treppi sinna ronimiseks.
+Küllap olen ma valesti aru saanud. Kui raha ka enam ei armastaks, siis ei
+suudaks vist küll eluga toime tulla. Rahaga on see hea, et teda ei saa kunagi
+küll, teda tahaks ikka juurde. No palvetada saaks ka ikka rohkem ja rohkem, aga
+see on vist veel jubedam. Kui kogu aeg raha juurde tahta. Nii kallist autot ei
+ole mõtet ehitada, mida maailma rikkaim inimene osta ei jaksaks. Aga sellise
+jumala võib küll välja mõelda, kellele mitte ükski inimene meeldida ei jaksa.
+Auto on natuke parem ja inimsõbralikum kui jumal. Ma olen rahast ja autodest
+justkui väsinud. Ma olen neist mõttetult palju heietanud ka. Võibolla isegi
+mõtelnud. Võibolla tahaks jälle lugema õppida, kuigi ei ole kindel, kas ma ikka
+viitsin või kas tasub vaeva. Sest need raamatud ju lubasid ka midagi - väga
+kavalalt ja selgelt mitte välja öeldes, mida nad lubasid - aga ega nad ei
+andnud. Kaarel ütles, et on kole, kui inimene ei taha elus targemaks saada. Ta
+arvas, et on tähtis targemaks saada. Võibolla isegi jumalaks saada. Loodetavasti
+läheb tal hästi. Aga kas pole siis tähtis tahta rikkaks saada? Kui inimene tahab
+rikkaks saada (a miks muidu see Vargamäe Andres ja minu isa ja ema niipalju tööd
+tegid - ikka raha pärast, mis siis, et üks või teine mokaotsast ka jumalast või
+armastusest rääkis), siis ta teeb palju tööd ja loob väärtusi ja teistel on
+temast hea meel. Et tähtis on tahta rikkaks saada? Ei tea. Hästi ei usu seda ka.
+Tähtis on olla õnnelik? Ei, ei. See on nüüd küll ummik. Ega jõuga õnnelikus
+ennast teha ei saa, see teeb ikka hoopis õnnetuks. Kuidas oleks, kui ei
+üldistaks. Täna on tähtsad mustikad, homme Bertrand Russell ja ülehomme
+Zaporozets. See kah nii vana ja kulunud mõte, ei miskit uut. Nojah, ma olen
+jälle alguses tagasi. Mees läks metsa, ehitas maja, tõrvas katuse ära, vares
+lendas katusele, nokk jäi kinni. Miks eesti mehed ei flirdi enam naistega nagu
+varem? Vastata saan ainult oma vaatepunktist. Ja see vastus on lühike - ei taha.
+Aga ajakirjandus (erinevalt kirjandusest) ei armasta liiga lühikesi või liiga
+pikki vastuseid. Hea küll, miks siis ei taha, kui varem tahtsid? Tahtsid ikka
+või? Nojah, kunagi tundus see olevat vaata, et kõige sisukam tegevus üldse. Aga
+siis oli aeg, kui sisukat tegevust oligi vähe. 15 aastat tagasi. Nagu polnudki
+mitte midagi teha. Aga nüüd ma ei mõtle enam, mis tegevus on sisukas ja mis
+mitte (paraku ja kahjuks), sest laps tahab süüa ja naine riiet selga. Nii sahmin
+päevast-päeva. Nojah, üks viga naiste tagaajamise juures oli see, et eks see oli
+tore küll, aga läks rutiinseks ka. Sest asja mehhaanika (ma ei mõtlegi siin
+seksi, aga kõike, mis sellele eelneb ja järgneb, võtku see siis aega pool tundi
+või pool aastat) on ju väga sarnane, ükskõik millised kaks inimlooma asja
+kallale asuvad. Kuni selleni, et võid pimedas ja teki all kogemata vale inimese
+nime kasutada. Mängid täna üht mängu ja homme ka, tore-tore, ja mängid nii 10
+aastat järjest. Siis tahaks justkui rahulikumat elu ja vabanemist sellest
+meeslooma mängimise rollist. Tahaks teisi rolle ka proovida. Äkki tuleb mõni
+veel välja? Ja, lõppude lõppuks. Kahte mängu korraga on raske mängida - näiteks
+korvapalli ja jalgpalli korraga ühel väljakul. (Kuigi, eks proovijaid ikka on.)
+Ei saa ju korraga abielus olla ja ringi tõmmata. Ja kui juba mängu alustasid,
+siis on ju imelik poole mängu pealt minema kõndida ja meeskonnakaaslastele
+öelda, et ah, mängige nüüd teie edasi, ma lähen joon vahepeal paar õlut. Nojah,
+mõni võib ju öelda, et ega mehe tähelepanuavaldused naisterahvale ei pea olema
+seksuaalset iseloomu. Aga ma ei usu seda. Ükskõik kui pisikesed
+tähelepanuavaldused need ka on, kui neid ei valgusta seksuaalne sära, siis on
+midagi vist nihu. Siis tahetakse lihtsalt käekotti pihta panna või raha laenata
+või emase rinnal nutta ja muresid kurta. Võib ju küsida, et kas kaht inimest ei
+või ühendada siis näiteks kultuurihuvi. Et vaatavad koos lihtsalt teatrit ja
+vestlevad kultuurselt filosoofiast või kunstist (mille sees on enamasti ikka
+nagunii see va seks, otse või varjatult.) Kui nii küsitaks, siis tahaks selges
+eesti keeles ja kultuurselt vastata: fuck off. Või olen mina rikutud ja on ka
+teistsuguseid inimesi? Öelge ise? Mulle meeldis raugastunud Charlie Chaplini
+ülestunnistus, et kui ta elu jooksul mõne uue naisega tutvus, siis ta mõtles
+tahes tahtmata alati - kas temaga tuleb midagi ja ei tea kuidas see oleks? Aga
+ma ei tea, kas need asjad on niiväga üldised. Et eesti mehed enam ei viitsi
+naisi taga ajada. Vaadake, taga ajada polegi ju vaja. Naised pole luku taga, aga
+hulguvad vabalt karjamaadel ja linnatänavail. Kui ikka tõesti uut naist (seksi)
+tahad, siis on justkui kindlad kohad kuhu minna. Kas litsimajja, kui see istub
+või ööklubisse, kui see istub. Varem ei olnud need asjad nii kanaliseeritud.
+(Mine tea, ehk olid ka, aga ma olin siis noorem ja ega ma kõiki keni kohti ei
+teadnud.) Ja siis kõlbas ka suvalises kohvikus serva teha või flirtida
+töökaaslastega. Aga seal olid need, kes tahtsid ja kes parajasti ei tahtnud
+(sedasamust) puha segamini ja kulus palju aega ja pudeleid enne kui nende vahel
+suutsid vahet teha. Nüüd oleks imelik töö juures armastuseasju ajada - töökoht
+on justkui töö tegemiseks - asjaolu, mis 15 aastat tagasi poleks pähe
+turgatanudki. Aga ega kõik normaalsed, keskmiselt rakendatud mehed ainult tööle
+ja kodule ka ei ela (kuigi, mul on tunne, et enamus seda teevadki, sest ega muu
+jaoks ei jätku naljalt aega. Nii ei loe minagi viimastel aastatel raamatuid ega
+käi kinos ega teatris. Kui mul on vaba aega, siis kõige parem, mida ma ette
+kujutan, on lesida diivanil, õllepudel pihus ja vahtida, kuidas mu lapsed
+kraaklevad. Midagi paremat justkui ei oskagi ette kujutada.) Nojah, aga mul on
+töine kamraad, kes lahendab naisküsimust küll ja just naistele ettepanekuid
+eriti tegemata. Litsimajas käia talle ei meeldi (ma arvan meil paljudel oleks
+see raske, eriti kainena, sest litsimajandus on osa kultuurist ja meil on see
+kultuurikiht õhuke, nii ei oska me end litsimajas rõõmsalt ja hästi tunda - ei
+pea seda normaalseks. Küllap peab kuluma aega ja avatama veel palju litsimaju ja
+suletama ja voolama palju spermat sinnasamusesse enne kui eesti mees pilku maha
+löömata nende väravate vahelt söandab sisse astuda.) Niisiis - litsimajas mu
+kamraad ei käi ja ta tunneb, et ööklubide jaoks on ta ka justkui vana - ei tunne
+ta end sealgi hästi. Siis ta käib niisama kõrtsus ja ütleb, et kui on
+napsuvõtuhoos, siis ei jää kunagi ilma. Aga ta ei räägi naisi ära, ei (ehk on ta
+tagasihoidlik inimene). Ta lihtsalt istub ja ootab. Ja 99% juhtudest ootab ta
+ära. Naised leiavad ta ise üles - tunnevad ta ära. Ehk on tal tagataskus ka mõni
+varutelefoninumber, juhuks kui tõesti ei näkka. 0 Aga see kamraad ei armasta
+vanu tuttavaid sellistel puhkudel üles otsida, sest looduse ja kultuuri
+ühistegevus tema organismis on loonud olukorra, kus uutel jahimaadel ta jahioda
+palju krapsakamalt tegusid teeb. (See ongi minu meelest paljude moralistide
+fiasko, et va loodus meis ei kannata, kui mees moraalil ennast stressida laseb
+ja ainult ühe naise voodiveerel istub - ja väänab moralistile lõdva noku kaela.
+Loodus on ju tore asi ja moraal ja kultuur ka - aga nad ei taha hästi kokku
+sobida; hoopis mõrvavad teineteist kus vähegi saavad.) Tulin Kloogarannas
+lõõtsutades ja higistades rongi peale ja avastasin, et mul on ainult viis
+krooni. Kui ma kodust välja jooksin, siis naine küsis, kas mul rongiraha on?
+Pilet Tallinna maksab 12 krooni. "Mul on nii kiire, et ma ei viitsi vaadata,"
+ütlesin ma. Tegelikult ma olin kindel, et mul on taskus 12 krooni. Aga mul oli
+ainult 5. Läksin rongi ja otsisin piletimüüjad üles: " Mul on ainult viis
+krooni, aga ma pean Tallinna sõitma. Tööle minema. " "Sellisel kellaajal ei lähe
+enam ükski õige inimene tööle." Oli keskpäevane aeg. "Aga ma polegi õige
+inimene." Eks seda oli näha ka mu räpasest välimusest. Piletimüüjad, sellised
+armsad vanaprouad, hakkasid muhelema: " Otsige siis taskust peenraha, kuue
+krooni eest müüme me teile pensionäripileti. Viie krooni eest ei saa midagi,
+sellist piletit ei olegi olemas. " Ma olen 39 aastane. Oleksin
+pensionäripiletiga sõitnud küll, aga mul polnud peenraha. " Vaadake, ma panin
+need püksid jalga, mille taskus pole peenraha. Peenraha jäi teiste pükste
+taskusse. " "Miks te siis need püksid jalga panite, oi-oi-oi." "Naine andis."
+"Aga raha naine ei andnud?" "Oleks andnud, kui ma oleks osanud küsida." " Hea
+naise olete leidnud. Mis need mehed peavad tegema, kellele naine ka ei anna? "
+"Jah, ega see õige naise leidmine pole lihtne töö," praalisin mina, "Mõni ei saa
+seda terve elu jooksul selgeks, muudkui harjutab ja harjutab." Prouad muudkui
+muhelesid, aga olid ka murelikud: " Keilast tulevad kontrollid kindlasti peale.
+Nad sõitsid enne meiega koos Keilani. " "Mis nad siis teevad, need kontrollid?"
+" Trahvi teevad. Teile. Ja meile ka. " " Ai-ai-ai. Kui suur see trahv on? " "
+Viissada viiskümmend krooni. Ja kui teil dokumente kaasas pole. " " Mul on
+dokumendid kaasas. Miks need trahvid nii suured peavad olema. Võiks ikka
+inimlikud olla. " Rong pani uksed kinni. Ega piletimüüjaporuad mind välja polnud
+tahtnud visatagi. Aga nüüd nad ohkasid. Olin justkui nende vastutusel. Sõitsin
+siis Keilani, süda põksus valjusti nagu ikka ilma piletita sõites ja läksin
+aralt Keilas maha. Kurat kontrolle ei paistnud küll kuskilt rongi ronimas.
+Võtsin pangaautomaadist raha, ostsin õlut ja istusin perrooniserva järgmist
+rongi ootama, õlu pihus. Tuli vene parm. Mõtelesin juba ette, kas annan talle
+paar krooni. "Po russkii gavarish?" "Gavarju." "Dai tritsat sentov?" "Tritsat
+sentov?" Selline summa ei mahtunud mulle kuidagi pähe. Kas kolmkümmend senti on
+siis raha? Aga tuleb välja, et võib olla küll. " Da. Pohmelitsa nje hvatajet. "
+Andsin kolmkümmend senti ja ta läks ja pööras ringi: "Dai boh tebje tshastje v
+zhisni." Mul oli tunne, et ma olin temalt palju rohkem saanud kui tema minult.
+Väga hea tunne. Kujuta ette, selline parm jalutab ringi ja jagab inimestele head
+tunnet. Ma kohe tundsin, et soov tuli tal südamest. Võibola oli tal endal elus
+õnne napilt olnud? Aga võibolla ka palju. ega siis parm ja prükkar ei pea
+tingimata õnnetu olema. Ma isegi arvan, et nende hulgas võib olla õnnelikke
+rohkem kui pankurite või - minugipärast copywriterite hulgas. Mina olen üks
+selline copywriter, mõõdukalt õnnelik ja vahel pisut õnnetu. Ma olen elanud
+vaeste varjupaigas - Liverpoolis - ja näinud, et hulguste hulgas on õnnelikke
+selle küll. Me vajame rohkem kodutute varjupaiku ja supikööke ja võibolla isegi
+kohti, kus soovijatele jagatakse tasuta viina ja narkootikume. See oleks
+humaanne ja lõppkokkuvõttes meile kõigile turvalisem ja odavam. Shveitsis on
+kohti, kus saab mitte ainult tasuta süstla, aga ka tasuta heroiini ja vaikse
+koha, kus ennast süstida. Küllap nad on seal aru saanud, et nii on kõigile
+odavam ja turvalisem. Ma ausalt öeldes ei usu, eriti, et seda tehakse suurest
+inimsõbralikkusest narkarite vastu, pigem ikka selleks, et korralikul kodanikul
+oleks turvalisem. Muide, mind hoiatati, et narkoturiste sinna ei lasta ligi,
+vaid ainult oma jopesid, kelle augulised käsivarred juba tuttavad. Et Sauter, ei
+õnnestu sul Shveitsi hiilida nina tasuta heroiini järele pikal. Hea küll -
+tegelikult on mu huvi platoonilisemat laadi, ma pole kordagi heroiini pannud.
+Mind pisut segab, et see on kuidagi illegaalne Eestis. Ma ei saa küll aru miks.
+See on umbes nagu kristluse järgi on enesetapp kuritegu. Et olen omadega toss ja
+tapan ennast ära ja siis pean tundma veel, et olen patune ja kurjategija. Issand
+jumal, mina sellest küll aru ei saa. Sest ühiskonnas on palju inimesi, kes
+eelistavad ühiskondlikku elu justkui kõrvalt vaadata - kunstnikud, kirjanikud,
+prükkarid - kõrvalt vaadates paistab mõni asi justkui paremini. Alternatiiv
+oleks need inimesed maha lasta. Seda me ei söanda. Siis me jälestame neid ja
+tegelikult maksame nende elu ikkagi kinni. Äkki võiks neid armastada. Siis oleks
+nendega ka lihtsam hakkama saada. Mulle tuleb millegipärast meelde, kuidas Ostap
+Bender küsis kamraadilt, siis kui nad olid ennast maha müünud kui kunstnikud ja
+pidid joonistama hiiglasliku plakati: "Ma küsin sult nagu kunstnik kunstnikult,
+kas sa joonistada oskad?" Võibolla tuli see pähe sellepärast, et sõna
+"kommunist" sisu on muutunud minu jaoks väga segaseks. Kust ta algselt pärit on,
+Prantsusmaalt ja Pariisi Kommuunist või? Või inglise sõnast commune - ühine.
