diff --git "a/UD_Estonian-EDT/et_edt-ud-train.txt" "b/UD_Estonian-EDT/et_edt-ud-train.txt"
new file mode 100644--- /dev/null
+++ "b/UD_Estonian-EDT/et_edt-ud-train.txt"
@@ -0,0 +1,28717 @@
+Iga üheksas kroon tuli salapärastelt isikutelt. Eesti Ekspressi teada on Eesti
+Pank uurinud Hansapanga tehinguid, mis toimusid kaks aastat tagasi suvel ja
+mille käigus voolas panka ligi miljardi krooni ulatuses kahtlast raha. See oli
+rohkem kui 10 protsenti kogu Hansapanka paigutatud rahast. Suurem osa rahast
+tuli välismaalt ja anonüümselt. Eesti seaduste järgi peavad pangad suurte
+summade puhul aga kindlasti selgitama, kes raha tegelikult teele lähetas.
+Selleks, et uurijatel oleks lihtsam rahapesu vastu võidelda. Kuid isegi
+pangainspektsioon ei jõudnud kohe raha algallikateni. Eesti Pank tunnistab: meie
+käed on liiga lühikesed! Keskpanga avalike suhete osakonna juht Andrus Kuusmann
+ütleb, et "kui tegu olnuks tõestatud rahapesuga, siis oleks ka vastavalt
+reageeritud". Samas tunnistab ta, et pangainspektsioonil pole õigust uurimist
+läbi viia, see on politsei asi. "Tegutsesime nende võimaluste piirides, mis
+meile on antud," ütleb ta. Kas Eesti Pank pöördus politsei poole? " Ei, " vastab
+Kuusmann ning lisab: " Peamine vastutus lasub pangal endal. Nemad peavad olema
+veendunud ja tuvastama raha allika. Kas nad seda teevad või ei, selles osas
+jätab praegune seadus meie käed lühikeseks. Selgeid sanktsioone rikkumiste eest
+pole. " Hansapanka juhtis kõnealusel ajal siseminister Jüri Mõis, kes on
+korduvalt rõhutanud heade äritavade ja eetilise käitumise tähtsust. Eesti
+Ekspressi otsesele küsimusele vastates välistab Mõis täielikult võimaluse, et
+Eesti pankade, sealhulgas Hansapanga kaudu toimus või toimub rahapesu. "Ei, ei,
+ei," ütleb ta. Zürichist tuleb üle 700 miljoni Hansapanga suurim kahtlusalune
+tehing seondub Zürichis asuva Cantrade Private Bankiga. See on Šveitsi suurima
+panga UBSi haru, mis on tuntud numbrikontode poolest. Need on kontod, mille
+kasutaja ei pea raha liigutamiseks enda passi või mõnda muud dokumenti esitama,
+vaid ta saab seda teha spetsiaalse arvukoodi abil. Juuli lõpus 1997 läks
+Cantradest mitmes osas teele kokku ligi 50 miljonit dollarit ehk üle 700 miljoni
+krooni. Esmalt liikus see raha New Yorgis asuvasse Bankers Trusti ja sealt edasi
+Hansapanka. Raha jõudis Eestisse anonüümselt, vaid šveitslaste märkega, et
+saatja on "üks meie klientidest". Tavaliselt liiguvad sellisel varjatud moel
+narkoärist, altkäemaksudest, finantspettustest jt kriminaalsetest tehingutest
+pärinevad summad ehk tegemist on rahapesuga. Raha liikus samamoodi nagu
+narkodollarid Ameerikas Ühe allika sõnul suunas Hansapank Šveitsist tulnud raha
+numbrikontole, mida Eestis avada ei tohi (kuid mida praktiseeris sellegipoolest
+Forekspank). Seejärel peideti raha üleöölaenudesse, mida audiitorid ja
+revidendid tavaliselt ei kontrolli. Nimelt võtavad pangad üleöölaene teistelt
+pankadelt, mitte tavalistelt hoiustajatelt. Teise võimaluse kohaselt ei liikunud
+raha mitte numbriarvele, vaid mingile anonüümsele "kogumiskontole", kust seda on
+raske üles leida. Just sel viisil liigutas musta raha Ameerika suuruselt teine
+pank Citibank, kui tema kaudu pesi narkodollareid Mehhiko endise presidendi vend
+Raul Salinas de Gortrari. Ka Salinase raha liikus lõpuks Zürichisse, Citibanki
+filiaali nimega Confidas. Samuti on võimalik, et osa rahast jõudis Hansapanga
+kaudu lõpuks Tallinna börsile. Juuli lõpus 1997 kasvas börsiindeks talse
+märkimisväärse kiirusega ehk raha pööritamine börsil oli eriti tulus. Vähetuntud
+Tallinna firma hoiustab pea 190 miljonit "Zürichi kliendiga" samal ajal soosis
+Hansapank veel mitut vähetuntud, kuid väga rikast firmat. Pank pani ka nende
+hoiuseid ajutiselt üleöölaenudesse. See võimaldas neil klientidel tavalisest
+tunduvalt suuremaid intresse saada. Soositud klientideks olid maksuvabad
+kompaniid Ruby Investment Corp ning East Construction and Engineering, samuti
+Tallinna firma Baltreil, mis tegeleb raudteevedudega. Ainuüksi Baltreil pani
+panka 190 miljonit krooni, kuigi veel mõned kuud varem olnuks see võimatu.
+Nimelt oli Baltreilil aasta alguses vara kokku vaid veidi üle 30 miljoni krooni.
+Kuid nüüd oli talle miskil moel 190 miljonit krooni "vaba raha" tekkinud.
+Selline hiigelhoius pidanuks Hansapanga valvsaks tegema. Nimelt ütleb Eesti
+Panga presidendi Vahur Krafti rahapesu tõkestamise kohta väljaantud määrus, et
+"kahtlaseks võib lugeda tehinguid, mis ei ole oma mahult või iseloomult
+kooskõlas kliendi äritegevusega või mille majanduslik põhjendatus on kaheldav".
+Baltreili tegevdirektor Vladimir Vinogradov keeldub suurhoiust kommenteerimast:
+" See on firma asi. Me ei anna mingeid kommentaare. " Kohe pärast Eesti
+Ekspressi kõnet võttis aga Baltreil Hansapangaga ühendust ja küsis, et mis
+toimub, et Eesti Ekspress tunneb asja vastu huvi. Hansapank: me ei ole seadust
+rikkunud! Hansapank jääb selle loo kommenteerimisel napisõnaliseks, viidates
+pangasaladusele. Pangas avalike suhete eest vastutav Kristi Liiva ütleb
+korduvalt, et Hansapank ei ole kahtlast raha kasutanud ega rahapesule kaasa
+aidanud. " Seadusest on alati kinni peetud. Saan seda kinnitada, " ütles ta.
+Liiva sõnul välistab juba rahvusvaheline rahaülekandesüsteem SWIFT anonüümsete
+rahaülekannete tegemise võimaluse. Samas on Eesti Ekspress näinud Maapanga
+ülekandeid, kus on kirjas without name, without address ehk "ilma nime ja
+aadressita". Nagu ikka, läks see raha lemmikmaale Šveitsi. EVEA pangaga tihedalt
+seotud firma Kolle BG kasutab ühe allika sõnul aga juba tükk aega süsteemi, kus
+tähtsamate rahaülekannete puhul asendab selgitavaid märkusi arusaamatu numbrite
+rida. P. S. Vahetult enne loo trükkiminekut sai Eesti Ekspress teada "Zürichi
+miljonite" tegeliku omaniku. Samuti on see info Eesti Pangal. 48,4 miljonit
+dollarit paigutas Hansapanka seesama eelpool mainitud East Construction and
+Engineering, kes on ehitusfirma Estconde partner Venemaal. See aga ei muuda
+olematuks tõsiasja, et Hansapanga vahendusel on tehtud kahtlasi tehinguid.
+Endiselt on ju teadmata, kustkohast Hansapanga salapärased kliendid nii palju
+raha said. Hansapank seda ei uuri. Eesti Pank ka ei uuri. Ja samuti politsei,
+kuna talle pole teatatud. Kes uurib? Seaduse kohaselt on rahapesu
+"kriminaalkorras karistatava teo otsese tulemusena saadud vara muundumine,
+üleandmine või varaga õigustoimingute sooritamine, mille eesmärgiks või
+tagajärjeks on selle vara tegeliku omaniku ning ebaseadusliku päritolu
+varjamine". Tänavu juulis jõustub Eestis spetsiaalne rahapesu tõkestamise
+seadus. Sellega seoses peab politseiametis tööd alustama rahapesu andmebüroo.
+Siseminister Jüri Mõis ei osanud öelda, kui kaugele ministeerium selle loomisega
+on jõudnud. "Ma ei tea, ei ole ennast veel kõigi asjadega jõudnud kurssi viia,"
+ütles ta. SOKI SAABUMINE: Neil päevil olid Frankfurdi lennukile vastu tulnud
+tallinlased tunnistajaks ajaloolisele sündmusele! Eestimaa pinnale saabus räpane
+villane sokk, mis ilmus pealtvaatajate silmade ette pagasilindil vedeledes. Nagu
+meie pealiskaudsele ajastule kahjuks tüüpiline, polnud haruldast külalist vastu
+võtmas ühtki prominenti ega ajakirjanikku. Juuresolev fotogi on juhuslikult
+sündmuskohale sattunud amatööri tehtud. Aga siis, kui vaene Šmigun talvel
+lennuki pealt tuli, olid küll kõik nagu hagijad koos! 27. aprilli hommikul läks
+AS Liviko müügijuht Arno Voika tööle. Mõni tund hiljem nähti teda Tartus veel
+asju ajamas. Sama päeva pärastlõunast teda aga nähtud pole, mistõttu otsib meest
+taga Tartu politsei. Voikal oli seljas sinine jope kirjaga "Viru Valge" ja särk
+kirjaga "Liivi Vodka". Ringi liikus ta riiklikku numbrimärki 32 MBU kandva
+Toyota Corollaga, mille külgedel samuti kiri "Viru Valge". Millised võivad olla
+Voika kadumise põhjused, Tartu politsei kommenteerida ei soovi. Eesti Ekspress
+läheb Islandile uurima Evald Miksonist mahajäänud pabereid, mis on arvatavasti
+tema mälestused. Pakk pabereid asub Reykjaviki panga salajases seifis, mida
+Miksoni lapsed pole veel avanud. "Isa oli hästi innukas mälestuste kirjutaja,"
+ütleb Miksoni tütar Anna Evaldsdottir. "Ta teadis palju nii Konstantin Pätsi
+lähikonnast kui ka 1941 arreteeritud kompartei juhi Karl Säre ülekuulamistest."
+Mikson suri 1993. aastal Islandil. Natside jälitamisega tegelev Simon
+Wiesenthali keskus süüdistas teda elu lõpuni sõjakuritegudes. Ajaloolase Mart
+Laari sõnul pole see kinnitust leidnud. Singapuri ja Lõuna-Aafrika Vabariigi
+ajalehed avaldasid uudise Viljandi pensionärist, kes pidas vahakuju elavaks
+inimeseks. 6. mai Sakala kirjutas, kuidas Alvi Märtens ootas Viljandi Ühispanga
+kontoris leti ette pääsemist. Tema ees seisis üks inimene. "Tükk aega vaatasin,
+et kaua see mees seal seisab," rääkis pensionär pärast Sakalale. Lõpuks selgus,
+et tegemist oli muusik Rudolf Tobiase vahakujuga. Eesti ajalehtede liidu
+tegevdirektori Tarmu Tammerki sõnul noppis Sakala uudise üles Agence
+France-Press. Sealt liikus see edasi üle maailma. Kiikingust ehk üle võlli
+kiikumisest ja naisekandmisest saavad Eestis tõsised võistlusalad, mille
+edendamise on enda peale võtnud Väike-Maarja vald. Kiikinguklubi Vabariigi
+Võllimees kavandab kokku seitsme osavõistlusega kiikingu karikasarja, kinnitas
+klubi president ja unikaalse ala leiutaja Ado Kosk. Esimene võistlus toimub 29.
+mail Väike-Maarjas. Üks etappidest on kavas korraldada ka Tallinnas. 12. juunil
+toimuvad Väike-Maarjas järjekordsed Eesti lahtised meistrivõistlused
+naisekandmises, kus mehed läbivad kiiruse peale sajameetrise distantsi, naine
+kukil. Kolm paremat paari saadetakse Soome Sonkajärvel (Väike-Maarja sõprusvald)
+toimuvale naisekandmise MMile. Mullu võttis Eesti paar seal esikoha.
+Väike-Maarja vallavanem Sven Kesler ise osales 1997. aastal Sonkajärvel oma
+abikaasaga naisekandmise võistlusel ja tuli 11. kohale. Naisekandmisvõistlustel
+toimub ka kiikingu demonstratsioonesinemine ja katse pääseda Guinnessi
+rekorditeraamatusse, kus üle võlli lendab valitsev maailmameister Raigo Valmsen.
+Väike-Maarja kooli 11. klassi õpilase nimel olev maailmarekord on praegu 6
+meetrit ja 30 sentimeetrit. Kiikingul on Eestis üle 60 harrastaja.
+Statsionaarsed kiiged on üleval Viljandis, Pärnus ja Väike-Maarjas. Narvas
+tegutsevad fašistid -- nii väidab 14. mai ajaleht Molodjž Estoni. Lehe väitel
+karjusid 8. mail ligi 40 noort Narvas Daumani tänaval loosungit "Sieg Heil".
+Lehe väitel olid neonatsid peamiselt 14 kuni 18 aasta vanused lühikeste
+soengutega noorukid. Umbes tunni-pooleteistkümne pärast saabus politsei ja grupp
+läks laiali, kirjutas Molodjož Estoni. Lehe väitel tegutsevad neonatsid Narvas
+juba viis aastat. "Esimest korda kuulen," imestas Narva politsei pressiesindaja
+Jevgeni Solovjov. Päev hiljem teatas Solovjov, et vesteldud on kõigi 8. mail
+tööl olnud politseinikega ning keegi ei tea sündmusest midagi. Ka sündmuste
+raamatusse pole sellist juhtumit sisse kantud. "Sel päeval tööl olnud
+korrapidaja sõitis ära ja on linnas tagasi neljapäeval, siis kuulame ta üle,"
+lausus Solovjov. Lisaks lubas Solovjov kindlaks teha ka Molodjož Estoni
+korrespondendi ning temaga vestelda. Rahvusvahelistele rahumissioonidele
+sõitvate Eesti sõjaväelaste auastmeid tuleb vahel ajutiselt tõsta, sest vastav
+ametikoht nõuab kõrgemat auastet. Nii näiteks andis president Lennart Meri
+leitnant Urmas Rannale kapteni sõjaväelise auastme kuni 2000. aasta maikuuni.
+Just nii kaua viibib "ajutine kapten" vaatlejana ÜRO Lähis-Ida
+rahuvalvemissioonil. Vastavalt seadusele annab missioonide ajaks selliseid
+tiitleid president kaitseväe juhataja ettepanekul. Ka hiljutiselt Bosnia
+rahuvalvemissioonilt tagasipöördunud sõdurite hulgas oli neid, kelle president
+missiooni ajaks majoriteks tegi. Kas maailma globaliseerumine toob Eestile õnne
+ja majanduskasvu? Või ainult tööpuuduse ja kuritegevuse suurenemise? Eesti
+Ekspressi algatusel vaidlevad selle üle poliitikud Edgar Savisaar ja Kristiina
+Ojuland, ärimees Allan Martinson, mõtleja Andrei Hvostov ning ajakirjanik Paavo
+Kangur. Diskussiooni aluseks on äsja eesti keeles ilmunud Hans-Peter Martini ja
+Harald Schumanni raamat "Globaliseerumislõks". Väitlust juhib Eesti Ekspressi
+peatoimetaja Aavo Kokk, keda abistab Marek Kallin. Üritus toimub reedel 21. mail
+algusega kell 12 hotelli Grand Mercure Tallinn konverentsisaalis Mercure.
+Huvilised on oodatud kuulama ja küsimusi esitama. Pirita hotellis elav riigikogu
+liige Ingvar Pärnamäe (pildil) ei hoia enam toiduaineid rõdul, kus linnud neid
+ründavad. "Ühel päeval leidsin oma toast külmkapi, see oli väga meeldiv
+üllatus," ütles Pärnamäe. Külmiku toimetas Pärnamäe tuppa riigikantselei.
+Ajendiks oli Eesti Ekspressis ilmunud artikkel, mis kirjeldas poliitiku muret
+toidu värskuse säilitamisel. Külmkapid said ka kõik teised Pirita hotellis
+elavad riigikogu liikmed. "Tegelikult olid need külmkapid hotellis olemas, aga
+me ei teadnud küsida," lisas Pärnamäe Pealinna ühe rentaablima ettevõtte
+Tallinna Vesi juht Enno Pere läks volikogu esimehe Edgar Savisaarega tülli ja
+kaotas töökoha. Enno Pere: Sündinud 1938 Tallinnas. Kooliteed alustanud Muhu
+algkoolis. Lõpetanud TPI ehituse eriala. Töötanud juhtivatel ametikohtadel
+Maardu Keemiakombinaadi ja Tallinna Veepuhastusjaama ehitusel, Tallinna
+linnavalitsuses, Ehituskomitees, Tallinna Sadamas. 1994--1999 Tallinna Vee
+juhatuse esimees. Kui panna kirsikivi kahe sõrme vahele ja pigistada, siis
+lendab see sealt välja. Elu tõsiasjad. Nii on ka inimestega. Kui inimene jääb
+organisatsioonis ülemuste ja alluvate surve vahele, siis võib ta sealt välja
+lennata nagu lupsti. Teeneka Tallinna Vee juhatuse esimehe Enno Perega (60)
+juhtus nimelt nii. "Ma jäin sirgeks ja ei kummardanud," ütleb ta. Pere suhted
+Tallinna linnavolikogu esimehe Edgar Savisaarega on olnud aastaid teravad.
+"Kunagi viisteist aastat tagasi, kui Savisaar oli veel Tallinna Mererajooni
+plaanikomisjoni esimees, tegin talle märkuse, et miks ta tuleb tossudega
+linnavalitsuse ette." Pere ei võta seda seika siiski päris tõsiselt. Ehk
+seetõttu, et 90ndate hakul kutsus Savisaar teda Keskerakonda astuma. Pere
+eelistas Tiit Vähi ja koonukate seltskonda. Must kass on ka edaspidi mitmel
+korral Pere ja Savisaare vahelt läbi jooksnud. Kunagi, kui kavatseti teha
+Tallinna Vee aktsiate emissioon, tahtis Pere kasutada Balti Cresco teenuseid või
+Hansa Investmenti, Savisaar aga oli tulihingeline Talinvesti pooldaja. Ja nii ei
+tulnud emissioonist midagi välja. Nüüd ei ole Savisaarel enne kohalike
+omavalitsuste valimisi rahvale muud pakkuda kui veidi odavamat vett. Võitlus
+käib pätsi leiva pärast kuus, sest rohkem ei ole võimalik vee hinda alandada,
+leiab Pere. Seekordne lüüasaamine Savisaarelt teeb aga Pere eriti sõjakaks: "
+Mul oli infot poliitiliste rühmituste rahastamise kohta. Ma oleks pidanud
+esimesena lööma, aga jäin hiljaks. Nii et Savisaar jõudis mind enne maha võtta.
+Savisaar töötles isiklikult kõiki Tallinna Vee nõukogu liikmeid. " Tallinna
+linnavolikogu nõunik Jakko Väli ütleb aga, et see ei olnud Savisaare ja Pere
+vaheline konflikt. Pere tahtis olla keiser oma riigis, unustades, et tegemist on
+linnale kuuluva ettevõttega. " Ta kaotas ammu reaalsustaju ja ei saanud aru, et
+vee tarbimine väheneb ja investeeringuid ei saa finantseerida veehinna tõusu
+arvel. Ja kui Peret kaitsnud Tallinna Vee nõukogu esimees ja abilinnapea Ants
+Leemets lahkus, saabus aeg ka Pere mahavõtmiseks, " ütleb Väli. "Pere muutus
+liiga jultunuks ja läks isiklikke solvangute peale, seahulgas ka Savisaare
+aadressil." Enno Perel oli probleeme ka enda juhitavas ettevõttes. Ta ei saanud
+hästi läbi ökonoomikadirektoriga ja veel mõne kolleegiga. "Tahtsin mõned
+inimesed välja vahetada, kuna nad ei olnud piisavalt võimekad," kommenteerib ta
+neid kanakitkumisi. Tallinna Vees oli kaks tulevikunägemust. Pere tahtis kaasata
+täiendavaid laene paarisaja miljoni eest, et renoveerida veevarustuse ja
+kanalisatsiooni süsteeme. Alalhoidlikumad leidsid, et firma laenukoormus on
+niigi suur ja entusiastlikust Perest tuleks vabaneda ning veehinna edasine tõus
+tuleb peatada. Läinud neljapäeva õhtul võttis Tallinna Vee nõukogu Pere ühe
+hoobiga maha. Juba reedel andis ta kahe tunniga ettevõtte üle. 1987 võeti sama
+mees sama kiirelt maha Tallinna Elamuehituskombinaadi eesotsast. "Ainult et siis
+anti kaks päeva aega asjade pakkimiseks," muigab mees. Ka tol ajal oli Pere suur
+isemõtleja. Arvestamata seda, et Nõukogude Eesti juhid said preemiat käikuantud
+elamuehitusruutmeetrite ja piimatoodangu eest, kauples ta Moskvast välja õiguse
+tootmise vähendamiseks. Perele on iseloomulik mõelda globaalselt. "Minu matslik
+kõrvaldamine rikkus firma imago," usub ta. " Just oma rahvusvahelisele imagole
+ei mõtle Eestis keegi. Minul õnnestus luua Tallinna Veele usaldusväärne
+rahvusvaheline maine. Eesti on nii väike ja rahaahneid grupeeringuid on nii
+palju. " Tõepoolest -- paar aastat tagasi pälvis ettevõte Eesti kõige
+rentaablima ettevõtte tiitli ja ilutses Äripäeva veergudel. 1998. aastal oli
+firma käive 492 miljonit krooni ja puhaskasum 47 miljonit krooni. Seejuures
+laenude teenindamiseks kulus 39 miljonit krooni aastas. Pere ei ole Eestis
+toimuvast vaimustatud. Talle on jäänud mulje, et ühel hetkel hakatakse nõudma
+liiga lihtsaid lahendusi. " Eesti on jõudnud arengufaasi, kus isiksust
+peedistatakse igal tasandil. Tänases Eestis ei austata ei isiksust ega
+professionaalsust. Praegu toimub professionaalsete juhtide koristamine. Enn
+Sarap oli esimene, mina teine. Järgnevad Väino Viilup, Leonid Lipavski ja Parbo
+Juchnevits, " räägib Pere. " Eestis süveneb tarkade ja haritud juhtide puudus.
+Ja lõpptulemusena võetakse Eesti ettevõtted lihtsalt üle. " Enno Pere on
+Tallinnas sündinud saarlane. Tal on kaks last. Poeg on 27, 29aastane tütar õpib
+Toronto Ülikoolis. Isa Enno ei soovita tütrel praegu Eestisse tagasi pöörduda.
+Perel endal on valida kas Brüssel või mõni kinnisvara-arendusega tegelev firma.
+Kuuekümnese kohta on ta veel suurepärases vormis. "Keegi ei tegele Eesti jaoks
+raha väljapumpamisega Brüsselist." Ta usub, et alla 70 miljoni krooni projekti
+kohta ei tasu küsima minna ja kogu Eesti kanaliseerimiseks ja veevarustuse
+viimiseks Euroopa tasandile on võimalik saada tasuta abi 4,8 miljardi krooni
+eest. Üks minu tuttav noorepoolne abielupaar on Hansapanga peale üsna pahane.
+Vanasti oli mehel konto Hoiupangas ja naisel Hansapangas. Seltskondlikel
+koosviibimistel oli nende mängulist pangateemalist nääklemist lausa nauding
+kuulata. Kumbki kiitis oma panka ja otsis tögavaid näiteid teise panga teenuste,
+teeninduse, juhtide ja imago kohta. Nüüd on mõlemal konto Hansapangas, kuid
+kumbki pole rahul. Panga teenindustase on ju hea, kuid see eripära, mis pangast
+peaaegu et sõbra tegi, on kadunud. Kumbki pole enam selle panga klient, kelle
+nad kunagi valisid. Hansapank on seda vaikset pettumust ilmselt tunnetanud ning
+valmistab ette suuremat imagomuutust. Veel enne suurt suve täidab tänavaid ja
+ajalehti Hansapanga reklaam. Kuulduste järgi muutub tublisti panga logo, aga
+muutuvad ka värvid. Praeguste rahulike toonide asemele peaks tulema midagi
+hoopis värvilist ja kärtsu. Lisaks sellele üritatakse mingil moel jagada
+klientuuri, eristades rikkamaid ja vähemrikkaid. Niisiis nagu näide marketingi
+õpikust -- kui asutus muutub, tuleb muuta ka imagot. Kui kliente on liiga palju,
+tuleb neid jagada ning eri seltskonda eri moel teenindada. Veel kehvem lugu on
+aga Polarise klientidega. Kindlustusinspektorid ja firmajuhid räägivad
+asjalikult, kuidas müüakse Polarise lepingute portfelli. Mis portfelli?
+Tegelikult müüakse ja jagatakse inimesi, kes on Polarise kliendid. Olen ise
+aastaid ostnud Polrisest nii elu kui ka varakindlustust. Just sellepärast, et
+saan mõlemad ühe inimese käest. Nüüd on keegi kusagil otsustanud, et osa minust
+on edaspidi Sampo klient ja osa BICO klient. Täielik jama ju. Esimesel
+võimalusel loobun ma ühest või mõlemast. Kliendina huvitab mind mugavus ja
+asjaajamise selgus. Mulle ei meeldi, et mind jagatakse. Peaminister on möku.
+Martin Pomm. EE nr 14 Pidasin Eesti Ekspressi soliidseks ja heaks leheks. Olen
+tellinud Teie lehte 6 aastat, aga nüüd jääb 1999 vist viimaseks, sest selline
+sopaloopimine on lihtkodanlikule arusaamatu. Ilmselt on toimetuse liikmetel
+alaväärsuskompleks ja see küünilisus on väljaspool igasugu arvestust.
+Lõbustusasutusi on küllaga, kus võite fantaseerida oma seksmänge ja sel teemal
+diskuteerida. Seepärast soovitame Teil minna seksodroomile, kui selleks on juba
+nii suur vajadus. Seksfantaasiate käes vaevlev rahulolematu toimetaja ei peaks
+küll oma sekstundeid ja illusioone peaministri kaela valama. Mina ja minu
+sõbrannad oleksime väga tänulikud, kui ei räägitaks kõikide naiste ja avalikkuse
+nimel, sest meie pole Teid küll selleks volitanud. Kui Teie ei võta peaministrit
+ja valitsust tõsiselt, siis on see Teie probleem. Peale selle see rumal ja
+kasimatu inimene teeb kriitikat ka teiste riikide poliitikute arvel. Kõik see
+näitab vähest arengutaset ja kasvatamatust. Tekib küsimus, kas mehe väärtust
+tuleb hinnata ainult seksikusega? Arvame, et riigi juhtimine ja
+seksuaalfantaasiad ei sobi kokku. Meie ei kujuta ette, et Eesti riiki juhiks
+strippar. Arvame, et riigi juhtimiseks on vaja hoopis palju muid omadusi.
+Näiteks mõistust, ausust, inimväärikust, töökust, viisakust jne. Lugupidamisega
+Soome meedia on väitnud, et hiljuti olevat keegi Martin Pomm kirjutanud EEs
+halvustavalt Soome peaministrist, kes lausa ajavat soomlased jooma oma
+masendunud olemusega. Kuna olen kirjutamas pikemat käsitlust Eesti ja Soome
+suhetest ning meedia rollist selles, palun mind valgustada, kas sellise nime all
+on keegi ülepea kunagi EEs hiljuti midagi kirjutanud ja kui, siis millises
+numbris. TOIMETUSELT: Vt. eelmine kiri Avaliku Sõna Nõukogu arutas Vello Kulla
+kaebust Eesti Ekspressi kirjutise "Marbella koloonia" (Meelis Hiiob, Mihkel
+Kärmas; 18.12.98) ja "Marahhovski suhtleb komissar Kulla vennaga" (Madis Jürgen,
+15.01.99) kohta. Vello Kulla leiab, et kirjutistes on rida faktivigu. Samuti on
+ajaleht avaldanud vastulause juures oma kommentaari (08.01.99). Samuti heidab
+kaebuse esitaja ajalehele ette soovimatust suhelda ja allikate mitteavaldamist.
+Eesti Ekspressi toimetaja Aavo Kokk teatas vastulauses, et toimetus peab
+kirjutises toodud fakte tõesteks. Informatsiooniallikaid ei pea toimetus
+võimalikuks avaldada. Aavo Kokk väidab, et on pikalt suhelnud Vello Kullaga.
+Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole ASNil
+võimalust hinnata kirjutises toodud faktide tõepärasust. Vaidlusaluste faktide
+õiendamiseks on Vello Kulla saanud kasutada võimalust vastulauseks (08.01.99).
+Kuigi toimetus on seda pisut lühendanud, on vastulause põhisisu adekvaatselt
+edasi antud. ASNi hinnangul ei saa seda pidada hea ajakirjandustava rikkumiseks.
+Papagoi või sirjelind. EE nr 19 Eesti suurima tiraažiga ja mõjukas ajaleht,
+uuriva ajakirjanduse lipulaev on võtnud ette kampaania 18aastase koolipoisi
+vastu. Selle asemel, et avaldada vabandus oma töötaja ebaõnnestunud nalja
+pärast, asub toimetus Tanel Padarit edasi sarjama, tellides moekunstnikult
+artikli, millistest naljadest niimoodi riietuv (kammiv ja raseeriv) laulja peab
+solvumata aru saama. Lii Undi selgitused riietuse läbi saadetavatest
+alateadvusele suunatud signaalidest on muidugi huvitavad, aga vaevalt on nendel
+nii ühene tõlgendus. Padari väljanägemine esindab üht tüüpi ameerika poistebändi
+imagost, kus üks poistest on salkuspäine britt, teine latiino, kolmas blond
+puhastverd aarialane jne. Ja tingimata on poistebändi poisid nägusad ja armsad,
+meeldides samaaegselt nii tütarlastele, daamidele kui ka (vanadele) meestele.
+Midagi taolist on Rumal Noorkuu. Antud küsimuses laiema kultuurilise hoiaku (mis
+asi see on?) saavutamiseks peab EE küll palju artikleid kirjutama ja katseliselt
+solvama mitmesuguseid inimesi, kes oma soengu ja särgiga saadavad välja
+signaale. Väike gaystiili õpik oleks hea, saaks end üle vaadata ja iseendas
+selgusele jõuda. Kui Stiil, siis stiil, mis tähendab ka käitumise stiili,
+pieteeti ja tolerantsi mitmes suunas. Isegi riietusstiile tundmata ja gaypulmade
+fotodega kursis olemata on inimesel õigus solvuda. Filmi "Georgica" levitab
+Eestis firma Q-film, mitte F-Seitse, nagu kirjutas eelmine EE. KAAREL TARAND
+Peaministri nõunik Pikk vaikus. Väga hea küsimus. Mitme sõnaga ma vastama pean?
+Ma võiksin sellest umbes tund aega rääkida ... Mõtleb. Ma vaatan Eesti
+Televisiooni. Seda nii tööalaste kohustuste kui ka uudishimu tõttu. Vaatan
+parema puudumisel. Kõik. ANDRES JõESAAR TV3 peadirektor Mina vaatan. Ma vaatan
+kõiki televisioone. KRIS TASKA Kanal 2 Kas see on nagu mingi eelarvamus?
+Tähendab ... mina konkreetselt vaatan ETVd väga vähe, aeg-ajalt AKd. Muu
+programm ei sobi minu vanusele, sihtgrupile, huvidele. Ma arvan, et meil on head
+kommertskanalid. VALLO TOOMET TV1 peadirektor Vaatan ikka. Seal aeg-ajalt on
+üht-teist. ANTS JOHANSON Draamateatri avalike suhete juht Hahahaa! Aga ma ju
+vaatan. Olen lapsepõlvest peale harjunud seda vaatama. SIGRID HARTMAN
+modelliagentuuri omanik Mmm ... kurat, ma vaatan seda. Hehee, ülejäänud kanalid
+on ju üleni seepi täis. Vaatan harivaid saateid ja uudiseid, kuigi mitte
+järjepidevalt. REIN RAUD Humantiraarinstituudi rektor Ma vaatan üldse väga vähe
+televisiooni. Aga kui, siis ETVd. Minu jaoks oleks ainuke põhjus selle
+mittevaatamiseks, kui see muutuks kommertskanalite sarnaseks. TANEL PADAR tõusev
+täht Miks ei vaata vä? Aga kes ütles, et ei vaata? Miks vaatan vä? No mõnikord
+ikka üht-teist ... ega seal vist tegelt midagi vaadata pole ... Kuku raadio
+Paljud lugejaist on kindlasti vähemalt korra sõitnud autoga maja ette või
+parkimiskohta, kus kolmel viimasel vabal parkimiskohal laiutab sinna risti-põiki
+seisma jäetud sõiduvahend. Mõnel puhul on sõidukis sees ka omanik, kes teid teie
+palve peale koomale võtta lihtsalt pikalt saadab. Mida sellisel juhul teha? Kui
+tegemist on tagatipuks veel autos lihtsalt juttu vestvate ja suitsu tõmbavate
+nolkidega, siis võib nii mõnelgi inimesel (siinkirjutaja kaasa arvatud)
+esmareaktsiooniks olla soov neid nii-öelda füüsiliselt õpetada. Kuid kes on
+sellisel juhul järgnevas võimalikus kehavigastuste tekitamises süüdlane? Kunagi
+esitasin selle küsimuse ühele Eesti politseijuhile, kes vastas ühemõtteliselt --
+süüdi on see, kes esimesena kasutab füüsilist vägivalda. Seega -- kui teid
+solvatakse sõnadega, siis peab ka teiepoolne vastus piirduma verbaalsusega. Mõju
+on kõigi eelduste kohaselt null või miinusmärgiga -- teie auto jäetakse meelde
+ja pärast ei õiendata arveid mitte teie, vaid teie sõidukiga. Politseijuhi
+soovitus oli kutsuda korravalvurid, kes juhiksid tähelepanu parkimiseeskirjade
+rikkumisele või millelegi sellisele. Kuigi ka sellel juhul võib laiutaja väita,
+et "siin pole maas mingeid jooni, järelikult peatun-pargin, nagu tahan".
+Elumajade ees see ju nii ongi. Pealegi ei pruugi laiutajad politseid ära oodata,
+kui too üldse niivõrd tühise asja peale vaevub kohale tulema. Sama lugu võib
+teiega juhtuda ka teie elumaja trepikojas, kus kari nolke näiteks õlut joob,
+suitsetab, põrandale sülitab ja konid maha viskab. Tihti lisandub veel midagi,
+mis järgneb õllejoomisele. Kui pöördute kaebusega õiguskaitse poole, on ainus
+soovitus tõenäoliselt välisukse lukustamine ja lukushoidmine. Üldjoontes taandub
+küsimus osa inimeste kultuuritusele. Kultuursus (või selle puudumine) pärineb
+juba kodust, ja kui õiget kodu ei ole, siis pole ka midagi oodata-loota. Jääb
+aga küsimus -- kuidas peaks käituma tsiviliseeritud inimene, kes üha sagedamini
+(nagu mulle tundub) põrkub argielus pehmelt öeldes molkustega? Kui meenutada
+mitmeid ajakirjandusse jõudnud politsei- ja kohtulugusid, siis näib pilt olevat
+paljuski samasugune -- pätid lastakse vabadusse ja veel vabandatakse nende ees.
+Iseenda kui kodaniku argiõiguste kaitseks käe tõstnud inimene jääb aga igal
+juhul süüdlaseks, kuna ta ei hakka toimunu kohta isegi valetama ning tunnistab
+kõik ausalt üles. Heal juhul aitab patukahetsus karistust kergendada, pätt aga
+irvitab rõõmsalt ja haub kättemaksu, mis kindlasti tulemata ei jää. Mõni aeg
+tagasi helistas mulle üks raadiokuulaja, kes oli juba mitmendat korda oma
+korterist tabanud ühe ja sama alaealise varga. Poiss olla ainult irvitanud ja
+teatanud, et õhtuks on ta niikuinii väljas ning "sa vanamees veel kahetsed seda
+politsei kutsumist". Mees oli mures ja tige nagu herilane, kuna oli veendunud,
+et vargaga tõesti midagi ei juhtu. Mida teha? Kui ausalt öelda, siis soovitasin
+tal lihtsalt iga kord, kui ta selle päti veel kätte peaks saama, poiss ise
+trepist alla politsei kätte viia. Mees ei saanud algul aru, kuid siis hakkas
+koitma -- ikkagi mitu trepikäiku alla minna, ja kui pätt iga kord ülemisel
+astmel lahti rabeleb ning alla kukub, siis ei saa tema ju sinna midagi parata.
+Ma ei tea, kas see mõtteviis oli õige ja kas siin ei ole tegemist vägivallale
+õhutamisega. Võib-olla, kuigi sõnaselgelt ei ütelnud seda välja ei mina ega
+helistaja. Kuid me mõlemad saime ilmselt aru, mida teine mõtles. Viisakas
+inimene on nimelt väga abitu. Ta on abitu sellesama seaduse ees, mis on mõeldud
+kõigi kaitseks, kuid pahatihti kaitseb kurjategijat rohkem kui ohvrit. Ohvril
+puudub õigus õigusemõistmise enese kätte võtmiseks ja seaduskuuleka inimesena
+jääbki ta kannatajaks, pargib oma auto teise kohta, läheb pätikambast vaikides
+mööda ja ei pane peatselt tähele isegi seda, kui tema silma all kedagi pekstakse
+või röövitakse või tapetakse. Ta on lihtsalt viisakas inimene, tsiviliseeritud
+ühiskonna produkt, kes kannatab seaduskuulekuse sündroomi all. Väike-Munamäe
+suusakeskuse omanikud otsivad läänest investoreid. Potentsiaalsed eesti ostjad
+kahtlustavad, et firma vara turuväärtus on väiksem kui bilansis näidatud.
+Väike-Munamäe suusakeskus otsib meeleheitlikult uusi investoreid, et vältimatuna
+näivat pankrotti ära hoida. Kogu vara on panditud, käimas on varade hindamine.
+Tõenäoliselt ületavad laenud-võlad vara väärtust. Paljutõotav algus Suusakeskust
+ehitava AS Väike-Munamäe Arenduse (VMA) lõid 1996. aasta sügisel vennad Jaan,
+Priit ja Teet Jagomägi ning Aare Tamme. Neli kuud hiljem palgati direktoriks
+praegune kaitseministri nõunik Valev Plato. Aare Tamme hooleks jäi mäekeskuse
+ehitamine. Projekti käivitamiseks võeti Forekspangast 3miljoniline laen.
+Esimesest päevast peale ehitas peatöövõtjana mäge AS Feer. Suusakeskus hakkas
+poolest talvest tööle ja muutus üsna ruttu populaarseks. 1997. aasta suvel ostis
+Feer suure osa Jagomägede aktsiatest ja viis läbi aktsiakapitali laiendamise.
+Tehingu tulemusena sai Feer VMAs enamusosaluse ehk 51 protsenti. Kohe loobus
+aktiivsest tegutsemisest suusakeskuses ka väikeaktsionäri ossa jäänud Aare
+Tamme. " Tulin ära, sest minu huvid ei kattunud uue suuromaniku omadega. Sellel,
+mis nüüd mäe peal lahti läks, pole midagi ühist suusabisnisega, " põhjendas
+Tamme. Aare Tamme sõnul ei olnud VMA 1997. aasta suvel erilistes raskustes.
+"Keegi ei ostaks pankrotis olevat firmat," kommenteeris Tamme. Emotsionaalne
+otsus VMA oli Feerile ehitustööde eest võlgu. Ehitaja lootis oma võla tagasi
+saada, eeskuju Soome sarnaste ettevõtmiste kujul oli ju olemas, usku ettevõtmise
+edukusse sisendas ka tollane Feeri Tartu osakonna projektijuht, soomlane Timo
+Räihä. Räihä tegi koostöös Ruka suusakeskuse spetsialistidega ettevõttele uue
+äriplaani. Ilmselt ei olnud Feer teadlik mõnedest Jagomägede võlgadest -- osa
+suusakeskuse varast moodustas puhkebaas, mille eest oli erastamisagentuurile
+tasumata 200 000 krooni pluss sama palju EVPdes. Teine komistuskivi oli
+300tuhandene võlg Lõuna-Eesti ärimeestele Jaan Mugrale ja Andres Maserile, kes
+samuti Jagomägede käest aktsiaid tahtsid osta, pärast ettemaksu tegemist
+mõtlesid aga ümber ja et aktsiad olid veel märkimata, nõudsid nad raha tagasi.
+Summa oli juba kulutatud. Kohtuliku lahendi saamisel raha siiski tagastati.
+"Feeri otsus suusakeskus üle võtta oli emotsionaalne," tunnistas Väike-Munamäe
+Arenduse ASi juhatuse esimees Hannes Saarsoo. "Tamme ja Jagomägede idee oli ju
+iseenesest hea, kuid nad ei olnud ärimehed." AS Feeri praegune tegevdirektor
+Roland Mäll: " Enamuspaki ostmine oli vältimatu tegu. Teine võimalus oleks olnud
+VMA pankrotti lasta, kuid siis ei oleks me tõenäoliselt oma raha kätte saanud. "
+Mälli sõnul ei osanud Feer arvestada, et klimaatiliste ja sotsiaalsete
+tingimuste erinevusest tulenev mõju äriplaanile on nii oluline. Feer jätkas
+Munamäel majutuse arendamist. Kõik tööd pidi Väike-Munamäe Arendus tellima läbi
+emafirma, kes palkas alltöövõtjad. Kokkuvõttes maksis Munamägi Feerile suuri
+summasid: tööraha pluss Feeri poolt lisatud protsendid. Iga kuu lisandusid
+paarikümnetuhandelised arved juhtimisteenuse eest. Kui suusakeskus enam arveid
+maksta ei jõudnud, vormistati võlg ümber 16protsendiliseks laenuks, kokku 3,8
+miljonit. Viimase löögi andis suusakeskusele nelja väikese palkmaja ehitamine. "
+Esialgsete plaanide järgi pidi puhkekülla tulema maju üle tosina ning
+välistrasse rajades sellega ka arvestati. Seepärast hindas Feer majade väärtuse
+kokku kolmele miljonile, " rääkis Mäll. Selle hinnaga on onnikesi aga aeganõudev
+ja peaaegu võimatu maha müüa. "Munamäe ainus lahendus oli müüa majad
+liisingfirmale (Ühisliising -- G.V-S.) ja pikema aja vältel välja osta," ütles
+Mäll. Rikas lääne investor päästaks 1998. aasta lõpus müüs Feer oma osa
+Väike-Munamäe Arendusest firmale Panthera Unica, praeguse nimega OÜ Baltic
+International Services, jäädes ise võlausaldaja rolli. OÜ Baltic International
+Services omanik on IMG Investeeringukontrolli AS. Praeguse seisuga on
+suusakeskusel laene kokku 13,4 miljonit krooni, vara bilansiline väärtus on 18
+miljonit. "Ekspertide hinnang ettevõtte tegelikule väärtusele selgub, kui on
+peetud läbirääkimised finantsasutuste ja uute strateegiliste investoritega,"
+ütles Saarsoo. IMG Investeeringukontrolli juhataja Margus Maspanovi sõnul osteti
+Feeri osalus Väike-Munamäest lühiajalise investeeringuna, eesmärk on aktsiad
+kiiresti edasi müüa. Ta ei kommenteerinud, kas Munamäe tegelik vara vastab
+bilansis näidatule. " Meie müüme eelkõige ettevõtmise potentsiaali. See on
+Väike-Munamäel kindlasti olemas, " ütles Maspanov. Ta lisas, et 13 miljonit on
+väikese ettevõtte jaoks tõepoolest suur laenukoorem, kuid samas pole see summa
+lääne investoritele probleemiks. "Tähtis on sisse tuua suurte tegijate
+know-how'd," sõnas Maspanov. Raskest majanduslikust seisust hoolimata oli
+1998./1999. aasta talvine hooaeg Väike-Munamäe suusakeskusele edukas. Mägi on
+suusafännide seas järjest populaarsem, eelmise hooajaga võrreldes käive
+kahekordistus ja tõusis 2,6 miljoni kroonini. Suusakeskuse direktori Taimo Turi
+sõnul oleks mõningate investeeringute abil võimalik tõsta käive paari aastaga
+viie miljoni kroonini. Praeguses olukorras aga ei suuda mägi juba peale võetud
+laenegi teenindada. Potentsiaalsed ostjad tulevad kohale, vaatavad ja vangutavad
+pead. Eesti investorid on VMAst huvitatud vaid siis, kui nad kogu laenukoormat
+enda õlule ei pea võtma. Ka kogenud lääne suusaärimehed ei ole rumalad ja teavad
+väga hästi, kus on ettevõtte taluvuspiir, millest alates investeeringud enam
+tagasi ei teeni. Ostja pilguga käis mäge vaatamas ka näiteks ärimees Rein Kilk.
+"Praegusel hetkel pole see suusakeskus valmisprodukt, mida võiks osta või müüa,
+seal on liiga suur sasipundar," ütles Kilk. " Nii palju raha võis keskusele
+kulutada siis, kui see mägi oleks käsitsi kokku kantud. Ma ei näe, kust need
+investeeringud võiksid tagasi tulla. " Üks võimalikest ostjatest on
+väikeaktsionär Aare Tamme. " Munamägi on praegu väga viletsas olukorras, nagu
+prügimägi. Juhul, kui ma peaksin mäe üles ostma, aktsepteerin ainult Optiva
+Panga nõudeid. Kuhu ülejäänud laenud tegelikult läinud on, on üks suur küsimärk.
+10 miljoni eest peaks mägi juba valmis olema. " Tänase Tempo kaanelugu
+"Üleinvesteeritud Munamägi" põhjustas paar nädalat valusaid üleelamisi noorele
+ajakirjanikule Gea Velthut-Sokkale. Ta valis enda jaoks riskantse teema --
+pankrotiohus Munamäe suusakeskuse. Toimetusele oli teada, et suusakeskuses
+töötab ka kaks tema sugulast. Eesti on väike. Kogenud ajakirjanik väldiks
+sellistest firmadest kirjutamist -- inimlikust vaatepunktist liiga keeruline.
+Eesti on juba ammu üleerutatud seisundis: lugege päevauudiseid ja teil tuleb
+tahtmine peast kinni haarata ning küsida: mis toimub? Kus me elame? Kas selle
+eest võitlesid meie isad? Inimestele viirastub üha enam, et kuskil on vaenlane.
+Keegi tellib nende vastu lugusid. Ajakirjanikud mõtlevad välja valesid jne. Nii
+et suusakeskuse tegelased muutusid närviliseks. Kaanel olev hr HS lubas endale
+kahemõttelisusi, millest noor ajakirjanik luges välja selgeid ähvardusi oma
+lähedaste aadressil. Gea mõistis, et tema kallal rakendatakse piitsa ja prääniku
+meetodit. Ta ei olnud varem sellise rünnakuga kokku puutunud ja küsis nõu
+peatoimetajalt. Leiti, et Eesti Ekspress ei kaota midagi, kui artikkel ühe
+nädala võrra edasi lükata ja lisainfot koguda. Seda aega kasutas vastaspool
+kaitse tõhustamiseks. Kuid tegelik probleem on üldtuntud: 1996.-1997. aasta
+tarbimispidu hakkab kätte maksma. Laenu on kerge võtta, aga elada pidevas
+finantssurutises on märgatavalt keerulisem. Ja ei ole mõtet selles ajakirjanikke
+süüdistada. VÕHIKLIK MÜÜK - Tallinna linn soovib Admirali basseini äärse maa
+koos ladudega müüa tuvastamata firmale. Briti firma pakkus Tallinnale kesklinna
+sadama Admirali basseini äärse maa eest ligi 24 miljonit krooni, linn keeldus
+pakkumisest. Sama maatükk soovitakse anda tuvastamatule USA kinnisvarafirmale.
+Möödunud aastal soovis Briti firma M Baker Group osta Admirali basseini kõrval
+seisvad mahajäetud laod miljoni Inglise naelsterlingi (ligi 24 milj Eesti
+krooni) eest. Tallinna linnavalitsus keeldus pakkumisest, selle põhjuseid
+täpsemalt selgitamata. Inglaste idee oli rajada vanasse angaari tehaseväljamüügi
+(factory outlet ingl k) tüüpi kauplus. Poe ümber oleks aga rajatud korralik
+park. Linnavalitsus eelistas Hain Karu poolt Cannes'i kinnisvaramessil leitud
+väidetavalt USAs asuvat firmat Global Real Estate Investment Co. of New York. "
+See firma teatas kõigile Cannes'i kinnisvaramessil osalenutele, et tegutseb USAs
+New Yorgis ning et nende aastakäive on 200 miljonit USA dollarit. Tallinna
+sadama ümbrusse on nad valmis investeerima 5--7 miljonit Eesti krooni, " räägib
+Karu. "Neid ei huvita hoonestusõigus, sellise kaliibiriga firma tahab maa kohe
+ära osta." EE palus USA saatkonnalt Tallinnas abi nimetatud firma leidmisel.
+Ainuke firma, mille USA infoteenistus leidis ja mille nimi enim sarnane Hain
+Karu poolt öeldule, on Trans Global Real Estate Investment Corp. See firma asub
+aga hoopiski Clevelandis Ohio osariigis. USA infoteenistus ei välista, et Hain
+Karu poolt nimetatud firma eksisteeris, kuid möönab, et kui on tegu 200 miljoni
+dollarilise käibega firmaga, ei saa see neile märkamatuks jääda. " Cannes'i
+kinnisvaramess ei ole maailmas ja eriti USAs arvestatavate kinnsvaraarenduse
+firmade külastusnimekirjas. Mitmed Inglise kinnisvaraarendajad pole Cannes'i
+kinnisvaramessist kuulnudki, küll aga filmimessist, " lausub M Baker Groupi
+Eesti esindaja John Slade. Inglased üritasid ka ise Karu poolt nimetatud firmat
+leida, otsimaks koostöövõimalusi, kuid ei suutnud firma asukohta tuvastada. "
+Minule helistas USAst aprilli lõpul nimetatud firmast keegi neiu ja uuris minu
+Tallinnas oleku aegu. Nad tahtsid siia tulla olukorraga tutvuma, " lausub Karu
+ja loetleb veel terve rea firmasid, mis Cannes'i kinnisvaramessil Tallinna
+sadamapiirkonna vastu huvi tundsid. "Cannes'i kinnisvaramess ei ole tõsiselt
+võetav, see on mõeldud peamiselt riigiametnikele ilusa puhkuse veetmise kohaks,
+kuid mitte arvestatavate kontaktide loomiseks," lisab Slade. " Kogu
+sadamaümbruse planeerimist on juba esimesest päevast valesti juhitud.
+Linnavalitsuse ebakompetentsus peletab eemale ka teised investorid. " Admirali
+basseini räämas ümbrus ja majad riivavad tänaseni väliskülaliste silma.
+Tuletõrje on omakorda pidanud kümmekond korda kõnealuseid angaare kustutamas
+käima. Töötud saavad riigilt oma äri alustamiseks 10 000 krooni suuruse
+stardiraha, kuid mitte kõigi projektid ei õnnestu. Kui töötuks registreeritud
+isik läbib kursused või on tal juba varem teadmised majandusest, saab ta esitada
+äriplaani, mille alusel makstakse talle 10 000 krooni tööturutoetust ettevõtluse
+alustamiseks. Osa töötute projektid jooksevad ummikusse ja tööturuamet nõuab
+raha tagasi. "Selliseid juhtumeid tuleb ette küll," lausus tööturuameti jurist
+Ülle Oja. Vahel kaovad äpardunud ettevõtjad ära, mistõttu tuleb neilt raha välja
+nõuda kohtu teel. "Reeglina siiski õnnestub meil varem kokkuleppele jõuda,"
+ütles Oja. "Paljud ilmuvad kohe pärast seda välja, kui saavad teada, et neid on
+kohtusse kaevatud." Nii näiteks nõuti kohtu kaudu ettevõtlustoetust tagasi
+plehku pannud töötult A.K-lt, kuid mees ilmus välja juba enne seda, kui tema
+kohtusse kaebamise otsus Riigi Teatajas ilmuda jõudis. Talunik Rein Riga (46) on
+suhteliselt edukas. Tema majapidamises on kolmsada lehma ja teraviljakasvatus.
+Kui majandustingimused ei parane, läheb ta pankrotti. " Inimesi, keda meelitati
+maale isatalu tagasi võtma, on petetud. Nad ahvatleti oma elukutse juurest
+suurte lubadustega maale. Nüüd on nad kümme aastat puhkuseta rabanud ja nende
+tervis ei pea enam vastu. Need, kes hakkasid rajama tühjale kohale,
+investeerisid hoonetesse, on täiesti " puusse pannud ". " Rein Riga ei kuulu
+otseselt maale meelitatute hulka. Ta oli endise Ääsmäe sovhoosi abitootmise
+juht. " Nägin, et keegi ei tahtnud üle võtta kodukülas olevaid lehmalautu, ja
+nii ma nad siis ise üle võtsin. Vastasel juhul oleks elu muutunud siin
+võimatuks. Kui inimestel pole kuskil töötada ja endale elatist teenida, siis
+hakkavad nad varastama. " Riga talu põhikäibe annab piimatootmine -- sada tonni
+kuus. " Oli paremaid ja halvemaid päevi, aga üldiselt läks kõik hästi. Piima
+hind tõusis kuue aastaga 90 sendilt 3.30ni. " Kuid siis tuli Vene kriis ja
+kombinaadid ei suutnud enam piima eest maksta. Tänavu 1. märtsil said põllumehed
+lehmatoetuse kätte. Pärast seda langetasid kombinaadid piima hinda. Lacto maksab
+talle nüüd 1.60 krooni piimaliitrist. "Kogu aeg on nöör ümber kõri," ütleb Rein
+Riga. " Kaotan iga kuu puhast raha. Kui talvel oli korra hind 2.25 krooni
+piimaliitrist, siis sai natuke hingata. " Riga on teinud headel aastatel suuri
+investeeringuid. Üks miljon läks laudaseadmete, 600 000 krooni traktori
+ostmiseks. " Vana tehnika kukub lihtsalt kokku. Mul oli võimalus kas sulgeda
+laut või uuendada selle tehnika, " räägib Riga. Kuid lauta ei taha ta sulgeda.
+"Minu kolmsada lehma on ka siis elus, kui ülejäänud Eesti lehmad on ära söödud,"
+loodab ta. 300 000 krooni jäi külmutusseadmetesse investeerimata, kuna kriis
+tuli peale. Riga teab, et investeerimine põllumajandusse on alati seotud
+riskiga. " Eesti põllumehed on üldse kanged riskide võtjad. Hurraaga on peale
+mindud ja see on olnud viga. " Ta on käinud vaatamas talusid Lätis, Leedus,
+Poolas ja teab, et seal aetakse asju vaoshoitumalt. Sügisene piima kokkuostuhind
+1.35 tähendab seda, et piimatootmises ei saa kasutada palgatööjõudu, ütleb Riga.
+"Teisisõnu, edaspidi kasvatan kümmet lehma ja toodangu müün otse tarbijatele."
+See tähendab aga, et ka piimakombinaadid jäävad toorainest ilma. Nüüd mõtleb ta
+hoopis väikse tapamaja peale maksumusega 50 000--60 000 krooni. "Kavatsen hakata
+sõpradele müüma korralikku loomaliha." Lisaks mõtleb Riga mustsõstrakasvatusele.
+" Olen asja uurinud. See on perspektiivne ja kindlustaks hea lisakäibe. Poolas
+on rekkad põllu ääres, kogu toodang läheb Leetu sakslaste ümbertöötamistehasele.
+Peab ikkagi olema ka muid variante kui liha, piim ja teravili. Muidugi tähendab
+mustsõstarde kasvatus investeeringut ka korjamistehnikasse. " GLOBALISEERUMISE
+MUSTERNÄIDE Šveitsi firma Nestlé 495 vabrikut töötavad täna 77 riigis. Kuidas
+müüakse toiduaineid? Reegliks number üks nagu teistegi toodete juures -- mida
+suurem on toodangu maht, seda madalam hind. Reegel number kaks -- ostjale on
+tähtis ka firma nime usaldusväärsus. Reegel kolm -- tarbija maitse erineb
+piirkonniti. Šveitsi firma Nestlé on näide sellest, kuidas ilma suure kodumaise
+turuta jõutakse maailma suurimaks toiduainetekontserniks. Poolteist minutit
+lõuna valmistamiseks Kui palju kulub teil aega nõudlikele külalistele lõuna
+valmistamiseks? New Yorgi Kennedy lennuväljal valmistavad 275 inimest
+reisijatele tunnis 7500 lõunakomplekti. Maailma moodsaima ja suurima
+lennufirmadele toitu valmistava firma, LSG Sky köögis läheb ühe lõunakomplekti
+tegemisele poolteist minutit. Halastamatus võitluses hindadega reageerivad firma
+juhid turuosa ratsionaliseerimise ja laiendamisega. Mille järgi valitakse
+supermarketis kast tomateid? Turul saaks müüjalt küsida, kas nad on värsked,
+sobivad konserveerimiseks, millised on nende maitseomadused. Kauplustes
+pakendatud toiduaineid ja valmisroogi valides teeb tarbija valiku aga
+kaubamärgist lähtudes: võibolla on tal sellenimelise tootega head kogemused,
+võibolla meeldis reklaam ajalehes, televisioonis või reklaamplakatil. Kaubamärgi
+reklaam või välimus on toiduainete puhul sageli tähtsam kui
+kvaliteedierinevused, mida tihti vaid spetsialistid saavad kindlaks teha. "Miks
+valmistavad ameeriklased nii halba šokolaadi?" Sellise nipsaka küsimuse esitas
+keegi Belgia ajakirjanik, külastades USA suurimat šokolaaditehast. Ameeriklasest
+direktor reageeris rahulikult: " Me võime oma laboris valmistada igasugust
+šokolaadi, kuid vastavalt uuringutele meeldib meie tarbijale magus, tugeva
+kakaomaitsega šokolaad. Meie turustame seda, mida enamus nõuab. Kui aga Belgia
+tahaks vähestele mõrudat šokolaadi armastavatele ameeriklastele seda pakkuda,
+siis on Belgia firmad selleks teretulnud. " Ameerika firma ei varusta
+šokolaaditurgu küll peenemate markidega, kuid teenib suuri kasumeid. Tee
+ülesmäge Šveitsi firma Nestlé rajati Genfi järve äärde 1866. aastal. Tookord oli
+ta üks paljudest šokolaadifirmadest, kes töötlesid ja realiseerisid Šveitsi kui
+tolleaegse "piimamaa" rikkalikku toorainet. Konkurentidest edukam ei oldud aga
+mitte šokolaadiga, vaid teerajajatena nendele tarbijatele orienteerudes, kes
+industrialiseerumisega oma toitumisharjumusi muutsid. Kergesti riknev toorpiim
+töödeldi ümber hästisäilivaks kondenspiimaks, hiljem piimapulbriks. Järgmine
+läbimurre toimus lahustuva kohvipulbriga Nescafé 1938. aastal. Nescaféga tõusis
+käive ja firma nimi levis üle maailma. Võimas läbimurre saavutati 80. aastatel,
+kui mitmete miljardite eest osteti kokku Ameerika ettevõtteid. Toiduainete
+säilivus ja kiire valmistamisviis olid juba ammu ameeriklastele olulisemad kui
+eurooplastele, kes esitavad kõrgeid nõudmisi ka maitseomadustele. Seetõttu on
+ameeriklased mõistetavalt turuliidrid ajal, mil toiduainetööstus oma valmistoite
+ja pika säilivusajaga tooteid ka teistele kontinentidele turustab. Vahendajaks
+sobis globaliseerunud veitsi firma oma ülemaailmse müügivõrguga. Ameerika
+majandusteadlane Michael E. Porter peab Nestlét eduka globaliseerumise
+musternäiteks. Kuna väikse veitsi turg ei ole sobiv masstootmiseks, pidid tema
+ettevõtted tootma maailmaturul. Tänaseks moodustub suurima toiduainetööstusfirma
+70 miljardi suurusest käibest vähem kui üks protsent Šveitsis, vähem kui kolm
+protsenti firma 230 000 töötajast töötavad seal. Ülemaailmselt tuntud lahustuva
+kohvi kõrvale on Nestlélt lisandunud ka teisi tooteid, sest juurde on ostetud
+mineraalvett, jäätist, sügavkülmutatud tooteid, loomasööta ja kosmeetikat
+valmistavaid ettevõtteid. Tänaseks töötavad Nestlé 495 vabrikut 77 riigis.
+Tootes eri piirkondades, saab arvestada kergemini ka erinevate
+maitseharjumustega: Nescaféd valmistatakse enam kui 200 maitsevariatsioonis.
+Ida-Euroopa tulevikuturuna Firma juhid tunnevad huvi iga paiga vastu maailmas,
+kus elustandard tõuseb ja maksujõuline tarbijaskond suureneb. USA ja
+Lääne-Euroopa tarbimine enam oluliselt ei muutu, seda võib suurendada veel vaid
+kalli, kliinilisse valdkonda kuuluva toodanguga, nagu näiteks dieettoidud
+diabeetikutele, ja tervislikku toitumist harrastavatele tarbijatele mõeldud
+toiduainete valiku laiendamisega. 1989. aastast on Nestlé jõuliselt tunginud
+Ida-Euroopa turule, saavutades iga-aastase 12protsendilise kasvutempoga suurima
+käibetõusu. Vaid Venemaalt tulid tagasilöögid, sest 1998. aasta augustis vähenes
+import rubla devalvatsiooni tõttu poole võrra ja Nestlé aastakäive sai 8
+miljardi krooniga kannatada. Turu laienemine toimub kolmes järgus: kõigepealt
+toovad Nestlé toodangut riiki sisse ja turustavad kohalikud ettevõtjad.
+Baltikumis töötab seitse nõustajat, kolm nendest väikelastetoitude
+meditsiiniliste ekspertidena. Grupijuhi peakorter on Riias. Käibe kasvades võtab
+Nestlé üle sobiva turustusfirma või asutab iseseisva ettevõtte. Kolmanda sammuna
+rajatakse vabrikud, mis on tugevamini orienteeritud kohalikule toodangule ja
+tarbijaharjumustele. Nestlé on mitmel pool projekte alustanud
+kõrgpastöriseeritud piima turustamisega, sest vaid see on sobiv töötlemiseks.
+Tagasi vanaema köögi juurde Odavad hügieeniliselt pakendatud ning igal ajal
+kättesaadavad toiduained on vallutanud turu, sest suurem osa tarbijatest elab
+linnas. Need aitavad tööga hõivatud inimestel toiduvalmistamisel aega säästa.
+Ometi võib nii Šveitsi kui ka teiste tööstusriikide näitel leida ka nišše:
+kellel on aega, teevad meelsasti oma sisseostud turult talupidajatelt ja
+kaluritelt. Gurmaanidele tahavad lokaalid aga pakkuda midagi, mida
+toiduainetetööstus ei paku. Nii mõnedki igatsevad pärast "maailmamenüüsid" jälle
+vanaema köögi järele. Looduslikule toidule orienteeritud tarbijad maksavad
+meelsasti kõrgemat hinda toiduainete eest, mis ei ole keemiliselt töödeldud ega
+läbi teinud geenitehnoloogilisi muudatusi. Tõlkinud Irja Paurmann "Eesti
+majandussüsteem on võrratult edukam kui Euroopa Liidu oma, seda eriti
+välismajanduse osas," kirjutab ajalehes The Wall Street Journal Europe maikuu
+numbris TÜ professor Urmas Varblane. Kaasautoriks Razeen Sally Londoni
+Ülikoolist. See väide võimaldab edaspidi kindlasti suurendada Eestile
+liitumisläbirääkimistel jäetud vähest mänguruumi. Ning veelgi rabavam mõte
+samast artiklist: "Ja üldse peaks Eesti kui maailma parim ning edukaim reformija
+ise asuma õpetama ja suunama ülereguleeritud ja sklerootilist Euroopa Liitu."
+Lennart Meri maja ehitusplatsile Viimsis ilmuvad ootamatult veoauto ja grupp
+tähtsaid ametnikke, kes hakkavad äsjaste talgute ajal kokkukuhjatud ehitusprahi
+hunnikut üle mõõtma. "Mida te teete?" küsib hämmastunult Lennart Meri. " Võtame
+selle prahihunniku riikliku kingitusena arvele. Kui ta seda välja ei maksa,
+viime ära ja hoiustame riigikantseleis. " Uusi poliitilisi anekdoote ootame
+aadressil kranaat.ekspress.ee EKSKLUSIIV - Üldlaulupidu uuenduste teel.
+Eelolevast üldlaulupeost tõotab kujuneda tõeline suursündmus, kuna kõik vanad
+kännud on laulu- ja tantsupeo orgkomiteest minema aetud ja rahvapeo korraldamine
+on antud noorte ja edumeelsete klubiinimeste kätte. Üldlaulupeo uued korraldajad
+on Helen Jahmastol ja Uuno Vahva, kes üleilmset kuulsust kogunud LIBE-nimeliste
+stiilipidude ja tantsuõhtute läbiviimisega. "Tänavuse laulupeo motoks on" Lust
+ja lillapidu "," räägivad Helen ja Uuno justkui ühest suust. "Idee on muuta
+konservatiivne, ajast ja arust üritus moodsaks massive-party'ks, mille käigus
+kaovad sugudevahelised barjäärid ja klassikaline heteroseksuaalne maailm omandab
+uue dimensiooni." Kerkib hiigelfallos Eesti koorilaulusõbral avaneb harukordne
+võimalus traditsiooniliste mees- ja naiskooride asemel näha ja kuulda homo- ja
+lesbikooride taevalikku laulu. Samuti võib kaasa elada transvestiitidest ja
+hermafrodiitidest koosneva moderntantsutrupi liikumiskavale. "Dirigendikeppi
+hoiavad seekord tuntud DJd Orav, Drummie, Vadya Lahari, P. Julm, TJ Rave ja TJ
+Limit," pajatavad Helen ja Uuno. " Laulupeo peadirigent on aga tuntud tantsutaat
+Riho Baumann. Ja Lauluväljakul tegutseb ka esmaabipunkt, kus mängib plaate Rhytm
+Doctor! " Tuletornist kujundavad noored entusiastid hiiglasliku fallose, mille
+kallal sooritab oma nilbe live support act 'i Donna Anna, külalisesineja New
+Yorgist -- maakeeli on tegemist lihtsalt tuletorni vägistamisega. Üllatus,
+üllatus! Kuigi kõik esinejad on paljad nagu porgandid, ei puudu peolt siiski
+kaunid ja värviküllased Eesti rahvarõivad. Need on kantud kehamaalingutena
+lauljate ja tantsijate kehadele, kinnitavad Jahmastol ja Vahva. Üldlaulupeo
+suurimaks sürpriisiks tõotab kujuneda aga ürituse üle mõistuse kallis pilet,
+mille maksumuse jätavad korraldajad kiivalt enese teada, et mitte nurjata
+üllatusmomenti. Niisiis, sõbrad -- kohtumiseni laulupeol Makarovi flöödi juures!
+Juba mitu nädalat kammivad kaitseliidu, kaitseväe, politsei ja päästeteenistuse
+ühendatud jõud Eesti asulaid, veekogusid ja metsi, et leida Eesti Nokiat.
+"Korralduse hiigeloperatsiooni läbiviimiseks andis härra Meri," jutustab
+kaitseliidu luurepealik James Blond. "Kusjuures presidendi päevakäsus on öeldud,
+et leida tuleb mitte üks, vaid koguni kuus Nokiat!" Kõigist jõupingutustest
+hoolimata on otsijate saak olnud kesine. "Oleme leidnud ühe Rüütliristi kavaleri
+põrmu, 10 kilo lõhkeainet, Tartu narkopolitseiniku märkmiku, eelmisel suvel
+kaotsi läinud Jaan Krossi uue romaani käsikirja, kümnevõistluskoondise uue
+peatreeneri, Haapsalu bussijaama prügikasti visatud politseivormi, Kalevipoja
+parteipileti ja TV1 ostjad." Hr Blondi väitel raskendab Eesti Nokia otsinguid
+asjaolu, et keegi ei tea, mismoodi see välja näeb või kust seda otsida tuleks. "
+Vahepeal tundus küll, et oleme millelegi jälile jõudnud. Nimelt leidsime ühest
+Kopli barakist ettevõtte, mis vastas härra presidendi poolt antud kirjeldusele:
+seal valmisid tooted, mis rahuldasid inimeste vajadusi, ja toodete hind oli ka
+igati soodne, " räägib kaitseliidu pealuuraja. "Paraku selgus üksikasjalikuma
+uurimise käigus, et tegemist oli hoopis Vene Nokia ehk salaviinavabrikuga."
+Kuigi analüütikute hinnangul vähenevad lähenevat suvepuhkuste hooaega silmas
+pidades Eesti Nokia leidmise võimalused iga päevaga, jätkatakse otsinguid seni,
+kuni härra Merit tabanud lapsik Nokia-vaimustus üle läheb ja asendub Motorola
+või Ericssoni omaga. NAGU KAKS TILKA VETT Vahejuhtum eriüksuse võitlejaga jättis
+Johannes Kerdi täiesti külmaks. President Merit vihastas see nii tõsiselt, et ta
+tahtis Kerdi vallandada. Eelmise laupäeva hommikul üritas kaitseväe eriüksuse
+SOG juht Indrek Holm koos kahe kaaslasega röövida kolme Võrumaa meest. Tekkis
+tõsine lahing, mille käigus said haavata nii Holm kui ka kaks röövitavat.
+Uurimise käigus on ilmnenud, et Holm võib olla segatud ka mitmetesse
+varasematesse kuritegudesse. See sündmus on seadnud kahtluse alla kaitseväe
+juhataja Johannes Kerdi võimekuse kontrollida ja juhtida kaitseväge. Proloog --
+laupäev, 15. mai Et röövi on segatud kaitseväelased, taipasid politseiametnikud
+siis, kui korjasid lahingupaigalt üles püstoli Heckler & Koch. Selliseid
+relvi on Eestis vaid käputäis ja militaarsete huvidega kodanikud teavad hästi,
+et seda tüüpi kalleid püstoleid on ostetud Eesti eriüksustele. Üks Heckler &
+Koch püstol maksab ligi kümme tuhat krooni. Politsei võttis kiirelt ühendust
+kaitseväe luureülema major Riho Ühtegiga. Relva number toksiti sisse
+relvaregistri andmebaasi ja hetk hiljem oli käes edasiste otsingute suund --
+Kaitseväe Spetsiaalsete Operatsioonide Grupp (SOG). Major Ühtegi saatis Mustamäe
+haiglasse oma töötaja, kes tundis koomas mehes vaatamata segilastud näole ära
+mõnda aega sõjaväeluures, nüüd SOGs töötava Indrek Holmi (27). Määrustiku
+kohaselt pidi major Ühtegi nüüd informeerima olukorrast oma otsest ülemust --
+kaitseväe juhatajat. Ühtegi helistas kahele mehele -- kaitsejõudude juhatajale
+Johannes Kerdile ning peastaabi ülemale Ants Laaneotsale. Viimane on parasjagu
+puhkusel viibiva Kerdi kohusetäitja. Määrustiku järgi pidanuks kindral Laaneots
+seepeale informeerima kaitseministrit ja presidenti. Kummalisel kombel aga
+saatis kaitsejõudude peastaap teate vaid kaitseministrile. President võis veeta
+rahuliku nädalavahetuse. Pühapäev, 16. mai Ajakirjandus on jalul. Lehetoimetused
+valmistavad terve päev ette põhjalikke materjale SOGst ja selle ähmasest
+käsuliinist. Traktoriostjad annavad Mustamäe haiglas tunnistusi, ründaja
+seisukord on endiselt ülikriitiline. Kaitseminister Jüri Luik peab hulga
+kohtumisi ja telefonikõnesid. Kindral Kert hoiab telefoni väljas. President ei
+tea ikka veel midagi. Kell pool viis hakkab Estonian Airi lennuk maanduma
+Kopenhaageni lennuväljale, kuid võtab üsna maa lähedal uuesti tuurid üles ja
+sööstab taevasse. "Me ei saanud maandumisluba," teatab piloot istmete
+käetugedest kinni haaranud reisijatele. Üks reisijatest on president Lennart
+Meri, kes suundub Balti Arendusfoorumile. Kell kuus annab Postimehele
+telefoniintervjuu kaitseväe juhataja Johannes Kert. Tema sõnum on lihtne --
+intsident toimus teenistusvälisel ajal ja "sellel ei ole midagi ühist Holmi
+teenistusega kaitseväes ega SOG-rühma tegevusega". Muu hulgas mainib Kert, et
+talle on juhtunus palju ebaselget ja et ta muretseb kaitseväele langenud halva
+varju pärast. Kindral Kert tunneb Indrek Holmi isiklikult ja uskus, et temast
+saab hea sõjaväelane. Pärast intervjuu andmist, nii seitsme paiku, sõidab Kert
+Soome, et esmaspäeva varahommikul osaleda Sõjaväeakadeemia kursustel. Pool
+kaheksa on Kopenhaagenis Taani endise välisministri Uffe Ellemann-Jenseni
+vastuvõtt. President Meri trügib seltskonnas ringi, räägib paljude inimestega ja
+näib ennast mõnusasti tundvat. Päris õhtul, kui president on ennast hotellis
+Danmark sisse seadnud, saab ta telefonitsi sõnumi presidendi kantseleist:
+kaitseväe eriüksuse juht on osalenud raharöövis. President hakkab otsima
+Johannes Kerti, kuid saab temaga ühenduse alles mitmetunnise pingutuse järel.
+Kerdi telefon on jätkuvalt väljas. Vahepeal on Meri pidanud pikki
+telefonikõnesid kaitseminister Jüri Luigega. President oli väga vihane.
+Esmaspäev, 17. mai Ajalehtede juhtkirjades võrreldakse sündmust Kurkse kriisiga.
+Tsiviilkontrolli küsimus sõjaväe üle on jälle jututeema number üks. Pressi hoiak
+kindral Kerdi suhtes on hukkamõistev. Kopenhaageni foorumile saabub president
+alles esimese istungi lõpuks ja istub vaikselt eelviimasesse ritta. Tema kõrval
+seavad ennast sisse Eesti saadik Taanis Jüri Kahn ja presidendi välisnõunik
+Toivo Klaar. Meri kuulab natuke, võtab siis märkmeploki ja hakkab kirjutama.
+Vaheajal istub Meri oma kaaskonnaga kohvinurka ja arutab midagi. Võimalik, et
+õhtust ettekannet, võimalik, et Eesti sündmusi. Igal vabal hetkel räägib Meri
+telefonitsi kaitseminister Luigega. Meri oleks valmis kindralleitnant Kerdi kohe
+ametist vabastama, kuid Luik tasakaalustab olukorda. Kerdi mahavõtmine
+tähendaks, et kaitsejõudude juhiks tuleks määrata kindral Laaneots. Kuid tema
+nõukogude diviisikomandöri taust ja tankiüksuse juhi haridus ning vaated sõjaväe
+ja tsiviilühiskonna suhetele ei tee tast head kandidaati. Laaneots on liiga
+sõjaväelaslik. Nii eelistavad Luik ja Meri igal võimalusel Kerti hoida. Veel
+poolteist kuud, kuni kindral läheb aastaks Ameerikasse õppima. Siis oleks
+Laaneots vaid kaitseväe juhataja kohusetäitja ja probleemi saaks aasta edasi
+lükata. Kuid Meri ja Kerdi suhted on sassis. President ei räägi enam kaitseväe
+juhatajaga nagu varem kombeks. Tema käsundusohvitser kapten Jaanus Elvre saadab
+presidendi laptop arvutist e-mailiga kirja Kadriorgu. Kasutatakse krüpteeritud
+sidet nagu tavaliselt. Kiri ütleb, et Johannes Kert peab teisipäeval ilmuma
+presidendi juurde aru andma. Kaitseminister Jüri Luik moodustab komisjoni
+kaitsejõudude personalipoliitika uurimiseks. Lisaks peab sama komisjon kahe
+nädala jooksul välja töötama soovitused SOG edasise tegevuse suhtes. Peastaap on
+mures, ent elab oma tavalist elu edasi. Johannes Kerti asendab Ants Laaneots.
+Lõuna paiku saabub Kadriorust kuller kirjaliku käsuga kaitseväe juhatajale
+ilmuda teisipäeval kella kolmeks Vabariigi Presidendi juurde. Telefonitsi
+saadakse Kert Soomest kätte ja antakse talle Kadriorust tulnud sõnum edasi. Kert
+ei suhtu kutsesse tõsiselt ja usub, et kohtumist saab edasi lükata. Kell pool
+seitse õhtul peab Meri Kopenhaageni foorumil kõne, kus arutleb Euroopa Liidu
+laienemise üle ning väidab, et uute riikide liitumine tuleb liidule kasuks, kuna
+sunnib liitu ennast liigutama. Küsimuste ja vastuste voorus jääb Meri
+kõrvaltvaatajaks. Enamik küsimusi läheb Saksamaa endisele välisministrile Hans
+Dietrich Genscherile. Meri on morn. Raske öelda, kas koduste asjade või vähese
+tähelepanu pärast. Esmaspäeva hilisõhtul püüab Kert Meriga kohtumist nädala
+lõpule lükata. See ei õnnestu. Teisipäev, 18. mai Kell veerand üheksa hommikul
+kohtub Lennart Meri Taani peaministriga. Räägitakse Euroopa Liidu asjadest.
+Eestis toimuvat nad ei aruta. Kohtumiselt suundub Meri lennuväljale, et Tallinna
+lennata. Kindral Kert saabub ennelõunal Tallinna. Peastaapi jõuab ta pärast
+kella kahte. Kerdile tundub, et Holmi juhtumit kasutatakse ettekäändena tema
+isiku ründamiseks. Alust selle arvamuse kujunemiseks on talle andnud Sõnumilehes
+ilmunud Jüri Kadaku kirjutis, kus Kerti kujutatakse kui südametunnistuseta
+karjeristi. See on Kerdile hinge läinud. Riigikaitsekomisjon soovib nüüd Kadaku
+loos ilmunud väidete kohta Kerdile küsimusi esitada. Kolleegidele Kert
+kavatsusest tagasi astuda enne Kadriorgu sõitmist ei räägi. Kadriorus on ta
+umbes tunni. Kõrvalisi isikuid vestluse juures ei ole. Paar tundi hiljem ilmuvad
+uudisteagentuuri BNS rasvaselt trükitud uudised sellest, kuidas president
+kaitseväe juhataja tagasiastumispalve tagasi lükkas. Jälle on Johannes Kerdi
+telefon terve õhtu väljas. Öö hakul lülitab ta selle siiski sisse. Aga kõnedele
+ei vasta. Kolmapäeva varahommikul sõidab Eesti kaitseväe juhataja Johannes Kert
+Eestist jälle minema. ERIÜKSUS - SOG elas nagu üks suur perekond. Ivo * on
+laskunud mööda köit pea ees Viru hotelli katuselt alla. 1997. aasta sügisel
+otsis ta viis päeva järjest jääkülmast veest Kurkse katastroofi ohvreid. Kaks ja
+pool aastat oli Ivo Kaitseväe spetsiaalsete operatsioonide grupi (SOG) liige.
+Kapral Ivo (25) ja tema kümme rühmakaaslast ei elanud kasarmus ega kandnud
+laigulist sõjaväevormi. Igal hommikul kella poole üheksaks sõitsid poisid oma
+autodega mõnda Tallinna lähedasse parki või metsa ja alustasid päeva
+viiekilomeetrise jooksutrenniga. Kui kümme sitket noormeest Mustamäe luiteid
+mööda üles-alla rühkis, võinuks juhuslik möödakäija pidada neid näiteks
+olümpiamängudeks treenivateks kergejõustiklasteks või ujujateks. Päeva
+sisustasid taktikalised õppused, õhtul käisid poisid enesekaitsetreeningus. SOG
+juht Andrei Ambros on naljatamisi öelnud, et rühma liikmeks ei saa muidu, kui
+peab temaga kaklema. Ambros kaalub ligi tsentneri. Temast kahekümne kilo võrra
+kergem Ivo meenutab vastuvõtukatseid täiesti tõsise näoga: " Teadsin, et saan
+tappa. Aga vastu pidin hakkama, muidu ei oleks mind liikmeks võetud. " SOG
+polnud küll mingi salaorganisatsioon, kuid tööasjadest ei tohtinud ikkagi
+rääkida kellegagi peale rühma liikmete. "Kui tulin Viru katuselt alla, ei saanud
+ma kellelegi teisele öelda, et kartsin ja jalg värises," ütleb Ivo. Kümme
+eriüksuslast on Ivo kõige paremad sõbrad. Nad treenisid koos, käisid puhkuse
+ajal sukeldumas või Lõuna-Eestis suusatamas. Ükski poistest pole abielus. Ent
+neil kõigil on elukaaslased, ühel isegi väike laps. Keegi erirühma liikmetest ei
+suitseta, mõni on ka täiskarsklane. Indrek Holm oli Ivo sõnul alati see, kes peo
+ajal ärakukkunud sõbrad kindlasse kohta toimetas. Indrekuga Jõelähtmel juhtunust
+kuulis Ivo sõpradelt laupäeval juba mõne tunni pärast. Praegu küsivad poisid iga
+päev Indreku emalt ja õelt, missugune on nende koomas oleva sõbra seisund, sest
+peale sugulaste ei lasta kedagi tema juurde. Ivo ei usu, et mees, kes eriüksuse
+fanaatikuna lükkas tagasi kõik paremad tööpakkumised, võiks olla raharöövi
+korraldaja. "Tahan, et Ints ise räägiks," soovib ta. Ivo ise otsustas
+eriüksusest ära tulla aasta eest. Kaitsevägi maksis talle kuus 4000 krooni, aga
+noorele mehele jäi sellest väheks. Kolmandat kuud tegeleb Ivo kinnisvaraäriga.
+Tume ülikond ja moekalt lai lips istuvad tema treenitud kehal aga kuidagi
+kentsakalt, nagu vanaema õhtukleit kümneaastase plika seljas. nimi on muudetud
+Vene noored naudivad õppimist eesti koolis ega muretse tuleviku pärast rahvuste
+vahelistes suhetes. Üks klimp supi sees -- niimoodi narriti vanasti eesti
+koolides neid, kes olid vähemuses. Ei olnud mõnus tunne istuda tunnis, kui oled
+klassis ainuke venelane. Aastatel 1994--1997 õppis eesti koolides üle 3000
+muukeelsest kodust pärit lapse. See arv kasvab aasta-aastalt, sest vene laste
+õppimine eesti koolis on muutumas trendiks. Muulaste integreerumist uurinud
+sotsioloogide Ivi Proosi ja Iris Pettai väiteil sooviks vähemalt veerand
+kõikidest vene peredest oma lapsi eesti kooli panna. Sagedamini langetavad
+sellise otsuse just edukamad ja haritumad vene lapsevanemad. Inglise Kolledžis
+õpib peaaegu igas klassis üks venelane. Eliitkooli pääsemiseks peavad nad läbima
+konkursi eestlastega võrdsetel tingimustel. Kooli õppealajuhataja, eesti keele
+ja kirjanduse õpetaja Virve Maasik usub, et pigem on see lapsevanemate-poolne
+tunnetatud vajadus kindlustada lastele tulevik. "Ma ei tea, kas see on hea mõte
+tulla eesti kooli ainult eesti keele pärast," ütleb ta. "Lapsed peaksid
+põhihariduse saama ikkagi emakeeles." Siiski tõdeb Maasik, et kõige tähtsam
+polegi vast muulaste eesti keele õppimine, vaid see, et nad õpivad tundma ka
+meie kombeid, suhtlemislaadi ja kultuuri. Ühiskonnateadlased ütlevad, et
+kooli-iga on sotsialiseerumisprotsessi kõige intensiivsem periood. Tallinna
+eesti koolides on venelasi küll murdosa, kuid nad paistavad silma. "Nad on
+tragimad ja aktiivsemad," ütleb Inglise Kolledži lauluõpetaja Liivi Urbel. "Nad
+on avatumad ja jäävad koolielus kohe silma," leiab ka Pirita Majandusgümnaasiumi
+õpetaja Margit Sarapik. "Enamasti on nad ka keskmisest targemad." Põlvkond 2000
+Neli tüdrukut lubati viimasest tunnist ära ja nüüd istuvad nad oma kooli, Pirita
+Majandusgümnaasiumi akende all murul. Pealtnäha tavalised koolitüdrukud:
+Jekaterina Škurd (Katja) ja Tatjana Danilova (Tanja) 11. klassist, Olga
+Jevdokimenko (Olja) ja Tatjana Moraraš (Tatjana) 7. klassist. Tegelikult on nad
+ebatavalised, sest nad kujutavad teatud mõttes ideaali integreerumispoliitika
+tulemusena kujunenud tulevikuvenelastest. Nad on juba sellised, nagu me
+tahaksime, et tulevikus oleks kogu muukeelne Eesti elanikkond. Nad on pärit vene
+perekondadest ning räägivad kodus vene keelt. Mõni aasta tagasi langetasid nende
+vanemad oma laste jaoks saatusliku tähendusega otsuse: panna laps eesti kooli.
+Nelikust nooremad, Olja ja Tatjana, käisid juba eesti lasteaias ning räägivad
+eesti keelt puhtalt. Ka suuremate tüdrukute kõnes ei kosta ühtki komistust.
+"Kirjandite kirjutamisega on teinekord raskusi, ma ei oska alati kõiki oma
+mõtteid väljendada, aga siis kirjutan nii, nagu oskan," ütleb Tanja. Kui vaja,
+on nad eesti keele tõlgiks ka oma vanematele. Katja tuli Pirita kooli viis
+aastat tagasi Tallinna 26. keskkoolist, mis on venekeelne inglise süvaõppega
+eliitkool. Kolm aastat tagasi tuli samast koolist üle ka Tanja. "Alguses olin
+vanemate otsusele ikka väga vastu, sest kartsin, et ei saa eesti koolis
+hakkama," ütleb Katja. " Aga praegu olen ma endaga väga rahul, see oli õige
+samm, et ma siia kooli tulin. Vanemad on ka rahul. " Eesti keelt peab oskama,
+siis saab parema töökoha. Igaüks peaks endale selgeks tegema, mida ta elult
+üldse tahab. Kui ta kavatseb Venemaale elama minna, siis tal muidugi pole mõtet
+eesti keelt õppida. Vanematelt inimestelt ei ole mõtet keeleoskust nõuda, nõuda
+tuleb noortelt, kellel on energiat õppida, leiavad nii Katja kui ka Tanja. Kõik
+neli tahavad astuda ka mõnda Eesti kõrgkooli, tõenäoliselt Tallinnas. Rahvuslik
+identiteet ei hävine Katja lõpetas äsja kooliprogrammis ette nähtud Lev Tolstoi
+"Sõja ja rahu" lugemise. Ta luges seda vene keeles. Vene tüdrukud ei pea käima
+vene keele tunnis, küll aga peavad nad kaasa tegema suuremad kirjalikud tööd.
+Nad õpivad eestlastele mõeldud programmide alusel. Kas ei teki sellega ohtu, et
+nad kaotavad eesti koolis oma rahvusliku identiteedi? Õpetaja Virve Maasik: "
+Tegelikult on ju ka kodune kasvatus olemas. Kui mina oleksin mingist muust
+rahvusest, siis ma küll õpetaksin kodus oma lapsele rahvuskultuuri. " Tüdrukud
+ise on veendunud, et ei ole oma rahvusidentiteeti kaotanud. Nende vanavanemad
+elavad välismaal: Tatjana Morarašil Moldovas, Oljal Valgevenes, Tanjal Venemaal.
+Tüdrukud satuvad neile külla väga harva, üle mitme aasta. Rohkem kui rahvuslik
+omapära läheb neile korda isiksus. Olja: " Loomulikult on eestlastel omad
+rahvatantsud ja venelastel omad, aga eelkõige on tegu ikkagi inimestega. Iga
+inimene on isemoodi ja isiksus loeb. See, et ma olen venelane, ei tähenda, et ma
+ei oska suhelda eestlastega. " Tanja: "Aga sünnipäevi peame me eraldi
+eestlastele ja venelastele." Vene poisid on julgemad, eesti omad paremad
+Eestlaste-venelaste suhete tuleviku pärast tüdrukud muret ei tunne. "Vanemad
+inimesed räägivad tõesti palju eestlaste-venelaste omavahelistest pingetest,"
+ütleb Katja. "Meie selles probleemi ei näe." Tanja: " See ei ole noorte jaoks
+probleem, ma ei tea kedagi oma tuttavatest, kes eestlaste-venelaste suhete
+pärast hirmsasti kannataks. Vanemal põlvkonnal on see probleem endistest
+aegadest jäänud, noortel ei teki isegi küsimust. " Tanja ja Katja püüavad
+meenutada, kas nad Tallinna ööklubides on märganud mingit rahvuste vahelist
+vaenu. Ei meenu küll midagi, ütlevad nad. Mis vahe on aga eesti ja vene poistel?
+Katja ja Tanja: " Vene poisid on julgemad. Ja konkreetsemad. Aga eesti poisid on
+paremad. " Siseminister Jüri Mõis ütleb Ekspressile antud intervjuus, et lootus
+pääseda Euroopa Liitu on ametnikud kiiremini liigutama pannud. Uue
+valitsuskabineti ministrid, v.a Jüri Mõis, avalikustasid Eesti Päevalehes oma
+eelmise aasta tulud, mispeale Äripäev nimetas teid seltskonna ainukeseks mustaks
+lambaks. See lugu pani mind ennastki imestama, et miks leht sellise hoiaku
+võttis. Ma lihtsalt ei saanud oma tulusid avalikustada, kuna need on nii suured,
+et mõjuksid hooplemisena. Põhimõtteliselt olen ma väga avalikustamise poolt. Ma
+olen Eesti riigi üks suurimaid maksumaksjaid. Pean deklareerima oma tulusid nii
+maksuametile kui ka riigikogu vastavale komisjonile. Aga see informatsioon ei
+ole Eestis avalik. Kui te põhimõtteliselt pooldate avalikustamist, kui suured on
+siis teie tulud? Ei avalda. Veel eelmisel aastal avaldati Riigi Teatajas ka
+ministrite tulud. Uus korruptsioonivastane seadus on selles mõttes kinnisem. See
+pole kinnisus, see on privaatsus. Kui palju te deklareerisite tulusid oma
+aktsiamüügist Swedbankenile? Ma ei müünud sel ajal ühtki aktsiat. Kas tõesti?
+Hansapanga asutajad on ju väga läbipaistvate tähekombinatsioonidega firmade
+omanikud. HTB Investeeringud (Hannes Tamjärv), JMB Investeeringud (Jüri Mõis).
+Aktsiaid müüs JMB Investeeringud, mis ei ole börsiettevõte ega pea seega ka oma
+majandusnäitajaid avalikustama. Jüri Mõis ei müünud aktsiaid. Milline on teie
+prognoos nn Daiwa juhtumi arengustsenaariumile? Kas Hansapanga ja Marcel
+Vichmanni vaheline kohtuskäimine jääb lõputult venima ja lõpuks unustatakse?
+Daiwa kliiniline pilt koosneb kahest osast. Esiteks tehti teadlikult sulitemp,
+mida asuti varjama. Hoiupank börsiettevõttena ei kõssanud oma aastaaruandes
+sellest sõnakestki. Teiseks, kui polnud enam võimalik varjata kohustusi,
+sattusid Hoiupanga halvaks üllatuseks aktsiad Marcel Vichmanni valdusse. Kas
+kohtuskäimine hakkab venima ja unustatakse -- seda näitab meie õigusmaastik. Kas
+võib tõesti uskuda, et teised Hoiupanga Töötajate ASi endised aktsiaomanikud
+Olari Taal, Aare Kilp, Priit Haller, Heino Viik ja Juta Maar lihtsalt kinkisid
+oma aktsiad Vichmannile? Muinasjutuna tundub küll. Millised on suuremad
+erinevused pankuri ja siseministri töös? Siseministri amet on palju huvitavam,
+maailm liigub siin palju kiiremini kui pangas. Lootus pääseda Euroopa Liitu,
+milles nähakse võimalust tsiviliseeruda, paneb kõiki kiiremini liigutama.
+Teisalt on ka palju sarnasusi, näiteks üks põhiküsimusi on, kuidas saada
+korralikud andmebaasid. Millised on siseminister Jüri Mõisa tegevuse
+prioriteedid? Turvalisuse tagamine. Surmaga lõppevaid õnnetusjuhtumeid on Eestis
+kaks korda rohkem kui Soomes. Teiseks, mitte-eestlaste staatuse reguleerimise
+küsimus, elamislubade andmise lihtsustamine. Siin ma ei räägi kodakondsuse
+andmisest, see on täiesti erinev temaatika. Elamislubade andmise
+liberaliseerimine parandab oluliselt Eesti investeerimiskliimat ja seeläbi
+ühiskonna heaolu. Kolmandaks prioriteediks on avaliku halduse korrastamine. Kui
+suur on riigibürokraatide arv näiteks 35 000 elanikuga Põlvamaal? Kas meil
+tõesti on nii palju raha, et seda kinni maksta? Indrek Neivelt koges seda
+bürokraatiaahelat lapse sündimise puhul makstava toetuse kättesaamisel. Ta
+nimetas seda kõige kilplaslikumaks organisatsiooniks, mida ta näinud on. Selle
+asemel, et saada sünnitusmajas ühe allkirja vastu raha kätte, kulus tal selle
+kättesaamiseks mitu nädalat. Riigiasutustes asju ajada on kohutav. Kuidas
+siseministeerium reageerib nädalavahetusel toimunud juhtumile, mil Eesti
+kaitsejõudude eliitüksuse liige Indrek Holm üritas Võrumaa talumehi röövida ning
+mis lõppes tulistamisega? Olime kogu nädalavahetuse vastavate teenistustega
+ühenduses. Kui näed, kui lähedal kuritegevus on, siis tekkib küsimus, miks.
+Arvan, et kuritegevuse probleeme ei lahendata politseinike ega sõjaväelaste arvu
+suurendamisega. Oluline on kurjategijate huvi suunamine legaalsesse sfääri. Kui
+Narva Elektrijaamad, Eesti Raudtee kiiresti müüa, loome uusi töökohti. Järgmisel
+kevadel saab täis keskpanga presidendi Vahur Krafti ametiaeg. Võimaliku uue
+kandidaadina sellele kohale pakutakse teid. Olete te nõus hakkama Eesti Panga
+presidendiks? Praeguses seisus ei tahaks küll selleks saada. Eesti Pangal on
+korralik president. Eesti Panga suurim ülesanne on kindlustada Eesti krooni ja
+pangandussüsteemi stabiilsus. Läbi lastehaiguste ja kalliks läinud õppetundide
+on need ülesanded täidetud. Kuna Eesti pangandussüsteem on nii korras, on
+keskpanga presidendi koht minu jaoks liiga rahulik, liiga must-valge. Mulle
+meeldib midagi kirevamat. Kas Krafti väljavahetamine tuleb üldse kõne alla?
+Milleks? Meie majandussüsteem on stabiilne, kõrgete ametipostide vahetus on
+ebastabiilsuse ilming. Milline on Hüvitusfondi tulevik? Minu arvates on
+äärmiselt oluline, et suur raha (peamine materiaalne väärtus on tänapäeval
+eelkõige raha) oleks kindlates kätes. Üheksa iseseisvusaasta jooksul on selgeks
+saanud, kelle kätte võib raha usaldada. Neid finantsstabiilsuse allikaid pole
+raske nimetada: Eesti Pank, Hansapank, pärast rootslaste kätte minekut ka
+Ühispank ning loodetavasti saab selleks, pärast Aare Järvani asumist kantsleri
+kohale, ka rahandusministeerium. Mitmed muud kohad, sealhulgas Hüvitusfond, on
+näidanud, et sealt läheb raha kaduma. Üks neist institutsioonidest, kes on oma
+usaldusväärsust tõestanud, tuleks panna Hüvitusfondi järelevalvajaks. Kas poleks
+otstarbekam Hüvitusfondi varad ja kohustused müüa? Kellele? Kes neid tahaks? Kes
+oleks siis sobivaim järelevalvaja? Eesti Pank. Mõningaid funktsioone saaks
+kindlasti nii Ühispank kui ka Hansapank teenuse osutamise korras üle võtta.
+Milline on "riigipanga" ehk Optiva Panga tulevik? Tume. Väga raske on talle
+turunišši näha. Kas võiks kõne alla tulla Optiva kujundamine
+investeerimispangaks ning selle müük? Viimane investeerimispank tehti paar kuud
+tagasi Lõhmuse, Haaveli ja Viisemanni poolt. Investeerimispank on alati rajatud
+inimeste professionaalse tuntuse peale. On raske kujutada Optivat selles
+sektoris konkureerimas. Teie olete siis seisukohal, et kahest suurpangast Eestis
+piisaks? Seda on liiga palju. Üks maailma juhtiv analüütik arvas, et 1999.
+aastal on oodata Rootsis pankade ühinemist. Rootsi on liiga väike, et omada
+nelja iseseisvat panka. Kas see, et Svenska Enskilda Banken nõustus saama
+Ühispanga suuraktsionäriks, tähendas ka teatud lubadusi keskpangalt ning
+valitsuselt? Kust mina tean? Seda on igati põhjust arvata, sest see oli Eesti
+riigile väga positiivne sündmus. Ühispank on riigi eelarveraha põhiline hoidja
+ning kui see hoidja sai positiivse investori, siis on tõenäoline, et valitsus
+lubas uuele investorile, et ta järgmisel päeval kogu oma raha pangast ära ei
+vii, näiteks riigipanka ehk Optivasse. Milliseks kujuneb Riigikassa ja Ühispanga
+vahekord? Minu arvates on Eesti pangandus tehnoloogiliselt maailma tasemel.
+Eesti riik on veel suhteliselt laisaks kliendiks (panganduses on kasutusel
+termin "laisk raha", see tähendab ebaratsionaalne hoiustajale, kuid väga hea
+pangale). Valitsused üldiselt ongi nn laisaks kliendiks. Ilmselt need vahekorrad
+normaliseeruvad, selles mõttes, et optimeerimise käigus riik kui panga hoiustaja
+hakkab ratsionaalsemalt käituma. Kas kindlustus-, väärtpaberi- ja
+pangainspektsioon ühendatakse? Teoreetiliselt on see ehk vale, aga praktiliselt
+ratsionaalne. Arvata, et Eestis on nii palju potentsiaalset intelligentsi, et
+suudaks kõik kolm inspektsiooni komplekteerida, on illusoorne. Eesti riik maksab
+kohalikele mängufilmidele iga vaataja kohta sadu, kohati isegi tuhandeid kroone
+toetust. Veebruari lõpus esilinastunud Valentin Kuigi "Lurjus" on rahaliselt
+viimaste aastate kõige kehvem film Eestis. Riik toetas "Lurjuse" väntamist kokku
+rohkem kui kolme miljoni krooniga. See tähendab, et iga "Lurjuse" vaataja kohta
+kulus 2358 krooni maksumaksja raha, kuna filmi on seni vaadanud 1300 inimest.
+Režissöör Kuigi sõnul on väheusutav, et "Lurjuse" vaatajate arv kasvab edaspidi.
+" Seda filmi ei ole võimalik ka välismaale müüa, kuna siis tuleb teha korralik
+ingliskeelne koopia ehk läheks vaja veel sada tuhat krooni. Seda raha meil ei
+ole, " märkis ta. Kehvemate filmide edetabelis järgnesid "Lurjusele" Sulev
+Keeduse "Georgica" ja Rao Heidmetsa "Kallis härra Q" (vt tabel).
+Kultuurkapitalis filmidele rahajagamises osalev Janno Põldma ütles, et "ideede
+köögipool ei ole tugev". Tema sõnul praakis Kultuurkapital eelmisel aastal välja
+vaid 30 protsenti filmide tootmiseks esitatud taotlustest. Välismaal on
+valikusõel hoopis tihedam. Euroopa Liidus läheb tootmisse iga neljas idee ja
+Hollywoodis iga kümnes. Seetõttu on ka Ameerika filmidel suurem edu. Teine Eesti
+filmide ebaedu allikas on kehv müügitöö. Režissöör Kuik tunnistas, et temal
+polnud "Lurjusega" mingit müügiplaani. " Oi taevas, see oli minu jaoks tume maa.
+Olin produtsent olude sunnil, sest keegi teine ei tahtnud seda tööd teha, "
+ütles ta. Sellegipoolest sai ta riigilt kolm miljonit krooni toetust. Krooniajal
+on Eestis vändatud ka üks erakapitalil põhinev film, Jaan Kolbergi "Jüri Rumm".
+Paraku lõppes film pankrotiga. Toetused mängufilmidele ALLIKAD: EESTI FILMI
+SIHTASUTUS, KULTUURKAPITAL Intelligentsete diferentsiaalidega nelikvedu,
+kiirenduse kontroll ja satelliitjälgimissüsteemid olid alles mõni aasta tagasi
+tavakodaniku jaoks sama kauged mõisted kui tähe parallaks või genoomi kood.
+Praegu on Eestiski sadu sõidukeid, mille lakialune sisaldab kõike seda ja
+enamatki. Liiklusõnnetused aga on jäänud. Targad autod ei ole suutnud kaitsta
+lolli inimest tema enda vigade ja nende tagajärgede eest. Peaaegu ime Kaks
+aastat tagasi põrkasid kenal juunihommikul Tartu ja Elva vahel sirgel laial
+asfaltteel kokku haagisega Scania veok ja tumepunane Mitsubishi Galant. See, mis
+veel minuti eest oli olnud uus Mitsubishi, pudenes laiali teele ja põllule.
+29aastase juhi laip räntsatas teele sadakond meetrit pidamasaanud Scaniast
+eemal, meest poleks suutnud päästa mingi ime. Aga ime oli siiski juhtunud:
+tundmatuseni moondunud vrakis rippus turvavööl naine. Ta elas. Tõsi,
+traumaatiline verekaotus oli põhjustanud kooma, kuid ohver jõudis elavana
+Maarjamõisa haiglasse. Ligi kuus kuud kestnud võitluses elu eest jäid arstid
+seekord kaotajaks. Kokkupõrke hetkel oli autode kiiruste summa üle 200
+kilomeetri tunnis. Rangeimadki sõidukitele esitatavad nõuded ei kohusta
+autoehitajaid sellistes tingimustes avariiohvritele elu garanteerima, see pole
+juba puhtfüüsikaliselt võimalik. Aga pisut enam õnne ning noor naine võinuks
+kohutava õnnetuse üle elada. Turvalisus on saanud edukate autofirmade
+märgusõnaks, aga autosse sisseehitatud turvalisust tuleb osata kasutada. Mõni
+aeg tagasi testis endisest rallisõitjast maavanem üht autot ja juhtis tähelepanu
+asjaolule, et kiirel sõidul talvisel külateel võib selle ABS nõuda harjumist.
+Teine endine ralliäss, praegu taksojuht, lülitas talveks oma sõiduki ABSi lausa
+välja. Nende meeste sõnades pole põhjust kahelda, kuid tavasõitja oskused ABSiga
+võistelda ei suuda, nagu ka veojõukontrolli ja iseblokeeruva diferentsiaaliga.
+Kui aga jutt käib turvavööst, uste turvataladest või turvapadjast, on
+vilunumadki kihutajad autotootjatega üht meelt: need asjad peavad olema ja neid
+tuleb kasutada. Naastrehv päästab Väitlus naastrehvide kasust ja kahjust ei
+vaibu. Eri allikate väitel rebib naastrehvidega sõiduk saja kilomeetri läbimisel
+välja kolm kuni kümme kilo teekatet. Mina ei tea, kas teedesse tekitavad
+pikivagusid naastrehvid või kümnete tonnide jagu ülekaalulised metsa- ja
+naftakoormad. Tõsi, kvaliteetsed kallid lamellrehvid on testimisel näidanud end
+mitmesugustes talveoludes naastrehvidega võrdsete või isegi parematena. Aga
+ohtlikemaks kõigist talveteedest oli, on ja jääb ikka kiilasjää või nähtamatu
+musta jääga kaetud asfalt. Ja seal pole naastudele alternatiivi. Kevad on selle
+teema aktuaalsuse muidugi nullinud, kuid näiteks Lõuna- Eesti autojuhid
+mäletavad kindlasti esimese mainädala üllatusi. Paljud nende päevade libeduse
+ohvrid kulutavad nüüd kindlustusfirmade uksi. Tahaks loota, et meil pole
+lamellrehvide tootjatel valitsuses "oma meest Havannas", kes suurfirma tulu
+nimel läbi suruks kümneid elusid päästva turvameetme tühistamise. Auto peab
+säästma. Säästma raha, loodust ja elu. Ühe teooria kohaselt ei ole ühelgi
+aastaajal võimalik autoga normaalselt sõita: talvel on libe, kevadel
+teedelagunemine, suvel tehakse teetöid ja sügisel sajab pidevalt. Õnneks
+lubatakse suvel paljudel teelõikudel tavalisest suuremat kiirust ja see
+rõõmustab pea igat juhti, kuid on ka kohti, kus tempo hoopis napiks sunnitakse.
+Kolmekümnekilomeetrise tunnikiirusega vastpinnatud teel venimine ei meeldi
+kellelegi, hilisema mugava sõidu huvides tuleb see aga lihtsalt välja kannatada.
+Teadmine eesootavatest takistustest ei tee küll sõitu meeldivamaks, kuid
+võimaldab varem teele asuda ja asjatut kiirustamist vältida. EE püüab selles
+osas sõidukijuhtidele abiks olla, avaldades ülevaate suurematel teedel
+kehtivatest liikluspiirangutest. Olukord teedel muutub küll pidevalt, kuid nagu
+näha, kestavad suuremad tööd nädalaid või isegi kuid. Kellel aga himu
+operatiivsete andmete järgi, võib neid leida näiteks Maanteeameti veebisaidist
+Suvi on reiside aeg ja paljudel varsti Euroopa teed rataste all. Käesolev tabel
+püüab anda väikese ülevaate mõningates Lääne- ja Kesk-Euroopa riikides lubatud
+sõidukiirustest. Päris täpne see ei pruugi olla, sest esiteks on mitmetes
+riikides kiirusepiirangud sõltuvad näiteks ilmast ja teeoludest, teiseks aga
+annavad eri allikad sageli erinevaid andmeid. Eestikeelsetest allikatest on
+Eesti Autoklubi veebilehekülgedel pakutavad andmed pärit mullusest aastast,
+Eesti Autowebi omad aga isegi detsembrist 1997. Õnneks ei muudeta
+kiirusepiiranguid just sageli, kuid kõige õigem on ikkagi kohapeal veenduda,
+mida tohib ja mida mitte. Head reisimist! Kuigi mitu inimest arvavad, et nägid
+Tallinnas endist jäägrinõunik Hillar Mardot, ei usu kadunud mehe elukaaslane
+Kersti Saadlo, et mees vabaduses on. "See ei ole võimalik, et Hillar poleks minu
+või lastega ühendust võtnud, kui tal oleks võimalus vabalt ringi liikuda," ütleb
+Kersti Saadlo. "Aprillis oli meie poja sünnipäev -- Hillar oli kingid ostnud,
+need saadi autost kätte, aga et ta ise ennast varjab, ei ole isegi ideena
+usutav." "Üks variant on, et Tallinnas nähtud mees on Pärnu kaitseliitlane
+Andres Lepiku, kes on Hillariga väga sarnane," arvab Saadlo. " Isegi tuttavad on
+eksinud -- kui Asso Kommer vanglast vabastati, süüdistasid kõik tuttavad
+Hillarit, et miks sa meile ei öelnud, ise käisid ju tal vanglas vastas! Aga
+Hillar ei teadnudki midagi Kommeri vabastamisest, seal käis hoopis Lepiku. "
+Saadlo ei usu Tallinnas nähtud Mardo tõelisusesse ka seetõttu, et mees olevat
+töönarkomaan: " Hillar ei suuda ühtegi päeva niisama puhata ega tööta olla. Ei
+ole usutav, et ta kõik oma tegemised lihtsalt hülgas. " Mardole kuulunud firma
+OÜ Wilperk tegeles lisaks baaripidamisele puidutööstusega. Praegu pidavat asjad
+nii baaris kui ka saetööstuses seisma. Hillar Mardot nähti viimati reedel, 23.
+aprillil Kohilas tema enda baaris Can-Can. Nädalavahetustel on baar hommikul
+kella neljani avatud ja naise sõnutsi oli tavaline, et Mardo hommikul sealt läbi
+astus ja kassa kaasa võttis. Saadlo teada ei ole õnnestunud välja selgitada,
+kuhu Mardo Can-Canist õhtul kella üheksa paiku koos kahe noorema mehega --
+Viljar Vahesalu ja Marek Keimoneniga -- sõitis. "Sealtmaalt on must auk," ütleb
+ta. Pühapäeval proovis Saadlo mehele helistada, ent asjatult. Esmaspäeval leiti
+Pärnu Metsakalmistult Mardo auto. Marek Keimoneni vanemad ja sugulased otsisid
+auto leidmise paiga ümber metsast mehi taga, otsisid ka politsei ja sõjavägi.
+Leitud ei ole midagi. Raplas muusikaõpetajana töötav Kersti Saadlo ütleb, et
+sõbrad-tuttavad on abi otsinud ka sensitiividelt: "Need ütlevad, et mehed on
+elus, aga neid hoitakse kusagil vangis kinni." "Ma keskendun lastele ja tööle,"
+ütleb Hillar Mardot 20 aastat tundnud naine. " Kuigi psüühiliselt pole mul raske
+ühtegi versiooni uskuda, ei ole see Hillari iseloomule omane, ennast meie eest
+peita. Ta suhtus asjadesse vahel liigagi tõsiselt, kuigi püüdis endale seikleja
+imagot kujundada. " Lembit Oll tegi oma viimase käigu ööhämaruse varjus. Kui
+palju tuhandeid malekäike oli ta teinud heledasti valgustatud malesaalides! Ise
+alles tee esimesel poolel, vaevu kolmekümnekolmene, oli ta jõudnud neid
+sooritada juba tuhandeid, rohkem kui enamik professionaale poole pikema eluea
+vältel. Ja kui palju helget ilu oli meister nende kaudu jaganud selle salapärase
+mängu sõpradele ja austajatele. Sest Lembit Oll oli ilma igasuguse
+sentimentaalsuseta tõesti Meister, anne Jumala armust, mitte käsitöölisest
+palgateenija. Nüüd öeldakse, et lahkunu oli veel paari päeva eest "tulevikku
+vaatav ja teotahteline". Nõnda võis see näidagi ja nõnda võis see isegi olla,
+ent ometi oli saatus asetanud tema ööhämaruse rajale ja ühel hetkel ei suutnud
+ta enam pimeduse kutsele vastu panna. Ammust aega on arutatud, kas võib
+võistlusmales vajalik talutavuse piirini või vahel üle sellegi küündiv totaalne
+kontsentratsioon inimese tasakaalust välja viia. Sest mitu kõige esimest
+malekuulsust (malegeeniuste nimekirja alustanud Paul Morphy, uue male isaks
+kutsutud Wilhelm Steinitz, meteoorina sähvatanud Harry Nelson Pillsbury)
+kuuluvad just niisuguste ohvrite hulka, vähemtuntuid on mõistagi rohkem. Aga
+juba sada aastat tagasi väitis kogenud arst suurmeister Siegbert Tarrasch, et
+säärastel juhtudel on tegemist kurja saatuse poolt kaasa antud eeldustega, mida
+male võib aidata üksnes kiiremini esile tuua. Oll polnud luuletaja, tema tõstis
+puunuppe. Ent kas ei käi need kordumatud luuleread temagi kohta? Nüüd on see
+helin pea matnud mind, ta alla rusuks on raugenud rind. See helin mu elu ja minu
+hing, tal kitsaks on jäänud maapealne ring. Nüüd mängib Oll vaimuderiigis,
+võib-olla Morphy, Alehhini, Botvinniku endaga. Kuid jätkem väljamõeldud
+kujundid. Tallinna malekooli ilmus Kohtla-Järve koolipoiss 1980. aastal, ja juba
+1983ndal, ise alles kuueteistkümne piiril, osales ta Tali, Petrosjani ja teiste
+rahvusvaheliste tuusade kõrval Kerese mälestusturniiril, sai täisväärtusliku
+seitsmenda koha, Eesti esindajatest küündis temast ettepoole vaid Ehlvest.
+Poisiohtu mängijal oli silmapaistev malevaist, tema ea kohta suured teadmised,
+mis toetusid erakordsele mälule. Peaasi, ta armastas malet, mitte ennast males.
+Ei saa jätta meenutamata, et pärast Kerese lahkumist kiputi varem eestlaste
+rahvamänguks nimetatud malet tähelepanu keskmest kõrvale lükkama, ehk polnud
+Olli kõrval ka arusaavat ja tarka sõpra, kes oleks osanud teda mõista ja
+toetada. Ometi suutis ta ennast ka nõnda maailma maleeliiti suruda. Mis teha,
+kui kõige suuremad võidud jäid olemata, kõige ilusamad partiid mängimata.
+Tundkem parem rõõmu selle üle, mida ta suutis meile pärandada. Seda pole
+igaühele antud. Kus puhkab viimset und ajakirjanik? Metsakalmistu: asutati 1933
+avati ametlikult 1939 pindala 48 ha Esimesena maeti Eduard Vilde Ainus hoone
+paekivist kabel 1935/1936 (H. Johanson) Ainsad monumendid: Konstantin Pätsi
+matmispaik 1939/1990 fašismiohvrite mälestusmärk 1984 (V. Künnapu) kuulub
+Tallinna linnale haldab OÜToonela Avaliku linnakalmistuna asutatud kalmistu on
+tuntud avaliku elu tegelaste matmispaigana. Metsakalmistu kvartalis 20 võivad
+kõrgete mändide all viimset rahu nautida ajakirjanike liidu (EAL) liikmed. Kuigi
+eeltööd ajakirjanikele väärika puhkepaiga kindlustamiseks alustati juba Märt
+Müüri ajal, sündis leping toonase EALi juhi Toivo Tootseni ja Metsakalmistut
+haldava aktsiaseltsi Toonela direktori Olav Kirseli vahel alles 1995. aastal.
+Lepingu kohaselt saab kirjatsura viimse puhkepaiga kvartalisse 20 EALi kirjaliku
+avalduse alusel. Võimalikud on variandid -- kas traditsiooniline hauaplats
+kahele või siis meeter korda meeter krundike urnimatuseks. Ajakirjanike viimse
+puhkepaiga vahetus läheduses on eraldatud kvartalid Riigikantselei töötajate,
+ühenduse Memento liikmete, muusikute, kirjanike, kunstnike ja arstide matmise
+jaoks. Kirsel ei oska öelda, kui suur kvartal 20 on ja kui palju ajakirjanikke
+lõpuks seal viimse puhkepaiga leiab: "Kui Tootsen veel Pirita halduskogus oli,
+siis seda asja aeti, aga detailplaneeringut sellele kvartalile ei ole." Silma
+järgi võib arvata, et kvartal 20 katab künklikul mändidealusel maal umbes 800
+ruutmeetrit. EAL kohustus sõlmitud lepingu kohaselt heakorra eest tehtud
+kulutuste eest tasuma. "Mingit hooldust nad tellinud pole, ainult need, kellel
+siia on lähedased maetud, on töid tellinud," nendib Kirsel. Kvartalis 20
+puhkavad viimset und armastatud spordiajakirjanik Heino Mikkin,
+raadioajakirjanikud Tõnu Teder, Jüri Oll ja Enn Kask, Eesti Kommunisti vastutav
+sekretär Hans Eduard Aasamaa, kirjastusejuht Vello Lindsalu, populaarsed
+teleajakirjanikud, väliskommentaator Rein Soomets ja Horoskoobi saate tegija
+Andres Vihalem, ajalehe Vetšerni Tallin peatoimetaja Stanislav Davõdov ja paljud
+teised. "Kahjuks ma ei ole ise sinna vaatama jõudnud, kuigi mitu korda olen
+kavatsenud," ütleb EALi nõunik Hugo Alter. "Ma tean, et Enn Leissonit taheti ka
+sinna matta." Eesti Ajakirjanike Liitu kuulub praegu 900 inimese ringis. Alter
+kinnitab, et nooremaid liikmeid tuleb kogu aeg juurde: igal juhatuse koosolekul
+arutatakse kümmekonda liikmeksastumise avaldust, aastas koguneb sel viisil saja
+uue EALi liikme ringis. Liitu kuulumise eelduseks on iga-aastase liikmemaksu
+tasumine -- kas 1% palgast või siis 460 krooni. "Meil oli see suitsuputkas terve
+nädala teema, et kas tasub ajakirjanike liitu kuuluda või mitte," ütleb Õhtulehe
+toimetaja Rait Raidmaa. " Lõpuks leidsime, et ainuke kasu, mis liitu kuulumise
+eest saab, on tasuta plats Metsakalmistul. Ja nekroloog. " Nõukogude ajal oli
+Sojuz šurnalistov (ajakirjanike liit -- vene k) kõva sõna, Moskvas Arbatil oli
+eraldi restoran, kus sai ilma järjekorrata ja odavalt süüa. " Müüri ajal oli ka
+asjast kasu. 100 FIMi eest võis osta rahvusvahelise pressikaardi, mille eest sai
+välismaal tasuta muuseumidesse, " nendib staažikas ajakirjanduse alal töötaja.
+"Vahepeal prooviti veel igasugu lollusi -- et EALi liikmepiletiga saab lokaalis
+Roheline Ämblik poole hinnaga praadi või siis Kõveras Kõrtsis kaks õlut korraga,
+aga praegu on see lihtsalt papitükk." "Me oleme ikka ametiliit, kuigi see
+omanikele ei pruugi meeldida," ütleb Alter ja kinnitab, et möödunud aastal
+ennistati tänu EALi tegevusele tööle neli ajakirjanikku. 1992 Portugal, Sevilla
+Eesti jagas telkpaviljoni Leeduga, Läti ei osalenud Kahe peale 380 m² Oli
+rubla-aeg ja paljud asjad said tehtud väga odavalt, täpset eelarvet ei mäleta
+keegi. Näituse ajal tuli Eestis käibele oma raha. Uhiuued kroonid-sendid olid
+külastajate seas suur hitt. 1993 Lõuna-Korea, Taejon Eesti jagas ajutist
+paviljoni Rumeenia, Läti ja Leeduga. Pinda 150 m² Riigieelarvest 1,5 miljonit,
+paviljoni ja transpordi tegid korraldajad välja. Paaril näitusele järgnenud
+aastal oli Eesti kaubavahetuse bilanss Koreaga selgelt plussis. 1998 Hispaania,
+Lissabon Eesti oli oma paviljonis Pinda 640 m² Riigieelarvest 6,2 miljonit.
+Järele jäänud varasid on müüdud 2,4 miljoni krooni eest. Lissabonis üürisid
+korraldajad 7toalise korteri, kus tihedamatel päevadel magas põrandal koos kuni
+29 inimest. Isegi koristaja võeti Eestist kaasa, sest nii oli odavam. 2000
+Saksamaa, Hannover Eestil on oma paviljon 1500 m² suurune krunt Riigieelarvest
+küsitakse 28,9 miljonit krooni Otsuse Hannoveri näitusel osaleda tegi valitsus
+täpselt neli aastat tagasi. Täna pole meil veel väljapaneku täpset ideed ega
+raha, mille eest Saksamaale sõita. EXPO - Kolm võimalust, kuidas lahendada Eesti
+maailmanäitusel esinemise probleemi. Eesti ekspositsiooni ideekonkurss 2000.
+aasta maailmanäituseks lõppes läbikukkumisega. Ei tulnud ühtegi kõlblikku
+pakkumist. Pakume välja kolm lahendust, mida Eesti võiks sellises ilma ideeta
+olukorras ette võtta. Mõistlik lahendus: korduvkasutusega väljapanek "
+Maailmanäitus on nagu olümpiamängud -- paar sportlast jookseb seal mõne päeva.
+Et neid sinna saata, kulub miljoneid kroone, " ütleb Ignar Fjuk, Eesti
+väljapaneku peakorraldaja Sevillas ja Lissabonis. Mängudel osalemata jätta ei
+saa, naabrid hakkavad kahtlustama, et Eestis on midagi viltu. Expo toimumise
+kohta ja aega teatakse ette vähemalt viis aastat. Sellest ajast saadik, kui
+seitse aastat tagasi Sevillas valmis meie paviljon kuu aega pärast näituse
+avamist, jääb Eestis ekspositsiooni korraldamine alati viimasele minutile.
+Võiksime siis teha oma väljapaneku üks kord ja korralikult. Mõelda välja
+väärikas idee, valmistada korralikud stendid, koostada põhjalik tutvustav
+materjal. Järgmisel korral jääb üle teha ainult upgrade nagu natuke vanaks
+jäänud arvutile ja ekspositsioon uues kohas jälle üles panna. Hannoveri näituse
+peakomissarile Andres Pajustele mõte meeldib. Esimene pääsuke -- Eestit
+tutvustav CD, mille sisu saab uuendada -- valmib koostöös Eesti Instituudiga.
+Äärmuslik lahendus: Eesti ei osale Expol "Ainus lootus seal kuidagi silma paista
+on mitte osaleda," ütleb Lissaboni esinemist meenutades lavastaja Peeter
+Jalakas. Kui Eesti talitaks Jalaka nõuande järgi ega läheks järgmisel aastal
+Hannoveri, jääks riigikassasse alles 30 miljonit krooni. 20 miljonit sakslast ja
+sama palju turiste ei näeks muu hulgas universumi kärjekujulist ehitust
+kujutavat Eesti paviljoni ega maalilisi pilte meie rabamaastikest. 2000. aasta
+1. juunil ei kõlaks Hannoveri paraadplatsil näituse avatseremoonial Veljo
+Tormise "Raua needmine" Tõnu Kaljuste koori esituses. Sakslased palusid
+avamisele ühe Eesti koori ja Kaljuste kollektiiv on üks neist, kes võiks seal
+laulda. Tähtsad poliitikategelased arvaksid, et Eestis käib sõda nagu Somaalias.
+Muul põhjusel üks riik Expole minemata ei jäta. Majandustegelased kahtlustaksid,
+et Eestis kestab tõsine majanduskriis. Nagu Malaisias, kes vahepeal loobus
+Hannoveri näitusel osalemisest. Ulmeline lahendus: Eesti korraldab oma Expo
+Järgmine võimalus taotleda maailmanäituse korraldamist oleks aastal 2010. 2005.
+aasta maailmanäitus pannakse püsti pisikeses Seto linnas Nagoia lähistel
+Jaapanis. Tallinn võiks võtta kampa lähemad naabrid Helsingi (parvlaevad
+seilaksid siis Tallinna lahel sama tihedalt kui praegu mandri ja Saaremaa vahel)
+ja Riia (lätlased ei sõidaks siis Eestisse mitte ainult kalapüüdmise pärast).
+Raha oleks vaja umbes 70 miljardit krooni. Nii palju kulutab Hannover 2000.
+aasta näituse peale. Kusagile Tallinna veerde, näiteks Paljassaarde, kerkiks
+näituseväljak ja uhked paviljonid, mille arhitektuurilise väärtuse kõrval
+Ühispanga maja oleks poisike. Ehitusfirmad saaksid tööd nii et tapab. Nelja
+kuuga käiks siit läbi nelikümmend korda rohkem turiste kui praegu aastaga. Eesti
+saaks paugupealt üle ilma tuntuks. Kui näitus läbi, oleks meil, kuhu Pääsküla
+asotsiaalid elama panna. Järele jäävate messihallidega poleks siinses kliimas
+midagi targemat peale hakata. Isegi Sevilla näituse väljak on praegu maha jäetud
+ja hulkurid kasutavad seda ööbimispaigana. Briti disainer leiutas saapad, mille
+tagaosas asuvad suured vedrud võimaldavad hüpata nagu känguru. Keahi>" Seymour
+on alati arvanud, et kängurud teavad saladust, kuidas liikuda kiiremini, vähem
+väsitavalt ja üleüldse lõbusamini. See innustas teda välja mõtlema saapaid,
+mille kujundamisel ta lähtus känguru jalgadest. Ta loodab, et saapad vallandavad
+teismeliste seas uue hulluse ja et need muutuvad niisama populaarseks kui rula
+või mägijalgratas. Keahi viib oma näidissaapad, mis alles aprilli lõpul valmis
+said, New Yorki, lootuses leida suurt spordirõivastefirmat, mis hakkaks saapaid
+tootma. Sellest ajast peale, kui ta 12aastaselt vaatas videofilmi kängurudest,
+on Solihulli kolledži lõpetanud disainer arvanud, et oleks väga tore liikuda
+samamoodi nagu känguru. Kängurud on tuntud selle poolest, et nad hüppavad
+osavalt ühest kohast teise. Nende Achilleuse kõõlused toimivad nagu võimsad
+vedrud, mis loomale hoogu annavad ja -- mis veelgi olulisem -- varuvad endasse
+energiat järgmise hüppe tarvis. Sellest põhimõttest juhindudes Keahi oma saapad
+kujundaski. "Käies kaotame me peaaegu kogu Achilleuse kõõluses oleva energia,
+sest meie kannad prõmmivad vastu maad," selgitab Keahi. " Taipasin kiiresti, et
+kängurul on võime umbes kolme neljandikku liikumisenergiast oma Achilleuse
+kõõluses säilitada. Kuna ta ei peksa oma taldu vastu maad nagu meie, toimib
+kõõlus vedruna, mis säilitab ja annab energiat edasi väga tõhusalt. " Näinud
+videot, tahtis Keahi teada, kuidas kängurud saavad nii hõlpsalt ja nii kiiresti
+hüpata. Õnnekombel õppis tema vanem õde ülikoolis bioloogiat ja varustas teda
+vajaliku info ning teatmeteostega. Omaenda viimasel õpinguaastal
+transpordidisaini alal Coventry ülikoolis otsustas Keahi täiustada oma algseid
+kängurusaapaid, mille kallal ta oli töötanud varasematel kursustel -- muuta
+saapad, "mida isegi Forrest Gump oleks häbenenud kanda", trendikateks
+jalavarjudeks, mis meeldiksid noortele. Disain, mille kasuks ta lõpuks otsustas,
+näeb ette lisapaelu, mis lähevad saapa varba- ja kannaosa alt läbi, saapad ise
+aga kallutavad nende kandja 30 kraadi võrra ettepoole. Suured vedrud saapa
+tagaosas võimaldavad inimesel üles-alla hüpata, nagu oleks ta känguru. Sammu
+tegemiseks kuluv energia suureneb, kui kokkusurutud vedru oma energiavaruga taas
+lahti kargab ning saapakandjat edasi lükkab. "Sportlastel läbiviidud uurimused
+on näidanud, et võistlejad, kelle Achilleuse kõõlus on pikem ja
+sääremarjalihased seetõttu kõrgemal, saavutavad paremaid tulemusi, sest nende
+sammud on vetruvamad," jutustab Keahi. "Tegelikult ainult seda ma teengi --
+pikendan inimeste Achilleuse kõõlust." Pärast ülikooli lõpetamist möödunud
+aastal on noor disainer kulutanud aasta saabaste viimistlemiseks ja on nüüd
+valmis oma saapapaari Ameerikasse viima. Sõiduraha sai ta tänu Kuningliku
+Kunstiühingu (Royal Society of Arts) reisipreemiale, mille ta võitis saabaste
+esialgse disainiga ühel möödunudaastasel võistlusel. Oma saabaste hüppelauaks on
+ta valinud Ameerika, sest see on paik, kus enamik noortehullusi alguse saavad,
+ja seal on palju spordirõivafirmasid, kellele ei valmista raskusi saabaste
+tootmisse võtmine. Keahi arvab, et saabaste müügihind jääb lõpuks 200--300 naela
+(u 5000--7200 krooni) vahele. Keahi arvab, et lisaks noortele, kes tahavad
+niisama ringi hüpata, võivad tema disainitud saapad leida ka tõsiseltvõetavat
+rakendust, aidates politseinikel, päästetöötajatel ja talupidajatel liikuda
+keerukal maastikul kiiremini ja väiksemate jõupingutustega kui praegu. Ent neid,
+kes loodavad endale uue hobi leida, peaks ettevaatlikuks tegema Keahi ehmatav
+ülestunnistus: " Tean, et see on veider, kuid ma pole tegelikult ühtegi känguru
+elusast peast näinud. Aga ma olen vaadanud palju dokumentaalfilme ja lugenud
+nende kohta tohutul hulgal raamatuid. " OHTLIK LASTEREKLAAM - Lastele suunatud
+tulusat telereklaami, mis Rootsis on juba keelatud, võidakse edaspidi kärpida
+kogu Euroopas. Lapsed elavad praegu paremini kui kunagi varem. Arenenud maades
+nende ostujõud üha kasvab. Ühe USAs läbiviidud arvestuse kohaselt ulatub kuni
+12aastaste laste sissetulek 27,5 miljardi dollarini. Ja müntide kõlina tagant
+võib peaaegu kuulda reklaamiandjate salasosinal peetavaid plaane, kuidas noori
+tarbijaid nende käsutuses olevatest suurenenud sissetulekutest vabastada.
+Euroopas seevastu terendab silmapiiril ähvardav komistuskivi. Muude murede seas,
+mis seonduvad lastele suunatud reklaami eetilisusega, kardavad paljud riigid, et
+Rootsi -- kus alla 12aastastele lastele suunatud reklaam televisioonis ongi juba
+keelatud -- kasutab ära oma eesistujastaatust Euroopa Liidus 2001. aastal ja
+avaldab survet selle keelu laiendamiseks ELi 15 liikmesriigis. Suhtumine
+lastereklaami erinev Lastele suunatud reklaam -- eriti televisioonis, mis on
+kõige mõjusam meediavahend -- on vaidlusi äratav teema. Lapsi peetakse sageli
+reklaamiandjate unelmaks: nad on naiivsed, kergesti mõjutatavad tarbijad, keda
+on lihtne manipuleerida ja suunata oma raha kulutama. Vähem tähtis pole seegi,
+et lapsed avaldavad suurt mõju ka oma vanemate kulutustele, ning reklaamiandjaid
+süüdistatakse selles, et nad õhutavad lapsi kasutama sääraseid meetodeid nagu
+tüütamine ja psühhoterror, et sundida emasid-isasid rahuldama oma soove, mida
+reklaamid neis tekitanud on. Ent üks asi on lastele suunatud reklaami
+hukkamõistmine. Sõnavabaduse -- olgu või kommertsliku sõnavabaduse piiramine on
+sootuks teine asi. Eri maad suhtuvad asjasse erinevalt. Norra on järginud Rootsi
+eeskuju ja keelustanud kõik telereklaamid, mis on suunatud alla 12aastastele
+lastele. Belgia flaamikeelses regioonis on seda liiki reklaam piiratud viie
+minutiga enne ja pärast lastesaateid. Kreekas on keelatud mänguasjade reklaam
+televisioonis, ehkki see on mõeldud rohkem Kreeka mänguasjatootjate kui laste
+kaitseks. Ent USAs ja Suurbritannias juhinduvad reklaamiandjad pigem
+toimimistavadest ja iseregulatsioonist kui seadusandlusest. See peegeldub ka
+tõigas, et lastele suunatud telereklaam on vastuvõetavam maades, kus seda on
+esinenud kauem. Kommertstelevisioon on USAs ja Suurbritannias eksisteerinud juba
+aastakümneid, samas kui Rootsis on kommertstelevisioon toiminud kõigest 1992.
+aastast alates. Laste ostuvõime kasvab pidevalt Kuid isegi USAs ja
+Suurbritannias muretsetakse lastele suunatud reklaami mahu pärast -- ja sugugi
+mitte kõige viimases järjekorras, sest see kasvab erakordse kiirusega. Texase A
+& M ülikooli turundusprofessori James McNeali sõnul on lastele suunatud
+reklaamile tehtavad kulutused viimase 6-7 aasta jooksul kasvanud 15--20
+protsenti aastas -- ja seda lihtsal põhjusel: laste ostuvõime on kasvanud samas
+tempos. Professor McNeal leiab, et see pole tingitud mitte ainult sellest, et
+vanemad annavad lastele rohkem taskuraha või ostavad lastele rohkem asju.
+Põhjuseks on seegi, et vanemad annavad lastele rohkem sõnaõigust otsustes,
+milline auto perele osta, kuhu puhkuse ajal sõita, kuidas maja möbleerida ja
+millist toitu süüa. McNeal on välja mõelnud sõna "filiarhaat" -- nagu
+patriarhaat või matriarhaat --, kirjeldamaks laste suurenevat mõjuvõimu
+perekonnas. Ta arvab, et selle põhjuseks on vanemate sünge veendumus, et
+ühiskond keerab lastele selja, ning nad püüavad lapsi selleks ette valmistada,
+pakkudes neile nii head stardipositsiooni kui võimalik. "Rohked uurimisandmed
+näitavad, et viimase kümne aasta jooksul on vanemad tõesti kaotanud usu
+peamistesse valitsus-, haridus- ja usuinstitutsioonidesse," räägib professor
+McNeal. "Ehkki majanduse lähitulevik paistab helges valguses, kardavad
+lapsevanemad kaugemas plaanis, et nende lapsi ei oota hea elu." Ajendatuna
+vanemate süütundest on alla 12aastaste laste aastane sissetulek USAs tõusnud
+McNeali hinnanguil 27,5 miljardi dollarini, millest säästetakse umbes neli
+miljardit dollarit ning ülejäänu kulutatakse ära. Kuid McNeal on veendunud, et
+lapsed mõjutavad oma vanemate kulutusi märksa suuremal määral. See summa ulatub
+tema arvutuste kohaselt umbes 188 miljardi dollarini USAs ja 1870 miljardi
+dollarini kogu maailmas. Sinna hulka on arvatud nii need summad, mille vanemad
+kulutavad lastele, kui ka too tähelepanuväärne näitaja, mis peegeldab seda, mil
+määral lapsed mõjutavad rahakulutamisotsuseid perekonnas. Lastereklaamid
+toimivad tõhusalt Et reklaamiandjad ründavad järjest rohkem noid mõjukaid noori
+tarbijaid, ollakse selle tagajärgede suhtes vastakatel arvamustel. Olemasolevad
+uuringud osundavad, et enamik kaheksa-aastaseks saanud lapsi teeb telesaatel ja
+reklaamil vahet. Kuid see ei tähenda, nagu reklaamid ei toimiks. McNeali uurimus
+viitab sellele, et lapsed usaldavad reklaame tavaliselt tunduvalt rohkem kui
+täiskasvanud, kusjuures kahtlused ja kaitsereaktsioon hakkavad tekkima alles
+11-12 aasta vanuses. "Ütleksin, et algkoolilastele suunatud reklaamid just neile
+mõeldud telesaadetes toimivad väga tõhusalt selles mõttes, et kinnistavad lastes
+kaubamärkide nimetusi ja tekitavad soovi vastavaid tooteid omada," selgitab
+McNeal. Kas see annab põhjust muretsemiseks? Reklaamiandjad ütlevad, et
+tarbimisühiskonnas on turundus elu üks koostisosa ja selle tundmaõppimine kuulub
+täiskasvanuks saamise juurde; samamoodi õpivad lapsed sisseostude tegemist ja
+rahaga ümberkäimist. Mis puutub tüütamismeetodisse, siis leiavad reklaamiandjad,
+et see on emotsionaalne viis kirjeldada nähtust, mis eksisteerib reklaamist
+sõltumatult. "Tegu on ülepaisutatud väljendiga, mis viitab tegelikult tuhande
+aasta vanusele probleemile, et lapsed küsivad vanematelt alati asju, mida nad ei
+saa," selgitab Suurbritannia reklaamiühingu asedirektor Lionel Stanbrook. "Aga
+ma ei usu, et 50 aastat tagasi leiutatud televiisor oleks midagi
+märkimisväärselt muutnud." Ogilvy & Mather'si Londoni kontori äridirektor
+Martin Phelps: " Need, kellel on lapsi, saavad peagi aru, et kogu elu lastega --
+sellest hetkest, kui nad hakkavad suhtlema -- seisneb läbirääkimistes. Reklaam
+on osa nendest läbirääkimistest, nagu seda on küsimus, kas laps peab magama
+minema või mitte või kas ta tohib välja minna ja aias mängida. " Rootslaste
+vastupidine arvamus on, et reklaami suunamine lastele on ebaeetiline, sest neil
+puuduvad kogemused ja küpsus. "Väga väikeste tarbijatega tegelemist peetakse
+ebaõiglaseks, sest neid kasutatakse lihtsalt ära," kinnitab Axel Edling, Rootsi
+tarbijakaitse ombutsmann ning valitsuse tarbijakaitseagentuuri juhataja.
+Üllataval kombel ei paista aga lastele suunatud reklaami keeld Rootsi
+reklaamiagentuuridele erilisi raskusi valmistavat. "Keeld ei tee muud, kui
+sunnib olemasolevaid toimimistavasid kodeerima ja seepärast pole sel kuigi suurt
+mõju," selgitab Rootsi suure reklaamifirma Lowe Brindforsi president Bjorn
+Larsson. Võibolla kaitseb Rootsi lapsi rohkem kui teised riigid. Teisest küljest
+võib niimoodi vaid näida, sest keeld pole sugugi nii jäik, nagu seda sageli ette
+kujutatakse. Selgub, et lastetoodete reklaamid on televisioonis endiselt
+lubatud, kui nad pole just otseselt lastele suunatud. Ja isegi see keeld ei
+kehti satelliitülekannete kohta, mis edastavad Suurbritannia teleprogramme, mis
+lähtuvad üksnes Ühendatud Kuningriigi märksa leebematest seadustest. Tähtvere
+varasema osa projekteerimine ja ehitus langeb 1930. aastatesse. Linnaosa
+planeering valmis Arnold Matteusel 1929. aastal. Nagu Tammelinnaski, nii on ka
+siin tänavavõrgustik organiseeritud keskse puiestee ümber. Klassikaliselt
+sümmeetrilisele planeeringule lisab aedlinlikke kaarjaid vaateid Vikerkaare
+tänav. Kuigi algne idee oli ehitada Tähtverre vaid ühepereelamud, siis kruntide
+kallidusest ja korteripuudusest tingituna valmis enamik 1930. aastate maju
+2--4korterilistena. Teadlikult taotleti linnaosa puhul saavutada ühtset
+arhitektuurilist ilmet. Kohati on see tekitanud veidi verevaest
+stampvõttestikku. Linnaosa II maailmasõja eelne osa ongi hinnatav eelkõige just
+oma terviklikkuse poolest. Linnalise asukoha osas on Tähtvere positsioon
+omalaadne, sest selle üks serv paikneb peaaegu kesklinnas, teine külg on aga
+juba linna piiril. Vikerkaare 11, arhitekt Arnold Matteus 1938 Sümmeetriline,
+keskse kivitrepikojaga kahekorruseline maja sai Tähtvere hoonestuses levinud
+tüübiks. Kui tavaliselt paiknes sellises majas kummalgi korrusel kaks korterit,
+siis selles on maja paremas, hoovi poole eenduvas tiivas üks suur, läbi kahe
+korruse ulatuv korter. Korteri esimesel korrusel on lisaks hallile eraldi
+kabinet. Peale selle omavahel lükandustega eraldatud elu- ja söögituba, kust
+avaneb uks suurele terrassile. Söögitoa taga on omaette trepiga köök ja nn
+teenijatuba. Magamistoad, vannitoaga nende vahel, paiknevad ülemisel korrusel.
+Tegu on Tähtvere ühe luksuslikuma korteriga, vastates loogilise, avara
+planeeringuga, mugavale elukvaliteedile. Hermanni 9, arhitekt Jaagup Linnakivi
+1937 Maja esindab 1930. aastate teisel poolel Eestis levinud moodsat elamutüüpi.
+Selliseid leidus eriti palju Nõmmel. Muidu üpris "tavaline" maja on Tähtvere
+kohati tuimas hoonestuses arhitektuurilt eristuv. Mõlemal korrusel asuvad
+sarnased, neljatoalised korterid, esindades keskmist elustandardit. Praegusele
+silmatorkamatusele aitab kindlasti kaasa tume krohv. Jakobsoni 7, arhitekt Henn
+Kuvasto 1947 Sõjajärgne elamu, mis on osa kaksikmajast. Ornamendi
+rehabiliteerinud stalinismi ajal kasutab edukalt 30ndate lõpu
+traditsionalistlikke võtteid. Tähtvere üldilmega suhteliselt kooskõlas olev
+maja, millele moodne aeg on toonud räigelt sobimatud peegelklaasidega aknad.
+Vikerkaare 24b, arhitekt Arnold Matteus 1971 Kitsal kolmnurksel krundil asuv
+maja esindab Tähtvere uuemat hoonestust, kui suuri krunte jaotati väiksemateks
+ja linnaosa tihendati. Arhitektuurilt levinud 1970. aastate lamekatuseline
+modernism, mille suhteliselt paindlikku põhiplaani kammitseb elamispinna
+maksimum -- 60 m². Kreutzwaldi 19 e, Vilmar Lill 1996 Osa elamugrupist, mis asub
+Tartu piiril, Emajõe ääres. Suured ja traditsiooniliselt kalliks peetavast
+materjalist majad on luksusliku elujärje võrdpildiks neile, kelle ettekujutus
+romantilisest kodust piirdub preeriarantšoga. Et majad on otsapidi linnast
+väljas ja ühes neist asub projekti kohaselt ka eluköök (talutüpoloogia pärand),
+siis tulekski neid vaadata hoopis kohaliku maaehituse veidra edasiarendusena.
+Tähtvere on Tartu linna üks hinnatumaid elurajoone. Selles piirkonnas on hea
+looduskeskkond ja väljaarendatud infrastruktuur. Enamik vaadeldavaist majadest
+asub Tähtvere vanemas osas. Peamiselt 1930. aastate Tartu laadis funksugemetega
+krohvitud puitelamud. Esinduslikes hoonetes on hea planeeringuga 4--5toalised
+korterid. Majadel on suur krunt (1500--2000 m²). Vikerkaare 11 Plekk-katusega
+heas seisukorras krohvitud puitmaja. Sellist tüüpi majas on reeglina neli
+4-toalist ligi 100 m² suurust korterit. Maja on omanikule tagastatud. Viis
+aastat tagasi tehti kapitaalremont. Kinnistul on suur krunt (üle 1500 m²). Hind
+ulatub kahe miljoni kroonini. K. A. Hermanni 9 Jälle üks plekk-katusega
+krohvitud puitmaja. Väljast hinnates on hoones tõenäoliselt kaks korterit. Maja
+üldpinda võib olla ligi 250 m². Esimesel korrusel on tehtud remont, teisel
+ilmselt mitte. Maja ümber on suur krunt: ligi 2000 m². Maja hind ulatub 1,1
+miljonini. C. R. Jakobsoni 7 Hoones käib kapitaalremont. Juba on paigaldatud uus
+tsinkplekist katusekate, vahetatud aknad jne. Küsitav on remondi käigus
+paigaldatud uute peegelklaasidega akende sobivus, kuna ei ole järgitud raamide
+endist jaotust. Krundi suurus ca 1200 m², krunt korrastamata, hind kõigub
+miljoni krooni ümber. Vikerkaare 24b Tüüpiline 70ndate alguse lamekatusega
+elamu. Maja on ehitatud väikeplokist, kaetud pritskrohviga. Puuduseks väike
+krunt ja teiste elamute liigne lähedus, mis saavutati endiste suurte kruntide
+tükeldamisega. Hind ligi 700 000 krooni. Kreutzwaldi 19e Tartu linna üks kalleim
+elamu. Maja asub neljamajalises grupis, Emajõe ürgoru järsul veerel,
+Tallinna-Tartu maantee ääres. Elamugrupp on maanteest eraldatud müüriga. Elamud
+on uued, kaasaegse arhitektuuriga, väga suure üldpinnaga, ehitatud kvaliteetselt
+ja kallilt. Puuduvad tüüpilised uuselamurajoonide hädad, sest kompleksselt on
+lahendatud kommunikatsioonide, teede ja haljastuse küsimused. Oma eksklusiivsuse
+ja kõrge hinna (eeldatavasti 2--3 milj) tõttu on ostjate leidmine Tartu
+tingimustes väga problemaatiline. Võitja, ainult võitja, keda huvitavad
+teine-kolmas? Pärast tšehhide kuldset väravat leidis kiretu kaamerasilm
+soomlaste pingilt meeskonna liidri Teemu Selänne. Ründeässa pilgust peegeldus
+sügav nukrus. Ta oli sel hetkel väga kurb ja väga üksi. Selänne oli lohutamatu:
+ta oli tulnud Norrasse oma esimest MMi kulda püüdma ja see oli tema nina eest
+ära võetud. Pisut rohkem kui aasta tagasi -- pärast kaotatud poolfinaali
+tšehhidega Nagano talimängudel -- peegeldus samasugune abitu kurbus suure
+Gretzky silmist. Tõsi, Selänne ei nutnud. Võib-olla tegi ta seda hiljem,
+riietusruumis. Robustne strateeg Selänne ja Saku Koivu olid Norra MMil tõelised
+liidrid. Otsustavas mängus kaptenipaela kandnud Selänne oli väejuht mis väejuht:
+võitles iga ruutmeetri eest, viskus ette tšehhide visetele. Ta ei pruukinuks
+seda teha, ründeliini tegijalt ei nõua keegi musta tööd. Aga Selänne oli nii
+otsustanud. Seda rohkem haiget tegi lisaajal saadud kaotus. Ehkki, olgem ausad,
+tšehhid ja nende kaval peatreener Ivan Hlinka tegutsesid ettenägelikumalt:
+seisul 1: 3 mõtlesid nad eeskätt lisaajale. Soomlased aga noolisid jätkuva
+hasardiga Hnilicka väravat. Lisaajaks ei jätkunud püssirohtu, mänguniite
+tõmbasid Hlinka hoolealused. Uskumatu, aga turniiri varasemas faasis Venemaale
+1: 6 kaotanud Tšehhi tuli trammi alt välja ja mäng-mängult esitust parandades ka
+maailmameistriks. Kõige rohkem üllatas väliselt pisut robustse Hlinka peen
+strateegia: tal oli iga vastase jaoks variant varuks. Poolfinaali viskeseerias
+Kanada vastu tõi ta väravasuule peaaegu kogu turniiri pingil istunud teise
+väravavahi Robert Cechmaneki. Loomulikult oli see risk. Ent teisalt: kes ei
+riski, see ei joo šampanjat. Esimeses poolfinaalmängus Soome vastu suutis Hlinka
+elimineerida soomlaste esikolmiku Selänne-Koivu-Tuominen. Teises kohtumises,
+nähes, et 60 minutit kuulub Soomele, rahustas ta mängijad maha: see rong on
+läinud, keskenduge lisaajale. Šampanja kanti tšehhide lauale. Soomlased on
+saanud täiskasvanuks Tšehhimaal oli laupäeval ja pühapäeval (ilmselt ka
+esmaspäeval) pidu. Soomes jäid külmkappidesse varutud šampusepudelid pauguga
+avamata. Kes jõi, jõi murest. Ja siin on soomlane vähemalt niisama põhjalik kui
+rõõmupeol. Tundub, et Soomes võetakse jäähoki MMi kõige tõsisemalt. Võit "armsa
+vaenlase" Rootsi üle on eluküsimus. Kui juba finaali on jõutud, võrdsustatakse
+kaotus rahvusliku tragöödiaga. Ühelt poolt näitab see, et maailmaspordis
+väärtustatakse üha suuremal määral vaid võitu. Selline lähenemine on pärit
+Põhja-Ameerikast: maksab vaid esikoht, kes tuleb teiseks-kolmandaks, ei lähe
+absoluutselt korda. Teisalt näitab see Soome koondise esinemine MMil, et sealne
+hoki on saanud täiskasvanumaks. Veel neli-viis aastat tagasi olid nad rohmakad
+ja kärsitud, ei osanud oma hetke ära oodata. Ma ei usu, et tollane Soome koondis
+suutnuks Rootsit otsustaval hetkel lisaajal võita. PÄÄSTÄ SE ON KIINNI, ütles
+Soome koondise omaaegne treener Rauno Korpi pärast seda, kui kaheväravaline
+eduseis Rootsi vastu minutiga viigiks mängiti. Tal oli tuline õigus: toonasel
+Soome koondisel tuli lihtsalt mõistusest puudu. Ja nii paradoksaalne, kui see ka
+pole: vaimsed ja psühholoogilised varud aitas soomlastel leida ... rootslasest
+treener Curt Lindström. Rootsis on Lindströmi nimetatud ka reeturiks: muuta
+Rootsi koondis soomlastele haavatavaks, kuhu see kõlbab. Fakt on aga see, et
+just Lindströmi käe all tuli Soome koondis 1995. aastal esmakordselt
+maailmameistriks. Ja see pühaduserüvetamine toimus ei kuskil mujal kui
+Stockholmi Globenis. See mitmekordistas rootslaste valu ja viha. Kuhu lähed,
+jäähoki? Soomlaste entusiasmist hoolimata kipub MM siiski taanduma
+teisejärguliseks sündmuseks. Oma rolli mängib asjaolu, et jäähokiteatri
+etendused toimuvad igal aastal. Teisalt tiksub alateadvuses, et suur osa maailma
+tippudest jahib MMi ajal Põhja-Ameerika hokikeskustes Stanley karikat. Ütlen
+ausalt: pärast superetendust Naganos ei suutnud paljud hokisõbrad absoluutselt
+MMile keskenduda. Kui oled alles äsja maitsnud hõrgutisi, kipub tavaline
+herkulopuder suus ringi käima. Loodame, et Rahvusvahelise Jalgpalliliidu juhid
+ei korda jäähoki suunajate viga: jalgpalli MMi võlu on eeskätt selles, et tiitel
+mängitakse välja kord nelja aasta jooksul. Kui tiitel lüheneb kahele aastale,
+muudab see ka ala aurat. Loomulikult leidub neid, kes jaksavad igal aastal MMi
+algusest lõpuni jälgida ja oma lemmikutele ennastunustavalt kaasa elada. Aga
+nemadki väsivad ükskord. Maailma hokiareenil on paljugi muutunud. Kanada pole
+enam vaieldamatu liider. NHLiski domineerivad üha suuremal määral eurooplased.
+Soome on lõplikult tippu murdnud. Tšehhid kinnitavad jätkuvalt, et jäähoki,
+jalgpall ja tennis sobivad suurepäraselt neile. Kunagise suverääni N Liidu
+järeltulija Venemaa pole suutnud väärtustada mängimist riigi koondise eest:
+tänavu liigutas kutse koondisesse vaid Ottawa Senatorsi tähe Aleksei Jašini
+südant. Teised olid resoluutsed: mängiksime Venemaa koondises vaid raha eest.
+Eks ta ole. SEIKLEJA - Hindu Prasad Reddy sõidab rattaga ümber maailma.
+Jalgrattaga ümber maailma sõitev India kodanik Prasad Reddy külastas möödunud
+nädalal ka Eestit ja seikles edasi Peterburi suunas. Detsembris Egiptuses
+teekonda alustanud 27aastane Reddy on vändanud juba ka Kreekas, Itaalias,
+Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Saksamaal, Taanis, Rootsis ja Soomes. Enne
+Tallinna jõudmist oli India kodanik läbinud üle 7000 kilomeetri, päevanormina
+keskmiselt 120 kilomeetrit. Rändur ööbis kirikutes, krišnausuliste templites,
+koolides, ülikoolide ühiselamutes, bensiinijaamades. Vajadusel lõi telgi lahti
+ja puges magamiskotti. Taanis tutvus ta kahe tudengiga, kes kutsusid ta
+väikesele peole ja pakkusid öömaja. Prantsusmaal ei osanud koerte klähvimise
+peale õue astunud talupidaja inglise keelt, aga kutsus tütre tõlkimisel abiks ja
+rändur sai ulualuse. "Hommikul sõin kõhu täis ja istusin heatujulisena rattale,"
+rääkis Reddy. "Olen kohtunud sõbralike ja abivalmis inimestega." Kui Antverpenis
+muuseume külastades temalt jalgratas varastati, ostis üks ärimees uue. Saksamaa
+kiirteedelt saatis politsei ta väiksematele teedele. Sponsorite värbamisele
+Bangalore ülikooli ärialal lõpetanud Reddy aega ei raisanud. "Kui kõik oleks
+ette korraldatud, poleks tegu seiklusega, vaid nagu koju saabumisega," märkis
+hindu. "Tahan iga päev kogeda uusi probleeme." Teekonda alustas Reddy koos
+moslemist sõbraga, kuid too haigestus Amsterdamis ja hollandi arstid soovitasid
+retk pooleli jätta. "Ma pole reisi ajal nohugi tundnud," tõdes hindu. "Inimesed
+vajavad rahu," tutvustas Reddy oma ettevõtmise sõnumit. " Nad on jagunenud
+nahavärvi, keelte, kultuuri ja usu järgi, aga tegelikult moodustab kogu maailm
+vennaskonna. Pole vaja konflikte ega sõdu. Keegi peab rahu kuulutama, mõistsin
+seda juba väikese poisina. Võitma peavad armastus ja harmoonia. " Euroopa
+läbimise lõpetab Reddy Londonis, kust siirdub laevaga Põhja-Ameerikasse. Siis
+ootavad teda Lõuna-Ameerika, Aafrika ja Aasia. "Vaim on valmis kahe-aastaseks
+rännakuks," sõnas Reddy ja lisas, et tema südamesoov on vestelda Lõuna-Aafrika
+legendaarse inimõiguste eest võitleja Nelson Mandelaga. Kolmikhüppe
+maailmarekordi omanik Jonathan Edwards harjutas Sierra Nevada mägedes
+rulluiskudel, pidades seda tõsiseks valmistumisviisiks, mitte lõbuks.
+Möödunudsügisese jalaoperatsiooni järel otsis Edwards jõu taastamiseks uusi
+treeninguvahendeid. Ta liitus odaviskajate Jan Železny ja Steve Backleyga,
+võttes kuulda tšehhist juhendaja Jan Pošpišili juhtnööre. "Rulluisutamine nõudis
+teiste lihasgruppide tööd kui jooksmine," ütles Edwards. "See drill arendas
+lihaste tasakaalu." Jaanuaris harjutas Edwards odameestega Lõuna-Aafrikas. Ta
+ihkas saavutada samasugust kehalist vormi nagu neli aastat tagasi, mil ta
+kroonis hooaega maailmarekordiga 18.29 maailmameistrivõistlustel Göteborgis.
+"Janiga ja Steve'iga treenimine pani mind teisiti keskenduma," sõnas Edwards. "
+Leian, et olen innustunum kui kunagi varem. Pärast nelja aasta tagust äkkedu
+olen kogenud ka langusi, nüüd mõistan, et need on olnud vajalikud õppetunnid. "
+Läinud suvel tuli Edwards Budapestis 17.99ga Euroopa meistriks. "See oli kohutav
+hüpe," tõdes ta. "Nii viletsa pingutusega nii kaugele lendamine avas mu silmad
+-- tean, et suudan palju enam." 1. Mida peab Dolce & Gabbana kõige võikamaks
+kuriteoks, milleks üks mees on võimeline? a. punaste aluspükste kandmist b.
+kaherealise ülikonna kandmist c. kikilipsu kandmist d. karusnaha kandmist 2.
+Mitu rotti leidub Londonis ühe inimese kohta? a. üks b. kolm c. kaheksa d.
+kolmkümmend 3. Kui kaugel asub rott keskmisest londonlasest, viibigu ta siis kas
+tööl, kodus, pubis või klubis? a. 25 jalga b. 18 jalga c. 11 jalga d. 6 jalga 4.
+Kui pikk on üks jalg? a. 12 cm b. 30 sm c. 50 cm d. 1 m 5. Mis on Andrus
+Kivirähki uue romaani nimi? a. "Liblikas" b. "Lutikas" c. "Sitikas" d. "Putukas"
+6. Kes on romaani "Liblikas" peategelased? a. meedialemmikud Tomi ja Maria
+Rahula b. muusikud Koit Toome ja Maarja-Liis Ilus c. poliitikud Konstantin Päts
+ja Jaan Tõnisson d. estoonlased August Michelson ja Erika Tetzki 7. Mis on
+Shanon Ahmadi uue romaani pealkiri, mis solvas malaisia rahva pühamaid tundeid?
+a. "Sitt" b. "Nikk" d. "Kräkk" c. "Sir Walteri armuelu" 8. Mis püha tähistati 9.
+mail San Franciscos? a. emadepäeva b. Võidupüha c. riiklikku
+masturbatsioonipäeva d. aidsiohvrite mälestuspäeva 9. Milleks võib osutuda
+Kärstnast leitud Rüütlirist? a. Raudristiks b. Punaseks Ristiks c. Punalipu
+ordeniks d. Eesti Nokiaks 10. Mida palub Priit Hõbemägi Sõnumilehe omanikelt? a.
+rubriigi "Reibas Sõna" likvideerimist b. presidendivastase laimukampaania
+jätkamist c. peaministrivastase sõimukampaania alustamist d. presidendivastase
+laimukampaania lõpetamist Areeni intervjuu inglise filmirežissöör Peter
+Greenawayga Peter Greenaway on moodsa filmikunsti staar. Kuid kaasaja kõige
+pöörasemaid kinematografiste ja filmiteoreetikuid võiks sama hästi olla ka
+posöörist ülikooli retoorikaprofessor. Juttu alustab ta tihtipeale sõnadega "Ma
+oletan ..." ning tema mõtteviis on ülimalt süstemaatiline ning inglaslikult
+paradokslev, ilme aga, mis musta vestiga ülikonda riietatud Greenaway näol
+iseenda monolooge kuulates peegeldub, on ühtaegu prokurörilikult kõrk ja
+poisikeselikult uje. Kuulajale jääb mulje, et Greenaway aimab tõde, kuid hoiab
+selle enese teada. 1942. aastal Walesis sündinud autodidaktist filmirežissööri
+metafooriline, jõhkralt erootiline ja mustast huumorist tulvil kujundikeel on
+maiuspala intellektuaalsele vaatajale. Arvan, et Eestis on tema tööd üsna hästi
+tuntud, sest Greenaway filmide paremik on peale kinode olnud ekraanil ka
+televisioonis, mistõttu ei hakka nendel eraldi peatuma. Loodetavasti saab ka
+meil varsti näha tema uusimat teost "8 Ž naist", mille stsenaariumi kokkuvõtte
+tõi eesti lugejale 11. veebruari Areen. 1990. aastatel debüteeris
+kunstnikuharidusega Greenaway aga ka näitusekuraatori ja ooperilibretistina.
+Mõlemad laia vastukaja esile kutsunud debüüdid toimusid Hollandis: 1991 koostas
+Greenaway Rotterdami Boymans - van Beuningeni muuseumile näituse "The Physical
+Self" ning 1994 esietendus Amsterdami Muziektheateris Louis Andriesseni ooper
+"Rosa, A Horse Drama" tema libretole, mida on nimetatud selle kümnendi
+skandaalseimaks ooperiks ja millest ma olen kirjutanud Areenis 7. augustil 1998.
+Hetkel töötab Peter Greenaway taas Hollandis, Amsterdamis, kus lõpetab uut
+libretot Andriesseni teisele ooperile "Writing to Vermeer". Greenaway stuudio
+paikneb Amsterdami kõige moodsamas kvartalis, nn yuppie-linnaosas Jaava saarel
+kõrghoone esimesel korrusel, väga vaiksel, puhtal ja pikal tänaval. Tänavalt
+viib uks otse maaliateljeesse. Ruloodega akendest avaneb rahustav vaade
+kanalile, silmapiiril paistavad mahajäetud madalad sadamarajatised. Kuigi
+Greenaway seisab, vest seljas, molberti ees ja maalib, on raske hoomata, et oled
+sattunud kunstniku ateljeesse -- põrandal pole värviplekke, laokil purke,
+kunstnik ei kanna spetsiifilist plekilist tööriietust. See on pigem kirjutaja
+tööruum. Arvutitest tuubil teise toa aknad on hoovi poole, kus ehitustegevus
+alles käib. Mida tähendab teile ooper 20. sajandi lõpus ja miks te üldse
+huvitute ooperist? Tunnistan üles, et on väga palju põhjusi, miks ma ooperi
+vastu huvi tunnen, kuid peamine on see, et ma tahan luua image'it, kujundeid.
+Lõpetasin ju kooli maalikunstnikuna ja ma usun siiani, et kujutavas kunstis on
+võimalik luua suuri tähendusrikkaid kujundeid. 20. sajandi suured kunstilised
+liikumised -- sürrealism, abstraktsionism, isegi hüperrealism -- ja erakordsed
+loomingulised aktiviteedid on alati startinud maalikunstiga. Selle põhjused on
+ju enesestmõistetavad, kui peame silmas maalikunsti viimase viie tuhande aasta
+ajalugu ... Nii et maalikunst on mulle alati tähendanud koodi, kujundite
+loomist, business to make images. Maalikujund assotsieerub mul filmikujundiga,
+kuid filmi sattusin ma juhuslikult, olles veel noor ja kogemusteta mees. Kuid ma
+hoomasin peagi, et filmis saan rahuldada oma teist huvi, kirjanduslikku huvi,
+ühendades teksti ja muusika. Nii et filmis on mu loomingu põhielemendid kõik
+koos: materialiseerunud maalikujund, erutav filmikujund ja muusika, ja nende
+alusel töötasin ma välja oma filmikeele, selle põhisõnavara; lõin oma
+artefaktid. Mind on nimetatud antifilmide tegijaks ja minu filme antifilmideks
+ning ma olen selle hinnangu üle üsna õnnelik, sest filmitegemine on kallis. Kui
+paned järgmisse filmi 20% uusi ideid, võid kaotada 80% oma vaatajatest. Nii et
+kui ma ei taha teha rahalist enesetappu, pean ma muutuma väga aeglaselt. Muide
+-- ka enesekeskne filmitegemine võib olla sageli väga konventsionaalne, väga
+aeglane ja kohutavalt igav protsess. Umbes viis-kuus aastat tagasi olin ma
+filmitegemises nii pettunud, et hakkasin juba eelistama näituste kureerimist.
+Näitused tegelesid samuti kujundite konstrueerimisega? Loomulikult. Mul pole
+midagi teha "Madame Butterflyga" ega "Traviataga" sel lihtsal põhjusel, et need
+ei huvita mind. Käin teatris väga harva ja olen alati üllatunud, et teatripublik
+on nii vähese kriitikameelega. Aga Mozarti "Võluflööt"? Kas see pole üks neist
+oopereist, mida te võiksite nautida? Jah, ma üldiselt naudin "Võluflööti".
+Mozarti ooperid on nii vabad ja traditsioonist nii hälbinud ning
+anti-illusionistlikud, et justkui tervitaksid 20. sajandi modernset filmikunsti.
+Kuidas teil tekkis koostöö hollandi helilooja Louis Andriesseniga? 1991. aastal
+tahtis üks BBC teleprodutsent tähistada Mozarti 200. surma-aastapäeva kuue
+iroonilise pooletunnise saatega, eesmärgiks vaadelda kriitiliselt nn Mozarti
+tööstust -- magusaäri Salzburgis ja Viinis, Mozartkugeleid, Mozartlikööri,
+Mozartmartsipani. Sellest kutsuti osa võtma kuus Euroopa heliloojat, nende
+hulgas Louis Andriessen, kes oli minu filme näinud ja kellele need meeldisid.
+Nii valis ta minu oma saate teksti tegijaks. Me ei tohtinud hävitada Mozarti
+muusikat, mis on erakordne, kuid me saime näidata Mozarti sentimentaalset
+kommertsialiseerumist ja odavdamist labase šokolaadini. Teie filmidele kirjutas
+pikka aega muusika Michael Nyman. Miks see koostöö katkes? Tema tahtis saada
+rikkaks ja kuulsaks ja elada kodanlikku elu. Nii et ta läks koostööle
+kommertsfilmide tegijatega, tegi "Klaveri". Ja mina tahtsin töötada rohkem
+tõsisemate heliloojatega ja eksperimenteerijatega, ning nagu tellitult oligi
+kohal Louis Andriessen. Kui juttu on juba minimalistidest muusikas, siis kas te
+tahaksite koos töötada näiteks Arvo Pärdiga? Mul on väga kahju, kuid ma ei tunne
+tema muusikat, kuigi tean tema nime. Ent ma kuulaksin uudishimuga Pärti, kui te
+saadaksite mulle tema CDd. Ma olen alati, alati, alati otsinud uusi heliloojaid
+ja töötan alati väga entusiastlikult uute heliloojatega. Ma olen töötanud
+paljudega, Brian Eno ja Philip Glassiga ka. Mihhailovile määrati preemia
+kapitalismi tingimustes kodutuks ja seeläbi alkohoolikuiks muutunud Harkivi
+asotsiaalide portreede sarja eest, kusjuures fotograaf maksis oma modellidele
+honorari. Saksamaa juhtivaid ooperimaju, Deutsche Oper am Rhein Düsseldorfis
+käsitleb äsja esietendunud Christof Loy lavastuses Gioacchino Rossini koomilist
+ooperit "L'italiana in Algeri" kaasaegse militaarse islamimaailma karikeeritud
+võrdpildina. Kunstnik Herbert Muraueri lavakujundus illustreerib ettekujutust
+koraani käskudele allutatud patriarhaarsest ja seisuslikust araabia ühiskonnast.
+Shikki euroopalikku ülikonda kandvale peategelasele Mustafale (kasahhi bariton
+Oleg Brõjak) vastanduvad efektselt mustades barandzhaades bei naisalamad ja
+automaatidega relvastatud laigulistes univormides õukondlased. Kuid tegemist
+pole Talebani rezhiimi moraalikäskude järgimisega - vangistatud itaallanna
+Isabella (puertoriiko metsosopran Marta Marquez) ei pea oma miniseelikuid
+vahetama kotitaoliste ürpide vastu, milles vaid kitsas pilu silmade jaoks. Iga
+uut lavale ilmuvat tegelast peanoogutusega tervitavad ja hambaid paljastavad
+kaks krokodilli tuletavad aga saalisistujale Rossini koomilise ooperi
+commedia-dell'artelikke juuri ikkagi meelde. H. L. New Yorgi uues fotokeskuses
+ICP Museumis - International Center for Photography - on kuni 19. märtsini
+avatud esimene popkunstnik Andy Warholi ulatuslik fotoretrospektiiv.
+Mõistetavatel põhjustel on näitusel Warholi fotodest väljas siiski vaid murdosa.
+1987. aastal surnud Warholist jäi järele tohutu kogus fotosid, umbes 60 000 -
+100 000 (polaroid)fotot kokku 600 kastis. Warhol ei pidanud ennast
+professionaalseks fotograafiks ning enamasti ongi tegu amatööri toodanguga. Foto
+huvitas Warholi kui töövahend graafika ja maalide sünniks, ning kui isiklik ja
+edev mälestuse jäädvustus mõnest kuulsusest. Eelkõige huvitaski teda
+tabloidfoto: Hollywoodi tähed, reklaam, mood, muusikud, mannekeenid. Kuid oma
+polaroidfotosid publitseeris ta ka enda asutatud ajakirjas Interview Magazine.
+Kataloonias Figuerase linnas säilinud Salvador Dali sünnimajja kavandatakse
+kuulsa sürrealisti muuseumi. Tolles majas elas Dali esimesed kümme aastat,
+maalides seal ka oma kaks esimest õlimaali "Iliase" ja Piibli süzhee järgi.
+Figuerase linn ostis kunstniku sünnimaja selle praegustelt omanikelt 110 miljoni
+peseeta (umbes 9,8 miljoni krooni) eest. ma pole sind kunagi armastanud mul pole
+midagi selga panna 8. märts on rahvusvaheline naistepäev. Tõnu Kaalep lehitseb
+Kalju Suure uut fotoraamatut. Kalju Suur. "Noppeid kultuurikihist". Suurkalju,
+2000. 192 lk. Me ju tunneme Kalju Suurt? Kui nimi ja nägu ka kokku ei saa, siis
+lühikegi kirjeldus paneb kõik paika. Kalju Suur on üks tähtsamaid eesti
+fotograafe eelmise sajandi neljal viimasel kümnendil; ja ta pildistab ka uuel
+sajandil. Kalju Suur on see lühemat kasvu vanem dzhentelmen, kes liigub ringi
+ennekõike Vabaduse platsi piirkonnas, istub tihti Wiiraltis, pakub daamidele
+kommi ja suudleb kätt. See on Kalju Suure kolmeteistkümnes raamat. Üleelatud
+insult on pigem suurendanud tema töövõimet; Kalju liigub küll kepi najal, kuid
+on ikka kohal, kui midagi kultuuriliselt olulist toimub. Kalju Suur on
+portretist. Tema portreed ei ole liialt lavastatud, neis on tihti selge
+hetketabamuse reportaazhlikkus; poseeritakse harva, või kui, siis poseeritakse
+väga dünaamiliselt, olles teadlikud fotograafi kohalolekust. Inimesed on neil
+piltidel, nagu nad ise üldjuhul vist on. Selles mõttes oleks Kalju Suure pildid
+nagu vastandlikud igasugusele teadlikule meediamanipulatsioonile. Dokumentalisti
+pilguga peitub ta rahvamassi või dekoratsioonide taha, et siis üks klõps teha,
+tagajärjeks vahetu, kohati lausa ebaharilik portree. Seal võib olla grimasse,
+ootamatuid liigutusi, ehtsaid emotsioone ja muud, mida modelli hilisem tsensuur
+võibolla läbi ei lasekski. Omaette teemaks on muidugi Kalju Suure piltide suhted
+ajalooga. Me näeme raamatus hulka tundmatuid noori loomingulisi trendiinimesi
+70ndatest, kes nüüd on hoopis teistsugused; ja me näeme hulka vanainimesi, kes
+pole (mõtle, kui tore!) 80ndatega võrreldes oluliselt vananenud. Me näeme
+ikoone, kes on ühesugused, sõltumata vanusest ja pildistamise ajast; ja me näeme
+täielikke tundmatuid, kas või noort Peeter Volkonskit. Kes mäletab sellist
+pikkade juuste ja prillidega leebet noorintellektuaali? Muidugi on
+kultuuriringkonnas liikunud fotograafi zhanrikasutus küllaltki piiratud. Palju
+kontserte, palju pilte inimestest, pokaal käes. Kohvikupildid on lausa omaette
+nähtus, Wiiralt ja KuKu tunduvad aastaarve vaadates veel praegugi olevat elava
+seltsielu kohad. Kas Kalju Suur on ka Nokus pildistanud, jääb siit raamatust
+teadmata. Oleks loogiline. Tema üheks eeliseks on just põlvkondlikkust eirav
+haare, kõrvuti on ammusurnud kultuurikorüfee ja 18aastane beibartist. Korrektori
+ilmne puudumine on muidugi toonud kaasa mõned piinlikud nimevead muidu armsalt
+naivistlikes pildiallkirjades. Siiski, ka raamatu kujundus nõuab norimist.
+Anonüümne kujundaja (stiililt lähedane eelmisi Suure fotoraamatuid kujundanud
+Aarne Mesikäpale) on ladunud pilte ritta, mõeldes ennekõike kõigi piltide
+äramahutamisele, mitte pildirea dramaturgiale. Mitmed fotod, mis kannataks
+leheküljesuurust formaati, on ikkagi pisikesed; mitmed küljed on täiesti
+fookusevabad ja koosnevad üksteisega heitlevatest ning üksteist nullivatest
+valgeraamsetest piltidest. Tervik võidaks, kui pilte oleks 10% vähem.
+Pildiallkirjade Timesist õhkub ükskõikset haltuuralikkust. Ja kaanekujundus on
+lihtsalt diletantlik, midagi pole teha. Kui ma näen ilmselt moonutatud ja samas
+pretensioonikat trükikirja, nagu siin, siis jääb mul üle paluda, et sel oma tööd
+niigi häbeneval (kuidas anonüümsust muidu seletada?) disaineril ei lastaks enam
+raamatuid kujundada. Kalju Suure fotod väärivad igatahes paremat. Kalju Suur on
+elav klassik! AT. "Mina ja Käthe Kollwitz". Kadikas, 2000. Kujundus Piia
+Põldmaa. See on väga ilus raamat. Kui ma raamatuid ei loeks, ostaks ma selle
+ikkagi, sest see on nii ilus. Ühtviisi karge ja romantiline, sobiks ta imehästi
+mu heledale peeglilauale nahksete ehtekarbikeste, lõhnaveepudelikeste ning
+kuivatatud roosikimpude vahele. See seisaks seal, süütu ja siivas. Nii oleks
+siis, kui ma raamatuid ei loeks. Aga loen. ATSi uus raamat käib minuga tihti
+kaasas ja on servadest juba koledaks läinud, sest ma tahan seda ikka ja jälle
+pihku võtta. ÜKS MU SõBRANNA ütles, et ATSi viimase kogu luuletused meenutavad
+talle teiste tuntud eesti luuletajate luuletusi. Aimub Karevat, Kaplinskit,
+Viidingut ... Mis siis? See pole ju kaugeltki plagiaat. See on sümbioos heast
+eesti luulest ATSi kastmes. Ja seda kastet on palju. Tõeline maiusroog neile,
+kes seesugusest asjast peavad. ATSi uue (ja nagu kuulda on olnud, ka viimase)
+luulekogu kohta ei saa öelda, et luuletused on endises headuses vmt. ATSi
+luuletused lähevad järjest paremaks. Võibolla on põhjus täiskasvanuks saamises -
+enam ei viitsi oma põlvkonna nimel sõna võtta, nagu esimeses kogus ("Ärge pange
+tähele", 1990). Maailmavalu ja trots olid juba teises kogus ("Videvikus
+lepatriinulend", 1996) asendunud imetabase jutustamisoskusega pisut nukratel
+teemadel. "Mina ja Käthe Kollwitz" on ses mõttes samm edasi - siinsed salmid on
+rahulikud ja tunduvalt viimistletumad. Samas on see ikka seesama ATS, kes
+kümmekond aastat tagasi, ketid kaelas ja sigaret sõrmede vahel, Tallinna
+tänavail uitas. Mõned motiivid ei kao: öö, linnud, lilled, aknad, linnatänavad,
+sigaretisuits ja vanad armsamad. See on ATSi algaine, millest vormub kõik muu.
+Vihm ja kevad ja tuul ja sügis ja käed ja tiivad ja suled ja sõber. Ka
+muinasjutulisem osa - lahingud, ratsanikud, nõiad, ärtu soldatid ja
+jaapanlannad. Ja midagi hoopis uut, mis kohati ehk võõrastavaltki mõjub - lood
+konnast, petersellilehte näsivast taevalapsukesest ja Kõigi Kasside Kuningast,
+jaani- ja jüripäevast. ATSi algaine annab lõputult võimalusi. ATS tunneb hästi
+sõnu. Ta mängib nendega, väänab siit-sealt, seab neid ritta ja saadab siis laia
+ilma. ATSi mäng sõnadega on sama ettevaatlik ja õrn nagu ta jutustamisviiski.
+Natuke vanapäranegi, ent just see vanapärasus lisabki endisele pungilikkusele
+selle seletamatu fluidumi, mille tõttu ATSi luuletusi hea lugeda on. KUI
+LUULETAJA ON NAINE, võetakse alati üles armastuse teema. ATSi armastus on õrn,
+kohati pelglikki. "Armastus tuleb ja läheb," ütleb ta (lk 59). Neis luuletustes
+puudub underlik erootika, alastus ja kirg. Kui seda veidi ongi, lõpeb kõik halli
+hommiku ja kajakatega, kes silmi sihivad (lk 26). On vaid habras mäletamine,
+uned ja eemalt viipavad käed. See on nii lihtne ja tavaline ja sellepärast ka
+nii oma. Võibolla on ATSi tegelik armastus peidetud hoopis tema ballaadlikesse
+luuletustesse, näiteks mulla ja rohukõrrekese vahele (lk 67) või Kuninganna ja
+Ärtu Soldati teineteisepiidlemisse (lk 62)? See polegi oluline. Oluline on see,
+et kui neid luuletusi loed, jääb aeg nagu seisma ja usud, et ATS ongi see, kelle
+käes on taevavõtmed (lk 38). KERTTU RAKKE Toomas Haug kirjutab Debora
+Vaarandist, kui XX sajandi luuletajast. Debora Vaarandi. "See kauge hääl".
+Ilmamaa, 2000. 190 lk. Debora Vaarandi valikkogu "See kauge hääl" järelsõnas
+kirjutab Viivi Luik väga ilusasti tema luulest. Harva on 15 lausega ära öeldud
+nii palju, tegelikult kõik. Tekib ületamatu tahtmine seda tsiteerida: " Debora
+Vaarandi (sündinud 1. oktoobril 1916) kehastada eesti luules on karmid
+mereavarused, lipud ja leegid, raskete tuliste äärtega piiblipilved. Vaarandi
+avarused ei ole kunagi unelevad. Need on voogavad ning ärevad ja võib uskuda, et
+silmapiir varjab väehulki lippudega, seal toimub rahvasterändamisi telkide ja
+kaamelitega, liigub sõduritevoore, puhkeb tulekahjusid ning revolutsioone,
+sünnib uusi aegu. Selle avaruse värv on punane. " Ja veel, natuke isiklikumalt:
+"Alati ja möödapääsmatult vaatab meid selle luuletaja ridade vahelt tark,
+läbinägev pilk." Ma ei tea, kas sõna "alati" on leidnud selles lauses oma õige
+koha, aga minulgi on Debora Vaarandiga pisut eriline suhe: juhuse kombel
+avaldasin oma esimese arvustuseharjutuse tema luulekogu "Tuule valgel" (1977)
+kohta. Tõsi küll, ajad olid mõnevõrra muutunud. Need ärevad voogamised, lipud ja
+revolutsioonid olid küll veel olemas, aga seesmiselt tühjaks kuivanud. Nende
+asemele oli ausalt öeldes pugenud skepsis. Sellest kogust püsivalt meelde jäänud
+luuletuste hulgas on seepärast näiteks "Talveöö" - intiimne seisundiluuletus,
+milles "mina" justkui sulab või hajub luulesse. Luule on võtnud Linnutee kuju ja
+kutsub luuletajat "ära". VõIKS MõELDA NII: luule, mis Debora tekstuaalses isikus
+ennast ilmutab, seal üha võimust kogub, ületab lõpuks kõik tõkked iseenda ja
+luuletaja vahel, mässib ta hellasti sisse ja viib ära. Kuhu? Mõistagi eesti
+luuleigavikku. Tõstab üles ajaloost, kuhu Vaarandi oli ennast oma eelmiste
+kogudega kindlalt sisse kirjutanud, ja viib igavikku. Seal asuvad tekstid, mis
+ei kirjelda enam midagi ajalooliselt määratletavat, vaid hoopis midagi muud.
+Seal valitseb luule täielik eneseküllasus ja suveräänsus. Ta ei ole enam kuhugi
+pööratud ega vahenda enam midagi. Ei kajasta enam maailmale suunatud luuletaja
+rahutust või maailmast lähtuvat valu ja rõõmu luuletaja hinges. Konkreetne
+maailm, mis asub luule ja luuletaja vahel, on nagu ära kadunud, kõik on saanud
+üheks "ärevuseks" või üheks "vaikuseks". Kõigest on saanud täiuslik, igavikuline
+süntees. Nagu näiteks "Tuule valgel" nimiluuletuses, mis tähenduslikult on
+paigutatud valimiku lõppu: "mina" käib tuule valgel mererannas, pea kohal tähed.
+Muidugi meenuvad meile Vaarandi kodused paigad Saare- ja Hiiumaa ja Kassari, ja
+võibolla isegi valss, kalurid ja ülestõus, aga me ei näe neid. Nad kõik on
+sünteesitud merekohinaks, igaveseks rännuks. Niisuguseid lõpetavaid, luule
+triumfi kehastavaid luuletusi on Vaarandi seni viimases originaalkogus õige
+palju. Seal on sügav sinine rahu, Aiast lahkumine, öö ja uni. Kõnesolev kogu
+annab tooni ka vaadeldavas valimikus. Temast on valimikku võetud peaaegu kõik
+luuletused, "Rannalageda leivast" (1965) umbes kolmveerand ja "Unistajast aknal"
+(1959) ligi pool. Lisaks mõned palad nn sõjajärgse perioodi luuleraamatutest
+("Põleva laotuse all", 1945; "Kohav rand", 1948; "Selgel hommikul", 1950).
+VALIKUPRINTSIIPI VAAGIDES hakkavad mõned luuleread tunduma eriti tähenduslikena.
+Näiteks: " Otsin oma lugu / kõikide kadunud asjade seast. Läbi sorin kõik vana
+ja uue koli. Oli ometi, oli ju? " Oli, kindlasti oli, aga siinsest, igavikku
+tendeerivast valimikust on selle loo rahvalik-eepiline ja ajalaululik kude
+tõepoolest taandatud. See on kude, mida loovad luuletused sõjakoledustest,
+Moskvast, Saaremaast, Volga-Doni kanalist, kolhoosipidudest, rõõmsast
+kommunismiehitamisest, Alla Marist ja paljust muust. Ühesõnaga, välja on jäänud
+valdav osa poliitilist ajaluulet, ideoloogiliselt lõhestatud maailma värsistusi.
+Üks osa ka sellest, mida nii ilusasti iseloomustab Viivi Luik. Isegi "Tuule
+valgel" kogust puudub luuletus kreeka kommunistist Glesosest "Inimene kannab
+lippu". Väljajäänu on sama kõnekas kui sissevõetu. Sest välja on jäänud palju
+ajalikku (ka värsitehnilises mõttes), sealhulgas sotsiaalse utoopia värsistusi,
+mis jutustab luuletaja "vana ja uue koli" sisse ära kadunud lugu. Muidugi toob
+see valimiku piires kaasa tähendusnihkeid. Kuna ajalaululik taust jääb hõredaks,
+siis ei tajuta ehk enam ka näiteks legendaarse luuletuse "Lihtsad asjad"
+omaaegset ilmutuslikku tähendust. Ei mõisteta värsside "Astusin lihtsate asjade
+juurde, / toetusin lihtsale heale" suuresõnalisele kommunismi-utoopiale
+vastanduvat programmilisust, suunanäitu eesti luulele 1950. aastate lõpul.
+Ajaloolane võiks arvata, et see oli stalinismist eemalduv NLKP XX kongress, mis
+sünnitas lihtsate asjade luule, omalaadse Debora Vaarandi müüdi. Aga parem on
+mõelda, et see oli luule täiesti ekstreemses stiihias endas peituv lunastav
+jõud. Ja et see oli, luulerahvas nagu me tol ajal asjaolude kokkulangemise tõttu
+olime, mingil määral ka "meie" jõud. Et see oli toosama Linnutee, mis vedas
+tekstuaalse Vaarandi läbi nõukoguliku ajaloo ja ideoloogiliselt lõhestatud
+maailma suveräänse luule triumfini. Hea küll, võibolla on luule niisugune
+isikustamine õõnes. Ütleme siis, et selleks vedavaks jõuks oli veri. Tõepoolest.
+Veri on väga pingestatud kujund. Teame ju, et verest, mis ükskord valati
+kuritööna, sai lunastav armuand. Selles kujundis on vaarandilikku vitaalsust,
+aga ka lein ja surm. "Jälle pikas vereriides astub isamaa, / jälle verelilled
+tõusevad ta pinnast", kirjutab ta luuletuses "Koidulaga" (puudub valimikus).
+Küllap loeti seda luuletust ka sel päeval 1946. aastal, kui Kroonlinnast toodud
+Koidula põrm Metsakalmistule ümber maeti. Nii et koidulalikus kujundisüsteemis
+on see ka Koidula veri. Ja eks olnud Vaarandi sel ajal nagu taassündinud Koidula
+ise, mitte üksi välimuselt, vaid ka oma noore esinaisluuletaja missioonilt.
+UNDERILE PüHENDATUD hilisluuletuses aga kinnitatakse "siin kus / närbumata
+õitseb su veri / Marie". Ja tuule valgel kõndija kuuleb "oma vere vihast koske".
+See vereliidu sümboolika sugereerib mõtte, et Vaarandi luuletee kordab omal
+viisil Koidula-Underi arengutsüklit, on selle isikupärane peegeldus. Aga verd on
+veel palju rohkem. ("Selle avaruse värv on punane".) See on kohal ka nendes
+värssides, kus sõna ennast otse ei mainita. See on värssides "14. juunil 1940.
+aastal saabusid esimesed / vangide eshelonid Oswiecimi". Ja hädahüüus "Kõik
+surmad mu sisikonnas / kisendavad ja püüavad valla: Hiroshima!" (puudub
+valimikus). Ja verd nõrgub ka värssidest "Vanikud punume kallile / armsa Stalini
+pildile / lauludki laseme kõlada / suurele juhile, sõbrale" (puudub valimikus).
+Nii see on. Ei maksa unustada, et Debora Vaarandi on XX sajandi luuletaja. Ja et
+see oli sajand, mil oli palju luulet ja palju verd. Aga me oleme sellest nüüd
+juba nii kaugel - ja hetkel nii lähedal Vaarandi luulele -, et näha: verd, mis
+kätkeb endas nii kuritööd kui ka armuandi, ja luulet, mis lunastab ja teeb
+targaks. Arvete maksmine õigel ajal. Maksja säästab nõnda enese närve ja pärast
+pole kellelgi teisel ka kobisemist. Ausad Eesti suusatajad, kes ei tarvita
+erinevalt Soome kolleegidest dopingut ega saavuta ka märkimisväärseid tulemusi,
+kui üksikud erandid välja arvata. Mark Soosaar, kes soovitab erootiliselt
+vananeda. Unter Arved üleüldse. Kellele meeldiks maksta mingisuguseid arveid?
+Ega vist kellelegi. Uudishimulikud tüübid, kes ei mõista pangaautomaadi juures
+järjekorras distantsi hoida ja kiikavad üle inimese õla, kes seal parajasti
+toimetab. Nii, et viimane peab automaati oma kehaga kaitsma ja katma võõraste
+pilkude eest. Tartu maitse imbumine Tallinna, näiteks ööklubi Decolte avapeo ja
+sisekujunduse kujul. Tartus tehtagu mis iganes, aga pealinnale jäägu ikka
+pealinna aura. NäDALA SÕNA 'irw! irw! - lühend sõnast "irvitama". Pärit
+interneti jututubadest, nüüd hakkab jõudma kõnekeelde, asendab naerupahvakut.
+Eriti naljakal elujuhtumil kasutatakse kujul "megairw!". Kämbi mõttes
+kasutatakse ka väljendeid "Tui Irw!", "Indrek Irw!", "Anton Irw!" ja "Irw ojal
+joob!". Meediafriigi elu on seotud kuupäevade ja kellaaegadega, mil võiks midagi
+kuulda, näha või lugeda. Minu ühe lemmikkolumnisti, Timesis kirjutanud John
+Diamondi ülemöödunudlaupäevane kolumn (,, 472,00.html) ilmus internetti isegi
+varem kui vaja. Möödunud reedel lõuna paiku teatas Timesi netikülg Diamondi
+surmast. Mida oli ammu karta. Viimased neli aastat olid Timesi laupäevase
+ajakirjalisa lugejad lugenud ikka sellest, mida tunneb lootusetu vähihaige,
+47aastane juudisoost inglise ajakirjanik. Ma sattusin Diamondi kolumni lugema
+juhuslikult. Ma kardan koledaid haigusi ja pidulauda sattuva meediku
+professionaalkretiinne jutt võib mu viia minestuse äärele, kuid Diamond oli
+erand. Ma tundsin, et pean tema lugusid lugema. Ta kirjeldas kohutavaid
+meditsiiniprotseduure ja omaenda füüsilist seisu (viimased paar aastat suhtles
+ta kõrivähi ohvrina maailmaga põhiliselt taskuplokki kritseldatud lausete või
+e-mailide kaudu), kuid selle kõrval olid uskumatu vaimukus, ebatavaline
+avameelsus ja suutlikkus oma saatust teades siiski edasi elada kui dünaamiline
+ja loov inimene. Käia pidudel, kuigi suutes vaid vedelikke tarbida; reisida,
+ehitada mudellennukeid ja aina kirjutada. Kolm kolumni nädalas eri lehtedes,
+pluss muud kirjatööd. Ja kolumnistist ning edukast kokaraamatukirjanikust naine
+Nigella Lawson ja kaks väikest last. Verbaalse geeniusena (kolleegidest
+nekroloogikirjutajad räägivad tema osavusest kirjutada ükskõik millest) oli tal
+lihtsam tuua lugejani see, mis talle oluline tundus. Haigus tegi temast parema
+kirjutaja. Enesekesksus oli pluss. Ta ei esitanud oma haigust võitlusena. Tema
+kolumne kasutatakse nüüd arstide ja õdede õpetamisel. " Ta oli inimene, kes ei
+saanud aru, missugune õnnistus oli selge hääl, kes sõi, ilma et oleks peatunud,
+et mõelda toidu tähelepanuväärse aroomi üle, kes oli kriminaalselt enesekeskne
+oma sõnakasutuses, kes pidas oma naist, lapsi ja sõpru enesestmõistetavaks.
+Lühidalt, ta ei saanud aru, et on elus, " kirjutas John Diamond paar aastat
+tagasi endast. Kas sa oled elus, armas lugeja? Kas sa saad aru, mis lahutab sinu
+ägamisi kehva elu, väikese palga, lollide inimeste, rumala valitsuse üle
+tegelikest küsimustest; kas või sellest, mida tajub inimene, kes teab, et võib
+iga hetk surra? Ma vahtisin reede õhtul Lasnamäe ääre pimedusse ja tundsin, et
+pean olema ühelt poolt leebem ja parem inimeste vastu; ja teiselt poolt veelgi
+karmim jama suhtes. Ühesõnaga, tuleb olla nagu mõõgaga ingel, hea ja samas
+halastamatu. Naiivne mõte küll, mis teha. Seda otsustanud, hakkas mul parem ja
+ma jäin magama. Aitäh, John. Pühapäeval, 25. veebruaril olin Eesti Televisiooni
+õhtust kava vaadates meeldivalt üllatunud. ETV täitis tubli pool tundi oma
+eetriajast tempoka, nahhaalse ja absurdipiiril jalutava saatega: "Esto-TV". Olin
+küll näinud, kuidas Ken & Tolk vahetavad moekunstnik Judashkiniga lipse või
+kuidas Marica Lillemets annab intervjuud Läti moeajakirjanikule ehk Kenile
+(tõlgiks Tolk), kuid viimane saade jättis kõik varju. Mulle meeldib, et Kenist &
+Tolgist ei õhku Tartu ajakirjanduskateedrit või Tallinna telerezhiid. Ilmselt
+nad ei tea ega saa kunagi teada, millest koosneb uudis või mis asi on faktiviga.
+Eetika? Kes see oli? Moraal? Eee, mida see tähendab? Nad ei tea neid sõnu.
+Samamoodi on mõisted "südametunnistus", "aupaklikkus", "hierarhia" ja
+"mõõdutunne" nende jaoks hiina keel. Neil, kes pole kunagi näinud BBC telejaama
+koomikut Dennis Pennist või ärganud Capital FMi hommiku-DJ Steve Penki naljade
+saatel, võib olla pisut raske mõista, mis asja need Ken & Tolk siin üldse
+üritavad. Mis mõte sellel saatel on? Mida te raiskate enda, teiste ja ETV
+kallist aega? See on hea küsimus ja seda võiks küsida Dennis Pennise karakteri
+loonud koomikult Paul Kaye'ilt. Tema kehastatud punapäise
+punkar-teleajakirjaniku terava keele tõttu pidi Madonna katkestama
+pressikonverentsi. Näitleja Steve Martin jättis pooleli PR-tuuri. Joan
+Collinsile kinkis komplimendi: " Te näete välja nagu miljon liiri. See teeb alla
+430 naela. " "Esto-TV" mahub Dennis Pennisega sarnasesse paati. Siin ei ole keep
+smilingut või pateetilist ja ülemängitult "siirast huvi" saatekülalise vastu.
+Naljad on ehtsad, sõim on teenitud, inimesed on inimlikud ja arvan, et üsna
+raske on nii ehedat saadet linti saada. Ken & Tolk mängivad mängu, milles kõik,
+mis pole keelatud, on lubatud. Pannes Keni muretu süüdimatuse kokku Raini pehme
+sarkasmiga, võib kindel olla, et miski pole kindel. "Esto-TV" kaamera ees on
+kõik võrdsed. Kuid teleka taga näib, et mitte. Tegelikult on see segadus, mida
+see saade oma olemasoluga külvab, väga lõbus. Kokku tuleb Avaliku Sõna Nõukogu,
+kirjutatakse mingeid kaebusi, helistatakse kõrgematesse instantsidesse ja jälle
+tuuakse mängu sõna "maksumaksja". Lapsik, eks. Minu tuttavad maksu-maksjad
+rääkisid, et nad polnud ammu telekat vaadates nii naernud. Pole õige heita
+"Esto-TV" kambale ette, et nende saated on arulagedad, sihilikult laimavad ja
+solvavad. "Esto-TV" pole ju lihtsalt absurditeater või, vastupidi, surmtõsiseid
+probleeme käsitlev saade. See on meelelahutuslik ajakirjandus, mille erinevus
+traditsioonilisest zhurnalistikast on üsna selge: "Esto-TV" on huvitav, kõik muu
+igav. Sest Ken & Tolk hakkavad lihtsalt tegutsema sealt, kus teised
+ajakirjanikud oma tegevuse lõpetavad. Näiteks siit. Ingrid Lillemägi tutvustab
+Brasiilia kuulsaimat arhitekti. Näitus Oscar Niemeyer - modernismi ikoon
+Rotermanni Soolalaos. Avatud 1. aprillini. Film Niemeyerist algab igal
+täistunnil. Brasiilia kuulsaima arhitekti Oscar Niemeyeri staatus modernismi
+viimase elava klassikuna on vastuoluline. Nooruses tugevalt mõjutatud Le
+Corbusier'st, kellega koos ta projekteeris oma esimese suurema ehitisena
+Haridusministeeriumi Rio de Janeiros (1936), on ta edasises loomingus pidevalt
+otsinud oma poeetilisele, individualistlikule loomelaadile sobivamat
+alternatiivi. Modernistliku dogma form follows function asemel on Niemeyer
+öelnud, et funktsionaalne on vorm, mis on eelkõige ilus. Hoone idee ja
+skulpturaalne vorm peab olema haaratav ühe pilguga. 1950. aastate kontekstis
+seondub Niemeyer pigem abstraktse ekspressionismi geenius-kunstniku ideaali kui
+tolleaegsete arhitektide ratsionaalsuse ja industrialiseerimistaotlustega.
+Niemeyeri vabavormilise modernismi varaseimaks väljenduseks on hooned Pampulha
+kuurortlinnas. Tõeline tähetund algas aga 1956. aastal, mil temast sai sisemaale
+rajatava uue pealinna Brasilia peaarhitekt, ülesandeks kõigi administratiiv- ja
+enamiku eluhoonete projekteerimine. Harva on arhitektil õnne oma visioonid nii
+suurejooneliselt ellu viia. Uus linn pidi sümboliseerima postkoloniaalse ajastu
+lõppu ja rahvusriigi algust, ühendama riigi territooriumi ja heterogeenset
+elanikkonda. Tuleviku taotluste arhitektuuriliseks väljenduseks said valged
+betoonpinnad, abstraktsed ja õhulised geomeetrilised vormid, mille koosmõjus ei
+puudu teatav pateetika. Linna tseremoniaalsele peateljele projekteeris Niemeyer
+paraadses ühtluses kümme ministeeriumihoonet, telje lõppu Kongressihoone,
+justiitsministeeriumi, presidendipalee ja panteoni. Topelttahuka ning nõgusa ja
+kumera taldrikulaadse vormiga Kongressihoone on omandanud Brasiilia
+sümbolkujutise väärtuse, olles ühtlasi Tallinna Viru hotelli eeskujuks.
+Emigratsiooniaastatel 1964-74 projekteeris Niemeyer monumentaalseid hooneid
+Prantsusmaale, Itaaliasse, Alzheeriasse ja Iisraeli. Naasnud kodumaale, jätkab
+ta tegevust siiani, viimasteks olulisemateks ehitisteks Niteroi moodsa kunsti
+muuseum ja Ladina-Ameerika memoriaal Sao Paulos. Vaatamata muutuvatele
+trendidele maailma arhitektuuris on ta jäänud truuks plastilisusele ja
+üldistatud modernistlikele vormidele, inspireerudes Brasiilia jõulisest ja
+suurejoonelisest loodusest. Niemeyeri olulisemaid panuseid modernistlikku
+arhitektuuri ongi betooni modelleerimise originaalsus ja oma lennukate ideede
+realiseerimiseks vajalikud tehnilised arendused koostöös insener Joaquim Cardoso
+ja Pier Luigi Nerviga. Niemeyer ja Lucio Costa tõid brasiilia arhitektuurile
+rahvusvahelise tuntuse. Tänu Niemeyeri kommunistlikele vaadetele oli ta ühena
+vähestest hinnatud eeskuju ka Nõukogude Liidus. Oscar Niemeyeri loomingut on
+tunnustatud Pritzkeri auhinnaga 1988. ja RIBA kuldmedaliga 1998. aastal. (East
+West) See siin on Simply Redi armastuslugude best of, kuid enne kui midagi
+räägime, teeme selgeks, kus on point. Point on selles, et jutuks on "ainult"
+armastus, "kõigest" armastus, magedus ja pisendus ja resümee, mitte aga asi ise.
+Kindlasti mitte midagi nii pöörast ja enneolematut nagu näiteks seks.
+Tõepoolest, vaid vähesed peale Mick Hucknalli oskavad armastusest laulda nii,
+nagu see oleks midagi, millega pärast sööki suud loputada. Vähestele teistele
+tähendab soul-stilistika just seda õiget tooni, millega pitsat tellida. Ei,
+pagan, need väited on ebaõiglased - konkurents on tegelikult tihe. Me räägime
+siin tervest traditsioonist ja teist oleks minu suhtes vastutulelik tema
+piirjooned ise paika panna. Siis võiksime koos vältida neisse piiridesse
+kinnijäämist. 3 TÕNIS KAHU Peplab "It's not the drug" (PIAS) Peplab on mahe
+tarbe-elektro. Selline, mis konkureerib suvaliste oma ala tippudega (The
+Notwist, Plone, Uni, Phonem jne). Ühe minuti. Sest siis saabub techno-nui
+("Dreamfever"), mis eelkirjutatusse korrektiive teeb. Järjekorras ootavad veel
+house'i-nui ("It's Not the Drug") ja garaazhi-nui ("Ride The Pony"). Kui see
+kõik korralikult ära on kuulatud, võiks juba loobuda, vastasel juhul ollakse
+sunnitud ära kuulama veel mitu samasugust. Teiste lugudega võrreldes "vääravad"
+mõningal määral esile "Bubba" ja "Cool Baby (Psychic Hiker)" tänu oma väärakale
+sämplivalikule. Kui seda ka poleks, siis poleks vist üldse midagi. 4 ERKKI LUUK
+Mark Kozelek "Rock 'N' Roll Singer" "What's Next To The Moon" (Badman Recording
+Co.) Mark Kozeleki ja Red House Paintersi tehtud cover'id on alati kõva sõna -
+näiteks Paul McCartney lollakas "Silly Love Songs" on Kozelekil südantlõhestav
+ballaad, mängleva kergusega muudab ta tundmatuseni enamikku originaale ja
+tunnistab isegi, et valib algmaterjaliks ainult "most fucked-up" lood. Kozelek
+ootab parasjagu oma ansambli 1997. aastal salvestatud albumi avaldamist (lõpuks
+ometi). Vahepeal on aega olnud küllaga ja käesolevale minialbumipaarile mahub
+kokku kümme versiooni AC/DC repertuaarist. Liialdus? Kindlasti. Samas ei tunneks
+ükski AC/DC fänn ilma plaadiümbrist nägemata siit ühtki pala ära. Kohati tuleb
+küll meelde Neil Young, Kozi tuntud lemmik, aga pigem kipuvad need plaadid ikka
+akustilise folk- või countryballaadi poole. Nukrameelse lüüriku loomevõime
+suhtes muret tunda ei tule - inspiratsiooni on üle jäänud ka kahe imehea
+originaalloo jagu; nagu ikka, on need sügavamad ja tundelisemad kui Kozeleki
+iroonilised töötlused võõrast muusikast. SIIM KALDER Bill Frisell "Blues Dream"
+(Nonesuch) Bluus: midagi, mis on valmis, mida ei saa enam kunagi muuta, lõputud
+laulud plantaatori malgast õllejoojatele, kes ei suuda enam omakorda aru saada,
+mis see on, millest neile lauldakse. Ja üha kahvatumaks muutuvad tõlgendused.
+Claptoni vaimu korduv ilmumine. Segadus laval. Siseneb Bill Frisell, moodne
+kitarrikangelane, kes valdab vist kõiki zhanre. Koos temaga on veel pool tosinat
+muusikut, keda võiks seostada ennekõike jazziga. Aga see, mis kõlab, ei ole
+mingi jazz. Siin on tegemist lihtsa, kuid kunstipärase bluusi ja kantriga. New
+Yorgi multikultuursest ja moodsusele orienteeritud keskkonnast läbi käinud bluus
+võib ju kõlada lihtsa ja leebena, on aga tegelikult midagi muud. Värskendav. 7
+TÕNU KAALEP Faudel "Samra" (Universal) Minu tänane lemmiklaul on sellel plaadil.
+Lugu nimega "Rohi". Khorji aliya, khorji aliya, khorji aliyaana ma gadditche!
+Justkui oleks Talking Heads islami usku astunud, võtnud kampa bussitäie Orani
+kõrtsimoosekante ja tundmatuks jääda sooviva prantsuse DJ. Artist, kes sõnu
+mikrofoni paiskab, on 22aastane Faudel Belloua, noor rai-staar Pariisist. Poiss
+nagu poti soldat: mustad silmad, mustad kulmud ja süsimustad juuksed, kelm
+naeratus. "Samra" on tal alles teine album, aga juba kirjutatakse Faudelist kui
+Cheb Mami mantlipärijast, Khaledi järeltulijast ja MC Solaari sõbrast. Tubli
+entertainer on see moslem kohe päris kindlasti. Kutsuge Faudel Eestisse esinema,
+tuleb äge pidu. 6 MART JUUR Musiq Soulchild "Aijuswanaseing" (Def Soul) Musiq
+Soulchildi debüütalbumi esimese loo - "Girl Next Door" - ajal olen kõrvust
+meeldivalt kõrgele tõstetud: veel üks särav tegelane võimsas nu-soulis! See
+rõõmus hüüumärk viimase lause lõpus muutub varsti küsimärgiks. Ja juba enne
+plaadi lõppu saab küsimus ka vastuse: kahjuks mitte. Stevie-wonderlikult
+meloodilisel, magusamapoolse produtseeringuga ja koheval "Aijuswanaseingil" jääb
+tänapäeva souli kõrge tase kättesaamatuks. Ja küll philadelphialane Musiq
+ponnistab. Ta laulab, et pruudi prostituudi-amet ei torpedeeri tema tunnet, sest
+see armastus on, teadagi, see tõeline. Õnnetuseks paistab Musiqi soov huvitav ja
+lahe olla liiga hästi läbi. Oh-ma-olen-nii-sensuaalne,
+oh-ma-olen-nii-hoolitsev-ja-seksika-hingeeluga on kaks "oh-i", mis selle albumi
+kvaliteeti alla nätsutavad. Justkui oleks mõni skandinaavlane täitmas
+stuudiobosside käsku D'Angelot-mängida. 5 SIIM NESTOR Pan Sonic "Aaltopiiri"
+(Blast First) On see's muusika? Ehk füüsika? Miks mitte. Pan Sonicu Mika Vainio
+ja Ilpo Väisänen hoolivad sootuks vähe dramaatilisest kunstnikupoosist ning
+uurivad meelsamini neid illusioone, mida elektroonilised kõlad ise kunstiliste
+kalkulatsioonide kiuste esile võiksid kutsuda. Nad justkui kaitseksid neid
+helisid välismaailma eest ja kui kellelegi tundubki, et "Aaltopiiri" kannatab
+mõnesuguse õhupuuduse all, siis jah ... vahest tõesti. Aga ainult nii ehk saabki
+helisid iseseisvalt hingama õpetada. Siinsete lugude alguses on tühjus ja
+vaikus. Siis hakkab nii üks kui teine meie kujutlustes kuju võtma. See on just
+seesama, kui sõidate rongiga (te ju ikka sõidate veel rongiga?) ja rataste
+lõginast hakkavad aegamööda moodustuma rütmid ning meloodiad, mida keegi sinna
+pole panna saanud. Ja te mõelge korraks sellele, kuidas mõned masinad huugavad
+kusagil nädalaid, kuid, aastaid ... Kuidas tundub? Pan Sonic tahab, et me
+sedasorti mõõtmatusest aimu saaksime. Nii et ei - mitte pelgalt füüsika. Pigem
+metafüüsika. 8 TÕNIS KAHU Moodymann Presents ... "Forevernevermore" (Peacefrog
+Records) Las ma räägin teile, kes on Moodymann. Ta on mees, kes esindab aega,
+kui MTV või muu sarnane ei tootnud staare konveieril, nagu toimub see
+tänapäeval, vaid aega, kui muusika oli ainuke vahend nö kuulsaks saada.
+Moodymann avaldab oma plaate enda kodanikunime kandva plaadifirma KDJ (Kenny
+Dixon Jnr) all aastast 1994. Need on enamasti nimetud, fännid räägivad neist
+kataloogi numbrite järgi. Viimane KDJ number on 28. See on ühe küljega vinüül,
+valges ümmarguse auguga ümbrises ja plaadi leibelilt leiate uduse fotomontaazhi
+ning teksti Analog: Live. Tüüpiline Moodymanni reliis. Kuna Detroidist pärit,
+siis maksab Euroopas korraliku impordi hinna - 150 krooni vähemalt. Ja seda siis
+ühe loo eest. Ja fännid ostavad - uus KDJ on pidupäev. Kenny Dixon Jnriga pole
+ilmunud ühtegi intervjuud. Isegi mitte nn spetsiaalmagasiinides. Samuti ei näe
+tema fotosid. Kui teised Detroidi kuulsused, ntks Underground Resistance,
+lasevad end fotografeerida ainult maskeerituna, siis Moodymann ei lase end üldse
+pildistada. Kuigi tahtjaid oleks. See plaat siin pole mingi Erkki Luuki
+marginaal-anomaalia. Kõik suuremad ajakirjad soovitavad "Forevernevermore'i".
+Viimane pole küll mingi eriline näitaja, kuid ... you know what I mean.
+Loomulikult liigub Moodymanni kohta kõiksugu kõlakaid. Näiteks, et oma muusikat
+salvestab ta Whitney Houstoni stuudios. Kuna stuudio on kallis, siis sealt ka
+mehe muusika kvaliteetne, ent lõpetamata kõla. Või kuidas Moodymann esmakordselt
+(paar aastat tagasi) Inglismaal käis. Pidi klubis plaate mängima. Kogu nn
+industry oli kohal. Meie kangelane jalutas aga pärast kolme plaati puldist ära,
+et naistele külge lüüa. Järgmine päev lendas SHotimaale ja mängis kohalikus
+Bel-Airis kolmetunnise seti. Juttu kui palju. Samuti räägivad tuttavad välismaa
+DJd mulle legende Moodymanni Pariisi-käigust. Ka selliseid, et tegemist on iga
+liigutust kaaluva ehk nutika ärimehega. Ja mulle pole see jutt sugugi võõras,
+sest kus iganes näen tähekombinatsioone Moodymann või KDJ, olen paugult
+alarmeeritud seisundis. Muusikas selliseid inimesi minu jaoks rohkem ei
+eksisteeri. Eriti meeldib mulle Moodymann oma avaldusega, et valged võiksid
+lõpetada musta muusika sämplimise, sest see paneb musta muusika nõrgalt või siis
+võõralt kõlama. Filter-disco, anyone? Ehk siis, kallis lugeja, haara
+võimalusest, et tutvuda ühe kaasaegse bossima muusikuga. Seda tänu Inglise
+plaadifimale Peacefrog, mis on väljastanud Moodymanni kogumiku
+"Forevernevermore", kus leidub ka paar varemavaldamata pala. Peacefrog on nagu
+Ford Bugatti kõrval ehk siis täiesti kättesaadav. Või siis teine võimalus, hakka
+fänniks. Moodymanni ehk Kenny Dixon Jnr võid näha ja lausa liigutamas aadressil
+proto.groovetech.com/mk-demf.rxml?file=/demf/mainstage/day2/mainstageday2-kennydixonjr.rm(Antes
+Edition) Filmimuusika loomine on mitmes mõttes erinev kontserdisaalis ette
+kantava teose kirjutamisest, sisaldades nii kitsendusi kui ka ahvatlevaid
+võimalusi. Muusika tüübi ja meeleolu määravad filmi iseloom ning rezhissööri
+soovid, mida tuleb teinekord rohkem kõhutunde abil tabada, kui et neid
+filmitegija "otsesest kõnest" üles leiaks, ning fantaasiat piirab sekundilugeja.
+Samas pakub stuudios nikerdamine rohkesti katsetamisvõimalusi ja annab muidu
+elitaarseks peetava muusika loojale võimaluse elada end välja stiilides, mis
+kontserdisaalis ei kõla. Lepo Sumera filmimuusika kogumik annab hea pildi
+helilooja ümberkehastusmisvõimest - kõrvutagem näiteks Arvo Iho "Vaatlejale"
+(1987) loodud saksofonimaalinguid, Undi-Volmeri nukufilmi "Sõda" (1987)
+sümfonismi ja Rein Raamatu "Põrgu" (1983) muusikast plaadile jõudnud kahte
+katkendit. "Põrgust" pärinev "Tango" on võib-olla eesti filmimuusika kõigi
+aegade tugevamaid meeleolutabamisi - tapvalt nostalgiline ja sensuaalne, filmis
+peituvad ideekuhjad ja kohviku suitsuvine kostavad nii elavalt, et kuulates
+tuleb veini (või absindi) maitse suhu ja sigareti hoidmise tunne näppude vahele.
+Viiraltist inspireeritud "Põrgu" shokeeriv elegants on vähemalt sama palju
+helilooja teene kui visuaalse külje originaalsuse oma. Sumera ligi seitsmekümne
+filmimuusika oopuse hulgast valitud lõigud esindavad eesti tuntumaid filme -
+"Naerata ometi", "Varastatud kohtumine" ja mitmed teised -, mille vaatajaskond
+on olnud üsnagi suur ja paljurahvuseline. Filmivaatajad, nii omal maal kui
+mujal, on auditoorium, kes ei pruugi teada ega hoolida sellest, kui häid
+sümfooniaid sa kirjutanud oled. Sumera paljude ise enda eest kostvate filmitööde
+seast on plaadi jaoks tehtud hea valik. ANNELI REMME Eesti fotograaf Vladimir
+Balabnjov koostas fotoalbumi Pariisist ja Peterburist. Mul on eesti
+fotograafidest siiralt kahju. Nad teevad üsna häid, vahel väga häid pilte.
+Paraku kujutab pea kogu nende looming ainult Eesti elu ja inimesi. Seetõttu on
+sel juures provintsi maik. Ma ei saa seda pahaks panna. Piltnikud tahavad
+normaalselt ära elada, mille nimel tuleb töötada võimalikult suures väljaandes.
+Enamik eesti ajakirju on naistekad, mis ei saada oma pildistajaid ealeski laia
+maailma. Kroonika piirdub iga-aastase Eurovisiooniga. Päevalehed kulutavad
+komandeeringuraha olümpiale, napi jäägi neelavad õdede SHmigunide ja Erki Suure
+ülejäänud võistlused. Pealegi on igas toimetuses vähemalt üks valju häälega
+inimene, kelle arvates välismaa meie lugejat ei huvita. 34aastane Vladimir
+Balabnjov on eesti fotos erandlik tegija. Muidugi tahab ka tema normaalselt ära
+elada. Selleks on "bisnis" - laevandusfirmade reklaamide pildistamine ja
+kirjastamine. Laulva revolutsiooni ajal oli Balabnjov pressifotograaf vene
+päevalehes Molodjozh Estonii. 1991 pildistas ta ainsa siitkandi mehena
+augustiputshi Moskvas. Pärast nii dramaatilisi sündmusi tundub Eesti elu
+lahjana. Balabnjov valib hoolega sõnu. " Tallinn muutub liiga rafineerituks,
+nagu saksa väikelinnad. Vanalinna õdusad hoovid tehakse korda ja suletakse
+eravaldusena rahva eest. " Nüüd tulevad värsked mõtted kodust kaugel. Vene
+intelligendile tüüpiliselt paelub Balabnjovi juba lapsepõlvest peale Pariis.
+1996 käis ta Prantsusmaa pealinnas esimest korda, pildistades nädal otsa.
+Sellele eelnes ja järgnes mitu reisi Peterburi. Kolm aastat hiljem vaatas
+Balabnjov fotod üle. Iseenesest hakkasid tekkima paarid, ikka üks pilt Pariisist
+ja teine Peterburist. Vahel on võimatu aru saada, kummas linnas on pilt tehtud.
+Balabnjov pildistab neid nagu naist. Kui linnadel on sugu, siis on Pariis ja
+Peterburi kindlasti emased. Erutavad, meelad, tujukad rahvaste paabelid, kus on
+palju rasse ja usundeid. Peterburi näeb välja samasugune pealinn nagu Pariis.
+Ainsad märgid nõukogude ajast on autod. Tundub, et see on fotograafi teadlik
+tahe. 1998 pildistas Balabnjov viimase Vene tsaaripere matuseid Peeter-Pauli
+merekindluses. Ajalehest saadud honorar ei katnud filmi hindagi, kuid ta sõitis
+ikkagi kohale. "See oli minu jaoks oluline sündmus." Balabnjovi fotoalbumi
+kujundas eesti disainer, saatesõna kirjutas vene poetess, trükkis Peterburis
+Ivan Fjodorovi trükikoda. Tänavu jaanuaris olid fotod väljas Pariisis vene
+kultuurikeskuses. Uus näitus Prantsusmaa pealinnas on tulekul. Rahvusvahelisus
+pole Balabnjovi ainus omapära. "Erinevalt eestlastest ei püüa ta iga pildiga
+ühiskonna kohta arvamust avaldada," ütleb eesti tuntuim reportaazhifotograaf
+Tiit Veermäe. Tegemist on klassikalise fotokunstiga, mis suri Eestis välja
+pärast kapitalismi taaskehtestamist. Ei tasu ära. "Teate, kui suur oli mulluse
+Moskva fotovõistluse esimene preemia?" küsib Balabnjov leebelt. "5000 dollarit."
+Vladimir Balabnjovi fotoalbum "Paris-Peterburg" on müügil Venemaa, Prantsusmaa
+ja Eesti raamatupoodides. Eda Ines Etti, Maiken, Vice Presidents, Kirsti Timmer,
+Nancy, Best B4, 2 Quick Start, kõik nad on Jana Hallase kätt tunda saanud. Anu
+Samarüütel vestleb Eesti esimese popstilistiga. 1996. aastal tegid sa oma
+esimese moekollektsiooni. Miks sellele järge pole tulnud? Ma olen üsna püsimatu
+ja destruktiivne inimene ning minust ei ole manager'i ega äriplaani jälgijat.
+Olen tänulik õmblusfirma Saana omanikule, kes mind selle Best B4 kollektsiooniga
+aitas. Ma olen selles mõttes dile, et ma ei tea, kuidas näiteks pükste lukk peab
+täpselt olema. Kuidas sai sinust popstilist? Kui ma poleks Alariga
+(muusikaprodutsent Alar Kotkas) kokku saanud, siis mul ilmselt poleks olnud seda
+võimalust. Tegelikult käisin ma kogu aeg omapäraselt riides. Olen ju kõik endale
+ise teinud - miks mitte siis ka teistele. Nancy oli esimene, kellega stilist
+tegeles, varem niisugust asja üldse ei tehtud. Esimene kord, kui me Nancyt
+pildistasime, tegi Lii Unt talle meiki. Lii siis ütleski mulle, et ma võiksin
+ise nende artistidega tegelema hakata. Alariga me hirmsasti kaklesime alguses.
+Tal oli õigus, ma saan nüüd aru. Tema ütles, et peab kommertslik olema. Mina aga
+tegin radikaalseid asju. Ma olin selline radikaal! Kas sa piirdud ainult
+lavariietusega või usaldavad staarid sind ka oma eragarderoobi asjus? Mingi
+usaldus peab olema. Kui keegi ei taha, et tal kõht paistab või on tal selline
+luul, et ta tagumik on suur, siis ma muidugi arvestan sellega. Kui inimene paneb
+asja selga, milles ta ei tunne end mugavalt, siis ta ei kanna seda välja.
+Eraelus ma ei saa nende välimust muidugi kontrollida. See ongi probleem. Jube
+armas, kui see artist oleks niivõrd stiilne, et tal oleks oma stiil, et ta ei
+näeks välja selline ... kuidas ma ütlen ... tavaline. Vat Eesti artistil jääb
+palju artistlikkusest puudu. Nad võiksid oma välimusele rõhku panna ka eraelus.
+Kas vaatad palju ajakirju ja Fashion TVd? Mul on vabadus teha, mis pähe tuleb.
+Olen aastatega aru saanud, et mul on suhteliselt hea intuitsioon. Ma lihtsalt ei
+raatsi osta neid ajakirju, vaatan, kui kätte satub. Aga ei ole nii, et
+hüsteeriliselt uurin, et mis nüüd moes on. Ma olen ka avastanud, et tuleb mingi
+idee ja siis, ah sa kurat, näen, et juba tuleb telekast samasugune! Muidugi ei
+taha siis enam sama asja korrata. Näiteks Best B4 augulised kostüümid - ma sain
+alles pärast teada, et näiteks 60ndatel oli palju augulisi riideid. Mina tegin
+need augud, et oleks seksikas ja cool, sest ma ei ole, kahju küll, moeajalooga
+eriti kursis. Kas staaride garderoobi uuendatakse tihti, või lasevad nad suve
+läbi samade riietega? See ongi probleem. Mina teeks igaks esinemiseks uued
+riided ja artistil kui naisterahval oleks ka erutav, kui saaks kogu aeg uusi
+kostüüme. Aga võimalused seavad raamid. Korraga on enam-vähem üks kostüüm,
+aksessuaarid, soengud ja meigid muutuvad. Sina ka meigid ja teed soenguid? Jaa.
+Ma teen kõike. Ma olen, tead, sihuke osavate kätega. (itsitab) Mulle niiiii
+meeldib! Lihtsamad asjad teen kõik ise ära. Eda Inese Eurovisiooni kostüümi
+juurde ilmus finaalis lisaks peeglitega vööle samasugune kaelaehe? Minu algne
+idee oli lai puusavöö peeglitega. No kus sa siin Eestis saad sellist ... nüüd
+juba on, aga siis ei olnud mitte kuskil. Siis leidsin ühe riide litrimummudega.
+Tegelikult olid need litrid sellise lolli neerumustriga. Kaugelt lavalt see aga
+absoluutselt ei paistnud ja nii ma arvutasingi. Jumalast OK, selline vöö, nagu
+pidigi olema! Kaelaehtes ma alguses kahtlesin, kartsin, et on ülepakutud.
+Kaelaehe oli samast riidest ja veel mulineega üle tikitud. Jäi hästi lahe, nagu
+peegel oleks keskel. Kaabu lasin muidugi teha, õnneks oli õiget värvi vilt.
+Lapsena ma olin selline nahistaja, tegin käsitööd - just tikkisin. Kuigi ma olen
+püsimatu tüüp ja võib mõelda, et tikkimine võtab palju aega, siis seda ma
+suutsin teha. Kududa mulle ei meeldinud, sest kudumine läks hirmus aeglaselt.
+Aga heegeldasin. Sel ajal, kui ma koolis käisin, ju võimalusi ei olnud. Tahtsin
+käia huvitavalt riides ja siis ise vusserdasingi. Kas esinejate riided õmbled
+ise? Tead, ise õmblen jah, sest vaata, need tantsijate kostüümid ei nõua erilist
+kunsti. 2 Quick Starti tantsutüdrukutele ma alles tegin uued kostüümid. Kas
+plaadifirmal on artistide välimuse kujundamisel mingi kindel taktika?
+Absoluutselt. Selle me mõtleme välja koos kogu seltskonnaga. See sõltub palju ka
+muusikast. Näiteks Best B4 olid artistid, mitte ainult lauljad, ning see pidi ka
+visuaalselt palju pakkuma. Ines on jälle teist tüüpi. Temas on see natural
+coolness. Miks üldse üritada seda muuta? Välismaal saadavad moeloojad staaridele
+tasuta riieid, kas ka Eesti moeloojad? Eestis küll ei saadeta. Äkki peaks
+kellelegi vihjama, et võiks saata. Ajakirjastilisti tööd oled ka teinud? Viimati
+ühe moeseeria Annale. Ma tegingi seal kõik asjad ise: soengud ja meigi, otsisin
+asjad ja olin modell. Ma olin nii vaimustuses, kujutasin ette, et tulevad
+lahedad pildid, sellepärast ma viitsisin. See asjade tassimine oli küll õudne.
+See, et ma kõik ise tegin, kuidagi moraalselt toetas mind. Enne Eurovisiooni me
+tegime ka pressipilte laenatud riietega. Siis oli ka nii, et "jumala eest, ära
+suitseta". Kas sa oled staari ka nutma pannud? Ei, see pole riiete pärast olnud.
+Ma lihtsalt vahel olen olnud mõnele ema eest, püüdnud elu seletada. Sa ikka
+hoolid, kui näed, et inimene teeb midagi valesti. Ma olen sihuke tugevalt
+arenenud empaatiavõimega. Kas vahel tekib tunne, et riieta neid artiste nagu oma
+lapsi? Alar on küll mitu korda öelnud, et ma vaatan emaliku heldinud pilguga.
+Kui artist on laval, siis vaatangi täpselt nii - heldinult. Ja tunnen rõõmu. 
+
+Superinvestor Giovanni Sposato kavatseb järgmisel nädalal Eestisse tulla ja tõe
+jalule seada. Ekspressi uurimus raudtee privatiseerimisloos ilma teinud
+itaallastest. kuum@ekspress.ee Sellest on juba kaks kuud, kui Pirita
+konstaablipunktis vahistati Itaalia kodanik Giovanni Sposato (29). Kannatanuna
+politsei uksest sisse astunud mees oli teinud avalduse, et paar nädalat varem
+sai ta Pirita hotellis haledalt peksa. Ehkki mingeid tõendeid juhtunu kohta
+polnud, ka mitte vigastusi, väitis itaallane, et tema endise tüdruku tuttavad
+andsid talle peksa ja lõhkusid ära hiidkalli kella. Asjaga tegelev politseinik
+ütleb EE-le tusaselt, et tema meelest on "kogu lugu lambist võetud". Samas
+esitasid politseinikud süüdistuse itaallasele endale. Sposato olevat seotud kahe
+auto süütamise korraldamisega Tallinnas. Autod on itaallase varasema tüdruksõbra
+vanemate omad. Perekond O. peretütar suhtles noormehega mitu kuud. Tallinnas
+elavale perele tutvustasid Sposatot Itaalia sõbrad. Alul oli kõik kena. Piltilus
+neiu uskus Sposato lubadusi teha temast modell, ent hakkas siis kahtlema.
+Detsembri alul katkestas perekond Sposatoga kõik suhted ja ütles kategoorilise
+"ei" ka esitatud abieluettepanekule. Tallinnas elav pere kinnitab Ekspressile
+ebameeldivusi Sposatoga, kuid pikematest ütlustest praegu keeldub. Vahistatu
+isiklike asjade ülevaatamisel leiti Sposato portfellist muuhulgas soliidne ports
+sularaha. " Ta lehvitas kinnipidamisel rahapakiga, kus oli 50 000 krooni, lisaks
+oli tal 20 000 eest välisvaluutat. Lisaks oli tema itaallasest äripartneril
+kaasas 50 000 krooni. Ta praalis, et läheb selle rahaga kohe ministri juurde, "
+jutustab vahistamise juures viibinud politseinik. Ärimees Sposato ise mäletab
+sündmusi risti vastupidi. "Politseinikud irvitasid - kas viid kohvriga raha
+ministritele altkäemaksuks?" meenutab Sposato. Perekond O-ga täpipealt
+samasuguse kaebuse on teinud teisegi tütarlapse vanemad: perekond Veermäe
+Keilast - jälle oli juttu tüdruku kosimisest ja keeldumisele järgnenud
+ähvardustest. Selle põhjal algatas Harju politsei kolm kuud tagasi jällegi
+kriminaalmenetluse. Neiu Veermäe on praeguseks noormehega leppinud ja sel
+nädalal veetis abiellumisplaane pidav paar puhkust Itaalias. Perekond räägib aga
+väimehekandidaadi vastase avalduse tagasivõtmisest. Minister ei kuulanud
+hoiatust Nagu hiljem selgus, oligi Sposatol vahistamise ajal kokkulepe
+kohtumiseks Eesti vabariigi majandusministri Mihkel Pärnojaga. Minister mäletab
+18. jaanuaril toimunud vestlust sündmustevaese ja üldsõnalisena.
+Majandusministeeriumis teati, et end suurinvestorina esitlenud mees oli ühe
+äsjase öö veetnud "tsemendi peal". Kui itaallane vahistati, helistasid uurijad
+kohe Välisinvesteeringute agentuuri ja Hansapanka, kus ärimees hiljuti käinud
+oli. Mõlemast asutusest iseloomustati teda kui head klienti - itaallane oli
+endast maha jätnud tuntud Belgia-Ameerika tipptehnoloogiafirma Lernout &
+Hauspie nimekaardi, millel talle omistati strateegilise arengu direktori tiitel.
+"Välisinvesteeringute agentuuri esindaja oli eelnevalt maininud, et väidetavalt
+olevat Sposatol olnud mingeid probleeme politseiga seoses isiklikku laadi
+suhetega, kuid ta ei näinud põhjust varem kokkulepitud kohtumise ärajätmiseks,"
+selgitab Mihkel Pärnoja. Kohe, kui Itaalia passiga ringi liikuva Sposato suhtes
+kriminaalmenetlust alustati, uuris ka Eesti politsei Interpoli kaudu, kas
+selline isik on teistes riikides politseile tuttav. Vastus tuli Belgiast, kust
+teatati, et sinjoor Sposato vastu tuntakse huvi ühe autotehinguga seotud
+kelmuseloo tõttu, kuid mees pole tagaotsitav. Nii kaitsepolitsei kui ka
+keskkriminaalpolitsei hoiatasid seepeale jaanuari keskel teede- ja sideminister
+Toivo Jürgensoni ja majandusminister Mihkel Pärnoja potentsiaalse suurinvestori
+hämara mineviku eest ja soovitasid temaga mitte kohtuda. Mõlemad ministrid
+eitavad seda. "Kaitsepolitsei ja keskkriminaalpolitsei ei ole minule mingeid
+hoiatusi edastanud ega mingeid soovitusi kohtumise ärajätmise kohta andnud,"
+kinnitab majandusminister Pärnoja. Ametlikult kapo sellise signaali saatmist ei
+kinnita ega lükka ümber. " Ei ole tavaks, et ministrid teavitaksid kapot oma
+kalendriplaanidest. Kui ministrid küsivad meie hinnanguid, siis seda me ka
+teeme, " ajab komissar Hannes Kont mõistujuttu. Päringut julgeolekule ei tehtud
+Ametlikku päringut riigiraudtee erastamise puhul kaitsepolitseile ega
+välisluurega tegelevale teabeteenistusele ei tehtud. Erastamist korraldava
+töörühma liikme Katrin Kivi väitel pole politseilt taustauuringu tellimine seni
+olnud erastamisagentuuri tavapärane praktika. Erastamisagentuuri endised
+töötajad kinnitavad seevastu, et agentuuri eelmise juhtkonna ajal oli
+suurinvestorite tausta rahvusvaheline kontroll täiesti tavaline. "Tagantjärele
+tark olles võib muidugi öelda, et asjaomased oleks võinud märgata Massei-Angotti
+isikut ja teha ka tema taustakontrolli, kuigi ta üheski paberis väidetavalt ei
+figureeri," kommenteerib endine luurekoordinaator ja Eesti Raudtee nõukogu liige
+Eerik-Niiles Kross. Jutt on nüüd juba teisest itaallasest, mehest, kes kuulus
+raudtee ostmiseks parima pakkumise teinud ameeriklaste punti. Mehest, kes, nagu
+hiljem selgus, kasutas valenime ja on politsei poolt tagaotsitav. Itaalia passi
+kasutanud Angotti lahkus Tallinna lennuvälja piiripunkti kaudu Eestist 21.
+veebruaril, päev enne seda, kui Eesti Päevalehes ilmus teda paljastav artikkel.
+"Tony Masseiks kutsutava tagaotsitava tausta ei uurinud ükski asutus ega
+nõustaja seetõttu, et Masseid ei ole üheski dokumendis näidatud Rail Estonias
+osalust omava või ettevõtet esindava isikuna," nendib transpordiminister
+Jürgenson. " Giovanni Sposatoga ei ole ma kunagi kohtunud ega kavatse seda ka
+teha. Kogu Sposato juhtum on minu jaoks lavastus, sest ma ei tea kedagi, kes
+peaks või oleks kunagi pidanud sellenimelist meest tõsiseltvõetavaks investoriks
+Eesti Raudtee erastamisel. " "Ma pole saanud isegi parkimistrahvi!" Eesti
+Raudtee ülesostmiseks pakkumise teinud Sitsiilia investor kavatseb korraldada
+järgmise nädala kolmapäeval Tallinnas pressikonverentsi, et kummutada enda
+aadressil esitatud süüdistused ja avalikustada oma Vene investorite raha
+koondava salapärase fondi kapitali täpsem päritolu. Väited probleemidest Belgia
+politseiga kummutab Sposato temperamentselt ja kategooriliselt. "Ma pole Belgias
+saanud isegi parkimistrahvi!" kinnitab Sposato. " Ma kulutan pool miljonit
+krooni kuus. See, et ma olevat varastanud pool miljonit, on naeruväärne, " eitab
+ta väidetavat ettemaksuga kadumist Belgias. Enda sõnul käib ta vähemalt korra
+nädalas Belgias ja mitte kordagi pole tal olnud probleeme. "Pole vähimatki
+märki, et Belgia politsei mind mingitki moodi taga otsiks." Jüri ja Meelise
+ekspeditsioon Eelmisel esmaspäeval lendasid Londonisse linnapea Jüri Mõis ja
+tema ärimehest sõber Meelis Lao. Eestlased peatusid hotellis Cumberland kuulsa
+Hyde Parki lähedal, kus jagasid sviiti. Veel samal õhtul kohtus jõuline tandem
+Giovanni Sposatoga, järgmisel päeval lõunatati koos. "Mina võtsin Tallinna
+linnapead kui Eesti riigi esindajat," oli itaallane Mõisa visiidist meelitatud.
+Sposato sõnul oli Mõisa käitumine imelik. "Ta lendas Londonisse, et kinnitada,
+et tehingu vastu on endiselt suur huvi," selgitab Sposato. "Nad küsisid, kas ma
+saan raha hommepäev üle kanda ja lubasid Tallinnasse naastes mind kursis hoida,
+kuid Mõis pole minuga enam ühendust võtnud," imestab investeerimiskunstnik.
+Kohtumist Sposatoga vahendas vandeadvokaat Aivar Pihlak, kes on nõustanud nii
+Giovanni Sposatot kui ka Meelis Laod. Pihlaku sõnul on tema kliendi-esindaja
+suhe Sposatoga alles vormistamisel. Seni esindas Sposatot Eestis vähetuntud
+jurist Vladimir Sadekov. " Jüri Mõisal ei ole volitusi Eesti Raudtee
+erastamisprotsessist osa võtta. Küll on Mõis aga selgelt avaldanud arvamust
+eespool mainitud kahtlase taustaga isiku erastamisprotsessi kaasamise üle, "
+kommenteerib peaminister ja Isamaaliidu esimees Mart Laar. Sposato side Rail
+Estoniaga katkenud Samuti pole Sposatol pärast ülemöödunud nädalalõppu olnud
+kontakti John Orrisoni ega tema juhitava Rail Estoniaga. " Olen kuu aega 150
+miljonit dollarit kinni hoidnud. See tähendab, et olen kuu aega intresse
+kaotanud, " on Sposato pettunud. Itaallane kavatseb allkirjastatud lepingust,
+mille järgi ta on firma juhatuse liige, kinni pidada. Eelmise nädala lõpul sai
+ta kätte nimekaardid, millele on trükitud - Rail Estonia, director of financial
+procurement. "Ootan Rail Estonialt ka palka, nagu leping ette näeb, ehkki mind
+raha niivõrd ei huvita." Giovanni Sposato kinnitab, et kavatseb lähiajal Merita
+Panka Tallinnas üle kanda umbes 250 miljonit dollarit kavandatava kummide
+ümbertöötlemistehase jaoks, mille kavatseb siia rajada Saksa firma Intec, mille
+juhatusse Sposato kuulub. Tehase rajamiseks kulub üheksa kuud ja see loob 120
+uut töökohta. "Ehitan samasugust tehast, nagu Tallinna püüame teha, veel 25s
+riigis," nendib Sposato. " Ma hindan väga eestlaste ausust ja ettevaatlikkust.
+Kui oleksin läinud teistesse riikidesse, oleks mulle öeldud - muidugi, saada
+raha siia ja me paigutame selle ära! Kuid siis oleks selle raha tootlus ja
+heaolu - mille eest ma olen isiklikult vastutav - olnud ohus, suur küsimärk, "
+nendib suurinvestor. Enda sõnul uuris ta ka Hansapangast, kas saaks oma fondi
+sinna paigutada, kuid seal suhtuti kogu panga bilansimahtu mitmeid kordi
+ületavasse hoiusesse äärmiselt ettevaatlikult. Giovanni Sposato on kihlatud
+tüdrukutebändi Anaconda kunagise liikme Kati Veermäega, kellega kavatseb
+Tallinnas Kaarli kirikus abielluda. 18aastane Keilast pärit tüdruk käib praegu
+Londonis eesti kirikuõpetaja juures leeris. Sposato väitel põgenes tema
+ekslauljast pruut Inglismaale Eesti politsei ahistamise eest. Londonis kirjutas
+neiu Eesti saatkonnas ametlikult kinnitatud avalduse, kus tunnistab, et Keila
+politsei inspektorid kutsusid ta hilisel õhtutunnil Alibi pubisse ning üritasid
+selgeks teha, et Giovanni on ohtlik mafiooso. Väidetavalt napsitanud
+politseinikud sundisid tütarlast kaasa tulema ka järgmisesse lokaali ning lõpuks
+üritasid teda autos vägistada. Neiul õnnestus lahti rabeleda ja koju joosta.
+Keila politseist kinnitatakse, et Sposato on sinna esitanud avalduse
+kriminaalasja algatamiseks laimamise suhtes. "Minu arvates on see bluff, kuid
+jäägu see Kati südametunnistusele," kommenteerib neiu süüdistusi Keila
+kriminaalpolitsei komissar Andres Truss. Sposato möönab, et suhtles Eestis varem
+ka ühe teise, vene taustaga perega, kuid pulmaplaane peretütrega eitab. "Olen
+teinud abieluettepaneku ainult ühele naisele - Katile, kellega ma koos elan,"
+ütleb mees. Viimase nädala skandaali tõttu kardab Sposato siiski, et peab nüüd
+laulatuse edasi lükkama. Sposato biitsepsile on tätoveeritud - Crazy Ivan. See
+olla hüüdnimi, mille ta Moskva sõpradelt sai. Enda sõnul lahkus Sposato
+Itaaliast juba 17aastasena ning veetis järgmised kümme aastat Venemaal. Selle
+aja sisse mahub väidetavalt ka teenistus dessantväeosas ja osalemine
+operatsioonidel Serbias ja Somaalias. Sellest ajast pursib ta serbohorvaadi
+keelt ning kannab randmel granaadikildude tekitatud arme. Somaalias juhtunud
+granaadiplahvatuse tõttu veetis ta enda sõnul kaheksa kuud haiglas. Seda juttu
+kuuldes puhkevad politseinikud südamest naerma. " Kui me ta Kesklinna jaoskonda
+viisime, siis värisesid ta käed nii, et ei saanud oma kuldkettigi käest. Kui
+oleks tõesti tegemist nii kõva mehega, nagu ta end väidab olevat, oleks ta meile
+lihtsalt näkku sülitanud, " usub Sposato kinnipidamise juures viibinud
+korravalvur. Tallinnas viibides saadavad Sposatot firma ESS-Falck turvamehed.
+Tema enda sõnul sundisid teda Tallinnas viibides turvameeste teeneid kasutama
+tema Moskva suurkliendid, kes kuuldes Pirita hotellis toimunud löömingust
+muretsesid oma investeeringute pärast. Loksal on puhkenud sõda kohaliku maffia
+ja taanlaste suurkontsernile Maersk kuuluva laevaremonditehase vahel. "See on
+hea uudis taanlastele, sest oleme sunnitud töö Taani tagasi viima," ütles Odense
+Steel Shipyardi president John Skov Hansen. Detsembris tulistati Loksal tehase
+direktori Aleksander Kustovi autot. Pidevalt röövitakse tühjaks tehase tööliste
+kortereid. Narvast ja Maardust saabuvaid võõrtöölisi maksustab aga kohalik
+maffia, räägib Skov Hansen. "Meil on turvafirmaga leping tehase kaitsmiseks,
+kuid kohaliku kogukonna turvamine on politsei ülesanne," arvab Hansen, kes on
+suurimaid tööandjaid Eestis. Isamaalase Jüri Kaveri ilmumine presidendilossi
+vastuvõtule ilma kaaslannata tekitas seltskonnainimeste hulgas kõvasti sosinaid.
+Põhjendus oli aga isamaaline - noorpoliitiku abikaasa sünnitas täpselt vabariigi
+aastapäeval tubli 3400-grammise tütre. "Nimeks paneme Liisa, sihuke ilus eesti
+nimi," mõtiskleb riigikogulane. "Ta pidi tulema juba 23ndal, aga ilmselt isale
+vastu tulles sündis siiski õigel ajal, mitte nõukogude armee aastapäeval,"
+muigab Kaver. Abikaasa Merike tõi tütre ilmale kell 2.48. Toomas Savi sai pihta
+omaenda 33 aastat tagasi lendulastud odaga. Eesti Päevaleht "Noh, põhulõuad!"
+irvitas Tartu abilinnapea Toomas Savi 1994. aasta Lillehammeri
+taliolümpiamängudel Eesti ajakirjanike üle. Sulerüütlid seisid
+murdmaasuusastaadionil, oodates neile eraldatud tara taga äsja finisheerinud
+sportlasi. Terve päeva külmetanud ajakirjanikud tammusid jalalt jalale ja
+vaatasid kannatlikult sinnapoole, kust olid kohe-kohe tulemas Eesti sportlased.
+Savi, kes seisis teisel pool piirdeaeda, vaatas neid lõbustatult ja üleolevalt.
+"Sähke teile, põhulõuad!" kõlas uus kraaksatus ja meie olümpiadelegatsiooni
+arstina teenindav Savi tegi liigutuse, nagu viskaks lehmadele heina ette.
+Spordiajakirjanikud vaikisid. See oli segu piinlikkusest omaenese arguse pärast
+midagi vastu öelda ja piinlikkusest olümpiakomitee liikme matslikkuse pärast.
+Põline spordimees Savi neid nüansse ei tajunud. Allaheitlikkus oli tema silmis
+põlastamist väärt. Esmaspäeval seisis Toomas Savi jälle ajakirjanike ees. Vana
+konkurendi olümpiavõitja Pauli Nevala meenutused Eesti Päevalehes sundisid kokku
+kutsuma pressikonverentsi. Internetiportaalide poolt välja käidud hüüdnimed
+Dopingu Tom ja Steroidi-Savi vajasid kiiret summutamist. Seekord Savi heina ei
+visanud, nüüd oli ta ise põhulõugade hammaste vahele sattunud. Muutunud oli ka
+mehe käitumine. Odaviskaja tahumatu tuum oli kaetud riigikogust pärit õpitud
+viisakusega. Mitmed vastused ajakirjanike küsimustele lõpetas Savi tema
+parasiitsõnaks muutunud valveväljendiga "aitäh". Tegelikult oli Savi meeskond
+rünnakuks valmis olnud. Kõige enam kardeti KGB-teemalist haarangut.
+Pressikonverentsil istus Savi kõrval juristiharidusega Igor Gräzin. Ilmselt just
+temalt pärines nõuanne, millest meie suusaliidu president aukartustäratava
+järjekindlusega kinni hoidis: Savi ei lubanud kellelgi öelda, et ta 33 aastat
+tagasi vahendas soomlastest odaviskekuulsustele Pauli Nevalale ja Jorma
+Kinnunenile 50 neroboli tabletti. Õige väljend oli: tablette soomlastele kokku
+korjama Sama hästi võiks öelda, et Aadu Luukas korjab Narva piiril naftavaguneid
+kokku. Toomas Savi tõus poliitikaredelil näitab kujukalt riigikogu esimehe
+institutsiooni väärtust Eesti riigis. Tema eelkäija, süngeilmeline habemik Ülo
+Nugis, viibutas spiikrihaamrit nõnda sõjakal moel, et ajas inimestele hirmu
+nahka. Alles siis, kui mees ametist priiks sai, märgati, et tegemist oli
+topisega. Kus on Nugis nüüd? Savi sai selle koha 1995. aastal, kui värskelt
+loodud Reformierakond ei julgenud läbikukkumise kartuses hääletustulle saata oma
+priskemaid tegijaid. Tänaseks on endised esinumbrid poliitilistes tuultes räsida
+saanud ning Savi mitte millegagi riskides nende varjust esile tõusnud.
+Tegelikult ei tea mitte keegi, mis mees Toomas Savi on. Savi edu avaliku
+arvamuse edetabelites tugineb paljuski heale välimusele. Tema selg on sama sirge
+kui Arnold Rüütlil kümme aastat tagasi. Avalikkuse ees on ta olnud vaoshoitud
+ega ütle teravusi. Riigikogu toolil kolleege kantseldades jätab soliidse mulje.
+See on tema avalik nägu. Aga on ka teine, see, millest räägib rahvasuu. Nende
+juttude põhiteemadeks on KGB ja doping. Need ei ole head jutud. Savist kõnelevad
+ka temaga Tartu-päevil põgusalt kokku puutunud inimesed. Märksõnadeks on ülbe ja
+kauge. Ka need pole head jutud. Juba 1994. aastal Lillehammeris oli tunda, et
+Tartu tase jääb ülikõrge enesehinnanguga Savile liiga madalaks. Reformierakonna
+loomine ja kutse Tallinna tulid just õigel ajal. Välja Tartust, lähemale Eesti
+Olümpiakomitee peakorterile, mille juhitool vananeva Arnold Greeni all kõikus.
+Savi kaugem siht oli pääs Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) ridadesse, kus
+Eesti omas suurärimees Joakim Puhki näol esindajat enne N Vene okupatsiooni.
+1997. aastal kaotas Savi Eesti Olümpiakomitee presidendivalimistel Tiit Nuudile.
+Ent ta oli pealinnas juba selletagi edu saavutanud: parlamendi esimehena oli ta
+tõusnud riigi teiseks persooniks. Lahkuv Green saatis ROKile kirja, milles palus
+just nimelt Savi valida ROKi liikmeks. Nõnda on kunagine N Liidu kümnevõistluse
+koondise arst meeldivate valikute ees. Soe koht Eesti presidendilossis Kadriorus
+ning luksuslike hüvede kasutamine koos teiste olümpiaisandatega Lausanne'is.
+Võimalik, et Nuudi sihib kohta ROKis hoopis endale. Selle saavutamiseks on ta
+Eestile pakutud kohta seni edukalt tagasi tõrjunud. Kui Savi saab presidendiks,
+võtab Nuudi koha ise vastu. Kui Savi presidendiks ei saa, on ta selle loogika
+järgi järelikult määritud mainega ega sobi ka ROKi liikmeks. Ent kummalgi ei
+pruugi Lausanne'i kolimine õnneks minna. Puudu võib jääda karismast, tuntusest
+ja toetusest spordiilma vägevatelt. ROKi liikme Dick Poundi arvates võiks Eesti
+saada oma koha tagasi alles kuue-seitsme aasta pärast. Savi pole võitnud kumbagi
+lahingut ja võib kaotada praegusegi positsiooni. Ja kas Eesti saab endale
+välispoliitiliselt lubada presidenti, kelle nimi on seotud dopinguga. Osa endisi
+Ida-Saksamaa dopinguga tegelenud treenereid ja arste on täna kohtu all. Või mis
+näoga vaataks Toomas Savi meie presidendina kas või ülemererahvas soomlased?
+peatoimetaja Ega ma eriti ei uskunud, kui välisminister Toomas Hendrik Ilves
+mõned aastad tagasi hakkas rääkima, et Eesti saab esimeste seas Euroliidu
+läbirääkimistele. Ometi just nii läks. Ma ei uskunud eriti ka seda, et Tartu
+Õlletehasest võiks asja saada. Ometi on see firma oma olukorda turul kõvasti
+parandanud ja ma ei imestaks, kui nad veel ka hiljuti võitmatuna näivale Sakule
+ära paneksid. Mina ei uskunud, aga Ilves oli veendunud. Nii nagu Tartu
+Õlletehase juhid olid veendunud. Ja tegelikult nii asjad elus käivadki. Kui
+leiduvad liidrid, kes seavad hullu eesmärgi ning suudavad oma meelekindlusega
+inimesi veenda, siis asuvad inimesed tööle, veenavad uusi inimesi ja tulemus
+saavutatakse. Nüüd on mitmed Eesti suured ettevõtted välja tulnud projektiga,
+mille eesmärk on, et aastaks 2003 oleks Eesti internetikasutuse osas Soomest ees
+ja seega selles vallas esimene riik maailmas. Täna tundub see pöörane mõte, kuid
+mõeldes sellele euroliidu asjale ja Tartu õllele, peab tõdema, et miski pole
+võimatu, kui vaid tahta. Võimalik, et astume selle projektiga Eestis uude
+ajastusse. Lugu on ju nii, et ühiskonnale kasutoova projekti algatavad
+ettevõtted, mitte valitsus. Tõsi, infotehnoloogia ja telefonifirmadel ning ka
+pankadel on mängus ka oma ärilised huvid. Osal suureneb käive ja teistel
+vähenevad kulud, kui Eestis interneti kasutajaid juurde tekib. Teisalt on kasu
+kaheldamatult ka ühiskondlik. Kui 80 protsenti eestlastest pääseb igapäevaselt
+arvutile ja internetile ligi ning saab ka õpetust, kuidas infot leida ja
+interneti vahendusel suhelda, siis on tegemist Eesti ühe suurima
+haridusprogrammiga. Haritud rahvas leiab aga varem või hiljem üles tee jõukuse
+juurde. Võiksime parastada, et oleme siis nii kaugel, kus valitsus pole enam
+suuteline ise ühiskondlikke arendusprogramme algatama. Ja ilmselt oleks selleks
+parastamiseks ka põhjust, kuna kunagine jõulise imagoga valitsus on hetkel üsna
+nõder. Tegelikult on aga põhjust uuest olukorrast rõõmu tunda. Oleme jõudnud
+sinna, kuhu oleme kogu aeg püüelnud. Meil on ühiskond, kus kõik ei sõltu enam
+valitsusest. Ühiskond, kus on tekkimas tasakaal äriliste huvide ja ühiskonna
+huvide vahel. aavo.kokk@ekspress.ee Täiendus Einar Laigna küsimusele EE nr 7
+Preestrist eriuurija Olen juba ammu imetlenud Einar Laigna suurt andekust,
+mitmekülgsust, korrektsust, omas missioonis olemise ausust, omakasupüüdmatust
+jms. Oleks paljud poliitikud ja uusrikkad ka nii ... Kõige nimetatud positiivse
+juures on tema peale raske käratada isegi patsifistil. Inkvisitsiooni ja
+ristisõdade asjus pooldan küll üldlevinud ja tapmisvastast suhtumist. Tuntute ja
+tundmatute keskel liikudes olen märganud ebademokraatlikke meeleolusid
+masendavalt palju. Ajal, mil neonatsid kuulutuste kaudu mõttekaaslasi otsivad ja
+stalinistid niikuinii pead tõstavad, rikastab meie Issanda loomaaeda veel mitu
+tublit ristirüütlit. Demokraatlik oleks lasta neil kõigil ja nende vastastel
+avalikult suud puhtaks rääkida. ANDRES KLEMET Preestrist eriuurija vaimne
+rikutus Võin kinnitada, et Einar Laigna on vaimselt ohtlik heausklikult tema
+ümber kogunenud noortele inimestele. Tõesti, kui Laigna oma sugestiivsel häälel
+müristab, et väljas paistab päike, ja saadab noored koguduseliikmed lausvihma
+alla jumalat ülistama, siis on küsitav, kas nimetatud inimene naudib oma vaimset
+võimu, või on ta sisemiselt haige ega tee vahet manipulatsioonidel ja tõel, mida
+ta sõnades niivõrd kiivalt kaitseb. Pius ADV põrandaaluse vennaskonna liikmena
+on ta kogunud enda ümber noori, keda järjekindlalt ja tulemuslikult ässitab
+ametliku katoliku kiriku vastu, väites, et nimetatud kirik on oma dialoogis
+maailmaga läinud liberaalsuse teel piirini, kus selle vastu astumine on võimalik
+vaid tule ja mõõgaga. Noori inimesi sunnitakse allkirjastama mõttetuid ja
+vihkavaid petitsioone, millega järjekindlalt pommitatakse Vatikani ja kohalikku
+piiskoppi. Neid, kes on keeldunud ennast segama nimetatud afääridesse, on neetud
+ja kogudusest välja visatud ning neid on jälitatud ja nende kohta laimujutte
+levitatud kuni ajakirjanduseni välja. Ühinen Ain Kaalepi arvamusega, et EL tuleb
+saata vaikselt erru, enne kui me kuuleme koledatest manipulatsioonidest noorte
+ajateenijatega, kes tema hoole alla on usaldatud. Missugust? Olen Peeter
+Tulvistega täiesti nõus. Absoluutselt. Tahaksin ainult lisada, et Eesti kui riik
+on ka objektiivselt vaesem kui Lääne heaoluriigid, jaga siis kuidas tahes. Ja
+mida ka meie riik poleks ette võtnud, täiesti võimatu olnuks saavutada tänaseks
+sellist heaolu - ka välispoliitikas seatakse meile ette reegleid, me ei saa teha
+seda, mida me tahame, eriti veel majanduses. Ja Eesti on väiksem kui Prantsusmaa
+või Ameerika. Mis tähendab, et parimaid mis tahes alal on meil valida väiksema
+hulga inimeste seast. See ei tohiks olla põhjus alaväärsuskompleksiks - et me
+saime nüüd suusatamises ainult ühe kulla, et meil pole troopikapäikselist
+liivaranda ... Meil on, mis meil on. Ja me ise oleme ka, mis me oleme, ja
+millestki on see tingitud. Praegu on meil talv ja tore lumi! KATI LEIE Inimene
+on iseenese oma EE nr 9 Kas e-kirjad on töötaja või firma omad? Kas töötaja on
+iseenese või firma oma? Kas tööaeg on töötaja või firma oma? Kas inimene tohib
+töö ajal töökaaslasega oma eraelust vestelda, või tohivad nad arutada ainult
+tööasju? Ega see töö siis nüüd nii püha asi ikka ka ei ole. Töötaja kirjad on
+igal juhul töötaja omad, ja kui mõni jahupea tema kirjades soribki, siis andku
+issand, et see poleks vähemalt boss. Lolle leidub igal pool. ROBIN H. Parem
+karta kui kahetseda EE nr 9 Riik lasi BSE eksperdi lahti Mind paneb hämmastuma
+suur kergemeelsus hullulehmatõve suhtes. Siit-sealt kostab ikka, et kes teab,
+kas see tõbi üldse meile jõuabki ja kas üldse ongi lehmad süüdi jms. Võibolla
+jah polegi. Aga üsna suure tõenäosusega siiski on. Ning ma küsin, kas tõesti
+tuleb olla täiesti rahulik, kuni on 100 protsenti kindlaks tehtud, kuidas see
+haigus täpselt levib ja muu asjasse puutuv? Kas ei pea ettevaatusabinõud
+tarvitusele võtma siiski ähvardava ohu suhtes, mitte ravima ainult tagajärgi.
+See haigus on teatavasti tänini ravimatu. Parem igatahes karta kui kahetseda,
+mängus on ju inimeste elud. Mõttetu arutlus Siin pidi arutletama, kas ma olen
+vanatüdruk või seikleja. Seda aga ei tehtud. Hoopis esitatakse hulk küsimusi,
+mis järjekindlalt jäetakse vastuseta. Kas ma tegelen vastupanuliikumise
+organiseerimisega kõigele, mis mind ohustab? Ma ei saa kahjuks aru, mida see
+lause üleüldse tähendab. See on lihtsalt üks vastik stamplause, millest
+tegelikult vist isegi ei peaks mõtet otsima. Aga miks on siis lehte pandud
+niisugune jutt, mis ainult taolistest lausetest koosnebki? Kas mina üritan
+seriaalide järgi käituma õppida? Ei ürita. Aga mis sellest järeldub, seda pr
+Allaste ei ütle. Kas vaatan televiisorist saateid, mille naljad mind naerma
+ajavad? Jah, vaatan küll. Sellest peaks nüüd järelduma üks kahest: kas ma olen
+vanatüdruk või seikleja. Aga kumb? Mul lihtsalt pole aega vaadata saateid, mille
+naljad mind naerma ei aja, piinlik kah. Aga pr Allaste võiks enne natuke mõelda,
+kui eesti rahvale rääkima tuleb. LEELO 30aastane vallasema Vabandus Laulja Dave
+Bentoni võluv kaasa on Maris Järverand. Eelmises numbris ilmus ekslikult vale
+nimi. AAP TäNAV teede- ja sideministri nõunik Kapitalil ei ole rahvust. Teie
+küsimusest käib mingi vene tont läbi. Kui on legaalne kapital, siis ei saa seda
+kohe maha kanda sellepärast, et see on mõne konkreetse geograafilise piirkonnaga
+seotud. RAIVO LOTT Eesti Põlevkivi kommunikatsioonijuht Minu arvates kindlasti
+mitte. Seob transporti liialt. Muidugi, miks mitte kaasata vene kapitali. Aga
+mitte musta raha. See peaks kõik olema avalik ja läbipaistev. MONIKA MäGI
+vandeadvokaat Ei ja veel kord ei. Seda pole üldse vaja maha müüa. Need mängud,
+mis seal toimuvad, on enam kui alatud. Kui riigil endal raha pole, siis andku
+RERile. Olgu, kes on, aga vähemalt on omad. TOIVO ASMER regionaalminister Jajah,
+raske probleem. Asi on selles, et ega see nafta, mis siit läbi käib, pole ei
+Eestist ega Leedust. Kui aga küsida, kes on see solist, kes laulab - tegelikult
+on kõik kandidaadid olnud venelastega seotud. Raske eraldadagi, kes on kes.
+Ameeriklane - selgub, et venelastega seotud. Itaallane samamoodi. Kas siis üldse
+erastada? Aga kui pole endal võimalust raudteed korras hoida, ei jää muud üle.
+Venelaste peale muidugi hea pilguga ei vaata. Aga ega see raudtee Eesti
+territooriumilt välja ikka ei lähe. Peaasi, et asi reguleeritakse korrektsete
+lepingutega. TõNU VääT vedurimeeste ametiühingute liidu juht Ei-ei-ei, kindlasti
+mitte. Mina olen kohtunud kõigi nende erastajatega. Kõige soodsama mulje on
+jätnud Baltic Rail Service. geneetik, Mega peatoimetaja Eesti teadlased on
+tulnud välja ambitsioonika plaaniga luua hiiglaslik andmebaas, mis sisaldaks
+inimese geeniandmeid ja lisaks veel andmeid geenidoonorite tervisliku seisundi
+ja eluviisi (toitumine, suhe alkoholiga jne) kohta. Säärase andmekogumi abil
+saaks teadlased leida ja uurida haigusi põhjustavaid ja mõjutavaid geene. Seni
+on kõik läinud suhteliselt libedalt. Riigikogu kinnitas inimgeeniuuringute
+seaduse; valitsus asutas Geenivaramu ja andis projektile miljon krooni, juba sel
+aastal peaks alustatama pilootprojektiga, mille raames kogutakse kokku kümne
+tuhande inimese geeniproovid. Selleks, et oleks lootust leida näiteks kasvajate
+teket taganttõukavaid geenikombinatsioone, peaks miljon Eestimaa inimest
+nõustuma oma andmed loodavasse andmebaasi loovutama. Kuigi geenivaramu projekt
+sai tiitli "Suhtekorraldustegu 2000", ei tea need miljon inimest ja mina koos
+nendega vastuseid paljudele küsimustele. Minu esimene ja kõige suurem küsimus on
+selline: mille poolest erinevad geenivaramu jaoks vabatahtlikult kolm tilka verd
+loovutavad eestlased traditsioonilistest katseloomadest - laborirottidest ja
+äädikakärbestest? Seni näib, et mitte millegi poolest. Sarnaselt
+laboratooriumides katsejänesteks olevate näriliste ja putukatega ei saa
+geenidoonor kaasa rääkida selles, mida tema geene kasutades uuritakse, milleks
+uurimistulemusi kasutatakse või kes seda teeb. Mis saab juhul, kui ma olen nõus,
+et minu geeniandmetele tuginedes uuritakse soodumust haigestuda kõrivähki, kuid
+ma ei taha, et uuritaks minu soodumust sattuda sõltuvusse alkoholist või jääda
+vaimuhaigeks? Mida saab oma andmed geenipanka loovutanud inimene? Ta võib kunagi
+teada saada oma geneetilised riskifaktorid. Mis Eesti olusid arvestades võivad
+või ei või sattuda tööandja ja/või kindlustusfirmade kätte. Kui tööandjad
+küsivad häbenematult noorematelt naistelt kinnitust selle kohta, et ega nad
+ometigi kavatse lapseootele jääda ja anda oma panust eesti hukatusliku
+demograafilise situatsiooni parandamiseks, siis on minul vähe usku sellesse, et
+eesti keskmine tööandja kõhkleks kasutamast näppusattunud andmeid töötajat
+ähvardavate pärilike haiguste kohta töötaja kahjuks. Maailmas on sääraseid
+juhtumeid juba küllaga, kus inimene kaotab pärast geneetilise screening'u
+läbimist töökoha. Lisaks tekivad täiesti uued eetilised probleemid. Kas enne
+abiellumist tuleks üheskoos läbida geeniuuring? Kas laste geneetilisi riske
+tuleks uurida ja kellel on õigus säärane otsus langetada - kas lapsevanematel
+või lapsel endal alates teatud vanusest? Mehhanism, mille alusel inimene oma
+geeniandmed geenivaramust eemaldada saaks lasta, on ebapiisav: oma geeniandmed
+eemaldada saab ainult juhul, "kui on selgunud, et geenidoonori isik on
+avalikustatud õigusvastaselt". Miks ei ole võimalik igal juhul lasta oma andmed
+eemaldada? Kuna Eesti riigil ei ole nii suuremahulise teadustöö läbiviimiseks
+piisavalt raha - kogu projekti maksumus on hinnanguliselt 1,5 miljardit krooni
+-, siis näeb geenivaramu projekt ette kaasfinantseerimist rahvusvaheliste
+organisatsioonide ja äriettevõtete kaasamise kaudu. Farmaatsiatööstuse
+hiidfirmade jaoks on kogu projekt äärmiselt odav. 150 miljoni USA dollari
+suurune investeering on mitu korda odavam, võrreldes rahaga, mida tavaliselt
+mingi uue ravimi väljatöötamiseks kulutatakse. Mis kasu on konkreetsele vähki
+põdevale inimesele sellest, et temagi andis oma panuse, mis võimaldas
+ravimifirmal ravimi tootmise kulusid langetada? Mis kasu on olnud aidsi
+põdejatel sellest, et nende seisundit ja haiguse kulgu uurides on loodud
+mingidki ravimid, mille abil surmatõve vastu võidelda? Lõviosa maailma aidsi
+haigestunute jaoks, kaasa arvatud Eesti aidsihaiged, on need ravimid liiga
+kallid. Nad ei jaksa neid osta ja surevad nagu kärbsed. Ettevaatlikuks teeb see,
+et Geenivaramu loojad ei muretse sugugi tulevaste geenidoonorite pärast.
+Riskideks peetakse hoopis järgmisi tegureid: et oodatud informatsiooni ei
+suudeta kaardistada; et arstid ei jää kergesti nõusse andmete kogumisega; et
+oodatust tunduvalt vähem inimesi on nõus hakkama geenidoonoriks; et ei õnnestu
+leida sobivat strateegilist investorit; et teistes maades tekib konkurente,
+mistõttu andmete hind langeb; et andmed ei ole lihtsalt töödeldavad või ei vasta
+potentsiaalsete ostjate vajadustele; et hoolikale valikule vaatamata satub
+töötajate hulka ebalojaalne isik, kes diskrediteerib Geenivaramut. Kas keegi on
+kunagi mõelnud, kuidas tänada laborirotte, hiiri, merisigu ja teisi loomi, kes
+elavad oma elu kitsas klaaskastis, teenides teadust? Äädikakärbsele on vist
+kusagil ausammas püstitatud. Jürgeni avameelne päevaraamat, millest selgub, et
+kui ikka treeninud ei ole, siis pole dopingu peale mõtet raisata.
+madis@ekspress.ee Kõigepealt hingake täiesti välja. Kops täitsa tühjaks. Nii et
+midagi kopsu ei jää. Tubli. Nüüd võtke see purk endale kätte. On käes. Nüüd
+pange see toru suhu. Toru on suus. Nüüd vajutage siia nupu peale ja hingake
+kopsud õhku täis. Siin purgis on rohi ja te tõmbate selle endale sisse. Nii. Kui
+olete rohu sisse hinganud, hoidke kümme sekundit hinge kinni ja ongi kõik. Kõik.
+Ülalkirjeldatud meditsiiniline protseduur leiab aset Pirital Tippspordi
+Uuringukeskuses teisipäeval umbes veerand viis pärast lõunat. Olen andnud Eesti
+Spordimeditsiini Föderatsiooni presidendile Rein Jalakule allkirja, et olen täie
+mõistuse juures, ja et ma võtan endale vastutuse igasuguste tagajärgede suhtes,
+ja et ma soovin viia enda peal läbi eksperimendi dopingu (salbutamol) "toime
+tundmaõppimiseks jooksukoormuse mõjul". Allkiri. Punkt. Salbutamol laiendab
+hingamisteid. Õhku jõuab kopsu rohkem, hapnikku samuti rohkem. Salbutamol on
+astmarohi. Dopinguainete kirjas on ta 1993. aastast. Selle rohu kasutamise
+pärast sai suusaäss Jari Isometsä 1996. aastal hoiatuse. Salbutamoli võivad
+sportlased kasutada astma korral, kui neil on vastav arstitõend, aga lubatud on
+ainult aerosool. Isometsä sõi tablette. Nii. Hommikul ostan Selverist tossud.
+Küsin kõige odavamad, ja nad annavad mulle 700kroonised (Adidas). Mu sportilike
+ettevõtmiste kalender pole teab mis tihe. Viimane pingutav etteaste
+keskmaadistantsil pärineb juulikuust, kui ma jooksin kesklinna kõrvetavas lõõsas
+Narva maanteelt Mere puiesteele notarile mingit allkirja andma. See oli ränk.
+Nüüd siis taas. Kõigepealt spirograafia ehk hingamise test ilma dopinguta. Hästi
+tugevasti tuleb puhuda. Ja siis rahulikult uuesti sisse hingata. Tehtud. Doktor
+Virve Vask teatab, et mulle mahub kopsudesse 5,1 liitirit õhku (korvpallur Kert
+Keskülal mahub 10 liitrit). Doktor Vask lubab, et ühelgi rahvaspordi alal ma oma
+viie koma ühega hätta ei jää. Et "kroonilisi obstruktiivseid momente" mul ei
+ole. Inimkeeles tähendab see, et ma kas ei suitseta või olen kaua aega tagasi
+maha jätnud. Tõsi. Ei suitseta. Mere pealt lõõtsub tuul. Tihe märg viltune lumi
+mätsib prillid kiiresti täis. Lepime kokku, et jooksen ümber Sport-hotelli.
+Õiget ettekujutust, kui suur see ring on, mul ei ole. Kaheksasada meetrit ehk.
+Doktor Vask: "Tehke anaeroobse läve alla!" Mis see tähendab? Doktor Vask: "Et
+veremaitset suus ei ole." Start. Algul on tuul tagant ja minek hea ja ma alustan
+reipalt. Ei ole tulnud kaua minna, kui juba tunnen, et kaugushüppe hoojooksuks
+oleks valitud tempo paremini sobinud. Keskmaajooksu alustatakse teisiti. Esimese
+kahesaja meetri lõpuks olen läbi nagu kalts. Turnee on poole peal ja mul on
+tunne, et finisheerimiseks tuleks tellida takso. Rein Jalak selgitas enne
+starti, et vastupidavus on seda suurem, mida enam organism hapnikku saab.
+Kopsudest viib hapniku edasi hemoglobiin. Mida rohkem hemoglobiini, seda suurem
+on vastupidavus. Tundub, et mul pole hemoglobiini ollagi. Tuul on vastu, autod
+on ees, jalakäijad ka. Jalad on maa küljes kinni, veremaitse on suus. Anaeroobne
+lävi on kaugel selja taga, siin pole midagi arutada. Kui 1900. aasta
+olümpiamängudel Pariisis maratonivõitja poolel teel pidi ära kustuma, kallati
+talle sisse kokteili, milles olid mingi hull närvisüsteemi rohi, lonks konjakit
+ja kaks keedetud muna. Ma tunnen et ma vajaks hirmsat moodi turgutavat surakat.
+Keegi mammi vaarub kahe suure sumadaniga otse vastu ja mul tuleb teha ringi
+ümber sumadanide. Mõistmatud inimesed! Jaan Taltsi ainuke doping olnud
+Ministrite Nõukogu puhvetist välja kaubeldud must kalamari. See vist praegu ei
+päästaks. Vanas Kreekas söödud koka lehti ja tiigri liha ja joodud härja verd.
+Kahtlen, kas sellest praegu abi oleks. Trondheimi MMil jäi Ljubov Jegorova
+vahele sellise asjaga nagu bromantaan. Niisugust asja kasutatakse
+sõjameditsiinis. Piir läheb eest ära ja sa pigistad endast viimase raasukese
+välja. See viimane raasuke on mul ilma bromantaanitagi enam-vähem antud. Veel
+mõned meetrid. Töntsi sörgiga lohistan ennast üle lobjakasse tõmmatud joone.
+Kolm minutit, üks sekund ja veidi peale. Oi oi oi oi! ütleb doktor Vask. Ta
+hoiab mul randmest ja kutsub oma kabinetti toibuma. Oi oi oi oi! Pool tundi
+hingeldamist ja ma hingan sisse dopingu. Pea ringi ei käi? Ei. Käed ei värise?
+Ei. Kuidas enesetunne on? Tänan, hea. Mõni aeg ootamist ja tehakse uus
+spirograafia ehk hingamise test. Kõik numbrid on viletsamad kui esimesel korral.
+Kõik numbrid !!! Ei lase mu dopingut saanud bronhid sugugi paremini õhku läbi.
+Ei saa ma midagi paremini hapnikku. Ei mingit kasu. Olen ennast esimese ringiga
+nii ära tapnud. Mind kamandatakse lavatsile, sokid lastakse rippu, juhtmed
+pannakse külge. EKG näitab, et südamelihas osutus nõrgaks. Doktor Vask: "
+Siinkohal ma katkestan eksperimendi ja arvan, et uuesti jooksma minna pole
+mõtet. Tulemused oleksid halvad. " Kõik. Läbi. Moos. Annan alla. Kuulsusetu
+lõpp. Eesti Spordimeditsiini Föderatsiooni president Kujutage ette, et kaheksa
+aasta pärast öeldakse, et sportlasele ei tohi teha massaazhi. Võibolla, et siis
+öeldakse, et massaazh on kõrvaline abi tulemuste paremaks muutmiseks. Kas meid
+võib siis kaheksa aasta pärast häbistada, et me praegu sportlastele massaazhi
+teeme? Tunnustatud tippjuhtide koolitaja Urmas Nordeni võisid tappa teismelised
+poisid ühe kallima ülelöömiskatse eest või lihtsalt auto pärast.
+raul.ranne@ekspress.ee "Ma tõesti kardan, et uurimisel saadakse küll teada, kes
+Urmase tappis, kuid selle teo tegelikud motiivid jäävad igavesti saladuseks,"
+ütleb koolitusfirma Invicta juht Mihkel Pärjamäe. Pärjamäe oli kaks nädalat
+tagasi Kohila lähistelt Rabivere raba servast tapetuna leitud Urmas Nordeni (38)
+hea sõber. Tol neljapäeva õhtul umbes kella kuue paiku läks Norden oma
+töökohast, hotell Olümpia 14. korrusel asuvast Invicta kontorist korraks välja.
+Tagasi ei tulnud. Kui Norden, kes alati teatas, kui oli pisimgi oht hilineda, ei
+ilmunud tööle ka järgmisel päeval, muutusid töökaaslased närviliseks. Helistati,
+otsiti, teatati politseile. Ei midagi. Armas kolleeg, kelle elu oli just
+viimasel ajal nagu paika loksunud ning ees paistis särav karjäär koolitusalal,
+oli jäljetult kadunud. Päev hiljem, reede õhtul pidasid Tallinna Põhja
+politseiosakonna inspektorid suure vaevaga kinni 1997. aasta universaalkerega
+tumesinise Ford Mondeo. Rooli tagant leiti 15aastane tallinlane Viktor. Et
+mingeid dokumente poisil juhitava sõiduki kohta ette näidata polnud, võeti ta
+jaoskonda kaasa. Seal selgus, et tumesinine masin, mille külgedel ja tagaklaasil
+olid koolitusfirma Invicta reklaamkirjad, kuulub eelmisel õhtul kadunuks jäänud
+Urmas Nordenile. Veel sama päeva hilisõhtul juhatas poiss Tallinna
+kriminaalpolitsei uurijad Raplamaale. Kohila lähistel Rabivere raba serval
+näitas poiss kätte eelmisel päeval kadunud Nordeni torke ja lõikehaavadega
+surnukeha. "Surnukeha oli tugevasti moonutatud, seda oli ikka julmalt
+töödeldud," räägib Rapla politseiprefektuuri pressiesindaja Margus Mikomägi.
+Laipa tuvastamas käinud Pärjamäe sõnul polnud sõbra surnukehast suurt midagi
+järel. Sedavõrd moonutatud oli see. Surnukeha tuhastati, peeti peied.
+Sõbrad-tuttavad üritavad praegu tasapisi shokist toibuda. Juhtumit uurib Rapla
+politsei. Tippmeeste koolitaja Eestis on vähe tippjuhte, kes poleks Urmas
+Nordeni meeskonnatöökoolitust läbi teinud. Neli aastat koolitusfirmas töötanuna
+oli ta oma ala tunnustatud tegija. " Pärast ülikooli lõpetamist (Tartu ülikooli
+1985. aastal sotsiaalpsühholoogina) ei leidnud ta endale kohe sobivat tööd.
+Rühma koostöö arendamine, isiksuse potentsiaal ja koostöövõime hindamine olid
+valdkonnad, mis nii talle kui ka firmale huvi pakkusid. Pealegi oli just sellel
+alal turul nõudlus olemas, " räägib Pärjamäe, kes koos Nordeniga ülikoolis õppis
+ja sellest ajast teda hästi teab. Baas oli selle nelja aastaga loodud ning
+täiesti selge näis see, et järgmisel vähemalt kümnel aastal saab Nordenist väga
+edukas koolitaja. "See oli ta hobi ja armastus, millele ta oli väga pühendunud,"
+lausub Pärjamäe. Mees pidas plaani osta endale kobedam eluase. Käis ringi ja
+otsis sobivat. Seni elas Kehrast pärit Norden Tallinnas Kopli kõige tagumises
+servas. Liinidel. " Tal polnud seal telekat ega raadiotki. Ainult magas seal ja
+võimaluse korral üritas olla mujal, " teab firmajuhist sõber. Tavaliselt
+nädalavahetuseti oli mees hoopis Pärnus elukaaslase juures. Nii töökaaslaste kui
+ka sõbra jaoks ongi täiesti arusaamatu, kuidas võis mees sattuda kuhugi Kohila
+rabasse. Sellist võimalust tema elus justkui polnud. "Ma küll ei tea, et tal
+võõrastega mingit erilist suhtlemist oleks olnud," meenutab Pärjamäe. "Võibolla
+üritas ta aidata kellelgi probleeme lahendada, nagu tal tavaks oli, ning seda
+kasutati kurjasti ära." SHokeeriv mõrvaversioon Raplas on Nordeni mõrvaga
+seotult vahi all kaks noort inimest. Üks on seesama roolist tabatud 15aastane
+Viktor, kellele Rapla politseiprefektuuri vaneminspektor Angelyca Vaerand esitas
+teisipäeval süüdistuse tahtlikule tapmisele kaasaaitamises. Hoopis ootamatum
+seik on see, et teine vahialune, 19aastane Aleksander, on Viktori vanem vend.
+Aleksander elab Kohilas, mõrvapaiga lähistel. Ehkki vanem vend on ametlikult
+töötu, pole ta seni politsei vaatevälja sattunud. Nagu ka noorem vend.
+Ajakirjanduses on mainitud versiooni, et Norden tapeti kättemaksuks. Selle
+versiooni kohaselt oli ta interneti kaudu tutvunud kellegi noore piigaga, kes
+osutus ühe praegu vahi all oleva noormehe kallimaks. Ning see läks
+armukadedusest sõgedaks ja mõrvas konkurendi. Pärjamäe ütleb, et kindlasti ei
+ole ta oma sõpra kunagi koos verinoore tüdrukuga näinud. Ja talle tundub
+kahetsusväärne ja shokeeriv, et just seda versiooni ajakirjanduses käsitletakse.
+"Nagu ma politsei jutust aru sain, on võrdselt tugevaid versioone mitmeid ja
+minu arvates ei saa neist ühtegi teistele eelistada." Kummalised kõned
+Küsimusele, kas Urmas Norden viimasel ajal kuidagi kummaliselt käitus või näis
+millestki häiritud, ei oska Pärjamäe selgelt vastata. "Võib-olla oli ta pisut
+tõsisem, aga tööd on olnud ka palju," mõtiskleb ta. Siiski meenub talle, et
+viimasel ajal tuli Urmasele korduvalt venekeelseid telefonikõnesid, mida varem
+ei olnud ja mis teda ilmselgelt segasid. Kui kõne juhtus tulema ajal, mil ta oli
+kolleegidest ümbritsetud, kiirustas ta neid vestlusi lõpetama. "Ega ta neist
+kõnedest rääkida ei tahtnud ja ega ma nii väga konkreetselt ei küsinud ka,"
+räägib Invicta juht. Siiski on ta kindel, et kõned polnud seotud tööga. Kes need
+helistajad siis olid? Võib-olla väljapressijad? Sõbra laipa tuvastamas käinud
+Pärjamäe märgib, et nähtu järgi otsustades ei sooritatud seda mõrva juhuslikult
+või afektiseisundis. " See oli olnud tahtlik tegevus, mitte mingi tunde ajel
+sooritatud juhuslik mõrv. Mulle jäi mulje, et pigem tehti seda kõike millegi
+väljapressimiseks, " kõhkleb Pärjamäe. Kummaline on tema sõnul seegi, et Urmase
+autoga veel järgmisel päeval nii vabalt ringi sõideti. Kui seda mõrva poleks
+sooritatud isikliku kasu saamise nimel, vaevalt et oleks nii julgelt liigeldud,
+arvab Pärjamäe. Ta tunnistab, et kardab. Kardab seda, et uurimine käib vaid
+sellel suunal, mis on seotud kättemaksu versiooniga, millest kinnivõetud poisid
+ise räägivad. See annab lihtsaid vastuseid. "Loomulikult on kohtus parem öelda
+seda, et tegi kuriteo, kuna talle tehti halba, kui seda, et tappis isikliku kasu
+saamise eesmärgil," räägib Pärjamäe. Pealegi on röövimisemomenti palju raskem
+tõestada "Ma kardan, et mälestus inimesest rikutakse ära sellega, et kuriteo
+motiive pole võimalik tõestada," kahetseb Pärjamäe. Täpsemad selgitused jäävad
+politseist esialgu saamata. Soome-eesti verd Anne Maria viskleb kahe vanema
+kohtuvaidluses. anne@ekspress.ee "Rakas tule takaisin, en lyö sinua!" See lause
+kordub kõigis kirjades. Kümnete kaupa ümbrikke Hille ees laual. Lauale on
+Bondi-pakist sigaretipuru pudenenud. Hille on noor blond poisipeaga naine.
+Istume tema Lasnamäe korteris. "Hille, sa oled väga kõhn." Hille puhkeb kibedalt
+naerma. " Ma olen juba nii palju juurde võtnud! Kui ma Soomest tulema sain,
+kaalusin ma 38 kilo! " Kui Hille naerab, siis ei tundu silmaalused kortsud nii
+sügavad. Ta on vaevalt kolmkümmend. "Äitiii!" huilgab toanurgast Anne Maria (4),
+ja hüppab oma lemmikkutsule - bokser Villile selga. Koeri on nende peres veel.
+Hille on lapsest saati suur loomaarmastaja. Ühel järjekordsel kassinäitusel sai
+ta tuttavaks soomlase Aatamiga. Varsti nad abiellusid ja kolisid elama Soome,
+Kuopio lähedale. Siis sündis heledapäine plikatirts, kes on praegu lahutava
+paari suurimaks tüliõunaks. Hille põgenemisplaan küpses kaua Kui Hille püsti
+tõuseb, et kohvi tuua, on näha, et ta ei saa hästi kõndida. Ta on sünnist saati
+invaliid. Seepärast jäigi ta Soome nii kauaks. " Läksingi sinna rohkem selle
+pärast, mida olen lapsest saadik kuulnud. Et olen kõverjalg ja prillipapa.
+Lootsin vanema mehega abielludes kõigest sellest pääseda, " tunnistab Hille.
+Kuid mitte uneski poleks naine näinud, et suurem osa Soomes elatud aega tuleb
+pidada plaane, kuidas ära põgeneda. Mehe eest, kes teda pantvangis hoidis ja
+isegi telefonis eesti keelt rääkida ei lubanud. Seda on kole kuulata, mida Hille
+räägib. Kuidas soome mees oma naise joomahoos oli vasakust kõrvast kurdiks
+löönud. Kuidas oma sõbral Hille käeluu lasknud murda. Nuga kõril hoidnud. Neid
+juhtumeid on palju ja juba poole vähemast materjalist saaks korraliku
+õudusfilmi. Hille räägib seda tuimalt, pisarateta. Sest jumal tänatud, tema sai
+lõpuks tulema. Siis hakkasid öised telefonikõned. Ärajoodud hääl teiselt poolt
+lahte, ähvardavad ja mõnitavad sõnad. Hille kartis telefoni kui tuld ja ei
+vastanud enam kõnedele. Järgmiseks saabusid trükimasinal tipitud kirjad. Kurjad
+ja nõudlikud, hiljem imalalt andekspaluvad. "Kaua võib?" küsib Hille, silmades
+tume viha. Süütab järjekordse sigareti ja vannub, et enam ta isal endale ja
+lapsele haiget teha ei lase. "Mine sina siit suitsu seest ära!" tõrjub ta Anne
+Mariat. Ja räägib kindluse mõttes vene keeles, et tüdruk aru ei saaks. Tal on
+õudsed kahtlused, miks on pisitüdrukul komme sülle tulles aina ratsutamist
+mängida. Hille ei suuda pisaraid tagasi hoida. "Jumal, mida ma küll teen, kui ta
+lapse enda kätte saab?" Soomlane süüdistab lapsevarguses Suvel andis Hille
+lahutuse sisse. Ta tahab last endale saada. Tema argumendiks kohtus on see, et
+mees hoidis enne abielu saladuses, et tal on psüühilise tervisega probleeme.
+Aatami omakorda kisub last oma poole. Kõigepealt laseb isa avaldada kohalikus
+lehes Savon Sanomat artikli, mis on kirjutatud tema jutu põhjal ja esitleb
+eestlannast ema häbitu lapsevargana, kes ei suuda Tallinnas last kasvatada. Loo
+juures on suur Anne Maria pilt. Peagi ilmub loole järg - Aatami tegeleb
+kohtueelse mõjutamisega. Soomlane rõhub ka sellele, et tema juures oleks lapsel
+paremad elamistingimused. "Kodu, keel, kultuur ja sõbrad võeti Anne Marialt
+ära," kurjustab Aatami. " Mind huvitab ka, et mis tingimustes mu väike tütar
+elama peab. Tsaariaegses viletsalt köetud majas, kus pole vett sees! " Isa püüab
+juhtumit esitada poliitilisena, kiskudes pere musta pesu avalikkuse ette. Just
+nagu Kuubalt põgenenud Elian Gonzaleze lugu, kus varsti arvas iga ameeriklane
+kõige paremini teadvat, mis lapsele parim on - kas tagasi isa juurde saatmine
+või ebaseaduslikult uude keskkonda jätmine. Mehe asja ajab advokaat Timo
+Rajamäki, kelle sõnul on praegu küsimuse all lapse heaolu. Soome-pool on
+veendunud, et vaene mees kannatab kurja ülekohtu all. Lisaks kavatsetakse
+tõestada, et laps viidi Soomest ebaseaduslikult. Kuopios sündinud Anne Marial on
+Soome kodakondsus. Mida nad siis tahavad? Hille tahab, et mees tema ja lapse
+rahule jätaks. "Elagu ükskõik kus, tehku ükskõik mida, aga lõpetagu see terror!"
+Aatami tahab, et naine lapse talle loovutaks. Lisaks nõuab mees vastavalt Soome
+seadustele naiselt lapsele elatusraha 500 marka kuus. Hille elab praegu umbes
+tuhandekroonisest invaliidsuspensionist ja vanemate toetusest. Aatami on teinud
+palve Soome välisministeeriumi õigusosakonnale, et välja selgitataks lapse
+asukoht ja sotsiaalsed tingimused. Laps tuleb kohe Soome tagasi tuua, on tema
+nõue. Aga mida tahab peategelane ise? "Ütle, Anne, kas sa tahad Soome tagasi
+minna?" Tüdruk raputab valgejuukselist pead. "Miks sa ei taha?" "Lihtsalt ei
+taha!" põrutab tüdruk. Aga kus sa tahad olla? "Mitte kuskil!" Tallinna Sotsiaal-
+ja Tervishoiuameti lastekaitsespetsialist Merle Leopard: Olen selle lapse ja
+perega kohtunud. Meie hinnangul on lapsele siin tagatud normaalsed tingimused
+kasvamiseks ja arenguks. Lapsel on seaduste järgi õigus Eesti kodakondsusele ja
+seega ka sotsiaalsetele garantiidele. Praegu oleme ka isaga ühendust võtnud ja
+teatanud talle lapse olukorra. Mees ise pole lapsega kohtumise vastu huvi
+tundnud. Enne esmaspäeval toimuvat kohut ei saa midagi muud öelda. 1995 abiellub
+eestlanna Hille soomlase Aatamiga. Hillest saab Soome kodanik. 1996 suvel sünnib
+Anne Maria 2000 jaanuaris selguvad mehel psüühilised probleemid 2000 veebruaris
+põgeneb naine Eestisse vanemate juurde 2000 aprill - Aatami sõidab Eestisse ja
+püüab veenda naist koos lapsega tagasi tulema. 2000 juuni - Hille annab lahutuse
+sisse. Põhjused - perevägivald ja oma tervisliku seisundi varjamine enne abielu.
+Aatami nõuab kohtult, et ta saaks lapsehooldusõiguse enda kätte ja naine maksaks
+talle lapse eest elatusraha 500 marka kuus 2001 märts toimub esimene kohtuistung
+Hansapanga müügiotsus võib sündida täna, aga ka kuue kuu pärast. Väga palju
+sõltub Brüsselist. sulev@ekspress.ee Hansapank Eesti peadirektor Raul Parusk on
+esimene Eesti pankur, kes Rootsi pankade ühinemist omal nahal tunda sai.
+Neljapäeval, 22. veebruaril olid tal piltlikult öeldes kohvrid pakitud, et
+kolida aastaks-pooleteiseks Leetu. Parusk pidi juhtima sealse suuruselt teise
+panga Taupomasise ülevõtmist. See olnuks karjääriredelil ilus samm edasi.
+Puudusid vaid allkirjad ostu-müügilepingul. Hansapanga nõukogu pidi asja arutama
+selsamal neljapäeval. Aga Paruskit ei saadetud Vilniusesse. Tund aega enne
+nõukogu koosolekut avalikustasid Swedbank ja SEB ühinemiskava. See tõmbas
+Taupomasise ostule kriipsu peale. Leedu valitsus oli ammu hoiatanud, et kui
+rootslased ühte heidavad, siis nemad panka ei müü. Parusk jäi Tallinnasse.
+Vähemalt esialgu, sest kolmapäeval kohtus Hansapanga nõukogu esimees Anders
+Sahlen leedukatega. Kas ja mis tingimustel kõnelused jätkuvad, ei olnud
+Ekspressi tr��kki minekuks veel teada. Hansapank saab uue finantsjuhi Küll aga
+andis panganõukogu tol ootamatul neljapäeval heakskiidu kahele käigule, kus
+kohalikke finantstuusi liigutati mänglevalt nagu ettureid malelaual. Marketsi
+divisjoni juht Gerd Müller viiakse aprillis alles loodava fondi etteotsa. Tema
+vana koha hõivab senine finantsdirektor Erkki Raasuke. Ühtlasi kinnitati Raasuke
+ametlikult juhatuse aseesimeheks. Raasuke kamandas panka ülemuse äraolekul
+varemgi. Loomulik valik, sest finantsjuhil on kontsernist alati parem ülevaade
+kui ühelgi teisel juhatuse liikmel. Nüüd jäi finantsjuhi tähtis tool vabaks. Kas
+seda kohta ihkavad ülemere-omanikud, et tihendada kontrolli Hansapanga üle?
+Sinna saaks panna mõne oma mehe, nagu SEB tegi Ühispangas. Ühispanga finantse
+käsutab rootslane Johan Lindh. Ent Hansapanga juhataja Indrek Neivelt välistab
+"kodurootslase" tuleku. Peagi kuulutatakse välja konkurss. Koha täidab
+tõenäoliselt keegi Baltikumist. Ühinemise võti peitub Eestis Viimati käitus
+Swedbank salapäraselt enne aastavahetust, kui tõstis osalust Hansapangas nelja
+protsendi võrra. Hoolimata lubadustest, et ülevõtmisele ei minda. Täna paistab
+kõik teises valguses. Need neli lisaprotsenti ei maksa mitte enam 400 miljonit
+krooni, vaid 800 miljonit. See on märkimisväärne võit nii panga täieliku
+väljaostmise kui ka võimaliku müügi korral. Kumb variant käiku läheb, ei ole
+teada. Indrek Neivelt käis reedel Stockholmis. Naasis sõnumiga: kõik on
+jätkuvalt lahtine, jätkame samas vaimus. Svenska Dagbladet teatas möödunud
+nädalal, et Swedbanki ja SEBi liitumise võti asub Eestis. Tehing sõltuvat
+Hansapanga või Ühispanga müügist, mis on võimalik enne ühinemist. Swedbanki
+infojuht Staffan Salen lehe väidet ei kinnita. Enne suve pole müüki oodata, kuna
+otsused seisavad kinni Brüsseli liitumisloa taga. Paralleelid Hansa-Hoiuga SEB
+on olekult sinivereline, algusaegade Hansapanga moodi. Swedbank aga maalähedane
+nagu Hoiupank muiste. Hansapank ja Hoiupank teatasid talvel 1998 hurraaga
+liitumisest. Eesti meeste ilus plaan kukkus kolinal läbi - kõik polnud
+korralikult läbi mõeldud. Rootslaste liitumiskõnelustest teatas ajakiri Privata
+Affärer juba kaks aastat tagasi. Kui Swedbanki tegevjuht Reinhold Geijer oli
+ühinemise vastu, lasti ta lahti. Tegelik diil tehti aga ruttu, vaid kümne
+päevaga. Swedbankist hoidis ohje kindlalt oma käes president Göran Collert,
+heitliku meelega mees. Isegi veel uudise väljapaiskamise eelõhtul polnud kõik
+klaar. Kas erinevad kultuurid sobivad seekord? Kuigi võtmeisikud rääkisid
+võrdsete abielust, võtsid finantsturud uudist hoopis SEBi-poolse ülevõtmisena.
+SEBi aktsia kallines ühe päevaga 6,5 protsendi võrra. Täna on uues pangas paigas
+neli tipptegelast, kes kohtuvad korra nädalas. Kõik muud võtmekohad on lahtised.
+Ühispankurid rahul Hansapankuritele võiks nende panga müük väärikale uuele
+omanikule väga meeldida. Vabaduse nimel. Et nende mängumaad ei piirataks ainult
+Eestiga, nagu SEB tegi Ühispanga puhul. Päitsete panek pole kellelegi indu
+juurde andnud. Hansapanga müük annaks ka rahalise võidu. Kui Ühispanga müügi
+puhul teeniks rootslased heal juhul tagasi selle summa, mis nad on sinna
+paigutanud, siis Hansapanga müük annaks umbes neli miljardit krooni kasumit.
+Igatahes ootavad leedukad Taupomasise-diilis Hansapanga müüki. Kellele, see pole
+täna kõige olulisem. Eestlaste kaasarääkimisõigus kogu kupatuses on paraku
+tagasihoidlik nagu sipelgatel elevantide pulmamängus. Ühispanga president Ain
+Hanschmidt särab see-eest nagu kevadpäike. Kui kõik jääb nii, kuis oli, pole
+häda midagi. SEB on ikka ja jälle eestlasi kiitnud, kuigi Ühispank lõpetas kolm
+aastat järjest kahjumiga. Hoolimata lubadustest, et bilanss on lõpuks vanast
+saastast puhtaks tehtud. Ent müügi korral võib tegevusväli laieneda. See meeldib
+igale pankurile. Seega on Hanschmidtil kuulutada üksnes häid sõnumeid: " Enam ei
+ole meil nii karm kulude kokkuhoid nagu varem, kui tõmbasime 20 protsenti
+tagasi. Peame agressiivsemalt edasi minema. Olema jälle üliaktiivsed, et silma
+paista. " Projekt "Vaata maailma" kavatseb Eesti internetikasutamisel Soomest
+kolme aastaga mööda viia. sulev@ekspress.ee Eesti suurettevõtted tahavad muuta
+interneti tarvitamise üldrahvalikuks. 650 000 eestlast ei ole internetti
+kasutanud ning ei saa või ei kavatse seda lähiajal omal algatusel teha. Projekt
+"Vaata maailma" kavatseb sellise kivinenud mõtteviisi puruks lüüa. Tuleviku
+Eestis tarvitavad veebi ka sinikraed ja vanemad inimesed. "Kui pangateenused on
+viidud internetti, siis saab sama teha ka riigi- ja kohalike omavalitsuste
+teenustega," ütleb Hansapank Eesti peadirektor Raul Parusk. E-riigis saaks
+internetis panna kinni arstiaegu, tellida passi, hankida äriregistri
+väljavõtteid, suhelda oma laste kooli, linna- ja riigivõimudega. E-maksuamet
+töötabki juba edukalt. " Kui mõnel inimesel on vallavalitsus kolme kilomeetri
+kaugusel, siis haldusreformi tulemusel võib see nihkuda 30 kilomeetri kaugusele.
+Internet aitab võimu tagasi lähemale tuua, " avaldab arvamust Alar Ehandi,
+endine liisingutöötaja, kes Hansapangas " Vaata maailma " projekti veab. Ehandi
+tutvustas projekti 30-40 firmale ja leidis sooja vastuvõtu. Enamik neist
+ettevõtetest kavatseb anda "Vaata maailmale" kuni kolm protsenti kasumist. Kokku
+teeb see kolme aastaga 300- 350 miljonit krooni. Kõige rohkem - sada miljonit
+krooni - annab idee autor Hansapank. " Me ei tea veel, kuidas raha tagasi
+teenime. Kas interneti kasutamisest tuleneva kulude kokkuhoiu, majanduse
+elavnemise või millegi muu arvelt, " tunnistab Parusk. "Meie eesmärk on tulu
+saada hoopis pikema aja peale ette vaadates, kui seda on mõned aastad - eesmärk
+on ühiskonda edasi arendada." Hansapanga kõrval veavad suurprojekti Ühispank,
+Eesti Telefon, EMT, IBM, Oracle ja MicroLink. Suur osa rahast kulub avalike
+internetipunktide võrgu laiendamiseks ja koolituseks. Suurfirmad kavatsevad
+heale ideele lisada ka majandusliku hoova, andes netiklientidele hinnaalandusi.
+peaminister Internet on Eesti ühiskonna uutesse kihtidesse jaganud. Digitaalselt
+lõhestanud. Võõrandumine iseendast ning riigist pole vähenenud või suurenenud,
+rippugu internetis üleval kas või kõik valitsuse otsused ning eelnõud. Riik on
+tegelenud kastide ja kaablitega, kuid unustanud inimese. Samas vaimus jätkates
+tuleks peagi tõdeda, et oleme jõudnud umbteele. Erasektorit ning kolmandat
+sektorit kaasamata ei suuda riik tagada vajalikke investeeringuid teadus- ja
+arendustegevusse ega minna üle teadmistel tuginevale Eestile, rääkimata
+sotsiaalprobleemide lahendamisest. Sellel taustal teeb mulle rõõmu projekt
+"Vaata maailma". See saab olla edukas aga ainult siis, kui teda kasutatakse
+koostöö arendamiseks riigi ja erasektori vahel. Ei keskenduta mitte tehnilisele
+tulevärgile, vaid inimestele nende unistuste ja lootustega. Soome ja Eesti
+interneti kasutamise vahe on võimalik tasa teha. Kuid samas ei saa seda pidada
+omaette eesmärgiks. Pigem võiksime pakkuda maailmale lahendust digitaalse
+lõhestumise probleemile. aet.syvari@ekspress.ee Tallinna Vene Draamateater kihab
+nagu sipelgapesa. Kas kellelgi on kuri plaan iga hinna eest teater välja süüa
+tema uhkest juugendmajast Vabaduse platsil? Vene Draamateatri keldris, endistes
+restoran Astoria ruumides on ennast sisse seadnud Monte-Carlo kasiino. Vähesed
+teavad aga, et kasiinol on teatrimaja keldris õigus pesitseda veel 88 aastat. 11
+aastat tagasi sõlmitud kummaline leping teatridirektori ja ASi Fookus vahel
+annab keldriruumid nimelt tervelt 99 aastaks rendile. Fookuse allrentnikuks,
+otse ühes keskväljaku kaunimas hoones magusa suutäie ampsanud firmaks on MC
+Kasiinod AS. Kelle huvides säärane leping tehti ja kas tõesti oli
+teatridirektoril õigus keldriruumid pea sajandiks välja üürida? Teatri direktor
+Aleksandr Iljin laiutab käsi. " Teatril oli vähe raha, otsisime rentnikku. Kõik
+käis koostöös kultuuriministeeriumiga. Aga 99 aastaks tahtsid lepingu sõlmida
+just rentnikud. " Renditasu leping ette ei näe. Selle asemel lubas Fookus teha
+teatrisaali ja lava remondi ja pakkuda näitlejatele tasuta lõunaid. Lisaks
+kohustus rentnik tasuma teatri kommunaalmaksed. Iljin väidab, et kõik
+lepingupunktid said täidetud. "Tasuta lõunaid pakuti, kuni riigikontroll need
+ära keelas." Teatritöötajad räägivad aga teist juttu. "Mina pole remonti näinud,
+näitlejaist ei mäleta keegi mingeid lõunaid," kinnitab üks neist. Nüüd kardavad
+paljud teatri töötajad, et Vene Draamateater puksitakse hoonest välja ja
+Monte-Carlo ehitab endisesse kultuurikantsi stripibaariga hiigelkasiino: Eesti
+Moulin-Rouge'i. Ka kuuldub teatrimajast, et direktor Iljin on Monte-Carlo
+aktsionär või nõukogu liige. Miks ta muidu neid nii väga soosib. Miks muidu
+laskis ta teha otsekäigu kasiinost Palace'i - kõmm, läbi teatriseina!? Direktor
+Iljin lükkab kõik süüdistused tagasi. Tema pole kuulnud midagi kasiino
+laienemisplaanidest ega lasknud teha mingit otsekäiku. " Selle tegid rentnikud,
+see on nende asi. Pealegi, teatrit see uks ju ei sega - see läheb ju otse
+kasiinosse. " Scandic Hotels Eesti ASi finantsdirektor Andres Lepik väidab
+samuti, et läbirääkimisi pidasid nad Monte-Carloga, mitte teatriga. "See oli
+Monte-Carlo initsiatiiv, kuid läks kokku ka meie plaanidega." Ka MC Kasiinod ASi
+peadirektor Enn Räpp on praeguste keldriruumidega rahul. Ta tõrjub kõik
+süüdistused terve teatrimaja endale ahnitsemises. " See on absoluutne jama! Mida
+me nende ruumidega teeksime - Eestis pole turgu nii suurele kasiinole! "
+Eelmisel nädalal linnapea Jüri Mõisa kaudu avalikkusse paisatud väide, nagu
+sooviks just Iljin teatri kolimist Vene Kultuurikeskusse (endisesse Ohvitseride
+Majja), mille direktori kohusetäitjaks ta praegu on määratud, on pinged üles
+kruvinud. Iljin lükkab kõik kolimisplaanides süüdistamised ümber, aga
+teatrirahvast see ei rahusta. "Kui ta juba keldri 99 aastaks kasiinole rendile
+andis, ju see kasiino talle ikka kuidagi südamelähedane on," arvab murelik
+teatritöötaja. anne@ekspress.ee Eelmise aasta mais otsustas
+sotsiaalministeeriumi ametnik Ain Aaviksoo (31, pildil) koos sõpradega Eesti
+Nooremarstide Ühendusest lükata käima projekti, mis pakuks netis surfajale
+kõikvõimalikku terviseinfot. Aadressilt on võimalik eriaalaarsti käest nõu
+küsida ja vajaduse korral ka ennast vastuvõtule registreerida. Interneti
+plahvatuslikust arengust hoolimata pole siiani Eestis ühtki portaali, mis oleks
+ainult terviseteemadele spetsialiseerunud. Aaviksoo usub eelmisel aastal
+Ühendriikides tehtud uurimust, mis näitas, et ligi pooled juhuslikest
+internetikasutajatest otsisid võrgust just tervist puudutavat infot. Veel suurem
+on see protsent pidevalt netis surfavate inimeste hulgas. Kasutajaid peaks
+portaalile meelitama ka võimalus erialaarstilt tasuta nõu küsida. Veel kavalam
+nipp on aga online-arstiteenus. See tähendab, et ennast saab internetis arsti
+vastuvõtule kirja panna. BMFi tehtud uuring näitas, et sellest teenusest
+huvitatuid on rohkem kui näiteks internetikaubamajadest ostjaid. Mõeldud on ka
+ravimimüügile internetis, kuid siin tuleb veelgi rohkem eetilisi probleeme.
+Ravimiamet on neis asjus üsna ettevaatlik. Näiteks paari nädala pärast avaneb
+internetikülg elan.ee, mis ka terviseportaali kaudu oma tooteid pakkuma hakkab.
+Selle arendamisega tegelev Made Ots on kokku puutunud hulga probleemidega.
+"Sisuliselt on ravimi- ja arstiteenuse internetti viimisel praegu loodud
+pretsedent," nendib Ots. Seetõttu on ka keeruline end olemasolevate seadustega
+sobitada, mis selles vallas on äärmiselt ranged. Näiteks selge on see, et
+retseptiravimeid ei hakka interneti kaudu mitte kunagi tellida saama. "Ka
+käsimüügiravimeid inimene koju tellida ei saa, sest seadus ütleb, et ravimi võib
+inimesele ulatada vaid proviisor," ütleb Made Ots. Ka ei ole internetis ravimeid
+pakkuvat külge lubatud nimetada virtuaalapteegiks. On valdkondi, mida ei saa
+kunagi täielikult internetipõhiseks muuta. Ka Aaviksoo rõhutab, et tal pole
+kunagi olnud isegi mõtet, et terviseportaal võiks asendada arstiteenust. "Me
+anname vaid nõu." Haigust diagnoosida ei saa kunagi ilma inimest nägemata.
+Tuntud sisearhitektide paar Vaiklad vassivad müügikuulutuses oma maja suurust.
+gea@ekspress.ee Müüa maja Kakumäel. Üldpind 280 m2, krunt 1400 m2. Avar elutuba,
+3 magamistuba, töötuba, eraldi köök, saun, vannituba, 3 WCd, elektriküte,
+biopuhastiga vesi, garaazh kahele autole. Hind 3 150 000 krooni. Selline
+kuulutus ilmub Eesti lehtedes mullu oktoobrist. Maitsekas valge kivimaja
+Kakumäel vaikses kõrvaltänavas võiks olla iga pere unistus. Mõned kosilased on
+elamut ka kaemas käinud. Tehingud on jäänud aga pooleli - ostjad on avastanud,
+et maja dokumentide järgi on üldpinda tegelikult 223, mitte lubatud 280
+ruutmeetrit. Omanike, tunnustatud sisearhitektide Argo ja Katrin Vaikla
+koostatud siseviimistlusplaan näitab elamu suuruseks 238 ruutu. Ilma tagaõuele
+jääva katusealuse terrassita tuleb ka siin kokku vaid 230 ruutmeetrit. Lubatud
+pinnast jääb erinevate projektide järgi puudu 50 kuni 57 ruutu, korraliku
+kahetoalise korteri jagu. Piirkonna detailplaneeringust selgub, et ka krunt on
+reklaamitud 1400 ruutmeetri asemel vaid 1279. Mõlema dokumendi koopia on olemas
+ka Eesti Ekspressil. Maa ruutmeeter maksab Kakumäel keskmiselt 350 krooni,
+viieaastase elamu ruutmeetri eest küsitakse 6000 krooni ümber. Lihtne arvutus
+näitab, et Vaiklad küsivad ruutmeetrite juurdekirjutamisega kinnistu eest ligi
+400 000 krooni rohkem. Argo Vaikla selgitab stoilise rahuga, et tegelikult on
+üldpinda 270 ruutmeetrit. "Kuulutusse sai natuke valesti pandud jah," mainib ta.
+" Mis 230 ruudust te räägite? Üldpinna sisse käivad ka seinte alused pinnad ning
+korruste kabariitide vahe. " OberHausi majade osakonna kinnisvaramaakleri Tarvo
+Tuga sõnul on üldpind ikka kasutatav pind. " Olen selliseid kuulutusi varem ka
+näinud. Nii ei ole ilus teha, see on bluffimine, " pahandab Tuga. "See on pidev
+arhitektuuriline probleem ja vastutus langeb siin maaklerile," pareerib Vaikla.
+"Tal on kogu dokumentatsioon käes ja oleks võinud ka ise natuke arvutada."
+Sügisel maja müügiga tegelenud Klas Kinnisvara maakleril Merle Randmaal on Argo
+Vaikla käega kirjutatud paber: üldpind 230, kogupind 280 ruutmeetrit. Sisuliselt
+on need mõisted kattuvad. Randmaa sõnul arvas ta, et Vaiklad ajasid midagi
+segamini ja mõtlesid üldpinna all kasulikku pinda. Omanike viimistlusplaanis
+mahub 230 ruutmeetri sisse aga kogu maja, ka kelder ja 35ruudune garaazh, mida
+kuidagi kasulikuks pinnaks pidada ei saa. " Mina ei tea, kuhu need 50 ruutu
+kadusid. Ja mõõdulindiga ma ka mööda seinaääri roomama ei hakanud. Usaldan alati
+oma kliente, " ütleb Randmaa. Praegu aktiivselt maja müügiga tegeleva Reval
+Estate kinnisvarabüroo maakleri Külli Ooti hinnangul tuleb vahe maja suuruses
+just garaazhist. "Neil on väga suur garaazh," kinnitab ta. " Ah et garaazh on
+juba sisse arvestatud? No need numbrid sain ma Vaiklatelt. " " Kui norima
+hakata, siis pole maja plaanis pööningut üldse kirjas. Nii et kokkuvõttes tuleb
+ruutmeetreid rohkemgi veel, " teab Argo Vaikla. Maale langenud meteoriidid
+võivad elu Maalt pühkida, kuid kunagi võisid nad selle ka siia tuua. Eesti
+Päevalehe teadustoimetaja Inimest on ikka huvitanud kaks asja. Kuidas saada
+rikkaks ja millal tuleb maailma lõpp. Nende küsimustega on tegelnud nii pühad
+tekstid, nägijamehed kui ka teadusajakirjad. Ilmaruum on täis Maad ähvardavaid
+objekte. Teadlased püüavad neid kokku lugeda, võimalikku ohtu hinnata ja välja
+mõelda, kas Maad ka nende eest kaitsta saab. Varastatud taevakivid 1995. aastal
+kadus Tartu ülikooli geoloogiamuuseumist üks hinnaline eksponaat. Vargad ei
+viinud kaasa mammutikihva või ürginimese koljuluud. Nad panid pihta taevast
+kukkunud kivi. Varaste meetod oli lihtne ja geniaalne. 8. augustil 1862. aastal
+Pilistvere maile kukkunud meteoriidi asemel sokutati vitriini tavaline
+kartulipõllult toodud kivikamakas. Pilistverre langenud kaheksast meteoriidist
+leiti üles neli. Üks neist oli kukkunud kõrtsmiku sealauta. Kolmekilone
+Pilistvere meteoriit maksab ekspert Fabricius Buchwaldi arvates poolteist
+miljonit krooni. Taevakivid on hinnas. Neile on omistatud maagilist võimet.
+Meteoriidiuurija Reet Tiirmaa kirjutab, et 1872. aastal lõhkusid Paide mustlased
+Tänassilma kanti kukkunud meteoriidi ja tassisid osa sellest laiali, allesjäänu
+peitis üks talumees talismanina ära. Maailmas on palju erakogusid, kuhu
+meteoriite kokku ostetakse, nii et keegi neile enam jälile ei saa. Kummalisel
+kombel on Eestist leitud pinnaühiku kohta kõige enam meteoriite ja nende
+kraatreid maailmas. Siiski ei tähenda see, et Eesti kuidagiviisi taevast
+sadavate kivide eriline märklaud oleks. Astronoom David Jewitt kinnitab, et
+löögi tõenäosus on kogu Maa pinnal juhuslik. "Siiski tekitavad löögid ookeani
+tsunaamilaineid, mis paiskuvad kaldale," ütleb Jewitt, "nii et rannikulinnad on
+enam ohus." Elu pommirahe all Eesti tuntuim meteoriidikraater asub Kaalis. Selle
+tekke ajaks hinnatakse hetke 7600 kuni 2500 aastat tagasi. Maailmas pole teada
+ühtegi teist kraatrit, kuhu meteoriit oleks kukkunud nii hiljuti, ja kukkumise
+ajal nii tihedalt asustatud alale. Oma 1976. aastal avaldatud raamatus
+"Hõbevalge" esitas tollane kirjanik, nüüdne Eesti vabariigi president Lennart
+Meri hüpoteesi, et Kaali meteoriidi kukkumist kuuleme tänaseni. See tähendab, et
+selle sündmuse järelkajasid näeme enda ja teiste lähedaste ning kaugemategi
+rahvaste folklooris. Kuid Kaali meteoriit jättis siiski ellu inimesi, kes seda
+mäletada saavad. Sama hästi ei läinud dinosaurustel, kes arvatavasti just 65
+miljoni aasta taguse Mehhikosse Chicxclubi kukkunud meteoriidi vallandatud
+kliimamuutusi üle elada ei suutnud. Meie koduplaneet murrab teed läbi
+galaktilise tolmu. Ööpäevas langeb taevast 90 miljonit heledat meteoori.
+Maailmas on teada umbes 150 meteoriidikraatrit. Eestis on neist seitse. Igal
+aastal maandub Maale 26 000 enam kui sajagrammise massiga meteoriiti. Suurem osa
+neist sukeldub maailmamerre, polaaraladele, kõrbetesse ja teistele inimtühjadele
+aladele. "Kuigi aastas langeb Maale 1000 meteoriiti, lisandub
+teaduskollektsioonidesse vaid kümmekond uut meteoriidipala," ütleb Tiirmaa.
+Ligikaudu sama palju leitakse varem langenud meteoriite. Kraatreid tekitavaid
+hiidmeteoriite langeb sajandi kohta umbes üks. Et taevast kive alla sajab, ei
+uskunud Euroopa teadlased veel 200 aastat tagasi. Prantsuse Akadeemia pidas
+selliseid jutte selgeks ebausuks. Kui aga aastal 1803 kukkus Normandiasse
+L'Aigle'isse paar tuhat meteoriiti, tuli teadlastelgi tunnistada, et taevast
+sajab kive alla. Sajab ka tolmu. On hinnatud, et iga päev jõuab maapinnani 20
+tonni kosmosest pärit olevat ainet. Ainult et kui tuul liiva silma keerutab, ei
+ole just lihtne teada saada, kust see Maale sattus. Kauged rändurid Eesti
+astronoom Ernst Öpik tõestas 60 aasta eest esimesena, et suur osa meteooridest
+on pärit väljastpoolt Päikesesüsteemi. Tema arvutas välja Päikesesüsteemi kehade
+kokkupõrgete sagedused. Tema tõestas Marsil meteoriidikraatrite olemasolu. "Tean
+Eestit just briljantse ja kuulsa astronoomi Ernst Öpiku kaudu," ütleb Havaii
+ülikooli astronoom David Jewitt, kes möödunud aastal avaldas ajakirjas Nature
+artikli meid taevast ähvardavatest ohtudest. "Silmad pärani kinni" pealkirjastas
+Jewitt oma artikli, kus ta tuletab meelde, et Maa orbiidiga küllaltki suure
+tõenäosusega kohtuval trajektooril ringleb umbes tuhat üle kilomeetrisuurust
+kaljukamakat. Jewitti kalkulatsioonide kohaselt on tõenäosus, et inimene oma elu
+jooksul taevakeha läbi surma saab, üks juhus 20 000 kohta. See on pisem kui
+tõenäosus kukkuda elu jooksul kord alla lennukiga. Kuid kui arvestada, et
+sajameetriseid küllalt ohtlikus kauguses tiirutavad objekte on sada korda enam,
+võib üheprotsendilise tõenäosusega uskuda, et alanud sajandil paiskub Maale üks
+300meetrine külaline. On leitud meteoriite või nende kilde, mis on kukkunud
+Maale kuni 450 miljonit aastat tagasi. Nende iga ulatub 1,5 miljardi aastani.
+1994. aastal andis Shoemaker-Levy nimeline komeet võimaluse ohutust kaugusest
+jälgida, kuidas üks taevakeha planeedile kukub. Enne Jupiteri pinnale langemist
+murdus ta 21 suureks tükiks, mis pommitasid planeeti nädala aja jooksul.
+Nägijameeste ennustus maailma lõpust küll paika ei pidanud, kuid poleks just
+eriline rõõm olnud, kui see komeet vastu Maad põrganuks. Maa atmosfäär ei kaitse
+meid sajast meetrist suuremate taevarahnude eest. Praeguseks on Mehhiko
+katastroofist mälestusena alles 180-kilomeetrine kraater. 1490. aastal sai
+Hiinas hukka tuhat inimest - arvatavasti taevast langenud kivisaju läbi. 1984.
+aastal kolksatas meteoriit USAs Georgia osariigis elava Carutha Barnardini
+postkasti. 1911. aasta 28. juunil langes Egiptuses Nakhla kivimeteoriit, mille
+üks kild tappis koera. Püha kivi ootel Ernst Öpik oli esimene astronoom, kes
+juhtis tähelepanu ohtudele, mida kujutavad maapealsele elule komeedid ja
+asteroidid. Tema ennustas ka komeedipilve olemasolu Päikesesüsteemi välisosas,
+mida praegu Öpiku-Oorti pilveks nimetatakse ja kust paljudki Maale kukkunud
+meteoriidid pärinevad. Teadlased on üha enam hakanud hoiatama valitsusi, et
+taevakividel silma peal hoitaks. David Jewitt arvab, et 300meetrine meteoriit
+pühiks maamunalt umbes 100 000 inimest. Mida siis teha? Jewitt pakub välja
+ehitada ohtlike taevakehade avastamiseks ja jälgimiseks eraldi teleskoop. See
+maksas 100 miljonit dollarit, pool ülehelikiirusega lennukist. Ent siiani ei
+taha ükski valitsus sellist projekti rahastada. Ka pole teada, kuidas siis
+ikkagi avastatud ja meie suunas kihutava kaljutükiga käituda. " Keha lõhkumine
+relvaga pole kasulik, " arvab Jewitt, " parem on seda mõjutada, et ta Maast
+mööda lendaks. Praegu aga pole meil kummagi jaoks tehnoloogiat. Ka ei soovita
+kulutada raha, et meid kokkupõrke eest kaitsta. " Taevast võis tulla mitte
+ainult kive. Nendega koos võis saabuda ka elu. Kuid siiani on see vaid üks elu
+Maale sattumise hüpoteesidest. Seevastu usub enamik asjatundjaid, et osa
+maailmamere veest on pärit taevast kukkunud objektidelt. Ning jäistel külalistel
+leidub ohtralt ka orgaanilist ainet. Kuulsaim sellealane objekt on Marsi
+meteoriit ALH 84001, milles mõned teadlased siiamaani arvavad leiduvat
+kivistunud mikroobe. Suurim Kaalist leitud kild kaalub 38,5 grammi.
+Raudmeteoriit lendas sellise hooga, et aurustus põrkel. Kas võis
+meetri-viiemeetrise läbimõõduga taevakivide sadu inimesi hukata? Kindlasti võis,
+kui inimesed läheduses viibisid. Kuid vanim Eestist avastatud meteoriidikraater
+avastati kõige hiljem. See tõestati alles 1996. aastal Neugrundi madalal
+ühistöös Rootsi teadlastega. Meteoriit põrkas vastu Maad 550 miljonit aastat
+tagasi. Eesti oli siis kusagil Lõunapoolkeral. Siis elasid Maal sellised
+loomaliigid, kelle olemasolu meteoriit ei ähvardanud. Kui Neugrundi kanti praegu
+selline taevakivi kukuks, ei läheks meil nii hästi kui tollastel bakteritel ja
+vetikatel. Taevakivi on tähtis ja püha. See võib pühkida elu Maalt. Ent võis
+selle ka siia tuua. 2000. aasta veebruaris võttis Ameerika Loodusajaloo Muuseum
+üles kohtuprotsessi indiaanlastega, kes tahavad endale tagasi 15,5 tonni raskust
+Wilamette'i meteoriiti, väites selle olevat nende kultusobjekti. Selle taevakivi
+üle on vaidlus käinud 1855. aastast alates. Ometi kukkus Wilamette'i kivi maha
+juba 10 000 aasta eest. 25aastane Ken Saan õpib majandust ja esineb
+homoreklaamis. Rain Tolk (23) kirjutab Seltskonnas ning tudeerib filosoofiat.
+Kahe peale teevad nad Eesti kõige skandaalsemat telesaadet "Esto-TV".
+sulev@ekspress.ee Laupäev, 3. märts. Ööklubis Decolte jagatakse Eesti
+muusika-auhindu. Ken ilmub kohale punktipealt kell üheksa. Juuksed salkus nagu
+tänavapoisil, pungis kilekott pihus. " Anname välja " Esto-TV " oma auhinnad!
+Need on täiesti värsked. Just äsja hõbedase spray'ga värvitud. " Tolk naeratab
+laialt nagu B-filmi fashist enne juudi ahju saatmist: "Anname välja loomingulise
+põlemise auhinna, siis aaria rassi auhinna tõupuhtuse eest, siis veel ee-eee ...
+geisensibiilsuse auhinna, siis viljakuse auhinna, siis ..." Rõivistus seisab
+saatejuht Romi Erlach. Veab suu naerule. Keni & Tolgiga saab alati kõvasti
+pulli. Jaak Tammearu, popsaate "Pealtnägija" assistent, kes kannab seekord hoolt
+ametliku teleülekande eest, muigab ka, aga märksa mõrumalt. Keni & Tolgiga saab
+alati palju jama. Kaks nädalat tagasi uurisid kutid, kas vana kommar Vaino
+Väljas ning Keskerakonna parlamendiliige Sven Mikser on üks ja seesama isik.
+Mikser kuulutas pärast, et tema "Esto-TVs" enam ei osale. "Et ta nii laustotter
+on, ei osanud oodata." Ken & Tolk käisid Tiskre rikastel külas. Esinesid
+keskkonnainspektoritena, võtsid kraavist veeproovi ja väitsid, et Tiit Vähi
+matvat sinna radioaktiivseid jäätmeid. Eliitrajooni arendaja Kodumaja Grupp
+esitas seepeale riigitelevisioonile arupärimise. Kõige hullemat pole aga Eesti
+rahvas veel näinud. "Esto-TV" võtetele sattus Rootsi telegrupp, kes väntas
+Tallinna linna rahaga saadet Tallinna kultuurist. Ken ja Tolk kostitasid
+külalisi leiva ja leige viinaga. Seksi-Kristi pistis pintsli tuppe ja maalis
+pildi Rootsi saatejuhist Josephinest ning kohalviibinud väliseesti
+zhurnalististist Peeter Ristsoost. Rootslased filmisid ja eestlased filmisid
+rootslasi, kes eestlasi filmisid. Räägitakse, et Ristsoo pidi Rootsi lipu ümber
+niuete siduma ja Seksi-Kristi sülle võtma või lausa suguühtesse astuma. See jäi
+aga ära, sest ühel hetkel kargasid rootslased püsti, näitasid keskmist sõrme,
+karjusid fucking Estonian hospitality! ja jooksid minema. Pärast helistas Rootsi
+rezhissöör korduvalt Tolgile ja anus, et ärgu seda lõiku saatesse pangu, muidu
+määrivad Josephine nime. Osaliste maharahustamiseks lubas ETV programmijuht
+Ilmar Raag saated enne eetrisse minekut läbi vaadata. Nüüd tagasi Decoltesse.
+Tolk: " Võiksime stsenaariumi paika panna. Kas kellelgi on paberit ja pliiatsit?
+" Ei ole. Tolk laenab ööklubi tüdrukult. Ken teeb ettepaneku alla minna. Seal
+saab tasuta konjakit. "Peab kangemat jooma, siis kulub vähem." Keegi ei viitsi
+liigutada. Ken läheb ja naaseb kolme konjakiklaasiga. Tema vana tuttav Siim
+Nestor räägib hiljem, et Ken on kõva orgunnija. Käis kunagi kambaga Pärnus
+70ndate stiilis pidu panemas. Pohmas peaga tuli mõte õlletehasesse minna.
+Helistasid keset laupäeva ja ütlesid, et on lätlased ja neil on raamatupidajaga
+ekskursioon kokku lepitud. Said tehast näha ja kaks kasti õlut kingiks. Ükskord
+tegid nad teletäht Marica Lillemetsaga "Friday Night Live'i" jaoks lätikeelse
+usutluse. Ken küsis, Tolk tõlkis. Marica tunnistab, et ta tõmmati haneks, aga
+viha ei pea - ikkagi pullitegemine. "Esto-TV" on Eesti ajakirjanduses täiesti
+uus tase. Seal küsitakse õigetelt inimestelt valesid asju ja valedelt inimestelt
+veelgi valemaid asju. Vastused miksitakse kõige häbematumal kombel kokku. Just
+nii sattusid Riigikogu liikme Arvo Haugi suhu väited "Avaliku Sõna Nõukogu
+koosneb zombidest" ja et "pärast tõsist järelemõtlemist arvan, et ka Hagi SHein
+on zombi". Mõtted sünnivad poiste peas kiiresti, vägistamiseta. Nende elustiil
+on sama metsik nagu saatedki. Auhindade jagamiseni jääb 15 minutit. Ken peab
+plaani. Tolk peab plaani. Rezhissöör Andres Maimik peab plaani. Vaid helimees
+Rasmus Nurk seirab vaikselt. Poplaulja Ines peaks saama auhinna ja tema
+elukaaslane Tanel Padar ka. Siis peaks küsima, et kust täpselt tulevad need head
+mõtted. Kas siit, siit või siit? Tolgi käsi liigub otsaesiselt südamele ja
+südamelt kubemele. Ken: "Võtame neilt käest kinni ja hoiame nii kõvasti, et nad
+ei saa minema joosta." Tolk: " Peame auhinna enne kätte andma, kui päris
+rõvedaks läheb. Lõpus ütleme Inesele, et Maiken rääkis, et Tanel pidi voodis
+kehv olema. " "Kumb suudleb Tanelit?" Tolk: " Ken loomulikult! Teil on ju
+selline armastuse ja vihkamise suhe. " Ajakiri Seltskond kirjutas, et eurolaulu
+võidupeol ööklubis Nightman läksid Ken ja Tanel kaklema. Diivanil maandub
+investeerimispankur Rain Lõhmus oma elukaaslase Inga Kolgiga. Ken esines Lõhmuse
+panga reklaamis " Sinu poeg käib homobaaris. Sinu raha mitte ". Lõhmus annab üle
+ühe ametlikest muusikaauhindadest. Ken: "Sa võiksid lisada, et toimub" Esto-TV
+"auhindade jagamine." Laval ei ütle Lõhmus saate kohta sõnagi. Keegi
+pealtvaatajatest möirgab aga nagu haavatud isakaru: "Sinu poeg käib homobaaris!"
+Ken ja Tolk käivad närviliselt ringi. Enamikku kuulsustest pole kohal. Padarit
+ei ole. Jaagup Kreemi ei ole. Push-Upi ei ole. Ines on. Maiken on ka. Äkki peaks
+korraldama vestlusringi Tanel Padari seksuaalsete võimete teemal? Lavalt ronib
+maha maailma tuntuim Eesti bänd Caater. Nagu alati, hõberüüdes ja gaasimaskides.
+Tolk sikutab Kalle Kukke maskilondist ja tirib bändi lava taha kitsasse
+koridori. Võtab taskust pajalapil metallpulga, teatab pidulikult: "Lubage üle
+anda" Esto-TV "loomingulise põlemise auhind!", haarab välgumihkli ja süütab Kuke
+rüü: "Vaatame, kas põlete ka päriselt!" Usutlus kujuneb kenilikult-tolgilikult
+segaseks. " Kas magate omavahel? Kas tantsutüdrukutega ka magate? Kas nemad
+omavahel magavad? " Aga põhiküsimuse "Miks te nii kehva muusikat teete?"
+unustavad ära. Ken ja Tolk räägivad korraga ja unustavad asju ja teevad pooled
+asjad ettevalmistuseta. Maimik ütleb, et nad ongi kaootilised. "Neil ei ole ju
+ajakirjanduslikku haridust, nad on autodidaktid." Järgmine ohver on Pearu
+Paulus, kes saab geisensibiilsuse auhinna. Mees muutub surmtõsiseks. Näib, et ta
+tahaks kuttidele lõuga anda, aga kuidas sa seda telekaamera ees teed? "Kust te
+saate neid häid mõtteid?" Kas siit, siit või siit? Tolgi käsi libiseb
+otsaesiselt südamele ja südamelt kubemele. Pearu vastab "Siit, siit ja siit"
+ning tema käsi libiseb otsaesiselt südamele ja südamelt kubemele. "Aga kust
+kõige rohkem?" Usutluse lõpuks suudleb Ken Pearut. Tolk põlvitab ja haarab
+laulja jalgadest. Vaene Ines! Tema elab üle küsimused, kas Taneli riist on
+tõesti tilluke ja kas Tanel on voodis paremaks läinud ja kas oled valmis meiega
+seksima. Aga ta peab vastu paremini kui Toomas Savi dopingumüügi-pressikal. Vaid
+põsepuna asendub kahvatusega. Lõpuks ütleb Ines: "Olete päris mõnusad poisid,
+... aga omamoodi!" Õhtu ametlik korraldaja Aarne Valmis ei suuda end talitseda.
+"Keegi ei taha teiega seksida, kuradi pederastid!" Mees keerab selja ja kaob.
+Nüüd peab Mart Juur mängima Valmise kehadublanti, sest Tolgil jäid mõned
+rõvedavõitu liigutused tegemata. Siis siirdub Maimik mingile sünnipäevale. Ken
+ja Tolk lähevad edasi Spiritisse. Kui nad koju jõuavad, on väljas endiselt pime.
+"Esto-TV" arvustust loe Reporterist B 39. Kas mõni tegelastest on tahtnud
+kallale tulla või on ähvardanud? Mäletan Indrek Tarandi võbisevat alahuult ja
+kramplikke käsi Mart Laari sünnipäeval. Olime peaministrile kinkinud "kunstnik
+Kalju Kivi maali", mille tegime Keni õlivärvidega vahetult enne sündmust ise
+valmis. Tarand vist kunsti ei seedi. Meie tungimine TV-oksjoni otse-eetrisse
+pani aga teletöötajad ropendama ja Ameerika lippu kortsutama. Kas oled nõus kohe
+Inesega voodisse minema? Praegu kohe ei saa. (Ülemus) Gitte Hint ootab mult
+kahte uudist ja ühte pikka lugu. Nõudsid kunagi võlgu välja. Kas said peksa ka?
+Ei saanud. Töötasin seal rohkem turunduse valdkonnas. Kas mõni saatekangelastest
+on tahtnud kallale tulla? Peale laupäevast intervjuud Eda-Ines Ettiga võib
+tõenäoliselt oodata Padari järjekordset rünnakut. Muidugi on olemas selliseid
+inimesi nagu Urmas Past, kes oma karvase nina kaamera objektiivi surus,
+sealjuures koledasti häälitsedes. Jäid kunagi koolis istuma. See oli kaheksandas
+klassis. Tobe põhjus, ema sõitis pikemaks ajaks New Yorki. Jäime isa ja vennaga
+kolmekesi koju. Ema oli ainuke, kes hommikul meid üles suutis ajada. Eesti
+kommunistide juht Johannes Käbin armastas võitluskaaslase, ministrite nõukogu
+esimehe Valter Klausoniga Männiku lasketiirus paugutamas käia. Mille pihta mehed
+nii innustunult lasevad - kas märklaua või teisitimõtlejate portreede - see
+fotolt kahjuks ei selgu. Igal juhul rõõmu see neile valmistab. 22. veebruaril
+saabus ajalehetoimetustesse e-mail vigases inglise keeles pealkirjaga The
+seksiest woman alive is estonian!. Tervitus! Saadan veidi huvitavat infot Eesti
+kuulsusest maailmas !!! Rahvusvaheliselt suurim iludusvõistluste edastaja: on
+maailma 230st seksikamast esikaunitarist nii Miss Universe, Miss Worldi ja Miss
+Internationali võistlustelt välja valinud tiitli "The Sexiest Woman Alive",
+kelleks valiti Miss Estonia 2000 - Evelyn Mikomägi. Rohkem infot ja pilte
+leiate: Parimate tervitustega, Teie, Miss Estonia 2000 Evelyn Mikomägi Osa
+ajakirjandusest neelas sööda alla. SL Õhtuleht avaldas 26. veebruaril
+leheküljese loo "Evelyn Mikomägi maailma seksikaim". 6. märtsi Kroonika hüüdis
+esikaanel: "Evelyn Mikomägi häbeneb seksi". Ajakiri rõõmustas: "Tore, kui
+kodumaa taas üleilmse tähelepanu keskpunkti tõusis." Laureaat ise räägib
+Kroonikas variserina, et ei võta tiitlit tõsiselt. Tõepoolest, kui mõjuka
+aunimetusega on tegemist? The Global Beauties on internetilehekülg, mida peavad
+USAs Miamis kaks latiinot. 29aastane Henrique Fontes on pärit Brasiiliast ja
+tema abiline 26aastane Ed Dominguez Panamalt. Mõlema hobi on missivõistluste
+fotosid netti riputada. Poisid peavad ühendust missihuvilistega üle maailma.
+Kord aastas vaatavad kollektsionäärid üle suuremate iludusvõistluste videod ja
+teevad oma valiku. Tänavu jagavad nad 222 tüdruku vahel välja üle saja auhinna.
+Lehekülje püsilugejatena on The Global Beauties Clubis võtnud end arvele 308
+inimest. Võibolla on härradel Fontesel ja Dominguezil õigus. Äkki ongi preili
+Mikomägi maailma kõige seksikam elusolev naine. Maailma kõige edevam naine on ta
+kindlasti. TARMO VAHTER Tallinna Selver tervitab naistepäeva saabumist
+erootilise tordiga. Selle Spiegel Reporteris ilmunud reklaami järgi otsustades
+sakslastele küll meeldib, kui paremradikaalid nende kodule tule otsa pistavad.
+Köögikapp, lauajalg ja isegi juust laual leegitsevad, aga perekond einestab
+rahulolevalt edasi. Pereisa veel naeratab, kuigi tema tagumik peaks juba
+vaikselt kärssama hakkama. Või on hoopis tegemist sürrealistliku maaliga, kus
+tavaloogika reeglid ei kehti? Ilmselt küll, sest kas te olete kunagi kuulnud, et
+skinnid valgete kodusid süütepudelitega pilluvad? Need on ikka kurdide, neegrite
+või mustlaste elamised, millele tuli otsa pistetakse. Laua taga istujad on aga
+ju puhtad sakslased ja veel millised! Isa, kuulekalt teda kuulavad veidi häbelik
+ema ja kaks last - lausa püha perekond, paremat saksa peret on kohe raske leida.
+Milleks siis neid põletada? Või on reklaam hoiatus skinnide vägivalla vastu
+ükskõiksetele sakslastele? Et kui te skinne ei taltsuta, tulevad kurdid, neegrid
+ja mustlased ning pistavad teie kodud põlema. No ei saa aru, mida need sakslased
+mõtlevad. PEKKA ERELT Eestis on maha sadanud märtsi kohta erakordselt kopsakas
+lumevaip. Miks sumpavad mõned eestlased hangedes kaalude ja plekktorudega?
+helen.urbanik@ekspress.ee Esmaspäeva, 5. märtsi hommikul kell 10 Väike-Maarjas.
+Ümberringi on väga valge. Põldude vahel pesitseb kahekorruseline krohvitud
+majake. Ainult mitut sorti mõõdikud ja tuulelipud õuel, kus tavaliselt kasvavad
+õunapuud, annab märku sellest, millega majas õigupoolest tegeletakse.
+Väike-Maarja on üks väheseid kohti Eestis, kuhu teadlased ka 50 aasta pärast
+kopsakaid hangesid lubavad. Talviti paugub siin paras pakane ja Pandivere mäed
+aitavad lund koguda. Täna on külma 6,1 kraadi. Meteoroloogiajaama juhataja Kati
+Mets seisab ukse peal. Katil ja tema abilisel Üvi Tarrel on joped juba seljas ja
+mõõteriistad käes. Veebruari keskpaigast algab ilma-asjatundjate arvestuse järgi
+sula. Siis tehakse vaatluspunktides iga viie päeva tagant põhjalikum lumekihi
+mõõtmine. Täna ongi üks selline päev, kus Väike-Maarja ilmajaama prouad lähevad
+mõõteriistadega põllule. Katsealune plats on lage väli samas jaama taga külatee
+ääres. Üvi sammub vapralt kõige ees, lumi poolde säärde. Käes pikk puust
+joonlaud (umbes selline, millega poes kangast mõõdetakse). Iga paari sammu
+tagant torkab lati lumme. " 23 sentimeetrit! 20 sentimeetrit! 19 sentimeetrit! "
+hüüab Üvi. Kati kribib numbrid vihikusse. Väljas on paras tuul ja nina hakkab
+juba niiskeks tõmbuma. Aastal 1984 olid Väike-Maarjas 74 cm kõrgused hanged.
+Küll mitte lagedal põllul, vaid ilmajaama õuel, kus lume paksust mõõdetakse iga
+päev. Nüüd pistab Üvi lume sisse tsinkplekist toru lahtise otsa. Sahistab
+väikese labidaga silindri ümbert lume ära nii, et muld ja kõrred väljas. Keerab
+osava liigutusega toru ümber (lumi jääb sisse) ja riputab kaalu otsa. Skaala
+näitab 13 grammi. Värskelt sadanud lumi on kohev nagu mannavaht. Selles võib
+olla koguni 95 protsenti õhku ja ainult 5 protsenti vett. Poole tunni pärast on
+varbad külmast kanged. Jaamas saab need sooja plekkahju vastas üles soojendada.
+Kati klõbistab natuke taskuarvutiga ja kannab lõpuks lumetabelisse järgmised
+andmed: Suurim paksus 28 cm Väikseim paksus 16 cm Keskmine paksus 23 cm Paksus
+koos lumealuse jääkoorikuga 23,3 cm Lume keskmine tihedus (lumekihi massi ja
+ruumala vaheline suhe) 0,16 g ühe cm kohta Keskmine veevaru 39,5 cm (kui lumi
+praegu sulaks, tekkiks sellest praegu maapinnale ligi 4 cm paksune veekiht).
+Lumekihi seisundi lahtrisse valib ta üheksast võimalusest "värske kohev lumi" ja
+lumekihi ladestuse kohta "ühtlaselt külmunud pinnasel". Peale Väike-Maarja
+mõõdetakse Eestis lund veel rohkem kui poolesajas paigas. Tulemused saadetakse
+meteoroloogia-hüdroloogia instituuti Tallinnas. Lõpuks kasutab neid Heino
+Tooming, kes on Eesti kõige suurem lumeuurija. Kaalu ja mõõtetoruga käis Tooming
+ise viimati hangedes sumpamas 40 aasta eest. Ta töötas Tartus
+meteoroloogiainsenerina ja uuris lume peegeldusvõimet ehk peenema nimega
+albeedot. Lühidalt võiks tema tollased järeldused võtta kokku nii: mida kohevam
+lumi, seda valgem; mida valgem, seda rohkem peegeldab lumi tagasi
+päikesekiirgust; mida suurem peegeldusvõime, seda aeglasemalt lumi sulab.
+Geofüüsiku haridusega Tooming koostas koos kolleeg Jüri Kadajaga mitmesaja
+lehekülje paksuse "Eesti lumikatte atlase". Atlas sai valmis eelmisel aastal ja
+kirjeldab Eesti lumeolusid aastatel 1962-97. Hiljuti kirjutas Helsingin Sanomat
+Soome lumeuurijatest, kes leidsid, et Soome hangedes on kuute liiki lund. Soome
+geograafia on mitmekesine ja sellepärast leidubki seal näiteks tundra- või
+taigalund. Meie lund niimoodi jagada ei saa. Kuid ka Eesti on lumeuurija jaoks
+parajalt põnev koht. Pisikese pindalaga riik paistab silma väga erinevate
+lumeolude poolest. Toomingu sõnul tuleb see eelkõige sellest, et kusagil keset
+Eestit muutub pehmem mereline ilmastik järk-järgult karmimaks mandriliseks. Ja
+eks lõunapoolsed kõrgustikud aita samuti parema suusarajamaterjali tekkimisele
+kaasa. "Kui soojenemine jätkub võivad Kesk- ja Lääne-Eesti varsti päris ilma
+lumeta jääda," räägib Tooming uuringu kõige tõsisemast järeldusest. Rohkem kui
+30 aasta jooksul vähenes seal lumikatte kestus talvel terve kuu võrra ehk 30
+päeva. Lumekiht ise jäi 17 sentimeetri võrra õhemaks. Mida see kõik tähendab?
+Talv jääb lühemaks (jaanuar-veebruar) ja kevad algab palju varem (märtsis
+kindlasti), ennustab Tooming lühidalt. Üks lumekaart joonistatakse Eestis veel.
+Selle joonistab Regio kartograaf Kristel Kutsar igal kolmapäeval oma arvutis.
+Värvib kõige lumisemad kohad tumesiniseks ja jätab palja maa valgeks. Regio
+lumekaart ilmub neljapäevases Postimehes. Enne Tartu maratoni oli kaardilt kohe
+näha, kus oli korralik suusarada ja sai trenni teha. Eelmisel talvel keeldus
+Eesti Ekspress kaarti avaldamast, sest väljas oli maa must ja jutt lumekaardist
+toimetuses ajas kõik naerma. Kristelile valmistas kõige suurema üllatuse pisike
+koht Tartu lähedal nimega Vedu. "See on tõeline fenomen," ütleb Kristel. Vedus
+oli lumi maas ja suusarada sõidetav isegi siis, kui tema elukohas Tartus polnud
+hangeraasugi. Lääne- ja põhja-eestlastelt röövib lume meri. Jäätumata vesi on
+nagu suur soe vann. Lahtine meri kiirgab soojust ja sulatab lume vahel enne, kui
+see mahagi sajab. Eriti nadid on lumeolud Saare- ja Hiiumaal. Aastas on seal
+keskmiselt lund isegi ainult 80 päeval. Lõuna- ja ida-eestlasi õnnistavad
+hangedega mäed. Mis sest, et üle 318 m künkad ei küündi, lumi jääb nende taha
+kinni ikkagi. Kõrgustik on nagu kivi põllul, mille taha koguneb hang. Ka sisemaa
+madalam temperatuur ei lase lumel sulada. Aastas on seal keskmiselt lund isegi
+kuni 130 päeval. Eestis esilinastub maailmakuulsa nukufilmilooja esimene
+täispikk film Kanade mäss. "Kanade mäss" on liigutav lugu Yorkshire'i aktsendiga
+kõnelevast kanakarjast, kes otsustab linnufarmist jalga lasta. Nukufilmi
+eeskujuks on 1963 valminud "Suur põgenemine" ameerika sõjavangide elust Saksa
+vangilaagris. 85 minuti pikkune komöödia läks maksma ligi 600 miljonit krooni ja
+selles võib näha neljasadat käsitsi valmistatud tegelast. Filmi toetas
+rahaliselt Steven Spielbergi DreamWorks stuudio, mis sõlmis 2,7 miljardi
+kroonise tehingu Bristoli filmikompaniiga Aardman, mille üks osanikke on Nick
+Park. 41aastane inglane sai kuulsaks, kui mõtles välja Wensleydale'i juustu
+mugiva ning teed lürpiva leiutaja Wallace'i ja tema vaikiva, kannatliku meelega
+koera Gromiti. Wallace'it ja Gromitit kujutavate mitmesuguste toodete müügist
+saadav tulu ulatub hinnanguliselt 1,3 miljardi kroonini aastas ja enamiku
+nendest on kujundanud Park ise. "Raske on järele jätta," selgitab Park. Seda
+ülimalt edukat meest on intervjueerijad kirjeldanud kui "võluvalt kohmetut
+inimest, kes jätab mulje noorukist" ja kui "väikest, leebet mehikest, kes
+meenutab lagendikule sattunud väikest pelglikku metsaelanikku". Veel on viidatud
+"häbelikule, pisut murelikule ilmele, mis tal kogu aeg näol püsib".
+Lapsepõlveunistus olla leiutaja Ühel keskealisel mehel, kes ajab kokku
+varanduse, sõtkudes lasteaedades kasutatavat voolimissavi, on ilmselt olnud
+värvikas lapsepõlv. Parkide perekond Prestonis Lancashire'is oli tõesti pisut
+veider, mis avaldus eelkõige nende isetegemise-vaimustuses. Parki isa oli
+arhitektuurifotograaf, kes kord ehitas ise autosuvila, et perega puhkusele
+sõita. "Ta ehitas shassii peale kasti, mis oli varustatud riiulite ning
+magamisnaridega ja tapetseeritud." Parki ema oli rätsep, kelle õmmeldud
+koolijakid panid poisi piinlikkust tundma. "Olen kogu aeg tahtnud olla
+leiutaja," jutustab Park. " Lapsena oli mul voodi all asjandus, mida nimetasin
+Kasulike Asjade Kastiks. Sinna kogusin ma vanade mänguasjade ning
+elektrimootorite osi ja muud kraami. Mõtlesin, et ühel päeval ehitan ajamasina.
+" Keskkoolis ei paistnud Park millegagi silma peale joonistamise. Kui isa kinkis
+filmikaamera, hakkas ta tegema animafilme. Tema esimese tegelase nimi oli Rott
+Walter ja järk-järgult läks ta kopeerpaberilt üle plastiliinile. Juba varases
+teismeeas kihutas ta ennast takka. "Kui telekas näidati Crackerjacki, mõtlesin
+ma:" Ma ei jõua kuskile välja, kui ma ainult telekat vahin ", ja ma sundisin end
+minema ja ikka rohkem ja rohkem joonistama filmide jaoks, mida ma tegin
+vanematekodu pööningul." Kui ta oli 15aastane, näitas BBC tema joonisfilmi
+"Archie betoonist luupainaja", mis pajatab vanast lossist, mille halastamatult
+matavad enda alla kõrged korterelamud. Park lõpetas Sheffieldi polütehnikumi
+filmi- ja meediakunsti alal ja õppis hiljem animatsiooni. Tema esimene Wallace'i
+ja Gromiti film oli tema lõputöö. Ta töötas selle kallal ihuüksi kuus aastat,
+elatudes osaliselt töötu abirahast, ning seda tehes liitus ta Peter Lordi ja
+Dave Sproxtoni asutatud paljutõotava firmaga Aardman Animations. Aardman oli
+endale nime teinud telereklaamidega, kuid Park aitas avardada selle
+loomingusuundi. 1989 aitas ta neil võita Oscari Aardmanile tehtud filmiga
+"Creature Comforts". Filmiakadeemia auhindade jagamisel jäi ta enda "Suur
+väljasõit" sellele alla. Kuid mõlemad filmid andsid tunnistust tema riukalikust,
+fantastilisest andest. "Creature Comfortis" kaebavad loomaaia asukad oma
+elamistingimuste üle tõeliste inimhäältega, mis on salvestatud koolides,
+haiglates ja vanadekodudes. Wallace ja Gromit lendavad esimeses oma filmis oma
+lõpututel juustuotsingutel Kuule, kus kohtuvad vana roostes pliidiga, mis
+pidevalt unistab suusapuhkusele minekust. Puidust rakett, mis meie kangelased
+Kuule viib, sarnaneb seestpoolt ilmselgelt autosuvilaga, mille Park seenior
+ehitas oma lastele. Spielberg kasvatab kanu Kaks järgmist Wallace'i ja Gromiti
+filmi võitsid Oscarid. Edu ei muutnud Parki päris ekstraverdiks, ehkki ta 1994.
+aasta Oscarite jagamise tseremoonia tarvis tegi endale naeruväärse rohelise
+papist kikilipsu, mis pimedas hiilgas. Ta istus Naomi Campbelli kõrval, kes
+ütles: "Mulle meeldib su lips," ilma et oleks seejuures erilisi tundeid
+ilmutanud. Ülejäänud aja nad vaikisid, kuni pärast auhinna kättesaamist ütles
+Naomi: "Hästi tehtud." Kuid vaevaline animeerimistöö, kus paari sekundi
+talletamiseks kulub terve päev, pole ilmselt siiski vestlemisoskuse pärssija.
+Nagu Park on öelnud: " Sa töötad laua peal. Sul on tegelaskuju ja filmikaamera,
+mis on kohandatud jäädvustama ühe kaadri korraga. Sa liigutad kuju
+vaevumärgatavalt ja pildistad, liigutad uuesti ja pildistad ja nii edasi, kuni
+oled seda teinud 24 korda. Siis on sul käes üks sekund. " Häbeliku mehe kohta on
+Park omandanud arvestatava oskuse avalikkusega suhtlemiseks. 1996 läks üks
+Wallace'i ja Gromiti prototüüp New Yorgi taksos kaduma ja meeleheitel Park
+trampis päev otsa mööda uudistestuudioid, paludes selle tagasi tuua. Lõpuks see
+leiti, ent sekelduse tulemusel ostsid ameeriklased 1,5 miljonit Wallace'i ja
+Gromiti videot. Parkil vedas ka siis, kui ta pöördus Spielbergi poole toetuse
+saamiseks "Kanade mässu" jaoks. " Sõime lõunat ja Spielberg ütles: " Oh, " The
+Great Escape " on mu lemmikfilm ja mul on ka farm 300 kanaga. " See oli tulemus,
+millest olime unistanud. " Parkil on õnnestunud oma eraelu varjata. Edule
+vaatamata oli ta juba ligi neljakümnene, kui ostis endale omaette elamise - maja
+Bristolis. Teda kasvatati roomakatoliku usus, millest ta kõrvale kaldus, kuid
+nüüd on ta selle juurde tagasi pöördunud. Ta on nimetanud pühendumist
+animatsioonile "mungalikuks". "Arvan, et kui oleks minu valida, siis veedaksin
+poole oma elust filme tehes ja teise poole lihtsalt maal ringi jalutades,"
+tunnistab ta. "Olen mänginud plastiliiniga sellest ajast, kui olin põlvepikkune,
+aga inimesed kingivad mulle selle eest metallitükke." arne@ekspress.ee
+Washingtonis Venemaa saatkonna all olevat tunnel. Kaevatud FBI tavaluurajate ja
+NSA elektronluurajate rahaga. See pealtkuulamiseks ja info kogumiseks mõeldud
+muti metroo läks neil siin maksma sadu miljoneid dollareid. Mingit praktilist
+kasu tunnel ei toonud, sest FBI peakorteris tegeles üks nende
+tipp-vastuluurajatest Venemaa kasuks urgitsemisega. See mees, Robert Hanssen,
+teenis mõned sajad tuhanded ja lõpetas oma veerand sajandit kestnud FBI
+luurajakarjääri vangikongis. Ei ole välistatud, et tulevikus ootab teda
+enneaegne surm hukkamismeeskonna käte läbi. Maapind näib õõnsaks muutuvat ka
+ekspresident Billi jalge all. Mees, keda ei murdnud tema toolilt maha ei naised
+ega muud skandaalid, elab nüüd üksiku hundina New Yorgi lähedases Kapa-Kohilas,
+mis siinse põlisrahva murrakus on moondunud Chappaquaks. Seal on tal naise
+ostetud maja, mille 11 toas on hea oma truu koera Buddyga peitust mängida ja
+ajaviiteks Valgest Majast kaasa krahmatud kraami lahti pakkida. Majas elab veel
+ka kolmas mees - presidendi adjutant -, kes aitab vajaduse korral peremehel muna
+praadida või mantli selga. Billi alla õõnestab auku tema enda headus. Enne
+telefonijuhtmete läbilõikamist Valges Majas veetis ta seal unetu öö, mille
+vältel allkirjastas hulga armuandmispalveid. Nende roll siin on võrreldav NSV
+Liidu aegse rehabiliteerimisega. Kohtu hammasrataste vahelt läbi tõmmatud
+inimene saab armuandmise järel tagasi kõik oma kodanikuõigused. Näiteks õiguse
+valida ja olla valitud. Lahke mehena andis Bill armu sadadele inimestele. Nende
+seas ka oma vennale, kes jäi kunagi vahele, isiklikuks tarbimiseks mõeldud
+narkootikumiannus taskus, ja paarile nääl Hugh' poolt ette söödetud kurikaelale,
+kellest üks oli narkodiiler ja teine kõikeraviva imeravimi müüja. Muidugi ei
+unustanud ta ka ennast ja võttis indulgentsi, mis puhastas ta varasematest
+pattudest ja valevannetest. Paraku oli naisevend Hugh ahne ja kasseeris mõlema
+tema kaitsva tiiva all armu saanu käest 200 000 dollarit teenustasu.
+Ekspresidendi suurimaks veaks oli väidetava maksuvõlgnevuse eest SHveitsi
+põgenenud ärimehe Marc Richi pattudest puhtaks pesemine. Selle tembu peale läks
+ajakirjandus lausa arust ära ja hakkas kanakarja kombel oma varasemat lemmikut
+ning kaitsealust nokahoopidega kostitama. Billi suurel sõbral Borissil seal
+Venemaal oli endale indulgentse ostes palju õnnelikum käsi. Näib, et ei FBI ega
+CIA suutnud Moskvast ja Washingtoni tunnelist Borissi õnne valemit kätte saada
+ja seda õigeaegselt Billi lauale toimetada. Mulle isiklikult tundub, et ma tean
+seda valemit hästi. Ei ole kahtlust, piiritu õnne toob Borissile C2H5OH -
+piiritus. Mujal maailmas pole sellest õnnevalemist siiski suuremat abi. Isegi
+Eestis on kõik mehed täiesti kained, kui nad kusagil lasketiiru nurgas veidi
+tukivingu nuusutavad. Ja siit kõigile küsimus koduseks mõtlemiseks: kas meie
+ametist lahkuv president peaks võtma endale universaalse indulgentsi, et
+kolmapäevaste parteiliste augukaevajate labidakolksud ei segaks tema und, või
+piisab usust vanasõnadesse? Arstimite kompenseerimise raha läheb rahvusvaheliste
+ravimifirmade taskusse. Tiina.Joosu@ekspress.ee Õdus õhtupoolik Ammende Villas
+Pärnus. Peoperemees on üks suuremaid rahvusvahelisi ravimimüüjaid, kes
+perearstidele suvepealinna luksuslik-romantilises pesakeses uusi ravimeid
+tutvustab. Hõrk vein ja suupisted lasevad jutul sulnilt voolata. Kõik on rahul.
+Arstid, kes oma madala töötasu tõttu nii peenesse kohta muidu ilmselt ei satuks,
+aga ka peoperemees, kes lahke kostitamisega tahab teenida arstide usaldust ja
+seda, et tohtrid just nende firma ravimeid oma patsientidele kirjutaksid. Ühe
+miljardeid kroone liigutava ettevõtte tippjuht kirjeldab oma kogemust
+Kopenhaageni lennuväljalt, kus Tallinna suunduva lennuki äriklassis istusid vaid
+neli Eesti arsti, kes ravimifirma rahaga olid käinud ühel messil
+meditsiinitehnikaga tutvumas. Ärimees ise pidas mõistlikuks istuda "monkey"
+klassis. See pole äraostmine, väidavad ravimifirmade esindajad. "Reeglina hoopis
+normaalne koostöövorm erialaarsti silmaringi, teadmiste laiendamiseks ja
+erialaarstide arenguks vajalike rahvusvaheliste kontaktide loomiseks," ütleb
+maailma suurima ravimitootja Glaxo SmithKline Eesti tegevdirektor Vilve Järving.
+Eestis müüakse enam kui 300 tootja ravimpreparaate. Konkurents arstide poolehoiu
+võitmiseks on tihe. Maksavad isiklikud kontaktid. Enamik ravimifirmade
+esindajaid on nende samade arstide kursusekaaslased Tartu ülikooli päevilt.
+Tootjad ärevil Rahvusvahelised ravimifirmad hakkasid Eestis ringi vaatama 7-8
+aastat tagasi. Kahtlase kvaliteediga vene ravimid tõrjuti turult ning asemele
+toodi kvaliteetsed lääne originaalravimid. Kõige rohkem võitsid sellest
+patsiendid. Ravimituru maht on 1993. aasta 135 miljonilt kasvanud tänaseks 1,1
+miljardi kroonini. Kasvu suurimaid põhjusi on just hinnatõus. Tootjate äri eduks
+on olnud haigekassa, kes siiani on kinni maksnud kuni poole ravimi hinnast, et
+patsiendil vähese raha pärast midagi ostmata ei jääks. Nüüd tahab riik seda
+süsteemi muuta ja kehtestada ravimite hüvitamisele piirhinnad. Selle aluseks
+võetakse sama toimeaine ja kvaliteediga, kuid odavama ravimi hind. Selle
+tulemusena väheneb kalliste originaalravimite tarbimine ning kasutama hakatakse
+rohkem koopiaravimeid. Tootjad pole rahul, sest selle otsusega kärbitakse
+otseselt nende kasumeid. "Ükskõik milline piirhinnasüsteem käivitub, mõjutab see
+negatiivselt innovatiivsete ja originaalravimite kättesaadavust patsiendile ja
+selle kaudu on mõju negatiivne ka nende ravimite tootjatele," väidab Järving.
+Merck Sharp & Dohme tegevdirektor Mikk Jürisson räägib, et ühe ravimi
+toimeaine avastamisest kuni turuletoomiseni läheb 10 aastat ja kulub 500
+miljonit USA dollarit, mis on Eesti riigi kahe aasta tervishoiueelarve. "
+Originaaltootja annab ravimile garantii, jälgib iga päev ravimi kõrvaltoimeid
+ning on vajaduse korral valmis ravimi turult kohe ära korjama. Selle raha peab
+originaali tootja tagasi teenima, et luua uus ravim, " selgitab Jürisson. Et
+kaitsta uusi ravimeid, on nende toimeained patenteeritud. Eestis see süsteem ei
+tööta, mis võib tootjate hinnangul tõsta riski, et asutakse kasutama tõestamata
+efektiivsusega koopiaravimeid. Tootjad tõdevad paratamatust, et teatud
+tingimustel võib piirhinna kehtestamine mõjutada ravimi maaletoomise hinda
+langemise suunas, mis viib osa toodete turult kadumiseni. " Merck Sharp &
+Dohme ei ole geneeriliste ravimite kasutamise vastu. Vastupidi, toetame
+toimeainepõhist referentshinna süsteemi, kuna see aitab kokku hoida
+tervishoiukulusid. Samal ajal peab toimima patendikaitse, " ütles Jürisson.
+Referentshinna kehtestamine annab võimaluse kompenseerida uusi
+originaalravimeid, millele asendajat ei ole. Patsient saab valida Ravimiameti
+peadirektori kohusetäitja Kristin Raudsepp väidab, et Eesti apteekides saavad
+müügil olla ainult kontrollitud ravimid. Seega vastavad ka turustatavad
+koopiaravimid kindlatele kvaliteedi-, efektiivsus- ja ohutusnõuetele. " Siin on
+tasakaal: ühelt poolt originaalravimitootjad, kes on suutelised välja töötama
+uusi ravimeid eluohtlike haiguste vastu, aga kallimalt. Teiselt poolt
+koopiaravimite tootjad, kes saavad kasutada originaalravimi kogemust ja
+uuringuid, kuid toota samasuguseid ravimeid odavamalt. " Kui Eestis on
+registreeritud sama toimeainega, kuid erinevate kaubanduslike nimetustega
+ravimeid, siis on tarbijal võimalik valida ja osta odavamat. "Ja eks siis reas
+kõige kallima preparaadi tootja, et konkurentsis pinnale jääda, vaatab oma
+hinnapoliitika üle," ütleb Raudsepp ja lisab, et kolmandiku ravimi hinnast
+moodustavad kulutused, mida ravimifirma teeb ravimi reklaamile. Võitlus
+apteekide pärast Üle 80 protsendi ravimite hulgimüügiturust annavad Eesti
+kapitalil põhinev Magnum Medical ja rahvusvahelise kontserni Tamro Eesti
+esindus. Samas tegutseb Eestis 46 litsentseeritud hulgimüüjat. Sõda käib
+apteekide pärast. Turuliider Magnum Medical on sõlminud koostöölepingu Apotheka
+kaubamärgi alla koondunud apteekidega. Magnumi juhatuse liige Tarmo Laanetu
+ütleb, et apteekide eesmärk oli end efektiivsemalt majandada ning osaliselt
+tehti seda ka Tamro hirmus, kes on võtnud sihiks luua Eestisse oma apteegivõrk.
+Tamro on registreerinud ka AS Medinordi, et eesmärki ellu viia. Tamro Eesti
+tegevdirektor Tarvo Vaasa ei eita neid kavatsusi, kuid toonitab, et väga
+kindlaid plaane esialgu ei ole. Kui Magnum tekitab olukorra, kus paljud apteegid
+teevad koostööd ainult nendega, siis peab sama tegema ka Tamro. "Teatud mõttes
+oleme selleks valmis, sest meil ei ole ühtegi oma apteeki," ütleb Vaasa.
+Apteegid elavad nagu või sees. Hulgimüüjad pakuvad neile 90päevaseid
+maksetähtaegu ja tasuta kauba kohaletoimetamist. Tihe konkurents ning ravimite
+üldine kallinemine on vähendanud nii hulgi- kui ka jaemüüjate marginaale. Hulgi-
+ja jaemüüjad on teinud sotsiaalministrile ettepaneku tõsta neid protsente, mida
+hulgimüüjad ja apteegid saavad lisada alghinnale. Selle põhjuseks on kasvavad
+nõuded hulgimüügifirmadele ja apteekidele ravimite hoiustamisel ja müümisel.
+NYCOMED 68,4 MERCK SHARP DOHME 62,4 RATIOPHARM 57,7 GLAXO WELLCOME 49,4 BAYER
+46,1 ASTRA 45,6 NOVARTIS PHARMA 44,9 BERLIN-CH/MENARINI 44.9 AVENTIS 44,2
+BRISTOL MYERS 36,9 ELI LILLY 33,9 SCHERING AG 33,1 SMITH KLINE 31,6 Voka
+kalatsehhi naisi saadab pidevalt "kalaparfüüm". Nad topivad konservikarpidesse
+tuhandeid sprotte päevas. birgit@ekspress.ee Niiske. Lämmatav. Õhk reedab
+kalatööstust juba kaugelt. Maja sees tungib vänge kalahais viimse kui
+riidekiuni. Ise ei tunne pärast midagi, aga teised hoiavad hoolikalt distantsi.
+Need olud valitsevad Viru Kalatööstuse Voka tsehhis. Kohtla-Järve külje all,
+üsna Sillamäe lähedal. Sealtkandist pärineb enamik tsehhi töötajatest. Kui vaja,
+hakkavad hommikul enne kuut bussiga tulema. Kui vaja, siis õhtul pimedas, et
+enne südaööd kohal olla. Täpselt nii, nagu vahetus nõuab. Muu elu käib selles
+rütmis. Jutuajamise eest meil palka ei maksta! Varrastusosakonna naised töötavad
+tuimade nägudega. Entusiasmi sealt ei leia. Kõigil valge müts peas, sinine
+kittel seljas, roheline kummipõll ees. Igaüks nokitseb mornilt oma. Märg
+kalalaadung ees väheneb visalt ja kui ülemus läheneb, ei tehta teist nägugi. Töö
+tahab tegemist. Kalad aetakse kiiruga peadpidi vardasse. Ühtlaste vahedega nagu
+mõõdetult. Isegi kalasabad näivad ühepikkused. Praak läheb kõrvale. Kui varras
+saab täis, võetakse kohe uus ette. Ei pea pikalt nuputama, kes on alles siia
+tööle tulnud, kes juba vilunud tegija. Kui praaki teed, kantakse "tehniliste
+märkuste zhurnaali", ütleb tsehhi direktor Aime Vahtra. Üks mees sai märkuse
+kirja, aga jutustas tööajast rahulikult edasi, ajas omi asju. Ei läinud kaua,
+kui ta lahti lasti. "Tahtjaid on, pole probleemi!" ütleb Aime. Ajast, kust
+pärinevad paljud Aime väljendid (mil töölisklass kõigile eeskujuks oli), ei ole
+siin jälgegi. Täna kummardatakse tehtud töö numbreid. Nende järgi makstakse
+palka. Tuleks pensionipõlv ometi rutemini! Tunnistan, et ma kala ei armasta. Et
+mul ei ole aimugi, milline kalake ülessulatatud hunnikust võiks olla kilu ja
+milline räim. Direktor Aime võtab neli kalapoega pihku, valib välja kaks ja
+silitab nende kõhtusid. Üks kõht on sile ja teine kare. Ühe silmad on suured ja
+pruunid, teise silmad nii suured ja pruunid ei ole. Ühe pea on pirakam, teise
+pea natukene pisem. Ei mingit probleemi vahetegemisel. Tiia Viil (54), kes saali
+teises otsas kalu sorteerib, viskab muuseas silma peale, tema ei silita igal
+kalal kõhtu - kohe on selge, kellega tegu. Kõrvale lähevad need kalad, mille
+saba on "normist väljas", kas liiga lühike või liiga pikk. Saba pikkuste vahe ei
+tohi olla suurem kui sentimeeter. Ja kui on liiga suured kalad, tuleb vardasse
+ajada üle ühe. Tiia on ametis kaheksandat kuud. Ta on üks vähestest eestlastest
+ja Voka elanikest, kes siin töötavad. Varem töötas seitse aastat Viru Rannas
+(mis on tegelikult sama mis praegune Viru kalatööstus). Nüüd ootab, et saaks ära
+pensionile. Saaks rohkem viie lapselapsega tegeleda, oleks enam aega aiamaal
+nokitseda ja 55. juubelit planeerida. Teeks ahjukartuleid ja seapekki. Aga
+kalast ka ära ei ütleks. Räägid aeglaselt, siis tööle ei sobi Aime ütleb, et ta
+teeb enne töölevõtmist kiiresti kindlaks, kas uus inimene sobib või mitte.
+Jälgib jutuajamise käigus isegi seda, kui kiiresti inimene räägib.
+"Flegmaatiline inimene ajab vardasse lihtsalt nii vähe kalasid ja saab nii vähe
+palka, et tal on raske toime tulla." "Elu näitab, et pikka aega töötu inimene ei
+viitsi ka kohe kõvasti rabama hakata." Aga töötuid on siin küll, pärast
+taasiseseisvumist läks pankrotti rida ettevõtteid. "Varrastuses" töötavad
+keskealised naised, üle kolmekümne. "Püsivamad ja tõsise suhtumisega." Palk
+sõltub sellest, kui käbe oled. Ja see ei ole nii ainult "varrastuses". Aime
+sõnul teenivad naised 2800 kuni 3500 krooni kuus, kätte saavad vähem. Igas
+osakonnas on omad normid, kui sellest üle teed, saad palgale paarsada krooni
+preemiat juurde. Kulno Lehismets (40), ainuke pakkimisosakonna eestlane noorte
+venelannade kõrval, teenib kuus 4000 krooni. "Vahel saan rohkem, vahel vähem -
+mina ei tea täpselt, millest see sõltub." Kulno tõstab, põsed punased ja valge
+krookes müts peas, suitsukalareste maha, et pakkimisosakonna naised saaksid
+kalad edasi karpidesse laduda. Nuputab isekeskis, kuidas koduse remondiga
+kiiremini ühele poole saaks. Töömees tema kõrval on vaikne ja tõre, hapu nägu
+ees. Tõmbab vardaid kalasabadest puhtaks, nii et pritsib kahte lehte. Kulno kodu
+asub siinsamas Vokas. "See on kõige suurem pluss!" Füüsiline töö istub talle.
+Istus juba piiri peal maaparandustöödel. Kalalõhn on nende peres topelttuttav,
+sest Kulno naine töötab samuti Voka tsehhis. Lehast on raske lahti saada, kuigi
+pesta saab hästi. Ning kraanid vastavad euronõuetele - kätepesuvett pumbatakse
+jalaga. Kalast on kõrini Suitsutusruumist välja jäävad vasakut kätt suured
+hästilõhnavad kastid. Reste täis, restide otsas äsja ahjust tulnud kalad.
+Lehtpuu saepuruga suitsutatud. Esimest korda lõhnab siin tõeliselt hästi! Ja
+võiks isukalt kala peale mõtlema hakata. Kui töötaja vardast paar kala kõrvale
+paneb? "Süüa võib kohapeal palju tahes!" Aga soe suitsuräim ei aja praegu
+kellelgi suud vett jooksma. Teisel pool maja sööklas ei ole ühtegi praadi
+kalast. Ja uhhaad ei pakuta. Päev on kaheksa tundi pikk, lõuna siis, kui kõht
+parajasti tühjaks läheb. Paar kohvipausi ka - ja rohkem puhkust ei ole. " Mida
+rohkem jõuad, seda suurem on palk. Naised teavad seda. " Aime ise on
+kalatööstuses olnud 40 aastat jutti ja teab viimse detailini, kuidas miski käib.
+Mida rohkem maja teise otsa liigume, seda kuumemaks läheb. Õhk läheb paksuks.
+Lõpuks on nii palav, et, punetav nägu peas, ootab igaüks, kuidas aga kähku
+tagasi "varrastusse" saaks. Enne autoklaavi ja suuri kuumutusmasinaid tunneb,
+kuidas rõhk muutub. Hingamine läheb raskeks ja kalahais lämmatavaks. Iiveldus
+tuleb peale. Kui siin ruumis nüüd veel midagi nihu läheb, on terve partii
+untsus. Läikivad karbid viiakse siit veel vaid laborisse. Lõpetuseks läbivaatus
+metalliotsijaga Kui kõik kulgeb nii, nagu peab, ja steriliseerimisaeg on
+minutipealt paigas, võtab Irina Turõgina (42) järgmise suure kasti ette, sealt
+soojad sprotikarbid välja ja käib need üksipulgi lapiga üle. Tilka õli ka ei
+tohi karbi peale jääda. Kolmekesi koos tõstavad naised vaikides karpe
+kastidesse. Kui kast on täis, kirjutavad nimetähed peale. Vahepeal kohendavad
+hõõruvat mütsikummi. Kui naised õhtul koju lähevad, käivad enne metalliotsijast
+läbi. Et "tasuta" konserve kotis poleks. heiti.kender@ekspress.ee Oletame, et
+inimese sünnihetkel lülitatakse sisse salvestusseade. Salvestatakse kõike: mida
+inimene kuuleb, mida näeb, mida räägib. Pluss vererõhk, pulss ja muud
+kergeltmõõdetavad füsioloogilised näidud. Aja jooksul moodustub kenake baas.
+Mida keegi ütles, mida salvestatav siis tegi ja mida selle peale ütles. Ehk
+reaktsioonid ja tagasiside. Kõik see muutub ajas aeglaselt - inimene saab ju
+suuremaks ja targemaks. Kui ta veel ise ka elektroonilist päevikut peaks, võiks
+osa tema mõtetestki kätte saada. Ja teha seda kõike niikaua, kuni inimene ühel
+päeval sureb. Kui nüüd leiduks keegi, kes harutaks lahti aastakümnetega kogutud
+salvestused ja korrastaks sisendid-väljundid, kas siis oleks võimalik luua
+sellele surnud inimesele sarnaselt käituv masin? Lisapluss oleks see, kui ta
+Turingi testi läbiks (läbi jututoa suheldes ei oleks võimalik kindlaks teha, kas
+tegu on masina või inimesega). Omades laialdasi kogemusi ja teadmisi isikust,
+petaks ehk lähedasedki ära - oma surnud sugulasega kokku saada ei ole võimalik,
+küll aga nõrkemiseni chattida. Võibolla see tulevik ei olegi nii kaugel - iga
+päev saadame hunnikute kaupa e-maile, kirjutame dokumente, helistame, räägime.
+Ka meie ostuharjumused ja netiskäigud jätavad jälje. Me võime võidelda Suure
+Venna vastu, tegelikult kuuletume vaguralt ja täidame käsku. Aga miks siis mitte
+kasutada seda kõike üldise ülla eesmärgi nimel? Saame tekitada omamoodi
+surematuse. Kas just selle soovitud surematuse, aga mida sa algeliste
+meetoditega ikka paremat teed. Tulles tagasi inimese juurde - kas me olemegi nii
+ettearvamatud? See suur maagia, mis igast inimesest unikaali teeb, on kõrvade
+vahel ja üldjuhul ülejäänud maailmale tundmatu. Ennast lähemalt jälgides aga
+leiame pidevaid kordusi. Terve meie igapäevasebimine on tobe kohustuste kaanon -
+üks asi lõppemas, teine algamas. Mina näiteks olen programm, mis iga nädal korra
+käivitatakse, et järjekordne kaks tuhat tähemärki kolumni genereerida. Vaata oma
+arvutis ringi. Kes Sina oled? Senine tasakaal pihuarvutite (PDAde) turul
+ähvardab lähiajal kõikuma lüüa. Sharp on teatanud, et kavatseb sügisel Euroopas
+ja Ameerikas turule paisata Linuxi-põhised PDAd. Vähe sellest, esimese poole
+aastaga tahetakse Linuxiga Zaurusi maha müüa terve miljon. Sharpi osa Jaapani
+pihuarvutite turul on umbes pool, mujal maailmas aga pole ta mingi
+nimetamisväärne tegija. Kuid ambitsioonide puudumises Sharpi süüdistada ei saa -
+asepresident Hiroshi Uno arvates löövad peagi ka teised tootjad kampa ja
+Linuxiga PDAd peaksid vallutama vähemalt poole turust. Hetkel on seis selline,
+et umbes 70 protsenti kõigist pihuarvutitest kasutab Palmi operatsioonisüsteemi.
+Ülejäänud osa jaguneb enam-vähem võrdselt Microsofti ja Symbiani vahel. Linuxi
+kasutamisega loodab Sharp tabada mitu kärbest ühe hoobiga. Esiteks - tasuta
+levitatava Linuxi eest pole vaja maksta litsentsitasusid opsüsteemide tootjatele
+ja seade peaks saama odavam. Teiseks leidub maailmas nii palju Linuxi-huvilisi
+programmeerijaid, et rakendusi peaks uuele pihuarvutile tulema nagu seeni pärast
+vihma. C5 hakkab mudelivalikus asendama nii Xantiat kui ka XMi.
+toomas.vabamae@ekspress.ee Sellist sensatsiooni nagu Citroen DS tekitas 1955.
+aasta Pariisi autonäitusel, pole autoajaloos just sageli nähtud. Sestpeale on
+suured Citroenid alati silma paistnud ebatavalise välimuse ja huvitavate
+tehniliste lahenduste poolest. Oma eelkäijate taustal tundub värske Citroen C5
+aga lubamatult väheradikaalne. Citroen ongi maale lähemale laskunud. Vanadel
+headel aegadel tehti silmapaistvaid autosid, aga ei suudetud nendega raha
+teenida. Praegune toodang on tunduvalt igavam, aga vähemalt on firma
+majanduslikult jalad alla saanud. Ja kui raha jagub, võib ka pisut vallatusi
+teha. Aga ainult pisut. Vihmane Päikeserannik C5 tutvustamiseks kutsus Citroen
+lehemehed Lõuna-Hispaaniasse. Veebruarikuus on Marbella kant ilmselt üks
+väheseid kohti Euroopas, kus ilmaüllatusi kartmata selliseid üritusi korraldada
+võib. Ja mis seal salata, Eestimaa kahekümne külmakraadi juures paneb juba
+kohanimi Costa del Sol naha kihelema. Kui aga lennuk pühapäeva õhtul Malagas
+maandub, pole päikesest jälgegi. Meid hotelli sõidutav taksojuht kordab samuti
+"No sol, no sol!". Viis minutit hiljem hakkab vihma sadama. Säh sulle
+Päikeserannikut! Õnneks on hommik õhtust targem. Kui me esmaspäeva hommikul
+paarisajakilomeetrist proovisõitu alustame, ujub subtroopiline Marbella
+päikesepaistes. Hotelliteenijad seavad lamamistoole basseini äärde. Elu on ilus.
+Tundub uskumatu, et kuskil paugub pakane ja lumi ulatub põlvini. Peidetud
+omapära Ma olin C5 varem kahel korral põgusalt näinud. Kuid ei näitusestendil
+ega müügisalongis teiste sõidukite hulgas ei saanud temast õiget pilti. Tundus
+olevat täiesti tavaline "kolme kasti" põhimõttel sedaan. Kuid nüüd sain ma teda
+lähemalt vaadata. Igasuguselt kauguselt, igasuguse nurga all. Ja selgus, et
+suuri Citroene aastakümneid iseloomustanud jooned on temas kõik olemas.
+Tegelikult on C5 hoopis hästimaskeeritud luukpära, mitte sedaan. Ka ükski tema
+eelkäijatest viimase neljakümne aasta jooksul - DS, ID, CX, XM, Xantia - pole
+olnud "normaalne" sedaan. Teatud nurga alt hakkab selgelt silma, et C5 esiosa on
+ebaproportsionaalselt pikk ja tagaosa liiga lühike. Aga jälle tasub visata pilk
+mõnele vanemale Citroenile - ka ettekallutatud siluett on ammune tava. Samuti
+üldpikkuse suhtes väljavenitatud teljevahe. C5 puhul lisandub veel üks eripära -
+tagaistmete ees on põrand sile. See tähendab, et ka keskel saab normaalselt
+istuda ja ei pea põlvi lõua alla konksu tõmbama. Mudelivalikus hakkab C5
+asendama nii Xantiat kui ka XMi. Muudelt mõõtudelt jääb ta nende vahele, kõrguse
+poolest ületab pea kümne sentimeetriga. Sellega kaasneb mitu efekti. Esiteks on
+lihtsam autosse istuda, teiseks on püstisem isteasend vähem väsitav ning
+kolmandaks jääb pea ja lae vahele rohkem ruumi. Hüdraulika hoiab teel
+Elektrooniliselt juhitav hüdrauliline vedrustus Hydractive 3 on C5
+silmapaistvaim tehniline lahendus. Vedrustuse jäikus muutub dünaamiliselt
+vastavalt teeoludele ja sõidukiirusele. Ka kere kõrgust muudetakse oludest
+sõltuvalt. Siledal teel ja suurel kiirusel (alates 110 km/h) laskub esiosa 15 ja
+tagaosa 11 millimeetrit teele lähemale. Kui andurid registreerivad rataste
+kiiret suure amplituudiga üles-alla liikumist, on tegemist halva teega.
+Vedrustus lastakse sel puhul pehmemaks ning kere kerkib normaalasendiga
+võrreldes 13 millimeetri võrra. Kõigele lisaks ei lase süsteem kerel ka
+pikisuunas kalduda, näiteks pakiruumi ülekoormamisel. Nende teoreetiliste
+teadmistega varustatult asume proovisõidutrassile. Liiklus on tihe, aga
+paarkümmend esimest kilomeetrit kiirteel mingeid emotsioone ei tekita. Siis
+keerame autonina mägede suunas. Tee on järsku kitsas, aga liiklus endiselt tihe.
+Mõne aja pärast saame siiski vabalt liikuma. C5 pole mingi sportauto, aga
+kolmeliitrine V6 tagab korraliku dünaamika. Vaid uimasevõitu automaatkäigukast
+segab pisut. Proovin kurve järjest avantüristlikumalt läbida, aga oodatud
+alajuhitavust ei teki. C5 liigub nagu mööda rööpaid. Kümmekond minutit hiljem
+lööb armatuurlaual vilkuma kiri STOP!. Minu gaas-pidur-gaas sõidustiil on autole
+liig olnud ja pidurid ähvardavad üle kuumeneda. Pärast sunnitud vahepeatust
+jätkame mõõdukamas tempos. Sile asfalt vaheldub lainelise ja suisa auklikuga.
+Leiame ka jupi kruusateed. Õieti on tegemist tee-ehitusega. Sõidame paar
+kilomeetrit ülesmäge, siis sama tee tagasi. Ei midagi erilist. Alles pärast
+taipan - tee oli silmatorkavalt treppis, aga harjumuspärast "kruusatunnet" ei
+tekkinudki. Ilmselt tegi vedrustus lihtsalt oma tööd. Aga rooli taga istudes ei
+ole kuidagi aru saada, et kere üles või alla liiguks. Shveitslased ütlesid
+rahvaküsitlusel kindla "ei" ettepanekule kehtestada asulates piirkiiruseks 30
+km/h. Arutu piirangu vastu oli tervelt 79,6 protsenti hääletanutest. Ühes
+kantonis oli vastuhääli isegi ligi 90 protsenti. Samaaegselt küsiti referendumil
+ka shveitslaste arvamust Euroopa Liiduga ühinemise kohta. Selleski küsimuses
+valitses hääletajate seas enam-vähem samasugune vastuseis. Genfi autonäituse
+pidulikul galaõhtul anti teada Euroopa autotööstuse kuulsuste halli asutamisest.
+Sinna valiti 13 liiget, kes "on kujundanud Euroopa auto arengulugu". Carl Benzi,
+Gottlieb Daimleri ja teiste suuruste hulgas osutusid väljavalituteks ka kaks
+elavat klassikut - lähipäevil 80aastaseks saav Fiati kontserni auesimees
+Giovanni Agnelli ning 62aastane staardisainer Giorgetto Giugiaro. Edaspidi
+hakatakse uusi liikmeid nimetama igakevadisel Genfi autonäitusel. Ajakirja
+Forbes iga-aastases prominentide tuntuse edetabelis tõusis Michael Schumacher
+15. kohale. Aastatagusel küsitlusel oli Schumacher veel 24.. Forbes võttis
+arvesse nii sissetulekuid kui ka kajastamist meedias. Rahatabelis oli Schumacher
+isegi 6. kohal, kuid suhteliselt vähene tuntus Põhja-Ameerikas langetas tema
+kohta tublisti. Hiljuti hukkunud NASCARi staar Dale Earnhardt oli tabelis 35,
+maailma tuntuim inimene on Forbesi arvates Tom Cruise. Järgmise põlvkonna Saab
+9-3 peaks mõningate kuulujuttude järgi avalikkuse ette jõudma juba mõnel
+sellesügisesel autonäitusel, tõenäoliselt Frankfurdis. Halvemal juhul aasta
+pärast Genfis. Ka uus 9-3 hakkab põhinema Opel Vectral. Mõistagi uue põlvkonna
+Vectral, mis praeguste plaanide järgi peaks 2002. aasta keskel müügile jõudma.
+Kui päris täpne olla, on tegemist General Motorsi Epsilon-platvormiga. Sellel
+põhjal hakkavad baseeruma paljud teisedki GMi sõidukid, sealhulgas ka järgmise
+generatsiooni Saab 9-5. Esialgu jõuab 9-3 tootmisse sedaani, universaali ja
+kabrioletina, hiljem võivad lisanduda ka teised variandid. Mootorivalik saab
+olema praegusele üsna sarnane, koosnedes 4- ja 6-silindrilistest
+turbokompressoriga mootoritest. Uudisena peaks millalgi lisanduma ka
+revolutsiooniline muutuva surveastmega SVC-mootor. Juuresolevad pildid on
+kunstnik Björn Koobi ettekujutus 9-3 välimusest. Joonistanud on need
+testsõitudel tehtud spioonifotode järgi. Eesti Ekspressi toimetaja Jaanus Kulli
+(45) käis elus esimest korda Ukrainas 1981. aastal. Ta oli Eesti õpilasmaleva
+Hundiaru rühma komandör ja tegemist oli preemiareisiga. " Ukrainas müüdi väga
+head kuiva veini. Maksis kolm rubla liiter, " meenutab Kulli. Käesoleva aasta
+algul viis töö Kulli uuesti samadesse paikadesse. Aga elu, mida ta nägi, oli
+sootuks teine. " Hinnad on kolmandiku võrra odavamad kui meil. Aga palgad on
+hoopistükkis väiksemad. " Kulli lahkus Ukrainast üsna kurbade muljetega.
+"Tundub, et suuremal osal ukrainlastest on poliitika kama kaks." Ajakirjaniku
+reisi naelaks jäi kohtumine Stepan Bandera juunioriga, kes jätkab oma
+legendaarse vanaisa võitlust kodumaa iseseisvuse eest. Ukraina on nagu
+Zaporozhets, mis liigub läbi suure häda. Jaanus Kulli reportaazh uhkest rahvast,
+mis on lõhestunud president Kutshma ümmardajateks ja venevastasteks
+rahvuslasteks. Keeran dushikraani jooksma. See aga ainult kohiseb ja krooksub.
+Vett ei tule. Ei sooja ega külma. Lvivi-lähedase kuurortlinna Truskavetsi
+parimas hotellis. Siin toimub Ukraina ajakirjanike kuues festival.
+Rahvusvaheline. Nime järgi. Sest piiri tagant on tulnud kokku vaid zhürii.
+Järgmisel päeval kuulen, et Harkivis pole talvelgi elumajades kuude kaupa sooja
+vett ning temperatuur toas on nullilähedane. Mingil ajal avastan vannitoa
+kraanikausi alt vett täis suure ämbri. Et vist potti loputada, kui öösel häda
+peale tuleb. Nii kaugele tundmatule festivalile olin nõus sõitma kahel põhjusel.
+Et näha kahekümne aasta tagant Lvivi ja saada Kiievis kokku Ukraina
+rahvuskangelase Stepan Bandera pojapojaga. Soe tunne on tagasi tulla. Igas
+mõttes. Ilmgi on esimesel päeval kevadine. Kohv on siin endiselt hea. Rahvas
+endiselt lahe, vabameelne ja sovetivaenulik. Tollane varjatud ja allasurutud
+rahvuslik eneseteadvus ja uhkus on nüüd leidnud vaba väljenduse. Parteisid on
+üle saja. Lääne-Ukrainas domineerivad opositsioonilised parteid. Baarid ja
+kohvikud on vanaviisi armsalt räämas ja räsitud. Autosid on nüüd tänaval rohkem
+ja vähemasti pooled neist on välismaised. Põhiliselt pruugitud rahvaautode
+kõrval vuravad uhked dzhiibid. UKRAINA ON SUUR NING RIKAS maa. Kellel nutti,
+nahaalsust, natuke raha ja kohaliku kuberneri soe seljatugi, võib korda saata
+imetegusid. Võib kui muinasjutus üleöö rikkaks saada. Vahe Kashtshei
+muinasjutuga on vaid selles, et siin jäävad rikkuse teed palistama kas
+poliitilised laibad või psüühiliselt ja isegi füüsiliselt hävitatud konkurendid.
+Täna Ukrainas äri ajada nõuab mehist meelt ja püstolit põues. Välisinvestorid
+pole nii harjunud. Vaatavad Ukrainat kaugelt kui virvatuld. Miski justkui
+kutsub, samas kardetakse põletada saada. Rahvas ootab välisinvesteeringuid kui
+valget laeva. Ainult president Leonid Kutshma, kohalikud kubernerid ja oligarhid
+näikse olukorraga rahul olevat, rahvast moositakse ning piilutakse hoopis
+Venemaa poole. Ning liialt häält tõstvad mõjukad opositsionäärid või valitsusele
+ebamugavad tegelased kõrvaldatakse. Vahendeid valimata. Viimane juhtum, endise
+asepeaministri Julia Timoshenko süüdistamine 79 miljoni dollari suuruse pistise
+andmises, või ajakirjanik Georgi Gongadze tapmine väidetavalt presidendi
+nõusolekul kõnelevad iseenda eest. Ukraina suurim probleem täna on korruptsioon.
+Poliitikas, majanduses. Pea igas eluvaldkonnas. Riigiasutused on korrumpeerunud.
+Avalikult soositakse valitsusmeelset erasektorit. Ajakirjandus kui neljas võim
+on suuresti ebausaldatav, sest elada suudavad ennekõike riigilt või oligarhidest
+sponsoritelt toetust saavad väljaanded. Ümbrikupalk on pigem reegel kui erand.
+Festivali peakorraldaja, tubli ukraina naine, on näost valge. Et ega rahvas
+laiali jookse ja kas küsimusi ikka tuleb. Sponsori meeleolust ja lahkusest
+sõltub ürituse tulevik. On siingi neid, kes nutavad taga nõukogude aega. Teel
+Lvivist Truskavetsi asub autojuht avalikult ründama: " No öelge, et ka teie
+tahate tagasi nõukogude võimu. Eks enamik inimesi Eestis tahab seda? " Autojuht
+pajatab pisarsilmi tööpuudusest, peaaegu olematutest palkadest, vaesusest. Ei
+oska teda kuidagi lohutada. Ja natuke piinlik on. Järgmisel päeval kohalikul
+turul näen vaesust oma silmaga. Müüakse ükskõik mida, et hing sees püsiks.
+Invaliididest kerjused on omamoodi julmad. Püksi- või särgikäised üles käärinud,
+et siis mingi väärastunud uhkusega oma sandistunud jäsemeid demonstreerida.
+Kirik aga restaureerib ja ehitab oma vaestele ja kerjustele üha uusi
+pühakodasid. Ainuüksi väikses Truskavetsis, kus põhimassiks ravile tulnud
+turistid, kõrgub mitu õigeusu ja katoliku kirikut. Mitte küll suured, aga
+see-eest laitmatult korras. Kõrvuti kirikutega kõrguvad linnas uhiuued
+mitmekorruselised tellistest kivimajad. Vaevalt, et neis vaid sulid ja kaabakad
+elavad. Esimene tutvus Lviviga ongi kui kontrastidele üles ehitatud
+dokumentaalfilm. Kell on kuus hommikul. Jaamapuhveti kohv on läila ja lahja.
+Salatid ning pirukad ei ärata usaldust ja otsustan uudistada lähimat pühakoda,
+Poola katoliku katedraali. Teenistust nii vara ei toimu, kuid uksed on lahti ja
+sees üllatavalt palju inimesi. Eriti noori. Mitu nii keskkooli eas tütarlast
+palvetab. Päeva alustuseks ilus ja hingekosutav vaatepilt. Järgmine pilt on juba
+sõidult Truskavetsi poole. Teeäärse muidu igati korraliku kohviku peldikust.
+Ukse vahelt sisse kiigates annab häda järele. Kuiva jalaga siit juba välja ei
+tule. KOLMEPäEVANE FESTIVAL päädib piduliku kontserdiga Tarass SHevtshenko
+nimelises kultuurimajas. Just SHevtshenkot tahab riik upitada rahvuskangelase
+troonile. Samas on Truskavetsis ka Stepan Bandera nimeline tänav. Bandera
+kodukandis väikses külas nimega Starõi Ugriniv püstitati Banderale juba kolmas
+mälestusmärk. Eelmised lihtsalt tassiti minema. Kontserdil peetavad ilukõned ja
+laulud on ukrainakeelsed, üritus ise aga tuletab meelde vanu häid aegu. Rahvast
+on saalis palju. Publik on vabameelne ja vabas riietuses. Paljud, ka mehed,
+eelistavad palitud selga ja mütsid pähe jätta. Ometi on lahmakas kultuurimaja
+korralikult soojaks köetud. JäRGMISEL PäEVAL TABAB Truskavetsi lumetorm. Just
+siis, kui on vaja tagasi sõita. Püüan meeleheitlikult Lviviga ühendust saada.
+Aga hotelli keskjaam vaikib. Meenub film "Hukkunud Alpinisti hotell".
+Registratuur teatab rahustavalt, et ju telefonineiud on lõunal. Olidki. Viimaks
+ometi hakkame sõitma. Nähtavus on nullilähedane, juht kirub ilma ja sisimas
+kindlasti ka üht hullu eestlast, kes peab kindlasti kohe Lvivi saama. Seal on
+mind juba ammu ootamas kohaliku opositsioonilise päevalehe Ekspress
+sotsiaal-poliitilise osakonna juhataja asetäitja Vladimir Hrushtshak. Lumetorm
+muutub üha tihedamaks, tee libedamaks. Juht teeb närviliselt suitsu. Teel
+püsimisega on raskusi. Seest võtab natuke õõnsaks, kui kuulen, et autol pole all
+ühtegi naelrehvi. Mis sa neist ikka alla topid, muidu tuleb veel keegi selga, on
+tema loogika. Eks ta tõsi ole. Naelu all pole, tuledega keegi ei sõida. Panen
+silmad kinni, et reaalsust vähem tajuda. Korraga hakkab pea ringi käima,
+järgmisel sekundi murdosal taipan, et hoopis auto on teinud ringi ümber oma
+telje. Juht tänab emakest ja lööb risti ette, et samal hetkel keegi kitsal teel
+vastu ei tulnud. Uskumatu, kuid lõpuks olen Lvivis. Ja elus. Ilm on endiselt
+ilge. Mida sa siin ikka jalutad. Kuigi vaadata oleks palju. Kas või
+restaureeritud ooperimaja ja spontaanseid tänavakoosolekuid. Rääkimata kümnetest
+õigeusu ja katoliku pühakodadest. Vladimir viib mind õdusasse väikesesse
+kohvikusse. Panen diktofoni käima. Kõrtsmik keerab muusika valjemaks. See on
+venekeelne. Veel aasta tagasi oli baarides venekeelne muusika keelatud, tõdeb
+Vladimir. 800 000 elanikuga Lvivis elab sada tuhat venelast. Mullu aprillis
+tapsid venelased siin ühes välikohvikus kunagise tuntud laulja Igor Beloziri,
+kes, tõsi, oli selleks ajaks juba maha käinud, naisest lahku läinud ja jooma
+kukkunud. Eks see üks kõrtsikaklus oli. Ometi rahvuslikul pinnal sündinud.
+Tänaseks on mõrtsukad, kellest üks oli kohaliku miilitsabossi poeg, tabatud ja
+ootavad kohut. Ning rahvas on rahunenud. See on küll puhas spekulatsioon, kuid
+näiteks Kiievis mätsinuks võimud selle loo suure tõenäosusega kinni. Selles
+linnas on alati saanud ja lastud vabamalt hingata. Sõjaeelne Lviv, kus
+põhirahvastiku moodustasid poola panid ja kus elas Ukraina suuruselt kolmas
+juudi kogukond, on vahepealsele punasele terrorile vaatamata suutnud tollast
+vaimsust, rahvuslikku uhkust ja kultuuri edasi kanda. Varem varjatult, nüüd juba
+täiel häälel. Kommunistlik partei on Lvivis aastaid keelatud. Ja siin ilmub kolm
+tõeliselt sõltumatut päevalehte. Vladimir räägib ja räägib. Diktofon töötab ja
+mina mõtlen, et keda see jutt Ukraina rahvarindest, korruptsioonist ja
+kohalikust võimuvõitlusest Eestis huvitab. Meile juba justkui eilne päev. Kingad
+on märjad ja jalad külmetavad. Tegelikult on Vladimir väga sümpaatne. Kindlasti
+hea ja aus ajakirjanik. Siinsamas Lvivi külje all toimunud ajakirjanduse
+festivalist pole ta midagi kuulnud. HILISõHTUL ASTUN RONGI peale, et olla
+hommikul vara Kiievis ja kohtuda Bandera pojapojaga. Olen intervjuu juba
+varakult kokku leppinud. Kõik peaks nagu töötama. Kuid sel hommikul noore
+Bandera telefon vaikib. Järgmine prohmakas, mõtlen. Ilm on ka Kiievis kohutav,
+jalad on jälle märjad ja olen vaid paar tundi magada saanud. Tagasiteel Lvivist
+Kiievisse sattusin ühte kupeesse kolme ÜRO vägedes aega teeniva ukraina poisiga.
+Nad on tulnud kodunt puhkuselt ning ees ootab viis kuud tööd Liibüas. Tööks on
+teede demineerimine. Üks poistest sai just isaks, käis kodus tütart ristimas.
+Meeleolu pole neil mõistagi suuremat asi. Pärast esimest samakat poiste tuju
+siiski paraneb. Mul kukub suu lahti, kui kuulen, et puhkusel tuleb käia oma raha
+eest, kuna Ukraina lihtsalt ei järgi rahvusvahelisi norme, muuhulgas prii sõitu
+puhkusele ja tagasi. Riik napsab selle summa endale. Eks Kutshma taha ka elada.
+Pealegi teenivad need poisid kuus natuke üle saja dollari. Ukraina mõistes on
+see kõva sõna. Näiteks sama palju teenib ülikoolis professor. Kupees läheb aina
+palavamaks, napsust, sõdurpoiste kodusest sakuskast, elust Ukrainas ja Liibüas.
+Öösel ülemisel naril ärgates tunnen, et suren kohe palavuse ja õhupuuduse kätte.
+Kirsade ja saapa sisse keeratavate jalarättide hais tahab lämmatada. Paariks
+tunniks vist siiski tukastan. Otsustan Bandera maja üles otsida. See pole
+kaugel. Siinsamas Kiievi kesklinnas. Nälg on ja külm puhub näkku. Reisikotti
+taga lohistades asun teele. Pärast kolmandat kella hakkab keegi ukse taga
+kobistama. Ja ime sünnib! Ukse avab noor Stepan Bandera ise. Vabandab ette ja
+taha, et sai alles kuus hommikul magama. Õhtul saabunud ootamatult külalised.
+Läheme kööki teed jooma. Põrand naksub talla all. Poissmehe värk. Stepan Bandera
+on 31aastane. Stepan ei luba end pildistada. Ei aita veenmine, et ta näeb hea
+välja. Ja see on tõsi. Stepan läheb hoopis esikusse peegli ette ja karjatab.
+Sellega on kõik selge. Rääkima on ta küll nõus. Vanaisast ja iseendast. Pojapoja
+sõnul on Stepan Bandera kui sümbol, kes võitles nii fashismi kui ka kommunismi
+vastu. Noore Stepani sõnul võiks ta vanaisa võrrelda ehk Nelson Mandelaga. NOOR
+STEPAN ISE SüNDIS 1970. aastal Kanadas ja Kiievisse asus elama alles 1997.
+aastal. Aeg-ajalt teeb kaastööd lehtedele, päevalehes Kiievi Teataja oli tal
+isegi oma rubriik. Kuid leht hakkas Kutshmad kritiseerima ning noor andekas
+peatoimetaja lasti lahti ja ka Stepan lahkus. Täna tegutseb ta freelancer'ina ja
+tõlgib inglise keelest. Unistab oma firma loomisest ja kirub Ukraina ühiskonna
+ebastabiilsust, mis välisinvesteeringud eemale peletab. Poliitikaga Stepan
+siiski tegeleda ei taha. "Mul on teised huvid," ütleb ta. Kõigile raskustele
+vaatamata ei kavatse ta Ukrainast enam lahkuda. Vahepeal rüüpab Stepan suurest
+pudelist kokat ja suitsetab mingit kallist sigaretti. Ja pakub teed.
+Pakikestega. Kuhu on kadunud slaavlaste oskus head teed keeta? Siis räägime veel
+ta vanaisast. Et KGB tappis vanaisa Münchenis 1959. aastal. Ja mitte lihtsast
+püstoliga, vaid spetsiaalselt valmistatud relvaga, mis päästikule vajutades
+purustas ampulli ja sellest purskus läbi pihusti välja tsüaniidipilv. Sellise
+riista leiutas Bandera tapja Bogdan Stashinski ise. 1961. aastal põgenes
+Stashinski Ida-Berliinist Lääne-Berliini, täpselt päev enne raudeesriide
+langemist, kuna sai teada, et nüüd on järg tema käes. KGB ei suutnud kaua
+Banderat tabada, kuna too elas vale nime all. Alles 1958. aastal, kui Ukraina
+Rahvusliku Organisatsiooni juhid kogunesid Rotterdamis ja koosolekul esines ka
+Bandera, suutis vene julgeolek tema isiku tuvastada. 1929 UNOsse astunud
+Banderast sai peagi selle liider. Ta võitles kõigiga, kellele ei meeldinud tema
+kodumaa iseseisvus. Poola siseministri tapmise korraldamise eest mõisteti ta
+surma, hiljem asendati see eluaegse vanglakaristusega. Augustis 1941 arreteeris
+Bandera Saksa gestaapo. Vabanedes vanglast 1944 juhtis ta ukrainlaste
+vastupanuliikumist kuni surmani. Nõukogude propaganda kutsus kõiki tema
+võitlejaid halvustavalt bandeeralasteks. Võitleja pojapojal on süsimustad
+juuksed ja tumedad välkuvad silmad. Tõeline noor kasakas. Stepan Bandera juunior
+on oma valiku teinud. Pole põhjust Kanadasse tagasi kolida, Ukrainaski tööd
+küllaga. Müüri pole ta elus ladunud, kuid lubab selle töö selgeks õppida.
+Ekspressi kultuuritoimetaja Kalev Kesküla (41) üllatas kolleege ja lugejaid
+esimest korda siis, kui muutus kirjanduskriitikust veinikriitikuks. Kirjanike
+hulgas on olnud küll joodikuid, kuid tõsine, pea teaduslik tegelemine
+viinamarjadest saadud jookidega, mille austajaid viis aastat tagasi oli
+tunduvalt vähem kui praegu, oli ikkagi üllatav. Lisaks tundus, et vein on
+kuidagi madal ja maalähedane eesti kirjanduse helendavate kõrguste kõrval. Kalev
+tõestas, et asi pole nii lihtne, ja sai esimeseks eesti veinikirjanikuks. Teist
+korda üllatas Kalev kolleege ja lugejaid, kui ilmutas paar aastat tagasi
+luulekogu "Vabariigi laulud". Paljud olid lugenud Kalevi varasemat luulet, mille
+märksõnad olid kriitikute arvates lüürika, inimsuhted, eneseiroonia. Ja nüüd:
+terve kogu karmitoonilist, iroonilist, lõikavat, paljastavat, ajalugu ja
+tänapäeva uskumatult miksivat isamaaluulet. "Vabariigil on nüüd uued heerosed /
+Galil, Uzi ja Kalashnikov / Beretta, Smith ja Wesson", kirjutas endine
+lembelüürik. Kolmandat korda üllatas Kalev kolleege, kui kirjutas selles
+Reporteris ilmuva pika käsitluse eesti naisideaali arengust Vildest tänapäevani.
+Kas lugeja üllatub ka nüüd? Saja aastaga on eestlanna iluideaal muutunud
+tsaariaja pontsakast emandast kõhnaks igibeibeks. Kalev Kesküla igatseb taga
+lopsakaid naisi. Sisse astus alasti naine, must siidkate näo ees. Ta jalutas
+pikkamisi käed puusas, saalis ringi, ja kui ta möödus Martinsonist, õõtsutas ta
+koketeerides ülakeha ja noogutas istuja poole tummalt pead. Näokatte haukudest
+hiilgasid mustjad silmad, maski pitside alt valendas ümarik lõug. Leopold
+Lillack aga seisis keset saali, koerapiits käes, ja hakkas komandeerima. Ta
+laskis teda joosta, hüpata, võimelda, tantsida. Ja kui tema käsku küllalt kähku
+tähele ei pandud või kui talle mõni liigutus ei meeldinud, nipsas ta naise
+paljast ihu piitsakesega kergesti lüüa. See ihu oli noor ja õrn. Need liikmed
+peened ja painsad. See keha oli naiseks areneva tütarlapse poolküps keha. Tema
+õlad, rinnad, puusad ja sääred - kõik olid pungast praegu puhkemas, pakatamas,
+õilmele löömas. Mitte kuiv ja kõhn, ent ka mitte kohev ja paisuv.
+Alabasterlikult kumendav lampide heledal valgusel, sale ja väle, närvlikkude
+linnuliigutustega. Täidlane ja rikas oli ainult ta ruuge juuksevara, mis uhas
+tõmmu kosena ta selga mööda maha. Vaikides, sõnakuulelikult, kuuldamatuil
+kassihüppeil andis ta oma etendust. See ei võinud talle liiga harinemata olla,
+sest ta liigutused olid vabad sunnitundest, ilma tõrkneva viivituseta, ilma
+varjava püüdeta. Tema käskija aga seisis piitsaga keset saali, nagu seisab
+tsirkuse dressöör keset areeni, keerutades paiga peal ringi, juhatas tõsiselt ja
+asjalikult, nipsutas piitsa, vilistas ja tegi: "Hopp - hopp, Mieze!" NII
+KIRJELDAB EESTI härrasmeeste lõbustusi Eduard Vilde oma 1909. aastal ilmunud
+novellis "Kuival". Ja pole kahtlust, et elupõletajatest härrasmeeste eluviisid
+olid talle niisama tuttavad kui tädipoeg Bornhöhele Pirita kloostri urkad.
+Vildel on naise kirjeldamiseks - eesti kirjanduses üsna haruldast - pilku ja
+himu: " Siristavad ja kudrutavad preilid, kelle rinnad ja istmikud korsetiliste
+abinõude varal kummi olid aetud, nii et nende kõverdatud kehad tuletasid meelde
+suuri küsimärke, pesinesid tõrkumatult härrade vahele laia pehme diivani
+mugavusse, sõid, jõid, suitsetasid, ja unustasid oma rinnad ja põlved vähese
+edvistamise järel võõrustajate hoolde. Õhk väikeses toakeses aga raskenes nende
+rõivaste, nende põskede, nende ihu lõhnast, ja see oli uimastavam kui alkoholi
+leitsak. " Nii kirjutas naistest Juhan Liivi põlvkonnakaaslane, keda
+apolloonilist kultuuritüüpi esindavad, aina kunsti lumiste kõrguste poole
+püüdlevad nooreestlased tüütuks külarealistiks tembeldasid. EDUARD VILDE
+KIRJELDAB juba sada aastat tagasi emantsipeerunud, siinses kontekstis:
+talupoeglikust iluideaalist lahknenud, korsettidesse kängitsetud eesti naist.
+Järelikult oli meil selline naine siis juba olemas. Ometi ei tundnud näiteks
+Muhumaal siis veel keegi naisterahva aluspükse. Minu vanaema rääkis, et tema õde
+tulnud "suurelt maalt", see tähendab mandrilt teenimast, riputanud oma puhtaks
+pestud püksid nöörile kuivama ja siis tulnud kogu küla vaatama, mis imeasjad
+need on. Nii sünnib kultuur! Eks see kõla praegu sama uskumatult kui tõsiasi, et
+veel 15 aastat tagasi ei müüdud pooles Euroopas (siin meie pooles, muidugi)
+naiste hügieenisidemeid. Meenutagem siiski korraks veel eesti talupoeglikku
+naiseilu ideaali. Vanavarakorjajad ja rahvaluuleteadlased on seda kirjeldanud:
+punased põsed, laiad puusad, hästi prisked ja tugevad sääremarjad.
+Viimatimainitu simuleerimiseks kanti mitut paari villaseid sukki. Selline
+iluideaal oli läbi sajandite samasena püsiv nagu talupoja toit, ja algupäralt
+täitsa ühemõtteline: hea reproduktsioonivõimega tugev tööinimene. Ei saa öelda,
+et selle tugeva tööinimese ideaal oleks tänagi päriselt kadunud, aga vahest on
+see veelgi olulisem meeste puhul. Üks hiljuti avaldatud uurimus kinnitas, et
+eesti naised peavad oma partneri puhul kõige olulisemaks rahakust ja head
+tervist, shveitslannad seevastu seavad esikohale "sümpaatia". No mis sest
+sümpaatiast, kui raha ei jaksa teenida, mõtleb praktiline eesti naine! VäHEMASTI
+VäLISELT on talupoeglik iluideaal (igaveseks?) taandunud ja nagu me Vilde varal
+veendusime, oleme me terve läinud sajandi euroopaliku naisekujuga kuidagimoodi
+kaasas käinud. Äsja ilmus eesti keeles Kate Mulvey ja Melissa Richardsi suur
+ilupildiraamat " Meie sajandi iluideaalid. Naiste imago 1890-1990. " Kas võiks
+olla imago-käsitlustele veel tänuväärsemat turgu kui Eesti, kus riiklikul
+tasandil tegeletakse oma märgi otsimisega? Eks ole Eesti ju riik, mis alles äsja
+ajaloo jääkamaka seest lahti sulanud ning muutunud naisekeha pärast võitlevate
+moe- ja ilutoodete kaubamärkide sõjatandriks. Heidame selle raamatu põhjal
+kiirpilgu naisekuju muutumisele meie sajandil. 19. sajandi viimasel kümnendil
+oli tooniandvaks S-figuur (Vilde eelkirjeldatud küsimärk): korsett pigistas piha
+kokku, rinnad ja puusad tõusid rõhutatult esile. Tagumikul kanti koguni
+polsterdust. "Kõhna naist peeti armetuks ja tusaseks, kurvilised tüdrukud olid
+aga soositud abielukandidaadid - neid peeti leebeloomulisteks ja
+heatujulisteks." Ometi pidi korsett ka naise vitaalsust pidurdama, näitama
+tugevasti kinninööritud olevust õrna ja kahvatuna. Sajandi alguskümnendeil
+hakati naisi võtma ülikoolidesse ja 1918 said üle 30aastased naised Inglismaal
+hääleõiguse. Naine muutus intellektuaalseks olendiks. PõHJALIKULT MUUTIS NAISE
+imagot esimene ilmasõda. Kui varem olid moeloojad orienteerunud vanematele
+naistele, sest neil oli raha, siis pärast meeste massilist mahanottimist
+ilmasõjas läks noorus hinda. Käis üleüldine pidutsemine. " Naised tahtsid välja
+näha lamedad nagu lauad, ja selleks, et paista viirastuslikum ja vormitum, isegi
+mähkisid oma keha. Naised püüdsid meeleheitlikult kaalust alla võtta ja lisaks
+pidevale dieedile tegid nad ravikuure. Sport muutus kinnisideeks, ja mitte olla
+pikk, kõhn ja kohutavalt rikas oli kõike muud kui ahvatlev. " Kas ei kõla
+tuttavalt? Kas see pole meiegi tänane trend? Muide, mitmed ajastukroonikud on
+arvanud, et 1920ndate poisipead ja lamedad rinnad tulid moodi seepärast, et
+sõdurid olid õppinud kaevikutes oma võitluskaaslasi armastama, niisiis olevat
+sel moel homoseksuaalne alatoon. 1930ndail MUUTUSID naised jälle täidlasemateks.
+1940ndail oli aga olukord selline: " Sõjaaegne toidupuudus mõjutas oluliselt iga
+keskmise naise figuuri. Napid toiduratsioonid ja füüsilise koormuse suurenemine
+tähendas seda, et enamik naisi olid füüsiliselt paremas vormis kui kunagi enne;
+sõja poolt määratud dieeti peetakse tänapäevani ideaalilähedaseks. Raske töö ja
+kõikide kaupade puudus sundis inimesi rohkem jalgsi kõndima ja jalgrattaga
+sõitma, üldine kokkuhoid ja aktiivne elu tõstis kehas toonust. " Eelöeldust
+ilmneb eriti karjuval viisil tõsiasi, mida peame kõigi "läänelike" õpetuste
+puhul arvestama: nood õpetajad on lootusetult enesekesksed. Nende maailma mahub
+Inglismaa, Ameerika ja paremal juhul Pariis, nad on näinud prantsuse filmidest,
+kuidas resistence'i-tüdrukud jalgratastel sõnumeid viivad. Muide, ka Viivi Luige
+"Seitsmenda rahukevade" prantsuskeelse väljaande kaas kujundati
+resistence'i-kostüümis jalgratturitega. Et oleks tuttav tunne, vastaks ajastu
+imagole. Millal on eesti naine ilma raske töö ja jalgsi kõndimiseta läbi saanud?
+Kõigile neile, kes Siberis ja vangilaagrites puukoort söönud, mõjub jutt
+"ideaalilähedasest dieedist" nõmeda künismina. Ma pean tsiteerima ka 1950ndate
+peatüki algust: " 1950. aastad olid sel sajandil pealetükkivalt positiivseks
+kümnendiks. Teise maailmasõja tulemusena saavutatud demokraatia triumf (!!! -
+KK) lõi optimistliku meeleolu, millega kaasnes kasvav majanduslik heaolu.
+Rangelt rahumeelne õhkkond, mis iseloomustas 1940. aastate teist poolt (aga
+Hirmus Ants ja Kim Philby? - KK) andis teed küllusest õhkuvatele 1950ndatele,
+võimaldades uutel vapratel riikidel kahel pool Atlandi ookeani üksteist paremini
+tundma õppida. " Need ei ole meie, kellest nad kirjutavad, ja seda on oluline
+meeles pidada. Idaeurooplane mahub tänini raskustega heaoluilma elaniku
+inimese-kujundisse. Küsimus saab olla ainult selles, kas me tahame olla nagu
+nemad, kas me oleme äkki juba "järele jõudnud"? MULLE NäIB, ET EESTI ühiskonnas,
+kuhu ajalugu on korraga kohale jõudnud ja iga kümnend teeb enda imagole
+propagandat, on ideoloogiliselt mõjukaimad just kahekümnendad ja viiekümnendad.
+On moekas olla kõhn, pikk, rikas ja põletada elu. Rikkus (selle puudumisel
+leidlikkus tarbimisviiside hankimisel) ja elupõletamine on ajastu moehoiakud.
+Veelgi laiem kandepind on kindlasti elujärje parandamisel 1950ndate laadis: oma
+auto, majake eeslinnas, kõvasti koduelektroonikat, lõputult kodukeemiat,
+ühesõnaga, külluse õnn. Selline õnn, mida saab ehk kõige vahetumalt kogeda
+nädalavahetusel kaubapaleede lõhnu hingates, on kindlasti heas vastavuses
+materiaalsele tublidusele kalduva eestlase rahvusliku karakteriga. Loomulikult
+leidub meil küllalt naturaalset vaesust ja lihtsalt virisemist, aga see
+hingehoiak ei ole trendiloov. Ent tulgem tagasi naise ja piitsa juurde. Vilde
+jutus on piits sajandivahetuse elumehe käes, kes dirigeerib, kuidas naise alasti
+keha peab end liigutama. Naise alastiolekul on ka sümboolne tähendus: tema keha
+kontakt dresseerija piitsaga on vahetu, naine teeb, mis mees (härrasmeeste
+maailm) tahab. TäNASEKS ON PILT MUUTUNUD, piitsavarrest ei hoia enam purjus
+seltskonnatala, vaid see piits käib käest kätte. Või veelgi õigem on öelda, et
+igaühel, kes arvab heaks naist dresseerida, on oma piits. Ja neid lööke sajab
+naise selga sajast eri suunast. Muidugi on ka mehed piitsa all, nad ei ole seal
+vähemasti alasti. Eks pühi üle meie kõigi üks "nüüdisaegse heaoluühiskonna"
+luud, kõikvõimalikud lääne kirjamehed, lektorid ja konsultandid käivad meid
+õpetamas õnge tegema, millega peaks kuldkala kätte saama. Ja siis need lõputud
+elu- ja ühiskonnaõpikud, mis selgitavad, "kuidas asjad tegelikult on". Aga
+siiski on nii, et mehe selga laotud käsud ja keelud on kuidagi abstraktsemad ja
+nende täitmise järele ei valvata nii hoolega. Ollakse leppinud, et suur osa mehi
+on kord juba justkui arengupuudega, nii et nende väljaõpetamine on
+perspektiivitu. NAINE SEEVASTU kistakse kohe paljaks, masseeritakse,
+trimmitakse, võitakse ja viilitakse ning siis minnakse hinge kallale. Pihi meile
+(oma sõbrannadele Annele ja Annale, näteks) oma seksuaalelust, oma ihadest, oma
+karjäärist! Ja meie õpetame sulle, kuidas elust, endast, partnerist, lapsest ja
+vanaemast enamat välja võtta! Ma ei hakka siinkohal loetlema kõiki neid
+naisteajakirju (kõik ei tule niikuinii meelde), mis seda paljastamist ja
+piitsutamist naiste kallal toimetavad. Tahaksin ainult hoiatada, et nad on väga
+reeturlikud! Päeval, mil naine saab viiskümmend, salgavad kõik ajakirjad ta ära!
+Olen oma silmaga näinud ajalehes tabelit, milles kõik meie naistelehed (isegi
+Eesti Naine) kinnitavad, et nende sihtgrupp on naine vanuses 19-49. Muidugi ei
+ole naiste- ja seltskonnalehed ainsad, kes naise turjal istuvad. Võiks öelda, et
+naist piitsutab diskursuste rohkus ja paradigmade paljusus. Olen vestelnud
+feministlikult meelestatud põhjamaalannadega, kes tahavad eesti naistele
+võrdsust tuua. Paraku ei suuda nad uskuda, et ajal, mil nende emad võitlesid
+õiguse eest tööl käia, on meie emad ja vanaemad alati hirmsasti rabanud.
+1920-30ndate Eesti vabariik oli nii vaene riik, et ei antud seal naistele hõlpu
+midagi. Minu linnainimesest vanaema pidas kübarapoodi ja pääses koju pere juurde
+alles siis, kui poe õhtul kell seitse kinni pani. Seoses läänemaise elustiili
+tulekuga sai selline mõiste nagu koduperenaine, mehe ja laste eest hoolitsev ja
+kodukeemiaga oskuslikult ümber käiv majahaldjas, üldse tekkida. Ausalt öeldes on
+mulle (ilmselt põlvkonna viga) mõte, et naine võiks mitte tööl käia ja kodus
+minu garderoobi hooldamisele pühenduda, üdini võõras. Aga ilmselt hakkab meilgi
+osalt tööle ameerikalik stsenaarium, et mees ja naine käivad koos ülikoolis, aga
+pärast läheb mees tööle ja naine jääb koju! TEINE LEVINUD FEMINISTLIK etteheide
+on, et naised muudavad end seksuaalobjektiks, käivad selliste kleidikestega, et
+tagumik paistab - kõik selleks, et meestele meeldida. Aga kas pole seegi
+vägivald naise kallal, kui talle ei anta võimalusi oma võlusid demonstreerida?
+"Seksikas rõivastus on nii idaeuroopalik," ütleb tuttav kunstiteadlane kerge
+alaväärsustundega. "Idaeuroopa tüdrukud on praegu moes," kinnitab Carmen Kass,
+kes tundide viisi Fashion TV püüne peal marsib. "Eesti tüdrukute nahk on nüüd
+hulga parem kui kümne aasta eest," kinnitavad kaubakatsujad. "Minu probleem on
+see, et mul on suured rinnad ja lühikesed käed," ütleb kaunitar Elektra.
+"Vanemad tahtsid, et minust saaks diplomaat või majandusinimene, aga mind ei
+võtaks selles ametis ju keegi tõsiselt." Tähendab, kui naine on kaunis ja suurte
+rindadega, siis ei võeta tema intellektuaalset tegevust tõsiselt, siis peab ta
+minema ilu- või meelelahutusturule. Kui aga rinnad on väiksed, no siis tuleb
+midagi ette võtta ... Kas naise elu on tõesti tema välimusest nii
+determineeritud? Halvemal juhul võib naise kuju disainimine lõppeda surmaga. "
+Kui 1960ndate siluett oli üpris lapselik ja ümarate jäsemetega, siis 1970ndate
+naine oli teibasarnane ja välja venitatud. Soov olla sale oli tohutult suur ja
+paljud noored tüdrukud sattusid peaaegu surmasuhu, püüdes säilitada
+puberteedieelset kehakuju. Lauljanna Karen Carpenter surigi lahtistite
+üleannustamise tagajärjel - kinnisideest säilitada saledust. " Kas saab veel
+jubedamat ja mõttetumat surma olla? Kui palju naisi on tegelikult nii hukka
+saanud. Aga moesaateid või ajakirju vaadates, see trend võtab aina
+drakoonilisemaid vorme. Nii nad seal astuvad, luiderkõhnad naised, ainsaks
+toiduks sigaret, silmaalused sinised, fuck off -nägu peas. Kas sellised ongi
+ihaldusväärsed naised? Naised, keda kallistades sa ennast ära lööd? Tunnistan,
+et vaatan 1950-60ndate filme juba ainuüksi seepärast, et naised on seal ilusad:
+Sophia Loren, Marilyn Monroe, Brigitte Bardot. Lopsakad, külluslikud,
+heatujulised naised, kelle vahekord maailmaga siiras ja mitte neurootiline. AGA
+PRAEGUNE õIGE TREND näib rõhutavat just teibjat androgüüni, et oleks nagu naine
+ja nagu ei oleks ka. Kas naine, kes minetab teatavad naiselikud parameetrid,
+muutub millekski enamaks kui lihtsalt naiseks, muutub kunstiks? Kas rasva
+eemaldamisega omandab naine mingi ebareaalse fluidumi? Ehk ongi selles moekunsti
+mõte. On siiski mõned, kes julgevad naise põhikujust pisut kõrvale kalduda.
+Suvel kingiti mulle heakodanlik erootikaajakiri Playboy, ja mis ma näen: selle
+küljed on vallutanud kaunite latiinotüdrukute pildid. Valged protestantlikud
+naised on nii kuhtunud, et neid ei kannata enam paljalt näidata. Või võtame need
+kord kuus ilmuvad pildid ja arutlused eesti seltskonnaajakirjades, et kas
+Jennifer Lopezi tagumik ei ole ikka liiga suur ja kas on kindlustatud. See on
+sihuke patu maiguga jutt, et näed, kuidas võib trendikirikust kõrvale kalduda.
+Kui ma mõtlen tänapäeva eesti naise peale, siis tundub mulle, et ta on ennast
+palju sügavamini piitsa alla painutanud kui Vilde ajal. Tubli eesti naine üritab
+teha kõike seda, mida polüfooniline avalik arvamus temalt nõuab. Justkui oleks
+kuulus eestlaslik eneseiroonia ja kriitikameel meid maha jätnud. Jääda kõhnaks,
+suuta rohkem, armastada paremini ... Nüüd on kuulda, et Eesti valmistub saama
+esimeseks geeniriigiks. Nagu geneetikud kinnitavad, on inimesele tema kuju
+aminohapetes juba kaasa antud. Äkki peaksime siis, kui meie geenid kõik
+kaardistatud, käituma oma geneetilisele koodile vastavalt: olema just nii paksud
+ja kõhnad, nagu see ette nähtud? Äkki meid lausa kohustatakse selleks?
+Tõenäolisem on siiski, et pärast geenipanga loomist saab eesti naine ajaloolise
+võimaluse enda geene mõjutada, oma keha disainida ja muutuda maailma kõige
+kõhnemaks naiseks. Epp Väljaots (26) kuulis Tartus tegutsevast dementsete
+vanurite lasteaiast ühe patsiendi sugulaselt. Mine tee sest lugu, soovitas
+tuttav. Ajakirjas Eesti Naine töötav Väljaots lükkas külaskäiku kolm korda
+edasi. Ta kartis natuke. Aga kui lõpuks läks, hakkas hirmsasti meeldima.
+Vanainimesed olid rõõmsad ja vabad, sest nad ei mäletanud oma elu peale
+lapsepõlve. Väljaotsal läks nende seltsis vanadusehirm üle. Mida teha vanaemaga,
+kui ta hakkab käituma nagu titt? Epp Väljaots tutvustab Eesti ainsat dementsete
+vanurite päevakodu Tartus. Sisse astudes lööb vastu kummaline lõhn - segu
+vanainimeste ja lasteaia lõhnast. Hommikuti tulevad need vanad oma laste
+käekõrval siia, oma päeva veetma. Nende diagnoos on mälukaotus ehk dementsus,
+seetõttu ei saa nad enam üksi kodus hakkama. Esimene, keda kohtan, on väriseva
+hääle ja ahastava näoga naine, kes klammerdub mu käise külge. " Vabandage, mu
+lastega on midagi juhtunud! Keegi ei vasta telefonile! " Mööda tema nägu
+jooksevad pisarad. See on Linda, kes kardab iga päev, et talle ei tulda järele.
+Ta on kogu elu olnud koduperenaine, sünnitanud ja üles kasvatanud viis last. Iga
+kümne minuti tagant läheb ta koridori telefoniautomaadi juurde ja püüab lastele
+helistada. "Ega ma siit täna ei pääse," räägib punase kampsuniga Leida, seistes
+tooli toel, põrnitsedes lauda. " Tuleb siinsamas öö mööda saata! Kas öö on käes?
+" Kasvataja selgitab talle rahulikult, et praegu pole öö ja kindlasti tuleb
+tütar talle järele. "Kas ma võin kindlasti sinu sõnu usaldada?" küsib Leida,
+väga intelligentsel moel. Ta on ju ikkagi haritud inimene, töötanud eluaeg
+õpetajana. "Varsti algab tund!" ütleb ta vahepeal, mõtlikul toonil. Enamik
+päevakodu tosinast asukast ei mäleta, kuidas nad siia said, kellega nad siin
+koos on ja kas keegi neile kunagi siia järele tuleb. LEIDA LäHEB KESET TUBA,
+tõstab käed puusa ja hakkab muusika rütmis jalgu lõnksutama. Järsku hakkab ta
+lõõritama hoopis teist laulu, kui Elmari-raadiost tuleb. "Oi, neid kirsina
+punavaid huuli," laulab ta kõrge heleda häälega laulu kõik salmid ja võtab siis
+ette järgmise laulu. Ma pole tükk aega kuulnud, et inimene nii palju laulusõnu
+peast teaks kui see mäluhäiretega vana naine! Siin, päevakeskuse muusikatundides
+tegeldakse nende noorusaja laulude kordamisega - nende abil säilib ka
+mäluhäiretega inimeste sõnavara. "Kui vana sa oled?" Silma järgi on Leida umbes
+70 kandis. " Noo ... 20 olen täis. Kui palju sa pakud?! " küsib ta edevalt
+naerdes. Vastust ta ära ei oota, vaid hakkab jälle laulma. Dialoogi pidada on
+dementsetega raske ja samas väga põnev - nad hüppavad kogu aeg ühe teema pealt
+teisele. Probleemidega vanainimesi on Eesti kodud täis. Suurem osa neist elab
+päevad otsa üksinda. Nende lähedased üritavad käia oma igapäevatööl, elades
+alatises hirmus: mis ta täna kodus ette on võtnud? Miks kiirabi ja tuletõrje
+sõidavad - ega mitte minu kodus? ... Katsu siis niimoodi tööd teha. Ja
+vanainimesel omakorda on kodus igav: kedagi pole, aeg venib, mälu ja mõistus
+nõrgenevad üksinduses palju kiiremini. Minu lemmikuks saab Alma: hõbehalli
+moodsa potisoenguga vana naine, kelle pruunid silmad säravad ääretult kavalalt.
+Olen juba tubli tund siin külas olnud, enne kui taipan, et Alma jutt on seosetu.