+Samas tuleb mulle meelde, et inglise communion on see kui armulaual vitsutatakse
+ühiselt kristuse ihu. (Ega kristlus ja kommunism teineteisest kaugel pole,
+põhivahe on ehk selles, et kui sa kristlasena saad teiste vastu hea olles ja oma
+laeivapalukest jagades, hiljem taevasse, siis kommunistina peaksid sa seda
+tegema niisama heast peast. Seega kristlus arvestas kavalalt inimlikku
+omakasuhuvi, aga kommunism on selle kogemata kahe silma vahel jätnud ja eks me
+teame, mis mõlemast ajaloo käigus on saanud.) Üht tarka raamatut lahti lüües
+saan ma kommunismile veel viis erinevat päritolu. See raamat seostab kommunismi
+kõige enam inglaste valitud millenniumimõtleja Marxiga. Hea küll. Ega 17 aasta
+kommunist Venemaalt ja hilisem kommunist Itaaliast või Kuubalt või Pariisi
+kommunaar üksteisest eriti aru saada ei taha. Ei, nad võivad teienteisega ju
+sõbralikult koos õlut juua, seni kuni saab koos kodanlust kiruda, aga kui jutt
+läheb tulevikuvisioonidele, ideaalsele ühiskonnakorraldusele ja praktilistele
+tegudele, siis hakkavad ilmselt mausrid paukuma. Kommunistid on kõige rohkem
+kõrisid läbi lõiganud vist teistel kommunistidel. Seda muidugi humaansetel
+eesmärkidel ja inimkonna hüvanguks. Kas mina olen olnud kommunist? Aga teie?
+Mitte kunagi elus? Ma meenutan siinkohal hea töökaaslase Hendrik Toompere juttu,
+et kui ta hommikul üles ärkab, siis ta on konservatiiv ja parempoolne või
+rahulik liberaal, aga kui päev edeneb, võib ta kalduda üha enam vasemale ja kui
+enne õhtut saab veel paar õlut ära joodud, on ta padukommunist valmis ja läheks
+kohe rikaste vara (ma ei mäleta, kas iseenda oma ka) vaestele jagama. See
+selleks. Eks meis kõigis ole igasuguseid hingesoppe, sopasemaid ja puhtamaid. Et
+sutikegi mõista, kuidas kommunism seestpoolt vaadates võib paista otsisin üles
+Koonderakonna sekretäri Jaak Alliku, kes on väga malbe ja inimsõbralik mees, aga
+mul puuduvad andmed, kui siiras või mängurlik. Jaak Alliku, kes oli Eesti
+Kommunistliku Partei Viljandi Rajoonikomitee sekretär ja kes täna ennast ilmselt
+kommunistiks ei pea - ma ei tea, kas siis pidas). Ja kelle isa oli eluaegne
+kommunist ja vana revolutsionäär Hendrik Allik, kes istus türmis erinevate
+riikide reetmise eest. Kodanlikus Eestis 15 aastat ja Nõukogude Liidus 5 aastat
+ja elas 88 aastaseks. Ja kes võttis naiseks kaasvõitleja (ja vangla kaasistuja)
+Olga Lauristini, kui Olga mees Johannes Laurisitin, kellest tal sündis tütar
+Marju, oli kas uppunud, või mis tõenäolisem, maha lastud. Keerulised lood.
+Hendrik Allik, niipalju kui ma tema tekste olen lugenud, oli erakordselt
+sümpaatne ja klaari jutuga mees - "aus mängur" võiks ta kohta öelda. Kes Kusi
+autoriks sobiks kohe raudselt. Mis siis, et põletavalt punane. Koonderakonna
+staap ei ole Smolnõi, aga siia pääsemiseks tuleb vajutada kellanuppu ja läbi
+mikrofoni end esitleda. Ei tea, kas selleks on ka mingi põhjus, mõtisklen.
+Istume koos Jaak Allikuga suure, nõupidamiste ümarlaua äärde ja räägime tema
+isast, kes pandi istuma Nõukogude Eestis, kui Jaak Allik oli 9 aastane, 25+5
+aastaks nagu to ajal kombeks (ja amnesteeriti viis aastat hiljem). Suure
+teatrikogemusega Jaak Allik on väliselt väga rahulik, aga kui ta näpu vahel
+tuleb ootamatult - prõksti - ta prillide klaas raamist välja, saan aru, et teema
+puudutab teda vägagi. Jutuajamise jooksul heliseb paaril korral Jaak Alliku
+telefon ja siis ta läheb alati teise tuppa rääkima. Konspiratiivsus on oluline.
+Sauter: "Varasematest tekstidest tsiteerib Hendrik Allik (HA) kõige rohkem
+piiblit ..." Jaak Allik: "Ega ta polnud usklik selle sõna tavatähenduses ..."
+"No eks ta oli ikka ateist ..." " Ei, ta oli usklik, aga ei uskunud kristlust.
+Aga tema ema oli Halliste kiriku koguduse vanem. Ja väga usklik kristlikus
+mõttes. Ja kui aasta enne isa surma läks lahti Halliste kiriku taastamine, siis
+saatis HA sinna ka oma annetuse. 47. aastal, kui vanaema suri, olid tal küll
+ilmalikud matused, sest isa oli siis ENSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja,
+aga matustel viibis vaimulikus rüüs Halliste kirikuõpetja, kes pidas kõne. Need
+olid ilmalikud matused kirikuõpetaja aktiivsel osavõtul. Viimastel aastatel
+tellis HA raamatukogust välja koraani ja luges. " "Vene keeles siis?" " Küllap
+jah. Kuigi ta oskas ka inglise, saksa ja prantsuse keelt. Eesti vanglas õppis
+ära. Seal polnud suurt muud midagi teha. Aga vene vanglaski oli ta kõrvalkongis
+Hiina viimane imperaator (nimi?) ja teisel pool Saksa kõrge luurejuht. " "Täna
+räägitakse, et Lenin oli süfiliitik, terrorist ja mõrvar, aga mida Leninist
+rääkis kodus HA, kes ütles, et Lenin polnud talle küll isiklik eeskuju, aga
+Leninilt on tal alati õppida." " Ma ei mäleta, et me oleksime temaga kõnelenud
+Leninist. Ma arvan ja usun, et ka HA arvas, et Lenin polnud süfiliitik,
+terrorist ja mõrvar, aga oli poliitik. Loomulikult ta korraldustest ja vaadetest
+lähtusid ka mõrvad. Maailmas on vähe riigijuhte, kellele sellist süüdistust ei
+võiks esitada. " "Lenin oli lugupidamisväärne mees?" "Kahtlemata." "HA räägib,
+et 17. aastal ei tahtnud eesti rahvas tegelikult kodanlikku Eestit, aga tahtis
+sotsialismi ..." " See on terminite küsimus, need on hilisemad terminid. Mida
+rahvas tegelikult tahtis, on huvitav teema. Ja mida tahtis see 16 aastane poiss,
+kes astus siis Venemaa Sotsiaaldemokraatlikku Töölisparteisse? Võiks uurida. Aga
+22. aasta valimistel said kommunistid ju 10% hääli ja 10 kohta Riigikogusse.
+Partei, mis täna saaks 10% häältest oleks ju kõva tegija. " "Kui HA oleks täna
+elus, mis parteimees ta oleks ja mis ta elust arvaks." " No, de jure oleks ta
+muidugi Eesti Sotsiaaldemokratliku Töölispartei mees, kuhu täna kuulub ka minu
+ema - sest nad ei ole harjunud parteisid vahetama. Aga ma arvan, et ta elaks
+raskelt läbi seda, et lugupeetud Marju Lauristin on juba kaks korda Eesti
+sotsiaaldemokraatia käkki keeranud. Praegu Eestis sotsiaaldemokraatia puudub,
+sest Edgar ei julge. Ta kardab, et sõna "sotsialism" välja öelda on veel liiga
+vara. Ja jumal temaga. " "Sotsiaaldemokraatia kõlab natuke nagu sotsialism ja on
+nagu Zhiguli auto - eestlasele kohe väga vastukarva, kuigi Zhiguli, kui teda iga
+päev remontida, kuhugi ikkagi sõidab." " Sellepärast meil sotsiaaldemokraatia
+puudubki, et kõik liidrid Savisaarest kuni Marjuni arvavad, et selle sõnaga ei
+saa sittagi ette võtta. Samal ajal kui Skandinaavias saab väga hästi - Soomest
+Inglismaani on võimul sotsiaaldemokraadid. " " HA on justkui klaari jutuga aus
+realist, aga ütleb ka et poliitika on kunst ja mäng. Räägib nagu vastuoluliselt.
+" "Ma arvan poliitika kohta samamoodi kui tema ja arvatavasti sellepärast ma
+polegi edukas poliitik." "Kas kodus Pätsust ka räägiti?" " Ma kuulsin kodus juba
+ammu-ammu, et Konstantin Päts oli nõukogude luurega seotud. Mitte küll vene
+spioon, kes Eesti maha müüs - kui 39. aastal oleks Pätsu asemel olnud keegi
+teine, oleks kõik läinud täpselt samamoodi - HA pidas silmas seda, et Päts
+informeeris nõukogude luuret sellest, mis toimus Euroopas. Kui Päts Euroopa
+riigipeadega kohtus, informeeris ta ka Moskvat. See oli HA kindel teooria. Ja
+Pätsil läks ju väga hästi. Pätsi EI arreteeritud EGA pandud vangilaagrisse (nagu
+näiteks minu isa). Päts interneeriti ja ta oli üsna heal pidamisel. Ja aastal
+53, see on fakt, saabus Eesti sotsiaalkindlustusminister Dimitri Kuzminile
+Moskvast kiri: "Saadame teile Vene Föderatsiooni tähtsusega personaalpensionäri
+Konstantin Pätsi pidamisele Eestis." Kuzmin oli rabatud ja uuris siis, mille
+eest kodanik Konstantin Pätsile personaalpension oli määratud. Ja sai teada, et
+personaalpension oli määratud 1905. aasta revolutsioonist aktiivse osavõtu eest
+- mida ta tegelikult ka tegi. Päts saadeti Jämejala Psühhiaatriahaiglasse ja
+Kuzmin hakkas kiiresti taotlema tema Venemaale tagasi viimist, sest nägi ette,
+mis juhtuma hakkas. Inimesed hakkasid Jämejalas käima palverännakutel. Ja paari
+kuu pärast viidi Päts sinna Kalininisse või Tveri tagasi ja seal ta suri. Ja
+teine asi - Eesti kaitsepolitsei ja KGB vahel oli ju suurepärane koostöö - kõik
+Eesti kommunistid, kes Venemaalt põranda alla Eestisse saadeti, arreteeriti
+äärmiselt kiiresti ja teiselt poolt, väitis HA, et läänest tulnud luurajad, kes
+saadeti läbi Eesti Venemaale, võeti seal ka ruttu kinni. " "Kuidas teie kodus
+atmosfäär oli?" " Seda pulli meie kodus polnud - seda " double thinkingut " -
+teiselt poolt ega ka mingeid poliittunde polnud. Aga isa vangist tulles käis
+meil palju inimesi näpuga katsumas, et kas on ikka see mees. Ma mäletan Debora
+Vaarandit, Jaan Krossi, Kaarel Irdi, Harald Habermanni - maja oli lahtine ja kui
+vanad poliitikast rääkisid, ega lapsi ära ei aetud. Ja kakskümmend viimast
+aastat kuulas ta igal õhtul venekeelsest BBC-st Goldbergi kommentaare, sealt
+sain mina ka selle Goldbergi-haiguse külge. HA pensionipõlv nägi nii välja, et
+ta kuulas muudkui Ameerika Häält, BBC-d ja ladus pasjanssi - need olid
+põhitegevused. Ma ei usu, et pasjanss vanglast oli - seal mängiti küll leivast
+viguritega malet, aga vaevalt, et neil kaardid olid. HA puhul pole põhiküssa 17.
+aasta. Kui HA oli Mogri Märdi prototüübi Lopa Märdi karjapoiss kõrvaltalus, siis
+see Märt oli öelnud: "Poiss, sina oma lõugade eest veel rauad saad." Ju tal
+mingi klassiviha kurnajate vastu geneetiliselt sees oli. Probleem on ikka see,
+miks ta 40. aastal reetis eesti rahva või läks venelastega koos ... Sellest
+asjast sain mina aru 90-91, kui ma Riigikogu saalis istusin, kus tema oli
+istunud nendesamade pinkide peal Riigikogu liikmena. Ja vaatan, mis toimub. Ees
+istub Savisaar - peaminister. See oli aeg, kui me võitlesime aktiivselt
+Savisaare vastu koos selliste meestega nagu Mart Laar, Kaido Kama, Hillar
+Hallaste - see oli nn kelamlaste-enamlaste liit. Me nägime reaalselt
+diktatuuriohtu. Sest ükskõik, mida Savisaar räägib või kus parteis ta on, talle
+on tähtis isiklik võim. Isa oli 22 aastane poiss, kui ta valiti Riigikokku. Ja
+ta võitles seal mingisuguse paksu Pätsiga. Minu kõrval, nüüd 90. aastal, olid
+allakolmekümnesed Laar ja Kama. Asi läks väga teravaks. Kui me lossi tulime siis
+rahvas rebis meid riietest ja karjus- me olime reeturid, julgesime võidelda
+vabaduse lauliku Savisaarega. Ma mäletan, kuidas Andres Tarand Toompea fuajees
+karjus: "Kuidas te julgete Savisaarega võidelda!" Teine samasugune oli Põldroos
+- Rahvarinde mehed. Ja mõtlesin mina, et kui nüüd läheks nii, et Savisaar paneb
+selle Laari ja Kama pokri ja nad istuvad 15 aastat nagu minu isa, kes läks kinni
+24. aasta jaanuaris demokraatlikult valitud Riigikogu liikmena - ta mõisteti
+eluks ajaks vangi - et mis siis saaks. Ma ei õigusta isa, ma räägin
+psühholoogiliselt. Ma saan täiesti aru sellest vihast, et kui inimesed istuvad
+15 elu parimat aastat vangis ja nad lõpuks välja lastakse, lähevad nad ükskõik
+kelle kuradiga kokku, et Päts ja kompanii ära murda. Ja kui Savisaar oleks
+sellesama Laari ja Kama 15 aastaks istuma pannud ja siis nad välja lasknud. Ja
+ikka oleks olnud see Savisaare molu seal ees, oleks nad samuti läinud kelle
+kuradiga - venelase, sakslase, ameeriklase, aafriklasega kokku, et talle ära
+teha. Saad sa aru, mis ma räägin? Siis ma sain isast aru. Aga sa ei olegi
+küsinud, mis ta usk siis ikkagi oli " "Mis ta usk siis ikkagi oli?" " Ma
+mäletan, et Marju ka nurises ta kallal, et võitlesid, mis sa võitlesid, aga
+vaata, mis sellest kõigest saanud on?! HA parreeris absoluutse
+külmaverelisusega: " Vaata, mis toimud Prantsusmaal 60 aastat pärast 1789. aasta
+revolutsiooni. Kaks korda taastati monarhia ja mis kuradi asjad kõik - ja mis
+praegu on? " Ta uskus siiralt marksistlikku ajalookäsitlusse, et inimkond liigub
+kollektivismi ja sotsialismi suunas, noh võrdsuse suunas ja rahvuserinevuste
+kaotamise suunas. Kogu seda sitta ja sigadust, mis ümberringi toimus, selgitas
+ta ajaloorataste kummalise käiguga ja tagasilöökidega. Et: " Ma olen võidelnud
+õige asja eest, selle asja nimel on tehtud palju sigadusi, see ei tähenda
+midagi, suund on õige. 300 aasta pärast oleme kohal. " Jaak Allik vaatab mulle
+sügavalt silma: "Ja kes paneb praegu käe tulle, et tal õigus ei olnud?!" Jaak
+Allik pugistab mõnuga naerda. Dramaatilise puändi mängis ta tõesti hästi välja.
+Meil on Jaak Allikuga tekkinud tõeliselt druzhnõi atmosfäär. Istume nagu kaks
+vana kommunisti punanurgas. " Vaata, mul seda usku küll päris ei ole, " võtab
+Jaak Allik pisut tagasi, " Põhitõed on kommunismis õiged, hämmastavalt sarnased
+varakristlusega. Asi, millel lahendust ei ole, on see, et inimene on nõus
+töötama ainult isikliku kasumi nimel -ja nii kukub kogu see kommunismuse asi
+kokku. Seal puudub asi, mis tegutsema paneb. HA oli suur realist ja pragmaatik,
+aga kuskil teadvuses pidi tal ikka olema suur idealistlik või utoopiline auk. "
+"On kiusatus öelda, et ta jäi oma noorpõlve ja vangipõlve kinni ..." " Eks ta
+oli ikka tõsiusklik. Kogu elu ei võtnud ta mingeid hüvesid - ta oli ikkagi
+minister ja peaminister, aga ega ei spekuleerinud kasukatega. Meie pere kasvas
+tõelises kommunismi vaimus. Hea küll pühade ajal tõi valitsuse puhvetist
+viinereid, mida poest siis ei saanud. Aga mitte rohkem. " Lõpuks võtan ma ette
+ühe kirjakoha Ene Hioni raamatust HA üle: Vaino Väljas räägib oma kohtumisest
+Hendrik Allikuga üsna enne HA surma: " Siis kadus huumorisäde vana Alliku
+silmist. Ta esitas otse küsimuse oma poja Jaagu kohta: "Kas minu poisist tuleb
+parteitöötaja?" Küsis seda, kuigi noor Allik on tuntud kui üks erksamaid ja
+ettevõtlikumaid rajoonikomitee sekretäre! See näitab kui nõudlik oli Allik.