+Ta istub kõrvuti Leidaga, pealtnäha arutavad nad midagi asjalikult, aga kui
+kuulama hakkan, siis saan aru: nad mõlemad esitavad suvalisi fraase, mis
+omavahel sugugi ei haaku. Alma heidab vahele ka isemõeldud sõnu, nagu
+"trillatrilla" ja "kurr-kurr", neid käeviipega saates. Iga natukese aja tagant
+on ta välja mõelnud uusi sõnu, mis imehästi tema keelde sobivad. "Kursik," ütleb
+ta minu kohta sõbralikult. Vahel esineb Alma mõtlemapanevate lausetega, näiteks
+seisab keset tuba ja ütleb: "Mina läksin ju ära ja nüüd ma ei teagi, kuhu ma
+läksin, siin mind enam pole." Alma lemmiktegevus ongi äraminemine. "Oh, hakkan
+minema," teatab ta alatasa ja astub kindlal sammul ukse poole. Siis on tal
+hiiglama hea meel, kui keegi hakkab teda ümber veenma: "Ole natuke veel!" Ta
+laseb end natuke veenda ning soostub veel olema - "No veidike aega!" Hetke
+pärast ei mäleta ta enam äramineku-teemat, vaid istub akna all ja jälgib mööda
+kõndivaid inimesi. "Näe, paks poiss!", "ilus poiss", "sinine poiss", kirjeldab
+ta, olenemata inimese tegelikust soost. Almal on kaks poega, võibolla
+sellepärast näeb ta igal pool poisse. Aga on ka teine seletus - võiks kihla
+vedada, et Alma oli nooruses üsna edev ja poistest huvituv tütarlaps. Üksvahe
+oli päevakeskuses ka mehi - üldiselt on neid dementsete haigete hulgas vähem,
+sest mehed lihtsalt ei ela selle eani, mil inimesel mäluhäired tekivad.
+Kasvataja kirjeldab: " Alma hakkas kogu aeg oma juukseid sättima ja meeste poole
+piiluma. Tema kohe on seda tüüpi! " Instinktid ei sõltu mälust. Üks Alma
+lemmiktegevusi on suunatud tema saabastele. Esikukapi juurest leiab ta, vahel
+suurema ja vahel väiksema uurimise peale, üles enda pikad pruunid nahksaapad ja
+valge lott-mütsi. Ta ajab nendega juttu, korduvateks sõnadeks on "ilu",
+"igaühele oma" ja "minu-minu". Vahel hakkab Alma oma varandust ära peitma:
+kappide taga on tal kindlad peidukohad, mida ka kasvatajad teavad. MIND JääB
+NäRIMA KAHTLUS, et Alma narritab ja jonnib, tegelikult pole ta aga sugugi nii
+dementne. Sirvin patsientide kaustasid, kus on kirjas nende diagnoosid, kombed
+ja testid. Alma on saanud testides null punkti - ei oska vastata ühelegi
+küsimusele, ei oska täita ühtegi palvet, ei oska käsu peale kirjutada, ei saa
+joonistamisega hakkama ... Lahtrisse, kus on kästud joonistada kolmnurki, on
+Alma just nagu jonni pärast hoopis kirjutanud! Nüüd silmitseb ta oma testi, pea
+viltu, nagu kunstikriitik, ja ütleb väärikalt " Ah, see tinka-vinka, lollide
+jaoks, see pole ilus asi! Lollerdis! " "Alma, kas sa tegelikult oskad
+kirjutada?" Ta ohkab ja ütleb: "Ma olin varem, aga nüüd mul libiseb ära." Võtame
+paberi ja pliiatsi. Alma asub kirjutama oma nime: tõsi, esimesel katsel läheb
+tal meelest ära l-täht, teisel katsel aga m. Kirjutan omalt poolt sõnu ja ta
+loeb kõik need rõõmsalt kokku. Joonistan naeratava päikese ja Almat tabab
+heldimushoog: " Nalja-välja! Nii ilus ja hea! Kilkadi-kilkadi! " Ta haarab
+pliiatsi ja joonistab mulle omalt poolt ilusa loperguse ringi vastu. Tõelise
+sümpaatia märgiks üritab ta isegi mu nime järgi kirjutada, aga poole tähe peal
+tüdineb ära. "Istub siin!" ütleb ta põlglikult tähte põrnitsedes ja annab
+pliiatsi mulle tagasi. KASVATAJA HAKKAB AJALEHEST kõva häälega lugema
+erakuulutusi - see on enamiku siinse rahva lemmikzhanr. Korterite hindade,
+tuhandete kroonide mainimine erutab neid ja tekitab arutelu, kas see on palju
+või vähe raha. "Tulge appi!" hüüab järsku ukrainlanna Valja. Ta on kogu aeg
+jälginud Alma tegevust. Too on võtnud sahtlist peotäie kamme ja kavatseb need
+ilmselt ära peita. "See on minu ja ma olen siin olemas!" selgitab Alma
+väärikalt. Suure rebimise peale saavad Valja ja kasvataja kammid kätte. Valja on
+pealtnäha terve, naeratav ja kindlameelne - vahepeal ta räägibki, et ta käib
+siin oma päevi veetmas, töötades kasvataja assistendina, sest kodus üksi on
+igav. Tal on dementsuse algstaadium ning suured depressiooni- ja nõrkusehood,
+nii et kaotab meelemärkuse ja vajab toibumiseks kõrvalist abi. "Hing käib kehast
+väljas," ütleb Valja selle kohta. Ta võtab tablette, et hoogusid vähem oleks.
+Valja on ainuke siinsetest vanakestest, kes elab oma korteris üksinda - lapsed
+on omaette kolinud. Ta on ka ainuke, kes saab ilma kõrvalise abita päevakeskusse
+kohale. Aga tema mure on: mis saab, kui tal kunagi üksi olles hoog peale tuleb?
+Valja on tööka ja hoolitseva loomuga. Ta masseerib kõigi kaelasooni, korjab
+teiste selgade pealt juuksekarvu, jagab lutsukomme, aitab hädistematel
+rühmakaaslastel süüa, vetsus käia ... Täna on ta oma raha eest ostnud ja
+keskusse kaasa toonud teepuru ja stritslit. "Aga Leida, mitu last sul on?" küsib
+kasvataja. Algab mälutreeningu tund. "Ühtegi pole veel." "Aga kes siis Urve on?"
+"Ah õigus jah, Urve on mul küll!" Tegelikult hoiab Leida oma tütart väga. Kui
+ta, pime naine, vahepeal kellegi käe leiab, võtab ta sellest kõvasti kinni ja
+küsib: " Kas sina, Urveke! Ära mine ära, ära jäta mind siia üksi. " "Kes on
+Eesti president?" esitab kasvataja suure ringi küsimuse. "Arnold Meri" teatab
+Leida kärmelt. Teised arvavad ka sedasama. Kasvataja küsitleb kõik läbi ja ütleb
+siis kõva häälega: " Ei, pidage meeles, Eesti president on Lennart Meri! Aga
+öelge, mis pahandust tegi hiljuti meie peaminister Mart Laar? " Vaikus. Diivanil
+pikutav Linda ajab pea püsti ja teatab ahastava häälega: "Ta tegi remonti." "
+Tubli! Tegi küll remonti, sellest me lugesime ka. Aga mida me täna ajalehest
+lugesime? Kas oli midagi laskmisega seotud? " Keegi ei mäleta. Lehelugemisest on
+möödas poolteist tundi. Aga dementne inimene võib värske info ära unustada ka
+paari minutiga. "Mis aastaaeg meil praegu on?" Pakutakse kevadet, suve, sügist
+ja talve. "Mis päev meil täna on?" Pakutakse erinevaid päevi, lõpuks lepitakse
+kokku, et täna on ju neljapäev. "Aga mis päev siis eile oli?" Pakutakse taas
+erinevaid päevi. Siis ütleb kehalise kasvatuse õpetaja Laine oma tasasel
+intelligentsel moel: "Kui ma mäletan õigesti, siis sa ütlesid, et eile oli
+neljapäev." "Kas keegi raha tahab kokku lugeda?" otsib kasvataja mälutunni
+lõpetuseks oma rahakotist peotäie sente. Keegi ei taha, seepeale Laine ohkab ja
+ütleb: "No ma teen selle siis ära." Ta asub vaiksel, keskendunud ilmel jagama
+sente eraldi hunnikutesse. Võtab umbes veerand tundi, enne kui ta vastuse saab
+anda. Siis kutsub ta viisaka viipega kasvataja, annab töö üle ja ütleb:
+"Vabandust, mulle hetkel ei meenu, kuidas ... noh, sinna sai?" Kasvataja juhatab
+ta vetsu poole. Lainel on küll tubades orienteerumisega probleeme, aga vetsus
+saab ta üksinda hakkama. Mõnel kasvandikul on suuremad mälumured: neil on püksis
+mähkmed, mida tuleb vahetada. JALUTUSKäIGUKS ETTEVALMISTAMINE meenutab väga
+lasteaeda: kasvatajal tuleb hoolealused õueriidesse panna. Linda jääb tuppa
+pikutama: "Ma ei saa tulla, mul süda nii muretseb mu laste pärast, ma jään siia
+telefonivalvesse!" Teeme kahe aasta eest avatud päevakodule mitu ringi peale.
+Kõnnime kolmekaupa üksteisel käe alt kinni hoides. Pime Leida satub üha
+suuremasse paanikasse: " Kus me oleme! Miks te mind, pimedat vana inimest, ära
+tahate eksitada! " Kasvataja rahustab teda, aga Leida nutab nagu pisike laps. "
+Mu isa tapeti ka metsa ääres ära, mina olin peidus ja jäin juhuslikult ellu!
+Sõjaaeg, siin on igasugu huligaanid liikvel! " Isa-teema on Leidale üks
+tähtsamaid. Ma ei tea, mis tema isaga tegelikult juhtus - ta räägib mulle nende
+kahe päeva jooksul mitu erinevat versiooni oma isa surmast, ja võibolla on need
+kõik muinasjutud. Maja teises otsas on pansionaat - seal elavad dementsed
+inimesed ööpäevaringselt. Teisel korrusel on skisofreensete inimeste päevarühm
+nimega Sipsik. Kaks 20ndates noormeest on parajasti maja ees ja kõõritavad meie
+poole. Teoreetiliselt peaksid need rühmad teineteist tundma: iga paari kuu
+tagant korraldavad kasvatajad neile saalis ühiseid peoõhtuid. "Kas kõik naised
+on lesed?" küsin kasvatajalt. "Jah, kõigil on mehed surnud," vastab ta. Meie
+vahel kõnnib tasane Laine, kes tõstab pilgu enda ette ja ütleb kindla vaikse
+häälega: "Teistel kõigil on jah mehed surnud, ainult minul on veel elus." "Kõik
+on lesed," kordab kasvataja üle ta pea minu poole. "Ainult et Laine ei ole
+sellega leppinud." Eesti Ekspressi ajakirjanik Priit Vare (25) võrdleb oma
+viimase nelja nädala tööd suure pusle kokkupanekuga. Just nii tuli kirjutada
+artiklit esimesest katsest teha Tallinnasse korralikku ööklubi. 1993. aastal
+hotellis Olümpia tegutsenud asutus nimega XL oli oma aja suur fenomen. Koos
+panid pidu tuntud ärimehed ja kurikuulsad allilmategelased. Toimus suguühteid,
+kaklusi, isegi mõrv. Konjakit osteti tuhandekrooniste pudelite kaupa, mis oli
+tollal enneolematu. " Paraku kipuvad isegi kõige markantsemad sündmused
+inimestel kaheksa aastaga meelest minema. Nii tuligi kogu materjal kildhaaval
+kokku korjata, " ohkab autor. Ise käis Vare aastal 1993 alles kodulinnas Pärnus
+gümnaasiumi viimases klassis. Eks karme kujusid kohtas toona ka suvepealinna
+ööklubides, kuid XL-is oli siiski kohal kõige hullumeelsem seltskond. Mõrv,
+seks, kantpead, limusiinid, lendavad dollarid ... Priit Vare kirjutab, kuidas
+lõbutseti 1993 Eesti esimeses ööklubis XL. D ai vodka s' dzhinn-tonikom! Viin
+dzhinn-toonikuga!? Baarmen Reido Ruuven kaukaaslase sellise soovi üle ei
+imestanud. Vahel küsiti isegi koka so spraitom ehk kokat spraidiga. Endise
+Nõukogude Liidu avarustest kohale sõitnud kodanikud olid lihtsalt esimest korda
+ööklubis ega teadnud moodsatest kokteilidest mitte mõhkugi. 1992. aasta lõpus
+hotellis Olümpia avatud XL oligi Eesti esimene tõeline ööklubi. Või vähemalt
+katse midagi sellist teha. Aastaga läksid sealsed peod nii hullumeelseks, et
+hotelli prestiizhi säilitamiseks muudeti asutus kinniseks klubiks Bonnie &
+Clyde. MõTE EHITADA KORRALIK ajaveetmiskoht tuli hotelli juhtkonnal. Ruumid
+endise varietee näol olid olemas, kuid vajalikke teadmisi mitte. Nii kutsuti
+kampa tuntud muusikamagnaat Jüri Makarov. Tema hakkas tegelema programmiga ning
+tõi kohale osa helitehnikast. Tollane Olümpia direktor Andres Liinat mäletab
+siiani koosolekut, mille ajal veel sündimata lapsukesele nime mõeldi. "Mul on
+meeles isegi see, mis poosis keegi istus ja kuidas XL-i nimi esimesena just
+Makarovi huulilt kõlas," nendib Liinat. Klubi rajamiseks polnud eeskuju kusagilt
+võtta. Spetsiaalselt keegi välismaale sõitma ei hakanud ja nii meenutati, kus
+keegi varem käinud oli. Baarmen Reido Ruuven läks koos kolleegidega luurele
+hotelli Palace Sky baari, sealt uuriti välja, mis olid populaarsemad joogid ja
+kuidas kokteile teha. Baarileti rajamisega nägid ehitajad kurja vaeva, sest
+kogemusi polnud. " Toodi Soomest külmkapid, need ei sobinud ja kõik tuli jälle
+ringi teha. Õllevaatidega sama lugu, keegi ei teadnud, kuidas neid voolikuid
+vedama pidi, " meenutab Ruuven. Kui hiljuti taasavatud Club Decolte
+renoveerimine läks omanike hinnangul maksma 25 miljonit krooni, siis tollane
+XL-i tehtud investeering tundub naeruväärsena - klubi ehitati valmis umbes
+miljoni eest. "Katsusime võimalikult palju endisest varieteest ära kasutada,"
+seletab Liinat. XL-i pandi üles parim tehnika, mis vähegi kätte saadi. Esimest
+korda telliti lisaks Eestis valmistatud valgusaparatuurile ka hulganisti
+välismaist. KOHE AVAõHTUL SAI SELGEKS, et rikkad ja ilusad on saanud endale
+täiesti uuel tasemel ajaveetmispaiga. Isegi tuhatoosid olid klubi logoga! Midagi
+sellist polnud enne nähtud! Palju elevust tekitasid ultraviolett-valgustid. Just
+selle valguse pärast tõusis kiiresti au sisse valge särgiga klubis käimine. Särk
+hakkas sinakalt helendama. Sama lugu oli jookidega - paljud inimesed ostsid
+tollast moejooki dzhinn-toonikut, kuna ka see muutus UV-valguse käes lillakaks.
+Ööklubi hinnad põrmustasid senikuuldu. Pilet maksis 25 krooni, klaas vett 8
+krooni. Viimane summa tundus tollal nii mõistusevastane, et sellest kirjutas
+isegi ajaleht Post. Enneolematu oli XL-i kodukord. Kuidas nii, et dressides ja
+tossudes sisse ei saa?! Teksadega ka ei saa?! Tumedatele ülikondadele hakkasid
+lisanduma värvilised ja siidised. Neid osteti spetsiaalselt klubis käimiseks
+Bangkokist tänavakaupmeeste käest. Kandiliste soengutega tursked noormehed
+üritasid turvatöötajaid kohe algusest peale shantazheerida. "Iga päev lubati
+keegi maha lüüa," tunnistab üks tollastest XL-i turvatöö organiseerijatest, kes
+oma nime avaldada ei taha. "Alguses see isegi hirmutas, kuid kähku harjus ära."
+Ähvardused lasi turvameeskond ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Oli selge,
+et kantpeade jutt käis lihtsalt nende hoiakuga kaasas. Tavakülastajatest
+kahtlasem seltskond hakkas XL-is kohe käima. Klubi ees seisid peamiselt
+sportautod või siis eriti laiad "ameeriklased". Tollase allilma jõukude liikmed
+ja juhid olid alati kohal. Krasnodari grupeering liikus ringi eesotsas Mihhail
+Gorbatshoviga, kellel kaelas sõrmejämedune kuldkett koos ristiga. Tshetsheenide
+pealik Harun Dikajev eelistas jääda silmatorkamatuks ja käitus klubis väga
+viisakalt. Loomulikult olid kohal ka eesti soost mafioosod - linnuvabrik ja
+Daniel Mäng. Erilisi intsidente nende karmide meeste vahel ei toimunud. "Kumas
+läbi vaikiv kokkulepe, et klubis mingeid arusaamatusi klaarima ei hakata,"
+meenutab tollane turvajuht. KORRA JäRELE VALVAS IGAL õHTUL vähemalt kolm meest,
+lisaks sai jamade puhul kasutada teisi hotelli turvatöötajaid. Turvalisele
+õhkkonnale aitas kaasa Olümpia hotellis asunud politsei konstaablipunkt. Nii
+olidki väiksemagi segaduse puhul kohe mundrikandjad platsis. Aeg-ajalt üritas
+keegi klubisse siseneda relvaga. Sel juhul toodi politseinikud kohale ja
+kontrolliti relvaloa õigsust. Enamasti vastas see tõele. Ainult Carl Danhammer
+vehkis oma brauninguga ning põhjendas seda Kaitseliidu toetaja piletiga.
+Kõmuleht Posti teatel pakuti XL-ile ka katust. Andres Liinati sõnul hotelli
+juhtkonnaga keegi sel teemal rääkima ei tulnud. Päris ilma intsidentideta XL ei
+pääsenud. Ühel ööl torkas kurjategija noa kuklasse ühele venelasest endisele
+poksijale Gennadi Palavjanile, kes oli hetk tagasi klubist väljunud. Löök oli
+nii professionaalne, et mees suri sealsamas turvameeste käte vahel vaatamata
+kutsutud kiirabile. Tapja, kes hiljem olla ka tabatud, igatahes samal õhtul
+XL-is ei käinud. Palavjani teati kui allilmategelaste Nikolai Tarankovi, Oleg
+Lvovi ja Boriss Malinovski treeningukaaslast. Klubis sees sattus kaklusse tuntud
+jalgpallur Urmas Hepner. Üks võõrkeelne tegelane lõi tekkinud tüli käigus
+pallurit nii tugevalt, et see sai kukkudes kaelavigastuse ning jäi teadvuseta
+lamama. Neli-viis korda tehti XL-ile pommiähvardus. Esimene kohe avaõhtutel.
+Kuum koht ikkagi. VäLTIMATUTE RIIDUDE KõRVAL käis äge pidutsemine. XL oli
+esimene klubi, kuhu julgeti kutsuda isegi välisesinejaid. Diskor ja XL-i
+programmijuht Märt Rannamäe meenutab, kuidas esines üheksakümnendate alguse
+megagrupp Technotronic. " Võimendus keerati põhja, ripplagi läks resonantsi ja
+pidi peaaegu alla sadama. Igasugust sodi juba kukkus inimestele pähe, " räägib
+ta. Pidutsejate seltskond oli kirju. " Lõbutüdrukute äri õitses, igasuguste
+majade peremehed ja perenaised käisid kogu aeg kohal. Diskoripuldi varjus
+keerati taha nagu nalja, samal ajal rahvas tantsis, " lausub Rannamäe.
+Suurematest "seltskonnaüritustest" on talle meelde jäänud näiteks kuulsa
+strippari neiu Eva lahkumispidu enne Soome tööle minekut. Turvamehed meenutavad,
+kuidas kord hakanud üks lõunamaalase välimusega mees lugusid tellima. Muutunud
+siis eriti heldeks ja hakanud kroone-dollareid tantsijate seas õhku loopima.
+Diskori põhiline teenistus tuligi soovilugude eest, tihti kuni paarsada dollarit
+õhtul (tollal ligi 3000 krooni). See summa muutis Jüri Makarovi närviliseks.
+DJ-puldi kohale tahtis ta sättida kaamera, mis fikseeriks, kui palju raha
+soovilugude eest tuleb. Raha jaoks pidi toodama spetsiaalne karp, kust Makarov
+siis pärast oleks kõik välja võtnud ja mingi protsendi ka diskorile endale
+andnud. "Iga koosolek hakkas jälle sõjaga peale, et midagi sellist ei tehtaks,"
+meenutab Rannamäe. Makarov tegi teisigi huvitavaid ettepanekuid. "Ütles, et
+poisid, pange rahad ise kokku ja ostke valgust juurde, siis on veel ägedam,"
+mäletab diskor Allan Roosileht. Samas tunnistab Roosileht, et XL-ile
+tagasimõtlemine ei tekita temas erilisi tundeid. " Samal ajal olid väga kuumad
+kohad ka Patarei ja La Playa. Vot seal peksti neerusid lahti küll, " tõdeb ta.
+Diskoteek Patarei tegutses üheksakümnendate alguses Linnahalli ruumides, kuhu
+hiljem rajati reisiterminal. Pidude ajal pidas seal korda politsei. La Playa
+asus Pirita rannahoone banketisaalis. LISAKS DISKORITELE TEENISID TOLLAL suuri
+summasid baarmenid ja baaridaamid. XL-is lõbutsejatel tuli raha kergelt ja sama
+kergelt kulutati see ka ära. " Grupeeringute juhid ostsid tavaliselt konjakit.
+Kõige kallimat. Ja pudeliga, " meenutab baarmen Reido Ruuven, kelle sõnul oli
+pudeli kaupa ostmine tollal väga moes - see näitas eriti kõrgelennulist taset.
+Baarmenid said suuremat palka kui mis tahes teises ööklubis. Sõltuvalt käibest
+võis see jääda vahemikku 8000-12 000 krooni kuus. Niisugust raha ei maksta
+enamikule joogisegajatest isegi tänapäeval. Ja veel oli jootraha. Reido Ruuveni
+sõnul tegi tollal rekordi tema paarimees, saades ühe kliendi käest õhtu jooksul
+tuhat dollarit, siis oli see 12 600 krooni! PIDU KäIS TäIE RAUAGA SEITSE PäEVA
+nädalas. Eesti Ekspress avaldas 1993 kevadel persooniloo Jüri Makarovist. Seal
+seisab kirjas fakt - ööklubi XL-i külastab iga kuu 8000 inimest. Liinati arvates
+võis neid olla isegi kuni 10 000. " Öeldakse, et pooled lähevad tülli siis, kui
+sisse tuleb vähem kui oodatud või rohkem kui oodatud. Meil tuli rohkem kui
+oodatud, " lausub Andres Liinat. Ja nii tüli tuligi. Liinati sõnul tekkis
+hotellil Makarovi vastu usaldamatus, kuna klubi piletimüügist ei olnud enam
+mingit ülevaadet. Viimased kuud tehti Makaroviga koostööd näpuga lepingus järge
+ajades. Lisaks selgus, et programmiga tegelenud Makarov Music Management on enda
+nimele registreerinud XL-i nime. 1993. aasta lõpus raporteeriski Post XL-i
+peatsest sulgemisest: " AS Olümpia direktori Andres Liinati sõnul on nad nõus
+kaotama klubi käibes ning võitma hotelli prestiizhis. Viimane on vihje XL-is
+laiutavatele kantpeadele ning lindudele. " Paar nädalat hiljem kirjutati juba ka
+sellest, et Jüri Makarovi asemel hakkab uus loodav koht koostööd tegema Lauri
+Laubre tiimiga. " Sõda muusikaklubide vahel. Kuhu kolivad kantpead? "
+pealkirjastas Post oma loo. Makarov ise rääkis 1994 intervjuus Hommikulehele,
+kuidas ta ei loobunud XL-ist vabatahtlikult: " Ma vestleks sellel teemal siis,
+kui turvalisus on Eestis paranenud. Ma arvan, et ligikaudu kahe aasta pärast
+võiks neid telgitaguseid puudutada. " Paraku ei leia Jüri Makarov ka nüüd,
+seitse aastat hiljem aega esimese klubi rajamisega seonduvat meenutada. OLüMPIA
+EHITAS LõBUSTUSASUTUSE ümber, nimeks pandi Bonnie & Clyde. See hakkas
+toimima kinnisena ning nii polnud kahtlasel seltskonnal enam võimalik probleeme
+tekitada. Ja nagu turvamehed meenutavad, olid paljud toonased allilmaga
+seostuvad klubikülastajad üksteist ise likvideerinud. Peagi algas Tallinnas
+tõeline ööklubibuum - avati Piraadid, Hollywoodid, Othellod, Dekolteed ...
+Ööklubi Patarei eestvedaja Toivo Arnover: " Linnahallil oli väike saal, kus me
+tegime kabareed. Aga taheti rohkem raha teenida ja diskoteek rajada. Ma ise
+ütlesin, et üle minu laiba, aga peagi saingi enesele ootamatult ööklubipidajaks.
+Aeg oli hullumeelne, klubis käis kohal kogu toonane diplomaatiline korpus, kõik
+metalliärimehed ja kandiliste soengutega tegelased. Vahel oli Soome laev ukse
+ees ja me saime klubi avada alles kell üks öösel. See ei lugenud midagi, maja
+tuli ikka rahvast täis. Kord oli majas, selle eest hoolitsesid vormis
+politseinikud. Probleeme oli naiste tualetis, sinna ei saanud meespolitseinikud
+ju korda pidama minna. Nii sokutati meile korda pidama üks suur 150kilone
+naispolitseinik. Kui keegi mingi jama korraldas, viidi ta jaoskonda. See polnud
+lahendus, sest mees oli 15 minuti pärast tagasi. Leiti parem variant, diskosaali
+kõrval oli bändide prooviruum. Kaklejad tiriti sinna, ma ei kujuta ette, mis
+politseinikud nendega seal tegid, kuid see aitas ja enam neid tegelasi hüppamas
+ei näinud. Kutsusime seda ruumi peksutoaks. Kord visati hommikul maja ette pomm,
+pärast selgus, et üks viskajatest oli öösel peksutoast läbi käinud ja tahtis
+asja eest kätte maksta. Peatselt pani linnahall meid kinni ja sinna tehti
+kiirlaevade terminal. " Saksa anatoomiaprofessor teeb surnukehadest ainulaadseid
+kunstiteoseid. Berliinis näitusele pandud 200 laipa ja kehaosa jätsid Andrei
+Hvostovile vapustavalt kauni mulje. Tunnistan, et minnes näitusele
+"Körperwelten", olin ma veidi närvis. Tartu ülikoolis õppides hoidusin ma
+erinevalt paljudest kaaslastest tegemast öist ekskursiooni anatoomikumi. Kui
+telekas näidatakse kirurgilist lõikust, pööran ma ikka pilgu eemale. Ja nüüd
+korraga on Berliinis näitus surnud kehadest! Tegin südame kõvaks ja läksin. Hea,
+et läksin. Sest sain teada, et inimene on seespidiselt ilus. Sõna otseses
+mõttes. Seisnud ära veerandtunnise järjekorra (kui ma lahkusin, oli see veninud
+juba tunnipikkuseks) ning sisenenud näituseruumi, otsisin vastust esimesele
+pakilisele küsimusele - kuidas tehakse inimese kehast skulptuure? Pange tähele,
+mitte muumiaid, sest säilitatakse absoluutselt kõik koed. Ja veel pakilisem
+küsimus, kas sellisel taiesel pole spetsiifilist lõhna. Lõhna pole, ei elavale
+ega surnud kehale omast. Lõhna poolest võiks see kõik olla sama hästi
+plastikust. Mida need kujud rangelt võttes poolenisti ongi, sest plastinatsioon
+- see on menetluse leiutaja antud termin - tähendab inimese kehas oleva vee
+asendamist alul atsetooni ja siis silikoonkautshuki või epoksiidvaiguga (esimene
+annab elastse struktuuri, teine jäiga). Menetlus võtab aega nädalaid, suurte
+kehade puhul kuid. Äsjavalminud ja esmakordselt Berliinis välja pandud surnud
+ratsaniku plastineerimisele läks lausa poolteist aastat. MIKS ON SURNUKEHADEGA
+VAJA niimoodi teha? Menetluse autor ning Heidelbergi plastineerimisinstituudi
+juhataja professor Gunther von Hagen (56) mõtles omal ajal ennekõike
+meditsiinitudengitele. Ta mäletas ise, millise rahulolematusega ta vaatas
+anatoomia-atlast ning formaliinis ujuvaid preparaate. Mina mõtlesin näitusesaali
+astudes samuti otsemaid arstiteaduskonna üliõpilastele, kes enne topograafilise
+anatoomia eksamit oleks ilmselt valmis sellises varakambris istuma
+söömata-joomata nii kaua, kui nad vägisi ukse taha tõstetakse. Vana hea sada
+aastat püsinud formaliinpreparaat on väheinformatiivne ja ebaesteetiline. Aga
+von Hageni preparaadid on puhas silmarõõm. Millest tuleneb nende esteetilisus?
+Mina jõudsin järeldusele, et asi on nende veetustamises. Veeta ei ela ükski
+organism, aga kui ta on juba surnud, siis põhjustab vee olemasolu vaid
+jälestust. Eemaldage vesi ja vastumeelsus kaob. Kõndisin esteetiliste laipade
+vahel ja mõtlesin, kas pornograafia on samuti vesi? Niisked limaskestad, nõre,
+sperma ... Kui pornograafia veetustada, kas siis on tulemuseks erootika? MIDA
+SAAB INIMESE KEHAGA (kehast) teha? Üllatavaid asju. Lõigata seibideks ja
+ketasteks, koorida temalt kihte nagu kapsalt, avada ta raamatuks, mille lehed on
+lehvikutaoliselt laiali, pöörata pahupidi, tõmmata temast nagu kummutist laekaid
+välja ... Võib teha kompositsiooni "lihaskond jätab luustiku maha" - luukere on
+järsku pidurit pannud ja lihaskond on inertsist paar sammu edasi kõndinud, et
+seal seisma tarduda. Inimesed jooksmas, vehklemas, ketast heitmas, kõik
+lihasgrupid paljastatud ning tiibade või lehvikuna kehast irrutatud. Inimesest
+võib teha Heraklese, kes hoiab uhkelt lõvinahka käes, vahe vaid selles, et
+siinne Herakles hoiab käes iseenda nahka (kes pole näinud, ei usukski, kui palju
+meil seda on). Muuseas, taieste võrdlemisel selgub kummaline asi. Mida vähem on
+kehadel nahka, seda esteetilisem tulemus. VäLJAPANEKU KESKEL jõudis mulle
+korraga pärale, et kõik seninähtud kehad kuulusid meestele. Ent kohe tuli ka
+esimene naine, kes nagu lendas või hüppas basseini stardipakult pea ees. Tema
+keha oli selgroogu mööda pooleks saetud ning pooled hõljusid teineteisest
+piisaval kaugusel, et võimaldada põhjalikku pilku naise sisemusse. Tallinna
+tervishoiumuuseumi klaasnaine, meie väike uhkus, on sellega võrreldes udukogu.
+Hiljem tulid veel kaks naist. Ühel oli emakas viiekuune loode, teisel
+kaheksakuune. Emakad olid avatud, looted, või pigem juba lapsed, jäetud
+puutumata. Tulin mõttele, et kõik need, kes jutlustavad meeste ja naiste
+vastastikusest asendatavusest (ja neid on Berliinis oi kui palju, nagu
+Tallinnaski), peaks tulema ja vaatama nende naiste sisse. Teinud saalile tiiru
+peale, lugesin kokku, et kahekümne kahest "täielikult komplekteeritud" kehast
+(arvestamata eraldatud organeid ja kehafragmente) kuuluvad vaid kolm naistele.
+Kunagi antiikajal olevat Ateena tütarlapsi tabanud enesetappude hullustus;
+võimudel polevat selle lõpetamiseks muud targemat pähe tulnud kui kuulutada
+avalikult, et enesetapjate alasti surnukeha pannakse agoraale kolmeks päevaks
+üleüldiseks vaatamiseks välja. Asi mõjunud silmapilkselt - noored ateenlannad
+polevat seepeale enam vabasurma kippunud. Ma olen ikka arvanud, et see on
+uusajal tekkinud legend. Ent mine tea ... Tundub, et naistel on teistsugune suhe
+oma kehasse kui meestel. HILJEM KüSISIN üHELT "KEHA-ANNETAJALT" - üle keskea
+mees, kes on andnud nõusoleku oma keha surmajärgseks eksponeerimiseks ning oli
+valmis vastama kõikidele asjasse puutuvatele küsimustele -, miks on naisekeha
+sellel näitusel kuuekordses vähemuses, võrreldes mehe kehaga. Ta ei teadnud
+vastust. Küll aga möönis, et Saksamaa "keha-annetajate" seltsis, kus on praegu
+3000 liiget, moodustavad naised selge vähemuse. Muuseas, oma keha surmajärgne
+annetamine Heidelbergi plastineerimisinstituudile ei too rahalist tulu. Pigem
+vastupidi, seltsi liige maksab iga-aastast liikmemaksu. Tegin näitusesaalile
+kolm tiiru peale, jõudes lõpuks vältimatu küsimuseni, miks need inimesed andsid
+nõusoleku oma keha väljapanemiseks. Valdav enamik tegi seda vabal tahtel.
+Erandeid muidugi leidub, sest näiteks sotsiaalametist saadetud hulguse
+surnukeha, anonüümne ning seega "õigusjärgse" omanikuta, võidakse plastineerida
+eelneva kokkuleppeta. Üks sinnakanti tegelane tundus eksponaatide hulgas olevat
+- lõõtspilli moodi viieks liistakuks lahti võetud kehal paistsid tätoveeringud,
+mille disainil pole päris kindlasti mingit tegemist moodsa tattoo-salongiga. Ent
+enamik kehasid pärineb siiski edukatelt ja ilusatelt inimestelt. Miks nemad?
+PäRAST NäITUST LUGESIN keha-annetajate häälekandjast erinevaid vastuseid sellele
+küsimusele. Kunagised meedikud või Heidelbergi instituudiga seotud inimesed on
+seda teinud missioonitundest. Mõned tahtsid teha ninanipsu sugulastele, võttes
+neilt võimaluse kristlikuks matuseks ning aastakümnete pikkuseks hauahoolduseks.
+Aga mõnele oli lihtsalt vastumeelne mõte surmajärgsest tuhastamisest või, veel
+hullem, vaklade söödaks langemisest. "Pärast seda, kui ma andsin nõusoleku
+plastinatsiooniks, ei tekita surmamõte minus enam ängi," teatab keegi
+rõõmsameelne anonymus. Mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama ...
+Mõnedele meie hulgast see enam ei kehti. Kuidas jääb eetikaga? Professor Hagen
+arvas ühes intervjuus, et kui ta teeks inimese kopsust lillevaasi, siis võiks
+ehk eetika üle rääkima hakata. Ning tunnistas samas, et tegelikult ta seda teha
+tahakski ... "Körperwelten" on avatud Berliini Postbahnhof am Ostbahnhofis kuni
+1. juulini 2001. Heidelbergi plastineerimisinstituut Saksamaa kehaannetajate
+liit Siim Nestor kaifib Moskvas maailma väikekodanlaste õudusunenäo Marilyn
+Mansoni kontserti. Marilyn Manson jõudis Moskvasse. Hitler oma Euroopa-turneega
+nii kaugele ei jõudnud. Igasugu takistused tulid teele, teate ju küll. Ka
+Mansonit üritati teekonnal Moskvasse mitmeid kordi rajalt maha võtta. Mis iganes
+Euroopa linna tema shokk-rock-karavan jõudis, võtsid teda vastu vihatatti
+pritsivad kristlased ja marumoralistid, käes " Peatage Saatan! " -plakatid.
+Itaalias läks tõsisemaks: avaliku nilbitsemise eest panid 20 politseinikku tal
+Roomas käed raudu kohe pärast kontserti. Sama juhtus järgmisel õhtul lavalt
+maandumise järel Bolognas. Mansoni meelest oli arreteerimiste põhjuseks
+käimasolev kohtuistung kahe Milano tüdruku üle, kes pussitasid 99ndal surnuks
+nunna ja kelle kodunt leidis politsei pentagramme, krutsifikse ja seinu
+kaunistanud Marilyn Mansoni laulutekste. Enne kontserti Poola pealinnas tegi aga
+häält Varssavi linnapea Antoni Pietkiewicz. Ta hoiatas ja keelitas lapsevanemaid
+- "ärge lubage oma lapsi sellele kontserdile, kaitske meie noorust!". Samal
+kontserdil peksid live'i turvanud viiesajast politseinikust need kõige tugevamad
+haiglasse ühe neiu. Tõeline mesi Mansoni tõeveskile: "Näete, mitte mina pole
+paha - need keelajad ise on!" Pahad on "Guns Gods and Government" - nagu loetleb
+tõelisi kurjajuuri Mansoni tuuri pealkiri. Ja on mõnevõrra üllatav, et nagu
+Mansoni auklikud võrksukad, mis on kulunud ainult aukudeks, nii on tuuri jooksul
+hõrenenud ka show-elemendid. BDG kontsertagentuuri FBI korraldatud rpckipeole -
+Moskva Olimpiskii keskuses - kogunenud 13 000 pealvaatajat ei näe turnee esimest
+osa rikastanud butafoore: Mansoni ja lavale tiritud neiu vahelist
+anaalseks-etendust; osa, kus Manson on Hitleriks kostümeeritud-maskeeritud, ega
+ka võikaid haakriste. Adolf H on postuumselt kaotanud ka selle lahingu. Isegi
+Manson eelistab parem limusiiniga hotelli sõita kui villisega kongi. Ja nii
+ongi, et mina, kes ma valmistusin laivil koostama nimekirja asjadest, mis minu
+arust ära võiks keelata, ei leia hiljem märkmikust ühtegi sellelaadset
+ülestähendust. See maailmakuulus, ka kõige tolerantsema inimese tolerantsile
+taha keerav spagetjas, räbalais sukis ja korsetis kaameks jubedikuks pasteeritud
+koll ei shokeeri mind oma etendusega. Ta usutavasti isegi pettub, kui öelda, et
+see on üks tore brutaalne rock'n'roll-show. Lausa meeldiv. Ja huvitav. Heas
+mõttes huvitav! Sest: mida ma - kõige paremini siis, kui eespingil istuv
+keskealine hevileidi ei viska koomiliselt kõikudes neid sõrmi - näen? Mis on
+seal laval see kõige ebasündsam? Need seks-masin-liigutused? Oleme sellist kino
+ennegi näinud. Uih - ta teeb, nagu topiks mikrofoni tagumikku! Mõne laulu pärast
+paljastab tagumiku täies ulatuses. Õudus? Võib-olla küll, et painajalik, aga ma
+istun nii kaugel, et ma saatana silmaauku ei näe. Ja oi, ai, ui - kas ta võtab
+nüüd püksid täitsa maha või ... Mkm, phuh, ei võta. Raske, raske on shokeeritud
+saada, kui sa pole padukuivik, ninnu-nänn või Pietkiewicz. See on atraktiivne
+müra-tsirkus, mobiilne Halloween. Mõnus auru väljalaskmiseks, kui oled noor
+lärmi, nihilismi ja musta värvi sõber. Bänditagused sünged lavaillustratsioonid
+vahelduvad pidevalt. Kahele tasandile laotatud bändimehed - kitarrist John 5,
+bassist Twiggy Ramirez, klahvkavend M.W. Gacy (nagu punk-harjaga Imre Sooäär,
+muide) ja trummar Ginger Fish - hüppavad pidevalt päkkadel. Manson ise karjub ja
+väänleb elu eest. Kusjuures tal on lisaks sugukuuluvus-muredele
+(pressikonverentsil nimetavad venelased teda vaheldumisi "-iks" ja "-ks") teatud
+komplikatsioone ka pikkusega: kord käib ta laval karkudel, kord venib ta ligi
+viiemeetriseks metallist seeliku otsas, ning muidugi need platvorm-buutsid,
+millest ta ei loobu - nagu firmamaskistki - ka vabal ajal. Ta tahab olla pikk.
+Pikk on võimas. Lõbus ja brutaalne rokenroll- show, nagu ma vist juba ütlesin.
+Kuid siiski ... Neli-viis lugu enne kontserdi lõppu juhtub minuga midagi
+kummalist. Mind tabab tõeline depressioon, kass tuleb peale. Miks täpselt, ma ei
+tea, kuid mulle meeldib mõelda, et süüdi on ikka Manson. Et selles mitte just
+väga mitmekesises muusikas - viimane album on salvestatud majas, kus elas
+kurikuulus maag Harry Houdini - ja kolli-etenduses on miskit antiteraapset.
+Midagi, mis kõrvade ja silmade kaudu sisse pugedes närvirakke kiusab. Nõiduslik.
+Film on kaup. Aasta esimesel suurel filmiturul müütasid oma filme Baltic Filmsi
+sildi all Eesti ja Läti. Jaan Ruus vaeb äri edukust. Temperamentne
+mustajuukseline neiu tungib läbi filmituru külastajate ja jõuab boksis päris
+kappi välja, kuni sein ta peatab. "Kus on Emil Kusturica filmipidu?" on ta
+üllatunud. Polegi Balkan Films, hoopis Baltic Films. Pärast kolmeaastast pausi
+otsustas Eesti Filmi Sihtasutus Berliini filmiturul jälle filme müütada.
+Berliini festivali juurde kuuluv turg on aasta esimene suurimatest.
+Festivalipalee kõrval Potsdami väljakul on Atriumiks nimetatud majas kohal
+jaapanlased, hiinlased, ameerika sõltumatud. Rahvusriiklikud
+katusorganisatsioonid Prantsuse Unifrance ja German Boulevard põimuvad suurteks
+letilabürintideks. Skandinaavia riike ühendab mahukas ovaalne boksirida
+Scandinavian Films. 2500ruutmeetrisesse aatriumi, kõrgesse kui Pariisi
+Notre-Dame'i katedraal, on mahutatud 55 boksi. Need esindavad 112 firmat ja
+institutsiooni. Eestit ja Lätit ühendav lett Baltic Films, mille moodsalt
+kohmaka logo maalis kuulus Läti disainer Ilmars Blumbergs, asub käidavas kohas,
+teise korruse sissekäigu, õhtuti prii viskit jagava Jamesoni festivalibaari ja
+ainsa teise korruse tualeti vahel. KUI EESTLASED FILMITURULE jõudsid, oli Läti
+esindaja, Läti Rahvusliku Filmikeskuse tootmisjuht Kristians Luhaers (30), oma
+autoga juba Riiast Berliini jõudnud ja leti üles seadnud. Luhaers olevat ainus
+läti sellenimeline perekond. Kristjansi vanaisa oli eestlane. Novgorodi lähistel
+tsaari-Venemaal elasid eesti ja läti kolooniad kõrvuti. Alles Baltic Filmsi
+reklaamistendil tuhlates mõistab külastaja, kes mis filme Eestis teeb. Faama
+Film loeb voldikus üles kõik tegemised ja näitab töötajate näopilte. Viimased
+näevad välja kui puusärgis. F-Seitse esitab hea maitsega tehtud voldiku, peal
+abstraktne maal, nii et ei saa arugi, et tegemist filmiga. Häbelikult poetab
+produtsent Artur Veber stendile aprillis alustatava vene kriminaalfilmi "Dirty
+Blood" reklaami, mille üks produtsente ta on. "See pole kunst," ütleb ta
+vabandavalt. Eesti Filmi Sihtasutust esindab Karlo Funk (28). Koos Luhaersiga on
+nad Baltic Filmsi esindajad filmiturul. Kohal on Eesti produtsendid. Kesk-Saksa
+meediafondis küsib Andres Kõresaar raha oma 3D animatsiooni programmile. Saksa
+fondid on lahti läinud rahvusvahelisele koostööle. "Kas audiovisuaalmeedia
+tegijad peavad tegutsema maailmamõõtmetes?" küsin noormehelt, kelle saksa
+keelele on külge jäänud shveitsi aktsent. " Ei pruugi. Oleneb, milliseid
+mastaape sa sead, " saan vastuse. F-Seitsme esindaja Kai-Ene Rääk kogub raha
+Sulev Keeduse uue filmi "Somnambulance" jaoks. "20aastane naine püüab põgeneda
+unelmatesse, et leida pelgupaika painava mineviku ja oleviku piinade eest."
+Reklaamlaused on tähtsad. Sünopsiste väljamõtlemine painav ja piinav. "Karu
+südant" reklaamib loosung: "See on katse vabaneda tsivilisatsiooni köidikutest,
+teekond Siberi südamesse, kus mütoloogia seguneb avameelse erootilise ihaga ja
+ehe loodus inimliku vastutusega." Berliini on tulnud "Karu südame" produtsent
+Mati Sepping isiklikult. "Projekt on mõeldud rahvusvahelisena ja Berliini turul
+on koos kõik võimalikud ostjad." "Tulemused?" "Veel ei julge öelda," on vastus,
+mida kuulsin siinsamas aasta tagasi. Eelleping filmi levitamiseks on sõlmitud,
+aga päris lepingut ei riski Sepping alla kirjutada. "" Karu süda "on nii väikese
+eelarvega," sõnab ta. " Et sind tõsiselt võetaks, ei tohi filmi eelarve olla
+alla miljoni dollari (16 miljoni krooni), veel parem, kui on 1,9 miljonit. Siis
+saab ka levitajatelt rohkem küsida. " Filmiturul jagatakse juba karu nahka.
+Sissetöötatud filmitööstuses käibki see nii. Eesti filmikarust pole aga keegi
+kuulnud. "" Karu südames "ei mängi rahvusvaheliselt tuntud näitlejad," märgib
+filmi kohta sellesse üle pooleteistkümne miljoni krooni pannud Berliini
+produtsent Manfred Durniok. "Levitamisel on see suur probleem." KAHEST VäIKESEST
+KARUST üritab produtsent Artur Talvik teha üht suurt. Talvik arvutas kokku Eesti
+ja Läti filmi maksimumtoetuse ja kirjutas annotatsiooni: " Tegevuspaigaks väike
+Eesti linn, kus aeg peatunud. Linna saabub võõras - imeilus lätlanna. "
+Tulemuseks on tänavu valmiv Eesti-Läti mängufilm "Head käed/Labas rokas". "
+Koomiline lugu vargaplikast, kellest saab peaaegu siivas abielunaine ja ema
+väikesele poisile. Ta võrgutab kohaliku politseiniku ja hoolitseb geniaalse
+poisi eest, " reklaamib sünopsis. Kohal on ka Tiina Lokk, kes kui vaja esindab
+levifirmat Filmimax ja kui vaja Pimedate Ööde filmifestivali. Paar aastat tagasi
+nägin, kuidas ta kirjutas osavõtjate lehele Eesti Kultuuriministeerium. Kui
+vaja. KELLA üHE PAIKU TULEB boksi esimene külastajate laine. Suurte levifirmade
+ja suurte telekanalite esindajaid nende hulgas pole. Nagu suured kaubamajad,
+tegelevad need laiatarbekaubaga. Nende filmid jooksevad uhketes peatänavate
+kinodes ja võistlevad vaatajate top ten 'is. Berliini filmituru boksid on
+väikeseeria müük. Telekanalid ja lastekinod otsivad siit lastefilme ja läti
+nukufilm, mil napilt dialoogi, saab nõutavaks kaubaks. "Nukufilm on praegu meie
+eksporttoodang," hindab Luhaers. Paljud tulijad teavad, mida tahavad. Kuid
+kohtab ka ootamatuid ostjaid, nagu Hollandi radikaalse vasakpoolse telekanali
+VPRO progrmmeerija või kakskümmend viis aastat Berliini turgu külastanud New
+Yorgi levitaja Karen Cooper. Tema otsib oma klubikinole (pilet 9$, klubi
+liikmele 5$) nimme väikese eelarvega antihollywoodlikke filme. Mida väiksema
+riigi kino, seda huvitavam. Kella kolme ja viie vahel, kui hommikused
+turuseansid läbi, jõuab pärale järgmine voor. Saabuvad festivaliesindajad. Kui
+neilt Eesti filmi kohta küsida, kiidavad kõik selle omapära. Nad on viisakad.
+"Eesti film on huvitav," ütleb Cannes'i Ida-Euroopa programmi valija Jacques
+Gerber. " Ma armastan seda maad, aga ma ei ole teil käinud. Ma tuleksin teile
+külla ja vaataksin ära ka valmis filmid, mitte ainult treilerid. " Kõige
+metoodilisemad on sakslased. Mannheimi festivali direktor Michael Koetz talletab
+saadud info päevikusse. Koetz vähemalt teab Eesti filmi. "Ainult hulludele" sai
+Mannheimis peapreemia ja ka "Georgica" on seal olnud. "Hollywoodi mainstream'iga
+ei suuda te võistelda, ega peagi," ütleb ta. "Te peate säilitama omaenda näo."
+Berliini festivalile Ida-Euroopast filme valiv Hans-Joachim Schlegel alustab
+mind nähes oma vana etteheitega: miks Eesti ei esitanud "Georgicat" Berliini
+festivalile, teda oleks hinnatud. Siis polnud konkursil ühtki vene filmi ja
+"Georgica" oleks täitnud seda nishshi. V��in vaid naeratada ja käsi laiutada. Et
+viie juudifilmi festivali esindajad Dorian Supini dokumentaali Arvo Pärdist
+"Kasinuse viljad" välja valisid, polnud üllatus. Pigem üllatas see, et üks
+inglise geifestival tellis endale Olle Mirme filmi "Ränk ja Kilk". USAs
+feministlikke filme levitav Vanessa Domico hangib lühimängu- ja dokumentaalfilme
+telejaamadele, ka ülikooli loengute abimaterjalideks. Viimane valdkond on meile
+uudismaa. Mare Raidma "Lunastust" peab ta eksperimentaalfilmiks ja ehk sobivaks
+ka naisautorite festivalile. Kõige eksootilisem külaline, Stephen Ashton
+Californiast, tuleb just enne festivali lõppu. "Karu südame" reklaampostkaardil
+on ta näinud suurt ja magusat looma. " Näitame Veinimaa filmide festivalil (Wine
+Country Film Festival, 15 aastat) kino vabas õhus kunagises Jack Londoni
+rantshos. Teate, et aastal 1846 oli California kolmkümmend päeva iseseisev
+mässuline vabariik. Karulipu mäss, meie lipul oli suur karu. " Temale pakub
+"Karu süda" seetõttu huvi. Suured filmid lähevad sageli pärast festivali
+kinodesse. Festivalid on levitajate kogunemiskohad. Tasub kulutada mingi raha,
+et sellistes paikades filme näidata. Väikegi festival teeb poole promotööst.
+"Aga kindlasti peab olema kohal produtsent, kes filmi maha müüb," hindab Karlo
+Funk. ÕHTUL SEITSME-KAHEKSA paiku saabub kolmas külastajate laine. Neid on
+nähtavasti kokku toonud puhvetiharjumus - Skandinaavia stendide igaõhtune happy
+hour. Eesti boksi enda pidu toimub festivali seitsmendal õhtul. Kõigile nähtav
+1.95 pikk Artur Talvik hõikab puhvetileti taga "Vana Tallinnale!" ja "Viru
+valgele!". Külalisi võib lugeda 200 ringis. Baltic Filmi stendi noored mehed,
+selgub, on Skandinaavia-stendi sihvakaimad viikingid, Luhaers 1.92 ja Karlo Funk
+1.82. Tunnine Baltic Filmsi pidu on õieti intiimne soojendus mõni päev hiljem
+Saksa Läti saatkonnas toimuvale pidulikule Baltic Filmsi ja Scandinavian Filmsi
+koostöökokkuleppe allakirjutamisele. Baltic Films ühendab balti ja Scandinavian
+Films skandinaavia riiklikke filmiinstitutsioone. 1991 Lüübekis loodud Baltic
+Films oli juba siis mõeldud kaitsvaks vihmavarjuks Balti kineastide kohale.
+Meiepoolsed allakirjutajad aga juhindusid tollal ennekõike omaenda ärihuvidest
+tollases vara- varakapitalistlikus Eestis. Nii jäi Baltic Films peamiselt
+paberile. Nüüd on taga tegelik raha ja riiklikud institutsioonid ning inimesed,
+kes suudavad mõelda iseenda huvidest kõrgemale. Scandinavian Filmsi juhatuse
+esimehe Jan Erik Holsti ja Baltic Filmsi juhatuse esimehe Bruno Ashuksi
+allkirjastatud koostöökokkulepe hõlmab kõiki filmitegevuse valdkondi. Balti
+esindajate nägudel on lootus tõelisteks koostööfilmideks. KELLELE TEHAKSE FILME?
+Kas on mõtet kulutada kuus miljonit krooni näitamaks "Karu südant" Jack Londoni
+rantshos? " Kuut miljonit krooni muidugi ei ole, " kaalub Karlo Funk, " aga kui
+tulus on saata sportlasi olümpiamängudele? Ja esineda EXPO-l riigina? Miks teha
+filme ainult endale ja neidki mitte vaadata? " Tõepoolest, film vahendab.
+Vahendab neid, kes teevad, ja neid, kellele tehakse. Kui Eestis pole Eesti
+filme, pole neid ka välismaal. Kui välismaal pole Eesti filme, ei osata seal
+ette kujutada eestlast. Kui Eestis pole Eesti filme, ründavad meid teised
+elulaadid. Boksid tühjenevad. Edasine oleneb Eesti produtsentidest. Filmid on
+nende omand. Eesti Filmi Sihtasutuse peadirektor Riina Sildos on oma kokkulepped
+alla kirjutanud, sihtasutuse peaekspert Jaak Lõhmus viis kasti filmikirjandust
+ja turupabereid koju saatnud. Karlo Funk särab vaikselt: 250 külalist vastu
+võetud ja viimastest videokassettidest kergelt vabanetud. Need võtab rõõmuga
+Ida-Euroopa filmile spetsialiseerunud Cottbusi festivali esindaja Roland Rust.
+Kodus ootavad mõned kadedad kineastid, et küsida: milleks te seal olite ja kui
+palju te raha kulutasite? Tõsi, turul ei sõlmita reeglina kirjutatud
+kokkuleppeid. Kuid eelkokkulepeteta ei sünni ka midagi rahanumbrites
+väljendatavat. Aga mind huvitab, miks pole Baltic Filmsi vihmavarju all Leedut.
+Eesti Läti (SKP) miljardites Võrreldavuseks on toodud 1999. a andmed, mõnel alal
+polnud lätlastel värskeid arve. Kinokülastuse Top 10 Eestis a. 2000 Gladiaator
+64 558 Võimatu mission 2 53 284 Kadunud 60 sekundiga 43 328 Tabamatu ilu 36 611
+Kole koiott ... 27 003 Hiireke Stuart Little 26 085 Täiuslik torm 25 926 Kuum
+pirukas 24 952 Paradiisirand 23 578 Kolm kuningat 22 322 Kinokülastuse Top 10
+Lätis a. 2000 Hiireke Stuart Little 79 398 Ohtlik suvi - Läti film 74 351
+Gladiaator 49 207 Võimatu mission 2 46 453 Tabamatu ilu 43 701 Suure Mamma maja
+30 471 Vana vallamaja saladus - Läti film 29 995 Kaklusklubi 28 003
+Paradiisirand 26 333 X-mehed 25 575 Esimene kinoseanss Eestis oli septembris
+1896. Esimene kinoseanss Lätis - mais 1896. Nõukogude ajal oli lihtne ja
+turvaline elada, sest hea ja kuri olid selgesti paigas. Kõik, mis soosis võõrast
+võimu, ja kõik, mida see vägivaldne võim soosis, oli kurjast või äratas
+vähemasti umbusaldust. Kõik, mis seda võimu põlgas, ja kõik, mida see võim
+taunis, oli hea. Süsteem pakkus selge orientiiri mis tahes inimese või sündmuse
+hindamiseks, sügavamale üksikasjadesse polnudki mõtet laskuda. Kõige parem asi
+tundus olevat vabadus, sest selle puudumine andis end igal sammul tunda. Vabadus
+näis olevat midagi kristallpuhast ja kindlapiirilist, ehkki eriti konkreetseks
+selle ettekujutamisel vist ei mindud. Üks adutavamaid vabaduse vorme oli
+tõenäoliselt liikumisvabadus: Soome ahvatles siinsamas, telekast näha, aga
+kohale pääseda oli kas võimatu või kole keeruline. Räägiti ka sõna- ja
+mõttevabadusest. See oli midagi veel ülevamat, ehkki sageli käsitati
+sõnavabadusena võimalust kiruda olmelisi ebamugavusi, ning paljudel jäigi
+iseendale formuleerimata, mida siis õieti mõelda ei saanud või öelda oleks
+tahetud. Nüüd, kui ihaldatud vabadus on saanud tegelikkuseks, tundub õieti
+imelik, kui konkreetne see unistus tookord tundus ja kui ebamäärane see
+tegelikult oli. Veel imelikum on vaadata, missugused konkreetsed vormid tollane
+abstraktne vabadus tegelikkuses on võtnud. Kõigepealt realiseerus vabadus
+ootuspäraselt liikumisvabadusena: hakati käima Soome vahet ja kaugemalgi. Aga
+see vabaduse vorm kaotas õige pea oma atraktiivsuse, sest lähedasemad paigad
+nagu Soome ammendasid end ruttu ja siis selgus üllatuslikult, et kaugemate
+paikade külastamisele seab raha sama ranged piirid nagu okastraat. Võrreldes
+praegust elu nõukogudeagsega, võib ilmselt kõige üldistatumalt öelda, et vabadus
+on realiseerunud võimalusena teenida palju raha ja soetada selle eest ilusaid
+asju. Kõik muud vabaduse vormid on taandunud seda ülimat sihti teenivaks
+abinõuks. Sõnavabadusest on saanud võimalus saavutada sõnu valimata piisavalt
+poliitilist või majanduslikku võimu, mis annaks tegutsemisvabaduse, so võimaluse
+muretseda endale ilusaid asju. Asjad ongi kogu vabaduse tipp ja siht.
+Mõttevabadusest enam ei räägita, sest mida siin enam mõelda olekski. Asjade
+muretsemise vabadusel on see hea külg, et asjad ei ammendu iialgi.
+Liikumisvabadust piirab maakera pindala lõplikkus. Tegutsemisvabadust piirab jõu
+ja oskuste nappus. Sõnavabadust piirab asjaolu, et pole midagi tarka öelda.
+Seepärast ei sobigi need vabaduse vormid ülimaks eesmärgiks, sest kuivõrd nende
+piirid on nii ahistavalt käegakatsutavad, tekib küsimus, mis saab siis, kui kõik
+võimalused on ammendatud. Ülim vabadus peab olema mingi saavutamatu siht, mille
+poole pidevalt püüelda. Ja vähemalt esialgu tundub, et asju saab lõputult juurde
+hankida. See annab uuele vabadusele eriti avara perspektiivi. Niisugusest
+vabaduse vormist nõukogude ajal ei unistatud, või vähemalt ei räägitud. Kas oli
+see hoiak tingitud varasema kristliku kasinusõpetuse riismetest, kommunistliku
+õpetuse sõnadest, mis vastu tahtmist ikkagi mõju avaldasid, või lihtsalt kainest
+mõistusest, millele polnud peale reflekteerimise paremat rakendust leida, aga
+otsene aplus kandis siiski negatiivset märki. Seepärast ütlevad nüüd paljud
+endised dissidendid, et niisuguse vabariigi nimel nemad küll ei võidelnud.
+Muidugi võib end lohutada oletusega, et see on alguse asi: kui varandust on
+piisavalt kokku aetud, küll siis hakatakse midagi mõistlikumat tegema. Või
+väita, et asjaarmastus on postsovjetliku ühiskonna paratamatu lastehaigus: kuna
+nõukogulik ideoloogia taunis rikkust ja nõukogude kord ei võimaldanud seda
+koguda, omandas maine vara inimeste alateadvuses ikkagi positiivse oreooli.
+Ilusad asjad, mis eelmisest omariikluse ajast kellelgi kapipõhjas alles olid või
+mida Soome televisioonist näha sai, muutusid just nagu vabaduse sümboliks. See
+on siiski petlik lohutus. Vabadus on nüüd juba kümme aastat kestnud ja kui
+asjade iha oleks mööduv nähtus, peaks see praegu ilmutama juba mingeid vaibumise
+märke. Aga kõnealuse kire puhul näib kehtivat vana tarkus, et süües kasvab isu,
+sest kirg haarab üha laiemaid ringkondi ja asjad, mida peetakse ihaldusväärseks,
+lähevad üha suuremaks ja kallimaks. Andrus Kivirähu "Rehepappi" lugedes tahaks
+vähemasti loota, et ahnitsemine on ainult eestlase rahvuslik loomujoon ja kuskil
+mujal on kõik hoopis ilusam, ning varem või hiljem õpime meiegi seda ilu
+hindama. Paraku vestis Kivirähu lumememm kadunud Euroopast. Tänapäevases,
+tarmukalt edu taotlevas maailmas pole niiguse udujutuga kuhugi minna, nagu
+kinnitab lääne pool, tolles ihaldatud vabas maailmas avanev pilt, mis paneb
+uskuma, et asjade iha ei rauge enne, kui jõutakse mingi väljastpoolt
+pealesurutud piirini, millest lihtsalt ei saa edasi minna. Ilusad asjad on
+üldine aja märk. Ometi oleks petlik ka järeldus, et just nüüd ongi saabunud
+kõige hullem ja nõmedam aeg ja kohe tuleb lõplik katastroof. Viimsetpäeva on
+ühtelugu oodatud, sest kuna inimene vaatab asju läbi oma silmade, paistab talle,
+nagu asetseks hetk, milles tema elab, ajateljel eriti olulises punktis. Küllap
+valitseb igal ajal lihtsalt oma hullus. Üks vabaduse vorme on võimalus oma aja
+moehullust eirata. See v��imalus on nüüd kindlasti suurem, kui oli nõukogude
+ajal, ja kindlasti naudivad seda paljud, ehkki juba niisuguse vabaduse
+definitsioonist lähtuvalt ei saa selle nautijad ühiskonnas tooni anda. Paha on
+vaadata nende Maimikute-Salmikute filme suvalistest pederastidest, kelle loome
+ei anna praegusele ega tulevasele põlvkonnale midagi. Filmimees Toomas Kirss,
+kes kavatseb teha dokfilmi Jaan Krossist Mõõdukad - see mitmuse nimetav vorm
+meenutab natuke mõnda perifeerset bändi nagu Untsakad või Seelikukütid. Marvet
+Maakaru Eestis ei ole praegu teist samas mõõdus kunstiteost, mida poliitilise
+partei liidrid oleksid asunud vahendeid valimata ründama. Kunstnik Urmo Raus
+reformierakondlike tartlaste rünnakust tema tehtud Jaani kiriku
+vitraazhiprojekti vastu Naistekas olevat selline raamat, mille kaanel on mõne
+luigekaelse ja raugesilmse tibi pilt, võibolla ka mõni lilleõis. Kertu Rakke
+Rahval on alati õigus. Toivo Jürgenson Ärkasin selle peale, et keegi kasutas
+minu teatavaid kehaosi eesmärgipäraselt. Õnneks oma enese seaduslik abikaasa.
+Kati Murutar oma online-päevikus mega.ee-s Tulevikus peaks olema ometi võimalik
+saada ülevaadet sellest, kui palju limonaadi või mahla on inimeste kodudes.
+Öseli finantsdirektor Aare Kilp See on aeg, kus normaalsed inimesed on ennast
+täis joonud, ja parem on, kui nad endale ja teistele ei lähe tüli tegema.
+Tallinna ettevõtlusameti juhataja Raivo Hein sellest, mis toimub öösel kella 2st
+6ni Eesti kõige arhetüüpsem (tõupuhtam, kuulsam, ilusam) miss, lausa misside
+miss Liis Tappo määratleb end jätkuvalt läbi puhtuse ja korra nagu tublile Eesti
+naisele sobilik. Kes ei mäletaks tema siirast rõõmu uue Omo üle telereklaamis!
+Nüüd töötas Liis ühe päeva ühes Tallinna keemilises puhastuses. Seltskond
+avaldab seeria fotosid, kus rahuloleva näoga iludus sobrab mustas pesus, võtab
+ühelt kerekalt isandalt vastu tema mustad särgid, triigib ja lõpuks vaatab meile
+puhta särgirea kõrval seistes sügavalt silma. Jah, Liis ei vea alt. Maailm
+kubiseb ebamäärase soolise identsusega naismeestest ja meesnaistest, pojad
+käivad homobaaris ja naised ei sünnita. Aga Liis peseb ja triigib, hoolitseb, on
+armas ja kindel ning kõige selle juures nii õnnelik, nii õnnelik. Rahvus ei ole
+ohus, kui meil on selliseid naisi nagu Liis Tappo. "" Põnev, "hindab kaunitar
+silmade särades oma tööpäeva", kirjutab Seltskond. Kui kõik naised elult nii
+vähe tahaksid! Kui kindel oleks eestlase argipäev selles muutuste keerises.
+Tore, et pesumaja spondeerib Liisi osavõttu Missis Globe'i võistlustel ja
+loodame, et Liis tõestab jälle, et Eestis on kõige ilusamad ja tublimad naised.
+9. märtsil taasavab Kadriorus oma uksed Deco Galerii. Galerii avatakse uuesti
+samal tänaval, kus galerii varemgi paiknes, kuid uuel aadressil - Koidula 12a,
+A. H. Tammsaare Majamuuseumi ruumes. Galerii avatakse Jaan Elkeni ja Anu Põdra
+ühisprojektiga "Mina ja tema". Sel ühiskorteri tunnet simuleerival näitusel saab
+Elkeni maalisari "Keha keemia" endale järje, mis on ühtlasi dekoratiivseks
+fooniks Põdra seebist skulptuuridele. 1988. aastal asutatud galerii Deco on
+Eesti esimene eragalerii. Alustanud väikese kunstitarvete ja müügigaleriina,
+profileerus Deco 1993 ümber tüüpiliseks näitusegaleriiks. Galerii tegevust
+tunnustas samal aastal oma kunstipreemiaga kultuurileht Sirp. Galerist Epp
+Rebase sõnul on Deco näitusepoliitika põhirõhk endiselt suunatud nüüdisaegsele
+eesti maalile ja graafikale rõhuga abstraktsele ja geomeetrilisele laadile.
+Galeriis on eksponeeritud aga ka disaini, fotot ning erilaadseid projekte
+(eesti-soome graafikamapi "Tallinn-Helsingi" esitlus; eesti laste joonistused
+Rootsi kuninga sünnipäevaks, Tõnis Vindi projekt "Celtic Livonia"), samuti on
+korraldatud soome, saksa ja välis-eesti modernismiklassikute näitusi ning
+sellist profiili püüab Deco hoida edaspidigi. Kümnendat edukat tegutsemisaastat
+märkis Deco Galerii 1998. aastal oma preemiate väljaandmisega. Need said Rootsis
+töötav Enno Hallek (graafika ja objektide näitus, 1996), Peeter Mudist
+(kunstniku esimene graafikanäitus, 1996), kunstiteadlane Harry Liivrand (Halleki
+ja Mudisti näituste kureerimise eest), Ly Lestberg (fotonäitus "Armastan", 1997)
+ning Jaan Elken (maalinäitus, 1997). Lestbergi homoseksuaalsete allüüridega
+aktifotonäitusest kujunes Deco kõige publikumenukam ja intrigeerivam väljapanek,
+ütles Epp Rebane. Põneva kuraatoriprojektiga on lubanud selle aasta kevade lõpul
+esineda Ants Juske. Selle aasta näituseplaanidesse kuuluvad muuhulgas Andres
+Toltsi, Vano Allsalu, Leonhard Lapini, Sirje Runge ja Mare Vindi väljapanekud.
+Kirjanduse aastaauhinna zhürii koosseisus Mall Jõgi (esimees), Aare Pilv,
+Kristiina Ross, Vaino Vahing ja Piret Viires otsustas määrata auhinnad 2000.
+aastal ilmunud parimate tööde eest järgmiselt: proosa - Andrus Kivirähk,
+"Rehepapp" (Varrak), luule - Hando Runnel, "Mõistatused" (Ilmamaa),
+näitekirjandus - Mart Kivastik, "Näidendid" (Eesti Keele Sihtasutus), esseistika
+- Maie Kalda, "Mis mees ta on" (Underi ja Tuglase kirjanduskeskus),
+lastekirjandus - Valeria Ränik, "Ülejõel, Kassilaiu pealinnas" (Elmatar), tõlge
+eesti keelde - Krista Kaer, tõlked inglise keelest: Doris Lessing, "Kuldne
+märkmeraamat"; J. K. Rowling, "Harry Potter ja tarkade kivi", "Harry Potter ja
+saladuste kamber", "Harry Potter ja Azbakani vang", "Harry Potter ja tulepeeker"
+(kõik Varrak, kaks viimatinimetatut koos Kaisa Kaeraga), tõlge eesti keelest -
+Mai Bereczki (koostaja), "Kellade hellus" I-II. Eesti luule antoloogia ungari
+keeles sarjas "Minoritates Mundi" (Szombathely). Vastavalt aastaauhindade
+põhimäärusele auhinnati eelmisel kalendriaastal esmakordselt ilmunud parimaid
+töid. Seega jäid vaatluse alt välja mitme silmapaistva tõlketeose kordustrükid,
+samuti valitud ja kogutud luuletuste kogud. Pärast 1. veebruari 2001 ilmunud
+teosed, mille ilmumisaastaks on märgitud 2000, delegeeritakse edasi järgmise
+aasta aastaauhinna zhüriile: Edvin Hiedeli tõlge ungari keelest - Dezsö
+Kozstolanyi "Nero, verine luuletaja", Ilse Lehiste "Keel kirjanduses", Heljo
+Männi "Ilmarattal", Olavi Ruitlase "Kail", Tarmo Tederi "Jutte kambrist 27-1" ja
+Liivia Viitoli "Ilmakoer Muki". Kirjanduse aastaauhind antakse laureaatidele
+pidulikult kätte emakeelepäeval, Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval 14.
+märtsil. Tänavu möödub Kristjan Jaak Petersoni sünnist 200 aastat. Veebruari
+keskel esietendus Peterburi teatris "Prijut Komödianta" lavastaja Georgi
+Vassiljevi versioon Venedikt Jerofejevi legendaarsest joomaromaanist "Moskva -
+Petushki", mille peategelast on kriitikud tituleerinud Vene Ulysseseks ja
+zen-budistiks Nõukogude moodi. Lavastaja Vassiljev on oma sõnul püüdnud teha
+poeetilist teatrit, et leida lavalist vastet Jereofejevi deliirse proosa
+vaimule. Tegevus toimub tühjal laval, peaosa mängib Andrei Krasko, kes on
+tuntust kogunud ka mitme filmirolliga. Lavastus on kriitikute sõnul tehtud
+algmaterjali suurepärase mõistmisega ja armastusega selle vastu. 9. märtsil
+algusega kell 19 esinevad Mustpeade majas Rootsi pärimusmuusikud -
+vokaalansambel Fritfot ning kollektiiv nimega Nyckelharpaorkester. Viimane
+koosneb kuuest muusikust, kes mängivad raskestidefineeritavat, keskaegsest
+rataslüürast põlvnevat ja Rootsi rahvatraditsioonis edasi arenenud haruldast
+instrumenti tema eri kujudes ja versioonides. Ukraina juudi-vene päritolu
+fotograaf, peamiselt Saksamaal ja Shveitsis töötav Boris Mihhailov, pälvis ühe
+kõige tähtsamaist Euroopa fotopreemiaist - Londoni Citibank Private Bank
+Photography Prize'i. Selle suurus on 15 000 Inglise naela ja preemia anti välja
+viiendat korda. Preemiale konkureeris 140 fotograafi kogu maailmast. 
+
+Tänu üha soodsamatele elutingimustele ja uutele ravimitele pikeneb inimeste
+elu-iga. Juba praegu teeb tuleviku elanikkonna ennustatav kõrge-ealisus
+pensioni- ja haigekassadele muret. Pakub siiski huvi, kas üha arenev teadus ja
+vaimsus suudab panna vananeva ühiskonna ühiselt ja kasulikult tegutsema. Kas
+teostub ühiskond igale eale? Praegu siiski tekitab vananev ühiskond üha uusi
+probleeme. Saksa seeniorajakirjandus teatab vägagi tagasihoidlikult 400 000
+eakast (65+) alkohoolikust, kellest suurem osa on naised. Tervelt kaks ja pool
+miljonit rõõmsat tipsutajat arvatakse olevat järjekorras. Kui pensioniikka jõuab
+järgmine põlvkond, kus naised on harjunud tarbima alkoholi võrdselt meestega,
+kardetakse probleemi üha süvenevat. Kes tahaks avalikult rääkida vanaemast,
+kellel voodipäitsisse peidetud lapik viina- või konjakipudel? Mitme erakonna
+maailmavaade on muutunud täiesti ähmaseks. Võib aru saada, et võetakse vastu
+uusi liikmeid (Kõuts, Aaviksoo) ja ülejooksikuid (Maimu Berg), aga et need
+uustulnukad paigutatakse kohe valimisnimekirjadesse, lausa nende eesotsa, on
+küll taunimist väärt. Ilmselt näitab see erakondade nõrkust, nende nii-öelda
+lühikest pinki. L. Keerend, Tallinn Kanal 2 "Reporteri" (6.12) saatejuht püüdis
+mõnes Tallinna kaupluses eesti keelt kasutades sisseoste teha, aga sellest ei
+tulnud midagi välja. Müüjannad, noored naised, olid kõik umbkeelsed venelased.
+Kaubandusettevõte vedavat neid bussiga kohale Ida-Virumaalt. Vaevalt et need
+noorikud, kes nüüd on hädas, kiusu või laiskuse pärast eesti keele algtasemel
+omandamata jätsid. Ju neile seda koolis ei õpetatud ja elus pole sealpool
+Rakveret vaja. Pakun välja lahenduse - korrutada vene koolides eesti keele
+õpetajate palk koefitsiendiga 1,5. Vajadusel suuremagi arvuga. Arvan kuulvat
+hädakisa ja vastuväiteid riigikogu pooltühjas saalis. Nii tähtsa probleemi
+lahendamiseks võiks raha kas või riigieelarvesse eraldi reale plaanida.
+Ajalooline sündmus on läbi, aga mällu on jäänud kõik see, mis toimus seoses USA
+presidendi George W. Bushi Eesti-visiidiga. Minule, eakale Eesti Vabariigi
+kodanikule, meeldib väga USA president Bush, sest ta on erudeeritud ja väärikas.
+Meeleavaldused, klounaadid ja mõnitamised visiidi ajal näitasid eetika ja
+moraali kriisi, kultuuritust. Me ei tohi kunagi unustada, et USA ja tema
+presidendid tunnustasid Eesti Vabariigi järjepidevust, mitte aga Vene
+okupatsiooni. Eva Rõuk Kutsun lapsevanemaid ja haridusjuhte kiiresti midagi ette
+võtma, et meie lapsi ei muudetaks vaimseteks invaliidideks, et neilt ei võetaks
+ära igasugust kooliskäimis- ja õppimisisu. Terror meie laste kallal seisneb väga
+suure mahu ja meeletu hulga faktide ja terminitega ülekoormatud õpikutes. Toon
+teile näiteks 6. klassi õpilasele 6. detsembriks loodusõpetuses õppida antud
+peatüki "Jõgi" (vt allolev infokast - toim) Sirje Kaljula ja Hendrik Relve
+koostatud õpikust "Loodusõpetus 6. klassile" (1. osa) Kui kõik see selge, tuleks
+korralikul koolilapsel täita ka teemaga kattuva osa töövihikuülesanded. Need on
+sellised: paranda vale lause õigeks; mõõda niidiga Pärnu jõe pikkus; praktiline
+töö (kui aega on); kus on joonisel jõestik, jõgikond, vesikond?; millisesse
+suuremasse veekogusse viivad Eesti jõed oma vee?; milliseid maakondi läbivad
+järgmised jõed (seitse jõge)?; kirjuta tabelisse jõe nime taha õige number
+(missuguses maakonnas see voolab?). Mina tahaks ka täna laulda avalikult nagu
+lugupeetud Rein Sikk siinsamas lehes mõni aeg tagasi, kuid mitte kõvahäälset
+kiidulaulu, vaid vaikset jorinat, sest ma ei arva, et presidendi mõte korraldada
+iseseisvus-päeva vastuvõtt Tartus ja tulevikus külakorda käies ehk mujalgi on
+kõige arukam. Kindlasti leidub tähelepanu äratavaid mooduseid, kuidas enda, oma
+naise, laste ja miks ka mitte oma riigi sünnipäeva uutmoodi tähistada. Viisteist
+aastat tagasi, kui tekkis tarvidus riigi sünnipäeva korraldada, selliseid
+tavasid suurt polnud. Olid mõned mälestused ammusest sõjaeelsest ajast, kuid
+suuremalt osalt tuli kõike otsast peale alata. Küllap lähtus taas-iseseisvunud
+Eesti president tavade kujundamisel olemas-olevatest võimalustest. Ei ole meil
+uhket presidendipaleed nagu armsatel põhjanaabritel, kuhu on võimalik hulk
+külalisi kutsuda. Seetõttu on jäädud pärast mitmeid katsetusi korraldada
+siin-seal hoones aastapäeva vastuvõtt peatuma Estonia teatrimajale, kus on
+sobivaid ruume nii kõne pidamiseks, kontserdiks, kätlemiseks, peoroogade
+maitsmiseks kui ka jalakeerutuseks. Ah sa armas taevas, milline pahandus sellest
+tõusis, kui Edgar Savisaar lasi teha endast pilti koos Kristina Ðmiguni ja
+Andrus Veerpaluga! Justkui oleks vaene majandusminister olümpiavõitjad oma
+kaisutusega ära määrinud. Kuulsusega käib juba paraku kaasas see ebameeldiv asi,
+et sinu fännid tahavad koos sinuga pilti teha. Ajakirjas Just! on lausa säärane
+rubriik, kuhu võib saata fotosid teemal "Mina ja kuulsus". Enamasti irvitab
+neilt piltidelt vastu mõni õnnest poolsegaseks läinud teismeline plika Kristjan
+Kasearu kaenlas. Ja nagu näha, pole inimlikud kired võõrad ka Savisaarele.
+Meelis Atonen arvab küll, et Veerpalu ja Ðmiguniga tohivad pilti teha ainult
+need, kes on sõitnud läbi Tartu maratoni, sest vaid nemad on õiged spordisõbrad,
+aga see pole jutt ega asi. Sporti võib armastada ka teleri ees. Ning Kristina
+Ðmiguni puhul tulevad ju mängu ka puhtnaiselikud võlud. Ärgem unustagem, et
+kunagi tegi Savisaar pilti koos Erika Salumäega! Võib-olla on ka meie lumine
+kaunitar pannud Savisaare hinges mängima kaua vakka olnud viiulid? Mis puutub
+sellisel juhul siia Tartu maraton? Armastus ei saabu uisusammul! Iga
+ajakirjandustudeng õpib ühe esimese teadusliku meetodina selgeks meediatekstide
+sisuanalüüsi. Nn kontentanalüüs meeldib ka kultuuriminister Raivo Palmarule,
+kelle arvutustest selgub, et septembrikuu Päevalehes langes "60 protsenti
+ministrite positiivset väärtustamist Reformierakonnale, 70 protsenti negatiivset
+Keskerakonnale ja Rahvaliit polnud praktiliselt pildil". Kuid meedia
+tasakaalustatus ei tähenda, et kõiki parteisid ja ministreid tuleb kujutada
+võrdselt positiivses ja negatiivses kontekstis ning anda kõigile võrdselt sõna.
+Sellise vaatepunkti järgi tuleks ju nõuda näiteks sedagi, et ajakirjandus
+kirjutaks kõigist maailma riikidest ühepalju ning positiivses ja negatiivses
+seoses võrdselt. Äsja lõppenud Euroopa Liidu ülemkogu kokkusaamine, kus kohtusid
+EL-i liikmesriikide juhid, ei olnud sama vaatemänguline kui mõnigi varasem
+tippkohtumine, mille puhul liikmesmaade huvid teravalt põrkusid. Kuid ometi
+annab see märku sellest, et pärast vahepealseid pingeid - mille põhjuseks on
+olnud kord erimeelsused eelarve, kord maksude ja sotsiaalpoliitika osas -
+püüavad EL-i liikmesmaade juhid vastuolusid siluda. Euroopa Liidus võtab maad
+rangem suhtumine edasisse laienemisse. Peagi kasvab EL-i liikmete arv 27-ni -
+ehk pea kaks korda suuremaks, kui oli kõigest kolm aastat tagasi. Lävepakul
+seisavad veel Türgi ja Horvaatia, lubadusi on jagatud teistelegi Balkanimaadele
+- kuid ilmselt kujuneb nende tee EL-i veelgi keerulisemaks kui 2004. aastal
+liitunud maadel. Uued kandidaatmaad peavad arvestama, et liitumisläbirääkimised
+muutuvad raskemaks ja pikemaks, kusjuures veelgi suuremat tähelepanu pööratakse
+õigusriiklusele ja korruptsioonile. Foto: Toomas Volmer President Toomas Hendrik
+Ilvese kutsel külastas täna tema Abja vallas Presidendid kõnelesid väikeriikide
+rollist Euroopa Liidus, samuti ühenduse naabruspoliitikast ning demokraatlike
+muutuste toetamisest Gruusias, Moldovas ja Ukrainas. Eesti ja Läti kui Euroopa
+Liidu ja NATO piiririikide presidendid kinnitasid, et nende unistuseks on
+demokraatlik Venemaa, mille elanikel on turvaline ja jõukas elu ning mille
+valitsus toetab euroopalike väärtuste levikut naabermaades, mitte aga
+autokraatlikke reziime. President Ilves tutvustas viimase 15 aastaga taastatud
+Ärma talu, kus on sündinud ka Hans Rebane, omaaegne Eesti välisminister ja
+viimane okupatsioonieelne saadik Lätis. Presidendid Ilves ja Vike-Freiberga
+külastasid Pärsti vallas kunstnik Anu Raua kodutalu ja Heimtali koduloomuuseumi.
+Foto: Priit Simson Sakala Keskuse arendaja AS Uus Sakala plaanib esitada riigi
+vastu miljoni kroonini küündida võiva kahjutasunõude, kuna pole saanud alustada
+tähtaegselt keskuse ümberehitustöödega. Uus Sakala juhi Peeter Rebase sõnul
+hindab ettevõte igas kuus tekkinud kahju suuremaks kui hoonestusõiguse kuutasuks
+olev 100 000 krooni, teatas Aktuaalne kaamera. " Meie ettepanek oleks
+loomulikult see, et [viivitust] nii rahaliselt kompenseerida kui esitatud
+tähtaegu edasi lükata. Me räägime siin miljonitest kroonidest - iga kuu
+viivitust on palju suurem kulu kui hoonestusõiguse tasu, " sõnas Rebane.
+Muinuskaitsenõukogu esimehe Mart Kalmu hinnangul on ettevõtte nõue igati
+loomulik. " Kui kavad muutuvad muinsuskaitse ehk sellesama kultuuriministeeriumi
+nõudel, siis on ju selge, et arendaja kaotab, ja selle viivituse ministeeriumilt
+sisse. Ma arvan, et kultuuriministeerium midagi maksma peab ikka, " ütles Kalm.
+Foto: clubangel.ee Angel Cafe & Gayclub, esitas täna Koit Pikaro homode
+teemalise mõtteavalduse peale sotsiaalministeeriumile avalduse, milles palub
+esitada seksuaalse diskrimineerimise pärast avalduse politseile. " Kui nad
+teevad seda omaette või elavad kokku, mind see ei häiri. Mind segab, et sellest
+tehakse selliseid demonstratsioonesinemisi, " märkis Pikaro. Angeli kinnituse ei
+tänaseni tõestatud nagu oleks homoseksuaalsus vaimne või tervislik probleem.
+Vihjed taolistele asjaoludele viitavad vägagi diskrimineerivale suhtumisele,
+millest riigikogu liige peab endale aru andma. Angel peab diskrimineerivaks
+demokraatlikus ühiskonnas levivast haiglast geide tagakiusamist. " Ühes Euroopa
+Liidu liikmesriigis on taunitav, et seksuaalvähemusi kiusatakse nende
+orientatsiooni pärast taga. Inimestel on küll sõnaõigus põhiseadusega antud,
+kuid see ei tähenda seda, et see sõnavabadus võiks ületada piirid, millega
+ässitatakse ühiskond üles arvama homodest kui vaimselt või tervislikult mitte
+normaalsetest inimestest. Ei saa pidada normaalseks olukorda, kus inimene võtab
+avalikult sõna ja kutsub sisuliselt üles õhutama vaenu seksuaalvähemuste suhtes.
+Niisamuti ei ole kohane väita, et kõik, kes on homod, on vaimuhaiged või
+tervislikult mitte korras olevad isiksused " sõnas Angeli tegevjuht Reimo Mets.
+Välisministeerium eraldas Gruusia patrullipolitseinike koolituse toetuseks 374
+120 krooni. Välisminister Urmas Paet kirjutas alla käskkirjale, millega
+eraldatakse kõnealune summa välisministeeriumi eelarves tsiviilmissioonide
+finantseerimiseks ettenähtud vahenditest. Projekt valmis koostöös Islandi
+Vabariigi välisministeeriumi ja ÜRO missiooniga Gruusias (UNOMIG) ning selle
+eesmärgiks on toetada demokraatliku politseiorganisatsiooni arengut Gruusias.
+Selleks viiakse projekti raames läbi Gruusia siseministeeriumi akadeemia
+instruktorite ja Samegrelo-Zemo Svaneti regiooni politseiametnike koolitus
+sisekaitseakadeemia politseikolledþis. Kuuenädalase koolituskursuse raames
+tutvustavad Eesti eksperdid kaasaegse politseitöö aluseid, uuemaid meetodeid
+korrakaitsepolitsei töö organiseerimisel ning koolitamisel. Esimest korda
+taasiseseisvunud Eestis kuulutab Eesti jahimeeste selts täna Võrus välja
+üleriigilise jahirahu. Jahirahu hakkab Eesti metsades kehtima väljakuulutamise
+hetkel ja kestab 26. detsembrini, kirjutab Võrumaa Teataja. Varasematel aastatel
+välja kuulutatud jõulurahu kestis vaid jõulupühade ajal, tänavune jahirahu
+kestab kümme päeva ja hõlmab jõulupühade kõrval ka looduspüha ehk talvist
+pööripäeva. Foto: Marko Mumm Täna varahommikul toimus Tartumaal kaks
+korteripõlengut, kus sai Täna varahommikul kell 04.19 teatati häirekeskusele, et
+Tartu linnas Pikal tänaval põleb ühe kortermaja korter. Sündmuskohale saadeti
+neli päästeautot Tartu keskkomandost ning operatiivkorrapidaja. Päästetöötajate
+kohale saabudes selgus, et üheksakorruselise korterelamu ühes esimese korruse
+korteris põleb üks tuba. Samuti oli trepikoda täitunud paksu suitsuga. Neli
+korteris olnud inimest pääsesid enne päästetöötajate saabumist ise välja,
+kiirabi osutas neile esmaabi. Tulekahju kustutati kell 05.09. Põlengus sai
+kahjustada toa põrand ja sein, terve korter sai suitsukahjustusi. Korteriomaniku
+sõnul võis põleng alguse saada järelevalveta jäetud küünlast. Foto: Kristo
+Nurmis Eile õhtupoolikul toimus liiklusõnnetus Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas
+Mõdriku-Vilgu-Väike-Maarja tee 6. kilomeetril. Alkoholijoobes 47-aastane Urmas
+sõitis oma veoautoga ZIL-130 otsa teepeenral kõndinud 63-aastasele Annele.
+Seejärel rammis auto ka posti. Anne toimetati vigastustega Rakvere haiglasse.
+Foto: Priit Simson Järvamaa päästjad tõid üleeile õhtul Koigi vallas Huuksi
+külas kaevust välja kaks kährikut, kes olid seal arvatavasti mitu päeva ilma
+toidu ja veeta piinelnud. Lääne-Eesti päästekeskuse Järvamaa päästeosakonna
+vanemoperatiivkorrapidaja Andrei Rikberg selgitas, et neljapäeval pärast kella
+kolme päeval teatas üks mees Huuksist, et tema naabertalu kaevu on kukkunud kaks
+rebast, kirjutab Järva Teataja. Kohapeal selgus, et nelja meetri sügavuses
+kaevus on rebaste asemel hoopis kaks kährikut. Mehed otsustasid, et viskavad
+paar paksu tekki kaevu kährikutele peale, siis läheb üks mees redeliga alla ja
+toob nad tekki mässitult ükshaaval välja. "Olukorra tegi keeruliseks, et kaevu
+läbimõõt oli alla meetri, seetõttu oli meie tegutsemine piiratud," ütles
+Rikberg. Sellest hoolimata kulges kährikute päästmine Rikbergi hinnangul
+sujuvalt. "Esimene loom, kelle välja tõime, oli üsna ergas ja pani tekist
+vabanedes kohe metsa poole jooksu," sõnas ta. Teine kährik oli uimane ega
+jõudnud joostagi, vaid taarus metsa poole. Ööl vastu reedet murdis tuul Türi
+kesklinnas pooleks 20 meetri kõrguse jõulukuuse. Eile hommikul kella kümneks oli
+jõulukuusk uuesti püsti, kuid meetri jagu lühem, kirjutab Järva Teataja. Rivist
+väljas oli ka mõni elektriküünal, mis loodeti uuesti põlema panna hiljemalt täna
+õhtuks. Tuul murdis Türil jõulupuu puruks ka kolm aastat tagasi, kuid kuna see
+juhtus jaanuari algul, polnud mõtet kuuske enam püsti tõsta. Järva- ja Pärnumaa
+piirialal Pikkmetsa külas kasvanud üle saja-aasta vanune kuusk toodi Türile ja
+püstitati keskväljakule 28. novembril. Foto: Põhja politseiperefektuur Eile
+kella 22.10 ajal juhtus liiklusõnnetus Järva maakonnas Pärnu-Rakvere mnt 86.
+kilomeetril. Joobes 34-aastase Leho juhitud Paide suunas sõitnud sõiduauto
+Nissan Bluebird kaldus vastassuunavööndisse ja põrkas kokku kiirabiautoga VW
+Transporter, mida juhtis 29-aastane Ander. Volkswagenis sõitnud kiirabitöötaja,
+52-aastane Kaja, toimetati PERH Mustamäe korpusesse. Eile päeval avas Eesti
+president Toomas Hendrik Ilves Abja-Paluojal tammepuust Mulgi mehe skulptuuri,
+mille vald oli tellinud Mulgimaa pealinna tähistama. Ilves ütles, et suurde
+Euroopasse kuuludes peame tundma rohkem uhkust selle üle, kust oleme pärit. Kuju
+hinnates lisas president, et tal on väga hea meel näha sel seljas tõelist Mulgi
+kuube, kirjutab Sakala. Vallavanem Peeter Rahnel lausus, et mulkide maa,
+kultuuri ja meele märgistamist oli arutatud juba aastaid ning Abja-Paluojja
+seatud sümbol on seega ühise mõttetöö tulemus. Vägilase mõõtu tammepuust mulk
+seisab väikelinna viie tee ristmiku ääres, näoga Viljandi poole. Halliste vallas
+Vana-Kariste külas kasvanud tammest meisterdasid selle valmis Olustveres elavad
+kunstnikud Ly ja Raul Teder. Ly Teder rääkis, et külal oligi plaanis tamm maha
+võtta, sest puu oli ladva poolt haigeks jäänud. Tüvi oli korralik ning nõnda
+tuli ka Mulgi mees tugev ja toekas: 2 meetrit 60 sentimeetrit pikk ja kõige
+laiemast kohast ka täpselt samasuguse ümbermõõduga. Lääne politseiprefektuur
+saatis vanglas istuvale mehele koju kutse ilmuda 18. detsembriks tunnistajana
+ülekuulamiseks politseisse, selgitades, et mitteilmumise korral võib teda oodata
+sundtoomine ja rahatrahv või arest. 5. detsembril, kui Pärnu politseiosakonna
+korrakaitsetalituse konstaabel kirja teele pani, oli 20-aastane Meido Merimaa
+jõudnud joobes juhtimise pärast juba kaks kuud Tallinna vanglas karistust kanda,
+kirjutab Pärnu Postimees. Pärnu politseiosakonna kriminaaltalituse komissari
+Olev Tammani sõnade järgi on tegemist eksitusega. "Ka politseinikud on
+inimesed," tunnistas ta. Enne kui Merimaad oleks mindud sundkorras kodust
+Tõstamaalt ära tooma, oleks Tammanni kinnitusel tema andmeid põhjalikumalt
+kontrollitud. Pärnust ööl vastu reedet üle käinud torm jäi Eesti meteoroloogia
+ja hüdroloogia instituudi ennustatust mõnevõrra leebemaks, küll aga sündis uus
+detsembrikuu soojarekord. Pärnu ilmajaama juhataja Marika Rokki andmetel mõõdeti
+ööl vastu eilset õhutemperatuuriks 10,3 kraadi. Rokk ei julgenud kinnitada, et
+tegemist on absoluutse rekordiga, kuid tema sõnade järgi pole juba aastaid
+detsembris termomeeter nii kõrget temperatuuri näidanud, kirjutab Pärnu
+Postimees. Veetase tõusis Pärnu lahes aga lubatud 150 sentimeetri asemel 114
+sentimeetrit üle Kroonlinna nulli. Tuule kiirus piirdus ennustatud 23 meetri
+asemel 17 meetriga sekundis. Audru kandis jäi ligi 300 majapidamist
+elektriliinidele langenud puu tõttu voolust ilma, ent eile hommikul kella 10ks
+olid need taas vooluvõrku ühendatud. Lääne-Eesti päästekeskusele möödus öö
+veelgi rahumeelsemalt. Nemad ei saanud tugeva tuule tõttu ühtki väljakutset.
+Internetis leidub palju Vene propagandaportaale, mis serveerivad oma lugejaile
+kümneid artikleid Baltimaade faðismist, neis riikides elavate venelaste armetust
+olukorrast ning eestlaste ja lätlaste "tegelikust" ajaloost. Artiklid koguvad
+rohkelt kommentaare, kus sageli kutsutakse üles "tsuhnaadega" arveid klaarima -
+ent kus nii mõnigi informeeritud venelane vahel ka Baltimaade kaitseks välja
+astub. Portaalide leivateemaks on kujunenud lõppematu saaga pronkssõduri ümber,
+kirjutab Postimees. "Baltimaades on üha selgemalt tajutav" huvitav "tendents
+matkida Kolmanda Riigi poliitilisi meetodeid," kirjutab KM.ru uudisloo autor
+Aleksandr Radugin moraliseerivalt. " Igal juhul suhtub valitsus Eesti linnades
+marssivatesse SS-veteranidesse ja neonatsidesse rohkem kui muretult. Kas ei
+saabu peagi aeg, mil kapo nimetatakse ümber gestaapoks? " Aktiivne arutelu
+Baltimaade teemal käib ka venekeelsetes internetifoorumites, mida on sadu, sealt
+leiab nii üleskutseid "seina äärde panna" kui ka tõsimeelseid jutustusi, kuidas
+kellegi vanaisa sõja ajal Lätisse sattudes nägi, kuidas kohalikud elanikud
+elasid valdavalt ühe katuse all kariloomadega. Venemaa inimõiguste volinik
+Vladimir Lukin ei näe kuritegu Eesti lipu põletamises esmaspäeval Eesti Moskva
+saatkonna juures peetud meeleavaldusel. "Mina ei põletaks teiste riikide lippe,
+kuid tõtt öeldes ei näe ma selles juhtumis midagi kriminaalset," ütleb Lukin.
+Eesti välisministeerium esitas teisipäeval Venemaale Eesti saatkonna ees peetud
+protestiaktsioonide pärast noodi, sest pikett saatkonna juures ületas
+üldtunnustatud piire, kirjutab SL Õhtuleht. Venemaa meedia andmetel esindasid
+meeleavaldajad liikumist Noor Venemaa ja nende pikett olla ajendatud Eesti
+valitsuse heakskiidust eelnõule, mis käsitleb okupatsioonireþiimide sümboolikat.
+Riigikogu liige Koit Pikaro süüdistab sotsiaalministeeriumi kantslerit Maarja
+Mändmaad selles, et too on muutnud ministeeriumi homolembeseks paigaks. "On
+avalik saladus, et väga raske on määratleda sotsiaalministeeriumi kantsleri
+sugu," lausus riigikoguliige Koit Pikaro Kanal 2 saates, kirjutab SL Õhtuleht. "
+Mul ei ole homode vastu midagi - see on nende isiklik vaimne või tervislik
+probleem. Kui nad teevad seda omaette või elavad kokku, mind see ei häiri. Mind
+segab, et sellest tehakse selliseid demonstratsioonesinemisi, " ütleb Pikaro,
+kelle arvates on sotsiaalministeeriumi uue imago loomise taga just Mändmaa.
+Mullu värviti ministeeriumihoone korruste seinad eri värvi - taevasiniseks,
+heleroheliseks, helekollaseks, meresiniseks, ploomipunaseks ja oranþiks. Pikaro
+arvates on neil värvidel selge sõnum: " Ministeeriumis on kuus korrust ja kuus
+värvi on ka homode lipul. Samad värvid! Nüüd võiks sotsiaalministeerium panna ka
+riigilipu asemele vikerkaarevärvi homolipu. Siis on selge sõnum, et oleme ise
+homod ja kaitseme homode huvisid. " Kul-tuu-ri-mi-nis-ter Rai-vo Pal-ma-ru peab
+en-da-ga seo-tud skan-daa-li-de ja aru-saa-ma-tus-te põhju-seks en-nekõike
+se-da, et osa ini-me-si on loo-nud te-mast vaen-la-se ku-ju. - On üks va-na
+ütle-mi-ne: kui aja-kir-ja-nik vi-sa-tak-se uk-sest väl-ja, tu-leb ta ak-na
+kau-du ta-ga-si. Mi-da te sel-lest ar-va-te? Kaitsealale suusaraja tegemiseks
+oleks pidanud andma loa valitsus. Keskkonnainspektsiooni avalike suhete juhi
+Leili Tuule sõnul kuulutati Otepää looduspargi Pilkuse sihtkaitsevööndis 0,4
+hektaril tehtud metsaraie ebaseaduslikuks, sest sihtkaitsevööndisse poleks
+tohtinudki suusarada rajada. " Otepää looduspargi kaitse-eeskirja ja
+looduskaitseseaduse järgi on kaitseala sihtkaitsevööndis keelatud
+majandustegevus, sealhulgas metsaraie. Load olid olemas, kuid kaitseala kohta
+õigustühised, " ütles Tuul. Sellisel alal on metsaraie lubatud vaid metsa kaitse
+eesmärgil, s.t bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamiseks. Tuule
+sõnul oleks saanud sinna suusaraja ehitada vaid juhul, kui raja alla jääv maa
+oleks arvatud sihtvööndist välja, kuid selle otsuse pidanuks heaks kiitma
+valitsus. Seda, kuidas sihtkaitsevööndisse suusakeskuse rajamiseks üldse luba
+anti, ei oska Tuul arvata. Metsaraieks andis loa Valgamaa keskkonnateenistus,
+mille juhataja Johannes Järve sõnul lähtuti Otepää looduspargi poolt heaks
+kiidetud detailplaneeringust, mille kohaselt oli Tehvandi suusaraja rajamiseks
+õigus raieluba välja anda. Foto: Pille-Riin Pregel Porkuni järv pole veel kunagi
+nii ulatuslikult kuivanud, et selle põhjas käia saaks. Lääne-Virumaal asuv
+Porkuni järv on erakordselt kuiva ja kuuma suve ning sademetevaese sügise tõttu
+peaaegu tilgatumaks kuivanud, hukkumisohus on ka viimased veel üksikutesse
+lompidesse vangi jäänud kalad. "Sel aastal hakkas veetase tõusma aprillis ning
+suvel sai järves veel ujuda ja tünnisõitugi teha," rääkis Porkuni elu edendava
+MTÜ Porkun juhatuse esimees Ain Aasa. Vesi hakkas järvest kiiresti kaduma
+augustis, kui veekogu toitvad allikad veetuks jäid. " Järv on kuivale jäänud
+varemgi, viimati neli aastat tagasi. Tänavu on järvepõhi koguni niivõrd
+kuivanud, et sellesse on praod tekkinud ning pinnasel võib isegi vabalt käia -
+midagi sellist pole siin veel kunagi olnud. " Ärimees Andrei Filatovi suhtes
+valitsusele antud soovitusi Vene transiidi- ja naftaärimehele Andrei Filatovile
+eriliste teenete eest kodakondsuse andmine on üksnes valitsuse pädevuses ning
+kaitsepolitsei soovitused ja hinnangud on valitsusele otsuse tegemisel vaid
+abistavaks materjaliks. "Pole mõtet spekuleerida või arvata, mis kaitsepolitsei
+poolt valitsusele edastatud arvamuses kirjas on, sest kuna tegemist on
+mitteavaliku dokumendiga, siis ei saa selle osas diskuteerida," ütles
+kaitsepolitsei pressiesindaja Henno Kuurmann. Kodakondsuse seaduse järgi ei
+võimalda eriliste teenete eest kodakondust anda näiteks see, kui inimene on
+esitanud valeandmeid, ei järgi Eesti seadusi, on tegutsenud Eesti riigi ja tema
+julgeoleku vastu, on toime pannud kuriteo või on töötanud või töötab välisriigi
+luure- või julgeolekuteenistuses. Filatovi puhul pole takistavaid tegureid
+siiani avalikult teada. Tundmatu kurjategija süütas nädala keskel Tallinnas
+Pirita linnaosas põlema Baltimaades ilmuva ingliskeelse väljaande City Paper
+peatoimetajale Scott Dielile kuuluva eramu. Põhja-Eesti päästekeskus sai
+väljakutse Regati puiesteel asuvast kahekorruselisest eramust kolmapäeva
+varahommikul kell 5.23. Tegemist on meedias mitmel korral tähelepanu köitnud
+ökomajaga, mille peamiseks ehitusmaterjaliks on põhupakid. Kurjategija oli
+süüdanud hoone seina ääres oleva ehitus-prahi hunniku, millest võttis omakorda
+tuld ka kergestisüttivast materjalist sein. Päästekeskuse teatel põles
+tuletõrjujate saabudes ligi kaks ruutmeetrit krohvitud põhust seina. Hoone
+kustutamiseks kulus kaks tonni vett, inimesed viga ei saanud. Foto: Priit Simson
+Lammutamine on peatatud seniks, kuni kõik plussid ja miinused on veel kord läbi
+kaalutud. Reedel toimus muinsuskaitsenõukogu esimehe Mart Kalmu ja AS-i Uus
+Sakala esindajate kohtumine, kus otsustati kõik võimalused veel kord hoolega
+läbi kaaluda. Nii kaua Sakala keskuse fuajees ei lammutata. AS-i Uus Sakala
+nõukogu esimehe Peeter Rebase sõnul oli üle pika aja tegemist positiivse ja
+konstruktiivse koosolekuga, kus kedagi ei süüdistatud, vaid arutati, mida annaks
+paremini teha. Siiski ei langetatud eile veel lõplikke otsuseid. Mart Kalmu
+kinnitusel nõustus Uus Sakala järgima arhitektuurimälestiste nõukogu soovitusi
+säilitada fuajee- ja vestibüülikompleks. Ülejäänud osad tuleb uuesti planeerida
+ning ees ootab tohutu töö. Rebane loodab kompromissile Tartu ülikooli prorektori
+Birute Klaasi kõrval soovib Tartu ülikooli rektoriks saada rakendusgeoloogia
+professor Volli Kalm. Tartu ülikooli akadeemilise sekretäri Ivar-Igor Saarniidu
+sõnul esitasid Volli Kalmu kandidatuuri arstiteaduskond ja õigusteaduskond.
+Birute Klaasi kandidatuuri esitas filosoofiateaduskond. Kalm oli aastail
+1998-2003 Tartu ülikooli õppeprorektor, kelle suureks teeneks oli ülikooli
+õppekorralduse korrastamine. Üliõpilased andsid talle aga hoopis kõige
+tudengivaenulikuma isiku tiitli. Hariduselt on Kalm geoloogia- ja
+mineraloogiakandidaat. Tema teadustööd ja huvid on seotud glatsiaalsetete
+litoloogia ja stratigraafia, mandrijäätumiste paleogeograafia ja kronoloogia,
+arheoloogilise keraamika mineraloogia ning savimineraloogia valdkonnaga. Ta on
+viibinud ekspeditsioonilistel välitöödel Venemaal, Poolas, Hiinas, Kanadas,
+Rootsis, Norras, Venetsueelas, USA-s ja Lesothos. Riikliku programmi "Eesti
+toit" esimene tegevusaasta läks maksma 20 miljonit krooni. "Eesti toidu
+kokaraamat" oli lõppeval aastal Eesti toidu riikliku programmi raames üks
+olulisemaid ettevõtmisi, kinnitas põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja
+põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Enn Sokk. Koos
+trükkimise, kirjastamise ning toitude valimise ja juurutamisega läks 3000
+eksemplaris ilmunud raamat maksma ligi miljon krooni. Võõramaiste maitseaineteta
+Raamatu tootmist juhtinud turundusagentuuri La Pub esindaja Priit Sasi sõnul oli
+raamatu valmimisel kulukaim toitude valmistamine, sest kõik toidud tuli raamatu
+tegijatel ise järele proovida. "Kuid valminud raamat on suurepärane läbilõige
+Eesti köögist ja lõpptulemus on niivõrd hea, et seda on põhjust nautida," lisas
+Sasi. Venemaal juhtus täna kaks lennuõnnetust, milles hukkus kokku viis inimest.
+Viimane õnnetus toimus kohaliku aja järgi kell 14.25 Leningradi oblastis Niþnie
+Oselki küla lähistel, kus süttis maandumisel põlema sportlennuk Jak-18T. Hukkus
+kaks meest ja üks naine. Hukkunute isikud on veel tuvastamisel, teatas RIA
+Novosti. Pool tundi varem, kell 13.50 juhtus lennuõnnetus Moskva oblastis
+Voskresenski rajoonis, kus kukkus alla kahekohaline erahelikopter. Mõlemad
+pardal viibinud mehed hukkusid. Kummagi juhtumi põhjused ei olnud laupäeva
+õhtuks veel selgunud. Ajal, mil Iraak on vajunud kaosesse, on nii USA kui ka
+teiste maade poliitikameistrid sageli osutanud Afganistanile kui edukale lülile
+sõjas terrorismiga. Kuid tegelikult on Afganistanil oht kujuneda omamoodi
+teiseks Iraagiks, kus keskvalitsus on kokku varisenud, lokkab korralagedus ning
+al-Qaida toetatavad mässulised kontrollivad suuri alasid. Seda meelt on ajakirja
+Newsweek kolumnist Fareed Zakaria. Konfliktipiirkonnast kaugel oleva mehe
+arvamus, võiks tõdeda. Kuid see tugineb siiski ka kohapeal käinud inimeste
+hinnangutele. Näiteks üheks juhtivaks Afganistani eksperdiks peetav Barnett
+Rubin on käinud seal tänavu neli korda ning kirjutab ajakirjas Foreign Affairs,
+et Afganistan läheneb murdepunktile. Talibani juhitavad mässulised koguvad
+jõudu, mõnes piirkonnas on kaksikvõim - tegutsevad ka Talibani valitsused,
+kohtud, korravalve. Tegevust on alustanud enesetaputerroristid ja kasutatakse
+isetehtud pomme, mida erinevalt Iraagist seni Afganistanis ei olnud. President
+Evo Morales võtab rikastelt ja annab vaestele, kutsudes oma autoritaarse
+juhtimis-stiiliga esile liberaalide aktiivse protesti. Ühel detsembri
+alguspäeval on kauni koloniaalstiilis Tarija tänavad tühjad. Vaid eri
+organisatsioonide turvatöötajad patrullivad kõikjal, linna olulisimal sillal ja
+paaril platsil on aga punavalgete lippudega liberaalide valjuhäälsed
+meeleavaldused. Keskööst algas kolmes Boliivia provintsis 24-tunnine
+protestistreik: peatusid ühissõidukid, suletuks jäid koolid, poed ja suurem osa
+restorane. Protestiti president Evo Moralese autoritaarse juhtimisstiili vastu.
+29. novembri keskööl võttis senat pärast pingelist vastasseisu vastu Moralese
+läbi surutud maa ümberjagamise seaduse. Ligi viiendik Boliivia pindalast, 200
+000 ruutkilomeetrit n-ö mittekasutatavat maad jagatakse peamiselt indiaanlastest
+vaestele. Juba järgmisel päeval pärast revolutsioonilise seaduse jõustumist
+hakati seda ellu viima: pealinnast põhja pool elaval Leco de Apolo indiaanlaste
+kogukonnal lubati kasutada 238 000 hektari suurust maa-ala, millest peaks kasu
+saama üle 500 pere. Kuigi Euroopa Liidu liidrid rääkisid kohtumise käigus uuest
+konsensusest, lepiti laienemise suhtes sisuliselt kokku, et eriarvamused
+püsivad. Tippkohtumise lõppdokument tunnustab viimast laienemist kui õnnestunut,
+osutades Ida-Euroopa reformidele ning sellele, et uued liikmed on panustanud
+EL-i majandusse ja ühenduse globaalsesse staatusse. Ometi jätkub sama tekst
+tõdemusega, et edasist laienemist ei toeta liikmesriikide avalikkus piisavalt.
+Pärast tippkohtumist jäi ametist lahkuva eesistujamaa Soome peaministril Matti
+Vanhanenil üle vaid korrata EL-i ees seisvat põhimõttelist dilemmat: laienemine
+ja süvenemine kipuvad üksteist välistama. "On oluline, et kandidaatriigid
+täidaksid oma kohustused," ütles Soome peaminister, lisades samas: "Ja oluline
+on, et EL jääks arenguvõimeliseks ja tõhusalt tegutsevaks." Järgmise aasta
+linnaeelarves on ette nähtud ligemale 172 miljonit krooni pealinna lasteaedade
+investeeringuteks, mis on kaugelt rohkem kui eelnenud aastatel. Kui algselt oli
+linnaeelarves investeeringuteks kavandatud 151 miljonit krooni, siis lõpuks
+kasvas see summa ligemale 172 miljoni kroonini. Järgmisel aastal alustab linn
+mitme uue lasteaia projekteerimist ja taasavatakse lasteaed Tehnika tänaval.
+2008. aastal peaksid valmima juurdeehitised Pirita Kose ja Kasekese lasteaiale.
+Värskes ajalehes Pealinn ilmus kaheksa linna järgmise aasta eelarvet toetavat
+artiklit, opositsioonilt tellitud kriitiline artikkel jäeti aga avaldamata.
+Tallinna sotsiaaldemokraatide esimees Jaak Juske ütles, et linnavolikogu
+pressiesindaja Ester Ðank tellis talt ajalehe Pealinn tarvis linnaeelarve eelnõu
+kohta kriitilise artikli. "Selle asemel trükiti lehes ära hoopis kaheksa
+eelarvet ülistavat teksti," ütles Juske. Tallinna pressiteenistus selgitas, et
+kõne-alune artikkel jäi ajalehest välja, sest maht oli planeeritud ja kirjatöö
+lihtsalt ei mahtunud sellesse numbrisse. Detsembri alguses katkenud trossi tõttu
+minema lennanud ja kadunuks jäänud päästekeskuse diriþaabli uus variant on
+valmis, veel on vaja häälestada videosüsteemi. Põhja-Eesti päästekeskuse
+pressiesindaja Marek Simulmani sõnul annab diriþaabli valmistaja OÜ Eli
+lennuseadme päästetöötajatele üle lähiajal. Äralend välistatud Uuel diriþaablil
+on ka avariisüsteem, mis võimaldab trossi katkemise korral lennuseadme
+heeliumist tühjaks lasta ja nii vältida selle kontrollimatut äralendamist.
+Lisaks kesklinnale on tulevikus plaanis kaardistada ka teiste linnaosade
+miljööalad. Tallinna linnaplaneerimisametis on algatatud planeering, mille
+eesmärgiks on kesklinna miljööväärtuslike alade täpne kaardistamine, sellega
+võetakse kaitse alla terve kesklinna väärtuslikud piirkonnad. Teemaplaneering
+hõlmab nii Tallinna üldplaneeringuga väärtuslikeks piirkondadeks määratud
+Kadrioru, Kassisaba, Süda-Tatari ning Veerenni asumeid kui ka esmakordselt
+äramärkimist leidnud kolme ala: Raua piirkonda (Kadrioru ja kesklinna vahel),
+Torupilli piirkonda (Tartu maantee ja Gonsiori tänava vahel) ning
+Tallinn-Väikest ehk Kitseküla piirkonda. "Väärtuslikku keskkonda juurde ei tule,
+kogemus on näidanud, et ilma kaitsmata see ainult hävineb," selgitas
+muinsuskaitse-ameti miljööalade peaspetsialist Liina Jänes. Seetõttu on tegu
+lõpliku planeeringuga, kuhu niipea uusi miljööväärtuslikke alasid ei lisandu.
+Foto: Priit Simson Tallinna korterite ruutmeetrihinnad on tuhande kuni ligi
+kolme tuhande krooni võrra langenud. Kõige enam on kukkunud 1-toaliste korterite
+hinnad. Selle aasta teises kvartalis oli 1-toaliste korterite ruutmeetri hind
+Tallinnas statistikaameti andmetel 27 700 krooni, kolmandas kvartalis 24 900
+krooni. 2-toaliste korterite ruutmeetri hind oli teises kvartalis 26 100 krooni,
+kolmandas 25 900 krooni. 3-toaliste korterite ruutmeetrihinnad olid vastavalt 23
+600 ja 22 900 krooni. Ainsana tõusis 4-toaliste korterite ruutmeetri hind,
+kirjutab aripaev.ee. Tallinnas on kõrgeim kahetoalise korteri ruutmeetri
+keskmine ostu-müügihind kesklinnas - 34 600 krooni. Järgnevad Pirita linnaosa -
+32 500, Kristiine - 25 900, Nõmme - 25 400, Põhja-Tallinn - 25 100, Haabersti -
+22 500, Mustamäe - 21 800 ja Lasnamäe - 20 700 krooniga ruutmeetri eest. 6.
+detsembril kohtusid Hiiumaa omavalitsusjuhid elektrifirma esindajatega. OÜ
+Jaotusvõrk juhataja Margus Uudam tunnistas, et Hiiumaa energiavarustuse
+murelapseks on eakad merekaablid, kirjutab Hiiu Leht. Probleem kavatsetakse
+lahendada uue merekaabli paigaldamisega Hiiumaa ja Saaremaa vahele. Maakonna
+soovidele vastavat ringtoidet üle Vormsi ega ka konteinergeneraatorit
+lähitulevikus ei tule. " Kolmanda merekaabli projekteerimine käib. Toimuvad
+mõõdistused ja märtsis tahaks hanke üles saada, " rääkis Uudam. Kaabel peaks
+kasutusvalmis olema 2008. aasta teiseks pooleks. Foto: RIMI Kaubanduskett Rimi
+Food plaanib tuleval aastal avada Kuressaares kuni 1500 ruutmeetri suuruse
+kaubahalli. "Praeguseks veel rendilepingut sõlmitud pole, sest valida on kahe
+kaubanduspinna vahel," ütles Rimi pressiesindaja Mare Bakker ajalehele Meie Maa.
+Tuleval aastal plaanib Rimi Eestis avada ka viis Säästumarketit: kaks Tallinnas,
+ühe Põltsamaal, Tartus ja Sillamäel. Foto: Pille-Riin Pregel Saaremaa liha- ja
+piimaühistu juhatus ja nõukogu otsustasid ühiselt teha ühistu volinike
+koosolekule ettepaneku müüa Saaremaa Liha- ja Piimatööstuse lihatööstus
+ettevõtja Vjatðeslav Leedo AS-ile Saare Finants. Pakkumise kohaselt maksab Saare
+Finants lihatööstuse eest 55 miljonit krooni, ka võtab ostja üle lihatööstuse
+laenukoorma ja muud kohustused, kirjutab Oma Saar. Pakkumise kogumaksumus on
+umbes 80 miljonit krooni. Lisaks vajab tööstus kohe vähemalt 20 miljoni kroonist
+investeeringut. Saaremaa liha- ja piimaühistu juhatuse esimees Aarne Lember
+ütles, et 350-liikmeline ühistu volinike koosolek hakkab lihatööstuse müümise
+ettepanekut arutama tõenäoliselt jaanuari teisel nädalal. Täna avatakse
+Viljandis taas Kösti kauplus, mis mõnda aega seisis suletuna. Viiratsi
+Lihatööstuse juhataja Mairot Paks rääkis, et kaupluses hakatakse müüma toidu- ja
+esmatarbekaupu ning pakutakse kõiki firma enda tooteid, kirjutab Sakala.
+Juhataja jutu järgi muudeti remondi käigus sisekujundust. Kaupluses on nüüd
+külmkambrid karastusjookide, õlle, liha- ja piimatoodete tarvis ning külmleti
+pind on suurem. Poepidajale teeb muret see, et parklasse mahub vaid neli autot.
+Viiratsi Lihatööstusel on kauplused veel Mustlas ja Viiratsis. Mustlas asub pood
+firma enda hoones, Viiratsis on rendipind. Foto: Rauno Volmar 29. detsembrist
+kujuneb meie elus järjekordne tähtis päev - statistikaamet avaldab siis 2006.
+aasta kolmanda kvartali rahvatulustatistika koondandmed. Seejärel võime juba
+täpselt öelda, mil määral toetas kasvu eksport ja kui suures ulatuses
+sisenõudlus. Nominaalse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) täpne väärtus võimaldab
+omakorda välja arvutada mitmesugused ülitäpsed suhtarvud: jooksevkonto ja SKT
+jagatise ja kõik need teised näitajad. Kogu see numbritulv annab analüütikutele
+õige mitmeks päevaks tööd ning käivitab võrdlemisi etteaimatava sündmusteahela.
+Eesti Pank hoiatab, et nii kiire kasv suurendab majanduse ülekuumenemisega
+kaasnevaid ohte (ja tal on kindlasti õigus). Reformierakond vastab, et pügalagi
+võrra madalam kasv sulgeb tee Euroopa viie rikkaima riigi hulka (ja kindlasti on
+ka tal õigus). Kogu selle melu sees oleks aga võibolla põhjust meelde tuletada
+Friedrich Hayeki üleskutset kalduvusele kahelda: "Aeg-ajalt on ilmselt kasulik
+eemalduda arutelu tehnilistest üksikasjadest, et endalt üsna naiivselt küsida,
+millest me üldse räägime." Kreutzwaldi mälestuspäeval üleeile Lauluisa muuseumis
+tehti teatavaks tänavused mälestusmedalite ja -stipendiumi saajad ning peeti
+meeles noori kunstnikke. Tänavu andis Kreutzwaldi memoriaalmuuseum välja kaks
+mälestusmedalit: Kyösti Kettunen sai selle eesti eepose "Kalevipoeg" soome
+keelde tõlkimise eest ning näitleja Katariina Lauk osatäitmise eest Markus
+Zohneri lavastuses "Kalevipoeg" (VAT-teater) ja eepose esitamise eest Eesti
+Raadio saatesarjas "Mis on su nimi, Kalevipoeg?", kirjutab Võrumaa Teataja.
+Tõlketööks sai Kyösti Kettunen tõuke 2002. aastal, kui sõbrad talle eestikeelse
+"Kalevipoja" kinkisid, eepose tõlkimine võttis aega kaks aastat, trükis ilmus
+see Soomes 2005. aasta novembris. Ja nii uskumatu kui see ka pole, on tegu
+esimese täieliku soome keelde pandud "Kalevipojaga". Foto: Raigo Pajula Eile
+kinnitas kultuuriminister Raivo Palmaru neljaks aastaks Vanemuise juhi kohale
+Paavo Nõgene, kes hakkab uusi ametikohustusi täitma 1. jaanuarist. Paavo Nõgene
+valiti Vanemuise uueks juhiks mais toimunud konkursil, kus ta oli ainus
+kandidaat, kirjutab Postimees. Vanemuise pressiesindaja Tambet Kaugema märkis,
+et eelkõige eeldatakse teatrijuhilt head majandamisoskust ning Nõgene on
+kolme-nelja peaprodutsendina töötatud aasta jooksul näidanud, et seda ta oskab.
+Foto: Joosep Martinson Eesti Raadio jagas 15. detsembril traditsioonilisi
+aastapreemiaid. Tunnustati neid Eesti Raadio töötajaid, kes oma tubli tööga on
+pälvinud kolleegide tunnustuse, leidnud meedias positiivset vastukaja ning
+andnud kõige suurema panuse ühiskonnas toimuva mõtestamisel ja väärtushinnangute
+kujundamisel 2006. aastal. Tunnustuspreemiad: Reimo Sildvee, Urmas Vaino, Ingrid
+Peek - uue ja originaalse formaadiga terava ajakirjandusliku lähenemisega
+saatesarja "Ülekuulamine" ellukutsumise eest R2 programmis. Sirje Rähmonen -
+Eesti Raadio majade hea korra ning parkimisprobleemide praktilise lahendamise
+eest. Tiina Leedu ja Anneli Milistver - Eesti Raadio 80. aastapäeva ürituste
+eduka korraldamise eest. Meessuusatajatel oli Prantsusmaa, La Clusaz's toimuval
+MK-etapil täna kavas ühisstardist 30 km vabastiilissõit. Eestlasi oli stardis
+kolm - Aivar Rehemaa, Jaak Mae ja Kaspar Kokk, kuid paraku ei suutnud keegi
+neist kõrgete kohtade jagamisel arvestatavalt kaasa rääkida. MK-etapi võitis
+sakslane Tobias Angerer, kes suutis lõpuspurdiga edestada kahte venelast. Nagu
+ühisstartide puhul kombeks - eriti meeste seas - ei suutnud ükski suusataja või
+mõnemeheline grupp teistelt pikalt eest ära saada. Seda võimalust vähendas
+veelgi tõsiasi, et võistlus peeti vaid 2,5 km pikkusel ringil. Kui 10 km
+vaheajapunktis võis veel nentida, et viienda kümne kandis edasi liikunud Rehemaa
+ja Mae olid veel suures grupis sees, siis 5 km hiljem see enam nii ei olnud.
+Jõudu liidergrupiga taasühineda ühelgi meie suusatajal samuti ei olnud.
+Jalgrattasport Eesti trekikoondisest sõitsid juba eelmisel nädalal Moskvasse
+Kalev Chocolate Team'i esinumber Mart Ojavee ning alles 17-aastane Kalevi
+Jalgrattakooli õpilane Daniel Novikov. Reedel tegi oma avastardi scratchis ehk
+lõpufiniðiga grupisõidus Mart Ojavee. Võistlusel pääsesid teistelt eest viis
+meest ning nendest parimaks osutus venelane Ivan Kovalev austraalase Mitchell
+Dockeri ees. Mart Ojavee saavutas tugevas konkurentsis 14. koha, mis on siiani
+tema parim koht MK etappidel. Ojavee stardib veel ka laupäeva õhtul peetavas
+puntkisõidus. Kahjuks ei pääsenud vaatamata eelnevalt saavutatud kokkulepetele
+Moskva MK etapi korraldajatega starti Daniel Novikov. Rahvusvahelise
+jalgratturite liidu reeglid lubavad startida MK etappidel alates 18. eluaastast,
+kuid UCI on teinud erandeid 17-aastastele startimaks tippseltskonnas. Kahjuks ei
+jõudnud korraldajad ja UCI eestlase osas seekord kompromissile ning Novikov peab
+ootama järgmisi võistlusi, et ennast maailma tippudega võrrelda, kirjutab.
+Murdmaasuusatamise MK-sari jätkus täna Prantsusmaal La Clusaz's, kus naistel oli
+kavas ühisstardist 15 km vabastiilis. Eestlaste ootused ja lootused olid
+tavalisest veidi kõrgemad, sest just sellel võistlusmaal oli Torino
+olümpiamängude kahekordne kuldmedalist Kristina Ðmigun viimati MK-etapi võitnud,
+juhtus see 2004. aasta Ramsaus. Paraku toonased sündmused täna ei kordunud -
+võistluse võitis Tour de Ski eel suurepärast vormi näitav ja mitmekülgsusega
+hiilgav MK-sarja üldliider Virpi Kuitunen, kellele see oli kolmandaks
+järjestikuseks MK-etapivõiduks. Ðmigun ei suutnud viimasel ringil liidritega
+tempot hoida ja sai 15. koha. Võistluse jaoks olid prantslased suutnud valmis
+meisterdada 2,5 km pikkuse ringi. Selle esmakordsel läbimisel tegid kiirenduse
+venelased Irina Artjomova ja Jevgenia Medvedjeva, kuid selle peamine efekt oli
+grupi pikaks venitamine - teistest favoriitidest lahti venelannad ennast rebida
+ei suutnud. Juhtgrupis püsis kenasti ka Ðmigun. Foto: Marko Mumm Pärast jõule
+uut tenniseaastat alustav Kaia Kanepi panustab üldkehalisse seisundisse.
+Tennisepiigast Kaia Kanepist on novembris ja detsembris saanud Audentese
+kergejõustikuhalli püsikunde. Koos oma treeneri Andrei Luzginiga täidavad nad
+kergejõustikutreeneri Sven Andresoo koostatud harjutuskava. Ei, Kanepi ei
+kavatse kõrgushüppajaks hakata. Tipptennises uusi positsioone vallutav neiu on
+aasta jooksul tugevatel WTA-turniiridel tähele pannud, et kergejalgsus tuleb
+tippude vastu mängides aina kasuks. " Andresoo pakub nii huvitavaid harjutusi,
+millega ma pole varem kokku puutunud. Mina usun, et saan temalt kõvasti abi, "
+väidab Kanepi (21). Kanepi usk on nii vägev, et ta loobus koguni Dubai
+turniirist, eelistades mütata kergejõustikuhallis. Meistrite liiga
+kaheksandikfinaalis loositi kokku tänavune meister FC Barcelona ja mullune parim
+Liverpool, soosikuks peetakse Hispaania klubi. Liverpooli treeneri Rafael
+Benitezi sõnul polevat neil midagi kaotada. Madridi Reali ja Müncheni Bayerni
+vastasseis on ettearvamatu. Real on peale jäänud kahes viimases kohtumises, kuid
+nende kaks suurimat kaotust sarjas pärinevad just Saksa eliitklubilt. Teravad
+vastasseisud on Valencia - Milano Inter ning AS Roma - Lyon. Mart Poomi
+koduklubi Londoni Arsenal sai vastaseks PSV Eindhoveni. Peatreener Arsene Wenger
+on loosiga väga rahul. Suure emotsionaalse väärtusega on FC Porto kohtumine
+Chelsea'ga. Inglise klubi peatreeneri Jose Mourinho võidukäik algas Portost,
+kelle ta tüüris 2004. aastal Meistrite liiga võiduni. Austria suusakoondise
+peatreener Franz Gattermann selgitas Eesti Päevalehele hoolealuste Martin
+Tauberi ja Mihhail Botvinoviga Cogne MK-etapil juhtunut. Franz Gattermann, te
+pole veel oma sportlaste "vahistamist" Itaalia karabinjeeride poolt meedias
+eriti kommenteerinudki. Suusahull Eesti rahvas sooviks ometi teada, mis Cognes
+täpselt juhtus? See tuli kõigile üllatusena - polnud inimest, kes ei imestanuks!
+Pärast vahejuhtumit saime Itaalia ametivõimudelt itaaliakeelse paberi, kus
+selgitati, et Tauberi ja Botvinovi kinnipidamise juured ulatuvad otsaga Torino
+olümpiamängudesse. Imelik, et kui olümpia ajal ei leitud mingeid tõendeid ausa
+mängu eiramise kohta, siis kaheksa kuud hiljem võeti asi uuesti üles. Ent fakt
+jääb faktiks: tõendid kellegi poolt väidetud Austria suusatajate seotuse kohta
+keelatud ainete ja võtetega puuduvad! Tartu Pere Leib kaotas eurosarja
+alagrupiturniiri avamängus Ukraina Mariupoli Azovstalile 1: 3. "Oi-oi-oi,"
+ägises tartlaste treener Urmas Tali pärast mängu kaotusevalus. " Kui selliseid
+mänge ka ei võida, siis mida veel üldse! Et esimeses geimis läbi põlesime nagu
+säraküünal, sellest saan ma veel aru. Aga mis järgnes ... " Esimest korda
+eurosarjas kätt proovinud Pere Leib alustas kramplikult, ka meeskonna kapteni
+Argo Meresaare löögid ei pääsenud seitset kahemeetrimeest omava Azovstali
+kõrgest blokist mööda. Kaotusseisus 2: 8 tekkisid ukrainlastel aga probleemid
+Meresaare pallingu kättesaamisega ja mäng võrdsustus. Marek Pihlaku asemel
+mänginud temporündaja Martin Ruul viis Pere Leiva esimest korda ette 21: 20..
+Väga kahvatult mänginud lätlase Eriks Baiksi serviviga seisul 23: 24 andis
+geimivõidu siiski Azovstalile. Kloogaranna omaalgatuslikul nudistide plaaþil
+avastavad porgandpaljad suvitajad ühel hommikul, et nende rannaliival pikutab ja
+võtab päikest ülikonnas, lipsus ja kingades mees. Esialgse jahmatuse, üllatuse
+ja seejärel paisuva pahameele harjal läheb üks keha loomulikku ilu hindajate
+esindaja teiste plaaþil olijate ärgitusel lõpuks nördima ajavat kummalist
+võõrast küsitlema. - Kas te teate, mis rand see on? - Tean. - Kas te olete
+nudist või ei ole?! - Olen. - Aga mida te siis siin meie rannal Baltika
+ülikonnas teete?! - Ma olen pervert. Eesti-ðoti jalgpallimatði ajal ühes
+vanalinna pubis. Õllesaal on fänne pungil. Juuakse ohtralt õlut, lauldakse oma
+võistkonna innustuseks rahvuslikke laule. Vaadatakse selle kõrvale ka leti kohal
+rippuvast tohutu ekraaniga televiisorist käimasolevat matði. Jalgpallihaigla
+valvsa aktivisti tähelepanu köidab palli- ja õllesõber, kes varjamatult elab
+kaasa "valele" meeskonnale. Foto: Rauno Volmar Sügise lõpus ja talve algul
+jõuavad eelkõige Vahemeremaade linnatänavatel müügile röstitud kastanid. Tooreid
+kastaneid müüakse ka Eestis. Kastaneid ostes peaks vaatama, et need oleks
+rasked, terve läikiva koorega ega loksuks kesta sees (sel juhul on sisu
+kuivanud). Kuna värsked kastanid sisaldavad kuni 50% vett, lähevad nad üsna
+kergesti seest hallitama. Säilitama peaks neid külmkapis. Vahemere ääres söödi
+kastaneid juba enne Rooma impeeriumi tõusu, koos roomlastega levisid need ka
+põhja poole. Eriti palju söödi tärkliserikkaid kastaneid mägistel aladel, kus
+teravilja kasvatada ei saanud - talupoegadele oli see talvel peamine toit.
+Toored söögikastanid meenutavad maitselt magedavõitu sarapuupähkleid. Röstitud
+kastanid on klassikaline Lääne-Euroopa suupiste, mida müüakse tänavatel
+kärudelt. Troopiline salsa Salsa on tegelikult kaste, mida on võimalik kasutada
+eri toitude juures. Salsa Tropicana on tehtud tomatitest, lisatud ananassi,
+sibulat, rohelist tðillipipart, soola, küüslauku, vett jm. Maitselt magusavõitu
+ja mahe, nii et peaks hästi sobima näiteks kana, aga miks mitte ka seaprae
+kõrvale. 250-grammine purgitäis maksab 22.90. Singikreem Selle Valga
+lihatööstuse toote eelis on väiksus - 120 grammi. Paras neljale võileivale, nii
+et ei jää külmkappi vedelema. Hea just leiva-saia katteks. Pehme konsistentsi ja
+neutraalse maitsega. Kreemivorstike maksab 7.50. Taani feta Taani firma Arla
+pakub mitmesuguste lisanditega fetakuubikuid. Neljakandilises plastpakendis on
+lihtsalt fetakuubikud, mida on mõnus ja lihtne kasutada, sest paki sees on
+omakorda rest. Tükid on väikesed - hea salati sisse panna. Muidugi võib neidki
+kuubikuid süüa nagu juustu ikka. 200-grammine pakk maksab 27.50. Lõunasöök kahe
+Michelini tärniga restoranis on nauding ja lõõgastus korraga. Michelini tärn on
+restoranile nagu kupp sõjaväelasele või medal sportlasele. Eestis nii kõrgelt
+pärjatud söögikohti pole, aga Brüsselis on selline hotelli Radisson SAS
+mererestoran. Kui Köögi Komando Brüsselis Radisson SAS-i kuningliku hotelli
+mererestorani jõudis, oli lõunasöögiaeg juba alanud. Teenindajad liuglesid
+kärmelt ja sujuvalt ning kohtlesid kliente mingi erilise tagasihoidliku
+aupaklikkusega. Lisaks toidule jättiski unustamatu mulje teenindus - viis meest
+liikusid pidevalt laudade vahel, pakkudes leiba, vett, küsides soove. Just
+elegantne, professionaalne ja kiire teenindus on see, millest valitseb Eestis
+krooniline puudus. Isegi paremates söögikohtades on üsna tavaline, et
+teenindajaid on silmanähtavalt vähe ja sööke peab lõpmata kaua ootama. Vahepeal
+selgituseks: Michelini hindajad käivad end tutvustamata restoranides ja jagavad
+neile tärne ühest kolmeni. Üks tärn tähendab, et restoran on väärt "korduvat
+külastust", kaks tärni on väärt "ringiga kohalesõitmist" ning kolm tärni on
+väärt lausa "eraldi väljasõitu". Lennukis pilvede kohal on päikesepaiste.
+Luksemburgi suurhertsogiriigi pealinnas ehk Luxembourgis ehk L?tzebuergis
+ladistab vihma. Nagu selgub, on see siinne tavaline tali: mõned soojakraadid,
+udu, vihm. Justkui oleks Andres Keil Albioni küngastele sattunud. Miks ma siin
+olen? Et külastada sõpra, kes hakkas suvel euroametnikuks. Ja vaadata, kuidas
+kohalikud Luxembourgi Euroopa kultuuripealinnaks olemise aastat avavad. Sõber on
+lennujaamas vastas, ma süütan esimese sigareti ja kolme minuti pärast näitab üks
+Euroopa tõmbepunkte, milleks ta on võimeline ... " See ei ole võimalik! " - nii
+röögatan mina. Sest mööda astub paralleelklassiõde, lohuke lõua otsas. On siin
+praktikant. Neil va euroametnikel on pressiga suhtlemiseks väga ranged
+piirangud, seepärast jäägu nad nimetuks: sõber ja paralleelklassiõde.
+Elukeskkonnana on Luxembourg varakapitalismist tulnule muidugi vapustav - seda
+võib nädalase viibimise järel vabalt öelda. Turvalisus ja heaolust pakatamine on
+märksõnad. Kusjuures, pakatav heaolu võib ju avalduda reglementeerituses ja
+ülepunnitamises, nagu seda näiteks Rootsis kohtab, siin mitte. Kõik on vabalt
+voolav. Isetoimiv, puhas, kaaskodanikuga arvestav - eks oma osa ole ka sellel,
+et 100 000 elanikuga linna on kogunenud Euroopa Liidu piires täiuslikult
+mitmekultuuriline seltskond. Kirjastuselt Jutulind ilmus 215-leheküljeline
+pildiraamat "Kogu lugu", mis sisaldab Olimar Kallase (1929-2006) kõiki kaheksat
+Kiviküla-koomiksit. Lapsepõlve koomikseid tuletas meelde Kaarel Kressa. Olimar
+Kallase esimene koomiksiraamat ilmus ülekohtuselt hilja, alles 1979. aastal, kui
+autor oli juba pool sajandit vana. Selleks ajaks, kui ma lugema õppisin, oli
+vanem õde teose juba kapsaks lugenud, praeguseks on sellest köitest alles jäänud
+vaid tuhmunud ribad. Täpselt samasugune saatus tabas 1980. aastate alguses
+ilmunud vihikuid "Proovisõit" ja "Seiklus Sekontias". Peale Kallase raamatute
+pälvis meilt sellise tunnustuse vaid Priit Pärna "Tagurpidi". Hea, et kirjastus
+raamatule kõvad kaaned ümber pani, nii jätkub seda kauemaks. Palju neid
+koomiksiraamatuid tollal üldse ilmuski? Meile ei jõudnud "Miki Hiir" ega isegi
+"Asterix" ning karikaturist võis olla õnnelik, kui sai teha apoliitilist
+huumorit ega pidanud läänevastast satiiri vorpima. Ka Kallas oli aeg-ajalt
+sunnitud Pikrile tuumarakettidega vehklevaid kõvakübaras onkleid joonistama.
+Teisipäeval esitleb vastilmunud plaati "When Colours Become Day And Night"
+uuenenud indie-bänd Bad Apples. Ansambli põhiliikme Henrik Esse sõnul on muutus
+toimunud rohkem vormis kui sisus. "Meil ei olnud tegelikult enne ka rohkem
+punklugusid kui need kaks tükki, mis plaadil on," ütles ta. " Tollal me lihtsalt
+lindistasime lugusid öösiti magamistoas voodis. Kuigi punki ilmselt ei tehta
+voodis, seal tehakse midagi muud. " Pärast bändi lühiajalist varjusurma, kui
+teine tollane põhiliige Jarmo tegi omaette punki ja Henrik katsetas trendikaks
+saanud vanade analoogsüntesaatoritega, soovis Henrik teha viimase,
+hüvastijätukontserdi. Kuna Jarmo ei olnud sellega nõus, kutsus Henrik appi
+Seksoundi ja Pia Frausi liikme Rein Fuksi, kes soovitas hoopis plaadi
+salvestada. INDIE-ROKK Babyshambles "THE BLINDING EP" Babyshamblesi liider Pete
+Doherty ei ole üks mu lemmik-inimestest, tema absoluutne osavõtmatus, häbematus
+ja süüdimatus ei ole sarmikad ning eelmise bändi tagant lugude varastamine ei
+ole robinhoodlik (Doherty oli varem The Libertinesi liige ning mõned
+Babyshamblesi esimese albumi lood on pärit viimasest ühisest stuudiosessioonist
+aastal 2003, mille nimi oli samuti Babyshambles). Doherty röövis ka eelmise
+bändi liikme korterit ning isegi esimese albumi nimi "Down in Albion" on
+tuletatud Doherty ja The Libertinesi juhi Carl Bar?ti kunagise ühise korteri
+hüüdnimest The Albion Rooms. Nii kaua, kui on olnud muusika, on olnud ka huvi
+selle loojate vastu. Filmikunsti leiutamise ja elu jäädvustamisega loodi
+dokumentaalfilmide þanr, mille vaatluse alla on üha rohkem sattunud ka
+märkimisväärsed muusikud. Parimaid muusikadokumentaale valib Tauno Maarpuu.
+Lisaks plaatidele ja kontsertidele võiksid muusikadokumentaalid olla
+muusikasõbrale üheks olulisemaks allikaks, millest ammutada infot ja täiendada
+teadmisi oma iidoli kohta. Seda eeldusel, et fänni ei kohuta oht leida
+staarifassaadi tagant endasarnane lihtne inimene - sageli mitte kõige meeldivam.
+Erinevalt headest plaatidest ja kontsertidest ei ole head muusikadokumentaalid
+nii lihtsalt kättesaadavad. Paljud neist on tehtud ainult televisioonile,
+enamikku DVD-dena välja antud filmidest Eestis ei müüda ja ainult üksikud
+läbilöönud "hitid" on jõudnud kinolevisse. Reþissööritöö on oluline Tinglikult
+võib muusikadokumentaalid jagada kaheks - ühed on ðedöövrid omaette ja teised
+püsivad püsti eelkõige tänu kaadritele, milles on kandev roll peaosalise
+karismal. Suurima elamuse saab just sellistest dokfilmidest, kus on võrdselt
+tugevad mõlemad komponendid - nii reþissööritöö kui ka portreteeritava panus.
+Samas, teatud artistide puhul köidab juba iidoli kaadrisse ilmumine sedavõrd, et
+filmitegija roll, sealhulgas möödalaskmised, võivad lihtsalt märkamata jääda.
+Ühes eelmises pildiveerus oli juttu kaksipidi piltidest ehk ambivalentsetest
+kujutistest. Nii tajupsühholooge kui ka karikaturiste on huvitanud pildid, kus
+on pea-jalad vastupidi. Pildi tähendus võib muutuda, kui pilt ümber pöörata
+(näiteks mingi kole lind, kellel on midagi hambus, aga kui pilt ümber pöörata
+...). Tegemist on Gustav Verbeeki 1900. aasta karikatuuriga ajalehest The Sunday
+New York Herald. Hoopis kummaline on aga see, et inimese tagurpidi foto on
+loomulikum kui õigetpidi (foto endisest Briti peaministrist Margaret
+Thatcherist). Midagi on valesti, kuid pöörake pilt ümber ja siis avaneb tõeline
+õudus. Ühes eelmises ambivalentsete kujutiste käsitluses sai räägitud sellest,
+et nendele efektidele pole siiani selget tajupsühholoogilist seletust - nii ka
+siin. Küll on aga karikaturistid ilmutanud üllatavat vaimukust, leides
+intuitiivselt trikke, kuidas nägemistaju petta. Tegelikult on nägemistaju väga
+leidlik, kuid sama kergelt petetav. Asi saab alguse juba sellest, et kujutis
+langeb meie silma võrkkesta tagaküljele tagurpidi ja ainult taju konstantsuse
+mehhanism, s.t meie teadmine nähtavatest objektidest pöörab selle õigeks.
+Eksamikirjandeid parandavad õpetajad kurdavad, et koolilõpetajate keeleoskus
+käib alla. Keeleuurijatele seevastu annavad needsamad kirjandid tänuväärse
+võimaluse kiigata tulevikku: missugune võiks eesti keel olla aastakümnete ja
+õnne korral sajanditegi pärast? Selleks pakuvad head vaatlusmaterjali ka
+veebipäevikud ehk blogid ja toimetamata ajalehelood. Lehtede keeletoimetajad
+märkavadki vahel suundumusi, mida keelekorraldajad ei pruugi veel osata
+seletada. Ent tõenäoliselt on tegemist esimeste sammudega tõsisemate muutuste
+teel. Kui keele põhimõtetesse juurdub muutusi, siis ei juhtu see niisama heast
+peast. Esmapilgul tundub, nagu peaks sihiks olema mugavus ja lühidus. Ja kena
+oleks, kui ka meeldiv kõla. Tegelikult ei pruugi asi minna sugugi nii.
+Ütlemise-kirjutamise hõlpsusest tähtsam on, et mõttest saadaks õigesti aru.
+Sellest küljest on eesti keel keeruline ning suurema eluõiguse võib edaspidi
+hoopis saada pikem ja kohmakam, aga üheselt mõistetav ja loogilisema kujuga
+vorm. Üha sagedamini kirjutatakse, et ehitatakse halbasid majasid (mitte halbu
+maju), tehakse saviloomasid (mitte saviloomi), külastatakse koolisid (mitte
+koole) jne. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) raporti kohaselt
+kuuluvad maailma kõige suuremate keskkonnaohtude sekka lehmad, sead, lambad ja
+kodulinnud. Kariloomade pidamine on kõigi tõsiste keskkonnaprobleemide puhul
+peamiste põh-juste seas - see kahandab maa väärtust, tekitab kasvuhoonegaase,
+saastab veevarusid ja hävitab bioloogilise mitmekesisuse, seisab raportis, mis
+kannab nime "Kariloomade pikk vari". Muu hulgas pärineb loomapidamisest koguni
+18% globaalset soojenemist põhjustavaist kasvuhoonegaasidest. Võrdluseks -
+transpordisektorist vaid 13,5%. Erinevalt varasematest uuringutest võttis FAO
+kokku kogu loomakasvatustsüklis tekkiva keskkonnamõju, sh metsade muutmise
+karjamaadeks, väetiste kasutamise sööda kasvatamisel ja sõnnikukäitluse.
+Kariloomade käes on 26% Maa jäävabast pinnast, kolmandikul maailma põldudest
+kasvab loomasööt ning vajadus liha järele inimkonna kasvades muudkui suureneb.
+Samas pole raporti kohaselt ka taimetoitluse poole pöördumine lahenduseks, sest
+seegi nõuab maad ja näiteks kala on maailmameres liiga vähe. Raporti autorid
+soovitavad hoopis lõpetada õiglase maksusüsteemi kaudu praegu levinud suhtumise,
+et loodusvarad on tasuta. USA Texase osariigi esindajatekoja liige Edmund
+Kuempel on algatanud seadusmuudatuse, mis lubaks ka pimedatel inimestel jahti
+pidada. "See avab jahipidamise rõõmu rohkematele inimestele ja arvan, et see on
+suurepärane," ütles Kuempel uudisteagentuurile Reuters. Ta avaldas lootust, et
+seadus võetakse vastu jaanuaris kohe siis, kui koda uuesti tööd alustab, kuid
+lisas, et see jõustub ilmselt alles 2008. aastal. Texases on jahipidamine väga
+populaarne harrastus ja tõenäoliselt läheb seadusmuudatus läbi. Eelnõu kohaselt
+ei tohi pime siiski üksi jahile minna, vaid tal peab olema kaasas nägijast
+jahimees, kes aitab saaki silmata. Samuti lubatakse neil kasutada lasersihikuid
+ja teisi praegu keelatud abivahendeid. Päästikule vajutamise rõõm jääb aga
+siiski pimedale. Internetiaadressil dme.mozarteum.at avas rahvusvaheline
+Mozarteumi sihtasutus andmebaasi, kus on tasuta kättesaadavad kõigi Wolfgang
+Amadeus Mozarti teoste partituurid. Noodikogu võib kasutada isiklikuks tarbeks
+ja õppetöös. Kokku on andmebaasis üle 600 teose ligikaudu 24 000 noodilehel.
+Samuti on seal üle 8000 lehekülje kriitilisi kommentaare Mozarti loomingu kohta.
+Alates andmebaasi avamisest esmas-päeval on see kogunud juba üle miljoni
+külastuse. Järgmisel suvel loodab siht-asutus teha avalikkusele kättesaadavaks
+ka 270 Mozarti kirjutatud kirja, umbes sada originaalset käsikirja ja kaks tuhat
+vokaalteoste juurde käivat teksti. Sel aastal tähistati üle maailma Mozarti 250.
+sünniaastapäeva. Ðveitsi investeerimispank Credit Suisse sõlmis viieks aastaks
+sponsorluslepingu Moskva Suure Teatriga. Venemaal on Credit Suisse tegutsenud
+juba 30 aastat ja neil on esindus Moskvas. Firma pakub muu hulgas
+personaalteenust miljardäridele, keda elab majandusajakirja Forbes andmetel
+Moskvas koguni 23 (rohkem on vaid New Yorgis). Credit Suisse presidendi Oswald
+Grübeli sõnul ühendavad Ðveitsi panka ja Vene teatrit ülemaailmne tuntus ja
+uuendusvõime. Katariina Suure 1776. aastal asutatud Suur Teater vajab selle
+direktori Anatoli Iksanovi sõnul rahalist toetust, et jätkata oma loomingulist
+liini. Raha kulub palju näiteks teatri ringreisidele maailmas. Summat, millega
+Credit Suisse Suurt Teatrit toetab, ei avalikustatud. Kasahstani pealinna
+Astanasse püstitatakse hiiglasuur läbipaistev telk, mille sees käib tavapärane
+linnaelu. Umbes aasta pärast peaks paika saama 150 meetri kõrgune telk, mille
+autor on Suurbritannia arhitekt Norman Foster. Selle alla jääb kümne hektari
+suurune meelelahutuskeskus, kuhu ehitatakse tänavad, väljakud, kanalid, park,
+kaubanduskeskused, tenniseväljakud ja isegi golfirada. Telk valmistatakse
+spetsiaalsest materjalist, mis laseb päikesevalguse läbi, ent hoiab telgi
+sisemust väliste ilmamuutuste eest, nii et seal on alati suvi. Keset steppi
+asuvas Astanas langeb talviti temperatuur -30 kraadini. Telgi ehitab Türgi
+kompanii Sembol. Kasahstani valitsuse sõnul läheb see riigile maksma 15
+miljardit dollarit (üle 175 miljardi krooni). President Nursultan Nazarbajev
+kolis Almatõst pealinna Astanasse 1997. aastal ning seal on ette võetud teisigi
+suurejoonelisi linnakujundus-projekte. Põhja-Itaalias Alpides asuvas umbes 200
+elanikuga Viganella külas pandi talvel päike paistma mäeküljele paigaldatud
+suure peegli abil. Ligi 800 aastat tagasi asutatud külas pole seni novembrist
+veebruarini nähtud ühtki päikesekiirt, sest päike jääb sel perioodil mäe taha
+peitu. Seega küpses külas juba mitu aastat plaan panna mäeküljel paarsada
+meetrit kõrgemale, kuhu päike ulatub, suur peegel, mis suunaks valguse ka
+allapoole, Viganella keskväljakule. Homme pannakse kaheksa meetrit lai ja viis
+meetrit kõrge arvutiga juhitav automaatne teraspeegel pidulikult tööle. Projekt
+läks maksma 100 000 eurot ehk ligi 1,65 miljonit krooni, selle maksid kinni
+sponsorid ja kohalik omavalitsus. 2040. aastaks sulab jää Põhja-Jäämeres.
+Geophysical Research Lettersis avaldatud USA rahvusliku ilmastiku-uurimiskeskuse
+(NCAR), Washingtoni ülikooli, Kanada McGilli ülikooli, NASA ja USA rahvusliku
+teadusfondi koostatud uurimus sedastab, et kliima soojenedes hakkab jää järjest
+kiiremini sulama - jääkate ei kosu enam suvisest sulamisest ja mida vähem on
+jääd järel, seda kiiremini see sulab. Koostatud arvutimudeli kohaselt võib jää
+hulk septembrikuus kahaneda kümne aastaga kuuelt miljonilt ruutkilomeetrilt kahe
+miljoni ruutkilomeetrini ja jää paksus 3,7 meetrilt ühe meetrini. Aastaks 2040
+jääb nii vaid veidi igijääd Gröönimaale ja Kanada põhjarannikule. Pärast
+kümneaastast vaidlust on Los Angeleses asuv J. Paul Getty muuseum nõus tagastama
+Kreekale kaks antiikeset, mis on enne nende ostmist väidetavalt Kreekast
+varastatud. Tegu on 4. sajandist eKr pärit kuldse matusepärjaga, mis on
+väidetavalt tehtud Alekdander Suure isa, Makedoonia kuninga Philippos II
+kuningapärja järgi, ning 6. sajandist eKr pärit marmorist naisekujuga. Muuseum
+ostis need 1993. aastal umbes 55 miljoni krooni eest tollase antiikesemete
+kuraatori Marion True soovitusel. Getty muuseumi veensid lõpuks töid tagastama
+esitatud tõendid, muuhulgas antiikesemete vahendaja ülestunnistus ja eelmisel
+kevadel Kreeka politsei poolt True villast leitud teisedki registreerimata
+antiikesemed. Peterburi Talvepalees peeti kinni mees, kes väidetavalt üritas
+varastada hõbedast eksponaati. Mees lõhkus tarbekunstisaalis klaasvitriini
+Ermitaaþi, et varastada 19. sajandist pärit hõbedast peeker. Seetõttu tööle
+hakanud alarmi peale jooksid kohale turvamehed, kes mehe kinni võtsid. Maailma
+ühe suurema kunstikoguga muuseum on sellel aastal olnud suure kunstivarguse
+skandaali keskmes. Juuli lõpus teatas muuseum, et Ermitaaþi Vene näituse saalist
+on varastatud 221 eset, sealhulgas ikoone, keskaegseid ja 19. sajandi juveele ja
+hõbevara. Umbes 60 miljoni krooni suurune vargus avastati tavakontrolli käigus.
+Praeguseks on süüdistus esitatud kolmele inimesele, sealhulgas vahetult pärast
+varguse avastamist surnud muuseumitöötaja mehele ja pojale. Mitmed varastatud
+esemed (näiteks haruldane 2,5 miljonit krooni maksev 19. sajandist pärit ikoon)
+avastati prügikastidest ja rongijaamade pagasikappidest. Britt Christopher
+Cattle on välja mõelnud viisi, kuidas "treenida" taimi mööblit tegema. Ta on
+aluseks võtnud tõsiasja, et puud ja muud taimed loovad kasvades mitmeid
+kujundeid ning puuviljakasvatajad on näidanud, et kujundite tekkimist on
+võimalik ka suunata. Cattle'i arvates saab niimoodi luua kasulikke ja vajalikke
+mööbliesemeid, ilma et oleks tarvis kasutada loodust saastavaid tehaseid. Tema
+sõnul on kindlasti kergem minna lähimasse poodi ja valida endale sobiv
+valmisese, kuid enda kasvatatud mööbel on isikupärasem ja looduslikum. Oma
+kodulehel õpetab Cattle näiteks, kuidas kasvatada kolmest mägivahtrast kokku
+tool. See võtab umbes viis aastat. Vaata Tallinna ja Tartu vastasseisu kiuste
+otsustasid tallinlasest kunstikoguja Mart Lepp ja Tartu Y-galerii avada
+maalinäituse "Tallinna vaated", mis toob Tartusse Pallase-aegsete ja tänapäeva
+klassikute teosed harvanähtud erakogust. Näitusel käis Riho Laurisaar. Eesti
+kunstnikud on ikka maalinud linnavaateid ning paremik neist kujutab Pariisi,
+Tartut ja Tallinna. Näitusele "Tallinna vaated" on valitud nelja silmapaistva
+maalikunstniku loodud Tallinna motiivid. Kunstikoguja Mart Lepp tõdeb, et
+Y-galerii võlvidega saalid tundusid talle kohe näituse jaoks sobivalt
+tallinlikud ja seega võttis ta galerii ettepaneku meeleldi vastu. "On küll
+teada, et tartlased alati Tallinna nii väga ei armastagi," nendib Lepp. "
+Tallinlasi peetakse ülbeks ja tartlased nimetavad meid kilulinlasteks. Aga
+Tartus olid samal ajal kaks linnade vaateid kujutavat näitust ja ma arvasin, et
+see näitus võiks sinna kõrvale sobida. Pealegi on need autorid väga huvitavad
+vaadete loojad. " Narva Raekoja platsi veerel kaks aastat kestnud
+väljakaevamistel tuli päevavalgele esemeid, mis on vanemad kui 5000 aastat, kuid
+arvele võeti ka 1950. aastatest pärit leiud. Möödunud reedel tegid asjaosalised
+kaevamise tulemustest kokkuvõtte. Konverentsil käis Narva Postiljoni
+tegevtoimetaja Tanel Mazur. Kaks aastat väldanud arheoloogilised kaevamised
+Tartu ülikooli Narva kolledþi tulevase hoone kohal Narva Raekoja platsi kõrval
+Suurel tänaval andsid kopsaka leiumaterjali. Kuna töö tellis alma mater, siis
+otsustas kaevamiste juht Aivar Kriiska läheneda asjale üliakadeemiliselt ja
+registreerida leidudena tõepoolest kõik, mis tulevikus vähegi lisainfot võiks
+anda. Keedeti surnuks " Võtsime leidudena ka sellist kraami, mis tavapärastel
+kaevamistel otse üle õla lendab - uusaeg. Ajaliselt mahuvad leidude hulka nii
+kiviaegne savinõukild, keskaegsed hammasripatsid, uusaegsed mündid kui ka Teise
+maailmasõja aegne püstol - kokku ajajärk (loomulikult vaheaegadega) alates umbes
+3500. aastast eKr kuni 1950. aastateni. " sõnas Kriiska konverentsil. Foto:
+Marko Mumm Ühelt poolt on Koffid üsna tavaline perekond. Kaks last, kelle ema
+Eva on õpetaja ja isa Indrek vabakutseline. Aga teiselt poolt võitsid Eva kaks
+esimest näidendit preemia ning Indrek tõlgib eesti keelde näiteks Foucault'd,
+Maeterlincki ja Houellebecqi ning esitles äsja luulekogu. Koffe portreteerib Eda
+Post. Koffidel on olnud tihe nädal. Teisipäeval esietendus Endla teatris Eva
+kirjutatud lastenäidend "Sabaga täht". Kolmapäeval esitles Indrek Tallinnas
+kirjanike majas oma luuledebüüti "Vana laul". Küsin Evalt ja Indrekult
+hakatuseks, kuivõrd nad peale pere-elu ühiseid radu käivad. Eva: " Ma arvan, et
+me käime palju ühiseid radu. Meil on üks eriala, ühine huvi prantsuse keele
+vastu ja Prantsusmaa on meie ühine teine kodumaa. " Ja lisab, et ka sõbrad on
+ühised ja tihtipeale on üks lugenud seda raamatut, mida teine tõlgib. Indrek: "
+Teatrit armastame ka mõlemad väga ja püüame hakata ühte lastenäidendit koos
+kirjutama. Tegelased on juba peaaegu koos. " Tegemist on Eesti
+näitemänguagentuuri ettevõtmisega - kirjutajatele makstakse stipendiumi ja
+tuleva aasta esimeses pooles peaks näidend valmis saama. Täna oleks võinud
+sajandat sünnipäeva tähistada kuulus keelemees Pent Nurmekund. Mees, kes eri
+andmetel oli võimeline tõlkima kuni 80 keelest ning eelistas suurema osa
+sissetulekust annetada keeleteaduse heaks, liikudes ise ringi tagasihoidlikus
+maamehekasukas ja karvamütsis. Nurmekund õppis Tartu ülikoolis inglise, germaani
+ja romaani keeli ning võrdlevat indoeuroopa keeleteadust. Ta täiendas end
+paljude keelte alal Berliini, Göteborgi, Pariisi, Müncheni, Kopenhaageni ja
+teistes Euroopa ülikoolides. Prantsusmaal kirjutas ta doktoritöö
+Kirde-Prantsusmaa murretest. Tartu ülikoolis õppejõuna töötades sattus Nurmekund
+vahepeal sõtta ja viidi sõjavangina Arhangelskisse, kust vabanes 1947. aastal.
+Seejärel tegutses ta Pärnus kooliõpetajana, kuni asus 1955 taas ülikooli tööle.
+1956. aastal asutas ta Tartu ülikoolis orientalistikakabineti ning jätkas eri
+keelte õpetamist 1994. aastani, mil andis veel usuteaduskonnas araabia ja pärsia
+keelt. Foto: Aldo Luud Mänguasjamuuseumi juht ja lastekirjanik Tiia Toomet usub,
+et lapsevanemad võiksid pakkuda oma lastele tänapäeva värvikireva, kuid
+üheplaanilise lelumaailma kõrvale rohkem teistlaadi tegevusi. Riho Laurisaar
+uuris Toometi käest, kuidas mänguasjad mõjutavad väikese inimese arengut ja
+sedagi, miks Hando Runneli luuletused on väikelastele head lugemisharjutused. -
+Kui palju erines teie lapsepõlvemaailm sellest maailmast, kus kasvavad üles
+praegused lapsed? - Näen oma lastelaste pealt, kuidas reklaam lastekultuuri
+mõjutab. Mõni aasta tagasi paisati turule Barbie-printsessid. Nukkudega koos
+ilmusid raamatud, filmid, kleepsud, värvimisvihikud, kõikvõimalikud heleroosad
+iluvidinad, kroonid, valitsuskepid, ehted. Äkitselt tahtsid kõik väiksed
+tüdrukud mängida printsessimänge, saada endale printsessikleite, olla ise
+printsessid. Sama teema jätkus Merineitsiga. Need on kommertslikult hästi
+läbitöötatud kampaaniad, mis lähevad lastele peale. Aga peame meeles pidama, et
+see, mida lapsepõlves teed ja koged, mõjutab sind kogu elu. Foto: Priit Simson
+Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimeseks presidendi kultuurinõunikuks saanud
+Tallinna Linnateatri lavastaja asus selle nädala alguses tööle. Rohumaa
+hinnangul hakkab presidendile kultuurinõu andmine raske olema, sest Ilves on
+erakordselt erudeeritud inimene. "Ma ei usu, et president küsib minult enne
+välisvisiidile minemist selle maa kultuuri kohta," tõi Rohumaa näite. Täpsemate
+tööülesannete kohta on vastsel nõunikul terve paks tööjuhend, kuid
+kokkuvõtlikult nimetas ta seda presidenti kultuuritemaatikaga kursis hoidmiseks.
+"President ei saa paratamatult olla kursis kogu Eesti Vabariigis toimuvaga, ja
+selleks ongi tal nõunikud," selgitas ta. Muuhulgas on Rohumaa ülesanne nõustada
+presidenti siis, kui Ilves peaks vajalikuks küsida, keda kultuuritegelastest
+ordeniga autasustada. Kas teatris töötava inimese kultuurinõunikuks olemine
+võiks kuidagi mõjutada ka seda, mil määral riik teatrit toetab? "Kultuurile
+jagavad raha valitsus ja erasektor, mitte president," vastab Rohumaa. Foto:
+Priit Simson Voldemar Panso nimeline preemia määrati tänavu 23. lennu
+näitlejasuuna üliõpilasele Kristo Viidingule (22). Kuidas noor näitleja selleni
+jõudis ja kuhu edasi rühib, uurib Tiiu Laks. - Mida sa tundsid, saades teada, et
+oled pälvinud Panso preemia? - Nüüd on sellest mõni aeg möödas ja ma olen
+jõudnud mõelda. Tol õhtul ei osanud ma eriti midagi öelda. Tagantjärele on hea
+meel, et ma selle sain. Preemia andis mulle nendes asjades, mida ma teen,
+enesekindlust juurde. Enesekindlus ei ole küll vist peamine, mis näitlejal peaks
+olema, ning ma alles püüdlen arusaamise poole, mida täpselt näitlejal peab
+olema, aga samas tean, et Panso preemia aitas mind sinnapoole. - Milline on su
+esimene mälestus teatrist? - Kunagi ammu, kui olin väike poiss, mängiti Salme
+kultuurikeskuses "Tulipunast lillekest". Ma ei mäleta üldse, kes ja kus ja miks,
+mäletan ainult, et see toimus Salmes ja mäletan koletise maski ja ilusat punast
+lillekest. See oli elamus. Leidub inimesi, kelle elu möödub kuidagi märkamatult,
+nagu poleks nad kunagi sündinudki. Leidub ka neid, kelle saavutused mõnel
+elualal on sedavõrd märkimisväärsed, et nende tegevust jälgib lummatuna kogu
+rahvas. Kaarel Kressa vaatleb nelja Eesti kuulsamat dissidenti. Üks selliseid
+inimtüüpe on elukutseline protestija. Nende inimeste raugematu soov maailma
+parandada toob sageli kaasa probleeme mõistmatute võimuesindajatega.
+Erakondlikud raamid jäävad neile kiiresti kitsaks. Tiit Madisson Okupatsiooni
+ajal Nõukogude Liidu vangimajades ning seejärel eksiilis viibima pidanud
+vabadusvõitleja pettus kiiresti ka iseseisvas Eestis. Paar aastat tagasi
+sambaskandaaliga kuulsust kogunud endine Lihula vallavanem juhib lisaks
+patriootlikule rakukesele FIE-na kanuumatku. Madisson on avaldanud viis
+raamatut, viimane neist, "Holokaust. 20. sajandi masendavaim sionistlik vale"
+ilmus tänavu. Peamised vastased 18. detsembril kell 16 avatakse okupatsioonide
+muuseumis riigiarhiiviga kahasse koostatud näitus "Meie isikutunnistusi XX
+sajandil". Kindlasti on paljud inimesed sahtlinurgas alles hoidnud kas iseenda
+või perekonnaliikmete dokumente, mis on praeguseks kehtetud. Kuigi neil enam
+praktilist väärtust ei ole, on sageli siiski tegemist oluliste ajalooallikatega,
+mis võivad nende omanikule endale olla heaks mälestuseks või ka tema
+järeltulevatele põlvedele möödunud aegadest palju jutustada. 20. sajandi
+muutlikes poliitilistes oludes on Eestis kasutusel olnud palju eri dokumente,
+mis on tõendanud kodakondsust või kuulumist mõnda ühiskondlikku gruppi või
+kinnitanud isikule antud õigusi. 
+
+Astronoomias läheb üha põnevamaks. Alles see oli, kui elektrooniline
+pildistamine tõrjus välja 100 aastat astronoomiat teeninud fotograafia. Nüüd
+lisanduvad moodsat juhtimis-, mõõtmis- ja arvutustehnikat väärikalt kasutavad
+hiigelteleskoobid. Üle pika aja on Euroopast taas saanud Ameerikale vääriline
+partner ja uute tulemuste tulv on alanud. Tutvume põgusalt vaid ühega päevakorda
+tõusnud probleemidest - musta augu otsingutega galaktikate tuumast. Teleskoobid
+Väidetakse, et vaatlevad astronoomid Maal jäävad peagi tööta - kõik vaatlused
+tehakse kosmosest. Nüüd peaks olema selge, et seda aega pole ikka veel ette
+näha. Näiteks kolmel viimasel aastal valminud 8 monstrumteleskoobi peegli
+pindala kokku on 565 m2. Enne 1997. aastat valminud 33 suurema teleskoobi (2,2
+kuni 6 m) kogupindala on 236 m2. Pealegi on selles arvestuses Kecki teleskoobi
+kahest 10 m peeglist arvestatud vaid üht ja maailma suurimast 16meetrisest vaid
+seni valminud poolt. Viimane, Euroopa Lõunaobservatooriumi Very Large Telescope
+(VLT) hakkab koosnema neljast 8,2 meetrisest peeglist, millest 1999 asus tööle
+juba teine. Kui teleskoop valmis, on selles peegelpinda 211 m2. Võrrelge oma
+korteri põrandapinnaga ja kujutage ette, kuidas näeksite taevast, kui teie
+silmade diafragma pindala oleks tegeliku 40 mm2 asemel 211 m2 ja silmadevaheline
+kaugus 100 meetrit! Veelgi hämmastavam, et kvaliteedilt ületavad
+monstrumteleskoobid oma väikseid vendi mäekõrguselt: peegli (te) kuju vaatluse
+kestel pidevalt korrigeerides on see kogu aeg ideaalne, tähtede vilkumine
+elimineeritakse kavalate võtetega. Klassikaliste teleskoopide lahutusvõime on
+ületatud 1000 korda, atmosfäärist nähakse läbi ligi 100 korda täpsemini kui see
+vahetu vaatlusega võimalik. Ent loomisel on veelgi võimsamad optilised
+süsteemid, millega peaks nägema isegi teiste tähtede planeete. Neile, nagu
+osaliselt monstrumteleskoopidelegi, jääb kindlalt alla ka Hubble'i
+Kosmoseteleskoop (HST). Selle projekteerimisel 1970. aastatel ei osanud keegi
+ette näha, millised näevad teleskoobid välja 20 aasta pärast. Otstarbekas
+tööjaotus on välja kujunemas: kiirgus, mis Maa atmosfäärist läbi ei tule, on
+kosmoseteleskoopide valdkond. Kõik muu tehakse Maal. Teleskoobid võiks jaotada
+nelja klassi. - Klassikalised reflektorid. - Uue tehnoloogia reflektorid
+(korrigeeritav õhuke peegel). - Monstrumteleskoobid (mosaiik- ja
+mitmepeeglilised). - Lähituleviku optilised interferomeetrid. Mustad augud Massi
+järgi võib nelja klassi jaotada ka mustad augud. - Mass vähemalt 10 15 g
+(miljard tonni), raadius 10 -13 cm (elektroni raadius). Need, mini- ehk
+reliktaugud on säilinud Suure Paugu alghetkedest. Kui nad üldse olemas on,
+võivad nad moodustada nähtamatu aine ja olla universumi kõige levinumad
+objektid. - Tähe massiga mustad augud, näiteks M=5 M!, R=15 km. Läbi põlenud
+suure massiga tähe jäänukeid, peaaegu kindlaid musti auke on teada tosin. -
+Massiivsed mustad augud:. Niisugune objekt avastati alles 1999. aasta lõpul ühe
+galaktika keskme läheduses. Arvatakse, et massiivsetes galaktikates kohtame
+selliseid edaspidigi. - Kui mass on sada tuhat kuni miljard Päikese massi,
+näiteks, on tegemist supermassiivse musta augu ehk monstrumauguga. Niisugune
+näikse resideerivat peaaegu kõigi suure massiga galaktikate keskmes. Kui maa
+sees on auk, millest meil on villand, ajame selle täis, ja seda ei ole enam. Kui
+tegemist on musta auguga, siis - mida enam me sellesse miskit loobime, seda
+suuremaks see auk läheb. Et musta auku täis ajada, tuleb sellest ainet välja
+võtta. Kuna see pole võimalik, saavad mustad augud ainult kasvada. Musta augu
+raadius, täpsemini - gravitatsiooniline raadius (ehk sündmuste vaatlemise piir
+ehk singulaarsuse piir ehk lõkspind) on lihtsalt võrdeline musta augu massiga.
+Musti auke reedabki nende aplus. Nad on valmis ahmima endasse kõike, mis nende
+lähedusse satub. Must auk galaktika keskmes Gaas ja tähed tiirlevad ümber
+galaktika keskme. Sattunud seal paikneva monstrumi lähedusse on neil ikka mingi
+hoog sees ja nad ei kuku auku otse, vaid jäävad tiirlema selle ümber ning
+moodustavad akretsiooniketta. Musta augu magnetväljas tohutu kiirusega liikuvad
+laetud osakesed hakkavad kiirgama ja akretsiooniketas muutub nähtavaks. Pöörases
+gravitatsiooniväljas ja üha lisanduvas gaasis ei saa olla rahu -
+akretsiooniketas on mitmes mõttes ebastabiilne, seal tekib tihendeid,
+lööklaineid ja peaaegu valguse kiirusega paiskuvad välja tohutud gaasipilved.
+Akretsiooniketta pöörlemiskiirus võimaldab hinnata vaadeldavas ruumiosas
+sisalduvat massi. Galaktikates, kus on õnnestunud määrata massi-heleduse suhe,
+on mass ikka tuhandeid või miljoneid kordi suurem sellest, milline oleks
+vaadeldavat valgust kiirgavate tähtede kogumass. Tähendab - seal on must auk.
+Päikesesüsteem ja spiraalne galaktika on sarnased. Mõlemad on tekkinud
+gaasipilvest, mis kokku tõmbudes hakkas kiiremini pöörlema ja muutus üha
+lapikumaks. Keskele koondus suurim osa massist (vastavalt Päike ja galaktika
+tuum/must auk), mille ümber tiirlevad väiksemad kehad (vastavalt planeedid ja
+tähed). Kõik tähed on tekkinud kokkutõmbuvas gaasipilves, ja nagu me teame,
+tekib selles enamasti kaks tihendit - kaksiktäht. Harvemini tekib kolmik- või
+neliktäht, kuid teame isegi kuuiktähti. Kas galaktika keskel ei võiks moodustuda
+kaksiktuum, kaksik must auk? Niisamuti kolmik- või nelikauk jne.? Miks mitte.
+Kaksiktuum on avastatud mitmel galaktikal, kuid asi pole veel selge. Tegemist
+võib olla kahe erineva kokkupõrganud galaktika tuumaga, kahe musta auguga, mis
+pole (veel) ühte sulanud või näeme neid parajasti üksteisest mööduvat. Mustade
+aukude tants Vahest aitavad selgust tuua kvasarid ja raadiogalaktikad, mis
+nähtavas valguses ja raadiokiirguses tehtud fotol näevad välja täiesti erinevad.
+Mitmed raadiogalaktikad on valgusfotol võrdlemisi tavalise väljanägemisega,
+raadiofotol aga paistab vaid üks, vahel kaks üliheledat punktikujulist
+kiirgusallikat. Vahel on raadiokiirguses näha üks või kaks võimast gaasijuga või
+-pilve - kõrva, mis on välja paiskunud täpselt galaktika keskmest. Sümmeetrilisi
+kahekõrvalisi galaktikaid, kui neis on toimunud hiigelplahvatus, võiks justkui
+pidada normaalseiks. Ühekõrvalised oleks sel juhul vangoghid. Hämmastav, et
+jõudnud ligi 100 miljoni valgusaasta kauguseni galaktikast, pole kõrvad ikka
+veel jahtunud ja hajunud. Veelgi enam - mõni kõrv kiirgab osaliselt ka valgust
+ja isegi röntgenikiirgust. Selge on vaid see, et kõrvade kiirgus ei ole
+soojuslik. Ei plahvatustele galaktikate tuumas ega kõrvadele ole korralikku
+seletust. Sel alal on märkimisväärset tööd teinud meie põhjanaabrid. Helsingi
+tähetorni assistent Mauri Valtonen innustus kohe, kui 1969. aastal esmakordselt
+kuulis mustadest aukudest. Sõitnud Cambridge'i, ei õnnestunud tal saada oma
+doktoritöö juhendajaks kumbagi ala parimaist asjatundjaist, ei Stephen Hawkingit
+ega praegust Inglise kuninglikku astronoomi sir Martin Reesi, kuid piisas
+töötamisestki sealses ülisoodsas teadusõhkonnas. Kasutades tolle aja täpsemaid
+galaktikamudeleid koostanud Sverre Aarsethi programme, paigutas ta galaktika
+keskmesse supermassiivsete mustade aukude erinevaid kombinatsioone ja sai
+huvitavaid tulemusi. Selle järgi ei ole mitmest mustast august koosnev süsteem
+galaktika keskmes dünaamiliselt stabiilne. Varem või hiljem visatakse sealt üks
+või kaks väiksemat musta auku välja (gravitatsiooniling toimib sarnaselt
+linguga, mille abil heidetakse kivi). Oma teekonnal galaktika keskmest ääreni
+korjab must auk endale uhke gaasist ja tähtedest koosneva saatjaskonna. Kümnete
+tuhandete valgusaastate kaugusele lendava väljaheidetu ümber toimuvad samad
+protsessid, mis galaktika tuumas, vaid väiksemas mõõtkavas. Väljaheidetud must
+auk või augud võivad galaktika ümber pendeldada miljardeid aastaid. Galaktikate
+kõrvad oleksid siis mustade aukude tantsuga kaasnev nähtus. Professor Mauri
+Valtoneni juhtimisel uuritakse nüüd kaksiktuumaga kvasareid Turu Ülikooli Tuorla
+observatooriumis. Näiteks kvasari OJ287 vaatluste põhjal arvutatud mudel on
+leidnud parima võimaliku kinnituse: kaksiktuumaga kvasari heledus on muutunud
+just selliselt, nagu mudelist ette ennustatud. Juuresolevad fotod peaks asjade
+hetkeseisust andma põgusa ülevaate. Need on esimesed pääsukesed viljakast
+koostööst maapealsete monstrumteleskoopide ja raadioteleskoopide ning
+kosmoseteleskoopide vahel. Kui kaht esimest tüüpi mustade aukude korral on
+praegu monstrumteleskoopide rolli raske näha, siis massiivsetest ja
+supermassiivsetest mustadest aukudest teame paari aasta pärast kindlasti märksa
+rohkem. 1 Teleskoopidest on kirjutanud Uno Veismann, galaktikatest Mihkel
+Jõeveer, Peeter Tenjes ja Peeter Traat kogumikus “ Universum ”. Kirjastus
+HORISONT, Tallinn 1997. PEEP KALV (1934) on Tallinna Tehnikaülikooli
+Füüsikainstituudi vanemteadur. Füüsika-matemaatikakandidaat. Pildid: -. VLT
+esimene meistritöö 1999. a. märtsist: 15 miljoni v.a. kaugusel Hüdra tähtkujus
+asuv galaktika M83. -. Detsembris 1999 lennutati orbiidile Euroopa
+Kosmose-agentuuri X-ray Multi-Mirror tehiskaaslane (XMM), väärikas täiendus NASA
+röntgeniteleskoobile Chandra. XMMi kolmes torus on igaühes 58 kontsentrilist
+silindrilist kullatud peeglit, mille kogu-pindala on sama kui tenniseväljakul.
+Põhitöö: mustad augud galaktikate keskmes. -. Märtsis 1999 läks käiku Euroopa
+Lõunaobservatooriumi (Tšiilis) 16meetrisest Very Large Telescopeist (VLT) teine
+8,2 m teleskoop Kueyen (keskmine torn). Vasakpoolsem, Antu, on ametis maist
+1998. Kui ka Melipal ja Yepun valmis, on VLT lahutusvõimelt sama hea kui
+200meetrine teleskoop. Antu üksi on seni “ tootnud ” 2200 faili ehk 10 gigabaiti
+ehk 16 CD-ROMi-täit pilte nädalas. -. Miks 150 miljoni v.a. kaugusel asuva
+galaktika ESO510-13 sümmeetria-tasand kõverdunud on, see Antu tehtud fotolt ei
+selgu. -. Raadiointerferomeetri VLA fotod kolmest kvasarist. 3C175 eemaldub
+meist kiirusega 155 000 km/s ja asub umbes 7 miljardi v.a. kaugusel; 3C204 - 190
+000 km/s ja ligi 10 miljardit v.a.; 3C263 - 138 000 km/s ja 6 miljardit v.a..
+Viimase tuuma ümber liigub gaas peaaegu valguse kiirusega. Kas nende kvasarite
+kõrvades on supermassiivne must auk, peavad selgitama uusima põlvkonna
+teleskoobid. -. Raadiogalaktika 3C219 asub 1,5 miljardi v.a. kaugusel, tema
+miljoneid Päikese masse sisaldavad kõrvad on üle miljoni v.a. pikkused. Foto on
+kombineeritud nähtavast valgusest (sinine) ning raadiokiirgusest (punane ja
+kollane). -. Raadiogalaktika 3C31 asub 150 milj. v.a. kaugusel. Nähtavale fotole
+(sinine, HST) on lisatud raadiofoto (punane, VLA). -. Varbspiraalne galaktika
+NGC 4314 pildistatult McDonaldi Observatooriumi 2 m teleskoobiga (all paremal).
+HST fotol selle galaktika tuumast näeme unikaalset täherõngast. Galaktika ise on
+vähemalt 10 miljardi aastane, rõnga tähed vaid mõne miljoni aastased!? -. HST
+foto 100 milj. v.a. kauguse galaktika NGC 4261 tuumast - mustast august massiga
+1,2 miljardit Päikese massi, mida ümbritseb akretsiooniketas läbimõõduga 800
+v.a. ja massiga 100 000 Päikese massi. -. Midagi seninägematut: Chandra
+röntgenipilt gigantsest elliptilisest galaktikast 3C295, mille tuumaks olev must
+auk püüab neelata liiga suurt suutäit. Galaktikat ümbritsev gaasipilv (läbimõõt
+2 miljonit v.a.), mis on kuumenenud 50 miljoni kraadini, peidab endas umbes 100
+galaktikast koosnevat parve (galaktikad röntgenis ei kiirga). Gaasi ennast
+jätkuks veel 1000 galaktika tekkimiseks. Rahvusvaheliste suhete ja sõdade
+rägastikus seaduspärasusi otsides võiks jõuda veendumusele, et iga uus sajand
+algab suurte sõdadega. Tegelikkuses on suuri sõdu peetud ka teistel
+aastakümnetel. Nullide maagia Inimkond paistab olevat endale juba ammu
+teadvustanud, et uue sajandi tulek on midagi erilist. Nullpunkt pidi ju olema
+Jeesuse Kristuse sündimine, ilma et sellele oleks järgnenud 0 aasta. Algul oli
+küll kergem mõista saja aasta täitumist kahe nulliga ja number ühte kui uue
+algust, hiljem hakkas köitma kahe nulli maagia. Niisiis tekkis ka eelmisel
+sajandivahetusel arusaamatus, kas uus sajand algab pärast 1900. aasta täitumist
+või juba 1900. aasta saabumisel. Neile, kes arvestavad aega sajanditega, lõpeb
+iga sajand muidugi siis, kui on lõppenud kahe nulliga märgitud aasta. Teistmoodi
+on keeltega, milles 19. sajandi asemel öeldakse 1800ndad aastad. Nii on see
+näiteks skandinaavia kõnepruugis. Paljude sajandite ootel on arvatud, et uue
+sajandi tulekuga peaks kaasnema midagi enneolematut. Keskajal olid tavalised
+kujutlused viimsepäeva saabumisest, hiljem said ülekaalu optimistlikud ootused.
+Pärast seda, kui oli kujunenud arusaam, et iga sündmuse põhjuseks ei ole Jumala
+konkreetne sekkumine, püüti ootusi ja kartusi analüüsides seaduspärasusi leida.
+Rahvusvaheliste suhete ja sõdade rägastikus seaduspärasusi otsides kippus peale
+jääma veendumus, et iga uus sajand algab suurte sõdadega. Tõepoolest, varauusaja
+algusesse - 16. sajandisse - jäävad Itaalia sõjad (1494-1559), lisaks neile veel
+Hispaania ja Portugali meeletult suured koloniaalvallutused koos Ameerika vanade
+tsivilisatsioonide hävinguga. 20. sajandi künnisel meenutati veel rohkem peaaegu
+kogu Euroopat haaranud heitlusi 18. sajandi algul - Põhjasõda (1700-1721) ja
+Hispaania pärilussõda (1701-1714), eelkõige aga Napoleoni sõdu 19. sajandi
+algul. Kas ka uus sajand toob kaasa uue suure sõja? Seda kardeti, sellele
+loodeti. Iseasi on muidugi see, kuivõrd õige on suurte sõdade seostamine just
+uue sajandi algusega. On ju suuri sõdu peetud ka teistel aastakümnetel. Uus jõud
+Euroopa südames Rahvusvahelised suhted 19. sajandi viimastel aastakümnetel
+määras suurelt osalt Saksa-Prantsuse (Prantsuse-Preisi) sõda aastail 1870-1871.
+18. jaanuaril 1871 kuulutati Versailles' lossi Peeglisaalis välja Saksa
+keisririik, mis ühendatud Saksamaa näol kujutas endast uut poliitilist ja
+sõjalist jõudu Euroopa südames. Lüüasaanud Prantsusmaa oli liiga nõrk selleks,
+et lähiaastatel või koguni aastakümnetel revanši saavutada. Ometi jäi
+Prantsuse-Saksa vaen üheks kõige määravamaks faktoriks Euroopa jõudmisel uude
+sajandisse ja kõige ohtlikumaks süütematerjaliks uuele sõjale. Kolmekeisriliit
+Saksamaa seisukohalt vaadatuna oli esialgu põhiprobleemiks, kuidas vältida
+Prantsusmaal liitlaste leidmist. Parim lahendus oli vastase võimalike liitlaste
+enda poole tõmbamine või vähemalt mingil moel endaga sidumine. Sellest lähtus ka
+mitme aastakümne jooksul Saksa keisririigi poliitikat suunanud kantsler Otto v.
+Bismarck. Prantsusmaa võimalikuks liitlaseks Saksamaa vastu võis olla ennekõike
+1867 loodud Austria-Ungari, sest Austria keisririik oli saanud lüüa 1866. aastal
+Preisi-Austria sõjas. Juba siis oli Otto v. Bismarck peatanud Preisi
+kindralitele ja sõduritele nii ahvatleva võidumarsi Viini, et mitte liigselt
+alandada Austriat. Kartus, et Austria võib asuda revanšipoliitika teele, oli
+siiski põhjendatud. 1871. aasta oktoobris sai aga Austria-Ungari välisministriks
+ungarlane Gyula Andràssy, kes pidas peavaenlaseks slaavlasi, eriti Suur-Serbia
+liikumist, ja Balkanile tungivat Venemaad. Uus välisminister taotles koostööd
+Saksamaaga, pidades silmas liitu Venemaa vastu. Bismarck suhtus tsaaririiki
+vaenulikult, kuid samal ajal ta ka kartis Venemaad. Ta oskas arvestada Venemaa
+gigantseid mõõtmeid, suuri inimhulki ja majanduslikke ressursse ning karmi
+kliimat. Tagantjärele tarkusena jääb kõlama Bismarcki hoiatus, et Saksamaa peab
+hoiduma sõjast kahel rindel, üheaegselt läänes Prantsusmaa ja idas Venemaa
+vastu. Venemaa omalt poolt pelgas Saksamaa ja Austria-Ungari liitu, millises
+osas oli parimaks lahenduseks selles liidus osalemine. Nii kerkiski päevakorda
+Bismarcki kavandatud Kolme keisri liidu idee. Septembris 1872 toimus Berliinis
+kolme riigi keisrite esimene kohtumine. Välispoliitilisi probleeme arutati
+siiski peamiselt diplomaatide kahepoolsetel läbirääkimistel. Arutelud jätkusid
+Wilhelm I visiidi ajal Peterburi, ning Aleksander II vastuvõtul Viinis 1873
+jõuti niikaugele, et sõlmiti nn. Kolmekeisriliit. Selles osalejad kohustusid
+üksteisega konsulteerima ja säilitama heatahtliku erapooletuse juhul, kui üht
+neist ähvardab neljanda riigi kallaletung või puhkeb sõda mõne sellise riigiga.
+Uus liitlane Itaalia Kolmekeisriliit ei püsinud kaua. Selle nurjasid eeskätt
+Venemaa ja Ausria-Ungari vastuolud Balkanil seoses nn. Ida kriisiga (ülestõus
+Bosnias ja Hertsegoviinas 1875, Vene-Türgi sõda 1877-1878). 1881
+Kolmekeisriliitu ametlikult küll uuendati, kuid seekord ainult
+neutraliteedikokkuleppena ning juba 1879 olid Saksamaa ja Austria-Ungari
+sõlminud salajase liidulepingu Venemaa vastu. Kui sellega 1882. aastal liitus
+Itaalia, oligi kujunenud Kolmikliit. Tõsi küll, Itaalia oli ebakindel partner,
+kelle oli sellesse liitu viinud Tuneesia vallutamine Prantsusmaa poolt. Ometi
+pani Kolmikliit aluse uude sajandissegi ulatuvale liitude süsteemile.
+Kolmikliidu sõlmimine ei tähendanud siiski veel lõplikku lõhet Venemaa ja
+Saksamaa vahel. Otse vastupidi, 1887 said teoks Saksa-Vene läbirääkimised
+kaksikkokkuleppe sõlmimiseks. Tulemuseks oli nn. Edasikindlustamisleping,
+millega mõlemad pooled võtsid endale kohustuse säilitada heatahtlik erapooletus,
+kui üks neist peaks sattuma sõtta mõne kolmanda suurriigiga. Erandiks kuulutati
+olukord, kui Venemaa peaks ründama Austria-Ungarit või Saksamaa Prantsusmaad.
+Vana vaenlane Venemaa Bismarcki kavandatud Prantsusmaa isoleerimispoliitika
+kandis vilja. Mitmel korral oli tekkinud sõjaärevus, mis oli tingitud kartusest,
+et Saksamaa võib Prantsusmaad rünnata enne, kui viimane on taastanud oma
+sõjalise jõu. Pingeid teravdasid sajandite jooksul kujunenud Prantsusmaa ja
+Inglismaa vastuolud koloniaalküsimustes ning Inglismaa lähenemine
+Austria-Ungarile ja Itaaliale seoses vastuoludega Balkanil. 1889 tegi Bismarck
+Briti peaministrile Robert Arthur Talbot Gascoyne-Cecil Salisburyle ettepaneku
+sõlmida ametlik, kuigi salajane, liiduleping Prantsusmaa vastu. Nii ei jäänud
+Prantsusmaal muud üle, kui leida liitlane sealt, kust ühiskondlik arvamus ei
+osanud seda oodata, kas või vanade vaenlaste seast. Viimaste hulka kuulus
+eeskätt Venemaa … Vene-Prantsuse vastuolude põhjused olid traditsioonilised.
+Ühelt poolt olid need ajaloolised. Põlvkondade meelest ei olnud veel kustunud
+mälestused võitlustest 19. sajandi alguse Napoleoni sõdade ajal, kui Prantsuse
+väed koos liitlastega teistest riikidest 1812. aastal Moskvasse jõudsid, Vene
+väed vastupealetungi käigus aga oma püssid Pariisis hakki panid. Vastuolude
+teiseks allikaks olid aga ka ühiskondliku korra erinevused. Alates aktiivsest
+tegevusest Püha Liidu juhtiva riigina võis Venemaad lugeda reaktsiooniliste
+jõudude peamiseks kantsiks, samal ajal kui Prantsusmaa kõikidest
+revolutsioonidest ja pööretest hoolimata oli ikka olnud vabariikliku, liberaalse
+või lausa mässumeelse ideoloogia kandjaks. Vastasseis vaimumaailmas ilmnes eriti
+seoses reformidega Kolmanda vabariigi ajal, 1880. aastatel, kui Prantsusmaa
+hümniks sai senine mässulaul “ Marseljees ”, rahvuspühaks 14. juuli ja kuulutati
+välja amnestia Pariisi Kommuuni eest võidelnuile. Vestluses Saksamaa kantsleri
+poja Herbert v. Bismarckiga ütles vene välisminister Nikolai Giers: “ Liit
+bandega, kuhu kuuluvad Grévy, Clemenceau ja teised sulid, oleks võrdne
+enesetapuga. ” 1887 lausus Prantsusmaa president Jules Grévy: “ Oleks tõsine
+eksitus tõmmata meid liitu tsaari impeeriumiga. ” “ Marseljeesi ” kuulamas Ometi
+olid riikide julgeoleku ja välispoliitika probleemid mõjukamad poliitilistest ja
+ideoloogilistest sümpaatiatest. Juulis 1891 saabus Kroonlinna Prantsuse
+sõjalaevastiku eskaader. Selle vastuvõtmisel tuli keiser Aleksander IIIndal
+paljastada pea, kui orkester mängis “ Marseljeesi ”, mida Venemaal peeti
+revolutsiooniliseks lauluks. Esialgu sõlmiti kokkulepe, millega kohustuti
+kooskõlastama abinõud juhul, kui ühte poolt ähvardab kallaletung. 1893 toimus
+Vene eskaadri vastukülaskäik Touloni, visiidi ajal sõlmiti juba Prantsuse-Vene
+sõjaline liit, mis sõlmimise hetkel oli suunatud eelkõige Inglismaa vastu. Olid
+ju mõlemal liitlasel viimasega teravad suhted. Inglismaa ja Venemaa huvid
+põrkusid Lähis- ja Kaug-Idas, Prantsusmaa ja Inglismaa vahel seisid
+sajanditepikkused vastuolud kolooniates. Esialgu olid lepingud salajased, ometi
+võis nende olemasolu aimata. Prantsuse-Vene lepingud tähendasid kahe bloki
+kujunemist, kuigi need ei haaranud veel kõiki Euroopa suurriike. Hiilgav
+isolatsioon Euroopa jagunes kaheks blokiks, kuid Suurbritannia hoidus neist
+kõrvale. Ametlikult oli Inglismaa poliitikaks kuulutatud “ hiilgav isolatsioon
+”. See ei tähendanud maailma suurpoliitikast eemalejäämist, vaid võimalust
+sekkuda kohustusi võtmata. Erandiks oli 1887. aastal nootide vahetuse teel
+sõlmitud kokkulepe Itaaliaga status quo säilitamiseks Vahemere, Musta, Egeuse ja
+Aadria mere kallastel ning Põhja-Aafrika rannikul. Veel samal aastal ühines
+kokkuleppega ka Austria-Ungari, kuigi mõningate reservatsioonidega, ja lepingut
+hakati nimetama Vahemere Entente'iks. Tegelikult ei võtnud Suurbritannia ka
+seekord endale sõjalisi kohustusi. 1890 oli sunnitud erru minema kantsler Otto
+v. Bismarck. Teda asendas kindrali aukraadis krahv Leo v. Caprivi, kes tõi kaasa
+nn. uue kursi Saksamaa välispoliitikas. Bismarck oli olnud seisukohal, et
+Saksamaa peab olema tugev eelkõige Euroopa mandril. Kuigi ta ei olnud ka
+koloniaalvallutuste vastu, oli ta arvamusel, et jõude ei tohi liigselt
+killustada. Euroopa poliitika osas arvas Caprivi, et Saksamaal ei ole võimalik
+vältida sõda kahel rindel, mille eest oli hoiatanud Bismarck. Uus kantsler nägi
+väljapääsu selles, et Kolmikliitu tuleb tõmmata ka Suurbritannia, millega
+jõudude vahekord maailmas muutuks oluliselt Saksamaa ja ta liitlaste kasuks.
+Ühtlasi kindlustaks see Itaalia truuduse (pika rannajoone tõttu kartis Itaalia
+Briti laevastikku) ja aitaks liitu tõmmata ka Türgit, kellel oli põhjust karta
+Vene agressiooni, eriti Konstantinoopoli ründamist. Saksamaal loodeti, et
+Inglismaa vastuolud Prantsusmaa ja Venemaaga on suuremad kui Saksamaaga. Caprivi
+kavandatud kursist lähtudes loovutas Saksamaa Inglismaale rea tähtsaks peetud
+maa-alasid Aafrikas, nende seas Uganda, mis avas juurdepääsu Niiluse
+ülemjooksule, ning nõustus Briti protektoraadiga India ookeanis asuva Sansibari
+üle. Vastutasuks sai Saksamaa Põhjameres asuva Helgolandi saare, mille
+strateegiline tähtsus ilmnes Esimese maailmasõja ajal. Aafrikas tehtud
+järeleandmistele lootes tegi Caprivi oma kantsleriks oleku ajal (1890-1894)
+Briti diplomaatidele korduvalt ettepanekuid ühinemiseks Kolmikliiduga, kuid said
+ikka eitava vastuse. Me nõuame kohta päikese all … Lisaks traditsioonilisele
+ametlikest liitudest hoidumise poliitikale kujundas Briti valitsuse meelsust ka
+Saksamaa maailmapoliitika teine tahk - koloniaalpoliitika. 1891 oli Saksamaal
+tekkinud ühiskondliku organisatsioonina Pangermaani Liit, mis avaldas suurt mõju
+nii riigi diplomaatiale kui ka Wilhelm II-le. Pangermaani Liit nõudis suure
+Saksa koloniaalimpeeriumi loomist ja seoses sellega asumaade ümberjagamist.
+Nõuet kordasid avalikult ka Saksa diplomaadid, sealhulgas välisasjade
+riigisekretär (vastab välisministrile) Bernhard v. Bülow oma kõnes Riigipäeval
+1897. aastal. “ Me nõuame endale kohta päikese all ” kõlas esialgne loosung.
+Uuele sajandile vastu minnes ennustas 1900. aastal Saksamaa kantsleriks tõusnud
+v. Bülow: “ Saabuval sajandil on Saksamaa kas haamriks või alasiks. ”
+Inglise-Saksa suhteid teravdas ka Saksamaa tung Lähis-Itta. 1898 võttis keiser
+Wihelm II ette pika reisi Idamaadesse, külastamaks sealseid pühasid paikasid.
+Teel peatus ta Konstantinoopolis ja pidas Damaskuses kõne, milles kuulutas end
+300 miljoni muhameedlase ja Türgi sultani sõbraks. Sakslased aga said
+kontsessiooni nn. BBB (Ber-liin-Bosporos-Bagdad) raudteeliini ehitamiseks.
+Pikemas perspektiivis halvendas Saksa-Inglise suhteid eriti Saksamaa kurss
+võimsa sõjalaevastiku ehitamisele. Selle eestvõitlejaks oli admiral Alfred v.
+Tirpitz, kuid laevastiku ehitamisest oli eriliselt huvitatud ka keiser ise.
+Saksamaa ja Briti impeeriumi vastasseisust hakkas välja kujunema uue sajandi
+põhivastuolu. Esialgu oli see siiski varjatud ning püsis kokkuleppe ja koguni
+liidu sõlmimise võimalus. Prantsusmaa taandub Vahetult sajandilõpu eel kerkis
+rahvusvahelise elu tulipunkti Inglise-Prantsuse sõja võimalus. Tagapõhjaks oli
+Inglismaa ja Prantsusmaa sajanditepikkune suur vastasseis võitluses hegemoonia
+eest nii Euroopas kui ka kolooniates. Sajandivahetuseks tõusis Euroopa riikide
+vastuoludest tulipunkti Aafrika jagamine. 1882 oli Inglismaa okupeerinud
+Egiptuse, mis kunagi oli Napoleoni sõjaretke sihiks. 1896 saatis Inglise
+valitsus Egiptusest lõunasse - Sudaani vallutama - ekspeditsioonikorpuse Horatio
+Herbert Kitcheneri juhtimisel. Samal ajal liikus kapten Marchand'i juhitud
+Prantsuse väeüksus Prantsuse Kongost lääne suunas. Juulis 1898 jõudsid
+prantslased välja Niiluseni ja heiskasid oma lipu Fašoda külas, vanas lagunenud
+Egiptuse kindluses. Sama aasta septembris jõudis selle Sudaani küla lähistele
+Kitcheneri Inglise väeüksus ning nõudis Prantsuse vägede tagasitõmbumist.
+Marchand keeldus ja kerkis oht, et puhkeb sõda kahe konkureeriva koloniaalriigi
+vahel. Juulis 1891 pidi keiser Aleksander III paljastama pea, kui orkester
+mängis Kroonlinna saabunud Prantsuse sõjalaevastiku eskaadri auks Kolmanda
+vabariigi hümniks kuulutatud “ Marseljeesi ”. Inglise ajakirjandus, aga ka
+poliitikud võtsid äärmiselt sõjaka hoiaku. Prantsuse välisminister Théophile
+Delcassé kartis eriti, et Saksamaa võib seda sõda ära kasutada Prantsusmaa uueks
+ründamiseks. Muret tekitas ka küsimus, kuivõrd Prantsuse merevägi, mis alati oli
+osutunud nõrgemaks, suudab vastu panna Briti moodsale laevastikule. Keerulises
+olukorras pöördus Prantsusmaa oma liitlase Venemaa poole. Kuna sealt aga abi
+loota ei olnud, tuli järele anda. Esialgu püüti taganemise eest mingitki
+hüvitust saada. Kui aga vastane keeldus, ei jäänud Prantsusmaal muud üle, kui
+väed Sudaanist ära viia. Fašoda konflikt sai pöördepunktiks Inglise-Prantsuse
+suhetes. Selle taustal võib vaid imestada, kuidas uuel sajandil jõuti sõjalise
+koostöö ja liitlassuheteni. Konfliktidega uude sajandisse Suureks vastuolude
+piirkonnaks kujunes 19. sajandi lõpul Kaug-Ida, kus ristusid sealsete riikide
+omavahelised konfliktid ning Euroopa riikide võitlus mõjusfääride pärast.
+Aastatel 1894-1895 toimus Jaapani-Hiina sõda, mille tulemusel tuli Hiinal
+loobuda Korea valitsemisest. Euroopa suurriikide toel Korea iseseisvus, kuigi
+oma mõju kindlustas seal Jaapan. Sõja lõpetamiseks sõlmitud Shimonoseki rahuga
+omandas Jaapan ka Liaodongi poolsaare, kuid Venemaa, Saksamaa ja Prantsusmaa
+üheaegselt esitatud nõudel see siiski tagastati Hiinale. Samaaegselt ruttasid
+suurriigid üksteise võidu looma Kaug-Idas endale tugipunkte ja mõjusfääre.
+Saksamaa maandas 1897 dessandi Kiaotšau lahe Shandongi poolsaarel ning surus
+järgmisel aastal Hiinale peale lepingu, millega sai seal endale tugipunkti 99
+aastaks rendile. Venemaa vallutas 1897 Port Arturi, luues pinged, mis uuel
+sajandil lahvatasid Vene-Jaapani sõjaks. Inglismaa ja Saksamaa hankisid endale
+Hiinas kaubanduslikud mõjusfäärid. Sajandi lõpul lahvatas uus sõda ka Ameerika
+mandril ning suurriikide vastuolud jõudsid Vaiksele ookanile. Vallutuste teele
+asunud USA (meenutame sõda Mehhikoga 1846-1848) kasutas ära 1895 alanud Kuuba
+ülestõusu Hispaania koloniaalvõimu vastu ja alustas 1898 sõda, mis lõppes veel
+samal aastal Hispaania lüüasaamisga. Kuuba sai uue sajandi algul, 1901 uueks
+iseseisvaks riigiks, 1898 sõlmitud rahulepinguga läksid Ühendriikide võimu alla
+Puerto Rico, Guam ja Filipiinid. Filipiinidele oli pretendeerinud ka Saksamaa,
+kellel tuli leppida sellega, et sõjas lüüa saanud Hispaania müüs talle Karoliini
+ja Mariaani saared ning Inglismaaga kokku leppides veel kaks saart Samoa
+saarestikust. 19. sajandil alanud sõdadest jõudis uude sajandisse Inglise-Buuri
+sõda (1899-1902). Sõja käigus kasutasid buurid edukalt partisanisõja taktikat
+ning inglastel tuli nende alistamiseks kohale tuua üha uusi vägesid. See sõda
+kompromiteeris Briti impeeriumi maailma avaliku arvamuse silmis. Vana sajandi
+viimastel aastakümnetel kujunenud liitude süsteem ei olnud veel lõplik. Maailm
+läks 20. sajandisse uute diplomaatiliste kombinatsioonide ja rahvusvaheliste
+konfliktidega. Suure sõjani kulus veel veidi aega. peaksime ütlema inglaste
+kombel, kui me parasjagu uude sajandisse oleme suundumas. HELMUT PIIRIMÄE (1930)
+on ajaloodoktor, Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Pildid: -. Versailles' lossi
+Peeglisaalis 18. jaanuaril 1871. -. Kolm keisrit Berliinis septembris 1873.
+Aastavahetuse mõtisklustes on ikka kaks poolt - kokku saavad kenad hetked ja
+olulised sündmused minevikust ning ootused-lootused tulevikust. Ühe lõpp on
+teise alguseks. Üks mees, kelle teod on kõigi viimasel sajal aastal Maad
+asustanud olevuste elu mõjutanud, on Albert Einstein (1879-1955), kelle ajakiri
+TIME kuulutas sajandi inimeseks. Mida ta siis tegi? · Nautis Aarau kantonikoolis
+(kus ta sooritas abituuriumi) valitsenud Pestalozzi vaba ja humaanset vaimu,
+eelkõige õpetaja vabadust õpetamismeetodite valikul ja sellest tulenevat rõõmu
+õpetajaga ühist tööd teha. · Sai aastal 1900 Zürichi tehnikaülikoolist
+füüsikaõpetaja diplomi. · Võttis kõikjale, isegi Berliini Akadeemia istungitele
+kaasa viiuli. · Pidas oma elu kõige õnnelikumateks ja viljakandvamateks aastaid
+1902-1909, kui töötas “ ilmalikus kloostris ” - Berni Föderaalses Patendibüroos.
+· Arvas, et inimene, kes püüab esineda autoriteedina tõe ja tunnetuse alal,
+jookseb jumalate naeru saatel karile. · Hoiatas, et seda, kes väikestes asjades
+tõega vabalt ümber käib, ei saa usaldada ka suurtes asjades. · Tõestas, et
+Browni liikumine (mikroskoobiga nähtav osakeste liikumine vedelikus, aga ka
+tolmuosakeste sagimine õhus) on põhjustatud aineosakeste korrapäratust
+liikumisest. · Pööras veendunud kahtlejadki “ aatomiusku ” -ained koosnevad
+aatomitest ja molekulidest. Soojus aga pole midagi muud, kui molekulide
+korrapäratu liikumise teel toimuv energia ülekandumise vorm. · Väitis, et valgus
+levib valguskvantide ehk footonite kaupa. Seega süttis 20. sajandi algul uue
+leegina teaduslik vaidlus valguse olemusest - ühelt poolt on valgus käsitletav
+kui elektromagnetiline laine, teisalt aga kui osakeste (korpusklite, kvantide,
+footonite) voog. · Sai aastal 1921 Nobeli füüsikapreemia juba 1905. aastal
+loodud fotoefekti teooria eest, mille järgi elektron lendab ainest välja, kui
+saabuv valguskvant talle selleks paraja koguse energiat annab. · Kõige laiemalt
+on Albert Einstein tuntud relatiivsusteooria loojana. Tuntakse koguni kahte
+relatiivsusteooriat - erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria. Asi sai
+alguse aastal 1905, kui tema sulest ilmus 30leheküljeline artikkel “ Liikuvate
+kehade elektrodünaamikast ”. Ainuüksi sealt pärinev elegantne valem E=mc2, mille
+järgi energia on võrdne massi ja valguse kiiruse ruudu korrutisega, on pakkunud
+nii õudust ja hukku (aatomi- ja tuuma-pomm) kui lootust (otsingud efektiivse ja
+loodust säästva energiaallika loomiseks). Kui erirelatiivsusteooria kirjeldab
+füüsikanähtusi vaid üksteise suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuvates
+taustsüsteemides, siis 1915. aastal ilmunud 50leheküljelises artiklis “
+Üldrelatiivsusteooria alused ” selliseid kitsendusi pole. Pole saladus, et peagi
+saja-aastaseks saava relatiivsusteooria ümber on paljude jaoks endiselt müstika
+oreool. Arvata on, et oma osa on selles kasutatavatel mõistetel, mille sisu
+Einstein avardas, aga mis kasutusel olnud juba ammustel aegadel. Mida tähendab
+relatiivsus? Mis üldse on liikumine, taustkeha? Relatiivsus on suhtelisus. Aga
+mis on suhtelisus? Vastuse saamise parim viis on katse. Hüüdke oma last või
+muidu head tuttavat nimepidi. “ Mis on? ” kõlab vastus. “ Kus sa oled? ” “ Siin,
+” kõlab vastus. Mida saime teada? Laps on olemas. Aga kus? Tema jaoks selge siin
+on küsija jaoks mõistetamatu seal. Tema näeb oma ümbrust, meie mitte.
+Arusaamiseks peab nimetama mõne keha või koha, mille läheduses ta viibib.
+Näiteks: olen söögitoa akna juures või magamistoa keskel. Toa keskpunkt pole
+küll mingi keha, aga selgesti arusaadav koht küll. Niisiis on asukohast
+arusaamiseks vaja taustkeha, milleks on mõni ese või koht (kujutletav keha).
+Taustkeha valik on vaba - akna juures võib sama tähendada kui uksest 5 sammu
+kaugusel. Selles seisnebki asukoha suhtelisus - erinevate kehade suhtes on keha
+asukoht erinev. Aga liikumine? Kui kõnnid, võtmed taskus, siis on nad kõndija
+suhtes paigal, aga liiguvad koos omanikuga nende esemete suhtes, millest ta
+möödub. Seega on ka liikumine suhteline. Vaatleme ratta pöörlemist ja veeremist.
+Kui ratas vastu maad ei puutu, siis tiirutavad kõik ratta punktid ümber
+keskpunkti. Olgu rattapöia punktide kiirus ratta keskpunkti suhtes v (joon. 1).
+Kui see ratas veereb libisemata mööda maapinda, siis ratta keskpunkti suhtes
+liiguvad tema punktid ikka mööda ringjooni, aga maapinna suhtes on kiirused
+erinevad: ratta keskpunkti kiirus on v, maapinna vastu puutuv punkt A on hetkeks
+paigal, ülemine punkt B aga liigub topeltkiirusega 2v! Nüüd veidi nuputamist.
+Rong liigub Balti jaamast Pääsküla poole. Kuid igal hetkel liigub osa rongiratta
+punkte hoopiski vastassuunas. Kus need punktid asuvad? MART KUURME (1949) on
+Tallinna Reaalkooli füüsikaõpetaja, pedagoogikamagister. Pildid: -. Albert
+Einstein -. Joon 1 -. Joon 2 Kristiina Ross on sündinud 3. juunil 1955
+Tallinnas, lõpetanud 1973 Tallinna 21. keskkooli ja 1978 Tartu ülikooli eesti
+filoloogia osakonna soome-ugri keelte eriharu. 1984. aastal kaitses Kristiina
+Ross kandidaadiväitekirja teemal “ Instruktiiv läänemeresoome keeltes ”. Pärast
+ülikooli lõpetamist asus ta tööle tollasesse Keele ja Kirjanduse Instituuti ehk
+praegusesse Eesti Keele Instituuti, kus töötab tänini. Alates 1996. aastast on
+Kristiina Ross instituudi teadusdirektor. Viimastel aastatel on ta uurimistööna
+tegelenud 17. ja 18. sajandi eesti Piibli-tõlke tekstianalüüsiga. Teadustöö
+kõrval tõlgib Kristiina Ross prantsuse ja heebrea kirjandust. 1995. aastal
+pälvis ta ühena “ Eesti keele grammatika ” autoritest Eesti Vabariigi
+teaduspreemia. Tema tööd tõlkijana on hinnatud Eesti Kultuurkapitali
+aastapreemiatega (1996 ja 1998). Kristiina Ross on Emakeele Seltsi ja Kirjanike
+Liidu liige. Teie suguvõsas on olnud nii tunnustatud reaalteadlasi kui ka
+humanitaariaga tegelejaid. Miks Teie filoloogiateaduskonna valisite? Kui läksite
+ülikooli keeli õppima, kas teadsite juba ette, et tahate just teadusega tegelema
+hakata? Kasvasin väga “ interdistsiplinaarses ” majas: mu üks tädi oli TPI-s
+kõrgema matemaatika õppejõud, teine tädi Tallinna Keskhaiglas günekoloog ja ema
+filoloogiharidusega tõlkija. Kõigi kolme tööst räägiti kodus palju ja kõik alad
+ahvatlesid aeg-ajalt. Eesti keelt läksin õppima sellepärast, et see aine sundis
+keskkoolis kõige rohkem pead murdma, kuna ma ei saanud aru suure ja väikese
+algustähe ning kokku- ja lahkukirjutamise reeglite loogikast. Igatahes mäletan
+end ülikooli ajal paar korda erialavalikut sellega põhjendanuvat. Kui Te ei
+oleks õppinud oma eriala, siis millise ametiga leiba teeniksite? Keskkooli
+viimasel aastal käisin päris innukalt ERKI ettevalmistuskursustel ja mingil ajal
+kaalusin võimalust minna õppima psühhiaatriat. Aga praegu ei kujuta küll ette,
+et kõne alla tuleks mingi filoloogiakauge amet. Spetsialiseerusite Tartu
+ülikoolis soome-ugri keeltele, kas oskate ka mõne väiksema hõimurahva keelt? Ei
+oska. 20. sajandi jooksul on eesti keel palju muutunud. Kas usute, et eesti
+keelt kõneldakse veel ka järgmisel sajandivahetusel või on teda selleks ajaks
+tabanud liivi keele saatus? Küllap kõneldakse. Eeldades, et vaimuelu ei ole
+majandusega fataalselt seotud, võiks prognoosida, et ühtlustav
+amerikaniseerumine hakkab peagi kõiki tüütama. Kuna pendel liigub ühest
+äärmusest teise, siis pole välistatud, et mingil hetkel lähevad pisikesed ja
+eksootilised keeled koguni eriti hinda. Kuidas õppisite ära prantsuse ja heebrea
+keele? Kas selle taga peitub eriline huvi prantsuse ja juudi kultuuri vastu
+laiemalt? Prantsuse keelt õppisin keskkooli ja ülikooli aastail eraõpetajate
+juures, heebrea keelega alustasin ülikooli orientalistikakabinetis Pent
+Nurmekunna juhatusel, pärastpoole pusisin ise raamatute järgi. Ajendiks oli
+tõesti laiem huvi kummagi rahva vaimsuse vastu, kitsalt lingvistilise nurga alt
+olen nende keeltega vähe tegelenud. Juudi kultuur on eriti ligitõmbav just oma
+ideaalsuse tõttu: ligi 19 sajandit ei olnud neil ei riiki ega ühtegi muud
+materialiseerunud ühenduslüli peale teksti - ja seegi keeles, mida nad ei
+kõnelenud. Kui palju Te üldse keeli oskate? Kas on mõni niisugune keel, mida
+tahaksite kunagi kindlasti ära õppida? Keele oskamiseks võib nimetada seda, kui
+suudad näljasest peast endale võõras keeles leiba küsida, või seda, kui suudad
+rikast teksti sõnaraamatu abita nüanssideni nautida. Viimases mõttes oskan
+ainult eesti kirjakeelt ja siingi oleks aeg-ajalt tulus mõnd väga head
+sõnaraamatut käepärast hoida; häda on ainult selles, et eesti keele keerukamate
+kihtide lahtimuukimiseks napib teatmeteoseid. Kui aega oleks, hakkaksin õppima
+läti keelt, seda läheb eesti kirjakeele ajaloo uurimisel hädasti vaja.
+Fantaseerime pisut. Kui Teil oleks võimalik vestelda ükskõik kellega ükskõik
+millisest ajast ja vabalt valitud teemal, kelle valiksite vestluskaaslaseks?
+Kellega tahes vesteldes võib jutt äkki osutuda sisukaks. Mul on üks tuttav nunn,
+kellel on muuseas kolm kõrgemat haridust (meditsiini-, psühholoogia- ja
+teoloogiaalane). Näiteks tema seltsis on vaikiminegi olnud mõni-kord paljuütlev.
+Millist teadusavastust läbi aegade peate kõige tähtsamaks? Kõige ohtlikumaks?
+Avastused iseenesest on lihtsalt huvitavad. Tähtsaks või ohtlikuks teeb nad see,
+kuidas neid kasutatakse. Filoloogile peaksid kõige tähtsamad olema avastused,
+mis viisid kunagi trükikunsti leiutamiseni ja nüüd Interneti-ühenduse
+tekkimiseni. Aga pole selge, kas trükised ja Internet levitavad inimlikku
+tarkust või rumalust. Teadusavastuste nõmeda rakendamise vastu on teadus ise
+täiesti jõuetu. Teie lemmikraamat? Lemmikkirjanik? Koguja raamat ja Sholem
+Aleihhemi “ Marienbad ” - need kaks head raamatut on lihtsalt hetkel
+aktualiseerunud, kuna pidin hiljuti rääkima juudi kirjandusest. Milline oleks
+Teie vapideviis? Viimasel ajal meenub mulle üha sagedamini Martin Lutheri mõte,
+mida on oma jutlustes ligi 400 aastat tagasi tsiteerinud Georg Müller ja tema
+kaudu ka Uku Masing. Nimelt, et inimene on kuni 40. eluaastani narr; kui ta
+seejärel aru saab, et ta narr on, siis on juba hilja. Tõsi küll, Luther pidi
+liikuma väga vaimses seltskonnas, kui ta leidis, et oma narruse adumine on
+üldinimlik. Pildid: -. KRISTIINA ROSS. VAHUR LÕHMUSE foto Uhked värvilistes
+turbanites mehed, mõõgad vööl, vahel kaval, vahel sõjakas tuluke silmades
+helkimas. Selline on paljude jaoks ühe tõelise idamaalase võrdkuju, meelde
+jäänud kusagilt filmist või raamatuillustratsioonidest. Selle stereotüübi
+aluseks on tõenäoliselt sikhid, India üks omanäolisemaid inimrühmi. Sikhide
+kuulsus ja mõju maailmale on kaugelt suurem olnud, kui nende arv, 20 miljonit,
+eeldada lubaks. Ja Amritsar on sikhide kõige püham paik maakeral - nagu Vatikan
+katoliiklastele, Jeruusalemm juutidele või Meka musulmanidele. Mussooniootel
+Amritsar on järjekordne kuum ja tolmune India linn täis masendavas
+kontsentratsioonis vaesust ja viletsust, paksu ja vedelat. Ja kõige selle keskel
+on kuulus Kuldtempel otsekui negentroopiasaareke keset hävingupöörises maailma.
+Pole parata, just säärasena kangastub Indiat külastades üks võimalikest
+tulevikuvisioonidest: üha raskem on toime tulla jäätmete ja saastaga, korras
+suudetakse hoida veel vaid üksikud “ saarekesed ” ning prügimägi on saanud
+valdavaks elukeskkonnaks … Kord väravatest läbi, jalatsid hoiule antud ning pea
+traditsioone austades rätiga kaetud, olemegi hiiglaslikus valgest marmorist
+templikompleksis. Nelinurkse põhiplaaniga puhtaveeline tiik - nektaritiik, Amrit
+Sar - kus prisked vääriskalad laisalt ringi ujuvad. Tiigi keskel kullaga kaetud
+tempel, Hari Mandir ehk lihtsalt Kuldtempel, on 20 miljoni sikhi kõige püham
+koht maakeral. Templikompleksi kohal heljuv kummaliselt hingekriipiv laul vaibub
+vaid mõneks öötunniks, samuti pühade tekstide vahetpidamatu lugemine Hari
+Mandiris ning palverändurite vool, usklike muljetavaldavalt harras äraolek …
+Kord päevas toimuvatel ühissöömaaegadel jagatakse kõigile soovijatele - isegi
+kuni kümnetele tuhandetele - tasuta lihtsat toitu. Tasuta saab ka peavarju. Siin
+on meeldiv ja rahulik viibida mitte ainult habemikul või turbanikandjal. See on
+koht, kus on teretulnud kõik inimesed, sõltumata soost, rassist või
+usutunnistusest. Peaaegu mitte miski ei reeda siin asetleidnud aastatetaguseid
+dramaatilisi sündmusi ning Punjabi turbulentset minevikku. Heade kavatsustega
+algus Sikhismi sünnimaa Punjab (Pandzab) on Induse keskjooksu ja tema viie suure
+lisajõe maa (pand zab tähendabki pärsia keeles “ viite jõge ”), ajalooline
+piirimaa, kus hinduismi ja islami vahelised kokkupuuted ning konkurents kõige
+teravamad on olnud. Võttes üheltpoolt eeskuju hindu bhakti traditsioonist ja
+teiseltpoolt sufismist, müstitsistlikust islamisektist, püüab sikhism niisiis
+sünteesida ja lepitada neid kahte vägevat ususüsteemi. Sikhismi kui suhteliselt
+noore religiooni algus on dateeritav Guru Nanaki (1469-1539) tegevusega. Gurude
+ehk autoriteetsete õpetajate järgimise traditsioon on Indiale ammusest ajast
+omane olnud, kusjuures iga guru võib mõnevõrra erinevat nägemust jutlustada.
+Nanak, sünni poolest hindu, hakkas õpetama, et “ pole olemas hindut, pole olemas
+muhameedlast, on vaid üks jumal kõigile ”. Üldse oli kümme gurut, kellest iga
+järgnev oli isiklikult välja valitud eelmise poolt, “ guru hing on nagu leek,
+mida ühelt lambilt teisele edasi antakse ”. Sikhid on üldjoontes üle võtnud
+hindude kosmogoonilise süsteemi, sealhulgas usu hinge ümbersündimisse, kuid
+eitatakse hinduismile omast ranget kastikorda ning paljude jumalate
+(ebajumalate) kummardamist. Monoteism (ühe jumala usk) ning keeld jumalat
+kunstiteostes kujutada lähendab sikhismi islamiga. Põhiline austusobjekt ja
+ainus jumaliku tõe allikas on raamat, Adi Granth ehk Granth Sahib, “ elav guru
+”. See sisaldab esimeselt viielt gurult pärinevaid ja Guru Arjuni poolt 1604.
+aastal kokku kogutud palveid, religioosseid hümne ja poeetilisi tekste - kõik
+gurud olid ühtlasi ka tunnustatud poeedid. Amritsari asutas aastal 1577 sikhide
+neljas guru Ram Das. Seega on Amritsar India mõistes noor linn. Ram Dasi
+järeltulija, Guru Arjun, püstitas templi keset püha nektaritiiki (amrit
+tähendabki nektarit ja sar tiiki) ja Ranjit Singh kuldas ta kuplid.
+Arhitektuuriajaloolased leiavad siin nii hindu kui islami mõjusid, ja kuidas
+teisiti see saakski olla. Räägitakse, et sümboliseerimaks sikhide muret meie Maa
+saatuse pärast, kujutab see endast ümberpööratud ja Maa keskpunkti suunas
+avanevat lootosõit. Kui olete näinud ühte sikhide templit, siis tunnete
+eksimatult ära ka kõik ülejäänud - variatsioonid ei ole suured. Muidugi peavad
+sikhid ise oma religiooni maailma parimaks ja täiuslikumaks, teised jälle
+märgivad, et sikhid on vähe midagi põhimõtteliselt uut loonud. Sümbolid
+ühtekuuluvust loomas Kui alguses oli Guru Nanaki järgijate näol tegemist
+väikesearvulise veidrike rühmaga, kes mingit erilist ohtu valitsevale korrale ei
+kujutanud, siis sedamööda, kuidas sikhide populaarsus kasvas, süvenesid ka
+vastuolud muhameedlike mogulivõimudega. Vähemalt kaks guru suri vägivaldset
+surma. Kümnes ja viimane guru Gobind Singh (1666-1708) kuulutas gurude
+järgnevuse enesega lõppenuks ning moodustas 13. aprillil 1699 khalsa-nimelise
+vennaskonna, kes relv käes oma õiguste eest võitlema peab. Gobind Singh pani
+kirja ranged pühitsemis- ja käitumisjuhised, mida austatakse suuremas osas
+tänapäevani. Sikhid ei suitseta ega tarvita narkootilisi aineid (tõsi, mõnedki
+on maiad alkoholi järele). Sikhid ei usu ka astroloogiat ega muid hämaraid asju,
+peavad tegema ausat tööd ja mitte sallima rassilist, usulist või soolist
+diskrimineerimist. Nad peavad võitlema õigluse eest ja külastama oma
+pühakodasid, gurdwarasid. Eriti pühad on Kuldtempel ning viis “ igavest trooni ”
+(Akal Takhat), millest üks, sikhi parlament, asub samuti Kuldtempli kompleksis
+kohe Hari Mandiri vastas. Khalsa ordu liikmete, seega kõigi õigete sikhide
+sümboliteks said viis k-tähega algavat tunnust: kõigepealt ke ša ehk juuksed,
+mida sikhid kunagi ei lõika, vaid turbani alla krunni koguvad. Sikhide sulest on
+ilmunud raamatuid, kus tõestatakse, kuidas juuksed on inimese elujõu korvamatuks
+allikaks, mistõttu neid lõigata ei tohi. Vähem silmatorkavad tunnused on
+metallist käevõru, mõõk, kamm ja erilised vormipüksid. Kõik need tunnused, kas
+või miniatuursel või sümboolsel kujul, on igal õigel sikhil alati olemas. Sikhi
+mehed lisavad oma nimele liite Singh (“ lõvi ”) ja naised Kaur (“ emalõvi ”).
+Seega kõik Singhid on tõenäoliselt sikhid, kuigi Rajasthani 16.-18. sajandi
+ajaloos võib kohata ka samanimelisi maharadzasid, kes ei olnud sikhid - tuntuim
+on arvatavasti Jaipuri ning Jantar Mantari observatooriumide (vt. “ Horisont ”
+nr. 8 1997, lk. 4-8) rajaja Jai Singh. Segamini ei tohiks ajada ka sikhe ja
+Sikkimit, viimane on India kirdeosas Himaalaja mäestikus asuv valdavalt
+budistlik piirkond. Kuigi nii sikhid kui mitte sikhidest pandzabid kõnelevad
+sama pandzabi keelt, kasutavad sikhid oma tähestikku, gurmukhit. Pandzabid
+Pakistanis kirjutavad araabia tähestikus. Ilmneb, et Aasias ei ole meile
+harjumuspärased inimeste ühtekuuluvustunnused, nagu keel ja rahvus, mitte alati
+kõige tähtsamad. Sõltuvalt kohast ja asjaoludest võivad esiplaanile kerkida
+hoopis religioon, sekt, kast või hoopis veresugulusel põhinev klann. On
+kummaline, et samal ajal kui sikhid on maailma üks selgemini eristuvaid ja
+kokkuhoidvamaid inimrühmi üldse, ei moodusta nad rangelt võttes isegi mitte
+rahvust! Sikhid militariseeruvad Niisiis oli sünteesi otsivast rahumeelsest
+liikumisest 18. sajandiks olude sunnil saanud oma erilisust rõhutav ja kasvavalt
+militaristlik organisatsioon. Kogu järgnev sikhide ajalugu ongi peaasjalikult
+märtritegude ja sõdade ajalugu. Amritsari Kuldtempli sikhi muuseumis võib näha
+vaid kahesuguseid pilte - kuulsate sikhide portreesid, ning maale
+martüüriumidest: kellel lüüakse pead maha, kes põleb elusalt, kes võitleb viimse
+veretilgani ülekaaluka vaenlase vastu. Tänu spartalikule distsipliinile ja
+tugevale ühtekuuluvustundele suutsid sikhid luua tugeva sõjaväe, mis oli
+paremaid Aasias. Vastuhakk afgaanidele ja mogulivägedele oli üha söakam ning
+siin-seal Punjabis ja Delhi ümbruses tekkis sikhide vürstiriigikesi. Üks mees,
+Ranjit Singh (1780-1839), sõlmides osavalt liitlaslepinguid
+vürstide-väepealikega ning vallutades juurde uusi alasid, leidis end peagi
+tõelise impeeriumi eesotsast. Riigi pealinnaks sai 1799. aastal Punjabi suurim
+linn Lahore, kuigi Amritsari eriline pühadus säilis. Läänes löödi afgaanid
+Khyberi kuru taha, põhjas vallutati Tšitraali, Hunza, Baltistani ja Ladakhi
+mägipiirkonnad ning idas oldi sunnitud brittidega rahu tegema ligikaudu Sutlej
+jõe joonel. Peale Ranjit Singhi surma hakkas sikhi riik sisekonfliktides ning
+kokkupõrgetes briti sõjaväega (sikhi sõjad 1845-1849) lagunema. Ja kuigi
+impeeriumi iga oli üürike, vaevu pool sajandit, elab omariiklus sikhide mälus
+tänase päevani. Sikhi armee inkorporeeriti briti eliitvägede koosseisu ning
+piirisõdu läänes ja põhjas peeti juba koos. Et sikhid vihkasid mogulivõimu veel
+rohkem kui britte, siis koos suruti maha ka esimene tõsisem inglastevastane
+ülestõus (Great Mutiny), mis 1857. aastal üle terve Põhja-India lõõmama lõi.
+Hilisemate sündmuste valguses tundub, et sellest jäi omakorda ka hindudel
+sikhidevastane okas hinge. Unistus oma riigist Kui 1947. aastal äsja
+iseseisvunud Briti Indiat Indiaks ja Pakistaniks jagati, lootsid ka sikhid sinna
+vahele oma riiki, Khalistani, saada. See aga ei kuulunud lord Mountbatteni
+plaanidesse, liiatigi oli ilma sikhidetagi tõsiseid probleeme. Punjabis alanud
+närvilise migratsiooni käigus - hindud ja sikhid India territooriumile, moslemid
+Pakistani - hukkus veresaunades ligi miljon inimest. Tänapäeva Pakistani
+rahvastikust moodustavad sikhid tühise osa, India Punjabi osariigis on neid 57%.
+Rohkesti on sikhe veel Punjabiga külgnevas Haryana osariigis ja Delhis.
+Väljaspool Indiat võib turbanit kohata Suurbritannia tänavapildis (eriti
+Londonis), Austraalias ja USAs. Et Punjabist on, tänu viljakale pinnasele ja
+sikhide töökusele, saanud India arenenuim osariik, siis on see koos sikhide
+kõrgendatud eneseteadvusega esile kutsunud autonoomianõudmisi ja
+separatismiilminguid. Sikhid arvavad, et neil on suuri teeneid India
+iseseisvumisel ja riigi üldisel käekäigul, samal ajal aga neid ja nende usku
+ahistatakse. Tõesti, sikhide osatähtsus India rahvastikus on küll kõigest 2%,
+kuid kummalisel kombel neid turbaniga mehi lihtsalt jagub kõikjale. Räägitakse,
+et sikhid on India parimad farmerid - 1960. aastate roheline revolutsioon andis
+fantastilisemaid tulemusi just Punjabis. Parimad sõdurid, sportlased ja
+tehnikatundjad - olgu siis tegu motorikša, takso, veoauto või Boeing 747
+juhtimisega, tulid sealt. Üheksast India alpinistist, kes 1965. aastal viienda
+eduka ekspeditsioonina Mount Everesti otsa jõudsid, olid kolm sikhid. Sikhide
+osatähtsus on ebaproportsionaalselt suur kõikidel aktiivset eluhoiakut ja
+edasipüüdlikkust nõudvatel aladel, sealhulgas ka India parlamendis ning
+valitsusasutustes. Pinged eskaleerusid traagilise 1984. aastani, kui mõnisada
+relvastatud Akali religioosse partei ekstremistlikumalt meelestatud liiget ning
+tuhanded palverändurid sulgesid end Kuldtemplisse ning kuulutasid seal välja oma
+riigi. Kompromisse ei leitud ja India valitsusväed surusid ülestõusu veriselt
+maha. Kuldtempli kompleks sai tankitules tugevasti kannatada. Vastutasuks tapeti
+31. oktoobril peaminister Indira Gandhi oma sikhidest ihukaitsjate poolt,
+sellele järgnesid omakorda hindude ja sikhide vahelised kokkupõrked Delhis ja
+Punjabis, kus ligi kümme aastat väldanud pogrommide käigus hukkus igal aastal
+mitu tuhat inimest. Sikhidele oli märku antud, et selline heterogeenne riik,
+nagu India, ei saa pretsedenti luua ning erinevate etniliste ja usuliste rühmade
+iseseisvusnõudmistele järele anda. Tuttav lugu, kas pole? Punjabi probleem on
+aga Indias kõigest üks paljude seast. Sündmused, mis toimuvad selles
+miljardilise elanikkonnaga tuumariigis, panevad arusaadavalt terve maailma hinge
+kinni hoidma. Kipub ju liitriikide jagunemine praktikas enamasti traagilisel
+viisil realiseeruma. Viimased viis aastat on Punjabis jälle rahulikumalt
+möödunud - ühelt poolt on jõud ja teiselt poolt vaikne solvumus. Püssimehed
+kontrollivad Amritsari suunduvaid ronge. Kuldtemplis mängib valulik melanhoolne
+muusika. ÜLO SUURSAAR (1962) on Eesti Mereinstituudi vanemteadur,
+geograafiadoktor. Pildid: -. 18 tundi ööpäevas loetakse Hari Mandiris pühasid
+tekste ning mängib elav muusika, mis arvukate valjuhääldite abil üle terve
+templikompleksi võimendatakse. ÜLO SUURSAARE foto -. Sikhi mehe tunneb kaugelt
+ära turbani alla kogutud juuksepahmaka järgi. Lähemal silmitsemisel võib märgata
+metallist käevõru, mõõka ja veel üht-teist. ÜLO SUURSAARE foto -. Kümblus
+nektaritiigis. ÜLO SUURSAARE foto -. Rahumeelne õhkkond ning pimestavvalge puhas
+marmor on teravas kontrastis kohe teisel pool templimüüre algava lärmaka ja
+väsitava linnaga. ÜLO SUURSAARE foto -. Sikhi impeeriumi ligikaudne ulatus
+Ranjit Singhi ajal 19. sajandi esimesel poolel koos tänapäevaste
+riigipiiriidega. -. Lahore Badšahi mošee, moguliarhitektuuri viimase suurehitise
+kõrval valendab sikhi tempel, kuhu on maetud sikhide esimese ja viimase
+imperaatori Ranjit Singhi põrm. Tänapäeva Pakistanis asuv Lahore oli aastatel
+1799-1849 sikhi riigi pealinnaks. ÜLO SUURSAARE foto DOKTOR KARIS ÜHENDAB
+ROHELIST JA VALGET BIOLOOGIAT. Professor Alar Karise intervjuu HORISONDILE
+Muudetud pärilikkusega loomad on kümnekonna aastaga muutunud
+molekulaarbioloogidele asendamatuks. Teie olete neid oma uurimistöös palju
+kasutanud. Mida nad teadusele annavad? Jah, transgeenseid hiiri on valmistatud
+1980. aastate lõpust alates ja algul hakati neid looma ikkagi süvateaduslike
+probleemide lahendamiseks. Loomade pärilikkust võib muuta põhimõtteliselt kahel
+erineval viisil - kas võõraid geene sisse tuues või olemasolevaid välja
+lülitades. Esimesel puhul on tegu rangelt võttes transgeensete organismide
+loomisega, teisel juhul aga saame nn. knock out loomad. Praeguseks me oleme
+jõudnud juba nn. postgenoomse ajastu piirile. Mitmete organismide geenijärjestus
+on teada ning kohe-kohe võime sedasama ütelda ka inimese genoomi kohta. See on
+aga alles algus. Geenide järjestus iseenesest ei ütle meile veel kuigi palju,
+oluliselt tähtsam on välja uurida nende funktsioon, mida me saame teha just tänu
+muudetud pärilikkusega organismidele. Võib ju küsida, et miks me ei uuri geenide
+avaldumist puhtalt katseklaasis, in vitro? Seda tehaksegi, ent kunstlik süsteem
+jääb ikkagi kunstlikuks ning mingi geeni toimimist kogu täiuslikkuses saame
+siiski jälgida vaid terviklikus organismis, milleks ongi siis kasutusel muudetud
+pärilikkusega loomad ja ka taimed. Nii, et muudetud pärilikkusega organismid on
+tänapäeval eelkõige ikkagi katsevahendiks? Nad on teatud mõttes nagu vahelüliks
+teaduse ja biotehnoloogiatööstuse vahel. Viimasel ajal rahastatakse peamiselt
+biomeditsiini ja farmaatsiatööstuse arenguga seotud uuringuid. Viimased aga
+vajavad tihti üsna tugevat alusteaduslikku vundamenti. Muudetud pärilikkusega
+loomad on kasutusel geenide funktsiooni väljaselgitamisel, mis on tegelikult ju
+fundamentaalne probleem. Samal ajal on nad aga asendamatud ka konkreetsete
+preparaatide katsetamisel. Meil on võimalik juba väga paljusid haigusi hiirel
+modelleerida ning ravivõtteid nende loomade peal katsetada. Inimeste peal
+sedasama teha oleks mõeldamatu. Farmaatsiatööstus loodab muudetud pärilikkusega
+loomade baasil ka otsest tootmist käivitada. Sellisel puhul oleksid n.-ö.
+bioreaktorina kasutusel juba suuremad loomad, kes toodavad mingit konkreetset
+valku, mis eraldub näiteks nende piima koosseisus, kust seda saab välja
+puhastada. Sääraseid “ kulda lüpsvaid ” kitsi ja lambaid on juba loodud. Ja veel
+on geenidega manipuleerides võimalik panna näiteks lehm lüpsma senisest
+oluliselt täisväärtuslikumat piima. Näiteks on inimesi, kes ei kannata piimas
+leiduvat laktoosi ning nende tarbeks võiksid olla konstrueeritud lehmad, kes
+lüpsavad laktoosivaba piima. Ka oleks põhimõtteliselt võimalik muuta lehmapiima
+“ inimlikumaks ” nii, et see sisaldab just neid valke, mida näiteks inimlaps
+kõige enam vajab. Mis teeb muudetud pärilikkusega organismid nii tohutult
+kalliks? On ju tegelikult raske mõista, miks mingi hiirekene maksab ühtäkki sama
+palju kui uhiuus tänapäevane sõiduauto. Transgeensete ja knock out hiireliinide
+loomine on väga töömahukas tegevus, mis nõuab ülikallist aparatuuri ning eriti
+hea ettevalmistusega spetsialiste, keda pole sugugi lihtne leida ning koolitada.
+Uue transgeense hiireliini korral kulub meid huvitava geeni väljaotsimisele,
+eraldamisele ja hiirtesse viimisele poolteist kuni kaks aastat. Aeganõudev on ka
+knock out hiirte valmistamine, sest väljalülitatava geeni leidmine pole sugugi
+lihtne ega kerge ülesanne. Väga kallid on ka vivaariumid, kus neid hinnalisi
+loomakesi peetakse. Seal peavad valitsema väga rangelt kontrollitavad ning
+püsivad tingimused, et näiteks haigused ligi ei pääseks. Ainuüksi autoklaavid,
+mida kasutatakse vivaariumitarvete ja loomade toidu steriliseerimiseks, maksavad
+näiteks üle miljoni krooni igaüks. See kõik teeb need loomad väga kalliks,
+kusjuures mingi keskklassi sõiduauto hind on alles hiireliini omahinnaks. Mida
+teeb uurija, kui ta kavatseb näiteks asuda välja selgitama mingit teatud inimese
+vähivormi tekkemehhanismi ning kavatseb selleks kasutada muudetud pärilikkusega
+hiiri. Hiire geenijärjestus on teatavasti välja selgitatud ning uurija käsutuses
+on nn. hiire geeniraamatukogu. Mismoodi ta tööle hakkab? Tavaliselt on meil ikka
+mingi eelaimdus, varasemale kogemusele tuginev teadmine, et see geen võib seal
+DNA piirkonnas asuda. Õigupoolest hiireliini valmistamiseks polegi meil vaja
+teada, kus piirkonnas meid huvitav geen paikneb, vaid geeniraamatukogust
+eraldatakse reaaalne DNA, mis lõpuks on meil katseklaasis. Geenide püüdmiseks
+geeniraamatukogust on tänapäeval palju väga efektiivseid märkimismeetodeid, nii
+et vajaliku geenini jõuame suhteliselt kiiresti. Me peame DNA lahti harutama ja
+tarviliku lõigu sealt eraldama. Edasi võime vastavalt vajadusele lisada sellele
+geenile mingi regulaatorpiirkonna, mis suunab geeni tegevuse mujale või
+blokeerib selle hoopiski. Tänapäeval suudame reguleerida geenide avaldumise aega
+ja ka kohta organismis. Kas me võime ütelda, et põhimõtteliselt teame kuidas
+geen töötab? Jah, sellest on suhteliselt palju teada. Me tunneme geeni
+regulaatorelemente ning oskame luua geeniregulatsiooni lihtsustatud mudeleid.
+Nüüdseks on aga selgeks saanud, et nende regulaatorelementide tegevust
+kontrollivad veel erilised valgud, mis aeg-ajalt “ istuvad neile selga ” ja
+korraldavad geenide avaldumist. Et sääraseid valke võib olla terve kobar ning
+nende aktiivsus muutub ajas kogu aeg, on väga raske luua selget pilti kogu
+sellest n.-ö. teisesest kontrollimehhanismist. Niisiis, me teame, kuidas geen
+põhimõtteliselt töötab, ei tunne aga veel kuigi hästi geenitegevuse
+regulatsiooni? Jah. Geenide tegevus on nimelt veel ka hierarhiline. Organismi
+arengu käigus lülitatakse kogu aeg geene sissevälja. Ühed geenid lõpetavad
+tegevuse, teised alustavad, kusjuures üks geen võib käivitada või peatada teise
+geeni toimimise. Teame, et regulatsioon toimub säärasel viisil, selle
+konkreetset mehhanismi me aga enamikul puhkudel ei tea. Millised
+geeniregulatsiooni probleemid on tänapäeva maailmateaduses kõige teravamalt
+esil? Siin ei saagi mingit konkreetset probleemi piiritleda. Väga palju
+uuritakse DNAs sisalduva informatsiooni ümberkirjutamist RNA molekulidesse,
+transkriptsiooni. See on äärmiselt huvitav. Uuritakse ka rakkude
+etteprogrammeeritud surma, apoptoosi. Apoptoos puudutab ju peaaegu kõiki
+organismi rakke, teatud hetkel surmavad rakud end ise. Kuidas täpselt ja miks?
+Seda me veel ei tea. Väga pingsalt uuritakse ka vähirakkude arengu
+regulatsioonimehhanisme. Hiir on olnud geeniuurijatele põhiline mudelloom. Kas
+ta jääb ka edaspidi selleks või suudavad koekultuurid kunagi hiiri täielikult
+asendada? Koekultuure kasutatakse küll järjest laiemalt. Kui me oleme
+valmistanud mõne transgeense hiire, siis hiljem saab juba katseid jätkata
+näiteks tema rakkudel. Viimaseid võib väga kaua säilitada ning nendel
+kõikvõimalikke uurijaid huvitavaid manipulatsioone korraldada. Teine suund
+seondub embrüonaalsete tüvirakkudega, viimased annavad väga palju uusi
+võimalusi. Mis need tüvirakud on? Need on väga varajases arengujärgus olevast
+lootest, blastotsüstist, võetud sisemise rakumassi rakud. Neid saab sealt
+eraldada, viia koekultuuri ning hoida ja paljundada nõnda, et nad ei hakka
+diferentseeruma, milleks neil on tõsine kalduvus. Need rakud on totipotentsed,
+see tähendab, et kõik organismi rakud pärinevad nendest. Nendest võib saada ka
+nn. idurakke, sugurakkude eellasi. Seega on tüvirakkude näol võimalik säilitada
+organismi kogu tema arengupotentsiaali täiuses. Lõputult neid kultuuris hoida
+aga ei saa, viimaks hakkavad nad ikkagi diferentseeruma. Seega võiksid just
+tüvirakkude kultuurid olla hiirte asendajaks. Ent kui kauaks säilib vajadus
+katsetada näiteks kõrgemate ahvidega? Minu meelest on see valuläve küsimus.
+Primaadid on ju meile tegelikult väga lähedased, ent katseid nendega paraku
+ikkagi tehakse. Tihti on need üpriski võikad. Ma jätsin siin enne puudutamata
+ühe geenitehnoloogilise suuna, nn. ksenoplantatsiooni - teistelt loomadelt pärit
+elundite siirdamise inimesele. See käib nõnda, et sea või ahvi elundeid
+üritatakse juba nende loomade kehas inimesele vastuvõetavamaks muuta ning hiljem
+siirdatakse abivajajatele. Inglismaal tegeleb sellega biotehnoloogiafirma
+Imutran, kes teeb katseid ka primaatidega ning on Euroopas sellel alal kõige
+kaugemale jõudnud. Siin on aga ikkagi küsimus valuläves. Tegelikult on ka rott
+väga hea mudel, eriti neurobioloogidele. Temal pole aga geenide ümbertõstmine
+nii hästi välja arendatud kui hiirel. Rott on tark loom ning sobib eriti hästi
+kõikvõimalike närvihaiguste uurimise mudeliks. Loomulikult seondub katseloomade
+kasutamisega hulga eetilisi probleeme. Kes ikkagi annab meile siin ilmas õiguse
+teisi elusolendeid oma huvides tohutul hulgal tappa? Paraku on aga asjad nõnda,
+et seni kuni oled terve ja sinu lähedased on terved, oled ehk valmis võitlema
+laboriloomade õiguste nimel. Kui aga sind ennast või kedagi omastest tabab raske
+haigus, mille ravi oleneb just neistsamadest loomkatsetest, muudad tõenäoselt
+oma seisukohti. Säärane on juba kord inimloomusele omane lähenemine paljudele
+probleemidele. Kas teadlaskonna sees on valdav suhtumine, et meil pole õigust
+jumalat mängida? See on tegelikult tänapäeva teaduses üks olulisi küsimusi.
+Näiteks on keelatud katsete tegemine inimese tüvirakkudega. Samal ajal pole aga
+kahtlust, et neid kusagil juba tehakse. Keegi ikka proovib. Igasuguste suurte
+avastustega on paraku nõnda, et nende kasutamist pole võimalik tagasi hoida.
+Kogu inimkonna ajalugu demonstreerib seda meile selgelt. Ühe või teise uuenduse
+kasutuselevõttu saab küll pidurdada, tagasikäiku anda aga ei saa. Seega jääb
+meil vaid üle hoida tegevust kontrolli all. Ohtusid on aga väga palju. Me oleme
+võimelised pärilikkusainet juba väga tugevalt muutma. Kui me töötame
+keharakkudega, võime vigastada ainult ühe põlvkonna, olgu tegu siis hiirte või
+inimestega, esindajaid. Kui aga viime muutuse iduliini pidi edasi, oleme me
+võtnud endale vastutuse juba tulevaste põlvkondade ees. Nende saatus sõltub meie
+otsustest. Seepärast peame väga palju teadma, kui tahame näiteks Parkinsoni tõbe
+ravida. Kui siirdame selleks vaid ühe geeni, siis peame olema veendunud, et see
+geen täidab vaid seda ühte, meid huvitavat funktsiooni. Kohutav, kui hiljem
+selgub, et tollel geenil on ka lisafunktsioone, mis võivad käivitada organismis
+mingi viitsütikuga pommi. Igasugune elusorganism on väga keeruline. Hiljuti
+rääkisime, et inimesel on 100 000 geeni, nüüd kõneleme juba 150 000st. Ning
+sugugi pole nii, et igal geenil on vaid üks ülesanne skeemi järgi, üks geen -
+üks haigus, üks geen - üks tunnus. Geenikogum on tegelikult meeletult keeruline,
+ning nagu juba öeldud, me teame väga vähe selle masinavärgi toimimisest ja
+kontrollimehhanismidest. Siiski on näha teadlaste juures väikest joovastust oma
+jõust ja võimsusest. Nii mõnigi leiab, et juba lähiajal hakkame me pärilikkust
+kontrollima. Mina kipun olema vastasleeri esindaja. Joovastus võib tõesti
+kergesti tekkida. Nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid teadlasi.
+Ma arvan, et tuleb olla siiski äärmiselt ettevaatlik. Jah, tehnoloogiliselt
+oleme võimelised tegema juba praegu väga palju. Aga ainult puhttehnoloogiliselt.
+Küllap suudame õige varsti luua näiteks transgeenseid inimesi, aga jällegi
+ainult tehnoloogiliselt. Näiteks võiks keegi kusagil valmistada kurikuulsaid
+disainbeebisid. Minu meelest ei tea me geenidest aga veel ligilähedaseltki nii
+palju, et võiksime endale seda lubada. Kui lasta mustadel mõtetel sel teemal
+lennata, jõuame kiiresti košmaarideni välja. Läänemaailmas on kontrollimehhanism
+teaduse üle usutavasti siiski väga hästi paigas. Seda küll, ent teadlased on
+ikkagi inimesed. Näiteks pole paraku haruldane, kui mõni teadlane kas tahtlikult
+või tahtmatult, esitab valeandmeid. Seda tingib meeletu konkurents. Sa pead
+kohutavalt pingutama, et oma eksistentsi õigustada. Tempo on tihti nii kiire, et
+pole aega oma tulemusi korralikult kontrollida ning ka lahti mõtestada. Kui sa
+teed katse ja see rahuldab sinu hüpoteesi, pole enam aega järele mõtelda.
+Säärane tormamine võib aga viia äraarvamatute tulemusteni. Joovastuse
+ilminguteks on ka kõikvõimalikud tsirkusliku sisuga üritused, nagu näiteks
+kukkurhundi või mammuti taasloomine. Selle peale kulub meeletult raha ja
+tõenäoselt õnnestubki hirmsa vaevanägemisega too mammut lõpuks valmis teha. Mis
+temaga aga peale hakata? Lõbustuspargis rahvale raha eest näidata? Kui just
+tingimata peab, siis võiks ehk teha mingi transgeense elevandi, talle karvad
+selga manipuleerida ja kõik. Igal juhul oleks see palju odavam. Ehk sobiks see
+idee mammutiprojektiga konkureerivale firmale? Jah, miks mitte. Niisiis, tehakse
+teadlaste eestvõttel igasuguseid asju - mõttekaid, vähemõttekaid ja paraku ka
+mõttetuid. Kõigest hoolimata pole võimalik arengut peatada. Tegelikult on mul
+tunne, et väga paljud teadlased tahaks ka ise, et see tormakas areng oleks
+aeglasem. Kas midagi on teaduse olemuses muutunud? Kättesaadava info hulk on
+kasvanud meeletult, sealhulgas ka mittevajaliku info hulk. Ühelt poolt on
+järjest raskem teha vahet olulise ja ebaolulise vahel. Teisalt saad sa kõik, mis
+sind huvitab, kohe kätte ning võid seda järgmisel hetkel oma huvides kasutada.
+Nõukogude ajal käisime Moskvas kord aastas Lenini-raamatukogus uurimas, et mis
+laias maailmas ka tehtud on. Praegune tempo aga nõuab kogu aeg
+ümberorienteerumist. Mõte peab väga paindlik olema. Sa sured lihtsalt välja, kui
+tempoga kaasa ei lähe. Vahel õnnestub leida endale väike nišš, kus saad veidi
+aega rahulikult omaette töötada. Varsti aga lendab sinna n.-ö. terve maailm
+peale ning jälle läheb kuumaks. Ma kardan, et me väsime ära. Milline avastus
+võiks geeniteadusele veelgi suurema kiirenduse anda? Kui ma teaksin! Võiksin
+Nobeli preemiale kandideerida. Tavaliselt on teadlane mingis oma asjas kinni ja
+kõik suured avastused tulevad pooljuhuslikult eri valdkondade piirimailt. Kas
+mingeid paisukohtasid ei tundu siis olevat, kuhu kõigi mõtted ikka ja jälle
+suunduvad? Neid on tõesti, kuid nad jäävad reeglina iga teadlase oma
+tegevusvaldkonna sisse ning nende lahendus ei too vältimatult kaasa suuri
+pöördeid. Näiteks köidab mind järjest enam võimaluste otsimine, kuidas rakendada
+geenitehnoloogilisi meetodeid loodusliku mitmekesisuse uurimiseks. Siinkohal
+tahaksin mainida, et inimene kipub loodusliku mitmekesisuse säilitamise all
+enamasti mõtlema mingite sümbolloomade, nagu suur panda, kaitset. Looduse
+seisukohalt on aga paljud toredad ja armsad ohustatud elukad hoopiski
+marginaalid, palju määravam osa ökosüsteemides võib olla näiteks selgrootutel,
+kas või pinnaseussidel. Te ise olete TÜ erizooloogia professor. Kuidas te oma
+huvideringi piiritlete? Ma olen kümmekond aastat tegelenud geeni funktsiooni
+regulatsiooniga organismi tasandil. Teine suund, mis mind praegu veetleb, ongi
+nüüdisaegsete molekulaarbioloogia meetodite rakendamine loodusliku mitmekesisuse
+uuringutel. Praegu oleme näiteks käsile võtnud Eesti pruunkaru. Uurime karu
+bioloogiat molekulaarbioloogia võtetega. Selle projekti eestvedajad on Urmas
+Saarma ja Harri Valdmann. Pruunkaru on Euroopas häviv liik. Eestis on neid
+küllalt palju, nende täpset arvu me aga ei tea. Jahimehed näiteks ütlevad, et
+neid on piisavalt palju, et pakkuda Baieri sakslastele võimalust siin jahil käia
+ja meile raha tuua. Karude arvu saab aga küllaltki täpselt välja selgitada DNA
+näidete järgi. Viimaseid saab isegi väljaheidetest. DNA on teatavasti väga
+individuaalne. Me kasutame ka peibutisi. Paneme metsa roiskuvat liha, mis
+meelitab karu ligi ning söögikohalt leitud karvatuustide põhjal saab välja
+selgitada n.-ö. karu isiku. Karvadest eraldatud DNA näitab, kes on kes. Need
+uurimised heidavad valgust ka karude sigimisbioloogia kohta. Doktorant Mart
+Jüssi on alustamas hüljeste uurimist moodsaid meetodeid kasutades. Näiteks aitab
+DNA võrdlemine välja selgitada, kas hülgekoloonia äärealal paiknevad emasloomad
+käivad naaberkoloonia isaste juures. Molekulaarne ökoloogia pakub väga palju
+uusi võimalusi. Zooloogid tavaliselt ei pööra tähelepanu sellele, mida meie
+saame neile pakkuda. Praegu on paraku nii, et tuleb siia kusagilt välismaalt
+teadlane, võtab meie inimeste poolt meie loodusest kogutud proovide näidised,
+analüüsib neid oma kodumaal ja avaldab ühel kenal päeval artikli, kus käsitleb
+ka Eestit, viitamata ühelegi siinsele uurijale ning jättes tavaliselt tänugi
+avaldamata. Me suudaksime seda kõike ka ise oma jõududega teha. Roheline
+bioloogia peaks tõsiselt mõtlema, kuidas koostöö nn. valge kitli bioloogiaga
+võiks mõlemaid edasi aidata. Meil on see koostöö alles algusjärgus. Kuidas on
+Teie meelest lugu Eesti teaduse elujõuga? Teadlased nurisevad kõikjal maailmas.
+Olukord Eestis on aga siiski stabiliseerunud. Toimib mingi rahajaotamise
+süsteem, mis jõuab teadlasteni. Kahjuks on kuidagi vaeslapse osas noored
+teadlased, kelle jaoks pole eraldi rahataotlemisvõimalusi. N.-ö. vanad tugevad
+tegijad haaravad kõik endale. Eks seegi ole ju paranemise märk, et Teie naasite
+Hollandist kodumaale tagasi. Mul oli õnne ning leiti nn. maabumisraha.
+Tegelikult olen ma ka kärsitu ja viis aastat on piisavalt pikk aeg, et ühe koha
+peal olla. See aeg sai mul täis ja ma huvitusin muudest võimalustest ning
+Eestist tuligi pakkumine. Ma sain jätkata seda teadust, mida olin teinud. Minu
+arust tuleks sellist maandumisraha rohkem pakkuda, kas või stipendiumide näol.
+Et mujalt maailmast tulijad võiksid seda taotleda eelkõige oma teadustöö
+jätkamiseks. Tegelikult ei tahtnud ma ka väga kauaks kodunt ära jääda. Niigi oli
+mul tagasi tulles juba kohanemisraskusi. Eriti ärritas tihti kuuldud väljend “
+meil Eestis nii ei saa ”. Ma mõtlesin siis, et mis imeriik see Eesti on, et siin
+ei saa ühte ja teist asja nõnda mõistlikult korraldada, nagu see mujal maailmas
+käib. Mind häirib mõnikord ka komme väikseid saavutusi suureks puhuda. Mingi
+artikkel kusagil väärikas ajakirjas, mida üldiselt tähistatakse näiteks
+šampanjapudeliga laboris, võib Eestis anda mõnelgi puhul aastateks alust oma
+tähtsuse rõhutamiseks ning pidevaks hooplemiseks. Te loete Tartu Ülikoolis
+molekulaarset arengubioloogiat ja molekulaarset süstemaatikat. Kas on midagi,
+mis paneb Teid alma materi professorina muretsema? Ma leian, et ülikool on
+eelkõige üldhariduse kants. Mulle ei meeldi selline amerikaniseerumine, eriti
+tehnoloogilistel aladel, et igaüks teab kitsalt vaid mingit oma lõiku ning ei
+tunne maailma asjade vastu suurt huvi. Minu arust peaks tudeng saama rohkem
+maailmapilti kosutavat filosoofiat ning muid pilku avardavaid aineid, et ta
+oskaks rohkem ise mõtelda ja toimuva kohta ka küsimusi esitada. Ma tunnengi oma
+loengutes puudust kaasamõtlemisest. Eks ole ju loeng selleks, et inimesi mõtlema
+panna. See pole üksnes info hankimise paik. Ülikool peab muutma inimese
+arenemisvõimeliseks. Mingid teatud tehnoloogilised oskused vananevad tänapäeva
+maailmas mõne aastaga. Mis on Teid ennast teaduses hoidnud? Eks see ole ikka
+vabadus. Vabadus tegeleda sellega, mis sind huvitab. Akadeemilist vabadust
+mujalt kui ülikoolide juurest ja teadusest ei leia. Mina ei oska end raamidesse
+suruda. Ja siis muidugi ka uudishimu. Teadus kasutab just sellist mõtteviisi,
+mis sobib mulle kõige paremini. Need probleemid, millega me siin Tartus
+tegeleme, on ju kõik väga huvitavad. INDREK ROHTMETS Pildid: -. Professor Alar
+Karis: Teaduses hoiab mind vabadus, vabadus tegelda sellega, mis mind huvitab.
+-. Geeni toimimist saame siiski jälgida vaid terviklikus organismis, milleks
+ongi kasutusel muudetud pärilikkusega loomad ja taimed. -. Tuleb tunnistada, et
+geeniregulatsiooni tegelikku mehhanismi me veel ei tunne. -. Kui me viime
+muutuse iduliini pidi edasi, oleme võtnud endale vastutuse juba tulevaste
+põlvkondade ees. -. Küllap suudame juba õige varsti luua näiteks transgeenseid
+inimesi. Me ei tea geenidest aga veel ligilähedaseltki nii palju, et võiksime
+endale seda lubada. Kõikvõimalike kampaaniate maailmas on päris üllatav, kui
+mõni asi püsib esil pikka aega. Teaduslikud tõestused, jutud, fantaasiad ja
+valed kliima muutuste tagajärgedest inimkonnale on püsinud laiema
+arutlusobjektina vähemalt kümmekond aastat. Ja vististi on maailma
+konverentsidest seni suurim - Rio de Janeiros 1992. aastal toimunud UNCED -
+Ühinenud Rahvaste Keskkonna ja Arengu Konverents. Sellel allakirjutatud kahest
+konventsioonist oli üks pühendatud kliima muutuste tagajärgedele koos
+lubadustega ka midagi ette võtta. Miks siis kliima muutub? Mida näitab viimaste
+aastate statistika? Kasvuhoonegaasid ja laamtektoonika Aga asjadel on oma pikad
+eellood. Juba Prantsuse teadlane Jean Baptiste Joseph Fourier olevat osutanud,
+et mõnedel gaasidel atmosfääris on kasvuhoonega sarnane omadus olla soojuse
+lõks. Süsinik-dioksiidi (CO 2) mõju täpsem määramine jääb aga Rootsi nobellisti
+Svante Arrheniuse nimele aastast 1896, mistõttu temaga ka tavaliselt ajaloolist
+ülevaadet alustatakse. Tänapäevaks kaunis keerukate kliimamudelite juures on üks
+asi Arrheniusega täpselt sama: ka mudelid arvutavad, mis juhtub
+õhutemperatuuriga maakera pinnal juhul, kui CO 2 sisaldus atmosfääris
+kahekordistub. Kuna pool lõppevast sajandist on kaetud ka süsinik-dioksiidi
+kontsentratsiooni täpsete mõõtmistega, siis teadlastele ei ole selle gaasi
+atmosfääri lisandumise põhjus - kivisöe, nafta ja gaasi kasvav põletamine
+industriaalses revolutsioonis - enam aastakümneid mingi vaidlusaine. Paar
+viimast kümnendit on aga toonud hulga täpsustusi teiste kasvuhoonegaaside osast,
+samuti ookeanide ning taimkatte mõjust. Ülemaakeralist bilanssi aitasid tublisti
+parandada Rio konverentsist alguse saanud rahvusvahelised abiprogrammid
+vaesemates maades, mille hankimises ka Eesti oli edukas. Asi pole aga kaugeltki
+nii lihtne, et lugu kliima muutumisest lõpetada inimtekkelise süsinik-dioksiidi
+vaieldamatu mõjuga. Atmosfääri koostise kõrval on kliimamuutuste põhjusi mitu ja
+neid ei saa inimese süüks panna. Selle sajandi esimesel veerandil sündisid veel
+nende põhjuste seletamise kaks vaala. Ajaliselt esimesena tuleb nimetada Alfred
+Wegeneri, kelle artikkel mandrite triivist ilmus aastal 1912, täielikum käsitlus
+1915. Nüüd laamtektoonikaks nimetatav teooria 1 seletab suurepäraselt, miks on
+muutnud oma suunda hoovused ookeanides, miks on kerkinud õhuvoogusid takistavad
+mäeahelikud, miks üleüldse purskavad vulkaanid, muutes aegajalt oluliselt
+atmosfääri koostist. Ja viimase sõltumatu teguri tõi päevavalgele Milutin
+Milankovitch aastal 1926. See on Maa telje liikumise ning orbiidi muutuste
+koosmõjust tingitud maapinnale saabuva päikese kiirguse muutumine. Kui
+Milankovitchi tsüklite mõõtmiseks sobib ühikuks 10 000 (21 000-100 000) aastat,
+siis mandrilaamade liikumisest põhjustatud muutusi tuleb mõõta miljonite
+aastatega. Ja inimtekkelise CO 2 puhul räägime muutustest saja aasta jooksul.
+See on oluline ajavahe, iga põhjusterühm töötab sada korda erinevas ajaskaalas.
+Aga siiski töötavad kõik korraga nii päikeseenergia jaotamisel atmosfääris kui
+ka tema kaudu Maa pinnal, luues õige keeruka kliimatekke süsteemi 2. Meil ei
+oleks võib-olla mõtet rääkida miljonitest aastatest, kuna elatavas elus nii
+kauge tulevik kedagi ei huvita. Kuid paraku on sajandiga toimuva kliimamuutuse
+tõsidust püütud nimelt kahtluse alla seada argumentidega, et kliima on alati
+muutunud, tuues esile geoloogilisi tõendeid. Need aga töötavad ajaskaalas kümme
+tuhat või kümme miljonit aastat. Teiseks on looduslike kliimamuutuste
+ennustamine vajaliku täpsusega üle jõu käiv: me võime vabalt ennustada, et see
+või teine vulkaan ükskord purskab niikuinii, aga inimesed tahaksid teada
+(vähemalt selle vulkaani jalamil elavad inimesed), mis kuupäeval ta purskab. Ja
+ilmaennustajatel oleks vaja teada, kui palju ta tuhka ja kasvuhoonegaase välja
+ajab ning kui kõrgele tuhk lendab. See näide puudutab ainult väga väikest osa
+kliimasüsteemist, raskesti ennustatavat leidub veel palju. Ka võimetust täpselt
+ennustada on viimasel kümnendil kasutatud demagoogiliseks vastuargumendiks, et
+lahjendada praeguse inimmõjulise muutuse tõsiseltvõetavust. Kuna argumenteerijad
+esindavad harilikult suurte majandushuvisid (fossiilkütustel põhinev
+energeetika), on samas stiilis võimalik irvitada majandusprognooside üle: selles
+keerulises süsteemis saabuvad suured muutused pea alati täiesti ootamatult.
+Soojenemine ja tagajärjed Tegelikult on kliimamudeleid arendatud viimasel ajal
+sedavõrd, et autoriteetse rahvusvahelise teadlaskogu IPCC (Rahvusvaheline
+Kliimamuutuste Komisjon) viimase aruande järgi toob süsihappegaasi lisandumine
+praeguses tempos kaasa tema kahekordistumise atmosfääris aastal 2080 maakera
+keskmise temperatuuri tõusuga 2,5 o C ning meie kandis 4 o C. Ühe või paari
+päeva ilmas pole see muutus tähelepanuväärne, kuid tegu on keskmisega kogu aasta
+ringi. Kui lugeja heidab pilgu graafikutele, saab ta otsustada, kuidas
+ennustatuga võrreldes Eestis seni on elatud. Muidugi võib globaalne soojenemine
+ka väiksem olla, juhul kui mingil põhjusel looduslik muutumine viib
+jahenemisele. Praegu seda vaatlused ei kinnita, vaid räägivad otse vastupidist.
+Tööstusliku kasvu eelse ajaga võrreldes on maakera keskmine temperatuur kasvanud
+0,6 kraadi. Löövam on muidugi näide, et teadaolevast 145-st aastast on üle
+maakera 9 kõige palavamat aastat aset leidnud viimase tosina aasta jooksul.
+Soojenemisel on palju tagajärgi. Maakera eri nurkades pole need siiski
+ühesugused. Lihtne on viidata, et temperatuur on üks energia mõõtudest ja üle
+maakera võttes on soojemas õhkkonnas enam energiat. See tähendab kindlasti
+tormisuse kasvu, vähemalt esialgu neis paigus, kus praegugi tormitseb. Sademete
+ennustamisega on asi keerulisem, kuid kaldutakse arvama, et paljud kuivad
+piirkonnad muutuvad veelgi kuivemaks ja mitmed vihmased vihmasemaks. Kontrastid
+järelikult suurenevad. Mõelgem korraks Aafrikale. 1970. aastate alguses tabasid
+Sahelit Põhja-Etioopiani rängad põuad. Haile Selassie vananenud reziim laskis
+vaikides näljaohvrite arvu kasvada üle saja tuhande, enne kui maailmast abi
+palus. Karistuseks kukutas keisri marksistlikult meelestatud Etioopia
+Töölispartei Mengistu Haile Mariami ainujuhtimisel. Kuid põuad osutusid ka
+sotsialismi vaenlaseks ning 1991 kukkus kell ka talle. Sudaanis on käinud
+lõppematu kodusõda araablaste ning hõimuusuliste neegrite vahel. Üks ilmne
+põhjus on araablaste ekspansioon mägedes leiduvate veevarude juurde. Asja on
+muidugi kena rüütada usuvaenuga, mida juhtub ju Euroopaski ikka veel. Ja nii
+edasi. Tahan öelda, et põhjuste seos on oluline. Paljud tapatalgud ei alga
+veepuuduse pärast, kuid ka see võib olla nõrgim lüli ahelas. Olgu, tulgem koju
+Esimesel pilgul näib, et Eestis kliima soojenemisest me rohkem võidame, kui
+kaotame. Hoiame kõvasti kütmise pealt energiat kokku, vegetatsiooniperiood
+põllukultuuridele pikeneb ja öökülmade risk väheneb, tänavate ja teede
+korrashoid talvel on odavam. Jäälõhkujat, mille liisimiseks kasutati kuue aasta
+eest andmeid, nagu tuleks talviti jääd aina enam, läheb vaja üha harvem. Muide,
+viimane aastatosin (1988-1999) on Tallinna lahe jäätumises täiesti erakordne: on
+olnud ainult kaks jäätalve. Varasemaid nelja sajandit, mille kohta laevaliikluse
+järgi on jääolud täielikult tuletatavad, iseloomustavad 6-8 jäävaba talve
+sajandi peale. Lõppeval kahekümnendal sajandil aga kokku 16, kasv siis Hansa
+ajast peale kahekordne või enamgi. Kliima suurel soojenemisel on muidugi ka
+otseseid halbu tagajärgi. Eeskätt suusatajate ja Otepää turismivaevad
+lumepuudusest, randade purunemine ja raskused sadamatega, sagedasemad
+tormikahjustused metsades jne. Kuid olulisemad tagajärjed võivad taas tuleneda
+keerukamate seoste kaudu. Need on alati olemas nii looduslikes süsteemides kui
+nende kombinatsioonides inimtekkeliste süsteemidega. Näiteks metsale võib
+soojenemine ja sademete suurem hulk tähendada soodsamaid kasvutingimusi, kuid ka
+kahjurite tunduvalt suuremat paljunemist. Läänemerel on jääkatte vähenemine
+laevandusele soodne. Ent kuidas see mõjutab ökosüsteeme kalavarudeni välja, seda
+ei mõista keegi praegu ennustada. Ja globaliseeruvas maailmas levib kõik hea ja
+paha kaugemale ning kiiremini. Nagu ajalooõpikust mõnevõrra müstilisena tundunud
+rahvaste ränded kaugemas minevikus olid tõenäoliselt ülekarjatamise ja
+kliimamuutuste koosmõju tagajärg, nii ei ole moodnegi maailm kaitstud suurte
+pagulasvoolude eest. Veepuudus on juba praegu paljude maade tõsine nuhtlus.
+Haitis, Gambias, Malis, Botswanas, Etioopias, Tšaadis, Ruandas, Nepaalis ja
+Albaanias saab keskmine kodanik olmevett tarvitada 5-15 liitrit päevas.
+Võrdluseks: Eestis, Lätis, Austrias ja Prantsusmaal on seda umbes 100 liitrit.
+Millest kõnelevad graafikud? Me ei maali musti stsenaariume. Laskem parem pilk
+üle Eesti originaalsete kliimagraafikute, millelt vaatab vastu soojenemise
+trend. Talvede kohta, mis on Eesti kliimamuutuste võti, serveerime selle sajandi
+talvede histogrammi (joon. 1) viie sajandi talvede taustal. Külmade ja
+normaalsete talvede sageduse vähenemine ning soojade ja väga soojade sagenemine
+on küllalt ilmne. Jääminek Eesti jõgedel on tõlgendatav kui kevadine
+õhutemperatuuri tõus üle nulli (joon. 2), kusjuures jõgede jäämineku aegade
+erinevused on taandatud pisikesele jõele Palmses. Seal tegi G. von Pahlen
+asjahuvilisena esimesed jätkuvad kirjapanekud. Vanemast ajast on võtta Daugava,
+kuid sealt pole ülestähendused pidevad. Suvetemperatuurid on tuletatud
+rukkilõikuse esimesest päevast arvestades asjaoluga, et talivilja oras õige pea
+pärast jääminekut kasvama hakkab. Seetõttu saab päevade arvu jääminekust
+rukkilõikuseni ning rukki küpsemiseks vajaliku soojuse järgi leida aprilli, mai,
+juuni ja juuli keskmise temperatuuri (joon. 3) - seega mitte suve
+(juuni-september) temperatuuri tavalises mõttes. Aga termomeetri- eelsest ajast
+peab leppima sellega, mis võimalik. Eelmise sajandi keskelt tänaseni on
+soojemaks läinud kõikidel kuudel peale suve. Igal aastal keskmiselt poole kuni
+terve sajandikkraadi võrra soojemaks muutunud sesoon oktoobrist veebruarini on
+tegelikult alus selleks, et kevad on soojem veelgi märgatavamalt. Seletus on
+lihtne: vähem jääd ja lund, vähem soojust nende sulatamiseks ning kevadel saab
+päike kohe maad kuumutama hakata. Miks see enam suvel ei toimi, selle põhjus
+peitub kogu meie ümbrust aasta läbi mõjutavas soojenemise mehhanismis:
+Põhja-Atlandilt jooksevad tsüklonid meile sagedamini kui varem, tehes talved
+soojaks, kuid suved pilvisemaks ja seepärast mitte soojemaks. Tean küll, et
+mõnelegi meenub viimane kaunis suvi ja mind võib kahtlustada udu ajamises.
+Tõepoolest, möödunud suvi kuulub kahesaja aasta esikümnesse, kuid ei muuda
+midagi 150 aasta statistikas, õigemini muudab väga vähe. Veerandsada aastat
+tagasi uskusin, et kui tõsimeeles seletad keskmise ja ühe juhtumi vahet, siis
+inimesed hakkavad ka uskuma. Sügisel kuulsin paljudelt headelt tuttavatelt
+jälle, et selle sooja suve peale tuleb kange käre talv. Seda teadis juba
+vanarahvas ilmaprohvetitest rääkimata, teatasid nad. Ometi mäletan, et asi tehti
+statistiliselt selgeks juba sada aastat tagasi. Ainus ennustus, mida statistika
+lubab teha, on järgmine: sooja suve järele saabub normaalne talv, sedagi 66%
+tõenäosusega. Aga miks peaksidki inimesed uskuma asju, mis neile ei meeldi? 1
+Vt. Heldur Nestor. Rändav ja uuenev maakoor. “ Horisont ” 7-8 1999, lk. 7-11. 2
+Vt. Heldur Nestor. “ Kasvuhoone- ” ja “ külmhooneperioodid ” Maa ajaloos. “
+Horisont ” 7-8 1999, lk. 43-46. ANDRES TARAND (1940) on Riigikogu liige,
+Rahvaerakonna Mõõdukad esimees. Geograafiakandidaat, kelle meelisteemaks on
+kliimamuutused. Pildid: -. Jääolud Eesti rannikumeres muutuvad talvest talve.
+Ent aina rohkem sagenevad jäävabad talved. Näiteks Tallinna sadam oli viimase
+tosina aasta jooksul jääs vaid kaks korda. ÜLO SUURSAARE foto -. Mullune kuum
+suvi jääb kauaks meelde. ÜLO SUURSAARE foto -. Joon. 1. Erineva
+temperatuurireziimiga talvede sagedus 20. sajandil ja aastail 1500-1999. -.
+Joon. 2. Jääminek Põhja-Eesti jõgedelt. Tšetšeeni (tšetšeeni keeles Noxçiyçö)
+riigi ametlik nimi on Tšetšeeni Vabariik Itškeeria (tšetšeeni keeles Noxçiyn
+Respublika Noxçiyçö). Tšetšeenia eestikeelne nimetus tuleneb venekeelsest sõnast
+Xtxyz. Viimane omakorda on pärit 16. sajandi külanimest Çeçena. Tšetšeeni
+Vabariigi pindala on ligikaudu 15 700 km2 - 81% endisest Tšetšeeni-Inguši ANSVst
+(ülejäänud territooriumil on moodustatud Venemaa koosseisu kuuluv Inguši
+Vabariik). Aeg loobuda Kümmekond aastat tagasi vaieldi Eestis selle üle, kas
+kasutada kaugete välismaiste paikade traditsioonilisi eestipäraseid nimesid või
+algupärandeid. Tollane diskussioon puudutas põhiliselt suurrahvaste kohanimesid,
+ometigi vajavad just väikerahvaste omad eesti keeles kõige kiiremat muutmist,
+sest veel praegugi kasutame me peaaegu eranditult koloniaalvallutuste käigus
+levima hakanud nimesid, millel algupärandiga vähimatki pistmist pole. Tšetšeenia
+puhul on venekeelsetest toorlaenudest loobumiseks hetkel ülimalt sobiv aeg. Me
+oleme väike rahvas ja ei saa kuidagi aidata tšetšeene võitluses Venemaa jõhkra
+agressiooni vastu, kuid me saame olla südames koos tšetšeenidega. Nii ei ole
+Tšetšeenia pealinn mitte Groznõi, vaid Sölz-G·ala, mis eesti keeles võiks olla
+Sölz-Ghala. Kasutada võib ka nimetust Dzohhar-Ghala (tšetšeeni keeles
+Dzoxar-G·ala) või lihtsalt Dzoh-har, mis pole küll ametlik, kuid austusest
+Tšetšeeni Vabariigi esimese presidendi Dzohhar Dudajevi vastu on tšetšeenide
+hulgas väga levinud ja 1997 toimunud rahvakogunemisel Tšetšeenia pealinnas ka
+rohkem kui 100 000 inimese poolt heaks kiidetud. Maarahvas Enne Vene-Kaukaasia
+sõda 19. sajandil hinnati tšetšeenide koguarvuks rohkem kui üks miljon.
+Tšetšeenide arvuks 1867. aastal on Vene ajaloolane N.G. Volkova pakkunud 116 000
+(neistki suur osa invaliidistunud) - Venemaa koloniaalsõja ja järgnenud
+karistusoperatsioonide tõttu oli tšetšeenide arv vähenenud ligi 90% !!! 23 000
+tšetšeeni oli sunnitud 1865 Türgisse emigreeruma. 1897. aasta rahvaloendus andis
+tšetšeenide koguarvuks Venemaal 226 496, 1920 - 181 257, 1926 - 318 522, 1939 -
+407 690, 1959 - 418 756, 1970 - 612 700 ja 1979 - 755 782. 1989 elas N. Liidus
+957 000 tšetšeeni, neist Tšetšeeni-Inguši ANSVs 734 500. Väljaspool isamaad
+elavate tšetšeenide suure arvu taga on juba 1960. aastate algusest Tšetšeenias
+kunstlikult loodud suur tööpuudus, mis pidi vältima tšetšeenide naasmist
+pagendusest ja ulatus 1980. aastate keskpaigas ligi 25 protsendini
+töövõimelisest elanikkonnast. Tšetšeenide ja venelaste osatähtsuse muutumine
+Tšetšeeni-Inguši ANSVs viimase 60 aasta jooksul on olnud väga huvitav: 1939
+moodustasid tšetšeenid 48,9% ja venelased 34,3%, 1959 - vastavalt 35,8% ja
+51,2%, 1970 - 49,3% ja 35,6%, 1979 - 54,1% ja 29,8%. 1989 elas Tšetšeeni-Inguši
+ANSVs 1,270 miljonit inimest, neist 57,8% tšetšeenid, 12,9% ingušid ja 23,1%
+venelased. Seega hakkas pärast ANSV taastamist 1957 nii absoluutselt kui ka
+suhteliselt suurenema tšetšeenide ja vähenema venelaste arv. Enne iseseisvuse
+väljakuulutamist 1992 elas kolm neljandikku Tšetšeenia tšetšeenidest maal,
+venelased seevastu olid koondunud valdavalt linnadesse. Lisaks kodumaale elab
+tšetšeene suuremate kogukondadena Venemaal, Kõrgõzstanis, Kasahstanis,
+Jordaanias, Süürias, Gruusias, Türgis ja USAs; hajutatult ka Usbekistanis ja
+Saksamaal. Kokku loendati tšetšeene kümmekond aastat tagasi 1 miljon, 97%
+nendest kasutas emakeelena tšetšeeni keelt! Viimane näitaja on kõrgeim
+Põhja-Kaukaasias vene võimu all elanud suuremate rahvaste seas ning võib tunduda
+isegi pisut üllatav, et vaatamata venestamissurvele ja korduvale genotsiidile on
+tšetšeenid suutnud säilitada oma keele. Tšetšeenide praegust arvu ei tea keegi.
+Esiteks ei ole täpset infot 1994.-1996. aasta sõjas hukkunute kohta -
+minimaalseks kaotuseks on pakutud 50 000 ja maksimaalseks 100 000. Teiseks
+puudub ülevaade sõja ajal kontsentratsioonilaagrites massiliselt tapetud
+tšetšeeni meeste kohta. Kolmandaks on teadmata sõjaaegne, pärastsõjajärgne ja
+nüüdne sündimus ning suremus Tšetšeenias. Tuleb ka arvestada, et 1999 valla
+päästetud uus koloniaalsõda on nõudnud uusi ohvreid. Seetõttu võib tšetšeenide
+koguarvuks praegusel ajal pidada 800 000-950 000. Tšetšeenias elab neist sõja
+tõttu vähem kui pool, mõningatel andmetel 350 000 või isegi vähem. Viimase 180
+aasta genotsiidis on hukkunud kokku vähemalt 1,5 miljonit tšetšeeni! Kirjakeel
+aastast 1918 Tšetšeeni keel kuulub nahi keelkonda, lähimad sugulased on inguši
+ja põhiliselt Gruusias räägitav batsbi keel. Batsbid on seejuures omal ajal
+Tšetšeeniast välja rännanud. Tšetšeeni keele olulisemad murded on ploskost,
+iton-qälla, melkhin (siirdedialekt inguši keelde), kistin, tšeberloi, akkin.
+Nahi keeltele lähedased on abhaasi-adõgee, kartveli ja dagestani keeled. Kõik
+kõneldavad põhiliselt Kaukaasias või kolmnurgas Türgi-Süüria-Jordaania
+(venelaste poolt 19. sajandil Türgisse küüditatud rohkem kui miljoni adõgee ja
+tšerkessi järglaste asuala). Enamiku tšetšeeni keelele lähedaste keelte
+kõnelejaid on tänapäeval väga vähe. Ainult gruusia keele (kartveli keelkond)
+kasutajate arv on mõõdetav miljonitega. Tšetšeenide naabruses elab ka palju
+keeleliselt kaugemaid rahvaid - aserid, karatšaid, balkaarid, kumõkid ja nogaid
+räägivad altai keeli, osseedid, taatid, armeenlased ja venelased indoeuroopa
+keeli. Esimene tšetšeeni kirjakeele loomise katse ulatub 1860. aastatesse.
+Kasutusele tuli kirjakeel 1918. Algul kasutati araabia, seejärel ladina kirja.
+1938 surus Stalin tšetšeenidele, nagu paljudele teistelegi N. Liidu rahvastele,
+peale vene kirja. 1992. aastast kasutatakse taas ladina kirja, millele on
+lisatud mõned iseloomulikud tšetšeeni tähed, nagu 's' (eestlaste mõistes š), ç
+(tš), g· (gh), ç· (tšh) jt. Kokku on tšetšeeni tähestikus 15 spetsiifilist
+tähemärki, neist kaks diftongi. Üleminek ladina kirjale toimus Dzohhar Dudajevi
+isiklikul initsiatiivil ja parlamendi otsusel. Varasem ajalugu Põhja-Kaukaasia
+lauskmaa rahvastik on 2. aastatuhandel korduvalt dramaatiliselt muutunud,
+mägedes on see olnud püsivam. Tšetšeenide kohta pärinevad esimesed kindlad
+kirjalikud teated 7. sajandist. Enne mongolite ja tatarlaste rünnakuid 1230.
+aastatel oli praegune Põhja-Tšetšeenia alaanide kontrolli all (tänapäeval peavad
+end alaanide järeltulijateks osseedid, ka nende Venemaal asuva territooriumi
+nimi on Põhja-Osseetia Vabariik Alaania). Naabruses elasid organiseeritult
+karatšaid ja balkaarid. Tšetšeenide ja inguššide esivanemad nakhid (ka nohtšid)
+elasid maa lõunaosas mägedes. Mongolite rünnakutes alaanide riik ja
+karatšaid-balkaarid purustati ning suur osa neist põgenes mägedesse. Pärast
+1250. aastat, kui Tšetšeeniast oli saanud Kuldhordi osa, hakkasid kohalikku elu
+eelmäestikes juhtima peamiselt adõgee rahvad, eriti kabardid; lauskmaal ja
+nüüdses Dagestanis aga turgi rahvad. Kõrgmägedesse nende, nagu ka tervikuna
+Kuldhordi võim praktiliselt ei ulatunud, mistõttu tšetšeenide esivanemad elasid
+jätkuvalt iseseisvalt, kuigi kitsal territooriumil ja vähese välissuhtluse
+võimalustega. Alles 16. sajandil hakkasid tšetšeenid mägedest lauskmaale rändama
+ning samaaegselt algas ka Dagestanis elavate avaaride ja kumõkkide vahendusel
+tšetšeenide üleminek ristiusult islamile. Usuvahetuse protsess oli väga aeglane,
+paljudes mägipiirkondades ja Inguššias võeti sunnal põhinev islam vastu alles
+19. sajandi teisel poolel. Pealesurutud Püha Sõda Esimesed Venemaa tõsisemad
+Põhja-Kaukaasia vallutamise katsed algasid 16. sajandi teisel poolel, ajal, mil
+Kaukaasia idaosa oli Ottomani impeeriumi ja lääneosa Pärsia kontrolli all. Kaua
+aega ei saavutanud venelased mingit edu, kuid pärast Krimmi khaaniriigi
+vallutamist 1783 suutis Venemaa küllaltki lühikese aja jooksul hõivata suure osa
+Kesk-Kaukasuse kabardide ja osseetide ning ka inguššide asualast.
+Põhja-Kaukaasia ida- ja lääneosa mägedes oli vastupanu oluliselt tugevam ning
+nii säilitasidki tšetšeenid ja mitmed teised rahvad esialgu veel vabaduse.
+Tšetšeenide liider šeik Mansur kuulutas end kõikide mägirahvaste imaamiks ja
+suutis Püha Sõja kontseptsiooni esmakordse väljatöötamisega ühendada suurt osa
+Põhja-Kaukaasia vastuhakust Venemaa vallutustele. Püha Sõda kestis 1785-1791 ja
+lõppes siiski põhjapoolsete alade, sh. Põhja-Tšetšeenia loovutamisega Venemaale.
+1820. aastate algul algasid Venemaa vallutused uue ja kohutavama hooga.
+Agressiooni ulatust näitab kujukalt Vene tolleaegse ühe kuulsama kindrali -
+Jermolovi - lubadus mitte puhata enne, kui tapetud on viimne tšetšeen !!! 1834.
+aastast asus tšetšeenide ja teiste Põhja-Kaukaasia rahvaste vabadusvõitlust
+juhtima avaar, imaam Šamil. Tema aastakümnetepikkune vastupanu venelastele on
+muutunud müüdiks. Tegelikult ei olnud Šamil kaugeltki kõige ägedam vastupanija.
+Šamil ja tema pooldajad alistusid 1859 venelastele. Üheks põhjuseks oli ka
+idapoolsete rahvaste, näiteks inguššide, tahtmatus tunnistada Šamili ülemvõimu.
+1864. aastani jätkasid vabadusvõitlust mägedes tegutsenud kumõk Kunta-Hadzi
+pooldajad. Muide - Dzohhar Dudajev kuulus Kunta-Hadzi virti (vaimulik
+vennaskond, mitte segamini ajada pärimuslike hõimuühenduste taipidega), mis on
+olnud tuntud oma iseseisvusideega. Sõjale järgnenud karistusoperatsioonid olid
+samavõrd julmad kui sõda ise. Tavaliselt tapeti kõik küla elanikud, hävitati
+elamud ja põllumajanduskõlvikud! Juba oma kontrolli all oleval maal kasutasid
+venelased “ põletatud maa ” taktikat, püüdes sel viisil hävitada tšetšeenide
+iseolemise soovi. Seda, et tagajärg oli hoopis vastupidine, näitavad tšetšeenide
+ülestõusud aastail 1877-1878 noore Ali-Bek Hadzi juhtimisel ja arvukad
+vastuhakud 20. sajandil. 1870 muutsid venelased 1817 asutatud Groznaja kindluse
+Groznõi linnaks. Kiires korras rajati suur naftatööstus ning Tšetšeeniasse
+asustati suur hulk venelasi. Põliselanikesse suhtusid venelased nagu loomadesse
+ning mingit tõsisemat läbikäimist vallutajate ja vallutatute vahel ei tekkinud.
+Seetõttu ei elanud 20. sajandi algul Groznõis ka praktiliselt ühtegi tšetšeeni.
+Isegi 1960. aastate lõpuks oli pealinna elama asunud vähem kui 2% tšetšeenidest!
+Genotsiid jätkub Oktoobrirevolutsiooni ja Venemaa kodusõja periood oli
+Tšetšeeniale suur katsumuste aeg, mil peale lühikese iseseisvusperioodi tuli
+taluda nii vene valgete kui ka punaste massilist vägivalda. Mais 1917 asutas
+Esimene Põhja-Kaukaasia Kongress Põhja-Kaukaasia ja Dagestani Liidu Keskkomitee
+- iseseisva Põhja-Kaukaasia riigi ajutise valitsuse. Samal ajal algas
+tšetšeenide ja inguššide võitlus kasakatega maade pärast, mille venelased olid
+Vene-Kaukaasia sõja ajal põlisrahvastelt ära võtnud. Septembris 1917 võeti
+Teisel Põhja-Kaukaasia Kongressil vastu ajutine konstitutsioon ja 11. mail 1918
+kuulutati täielikku sõltumatust Venemaast, mida varsti tunnustasid Saksamaa,
+Austria-Ungari ja Türgi. Põhja-Kaukaasia Vabariigi tähtsamad poliitilised
+tegelased olid tol ajal president Tapa Tšermojev, parlamendi spiiker
+Vassan-Giray Jabagi ja välisminister Haidar Bammate. 1918 tungisid
+Põhja-Kaukaasiasse Denikini väed, kes loosungiga “ Ühtse ja jagamatu Venemaa
+eest ” olid tšetšeenidele vähemalt sama vastuvõetamatud kui bolševikud.
+Vastuseisu murdmiseks põletasid Denikini väed maatasa üle kümne Tšetšeenia
+suurema keskuse, muu hulgas Gümse, Jalhan-Jurti ja Cecana. Tagajärjeks ühinesid
+võitlusse valgekaartlaste vastu ka need tšetšeenid ja ingušid, kes seni hirmust
+punakaartlaste ees olid hoidnud Denikini poole. Augustis 1919 algas Tšetšeenias
+ja Inguššias Denikini vastane ülestõus ja šeik Uzun-Hadzi juhtimisel vabastati
+septembris Kabarda, Osseetia, Tšetšeenia ja Dagestani mägialad. Samal ajal
+kuulutati välja Põhja-Kaukaasia emiraat. Veebruaris 1920 jätsid Denikini väed
+emiraadi territooriumi maha, põgenedes sissetungivate punakaartlaste eest, kes
+esinesid kui vabastajad (olid eelnevalt de facto tunnustanud ka Uzun-Hadzi
+valitsust!). Emiraat likvideeriti ja loodi Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik
+Mägivabariik, kus esialgu kehtisid šariaat ning edendati ka põlisrahvaste keeli
+ja kultuure. Iseseisvuslastevastase terroriga näitasid aga punakaartlased õige
+varsti oma tegelikke kavatsusi. Seetõttu algas augustis 1920 Tšetšeenia ja
+Dagestani mägipiirkondades nõukogudevastane ülestõus, mida juhtis kuulsa Šamili
+kauge järeltulija Said Bek. Suures ülekaalus olev Punaarmee suutis vastuhaku
+maha suruda alles septembris 1921. Samal ajal alustas nõukogude võim
+mägivabariigi tükeldamist rahvuslikeks üksusteks, tekitades territooriumide
+jagamisega sihilikult pingeid kohalike rahvaste vahel. Enne nõukogude aega ei
+teadvustanud tšetšeenid end mitte niivõrd eraldiseisva rahvana, kuivõrd ühe
+osana Põhja-Kaukaasia mägilastest. N. Liidu rahvaid eraldav ja üksteise vastu
+väljamängiv rahvuspoliitika aitas tšetšeenidel end rahvana leida, kuid lõi ka
+mitmeid lõhesid nende ja mõnede naaberrahvaste vahele. Rünnak kestab 1925 algas
+kogu N. Liidus ulatuslik rünnak islami vastu. Kui 1917 oli Tšetšeenias rohkem
+kui 2675 mošeed ja üle 180 islamikooli, siis 15 aasta pärast tegutses neid alla
+10. Massilisi rahutusi põhjustas sundkollektiviseerimine. 1929 sügisel algas
+praktiliselt kogu Tšetšeenias üldrahvalik ülestõus sundkollektiviseerimise
+vastu, mis peagi omandas ka rahvusliku vastuhaku iseloomu ja julgustas
+rahvuslikke ülestõuse alustama ka Dagestanis, Osseetias, Kabardas, Balkaarias ja
+Karatšais. Punaarmee ja ülestõusnute vahel toimusid metsikud lahingud, kuid
+ülestõusu ei suudetud lõpetada. 1930 suvel otsustati Moskvas ülestõusust jagu
+saada kavalusega. Kohalikud korrumpeerunud parteitegelased vahetati välja,
+juurdetoodud armeeüksused lahkusid vabariigist, Tšetšeeniasse saadeti
+hulgaliselt odavaid tarbekaupu ning kõikidele ülestõusnutele lubati amnestia.
+Üks ülestõusu juhte, Šita Istamulov, sai koguni Šela kohaliku tarbijate
+kooperatiivi juhiks. Kavaldamine kestis 1931. aasta sügiseni, mil Istamulov
+ootamatult tapeti ning kõikjal Tšetšeenias algasid ulatuslikud OGPU
+karistusoperatsioonid. Vähemalt 35 000 meest arreteeriti ning paljud neist kas
+tapeti või surid vangistuses. Vastasseis ei lakanud - 1940 jaanuaris algas uus
+suurem ülestõus kirjanik Hassan Israilovi juhtimisel. Viimane oli saanud Moskvas
+kõrgema parteilise hariduse, kuid võimude tehtud vigadele tähelepanu juhtimise
+eest kaks korda kinni istunud. Israilovi eeskujuks oli Soome kangelaslik
+vastuhakk N. Liidule Talvesõjas ning sakslaste kallaletungi järel lootis ta ära
+kasutada ka lähenevat rinnet. Enamlastest suudeti vabastada suur osa Tšetšeenia
+mägipiirkondadest. Selle tulemusena alustas N. Liidu lennuvägi kevadel 1942
+Tšetšeenia tagala pommitamist! Ootamatute õhurünnakute tagajärjel hukkus näiteks
+Süita-Ghalas ja Iton-Qällas enamus elanikest. Sakslased ei jõudnud Tšetšeeniale
+aga lähemale kui 500 km ning nii oli vastuhakk määratud läbikukkumisele.
+Stalinile andis Israilovi juhitud ülestõus ettekäände süüdistada tšetšeene
+koostöös sakslastega. 23. veebruaril 1944 aeti tšetšeenid tähistama Punaarmee
+aastapäeva, NKVD-mehed kogu Tšetšeenias ajasid aga kokkukogunenud inimesed
+veoautodesse, et deporteerida rahvas Kasahstani väheasustatud aladele.
+Vastuhakkajad, haiged, vanad, samuti rasedad naised, kelle jaoks nädalaid kestev
+teekond ülejõu käis, lasti kas maha, pandi põlema või maeti elusalt !!! Haibahi
+külas näiteks aga ei “ viitsitud ” inimesi küüditama hakata - seal ajasid
+venelased tšetšeenid küünidesse ja lautadesse ning panid hoonetele tule otsa,
+põletades sel viisil elusalt rohkem kui 700 tšetšeeni! Üle 50% deporteeritutest
+(välja saadeti 478 479 inimest) suri teel Kasahstani või Kasahstanis. Paljude
+muude ebainimlike põhjuste seas oli üheks NKVD-poolne süstemaatiline tšetšeenide
+mürgitamine! Sõjaajaloolane Ivan Bilas leidis Venemaa riigiarhiivist dokumendi,
+mis tõendab, et tšetšeene mürgitati deporteeritutele jagatud abipakkide kaudu.
+Välja olid töötatud täpsed juhised - 1 gramm arseeni 1 kg jahu kohta, 10 grammi
+arseeni 1 kg soola kohta ning heksogeeni toiduõlisse. Mürke toidus nimetati “
+toiduüllatuseks ”! Ei saa siiski väita, et nõukogude võim oleks suutnud kõik
+tšetšeenid oma kodumaalt ära küüditada. Väike osa suutis varjuda kõrgmägedesse
+ja pidada vastu. Just mägedesse varjunud tšetšeenid suutsid säilitada mitmeid
+rahvuslikke pühapaiku Vene röövvallutajate eest. Vajaduse korral võeti selle
+nimel ette ka kättemaksuoperatsioone. Küüditamise tagajärjed olid üldiselt
+siiski katastroofilised - Moskva korraldusel hävitas Nõukogude armee valdava
+enamuse tšetšeenide rahvuslikest ja ajaloolistest mälestusmärkidest! Pärast
+1957. aastat võisid tšetšeenid küll ametlikult kodumaale naasta, kuid tegelikult
+tegid võimud kõik, et nad tagasi ei pöörduks. Ka ei taastatud autonoomset
+vabariiki endistes piirides, vaid põlised inguššide asualad Prigorodnõi rajoonis
+jäeti osseetidele ning vabariigiga liideti põhjas mõningaid venekeelse
+elanikkonnaga stepialasid. 1959. aastast alates püüti takistada tšetšeenide
+asumist mägialadele, et hoida neid paremini kontrolli all. Paljudele elualadele,
+sh. piirkonna jaoks tähtsasse naftatööstusesse, ei võetud tšetšeene aastakümneid
+tööle. Vabariigi juhtorganites puudusid tšetšeenid peaaegu täielikult. Nii oli
+autonoomse vabariigi esimeseks tšetšeeni rahvusest Ülemnõukogu esimeheks hilisem
+tuntud kvisling Doku Zagajev, kes sai ametisse 1989. 32 aastat pärast AV
+taastamist! Rängast rahvuslikust diskrimineerimisest nõukogude perioodil võiks
+veel pikalt jätkata, sest vabadustarmastava rahvana olid tšetšeenid üks kõige
+enam tagakiusatud rahvas N. Liidus. Lisaks hakkas Moskva keskvõim juba 1960.
+aastatel levitama halvustavaid väljamõeldisi tšetšeenide kohta, et
+diskrediteerida neid teiste N. Liidu ikestatud rahvaste silmis. Kõige
+halastamatum Venemaa-Tšetšeenia sõda aastatel 1994-1996 on nii oluline sündmus,
+et sellest on mitmetes maailma keeltes kirjutatud palju raamatuid (eesti keeles
+kahjuks mitte). Siin esitame vaid mõningaid fakte sõjas toimepandud metsikuste
+ja sõja tagajärgede kohta. Sõjas sai surma 50 000-100 000 tšetšeeni, valdavalt
+tsiviilelanikud. Andmed Vene sõjaväe kaotuste kohta on erinevad. 2. oktoobril
+1996 Venemaa Riigiduumas esinedes teatas A. Lebed, et föderaalväed kaotasid 3726
+inimest tapetutena, 17 892 haavatutena ja 1906 kadunutena. Räägitud on siiski ka
+kuni viis korda suurematest arvudest. Kirjeldatud on sedagi, kuidas Vene
+sõjavägi kasutas tšetšeenidest rahulikke elanikke inimkilbina. Rahvusvahelise
+Punase Risti teadetel panid vene sõdurid korduvalt tšetšeene elusalt põlema otse
+Punase Risti töötajate silme all. Mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide
+andmetel kasutasid föderaalväed korduvalt ka keemiarelva, kuigi Venemaa on
+ühinenud keemiarelva kasutamist keelustava rahvusvahelise leppega. Vene väed
+paigutasid Tšetšeeniasse 1,2 miljonit maamiini, mis piirkonna rahvaarvuga
+võrreldes on suurim maamiinide hulk maailmas, ületades isegi kodusõjast
+laastatud Angoolat! Rahvusvahelise organisatsiooni “ Arstid Piirideta ” juht
+Eric Goemaere nimetas aprillis 1996 Vene-Tšetšeenia sõda kõige halastamatumaks
+sõjaks! Venelaste tollased metsikused on jahmatavad isegi Teise
+maailmasõjaaegsete N. Liidu või Saksa armee kuritegudega võrreldes. Seejuures ei
+ole vastutusele võetud ühtki Vene sõdurit ega ohvitseri, küll on aga välja
+jagatud hulgaliselt ordeneid. Käimasolev uus metsik koloniaalsõda ületab
+agressorite julmuse poolest aga isegi eelmist! Ood vabadusele Surmal, nagu ka
+vabadusel, on tšetšeenide jaoks suur psühholoogiline tähendus. Poliitilist
+sõltuvust võrdsustavad nad füüsilise surmaga. Vabadus tähistab tšetšeenide jaoks
+lisaks nende elufilosoofiale ka tervet rida norme ja traditsioone. Sõna vabadus,
+mis tšetšeeni keeles on marsall ja marso, kasutavad nad väga paljudes
+igapäevastes ütlustes ja väljendites. Nii näiteks võiks tšetšeenide tervitust
+Marsa vog·iyla (meessoost vorm) ja Marsa yog·iyla (naissoost vorm), tõlkida kui
+vabadus tulijale, lahkumistervitust Marsa g·oyla aga kui vabadus lahkujale,
+lugupidamisavaldust Marsalla doiytu aga - soovin sulle vabadust. SURM VÕI
+VABADUS Me sündisime öösel, kui emahunt tõi ilmale kutsikad. Hommikul, kui lõvid
+ulgusid, saime me omale nimed. Kotkaste pesades meie Emad meid põetasid, Täkku
+taltsutades meie Isad meid õpetasid. Me oleme kiindunud oma Emadesse,
+inimestesse ja Isamaasse, Ja kui nad meid vajavad - me vastame vapralt, Me oleme
+üles kasvanud vabalt, koos mägikotkastega, Raskused ja takistused ületame me
+väärikalt. Kui graniitrahnud hakkavad sulama nagu tina, Siis me kaotame oma
+Õilsuse elus ja võitluses. Maa hakkab läbi murdma keevas päikeses, Siis me
+tuleme ja kaotame oma au. Iial ei saa me kellegi alamateks. Surm või Vabadus -
+me saame valida neist ainult ühe. Meie õed ravivad meie hingeõhku oma lauludega,
+Armastatu silmad äratavad meid üles kangelastegudeks. Kui nälg murrab meid maha
+- me hakkame närima juuri. Kui janu meid kimbutab - me hakkame jooma rohu
+kastet. Me sündisime öösel, kui emahunt tõi ilmale kutsikad. Jumal, Rahvus ja
+Isamaa - me pühendame end üksnes nende teenimisele. Tšetšeenide rahvushümn “
+Surm või Vabadus ” on pärit tšetšeenide folkloorist. On võimatu öelda, kui vana
+see on, kuid tšetšeenide endi arvates viitavad juba hümni sõnad väga kaugetele
+aegadele. On teada, et selle meloodia saatel kaitsesid tšetšeenid oma vabadust
+13.-14. sajandil tatari-mongoli hordide eest. ANDRUS MÖLDER (1970) on
+finants-analüütik, kelle hobiks on aastast 1986 olnud väikerahvad, sealhulgas
+nende sümboolika. Pildid: -. Tšetšeeni Vabariigi esimene president Dzohhar
+Dudajev. -. Viimase kui ühe tšetšeeni tappa lubanud kindral Jermolovit on 19.
+sajandi kunstnik kujutanud üsna romantilises stiilis ning pildilolijast tekib
+isegi mulje kui kindlast, tahtejõulisest ja sõbralikust inimesest!?! -. Vene
+medal, mida jagati “ teenete ” eest Vene-Tšetšeenia sõjas aastatel 1994-1996.
+Medali reversil on kiri Teenete eest Kaukaasias. Asjatundjate hinnanguil on see
+kuritegude eest jagatav medal üks kõige kaunima kujundusega uuema aja Vene
+medaleid üldse. -. Imaam Šamil juhtis tšetšeenide vabadusvõitlust aastail
+1834-1859. -. 3-naharine. 1994 trükiti valmis Tšetšeenia raha - nahar (tšetšeeni
+keeles naxar), mis pidi käibesse lastama 1995. Vene-Tšetšeeni sõja tõttu jäi see
+siiski tegemata. Kavas oli käibesse võtta 1-, 3-, 5-, 10-, 50-, 100-, 500- ja
+1000-naha-rised kupüürid. Rahatähed olid varustatud Tšetšeeni Vabariigi
+majandus- ja rahandusministri Taimaz Abubakarovi ja Rahvuspanga presidendi
+Nazhmudin Uvaisajevi allkirjadega ning märkega Tšetšeeni Vabariigi Rahvuspanga
+täht (tšetšeeni keeles Noxçiyn Respublikan Paçxalqan Bankan Axça), samuti
+aastaarvuga 1995. Mustades ja rohelistes värvitoonides nahar meenutab USA
+dollarit, kuid rikkalik rahvuslik ornamentika muudab nahari dollarist ilusamaks.
+Naharide kujunduse positiivseks pooleks tuleb lugeda ka päevapoliitikute
+portreede puudumist rahatähtedel. Kui mitmel pool endise N. Liidu Aasia osa
+riikides on rahatäh-tedel kujutatud riigi liidrit, siis president Dzohhar
+Dudajev oli otsustavalt taolise isikukultusilmingu vastu. -. Tšetšeenia
+rahvuslipp võeti kasutusele 23. novembril 1990, neli päeva enne
+autonoomiadeklaratsiooni vastuvõtmist. Neli päeva pärast vabariigi
+väljakuulutamist, 1. novembril 1991 muudeti lipu triipude laiust ja kinnitati
+rahvuslipp riigilipuna. 9. novembril 1991 esitleti riigi vappi ja lippu
+ametlikult. Lipu põhitoon on roheline, mitte tumeroheline, nagu vahel ekslikult
+arvatakse. Valgete ja punase triibu laius on võrdsed (tihti arvatakse ekslikult,
+et valgete triipude laius on 1/2 punasest). Alumine valge triip asub lipu
+alumisest äärest triipude laiusega samal kaugusel. Tšetšeenia vapiga riigilippu
+on seoses vapil kujutatud hundiga kutsutud ka üksiku hundi lipuks. Tšetšeenia
+vapi keskseks kujutiseks on hall hunt. Hunt (tšetšeeni keeles borz) on
+tšetšeenide kõige enam austatud loom. Põhjenduseks on väide, et lõvi ja kotkas
+sümboliseerivad küll jõudu, kuid nad ründavad üksnes nõrku loomi. Hunt seevastu
+julgeb rünnata ka endast tugevamaid. Hundi vähest jõudu korvab eriline julgus,
+vaprus ja leidlikkus. Kui hunt võitluse kaotab, siis ta sureb vaikselt, valu ja
+kartust välja näitamata. Hunt sureb uhkelt, vaadates vastasele silma. Nende
+hundi omaduste tõttu samastavad tšetšeenid end tihti huntidega ning seetõttu on
+hunt ka nende vapil. -. Tšetšeenia ja lähiümbruskond 1999, enne uut sõda.
+Tšetšeeni Vabariik piirneb idas ja kirdes Dagestaniga, põhjas Stavropoli kraiga,
+läänes Inguššiaga ja lõunas Gruusiaga. Dagestanis on rahvastest Tšetšeenia
+naabriteks lõunas avaarid (elavad Avaaristanis), idas kumõkid ja Dagestani
+tšetšeenid (1989 ca 60 000, sealne tšetšeenide asuala kuulub ajalooliselt
+Tšetšeeniasse, kuid nõukogude võim andis selle ala Dagestani koosseisu), kirdes
+venelased ja nogaid. Kaukasuse mäestiku tõttu on kõige halvem ligipääs ainsasse
+mitte-Venemaa osasse - Gruusiasse. Enamus tšetšeene elab kitsa ribana külades ja
+väikestes linnades Kaukasuse põhjapoolses eelmäestikus. Selle põhilise asuala
+põhjapiiriks on mõtteline joon, mis läbib Hasun-Yurti (Hassav-Jurti), Gümset
+(Gudermessi), Sölz-Ghalad (Groznõid) ja Semajaškat (Samaškit). Teine suurem
+grupp tšetšeene elab Terki (Tereki) jõe orus. Ainult Kagu-Tšetšeenias, mida
+tuntakse Itškeeria nime all, elab arvestatav hulk inimesi ka päris mägedes.
+Tšetšeeni Vabariigi kõige põhjapoolsem, stepiala, ei ole ajalooliselt tegelikult
+Tšetšeenia, vaid liideti suures osas Tšetšeeni-Inguši ANSVga pärast selle
+autonoomse üksuse taastamist 1957. Seetõttu elab seal suhteliselt rohkem
+venelasi (kasakaid). Enne 1994 alanud sõda elas kõige enam venelasi pealinnas,
+kus nad moodustasid 1989. aasta rahvaloenduse andmetel pea poole elanikkonnast.
+Mujal oli venelasi väiksemates gruppides. -. Tšetšeeni Vabariik on alates 1992.
+aastast andnud välja ka postmarke. Esimesed margid olid küllaltki madala
+kvaliteediga paberil ning trükitehniliselt viletsad. Neil oli kujutatud
+Tšetšeeni vappi, presidendi paleed Sölz-Ghalas, esimest presidenti Dzohhar
+Dudajevit ja piirkonna ajaloolisi kangelasi - imaam Šamili ja šeik Mansuri. Kõik
+1992 välja antud margid olid venekeelsete kirjadega. Järgnevatel aastatel
+paranes markide kvaliteet oluliselt. Välja anti muu hulgas sarjad ajaloolistest
+vaatamisväärsustest, kullidest ja liblikatest. Kirjad markidel olid ladina
+tähestikus tšetšeeni keeles koos Tšetšeenia vähelevinud inglisekeelse nimetusega
+Chechenia. Markide väärtused olid sarnaselt esimestele iseseisvusaja markidele
+antud ilma rahaühikuta. Nii nagu Tšetšeenia riiklikku iseseisvust ei ole
+rahvusvahelisel tasemel seni tunnustatud, ei ole rahvusvahelise
+postiorganisatsiooni ja rahvusvaheliste filatelistide organisatsioonide poolt
+tunnustatud ka Tšetšeenia postmarkide olemasolu. Seetõttu me filatelistide seas
+kõrgelt hinnatud Micheli kataloogist Tšetšeenia postmarke ei leia. Norskamine?
+Haigus? Mis te nüüd! Ükski inimene ei lähe naljalt arsti juurde kurtma, et
+ravige mind norskamisest terveks. Valehäbi ei luba seda teha kõhukal direktoril
+ega tüsedal koduperenaisel. Mäletan ühte aastatetagust pulma, õigemine puhkamist
+pärast koiduni kestnud pulmamelu laka peal, sel ajal, kui noorpaar tõesti
+pulmaööd pidas. Pulmalised tahtnuks pisutki sõba silmale lasta, aga ei saanud.
+Sest üks üsna noorepoolne isand võttis norsata nii vägevalt, et tema larin
+summutas isegi taluõuele sõitnud kontvõõra traktori müra. Kõrvaltukkujaid ajas
+see isegi naerma, unemati kadumisest rääkimata, aga tema naine ja laps magasid
+oma leivaisa kaisus õndsat und, teadmata tema haigusest. Võib-olla isegi
+varajasest südametõvest? Norskaja satub arsti juurde rohkem kogemata, siis kui
+kurk kipitab, või on tunda, nagu oleks mingi tükk kurgus. Aga krooniline
+neelupõletik ongi tihtipeale tingitud sellest, et suulagi peksab norskamise ajal
+vastu teisi limaskesta osi, ja taob need nii pehmeks, et tekib põletik. “
+Kurguhädast lahtisaamiseks tuleb see lihaste lõtvumisest tingitud vibratsioon
+kõrvaldada, ” selgitab doktor Mart Kull, Tartu Ülikooli kõrva- ja kurgukliiniku
+juhataja, kes puutub seesuguste haigetega kokku iga päev. Tema jutust ühe
+operatsiooni vaheajal koorubki välja see päris tõde, milleni on jõutud uuringute
+ja praksise käigus TÜ kurgu- ja kõrvakliinikus alles viimastel aastatel.
+Kurguhäda? Kontrolli, kas norskad? Enamikul lihastel on toestik - kopsus
+kõhreline, ninas luuline, neelupiirkonnas aga karkass puudub. Õhu liikumine
+hingamisel allub ühele füüsikaseadusele, mis ütleb, et gaasivoolukiirus mingis
+torus on pöördvõrdeline tema rõhuga. Ja kui nüüd kusagil kõris või ninas (need
+on ka torud) läheb õhuvoolutee kitsamaks (mandlid tursunud, adenoidid suured,
+tavalisest kogukam keelepära jne.), suureneb õhuvoolukiirus, mis omakorda kisub
+kinni selle piirkonna. Nii paneb õhuvool suulae lehvima, tegemist ongi
+norskamisega. Säärased mehaanilised võnkumised tekitavad mõnikord põletiku ehk
+limaskesta trauma, mis sageli väljendub tundes, nagu oleks mingi tükk kurgus.
+Enamasti kontrollitakse siis, et ega selles pole süüdi kurku sattunud pisikud.
+Antibiootikud võtavad sel juhul küll põletiku maha, aga kui tegemist limaskesta
+pideva kahjustusega, ei pruugi need lõplikult aidata. Norskamine ei kao niisama
+kuhugi. Kui ikka ühte lihast tampida kogu aeg, ei ole see võimeline normaaalselt
+töötama. Tänapäeval on lähenemine kurguhädadele muutunud. Tartu Ülikooli kõrva-
+ja kurgukliinikusse sattudes vaatavad kliiniku juhataja või tema kolleegid
+järele sellegi, kas patsiendil tekkinud põletiku põhjus pole mehaaniline. Kui
+nii, siis tuleb kurgu lehviv osa tugevamaks muuta. Seal ei mõelda mingile
+viiruslikule nakkusele kui esmasele haiguse tekitajale, vaid kui tagajärjele
+purunenud limaskesta peal - tüsistusele. Mis siis teha? Kuidas sel juhul haigust
+diagnoosida ja ravida? Oluline on alati arstil teada, kas patsient norskab? Teeb
+ta seda sisse- või väljahingamisel? Või mõlemal juhul? Kas tal tuleb ette
+hingamispeetusi, rahvakeeli - kas ka hing mõneks ajaks kinni jääb? Niisugune
+teadmine võimaldab arstil välja selgitada hingamistee umbumistaseme. Sellest ju
+norskamine sõltubki ja kirurg peab seda teadma. Eestis on küll üksainus ja
+kallis unemasin, millega saab haigeid uurida. Aga Tartu kõnealuses kliinikus
+kasutatakse lihtsamaid ja odavamaid võtteid. Nimelt on Tartu Ülikooli õppejõud
+bioloogiadoktor Arved Vain välja töötanud lihastoonuse mõõturi - müomeetri, mida
+saab edukalt kasutada ka kurgulihaste pinge määramisel. Uuringud selles osas on
+kurgukliinikus kestnud juba neli aastat. Uued operatsioonivõtted maailmas
+Tulemused näitavad, et haiguse algstaadiumis on neelu pehme suulae lihaste
+toonus langenud. Ja sel ajal oleks sobiv hetk oma vea üle arstile kaevata. Kui
+nimetatud lihased on sidekoestunud ja päris ära tambitud, hakkab pinge neis
+hoopis tõusma - nii näitavad müomeetriga tehtud uuringud. Mujal maailmas pole
+seda varem täheldatud, sest puudus vastav riistapuu. Ja olenevalt mõõtmistel
+saadud lihaspinge suurusele saab kirurg otsustada, milline kurgulõikus teha.
+Selleks peab teadma normaalse lihase pingust. Praeguseks on kliinikus välja
+peilitud, missugune see peab olema 10-20-aastastel, 20-30aastastel jne.
+Erinevate vanusegruppide jaoks on säärane kaardistamine tehtud tollesama
+müomeetriga. Selles osas ollakse pioneerid kogu maailmas. Norskamist põhjustavat
+lihaste pingust saab suurendada ainult kirurgilisel teel. Mujal maailmas
+minnakse norskamise kõrvaldamiseks noaga ligi ja lõigatakse ära pehme suulagi,
+millega tekitatakse inimesele kahju. Tartus on norskamise ravimiseks välja
+töötatud uus operatsioonitehnika, millega ei kõrvaldata ühtegi lihast. Terves
+maailmas on teada, et lihase toonus sõltub sinna suubuvate närvide toonusest kui
+ka iga lihaskiu enda pingest. Arved Vainu teooria järgi ümbritseb aga igat kiudu
+veel sidekoeline kest. Ja selle peale mängitaksegi - veretu ja kiire
+laserlõikusega pingutatakse seda kesta. Niiviisi lihaste pinge neelus suureneb,
+laperdamine väheneb ja norskamine lakkab. Ühegi teise võttega ei saa sügavalt
+norskajale seesugust abi anda. Üks asi on, kui norskamine teisi magamistoas,
+hotellis või mõnes teises avalikus kohas häirib. Teine asi, kui patsiendil
+kõnealune pahe vaid kurguhädaga piirdub. Hoopis hullem on, et norskamist koos
+hingamispeetusega loetakse praegusajal peamiseks põhjuslikuks mehhanismiks
+kõrgvererõhutõvele ja südameinfarktile. Milles asi? Norskaja - infarktieelik
+Nimelt on norskav inimene hingamispeetuse ajal eluohtlikus seisundis.
+Loomariigis tähendaks see, et keegi on kõri kallal. Sel ajal mobiliseeritakse
+kogu meie elu alalhoidev süsteem: süsihappegaasi suurenemise ja hapniku
+vähenemise ajal veres käivitub kogu võitlusmehhanism. Neerupealise säsist
+eralduv adrenaliin on avariihormoon, millel on oluline tähtsus organismi kõikide
+osade mobiliseerimisel pinge ehk stressi seisundis. Adrenaliin paneb säärasel
+juhul südame kiiremini põksuma ja tõstab vererõhku. Kui süda öösiti magamise
+ajal sees klopib, on tegemist juba raskema juhtumiga: kõri kallale tunginud
+vaenlasega võitlemise käigus (loe: hingamispeetuse ajal) on ka suhkrutase veres
+üles aetud. Et üleliigsest suhkrust vabaneda, hakkab tööle kõhunääre. Aga suhkur
+ei kao seepärast kehast kuhugi, vaid muutub rasvaks. Iga säärane öine episood
+kasvatab norskaja kõhu või kintsude rasvaladet umbes viie grammi võrra. Inimene
+ütleb küll, et ta ei söövatki palju, aga kaalu tuleb juurde ikkagi. “ Paksuks ei
+lähe mitte see, kes palju sööb, ” kinnitab prof. Kull, “ vaid see, kes kergesti
+ja sageli vihastub. Selgi juhul saab süda pumbana üleliia koormatud. Öise
+hingamispeetuse ajal on ta just samasuguses olukorras. ” Eks võitlusvalmis
+organism panegi südame kloppima, inimest painavad hirmsad unenäod, keha läheb
+üleni higiseks - see kõik on tingitud õhu (hapniku) puudusest. Norskamisest ja
+sellega kaasnevast hingamispeetusest kõik alguse saabki. Poole kuni pooleteise
+minutilised hingamispausid viivad lõppude lõpuks üldisele kurnatusele -
+suhkrutõveni välja. Ent kui ei hinga, võib mõni saatuslik öö kohe eluküünla
+kustutada. Niisiis - norskamine on tervisele kahjulik, norskamine on ränk
+haigus. Selle kõrvaldamiseks antakse kompleksset abi Tartu Ülikooli kõrva- ja
+kurgukliinikus. 1 Rein Veskimäe. Kuidas mõõta lihast. “ Horisont ” nr. 3 1999,
+lk. 3-9. REIN VESKIMÄE Tallinna lahe põhjas asuva merepatarei “ Tsitadell ”
+suurejooneliste varemete õnnestunud dokumenteerimine innustas uurijaid otsima
+taolisi, inimkäte poolt tehtud rajatisi mujaltki. 1999. aasta suvel tegigi
+Meremuuseumi uurimislaev “ Mare ” sellesuunalisi vaatlusi mitmel pool Eesti
+rannikumeres. Peeter I alustas, Paul I lõpetas Juulikuus peatuti paariks päevaks
+endisaegses Rogerwieki, tänapäevases Paldiski lahes, kuhu tsaar Peeter I 285
+aastat tagasi jäävaba sõjasadama ehitada otsustas. Tsaari osavõtul valminud
+projekti kohaselt tuli laht sulgeda võimsa tammiga, millest ainult kitsas
+läbipääs merele viis. Loomulikult andis kindlustatud värav sõjasadama valdajale
+võimaluse kontrollida ka igat lahte sisenevat alust. 1718. aastal heitiski
+vägilasekasvu tsaar esimese paelahmaka -tammi nurgakivi - isiklikult merre.
+Ennekuulmatult töömahukas ettevõtmine läks käiku. Paldiski laht Pakri poolsaare
+ning Väike-Pakri saare vahel, mis tammiga tõkestada tuli, on 2,6 kilomeetrit
+lai, ning kohati kuni 28 meetrit sügav. Tammi otstesse, nii Pakri poolsaarele,
+kui Väike-Pakri saarele nägi projekt ette paljude bastionidega võimsad kantsid.
+Tööga tegid algust küll tsaariarmee soldatid, ent peagi jätkasid sunnitöölised,
+kes pankrannikust lahtimurtud paekividega mere pidid täitma. Ent suurejooneline
+projekt käis tegijaile üle jõu. Vangide toit oli kesine ja elutingimused
+külmades barakkides nii karmid, et inimesi suri kui kärbseid. Lisaks kõigele ei
+andnud alla ka alistatav meri. Aasta-aastalt hävitasid talvetormid suve jooksul
+tehtu, nii et kevadel ei näinud kaldalt merelevaataja peale avara veepinna mitte
+midagi. Vahetusid valitsejad ja kindlustustööde juhatajad. Pärast tsaar Peetri
+surma üritas projekti ellu viia tema tütar Jelizaveta. Seitsmeaastase sõja tõttu
+majandusraskustesse sattununa lõpetas Jelizaveta järgne isevalitseja tsaar
+Peeter III Rogerwieki sõjasadama ehitustööd, ent uue hoo said need sisse tema
+naise Katariina II valitsemisajal. Jälle murti paasi, uputati seda merre ning
+kulutati meeletult raha. Tööde pearõhk oli endiselt suunatud tammile. See aga
+kasvada ei tahtnud. 1798. aastal lõpetas tsaar Paul I ukaas Paldiski staatuse
+kindluse ja sõjasadamana. Samast aastast pärineval baltisaksa kartograaf Ludwig
+August Mellini koostatud “ Liivimaa atlase ” kaardi fragmendil tababki silm
+üksnes kaht väikest ristkülikut - üht saare rannal, teist üle lahe - Paldiski
+sadama lähistel. Kaheksakümne aasta pikkune ränkraske sunnitöö, väikeste
+vahedega küll, ei suutnud ära teha kuigi palju. Tänapäeval näeb silm Paldiski
+lahe mõlemal kaldal vaid rohtu kasvanud kivimurdusid, mere siledal pinnal ei
+taba isegi hoolikas vaataja mitte midagi, otsekui polekski seal kunagi midagi
+tehtud. Merekaardilt paistab siiski, et vähemalt Pakri poolsaare rannast,
+tänapäevasest Paldiski Põhjasadamast mõnisada meetrit loode pool, sirutub merre
+veealune seljandik. Just seal on viimase kümne aasta jooksul mõnedki laevad
+kinni jäänud. Vene hüdrograafia hoidis selle ohtliku madaliku tipus ikka
+meremärki, tänapäeval ei vaevuta seda enam paigaldama. Nüüd huvitusime, kui
+palju on siis sellest kakssada aastat tagasi lõpetatud tööst säilinud ning kui
+kaugele merre tamm ulatub. Tammi otsad “ Mare ” vaatlusväljas “ Mare ” laskis
+sonari 1 vette ja möödus veealusest madalikust mõned korrad erinevate
+kurssidega. Nähtu oli tõepoolest suurejooneline. Selgus, et kaldast saab alguse
+sirge rajatis, mille pikkus võis sonari järgi olla 380 meetrit. Madalast
+kaldaveest alguse saanud tamm, mille laiuseks on alt ligikaudu 75 meetrit ning
+pealt 37 meetrit, lõpeb 18 meetri sügavusel. Seal on tammi otsa ja veepinna
+vahel 2-3 meetrit vett. Hiigelrajatise tipu on meri ümarakujuliseks töödelnud.
+Nii nagu igale ohtlikule karile kohane, lebab ka selle tammijäänuse lähedal
+uppunud laev, põhi püsti. See on Vene fregatt “ Geroi ”, mis 1808. aastal vastu
+veealust seljandikku põrkas, leki sai ja uppus. Pakri poolsaare tammi juurest
+suundusime risti üle lahe Väike-Pakri randa. Ka seal tegime tuttava manöövri
+ning saimegi ekraanile tammijäänuse, eelmisega võrreldes hoopis tagasihoidliku.
+Aparaadi ekraanilt on näha, et saare rannast on paekive vette heidetud üsna
+laialdasele alale, millest tammi lüheldane, korrapärane keha välja sirutub.
+Rajatise kogupikkus sonari järgi hinnatuna ulatub 120 meetrini, millest tamm ise
+ligikaudu 80 meetrit enda alla võtab. Rohkemat me sel korral teha ei jõudnud.
+Sadamasild Põhjasõja ajast? Mullu oktoobris otsis “ Mare ” järjekordset veealust
+kolossi endises Kasperwieki, praeguses Käsmu lahes. Ajaloolased teavad, et
+Põhjasõja esimesel, 1700. aastal, tõid rootslased siitkaudu Eestisse niipalju
+sõjavarustust, et selle edasitoimetamiseks olnud vaja 2000 küüdihobust. 1704.
+aastal toodud Käsmu ka suurtükke. Rahvapärimuse järgi ehitanud rootslased oma
+sadamasilla Sepa ninaksesse, ent millal täpselt, ja kuidas see välja nägi, ei
+tea isegi tänapäeval keegi. Käsmu meremuuseumi rajaja, endise allveeujuja Aarne
+Vaigu sõnade kohaselt olevatki ülalnimetatud kohal, lausa muuseumi naabruses,
+mingi suure veealuse ehituse jäänused. “ Mare ” sukeldujate poolt nähtu ületas
+aga kõige julgemadki lootused. Sepa ninaksest saab alguse keskmiselt 3,5 m
+kõrgune ja 18 m (!) laiune laevasild, mille pikkus on ligikaudu 75 meetrit.
+Tugev rajatis on ehitatud palkidest kärgkastidena, mis lõhutud rannakividega
+täidetud ja suurelt osalt nendega üleni kaetud. Ainult kohati väljapaistvate
+kastide kõrguseks õnnestus lugeda kaksteist palgikorda. Ehkki samal kohal olevat
+kunagi asunud kohalike randlaste sadamasild, on nii massiivne ehitis
+tõenäoliselt siiski Põhjasõja- aegne. Kohalikul rahval oleks säärase ehituse
+rajamine nii majanduslikult kui füüsiliselt üle jõu käinud. Ka ei vajanud nad
+taoliste mõõtmetega silda. Selle ebaharilik laius viitab just suurtele
+kaubakogustele, mille lossimiseks ja hobutranspordile ümberlaadimiseks ruumikat
+platvormi vaja läks. Ühepäevane inspektsioon ei olnud ehituse korralikuks
+dokumenteerimiseks piisav. Kaasa võeti vaid üks puiduketas kärgkasti palgi
+otsast, et üritada ehitise vanust kindlaks määrata. On astutud samme
+asjassepuutuvate materjalide saamiseks otse Rootsi Sõjaarhiivist. Ilmselt
+väärivad esialgu ainult põgusalt uuritud veealused kolossid nii Paldiski kui
+Käsmu lahes põhjalikumat ülevaatust tulevikus, võimalik ka, et riikliku kaitse
+alla võtmist. 1 Sonar e. allveeradar - ultraheliga töötav mereuurimisaparaat.
+VELLO MÄSS (1940) on Eesti Meremuuseumi teadur, uurimislaeva “ Mare ” kapten.
+Pildid: -. Paldiski sõjasadama ja lahte sulgeva tammi projekt. Kaardi päise
+järgi tehtud Peeter I poolt 1715. a. Vasakul Väike-Pakri saar, paremal Pakri
+poolsaar. -. Paldiski laht L. A. Mellini kaardil. Punktiirjoonega on märgitud
+tammi tegemata osa. -. Käsmu lahe (Kasperwick) läänekaldal asuva küla rannaveest
+leitigi arvatavalt Põhjasõja-aegne laevasild (tähistatud ringiga). -. Sonari
+pilt Väike-Pakri saare rannast koos tammi algusega. Kuidas me oma keha tajume?
+Kas meis on peidus keha alavääristamine? Kuidas oma kehaga sõbraks saada?
+Inimkehas saavad kokku bioloogiline ja sotsiaalne poolus ning enamasti on meil
+nende mõlemaga vägagi raske toime tulla. Olen paljudel seltskondlikel üritustel
+olnud kimpus vestlusteema valikuga, sest juhusest kokku toodud inimesed on
+üldjuhul õige erinevad. Suure osa ajast, mis mul on tulnud veeta tundmatute
+seltsis, olen püüdnud väliste märkide põhjal mõistatada, mislaadi inimestega on
+tegemist ja mis neid siduda võiks. Kerge on märgata, kuidas peaaegu kõik
+osalised selles situatsioonis aeg-ajalt kõrvaltvaataja positsiooni tõmbuvad ja
+neile võõraid inimesi pilguga seiravad. Need, kes on omavahel tuttavad, otsivad
+sageli põhjust pilkkontakti vältimiseks, kuna võõrad otsivad põhjust silmsideme
+loomiseks. Siis olengi mõelnud, et vaatamata sellele, kas inimesed tunnevad huvi
+autode või aeroplaanide, maksusüsteemi või teoloogia vastu, on nad avaliku elu
+või allmaategelased, mungad või sübariidid, jagavad nad enamasti huvi inimkeha
+vastu. Kuid nii üldine kui inimeste kehahuvi ka ei oleks, on see enamasti üsna
+hoolikalt peidetud, sest, teadlikult või alateadlikult, on kehahuvi ja sõna “
+keha ” ise seotud teatud isikliku kehalise ebamugavustundega ning lisaks sellele
+huviga kehaosade vastu, mida avalikult näidata ei ole kombeks. Iga tundev ja
+mõtlev olend tajub kehast rääkides kõigepealt omaenese keha, millel ta arvab
+olevat mitmeid puudusi (korisev kõht, koeranaelad, topeltlõug või kühmus õlad,
+kui piirduda vähemolulistega). Seetõttu ei kujuta me ka pealiskaudset ja
+seltskondlikku vestlust keha teemadel tsiviliseeritud ja viisakas seltskonnas
+üldiselt ette ning isegi põgusad viited (“ Teie punase nina ja puhaste käte
+järgi võib oletada, et armastate viskit ”) kaasvestleja kehale ei aita tutvuse
+loomisele kaasa. Kristlikust dualismist pärit keha alavääristamine elab meis
+visalt edasi. Võõrandumine, lääneliku tsivilisatsiooni kurblik kaasnähtus, on
+suures osas ka võõrandumine iseenesest ja oma kehast. Tsivilisatsioon on
+möödunud sajandi jooksul panustanud tohutult palju raha, aega ja energiat
+selleks, et asjad, mida me kasutame, korvaksid meie kehalisi puudujääke ning
+teeksid elu võimalikult mugavaks. Inimlik kehaline osavus on taandarenemas
+pelgalt masinate tööd valitsevatelt juhtpultidelt õigete nuppude leidmise
+võimeks. Sellises olukorras suureneb nende inimeste hulk, kes vahetaksid küll
+meelsasti oma tuimaks muutunud kesta, kuid ei ole valmis tegema vähimatki oma
+keha heaks. Seetõttu pole imeks panna, et viimasel ajal on keha moodi läinud.
+Keha ise on muutunud kunstnikele uueks meediaks, mille kaudu rünnatakse
+seksuaalseid tabusid, mis ka vabameelsemaks muutuvas ühiskonnas kunagi ei kao.
+Ainet kunstilisteks kehavaatlusteks annavad ka elundite siirdamine ja
+biooniliste elundiproteeside teema, keha müümise üha mitmekesistuvad võimalused
+(“ keha müüb ” ütlevad reklaamigurud, Lõuna-Ameerika faveladest röövitud kehaosi
+müüvad gangsterid), kommertslik ja tavainimest ruineeriv iluideaal, mis suures
+osas saavutatakse raske meigi ja ilukirurgiavahenditega, atleetvõimlemine ja
+sumomaadlus, hormoonravi, soo muutmine ning teised enam või vähem vägivaldsed
+võtted keha kallal. Psühholoogid õpetavad mõistma ja kasutama kehakeelt, sest
+ehkki enamik täiskasvanud inimestest on selle oskuse elu jooksul omandanud, on
+kehalises suhtlemises rohkesti mitmetähenduslikke märke, mida on kerge valesti
+tõlgendada. Kuigi pealiskaudsel vaatlusel võib tunduda, et kehakelest rääkides
+teenitakse triviaalsusi korrates kerget raha, ei saa kehakeele valdamist siiski
+alahinnata. Küllap on igaüks mõistatanud koosolekute sõna-sõnalt koostatud
+stenogramme lugedes, mida seal õieti öelda taheti, kui protokollides ei sisaldu
+just viiteid zestidele (“ Kõik teavad, et noh … (koputab nimetissõrmega
+oimukohale) ”). Kehakeele ja kõnekeele kasutamise vahekord ning kehakeele
+märgistik erinevad kultuuriti õige oluliselt ning loodusrahvaste lugusid ja
+müüte üles tähendavad misjonärid on sageli jäädvustanud omaeneste väärarusaamu
+sellest keelest. Väga sageli võib avalike esinemiste puhul jälgida, et kõneleja
+jutt ja liigutused ei taha kuidagi kokku minna. Paljud tippjuhid ja suured
+manipulaatorid on kehakeele nüanssideni selgeks õppinud - suurte panuste korral
+sõltub sellest palju. President Clintonil olnuks näiteks sadadest kaameratest
+sihituna raske valetada oma armusuhete kohta Monica Lewinskiga, kui ta ei
+vallanuks seda kunsti perfektselt. Kehal on oluline koht ka New Age'i liikumise
+laialivalguvas korpuses. Vaatamata New Age'i liikumise teoreetiliste
+lähtekohtade ebamäärasusele ja eklektilisusele, juhivad uusaegsed tähelepanu
+väga olulistele momentidele, eelkõige sellele, et tänapäeva mõistusekeskne
+läänelik inimene ei ole oma kehaga just eriti sõbralikes suhetes. Kommertsliku
+meedia loodud kehalise ilu etalonid murendavad murdeeast alates inimeste
+usaldust keha suhtes ja meie siiamaani normatiivide täitmisel põhinev
+koolikehakultuur võib selle täielikult röövida. Kuid ka sportlikult võimekas
+inimene võib ühekorraga avastada, et ta on kogu elu jooksul kasvatanud stressis
+lihasmassi või treeninud mõningaid lihaseid keha üldise tasakaalu arvelt, ning
+imestada, miks treenitud keha pole sugugi terve, või puudub selles terve vaim.
+Võistlusspordialade harrastamisega kaasneb tohutu pinge, nende treeningutüüpide
+puhul, mis on suunatud parema väljanägemise saavutamiseks, ignoreeritakse samuti
+keha tundeelu. Keha/vaimu holistlikku ühtsust on maailma eri paigus erinevatel
+aegadel siiski mõistetud - taoistlike ja joogatehnikate tõhususest räägib nende
+praktiseerijate pikaealisus (ehkki vigadel on neis süsteemides sageli soolane
+hind), mis pole pelgalt legend. Sügavasse depressiooni langenud inimene püüab
+kriisist välja pääseda eeskätt mõeldes, mis on ta elus valesti läinud ega pööra
+enamasti tähelepanu oma emotsionaalsetele reaktsioonidele, mis vahenduvad
+kehaliselt (“ puhast ” mõtet ei taju me kunagi kehaliselt, emotsioonid ja
+tundevarjundiga mõtted on alati seoses kehaga), hõivavad ja koormavad
+närvisüsteemi ja võivad selle lõpuks välja kurnata. Väljaspool rangelt
+teaduslikku diskussiooni on hakatud rääkima kehamälust. Emotsioonide jäljed
+näivad elavat pikka aega isegi väljaspool me närvisüsteemi, lihastes ja
+siseorganites, ning toidavad mälujälge, mida arvame peituvat ajus ja mida me,
+juhul, kui mälestus on meile valuline, tagajärjetult kustutada püüame. Isegi
+siis, kui me enda meelest oleme rahulikud ja lõõgastunud, võib tubli tosin meie
+keha pisi- ja süvalihast olla väsitavas valveseisundis. Selliste pingete
+lahendamiseks on välja töötatud terve hulk tehnikaid, näiteks eutoonia ja
+aleksandertehnika. Ka vanad india jooga ning hiina ja jaapani “ sisemiste ”
+võitluskunstide - tai chi, aikido, kung fu jt. harjutused on eeskätt suunatud
+liigutuste sooritamise vabadusele ja pingeteta kehahoiule, kusjuures
+energiavoolu kehas suunatakse “ õige hingamisega ”. Inimkeha bioloogilised
+eripärad Inimkeha on intrigeeriv nähtus bioloogilisest vaatekohast.
+Evolutsionistid ei oska päris veenvalt seletada, miks tekkis neljakäeliste ja
+karvaste primaatide arengus nii pentsik eluvorm. Kui ühed neist peavad karvadeta
+keha ja püstiasendit kohastumuseks vee-eluviisile, siis konservatiivsema
+arvamuse kohaselt siirdusid inimeste eellased vegetaarselt dzunglieluviisilt
+savannidesse jahile. Inimese püstine asend võimaldas siis pidevalt hoida silmi
+taimestiku horisondist kõrgemal ja kanda suuremat jahisaaki, vabanenud kätel aga
+hoida relvi ja tööriistu. Kuid millised vertikaalasendi omandamise põhjused ka
+poleks olnud, oli muutus igatahes dramaatiline. Ahvi peidetud ja haavatav
+alapool pöörati täies ulatuses maailma karmi palge vastu. Kaela ja vaagna asend
+muutusid põhjalikult ning sünnitamine läks märksa raskemaks. Kahele jalale
+tõustes kaotasime oma liikumiskiiruse ning asetasime oma seljale tohutu
+koormuse. Karvkatte kaotamise tõttu tuli meil tõsta oma energeetilist käivet ja
+leida rohkem süüa. Selle, mille oleme arengu käigus kaotanud, oleme võimsalt
+kompenseerinud aju ja käte arenenud võimalustega. Vaatamata eeltoodud
+piirangutele on inimesest kujunenud üliedukas bioloogiline liik, kellel on
+õnnestunud vabaneda suurest osast loomariigis universaalselt toimivaist
+ökoloogilistest ja evolutsioonilistest regulatsioonimehhanismidest ning täita
+üsna piiramatult paljunedes kogu planeet. Seetõttu kipume unustama, et inimene
+kõigi oma naha ja karvadega on jäänud, vaatamata tänapäevasele luulele ja
+teadusele, eetikale ja prügikäitlusele, kosmosetehnoloogiale ja
+missivõistlustele, liigina praktiliselt samaks, kes ta oli umbes 50 000 aastat
+tagasi. Esimest korda tõi võiduka V-märgi käibele inglise peaminister Winston
+Churchill ja eestlastele on see õige käepärane. Kasutades sama märki, peopesa
+ettepoole pööratult, võib aga Inglismaal hätta jääda. Kui teete Londoni trammis
+taolise zesti, öeldes:, saate tõenäoliselt konduktorilt vastuseks: Olete
+sümboolselt osutanud kohale, kus jalad kohtuvad seljaga. Inimese käitumise
+põhimallid on vähemalt etoloogide arvates aegade jooksul õige vähe muutunud.
+Aristotelese poolt münditud metafooris “ inimene on poliitiline loom /zoon
+politikon/ ” võib rõhuasetus olla nii esimesel kui teisel poolel. Suhet inimese
+sotsiaalse ja bioloogilise alge vahel on võimalik esitada Thomas Hobbesi vaimus,
+kes käsitles inimloomust vägivaldse ja egoistlikuna ning pidas kultuuri
+mehhanismiks, mis bioloogiliste egode konflikti mõnevõrra pehmendab ja peidab.
+Teisiti arvas J.J Rousseau, kes pidas esiaja inimest õilsaks metslaseks, keda
+tsivilisatsiooni areng on vaid korrumpeerinud. Inimese ja elaja vahekordi on
+püütud klaarida kogu evolutsiooniteooria arengu jooksul. Darvinismi sünnist
+alates on hoogu saanud eeskätt metafoori hobbeslik arendus. Purjetades “
+Beagle'il ” ümber maailma, oli Darwin šokeeritud kohtumisest Tulemaa
+päriselanikega, keda ta kirjeldas kui inimesi nende kõige madalamas ja
+metsikumas olekus. Üsna enesestmõistetavalt kuulus küsimus selle kohta, kuidas
+taolistest metslastest võisid kujuneda viktoriaanlikud kaunishinged, Darwini
+arvates nende hulka, millele tema vastloodud bioloogiline teooria oleks pidanud
+suutma vastata. “ Inimese põlvnemises ” mõtisklebki Darwin neil teemadel ja
+leiab, et kuna inimene on ainus loom, kes suudab arutleda oma tegude tagajärgede
+üle, on ta võimeline selle uudse kvaliteedina ilmuva süütunde ajel kontrollima
+oma pärilikke instinkte. Darwini nõbu Francis Galton sai neist väidetest tõuke
+eugeenika põhjendamiseks, arvates, et loomu poolest patust inimest saab
+parandada tuviaretaja võtteid kasutades. Sigmund Freud üritas hiljem ehitada
+kogu psühholoogiat evolutsiooniteoreetilistele alustele. Selles järjeloos olen
+kasutanud primaatide käitumist uurinud, kuid eeskätt publitsistina tuntuks
+saanud Desmond Morrise töid, mida enamik etoloogidest peab liiga julgeiks ja
+teaduslikult nõrgalt põhjendatuiks. Võib eeldada, et inimliigile on alati olnud
+omane kindel hulk emotsionaalseid tunge, mis väljenduvad evolutsiooniliselt
+kindlakskujunenud moel. Aja jooksul on paljud taolistest instinktiivsetest
+käitumismallidest saanud vaid peenemad nimed - jahiinstinkti kooperatsioonil ja
+koostööl põhinevaid elemente nimetatakse tööeetikaks, nokkimisjärjekorda
+klassivõitluseks, paarisidet abieluks, hõimuidentiteeti kultuuri
+järjepidevuseks. Nende ja paljude teiste puhul on praktiliselt raske eristada
+bioloogilist komponenti sotsiaalsest ning silma teritamiseks tasub mõnikord
+mõelda ka utreeritult bioloogiliselt. On selge, et “ loomalik ” või “ elajalik ”
+pärand, mis kõlavad halvasti, ei sisalda üksnes destruktiivseid tunge.
+Karjaeluviisiga loomadel on koostöö ja hoolitsus liigikaaslaste eest arenenud
+vähemalt konkurentsisuhetega võrdsel määral. REIN KURESOO (1959) on
+vabakutseline literaat ja kunstnik Pildid: -. Praeguseks kannab Maa juba üle 6
+miljardi inimese. Hiigellinnades elavad inimesed on seetõttu seatud vastakate
+tunnete ette - ühelt poolt tunnevad nad tarvet rõhutada oma kordumatut eripära,
+milleks üldjuhul riietuse, soengu, ehete ja kosmeetika mitmekülgne kasutamine
+loob piisavalt võimalusi mõõdukaist äärmuslikeni. Selle tungi kõrval elab edasi
+ka ürgne tung näidata välja sarnasust või identsust oma hõimu teiste liikmetega,
+mida väljendatakse laulupidudel, kuid kõige äärmuslikumalt sõjaväes ning
+spordivõistlustel. Uku Masing on selle kohta öelnud: nii ühiskond kui iga
+kordumatu persoon eeldavad, et iga mina on kordumatu (olles juba ainuüksi
+sellepärast väärtus omaette) ja ühtaegu konformne teatud normidega, / … / see
+oivaline ja originaalne mina, millest kõik nõnda palju lugu peavad, kelle
+võimeid igaüks on tahtnud arendada, ei ole ometi midagi muud kui üks
+spetsiaalväljaanne kukeaabitsast. IMSI MasterClips CD foto -. Veel kehavaatlusi.
+IMSI MasterClips CD foto -. Inimese nägu (1). IMSI MasterClips CD foto -.
+Inimese Nägu (2). IMSI MasterClips CD foto -. Mees, kes vahetas kesta. IMSI
+MasterClips CD foto -. Kõht. IMSI MasterClips CD foto -. Lihased. IMSI
+MasterClips CD foto -. Inimkeha puhul intrigeerib kõiki mehe- ja naisekeha
+erinevus. Lisaks esmaste sootunnuste igivanale lahknemisele on mehed
+evolutsioonilise tööjaotuse käigus spetsialiseerunud jahipidamisele, naised enam
+korilusele ja laste kasvatamisele ning need kohastumused avalduvad kehaehituses.
+Mehed on üldiselt musklilisemad, naiste kehas akumuleerub rasvkude kergemini.
+Meeste aktiivsem eluviis nõudis suuremaid kopse ja vastavalt sellele on neil ka
+laiem rinnakorv, sünnitamiseks on kohastunud naise laiemad puusad. Kõiki
+olulisemaid soolisi iseärasusi on erinevais kultuurides eri aegadel püütud
+rõhutada, muutes mehi supermaskuliinseiks ja naisi superfeminiinseiks. Tänapäeva
+liberaalses keskkonnas, kus nii kodutöödele kui ka väheste laste kasvatamisele
+kulub üha vähem energiat, on just naised hakanud omaks võtma pseudomaskuliinseid
+jooni. IMSI MasterClips CD foto -. Figuur. IMSI MasterClips CD foto Kaelkirjakud
+- savannide pikakaelalised tuhandekilosed kaunitarid on tänaseks
+rahvusparkidesse surutud. Osad selle evolutsiooniõpetuse mudellooma alamliigid
+on hoopis väljasuremise piiril. Aafrika savann poleks aga enam õige savann ilma
+nende ebatavaliste loomade kõrgete pikakaelaliste siluettideta silmapiiril.
+Kaelkirjak ja Kongo ürgmetsades elav okaapi on ainsad kaelkirjaklased. Nad
+kuuluvad sõraliste seltsi - kaelkirjaku ja okaapi lähimad sugulased on hirved,
+põdrad, veised ja antiloobid. Kaelkirjak on olnud üks Aafrika edukamaid
+suursõralisi: veel möödunud sajandi lõpul elas ta kõikjal Saharast lõunasse
+jäävatel savannialadel. Neid võis kohata kogu Sahelis, Ida-Aafrika poolkõrbetes
+ning Lõuna-Aafrikas Oranje jõe ja Natalini välja. Praegu elab enamik
+kaelkirjakuid rahvusparkides ja kaitsealadel, mujal leidub neid vaid mõningates
+hõredalt asustatud piirkondades, Sahelis, Kirde-Keenias ja Somaalimaal. Suurimad
+kaelkirjakupullid kaaluvad ligi 2 tonni, täiskasvanud isaste keskmine kaal on
+1,2 tonni ja emastel 830 kilogrammi. Sõltuvalt toidu kvaliteedist ja koostisest
+sööb kaelkirjak tavaliselt 50-70 kg päevas. Nad valivad hoolikalt toitu,
+eelistades lehti, võsusid, pungasid, vilju ja õisi, ning nende seedimine on
+silmatorkavalt tõhus nagu mäletsejatel ikka. Üks savanni ruutkilomeeter elatab
+kõigi teiste taimtoiduliste kõrval ära ka kaks täiskasvanud kaelkirjakut.
+Kaelkirjakuga ei konkureeri ükski teine liik, välja arvatud ehk elevandid, sest
+keegi ei suuda nii kõrgelt toitu hankida kui nemad. Kaelkirjakud on
+suurepäraselt kohastunud sööma akaatsiate ning teiste savannipuude ja -põõsaste
+lehti ja pungasid. Teiselt poolt on ka need taimed kohastunud kaelkirjakutega
+(õigemini küll nende vastu): nende okstele on aegade jooksul ilmunud astlad ning
+vigastamise korral moodustub puu lehtedes ja pungades kiiresti halvamaitselisi
+mürgiseid aineid. Kaelkirjakud liiguvad ringi oma reviiri piires, mille suurus
+võib ulatuda mõnest ruutkilomeetrist mõnesaja ruutkilomeetrini. Reviir koosneb
+südamikust, kus elu peamiselt toimub ja seda ümbritsevast puhveralast.
+Kaelkirjakud ei kaitse oma reviiri teiste eest ning kõrvuti elavate pikk-kaelte
+asualad kattuvad tihti osaliselt. Kattuvate reviiridega kaelkirjakud ühinevad
+lõdvalt seotud karjadeks, kust kogu aeg tullakse ja minnakse. Ühiselu
+arendavatel loomadel on reeglina hierarhia, mis määrab eelkõige selle, milline
+isasloom pääseb esimesena paaritama indlevat emaslooma. Kaelkirjakutel pole
+kindlat innaaega, emasloom võib indlema hakata ükskõik millisel aastaajal.
+Emased saavad suguküpseks viie aasta vanuselt, isased paar aastat nooremalt.
+Noored isased aga ei pääse tavaliselt paaritama indlevat emast. Pullide
+võitlustes emaste pärast on kõige määravam tegur isaslooma suurus. Kaelkirjaku
+kandeaeg on 14-15 kuud. Vastsündinu on ligikaudu 100 kilogrammi raskune ning
+pooleteise meetri kõrgune. Viis minutit pärast sündimist suudab ta juba jalule
+tõusta. Kaelkirjakutel on erilised poegimispiirkonnad, kuhu emased lähevad
+vahetult enne sünnitust. Serengeti piirkonnas vaadeldi 89 tiinet emaslooma ning
+ainult viis neist tõid poja ilmale mujal kui sünnituspiirkonnas. Emasloomad
+tulevad teist korda sünnitama reeglina täpselt samasse paika kui esimene kord.
+Sealsamas Serengetis tulid kõik vaadeldud 25 emaslooma teisel korral sünnitama
+samasse paika, kus nad esimest korda poja ilmale tõid, ühel korral poegis emane
+vaid 15 meetrit eemal oma esimesest sünnitamispaigast. Kindel ühine
+poegimispiirkond võib olla vajalik selleks, et samas paigas sündinud poegi
+kergemini ühte karja liita. Pojad ühinevad noorloomadest moodustuvatesse
+karjadesse ehk “ lasteaedadesse ” ühe-kahe nädala vanuselt. Oma käe peal on need
+karjad tavaliselt keskpäeval kui emad toituvad ning kiskjad enamasti puhkavad.
+Kaelkirjakupoeg lahkub “ lasteaiast ” 3-4 kuu vanuselt ning hakkab liikuma ema
+sabas. Ema imetab oma järeltulijat 6-12 kuud. Esimene eluaasta on noorele
+kaelkirjakule ohtlik aeg, sest 50-75 protsenti neist saab selle jooksul hukka.
+Enamasti lõpeb nende elu lõvide, hüäänide, leopardide või krokodillide hammaste
+vahel ning mõnigi kord langevad nad ka inimese ohvriks. Täiskasvanud
+kaelkirjakut võib tõsiselt ohustada vaid lõvi, kes ei jäta ka sobivat võimalust
+kunagi kasutamata. Kaelkirjak saab end kaitsta vaid jalahoopidega ning kui lõvil
+õnnestub rünnata ootamatult ei ole pikk-kaelal kuigi palju võimalusi eluga
+pääseda. Ent uurijad on ka mitmel korral näinud, kuidas kaelkirjak surmab ühe
+jalahoobiga teda ründava lõvi. Kõige ettevaatlikumad on kaelkirjakud jooma
+minnes, sest nad peavad veeni küünitumiseks väga ebamugava asendi võtma. Maailma
+kõige pikem kael Täiskasvanud isase kaelkirjaku pea kõigub 5 meetri kõrgusel
+maapinna kohal. Umbkaudu pool sellest kõrgusest langeb tema pika peene kaela
+arvele. Pikkusest hoolimata on kaelkirjakul sama palju selgroo kaelalülisid kui
+inimeselgi, ehk kokku seitse. Kaelkirjaku kaelalülid on seega märkimisväärsete
+mõõtmetega. Pikk kael toob kaasa ka probleeme. Vere pumpamine rindkerest ligi
+kolme meetri kõrgusele nõuab tohutult jõudu ja energiat - kaelkirjaku süda on
+jalgpalli mõõtu. Teine mure seondub vererõhu vaheldumisega ajus kui pea langeb
+kiiresti kolm meetrit südamest kõrgemalt sellest kaks meetrit allapoole, näiteks
+siis kui loom kummardub jooma. Seda probleemi leevendavad kaelaveenides leiduvad
+erilised klapid, samuti peapiirkonna veresoonte erakordne venivus. Vererõhk
+muutub vaid mõõdukalt ning kaelkirjak ei minesta iga kord kui jooma asub.
+Kaelkirjakud ulatuvad sööma lehti suurte puude alumistelt okstelt ja võra
+keskosast. Paljudes piirkondades on kaelkirjakute peamiseks toiduks akaatsiate
+lehed; nende kaela pikkusest piisab, et küünituda enamiku akaatsiapuude ladvani
+välja. Akaatsiad on küllaltki ogalised, ogade vahel aga kasvavad väiksed
+mahlakad lehed. Kaelkirjakuid aitavad nende lehtede noppimisel tundlikud mokad
+ja silmatorkavalt pikk, tugevapinnaline keel, millega saab maiuspalu näpsida
+juba 45 sentimeetri kauguselt. Omapärane on ka selle maduja sarvpinnalise
+moodustise värv - mustjassinine. Kaelkirjakule lisavad veetlust veel tema pead
+kroonivad lühikesed pehme naha ja karvadega kaetud sarved ja mustvalged liikuvad
+kõrvad. Isastel kaelkirjakutel võib olla isegi kolm sarve, viimane turritab
+tavalise sarvepaari ees, otsmikul. Isaste koljul leidub tavaliselt veel
+mitmesuguseid mõhnasid ja luuharju. Kõrvade vahelt algab karmidest lühikestest
+karvadest moodustunud hari, mis ulatub kuni abaluudeni. Õlad asuvad neil
+loomadel laudjast palju kõrgemal, mille tagajärjel on kaelkirjaku selg tugevalt
+längus. Meetripikkust saba ehib vägev must tutt, millest muiste valmistati vaid
+pealikutele väärilisi kärbsepiitsasid ning kõikvõimalike võimumeeste
+valitsussauade ilustusi. Kaelkirjakute karvastik on pruuni-kreemjasvalge kirju.
+Pruun värvus varieerub helebeezist kuni mustjaspruunini, kõige tavalisem on
+punakas- või kaneelikarva pruun. Kaelkirjaku keha kaunistavad laigud võivad
+alamliigist sõltuvalt olla vahtralehe- või nurgelise kujuga, terve või sakilise
+servaga, suured või väiksed, kitsamate või laiemate vahedega. Kõige kummalisema
+välimusega on nn. võrk-kaelkirjak, kelle suuri ebakorrapärase kujuga
+hulknurkseid laikusid lahutab vaid kitsas hele joon, mis moodustab
+suuresilmalise võrgu kujundi. Valge kaelkirjak Olime veetnud nädala Meru
+rahvuspargis Keenias, mis asub sadakond kilomeetrit Nairobist kirdes Isiolo
+linna lähistel. Tulime Meru Mulika Lodge'ist, kohalikust poekesest oma varusid
+täiendamast. Sõitsime maastikuautoga aeglaselt üle uhke kulurohuga kaetud
+savanni kui järsku märkasime kaugel eespool akaatsiate ümber seisvaid
+kaelkirjakuid. Kari paistis koosnevat mõnest täiskasvanud ja ühest noorest
+loomast. Nende juures oli aga midagi veidrat. Äkki hõikas mu kaaslane, Anne, et
+ma auto seisma jätaksin. Kui masin peatus, vaatas ta kaelkirjakuid aknast
+binokliga ja sõnas: “ See poeg on albiino! ” Koukisin hämmastunult tagapingilt
+oma binokli, ja tõsi, mis tõsi - tilluke kaelkirjakuhakatis oli sõrgadest
+sarvedeni piimvalge. Sõitsime ettevaatlikult lähemale, et sellest looduse
+veidrusest pilti teha. Kaelkirjakud olid aga tähelepanuväärselt arad. Nähes
+autot lähenemas, alustasid nad kohe taandumist. Mõni pilt õnnestus võtta, siiski
+kahjuks liiga kaugelt. Enne Merust lahkumist nägime valget kaelkirjakut veel
+mõnel korral. Arutlesime, et kas valget looma ähvardab suurem tõenäosus kiskjate
+küüsi langeda kui n.-ö. tavalist. Noored kaelkirjakud on ju lõvide üks
+lemmiksaake, vanaloomi nad siiski pelgavad. Ent kuidas jääda ellu ekvaatori
+põletava päikese all, kui nahas ega karvades pole teragi kaitsvat pigmenti?
+Tookord jäidki need küsimused vastuseta. Mitu aastat hiljem lugesime Ida-Aafrika
+looduskaitseseltsi väljaandest “ Swara ”, et Meru rahvuspargis elab täiskasvanud
+albiino-kaelkirjak, kes on turistide seas suurt huvi ja hämmastust tekitanud.
+Seal oli ka pilt lumivalgest loomast. See on ju “ meie ” kaelkirjak! Järelikult
+oli ta siis üliohtliku noorusaja edukalt üle elanud. Saab näha, kas ta leiab
+endale ka paaritumiskaaslase ning albinismi põhjustavad geenid kanduvad edasi.
+Kas kasuka värvil on ka kaelkirjakute kosimiskommetes mingit tähendust? Isaste
+kaelaväänamine Mõned aastad hiljem oli meil õnne jälgida kahe isase kaelkirjaku
+“ kaelamaadlust ” Maasai Maras. Sõitsime mööda Mara jõe kallast, metsa servas,
+kust avanes suurepärane vaade kõrval laiuvale savannile. Maastikuauto katuseluuk
+oli lahti, nii et sealt pääses mõnusalt ümbrust silmitsema. Olime just näinud
+uhket vana gasellikotkast, arvukaid savannigaselle ja topiantiloope ning mõnda
+gnuud. Äkki silmasime kahte kaelkirjakut, kes olid justnagu teineteise ümber
+põimunud. “ Hei, kuule! Neil on seal kosimine käsil! Pea kinni! ” Peatasin auto
+tasahilju, järsk pidurdamine oleks katuseaknast vaatleja teeäärsesse põõsastikku
+paisanud. Seiskasin mootori ning me mõlemad asusime kaelkirjakuid vaatlema. Nad
+olid üpris kaugel, mõnesaja meetri kaugusel savannis, ent ma ei tahtnud
+roobasteelt lahkuda, sest savann oli niikuinii risti-rästi sõidujälgi täis.
+Säärane piiramatu sõitmine aga lõhub pinnast, reostab maastiku üldilmet ja
+häirib loomi. Ei tahtnud mina sellesse enam oma panust lisada. Kaelkirjakutel
+oli selgelt tõsi taga. Nad seisid külg külje vastas ja käänasid oma kaelu
+vastastikku teineteise kaela ümber. Vahepeal üritas üks, siis teine anda peaga
+vastasele hoop, nood aga ei tundunud olevat küll kuigi tõsised. Vaatasime
+toimuvat ja imestasime, et miks midagi ei juhtu? Äkki ütles Anne: “ Kuule, kas
+need pole mitte mõlemad isased? ” Uurisin ka ise asja põhjalikumalt ning, pagan
+võtaks, seda nad olid! Kas me olime siis peatunud, et jälgida kahe
+kõrvalekaldega kaelkirjakupulli armumängu? Sõitsime pettunult minema. Olime
+võtnud ka mõningaid pilte, kuid loodetud kaelkirjakute paaritusfotosid me ei
+saanud. Hiljem saime raamatutest teada, et säärane käitumine on kaelkirjakute
+seas üldlevinud. Noored isased klaarivad “ kaelamaadlusega ” jõuvahekordi. Nii
+selgitatakse välja tugevamad ning välditakse ka ühtlasi üksteise vigastamist.
+Taltsad kaelkirjakud Jalutasime Mkuzi rahvuspargis parkimisplatsilt loomade
+joogipaiga poole, kuhu oli ehitatud ka vaatlusmajake. Jalgrada keerles läbi
+hõreda akaatsiasalu. Paremal pool laius kõrge rohuga savann, kus umbes saja
+meetri kaugusel sõid sebrad, impalad ning mõned kaelkirjakud. Peatusime, et
+vaadata loomi, kes ei teinud meist väljagi ning sõid rahulikult edasi.
+Kaelkirjakud asusid kogunisti otse meie suunas liikuma, ilmse plaaniga
+akaatsiatega maiustama hakata. Nad tulid aina lähemale ja lähemale. Nende
+loomade suurust tajud alles siis, kui nad on tõesti lähedal - need polnud küll
+suurimad võimalikud loomad, kuid sellest hoolimata väga suured. Seisime tasakesi
+paigal ja ainuke, heli mis vaikust lõhestas oli kaamerate vinnastamismootorite
+surin, kui uus kaader ette keriti. Kõige lähem kaelkirjak oli meist alla kümne
+meetri kaugusel. Sellest loomast paistsid eelkõige jalad ning akaatsiad olid
+tema jaoks nõnda madalad, et ta pidi ladvaokste söömiseks kummarduma.
+Vahetevahel langetas kaelkirjak siiski oma pea ja heitis pilgu meile. Tema
+suured lahked silmad ja kaunid kaarduvad silmaripsmed lõid sest tohutust loomast
+pildi kui rahumeelsest ja sõbralikust elukast. Kaelkirjak silmitses meid pikalt,
+lõuad rütmiliselt akaatsialehti jahvatamas, siis tõstis jälle pea ja jätkas
+lehtede napsimist. Ta teadis väga hästi, et me seisame siinsamas ning vaatame
+teda ja tema kaaslasi. Oli väga eriline tunne viibida nõnda suure metslooma
+läheduses. Kaelkirjakud olid aga väga rahulikud, ühe puu juurest teise juurde
+liikudes ei tulnud nad meile lähemale kui kümme meetrit. Meie saime neist aga
+suurepäraseid portreevõtteid Kaelkirjakute söömiskombed olid hoopis teistsugused
+kui näiteks elevantidel, kes tavatsevad puid maha murda ja suuri oksi katki
+väänata, et mõnd lehekest kätte saada. Kaelkirjak valib hoolikalt, mida suhu
+ampsab ning nopib oma tundlike mokkade ja pika keelega vaid kõige paremaid
+suutäisi. Pikk keel lipsab järjepanu suust välja ja nilpsab teravate okaste
+vahelt mahlaseid suutäisi. Asteldeta puude oksad veab kaelkirjak niisama suust
+läbi ja rebib hammastega lehed lahti. Seisime kümmekond minutit kaelkirjakuid
+vaadeldes. Need liikusid aeglaselt üle raja ja siirdusid sügavamale metsa. Nende
+pika kaela otsas kõikuvad pead kadusid meie vaateväljast. Pildid: -. Kaelkirjak.
+JUHA VALSTE foto -. Noor albiinokaelkirjak Meru rahvuspargis Keenias. Need on
+tüüpilised võrkkaelkirjakud (Giraffa camelopardalis reticulata). JUHA VALSTE
+foto -. Kaelkirjak võib ka maas pikutada. Seda pilti näeb siiski harva, sest
+loomad üritavad turvalisuse huvides siiski jalul püsida. JUHA VALSTE foto -.
+Uhke kaelkirjakupull Nairobi rahvuspargist Keenias. Näha on otsa ees asuv kolmas
+sarv. Eesti geoloogide viimaste aastate üks huvitavamaid leide - Neugrundi
+madala piirkonnas end merepõhjas varjav meteoriidikraater, on täna peaaegu
+samasugune nagu viissada miljonit aastat tagasi. Küll on aga muutunud paari
+viimase aasta jooksul suuresti meie teadmised, mis selle kraatri kohta on
+lühidalt kirjas ka 1997. aastal ilmunud “ Horisondis ” nr 7. Kui tollal oli vaid
+kaunis hüpotees ja geofüüsikaliste uuringutega (seismoakustiline
+pidevprofileerimine) oli enam-vähem usutava tõenäosusega kindlaks tehtud
+meteoriidikraatrile sarnaneva struktuuri olemasolu, siis tänaseks on kõik see
+saanud vaieldamatuks reaalsuseks. Selle tõestamiseks pidid geoloogidest
+merepõhja uurijad üksjagu vaeva nägema ja ise merepõhja vajamineva
+informatsiooni järele sukelduma. Oma silm on ikkagi kuningas. Nii nagu ei seota
+vilja pahmava härja suud, ei saa keelata ka uurijal pöörata erilist tähelepanu
+tema avastatud imelistele loodusnähtustele. Esimesed inimesed kraatrivallil
+Esimene ja Neugrundi kraatri avastamise seisukohalt vahest kõige olulisem
+ekspeditsioon algas 1998. aasta 8. juunil uurimislaeva “ Mare ” kodusadamast
+Pirital. Ajaloolised sündmused hakkasid hargnema juba järgmisel päeval - 9.
+juunil, kui ligikaudu 4 meremiili kaugusel Osmussaarest kirdes heideti ankur.
+Keskpäeva paiku laskusid allveearheoloogidest sukeldujad Vello Mäss ja Andres
+Eero merepõhja, jättes hetke otsustavusest närveldavad geoloogid laevatekile
+tammuma. Pool tundi ärevat ootust, ja juba kerkisidki laeva kõrvalt
+mullikobarad, mõni hetk hiljem ka sukeldujad ise, kaasas sibulavõrgust
+konstrueeritud koti põhjas esimene saak. Kivid! Parasjagu suured, parasjagu
+rasked ja … Jah, just sellised nagu geoloogid olid oodanud - kunagises
+hiidplahvatuses purustatud kristalse aluskorra moondekivimid 1. Piisas ainsamast
+pilgust neile, et öelda: just need on Loode- ja Lääne-Eestis ning sealsetel
+saartel nii tihti ette tulevad bretšarahnude lähtekivimid. See, mida oli
+otsitud, mille olemasolusse vargsi usutud, oli kinnitust leidnud. Merepõhjast
+pinnale toodu ja silmaga kaetu rääkis selgemast selgemat keelt sellest, et
+otsitud Neugrundi meteoriidikraater on leitud! 
+
+Hiljuti teatas maksuameti peadirektor Aivar Sõerd, et kunagi varem pole
+miljonäride arv nõnda jõudsalt kasvanud kui eelmisel aastal. Senisele rekordile,
+mis jääb kolme aasta taha, lisandus mullu tervelt 105 uut kodumaist miljonäri. “
+Tegelikult, kallid kaimud, on nende arv tunduvalt suurem, ” viitasid ametnikud
+salapäraselt naeratades. Aga kui palju? 1999. aasta septembris avaldas Luup
+Eesti esimese miljonäride uuringu. Täna toome teieni teise, seekord märksa
+ulatuslikuma. Enam ei piirdu me nn maksumiljonäridega. Nüüd uurime ka neid,
+kelle pangaarvel on miljon krooni, kui ka neid, kellele kuulub rohkem kui
+miljoni krooni eest maju ja metsi. Mõistagi vaatame, kui paljud kaasmaalastest
+sõidavad ringi miljoniliste autodega. Tulemus ületab igasugused ootused - 3-4
+inimest sajast võivad ennast julgelt miljonäriks nimetada. Mida lähemale
+pealinnale ja Toompeale, seda rohkem neid on. Hiljuti puhkes kära, et
+haridusminister paneb alusetult kinni Majandusõiguse ja Poliitika Instituudi
+ning 400 tudengit jääb nelja tuule peale. Luup näitab, et tegemist pole mingi
+vandenõu, vaid kõrgharidusruumi korrastamisega. Tegelikult ripub kirves kümnete
+analoogsete erakõrgkoolide kaela kohal. “ Viie aasta pärast on praegustest vaid
+pooled alles, ” kinnitab pedagoogikaülikooli rektor Mati Heidmets. Kõigil, kes
+plaanivad paberid kõrgkooli viia, tasuks eelnevalt Luubis avaldatud kaheksa
+rektori arvamused läbi lugeda. Enne suvepuhkust kutsus Luup vestlusringi
+isepäisuse pärast Riigikogu esimehe nõuniku ametist lahkunud professor Igor
+Gräzini, diplomaadi leiba söönud professor Ivar Raigi ja maailma suurima
+infotehnoloogiakontserni IBM siinse tegevdirektori Valdo Randpere. Meeste sõnum
+on lihtne - ummisjalu euroliitu tormamine on Eestile kahjulik. Pigem tuleks
+üritada vabameelset majanduskeskkonda säilitada ja võimalikult palju erandeid ja
+üleminekuperioode välja kaubelda. Olete kuulnud, et tavapäraste riikide kõrval
+eksisteerivad ka virtuaalsed? Seal lehvivad samuti lipud, kehtivad põhiseadused
+ja õiendavad valitsejad. Ka neid tutvustab tänane Luup. Järgmise kuu me puhkame,
+seepärast sai number priskem kui tavaliselt. Mõnusat suve ja kohtumiseni
+augustis. MAKSUMILJONÄR. Ametliku statistika järgi saab aastas enam kui miljon
+krooni teeninud inimestega vaevu täita uusrikaste elurajooniks tituleeritud
+Tiskre. Ametliku statistika kohaselt teenis mullu enam kui miljon krooni vaid
+285 inimest. “ Tuleb siiski tunnistada, et nende hulk on mõnevõrra suurem, sest
+statistikas ei tule välja need inimesed, kes oma miljoni või enam on teeninud
+dividendidelt, ” möönab maksuameti pressiesindaja Koit Luus. Luusi sõnul ei ole
+maksuamet tegelikult mitte kunagi välja andnud miljonäride õiget arvu, sest ka
+varasematel aastatel, kui dividendid tuli deklaratsiooni välja tuua, ei
+arvestatud sellel teel miljonäriks saanuid koondarvu hulka. Kaks tippu. “ Alates
+1995. aastast on maksumiljonäride arv kogu aeg kasvanud, kuigi 1999. aastal
+nende arv ühe inimese võrra langes, ” kinnitab Luus. “ Kui kuue aasta tagant
+pihta hakata, siis on need arvud olnud 44, 48, 162, 180, 179 ja 285. ”
+Hüppeliselt tõusis maksumiljonäride arv kahel korral - 1997 ja mullu. Esimese
+hüppe põhjustas nelja aasta eest aktiivselt täitunud börsimull. Teine hüpe
+tugineb aga tõenäoliselt viimase aja paranenud majandustingimustele. Luusi
+hinnangul peaks miljonäride arv tõusujoont jätkama, kuigi mingi aja pärast peaks
+saabuma ka sinna stabiilsus ning kasv peatuma. “ Millal selline asi juhtuda
+võiks ning milline on stabiilne miljonäride arv, ei julge mina küll öelda, ”
+keeldub Luus ennustamast. Numbritega saab juttu illustreerida vaid siis, kui
+jutt käib seaduslikest miljonäridest, kes kõigilt tuludelt ka korralikult makse
+tasuvad. Samas ei ole aga kellelegi saladuseks, et miljonäre on ka nende seas,
+kes oma “ papi ” mustas äris teenivad. Luusi sõnul ei kuulu see seltskond enam
+maksuameti, vaid politsei klientuuri hulka. Kes nad on? Pelgalt palgatööga
+teenib aastas miljoni või rohkem mõni üksik inimene, kuigi nende arv on hakanud
+viimasel ajal suurenema. Enamik miljonitest on teenitud ikka firmade või
+osaluste müügist. Seega saab tänases Eesti Vabariigis miljonäriks kas ärimees
+või tippjuht. Tavalistel inimestel sellesse seltskonda esialgu veel asja pole.
+Miljonärid elavad reeglina Tallinnas või Harjumaal, sest just siin ringleb
+lõviosa rahast. “ Teistest maakondadest eksib miljonäride nimistusse inimesi
+harva, ” kinnitab maksuameti kõrge ametnik. Luus ei kinnita, et miljonäride
+nimistus vaid ühed nimed esineks. “ Enamik siiski vahetub. ” Kes need inimesed
+täpselt on, ei nõustu Luus ütlema, sest Eesti seaduste kohaselt saab miljonäri
+nime avaldada vaid tema enda nõusolekul. Mullu lubas oma nime aga 179 inimesest
+avalikustada vaid kaheksa - Ernesto Preatoni, Urmas Sõõrumaa, Kristjan Taska,
+Aldo Tammsaar, Jan Erik Österlund, Rain Linnasmägi, Olav Vilborn ja Mati Tiimus.
+Kas miljonäride kui ka tavaliste inimeste tuludeklaratsioonid tuleks
+avalikustada, on Luusi sõnul vaidlusalune ja väga keeruline küsimus. Seni on
+maksuamet proovinud miljonäride nimesid avalikustada ning nende kõigi käest
+selleks ka luba küsinud. Avaldatud nimede vähesus räägib kindlat keelt sellest,
+et meie miljonäridele see ei meeldi. Luusi sõnul võib Eesti ametlikud
+maksumiljonärid jagada kolmeks: esimesed, kellel oma nime avaldamise vastu
+midagi ei ole, teised, kes nõustuksid seda avaldama mingil tingimusel, ja
+kolmandad, kes seda mingil juhul ei teeks. “ Avalikustamise vastaste põhiliseks
+argumendiks on see, et ühe või teise persooni deklaratsiooni avaldamine on tema
+isiklikku ellu tungimine, kuigi see ei tohiks kellegi teise asi olla, ” räägib
+Luus. Samuti kardetakse oma tulusid avalikustada seetõttu, et Eestit peetakse
+liiga kriminogeenseks piirkonnaks, kus kunagi ei või teada, kes teenitud summa
+suuruse teada saab ning mida säherduse teadmisega edaspidi peale hakkab. “
+Positiivse näitena võib tuua tuntud ärimehed Ernesto Preatoni ja Urmas Sõõrumaa,
+kes on oma nimed avalikustanud juba mitu aastat ning on alati seda tehes
+väitnud, et ausalt teenitud raha näitamine ei või kellelegi kahju tuua. ” Milles
+on ikkagi küsimus, kas tont, mida seinale maalitakse, on liiga hirmus või on
+teenitud rahal ikkagi halb lehk küljes, ei oska keegi öelda. Seni ei ole
+avalikkuseni jõudnud ühtegi teadet selle kohta, et mõne ennast avalikustanud
+maksumiljonäriga oleks midagi juhtunud. MILJONIARVE. Ligikaudu tuhandel
+eestimaalasel on siinsetes pankades arvel üle miljoni krooni. Panga mõistes on
+miljonär too, kelle likviidsete varade maht ületab miljoni krooni piiri.
+Likviidsete varade hulka on arvestatud kõik deposiidid, sh arvelduskontod ja
+erinevad väärtpaberid ning fondiosakud. Pangamiljonär ühendab nii hoiuse- kui ka
+aktsiamiljonäre. Tuhat rikkurit. Maksumiljonäre on olnud Eestis igal aastal
+kaks-kolmsada. Hansa- ja Ühispanga andmetele tuginedes oli 1999. aastal 500
+eraisiku kontodel väärtpaberite all või sularahana deposiidis vähemalt
+miljonikroonine summa. Praegu peaks selliseid miljonäre olema juba paar korda
+rohkem. Umbes kolmandikul neist ületab varade koguväärtus stabiilselt paari
+miljoni krooni taset. Suhteliselt sama palju on ka inimesi, kelle
+arvelduskontole laekub iga kuu vähemalt kümnekordne Eesti keskmine palk ehk 50
+000 krooni või rohkemgi. Ilmselt jaotub rikkus Eestis samamoodi nagu mujal
+maailmas. Megarikkaid ehk neid, kelle koguvarandus on suurem kümnest miljonist
+kroonist, peaks olema 0,1 protsenti elanikkonnast. Pangastatistika on
+loomulikult väiksem, kui seesuguse suhtarvuna saadav 1500 inimest. Varad samad,
+kasv jätkub. Viimase aasta jooksul pole hoiuse ja/või aktsiamiljonäride varade
+struktuur eriti muutunud. Panga mõistes keskmisel miljonäril seisab viiendik
+rahast arvelduskontol ning veidi üle kahe korra rohkem teenib intressi
+tähtajalisel hoiusel. Ülejäänud on riskialtimad inimesed paigutanud aktsiatesse.
+Kartlikumad piirduvad kas võlakirjade või investeerimis- ja rahaturufondidega.
+Kui vaadata sellise varade jaotuse taustal tavalist eestlast, siis on siin umbes
+80 protsenti varadest pidevalt deposiidis. Seejuures moodustavad nõudmiseni
+hoiused üle poole eraisikute pangakontodele paigutatud vahendite kogumahust.
+Kuigi Eesti miljonäride varade paigutus on püsinud stabiilsena, on nende
+koguväärtus siiski suurenenud. Möödunud aasta sama ajavahemikuga võrreldes on
+kohalike rikkurite varad kasvanud kaks korda. Samas kui deposiit (nii nõudmiseni
+kui tähtajaline) suurenes umbes kuuel miljonäril kümnest, siis väärtpaberite
+väärtus kasvas aastaga ainult kümnest inimesest kolmel. Põhjusi tasub otsida
+aktsiaturgude ülemaailmsest ebakindlusest. Selle tulemusena on alates käesoleva
+aasta algusest jäänud miljonäridele kuuluvate väärtpaberite koguväärtus peaaegu
+muutumatuks. Eesti Rockefeller. Kuna jõukaks saamise oluliseks eelduseks on
+kulutuste kavandamine, siis ei tule mitte laristada, vaid säästa. Enamik
+jänkidest rikkureid paneb “ mustadeks päevadeks ” kõrvale vähemalt 15-30
+protsenti oma aastasest sissetulekust. Seejuures moodustab tüüpilise USA
+miljonäri aastasissetulek keskmiselt alla seitsme protsendi talle kuuluvatest
+varadest. Eesti pangamiljonäri investeerimiskäitumine erineb järsult USA
+miljonäri omast. Meil säästavad enam kui 30 protsenti aastatuludest ligikaudu
+kolm neljandikku miljonäridest. Samas on Eestis kõigest 20 protsenti
+pangamiljonäre, kelle aastas teenitu suhe varadesse on väiksem või võrdne kui
+ameeriklaste seitse protsenti. Seetõttu ei saa eestlasest ja jänkist
+Rockefelleri vahele tõmmata võrdusmärki. Ameerika uurimus iseloomustab rohkem
+tavamiljonäre ehk sealses mõistes jõukat keskklassi. Neist viie protsendi rikkus
+jääb ühe kuni kahekümne miljoni dollari vahele. Ka meil tuleks USA andmetega
+parema võrreldavuse huvides uurida inimesi, kes suudavad teenida miljoni ühe
+põlvkonna jooksul. Sellisel juhul jääksid vaatluse alt välja n-ö ülirikkad,
+kelle iga-aastane varade kasv ei sõltu mitte niivõrd töistest sissetulekutest,
+kuivõrd suurtest säästutuludest. Sellegipoolest jäävad alles käärid, mis
+iseloomustavad miljonäride osakaalu siin- ja sealpool suurt lompi. Kui Eestis
+arvestaks nende inimestega, kes suudavad miljonäri staatuseni jõuda elu jooksul,
+siis oleks USAs suhteliselt rohkem miljonäre. USAs loetakse miljonäriks 3,5
+protsenti elanikkonnast, Eestis annaks pool tuhat miljonäri üksnes 0,035
+protsenti. Ajutiselt miljonär. Kui Eestis rakendada Ameerika miljonäre
+põhjalikult uurinud Thomas J. Stanley ja William D. Danko jõukuse valemit, oleks
+enamiku siinsete pangamiljonäride näol tegemist laia elulaadi viljelejatega.
+Selle tõestuseks tuleb kodaniku maksude-eelne aastatulu korrutada tema vanusega
+ning jagada vastav tulemus kümnega. Kui “ saadud arv ” on võrdne puhasväärtusega
+ehk varade väärtusega, millest on lahutatud võlad pluss päritud vara, siis on
+tegemist keskmise säästjaga. Vaadates viimast aastat, saame miljonäride
+osatähtsuseks, kelle puhasväärtus on väiksem “ saadud arvust ” 70 protsenti. See
+tähendab, et ainult kolmandiku meie miljonäride staatus pole ajutine. Kahel
+kolmandikul Eesti miljonäridest pole Stanley ja Danko järgi võimalik lähima viie
+kuni kümne aasta jooksul jätkata tänaseks väljakujunenud elulaadi. Sellega
+seoses tuleb juhtida tähelepanu huvitavale asjaolule, et ainult viiendikul Eesti
+miljonäridest ületavad aastatulud perioodi kulutusi. Jõukuse valem ei näita
+kõike. Meil tõusid palgad jm sissetulekud järsult alles pärast Vene aja lõppu.
+Juhul kui praegune miljonär polnud varem midagi kõrvale pannud või oli see
+rublades mõõdetuna väga tagasihoidlik, siis tekib olukord, kus paljude rikkurite
+puhasväärtus ongi oluliselt väiksem kui jõukuse valemi järgi eeldada võiks.
+Samuti meeldib osadele miljonäridele hoida oma varasid mitte ainult pankades.
+Seetõttu ei näita pangastatistika alati tõeselt inimesele kuuluvate likviidsete
+varade tegelikku seisu. Eesti miljonäridest “ väikese varanduse (jõukuse)
+kogujate ” (VVK) osakaaluks saaksime jõukuse valemi järgi 57 protsenti. Need on
+kodanikud, kelle jõukuse tase on pool või veelgi vähem kui sissetuleku ning
+ealise kategooria järgi eeldada võiks. Samal ajal oleks “ suure varanduse
+(jõukuse) kogujate ” (SVK) osakaaluks 20 protsenti. SVK tähendab seda, et
+inimese puhasvara on vähemalt kaks korda suurem tema sissetuleku ja vanuse järgi
+hüpoteetiliselt eeldatavast vara väärtusest. Ülejäänud miljonärid võib kogutud
+jõukuse põhjal tituleerida kas veidi üle või alla keskmise säästjateks.
+Finantsseisund pole laita. Tulude ning vanuse põhjal prognoositava rikkuse
+taseme kõrval on veel teinegi meetod puhasväärtuse hindamiseks. Sellisel juhul
+tuleb inimese reaalset puhasväärtust ehk tegelike aktivate ning passivate vahet
+võrrelda tema ühe kuni viie aasta sissetulekuga. Eeldades, et paljude
+miljonäride palk pole otseses sõltuvuses ärimahtudest ning püsib stabiilselt
+samal tasemel mitu aastat, on jõukuse hindamisvahemikke kolm: puhasväärtus on
+väiksem kui ühe aasta sissetulek; puhasväärtus on suurem kui ühe aasta
+sissetulek, kuid väiksem kui viie aasta sissetulek; puhasväärtus on suurem kui
+viie aasta sissetulek. Eesti miljonärid jagunevad selliste gruppide vahel
+võrdselt. Hinnang inimese finantsseisule paraneb vanuse alanedes ja/või
+puhasväärtuse kasvades. Kui on tegemist keskealise miljonäriga, kelle
+puhasväärtus jääb alla tema aastasissetulekule, siis on inimese finantsiline
+seisund kas rahuldav (vanus 35 kuni 45 eluaastat) või nigel (vanem kui 45
+eluaastat). Siiski on küllalt suur hulk eestlastest pangamiljonäre heal või väga
+heal rahalisel järjel. Neli miljonäri kümnest omavad palju vara ning korralikku
+eluaset. Võetud laen(ud) on kas juba tasutud või on tasumine lõppjärgus. Samuti
+on suudetud soetada normaalseks eluks vajalikud püsikaubad. Miljonäri portree.
+Enamik suurhoiustajatest ja -aktsionäridest elab Tallinnas. Pealinna ümbrusesse
+on koondunud umbes sama palju miljonäre kui Tartus ja Pärnus kokku. Pole siis
+ime, et Viimsi vald juhib tulumaksu laekumise järgi juba aastaid Eesti
+rikkaimate omavalitsuste edetabelit. Neli viiendikku Eesti miljonäridest on
+mehed. Pooled neist on tipp- või keskastme juhid. Pangamiljonär on valdavalt
+abielus ning rohkem kui kolmel neljandikul sirgub peres vähemalt kaks last.
+Ilmselt pole juba ka meil haruldane, et perekonnapea teenib nagu Ameerikaski
+põhilise tulutoojana 80 protsenti või veelgi enam pere sissetulekust. Pooled
+Eesti miljonäridest on küpses keskeas ehk 40-59-aastased. Samal ajal on üle
+kuuekümneaastaseid pangamiljonäre meil kaks korda rohkem kui alla
+neljakümneaastaseid. Eesti pangamiljonär on keskmiselt 50-aastane ehk seitse
+aastat oma Ameerika kolleegist noorem. Kolme tüüpi miljonärid. Tõusikutest
+yuppie'de vanus kõigub 30 ümber. Sageli on tegemist tüüpiliste kulutajatega, kes
+ühelt poolt teenivad küll korralikult, kuid ei oma märkimisväärselt sääste.
+Selline miljonär on nooremas keskeas aktiivne tegelane, kellele meeldib hea elu
+- kiired autod, kallimad söögikohad ning eksklusiivsed lõbustusasutused. Kõige
+rohkem võib selliseid miljonäre leida finantsspetsialisti või konsultandi leiba
+teenivate eestlaste seast. Samas võib tulevikku silmas pidades eeldada
+kosmopoliitide ning arvutifriikide osakaalu kiiret kasvu. 40-59-aastaste
+miljonäride valduses on umbes pool deposiitidest ning kaks kolmandikku hoiuse-
+ja aktsiamiljonäride väärtpaberite mahust. Kuldses keskeas miljonäridel on
+sünniaastaga vedanud. Aastatel 1950-60 ilmavalgust näinud kodanikele oli
+majanduse üleminekuperiood esimeste miljonite kokkuajamiseks väga soodne. Kuigi
+nad võiksid praegu vabalt loorberitel puhata, pole nad kuhugi taandunud. Suurem
+osa neist on säilitanud tänase päevani eneseteadliku ning nõudliku mõtteviisi.
+Äris edasijõudnuid ei kannusta mitte ainult vastutustunne oma firma töötajate
+ees, vaid ka soov ning reaalne võimalus väljendada missioonitunnet kogu
+ühiskonna ees. Viimane on sageli seotud Eesti esindamisega mitmesugustes
+rahvusvahelistes suhetes. Tüüpiline keskealine pangamiljonär on pragmaatikust
+realist. Mõnikord kehtib ka ütlus - jäärapäisest omaette tegutsejast
+miljonäriks. Laiem avalikkus tunneb neid laial rindel rabelejana. Kuna osa neist
+on juhtinud paljusid investeerimisriske, siis leidub nende hulgas ka isikuid,
+kes on pidanud taluma börsikaotusi. Põhiliselt meeldib Eesti keskealistele
+miljonäridele siiski investeerida oma firmasse. Juhul kui jääb üle, on
+järgmisteks prioriteetideks haridus ja/või lapsed. Keskealised pangamiljonärid
+jagunevad: 2.1 “ Piirideta maailmas tegutsejate ” isikliku vara hulka kuuluvad
+kuue- kuni seitsmekohalised summad arvelduskontodel või märkimisväärsed
+aktsiaomandused iseenda poolt otseselt või kaudselt juhitavas ettevõttes.
+Tegemist on aktiivsete ning äriringkondades hästituntud isikutega. Paljud neist
+on rahvusvahelise haardega tegelased, kes muu hulgas hoiavad vähemalt osa oma
+varast välispankades. 2.2 “ Kodukamaral nokitsejatel ” raha tuleb ja läheb, kuid
+alati on seda “ va krabisevat ” piisavalt. Paljud seda tüüpi miljonärid olid
+kõrgkooliaastatel aktiivsed üliõpilasmaleva liikmed. Just sellest ajast on pärit
+nende lai tutvusringkond. See aga andis neile edaspidises elus olulisi eeliseid
+kõiksugu äriprojektide teostamisel. Põhimõtted “ sõpra tuntakse hädas ” ning “
+käsi peseb kätt ” pole jäänud neile kunagi võõraks. Pensioniikka jõudnud
+inimestele on suurem rahasumma kukkunud sülle enamasti juhuslikult. Mõnel oli
+selleks pärandus, teisel suur lahkumispreemia, kolmandal tagastatud maa või
+kinnistu. Samas jõudsid osad hoiusemiljonäridest ajada oma varanatukese kokku ka
+sügaval Vene ajal. Kõrge ametniku positsioon riigivõimuaparaadis või
+kolhoosi/sovhoosi juhi koht võimaldas tihtipeale üht ja teist kõrvale panna.
+Eesti pensionärmiljonärid pole eriti huvitatud laenutoodetest, ei tõmba neid ka
+hoiustamisele alternatiivsed investeerimisvõimalused. Raha paigutamisvõimaluste
+kaalumisel eelistatavad nad jääda konservatiivseks. Kõige paremini iseloomustab
+sellist tüüpi miljonäri stabiilsust taotleva hoiustaja võrdluskuju. Paar tuhat
+rantjeed. Mida mõjuvõimsam on inimene Eestis, seda tagasihoidlikum, et mitte
+öelda avalikkuse tähelepanu vältiv on üldjuhul tema käitumine. Iga-aastane
+maksumaksjate pingerida kajastab mitte seal eksponeeritud inimese rikkust, vaid
+ausust. Asjaosaliste poolt meedias väljakäidud arvamused “ kui mina olen teine,
+siis pole esikümmet siin kirjas ” ning “ tõenäoliselt pole legaalsed ...
+tegelikult kümne hulgas ” näitavad, et seesugused edetabelid pole kuigi
+usaldusväärsed. Miljonäre, kes ei pea käima tööl ning võivad elada ainult
+dividendidest, võib olla Eestis paari tuhande inimese ringis. Loomulikult ei
+seondu siin “ dividenditulu ” ainult hoiuste ja aktsiatega. Palju on ka
+kinnisvara- ja maaomanikke. Jõukate inimeste hulk kasvab. Samas jäävad jõukaks
+saamise eeldused samaks. Miljonärist, kelle arvates on vara kogumise asemel
+palju kergem korralikult teenida, ei saa iialgi kokkuhoidlikku inimest.
+Kodanikul, kelle aastapalk on miljon krooni ning kes on 30 aastat vana, võiks
+jõukuse valemi järgi olla puhasvara vähemalt 3 miljonit. Vastasel juhul pole
+lihtrahvale maalitud pilt kujuteldavast jõukurist midagi muud kui lihtsalt osav
+meediamull. RETSEPT. Enamikule näib miljonäriks saamine utoopilise unistusena.
+Samas on retsept olemas ka tavainimesele. Vaja on oma rahaga targalt ümber käia.
+Üheksa eestlast kümnest ei tunne huvi, millist tulu nende säästud teenivad. Nad
+ei ole mõelnud sellele, et kõrvalepandud raha võib end ka ise kasvatada.
+Seepärast moodustavad nõudmiseni hoiused tublisti üle poole eraisikute poolt
+panka paigutatud deposiitidest. Samas jääb pangakonto tootlus inflatsioonile
+alla. Pole kahtlust, et Euroopa Liitu jõudes tarbijahinnad tõusevad. Selleks, et
+ostujõu vähenemist pidurdada, tuleks juba praegu tutvuda erinevate modernsete
+säästutoodetega. Julged hundid võivad aktsiatega investeerimisega ka täiesti
+iseseisvalt alustada. Börsikrahh hoiab tagasi. Kuigi Dow ja Nasdaqi
+uperpallitamiste taustal võib tunduda aktsiaturule investeerimine riskantse
+ettevõtmisena, pole ajalooliselt vähegi pikema nägemusega investorid kaotanud
+mitte sentigi. Paar aastat tagasi USA tehnoloogiabörsile raha investeerinute
+paigutused on Standard & Poors 500 aktsia koondindeksit võrdlusindikaatorina
+kasutades praegu veel neljakümne protsendiga plussis. Aktsiaturgudele
+investeerimist soovitab teiste seas ka Eesti Ühispanga varahalduse valdkonna
+juht Jürgen Lamp. Lähtuda tuleks pikemast perioodist. Mida pikemaajaliselt on
+inimesel plaanis oma raha paigutada, seda suuremat lühiajalist kõikumist võib ta
+taluda ning seda suurema oodatava tulumääraga investeeringuobjekti võib ta
+valida. Kuigi suurema tuluga kaasneb tavaliselt ka suurem risk investeeringu
+väärtuse kõikumise läbi, ei oma see siinkohal erilist tähtsust. Arvestades muu
+maailma praktikat, võib ka Eestis ennustada pangadeposiitidele alternatiivi
+pakkuvatele rahapaigutustoodetele suurt tulevikku. Näiteks Rootsis on viimase
+paarikümne aasta jooksul hoiuste osakaal eraisikute säästudes langenud tervelt
+kaks kolmandikku. Samal ajal on neli viiendikku eestlaste säästudest jätkuvalt
+hoiuarvetel. Vaid 1997. aasta börsikrahhi eelsel suvel oli teisiti.
+Investeerimiskogemuste puudumine ja julgus riskida lõppes tollal paljudele
+suurte kaotustega ja pidurdab tänaseni ka vähemriskantsete säästutoodete, sh
+elukindlustuse ja investeerimisfondide arengut. Ajastus pole oluline. Eriti
+soodne on alustada investeerimist siis, kui turud langevad, sest varem või
+hiljem tõusevad nad niikuinii. Sellegipoolest tuleb Jürgen Lambi arvates mõelda
+“ talupoja mõistusega ” läbi investeerimisobjektiks valitud firma edu ja
+loogika. Samuti peaks algul vältima “ kuumi ” aktsiaid “ kuumades ”
+tööstusharudes “ kuumadel ” turgudel, mille hinna-tulu (P/E) suhe on
+põhjendamatult suur. Järgides põhimõtet “ osta madalalt, kuid müü kõrgelt ”,
+tuleks paigutada raha aktsiatesse, millesse te ka ise usute. Kui inimene
+otsustab, et rikkaks saab suurema tõenäosusega aktsiate omamise teel, siis on
+kasulik teada enda natuuri. Ettevõtja on tavaliselt huvitatud agressiivsest
+kasvust ja valmis võtma suurt riski. Mõistagi ka valmis kaotama. Samas eelistab
+tavainvestor mõõduka riskiga kaasnevat tootlust. Mõlema puhul räägib aktsiate
+kasuks asjaolu, et juba ajalooliselt on nende pikaajaline tootlus viis kuni kuus
+protsenti kõrgem võrreldes pangadeposiitide ja võlakirjadega. Seega tasub
+paigutada oma raha rohkem aktsiatesse või aktsiafondidesse. Väga palju sõltub
+tootlus ajast. Juba ühe- kuni kolmeprotsendiline tulususe erinevus mõjutab
+oluliselt investeeringu lõppväärtust. Sellega seoses on väga tähtis tegur aeg.
+See, kas viimane on ka investori suurim sõber, sõltub investeerimise ajalise
+horisondi pikkusest. Liitintressiga investeeritud raha kasvab geomeetrilise
+jadana. S.t mida suuremaks kapital kasvab, seda kiiremini ta kasvama hakkab. Kui
+aga nii, siis on kõige magusamad viimased aastad. Alusta kohe! Palju olulisem
+käes olevast rahast on see, et inimene alustaks investeerimist kohe. Oma raha
+saab kasvatada regulaarselt väikeste summade kaupa investeerides. Kuust kuusse
+investeerides on võimalik valutult üle elada ka võimalikke turulangusi. Ühtlasi
+võimaldab selline taktika olla oluliselt edukam inimesest, kes selle asemel, et
+investeerida kahe aasta jooksul iga kuu viissada krooni, otsustab panna korraga
+mängu kogu summa. Perioodiliselt kindlat summat investeerides saab ühekordse
+investoriga võrreldes paremini riske maandada. Aktsiaid ostetakse sellisel juhul
+nii turu madal- kui ka kõrgseisus. Turu kõrgpunktis saab investor sama raha eest
+vähem, madalpunktis aga rohkem aktsiaid. See aga välistab aktsiate ostu “ valel
+hetkel ”. Ühispanga pakutav Fondsäästmise-nimeline toode lubab tavainimesel
+saada professionaalselt juhitud ja hajutatud riskidega väärtpaberiportfelli
+omanikuks juba viiesaja krooni olemasolul. Fondsäästmist on võimalik alustada
+nii internetipangas kui pangakontoris. Peale püsivuse ja kindla otsuse on
+inimesel tarvis omada ainult pangasisest väärtpaberikontot. Fondsäästmisest
+võiksid olla huvitatud inimesed, kellel juba on pangas avatud kas kogumis- ja
+säästuhoius või multikonto. Selline investeerimisviis sobib ka lastele raha
+kogumiseks. Potentsiaalsete klientide hulka kuuluvad ka varakamad inimesed,
+kellel on suurem pangahoius ning kes soovivad kasutada midagi tõeliselt uut ja
+huvitavat. Loomulikult peab selle taga peituma ka huvi teenida kõrgemat tulu.
+Kasuta fonde! Fonde kasutades on võimalik riske hajutades teenida kõrgemat tulu.
+Aktsiafondides jaotub raha mitmekümne aktsia vahel, mis omakorda on jaotunud
+geograafiliste regioonide ja majandusharude vahel. Niiviisi on kõige lihtsam
+pääseda erinevatele rahvusvahelistele turgudele. Seejuures on vahendaja(te)
+võetav(ad) tasu(d) väiksem(ad) võrreldes otseinvesteeringutega aktsiatesse või
+võlakirjadesse. Fondis valivad aktsiaid ja jälgivad portfelli oma ala tõelised
+professionaalid. Raha kaotamise võimalus on niiviisi palju väiksem kui otse
+aktsiatesse investeerides. Kui lühiajalises perspektiivis võib hea kõhutunde
+olemasolul turgudel edukalt mängida, siis pikaajalises plaanis muutuvad
+määravaks minevikus langetatud kompetentsed otsused. Kuna väga tähtis on
+erinevat tüüpi väärtpaberite valik (allokatsioon), siis tasub alati küsida nõu
+spetsialistidelt. Fondide kasuks räägib ka Eesti demograafiline olukord ja
+tulevik. Rahvaarv väheneb ja keskmine eluiga suureneb. Kuna aga pärast
+pensionile jäämist tuleb elada veel hea hulk aastaid, siis muutuvad üha
+tähtsamaks inimväärse elu sotsiaalsed garantiid. Kuna pidevalt langeb
+sotsiaalkindlustatud töötajate ja pensionäride suhtarv, siis hakkab langema ka
+näitaja, mis iseloomustab pensionide suhet palkadesse. Selleks, et mitte
+pärssida sotsiaalmaksu tõstmise kaudu uute töökohtade loomist ning majanduse
+konkurentsivõimet, ei jää inimestel muud üle, kui hakata ise säästma.
+Maksusoodustusi pakkuvad pensionifondid on lisaks tavalistele
+investeerimisfondidele üheks võimaluseks. Kahjuks on noorte seas need esialgu
+veel vähepopulaarsed. Ometi tuleb just noortel turvalisele vanadusele kõige enam
+mõelda. Kuidas teha valik? Maailmas pakutakse investoritele tuhandeid
+investeerimisfonde. Ka Eestis on uuemal ajal valikuskaala suhteliselt lai.
+Rahvusvahelisi investeerimisfonde müüvad Eesti Ühispank (SEB fondid), Hansapank
+(Fleming-fondid, Robur), Merita Pank ning Sampo Pank. Samuti saab fondidesse
+investeerida Ühispanga Elukindlustuse kaudu (Kasvuportfell) ja Hansa Kindlustuse
+(Fondiplaan) kaudu. Mõlemad pakuvad sissemaksetelt ja saadavatelt tuludelt
+maksusoodustusi. Kui inimene kavatseb investeerida vähemasti 12 aastat, soovitab
+Indrek Holst Ühispanga Elukindlustusest paigutada oma raha elukindlustuse kaudu
+fondidesse. Ainuüksi tootluse järgi ei saa fonde siiski paremusjärjekorda seada.
+See ei näita fondi tegelikku potentsiaali ning varade juhtimise taset. Seetõttu
+ei jää investoril peale panganõustaja abistava käe kasutamist üle midagi muud,
+kui vahel ka iseseisvalt jälgida fondidele antud tärne. Kui viis tärni näitab
+silmapaistvat tulemust, siis üks tärn ei tee au mitte ühelegi fondile. Tuntumad
+tärnide jagajad maailmas on Morningstar ja Fondstar. Kuigi Eestis pakutavate
+rahvusvaheliste investeerimisfondide tärne pole kusagil eraldi välja toodud, on
+siiski osa fondide kohta vastavad andmed teada. Merrill Lynchi andmestik näitab
+selgelt, et netorahavood fondidesse sõltuvad otseselt fondile antud tärnide
+arvust. Eesti häda on esialgu selles, et nõudlus ei jõua piisavalt kiiresti
+pakkumisele järele. Eestlased hoiavad oma raha jätkuvalt eeskätt pangakontol.
+Neil, kes 1997. aastal kõrvetada said, on raske taas alustada. Seda kõike isegi
+vaatamata sellele, et finantsvahendajate pakutavast leidub maailmaturgude näol
+hulgaliselt alternatiive väikesele Eesti turule. Loomulikult on aktsiatesse või
+fondidesse investeerimisel plusside kõrval ka omad miinused. Samas tuleks
+hakkajamatel haarata väljakujunenud (väär) mentaliteetide muutmiseks rohkem
+kinni hoiustamisele alternatiivsetest investeerimisvõimalustest. Ainult niiviisi
+võib oodata praegustele miljonäridele korralikku järelkasvu. Kristo Reinsalu on
+Ühispanga turundusanalüütik. KINNISVARAMILJONÄR. Eestlane pole sugugi vaene kui
+kirikurott, ligikaudu 50 000-l meie seast on kinnisvara enam kui miljoni jagu.
+Lõviosa kinnisvaramiljonäridest ja nende varast asub siiski Tallinnas. Kui
+kinnisvara, sh ka veel kinnistamata vallasvara hinnanguline turuväärtus on
+miljon või isegi enam krooni, siis oled kinnisvaramiljonär. Selleks et teada
+saada kinnisvaramiljonäride arvu Eestis, võtsin aluseks möödunud aastal toimunud
+eluruumide loenduse andmed ning Uus Maa kinnisvaraspetsialistide hinnangud nende
+turuväärtusele. Kuna igasugune ametlik statistika kinnisvaramiljonäride kohta
+puudub, on järgnevad suurusjärgud, hinnangud inimeste staatusele ning vaadeldava
+kinnisvara omandamise kirjeldused täielikult spekulatiivsed. Vaatluse alt on
+välja jäänud ka fakt, et osa kinnisvara praegustest omanikest on ostu
+finantseerinud laenurahaga, seega on tegemist osalise kohustusega. Üks on selge
+- tõenäoliselt ei kahandaks kohustuste lahutamine olemasolevatest varadest
+siiski märkimisväärselt minu välja pakutud miljonäride hulka. Enamasti suudavad
+miljonärid vajaduse tekkides kohustused pankade ees täita ka teiste ressursside
+arvelt. Miljonäridelinn Tallinn. Mullu kuulus Tallinna 173 400 eluruumist
+eraomanikele 94% ehk 162 996. Enamik neist ehk 117 357 on korterid. Iga sajanda
+korteri turuväärtus on hinnanguliselt miljon või enam krooni. See aga tähendab,
+et Tallinnas on tuhat kuni kaks tuhat miljonilist korterit. Peamiselt asuvad
+kallid elamispinnad vanalinnas või sellega piirnevas kuldses vöös - kesklinnas.
+Reeglina on miljonilised korterid kas renoveeritud või ehitatud viimase 6-7
+aasta jooksul ja sisaldavad 3-5 tuba. Kõige suurem on vähemalt miljonikrooniste
+korterite kontsentratsioon vanalinnas. Seal maksab vähemasti iga teine korter
+miljoni. Pärast erastamist on seesugused korterid jõudnud teisel või kolmandal
+ringil tänaste omanike kätte. Nemad on ka korteri renoveerinud. Uute korterite
+järelturg on olnud Tallinnas suhteliselt väheaktiivne, seetõttu kuulub lõviosa
+taasiseseisvunud Eestis valminud uutest korteritest nende esmaostjatele s.t väga
+jõukatele inimestele, kel oli juba aastate eest piisavalt vahendeid soetamaks
+kodu uues elamus. Korterite kõrval on Tallinnas umbes 45 000 eramut või
+ridaelamut. Viimastel aastatel on eramajas elamine muutunud eriti populaarseks,
+see omakorda on aga eramute hinnad põhjendamatult kõrgeks kruvinud. Isegi
+amortiseerunud eramute ja ridaelamute hinnad algavad Tallinnas 800 000 kroonist.
+Kui pealinna korteritest maksab üksnes iga sajas üle miljoni krooni, siis
+eramutest või ridaelamutest on tervelt 70% turuväärtus vähemasti miljon. Seega
+on Tallinnas tervelt 31 500 miljonilist eramut. Enamik neist pole viimase kümne
+aasta jooksul kapitaalsemat remonti näinud ning on üsna väsinud ilmega. Pole ka
+ime, omanikud on reeglina keskealised või vanemad kodanikud. Nad on siin aastaid
+elanud ega oska sageli arvatagi, et miljonäride hulka kuuluvad. Sageli pole
+sellistel miljonäridel raha ega jõudu oma elamise nüüdisajastamiseks. Ühtekokku
+on Tallinnas seega ligikaudu 33 000 eluruumi, mille turuväärtus on miljon või
+rohkem krooni. Omanikke on mõnevõrra vähem. Hinnanguliselt on Tallinnas 25 000 -
+30 000 nn kinnisvaramiljonäri. Kinnisvaramiljonärid mujal Eestis. Kaks
+kolmandikku eluruumidest asub väljaspool pealinna. Ka seal kuulub lõviosa
+eraomanikele. Suuremates linnades Tartus, Narvas ja Pärnus on kokku umbes 65 000
+korterit, uusi kortereid on viimastel aastatel ehitatud siiski ainult Tartus ja
+Pärnus. Uus Maa kinnisvaraasjatundjatele teadaolevalt paiknevad peaaegu kõik
+väljaspool pealinna asuvad miljonilised või kallimad korterid neis kolmes
+linnas. Siiski jääb nende arv kahe- ja kolmesaja vahele. Tõenäoliselt on
+vähemalt miljonikroonise ehitusmaksumusega kortereid mõnevõrra rohkemgi, kuid
+piirkonna madala likviidsuse tõttu ei saa nende turuväärtust kahjuks lugeda
+ehitusmaksumusega võrdseks, veelgi enam aga sellest suuremaks. Elamispindadest
+on 28% eramud või ridaelamud, seega asub väljaspool Tallinna ühtekokku 117 203
+maja. 14 000 neist paiknevad Harjumaal, 25 000 aga kolmes linnas: Tartus, Narvas
+ja Pärnus. Koos juurdekuuluva maaga on neist 5-8% turuväärtus miljon või rohkem
+krooni. Seega lisandub Tallinnale “ provintsis ” veel 6000-9000 miljonimaja.
+Põhiosa neist ei paikne mitte Tartus, Pärnus ja Narvas, vaid ikka pealinna
+lähiümbruse valdades. Pealinnast väljaspool võib seega kinnisvaramiljonäriks
+lugeda 5000-7000 inimest. 10 000 metsamiljonäri. Kuna rohkem kui miljonikroonise
+väärtusega äriotstarbelise kinnisvara otsestest omanikest ja osalistest vähemalt
+90-95%-l juba on mingi ettevõtlusvormi kaudu vähemalt miljonikroonine eluase,
+suureneb kodumaiste kinnisvaramiljonäride hulk veel tuhande kuni kolme tuhande
+võrra. Kuna eestlased hindavad oma kodu kõrgelt, siis on nende 5-10%
+kinnisvaramiljonäride näol tegemist enamasti mingi ooteperioodiga või
+ettevõtluse algstaadiumiga, mis ei luba teenitud ettevõtlustulu veel elamispinda
+investeerida. Peagi hakkavad aga ka nemad oma elamistingimusi parandama.
+Seetõttu võib tulevikus eeldada veelgi suuremat kattuvust elamispinna
+kinnisvaramiljonäridega. Suhteliselt kõrge turuväärtusega metsamaa omanike
+arvestamisel lisandub kinnisvaramiljonäride seltskonnale veel 10 000 inimest.
+Nad pole veel asunud tagastatud metsa aktiivselt ekspluateerima ja pole seeläbi
+oma elujärge parandanud. Kõike kokku arvates selgub, et Eestis on 50 000
+kinnisvaramiljonäri. See tähendab, et 3-4 inimest sajast võib ennast miljonäriks
+nimetada. Harjumaal on miljonäride kontsentratsioon Eesti keskmisest kaks korda
+kõrgem (seega 7-8% on miljonärid), vaesemates maakondades küünib miljonäride
+hulk paari protsendini. Üks on siiski raudselt kindel - 60-70% kõikidest Eesti
+kinnisvaramiljonäridest elab Tallinnas või selle lähiümbruse valdades. Ärimehed
+teavad ammuilma, et 2/3 Eesti rahast tiirleb pealinnas. Kui aga nii, siis on
+kõik tasakaalus. Ain Kivisaar on UUS MAA Kinnisvaragrupi analüütik VESTLUSRING.
+Kolm tarka meest seletavad, miks on kahjulik ummisjalu Euroopa Liitu tormata.
+Valdo Randpere on maailma suurima infotehnoloogiafirma IBM Eesti tegevdirektor,
+Igor Gräzin ja Ivar Raig on akadeemia Nord professorid. Gräzin oli veel hiljuti
+Riigikogu esimehe nõunik, Raig töötas aastaid diplomaadina. Igor Gräzin (IG):
+Selle valitsuse ajal Eesti ELi ei astu. Järelikult pole tähtsust, kuidas
+koalitsioon tõmbleb. Valdo Randpere (VR): Mind häirib, et seda vaadatakse kui
+sportlikku üritust. See on sama, mida kirjeldas Orwell oma raamatus “ 1994 ”.
+Üks on välisvaenlane ja oktoobrilaste kuritegude arutamine, teine asi tähelepanu
+kõrvale juhtimine sellelt kuradi jamalt, mis Eestis toimub. Eesti ei ole ainult
+Tallinn. Kui sa lähed Kaberneemest edasi, siis näed Eestit, mis kuidagi ei sobi
+ELi. Ivar Raig (IR): Kaks aastat pärast läbirääkimiste algust saime teada, et
+esmaülesanne on laienemine esinemises laines, ja teiseks, et esimene laine
+tuleks vähemalt 2004. Seega on Eestil ainult üks prioriteet - kiire liitumine,
+aga mitte ühtegi sisulist eelistust! Mida läbirääkimistel saavutada, milliseid
+üleminekuperioode ja erandeid taotleda. IG: Euroopa Liidu puhul on tegemist
+Ilvese ja paari mehe projektiga. Tähtajad aga tulevad isikliku projekti
+tähtaegadest - siva minema! VR: Ma ei usu, et keegi ajab meid sinna isiklikel
+ambitsioonidel. Nad tegutsevad oma parema äranägemise ja võimete kohaselt. Aga
+millised on võimed? Erastamisläbirääkimiste iseloomustamiseks sobivad igasugused
+sünonüümid: ebaprofessionaalne, ebakompetentne, rumal, naiivne, võibolla ei
+saanud inimesed keelest aru. Suur osa euroskeptitsismist on tekkinud just
+sellest, et nähakse, kuidas neid läbirääkimisi peetakse, aga samal ajal käivad
+mingid euroläbirääkimised. On kuradi raske uskuda, et neid peetakse kõrgemal
+professionaalsel tasemel. IG: Praeguses valitsuses, aga see läheb ka
+presidendini välja, on olnud väga palju sellist, mida kriminoloogias nimetatakse
+kriminaalseks puutumuseks. Sa ei ole kurjategija, aga sa seisad kriminaalsuse
+kõrval. Kui kõik meie senised erastamised on olnud kriminaalsuse kõrval, kas ma
+kodanikuna olen siis paranoiline, kui küsin, mispärast seda puutumust ei ole
+teistes läbirääkimistes. Kui praeguse valitsuse puhul on see tõstetud normiks,
+kus on garantii, et sama moodi ei käi eurokõnelused? IR: Kiiruse küsimus on
+seotud nelja dimensiooniga. Esimene on poliitiline ehk julgeolek, teine on
+majanduslik dimensioon, meie vabadus, kolmas õiguslik, neljas sotsiaalne.
+Vaadates kõiki nelja dimensiooni paralleelselt, ma väidan, et liitumisega on
+aega küll. Poliitiliselt hakkaks kiire siis, kui venelased oleks agressiivsed,
+aga sellist ohtu pole. Pigem vastupidi, Venemaa on nõrk, ta majandus on sama
+suur kui Hollandi oma. Sotsiaalne dimensioon on kõige valusam vaestele,
+pensionäridele ja noortele, sest kiiresti ELi minnes toimub väga kiiresti uus
+hinnashokk. Liitumist edasi lükates pehmendame seda. Vaesemad detsiilid, kus
+sissetulekutest läheb toidule 50-60%, võivad kiire minekuga nälga jääda. Neljas
+on õiguslik dimensioon: kui me suudame säilitada Euroopa lepingut, siis me ei
+pea võtma endale täiendavaid poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja
+keskkonnaalaseid kohustusi. Need käivad meile üle jõu. Euroopa lepinguga me juba
+oleme Euroopa Liidus. Majanduslikult tasuks liberaalset keskkonda säilitada
+niikaua kui võimalik, seejuures suure hulga üleminekuperioodidega ka pärast
+liitumist. Arvukad uuringud näitavad - ELi minek kahandab meie
+konkurentsivõimet. Kui EL ütleks meile, OK, kui te ei taha kiiresti liituda,
+siis me katkestame lepingu ära. Siis on teine olukord, samamoodi siis, kui
+Venemaa muutub agressiivseks. Praegu pole ei õiguslikku ega julgeoleku ohtu.
+Majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid aga räägivad kiire liitumise vastu. Kiire
+liitumise vastu ja pikaldase koostöö poolt on Iirimaa näide. 60ndate keskel
+esitas Iirimaa koos Suurbritanniaga avalduse ELi astumiseks. Kindral de Gaulle
+ütles kaks korda ei. Aga Iiri ehitas kümneaastase kandidaadiajaga üles
+liberaalse majandussüsteemi, samal ajal oli koos Suurbritanniaga EFTAs, pärast
+aga taotles kõikidele neile tänaseni kehtivad üleminekuperioodid. Ja EL oli
+nõus! Liberaalne majanduskeskkond on säilitatud, samal ajal aga tulevad ELi
+rahad, need kaks asja kokku ongi andnud Iiri majandusime. Heaolu ei tule üleöö,
+selleks on vaja 10-20 aastat. Kui kaob julgeolekurisk, ja meil on selgelt
+liberaalsem majanduskeskkond, hakkavad tulema tõsised investeeringud, majandus
+hakkab arenema nagu Iiris. VR: Julgeolekudimensioon peakski jääma A-ks ja O-ks.
+Kui julgeolek on garanteeritud, võib majanduslik õitseng toimuda ka väljaspool
+ELi. IG: Iirimaa sai nii heaks mitte tänu ELile, vaid EList hoolimata.
+Luxembourg'i kohtus on Iirimaa osa ebaproportsionaalselt suur, tema vastu
+algatatud kohtuasju on 10-15 %! Umbes 1500 määravas kohtuasjas on Iiri
+tahtlikult, teadlikult ja isegi ülbelt ignoreerinud Euroopa direktiive. IR:
+Iirlased pidevalt ka võidavad! Meil pole nii palju prantsuse ja inglise keele
+oskusega kohtunikke, kes hakkaks meie asju kaitsma. See on järgmine argument
+kiire liitumise vastu. Ärme laseme teha ennast ELis peksupoisiks. IG: Ideaalne
+stsenaarium oleks, kui Läti ja Leedu okupeeritakse ELi poolt, aga meie jääme
+vabaks. IR: Esiteks ei nimetata seda okupatsiooniks, aga kui me jääksime
+regioonis ainsana EList välja, võiks tekkida Singapuri efekt. Eeldusel, et me
+saame koos Läti ja Leeduga NATOsse. VR: Kümne aasta pärast saaks kokku
+rehkendada, kes tegi õigesti. IG: On alatu soovida lätlastele ELi. (naer) VR:
+Rootsi on selle poolt, et Eesti saaks kiiresti ELi liikmeks. Ühelt poolt
+seepärast, et nad arvavad, et Eesti väga tahab. Teine pool on egoistlik - lähema
+10-20 aasta pärast peaks hakkama tööjõud Eestist ja Baltikumist üleval pidama
+Rootsi hoolekandesüsteemi. VR: See oleks üks väljapääs. Eestlased on paremad kui
+mingid sõjapõgenikud. Kuidas need hinnad ikkagi tõusevad? IR: Kui teistes
+kandidaatriikides võivad pärast liitumist mõnede toodete hinnad langeda, siis
+tänu üliliberaalsele majanduspoliitikale meil selline võimalus puudub. Esimese
+grupi riikidest oleme kõige vaesemad, aga kõige liberaalsemad - meil pole
+mingisuguseid tolle. Tõusevad praktiliselt kõik hinnad, suhkur mitu korda, kütus
+aktsiisi võrra - paar krooni liitrilt, sigarettidel on miinimumnõue 57% paki
+hinnast. Piima ja liha tootmishinnad on keskmiselt kaks korda odavamad kui ELis.
+Kui meil kulub inimestel kuni 60% rahast toidule, siis ostukorvi hind tõuseb
+väga kiiresti 50-100%. See ei võta mitte ainult meil kõri kinni. Ma näen nelja
+hinnatõusu mehhanismi. Esiteks kehtestatakse kõikidele kaupadele, neid on ELi
+kaubanduspoliitika nomenklatuuris 10 000, tollid, kuidas kunagi 0,1 - 1000%.
+Teiseks kehtestab EL kvoodid, näiteks metallile. Metallikvoot on aga alla 10%
+sellest, mida me kasutame. Seni ostsime Ukrainast ja Venest odavat metalli, siis
+enam mitte, seetõttu kallineb ehitamine. Kolmandaks ei saa EL meil enam oma
+odavaid kaupu dumpinghindadega või ekspordisubsiidiumide abil müüa - Voimixid,
+Valio odavad jogurtid, odav Hollandi ja Saksamaa värk, ka suhkur, kaob ära.
+Lõpuks kehtestatakse meie toiduainetööstusele väga ranged veterinaarnõuded. VR:
+Tegelikult on positiivne, kui EL mõjub katalüsaatorina veneaegse tehnoloogia
+äravahetamisel. IR: Euroopa Liitu minnes tõuseb maa hind umbes kümme korda. VR:
+Ära seda küll ütle, sest siis me lähmegi ELi. (naer) IR: Kõik taotlevad kapitali
+vabal liikumisel erandeid maa müügiks, meie lubame maad osta mitte ainult ELi,
+vaid ka kolmandate riikide kodanikel. Praeguste hindade juures on Eestimaa üles
+ostetav 3 miljardi krooni eest. VR: Võiks küsida, kas te olete valmis minema
+ELi, kui tõenäoliselt suur osa isamaast ostetakse üles. Kui eestlased ütlevad “
+yes! ”, siis lähmegi. IR: Mõnes Saaremaa vallas on juba praegu suurem osa maast
+soomlaste käes. Neile on Eestimaa odav. Nad näevad siin väga suurt äritegemise
+võimalust. Taani ei luba maad üldse välismaalastele müüa, nii kaitsevad nad oma
+saari sakslaste eest, meie oleme venelaste ees kaitsetud. See peatükk tuleb
+uuesti avada. Kas tahame, et ei jääks isamaast ilma. IR: Mitte ainult.
+Põhiseaduse paragrahv nr 1 ütleb, et võimu ei saa kusagile delegeerida, aga 20
+000 lehekülge põllumajandusalast seadusandlust ei tule isegi mitte arutada, vaid
+lihtsalt üle võtta. Kokku tuleb kas üle võtta või harmoniseerida 80 000
+lehekülge. Samamoodi nagu kunagi Moskva direktiive. IG: Partei Keskkomitee ja
+Ministrite Nõukogu ühismäärusi. IR: Kuni miljard krooni aastas. Algul vähem, aga
+kokku 5-6 miljardi vahel. Liitumiseelne abi jõuab 1,5 -2 miljardi kroonini,
+maksimaalne lagi, kui kõik projektid ideaalselt töötavad, 3-4 miljardini. Samal
+ajal on meie enda kulutused rahandusministeeriumi arvutuste järgi tunduvalt
+suuremad. Ainuüksi keskkonnanõuete täitmiseks kulub 2,5 miljardit aastas, ja nii
+kümme aastat, lisaks seaduste harmoniseerimine, veterinaarnõuded, standardid ...
+IG: Halli tsooni majandusteaduslik definitsioon on soodustransiidi koridor! VR:
+Esialgu võiks luua Balti uniooni, viiks pealinna mitte Brüsselisse, vaid natuke
+lähemale, Riiga. Inimesed ütlevad, see ei toimi, me oleme nii erinevad. Näidake
+mulle kedagi, kes suudab tõestada, et ma olen rohkem sarnane portugallasega kui
+lätlasega! IG: Jeltsini julgeolekunõunik Juri Baturin, kes nüüd Titoga kosmoses
+käis, ütles mulle 1995. aastal, et Eesti on vaja orienteerida põhjalasse,
+eeskätt neutraalsesse Soome. Soomel on Venemaaga hea koostöö. Vaja on NATO-le
+vastuvõetav Balti allianss ära lõhkuda. Nüüd ütleme meie “ fucking Latvia ”. Kas
+me tulime selle peale ise või on keegi meile selle ette söötnud? Oleme pugejad
+kõvade ees ja ülbed nõrgemate suhtes. VR: Selle kohta öeldakse - lakub ülespoole
+ja lööb allapoole. IR: Praegu köetakse üles virvatulesid. Räägitakse, et läheme
+Euroopa Liitu nagu suurele peole, kus kõik saavad hästi süüa ja tantsida. Kui
+kõik on kohal, selgub, et seal tantsitakse teisi tantse kui meie oleme harjunud.
+Siis tekib shokk, oleme kontvõõrana peol, kus vaid Ilves ja väike punt tunneb
+ennast väga hästi. Pidu käib ja virvatuled plingivad, aga sakslased ütlevad -
+nii palju teile põllumajandustoetust, nii palju tööjõu vaba liikumist, nii palju
+konkurentsireeglite eiramist, nii palju madalaid makse! VR: Eesti pole ainus
+riik, kus Euroopa Liit on muutunud elitaarse poliitilise kliki projektiks ja
+võõrandunud rahvast. VR: Kriteeriumiks ei peaks olema aeg, vaid valmisolek. Ma
+ei ole nii pessimistlik nagu Igor, kes arvab, et üsna varsti, nii saja aasta
+pärast. Realistlik aeg ELi minna saabub kusagil 2015. Palju on EL nõus meile
+andma lepingute teel toetusi, kui me ütleme, et ei tahagi esimeste hulgas tulla?
+See annaks ELile võimaluse, mida nad pikisilmi ootavad. Tempo pealesurumine on
+muutunud kahepoolseks lõksuks. IG: See võtab 35 aastat. IR: Viimase seitsme
+aastaga pole me Soomele mitte lähenenud, vaid hoopis kaugenenud, sest Soome
+majanduse areng on olnud üle 5%, meil pisut väiksem. ELis hakkab areng olema
+küll suhteliselt stabiilne, aga mitte nii kõrge kui oli enne, 3-4% vahel, ehk
+natuke kõrgem kui ELi keskmine - me oleme lihtsalt madalamal arengutasemel, aga
+konkurentsivõime väheneb. Kui me oleks ELi väljas ja samal ajal oleks julgeolek
+garanteeritud, võib oodata pikema aja jooksul 8-10-protsendilist kasvu nagu
+Iirimaal ja Singapuris. Ka Euroopa Liit oleks sellisest ruumist huvitatud, sest
+Euroopa on stagneeruv majanduspiirkond, kõige aeglasemalt arenev maailmajagu.
+Euroopaga koostöö on meile vajalik aga sellisel tasemel, nagu ta praegu juba on.