+Nõudlik iseenda ja oma lihase poja vastu. " Jaak Allik: " Vaata, selle
+jutuajamise kontekst on väga keeruline. Ja ma arvan, et mõiste "parteitöötaja"
+võis olla Väljase ja HA jaoks mõnevõrra erineva tähendusega. Mina julgen väita -
+nüüd ma solvan sellega väga Väljast - et "parteitöötaja" oli HA jaoks negatiivne
+mõiste. Ja kui ta TÕESTI nii küsis - ma ei tahaks Väljase sõnu panna kahtluse
+alla - siis, HA teadis, et partei oli lagunemas ja võis küsida seda Väljase
+käest hirmuga. 1971, kui ma olin 25 ja lõpetasin ülikoooli, küsisin oma isa HA
+käest: "Kuule, ma peaks nüüd midagi tegema - kas astuda parteisse või võtta
+naine?" Ja isa ütles: "No kui sa kuidagi ei saa tegemata jätta, siis võta
+naine." Jaak Allik naerab ja on selle meenutusega pagana rahul. Ma jään nü��d
+kirjutades mõtlema, et mis ta siis tookord tegi. Kas kuulas oma isa, vana
+kommunisti nõuannet? Ma jätan siin kõrvale selle, et olen abielus ja see seab ju
+mingid inimlikud piirid, eks ole. Nii et arutlen esialgu puhtteoreetiliselt. Aga
+samas, et sahvti lisada, räägin ka mõned tõestisündinud lood, mis kamraadidelt
+minuni on jõudnud. Kui ajakirjandusest litsi- ja litsimajalugusid lugeda, aimub,
+et enamasti käivad neis majades turistid. Eestlasi käib vähe. Kui just noored
+poisid ajavad napsu võttes kuraasi üles ja teevad ühiskülastuse ja siis võib ka
+juhtuda, et mõnel tekib suurest erutusest erektsioonihäire. Milles asi?
+Pealiskaudselt järelemõtlemisel tundub, et asi võib olla laiskuses, ihnsuses või
+arguses. Samas - igasugu eurosporti, mis tahab ka tihti raha, usinust ja
+julgust, tehakse meil küll. Ja nüüd ma ütlen, et asi pole laiskuses, ihnsuses
+või arguses vaid hoopis kultuuripuuduses jakompleksides. Litsimaju ei ole meie
+kultuuris sees olnud. (Noh on kah, kui sajandialguse lehti lugeda, aga ikkagi
+näpuotsaga.) Pole nii, et juba antiigist peale oleks vanim amet kogu aeg au sees
+olnud. Meil on litsimaja ettenatult paha ja paheline ja kui sa sinna lähed oled
+sa seda ise justkui ka ja sul tuleb sinnaminekuks ületada psühholoogiline tõrge.
+(Narkotsipanekuga on näiteks asi millegipärast palju lihtsam - see on meie
+talupojakultuurist nii kaugel, et me ei pea seda isegi paheks.) Ja veel üks asi.
+Meil siin Eestis oli palju aastaid nii, et saksa aadlimees võis meie naisi
+koinida ja me ei saanud sinna midagi teha. Eks sealt jäi miski okas südamesse.
+Või noh, mis saksa, eks meid on teisedki keppimas käinud. Ja nüüd eesti mees ei
+tea, kas tagasi teha või parem on seda sitta hingelist pärandust mitte rohkem
+torkida - läheb teine haisema. Sest kui sa eesti litsi kepid, siis sa teed
+sedasama mis saksa aadlimees või soome turist, (kelledest tahaks justkui üle
+olla) ja kui sa vene litsi kepid, siis sa oled justkui samal pulgal, kus vene
+vallutajast vägistaja. Eks Eesti litsimaja ole hoopis teine koht kui Jaapani või
+Prantsuse litsimaja. Hea küll, saan seda öelda puhtteoreetiliselt. Räägin siis
+ka midagi, mis ei ole ainult teoreetiline. Elasin Liverpoolis ligi kaks aastat
+linnaosas, kus türukud ennast tänaval pakkusid. Ja ega Inglismaal polnud see asi
+vabam või rohkem au sees kui Eestis (litsilöömine on seal ka seadusega
+keelatud). Tüdrukud tänaval olid oma välimuse järgi selgesti ja kergesti
+eristatavad. Nad olid vanemapoolsed ja koledad ja argliku ja tõrjutud olemisega.
+Tihi maksis 20-25 naela ja äri läks neil vist päris hästi. Esialgu tegid nad
+mulle ka kogu aeg pakkumisi ("Are you looking for business?") ja nad tegid seda
+visalt üle aasta. Hiljem vahetasime lihtsalt tervitusi nagu ühekandi inimesed
+ikka. Kamraad Juan aga, kes oli Tenerifelt ja ei saanud kepipakkumisest aru,
+oleks neilt äärepealt peksa saanud. Juan õppis majandust ja vastas küsimusele:
+"Are you looking for business?", aru saamata, millest jutt käib - "Yes, sure."
+Hiljem oli tal raske selgeks teha, et ta ei taha litse mõnitada ja nende üle
+nalja teha. Liverpooli litse võis tihti näha tänavanurgal politseinikega juttu
+puhumas. Eks neil olid oma diilid. Politsei hoidis neid mingitpidi ohjas ja
+võibolla sai litsidelt mingit infot näiteks narkodiilerite kohta. Seega ka
+Inglismaal oli asi illegaalne ja mehed lähenesid litsidele erilise bravuuriga ja
+litsid olid häbelikud. See on kuidagi nukker. Ei mingit vabadust ja elurõõmu,
+mis kepiga võiks kaasas käia. Ma usun, et maailmas on kohti, kus litsimaja
+töötajad ja külalsed tunnevad end rõõmsalt ja vabalt. Võibolla on õige koht
+Ladina-Ameerika või mõned Lõunamere saared. Samas, ega litsimaja pole ju
+etteantult niisugune või naasugune. On räpaseid ja ilusaid raamatuid ja kinosid
+ja spordisaale ja küllap on ka litsimaju. Ma mäletan, Ingmar Bergaman räägib
+mälestusteraamatus ühest oma helitehnikust, malbest ja soliidsest mehest, kes
+käis palju aastaid kord nädalas litsimajas ühe ja sellesama litsi juures. Aga
+läheme nüüd teoreetilise loba juurest eesti meeste praktilise käitumise juurde.
+Mul on mõned lood, erinevad lood, aga neist tul.eb välja üks ja seesama
+käitumismudel. Me oleme kiimalised kiibitsejad, kellel on normaalne himu, aga on
+ka psüühiline tõrge. Järgnevad lood on konkreetsete meeste, Eesti
+kultuuriinimeste poolt räägitud, aga ma pole edasirääkimiseks luba küsinud,
+seega ei ütle ma inimeste nimesid, aga kasutan fiktiivseid nimetähti (et
+rääkijad omavahel segi ei läheks). Niisiis teatri- ja kirjandusinimestega
+üheskoos napsu võttes ja elust lugusid rääkides, tegin etteapaneku, et igaüks
+räägiks oma isikliku loo litsimajakülastusest. Ma arvasin, et kellelgi pole
+suurt midagi rääkida. Ja minu üllatuseks tuli välja, et igaühel oli oma lugu. AA
+läks napsuvõtujalutuskäigul koos oma töökaaslasega (kes on mitteesti päritolu)
+Lilysse. Et peab ikka ära proovima ja põnev ju, et kuidas asjad käivad. No see
+mitteesti päritolu mees ei mõelnud pikalt. Napsas tüdruku ja läks asja ajama. AA
+ei tahtnud. Ta jäi istuma ja kohvi jooma. Talle käidi pinda. Et mis sa, poiss
+ikka põed - tegelikult sa ju tahad, oleme sinusuguseid siin näinud küll ja küll,
+võta tüdruk ja käi ära. Aga AA tundis, et vaat, ükski tüdruk kohe ei meeldi ka.
+Ja keerutas ja keerutas. Temaga tehti ikka ja uuesti juttu. Lõpuks ütles ta, et
+armsad inimesed, mina olen hoopis selle inimese armuke, kes praegu teie
+tüdrukuga koos sedasamust teeb, olen homoseksuaal ja praegu armukade ja jumalast
+endast väljas. AA on on hea näitleja ja tal õnnestus litsimaja personal ära
+veenda ja ta jäeti edasi rahus kohvi jooma. BB oli juba paar aastat tagasi koos
+Sõpradega Saaremaal aega veetmas. Öösel otsustati kutsuda litsid. Taksojuhilt
+sai teada õiged numbrid. Siis aga selgus, et üks tüdruk tahab saada 500 krooni
+korra pealt. Poisid lugesid rahad üle ja arvutasid, kui palju kulub tüdrukute
+peale ja kui palju on veel vaja jookide jaoks. Ja otsustasid - nu nahui - liiga
+kallis lõbu - ja jätsid tüdrukud tellimata. CC libastus Tallinnas Vabaduse
+platsil ja kukkus porilompi. Mantel kõik sopane. Kõige lähem koht oli Lily. Läks
+siis ja haris Lily kempsus mantli puhtaks. Tüdruid pakuti, aga ta ei teinud
+välja. DD töötas raadios. Neil oli ärgas ja eesrindlik raadiojaam ja otsustati
+teha litsidega kohtumisest otsesaade. Türukud tulid stuudiosse ja võtsid peed
+paljaks. Kommentaarid läksid otse eetrisse. Siis tuli aga stuudiosse järgmise
+saate esineja - ühe spordiala liidu esimees. Vaatas klaasi tagant stuudios
+toimuvat ja ei osanud ära imestada. DD ise seal stuudios tüdrukutega keppi ei
+teinud (kuigi seda oleks saanud tasuta), aga hiljem mindi koos tüdrukutega edasi
+aega veetma ja siis ta tegi küll. 
+
+Uurimistöö ajendid ja uudsus Sissetulekute ebavõrdsus on problemaatika, mille
+vastu teaduskirjanduses ilmnenud huvi on eri aegadel olnud erinev. Viimasel
+paaril aastakümnel on aga tähelepanu ebavõrdsusega seotud küsimustele järjest
+suurenenud. Sellest annab tunnistust ka jõudsalt kasvanud vastava ala
+teadusartiklite hulk. Paljud artiklitest on siiski vaid peamiselt kirjeldava
+iseloomuga, mis esialgu võis probleemi paremaks teadvustamiseks olla ka vajalik.
+Samuti on palju arutletud sissetulekute ebavõrdsuse mõõtmise võimaluste üle ja
+välja on töötatud hulk erinevaid näitajaid, millest enam tuntud on Gini
+koefitsient. Loogiliselt järgmiseks sammuks on sissetulekute ebavõrdsuse ning
+teiste majandusalaste ja sotsiaalsete nähtuste omavaheliste seoste uurimine.
+Sõltuvalt põhjusliku seose suunast võib sellealased uurimistööd jaotada kaheks:
+tööd, kus tähelepanu all on sissetulekute ebavõrdsuse erinevad mõjurid ja nende
+mõju iseloom, ning tööd, kus uuritakse sissetulekute ebavõrdsuse ja selle
+muutuste mõju teistele nähtustele. Käesolev töö keskendub sissetulekute
+ebavõrdsuse mõjurite uurimisele. Kui uurida sissetulekute ebavõrdsuse võimalikke
+mõjureid käsitlevat laiaulatuslikku kirjandust, siis selgub, et pole võimalik
+leida ja autorile teadaolevalt pole ka loodud kompleksset kõiki mõjureid
+hõlmavat teooriat sissetulekute ebavõrdsuse taseme kujunemise kohta. Sellise
+teooria puudumisele on viidanud ka näiteks Ahluwalia (1974) ja Gagliani (1987).
+Enamus uurimustest keskenduvad ühele või mõnele neist mõjuritest. On ka töid,
+kus korraga on vaatluse alla võetud enam tegureid (küllaltki palju erinevaid
+mõjureid on oma töödes kaasanud Nielsen, 1994; Gustafsson ja Johansson, 1997;
+Nielsen ja Alderson, 1997; Xu ja Zou, 2000; Clarke, Xu ja Zou, 2003), kuid ei
+saa öelda, et need tööd hõlmaksid kõiki tegureid, mis on oletatavate
+sissetulekute ebavõrdsuse mõjuritena kirjanduses käsitlust leidnud. Selline
+vähestele teguritele keskenduv käsitlusviis võimaldab küll põhjalikumalt
+arutleda võimalike mõjumehhanismide üle, kuid on kahtlane, kas sel viisil saadud
+empiirilise analüüsi tulemused ikka peegeldavad reaalsust parimal võimalikul
+viisil. Nimelt sisaldab kahe nähtuse vaheline seos paratamatult lisaks
+põhjuslikule seosele ka mittepõhjuslikku seost, mis võib tuleneda näiteks
+kolmandatest teguritest, mis mõlemat vaatlusalust tegurit mõjutavad. Kui
+empiiriline analüüs ainult neid kahte nähtust hõlmabki, siis on raske kindlaks
+teha, milline osa ilmnenud seosest on põhjuslik ja milline mitte. Nii näiteks ei
+saa joonisel kujutatud juhul teise teguri analüüsist välja jätmisel kindlaks
+teha, millise osa esimese teguri ja sissetulekute ebavõrdsuse seosest moodustab
+põhjuslik seos ning millise osa ühisest põhjusest ehk teisest tegurist tulenev
+mittepõhjuslik seos. Sama loogika kehtib ka siis, kui analüüsi on hõlmatud enam
+tegureid. Kui analüüsist on mõned tegurid välja jäänud, ei pruugi saadud
+tulemused peegeldada tegelikkust juhul, kui need välja jäänud tegurid mõjutavad
+nii sissetulekute ebavõrdsust kui ka analüüsi kaasatud tegureid. Seega tuleb
+sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite analüüsi kaasata nii palju oletatavaid
+tegureid, kui andmete kättesaadavus vähegi võimaldab. Seda käesolevas töös
+tehaksegi. Ka autori varasemates sissetulekute ebavõrdsuse mõjureid
+analüüsivates töödes on püütud hõlmata võimalikult palju erinevaid tegureid
+(Kaasa, 2002a, 2002b, 2003). Joonis. Kahte tegurit sisaldav fragment
+sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite süsteemist Sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite
+uurimiseks võib kasutada mitmeid meetodeid. Üks võimalus on ebavõrdsuse näitaja
+dekomponeerimine ehk kogu sissetulekute jaotust kirjeldava näitaja jaotamine
+osadeks mingi tunnuse alusel eristades selle tunnuse alusel moodustatud gruppide
+sisest ja gruppide vahelist ebavõrdsust (vt. näiteks Drescher, 1999). Selle
+meetodi puuduseks on see, et sellise lähenemise korral on keeruline võtta
+korraga arvesse mitmeid mõjureid ning pole võimalik arvestada nende mõjurite
+omavahelisi mõjusid (vt. näiteks Bishop, Formby ja Smith, 1997). Lisaks sellele
+tugineb dekomponeerimine mikroandmetel (üksikisikute tasand) ja seetõttu tuleks
+enne üldistuste tegemist eraldi analüüsida eri riikide andmeid. Sel viisil aga
+pole võimalik uurida üldisemate tegurite, näiteks inflatsiooni, majanduse
+struktuuri arengu, valitsussektori suuruse jms., mõju sissetulekute
+ebavõrdsusele. Viimasel ajal on tulenevalt vajadusest töötada välja
+majanduspoliitilisi meetmeid ebavõrdsuse vähendamiseks, ebavõrdsust ja selle
+mõjureid käsitlevates uurimustes enam levinud makroökonoomiline (ühiskonna
+tasand) käsitlusviis (Blejer ja Guerrero, 1990). Blejer ja Guerrero on isegi
+väitnud, et kuna majanduspoliitiliste meetmete ja ebavõrdsuse seostamine
+teoorias on seni olnud nõrk, siis üheks võimalikuks alternatiiviks on läheneda
+probleemile empiiriliselt. Siiski peab ka sellisel juhul empiiriline analüüs
+tuginema teoreetilistel oletustel ja varasemate uurimuste tulemustel. Enamus
+seniavaldatud uurimusi on sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite mõju välja
+selgitamiseks kasutanud regressioonanalüüsi. Ka autor on oma varasemates
+sissetulekute ebavõrdsuse mõjureid analüüsivates töödes kasutanud muuhulgas
+regressioonanalüüsi (Kaasa, 2002a, 2002b, 2003). Regressioonanalüüs aga ei võta
+arvesse asjaolu, et mõjurid võivad olla ka omavahel põhjuslikus seoses.
+Sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite puhul see aga just nii on. Sellise kompleksse
+seoste süsteemi korral sobib empiirilise analüüsi teostamiseks
+sotsiaalteadusalastes uurimistöödes juba laiemalt kasutuses olev struktuurne
+modelleerimine. Käesolevas töös ongi sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite
+uurimisel uudse lähenemisena kasutatud struktuurset modelleerimist, mis
+võimaldab iga mõjuri ja sissetulekute ebavõrdsuse vahelisest seosest eristada
+põhjusliku seose, mis omakorda jaotub selle mõjuri otseseks ja kaudseks mõjuks
+sissetulekute ebavõrdsusele. Käesolevas töös analüüsitakse sissetulekute
+ebavõrdsuse mõjureid 87 riigi andmetel. Lisaks sellele on aga autor struktuurset
+modelleerimist kasutanud ka analüüsimaks sissetulekute ebavõrdsuse mõjureid
+Eestis regionaalsel tasandil (Kaasa, 2004). Töö uudsuse osas saab välja tuua
+peamiselt kaks aspekti. Esimene tuleneb eespoolkirjeldatud probleemidest
+sissetulekute ebavõrdsuse kujunemise käsitlemisel ning on seotud lähenemisega
+sissetulekute ebavõrdsuse ja selle mõjurite keeruka omavaheliste mõjude süsteemi
+kui majandusteoreetilise probleemi empiirilise uurimisega. Eespoolkirjeldatud
+põhjustel on analüüsi kaasatud võimalikult palju mõjureid. Et võtta arvesse
+kõigi nende mõjurite võimalikke omavahelisi mõjusid, ongi kasutatud struktuurset
+modelleerimist. Uudsuse teine aspekt tuleneb sellest, et struktuurne
+modelleerimine on küllaltki uudne metoodika ja kuigi metoodika põhimõtted on
+välja kujunenud, ei ole paljudele analüüsi käigus tekkida võivatele
+probleemidele siiski üheseid lahendusi leitud. Nii näiteks ei ole tähelepanu
+pööratud mõjukoefitsientide arvutamise metoodikale mittelineaarseid mõjusid
+sisaldavates mudelites. Seepärast on käesolevas töös välja pakutud lahendus
+mittelineaarsete mõjude arvestamiseks otseste ja kaudsete mõjude leidmisel
+keerukamates mudelites nii, et otsene mõju sisaldaks ka mittelineaarset
+komponenti ja viimane oleks välja arvatud kaudsest mõjust. Samuti ei ole
+struktuurse modelleerimise tulemuste analüüsi võimalused veel ammendunud.
+Käesolevas töös on uudseks lähenemiseks analüüsitulemuste graafiline esitamine
+nii, et vastavate arvutuste abil tuuakse eraldi välja iga teguri mõju
+sissetulekute ebavõrdsusele ceteris paribus ehk põhjuslik seos ja võrreldakse
+seda koguseost kirjeldava vaatluste pilvega. Viimane ongi varasemates uurimustes
+nii mõnigi kord kippunud olema just põhjusliku seose kohta järelduste tegemise
+allikaks, kuigi väljendab lisaks põhjuslikule ka mittepõhjuslikku seost. Vähe on
+seni tähelepanu pööratud struktuurse modelleerimise taga olevale matemaatilisele
+mudelile ja matemaatilistele võtetele, mis tegelikult ongi kogu metoodika
+aluseks. Käeolevas töös tuuakse ära ka struktuurse modelleerimise aluseks olev
+matemaatiline mudel ja osatuletiste kontseptsiooni kasutavad võtted, mida
+autorile teadaolevalt ei ole seni tehtud. Lõpuks tasub lisaks neile kahele
+peamisele uudsuse aspektile ära märkida ka analüüsis kasutatud uudseid tuletatud
+näitajaid majanduse struktuuri arengu ja hariduse ebavõrdsuse kirjeldamiseks.
+Hariduse ebavõrdsuse näitaja leidmiseks on kasutatud ligikaudset Gini
+koefitsiendi arvutamise meetodit. Viimane tugineb autori varasemas töös (Parman,
+1999; Kaasa, 1999) tervishoiukulutuste ebavõrdsuse hindamiseks välja pakutud ja
+kasutatud meetodil, mida on käesolevas töös täiendatud. Muuhulgas on vajalikud
+puuduvad algnäitajad leitud regressioonanalüüsi abil teades vaid elanike
+keskmist kooliaastate arvu ja erineva haridustasemega elanike osakaalusid kogu
+elanikkonnast. Töö eesmärk ja uurimisülesanded Töö eesmärk on näidata, et
+sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite uurimiseks on otstarbekas kasutada
+struktuurset modelleerimist, ja selgitada sel viisil välja kirjanduses
+käsitletud oletatavate mõjurite kogumõju sissetulekute ebavõrdsusele ceteris
+paribus. Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded: · Anda
+ülevaade erinevates uurimustes sissetulekute ebavõrdsuse mõjuritena vaadeldud
+teguritest, peamistest oletustest nende mõju osas sissetulekute ebavõrdsusele ja
+senistest uurimistulemustest. · Anda kirjanduse põhjal ülevaade erinevate
+sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite omavahelistest mõjudest, mis moodustavad
+nende mõjurite poolt sissetulekute ebavõrdsusele avaldatava kaudse mõju. ·
+Pakkuda välja kirjeldatud mõjude süsteemi kõige paremini analüüsida võimaldavad
+matemaatiline mudel ja matemaatilised võtted. · Anda ülevaade sellise mudeli
+empiiriliseks hindamiseks sobiva struktuurse modelleerimise põhimõtetest,
+tugevatest külgedest ja võimalikest probleemidest ning pakkuda nendele
+probleemidele lahendusi. · Valida kasutada olevaid andmeid ja käesolevaid
+tingimusi arvestades edasiseks analüüsiks sobivaimad näitajad ja vaatlused ning
+luua vajadusel sissetulekute ebavõrdsuse mõjureid kirjeldavad tuletatud
+näitajad. · Hinnata varasematel uurimustel tuginevatele oletustele vastav mudel
+struktuurse modelleerimise võtete abil, lisades mudelisse järkjärgult muutujaid
+vastavalt nende oletatavale olulisusele ja andmete usaldusväärsusele. ·
+Selgitada välja kõigi mõjurite kogu-, otsene ja kaudne mõju sissetulekute
+ebavõrdsusele ning analüüsida põhjusliku ja mittepõhjusliku seose vahekorda
+mõjurite ja sissetulekute ebavõrdsuse vahel. · Tuua välja sarnasused ja
+erinevused võrreldes varasemate tööde tulemustega ning analüüsida
+majanduspoliitilisi võimalusi sissetulekute ebavõrdsuse soovitud suunas
+mõjutamiseks erinevate mõjurite kujundamise abil. Töö struktuur Töö koosneb
+kolmest osast. Esimene osa annab ülevaate senisest kirjandusest kõnealuses
+valdkonnas. Lühidalt käsitletakse sissetulekute ebavõrdsuse olemust, selle
+uurimise ajendeid ja aktiivsust erinevatel aegadel ning põhjusi, miks
+sissetulekute ebavõrdsust püütakse vähendada. On ju vajadus ebavõrdsust
+majanduspoliitiliste meetmetega mõjutada peamine ajend uurimaks sissetulekute
+ebavõrdsuse mõjureid ja nende mõju iseloomu. Seejärel antakse pikem ülevaade
+sissetulekute ebavõrdsuse ja selle mõjurite omavahelistest oletatavatest
+mõjudest. Et sissetulekute ebavõrdsuse mõjureid käsitlevate uurimistööde hulk on
+suur ja viimastel aastatel olulist täiendust leidnud, siis ei pretendeeri
+kirjanduse ülevaade erinevate uurimuste kõikehõlmavale loetelule. Esmalt tuuakse
+viide gruppi jaotatuna ära kõik eri töödes analüüsitud sissetulekute ebavõrdsuse
+mõjurid. Sealjuures on käsitletud võimalikke mõju avaldumise mehhanisme ning
+antud ka ülevaade varasemate uurimistööde tulemustest mõju iseloomu ja tugevuse
+kohta. Samuti on võimaluse korral ära toodud nende tegurite kirjeldamiseks
+varasemates uurimustes kasutatud erinevad näitajad. Erinevad mõjurid ja nende
+oletatavad mõjud on koondatud ka vastavasse kokkuvõttesse. Seejärel on eraldi
+vaadeldud sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite võimalikke omavahelisi põhjuslikke
+seoseid, tuues samuti ära peamised oletused mõjumehhanismide kohta ning
+varasemates töödes saadud empiirilised tulemused. Lõpuks on ülevaatlikkuse
+huvides graafiliselt esitatud ka teguritevaheliste mõjude süsteem tervikuna. Töö
+teine osa annab ülevaate kasutatavast metoodikast ja andmetest. Et struktuurne
+modelleerimine on majandusteadlaste hulgas nii Eestis kui ka isegi kogu maailmas
+küllaltki uus, siis on käesolevas töös metoodika tutvustamisele pühendatud enam
+ruumi, kui seda oleks vajanud juba tavapäraseks saanud regressioonanalüüs.
+Esmalt on autoripoolse panusena käsitletud struktuurse modelleerimise
+matemaatilisi aluseid, sealhulgas osatuletiste kontseptsioonile toetuvaid
+analüüsivõtteid. Seejärel on kirjeldatud struktuurse modelleerimise olemust ja
+põhimõtteid. Toodud on ka põhjused, miks peaks struktuurne modelleerimine olema
+keerukama mõjude süsteemi puhul eelistatud regressioonanalüüsile. Andmaks
+ülevaate metoodika põhiideest on tutvustatud muutujate vaheliste seoste
+dekomponeerimise põhimõtteid ja selleks kasutada olevaid arvutuslikke võimalusi.
+Seejärel on käsitletud võimalusi modelleerida otseselt mittemõõdetavaid nähtusi
+ja mittelineaarseid mõjusid, seejuures on autori poolt välja pakutud võimalus
+mittelineaarsete mõjude modelleerimiseks nii, et neid sisaldavate otseste ja
+kaudsete mõjude hindamine oleks korrektne. Lõpuks on arvestades käesoleva
+uurimistöö spetsiifikat antud ülevaade mudeli parameetrite ja mudeli sobivuse
+hindamise meetoditest ja kriteeriumidest, samuti erinevate struktuurse
+modelleerimise strateegiate positiivsetest ja negatiivsetest külgedest.
+Tutvustatud on ka käesoleva töö problemaatika seisukohast huvipakkuvat
+metoodikat analüüsitulemuste esitamiseks toomaks graafiliselt välja iga teguri
+mõju huvipakkuvale nähtusele ceteris paribus. Järgnevalt on tutvustatud
+käesolevas töös kasutatava andmekogumi kujunemist ja kaalutlusi andmete valikul.
+Kirjeldatud on kasutada olevaid sissetulekute ebavõrdsust ja selle mõjureid
+kirjeldavaid näitajaid ning valimi kujunemisel tehtud valikuid. Majanduse
+struktuuri ja hariduse ebavõrdsuse jaoks on välja töötatud neid nähtusi
+kirjeldavad tuletatud näitajad. Põhjalikumalt on tutvustatud hariduse
+ebavõrdsuse näitaja leidmiseks kasutatud metoodikat. Lõpuks antakse ülevaade
+kujunenud andmekogumi iseloomust, representatiivsusest, puudustest ja puuduste
+vähendamiseks tehtud korrektiividest. Töö kolmas osa tutvustab teostatud
+analüüsi ja selle tulemusi. Et kõigi kirjanduses käsitletud sissetulekute
+ebavõrdsuse tegurite kohta ei õnnestunud saada andmeid, siis on esmalt
+tutvustatud mõjude süsteemi, mida on käesolevas töös võimalik empiiriliselt
+kontrollida. Seejärel on teostatud esmane analüüs selleks, et teha valik mõnede
+nähtuste kirjeldamiseks kasutada olevate alternatiivsete kirjeldamisvõimaluste
+vahel. Et rahaliselt mõõdetavate näitajate puhul ei olnud võimalik üht võimalust
+eelistada teisele, siis on edaspidi võrdluseks kasutatud paralleelselt mõlemat
+varianti, et teha alles seejärel järeldused selle kohta, kumma võimaluse
+kasutamine on enam põhjendatud. Mudeli analüüsimisel on kasutatud kolmeetapilist
+lähenemist lisades muutujaid mudelisse vastavalt nende oletatavale olulisusele
+ja andmete usaldusväärsusele. Mudeli analüüsi käigus on muuhulgas tähelepanu
+pööratud ka tegurite omavahelisi mõjusid kirjeldavatele tulemustele. Analüüsitud
+on ka võimalikke muutusi tulemustes pärast mudelite taandamist statistiliselt
+ebaoluliste mõjude kustutamise teel. Eraldi on käsitlemist leidnud erinevate
+mõjurite ja sissetulekute ebavõrdsuse vaheliste seoste koostis: põhjusliku ja
+mittepõhjusliku seose vahekord, põhjusliku seose jagunemine otseseks ja kaudseks
+mõjuks, samuti mudelipõhise seose ja andmepõhise seose erinevused. Lõpuks on
+välja toodud kõigi analüüsitud mõjurite kogumõju sissetulekute ebavõrdsusele
+ceteris paribus ka graafiliselt ning võrreldud seda andmepõhist koguseost
+kirjeldava vaatluste pilvega. Analüüsitud on saadud tulemuste sarnasusi ja
+erinevusi võrreldes varasemate uurimuste tulemustega. Selleks on käesoleva
+uurimuse tulemused esitatud kokkuvõtlikult võrdluses varasemate uurimuste
+tulemustega. Erinevuste korral on välja pakutud võimalikud selgitused
+varasematele tulemustele arvestades struktuurse modelleerimise abil selgunud
+seose koostist. Samuti on vaadeldud võimalusi majanduspoliitiliste meetmetega
+analüüsitud mõjurite abil sissetulekute ebavõrdsust mõjutada. Tänud Autor tänab
+oma akadeemilist ema ja juhendajat, dotsent Helje Kaldaru, kes nõu ja toetusega
+alati olemas oli. Tänu kuulub ka kõigile kolleegidele, kelle märkused tööd
+paremaks muuta aitasid. Samuti tänab autor oma abikaasat, kelle kannatlikkus töö
+koostamise ajal oli imetlusväärne. 1. 1. Sissetulekute ebavõrdsus
+majandusteadusliku probleemina 1.1.1. Sissetulekute ebavõrdsuse olemus ja selle
+käsitlemine teaduskirjanduses Riigi rikkuse ja riigi elanike keskmise tulutaseme
+suurendamine on läbi aegade olnud üks olulisemaid majanduspoliitilisi eesmärke.