+Sellest piisab, nüüd tuleb liberaalselt mudelit edasi arendada. Selleks aga ei
+pea astuma kiiresti ELi. VR: Tänane EL pole see, millena Churchill ta välja käis
+- rahuprojekt Saksamaa ja Prantsusmaa vahel on vaid muutunud
+protektsionistlikuks ja bürokraatlikuks klubiks. Eesti ei peaks sellesse kuuluma
+sel lihtsal põhjusel, et ma ei ole kindel, et see üldse püsima jääb. VR:
+Siiamaani on see olnud üks suur katastroof. Eurosse on sisse ehitatud tõsine
+konflikt - riikidel, kes võtavad ta kasutusele, on kõigil teatud iseseisvus,
+seetõttu on võimatu luua mingit Euroopa tsentraalpanka, mis suudaks kogu Euroopa
+hüvanguks sättida intressi. No mis sa teed, kui Portugalis on kiire kasv,
+Saksamaal aga depressioon, ühes on vaja inflatsiooni pidurdada, teises ...? IR:
+Friedman ütleb, Ameerikas on 50 osariiki ja efektiivne ühine raha, ainult
+Euroopa ei suuda seda järele teha, sest enne peab olema poliitiline liit. Kuna
+siseturu ja rahaliidu kõrval on ühine julgeolek ja välispoliitika ELi kõige
+nõrgem sammas, väidab Friedman, et see võib kaasa tuua euro veelgi suurema
+nõrgenemise. Kreeklased, itaallased ja hispaanlased lasevad Saksa ja Hollandi
+tugeva majanduse najal lihtsalt liugu. Neil on dolce vita, las sakslased
+maksavad. VR: Euro kõige suurem eelis Eesti jaoks on see, et kroon pandi Saksa
+marga külge, mis omakorda läks euro külge. Me oleme saanud oma majanduslikud
+ebaõnnestumised ilma vitsadeta üle elada. See on teinud Eesti
+konkurentsivõimeliseks ja aidanud üle krooni devalveerimise vajadusest. Kroon on
+niikuinii devalveerunud. Ei ole mõtet keevitada endale külge üliinimlikke
+omadusi ja lätlaste ja leedukatega ülbitseda. Oli suur ebaõnn, et nemad sidusid
+oma raha dollari külge. VANGLA. Valmiv eurovangla Tartus surub vangid mujal nagu
+silgud pütis veelgi tihedamalt kokku. Umbes aasta pärast peavad vangid end
+kongides kõvasti koomale tõmbama. Kuigi uus Tartu vangla mahutab 500
+kinnipeetavat, lõpetab Euroopa Nõukogu tungival soovitusel oma tegevuse Tallinna
+Keskvangla. Kohtade arv väheneb ka Murrus. Selle tagajärjel muutuvad Eesti
+karistusasutused veelgi ülerahvastatumaks. Rootsi kardinate taga jääb kohti enam
+kui tuhande võrra vähemaks. Samas plaanibki justiitsministeerium vangide arvu
+vähendamist. Viieteist aasta pärast peaks jääma trellide taha kõigest 2500
+inimest, see on ligi poole vähem kui täna. Tegelikkuses tuleb hakata vange
+vabastama või neile kohti juurde looma juba pooleteise aasta pärast, sest
+vastasel korral ei saa vanglad kurjategijate majutamisega lihtsalt hakkama.
+Kinnipeetavate paigutamine näib võimatu ülesandena, seda enam, et kuritegevus
+üha kasvab. Kunagi varem viimase kümne aasta jooksul pole vangide arv nõnda suur
+olnud kui praegu. Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri kohusetäitja
+Peeter Näks peab üheks põhjuseks kuritegude arvu suurenemist: “ Kuritegevus
+kasvab igal pool Euroopa kultuuriruumis igal aastal umbes 10 protsenti. ”
+Teisest küljest kummitab Eesti kohtusüsteemi karistusaegade pikkus, mis soosib
+paratamatult vanglate järkjärgulist täitumist. Praegugi on kinnipidamisasutused
+ülerahvastatud, kuigi paarsada vaba kohta veel leidub. Justiitsminister Märt
+Rask kehtestas hiljuti üliväikse miinimumpinna - 2,5 ruutmeetrit vangi kohta.
+Suvel hakkab ministeeriumi vanglate osakond kõiki konge üle mõõtma ja
+kaardistama, alles siis peaks lõplikult selgeks saama, kui palju rootsi
+kardinate taga tegelikult ruumi jagub. Koikudele teine korrus peale. Tallinna
+vangla süüdimõistetute osakonnas on praegu kõik voodid ühekordsed. “ Kui paneme
+kahekordsed voodid, siis tuleb kohti juurde, ” mõtiskleb Näks. Ent Ämari vanglat
+laiendades tekiks juurde vaid 150-200 kohta. Seda on aga liiga vähe, sest osa
+Murru vanglast suletakse ning täielikult läheb kinni rohkem kui tuhande kohaga
+Keskvangla. Eriti kehvade olmetingimustega Keskvanglas puuduvad nii
+ventilatsioonisüsteemid kui toimiv küttesüsteem. Remont võtaks Näksi arvestuste
+järgi maksumaksja taskust sadu miljoneid kroone. Selleks aga poliitikud
+riigikassast eraldi raha ei anna. Lõviosa summadest kulub lähiaastatel Tartu
+vangla ehitamiseks. Keskvangla kibekiiret sulgemist nõuab nii Euroopa Nõukogu
+kui piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise Euroopa
+komisjon. Näks eitab Keskvangla kinnipaneku seotust Euroopa Liiduga, kuid
+justiitsministeeriumi koduleheküljelt võib lugeda, et just nende
+organisatsioonide soovituste järgmine on aluseks ühinemisele Euroopa Liiduga.
+Samuti peaks Euroopa Nõukogu normidest lähtuvalt vangide arv juba praegu olema
+täpipealt 2792. Tekib küsimus, kelle juhiseid justiitsministeerium tegelikult
+ellu viib? Kurikaelad vabadusse. Ruumipuudust rootsi kardinate taga peaks
+hakkama kergendama ka uus karistuspoliitika. Selle aluseks on inimlik mõtteviis
+- suurem keskendumine igale konkreetsele süüdistatavale ning tema kuriteo
+põhjustele, paremad vanglatingimused, lühemad karistusajad ja rohkem tingimisi
+vabastatuid. Lähiaegadel võidakse tingimisi vabastada kuni pooled vabastatutest,
+s.o kuni 700 kinnipeetavat. Eelmisel aastal vabastatud 351ga võrreldes on see
+kaks korda rohkem. “ Kui kõik riigid on leidnud, et karistuste karmistamine ja
+vangide arvu lõpmatu kasv ei vii mitte kuhugi - toob vastupidist efekti -, siis
+ta ei saa tõenäoliselt meil olla teisiti, ” oletab Näks. Ka Tallinna
+prokuratuuri vanemprokurör Margus Kurm pooldab lühemaid karistusaegu.
+Ülemprokurör peab eestlasi liialt verejanuliseks, see aga mõjutavat paratamatult
+ka kohtunike tegevust: “ Kui te tahate teada, milline karistusideoloogia
+keskmisel eestlasel on, siis lugege Delfi kommentaare, ” soovitab Kurm. Ta on
+nõus, et politsei ning prokuratuuri uurimistase on kehv, kohtueelne menetlus
+liiga pikk ning lühemat aega eelvangistuses olevate kinnipeetavate arvelt annaks
+vanglakohti tublisti vähendada. Vanglaid tuleks juurde teha. Luubi omaaegse
+uuringu järgi taasiseseisvusaja parimaks siseministriks kuulutatud Olev
+Laanjärve, praegu turvafirma Securitas sisekontrolli juhi hinnangul ei arvestata
+karistuste kergendamisega reaalset keskkonda. “ Peaksime tunnistama, et tuleks
+ajada poliitikat, mis sobib meie reaalsusse, ” nendib Laanjärv. Laanjärve sõnul
+on kaks peamist põhjust, miks lähiajal ei tohiks vanglakohtade arvu vähendada.
+Esiteks kuritegude vähene avastamisprotsent, mille tõttu kaks kolmandikku neist
+ei leia lahendust. Kui politsei ja teiste õiguskaitseorganite töö tõhusamaks
+muuta, on reaalne pooled kuritegudest avastada. Ent sel juhul tekib raskusi
+süüdimõistetute vanglasse paigutamisega. Teiseks viitab Laanjärv kahe miljardi
+krooni suurusele hiigelkahjule, mis kurjategijad mullu tekitasid. Seda on aga
+raske kõrvutada vanglatele kulutatava 233 miljoni krooniga. Laanjärve meelest
+oleks lähema viie aasta jooksul mõttekam teha kulutusi hoopis
+kinnipidamiskohtadele. Näks pole legendaarse siseministriga päri: “ Teatud arv
+kuritegusid sooritatakse ühiskonnas ikka. See, et me isoleerime mingi hulga
+elanikest vanglatesse, et kuritegusid väljas siis ei sooritata, on üldlevinud
+väärarusaam. Kuritegu sooritatakse kindlasti, see ei ole küsimus. ” Vabaduses
+pole tööd. Siiski jääb õhku küsimus, kas uus karistuspoliitika suudab säästa
+korralikke inimesi kuritegevusele lõivu maksmisest. Uus ideoloogia rõhub
+alternatiivsetele karistustele - ühiskondlikule tööle ning rahatrahvile, samuti
+ennetusele ja kriminaalhooldusele. Samas on kohati kuni 60 inimest kantseldavad
+kriminaalhooldajad üksi jõuetud, et tingimisi vabastatud ning vanglast pääsenud
+vabaduses ka töö, elukoha ja sõltuvusravi saaksid. “ Juba praegu, ” tunnistab
+kriminaalhoolduse ja kriminaalpreventsiooni talituse referent Astrid Ojasoon, “
+on kriminaalhooldusalustel võimatu tööhõiveameti kaudu tööd leida. ”
+Majandusprognoosi järgi niigi kõrge tööpuudus aga lähiajal oluliselt ei vähene.
+Kui aga nii, siis kuidas saab vanglast tulnu ilma kindla sissetulekuta hakkama.
+Rootsi kardinate taga on tal vähemalt toit, eluase, ravi ning töö olemas. Endine
+Keskvangla ülem Peeter Näks on kõigele vaatamata optimist. Justiitsministeeriumi
+kõrge ametniku meelest tahavad paljud inimesed kurjategijaid missioonitundest
+aidata. Alates religioosse taustaga organisatsioonidest ja lõpetades
+vabatahtlikega: “ Kui meil on valida, kas vanglad on pungil täis ja karistusajad
+pikad või meil on toimiv kriminaalhooldussüsteem ja karistusajad lühemad ning
+tingimisi karistatute vabastamine muutub automaatseks nagu Soomes, on viimane
+palju tõhusam, ” loodab Näks. Autor on TÜ ajakirjandusüliõpilane ESSEE. Nii
+kohalik kui rahvusvaheline rahamaailm tuleb sundida arvestama Eesti rahva ja
+riigi huvidega, nõuab mees, kes ei karda kuraditki. Tartus, 4. novembril 1956.
+aastal, Ungari ülestõusu toetuseks levitatud lendlehed viisid meid, põrandaaluse
+organisatsiooni Eesti Noorte Malev liikmeid, Mordva poliitvangide
+koonduslaagrisse. Just seal kuulsin ma Jugoslaavia juhtiva kommunisti Milovan
+Djilase raamatust “ Uus klass. Kommunistliku süsteemi analüüs ”. Djilas lõpetas
+selle kirjutamise vanglas, kus ta istus Ungari ülestõusu toetuseks kirjutatud
+artikli eest. Selles kuulutas Djilas Ungari revolutsiooni kommunismi lagunemise
+ja lõpu alguseks. Raamat jõudis osade kaupa USAsse ja ilmus seal augustis 1957.
+aastal, ning sai väga suure tähelepanu osaliseks. Djilase järgi purustasid
+kommunistid küll kapitalistide klassi, kuid lõid ühtlasi ka uue, ajaloos seni
+tundmatu, kommunistide klassi. Läks aastaid, enne kui ma sain Djilase raamatut
+eesti keeles lugeda. Seitsmekümnendatel andis selle mulle Jaan Isotamm. Riik ei
+närbunud. Nii Nõukogude Liidus kui ka teistes kommunistlikes maades kuulutasid
+nende juhid Lenin, Stalin, Trotski, Buhharin jt, et riik kui niisugune närbub
+kiiresti ja demokraatia tugevneb. Tegelikult juhtus vastupidi. Kiiret
+elustandardi tõusu ei toimunud. Ei kadunud ka erinevused linna ja küla, vaimse
+ja füüsilise töö tegijate vahel. Industrialiseerimine, kollektiviseerimine ja
+kapitalistliku omandi purustamine ei viinud Nõukogude Liidus välja klassideta
+ühiskonnani. Vanad klassid olid küll purustatud, aga sündinud oli ka uus klass -
+kommunistlik poliitiline bürokraatia. Uus klass koosnes isikuist, kes omasid
+nende käes oleva administratiivse monopoli tõttu erilisi privileege ja
+majanduslikke eesõigusi. See uus klass oli oma eesmärkide teostamisel eriti tige
+ja sallimatu. Kommunismi ohvreid arvatakse olevat vähemalt 100 miljonit inimest.
+Eesti kommud ei tulnud 1940. aastal võimule iseenda poliitilise võitluse
+tulemusena. Nad olid Nõukogude Liidu okupatsiooni tööriistad ja upitati võimule
+okupantide poolt. Juba 1940.-1941. aastail asusid Eesti hävitatud või Siberisse
+saadetud eliidi korteritesse kõrgema astme punabürokraadid. Mõnedes korterites
+elavad nemad või nende sugulased tänaseni. Mida aeg edasi, seda suuremaid
+soodustusi kombineerisid uue klassi esindajad endale, oma perele ja klannile.
+Juba keskastme punabürokraadi palk ja otsesed lisatasud olid viis kuni viisteist
+korda kõrgemad töötajate vastavatest näitajatest. Punaklassil olid oma haiglad,
+puhkekodud, saunad, luksuskorterid ja kauplused. Riigi kulul käidi välismaal,
+riik andis ette ka ametiautod. Milovan Djilas kinnitab oma raamatus, et
+kommunismis on võim ja omandiõigus peaaegu alati samades kätes, kuid see fakt on
+peidetud seadusliku katte alla. Seaduse järgi on kommunismis kõik isikud
+aineliste varade suhtes üheõiguslikud. Tegelikult naudib tõelist heaolu vaid
+kitsas administraatorite kiht. Muidugi lõid kommunistid selleks, et võimul
+püsida, uut tüüpi totalitarismi, mis tugines võimu, omandi ja ideoloogia
+monopoliseerimisele ühe ja ainsa poliitilise partei ehk uue klassi poolt.
+Tõeliseks otsustajaks kujunes punapartei ladvik - uue klassi oligarhia. Paraku
+ei suutnud ka nii andekas mees nagu Milovan Djilas kõiki kommunistliku ühiskonna
+arenguid ette näha. Ta arvas, et kui võtta kommunistidelt ära nende kollektiivne
+omanikuõigus, viib see ühtlasi ka nende kui klassi kadumiseni. Elu Eestis.
+Kümmekond aastat tagasi varises punane klassiühiskond kokku nii Nõukogude
+Liidus, viimase poolt okupeeritud riikides kui sõbralikes vasallriikides
+Ida-Euroopas. Paraku libises rahva ühistööga loodud vara valdavalt endiste
+kommunistide kätte. Vanast klassist kujunes uus - nn uusrikaste klass. Inimesed,
+kes uue klassi moodustasid, astusid küll komparteist välja, kuid keegi ei saanud
+neilt võtta olemasolevat informatsiooni, tutvusi ega sugulussidemeid sama moodi
+nagu ohjeldamatut tahet rikastuda. Erastamine ehk rahvakeeli ärastamine tegi
+endistest kommunistidest kapitalistid ehk nn tööandjad. Endisest kommunistlikust
+ühiskonnast jäid ka paljud kombed, eelkõige soov olla rikas ja mõjuvõimas ning
+püüe mitte millegi eest vastutada. Pole tarvis kaugele vaadata. Riigikogu saalis
+jagan ma kohta paljude endiste kommunistiga. Kõige enam on neid Rahvaliidu,
+Keskerakonna ja Reformierakonna saadikute seas, kõige vähem Isamaaliidus. Ei
+tohi unustada, et paljud endised Eesti kommunistid on ikka ida poole vaadanud.
+Täna nutavad nad üha sagedamini ja rohkem taga möödunud aegu. Tõsi, tänaseks on
+palju vara endiste kommunistide käest välismaalaste kätte läinud. Ilmaasjata ei
+öelda, et Eestist on saanud Skandinaavia viikingite koloonia. Mida teha? Eesti
+riik on taastatud. Olen selle poolt, et Eesti peab jätkuvalt läände suunduma,
+sest oht iseseisvusele tuleb ikkagi idast. Omapäi ei lasta meil siin Läänemere
+kaldal pikalt olla. Sestap peame püüdleme nii NATOsse kui Euroopa Liitu. Teine
+oht peitub sisemistes hädades. Kui ikka sündimus on juba pikemat aega väiksem
+kui suremus ja kui üle poole elanikkonnast elab alla vaesuspiiri, siis on
+olukord mu riigis ebanormaalne. Kavandamaks riiklikke meetmeid olukorra
+parandamiseks, peame teadma, millise juure all ikkagi peituvad rahvastiku
+kidumise, vaesuse ja kuritegevuse põhjused. Peame lahti mõtestama ja ära
+seletama, mis ikkagi on Eesti riiklikud, st rahvuslikud, st kollektiivsed huvid.
+Kui me ei suuda ohjeldada valitsevaid ringkondi, kelle käes on raha, ja kui me
+ei suuda neid panna teenima Eesti rahvuslikke, st riiklikke, st kollektiivseid
+huve, siis on raske lahendada sisemisi probleeme ja võimatu kaitsta meie
+riiklikke huve väljaspool Eestit. Kas või Brüsselis. Uutes oludes läbilöömiseks
+on noortel vaja head haridust ning erialast ja ametialast ettevalmistust. Ent
+sellest on vähe. Nagu ikka, vajame aatelisi inimesi, kes soovivad seista oma
+riigi ja rahva eest. Nii kohalik kui rahvusvaheline rahamaailm tuleb sundida
+arvestama Eesti rahva ja riigi huvidega. Veel üks Nokia. Tegelikult on paljud
+meie hädad ühised kõigile postsotsialistlikele riikidele. Kõigis neis koosneb
+uusrikaste klass valdavalt kunagise kommunismiajastu “ uue klassi ” esindajaist
+või nende järglastest. Ent kui hädad on ühised, peaksid olema ühised ka
+lahendused. Eesti otsib oma Nokiat. Aga miks ei võiks meil neid mitu olla? Üks
+võimalus tuleneb meie vastupanuliikumise kogemusest. Pärast Teist maailmasõda
+istus Eesti advokaat Arnold Susi Moskvas Butõrka vanglas ühes kambris Aleksandr
+Solženitsõniga. Susi aitas Vene kirjanikul aru saada stalinismi olemusest.
+Kirjaniku peateos “ Gulagi arhipelaag ” ja teised raamatud mõjutasid kogu
+inimkonna arengut. Hiljem, aastail 1970-1991 mõjutasid eestlased sündmuste
+arengut terves NSV Liidus ja viimase poolt okupeeritud riikides. Kõik me, nii
+Mart Niklus, Jüri Kukk, Erik Udam, mina kui paljud teised, tegime tihedat
+koostööd Vene dissidentidega, nende seas Andrei Sahharoviga. Täna võiksime minu
+meelest seda kogemust kasutades selgitada oma saatusekaaslaste seas, et suuresti
+johtuvad meie ühised hädad tõsiasjast, et endiselt hoiab suurt osa mõjuvõimust
+enda käes “ uus klass ”. Seesama, kellest Milovan Djilas kirjutas. Enn Tarto on
+vabadusvõitleja ja Riigikogu liige (Mõõdukad) ANALÜÜS. Kapitalistlik Eesti
+ehitati suuresti üles endiste kommunistide kätega. Endine eliit kuulub ka täna
+eliidi hulka. Selles, et kommunistlik režiim oli olemuselt kuritegelik, ei
+kahtle Eestis suurt keegi. Mida aga teha endiste kommunistidega? Kas nad tuleks
+piltlikult öeldes seina äärde seada või peab tõele näkku vaatama ja tunnistama,
+et neist said ka uuel ajal “ tegijad ”, et nad muutusid osaks uuest eliidist.
+Vastuse neile küsimustele annab Tartu Ülikooli politoloogiaõppejõu Jüri Ruusi
+Anton Sheeniga kahasse valminud uurimistöö “ Režiimi vahetus - kas eliidi
+järjepidevus? ”. Eliidi kasvulava. Nõukogude ajal oli nomenklatuuri ehk eliidi
+mõjukaima osaga kõik lihtne - mitte kedagi ei määratud võtmepositsioonidele ilma
+parteiorganite heakiiduta. Ja vaatamata sellele, et kõrgeid ametiposte oli palju
+ja nad olid eriilmelised, oli nõukogude eliit tegelikult olemuselt monoliitne.
+Kõik tema liikmed olid kommunistid, kes olid saanud heakskiidu partei
+tipporganitelt ja olid kohustatud tunnistama marksistlik-leninlikku ideoloogiat.
+Teisitimõtlemine oli keelatud - fraktsioonid keelati parteis ADV kongressil
+1921. aastal. Hea ülevaate nõukogude eliidi struktuurist annab vabariiklike
+kommunistlike parteide keskkomiteede koosseis. Alati olid selles esindatud
+järgmised grupid: vabariigi liidrid: keskkomitee büroo ja sekretariaadi liikmed,
+partei keskkomitee aparaadi juhid, piirkondlike parteiorganisatsioonide I
+sekretärid, ministrid, relvajõudude juhid, kohalike täitevkomiteede esimehed,
+noorsoo-organisatsioonide juhid, ametiühingute liidrid, loominguliste liitude
+esindajad. Formaalselt kuulus EKP Keskkomiteese ja ka ENSV Ülemnõukogusse küll
+ka töölisi, insenere, teadlasi, kuid n-ö tavainimeste grupp oli pigem
+dekoratiivne lisand. NLKP oli omamoodi kinnine tsunft. Mitte igaüks ei saanud
+partei liikmeks. Olgu ta pealegi valmis tunnistama partei programmi, võtma osa
+kommunistlikust ülesehitustööst, viima ellu partei otsuseid, maksma liikmemaksu
+ja osalema ühe parteialgorganisatsiooni töös. Tegelikkuses valiti partei
+liikmeid väga ettevaatlikult - moodustasid nad ju selle aluse, kust tuli
+eliidile täiendus. NLKP liikmeid käsitleti kui kõige arenenumat ja poliitiliselt
+teadlikumat osa ühiskonnast. Neid iseloomustas ideoloogiline ja
+organisatsiooniline ühtsus, tugev kokkukuuluvus ja kõrge distsipliin. NLKP
+lihtliikmeks olek oli nõukogude režiimi toetamise pehmem vorm, võrreldes näiteks
+nomenklatuuri hulka kuulumisega - viimane näitas inimese selget toetust
+valitsevale režiimile. Tüüpilised redised. Kas Eesti taasiseseisvumisega 1991.
+aasta augustis kaotasid endised kommunistid oma mõju ühiskonnas? Kas nad jäid ka
+uue aja saabudes vaadetelt kommunistideks või toimus “ vaadete teisenemine ”?
+Teooria ütleb, et varases täiskasvanueas omandatud kogemused mõjutavad
+hilisemaid hoiakuid. Eesti praktika näitab vastupidist - endised kommunistid
+kohanesid uute oludega ja nende liikmelisus ei mõjutanud hilisemaid hoiakuid.
+Teisisõnu - enamik neist ei paigutanud ennast poliitilisel skaalal vasakule,
+valdavaks sai hoopis parempoolne orientatsioon, mis langes ka kokku ühiskonna
+üldiste hoiakutega. See oli hea alus kohanemiseks uute oludega. Ehkki 1990.
+aasta märtsis toimunud ENSV Ülemnõukogu valimised ei olnud vabad klassikalise
+demokraatia mõttes - kehtis käsumajandus, tegutses KGB, kommunistlik partei
+kontrollis armeed, puudus ajakirjandusvabadus jne -, oli ühiskond siiski
+teisenenud. Kommunistlik partei ei olnud enam meie aja au, mõistus ja
+südametunnistus ning suur osa NLKP liikmeid oli oma parteipiletist selleks ajaks
+loobunud. Kuid nende tahe poliitikas osaleda ei olnud uute tuultega vaibunud -
+ülemnõukogusse valitud 105 liikmest 69 olid endised NLKP liikmed. Endisi
+kommuniste kuulus ka samal aastal valitud Eesti Kongressi - 464 liikmest 13.
+1991. aasta varasügisel moodustati ülemnõukogu ja Eesti Kongressi liikmetest
+pariteetsetel alustel 60-liikmeline Põhiseaduslik Assamblee, mis töötas välja
+põhiseaduse. Umbes 20 inimest kuulus tsentrisse, teist samapalju oli
+rahvusradikaale, 13 inimest olid vaadetelt mõõdukad ja reforme pooldavad
+kommunistid. Üle kolmandiku Põhiseadusliku Assamblee liikmetest ehk 25 olid
+kommunistid. Põhiseadusliku Assamblee ja tema välja töötatud põhiseaduse tähtsus
+tänapäeva Eesti eliidi kujunemisele on äärmiselt tähtis - see väljendas
+põhimõttelist kokkulepet vana eliidi ehk endiste kommunistide ja uue eliidi
+vahel. 1992. aasta Riigikogu valimised oli esimesed vabad valimised II
+maailmasõja järgses Eestis, mille tulemusena tuli võimule Mart Laari parempoolne
+valitsus. Riigikogu 101 liikmest moodustasid kommunistid 35%. Kompromiss vana ja
+uue eliidi vahel kinnistus veelgi. 1995. aasta Riigikogu valimistega toimus
+pööre parempoolsuselt poliitilise tsentri suunas. Üks, mis seda tingis, oli
+parlamendi koosseis - 59% Riigikogu liikmetest moodustasid endised kommunistid.
+1999. aasta Riigikogu valimiste järgselt väitis vaid 17% parlamendi liikmetest,
+et neil on kommunistlik taust. Endiste kommunistide osakaalu vähenemine
+parlamendis näitab suunda põlvkonnavahetusele Eesti poliitikas. Eliidi edasise
+kujunemise protsessis mängivad endised kommunistid aina väiksemat rolli. Ka
+ükski valitsus pole alates 1990. aastast saanud läbi endiste kommunistideta.
+Kõige arvukamalt oli kommuniste Tiit Vähi esimeses valitsuses 1992. aastal
+(67%), ligilähedaselt samasugune oli nende osakaal ka Vähi 1995. aastal
+moodustatud valitsuses (62%). Kõige vähem oli endisi NLKP liikmeid Mart Laari
+esimeses, 1992. aastal moodustatud valitsuses (vaid üks - Marju Lauristin).
+Tipud ikka tipus. Oleks võinud ju eeldada, et kommunistid vajusid koos
+kommunistliku režiimiga minevikku, kusjuures nende igasugune tagasipöördumine
+privilegeeritud positsioonidele oleks olnud välistatud. Kaugeltki mitte,
+tänaseni on neil käsi tugevasti poliitikas sees. Siiski ei jagunud kõigile
+poliitilisi kohti, paljud pidid otsima väljundit mujal. Endised kommunistid
+säilitasid eliidi seas oma juhtpositsioonid - nii 1994. kui 1997. aastal
+moodustasid nad üle poole kogu eliidist. Mõjuvõimsad positsioonid säilitasid nad
+mõlemal aastal kohalikes omavalitsustes, õigussüsteemis, riigiettevõtetes,
+ametnikkonnas, kus nende osakaal jäi 4/5 ja 3/5 vahele. Mis sai uue aja saabudes
+aga nomenklatuuri hulka kuulunud EKP Keskkomitee liikmetest? Kas vähemalt nemad
+on “ tegijate ” seast kadunud? Vastupidi, näitab värske analüüs. Ka nemad on
+uute oludega suurepäraselt kohanenud. Kõige rohkem on endisi EKP Keskkomitee
+liikmeid praegu äris. Esiteks on äri poliitiliselt suhteliselt neutraalne
+valdkond ja kui kõik hästi läheb, on hea ja stabiilne elu tagatud. Teiseks
+naudib endine eliit endiste sidemete eeliseid. Eriti oluline on see kapitalismi
+algstaadiumis, kui käib riigivara erastamine. Kolmandaks aitab ettevõtlus
+rehabiliteerida nende kommunistlikku minevikku - nende tegevus läheb kokku
+üldise ettevõtlusega ja ühiskonnas valitseva mõttelaadiga. Neljandaks,
+erasfääris ei tunne suurt keegi huvi poliitilise mineviku vastu, küll on see aga
+möödapääsmatu poliitikas ja riigiametis. Suhteliselt paljud endisest
+nomenklatuurist tegutsevad ka teaduses ja töötavad õppejõududena. Eriti kehtib
+see 1991. aastal EKP Keskkomiteese valitute kohta - sellest seltskonnast on
+tervelt iga viies hõivatud teadus- ja haridussfääris. Nii 1990. kui 1991. aastal
+olid keskkomiteesse valitud kommunistid suhteliselt noored, 35-55-aastased.
+Eriti just 1991. aastal valitud liikmeid iseloomustas selge suund Eesti
+iseseisvusele. Ehk just selles peitub vastus küsimusele, miks on neist iga
+kaheksas hõivatud nii riigiettevõtete juhtkonnas kui riigiametites. Jüri Ruusi
+ja Anton Steeni uurimusest ilmneb, et tippkommunistid ehk EKP Keskkomitee kolme
+koosseisu (valitud 1986, 1990, 1991) liikmed kohanesid iseseisvas Eestis hästi.
+Kas iseseisvas Eestis jäid nad eliiti. Kunagistest riigiametnikest ja
+parteiaparaadi töötajatest said edukad ärimehed, teadlased, õppejõud ja
+riigiametnikud. Kommunistlik eliit muundus sujuvalt iseseisva Eesti eliidiks.
+INTERVJUU. Tartu Ülikooli õppejõud Jüri Ruus on uurinud aastaid kommunistide
+rolli Eesti tänases ühiskonnas. Arvan, et oleks küll. Põhimõttelised
+poliitilised ja sotsiaal-majanduslikud ümberkorraldused toimusid 1990. aastate
+esimesel poolel. Erastamine toimus just nende poolt, kellel oli selleks parem
+stardipositsioon. Vana režiim funktsioneeris paljuski võrgustikul ja tutvustel,
+mida oli varmas kasutama ära nomenklatuur. Venemaal on isegi termin “
+nomenklatuurne kapitalism ”. Poliitikasse jäid reformimeelsed kommunistid edasi,
+seda vaatamata Mart Laari loosungile “ Plats puhtaks! ”. Siiski oli seitsmendas
+Riigikogus kõige vähem endisi kompartei liikmeid. Kui režiim oleks
+kuritegelikuks tunnistatud kümme aastat tagasi, siis ei oleks olnud välistatud “
+endiste ” aktiivne osalemine äris. Viimane on suhteliselt apoliitiline tegevus.
+Kandidaadid Riigikogusse seab üles rahvas. Me ei tohiks unustada, et nii
+Rahvarindes kui ka Põhiseaduslikus Assamblees oli palju endisi kompartei
+liikmeid. Ka seda, et perestroika sai alguse reformimeelsete kommunistide
+initsiatiivist. Reformistide ja opositsiooni koostöö tingis suurel määral võimu
+rahumeelse ülemineku. On küll. Ka Boriss Jeltsin, Algirdas Brazauskas jt olid
+tippkommunistid. Paljud neist “ muutusid ” sotsiaaldemokraatideks.
+Postkommunistlike riikide seas oli kõige väiksem kommunistide mõju Poolas.
+Kommunistide hulgas võis selgelt eristada kahte kihti -
+konservatiivseid-vanameelseid ja uuendusmeelseid. Kui pidada silmas
+reformi-eestimeelseid kommuniste, siis osaliselt just nende kaasabil taastati
+Eesti Vabariik. Eesti ühiskond on liialt väike selleks, et lubada endale
+lõhestatust. Tuleks vältida ühiskonna jagunemist teljel “ omad-võõrad ”, õiged
+versus väärad. Ühiskondlikud protsessid on märksa keerulisemad, kui nad
+esmapilgul võivad tunduda. Kõigi 110 000 EKP-lase tegevuse väljaselgitamine
+nõuaks eraldi mahukat uurimistööd. Kas selleks on Eestis praegu piisavalt
+vajadust? Ka “ endiste ” osalemine poliitikas ja äris oli ja on paljudele
+inimestel teada. Ei ole ju eriline saladus, millega tegelesid lähiminevikus ja
+millega tegelevad praegu näiteks Arnold Rüütel ja Indrek Toome. Hästi on öelnud
+president Lennart Meri: me peaksime olema suuremeelsed, kuid mitte mingil juhul
+mitte midagi unustama. ÜLIKOOLID. Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres
+Keevallik ja Concordia Rahvusvahelise Ülikooli rektor Mart Susi arutavad selle
+üle, kas Eestis saab head kõrgharidust. Andres Keevallik (AK): Ei saaks öelda,
+et üliõpilasi on palju, pigem on neile kõigile korraliku hariduse andmine
+praktiliselt võimatu. Erialade vahel on tekkinud kahetsusväärsed
+disproportsioonid - näiteks humanitaar- ja tehnikahariduse vahel. On täiesti
+selge, et tehnikaharidusega spetsialiste on märksa rohkem vaja. Riiki jäävad
+tulemata paljud investeeringud, sest siin ei jätku vastava ettevalmistusega
+inimesi. Kui produtseerime edasi samas mahus ärijuhte, siis toodame töötuid. Sel
+alal on meie turg juba küllastunud või küllastumas. Ülikool ei tohiks noortes
+tekitada väärarusaama, et õpime seda, mis hetkel popp, mõtlemata sellele, kas
+hiljem sel alal ka tööd saab. Mart Susi (MS): Üliõpilasi pole liiga palju, küll
+on liiga vähe täiskasvanute täiendõpet. On palju inimesi, kes võiksid omandada
+veel uue akadeemilise kraadi, bakalaureusele lisaks magistri. Mis puudutab
+erialasid, siis ma ei usu, et see on riiklikult reguleeritav. Turg teeb seda
+ise. Pole mõtet ka noori alahinnata, me ise ka täpselt ei tea, millisel erialal
+on nelja-viie aasta pärast kõige rohkem töövõimalusi. AK: Akadeemilise ja
+kutsehariduse suhe peaks praeguse 70: 30 asemel olema 50: 50. Noored ei toimi
+õigesti, kui arvavad, et ainult akadeemiline kõrgharidus on väärtus. Väga
+hinnaline on ka rakenduslik kõrgharidus, pealegi võib selleltki tasemelt jätkata
+magistrantuuris ja doktorantuuris. Näiteks Tallinna Kõrgema Tehnikakooli roll
+võiks just olla tehnikute koolitamine. Kõik tehnikakõrgkoolide lõpetajad ei pea
+ju insenerid olema, see devalveerib insenerikutse väärtust. MS: Kutseharidus
+seab juba kunstlikult noortele teatud piirid ja pidurid ette. Ma ei arva, et me
+peaksime seda tegema. See kujuneb turul iseenesest välja - osa inimesi ei tahagi
+akadeemilist haridust omandada. Kõige halvem on, kui noorele, kes väga tahab
+akadeemilist haridust saada, aga pole just kõige tugevamas eshelonis, öeldakse,
+sul pole muud võimalust kui kutseharidus. AK: Iseenesest ei saa vastu vaielda,
+et ka erakoolid saavad pretendeerida riiklikule tellimusele. Nad tekitavad
+teatud aladel, majanduses ja juuras konkurentsi ja on alternatiiviks inimestele,
+kel on raha, aga riiklikesse ülikoolidesse sisse ei saa. Miks mitte - eraülikool
+võiks teatud nishshides, mida riiklik ülikool ei kata, töötada edukalt. Riik
+peaks suutma oma tellimust täpselt fokuseerida, see peab olema täpselt
+põhjendatud ja riigi huve arvestav. MS: Riik võiks mitte tellida majandust ja
+juurat, sest huvi õppida on nagunii suur. Teatud erialadel, mis on rahvuslikult
+tähtsad, näiteks Eesti kultuurilugu, ajalugu ja eesti keel, peaks küll olema
+riiklik tellimus ja miks mitte maksta ka üliõpilastele täiendavaid stipendiume.
+AK: Avalik-õiguslike ülikoolide finantseerimine kiratseb. Riik annab tingtudengi
+eest 12,6 tuhat krooni aastas - umbes lasteaialapse aastase ülalpidamise raha.
+Sellistes tingimustes peavad kuus avalik-õiguslikku ülikooli tootma korraliku
+kvaliteediga lõpetajaid. Soome ja Rootsi maksavad tehnikaaladel ülikoolidele
+neli-viis korda rohkem. Meie ei suuda seega pidevalt maailmatasemel
+konkureerida. Siiani oleme suutnud kvaliteeti anda infrastruktuuri kulumise
+arvelt - laboribaas vajab uuendamist, peame ehitama uusi hooneid ja renoveerima
+olemasolevaid, vajame uusi ühiselamuid. AK: Erakoolid võtavad õppija taskust
+raha ja võivad seega lubada paremaid palkasid, aga samas kasutavad väga palju
+avalik-õiguslike koolide õppejõudusid, eriti humanitaar-sotsiaalteadlased
+jooksevad ennast kolme-nelja kooli vahel lõhki. Põhikohast avalik-õiguslikus
+ülikoolis hoitakse kinni, sest ehkki erakoolid annavad teenimisvõimaluse, on
+paljud neist siiski tuleviku mõttes ebakindlad. Riigi tasemel probleem on ka
+professori kutse devalveerumine. Eraülikoolides on professoreid, kellel pole
+isegi magistrikraadi. Kui bakalaureuse tasemel inimene saab professoriks, siis
+on see professorikutse häbi- ja alavääristamine. MS: Ma usun, et see aeg, kui
+õppejõud jooksis ringi, et raha teha, on möödas. Iga ülikooli huvides on
+kinnistada enda juurde häid õppejõudusid, aga see pole majanduslikult alati
+võimalik. Teisalt peab mingi liikuvus olema, kuigi võibolla see on Eestis liiga
+suur. AK: Eesti elab üle oma võimaluste ning on seetõttu teinud ennast
+rahvusvaheliselt naeruväärseks. Soomes-Rootsis pole üldse eraülikoole,
+Lätis-Leedus on olukord praktiliselt sama. Meil on nende arv aga suur ja keegi
+ei oska täpselt öelda, palju neid parasjagu on. Fakt on see, et riigil pole
+ressurssi, et massilist ülikooliharidust ülal pidada ja kindlustada kvaliteetset
+õpet. MS: Mingil hetkel oli kõrghariduspoliitika tõesti liberaalne ja
+erakõrgkoolide asutamine lihtsam, aga ma pole veendunud, et see oli halb. Leedus
+oli see viimase ajani võimatu, kuna seadusandluse järgi tuli kooli asutamisel
+ette näidata, kuidas hakkavad tööle kolm teaduskonda kõigil haridusastmetel
+doktoriõppeni välja. Ma pole kindel, et Leedu poliitika oli õige, sest see on
+kaasa toonud kõrghariduse mahajäämuse võrreldes teiste Balti riikidega.
+Eraülikoolid on juurde toonud konkurentsi ja sundinud avalik-õiguslike kõrgkoole
+tegema otsuseid kiiremini ja paindlikumalt, ennast sisemiselt reformima. Kui
+näiteks Leedus on üks suur Vilniuse ülikool, mis teab, et tal polegi
+konkurentsi, siis Tartu Ülikoolil on konkurendid olemas ja mootorid seetõttu
+kiiremini ja optimaalsemalt arenenud. AK: Ülikooliseadus oli varem liiga
+liberaalne - praktiliselt kõik, kes olid ettevõtlikud, võisid seaduslikult avada
+eraülikooli. Nüüd on seadusega mindud karmistamise teed. See peaks viima nii
+kaugele, et koolid, kes ülikooli nime ei vääri, ei saa ennast nimetada
+ülikooliks. Minu ja kõigi teiste avalik-õiguslike ülikoolide rektorite seisukoht
+on, et ülikooliks võib ennast kutsuda õppeasutus, kus antakse teaduspõhist õpet.
+Ülikoolis peaks olema kindlasti kraadiõpe - magistri- ja doktoritasemel - ning
+vastav infrastruktuur. Seda enamikul meie eraülikoolidest ei ole. MS: Ega kõik
+kõrgkoolid pole ülikoolid. Kõrgkoole on võibolla tõesti liiga palju. Vaid kuus
+avalik-õiguslikku ülikooli ja viis eraülikooli vastavad ülikooli mõistele. Kokku
+on meil seega 11 ülikooli ehk suhtarvult peaaegu pooleks. Arvestades kogu
+Baltikumi kõrgharidustraditsiooni, on mõistlik ja õige, et avalik-õiguslikke on
+veidi rohkem kui eraülikoole. Muidugi on tõsi see, et kõrgharidusstandardit
+tuleb karmistada ja mitte ainult eraülikoolide osas. Varsti peaks saabuma aeg,
+kui ülikoolist rääkides pole tema staatus primaarne - kas ta on avalik-õiguslik
+või era - olulisem on nõuete täitmine kas või ses osas, et doktorikraadiga
+õppejõudude protsent peab olema 50. Ma tahaks loota, et need pole poliitilised
+põhjused, vaid tunnetatud vajadus, et tuleb hakata standardit tugevdama. AK:
+Kahjuks pole me õppinud teiste vigadest. Pärast kümneaastast iseseisvust räägime
+asjadest, mis oleks võinud olla juba alguses selged. Euroopa kogemus näitab, et
+kui riigis on suured sotsiaalsed ja poliitilised muudatused, on kasulik jätta
+haridussüsteem konservatiivseks ja mitte kiirustada muutmistega. Lisaks liialt
+liberaalsele seadusele oli ka üleminek 4+2+4-süsteemile tõsine viga. Euroopa
+soovitab oluliselt efektiivsemat 3+2+3-süsteemi. Ülikoolimaastiku korrastamine
+on loomulikult kulunõudev pikaajaline protsess. MS: Korrastumine peaks toimuma
+mitte ainult erakõrgkoolide poole pealt - ka riiklikes rakenduskõrgkoolides on
+teaduskondi, mida poleks tarvis, avalik-õiguslikes ülikoolides õppetoole, mille
+akadeemiline tase on küsitav. Sageli lähtutakse klassikalisest ülikoolimudelist,
+mille järgi teadustöö toimub kõikides valdkondades ja õpetatakse kõiki
+distsipliine - see kuulub möödunud ja isegi ülemöödunud sajandisse. Praeguses
+maailmas on palju ülikoole, mis on spetsialiseeritud teatud valdkondadele.
+Toimub võrgustumine, ülikool arendab enda juures välja tugevaid valdkondi ja
+teisi distsipliine õpetab koostöös lepingupartneritega. Peaks süvenema
+akadeemiline liikuvus nii õppejõudude kui ka tudengite osas. HARIDUS - RISKANTNE
+INVESTEERING. Luup uuris era- ja riiklike kõrgkoolide rektorite käest, kas
+olukorda Eesti kõrgharidusmaastikul võib võrrelda erapankade buumiga möödunud
+kümnendi alguses. 1. Kas ülikoole on liiga palju? Kalle Tammemäe, IT-kolledži
+rektor: Oleneb, mida ülikoolideks loetakse. Uus kõrgharidusreform eristab
+selgelt ülikoole ja kõrgkoole ning see välistab deklaratiivsete ülikoolide tekke
+või jätkumise. Mikko Lagerspetz, humanitaarinstituudi rektor: Seaduses antud
+definitsiooni järgi on ülikoole kaksteist, kuus riiklikku ja kuus
+mitteriiklikku. Kindlasti võiks kasuks tulla sama õppesuunaga tegelevate
+asutuste ühinemine või koostöö. Samas tuleks vältida olukordi, kus ühe teadus-
+ja koolitusalaga tegeleb vaid üks asutus - väikses riigis on olemas akadeemilise
+verepilastuse oht. Sellepärast jääb ülikoolide arv rahvaarvuga võrreldes
+suuremaks kui suurtes riikides. Mati Heidmets, Tallinna Pedagoogikaülikooli
+rektor: 15 ülikooli 1,4 miljoni elaniku kohta on veidi palju. Henn Elmet,
+põllumajandusülikooli rektor: On ja ei ole. Arvu poolest on palju. Tegelikkuses
+määrab kõrgharidusturu ära siiski kuus avalik-õiguslikku ülikooli. Nende arv ja
+spetsiifilisus on optimaalne. TÜ kui klassikaline ülikool; TTÜ, EPMÜ, EKA ja EMA
+on spetsialiseeritumad, võiks öelda nishiülikoolid. Kõige keerukam on TPÜ, sest
+suuna pedagoogikale on võtnud ka TÜ. Eraülikoolidest jääb ajapikku järele paar
+elujõulisemat. Olav Aarna, Kõrgema Kommertskooli rektor: On küll, sõltumata
+sellest, kas ülikooli ja kõrgkooli kasutada sünonüümina või mitte. KT: Suurte
+ülikoolide koondumiste kõrval tekib uusi võimalusi väiksemate tekkeks. Lähema
+3-4 aasta jooksul saame näha pildi korrastumist. ML: Haridusministeeriumi eelnõu
+kohaselt ainult ühele õppesuunale keskendunud ülikoole enam olla ei tohiks.
+Seda, mida “ õppesuuna ” all silmas peetakse, ei ole veel suudetud välja mõelda.
+MH: Kümne aasta jooksul väheneb ülikoolide arv ca kaks korda. HE: Võrdlus on
+võimalik, kui mõelda ülikoolide ülisuurest arvust ja n-ö kergekaaluliste
+tegijate väljasõelumisest. Edasi muutub võrdlus sisutuks. Rahal ei ole rahvust.
+Pankadega toimuvad otsused võetakse vastu väljaspool Eestit. Ülikooliharidust
+antakse rahvusriigi edasikestmise nimel ja otsused peaksid sündima Eestis. OA:
+Analoogiline protsess käivitub lähema paari-kolme aasta jooksul. KT: Sellistele,
+mis suudavad ja riskivad kiiresti reageerida tööjõuturu muutustele, kuid ei nõua
+ülisuuri kapitalimahutusi. Võib oodata nishikõrgkoolide teket valdkondades, mis
+haakuvad geenitehnoloogiaga. Suurriikides praktiseeritavate, kitsalt
+spetsialiseerunud korporatiivsete ülikoolide (tegutsevad vahetult firmade juures
+ning huvides) idee võib ka Eestis üksikjuhtudel teostatav olla. ML: “
+Ajalooliselt ” on akadeemilist kõrgharidust andnud Tartu Ülikool. Teised on
+olnud nishiülikoolid, enamik on seda veelgi. Surve nishiülikoolide ühinemisele
+tuleneb haridusministeeriumi poliitikast, mitte turust. MH: Nii õigus- kui
+majandusteadus tulevad eraldiseisvatena hästi toime. HE: Ka osa akadeemilist
+kõrgharidust andvatest ülikoolidest on sisult nishiülikoolid. “ Turul ” on ruumi
+eraülikoolidele, mis avalik-õiguslikest ülikoolidest kiiremini reageerivad
+välisüliõpilaste koolitamisele, suudavad anda õpet inglise keeles ja meelitada
+tööle kõrge kvalifikatsiooniga õppejõude. OA: Kui ülikool on koht akadeemilise
+kõrghariduse omandamiseks ja soovitavaks proportsiooniks akadeemilist ja
+mitteakadeemilist kõrgharidust omandavate üliõpilaste vahel on ligikaudu 50: 50,
+peaks piisavalt ruumi jätkuma rakendus- ja kutsekõrgkoolidele, mida eeltoodut
+arvestades ei tuleks sugugi nishikõrgkoolideks nimetada. KT: Ei ole. Üliõpilasi
+ja kõrgharidusega inimesi on igal juhul rohkem vaja. ML: Ei. MH: Ei ole. HE:
+Tegelikult pole see nii. Kaheksa Balti- ja Põhjamaa seas on Eesti (üliõpilasi
+2,4% elanike üldarvust) tagant teisel kohal. Norras on üliõpilasi 4,1, Soomes
+4,4 ja Rootsis 3,4 protsenti. OA: Ei tea, sest ei tea, milline arv on paras. KT:
+Võrdse tahtmise korral kindlasti. ML: Oluline ei ole omandivorm, vaid ülikooli
+tahe ja suutlikkus akadeemilistest standarditest kinni pidada. Kahjuks edeneb
+akrediteerimine kui riikliku kvaliteedikindlustuse mehhanism aeglaselt. Need
+õppekavad eraülikoolides, kus antakse riiklik diplom, on akrediteerimise juba
+positiivselt läbinud; riigiülikoolides antakse riiklikku diplomit nii
+akrediteeritud kui mitteakrediteeritud erialadel. MH: Seda võib väita 3-4 eriala
+suhtes. HE: Põhimõtteliselt võiks. Hariduses eeldab kvaliteet õppekava
+süsteemset täitmist, et on kvalifitseeritud inimesed, raamatukogu ja muu vajalik
+infrastruktuur. Kui midagi jääb puudu, pole kvaliteedist põhjust rääkida. OA:
+Piir hea ja viletsa kvaliteediga kõrghariduse vahel ei lange kokku piiriga riigi
+ja erakõrgkoolide vahel. KT: Ei ole nõus. ML: “ Anarhia ” hakkas 1988. aastal,
+ehk samal ajal kui poliitiline, ajakirjanduslik, majanduslik jne “ anarhia ”
+Nõukogude Eestis. Põhiseaduses nimetatakse seda sõna-, teadus- ja õppetöö
+vabaduseks, demokraatiaks, omandivormide võrdseks kohtlemiseks jne.
+Eraülikoolide teke on kõrghariduse uuenemise loomulik ja vältimatu osa. MH: Ei
+ole nõus. HE: Olukord on tõepoolest kontrolli alt väljunud. Algne idee luua
+kõikidele haridusturul võrdsed võimalused on õige ja ideaalsel juhul peaks
+erakõrgharidus tekitama avalikele ülikoolidele arendavat konkurentsi. Paraku on
+lohakile jäänud kvaliteedi kontroll. Riik peaks kaitsma oma kodanikke
+(üliõpilasi) petukauba eest. OA: Ei ole nõus. KT: Uus tasakaal saab olema parem
+kui möödunud sajandil väljakujunenud praegune. ML: Tallinnas on humanitaar- ja
+sotsiaalaladel tekkinud struktuur, mis mingis juriidilises vormis ühendab
+praegusi tegijaid tugevamaks koosluseks. MH: Ülikoole on tänase 15 asemel poole
+vähem. HE: Kuus avalikku, lisaks kaks-kolm eraülikooli. OA: Viie aasta pärast on
+alles praegused kuus avalikku ülikooli. Erakõrgkoolide maastikul võib
+prognoosida nii ühinemisi kui sulgemisi. Jaak Aaviksoo, Tartu Ülikooli rektor:
+Maailm globaliseerub. Kõrghariduse põhiprobleem on tõelise, maailmas lugupeetava
+ülikoolihariduse võimalikkus Eestis. Tartu Ülikool püüab teha endast oleneva, et
+see oleks võimalik ka kümne või viiekümne aasta pärast. Muu on teisejärguline.
+INTERVJUU. Iga nädal lisandub uurijate lauale vähemasti 1000 uut kuriteoteadet.
+Uusi asju tuleb nõnda rohkesti peale, et enam pole lootustki nendega tegeleda.
+Praeguse töötajate arvu juures pole meil tõesti võimalik iga kuriteoga tegeleda,
+kuigi on selge, et ükskõik millist kahju kurjategija inimesele tekitas, on see
+kannatanule tragöödia, mille lahendamisel oodatakse politseilt tulemuslikku abi.
+Ühiskonnal tuleb otsustada, kas politsei peab tabama iga pisemagi vargapoisi või
+mitte. Kuna kuritegude lahendamine nõuab suuri kulutusi, siis ei tegeldagi
+tsiviliseeritud maades üldjuhul väikeste varguste uurimisega. Mõnele inimesele
+on 100-kroonine kaotus tõeline traagika, kuid kui selle kuriteo avastamine läheb
+ühiskonnale maksma näiteks 20 000 krooni, siis pole sellega tegelemine ilmselt
+arukas. Mujal maailmas on varguste kahjude hüvitamiseks abiks kindlustussüsteem
+ja inimene kahju ei kannata. Meil see veel nii pole. See loomulikult
+kannatanutele ei meeldi, kuid on kahjuks paratamatu. Meie riik pole nii rikas,
+et igat pätti taga ajada. Nii saabki enamik kurjategijaid jätkata üsna kaua
+varastamist ja röövimist, enne kui jääb politseile vahele. Säärane suhtumine
+teeb meile tõsist muret ja selline seisukoht on täiesti vale. Aja jooksul tabab
+politsei kümneid vargaid. Nende autode ja korterite läbiotsimisel leitakse
+palju, tõenäoliselt varastatud asju. Vargad tunnistavad aga need omaks ja kuna
+politseil pole kaebusi, siis ei saa leida asjade õigeid omanikke ja tõestada
+vargusi. Vaadates kuritegude arvu kasvu, peaks nende avastajaid muidugi rohkem
+olema. Kahjuks kipub olukord minema hoopis teistpidi, võib oodata koguni
+politsei koosseisu järjekordset vähendamist. Aasta algul käis Eestis Euroopa
+Komisjoni missioon. Politseinike töö kohta öeldi palju head, nende suutlikkus
+hinnati kõrgeks. Samas rõhutati, et isikuvastaste kuritegude enamaks
+avastamiseks tuleks politsei koosseisu suurendada. Öeldi otse, et nii väheste
+inimestega pole võimalik tagada elanikele vajalikku turvalisust. Eriti rõhutati
+majandus-, rahandus ja narkokuritegudega seotud inimeste arvu suurendamise
+vajadust. See võimaldaks osutada enamat tähelepanu nii korruptsioonile kui ka
+rahapesule. Viimane koondamine oli otseselt seotud kvalifitseeritud inimeste
+töölejäämiseks vajaliku palgaraha saamisega. Korralik, vajalike oskuste ja
+teadmistega mees vajab head palka, muidu läheb erafirmasse. Nii ongi politsei
+praegune koosseis tugev, kuid arvestades kuritegevuse kasvu, arvuliselt väike.
+Politseinike arvu suurendamine nõuab riigilt palju raha, sest uute inimeste
+töölevõtmine ei tähenda ainult palgasummat. Uutele inimestele on vaja ka
+töövahendeid. Muide, lisaraha sidekulude tarvis on politseis murettekitavaim
+probleem. Ka ekspertiiside hinnad kasvavad väga kiiresti. Pättide aktiivsem
+tabamine tähendab samas ka ekspertiiside arvu kasu. Vajalike inimeste
+juurdevõtmine saab praegu toimuda aga kahjuks ainult olemasoleva palgaraha ja
+töökeskkonna halvenemise arvel. Hoopis vastupidi. Käesoleva aasta eelarve oli
+väiksem kui näiteks 1999. a. Tuleva aasta rahaeraldistest on veel vara rääkida.
+Küll on olnud kuulda eelarvega seotud arutuste kaja ja see kõneleb politseile
+eraldatava raha järjekordsest vähendamisest umbes 3 protsendi võrra! Nii ei saa
+ka järgmisel aastal osta uut tehnikat. Autod on arvestusest n-ö väljas. Politsei
+vajab just eritehnikat, mida praegu saadakse abistamise korras. Soome ja Rootsi
+ametivennad hindavat kõrgelt meie politseinike tegevust, küll aga tunnevad
+kaasa, et meestel on kasutada nii vähe tehnikat. Ega kohtuotsustes kurjategijaid
+hirmutavat karmust küll pole. Meil on väga palju näiteid, mis kinnitavad, et
+varastest ja narkomaanidest lahtisaamiseks on ainus tee nad vangi panna. Nii
+kaua, kui vargusetee valinu on trellide taga, võib korralik inimene tunda end
+selle varga ees ohutuna. Pole kuulda olnud, et oleks uuritud, kumb on riigile
+odavam, kas kurjategijate põhjustatud kahjusumma või vangla ehitamine. Umbes
+poole. Neist pääseme ilmselt alles pärast narkomaanide isoleerimist ühiskonnast.
+Kahjuks on narkomaania seotud peamiselt noortega. Noortele pakutakse vähe neid
+huvitavat tegevust. Sealt see laaberdamine ja narkotsi proovimine algab. Sport
+pakub noortele alati huvi. Eriti nüüd, kui Erki Noole, Jaan Kirsipuu, Kaia
+Kanepi ja teiste eeskujud poistel-tüdrukutel silme ees. Millised on aga
+võimalused? Spordikoolides käimine on kallis ja osavõtumaks näitab, et need on
+loodud ainult hea sissetulekuga peredele. Samas just väiksepalgaliste
+isade-emade lapsed kipuvad minema paha peale. Samas pole aga lihtsamat, kui
+ehitada elamurajoonides suurte majade vahele igat liiki mänguplatse. Olgu tegu
+korvpalli-, võrkpalli- või kurniväljakuga. Kalli tenniseväljaku asendab väike
+platsike koos põrkeseinaga. Kui seal korraldada ka võistlusi, oleks osavõtjaid
+küll. Räägitakse spordiväljakutel olevate vahendite lõhkumisest. Sedagi võetagu
+kui paratamatust. Remontimiseks vajalikud mõned tuhanded peaks ikka leidma. Kui
+siin kokku hoida, on tagajärjed palju kulukamad. Meil on aga omavalitsusi, kus
+noortele aktiivse tegevuse korraldamise vajadust ei mõisteta ja kord lõhutud
+korvpallilaud jäetaksegi korrastamata. Valitsus kehtestas tõesti korra, mille
+järgi peavad politseinikud organiseerima avariis purunenud sõiduki, samuti
+roolist kõrvaldatud joodiku auto äraviimise ja tasuma ka parklas hoidmise kulud.
+Politsei peab maksma ka valesti pargitud auto veo ja hoidmistasu! Kõik see nõuab
+politseilt umbes 3 miljonit krooni lisa. Ka tabatud narkomaan on raharöövel.
+Temale tehtav üksainus ekspertiis maksab kuni 600 krooni, aastas teeb see 6
+miljonit. Kuna politseil nii palju raha ei jätku, jäävad narkomaanid
+tõenäoliselt juba lähiajal meie tegevusorbiidist välja. VANG. Eesti soost vangi
+portree kujundavad seesmine viha, keskendumine emotsioonidele, pikemaajaliste
+plaanide puudumine ja nigel kooliharidus. Kurjategijate teaduslik uurimine algas
+XIX sajandi keskpaigas. Kuulus itaalia psühhiaater Cesare Lombroso avastas 19.
+sajandi keskpaigas, et juba näo järgi võib ennustada, kellest saab kurjategija
+ja kellest mitte. Lombroso arvates olid olemas sünnipärased kurjategija tüübid.
+Peagi selgus, et nii lihtne see asi ka pole. Teadlased keskendusid kurjategija
+psühholoogiale. Ent ka sellest ei piisanud kurjategija portreteerimiseks. Läinud
+sajandi kahekümnendatel aastatel jõuti järeldusele, et ilma taustata pole
+kurjategija portreel mõtet. Teiste sõnadega, kurjategijaks saamisel on olulised
+ka ühiskondlikud olud. Täna on selge, et teatud iseloomujooned ennustavad
+riskantset ja antisotsiaalset käitumist. Samas pole olemas kindlat komplekti
+omadustest, mis annaksid kokku kriminaalse isiksuse. Aastavahetuse ümber
+süvenesid kaks noort naist, Inga Uueküla ja Jane Vain, põhjalikult kurjategijate
+vaimuilma. Kriminaalsete tunnete skaala. Vangide psühholoogiasse süvenenud
+uurijate käsutuses on terve rodu paljuütleva nimega skaalasid. Ühte kutsutakse
+Kriminaalsete Tunnete, teist Hälbiva Uhkuse Skaalaks, kolmandat Makjavellistliku
+Isiksuse Skaalaks, neljandat Psühhopaatia Küsimustikuks. Viimane aitab
+ennustada, kas vangist saab retsidivist või mitte. Agressiivsuse test aitab
+jälle mõõta, kui palju viha on kellessegi peidetud. Iseasi muidugi, kuidas see
+viha vallandub - kas toore sõimu või füüsilise vägivallana. Erinevates
+küsimustikes tuli vangidel hinnata, kas nad nõustuvad sedalaadi väidetega nagu “
+Peaaegu kõik seadused väärivad respekti ”, “ Näljasel inimesel on õigus
+varastada ”, “ Lastekiusaja läbipeksmine on õilis tegu ”, “ Reeglid ja seadused
+tekitavad minus enamasti soovi neid mitte täita ”, “ Inimesed peaksid aitama
+neid, kes ei tule oma eluga ise toime ”. Jpt. Nii või teisiti, kui kellegi
+isiksuses on pealiskaudsus, suurustamine, valelikkus, kaastunde ja vastutustunde
+puudumine paaritatud impulsiivsuse, nõrga enesekontrolli, pikaajaliste
+eesmärkide puudumise ja antisotsiaalse elustiiliga, on kuri kergesti karjas.
+Tänaseks on Inga Uuekülal ja Jane Vainil eesti soost kurjategija portree valmis.
+Võrdluseks kasutati sõdureid. Selleks, et eristada keskmist vangi keskmisest
+eestlasest, kasutasid Uueküla ja Vain võrdluseks soldateid. Tuleb välja, et
+eesti soost vangid jäävad sõduritele tugevasti vaimselt alla. Nad on
+depressiivsemad, kinnisemad ja madalama enesehinnanguga. Seevastu füüsiliselt
+tunduvalt agressiivsemad. Keskmine eesti vang on läbi imbunud vihast ja eelistab
+seda välja elada füüsilise vägivalla kaudu. Erinevalt sõduritest, kes maandavad
+ennast ropu sõimuga. Eesti vang allub halvasti käskudele ja on tugevate
+emotsioonide pillutada. Millised tegurid suurendavad tõenäosust, et inimesest
+saab kurjategija? Mõjutajaid on palju, alates meessuguhormoon testosterooni
+sisaldusest veres kuni halva seltskonnani välja. Kuritegelikule teele satuvad
+kõige sagedamini probleemses peres sirgunud lapsed ja konfliktide risttules
+kõrbenud inimesed. Reeglina on tulevased kurjategijad olnud koolis kahemehed,
+tööl aga luuserid. Enamasti ei suuda nad oma teo tagajärgi ette näha. Mõrtsukad
+ja kelmid. Vangid, kes istuvad kinni tapmise, vägistamise või röövimise eest, on
+oma sulidest ja petturitest kaaslastega võrreldes märksa impulsiivsemad,
+emotsionaalsemad ja hoolimatumad, selgub uurimusest. Nad on rikka fantaasiaga ja
+tihti loomingulised. Seevastu sulid ja petturid on mõrtsukatest ja röövlitest
+märksa küünilisemad. Suurepäraste manipuleerijatena suudavad nad rahvamassist
+just õige inimese üles leida. Vargapoiste ja petturite tööstiil nõuab oskust
+inimestega manipuleerida. Kui vargapoisid ja kelmid on endasse tõmbunud ja
+madala enesehinnanguga, siis mõrtsukad ja röövlid on tavaliselt just avatud ja
+hindavad ennast kõrgelt. Mida raskema teoga inimene hakkama saab, seda madalam
+on reeglina tema intelligentsitase. Põhjus on lihtne - nad ei suuda oma
+probleeme ilma vägivallata lahendada. Vanad kalad ja noored. Vanad kalad on
+uustulnukatega võrreldes vaimselt tuimemad, külmemad, küünilisemad, laisemad ja
+ükskõiksemad, selgub uurimusest. Mehed, kes saabuvad vanglasse juba teist või
+kolmandat korda, on pidurdamatumad, füüsiliselt palju agressiivsemad ja
+jumaldavad viina. Uueküla ja Vain rõhutavad erinevusi vaimsetes võimetes.
+Täpselt samamoodi nagu mujal maailmas, on ka eesti soost retsidivistid
+primitiivsed tüübid. Vaimsetelt võimetelt jäävad nad esmakordsetele vangidele
+kõvasti alla. Retsidivisti eristab tavakurjategijast suhtumine oma teosse.
+Retsidivist paigutab ennast pigem kuritegelikku maailma, esmakordselt vanglasse
+sattunu veel mitte. Samas, mida pikemaks vangla-aastad venivad, seda rohkem
+hakkab inimene ennast vanglakogukonna liikmeks pidama. Temast saab kuritegeliku
+maailma alam. Uuringust ilmneb, et mida kauem eestlane vangis istub, seda rohkem
+täitub ta seesmise vihaga. Väliselt on samas pilt petlik - vanad kalad on oma
+saatusega leppinud. Oluline järeldus on seegi, et noorelt vanglasse sattunul on
+väga suured eeldused sinna hiljem taas ja taas jõuda. Suur osa praegusel hetkel
+esimest korda karistust kandvatest kurjategijatest sooritab tulevikus suure
+tõenäosusega uue kuriteo, väidab verivärske uurimus. Asjatundja silmale on
+paljudel neist juba praegu retsidivisti jooned näha. Tihtipeale räägivad nad oma
+tegudest kui mõnusast seiklusest. Neile lihtsalt meeldib riski piiril elada ja
+tegutseda: murran kusagile sisse, jään vahele või ei jää, suured rahad ja lai
+elu. Nad ei ole nõus sellisest eluviisist loobuma. Murru on vägivaldne. Kõige
+küünilisemad vangid istuvad/istusid Rummus (aastavahetusel Rummu ja Murru
+liideti - toim.). Need on küll suurepärased inimhingede insenerid ja osavad
+manipuleerijad, samas kõige primitiivsemad. Seevastu kõige agressiivsemad vangid
+on koondatud Murrusse. Kõige leebemad kurjategijad veedavad oma päevi Tallinna
+vanglas. Kuigi Murru mehed on ülimalt vägivaldsed, on nad samas ka väga
+emotsionaalsed. Kõrge neurootilisus ja vägivaldsus on kaksikvennad. Sealsete
+müüride taga ootavad vabanemise tundi Eesti vanglate kõige lüürilisemad
+isiksused. Uurimuse järgi asub Eesti vanglaühiskonna intellektuaalne pealinn
+praegu Pärnus. Seal istuvad riigiteenistujad, politseinikud, sõjaväelased jt
+patustajad, keda mujale tsooni lasta ei kannata. INTERVJUU. Inga Uueküla tunneb
+paremini kui keegi teine eesti soost vangide psühholoogiat. Noore psühholoogi
+spartalik kabinet asub Tallinna Vangla ühes kongis. Nende näoilme sõltub pigem
+sellest, mitu korda keegi on vastu nina saanud. Pilk ja näoilme on omandatud
+pigem kuritegeliku elu käigus. Mis neil siin muud teha kui sporti. Väga suur
+mõju on keskkonnal. Näiteks Ida-Virumaa - pole tööd ega raha, sellest tekib
+alkoholi- ja narkootikumide probleem. Leidsime ka perekonniti põlvest põlve
+kuritegevuse tendentsi. Karistatud võivad olla üks või isegi mitu pereliiget -
+isa, ema ja vennad või onu. Rollirepertuaaride vähesus. Kuidas inimene maailma
+näeb, kui palju on tema jaoks elul erinevaid tahkusid. Selleks, et midagi
+saavutada, on palju erinevaid teid. Tavainimene näeb seda, inimene, kes siia
+satub, aga ei pruugi peale ühe tee näha. Ta on kannatamatu ja tahab kohe kasu
+saada. Kui talle miski meeldib, siis ta läheb ja võtab selle asja ära. Kui keegi
+käib talle närvidele, siis ta reageerib kohe ega mõtle sellele, mis saab homme.
+Need mehed ei oska reeglina ennast teise inimese nahka asetada. Nende elurollide
+repertuaar on piiratud. Räägitagu mida tahes hariduse mõjust, aga kui inimene on
+kooli läbi käinud, siis ta enamasti on nii mõneski mõttes paindlikum ja osavam.
+Õppeained, näiteks matemaatika, mis paljudele, ka siinsetele asukatele, tunduvad
+mõttetutena, arendavad aju. See omakorda laiendab vaatevälja elule. Viskad
+sõpradega viina, kusagil on mingi kirves ... Osa inimesi ei oska oma
+emotsioonidega toime tulla. Nad keskenduvad küll emotsioonile, mis neil on, aga
+ei oska sellega midagi peale hakata. Lõpuks lükatakse see pigem kõrvale, et ei
+segaks. Öeldakse, et mul on midagi viga, aga ei osata nimetada, mis see on. Aga
+see midagi ei pruugi kuhugi kaduda ja võib saada kuriteo põhjuseks. Teisalt
+inimesed, kes on kaua istunud ja on väliselt suhteliselt alluvad. Nad on
+vanglaeluga kohanenud. Samas on nad viha täis. Nad lähevad välja ja ... See viha
+tulebki välja. Õnneks tuleb nüüd ka meil üks vihajuhtimise kursus. Jah. Võetakse
+grupp vange kokku ja hakatakse analüüsima, et nad tunneksid selle asja ära, mis
+neis viha tekitab. Nad ei tea täpselt, mis neid endast välja viis. Ja ei tea,
+mida siis teha, kui see tunne hakkab üha enam võimust võtma, kui see tunne
+hakkab ülespoole kerkima. Mida siis teha. Ideaalis tuleks õppida ennast ja
+olukorda valitsema. Viha juhtimise kursus peaks olema kõikides vanglates. Murrus
+üks juba oli. Nad on avatumad ja fantaasiarikkamad. Muuseas, sellesse seltskonda
+kuulub palju vanglakunstnikke - neid, kes vangistuses midagi loovad, oma kätega
+valmistavad. Oma osa on siin ka pikal karistusel. Kujutage ette inimest, kellel
+on suur ego, kes imetleb iseennast ega näe teisi ja kes on kergesti solvuv ja
+keda on kergem tasakaalust välja viia ... On endassetõmbunud ja kinnised. Kui sa
+varastad ja petad, siis tuleb asjad enda teada hoida. Enamik peab end väga heaks
+inimesetundjaks. Mingis mõttes nad ongi väga head inimesetundjad, nad suudavad
+välja valida just õiged inimesed, kellega on mõtet tegemist teha. Suhtumine
+endasse ja oma tegudesse. Vangid räägivad “ vang-inimesest ” ja “
+vabaduse-inimesest ”. Esimesi iseloomustab kõrge kogukondlikkus, nad võtavad
+omaks vanglas kehtivad reeglid ja sõnavara - keelekasutus kui märk meie
+mõttemaailmast. Just. Nad väärtustavad ühiskonda madalalt, samas hindavad
+kogukonda üle. Teised üritavad end siinsest elust mitte puutuda lasta.
+Vabaduse-inimesed üritavad võimalusel neid sõnu mitte kasutada, rääkida n.ö vaba
+inimese keelt. Ka vanglas. Vaadeldes läbi selle prisma elu enda ümber, saab
+leida kinnitust väitele, et palju on inimese enda teha. Võib näha, et on
+võimalik, omades teatud ekstreemseid omadusi ja käitumismustreid, hakkama saada
+ka ilma seaduse ja tavadega pahuksisse minemata. Intelligentne psühhopaat võib
+olla väga hinnatud inimene. Küsimus on selles, kuidas inimene iseendaga toime
+tuleb. Kui ta leiab oma impulssidele ja vajadustele õige rakenduse, siis ta võib
+olla väga edukas ja kaugele jõuda. Mõni riskipiiri elukutse, kus kohustuse
+täitmine võimaldab närvisüsteemil ekstraimpulsse saada. Sõdurite haridustase on
+kõrgem ja nad suudavad seepärast paremini ilma füüsilise vägivallata hakkama
+saada. Tõenäoliselt jah. Samas võib juhtuda, et täiskasvanute tsoonis ei suhtuta
+neisse, kes tulevad noortevanglast - maloletk - kuigi hästi ... Nende areng võib
+olla häiritud. Puberteedieas kujunevad igasugused identiteedid. Noortevangla
+mentaliteet mõjutab inimest väga tugevalt. See on väga hell probleem kõikjal.
+Mitte ainult meil. Jah, aga kui nende teod on ... Siin müüride vahel on palju
+turvalisem kui Tallinna vanalinnas. See on kohalik nali. Täpselt nagu teiega. Ma
+püüan neid mõista ja neile oma arusaamist tagasi peegeldada. Ma ei ürita neile
+kaasa tunda. Empaatia ei tähenda sümpaatiat. Oleks vale arvata, et vangla suudab
+kõiki muuta. Päästa saab seda, kes ise võimaluse annab ja seda soovib. Neid, kes
+siin istudes on hakanud oma tegudest ja soovidest endale aru andma. Siis me
+saame õpetada talle natuke juurde, näiteks kuidas oma emotsioone juhtida. Ei. Ma
+luban inimesel olla see, kes ta on. On tema valida, kui palju ta seda võimalust
+kasutab. See jääb meie vahele. Reeglina ma inimese tausta enne ei uuri. Jätan
+talle võimaluse ise ennast välja pakkuda, nagu ta seda soovib. Ja kõigest
+hoolimata aktsepteerin teda sellisena, nagu ta on. Need on minu eriala eelised,
+nad teevad ka äärmuslike juhtumitega suhtlemise võimalikuks. Kõlab banaalselt,
+kuid ka vang on inimene, kes varem või hiljem pöördub ühiskonda tagasi. Hukka
+mõista on tunduvalt lihtsam kui mõista. See on nõiaring: kuritegu põhjustab
+pahameele ja inimestele siltide külge riputamise, see omakorda vähendab
+tõenäosust, et antakse võimalus ennast tõestada, mis omakorda viib uue, vahel ka
+hullema teoni, mis omakorda põhjustab uue ja suurema pahameele ning tõrjumise
+... Huvitav, kas üldse ja kuidas oleks võimalik seda nõiaringi murda?
+Üksikindiviidi tasemel võibolla küll, aga ühiskonna? KIRIK. 1700 aastat tagasi
+sündis Armeenias maailma esimene riigikirik. Pärimuse kohaselt jõudis ristiusk
+armeenlaste sekka veidi pärast Jeesus Kristuse ristisurma, kui seda 60. aasta
+paiku asusid levitama apostlid Bartolomeus ja Tadeus. Esimesed sajandid möödusid
+siiski toona Rooma impeeriumile kuulunud Armeenias kristlaste tagakiusamise tähe
+all. Palju parem ei olnud ristiusu omaks võtnute olukord ka siis, kui kaela
+hakkas kandma tulevase kiriku esimene pea Gregorius Valgustaja. Sigitatud kalmu
+veerel. Pärimuse järgi eostati armeenia kiriku esimene pea apostel Tadeusi haua
+veerel. Väike Suren sündis umbes 240. aastal Partia vürsti Anagi pojana. Partia
+ehk tänapäeva Iraani kuningas saatis Sureni isa kohe pärast poja sündi Armeenia
+kuningat Khosrovi tapma. See ka õnnestus, kuid kuninga ihukaitsjad tabasid
+mõrvari ja hukkasid kogu ta pere. Vaid Suren ühes vennaga pääses. Kristlasest
+halastajaõde Sophia võttis poisikesed enda hoole alla. Suren kasvas üles Türgi
+keskosas, ristiti ja tema nimeks sai Gregorius. Ta võttis naiseks kristlasest
+neiu Mariami ja tegi talle kaks last - Vrtanesi ja Arisdagesi. Paraku läks
+noorpaari tee mõni aasta pärast Arisdagesi sündi lahku, sest Gregorius eelistas
+tollase kombe kohaselt kloostrisse minna. Gregorius naasis Armeeniasse ja sai
+valenime all kuningas Trdat III sekretäriks. Teistmoodi poleks see olnud
+võimalik, sest Trdat oli Gregoriuse isa mõrvatud Khosrovi poeg. Saladus tuleb
+välja. Roomlaste käe all üles kasvanud Trdat sai pärast pikki võitlusi Armeenia
+kuningaks aastal 287. Gregorius ei suutnud pärslaste üle peetud võidupühal
+järgida paganlikke riitusi ja tunnistas meeltesegaduses üles, et on kristlane.
+Sekretäri ülbusest üllatunud Trdat lasi pärimuse kohaselt langeda Gregoriusele
+osaks tosin erinevat karistust. Erezis, nüüd Erzincanis (Türgis), kus tulevast
+armeenia kirikuisa karistati, asuvad talle pühendatud kloostri varemed. Vähe
+sellest, et Gregorius tunnistas üles, et on kristlane. Piinamise ajal lobises ta
+välja ka oma tegeliku päritolu. Seepeale lasi raevunud kuningas tal käed-jalad
+kinni siduda ning viskas koopasse. Kuni 1915. aastani oli too kloosterkirik
+käärkambrialuse koopana armeenlaste tähtsamaid palverännupaiku. Seejärel hävitas
+Türgi armeenlaste kogukonna maa idaosas. Esimesest koopast toimetati pettur
+peagi Ardashadi linna ja heideti põhjatusse auku, mis oli mõeldud kõige
+suurematele kurjategijatele ja kust keegi polnud seni eluga pääsenud. Pärimuse
+järgi viibis Gregorius augus tervelt 13 aastat. Ellu jäi ta vaid tänu lähedal
+elava lese armulikkusele, kes sai unes korralduse visata iga päev auku käär
+leiba. Praegu asub Armeenia-Türgi piiri lähedal paikneval kohal Khor Virabi
+klooster, kuhu voorib tuhandeid palverändureid. Vaenlasest saab üleöö sõber.
+Aastal 297 muutis kristlasi taga kiusanud Trdat ootamatult meelt. Tema suur
+eeskuju kristlaste kiusamisel Rooma imperaator Diocletianus oli reeturlikult
+sõlminud pärslastega kokkuleppe Armeenia jagamiseks ning roomlaste armee oli
+jõudnud suured alad enda kontrolli alla võtta. Teades, et kristlastel on
+ühiskonnas suur mõju, pöördus meeleheites Trdat mudaaugus piinleva Gregoriuse
+poole. Endine vaenlane aidati august välja ja ta ristis Trdati. Seejärel andis
+tänulik kuningas Gregoriusele loa kogu rahvas ristiusku pöörata. Kuninga toel
+sai Gregorius jagu ka paganlike preestrite vastuseisust. Armeenia kiriku esimene
+pea - katolikoss Gregorius - elas 85-aastaseks ja suri erakuna Sepuhi mäe
+jalamil. Ristiusku pöördumine andis tugeva tõuke kultuuri arengule. Juba
+Gregorius ise asus rajama katolikossi residentsi Etshmiadzini. Ainult sajand
+hiljem, aastal 405 lõi Mesrop Mashtotsh kreeka kirjale tuginedes omapärase
+armeenia kirja, milles pandi kirja ka piibel. Armeenia ajaloolaste arvates aitas
+just kristlus rahval pärslaste ja araablaste võimu all iseendaks jääda. 17.
+juuni püha. 17. juunil kulmineerub armeenia kiriku juubeliaasta Etshmiadzini
+pühaga. Tänane kirikupea, järjekorras juba 132. katolikoss Karekin II rõhutab
+oma läkituses, et 1700. aasta juubel langeb kokku ajaga, mil armeenia rahvas
+võib pärast 600-aastast võõrvõimu taas iseseisvust nautida. Kuigi 94% Armeenia
+3,4 miljonist elanikust on armeenia kiriku liikmed, on religiooni roll
+tagasihoidlik - nagu enamikus postkommunistlikes maades, kus vabanemine tõi
+kaasa usklike hulga suurenemise pigem arvult kui hingelt. Armeenlaste hinge
+vaevavad eeskätt argimured: pooled elanikest elavad allpool vaesuspiiri, suurem
+osa tööstusest seisab. Kõige selle taga on lisaks süsteemimuutuste raskustele
+olnud ka sõda Aserbaidžaaniga Mägi-Karabahhi pärast. Kirik on püüdnud olla rahva
+kooshoidja. Ja mitte ainult - juba viie aasta eest kirjutas Karekin I ühes
+paavst Johannes Paulus II-ga alla deklaratsioonile, mis lõpetas 1500 aastat
+kestnud vaidluse Kristuse loomuse üle. Just see aga lahutas Rooma ja armeenia
+kirikut. VIRTUAALRIIGID. Kõnekäänd ütleb, et maakera sees on veel teine,
+esimesest palju suurem maakera. Internetis on virtuaalriike rohkem kui Maa peal.
+Poole aasta eest küsis Saksa internetiuurija Arnd Hartmann: “ Kes valitseb
+internetti? ” Ja leidis vastuse: kui maailmas valitseb Ühinenud Rahvaste
+Organisatsioon, siis internetis viimased poolteist aastat Ühinenud
+Virtuaalrahvaste Organisatsioon (). Niinimetatud mikronatsioone, kellest osa ka
+ÜVOsse kuulub, on ainuüksi Saksamaal enam kui poolsada, mujal Euroopas veel
+kümneid. Kui juurde lugeda ka Ameerika Ühendriikide “ riigid ”, tuleb
+mikronatsioone kokku tublisti üle 300. Reaalses elus on maakeral vähem kui 200
+riiki. Virtuaalriigid sarnanevad üsna tugevasti pärisriikidega: neilgi on oma
+põhiseadus, valitsus, parlament, kodanikud, parteid, mõnel ka “ viisad ”,
+rääkimata juba maakaardist, millega iga tõsiselt võetav virtuaalriik end kindla
+peale varustab. Kus nad asuvad? Tõsi, riiulis lebavalt maakaardilt on üsna
+tulutu uurida, kus see või teine virtuaalriik ikkagi asub - nagu riigid ise on
+virtuaalsed ehk näilised, samasugused on ka nende kaardid. Mõned virtuaalriigid
+sekkuvad siiski ka reaalsesse ellu. Nii on näiteks Mustmetsa lordkonnal (http:)
+koloonia nimetusega Dunkelrussland, mis olevat varem kuulunud Ukrainale.
+Enamasti ei ole virtuaalriigi kodanikuks saamisel mingeid takistusi, selleks
+tuleb vaid täita vastav ankeet, vahel piisab isegi pelgast sooviavaldusest
+meilitsi. Kui soovite reaalse vabariigi asemel elada kuningriigis, pole vaja
+võtta ette piinarikast kodakondsuse vahetamise protseduuri, piisab vaid
+internetiühendusega arvutist - ja hei hopsti ning oletegi näiteks Drulli
+impeeriumi () alam. Tunnete igatsust hea nõukogude aja järele? Pole midagi
+lihtsamat, selleks on olemas SSR Hansastan (), millel pealinnaks Asgard,
+elanikke väidetavalt 17 miljonit, riiki juhib vaarao ning ametikeeleks on saksa
+keel. Juuakse vaid vodkat. Paljude jaoks oleks parim paik elamiseks hoopis
+Kaputistan (), kus “ räägitakse sulasaksat ja juuakse vaid puhast vodkat ”. “
+Interneti lõunaosas ” asuvas Sõltuvas Piiblitruude Kommunistide Vabariigis
+Kaputistanis, mida juhib peapresident Mahmoud A. Stalinov, valitseb ehe
+kommunism, sellest hoolimata on seal olemas isegi riigikirik eesotsas
+ülempaavstiga. Nagu vahel pärisriigid, peavad ka mikronatsioonid aeg-ajalt sõdu.
+Inimesed neis küll ei hukku (mis oleks paljudele riikidele ka hävitav, kuivõrd
+neis ei ole enamasti üle saja kodaniku) - sõjad väljenduvad enamasti sõnalistes
+rünnakutes riikide kodulehekülgedel paiknevatel foorumitel. Kübersõdade
+vältimiseks loodigi 1999. aasta novembris praegusel hetkel 22 mikronatsiooni
+ning seitset vaatlejamaad koondav ÜVO. Pea eranditult on need Saksamaalt
+võrsunud, kuigi organisatsiooni peasekretär kannab soomepärast nime Jussi.
+Mõneti võib selline riigimängimine tunduda lapsikuna. Arnd Hermanni väitel
+näitab virtuaalriikide kodanike analüüs, et nende keskmine alam on alla 40 aasta
+vana mees. Virtuaalriikide alamate seas on palju kooliõpilasi ja tudengeid, kuid
+ei puudu ka täiskasvanud - tõsi viimaste seas domineerivad ülivõimsalt nn
+arvutiinimesed. Päris lapsemängudeks virtuaalriike siiski pidada ei saa. Seda
+näitab kas või Küber-Jugoslaavia (), mille idee vormus tegelikkuseks ajal, mil
+NATO lennukid külvasid surmatoovate mürskudega üle reaalse Jugoslaavia. “ Me
+kaotasime oma maa 1991. aastal ning muutusime Atlantise kodanikeks, ” tutvustab
+võrgulehekülg Küber-Jugoslaaviat. “ Kui te tunnete end jugoslaavlasena, olete
+teretulnud taotlema KJ kodakondsust sõltumata Teie praegusest rahvusest ja
+kodakondsusest. ” Küber-Jugoslaavia on üks neist virtuaalriikidest, mis ei taha
+jääda vaid uitajaks internetiavarustel. “ Kui meil on viis miljonit kodanikku,
+kavatseme taotleda ÜRO liikme staatust. Kui see teoks saab, tahame paluda
+ükspuha kus Maal 20 ruutmeetrit pinda, et hoida seal oma serverit. ” Selle
+unistuse täitumiseni on Küber-Jugoslaavial aga veel pikk tee minna: praegu on “
+riigil ” pelgalt 14 981 kodanikku. Palestiina virtuaalriik. Teine üsna tõsiselt
+võetav ja kõiki jalgu pidi reaalsusele tuginev on palestiinlaste virtuaalriik.
+Kuigi kõnelused Iisraeliga on katkenud ning äsjaste veretööde taustal võib
+vaevalt niipea reaalne Palestiina riik kõne alla tulla, eraldas tegelik
+internetivalitsus, domeeninimesid jagav ja kontrolliv ICANN () juba enam kui
+aasta eest neile omaette ülemdomeeni .ps (nagu Eestit eristab teistest maadest
+lõpp .ee). Selle otsuse taga seisis Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, kus
+palestiinlastel on juba 1974. aastast olnud vaatlejastaatus. Mõistagi ei
+tähendanud domeenitunnuse eraldamine Palestiina riikluse tunnustamist, kuid juba
+praegu on tekkinud kümneid võrgulehekülgi, mis võtavad selle olemasolu lausa
+enesestmõistetavana. Veel üks ja sedakorda täiesti reaalselt olemasolev, ent
+ometi virtuaalriigi nime vääriv mikronatsioon on Meremaa Riik (). See sai alguse
+2. septembril 1967, kui briti erumajor Paddy Roy Bates hõivas Suurbritannia
+idaranniku lähedal Roughs Toweri mahajäetud sõjaväebaasi, toimetas sinna oma
+pere ja kuulutas selle iseseisvaks. Londonile selline käitumine mõistagi ei
+meeldinud, kuid saareke asus territoriaalvetest väljaspool ja see muutis asja
+Briti valitsusele märksa ebamugavamaks. London saatis erumajorit provotseerima
+merejalaväelaste dessandi ning sai soovitud tulemuse: Bates tulistas sõdureid
+saarel vedelevate vanade kahurikuulidega. Ometi valmistas kohus Londonile
+pettumuse, kuulutades, et tal puudub jurisdiktsioon mõista õigust asjade üle,
+mis juhtuvad avamerel. Sisuliselt kujutas see endast Meremaa suveräänsuse
+tunnustamist. Tõsi, praegu selline riigiloome enam võimalik pole - 1982. aasta
+detsembris keelas ÜRO oma mereõiguse konventsiooniga kuulutada rahvusvahelistes
+vetes asuvaid tehissaari iseseisvaks. INTERVJUU. Londoni Ülikooli Slaavi ja
+Ida-Euroopa Uuringute Kooli direktori hinnangul tunnevad eestlased palju
+paremini Suurbritanniat kui britid Eestit. Samas on eesti keele professori
+töölevõtmine Londonis mõttetu. Juba esimese ilmasõja ajal veensid shoti
+rahvuslane Robert Seton Watson ja Londonis maapaos olnud tulevane Tshehhi
+president Tomàs Garrigue Masaryk Briti välisministeeriumi, et sõda lõpeb
+impeeriumide lagunemise ja rahvusriikide ilmumisega Euroopa kaardile. Selleks
+aga tuleb hakata Briti ülikoolides õpetama uute riikide keelt, kirjandust,
+ajalugu, kultuuri ja ühiskonda. 1915. aastal loodigi Londoni Ülikooli Slaavi ja
+Ida-Euroopa Uuringute Kool (SSEES). Professor Michael Branch juhib seda 1980.
+aastast. Juba 80ndate keskel oli selge, et tollases Nõukogude Liidus ja temaga
+seotud riikides hakkavad aset leidma suured muutused. Esialgu ennustasime vaid
+NSV Liidu sisest eristumist. Oli selge, et neis maades hakatakse varsti ajama
+asju emakeeles. Seepärast alustasime mitmete uute keelte õpetamist. Esimesed
+olid ukraina, läti, leedu ja eesti keel. Eesti keelt hakkasime õpetama 1988.
+aastal. Asjade lõpplahendust aga ei osanud ei meie ega ka keegi teine 80ndate
+keskpaigas ette näha. Niipea kui tegelikud muutused hakkasid toimuma, olime
+valmis. Pakkusime kursusi poliitikas, majanduses, sotsioloogias ja
+antropoloogias. Need andsid võimaluse lähemalt uurida (taas)vabanevate maade
+üleminekuperioodi. Asi hakkas oluliselt muutuma juba enne NSV Liidu lõplikku
+kokkuvarisemist, siis, kui kahekümnesed hakkasid Sorose programmide raames
+Läänes õppimas käima. Selleks polnud teab kui palju raha vaja. Ent mõju oli
+tohutu. Olin läinudaastasel Briti suursaadiku vastuvõtul Tallinnas, mis
+korraldati Suurbritannia valitsuse tollaste stipendiaatide kokkutulekuna. Seal
+oli enam kui 100 noort! Need olid noored, kellest said otsustajad ja kes viisid
+koju kaasa kogemuse Lääne moraalist ja harjumuse kasutada kõrgtehnoloogiat.
+Mäletan sellest ajast selgesti Jüri Luike ja Eerik-Niiles Krossi. Äkitselt oli
+samas maailmaosas ametlikult 20 riiki ja oma 15 keelt. Kuidas ilma välise abita
+toime tulla? Võtkem Eesti. Te teate tohutult palju meie maast - pean silmas
+Inglismaad, mitte Suurbritanniat! Suur hulk eestlasi räägib väga head inglise
+keelt. Informatsioon, mida eestlane saab, põhineb sellel, mida meie ise
+kirjutame ja räägime. Seevastu meie hulgas on kaduvväike arv neid, kes saavad
+eesti keelest aru. Seega, meie sõltume sellest, mida teie meile esitate. Seega
+on olukord nagu meie kahjuks. Ent kas see teilegi nii väga kasulik on?
+Kõrgtehnoloogia kasutuselevõtmine muudab riigipiirid tähtsusetuks. Õpetada
+välismaalastele ja õppida välismaalastelt võib ka ilma pikki reise ette võtmata.
+Meie üliõpilased kuulavad näiteks iga nädal kahetunnist Poola
+sotsioloogialoengut Varssavi Ülikoolist. Interaktiivse videokonverentsi süsteemi
+kasutades osalevad loengul nii meie üliõpilased kui ka poolakad. Lätlastega
+pidasime konverentsi Riia Stockholmi Majanduskoolist, teemaks Läti võimalik
+muutumine Põhjamaade rahanduskeskuseks. Peame läbirääkimisi Tallinna
+Pedagoogikaülikooliga. Tõenäoliselt on tulevikus võimalik ka nendega õppimis- ja
+õpetamisprotsessi jagada. Tartu Ülikool on klassikaline eliidi ülikool, nagu
+Oxford või Cambridge. Tallinna Pedagoogikaülikool on aga kool, mida
+Suurbritannias veel mõni aeg tagasi kutsuti polütehnikumiks. Seda tüüpi
+õppeasutus ei anna nn klassikalist haridust, pigem on õpetus suunatud elukutse
+omandamisele. Tänapäeva ühiskonnas omandab seda tüüpi õppeasutus üha suurema
+tähtsuse. Haridust tuleb anda järjest suuremale arvule inimestele. Ei saa
+eeldada, et kõik on ühtviisi targad. Sellest ka uudsete pedagoogikavõtete
+rakendamise vajadus. Nn uued ülikoolid annavad oskusi, mis on vajalikud
+mitmekesistes ametites. Selline on ka üldjoontes Tallinna Pedagoogikaülikooli
+eesmärk, mida jagame. Olgem ausad, huvi Eestimaa ja eesti keele vastu on alati
+olnud väike. Umbes samasugune kui huvi Shveitsi või Austraalia vastu. See aasta
+on olnud erandlik: kaks üliõpilast on edukalt isegi eesti keele eksami
+sooritanud. Sageli läheb meie visioon Eesti õpetamisest oluliselt lahku sellest,
+millisena näeksid seda eestlased. Vastupidiselt Eesti ärieliidile, kelle parimad
+esindajad on meeldivalt kosmopoliitilised, arvavad mõnedki diplomaadid ja
+akadeemikud, et peaksime suuremat tähelepanu pöörama keelele ja kirjandusele.
+Küsitakse, miks ei tööta teie ülikoolis eesti keele professor? Selline
+lähenemine on perspektiivitu ja kitsarinnaline. Meie üliõpilased on palju
+mitmetasandilisemast Eestist huvitatud. Meile on eluliselt tähtis, et oleks
+palju üliõpilasi. Detsembris 1988. Soveedid, kes kahtlustasid, et olen KGB poolt
+värvatud ja lisaks veel kõrges auastmes, ei teinudki ületamatuid takistusi, kui
+avaldasin soovi külastada Eestit ja Karjalat. Küllap siit ka kuulujutud minu
+kuuluvusest luureorganisatsioonidesse. Taustaks veel kool, mille lõpetajatest
+sageli diplomaadid saavad. Minu giidiks esimesel Eestis-käigul oli Andra
+Veidemann. Esimesed kokkupuuted eestlastega olid aga palju varem, eriti
+oluliseks kujunes juba 70ndate aastate Helsingis alanud sõprus Lennart Meriga.
+TRANSIIT. Sama moodi nagu Hansa Liidu aegadel käis ka nelisada aastat tagasi
+Läänemere ääres äge rebimine Vene kaupade vahendamise pärast. Ajaloolasel tuleb
+aeg-ajalt piibli sõnadega tõdeda, et mitte miski siin päikese all ei ole uus,
+ehk teisisõnu - enamikule kaasaegsetele sündmustele või protsessidele leiab
+analoogia varasemast. Vene transiidi vahendamine on vaieldamatult tänase Eesti
+majanduse üks olulisemaid küsimusi. Ühelt poolt taunitakse seda võimaliku
+sõltuvuse tõttu Venemaast, teiselt poolt hinnatakse kaupade liikumiselt
+laekuvaid rahalisi vahendeid. Tahame või ei taha, Vene transiit on olnud Eesti
+linnadele ja laiemalt kogu Soome lahe regioonile tähtis juba hansaaegadest
+alates. Kolm-nelisada aastat tagasi oli Venemaa partneriks ja siinsete linnade
+eestkõnelejaks suurriigiks pürgiv Rootsi. Rootsi huvid. Keskajast alates taandus
+Rootsi Läänemere-poliitika eeskätt huvile Venemaale suunduvate kaubateede vastu.
+Karjala vallutamise käigus 1293. aastal rajatud Viiburi ei olnud ainult kindlus
+Venemaa vastu, vaid ka oluline kaubanduskeskus. Sealtkaudu püüdsid rootslased
+liikuda Venemaa, eelkõige aga Novgorodi turule. Viiburi tähetund saabus siis,
+kui Venemaa ja Liivi ordu vahelised sõjad peatasid ida- ja läänesuunalise
+kaupade liikumise Tallinnas, Tartus ning Riias. 16. sajandi algul muutus Viiburi
+esmakordselt Vene kaupade ümberlaadimispaigaks. 1540. aastatel oli Rootsi
+kuningal Gustav Vasal plaan tuua Vene kaubandus Tallinnast üle Viiburisse ja
+parasjagu rajatavasse Helsingisse. Kuni Vene-Liivi sõja puhkemiseni puudus
+kuninga plaanidel ometi reaalne kate. 1558. aastal alustasid venelased sõda,
+vallutasid Narva ja viisid oma kaupade peamise lao Viiburisse. Paari aasta
+(1558-1559) jooksul tajusid Viiburi elanikud, mida õieti annab Vene kaubatee
+haldamine. Viiburi ei suutnud siiski Vene kaubandust kohapeal hoida ja 1559.
+aastal viisid venelased oma lao hoopis Narva. Mõistagi suundus seejärel sinna ka
+rahvusvaheline kaubandus. Balti barjäär. 16. sajandi keskel liideti Rootsiga
+Põhja-Eesti. Juba siis, suurriigiks kujunemise alguspäevadel, mõeldi
+Stockholmis, kuidas Venemaa transiidist kasu lõigata. Rootslased olid veendunud,
+et Venemaa on tohutult rikas, ja lootsid sellest osa saada. Ometi saabus
+lahendus alles poolteist sajandit hiljem suurriikluse hääbumisel Põhjasõja
+alguses. Juba 1560.-1561. aastal Tallinnaga peetud liitumisläbirääkimistel
+arutati, kustkaudu ikkagi kulgeb ida-läänesuunaline transiitkaubandus. Veelgi
+selgemalt tajusid Rootsi võimud Vene-kaubanduse tähtsust Narva vallutamise järel
+1581. aastal. Rootsile tundus, et kontroll Vene väliskaubanduse üle oli
+saavutatud. Stockholmi majandusstrateegia kohaselt pidid Vene kaubad liikuma
+läände läbi Rootsi linnade Tallinna, Narva ja Viiburi. Põhjus oli lihtne -
+hiiglasliku territooriumi, aga väikese elanikkonnaga konglomeraatriik Rootsi
+(Rootsi-Soome emamaa koos ülemereprovintside ja kolooniatega) vajas ühtaegu nii
+ressursse majanduslikuks tõusuks kui finantskatet pidevatele sõjalistele
+operatsioonidele. Selleks aga tuli hoida Venemaa Läänemerest eemal. Hoides
+Venemaa nn Balti barjääri taga, olnuks Rootsil tulus vahendada Vene kaubavooge
+Lääne-Euroopasse ja vastupidi. Lisaks majanduspoliitikale oli Rootsi jaoks
+oluline ka julgeolekupoliitiline aspekt - iga hinna eest tuli takistada Venemaa
+laienemist lääne poole. Rootslasi pole vaja. Ehkki kõikides Rootsi ja Venemaa
+vahel 16. ja 17. sajandil sõlmitud diplomaatilistes lepingutes nähti ette
+naaberriikide vahelist kaubandust, ei soovitud Venemaal Rootsi püüdlustega kaasa
+tulla. 1553. aastal olid Inglise kaupmehed avastanud võimaluse, et Venemaale
+saab sõita ka Põhja-Jäämere ja Valge mere kaudu. Ajal, kui Narva oli venelaste
+valduses (1558-1581), liikus sealtkaudu märkimisväärne osa Vene rahvusvahelisest
+kaubandusest. Balti barjääri kerkimisega kadusid venelastel võimalused Läänemere
+kaudu otse Lääne-Euroopaga suhelda. Seetõttu jõudsid tsaari alamad ja nende
+kaubad vastu Rootsi ootusi harva Soome lahe äärsetesse linnadesse. Enamik kaupu
+suunati tsaari korraldusel Põhja-Dvinaa suudmes asuvasse Arhangelskisse.
+Venelased ei lähtunud majanduslikust kasust. Teekond Venemaalt Lääne-Euroopasse
+üle Põhja-Jäämere oli raske ja aeganõudev, pealegi sai seda teed
+ilmastikutingimuste tõttu kasutada vaid korra aastas. Eesmärk oli jätta
+rootslased ilma transiitkaubanduse vahendamiselt laekuvatest tuludest. Kärde
+rahu. 16. sajandi lõpul ja 17. sajandi algul üritasid rootslased relva jõul
+peatada Põhja-Jäämere kaubandust ja juhtida see tagasi Läänemerele. Selleks tuli
+vallutada Koola poolsaare põhjakallas ja Valge mere rannikuala. Kuid neid ei
+saatnud edu. Edukad ei olnud ka venelased, kes püüdsid samal ajal purustada
+Balti barjääri. Alles 1617. aastal Rootsi ja Venemaa vahel sõlmitud Stolbova
+rahu lõi esmakordselt võimalused naabrite vahel rahumeelse diplomaatia
+arendamiseks. Esimesena üritas rahu tingimusi revideerida Vene pool ja alustas
+1656. aastal sõda Rootsiga. 1661. aastal sõlmitud Kärde rahu taastas sõjaeelse
+olukorra status quo ante bellum alusel. Kuigi Kärde rahu ei rahuldanud ei
+Rootsit ega Venemaad, ei võtnud kumbki pool enne Põhjasõda ette sõjalisi
+aktsioone lepingu tingimuste muutmiseks. 17. sajandi teisel poolel püüdis Rootsi
+oma Moskva-poliitikaga saavutada rahulepingutes sätestatud kaubandusõiguste
+elluviimist. Rootsi poliitika Venemaa suhtes oli leplik ja venelaste õigusi
+arvestav. Venemaal liikumisvabaduse, sealse turu avatuse, kaupade ja kaupmeeste
+Soome lahe äärsetesse linnadesse toomise nimel oldi valmis isegi täiendavateks
+järeleandmisteks. Vene pool samaga ei vastanud. Mindi isegi vastuollu kahe maa
+kaubanduskokkulepetega. Kõige selgemalt ilmnes see tollipoliitikas. Kui Vene
+alamate transiittollid Tallinnas ja Narvas olid 2% kauba väärtusest, siis
+rootslastel ulatusid need Venemaal liikudes vähemalt 16 protsendini. Oli ka
+terve rida kaubaartikleid, mida tsaar ei lubanud Soome lahe linnade kaudu
+Venemaalt välja vedada. Eksportida ei tohtinud nn tsaari monopoli aluseid kaupu,
+nagu kanep, potas, tõrv ja juhtnahk. Üheaegselt püüdlustega avada Vene turg ja
+tuua venelased Läänemere äärde propageeris Rootsi lääneeurooplastele Tallinna ja
+Narva eeliseid Arhangelski ees. Rootslased viitasid Soome lahe linnades
+kehtivatele madalatele tollidele, olemasolevale kaubanduslikule
+infrastruktuurile ja välismaalasi soosivatele kauplemistingimustele. Kuid ka
+tsaar mõistis Soome lahe eeliseid. Sisuliselt oli Rootsi poolteist sajandit
+unistanud Vene kaupade tulekust nende valdusalustesse linnadesse, ometi jäi see
+sõjaliste ja diplomaatiliste sammudega saavutamata. Selle, millega Rootsi
+hakkama ei saanud, lahendas Peeter I kiiresti Põhjasõja alguses. Pärast akna
+raiumist Euroopasse ehk Peterburi rajamist Nevanlinna kohale 1703. aastal andis
+ta oma kaupmeestele korralduse kaubelda ainult Peterburis. Kulus vaid kümme
+aastat, kui Vene kaubandus oli kolinud Läänemerele. Enn Küng on ajaloodoktor,
+monograafia “ Rootsi majanduspoliitika Narva kaubanduse küsimuses 17. sajandi
+teisel poolel ” (Tartu, 2001) autor. VÕIMALUSED. Vaesuse ja laiskuse vahele ei
+saa ka fanaatilisim laissez-faire'i kummardaja võrdusmärki asetada. Kahtlemata
+on osa töötuid ja madalapalgalisi laisad, kuid kaugeltki mitte kõik.
+Palganumbrite erinevuse alged peituvad ka mujal ja sõltuvad tihti asjaoludest,
+mille kontrollimine meil endil käib üle jõu. Astmeline tulumaks aitab neist
+tulenevat ebavõrdsust leevendada. Demokraatia üks nurgakivi, võimaluste võrdsus,
+mis küll juriidiliselt võib funktsioneerida, jääb kahjuks praktikas
+teostamatuks. Tundub ju pehmelt öeldes naiivne väita, et agulis sündinud
+asotsiaali järglasel ja rikka prominendi võsukesel on eluretkeks antud
+samaväärne reisipagas. Ühel tutvused, teisel mitte; ühel võimalus finantside
+näol tarkust taga nõuda, teisel mitte. Kapitalistlikus ühiskonnas mängivad aga
+just sellised tegurid tohutut rolli, kes hierarhilisel karjääriredelil kui
+kaugele jõuab, kes kui palju va krabisevat kokku ajab. Ometi tõrgub meel üht
+inimest tema võimaluste tõttu teisest paremaks või väärtuslikumaks pidamast.
+Eelis, millest enne rääkisin, on antud inimestele fortuuna pimeda käega - pole
+ju keegi vastutav selle eest, millisesse perre ta sünnib. Kui inimesed on juba
+sünniga ebavõrdsesse olukorda asetatud, kas poleks siis humanistlik, et need,
+kes on seatud eelisseisusesse, jagaksid oma võimalustest tulenevaid töövilju
+teistega? Ka on kõigile teada, et inimesed ei ole füüsiliselt ega ka vaimselt
+kaugeltki võrdsed. Selle teevad meile juba varases lapseeas mõistetavaks
+kõiksugu Cooperi ja IQ kanoniseeritud testid. Kuid kas andekamad peavad
+seepärast veel ilmtingimata nii palju paremini elama? Ei saa ju neid kui
+isiksusi vaid seetõttu taevamannaks ülendada, et neile langes osaks õnn olla
+loomult võimekamad, ning neid, kes polnud looduse poolt äravalitute hulgas,
+isiksustena vähem väärtuslikuks pidada. Isiklikult tundub üsnagi inimlik jagada
+süllekukkunud õnne ka vähemõnnelikega ning parim vahend selle teostamiseks ongi
+progressiivne tulumaks. Liberaalid võivad küll väita, et jõukad inimesed on
+sotsiaalselt tundlikud ja hoolitsevad ise vabatahtlikult väetimate eest, ning et
+riigi sekkumine sellesse protsessi oleks liigne. Tegelik elu näitab paraku, et
+ega ikka hoolitse küll. Ja kui tegelikult sooviksidki hoolitseda, siis ei
+suudaks nad kõiki abivajajaid ise üles leida. Seetõttu tulekski see roll
+usaldada riigi hoolde. Humanismi aluseks on isiksuse austamine ning
+ligimesearmastus. Progressiivne tulumaks austab isiksust, lähtudes mitte ainult
+tema võimalustest ja andekusest, vaid hinnates ka neid väärtusi, mis ei pruugi
+tagada suurt sissetulekut. Finantse ümber jaotades näitab astmeline tulumaks
+samas üles suurt ligimesearmastust, pakkudes rikkamatele võimaluse jagada oma
+teistega, nõnda et kõik võiksid elada. Progressiivne tulumaks on üks viis
+muutmaks meie tänapäeva karjäärikeskset ühiskonda pisut humanistlikumaks. Rannar
+Vassiljev on TÜ politoloogiatudeng PÄRILIKKUS. Haruldaste haiguste kandjana võib
+soomlasi vaid juutidega võrrelda. Üle Eestimaa rullunud sõjad ja igat masti
+valitsejad on eestlasi pärilikkuse needusest säästnud. Sina lähed! teatas ülemus
+Reijo Noriole 1963. aasta alguses. Reijo oli siis veel nooruke. Keegi pidi
+minema mööda Soomet sõitma, et uurida neid 39 perekonda, kelle lastel oli
+tuvastatud kaasasündinud nefroos. Sõitnud läbi 21 000 kilomeetrit, oli
+väitekirja materjal koos. Kuigi ühegi lapse vanemad ei teadnud, et nad on
+omavahel sugulased, leidis Norio kirikuraamatuid uurides kaugemate esivanemate
+seas siiski rohkesti sugulasi. Neljandas-viiendas põlves olid haigete laste
+vanemad nõbud. Praegu, 38 aastat hiljem, on Norio suurim spets nn Soome oma
+haiguste alal. Mullu ilmus tema sulest kõiki neid kirjeldav raamat “ Soome neiu
+geenid ”. “ Neiu ” raamatu nimes viitab meie naabermaa kujule. Soomel on
+ühtekokku 36 pärilikku haigust. Kõik nad esinevad ainult või põhiliselt meie
+põhjanaabritel. Kirikuraamatute saladus. Läbi sajandite on just kirikud pidanud
+Soomes kõige olulisemaid registreid. Tänagi veel registreerivad kirikuraamatud
+enamiku sündidest, surmadest ja abiellumistest. Kuna suurem osa kirikuraamatuid
+on tulekahjudest ja sõdadest puutumata jäänud, suudab enamik soomlasi jõuda oma
+sugupuud uurides 17. sajandisse välja. Ent just 16.-17. sajandisse jääb üks
+olulisi pöördepunkte. 16. sajandini oli Soome äärmiselt hõredasti asustatud -
+rahvas koondus lõuna- ja läänerannikule ja jõgede orgudesse. Siis aga taipas
+Soome tollane valitseja, Rootsi kuningas Gustav I Vasa, et riigi kaitsmiseks
+venelaste eest ei tohi idapiiril laiuda tohutud asustamata alad. Kuningas hakkas
+maksusoodustustega rahvast ida- ja põhjapoolsetele aladele meelitama. “ Päris
+meelsasti koliti, ” seletab Väestöliitto kliiniku peaarst Helena Kääriäinen. “
+Ent just sellest sai suures osas alguse mujal maailmas haruldaste haiguste levik
+Soomes. Juba jääaja lõpus saabus Soomesse väikesele alale vähe inimesi, see aga
+tähendab ka väikest geenivalikut. Nüüd eraldusid niigi väikesest valikust veelgi
+väiksemad geenikogumid. ” Väikeses külas. Kui kaks venda läksid ja oma küla
+asutasid, nende lapsed aga paremal juhul naaberkülast pruudi hankisid, siis pole
+mingi ime, kui kaks “ vigast ” geeni peagi kohtusid (geen ei ole ise haige, vaid
+ikka vigane). Reeglina on Soome haigused retsessiivsed. S.t et vanemad ise
+võivad olla terved, ometi kannavad nn vigaseid geene. Kolm last neljast sünnivad
+seesugustel vanematel tervena, neljandas aga võivad vigased geenid kohtuda.
+Külades levima hakanud uued, aga tundmatud haigused lõppesid enamasti juba
+lapseeas surmaga. Ravi pole paljudele Soome haigustele ka praegu. Kaasasündinud
+nefroos tapab samamoodi nagu hallidel aegadel, hoolimata uurijate suurtest
+pingutustest. Samas on leitud ravi kaasasündinud kloriidi diarröale. Piisab vaid
+sellest, kui haigele lapsele joota vett ja anda soola. “ See tuli ainult ära
+tabada, ” ütleb Kääriäinen. Isolaatide müriaad. Soome on tegelikult üks väike
+piiratud isolaat, mis koosneb omakorda veelgi väiksematest isolaatidest. Idast
+on neid piiranud selge usundipiir, läänes olnud ees meri, rootslastega
+segunemise eest on aga kaitsnud keel ja kultuur. Sõjaväed käisid üle Soome
+harva, pigem oli tegemist lahingutega idapiiril. Välismaalasi on aga
+põhjanaabrite juures alati vähe olnud, seepärast pole soomlaste veri ka
+segunenud. “ Meil on täiesti juhuslikult teistest rahvastest erinev kogum geene,
+” naerab Kääriäinen. Ehkki sugulasrahvas, on eestlaste geenipärand soomlaste
+omast erinev. “ Eestlased on aastasadade jooksul üsna jõudsalt teiste rahvastega
+segunenud. Samuti pole meil asustusalade vahel suuri vahemaid, ” seletab Tartu
+Ülikooli arst-geneetik Katrin Õunap. “ Eestlastel ei ole “ kahjuks ” oma
+spetsiifilisi haigusi. ” Siiski on mõned Soome haigused tuntud ka Eestis.
+Näiteks esimesed tähelepanekud Unverrichti-Lundborgi haigusest tehti 19. sajandi
+lõpul H. Unverrichti poolt just Eestis. Palju või vähe. Aastas sünnib
+paarkümmend last, kes kannavad mõnd Soome oma haigust. Kokku põeb neid kuni 4000
+põhjanaabrit. Kõige haruldasemate haiguste käes kannatab vaid kümmekond inimest,
+levinumate puhul loetakse haigeid sadades. 5 miljoni soomlase kohta on seda
+mõistagi vähe, rahvusvahelistes võrdlustes ometi hirmpalju. Mõnedes maakondades
+kannab ainuüksi ühe haiguse geeni üks inimene 25st. Kuigi Soome haigused on
+erilised, ei tohi neid Norio sõnul pidada rahvuslikuks hädaks ja rahvale
+langenud nuhtluseks: “ Seevastu pole meil mitmeid teisi mujal levinud haigusi! ”
+Dr Kääriäinen toob näiteks fenüülketonuuria ja tsüstilise fibroosi, mida esineb
+üsna sageli Eestis. “ Kui me teatame rahvusvahelisel konverentsil, et meie neid
+haigusi ei diagnoosi, peetakse meid arengumaaks. Aga me ei ole ju! Meil neid
+geene lihtsalt ei ole, ” kinnitab Kääriäinen. SEKS. Keskmiselt armatseb
+tänapäeva inimene 96 korda aastas. Eestlased on märksa tagasihoidlikumad, ent
+jaapanlaste kõrval ometi lausa seksihullud. Inimesele loomariigis kõige lähemal
+seisev shimpans jõuab terve oma elu jooksul olla vahekorras 135 korda. See on
+sama palju kui keskmine ameeriklane aastas. Kuigi ameeriklaste käes on
+seksuaalse aktiivsuse maailmarekord, ajaks see suvalise oina aasal naerma. Kui
+ta muidugi inimkeelest aru saaks - tema normiks on kuni 13 korda päevas. Jänkid
+ja jaapanlased. Kunagi varem pole vahekordade arvu nõnda hoolikalt uuritud kui
+viimastel aastatel. Seekord oli 27 riiki hõlmanud uuringu tellijaks
+kondoomifirma Durex. Kõige seksimaiamad on uuringu järgi ameeriklased - nad
+jõuavad vahekorras olla keskmiselt 132 korda aastas. Seejuures kestab iga
+vahekord 28 minutit ja kulutab kuni 155 kilokalorit. Ameeriklased kulutavad
+seksimisele ligi kaheksa tööpäeva. Ameeriklaste järel tulevad venelased 122
+korraga, edestades napilt prantslasi (121) ja kreeklasi (115). Skaala teise otsa
+jäävad jaapanlased, kes seksivad aastas vaid 37 korda. Ülejäänud rahvad jäävad
+jänkide ja jaapanlaste vahele. Keskmiselt annab see 96 vahekorda. Mees seksib
+103, naine vaid 88 korda aastas. Kõige aktiivsemad on (146 korda aastas) koos
+elavad paarid. Abieluinimesed leiavad selleks aega vaid 98 korral, üksikud
+veelgi harvem, vaid 49 korral. Kõige seksuaalsem on inimene 25-34-aastaselt.
+Siis seksib ta keskmiselt 113 korda aastas. 16-20-aastased armatsevad 89,
+vanemad kui 45-aastased aga 67 korda aastas. Ka siin on regionaalsed erinevused
+suured. Nii armatsevad 21-24-aastased britid keskmiselt 140 korda aastas. Ema
+juhtnööride järgi. Vaatamata näilisele vabameelsusele jõuab keskmine tänapäeva
+inimene praktilise seksini alles 18,1 -aastaselt. Seejuures mehed tsipa varem
+kui naised (vastavalt 17,5 ja 18,6 a). Kõige varem kaotavad süütuse
+ameeriklannad - nad on siis 16,4 -aastased, kõige hiljem hiinlannad - alles
+22-selt. Brasiilia (16,5) ja prantsuse tüdrukud (16,8) jäävad ameerika omadele
+vaid napilt alla. Pole ka ime - ameerika nooruk näeb aastas telerist ja arvutist
+14 000 vahekorda. Seksisaladuste juurde juhivad tänapäeva inimese sõbrad (25%),
+kool (15%) või oma ema (12%). Sõbrad on kõige mõjukamad Malaisias (44 %) ja
+Itaalias ning Hispaanias (41%), kool Jaapanis (38%) ja Austraalias (34%), emad
+oskavad kõige paremini seletada Hollandis (32%), USAs (22%) ja Ungaris (20%).
+Hongkongis ja Hiinas on kõige tähtsamaks teejuhiks seksisaladuste juurde
+raamatud ja ajakirjad (vastavalt 38% ja 30%). Liiderlikud prantslased. Tänapäeva
+inimene jõuab oma elus seksida keskmiselt kaheksa partneriga. Mehed magavad
+enamasti 12 erineva naise, naised aga viie mehega. Tervelt neli abielunaist
+kümnest lepib elu lõpuni ühe mehega, meestest sureb samal ajal monogaamina vaid
+16%. Durexi uurimus kinnitab prantslaste vabameelseid kombeid - partnerite
+arvult juhivad just nemad maailma edetabelit. Keskmine prantslane jõuab elu
+jooksul magada 17 erineva naisega. Napilt jäävad prantslastele alla kreeklased
+(15) ja brasiillased (13). Ungarlastel on keskmiselt 7, hispaanlastel 6
+partnerit. Samal ajal lepib enamik idamaalasi elu jooksul vaid ühe partneriga.
+Tervelt 82 protsendil hindudest on kogemus vaid ühe naisega. Monogaamide
+edetabelis on auhinnaline teine koht hiinlaste (60 protsendil elu jooksul vaid
+üks partner) käes. Ülepaisutatud vajadus. Ekspertide arvates vajab inimene
+tunduvalt vähem seksi, kui ta normaalseks peab. Me ei vaja mitte rohkem seksi,
+vaid rohkem head seksi, märgivad teadlased. Seks ei ole nagu viiulimängki
+loomulik asi, vaid harjutamise ja õppimise tulemus, kinnitavad nad. Kaks kuni
+neli korda kuus on täiesti normaalne. Ometi kalduvad inimesed uskuma, et
+naabrid, sõbrad ja kolleegid naudivad seksirõõme neist märksa sagedamini. Vaid
+neli inimest sajast seksib iga päev, selgub uurimusest. Seksihulle on vaid 4-6%
+elanikkonnast. Hüperseksuaalsus algab 7-8 korrast nädalas, aga siis tuleb samal
+tasemel püsida vähemasti pool aastat. Aga eestlased? Durexi andmeid annab teatud
+reservatsioonidega võrrelda vaid 1996. aasta Eesti terviseuuringuga. Selle järgi
+kannatab vaid kümnendik eestlastest välja võrdluse seksi maailmameistrite
+ameeriklastega. Keskmisele jänkile jääb voodis alla ka meie muulane, kuigi veidi
+vähem. Ligi kolmandik (29%) eesti meestest on vahekorras vaid kuni 52 korda,
+vähem kui viiendik aga kuni 118 korda. 29% eesti meestest ja 23% naistest seksib
+vaid paar korda kuus. Sama palju mehi ja 20% naistest võtab selleks aega
+kaks-kolm korda nädalas. Vaid 7 meest ja 3 naist sajast on vahekorras neli või
+rohkem kordi nädalas. Regionaalselt peaks kõige aktiivsem suguelu käima (või
+käis 1996. aastal) Virumaal, Tallinnas ja pealinna tagamaadel Harjus ja Raplas.
+Kõige loium on voodielu seevastu aga saartel ja Lääne-Eestis. Samasugused
+regionaalsed erinevused on ka mujal ilmas. Näiteks Saksamaal elavad suurimad
+seksisõbrad Reinimaal, kõige väiksemad aga Saarimaal. SAAST. Iga päevaga
+risustab meie elektroonilist postkasti üha enam rämpspost ehk spämm. Kuidas
+sellega võidelda? Inglise keeles tähendab “ spam ” kahtlase väärtusega
+soovimatuid kommertssisuga e-kirju, mis on edastatud korraga paljudele
+aadressidele. Tõenäoliselt pärineb sõna legendaarse Briti komöödiatrupi Monty
+Pythoni sketshist, kus rühm viikingeid kordab üha valjenevalt kooris: “ spämm,
+spämm, spämm ... ”, püüdes summutada ülejäänud vestlust. Rämpspost lämmatab
+normaalset suhtlust internetis. Lihakonservide needus? USA lihakonservide tootja
+Hormel Foods on aastaid võidelnud vihaselt sõna “ spam ” kasutuse vastu. Nimelt
+valmistab Hormel “ Spam ” -nimelist sealihakonservi ning püüdis juriidiliste
+vahenditega keelata oma brändinime kasutamise rämpsposti sünonüümina. Firma
+nõuab siiski oma konservist kirjutamisel läbivate suurtähtede kasutamist (SPAM)
+ning rõhutab, et pole kunagi tegelenud spämmiga elektroonilises mõttes. See
+polegi nii imelik, kuna firma reklaamib oma tooteid leheküljel Kuivõrd “ spam ”
+on mõne aastaga pärast oma (uuesti)sündi jõudnud nii inglise kui ka paljude
+teiste keelte sõnaraamatutesse, oli konservitootja võitlus mõttetu. Globaalse
+levikuga sõna on peaaegu võimatu “ keelustada ”. See ei tähenda, et firmadel oma
+brändinime kaitsmine alati ebaõnnestuks. Xerox pidas õnnestunult lahingu sõna “
+xerox ” kasutamise vastu koopia sünonüümina kirjasõnas. Hormelil võib asjaolude
+kokkulangemisest isegi kasu olla - mida rohkem inimesed räägivad ja mõtlevad
+spämmist, seda rohkem ostavad nad ka SPAMi konserve, kuna sisult - mis
+negatiivset varjundit võiks heita - pole neil midagi ühist. Interneti
+risustamine. Spämmi kommertsleviku kasvulava oli internetikasutajate kiire kasv
+ja sõnumi edastamise minimaalne hind. Ka tavalise modemiühendusega on võimalik
+saata sadu tuhandeid e-kirju tunnis. Tegelikult maksavad spämmijate
+reklaamikampaaniate eest kasutajad ja e-posti teenuse pakkujad. Kui rämpskiri on
+juba jõudnud postkasti, raiskame sellest arusaamiseks ja selle kustutamiseks
+aega. E-posti teenuse pakkujad üritavad aga rämpsposti tavalistest kirjadest
+vahelduva eduga filtreerida, see aga raiskab ressursse. Spämm on kiri, mida me
+reeglina vabatahtlikult oma e-postkastis näha ei tahaks. Vastava alaga tegelevad
+firmad on aga kuidagimoodi meie e-posti aadressid teada saanud ja saadavad nüüd
+oma reklaami. Teine asi, kui oleme ise selleks nõusoleku andnud. Tihti on nii,
+et kirja sees olevate juhiste järgi ennast firma reklaamisaajate nimekirjast
+kustutamine ei õnnestu. Rämpspostiga võitlemiseks on loodud
+mittetulundusorganisatsioone (eesotsas CAUCEga). Neil on ühine seisukoht:
+kustutamise võimaluse andmisest on vähe ning reklaami saamiseks peab inimene
+eelnevalt oma nõusoleku andma. Spämmiga saab võidelda kahel tasandil - serveri
+ja kasutaja omal. Esimesel käib filtreerimine teenust pakkuva firma e-posti
+serveris. Seda küll rakendatakse, kuid sageli mitte väga suures mahus, sest siis
+võib serveri kiirus langeda. Ka kasutaja ise võib õpetada oma e-posti programmi
+kirju kustutama, kui leiab näiteks sõna “ remove ” - eemalda (saajate
+nimekirjast). Kahjuks on see sõna sees aga uudiskirjades ja muus niisuguses, mis
+kasutajat võib huvitada. Kuid kasutaja tasand ei piirdu vaid programmi
+konfigureerimisega. Ise aitame kaasa. Hiljaaegu pidi rämpsposti vastu võitlejana
+tuntud hollandlannast europarlamendi liige Elly Plooij häbiga tunnistama, et
+saatis tuhandele europarlamendi e-posti aadressile ülisuure, 3-megabaidise
+rämpskirja. Väidetavalt reklaamis see personaliseeritud interneti
+otsingumootorit, oli 15 lehekülge pikk ning sisaldas ohtralt multimeediat.
+Niivõrd lihtne on saata tuhat kirja, mõtlemata sellele, et kui ka igaüks kulutab
+selle lugemiseks minuti, on raisatud kahe tööpäeva jagu teiste inimeste aega.
+Teiselt poolt tähendab kolmemegabaidine kiri jämedalt võttes 300 tavalist
+e-kirja. Kui kõik rämpspostitajad saadaksid nii suuri kirju, ummistuks internet
+lõplikult. Paljud netikasutajad aitavad võrgu risustamisele teadmatult kaasa.
+Enne mõne “ huvitava ” e-kirja edasisaatmist tuttavatele tuleks kaks korda
+mõelda, kas see pälviks nende jäägitu poolehoiu. Eriti puudutab see kettkirju,
+kus on kirjas, et kui inimene “ õnnetoovat ” kirja teatud aja jooksul kümnele
+oma tuttavale edasi ei saada, juhtub midagi hirmsat. Tegelikult ei juhtu midagi,
+peale selle, et olete säästnud oma tuttavaid ajaraiskamisest. Teine kategooria
+on igasugused libahoiatused, kust teatatakse, et jälle on liikvel väga hirmus
+viirus, mida ükski tõrjuja ei avasta. Absoluutse reeglina on sellised hoiatused
+kettkirjad. Hiljuti ka Eestis ringi liikunud analoog nõudis veel teatud faili
+kustutamist süsteemikataloogist, väites, et see on viirus. Tegelikult oli
+tegemist bluffiga ning õnnetud ohvrid, kes faili heauskselt kustutasid, pidid
+pärast tükk aega vaeva nägema vajaliku faili taastamisega. Libateadete hulka
+kuuluvad ka tihti ringlevad e-kirjad sellest, et Nokia või keegi teine annab
+kõigile, kes kirja 10 inimesele edastavad, tasuta mobiiltelefoni. Kuigi sel
+puudub igasugune mõte, edastavad paljud telefoninäljas arvutikasutajad “ igaks
+juhuks ” kirja. Võrku risustavad sageli ka e-kirjad, kus mõne suurema firma
+töötaja arvab end leidnud olevat olulise sõnumi. Sageli on tegemist kirjaga, mis
+huvitab vaid paari asjassepuutuvat isikut ning ainult neile tulekski see
+adresseerida. Viiruste (liba)hoiatused tuleks kahtluse korral saata IT-osakonda,
+teated stiilis “ lahkun varem töölt, mind saab kätte sealt ja sealt ” ainult
+lähimale kaastöötajale ja sekretärile. Võrgu risustamine ei ole ainult
+pealetükkivate reklaamisaatjate kätetöö, vaid vohab ka e-kultuuritute kasutajate
+kaasabil. Spämm ja stress. Uuringud väidavad, et e-post on olulisemaid tööalase
+stressi allikaid, ning seda suuresti tänu spämmile. E-post on muutumas
+ajaraiskajaks ka sellepärast, et reaalse töö asemel põrgatatakse kirju
+edasi-tagasi, jättes nii asjaga tegelemise mulje, raisatakse aega rämpsposti
+kustutamisele jne. Mõnes välisfirmas kuulutatakse stressi maandamiseks kord kuus
+välja n-ö e-posti-vaba päev. Tol päeval on rangelt keelatud töö juures e-posti
+lugeda. Lisaks väidetakse, et praegu moodustab spämm 10-30% e-posti liikluse
+mahust, ning seetõttu polegi e-post tasuta. Kui iga rämpskirja kustutamiseks
+arvata 5 sekundit, siis maailma mastaabis teeb see aastas miljardeid dollareid
+kaotatud tööaega. MILJONIAUTOD. Eestimaa teedel vurab juba praegu kuni 150 enam
+kui miljonikroonist autot. Aastavahetusel peaks neid kahesaja ringis olema. Kaks
+aastat tagasi olid neljast kolm rohkem kui miljon krooni maksvast autost
+S-klassi Mercedesed. Ülejäänud veerandi sekka mahtusid BMW, Audi ja Jaguari
+lipulaevad. Kokku kulus miljonikroonistele autodele kaks aastat tagasi ligi
+35-40 miljonit krooni. Eelmisel aastal said Eesti rikkad veelgi rikkamaks -
+rohkem kui miljonikrooniste autode müügimaht peaaegu kahekordistus. Sellele
+aitas kaasa ka pakutava valiku suurenemine, sest lisaks firmade lipulaevadele
+jõudsid müügile ka luksusmaasturid. Seni eelistasid maasturi ostjad vähe
+odavamaid sõidukeid, mille hind ilma lisavarustuseta ei küündinud üle miljoni.
+Koos lisavarustusega jõudis sinna lähedale aga küll. Üle-eelmise aasta 28
+S-Mercedese asemel läks mullu kaubaks vaid kaks S-klassi autot rohkem, samas
+osteti kuus Audi lipulaeva A8, see on aga tervelt kaks korda enam kui eelmisel
+aastal. Olulise panuse andsid ka uued BMW, Lexuse, Audi maasturid ning Mercedese
+G-klassi väike välimuseuuendus. Tänavu pole vanade kõrvale uusi lemmikuid
+lisandunud, nelja esimese kuuga luksusautode ostueelistused muutunud pole. Juba
+mai lõpuks oli 1999. aastal ostetud autode arv ületatud. 27 eestimaalast olid
+jõudnud endale soetada miljonikroonise auto. Kõigi nende hinnanguline väärtus
+võib ulatuda 30-35 miljoni kroonini. Kui sama trend jätkub, on aasta lõpuks üle
+80 inimese saanud rohkem kui miljonikroonise auto omanikuks. Rahaliselt
+tähendaks see, et luksusautode soetamisele on kulutatud umbes 90 miljonit
+krooni. Hetkel vurab Eestimaa teedel 100-150 rohkem kui miljonikroonist autot.
+Neljasajatuhandeses autopargis moodustavad nad lõputult tühise osa, seda
+silmatorkavam on, kui selline sõiduk tänaval vastu tuleb. 
+
+Kuigi viimasel ajal räägitakse palju ravimite hinnast, on avalikkuse tähelepanu
+alt miskipärast välja libisenud vilgas sehkendamine pealinna haiglates ja nende
+ümber. Ometi lõpetavad veebruari viimasel päeval oma töö haiglate
+likvideerimiskomisjonid. Tänane Luup tutvustab linnavalitsuse tellitud salajast
+dokumenti, mille alusel reformimine käima peaks. Selle järgi peaks jõuludeks
+tervelt 721 inimest kinga saama. Lääne-Tallinna Keskhaigla aktsiaselts ei vaja
+seejuures 461 meediku teeneid. Eriti hapralt peaks minema miskipärast kirurgidel
+ja radioloogidel. Vähe sellest, järgmine koondamislaine saabub juba aastal 2004.
+Seevastu müügimeestel tasub kohta küsida. Tasuliste raviteenuste osa peaks juba
+esimese aastaga 20 protsenti tõusma. Luup portreteerib niisugusel taustal Eesti
+üht legendaarsemat peaarsti Vello Ilmojat. “ Äri ei tohiks hakata meditsiinis
+valitsema, ” hoiatab Pelgulinna haigla kauaaegne juht. Mõne aja eest avaldas
+Maailmapank mahuka raporti sellest, kuidas sotsialismi kammitsaist vabanenud
+riigid on turumajanduse lainetes hakkama saanud. Luup tutvustab lähemalt, kuidas
+kellelgi on läinud ja toob välja ühise. Üks järeldus on järgmine - erastamisest
+võitsid reeglina direktorid ja nn insaiderid, kaotasid aga ettevõtetes rabanud
+töölised. Vähemasti esialgu ... Paari aasta eest kirjutas Luup sellest, kui
+valmis on üks või teine riik peagi algavaks 21. sajandiks. Vahetult enne seda
+oli Maailma Majandusfoorum tulnud välja nn tulevikuks valmisoleku indeksiga.
+Davosi analüütikute arvates toetuvad riigid neljale sambale. Esimene neist
+kannab säästlikkuse nime, teist kutsutakse õigluseks, kolmandat harmooniaks,
+neljas iseloomustab haridust ja tehnoloogilist varustatust. Tollal vaagiti
+viieteistkümne lääneriigi võimalusi ja Eesti pildile n-ö ei mahtunud. Ent sama
+metoodikat pruukides ilmnes, et rõõmustamiseks pole põhjust. Neljast sambast
+tervelt kolm on pehmelt öeldes mädad. Kui läinud aastal hakati rääkima nn
+teisest Eestist, jõudis see tõdemus paljudeni. Maailma Majandusfoorumi uus
+raport kinnitab seda lausa mustvalgel. Nüüd on vaatluse alla võetud poole rohkem
+riike, nende seas enamik euroliitu pürgijatest. Vaata kust otsast vaatad, üks on
+selge - väike armas kodumaa konutab kusagil Euroopa tagakambri koti peal. Et
+sinna kauaks mitte jääda, on kasulik tänane ajakirjanumber hoolikalt läbi
+lugeda. PORTREE. Veebruari viimasest päevast on Eesti kõige autoriteetsem
+haiglajuht dr Vello Ilmoja vaba mees. Enne minekut hoiatab ta oma leebel moel,
+et äri ei tohiks haiglas küll ülimaks eesmärgiks saada. Minu põhimine amet on
+praegu Pelgulinna haigla likvideerimiskomisjoni esimees, teatab hallipäine
+tippjuht ja puhkeb naerma. Vähe sellest, nelja nädala eest kaotas Ilmoja
+ootamatult ka Lääne-Tallinna Keskhaigla ravijuhi koha. “ Ega ma pole ühtegi
+kirjalikku dokumenti saanud, telefoni teel üksnes teatati, et asjad on muutunud,
+” räägib Ilmoja ja puhkeb taas ohjeldamatult naerma. Valges kitlis Mr Nobody
+kannab sellele vaatamata rinnas silti “ Peaarst ”. Oleks väga imelik, kui seal
+seisaks likvideerimiskomisjoni esimees. Nelikümmend viimast aastat. Kui Ilmoja
+1962. aastal Tallinna saabus, ladusid müürsepad alles Pelgulinna haigla tänase
+peamaja müüre. Ministeerium otsis peaarsti, kes suudaks Kalinini rajooni haigla
+valmis ehitada ja jalgadele tõsta. Valik jäi pidama Valga haigla noorukesele
+peaarstile. Nii jõudis 1954. aastal Tartu Ülikooli lõpetanud tohter
+karjääriredelil liikudes läbi provintsihaigla jaoskonnaarsti, siseosakonna
+juhataja ja peaarsti viimaks pealinna. Kuigi pakkumisi oli teisigi, otsustas
+Ilmoja Kalinini rajooni haigla kasuks. Sest see oli esimene. Ilmoja teatas
+ministrile, et on ennast juba ära lubanud ega kavatse oma sõna murda, loobus
+keskhaiglast ja läks. Ning jäi ... neljakümneks aastaks. Ilmoja käe all sai
+Pelgulinnast Tallinna ja Eesti üks suuremaid ning mainekamaid haiglaid. Pole
+mingit kahtlust, et Pelgulinna haigla ja Ilmoja vahele võib võrdusmärgi tõmmata.
+Aga Ilmoja pole ainult Pelgulinna haigla. Ilmoja on midagi märksa enamat. Eesti
+Vabariigi taastamisel sai Ilmojast kolmeks aastaks tervishoiuministri esimene
+asetäitja, tänases mõistes midagi kantsleri sarnast. Aga ka see pole kaugeltki
+kõik. 1997. aastal otsis Ilmoja üles Kanada tervishoiukorralduse professor Rein
+Lepnurm, raamatu “ Tervishoiu ökonoomia alused ” autor. Sama aasta novembris
+asutati Kanada riigi eeskujul Eesti Tervishoiujuhtide Kolleegium. “
+Tervishoiujuhtide kvalifikatsioon vajas ühtlustamist. Ma ei ütleks, et kõigil
+oleks see halb olnud, aga enese täiendamine on alati vajalik - ükskõik kui suure
+staažiga või vana keegi on. ” Kolleegium ühendab nii neid, kes juhivad meie
+tervishoidu, kui ka neid, kes tahaks juhtimist õppida. Seega peaarste,
+ülemõdesid, meditsiiniökonomiste ja tervishoiu tippbürokraate. “ Alustasime
+tervishoiujuhtide sertifitseerimisega, hoidsime silma peal uute seaduste
+tegemisel. ” Dr Vello Ilmoja juhib autoriteetset kolleegiumi algusest peale. Ei
+tule parteisse! Ilmojale ei meeldi haiglate juhtkondades käiv äge parteistumine.
+“ Nii ei pea meditsiinis asjad ikka käima. Vaatamata sellele, milline partei
+parasjagu valitseb, peab tervishoius olema üks ja kindel eesmärk. See on
+õigeaegne ja kvaliteetse arstiabi andmine. Hinnata tuleks teadmisi, kogemusi ja
+tulemusi, mitte midagi muud. Kõik muu on teisejärguline ja tühine. ” Ilmoja peab
+parteistumist üksnes kasvuraskuseks ja on kõigele vaatamata täiesti lootusetu
+optimist: “ Ma arvan, et need ajad saavad mööda ja siis hakkab selgeks saama,
+kes on õigupoolest kes. Nii ei pea meditsiinis asjad ikka käima. ” Uskumatu
+küll, isegi karmil nõukogude ajal õnnestus Ilmojal peaarstina parteisse astumata
+ära elada. Kuigi meelitati ja keelitati korduvalt. Nii istusid kaks valget
+varest - onkoloogia dispanseri peaarst dr Aleksander Gavrilov ja Pelgulinna
+peaarst dr Ilmoja marksismi-leninismi õhtuülikoolis ikka kõrvuti kusagil
+tagareas. Parteituna ei saanud nad kutsest kunagi ära öelda. “ Eks vaikida tuli,
+aga mõttetustele kaasa ka ei pidanud laulma, ” kinnitab legendaarne haiglajuht:
+“ Niipalju kui mõned püüdsid seda teha. Sageli oli lausa piinlik kuulata.
+Teadsid, et muidu täitsa korralik eesti inimene, aga samal ajal lööb karjääri
+huvides niisugust laulu, et ohhohoo. ” Peaarsti salarelv. Artiklis “ Kuidas
+portreteerida Vello Ilmoja ” kirjutab Andres Ellamaa: “ Tähelepanelik vaatleja
+peaks sellel portreel leidma ka dr Ilmoja salarelva - see on oskuse suhelda ja
+kaasvestlejat riivamata oma seisukohti selgitada. Siin peaks paistma ka
+imepärane oskus taluda kaaskodanike puudusi ning nõrkusi. Halvim, mida Vello
+suudab kellegi kohta öelda, on “ noh, ta on ju muidu kena inimene ”. ” Ei
+peaarst ega ta kolleegid mäleta tõsisemaid konflikte. Kui kellelgi oli ütlemist,
+kutsus peaarst mõlemad osapooled välja ja leiti lahendus. Ilmoja sõnul kujunes
+seetõttu ajapikku Pelgulinnas välja väga hea kollektiiv. “ Kuna konflikte
+polnud, jäi aega töö tegemiseks. Mina nõudsin kogu aeg, et patsient on see,
+kellesse tuleb kõige suurema tähelepanuga suhtuda. ” Ilmoja meenutab hea sõnaga
+oma asetäitjat dr Tsetverikovat - intelligentset ja tarka naist, kellega ta oma
+sõnul “ poliitiliselt natuke erinevatel seisukohtadel oli ”. Me diskuteerisime
+õhtuti vahel kaks-kolm tundi, aga ma pean auga tunnistama - kui ühine seisukoht
+oli leitud, ei püüdnud ta mind enam kusagil mõjutada. Dr Tsetverikova püüdis ka
+mind parteisse pöörata, aga enne surma ütles - targasti tegite, et ei astunud. ”
+Arsti õige palk. Ükskõik mida Ilmojalt küsida, tal on vastus kohe valmis. Kui
+vähegi võimalik, otsib ta kibekiiresti kas siis arvude, graafikute või
+dokumentide näol välja ka tõestusmaterjali. Mees, kes retsenseeris professor
+Rein Lepnurme raamatut “ Tervishoiu strateegiline juhtimine ” on suutnud oma
+kuningriigis teha lausa imet. Ta kehitab mõistmatuses õlgu, kui räägitakse
+ähvardavast pankrotist: “ No kuulge, kui me saime oma teenitud vahenditest
+spondeerida tervishoidu 7,4 miljoni eest, kui meie haiglal pole ühtegi senti
+võlgu, ei ühtegi laenu ega ühtegi pikaajalist kohustust, mis pankrotist siin
+rääkida saab? ” Pärast seda, kui aknad said vahetatud ja radiaatorikraanid
+annavad sõltuvalt aknatagusest ilmast reguleerida, kulub Pelgulinnas ühe
+ruutmeetri kütmiseks kõigest 60 krooni aastas: “ See on umbes 1,4-1,7 korda
+vähem kui enamikus haiglates. ” Aastate eest arutles Ilmoja, et äkki peaks
+haiglale oma pesumaja ehitama. Hakkas rehkendama, aga selgus: selleks, et
+pesumaja ennast ära tasuks, peaks tekkima 40-50 tonni musta pesu kuus. “ Meil
+tekib ainult kümme tonni. ” Pesumaja jäigi ehitamata. Selle asemel vuravad iga
+jumala päev Tallinna ja Tartu vahet musta pesu autod. “ Kui peseksime Tallinnas,
+peaks maksma 1,4 miljonit, ” arutleb peaarst, “ Tartus saab kõigest miljoni
+eest. ” Võrdlus näitab, et vähem kui 5% kommunaalkuludele on Eesti tingimustes
+väga hea näitaja. Sama moodi kui keskmine aktiivravi voodipäeva pikkus - 5,1. “
+See, mida haigekassa tahaks saavutada, on meil juba ammuilma reaalsus. ” Eestis
+viibib inimene haiglas keskmiselt 6,2 päeva. Ilmoja teab, et Kanadas jõuti nelja
+päeva peale, meil pole see esialgu kuidagi võimalik. Kui kodused tingimused on
+sellised, nagu on, jõuavad inimesed kiiresti haiglasse tagasi. Mõistagi oskab dr
+Ilmoja öelda, milline peaks olema õe või arsti õiglane palk tänases Eestis. “ Õe
+palk peaks olema 1,5-2 korda keskmisest kõrgem. Arsti oma aga õe palgast 1,8
+korda priskem. ” Kui USAs teenib arst neli õe palka, õde aga saab 40000-50000
+dollarit aastas, võib huviline ise välja arvestada, kui palju ookeanitagusele
+tohtrile keskmiselt makstakse. Ilmoja kuningriigis teenib õde keskmiselt 5300,
+tohter 9500 krooni. Kui dr Ilmoja Pelgulinna haiglasse tuli, oli tema juhtida
+poolsada tohtrit. Kui ta nüüd, nelikümmend aastat hiljem läheb, on neid
+paarisaja ringis. Kui poolsalajasi pabereid uskuda, jääb neid uuest aastast
+Pelgulinna alles taas poolesaja ringis. Kirurgid, hoidke alt! Kui lastehaigla
+välja arvata, töötas läinud aasta detsembris Tallinna linnale kuuluvates
+haiglates 4191 inimest. Kui uskuda Luubi käsutuses olevat konsultatsioonifirmas
+Rimess MRI Tallinna linnavalitsuse tellimusel koostatud salajast finantsplaani,
+on 721 neist järgmiseks aastavahetuseks kinga saanud. Sest nende teeneid pole
+enam vaja. Arstidest läheb kõige hapramalt kirurgidel ja radioloogidel, selgub
+dokumendist. Eriti raske käsi saab olema AS Lääne-Tallinna Keskhaigla pehme
+loomuga juhil Peep Põdderil. Tema peab erru saatma tervelt 461 senist töötajat
+ehk iga viienda. Tema kolleegil, AS Ida-Tallinna Keskhaigla juhil Meelis
+Roosimägil peaks nõksu kergem olema, tema peab hüvasti ütlema “ ainult ” 260
+töötajale. Aga see pole kaugeltki veel kõik. Dokument kinnitab, et järgmine
+koondamislaine saabub tõenäoliselt juba aastatel 2004-2005. Ent pole halba
+heata, personal hakkab kasvama turundusinimeste osas, kinnitab dokument. “
+Eeldame, et iseseisva äriüksusena toimivad raviasutused suudavad oluliselt
+efektiivsemalt arendada müügitööd, mille tulemusena kasvab oluliselt tasuliste
+raviteenuste müük, ” seisab dokumendis. Tänavu 20%, igal järgmisel aastal 10%.
+Ilmoja naerab, kui talle enamikule peaarstidele tundmatu salajase dokumendi sisu
+tutvustada. Tema hinnangul on see ülepeakaela tehtud ja ta ei soovita seda
+tõsiselt võtta. Reformid algasid juba siis. Esimest korda pakuti dr Ilmojale
+ministri esimese asetäitja kohta 1966. “ Aga siis oli üks väike tingimus ... ”
+Ilmoja naeratab salapäraselt: “ Ütlesin kohe selgelt ära, parteisse ma ei tule.
+Siis öeldi, et kui kuue kuu jooksul annate avalduse sisse, saate. Ma ütlesin -
+tänan ettepaneku eest, aga järelemõtlemise aega ma ei vaja ja head nägemist! ”
+Järgmisena pakkus sama kohta minister Laur Karu, ja tervelt kahel korral.
+Parteilusel polnud enam tähtsust, aga Ilmoja loobus taas, öeldes, et Pelgulinnas
+jagub talle niigi tööd. Kolmandal ministril, Andres Ellamaal oli siiski õnne -
+Ilmoja jättis Pelgulinna ja temast sai kolmeks aastaks tervishoiuministri
+esimene asetäitja. Ministrid vahetusid - Ellamaa järel tuli Andres Kork,
+seejärel Marju Lauristin, Ilmoja jäi. “ Need olid väga põnevad ajad, ” mäletab
+Ilmoja. “ Tarkade inimestega, kui nad pole jonnakad, saab alati asju ajada.
+Ellamaaga oli hea töötada, tal oli palju ideid ja temaga oli võimalik ka
+arutada, kas see või teine idee on ka realiseeritav. Alustasime tervishoiu
+ümberkorraldamisega. ” Just sel ajal pandi paika tervishoiu arengu põhisuunad.
+1991 võeti vastu ravikindlustuse seadus, 1994 tervishoiukorralduse seadus. Lõi
+kontakte kiiresti avaneva laia maailmaga. Juba 1987. aastal oli Ilmoja koos
+Ellamaa, Korgi, Jaak Herodese, Laur Karu, Enn Roose ja Agu Tammega pannud kokku
+IME tervishoiuprogrammi. Täna käivaid suuri manöövreid vaadates on Ilmoja
+delikaatne: “ Ei tohi ülikriitiline olla, aga mitmest kandist on selgelt üle
+pingutatud. ” Rootsis korraldati tervishoid ümber juba 90ndail, vähendati nii
+haiglate, voodikohtade kui tohtrite arvu ja ... pingutati üle. Kiired reformid
+tekitasid segadust ja kulud suurenesid. Tagantjärele tark olles räägitakse nn
+Göteborgi katastroofist. Ilmoja soovitab lugeda läinud aasta 29. juuli Dagens
+Nyheteris avaldatud sotsiaalameti raportit. Sünnitajad saadetakse paarisaja
+kilomeetri kaugusele, mistõttu on juhtunud, et rootslannad sünnitavad kas liftis
+või koridoris, nii voodid kui ka vähene allesjäänud personal on raskesti
+ülekoormatud ja stressis. “ Peamine puudus on aga see, et ei arvestata
+patsientide huve. Põhitähelepanu läheb tsentraliseerimisele ja majandamisele.
+Kiputakse unustama, et tervishoiukorralduse eesmärk on õigeaegne
+kvalifitseeritud arstiabi koos ennetava ja tervist edendava tegevusega. ” Ilmoja
+sõnul korratakse praegu Eestis sama. “ Ainult et kiirustades, ” ja soovitab
+naabrite kogemusi arvestada. Eriti seda, mis neil viltu on läinud. “ Kaval oleks
+nende vigadest natuke ikka õppida. ” Ja oma mudel välja töötada, kus arvestataks
+Eesti reaalset sotsiaalset ja majanduslikku seisu ning sotsiaalhoolekande
+nõrkust. VALMISOLEK. Maailma Majandusfoorumi raport näitab Eesti tegelikku kohta
+arenenud maailmas. Kelkida on sellise renomeega kohatu. Esimest korda hakati
+maailma vägevate seas tulevikuks valmisoleku indeksist rääkima 1999. a
+jaanuaris. Just siis kogunes Davosisse Maailma Majandusfoorumi eksklusiivne
+seltskond. Foorumi juures tegutsevad noored tippjuhid võtsid nõuks vaagida, kui
+valmis õigupoolest on üks või teine riik peagi algavaks 21. sajandiks. “ Täna
+tehtud tarkadest otsustest võidame meie, ” märkisid noored liidrid. “ Aga ka
+lollide otsuste tagajärgede eest tuleb homme just meil maksta. Seega on meie asi
+tagada, et täna langetataks õigeid otsuseid. ” (vt Luup 16.9.2000). Esmakordselt
+ka Eestist. Paari aasta eest ei mahtunud Eesti pildile. Esimeses raportis
+hinnati vaid viitteist Euroopa arenenud riiki ning USAd, Kanadat ning Jaapanit.
+Läinud aastal võeti vaatluse alla juba 29 maad, Eesti nende seas. Euroopa Liitu
+pürgivatest kandidaatidest jäid tehnilistel põhjustel välja üksnes Läti, Malta
+ning Küpros. Ühtepidi on see hea, et saame oma ühiskonda esmakordselt kõigi
+teistega võrrelda. Teiselt poolt teevad avaldatud tulemused meele mõruks. Eesti
+asub Maailma Majandusfoorumi analüütikute hinnangul nimelt kusagil Euroopa
+tagatoas. Iga riik toetub Davosi analüütikute hinnangul neljale sambale. Nendeks
+on ühiskonna säästlikkus, sotsiaalne õiglus, harmoonia ja tehniline ning
+hariduslik valmisolek. Kui neljast sambast, millele Eesti ühiskond toetub, on
+kolm pehmelt öeldes mädad, nagu Luup davoslaste metoodikat pruukides paari aasta
+eest oli sunnitud tõdema, pole midagi ka nüüd imestada. Selles valguses on üsna
+loomulik, et läinud aasta tõi fookusesse uue mõiste “ teine Eesti ”. Raport
+veenab, et kuigi oleme harjunud end pidama edukaks Euroopa Liidu
+kandidaatriigiks, on sellel kahjuks vähe katet. Lakutud fassaadi taga avaneb
+karm tegelikkus. Kelle järgi joonduda? Paari aasta eest valminud esimeses
+raportis soovitati ühiskonna säästlikkuse osas juhinduda Luxembourg'ist ja
+vältida portugali mudelit. Nüüd peetakse kõige säästlikumateks USAd, Norrat ja
+Iirimaad. Paariatena nimetatakse seevastu Bulgaariat, Rumeeniat ja Leedut.
+Raporti autorid soovitavad uurida, kuidas Norra ja Soome on suutnud edukalt
+ühitada kiire majandusarengu looduskaitsega. Kõige harmoonilisemaks peavad
+tippanalüütikud Norra, Hollandi ja Iirimaa ühiskonda. Paari aasta eest tõsteti
+esile Taanit. Eesti ühiskonda hinnatakse seevastu 29 uuritud ühiskonna seas
+eriti ebaharmooniliseks. Tõsi, koos USA ja Leeduga. Kõrge kuritegevuse tase, mis
+paigutab meid peamistel võistlusaladel maailma esimese kümne sekka ning suur
+vangide arv annavad selles oma priske osa. Kõige õiglasemaks peavad Davosi
+analüütikud taas Norra ühiskonda. Kõige ebaõiglasemaks aga Itaaliat. Norra
+kõrval on tipus veel Austria, Taani ja Rootsi. Paariaid tasub seevastu otsida
+kontinendi lõunaosast. Seal asuvad Itaalia kõrval nii Hispaania, Kreeka kui ka
+Portugal. Üksnes tehnilise ja haridusliku valmisoleku poolest võib Eesti
+ühiskond uhkust tunda, märgib raport. Juhtivaks riigiks peetakse USAd. Eestit
+peaks rõõmustama seegi, et tervelt kaks meie naabrit - Rootsi ja Soome - on
+jänkidel tihedalt kannul. Suurele kolmikule järgneb Jaapan. Kõige nirumad on
+raporti järgi Slovakkia, Kreeka, Tshehhi, Itaalia ning Hispaania
+tulevikulootused. Tippanalüütikud osutavad suurtele lõhedele liikmes- ja
+kandidaatmaade vahel. Suurim lõhe valitseb harmoonia ja jätkusuutlikkuse osas.
+Kuid lõhed ei ole pelgalt majanduslikud. Kuigi enamik Lääne-Euroopa riike
+edestab Ida-Euroopat, jäävad näiteks Kreeka ja Itaalia ometi alla mitmele
+kandidaatriigile - nii Sloveeniale, Tshehhile kui ka Slovakkiale. Eeurokõneluste
+pidamine ei tähenda veel kõike. Näiteks edestab Euroopa Liiduga liitumiskõnelusi
+seni veel mitte pidav Türgi nii Eestit, Leedut kui ka Bulgaariat. Seega on Türgi
+nii Eestist, Leedust kui Bulgaariast küpsem. Eesti tugevusena tuuakse välja
+üksnes suhteliselt väikest riigivõlga. Samas loetletakse üles rida nõrkusi. Meie
+nõrkuste nimekiri algab kõrge individuaalse ja kollektiivse stressi,
+silmatorkava vägivalla ja märkimisväärselt lühikese elueaga ning lõpeb noorte
+kõrge tööpuuduse ja kiiresti vananeva elanikkonnaga. Palju mõtteainet. Indeksi
+koostajad pakuvad maailma liidritele tõsist mõtlemisainet. Esiteks - miks on
+neljal väikesel riigil, kellest tervelt kolm on Põhjamaad - nõnda suured
+eeldused? Norra, Rootsi, Soome ja Shveits kuuluvad raporti koostajate hinnangul
+kõige suurema tulevikuga riikide hulka. Kuigi neis neljas elab kõigest 4,6%
+Euroopa elanikest, annavad nad üheskoos tervelt 7,4% kontinendil toodetud
+rikkusest. Samal ajal jääb enamik Euroopa riike USAst ja Jaapanist kaugele maha.
+Kolm suurt - Saksamaa, Inglismaa ja Prantsusmaa - paiknevad edetabeli keskosas.
+Teiseks juhivad maailma tippanalüütikud tähelepanu asjaolule, et Euroopa pole
+sugugi nii ühtne, kui talle endale mõelda meeldib. Suur lõhe haigutab
+Põhja-Euroopa ja Lõuna-Euroopa, samuti liikmes- ja kandidaatmaade vahel.
+Kolmandaks tuletab Davosi foorum meelde, et kõige tähtsam on nn tasakaalustatud
+areng. Tänapäeva maailmas tasub edule lootes teha panus just viimasele. Pole
+teada, kas Euroopa maade liidrid kavatsevad tulevikuks valmisolekuindeksist ka
+mingeid järeldusi teha. Veel küsitavam on see Eesti liidrite puhul. VALIMINE.
+Politoloog Rein Toomla ja sotsioloog Marti Taru arutlevad põhjuste üle, miks
+inimesed ei käi valimas. Viimastel Riigikogu valimistel ei osalenud tervelt 364
+914 valimisealist Eesti kodanikku. Kohalikel valimistel oli seesuguseid veelgi
+rohkem - 527 951. Kes nad sellised on ja miks nad on käega löönud? Läinud
+maikuus avanes uurijatele järgmine pilt. Umbusklik kolmandik. Tervelt kolmandik
+umbusaldavad kas olemasolevaid erakondi, Riigikogu või ei leia pakutavate
+kandidaatide seast endale meelepärast. Erakondade ja Riigikogu usaldamatus
+paistab olevat üldine. Seda kinnitavad praktiliselt kõik küsitlused. 2000. aasta
+sügisel usaldas vaid 3% inimestest Riigikogu täielikult ja 36% üldiselt.
+Erakondade puhul oli samasuguseid vastavalt 3% ja 28%. Ei ole alust arvata, et
+viimase aasta jooksul nende kahe institutsiooni maine oleks valijate seas
+tugevnenud. Selleks, et asja parandada - tõsta valimisaktiivsust -, tuleb
+ennekõike erakondadel oma tegevus niimoodi ümber mõtestada, et iga inimene võiks
+kaaluda oma kuulumist mingisse erakonda. Siis paraneb loodetavasti ka parlamendi
+maine. Erakonnad võiksid kasutada senisest märksa enam tarbekaupade turunduses
+edukalt pruugitavaid võtteid. Ka sobiva kandidaadi leidmine peaks olema
+lahendatav. Ka varasematel aastatel on inimesed kurtnud, et näe, tahaksin
+hääletada selle-ja-selle kandidaadi poolt, kuid ta kandideerib hoopis Eesti
+teises otsas. Miks mitte siis luua senise 11 valimisringkonna asemel üks suur ja
+üle-eestiline ringkond. Siis saaks igaüks hääletada oma “ lemmiku ” poolt.
+Tehniliselt on see muidugi tülikas - inimene peab tegema valiku umbes paari
+tuhande kandidaadi seast. Seni on igas ringkonnas tulnud valida paari-kolmesaja
+vahel. Pettunud seltskond. Pettunud viiendik jaguneb omakorda kaheks: need,
+kelle arvates “ minu hääl ei otsusta õigupoolest midagi ”, ja need “ kes ei saa
+aru, kuidas hääled poliitikute vahel jagatakse ”. Lõviosa on mõistagi veendunud,
+et tema hääl ei otsusta midagi. Seda seisukohta on kõige keerulisem muuta, sest
+ratsionaalselt arutledes otsustab ühe inimese hääl eraldi võetuna ju tõepoolest
+vähe. Kui valimisaktiivsus langeb veelgi ja “ pettunute ” osatähtsus suureneb,
+peaks hakkama tõsiselt kaaluma näiteks rahva-algatuse taastamist, nagu ta oli
+olemas 1920. a põhiseaduses, ning võibolla ka reaalset võimalust konkreetse
+Riigikogu liikme umbusaldamiseks. See tähendaks küll rahvasaadiku staatuse
+sidumist mandaadiga ehk põhiseaduse § 62 muutmist, kuid demokraatia kriis võib
+anda veelgi hullema tulemuse. Muidugi võivad sellised ettepanekud madalaid kirgi
+lõkkele puhuda, kuid reguleerimine ei tohiks keeruline olla. Isiklike põhjuste
+taha varjub mittevalijatest 31%. Ühtesid takistab halb ilm, teisi töögraafik,
+kolmandaid vilets tervis. Samas leidub ka neid, kes põhimõtteliselt ei taha
+valima minna, põhjuse leiavad nad alati. Kas valimisi eiravad inimesed erinevad
+millegi poolest neist, kes valimas käivad? Meie küsitluse järgi valimas käijad
+ja sellele käega löönud ei erine omavahel kuigivõrd. Mõlemast poolest on seitse
+inimest kümnest kaotanud usu poliitikutesse ja poliitikategemisse. Valimas
+käinute ja mittekäinute üldise sarnasuse taustal leidsime siiski mõned
+erinevused. Väliskapitali sissetungi ja pidevat konkureerimist pelgavad rohkem
+need, kes valimas ei käinud. Ka suurte muutuste läbiviimine peaks selliste
+inimeste arvates toimuma läbikaalutult, mitte aga ratsarünnakuna. Väike vahe oli
+sees ka lootustes mõjutada ühiskonda - seda meelt oli 61% valimas käinutest,
+kuid teises grupis oli sellel arvamusel 52%. Kui ongi toimunud Eesti
+kahestumine, siis veelahe ei paista jooksvat mööda valimisaktiivsuse telge.
+PROTEST. Vaatamata tõsiste probleemide rohkusele ei kipu eestimaalased eriti
+protestima. Aastas piketeeritakse, streigitakse ja kirjutatakse avalikke kirju
+vaid neljakümnel korral. Eestis ei ole avalik protestimine eriti levinud.
+Taasiseseisvudes saavutas enamik protestirühmi oma peaeesmärgi ning hiljem on
+peetud paremaks võidelda parteide või liikumiste kaudu. Paljudele seostub
+protestipoliitika ka nõukogude võimu tõttu mainet kaotanud vasakpoolsusega. Ent
+tasapisi on vasakpoolsus end rehabiliteerimas ja sotsiaalsest võrdusest
+rääkimine pole enam nii suur tabu kui 1990. aastate algupoolel. 201 aktsiooni.
+Viie aasta jooksul, 1996-2000 korraldati Eestimaal ühtekokku 201 erinevat
+protestiaktsiooni. Vaid mõni üksik neist ühendas suurt hulka inimesi, enamasti
+seisid meeleavaldajaid oma väikese huvirühma eest. Haruharva püüti kaitsta eri
+piirkondades elavaid inimesi või erinevaid sotsiaalseid rühmi. Paljude jaoks
+olid nõudmised ka liiga radikaalsed. Kõigele lisaks on Eestis tüüpiline, et
+meeleavaldajad ei oska oma nõudmisi täpselt sõnastada ega keskenduda paarile
+kindlale nõudmisele. Seetõttu saavutavad radikaalsed soovid tavaliselt
+negatiivse vastukaja. Mujal maailmas on tavaks, et pikettide ja miitingute
+tarvis hangitakse raha väljastpoolt liikumist ja üritusi veavad kinnimakstud
+professionaalid. Eestis pole protestiaktsioonide korraldamine pahatihti juba
+rahapuudusel võimalik. Majandusinimesed pole huvitatud, et ühiskonnas tekiks
+vastuseis parempoolsele poliitikale, ning seetõttu hoiduvad nad protestijaid
+toetamast. Erandiks on põllumehed, kes soovivad riigi protektsiooni. Poliitiline
+eliit jaguneb ses küsimuses kaheks - võideldes oma huvide eest, kasutavad
+protestiaktsioone just vasakpoolsemad parteid. Samal ajal on tasapisi kosumas
+ametiühingud, kes on viimastel aastatel toetanud paljusid aktsioone ja kaitsevad
+üha tugevamini oma liikmete huve. Miitingud rahvarohkemaks. Viie aasta jooksul
+langes nii demonstratsioonide kui ka avalike kirjade arv pidevalt ja
+märgatavalt. Igal aastal toimus pisut vähem üritusi kui eelmisel. Kuna erinevate
+protestivormide esinemissagedus kahaneb ühtlaselt, võib järeldada, et üldine
+valmisolek protestimiseks on langenud. Sellele vaatamata muutuvad
+demonstratsioonid tasapisi aina rahvarohkemaks. Kui 1996. aastal oli vaid kuus
+rahvarohket, üle tuhande osavõtjaga protestiaktsiooni, siis ülemöödunud aastal
+oli selliseid juba üheksa. Kui sama trend jätkub, muutuvad tulevikus
+meeleavaldused üha rahvarohkemaks. Tõeliselt suuri meeleavaldusi, mis tõid
+kodust välja üle viie tuhande protestija, õnnestus korraldada vaid kaheksal
+korral, need olid õigeusklike ristikäik, haridustöötajate streik, NRG-vastased
+meeleavaldused, Ida-Virumaa tööpuudus, pensionäride meeleavaldus ja
+meditsiiniõdede streik. Kohalike omavalitsustega protestitakse kirjade abil.
+Vallas või oma linnas on väga raske kutsuda inimesi meelt avaldama,
+protestikirja saatmine on palju mugavam. Nii protestijad kui ka nende vastased
+on kohapeal ju täpselt teada. Enam kui saja osalejaga aktsioonides annavad tooni
+õpilased ja üliõpilased. Neile järgnevad ametiühingud, erakonnad, põllumehed
+ning üürnikud. Paraku ei saa sellest teha liiga suuri üldistusi, sest tihtipeale
+ei korralda parteid või ametiühingud ise aktsioone, vaid on nende korraldajatega
+solidaarsed. Üks seltskond, kes endale alati suurt tähelepanu tõmbab, on Eestis
+põllumehed. Kuigi ametiühingud korraldavad sageli suuremaid protestiaktsioone,
+ei krooni neid tavaliselt otsene edu. Streigid ja piketid on seni vaid
+kauplemisvahendiks läbirääkimistel riigi või erafirmadega. Hämmastav, et
+streike, mis annavad oma huvide eest seismisel parima tulemuse, kasutatakse
+tänapäeva Eestis üliharva ja needki on enamjaolt käegakatsutava tulemuseta
+hoiatusstreigid. Vaid kolmel korral viie aasta jooksul on majanduslikel
+põhjustel tööseisakut kasutanud rohkem kui 500 inimest. 1997. aastal streikisid
+kahel korral haridustöötajad ja 2000. aastal meditsiiniõed. Kui eelmisel aastal
+streikisid Soome arstid mitu kuud palgatõusu nimel seni, kuni olid oma tahtmise
+saavutanud, siis meditsiiniõdede tunniajaline hoiatusstreik Eesti haiglates paar
+aastat tagasi ei mõjutanud olukorda eriti palju. Kolm mässumeelset paika.
+Suuremad protestid on enamasti põhjustatud nn avalikest probleemidest ehk
+teisisõnu pole tegu kitsa survegrupi huvidega. Selliseid üritusi, kus
+meeleavaldajaid oli rohkem kui sada, oli viie aasta peale kokku 49. Samal ajal
+oli suuremaid erahuvides korraldatud proteste kokku 37. Protestimine on
+koondunud Tallinna (viisteist korda aastas), Ida-Virumaale (kümme korda aastas)
+ja Tartusse (viis korda aastas). Kõik need on suunatud keskvõimu vastu.
+Kolmandik pealinna meeleavaldustest koondub omakorda Toompeale. Lisaks leidis
+aset paar tervet Eestit haaranud üritust - allkirjade kogumine NRG-tehingu vastu
+ning haridus- ja meditsiinitöötajate hoiatusstreigid, kuid need kujutasid endast
+pigem erandit. Pärmiks, millel avalikud protestid kerkivad, on Eestis valitsev
+madal usaldusfoon. See viib ka inimesed poliitikast eemale. Paljud on veendunud,
+et tavainimesel on väga vähe võimalusi mõjutada Toompeal langetatud otsuseid.
+Linnades ja valdades on usaldusnivoo veidi kõrgem - sealsete võimurite
+mõjutamist usuvad ligi pooled. Siiski on inimeste lootus viie aastaga kindlalt
+kahanenud. Protestikultuur on Eestis alles kujunemisjärgus, selle käigus
+muutuvad aktsioonid üha professionaalsemaks. Mida aasta edasi, seda paremini
+õnnestub korraldajatel oma murele laia tähelepanu tõmmata. Seni pole
+protestijatel aga pahatihti õnnestunud oma nõudmisi maksma panna. See on
+tugevasti pärssinud uute väljaastumiste korraldamist. Eesti protestijad on
+nutikad erinevate sümbolitega tähelepanu tõmbama. Põllumeestel on õnnestunud
+püüda ajakirjanike tähelepanu nii sigade, kitsede kui ka kootide ja vikatitega.
+Ida-Virumaal lookles 48 km pikkune inimkett, valitsuse aususe mälestuseks on
+asetatud pärgasid, Eesti Rindemeeste Ühendus avas olematu mälestusmärgi. Mida
+atraktiivsemad sümbolid on, seda rohkem suudetakse silma paista. Pole kahtlust,
+et tulevikus kasvab nii protestiaktsioonide arv kui nende intensiivsus. Samas
+pole õhus märke, et vägivaldsed meeleavaldused populaarsust võiksid koguda.
+Läänes laialt levinud aktsioonid rahu, looduse, naiste, vähemuste õiguste jms
+kaitseks pole meil seni kandepinda leidnud. Tõenäoliselt ei leia ka
+lähitulevikus, ehkki vähemusrahvuste ja roheliste liikumisel oleks potentsiaali.
+Protestiaktsioonid muutuvad tavapärasemaks ühes inimeste teadlikkuse kasvu ja
+kodanikuühiskonna arenguga. Sven Tarn on Tartu Ülikooli politoloogiamagistrant
+INTERVJUU. Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Kadi Pärnitsa hinnangul on
+Eesti tööinimene streikimiseks liiga alalhoidlik ja kardab juba ette
+väljaastumise võimalikke tagajärgi. Arenenud riikides on tavalisi töötülisid ja
+sellest tulenevaid protestiaktsioone varasema ajaga võrreldes päris väheks
+jäänud. Põhjuseks asjaolu, et tänu sotsiaaldialoogi arengule, korralikule
+tööhõivepoliitikale, sotsiaalkindlustussüsteemile, lepingutele,
+läbirääkimistavadele jm on seal välja kujunenud teatav stabiilsus. Esile on aga
+tõusnud uued teemad - protestitakse globaliseerumise vastu jms. Eesti seisu
+võiks võrrelda olukorraga Läänes ajal, kui seal oli protestiliikumine
+haripunktis - samasugused töötingimused, ebastabiilsus jms. Aga meil pole
+protestiliikumine olnud kunagi nii aktiivne kui omal ajal Läänes. Euroopa tavade
+mõjud, individualiseerumine tööelus, suur tööpuudus teatud piirkondades, kõrgem
+konkurentsimäär ettevõtluses - kõik see ei võimalda võrrelda meie olukorda
+sellega, mis valitses 1970. aastatel lääneriikides. Ehk teisisõnu, protestil
+võib täna väikeses Eestis olla palju kõrgem hind nii tööandjale kui töötajale
+kui 70. aastate Euroopas. Võib olla, et väikerahvana ja alahoidliku tööinimesena
+tunneb eestlane vastutust tagajärgede ees, mida streik võib endaga kaasa tuua.
+Siinsetes tingimustes on töötaja sageli lojaalsem tööandjale kui tööandja oma
+töötajale. Sageli küsib töötaja enne protestide alustamist endalt, kas
+kavandatav aktsioon ikka toob kohe kaasa eesmärgi saavutamise. Eesti töötajate
+seas domineerib valdavalt pragmaatiline suhtumine aktsioonidesse. Protestimine
+pole eesmärk omaette, seda ei naudita kui protsessi, etendust või võimalust oma
+pingeid lihtsalt välja elada. Mis puutub rahvuslikku omapärasse, siis pole ka
+näiteks Lätis või teistes endistes liiduvabariikides protestiaktsioone rohkem
+kui Eestis. Rahvuslik omapära võib siin mingit mõju avaldada, aga tegelikkuses
+on inimesel vaja ikkagi teatavat sisemist vabadust ja kodanikujulgust, et
+suhtuda protestimisse kui normaalsesse nähtusesse. Kui seda pole arendatud, siis
+prevaleerib kõik muu: pseudovastutus, vabandused, põhjuste otsimised, hirm,
+käegalöömine, vähene usk, et olukord võiks muutuda jne. Meie tänane seis
+protestiliikumises on ka seotud minevikuga. 50 aastat omariikluse puudumist,
+võimaluse ja õiguste puudumine olla kodanik, st reaalse õigustega streigile ja
+avalikule koosolekule, on meie eneseteadvusesse jälje jätnud. 50 aastat ilma
+tõeliste ühinguteta, tööandjateta (selleks oli riik), läbirääkimisteta palga
+osas. Praegu alles õpitakse olema teistlaadses ametiühingus, pidama
+palgaläbirääkimisi. Vaid kümme aastat oma riiki ja veel lühem aeg kapitalismist
+arusaamiseks pole võimaldanud eneseteadvust arendada, väärarusaamadest vabaneda,
+kodanikuks saada. Teadlikkus solidaarsusest, õigusest koguneda, streikida jm
+samme astuda on seniajani väike nii tööandjatel kui ka töötajatel. Õpetamine
+võtab aega. Aga ilma teadlike töötajateta ja solidaarsuseta ei tee ka liidrid
+suurt midagi. See on areng ja protsess, kus liidritel on suur roll, kuid streigi
+korraldamine ja selles kaasalöömise on sügavalt isiklik otsus - vabadus pigem
+mitte teha tööd kui teha seda tingimustel, mida tööandja mulle pakub. 2001.
+aasta suuremad aktsioonid olid kaevurite miiting, õdede hoiatusstreik,
+vedurimeeste hoiatusstreik ja raudteetranspordi taastamise miitingud. 2000.
+aastal toimus Ida-Virumaa tööpuuduse vastu suunatud kett ja Tallinnas Toompeal
+korraldati miiting võlaõiguse vastu. Enne seda ei tea. Vastav ametiühing, kes on
+korraldaja. Eesti Ametiühingute Keskliidul on toetuseks oma reserv.
+Emotsionaalselt mitte eriti jõuliselt, kuid üldjoontes oskab, kui tahab ja kui
+olukord on tema jaoks tõsine. Streikimine sõltub väga paljudest asjaoludest. Aga
+kui rääkida otseselt Eestist, siis töötajad ei streigi juhul, kui nad ise ja aeg
+pole selleks küpsed, olgu siis töötingimused nii kehvad kui tahes. ESSEE. Harley
+Davidson ei müü oma tippjuhi sõnul mitte mootorratast, vaid 43-aastasele
+raamatupidajale võimalust riietuda üleni musta nahka, kihutada läbi väikelinnade
+ja panna inimesed ennast kartma. Harley Davidson müüb elamust ning inimesed on
+nõus selle eest maksma auto, mitte mootorratta hinda. Seega on praeguses
+majandussituatsioonis jõupositsioonil kultuuritegijad. Nad müüvad elamusi,
+kusjuures tohutult väiksemate kuludega, sest ei pea igale tarbijale mootorratast
+kaasa andma. Kõige kõvem valuuta on ideed, loovus müüb paremini kui teadmised.
+Tööandjal on vähe kasu doktorandist, kes ei oska originaalselt mõelda. Samas on
+hulk kesk- ja põhiharidusega inimesi, kes loonud suuri väärtusi ja need
+hiigelkasumite vastu vahetanud. Ometi doteeritakse Eestis professionaalseid
+loojaid teiste, nende hinnangul vähem loovate inimeste käest administratiivselt
+äravõetud rahaga. Kultuur moodustab avaliku sektori eelarvest 3%. Rahanduslik
+reaalsus on selline, et erasektoris töötavad inimesed loovad väärtusi ja müüvad
+neid, ning nende teenitud tulust kolmandik laekub riigikassasse. Avalik sektor
+elab tulust, mis on teiste inimeste käest administratiivsete vahenditega ära
+võetud. Inimeste sissetulekud avalikus sektoris sõltuvad sellest, kui osavalt
+nad ise või nende huvigrupp riigipiruka jagamisel lobby teevad.
+Väärtusloomevõime pole nii ultimatiivne kui erasektoris. Selle asemel, et
+ministeeriumikoridorides lobby teha ja riigikassast raha välja viia, võiks
+kultuuriringkonnad mõelda sellele, kuidas sarnaselt erasektoriga keskenduda
+väärtuste loomisele ja nende müümisele ning nõnda riigikassasse raha juurde
+tuua. Ajud müüvad. Järelikult ainsad inimesed, kes vältimatult riigikassast raha
+vajavad, on vaimse puudega inimesed. Kõik teised on viimase kümne aasta jooksul
+pidanud kohanema vaba turumajandusega. Kultuuritegijad on need pühad lehmad, kes
+ei pea majanduse struktuurimuutustest mitte midagi teadma ja kellel on
+riigieelarve kaudu õigus teiste kulul parasiteerida. Hoolimata sellest, et nad
+on tegelikult praeguse ja tulevase majandussituatsiooni jaoks kõige paremini
+relvastatud. Michael Goldhaber peseb konservatiivsete äriringkondade ajusid
+sõnadega: “ Kui sinu töös ei ole mitte midagi erilist, ükskõik kui väga sa
+pingutad, siis sind ei panda tähele ja see tähendab aina enam, et sulle ka ei
+maksta midagi. ” Kui kunstniku töös on midagi erilist ehk tal on mingi sõnum,
+siis teda pannakse tähele ja tema loomingut tarbitakse. Kusjuures elamuste ja
+emotsioonide eest makstakse kordi rohkem kui kaupade ja teenuste eest.
+Kultuuritegijate positsioonid paranevad muide iga päevaga. Kui kunagi võitis
+kaupade turg toorainete turu ning seejärel hakkasid laiendatud kaubad ja
+teenused võtma üle valmiskaupade turgu, siis praegu ja tulevikus võidavad
+tarbimismahte elamused. Kultuur ju pakubki elamusi ehk “ midagi hingele ”.
+Robotid teevad ära füüsilise töö, arvutitarkvara vahetab välja pintsaklipslased.
+Ainus, mida inimene praegu ja tulevikus teeb, on väärtuste loomine. Elamuste
+majandus on seega kultuuri päralt. Kultuuriminister on kultuuri riigieelarvest
+väljatõstmisele vastu vaielnud argumendiga, et loovisiksus tahab olla sõltumatu.
+Esiteks pole tänapäeval kunstnik kaugeltki ainus loovisiksus. Erasektoris
+murravad inimesed iga päev pead selle üle, kuidas nõudlust leida ning seda
+kasumiks konverteerida. Loovus ja ideekus on seejuures otsustava tähtsusega.
+Audiitor peab aastast aastasse mõtlema välja uusi metoodikaid, kuidas kliendi
+aastaaruannet investoritele atraktiivsemaks muuta. Seda suutmata kaotab ta
+kliendid neile, kes suudavad. Loovus ja uuenemisvõime on kõikidel erialadel
+professionaalsuse kriteerium. Teiseks, inimese sõltumatuse mõõt on see, kui
+paljudest inimestest ta sõltub. Kõige suuremat vabadust naudib inimene, kes
+sõltub 6 miljardist inimesest, ja kõige sõltuvam on see, kes sõltub vaid ühest.
+Skaalal ühest kuue miljardini on nn Eesti kultuuriinimene, kes sõltub
+mõnekümnest ametnikust ja kolleegist, haletsusväärse illusiooni küüsis. Kui
+loovisiksus tahab olla vaba ja sõltumatu, siis rahakeeli peab ta leidma uusi
+turge ja looma ehk inimkeeli võitma uusi südameid. Kultuuritegijatele saab anda
+vabaduse, lõpetades kultuuri rahastamise avaliku sektori eelarvest. Siis laieneb
+nende inimeste ring, kellest nad sõltuvad, mõnekümnest 900 000ni. Olles kord
+vabaduse maitse suhu saanud, ei jää loovisiksused sellega kindlasti rahule ja
+hakkavad kiikama üle riigipiiride, et vabadust juurde ammutada. Et kunstnikud
+hindavat sõltumatust kõigist teistest enam, vallutavad nad järelikult oma
+loominguga uusi turge maailmas palju agressiivsemalt kui materiaalseid väärtusi
+tähtsustavad ettevõtjad. Professionaalsete loojate võitmatut vabaduskihku
+illustreerib kiirus, millega kultuur saavutab Eesti suurima ekspordiartikli
+positsiooni. Esialgu troonivad pjedestaalil masinad ja seadmed ning kultuur ei
+vääri eraldi valdkonnana statistikute poolt isegi äramärkimist. Veel on
+kultuuriminister väitnud, et kunstnikul endal ei peagi olema raha Veneetsia
+biennaalile minekuks. Looja, kes ei suuda puudutada eesti rahva hingekeeli, ei
+vääri biennaalile minemist riigi raha eest. Kui ta suudab, siis toovad inimesed
+ise oma raha galeriisse. Järelikult tõeline Eesti kunstnik ei vaja riigi abi.
+Ainult sellel kunstnikul, kes on oma loominguga teeninud Eestis piisavalt raha,
+et minna Veneetsia biennaalile, on mandaat esineda seal Eesti kunstnikuna.
+Praegu minnakse sinna komisjonides istuvate ametnike ja kolleegide suva alusel,
+kusjuures minejatel pole isegi komisjoniliikmete mandaati, sest ega otsustajad
+saada kunstnikke välismaale oma raha, vaid peamiselt teiste inimeste raha eest.
+Kui nad hääletaksid oma rahaga, siis ehk oleks nende eelistused teistsugused.
+Need kultuuritegijad, kes ei suuda olla nähtavad ja kuuldavad ning ise raha
+teenida, kuuluvad aga rohkem sotsiaalministeeriumi kompetentsi. Tom Petersi
+lahinguröögatus on “ Eristu ... või sure välja! ”. Nõnda esitab ta igaühele
+väljakutse tunda oma individuaalsusest rõõmu ja luua väärtusi. Olles nõnda
+eristunud, et maailmas pole enam kedagi sarnast, naudib inimene monopoli
+staatust. Monopol teadagi võib küsida nii palju kui süda kutsub. Kusjuures, mida
+väiksemad on loodavad väärtused, seda pealetükkivam peab olema müügitöö, ning
+mida suuremad on loodavad väärtused, seda enam hakkab raha ise autori juurde
+tulema. Väärtuste suurus sõltub nende isikupärast. Järelikult lööb elamuste
+majanduses läbi see, kes kõige rohkem suudab iseendaks jääda ja kordumatumaid
+elamusi pakkuda. Ikka veel magate, loojad?! Mida rohkem avalik sektor
+ettevõtjale raha annab, seda vähem peab ettevõtja pingutama kliendi rahulolu
+pärast. Mida rohkem kultuuritegija riigieelarvest raha saab, seda vähem peab ta
+pingutama, et inimestele elamust pakkuda. Järelikult on kultuuri doteerimine
+parim võimalus kultuur välja suretada. Margaret Thatcher tõstis 80. aastatel
+filmitööstuse riigieelarvest välja. 90. aastatel sai inglise film
+maailmakuulsaks. Tõstke käsi, kes on näinud “ Inglise patsienti ”! Universaalne
+tõde, mis käib nii inimeste, majandusharude kui ka mis tahes muude valdkondade
+kohta: võta talt kargud ära ja ta hakkab käima. Kui riik tahab professionaalsete
+loojate kannatusi leevendada, tuleb keskenduda nõudluse loomisele. Kuna kultuuri
+tarbivad ja jaksavad kinni maksta eeskätt haritud inimesed, siis tasub mõelda
+haridussüsteemi arendamisele. Parim kultuuripoliitika on kultuuripoliitika
+puudumine ja selle arvel maksukoormuse vähendamine 3% võrra, et inimestele jääks
+kätte rohkem raha, mille eest nad saaksid osta kultuuritegijatelt rohkem ja
+suuremaid elamusi. KASAHSTAN. President Nursultan Nazarbajev on 12 võimul oldud
+aastaga pigistanud riigi oma raudsesse haardesse ja kindlustanud endale
+pikkadeks aastateks vankumatu “ troonil ” püsimise. Kui Nursultan Nazarbajevi
+17-aastane presidendipõli peaks 2007. aastaks lõppema, pole tal põhjust oma
+saatuse pärast muretseda. Temast saab eluaegne senaator ja uue presidendi
+nõuandja. Talle on ette nähtud eripension, ihukaitse ja muud hüved. Kõik see on
+täpselt kirjas spetsiaalses Kasahstani esimese presidendi seaduses, mille
+presidendikuulekas parlament üksnes Nazarbajevi tarvis vastu võttis. Lihtsas
+maaperes sündinud ja 1960. aastatel Karagandõ hiiglaslikus metallurgiatehases
+sulatusahjude kõrval töötanud mehe kohta on Nazarbajev teinud läbi võimsa tõusu,
+peaaegu nagu ajalehepoisist miljonäriks. Peaaegu sellepärast, et miljonäri
+staatus on talle ammu läbitud etapp. Praegu peetakse teda üheks maailma
+rikkaimaks meheks, kel varandust miljardite dollarite eest. Pole ka ime, sest
+seaduse järgi kuuluvad kõik riigivisiitidel ning ametlikel kohtumistel saadud
+hinnalised kingitused teistelt riigipeadelt, saadikutelt ja kõrgetelt ametnikelt
+isiklikult talle. Praegu ehib kogu see kuld, kristall ning kunstiaarded
+Kasahstani uue pealinna Astana sinise kupliga presidendipalee rangelt turvatud
+koridore ja saale. Kui presidendi ametiaeg otsa saab, viib ta kingid isiklikesse
+villadesse. Kuuldes Eestis kehtivast seadusest, mis nõuab riigiametnikele tehtud
+kingid riigile, jäävad presidendi pressiteenistuse töötajad ehmatusest lausa
+tummaks. “ Kingitus on ikka selle oma, kellele see on antud, kuidas siis
+teisiti, ” ei mõista tütarlapsed kauge põhjamaa kombeid. Hinnalised kingitused
+on aga vaid väike ja nähtavam osa presidendi sissetulekutest. Meest, kelle
+punutud suhete, teenete ja vastuteenete ämblikuvõrgust sõltuvad nii soodsad
+erastamisotsused, lepingud kui investeeringud, kahtlustab opositsioon ammu
+välismaistes pangaarvetes, naftafirmadelt arvestatavate lepingute eest
+tänutäheks miljonite dollarite sissekasseerimises jne. Nagu ka mitmeid
+ministreid ja teisi ametnikke. Metallitöölisest miljonäriks. Nazarbajevi tänane
+positsioon pole saavutatud lihtsalt. Alustanud parteiredelil ronimist 1970.
+aastatel, sai temast 1989. aastal Kasahhi KP I sekretär. Järgmisel aastal
+presidendi tiitli saanud Nazarbajev ei toetanud kuigi innukalt NSVL-i lagunemist
+- Kasahstan oligi viimane liiduvabariik, mis end iseseisvaks kuulutas.
+Sealtpeale on Nazarbajev kindlustanud nii oma võimu kui varandust ning püsib
+raudselt sadulas, jäädes küll autoritaarsuselt ja isikukultuse ulatuselt alla
+lõunanaabri Usbekistani presidendile Islam Karimovile ja eriti Türkmenistani
+juhile Saparmurat Nijazovile. Kui 1994. aastal toimusid Kasahstanis esimesed
+mitmeparteivalimised, näis parlamendi koosseis esialgu presidendile igati
+soodne. Rahvusvahelised vaatlejad aga ei pidanud valimistulemusi õiglasteks. Kui
+kohus valimised ebaseaduslikuks tunnistas, saatis Nazarbajev parlamendi kiiresti
+laiali ja korraldas peagi sarnaselt Usbekistani ning Türkmenistaniga
+referendumi, eesmärgiks pikendada oma ametiaega valimisteta. Nazarbajev võitiski
+referendumi suure enamusega. Oma võimu kindlustas ta veelgi uue põhiseadusega,
+mis annab presidendile riigi juhtimisel pea piiramatu voli. Üle riigi töötavad
+juhtivatel kohtadel tema sugulased või talle ustavad inimesed. Nazarbajevi ühe
+tütre mees Timur Kulibajev on riikliku nafta- ja gaasitranspordikompanii
+peadirektor, teise tütre abikaasa Rahat Alijev töötab riikliku julgeolekukomitee
+asejuhina, presidendi ja tema abikaasa lähisugulaste käes on ka riikliku
+naftakompanii Kazakhoil asepresidendi ning kuuldavasti ka julgeolekunõukogu
+sekretäri koht. Noorim kolmest tütrest, Alija, pandi aga 1998. aastal mehele
+naaberriigi Kõrgõzstani presidendi Askar Alijevi pojale. Ka meedia on raudses
+haardes. Presidendi vanim tütar Dariga Nazarbajeva juhib riigi
+teleraadiokorporatsiooni Habar, mis koondab nii televisiooni, raadiot,
+infoagentuuri, saatjaid jm. Kõik juhile ebamugavad väljaanded ja kanalid
+kaotavad kiiresti litsentsi. Nõnda on avalik kriitika presidendi aadressil
+praktiliselt välistatud. Seda tunnistab uhkelt ka riikliku venekeelse ajalehe
+Kazahstanskaja Pravda peatoimetaja Valeri Mihhailov: “ Me ei kritiseeri
+presidenti kunagi. Meil on hea president ja meie ajaleht toetab tema ametlikku
+kurssi. Vajadusel kritiseerime valitsust. President on aga sakraalne kuju - tema
+kogemus, tuntus ja sidemed on Kasahstani nii palju aidanud. ” Kesk-Aasia
+lumeleopard. Nazarbajev ei tunne puudust ka suurejoonelistest visioonidest:
+pealinna üleviimine Almatõst stepilinna Astanasse või riiklik arengustrateegia “
+Kasahstan 2030 ”, mis peab lähikümnenditega riigi viima arenenud maade sekka ja
+millest annavad tunnistust linnadesse üles seatud hiigelplakatid, on vaid mõned
+näited. Nazarbajev loodab Kasahstanist kujundada n-ö Kesk-Aasia lumeleopardi,
+kes oleks suunanäitajaks kogu Kesk-Aasia regioonis. Südamelähedane on
+presidendile ka euraasluse idee. Euraaslus ongi Kasahstanis väga populaarne
+sõna, mida pruugivad sagedasti nii president, ametnikud, ajakirjanikud kui
+tavakodanikud. Asepeaministri kohalt jaanuari lõpus peaministri rolli tõusnud
+Imangali Tasmagambetovi sõnul tähendab see, et Kasahstan pole puhtalt ei Aasia
+ega Euroopa riik. Ilmselt sobib euraasluse mõistesse mahutada ka taaselustunud
+hõimu- ja klannisuhteid, mis mängivad peale demokraatlike või turumajanduslike
+reeglite ja seaduspärasuste kaasa (või vahel koguni esimest viiulit) nii riigi
+poliitilises kui majanduselus. Tihti seletatakse presidendi ettevõtmisi -
+pealinna kolimist, Almatõ ilmajätmist isegi oblastikeskuse staatusest väikese
+Taldõ-Kurgani provintsilinna kasuks, tippametnike ja ministrite valikut,
+majanduslepinguid jne just hõimusuhete või -vaenuga. Tsaariajal ja nõukogude
+perioodil mahavaikitud hõimu- ja klannisuhted elustusid NL-i lagunedes uuesti
+ennekõike auulides ja külades. Tavaliselt väljenduvad need selles, et ühest
+klannist või hõimust pärit inimesed tulevad üksteisele kriisihetkedel appi.
+Teisalt tähendab see, et näiteks kohalikud valimised on tihti üpris mõttetud -
+võidavad niikuinii arvult suurima hõimu esindajad, mitte tingimata väärikamad
+kandidaadid. SRÜ esimene. Kasahstani majandus jõudis langusega põhja paar aastat
+tagasi, seda mõjutasid tugevalt nii Vene ja Kagu-Aasia kriis. Viimasel kahel
+aastal on aga majandus hakanud kasvama. Möödunud aasta esimesel poolel oli
+majanduskasv 14 protsenti, üle-eelmisel aastal 8-9 protsenti. Mitmes mõttes on
+Kasahstan teistest SRÜ maadest enam ja kiiremini arenenud. 1992. aastal alustati
+ettevõtete erastamist, 1998. aastal jõuti suurettevõtete müügiga lõpule. Jäänud
+on veel kommunaalmajandusobjektid ja energeetikasektor. Suur osa riiki tulnud
+välisinvesteeringuid on seotud naftatööstusega. Suurimad investorid on USA ja
+Suurbritannia. Palju investeerib Kasahstani ka Türgi. Kui Almatõs kerkivad üha
+uued säravad autokauplused, vähemalt pooled autodest on lääne päritolu,
+kesklinna parimast supermarketist võib osta elusaid homaare ning uut, üha
+säravamat ja peegelklaasisemat pealinna Astanad veel elamiskõlbmatuks pidavad
+ärimehed ja ametnikud ei pea paljuks pärast töönädalat pealinnas igaks
+nädalalõpuks koju Almatõsse lennata, siis hoopis teistsugune elu valitseb
+provintsis. Seal imestatakse, kust tuleb ametliku statistika järgi keskmine
+kuupalk 120 dollarit. Lõuna-Kasahstani oblastis kuulub üle poolte peredest väga
+vaeste hulka. Vaesuspiir on 4000 tenget ehk 460 krooni. Samas pole see veel
+kõige hullem - naaberriigis Usbekistanis saavat õpetaja kuupalga eest osta vaid
+koti jahu. Oblastijuhtide kinnitusel ei tähenda aga väline vaesus midagi. Maja
+võib tunduda vaene, vilets ja tühi, samas võib hoovis seista uhke Mercedes. Ning
+tõenäoliselt on ka vaesuses elaval perel kõrvale pandud kuus või seitse tuhat
+dollarit, mille eest tehakse lastele uhked pulmad. Et kordki elus teisi
+üllatada. See on ida elustiil. Opositsioonilise sotsioloogi Bahõtshamal
+Bekturganova andmetel on rikkaid vaid 3-5 protsenti elanikest, keskklass puudub
+üldse ning kõik ülejäänud on vaesed, kes peavad iga päev muretsema, kuidas elada
+järgmise päevani. “ Kui sissetulek pereliikme kohta on 50-100 dollarit kuus, on
+juba tegemist kindlustatud perekonnaga. Arsti palk ulatub vaid 20-30 dollarini,
+õpetajal või kõrgkooli õppejõul 40-50 dollarini. Kust tuleb ametlik keskmine
+palk 120 dollarit? ” imestab Bekturganova. Sotsioloogi sõnul liigub Kasahstan
+eelindustriaalse ühiskonnakorralduse poole, mille teised riigid on juba ammu
+seljataha jätnud. Bekturganova süüdistab karmilt nii presidenti kui valitsust
+korruptsioonis ja autoritaarsuses. Rahulolematus Nazarbajevi autoritaarse
+valitsemisstiili ja olematu demokraatiaga kohalikul tasandil viisid novembris
+uue opositsioonilise Kasahstani Demokraatliku Liidu loomiseni ja jaanuarikuiste
+meeleavaldusteni Almatõs. “ Enamik inimesi ei usu enam tulevikku ja tegelevad
+ainult igapäevase ellujäämisega. Esialgu liikusime demokraatia suunas, pärast
+1995. aastat kasvab aga autoritaarsus. Kogu demokraatia on tegelikult Potjomkini
+küla, ” võtab sotsioloog Kasahstani tänase olukorra kokku. RAAMAT. “ Vaesuse
+globaliseerumine ” kirjeldab, kuidas Maailmapanga ja IMFi soovitused on toonud
+endaga kaasa sadade miljonite inimeste vaesumise. Me oleme maailma ajaloo
+sügavaimas majanduskriisis, teatas Ottawa Ülikooli majandusprofessor Michel
+Chossudovsky veel enne seda, kui elektroonikamullid aasta-paari eest lõhkema
+hakkasid. Aeg on tema sõnu kinnitanud. “ Uue aastatuhande alguses ei ole
+ülemaailmse elatustaseme alanemise põhjuseks “ ressursside puudus ”, ” tõdeb
+Chossudovsky ja võrdleb praegu maailmas toimuvat omaaegse koloniaalmajandusega.
+Kriis kriisi järel. Kõrge tööpuudus võimaldab nii arengu- kui ka tööstusriikides
+maksta töötajatele üha madalamat palka. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO
+andmetel pole tööd umbes miljardil inimesel, kes moodustavad kolmandiku kogu
+maailma tööjõust. Maailma majanduses käib juba mõnda aega globaalne tööjõukulude
+kärpimine, ning kolmanda maailma ja arenenud tööstusriikide vahel võivad palkade
+erinevused olla kuni 70-kordsed. See asjaolu pluss töötute suur hulk võimaldab
+toota üha odavamalt üha uutes maades. Samas saeb praegune tööpuudusel ja palkade
+kärpimisel põhinev majandussüsteem pidevalt oksa, millel istub - mida vähem
+inimesed teenivad, seda vähem saavad nad tarbida. Kui 1997. aasta lõpul puhkes
+Aasia majanduskriis, tuli oma toetusprogrammidega appi Rahvusvaheline
+Valuutafond IMF. Abisaamise tingimused olid aga sellised, et näiteks
+Lõuna-Koreas suleti seejärel keskmiselt 200 firmat päevas, iga päev löödi
+tänavale 4000 töötajat. Osa Ida-Euroopa ja endise NSVLi praegustest
+majandusraskustest on tingitud otseselt sellest, et 1992. aastal võeti
+kasutusele IMFi tapvad “ majandusrohud ”. Kas neist programmidest ka mingit kasu
+on, selles pole IMF isegi kindel. Üks IMFi vanemametnik on kirjutanud: “ Kuigi
+viimaste aastakümnete jooksul on tehtud mitmeid uurimusi, ei või kindlalt öelda,
+kas meie programmidest on olnud kasu või kahju. ” Euroopas ja Põhja-Ameerikas on
+vastavad “ rohud ” kasutusele võetud IMFi abita. Uusliberalistliku maailmavaate
+järgi on kärbitud avaliku sektori kulusid ja lõpetatud sotsiaaltugede süsteeme.
+Sellega on nõus kõik erakonnad, ka sotsiaaldemokraadid, rohelised ja endised
+kommunistid. Uusliberalistliku maailmavaate põhiideoloogideks on Bretton Woodsis
+Teise maailmasõja järel alguse saanud kolm institutsiooni: Maailmapank,
+Rahvusvaheline Valuutafond IMF ja Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO. Vaesus
+levib kulutulena. Chossudovsky kinnitab, et Maailmapanga ja IMFi tegevus
+ennekõike alates 1980. aastatest on tinginud otseselt sadade miljonite inimeste
+vaesumise. “ Struktuurne kohandamine on lisanud valuutakursside ebastabiilsust,
+lõhkunud arengumaade majandusi, ” kirjeldab ta. “ Kodumaine ostujõud on
+langenud, levivad näljahädad, haiglaid ja koole suletakse, sajad miljonid lapsed
+jäävad põhikoolihariduseta. ” “ Parim ” Bretton Woodsi institutsioonide idee
+Kesk- ja Lõuna-Aafrika avaliku sektori kulude kärpimiseks nägi ette lõpetada
+palkade maksmine kõigile õpetajatele. Seejärel võiks töötutele õpetajatele
+pakkuda väikesi laene, mille abil nad võiksid asutada erakoole. “ Tänu ”
+niisugusele süsteemile on tegelikult võlalõksu langenud suur osa riikidest.
+Majandusraskuste korral on IMF ja Maailmapank tulnud meelsasti appi ja pakkunud
+laenusid laenude maksmiseks, aga sellega on probleemid iga aastaga ainult
+süvenenud. Sarnaselt haridussüsteemi “ kokkulükkamisega ” on käitutud ka
+tervishoiuga. On ju majanduslikult kasulik, kui koolitatud õe koha võtab üle
+palgata vabatahtlik heategija, kellel aga ei pruugi olla aimugi haigustest.
+Haiglatest ja tervisekeskustest on Saharast lõunasse jäävas Aafrikas saanud
+tegelikult haiguste allikas. Päästev vabakaubandus? Uusliberalistliku
+maailmavaate esindajad pakuvad lahenduseks vabakaubanduse levimist. Nende
+loogika ütleb, et mida rohkem levivad kaubad ja teenused üle piiride, seda
+rohkem peaks jääma ka riikidesse. Hoolimata kaubandusläbirääkijate kinnitustest
+on selge, et mullu novembris Dohas ei alustatud WTO läbirääkimiste arengumaade
+vooru. Peamiselt tõestasid läbirääkijad seda “ järeleandmistega ” ravimite
+patentide küsimustes. Kuigi deklareeriti, et kõigil riikidel on õigus kaitsta
+oma kodanike tervist, ei muudetud ravimite tegijaõiguseid kaitsvat TRIPs
+lepingut. Selle järgi võidakse tulevikus kaevata kohtusse riigid, kes rikuvad
+oma rahva tervise nimel patendiõigust. Erinevalt uusliberalistidest pakub
+Chossudovsky lahenduse aluseks igasuguste rahamaailma ja poliitilise maailma
+vaheliste sidemete paljastamist. Chossudovsky järeldused on sündinud
+aastatepikkuse uurimistöö tulemusel. “ Vaesuse globaliseerumises ” kirjeldab ta
+eri riikide poliitika seotust IMFi ja Maailmapanga reformidega. Autor uuris
+Somaalia, Ruanda, India, Bangladeshi, Vietnami, Brasiilia, Peruu, Boliivia,
+Venemaa ja Jugoslaavia sündmusi. MONARHIA. Hollandi verivärske printsess Maxima
+kirjutas alla karmile ja ebaõiglasele abielulepingule. Maxima on maksimaalne!
+rõkkasid hollandlased imeilusal kevadiselt päikesepaistelisel laupäeval
+02.02.02. Päeval, kui kogu Euroopa kandis televisiooni otseülekandena üle
+Hollandi kroonprintsi Willem Alexanderi ja argentiinlanna Maxima Zorreguieta,
+maa tulevase kuningapaari laulatustseremoonia. Ajakirjanikud spekuleerisid juba
+pulmapäeval uuel avalikkust huvitaval teemal, millal võiks kuninganna Beatrix
+loobuda troonist oma poja kasuks. Näib, et mitte ainult meedia, vaid ka
+tavalised hollandlased on veidi väsinud oma rangest kuningannast ning tahaksid
+uue ajastu vaateid ja väärtusi paremini mõistvat noort valitsejapaari.
+Asjatundjate hinnangul ei tule uue kuninga ametisseasumine siiski jutuks enne
+viit või koguni kaheksat aastat ... Peaministri läbirääkimised. Kuigi Hollandit
+nimetatakse vahel vabariigiks, kus valitseb kuningas, oli tulevasele monarhile
+naise leidmine sedavõrd tõsine poliitiline probleem, et selles osales
+läbirääkijana ka peaminister. Hollandlased pole unustanud, et Beatrixi pulmade
+ajal saksa aadlimehega 1966. aastal toimusid vabariiklaste ja rojalistide vahel
+tänavalahingud. Nüüd taheti käituda poliitiliselt targemalt, et kodanlikust
+perest pärineva kauni ja haritud argentiinlanna toomine kuningakotta ei
+põhjustaks poliitilist vastasseisu ega uusi tänavarahutusi. Põhjusi oleks
+leidunud ka seekord, sest selle abielu vastased ei suutnud unustada, et Maxima
+isa oli olnud Argentina kindral Videle hunta (põllumajandus) minister. Hollandi
+diplomaatia saavutas siiski kompromissi, mis pandi kirja ka Willem Alexanderi ja
+Maxima abielulepingusse. Hollandlased võtsid Maxima omaks ja lubasid, et ei küsi
+enam nüüd juba nende oma printsessilt, mida ta arvab 30 000 hukkunud ja teadmata
+kadunud inimese kohta hunta valitsemise ajal Argentinas, printsess omalt poolt
+pidi kirjutama alla lubadusele, et tema vanemad ei vali kunagi Hollandit oma
+elupaigaks. Ka abiellumistseremoonial esindasid Maxima peret vaid ristiemast
+tädi ja õed-vennad, isa-ema aga vaatasid tütre pulmi Londonis televiisorist.
+Asjaosalistele polnud see muidu kerge - kui Amsterdami uues kirikus kõlasid
+lohutuseks pruudile tema kauge kodumaa tangohelid, voolasid mööda Maxima põski
+varjamatult pisarad ... Seoses Maximaga tõstatusid uueneva Euroopa jaoks
+tänapäevasel tasemel ka usuvabaduse küsimused. Kuninglikest pulmadest kujunes
+tegelikult omapärane proovikivi Euroopa ühiskonnale kui tervikule. Võib täiesti
+mõista Hollandi vabariiklaste kriitikat, et vastsõlmitud abieluleping paiskab
+sealse ühiskonna oma arusaamadelt soolise võrdsuse suhtes vähemalt kolmkümmend
+aastat tagasi. Kuigi Martin Lutheri nimega seotud kiriklikust usupuhastusest
+reformatsioonist eraldab meid pool aastatuhandet, on see teema endiselt hell
+ning ka 21. sajandi alguses sai usuküsimus üheks väga oluliseks punktiks
+tulevase Hollandi kuninga abielulepingus. Karm abieluleping. Moodne aeg lubab
+küll Hollandi printsessil (tulevasel Hollandi kuninga naisel - kuningannal)
+jääda ise katoliku usku, kuid abielulepingus pidi ta juba ette lubama, et lapsed
+abielust Willem Alexanderiga kasvatab kuningakoda kalvinistlikus vaimus. Ka pidi
+Maxima andma abielulepingus nõusoleku, et kui abielu tulevase Hollandi kuningaga
+peaks mingil põhjusel purunema, siis ei saa ta erinevalt teistest emadest nõuda
+isegi kohtu kaudu õigust oma lastele, kes on tulevased Hollandi
+printsid-printsessid (troonipärijad). Tulevase Euroopa usulise tasakaalu huvides
+andis katoliiklane Maxima veel ka kirjaliku nõusoleku, et oma abikaasa surma
+korral ei asu ta ise Hollandi troonile (ega asu oma laste alaealisuse korral
+regendiks) ja annab selle õiguse oma kalvinistideks kasvatatud lastele. Et
+Maximast saab uus printsess Euroopale, näitab ka asjaolu, et Hollandi rahva
+pulmakingina kogutud rohkem kui kolmest miljonist eurost loodud fond peaks
+hakkama toetama riigi eri rahvuste integratsiooni Hollandis - seega siis
+Euroopas. Nii nagu omal ajal Rootsi kuninganna Silvia, nii õppis ka Maxima
+kiiresti ära kohaliku keele. Lisaks lummab ta hollandlasi oma lõunamaise
+temperamendiga. Kahtlemata mõõdavad-analüüsivad Euroopa õukondade
+tseremooniameistrid videolintidelt põhjalikult stseeni, kui lossi rõdule rahvale
+lehvitama tulnud noorpaari naispool võttis ohjad enda kätte ja suudles Hollandi
+kuningliku laevastiku kapteni vormis abikaasat pikalt ja kirglikult. Lossi ette
+kogunenud rahvas, kes kannatlikult ootas just seda hetke - ei ilmalik ega ka
+kiriklik abiellumistseremoonia-laulatus polnud suudlemist ette näinud -, oli
+vaimustuses. Kümned tuhanded tavalised kodanikud, sealhulgas väga palju noori,
+nägid midagi, mis oli neile olulisem kui aastasadadega väljakujunenud
+tseremoonia, mis ei luba erilist kõrvalekallet ettekirjutustest. Pulmapidu oli
+nüüd ka nende jaoks õnnestunud ning kroonprintsil pole vaja muretseda, kas tema
+rahvas tema abikaasa ka omaks võtab. Maailmale aga näitas Hollandi kroonprintsi
+pulmapidu taas, et mitte ainult lapsed ei soovi vahel näha “ päris krooniga
+kuningat ja kuningannat ”. Paistab, et üha enam ühineva Euroopa elanikke
+ühendavad lapsepõlves kuuldud muinasjutud. ANALÜÜS. Eestlaste viletsad
+andmebaasid takistavad haiguste ennetamist, väidab professor Mati Rahu. Igal
+kevadel, Tshernobõli tuumajaama avarii aastapäeva paiku, tõstatub taas küsimus,
+kas katastroofipiirkonnas töötanud Eesti mehed surevad sagedamini. Tihti
+otsitakse vastust algelisel moel: loetakse kokku veteranidele endile teada
+olevad surnud ja haiged ning järeldatakse, et Tshernobõli meeste tervis on väga
+vilets. Surevad nad siis tõepoolest sagedamini? “ Salajane ” surmaregister.
+Riikides, kus üksikisiku tervise väärtustamise kõrval pole unustatud rahva
+tervist, peetakse väga oluliseks surmaandmebaasi. Ehkki viimane kannab eri
+maades eri nimetusi, moodustub see surmatunnistusele kantud andmetest.
+Rõhutamaks andmekogu tähtsust, nimetatakse seda tihti riiklikuks. Eesti
+surmaandmebaas sisaldab surmasid alates 1983. aastast, kuid ametkondade
+omavahelisest kraaklemisest ja isikuandmetega registritest õudusunenägusid
+nägevate otsustajate kartlikkusest johtuvalt on ta seni legaliseerimata.
+Surmaandmebaasi ei tohi nimetada üheski õigusaktis, riigi rahastatud ja
+andmebaasi kasutavate teadusprojektide tegijad rassivad pahaendelises
+juriidilises vaakumis, rahvatervishoid aga kiratseb andmete ja analüütikute
+puuduse tõttu. Ent korralikus riigis on surmaandmebaas vaid üks paljudest rahva
+tervist iseloomustavatest registritest. Igapäise administratiivse tegevuse
+käigus rajatakse haiglast lahkunute ja ravikindlustuse registrid. Selleks, et
+teada, kui sageli ja miks haigestuvad riigi alamad mingisse haigusesse, luuakse
+nn haiguseregistrid. Tuntuimad neist on tuberkuloosi-, vähi-, südameinfarkti-,
+insuldi-, trauma- ja kaasasündinud väärarendite register. Kolmas rühm registreid
+aitab mõõta ravitulemusi ja arstiabi kvaliteeti riigis. Arenenud maades peetakse
+terviseandmetega registreid riigi infovaramu normaalseks osaks, mis tagab
+demokraatliku ühiskonna toimimise. Privaatsuse ja üldiste huvide vahekorda
+reguleerivad õigusaktid. Infotehnoloogiline revolutsioon ei soodusta mitte
+üksnes andmebaaside arengut, vaid ka dokumendilinkimist - ühe ja sama isiku
+kohta käivate andmete kokkukogumist eri kohtadest. Linkimine võimaldab
+täpsustada isikuandmeid, tagada kõigi haigusjuhtude jõudmise registrisse, mõõta
+õigesti haigete elulemust, aga ka koguda ja analüüsida andmestikku, millest
+otseselt hakkab üha enam sõltuma kogu rahvatervishoiu ja kliinilise meditsiini
+areng. Registrid kui kompassid. Ilma korralike registriteta on võimatu öelda,
+millised tegurid viivad ühe või teise haiguse tekkele ja millised jälle
+takistavad haigeks jäämist. Austraalia teadlase Damien Jolley sõnul on
+epidemioloogi patsiendiks kogu rahvastik, kelle haigusi peab mõõtma keskmiste ja
+protsentide, kordajate ja riski abil. Tõeni aitavad jõuda kohortuuringud.
+Vaatluse alla võetakse rühm inimesi, kes on kokku puutunud mingi teguriga, mis
+eeldatavasti avaldab toimet tervisele. Vastavat inimrühma - kohorti - jälgitakse
+edaspidi aastaid, tehes kindlaks, mis haigused ja kui sageli neid vaevavad. Kas
+uuritav tegur on kahjulik, kasulik või hoopis toimeta, selgub alles haigestumus-
+või suremusandmete kõrvutamisel võrdlusrühmaga. Kui esimesed haigestuvad ja
+surevad sagedamini, põhjustab uuritav tegur haiguse, kui aga harvem, takistab
+uuritav tegur hoopis haiguse teket. Esimesel puhul on tegu riski-, teisel
+kaitseteguriga. Kui veteranid surevad sagedamini kui nende sama vanad
+sookaaslased Eestis, võib öelda, et Tshernobõlis töötamine suurendas surmariski.
+Kui erinevused puuduvad, polnud radioaktiivne kiirgus ja psühhosotsiaalsed
+stressorid niivõrd tugevad, et neid võiks pidada riski suurendavateks
+teguriteks. 1998. aasta lõpuni kestnud jälgimisaja jooksul ei olnud veteranide
+surma- ega vähisurmarisk suurem Eesti meeste omast. Küll aga oli Tshernobõli
+veteranide enesetapurisk tervelt kolmandiku võrra suurem. Esimestel
+Tshernobõlist naasmise järgsetel aastatel koguni 86%! See aga tähendab, et
+meeste närvid olid äärmuseni pingul ja paljud ei suutnud pingele vastu pidada.
+Saksa või Põhjamaade mudel? Nn saksa mudeli korral tohib terviseandmeid saata
+registrisse juhul, kui haigestunu annab selleks kirjaliku nõusoleku. Paraku
+jõuab nii registrisse vähe andmeid, sinna ei satu lahangul selgunud diagnoosid,
+keeldujate hulgas on rohkem kodutuid, dementseid ja nõrgema närvikavaga inimesi.
+Teisisõnu - allkirjanõude kehtestamine laseb registri juba ette põhja.
+Põhjamaade mudel käsitleb terviseseisundit kajastavate isikuandmetega registrite
+rajamist ühiskonna huvina ning andmete saatmine registrisse ei eelda isiku
+nõusolekut. Iga kodanik teab, millised andmed registritesse satuvad, ning on
+kindel, et õigusaktid piiravad isikuandmetele ligi pääsevate inimeste ringi.
+Loomulikult leidub ilmas riike, kus Suure Venna hirmus või pigem maksuameti
+haardest kaugemale jäämise lootuses ei taheta midagi kuulda ei isikukoodist ega
+rahvastikuregistrist. Eesti-suguses elektroonilistele toimingutele pürgivas
+väikeriigis tähendaks kolmandale teele astumine - isikuandmeteta
+meditsiiniregistrite rajamine - Maailma Tervishoiuorganisatsiooni eksperdi Hans
+Stormi sõnul “ kõige hullemat ähvardust rahvatervishoiule ”. Paraku soovitab osa
+ametnikke just seda. Nii olevat hõlpsam pabereid ajada ja kindlam andmeid
+salastada. Kaks esimest pääsukest - “ raseduskatkestuse andmekogu ” ja “
+narkomaania ravi andmekogu ” on juba olemas, nende pidamine tähendab aga
+ilmselget raharaiskamist. Kui nendes lahjendatud andmekogudes registreeritavate
+juhtude analüüs pakuks riigile tõsist huvi, tuleks teha otsustav panus
+andmekoosseisu muutmisele; kui mitte, saaks niigi kõhnukesed rahavood ümber
+suunata vähemalt ühe järjekorras ootava tõelise registri - olgu selleks siis
+kaasasündinud väärarendite, südameinfarkti-, trauma- või diabeediregistri -
+loomisele. Otsused savijalgadele. Kas soovime, et ravimisel kasutatud ja
+haiguslugudes kirja pandud ravivõtete tõhusust analüüsitakse teiste patsientide
+ravi paremaks muutmise eesmärgil tulevikus? Kas meid huvitab, et haigusetõrje
+prioriteedid pannakse paika tõepäraste haigestumus-, suremus-, levimus- ja
+elulemusnäitajate alusel? Kas tahame mõõta ja mõõdetust õppust võtta, kui väike
+või suur on tegelikult muude (mitte ainult surmapõhjuste alusel tuvastatavate)
+haiguste risk kogu rahva, sünnipõlvkondade, rikaste ja vaeste, vanurite,
+Tshernobõli veteranide, mobiilikasutajate, Viagra pruukijate, narkomaanide,
+ülekaaluliste, jne jne seas? Kas hakkame lõpuks hindama, milline on rinnavähki
+suremus “ tasuta ” mammograafiuuringutele ilmunud ja sellest loobunud naiste
+hulgas? Kas meile on oluline teada, kuidas ümberkorraldused tervishoius
+mõjutavad Eesti rahvastiku tervist? Kui meid sellised asjad huvitavad, tuleb
+registreid märksa tõsisemalt võtma hakata. Maailmapanga eksperdi sõnum kõlab
+karmilt: “ Eestis on rahvastiku tervise seireandmete täielikkus, õigeaegsus ja
+kvaliteet enamasti nigel. Selle tagajärjel puudub vajalik andmestik otsuste
+tegemiseks, haiguste ennetamiseks, terviseedendamiseks, tervishoiupoliitika
+väljatöötamiseks, programmide plaanimiseks ja projektide hindamiseks. ”
+Professor Mati Rahu on Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi
+epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja ERASTAMINE. Maailmapanga
+analüüs kinnitab, et kõikjal endistes sotsialismimaades võitsid erastamisest
+ettevõtete juhid ja võimulolijad, töölistele jäid üksnes tühjad peod ja soovitus
+kannatada. Majanduse ümberkorraldamise vajaduses ei kahelnud ükski kommunistliku
+võimu alt vabanenud endistest riikidest. Reformikavad olid aga kõikjal erinevad,
+nagu ka tulemused. Maailmapanga aruanne näitab aga, et midagi oli kõikjal ühist
+- igal pool kaotasid endiste riigiettevõtete töölised, võitsid seevastu
+võimulolijad ning ettevõtete juhid, kes said riigi kontrolli kadumisel edukalt
+vara enda nimele kantida. Sõltuvalt reformide tulemustest võis võitjate hulka
+arvata ka need uusettevõtjad, kel õnnestus oma firmaga turule tulla ja seal
+püsima jääda. Üleminekuaja miinusteks on tööpuuduse suurenemine, hinnatõus,
+sotsiaalabi vähenemine ja sellest kõigest johtuv elanike vaesumine. Plussid
+ilmnevad alles pikema aja vältel, sõltudes muu hulgas sellest, kuidas on tagatud
+omandiõigus, seadusandluse areng ja ligipääs rahastamisele. Paradoksaalne algus.
+Seega algab majandusreform inimeste jaoks paradoksiga: neilt oodatakse toetust
+poliitikale, mis toob esialgu ainult ebameeldivusi. Toetuse võitmiseks peab
+valitsus suutma ühiskonda kuidagi veenda, et raskete aegade järel jõutakse
+hästitoimiva turumajanduseni. Kõige valusamini tabavad uuendused riigile
+kuuluvate ettevõtete töötajaid ning võimalikke uusi turuletulijaid. Ka viimased
+pärinevad enamjaolt riigitöötajate hulgast, erinevad aga neist oma võime poolest
+luua oma firma ja üritada sellega turule tulla. “ Vee peale ” jäävad nad
+suurettevõtete kõrval siis, kui riik loob selleks seadusandlusega vastavad
+tingimused. Igal juhul võidavad ümberkorralduste käigus riigiettevõtete juhid
+(oligarhid) ja isikud, kes valdavad siseinformatsiooni (insaiderid). Põhjus on
+lihtne - nemad ju kontrollivad riigivarasid ja neil on tihedad sidemed valitseva
+poliitilise eliidiga. Insaiderid ning oligarhid võidavad majanduse
+liberaliseerimisest ja erastamisest kohe, muutes kontrolli riigi varade üle oma
+tuluks ning n-ö lõigates vahelt. Reformide jätkumine võib sattuda küsimärgi alla
+hetkel, kui oligarhid hakkavad takistama uute ettevõtete loomist. Selleks
+kasutavad nad nii juba tegutsevate suurfirmade võimu kui ka oma mõju riigi
+poliitilisele ladvikule. Eriti ehedalt võib sellist käitumist täheldada
+Venemaal. Riik ei tohi reformidega viivitada juba seetõttu, et sel juhul kasvab
+oligarhide võim veelgi. Riigi toetustel püsiv ettevõte tuleb võimalikult ruttu
+maha müüa, vältimaks toetuste sattumist selle juhtide taskusse, hoiatab
+Maailmapank. Kellele kõigepealt? Kuigi erastamise üks eesmärke oli riigi
+rahalise olukorra parandamine, takistas esialgu selle läbiviimist vajalike
+seaduste puudulikkus. Kõigepealt eelistati ettevõtte müümist
+investeerimisfondidele, välismaalastele ja suurematele aktsionäridele, alles
+seejärel tuli jutuks erastamine obligatsioonide abil riigiettevõtete töötajatele
+ja juhtkonnale. Viimasel juhul loodeti, et järelturg võimaldab omandit liita
+ning kaasata lisavahendeid ettevõtte uuendamisse. Paraku ei läinud see raha ja
+kogemuste puudusel enamasti korda. Strateegilistele investoritele müüdud
+ettevõtted kujunesid edukamaks kui need, kus omanikuks sai mõni fond,
+holdingfirma või muu finantsinstitutsioon. Kõige paremini on läinud neil
+ettevõtetel, kus strateegiline investor on välismaalt. Ettevõtte hilisem edukus
+või ebaedukus sõltus ka sellest, kuidas seda müüdi. Läbinähtavad oksjonid
+tõmbasid ligi paremaid omanikke, kes hiljem saavutasid ka paremaid tulemusi.
+Kuigi kõige kasulikum oli müüa varad nii kiiresti kui võimalik avatud pakkumiste
+teel ja strateegilistele investoritele, rakendasid seda taktikat ainult
+Ida-Saksamaa, Eesti ja Ungari. Kohati takistas välisinvestorile erastamist
+avalik arvamus, mis eelistas müüki obligatsioonide eest. Seda teed läksid
+ennekõike Venemaa, Tshehhoslovakkia, Armeenia, Gruusia, Leedu ja Moldova. Teised
+riigis kasutasid obligatsioone väiksemas ulatuses. Oma osa mängis ka riigi
+asukoht, poliitiline (eba)kindlus ja haldussuutlikkus. Mitmes endises
+sotsialismiriigis pärssis erastamise tempot hirm, et ettevõtted võivad sattuda
+ekskommunistide kätte, mõnel pool aga polnud kodumaal rikast ostjat kusagilt
+võtta. Tuli ette ka seda, et osa ettevõtteid jäeti esialgu riigi omandusse,
+eesmärgiga tugevdada enne nende müümist erastamisagentuuri poliitilist
+sõltumatust ja tugevdada seadusandlust. Paraku tõi see kaasa n-ö spontaanse
+erastamise, kus riigipoolse kontrolli lõdvenemisel asusid ettevõtete juhid vara
+kõrvale kantima. Venemaa kurb näide. Väga keeruline oli erastamine Venemaal, kus
+mahamüümist ootas ligi 25 000 keskmist ja suurettevõtet 89 regioonis ja kuues
+ajavöötmes. Vene erastamisskeemi järgi pidi väike osalus ettevõttest minema
+insaideritele, enamik aktsiaid aga kavatseti müüa töötajatele. Erastamise
+lõppedes selgus, et insaiderite kätte oli libisenud keskmiselt 66 protsenti
+ettevõtte aktsiatest ... Uued omanikud ei vaevunud aga tegema erilisi
+ümberkorraldusi. Põhjus oli lihtne - neis toodetavat kaupa polnud kellelegi
+vaja. Ungaris ja Poolas müüdi obligatsioonide eest vähe ettevõtteid.
+Tshehhoslovakkia läbis esimese erastamislaine enne lagunemist, hiljem leidis
+Tshehhis hulk ettevõtteid uue omaniku obligatsioonide eest, Slovakkia aga
+otsemüügi korras. Kummaski riigis valmistas erastamine kokkuvõttes pettumuse.
+Investeerimisfondid ei suutnud ühelt poolt ümberkorraldusi juhtida, teiselt
+poolt olid väikeaktsionärid kaitsetud. Kõige paremini läks ettevõtetel, mis
+müüdi selgete ja arusaadavate reeglite abil strateegilistele investoritele.
+Näiteks Tshehhi tööstuse ühe lipulaeva Shkoda ostis ära Volkswagen. Ungari suur
+riigivõlg sundis valitsust müüma ettevõtted enamjaolt strateegilistele
+välisinvestoritele. Väliskapital tegi vajalikud investeeringud ning tagas
+teadmised ja konkurentsi. See ongi üks peamisi riigi majanduskasvu põhjusi. 90.
+aastate keskel müüs Ungari ka pangad välisinvestoritele, lõi karmid
+pangandusreeglid ja eemaldas pangandusest suure hulga halbu laene. Poola
+esialgne kava erastada ettevõtted obligatsioonide eest nurjus, sest skeemi
+väljatöötamine hilines. Selle asemel kasutati muid erastamisvõimalusi,
+sealhulgas ettevõtete noteerimist Varssavi börsil. Kokkuvõttes saavutas riik
+erastamisel edu ja 1990. aastate teisel poolel saabus ka majanduskasv.
+Sloveenias andis riik enamiku aktsiaid institutsionaalsetele investoritele,
+alates pensioni- ja arengufondidest, oma osa said ka töötajad. Strateegiliste
+investorite kätte jõudis vähe ettevõtteid. Praegu pole riigisiseselt erastatud
+ettevõtted kuigi edukad, tulles siiski paremini toime kui erastamata jäänud
+firmad. Majanduskasvu on taganud enamjaolt uued firmad. Maailmapanga tarkus.
+Kommunismist vabanenud riikide kogemus näitab, et erastamine peab toimuma ühtse
+strateegia järgi ning olema suunatud riigi majanduskasvu edendamisele. Vähem kui
+50 töötajaga ettevõtted tuleks müüa kiiresti piiramatu osavõtuga oksjonitel.
+Suuremaid ettevõtteid tuleks aga pakkuda strateegilistele investoritele, kes
+kasutavad saadud vara kõige paremini. Reformide käigus tuleks seadusandlusega
+tagada väikeinvestorite kaitse, keelata siseinfol põhinevad tehingud ning
+vältida ettevõtete juhtide huvide konflikte ja topeltstandardeid. Erastamise
+eesmärk peaks olema konkurentsi suurendamine. Neis ettevõtetes, kuhu riik jätab
+oma osaluse, tuleks aga selgeks teha omandiõigused ning sularahavoo kasutamine.
+Kui monopole või oligopole üldse müüa, tuleks maailmapanga hinnangul suhtuda
+neisse ettevaatusega, rakendades kindlaid seadusandlikke piiranguid. Vastasel
+korral muutuks ebaefektiivne avalik monopol kehvalt reguleeritud eramonopoliks.
+Kesk-Euroopas ja Balti riikides on ettevõtted enamasti erastatud. Bulgaarias,
+Horvaatias ja Rumeenias erastamine aga alles kestab ja seal peaks riik kasutama
+läbinähtavaid meetodeid strateegiliste investorite kaasamiseks. Armeenias,
+Gruusias, Kõrgõzstanis, Venemaal ja Ukrainas tuleb aga tugevdada seadusandlust.
+See parandaks aktsiate konsolideerumist. Järelejäänud ettevõtete erastamine
+peaks olema senisest palju läbinähtavam. Viimase grupi riikides - Valgevenes,
+Turkmenistanis ja Usbekistanis -, kus enamik ettevõtteid on siiani riigi käes,
+peaks keskvalitsus pöörama suuremat tähelepanu lihtsalt varguste ärahoidmisele.
+INTERVJUU. Eesti suurimaid erastamisspetse, Tuleviku-uuringute Instituudi
+direktor Erik Terk kommenteerib maailmapanga raportit ja seletab, kuidas meie
+ettevõtted erakätesse libisesid. Venemaal ja Sloveenias. Üldse kogu
+eks-Jugoslaavias, sest neil oli töölisomavalitsus. Aga töölisomavalitsused juba
+tingivad insaiderist omaniku. Naljakas, kui poleks. Kuigi sealsed ettevõtted
+olid kollektiivses omandis, turg ümberringi juba töötas. Aga seal on jälle
+kodusõjad. Insaiderlust on palju ka Leedus. Venemaal oli see teatud mõttes
+paratamatus. Seal valitsevad suured tööstus-finantsgrupid ja pole mõtet
+ettevõtte kaupa midagi rääkida. Kui Kraftid ja Veskiväljad, kes kontserne tegid,
+oleks saanud omal ajal meie ettevõtetele käpa peale, oleks tekkinud umbes
+selline omandistruktuur nagu praegu Venemaal. Seos oli natuke keerulisem.
+Mingisugune vend, kes varem oli ettevõttes ja asja tundis või oli parasjagu
+pumba juures, tegi endale kaubandusega tegeleva firma ja tõmbas selle kaudu
+ettevõtte varad ja rahad endale. Nii sai ta kapitali. Edasi ostis ta selle abil
+hoopis mujal mingi ettevõtte välja. Aga siis oli ta juba autsaider, Eesti
+kapital väljaspool ettevõtet. Laias mõttes jah, formaalselt mitte. Eestis on
+insaiderlust suhteliselt vähe olnud. Kaubandusse ja teenindusse tulid noored
+agressiivsed kutid, minu enda laboripoisid tegid näiteks Hansapanga. No mis
+pagana insaiderid nad olid! See põlvkond tuli kaubanduse ja teeninduse kaudu
+turule ja hakkas alles siis ettevõtteid omandama. Tundub, et meie kapitalistide
+klass oli teiste maadega võrreldes suhteliselt noor ja suhteliselt vähe
+insaiderlik. Kui müüa varases staadiumis, satub insaiderite kätte suhteliselt
+palju. Aga juba 1995.-1996. aastaks oli omandistruktuur insaiderite,
+väljastpoolt tulnud Eesti kapitali ja väliskapitali vahel üsna tasakaalus.
+Praegune pilt kujunes Vene kriisi järel, kui börs kukkus. Siis müüdi juba
+erakätes olevad firmad pankadega tükkis rootslastele-soomlastele maha. Leedus
+hoidsid vanad industrialistid firmasid enda käes. Tihti saatsid poja või tütre
+Ameerikasse turundust või finantsjuhtimist õppima, ja kui papa sai 60, andis
+ohjad lapsele üle. Esimeses laines suurte ja keskmiste ettevõtete erastamisel
+üle 40%. Praegu on insaiderite kätte väga vähe jäänud, võibolla 10%
+ettevõtetest. Tshehhis ja Poolas. Raportis öeldakse, et neile erastamine on
+õudselt paha. Üldiselt nii muidugi on, aga ma olen näinud eri maades tehtud
+uuringuid. Kaks tükki neist ütlevad, et selliste ettevõtete efektiivsus on
+madalam kui välisomanike puhul. Kolmas näitab vastupidist. VÕRDLUS. Kas
+eestlased kulutasid tervishoiule ja haridusele liiga vähe raha?
+Üleminekuriikide, kelle hulka kuulub ka Eesti, sotsiaalpoliitika peab
+esmajärjekorras tagama abi ja toetused neile, kes seda enim vajavad. Muu hulgas
+aitab seda eesmärki saavutada elamumajanduse, laste- ja tervishoiuasutuste
+üleminek kohalike omavalitsuste haldusalasse. Ida-Euroopas ja Baltikumis kulub
+avalikule sektorile sama palju raha kui arenenud Lääne-Euroopa riikides. See on
+umbes 45% SKPst. Et aga Euroopa Liidu ettekirjutiste juurutamine nõuab omakorda
+raha, tuleb sotsiaalsüsteemi kulutused üle vaadata ning ühtlasi täiustada
+pensionisüsteemi, hoiatab Maailmapank. Hinnad nullivad pensionitõusu. Kulutused
+sotsiaalkindlustusele, mis haarab nii pensione kui ka töötuskindlustust, peaksid
+ulatuma 10 protsendini SKPst. Horvaatias, Poolas, Slovakkias ja Sloveenias on
+pensionide maksmiseks kuluv summa kasvanud ümberkorralduste-eelse ajaga
+võrreldes kaks korda ehk 13 protsendini SKPst. Et aga sotsiaalmaksust kogutav
+summa ei käi ühte sammu hinnatõusuga, pole pensionäride olukord paranenud, pigem
+vastupidi. Vähe sellest, elanike vananemise tõttu peab iga maksumaksja
+hoolitsema üha suurema arvu ülalpeetavate eest. Põhiküsimuseks on, kuidas rajada
+selline süsteem, mis tagab vanuritele normaalse äraelamise ka tulevikus.
+Sotsiaalmaksu tõsta ei saa, sest see suurendab kulutusi tööjõule, soodustab
+ümbrikupalkade maksmist ja pärsib uute töökohtade loomist, eelkõige uutes
+ettevõtetes. Osa riike on hakanud sotsiaalmaksu isikustama, töötanud välja uusi
+skeeme isikliku panuse suurendamiseks, tõstnud pensioniiga või indekseerinud
+pensione. Osa Kesk- ja Ida-Euroopa maid püüab juurutada mitmesambalist
+pensionisüsteemi, kus oluliseks on inimeste enda panus. Maailmapank peab just
+seda peaaegu ainsaks reaalseks väljapääsuks. Ent mitme sambaga pensionisüsteemi
+juurutamist võivad takistada poliitiline opositsioon ja nõrk haldussuutlikkus,
+hoiatab Maailmapank. Takistuseks võib kujuneda ka liigne individualism, mis on
+levinud näiteks Gruusias. Samuti peab arvestama sellega, et teise ja kolmanda
+sambaga (Eestis vastavalt kogumispension ja vabatahtlik pensionikindlustus)
+ühineks piisavalt inimesi, pensionifondid oleks efektiivsed ja usaldusväärsed.
+Vaesus tuleb uksest ja aknast. Turumajandusele üleminekul suurenes tööpuudus,
+perede sissetulekud vähenesid ja vanurite elu läks raskemaks. Lääne-Euroopa
+riigid, kes kulutavad väga suure osa sotsiaalkindlustuse eelarvest pensionidele,
+leiavad raha ka võitluseks vaesusega. Endistel sotsialismimaadel selleks raha
+pole. Seega tuleb selgeks rääkida, kes vajab kõige rohkem riigi abi. Ka
+vaesemate perede lapsed peaksid saama koolis käia ja tasuta arstiabi. Paljud
+riigid avavad hooldekodusid puudega inimestele ja vanadekodusid vanuritele, kes
+ei tule oma eluga üksi toime, organiseerivad kodu- ja päevahooldust ning
+koostavad haridusprogramme puudega lastele. Need meetmed on olnud edukad
+Lääne-Euroopas ja USAs ning sama teed peavad minema üleminekuriigid. Riik peab
+soodustama ka uute ettevõtete turuletulekut. Nii korvaks ta inimeste kannatusi,
+kes jäid omaaegsete ettevõtete restruktureerimisel rataste vahele. Abi vajavad
+eelkõige töölised, kellel on suurimad võimalused leida tööd uutes ettevõtetes.
+Ulatusliku rahaliste toetuste süsteemi juurutamise asemel tuleks hädasolijatele
+kättesaadavaks teha konkreetsed kaubad ja teenused, rõhutab Maailmapank. Liigne
+toetuste ja abirahasüsteem võib tekitada kergesti õpitud abituse, inimesed ei
+püüagi enam tööd leida. Kokkuvõttes võib see hakata arengut pidurdama.
+Ümbrikupalk õpetajale. Avalik sektor kulutab haridusele kahest protsendist SKPst
+Armeenias ja Gruusias kaheksa protsendini Usbekistanis. OECD riikides, kus SKP
+inimese kohta on kümme korda suurem, kulutab avalik sektor sellest haridusele
+keskmiselt viis protsenti. Mitmel pool, eelkõige SRÜ riikides, on kulutused
+haridusele vähenenud. See muudab hariduse saamise raskemaks ning halvendab selle
+kvaliteeti - noortel pole võimalik omandada teadmisi ja oskusi, mis võimaldaks
+neil turumajanduse tingimustes toime tulla. Kui haridusele kulutatakse üha vähem
+raha, töökohad aga säilivad, jääb vähem raha õpikutele, õppevahenditele ja
+koolimajade remondile. Gruusia linnades on õpikutega varustatud 43% alg- ja
+keskkoole, maakohtades vaid 27%. Rahanappuses veeretab riik osa kulutusi -
+eelkõige just hoolduskulud ja õppevahendite hankimise - perekondade kaela. Mõnes
+riigis maksavad vanemad õpetajatele täiendavat tasu või ümbrikupalka ja tasuvad
+n-ö eksamilt läbisaamise maksu. See aga annab selge eelise jõukamate perede
+lastele. Hariduspoliitika esmane ülesanne on tagada üldine põhiharidus, samas
+tuleb jälgida, et keskkoolile järgnev haridus ei laieneks keskhariduse arvelt.
+Maailmapank kinnitab, et erakapitali on kergem kaasata kõrgharidusse kui
+keskharidusse. Koolide infrastruktuur tuleb viia kooskõlla riigi arengutasemega.
+Sündimuse langust silmas pidades on paljudes maades koole ilmselgelt liiga
+palju. Kui koolide arv väheneb, langevad ka personalikulud. OECD riikide
+kogemusi arvestades soovitab Maailmapank koondada iga kolmanda õpetaja ja maksta
+tänu sellele rohkem palka allesjäävatele pedagoogidele. Teiselt poolt õgivad
+haridussummasid kiiresti kasvavad energiahinnad. Paljudes SRÜ maades läheb juba
+täna haridusrahast energiale 30-50 protsenti. Neid saab vähendada aga alles
+siis, kui vanade koolimajade asemel ehitatakse uued ja ökonoomsemad. Lähiajal
+annab tulemusi välisseinte soojustamine, topeltaknaklaaside ja soojamõõturite
+paigaldamine, kuid seegi nõuab suuri väljaminekuid. Hirmkallid ravimid.
+Üleminekuriikide tervishoiusüsteemis on põhiküsimuseks teenuste kättesaadavus
+ning võitlus uute hädade - HI-viiruse, aidsi ja ravile allumatu tuberkuloosiga.
+Ebapiisava rahastamise tõttu on laialt levinud altkäemaks. Madalapalgalised
+meditsiinitöötajad võtavad patsientidelt raha nii ravi kui ka ravimite eest.
+Eriti kannatavad selle all väikese sissetulekuga inimesed, kes pahatihti peavad
+ravi eest maksmiseks pantima või müüma oma vara või võtma laenu. Kirgiisias on
+sunnitud niiviisi tegema tervelt kolmandik statsionaarsetest haigetest.
+Pistiseandmine on levinud ka Gruusias, Tadzikistanis ja Ukrainas. Arstiabi
+kallidus ja ravimite kõrge hind halvendab aga inimeste tervist. Maailmapanga
+järgi ei suutnud 1997. aastal 41% Venemaa patsientidest muretseda endile
+väljakirjutatud ravimeid. 11% ei saanud aga endale lubada mingit ravi. 37%
+tadziki rasedatest naistest jääb sünnituseelse arstiabita ja umbes kolmandik
+sünnitab kodus. Olukorras, kus kõigeks raha ei jätku, peab riik selgelt ja
+üheselt vastama küsimusele, mida ta õigupoolest tagab ja mis jääb patsiendi enda
+kanda. ANALÜÜS. Maailmapank soovitab kõigil üleminekuriikidel majandusreformide
+edukuse huvides vähendada vahet n-ö võitjate ja kaotajate vahel. Euroopa
+Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) hinnang, et Euroopa ja Kesk-Aasia
+üleminekumaadest on majandusreformid kõige edukamalt kulgenud Ungaris, kellele
+järgnevad peaaegu võrdselt Tshehhi, Poola ja Eesti ning seejärel Sloveenia,
+Leedu ja Läti, pole mingil moel üllatav. Nende riikide edu saladus peitub
+demokraatias ja konkurentsil põhinevas majanduses. Tugeva keskvõimuga riikidest
+on turumajandusele üleminekul edu saatnud Slovakkiat ja Horvaatiat, seejärel
+tulevad suurema vahega Bulgaaria, Rumeenia, Kõrgõzstan, Moldova, Venemaa ja
+Ukraina. Need riigid on eelistanud piirduda osaliste reformidega, hoides elus
+vanu ettevõtteid ja luues tõkkeid uutele. Ettevõtted, kellel on siiski
+õnnestunud turule tulla, teevad panuse pigem eritingimuste, seadusaukude ja
+soodustuste otsimisele selmet arendada vaba ettevõtlust. Autoritaarse
+valitsemisega ja sageli ka vaba konkurentsita majandusega riigid Kasahstan,
+Usbekistan, Valgevene ja Turkmenistan on säilitanud suuremal või vähemal määral
+käsumajanduse, hoides elus vanu riigiettevõtteid ja piirates uute tekkimist.
+Sõjategevuses kannatanud riikidest on reformide elluviimisel tublimad Makedoonia
+ja Gruusia, nõrgemad aga Albaania, Armeenia, Aserbaidžaan, Tadžikistan ja Bosnia
+ja Hertsegoviina. Enne poliitika, siis majandus. NSV Liidu kiire lagunemise
+tõttu langetati peaaegu kõikjal esmalt poliitilist süsteemi kujundavad otsused
+ja alles seejärel võeti ette majandusreformid. Nende käigus juhtus pahatihti, et
+näiteks hindade vabakslaskmise kõrval jäid alles piirangud uute ettevõtete
+loomisele, erastamise kõrval püsis lõtv eelarvepoliitika, panku tekkis nagu
+seeni pärast vihma, kuid nende avamine oli seadusega sätestamata. Kõik see lõi
+võimalused kõverteede leidmiseks ja n-ö ärastamiseks. Kõige vähem on niisuguseid
+ebakõlasid edukamates reformimaades, kuid kummalisel kombel ka reformimeelsetes
+riikides. Esimestes on põhjuseks üsna ühtlaselt toimunud majandusreformid,
+teistes aga enamjaolt püsiv käsusüsteem. Seevastu tugeva keskvõimuga ja sõja üle
+elanud riikides läks majanduse vabakslaskmine ja erastamine küll kärmelt, ent
+ümberkorraldused ühiskonnas pole turu toimimist toetanud. See pakubki valitsuse
+või riikliku majandussektoriga seotud seltskonnale soodsaid võimalusi nii riigi-
+kui ka eravarade ärastamiseks. Reformide edukust Ungaris ja Sloveenias, aga ka
+Eestis, Lätis ja Leedus näitab see, et neis riikides on vähem kui kümnendik
+ettevõtteid püüdnud endale riigiametnikelt pististe abil konkurentidega
+võrreldes soodsamaid tingimusi välja kaubelda. Sama suhtarvu võib välja tuua ka
+Usbekistani, Valgevene, Armeenia ja Kasahstani puhul, kuid seal on põhjuseks
+pigem erasektori nõrkus ja riigi autoritaarsus. Soodsad võimalused riigi
+otsuseid mõjutada on aga tugeva keskvõimuga Moldovas, Venemaal, Ukrainas,
+Kõrgõzstanis, Bulgaarias, Horvaatias, Aserbaidžaanis, ning üllatuslikult ka
+Lätis. Seal kinnitab kolmandik ettevõtteid, et on niisugustest võtetest kasu
+lõiganud. Erinev ajalugu. Endise idabloki praeguseks demokraatlikku rada
+käivates riikides võeti poliitiliste institutsioonide loomisel eeskujuks
+Lääne-Euroopa parlamentaarne süsteem ja see aitas vältida üksnes kitsa ringkonna
+huvidest lähtuvaid majandusreforme. Seevastu tugeva keskvõimuga riikides varises
+kommunism kokku pigem juhtide omavahelise võitluse kui laia ühiskondliku
+liikumise tulemusena, ning samad juhid panid paika ka neile sobilikud uued
+poliitilised institutsioonid. Hirmust võimalike võistlejate ees polnud nad
+huvitatud majanduse ümberkorraldamisest ja nii jäid Venemaal ja mitmes teises
+endise NL riigis, samuti Bulgaarias ja Rumeenias ulatuslikud reformid lõpule
+viimata. Päris autoritaarsetes riikides naudib majanduslikku kindlustatust vaid
+väike võimuladvik, ülejäänud elavad umbes nii nagu nõukogude ajalgi. Kuigi see
+loob head eeldused ulatuslikeks majandusreformideks - pole ju karta inimeste
+elatustaseme langust -, on altpoolt lähtuv surve riigiisadele nõrk. Majandus- ja
+poliitiline eliit on omavahel tihedalt seotud ning enamasti on need riigid ka
+maailmamajandusest kõrval. Kõige kehvemini on majandusreformid kulgenud n-ö
+sõjajärgsetes riikides, kus keskvõim pole suutnud inimestele tagada isegi
+esmaseid hüvesid. Lisaks läks sõja käigus kontroll riigivara üle
+salakaubavedajate, relvakaubitsejate ja sõjaväeliste rühmituste kätte ja nende
+võimu on ka rahuaja tingimustes raske piirata. Bosnia ja Hertsegoviinas,
+Kosovos, Gruusias jm on vähemused püüdnud vägivaldsete vahenditega takistada
+etnilise enamuse juhitud riigi toimimist. Uued ülesanded. Maailmapanga hinnangul
+seisavad pärast kümneaastast üleminekuperioodi kõigis neljas riikide rühmas ees
+erinevad ülesanded, kuid ühine on see, et igal pool tuleb reformide edukuse
+huvides vähendada vahet n-ö võitjate ja kaotajate vahel. Loodusvaradelt rikastes
+maades püüab majandusuuendusi kõige rohkem tõrjuda energeetikasektor, mille võim
+ületab tihti poliitiliste parteide võimu. Põhjus on lihtne - reformide käigus
+muutuks läbipaistvamaks mitterahaliste arvelduste ja bartertehingute süsteem,
+väheneks hindade moonutamine, subsideerimine ja monopoolsus, ning see kõik
+vähendaks võimalusi sogases vees suurt kala püüda. Rahaturgude muutlikkus ja
+ebaefektiivsus on võimaldanud nende maade kommertspankadel teenida
+hiigelkasumeid, poliitilise võimu ladvik aga on võtnud altkäemakse ja saanud
+muid tulusid nii ettevõtetelt kui eraisikutelt. Sellest ringist väljamurdmine on
+raske, nendib Maailmapank. Venemaa ja Ukraina presidendid on korduvalt püüdnud
+majandusreforme jõuga läbi suruda, selle asemel et mobiliseerida n-ö kaotajaid,
+kindlustada vaba meediat ning lasta poliitilisel ja majanduslikul konkurentsil
+teineteist tugevdada. Sõjategevuses kannatanud riigid peaksid Maailmapanga
+soovituse kohaselt ennekõike tegelema stabiilsuse taastamise ja inimeste
+turvatunde suurendamisega. Autoritaarsetel režiimidel tuleks aga kasutada riigi
+praegust tugevust reformide edukaks alustamiseks ja läbiviimiseks, vältides
+tagasilööke elanikele. Bürokraatia tugevneb. Konkurentsidemokraatiates, mille
+hulka kuulub ka Eesti, võib mitmeparteisüsteem aeg-ajalt ohustada majanduslikku
+stabiilsust. See oht tekib siis, kui erakonnad püüavad enne valimisi hääli
+hankides eelarvekulutusi suurendada. Mitu riiki, sh Ungari ja Poola, võitleb ka
+suure eelarvedefitsiidiga. Maailmapank hoiatab, et ka ükski edukam üleminekuriik
+ei jääks saavutatule pidama. Kui reformide alguses aitas sotsiaalpoliitika nende
+mõju pehmendada, siis nüüdseks on see suurendanud ülemääraselt ametnike arvu ja
+palku avalikus sektoris, nende kärpimine aga tekitab asjaosalistes loomulikult
+vastuseisu. Nii arenenud riikide kui ka üleminekumaade kohalikud omavalitsused
+ei poolda keskvalitsuse osakaalu vähendamist tervishoius ja hariduses.
+Vastuseisu ületamine eeldab toetust uuelt ja kiiresti kasvavalt erasektorilt,
+eriti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetelt, kelle huve avaliku sektori
+bürokraatide võim kõige otsesemalt mõjutab. Paljudes konkurentsipõhistes
+demokraatiates on veel põhjalikult ümber korraldamata poliitiliselt tundlikud
+harud - põllumajandus, mäetööstus, raudteed, laevaehitus jms. Nende
+majandusharude käes on märkimisväärne võim ja nad nõuavad kaitsetolle jm
+soodustusi tasuks poliitilise toetuse eest. Lõpuleviimata või koguni alustamata
+reformid pärsivad ka erasektori kasvu ning nõrgendavad kokkuvõttes riigi üldist
+majandust. Euroopa Liiduga ühinemine pressiks reformidega jätkama. TEHNIKA. Neil
+pole nälga. Nad ei väsi, ei karda, ei kõhkle. Nad ei tunne valu. Neil pole
+koduigatsust. Nad ei tea, mis on armastus ja vihkamine. Just sellised peaksid
+olema ideaalsed sõdurid. Hambuni moodsalt relvastatud, säravates rüüdes
+võitlusrobotid marsivad üle lahinguvälja, kaugjuhitavad lennukid ja kahurid
+heidavad pomme, pisikesed putukataolised vidinad määravad vaenlase asukohta ja
+võivad vastase ka tappa - ulmefilmi stsenaarium või lähituleviku sõda? Osalt on
+see juba praegu tegelikkus. Selle nimel, et see kõik reaalseks muutuks, teevad
+tööd USA kaitseministeeriumi sõjaliseks kasutuseks mõeldud uue tehnika
+arendamise keskuse DARPA (Defense Advanced Research Projects Agency) ehk siis
+Riigikaitse Progressiivuuringuprojektide Agentuuri teadlased. Nende eesmärk on
+viia ellu esmalt suisa absurdsena tunduvad fantaasiad. Suur osa viimati
+Afganistani sõjas kasutatud tehnikast - öised nägemisseadeldised, mehitamata
+luurelennukid (UAV ehk Unmanned Aerial Vehicle), Stealth-tehnoloogial põhinevad
+lennukid, mis muudavad lennumasina vastase radaritele sama hästi kui nähtamatuks
+- on välja töötatud just DARPAs. Robotsõdureid pole veel lahingusse saadetud,
+kuid Bosnia, Kosovo, Iraagi ja Afganistani kohal tiirutasid juba veidra
+välimusega Predator-tüüpi UAVd ülesandega luurata ja määrata sihtmärke. Neid
+ilma juhita lennukeid kasutatakse õhuruumides, mis pole veel täiesti ohutud,
+samuti bioloogiliselt või keemiliselt mürgitatud piirkondades. Pentagon kulutab
+juba aastakümneid igal aastal miljardeid dollareid mehitamata lahingusüsteemide
+väljatöötamiseks. Seni on kasutamist leidnud peamiselt kaugjuhitavad või
+isejuhtivad lennumasinad, mis moodsa tehnoloogia abil suudavad maale saata
+fotosid ja muud teavet. Kõige enam on seni kasutatud Predatoreid. 8,20 meetri
+pikkune ja kahe meetri laiune lennuk lendab enamasti 3600, maksimaalselt aga
+7600 meetri kõrgusel kiirusega kuni 220 kilomeetrit tunnis. Korraga võib lennuk
+õhus olla umbes 16 tundi. Alates 1994. aastast on toodetud 50 Predatorit. Umbes
+20 neist on hävinud, neist omakorda pooled kriisipiirkondades alla tulistatud.
+Inimelud on aga säästetud. Katsetamisjärgus on mehitamata lennuk Global Hawk,
+mis suudab lennata kuni 19 000 meetri kõrgusel 650-kilomeetrise tunnikiirusega
+ja olla õhus korraga kuni 40 tundi. Peagi hakkavad mereteede ohutust tagama seni
+katsetusjärgus olevad mehitamata laevad. Eksperimentaal-kiirpaat Owl liigub kuni
+65 kilomeetrit tunnis, laeval on tehnika miinide, allveelaevade ja rakettide
+tabamiseks. Muu hulgas töötab DARPA ka putukasuuruste lendavate robotite kallal,
+mis on varustatud anduritega ja saavad soovitud piirkonna kohta teavet edastada.
+Töös on ka kärbse kuulmisorgani eeskujul tehtud minimikrofonid, mida vastase
+territooriumil vaenlase asukoha määramiseks alla visata. Luureoperatsioon peaks
+kava kohaselt välja nägema järgmine: lennukilt alla visatud minimikrofonid
+hakkavad maapinnale saabudes kindlaks määrama helisid ja samme ning edastavad
+saadud informatsiooni lennuki pardal asuvale vastuvõtjale, mis arvestab välja
+helide täpse asukoha. Vaenulike vägede asukoht peaks seega olema kindlaks
+määratud. Kärbse järgi tehtud. Kärbse Ormia ochracea eeskujul valmistab
+mikrofone rühm DARPA rahastatud teadlasi Ronald Milesi juhtimisel New Yorgi
+osariigis Binghamptoni ülikoolis. Esimene mudel peaks ajalehe New York Times
+väitel valmis saama sel suvel, mikrofonide kasutuselevõtt nõuab veel paar
+aastat. Ormia ochracea suudab määrata helide asukoha kahekraadise täpsusega.
+Teadlased on umbes kahe millimeetri suurused õhkõrnast membraanist tehtud
+mikrofonid kärbse auks nimetanud ormiafoonideks. Tegu on seni väikseimate
+mikrofonidega, mida lisaks sõjandusele saab kasutada näiteks moodsate
+kuuldeaparaatide valmistamisel. Putukakujuline tuleb ka soojaandurite ja
+lõhkeainega varustatud minirobot, mis suudab soojuse põhjal määrata inimese
+asukoha, talle külge haakuda ja plahvatada. Miinuseks on aga asjaolu, et robot
+ei tee vahet vaenlasel ja sõbral. Maavõitluseks on mehitamata süsteeme välja
+mõelda märksa keerulisem, sest tingimusi maapinnal on raskem ette näha kui õhus,
+samuti on seal rohkem väliseid tegureid. Kõrbe tarvis ehitatud robotitest on
+näiteks džunglis ja mägedes vähe kasu. Udus ideaalselt tegutsevaid roboteid
+võivad aga häirida tuul, vihm ja palavus. Esimesed niinimetatud maarobotid tehti
+miinide otsimiseks. Maal tegutsemiseks on robotid ka lihtsalt lollid ja
+saamatud. Nad ei oska järeldusi teha ega olukorda adekvaatselt hinnata. Ja isegi
+kui robot oleks peaaegu sama intelligentne kui inimene, ei suudaks ta aju,
+musklid ja närvid koos töötada. Ei aita robotid ka diktaatoreid võimult
+kõrvaldada ja Osama bin Ladeni tabamiseks pole neist samuti kasu olnud.
+Asjatundjate seas tuntakse DARPAt, mis varem kandis nime ARPA, eelkõige ühe
+leiutise järgi - nimelt said internet ja elektronpost rohkem kui 30 aasta eest
+alguse just sealt Arpaneti nime all. Legend jutustab, et tollane keskuse
+infotehnoloogiajuht Bob Taylor esitas oma bossidele interneti idee, mispeale
+kõlanud vastus: “ Suurepärane mõte! Teie eelarve suurenes praegu miljoni dollari
+võrra. ” Teadlased hakkasid uurima, kuidas luua sellist arvutivõrku, mis suudaks
+säilitada oma funktsionaalsust ka pärast võrgu osalist hävimist (näiteks
+tuumarünnaku järel). Idee seisnes hajusas võrgus, millel puuduks keskne
+kontrollpunkt ja mille eri sõlmpunktid oleksid võrdväärsed. Interneti sünd.
+Probleemile leiti järgmine lahendus - info saatmisel ühest sõlmest teise
+jagatakse see pakettideks, millest igaühel on allika ja sihtpunkti aadress.
+Teekond, mida mööda pakett sihtpunkti jõuab, pole oluline. Kui mingi sõlmpunkt
+katkeb, siis saadetakse see mööda teist sõlmpunkti, kuni jõuab määratud kohta.
+1969. aastal ehitati valmis esimene funktsioneeriv võrk, mis ühendas nelja
+sõlmpunkti (California Ülikooli Los Angeleses, SRId Stanfordis, California
+Ülikooli Santa Barbaras ja Utah' Ülikooli). Seda võrku hakati kutsuma
+Arpanetiks. Ühendriike ja teisigi suurriike on alati saatnud hirm teistest
+suurtest ja võimsatest maha jääda, ning soovist kindlustada oma ülekaalu loodi
+1958. aastal ka DARPA, tollal veel ARPA. Veidi enne seda lennutasid venelased
+ameeriklaste ehmatuseks kosmosesse esimese maavälise satelliidi. Praegu on kahe
+miljardi dollari suuruse aastaeelarvega DARPAs töötamine mainekas ja teadlased
+pakuvad keskusele meelsasti oma teeneid. Teadlaste lemmikuks on DARPA ka
+seetõttu, et kui mujal uurimisasutustes ja fondides saadab idee ellurakendamist
+bürokraatia, siis DARPAs käib kõik kiiresti ja probleemideta. Seal ei otsusta
+ettepanekute töösse võtmise üle mitte komisjonid, vaid valdkondade eest
+vastutavad mänedžerid. Neil on aga käsk leida uusi noori talente, esmatähtis
+polegi mõelda, kus leiutist tulevikus kasutada. Tähtis on idee ja hea fantaasia.
+Sageli on nii, et DARPA teeb ainult eeltöö ja mõni muu firma arendab idee
+valmistooteni. Ideest teostuseni võib kuluda 20 aastat. 
+
+20.11.2002 Eestis teenib praegu leiba ligi kuuskümmend neljajalgset
+piirivalvurit, kõik Neeme kooli kasvandikud Harju maakonna Ihasalu poolsaare
+põhjatipus asub vana Neeme küla, mille serval mere ääres paikneb üks
+omalaadsemaid riigiasutusi - Neeme piirivalvekoerte kool. Kooli on lõpetanud 95
+koerajuhti. Piirikoerast on viimase aastakümne jooksul saanud asendamatu abiline
+Eesti piirivalvetöös. Eesti piirivalve on teenistuskoerte koolitamisega
+õigupoolest tegelnud juba 1923. aastast saadik. Uus algus tehti pärast pikka
+pausi 1992. a Kuressaare õppekeskuses, kus suurt nõu ja abi osutasid Venemaa
+piirivalvekooli esindajad. Neilt sai Eesti piirivalve kingituseks ka esimese
+piirikoera Alfa, kes Neemel oma pensionipõlve veedab. 1992. a sai kool oma
+käsutusse nüüdse territooriumi, mida ei anna enam kümne aasta tagusega
+võrreldagi. Nii palju on vaeva nähtud ilu, korra ja koerte heaks. On võimatu
+ette kujutada riiki, kus oleks tasemel piirivalve, kuid poleks ühtegi
+piirikoera. Piiripost, piirivalvur ja piirikoer - need on lahutamatud sümbolid.
+Võttes lahti ükskõik millise piirivalve kalendri või bülletääni, võib sealt
+alati leida piirikoerte fotosid. Piirikoer on otsekui piirivalve reklaam.
+Lahutamatu sümbol Viinakuu eelviimasel päeval viis Neeme piirivalvekoerte kooli
+ülem kapten Tõnu Lauter läbi arutelu teemal: milleks meil on vaja piirikoeri?
+Osa võtta said need koerajuhid, kes olid parajasti koolis oma koera
+kvalifikatsiooni uuendamas ehk taset näitamas. Küsimus piirikoerte vajalikkusest
+ja sellest, miks nad seda tööd teevad, pani nii mõnegi koerajuhi sügavalt
+mõtlema. Otsekui oleks küsitud tuletõrjujalt, miks sa lähed põlevasse majja, või
+vetelpäästjalt, miks sa tõttad uppujale appi. Vastus on ilmselge. Ühises
+mõttevahetuses jõuti selleni, et piirikoeri on meil vaja eelkõige jälje
+avastamiseks piiril, kuritegude vältimiseks ja takistamiseks. Et üle piiri ei
+pääseks narkootikumid ega kurjategijad. Kullastki kallim - nõnda on piirikoera
+iseloomustanud kapten Hannu Paukku, kes on neid Soomes üle kolmekümne aasta
+koolitanud. Piirikoera puhul ei ole oluline välimus, vaid oskused ja tulemused.
+Tõnu Lauter toob piirikoera olulisemate omadustena välja aktiivsuse ja
+energilisuse, mille juures on enesestmõistetavalt ka tarkus ja intelligentsus.
+Piirikoer peab olema ka hästi kuulekas ja alati teenistuseks valmis. Mõnes
+mõttes nagu hüppeplatvormil, sisemiselt otsekui põledes erutusest, et kohe saab
+minna tööle ülesannet täitma. Pooltühi kõht tuleb ainult kasuks, sest see
+motiveerib koera. Ta teab, et kui on oma töö hästi ära teinud, ootab teda tubli
+kõhutäis ja koerajuhi kiitus. Piirivalve kasutab saksa lambakoeri. " Nad on
+piiritööks parimad, " selgitab Neeme kooli õppejaoskonna ülem Jüri Pajusoo, "
+sest teevad meeleldi inimestega koostööd ja on heade tööomadustega. Tema kõige
+tähtsam oskus on jälje ajamine - ninatöö. Ja põhiülesanne on ristjälje
+avastamine rohelisel piiril ehk maismaal. " Ristjälje jätab piiririkkuja, kes on
+liikunud salaja ühest riigist teise. Koera ülesanne on avastada piiriületajast
+maha jäänud jäljed lõhna järgi ja asuda piiririkkujat jälitama. Koerajuht on
+midagi enamat kui elukutse. Et koerajuhiks saada, peab loomulikult olema suur
+huvi ja armastus koerte vastu, kuid alati sellest ei piisa. Piirivalvur peab
+enne koerajuhiks hakkamist mõtlema, kas tal on tõesti selleks aega ja visadust.
+Hea oleks töötada mõni aeg koos koerajuhiga, et näha, mida see töö endast
+tegelikult kujutab. Suurt rolli mängib ka koduste arvamus. Kas nad mõistavad,
+mida see töö endaga kaasa toob? Koer nõuab endale väga suure osa peremehe ajast
+ja elust. Elu erilises maailmas See on töö, mida tehakse fanatismiga ja milleks
+ei saa sundida. Koerajuht on koerajuht, sest ta tahab seda ning teeb seda
+jäägitult ja lõpuni. Jüri Pajusoo sõnul on töö koerajuhina võimalus ühendada
+hobi elukutsega. " See on kindlasti palju huvitavam ja vaheldusrikkam kui
+tavaline piiritöö. Koerajuhi elukutse on kogu maailmas väga hinnatud. See pakub
+palju liikumist ja hoiab tervise tugeva. Samas maandab koeraga töötamine
+stressi. " Tõnu Lauter tunnetab koerajuhi maailma väga sügava ja erilisena.
+"Tavaline piirivalvur viskab pärast pingelist tööd mütsi nurka ja läheb koju,"
+kirjeldab Lauter. " Koerajuht on aga kogu aeg oma koeraga seotud. Mees ja koer
+on lahutamatu tervik - see on elu täiesti erilises maailmas. " Tarkus tuleb
+õppustelt Enne koolituse algust valitakse spetsialistide käe all hoolsasti
+kutsikaid. Kõige paremini ja kiiremini õpivad need kutsikad, kes on koerajuhi
+põhikursusele jõudnud kahekuuselt. Pärast valiku tegemist püütakse kutsikaid
+meestega sobitada, et energilisel ja kiirel koeral oleks ka samasugune peremees.
+See on otsustav valik - koerale kogu eluks. Koerajuhi põhikursus koosneb kahest
+osast, esimene kevadel ja teine sügisel. 12 õppenädalas õpitakse-töötatakse
+põhiosa Neemel ja ülejäänu piiril. Kursuse põhieesmärk on koolitada jäljekoeri,
+kuid koolist tuleb ka eriväljaõppega teenistuskoeri, nagu pääste- ja
+narkokoerad. Tulevased koerajuhid õpivad anatoomiat, füsioloogiat,
+veterinaariat, esmaabi ja koerte eest hoolitsemist. Lõpetajal peavad olema
+selgeks saanud koera õpetamise alused, jälje- ja sõnakuulelikkuskoolituse ning
+maa-ala otsimise põhimõtted. "Meie õpetame koerajuhti, et tema õpetaks oma
+koera," nimetab Jüri Pajusoo kursuse põhimõtte Värske koerajuht Merle, kes
+lõpetas kursuse oktoobri hakul ja töötab Valga piiril: " Enne kui siia kooli
+tulin, ei teadnud ma koera õpetamisest midagi, kuigi mul on varemgi koeri olnud.
+Aga piirikoerad on kuidagi teistmoodi. Nad õpivad nii kiiresti, on nii
+intelligentsed. Nendega tekib mõnus tagasiside, neid on kihvt vaadata. " Tema
+koer Apollo, kes oli tänavuse kursuse pesamuna, võttis piiritööst vapralt osa
+juba kolmekuusena. Piirikoerte töö lõpeb suure koormuse tõttu üldjuhul kaheksa-
+kuni kümneaastasena. Kui koer ei ole enam suuteline piiril edukalt töötama,
+läheb ta nii-öelda pensionile ehk jääb koduste sekka. Siis võtab koerajuht uue
+koera ja õpetab ta juba ise välja. Koerajuhti võib võrrelda meistertöölisega,
+kes teab, kuidas eri materjalidega ümber käia. Ta teab, et rauda ei saa sirgeks
+siludes või et kõva löögi puhul savi puruneb. Koerad on aga elusolendid ja nende
+puhul läheb kuldseid käsi veel enamgi tarvis. Kui neljajalgne piirivalvur
+hommikul koos peremehega kodunt tööle tuleb, siis on veel teadmata, milline päev
+teda täpselt ees ootab. Nelja jalaga piiril Alati nõuab küll täitmist
+põhiülesanne - piiririba kontroll, mis tähendab tihti 10-15kilomeetrist patrulli
+piirijoone läheduses, kus kõik kahtlased jäljed tuleb üles võtta. Aeg-ajalt on
+piiripunktis töötavatel koertel vaja kontrollida ka autosid ja inimesi. Kapral
+Viidas Kõnnil, kes teenib Aseri kordoni piirivalvurina, tuli ühel hommikul välja
+sõita: teatati, et väike poiss on kaduma läinud. Kui juba ligi viis tundi oli
+möödunud ajast, mil keegi polnud kolmeaastast Vjatšeslavi näinud, leidis Kõnni
+piirikoer Mandy ta ühe tehase territooriumilt prügikastide vahelt elusa ja
+tervena. Praegu ongi võetud suund selle poole, et igas maakonnas oleks ka
+inimesteotsijaid koeri, kes aitaksid leida metsa eksinud lapsi ja vanureid ning
+teisigi abivajajaid. Tõnu Lauteri sõnul poleks head piirikoera ilma juhita. "
+Kõik see, mis koerast peegeldub, on koerajuhi pingutuste ja töö tulemus. Inimene
+on siinjuures kõige suurem väärtus. " Selleks et piirikoeri vormis hoida ja ka
+koerajuhtide motivatsiooni tõsta, peab igal aastal tulema Neemele
+kvalifikatsiooniklassi uuendama või parandama. Kvalifikatsioonikatsed kestavad
+kolm päeva, mille jooksul tuleb täita mitmeid ülesandeid. Piirikoeral saab olla
+kas alg-, põhi- või tšempioniklass. Neljakesi klassi tõstmas 29.-31. oktoobrini
+olid klassi tõstmas neli koerajuhti: seersant Peeter Tamberg Peipsi
+piirivalvepiirkonnast, nooremseersant Anne Ruul Pärnu piirivalvepiirkonnast,
+seersant Enn Kangur ja nooremseersant Eiko Lust Valga piirivalvepiirkonnast.
+Esimesel päeval ootas kõiki ees põllujälg ja maa-ala otsimine. Mehed olid
+katsetest hoolimata heas tujus ja viskasid nalja. Kui Eiko oma Grandiga jäljele
+läks, hoidsid kõik hinge kinni: kas teeb ära või ei tee. Eiko oli ainus, kes
+põhiklassi sooritas, kui teised püüdsid tšempioni kätte saada. Põhiklassi nõuded
+on veidi kergemad. Jäljed põllul on värskemad ja esemeid, mis koeral jäljelt
+üles leida tuleb, on samuti vähem. Grand on piirikoerana oma parimast
+teenistuseast juba väljas, kuid tõestas katsete lõpus, et ka üheksa-aastasena on
+võimalik põhiklassi kuuluda. Eiko toob Grandi tugevaima küljena välja hea
+maa-ala otsimise. " Ta püstitas ühel aastal Eesti rekordi. Tõi kahe minutiga
+metsast välja kümme eset. " Maa-ala otsimise oskus on piirikoerte jaoks väga
+oluline, kuna alati on vaja üle vaadata kas kuriteopaik või kurjategija
+kinnipidamiskoht. Võibolla on ta joostes püstoli ära visanud või midagi kuskile
+maa alla peitnud. Anne Ruuli koer Ly on alles jõudnud parimasse teenistusikka.
+Õige teenistuskoera mõõt tuli tal välja anda aga juba kaheksakuuselt, kui
+politsei palus abi kõrkjatesse põgenenud kahtlusaluse tabamiseks. Nii sai Lyle,
+kes Anne sõnul siis veel täitsa laps oli ja huvitus rohkem sündmuskohale kokku
+tormanud külarahvast kui põgenenud kahtlusalusest, julgelt piirikoera varustus
+selga tõmmatud. Politseinik karjus kõrkjatesse, et laseb kohe koera lahti. Seda
+aga polnudki vaja, sest peagi oli kahtlusalune pilliroo vahelt väljas. Küllap
+oli koer roostikust suur ja kardetav paistnud. Anne mäletab ka teist juhtumit,
+kus piisas ainult koera olemasolust, et pingeline olukord laheneks. Selline
+koerajuhtide ja politsei koostöö on mõlemate poolt väga hinnatud. Peeter Tamberg
+ja tema Falco on aga tšempionid igas mõttes. Seda on nad tõestanud juba
+varasematel teenistuskoerte kutsemeistrivõistlustel, mida Neeme piirivalvekoerte
+kool korraldab igal aastal ikka enne jaanipäeva. Mis on Falco tugevamad küljed?
+"Kõik on head," vastab Peeter siiralt, "sest meil on Falcoga väga lähedane
+side." Falcot teatakse ka kui väga hea kuulekusega piirikoera. Kuulekus eelkõige
+" Kuulekuskoolitus on vajalik selleks, " selgitab Neeme kooli peaspetsialist
+Õnne Sagur, " et koer oleks alati kontrolli all ja igas olukorras juhitav.
+Koolituse ülesandeks on koera ja koerajuhi vahelise suhte arendamine.
+Kuulekuskoolitus paneb aluse ka teistele koolitustele. Kui koer allub
+koerajuhile, võtab ta oma ülesannet tõsiselt ka jäljetöös. Koer teab, et käsklus
+on täitmiseks. " Koerajuht Enn Kangur näitas aga katsete ajal, et tema Donnale
+on metsajäljes raske vastast leida. Metsajälg oli kaheksa tunni vanune ja viis
+kilomeetrit pikk, kuid Donna ei eksinud jäljelt, ehkki oli juba kottpime ja mets
+täis jahihirmus loomi, kes olid kusagilt kindlasti üle jälje tormanud. Tore oli
+vaadata rõõmu kooli ülema näol ja kuulata tema kiidusõnu, kui Enn lõpuks Donnaga
+okste ragistades pilkasest pimedusest välja ilmus. Jälje pealt oli Donna isegi
+esemed leidnud, mis tähendab, et ka kõik jälje nurgad olid kenasti üles võetud.
+Kui Eesti astub 1. jaanuaril 2004 Euroopa Liitu ja piirivalve struktuuris on
+oodata muudatusi, milliseks muutub siis koerajuhi amet? Kas võib loota, et
+salakaubaveod lõpevad, et narkootikumi ei viida üle piiri või et piiririkkujad
+kaovad sootuks ja illegaalid enam ei tegutse? Tõenäoliselt mitte. Ka siis on
+koerajuht see, kes võtab hommikul oma neljajalgse abilise, et temaga
+teotahteliselt piiri poole suunduda. Imbi Raikna 20.11.2002 Eesti-Soome
+sümfooniaorkester ja dirigent Anu Tali alustasid eile Vanemuise kontserdimajas
+uut hooaega avakontserdiga "Kirg või kannatus", täna õhtul mängib orkester sama
+kava Estonia kontserdisaalis. Anu Tali, millist maailma tipporkestrit tahaksite
+dirigeerida ja miks? Viini Filharmoonikuid, sest minu arvates on sellel
+orkestril kõige ilusam ja mitmekesisem kõla. Kui tihti saate tööpakkumisi
+Eestist ja välismaalt ja kui tihti peate pakkumisi tagasi lükkama, kas siis
+ajapuudusel vms pärast? Tõsi on, et tööd on viimasel ajal juurde tulnud. Mõne
+tööpakkumise olen pidanud tagasi lükkama. Nii Eestis kui ka kord välismaal.
+Põhjuseks on asjade kattumine või ebakorrektne asjaajamine. Mida tähendab
+dirigendi kohta ütlemine: on vormis / ei ole vormis? Vormis ollakse siis, kui
+dirigent on mängitava kava hästi ette valmistanud. Vorm püsib, kui tööd on
+pidevalt. Sest sellega on nagu iga muugi asjaga: aju harjub mõtlemisega ära,
+väljendusvahendid (dirigendi puhul liigutused) muutuvad läbimõeldumaks. Kuidas
+teie end vormis hoiate? Ma ei tea, kui hästi see mul õnnestub. Püüan
+järjepidevalt enda kallal tööd teha. Veedan aega nootidega, küsin nõu oma
+professorilt, kolleegidelt. Mis teid kõige enam segab töös? Ebaprofessionaalne
+suhtumine: huvi puudus muusika vastu, üldine vaimulõtvus - kui inimesed, kellega
+tuleb tööd teha, silmanähtavalt ei armasta ega naudi oma tööd. Mis teeb
+inimesest dirigendi? Hea dirigendi? Väga hea? Dirigendiks võib õppida koolis -
+muusikaakadeemias, konservatooriumis. Heaks dirigendiks saadakse läbi töökuse,
+väga heaks dirigendiks sünnitakse. Siis on esindatud nii anne, karisma kui ka
+tööoskus ja -armastus - see, mida saalis ja laval tunnetatakse, kuid sõnadesse
+panna on raske. Kas dirigent oskaks ka muid inimkooslusi juhtida, näiteks
+erakonda või valitsust? Ma ei ole selles kindel. Iga kingsepp jäägu oma liistude
+juurde. Kas dirigendil peab olema absoluutne kuulmine? Dirigendil peab olema hea
+muusikaline kõrv ja nüansside eristamise oskus, et leida partituurist üles see,
+mis muusika liikuma paneb. Kui paljust jääb ilma see, kes klassikalist muusikat
+küll kuulab, aga ise viisi üldse ei pea? Et muusikat mõista, ei pea ise seda
+teha oskama. Muusika mõjub läbi alateadvuse, äratab mälestusi, rahustab, erutab
+- selle mõistmiseks ei pea läbima koolitust ega lugema läbi raamatuid. Mis
+keeles te Eesti-Soome sümfooniaorkestriga suhtlete? Üldiselt käib töö inglise
+keeles, sest selles orkestris mängib muusikuid üle kogu maailma. Vahel ka vene
+keeles, sest kontsertmeister ja veel mõned muusikud on Venemaalt, ka soome või
+rootsi keeles, kui on tegemist delikaatsetes asjades otsese pöördumisega.
+Eestlastega räägin eesti keeles. Millist muusikainstrumenti te ise mängida
+oskate? Koolis õppisin klaverit. Orkestripillide tundmisele olen pidanud suurt
+rõhku panema, et tunda nende mänguspetsiifikat. Kas Beatles ja Webber on saja
+aasta pärast sama mis Mozart nüüd? Pole õrna aimugi, kuigi sada aastat on
+suhteliselt lühike periood. Kui saaksite ise endale tunnise soovikontserdi kava
+koostada, näiteks Klassikaraadios, siis milline see välja näeks? Kuulaksin mõne
+maailma tipporkestri kontserti live'ina. Erilisi muusikalisi eelistusi mul ei
+ole. Kuidas mõista soovitust: tunneta muusikat? Just selle sõna tähenduses -
+tunneta, ilma eelarvamusteta ja erilise ettevalmistuseta, südamega. Miks on
+levimuusika nn edetabelimuusika populaarsem kui süvamuusika? Kas sellepärast, et
+süvamuusika kuulamine nõuab pingutust ja pingutada ei viitsita? Laiatarbekaup on
+ikka kättesaadavam. Sellega on ära harjutud ja lõpuks hakkab meeldimagi.
+Kordamine on ju tarkuse ema. Ma ei ole nõus, et klassikalise muusika kuulamine
+nõuaks alati pingutust. Vahetevahel küll, eriti kui halvasti mängitakse. Kas
+teie praktikas on ette tulnud juhatada kahtlase professionaalse tasemega
+muusikuid? Tase on olnud kõikuv küll. See tähendab, et tööd tuleb teha rohkem,
+sest tulemus tuleb raskemini kätte - materjal osutab suuremat vastupanu. See aga
+ei tähenda alati, et töö on vähem nauditav või tulemus kesisem. Kui jõudehetkel
+muusikat kuulate, kas hakkate automaatselt esituses vigu otsima või suudate
+rahulikult lõõgastuda? Ei hakka vigu otsima, kuid ei kuula lõõgastushetkel tihti
+muusikat. Kui aga kuulan, püüan sellesse eelarvamusteta suhtuda. Kui hea
+tantsija te olete? Ütleme nii, et mul ei ole lausa kahte vasakut jalga, aga
+tantsimist on üha harvem ette tulnud. Kas te laulate duši all? Ei. Kas te vahel
+ümisete omaette, ja kui, siis mis viisi või viise? Ümisen küll ja reeglina
+avalikes kohtades, pälvides inimeste hämmeldunud pilke. Enamasti on need lihtsad
+meloodiad, teinekord lastelaulud. Mis elu elate Eestis, mida teete, kus käite?
+Elan kõige tavalisemat elu. Tihti saalin kontserdimaja, ooperi ja kodu vahet.
+Suurenenud töömaht on tinginud, et elan üha enam koti otsas. Olen hea meelega
+lihtsalt kodus. Kui õnnestunuks peate abielu kahe muusiku vahel? Arvatakse ju,
+et kui kaks muusikut koos elavad, siis kindlasti räägivad kodus muusikast ja
+ainult muusikast? Pean seda sama õnnestunuks kui iga teist abielu. Sarnaste
+huvidega inimesed peaksid ju teineteist paremini mõistma. Kindlasti ei räägi
+muusikud kodus kogu aeg muusikast, nagu ka arstid ei räägi pidevalt meditsiinist
+ja ajakirjanikud ei intervjueeri teineteist. Kodu on puhke- ja pelgupaik. Mida
+soovitakse dirigendile, kui ta läheb orkestri ette dirigeerima (nagu näiteks
+näitlejad löövad põlvega tagumikku, lauljatele soovitakse okast kurku jne)?
+Kõike võib soovida või jalaga tagumikku lüüa. 20.11.2002 Milliseid kohtumisi
+töövisiidil Suurbritanniasse peate kõige olulisemaks? Kõige olulisemad
+kohtumised olid kahtlemata prints Charlesiga, samuti lordkantsler, Lairgi lord
+Irvine'iga. Mõlemal kohtumisel arutasime Eesti jaoks väga põhimõttelisi
+küsimusi, mis on seotud Euroopa Liidu ja NATOga. Lordkantsler, kes on ühtlasi
+Lordide Koja spiiker, huvitus väga Eestist ja avaldas soovi ka Eestimaad
+külastada. Muidugi oli seda väga rõõmustav kuulda ja ma kutsusin ta Eestisse
+järgmisel aastal visiidile. Ma usun, et lordkantsleri isiku kaudu saab
+Suurbritannia oluliselt mitmeski küsimuses Eestit toetada. Prints Charles
+huvitus juba üksikasjadest, kuidas me oleme suutnud nii Euroopa Liidu kui NATO
+suunal ettevalmistusi teha. Teatavasti on Walesi prints huvitatud
+mahepõllundusest. Kas sel teemal ka vestlesite? Sellest oli meil päris
+põhjalikult juttu. Prints Charles rääkis kohtumisel oma tegevusest: kuidas ta
+toodab looduspuhtaid toiduaineid ja neid ka vastavalt töötleb. Walesi prints on
+väga palju selleks teinud, ühiskondlikult mõju avaldanud, et mahetootmist
+propageerida. Juttu oli ka sellest, et eesmärgiks pole mitte üksnes toota
+puhtaid toiduaineid, vaid oluline on ka keskkonna kujundamine. Näiteks
+loomakasvatuse abil saab maad kultuurmaastikuna korras hoida. Nii et küsimus ei
+ole mitte ainult looduspuhtas toidus, vaid tervikuna keskkonna ja
+kultuurmaastiku kujundamises. Meil oli neil teemadel printsiga meeldiv
+mõttevahetus. Ta on veendunud, et ELis on väljavaateid nii mahepõllundusel kui
+perefarmidel. Kui ELis reformitakse põllumajanduslikku tootmist, siis ühelt
+poolt minnakse intensiivse tootmise teed, kuid samas tuleb arendada ka
+mahepõllumajandust. Walesi printsi lähenemisviis on Eesti põllumajanduse jaoks
+väga tähelepanuväärne. Kuidas hindate Eesti võimalusi mahetooteid toota? Eesti
+loodus on Euroopa kontekstis suhteliselt puhas, kuna meie põllumajanduses pole
+väga intensiivselt väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutatud. Just selle tõttu
+oleks praegu võimalik laiendada oluliselt Eestis looduspuhaste toiduainete
+tootmist. Ja loomulikult ka töötlemist. Samas oleme keerulises olukorras: ühelt
+poolt toodame suhteliselt looduspuhtast toorainet, aga toidu töötlemisel oleme
+läinud seda teed, et need toiduained säiliksid kauem. Ma julgen küll väita: ei
+ole mingit kahtlust, et sellised toiduained on kaotanud oma kvaliteedis. Kas
+prints Charles avaldas soovi tulla uuesti Eestisse? Meil oli sellest juttu,
+kuivõrd prints Charlesi põhimõtted on ka Eestile lähedased. Mõistagi oli tal
+huvi külastuse vastu. Oluline oleks sel juhul kokku leppida külastuse aastaajas,
+et printsil oleks võimalik tutvuda liigirikka, mitmekesise Eesti loodusega.
+Millised on teie muljed Oxfordi ülikoolist? Oxfordi ülikool on kahtlematult
+maailmaülikool. Kuna ma pidasin Oxfordi ülikoolis 1993. aastal loenguid mitmes
+kolledžis, olen ülikooliga juba teatud määral tuttav. Loomulikult pakub Oxford
+alati huvi ja ma nõustusin kohe ettepanekuga, kui mind kutsuti sinna esinema.
+Pidasin loengu ühiskonna väärtushinnangutest, Euroopa traditsioonidest ja
+kultuurist. Ühiskond mõtestab paljusid asju ümber ja samal ajal on jäänud
+põhitraditsioonide, arusaamade juurde. Oli väga huvitav suhelda sellisel teemal
+eri kultuuripiirkondadest üliõpilastega. Mul oli meeldiv tajuda head kontakti
+oma kuulajaskonnaga - üliõpilaste ja õppejõududega St Johni kolledži suurimas
+auditooriumis. Sellest kohtumisest jäi väga meeldiv mulje, sest tunnetasin väga
+tõsist toetust oma mõtetele. See meenutas mulle neid päevi, kui ise rektorina
+töötasin. Ütlesite oma lõpukõnes, et Oxfordis tundsite end mitukümmend aastat
+nooremana. See oli tõesti nii. Kui ma olin EPA rektor, oli mul väga hea kontakt
+oma üliõpilastega. Mul on neist aegadest meeldivad mälestused. Mäletan tollast
+ühtsustunnet, me rääkisime üliõpilastega väga avameelselt. Kui üliõpilased
+tahtsid minu jutule tulla, ei takistanud sekretär kunagi põhjendusega, et
+rektoril ei ole aega. Ka Oxfordi ülikooli kohta öeldakse, et
+professorid-õppejõud ja tudengid on seal kui üks pere. Oxfordi sügav
+filosoofiline sisu võibolla selles seisnebki, et see on üks akadeemiline pere.
+Üliõpilane, kes on väärikate professorite-õppejõududega niimoodi koos elanud,
+neilt väärtushinnanguid ja teadmisi omandanud, kannab seda tunnet endaga kaasas
+kogu elu. Kogu tema ellusuhtumises ja inimsuhetes on aluseks austus teadmiste,
+aususe ja muude selliste väärtuste vastu. See on oluliselt suurem pagas kui
+teada mõnd valemit. Valemi võib alati raamatust leida. 20.11.2002 President
+Arnold Rüütli Suurbritannia töövisiidi tipphetkedeks said loeng tudengitele
+Oxfordis ja kohtumine Walesi printsiga Londonis Kui eestlased esimest korda
+Inglise kuninganna Elisabethi vastuvõtul käisid, jäänud üks baltlaste
+delegatsiooni liige sukkipidi kuninganna kõverate toolijalgade külge kinni ja
+tõusnud lauast koos tooliga. See juhtus 1998, kui meie endisel peaministril Mart
+Siimannil oli koos teiste Balti riikide peaministritega au lõunastada koos
+kuningannaga. Meil selliseid apsakaid ei juhtunud. Kõik sujus kui kellavärk
+kõrges Big Beni tornis. Saareriigi kuninglikud kombed Juba Gatwicki lennuväljal
+oli Eesti Vabariigi presidendi delegatsioonil vastas EV suursaadik
+Ühendkuningriigis Kaja Tael. " Suurbritannias võib üllatuda väga meeldivalt, kui
+isegi taksojuht tunneb väga hästi Eestit. Samas võid Inglise kõrgseltskonnas
+sattuda olukorda, kus Eesti on täiesti tundmatu, " ütles Tael. Lisaks presidendi
+kaaskonnale olid Suurbritannia reisil 11.-13. novembrini kaasas tõlk Karin
+Sibul, EPMÜ prorektor Lembit Nei, kes on mitu aastat Oxfordi ülikoolis end
+täiendanud, ja allakirjutanu. Kui Kaja Tael aasta tagasi Londonis suursaadikuks
+kinnitati, saadeti talle paleest järele lahtine tõld, millega ta sõitis
+Buckinghami paleesse volikirja üle andma. "Olin siis turistide silmis otsekui
+võõramaine kuninganna," muigas suursaadik. Saareriigis valitseb monarhia,
+traditsioonid ja inglise huumor. "Loen hommikuti kõiki Eesti ajalehti, muidu ju
+ajakirjanikud solvuvad," ütles president saareriigi pinnal, kui selgus, et nüüd
+tuleb kaks tundi hiljem ärgata ja hommikutunde Eesti ajakirjandusega täita ei
+saagi. Seevastu imetlesime järgmisel hommikul Thamesi vaadet parlamendihoone
+rõdul, kus ajaloolise kesklinna taustal kõrgub hiiglaslik vaateratas - Londoni
+silm. Lordide Kojas võttis meid vastu lord Janner - väike sõbralik aadlimees,
+kes juhatas otsekui dirigent elegantselt kätega žestikuleerides delegatsiooni
+hiiglaslikus parlamendihoones sinna ja tänna. Winston Churchilli kuju ees tegime
+väikese peatuse. Churchilli üks jalg postamendil hiilgas kui kullast. Just siia
+Churchilli jalale toetab iga parlamendiliige, enne kui valmistub sõnavõtuks
+saalis, selgitas lord Janner. See toob head õnne. Lord Janner tegeleb
+projektiga, mille eesmärk on paigutada Baltimaades teeviidad sõjaaegsete
+massihaudade juurde. Väikesel teejoomisel palus ta Eesti presidendil hakata oma
+ürituse patrooniks, nii nagu seda juba on Läti ja Leedu president. Kuninganna
+järel teine Seejärel järgnes kohtumine lordkantsler Lairgi lord Irvine'iga, kes
+on kuninganna järel teine isik riigis. Lordkantslerite osakonna eesruumi seinad
+on täis raamitud pilte, kus parukatega poseerivad praeguse Lordide Koja spiikri
+eelkäijad: St Edmundsbury lord Havers oli sel ametikohal 1997, eelmine oli
+Clashferni lord Mackay aastatel 1987-1997. Esimesed selle kõrge ameti kandjad on
+graafilistel piltidel jäädvustatud juba mitu sajandit tagasi. Ülemkoja värvid on
+tumepunane ja kuld, punane on lordide, roheline alamkoja liikmete värv. Mis
+ametile võiks lordkantsler Eestis vastata? "Sellist tiitlit Eestis kindlasti ei
+ole, sest ta ühendab endas suhteliselt eripärasel moel täitevvõimu, olles
+justiitsministri rollis, aga ühtaegu ka parlamendispiiker ja ülemkojas spiiker,"
+selgitab suursaadik. "Lordkantsler on ühtlasi riigikohtu liige, nii et tal on
+tõesti väga keskne roll Briti riigis." Lordkantsler Lairgi lord Irvine oli
+kohtumisel Eesti Vabariigi presidendiga üllatavalt hästi kursis Eestiga. Teda
+huvitasid nii meie edusammud, püüdlused ELi ja NATO suunal kui ka suhted
+Venemaaga. Lordkantsler teatas kohtumisel, et peab tulema oma silmaga Eestit
+vaatama. "Me arutasime tõesti väga põhimõttelisi Eestiga seotud küsimusi," ütles
+president Rüütel. "Ja väga rõõmustav oli kuulda, et lordkantsler tunneb suurt
+huvi Eesti vastu, ka avaldas ta soovi Eestimaad külastada." " Presidendi visiidi
+mõte oli kasutada kõiki võimalusi, et Eestit Suurbritannias tutvustada. Need
+kohtumised kujutavad endast üsna individuaalset lähenemist Briti parlamendi
+ülemkoja liikmetele, " selgitas hiljem suursaadik ajakirjanikule. Oxfordi
+vaimsus tõi sära Oxfordi ülikool - maailma parimat haridust andev ülikoolilinn -
+mõjus lausa lummavalt. Üle neljakümne kolledži varjuliste aedade keskel,
+raamatukogud maailma varamutega, Nobeli preemia laureaatidest õppejõud, Euroopa
+helgeimad pead haridust nõutamas. Ehkki saime tunda vaid murdosa sellest
+õhustikust, oli Oxfordi vaimsus ometi tuntav. Eesti presidenti Arnold Rüütlit
+piirasid nutikate-vaimukate küsimustega Euroopa ja Aasia andekamad noored
+Hiinast Venemaani välja, vastuste andmine tõi sära ka Rüütli silmadesse. " Eesti
+rahvas elab teiste rahvastega samade väärtuste nimel. Oleme suutnud läbi
+sajandite säilitada oma kultuuri ja seda ka edasi arendada. Mida rohkem suudame
+säilitada kõikide rahvaste kultuuri, seda rikkam on kogu inimkond, " selgitas
+Rüütel, kui teda küsimustega Eesti kohta lausa üle külvati. " Väga värskendav
+kohtumine. Esitati ka Eesti ajakirjanike traditsiooniline küsimus, et kas
+sellist Eestit tahtsite, " muigas president hiljem. "Siin Oxfordis tunnen end
+mitukümmend aastat nooremana," ütles president Rüütel hiljem banketil. " Ma olin
+just saanud nelikümmend, kui mind valiti põllumajandusakadeemia rektoriks
+Eestis. Tunnen sama ühtekuuluvustunnet tudengitega nagu aastakümneid tagasi. "
+Eesti presidendi loengul "Traditsioonid ja väärtused muutuvas Euroopas" oli St
+Johni kolledži saal puupüsti rahvast täis. Üle saja tudengi kuulas Eesti esimest
+meest, kes omal ajal üksi ja esimesena pidi seisma NSV Liidu juhtide ees, et
+öelda: Eesti taotleb iseseisvust. Just Balti riikidest sai alguse
+iseseisvuslaine, mis kulmineerus Berliini müüri langemisega. President Rüütel
+rõhutas oma loengus Balti riikide silmapaistvat rolli sündmustes, mille kaudu
+pool Euroopat pöördus demokraatliku arengu teele. Ta rääkis Eesti pürgimisest
+ELi ja NATOsse ning meie rahva väärtushinnangutest, mis toetuvad ka
+traditsioonidele. "Eestlased on üle elanud palju võõrvõime, ometi oleme suutnud
+oma identiteedi säilitada," rõhutas Rüütel Oxfordis. "Oma ajaloolt ja kultuurilt
+oleme alati kuulunud Euroopasse." Parim haridus maksab miljoneid Meie
+presidendiga oli tulnud kohtuma ka kümmekond praegu Oxfordis õppivat Eesti
+noort. Esimest semestrit õpib siin filosoofiat ja politoloogiat Paavo Piik. Tema
+sõnul läheb Oxfordi ülikooli diplom eestlasele maksma kuni poolteist miljonit
+krooni. Esimese sissemakse, üle veerand miljoni krooni, tegid Piigi vanemad
+pangalaenuga. Siin praegu õppivad eesti noored on saanud õppetoetust nii Sorose
+fondist, Avatud Eesti Fondist kui ka Briti valitsuselt. Merilin Kiviorg õpib
+õigusteadust, Maarit Kivilo klassikalist kirjandust, Illimar Ploom ajalugu ja
+Kersti Tarien inglise keelt. Olga Nekrassova teeb doktoritööd elektrokeemia
+erialal. "Me tuleme pärast õpinguid Eestisse tagasi," ütles Harri Altroff, kes
+tudeerib siin molekulaarbioloogiat. "Sest see haridus, need kogemused annavad
+ikkagi väga palju juurde, et oma rahvale kasu tuua." "Õppevorm on siin unikaalne
+ja selle üle ollakse Oxfordis uhked," selgitas Paavo Piik. " Lisaks loengutele
+on kord või paar nädalas kokkusaamised professoritega, seal on ainult kaks-kolm
+tudengit. Me analüüsime kõik õpitu läbi, see on otsekui isiklik vestlus.
+Selliste kohtumiste käigus õpib väga palju. " Professorid tudengiaega tagasi Ka
+professor Lembit Nei kiidab tutor'ite süsteemi, kus juhendaja teeb ühe-kahe
+tudengiga väga intensiivselt tööd otsekui eraõpetaja. "Oxfordi õhkkond on
+fantastiline," ütles Nei. " Siin on kõik üles ehitatud selle peale, et tuleb
+teha hästi palju ja intensiivselt tööd. Kolledž on tudengitele kodu ja noorte
+motivatsioon on väga kõrge, sest et kui Oxfordi ülikooli diplom taskus, siis on
+maailm lahti. " Ja nüüd on Oxfordis niimoodi, et pärast ametlikku õhtusööki
+lastakse lipsud lõdvemale ja professorid lähevad lähemasse pubisse tudengitega
+õlut jooma. "No ma ei tea," keeldus proua suursaadik kommenteerimast, kui just
+sellekohase ettepaneku tegi St Johni kolledži president Michael Scholar Eesti
+presidendile. Ainult viieks minutiks, please. See on meie traditsioon. Nii kui
+õlleklubisse sisse saime, lennutas professor Richard Compton oma palitu
+lähimasse tudengilauda, ütles: tehke mulle ruumi. Püsti jalu täitis elevil
+presidendimeeskond Oxfordi õhtust tudengipubi. Ainult hetkeks. Maailma priimused
+istusid laudades, õlleklaasid ees - õhevil, jutuhoos, nagu noored ikka. Prints
+ja Rüütel kohtusid St Jamesi palees Eelmisel kolmapäeval täpselt kell kolm
+võttis Walesi prints Eesti presidendi Arnold Rüütli vastu St Jamesi palees. Kui
+prints Charles lossiuksele Eesti presidenti tervitama tuli, lõid ETV kaamerad
+särisema. "Vaata et sina ei pildista!" hoiatas Londoni saatkonna töötaja Jaap
+Ora, kui ma saatkonna autost oma seebikarbiga välja kargasin. Loomulikult ma ei
+pildistanud, sest etikett on etikett. Kuna prints Charles on pildistamiste
+suhtes väga tundlik, oleks mul tulnud enne läbida range politseikontroll. ETV
+võttegrupp saadeti kohe pärast 20sekundilist filmimist kuninglikust hoovist
+minema, mina varjusin saatkonna autosse ja jäin kannatlikult audientsi lõppu
+ootama. St Jamesi palee siseõu - kitsad aknad, kõrged müürid - jättis üsna sünge
+mulje. Ja ennäe - ei tulnudki kaua oodata, kui autoga sõitis treppi järgmine
+kõrge külaline - Camilla Parker Bowles, printsi kauaaegne sõbranna: elegantne,
+hoolikalt sätitud soengus, lilla kleit koketse lõhikuga. Kaks härrasmeest St
+Jamesi lossist sööstsid talle vastu ja Camilla juhatati väärikalt sisse. Samal
+ajal pakkus Walesi prints Eesti presidendile oma tehases toodetud maheküpsiseid,
+vestlusteemadeks mahepõllundus ja päevapoliitika. Prints Charles huvitus Eesti
+ettevalmistustest liitumiseks ELi ja NATOga. Eesti riigipea märkis, et 2%
+suuruse kaitsekulutuste osakaaluga SKTst suudab Eesti viia oma kaitsevõime
+vajalikule tasemele. "Hoolimata sellest, et Suurbritannia on kuningriik, on
+monarhia ikkagi igapäevasest poliitikast eemal," ütles Kaja Tael hiljem. " Me
+saime prints Charlesiga jagada meie vaateid päevapoliitikast. Mida rohkem
+tuntakse Eestit kui väikest ja tublit riiki, seda rohkem kahtlemata tekib
+võimalusi saada stipendiumi ja õppida neis suurtes ülikoolides. Briti valitsuse
+silmis on Eesti üks vägagi usaldusväärne partner. " 20.11.2002 Piimatootja
+tunneb, nagu oleks ta eestlaste seast välja arvatud Rapla Dairy on Raplamaal
+Vigala vallas kaotamas piimatootjaid, kes raskete aegade kiuste on seni just
+sellele töötlejale truuks jäänud. Nii pikaks ajaks, seitsmeks kuuks, pole Rapla
+Dairy neid varem piimarahata jätnud. "Me nimetame nüüd laudaskäimist
+tulevikuinvesteeringuks," rääkis kaheksat lehma pidava pere naispool. "Ma ikka
+veel usun nende lubadusi, et järgmisel ja jälle järgmisel ja jälle järgmisel
+nädalal vaatame," ütles peremees talust, kus peetakse paarikümmend piimalehma.
+Keegi neist ei söandanud oma nime avalikustada, sest siis tööstus võibolla ei
+maksagi võlga ära. Esimene pere ootab summat, mis on nüüdseks üle 60 000 krooni.
+Rapla Dairy võlg teise pere ees on ligi 130 000 krooni. Olukord on hull Mõlemad
+pered on oma tootmisse investeerinud, et euronõudeid täita. Esimene pere, kes
+saatis sel sügisel ühe lapse tasulisse kooli, arvestas veel augustis, et saab
+investeeringust hoolimata ise hakkama. "Meil oli sääste ja laps ütles
+õppelaenust ära," rääkis perenaine. Nüüd on ikkagi õppelaenu võetud. Pere aga
+elab nii-öelda eimillestki. " Vist õnneks olime ise mõnele inimesele raha
+laenanud. Esialgu küsisime need laenud tagasi. Nüüd hakkab see raha otsa saama.
+Tulemas on ikaldustoetus, aga mis siis edasi saab, pole teada, " ütlesid nad.
+Taliviljakülv ei õnnestunud ilma tõttu. Teise pere peremees vangutas hakkama
+saamise küsimuse peale ainult pead: "Olukord on väga hull, ainult vihasta." Nad
+müüvad praegu veel jätkuvalt piima Rapla Dairyle. Miks? "Mul on neist kahju,"
+ütles teise pere peremees. Üks turumajanduse reegleid on küll see, et tootja
+müüb sinna, kus kasulikum on, aga Vigala inimesed leidsid, et tegelikult pole
+turul ühtegi kindlat piimaostjat. Nüüd liigub Vigalas jutt, et on võimalus müüa
+piima Saaremaa töötlejale, kes maksab korralikult. Aga nad teavad, et uuele
+turule tulija on ikka esiotsa hoolikas maksja. Nagu oli Mulgi Meierei, kes
+maksis raha kaks korda kuus. "Kõik jooksid sinna, aga siis mulk lõpetas asja
+hoopis ära." Vigala juustutööstusel läheb praegu hästi, kuid levib kuuldus, et
+tulevik sõltub litsentsi saamisest, mis pole kindel. Nad on vaadanud ka E-Piima
+poole, kellesse justkui võiks uskuda, aga samas liigub suust suhu jutt mehest,
+kes müüs oma piima E-Piimale, kuid kaotas liisinguauto, kuna piimaraha
+laekumisse tuli ootamatult pikk vahe. Kindlustunde võiks ju anda töötlejaga
+sõlmitud leping. "Meiega ei sõlmi keegi lepinguid," ütlesid nad, lisades, et ega
+leping ei aitakski. Näiteks toodi piimatootja, kel on leping Tallinna
+Piimatööstusega - kui raha maksmine viibib, ei laeku mingeid intresse, kuigi
+leping näeb seda ette. "Ma tunnen vahel, nagu meid polekski eestlaste sekka
+arvatud," ütles esimese pere perenaine. " Meie kogumispensioniga liituda ei saa.
+Kui sotsiaalmaksu ette ära ei maksa, kaob haigekassakaart ka ära. Ja kui
+piimatöötleja peaks pankrotti minema, saab tootja oma raha siis, kui seda
+esimeses järjekorras olijatest üle jääb. ” Lõputu lubamine Kõige rohkem vihastab
+neid see, et Rapla Dairyga ei saa enam jutule. “ Ütleks nad siis ära, et praegu
+on makseraskused ja raha tuleb kunagi siis ja siis. Oleks vähemalt selleks
+korraks meel parem, ” rääkisid piimatootjad. Aga nad kuulevad vaid ebamäärast
+juttu, et võibolla homme, võibolla järgmisel nädalal. Kui Raplasse kohapeale
+sõita, ei lase turvamees Dairy majja sisse, r��äkimata mõne asjapulga jutule
+saamisest. "Rapla Dairy ei tule minu eest maksma elektrit, telefoni, maamaksu,
+nad ei telli mulle ka ajalehti," ütles esimese pere peremees. Samas ei osanud
+neist keegi õieti ütelda, mis olukorra lahendaks. Advokaate palgata ei jõua.
+Kuna riik näitab toetustega üles huvi piimatootmist säilitada, usuvad nad, et
+üks võimalus oleks, kui sekkuks keegi riigi esindaja, näiteks riigikontroll.
+Võibolla aitaks võimalus saada tasuta õigusabi. Aga eriti nad riigile ei looda.
+Pole lihtsalt usku. "Riigiisad tegelevad nüüd ju sellega, et neli korda aastas
+arutavad kogu rahva ees oma palgaseisu." Tegelikult nad loodavad ikka veel, et
+Dairy maksma hakkab. Piimaautojuhid toovad teateid, et seal ja seal on mingi
+summa ära makstud. Siis sõidavad nad kähku kahekümne kilomeetri kaugusele
+Märjamaale vaatama, kas midagi on pangakontole jõudnud. Aga konto on ikka tühi.
+20.11.2002 Tallinna Sadam ehitab Saaremaa süvasadama Küdema lahe läänerannikule
+endisesse Tamme sadamakohta Mustjala valda. 70 mln kr maksev sadam tahetakse
+valmis saada 2004. aasta maiks. Hooaja jooksul peaks sadam vastu võtma 30-35
+kruiisilaeva. Tallinna Sadama juhtkond põhjendas sadama ehitamist Tammele
+väikseimate süvenduskuludega, samuti pole vaja sadama maa-ala kelleltki välja
+osta, sest see kuulub riigile. Tammel oli kalasadam veel 1960. aastate lõpul,
+enne uue kalasadama rajamist Tagalahte Veerele. Saare maavanem Jüri Saar ütles,
+et looduslikult on Tamme ilusaim sadamakoht nii maalt kui merelt vaadatuna.
+Maavanem pakub selle Põhja-Saaremaale ehitatava sadama nimeks selguse mõttes
+Saaremaa sadam. Mustjala vallavanem Enno Kolter ütles, et uskus juba kaheksa
+aastat tagasi sadama tulevat just Tammele. Uudepanga lahte tahtis süvasadamat
+ehitada juba 2000. aasta suveks AS Undva Sadam. Selle vastu olid aga eelkõige
+linnuteadlased, sest Uudepanga lahes asub ohustatud linnu kirjuhaha suurim
+talvitusala Läänemeres. Toonane AS Undva Sadama nõukogu esimees Jaak Lokk ei
+imesta, et süvasadam nüüd lõpuks ikkagi ehitatakse. " Džinn oli ju pudelist
+välja lastud. Varem või hiljem tulnuks see sadam teha, sest muidu hakatakse
+küsima, miks te ühe projekti põhja lasite, aga asemele midagi ei pakkunud, "
+ütles Lokk. Ornitoloogid on pidanud parimaks sadamakohaks Veeret, mis praegu
+kuulub AS Hiiu Kalurile. 20.11.2002 EPMÜ teadusprorektori Lembit Nei (45) ja
+metsandusteaduskonna dekaani Hardi Tulluse (46) kõrval pürib rektoritoolile ka
+mees väljastpoolt - Tartu Ülikooli zooloogia ja hüdrobioloogia instituudi
+erizooloogia korraline professor Alar Karis (44). Tema kandidatuuri esitas
+maaülikooli endine rektor Nikolai Kozlov. Veterinaariharidusega Alar Karis on
+töötanud ka Rotterdami ja Londoni ülikoolis ning osalenud rahvusvahelistes
+projektides. Üks Karise uurimisvaldkondi on transgeensed loomamudelid
+biotehnoloogias. Tema töörühma loodud geneetiliselt muundatud hiired, mille abil
+uuritakse haiguste teket, on nõutud kaup ka välisturul. "Olen oma tööd teinud
+piisavalt hästi ja kulutanud palju energiat tehnoloogia ülesehitamiseks,
+seepärast oli kandideerimisotsus minu jaoks väga raske," ütles Karis. " Kuid mul
+on piisavalt inimesi, kes suudavad tööd jätkata. Ma pole nii naiivne, et arvata,
+justkui saaks rektoriametis käia pühapäeva hommikuti teadust tegemas. " "Et ma
+pole samast majast, see mõnevõrra raskendab, samas annab aga ka eeliseid,"
+arutles Karis. " Olen töötanud erinevates institutsioonides nii kodu- kui
+välismaal. Näen EPMÜd mõnevõrra laiemas kontekstis. Samas teavad teised võibolla
+täpsemalt, millist kraanikaussi on vaja vahetada. " EPMÜ rektorivalimised
+leiavad aset 18. detsembril. Uus rektor annab ametivande 19. detsembril ja asub
+tööle uuest aastast. 20.11.2002 Saaremaa Liha- ja Piimaühistu ostab maakonna
+piimatootjatele Kesko Agro Eesti ASi kaudu Ukrainast ja mujalt söödamaisi, et
+parandada lehmade piimaandi. Muhumaa taluniku Jaan Kesküla sõnul on tänu kõrge
+energiasisaldusega maisi söötmisele päevane väljalüps lehma kohta suurenenud
+umbes kaks kilo. Esimene maisikoorem saabus Saaremaale paar nädalat tagasi.
+Kokku on ostnud ühistu ligi 600 t maisi. Varasematel aastatel on suuremad
+tootjad püüdnud ise maisi osta, kuid väikeste koguste tõttu on hind kõrgem
+olnud. Kõljala põllumajandusosaühingus (POÜ) söödetakse lehmadele maisi juba
+kolmandat talve. Osaühingu esimehe Tõnu Posti sõnul ei ole mais imerohi, mis
+kohe toodangut tõstma hakkab, ka muu sööt peab olema tasakaalus. " Tänapäeval
+saab lehm õigesti toodetud söödast proteiini küll kätte, kuid lehmadel kipub
+tekkima energiapuudus. Maisi ongi vaja söödaratsiooni lisada energia andmiseks,
+" selgitas Post. Möödunud aastal kasvatas Kõljala POÜ ka ise maisi ja tegi
+sellest silo, kuid vihmase suve tõttu jäi kuivaine sisaldus maisisilos
+tagasihoidlikuks. Nagu enamik saare talunikke ja väiksemaid suurtootjaid,
+kasutab ka Kärla POÜ lehmasöödas esmakordselt maisi. "Alati on nappinud raha, et
+suurt koormat osta," tunnistas juhatuse esimees Ülar Tänak. Nüüd võttis Kärla
+POÜ esialgu kümme tonni, talunik Jaan Kesküla ühe tonni maisi. Põllumeeste
+meelest on meeldiv seegi, et raha ei pea kohe välja käima, vaid see arvestatakse
+tasaarvelduse korras piimarahast maha. Saaremaa Liha- ja Piimaühistu juhi Paul
+Alase sõnul tahetakse Saaremaale maisi edaspidigi tuua, probleem on ainult
+suurte koguste ladustamises. 20.11.2002 Riina Kionka on kaua aega tegelnud
+iseseisva Eesti välispoliitika planeerimisega. Strateegiaga. Tema esimene
+välislähetus kulges otsejoones Berliini. Teenida suursaadikuleiba Saksamaal
+tähendab vastutust. Mitte lihtsalt vastutust, vaid erakordselt suurt vastutust.
+80 miljoniga Saksamaa on üks Euroopa Liidu juhtriike, samal ajal ka üks
+võimsamaid NATO riike. Teha Eesti kuuldavaks ja nähtavaks Berliinis just nüüd,
+Euroopa Liitu ja NATOsse astumise aastal tähendab, et tegemist on ülima
+professionaaliga. Mis on Eesti-Saksa suhetes praegu kõige olulisem? See, et
+Eesti saaks kaks kutset: astuda NATOsse ja Euroopa Liitu. Pärast seda on
+samavõrd oluline, et ratifitseeritaks needsamad kaks kutset Euroopa Liidu ja
+NATO liikmesriikide parlamentides. Kui Toomas Savi oli aprillis Berliinis
+visiidil, sai ta Saksa parlamendi kõikide fraktsioonide esimeestelt kinnituse,
+et kõik, välja arvatud Saksa endised kommunistid, toetavad Eesti saamist nii
+NATO kui Euroopa Liidu liikmeks. Nii et Saksamaa ei takista Eesti astumist
+NATOsse ja Euroopa Liitu? Vastupidi - Saksamaa on tugev Eesti toetaja. Kui
+kiiresti saavad eestlased Saksa tööturule? Me võime juhinduda sellest, mis on
+kokku lepitud. See aga tähendab seitset aastat ehk 2+3+2. Pärast esimest kahte
+aastat on võimalik olukord uuesti üle hinnata. Praegu on raske öelda, kas
+piirdutakse kahe aastaga, aeg näitab. Eestlaste tulek Saksa tööjõuturule ei
+sõltu Eesti tahtest, vaid pigem sellest, kuidas sakslased on valmis vastu võtma
+vahetuid naabreid. Nii et Saksa tööturule pürgivate eestlaste saatuse määravad
+poolakad? Sakslased ei tee vahet, kas võõrtöölise puhul on tegemist poolaka või
+eestlasega. Kui tööturg on kinni, siis on ta kinni ühtviisi kõigile, ja kui
+otsustatakse ta avada, siis kõikide jaoks ühekorraga. IT inimesed on vist
+eriolukorras? Selline nn rohelise kaardi süsteem funktsioneerib juba täna.
+Eriliselt nõutud IT spetsialistid saavad tööloa ilma probleemideta. Nõudluse
+korral ei loe, kes kust pärit on. Erandkorras võetakse IT tegelased Saksamaa
+poolt kahel käel vastu. Kas Eesti palkmajaehitajate probleem on lakanud olemast
+probleem? Jah, sellest hetkest, mil kirjutati alla lepingule. Seega nädal enne
+Saksa üldvalimisi (22. septembril 2002 - toim) pole Eesti ehitajatel enam
+probleeme palkmajade püstitamisega Saksamaal. Piirnumbri järgi võib Saksamaal
+aastas töötada sada Eesti ehitajat. Kui kaua võttis aega see, et Saksa
+tööministeeriumi esindaja ja sotsiaalminister Siiri Oviir käed lõid? See võttis
+aega viis aastat. Lahendus tundub olevat hea. Vähemasti nii hindavad Eesti
+palkmajafirmade esindajad. Nende meelest saab tellimused täita korralikult. Ei
+saa eitada aga fakti, et aastad on teinud oma töö. Pikaajalise probleemi tõttu
+on sakslased hakanud palkmaju tellima teistelt. Kui lahenduseni jõudnuks
+kaks-kolm aastat tagasi, oleks Eesti ehitaja saanud suurema osa palkmajade
+turust. Ühesõnaga, turg tuleb tagasi võita? See on tõsine väljakutse. Palju on
+vaja teha, et jõuda samale tasemele nagu varem. Kes ikkagi seisis selle taga, et
+Eesti palkmajade ehitajad oskuslikult välja tõrjuti kuni selleni, et Saksa
+seadusestki võis lugeda: majad pannakse püsti vastava maa ehitusfirma poolt,
+erandiks vaid palkmajad? Kellele oli see kasulik? Ma olen kursis taolise
+paranoilise mõtteviisiga. Isiklikult ma seda ei jaga. Saksa tööturg on just
+ehituse alal kitsaks jäänud. Berliinis on seda küll raske uskuda, sest peaaegu
+igal tänaval käib vilgas ehitustöö. Ent mujal Saksamaal on ehitajate hulgas
+levinud tööpuudus. Kardetakse odava tööjõu pealetungi idast. Tööjõu sissetuleku
+takistamine on minu meelest üsna loomulik reaktsioon. Kui Eestis oleks sama
+probleem, siis eestlased käituks samamoodi kätt ette pannes. Iga riigi kohus on
+kaitsta oma inimeste huve. Mil määral suudab Saksamaa huvituda Eestist ehk
+teisisõnu, kuivõrd konkurentsivõimeline on Eesti Poolale, Ungarile ja Tšehhi
+vabariigile? Ajalooline, kultuuriline, majanduslik ja turismialane huvi on
+olemas. Muidugi on huvi oma naabri Poola vastu suurem kui Eesti vastu. Naaber
+huvitub ikka naabrist. Seda ei saa eitada. Saksamaa on investeerinud ennekõike
+Poolasse, Ungarisse ja Tšehhi vabariiki. Ka Slovakkiasse. Ka transpordikulud
+mängivad rolli. Nii näiteks on Saksa investeeringud Leedusse absoluutarvudes
+kaks korda suuremad kui kaugemal asuvasse Lätisse ja ligi neli korda suuremad
+kui Eestisse. Miks peaks Saksamaa üldse aitama Euroopa Liitu väikesi vaeseid
+Balti riike? Vanema põlvkonna sakslane mäletab aegu, kui Eesti, Läti ja Leedu
+olid maailmakaardil täiesti olemas. Sakslane pole unustanud 1939. aastat. Iga
+natukese aja tagant palub mõni prominentne sakslane vabandust selle eest, mis
+Molotovi-Ribbentropi pakti pärast aset leidis. Vabanduse palumine või teisisõnu
+mineviku kahetsemine on kiiduväärt. On riike, kes võiksid Saksamaast eeskuju
+võtta. Eesti saatkond asub Berliinis väga prestiižikas rajoonis. Kas tuli pidada
+suurt võitlust, et sõjaeelset saatkonna hoonet kätte saada? Saatkonna hoone oli
+Berliini kinnisturaamatus kogu aeg Eesti Vabariigi omandina kirjas. Sealsamas
+oli kirjas, et omanik pole kohal. 1991. aastal saabus Eesti kohale. Vahepeal
+olid majja asunud üürnikud. Saatkonna hoones oli 14 korterit. Üürid olid
+kommunaalmajas madalad. Elanike hulgas oli palju kunstnikke ja tudengeid. Maja
+korrashoid jättis soovida. Nii et kapitaalremondiks kulus üpris suur summa. Ent
+koht on tõesti hea. See on vanast ajast diplomaatiline piirkond. Siinsamas
+kõrval ootab kordategemist Kreeka saatkond, Itaalia saatkond, ümber nurga on
+Austria ja Jaapani saatkond. Meie lähedal asuvad ka mitme liidumaa esindused.
+Millal avas saatkond uksed? Eesti saatkond Saksamaal alustas tegevust Bonnis
+aastal 1991 ja kolis Berliini aastal 1999. Üheksa aastat võttis aega, enne kui
+inimesed sellest majast välja kolisid. 2000. aasta augustis alustasime
+remondiga. Tööd käisid arhitekt Olavi Nõmmiku juhtimisel. Kümme kuud hiljem
+asusid hoonesse tööle Eesti diplomaadid. Kui palju läks kapitaalremont maksma?
+Võin eksida, aga minu mäletamist mööda 24 miljonit krooni. Kui palju Eesti
+diplomaate teenib Berliinis? Berliinis töötab viis Eesti diplomaati: konsul,
+majandusnõunik, kaks poliitika-ametnikku ja suursaadik. Veel on
+kaitseministeeriumi poolt saadetud kaitseatašee, ka töötab meie katuse all
+Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindaja ja loodame, et kultuuriministeerium
+saadab meile kultuuriatašee. Lätil on sama palju diplomaate kui Eestil, Leedu on
+saatnud aga Saksamaale 13 diplomaati. Miks teie meelest ei külastanud
+liidukantsler Helmut Kohl kordagi oma pika ametiaja vältel Eestit? Küll aga tegi
+seda Prantsusmaa Vabariigi president Franēois Mitterrand juba 1992. aasta mais.
+Ma arvan, et seda Kohli mittetulemist Eestisse on targem küsida Saksa
+suursaadiku käest Eestis. Kas võis olla tegemist teatud sobinguga, mis seotud
+Berliini müüri kaotamisega 1989. aastal? Ma ei usu. Et Helmut Kohl ei sobinud
+Lennart Meriga? Riikidevahelisi suhteid suunavad siiski riikide huvid, mitte
+isikutevahelised suhted ja nende kommenteerimine ei kuulu minu tegevusvaldkonda.
+Selle asemel et suhelda Euroopa Liidu ja NATOga, püüab Venemaa iga hinna eest
+edendada just kahepoolseid suhteid. Kuivõrd sobib väikeriik Eestile see, et
+suurriik Venemaa ja suurriik Saksamaa saavad omavahel väga hästi läbi? Vene
+välispoliitika on väga huvitav. President Putin suhtleb väga lähedalt mitte
+ainult liidukantsler Schröderi, vaid ka president Bushiga. Kas see on Eestile
+kasulik või kahjulik? Mida paremad on suhted Venemaa ja Euroopa Liiduga, seda
+parem. Kui Euroopa Liidu suured riigid suhtlevad tihedalt Venemaaga, siis see
+tugevdab Euroopa Liitu. Ma arvan, et see on Eestile kasulik. Oleme ju üsna pea
+Euroopa Liidu liikmesriigid. Meie kahepoolsed suhted muutuvad. Nõnda ka Eesti ja
+Vene suhted, sest Eesti saamisel NATOsse on need NATO ja Venemaa vahelised
+suhted. Poola näite varal võime ütelda, et Poola ja Vene suhted paranesid
+sellest hetkest alates, kui Poolast sai NATO liikmesriik. Suursaadik Jüri Luik
+käis hiljaaegu välja mõtte, et Eesti peaks kuuluma NATO tuumikriikide hulka.
+Kuidas seda korraldada? Tee leidmine on selge. Tuleb hoida kinni sellest, et
+kaitsekulutuste osa oleks kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust. On vaja
+olla usaldusväärne partner, kui vaja, abi anda. Ka Iraagi pommitamisel? Kui
+oleme partnerid, siis igas olukorras. See on väga tõsine ülesanne. Ma ei ole
+väga kindel, et sellest alati aru saadakse. Endine välisminister Ilves kirjutas
+väga huvitava artikli sellest, mis saab Eesti välispoliitikast pärast Euroopa
+Liitu ja NATOsse astumist. Joonistuvad välja uued naabrid. Just nende uute
+naabrite toetamine on Eesti panus liitumisel rahvusvaheliste
+organisatsioonidega. Juba 1993. aastast alates toetame Ukrainat, nüüd Gruusiat.
+Meie osa on olla lüli lääne ja ida vahel. Eesti rahandusreform ja
+infotehnoloogia on eeskujuks uutele naabritele. Sest meie ja nemad tuleme
+enam-vähem samadest oludest. Meie kogemus loeb nendele rohkem kui mõne
+Lääne-Euroopa riigi oma. Just sellisel kombel saame ennast oluliseks teha. Aga
+ikkagi on Eesti vaid väikeriik, kelle rahvaarv sama suur kui üks Washingtoni,
+Pariisi, Londoni või Moskva elukvartal. Ei saa ju kuidagi põhjanaaber Soomet
+pidada suurriigiks, aga milline maine Euroopa Liidus! Ta on tubli, tal on head
+ideed. Euroopa Liidu kontekstis on Soome väikeriik. Aga samal ajal oma
+innovatiivsuse tõttu täiesti sündmuste keskel ja otsuste langetamise keskmes.
+Kuivõrd suurriik Saksamaa võtab üldse kedagi peale Prantsusmaa kuulda? Kui
+midagi on vaja läbi suruda, otsib Saksamaa mõistagi partnerit omasuguste suurte
+hulgast. Ennekõike puudutab see Euroopa Liitu, aga kehtib ka NATO kontekstis. Ma
+ei üllatuks, kui pärast Euroopa Liidu laienemist süveneks Saksamaa suhe Poolaga
+(Poolas on ligi 40 miljonit elanikku - toim). On märke, et Saksa-Prantsuse
+koostöö võtab üles hoogsamaid tuure kui vahepeal. Viitan näiteks viimasele
+Euroopa Liidu tippkohtumisele Brüsselis (oktoober 2002 - toim), kus Schröder ja
+Chirac jõudsid põllumajandustoetuste osas kokkuleppele. Mida peate teie, Riina
+Kionka, isiklikult suurimaks õnnestumiseks Eesti-Saksa suhetes? Välispoliitikas
+pole mitte midagi "oma tegu". Välispoliitika on meeskonnatöö. Välisministeerium
+ja saatkond, kusjuures saatkonnas töötavad absoluutselt kõik ühise asja nimel.
+Primadonnasid meil ei esine. Niisiis, milline on see kiiduväärt meeskonnatöö
+Tallinna-Berliini liinil? Mainida tahaksin kindlasti ka seda, mis ei puuduta
+välispoliitikat otseselt, aga on siiski oluline - saatkonna hoone
+kapitaalremont. Ma tahaks loota, et meie tegevus NATO suunal aitas Saksa
+poliitikutel süvendada arusaama, miks Eestile on oluline NATOsse saamine. Kui
+mina Berliini tulin, puudus Balti riikidel NATOsse astumiseks Saksamaa toetus.
+Ma ei taha öelda, et just minu tulek põhjustas põhimõttelist meelemuutust.
+Siiski tahaks arvata, et meie valgustustöö Saksamaal aitas natuke kaasa selle
+180kraadise pöörde tekkimisele. Mis puudutab Euroopa Liitu, siis selle
+laienemise toetus on Saksa poliitikute hulgas väga tugev olnud. Nii et saada
+NATOga liitumise toetus Saksamaalt on see tegu, mis väärib allakriipsutamist? Ma
+julgen nõnda väita küll. Sakslased ei võtnud seisukohta. Õigemini, sakslaste
+seisukoht koosnes kolmest punktist: uks peab olema avatud, laienemisest on vara
+rääkida, kes valmis, saagu NATO liikmeks. Saksamaa pole kunagi ütelnud, et nad
+oleks NATO idasuunalise laienemise vastu. Saksa positsioon seisnes positsiooni
+puudumises. Samal ajal mõnes teises pealinnas, näiteks Kopenhaagenis või
+Washingtonis, oldi vägagi entusiastlikult meelestatud NATO laienemise poolt.
+Näiteks Taani oli algusest peale laienemise poolt, ka Washingtonis öeldi
+kiiremini laienemist pooldav seisukoht välja. Mis rolli üldse Saksamaa NATOs
+mängib? Ta on suurim partner Euroopas. Tal on võimsad ressursid. Praegu näiteks
+on 10 000 Saksa sõdurit igasugustel rahuoperatsioonidel üle maailma. Ajalugu
+silmas pidades on see väga suur muudatus Saksamaal, kuna Saksa põhiseadus ei
+lubanud kuni viimase ajani Saksa sõdureid saata ühegi võõrriigi territooriumile.
+Praeguse Saksa valitsuse teene ongi põhiliselt see, et Saksamaa on naasnud
+välis- ja julgeolekupoliitika areenile. 1999. aastal saatis Saksamaa
+esmakordselt pärast Teist maailmasõda oma sõdurid piiri taha Kosovosse rahu
+tagama. Pärast seda on valitsus Saksa sõdureid saatnud Makedooniasse ja
+Afganistani. Saksamaast on NATOs saanud riik, kellega saab arvestada, kui
+väljaspool NATOt on vaja aktsioone korraldada. Kuidas see sõdurite saatmine
+täpselt käib? Tegelikult ilma parlamendi heakskiiduta ei saa sõdureid kuhugi
+suunata. See reglement on üpris range. Võrreldes teiste NATO riikidega üks
+karmimaid. Nii et Saksa sõdurite sõdimise otsustab rahvas parlamendisaadikute
+kaudu. Kuivõrd tõenäoline on Saksamaa osalemine Iraagi pommitamisel? Minu asi
+pole Saksamaa siseasju kommenteerida. Kuid ma arvan, et Saksamaa teeb nii, nagu
+liidukantsler Gerhard Schröder on öelnud ehk teisisõnu: Saksamaa ei osale Iraagi
+ründamises. Mida ootab Saksamaa Euroopa Liidu laienemisest? Saksa valitsus
+viitab küllalt tihti, et umbes kaheksa aasta pärast pole probleem mitte
+tööpuudus, vaid tööjõu puudumine. See on aga tulevikumuusika. Peamine argument,
+mida Saksa valitsus Euroopa Liidu laienemise puhul kasutab, on praegu see, et
+avaneb suur turg. Et kõige suuremat kasu on liitumise eelsel ajal just lõiganud
+Saksamaa. Viitamine juba saavutatud kasule on väga tugev trump. Osutatakse
+Baieri firmadele, kes teevad koostööd Tšehhiga või jälle Poola ja
+Mecklenburg-Vorpommerni vahelistele ärisidemetele. Laienemine elavdab
+majanduslikku läbikäimist. Eriti piiriäärsetel aladel. Kas Otto, Klaus või Franz
+ehk tavaline sakslane saab aru Euroopa Liidu laienemise vajalikkusest? Avaliku
+arvamuse järgi pooldab 1/3 sakslastest Euroopa Liidu laienemist, 1/3 ei tea, 1/3
+mõtleb veel. Selles ei ole midagi väga imelikku. Ma ei arva, et selles
+peegelduks vastuseis kandidaatriikidele. Kui abiellutakse, siis mida lähemale
+tuleb laulatuse kellaaeg, seda närvilisemaks inimene muutub. See on ka
+arusaadav, sest abielu on tõsine asi, mitte mäng. Sama nagu abiellumisega on ka
+Euroopa Liidu laienemisega. Oleks ju lausa imelik, kui mõlemad pooled ei
+pabistaks. Kui rääkida Saksa parlamendi ratifitseerimisprotsessist, siis
+kummaga, kas NATO või Euroopa Liiduga, liitub Eesti varem? Usutavasti NATOga.
+Ilmselt on ajavahe kuu aega. Saksa parlamenti võiksid liitumislepingud jõuda
+2003. aasta sügisel. Kas väikesel vaesel Eestil on suurele rikkale Saksamaale
+midagi õpetada? Pole sugugi nii, et meie vaatame Saksamaale suhu. Nii näiteks
+hindab Saksamaa meie geeniprojekti. Infotehnoloogia valdkonnas oleme Saksamaast
+kaugel ees. Sakslased imestavad ega suuda algul uskudagi, kui seletan, et Eestis
+saab mobiiltelefoniga parkida. Või trammipiletit osta. Või igal hetkel
+pangaautomaadist raha võtta. Kuidas suursaadik Riina Kionka end oma esimeses
+välislähetuses tunneb? Vastutus on tõesti suur. Kõik 24 tundi olen ma Eesti
+teenistuses. Ei ole võimalik, et unustan selle ära. Iga kord kui ma siit
+saatkonna hoonest välja astun, mõtlen ma, mis mul seljas on, kas kõik on korras,
+kas ma jätan oma käitumisega Eestist hea mulje. Ka uksest välja astudes kehastan
+ma siin Eestit, mitte lihtsalt Riina Kionkat. Nii et Riina Kionka kannab alatasa
+rahvariideid? (Naerab südamest) Seda mitte, aga dressipükstes ma ka ei käi.
+Rahvariideid kannan teinekord vastuvõttudel. Aga see tunne saadab küll mind
+alatasa, et seisus kohustab. Enne suursaadikuks saamist ei teadnud ma sellise
+tunde olemasolu. Marianne Mikko, ETV Berliin-Tallinn 20.11.2002
+Elektripaigaldiste kontrollimise nõue on tekitanud sulidel tahtmist libateenuse
+pakkujana raha teenida. Kuidas ära tunda õige kontroll? Vastavad Tehnilise
+Järelevalve Inspektsiooni (TJI) elektriohutuse osakonna peaspetsialist Ellen
+Luts (E. L.), AS Elektrikontrollikeskuse peainspektor Tõnis Mägi (T. M.) ning
+majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööstusosakonna peaspetsialist Ago
+Pelisaar (A. P.). Kuidas saab inimene kontrollida, kas kohale tulnud
+elektrikontroll on ikka see, kellena ta end esitleb? E. L.: Enne 1. oktoobrit
+andis TJI elektritööde ettevõtjale välja kirjaliku registreerimistõendi. Siis
+oli inspektsioonil täielik ülevaade, milliste töödega ettevõte tegeleb, sh
+tehnilise kontrolli tegemine. Nimelt ei tegele mitte kõik elektritööde
+ettevõtjad selle tööga. Nüüd saab seda infot majandus- ja
+kommunikatsiooniministeeriumist. Kui kliendil on telefoni teel firma välja
+valitud, saab ta küsida, kes töötegijatest kohale tuleb. Siis saab nõuda
+kontrollilt nime ja pildiga töötõendit. A. P.: Üks võimalus on küsida
+ettevõtjalt registri väljavõtet, et näha, kas ta on sinna kantud. Registrist
+väljastatakse tõend vaid sel juhul, kui ettevõtja seda soovib. Enamik
+ettevõtjaid pole sellest seni huvitatud olnud. Samas on saadav tõend vaid
+hetkelise kehtivusega, s.t paberi andmise hetkel oli selline ettevõtja niisuguse
+tegevusalaga registris registreeritud. Kellel on juurdepääs Internetile, võib
+ettevõtja olemasolus ja pädevuses ise veenduda Kahtluse korral saab infot küsida
+telefonil 6 25 63 44. Igal juhul peaks kahtlust äratama see, kui keegi kutsumata
+tahab oma teenuseid pakkuda. Teenuse tellib klient ise. Keegi pole kohustatud
+ühtegi ettevõtjat oma elamusse laskma ja ükski ettevõtja ei saa seda ka nõuda.
+T. M.: Töötõendit ei pea igaühel olema, sest see pole kohustuslik. Näiteks meie
+firma töötajatel neid ei ole. Lihtsaim viis inimest tuvastada on helistada
+firmasse, leppida kokku kontrolli aeg ning selgitada välja, kes tuleb kontrolli
+teostama. Kui inimene on kohal, saab kahtluse korral küsida isikut tõendavat
+dokumenti või helistada firmasse, kust töö telliti. Kuidas näeb välja
+nõuetekohasuse tunnistus? A. P.: Nõuetekohasuse tunnistuse vorm on kehtestatud
+vastavalt majandusministri määrusele. Tunnistusele olevale vormile võib
+lisanduda ettevõtja atribuutika. Kas kontrollitakse ka pooleliolevaid ehitisi?
+E. L.: Pooleliolevaid ehitisi ei ole mõtet kontrollida. T.M.: Kui pooleliolev
+ehitis võetakse osaliselt juba kasutusele, tuleb seal kontroll teostada. Kas
+Lääne ja Vene elektrisüsteeme saab omavahel kuidagi sobitada? E. L.: Kahe
+süsteemi omavaheline sobitamine ei tule tihtipeale kõne alla. Kui seade on
+varustatud kaitsemaandusega, siis see ei toimi, kui puudub vastav kaitsesüsteem
+installatsioonil. Pistikupesa vahetamisega ei saavuta kaitsesüsteemi olemasolu.
+Kaitsesüsteemi peab eraldi välja ehitama. Määrus ei nõua kaitsemaandusega
+süsteemile üleminekut, vaid vastavust ehitusjärgsetele nõuetele. Soovitan
+võimaluse korral kasutada kahekordse isolatsiooniga seadmeid. A. P.: Uued
+elektriseadmed esitavad kõrgemaid nõudmisi ka elektripaigaldisele. Kasutades
+uusimat majapidamistehnikat vanas ja amortiseerunud elektripaigaldises, võib
+rikkuda elektriseadme. Samuti võib elektriseadme kasutamine olla ohtlik.
+Kindlasti ei hakka keegi nõudma, et ärge kasutage seda või teist elektriseadet
+või et viige oma paigaldis vastavusse euronõuetega. Selleks pole seaduslikku
+alust. NB! • Elektripaigaldiste kontroll ei tähenda seda, et vanad paigaldised
+tuleb uute vastu välja vahetada. Keegi ei nõua Vene elektrisüsteemi asendamist
+Lääne omaga. See on vaid soovituslik. • Ainus nõue on, et paigaldis peab vastama
+paigaldamisaegsele eeskirjale. • Kontrollija märgib üles vead ning omanik
+otsustab, kuidas, kes ja millal parandused teeb. Alles seejärel saab
+nõuetekohasuse tunnistuse. Kui olukord on eluohtlik, sekkub TJI. • Kontrolli
+eesmärk on teha kindlaks, et kõik paigaldised on ohutud nii inimesele kui
+kasutatavatele seadmetele. Loe ka:, ML, 14. november 20.11.2002 Läänemaa
+piimatootjad kutsuvad põllumajandusministrit appi Rapla Dairylt võlga nõudma
+Rapla Dairyst seitse kuud piimaraha oodanud Noarootsi lehmapidajad pöördusid
+abipalvega põllumajandusministeeriumi poole. "Võimaluse piires palume tasuta abi
+juristi või advokaadi näol, kes tunneks seadusi ja oskaks meid, vaeseid
+piimatootjaid, kaitsta," seisab kaheksa piimatootja avalikus kirjas. " Piima
+viidi igal kolmandal päeval. Ostsin uue jahuti, aga tööstuselt raha ei tule, "
+räägib Paslepa küla elanik, 73aastane Laine Rajasalu. "Istun pliidi ees paku
+otsas ja mõtlen, kuidas omadega välja tulla." Rajasalu pension kulub maksudeks
+ning ka kütust on vaja osta. Ta sai viimati piimaraha 16. oktoobril: 1145 krooni
+ehk napilt veerandi aprillis saama pidanud rahast. Lepingut pole Ükski Noarootsi
+lehmapidaja pole sõlminud tööstusega kirjalikku lepingut. Suusõnalisest
+lubadusest tasuda 60 päeva jooksul, pole tööstus kinni pidanud. Pärast riikliku
+Tallinna piimatööstuse pankrotti jäi Rajasalu ilma 8000 kroonist, nüüd on Rapla
+Dairyst saamata 21 000 krooni. " Olen küll helistanud, aga seda Antonsit (Rapla
+Dairy varumisdirektor - toim) pole kätte saanud. Ainult ootan ja ootan. "
+Augustis lõpetati Noarootsi vallas mitmelt piimatootjalt piima vastuvõtmine.
+"Mul on kolm lehma, kelle piima pole kuhugi panna," ütleb Paslepa küla Allika
+talu perenaine Leili Raidla. Tal on kaks nooremat seemendatud lehma, kes peaks
+kevadel lüpsma tulema. Rapla Dairyst mai ja juuni piimaraha 2500 krooni ei
+loodagi ta enam kätte saada. "Kui ma lehmad ära müüks, on see raha varsti läbi
+ja nii pensionini ei ela," ütleb Raidla. Pensionini veel tosin aastat. Noarootsi
+vallas on alles jäänud neli piimatootjat, kes müüvad piima Rapla Dairyle.
+"Lootus on viimane, mis kustub," ütleb endine zootehnik Üllar Neemrand, kellel
+on juunist alates ligi 150 000 krooni saamata. "Kui poleks olnud piimalehma- ja
+keskkonnatoetust, oleks seis päris keeruline," tunnistab valla suurima karja
+omanik. "Kui lunida, et maksud või laenud maksta, siis vahel natuke raha
+kantakse üle." Rapla Dairy sekretär püüab korduvalt ühendada Maalehte Rapla
+Dairy raamatupidaja ja varumisdirektoriga, aga nad on kas hõivatud või parasjagu
+lahkunud. Omanik Yaqub Haidary on Moskvas. Üllar Neemrand teab, et
+varumisdirektor on lubanud sel nädalal osa raha ära maksta. 50 lehma pidav mees
+on otsustanud üle minna lihaveiste kasvatamisele. "Kui teised piimatootjad ära
+kukuvad, ei tule keegi enam siia piima järgi," arvab Neemrand. "Nii võib
+Noarootsi vald sattuda nende valdade hulka, kust tilkagi piima tööstusele ei
+viida." ETKLi peadirektor Kaul Nurm ütleb, et Rapla Dairy on piimatootjatele
+võlgu 30 miljonit krooni. Ministeeriumi kiiranalüüs Ministeerium püüab
+piimatootjaid ja -tööstusi raskest seisust välja tuua. Olukorra analüüsiks on
+planeeritud kaks nädalat. Äripäeva andmetel on ministeeriumis väljatöötamisel
+skeem, kuidas aidata ettevõtetel keeruline aeg üle elada ning Rapla Dairyl võlad
+ära maksta. "Praegu ei ole eesmärk Rapla Dairy päästmine, vaid piimanduse
+olukorrast ülevaate saamine," ütleb põllumajandusminister Jaanus Marrandi. "Kuna
+Eestis puudub turukorraldus, kehtib meil piimatootjatele maailmaturu tootjahind,
+mis on väiksem kui piima omahind," selgitab Marrandi. " Ühtse piimapoliitika
+osad ELis on tootmiskvoodid, interventsioon, eksporditoetused. Üksikult pole
+neid praegu rakendada võimalik. " E-Piima juhatuse esimees Jaanus Murakas on
+mõttega nõus, kuid peab vajalikuks siiski piimatootja toetamist. " Juba kevadel
+oli näha, et tööstused ei suuda piima varumishinda kolme krooni peal hoida ja
+teenivad kahjumit. Tegime juba siis ministeeriumile ettepaneku, et riik maksaks
+30 sendi ulatuses piimahinna tootjale kinni, " räägib Murakas. Lisaraha pole Nii
+tootjad kui töötlejad näevad kõige kiirema lahendusena piimalehma eest
+lisatoetuse maksmist. Tavaliselt makstakse piimalehma kasvatamise toetus välja
+kevadeks. Tänavu otsustas valitsus maksta karjaomanikele 2. detsembriks ka
+täiendavat nn põuatoetust 54 miljonit krooni. Põllumajandusminister ütleb, et
+seda summat pole võimalik suurendada. Jaanus Murakas näeb ka teisi võimalusi.
+"On valiku küsimus, kas maksta kinni eelmise perioodi kahjud või kasutada raha
+tulevikule mõeldes - turu-uuringuteks ja reklaamiks." Peaminister ei toeta
+Peaminister Siim Kallas kinnitab Äripäevale, et kui põllumajandusminister teeb
+analüüsi tulemustel ettepaneku alustada piima riiklikku kokkuostu või toetada
+konkreetseid ettevõtteid, siis peaministri toetust need ettepanekud ei saa.
+"Rahaline abi raskustes firmadele kas läbi otseste toetuste või riiklike kaupade
+kokkuostu toetab ebaefektiivsest majandamist, on ebaõiglane teiste
+majandusharude suhtes ning kujutab endast reeglina maksumaksja raha raiskamist,"
+väidab peaminister Kallas. Samal teemal:, ML, 14. november 20.11.2002
+Keskkonnaministeerium on metsanduse arengukavaga rahul, aga peremetsaomanikud
+mitte Metsanduse arengukavaga hakati tegelema eelmise sajandi lõpus, valmis
+saadi sellega möödunud nädalal. Sellele vaatamata ei ole see peremetsaomanike ja
+Eesti Erametsaliidu meelest kaua tehtud kaunikene. Peremetsaomanike ehk
+füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende esindajast erametsaliidu sõnul soosib
+aastani 2010 Eesti metsandust reguleeriv arengukava suuri tegijaid ja püüab
+kõrvale tõrjuda väikeseid. Kritiseerijate must stsenaarium on, et sellest saab
+alguse peremetsaomaniku kui Eesti metsanduse ühe osa kadumine. Mihkelson:
+Peremetsaomanik on see tõeline Arengukavas on ettepanek, mille järgi antakse
+veel tagastamata ja vastava avalduseta metsamaade majandamiskohustus Riigimetsa
+Majandamise Keskusele (RMK). Vändra erametsaomaniku Leili Mihkelsoni suurim
+etteheide arengukavale puudutabki just seda. "Kust see arvamus, et riik on parem
+peremees," imestab Mihkelson. Ta ütleb, et kuigi peremetsaomanikest üle poole
+omavad väiksemat kui 5hektarilist metsatükki ehk nad on vaesed, suudaks
+kõnealuseid maid laenu abil pidada ka nemad. "Peremetsaomanik on see tõeline
+metsaomanik, tema tunneb vastutust ja tunnetab juuri," kinnitab Mihkelson.
+Keskkonnaministeeriumi kantsleri Sulev Vare poolt asja kommenteerima volitatud
+metsanduse osakonna juhataja kohusetäitja Olav Etverk õigustab vabade maade
+RMK-le andmist järgmiselt: vabasid maid praegu haldavad keskkonnateenistused on
+korraga nii need, kes nendel maadel metsamajanduslikke töid teostavad, kui need,
+kes seda kontrollivad. "Vabade maade RMK-le andmine tulenebki soovist sellest
+koomilisest situatsioonist välja tulla," väidab Etverk. Mihkelson jätkab
+puuduste välja toomist: arengukavva on kirjutatud plaan teha seadustesse
+muudatused, mis seavad pärimise või muu jagamise teel tekkiva metsaüksuse
+pindalale alampiiri, loobutakse aga maade erastamisele seatud
+pindalapiirangutest. Peremetsaomanike sõnul näitavad need punktid arengukava
+kalduvust jätta väikeste huvid tähelepanuta. Samasse kilda kuulub ka plaan
+maareformi seaduses loobuda eelisostuõiguse seadmisest erastamisel. Sellele
+vastates viitab Etverk seadusandjale. Ta seletab, et kas parlament teeb vastavad
+muudatused või ei, on juba tema otsustada. Põhjus, mis arengukava koostajat
+mainitut ette panema ajendas, seisneb soovis vältida väikeste metsamaade poolt
+põhjustatud metsaomandi killustatust. Erametsaliidu tegevdirektori Toomas
+Lemmingu hinnangul jätkab arengukava toetuste osas Eesti metsanduse riikliku
+poole eelistamist. Lemmingu hinnangu kommenteerimiseks toob Etverk välja
+arengukava tabeli, kus kõnealuse perioodi erametsandust puudutavate ettevõtmiste
+eelarveks saab liitmise teel 65 miljonit krooni. Lemming ütleb, et vastu võetud
+arengukavale lootes ei muutu paremaks ka peremetsaomanike
+koolitamine-nõustamine. "Vahepeal mõtlesin riigi kohtusse kaevata, kuna riik ei
+ole seisnud hea selle eest, et omanik oleks teavitatud ja haritud, ning seega
+vastutab peremetsaomaniku arutu käitumise eest." Erametsaomanik Leili Mihkelsoni
+sõnul on peremetsaomanike harimist vaja, et mõistetaks kahju, mida toob kaasa
+oma metsa välismaalastele müümine. "Välismaalased - need viivad ju tulu mujale,"
+nendib Mihkelson, "välismaalastest üle jääva metsa taastamisega peab ikka
+eestlane tegelema." Lemming: Hea, et olemas Lemmingu sõnul on arengukava
+puudujäägid tingitud haldussuutmatusest ja suutmatusest mõista, et peremetsa
+areng peab olema ülejäänud arengukava suhtes tasakaalus. Lemmingu meelest oleks
+tulemus olnud parem, kui arengukava koostades oleks analüüsitud eelnevate
+aastate olukorda. " See oleks aidanud mõista, milles on vajakajäämised.
+Arengukava komisjoni tööd hindab Lemming pigem formaalseks kui sisuliseks. Ta
+kurdab, et erametsaliidu seisukohti ei arvestatud. "Kui ainult üks mees on
+vastu, siis loomulikult on tulemus selline, nagu ta on," näeb Lemming loogikat.
+Erametsaliit oli ettepanekute tegemisel aktiivne. "Kuidas erametsaliit
+töögruppides tööd tegi, teab liit ise paremini," kõlab keskkonnaministeeriumi
+esindaja Etverki vastus. Jutt, et arengukava vastuvõtmine oli poliitiline otsus,
+on Etverki sõnul mõttetu. " Nii võiks kõik töögruppides osalejad väita.
+Loomulikult ei leia kajastamist kõik ettepanekud, " lisab ta. Küsimusele, kumb
+on parem, kas metsandus halva arengukava järgi või metsandus ilma arengukavata,
+vastas Lemming, et hea, et see ikka olemas on. Mihkelson vaidleb vastu: "Ilma
+oleks olnud parem." Mihkelson oleks eelistanud arengukavaga veel venitada,
+kaasata selle ettevalmistamisse rohkem asjaga kursis olevaid inimesi.
+"Venitamine oleks olnud halvim," leiab Etverk. Kuigi Mihkelson ja Lemming
+väidavad peremetsaomanikke kõigele vaatamata optimistlikud olevat - nad loodavad
+uuele metsaseadusele -, ütlevad nad, et riik oleks pidanud arengukavas
+kaugelenägelikum olema. "Selliseid asju peaks ajama südamega," ütleb Mihkelson.
+Helena Eenmaa Vt ka, Metsaleht, 31. oktoober ja, Metsaleht, 26. september
+21.11.2002 Uus seadus täpsustab omavalitsusliitude rolli, kuid on vara öelda,
+kas peatab nende lagunemise 6. novembril võttis Riigikogu vastu kohaliku
+omavalitsuse üksuste liitude seaduse. Eesti omavalitsusliitude ühenduse
+aseesimehe Toomas Välimäe sõnul said omavalitsusliidud tegutsemiseks senisest
+tõsisemad alused ja ülesanded. "Kui siiani peeti liitude ülesandeks vaid
+omavalitsuste ühishuvide kaitsmist, siis nüüd on tegevusring tunduvalt laiem,"
+lausus Välimäe. "Liit esindab oma üksusi suhetes riigiorganite, isikute ja
+rahvusvaheliste organisatsioonidega, tal on õigus ühishuvide kaitsmiseks ka
+kohtusse pöörduda." Tegutsemisruum laieneb Liidu üldkoosolek võib täita ühiselt
+ka neid ülesandeid, mis on kohaliku omavalitsuse õlul, seda loomulikult volikogu
+otsuse alusel. Samuti võib liit sõlmida valitsusasutusega lepingu ja võtta
+seaduse alusel oma kanda riiklikud ülesanded. Välimäe sõnul võiks liidud
+korraldada näiteks maakonna ühisveondust, koostada maakonna arengukava. Seadus
+lubab katta riigieelarvest ka nende ülesannete täitmisega seotud kulud. Liit
+saab võtta riiklikke ülesandeid vaid siis, kui ükski liige pole vastu. Seadus
+annab omavalitsusliitudele suuremad võimalused kaasa rääkida ELi
+struktuurifondide raha jagamisel. Siiani oli see riigiorganite pärusmaaks.
+Välimäe ütles, et riiklike ülesannete enda kanda võtmisega ei taha omavalitsuste
+liidud maavanemate rolli vähendada, vaid täpsustada. " Maavanemate ülesandeks
+jääb järelevalve teostamine. Nagunii on nende pädevusest enamik asju ära viidud
+ja ka raha pole nende käes. " Ida-Virumaa omavalitsuste liidu esimehe Bruno
+Uustali arvates on seadus omavalitsusliitude võit. "Seaduse vastuvõtmine venis,
+sest poliitikud kartsid, et taastatakse teine omavalitsustasand," rääkis Uustal.
+Põlvamaa omavalitsuste liidu esimehe Sirje Tobrelutsu sõnul on seadus vaid üks
+osa probleemi lahendusest. " Me oleme nüüd riigile seaduslikud partnerid. Kuid
+riik peab liitudele ülesannete täitmiseks eelarvest raha andma. " Siiski ei too
+seadus omavalitsusliitudele tagasi kuldseid aegu: kui kadus ühine rahakott ja
+ühistegevuseks vajalik raha tuli linnadel-valdadel ise leida, hakkas siin-seal
+kaduma üksmeel. Hulk omavalitsusi lõi ühendustest lahku, tuues ettekäändeks
+liiga suure osamaksu. Kas seadus hoiab koos? "Et tülid olid raha pärast, siis ei
+usu, et seadus suudab lahkulöömist pidurdada," arvas Bruno Uustal ja lisas, et
+Ida-Virus on suured linnad ja väiksed vallad siiani üheskoos hakkama saanud.
+"Lahkulöömise põhjused olid tihtipeale otsitud," täheldas Toomas Välimäe. "Pigem
+oli tegu identideedikriisiga." Tartumaa omavalitsusliidust lahkus tänavu kolm
+valda. "Siiani pole me peale seltsielu millestki ilma jäänud," ütles Alatskivi
+vallavanem Maie Nisu. " Siiski on eraldi halb olla. Otsus välja astuda oli
+protestiks, et liit pole aidanud meid naabervallalt kooliraha võlga tagasi
+saada. " Seaduseelnõu arutelu ajal avaldati siin-seal kahtlust, justkui võiks
+tekkida ühes maakonnas nüüd mitu liitu. Kartusel pole siiski alust: seadus
+nõuab, et liidu võib luua siis, kui sinna astub üle poole maakonna
+omavalitsusüksustest. Kõik liidu liikmed osalevad oma esindaja kaudu
+üldkoosolekul. Eesti omavalitsusliitude ühenduse koordinaator Sirje Ludvig: Äsja
+vastu võetud seadus on esimene reaalne samm Euroopa Nõukogu Kohalike ja
+Regionaalsete Omavalitsuste Kongressi poolt Eesti kohaliku demokraatia arengu
+kohta 2000. aastal koostatud raporti soovituste elluviimisel. Seadus näeb ette
+omavalitsusliitude asutamise ja tegevuse erisused, võrreldes
+mittetulundusühingute seadusega. Ettevõtteregistris registreeritud kohaliku
+omavalitsuse üksuste liidud kuuluvad ümberregistreerimisele
+mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris hiljemalt 2004. aasta 1.
+jaanuariks. Samal teemal:, ML, 11. aprill 21.11.2002 Keskkonnainspektorid peavad
+hakkama omavolilisi ehitisi lammutama Riigikogu võttis eelmisel kolmapäeval
+vastu uue planeerimisseaduse, mis annab keskkonnainspektsioonile uuest aastast
+õiguse sundlammutada looduskaitsealadele ning ranna- ja kaldakaitsevööndisse
+ebaseaduslikult püstitatud ehitisi. Praeguse seaduse järgi on see õigus
+kohalikel omavalitsustel, aga enamasti nad seda ei kasuta. Ehituskeeluvöönd on
+meresaartel 200, mandril 100 ja siseveekogude ääres 50 m veepiirist. Hoiatuseks
+näidishukkamised "Omavolitsemine on läinud juba nii räigeks, et pidime midagi
+ette võtma, muidu jääb riik õiguskorra kaitsel narriks," põhjendas
+keskkonnaministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Jüri Lass
+keskkonnainspektsioonile sundlammutamise korraldamise õiguse andmist. Lassi
+sõnul rikuvad omavolilised ehitajad seadust täiesti teadlikult: nad on
+veendunud, et midagi ei juhtu ja küll takkajärgi nende elamud seadustatakse.
+Vallaametnikel on põhjendus, miks nad omavolitsemistele läbi sõrmede vaatavad:
+kuidas sa lähed teise inimese suvilat või elamut lõhkuma, kui too liiati vahel
+on valla suurim ettevõtja. "Vallavanemad kardavad, et pärast pannakse
+kättemaksuks ta oma saunale tuli otsa," ütles Lass. Seadusemuudatus paneb
+keskkonnainspektsiooni Läänemaa osakonna Hiiumaa büroo juhataja kt Marek Põllu
+ohkama. "Ega me selle üle eriti õnnelikud ole, aga teisest küljest on see
+loogiline." Jüri Lass loodab väga, et kui maakonnas on üks sundlammutamine läbi
+viidud, siis omavolilisi ehitisi enam nii lihtsalt ei teki. "Selleks ongi meil
+vaja näidishukkamisi teha," ütles Lass. Marek Põllu sõnul tuleks Hiiumaal kohe
+lammutada kolm ehitist. Sarve maastikukaitsealal juba 1996. aastast 25 meetrit
+veepiirist seisev majake on andnud Sarve sündroomi nime kogu ebaseaduslike
+ehitiste nähtusele. Käina vald taotles keskkonnaministeeriumilt Käina lahe -
+Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskirjade muutmist, et seadustada valla ühe
+suurema ettevõtja Kaljo Endi majake kaitseala sihtkaitsevööndis. Seal on
+igasugune majandustegevus keelatud. Valitsus täiendas selle kaitseala
+kaitse-eeskirja, lubades sinna rajada tootmisega mitteseotud ehitisi kaitseala
+tarbeks. Nende hulka elamud ei kuulu. Kaitseala tarbeks võib ehitada ainult
+linnuvaatlustorne, laudteid, lõkkeplatse ja istepinke. Lammutamine ei lähe
+libedalt Loata ehitise lammutamise pretsedent on Eestis olemas. Saaremaal
+Harilaiul lasti ühe soomlase hütike selle püstipanijatel nii kiiresti ära
+koristada, et kui inspektsiooni mehed kohale jõudsid, polnud jälgegi järel.
+Ehkki see oli väike kokkupandav palkmaja, ütles vallavanem Aivar Kallas, et
+niisama kindlakäeliselt oleks ta tegutsenud mis tahes villa puhul. Nii hõlpsalt
+ei läinud aga Võrumaa Urvaste vallavalitsusel. Lõõdla järve äärde ranna- ja
+kaldakaitsevööndisse saun-suvila püsti pannud Aare Vein kaebas vallavalitsuse
+kohtusse pärast seda, kui vald kuulutas ajalehes välja tema hoone lammutamiseks
+vähempakkumise. Valla juristi Aivar Hiisi sõnul ei olnud mees reageerinud valla
+korraldustele koristada ise oma hoone rannast ära. Juba eelmisel sügisel tegi
+Urvaste vallavalitsus esimese korralduse, mida pikendas tänavu mais veel kuni 1.
+juulini. Hiisi arvates läks Vein kohtusse aja võitmiseks. "Ees olid valimised,
+ehk lootis ta, et uue volikoguga on võimalik asjad korda ajada." Paar aastat
+kohtus jaurata on lubanud ajakirjandusele ka vandeadvokaat Viktor Kaasik,
+kellele Harjumaa Jõelähtme vallavalitsus andis ebaseaduslikult loa ehitada
+merele lähemale kui 100 meetrit ning hiljem peatas selle. Lassi sõnul teadis
+Kaasik väga hästi, et hakkas ehitama seadusega vastuolus oleva loa alusel.
+"Kaasik ei saa kuidagi nimetada ennast heauskseks kodanikuks," ütles Lass. Sest
+veel enne seda, kui vandeadvokaat läks vallalt ehitusluba nõutama, taotles ta
+keskkonnaministeeriumilt ehituskeeluvööndi vähendamist 100 meetrilt 50 meetri
+peale. "Minister ütles talle ära," sõnas Lass. Kranich keeldus põhjusel, et
+tegemist on väga väärtusliku rannaluitestikuga ning metsaga, kus ehitustegevuse
+toomine liiga lähedale merele kahjustaks rannamaastikku. Samal teemal: ML, 30.
+mai 21.11.2002 Rahamurest enam häirib kohalikke omavalitsusi keskvõimu üleolev
+suhtumine Eelmisel reedel oli Tartu uut vanglat avamas hulk tähtsaid mehi.
+Pealinna ametnike meelehärmiks polnud külaliste seas ühtki ülikoolilinna juhti.
+Nemad protestivad justiitsministeeriumi kavatsuse vastu panna vanglasse lubatud
+500 asemel 900 kinnipeetavat. "Tartu on oma juhtkonnaga üles näidanud tõelist
+kolkapatriotismi," siunas justiitsminister Märt Rask ja nimetas sellist upsakuse
+ülesnäitamist kahetsusväärseks. Kolkapatriotismi poolt ja vastu Raski arvates
+pole pool miljardit maksvale julgeolekuasutusele antud aega oma tegudega
+tõestada, kelle hüvanguks ta töötab. "On normaalne, et vangla ehitati Emajõe
+lammile, kuhu ükski erainvestor ei oleks tööde kalliduse tõttu hoonet
+püstitanud," leiab minister. " Veelgi normaalsem on, et tekkis 360 uut töökohta.
+Vangla 60miljonisest eelarvest jääb suurem osa maksude ja tarbimisena kohapeale
+ning kompleksi soojatarbimine tasakaalustab Tartu üleinvesteeritud
+soojamajandust. " Rask ennustab, et vaidlust vangide arvu üle otsib
+põlistartlane peagi rubriigist "Eesti rahva ennemuistsed jutud". "Ei eita, et
+selline suurtarbija on meie soojamajandusele puhas võit," nendib Tartu linnapea
+Andrus Ansip. "Kuid see tarbija oli ka 500 vangiga olemas." Ansip pole nõus ka
+kolkapatriotismi süüdistusega ega pea seda pelgalt Tartu-Tallinna vastuoluks. "
+Siin väljendub keskvõimu üldisem suhtumine kohalikesse omavalitsustesse. Seda on
+varemgi väljendatud. Siis, kui taheti jõuga haldusterritoriaalset reformi teha.
+" Mõru suutäis magusaks Äsja Strasbourg'is Euroopa kohalike ja regionaalsete
+omavalitsuste kongressil viibinud Ansip rääkis Tartu muredest ka Rootsi
+kolleegidele. Nood ütlesid: loomulikult on kohalikul omavalitsusel ka
+vanglaküsimuses oma sõna öelda. Rootsis korraldati põgenikelaagri asukoha
+otsustamiseks isegi referendum. Ja ühes Saksamaa väikelinnas oli keskvalitsus
+sunnitud kohaliku valitsuse nõudel vangla ja linna vahele rajama
+kõrghaljastusega mäe. Põhjus: kooliaknast oleks paistnud vangla lastele kätte ja
+see võinuks nende psüühikat mõjutada. "Potentsiaalne oht oli põhjuseks, miks
+investeeriti meie mõistes arusaamatusse ehitisse," sõnab Ansip. " Demokraatlikus
+ühiskonnas ei saa seda ignoreerida. Kui ka hirm on alusetu, ei saa sellest
+üleoleva suhtumisega üle, vaid tuleb selgitada. Meil ütleb aga minister: see on
+ennekuulmatu, et üks kohalik omavalitsus tuleb ütlema. Kuid Euroopas käivadki
+asjad nii. Demokraatlikus riigis on kohalike omavalitsuste tähtsaimaks rolliks
+keskvõimu tasakaalustamine ja kohalike huvide kaitse. " Ansip leiab, et kui
+keskvalitsusel on mure, tuleb sellest avatult rääkida. Ei tohi kõrgemalt
+positsioonilt teist ignoreerida ja öelda: me pole kunagi ühegi linnajuhi käest
+küsinud ega hakkagi küsima. Maailmas küsitakse. Ja keskvalitsused oskavad teha
+mõrud suutäied nii magusaks, et mitu omavalitsust pretendeerib sellele.
+"Seepärast ütlen meiegi asjameestele: püüdke meeldida ja mõelge kodanike
+tasandil, ärge ülbitsege ja alavääristage," soovitab Ansip. Mure mõistuse pärast
+"Keskvõimul oleks justkui pidev mure: äkki ei jätku meil mõistust," ütleb Eesti
+Linnade Liidu esimees, Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi. " Seepärast
+üritatakse võimu enda käes hoida ja meie eest kõik ära otsustada. Mis seal
+imestada - valitsuses pole kohaliku tasandi juhtimise kogemusega inimesi. " Ka
+Tamkivi arvates tuleks suhete selgeksrääkimiseks omavahel rohkem suhelda. Ta ei
+arva, et vaja oleks ühiskondlikku kokkulepet. Pigem pidevat dialoogi. Siis ei
+kantaks ka ühe vigu kõigile üle. Näiteks Püssi puhul oli hea sõrme viibutada:
+olete ikka äpud, saite raha, panite selle hakkama ja nüüd oletegi pankrotis. Ju
+on teisedki samasugused! Linnade liidu esimehena teab Tamkivi, et kahe võimu
+vahelisi tülide allikaid on igasuguseid: küll kaitsejõudude polügoonide,
+prügimägede jms rajamine, aga ka maade munitsipaliseerimine. Pidevaks tüliõunaks
+on eelarve ja kohalike omavalitsuste tulubaas. "Rahaprobleemid paistavad kõige
+teravamalt silma," tõdeb riigikogulasest Põlva linnavolikogu esimees Georg
+Pelisaar. Ta leiab, et tänu omavalitsuste toetusfondi suurendamisele on praegu
+kesk- ja kohaliku võimu suhted siiski paremad kui aasta tagasi. Samas peab ta
+riigi tähelepanu ikkagi väikeseks. "See tuleneb olematust regionaalpoliitikast,"
+kritiseerib Pelisaar. " Omavalitsused, kes on sunnitud tegutsema viletsama
+majandusliku järjega piirkondades, on järjest halvemasse olukorda jäänud. Vahed
+järjest süvenevad. " Probleemid algavad õigusaktidest, millega omavalitsustele
+ülesandeid jagatakse. Ei arvestata kõikide huve ja võimalusi: osa jääb
+kehvemasse olukorda, sest riik paneb neile kohustusi, mis teistele pole rasked.
+Ametnike keeli on see erinev haldussuutlikkus. Pelisaare arvates tulevad paljud
+hädad sellest, et ära on kadunud teise tasandi - maakonna omavalitsus. Nii on
+mitmed rollid jäänud katteta. Neid ei pea täitma riik, aga mitte ka
+omavalitsused. " Kas me ikka saame õige teedevõrgustiku remonditud, kui raha
+jagada omavalitsuste vahel? Sama lugu on haridusobjektidega. Meil oleks vaja
+taas jõuda teise tasandi omavalitsuseni. Esimene samm on selles suunas astutud,
+äsja seadustati omavalitsusliitude ühendused, " ütleb Pelisaar. Kaugus pole vaid
+kilomeetrites Kaardile vaadates asub Tallinnast kõige kaugemal Misso vald. Kas
+vahemaa on vaid geograafiline? Vallavanem Lembit Sikk, kellele teeb muret, et
+valitsus ja parteid on riputanud vallad rahaliselt oma lõa otsa, tunnetab
+suuremat vastuolu siiski vaimsel tasandil. "Meile sisendatakse pidevalt, et
+oleme lollid ega tea midagi," nendib Sikk. " Vahest me näeme inimest paremini
+kui Tallinnas? Seal ei teata, kui palju on kanalisatsioonikaevudes olijaid. Meil
+pole ühtegi. Ei ole meil ka tänavalapsi. Eesti riik on väga Tallinna-keskne. Kui
+räägitakse, et omavalitsused ei suuda ELi struktuurifondide raha vastu võtta, on
+see tegelikult Tallinna probleem, kes kirjutab miljonieuroseid projekte. Kui
+Misso tahab poolt miljonit krooni veepuhastile, öeldakse, et projekt on väike.
+Ka omavalitsustele süüks pandud korrumpeerumine on minu meelest pigem Tallinna
+kui Misso probleem. " Kümme aastat Toila valda ja peaaegu sama kaua ka Ida-Viru
+omavalitsusliitu juhtinud Bruno Uustal meenutab, et tosin aastat tagasi said
+kohalikud omavalitsused suured volitused-õigused. Vähehaaval on keskvõim need
+endale tagasi krabanud ja distants muudkui suureneb. "Keskvõim on kapseldunud ja
+elust kaugele jäänud," ütleb Uustal. " Igal sammul paistab läbi ka korporatiivne
+lähenemine. Nõuded, olgu need siis elektriohutusele või koolisööklatele,
+sünnivad seepärast, et keegi ametnikest või nende tuttavad on äriliselt asjaga
+seotud. " Selline hoolimatus maksab varsti kurjasti kätte. Järgmise sügise
+euroreferendumi tulemused sõltuvad ju suurel määral sellest, kuidas inimene end
+tunneb. "Keskvõim on ehitanud riiki üles, kuid jätnud kohaliku elu ja inimesed
+unarusse," tõdeb Uustal, kes hakkab kirjutama uurimistööd demokraatia
+mõõdupuudest. Kuidas paistavad kohaliku ja keskvõimu suhted Tallinna poolt?
+Peaminister Siim Kallas: Keskvõimu ja kohalike omavalitsuste suhted paistavad
+kaunis ummikus olevat. Erinevate huvide parimad näited on linn versus maa ja
+suured omavalitsused versus väikesed omavalitsused. Samuti on paljud
+organisatsioonid suhtunud kahtlevalt omavalitsuse võimesse raha jagada. Kõik
+viimased valitsused on samas tahtnud anda omavalitsuste käsutusse rohkem raha ja
+rohkem vastutust. Paraku on see soov põrkunud tugevale vastasseisule ja eri
+huvidele. Näiteks õpetajate palkade osas pooldas riik suurema rolli andmist
+omavalitsustele, kes võiksid keskvalitsuse asemel olla palgamaksjateks. Seniste
+ümberkorralduste tulemuseks on siiski poolik lahendus, õpetajate palgaraha on
+kohalikele omavalitsustele üle antud, kuid omavalitsused palgapoliitikas kaasa
+rääkida ei saa. Nii on omavalitsused pandud sisuliselt vaid kassapidaja rolli,
+mis kindlasti ei olnud süsteemi muutmise algne eesmärk. TPÜ osakonnajuhataja
+Jüri Saar: Milleks viriseda ressursside liigse Tallinna-kesksuse pärast, kui ei
+olda valmis neist osa endale saama. Mitte lihtsalt kingitusena või almusena,
+vaid seeläbi, et hakatakse täitma riiklikult tähtsat funktsiooni. Tundub, et
+vastuseis vangla kontingendi vältimatule suurendamisele on pigem emotsionaalne
+"fuihh kui vastik!" tüüpi hüüatus, mitte asjaliku analüüsi põhjal tehtud otsus.
+Põhimõtteliselt vangla vastu olijatele tahaksin öelda: ärge tehke
+mutimullahunnikust mäge ja vajalikust ettevõtmisest seebiooperit ega proovige
+lõigata kahtlase väärtusega profiiti. Tartu Postimees, 15. november 20.11.2002
+29. novembril kl 11-17 korraldab Eesti Euroopa Liikumine Tartus hotellis Kantri
+(Riia 195) Euroopa maaelu foorumi. Eesti valitsus on lõpetamas põllumajanduse ja
+kalanduse peatüki läbirääkimisi ELi liikmesriikidega. Euroopa Komisjoni
+ettepanek otsetoetuste, muude toetusmehhanismide suuruse ja
+põllumajanduspoliitika rahastamise kohta on tekitanud Eestis palju vastukaja.
+Foorumi eesmärk on lahti rääkida ELi ühtse põllumajanduspoliitika rahastamise
+otsuse mõju Eestile. Teisalt, kuna Eestis on levinud nii väärarusaamu kui ka
+põhjendamatuid ootusi ELi põllumajandus- ja maaelumeetmete kasutamise kohta, on
+korraldajad seadnud eesmärgiks anda osavõtjaile teavet ka põllumajandusega
+seotud strukturaalfondidest, eriti nendest, mis aitavad kaasa maapiirkonna
+arengule. Sõna võtavad Eesti põllumeeste esindaja Brüsselis Aivar Niinemäe,
+põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai, PRIA esindaja Katrin
+Noorkõiv jt. Foorumile oodatakse põllumajandustootjaid, maal elavaid ja
+töötavaid inimesi, kohalike omavalitsuste esindajaid, ajakirjanikke ja kõiki
+huvilisi. Registreerimine hiljemalt 25. novembriks tel 6 93 52 35, faks 6 93 52
+02, e-post info@euroopaliikumine.ee 20.11.2002 Suvel põhjaliku remondi läbi
+teinud Kanepi kirikutornis troonib nüüdsest endise risti asemel ao- ehk
+koidutäht. Kanepi koguduse õpetaja Margit Laili sõnul ei ole aotähte Eestis
+ühegi teise kiriku peatornis. Aotäht kõrgus tornis juba kiriku pühitsemise ajal
+1810, kuid see raudplekist täht ei pidanud ilmastikule sajanditki vastu. Aastast
+1893 kuni tänavuse suveni oli tornis rist. "Tähte kirikutornis seostatakse
+siinsete mõisnike Ungern- Sternbergidega, nende nimi Sternberg tähendab tõlkes
+tähemäge ja nii nad lasknud tähe tornitippu panemiseks oma kulu ja kirjadega
+valmistada," teab Lail üht oletust. Vastne täht valmistati Rein Mõtuse töökojas
+Tallinnas täpselt sarnane algse aotähega, mis eelmisel aastal kirikutornist üles
+leiti. Lisaks tähele torni tippu sai uue vaskse kuue tornikiiver, millel
+vahetati enne välja pehkinud puiduosi talastikus. Margit Laili teadmisel läksid
+tööd maksma kokku üle poole miljoni krooni, kusjuures koguduse enda kulutused
+piirdusid vaid remondiaegsete elektrikuludega. Raha tuli muinsuskaitseameti
+kaudu Eesti riigilt, tööd tegi osaühing Frantsiskus. 20.11.2002 Euroopa Liitu 1.
+mail 2004 Euroopa Liidu välisministrid leppisid esmaspäeval kokku, et kümme
+kandidaatriiki ühinevad Euroopa Liiduga 1. mail 2004. Kõik kandidaatriigid
+peaksid 2003. aastal korraldama rahvahääletuse ELiga ühinemise küsimuses. Samas
+on 15 välisministri üldine hoiak, et lepingu ratifitseerimiseks kõigis riikides
+kulub umbes aasta enne 1. maid 2004. Nüüd jääb oodata, millal diplomaatilistest
+allikatest tulnud uudisest saab ametlik laienemisotsus. Kommenteerib
+välisminister Kristiina Ojuland: Suurkohtumine ise on planeeritud 12.-13.
+detsembrile, mil läbirääkimistele tõmmatakse joon alla ning esitatakse
+ametlikult kutsed Euroopa Liiduga liitumiseks nendele kandidaatriikidele, kes on
+ühinemiseks valmis. Seejärel asutakse ette valmistama liitumislepingut, mis
+praeguste kavade kohaselt peaks valmima kevadel ning kirjutatama alla aprillis
+Kreeka eesistumise ajal. Kristiina Ojulandi lugu samal teemal loe järgmisest
+Maalehest. Ansip veab Raskiga vägikaigast Kuna Tartu vangla kinnipeetavate arv
+ületas esmaspäeval 500 piiri, teatas Tartu linnapea Andrus Ansip Postimehele, et
+linnavalitsus võtab vastu otsuse tühistada vangla kasutusluba. Samuti plaanib
+Tartu linn pöörduda kohtusse, sest loa tühistamine üksi võib jääda kasutuks
+deklaratiivseks aktiks. Kohtult kavatseb linn nõuda, et justiitsministeerium
+kasutaks vanglat vaid nendel eesmärkidel, milleks see on projekteeritud ja
+ehitatud. Kommenteerib õiguskantsler Allar Jõks: Loodan, et justiitsminister ja
+Tartu linnapea leiavad siiski vastasseisule kohtuvälise lahenduse. Asjale
+õiguslikust küljest lähenedes on selge, et vangide arvu suurendamine üle 500
+piiri ei saa olla kasutusloa äravõtmise aluseks. Mitte mingil juhul ei tohi
+ehitise kasutusluba peatada ega tühistada enne, kui ehitise omanikule on tehtud
+ehitusjärelevalve inseneri ettekirjutus ja see ettekirjutus on jäänud täitmata.
+Kui vanglat kasutatakse vanglana, siis kasutamise otstarvet muudetud pole.
+Vangla jääb vanglaks olenemata sellest, kas seal on alla või üle 500 vangi. Loe
+ka päevateemat Markko Märtini suur sõit Nädalavahetus pakkus Eesti autospordile
+läbi aegade parima saavutuse. Eesti ralliäss Markko Märtin lõpetas hooaja
+hiilgavalt, tõustes Suurbritannia rallil II koha omanikuna esmakordselt
+autasustamispjedestaalile. Esimene oli norralane Petter Solberg, Märtinile
+järgnesid kolm rallimaailma suurkuju: Carlos Sainz, Tommy Mäkinen ja Colin
+McRae. Tänavu kokkuvõttes üheksas olnud Märtin läheb uuele hooajale vastu Fordi
+esisõitjana. Autospordi asjatundjad on juba mõnda aega rääkinud Märtinist kui
+tulevasest maailmameistrist, kuid järgmiseks hooajaks ta ise sellist sihti veel
+ei sea. Maalehe kommentaar: Rõõm sitke Eesti mehe saavutuse üle väljendub meie
+nädala näo valikus. Padar kandideerib Mõõdukate esimeheks Endine
+põllumajandusminister Ivari Padar teatas esmaspäeval, et on nõus kandideerima
+Rahvaerakonna Mõõdukad esimeheks. Padari kandidatuuri toetab ka Mõõdukate senine
+juht Toomas Hendrik Ilves, kes on nimetanud teda Eesti uue iseseisvusaja
+parimaks põllumajandusministriks. Padari mitmete konkurentide seas parteiliidri
+kohale on viimasel ajal esile tõusnud endine vabadusvõitleja Enn Tarto. Samas
+hindavad poliitikavaatlejad Padari võimalusi selgelt parimateks. Oma otsust
+kommenteerib talupidaja Ivari Padar: Kuna olen Mõõdukate erakonna liige ja kui
+nad mind raskel ajal usaldavad, siis ega mul pole õigust kõrvale hoida. Ka siis,
+kui see isiklike plaanidega päris hästi kokku ei lähe. Kui kusagil midagi lörri
+kipub minema, siis kutsutakse ikka maamehed appi. Ametiühingud plaanivad streiki
+Eesti Ametiühingute Keskliit kavandab valitsuse mõjutamiseks esmakordselt Eestis
+veel tänavu üleriigilist töökatkestust ja miitingut Toompeal. Eesti
+Ametiühingute Keskliidu esimees Kadi Pärnits ütles ETA-le, et töökatkestus peab
+toimuma kindlasti enne riigieelarve vastuvõtmist. Miiting Toompea lossi ees
+toimub sel ajal, kui Riigikogu arutab katkenud sotsiaaldialoogi. EAKL heidab
+valitsusele ette, et see on sotsiaalpartnerina kaotanud usalduse ja et
+kolmepoolsed lepped on täitmata. "Oli kokku lepitud, et maksuvaba tulu määr
+suureneb 1400 kroonini, oli kokku lepitud, et suurenevad aktiivsed
+tööhõivemeetmed," selgitas Pärnits ETA-le. President Bushi sõnum Esmaspäeval
+andis Raadio Vaba Euroopale eksklusiivintervjuu USA president George W. Bush,
+kes on saabumas Tšehhi Vabariigi pealinna Prahasse, et osaleda NATO
+tippkohtumisel. Intervjuus rõhutas Bush vajadust muuta NATO sõjalist
+strateegiat, mis lähtuks eeldusest, et kõige tõsisem oht vabadust armastavatele
+riikidele on terrorism. Bush ütles, et NATO laienemine Venemaa piirideni ei ole
+ohuks Vene rahvale ning et NATO uued liikmesriigid annavad allianssi väga
+olulise panuse. Raadio Vaba Euroopa küsis USA presidendilt, kas ta kujutab ette
+Venemaad kunagi saamas NATO täieõiguslikuks liikmeks. "Aeg näitab," ütles Bush.
+" Peamine on tagada, et suhe toimib nii nagu peab, mis tegelikult ütleb
+Venemaale, et laienenud NATO teie piiril ei ohusta teie tulevikku. Õigupoolest
+see peaks võimaldama tal rahulikult areneda. " Pärast NATO tippkohtumist Prahas,
+millelt Eesti, Läti ja Leedu loodavad saada kutse allianssi, kohtub Bush
+Vilniuses Balti riigipeadega. Diplomaatiliste allikate teatel saavad Prahas
+kutse seitse maad, nende hulgas kolm Balti riiki. 20.11.2002 Eestimaa
+Talupidajate Keskliit (ETKL) kutsub üles kõiki piimatootjaid, kes on müünud oma
+piima AS Rapla Dairyle ja kellele on viimase poolt maksmata pikema aja jooksul
+piimaraha, volitama ETKLi piimaraha sissenõudjaks. Eri hinnangutele tuginedes on
+Lacto võlg piimatootjate ees üle 30 miljoni krooni. See raha on praegu
+piimatootjate käibest väljas, kui samal ajal ootavad tasumist neile esitatud
+arved. Olukorra lahendamiseks tuleb tegutseda kiiresti ja organiseeritult ning
+pöörata oma nõuded ühiselt AS Rapla Dairy vastu. Meie eesmärk ei ole Rapla Dairy
+pankrot, vaid seaduslikul teel nõuda välja tasumata piimaraha. Kui keegi teine
+isik siiski algatab pankrotimenetluse, on piimatootjate võlanõuete kaitsmine
+pankrotipesas igal juhul kasulikum neile piimatootjatele, kes on oma nõuete
+kaitsmise volitanud ETKLile ja kelle huve saab seeläbi ühiselt kaitsta. Meie
+partneriks on Uno Feldschmidti Advokaadibüroo, kelle abiga oleme senini edukalt
+lõpetanud kaks võlanõuete kaitsmise operatsiooni AS Lacto vastu ja piimatootjad
+on oma piimaraha kätte saanud. Taluliit on valmis koguma ja esindama kõikide
+piimatootjate võlanõudeid, sõltumata nende omandivormist või
+organisatsioonilisest kuuluvusest. Palun kõiki, kes käesoleva üleskutsega
+ühinevad, täita vastav avaldus, mille saab maakondlikust taluliidust või
+Interneti koduleheküljelt etkl.antnet.ee/etkl/ ja saata see aadressil: Eestimaa
+Talupidajate Keskliit, Teaduse 1, Saku, 75501 Harjumaa. Täpsem info tel 6 04 17
+83 (ETKL) või 6 44 02 20 (Uno Feldschmidti Advokaadibüroo). Kaul Nurm, ETKLi
+peadirektor 21.11.2002 Laupäeval, 30. novembril kell 11 algab Tartus EPMÜ aulas
+noortalunike kongress teemal "Haritud maanoor - Eestimaa tulevik". Korraldab MTÜ
+Eesti Noortalunikud koos põllumajandusülikooliga. "Tahame populariseerida maaelu
+ja põllumajandust ning põllumajandusharidust, käsitleme ka noortalunike
+toetamise võimalusi," rääkis MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse esimees Andres
+Soots. Kõneks tuleb põllumajandustootjate vanuseline struktuur ja
+põlvkonnavahetuse tõttu vajatavate noortalunike arv, põllumajandushariduse
+hetkeolukord ning võimalikud aren-guperspektiivid, lõpetajate koht maaelus ja
+ühiskonnas. Kongressile oodatakse noortalunikke, põllumajanduskoolide tudengeid,
+lõpetajaid, kõiki maanoori. Lisainfot: noortalunikud@hot.ee ja või Andres
+Sootsilt tel (052) 2 90 60. 21.11.2002 Valitsus kiitis teisipäevasel istungil
+heaks Aidu looduskaitseala kaitse alla võtmise Jõgevamaal. Kaitseala põhieesmärk
+on kaitsealuste liikide must-toonekure, metsise, laanepüü ja kassikaku
+püsielupaiga ning ürgmetsailmelise puistu kaitse. Kaitsealal kehtima hakkav
+sihtkaitsevööndi-režiim tagab must-toone-kure ja metsise pesitsemiseks vajaliku
+looduskeskkonna ning kogu kaitsealal kehtiv tähtajaline liikumiskeeld vähendab
+juhuslikku häirimist. Aidu looduskaitseala pindala on ligikaudu 312 ha, millest
+eramaale jääb 64,99 ha. Kaitseala maa-ala kuulub sihtkaitsevööndisse. 21.11.2002
+Teisipäeval jõustus toorpiima tootmiskvoodi määramise kord, mille kohaselt
+hakkab Eestis 2003. aasta 1. aprillist kehtima kvoodisüsteem. Põllumajanduse
+registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) peadirektori asetäitja Katrin
+Noorkõivu sõnul rakendatakse Eestis järgmisel aastal piimatootmiskvoote selleks,
+et saada piimatootjate lõikes ülevaade piimatootmisest. "Oluline on koguda
+andmeid ja saada kvoodi administreerimise kogemusi, et neid liitumise järel
+Euroopa Liidu skeemis rakendada," ütles Noorkõiv BNSile. Esimene kvoodiaasta
+algab 1. aprillil 2003 ja kestab 31. märtsini 2004. Sel ajal rakendatakse
+kvoodisüsteemi lihtsamal kujul kui Euroopa Liidus, ütles Noorkõiv. Esimesel
+kvoodiaastal on üleriigiliseks kvoodiks kehtestatud 900 000 tonni. 20.11.2002
+Juba aastaid on piimavarumisel kestnud anarhia. Kui vahepeal tundubki, et
+suuremad hädad hakkavad mööda saama, tuleb uus löök. See, et Rapla Dairy on
+lehmapidajatele kuude kaupa võlgu, pälvis laiemat tähelepanu alles siis, kui
+riik tahtis firmat juhtivale Afganistani eruohvitserile Jaqub Haidaryle eriliste
+teenete eest kodakondsuse kinkida. Mure suuruse võtab oma ilmekas lihtsuses
+kokku põllumajandusministeeriumile saadetud abipalve. Selle kirjutasid kaheksa
+Noarootsi lehmapidajat, kel piimaraha seitse kuud saamata. Kirjas seisab:
+"Võimaluse piires palume tasuta abi juristi või advokaadi näol, kes tunneks
+seadusi ja oskaks meid, vaeseid piimatootjaid, kaitsta." Mida kuude kaupa
+saamata piimaraha tähendab, pole vaja seletada maainimesele, kellele see on üks
+põhilisi elatusallikaid. Mis kõige hullem - need inimesed on oma murega
+sisuliselt üksi, sest need, kes peaksid abi pakkuma, leiavad alati tuhat
+põhjendust, miks aidata pole võimalik. Põllumajandusministeerium püüab lahendusi
+otsida piimasektorile kiiranalüüsi tehes. Tekib küsimus, kas ülevaadet
+piimanduses toimuvast siis ministeeriumil varem polnudki. Kas senistest
+probleemidest pole õpitud? Ja kas see hinnang tuleb ikka objektiivne või
+püütakse seisu euroläbirääkimiste taustal ilustada. Teised piimatööstused
+vaevalt Dairyt ja tema eelkäijat Lactot, kes kunagi sundis neid kokkuostuhinda
+kergitama, taga nutavad. Üks konkurent vähem. Pank muretseb jälle, kuidas oma
+laenu tagasi saada. Peaminister leiab, et rahaline abi raskustes firmadele on
+raiskamine. Aga maal oodatakse ja oodatakse piimaraha. Kuigi praegu töötatakse
+välja skeemi Dairy võlgade katmiseks, ei saa Dairyt vaadata ainult
+üksikjuhtumina. Kogu süsteem lonkab, ainult ei jõuta kokkuleppele, kumb jalg on
+haige või on tegu hoopis psüühikahäirega. Teistes, arenenumates riikides,
+kuuluvad piimatööstused enamasti ühistutele, mis on tootjate endi omad. Meil
+kunagi õitsval järjel olnud ühistegevust pole aga riik piisavalt toetada
+tahtnud. Et suuremad ärid õitseksid ja raha liiga laiali ei pudeneks. Ühe või
+paari lehma pidamine tundub selle kõrval ju nii tühine. Ent asi pole mitte
+lehmades, vaid inimestes. Kui asja kas või puhtmajanduslikult võtta, siis kumb
+on otstarbekam: kas maksta vaesematele maainimestele näljapajukit
+sotsiaaltoetuste näol või anda neile võimalus ise toime tulla. Läbi töö, mida
+nad oskavad ja austavad. Ka ilmset ebaõiglust võetakse tänases Eestis järjest
+enam loomuliku nähtusena. Nii ei jäägi talumehel ühel heal päeval muud üle, kui
+viimane lehm käekõrvale võtta ja advokaadi ukse taha viia. Piimaraha saamata,
+tapamajas järjekord, maksan natuuras. 20.11.2002 Ants Käärma Riigikogu liige
+Eurokõnelustel kaotab see, kes enne lõppu end lõdvaks laseb Liitumiskõnelused
+Euroopa Liiduga lähenevad lõpule. Kuid kõigil kandidaatidel on pooleli
+läbirääkimised ühes olulisemas ja keerulisemas - põllumajanduse peatükis. Kui
+kõrvutada Eesti taotlusi ja Euroopa Komisjoni (EK) pakutud tootmiskvoote, siis
+on näha suur lõhe. Kahte sorti poliitika Teravilja baaspinnaks (teravili, õli-
+ja kaunviljad, külviheinad) on vaid 356 600 ha ehk 54,9% meie taotlusest.
+Teravilja baassaagikuseks pakutakse 50,6%, piimakvoodiks 62,5%, nuumpullide
+kvoodiks 26,9% ja lambakasvatusele vaid 19,4% meie taotlusest. Absurdi
+lähedaseks tuleb lugeda Eestile pakutud linakasvatuse kvooti - 72 tonni, mis
+moodustab 2,3% meie taotlusest. Sellist linakasvatust võiks ette kujutada
+põllumajandusmuuseumi juures, kus kaks-kolm peret näitavad turistidele, kuidas
+XIX sajandil Eestis lina kasvatati. Kas meie taotlused on ebareaalsed? Kas meie
+soovitud 142 000 lammast, 70 000 nuumpulli ja 16 000 ammlehma on Eesti jaoks
+palju? Kas EK pakutud teravilja baassaagikus 17,7 ts/ha on tõesti Eestile paras?
+Baassaagikuse kaudu arvutatakse otsetoetused hektari kohta. Pakutud taseme
+juures saaks Eesti põllumees liitumise järel ca 430 krooni ha kohta, samal ajal
+Saksa või Hollandi põllumees ca 6000 krooni, Leedu põllumees ca 570 kr. Oma
+pakkumistes tugineb EK referentsaastatele. Nende hulgas on paraku nii ikalduste
+kui Vene kriisi aastad. Aritmeetiliselt on nende aastate keskmised näitajad ju
+õiged. Täiesti valed on nad aga loogilises mõttes, maaelu arengu ja ausa mängu
+mõttes. Me ei astu ELi mitte selleks, et kehva seisu säilitada, vaid et edasi
+areneda. Kuigi meile on väga tähtsad tootmiskvoodid suuremahuliste
+põllumajandussaaduste - piim, liha, teravili - kohta, ei tohiks unustada ka
+ülejäänud traditsioonilisi tootmisharusid. Eesti põllumajandus peaks pigem olema
+mitmekesine, kui kalduma monofunktsionaalsusesse. Kümne aasta jooksul on
+Eestisse ohjeldamatult veetud päritolumaal seisma jäänud, dotatsioonidega
+odavaks tehtud põllumajandussaadusi. ELi liikmesriikidest näiteks rohkem kui 28
+miljardi krooni väärtuses just neid tooteid, mida Eesti põllumees saanuks ise
+toota. Nii kõlvatu konkurentsi tingimustes ei jäänudki põllumehel muud üle, kui
+tootmist vähendada. Nüüd siis ütleb EL: ise toodate nii vähe, miks küsite
+suuremaid kvoote. Kui tootmiskvoodid on igale liitujale n-ö personaalsed, siis
+rahaliste otsemaksete protsent pakutakse kõigile üks: liitumisel 25% vanade
+liikmesmaade tasemest. Võrdsus võivat saabuda alles aastal 2013. On arusaadav,
+et raha otsemakseteks on just nii palju, kui on, ja 2006. aastani kestvat
+eelarveperioodi muuta ei saa. Kuid ei saa mõista, et demokraatliku Euroopa
+tuumik näeb ELis kümne aasta vältel esimese sordi (vanu) liikmeid ja teise sordi
+(uusi) liikmeid. Selle aja vältel on ELis kaks põllumajanduspoliitikat: üks
+vanadele, teine uutele. Kümneaastase ebavõrdsuse pakkumine on häbistav pakkujale
+ja alandav sellele, kellele pakutakse. 6.-7. novembril vaagisid Riigikogu
+maaelukomisjon ja Leedu Seimi maaelukomitee Vilniuses Balti riikide
+liitumistingimusi. Jõudsime ühisele arusaamisele järgmises. Meie taotlused
+põllumajandussaaduste tootmiskvootide osas on optimaalsed, põhjendatud ja
+arenguks vajalikud. Me ei saa nendest taganeda. Võistlus alles käib Loeme
+õiglaseks ja vältimatult vajalikuks nii vanade kui uute ELi liikmesriikide
+põllumajandustootjate täielikult võrdset kohtlemist otsemaksete jt rahaliste
+vahendite kasutamisel alates aastast 2007. Kõlvatust konkurentsist kõige enam
+kannatanud põllumajanduslikele tootmisharudele tuleb rakendada täiendavaid,
+siseriiklikke toetusi. Vastuvõetud resolutsiooniga ühines Läti maaelukomitee,
+oma poolehoiust teatasid telefoni teel poolakad. Loodame, et taotlusega võrdse
+kohtlemise kohta ühinevad ka ülejäänud kandidaatriikide parlamentide
+maaelukomiteed ja -komisjonid. Nii eurokõnelustel kui spordiski käib võistlus
+viimase meetri ja viimase sekundini. Kaotab see, kes enne lõppu end lõdvaks
+laseb. Autor on Rahvaerakonna liige 20.11.2002 Krista Piirimäe Tartu Kivilinna
+gümnaasiumi kunstiajaloo õpetaja Parlamendilt tuleb võtta õigus iseendale palka
+ja muid hüvesid määrata Mõne meelest tähendab debatt Riigikogu liikmete palkade
+ümber võõras rahakotis sorimist. Tegelikult on lugu vastupidi: endale ise palka
+määravad riigikogulased sorivad meie kõigi, maksumaksjate rahakotis. Seepärast
+on just maksumaksjatel mitte ainult õigus, vaid ka kohustus otsustada selle üle,
+kes, kuidas ja kui palju meie raha kasutab. Alustuseks mõned arvud: enne sõda
+teenis Tartu kammivabriku tööline 40 krooni kuus, masinakirjutaja 50,
+riigikogulane 160, õpetaja 200, Eesti panga direktor 350 krooni kuus. Soome
+parlamendiliikme kuupalk on umbes 70 000 krooni, keskkooliõpetaja oma 40 000
+krooni. Rootsi parlamendiliikme palk moodustab praegu umbkaudu kaks kuni kaks ja
+pool keskmist palka. Tuleb arvestada, et kõrgemal palgal on kõrgemad maksud, mis
+palgavahet veelgi vähendavad. Oma särk ihule ligidal Eestis on aga nii, et
+parlamendisaadik, kelleks võib vabalt olla ka kõrghariduseta inimene, saab
+rohkem palka kui ülikooli professor. See ei ole ei õige ega õiglane. Kõrgete
+palkade ja pensionide kriitikale vastates laiutavad praegused riigikogulased
+käsi: " Seadus võeti vastu 1992. aastal Illar Hallaste ja Lehte Hainsalu
+eestvedamisel. Küllap oli neil mingi eeskuju. " Paraku on viide eeskujule vale.
+Mitte kusagil ei ole parlamendiliikme palk seotud keskmise palgaga, rääkimata
+selle neljakordsest määrast. Oma särk on ihule lähemal ja sellise suhtumise
+ilmekaimaks näiteks on parlamendipensioni lugu. Täispensioni hakati andma juba
+kaheaastase staaži järgi, ja seda sellepärast, et seaduse vastuvõtjate endi
+staaž oli selleks hetkeks täpselt nii pikk. Aga ärgem ajagem kõike Hallaste ja
+Hainsalu kaela. Seadus võeti vastu peaaegu ühehäälselt. Väheste vastuhääletajate
+hulgas oli tuntumatest parlamendiliikmetest näiteks Liia Hänni. Pealegi oleks
+möödunud kümne aasta jooksul olnud piisavalt aega seda ümber teha. 1999 muudeti
+pärast tohutut rahva survet pensioniseadust nii, et täispensioni hakati andma
+üheksa-aastase staaži järgi, 40% pensioni kolmeaastase staaži järgi. Kolmikliidu
+valitsemise ajal õnnestus alles teab mitmendal katsel võtta vastu Eiki Nestori
+muudatusettepanek maksustada 5000kroonised ja suuremad eripensionid. Karta on,
+et praegune Riigikogu ei suuda heaks kiita ühtki radikaalset ettepanekut iseenda
+ja tulevaste riigikogulaste sissetulekute vähendamiseks. Peaminister Siim Kallas
+on seda nimetanud koguni populismiks. Taas toimib lihtne psüühiline tõrge:
+iseenda hüvede vähendamine läheb vastuollu enesealalhoiu instinktiga. Kahjuks
+kuritarvitab parlament edasi oma rahva rahakotti. On päevselge, et väljapääs
+sellest tobedast olukorrast saab olla vaid üks: Riigikogult tuleb võtta õigus
+iseendale palka ja muid hüvesid määrata. Selle asemel tuleb moodustada
+kutseliitude ja tööandjate esindajatest rahva- või palgakogu, mis näiteks iga
+kahe aasta järel määrab kindlaks riigikogulase töö tasustamise korra ja samas
+kontrollib maksumaksja raha kasutamist. Keskmise küljest lahti Minu meelest
+peaks moodustatav palgakogu lähtuma kolmest põhiteesist. Esiteks:
+parlamendiliikme palk ja sellest tulenev pension on vaja lahti haakida Eesti
+keskmisest palgast (mida pealegi arvestatakse valesti ja mis on seetõttu
+tegelikust suurem). On sügavalt ebaõiglane, kui valdav enamik palgatöötajatest
+võitleb, hambad risti, mõnekümnekroonise palgatõusu eest, aga ühele grupile -
+rahva teenritele - langevad sülle sajad ja lõpuks tuhanded kroonid. Teiseks:
+väljastpoolt Tallinna linna valitud ja Tallinnast väljas elavad Riigikogu
+liikmed peavad saama sõidu- ja korterikompensatsiooni. Vastasel juhul muutub
+tervet Eestit käsitlevate küsimuste üle otsustamine senisest veelgi
+Tallinna-kesksemaks. Kolmandaks: kõiki hüvitamisele minevaid kulusid tuleb
+tõestada vastava kuludokumendi abil. Kui lugeja toetab sellist palgareformi,
+siis rahvaalgatuse käimalükkamiseks otsin kaasamõtlejaid. Palun andke endast
+märku e-kirjaga aadressil: krista.piirimae@hot.ee Autor on Mõõdukate liige Samal
+teemal:, ML, 14. november 20.11.2002 Lauri Vahtre Riigikogu liige Maareformi
+seaduse muutmise seadus pööras kogu reformi mõtte pea peale 13. novembril juhtus
+äärmiselt kahetsusväärne lugu. Riigikogus võeti vastu maareformi seaduse
+muutmise seadus, mis maareformi kogu senise mõtte pea peale pööras ja meid osalt
+Nõukogude aega tagasi viis. Kõnealuse seadusega sätestati
+põllumajandustootjatele õigus vaba põllumaad tasuta endale nõuda. Vastavat
+mehhanismi nimetab seadus kasutusvalduseks. Idee oleks justkui õilis. Tasapisi
+võssa kasvavad põllud riivavad igaühe silma ja südant. Muidugi vajatakse head
+peremeest. Seni kehtinud kord nägi ette, et need maad pannakse esialgu piiratud
+enampakkumisele, mis annab eesõiguse sama valla põllumajandustootjatele, ja kui
+nende hulgas ostjat ei leidu, siis avalikule enampakkumisele. Legaliseeritud
+vargus Paraku ei sobinud see üsna arukas süsteem teatavale suurpõllumeeste
+kildkonnale, kuhu saatuse iroonia tõttu kuulub tähelepanuväärne hulk endisi
+kolhoosijuhte. Tõsteti hädakisa: Ülesostjad krabavad maa kokku! Selle ohu
+vältimiseks esitasidki Ants Käärma ja Arvo Sirendi eelnõu, mis lubab
+suurpõllumeestel see maa enne avalikule enampakkumisele panekut lihtsalt endale
+võtta. 15+15 aastaks. Mitte pärast (läbikukkunud) enampakkumist, vaid just
+nimelt enne. Nende maade erastamise eest võinuks riik saada sadu miljoneid
+kroone ja teha nendega midagi kasulikku. Näiteks toetada maal
+mittepõllumajanduslike töökohtade loomist. Nüüd jääb see raha tulemata. Vähe
+sellest, raha hakkab hoopis minema, sest kasutusvaldajad hakkavad loomulikult
+nõudma ja ka saama mitmesuguseid põllumajandustoetusi. Riik annab tasuta ära
+tuhandeid hektareid maid, teiseks hakkab meie kõigi taskust veel pealegi maksma.
+Ja seda kõike vaid selle nimel, et põllumaad ei läheks "ei tea kelle" kätte,
+vaid konkreetsele huvigrupile, kes on ennast kuulutanud ainsateks, kellel on nii
+moraalne kui tegelik õigus Eestis põllumaad omada. Sest ainus õige ja tõeline
+eestlane on teatavasti põllumees ja nemad on põllumehed. Need, kes elavad linnas
+ja tahavad rajada maakodu, mida ümbritseks näiteks 5 või 15 hektarit maad,
+pühkigu suu puhtaks, sest nemad ei ole õiged eestlased. Ja õiged eestlased ei
+ole ka need maainimesed, kes ei tegele põlluharimisega ja järelikult on
+kergatsid. Ka sellistelt kergatsitelt võetakse võimalus osta endale kas või
+hektar põllumaade kirjas olevat maad ja seda lihtsalt silmailuks niita, nõudmata
+mingeid toetusi või põuakompensatsioone. Kõige ebameeldivam ja kahjulikum kõige
+selle juures on maareformi seismapanek. Kui suured põllumassiivid on
+kolmekümneks aastaks ilma selge omanikuta, siis pole nad ka käibes, sellistele
+maadele ei kujune hinda. Selliseid maid ei osteta ega müüda, neid "eraldatakse",
+nagu Vene ajal kortereid. Ja eraldamise juures maksab teatavasti väga palju
+eraldaja suva. Kui kõigele sellele Riigikogu kõnetoolist tähelepanu juhtisin,
+vastas Jaanus Männik pilkavalt, et näe, Vahtre arvab, et maareform on siis
+lõppenud, kui kogu maa on erastatud. Tegelikult ongi nii, et maareform lõpeb
+siis, kui maa on leidnud omaniku, olgu selleks siis riik, vald või eraisik.
+Jaanus Männiku arvates aga ilmselt siis, kui "õiged" on kogu põllumaale ükskõik
+mis moel käpa peale pannud. Muide, vastne seadus näeb ette sedagi, et
+kasutusvaldusse antud maade valdajail tekib kümne aasta möödudes õigus neid oma
+pärisvaldusse saada, mille kohta tuleb teha eraldi seadus. Olen nõus oma
+vibupüssi peale kihla vedama, et kümne aasta pärast näeb Riigikogu seaduseelnõu,
+millega tehakse ettepanek kasutusvaldusse antud maad igaveseks ja lõplikult
+senistele valdajatele anda. Ja otse loomulikult tasuta. Ning kui siis valitseb
+Eestit sama põhimõttelage ja maotu koalitsioon kui täna, tehaksegi asi ära. Raja
+Teele tsensus tulemas Täna on igatahes erakordselt piinlik vaadata, kuidas
+Reformierakonna riigikogujad, kunagised Milton Friedmani jüngrid, hääletavad
+patriarhaalsotsialismi poolt. Ilmselt näeme seda ka homme, sest analoogilisi
+seaduseelnõusid tiirleb Riigikogus veelgi. Näiteks selline, mille kohaselt tohib
+põllumaad omada ja omandada vaid põllumajandusliku haridusega isik. Nimetagem
+seda Raja Teele tsensuseks. Kui seegi eelnõu seaduseks tehakse, tekib mul küll
+küsimus, kas poleks otstarbekam anda seadusega hoopis ammendav loetelu
+konkreetsetest isikutest, kes võivad Eestis põllumaad omada ja omandada. Siis
+oleks päris kindel, et ülejäänud, kes moodustavad 99% Eesti rahvast, ligi ei
+pääseks. Nende asi on toetusi maksta ja suu pidada. Autor on Isamaaliidu liige
+20.11.2002 Jaan Kaplinski Ligilähedalt samal ajal, kui Eestis toimusid kohalikud
+valimised, muutus siin arstiabi osaliselt tasuliseks. Hiilimisi on osaliselt
+tasuliseks muutumas ka haridus. Eesti on üks kommunistide võimu alt vabanenud
+Ida- ja Kesk-Euroopa maid. Ometi on Eestil üks eripära: Eestis ei ole
+vasakparteisid. Põhiosa meie pressist (mitte Maaleht!) on järjekindlalt, vahel
+isegi jõhkralt parempoolne ja vasakpoolsusel pole palju toetajaid ka seal, kus
+see on läänemaailmas traditsiooniliselt olnud populaarne - ülikoolides ja
+loovintelligentsi hulgas. Haritlased reklaamikontorites Meie haritlased ei
+protesti kultuuri allutamise vastu rahavõimule, vaid töötavad rahuliku südamega
+reklaamikontorites, aidates propageerida elulaadi, mille kahjulikkus ei vaja
+erilist tõestamist (krõpsud, Coca-Cola, tubakas, alkohol, "baktereid tapvad"
+pesuvahendid.) Aga Mõõdukad, kes on mõnel korral pateetiliselt kuulutanud oma
+solidaarsust sotsiaaldemokraatlikute ideedega? Ei, Mõõdukad ei ole vasakpartei.
+Selles erakonnas on kunagised sotsiaaldemokraadid ja nende eesmärgid edukalt ja
+põhjalikult lahustunud meie üldises paremtsentristlikkuses. Usun, et
+vasakparteide puudumine on teinudki võimalikuks selle, et majanduslikult aina
+edukamas Eestis jääb riigile ikka vähem ressursse selleks, et garanteerida
+kodanikele arstiabi ja haridus, et olla tsiviliseeritud riik. Esimesest
+Riigikogust peale on Mõõdukad olnud omamoodi satelliitpartei, kes jätab
+liidrirolli Isamaale. Mõõdukad läksid kaasa Isamaa ja tema parempoolsete
+mõttekaaslaste algatatud lauserastamisega ja ülepaisutatud rahvuslusega. Mõlemad
+oleksid ilmselt väärinud kriitilisemat analüüsi just vasakult tiivalt, mis aga
+jäi olemata. Kriitilist analüüsi oleks väärinud ka suur vastuolu, mis peitub
+juhtpartei, Isamaa taotlustes ja tegevuses. Rahvuslikkus tähendab kollektivismi,
+mida aga on võimatu ühendada uusliberaalse individualismiga ja Eesti avamisega
+väliskapitalile. Isamaa poliitikas algusest peale peituv vastuolu ei ole tal
+lubanud olla päriselt rahvuslik ega päriselt uusliberaalne. See on ilmselt üks
+Isamaa allakäigu peamisi põhjusi. Reformipartei on uusliberaalse
+majanduspoliitika osas olnud Isamaast järjekindlam, Isamaale jäänud rahvuslus on
+aga endiselt poolik ja vastuoluline. Sellises olukorras on isegi üllatav, kuidas
+Mõõdukad on püsinud truud oma peamisele partnerile ja liikunud temaga koos
+"loogeldes loojaku poole", seeasemel et minna oma teed ja leida endale
+vasakparteina oma nägu. Vahel väidetakse, et muutunud maailmas ei ole
+traditsioonilisel vasakpoolsusel enam kohta. Ent kas ei peaks ka vasakpoolsus
+muutuma koos maailmaga? Globaliseeruv maailm nõuab vasakpoolsetelt uusi
+lähenemisi, mis aga ometi lähtuvad samalt põhjalt: vajadusest kaitsta
+inimlikkust, inimlikke väärtusi majanduse ja riikluse diktaadi eest. Oht
+inimlikkusele ei ole tänapäeva maailmas vähenenud. Suured tootjad, hiidkompaniid
+peavad ikka agressiivsemalt võitlust turgude ja tarbijate pärast ning ei põlga
+kasutada inimeste mõjutamiseks rafineeritult alatuid vahendeid. Suurkompaniide
+võimu kasv tähendab aga demokraatia erosiooni, ühiskonna allutamist rahavõimule.
+Tarbijad, ühinege! Meil Ida- ja Kesk-Euroopas puudub immuunsus reklaami ja selle
+kuulutatava elulaadi vastu. Üks vasakpoolsuse eesmärke peaks kindlasti olema
+selle elulaadi kriitika, mis tähendab ka suurkapitali, tema ideoloogia ja
+propaganda kriitikat. Kui traditsiooniline vasakpoolsus oli seotud
+töölisliikumisega, siis uus vasakpoolsus peaks olema seotud tarbijaliikumisega,
+tarbijate organiseerimisega nende tõeliste huvide kaitseks mitmesuguste rämpsu-
+ja surmavabrikantide vastu. Loomulikult ei saa seda teha vaid Eestis. Uus
+vasakpoolsus peab toimima globaalselt, kas või loosungi "Kõigi maade tarbijad,
+ühinege!" all. Kaugemaks eesmärgiks olgu säästev ja arukas ühiskond, kus tootjad
+toodavad seda, mis inimestele tõesti vajalik-kasulik on, mitte otsatult träni,
+mis on täna uus, homme aga rändab prügimäele või Eesti metsa ja mereranda.
+20.11.2002 Jagan nende arvamust, kes leiavad, et omavolilised ehitised tuleb
+lammutada. Olgu need siis kuurid või luksusvillad. Kui üks selline on pealinna
+lähedal magusas kohas maha tõmmatud, ei teki enam teistel ka kiusatust seadust
+rikkuda. Kui aga vallaametnike käsi ei ole tõusnud lammutuskäsku andma, siis ma
+ei usu eriti, et keskkonnainspektsioon nüüd suuremat innukust üles näitab. Üks
+Saare maavalitsuse ametnik leidis, et omavoliliste ehitiste mahatõmbamise
+kohustust keskkonnainspektsioonile delegeerida polegi õige, sest planeerimis- ja
+ehitustegevuse järelevalve on pandud ikkagi omavalitsustele. Kui linna- või
+vallaametnik seadustest kinni ei pea, siis on rahva valitud volikogul kohustus
+see ametnik välja vahetada. Mida teeb aga rahvas? Rahvas kirub ja vingub niisama
+nurga taga, kui kusagil midagi omatahtsi püsti pannakse, randu suletakse ja
+seega sellesama rahva üle irvitatakse. Ei ole kuulda, et mõni vallaelanik oleks
+volikogult mõne ametniku vallandamist nõudnud. Kindlasti ei tasuks ka ainult
+omavolitsejaid siunata. Kui ühele tehakse keskkonnaministeeriumis erand ja
+antakse luba randa ehitada, siis on õigus ka teisel sama erandit tahta. Hiiumaa
+keskkonnaametnikud räägivad, et araverelisemad ainult seda ootavadki, millal
+Kassari saare kaitsealal seadustatakse ühe ettevõtja omavoliliselt püstitatud
+suvila, et siis ka ise kopp maasse lüüa. See, et minister Kranich ei vähendanud
+vandeadvokaat Kaasiku mereäärsel kinnistul ehituskeeluvööndit, annab lihtrahvale
+ehk natukegi lootust, et kõike ei määra raha. 20.11.2002 Markko Märtin tuli
+rallisõidu MMi viimasel etapil Suurbritannias teiseks ja kokkuvõttes 9. kohale
+ning tõuseb tuleval aastal Fordi meeskonna esisõitjaks. kus iganes kihiseb ralli
+MM seal eesotsas vihiseb meie MM A. Itskok 20.11.2002 Viljandis peetakse 29.
+novembril konverents "Õitsev Viljandimaa - kas nostalgiline minevik või helge
+tulevik?". Viljandi asemaavanem Urmas Tuuleveski ütles, et konverentsi mõtte
+algatas kohalik taluliit. Konverentsi avab ETKLi juhatuse esimees Ilmar Haak,
+kavas on kümme sõnavõttu mitmete organisatsioonide esindajatelt. Ühenduse
+Kodukant Viljandimaa juhatuse esimees Kaja Kaur ütles, et konverentsi eesmärk on
+rääkida maaelu probleemidest nii, nagu need on. "Tahame teha eri
+organisatsioonidega rohkem koostööd," nentis Kaur. " Tundub, et seni oleme liiga
+vähe omavahel suhelnud. " Ühine eesmärk on, et Viljandimaal säiliksid maakodud,
+ja sealsed inimesed leiaksid rakendust. Lisaks põllumajanduslikule
+suurtootmisele on maal väiketalud, kus elavatele inimestele tuleb leida tegevust
+oma piirkonnas. " Viljandi maavanem räägib tänasest Viljandimaast ja
+majandusminister Liina Tõnisson ettevõtluse arendamisest Viljandimaal. Eesti
+Maanaiste Ühenduse esimehelt Tiiu Soansilt on ettekanne peretaludest. Viljandi
+volikogu esimees Arnold Kimber räägib sellest, kuidas linn toetab maaettevõtlust
+ning professor Jaan Leetsar annab teada, kuidas jätta maale rohkem raha. Sakala
+peatoimetaja Eve Rohtla sõnul on Viljandimaal säilinud väga huvitava ajalooga
+häärbereid - need on Viljandimaa magnetiks. Konverentsi lõpus on kavas
+ühetunnine diskussioon ja otsuse vastuvõtmine. Korraldajate sõnul on
+maavalitsuse saalis kell 10 algavale konverentsile oodatud kõik inimesed, kes
+huvitatud Viljandimaa ajaloost ja arengust. 20.11.2002 Turgudel valitseb praegu
+suur vaikus enne jõulueelset tungi. Nii liha- kui ka puu- ja juurviljamüüjaid on
+vähem kui varasematel aastatel. Viimasel ajal on turgudelt ostjaid ära tõmmanud
+ka vilgas uute kaupluste avamine. Valgas avati hiljuti turu vahetus läheduses
+Säästumarket ja paljud turule tõttajad saavad juba varahommikul sealt kõik
+vajaliku kätte. Enam huvi pakub piirilinna Valga turg lätlastele, kes siit
+lihakraami ostmas käivad. Lihahinnad on Valga turul odavamad kui möödunud
+aastal. Eelmise aasta 20. novembril maksis seakarbonaad keskmiselt 60 kr, tänavu
+56 kr/kg. Võikilo maksis möödunud aastal Valgas 35 kr, tänavu on see 5 kr
+odavam. Pärast eelmise aasta suurt toidukaupade hinnatõusu on sel aastal selgelt
+näha, et enamik piima- ja lihatooteid on tugevas siseturukonkurentsis mullusest
+madalama hinnaga. Vastupidi on aga juurviljaga, mille kilohinnad ületavad
+aastataguseid keskeltläbi krooni võrra. Tallinna Keskturul maksab kartul praegu
+3.50 ja Nõmme turul 5 kr, möödunud aasta novembri teises pooles vastavalt 3 ja 4
+kr/g. Värske kapsas maksab Keskturul 4.50 ning porgand ja peet 6 kr, mõlemad 1
+kr kilo kohta kallimad kui möödunud aastal. Kodumaised tomatid lõppesid turgudel
+juba nädal tagasi. Möödunud aastal oli Eesti tomat 20. novembril müügil hinnaga
+30 kr/kg. Tõeline hinnapomm on tänavu jõhvikas, mille kilogramm maksab Tallinna
+Keskturul 50 kr ja Nõmme turul 37 kr. Möödunud aastal maksid jõhvikad 18-20 kr.
+Kui turgudel köögiviljahinnad aina tõusevad, siis kauplustes toidukaupade hinnad
+sellisel määral enam kerkinud ei ole. Tugev konkurents poodide vahel on
+vastupidiselt eelmise aasta suurele hinnatõusule paljude toidukaupade hinnad
+aastatagusest isegi madalamale surunud. Eesti Konjunktuuriinstituut 20.11.2002
+Kõik, mis läigib, on libe! Kas pidada kiilaspead seksikaks või ebameeldivaks, on
+maitse asi, igal juhul on kiilasjää talvise ilma üks ohtlikumaid nähtusi. Talve
+hakul võib hommikuti sageli kuulda manitsusi: õhutemperatuur on nulli lähedal,
+paiguti on jäiteoht. Autojuhid muutuvad sel puhul ärevaks - ei öeldud ju, kus
+see "paiguti" asub. Tead küll, et masinal on all uued naelad, aga ikkagi ...
+Kiilasjääks nimetatakse jääkihti, mis tekib niiskele maapinnale (teele), kui
+saabub järsk külmalaine või kui pärast külmi järsku soojeneb või kui märga lund
+(vihma) langeb külmale pinnale. Vesi tahkestub kiiresti ja sünnibki looduslik
+liuväli. Viimati oli säärane olukord 24. oktoobril. Pakase järel hakkas tibutama
+vihma ning paljud autod alustasid kelgutamist. Nagu banaanikoorel "Mis tunne on
+sattuda kiilasjääle?" päris kunagi üks lõunamaa mees. Umbes nagu jalutada
+banaanikoortega paksult kaetud tänaval, püüdsin piltlikult kujutada meil veel
+esinevaid ilmapuudusi. Siiski ei esine kiilasjääd vaid põhjamail. Jaanuaris 1996
+tekitas see talvine loodusnähtus Lääne-Euroopa magistraalidel tõelise kaose.
+Saksamaal registreeriti 18 tunniga üle 2000 liiklusõnnetuse, milles sai surma 15
+ja vigastada paarsada inimest. Sellesarnane olukord oli ka Šveitsi ja Austria
+teedel, kus põrkas kokku sadakond autot. Vahel pole libedust õieti märgatagi,
+eriti kui asfaldil moodustub nn must jää. See on õhuke tahke kirme, mis
+tuntavaks muutub just siis, kui rattad tekitavad jääle veekihi. Veidi hooletum
+liigutus - ja auto võib baleriinina elegantselt piruetitama hakata. Kiilasjää
+vastu aitab teele soola lisamine ning liiva puistamine. Kui seda pole jõutud
+teha või ei kavatsetagi (kõrvalteed, rahapuudus), soovitavad liiklusõpikud
+säilitada külma verd (doonoreid napib!). Kui liiklusvahend teeb ikkagi
+180kraadise pöörde ja millegi või kellegi vastu ei põrka, tuleb teha nägu, et
+midagi pole juhtunud ja et nii see oli mõeldudki ning jätkata sõitu. Kuid
+ettevaatlikumalt. Kui jääkiht tekib puudele, põõsastele, traatidele, ei nimetata
+seda enam mitte kiilasjääks, vaid jäiteks. Klaasjas sade võib kasvada õige
+paksuks ning muutuda ohtlikuks koormaks. Ühele tammele kogunes kunagi jäämass,
+mis ületas kahekordselt puu enda kaalu. Jäitekihi raskuse all langes märtsis
+1969 kokku Emley Moori telesaatja mast Kesk-Inglismaal. Härmast ilmateatris
+Fotograafide hulgas on hoopis populaarsem teine talvine sademete liik - härm.
+Meteoroloogiaõpikuis on öeldud, et härm ehk härmatis on kas teralise või
+kristallilise struktuuriga tahke sade, mis tekib puuokstele, traatidele (sageli
+just tuulepoolsele küljele) külma uduse ilmaga või kui külma korral on õhus
+jääkristalle. Eriti fotogeenilised on nõelakujulistest jääkristallidest
+koosnevad pikad härmanarmad. Kui säärast ilu koguneb liiga palju, rebenevad
+elektriliinid, murduvad puud ... Inimestes tekib meelehärm. Jäidet ja härma
+mõõdetakse meteoväljakuil nn jäitepukkide abil. 5mm läbimõõduga traatidele
+kogunenud jäite kihti ka kaalutakse. Traatidele võib koguneda kuni
+60sentimeetrise läbimõõduga härmakiht. Lämmastikku täis Eestis on jäite ja härma
+maksimum registreeritud Kirde-Eestis. Väike-Maarja ilmajaamas tekkis 1.-2.
+novembril 1968 traadile 73 mm paksune jääkiht, mille kaal meetri kohta oli 416
+grammi. Pole siis ime, kui säärase jäätoru raskuse all elektriliinid katkevad.
+Sama aasta jaanuaris said Narva elanikud imetleda kristalset härma tervelt 15
+päeva. Tavaliselt on härmapäevi kogu aasta kohta Tallinnas 18, Tartus kaks korda
+rohkem - 34. Härmast olevat isegi kasu põllumeestele, see sisaldavat vihmaveest
+viis korda enam lämmastikku. Härmatise järgi ennustati ka vilja- või kalasaaki.
+Tänapäeva inimesel on tükk tegemist, et mõista näiteks Pühalepa rahvatarkust:
+Kui mardipäeval või kadripäeval on härmatist litsi moodi, siis on oodata head
+kalasaaki. Ain Kallis Tampere vanaautode klubi liikmed saavad kokku iga kuu
+esimesel kolmapäeval. Kohtumispaik on Restauranta - mõnus palkehitis Tampere
+lähedal Kangasala juures, põldude ja niitudega ümbritsetud Kirkkojärvi kaunil
+kaldal. Klubi keskuse nimi tuleb sõnadest "restaurointi" ('ennistamine') ja
+"järvenranta". Kui ei olda Restaurantas, käiakse külas mõnes firmas või siis
+ollakse kambakesi mõne sõiduriista kallal. Ka klubi juht, energiline Aimo Lahti
+ei pelga käsi õliseks teha. Sellise ühistöö viljana taassündinud Timo-nimeline
+rohekat karva bussiiludus - aastast 1929 pärit liinibuss pärisnimega Diamond T
+Special - on saanud klubiürituste ehteks. Usun, et ka oma järge ootavad Soome
+vanim tuletõrjeauto Benz Gaggenau aastast 1922, tuletõrjeauto Bedford (1959),
+Chevrolet' veoauto (1946) ning väikebuss Goliath Express (1960) saavad ühisel
+nõul ja jõul ennistatud niisama heal tasemel. Restaurantapäevad juunikuu teisel
+nädalavahetusel on meie vanamootorrattaklubi UNIC-MOTO korraldatavate Kurtna
+(nüüd Tagadi) restaureerijate päevade Soome analoog. Saadakse kokku, tsiklite ja
+automobiilide osad kaasas, vahetatakse ja müüakse - et iga vajalik vidin satuks
+just tolle kätte, kes seda otsib. Soome suurim ja vanim (tehnika)vanakraamiturg
+pakub ka muud täikakaupa nagu meilgi. Sündmuspaigaks on Kangasalal asuva Pikkola
+kooli maa-ala. Nüüd on põhjanaabrid märganud, et ainuüksi suveüritusest jääb
+väheks ning vajalike osade leidmise huvides peab aastas kokku saama ka teist
+korda. Parim aeg leiti selleks augustikuu viimasel laupäeval. Muuseumisõidukite
+hindamine on tegevus, milles Eestis astuti mullu alles esimesed sammud. Osalt
+seejuures Soomest malli võttes. Mujal vanasõiduk maksuta Harrastussõidukid
+jõuavad kogu maailmas museaalse väärtusega sõiduriistade sekka 25aastaseks
+saades. Restaureeritud või algupärases seisukorras säilitatud liiklusvahendid
+läbivad seejärel ekspertiisi ja saavad vastava tunnistuse - nüüd ka meil.
+Museaalse väärtusega sõiduk omab mujal maailmas õiguse saada sellele vastav
+kindlustus ning on vabastatud sõidukimaksust. Selle saavutamise võitlus on meil
+alles ees, sest ametnikkonnal on kombeks teha seadust oma äranägemise järgi.
+Näiteks vanasõiduki impordil rakendatava maksu kehtestamisel ei juhindutud
+Rahvusvahelise Vanasõidukiföderatsiooni klassifikatsioonist, vaid vaadati lakke.
+Rahandustegelase kommentaar seejuures kõlas kummalise mätta otsast: jaksasite
+sellise auto osta, miks siis nüüd maksu maksta ei jaksa. Põgus pilk
+vanasõidukisõprade varasemale köögipoolele Soomes liidab vanasõidukisõpru
+organisatsioon SAHK (Suomen Automobiilihistorialli-nen Kerho), mis koondab ühe
+katuse alla üle riigi loodud klubid. Vanim ja suurim piirkonnaklubi 24 seast on
+Tamperen Seudun Mobilistit, mis loodi aastal 1964. Siinkohal on sobilik
+valgustada üht vähe teadaolevat seika kahe naaberrahva kultuurisidemete ajaloos.
+Unicu sünni juures Klubi Unic sündis 31. jaanuaril 1976, mil Tallinnas
+Ajakirjandusmaja saalis peeti Eesti esimese vanasõidukiklubi asutamiskoosolek.
+Tampere vanasõidukiharrastajad Simo Pyykkönen, Harri Honkanen, Paavo Skaffari ja
+Olavi Sallinen olid enda sõnutsi lugenud selle kohta Saksa ajakirjast Stern ja
+otsustanud sõita Tallinna kaema, mis siinpool raudse eesriide varjus teoksil.