+Siiski ei saa keskmine tulutase olla ainus ühiskonnaliikmete heaolu kirjeldav
+näitaja. Elanikkonna keskmise tulutaseme kõrval ei ole sugugi vähemtähtis tulude
+jaotumine ühiskonnaliikmete vahel. Majanduse kogutulu ei jaotu ühiskonnaliikmete
+vahel võrdselt: sissetulekute jaotus on alati rohkem või vähem ebavõrdne. Mida
+suuremad on erinevused ühiskonnaliikmete sissetulekutes, seda suurem on
+sissetulekute ebavõrdsus. Kui riigis on küll suhteliselt kõrgem keskmine
+tulutase, kuid tulujaotus on äärmiselt ebaühtlane, siis on vaesem osa
+ühiskonnast isegi halvemas seisus kui suhteliselt väiksema keskmise tulutaseme,
+kuid ühtlasema tulujaotusega riigis. Seepärast peakski tulutaseme tõstmise
+kõrval samavõrd oluline eesmärk olema ka tulujaotuse ühtlustamine. Täiesti
+võrdset sissetulekute jaotust ei esine kunagi. Teatav sissetulekute ebavõrdsus
+on paratamatu, kuna eri inimeste soovid ja eelistused on erinevad. Samade
+võimetega inimeste sissetulekud võivad erineda näiteks seetõttu, et nende
+vajadused on erinevad ning nende vajaduste rahuldamiseks vajalik sissetulek on
+samuti erinev. Samuti hindavad inimesed erinevalt vaba aega. Seepärast on
+loomulik, et vaba aega kõrgemalt hindavate inimeste sissetulek on väiksem kui
+rohkem töötada soovivatel ja suurema tööpanusega inimestel. Eelistustest
+tulenevaid erinevusi sissetulekutes tuleks pidada isikuvabaduse ja ühiskonna
+mitmepalgelisuse väljenduseks (Atkinson ja Borguignon, 2000, lk. 47). Sellised
+erinevused on paratamatud ja põhjustavad ühe osa sissetulekute ebavõrdsusest,
+mida võib nimetada sissetulekute loomulikuks ebavõrdsuseks analoogiliselt
+loomuliku tööpuuduse mõistega. Kui sissetulekute erinevused tuleneksidki ainult
+vaba aja ja tarbimise vaheliste eelistuste erinevustest, siis eksisteerikski
+ainult loomulik ebavõrdsus. Tegelikkuses on lisaks eelistustele erinevad ka
+inimeste võimed ning võimalused oma võimeid arendada ja sissetuleku teenimiseks
+kasutada. Ebavõrdsust viimatimainitud põhjustel peetakse vähem soovitavaks ja
+see ei kuulu sissetulekute loomuliku ebavõrdsuse alla. Sissetulekute loomuliku
+ebavõrdsuse taseme määratlemine ei ole käesoleva töö eesmärgiks. Küll aga võib
+arvata, et parasjagu eksisteeriv sissetulekute ebavõrdsus ühiskonnas on alati
+suurem loomulikust sissetulekute ebavõrdsusest, ükskõik milline see ka poleks.
+Lisaks loomulikule sissetulekute ebavõrdsusele saab rääkida ka ühiskonna poolt
+aktsepteeritud ebavõrdsuse tasemest. See tase sõltub riigi ajaloolisest ja
+kultuurilisest taustast, aga ka mediaanvalija tõekspidamistest ja sissetulekust.
+Ka ühiskonna poolt aktsepteeritav ebavõrdsuse tase pole täpselt määratletav,
+kuid enamasti peetakse parasjagu eksisteerivat sissetulekute ebavõrdsust ka
+aktsepteeritud tasemest kõrgemaks. Huvi ja tähelepanu ebavõrdsuse kui
+majanduspoliitilise probleemi vastu on olnud eri aegadel erinev. Kanburi (2000)
+kohaselt võib vastava ala uurimistöö jaotada järgmistesse ajaperioodidesse.
+Pärast Teist maailmasõda oli majandusteaduslikus uurimistöös rõhuasetus mitte
+niivõrd ebavõrdsuse problemaatikal kuivõrd pigem kiire majanduskasvu ja tööstuse
+arengu tagamisel, kuna seda peeti parimaks võimaluseks vaesuse vähendamisel.
+Suurem tähelepanu ebavõrdsusega seotud küsimustele sai alguse Kuznetsi (1955)
+sissetulekute ebavõrdsust ja majanduskasvu seostavast tööst. Huvi tulujaotuse
+küsimuste vastu kulmineerus 1960-ndatest kuni 1970-ndate keskpaigani. Selgus, et
+ainuüksi majanduskasvust ei piisa vaesuse vähendamiseks, kuna kasvav rikkus
+jaotub ühiskonnaliikmete vahel ebaühtlaselt (Kanbur, 2000). Sissetulekute
+ebavõrdsus ja ka vaesus võib seega majanduskasvu tagajärjel hoopis süveneda. Sel
+ajal pooldati aktiivset majanduspoliitilist sekkumist ebavõrdsuse vähendamiseks.
+Seejärel aga jäi ebavõrdsuse problemaatika tagaplaanile. Levis ka mõtteviis, et
+sobivate majanduspoliitiliste meetmete korral ei pruugi ühtlasem tulujaotus ja
+majanduskasv olla üksteist välistavad eesmärgid. Seejuures oli üheks argumendiks
+ka Ida-Aasia riikide arengus toimunu: vastupidiselt ootustele saavutati neis
+riikides suhteliselt võrdse sissetulekute jaotuse juures kiire majanduskasv ja
+sellega ei kaasnenud sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine (Kanbur, 2000).
+Tähelepanu tulujaotusele ja selle ebavõrdsusele hakkas uuesti suurenema
+1980-ndate keskpaigas, kuna paljud uurimused näitasid üldist sissetulekute
+ebavõrdsuse suurenemist kogu maailmas. Sellele lisandus veel 1990-ndatel
+ilmnenud kiire sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine siirderiikides. Nimetatud
+empiiriline kogemus sundis teadlasi uuesti kahtlema majanduskasvu ja samaaegse
+ebavõrdsuse vähendamise võimalikkuses. Viimastel aastatel on ebavõrdsuse alane
+kirjandus oluliselt täienenud. Käsitletud on nii sissetulekute ebavõrdsuse mõju
+majanduse arengule kui ka sissetulekute ebavõrdsust mõjutavaid tegureid.
+Järgnevalt ongi antud põgus ülevaade sissetulekute ebavõrdsuse mõjust majanduse
+arengule selgitamaks huvi ebavõrdsuse mõjutamise vastu, et seejärel keskenduda
+sissetulekute ebavõrdsust mõjutavatele teguritele. 1.1.2.. Sissetulekute
+ebavõrdsuse mõju majandusele On hulk põhjusi, miks peetakse teatavast
+kokkuleppelisest või loomulikust ebavõrdsusest suuremat sissetulekute
+ebavõrdsust ühiskonna seisukohalt ebasoovitavaks. Kirjanduses on palju
+käsitletud sissetulekute ebavõrdsuse mõju majanduskasvule ja majanduse arengule
+ning enamasti rõhutatakse ebavõrdsuse majanduskasvu ja arengut aeglustavat mõju.
+Võimalikke mõjumehhanisme on mitmeid. Üks neist on seotud sellega, et
+sissetulekute jaotus ühiskonnas moodustab osa sotsiaalsest keskkonnast.
+Sissetulekute ebavõrdsusega kaasneb väiksem sotsiaalne sidusus ja väiksem
+sotsiaalne stabiilsus. Ebavõrdsus võib tekitada võõrandumist ja konflikte
+ühiskonnaliikmete vahel, kuna inimeste subjektiivselt tunnetatav heaolu on
+sageli enam seotud suhtelise heaoluga ümbritsevate isikutega võrreldes ja hoopis
+vähem absoluutse heaolu tasemega. On leitud, et kui riigi keskmisest
+sissetulekust kõrgem sissetulek tähendab ka elanike suuremat rahulolu, siis
+üldise tulutaseme (kaasa arvatud ka konkreetse isiku tulutaseme) tõus elanike
+rahulolu oluliselt ei suurenda (Land, 1983). Oletatakse, et osa elanike
+ühiskonnast võõrandumise tagajärjel väheneb poliitiline legitiimsus ja järjest
+suurem osa ühiskonnast ei osale poliitiliste otsuste tegemisel (Osberg, 2000).
+Suurema sissetulekute ebavõrdsusega kaasnev väiksem sotsiaalne sidusus tähendab
+madalamate sissetulekutega elanike suuremat tõrjutust ja psühhosotsiaalset
+stressi. See kõik aga halvendab rahvastiku üldist tervislikku seisundit,
+suurendab elanike haigestumust ja ka suremust. On leitud, et elanike tervisliku
+seisundi kujunemisel on olulisteks teguriteks sotsiaalne kuuluvus, eneseaustus,
+kindlustunne töökoha suhtes ja muud sellised tegurid (Wilkinson, Kawachi ja
+Kennedy, 1998). Paljud uurimused on näidanud, et sissetulekute suurema
+ebavõrdsusega kaasneb ka suurem suremus; samuti on leitud, et suurema
+ebavõrdsuse korral on ka enesetappude määr suurem, kusjuures määravaks on just
+pigem suhteline vaesus ja vähem absoluutne vaesus (ibid.). See näitab rahvastiku
+vaimse tervise halvenemist suurema sissetulekute ebavõrdsuse tõttu. Suurem
+haigestumus ja suremus mõjub ühiskonna ja majanduse arengut pidurdavalt kahel
+viisil: esiteks koormab see enam tervishoiusüsteemi ja suurendab tervishoiule
+tehtavaid kulutusi vähendades seega näiteks võimalusi investeerida tehnoloogia
+arendamisse, teiseks aga kahandab rahva kehvem tervis riigis kasutada oleva
+inimkapitali väärtust elanike väiksema töövõime ja töötahte näol. Sissetulekute
+suurem ebavõrdsus ja paljude ühiskonnaliikmete poolt tunnetatav ebaõiglus
+tekitab ühiskonnas ka enam konflikte, mis omakorda viib suurema poliitilise ja
+sotsiaalse ebastabiilsuseni. Poliitiline ebastabiilsus kiirelt vahelduvate
+majanduspoliitiliste põhimõtete või koguni valitsuste vahetumiste näol suurendab
+investeeringuriski, mida on näidanud ka vastavasisulised uurimused (Alesina ja
+Perotti, 1996). Ebakindlus sunnib investeerides ettevaatlikum olema. Seega ei
+julge ettevõtted ette võtta riskantsemaid ja pikemas perspektiivis tehnoloogia
+arengule kaasa aitavaid projekte. Et investeeringud ja tehnoloogia areng on
+oluliseks majanduskasvu teguriks, siis aeglustab sissetulekute ebavõrdsus selle
+mehhanismi kaudu majanduskasvu. On räägitud ka sellest, et ebavõrdsusega kaasnev
+suurem poliitiline ebastabiilsus võib kaasa tuua kõrgema inflatsiooni, ja isegi,
+et suurema ebavõrdsuse korral on keskmine valija vaesem ja seetõttu soovitakse
+rikaste sissetulekute suhtelist suurust inflatsiooni abil vähendada (Al-Marhubi,
+2000). Siiski on sissetulekute ebavõrdsuse mõju inflatsioonile veel vähe uuritud
+ja seetõttu ei saa viimast eriti tõsise argumendina vaadelda. Suurema sotsiaalse
+ebastabiilsusega kaasneb enam vägivalda ja suurem kuritegevus. Blau ja Blau
+(1982) kohaselt on enamus uurimusi on näidanud, et sissetulekute suurema
+ebavõrdsusega kaasneb ka suurem kuritegevus. Ka kuritegevus mõjub majanduse
+arengut pidurdavalt. Suurema kuritegevuse korral suurenevad kulutused seoses
+kuriteoohvritele meditsiinilise abi andmisega ja kuritegude tagajärgede
+likvideerimise või leevendamisega. Samuti suurenevad kulutused kuritegevuse
+ärahoidmisele ja potentsiaalsete ohvrite kaitsmisele. Lisaks jääb majanduses
+kasutamata nii kurjategijate kui ka kuritegevuse ohvrite (ajutise töövõimetuse
+või surma tõttu) tööpotentsiaal. Lõpuks suurendab väiksem kindlustunne
+omandiõiguse suhtes ka investeeringuriski. Kõigi nende mõjude tõttu majanduse
+tootlikkus tervikuna väheneb. Järgmine sissetulekute ebavõrdsuse ja
+majanduskasvu vaheline mõjumehhanism on seotud sissetulekute võimaliku
+ümberjaotusega. Nimelt on suurema sissetulekute ebavõrdsuse korral nõudlus
+sissetulekute ümberjaotuse järele ilmselt suurem. See tuleneb sellest, et mida
+suurem on sissetulekute ebavõrdsus, seda vaesem on mediaanvalija ehk
+sissetulekute järgi järjestatud valijate hulgas keskmisel positsioonil olija.
+Viimase eelistused aga saavad määravaks poliitiliste otsuste tegemisel. Vaesema
+mediaanvalija poolt vajalikuks peetav üldine maksumäär on suurem ja seega ka
+ümberjaotus suurem (Alesina ja Rodrik, 1994). Suurema üldise maksumäära ja
+sageli ka progressiivse maksusüsteemiga kaasnevad suuremad moonutused
+majanduslikes otsustes: vähenevad stiimulid investeeringute tegemiseks ja
+muudeks majanduskasvu soodustavateks tegevusteks (Persson ja Tabellini, 1994).
+Mida suurem osa täiendavast sissetulekust tuleb maksudena ära maksta, seda
+väiksem on indiviidi soov seda täiendavat sissetulekut teenida. See võib
+kahandada ettevõtete võimalusi meelitada ligi arenguks vajalikku tööjõudu. Seega
+võib väheneda ka huvi uuenduste ja tehnoloogia arendamise vastu. Ümberjaotuse
+kaudu avalduvat sissetulekute ebavõrdsuse majanduskasvu pidurdavat mõju võib
+vähendada see, et suuremad majanduslikud ressursid annavad ka suurema
+poliitilise võimu ja suurema sissetulekuga elanikel on lobitööga võimalik
+ümberjaotust vähendada. Kuigi sellisel juhul on ümberjaotus väiksem ja seega
+majanduskasvu aeglustav mõju seeläbi samuti väiksem, võib sellisel juhul
+majanduse areng aeglustuda muudel põhjustel. Nimelt nõuab lobitöö täiendavaid
+ressursse ja soodustab korruptsiooni, mis samuti võib omakorda pidurdada
+majanduse arengut (Barro, 1999). Sissetulekute ebavõrdsuse majanduskasvu
+pidurdavat mõju selgitatakse ka säästmisvõimalustega. Väidetakse, et kuna
+säästmismäärad on kõrgemad just suuremate sissetulekutega elanikel, siis
+vähendab ümberjaotus sääste ja seega ka investeeringuid (Knowles, 2001). Samas,
+kui ümberjaotust mitte arvestada, siis on sissetulekute suurema ebavõrdsuse
+korral ka säästud majanduses suuremad. Kui väiksema sissetulekuga elanike
+sissetulekud oleksid veidi suuremad, kulutataks täiendav sissetulek tarbimisele,
+suurema sissetulekuga elanike täiendav sissetulek aga suure tõenäosusega
+säästetakse (Champernowne ja Cowell, 1998, lk. 15). Seega sissetulekute
+ebavõrdsuse mõju majanduskasvule ühiskonna kui terviku säästmismäära ja seeläbi
+investeerimisvõimaluste kaudu ei ole üheselt määratava iseloomuga. Sissetulekute
+ebavõrdsuse majanduskasvu aeglustav mõju on seotud ka ebatäiuslike
+kapitaliturgudega. Ebatäiuslike kapitaliturgude korral sõltub
+investeerimisvõimaluste kasutamine otseselt elanike isiklikest varadest ja
+sissetulekutest, kuna viimaste puudumisel ei ole laenu sageli võimalik saada
+(Barro, 1999). Tänu ebatäiuslikele kapitaliturgudele on suurema ebavõrdsuse
+korral investeeringud inimkapitali väiksemad, seda just vaesemate
+ühiskonnaliikmete hulgas (Knowles, 2001). Vaesematel elanikel ei ole võimalik
+saada laenu, et omandada kõrgema sissetuleku saamiseks vajalik haridus. Seega
+esiteks, süveneb omakorda ebavõrdsus ning teiseks, ei ole investeeringud
+inimkapitali sellisel juhul ühiskonna seisukohalt optimaalsel tasemel. Paljude
+inimeste potentsiaal jääb kasutamata, kuna neil ei ole võimalik omandada
+piisavat haridust (Ferreira, 1999b). Investeeringud inimkapitali on aga
+majanduse arenguks äärmiselt vajalikud. Ka ei ole ebatäiuslike kapitaliturgude
+korral võimalik investeerida ettevõtlusse ja uutesse ideedesse neil, kelle enda
+sissetulekud ja varad ei luba seda teha. Paratamatult on tootmistegevusse
+sisenemiseks vajalik teatav algkapital, mida aga vaesematel elanikel ei ole.
+Ebatäiuslike kapitaliturgude korral ei ole neil seda sageli ka võimalik laenata.
+Vaesemad elanikud ei saa alustada ka riskantsemaid, kuid uudse tehnoloogiaga ja
+pikemas perspektiivis tootlikumaid ettevõtlusprojekte, kuna ebatäiusliku
+kindlustusturu tõttu ei saa nad endale lubada kindlustust võimalike riskide
+vastu (Ferreira, 1999b). Seega, mida suurem on sissetulekute ebavõrdsus, seda
+vähem on võimalik ära kasutada vaesemate elanike tootmispotentsiaali ja seda
+aeglasem on seetõttu kokkuvõttes majanduskasv. Toodud põhjustel püütakse sageli
+sissetulekute ebavõrdsust majanduspoliitiliste meetmete abil vähendada. Sobivate
+meetmete väljatöötamiseks on aga vajalik mõista, millised tegurid mängivad kaasa
+ebavõrdsuse taseme kujunemisel. Siit tulenebki huvi ebavõrdsust mõjutavate
+tegurite ja nende mõju iseloomu vastu. Lisaks sellele, et sissetulekuid on
+võimalik maksude ja siirete abil ümber jaotada, mõjutavad sissetulekute
+ebavõrdsust veel hulk muid tegureid. Kuigi kõik tegurid ei ole
+majanduspoliitiliste võtetega mõjutatavad, tuleb siiski tegurite mõju
+väljaselgitamiseks sissejuhatuses mainitud põhjustel hõlmata analüüsi kõik
+oletatavad mõjurid. Käesoleva töö uurimisobjektiks ongi sissetulekute
+ebavõrdsuse mõjurid ja nende mõju sissetulekute ebavõrdsusele. Sissetulekute
+ebavõrdsuse poolt teistele nähtustele avaldatavad mõjud jäävad edaspidi vaatluse
+alt välja. 1.2.. Sissetulekute ebavõrdsuse mõjurid Sissetulekute ebavõrdsuse
+põhjusi on käsitletud paljudes varasemates uurimustes. Sealjuures pakutakse
+erinevates töödes välja hulk erinevaid tegureid, mis sissetulekute ebavõrdsust
+suuremal või vähemal määral võiksid mõjutada. Vaatamata sellele, et varasemad
+uurimused on hõlmanud igaüks eraldi võetuna küllaltki vähe tegureid, erineb
+uurimisalune tegurite hulk uurimuseti küllaltki palju ja seetõttu on nende
+tegurite hulk, mida on vähemalt ühes uurimuses sissetulekute ebavõrdsuse
+mõjurina käsitletud, küllaltki suur. Käesolevas töös on sisse toodud kõik
+autorile teadaolevates uurimustes teoreetiliste mõjuritena käsitletud ja/või
+empiirilisse kontrolli kaasatud sissetulekute ebavõrdsuse mõjurid. Nagu
+sissejuhatuses mainitud, ei ole senises kirjanduses küllaldaselt tähelepanu
+pööratud asjaolule, et erinevad tegurid mõjutavad ka üksteist ning seega võib
+ühe teguri mõju sissetulekute ebavõrdsusele avalduda ka kaude ehk teiste
+tegurite kaudu. Seega koosneb iga teguri kogumõju sissetulekute ebavõrdsusele
+otsesest mõjust ja kaudsest mõjust. Viimane omakorda võib koosneda mitmest
+erinevaid tegureid läbivast mõjuahelast. Käesolevas töös pööratakse tähelepanu
+nii sissetulekute ebavõrdsuse erinevate mõjurite otsesele kui ka võimalikule
+kaudsele mõjule teiste mõjurite kaudu. Pärast sissetulekute ebavõrdsuse
+oletatavate mõjurite ülevaadet selles peatükis, on järgnevas peatükis eraldi
+käsitlust leidnud ka sissetulekute ebavõrdsusele avaldatava kaudse mõju ahelaid
+moodustavad mõjurite võimalikud omavahelised mõjud. Niisiis on selles peatükis
+vaatluse all sissetulekute ebavõrdsuse erinevad mõjurid, teoreetilised oletused
+nende mõju iseloomu osas ja varasemates uurimustes saadud tulemused. Samuti on
+vajaduse ja võimaluse korral käsitletud kõnealuste nähtuste kirjeldamiseks varem
+kasutatud näitajaid. Et vastavasisuliste artiklite kogum on suur, siis ei
+pretendeeri käesolev ülevaade nende täielikule loetelule, vaid toob pigem
+näiteid ühe või teise teguri uurimise kohta. Erinevad teoreetilistes ja
+empiirilistes töödes välja pakutud sissetulekute ebavõrdsuse mõjurid on autori
+arvates otstarbekas jaotada viide rühma järgnevalt. Esmalt tasub esile tuua
+kirjanduses enim tähelepanu pälvinud majanduse arenguga seotud tegureid. Samuti
+on kirjanduses küllaltki põhjalikku käsitlust leidnud demograafilised tegurid.
+Eraldi saab välja tuua veel poliitilised tegurid ning peamiselt andmete vähesuse
+tõttu vähem käsitlust leidnud kultuurilised ja looduslikud tegurid. Viimasel
+paaril aastakümnel on sissetulekute ebavõrdsuse mõjuritena enam käsitlemist
+leidnud ka makroökonoomilised tegurid. Järgnevalt käsitletaksegi nimetatud
+teguriterühmi lähemalt. 1.2.1. Majanduse areng Esimesse tegurite gruppi võib
+liigitada riigi rikkuse ehk SKP suuruse elaniku kohta, samuti selle kasvutempo
+ehk majanduskasvu, tehnoloogilise arengu (sealhulgas tuuakse mõnikord eraldi
+esile infotehnoloogia areng) ja muuhulgas ka tehnoloogilist arengut peegeldava
+majanduse struktuuri (põllumajanduse, tööstuse ja teeninduse osa kogu
+majanduses). Neist tegureist on kirjanduses enim käsitlemist leidnud riigi
+rikkus. On hulk uurimusi, kus on keskendutud riigi rikkuse ja sissetulekute
+ebavõrdsuse seosele, neist enamus tuginevad Kuznetsi pööratud U kujulise seose
+hüpoteesile (Kuznets, 1955), mille kohaselt majanduskasvu ehk SKP suurenemise
+korral ebavõrdsus esmalt suureneb ning seejärel uuesti väheneb. Sellise oletuse
+taga olid andmed, mis näitasid ebavõrdsuse suurenemist, kui tööjõu liikumine
+põllumajandussektorist tööstussektorisse algas, ning ebavõrdsuse vähenemist
+hiljem, kui sektoritevaheline liikumine hakkas jõudma lõpule. Selliste muutuste
+seletuseks on pakutud, et kui sissetulekute ebavõrdsus sektorite vahel (näiteks
+madala tootlikkusega põllumajandussektori ja kõrgema tootlikkusega
+tööstussektori vahel) on suurem kui sektorite sees, siis esmalt
+sektoritevahelise liikumise alguses sissetulekute ebavõrdsus suureneb ning
+väheneb hiljem, kui enamus tööjõust on juba uues sektoris või kui liikumine
+sektorite vahel on võrdsustanud tulumäära mõlemas sektoris (Ferreira, 1999b).
+Lisaks eelnenule võib sissetulekute ebavõrdsuse ja riigi rikkuse vahelisele
+seosele olla ka teisi seletusi. Näiteks on pakutud, et rikkuse suurenedes on
+rikastel enam võimalusi sellest kasu saada, kuna riigi rikkuse suurenemine
+suurendab enam just ettevõtjate tulusid (Chang ja Ram, 2000). Kuznetsi hüpoteesi
+kontrollimisele on pühendatud palju uurimusi, samuti on enamikus mitmeid
+erinevaid tegureid hõlmavates analüüsides kaasatud muuhulgas ka SKP inimese
+kohta. Mõned neist töödest on leidnud hüpoteesile kinnitust, mõned mitte.
+Kuznetsi hüpoteesile ilmnes tugev toetus Higginsi ja Williamsoni (1999) töös
+erinevate riikide paneelandmete põhjal aastatest 1960 kuni 1990. Et majanduse
+arenedes sissetulekute ebavõrdsus esmalt suureneb ja siis väheneb, leidis
+analoogiliste andmete põhjal ka Barro (1999). Nielsen ja Alderson (1997) leidsid
+toetust Kuznetsi hüpoteesile uurides USA osariike aastatel 1970, 1980 ja 1990.
+Weede ja Tiefenbach (1981) analüüsisid 1965. aasta ristandmeid ning tulemuseks
+oli samuti kinnitus pööratud U kujulise seose hüpoteesile. Ka Clark, Xu ja Zou
+(2003) leidsid oma analüüsis 1960.-1995. aastate paneelandmetel muuhulgas
+pööratud U kujulise seose. Samas kasutas Ram (1997) arenenud riikide
+paneelandmeid aastatest 1951-1992 ning leidis, et seos sissetulekute ebavõrdsuse
+ja riigi rikkuse vahel on hoopis (mitte pööratud) U-kujuline: majanduse arenedes
+sissetulekute ebavõrdsus vähenes 1950-ndatel ja 1960ndatel, alates 1970-ndatest
+aga hakkas uuesti suurenema. Analüüsides USA osariikide andmeid analoogilisest
+ajavahemikust sai Ram (1991) samuti tulemuseks U-kujulise seose. Seos
+sissetulekute ebavõrdsuse ja riigi rikkuse vahel ei osutunud üldse oluliseks
+Gustafssoni ja Johanssoni (1997) uurimuses, mis kasutas OECD riikide andmeid
+aastatest 1966-1994. Põhjalikuma ülevaate riigi rikkuse mõju sissetulekute
+ebavõrdsusele uurivatest töödest annab näiteks Glomm (1997). Kirjeldatud
+vastuolulisus võib tuleneda sellest, et Kuznetsi hüpotees tekkis ajal, mil
+tööjõud liikus põllumajandusest tööstusesse. Tänapäeval on toimunud või toimumas
+juba suure osa tööjõu liikumine tööstussektorist teenindussektorisse. Seepärast
+oleks õige oletada, et see muutus majanduse struktuuris on tekitanud omakorda
+pööratud U kujulise seose sissetulekute ebavõrdsuse ja riigi rikkuse vahel.
+Sellele võimalusele on viidanud oma töös ka List ja Gallet (1999), kasutades
+sissetulekute ebavõrdsuse ja majanduse arengu vahelise seose uurimisel arenenud
+maades aastatel 1961-1992 erinevalt tavapärasest U-kujulisele seosele vastavast
+ruutfunktsioonist kuupfunktsiooni: majanduse arenedes sissetulekute ebavõrdsus
+esmalt suurenes, siis vähenes ning hiljem suurenes jälle. Pikaajaline seos
+sissetulekute ebavõrdsuse ja riigi rikkuse vahel võiks siis autori arvates
+lihtsustatult olla kirjeldatav lainelise graafikuga, kus iga kumer laine vastab
+ühele sektoritevahelisele üleminekule. Kui näiteks andmed katavad nii perioodi,
+kus liikumine põllumajandusest tööstusesse jõudis lõpule, kui ka järgnevat
+perioodi, kus algas liikumine teenindussektorisse, siis on U-kujuline seos
+Kuznetsi hüpoteesi loogikaga igati kooskõlas. Siinjuures tuleb arvestada
+sellega, et kui seost sissetulekute ebavõrdsuse ja riigi rikkuse vahel
+põhjendatakse liikumisega majandussektorite vahel, siis tegelikult on tegu pigem
+ühiste põhjustega: liikumine põllumajandussektorist tööstussektorisse ja edasi
+teenindussektorisse ehk tehnoloogiline areng suurendab riigi rikkust ja samal
+ajal mõjutab ka sissetulekute ebavõrdsust. Seega, kui üldse oletada riigi
+rikkuse mõju sissetulekute ebavõrdsusele, siis peaks see toimima mingite muude
+mehhanismide toimel. Mõnedes uurimustes on riigi majandusliku arengutaseme
+näitajana kasutatud energia tarbimist elaniku kohta. Näiteks Muller (1988)
+leidis Kuznetsi hüpoteesile vastava pööratud U kujulise seose energiatarbimise
+ja sissetulekute ebavõrdsuse vahel 1965.-1975. aasta ristandmete põhjal. Nielsen
+(1994) kasutas oma 1970. aasta ristandmeid kasutavas uurimuses majanduse
+arengutaseme näitajatena kordamööda nii energiatarbimist kui tavapärast SKP-d
+inimese kohta, seejuures osutuvad mõlemad sissetulekute ebavõrdsuse mõjuritena
+ebaoluliseks. Nielsen ja Alderson (1995) leidsid toetust Kuznetsi hüpoteesile
+paneelandmete põhjal 88 riigi kohta aastatest 1952-1988 kasutades majandusarengu
+näitajana vaid energiatarbimist elaniku kohta. Siiski eelistatakse enamasti
+riigi rikkuse näitajana SKP-d inimese kohta, seda arvatavasti andmete lihtsa
+kättesaadavuse tõttu. Eeltoodust tulenevalt on oluline arvestada sissetulekute
+ebavõrdsust mõjurina ka majanduse struktuuri ehk põllumajandus-, tööstus- ja
+teenindussektori osakaalusid kogu majandusest. Näiteks Gustafsson ja Johansson
+(1997) on analüüsi kaasanud lisaks riigi rikkusele ka tööstuses ja teeninduses
+hõivatute osakaalu, mis võib selgitada ka seda, miks riigi rikkus osutus nende
+uurimuses ebaoluliseks mõjuriks. Et SKP ja majandusstruktuuri näitajate mõju
+võib mingis osas kattuda, lubavad oletada ka Doesseli ja Valadkhani (1998) ja
+Clarki, Xu ja Zou (2003) tööd. Chevan ja Stokes (2000) on lisaks
+tööstussektorile analüüsi kaasanud infrastruktuuri (ehitus, transport ja side)
+ning kolm teenindussektori osa. Selline detailsus võimaldab küll selgitada,
+millist mõju sissetulekute ebavõrdsusele omavad erinevate tegevusalade osakaalud
+majanduses, samas aga on sellisel juhul tulemuste tõlgendamine võrdluses
+teoreetiliste seisukohtadega komplitseeritud. Kirjeldamaks majanduse struktuuri
+üldist arengutaset on sageli kasutatud ka selleks otstarbeks tuletatud
+näitajaid. Abdel-Ghany (1996) kasutas oma töös ühe tegurina näiteks
+tööstussektoris ja teenindussektoris hõivatute suhet. Mõnedes töödes (Nielsen,
+1994; Nielsen ja Alderson, 1995; Nielsen ja Alderson, 1997) on kasutatud ka n.ö.
+sektoraalse dualismi näitajat, mis kirjeldab sektoritevahelist sissetulekute
+ebavõrdsust. Kui vaadelda ainult kahte sektorit, siis on näitaja lihtsalt leitav
+ühe sektori osakaalu koguhõives ja osakaalu kogutoodangus vahelise erinevusena
+(Nielsen ja Alderson, 1995). Kaasaja andmeid analüüsides tuleb aga arvesse võtta
+juba kolme sektorit, mis teeb näitaja leidmise keerulisemaks. Nielsen ja
+Alderson (1995, 1997) on oma analüüsi kaasanud nii sektoraalse dualismi näitaja
+kirjeldamaks sektoritevahelist sissetulekute ebavõrdsust kui ka hõivatute
+osakaalu põllumajanduses või tööstuses võtmaks arvesse asjaolu, et
+põllumajandussektoris on sissetulekute ebavõrdsus reeglina väiksem kui
+tööstussektoris. Sissetulekute ebavõrdsust mõjutava tegurina tuuakse sageli
+eraldi välja ka tehnoloogiline areng ning selle ühe olulise osana
+infotehnoloogia areng ja levik. Nii leidsid Cornia ja Kiiski (2001), et
+tehnoloogilised muutused on üks olulisemaid sissetulekute ebavõrdsuse
+suurenemise põhjuseid arenenud riikides; ülejäänud riikides on mõju nõrgem.
+Sealjuures võib sissetulekute ebavõrdsust suurendavaid tehnoloogilisi muutusi
+jaotada intensiivseteks ja ekstensiivseteks (Snower, 1999). Intensiivsete
+muutuste korral suurenevad oskustööliste palgad, samal ajal kui
+mitteoskustööliste palgad jäävad samaks ja seega keskmine palk suureneb.