+Mõeldud, tehtud. Ei olnud midagi lihtsamat kui nelja sõbra autopargist valida
+välja paslik sõiduriist. Nelja peale kokku oli neil juba toona oma paarsada
+neljarattalist, valdav enamik ajalooharuldused, millega lihtsalt matkata ei
+raatsi keegi. Nii peatuski Tallinnas klubi toonase peakorteri ukse ees (nüüd on
+majas Rootsi suursaatkond) heleroheline maastikuauto Jeep Cherokee, mitte just
+kollektsionääri, küll aga veendunud autosõbra unistus. Klubipintsakutega
+härrasmehed astusid sisse ja palusid sõna lühikeseks tutvustuseks, mille lõpus
+ulatati Unicu esimehele Valeri Kirsile oma klubi vimpel ja oma töid-tegemisi
+tutvustavat kirjandust. ENSV ametivõimude silmis keelatud tegevus ehk
+sanktsioneerimata suhtlus välisriigi kodanikega oligi alanud. Saime mitu kuud
+soomlastega suhelda. Kas ja kuidas meid valvati, teavad vaid toimekad jälgijad
+ise. President Urho Kaleva Kekkoneni idapoliitika oli vist vilja kandnud, sest
+SF templiga ümbrikud olid rikkumatult klubis laual, mida ei saa öelda mujalt
+maailmast pärit postisaadetiste kohta. Kord soovis üks sakslane oma kirjas
+kontakti samasuguse auto valdajaga nagu temal, ent oli ümbrikku pistnud ka
+kaaskirja "Neile, kelle ülesandeks on lugeda kirju enne kätteandmist
+adressaadile". Kaaskirjas oli öeldud, et tuleb võtta arvesse, et
+vanaautoharrastus on rahvusvaheliselt aktsepteeritud tegevus, millesse palus
+mees vastavalt suhtuda, ja mitte teha takistusi inimeste omavaheliseks
+läbikäimiseks jne. Julmalt lahti rebitud ümbrikust pärit sõnumit oli päris
+tervendav lugeda. Lisakirjake oli taas ümbrikku topitud ja koos põhisõnumiga
+meile lähetatud. Vahel vedas rohkemgi. Neli klubilast eesotsas Automi esimehe
+Osvald Kaerlepaga said aastal 1978 võimaluse sõita Tampere klubi kutse peale
+rohkem kui nädalaks sealse vanaautoeluga tutvust tegema. Esimesed külaskäigud
+Viisade ja sõiduloa saamisega oli sekeldusi, ent vanaautode maailma avastamine
+oli põnev ja edaspidises klubielus mõlemale osapoolele väga kasulik ja
+edasiviiv. Hiljem pääses korraks Soome juba veidi suurem rühm. Hakkas saabuma
+vajalikku kirjandust ning ühes sellega juhiseid ja käsiraamatuid vanasõidukite
+taastajaile. Suhted Moskva, Riia ja Leningradi klubiga olid loomulikult loodud
+juba Unicu sündimise järel. Käisime NSV Liidu piires nii sageli külas kui vaja,
+kohtusime üritustel, kuhu vastastikku sageli kutsuti, tihti said mõttekaaslased
+kokku ka filmivõtetel jm. Rõõm on tõdeda, et paljud neil ammustel aegadel
+sündinud sõbrasuhted on tänini ajaproovile vastu pidanud. Mõtlen siinkohal
+eeskätt läbikäimist Läti ja Soome kolleegidega. Eriti aktiivselt peavad meiega
+kontakte just soomlased. Jätkuvalt on nad nõu ja jõuga abiks kõiges, mis meil
+klubielus ette tuleb. Viimati olid nad vaat et ämmaemandaks meie
+vanasõidukiregistri sünni juures. 20.11.2002 Piirivalve reserv pidas Valgamaal
+õppusi Valga piirivalvepiirkonnas sügise hakul kahes etapis (16.-20. ning
+23.-27. septembrini) peetud reservväelaste õppekogunemisele oli kutsutud osalema
+ligi 130 meest, kes olid läbinud kohustusliku ajateenistuse piirivalves kuni
+kolm aastat tagasi. Tuleb, sest peab Kolm noormeest saadetakse tagasi, sest nad
+on välja tulnud palavikuga. Üks osaleja aga, vorm juba seljas ja ... kuldsed
+lokid vööni, pakib seljakotti. Lähen pärima tema võitlusvalmiduse järele ja näen
+- ikkagi mees. "Tulin sellepärast, et peab," ütleb ta. Pilguke hiljem sammub ta,
+kott seljas ja kiharad hobusesabaks seotud, reservväelaste ühtlases rivis. Jaod
+viiakse metsa. Nad valivad telkimispaiku. Siis minnakse staabist provianti
+tooma. Puu alla seisma jääb üks, kes toetub millelegi, mis näeb välja nagu
+harilikust kogukam viiulikast. " See on snaiper. Snaiper jääb valvesse, sest ta
+relv on raskem kui teistel, " selgitab formeerimispunkti ülem Heiki Suomalainen.
+"Kompaniiülem, sa kõnnid meeste seas ringi kaitseriivist lahti püssiga!" hõikab
+Suoma-lainen staabi trepil Valdeko Nielsonile. Nielson kontrollib, satub hetkeks
+segadusse. Ohvitserina pidanuks ta vähimagi kõhkluseta teadma, et tema püss on
+riivis. Õnneks on see õppus ja Suomalaise nali. Raadio mängib hümni. On olnud
+öökülma ja õues alles rõskelt pime. Reservväelased ehk piirivalve jäägrid on sel
+ööl teeäärtesse "miine" sättinud. Puhata on nad võinud vaid magamiskottides
+nendesamade miinide lähedal. Kohe-kohe hakkavad nad vaenlase tagalas takistama
+vaenlase autokolonni edasiliikumist. Mustav mets on haudvaikne ja näib inimtühi.
+Siis hakkab eemalt kostma mürinat. Telemees Ragnar Kond seab kaamera valmis.
+Meedia mõjutab poliitikat, majandust, kultuuri ja haridust. Lähitulevikus on
+suurem osa töö ja vaba aja veetmisega seotud tegevusest seotud multi- ja
+võrgumeedia keskkonnaga. Ines Sapelkov 20.11.2002 1. septembrist 2002 tegutseb
+Tartus kutsehariduskeskus. Kutsehariduskeskuse nõustaja Signe Reppo, millega
+tegelete? Tegeleme põhikooli- ja gümnaasiumijärgse kutseõppega. Lisaks on meil
+täiskasvanute koolituse osakond. Tegeleme ka kutsealase eelkoolitusega
+üldhariduskoolides ja pakume nii psühholoogilist kui ka karjäärinõustamist.
+Lisaks tasub vaadata Kui oluliseks noored peavad kutsevalikuga seotud probleeme?
+Vägagi oluliseks. Paljud on aru saanud, et õigesti tehtud edasiõppimisvalik on
+hilisemas elus hakkama saamisel ja töö leidmisel oluline. Õpilaste huvitatust
+näitab ka meie suur klientide arv. Igal aastal räägime õppimisvõimalustest ja
+teeme kutsesobivusteste kõigis Tartu linna IX ja XII klassides. Ainult mõned
+üksikud lapsed ei soovi neis osaleda. Paljud tulevad karjäärinõustaja juurde ka
+individuaalsele vestlusele. Oleme kutsenõustanud mitmeid Tartu maakonna koolide
+õpilasi ja väljaspoolgi. Mis on teie töös kõige keerulisem? Kutsenõustamise
+süsteem üle Eesti on puudulik, mistõttu info liigub süsteemitult. Ise tuleb
+leida info ja vahendid töö tegemiseks. Samuti on keeruline soovitada ameteid,
+mis võiksid tööd ja leiba anda ka kümne aasta pärast. Õpilane on ju põhikooli
+lõpetamisel alles 15-16 aastat vana ja kui sel ajal tuleb ära otsustada, millist
+tööd hiljem tegema hakata, siis pole see just lihtne. Karjäärinõustaja saabki
+siinkohal aidata näha eri valdkondade võimalusi nii töö kui õppimise vallas ning
+siis saab igaüks otsustada, et millise tee ta endale valib. Millega olete kõige
+enam rahule jäänud? Siinkohal tahaksin tuua ühe konkreetse näite. Olime vahetult
+enne noorte messi "Teeviit" nõustanud ühe kooli XII kl õpilasi. "Teeviidal"
+kohtusime ja nad tänasid meid ning rääkisid, kui palju neil on kasu, et said
+enne nõustatud, et nüüd teavad täpsemalt, mida küsida, mida vaadata. "Teeviida"
+messil näeb ju sageli, et kõnnitakse lihtsalt boksist boksi ja korjatakse endale
+hunnik materjale, mis sageli jääbki kodus vedelema. Oleme saanud muidugi
+oluliselt rohkem positiivset tagasisidet, ka õpetajatelt ja lapsevanematelt. Hea
+on seegi, et kutsenõustamise ja karjääriplaneerimise vajadusest on aru saadud
+ning seda valdkonda arendatakse. Millised erialad on viimasel ajal Eesti noorte
+seas eriti popid, miks? Üldiselt domineerib noorte seas veendumus, et peab
+minema kõrgkooli. Ega konkreetset eriala osatagi sageli öelda, usutakse, et
+lihtsalt kõrgharidusega saab kindlasti elus paremini hakkama. Oleme siis püüdnud
+selgitada, et kõrgem haridus iseenesest ei anna veel elus hakkama saamiseks just
+palju. Kutsehariduse maine tõstmiseks on veel palju ära teha. Samas tundub, et
+allakäik on pidurdunud. Kutsehariduserialadest on populaarseimad IT-erialad,
+turismikorraldus, ärikorraldus - neis on tihti ka arvestatav konkurss. Kas on
+mõningate oskustööliste põud, kuna noored ei taha seda õppida või et selle
+eriala ettevalmistus ei ole piisavalt hästi korraldatud? Nagu väidavad
+tööhõiveameti esindajad, siis oskustöölistest on ikkagi vajaka. Tööandjad pole
+sageli rahul töötajatega ja mitte niivõrd nende kutseoskuste pärast, vaid just
+töökultuuri ja isiksusliku sobimatuse pärast. Vähese populaarsusega on
+metallierialad, õmblus, viimases just tööstuse liiniõmblejad. Üks asi on õppida,
+hoopis teine õpitud erialal tööd leida. Kas ka selles vallas kuidagi noori
+konsulteerite või aitate? Karjäärinõustamise käigus puudutatakse ka seda teemat,
+et kuidas ja millist tööd leida. Pakume õpilastele võimalust osaleda töötubades,
+kus just sääraseid oskusi antakse. Kutsehariduskeskuses õppivatele noortele on
+kavas hakata läbi viima kursust, kus antakse praktilisi tööotsimise oskusi ja
+arendatakse isiksust. Otseselt töövahendusega me ei tegele, kuid saame
+tööotsijaid edasi suunata tööhõiveametisse või mõnda teise sellega tegelevasse
+asutusse. Kuidas teie meelest saaks üle olukorrast, et noortel pole maal midagi
+teha ja pärast ükskõik millise kooli lõpetamist nad ei taha enam kodukohta
+tagasi minna? Usun, et kui maal oleks piisavalt töökohti, siis noored sealt ei
+lahkuks, kuid see on vist juba regionaalpoliitika pärusmaa. Kellega või milliste
+organisatsioonidega teete koostööd või peate koostööd vajalikuks (näiteks
+ettevõtjatega vms)? Teeme koostööd paljudega. Loomulikult teiste
+nõustamiskeskustega üle Eesti. Sihtasutusega Eesti Kutsehariduse Reform, kes on
+palju koolitusi ja seminare meile korraldanud, ka kirjandust jm materjale on
+nende kaudu saadud. Koostöö on tööandjatega, sest peame ju kursis olema sellega,
+mida noort töökohas ootab. Koostöös tööandjatega on juba 1999. aastast peale
+korraldatud töövarjupäeva, kus õpilane saab veeta päeva koos konkreetse ameti
+esindajaga, jälgida tema tööd. See üritus on noorte hulgas väga populaarne ja
+tööandjadki on aasta-aastalt vastutulelikumad. Sel aastal on töövarjupäev 21.
+novembril. Seal osaleb üle 120 õpilase Tartu koolidest. Tutvume teiste
+kutsekoolidega. Üldhariduskoolidega on väga tihe side. Koostöö on
+omavalitsustega ning paljude teiste noortega tegelevate asutuste ja
+organisatsioonidega. Erika Kesküla 20.11.2002 Tavapäraste metsanduserialade
+kõrval saab Luual nüüd õppida ka maastikukujundust ja haljastust Luua
+metsanduskooli ühes töökojas on suur sajaruutmeetrine liivakast. Kui meie seal
+käisime, oli kastis suur liivamägi, mille peale ja äärde oli ilukividest laotud
+piirde- ja teejuppe. Liivakasti kasutavad uue eriala, keskkooli baasil õppima
+tulevad maastikukujunduse õpilased, kes Eesti kasvava ehitusturu taustal on juba
+nüüd, koolis õppides nõutud spetsialistid. Omal nahal juurutajad Töökoja
+liivakastis käivad nad harjutamas põhiliselt talvel, et suvel pärismaastikule -
+aedadesse, haljasaladele, aianditesse jne minna. "Kõik meie maastikukujunduse
+õpilased on juba mitu aastat ette praktikale ära lubatud," rääkis Luua
+metsanduskooli direktor Haana Zuba. Peale selle on Luual sellest õppeaastast
+haljastaja eriala, mida saab õppida põhikooli baasil. Kooli arendusjuhi Aino
+Mölderi sõnul saavad selle eriala lõpetajatest Eestis vägagi nõutud
+haljastustöölised, abiaednikud jms. Maastikukujunduse viimase, III kursuse
+tüdrukud, kellega koos kool uue eriala juurutamist alustas, märkisid, et esimene
+olla on mõnevõrra raske. Õppides on nad ka ise olnud uue eriala kujundajad. Nad
+tõid näiteks, et I kursusel oli väga mahukas äripoole õpetus, mis tüdrukute
+arvates võiks olla ühtlasemalt õppeajale ära jagatud. Samas on nad saanud nii
+palju teadmisi ettevõtlusest, et rääkisid ka tulevikuvõimalusest asutada oma
+haljastusfirma. "Teha oleks tohutult palju," ütlesid õppurid, märkides, et
+üldine suhtumine on olnud selline, et küllap olen ise tark. Paljud inimesed
+arvavad, et kõike on võimalik saada aiandusajakirjadest. Aga uusehitiste
+omanikud tellivad aialahenduse enamasti juba spetsialistilt. See sõltub muidugi
+ka rahakotist. Noored ütlesid, et õpingutega seoses on nad hakanud isegi oma
+koduaedu teise pilguga vaatama, kujundama ees- ja tagaaeda ning lillepeenarde
+asukohti. Tüdrukud kiitsid praktikavõimalusi Eesti firmades ja Soomes ning
+nentisid, et spetsialiste oleks vaja rohkem kui neid jätkub - tööpuudust pole
+karta. "Kui ei saa just ideede andja poolele, siis tööde teostaja poolele
+kindlasti," ütlesid nad. Neljast kaks sihivad minna edasi õppima
+põllumajandusülikooli maastikuarhitektuuri erialale. Luua kooli lõpetajad on oma
+kooli kiitnud just praktiliste töökogemuste eest, mida nad koolis õppides
+saavad. Seda räägivad näiteks metsamehed. Luual õppinud forvarderijuhid töötavad
+enamasti harvesterite peal, kuna tööandjate meelest saab just neile usaldada ka
+kalleid metsa ülestöötamise masinaid. Ka maastikukujunduse tüdrukute jutust võis
+aru saada, et kolmandal kursusel on neil juba küllalt palju praktilist
+elukogemust. Näiteks teadsid nad väga hästi, kui kapriisne võib olla klient.
+Aino Mölder kirjeldas tänapäevast konkurentsist pingestatud koolielu - midagi ei
+muutu, kui ise ei tegutse. Vähemalt kümme koolitöötajat õpib praegu edasi,
+täiendab end kõrgkoolides. Samal ajal õhutavad Luua õpetajad ka oma õpilasi end
+täiendama. " Näiteks needsamad maastikueriala õpilased. Küll oleme saatnud neid
+võistlustele, küll õppepäevadele, " rääkis Aino Mölder. Õpilased on käinud
+lilleseadekonkursil, nooraednike võistlusel, Tõrva lillepäevadel, kus esinesid
+ettekannetega jne.. Õpetajate meelest annab see enesekindlust, esinemisoskust ja
+võimalust aina juurde õppida. Haana Zuba rääkis, et uute erialade juurutamisel
+on olnud mitu põhjust. Üks neist on tööturu nõudlus, ent teine kooli enda
+võimalused, õpetajate potentsiaal ja praktikabaas. Puukooli taassünd Juba praegu
+on ka Luua puukoolil, mis vahepeal oli teatud mõttes nagu tarbetuks muutunud,
+teine nägu, kuna see on uute erialade praktikabaasina taas rohkem kasutusel. Ka
+istikumüügi plats on korrastatud. " Metsakoolis peaks olema kõik alates taime
+kasvatamisest kuni puidukuivatuseni. Tahame paremini ära kasutada iseenda
+ressursse, " rääkis direktor Haana Zuba. 20.11.2002 Sisekaitseakadeemia köidab
+noori mitte ainult laia erialavalikuga, vaid ka soodsate õpitingimustega
+Sisekaitseakadeemia (SKA) III kursuse politseikadett Janar Säkk on Võru
+noormees. SKA valis Janar enda sõnul sellepärast, et see on ainus kõrgkool, kus
+saab omandada politseiametniku kutse. "Siiski mõjutasid mu otsust ka
+soodustused, mida see kool pakub," ütleb Janar. " Siin ei pea ma maksma
+ühiselamukoha eest. Toitlustamine on kooli poolt. Õppetöö on tasuta. " Kõik see
+kokku tähendab tudengile, et ta ei pea kohe hakkama otsima võimalusi kooli
+kõrvalt tööd teha enda äraelatamiseks, vaid võib end pühendada õppimisele.
+Janaril seisab õige pea ees lõputöö kaitsmine. Ta ei usu, et töölesaamisega
+mingeid probleeme võiks tekkida. "Politseis on praegu väga palju vakantseid
+kohti," teab Janar Säkk. "Samuti on meil akadeemiasse õppima asumisel kohad
+politseiteenistuses kindlustatud." Kuid ega noor inimene tahagi ükskõik kuhu ja
+ükskõik mis kohale minna. Janar ütleb, et tema on need kolm ja pool aastat
+õppimise vaeva ette võtnud selle nimel, et Tallinnas tööd saada. "Aga see ei
+tähenda, et ilmtingimata mõnesse pealinna politseiprefektuuri tööle lähen." Mitu
+valikut korraga Kadri Teder on Raplamaalt pärit. Sisekaitseakadeemias õpib ta II
+kursusel halduskorraldust. Kadrile oli juba enne Tartu Treffneri gümnaasiumi
+lõpetamist selge, et pelgalt mõnd teoreetilist laadi eriala õppides poleks see
+tema rahutule hingele edaspidises elus piisavaid väljakutseid esitanud.
+Seepärast uuris ta üheaegselt nii juura õppimise võimalusi Tartu Ülikoolis kui
+ka halduskorraldust Tallinna Tehnikaülikoolis ja SKAs. "Tartusse ei tahtnudki ma
+tegelikult enam minna," tunnistab Kadri. Sest oli pidanud niigi kolm aastat
+järjest peaaegu igal reedel ja pühapäeval Rapla ja Tartu vahet voorima. "Tahtsin
+nüüd kodule pisut lähemal olla." Halduskorralduse erialaga tutvus Kadri lähemalt
+Internetis SKA koduleheküljel. Halduskorralduse eriala tundus hakkaja loomuga
+tüdrukule piisavalt huvitav ja heade väljavaadetega. Treffneri kooli lõpetajad
+lähevad Kadri sõnul peamiselt kas Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli või
+Tallinna Pedagoogikaülikooli. "Ega Treffneri koolis ei räägitud
+sisekaitseakadeemiast halvasti," ütleb Kadri. " Nende jaoks, kellega ma koos
+gümnaasiumis õppisin, ei mänginud mingit rolli, kuhu ma õppima lähen. Suhtumine
+oli minu meelest selline: tee, mida heaks arvad ja ole ise õnnelik, siis oleme
+ka meie sinu üle õnnelikud. " Kadri arvab, et SKA on veel liiga noor ning alles
+leiab ja vallutab üha kindlamat positsiooni Eesti haridusmaastikul. Oma
+vanematele rääkis Kadri juba alates VII klassist, et läheb ära Tartusse
+keskkooli. Keegi mingeid takistusi ei teinud, pigem õhutasid kõik tagant ning
+lasksid tüdrukul endal otsustada ja saadud kogemustest õppida. Samamoodi oli ka
+SKAsse tulekuga. "See on olnud minu valik, kuid usun, et teisedki on sellega
+rahul," ütleb Kadri. Kooli tugevuseks peab ta suurt praktika osakaalu õppetöös.
+Neid kogemusi, mida SKA tudengid omandavad praktikal olles, ei ole võimalik
+saada lihtsalt loengus käies. Kuna akadeemia lõpetajatest on saanud väga
+asjalikud ning oma töövaldkonnaga kursis ametnikud, hindavad neid kõrgelt ka
+riigiasutused. Noored ise peavad tähtsaks ka seda, et erialaseid loenguid käivad
+andmas tõelised oma ala asjatundjad ja fanaatikud. " Selliseid loenguid on kõige
+huvitavam kuulata, kus õppejõud suudab ise ka üha uuesti oma ainest vaimustuda
+ja seda vaimustust meilegi edasi anda. See haarab, " räägib Kadri. Eeliseks võib
+tema meelest pidada ka õppimist koos pääste-, tolli-, korrektsiooni- ning
+politseieriala tudengitega. Seetõttu kaovad eelarvamused nendel erialadel
+töötavate inimeste kohta ning noored suudavad selliste asutuste toimimisest
+paremini aru saada. "Teistes kõrgkoolides koolitatakse valdavalt tööjõudu
+erasektori jaoks," ütleb Kadri. " Meie koolis on see täpselt vastupidi.
+Valdavalt lähevad lõpetajad riigitööle ning kooli atmosfäär on juba selline, mis
+valmistab ette just selliseks tööks. " Ilma rahata oleks raske Kadri saab
+stipendiumi 1700 krooni kuus nagu kõik SKA II kursuse üliõpilased. Stipendium
+kasvab kursust mööda. Kadri meelest on stipendiumist palju abi, sest akadeemias
+oleks väga raske õppetöö kõrvalt tööl käia. See polevat küll lausa võimatu, kuid
+koolist tööloa saamine on siiski üsna keeruline. "Samas kompenseeritakse meil
+vähemalt osaliselt ka bussipiletitele kulutatud raha, ning nendel, kes on eriti
+hästi õppinud, on võimalus saada eristipendiumi." Kuidas on lood töökoha
+leidmisega? Kadri ütleb, et sellel erialal, mida tema õpib, lõpetajatele
+otseselt tööd ei kindlustata. Väga paljud lähevad riigiasutustesse tööle just
+tänu praktikale. Kuna praktika aega on kokku 2x20 nädalat, siis on see väga hea
+võimalus tudengit tundma õppida. " On väga palju juhuseid, kus pärast lõpetamist
+pakutakse meie tudengitele tööd just nendes asutustes, kus nad kolme aasta
+jooksul on praktikal olnud. Erika Kesküla 20.11.2002 Eestimaal on tuhandeid
+külasid, kus elab väga erinevate soovide ja võimalustega inimesi. Kodukandi
+Liikumine ühendab aktiivsemaid, n-ö sädeinimesi ja külasid, kus tuntakse rõõmu
+koostegemisest, õppimisest, enese arendamisest ja uute kogemuste saamisest. Väga
+tähtis roll külaelu edendamisel on valdadel. Seetõttu on ka meie tänase
+lehekülje teema just sellest valdkonnast. Kui suudetakse saavutada head
+partnerlussuhted, saavad sellest kasu nii vald kui küla. Meie liikmetel on tuua
+häid näiteid ühistest arendusprojektidest, valdadele nõuandva partnerina
+töötavatest külavanemate kogudest, vallaga läbi arutatud ja külainimeste
+aktiivsel osalusel koostatud külade arengukavadest, ühisjõul külakoolides
+lastele ja täiskasvanutele tegevuste käimapanemisest jm. Samas ollakse paljudes
+külades alles omi tegevusi käivitamas ja hea koostöö vallaga ei suju mitte igal
+pool ühtviisi hästi. Koostöös Maalehega ja meie käivituva E-külade projekti toel
+leiate meie tegemistest, tublidest küladest ja sädeinimestest ning probleemidest
+igakuiselt ülevaate. Olete teretulnud nii meie tegemistes kaasa lööma kui
+tõstatatud teemadel arvamust avaldama. Sirje Kuusk, Kodukandi Liikumise juhatuse
+esimees 20.11.2002 Pealinna mõjusfääris oleval Harjumaal edeneb
+kodukandi-liikumine aeglasemalt kui näiteks Kesk- või Lõuna-Eestis "Kõik
+räägivad, et mis teil Harjumaal viga, teil see kuldne ring ümber Tallinna ja
+palju raha, aga tegelikult ei ole meie elu nii ilus," ütles Raasiku vallas
+Arukülas elav Toivo Veenre, kes on külaliikumistegelane ja endine vallavanem. On
+kellelegi loota Tallinna lähedusel on omad miinused: näiteks pealinnast levivad
+pahed, kuritegevus ja narkomaania. Plusspool on, et inimesed saavad lihtsamini
+tööd. "Aga seetõttu ei pea nad ka nii palju oma ajusid vaevama," rääkis Toivo
+Veenre. Mõnes Lõuna-Eesti külas käivitab kohalikku initsiatiivi just see, et
+pead ise hakkama saama, muud ei jää ülegi. Harjumaal on rohkem võimalusi kellegi
+teise, kas või pealinna peale loota. Samas on Harjumaalgi omad äärealad ja
+samasugused uue aja külakogukonna ülesehitamise mured nagu paljudes kohtades üle
+Eesti. Harjumaal on kodukandiliikumise eeskäijad-vallad Loksa ja Kuusalu, kus
+küladel on omavalitsuste tugi, külavanemad ja isegi külavanemate ühendused.
+Teisal on külainimesed jäänud isegi oma vallavalitsuse huvisfäärist välja. Toivo
+Veenre arvates peaks olema igal külal oma planeering, arengukava, mis suunas
+just seal edasi minna tahetakse. Selle koostamine nõuab, et külainimestel oleks
+oma seisukoht. See paneks inimeste mõtted küla heaks liikuma. Valla planeering
+peaks kujunema aga külade planeeringute alusel. Meil juhtub ka nii, et
+vallavalitsus teeb planeeringu valmis, külainimeste käest isegi küsimata, mida
+nemad asjadest arvavad. Leiduks eestvedajaid Raasiku vallas on kolmteist küla,
+kuid külavanemaid ainult viis. Vaid üks külavanem, Kaido Kirsip Pikaverest,
+jõudis ka Raasiku valla volikokku. Veenre arvates ei pea külavanem tingimata
+volikokku kuuluma, kuna eelkõige on teda külale endale vaja, et leviks info ja
+kogukonnal oleks oma eestvedaja. Pikavere puhul peab ta külavanema pääsemist
+volikokku väga heaks, kuna see küla on teistest, suurtest teedest ja ka
+bussifirmade huvist eemal - on vaja, et keegi vähemalt volikogus sealsete
+inimeste huve esindaks. Veenre ütles, et tema meelest on valijad tänaseks
+muutunud. Varem vaadati, et tore mees, hääletame tema poolt. Nüüd vaadatakse aga
+selle pilguga, kas mehest võiks kasu olla, kas ta seisab kohalike inimeste eest
+või käib Tallinnas tööl ja ajab oma asju. Arukülas, mis on kasvava rahvaarvuga
+alevik, ei ole oma külavanemat, kuigi elu edeneb ja on ka väiksemaid
+ühisettevõtmisi. Näiteks Toivo Veenre isegi korraldas eakamatele kohaliku
+omaalgatuse programmi raha toel (nad taotlesid selleks 3900 krooni ja maksid osa
+raha ise) ekskursioonid Ida-Virumaale ning Loksale. Ta märkis rõõmuga, et
+ekskursioonid on olnud kui pinnas, kust on tärganud uusi ühisettevõtmiste
+mõtteid. Niisugune suund tegutseda iseloomustab ka kogu Kodukanti. " Kui siin
+tekkis 1994. aastal veereostus, oli meil oma fond Aruküla vesi, kes vedas ligi
+200 perele mõeldud uue veevärgi ehitamist riigi raha eest. See oli ühistegevus
+ühe kindla eesmärgi nimel, " ütles Veenre, märkides, et kui eesmärk on selge,
+tulevad inimesed kaasa. Aga keegi peab olema eestvedaja. Suhtlemise puudus
+Külaelu on nüüdseks palju muutunud, inimestel on tegemist toimetulekuga ja küla
+peale on vähe aega mõelda. Veenre on aastakümnete jooksul pealt näinud ühe
+põllumajandi tõusu, hiilgeaega ja hääbumist. Lõpuks läks kolm Aruküla kolhoosi
+baasil sündinud ühistut pankrotti, millest vaid Peningi masinaühistu
+reorganiseerimisega välja rabeles. " Tulid siia Järvamaa mehed, kes suutsid kogu
+loomakasvatuse likvideerida. Üheski laudas pole enam loomi ja isegi silohoidla
+plokid veeti minema. " Peale tegevusvaldkonna kadumise, mida tunnistavad tühjad
+laudad ja söötis põllud, on kohalike inimeste elu ka selles mõttes muutunud, et
+omavahel on suhtlemist palju vähem. " Nüüd on kolhoosi asemel vald, kes suhtleb
+rohkem abivajajatega, vanade inimeste ja paljulapseliste peredega. Vallavanemal
+ja volikogu esimehel on kõnetunnid, aga rahvakoosolekuid on harva. Ka võim on
+seega inimestest natuke rohkem eemale läinud. " Sellepärast üritabki Kodukandi
+liikumine õhutada külasid külavanemaid valima. Teine asi on
+rahataotlusprojektide kirjutamise abi. Näiteks kohaliku omaalgatuse programmist
+saab taotleda kuni 10 000 krooni. Väike summa, aga nii jätkub seda suuremale
+hulgale inimestele, et korraldada küla ühisüritusi, korrastada spordiplatse,
+koguda küla ajalugu jne.. Väikeste kaitseks Eesti riigis on hoiak, nagu poleks
+väikestel ettevõtjatel nagunii suurt tulevikku, kuna terve maailm globaliseerub,
+firmad ühinevad kontsernideks jne.. Juba käib jutt, et tegelikult tasub näiteks
+loomapidamine end ära alles alates 500 loomast. Toivo Veenre arvates olnuks meil
+võimalik ka teine tee, ent see nõudnuks ja nõuaks riigi kindlamat tegutsemist,
+näiteks siseturu kaitseks. Üksikud väikesed põllumajandustootjad, kes on edukad,
+räägivad, et nende kaubal on tõesti minekut, aga samas üritavad suured tootjad
+neid turult välja tõrjuda. Väikesed peaksid omavahel kokku hoidma. Sama kehtib
+ka külas. Sirje Vinni, Ellamaa külaarenduskeskuse juht, Harjumaa Kodukandi
+juhatuse liige: Harjumaa ääremaadel on võibolla hullem elu kui näiteks
+Põlvamaal, kus on võimalik taotleda kolme programmi toetusraha. Meie saame
+kasutada vaid ühte programmi. Inimesed käivad tööl, suhtlevad vähe, sest pole
+aega. Väga paljudes valdades pole külavanemaid. Selge see, et need peaks sündima
+küla enda vajadusest. Aga külasid on igasuguseid. Mõnel pool keegi ei julge
+algatust näidata, mõnel pool loodetakse siiani, et keegi tuleb ehk ja teeb ise.
+On arvatud, et külavanema rolli seadustamine muudaks ta ametnikuks ja küla jaoks
+kaob ta ära. Minu meelest oleks seda ikkagi vaja, nii saaks küla tema kaudu oma
+elu korraldamises kindlamini kaasa rääkida. Tihti saab külaliikumine alguse
+mingist hädast - kui miski hakkab kaduma, hakatakse end liigutama. Meie Ellamaa
+külaarenduskeskus tekkis ka seetõttu, et vald tahtis kultuurimaja ära kaotada.
+Kaotaski, aga selleks ajaks oli meil juba oma selts olemas ja nüüd oleme ise
+tegijad. See tegutsemine tõstab eneseteadvust, eneseusku, on demokraatia kool,
+nagu me ütleme. Seltsielu ja ühistegevus külas pole mingi uus Brüsseli asi, see
+oli Eestis endal juba eelmise sajandi algul olemas. Et me oma seltsieluks peame
+projektidega raha taotlema, on aja märk - praegu lihtsalt ei saa teisiti ja
+sellest võimalusest peab kinni hoidma. Väikesed projektisummad annavad võimaluse
+midagi teha, kogeda ja õppida, sellelt pinnalt on võimalik edasi minna ja lõpuks
+kas või oma firma asutada. Teistes Euroopa riikides pole nagu meil, et oma riik
+toetab kohalikku omaalgatust. Üks sakslasest ettvõtja näiteks lausa kadestas
+seda. Tema ei saa oma riigilt tuge, kui tahab midagi külarahva heaks korraldada.
+20.11.2002 Nov-jaan Põhjamaid tutvustavad infopäevad Pärnumaal "Külast külla".
+Milliseid traditsioone hoitakse ja arendatakse põhjamaade külades. 
+
+Sügise saabumine teeb lõpu suveajal igapäevasele sebimisele vaheldust pakkunud
+õhtustele piknikele ja väljasõitudele ning sunnib jälle ahelduma oma igapäevase
+voodi-töö-kodu-voodi trajektoori kammitsaisse. Pinguta, palju sa pingutad,
+oktoobri lõpuks on kõigest kõrini ja elus aitab püsida vaid unistus kunagi
+saabuvatest jõuludest ning veel väga kauges tulevikus kätte jõudvast
+kevadest-päästjast. Pole miskit pääsu - kuus kuud tuleb kuidagi üle elada,
+kuidas küll? Igapäevarutiinist välja kaevumise lihtsaim variant on loobuda
+mugavusest ja laiskusest ning lubada endale aeg-ajalt mõni pisike rosin. Võtke
+südameasjaks korraldada iga kuu üks ebatavaline elamus: kui kardate kõrgust,
+proovige ära langevarjuhüpe; kui aga vett, käige sukeldumiskursustel; kui
+kiirust, sõitke kardiga või mootorkelguga. Tundke uhkust iseenda üle, saage
+lahti hirmudest ja ühtlasi koguge ports energiat. Üks kolleeg otsustas pikkade
+tööpäevade vaheldusrikkamaks muutmiseks paar korda nädalas keset tööpäeva
+tunnikese nabatantsu õppimas käima hakata. Naba veel ei tantsi, kuid igasugusest
+liigutamisest läheb olemine aina paremaks, naerab ta iga kord energiapommina
+tööle tagasi jõudes. Kaua sa ikka kadedalt pealt vaatad, nüüd on teisedki endale
+mõne “ keskpäevase meelelahutuse ” leidnud. Kindel on see, et kaotatud aeg saab
+pärast topelt tasa tehtud. Kel nabatantsuks soovi või eeldusi ei ole, võib ju
+natuke ujumist, jõusaalis kangide tõstmist või mõnd muud liikumist lubada.
+Hädapärast aitab ka see, kui aeg-ajalt sõita või jalutada tööle-koju lihtsalt
+teist teed pidi kui tavaliselt. Ja pealegi, ei ole veel keegi kehtestanud
+seadust, et nii kui suvi läbi, tuleb lõpetada piknike pidamine. Võin kinnitada,
+et üks sügisene kuldsete vahtralehtede hunnikus või talvine lumehanges peetud
+piknik mõjub värskendavamalt, kui ükskõik milline luksuslik lõuna mõnes
+restoranis. Ei peagi selleks ju teab mis pikka ettevalmistust tegema. Võtke
+mõnel lõunaajal paar pitsat kaasa ja sõitke koos sõprade või töökaaslastega
+linnast paariks tunniks välja. Te ei kahetse. Keset talve tuleks aga tingimata
+nädalaks aeg maha võtta ja kuhugi oma tavapärasest keskkonnast pageda: olgu siis
+soojale maale päikeseenergiat koguma või mägedesse suusatama. Tõhusalt mõjuvad
+mõlemad. Kõigile firmadele tuleks lausa kohustuslikuks muuta töötajaile nädalase
+talvepuhkuse andmine, paljud tööandjad on selle kasulikkusest juba arugi saanud.
+Alati ei peagi sõitma kuhugi kaugele. Piisab paarist päevast kusagil looduse
+keskel maa-majas, värskendavaist ilupäevadest mõnes ilukeskuses, sanatooriumis
+vms. Tuleb ainult viitsida otsida võimalusi, küll siis leiab ka. Üks eesti
+näitleja-lavastaja-reklaamteksti koostaja ja veel mitmegi asjaga tegelev mees
+võrdles oma elu kummutiga, kui olin avaldanud imestust, kuidas ta seda kõike
+küll jõuab ja ikka veel nii energiast pulbitsev on. Kummutis on palju erinevaid
+sahtleid ning see tema elu huvitavaks teebki. Astudes ühest sahtlist teise,
+unustab ta kõik eelmises sahtlis olevad probleemid ja vaatab neile pärast hoopis
+uue pilguga. Lahendused muredele tekivad iseenesest, mingit rutiini ei teki ja
+alati on vaim värske. Pealegi näitab elu, et kõige rohkem väsitab tegevusetus.
+Nii et tuleb otsida erinevaid töid, tegemisi ja elamusi. Siis ei hirmuta ka pime
+sügis ja külm talv. Asterixi uus koomiks. Koomiksid ei ole enam ammu ainult
+laste lõbu. Nagu näitab pikem piiritagune kogemus, on täiskasvanute seas
+piltjuttude lugemise huvi võrreldav poisikeste omaga. Lastele laste koomiksid,
+suurtele suurte koomiksid. Eestis pikem koomiksilugemise traditsioon puudub,
+seetõttu on nimetatud lõbu jäänud eelkõige noorema generatsiooni rõõmuks. Üks
+väheseid universaalseid meelelahutajaid on Asterixi koomiksid. Väga vaimuka
+teksti ning äärmiselt mõnusa kunstnikukäega tõmmatud joonisraamat pakub
+samaväärset naudingut isale ja pojale. Uus number värskete seiklustega on
+müügil. Gripi vastu vaktsineerimine. Varsti algab jälle jahihooaeg. Eks ikka
+medikamentidele, ravimteedele, vitamiinitablettidele, sest kui valitsev kliima
+juhtpositsioonilt tagasi ei suvatse astuda, on haigused ja viirused sel aastal
+eriti varmad tulema. Neist vägevaim on gripp. Ja kuigi tõve tippaeg jääb
+tavaliselt veel jahedamatele kuudele, võiks profülaktika mõttes ennast juba
+praegu vaktsineerida lasta. Sajaprotsendilist garantiid see ei anna, kuid
+kindlama enesetunde loob ikka. Suurematesse asutustesse saab süstlatädi kohalegi
+kutsuda. Ettevaatus ei ole eales kurjast olnud. Mälumängimine. “ Olen ise väike,
+kuid mu vaim on suur, ” võiks ümiseda eestlane mõnele suurele vennasrahvale.
+Vaimusuuruse võidukäiku on kena vaadata, tark inimene on igal juhul sümpaatsem
+kui lausloll. Mälumängude mängimise ja telerist vaatamise komme hakkab meil
+tasapisi tagasi tulema. Vahepeal varjusurmas olnud harrastusele on uut hoogu
+andnud kasvõi “ Kuldvillak ” või “ 100 % ”. Arvan, et seesuguseid
+nuputamissaateid võiks olla enam kui mõni. Sest lisaks põnevale rebimisele
+osalejate vahel saab sealt vahel päris põnevaid asju teada. Teadmised on suur
+jõud. Uuri! Loe! Avasta! Mälumängimine on sheff tegevus. Ka passiivselt
+tugitoolis vaadatuna. Diroli närimiskumm VALGE. Ikka ja jälle on esile tõstetud
+mõnd uudistoodet, mida on trendikas närida või maitsta. Kaasaegse inimese
+taskupõhja ja suukoopasse võiks ära mahutada Diroli firmamärki kandva hõbedasse
+pakitud VALGE närimiskummi. Maitselt pehmed ja mälumissõbralikud padjakesed
+hoiavad head maitset kauem kui mõned teised. Sümpaatne asi hammaste vahele
+visata, pealegi üsna lahedas ümbrises. Sügislehised kaunistused. Väiksed lihtsad
+asjad võivad tubli portsu rõõmu ja head meeleolu valmistada. Tänu kättejõudnud
+sügisele (palju õnne!) saab kenasti ära kasutada puulehti. Olgu siinkohal
+näitena toodud Tallinna vanalinnas asuv väike pood, mille aknalaud omapärase
+lehevanikuga dekoreeritet. Kas pole omapärane ja huvitav? Ehk aitab pilt
+fantaasial lennata lasta ning endalegi seesuguseid mõtteid pähe tuua. Koostanud
+VALDO JAHILO Sven Soiveri nimi, nägu ja hääl peaks olema tuttavad mitmetest
+meediakanalitest. Lisaks halduse- ja reklaamiõpingutele Pedas töötab ta TV 1-s
+uudistediktor-toimetajana. Samuti toimetab Sven elektroonilist
+meelelahutusväljaannet “ Maailma Hääl ”, millel oli suvise seisuga üle saja
+lugejaliikme. Materjal saadetakse tellijale laiali E-posti pidi. Teine
+Internetis eksisteeriv projekt on Eesti skandaalikroonika lehekülg “
+Banaani-Skandaali Vabariik ”, mida külastab päevas umbes 50 huvilise ringis.
+Eraisiku lehekülje kohta ei ole see sugugi halb tulemus. Miks peaks üks noor
+inimene endale seesuguseid lisakohustusi võtma, rahalist kasu need projektid ju
+sisse ei too? “ “ Maailma Häält ” sai kunagi lihtsalt tegema hakatud, nüüd
+jätkan kohusetundest. Mõnikord on see puhas rõõm - materjali on palju ning mul
+on ainult tekstide sissetoksimise vaev, ” seletab Sven mulle meiliintervjuus.
+Iga viies “ Maailma Hääle ” lugeja on statistika järgi ajakirjanik ning mõni
+ajaleht on sealt võtnud materjali oma naljarubriikidesse. Globaalne meediahuvi
+Kui mõlemad elektrooniliselt toimetatavad väljaanded on peamiselt
+meelelahutusliku suunitlusega ja mõeldud teistele ajaviiteks ning lõõgastuseks,
+kogub Sven ise enda huviks teistsugust kraami, täpsemalt maailma tele- ja
+raadiojaamade logosid. “ Sattusin kord ühele internetileheküljele, kus koguti
+kindla maa meedijaamade logosid. Arvasin, et suudan sellest paremini teha ja nii
+hakkasingi peale. Tegelikult on mu meediahuvi laiem kui pelgalt logode vastu.
+Põnev on uurida, kuidas on välismaal marketing, saatevõrk jms üles ehitatud. ”
+Teadaolevalt on Sven Soiveri logokogu suurim. Enamik neist on tõmmatud vahetult
+raadio- ja telejaamade kodulehekülgedelt. “ Paljudel juhtudel tuleb neid
+omakorda lõigata ja kohendada, sest ilmselt ei tulda selle peale, et keegi käib
+nende koduleheküljel sellepärast, et sealt endale logo tõmmata, ” kommenteerib
+Soiver. Üle tuhande meedialogo Et kogu täieneb pidevalt, ei ole ratsionaalne
+logosid füüsilisel kujul säilitada. Hõlpsam on neid kategoriseerida ning
+sorteerida virtuaalselt. Sveni koduarvutis on logosid veidi üle tuhande, tema
+internetileheküljel üleval laias laastus 600. See arv on tinglik, sest mõned
+logod kipuvad korduma. “ Meie TV 3 logo on täpselt sama mis Rootsi, Taani ja
+Norra TV programmi logo. Kuidas seda siis võtta, kas see on üks või neli
+erinevat logo? ” kirjutab Sven raskustest. Seni on Sven kogumisel lähtunud jaama
+nimest, mitte selle logo kujust. Meediajaamu on igasuguseid Iseäraliku
+logokogumise põhimõte on lihtne - tegu peab olema raadio- või telejaamaga.
+Saated, isegi kui neil on näiteks TV nimi sees (Kaos TV, Ehhee TV.), arvesse ei
+lähe. Programmi maht ei ole oluline, selles suhtes on skaala äärmiselt lai:
+24tunnistest jaamadest kuni üks tund nädalas eetris oleva jaamani. Mõnikümmend
+logo on saadetud Svenile ka otse meili teel. “ Ausalt öeldes on uhke tunne küll,
+kui mingi Ameerika telejaama boss sind lehekülje puhul õnnitleb ja oma jaama
+logo saadab, ” räägib ta. Seesuguseid logokogumikke on Internetis üleval
+teisigi, kuid enamasti on tegu kommertsandmebaasidega, mida tehakse
+äriprojektina. Sven Soiver on üks väheseid maailmas, kel huvi nimetatud märkide
+vastu. Käesoleva näite põhjal võib öelda, et huvitavat on leida igalt poolt ja
+igast paigast. Internetis iseäranis. Sven Soiveri logokogu ning teiste
+elektrooniliste toimetamistega saab ennast kurssi viia aadressil. Zhongleerimine
+(inglise k. juggling) on üks neist harrastustest, mis pakuvad samaväärset rõõmu
+nii tegijaile kui pealtvaatajaile. Nii kummalisena kui see ka ei tundu, peetakse
+USAs zhongleerimist omaette väärikaks sportlikuks harrastuseks. Seda juba
+aastakümneid. 51 aastat kogemust 1947. aastal lõid seitse professionaalset USA
+zhonglööri organisatsiooni, mis nende ametioskusi tulevikus elus hoiaks.
+Organisatsiooni nimeks sai IJA - International Jugglers Association, mis
+tegutseb edukalt tänini. Möödunud aastal viiekümnenda juubeli tähistamiseks
+korraldatud festivalist võttis osa 1200 zhongleerijat. Pealtvaatajate sõnul
+olnud vaatepilt meeliülendav. Vahetati ja võrreldi ametioskusi ning esineti
+üheskoos pealtvaatajaile. Sportlik meelelahutus Kuigi enamik arvab, et
+zhongleerimine on eelkõige tsirkusetelki kuuluv lõbu, peetakse sellel alal ka
+spordivõistlusi ning edetabeliarvestust. Kuidas? Võimalusi on väga erinevaid.
+Levinuim on zhongleerimine joostes (joggling). Selles osas on legendaarseim oma
+ala meister Brooklinist pärit Bill Gillen, kelle tulemused on registreeritud
+Guinnessi rekordite raamatus. 1989. aastal läbis ta viit palli õhus hoides
+miilise jooksudistantsi ajaga 7.41. Viie palliga zhongleerides sai ta viie
+kilomeetri distantsi ajaks 28.11. Sama mees on viie palliga zhongleerides
+läbinud ka täispikkuses New Yorgi maratoni ning kolme palli käes hüpitades
+tõusnud 18 ja poole minutiga 107korruselise New Yorgi World Trade Center'i
+tippu. Võistlusi peetakse ka lühematel distantsidel nagu 100 meetrit, 400
+meetrit jt. Loomulikult peetakse arvestust ka asjade osas, mida õhku loobitakse.
+Kui palju neid on õhus ja millega tegu. Mitmed shõumehed teevad seda publiku
+köitmiseks töötavate mootorsaagidega, elusate väikeloomadega, tegelikult ükskõik
+mille või kellega. See on vaatemäng. Õpib lihtsalt Kuigi zhongleerimine võib
+tunduda paljudele ületamatuna, seisneb tegelikult kogu kunst kättevõtmises ja
+südis pealehakkamises. Kolme palli hüpitamise õppisin ära kahe päevaga. Ma ei
+tea, on seda vähe või palju, ilmselt sõltub see iga inimese koordinatsioonist ja
+visadusest. Kogu tehnika seisneb selles, kuidas palli diagonaalis õhku visates
+see teise käega kinni püütakse. Pallid peavad moodustuma õhus mõttelise kaheksa.
+Zhongleerimise ajalugu Kui vana traditsiooniga tegu, ei saa kindlalt öelda.
+Paljus on andmed ebatäielikud, eriti, mis puudutab kaugemat ajalugu. Mingi
+ülevaate siiski saab. Kasutatud on IJA sekretäri Richard Dingamani sellekohast
+raportit. 2000 aastat e.m.a - Egiptuse hauakambritest on leitud joonistusi
+zhongleerivatest naistest. 2000 aastat e.m.a kuni 1000 m.a.j - zhonglöörid on
+ühendunud omamoodi kultusreligioossesse ühendusse, rännates ringi ja esinedes
+rahvaüritustel koos laulikute ja poeetidega. 1500ndad aastad - zhonglööride
+levik Euroopas, neid ei peeta enam alamklassi kuuluvaks. Mehhikos saavad
+pärismaalastest zhonglööridest pühade rituaalide juures lahutamatud osalised.
+1800ndad aastad - zhongleerimise võidukäik Euroopas. Orientaalse huvi levikuga
+maailmas hakatakse zhongleerimise vastu elavamalt huvi tundma nii Vana kui Uue
+Maailma teatrites. 1900ndad aastad - zhonglöörid leiavad tööd tsirkustes ning
+vodevilliteatrites. 1950-60ndad aastad - vodevilliteatrite allakäigu ja kadumise
+tõttu kaotavad paljud professionaalsed zhonglöörid töökoha ning
+esinemisvõimalused. 1960ndatest aastatest kaasajani - televisiooni ja
+meelelahutustööstuse kiire arenguga saab zhongleerimisest taas nii USAs kui
+Euroopas populaarne meelelahutustegevus. Kunstiteraapia on kunsti kasutamine
+sisemiste jõuvarude vabastamiseks. Hea moodus, kuidas õppida ennast mõistma ja
+valitsema. Kunstiteraapia sai alguse 1940ndatel aastatel Inglismaal. Meile
+jõudis see Soomest, kus kunstiteraapiat hakati kasutama 1960ndatel aastatel.
+Kunstiteraapial on seoseid gestaltteraapiaga, kuid vahendid eesmärgile
+jõudmiseks on erinevad. Kunstiteraapial on mitmeid suundi sõltuvalt teraapia
+eesmärgist ja kasutatavatest vahenditest. Tuntakse pilditeraapiat,
+kunstipsühhoteraapiat, varjuteraapiat, antroposoofilist kunstiteraapiat ja Jungi
+kunstiteraapiat. Terapeut Külli Loomann on Soomes õppinud varjuteraapiat: “ See
+on lõpetamata probleemide ja protsesside lõpetamine ning tähendab enamat kui
+lihtsalt värvi kasutamine. Alustame oma seanssi alati energiakanaleid avavate
+liikumisharjutustega. Kasutame jooga täishingamist, stressi leevendavaid
+asendeid, muusikat. Kui liigume, äratame oma tunded üles ja saame nendega
+paremini kontakti. Harjutused ongi mõeldud tundemaailma äratamiseks. Muusika
+aitab tundeid võimendada. Lõpuks kasutame värve ja tunded tuuakse paberile. ”
+Pintslit pole vaja Üldjuhul ei vajata kunstiteraapias abivahendina pintslit,
+sest inimesel on sõrmed ja varbad. Käte-jalgadega tuleb tunnetada värve ja
+paberit. Enamasti kasutatakse spetsiaalseid sõrmevärve, mis ei tekita allergiat,
+aga ka savi ja süsi või rasvatust piimast ja värvipulbrist tehtud
+joonistuspulki. Varjuteraapias ei anta värvidele üheseid tähendusi. Must ei
+pruugi ilmtingimata tähendada masendust ega kaduvikku. Võibolla kannab must
+hoopis positiivseid emotsioone, seostub sooja kevadise mullaga ja tähendab
+kindlustunnet. Värvide tähendused võivad muutuda vastavalt meie meeleoludele.
+Vaid inimene ise teab, mis tähendus on ühel või teisel värvil. Värvile omadused
+Seega ei pea terapeut ennast teraapias osalejast targemaks. Küsimusi esitades
+aitab ta anda värvile rohkem omadusi: kas sa leiad selle rohelise, mis on
+pildil, ka enda seest? Kus ta asub? Kui suur ta on? Kui raske ta on? Kas ta on
+soe või külm? Mida rohkem antakse värviga märgitud tundele omadusi, seda kergem
+on selle tundega tööd teha. “ Inimestel on raske töötada millegi abstraktsega,
+aga kui tundele on antud omadused, siis saab neid muuta. Nii nagu
+plastiliinitükist, mis algul on neljakandiline, voolime lõpuks täpselt sellise
+asja, mis meile meeldib, ” selgitab Külli Loomann Kunstiteraapiat kasutatakse
+kurvameelsusest, pingeseisunditest ja ärevusest vabanemiseks. Kunstiteraapiat
+võib soovitada eneseusu taastamiseks inimestele, kes ei väärtusta oma tegemisi.
+Ja ka neile, kel oma positsiooni tõttu või mõnel muul põhjusel on raske oma
+tunnetest rääkida. Kes ei taha, ei pea üldse rääkima, aga teraapiaprotsessis
+osaledes on ikkagi võimalik oma probleemidega tööd teha. Külli Loomann on
+teraapiaprotsessi jaganud neljaks viiepäevaseks tsükliks. Iga päev kulub
+teraapiale viis tundi. Tsükli lõppedes peab ta kliendiga piltide põhjal dialoogi
+- esitab küsimusi ning juhib vestlust neurolingvistilise programmeerimise ja
+gestaltteraapia põhimõtteid kasutades. Iga päev tehakse eri teemal abstraktseid
+pilte. Näiteks võib ühel päeval teemaks olla õnnetunne. Terapeut annab esialgu
+kaks kindlat värvi: kollase ja punase. Nende värvidega tuleb paber katta. Silmad
+kinni tunnetatakse värvide soojust või külmust ning paberi pinda. Töötatakse,
+kuni vajaminev värvikogus otsa saab. Seejärel võib igaüks ise valida värvid,
+mida soovib, et oma õnnetunne lõpuni paberile panna. EHA RÜÜTEL, psühholoog
+Kunstiteraapia iseärasused ja võimalused kunsti psühhoteraapiaga siduda on välja
+toonud John Birtshnell. 1. Kunstiteraapias loodu on konkreetne ja seda saab
+esitada teistele vaatamiseks. Värvide ja materjalide valik võib olla
+tähendusrikas. Ei ole oluline, mis on joonistatud, vaid kuidas see on
+joonistatud ning mida ja kuidas joonistusest räägitakse. Pilt räägib teatud
+eluolukorrast ja inimestest, kes selles on olulised. Selle juurde võib tagasi
+pöörduda hiljem, kui on lisandunud pilte järgnevatest eluolukordadest. Pildijada
+iseloomustab graafiliselt muutusi hoiakutes ja suhetes. 2. Tuleb meeles pidada,
+et pilt on loodud teatud isiku või grupi jaoks ning kannab endas seda seost,
+mida tuleb respekteerida. Teraapias joonistatud pilt ei ole demonstreerimiseks
+väljaspool teraapiasituatsiooni ilma autori nõusolekuta. Seega - haiglas
+joonistatud pildid on haigla omad, kuid psühhoteraapia seisukohalt on need
+joonistaja omad. Joonistaja ise otsustab, mis pildist edasi saab: annab
+terapeudile, jätab endale, hävitab. 3. Kunstiteraapias saab taastada, vähemalt
+kujutlustes, midagi, mis on kaotatud või möödas. Tekib võimalus suhelda
+inimesega, kellega enam ühenduses ei ole, või taastada juhtum, mis senini
+tekitab küsimusi või ebameeldivat enesetunnet. Näiteks võib joonistada pildi
+inimesest, keda enam ei ole, ning pildi vahendusel rääkida sellest, mis kunagi
+tegemata-ütlemata on jäänud. Mälupiltidega taastuvad ka emotsioonid ning see
+võib kaasa tuua vabanemise allasurutud pingetest. 4. Pildil on võimalik
+väljendada seda, mis tundub hirmutav - õudusunenäod, esinemine avalikkuse ees
+jne. Sellest rääkides saab julgustada inimest kujutama veelgi hullemaid
+olukordi, leidma lahendusi ning muutma pilti selliseks, et see ei oleks enam
+hirmuäratav. Nii harjutades teadvustatakse olukorda paremini ning pinged
+vähenevad. 5. Paber kannatab ka lähisuhteid, mis ei ole võimalikud või on teiste
+arvates taunitavad, ning tegusid, mis on ohtlikud endale või teistele.
+Joonistades ja sellest rääkides on lihtsam omaks võtta varjatud või allasurutud
+tahke isiksuses ning teadlikult oma käitumist suunata. 6. Joonistuses on
+võimalik fantaseerida ning olla irratsionaalne, teha kentsakaid asju, olla
+naeruväärne, ilma et keegi mõtleks, et hulle pilte joonistavad ainult hullud. 7.
+See, mida kunstiteraapias kujutatakse, on metafoor. Eluolukord võib väljenduda
+kõrvaltvaatajale kummalistes kujundites või olendites. 8. Pilt ei pruugi viidata
+sellele, mis oli või on, vaid võib märku anda sellest, mis võib juhtuda
+(ebaõnnestumine), mis võiks juhtuda (menu) või kes inimene tahaks olla (kuulus
+staar, vastassoost, abielus). Kui te pole päris seda tüüpi, et ruum kappide ja
+riiulitega kärjeks jaotada, tuleb otsida muid võimalusi. Vahel oleme sunnitud
+ühte ruumi ära mahutama mitu tegevust. Kui neid annab ajalisse järjekorda panna,
+saab hakkama, aga kui need toimuvad ühel ajal, on vaja ruumi mingil viisil
+jaotada. Üks mõeldav variant on kinnitada lakke midagi kardinapuu taolist ja
+lahendada olukord kas kõrvale lükatava või lihtsalt alla langeva tekstiiliga.
+Kinnitada võib selle nii laest kui ka põrandalt. Rohkem võimalusi pakub aga
+niisugune asjake nagu sirm. Peale funktsionaalse külje on ühel uhkel sirmil ka
+ruumikujunduslik tähendus. Sirm pole mingi tundmatu asi. Suured, rasked
+raudraami ja kummiratastega sirmid on kindlasti veel praegugi kasutusel mõnes
+meditsiiniasutuses. Mõnel pööningul võib olla tänini alles mitmekordse värvikihi
+ja katkise sitsriidega vana sirmiraam, mis on kunagi varjanud pesunurka. Sirm
+sobib “ täiesti tavalisse ” kodusse, aga ta saab olla ka luksusese. Kõik oleneb
+otstarbest, ümbrusest ja kasutajast. Kindlasti tekitab sirm seoseid hiina
+stiilis interjööriga või jaapani minimalistliku ruumikujundusega. Miks mitte
+paigutada ka Eesti kodusse üks sirm? Kui tekib soov või vajadus sirmi järele,
+peab kindlasti arvestama ruumi suurust. Oluline on ka see, kas sirmi jaoks on
+kindel koht või tuleb teda tihti nihutada. Kerget sirmi on mugav kokku panna ja
+ümber paigutada, aga see ei püsi kuigi hästi püsti, eriti kui hõlma laius on
+väike. Kitsa hõlmaga sirm võib olla aga pikem - siis on võimalik siksakiga
+rohkem mängida. Mida laiem on sirmi hõlm, seda rohkem võtab ta ruumi, püsib aga
+paremini püsti. On veel teisigi nüansse, millega on vaja arvestada, et kogu ilu
+uppi ei lendaks. Need probleemid tuleb enne sirmiraami tellimist selgeks mõelda
+ja meistriga või disaineriga nõu pidada. Millega raamid täita, sõltub suuresti
+sirmi kasutaja fantaasiast ja soovist. Võimalusi on lõpmata palju. Valida võib
+erinevaid materjale: klaas, nahk, tekstiil. Sirm võib olla üleni maalitud või
+raami sisse kootud gobelään. Sobib kasutada nii siidi kui metalli. Raamid on
+võimalik täita erinevate materjalidega, aga mõne raami võib ka hoopis tühjaks
+jätta. Rõhuda raami uhkusele või panna põhirõhk sellele, mis raami sees.
+Lastetuppa mõeldud sirm peab vastama mitte ainult kasutaja vajadustele, vaid
+soovitada oleks silmas pidada ka sirmi püstipüsimist ja raskust. Kui ruumiosa
+eraldamine on tinglik - näiteks kohvijoomise nurk -, siis ei pruugi ka sirm väga
+kõrge olla. Piisab, kui kõrgus varjab istuvat inimest. Tagasihoidlikuma
+disainiga sirm sobib lihtsamasse ruumi - selline talub enda kõrval ka teisi
+ilusaid asju. Kui ruum on kõrge ja luksuslik, võiks sinna paigutatud sirmgi olla
+pretensioonikam, uhkem ja mõjuda iseseisvamalt. Suhtlemisel võtab inimene endale
+ruumi ja annab seda teistele. Ruum on konkreetne, aga ka kogemustest sõltuv. Oma
+ruum on inimest ümbritsev nähtamatu maa-ala. Osa sellest on meist kaugemal
+(avalik ruum), osa väga lähedal või meie sees (psüühiline). Avalik e neutraalne
+ala on kõigi kasutada vastavalt sotsiaalsetele normidele - see on kui
+amortisaator, vaheterritoorium, mis määrab suhtlemisdistantsi. Ruumivajadus on
+dünaamiline, oleneb keskkonnast, olukorrast, meeleolust, inimese tüübist. Kui
+keskkond on tuttav, tuntakse end turvaliselt ja suhtlemine on vabam. Võõras
+keskkond teeb ettevaatlikuks ja sunnib kaitsesse. Tingimustega kohanetakse -
+külmas ollakse lähestikku, lähedus sünnitab sooja, mille järele inimesel on
+vajadus. Agressiivsed inimesed vajavad alati rohkem ruumi ja võtavad seda
+teistelt küsimata. Oma maa-ala kaitstes tagatakse privaatsus, turvalisus,
+iseseisvus ja identiteet; selle suuruse määrab suhtlemisdistants. Et oma
+territooriumi märgistada, kasutame seda kohta korduvalt, jätame sinna oma
+esemeid, asetame piirdeid, väldime puudutusi, pilke. Inimesed kasutavad
+suhtlemisel enda kogetud meeldivat suhtlemisdistantsi, see aga ei pruugi teise
+omaga sobida. Territooriumikäitumine kindlustab eraelu turvalisuse, iseseisvuse,
+toetab identiteeti. Privaatsus on isiklik siseruum, kus lahendatakse oma “ mina
+” probleeme. Privaatsuse hoidmiseks valib inimene, millist infot, kui palju ja
+kellele ta välja annab. See on “ ruum ”, kus tunnetatakse oma mina
+terviklikkust, kus olulised on vaid oma mõtted. Selle kogemiseks on vajalik
+iseseisvus. Mõned saavutavad selle teiste juuresolekul, teised aga peavad
+tingimata eralduma, olema üksi. Turvalisus sünnib prognoositavusest: tuttav on
+turvaline, distantsi suurenedes väheneb hirm, et keegi tungib sinu isiklikule
+maa-alale. Turvalisus ja iseseisvus on teineteisest sõltuvad. Oma maa-alal
+tunneb inimene end vabamalt, võimelisena kõike valitsema. Tekib võimu ja jõu
+tunne, mis omakorda tugevdab turvalisustunnet. Suhtlemiseks erinevates
+olukordades on vaja tundlikkust. Avatus ja vastuvõtlikkus loovad ruumi. Mida
+täpsem on enesetaju, seda avatumad võime olla teise suhtes. Avatud inimese
+juurde võib minna: seal on ruumi olla ja ka luba lahkuda. Ruum on võimalus.
+Teise inimese ruumi tajume vaid siis, kui tunnetame oma erinevusi. SISEMISE
+RUUMI LOOB IGAÜKS ENDALE ISE. Ka suhtlemine peres on ruumi kasutamine. Kodu on
+koht, kus igaühel peaks olema oma, jagamatu ja puutumatu ruum. Määrav pole selle
+suurus, vaid puutumatus - ise paigutan, ise koristan. Peres võib keegi hõivata
+kogu ruumi oma tunnetega, nii et teised tunnevad end ebamugavalt. Võrdsuse
+saavutame, jagades ruumi vastavalt vajadusele, mitte jagades seda võrdseteks
+osadeks. Oma ruumivajaduse eest hoolitsemine teeb iseseisvaks, kui aga kipume
+hoolitsema teise ruumivajaduse eest, siis alahindame tema enda võimeid. Teistest
+sõltuvad inimesed ei oska võtta ruumi endale ega anda seda teistele. Ruumi
+jagamine on oskus olla üksi ja üheskoos ning inimesed loovad avatud ruumi
+kõigele inimestesse puutuvale. Juhtumid, kus püüton on paneelelamus pääsenud
+naabreid hirmutama või püüdnud koguni peremeest kägistada, on tihti sündinud
+peremehe hooletuse tagajärjel. “ Lahtiselt korteris peetav roomaja võib valedes
+tingimustes hukkuda. Teiseks võib näiteks püüton osava põgenejana
+naaberkorterisse või tänavale roomata. Ka võib halva nägemisega püüton oma
+peremeest eineks pidada ja ta ära kägistada, ” räägib Peeter Põldsam. Peeter on
+pidanud tiigerpüütonit ilma suuremate äpardusteta juba kümme aastat. Peetri
+abikaasa Irise sõnul tajub isane tiigerpüüton, et hooldaja teda ei karda, ning
+laseb end meelsasti puurist välja võtta. Kokku on Põldsamitel üle kolmekümne
+liigi roomajaid. Juurde plaanitakse muretseda krokodillilistest kaimaneid ja
+loomulikult mürkmadusid. Sest viimased on palju ilusamad kui mürgita maod.
+Vähemalt Peetri arvates. Praegu on Põldsamite miniloomaaias lisaks kodumaistele
+rästikutele lõgismadulaste sugukonda kuuluvad odapeamaod ja kilplõug. Mitut
+liiki püütonid ja nastikud niikuinii. Turvalisusega probleeme pole. Peetri maod
+veel inimesi kägistanud ei ole, kuigi kord jättis üks lemmik tema käele 49
+nõelatorkeid meenutavat hambajälge. Leeguan muudab värvi Tillukesi dinosauruseid
+meenutavad roheleeguanid olesklevad kahekesi oma maast laeni ulatuva klaaskodu
+lae all ja vaatavad tõtt. Nende kevadel koorunud pojad saavad ise hakkama ja
+emal on juba uued munad kõhus. Oranzhi pulmarüüd kandev isaleeguan ei lase oma
+kallimat hetkekski silmist. Roheleeguan muudab nahavärvi vastavalt meeleolule:
+rõõmsad pojad on ilusad erkrohelised, stressis loom muutub aga kiiresti
+tumedaks, peaaegu mustaks. Põldsamid unistasid roheleeguanidest peaaegu kümme
+aastat, kaks aastat tagasi õnnestus neil lõpuks Inglismaalt Newcastle'i
+lemmikloomapoest leeguanipaar saada. Roheleeguanide päriskodu on Lõuna- ja
+Kesk-Ameerikas, kus neid süüakse nagu meil angerjat. Krokodillide varjupaik Mõni
+nädal tagasi toodi Põldsamitele kaks illegaalselt Eestis viibivat niiluse
+krokodilli. “ Meie ei teagi, kes need toojad olid. Pakkusid telefoni teel
+krokodillipoegi müüa, aga me ei olnud nõus. Siis lihtsalt toodi loomakesed
+kolmeliitrises purgis meile, kui ise ära olime, ” rääkis Iris. Ligi kolme kuu
+vanused krokodillipojad vaatavad võõrast kavala ilmega, nagu plaani pidades,
+keda suureks kasvades (kuni 10 meetrit) oma 60 nõelterava hambaga esimesena
+nahka pista. Praegu maitsevad neile kõige rohkem konnad, keda Põldsamite pojad
+neile õuest püüavad. Talveks harjutatakse neid tavapärasemast menüüst lugu
+pidama. Lihast ja kalast on elukad siiani uhkelt keeldunud. Toorest maksa olid
+nad siiski lõpuks nõus maitsema. Geko igatseb kaasat Hallikirjut kummimänguasja
+meenutav tokee geko valvab kaht oma abikaasa munetud muna. Emane geko suri
+hiljuti, jõudmata veel koorumata poegi ära oodata. “ Geko on praegu kurb, sest
+tal pole enam kaasat, kellele laulda, ” rääkis Iris. Emase meelitamiseks ja oma
+territooriumist teatades teeb elukas konna krooksumise ja käo kukkumise
+vahepealset häält. Gekole meeldib mööda puuri klaasseinu ronida, selleks on ta
+varvaste all kummist iminappasid meenutavad karvakesed. Oma kodumaal Lõuna-
+Aasias elab geko puutüvedel, aga ka majaseintel ja müüridel. Roomajaga pole
+lihtne Peetri sõnul on paljud tulnud tema juurde sooviga osta endale näiteks
+roheleeguan. Ostusoovist on kiiresti loobutud, kuuldes, et roomajale tuleb
+kõigepealt puur ehitada. Rästikut ei soovita Peeter kodus pidada: need kohanevad
+vangistusega nii vaevaliselt, et troopilisi madusid on lihtsam pidada. Enne, kui
+endale mürkmadu võtta, tuleks mitu aastat pidada mürgita madusid. Suur mure on
+ka madude elustoiduga. Põldsamid söödavad oma tiigerpüütonite paari elusate
+küülikutega. Väiksemad maod söövad vähemat elustoitu: hiiri ja rotte kasvatab
+abielupaar kodus ise. Muret võivad valmistada ka maopojad. Nii koorus suvel
+nastikupaari munadest 34 poega. Suurem osa neist lasti siiski metsas vabadusse.
+Vähemalt üks terraariumi sein peab olema klaasist, selleks sobib tavaline
+aknaklaas. Terraariumi võib ehitada ka tavalisest akvaariumist. Puuri suurus
+peab vastama looma mõõtmetele. Ei tohi unustada, et roomaja kasvab kogu elu.
+Näiteks täiskasvanud roheleeguan vajab vähemalt kahe meetri pikkust ja kõrgust
+ning meetrilaiust puuri. Leeguan kasvab algul sentimeeter nädalas, hiljem kasv
+aeglustub. Puuril peaks olema kaks ventilatsiooniava. Tuuletõmbuse vältimiseks
+tuleks need teha ühele küljele ja lakke. Roomaja vajab enamasti 25-35 °C
+soojust. Selle tagamiseks peaks puuris olema hõõglamp ja termomeeter. Nii saab
+puuris elaja lambile lähenedes ja sellest eemaldudes ise sobivat temperatuuri
+valida. Puuri temperatuur ei tohi langeda alla 20 kraadi. 15 °C on roomajale
+eluohtlik. Roomaja vajab ka ultraviolettkiirgust, seetõttu tuleks puuri lakke
+kinnitada solaariumilamp. Ööseks tuleb kõik lambid ära kustutada. Puuri põhi
+kaetakse liiva, turba või muu pehme materjaliga olenevalt sellest, kui niisket
+keskkonda puurielanik vajab. Niiskuselembesemate roomajate puuri tuleks kaks
+korda päevas vett pritsida. Niiskust armastavad näiteks roheleeguanid, samuti
+püütonid, kellel on kuivas õhus raske nahka vahetada. Liiga kuivas või niiskes
+keskkonnas on roomajatel kopsuhaiguste oht. Ronimiseks peaksid puuris olema
+toekad puuoksad. Kaunistuseks võiks leeguani puuri panna ka kunsttaimi. Ehtsad
+taimed pistab loom lihtsalt nahka või tallab ära. Tähtsal kohal puuris on
+jooginõu. Roheleeguan saab vajamineva vedeliku korralikust toidust kätte ja
+limpsab meelsamini puuri piserdatavaid veepiisku. Paljud sisalikud ja maod
+vajavad aga veenõu ka ujumiseks. Roomaja puuri on soovitatav puhastada pärast
+iga väljaheidet. Tiigerpüüton teeb väljaheite keskmiselt korra kuus, roheleeguan
+korra päevas. Lisaks tavapärasele toidule vajavad roomajad spetsiaalselt neile
+mõeldud vitamiine ja kaltsiumipreparaati, mida raputatakse toidule mitu korda
+nädalas. Kaltsium on eriti oluline poegade luustiku arenemiseks. Ühte puuri
+tasub elama panna üks isane ja üks kuni mitu emast roheleeguani. Kaks samas
+puuris elavat isaleeguani lähevad kergesti kaklema. Suuremas puuris võib korraga
+pidada mitut liiki roomajaid: näiteks enamiku ajast puuokstel roomavad leeguanid
+sobivad kokku seintel ronida armastavate gekodega. Samasse puuri võib loomasõber
+elama panna ka näiteks papagoi. Ausalt öeldes läks mul seekord Sussexis
+kehvasti. Täitsa ilmaasjata sai rongipiletiraha raisatud. Tädi oli paksult
+riides, midagi seljast ära ei võtnud ja dushi alla ma ka ei saanud, kuna arstid
+olid tal põlvedest sooja vee välja lasknud. Sügis oli tõepoolest kätte jõudnud.
+Läksin tülpinult jaama tagasi ja jäin rongi ootama. Perroonil astus minu juurde
+sir Hugo Baskerville, käes korv kutsikatega. Ta ütles, et tänavu on olnud hea
+kutsikasaak, ja pakkus mullegi väikseid shnautsereid, viis shillingit tükk. Äri
+pidada päris hästi minema. Küsisin, kes on tema kauba sihtgrupp. Detektiivid,
+vastas sir Hugo ja seletas, et ainuüksi Scotland Yard ostab verekoeri 5 miljoni
+naelsterlingi eest aastas. Hüppasin rõõmust vaksali lakke ja lõin pea valusasti
+ära. Olin omale alati ehtsat verekoera himustanud aga poes maksavad need kole
+palju! Hugo käest saab ikka hulgihinnaga ja ilma käibemaksuta. Ostsin ühe
+lapilise peletise ja mõtlesin, et õpetan ta urisema ja purema! Kummaline
+vaatepilt Kui ma udusest Sussexist tagasi koju mudasele Baker Streetile jõudsin,
+tabas mind suur üllatus! Ronisin trepist üles ja tegin ukse lahti. Esimene asi,
+mida ma nägin, oli suur upakil iirlasetagumik! Vaene inspektor Lestrade lamas
+kamina ees ja doktor Watson määris tema kannikaid minu odekolonniga. “ Oi, andke
+andeks, ma vist segasin teid! ” ütlesin ma viisakalt. “ Oh, pole midagi, kulla
+Sherlock. Me just lõpetasime, ” vastas Watson. Inspektor Lestrade tõmbas püksid
+üles ja lahkus kiiresti, jälitatuna koerast. “ Kuidas sul siis sedapuhku
+Sussexis läks? ” tundis Watson tule kohal käsi kuivatades huvi. “ Ma näen, et
+Baskerville'ide koer on jälle kutsikad saanud! ” Jäin vastuse võlgu. Olin
+kohutavalt vihane. Mis sa ikka siuksega räägid? Üks tõsine jutuajamine Nähtu jäi
+mind terveks õhtupoolikuks painama. Enne voodisseminekut ei pidanud ma enam
+vastu ja küsisin otse: “ Kuule, mida te Lestradega siin oma arust tegite? ” “
+Aga see on ju elementaarne, ” imestas doktor Watson. “ Kas sa siis ise ei
+näinud? ” “ No ma ei tea ... Mis ma oskan arvata ... Palja persega politseinik
+kamina ees siruli ... ja sina hõõrud teda! ” “ Vaata, Sherlock, mina olen
+diplomeeritud arst. Ja inspektor Lestrade on väga, väga haige. Ma pean teda
+ravima. See, mida sa nägid, oli rutiinne protseduur. ” Või protseduur! Uinusin
+rahutu südamega. Järgmisel hommikul kohvilauas jätkasin ülekuulamist. “ Aga
+ütle, miks oli inspektor püksata? Ja miks sa määrisid tema tagumikku minu
+odekolonniga? Ja miks sa kunagi mind ei ravi, kui mul kuskilt valutab? Saad aru
+- inspektor Lestrade käis Sussexis Scotland Yardi jaoks kutsikaid valimas ja üks
+peni hammustas teda tagumikust. Sinu odekolonniga määrisin ma haiget kohta selle
+pärast, et odekolonn on koera hammustuse vastu kõige parem rohi ja oma
+odekolonni mul polegi, sest ma kasutan kogu aeg sinu odekolonne! Aga sind ma ei
+ravi sellepärast, et sa ei pöördu oma muredega minu poole, vaid jooksed alati
+Sussexisse oma tädi juurde, niikui midagi on! ” Urvaste laul (viisil “ Oi te
+poisid! ”) kogu eestirahvas muutunud on kurvaks sest nad veel pole kuulnud laulu
+Urvastest ehkki auklikud ta kruusateed ülihead meile need tulles 15 kilti Antsla
+poole Kanepist Urvastes sul tuleb vastu neiu sametist oi te poisid kuis küll
+põleb rind neiu ma ei jäta sind umbes samas kus ka elab Rajatamm kõrgub
+Tamme-Lauri nime kandev tamm seal kus kuivatab me vilja Priit näitab tamme
+teeviit kui sealt jalutad ei tutvust teha tammega poolel teel võid vabalt kokku
+saada Kammega oi te plikad kuis küll põleb rind Kamme ma ei jäta sind kui sa
+leidnud pole õiget turvameest vaata ringi meie armsas Urvastes kaunil suvepäeval
+seal kus pood istub neid terve rood neid sealt kaasa võtta pole miskit võimatut
+kuigi nad on parasjagu väga hõivatud oi te naised kuis küll põleb rind turvamees
+ei jäta mees ei jäta turvamees ei jäta sind Yazdi linnas läks meie giid kaotsi.
+Pidime ühes turuservas temaga kokku saama, kuid giid ei tulnud ega tulnud. Hea
+veel, et meil oli giide lausa kaks, nii läks see teine, meesterahvas, seda
+esimest, naisterahvast, otsima. Giidi leidsime varsti üles, ent naisterahva ja
+naisturisti olukorraga harjumine Iraanis on aeganõudev, ka mehele. Juba
+saabumishetkel, kas või kõige palavamal päeval peab naisturist olema kaetud
+pealaest jalatallani - mustad kingad, mustad sukad, must mantel ja must rätik -,
+õnneks jäävad katmata nägu ja käed! Mulle oli enne sõitu küll öeldud, et
+riietusnõuetega harjub ajapikku ära ja need võivad isegi meeldima hakata, ent
+ruumi sisenedes vaevas mind iga kord tunne, et nüüd tuleks mantel maha võtta.
+Iseäranis raske on mantliga söömisel. Supid on väga populaarsed, lai
+mantlivarrukas kipub aga pidevalt supitaldrikusse. Või kui varrukasuu siiski
+kuivaks jääb, hakkab mingil hetkel pearätik maha libisema. Nokk kinni, saba
+lahti! Silmakirjalik islam Hea tuttava külastamine Teheranis meenutas mulle N
+Liidu aegu, kui eksisteeris näidiselu, kuid tegelik elu toimus hoopis teisel
+tasandil. Mu tuttava poole saabus teisigi külalisi. Naiskülalised võtsid
+korterisse sisenedes kohe oma mustad mantlid ja pearätid maha ning lausa särasid
+oma värvilistes tualettides. Mitmed kandsid miniseelikuid, kõigil olid juuksed
+hoolikalt soengusse seatud. Mina ainukesena olin üleni mustas riides. Joodi
+alkoholi, mille omamine ja tarbimine on Iraanis kui islamiriigis karistatav,
+viski ja dzinni kõrval pakuti ka kohalikke veine, mängis muusika, mille omamine
+ja kuulamine on samuti karistatav. Samas hoidsid kõik kõrvad-silmad lahti, et
+politsei ei tuleks ootamatult. Räägiti küll, et politseinikke on võimalik ka ära
+osta. Kui juba püüda silmakirjalikkust mõista, siis võib taibata, miks on turul
+ja poes saadaval nii palju läänelikke kostüüme ja kleite, isegi pikki valgeid
+pruutkleite. Abielu registreerimine toimub kinniste uste taga, mis tähendab
+seda, et tseremooniat läbi viiv mulla paneb hea meelega noored paari ka siis,
+kui pruudil on seljas valge kleit ja ta juukseid katab vaid õhkõrn loor. Samas
+võib seesama mulla teha avalikkuse ees mõnele naisterahvale märkuse, kui tal
+väike juuksetukk rätiku alt välja kipub. Reaturist näeb vaid tumedas riides
+inimmassi. Ja muide, meeste riietuses ei ole nii suuri piiranguid, ehkki
+lühikest varrukat näeb vähe ja lühikesi pükse üldse mitte. Erksavärvilisi
+riideid kannavad aga ainult lapsed. Pühamast püham Religioossetel põhjustel
+tekkinud värvivaesuse tänaval teeb tasa värviliste mosaiikide rohkus mosheedes.
+Igas linnas on mitu mosheed, üks värvikirevam kui teine, enamik ka
+välismaalastele avatud. Kesk-Aasias käinutele on need tuttavlikud, ent
+variatsioone erinevatest perioodidest on rohkem ja hoopis paremas korras.
+Probleeme Iraanis tekib vaid nende mosheedega, kuhu on maetud pühakuid.
+Islamiõpetuse jaoks olulises Qomi linnas lubati meid küll peamosheesse, ent see
+kõige püham peegelmosaiigiga kaetud osa jäi meil nägemata. Samas aga lubati meid
+kõige pühamasse kuldse mosaiigiga kaetud ossa Shirazi linna peamoshees.
+Pühamusse sisenedes, näiteks Ayatollah Khomeini mosheetaolisse mausoleumi
+Teherani külje all, eraldatakse mehed naistest ning kingad tuleb anda numbri
+vastu iraanlasest garderoobionule. Tegelikult on raske aru saada, kuhu ei tohi
+minna ja nii leidsingi ma end Kashani linna ühe islami kooli raamatukogus äkki
+meesteosakonnast. Ka bussides istuvad mehed ja naised eraldi. Ent natuke
+ootamatu on see, et WCde kätepesukohad ja peeglid võivad olla meestele ja
+naistele ühised. Mehi eraldatakse naistest lennujaamaski riigisiseste lendude
+kontrollist läbi minnes. Lennujaamakontroll võib olla küllalt range. Minu puhul
+tunti ikka ja jälle huvi kreemitopsiku vastu, mida ma mantlitaskus kandsin: seda
+võeti lahti ja uuriti. Hullemaid lugusid kuulsime enne meid käinud reisijatest,
+kel kontrollimise käigus lõhuti isegi fotoaparaate. Paistab, et see oleneb
+parasjagu valitsevast meeleolust ja konkreetse hetke kahtlustest. Kõnekad
+detailid Mosheed ja endised paleed on Iraanis igal pool need vägevaimad ja
+ahvatlevaimad vaatamisväärsused. Juba detailirohkus on rabav, vaimustavad on
+mosaiikide ja kahhelkivide värvid ning kujundus. Võib ainult imestada, kui
+erinevalt saab kirjutada Muhamedi nime ning sellest lausa mustreid moodustada.
+Muid olulisi hooneid otsides avaneb meile ootamatu kõrvaltänavate rägastik, on
+lausa varemeteks kulunud igivanu savikindlusi kas paraja mäe otsas või päris
+lagedal väljal; on kivireljeefe keset mägimaastikku, mida otsides saab vestelda
+kohalike inimestega. Inglise keele oskajaid leidub vaid linnades ja needki on
+kehva tasemega, ent rahvas on igal pool sõbralik ning valmis pärsia keeles
+pikalt-laialt võõramaalasele seletusi andma. Ainult ühes hotellis oli seinal
+suur ingliskeelne kiri “ Maha USA ”. Kui me giidilt aru pärisime, seletas ta
+seda bürokraatiaga - ei ole leitud instantsi, kes otsustaks, kas ja kuidas kirja
+maha võtta. Kohtasime ameeriklannat, kes oli visalt avaldanud soovi Iraani sõita
+ja talle antigi viisa. Mingeid raskusi või ebameeldivusi ei olnud ta reisides
+kohanud. Kuid inglanna, kellele üks kohalik noormees ähvardava näoga etteheiteid
+tegi, sest paistis natuke juuksetukka rätiku alt, tundis end kaitsetuna.
+Militarism ennekõike Iraan ei ole iseenesest vapustavalt ilus maa - selleks on
+seal liiga palju lagedaid välju ja tolmu. Mäed on tavaliselt ikka silmapiiril,
+ka pikka maad sõites. Ent sõit üle mägede on lausa vaimustav, liiatigi kui
+sattuda veel mõne vana küla otsa, kus naisterahvaste riietes on hoopis rohkem
+värviküllust. Pea igal pool vuliseb vesi, mõnel pool on purskkaeve. Hämmastavad
+on kahe keskajal elanud poeedi matusepaigad Shirazis - midagi pargi ja
+mausoleumi vahepealset, kunsttiigiga. Lilled on aga kiduravõitu.
+Traditsiooniline veevarustuse e kanaatide süsteem maakohtades on omaette
+vaatamisväärsus, kuid taolise maa-aluse süsteemi ehitamine ja käigushoidmine
+olevat väga ohtlik. Iraanis ringi sõites näeb teedel hulgaliselt politseiposte,
+kes kontrollivad dokumente. Liiklust on omajagu ja iseäranis linnades saab
+selgeks, et liiklusreeglitest ei pea keegi kinni. Tänava ületamine päise päeva
+ajal jalakäijana nõuab julgust, kuid öised tänavad on peaaegu inimtühjad.
+Linnatänavatel on rohkesti suuri sõjateemalisi plakateid, mis propageerivad
+sõjaväelase kohta ühiskonnas. Sõdureid on kõikjal, nii nagu vanasti N Liidus,
+kas või toidukraami ostmas. Põhiliselt süüakse riisi ja vardas küpsetatud
+lambaliha ilma mingi kastmeta. Samas tehakse suurepäraseid lambalihahautisi ja
+jogurt on lausa võrratu. Otse ahjust tulnud suur pannkoogi moodi sai maitseb hea
+iseäranis soojalt, ent suuremates linnades on sai standartne masstoodang.
+Põhiline jook on tee. See, mis jääb Olulisim ja aeganõudvaim vaatamisväärsus on
+Persepolis Shirazi linna lähedal. Need on mitu tuhat aastat vanad varemed
+esmaklassiliste kivisse raiutud joonistustega, mille esialgse otsatarbe üle
+vaieldakse veel praegugi. Persepolisesse sõiduks on kindlasti vaja tellida
+takso, sest busse ei ole. Ka Bam Kermani lähedal on ülihuvitav - üsnagi hästi
+säilinud keskaegne savilinn, mis on praegu inimtühi. Minu kõige eredamaks
+mälestuseks Iraanist jääb aga ilusal suvepäeval jõe ääres istumine - kõrvus
+voolava jõe vulin, võimsad mäed käega katsuda ja mina sellise palavusega oma
+mustas vihmamantlis, must rätik peas! Restorani Elysée peakokk Imre Kose
+soovitab: Mis sobiks paremini hullutama meie seitset meelt lehtede langemise
+ajal, kui igipõline patuvili õun. Noppides aiast esimesed küpsed punapõsed,
+uimastab ja inspireerib meid seletamatu hõrk aroom. Ja olgu tegemist millise
+sordi või suguga tahes, jätavad nad alati kaugele maha aasta läbi poelettidel
+nähtud megavahatatud viljad, mis just kui otse Star Trekilt pärit. Tõstes
+omamaist õuna troonile, tuleks mõelda sellele, kuidas pakkuda talle väärikat
+viisi eneseteostuseks. Võimalused on lõputud uute roogade näol, kuhu õun sisse
+sokutada. Kodused kuklid omandavad enneolematu värskuse ja mahlakuse, kui
+taignale lisada mõni osa riivitud õuna viljaliha. Rääkimata juba tuttavamast
+seosest pannkoogitaignaga. Et riivitud õun mõnevõrra vedeldab taigna kerkimise
+ajal, siis tuleks alustada natukene toekama kuklitaignaga. Samas aitab mainitud
+lisand kuklitel püsida kauem värsketena. Algaval jahihooajal saaks ulukipatta
+õunu lisades kätte selle just vajaliku puuduva dekadentliku nüansi. Usun, et
+võidavad mõlemad, nii uluk kui patuvili. Alati on võimalik õuna maitsebuketti
+veelgi võimendada, lisades roogadele - nii soolastele kui magusatele - õuna
+elegantseid tuletisi nagu üllast calvadosi, kihisevat kuiva õunasiidrit või
+mahedat õunaäädikat. Tavatute maitseainete kombinatsioonidega õun küll väheke
+pirtsutab, kuid näitab siiski üles leplikust aniisi, rosé pipra ja koriandri
+vastu. Harjumuslik kaneeli ja fariinisuhkru kaaslus ei olegi alati nõutav.
+Õunaga on alati kaasas käinud lugematu hulk legende. Arvatavasti on üks
+legendaarsemaid kogu maailmas õunakoogi retsept, mis on pärit selle sajandi
+algusest õdede Tatinide restoranist Lamotte-Beuvronis Solognes. Salapära ja võlu
+peitub õhulises põhjas ja karamelliseerunud õuntes. Trikk on selles, et kook
+küpsetatakse tagurpidi - õunasektorid vormipõhjal, taigen selle peal. Eesti
+keelde mugandatuna oleks mõeldav variant seetõttu “ Tagurpidi õunakook ”.
+Uskumatult suus sulav lõpptulemus paneb õuna ees mütsi kergitama ja tõdema tema
+võimet muuta iseenesest lihtne kook taevalikuks. Ega asjata pea palju
+näinud-nautinud inimesed lihtsaid asju siin elus asendamatuiks. Saavutamaks sama
+tulemust, tuleb neid kõigest kombineerida elegantsete lisanditega. Meie Tarte
+Tatini puhul võiks selleks olla itaallaste veinivaht zabaglione. Korvates osa
+veinist calvadosiga, võib õunafriigile tunduda, et see abielu on taevas kokku
+õnnistatud. Tarte Tatin e tagurpidi õunakook 90 g pehmet võid 90 g (1 dl)
+peensuhkrut 1,5 kg suuremaid hapukamat sorti õunu 250 g lehttaignat Reguleeri
+ahi 215 kraadile. Määri koogivorm (24 cm) võiga (antud koguse 2/3ga) ja kata
+suhkruga (antud koguse 2/3ga). Koori õunad, eemalda seemnekoda ja lõigu
+suuremateks sektoriteks. Lao õunapoolikud vormi põhja, lõikepind ülespoole. Kata
+õunad ülejäänud suhkru ja võitükikestega. Kes soovib, võib lisada väheke
+calvadosi, sidrunikoore ribasid, vaniljekangi tükikesi või hoopis väheke
+kaneeli. Aseta vorm keskmise kuumusega tulele ja küpseta u 20 min, kuni suhkur
+põhjas hakkab karamalliseeruma. Seejärel pane vorm 10-15 minutiks ahju, et ka
+õunte pealispind vähe küpseks. Rulli taigen läbimõõduni 26 cm ja aseta vormi
+peale nii, et ääred jäävad üle vormi servade. Lõika ülejääv osa ära - taigen
+peab katma õunad vormi äärest ääreni. Küpseta kogu unelm ahjus 20 min jagu, kuni
+pealispind on kuldpruun. Soovitav on kummutada tort vormist välja väheke
+jahtununa ja tuua ootavatele vesistele suudele kohe lauda. Sobivaks veiniks
+koogi kõrvale pakuks sedakorda välja meeldiva karamelja nüansiga itaalia veini
+Vin Santo Muscato. Möödas on ajad, mil kõrgetasemeline ja suurepärane Hispaania
+lauavein ainumõeldavalt Riojast pärines. Tänaseks on vanale ja auväärsele
+piirkonnale arvukalt kibedaid võistlejaid siginenud. Naaber Navarra on minetanud
+kahtlase väärtusega kuulsuse kui eeskätt meeldiva rosé valmistaja ning toodab
+tõsiseltvõetavaid punaseid ja valgeid veine. Omanäolisust ja põnevust pakuvad “
+uustulnukad ” Toro, Priorato, Somontano. Rioja maine ei ole aga sugugi langenud.
+Traditsioonilise stiili esindaja rõõmustab meid endiselt vaniljemaitseliste
+soliidses eas punaveinidega. Rioja tähtsaim ja ühtlasi Hispaania parim viinamari
+tempranillo valitseb konkurentsitult kahes jahedama ja niiskema kliimaga
+piirkonnas - Rioja Altas ja Rioja Alavesas. Kuumemas ning kuivemas Rioja Bajas
+on suurem kaal garnachal, samuti mazuelol. Seal toodetud veinid jäävad
+elegantsilt ja värskuselt alla Rioja Alavesa omadele ega küüni pikaealisuse ning
+jõulisuse poolest kuulsate Rioja Alta veinide tasemeni. Augustikuu viimase
+pühapäeva vihmast pärastlõunat oli võimatu veeta veinita. Küdeva kamina
+hellitaval paistel süvendas väike seltskond oma tutvust Rioja punaste veinidega,
+proovides neist nelja. Cosme Palacio y Hermanos. Rioja Alavesas paikneva bodegas
+Palacio tempranillost valmistatud tume, raske ja joovastava aroomiga vein on,
+nagu etiketilt võis lugeda, pühendatud bodegase rajajale Don Cosme Palaciole.
+Esiisa töö on head vilja kandnud, sest tänapäeval kuulub nimetatud veinimõis
+Rioja parimate sekka. Maitstud 1996. aasta vein tekitas veidi kareda mulje. Suhu
+jäi pargimaitse, mis lubab oletada, et aeg tahumatust silub ja lihvib.
+Kahtlemata võimas ja maitseküllane vein, mis allakirjutanule tõi silme ette
+Rodini monumentaalse Balzaci. Marqués de Grinón. Sellele nimele tõi kuulsust
+väsimatu uuendaja ja katsetaja Carlos Falcó poolt Toledo lähistel valmistatud
+Cabernet Sauvignon. Tuntud meister tegutseb ka Riojas. Tema seekordseks
+degusteerimiseks valitud 1996. aasta Rioja osutus küllusliku lõhnaga lihavaks ja
+lopsakaks joogipooliseks, mis on tehtud Rioja Alta viinamägedel kasvanud
+tempranillo marjadest. Mahlakus oli meeldivas tasakaalus tanniiniga, mis ei
+lasknud veinil kujuneda vohavalt laialivalguvaks. Ümar ja jumekas vein, mida on
+alati lust juua. Siglo Crianza 1995. Rioja Altas asuv bodegas AGE on piirkonna
+suurimaid veinitootjaid. Tempranillost, carnachast ja mazuelost (viimane on
+carignani kohalik nimi) valmistatud Siglo Crianza 1995 sünnitas kerge pettumuse.
+Sama hinna eest saanuks paremat. Kotiriidesse õmmeldud pudel peitis endas üsna
+igavat ja tavapärast sisu. Värvilt kahvatu, kinnise lõhnaga vein tundus õhuke ja
+happeline. Puudus crianza puhul eeldatav täidlus ja tammine varjund. Korralik ja
+argine köögivein, kuid pidulikeks juhtudeks nagu augusti ärasaatmine siiski
+liiga tagasihoidlik. Campanada 1995. Bodegas Heredad de Barojas pudeldatud
+Campanada kohta passib kasutada õlalepatsutavaid epiteete nagu lihtne, joodav,
+pealetükkimatu. Lõhn meenutas nii hapukapsast kui barbinuku kaenlaauku. Maitsegi
+oli ühtaegu kopitanud ja plastmassine. Küllap on müügil hilisemaidki aastakäike,
+mis esinevad ehk krapsakamalt kui proovitud 1995, sest aeg ei tule sellele
+veinile kasuks. Isikupäratu, imal ja morsine masstoode, mille ühtlane lamedus ei
+sunni pead murdma maitsenüansside üle. Kahe esimese veini ülevoolav nooruslikkus
+ning teiste tasasem loomus suutsid tuimendada suve kadumise valu ning
+rahuldamatut igatsust päikese järele. Vähemat Rioja veinidelt ei oodanudki.
+Veini pruulimise kunst ei hääbunud ka nendel aastasadadel, kui maa oli islami
+usku mauride võimu all. Sajandeid oli aga Hispaania ikkagi rohkem nn
+talupojaveini-maa. Kõikjal, kus viinamarja kasvatati, pruuliti veini, mis kulus
+omaks tarbeks ning õigupoolest ei kannatanudki transporti kuhugi kaugemale.
+Veini hoiti peaasjalikult loomanahast kottides, botades või ka borra-chades. Ei
+ole ime, et tolleaegsetel Hispaania veinidel oli eriline maitse - olor de bota -
+ja sogane välimus. Erandina tunti tänase maailmakuulsa sherry eelkäijat
+Inglismaal sack'i nime all väga hästi juba Shakes-peare'i päevil. Jõeorgudes ja
+põuas Hispaania viinamarjaistandused on pindalalt Euroopa suurimad, toodangult
+jäävad need aga tublisti alla nii Prantsumaale kui ka Itaaliale. Kliima on
+kuumem ja kuivem ning see vajutab selge pitseri kogu veinitööstusele. Hispaania
+veinipiirkondade kaardil on ehk kõige olulisemad kaks suurt jõge - Ebro ja
+Duero. Nende jõgede kallastel ning lähistel valmib enamik kuulsaid
+Põhja-Hispaania veine, sealhulgas Rioja ja Navarra veinid. Mäed ja looklevad
+jõeorud pakuvad hulganisti erineva mikrokliimaga paiku viinamägede tarbeks ning
+veepuudus ei takista ühegi sordi kasvatamist. Pealinnast Madridist lõuna pool
+valitseb suveräänselt päike. Kuumusest kõrbenud mäed on madalamad kui põhjas
+ning põuad on igasuvised külalised. Enamik viinamägesid vajab kunstlikku
+niisutamist. Sealgi on peamised veinipiirkonnad seotud suurte jõgedega nagu
+Tajo, Jūcar ja Guadalquívir. Väärtust näitab DO Hispaanlased on oma veini
+kvaliteedikategooriate süsteemi üles ehitanud tasapisi. Selle kallal on vaeva
+nähtud viimased veerand sajandit. Riik on jagatud 51-ks ametliku staatusega
+veinipiirkonnaks, mis võivad enda nime all (Denominación de Origen; DO) veine
+maailmaturule viia. Igas piirkonnas valvab veini valmistamist eriline ametimees
+Consejo Regulador, kes annab tootjatele õiguse kasutada DO märki veinipudeli
+etikettidel - viimane meenutab nii mõnigi kord välimuselt postmarki. DO veinid
+kuuluvad n-ö õilsamat sorti piirkonnaveinide hulka. 1990. aastatel on mõnedes
+piirkondades hakatud kasutama eraldi nn tippkvaliteedimärki Denominación de
+Origen Calificada (DOC). See on toonud kaasa hulga vaidlusi ja ei ole veelgi
+läbi löönud. Hispaania tavalised lauaveinid on müügil kas Vino de Mesa või Vino
+de Pasto nime all. N-ö piirkondlikel lauaveinidel (Vino de la Tierra) on juurde
+märgitud ka joogi valmistamispaik. Torrese perekond Katalooniast pärit Torreste
+perekond võib öelda, et nende suguvõsa esivanemad on juba kolm sajandit
+tegelenud viinamarjakasvatuse ning veinipruulimisega. See nimi on kogu maailmas
+nii hästi tuntud, et Torrest peetakse hoopis Hispaania veinipiirkonnaks.
+Perekonna maailmakuulsusele panid 1950. aastail aluse Miguel Torres Carbó ja
+tema abikaasa dona Margarita, kes rändasid riigist riiki tutvustades ja
+propageerides väsimatult oma viinamägedelt pärit veine. Sel ajal õppis nende
+poeg Miguel A. Torres Riera Barcelona ülikoolis keemiat ning siirdus hiljem end
+täiendama veinivalmistamise tehnoloogia alal Montpellier'sse. Noor Torres oskas
+edukalt jätkata oma vanemate alustatud propagandakampaaniat, korraldas tootmise
+täiesti ümber ning suutis luua seninägematuid kvaliteetveine. Näiteks võitis
+tema Torres Mas la Plana 1979. aastal Cabernet Sauvignon tüüpi veinide
+degusteerimisel kõiki seniseid maailmakuulsusi ning sai suveräänse esikoha. Täna
+valitseb Miguel A. Torres lausa veiniimpeeriumi, mis ulatub Katalooniast
+Californiasse Sonoma orgu ning Tsiilisse. Tema õde Marimar juhatab firma
+äritegevust Põhja-Ameerikas ning vend Juan-Maria hoolitseb kogu kompanii avalike
+suhete eest. Sügavatele perekondlikele traditsioonidele ehitatud firma peakorter
+asub koduses Kataloonias Vilafranca del Penedeses. Kirdepiirkond Hispaania
+jahedaima ja niiskeima ilmastikuga veinipiirkond jääb Biskaia lahe ja Kantaabria
+mägede vahele. Selles kultuuriliselt ülipõnevas paikkonnas, mida on mõjutanud
+nii vanad keldid kui ka baskid, valmistatakse eelkõige suurepärast valget veini,
+sest sealne rahvas armastab süüa kala, kala ja veel kord kala. Tuntuim DO
+piirkond: Ribeiro. Ebro ülemjooks Sealsetes orgudes ja mäenõlvadel on veini,
+ning peaasjalikult just punast veini pruulitud mäletamatutest aegadest. Juba
+15.-16. sajandil osati seal valmistada märjukest, mida hinnati Kastiilia,
+Aragoonia ja Kataloonia ülikkonna seas. Hiljem leiti kvaliteetveinile turg
+Prantsusmaalt. Tuntuimad DO piirkonnad: Rioja, Navarra, Carinena. Duero org Nii
+nagu Ebro kallastel on ka Duero veinimeistritel jätkunud rahakaid kliente. See
+piirkond on suurepärase veiniga varustanud Hispaania kuningakoda ja vanima
+ülikoolilinna, Salamanca professoreid. Sealsed punaveinid ei ole nii “ tammise ”
+maitsega kui Ebro omad, nad on ka kangemad. Tuntuimad DO piirkonnad: Ribera del
+Duero, Rueda, Toro. Kataloonia ja Baleaarid Kataloonia on alati olnud isepäine
+ning vaadanud rohkem merele kui Madridi poole. Seal süüakse palju mereande ning
+pruulitakse hõrkusid valgeid ja rosé veine. Ent neile ei jää millegi poolest
+alla ka punaveinid, mille valmistamiseks kasutatakse tihtipeale võõramaiseid
+sorte. Enamik Hispaania suurepärasest vahuveinist valmistatakse seal (Cavas).
+Tuntuimad DO piirkonnad: Conca de Barbera, Penedés, Tarragona, Cava. Levant See
+kuum Vahemere-äärne rannik on moodsate pruulikodade kaasabil kujunenud Hispaania
+kõige olulisemaks lauaveini valmistamise piirkonnaks. Valencia on riigi suurim
+veinisadam. Nii nagu mere ääres ikka, valmistatakse seal hulgaliselt kala
+kõrvale sobivaid valgeid veine. Tuntuimad DO piirkonnad: Alicante, Valencia,
+Jumilla, Utiel Requena. Meseta Aastasadu vireles see piirkond suuremate
+väljavaadeteta. Kliima on seal karm - suvel põud, talvel külm. Tasapisi aga
+hakkas veiniäri Madridist Granadasse kulgeva tee ääres edenema. Tuntuimad DO
+piirkonnad: La Mancha, Valdepeñjas. Andaluusia Tähtis veinipiirkond juba 3 000
+aasta eest. Sherry kodumaa. Tuntuimad DO piirkonnad: Jerez/Xeres/Sherry,
+Montilla-Moriles, Malaga. Küüslauk on iidsest ajast tuntud ravim- ja maitsetaim.
+Üleüldises hoidistamisbuumis tasub ka seda toorainet talveks purki pista.
+Hapendatud küüslauk 3liitrine purk 3 kg puhastatud küüslauku 1 tl kanget
+paprikapulbrit 8 mustasõstralehte 3 loorberilehte Pane purgi põhja neli
+mustasõstralehte ja täida purk puhastatud küüslauguküüntega. Vahele raputa
+paprikapulber ja peenestatud loorberilehed. Kõige peale pane ülejäänud
+mustasõstralehed ja vala üle 6%-se soolveega. Soolatud küüslauk Lõika soovitud
+kogus puhastatud küüslauguküüsi väiksemateks tükkideks ja puista kuuma
+soolvette. Umbes kolme minuti pärast võta tükid sõelaga välja ja vala külma
+veega üle. Pane küüslaugutükid väikestesse purkidesse ja vala soolvesi peale.
+Ühe liitri vee kohta tuleb võtta üks klaasitäis soola. Lisada võib ka natuke
+äädikat, kui tegijale meeldib hapukas maitse. Vajuta tükid kõvasti kinni ja
+keera purkidele kaaned peale. Hoia külmkapis. Juba nädala pärast on hoidis
+tarvitamiskõlbulik. Marineeritud küüslauk Puhasta marineerimiseks sobilik kogus
+küüslauguküüsi. Vala need keeva veega üle ja jahuta kiiresti külmas vees. Lao
+selliselt töödeldud küüned väikestesse purkidesse ja vala peale kuum marinaad.
+Marinaadi valmistamiseks sega ühe liitri vee hulka kaks supilusikatäit soola ja
+sama palju suhkrut, keeda umbes kolm minutit. Lisa lahusele umbes pool klaasi
+30%-st äädikat. Pane purkidele kaaned lahtiselt peale ja steriliseeri viis
+minutit. Keera seejärel kaaned kinni. Hoia purke külmkapis. Küüslauk mädarõikaga
+Pese ja koori näiteks pool kilo mädarõikajuurt. Puhasta peaaegu sama suur kogus
+küüslauguküüsi. Aja mõlemad ained kaks korda läbi hakklihamasina või purusta
+köögikombaini abiga. Et kaks kanget korraga peeneks jahvatatakse, ei ole tegijal
+töö juures pisaratest pääsu. Purusta samal moel juurde ka pool kilo punaseid
+tomateid, nii tuleb hoidisele roosakas jume ja vedelam konsistents. Tõsta mass
+lusikaga väikestesse purkidesse ja pane kaaned peale. Selline segu tundub algul
+küll põrgulikult vänge, kuid seistes see maheneb märgatavalt. Sobib segada
+kooresoustidesse ja ka niisama lihalõigule määrida. Et kaks keelt ikka kindlalt
+kahekordselt tunnevad, kutsusin tänaseks lauakaaslaseks ametikaaslase ja ammuse
+hea sõbra Juta Ütsi. Tean tal olevat pikaajalise kogemuse taoliste toitude
+valmistamisel. Menüü tiitelleht selgitab restorani nime: püha Hubertus on juba
+üle tuhande aasta olnud kõigi jahimeeste pühakuks. Pilku seintele heites on
+selge, et pühak on oma tööd tõsiselt võtnud - üles on riputatud toredaid
+trofeesid, mis heast einest üle jäänud. Kihvadele ja sarvedele seltsiks on ka
+täistopitud faasan ja oma seitsmekilone haug välja pandud. Arvame, et selline
+purakas ongi pisut üle kasvanud ja pattapanekut ei vääriks. Pühapäevad on siin
+vaiksed Pühapäeval kell kolm on restoranis vaikne tund ja kelner loodab enne
+õhtust tungi pisut jalga puhata. Nüüd peab ta siiski lehelugemises pausi pidama.
+Menüüs on vahvaid metsahõngulisi eelroogi ja kuumi vahepalasid. Tellime
+kahepeale külmsuitsu põrsaselja (40 kr) ja “ Sahvritaldriku ” (75 kr). Veini
+valides juhendume reeglist, et lihatoitudega käib kokku punane. Kelneri karm
+ilme täpsustama ei meelita. Tellime majaveini, mille nimi viitab küttimisele -
+Cuvée Prestige de la Chasse (16 cl 35 kr). Selgub, et põrsa seljast pärinevad
+lõigud meenutavad liialt tavalist poekraami. Seevastu “ sahvritaldrik ” toob
+küll meelde õnnestunud jahiretke: metsloomalihast vorst ja pasteet, seesama
+põrsas, põdralihaviilud ja jõhvikad. Lisaks on üks vutt lennult keedumuna
+garneeringuks poetanud. Kirjut muna on kena vaadata, aga lakitud küüntega
+linnaproual tülikas koorida. Põdrapraad tahab pikemat hautamist Kõike seda
+küllust samal taldrikul nähes arvan jahimehe naise elu vahva olevat. Juta
+jahutab minu entusiasmi kiiresti maha: see on pea samasugune kui meremehe
+naisel. Hooaja algusest saadik ei ole muud kui üksindus ja lõputu ootamine. Kui
+vaja, tuleb mehe käsul metsaservas ajajaks olla ja vahel koera eest haukudagi.
+Et põrsaselg üsna kõhnake oli, võtame veel pikitud põdraprae madeira kastmes
+(160 kr). Juta teab oma kogemusest, et selline söök tahab pikka hautamist ja
+tunneb kohe ära, et varem valmis tehtud asi on mikrolaineahjus üles soojendatud.
+Jõhvikad ja pihlamarjad on marjarohkel sügisel kena praekaunistus. Kelner ei ole
+veel spordiuudisteni jõudnud, aga peab jälle lehe käest panema. Tahame teada,
+milline magustoit on shokolaadised karuküüned (30 kr). “ Saate teada, kui
+tellite, ” on karm vastus. Ei hakka riskima, võtame ahjujuustu murakamoosiga (35
+kr) ja “ Talutütre ” (30 kr). Esimene on piimaseks sulatatud Ahja juust ja teine
+- vanast ajast tuntud magustoit riivleiva, vahukoore ja pohlamoosiga. Kõiksugu
+moodsatele mousse'idele vahelduseks maitseb unustatud lapsepõlvemaius ülihästi.
+Esimest, väiksemat ruumi sisustavad laud ja riiul, millel on kõiksugu
+võrkturustustooteid. Toa nurgas kössitab kulunud dushinurk, mis higi
+mahapesemiseks igati asjakohane. Otse läbi väikese ruumi jõuab teise, kaks korda
+suuremasse, mida kirjude seinte ja suure peegli tõttu ei saa kasutada muuks kui
+tantsusaaliks. Iga päev, sisuliselt hommikust õhtuni kostab siit üürikorterist
+valju muusikat, käteplakse, jalgade klõbinat ja reibas meeshääl loeb: üks, kaks,
+kolm, neli. Tantsutrupid ja -sammud aga pidevalt vahelduvad. Kord stepitakse
+seitsmeaastastega, kord hip-hopitakse murdeealistega, kord võetakse hoogsaid
+tangosamme kolmekümnestega. Kõiki treeninguid juhib Almer Jansu, kelle elu
+tiirleb vaid tantsu ümber. Õpilastele samme valides mängleb Jansu iga päev
+tundide kaupa peegli ees ning tunneb silmnähtavat naudingut igast oma
+liigutusest. “ Ta on erakordselt dünaamiline ja isemõtlev tantsija, ”
+iseloomustab kolleegi Artur Raidmets. “ Jansu on mõnus ja heatahtlik mutrike,
+huvitav nähtus tantsumaailmas. ” Lapsepõlv algas tantsuga Koselt pärit
+noormehena alustas Jansu näitlemise ja lavastamisega juba neljandas klassis,
+kuid päris näitekooli jäigi minemata. Puberteediikka jõudnud Jansu avastas
+ennast juba vaheldumisi rahva- ja võistlustantsuga tegelemast. “
+Võistlustantsuga tegelesin seitse aastat ja Peiaris olin ka seitse aastat, ”
+meenutab ta. Hiljem sai lõpetatud Peda tantsujuhtimine ja Stockholmi
+tantsukõrgkool. Mis sundis hobi elukutseks muutma? “ No selge oli see, et ma
+mingisuguseks labidameheks või autolukksepaks ei hakka, ” ei häbene Jansu
+isepäist maailmavaadet. “ Mind on läbi teadliku elu intrigeerinud just see, et
+ma teen midagi sellist, mida paljud teised ei tee. ” Ja see tal ka õnnestub.
+Raha ja tantsimine Vähemalt Eestis on Jansu pakutav tantsudevalik olnud alati
+veidike erinev kui teistel tantsuõpetajatel. Sama lugu on tema
+riietumisstiiliga, mis sobib nii pidulikeks kui argisteks puhkudeks. Omas
+elemendis on Jansu vaid koos väikese kohvrikesega, mida ta pidevalt kaasas
+kannab ning kuhu tantsukingad peidetud on. Jansu armastab tantsimist kui kunsti.
+Sellele kulub tema tööaeg, vaba aeg ja raha. Kui ta just ei ole Eestis tantsu
+õpetamas või ise tantsimas, siis kindlasti tudeerib ta mõnes eksootises riigis
+sealseid tantsusamme. Õppimas on käidud USAs, Argentiinas, Rootsis, Inglismaal,
+Austrias, Skandinaavias, Jaapanis. “ Eelmise aasta alguses käisin Broadwayl
+Ameerikas ja võtsin eri kohtades tantsutunde, ” märgib Jansu eluaegse õppijana.
+“ Siis ma tajusin, et see, mida mina teen, pole üldse halb! ” Jansul
+suurushullustusega probleeme ei paista olema, pigem räägib temas kirglik maade-
+ja kultuuride avastaja, kes kõik nähtu tantsusammudesse valab. “ Tantsimine viib
+raha pigem välja kui toob sisse, ” lükkab Jansu kategooriliselt ümber kahtlused,
+et tantsimisega saab kergelt rikkaks. “ Eesmärk minu jaoks ei ole raha, vaid
+see, et ma saan sõita erinevatesse maadesse ja ringi vaadata, milleks paljudel,
+kel ka raha on, pole mahti. ” Ometigi võimaldab pidev enesetäiendus Jansul
+tunnitasu kergitada. Ta usub, et täiendõppel on suur mõte ka seetõttu, et Eesti
+tantsuturg on põhjatu. “ Võib öelda, et kuigi talse börsil kogu aeg langeb, siis
+minu elus ta pidevalt tõuseb, ” muigab tantsuõpetaja jutu jätkuks. Sallib ka
+tselluliidi Almer Jansu võtab oma stuudiosse tantsima kõiki soovijaid olenemata
+nende vanusest või eelnevast treenitusest. Erinevalt aeroobikaklubide
+beibeklutuuri esindajaist leiab Jansu, et tantsimas on eeskätt mõtet käia just
+neil, kel soov tselluliidiga hüvasti jätta. Prink keha ei ole eeldus, vaid
+tagajärg! “ Ameerikas stepivad kuuekümnesed koos kahekümnestega, miks peaks see
+meil teisiti olema, ” imestab ta. Paraku ei ole see arusaamine veel Eestis
+juurdunud. Ikka ja jälle helistavad kolmekümnesed naised ning tunnevad muret,
+kas neil sobiks tantsima tulla. “ Kui vaim on nii vana, siis ei ole tõesti mõtet
+tulla, ” pahandab staazhikas tantsuvihtuja. Teine probleem on tekkinud süvenenud
+aeroobikakultuuri tõttu, sest inimesed ei tee enam vahet tantsustuudiol ja
+aeroobikal, kurdab Jansu. “ Helistatakse ja küsitakse, et kas teil see stepp on
+stepilaudadega. Ma ütlen, et mitte laudade, vaid raudadega, ” naerab Jansu. “
+Paljude inimeste ettekujutus on, et stepp, see on aeroobikasuund -
+steppaeroobika! ” Idamaad sümpatiseerivad Tüüpilise kunstiinimesena ammutab
+Almer Jansu energiat ja ideid idamaistest kunstidest. Idamaisele mõtlemisele on
+omane inimese sisemise maailma troonimine välise üle. Teisiti ei ole see ka
+Jansu ja tema tantsustuudioga. “ Ma ei tahaks endale kunagi teha sellist
+eurostandardile vastavat tantsusaali, kus kõik läigib, ” räägib ta juba läbi
+elatud kogemuste põhjal. Et praeguse Vene tänava stuudio tingimused on
+eurotasemest kaugel, ei tüki just igaüks sealt uksest sisse. Need, kel
+probleemiks dushikabiinide vähesus, tavaliselt kaua tantsimas ei käi. Käivad aga
+need, kes head tantsu ja seltskonda steriilsusest tähtsamaks peavad. Idamaadest
+on pärit ka jaapani massaazh, milles Jansul on tippastme massööri tunnistus.
+Tähtis on vabastada enrgiakanalid, et energia saaks vabalt jalataldadesse
+voolata, leiab ta. On esmaspäv. Kell saab kolm päeval. Jansu tantsustuudio
+uksest hakkab sisse piiluma esimese klassi juntsusid, kes steppimise vastu
+kiindumust tunnevad. Tullakse koos ema, isa või vanaemaga. “ Sellistest
+inimestest võiks ajakirjanduses rohkem kirjutada, ” toonitab oma tütart
+tantsutundi toonud vabakutseline näitleja Kärt Tomingas Almer Jansule osutades.
+Saanud tütrelt lubaduse, et too pärast tundi ise ilusasti koju läheb, kiirustab
+Kärt Tomingas edasi. Algab tund. Tüdrukud panevad pähe roosad kübarad ja asuvad
+Jansu järel samme võtma. “ Üks, kaks, kolm, neli, ” loeb Jansu ja hüpleb ise,
+mis oskab. Tüdrukud võtavad tantsu mänguna, sammude tehniline pool ei ole nii
+väikeste puhul veel oluline. “ See on hea, laps saab rütmitunnet, ” õhkab ühe
+tüdrukukese vanaema, kes kogu tunni vältel heldinud pilgul ukse vahelt oma
+ümarate kehavormidega õnnistatud võsukese liigutusi jälgib. “ Tüdrukul pole
+figuuri, tahtsime ta karatesse panna, aga nii noorelt ei võeta. Siin õpib ta
+rühti hoidma, ei vahi kogu aeg varbaid! ” Almer Jansu jätkab oma igapäevast tööd
+tantsides ja õpetades, nii palju kui jõuab. Kui parasjagu ei tantsi saalis, siis
+teeb seda mõtetes. “ Stepp ja rütmide erinev tajumine aitab kaasa ka
+mõttemaailmas otsuste vastu võtmisele. Reageerimiskiirus kasvab! ” usub ta. Kui
+õpilaste südamed on tantsuga võidetud, siis tutvustab Jansu neile jaapani
+massaazhi vajalikkust. Kui aga massaazhiga algust tehtud, ei saa unarusse jätta
+võrkturustustooteid: pesuvahendeid, parfüüme, toidulisasid ja vitamiine. Kõik
+see on Jansule jõukohane ning tasandab ühtlasi auke rahakotis. “ Elus peab olema
+taganemistee ja riske tuleb maandada, ” põhjendab tantsuõpetaja muude
+valdkondade rolli oma elus. Siiski unistab ta päris enda tantsustuudiost.
+Üürikorteri kallis rent ja kehvad tingimused hakkavad pikapeale arengut
+pärssima. Eile hommikuks olid rebased koera jäänused sadakond meetrit huntide
+söömiskohast eemale lohistanud ning neist olid järel ainult skelett ja tagumised
+käpad. Heino Laiapea töötab ajalehes Sakala Välisminister Toomas Hendrik Ilves
+pääses ühegi kriimuta eile Tallinna lähedal juhtunud avariist, kuid tema
+poolemiljoniline ametiauto Mercedes vajab põhjalikku remonti. Ühe
+autospetsialisti hinnangul tuleb välisministri 1997. aastal toodetud “
+kurvasilmse ” ametiauto esindusliku välisilme taastamiseks välja vahetada kogu
+selle tagumine osa. Tõsisemalt sai vigastada just Merecedes-Benz 240 juhipoolne
+tagaosa, millega Ilvese 28-aastane autojuht eile hommikul kell 8.30
+Tallinna-Rannamõisa-Klooga-ranna teel Tabasalu lähedal puud rammis. “ Seda, kui
+priske arve välisministeeriumile remondi eest välja kirjutatakse, on veel vara
+öelda, kuid kindlasti ulatub see kümnetesse tuhandetesse, ” öeldi eile
+Postimehele. Õnneks olid nii juhil kui ka tema kõrval istunud Ilvesel turvavööd
+kinnitatud, mistõttu nad pääsesid vigastusteta. Välisministeeriumist öeldi eile
+Postimehele, et Ilves ja tema autojuht on hea tervise juures ja jätkavad oma
+tööd endise rütmiga. Keila-Joa suvilast tööle sõitnud Ilves ei jäänud aga
+Postimehe andmetel auto juurde kauaks passima, vaid pääses ühe juhusliku
+möödasõitja autoga linna. Harju politsei pressiesindaja Beata Perensi sõnul
+kaotas välisministri autojuht ligi 400 000 krooni maksva Mercedese üle
+juhitavuse ilmselt libeda tee tõttu. “ Avariiekspertide hinnangul oli auto
+kiirus tol hetkel umbes 80 km/h, ” selgitas Perens. “ Samal teelõigul on just
+libeduse tõttu viimase nädalaga juhtunud veel kaks ja kogu Harjumaal samal
+põhjusel kokku seitse liiklusõnnetust. ” Juba pool tundi hiljem põrkasid Perensi
+sõnul libedate teeolude tõttu Ääsmäe-Haapsalu maanteel kokku kolm autot.
+Politsei ei taha pärast taganttorkimist uisapäisa tegutseda Viljandi halduskohus
+mõistis eile õigeks kaks poepidajat, kes olid nende kaheksa hulgas, keda
+politsei süüdistas veebruari alguses autoriõiguse seaduse rikkumises, sest
+müüjad kuulasid poesaalis raadiot. Kohus otsustas lõpetada menetluse OÜ Kurekund
+ja füüsilisest isikust ettevõtja Maire Jalakase suhtes autoriõiguse seaduse
+paragrahvi 83 lõige 1 tunnustel, kuna leidis, et raadiokuulamine poeruumis
+polnud muusikateoste avalik esitus ning seega puudus ka haldusõiguserikkumise
+sündmus. Koos eilsete kohtuotsustega on Viljandi halduskohus õigeks mõistnud
+juba kuus poepidajat, kellele majanduspolitsei tegi protokollid, sest nende
+kauplustes mängis müüja lõbustamiseks raadio. Üleeile kohtusaalis istungit
+jälginud Eesti Autorite Ühingu (EAÜ) direktor Kalev Rattus ütles Postimehele, et
+lootis vastupidist otsust. “ Ühel ja samal kohtul on vaatamata eri kohtunikele
+raske teha järjestikku erinevaid otsuseid, ” ütles Rattus. Ta märkis, et
+politsei kaebab õigeksmõistvad otsused loodetavasti edasi Tartu
+ringkonnakohtusse. “ See on juba politseiga kokku lepitud, ” teatas Rattus.
+Viljandi politsei pressiesindaja Agu Lall oli kohtutee jätkamise küsimuses
+ettevaatlik. “ Seda alles kaalutakse, otsust veel pole, ” sõnas Lall. Postimehe
+andmetel ei taha politseinikud pärast autorikaitse ühingu taganttorgitud reidide
+korraldamist enam uisapäisa tegutseda ning kohtussekaebamine on esialgu suure
+küsimärgi all. Taksojuhid, kelle sõidukites mängivaid raadioid võidakse samuti
+tõlgendada kui muusika avalikku esitamist, korravalvureid ei karda. Taksofirma
+Esra Takso juhi Heiti Grossi sõnul on loomulik, et taksos mängib raadio, ning
+Esra Takso ei kavatse selle eest Eesti Autorite Ühingule sentigi maksta.
+Riigiprokurör Heino Tõnismägi pikendas eile kuu võrra sügisel eksperimenteerinud
+Äripäeva ajakirjanikult Peep Soomanilt 1500 krooni vastu võtnud Tallinna
+linnakohtu äriregistri ekssekretäri kriminaalasja uurimist ja soovitas anda asja
+teise uurija menetlusse. Kuigi Tallinna politseiprefektuuri majanduskuritegude
+uurija lõpetas eile hommikul oma määrusega Annika Jürgensoni (23) vastu kelmuse
+paragrahvi alusel algatatud kriminaalasja kuriteokoosseisu puudumise tõttu,
+tühistas prokurör Tõnismägi selle juba eile pärastlõunal. Tõnismäe sõnul oli
+uurija otsus veidi ennatlik ja seetõttu jäi i-le täpp panemata. Tõnismägi
+nentis, et ta palus anda Jürgensoni asja mõne teise uurija menetlusse, kusjuures
+seda soovi ei võivat nii käsitleda, nagu prokurör oleks uurija teisitimõtlemise
+ja -otsustamise pärast maha võtnud. “ Õige on, et prokurör ei sunni uurijat oma
+siseveendumuse vastu tegutsema, ” selgitas Tõnismägi. Uus uurija saab kuu
+uurimistoimingute jätkamiseks, näiteks Jürgensoni ja Soomani vastastamiseks ning
+helilindile salvestatud häälte tuvastamiseks. Tõnismäe väitel on lindil
+mehe-naise jutt, kus üks küsib: “ Palju? ” ja teine vastab: “ Ära ütle, et sa
+nüüd koonerdama hakkad, kuna on veel teisi inimesi. Kõik ei lähe minu taskusse,
+ega mina ainus tegelane ole. Ei, pane sinna koti sisse. ” Ja meeshääle
+vastuküsimus: “ Spioonitsed? ” Tõnismäe väitel võis Jürgensoni jutt kujundada
+Soomanis väärkujutluse, nagu läheks antud raha neile, kes äriregistrikandeid
+teevad. Oma seletuskirjas Tallinna linnakohtu esimehele Helve Särgavale on
+Jürgenson kirjutanud, et Peep (Sooman) pakkus talle meeldivate komplimentide
+saatel osa filmis riigiametnike tööst, kusjuures tema (Jürgenson) pidi mängima
+altkäemaksu võtmist. Oli see nii või mitte, selgitab uurimine. Jürgenson
+igatahes enam äriregistris ei tööta, sest ta on vallandatud. Kuigi politsei
+algatas mullu septembris kriminaalasja ka Äripäeva nelja ajakirjaniku vastu
+altkäemaksu andmise eest, lõpetati see kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
+Prokurör Tõnismäe sõnul puudus ajakirjanikel tahtlus pistist anda. Kaitseliidu
+Jõelähtme malevkonna relvadega äritsenud viie mehe kohtuprotsess lükkus eile
+Venemaalt tulemata jäänud oluliste tunnistajate puudumisel aprillikuusse.
+Tallinna linnakohus lükkas eilse istungi kümne Kalashnikovi automaadiga
+sahkerdanud Sergei Zavihhonovi, Aleksandr Karpovitshi, Ravil Hasjanovi, Vladimir
+Lvovi ja Stanislav Shtshepanski üle edasi, sest kaks Peterburi organiseeritud
+kuritegevuse vastu võitlemise osakonna töötajat, kel on suuri teeneid
+kohtualuste lõksu meelitamisel, ei jõudnud Eestisse. Prokurör Ave Eiseli sõnul
+võis tunnistajate mitteilmumise põhjus olla nende hõivatuses, ent ka kallis
+edasi-tagasi sõidus. Kohus lubas Peterburi teatada, et ta hüvitab tunnistajate
+vaeva. Kolm eitavad süüd Eiseli sõnul on viiest ainsana Lvov võtnud süü
+täielikult omaks, Zavihhonov on selle osaliselt omaks võtnud, ülejäänud kolm
+eitavad seda täielikult. Eiseli väitel olid kohtualused vahepeal ka vahi all,
+ent kuna nad andsid sõna korralikult kohtusse ilmuda, lasti nad vabadusse. Riik
+süüdistab viisikut ebaseaduslike relvade ostmises, hoidmises ja müümises juulis
+1998. Kalashnikovide eest küsiti ja maksti 800-1000 USA dollarit. Veel pime asi
+Keskkriminaalpolitsei asedirektori Kersti Jundase sõnul on 30. novembril 1997
+Jõelähtmes toimunud Eesti suurim relvarööv küll veel nn pime asi, ent
+relvaröövlite jälgi ajades on politsei jõudnud Jõelähtme relvadega äritsejateni.
+Kersti Jundas märkis, et avastatud on veel kolm kuritegu, kus olid relvad
+mängus. Metsavend Olav Söödi elulugu leiab väärt koha elulugude raamatus,
+president annab talle Kotkaristi Olav Sööt (73) on käinud läbi tulest ja veest.
+Tulevast teisipäevast on ta Kotkaristi kavaler. AIN PROTSIN Ärritunult rabas
+NKVD uurija Idel Jakobson teraskattega kumminuudi oma pehmete valgete käte
+vahele ja asus hüsteeriliselt nüpeldama. Punasel vaibal lamav mees röökis nagu
+ratta peal. Abi polnud kusagilt oodata. Kui läbipekstud mees poolteadvusetuna
+kabinetist välja lohistati, oli Idel Jakobson niisama tark kui enne. Ta oli
+kuulnud kümneid kõrvulukustavaid karjeid, kuid ei ühtki kasulikku infopiisakest
+põrandaaluse vastupanu kohta. Nii lõppes Olav Söödi ja Idel Jakobsoni ainus
+kohtumine. Järgmisel hommikul lõi julgeolekumaja velsker verevermeis keha nähes
+imestusest käsi kokku: “ Mille eest küll niimoodi ... ” Oli 1949. aasta. Sama
+aasta jõulukingi sai Sööt kätte Lasnamäe vanglas: Moskva erinõupidamine, mida
+rahvasuu troika nime all tundis, mõistis talle 25 aastat isamaa reetmise ja
+relvastatud banditismi eest. Nüüd, 2000. aasta veebruaris loeb 73-aastane Olav
+Sööt Tartumaal Rõngus pahuralt leheuudiseid, kus Vene välisministeerium paneb
+talle külge natsidega koostöö tegija sildi. Venemaad ärritab presidendi otsus
+anda Kotkarist kaheksateistkümnele sõjaliste teenetega vabadusvõitlejale.
+Söödile nende seas. “ Neid poisse natsismiga seostada on absoluutne jama, ”
+ütleb Sööt. Maailmasõja päevil oli Eesti poistel valida, kas sõdida Vene või
+Saksa poolel. Viimne kui eesti poiss oli sõja jalus. “ Saksa poolele läksid
+eesti poisid entusiasmiga, et kätte tasuda ülekohtu eest, mida venelased siin
+lühikese aja jooksul olid suutnud teha, ” räägib ta. Söödi üks parimaid sõpru
+Vootele Ustav läks, makstes tädilt laenatud hõbelusikatega paadimehele üleveo
+eest, Soome jätkusõtta. Sai haavata ja suri veel enne hospidali jõudmist. Tema
+valis kolmanda tee. Valget laeva oodates Olav Sööt jäi Saksa mobilisatsioonist
+maha. 1944. aasta kevadel, kui järg jõudis 1926. aastal sündinud noormeesteni,
+lamas ta haigevoodis difteeria ja 40-kraadise palavikuga. 1945. aasta talvel
+kuulati Tartumaal Luke lähedal Rava talus anoodpatareidega raadiost kõiki jaamu,
+mida oli vähegi võimalik vastu võtta. Oodati üht uudist - tuleb valge laev, mis
+toob eesti rahvale jälle vana hea vabaduseaja tagasi. Talumaja rehetoa kohal
+kahe lae vahel oli peidik, millel kõrgust vaevalt meeter. Peidikus oli kaks
+magamisaset. Redutamisaega sai sisustada Tartus töö lõpetanud raamatuäri jääke
+lugedes. Kuid rahu polnud kauaks. 30 julgeolekusõdurit suusatasid läbi lumise
+metsa taluõuele, tuhnisid majas tunde, kuid peidikut ei leidnud. Kui lõpuks üks
+kohalik mees julgeolekusõdurid ninapidi kohale vedas, oli Olav Söödi isal
+Siberisse-sõit alanud. Ema järgnes peagi. Kummalgi neist polnud võimalust
+kodumaad uuesti näha. Oodatud valge laev ei tulnud ega tulnud. Nii läks Sööt
+Jüri Kallase nime all tööle ning pidi kündma Vene sõjaväehobustega. Loomulikult
+ei liigutanud hobused eestikeelse “ Nõõ! ” peale oimugi. Pääsu pole 1949. aasta
+kesksuveks oli Olav Sööt jõudnud elada ka Jüri Sarapi nime all. Üheks varjajaks
+tolleaegse ülemnõukogu presiidiumi esimehe asetäitja Nigol Andreseni poeg Erik
+ja pelgupaigaks valitsuse suvila Kosel. Pärast märtsiküüditamist leidsid Sööt ja
+tema klassivend Leo Philips, et Eestimaa on kitsaks jäänud. Lõputud
+nimevahetused, kinnikukkunud kaaslased ja sõpruskonda imbunud julgeolekuagendid
+sundisid neid mõlemaid ilvese kombel pelus elama. Suve hakuks oli meestel plaan
+selge: tuleb üritada Murmanski kaudu Soome pääseda. Indiaani-kanuus, varustatud
+kahe püssi, jahikoera, raadio ja telgiga, asusid nad Tartust Emajõge mööda
+Võrtsjärve poole teele. Toitusid lastud loomadest, ostsid taludest piima-leiba.
+Välismaale põgenemiseks vajalik raha oli meestel kavas hankida Soontaga
+kauplusest. Keskpäevasel ajal sisenesid Philips ja Sööt, püssid õlal, poodi.
+Tutvustasid end metsandustudengitena, kes tunnevad huvi puude kasvu vastu. “
+Püüdsime niikaua juttu veeretada, kuni peale poodnikepere ja meie oleks poes
+ainult üks inimene, kes pärast nende kasuks tunnistaks, ” räägib Sööt. Kui üks
+mune müügiks toonud naine ainsana leti ees seisis, oli aeg küps. Oleme
+metsavennad ja peame elamiseks riigi taskust üht-teist võtma, kuulutasid mehed
+nüüd. Saak oli kesine, esmaabikarp ja 3000-4000 rubla. Nagu kiuste oli
+poekassast päev varem raha linna viidud. Kui Sööt pärast Siberi-aastaid uuesti
+Soontaga poodi läks, oli kassa tühjendamisest möödunud kümme aastat. Tal oli
+kaasas shokolaadikarp, vabanduseks. Leti taga seisis endiste poepidajate tütar.
+Siis kuulis mees, et kõik toimus nii, nagu kästi: poesviibijad ootasid pärast
+metsavendade lahkumist pool tundi ja helistasid siis miilitsasse. Poeröövi ööl
+peatus veoauto Pikasilla parve juures. Autokastis mehed, kes suundusid
+Soontagale röövleid jälitama. Öö oli kesksuviselt valge, tibutas kerget
+uduvihma. Pajupõõsa taga kikitasid Sööt ja Philips kõrvu, kuid ei kuulnud
+midagi. Nad asusid innukalt sõudma. Sissekukkumine “ Nii saab juhtuda vaid
+filmis, aga me sõudsime end otse jälitajatele pihku, ” räägib Sööt. Vastupanu
+oli mõttetu. Ainult koer lõi hambad ühele julgeolekumehele kätte. Hiljem
+kirjutas kohusetundlik julgeolekutöötaja toimikusse märkuse: koer lasti vabaks
+ja praeguseni on meil tema asukoht teadmata. Sööt sõidutati Valka ja sealt edasi
+Tallinna Pagari tänavale julgeoleku peakorteri keldrisse. Ülekuulamiste
+peateemaks oli Relvastatud Vabadusvõitlejate Liit. Tegelikult oli liitu tabanud
+suur sissekukkumine aasta varem, kuid julgeoleku uurijaid huvitasid eelkõige
+sidemed: kes teadis, mida teadis, kes varjas, kes toitis ja kattis. Üks uurija
+hoidis Sööti kaks nädalat järjest magamata. Pikad ööjutud jõudsid välja Söödi
+karjapoisiikka ja sealt uuesti Relvastatud Vabadusvõitlejate Liiduni. “ Mul on
+hea meel, et ma pidasin vastu ja minu pärast kedagi Siberisse ei saadetud, ”
+tõdeb Sööt. Tihtilugu avas läbipekstud ülekuulatav verest tilkuva suu ja tema
+tõttu sõitis Siberisse hulk neid, kes olid teda varjanud, dokumente smugeldanud
+või lihtsalt öömaja andnud. Elulugu raamatus Pärast Siberit tuli Sööt tagasi
+Tallinna ning alustas tühjalt kohalt. Aastaid hiljem õnnestus tal enda valdusse
+saada ainus mälestus kodumajast - vana harmoonium. Pill oli nii armetu, et
+meister pidi sellele nädal aega elu sisse puhuma, enne kui sealt jälle hääl
+kuulda võis. Jõulude ajal, kui pojad oma peredega Rõngus laua ümber kogunevad,
+tallab Olav Sööt hellalt harmooniumipedaale ja tuba täidab mõnusalt vanamoodsa
+kõlaga jõuluviis. Pereema Nadja hoolitseb võrratu pidulaua eest. Juba
+paarkümmend aastat on Olav Sööt jälle peremees oma isaisade talus Rõngu lähedal.
+Kevadet tunnevad Miku talu mullamutid omal nahal, sest 12 lõksu peavad tüütud
+murusonkijad kinni püüdma. Veel enne, eeloleval teisipäeval sõidab Olav Sööt
+Tallinna. Estonia talveaias esitletakse elulugude raamatut, mille kaante vahel
+saja sel sajandil Eestimaal elanud inimese elulood. Olavi elu lugu teiste seas.
+Samal õhtul paneb kaitseväe juhataja kohusetäitja kolonel Märt Tiru Mustpeade
+majas sõjaliste teenetega vabadusvõitlejatele Kotkaristid rinda. “ See on siis
+kaks kärbest ühe hoobiga, ” muigab Olav Sööt. Kaks õige pirakat kärbest.
+Tshetsheenia prokuratuur uurib “ Kremli nekrofiile ” Rahvusvaheline
+inimõigusteorganisatsioon Human Rights Watch (HRW) kinnitab, et neil on andmeid,
+kuidas Vene sõdurid on filtratsioonilaagrites piinanud kinnivõetud tshetsheene.
+HRW esindaja Malcolm Hawkes ütles, et ainuüksi sel kuul on pärast seda kui
+tshetsheenid lõpetasid vastupanu pealinnas Groznõis kinni võetud enam kui tuhat
+tshetsheeni meesterahvast. Kõik nad on saadetud kinnistesse
+filtratsioonilaagritesse, kus Vene võimud väidetavalt uurivad vahistatute seost
+“ bandiitide ja terroristidega ”. “ Kõik see meenutab täpselt esimest
+Tshetsheenia sõda, ” ütles Hawkes. “ Nagu siis, on ka nüüd filtratsioonilaagrid
+totaalse piinamise ja väärkohtlemise paigad. ” Venemaa justiitsministeeriumi
+pressiesindaja Gennadi Lissenkov aga väitis, et Tshetsheenias on üldse
+vahistatud vaid paarsada inimest, keda hoitakse “ kontrollpunktides ”, millest
+vaid kaht saaks hea tahtmise korral filtratsioonilaagriks nimetada. Lissenkovi
+arvudes võib siiski kahelda: vaid viimase kahe päevaga on Groznõis vahi alla
+võetud 98 inimest, teatas eile Vene siseministeerium. Vaidlus arvude üle HRW ei
+andnud eile siiski lähemaid teateid piinamiste kohta, viidates eelmise sõjaga
+võrreldes palju rängemale barjäärile, mis on sõjapiirkonnast informatsiooni
+hankimisele ette seatud. Sama kinnitas eile ka Euroopa Komisjon, mille volinik
+Poul Nielsen hiljaaegu Tshetsheeniat külastas. “ Me sõltume teadete hankimisel
+vaid ajalehtedest, ” ütles üks komisjoni ametnik, kelle sõnul on ääretult
+kahetsusväärne, et Venemaa, olles möödunud aastal lubanud Euroopa Julgeoleku- ja
+Koostööorganisatsioonil taasavada oma esinduse Põhja-Kaukaasias, pole selle
+elluviimiseks lillegi liigutanud. Siiski jagavad mõningaid teateid venelaste
+korda saadetud metsikustest tshetsheenide infokeskus Kavkaz-Tsentr ja mõned
+Lääne ajalehed. Prantsuse päevaleht Le Monde kirjeldas mõne päeva eest noore
+tshetsheeni Mussa üleelamisi pealinnast Groznõist põhja pool asuvas
+Tshernokozovo laagris. Laagris oli väga levinud nii meeste, naiste kui ka laste
+vägistamine, kinnitas Mussa. Seda tegid mehed mustades maskides. Sadadele
+vangidele anti nii-öelda lõunasöök vaid kolm korda nädalas, pidevalt pidid nad
+kannatama ka janu. Kremli nekrofiilid Kavkaz-Tsentr kirjeldas sama laagrit
+veelgi süngemates värvides, nimetades sealseid vangivalvureid nekrofiilideks ehk
+surnuarmastajateks. Infokeskus tsiteeris laagrist imekombel pääsenud Ibragim
+Vahhajevit, kes näinud oma silmaga, kuidas ülesrivistatud vangide ees tapeti
+talle tundmatu kümneaastane poiss. Seejärel vägistasid laiba viis maskides
+vangivalvurit ja viskasid poisi mõnitatud surnukeha hiljem plastikkotti.
+Kavkaz-Tsentri andmeil olevat Tshetsheenia prokuratuur algatanud Tshernokozovo
+kuritegude uurimiseks kriminaalasja, mida olevat juba hakatud nimetama “ Kremli
+nekrofiilide ” asjaks. Kremli poolt Tshetsheenia sõja hääletoruks määratud
+Sergei Jastrzhembski lükkas nädala algul tagasi kõik süüdistused, nagu kasutaks
+Vene armee rahumeelsete tshetsheenide kallal vägivalda, ning väitis, et võib
+lubada Euroopa Liidu vaatlejad asja oma silmaga kaema. Siiski ei maininud ta,
+millal selline visiit teoks võiks saada. Et Venemaa aga vähemalt tahab jätta
+muljet, nagu pühendataks inimõigustele Tshetsheenias tähelepanu, näitab
+presidendi kohusetäitja Vladimir Putini eilne otsus määrata ametisse oma
+eriesindaja inimõiguste olukorra jälgimiseks Tshetsheenias. Sellele postile
+tõusis föderaalse migratsiooniteenistuse juht Vladimir Kalamanov. Läti
+välisministeerium kinnitas eile, et neil ei ole andmeid, nagu värvataks riigi
+linnades palgasõdureid Tshetsheenia sõtta. Venemaa ajakirjandus on varem Vene
+eriteenistustele viidates teatanud, et mõnes Läti linnas tegutsevad
+värbamispunktid. Näitena on toodud Rezeknet, kus Tshetsheenia toetusrühma
+juhtiva parlamendiliikme abi koguvat vabatahtlikke Tshetsheeniasse saatmiseks ja
+korraldavat nende arstlikku läbivaatust. Selle parlamendigrupi juht Juris
+Vidinsh avaldas veendumust, et mitte keegi tema abidest värbamisega ei tegele.
+Vidinshi sõnul ei tee üks tema abidest, 19-aastane neiu seda päris kindlasti.
+Teine abi aga, pensionieas mees, oma “ nina sellistesse asjadesse ei topi ”.
+Parlamendiliige kinnitas, et ta ei tea midagi Läti vabatahtlike värbamisest
+Tshetsheenia sõtta. Läti julgeolekupolitsei ülema asetäitja Uldis Dzenitis
+ütles, et Lätis riigistruktuuride toetusel Tshetsheenia abistamiseks aktiivselt
+ei tegutseta. Möödunud aasta novembris tekitas Lätis skandaali televisioonis
+näidatud saatelõik, kus mõned noormehed avaldasid soovi minna sõdima
+Tshetsheeniasse. Sellega oli tihedalt seotud ka parlamendiliige Juris Vidinsh.
+Ta juhib Seimis Tshetsheenia toetusrühma, kelle poole need noormehed pöördusid.
+(BNS) Venemaa presidendivalimiste veteran Vladimir Zhirinovski peab loobuma oma
+kolmandast katsest riigipeaks saada, kuna keskvalimiskomisjon keeldus teda
+registreerimast. Zhirinovskile sai saatuslikuks üks ülearune korter. Tegu on
+pisikese eluasemega, mis valimiskomisjoni andmetel on registreeritud Zhirinovski
+poja Igor Lebedevi nimele, ei olnud aga kirja pandud Vladimir Zhirinovski maise
+vara loetelus. Kõik presidendikandidaadid peavad koos poole miljoni
+toetusallkirja ja tuludeklaratsiooniga esitama valimiskomisjonile ka täpse
+ülevaate oma omandist, olgu selleks siis kinnisvara, autod või aktsiad. Samuti
+on neil kohus üles lugeda vara, mis on lähisugulaste, seega abikaasa või laste
+nimel. Varjab korterit Keskvalimiskomisjon otsustas, et Zhirinovski varjab
+korterit, mis kuulub 27-aastase Igor Lebedevile, kelle Zhirinovski viimastel
+valimistel oma partei nimekirjas Riigiduumasse tõi, ja kui ise sai asespiikriks,
+siis jättis juhtima liberaaldemokraatide fraktsiooni. Valimiskomisjon oli juba
+otsustanud Zhirinovskile registreerimine ära öelda, kui ootamatult tuli Igor
+Lebedevilt teade, et tema ei tea kõnealusest korterist üldse mitte midagi.
+Zhirinovskite väitel oli tegu kellegi pahatahtliku katsega Zhirinovski
+kampaaniale kaikaid kodarasse pilduda. Pikk vaheaeg Valimiskomisjon võttis
+seejärel tundidepikkuse vaheaja, mille jooksul üritati asja selgitada. Vaheajalt
+naastes aga jäi otsus endiseks - Zhirinovskil pole seekord Kremlisse asja.
+Zhirinovski jõudis eile teatada kavatsusest kaevata keskvalimiskomisjoni otsus
+Vene ülemkohtusse. Ilma tõrgeteta läks registreerimine Samaara kuberneril
+Konstantin Titovil. Tema on ka esimene registreeritud presidendikandidaat,
+kelles võib näha demokraatlikku ja parempoolset alternatiivi presidendi
+kohusetäitjale Vladimir Putinile. Ülejäänud kandidaadid lisaks teisipäeval
+registreeritud Putinile on kõik punase minevikuga: kommunistide liider Gennadi
+Zjuganov, liikumise Vaimne Pärand juht Aleksei Podberjozkin ja Kemerovo oblasti
+kuberner Aman Tulejev. Rahapesuga võitlemise spetsialist tunnistas end rahapesus
+süüdi Ligi pooleks aastaks ajakirjanduse veergudelt kadunud Vene
+rahapesuskandaali uurimine on jõudnud uude faasi - kaks skandaali keskset
+figuuri tunnistasid end ulatuslikes mahhinatsioonides süüdi. Kolmapäeval New
+Yorgi föderaalkohtus kõlanud endise New Yorgi suurpanga asepresidendi Lucy
+Edwardsi ja tema abikaasa Peter Berlini tunnistused olid esimeseks korraks, kus
+varem oma süüd eitanud mahhinaatorid detailselt oma ebaseaduslikku tegevust
+kirjeldasid. Detailne ülestunnistus Bank of New Yorkis tõelise tähelennu teinud
+Edwards, kes - nii irooniline kui see nüüd ei tundu - vastutas just
+rahapesuvastase võitluse eest ja pidas sel teemal läinud suvel Riias pikema
+ettekande, kirjeldas kohtu ees detailselt, kuidas enam kui seitse miljardit
+dollarit kolme aasta jooksul värvi vahetas. Edwardsi abikaasa Peter Berlin
+tunnistas, et kõigi talle kuulunud kolme firma ainus eesmärk oli rahaülekannete
+sooritamine. Rääkides konkreetselt rahapesuvõrgustiku tagamaadest, ütles
+Edwards, et tegelikult oli see Vene pankurite idee. Võtmetähtsusega rolli
+mängisid transaktsioonides Venemaa DKB-pank ja Sobinbank, kust kolme aasta
+jooksul peaaegu iga päev New Yorgi panka ülekandeid tehti. Viimane pank kuulus
+Venemaal mõjukatele oligarhidele, kel oli suur mõjuvõim ka president Jeltsini
+aegse Kremli üle, väidavad uurijad. Venemaa, USA ja off-shore-arvete vaheliste
+ülisuurte rahasaadetiste taga oli kolm eesmärki: püüda hoiduda legaalsete
+äritehingute järel Vene maksude maksmisest, hoiduda impordi pealt võetavate Vene
+tollide maksmisest ning pesta ka otseselt kriminaalsete tehingute tulusid
+rahvusvaheliselt tunnustatud pankade abil. Ühendriikide ja Suurbritannia
+uurijad, kes on rahapesuga tegelnud juba 18 kuud, väidavad, et muu hulgas maksti
+1998. aastal Bank of New Yorki vahendusel 300 000 dollarit ühe Vene ärimehe
+röövijatele. Edwards ja Berlin teenisid vahendustegevuse eest ligi kaks miljonit
+dollarit. “ Ma sulgesin oma silmad selle ees, et neid arveid võidi kasutada ka
+ebaseaduslikel eesmärkidel, kuigi kahtlustasin seda, ” ütles Edwards. Vene
+immigrantidest abielupaar tunnistas end eile süüdi reas föderaalkuritegudes,
+mille eest võib neid karistada kuni 10-aastase vabadusekaotusega ja suurte
+trahvidega, ning lubas uurijatega edaspidi koostööd teha, lootuses, et kõrgemaid
+karistusmäärasid nende suhtes siiski ei rakendata. Rahapesu afääri üle toimuvat
+protsessi juhtiv New Yorgi kohtunik määrab neile karistused 3. mail. Uued
+süüdistused tulemas Nii Edwards kui Berlin, kes saabusid New Yorki sel
+teisipäeval Londonist, andsid kohe lennujaamas Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI)
+esindajatele üle oma Ameerika passid ning võivad kuni karistuse määramiseni olla
+kokku miljonidollarilise kautsjoni eest vabaduses. Kohtuniku sellekohane otsus
+näeb aga ette, et nad ei tohi lahkuda New Yorgi ja selle naaberosariikide New
+Jersey ja Connecticuti territooriumilt. Rahapesu uurijad loodavad, et koostöös
+Edwardsi ja Berliniga suudetakse lähiajal konkreetseid süüdistusi esitada veel
+mitmele afääriga seotud isikule. “ See on selge, et vaid kaks inimest ei saanud
+seitsme miljardi dollari pesemisest teadlikud olla, silmade sulgejaid oli
+ilmselt veel, ” ütles üks uurijatest kolmapäeval ajakirjanikele. Kohtule
+esitatud dokumentides märgitakse, et Edwards andis rahapesumasina töökindluse
+tagamiseks “ altkäemakse Bank of New Yorki Ida-Euroopa osakonna töötajatele ”.
+Pikk ja väga keeruline juurdlus jätkub, ütlesid FBI esindajad, kuid üks oluline
+võit on saavutatud. Läti esitas Riias peetaval genotsiidikonverentsil
+Austraaliale palve sõlmida lähiajal vastastikuse väljaandmise leping, mis lubaks
+kodumaale tagasi tuua 86-aastase väidetava sõjakurjategija Konrads Kalejsi.
+Kalejsile pannakse süüks osalemist natside korda saadetud kuritegudes Teise
+maailmasõja ajal, konkreetsemalt süütute külaelanike tapmist Valgevene aladel.
+Juudiorganisatsioonid on nõudnud Lätilt Kalejsi üle kohtu pidamist sealtpeale,
+kui nad avastasid eelmisel aastal eaka mehe elamas ühes Briti vanadekodus. Kolm
+korda välja saadetud Jaanuaris jõudis Suurbritanniast minema aetud Kalejs, kes
+sai 1957. aastal Austraalia kodanikuks ja keda on oma mineviku varjamise eest
+välja saatnud nii Ameerika Ühendriigid kui Kanada, tagasi oma vaiksesse koju
+Melbourne'i lähedal. Läti ja Austraalia uurijad on ühel meelel, et Kalejsi üle
+tuleks kohut mõista, ent nende väitel pole praeguseks piisavalt tunnistajaid ega
+tõendeid. Läti peaprokurör Janis Skrastinsh kinnitas üleeile, et Läti on
+kindlasti valmis uurima Kalejsi ja ka kõigi teiste väidetavate sõjakurjategijate
+vastu suunatud süüdistusi. Samas rõhutasid Läti esindajad, et lisaks natsidele
+ja natside poolel võidelnutele tuleks pöörata tõsist tähelepanu ka Nõukogude
+Liidu käsilaste korda saadetud kuritegudele. Nüüd aga väidab natse jälitava
+Simon Wiesenthali keskuse juht Efraim Zuroff, et nad on leidnud uusi tõendeid
+Kalejsi osaluse kohta sõjaaegsetes kuritegudes. Juutide väitel kuulus Kalejs
+sõja ajal kurikuulsasse Arajsi komandosse, mille hingel olevat 30 000 juudi
+mõrvamine. Arajs ise mõisteti omal ajal süüdi siiski vaid 16 000 juudi hukkamise
+eest. Kalejs on tunnistanud, et kuulus tõesti Arajsi komandosse, kuid samas
+eitanud oma viibimist tsiviilisikute hukkamise juures. Zuroff kinnitab, et on
+Lätile üle andnud seitsme omal ajal Arajsi komandosse kuulunud inimese nimed,
+kelle tunnistused võivad lõpuks tuua selgust Kalejsi tegelikesse tegudesse sõja
+ajal. “ Olen ettevaatlikult optimistlik, kuid kõik sõltub Läti valitsusest ja
+lätlaste soovist tuua sellised inimesed kohtupinki, ” ütles Zuroff, kelle
+organisatsiooni Riia konverentsile ei kutsutud. Venemaa protest USA, Kanada,
+Austraalia, Suurbritannia, Saksamaa, Iisraeli ja Läti kõrval, kes Riias
+konverentsi peavad, ei seisa ka Venemaa esindajaid. Moskva avaldas seepeale
+protesti, väites, et sellisest konverentsist peaksid osa võtma kõik, kes
+kannatanud natside kuritegude käes. Vaid nädal tagasi andis Läti Moskvale
+põhjust protestida selle üle, et Riias mõisteti kurjategijana süüdi Teise
+maailmasõja aegne Nõukogude partisan. Ootamatult Kanadat külastama saabunud
+Austria Vabaduspartei liider Jörg Haider üritas demonstreerida solidaarsust
+holokaustiohvritega, kuid kohalikud juudid keelasid tal külastada holokausti
+muuseumi. Euroopa Liidu liikmesriikides oma harjumatute avaldustega hüsteerilise
+reaktsiooni esile kutsunud Austria Kärnteni liidumaa valitsusjuht Jörg Haider
+saabus eravisiidile Kanadasse, mispeale kohalikud võimuesindajad ruttasid
+kinnitama, et Kanada teda kutsunud ei ole. Nad kinnitasid siiski, et eraisikuna
+on tal muidugi õigus seal viibida. Kanadas ei antud Haiderile aga võimalust
+külastada Montrealis asuvat holokausti ohvrite mälestuskeskust. Kanada
+juudikongressi president Moshe Ronen ütles, et juudi kogukond on mures Haideri
+etteteatamata visiidi pärast ning soovitas muuseumil mitte täita “ seda veidrat
+soovi ”. Kuigi Haiderit on kaitsnud nii mõned Austria juudid kui ka natsiuurija
+Simon Wiesenthal ning mõni aeg tagasi Iisraelis käies üritas ka Haider näidata
+oma juudisõbralikkust, on mitmel pool maailmas just juudiorganisatsioonid
+korraldanud Haideri-vastaseid meeleavaldusi. Iisraeli siseminister Nathan
+Sharansky on aga keelanud Haideril edaspidi Iisraeli külastada. Möödunud nädalal
+kehtestas Kanada Austria suhtes samalaadsed diplomaatilised sanktsioonid, nagu
+on võtnud kasutusele 14 Euroopa Liidu liikmesriiki, kinnitasid uudisteagentuurid
+eile. Kanada kuulub aga samas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni
+liikmeskonda, mille eesistujamaaks 2000. aastal on Austria. Eile telekanalis BBC
+eetris olnud intervjuus rõhutas Austria uus kantsler Wolfgang Schüssel, et kuigi
+Haideri parteisse võib mitmeti suhtuda, on kõik Austria parteid demokraatlikud
+parteid ja seega ei tohiks esineda tõsiseid argumente Vabaduspartei
+väljajätmiseks valitsuskoalitsioonist. Kristlikke demokraate tahavad juhtida
+Merkel, Vogel ja Rühe Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) liidri
+Wolfgang Schäuble tagasiastumine ärgitas hulgaliselt spekulatsioone selle kohta,
+kes tema mantlipärijana peaks hakkama CDUd päästma Helmut Kohli jäetud
+rahasegadustest. Vähemalt kaks esimehekandidaatidest, senine CDU peasekretär
+Angela Merkel ja endine kaitseminister Volker Rühe kuulusid partei juhtkonda ka
+ajal, mil CDU ebaseaduslikult rahaannetusi vastu võttis. Meediakanali BBC eilse
+hinnangu kohaselt peaks põhiheitlus CDU esimehe kohale tulema aga Merkeli ja
+Tüüringi peaministri Bernhard Vogeli vahel. Vogeli ametivend, Hesseni
+peaminister Roland Koch sattus eile aga uue skandaali sisse, sest valitsevate
+sotsiaaldemokraatide väiteil olevat tema allkiri seisnud CDU endise
+finantsnõuniku Horst Weyrau-chi reisiarvete all, kirjutab värske ajakiri Der
+Spiegel. Weyrauch aga on isikuks, kelle kaudu käis tõenäoliselt suur osa
+kahtlastest rahaliikumistest. Sotsiaaldemokraadid asusid seepeale nõudma üha
+häälekamalt Kochi tagasiastumist. Koch kinnitas, et tema nimi Weyrauchi arvete
+maksjana küll esineda ei saa, ka Wiesbadeni prokuratuuris ei teatud kõnealusest
+dokumendist midagi. CDU maksab SPD-le Hesseni CDU endine esimees Manfred Kanther
+oli seevastu sunnitud hiljaaegu poliitilised ametid maha panema, kui ilmnes tema
+segatus Kohli finantstehingutesse. Praegu Saksamaa valitsuses juhtpositsiooni
+hoidvad sotsiaaldemokraadid on aga Hessenis opositsioonis. Sotsiaaldemokraatlik
+Partei (SPD), kelle liikmed on samuti viimasel ajal segaste rahatehingute tõttu
+skandaale tekitanud, osutus aga suurimaks võitjaks CDU skandaalis, ja seda
+rahaliselt. 41 miljoni margasest (328 miljoni kroonisest) trahvirahast, millega
+CDUd karistati, läheb üleriikliku parteide rahastamise süsteemi kaudu SPD-le
+koguni 21,6 miljonit. Teatavasti süüdistatakse raha väärkasutamises ka SPD
+esindajana presidendiks valitud Johannes Raud. Rohelised saavad CDU trahvirahast
+5,9 miljonit, Baieris tegutsev Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU) 4,5 miljonit,
+vabad demokraadid (FDP) 3,2 miljonit ja endiste Ida-Saksa kommunistide
+õigusjärglased Demokraatliku Sotsialismi Parteist (PDS) 2,4 miljonit marka. CDU
+on seni tunnistanud ebaseaduslikke tulusid omaks vaid 10 miljoni marga ulatuses.
+Saksamaa Liidupäev jätkab CDU siseheitluste süvenedes kahtlaste rahatehingute
+omapoolset uurimist. Erakorraline parlamendikomisjon hakkas eile erilise
+tähelepanuga selgitama, kuhu kadusid dokumendid, mis käsitlesid Ida-Saksa
+omaaegse Leuna naftatehase ülevõtmist 1992. aastal Prantsuse firma Elf-Aquitaine
+poolt. CDU seotus CDU, mida arvatakse olevat tehingust rahaliselt kasu saanud,
+võib mitmete oletuste kohaselt olla otseselt seotud ka dokumentide kadumisega.
+Ekskantsler Helmut Kohl, kelle käsutuses peaks olema ilmselt kõige rohkem
+informatsiooni kahtlaste rahatehingute kohta, on täna aga isik, kes pressile
+midagi öelda ei taha, kommenteeris eile BBC. Ajalehes Süddeutsche Zeitung
+kommenteeriti eile olukorda CDUs: “ Üldise paanika riigipööre ”. Kadunud Mars
+Polar Landerilt signaali ootavad teadlased võisid kuulda hoopis heli, mis ei
+pärinenud Marsilt. Raadiosignaalid, mis tekitasid lootuse, et Marsile saadetud
+Polar Lander raporteerib koju, ei pärinenud tõenäoliselt kosmosesõidukilt,
+teatas USA kosmoseagentuur NASA üleeile õhtul CNNi vahendusel. 165 miljonit
+dollarit maksnud Polar Landerit polnud kuulda alates 3. detsembrist, mil see
+pidi maanduma Punasel Planeedil. Eelmisel kuul ütlesid NASA ametnikud, et
+püüdsid suure taldrikantenniga Stanfordi ülikoolis kinni nõrga signaali, mis
+võis pärineda Mars Polar Landerilt. Kuid NASA väljastas üleeile avalduse, mille
+järgi näitas detailne analüüs, et kahtlustatav signaal on tõenäolisemalt
+maapealset päritolu, mitte Mars Polar Landerilt. Uue analüüsi järgi võis
+müstiline signaal pärineda Maa ümber tiirlevatelt satelliitidelt või veelgi
+lähemalt, ütles AP teatel Stanfordi ülikooli elektriteadlane Ivan Linscott. “ Me
+uurime, kas on veel midagi, mis võiks aidata meid signaali allikat leida, ”
+lisas ta. Stanfordi 45-meetrine antenn sai originaalse signaali 4. jaanuaril,
+kuid uurijad ei teadnud sellest kuni jaanuari keskpaigani, mil signaal läbis
+analüüsi. Selleks ajaks olid NASA ametnikud loobunud kosmosesõiduki otsingutest.
+Järgnevalt anti Marsile kiiresti mitu käsku, lootuses, et kosmosesõiduk - kui
+see oli signaali allikas - annaks signaale edasi samal lainepikkusel, kuid
+Stanfordi antenn ei avastanud midagi. Teised ebaõnnestunud üritused signaali
+tabada pärinevad Suurbritanniast, Hollandist ja Itaaliast. Landeri missioon pidi
+kestma veebruari lõpuni ja see oli pühendatud Marsi klimaatilise ajaloo
+uurimisele ja külmunud vee otsimisele. Väitlussaade, mida juhib Ainar Ruussaar.
+ETV pressiesindaja Annaliisa Sisaski teatel on stuudios seekord ka
+mitte-eestlastest väitlejaid. Selgust püütakse saada Eestis toimuvas
+integratsiooniprotsessis: milline on eestlaste ja mitte-eestlaste suhtumine
+sellesse, kas on üldse võimalik kedagi vägisi integreerida, mis on valesti
+tehtud ja mida tuleks teha teisiti. Muu hulgas on vaatluse all aastateks
+2000-2007 valminud integratsiooniprogrammi projekt. Rezhissöör Heiki Sepp.
+Autosport võidab Eestis üha enam publikut ning seetõttu on meeldiv, et ka Eesti
+TV pakub vaatajatele ülevaadet selle ala tippude omavahelisest mõõduvõtust.
+Sarja avasaade, mis vahendas Rootsi rallit, jättis hea mulje. Videolõigud olid
+salvestatud kohtades, kus tõesti midagi erilist võib ja saab näha. Mõnes punktis
+pakkusid kaamerad vaadata mitme auto möödumist; see andis vaatajale võimaluse
+võistlejaid võrrelda, samas ei olnud need lõigud tüütavalt pikad. Üldse oli
+saade tempokas, vaid intervjuud Markko Märtiniga tundusid venivat. Talverallide
+videosalvestusi kipuvad sageli rikkuma lumepilved, kust autod kohe kuidagi läbi
+ei paista. ETV saates olid aga kaameramehed seisnud õiges kohas, nii et oli
+lausa lust jälgida, kuidas võistlejad kurve läbisid. Huvitavad olid ka autodes
+salvestatud lõigud, mis annavad vaatajale selgema arusaama, mida ralli endast
+kujutab. Saates häiris see, et osa videolõike olid Eurosport ja mitmed
+uudistesaated juba näidanud. Meeldivam oleks edaspidi näha eksklusiivsemat
+materjali. Marko Kaljuveere kommentaarid olid täpsed ja asjalikud, neis ei olnud
+peaaegu midagi ülearust. Head olid ka lühiintervjuud, kus sõitjad rääkisid
+üht-teist oma tulemuste kohta, eriti Markko Märtin, kes andis oma sõidust kõige
+põhjalikuma ülevaate. Samas olnuks ehk parem näidata Märtinit rajal kihutamas
+kui garaažis autole nõjatumas. Tähelepanu väärib, et kommentaari andis Märtini
+meeskonna mehaanik Juss Roden. Tavaliselt kiputakse unustama, et spordis ei
+pinguta võidu nimel üks, vaid seda teeb kogu meeskond. ETV suutis Rootsi rallist
+anda parema ülevaate kui Eurosport, ning see väärib tunnustust. Pisas 18.
+veebruaril (teistel andmetel 15. skp) 1564 sündinud Galileo Galilei isa
+Vincenzo, kes nimetas end Firenze härrasmeheks, oli elukutseline muusik ja
+muusikateoreetik. Ta seisis hea selle eest, et poeg saaks põhjaliku hariduse:
+Galileo õppis Pisa ülikoolis algul arstiteadust, hiljem matemaatikat ja
+loodusteadusi. Galileo Galilei esimesed iseseisvad töömeheaastad möödusid
+matemaatikat õpetades, algul eraõpetajana, hiljem Firenze ja Pisa ülikoolis.
+1592. aastal kutsuti ta Padua ülikooli matemaatikaprofessoriks ning tema
+ülesandeks sai Eukleidese geomeetria ja geotsentrilise astronoomia õpetamine
+meditsiinitudengitele. 1609. aastal jõudsid Galileini kuuldused Veneetsias
+demonstreeritud Hollandi päritolu pikksilmast. Toetudes sellele napile infole,
+õnnestus tal siiski valmistada mitu pikksilma, mille optilised omadused ületasid
+kirjeldatud prototüübi omasid mitu korda. Oma pikksilmaga tehtud avastused
+võttis Galilei kokku raamatus “ Sõnum tähtedelt ” (1610). Teos põhjustas
+sensatsiooni, sest selles oli kirjeldatud Kuul asuvaid mägesid, Linnutee
+struktuuri ja Jupiteri nelja kaaslast, mille Galilei nimetas Medici tähtedeks.
+Toscana suurvürsti matemaatiku ja filosoofina avastas Galilei 1613. aastal, et
+Veenusel on nagu Kuulgi faasid, mistõttu peab planeet tiirlema ümber Päikese,
+mitte ümber Maa. Pikksilmaga nägi ta ka seda, et Päikesel on laigud. Oma
+avastusi kasutas Galilei Koperniku teooria toetamiseks, kuid ta tegi seda nii,
+et teenis endale ohtrasti vaenlasi. Lõpuks hakkas teadlase tegevusest huvituma
+inkvisitsioon. 1616 edastati õpetlasele salajane ametlik hoiatus mitte toetada
+Koperniku teooriat. Legend Galilei kuulsast lausest “ Ta pöörleb siiski! ”
+tekkis teose “ Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta ” (1632) ilmumise
+järel. Galilei tõestas selles veenvalt Koperniku süsteemi kehtivuse. Teadlane
+kutsuti Rooma inkvisitsioonikohtusse, kus talle mõisteti tolle aja kohta
+äärmiselt kerge karistus: koduarest ja tööde avaldamise keeld. Viis aastat enne
+surma (8. jaanuar 1642) täiesti pimedaks jäänud Galileid mäletatakse ka kui vaba
+langemise seaduste avastajat, inertsiseaduse sõnastajat ja mehaanika aluste
+rajajat. Müller imestas väga, kui märkas oma kabinetti sisenedes seifi kõrval
+seisvat Stirlitzit. “ Kurat võtaks, mida teie siin teete?! ” küsis ta rangelt. “
+Trammi ootan, ” vastas Stirlitz häirimatult. Müller väljus ja läks mööda
+koridori edasi. Korraga kargas talle pähe: “ Neetud, mis trammi saab olla minu
+kabinetis?! ” Ta pöördus tagasi. Stirlitzit kabinetis enam polnud. “ Vist sõitis
+juba minema, ” mõtles Müller. Noor mees tuli passiametisse. Ametnik hakkas tema
+andmeid küsima. “ Teie sünnikoht? ” “ Pariis. ” “ Kas olete prantslane? ” “ Ei,
+olen soomlane. ” “ Ütlesite ju, et olete Pariisis sündinud? ” “ Nojah Muide,
+ükskord oli mul koer, kes oli laudas sündinud, aga vasikas ta ei olnud. ” Kolm
+semu arutavad, millist seksi nende peres harrastatakse. “ Me harrastame
+prantsuse gurmaanlikku stiili. Naine nõuab, et kõik oleks maitsekas ja täiuslik,
+” ütleb üks. “ Meil on itaalia köögi stiil. Algul on eelroog, siis tuleb
+põhitoit ning lõpuks järelroog ja magustoit, ” seletab teine. “ Minu naine
+pooldab ameerika stiili, ” sõnab kolmas tagasihoidlikult. “ Missugune see on? ”
+“ Iseteenindamine. ” Spioonide koolis antakse kolmele õpilasele ülesanne osavalt
+nuga käsitseda. Mehed otsustavad kärbse kinni püüda. Itaallasel piisab ühest
+käeliigutusest, et oma putukal pea maha lõigata. Prantslane on veelgi osavam ja
+näitab, kuidas kärbest hoobilt kolmeks tükeldada. Ka soomlane virutab pussiga,
+kuid kärbes tõuseb lendu. Teised spiooniõpilased osatavad: “ Häh, sa ei tunne
+asja! Kärbes lendas minema. Seda küll, ” muigab soomlane “, aga järglasi ta enam
+ei tee. ” Agent Ivanov saadetakse Inglismaale ametivennaga kohtuma. Ta peab
+ühest Soho üürimajast otsima üles Jonesi. Majas selgub aga, et seal elab viis
+Jonesi-nimelist meest. Ivanov koputab huupi ühele uksele ja sosistab parooli.
+Ukse avanud mees taipab kohe: “ Te eksisite uksega, spioon Jones elab kolmandal
+korrusel! ” 
+
+Põllumajandusülikoolis on tekitanud ärevust haridusministeeriumi kava jagada
+kool kaheks: luua tehnikaalade põhjal Tartusse uus rakenduslik kõrgkool ja liita
+ülejäänud erialad Tartu Ülikooliga. Haridusministrit nõustavas komisjonis
+tekkinud idee kohaselt rajataks Tartu Lennukolledži ja põllumajandusülikooli
+tehnikaalade põhjal Tartu tehnikakõrgkool. Tartu Ülikooliga liidetaks seega
+ainult osa erialasid, mitte terve põllumajandusülikool, nagu varem välja
+pakutud. Idee peaks teostuma 2002.-2003. aastal. Poolt ja vastu "Mulle jäänud
+mulje järgi kalduvad komisjoni liikmed selgelt toetama põllumajandusülikooli
+poolitamist," tõdes Tartu Postimehele Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse
+esimees Leif Kalev, kes kuulub ka ise haridusministrit nõustavasse komisjoni.
+Kalevi hinnangul on kooli kaheks jagamine kasulik vaid siis, kui sellest muutub
+tudengitele midagi paremaks ja õnnestub ka raha kokku hoida. "Tuleks küsida
+üliõpilaste arvamust," nentis ta. Põllumajandusülikooli rektor Henn Elmet peab
+kooli jagamise ja teiste kõrgkoolidega liitmise ideed mõtlematuseks. "Teiste
+koolidega integreerumine saab anda ainult negatiivse tulemuse," on Elmet kindel.
+Tema väitel on paljud senised kõrgkoolide ja teadusasutuste integreerimise
+katsed ebaõnnestunud ning igas põhjamaaski on põllumajanduserialadele
+spetsialiseerunud ülikool alles jäänud. Henn Elmeti hinnangul muudab
+põllumajandusülikooli jagamise raskeks ka see, et selle teaduskonnad ja
+instituudid on omavahel väga tihedalt seotud. Aktiivne üliõpilasesindus
+Põllumajandusülikooli üliõpilasesinduse aseesimehe Karel Rüütli väitel on
+esinduse liikmed kooli jagamise vastu. Vastuseisu kinnitab ka üliõpilasesinduse
+korraldatud küsitlus. Küsimusele, kas nad pooldavad iseseisva
+põllumajandusülikooli kaotamist, vastas neli viiendikku tudengitest eitavalt.
+Rektor Elmet ei kuulu haridusministrit nõustavasse komisjoni, kuigi paljude
+teiste ülikoolide rektorid või esindajad kuuluvad. Rüütli hinnangul mõjutab see
+komisjoni otsuseid. "Komisjoni liikmed kalduvad vaadetelt koalitsiooni poole,
+aga meie rektor pigem opositsiooni poole," märkis Rüütli, "näib, et valitsuse
+koridorides on asi juba ära otsustatud." Põllumajandusülikooli
+tulevikuväljavaadete arutamiseks korraldab üliõpilasesindus täna arutelu, kuhu
+on esinema kutsutud haridusministeeriumi, ülikooli, põllumajandusülikooli ja
+lennukolledži esindajad. Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo ega Tartu
+Lennukolledži rektor Villu Mikita ei soovinud eile Tartu Postimehele Eesti
+Põllumajandusülikooli võimaliku poolitamise ning sellest tulenevat erialade
+ülevõtmise teemat kommenteerida. Õpetajate päeva puhul autasustab linnavalitsus
+aasta õpetaja tiitli pälvinud Tartu pedagooge. "See on üks väheseid võimalusi
+õpetajate tööd esile tõsta," tõdes linnavalitsuse haridusosakonna juhataja
+asetäitja Juta Hennoste. "Pedagoogid pälvivad tunnustust nii harva." Täna õhtul
+saavad nad Vanemuise kontserdimajas kingiks lilleõie, raamatu kinkekaardi ja
+kontserdipiletid, tunnustatute pangaarvele laekub tuhande krooni suurune
+preemia. 15 väljavalitut Haridusosakonna komisjon valis koolide ja
+lastepäevakodude esitatud kandidaatide hulgast 15 õpetajat, kes on tubli tööga
+aastaid silma paistnud. Haridusministri vastuvõtule Tallinnas on tänavu kutse
+saanud kesklinna lastekeskuse logopeed Maie Telvar ning Miina Härma gümnaasiumi
+keemiaõpetaja Jüri Vene. "Jüri Vene oskab aine selgeks teha nendelegi, kes
+keemiast ei huvitu," kiitis Miina Härma gümnaasiumi direktor Jüri Sasi. Tema
+õpilased saavad vaevata hakkama riigi- või sisseastumiseksamitega. Vene
+juhendamisel on Härma gümnaasiumi õpilased noppinud häid kohti nii
+üle-eestilistel kui rahvusvahelistel keemiaolümpiaadidel. Kooli
+õpilasomavalitsuse korraldatud küsitluste järgi on staažikas keemiaõpetaja laste
+hulgas üks populaarseimaid. Põline meeste amet "Kes suudab õpilaste tähelepanu
+endale koondada ja neid kuuletuma panna, sellele on õpetaja amet kerge," leiab
+aastakümneid õpetaja ja koolijuhina töötanud mees. Keemia pole Vene hinnangul
+õpilaste hulgas populaarne aine, sest nõuab palju tööd. Ometi on tema endiste
+õpilaste hulgas rohkesti ülikooli keemiateaduskonna lõpetanuid. Aasta õpetaja
+väitel peaks koolis töötama hulga rohkem mehi: "See on ju põline meeste amet,"
+muheles ta. "Kuid haridus ja õpetaja amet pole väärtustatud, pedagoogide
+palgatõus on ainult jutt." Aasta õpetaja tiitli üle on staažikal õpetajal Jüri
+Venel hea meel. "See on ilus žest," leiab ta. Rannu valla servas Väike-Rakkes
+kustutavad pritsimehed juba kolmandat päeva põlevat tuhandet tonni briketti,
+selle omanik Sangla Turvas kahtlustab süütamist. Sangla Turba brikett asub
+kunagises väetisehoidlas, mille firma kohandas briketi ladustamiseks. Eile
+päeval meenutasid hoidlat vaid üksikud betoonpostid ja paar söestunud puittala.
+Aeganõudev kustutamine Poolsada meetrit pikk, kümmekond meetrit lai ja neli
+meetrit kõrge turbahunnik hõõgus eredalt isegi päevavalguses, pidevalt
+lahvatasid leegid. Ümbrus virvendas kuumusest, vastu tuultki oli palavust tunda
+paarikümne meetri kaugusele. Päästetöid juhtiv Puhja tugikomando pealik Gennadi
+Leppik ütles, et sellise põlengu kusutamine on väga spetsiifiline. " Võiksime
+hunnikusse tonnide viisi vett uhada, kuid kasu poleks miskit. Vabalt põledes
+suitseks see vähemalt neli nädalat, " lausus ta. Leppik märkis, et briketihunnik
+põleb ainult pealt, kuid tulekahjust jagusaamiseks tuleb see laiali lükata ning
+vee ja poriga läbi segada. Nii kahandaski Sangla Turba ekskavaator
+briketihunnikut kopaga, linttraktor lükkas põleva ja hõõguva küttematerjali
+laiali. Vahetevahel tõusid traktori kõrvale mitme meetri kõrgused leegid.
+Pritsimehed summutasid leegi kiiresti ja jahutasid pidevalt ka traktorit. Otse
+turbahunnikusse lastud veejuga aurustus valju pahinaga. Linttraktorit juhtinud
+56-aastane Eino Avi tunnistas, et ta on varemgi raudruunaga turbapõlenguid
+summutanud, kuid seekord tuleb kuuma tulekoldega suisa silmitsi seista. "Vahel
+käib sahmakas tuld üle katuse," ütles briketisuitsust tahmase näoga Eino Avi. "
+Aga kabiin on kinni. Hirmu ei ole, tuletõrjujad kastavad kogu aeg. Ja mis teha,
+töö on töö. " Gennadi Leppik ei tahtnud ennustada, millal kustutamine lõpeb.
+"Kõige optimistlikumalt öeldes homme (s.o täna - A.A)," märkis ta. " Aga ei oska
+lubada. Kui vihma hakkab sadama, aitaks see ainult siis, kui kallaks nädal aega
+jutti. " Kahe ööpäevaga käis sündmuskohal kümme Tartumaa päästeteenistuse Rannu,
+Puhja, Tõrvandi, Konguta ja Elva tugikomando autot. Esimene teade põlengust
+saabus häirekeskusesse esmaspäeva öösel kell 2.31. Kui esimene tuletõrjeauto
+kohale jõudis, oli hoidla katus sisse langenud ning suurem leek sumbunud. Õnneks
+pole põlengul kuhugi levida, sest tulekolle asub põllul, elumajadest ja teistest
+hoonetest eemal. Vett toovad paakautod kahe kilomeetri kauguselt tiigist. Kahju
+350 000 krooni Aktsiaseltsi Sangla Turvas juhataja Rait Abras hindas, et põleng
+toob firmale kahju ligikaudu 350 000 krooni. "See oli ekspordi vaheladu, milles
+oli tuhat tonni briketti, eelmise kevade ekspordi ülejääki," ütles ta. Abras
+märkis, et tõenäoliselt oli tulekahju põhjuseks kellelgi kuritahtlik lohakus või
+süütamine. "Ladu oli lukus, võibolla murdis briketivaras sisse ja viskas maha
+suitsukoni," oletas ta. "Brikett ise ei sütti." Rait Abras lisas, et häviv
+brikett oleks sel sügisel müüki läinud. "Nüüd jääb kasu saamata," tõdes ta. "
+Aga ega eksport ja kodumaine müük seepärast seisma jää. Tehas töötab pidevalt ja
+teised laod on briketiga varustatud. Selles mõttes probleeme ei teki. " Abras
+lisas, et usutavasti ei kannata tulekahju tõttu ka ühegi töötaja palk. Praegu
+tulekahjus häviv ja kustutustöödes riknev tuhat tonni briketti moodustab
+viiendiku Sangla Turba ühe kuu ekspordist. Sangla Turvas toodab aastas 30 000
+tonni briketti, millest pool läheb eksporti. Tartu linnavalitsus tunnistas eile
+bussifirma Liikor erastamise nurjunuks, kuid ei otsustanud ettevõtte saatust.
+Rootsi firma Connex Transport AB aga kinnitab huvi Liikorit osta. Connex
+Transport AB Kesk-Euroopa äriarendusosakonna juhataja Charles Michael Fagnon
+kinnitas eile, et firma süveneb praegu Liikori olukorda. "Liikori ostmine sõltub
+tingimustest," märkis Fagnon telefonivestluses Tartu Postimehele. " Süveneme
+Tartu liinibusside olukorda, et teada saada väljavahetamist vajavate busside
+hulk. Uurime, kuidas optimeerida liine ja parandada töötingimusi. " Küsimusele,
+kas linnavalitsuse soov saada Liikorist vähemalt 20 miljonit krooni on üle
+pakutud, vastas Fagnon: " Kas 20 miljonit krooni on sobiv hind, ei oska öelda.
+Me ei tea veel Liikori väärtust, kuid oleme nõus selle eest pakkuma õiglast
+hinda. " Fagnon kinnitas, et kui Connex Transport peaks Liikori ostma, pole neil
+plaanis raha kiirelt, näiteks viie aastaga, tagasi teenida, et siis minema
+minna. "Meie plaanid on pikemaajalised," väitis ta. Möödunud neljapäeval, kui
+lõppes ASi Liikor erastamine, millele ei laekunud ühtegi pakkumist, saabus
+linnapea Andrus Ansipile Connex Transport AB faks, milles rootslased põhjendasid
+erastamisest loobumist sellega, et nad ei näe võimalust tuleval aastal 39
+Liikori bussi uuemate vastu vahetada. "Mingit sellist kohustust pole, nad on
+meist väga valesti aru saanud," kommenteeris Ansip saabunud kirja ja selgitas
+seda ka Fagnonile, mispeale Connex Transport AB asus taas Liikorit puudutavaid
+materjale läbi vaatama. Kas linnavalitsus kavatseb ASi Liikor maha müüa
+otsustuskorras või kuulutab välja uue erastamiskonkursi, seda abilinnapea Aksel
+Kivi väitel eilsel linnavalitsuse istungil ei arutatud. Linnapea Andrus Ansip on
+Tartu Postimehele kinnitanud, et linn ei lase Liikori hinda mingil juhul alla 20
+miljoni krooni. Et AS Tartu Laululava pole seadnud lauluväljaku ehitiste
+hoonestusõigust ja ehitised kuuluvad Tartu linnale, pole riigil enam lootust
+tagasi saada 1996. aastal laululavale antud 8 miljoni krooni suurust laenu.
+Linnavalitsus kinnitas otsusega määrata laululava ehitiste valitsejaks
+kultuuriosakond, et see vara on linna oma, selgitas linnapea Andrus Ansip. AS
+Tartu Laululava oleks pidanud 1996. aastaks seadma oma ehitiste hoonestusõiguse,
+kuid jättis selle tegemata. Seaduse järgi kuuluvad hooned sel juhul maaga kokku,
+maa on aga Tartu linna oma. Poliitiline laen Kinnisvara linnale võtmine tähendab
+seda, et ASile Tartu Laululava kuulub veel vaid helitehnikat, konteinerkatlamaja
+ja kontoritarbeid. Samas on aktsiaselts juba 1996. aastast riigile võlgu 8
+miljonit krooni, mille riik andis lauluväljaku lõpuni ehitamiseks. Riik pidi
+laenu kustutama oma 1997. aasta eelarvest, kuid siis vahetus võim ning eelmise
+valitsuse lubadus enam ei kehtinud. Ansip märkis, et vormiliselt polnud ASil
+Tartu Laululava kinnisvara juba siis, kui riik laululavale laenu andis. Linnapea
+imestas, et kui riik andis miljonid kroonid varatule aktsiaseltsile ilma mingi
+garantiita, on see nende probleem ja riik peab laenu tagasi nõudma äriühingult.
+Ansip kinnitas, et linn ei kavatse seda laenu tagasi maksma hakata, sest linn
+pole seda võtnud. "Minu pärast võib riik ASi Tartu Laululava pankroti välja
+kuulutada, meie teeme kohe järgmisel päeval osaühingu Tartu Laululava või midagi
+taolist ning tegutseme edasi," sõnas linnapea. "Aga ma ei näe võimalust, et riik
+hakkab varatut firmat pankrotti ajama, sest siis lisanduksid niigi kaotatud
+rahale veel pankrotiprotsessi kulud," tõdes ta. Seni nõuet pole ASi Tartu
+Laululava juhataja Ando Kiviberg märkis, et tänavu pole riik saatnud neile
+ühtegi laenu tagasimaksmist nõudvat kirja. "Asi seisab praegu selle taga, et
+otsitakse mõlemat poolt rahuldavat lahendust," sõnas ta. "Kindel on, et
+laululava seda laenu tagasi maksta ei jõua." Ansipi väitel on linnavalitsus
+pakkunud riigile võimaliku lahendusena osalust ASis Tartu Laululava, kuid riik
+pole olnud sellest huvitatud, sest sel juhul tuleks riigil hakata laululava
+üritusi doteerima. Tartu linn maksis tänavu Tartu laululavale 1,5 miljonit
+krooni toetust, tänu millele tuli firma Kivibergi väitel ilusti toime. Tänavusi
+majandustulemusi ei soovinud Kiviberg veel avaldada. Tartu majaomanikud ei pääse
+ka sel sügisel lehtede riisumisest nende krundiga piirnevalt linna maalt, samuti
+talvel lume rookimisest linna kõnniteedelt, sest volikogu ei täitnud
+õiguskantsleri nõuet muuta heakorraeeskirja. Tartu linnavolikogu kinnitas läinud
+aasta detsembris õiguskantsleri nõudel heakorraeeskirja muudatused, mis võtsid
+majaomanikelt alates selle aasta 1. jaanuarist kohustuse puhastada sõiduteid.
+Vastava taotluse oli esitanud Tartu Majaomanike Ühingu esimees Jüri Laurson.
+Varasem heakorraeeskiri ütles, et talvine puhastusala ulatub ühe meetri jagu
+sõiduteele, kui sõidutee servas pole kõnniteed. Kuigi majaomanikud ei pea enam
+sõiduteel eluga riskima, tuleb neil endiselt puhastada oma krundiga piirnevaid
+üldkasutatavaid haljasalasid ning kõnniteid lumest, lehtedest ja olmeprahist.
+Majaomanikud ei pea puhastama oma krundiga piirnevat maa-ala juhul, kui nad
+maksavad selle töö eest linnavalitsusele. Tartu linnasekretäri Jüri Mölderi
+sõnul peab aga töö linna kaela veeretamiseks olema mõjuv põhjus, näiteks raske
+haigus või liikumispuue. Õiguskantsler ei jäänud linnavolikogu detsembrikuise
+otsusega rahule, leides, et linn ei peaks selgitama talle jäetud puhastustöö
+hinda vähempakkumise teel, vaid sätestama selle heakorraeeskirjas. "Aga on ju
+selge, et selline variant pole mõeldav, sest krundid erinevad nii suuruse kui
+muude puhastustingimuste poolest," märkis Mölder. Volikogu langetaski aprilli
+lõpul otsuse jätta õiguskantsleri parandusettepanekud heakorraeeskirja tegemata
+ning mullu detsembris kinnitatud eeskiri jõusse. "Ehkki seadus ei sätesta, kui
+kiiresti peaks õiguskantsler volikogu otsuse riigikohtu põhiseaduslikkuse
+järelevalve kolleegiumis vaidlustama, on mõistlik aeg selleks ammu möödas,"
+leidis Mölder. Tartu Majaomanike Ühingu aseesimees Veera Sirg ütles, et ühingu
+juhatus pole edasist tegevusplaani paika pannud, kuid saadab ilmselt
+õiguskantslerile järelepärimise. "See, et linnal pole teede puhastamiseks raha,
+ei saa olla argument majaomanike tööle sundimiseks," leidis Sirg. Tartu ja
+maakonna ligi 3500 telefonitaotlejast saab veel tänavu Eesti Telefoni kliendiks
+paar-kolmsada ootajat. ASil Eesti Telefon on Tartumaal praegu järjekorras ligi
+3500 telefonitaotlejat, kellest 800 elab-töötab Tartus. "Suurema osaga
+taotlejatest võtab firma lähiajal ühendust," kinnitas Eesti Telefoni
+pressiesindaja Anu Vahtra. Praegu ühendab Eesti Telefon digitaaljaama Elvas.
+Seal saab lähiajal, pärast võrguehitustööde lõppemist, digitaaltelefoni 360
+inimest või ettevõtet. "Me ei tee Elvas üleüldist digitaliseerimist ega
+numbritemuutust," selgitas Vahtra. "Digitaalühenduse saavad vaid need kliendid,
+kes seda ise soovivad." Uue jaama töölehakkamisel Elvas on liitumisvõimalus
+120-130 telefonitaotlejal. Tartus on telefonifirmal käsil Variku linnaosa
+praeguse 400-numbrise digitaaljaama laiendamine 600-numbriliseks. Tööde lõppedes
+on Variku elanikel võimalik vahetada analoogühendus digitaalse vastu. Kui palju
+inimesi sealkandis aga Eesti Telefoniga liituda saab, ei osanud Vahtra vastata.
+"Kõik sõltub sellest, kui palju on analoogtelefoni digitaalse vastu vahetajaid,"
+kostis ta. "Kõik vabad numbrid leiavad kasutajad." Vahtra lisas, et Tartus on
+suured elurajoonid telefonivõrguga kaetud, töö on tegemata veel Tammelinna
+lõunaosas, Vana-Ihaste suvilapiirkonnas ja Ropka linnaosas. "Millal neis
+kohtades elavad inimesed telefoni saavad, ei oska ma praegu öelda," nentis
+Vahtra. "Eesti Telefon ehitab igal aastal uusi jaamu." Tänavu ehitas Eesti
+Telefon uue digitaaljaama Varale, seal kasutab nüüd digitaaltelefoni teenuseid
+140 klienti. Telefoniomanikuks sai 20 Vara telefonitaotlejat. Kambja, Nõo,
+Rõngu, Konguta ja Haaslava valla inimestele pakub Eesti Telefon sõltuvalt
+Valgjärve RAS-masti levipiirkonnast võimalust liituda raadiotelefoni ühendusega.
+400 inimesel on võimalus liituda või vahetada oma analoogtelefon
+digitaaltelefoni vastu. Eesti Telefonil on praegu Tartumaa linnades 32 600 era-
+ja ligi 6300 äriklienti. Maal kasutab firma teenuseid ligi 8600 era- ja 1500
+äriklienti. Lõuna-Eesti meditsiiniõed õppisid Tartu linna polikliinikus abistama
+narkomaane ja teisi sõltuvushaigeid. Uimastipreventsiooni sihtasutuse
+korraldatud koolitusele tulid koolis, haiglas, perearsti juures ja vanglas
+töötavad meditsiiniõed. "Keskastme meditsiinitöötaja peab olema valmis
+diagnoosima ja ravima sõltuvushaiget," kinnitas alkoholismi ja narkomaania
+riikliku programmi nõukogu assistent Marju Kiipus. Raatuse gümnaasiumi
+meditsiiniõde Hele Külm kinnitas, et üldteadmised uimastitest kuluvad noortega
+töötades marjaks ära. "Muidu teavad noored uimastitest rohkem kui meedik," tõdes
+ta. Koolitestidest on selgunud, et ühele või teisele lapsele on pakutud
+narkootilist ainet. Mõne õpilase puhul on olnud kooliõel kahtlus, et laps on
+narkootikumi pruukinud. Maarjamõisa polikliiniku pereõde Maire Kaljundi
+kinnitusel on sõltuvushaigete hulgas olnud seni rohkem alkohoolikuid kui
+narkomaane. Südamekirurgia osakonna meditsiiniõde Katrin Siim aga ütles, et
+viimasel ajal on ravile sattunud südamehaigeid narkomaane. Gildi tänava
+polikliiniku peaõe Ene Hintzeri väitel oli meditsiiniõdede huvi koolituse vastu
+suur, kuid kõik huvilised Gildi tänava polikliiniku väikesesse saali ei
+mahtunud. Uimastipreventsiooni sihtasutus on varem õpetanud politseinikke,
+oktoobris-novembris oodatakse koolitusele psühholooge, psühhiaatreid ja
+sotsiaaltöötajaid. 16.-22. oktoobrini algab koolides narkoennetusnädal.
+Sihtasutuse koolitusplaanidest saab ülevaate interneti koduleheküljelt (?).
+Aidsipuhang Narvas ehmatas ka tartlasi - kitsukese aidsikabineti ukse taha
+tekkis isegi järjekord, kuid ühtki HIV-positiivset testitute hulgas polnud.
+"Eriti hirmunud olid need, kes sageli välismaal käivad," nentis Tartu
+aidsiennetuskeskuse spetsialist Olga Notberg. Nii mõnelegi kontrolli tulnule
+oleks ära kulunud psühholoogi abi, lisas ta. Tartu noorte nõustamiskeskuse
+arstil Karin Mõistusel pole olnud ühtki aidsihaiget patsienti. "Paaril korral on
+noored minult küll küsinud, kus saab aidsitesti teha," ütles ta. Ka narkomaane
+on Tartu patsientide hulgas harva, lisas arst. Riigi finantseeritavas
+aidsikabinetis käib vereproovi andmas igal nädalal 20-30 inimest. "��nneks on
+aidsiproov andnud positiivse tulemuse vaid ühel korral ja seegi osutus
+valepositiivseks," on Olga Notberg rahul. "Positiivse vastuse korral teen alati
+kordusproovi," selgitas spetsialist. Nakatunu vereproov läheb Tallinnasse
+Merimetsa haigla kontroll-laborisse, kus saab teha eriti täpseid uuringuid. Seal
+pole enam võimalik anonüümseks jääda, sest tuleb esitada haigekassa kaart. Aidsi
+ravi on kallis, ühe kuuri maksumus on 10 000 - 11 000 krooni kuus. Ravimid ei
+võta küll haigust ära, kuid pärsivad viiruse paljunemist. Eelmisel aastal
+nõustas Notberg HIV-positiivset Põlva noormeest, kes sai nakkuse Rootsis.
+Notbergi hinnangul ei ole Eesti ühiskond veel selleks valmis, et leppida
+aidsihaigega enda kõrval. "Mujal maailmas on HI-viiruse kandja ahistamine
+karistatav," lisas ta. Inimene võib tööd jätkata seni, kui ta oma ülesannetega
+toime tuleb. Pealegi ei ole aids tavaolukorras nakkav, viirus levib ainult
+sugulisel teel, süstides või vere kaudu. Ometi ei usu Notberg, et Tartus
+HI-viiruse kandjaid pole. "Tõenäoliselt pole nad lihtsalt sattunud Tartu
+aidsikabineti vaatevälja," nentis ta. Riigi finantseeritavaid
+aidsiennetuskeskusi on Eestis kolm: Tartus, Tallinnas ja Narvas.
+Aidsiennetuskeskuse üks ülesandeid on jagada noortele konsultatsiooni. Notberg
+pakub koolide terviseõpetajatele võimalust tellida noortele loenguid
+turvaseksist ning uimastitest ja aidsist hoidumisest. "Noored ei karda ju
+midagi, nemad usuvad, et aidsi võib saada ainult kusagil Aafrikas," tõdes ta.
+Ometi on Eestiski aidsi surnud üle 20 inimese. Aidsi põhjustav viirus hävitab
+organismi immuunsüsteemi, mis peaks inimest nii viiruste kui bakterite eest
+kaitsma. Notberg tutvustab noortele aidsi esmaseid sümptomeid: väsimus, palavik,
+lümfisõlmede suurenemine, kehakaalu langus jms. Ehitusettevõtja Rašid Šabanov,
+kes kavatseb 2000 dollariga taskus seigelda Austraaliasse ja tagasi, otsib
+endale reisikaaslasi. Rõõmsameelne Šabanov, kelle firma Alpin Grupp remondib
+kõrgeid ehitisi, kirikutorne ja korstnaid, soovib Tartust teele asuda oktoobri
+lõpus ning kulgeda hääletades ja õnnele lootes läbi Venemaa, Turkmeenia, Iraani,
+Pakistani, India ja Indoneesia rohelisele mandrile - Austraaliasse.
+Neljakuuliseks kavandatud reisist pool kulub tagasiteele, mida peavad muuhulgas
+vürtsitama põiked Taisse ja Tiibetisse. Eesti piiridesse kavatseb reisimees
+Šabanov tagasi jõuda tuleva aasta 3. märtsil. Hädavajaliku raha, 1980 dollari
+eest saab viisad, ülejäänu eest peavad enamalt jaolt hoolitsema sõbrad ja hea
+saatus. " Nõukogude ajal vaatasin igatsusega maailmakaardile, Austraalia tundus
+mulle nagu kosmos. Nüüd on aeg ja võimalus minna, " ütleb tatari rahvusest
+julgur, kes viis aastat tagasi Tartu Raekoja kella remontis, nüüd aga soovib
+inglaste 19. sajandil ehitatud koloniaalraudteel läbi Pakistani mägede sõita.
+Võibolla isegi rongi katusel, kui muudmoodi ei saa. "Keegi ei usu seal, et valge
+mister sõidab katusel seepärast, et raha kokku hoida," seab Šabanov kavalat
+säästuplaani. "Ja et meresid ületada, võib laevu värvida." Üks raha
+kokkuhoidmise viis on Šabanovil veel varuks, Tartu asupaiga äramõistatamise
+mäng, mida võib näiteks mägikülas kitsepiima ostes proovida - "Kui sa ütled, kus
+asub Tartu, siis ma maksan selle eest." Seikluseotsijate rühma suuruseks soovib
+Šabanov kuni kuus inimest. "Sobib igaüks, sest mägedesse me ronima ei hakka,"
+täpsustab kaaslasi otsiv rändur. "Aga võibolla tuleb ööbida telgiga karjuste
+juures või magamiskotis vaksali põrandal." Šabanov räägib sõbrast, kes muudkui
+tööd rügas, kuni ühel päeval suri. " Nüüd ma mõtlen, et mille nimel ta töötas.
+Töö ei saa olla ainukene eesmärk elus, " põhjendab Šabanov soovi haarata
+rändurikepp. Tallinna sulgpallihallis mängisid Eesti paremad sulgpallurid ja
+külalisvõistlejad Venemaalt Eesti GP-2 turniiril. Võisteldi nagu ikka üksik- ja
+paarismängudes, kokku 5 mänguliigis. Viiest maksimaalsest esikohast kuulus
+sulgpalliklubi "Triiton" sportlastele 3,5. Meesüksikmängus ei suutnud keegi
+suurt üllatust valmistada. Poolfinaali jõudsid kolm mängijat Tartust ja üks
+Tallinna sulgpallur. Eesti esireket Heiki Sorge (Triiton) alistas poolfinaalis
+treeningupartneri Martin Nemvaltsi (2: 0) ja sai finaalis loobumisvõidu
+klubikaaslaselt Indrek Küütsilt. Poolfinaalis oli sunnitud Küütsile alistuma
+tallinlane Peeter Randväli (2: 0). Naisüksikmängus parandas oma vea Eesti
+meister Kati Tolmoff (Triiton). Eelmisel etapil juba veerandfinaalis välja
+langenud Tolmoff alistas seekord poolfinaalis tallinlanna Kelli Vilu (2: 0) ja
+finaalis kolme geimi järel treeningupartneri Piret Hameri (11: 9; 9: 11; 11: 7).
+Hamer võitis poolfinaalis Tallinna esindaja Kati Kraavingu (2: 1). Nagu näha, on
+naiste konkurents väga tihe ja võitjat raske ennustada. Meespaarismängus suutsid
+oma edukat esinemist jätkata Eesti meistrid Heiki Sorge - Peeter Munitsõn
+(Triiton). Võidud ei tulnud kergelt. Poolfinaalis läks vaja kolme geimi, et
+alistada Sven Kavald - Andres Aru. Finaalkohtumine Indrek Küütsi - Meelis
+Maistega (Saku) ei sujunud alguses nii, nagu Sorge ja Munitsõn oleksid tahtnud,
+ning nad kaotasid esimese geimi 12: 15. Pärast paariminutilist mõttepausi
+alustati teist geimi ja siis mängupilt muutus. Vastaseid löödi teises ja
+kolmandas geimis ühtviisi 15: 9 ja 15: 9. Küüts ja Maiste alistasid poolfinaalis
+(2: 0) Tallinna paari Peeter Randväli - Kalle Kaljurand. Naispaarismängus läks
+võitja selgitamiseks vaja kolme geimi. Piret Hamer - Kati Tolmoff olid paraku
+sunnitud tunnistama Tallinna esipaari Kairi Saks - Kati Kraaving paremust
+(geimid 13: 15, 15: 11; 12: 15). Segapaarismängu finaal ei erinenud teistest
+paarismängude finaalidest, taas läks võitja selgitamiseks vaja kolme geimi.
+Finaalis püüdlesid võitu Peeter Randväli - Eve Jugandi ja Meelis Maiste - Kairi
+Saks. Lõpuks said oma tahtmise Randväli ja Jugandi (0: 15; 15: 9; 15: 8). Et
+mängud on üpris tasavägised, tõotab tulla pingeline ja huvitav hooaeg. Kolmas
+etapp on Tallinnas 28. ja 29. oktoobril. Tartus saab sulgpallurite heitlusi
+jälgida 21. oktoobril võistlusel "Paarissuled". Täna alustavad hooaega
+korvpallinaiskonnad. Meistriliigasse on neid jäänud vaid neli.
+Meistrivõistlustele on truuks jäänud ka oma kunagise hiilguse minetanud Tartu
+naiskorvpallurid, kellele viimased hooajad on toonud vaid viimaseid kohti.
+Õnneks pole kaotused pärssinud kohalike treenerite taotlusi, ikka leidub neid,
+kes on nõus vastkomplekteeritud naiskonna treeneri pingile istuma. Tänavu on
+sõbrakäe ulatanud Pille Russak, Maire Sulg ja Kaire Asi. Turu tänava
+spordisaalis harjutanud noored mängijad, kellest mitu on jõudnud kõrgkooli,
+esindavad Emajõelinna TÜ SK nime all. Täna kell 18.45 alustavad oma esimest
+mängu ülikooli spordihallis TÜ SK - TPÜ/ELK, veel on avavoorus vastamisi
+AGA/Löfberg Lila - TTÜ SK. Enne kui jõutakse medalimängudeni, tuleb omavahel
+neljal korral kohtuda. Traditsioonilise Gunnar Uusi mälestusvõistluse
+põhiturniiril osales tänavu 36 mängijat. Võistlus kuulus Eesti
+nädalalõputurniiride sarja, kohal olid mitmed vabariigi paremikku kuuluvad
+maletajad ja külalised Lätist. Paremus selgitati viie vooruga šveitsi süsteemis.
+Kõrgeimat paigutust õigustas Kaido Külaots, kes saavutas esikoha 4,5 punktiga.
+Teist kuni neljandat kohta jagasid nelja punktiga Olav Sepp, Meelis Kanep ja
+Tarvo Seeman. Pool punkti vähem kogusid Oleg Kortšagin, Deniss Kovaljov ja Enn
+Üksti, kes oli ühtlasi parim veteran. Edukaimad tartlased Juri Seljodkin, Kusta
+Raudsepp ja Toivo Harujõe jagasid 3 punktiga 8. kohta. Parim naismaletaja oli
+järjekordselt rahvusvaheline suurmeister Larissa Volpert. Noormaletajad
+võistlesid seekord eraldi kahes vanuserühmas. Tartu maletreeneri Aksel Rei
+õpilastest pälvis kuni 14aastaste vanuserühmas 4 punktiga esikoha Ilja
+Kravtšenko (13). Kaks aastat nooremate hulgas jagas Aleksei Gornõi (12) 4,5
+punktiga esikohta Kohtla-Järve noormeestega, punkti vähem saanud Mikk Espenberg
+(12) jagas kolmandat kohta Kohtla-Järve, Rakvere ja Läti noorte maletajatega.
+Järgmise suurema üritusena on Tartu maletajail novembri keskel plaanis AVRO
+mälestusturniir. Kahjuks on seni pidamata kõik selle aasta Tartu
+meistrivõistlused. (TPM) Eesti trükikunsti sünnilugu puudutavad andmed kodu- ja
+välismaa teatmeteostes vajavad parandamist, väidab raamatu-uurija Ene-Lille
+Jaanson. Ülikooli vana kohviku õuenurgas sepisaia varjus seisab raamat, kivist
+köide, mis teavitab möödujaid: Eesti esimene trükikoda asutati Tartus.
+Kiviraamatu kaanele on raiutud trükipress kui trükikunsti sümbol ja rooma
+numbrid MDCXXXI: trükikoja asutamise aasta 1631. Ülikooli raamatukogu
+käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna pearaamatukoguhoidjal Ene-Lille
+Jaansonil on pärast kümme aastat kestnud uurimistööd põhjust väita, et see
+aastaarv ei pea paika. Tartu raamatu saatus Jaanson maadleb juba kümmekond
+aastat rootsiaegse Tartu ülikooli Academia Gustaviana trükikoja toodangu
+kronoloogiaga, tal on käsil Eesti esimese trükikoja väljaannete nimekirja
+koostamine. Rohkem kui kolme ja poole sajandi eest siin trükitu tõstis Tartu
+nime ühte ritta nende Euroopa linnadega, kus tegutses ülikool ja kus raamatuid
+trükiti oma trükikojas. Kuigi eesti- ja lätikeelsete raamatute väljaandmise
+õigus oli Liivimaal vaid Riia eratrükikojal ja tollase Tartu ülikooli väljaanded
+ilmusid ladina, kreeka, heebrea, hiljem ka saksa ja rootsi keeles, on needki osa
+eesti rahvusbibliograafiast. Tegemist on raamatutrükkimise algusega Eestimaal.
+Eesti trükinduse 350. sünnipäevaks 1981. aastal oli teada, et Academia
+Gustaviana trükikojas anti välja umbkaudu 1100 trükist. Neist tuhande olemasolu
+on käega katsutav, sadakond on veel leidmata. Ülikool otsibki juba aastakümneid
+üle Euroopa andmeid Tartus ilmunud trükiste kohta. Neid võib olla ringlemas ka
+antikvariaatides või bibliofiilide erakogudes. Teatavasti lahkus rootsiaegne
+ülikool aastal 1699 Põhjasõja ohtu tajudes koos oma trükikoja, raamatukogu ja
+arhiiviga Pärnusse, 1710 aga Rootsi. Tartu ja Tartumaa mõisate arhiivid hävisid
+aga Põhjasõjas. Jaanson räägib, et enne teda on rootsiaegse ülikooli (1632-1710)
+trükisõna uurinud Friedrich Puksoo, Endel Annus, Arvo Tering jt. Ta ise on selle
+huvitava teema kütkeis olnud viimased kümmekond aastat. Tänu avanenud
+võimalustele pääseda Stockholmi Kuningliku Raamatukogu ja Uppsala ülikooli
+raamatukogu fondidesse on meie senised teadmised Academia Gustaviana väljaannete
+kohta täienenud ning ülikool on saanud sealt koopiaid. Hea koostöö on olnud ka
+Tallinna, Helsingi, Peterburi ja Riia akadeemiliste raamatukogudega. Tähtsad
+järeldused "Kümme aastat kestnud uurimistöö on viinud järelduseni, et
+trükitegevuse algusaastaks Eestis tuleb lugeda aastat 1632, mitte 1631, nagu on
+seni kirjas nii eesti raamatuloo käsitlustes kui ka kodu- ja välismaistes
+teatmeteostes," ütleb Jaanson. " Välja on selgitatud 1387 Eesti esimesest
+trükikojast ilmunud trükist. Andmed viitavad, et kõik trükitu pole säilinud.
+Rootsiaegse Tartu ülikooli trükitoodang võis ulatuda pooleteise tuhande
+väljaandeni. " Jaansoni kogutud materjal lubab tal oletada, et rootsiaegse
+ülikooli trükikoja esimene trükis ei saa olla Viiburi linnapea poja Henric
+Boismanni 31. detsembril 1631 kaitstud väitekiri, nagu seni on arvatud. Mis
+lubab Jaansonil ümber lükata oma eelkäijate seni kehtinud väiteid: Eesti esimene
+trükikoda asutati 1631. aasta sügisel ja esimene trükis ilmus 31. detsembril
+1631? "Uurisin, järjestasin väljaanded, võrdlesin oma järeldusi kehtivate
+üldistustega ning märkasin vastuolusid," ütleb Jaanson. Hallates varasemast
+oluliselt külluslikumat võrdlusmaterjali, esitas raamatu-uurija endale mitmeid
+küsimusi. Kui rootsiaegse ülikooli esimeseks trükiseks peetav Boismanni
+väitekiri on kuues (Disputatio sexta), nagu seisab raamatu tiitellehel, siis kus
+on viis esimest? Kui need oleksid ilmunud Tartu gümnaasiumi (avatud 1630)
+trükikojas, siis oleks see kirjas ka väljaande tiitellehel, nagu on gümnaasiumi
+kahel ainsana teadaoleval ja säilinud trükisel. Üks neist on aga trükitud Riias
+ja teine Uppsalas. Kuidas oli võimalik kaitsta väitekirja kuninglikus Tartu
+ülikoolis ja trükkida see ära 31. detsembril 1631, kui esimeseks ametlikuks
+teateks ülikooli asutamise kohta, mis on säilinud käsikirjas, oli Liivimaa
+kindralkuberner Skytte avalik kiri 1. aprillist 1632 ja üliõpilaste
+immatrikuleerimine algas 20. aprillil 1632, kuninglik kinnitus saabus 30. juunil
+1632 ja ülikooli pidulik avamine oli 15. oktoobril 1632? Põhjuseks trükiviga Ene
+Jaanson on uurinud 1635. aastal ilmunud väitekirjade kogumikku, mille eessõnas
+öeldakse, et see sisaldab kolmel viimasel aastal kaitstud töid. Nende hulgas on
+aga ka Boismanni väitekiri, mida seni on peetud ülikooli trükikoja esimeseks,
+1631. aastal ilmunud trükiseks. "Muidki andmeid toeks võttes saame Boismanni
+väitekirja ilmumisajaks pidada hoopis 31. detsembrit 1632," arutleb Jaanson.
+"Henric Boismanni raamatukese kaanele ilmumisaastat trükkides on juhtunud
+inimlik eksimus: aastaarvust MDCXXXII on viimane kriips lihtsalt ära jäänud."
+Niisuguse eksimuse tõenäosust kinnitab Jaansoni arvates ka see, et tiitellehel
+on veel teinegi trükiviga: Exudebat, õige oleks Excudebat. Mis on siis
+rootsiaegse ülikooli trükikoja, Eesti esimese trükikoja esimene trükis? Jaansoni
+kinnitusel on see ilmumiskoha ja trükkali nimega varustatud müürileht, Beckeri
+"Postikorraldus" 28. septembrist 1632. Raamatu-uurija selgitab, et kohalikku
+väljaõppinud trükimeistrit polnud Tartust võtta, välismaalt tellida olnuks aga
+väga kulukas. Nii kutsutigi ülikooli trükikoja etteotsa Rootsi kuninga volitatud
+postimeister Jakob Becker Riiast. Ettevõtlik mees suutis sellide ja õpipoiste
+abiga trükikoja käima panna ja lasi kõigepealt trükkida enese koostatud
+"Postordnungi", milles on kirjas Riiast väljasaadetava posti liikumise kiirus ja
+hinnad. Tänaseks kogutud uurimismaterjali põhjal väidab Ene-Lille Jaanson, et
+ülikooli vana kohviku ees paikneva kiviraamatu kaanele tuleb üks kriips juurde
+raiuda: Eesti esimese trükikoja asutamist ja esimese trükise ilmumist tähistav
+õige aastaarv on MDCXXXII - 1632. Edaspidi tuleb parandus teha ka
+teatmeteostesse. "Seniks, kuni keegi pole avastanud mõnda varasemat trükist,"
+muigab Jaanson. Ene-Lille Jaansoni kinnitusel eksivad need, kes on väitnud, et
+Tartu ülikooli trükikoda alustas tööd puumajas praeguse ülikooli peahoone esisel
+alal. Lugedes Academia Gustaviana senati protokolle ja uurides Rootsi
+sõjaarhiivist toodud 17. sajandi Tartu krundiplaane, võib öelda: rootsiaegse
+ülikooli trükikoda seadis end 1632. aastal sisse Tartu bürgermeistri Nicolaus
+Russe majas. Russe krunt asus raekoja taga praegusel Pirogovi ausammast
+ümbritseval alal. Protokollidest nähtub, et ülikool on Russele trükikoja majja
+võtmise eest üüri maksnud. Veel nähtub ülikooli senati protokollidest, et juba
+1637. aastal on ülikooli trükikoda töötanud Jost Schütte majas Rüütli ja Munga
+tänava nurgal, praegu rajatava spordimuuseumi kohal (Rüütli 19). 1640. aastal
+sai ülikool trükikojale oma, kivist maja rootsi pastoraadi kõrvale. Seda kohta
+tähistabki praegu kivist raamat ülikooli vana kohviku õuel. Rootsi-Vene sõja
+ajal (1656-1661), kui ülikoolis katkes õppetöö, olid ülikooli trükikoja seadmed
+ja raamatud sissemüürituna peidus Maarja kirikus altari läheduses. Ülikoolile on
+õppe- ja teaduskirjandust trükitud mitmel pool linnas, ka tolleaegses peahoones.