+Ekstensiivsete muutuste puhul võtavad oskustöölised üle osa mitteoskustööliste
+töökohtadest. Nõudlus oskustööliste järele suureneb ja nende palgad tõusevad,
+samal ajal mitteoskustööliste nõudlus väheneb ja palgad vähenevad, keskmine palk
+võib aga jääda selliste muutuste korral samale tasemele (Snower, 1999). Mõlemal
+juhul sissetulekute ebavõrdsus suureneb, kuid muutus on arvatavasti suurem
+teisel juhul. Personaalarvutite leviku mõju sissetulekute ebavõrdsusele on
+põhjalikumalt käsitlenud Bresnahan (1997). Tema teooria kohaselt asendub suur
+osa väheseid ja keskmisi oskusi nõudvatest töökohtadest arvutitega, samas
+suureneb nõudlus kõrgelt haritud tööliste järele pidades silmas eeskätt just
+infotehnoloogia arendamisega seotud töökohti. Ka siin on tulemuseks haridusest
+tulenevate erinevuste suurenemine sissetulekutes ja seega sissetulekute
+ebavõrdsuse suurenemine. Kahjuks on tehnoloogia arengu ja eriti infotehnoloogia
+leviku mõju sissetulekute ebavõrdsusele seni analüüsitud pigem teoreetilist
+laadi uurimustes, ka pole välja kujunenud näitajaid, mida võiks näiteks
+infotehnoloogia leviku kirjeldamiseks empiirilises analüüsis kasutada. Wolff
+(2002) näiteks analüüsis sissetulekute ebavõrdsuse võimaliku mõjurina
+investeeringuid seadmetesse ja kontori- ja arvutustehnikasse, mis mõlemad
+osutusid oluliseks mõjuriks, ning tööjõu tootlikkust, mis ei osutunud oluliseks
+sissetulekute ebavõrdsuse mõjutajaks. Samas võib alternatiivseid näitajaid
+kasutades arvatavasti saavutada ka teistsuguseid tulemusi. Lisaks SKP-le inimese
+kohta on uuritud ka majanduskasvu kirjeldava SKP kasvutempo seost sissetulekute
+ebavõrdsusega. Ka siin on eri autorid saanud erinevaid tulemusi. Oletatakse, et
+kiirema majanduskasvuga kaasneb suurem ettevõtlusaktiivsus ja nii koonduvad
+sissetulekud enam rikkamate elanike kätte, kellel on võimalik teha
+investeeringuid (Chang ja Ram, 2000). Ahluwalia (1974) leidis 1960-ndate
+ristandmeid kasutades küll mõningast kinnitust, et sissetulekute ebavõrdsus
+majanduse arenedes esmalt kasvab ja siis kahaneb, kuid kasvutempo ise osutus
+ebaoluliseks mõjuriks. 1980-ndate aastate ristandmetel põhinevas Changi ja Rami
+(2000) analüüsis osutusid aga oluliseks nii SKP inimese kohta (pööratud
+U-kujuline seos) kui selle kasv. Seejuures ilmnes kiiremal majanduskasvul hoopis
+ebavõrdsust vähendav roll. Edwards (1997) esitab oma 1970-ndate ja 1980-ndate
+ristandmetel põhinevas töös regressioonvõrrandi, kus muude tegurite hulgas on
+toodud nii riigi rikkuse kui ka majanduskasvu ebavõrdsust suurendav mõju. Xu ja
+Zou (2000) Hiina andmetel tuginevas uurimuses on neist kahest analüüsi kaasatud
+ainult SKP kasvutempo, mille ebavõrdsust suurendav mõju osutus enamasti
+oluliseks. Kahjuks ei ole eriti vaevutud selgitama majanduskasvu sissetulekute
+ebavõrdsusele avaldatava mõju mehhanisme. Võib oletada, et põhjuseks on asjaolu,
+et tegelikult on tegu lihtsalt riigi rikkusest tuletatud näitajaga ja mõju
+mehhanisme peetakse seotuks riigi rikkuse mõju mehhanismidega. 1.2.2..
+Demograafilised tegurid Palju on uuritud erinevate demograafiliste tegurite mõju
+sissetulekute ebavõrdsuse tasemele riigis. Tähelepanu on pälvinud rahvastiku
+vanuseline struktuur, inimtihedus, linnastumine ja majapidamiste koosseis.
+Samuti võib siia liigitada rahvastiku haridustaseme, selle varieeruvuse ja
+hariduskulutused. Elanikkonna vanuselise struktuuri mõju iseloomu osas on
+pakutud erinevaid selgitusi. Deatoni ja Paxsoni kohaselt, nagu juba mainitud,
+kaasneb vanema elanikkonna, kellel on ebaühtlasem sissetulekute jaotus, suurema
+osakaaluga rahvastikust ka suurem sissetulekute ebavõrdsus. Seda oletust
+kinnitas ka nende uurimus nelja riigi andmetel, mille kohaselt kaasneb
+rahvastiku vananemisega üldise ebavõrdsuse suurenemine. Samas Higginsi ja
+Williamsoni (1999) erinevate riikide paneelandmete põhjal aastatest 1960 kuni
+1990 tehtud uurimus näitas, et suurema küpses eas (vanus 40-59 aastat) olevate
+elanike osakaaluga tööjõust (vanus 15-69 aastat) kaasnes väiksem ebavõrdsus.
+Üheks seletuseks võib olla, et vanema, kogemustega elanikkonna suurem osakaal
+vähendab nõudlust nende järele ja tänu kogemustele saadavat palgalisa, seega
+vähendab ka sissetulekute ebavõrdsust (Higgins ja Williamson, 1999). Nii
+Gustafssoni ja Johanssoni (1997) uurimus, mis kasutas OECD riikide andmeid
+aastatest 19661994, kui ka Mulleri (1988) 1965-1975. aasta ristandmete põhjal
+tehtud analüüs näitasid noorte (vanus 0-14 aastat) suurema osakaalu
+sissetulekute ebavõrdsust suurendavat mõju. Põhjuseks võib olla, et sündimus on
+suurem just madalama sissetulekuga elanikkonna hulgas ja seega kaasnevad suurema
+laste osakaaluga veelgi madalamad sissetulekud selles grupis. Vanurite osakaalu
+(üle 65 aastased) mõju sissetulekute ebavõrdsusele USA osariikides on muude
+tegurite hulgas uurinud Nielsen ja Alderson (1997), kuid vanurite osakaalu mõju
+iseloom oli eri kümnenditel erinev. Et enamasti mõõdetakse sissetulekute
+ebavõrdsust majapidamise keskmise sissetuleku alusel, on majapidamiste
+koosseisul oluline roll sissetulekute ebavõrdsuse taseme näitaja kujunemisel. On
+arvatud, et mida suurem on majapidamiste erinevate tüüpide hulk, seda suurem on
+ka sissetulekute ebavõrdsus, kuna erinevates tüüpides on keskmine sissetulek
+erinev (Wilkie, 1996). Majapidamisse keskmiselt kuuluvate liikmete arvu
+vähenemine näiteks laste kiirema vanematest eraldi elama asumise või abiellumise
+vähenemise tõttu suurendab arvatavasti üldist ebavõrdsust, kuna suuremates
+peredes toimus ka suurem sissetulekute ühtlustumine (Blank ja Card, 1993).
+Peamiselt on uurimustes tähelepanu pälvinud see, kui suure osa perekondadest
+moodustavad naissoost perekonnapeaga perekonnad. Oletatakse, et sellistes
+perekondades on enamasti üks töölkäiv isik tavapärase peremudeli kahe isiku
+asemel ja seega: mida suurem on selliste perekondade osakaal, seda suurem on
+madalama sissetulekuga osa rahvastikust ja seda suurem on sissetulekute
+ebavõrdsus (Partridge, Partridge ja Rickman, 1998). Seda kinnitab näiteks
+Nielseni ja Aldersoni (1997) uurimus, mis näitas muuhulgas, et neis USA
+osariikides, kus naissoost perekonnapeaga perekondade osakaal on suurem, on ka
+sissetulekute ebavõrdsus suurem. Samas hõlmas mainitud Nielseni ja Aldersoni
+(1997) analüüs ka naiste osalust tööjõus, mis osutus sissetulekute ebavõrdsust
+vähendavaks teguriks: naiste suurem osalus tööjõus suurendab ilmselt keskklassi
+kuuluvate kahe töötava liikmega perede osakaalu ja vähendab seega sissetulekute
+ebavõrdsust. Neid tulemusi kinnitavad ka teised analoogilised uurimused USA
+andmetel (Maxwell, 1990; Bishop, Formby ja Smith, 1997; Partridge, Partridge ja
+Rickman, 1998; Chevan ja Stokes, 2000). Uuritud on ka linnastumise ja
+inimtiheduse mõju sissetulekute ebavõrdsusele. Crenshaw (1993) näitas uurimuses
+1970. aasta andmetel, et suurema inimtihedusega kaasneb väiksem ebavõrdsus, ja
+põhjendas seda sellega, et suurema inimtiheduse korral on rohkem võimalusi
+ebavõrdsust vähendava sotsiaalkindlustusvõrgu tekkimiseks. Nielsen ja Alderson
+(1997) kasutasid samuti inimtiheduse näitajat ja leidsid, et see hoopis
+suurendab ebavõrdsust. Sellist tulemust võib seletada sellega, et ebavõrdsus on
+tavaliselt linnades suurem kui maapiirkondades (Litwin, 1998). Et kõrgem
+linnastumise tase sissetulekute ebavõrdsust suurendab, näitas ka Litwini (ibid.)
+arengumaid käsitlev uurimus. Samas Xu ja Zou (2000) Hiina andmetel tehtud ja Li,
+Squire ja Zou (1998) erinevate riikide paneelandmetel läbi viidud analüüsis ei
+osutunud linnastumise mõju oluliseks. Rahvastiku haridustase ja selle
+varieeruvus on kahtlemata üks enam analüüsitud sissetulekute ebavõrdsust
+mõjutavatest teguritest. Kuigi sageli väidetakse, et üldine hariduse levimine
+vähendab sissetulekute ebavõrdsust (Nielsen ja Alderson, 1995; Chu, 2000;
+Sylwester, 2002), tuleb tegelikult eristada keskmise haridustaseme muutusi ja
+muutusi haridustaseme varieeruvuses elanikkonna hulgas. Rahvastiku haridustaseme
+näitajana on sageli kasutatud keskmist kooliaastate arvu. Näiteks leidsid
+Partridge, Partridge ja Rickman (1998) muu hulgas, et sissetulekute ebavõrdsus
+oli väiksem neis USA osariikides, kus rahvastiku keskmine kooliaastate arv oli
+suurem. Sylwesteri (2002) uurimus 50 riigi ristandmetel näitas aga, et suurema
+keskmise kooliaastate arvuga riikides oli sissetulekute ebavõrdsus suurem.
+Üldise haridustaseme kõrval on oluline, milline on erinevate haridustasemete:
+alg-, kesk- ja kõrghariduse osakaal ehk haridustaseme jaotus elanike vahel
+(Nielsen ja Alderson, 1997). Haridustaseme tõstmisega on inimestel võimalik oma
+sissetulekuid suurendada, kuid kui näiteks kõigi haridustase tõuseb samal
+määral, siis sissetulekute ebavõrdsuse tase ei muutu. Selge on see, et
+teoreetiliselt peaks suurem ebavõrdsus hariduses tähendama ka suuremat
+sissetulekute ebavõrdsust. Peaks ju vähemalt teoreetiliselt inimese sissetulek
+sõltuma sellest, milline on tema haridus: kõrgem haridus peaks tagama ka kõrgema
+palga. Kuigi sageli on oluline ka see, kui suur on parasjagu vastava
+haridustasemega töötajate pakkumine ja kui suur nõudmine nende järele, tagab
+kõrgem haridustase siiski ka kõrgema palga. Seega kui ebavõrdsus haridustasemes
+on suurem, võib oodata ka suuremat ebavõrdsust sissetulekutes. Seda kinnitavad
+näiteks Chiswicki (1971) ning Cornia ja Kiiski (2001) uurimused rahvusvahelistel
+ristandmetel. Nielsen ja Alderson (1997) kasutasid oma analüüsis haridustaseme
+heterogeensuse näitajat ja leidsid, et sellel on USA-s aastatel 1970-1990 olnud
+järjest suurem sissetulekute ebavõrdsust suurendav mõju. Mingil määral võimaldab
+haridustaseme jaotust elanike vahel kindlaks teha ka erinevate haridustasemete
+osakaalude kasutamine. Chevani ja Stokesi (2000) kohaselt näitavad uurimused, et
+nii alghariduse kui ka kõrghariduse suure osakaaluga täisealiste elanike
+haridustaseme järgses jaotuses kaasneb suurem sissetulekute ebavõrdsus.
+Keskharidusega elanike osakaalu suurenemine aga suurendab keskmiste oskustega
+töötajate hulka, kes arvatavasti on ka keskmiste sissetulekutega (Partridge,
+Partridge ja Rickman, 1998), ja sissetulekute ebavõrdsus seega väheneb. Chevani
+ja Stokesi (2000) uurimus USA andmetel kinnitas alghariduse ja kõrghariduse
+osakaalude sissetulekute ebavõrdsust suurendavat mõju aastatel 1970-1980,
+aastatel 1980-1990 osutus oluliseks ainult alghariduse osakaalu mõju. Samas
+kinnitas Barro (1999) uurimus hulga erinevate riikide paneelandmetel aastatest
+1960-1990 küll suurema kõrghariduse osakaalu sissetulekute ebavõrdsust
+suurendavat mõju, alghariduse suurem osakaal osutus aga hoopis sissetulekute
+ebavõrdsust vähendavaks teguriks. Ka Xu ja Zou (2000) uurimuses Hiina andmetel
+aastatest 1985-1995 osutus kõrghariduse osakaal ebaoluliseks. Samas võib
+kõrghariduse osakaalu suurenemine tekitada konkurentsi oskustööliste hulgas ning
+vähendada nende palku vähendades sellega ka sissetulekute ebavõrdsust. Sageli
+kasutatakse ka haridushõive näitajaid alg-, kesk- või kõrghariduses. Nielseni ja
+Aldersoni (1995, 1997, 1999) kohaselt on laialt levinud arvamus, mida mitmed
+uurimused on ka kinnitanud, et keskharidushõive kui hariduse üldise levimise
+näitaja suurenemisel sissetulekute ebavõrdsus väheneb. Arvamus tugineb oletusel,
+et hariduse levimisel suureneb oskustööliste hulk, mis surub alla nende
+palgataseme. Sellele viitab oma töös ka Crenshaw (1993). Sama kinnitas ka
+Nielseni ja Aldersoni uurimus (1995) 88 riigi kohta aastatest 1952-1988 ning
+hilisem 108 riiki ja aastaid 1947-1996 hõlmav uurimus (1999). Edwardsi (1997)
+analüüs 42 riigi ristandmetel hõlmas samuti muuhulgas keskharidushõivet ja
+näitas selle sissetulekute ebavõrdsust vähendavat mõju. Kuna aga haridushõive
+võimaldab pigem prognoosida hilisemat haridustaset ja selle varieeruvust ja
+selleski võib kahelda (kõik hariduses hõivatud ei pruugi haridust omandada),
+siis ei saa haridushõive näitajaid sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite uurimisel
+siiski eriti sobivaks pidada. Ühe sissetulekute ebavõrdsuse mõjurina tulevad
+kõne alla ka hariduskulutused. Valitsuse kulutused haridusele saavad
+sissetulekute ebavõrdsust vähendada siis, kui vaesematel elanikel on ligipääs
+avalikule haridusteenusele. Kui nende elanike sissetulekute nappus takistab
+hariduse omandamist ka avaliku haridusteenuse puhul, siis võidavad viimasest
+pigem suurema sissetulekuga elanikud ja ebavõrdsus suureneb veelgi (Sylwester,
+2002). Sylwesteri (2002) uurimusse 50 riigi ristandmetel oli muuhulgas kaasatud
+valitsuse kulutused haridusele osana SKP-st ning selgus, et suuremate kulutuste
+korral on ka ebavõrdsus väiksem. Mõningaid kahtlusi tekitab siiski valitsuse
+üldiste kulutuste ja hariduskulutuste tavapärane tugev seos: riikides, kus
+rohkem kulutatakse haridusele, on ka valitsuse kulutused näiteks siiretele
+suuremad, mis ümberjaotuse kaudu vähendab sissetulekute ebavõrdsust. Oletusele
+annab kinnitust Doesseli ja Valadkhani (1998) uurimus Iraani andmetel aastatest
+1967-1993, kus kulutused haridusele inimese kohta osutusid sissetulekute
+ebavõrdsuse mõjurina ebaoluliseks arvatavasti just seetõttu, et analüüsi oli
+kaasatud ka valitsuse kulutuste näitaja inimese kohta, mis osutus oluliseks
+sissetulekute ebavõrdsust vähendavaks teguriks ja hõlmab muuhulgas ka enamuse
+kulutustest haridusele. Niisiis väärib ka hariduskulutuste mõju sissetulekute
+ebavõrdsusele edasist uurimist. Kuigi valitsuse kulutusi haridusele võib pidada
+ka poliitiliseks teguriks, on käesolevas töös tulenevalt soovist käsitleda koos
+kõiki haridusega seotud tegureid, hariduskulutused koos haridustaseme ja
+hariduse ebavõrdsusega liigitatud demograafiliste tegurite alla. 1.2.3.
+Poliitilised tegurid Poliitiliste tegurite hulka võib liigitada riigikorra tüübi
+ehk demokratiseerituse, samuti valitsus- ja erasektori osakaalud SKP-s,
+liberaliseerituse jms. Valitsussektori osakaalu, mida enamasti mõõdetakse
+valitsussektori kulutuste osakaaluna SKP-s, võib pidada nii makroökonoomiliseks
+kui ka poliitiliseks teguriks. Valitsuse kulutustel on oluline roll
+makroökonoomilistes protsessides, samas on nende suurus majanduspoliitiline
+otsus. Käesolevas töös on valitsussektori osakaalu majanduses vaadeldud pigem
+poliitilise tegurina. Suure osa valitsuse kulutustest moodustavad siirded,
+näiteks pensionid, toetused ja abirahad, millel on ühiskonnas ümberjaotav ja
+võrdsust suurendav funktsioon. Seega võib arvata, et valitsuse kulutuste
+suurenedes sissetulekute ebavõrdsus enamasti väheneb. Valitsussektori osa
+majanduses võib ebavõrdsust negatiivselt mõjutada ka seetõttu, et avalikus
+sektoris on palgad enamasti ühtlasemad kui erasektoris, seega suurem avaliku
+sektori osakaal tähendab ka mingil määral ühtlasemat sissetulekute jaotust kogu
+ühiskonnas (Gustafsson ja Johansson, 1997). Samas, kui suur osa valitsuse
+kulutustest on suunatud pigem keskklassile ja jõukamatele elanikele, siis võivad
+suuremad valitsuse kulutused ebavõrdsust ka suurendada (Xu ja Zou, 2000; Clarke,
+Xu ja Zou, 2003). Valitsuse kulutuste osakaalu SKP-s on muude sissetulekute
+ebavõrdsuse mõjurite hulgas analüüsinud näiteks Durham (1999) kasutades
+paneelandmeid aastatest 1960-1992 ja leidnud avaliku sektori osakaalu olulise
+negatiivse mõju sissetulekute ebavõrdsusele. Samale tulemusele jõudsid ka
+avaliku sektori osakaalu ebavõrdsuse mõjurina analüüsinud Gustafsson ja
+Johansson (1997) kasutades OECD riikide paneelandmeid. Et suuremad valitsuse
+kulutused sissetulekute ebavõrdsust vähendavad, leidsid ka Clarke, Xu ja Zou
+(2003) oma finantsarengut käsitlevas uurimuses 91 riigi 1960.-1995. aasta
+paneelandmetel, samuti Stack (1978) oma uurimuses 32 riigi 1960-ndate
+ristandmetel. Johnson ja Shipp (1999) analüüsisid oma uurimuses USA 1980.-1994.
+aasta andmetel sissetulekute ebavõrdsuse mõjurina siirdeid elaniku kohta ja
+leidsid oodatult, et nende suurenedes ebavõrdsus väheneb. Samas Doesseli ja
+Valadkhani (1998) uurimuses Iraani andmetel aastatest 1967-1993 selgus, et
+suuremad valitsuse kulutused inimese kohta küll vähendasid sissetulekute
+ebavõrdsust, aga siirded eraldi võetuna hoopis suurendasid ebavõrdsust, kuna
+siirete ja toetuste saajaks oli just jõukam elanikkond. Ka Xu ja Zou (2000)
+Hiina andmeid aastatest 1985-1995 kasutanud töös ilmnes, et sissetulekute
+ebavõrdsus suurenes avalike kulutuste suurenedes. Sama näitas ka Blejeri ja
+Guerrero (1990) Filipiinide andmeid aastatest 19801986 kasutanud töö: suurem
+sissetulekute ebavõrdsus oli seotud suuremate valitsuse kulutustega, mis olid
+suunatud pigem suurtele tööstusprojektidele kui sotsiaalkindlustussüsteemi. Et
+valitsuse kulutusi finantseeritakse suures osas maksudega, siis võib ebavõrdsuse
+mõjurina analüüsida ka maksude osakaalu sissetulekutest ehk keskmist
+maksukoormust, nagu seda on teinud Partridge, Partridge ja Rickman (1998) oma
+USA osariike analüüsivas töös, kus küll nimetatud teguri mõju ebaoluliseks
+osutus. Valitsuse kulutuste mõju sissetulekute ebavõrdsusele sõltub muuhulgas ka
+sellest, kui suure osa valitsuse kulutustest siirded moodustavad. Kui näiteks
+välisvõlg suureneb, siis suureneb ka intressimaksete osa valitsuse kulutustes ja
+samade kogukulutuste juures on n.ö. ümberjaotav osa valitsuse kulutustest
+väiksem (Cornia ja Kiiski, 2001). Et erasektori ja valitsussektori osakaalud
+SKP-s on otseselt seotud ja ühe suurenedes teine tavaliselt väheneb, siis ei
+lisa erasektori osakaal olulist informatsiooni, kui valitsussektori osakaal on
+juba analüüsi hõlmatud. Seepärast ei sisalda sissetulekute ebavõrdsuse mõjurite
+analüüs erasektori osakaalu kuigi sageli. Erastamine ja erasektori osakaal on
+sissetulekute ebavõrdsuse mõjurina enam tähelepanu leidnud seoses
+siirdeprotsessidega Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Erastamise mõju on oma
+artiklis põhjalikumalt käsitlenud näiteks Ferreira (1999a), kelle kohaselt on
+privatiseerimisel enamasti ebavõrdsust suurendav iseloom. Isegi seni riigi
+omandisse kuulunud vara võrdse jaotuse korral on madalama sissetulekuga elanikel
+vähem võimalusi saadud varade tulusaks paigutamiseks kui kõrgema sissetulekuga
+elanikel. Seetõttu suurendabki erastamine vaid rikkamate sissetulekuid
+suurendades seega üldist ebavõrdsust. Lisaks sellele on palgaerinevused
+erasektoris suuremad ning erastatud ettevõtetes töötavate inimeste arvel
+suureneb suhteliselt ebavõrdsema erasektori osakaal (ibid.). Poliitiliste
+tegurite hulgas on üheks enam sissetulekute ebavõrdsuse mõjurina uuritud
+teguriks kahtlemata ka demokratiseeritus. Demokratiseerituse mõõtmisel on
+kasutusel hulk erinevaid näitajaid, mille kasutamise mõttekuse osas ei ole ühist
+seisukohta. Näiteks on kasutatud valimisõiguse laienemist kirjeldavaid näitajaid
+ja leitud, et enamasti valimisõiguse laienemisel sissetulekute ebavõrdsus
+väheneb (Gradstein ja Milanovic, 2002). Näitaja puuduseks on väike varieeruvus
+riigiti. Demokratiseeritust võib mõõta ka valimisaktiivsusega, kuid on selgunud,
+et see näitaja pole kuigivõrd seotud teiste demokraatia aspektidega (ibid.).
+Kasutatud on ka kodanikuvabadust ja poliitilisi õigusi iseloomustavaid
+indekseid, eeldatavasti peaks suurem kodanikuvabadus vähendama rikkamate
+võimalusi poliitikat mõjutada ning seega vähendama sissetulekute ebavõrdsust
+(Li, Squire ja Zou, 1998). Demokraatia sissetulekute ebavõrdsusele avaldatava
+mõju iseloomu osas on eri autorid erinevatel seisukohtadel, erinevatest
+uurimustest annab põhjalikuma ülevaate näiteks Durham (1999). Ühest küljest on
+demokraatlikumas ühiskonnas väiksemate sissetulekutega ühiskonnaliikmetel suurem
+otsustusõigus ja seega võimalus saavutada suurem sissetulekute ümberjaotus
+(Sirowy ja Inkeles, 1990; Gradstein ja Milanovic, 2002), mis tagab lõpuks
+võrdsema sissetulekute jaotuse. Lundberg ja Squire (2003) kasutasid 38 riigi
+paneelandmeid analüüsides kodanikuvabaduse indeksit ning leidsid, et suurema
+kodanikuvabadusega kaasneb ka väiksem sissetulekute ebavõrdsus. 49 riigi ja
+aastate 1947-1994 paneelandmeid kasutanud Li, Squire ja Zou (1998) tulemused
+näitasid samuti suurema kodanikuvabaduse sissetulekute ebavõrdsust vähendavat
+mõju. Teisest küljest arvatakse, et autokraatlikus ühiskonnas on lihtsam
+teostada ümberjaotust ja saavutada väiksemat ebavõrdsust, kuna demokraatlikus
+ühiskonnas ei pruugi vaesemad suuta oma huvisid kaitsta (Sirowy ja Inkeles,
+1990). Samuti võimaldab suurem tsentraliseerituse aste ühtlustada sissetulekute
+erinevusi eri piirkondade vahel (Durham, 1999). Kogemus näitab, et demokraatia
+korral püütakse maksimeerida valimistel saadavat toetust ja nii võidab
+ümberjaotusest enamasti enamuses olev ühiskonna osa (Durham, 1999). Seetõttu on
+pakutud ka, et kuni otsustava hääletaja sissetulek on demokratiseerimise alguses
+keskmisest kõrgem, võidavad majanduspoliitilistest otsustest kõrgema
+sissetulekuga inimesed ja ebavõrdsus suureneb; hiljem, kui vaesema elanikkonna
+mõju otsuste tegemisel suureneb, hakkab ebavõrdsus langema (Gradstein ja
+Milanovic, 2002). Näiteks Crenshaw 1970. aasta ristandmete analüüs näitas
+demokraatia positiivset mõju sissetulekute ebavõrdsusele. Et seos võiks olla
+ruutseos, sellele analüüs kinnitust ei andnud. Nii Nielseni (1994) uurimus 1970.
+aasta ristandmetel kui ka Nielseni ja Aldersoni (1995) uurimus 88 riigi
+paneelandmetel aastatest 1952-1988 näitasid, et poliitilise demokraatia indeks
+ei osutunud oluliseks sissetulekute ebavõrdsuse mõjuriks ei lineaarset ega
+ruutseost eeldades. Nielseni ja Aldersoni uurimus näitas vaid, et sissetulekute
+ebavõrdsus oli oluliselt väiksem kommunistlikes riikides. Enamasti on autorid
+siiski jõudnud järeldusele, et demokraatia areng vähendab ebavõrdsust (Durham,
+1999). Higginsi ja Williamsoni töös (1999) osutus aga kodanikuvabadust ja
+poliitilisi õigusi kirjeldav vabaduse indeks ebaoluliseks ebavõrdsuse taseme
+kujunemisel. Durham (1999) kasutas analüüsides 1960.-1992. aasta paneelandmeid
+ebavõrdsuse mõjurina erinevaid demokraatia taset mõõtvaid näitajaid ja leidis
+samuti, et need ei mõjutanud oluliselt ebavõrdsust. Paljude autorite arvates on
+demokraatia olemasolust olulisemaks sissetulekute ebavõrdsuse mõjuriks
+demokraatia stabiilsus ehk senine kestvus (Nielsen ja Alderson, 1995; Gradstein
+ja Milanovic, 2002). Suhteliselt noore demokraatia korral on ebavõrdsus
+arvatavasti suurem, kui vana, kauem kestnud demokraatia korral. Näiteks Muller
+(1988) on seisukohal, et ebavõrdsust mõjutabki just demokraatia vanus. Tema
+uurimus kasutas 55 riigi ristandmeid aastatest 1965-1975 ja näitas, et
+demokraatia kestvus vähendab oluliselt sissetulekute ebavõrdsust ning vanema
+demokraatiaga riikides on ebavõrdsus väiksem, demokraatia taseme mõju
+ebavõrdsusele aga on nõrgem. Sissetulekute ebavõrdsuse mõjurina on pakutud ka
+poliitika (näiteks väliskaubandus-, tööstus-, töö- või sotsiaalpoliitika)
+liberaliseerumist ehk valitsuse harvemat sekkumist majandusse majandusliku
+efektiivsuse stimuleerimise eesmärgil (Stewart ja Berry, 2000). Liberaalsema
+poliitika tagajärjel suurenenud väliskaubandusaktiivsus suurendab enamasti
+sissetulekute ebavõrdsust (vt. ka lk. 37), samuti suurendab sissetulekute
+ebavõrdsust arvatavasti ka tööturu väiksem reguleeritus ja seega suurem töötus
+(vt. ka lk. 36) ning väiksem ümberjaotus (vt. ka lk. 30). Ka mõjub sissetulekute
+ebavõrdsust suurendavalt seni avalikus sektoris toimunud tootmise üleminek
+erasektorisse (vt. ka lk. 31). Liberaliseerimise mõju empiirilisel uurimisel on
+takistuseks selle mõõtmiseks sobivate näitajate puudus. Stewart ja Berry näiteks
+(2000) jõuavad küll järeldusele, et liberaliseerumine on sissetulekute
+ebavõrdsust suurendav tegur, kuid samas ei ole läbi viidud empiirilist analüüsi
+kasutades mingit liberaliseerituse taset kirjeldavat näitajat. On ju
+liberaliseerituse näol tegu hulga erinevate tegurite koondiga. Liberaliseerimise
+mõju empiiriline analüüs saab tugineda liberaliseerimise erinevaid aspekte
+sünteesivatel indeksitel, mis kahjuks ei ole kättesaadavad kõigi riikide kohta.
+Cornia ja Kiiski (2001) on näiteks kasutanud maailmapanga poolt avaldatud
+erinevate sektorite reformiindeksite aritmeetilise keskmisena leitud indeksit ja
+leidnud, et 32 riigis aastatel 1985-1990 oli reformidel keskmiselt ebavõrdsust
+suurendav mõju. Samas võib erinevates valdkondades toimunud reformidel olla
+erinev mõju. Seetõttu ongi pigem mõttekas keskenduda nende üksikute tegurite
+(väliskaubandus, töötus, valitsussektori osakaal) mõju uurimisele. 1.2.4.
+Kultuurilised ja looduslikud tegurid Järgmisesse sissetulekute ebavõrdsuse
+mõjurite gruppi võib koondada erinevad kultuurilised ja looduslikud tegurid,
+näiteks ajalooliselt välja kujunenud maa kontsentratsiooni, kultuurilise
+varieeruvuse, kultuurilised omapärad ning neist tuleneva varimajanduse osakaalu
+majanduses ja korruptsiooni taseme, samuti loodusressurssidega varustatuse.
+Riikides, kus ajalooliselt on kujunenud välja maa kõrgem kontsentratsioon, on
+maaomand väiksema hulga inimeste käes, mis ebaühtlasemalt jaotunud
+rendisissetulekute tõttu tekitab ka suurema ebavõrdsuse kogusissetulekutes. Seda
+kinnitab näiteks Crenshaw (1993) uurimus 1970. aasta andmetel, mis näitas maa
+kontsentratsiooni olulist sissetulekute ebavõrdsust suurendavat mõju. Lundbergi
+ja Squire (2003) 38 riigi paneelandmetel tugineva uurimuse kohaselt on kõnealune
+mõju enam oluline just vähem arenenud riikides. Samuti on maaomandi jaotuse mõju
+aja jooksul kahanenud, nagu näitas Cornia ja Kiiski (2001) 1970.-1974. ja
+1990.-1999. aastate andmeid võrdlev uurimus. Gupta, Davoodi ja Alonso-Terme
+(2002) 1980.-1997. aastate andmeid kasutavas uurimuses osutuski maaomandi
+jaotust mõõtev Gini koefitsient juba ebaoluliseks sissetulekute ebavõrdsuse
+mõjuriks. Kultuuriliste traditsioonide mõju sissetulekute ebavõrdsusele on
+uuritud kasutades erinevaid näitajaid. Oletatakse, et suurema etnilise
+heterogeensuse korral on inimesed vähem huvitatud ümberjaotusest ja
+sissetulekute ebavõrdsus on seega suurem (Clarke, Xu ja Zou, 2003). Clarke, Xu
+ja Zou (ibid.) analüüsisid 91 riigi 1960.-1995. aasta paneelandmetel põhinevas
+uurimuses muude tegurite hulgas etnilist heterogeensust, mis osutus
+sissetulekute ebavõrdsust suurendavaks.