+Praegu seisab selle hoone vundamendil vana arestimaja. Peahoonesse polevat
+trükikoda siiski hästi sobinud: lakkamatu askeldamine ja trükiving olevat
+häirinud õppetööd. Viimane rootsiaegse Tartu ülikooli trükikoja töökoht oli
+Maarja kiriku õue peal koolimajas (ülikooli praeguse peahoone taga). Kirik
+olevat kandnud hoolt ka trükikoja eest. 1699, Põhjasõja eelõhtul, viidi ülikool
+Tartust Pärnusse. Loomulikult viidi kaasa ka trükikoda, raamatukogu ja arhiiv.
+1710. aastal lahkus ülikool pealetungivate Vene vägede eest Rootsi. Nooruk sai
+peksa ja jäi varast ilma Laupäeva õhtul kell 23 teatati politseisse, et
+raudteejaama lähedal pargis olid kolm noormeest Kastani bussipeatuses läinud
+kallale 17-aastase noorukile. Teda peksti ja võeti ära Nokia mobiiltelefon ning
+sadakond krooni. Mehelt võeti nahktagi Pühapäeva varahommikul kell 4 kutsuti
+politsei Riia mäele. Seal ühes ärihoovis olid noorelt mehelt ära võetud nahktagi
+ja käekell. Võõrad ronisid lastehaiglasse Pühapäeva hilisõhtul enne keskööd
+märkas Lunini tänava lastehaigla õde kahte meest läbi akna majja ronimas. Naine
+teavitas asjast ESS Lõuna turvameest, viimane omakorda politseid. Sissetungijad
+pistsid põgenema, kuid politsei sai nad kätte. Tabatud, 36-aastane Allan ja
+39-aastane Vladimir, on politseile hästi tuntud. Tabati keskealine rattavaras
+Teisipäeval kell 15.44 kutsuti politsei Anne tänava viiekorruselise maja juurde:
+rattavaras on kätte saadud. Tabatu, 50-aastane mees, seletas, et oli näinud
+valveta ja lukustamata ratast seina ääres ning otsustanud selle oma keldrisse
+varaste eest varju viia. Naine leidis oma mehe poonuna Teisipäeval kell 16
+leidis noor naine Luunja vallas Kavastu külas oma mehe poonuna. Võõra vägivalla
+märke polnud. Politsei pressiesindaja kinnitusel oli mees oma eluga ise hüvasti
+jätnud. Purjus juht rammis veokit Teisipäeval kell 18.20 kihutas joobnud
+35-aastane Meelis Konksi oma Mazdaga Kaare tänavas seisnud MAZi veoki esiosa
+alla. Politsei pressiesindaja andmeil oli mees isegi pärast avariid vaielnud, et
+tema pole purjus. Politsei viis mehe arestimaja kainestuskambrisse välja magama.
+Asotsiaalid ründasid noorukit Teisipäeval kell 18.30 helistas bussijaamast
+politseisse 18-aastane nooruk ja ütles, et tema juurde olid tulnud kaks joobnud
+asotsiaali ning nõudnud raha. Ründajad võtsid ära suitsupaki, tikud ja
+helikasseti. Politsei sai ründajad koos äravõetud asjadega kätte. Asotsiaalid
+viidi enne karistuse määramist kainestuskambrisse välja magama. Vanemad ajasid
+lapse kodust välja Teisipäeval kell 19.14 viis noorsoopolitsei turvakodusse
+10-aastase poisi, kes kurtis, et vanemad olid teda peksnud ja ta kodust välja
+ajanud. Asjaga tegeleb noorsoopolitsei. Pussitamine Roosi tänavas Eile öösel
+kell 1.31 kutsuti kiirabi Roosi tänava korterisse, kus oli pussitatud üht
+noormeest. Haavatu viidi traumapunkti. Politsei leidis korterist kolm noort
+meest ja ühe naise, selgus ka, kes oli noaga vehkinud. Siis aga teatati
+politseile, et ohver ei süüdista juhtunus kedagi. Ma ei ole põhimõtteliselt
+haldusreformi vastu, kuid see tuleb siiski arukalt ja targalt läbi viia ja ka
+elanike arvamusi arvestada. Seetõttu kutsungi kõiki Eestimaa elanikke, eelkõige
+maaelanikke, üles oma sõna sekka ütlema. Minge oma valla- ja linnavalitsusse ja
+öelge välja, mida te asjast arvate, sest haldusreform ei puuduta ju mitte ainult
+omavalitsustes töötavaid ametnikke, vaid lõpptulemusena ikkagi elanikkonnale
+pakutava teenuse kättesaadavust, seega meid kõiki. Kui valitsus otsustab
+haldusreformi läbiviimiseks võtta aluseks 15 + 5 mudeli, siis on see kõike muud,
+kui arvestamine oma maa rahvaga. Noorte äravool suureneb siis veelgi ja maale
+jääb eakas elanikkond, kes pole harjunud rändama, ja pole nagu vajadustki.
+Hiljuti kirjutasid lehed, et paljud maakauplused ei vasta euronõuetele ja
+suletakse, paneme vallamajad ja rahvamajad ja lasteaiad ja koolid ka kinni, sest
+sinna ei jätku varsti inimesi. On suur vahe, kas minna leiba ostma kohalikku
+külapoodi ja ajada asju kohalikus vallamajas või sõita maakonnakeskusesse.
+Vaevalt, et üksikud ametnikud, kes siis ametisse jäävad, kõiki asjatoimetusi
+ajama hakkavad, juba puhtfüüsiliselt käib see üle jõu. Ja väita, et internet
+tulevikus ametiasutustes käimist asendama hakkab, on eluvõõras. Kui just
+valitsusel ei ole plaanis haldusreformi käigus igasse maaperesse tasuta arvuti
+kinkida. Pole mõnel raadiotki, telerist rääkimata. Netist ei tea paljud üldse
+midagi. Paar päeva tagasi käisin ma ühes Võrumaa majapidamises, kus elab kaks
+pensionäri ja nende suhtumine Eesti Vabariiki oli halb, väga halb. "See ei ole
+selline Eesti Vabariik, mida me igatsesime ja ootasime kui valget laeva." See
+eelmine, sotsialistlik kord oli nende silmis rohkem hinnas, sest siis jagus
+inimestel vähemalt tööd. Väga murelikud olid nad Eestimaa tuleviku pärast ja see
+pole ainus pere, kes nii mõtleb. Tahan rõhuda valitsuse südametunnistusele
+vanasõnaga - üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Kutsun Eesti elanikke üles oma
+arvamust avaldama. Tehke seda, sest pärast on hilja kiruda. Veel ei ole
+pöördumatult hilja. Jagan Lääne-Viru maavanema Marko Pomerantsi arvamust, et
+regionaalminister on viimane mees, kes saab seda välja öelda. Eelmistel
+olümpiamängudel läks eestlastel kehvasti. Seekord õnneks märksa paremini,
+kümnevõistluses saadi kauaoodatud kuldmedal. Üks moodus selle sündmuse
+jäädvustamiseks on muidugi päris uus ja uhke postmark, aga miks mitte ka
+ületrükk olümpiamargil. Paraku on meie vastav mark üsna suurte värvipindadega.
+Omal ajal tehti ületrükk väga traagilise sündmuse puhul. Urvaste kirikuga mark
+sai juurde kirja "+20 kr Estonia laevahuku ohvrite fondi". Tollane ületrükk oli
+lihtne ja asjalik. Loodame, et Eesti Post tahab ja oskab Noole võitu Sydneys
+rõhutada ja et see tal hästi välja tuleb. Peaministrihärra Mart Laari kinnitusel
+pole valitsusel plaanis pensione külmutada, vaid praegu tegeldakse sellega,
+kuidas üle minna pensionide indekseeritud maksmisele. Tegelikult on pensionid
+külmutatud küll, pole neid ju teist aastat tõstetud, hoolimata sellest, et
+keskmine palk on tõusnud, samuti ka tarbijahinna indeks. Meenutame, et 1992.
+aastal hakati maksma kõigile pensionäridele 260 krooni. Siis maksis päts leiba
+umbes 90 senti. Seega saanuks osta 288 pätsi kuus. Nüüd saab 1500 krooni eest
+(seda pensioni saavad vähesed) osta 200 pätsi leiba. Selle arvutuse kohaselt on
+reaalpension langenud 25%. Rahandusminister Siim Kallas lohutab, et 2002.
+aastaks peaks riigi eelarve suurenema 7%, siis muutub reaalseks ka pensionitõus.
+Selleks ajaks on inflatsioon tõusu juba ette ära söönud. Nõukogude ajal
+soovitati meil oodata helget tulevikku - kommunismi. Nüüd on natuke lühem
+tärmin, aasta 2002. 19. septembril sattus pihku Postimehe lugu "Riik peab ülal
+210 koera". Võrdlesin selle artikli andmeid toimetuleku miinimumiga, Võib öelda,
+et meie inimestele ettenähtud toimetulekusumma on ligilähedane piirivalve
+lennusalga kõige odavamate koerte omaga. Viimaste kulutused kodule (kuudile) ja
+riietele (olematud) on seejuures palju väiksemad kui inimestel. Igal juhul on
+Eesti tavainimene arvatud palju vähenõudlikumaks kui Ämari teenistuskoer
+(toidule 472 krooni kuus). Ma pole loomavaenulik inimene, aga mulle ei meeldi,
+et viletsale järjele jäänud riigialamate (neid on aga palju ja nad pole mitte
+ainult pensionärid) elujärg on kehvem kui koeral. Avaliku arvamuse uuringute
+numbrid ei ole veel sotsioloogia Kas oleks võimalik, et diskussioon, kas
+mitte-eestlaste lahkumine oleks Eestile kasulik, leiaks aset Ameerika juhtivas
+ajalehes, televisioonis või isegi nn kõmulehtedes? Vastus on ühene: mitte mingil
+juhul. Ka meie põhjanaabrite juures oleks seesugust arutelu raske ette kujutada.
+Ameerika alustas ränkadest vastasseisudest rahvuslikul pinnal ja töötas läbi
+vere, pisarate ja seadusloome tänase rassiliselt, usuliselt ja rahvuslikult
+tolerantse riigini, kus ameeriklast määratletakse kodakondsuse alusel. Selle
+aluseks on nüüd kultuur, mitte riik oma karistusaparaadiga. Mitte ainult
+juhtivad meediaväljaanded, vaid ka poliitilised institutsioonid ja erakompaniid
+ei liigita inimesi rassilisel, rahvuslikul või usulisel alusel. Loomulikult
+esineb tavaelus selle kultuurireegli rikkumist, kuid nii riigi kui ka eraasutuse
+tasandil viib rassiline, rahvuslik või usuline segregeerimine suure tõenäosusega
+kohtuprotsessini, kus tuleb sellise käitumise eest kanda ränka karistust.
+Poliitikud ja tööandjad Kultuuri ei kujunda teadliku tegevusega mitte
+reakodanik, vaid eliit. Eliit on nii riiklike kui eraasutuste eesotsas ja tal on
+otsustav mõju ka Eestis. Avaliku arvamuse kujundamisel on suur tegur ka neljas
+võim, ajakirjandus. Loomulikult on veelgi olulisem roll tolerantse harmoonilise
+ühiskonna kujundamisel poliitikutel, kes on seadusloome ja eriti täidesaatva
+tegevusega suuremad kultuuri kujundajad kui meedia. Kõige vahetumalt teeb seda
+aga tööandja, kes teostab kas rahvuslikku segregatsiooni või maksimeerib
+ettevõtte kasumit. Harmoonilise ühiskonna kujundamisel on Ameerika lahendanud
+kõige raskema probleemi - eri rasside ja rahvuste integreerimise - tugeva
+kultuurilise baasiga, kus inimeste rahvuslik jaotamine on lubamatu ühiskonna
+kõigil tasandeil ja halvaks tooniks inimestevahelises suhtlemises. Terve
+advokaatide grupp jälgib teraselt, et segregatsiooni ei toimuks ning pakub oma
+teenust iga seesuguse juhtumi avastamisel. Eesti inimene, tulles nõukogude
+rezhiimi rahvusliku nivelleerimise seisundist, võitles õigustatult rahvuse
+kestmajäämise eest. Eliit hoomas seda rahvusliku eksistentsi küsimust ja viis
+rahva laulva revolutsiooni kaudu taasiseseisvumiseni. Rääkides täna
+integratsioonist, on vaja selgelt näha just eliidi ja selle juhitud riiklike ja
+eraasutuste osa tolerantse ja rahvuslikul alusel mittesegregeeriva kultuuri
+kujundamisel. Kui eestlasel, kes on abielus mittekodanikuga, on raskusi oma
+lapse registreerimisel Eesti kodanikuks, siis see on riikliku tegevuse, mitte
+reakodaniku suhtumise probleem. Kui firma juht võib selekteerida rahvuslikul
+alusel töötajaid ja puudub õiguslik alus sellist käitumist korrigeerida, siis ei
+ole see samuti reakodaniku suhtumise probleem. Asi puudutab eliidi gruppe,
+kellel on võimu tagada Eestis tsiviilühiskonna kujundamist. Diskussioon
+tavakodaniku tasandil ei ole konstruktiivne, kuna siin leiab kõiki võimalikke
+arvamusi igas riigis. Numbrid ja sotsioloogia Avaliku arvamuse uuringute
+kvaliteet ja nende alusel esitatavad numbrid ei ole veel sotsioloogia.
+Sotsioloogia eeldab andmeanalüüsi. Eestlaste suhtumise puhul mitte-eestlaste
+lahkumisse on tegemist sotsioloogilise uuringuga ja ühte protsenti ei saa võtta
+välja teiste küsimuste kontekstist. Ükski teadlane-sotsioloog ei opereeri mingit
+nähtust kirjeldades üksiku protsendiga. Mida väljendasid 46% eestlastest, kes
+nõustusid väitega, et mitte-eestlaste lahkumine oleks kasulik? Kindlasti mitte
+puhta tõu paleuse tagamist, rahvusriiki kui ideaali või mitte-eestlastesse
+vaenulikku hoiakut. See oli lihtne vastus lihtsale küsimusele. Sotsioloogia ja
+sotsiaalpsühholoogia klassika on tõestanud, et üksik arvamus võib olla väga
+pindmine nähtus ja sellest hoiakuni on pikk tee. Hoiakust tegudeni on aga veelgi
+suurem maa. Võtame lähimineviku, kus eestlaste ja venelaste (mitte-eestlaste
+enamiku) suhted olid äärmiselt pingestatud pea kõigil tasandeil. Ometi suutsime
+isegi rahvussuhete teravnemise kõrgperioodil hoiduda verevalamisest, mis
+praktiliselt kõigi NSV Liidust lahkuvate naabrite juures aset leidis. Praegu
+näeme selgelt argielu tasandil suure osa mitte-eestlaste ja eestlaste suhtlemist
+olmeküsimuste lahendamisel, äritegevuses ja nüüd isegi poliitikute seas. Vastus
+ühele küsimusele ei ole veel hoiak. Andkem uurijatele aega teha sügavam analüüs
+ja näidata küsimuste komplekssema analüüsi alusel seda küsitletute osa, kelle
+puhul on tegemist hoiakuga. Ka hoiaku puhul tuleb näha, mis on selle taga. Kas
+hoiakud kujunevad argielu tasandil või on nad suuresti riigi ja eraasutuste
+tegevuse tulemus? Siin on oma koht massikommunikatsioonil. Ameerikas on enamik
+vägivallatsejaid ja nende ohvreid mitte-valged. Ometi ei teata telediktor või
+lehe reporter, et see oli musta rassi, kollase rassi või iiri, saksa jne
+päritolu. Ka tavasuhtluses jagame inimesi headeks-halbadeks,
+ausateks-ebaausateks, otsekohesteks-keerutajateks jne. Harva suhtub meist keegi
+a priori inimesesse, kellega suhtleb, tema rahvuse alusel. Julgen arvata, et
+eliidi tegevus, tagamaks harmoonilist Eestit ja kultuuri, kus rahvuslik
+diskrimineerimine leiaks taunimist nii õiguslike vahendite kui ka riigi ja
+eraasutuste poolt, jääb maha argielu rahvussuhete tolerantsusest. Miks panna
+pahaks reakodaniku kahtlevat suhtumist mitte-eestlastesse, kui riiklikul tasemel
+ei ole selget poliitilist otsust, et mitte-eestlased, kes olid siin aastal 1992,
+integreeritakse Eesti ühiskonda? Või millised on näiteks seadused, mille alusel
+mitte-eestlane saab vaidlustada tööalast diskrimineerimist? Võibolla see tegelik
+seisund on osaliselt ka tavaarvamuse taga, et mitte-eestlased ei ole Eestile
+vajalikud. Sotsiaal-klassiline hoiak Ameerika sotsioloog Wilson tõestas, et
+tänasel rassilisel segregatsioonil Ameerikas on sotsiaal-klassiline iseloom. See
+tähendab, et tegelikult suhtutakse näiteks mustanahalistesse vastavalt nende
+seisundile ja neile omastele käitumismallidele. Inglismaal näitab ainuüksi
+keelepruuk, kuhu kihti inimene kuulub. Lihtsalt öeldes võib oletada, et enamik
+eestlastest väljendab mitte-eestlastest rääkides sotsiaal-klassilist, mitte
+etnilist hoiakut. Kõigepealt on mitte-eestlased reeglina tulnud maalt või
+väikelinnast ning kannavad oma käitumises migrandi ja alamkihi malle. Edasi on
+nad paigutunud ebaproportsionaalselt erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse.
+Paraku on seesama sotsiaalne diferentseerumine leidnud aset ka eestlaste eneste
+seas ja integratsioon toimub mingil määral rahvuslikku erinevust eirates
+sotsiaalsete kihtide tasandil. Tänavu istus Tartu Ülikoolis lisaks 15
+riigieelarvelisele kohale koolipinki poolteist korda rohkem tasulistel kohtadel
+suhtekorraldusharidust nõutavaid noori inimesi, avatud ülikoolis veel samapalju.
+Paratamatult tekib küsimus, kas neile kõigile jätkub töökohti. Tööpõld laieneb
+Arvan, et ei õhuta tühje lootusi, öeldes, et Eesti vajab haritud
+kommunikatsioonispetsialiste. Suhtekorralduslik tööpõld on plahvatuslikult
+suurenenud. Ettevõtted seavad kasumi kõrval eesmärgiks kestmise, teadmiste
+kõrval muutub oluliseks tundetarkus, emotsioonide turg kasvab kiiremini kui
+asjastatud kaupade turg. Ühiskond ise muutub avatumaks ja avalikkuse toetuseta
+ei saa toimida ei riik ega eraettevõte. Globaalsete korporatsioonide kasutatav
+raha on suurem kui Eesti riigi eelarve, nende oskusteave turumajanduses
+aastatega kogutud. Sageli võtab erafirma enda kanda osa riigi ülesannetest,
+toetab seal, kus riik hakkama ei saa. Seega esitab ühiskond suhtekorraldusele
+uusi ja keerulisi nõudmisi, millega ei saa hakkama inimene, kel erialaseid
+teadmisi asendab soov hästi teenida, ennast eksponeerida ja suhelda.
+Spetsialiste vajatakse Ma ei näe veel niipea võimalust, et suhtekorralduse
+põhitehnikaid õppinud spetsialistid ei leiaks tööd tehnilisel ja müügitasandil.
+Ning et ühiskonnaanalüüsi ja strateegilise kommunikatsiooni oskusi õppinud
+spetsialiste ei vajataks tippjuhtide seas. Paraku ei saa siin aga juttugi olla
+spetsialistist, kes ühel päeval lihtsalt hakkab suhtekorraldajaks. Põhjanaabrid
+Soomes ja Rootsis ei taha kasutada endast kõneldes terminit "suhtekorraldaja".
+See sõna on devalveerunud mitteharitud kolleegide tõttu. Enamik tipptegijaid
+nimetab end kommunikatsioonispetsialistiks. Nii arvangi, et noored kolleegid
+suhtekorraldajatena tööd ei saa. Loodan, et neist saavad tublid tegijad
+otsustamise tasandil, kommunikatsioonijuhtidena. Poliitilise kultuuri nähtuste
+puhul ei tohiks ei reakodanike ega eliidi rolli alahinnata. Demokraatial
+põhineva poliitilise kultuuri aluseks on ühiskonnas valitsevad hoiakud, millelt
+kasvab välja ja mida mõjutab eliidi tegevus. Öeldu kehtib ka Eesti kohta, sh
+riigi rahvuspoliitika kohta, mille keskseks küsimuseks on praegu üleminek
+etniliselt rahvusriikluselt poliitilisele rahvusriiklusele. Selles mõttes on
+Eesti poliitiline eliit valitsuse integratsiooniprogrammiga astunud rahva
+hoiakutest sammu ettepoole. Iris Pettai Avatud Ühiskonna Instituudi projektijuht
+Võib ju tunduda, et just eliit on võimas vedur, mis ühiskonda enda järel veab,
+ja reakodanikud hall mass, mis laseb end vagunites tuimalt järel lohistada.
+Kahtlemata loob eliit uusi ideid ning algatab mõtlemis- ja käitumiskultuure.
+Kuid ideest tulemuseni on väga pikk tee. Eriti kui on vaja muuta ühiskonna
+mõtlemiskultuuri. Ka vapustavalt hea idee elluviimiseks on vaja suurt hulka
+katsetajaid-kasutajaid. Parim katsetaja-kasutaja ongi reakodanik, kes uuest
+ideest selekteerib välja nn töötava osa ja juurutab selle igapäevases elus.
+Seega kujundavad kultuuri nii reakodanik kui eliit. Loomingulised peavad omal
+kombel olema aga mõlemad. Raskesse rahalisse seisu sattunud vallad ja
+väikelinnad paluvad valitsuselt kriisiabiks miljoneid kroone Tootsi väikeasula
+õpilased pidid eile hämara söökla lõunalauas leppima vaid võileibadega, sest
+võlapöörisesse kukkunud vald ei suuda enam maksta kooli ja lasteaia elektri ja
+kütte eest. Kunagise turbaimpeeriumi pealinn Tootsi on üks paljudest viletsasse
+seisu sattunud omavalitsustest, kes nüüd näevad valitsuse reservfondis,
+regionaalarengu sihtasutuses või eelarvevälises omandireformi fondis viimast
+õlekõrt, mis nad võlgade keerisest kindlale pinnale välja tõmbaks. Esmaspäevast
+elektri ja kütteta jäänud lasteaed ja põhikool Tootsi aleviku keskuses on sealse
+suurima tööandja ASi Tootsi Turvas vastukäik mullu kevadest kogunenud valla
+võlakoormale ja maksmata arvetele, mis nüüdseks on kasvanud miljoni krooni
+piirist kõrgemale. Abipalve Tallinna "Meie tulubaas ei tule kasvavatele
+kulutustele järele," sõnastas vallavanem Kaljo Ahman oma suure mure. Lasteaed,
+kool, hooldekodu, spordikompleks, raamatukogu, saun ja muusikakool võtavad viie
+ja poole miljoni kroonise eelarvega valla kuludest ligi 70%. Eile hommikul jäid
+elektrivalguseta, hämaras lasteaias lapsed hommikusöögita, sest pliidid ei
+tööta, lõunaks tõid kokad neile ja põhikooli õpilastele lauale vaid piima ja
+võileivad. "Õnneks pole ilmad veel nii külmad ega pimedad, praegu saame ka
+elektri ja kütteta hakkama," ütles lasteaia juhataja Maire Klemmer. Mõned
+algklasside õpilased istusid eile tundides siiski juba jopedes. Täna faksib
+Ahman 1150 vallaelaniku nimel murekirja Tallinna, äsjarenoveeritud Stenbocki
+majja, kus see eredalt valgustatud eesruumis peaminister Mart Laari sekretäri
+faksist välja vonkleb. "Vajame kolm miljonit krooni vanade võlgade kustutamiseks
+ja siis igal aastal täiendavalt poolteist miljonit riigi toetust," avas Ahman
+palvekirja sisu. Kolm miljonit krooni on sama palju kui vallavolikogu kirjutas
+selle aasta eelarvesse reale "toetused riigiasutustelt", sest jäi uskuma
+ministrite lubadusi. "Raha kui sellist ei ole lubanud keegi, aga
+regionaalminister Asmer ütles aasta tagasi, et kindlasti tuleb Tootsi probleem
+lahendada ja eelmine minister Peep Aru lubas seda samuti," selgitab Ahman
+kolmemiljonilise eelarveaugu sünnilugu. Pärnu maavanem Toomas Kivimägi paneb
+halastamatu diagnoosi: "Õhuga eelarve viimine tasakaalu." Ent maavanem, kuigi
+valitsuse esindaja, tõstab Tootsi tänase rahaküsimise toetuseks mõlemad käed,
+sest selle valla puhul ei kehti omavalitsuste rahastamise üldine valem. Vallad
+paluvad raha "Valitsus peab tunnistama erandeid ja Tootsile abiraha leidma," on
+Kivimägi veendunud. "Muidugi, võime kinni panna lasteaia, sauna, veel midagi -
+aga kas siis oleks elu elamist väärt?" Sellist elu ei taha oma kodualevile ka
+ASi Tootsi Turvas peadirektor Kai Mäeleht. Turbatööstuse 415 töötajast elab 300
+Tootsis. Firma maksis mullu riigile korralikult 17,5 miljonit maksukrooni, kuid
+vallaasutuste ülalpidamist enda kanda võtta ei suuda. "Kui valitsus raha ei
+anna, siis ma ei tea, mis saab," kostab telefonis vaikselt Tootsi vallavanema
+Kaljo Ahmani hääl. "Kõige hullem, et tahtjaid on palju ja kui ühele antakse, on
+kohe järgmised ukse taga," mõistab Ahman valitsuse kitsikust. Regionaalminister
+Toivo Asmer ennustab, et järgmise aasta lõpuks on valitsuse laual 30
+omavalitsuse abipalved. Paldiski linn tahab juba praegu ligi kuus miljonit,
+Narva-Jõesuu kaks miljonit krooni. Täna postitab palvekirja peaminister Laarile
+ka Kallaste linnapea Tiit Hilpus, kes küsib 170 000 abikrooni, kuigi sai juba
+kevadel valitsuselt 250 000 laenuks. Loe ka juhtkirja Kui Harjumaa valdadele on
+üksikisiku tulumaksu laekunud 18 miljonit krooni oodatust enam, peavad mitmed
+Järvamaa omavalitsused tegema kiiresti negatiivsed lisaeelarved. "Nii rasket
+seisu kui tänavu pole meie omavalitsustel olnud kuus-seitse viimast aastat,"
+tõdes Järva maavanem Theo Aasa. Järvamaa vallad ja linnad on üksikisiku
+tulumaksu saanud ligi kuus miljonit krooni loodetust vähem. "See on müstika,
+sest palgad on samal ajal kümnendiku võrra kasvanud," rääkis Aasa. Harjumaal on
+ühena vähestest poole miljoni tulumaksukrooniga miinuses Kuusalu vald.
+Vallavanem Enn Kirsman usub, et aasta lõpuks kruvib eelarve tulude pool siiski
+end täis. "Kui järgmisel aastal täidaksid kõik elanikud tuludeklaratsiooni, siis
+selguksid inimeste tegelikud elukohad ja selgineks omavalitsuste maksubaas - kes
+kuhu peab maksma," soovitab Kirsman. Rahandusministri nõunik Daniel Vaarik
+vahendas eile Postimehele oma ministeeriumi konservatiivse prognoosi:
+omavalitsused võivad tänavu jääda üksikisiku tulumaksu laekumisega kuni 60
+miljonit krooni miinusesse. Viiemiljonilise eelarvega valla vajutab ka 200 000
+kroonine tulumaksu alalaekumine põlvili. Valdade tugevdamine
+haldusterritoriaalse reformi abil on vältimatu Paljude valdade ja väikelinnade
+eelarve peamine allikas - üksikisiku tulumaks - jääb sel aastal loodetust märksa
+väiksemaks ning küsimärgi alla satub kohaliku elu normaalne jätkumine. See
+sunnib tõsiselt mõtlema, kuidas tuua omavalitsused välja pidevast kõikumisest
+elu ja surma piiril. Kuigi pelk valdade liitmine pole võluvits, mis kõik rikkaks
+teeb, on see siiski üks võimalus omavalitsuste tugevdamiseks. Keerulisest
+olukorrast väljapääsuks koostavad vallad-linnad negatiivseid lisaeelarveid või
+pöörduvad abipalvetega valitsuse poole. Seal on aga juba teised abipalujad ees.
+Kuid selge on seegi, et valitsuse reservfond ei saa jääda alaliseks
+magasiaidaks, kust kehval ajal eluspüsimiseks viljapeotäisi poetatakse.
+Võimalik, et möödunud aastal valitud uued võimukandjad sattusid juba esimest, st
+selle aasta eelarvet koostades vaimustusse väljavaatest asuda kohe
+valimislubadusi täitma ning hindasid valla või linna tegelikke võimeid üle.
+Samas kimbutavad maksude vilets laekumine ja finantsprobleemid aastast aastasse
+samu omavalitsusi. Hädaliste geograafiline paikneminegi pole üllatus: mida
+ääremaisem ja väiksem omavalitsus, seda suurem on tõenäosus jääda aasta lõpuks
+rahamurede küüsi. Rääkimata sellest, et ühe elaniku kohta arvestades erinevad
+juba tehtud prognoosidki kuni kümme korda. Ometi peab väike, paari-kolme tuhande
+elanikuga vald või linn täitma üldjoontes samu ülesandeid, mis on kümne või
+viieteistkümne tuhande elanikuga omavalitsuse ees. Teatud kulud, alates
+vallavalitsusest kuni kohaliku koolini, tuleb katta igal juhul. Eesti
+maksusüsteem on selline, et omavalitsuste sissetulekud sõltuvad suurel määral
+sealsete elanike jõukusest. Tulusid saab küll ühtlustada, kuid osad vallad
+jäävad paratamatult ikkagi vaesemaks kui teised ning on ka neid, kes ei saagi
+kuidagi oma tuludega toime tulla. Mingit leevendust võib pakkuda väiksemate ja
+nõrgemate valdade liitumine, mis annaks lootust suurema eelarve abil ja
+kokkuhoiu arvel senisest paremini toime tulla. Kuni aga kehtib liberaalse
+haldusterritoriaalse reformi põhimõte ja vallad liituvad vabatahtlikkuse alusel,
+võiks valitsus hädatoetuste jagamise üle otsustamisel usaldada kohapealseid
+olusid tundvate maavanemate arvamust. Valitsus ja eriti siseministeerium on
+näidanud Kohtla-Järvel lapsendatud tüdrukule Eesti kodakondsusest keeldumise
+skandaalis üles täielikku saamatust. Riik tõukab ametnike kätega jätkuvalt oma
+kodakondsete hulgast ära väikest tüdrukut, kes lõpuks ometi on leidnud endale
+uued vanemad tublis Eesti peres. Siseminister Tarmo Loodus on selles
+lapseskandaalis käitunud nagu hübriid peata kanast ja argpükslikust
+parteisõdurist, kes lubab suure suuga asja korda ajada, udutab nii lapse
+vanematele saadetud kirjas kui ka Riigikogus esinedes, ja ei tee tegelikult
+midagi, sest kodakondsusseadus on risti tee peal ees. Loodus andis küll
+väidetavalt kodakondsusameti juhile korralduse lapse passiasi kohe ära
+korraldada, kuid kodakondsusameti teatel neil sellist korraldust pole. Pole
+tähtis, kumb pool valetab ja üritab probleemi teise kaela veeretada, kuid on
+täiesti talumatu, et nende valede hammasrataste vahele on jäänud laps. Vajalikku
+seadusemuutust ei julge aga Mart Laari juhitud valitsus ilmselt nõuda, sest see
+võiks vihastada Isamaaliidu tiiba, kes unistab tõupuhtast Eestist ja vaatleb
+kodakondsusseadust püha ja puutumatuna. Häbi on sellise valitsuse pärast.
+Vanemuise teatris esietendunud "Tuhkatriinu" tõestab, et teatril on suurepärane
+karakterballeti koosseis Kati Murutar (aja)kirjanik Muinasjuttudega on selline
+lugu, et kui tahes täis kasvanud täiskasvanu ei saa iial öelda, et ta on neid
+juba näinud või lugenud. "Tuhkatriinut" on kirjutatud mitu versiooni, lavastatud
+loendamatuid kordi. Vanemuises esietendunud "Tuhkatriinule" on lavastaja ja
+koreograaf Ülo Vilimaa oma elu- ja tantsijakogemusele tuginedes lisanud
+ootamatuid tahke. Tavalises "Tuhkatriinus" sigatseb võõrasema koos kasuõdedega
+orvukese kallal siis, kui tema isa pole kodus. Vilimaa on uudsena isa kuju sisse
+toonud - ja seda vägagi kandvalt ja põhjendatult. Tuhvlialuse isa haleda
+käekäigu järgi näeb Tuhkatriinu, kui vale on kogu maailm, kui mehel ei lasta
+olla Mees, vaid pühitakse temaga põrandat. Samuti on loodud Ülim Ema, kes saadab
+teispoolsusest oma last kõikjal ja kõigiti ning õpetab talle nähtamatu maailma
+tunnetamist, nii et laps ei saa arugi, kustkohast talle eksistentsiaalsed
+äratundmised tulid. Avastusena annab Vanemuise versioon ka printsile vanemad,
+seega inimlikkuse. Prints pole abstraktne prints, vaid poiss, kes pole veel
+vanemate selja tagant välja tulnud. Ta on poiss, kellest saab mees, kui armastav
+naine asub tema ja vanemate vahele, armastab ta meheks ja vabastab ülemäärasest
+seotusest vanematega. Head karakterrollid Vilimaa on oma esimese täispika
+klassikalise balleti lavastuse viimse kui pisiasja täitnud sümbolite ja
+kujunditega, igale zhestile ja liikumismustrile andnud müstilise tagapõhja.
+Elamuse saab kätte Mare Tommingase loodud külluslikest kostüümidest, mille
+kontrastsus muusikaga näitab, et kunstnik on neid luues hulganisti vallatut
+lusti saanud. Vilimaa "Tuhkatriinu" tõestab, et Vanemuisel on väga hea
+karakterballeti koosseis. See on kindlasti ka üks põhjusi, miks
+koreograafiakoolist tahetakse järjest rohkem ühineda Tartu, mitte Tallinna
+balletitrupiga. Täielik õnnestumine on Oleg Titovi tantsitud võõrasema. Mees
+naerab võõrasema, iseenda, mees- ja naissoo ja inimkonna väiklasemate omaduste
+üle. Maitsekalt ja stiilselt. Jääb vaid oodata, kas ja kuidas Ita Ever mängib
+sellist kuningas Leari, keda ükski mees pole suutnud mängida. Mõlemad kasuõed on
+toredad. Iseäranis äärmuslikku groteski astunud Jelena Karpova, kes on varem
+olnud pigem Tuhkatriinu kanti õrnuke romantik. Nüüd tantsib ta mõnuga iseenda
+vastandit. Kui keegi naljamees taipaks korraldada siitkandi kauneimate käte
+konkursi, võidaks selle konkurentsitult Marika Aidla. Veel üks "Tuhkatriinu"
+Teatrimajast oli kuulda, et printsi pärast kardeti enne muinasjutu lavale
+saamist kõige rohkem. Sest Martin Otsal polnud üldse lavakogemust, oli teine
+hoopis sõjaväes. Mare Tommingase töö on temast teinud äärmiselt sümpaatse ja
+inimliku printsi, kelle verbaalselt öeldud fraas kutsub esile publiku kõige
+heatahtlikuma naerupahvaku. Mul on hea meel, et minu tütarde silme ette jääb
+Tuhkatriinu, kel on Luana Georgi välimus ja olemus. Et lavastaja Ema kuju
+finaalis raami tagasi ei suru. Ja et nooruke armastajapaar viib Tuhkatriinu
+kingakesed Ema jalge ette. Nagu altarile. Näis, kuidas astub neisse
+kingakestesse see Tuhkatriinu, kes jõuab novembris lavale Ida tantsukooli
+versioonis, mille lavastab Oleg Titov. Ülo Vilimaa järgmine etendus on 8.
+oktoobril kell 12 Vanemuise teatris Nobelistist kirjaniku Samuel Becketti nime
+seostatakse enamasti Iiri- või Prantsusmaaga. Iirimaal veetis ta suure osa oma
+elust ning prantsuse keeles pani ta esmalt kirja suure osa oma kirjatöödest.
+Becketti põgusatest suhetest Saksamaaga teatakse aga teatriilmas vähe. Sakslased
+võtsid nõuks seda viga parandada ning korraldasid Berliinis üle kahe nädala
+kestnud esimese rahvusvahelise Becketti-festivali. Pühapäeval lõppenud
+teatrifestivalil näidati umbes tosinat Becketti-lavastust, millest mõnedki
+etendusid üpris tavapäratutes paikades - näiteks endises Ida-Saksa riigipangas
+ja koguni vangimajas. Becketti elus oli kaks Berliini-perioodi. Esimest korda
+veetis ta seal kuus kuud aastail 1936-1937, kui võim oli kindlalt juba natside
+kätes. Ja teist korda 1960.-1970. aastatel, kui Lääne-Berliin oli - tolleaegse
+Iiri suursaadiku sõnu tarvitades - nagu saareke keset ükskõiksuse ja loiduse
+merd. Becketti ilmselt kõige tuntum näidend "Godot'd oodates", mis esietendus
+1953. aastal Pariisis, jõudis juba paari kuu möödudes Berliini lavadele, kus see
+suure menuga vastu võeti. Õige pea mängiti "Godot'd" aga juba ligi 40 teatris
+üle Saksamaa, kusjuures üheks mängupaigaks oli ka Wuppertali vangla. Ajaloolist
+paralleeli silmas pidades esitati nüüd Berliini teatrifestivalil kuulsa
+kirjaniku "Lõppmäng" just Tegeli lennujaama lähedale jäävas vangimajas. Eesti
+showtrupp võitis Venemaa telekonkursil esikoha Tallinna Lindakivi
+kultuurikeskuse show-trupp IRIS on võitnud Moskvas rahvusvahelisel telekonkursil
+"Utrennaja svezda" ("Hommikutäht") vokaalansamblite arvestuses esikoha. Võit on
+tähelepanuväärne, sest telekanal OPT transleerib konkurssi üle terve Venemaa.
+1992. aastal võitis sama konkursi Narva tantsukollektiiv "Ulitshnõi balet
+Tänavaballett"). Pooleteise aasta pärast ootab IRISt ees sama konkursi
+superfinaal. Lisaks on IRIS kutsutud juba rahvusvahelisele konkursile Jerevani.
+Eestis osaleb ansambel Raimond Valgre laulukonkursil Tartus. (PM) Soome
+popansambel Bomfunk MC's sihib MTV auhinda Bomfunk MC's kandideerib esimese
+Soome ansamblina populaarse muusikakanali MTV Euroopa auhindadele. Parima
+uustulnuka kategoorias on Bomfunki rivaalideks Blink 182, Melanie C, Sonique ja
+Anastasia. Raymond Ebanksist ja Ismo Lappalaisest koosnev ansambel on viimasel
+aastal teinud tõelise tähelennu. Augusti algul tõusis tänavusel Pühajärve Beach
+Party'lgi osalenud Bomfunk MC'si singel "Freestyler" koguni Euroopa singlimüügi
+edetabeli esikohale. MTV Euroopa muusikaauhindu jagatakse 16. novembril
+Stockholmis. (PM) Ermitaaž eksponeerib esimest korda oma ajaloos autot Esimest
+korda oma 200-aastase ajaloo jooksul eksponeerib Peterburis asuv Ermitaazh oma
+seinte vahel autot - BMW M1 marki masin on tähelepanuväärne selle poolest, et
+kannab ameerika kuulsaima popkunstniku Andy Warholi käega tehtud maalinguid.
+Venemaa kõigi aegade suurimal Warholi-näitusel on väljas esinduslik valik
+kunstniku töid, millest varasemad pärinevad 1950. ja hilisemad 1980. aastatest.
+(PM) Valitsus otsustas eile hoolimata segastest maaküsimustest panna 250 miljoni
+kroonise alghinnaga müüki AS Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse (TOP) kogu
+aktsiapaki. Müüki mineva TOPi kompleksi hulka kuuluvad hotell, kaubanduskeskus,
+spordirajatised, veespordi- ja puhkekeskus ning jahisadam, mille üle on Tallinna
+linnaga pikki vaidlusi peetud. Müüki läheb TOPi 41 547 aktsiat, ühe aktsia
+alghinnaks on 6017 krooni. Kultuuriminister Signe Kivi sõnul peab valitsus
+hoolimata mitmete ärimeeste vastuväidetest alghinda reaalseks. Samas on TOPi
+juhatuse esimees Raimo Kägu nii suure hinna saamises pessimistlikul seisukohal.
+"Kuna ma pole omanik, ei ole ma selles osas pädev rääkima, kuid minu arvates on
+250 miljonit liiga kõrge hind," ütles Kägu BNSile. Kulutuuriministeeriumi
+kantsler Margus Allikmaa on varem öelnud, et valitsus loodab TOPi müügist saada
+230 miljonit krooni. Kivi sõnul on vähetõenäoline, et erastamise hinda võiks
+mõjutada segadused ettevõttele kuuluva maaga, mis ei ole siiani katastrisse
+kantud. "Maaomandi korrastamine on hetkel pooleli, ent kõik see ei ole omanikule
+otsuse tegemisel takistuseks," lausus Kivi. Ministri kinnitusel on
+kultuuriministeeriumil plaanis lähiajal Tallinna linnajuhtidega ühise laua taha
+istuda ja maaomandisse selgust tuua. "Seni on TOPi juhtkond püüdnud kaheksa
+aastat linnaga maa suhtes kokkuleppele jõuda, kuid tulutult," rääkis Kivi. Kägu
+sõnul esitas Tallinna linnavalitsus kevadel TOPi juhatusele ettepanekud firmale
+kuuluva maa suuruse ja piiride kohta, mille Kägu juhatuse esimehena ka
+allkirjastas. Septembri keskel aga selgus, et kevadisi plaane oli oluliselt
+kärbitud ning mitu objekti oli sealt välja jäetud. "Kevadise seisuga võrreldes
+ei kuulunud meile enam jahisadama kaks kaid ja selle teenindusmaa ning plats,
+kus talvel aluseid hoitakse," rääkis Kägu. Samasid maa-alasid on varem endale
+soovinud Tallinna linn. Kägu sõnul tunnistas maa kärpimist ka Tallinna
+linnaplaneerimise ameti peaspetsialist Margarita Maamägi, kes ei soostunud aga
+ütlema, kelle käsul seda tehti. "Meie arvates on sellised kärped ebaseaduslikud
+ning vastava kaebusega oleme pöördunud ka Harju maavanema Orm Valtsoni poole,
+kellelt loodame lähiajal seisukoha saada," lausus Kägu. Harju maavalitsuse
+pressiesindaja Kristina Männi sõnul on maavanem TOPi juhtkonna kaebusega
+tutvunud, kuid hinnangut sellele veel antud pole. "Loodame seda lähipäevadel
+teha," lausus Mänd. Vaidlused viimase riigile kuuluva erastamata ärilise
+kinnisvaraobjekti Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse erastamise ümber on kestnud
+juba mitu aastat. Erastamise vastu on peamiselt olnud ettevõtte praegune
+juhtkond, kelle arvates teenib TOP peamiselt inimeste huve ja peaks seetõttu
+jääma riigile. Valitsuses eile vastu võetud määruse kohaselt on edaspidi lubatud
+eriotstarbelise kütteõli müümine põllumeestele ja kaluritele kõikides tanklates.
+Uue müügikorra kohaselt ei pea müüjad enam pidama müügipäevikut, kuhu märgitakse
+müüdud kütuse kogus ning selle ostja ja tema allkiri. Samuti kaob ostjatel
+vajadus kaasas kanda oma põllutöömasinate või paatide dokumente. Trahvid liiga
+väikesed Põllumajandusminister Ivari Padari sõnul muudab uus kord põllumeeste
+elu tunduvalt lihtsamaks, kuid paneb suurema koorma politsei õlule, kelle
+ülesandeks on kontrollida, et erimärgistatud kütust ei kasutaks tavalised
+autojuhid, sest siis on tegemist seaduserikkumisega. " Niinimetatud sinise
+kütuse kasutamine mujal kui põllutöömasinates on maksupettus, sest sinine kütus
+on märkimisväärselt madalama aktsiisiga kui tavaline diislikütus. Vale kütuse
+kasutamise eest on seadusega ette nähtud 200-300 päevapalga suurune trahv ehk
+kuni 13 800 krooni, " rääkis Padar. Samas on tema sõnul selline karistus liiga
+leebe, sest kütuse õigsust kontrollitakse väga vähe ja inimesi selline trahv ei
+hirmuta. "Inglismaal näiteks võib vale kütuse tarbijat karistada kuni 5000 naela
+ehk rohkem kui 130 000 krooniga, mis sunnib inimesi ka seaduskuulekusele," lisas
+Padar. Kontroll raskendatud Politseiameti korrakaitseosakonna juhtivinspektori
+Indrek Sirgi sõnul on politseil kütusekontrolli raske teostada, sest selleks
+puuduvad eelarves vajalikud summad. "Seni oleme seda teinud tolliameti
+aparatuuriga ja mitte kuigi tihti," märkis Sirk. Tema sõnul maksab
+kütuseproovide võtmiseks vajalik aparatuur kuni 3000 krooni, kuid kalliks teevad
+selle proovidele esitatud kõrged nõudmised ja kuluv aeg. "Kahe aasta taguste
+arvestuste kohaselt oleks kütuseproovide võtmine, nende analüüsimine ja hoidmine
+koos selle juurde tehtavate teiste kulutustega läinud aastas maksma mitu
+miljonit krooni, mida meie eelarves aga pole," lausus Sirk. Sellest hoolimata on
+proovide aktiivne võtmine politseil pidevalt päevakorral, sest seda nõuavad
+mitmed seadused. Praegu peetakse läbirääkimisi erinevate asjasse puutuvate
+ministeeriumidega, leidmaks selleks vajalikku raha. Eesti Raudtee kätte on
+jõudnud koopiad kahest sarnasest Valga depoo 147 külmvaguni müügilepingust,
+milles erineb oluline detail - tehingu hind on ühes variandis 249 900 ja teises
+82 950 dollarit. Eesti Raudtee kommunikatsioonidirektori Andrus Kuusmanni sõnul
+on Eesti Raudtee käsutuses praeguseks kaks lepingukoopiat, mis on täiesti
+ühesugused, välja arvatud tehingumahtude kolmekordne vahe. Pankrotimenetluses
+Valga Külmutusvagunite Depoo teenib suurema lepingumahu põhjal tehtud arvutuste
+kohaselt ühe vaguni müümisega Venemaa raudteekompaniile Resbalt 30 090 krooni,
+teise, Eesti Raudtee käsutuses oleva koopia andmetel aga vaid 9989 krooni.
+Võrdluseks - ühe külmutusvaguni väärtus vanarauana on umbes 20 000 krooni ja
+depoo pankrotihaldur Heli Ernits on hinnanud vagunipargi väärtust
+vanaraualähedaseks. Tasu vagunite eest ei saa depoo siiski mitte rahas, vaid
+hoopis 7-protsendilise osaluse näol Resbaltile kuuluvas külmvedudefirmas
+Paritet. Nii väljendavad kaks kolmekordse suurusevahega tehingumahtu pigem
+Pariteti 7-protsendilise aktsiaosaluse väärtust. Depoo tegevjuhi Andrus Kõre
+sõnul puudub tal info 82 950-kroonise tehingumahuga originaallepingu kohta. Ka
+Resbalti ametliku esindaja vagunitehingus Aleksander Kassajevi sõnul on
+tehingumaht 249 900 dollarit ja originaallepinguid on kaks - üks Valgas Kõre
+käes ja teine Moskvas Resbalti peamajas. Õiget lepingut paljundada ja selles
+olevaid numbreid asendada on Kassajevi sõnul lihtne. Kes ja miks seda teha
+võiks, Kassajev ei tea. Riigiraudtee pole Kuusmanni sõnul näinud vagunite
+müügilepingu originaali. "Meie ei pea otsima kuskilt mingeid lepinguid, Kõre asi
+on anda need lepingud meile või ajutisele pankrotihaldurile," lausus Kuusmann.
+Kuusmanni hinnangul võisid pooled teha uue lepingu suuremale summale niipea, kui
+tekkis kära, et esialgne tehingusumma on väga väike. " Küsimus on ikkagi selles,
+kas Pariteti aktsiaid on võimalik ka selle summa (249 900 dollarit - toim) eest
+müüa. Meil ja ajutisel pankrotihalduril puudub info selle kohta, milline on
+Pariteti majandusseis, kui palju see ettevõte dividende maksab ja kui suur on
+aktsia reaalne hind, " lausus Kuusmann. Diilerivahetuse tõttu ei müüdud Eestis
+eelmisel kuul ühtegi Fordi. Uue diileri kinnitusel autosid küll müüdi, kuid neid
+ei jõutud veel ostjatele kätte anda. Kokku müüdi septembris Eestis 1090 autot,
+neist 949 olid sõiduautod ja 141 veoautod. Suurimateks müüjateks kõikide
+sõiduvahendite kokkuvõttes olid Volkswagen, Toyota ja Peugeot vastavalt 100, 95
+ja 95 autoga. Sõiduautode seas olid suurimad automüüjad Toyota 92, Volkswagen 91
+ja Nissan 77 autoga. Üheksa kuuga on kõige rohkem autosid Eestisse müünud
+Peugeot, talle järgnevad Volkswagen, Toyota, Nissan, Mazda, Citroën ja Opel.
+Peugeot edestab Volkswagenit hetkel 60 autoga, Toyota jääb maha 48 autoga.
+Volkswageni müügijuhi Ivar Kulbini kinnitusel on salongis küll pisut vähem
+inimesi, kuid heale müügile on kaasa aidanud korralik kliendibaas, sest firmad
+tahavad autoparki täiendada. Aasta kokkuvõttes on üheksa kuuga müüdud 9283
+autot, millest 1296 olid veoautod. Nii eelmise aasta septembriga kui ka üheksa
+kuu kokkuvõttes tuleb müük ligi poole suurem. Möödunud kuul edestas Viking
+Motors senist suurimat Opeli müüjat Ascarit. Viking Motorsi müügidirektori
+Leemet Tamme sõnul aitasid numbrile kaasa ettevõtete suurostud. Ka järgmisel
+kuul peaks Opeli tulemus olema päris hea - üle saja auto, seda tänu
+politseiameti autoostukonkursi võitmisele Ascari ja Carringu poolt, samuti ootab
+Viking Motorsis ligi 50 autot üleandmist. Septembris ei müüdud ühtegi Fordi.
+Sõiduautomüügis tähendas see Fordile üldises edetabelis langemist 11. kohalt 14.
+kohale. AS Info-Auto Fordi autosalongi müügidirektor Toomas Putmaker tõdes, et
+septembri viimastel päevadel 12 autot küll saabus, kuid statistikas läheb kirja
+üleandmisaeg, mis on nende autode puhul oktoobris. Möödunud kuul oli väga tihe
+rebimine ka kõige enammüüduma automudeli osas. Nii on Volkswagen Borat/Golfi
+müüdud 54 autot, Nissan Almerat 46, Toyota Avensist ja Daewoo Lanost 44 autot.
+Nõudluse pidev suurenemine viis eile EVP hinna börsil 65 sendini, kuuga on hind
+kerkinud juba 15 sendi ehk ligi kolmandiku võrra. Nõudluse suurenemine on seotud
+üha hoogustuva maaerastamisega. Rahandusministeeriumi andmeil on
+erastamisväärtpabereid seni väljastatud 13,95 miljardi EVP krooni eest ja
+kasutusarvete jääk on vähenenud 1,997 miljardi EVPni. Ministeeriumi
+finantsteenuste osakonna nõuniku Uku Hänni hinnangul väljastatakse veel kuni
+2002. aasta 1. aprillini, mil lõpeb EVPde kasutustähtaeg, ligikaudu 0,3
+miljardit EVPd. EVPde arv on aasta algusega võrreldes kahanenud ligi poole
+miljardi krooni võrra, mis põhjustabki nende defitsiiti. Ka kasutusarvetel
+olevatele ja veel väljastatavatele EVPdele on müüdavate riigivaradega katet
+küllaga. Hänni sõnul jälgib valitsus tähelepanelikult EVP hinnarallit ja teeb
+vastavalt sellele oma järgmised EVPsid puudutavad otsused. Hetkel on hinda
+tasakaalustavaks mehhanismiks metsamaa müük järelmaksuga. Hänni kinnitusel
+ostetakse EVP kallinemise tõttu juba praegu 60 protsenti metsamaast sellisel
+viisil. Maa eest võib tasuda osade kaupa kuni 50 aasta jooksul. Kõige enam
+kaotavad EVP kallinemisega need, kes alles nüüd asuvad väärtpabereid ostma
+sundüürnikele võimaldatava EVP-laenu katteks. Kevadega võrreldes peavad EVPde
+varumisega hiljaks jäänud maksma laenu tagasi ligi kaks korda rohkem. Hänni
+sõnul on EVP väärtus olnud kogu oma kehtivusaja jooksul suures kõikumises.
+"EVPde eest kompenseerimine ja kattevara erastamine ei püsinud tasakaalus,"
+rääkis Hänni. Hänni kinnitusel jätkub kompenseerimine ka pärast EVPde kasutusaja
+lõppu. "Seda näiteks kas juba rahas või teatud intressiga riigi võlakirjade
+näol." Valitsus kinnitas eile erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse
+muudatused, mille kohaselt langeb ära kohustus kasutada raha vaid omandireformi
+kulutuste ja läbiviimise katteks. Seaduse muudatused peab kinnitama veel
+Riigikogu. Korvpalliklubi Rakvere liider Priit Lokutshevski viskas Tallinna
+Kalevi vastu 31 punkti ning juhtis liiga uustulnukad 94: 90 võidule. Täiseduga
+jätkav tiitlikaitsja Tartu Ülikool/Delta sai kindlalt 105: 74 jagu BC
+Hotronic'ust. Pool minutit enne mänguaja lõppemist näitas Vinni võimla tabloo
+viiginumbreid 90: 90. Kalevi lõpurünnaku luhtas Sven Pugoneni vaheltlõige ja
+sellele järgnenud kahepunktivise. KK Rakverele üllatusvõidu toonud lõpunumbrid
+94: 90 vormistasid Rait Oraveri kaks tabavat vabaviset. Virulaste paremusele
+ladus alusmüüri igas liinis silma paistnud Lokutshevski enesekindel tegutsemine,
+Läti leegionär Igor Melnik tõi 16 punkti. Kalevi poolel hiilgas 35 punkti
+visanud Indrek Ruut. Ilma haigevoodis Priit Pihela ning Indrek Visnapuuta
+mänginud BC Hotronic jäi tartlaste vastu kiiresti tagaajaja ossa, kaotusest ei
+säästnud miski. " Me ei suutnud vastase kolmestele ja kiirusele midagi vastu
+panna. Ehkki visketabavus oli parem kui eelmistes mängudes, kaotasime laua väga
+lühikesele meeskonnale. Rahul ei saa kellegagi olla, " möönis Hotronicu
+peatreener Kalle Klandorf. Kaks viimast kohtumist kaotanud Nybit tegi
+Ehitustööriista vastu kiiresti edumaa sisse ning võitis kindlalt 80: 64 (42:
+27). Ehitustööriista särgis tegi kaasa hommikul Moskva rongist maha astunud 210
+cm pikkune keskmängija Sergei Oleinikov, debüüt lõppes 4 punkti ja 4
+lauapalliga. " Oleinikov annab meile korvi all palju juurde, samas puudub
+meestel oskus pikkadele sööta. Nii Oleinikov kui Terry Hailey on kerge
+kehaehitusega ja lükatakse oma kohalt ära, seetõttu läks palju palle kaduma, "
+sõnas klubi peatreener Allan Dorbek. 28-aastane tsenter kandis BK Samaras teise
+keskmängija kohuseid ning pidi vastaste liidri läbipääsutee sulgema. " Mänguaega
+sain 5-10 minutit, kõik käsud anti täpselt kätte. Siin pean liidrirolli sisse
+sulama ja kuigi Eesti liiga tase on Venemaa superliiga omast madalam, tundub see
+mulle uue ja huvitava väljakutsena, " rääkis Oleinikov. Tulihingelisi ja
+heatahtlikke pealtvaatajaid võlusid väärikalt käitunud võitjad ja rõõmus
+peomeeleolu Olümpiatule süüdanud Cathy Freeman tõusis üheks võitjaks paljude
+seas, kuid kandis Austraalia põliselanikuna raskemat koormat kui mitme
+kuldmedali omanikud. Mõnel teisel mandril olnuks 400 meetri jooksu finaal
+tavaline, Freeman tegi selle erakordseks. Ta jooksis Atlantas olümpiahõbeda
+andnud ajast aeglasemalt, ei hiilanud publiku ees nagu maailmarekordeid koguv
+megatäht. Ta lehvitas häbelikult, kuid ometi võitis nii pealtvaatajate, teiste
+olümplaste, meedia, olümpiajuhtide kui Austraalia valitsuse poolehoiu. Freeman
+sörkis auringil Austraalia ja aborigeeni lippudega. Ta ei tahtnud teha
+poliitikat, vaid näidata oma lojaalsust sünnimaale ja truudust päritolule.
+Sydney suurlehe pealkirjas Freewomaniks ristitud 27-aastane naine võlus nii
+sportliku pingutuse kui inimliku käitumisega. Pole kahtlust, kes oli mängude üks
+kangelasi. Austraallaste sallivus ja asjatundlikkus muutsid võistlemise
+kergemaks. Venemaalt emigreerunud Tatjana Grigorjeva püstitas teivashüppes kaks
+isiklikku tippmarki ja teenis hõbemedaliomanikuna sama tugeva aplausi kui
+Freeman. Peoperemeeste vaimustus oma kuldkaladest tõusis haripunkti 4 x 100 m
+vabaujumises, kui maailmarekordi püstitanud Austraalia nelik murdis esmakordselt
+olümpiaajaloos USA. Jones nautis vaid võite Ian "Thorpedo" Thorpe'i valmistusid
+kaasmaalased kuningaks kroonima. Kui 17-aastane imelaps 200 meetri vabaujumises
+maailmarekordit uuendanud hollandlasele Pieter van den Hoogenbandile alla jäi,
+vakatasid 17 000 pealtvaatajat. Hoobist toibudes lasi mõni vilet, lõpuks
+tunnistasid aga kõik hollandlase üleolekut ja hindasid tema väärtust.
+Hoogenbandi kaks kuldmedalit üllatasid kaasmaalasigi, mängude eel piirasid
+lehemehed Inge De Bruijni. 27-aastane hollandlanna tõusis kolme esikohaga
+parimaks ujujaks, ent ei pääsenud ameeriklannade kadedast dopingukahtlustusest.
+Viit kuldmedalit ihanud Marion Jonesi ajaloolise saavutuse nurjasid nigel
+kaugushüppetehnika ja kaasmaalannade krobeline teatevahetus 4 x 100 m jooksus.
+24-aastane ameeriklanna talus kaotusi meelekindlalt, kuid ei leppinud nendega.
+"Lõbu pakub üksnes võitmine," ütles ta. Michael Johnson võitis esimesena 400 m
+jooksu kulla teist korda järjest, ent ta sai aru, et need olid Cathy ja Marioni,
+mitte tema mängud. Haile Gebrselassie ja Derartu Tulu teenisid 10 000 m jooksus
+teise olümpiavõidu. Odaviskaja Jan Zhelezny lisas auhinnariiulile kolmanda
+kulla. Auväärse peatüki kirjutas olümpiaajalukku sõudja Steven Redgrave. Inglane
+palus end Atlantas võidetud neljanda kulla järel maha lasta, kui teda veel kord
+paadi juures nähtaks. Viiekordse olümpiavõitjana võib ta lauset korrata,
+Ateenasse ta enam ei lähe. Kolmteist aastat võitmatuna maadelnud Aleksandr
+Karelinile broneeritud neljanda kulla kahmas USA vägilane Rulon Gardner.
+Keenialane Noah Ngeny masendas 1500 m jooksu valitsejat Hicham El Guerrouj'i,
+kelle pettumust jagas kogu Maroko eesotsas kuningas Mohammed IV-ga. Valitses
+rõõmus õhkkond Suurim vapustus rippus juuksekarva otsas USA ja Leedu
+korvpallimeeskonna poolfinaalmängus. NBA tähtedel oli õigus, kui nad palusid end
+Dream Teamiks mitte kutsuda - pigem oli tegu halva unistuse tiimiga. Leedulased
+võitsid kolmandat korda järjest pronksmedali, kuigi meeskond oli Atlantaga
+võrreldes oluliselt uuenenud. Kaheksa positiivset dopingujuhtumit, neli
+sportlast loovutasid medali. Juan Antonio Samaranch jäi testijate ponnistustega
+rahule. Kuigi dopinguvabast spordist ei julge ka kõige naiivsemad rääkida, ei
+lasknud rõõmus ja lõbus õhkkond patustajate lugudel esile tungida. Sydney ja
+austraallased elavdasid olümpialiikumise aateid, valitses sporti jaatav vaim.
+Sõidukite kiirust põhimaanteedel mõjutavad nii nädalapäev, kellaaeg kui ka
+Pühajärve Beach Party Inseneribüroo Stratum arvutid registreerivad Eesti
+põhimaanteedel järjest suurenevaid keskmisi sõidukiirusi, mis tõusevad tippu
+reedeõhtuti ja muudavad spetsialistide hinnangul liikluse järjest ohtlikumaks
+ning ohvriterikkamaks. IB Stratum OÜ projektiinsener Margus Nigol võtab kolm
+korda kuus sülearvuti, astub autost välja maanteepervele ja tõmbab plekist kasti
+peidetud arvutist andmed umbes 34 000 sõiduki tüübi ja kiiruse kohta, mis on
+Tallinna-Tartu maanteed mööda üle andurite vuranud. Peale Tallinna-Tartu maantee
+ootavad Stratumi statsionaarsed kiirusemõõtjad-loendurid mitu korda kuus
+tühjendamist ning akude vahetamist ka Pärnu ja Peterburi maantee ääres. Kolm
+Soomest ostetud umbes 30 000 krooni maksvat induktiivmeetodil DSL-1 töötavat
+seadet registreerivad asfaldi alla paigutatud voolusilmuste abil ülesõitvate
+autode kiirused sajandiksekundi täpsusega, lisaks liigitab arvuti vooluimpulsi
+tugevuse ja iseloomu järgi autod massi ja pikkuse järgi seitsmesse
+sõidukiklassi. Aastaringset kiiruste monitooringut tellib juba 1998. aastast
+Stratumilt maanteeamet, mille peadirektori asetäitja Harri Kuusk ütles
+Postimehele, et lõppenud suvi tõstis keskmisi kiirusi maanteedel varasema
+tõusuga võrreldes tunduvalt rohkem. Pidurdab vaid lumehang Kuuse sõnul näitavad
+Stratumi mõõtmised, et kiiruse tõus põhiteedel jätkub siiani ning vähenemist
+pole märgata ka väga halbades ilmaoludes. "Ainus, mis kiirusi langetab, on
+füüsiline takistus - näiteks kui lumevallidest enam nii ruttu läbi ei saa,"
+kirjeldas Kuusk. Ka Nigoli tähelepanekul ei suuda juhid aru saada, millal tee
+libedaks muutub, ega reageeri ohule kiiruse olulise alandamisega. Tema sõnul
+üritatakse peagi kiirusemõõtmise tulemusi ka maanteeameti teeilmajaamade infoga
+võrrelda. Nigoli sõnul ei muutu suviste piirkiiruste tõstmisel ja talviste
+langetamisel keskmised kiirused päevapealt. "Tavaliselt möödub nädal, mille
+jooksul kõver aeglaselt üles või alla liikuma hakkab," selgitas Nigol. 1998.
+aasta suvel oli Tallinna-Tartu maanteel keskmine kiirus 96,8 km/h, 1999. aasta
+suvel 96,7 ja tänavu juba 97,8 km/h. Talvine kiirus oli 1999. aastal 83,8 km/h
+ja aastal 2000 85,8 km/h. Kuuse sõnul tunduvad need matemaatilised keskmised
+esmapilgul väikesed, kuid on samas otseses seoses liiklusohutuse ja õnnetuste
+arvuga. Tema sõnul on üheks sellesuviseks kiiruste tõstjaks kindlasti politsei
+puudumine maanteedelt. "Nendes kohtades, kus politseid teel näha, on ka kiirused
+madalamad," nentis Kuusk. Korravalvurite põud Sama meelt on ka teede- ja
+sideministeeriumi nõunik Hellat Rumvolt, kes seob politsei puudumisega tänavu
+kaheksa kuuga Tallinna-Tartu maanteel kahekordistunud õnnetustes vigasaanute
+arvu. Rumvolti sõnul on politsei olukorra juba käest lasknud ja kihutamine
+põhimaanteedel on pärast mullu detsembris läbi viidud korravalvurite koondamist
+kontrolli alt väljunud. "Murelikuks teeb, et kasvavad kõigi sõidukiliikide, ka
+veoautode keskmised kiirused, välja arvatud poolhaagisega veokite omad," nentis
+Kuusk. Nigoli ees arvutiekraanil tabelarvutusprogrammis avatud faili arvujada
+näitab kujukalt olukorda Tallinna-Tartu maantee mõõtmispunktis. "Võtame ette ühe
+tavalise kümmepäevaku andmed ja vaatame, mis teel toimus," ütleb Nigol ja toksib
+arvutiklahve. Selle ajaga sõitis üle 110 km piirangualas asuva mõõturi andurite
+ligi 34 000 autot. Neist 1185 ehk 3,5% sõitsid kiiremini kui 120 km/h, millest
+omakorda 0,5% ehk 170 autot kihutasid juba üle 130 km/h. Kõige kiirem neist
+sõitis reedesel päeval, 8. septembril kella 16.50 ajal 189 km/h. Nigoli sõnul
+pole rekord teada, sest seade ei näita kiirust üle 200 km/h. Samuti ei saa meie
+maanteeliiklust veel jälgida reaalajas, nagu Põhjamaade maanteeametites, kus see
+kajastub internetis. Kihutades peopaika Kiirusepügalate tõusud teeinseneri
+arvutis näitavad ilmekalt inimeste elukombeid ning isegi massiürituste toimumise
+päevad võib hiljem ära tunda. Nii registreeris Tartu maantee mõõtur tänavu
+Pühajärve Beach Party eelõhtul viie-kuue tunni jooksul keskmise kiiruse tõusu
+3,4 km/h ning loendas tavalisest reedeõhtusest liiklusvoost 4000 Tartu poole
+suunduvat sõidukit rohkem. Nigoli hinnangul tõstsid keskmist kiirust just
+tavalisele liiklusvoole lisandunud kiirustavad autod. Ka olid varasematel
+aastatel Tamula järvemuusika kontsertide ja Beach Party päevadel tõusnud
+nähtavalt nii keskmine kiirus kui autode arv. Siiski ei mõjuta ei kontserdid ega
+rannapeod üldiseid kümne päeva kaupa mõõdetud liiklusvoolu näitajaid, sest
+sõidukite üldmassiga piduliste arv ei konkureeri. (PM) Harju prefektuuri
+pressiesindaja Iga aastaga kasvav liiklusintensiivsus on vajutanud pitseri ka
+Harjumaale. Aja märk on uued kiired sõiduvahendid, millega oleks nagu patt
+liiklusmärkidega reguleeritud kiirusest kinni pidada. Üha madalamat
+liikluskultuuri peegeldab joobes sõidukijuhtide arvu kasv, avariipaikadest
+omavoliline lahkumine ja kiiruseületamise eest koostatud protokollid. Statistika
+näitab, et septembris karistati halduskorras 1016 kiiruseületajat - 70 juhul
+ületas sõidukijuht lubatud sõidukiirust üle neljakümne kilomeetri tunnis, 460
+juhul fikseeriti kiiruseületamist kakskümmend kuni nelikümmend kilomeetrit
+tunnis. Ülejäänud juhtudel jäi sõidukiiruse ületamine vahemikku kuni kakskümmend
+kilomeetrit tunnis. Pidevat kasvutendentsi näitab ka liiklusõnnetuste arvu kasv.
+Möödunud aasta septembris registreeriti 68 avariid, tänavu samal ajavahemikul
+91. Neljakümnel juhul oli juht joobes ning 18 korral lahkus süüdlane
+sündmuskohalt. 20 neist avariidest olid tingitud ebaõige sõidukiiruse valikust.
+Tulenevalt olukorrast, kus viimastel kuudel Harjumaal toimunud liiklusõnnetustes
+on olnud põhjuseks või raskendavaks asjaoluks liiklusvahendite liiga suur
+kiirus, on politsei liiklusjärelevalve tõhustamiseks püüdnud anda maksimumi.
+Läbi on viidud ka politseioperatsioone kiiruse varjatud mõõtmiseks. Ja mis seal
+salata, pilt rikkumiste osas on kurb - inspektorid ei jõua protokolle nii
+kiiresti vormistada, kui mõõtmist teostav auto aina uusi kiiruseületajaid
+fikseerib. Ja nende hulgas leidub ka tõeliseid "roolikangelasi". 9. septembril
+läbi viidud politseioperatsioonil mõõdeti Tallinna-Tartu maanteel ühe
+mootorratturi sõidukiiruseks 193 km/h. Rattur ei reageerinud ka politsei
+peatumismärguandele, kuid numbrimärgi järgi saadi kihutajale peagi jälile.
+Sauelt pärit kroonilisele liiklusrikkujale, 1977. aastal sündinud Jaanusele,
+keda on alates 1997. aastast karistatud halduskorras 16 korral, neist 11 juhul
+kiiruseületamise eest, määrati taas 4600 krooni rahatrahvi ning karistati
+juhtimisõigusest ilma jäämisega 24 kuuks. Loodetavasti panevad eeltoodud arvud
+mõtlema ka neid, kes siiani kiiruseületamisse tolerantselt suhtunud on. Mulgid
+lõid tavatu olukorra, kui andsid oma aasta õpetaja tiitli Tarvastu vallavanemale
+Jaan Lukasele, kelle koolmeistrikarjäär lõppes juba paarkümmend aastat tagasi.
+Õpetajate päeva puhul Estonia Teatri talveaeda Aasta Õpetaja 2000 tiitli järele
+minev vallajuht Lukas kogus komisjonilt rohkem poolthääli kui tema 23
+pedagoogist konkursikaaslast kokku. Viljandi maavalitsuse haridus- ja
+kultuuriosakonna juhataja Kalle Küttim möönis, et nad lõid vallavanemat aasta
+õpetajaks valides Eestis pretsedendi, sest õppetööst eemal olevale inimesele
+pole seda varem antud. "Aga mulle see isegi meeldib," lausus Küttim. "Haridusel
+on ju ka teine pool - luua head tingimused õpetamiseks." Küttis ütles, et
+Tarvastu vallavanem on kohaliku hariduselu edendamiseks oma 13 valitsemisaasta
+jooksul väga palju ära teinud. "Ta on teinud tõsise remondi Suislepa ja Kärstna
+koolis, avas ühes lasteaias uue algkooli ning maksab õpilastele kaks korda
+aastas rahalisi preemiaid," loetles ta. Jaan Lukas ütles eile Postimehele, et
+teab juba oma valimisest. "Ausalt öeldes pole mul aimugi, kes mind sellesse
+nimekirja pani," sõnas ta. "Mulle seletati, et selle tiitli võib saada ka
+inimene, kes on muidu hariduse heaks palju teinud." Lukas lisas, et ega
+pedagoogitöö talle nüüd nii võõras ka ole, sest ta õpetas seitsmekümnendate
+aastate keskel Vatla 9-klassilises koolis joonestamist ning andis poistele
+tööõpetuse tunde. Haridusministeeriumi üldharidusosakonna korraldustalituse
+juhataja Ants Eglon ütles, et esialgu tegi vallavanema aasta õpetajaks valimine
+neidki nõutuks ning nii mõnelgi kiskus seda kuuldes suu muigele. "Kui aga
+faksiaparaadist tuli välja teine leht, kus olid kirjas tema teened hariduse
+edendamisel, siis muie kadus," lisas ta. Egloni kinnitusel ei lähe õppetööst
+eemal seisva inimese valimine vastuollu aasta õpetaja konkursi juhendiga. "Kui
+Viljandimaa nii otsustas, siis pole meil õigust seda kahtluse alla seada,"
+nentis ta. Tallinna võimuliidu jätnud Koonderakond triivib Tallinnas ka
+vastasrinnast eemale, eilsel kohtumisel ei jõudnud Koond- ja Keskerakonna juhid
+mingile kokkuleppele ühistegevuseks. Keskerakonna tõlgendusel oli nende
+algatusel toimunud eilse kohtumise peamine tulemus, et partei esimees Edgar
+Savisaar soovis Koonderakonna juhile Märt Kubole jõudu kõneluste pidamisel
+Tallinna isamaaliitlasest linnapea Jüri Mõisaga. Koonderakonna esimehe Märt Kubo
+sõnul ei andnud konsultatsioon Savisaarega otsest tulemust. "Me ei vandunud
+teineteisele, et teeme koostööd Tallinna opositsioonis, ja mingit kokkulepet ei
+saavutanud," mainis ta. Kubo väitel on Koonderakonna poolt jätkuvalt uks lahti
+kokkuleppeks Tallinna võimuliiduga - kolmikliiduga ning valimisliiduga Rahva
+Usaldus. "Praegu käib üks sekeldamine ja Koonderakond ei ole huvitatud sellest,
+et ainult sekeldada," märkis Kubo. Samas möönis ta olukorra keerukust ja lisas:
+"Eks Mõis peab nüüd valitsema koos vene erakondadega." Postimehel ei õnnestunud
+eile saada selgust, kas linnavalitsusel on õnnestunud viia läbi
+koonderakondlaste, Tallinna botaanikaaia direktori Jüri Oti ja tema eksülemuse,
+keskkonnaameti juhataja Aap Mumme vallandamine. Linnavalitsuse mitme allika
+sõnul on mõlemad mehed oma läinudnädalasest ootamatust haigushoost tervenenud ja
+said kätte vallandamisteatised, ent ametlik kinnitus sellele puudub.
+Linnavalitsuse korraldus teeb mehed kohtadelt lahti usalduse kaotuse tõttu, mis
+välistab rahakompensatsioonide maksmise. Mumme oli avalik teenistuja, kel pole
+töölepingut, ning seega pole olnud võimalik tema lepingusse ka lahkumishüvitise
+maksmist kirjutada. Jüri Oti võttis aga tööle tema parteikaaslane Mumme, ning
+juhul, kui Oti lepingus sisaldub hüvitise maksmine, on põhimõtteliselt võimalik
+seda välja nõuda kohtu kaudu, vaidlustades enda vallandamise alust. "See oleks
+linnaasutuse juhi puhul äärmiselt tavapäratu, kuid mitte päriselt välistatud,"
+ütles Oti võimaliku kompensatsiooni kohta volikogu esimees Rein Voog. Eile
+saatis Voog linnavalitsusele ettepaneku teha juriidiline analüüs AS Tallinna
+Soojuse vallandatud juhatuse esimehe, Tallinna volikogu liikme Elmar Sepa 0,5
+miljoni kroonise lahkumishüvitise maksmise õiguspärasuse kohta. Koonderakonna
+esimehe Kubo hinnangul vallandas linnavalitsus tema parteilised alluvad Oti ja
+Mumme täiesti ebaseaduslikult. "Neil on see kaart tagataskus ja on võimalus
+kohtusse minna, kuid minu teada nad ei ole praegu selleks häälestatud," sõnas
+Kubo. Valitsus tegi eile poliitilise otsuse ehitada kunstimuuseumi uus hoone
+Kadriorgu hoolimata sellest, et nii jäävad sobilikust asupaigast ilma
+sõjaväeluurajad ja Tallinna linnavõim pooldas muuseumimaja hoopis kesklinna.
+"Muuseum on oluline," ütles Postimehele kultuuriminister Signe Kivi. Tulevase
+muuseumi asukoht on Weizenbergi 34, kus praegu asub endine haiglahoone, millest
+hiljem sai Eesti sõjaväeluure (G2) peakorter. Luurajate ümberpaigutamise hind on
+50 miljonit krooni, selle võrra kasvavad ka muuseumi ehituskulud. Valitsuse
+ametliku hinnangu järgi kujuneb ehituse maksumuseks 475 miljonit krooni, kuid
+summa võib kasvada ka 750 miljonini. Rahandusminister Siim Kallas esitas
+valitsusele neli alternatiivi muuseumiehituse rahastamiseks riigi ja erakapitali
+abil, millest valiti välja ehitamine üksnes riigieelarve vahenditega.
+Kõrvalejäänud variandid olid: pikaajaline laen; faktooring ehk eelarvest
+tulevikus eraldatava raha arvel ehituse varasem rahastamine pankade poolt;
+ehitise rajamine eraettevõtjate poolt, misjärel riik võtaks hoone pikaajalisele
+rendile. Need variandid aga kujunenuks kõik kokkuvõttes kallimaks kui ehitamine
+üksnes eelarvest, samuti välistanuks laenuvõtmine mõned välisabi vormid.
+Erafirmale oleks muuseumiehitus risk ning soovijat tõenäoliselt keerukas leida,
+tõdesid ministrid eilsel kabinetiistungil. Järgmise aasta riigieelarve projektis
+pole ei muuseumiehituseks ega sõjaväeluure ümberpaigutamiseks sentigi, mistõttu
+ehituse tõenäoline algus jääb 2002. aastasse. Ajakava peab valitsusele
+kinnitamiseks välja pakkuma kultuuriminister Kivi. Keskkriminaalpolitsei loodab
+täna esitada süüdistused Tallinna Keskturu direktori Vadim Polishtshuki
+väidetavatele ihukaitsjatele, keda kahtlustatakse ärimees Mait Metsamaa
+palgamõrva tellimise vahendamises. Kuigi ametlikult Tallinna Keskturu inseneri
+ja kontrolörina töötavad Sergei Normanov (26) ja Valeri Guznetsov (34) on olnud
+uurijale ütluste andmisel tõrksad, õnnestus keskkriminaalpolitseil tänu
+salajasele jälitustööle koguda piisavalt süütõendeid, et pärast meestele
+süüdistuste esitamist nõuda kohtult nende vahi all pidamise pikendust. Normanovi
+ja Guznetsovi vahistas keskkriminaalpolitsei 24. septembril. Esmaspäeva õhtul
+esitas keskkriminaalpolitsei juba ametliku süüdistuse mullu 12. oktoobril
+Lastekodu 26 majas Metsamaa tapnud Andrei Dudotshkinile (26), kes on oma süüd ka
+tunnistanud. Postimehe andmetel ei teadnud Lasnamäel elav narkomaan, et mees,
+kelle ta oma endise koolivenna Normanovi tellimusel peab maha laskma, on endine
+Tallinna abilinnapea ja Keskturu nõukogu esimees Metsamaa. Väidetavalt teenis
+töötu Dudotshkin ühekordse tellimuse täitmise eest umbes 1000 USA dollarit
+(praegu üle 17 000 Eesti krooni). Politsei ametliku uurimisversiooni järgi
+tellisid Tallinna Keskturul võimutsevad allilmategelased Mait Metsamaa tapmise
+selleks, et mitte maksta talle kaheksa miljoni krooni suurust hüvitist, mille
+eest ärimees nõustus turu erastamiskonkursist kõrvale jääma. Metsamaa palgamõrva
+uurimisega samaaegselt algatas keskkriminaalpolitsei eile ametkondliku juurdluse
+leidmaks oma töötajate hulgast isikud, kes avalikustasid ajakirjanduses laia
+kõlapinda tekitanud tapmise kohta kogutud materjalide üksikasju. Seetõttu
+keeldusid keskkriminaalpolitsei ametnikud eile igasugustest kommentaaridest, mis
+puudutavad Metsamaa mõrva lahendamise edusamme, ka ei andnud nad mingit
+hinnangut Polishtshuki EPL Online'ile antud intervjuule. Keskturu juhi versioon
+ärimehe tapmisest Tallinna Keskturu juhi Vadim Polishtshuki väitel sai Tallinna
+endise abilinnapea ja turu nõukogu liikme Mait Metsamaa tapmise tellimuse
+Jevgeni Bõkov noorem, keda politsei süüdistab ka Polishtshuki enda tapmiskatse
+korraldamises. Polishtshuki sõnul jälitas noorem Bõkov Metsamaad ka kolme
+inimese surmaga lõppenud liiklusõnnetuse ajal. (Juulis 1999 kaotas Metsamaa
+Mercedes Tabasalus suurel kiirusel juhitavuse ja põrkas kokku kolme vastutuleva
+autoga. - PM) " Ta arvas, et Metsamaa lasi tappa ta isa (Jevgeni Bõkov noorema
+sama nimega isa tapeti aprillis oma kodumaja ees Tallinnas - PM). Avariipaiga
+lähedal metsatukas sihtis Metsamaa autot samal ajal vintpüss. Ent siis pööras
+Metsamaa vastassuunavööndisse, " rääkis Polishtshuk. Ligi kaks kuud hiljem
+tappis mõrvar Metsamaa siiski. Polishtshuki versiooni järgi palkasid mõrva
+tellijad nii tema kui ka Metsamaa tapmiseks kaks meest. "Üks on arvatavasti
+Venemaale põgenenud, teine - mari rahvusest - istub kinni," ütles Polishtshuk. "
+Bõkov oli vaid tellimuse täitja. Tellijaid oli üks. Kes, seda ma praegu ei ütle.
+" Polishtshuki sõnul oli tapetavate nimekirjas veel kaks isikut, kes on seni
+elus. Neist ühel pole turuga vähimatki seost, ütles turujuht. Kes on Andrei
+Dudotshkin? Kas ta töötas turul? Ei töötanud. Ma ei ole tast kuulnud ka. Ma ei
+tea temast midagi. Sergei Normanov õppis Dudotshkiniga koos kutsekoolis.
+Guznetsovi (teist vahialust - toim) ta ei tundnud. Ta on Dudotshkinist vanem.
+Miks Dudotshkin väidab, et tema tappis Metsamaa? Ta on ju narkomaan. Pane süstal
+lauale ja ta ütleb, et sa oled ta isa. Kas ta suudaks elada aasta pärast
+tulistamist, kui ta on mõrvatellimuse täitnud? Tellijad oleks ta kohe
+koristanud. Ta võib ju välja rääkida. Miks ta seda siis ütleb? Ma ei tea, mida
+ta ütles või kas leiti püstol. Seda tuleb politseilt küsida. Ma ei kommenteeri
+seda, sest ma ei tea, mis toimub. See, mis toimub, on provokatsioon. Kuna nad ei
+suutud mind tappa, siis nüüd üritavad nad tappa mind puhaste kätega. Kes?
+Konkurendid. No mõelge, kes tollal tahtsid turgu endale? Paljud tahtsid turgu.
+Kui mind poleks, saaks turu tagasi võtta. Kaks kuud krediiti pole ja turg ei
+tööta enam. Nad teavad seda. Teise Keskturule konkureerinud firma Rivingtoni
+Halduse OÜ taga olid Meelis Lao ja jurist Aivar Pihlak. Kas nemad võisid tellida
+mõrvad? Ei, Meelis ei läheks selle peale välja. Kes te pärast Keskturu
+erastamist ameti poolest olete? Koordinaator. Turu juhatuse koordinaator ja
+nõunik. Kas selline ametinimetus ongi töölepingus? Kui suur teie palk on?
+(Vaatab lauakatte alt pabereid.) Jah, koordinaator. 7000 krooni teenin. Allikas:
+EPL Online Ootamatult pikenenud Tallinna-reis sundis suhkruhaiget Tartu
+noormeest laupäeva õhtul paaniliselt mööda linna apteeke ja haiglaid insuliini
+otsima, kuid kusagil ei peetud võimalikuks hädas noormehele süstlatäit insuliini
+müüa. "Ei ole normaalne, kui hädavajaliku insuliiniannuse saamiseks kulub nii
+palju aega ja ringijooksmist - igas korralikus apteegis või haiglas võiks igaks
+juhuks ikkagi mingi insuliinikogus olla," oli laupäevaõhtused katsumused läbi
+teinud Bruno Täht (21) nördinud. Tudengist Täht tuli laupäeva hommikul Tallinna
+asju ajama ning pidi esialgsete plaanide järgi keskpäeva paiku Tartus tagasi
+olema. Seetõttu ei võtnud ta ka õhtust insuliiniannust kaasa. Paraku oli
+asjatoimetusi rohkem, noormees jäi hilja peale ja tekkiski insuliinimure.
+Vajalikku annust saamata oleks Tähe enesetunne kiiresti halvenenud.
+Insuliiniotsinguid alustas Täht Punase tänava traumapunktist, kust öeldi, et
+nemad ei tegele diabeetikutega ega tee insuliinisüsti, ning saatsid ta edasi
+Narva maantee valveapteeki. Seal oli umbkeelne venelanna, kes ei saanud algul
+üldse aru, mida temalt taheti ning pakkus Tähele insuliinisüstalt, millega aga
+ilma insuliinita polnud midagi peale hakata. Seejärel suundus Täht Tõnismäe
+valveapteeki, kus oli küll insuliin olemas, aga retseptita seda ei müüdud. Pika
+läbirääkimise peale oli apteeker siiski nõus Tähele insuliini müüma, kuid mitte
+ampulli kaupa, vaid kohe terve karbi. Kuna Täht vajas kahte insuliini, pika- ja
+lühitoimelist, siis oleks kaks karpi maksnud kokku 502 krooni ning retsepti
+oleks pidanud noormees viima apteeki järgmisel päeval. "Nii palju raha mul
+muidugi kaasas ei olnud ja nii jäidki rohud apteeki paremaid päevi ootama,"
+nentis Täht. Tõnismäelt siirdus Täht Keskhaiglasse, kus meedikud selgitasid, et
+on seadusevastane teha insuliinisüsti inimesele tänavalt, kes lihtsalt väidab,
+et tal on diabeet. Lõpuks suutis Täht veenda meedikuid niipalju, et need olid
+nõus talle ühe insuliinisüsti tegema. Insuliini otsimise peale kulus 10 minutit
+ning seejärel lasti noormehel ise endale süst ära teha. Kogu selle jooksmise
+peale läks veidi üle tunni aja. "Hea, et sõbral oli auto, millega saime kiirelt
+ühest punktist teise liikuda," nentis Bruno Täht. Pass välistab insuliinimure
+Doris Bärenson sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna õendusala peaspetsialist
+Suhkruhaigel, kes pidevalt endale insuliini süstib, peab suhkruhaigepass kaasas
+olema. Kui ta seda näidanuks, siis ei oleks tal tohtinud insuliini saamisega
+probleeme tekkida. Iga meedik võtab endale tehtud süsti eest vastutuse ja on
+täiesti selge, et iga tänavalttulnu väite peale ei saa meedik talle süsti teha.
+Seetõttu on täiesti loomulik, et noormehel lasti ise endale see insuliinisüst
+teha, sest siis jäi vastutus temale. Õhust ei saa ükski arst vastutust enda
+peale võtta. Mis puutub noormehe jooksutamisse apteekide vahel, siis ilmselt
+tekkisid ka siin probleemid sellest, et tal ei olnud näidata diabeetikupassi.
+Selline inimene, kes süstib end pidevalt, on meie mõistes terve, kuni ta hoiab
+oma haigust kontrolli all. Terve inimene peab aga ise enda tervise säilimise
+eest hoolitsema. Kuigi Haabersti linnaosa endine peaarhitekt Riho Hürden oli
+eile valmis Tallinna linnakohtust lahkuma kas süütu või süüdlasena, jäi ta
+mõlemast tiitlist ilma, sest kohus saatis ta kriminaalasja kaitsepolitseisse
+täiendavale eeluurimisele. Selg higine, ruttas Hürden pärast kohtumääruse
+ärakuulamist trepist alla. Käigu pealt lennutas ta üle õla lause: "Terror
+kaitsepolitsei ja prokuratuuri poolt jätkub!" Päev varem süüdistas Hürden oma
+viimases sõnas samu ametkondi räiges seaduserikkumises, tema
+korruptsioonimaigulisi tegusid valgustanud ajakirjandust aga haiglases
+verejanus. "Mulle on tekitatud palju teenimatut kahju, minu maine ja tervis on
+rikutud," sõnas Hürden. Prokurör Kristel Siitami sõnul pole välistatud, et
+Hürdeni olukord võib pärast eilset raskemaks minna. "Kuigi kohus ei nõustunud
+Hürdeni väidetavate kuritegude kvalifikatsiooniga, andis ta tema kolme aasta
+tagusele tegutsemisele negatiivse hinnangu," selgitas Siitam. Süüdistuse
+kohaselt üritas linnaametnik Hürden pressida arhitekt Kalvi Voolaiult firmast
+Kavol Arhitektid välja 120 000 krooni. Lisaks süüdistati Hürdenit maksuametile
+tahtlikult moonutatud andmete esitamises. Kohtu lahendi kohaselt peab
+kaitsepolitsei esitama Hürdeni asjas uue süüdistuse teiste paragrahvide alusel.
+Pärnu linnavolikogu Reformierakonna fraktsioon teeb võimuliidukaaslasele
+Isamaaliidule ettepaneku anda haridust ja kultuuri juhtiva abilinnapea koht
+Reformierakonnale, ütles Reformierakonna Pärnu piirkonna esimees Väino Linde.
+Linde rääkis, et üleeile õhtul koos istunud Reformierakonna fraktsioon avaldas
+rahulolematust abilinnapea Sulev Alajõe haridus- ja kultuuripoliitikaga Pärnus
+ning teeb Isamaaliidule ettepaneku koalitsioonileping üle vaadata. Linde väitel
+on sama meelt kaks Rahva Usalduse saadikut. Linnavolikogu viimase istungi ajal
+protesteerisid raekoja ees Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi õpilased, kelle kooli
+ähvardab sulgemine. Pärast seda on opositsioon kaalunud mõtet avaldada
+linnavalitsusele umbusaldust ja leidnud toetajaid ka koalitsiooni ridadest.
+Keskerakonda esindav Margus Tammekivi ja koonderakondliku taustaga valimisliitu
+Pärnakas esindav Märt Mere ütlesid, et umbusaldusavalduse koostamisega
+tegeldakse ja nädala lõpuks peaks asi selge olema. Teet Roosaar töötab ajalehes
+Pärnu Postimees Endisesse tootmishoonesse tuleb hokimängijate, iluuisutajate ja
+tavaliste uisutajate jaoks kolm jääplatsi Tallinnas Lasnamäel endises Dvigateli
+tootmishoones avab tuleval nädalal uksed pealinna teine jäähall, mille katuse
+all hakkab korraga töös olema kolm jääplatsi. Tulevase halli üks omanikest, ASi
+HK Hall juhatuse esimees Leo Jakobson ütles Postimehele, et kaks täiemõõdulist
+hokiplatsi saavad ümber poordid ning on eelkõige mõeldud hokimängijatele ja
+iluuisutajatele. Kolmas väljak jääb poordideta ning sellel saab kahel päeval
+nädalas mängida olümpiaala curling'ut, teistel päevadel on plats avatud n-ö vaba
+jääna ehk lihtsalt uisusõprade kasutada. Hokipoisid pääsevad jääle treenima juba
+12. oktoobril, harrastajatele on vaba jää õhtuti lahti alates 16. oktoobrist.
+Jakobson märkis, et tund aega vabal jääl uisutamist maksab täiskasvanule 25 ja
+lapsele 12 krooni. "Lapsele on lisaks veel tasuta ette nähtud tass kuuma teed,
+sest olgem ausad, tegu on jäähalliga ning siin on ikkagi külm," lisas ta. Uue
+halli uisutund on odavam kui linnahallis, kus täiskasvanul tuleb tunniajase
+uisutamise eest välja käia 30 krooni ja lapsel 15 krooni. Jakobsoni sõnul on
+Tallinnas praegu jääväljakutest suur puudus, mistõttu tekkis ka idee rajada
+Dvigateli 192 meetri pikkusesse ja 36 meetri laiusesse endisesse tootmishoonesse
+jäähall. "Lapsed ei mahu enam hokiringidesse ning linnahalli vaba jää on lausa
+ohtlik, sest seal on korraga liiga palju inimesi," rääkis ta. "Seejuures olid
+kõik jää-ajad nii Talleksis kui ka linnahallis täis." Jakobsoni sõnul on
+hokiklubid ja iluuisutajad juba peaaegu kõik uue halli õhtused treeninguajad
+kinni pannud. Uus hall pakub hommikuti koolidele võimalust lapsi odavalt
+uisutama tuua, küsides umbes kahe klassitäie laste tunniajase uisutamise eest
+300 krooni. "Põhjamaa rahvas saab siis ka põhjamaiseid alasid harrastada," lisas
+ta. Hetkel käivad Suur-Sõjamäe 14b asuvas tootmishoones kiired ehitustööd,
+pooleli on abi- ja riietusruumide ehitamine, täna hakatakse platsidele jääd
+tegema. Jakobsoni sõnul saab uues hallis pidada ka hokivõistlusi ning seal
+hakkavad tööle uisulaenutus ja kohvik. Jakobsoni ütlusel veavad umbes 20
+miljonit krooni maksma minevat projekti kolm meest, kellel sai laste nadidest
+uisutamisvõimalustest kõrini. Kolme jääplatsi rajamiseks Dvigateli endisesse
+tootmishoonesse võtsid mehed pangalaenu. Jakobson märkis, et vajadusel saab uut
+jääkeskust veelgi laiendada, kui rajada ka kõrval asuvasse samalaadsesse
+tootmishoonesse jääväljakuid. Hundipea sadamas jäämurdja Tarmo naabruses oma
+saatust ootav muuseumilaev Suur Tõll võib uude koju Admiraliteedi basseinis
+jõuda selle kuu lõpuks, kuid alles siis, kui vajalik kokkulepe Tallinna Sadama
+ja Eesti Meremuuseumi vahel saab sõlmitud. Eesti Meremuuseumi direktor Urmas
+Dresen ütles, et seni on Tallinna Sadam ja meremuuseum jäämurdja Admiraliteedi
+basseini lubava lepingu punkte täpsustanud. "Praegu on lepingu projekt Tallinna
+Sadamas, vastust sellele pole veel tulnud," sõnas Dresen. Urmas Dresen lisas, et
+ehkki muuseum on tänaseks põhimõtteliselt kokku leppinud ka basseini süvendama
+hakkava ettevõttega, ei saa too enne midagi tegema hakata, kui sadama ja
+muuseumi vahel pole kindlat kokkulepet Suure Tõllu ületoomise kohta. "Siis alles
+saame sõlmida lepingu ka süvendajaga," selgitas Dresen. "Eks see kõik ole nüüd
+veninud ja viibinud ja kui alguses arvasime, et saame septembri lõpuks laeva
+sinna sisse, siis, kui nüüd ilm kah ära keerab, tuleb meil Suur Tõll ajutiselt
+viia Hundipea sadama väliskai äärest Paljassaare sadamasse." Dreseni sõnul
+valmistab meremuuseumile muret seegi, et praegu Hundipea sadamas seisvale
+jäälõhkujale huvilised kahjuks ei pääse. "Ma ei taha ära sõnuda, kas Suur Tõll
+saab selle aastanumbri sees Admiraliteedi basseini äärde või mitte," lausus
+Dresen. "Ma loodan siiski siiralt, et oktoobrikuuga saab ehk asjad lahendatud."
+Meremuuseum käis suvel välja idee rajada Admiraliteedi basseini äärde mereajaloo
+keskus, kus seisaksid nii jäämurdja Suur Tõll kui ka allveepaat Lembit. Jan
+Uuspõld ootab pikisilmi teatrisse tagasipöördumist. Kaua näitleja oma teisest
+kodust ikka eemal olla saab. SLÕhtulehe arhiiv Kus mu vuntsid on? Kus mu parukas
+on? Teleseriaali "Siperian nero" heitunud näitlejad käisid YLE TV2 stuudios
+ringi, sest röövkraaded olid sealt öö jooksul lisaks paarile arvutile viinud ka
+vuntsid ja parukad. Nimiosalist Jan Uuspõldu kolleegide vuntsimure ei
+puudutanud. Sel lihtsal põhjusel, et tema rolligrimm on minimaalne: tään näos ja
+korralik soeng peas. "Mul ei olnud vaeva, et käiks ja nutaks vuntse taga, ning
+sain rahulikult oma rolli edasi teha," ei jõua Uuspõld õnnelikku saatust ära
+tänada. 24-osalises seriaalis "Siperian nero" ("Siberi geenius") lapsemeelset ja
+eluvõõrast Omski tuumafüüsikut kehastav Uuspõld kohendab end homme viimast korda
+soomlaste kaamerate ette. Film saab valmis. "Joo," venitab Uuspõld. "Homme on
+viimane võttepäev ja pärast seda suur pressikonverents." Milliste stseenidega
+sarja hõivatuim näitleja viimasel võttepäeval kaamerat võlub, ei oska siperian
+nero käigu pealt öelda. "Oh, ma ei tea täpselt, millised stseenid need on,"
+lausub Uuspõld. " Kui saaksin selle stseeni numbri, siis ütleksin, mida viimasel
+päeval võtame. Tekst on peas. " Soomekeelse teksti pähetampimist ja ses keeles
+mängimist hindab Uuspõld kaunis keerukaks. "Suur osa mängust läheb maha, kui
+hakkad keele peale mõtlema," ütleb ta. "Nüüdseks olen keele nii selgeks saanud,
+et ei pea enam sellele mõtlema: saan stseeni sisse elada ja mängida." Ta
+tunnistab itsitades, et viimasel ajal ta ka mõtleb soome keeles. Ilmselt nii
+vägevalt, et tema eesti keelsessegi kõnesse eksivad soomepärased intonatsioonid.
+"Joo," lausub Uuspõld, kui ta kesk lauset mõtteisse toppama jääb. Keelekeskkond
+on külge jäänud, mis teha. "Ausalt öeldes pole ma ise hoomanud, et mul mingit
+aktsenti oleks, aga kui on, siis johtub see sellest, et olen pidanud kümme kuud
+võõras keeles mõtlema," räägib ta. Seevastu lõikab Uuspõllu kergest
+soomestumisest kasu tema mängitav tegelaskuju Leo Natrunen. "Enamik teksti on
+soome, üksikud repliigid vene keeles," selgitab Uuspõld. Vene geeniuse rolli
+hindab näitleja maalähedaseks. Ta leiab, et stsenaristid on oma tööd hästi
+teinud ning keerulise geeniuse mängimine osutus tänu sellele oodatust
+lihtsamaks. Võibolla kergendas sisseelamist ka see, et füüsika vastu polnud
+Uuspõllul koolis midagi. Pigem vastupidi: füüsika isegi meeldis talle. "Mingit
+süvitsi geeniuse maailma minekut küll ei olnud," lausub ta itsitades. " Sinna
+oleks ka äärmiselt raske jõuda. Seda tuleb kuidagiviisi hämada, et oled geenius.
+" Ka ei pea Uuspõld seda rolli eriliseks katsumuseks, kuigi seriaalis mängib ta
+esimest korda. Vaid kord tekkis tal imelik tunne, millest ta ise täpselt aru ei
+saanud: "Mõtlesin, kas olen lihtsalt laisk või on mul rutiin," meenutab Uuspõld.
+" Roll elas oma elu, olin rolli sees ja lihtsalt tegin. Kuna rezhissöör vitsa ei
+andnud, oli see ilmselt rutiin. " Neljapäeva õhtuks on Uuspõld Siberi nero'st ja
+seriaalirutiinist vaba. Peab maha lõpupeo ja naaseb koju Tallinna. Ta ei eita,
+et Soome-töö lõpp toob kergendus- ja kahjutunde korraga. Kahju, et Tampere-aeg
+otsas, kergendus, et töö saab tehtud. Uuspõllu töötsükkel on tavaliselt väldanud
+neli kaheteistkümnetunnist päeva jutti. Kell seitse hommikul läheb transvaal
+lahti ja nii õhtuni välja. Tavaliselt hindavad õhtused inimesed kella seitset
+hommikul sügavaks ööks. Uuspõld pole erand, kuid mingist uneskõndimisest pole
+võtteplatsil juttugi. "Tuleb endale sisendada: olen ärkvel, olen ärkvel,"
+selgitab ta. Varane päevaalgus oli kohalike näitlejate "teene", sest nemad pidid
+pärast hommikust pingutust teatrisse proovi kihutama. Uuspõld ise tunnistab, et
+tunneb teatrist ja selle rutiinist puudust. Ta on mänginud ka filmivõtete
+vaheajal omi rolle lavastustes "Mao tee kalju peal" ja "Kui me Moondsundi
+Vasseliga kreeka pähkleid müüsime, siis ükski ei tahtnud osta", kuid uusi rolle
+pole teinud. Nüüd, kui Uuspõld geeniusest prii, võtab ta nädala pausi- ja
+mõtlemisaega, loeb Shakespeare'i "Kuningas Leari" ja astub draamateatri
+proovisaali. "Kuningas Learis" mängib ta narri. Koomik, nagu ta on. "Mulle see
+roll meeldib, sest tõe piiril on mõnus mängida," tunnistab ta. Teatrisse tagasi
+ihalev Uuspõld tunnistab, et lõviosa aastatagustest kõhklustest "Sipe- rian
+nero" kasuks või kahjuks algas teatrist. "Teletöö pole näitlejale selline
+loomingulise rahulduse saamise koht nagu teater või film," lausub ta. "Kaalul
+oli ju ikkagi terve aasta teatrita olekut!" Kaalul oli tubli osa isiklikku elu,
+sest elukaaslane Liina Vahtrik jäi koju ootama, nagu õde Anne "Sinihabeme"
+muinasjutus - igapäevane telefoniühendus ja kõik. "Ega helistamata saakski,"
+lisab Uuspõld. Tampere-töö pakkus Uuspõllule vähe pere- ja teatrimelu, seevastu
+otsatult jalgrattateid. Talle lihtsalt meeldib rattaga sõita. "Eestis on
+jalgrattateid vähevõitu," poetab ta moka otsast. "Tallinnas on aga väga vastik
+jalgrattaga sõita." Uuspõld sõidaks iga kell rattaga, ka oma Keila kodust
+Tallinna tööle, kui saaks. "Saan aru, meil on vaene riik, mis teha," ohkab ta.
+"See pole nii, et võtan kätte, sõidan teerulliga ja ongi jalgrattatee valmis."
+Nii ongi Uuspõllul pisut kahju, et Tamperest minna tuleb. Ning maha ei jää
+temast ainult eeskujulikud jalgrattateed. "Siin olen veetnud pea aasta elust ega
+saa siit ükskõiksena minna, see on selge," kinnitab ta. Lisaks teatrile ootab
+Uuspõldu ansambel Luxury Filters, kellega ta novembris paar korda üles astub.
+Kunagi möirgas Uuspõld koos Filtersiga laulu "Tramm nr 66" ning telesaate
+"Seitse vaprat" telefonid punetasid üksmeelselt. Nüüd on ansambel Uuspõllu sõnul
+jäänud omamoodi pereürituseks, mis tuleb kokku, kui on põhjust. "Meil on
+stuudioski mitme laulu põhjad ootel, ei saa neid sinna maha ka jätta," ütleb
+Uuspõld. "Ja pidevalt settib ideid, mille väljendusvormiks on sobivaim just
+vokaalinstrumentaalansambel." Kui Uuspõld saaks taas kord rollipakkumise
+teleseriaali, võtaks ta selle vastu. Mis sellest, et "Siperian nero" nimiosa
+teda algul heidutas. "Need kõhklused on nüüdseks ununenud, enam ma ei kõhkleks,"
+räägib ta. " Kui ma poisipõlves esimest korda suusahüppetornis seisin, siis
+pelgasin. Teisel korral enam mitte. " Kogemus maksab. Aga kuhu jäävad au ja
+kuulsus? Uuspõld laseb laia naeru: " Televiisoris esinemine toob kuulsust mis
+mühiseb. Nüüd on mul jälle tore tänaval käia. " Et inimesed talle tänaval järele
+hõikavad või pika pilguga vaatavad, pole Uuspõllule probleemiks. "Kui see
+häiriks, peaksin teist ametit pidama," muigab ta. Soomes pole ta veel autogramme
+jaganud, seevastu Eestis kõvasti. Eriti Keilas. T-särgi staar Kord sattus Jan
+Uuspõld seltskonnas istudes improviseerima ning sai maha kahe kantriparoodiaga.
+stsenaristid lustisid nagu teisedki peolised. Lõpuks küsisid näitlejalt luba
+laulude põhjal seeria kirjutada, kus füüsik oma suure armastusega muidu hakkama
+ei saa, kui laulud appi võtab. Uuspõllu kehastatav geenius on eluvõõruse
+musternäidis: armununa kahtlustab ta, et on mingisse kummalisse tõppe nakatunud.
+"Minu meelest on see filmi 22. osa, kus geenius Leo otsustab tütarlapse südame
+võitmiseks laulu kirjutada," räägib Uuspõld. " Ta asub laule kirjutama, saab
+hakkama tõeliste totrustega ja jääb magama. Unes näeb aga, et on loonud kaks
+suurepärast laulu, mis ta jalamaid staariks lennutavad. " Et filmitegelasest
+saab üle Soome suur staar, läheb käima tõeline muusika masinavärk:
+Leo-deodorandid (Leodorant), Leo-seebid ja Leo pildiga T-särgid pöörlevad
+üksteise võidu staarikarussellil. Õigupoolest kaunistab otsatut nännikuhja Jani
+nägu. Oma näopildiga T-särk teeb Uuspõllule nalja. Iseasi, kas ta seda ka
+tulevikus kandma hakkab. Erinevalt tarkpea Leost jäi Uuspõllul kahe lauluga
+staaritaevasse lendamata. Tänavusel teatrifestivalil Tamperen Teatterinkesä
+sattus ta neid kogemata teatritelki laulma, sest kaasnäitleja Asko Sahlman
+kutsus ta sinna üllatusesinema. "Kuna esinemisplats oli hirmus suur, ei saanud
+tagapool seisjad aru, et tegu on paroodiaga," räägib Uuspõld. Hiljem kuulis ta
+kaunis vastakaid kommentaare: osa publikust arvas, et mingi kiiksuga eestlane
+ajas lihtsalt niisama laulujoru. USA loodab, et uus konflikt näitab pooltele
+veel kord rahu alternatiive USA välisminister Madelein Albright kohtub täna
+Pariisis Iisraeli peaministri Ehud Baraki ja palestiinlaste liidri Yasser
+Arafatiga, püüdes lõpetada Lähis-Idas taas puhkenud vägivalda. Seni on kõik
+vägivalla peatamise katsed luhtunud. Eile läksid uued kokkupõrked Iisraeli
+sõdurite ja palestiinlaste vahel lahti vaid mõni tund pärast seda, kui pooled
+leppisid kokku olukord kontrolli alla võtta. Kokkulepe ei pidanud Iisraeli armee
+ülem Läänekaldal ja kohaliku palestiina julgeolekuväe juht sõlmisid ööl vastu
+eilset kokkuleppe, mille kohaselt palestiinlased võtavad olukorra piirkonnas oma
+kontrolli alla ja juudiriik viib palestiinlaste omavalitsuse aladelt välja raske
+sõjatehnika. Päeva teisel poolel, kui Läänekaldal Nabluse lähistel maeti
+varasemas tulevahetuses hukkunud palestiina noorukit, algasid uued rahutused.
+Tulevahetuses Gaza sektoris sai vähemalt kaks palestiinlast surma. Iisrael on
+kasutusele võtnud ka rünnakukopterid. Alates eelmisest neljapäevast, mil
+kokkupõrked juutide ja palestiinlaste vahel puhkesid, on surma saanud üle 50
+inimese, enamuses palestiinlased. Üle tuhande palestiinlase on haavatud.
+Aktiivselt on rahudiplomaatiasse sekkunud president Bill Clinton, kes vestles
+nädalavahetusel telefonitsi nii Baraki kui ka Arafatiga. Clinton rõhutas, et
+ajaloo silmis võib praegune veresaun teenida tegelikult üllast rolli, kinnitades
+mõlemale poolele veel kord, kui oluline on läbirääkimiste laua taha tagasi
+pöörduda. Ühendriikide analüütikud on samas Clintoni kui rahutooja suhtes üha
+skeptilisemalt meelestatud. Uus kriis ja selle kiire levik lubab ennustada, et
+allesjäänud kolme ja poole ametikuu jooksul ei jõua Clinton ihaldusväärse
+välispoliitilise trofeeni. "Tegu ei ole vaid järjekordse vägivallapuhanguga,"
+ütles intervjuus New York Timesile endine Iisraeli suursaadik Washingtonis
+Itamar Rabinovich. "Sel konfliktil on Iisraeli avalikule arvamusele tohutu
+mõju," sõnas Rabinovich. " Inimesed olid viimased kümme aastat araablaste ja
+Iisraeli konflikti lõpetamise suhtes optimistlikult meelestatud. Uus kriis avab
+mitmed vanad haavad. " Otsustusvõimetu ÜRO Palestiina liidrid soovivad, et
+Iisraeli käitumist konfliktis asuks uurima rahvusvaheline komisjon ning et ÜRO
+Julgeolekunõukogu võtaks vastu resolutsiooni, kus juudiriik teravalt hukka
+mõistetakse. Nõukogu liikmed on kinniste uste taga nõu pidanud juba kaks päeva,
+kuid vähemalt teisipäeva pärastlõunaks ei suudetud kokku leppida, kui
+karmisõnaliselt tuleks Iisrael hukka mõista. ÜROs töötavate diplomaatide sõnul
+olid Ühendriigid esialgu igasuguse nõukogu sekkumise vastu, kuid on nüüd
+põhimõtteliselt resolutsiooni vastuvõtmisega nõus. Venemaa president Vladimir
+Putin alustas eile India-visiiti, millega loodab pisut taastada kahe riigi
+vaheliste suhete külma sõja aegset tihedust. Putin kavatseb koos India
+liidritega alla kirjutada rohkem kui kümnele lepingule, mis reguleerivad kahe
+riigi vahelist koostööd majanduse, teaduse, tehnika, kultuuri valdkonnas.
+Lepingutest tähtsaimaks on vaatlejad hinnanud strateegilise partnerluse
+lepingut. "Läbirääkimised (selle lepingu üle) on tõestanud India ja Venemaa
+pikaajaliste rahvuslike ja geopoliitiliste huvide kokkulangevust," ütles Putin
+pressikonverentsil pärast seda, kui oli koos India peaministri Atal Behari
+Vajpayeega dokumendile allkirja andnud. Vene ajakirjandus on visiidist
+kirjutades pööranud kõige rohkem tähelepanu Venemaa relvatarnetele Indiasse.
+Ajaleht Segodnja nentis, et Putin läks Indiasse kui Vene relvaekspordifirma
+Rosvooruzhenije müügimees. Näiteks peaks just visiidi ajal saama alla kirjutatud
+leping, mille kohaselt India ostab Venemaalt 124 tanki T-90S ja ehitab litsentsi
+alusel veel 186. Tehingu hind peaks olema 750 miljonit USA dollarit. Teise
+"sajandi tehinguna" loodab Venemaa Indiale maha müüa lennukikandja ristleja
+Admiral Gorshkov ja mõned hävitajad MiG-29. See peaks Venemaale sisse tooma 1,3
+-1,5 miljardit dollarit. Samas on Vene press käsitlenud Vene-India suhteid ka
+geopoliitilises kontekstis ja nentinud, et siin on Putini ees küllaltki keerukas
+ristsõnamõistatus. Juba aastaid on Venemaa püüdnud soojendada suhteid India ja
+Hiinaga, et oleks midagi vastu panna USA liidripositsioonile maailmas. Nüüd aga
+on Venemaal tekkinud palju pakilisem ja isiklikum vajadus saada hästi läbi
+hoopis Pakistaniga - riigiga, millega Indial jällegi on äärmiselt pingelised
+suhted. Pakistan on aga ainus riik maailmas, mis suudab lävida Talebani
+liikumisega. Kuivõrd viimane on saanud oma kontrolli alla peaaegu kogu
+Afganistani ja jõudnud Tadzhikistani piiri äärde, siis muutub Venemaale - mis
+valvab Tadzhi-kistani ja Afganistani piiri - Talebaniga suhete loomine
+elutähtsaks küsimuseks. Pakistani vahendus siin oleks väga kasulik.
+Ajakirjanikud lausa kiskusid õblukese blondi naise autost välja. Kaamerate
+sähvimine ja küsimustetulv takistasid tema teed uksest sisse, trepist üles ning
+tundus, nagu möödunuks sel viivul korraga terve eluaeg. Mitmekümne telekaamera
+rõnga vahele surutuna ei jäänud naisel üle muud, kui lähimale lauale karata ning
+seal parteikaaslaste juubeldavaid ovatsioone vastu võtta. Kogu Taani tunnistas
+Pia Kjærsgaardi triumfi, sest "Ei eurorahale" kampaania meditsiiniõe haridusega
+liider võitis 28. septembri referendumil hiilgavalt suuri ja vägevaid. Pisike
+parempopulistlik Taani Rahvapartei paiskas põrmu kaheksakümmend protsenti riigi
+poliitliidritest, valitsuse, lõviosa opositsioonist ja söögilaua suurused
+lehereklaamid euroraha kasuks - omades ise toetust peamiselt juhtumisi samal
+arvamusel asunud puna-roheliselt vasaktiivalt. Kjærsgaardi võidu õhkkonda
+tunnetaksid kohalikud reformerid, isamaalased ja keskerakondlased siis, kui Tiit
+Toomsalu neile Riigikogus korraga ära teeks. Sest ka Taanis ei teinud tõsised
+poliitikud Kjærsgaardist eriti välja, kuni Rahvapartei loosung "Krooni ja isamaa
+eest" naelapea pihta virutas. Sotsiaaldemokraadist Taani peaminister Poul Nyrup
+Rasmusseni aatekaaslased istusid Kjærsgaardi tuhkatriinust kuningannaks tõusmise
+ajal nördinult oma fraktsiooni punalippudega dekoreeritud toas, ning sama vähe
+oli lüüasaamise üle rõõmustada Taani opositsioonilistel liberaalidel ja
+konservatiividel. Sest 53,1% euroraha kõrvale lükanud valijaid on nende kõigi
+ühine kaotus. Rasmussen juhib lõhenenud Taani kõrval ka lõhenenud
+sotsiaaldemokraate, sest umbes 40% võimupartei toetajaist on euroraha vastu. Oma
+ridades, ehkki väiksemal määral, tuleb euroskepsisega rinda pista ka Taani
+paremerakondadel. Referendumijärgsel hommikul ilmunud Berlingske Tidende
+paigutas juhtkirja erandlikult esiküljele. Pealkiri "Häbi" väljendab küll
+vähemuse, kuid ikkagi peaaegu poolte taanlaste meeleolu ja kartust, et see otsus
+asetab nad väljapoole Euroopa süvenevat koostööd. "See otsus on õnnetus," kurtis
+ajaleht ja pidas selle tagajärjena Taani taandumist euroliidu B-liikmeks. Ei saa
+kuidagi öelda, et euroraha kasuks rääkinuks taanlaste silmis vähe ratsionaalseid
+argumente, laenuintresside langus olgu vaid üheks näiteks. Kuid kolmnurgas
+demokraatia, argumendid ja emotsioonid osutusid võitjaks kaks äärmist. Pole ime,
+et end demokraatlikuks pidavad valitsused üritavad rahvahääletusi korraldada
+enamasti juhtudel, kui tulemus on ette selge. Saksamaa ühinemise kümnenda
+aastapäeva pidustustele saabunud välismaised poliitikud tunnustasid riigi
+seniseid saavutusi, ent hoiatasid Saksa riigijuhte maal leviva paremäärmusluse
+ja korralageduse eest. Dresdenis peetud aktusekõnes tänas Prantsusmaa president
+Jacques Chirac nii sakslasi kui nende naabreid kümne aasta eest langetatud
+ühinemis- otsuse eest. "Tänu sellele sai käesolev sajand, mille vältel oli
+Euroopa kogenud nii palju õudusi ja kannatusi, sajandiks, mil võidutsevad õigus,
+õiglus ja vabadus," ütles Chirac. Pidupäeva aktusekülalisteks olid Soome
+president Tarja Halonen, Rootsi peaminister Göran Persson, Poola peaminister
+Jerzy Buzek, Slovakkia valitsusjuht Mikulas Dzurinda, Ungari peaminister Viktor
+Orban ja tema Tshehhi kolleeg Milos Zeman. Venemaad esindas Föderatsiooninõukogu
+esimees Jegor Strojev ja USAd välisminister Madeleine Albright. Suurbritannia
+oli Dresdenisse saatnud asepeaminister John Prescotti. Kuigi peokülaliste seast
+puudus endine, nn ühinemiskantsler Helmut Kohl, ütles Chirac tema aadressil
+eriti sooje sõnu. Helmut Kohl ise polnud piduliste nimistus, sest elab praegu
+raskelt üle Kristlik-Demokraatliku Partei (CDU) mainet laastavat finantsafääri.
+Sakslaste rahvuspüha pidas ta eile perekonnaringis oma kodus Ludwigshafeni
+lähedal. Saksamaa president Johannes Rau nentis, et ühinemisele aitasid
+otsustavalt kaasa omaaegse Saksa Demokraatliku Vabariigi kodanikud. Samas ei
+häbenenud ta tunnistamast, et tänase Saksamaa idaosas on tööpuudus lääneosaga
+võrreldes peaaegu kaks korda suurem. Ungari endine peaminister Gyula Horn ütles
+eile Düsseldorfis korraldatud aktusel, et Saksamaa ühinemisega saavutati
+riikliku õigluse, demokraatia ja vaba turumajanduse rahvusvaheline heakskiit.
+Horn oli 1989. aastal piiride avanemise aegu Ungari välisminister. Saksamaa
+praegune liidukantsler Gerhard Schröder tänas Euroopa kõiki naaberriike toetuse
+eest ja meenutas, et just Kesk- ja Ida-Euroopas alanud reformiliikumised
+käivitasid omal ajal protsessi, mis viis Saksamaa riiklikule ühtsusele. Eile
+pühitsesid sajad tuhanded sakslased kogu maal ühinemise kümnendat aastapäeva.
+President Rau toonitas: "Täna peame pidu selle nimel, et Saksamaad ei lõhestaks
+enam ükski piir, mille lähedus põhjustaks inimjahti." Jugoslaavia opositsioon
+jätkab üldstreigi teisel päeval inimeste kutsumist tänavatele, et sundida
+president Slobodan Milosevici tagasi astuma. Vaatamata üleeilsetele
+massiprotestidele ja üldstreigile ütles Milosevic BBC teatel televisioonis, et
+tal pole kavatsust astuda kõrvale kavandatud teisest voorust. Ametlikel
+tulemustel ei saanud opositsiooni kandidaat Vojislav Kostunica esimeses voorus
+vajalikku enamust ja seega on Jugoslaavia võimude sõnul vaja korraldada teine
+voor. Opositsioon pole aga sellega rahul, väites, et Kostunica võitis juba
+esimeses voorus. Milosevic hoiatas televisioonis, et Jugoslaavia laguneb, kui
+opositsioon tuleb võimule. Opositsiooni üks liidreid Zoran Djindjic ütles, et
+Milosevici pöördumine näitas "diktaatorit, kes palub abi inimestelt, keda ta
+terroriseeris kümme aastat". "Milosevic pidas ähvardava, väga närvilise ja
+ebastabiilse kõne," ütles Djindjic. Streikijate suurim edu seni on olnud
+Jugoslaavia kahe suurema kaevanduse töö peatamine, mis avaldab juba mõju
+elektrijaamadele ja ähvardab põhjustada elektrikatkestusi. Eile teataski Serbia
+elektrikompanii, et on alustanud elektripiirangutega. Belgradi sõltumatu
+raadiojaama Free B92 teatel tulevad elektrikatkestused söepuuduse tõttu, mille
+põhjustas omakorda Kolubara kaevurite streik. Eile jätkusid Jugoslaavia linnades
+ka massimeeleavaldused. Free B92 andmetel arreteeris Serbia politsei eile
+hommikul neli inimest ja mitu sai vigastada, kui politsei üritas eemaldada
+teetõket Ibari teel Vranici juures. Politsei arreteeris eile ka Belgradi
+transpordikompanii presidendi Dragan Tosici üldstreigi organiseerimise eest
+Jugoslaavia pealinnas. Opositsioon kutsus edasi püstitama Belgradis teetõkkeid.
+Tänaseks kavandab opositsioon suuri meeleavaldusi Belgradis ning homseks
+loodavad nad kokku saada veelgi rohkem inimesi. Armee ülem kindral Nebojsa
+Pavkovic on läbirääkimistel Kolubara kaevuritega alates eile hommikust. Ta on
+hoiatanud streikijaid, et nood ähvardavad rahvuslikku julgeolekut. Samas ütles
+Pavkovic enne valimisi Free B92 teatel, et armee tunnustab valimistulemusi.
+Kaevureid on külastanud ka Kostunica, kes kutsus neid üles Milosevici vastu
+edasi pingutama. Kolubaras streigib umbes 4500 töölist. Päevaleht Danas vihjas
+eile aga võimalusele, et streikima hakkavad ka hüdroelektrijaamad Djerdab 1 ja
+2. Venemaa president Vladimir Putin on CNNi teatel pakkunud ennast vahendajaks
+Milosevici ja Kostunica vahel, kuid on saanud kummaltki tagasilükkamise.
+Kostunica ütles eile, et on valmis külastama Moskvat, kui saab Putinilt ametliku
+kutse. Putin on ühisavalduses Saksa kantsleri Gerhard Schröderiga öelnud, et on
+Kostunica võidus veendunud. Vene meedias ringlesid eelmisel nädalal
+spekulatsioonid, et Milosevic võib Venemaalt asüüli paluda. Samalaadse
+ettepaneku tegi Vene võimudele ka Jugoslaavia endine peaminister Milan Panic.
+Lõuna-Inglismaa kuurortlinnas Bournemouthis alanud iga-aastasel konservatiivide
+parteikonverentsil on tähelepanu keskpunkti tõstetud veidi üllatuslikult
+tervishoiupoliitika, vähem üllatuslikult aga ELi temaatika. Konservatiivide
+varivalitsuse rahandusminister Michael Portillo rõhutas oma eilses ettekandes,
+et võimalik tulevane tooride valitsus suurendaks kulutusi tervishoiule, üritades
+seeläbi suurendada ka erasektori rolli. BBC Raadio 4-le antud intervjuus ütles
+Portillo, et leiboristide poliitika, kus inimesi on julgustatud investeerima oma
+kodudesse, pensionisse ja haridusse, ei ole õige, sest valitsus on unustanud
+investeeringud tervishoidu. Konservatiivide konverentsi teine põhiteema on olnud
+jätkuva vastuseisu rõhutamine ELi ühisvaluutale eurole. See on teema, kus enamik
+Briti valijaid eelistab konservatiivide seisukohti leiboristide omadele ja
+toorid üritavad sellest võimalikult palju profiiti lõigata. Veelgi tugevdab
+nende positsioone Taani ei-ga lõppenud referendum möödunud nädalal. ETV, kell
+20.05, "Pealtnägija". 
+
+2009. aastast tuleb Saksamaal kõik majad soojustada nii, et kütteks kuluks
+energiat 30% vähem kui praegu, teatas minister Wolfgang Tiefensee. Vastasel
+korral karistatakse majaomanikke kuni 50 000 euro suuruse trahviga. Tänavuste
+jõulude ajal võib energiaga veel pillavalt ümber käia. "2020. aastaks peame
+saavutama küttekulutuste vähenemise 50 miljardi euro võrra," arutleb Tiefensee,
+et lõppkokkuvõttes tasub hoonete soojustamine, milleks majaomanikel kulub
+arvutuste järgi 15,2 miljardit eurot, ennast mitmekordselt ära. 2009. aasta
+tähtaeg pole aga viimane. Ministri arvates tuleb hiljemalt 2012. aastal nõuda
+majaomanikelt uut tegevusplaani, et vähendada küttekulu veel 30% võrra. Ka peab
+uuenevatest energiaallikatest piisama 14% majade kütmiseks. Saksamaa ongi
+järjest rohkem panustanud hoonetele päikesepaneelide paigaldamisse. Korraldus
+puudutab siiski ainult uusi, alles ehitatavaid maju. Sakslased loodavad, et
+rohelise energiakauba müük maailmas elavneb, ja kuivõrd Saksamaa on seadmete
+valmistamisel teistest ees, siis tulebki tehastesse 300 000 töökohta juurde, et
+ostjate nõudlust rahuldada. Hispaania majandusminister Pedro Solbes kinnitab, et
+kaasmaalased pole ikka veel mõistnud euro väärtust ja loobivad seepärast kergel
+käel jootraha. "Kole on vaadata, kui inimesed jätavad terve euro jootrahaks
+tassi kohvi eest, mis maksab vaid kaks eurot," kõneles majandusminister
+olukorrast riigis, kus inflatsioon on tõusnud katastroofilise 4,1 protsendini.
+See on kõrgem kui teistes eurotsooni riikides. BBC kinnitusel oli Hispaanias
+enne euro tulekut kombeks anda jootrahaks 25 peseetat. Noid rahasid mahtunuks
+ühte eurosse 166. Majandusministri arvates on just helde jootraha jagamine üks
+põhjus, miks elukallidus on riigis euro tulekuga järsult tõusnud. "Printsess
+Diana süda oli valust lõhkemas, kui Hasnat Khan teatas, et ei abiellu temaga. Ta
+otsis Dodi Fayedilt vaid lohutust, mitte armastust," kinnitas Diana ja Dodi
+hukkumise asjaolusid uurivas Londoni kohtus printsessi lähemaid sõbratare Rosa
+Monckton. "Diana armastas kirurg Hasnat Khani kogu südamest ja lootis, et neil
+on ühine tulevik," kinnitas Rosa Monckton kohtule Sunday Telegraphi andmeil.
+Kõigest kaks nädalat enne oma traagilist surma, Kreeka saartel puhates, oli
+Diana rääkinud sõpradega ainult Hasnatist. Ma mõistsin, et ta igatseb seda
+meest. Kordagi polnud jutuks abielu Dodi Fayediga," ütleb Monckton. Printsess
+oli valmis vastu võtma islami. See samm jäi astumata vaid sellepärast, et Hasnat
+otsustas nende vahekorrale lõpu teha. Kui ajalehtedes ilmusid esimesed fotod
+Dianast ja Dodist, oli printsess ehmunud ja endast väljas ning ütles mulle:
+"Nüüd ei võta Hasnat mind enam tagasi." Kirurg: abielu oli võimatu Sunday
+Telegraph kirjutab, et Hasnat Khan lõpetas suhted Dianaga 1997. aasta suvel,
+mõni kuu enne printsessi surma, sest tema veendumuse kohaselt olnuks nende
+abielu võimatu. Kui ma võtaksin ta naiseks, siis lahutaksime hiljemalt aasta
+pärast," oli Hasnat oma perekonnale öelnud.Me oleme kultuuritaustalt erinevad,
+nagu võiksid olla inimesed kahelt eri planeedilt. Tema on Veenuselt, mina
+Marsilt. Kirurgi ja printsess Diana vahekord algas 1995. aastal. Enamasti
+viibisid armunud Hasnat Khani korteris Londoni Chelseas. Tõsi, Diana varjas seda
+suhet avalikkuse eest suure hoolega ja tema armastusest Pakistani päritolu
+kirurgi vastu oli ajakirjanduses tema eluajal vähe juttu. Praegu 48aastane
+Hasnat lahkus Suurbritanniast vaid paar kuud tagasi. Tema isa rääkis
+ajakirjanikele, et poeg oli Dianat iseloomustanud kui väga iseseisvat ja lahke
+olekuga naist. Mu poeg mõtles paluda tema kätt, kuid loobus siis sellest, sest
+teadis, et abielu kahe eri usku inimese vahel ei saa olla püsiv," ütles isa.
+Hasnat Khan abiellus enne Suurbritanniast lahkumist Afganistani kuningasuguvõsa
+liikme, 29aastase Hadia Sher Aliga. Rosa Moncktoni jutu kohtus pareeris Diana
+kasuema krahvinna Raine Spencer, kes ütles, et Dodi Fayed ja Diana olid armunud,
+ja on usutav, et neil oli plaan abielluda. Kuid krahvinna polnud printsessile
+kuigi lähedane. Diana karske suhe Dodiga Seevastu on printsessi lähedaste
+sõprade hulka loetud ajakirjanik Taki Theodoracopulos varem kinnitanud, et Diana
+ja Dodi ei maganud kunagi ühes voodis. "Praegu kõneldakse palju, et kui Diana
+Alma silla tunnelis surma sai, siis ootas ta Dodi last. Ma küsisin seda temalt
+kolm päeva enne õnnetust - ta naeris mulle näkku ja ütles, et kui Dodi on tema
+armuke, siis olen seda ka mina. Nad ei maganud koos," ütles Taki. Londoni kohus
+on Diana ja Dodi Fayedi surma asjaolude kohta tunnistusi kuulates muu hulgas
+välja nõudnud printsessi kirjad Dodile ja kuninganna Elizabeth II abikaasale
+Philipile. Kohtus andis tunnistusi modell Kelly Fisher, kes oli Dodi kallim
+1997. aastal. Ta ütles, et kuulis St. Tropezi minekust ja jahiga sõitmisest Dodi
+isalt ning uskus, et ta kutsutakse kaasa. Dodi aga lükkas isa jutu ümber ning
+ütles Kellyle, et peab jääma Londonisse ega sõida kuhugi. 6. augustil 1997 ilmus
+ühes ajalehes foto, kus Dodi ja Diana suudlevad. Isa soovitas Dodi unustada,"
+kurdab Kelly. Mõni aeg tagasi oli Dodi kinkinud talle hiigelsuure safiiriga
+kihlasõrmuse, peaaegu täpse koopia sõrmusest, mille prints Charles omal ajal
+Dianale kinkis. Pärisin temalt, kas ta tahab kihluse lõpetada? Küsisin, kas meie
+vahekord on lõppenud? Dodi keerutas. Ma ei saa telefoni teel rääkida," ja ei
+vihjanud poole sõnagagi suhte lõppemisele. Ta oli maksnud Kellyle 2000
+naelsterlingit (50 000 krooni) päevaraha ja ostnud modellile 5 miljonit
+naelsterlingit maksva maja Los Angeleses, et ta modellitööst loobuks ja ainult
+Dodile pühenduks. Eile varahommikul pommitasid Türgi sõjalennukid mitut küla
+Põhja-Iraagi kurdi aladel. Iraagi võimude teatel tabasid pommid vähemalt kümmet
+küla, surma sai üks naine. Jarawa ja Sankasari linnapead väitsid, et pommitamine
+algas juba kella kahe ajal öösel ning kestis vahetpidamata mitu tundi. Maatasa
+tehti uusehitisi ja koole. Türgi armeejuhtkond kinnitas pommiheitmist, kuid
+väitis, et sihtmärgiks olid keelatud Kurdi Tööpartei sissilaagrid. Türgi
+telekanalite teatel käis pommitamas 20-50 lennukit. Türgi asepeaminister Cemil
+Cicek ütles riigi uudisteagentuuri andmeil, et õhurünnakud jätkuvad ka
+lähinädalatel. Me ei jäta enne, kui kurdi mässulised on relvad maha pannud,"
+lausus Cicek. Varem on Türgi pommitanud Iraaki suurtükkidest ja teinud mõne
+kopterireidi, sõjalennukeid rakendati rünnakul esimest korda. Iraagi kurdi armee
+juhtkond teatas sõdurite saatmisest Türgi piiri äärde "uurima tehtud kahju ja
+aitama elanikke". Sel nädalal teatab Suurbritannia valitsus kavast kolmandatest
+riikidest saabuvate turistide õigusi kärpida. Väljastpoolt Euroopa Liitu pärit
+inimestele antakse tulevikus õigus viibida Suurbritannia pinnal senise kuue kuu
+asemel vaid kolm kuud. Kui riiki tullakse sugulaste või tuttavate kutsel, siis
+peavad nood deponeerima vähemalt 1000 naelsterlingit (25 000 krooni) katmaks
+kutsutu võimalikke tagasisaatmiskulusid. Kaotada tahetakse ka inimeste õigus
+kaevata kohtusse, kui immigratsiooniametnikud nad viisast ilma jätavad. Praegu
+on riik pidanud kohtutele selliste kaebuste käsitlemise eest maksma aastas 30-40
+miljonit naelsterlingit. Apellatsiooniks peab leidma lihtsama ja odavama
+mooduse," teatab immigratsiooniminister Liam Byrne. LASKESUUSATAMINE Eveli Saue
+tõusis Pokljukas aasta viimasel individuaaldistantsil, sprindis, MK-punktidele,
+saades kahe möödalasuga 24. koha. Võitjale prantslannale Sandrine Baillyle
+kaotas ta 1.23,7. "Raske hooaja esimene pool on möödas. Nüüd saab nädala
+enam-vähem puhata. Taastuda," õhkas Saue. Pärast jõule tuleb aga taas tõsiselt
+treenima asuda, et kevadeni vastu pidada. Saue asub maailma karika kokkuvõttes
+56 punktiga 28. kohal. Sauet hämmastas, et 15 km distantsil, neljapäeval, ei
+saanud ta taas kord hoogu üles, sõiduaeg oli kõigest 68.. Laupäevases sprindis
+suusatas Saue märgatavalt kiiremini. Varem pole mul sellist kõikumist olnud, et
+täna nii ja homme naa. Mõlemal pikal distantsil olen tänavu olnud pehmelt öeldes
+kehv, sprindis aga on taas kõik hästi. Asi on psühholoogias, pakkus Saue: "Ma ei
+julge minna 15 kilomeetrit sõitma, kardan väsimist. Sestap alustan ja lõpetan
+aeglases tempos. Sprint on lühike, tean, et kuidagi ikka vastu pean." Laupäeval
+oli Saue tiirus viibimise aeg paremuselt teine. Kaht möödalasku keerulistes
+oludes peab ta pigem heaks kui normaalseks: "Puhusid iilid, aga ma sain
+märkidele hästi pihta. Äkki oli mul õnne - tiiru saabudes tuul vaibus?" Kadri
+Lehtla sai sprindis neli trahvi ja 72. koha. Meestest oli Indrek Tobreluts kolme
+möödalasuga 41. ja Roland Lessing (4) 78.. Võitis norralane Ole Einar
+Bjørndalen. Pühapäevastes teatesõitudes said Eesti naiskond ja meeskond
+vastavalt 14. ja 13. koha. Võitsid Saksamaa ja Venemaa. MK-sari jätkub 2.
+jaanuaril Oberhofis. VEHKLEMINE Tartu lahtistel meistrivõistlustel epees alistas
+MM-võistlustel rumala vea tõttu diskvalifitseeritud Maarika Võsu pronksinaise
+Irina Embrichi 15:14. Meeste epee finaalis võitis Nikolai Novosjolov Marno
+Allika 15:8. VÕRKPALL Ei ole midagi uut siin võrkpallipäikese all. Eesti
+karikavõistluste finaali jõudsid Tallinna Selver ja Tartu Pere Leib ning 3:0
+võidu võttis Selver. Tartlaste jõud oli Kuressaares peetud Final Fouril jäänud
+poolfinaali, kus alistati Pärnu VK 3:2 (otsustav geim 16:14). Selver oli
+poolfinaalis näinud üllatavalt suurt vaeva Sylvesteriga, võites 3:1 (15, 23,
+-22, 23). "Nägime ette, et nädalavahetuse mängud võivad tulla küllalt rasked,"
+ütles Selveri peatreener Avo Keel. "Detsembrikuu mängudegraafik on olnud väga
+tihe. Kui füüsiliselt oligi meestel raske, siis nende vaim pidas vastu."
+Finaalis andis Selver vastasele geimides vastavalt 20, 23 ja 22 punkti, võites
+raskemalt kui hiljuti Balti liiga mängus Tartus. Esimeses geimis pääses Selver
+kiiresti ette ja hoidis edu tänu heale servile küllalt kindlalt. Teises geimis
+pääses omakorda Pere Leib ette 14:9, aga pealinlased võtsid kohe järele ja
+läksid ettegi 20:17. "Kohati saime paremini vastu kui Tartus, aga ikka tuli
+sisse äravajumisi, millest mängu tagasi saada oli keeruline," tõdes Pere Leiva
+juhendaja Urmas Tali. "Kui geimilõpud lähevad käest, siis geimide keskosas
+toimuv väga ei määra." Tali ütles, et eelmise päeva raske mäng pärnakatega
+väsitas tema hoolealuseid. Sama teravat minekut kui laupäeval polnud enam
+noorukesel diagonaalründajal Oliver Vennol. "Ega nuriseda saa. Olgem ausad, tänu
+temale me üldse finaali jõudsimegi," lausus Tali. Venno tõi poolfinaalis
+pluss-miinus arvestuses hiilgavad 26 punkti ja viimases geimis rünnakutest
+üksinda pooled Pere Leiva punktid (8). "Ta küll kippus lõpus väsima, aga kui sul
+on minekupäev, pole midagi tagasi hoida," muheles Tali. Kui Selver ootab, kas
+neljapäevaks jõuab Tallinna Prilepi klubi ja saab pidada ära euromängu, siis
+Pere Leival algas jõulupuhkus. Võõrleegionärid pääsevad nädalaks koju ning klubi
+peab reedeks otsustama, kas kehvalt mängival slovakil Eduard Metelkal palutakse
+mitte naasta. KORVPALL Naiste Balti liigas said Eesti klubid eile kaks nappi
+kaotust Tallinna Living jäi alla BC Minsk 2006 naiskonnale 73:77 (Livingu
+resultatiivseim Kerttu Jallai 20 punktiga) ja TLÜ/Volta Berezina-RCOR-ile 76:77
+(Heila Rosenfeldt 25). Eriti dramaatiline oli TLÜ ja Berezina kohtumine. Jäänud
+kolmandal veerandajal 23 punktiga taha, pääses TLÜ lõpus ette. Kui mängida jäi
+12 sekundit, alustas TLÜ rünnakut kolmepunktilises eduseisus. Kuid kaks sekundit
+enne lõppu tegi üks vastastest vaheltlõike, millele järgnes TLÜ ebasportlik
+viga. Berezina tabas ühe vabaviske ja küljeaudi järel kolmepunktiviske.
+Laupäeval oli TLÜ võitnud Minski 70:68 (Ashley Wallace 22), kuid Living kaotanud
+Berezinale 58:69 (Jallai 20). Jaak Mae keskendus Itaalias 42 km pikkusel La
+Sgambeda vabatehnika maratonil suuremalt jaolt kohalike suusatajatega
+madistamisele, sestap ei õnnestunud tal grupifinišis tõusta kõrgemale 13.
+kohast. Kuna sprinterit Maes pole, vedas ta viimasest neljast kilomeetrist kolm,
+üritades peagrupist jalga lasta. Seltskond püsis takjana Mae kannul, aga
+otsustava tõusunukil puksiti ta hoopistükkis tahapoole. Itaallased ajasid tõusul
+jalad nii laiali kui võimalik, et keegi mööda ei pääseks," laiutas Mae pahaselt
+käsi. Kuna sõideti kaks ringi, tolknesid teisel ringil jalus suusaturistid, nagu
+Mae rahvasportlasi nimetas. "Mitmel korral tekkis üsna ohtlikke olukordi.
+Viimasel laskumisel jäi üks turist ette ja ma kaotasin hea positsiooni. Oma
+veerandsada meest oli grupis, seal polnud mul enam midagi teha." Võitis
+rootslane Jerry Ahrlin norralase Anders Auklandi ja itaallase Marco Cattaneo
+ees. Maadejagamine itaallastega algas kümnendal kilomeetril. Sinnamaani tõugeldi
+niisama, siis aga astus keegi Mae suusakepile nii, et eestlasele jäi pihku vaid
+kepi käepide. "Pöördusin tagasi, otsisin kepi üles ja suskasin käepideme
+kuidagiviisi otsa," rääkis Mae. Jäin pool minutit maha, kuid suutsin grupi kinni
+püüda. Grupp käes, tuli ette trügida. Itaallastele see ei meeldinud. Nad
+rüselesid häbematult ja tallasid pidevalt just mu parema suusakepi otsas. Ju nad
+teadsid, et käepide on lahti. Esimese ringi lõpus sain õnneks uue kepi." Mael
+tekkisid ka probleemid joogiga. Kümne kilomeetri jooksul ta rüübet ei saanud:
+"Ilm oli hommikust peale külm, 21 miinuskraadi, sestap kulus energiat palju.
+Õnneks läks päikese käes soojemaks." Trenni tehes ära vaata maha! Langetades pea
+rinnale, väheneb õlavöötme- ja seljasirutajalihaste toonus, selg kumerdub ja
+kõht võlvub ette. Kui kannatad seljavalu või nõgusselgsuse all, pead treenima
+kõhu- ja tuharalihaseid ja venitama niude-nimmelihast ja reie tagumisi lihaseid.
+Halva rühi korral on koormusjärgne lihaste venitamine eriti oluline. Tee
+kõhulihaste harjutusi alati aeglases tempos, vastasel korral ei tööta kõhu rist-
+ja põikilihased, vaid neist võimsam sirglihas. Järgi kehahoidu. Kühmus seljaga
+aeroobikaharjutusi tehes langeb koormus lülisambale ja jalaliigestele
+ebaühtlaselt, kasu asemel võid tervisele hoopis kahju teha. Kõige tähtsam on
+rühi parandamiseks teha lihaskorsetti tugevdavaid jõuharjutusi. Mis on
+taliolümpiamängude kõige vingem spordiala? "Otse loomulikult lumelauasõit,"
+vastab iga vähegi trenditeadlik noorsand. Kuuldu üle imestajatel tasub
+lumelauasõit ise järele proovida - lihtsurelikule on see täiesti jõukohane.
+Mõtetes mõlkumas elegantselt maalilise talvemaastiku taustal liuglev lumelaudur,
+saabus SL Õhtuleht laupäeva hommikul Kuutsemäele, et elus esimest korda
+lumelauasõitu proovida. Kuigi talve pole Eestis veel kuskil näha, on Kuutsemäe
+suusakeskuse peamine nõlv suudetud kunstlumega katta. Lumekahurid huugavad
+väiksemategi miinuskraadide korral, sest mäesuusa- ja lumelauahuvilistest
+puudust ei tunta - nõlv kihab hoolimata varasest hommikutunnist kui talveunest
+ärganud mesilaspere. "Esimesel korral veedad niikuinii üpris palju aega tagumiku
+peal," muigas Eesti Suusaliidu lumelauasektsiooni juhataja Siim Silland eelmisel
+päeval vastuseks küsimusele, et millised riided selga tasub panna ja soovitas
+vähemalt kolmekihilist riietust. Aga pigem veidi vähem kui rohkem, sest see, kui
+mäel külm hakkab, pole üldse nii hull kui see, et palavus kallale tuleb.
+Lumelauasõiduga tutvust sobitaja esimeseks katsumuseks on saabaste jalgapanek.
+Parajad kobakad teevad alajäsemete liigutamise märgatavalt kohmakamaks. Järgneb
+esimene tutvus lumelaua endaga. Algajaid õpetav Eesti lumelauaguru Karel Kangro
+uurib esmalt, kumb külg ees liikuda eelistatakse ja kruvib vastavalt sellele
+paika klambrid, mille sisse käivad saapad. Esimesed sammud lumelaua peal -
+esialgu kinnitamata saabastega - teevad 100% selgeks järele mõeldes üpris
+loogilisena tunduva tõsiasja - lumi on libe ja lumelaud on samuti libe. Esimeste
+harjutustega üritatakse leida lauatunnetust. Klambriga kinnitatakse üks jalg
+sõiduvahendi külge ja hakatakse kohapeal ringi tammuma. Järgnevad harjutused,
+kus tuleb ennast vaba jalaga edasi tõugata. See on raske ning päev varem kuuldud
+tõdemus tagumikul veedetava aja rohkuse kohta osutub enam kui tõeks. Püsivusest
+on aga kasu - pärast poolteise tunni pikkust intensiivset kursust saavad algajad
+mäest ilma kukkumiseta alla küll ning suurtel kiirustel ja hulgakaupa liikuvad
+kogenud lumelaudurid ei tundu enam teiselt planeedilt pärinevate olenditena.
+Märkus: kirjeldatud eksperimendi käigus leidis kinnitust vana tõde - korralik
+soojendus on eduka sporditegemise lahutamatu kaaslane. Muidu läheb nii, et
+10-minutilise rassimise järel lööb sääremarja elu rängim kramp ja liuglemise
+asemel tuleb tegeleda tubasemate tegevustega. Mango on tervisesportlasele kõige
+kasulikum puuvili. New Jersey Rutgersi ülikoolis tehtud uuringust selgus, et
+rohkelt A-, C-vitamiini ja foolhapet sisaldavad puu- ja köögiviljad kaitsevad
+kõige paremini mitmesuguste haiguste eest. Konkurentsitult suurim oli nende
+antioksüdantide sisaldus mangos, järgnesid papaia, kiivi, melon ja sidrun. Eesti
+meistrivõistluste soosikuks kerkis Jelena Glebova puudumisel mullune Eesti
+juunioride meister Svetlana Issakova, kes 129 punktiga noppiski esikoha. Suurima
+punktisumma (135) kogus aga hoopis juunioride parim, veel üks Anna Levandi
+õpilane Jasmine Alexandra Costa. "Ta harjutab koos minuga, on väga püüdlik ja
+treenib väga hoolikalt. Mul on tema võidu üle väga hea meel!" tunnustas Glebova
+treeningukaaslast. Naisteklassis võtsid teise-kolmanda koha Johanna Allik ja
+lühikava võitnud Olga Ikonnikova. KORVPALL Eesti meistriliigas alistas
+Triobet/Dalkia võõrsil Pärnu KK/Catweesi 70:65 (Dorbek 20, Sokk 15, Tulit 12,
+Parve 30, Ringmets ja Käbin 10) ja tõusis 11 võiduga teiseks. Poolaja võitis
+Pärnu 40:36, kuid teist poolaega alustasid külalised 9:0 spurdiga. Kolmanda
+veerandaja lõpus oli tablool viik 51:51, kuid siis tegi Triobet/Dalkia otsustava
+spurdi. USA teadlased peavad pikaealisuse puhul head füüsilist vormi saledusest
+tähtsamaks. Trenažööril tehtud testides osalenud naistel ja meestel, kes olid
+küll ülekaalulised, kuid treenitud, oli väiksem suremusrisk kui saledatel
+treenimata inimestel. Lõuna-California ülikooli liikumisekspert Steven Blair ja
+tema kolleegid jälgisid 12 aasta vältel ligi 2600 üle 60aastast inimest.
+Treenimata inimeste seas oli suremus neli korda kõrgem kui väga heas füüsilises
+vormis olnutel. Heas vormis olek kaitseb üle 60aastaseid mehi ja naisi surma
+eest, ükskõik, kas nad on normaalkaalus, ülekaalulised või rasvunud," nendib
+Blair. Tema sõnul on uuringu tulemused olulised, sest ülekaaluliste inimeste
+hulk kasvab üle maailma. Kuid tihti keskendutakse vaid salenemisele, aktiivsus
+ja treenitus jäävad tagaplaanile. Seega pole ülekaalulistel tarvis liikumist
+karta - pikaealisuseks pole tarvis drastilisi samme, ka mõõdukas füüsiline
+aktiivsus on tervisele kasulik. 1. Tervisesportlase peamine koormuse reguleerija
+on enesetunne - kui tunned end harjutust sooritades hästi ja mõnusalt, oledki
+endale sobiva rütmi leidnud. 2. Treeningutega alustamiseks on kõige sobilikum
+käimine: liigesed ei saa eriti põrutada ja liikumine vabastab liigkilodest.
+Alustada võiks 20-30 minutist iga päev. Levinud soovitus on: treenida tuleb
+vähemalt kolm korda nädalas ja mitte vähem kui 30 minutit järjest. Kindlasti ei
+ole soovitatav pidada järjest üle kahe treeninguvaba päeva, muidu hakkab
+organism treeningu positiivset mõju taas kaotama. 3. Alustades tuleks harjutada
+ülepäeviti. Nii võiks joosta üle päeva, algajad 30 minutit korraga.
+Vastupidavuse arenedes võib paari kuu pärast alustada juba pikema (tund või
+enam) jooksuga kord nädalas. Läbitud maa pole oluline. Tähtis on, et organism
+töötaks. Algajatel tasub jooksu aega iga päev paari minuti võrra pikendada. 4.
+Jooksu intensiivsus ja maht käivad käsikäes. Üht neist suurendades tuleb teist
+vähendada. Mahtu võib väljendada ajas, distantsis ja kalorites. 5. Alusta
+mõneminutilise soojendusega - sobivad kiirema rütmiga käimine või kerge
+sörkjooks. Siis tee 10 minutit venitusharjutusi jooksu põhiraskust kandvatele
+lihastele. Ning siis asu treeningu põhiosa kallale. 6. Treeningu lõpus ei tohi
+unustada lõdvestusharjutusi, mille mõte on venitada pingsa töö tõttu lühenenud
+ning kangeks jäänud sääre-, reie-, tuhara-, selja- ja turjalihaseid. 7. Koormust
+tuleb suurendada tsükliliselt, näiteks 2-3 nädala vältel (mitte üle 10%
+nädalas). Seejärel treeni jälle üks nädal kergema koormusega. 8. Kui kiiresti
+joosta? Parim võimalus koormuse intensiivsuse kontrollimiseks on mõõta
+südamelöögisagedust või muretseda pulsikell. Vastupidavusaladel on soovitav
+harjutada tervislikus treeningtsoonis ehk pulsisagedusel 70 protsenti enda
+maksimumpulsist. Noortel tervetel inimestel on sobiv treeningpulss 130-160 lööki
+minutis. 9. Õige treeningupulsi määramiseks kasutata nn. Karvoneni valemit:
+optimaalne treeningupulss = puhkepulss (220-vanus-puhkepulss) x koormus.
+Puhkepulssi tuleks mõõta hommikul pärast ärkamist, normaalne pulsisagedus on
+umbes 70 lööki minutis. Koormus on algajatele 0,6, keskmiselt treenitud
+inimestele 0,65 ja edasijõudnutele 0,7. 10. Kui tunned, et samal intensiivsusel
+on pulsisagedus vähenenud: järelikult on treenitus paranenud. Siis tuleks aga
+suurendada treeningu kestust, mitte intensiivsust. Kalevisse testimisele
+saabunud, üleeilset kohtumist vahetusmeeste pingi otsal tänavariietes vaadanud
+223 cm pikkune grusiin Sergo Atuashvili võib alustuseks mängima hakata Kalevi
+duubli Rapla ehk BC Kaft Mööbli särgis. Kalevi presidendi Ivar Valdmaa sõnul on
+Leedu klubist Alytuse Alita üle tulnud 22aastase grusiiniga kokku lepitud, et ta
+treenib meeskonna juures kümme päeva, seejärel otsustatakse, kas temaga
+sõlmitakse ka pikaajalisem leping. "Otsust veel pole, aga tundub, et ta hakkab
+meiega treenima ja võib-olla ka Kraft Mööblis mängima. Aga see pole veel kindel.
+Vaatame, milline on ta suhtumine, tervis." AUTORALLI Markko Märtin võitis
+Itaalias Bettega memoriaali rallisprindis. Finaalis alistas ta soomlase Toni
+Gardemeisteri 3:2. Subaru Imprezaga kihutanud Märtin alistas Gardemeisteri
+teises, neljandas ja viiendas sõidus, soomlane võitis esimese ja kolmanda sõidu.
+Kiireim sõit oli finaali viimane, kus Märtin läbis lõpuringi rekordilise
+49,38ga. Ka parim koguaeg 2.31,22 kuulus Märtinile. Poolfinaalis alistas Märtin
+itaallase Simone Campedelli 2:0, Gardemeister belglase Francois Duvali 2:1. MALE
+Hantõ-Mansiiskis lõppenud maailma karikaturniiril võitis Gata Kamski (USA)
+finaalis Aleksei Širovi (Hispaania) 2,5:1,5. Kamski võitis teise partii,
+ülejäänud lõppesid viigiga. Seisa sirgelt, kuid samas lõdvestunult, kõht sisse
+tõmmatud, puusad ja õlad sirged, rind lõdvestunud. Keha raskus peab olema
+võrdselt mõlemale jalale kantud. Lõug pole üles tõstetud, vaid pigem pisut all,
+jätkates pikka selgroojoont. Pikk kael aitab vältida skolioosi (kõvera selgroo)
+tekkimist ja lõdvestada lõualihaseid. Sirge rühi säilitamiseks kasuta
+vastaslihaseid selja ülaosas, et abaluid alla ja tahapoole tõmmata, hoides
+rinnakorvi avatuna, aga mitte ette lükatuna. Õlad tuleb alati hoida
+lõdvestunult, nii sportides kui ka igapäevaelus. Pinge õlgades vähendab
+liikumise ulatust ja paneb lihaseid kokku tõmbuma. Kui istud toolil või
+põrandal, pea silmas õlgu ja alaselga. Tõmba kõht sisse, et mitte küürutada.
+Tõsta puusad üles, et selgroog oleks sirge ning selle alt jookseks joon kuni
+pealaeni välja. KÄSIPALL Eesti meeste käsipallikarika võttis aastaks hoiule HC
+Chocolate Boys, viigistades finaali eilses korduskohtumises võõrsil HC Kehraga
+23:23. Reedese koduväljakumängu oli Chocolate neljaväravalise vahega võitnud.
+Finaalmängud ei meenutanud mingil moel nädalatagust liigakohtumist, milles
+Chocolate purustas Kehra hullude numbritega 36:18. "Selgitasin poistele mängu
+eel, et me ei hakka neljaväravalist vahet hoidma, vaid läheme võitma," rääkis
+Chocolate'i peatreener Riho-Bruno Bramanis eile. Kui 8:5 ette pääsesime, arvati
+ometi, et nüüd on kõik kombes! Kehra viskas seejärel kuus väravat järjest ja
+juhtis 11:8. "Nüüd löödi mõistus pähe ja edasine oli meie kontrolli all," lausus
+Bramanis. "Oli nende kontrolli all, jah," tunnistas Kehra peatreener Jüri Lepp.
+Võime kaitses tugevad olla, aga kui kiirrünnakud lahenduseta jäävad, mängu ei
+võida. Kui esimeses kohtumises tundus, et kiirrünnakud enam kehvemad olla ei
+saa, siis eile tõestas Kehra, et saavad küll. Parimad mehed olid taas
+väravavahid - Chocolate'i Mikola Naum ja Kehra Marius Aleksejev. Nii jäi skoor
+mõlemalt poolt tagasihoidlikuks. Chocolate'i eest viskasid neli väravat
+Jaanimaa, Martin Noodla, Ego Riener ja Jaanus Rätsep, Kehra poolelt tabas Roman
+Glinkin 7 ja Janar Mägi 6 korda. Kolme aasta eest loodud Chocolate Boys võitis
+karika esimest korda. "Ei teagi, kus me karikat hoidma hakkame," tunnistas
+Chocolate'i president Tarmo Volt, kes ise oli Põlva Serviti peatreenerina
+kuuekordne karikavõitja. Esialgu pean trofee vist sahtlisse pistma. Rõbinskis
+said Eesti suusasprinterid hooaja esimesed MK-punktid - Anti Saarepuu lõpetas
+16. ja Timo Simonlatser 25. kohal. "Väga hea tunne oli pärast ligi aastast pausi
+veerandfinaalis heidelda," tunnistas Saarepuu. Kui mitte millelegi liita midagi,
+on tulemus märgatav. Veel mõni aasta tagasi poleks 16. koht Saarepuule sära
+palgele toonud, kuid raskel ajal on iga punkt rõõmustav. Viimati pääses Saarepuu
+veerandfinaali tänavu jaanuaris Otepää MK-etapil. Siis tabas teda haigus ja
+vormilangus. Nüüd liiguvad asjad ülesmäge. "Vähemalt loodan, et liiguvad," sõnas
+Saarepuu optimistlikul toonil. Enesetunne on hea, jõudsin pingutada. Konkurents
+meeste sprindis on meeletult tihe, väiksemgi ebakõla röövib sekundi ja võimaluse
+edasi pääseda. Laskumisel kadus lootus poolfinaalile Veerandfinaalis püsis
+Saarepuu pildil ehk norralase Ola Vigen Hattestadi ja venelase Mihhail
+Devjatjarovi kannul kuni tõusu tipuni, laskumisel jäi aga lootusetult maha.
+Kõrvalt vaadates oli selgelt näha, et suusad ei libisenud piisavalt hästi.
+"Eelsõidus olid suusad OK, kuid veerandfinaalis, jah, jäin laskumisel maha,"
+nõustus Saarepuu. Kaks meest läksid koos ees, mina sattusin justkui tuulekotti.
+Ei imenud neile järgi. Vahe tuli sisse ja oligi kõik. Aga tegelikult tegin ma
+juba stardis taktikalise vea. Üritasin ette pääseda, kuid ei õnnestunud.
+Kokkuvõttes võib öelda: hea, et niigi läks. Eesti suusakoondise peatreener Mati
+Alaver arvas, et sprinterid on surnud punktist üle saanud. Analüüs, miks hooaja
+algus kesine oli, sundis tegema treeningutes korrektiive. Tundub, et
+korrektiivid olid õiged," tõdes Alaver. Septembris-oktoobris, intensiivsete
+treeningute ajal, arendasime ka maksimaalset jõudu. See on risk - võib tuua hea
+tulemuse, kuid võib ka põruda. Jätsime maksimaalse jõu treeningud ära ja vorm
+läks paremaks. Kui lumeolud lubavad, peaksid sprinterid 22. detsembril Otepääl
+välja mängima Eesti meistrivõistluste medalid. Seejärel siirduvad kuus meest
+Tour de Skile, ent Saarepuud nende hulgas pole. "Loomulikult tahaksin Tour de
+Skil kaasa lüüa ja loodan, et mind lülitatakse sõitjate sekka," teatas Saarepuu.
+Alaveri sõnul lüüakse Tour de Ski nimekiri lukku 21. detsembril ja praegusel
+hetkel kuuluvad sinna Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Kaspar Kokk, Priit Narusk, Peeter
+Kümmel ja Timo Simonlatser. Saarepuud Tour de Ski nimekirjas ei ole "Narusk sai
+Kuusamo MK-l 15 km klassikas 34. koha ja väga head FIS-punktid," põhjendas
+Alaver, miks eelistab Rõbinski sprindis 70. koha saanud Naruskit tänavu
+eestlaste kõrgeima MK-koha saanud Saarepuule. Alaver arvas, et Kümmel võib
+tõsimeeli mõelda Tour de Ski lõpetamisest ja miks ei võiks ka Simonlatser
+kaheksaetapilise pingutuse vastu pidada. Saarepuu lõpetaks Tour de Ski pärast
+kolme esimest etappi. Aivar Rehemaa, kes startis eestlastest ainsana Rõbinskis
+30 km ühisstardiga vabatehnikasõidus ja 46. koha. 22. kilomeetril pudenes ta
+peagrupi lõpust. "Kehv sõit, pole midagi öelda. Jõudu polnud," tunnistas
+Rehemaa. Treener Anatoli Šmigun arvas, et oli lihtsalt kehv päev. Tulin neli
+päeva tagasi mägedest alla. Loodan, et edaspidi läheb paremaks ja Tour de Skil
+olen enam-vähem korralikus vormis." TENNIS Eesti kaheksa parema meestennisisti
+osalusel peetud Gild Masters-turniiri võitis teist aastat järjest Jürgen Zopp,
+alistades finaalis 6:4, 6:1 Vladimir Ivanovi. "Võistlusnälg oli ikka päris
+suur," muljetas hiljuti kahekuulisest treeninglaagrist naasnud Zopp pärast
+finaalivõitu. Esikoht oli noormehe jaoks ootuspärane. "Eesmärk oli võit.
+Tavaliselt mul pärast rasket treeningperioodi vormi pole, kuid nüüd oli vorm
+kuidagi hea," rääkis Zopp, kes andis Ivanovile matši jooksul vaid kaks
+murdepalli, mida viimane ära kasutada ei suutnud. Mastersi-võit aitas Zopi jaoks
+mitte liiga eduka aasta rõõmsates nootides lõpetada. "Keskkooli lõpetamine
+röövis hooaja alguses mitu kuud. Aga nüüd ootan jõule, vanaema verivorste ning
+uut hooaega, kus saan täielikult tennisele pühenduda," lausus Zopp. Kui finaali
+avasett kulges võrdselt, siis teises oli Zopp vastasest, kes sai poolfinaalis
+üllatuslikult jagu Mait Künnapist, selgelt parem. "Maidu vastu sain väga hea
+võidu ja muidugi tulin finaali samuti võitma, kuid esimeses setis sain aru, et
+sadat protsenti ma täna endast anda ei suuda. Jalad olid pehmed ja joosta ei
+saanud," lahkas Ivanov allajäämise põhjuseid. Lisaks segas teises setis arsti
+väljakule kutsunud Ivanovi vana randmevigastus. "Tegelikult pole ma kehvas
+seisus randme tõttu saanud kolm aastat võrgumängu harjutada," ütles Ivanov, kes
+möönis, et kõvakattega väljakul mängitud turniiri finaalikoht oli tema kui seni
+peamiselt liivaväljakutel tegusid teinu jaoks üllatus. Mõlemad finalistid
+treenisid oktoobri algusest detsembrini Tšehhimaal. Kahe ja poole kuu pikkune
+treeninglaager oli vaimselt ruineeriv, kuid tulevikku silmas pidades vajalik.
+Muidugi tüütas ära, aga sellised asjad tuleb ära kannatada," rääkis Zopp, kes
+loodab järgmise paari aastaga jõuda maailma 500 parema meestennisisti sekka.
+Gild Mastersi auhinnafond oli 250 000 krooni. Võitja Zopp teenis 85 000, Ivanov
+50 000 ning poolfinalistid Künnap ja Irdoja kumbki 32 500 krooni. Hea rühi
+aluseks pole mitte niivõrd lihaste absoluutne jõud, vaid elastne, ühtlaselt ja
+tasakaalustatult arenenud lihaskond ehk lihaskorsett. Halb kehahoid tähendabki
+nõrka lihaskorsetti ehk halvas toonuses, nõrgalt arenenud lihaseid. Rühitreening
+koosneb mitmesugustest harjutustest. Tähtis on treenida õiget kehahoidu
+säilitavaid ehk staatilisi, aga ka liigutusi teostavaid ehk dünaamilisi
+lihaseid. Kes tuleb spordiklubisse eesmärgiga saavutada ilus rüht ja toonuses
+lihased, peaks keskenduma nii lihas- kui liikuvust arendavatele treeningutele,
+soovitavad klubi Fittest treenerid Jocke Salokorpi ja Marit Riis. "Meie klubis
+sobib kehahoiu kohendamiseks kõige paremini funktsionaalne lihastreening
+jõusaalis või rühmatreeninguna. Seda tuleks teha vähemalt kord nädalas," ütleb
+Salokorpi. "Üldine treeningpõhimõte ütleb: hea rühi saamiseks on vaja tugevdada
+nõrku lihaseid ja venitada pinges lühenenud lihaseid," lisab Riis. Selleks võib
+lasta endale koostada spetsiaalse funktsionaalse jõusaaliharjutuste programmi.
+Kuid väga soovitatavad on ka kõik Body & Mind tüüpi treeningud - jooga, pilates,
+bodybalance -, sest neis saab parandada liikuvust ja samaaegselt tugevdada rühti
+hoidvaid lihaseid. Rühti parandavas treeningus pole oluline mitte koormuse
+intensiivsus, vaid harjutuste õige sooritustehnika, sobivate koormuste leidmine
+ja suurem koormuste arv. Mida ette võtta, kui pikal jõuluvaheajal on ka paljud
+spordiklubid otsustanud puhkust võtta ning uksed sulgeda? Alljärgneva
+intervalltreeningu programmi on kokku pannud Stockholmi Delta Gymi
+personaaltreener Linda Liedstrand ning harjutustepanka kohendanud-kommenteerinud
+Tallinna spordiklubi Arigato juhendaja Enn Leet. Liedstrandi koostatud
+aeroobsete treeningute kava on neljanädalane. Esimesel soovitab ta teha kokku
+kolm 45-60minutilist kõnniringi ja vähemalt korra läbida kodused jõuharjutused.
+"Vähetreenitud inimesele võib algul ka kahe kilomeetri läbijooksmine olla
+ületamatu ülesanne. Seepärast peaksidki algajad startima reipa kõnni, mitte
+jooksuga. Alusta tavalise jalutamistempoga, umbes viie minuti järel aga tõsta
+kiirust tõelise jõukõnnini - iga sammu juures tõuka korralikult jalgadega ja
+tööta energiliselt käsivartega. Sa pead tundma, kuidas keha muutub soojaks ja
+hingamine kiireneb," õpetab rootslanna. Osta pulsikell, läbi koormustest
+Kehakaalu langetamiseks on tema sõnul kõige soovitatavam kõndida hommikuti, enne
+hommikusööki. "Proovi kõndida teisel kõnnimatkal veidi kiiremini kui esimesel
+ning kolmandal veel veidi tempot tõsta," soovitab ta. Vähemalt korra nädalas
+võiks läbida ka jõuharjutuste kava. "Usalda alati enesetunnet. Kui tunned, et
+jõudu ja energiat jätkub, võid harjutusi teha ka pärast kõndimist. Kui aga pulss
+muutub juba kõndides liiga kiireks, aeglusta kohe tempot. Pea meeles lihtsat
+reeglit: tempo on õigesti valitud, kui suudad joostes või kõndides kaaslasega
+juttu rääkida. Hea enesetunne on algajale kõige tähtsam!" Kel on sportimisse
+tekkinud pikem paus või kes äsja on otsustanud eluviise sportlikumaks muuta,
+soovitab Liedstrand muretseda pulsikell ja teha läbi koormustest. Nii saad
+põhjaliku ülevaate tervislikust seisundist, hetkevormist ja treenimiseks
+sobivatest pulsisagedustest. Kõnni, jookse, kõnni, jookse "Teisel nädalal võiks
+teha kaks aeroobset treeningut ja vähemalt kaks jõuharjutuste kava. Ning juba
+võiks proovida sobitada omavahel jooksu ja kõndi," soovitab Liedstrand. Ta
+pakub: alusta viieminutilise jooksuga, siis käi kaks minutit reipas tempos,
+jookse jälle viis minutit ning jaluta jälle paar minutit - nii 45-60 minutit
+sõltuvalt enesetundest. Kes aga tunneb, et selline treening viib pulsi liiga
+kõrgeks, võib kõnniminuteid lisada. Sõltuvalt vastupidavuse arengust võib
+käimisele kuluvat aega järk-järgult vähendada. Nii võiks Liedtrandi soovitusel
+ka kolmandal nädalal teha kaks aeroobset treeningut ja kaks korda jõuharjutusi.
+Kombineeri nii: alusta viieminutilisest reipas tempos kõndimisest, siis jookse
+järjest 10-15 minutit ning nii kokku kolm korda. "Heas vormis harrastajad võiks
+proovida ka intervalltreeningut: Alusta viieminutilisest reipast kõnnist, siis
+sörgi mõõdukas tempos 30 minutit, kõnni viis minutit, kiirenda tempot ning
+jookse viis minutit nii nobedalt, et hakkaksid korralikult hingeldama," pakub
+treener. Viimast viieminutilist jooksu lõpetades pead olema korralikult väsinud.
+Joostes võiks pulss olla 70-85% südame maksimaalsest löögisagedusest, sprintides
+kiirem. Kui selgus, et aastaid valu teinud hüppeliigesed ei luba Martin
+Müürsepal Austraalia klubis Melbourne'i Tigers jätkata, ütles lihtsaim loogika
+kohe Eesti võib-olla kõigi aegade parima korvpalluri karjäär on õhtusse jõudmas.
+Tema mahakandmise juures on siiski üks suur "aga" - tema enda tahe. Kolmapäeva
+öötundidel SL Õhtulehega rääkides tunnistas ta, et ei soovi vigasena karjääri
+lõpetada, vaid üritab jalad terve(ma)ks saada ja platsile naasta. Ja tema tahtes
+ei tasu kahelda. Kui ta on lubanud Eesti koondist aidata, on ta seda alati
+hiilgavalt teinud. Kui ta lubas aastate eest NBAsse jõuda ja vähesed teda
+uskusid, jõudis ta ikkagi. Et vanameistrite tahtejõus ei maksa kahelda, on
+viimase aasta jooksul ilmekalt tõestanud ka Andrus Veerpalu suusarajale naasmine
+"rahvusliku põlve" kiuste. Nagu Müürsepp, võiks ka Veerpalu rahumeeli enda
+piitsutamise lõpetada, jalad merevette kasta ja teenitud puhkust nautida. Aga
+ei, armastus spordi vastu ei kao nii lihtsalt. Mis on Müürsepa variandid? Neid
+jagub. Rock ja Kalev tahaks teda väga, kindel see. Nende mängudegraafik võib
+olla Müürsepa valusate jalgade jaoks raske, aga alati võib leida kompromisse.
+Kui see ei sobi, on tema esimene treener Andres Sõber Rakvere Tarvases või Kalle
+Klandorf Pirital kindlasti valmis pakkuma varianti koguda kokku vanad sõbrad
+eesotsas Gert Kullamäe ja Andre Pärnaga ning teha Eesti liigas üks kena hooaeg.
+Või jalad terveks ja Austraaliasse vigade parandust tegema? Või mujale piiri
+taha? Kahtlane. Kindlasti kahtlasem kui võimalus, et vigastuse tõttu pole tal
+lihtsalt mõtet edasi mängida. Omaenda tervise pärast. Sellepärast, et ta ka
+kümne aasta pärast saaks sõpradega rannas võrkpalli toksida või koeraga jooksmas
+käia ega peaks lonkama. Aga vanameistreid ei või kunagi teada. Eesti Raadio
+sporditoimetuse raudvara Tiit Karuks on mitmekülgne mees. Suuremat kuulsust
+kogus ta 1980. aastal ja seda mitme sündmusega. Temale antud intervjuus ütles
+Jaak Uudmäe Moskva olümpiavõidu järel skandaalse lause ning veidi hiljem
+korraldas Karuks eetrikeelu toonud jalgpallimängu. Karuks on ajakirjanikuna
+töötanud 37 aastat, kuid nendest vaid 17 aastat mõnes sporditoimetuses. Karuks
+ütleb, et oma natuuri tõttu huvitub ta ka väga paljudest muudest asjadest: sise-
+ja välispoliitikast, ajaloost, erinevatest ühiskonnaprobleemidest. Number üks on
+sport. Aga ainult sport jääb minu jaoks kitsaks ja seetõttu tegelen ka teiste
+asjadega, et leida väljundit oma huvidele," lausub Karuks. Kõige parema ülevaate
+Valgetähe medali kavalerist Karuksist annavad mosaiigi moodustavad kümme
+pildikest. I Kaheksandale olümpiale Pekingisse Tuleval aastal vahendab Karuks
+Pekingist kaheksandat korda olümpiamänge Eesti kuulajatele. Esimesi
+olümpiasaateid aitas Karuks teha juba 1972 Müncheni mängude ajal. 1976. aasta
+Montreali mängude aegu lõi ta kaasa juba täie rauaga. Esimest korda andis Karuks
+reportaaže otse olümpialinnast 1980. aastal Moskvast. Järgnesid Albertville ja
+Barcelona 1992, Lillehammer 1994, Atlanta 1996, Salt Lake City 2002 (Kuku raadio
+ajal ETV-le), Torino 2006. "Tollal Moskvas olime ainus liiduvabariik, kes tegi
+omakeelseid ülekandeid. See oli suur asi, sest eestlased võitsid neli kulda -
+Jaak Uudmäe, Viljar Loor, Mait Riismann, Ivar Stukolkin. Pärast skandaalset
+intervjuud Uudmäega (too ütles teatavasti otse-eetris, et kartis konkurent
+Viktor Sanejevi hüppe " äramõõtmist " - V. A.) saime süüdistuse, et see oli
+erakordselt ebaküps esinemine nii Karuksi kui ka Uudmäe poolt. Karuks tunnistab
+ausalt, et kui ta Kuku raadio perioodil Nagano ja Sydney olümpialt eemale jäi,
+tundis ta nendest puudust. Karuks on tänulik Eesti Televisioonile, kes 2002.
+aastal pakkus osalemist Salt Lake'i tiimis. Usun, et eeskätt värvati mind hokit
+silmas pidades, kuigi tegin ka murdmaasuusatamise ja suusahüpete ülekandeid.
+Karuks lisab, et suuri spordiprojekte tehes on Eesti Raadio alati võtnud asja
+ette laiemalt. "Toon näite: Torino taliolümpia üks suursündmusi Eesti jaoks oli
+Arvo Pärdi "Surilina" esiettekanne sealses toomkirikus ERSOga. Saime suurepärase
+tunniajalise materjali, mis pälvis ühe 2006. aasta raadio aastapreemiatest." II
+Reporteritöö tipphetked "Salt Lake City olümpiaga seondub üks minu
+reporterikarjääri tipphetki, kui kommenteerisime jäähoki finaalmängu Kanada -
+USA. Kogu see kuulsuste seltskond Kanada meeskonnas eesotsas Mario Lemieux'ga,
+Wayne Gretzky mänedžerina, USA eesotsas Brett Hulliga ... See jääb elu lõpuni
+südamesse," löövad Karuksi silmad jäähokist rääkides särama. "Enamik kõrghetki
+seostub ikka Eesti sportlastega. 1980 Uudmäe võiduhüpe ja intervjuu, mis tekitas
+skandaali." Karuks meenutab, et Uudmäed oli väga raske saada Eesti Raadio
+reporterikohale, sest vene miilits ei tahtnud neid läbi lasta. Ent publik
+toetas, inimesed hakkasid miilitsat lausa sõimama - näete, sportlane võitis
+kulla, ta läheb intervjuud andma - pääseti läbi. "Kindlasti oli ülev hetk Erika
+Salumäe võit 1992 Barcelonas. Kui vahendasin Salumäe autasustamist otse-eetris,
+olid pisarad kurgus. Ja muidugi Andrus Veerpalu kullasõitude kommenteerimine
+2002 ja 2006. Need on olnud minu tugevaimad elamused." III Nelja olümpiaraamatu
+autor Karuks on koostanud neli olümpiaraamatut: 1984 Sarajevo, 1988 Soul, 1992
+Albertville, 1992 Barcelona. "Nende kirjutamine andis unikaalse kogemuse, enim
+hindan Barcelona raamatut. Kui sa ise kohal pole, on kirjutamine vaev." Karuksi
+lemmikud on 1936. aasta Berliini ja 1972. aasta Müncheni raamatud. Mulle meeldis
+Paavo Kivise stiil ja tunnen, et olen ka ise - ilmselt alateadlikult - teinud
+kohati Kivist," ütleb Karuks. IV Kujundajad: pere, kool, Tšika, Soome reporterid
+Sport oli lapsepõlvest saati Karuksi elus tähtsaimal kohal. Spordihuvi tekitas
+Tiidus isa. Olen väga noorena kuulanud kuulsaid Soome spordireportereid eesotsas
+Pekka Tiilikaise ja Paavo Noponeniga ning ma teadvustasin enda jaoks
+olümpiamängud, kui olin kuueaastane ja toimus 1952. aasta Helsingi olümpia. Minu
+eeskujud spordireportaažis pole mitte Gunnar Hololei või Toomas Uba, vaid Soome
+spordikommentaatorid," alustab Karuks. "Aastal 1956, kui taliolümpia toimus
+Cortinas ja suveolümpia Melbourne'is, olin juba tegija. Enne Melbourne'i anti
+välja väike raamatuke, kus olid sees kõik alad. Seal olid jäetud esikuuiku
+tulemuste tarvis tühjad kohad. Tollal ei liikunud info nii hästi, et ma suutnuks
+kõik väljad täita, aga näiteks kergejõustikus sain sellega enam-vähem hakkama."
+Karuksi kujunemises mängisid väga suurt rolli kool ja trenn. 14aastasena hakkas
+ta käima legendaarse Aleksander Tšikini keskmaajooksutreeningutel. Sellest ajast
+jäi armastus kergejõustiku vastu. Kui käisime Kose-Lükatil metsajooksu tegemas,
+olid noored josplid koos kõvemate tegijatega. See periood aitas kaasa minu
+elufilosoofia kujunemisele, sest Tšikin ütles meile: poisid, te peate edasi
+õppima, kõrghariduse omandama. Suurem osa seda tegigi ja on elus hästi läbi
+löönud, saanud tänu Tšikale kindla põhja. Loomulikult on ka perekonna osa väga
+suur, aga kujundab omavanuste seltskond. Kas lähed p��tti tegema või käid
+trennis, laagrites." Sama oluliseks peab Karuks nooruses tollase Tallinna 2.
+keskkooli, praeguse reaalkooli osa." Õpetajad tegelikult ei tohtinud vanast
+reaalkoolist rääkida. Aga me kõik teadsime, mida kujutas endast reaalkool,
+milline ta oli Eesti ajal, millised on reaalkooli traditsioonid." Pedast sai
+Karuks eesti filoloogi hariduse. Pikimaks "kooliperioodiks" jäi siiski kahekuune
+praktika Kohila keskkoolis. Sest saatus suunas ta kohe 1970ndal, kui peda läbi,
+tööle Eesti Raadiosse. Kusjuures sporditoimetusse jõudis ta alles 1991. Aastatel
+1970-1980 töötas Karuks noorte-, kesköö- ja uudistesaadetes. 1980 sügisel
+saadeti ta propagandasaadetesse ümber kasvama, sealt siirdus ta 1982
+Spordilehte. V Süda kuulub Eesti Raadiole Kuidas noor, teises toimetuses töötav
+mees Eesti Raadio spordisaadetesse sattus? "1970ndatel juhtis raadio
+sporditoimetust Gunnar Hololei. Ta teadis, et on keegi spordihuviline Karuks.
+Võeti kampa ja prooviti. Tegin aeg-ajalt publitsistliku suunitlusega saadet
+"Spordipeegel." Eeskätt seetõttu, et ma pärast 1980. aasta septembrisündmusi
+raadioeetrisse ei pääsenud, töötasin 1982-1991 Spordilehes." Karuks tõdeb, et
+Spordilehe aastatel tuli emotsioonid alla suruda, ehkki soov raadios töötada ei
+kadunud kuhugi. Üheksa aastaga ei tekkinud tunnet, et võiks trükiajakirjandusse
+jäädagi. "Esimest korda julgeti mind kutsuda mingit teemat kommenteerima aastal
+1985. Kusagil 1987-1988 hakkas tekkima soov raadiosse naasta, see õnnestus 1991.
+Siis olin viis aastat taas Eesti Raadios. Miks 1996 Kukusse läksin, sellel ei
+taha pikemalt peatuda. 2004 tulin igatahes tagasi Eesti Raadiosse, kuhu kuulub
+mu süda." VI Suur armastus - jäähoki Kust saab ühel eesti poisil alguse armastus
+hoki vastu? "Väga lihtsalt. Kui mina olin parajas eas koolipoiss 1950ndate
+teisel poolel, elas ja hingas Eesti hoki täiesti normaalselt. Enamik mängijaist
+olid eestlased," vastab Karuks lihtsalt. "Reaalkool oli lisaks vingele
+õppetasemele kõva spordikool. Tänu koolile ja legendaarsele õpetajale Aleksander
+Prikile oskasin mingil tasemel kõiki sportmänge. Kooli juures oli ka korralik
+hokiväljak. Hoki meeldis mulle kui dünaamiline ja kiire mäng. Kui hakkasin
+ajakirjanikuna nägema suurt hokit oma silmaga, oli see muidugi elamus." Karuks
+ei suuda siiamaani andestada sellele Eesti NSV spordikomitee juhtkonnale, kes
+1960ndatel likvideeris spordikoolides jalgpalli- ja jäähokiosakonnad, mis andis
+hokile surmahoobi. 1970ndatel käis ta enne jõule palju kordi Izvestija
+turniiridel. Spordilehe perioodil pääses kuuele MMile aastatel 1985-1991,
+iseseisvusajal on tipphokit vahetult näinud taliolümpiatel. "Mul vedas MMidel ka
+sellega, et kolmel korral kuuest N Liit ei võitnud esikohta, muigab Karuks
+magusa häälega." Jäähoki oli ju kunagiste NSV Liidu juhtide, eriti Brežnevi,
+lemmikala." VII Põnevad usutlused - Howe'st Tretjakini "Minu põnevamate
+intervjuude hulka kuulub 1974. aastal Moskvas tehtud usutlus legendaarse Gordie
+Howe'ga. Ta oli seal mängimas koos poegadega." Karuks meenutab, et tal õnnestus
+kuidagi sisse saada tugeva valve all olnud hotelli Rossija, šokolaadikarbi eest
+anti Howe' toa telefoninumber. Howe' lahkus üllatas: ahhaa, oled Eestist, tule
+sel ja sel ajal Rossija fuajeesse. Rääkisime rohkem kui tunni. Meelde on jäänud
+1985. aasta Praha MMil saadud intervjuu Scotty Bowmaniga, kes juhendas Montreal
+Canadiensit klubi kuulsuse tipul. Prahas tegin lühiusutluse ka noore Mario
+Lemieux'ga. Kaks pikka intervjuud on kirjas Canadiensi kuulsa väravavahi Ken
+Drydeniga." Venemaa üks paremaid hokiajakirjanikke Igor Kuperman vahendas sõber
+Karuksile vene mängijaid-treenereid. Intervjuud on tehtud Tretjaki, Tihhonovi,
+Fetissovi, Harlamovi, Mihhailovi, Larionoviga ... " VIII Jälg telemaastikul -
+"Heli jälg" Aastatel 1977-1980 vedas Karuks televisioonis muusikasaadet "Heli
+jälg". Olen väga palju kuulanud igasugust muusikat, käinud kontsertidel.
+Televisioon lihtsalt noppis mu üles. Et esimesed saated helisalvestuse ajaloost
+läksid vaatajaskonnale väga hästi peale, leiti, et sari võiks edasi kesta.
+Mõtlesin sügavas südamepõhjas, et äkki saab jätkata rockmuusikaga, seda
+õnnestuski teha. Sealt käis läbi suurem osa Eesti rockansambleist - näiteks
+Ruja, Rannap, Hõim, In Spe ... " Karuksil õnnestus teada saada, mis on
+televisioon. Ta tunnistab, et ei tahaks teles põhikohaga töötada, sest on hinges
+raadioinimene. " Televisioonis sõltub tulemus liiga paljudest persoonidest,
+raadios mitte. Ja ma pole vist ka piisavalt edev. Aga sarja "Heli jälg" oli
+huvitav teha. Tollal ei saanud ju muusikavideoid kätte. Selleks tuli sõita
+Moskvasse, võtta kaasa Vana Tallinnat, minna Kesktelevisiooni ja vaadata, mida
+neil lääne asjadest on. Ning tuua see vähene Tallinna." Saatesarja lõpetuseks
+palus Karuks Propelleri poistel ühe käki teha. Nood pakkusid välja laulu "
+Karuks istub vangitornis". Käisin proovis kuulamas, Volkonski küsis, et kas
+võib? Vastasin: anna tuld! See oli hea idee, aga nüüdseks olen sellest laulust
+surmani tüdinud," ohkab Karuks.Laulul ja 1980. aasta sügisestel sündmustel
+polnud mingit seost." IX "Mina olin see põhiloll." 1980. aastal peeti kuulus
+jalgpallimäng Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio vahel, millele kogunenud noorte
+protest lõppes rahutustega. Punavõim aeti tigedaks kui herilane ja ühele
+korraldajale Karuksile lõppes asi eetrikeeluga. "Mina olin see põhiloll," naerab
+Karuks nüüd. Mõte oli väga lihtne. Mõtlesime teha olümpia-aasta lõpetuseks ühe
+naljaka asja. Selleks sobis jalgpall hästi. Ning kuna ansambel Propeller oli oma
+kuulsuse tipul, kutsusime ta esinema. Tahtsime, et inimesed lihtsalt tulevad ja
+naudivad jalgpallikoomikat Eesti Raadio ja ETV meeskondade esituses, Raul Rebane
+hüppab kõrgust ja Propeller mängib. Juhatab mängu jalgpallimarsiga sisse, esineb
+vaheajal ja pärast mängu. " Tegijad arvasid, et ehk tuleb Kadrioru staadionile
+400-500 inimest, ent kohale jõudes oli areen puupüsti rahvast täis. "Mõtlesime:
+mis pull see nüüd on!" Karuksi arvates leidus kaks põhjust, miks staadionil
+puhkes mäsu. "Esiteks pidi sissepääs mängule olema tasuta, aga spordiühing
+Dünamo, kellele staadion kuulus, haistis raha lõhna ja hakkas pileteid müüma.
+Müüs niikaua, kuni piletid otsa said. Ning ülejäänud inimesed pääsesid jälle
+tasuta sisse. Tekkisid tohutud järjekorrad. Teiseks: Propeller tegi oma lood
+vaheajal ära ning seejärel teatas tele-raadio kõrgeim ülemus Raimund Penu, et
+hiljem Propeller enam ei mängi. Püüdsime selgeks teha, et on lubatud. Asjata. Ja
+rahvas muutus rahutuks, osa inimestest valgus väljakule. Miski ei õigustanud
+miilitsaautode sõitu jalgpallimurule. Rahvas köeti üles ja läks linna peale, nii
+see algas." Süüdi olid loomulikult korraldajad. Et Tallinna fašistidest
+vabastamise aastapäeval, 22. septembril toimus säärane üritus." Käisin uurija
+juures, kes ütles, et teile tahetakse kõvasti väänata, aga pole põhjust." X
+Mereseiklus, milleta elu oleks vaesem 1999. aasta sügisel sõitis Karuks
+ümbermaailmareisi alustanud purjekaga Lennuk avaetapi Tallinnast
+Kopenhaagenisse. "Mehed tulid Lennuki projektiga Kuku raadiosse ja otsisid
+koostöövõimalusi," mäletab Karuks. Saigi kokku lepitud, et keegi kukulastest
+teeb osa reisist kaasa. Olin laevas nädal aega. Purjetamisteadmised mul
+sisuliselt puudusid. Olin Lennukil madruse staatuses, vahis koos teise tüürimehe
+Tiit Riisaloga. Neli tundi vahis, kaheksa vaba. Mõne lihtsama asja sain selgeks.
+Kui aga läks kiireks, oli tähtsam jalust ära kaduda." Karuks andis iga päev
+reisi käigust reportaaži. Tal on meenutada ka omapärane seik. Bornholmi saare
+kandis lendas purjekale tihane ja hoidis Karuksi lähedusse - ju ta tundis, et
+seal on ka teine kuivamaarott. Enne laevalt lahkumist jõudis tihane
+pardažurnaali "autogrammi" jätta. "Ristisime ta Pauliks," jutustab Karuks.
+Võib-olla seetõttu, et meist möödus laev nimega Paul Keres. Aga vahest hoopis
+sellepärast, et olime tulnud Gotlandilt, kus elab Eesti juurtega hokimehe Håkan
+Loobi Kihnu saarelt pärit isa Paul. Sõit Lennukiga oli väga hea kogemus. Mõni
+sõber ja proua ütlesid, et kuhu sa, vana mees, tükid. Lähed seiklusi otsima. Aga
+niisuguste väikeste seiklusteta oleks elu palju vaesem." Tiit Karuks Sündinud
+28. juunil 1946. Haridus Tallinna 2. keskkool, Tallinna Pedagoogiline Instituut
+(eesti filoloogia). Karjäär 1970-1982 Eesti Raadio, 1982-1991 Spordileht,
+1991-1996 Eesti Raadio, 1996-2003 Kuku raadio, 2003-2004 Postimees, 2004- ...
+Eesti Raadio. Kajastanud kohapealt seitsmeid olümpiamänge, koostanud neli
+olümpiaraamatut. Lemmikalad Kergejõustik, jalgpall, jäähoki. JALGPALL Ragnar
+Klavani koduklubi Almelo Heracles sai Hollandi meistriliigas jälle kaotuse, kui
+jäi 0:3 alla FC Utrechtile. Andres Operi koduklubi Kerkrade Roda oli reedel
+üllatuslikult kaotanud kodus Rotterdami Spartale 2:3. Mõlemad eestlased mängisid
+algusest lõpuni. 15 vooru järel jagab Roda 25 punktiga 5.-7. kohta, Heracles on
+10 punktiga 16.. Inglismaal jäi Mart Poom reielihase vigastuse tõttu
+pealtvaatajaks, tema koduklubi Watford kaotas Plymouthile 0:1 ja loovutas
+esiliiga liidrikoha West Bromwichile. Just siis, kui selja taga aasta üks
+õnnetumaid mänge, kui üle poole meeskonnast kimpus müstilise kõhuviiruse või
+traumadega, suutsid BC Kalev/Cramo korvpallurid välja võluda hooaja parima võidu
+Balti liigas. Kuigi kümnest vormi selga ajanud mehest neli, sealhulgas ka liider
+Travis Reed, vaevles kõhuviiruse käes, löödi laupäeval Kalevi spordihallis
+suurepärase esitusega neljandal kohal asuvat Šiauliaid 93:80. "See oli puhas
+psühholoogia. Tüüpiline olukord, kus raskused meeskonna tõeliselt kokku liitsid,
+"rõõmustas Kalevi peatreener Veselin Matic." Täpselt samamoodi võitis Rock
+reedel pärast rasket reisi Ventspilsi. Aga meie seis oli veel raskem kui
+Rockil." Kedzo mängis arsti loata Tanel Sokku tabas palaviku, oksendamise ja
+kõhulahtisusega viirus juba teisipäeval enne õnnetut ULEBi sarja mängu Ateenas
+kohaliku Panioniosega. Tema ei tulnud üleeilegi väljakule. Vahepeal langesid
+sama häda küüsi ka Reed, Gregor Arbet ja Bojan Pelkic. Viimase mängueelne öö
+möödus WC-potil, Reed ei teinud pärast neljapäeval Ateenast naasmist kaasa
+ühelgi treeningul. Ta lubas, et üritab soojenduse kaasa teha ja kui tunneb end
+piisavalt hästi, siis mängib. Suutiski. Nagu ka Arbet ja Pelkic. Nagu sellest
+vähe, sai Mateo Kedzo reedesel treeningul testimisel viibiva Gruusia koljati
+Sergo Atuashvili lõualt hoobi vastu pead ning vajas õmblusi. Arst ütles
+horvaadile, et too võib mängida vaid oma vastutusel. Plaasterdatud Kedzo
+otsustas mängida. "Mingil hetkel oli olukord, et ainult kaks pikka meil ongi -
+mina ja Rait Keerles. Treener küsis minult, kas oleksin valmis tsentri kohal
+mängima," meenutas Kristjan Kangur ärevat päeva. Matic muutis koosseisu Just
+Kanguri supermäng - esimesel poolajal 21 punkti, kokku 25 punkti, seitse
+lauapalli ja viis korvisöötu - tüüris Kalevi poolajaks 52:46 juhtima. Teise
+poolaja algul kasvatasid Reedi kolm korvi edu 12 punktile. Kui viimase
+veerandaja algul jõudis Šiauliai korraks kaheksa punkti kaugusele, otsustasid
+kohtumise kaks kolme punkti rünnakut Arbetilt. "Olen harjunud läbi haiguste ja
+vigastuste mängima. Olen täiesti kurnatud, aga muidu polnud hullu," sõnas 22
+punkti toonud Reed, kes ei ole poolteise aasta jooksul Kalevi särgis vahele
+jätnud ühtegi Balti liiga ega eurosarja mängu. "Lihtsalt õnnestus kuidagi,"
+sõnas Kangur, kuid kirus saamatust vabavisetel - üheksast katsest tabas ta vaid
+kolm. Ise nägite, kuidas ma Ateenas trennis viskasin. Midagi on paigast ära -
+viskan ka kolmeseid paremini kui vabaviskeid." Lisaks Kangurile ja Reedile
+teenis peatreenerilt eraldi kiidusõnu veel 19 punkti visanud Rait Keerles. Kui
+pärast teisipäevast mängu Ateenas sai Matic ülemustelt kritiseerida Marlon
+Parmeri ja Pelkici algkoosseisu lülitamise ning Valmo Kriisa ja Keerlese vähese
+usaldamise eest, siis seekord alustasid mängu taas kaks viimast. Parmeri esimene
+mängutulek jäi üldse vaid minutiliseks, sest Matic kutsus ta ühe eksimuse järel
+pingile tagasi. Matic keeldus siiski tunnistamast, et tegi pärast teisipäevast
+kohtumist koosseisus teadlikult korrektiive. "Ma ei otsustanud midagi, võtsin
+lihtsalt need mehed, kes on," ütles peatreener. JALGPALL AC Milan võitis Tokyos
+klubide maailma karika, kui alistas finaalis Argentiina klubi Boca Juniorsi 4:2
+(21. ja 71. Inzaghi, 50. Nesta, 61. Kaka, 22. Palacio, 85. Ledesma). Milani
+poolel hiilgas Kaka, kes arvatavasti kuulutatakse täna ka FIFA Aasta Mängijaks.
+Brasiillane lõi värava ja andis Inzaghile kaks resultatiivset söötu. "Maailma
+karikas oli üks väheseid auhindu, mis mul puudus. Imeline, et lõpuks sain teda
+oma käte vahel hoida," ütles Kaka, kes varem tulnud maailmameistriks, Itaalia
+meistriks ja Euroopa Meistrite Liiga võitjaks. Lühiraja EMil Debrecenis lõpetas
+Martin Liivamägi 100 m kompleksujumise poolfinaali 54,68ga üheksandana, ent
+pääses pärast ühe mehe loobumist ometi finaali. Seal andis 54,96 seitsmenda
+koha. Loobuja oli hollandlane Robin van Aggele. "Ma ei tea, miks ta loobus, aga
+kuulsin sellest hommikul, kui 50 m liblikaks soojendust tegin," rääkis
+Liivamägi. Muutsime soojendusujumist kohe, aga mingit erilist erutust ma ei
+tundnud. Üllatunud olin küll." Kohad head, tulemused võinuks paremad olla
+Laupäeval läks Liivamägi eel-ujumisest edasi neljandana (54,77), kuid
+poolfinaalis ei vastanud 54,68 päriselt lootustele. Ületamata jäi nii Indrek Sei
+Eesti rekord 54,22 kui ka isiklik tippmark 54,56. "100 meetri eesmärk oli
+poolfinaal ja sinna ma pääsesin," arutles Liivamägi. Aga 200 meetrile
+keskendumise järel on kiiruslikku jõudu ikka vähem. 100 meetris võinuks isiklik
+tulla nii-öelda töö käigus - liiati ei teinud ma ühtki tõsist viga, mis
+sprinditulemust otseti mõjutanuks." Treener Urmas Jaamuli hinnangul ei
+õnnestunud liblik-etapp, ent Liivamägi ise kehitas õlgu: "Ju treener teab, mida
+ta selle all mõtleb. Mina ei tea." "EM tervikuna andis loodetud kohad, aga
+tulemused võinuks pisut paremad olla," tähendas Liivamägi. Ta ei ajanud
+medalitajäämist septembrikuise põlvevigastuse süüks ega unistanud tuleva aasta
+pjedestaalikohast. Kui USAs õpin, siis vaevalt ma lühiraja EMile üldse tulen.
+Tean, et praegu on kõige tähtsam Pekingi olümpia ja tähtsuselt järgmine Itaalias
+toimuv pika raja EM." Ootamatu finaali järel lisas Liivamägi: "Vaat nüüd oli
+pööre selilist rinnulisse küll tibake kehv. Ning tervikuna tundsin veel kord,
+kuidas 100 meetri kiirust ja särtsu ikkagi pole. " Reedel üritab Tallinnas
+olümpiapiletit kindlustada Sel reedel Tallinnas toimuval pika raja Kalev Openil
+üritab Liivamägi olümpiapiletit kindlustada. Tal on 200 m kompleksis täidetud
+Pekingi A-norm ja olümpiakomitee nõudel tuleb seda alanud hooajal vähemalt
+B-normiga kinnitada. Siis tuleb harjuda lühikesest basseinist pikka üle
+minemisega ... Normitäitmine oleks hea küll!" "Näis, kuidas Martin end
+motiveerida suudab," sõnas Jaamul. Konkurentideta on raske ujuda, aga vormilt on
+ta B-normiks muidugi valmis." EMi eel ütles Jaamul, et kui Liivamägi 200 m
+kompleksi alla 1.58 ei uju, tuleb erakorraline plaane muutev koosolek. Maha
+istume küll, ja võimalik, et teeme esimeseks jaanuarikuiseks USA-laagriks mõned
+muudatused. Kuid need pole suured." JALGPALL Inglise kõrgliigas olid eile
+vastamisi viimaste aastate neli tugevaimat klubi. Manchester United alistas tänu
+Carlos Tevezi 43. minuti väravale võõrsil Liverpooli. Arsenal sai kodus tänu
+William Gallas 45. minuti tabamusele jagu Chelsea'st. See tähendab, et liider
+Arsenal ja neist punktiga maha jääv ManU suurendasid edumaad rivaalide ees -
+Chelsea kaotab liidrile kuue ja ühe mängu vähem pidanud Liverpool 10 punktiga.
+Sügisel GP-etappidel kahel korral esikaheksasse jõudnud Jelena Glebova ei saanud
+põlvevigastuse tõttu osaleda nädalavahetusel Tartus peetud Eesti
+meistrivõistlustel. Kui kauaks ta eemale jääb ja kas saab osaleda jaanuari lõpus
+Euroopa meistrivõistlustel? Glebova ja tema treener Anna Levandi on
+optimistlikud ja usuvad, et sportlane tõuseb paari nädalaga jalule. Doktor
+Mihkel Mardna, kellelt konsultatsiooni küsiti, teatas aga, et vigastuse
+täielikuks väljaravimiseks võib minna minimaalselt poolteist kuud. Glebova
+ütles, et jalg hakkas tunda andma nädal tagasi. Ta arvab, et asi võis alata
+painutuspirueti uuel tasemel harjutamisest, kus selg lõi valusaks ja närvivalu
+liikus edasi jalga. Organism teatas, et vajab puhkust Ta uskus, et läheb kas või
+süsti abil Tartusse võistlema, ent nädala keskel ei saanud enam hüpete järel
+maanduda ega jalga põlvest kõverdada. "Doktor Sergei Voronetski pani selja paika
+tagasi," ütles Glebova. Hooaeg on kulgenud väga intensiivselt, võib-olla
+organism lihtsalt teatas, et vajab puhkust. " Mardna hinnangul on tegemist
+hoopis põlvekõhre ülekoormusega, eriti saab liiges koormust maandumise ajal.
+"Just põrutusega seotud tegevusi peaks mõnda aega vältima," teatas ta. Mardna
+lisas, et mida varem ravi alustada, seda vähem aega see kestab ja seda paremad
+on tulemused. "Kahe nädalaga läheb põlv ilmselt paremaks, aga ta ei saa selle
+ajaga korda. Kindlasti on medikamentide abiga võimalik jätkata võistlushooaega,
+aga pole võimalik ennustada, mida see tähendab pikas perspektiivis. Ma ei saa
+kellelegi ette kirjutada, kuidas käituda. Küll aga küsin, kas tähtsam on
+järgmise kuu EM või 2010. aasta olümpia?" Glebova loodab uiskudele pääseda varem
+kui kahe nädala pärast. "Kui vaja, tuleb haiget jalga hoida, aga saan harjutada
+samme ja piruette." Suuri võistlusi ei taheta vahele jätta Treener Levandi
+tahaks Glebovat kindlasti näha EMil uisutamas. Veebruaris-märtsis ootavad
+juunioride ja täiskasvanute MM. "Ma ei nimetaks seda ülekoormuseks," vastas ta
+Mardna jutu peale. Leena uisutab kaks ja pool kuni kolm tundi päevas. See on
+minimaalne, kordan, minimaalne harjutamiseaeg selleks, kui tahad üldse tippu
+jõuda." Ta teatas, et Glebovat ravitakse füsioteraapia ja nõelravi abil. Levandi
+kahetses, et uisuliidul pole oma arsti ning ta polnud Mardna soovitatuga päris
+nõus." Mardna pakkus Leenale kahe kuu pikkust tabletikuuri, me ei tahaks ainult
+seda teed pidi minna." Mardna nentis, et seljast lööb valu mujale, tuleb seljale
+teha vastavaid harjutusi. "Sama probleem oli näiteks Gerd Kanteril," märkis ta.
+Järgnevate lihtsate harjutustega on võimalik 30-60 minutiga (sõltuvalt
+treenituse tasemest) anda koormust kõikidele suurematele lihasrühmadele. Peale
+ühe väikese pingi või tabureti pole vaja ühtegi vahendit. "Ehkki paar hantleid
+võiks igal mehel kodus olla, eeskätt biitsepsi treenimiseks," soovitab
+spordiklubi Arigato treener Enn Leet, kes harjutused ka ette näitab. Peaaegu
+kõiki harjutusi on võimalik teha kahtmoodi: kas kergema või rohkem koormava
+variandina. "Vali mõõdukas tempo, kontrolli pidevalt, et keha asend oleks õige.
+Ettenähtud korduste arvu iga hinna eest täis saamisest palju olulisem on
+jälgida, et sooritus oleks korralik. Eriti puudutab see kehalise kasvatuse
+tundidest tuttavat kõhulihasteharjutust istesse tõusu. Pole mingit mõtet end
+kolmkümmend korda järjest kiiresti ja lohakalt, kumera seljaga üles punnitada -
+sel juhul unusta see harjutus parem igaveseks. Oluline on tõepoolest kõhulihaste
+jõul istesse tõusta." Enne harjutuste kallale asumist tee kindlasti
+10-15minutiline soojendus (üks tempokas jooks või kepikõnd, vänta
+velo-trenažööril vms) ja kava järel venita kergelt lihaseid. Iga seeria
+sooritamise järel puhka veidi: 10-30 sekundit sõltuvalt eelnevast treenitusest.
+Harju jõuharjutuste sooritamise ajal õigesti hingama! Pea meeles: pingutuse ajal
+hinga välja, tagasi algasendisse minnes sisse. Näiteks harjutust istesse tõus
+tehes hinga välja, kui keha algasendist põlvede juurde tõstad, ning sisse, kui
+tagasi selili laskud. "Eestimaa uhkus" on TV3 ja Elioni koostööprojekt.
+Suurejoonelisel vastuvõtul tänatakse lihtsaid ja tunnustust väärivaid inimesi,
+kes on teinud midagi palju rohkemat, kui ühiskond neilt oodanud on.
+Heategevusgala korraldati juba kolmandat aastat. Tänavu kutsuti lavale kümme
+sangarit, kelle televaatajate esitatud ligi 300 kandidaadi seast valis välja
+auväärt ühiskonnategelastest koosnev žürii. Eestimaa uhkustele kuulub tänu ning
+Ivo Lille loodud sümboolne klaasist auhind. "Eestimaa uhkus 2007" Abistaja
+Taimar Visla Taimar Visla on seitsmeaastane Konguta algkooli õpilane, kes
+korraldas Elva väikelastekodu toetuseks rahakogumiskampaania, mille tulemusena
+anti lastekodule rohkem kui 3000 krooni, hulgaliselt mänguasju ja raamatuid.
+Taimari heategevusprojektile elasid kaasa kõik Konguta kooli lapsed, kes
+omakorda korraldasid ettevõtmise toetuseks heategevuslaatasid. Abistaja Õnne
+Pollisinski Ujumistreener Õnne Pollisinski on põhitöö kõrvalt juba ligi 20
+aastat korraldanud puudega lastele ja noortele ujumiskursusi. Enamik
+paraolümpiamängudel ja teistel puudega inimeste võistlustel medaleid võitnud
+Eesti ujujaid on tema õpilased. Elupäästjad Kuldar Keskküla, Üllar Ahu ja Kunnar
+Paiste Kurtna küla kolm noormeest Kuldar Keskküla, Üllar Ahu ja Kunnar Paiste
+tõid kolm inimest välja vanast põlevast mõisahoonest. Abistaja Karl Mäesepp
+Rakvere mees Karl Mäesepp on vabatahtlik puudust kannatavate inimeste toetaja ja
+abistaja. Ligi 15 aastat on ta tegelnud mitmesuguste toetusprojektidega - toonud
+liikumispuudega inimestele välismaalt ratastoole, korraldanud abipakkide
+kogumist jms. kodututele, vaestele ning puudust kannatavatele peredele.
+Elupäästja Gert Karivere Üheksa-aastane Rapla koolipoiss Gert Karivere päästis
+oma väikevenna elu. Rapla gümnaasiumi teise klassi õpilase Gerdi nelja-aastase
+veli Kevin kukkus 15. märtsil koos jalgrattaga üle pea ulatuvasse vette ja oleks
+suurema venna julge tegutsemiseta uppunud. Abistaja Ann Paal Tallinna
+Lastehaigla kirurg Ann Paal juhib vesipeahaigete ja seljaajusongaga laste seltsi
+ning võitleb ratastooli jäänud laste võrdsete võimaluste eest. Aastaid on ta
+korraldanud liikumispuudega inimeste osavõtul antavat jõulukontserti
+"Jõulupäike", kus ratastoolilapsed esinevad koos kutseliste muusikutega.
+Elupäästja Tiiu Jaansoo Porkuni kooli õpetaja Tiiu Jaansoo päästis langetõvehoo
+tõttu järve kukkunud koolipoisi elu. 9. mai lõunal tabas Porkuni kooli õpilast
+Ergot epilepsiahoog. Poiss kaotas teadvuse, kukkus ja veeres teetammilt alla -
+pea ees järve. Õnneks oli läheduses Tiiu, kes tõmbas Ergo veest välja ning
+puhastas lapse hingamisteed. Elupäästja Ants Väliste Antsla valla bussijuht Ants
+Väliste päästis tee ääres põlevasse autosse lõksu jäänud inimese. Vaid mõni
+minut pärast seda, kui Ants avariilise sõiduki juhi autost välja tõi, lahvatas
+see lausleekidesse. Abistaja Heldur Kraaner Heldur Kraaner on lapserikaste
+perede ja kasuperede ühenduste eestvedaja ning aktiivne toetaja. Viie lapse isa
+peres kasvab ka üks kasupoeg. Heldur aitab läbi viia lapserikastele peredele
+suunatud heategevusprojekte ning ühisüritusi. Lisaks on ta kodukülas Sürgaveres
+tuntud kuldsete kätega mehena, kes aitab kõiki, kel abi vaja. Vene staar Filipp
+Kirkorov peab teadupärast lugu hüvast toidust ja hävitab seda mehemoodi.
+"Jumaldan kõike, mis on keelatud - pitsa, hamburgerid ... Ja see siis
+kokakoolaga alla loputada," pihtis Kirkorov ajalehele Komsomolskaja Pravda.Ja,
+veel - kogu elu olen ma armastanud magusat. Praegugi on mu ees laual sefiir,
+šokolaad ja kalavõileivad. Ja pärast algab vaevarikas kaalust allavõtmine. Mul
+õnnestub see alati vaid tohutute jõupingutustega, aga seni on siiski õnnestunud.
+Et kaalu kaotada, peab mul olema põhjus. Praegu on selleks Moskva kontsert.
+Seepärast ma nüüd sööngi päev otsa viinamarju, aga homme söön terve päev ainult
+ploome. Kirkorov ütles ka, et pole suurem asi söögitegija: "Peale hommikuse
+munaroa või pitsa soojendamise mikrolaineahjus ei ole mõtet minult midagi loota.
+Süüa ma teha ei oska." Jüripäeva hommikul ärkas kahe lapsega üksi kodus olnud
+Inga Sepp sünnitusvalu peale ning hakkas end haiglasse minekuks sättima. Juba
+tunni aja pärast tuli aga pisitütar ilmale. Ootamatult alanud kodusünnituse
+juures oli Inga suurimaks abiliseks 12aastane poeg Timo Tomson. Küsimusele,
+kuidas küll poiss niisugusel erakordsel puhul tegutseda oskas, vastab noorsand
+krapsilt: "Filmis nägin!" Sel ekstreemseks kujunenud kevadise esmaspäeva
+varahommikul äratasid Inga Sepa sünnitusvalud. "Kell oli 4.45, kui kogu see meie
+sünnitusetrall peale hakkas," meenutab nüüd juba kolme lapse ema. "Mõtlesin, et
+aega on küll ja küll." Ta äratas Timo üles ja palus, et poeg kaheaastase õe
+juures oleks - emme läheb haiglasse sünnitama. Veel jõudis Inga helistada
+kiirabisse ja abikaasale Soome, kuid siis läksid valud tihedamaks. Kolmas valu
+oli viie minuti pärast ja mõtlesin, et oi, läheb kiireks!" muigab Inga. Kiireks
+läkski. Nii kiireks, et haiglasse ta ei jõudnudki ja ka kiirabi ei suutnud nii
+kärmelt tulla, kui pisike Birgit end juba maailma pressis. Laps sündis 5.35,
+kogu see trall võttis aega 45 minutit," räägib ema." See oli väga kiire ja
+minule üllatus, lastest rääkimata. " Ei saanud riideid seljast Praegu 13aastane
+Timo aga näitas üles vaprust, südikust ja asjalikkust. Nimelt kukkus kiirustades
+sündinud pisibeebi, pea ees, põrandale. "Ma ei jõudnud end diivanile tõmmata nii
+kiiresti, oli tegemist, et saaks riided seljast," muigab ema. Tagantjärele oli
+see kõik tõesti natuke tragikoomiline. Ma jõudsin veel mõelda: kuidas ma ta
+sealt kätte saan?" räägib Inga. Aga enne, kui ta midagi teha jõudis, oli Timo
+käterätikuga platsis, mässis tita riidesse ning ulatas üllatunud emale.
+Nabanööri lõikas läbi juba kiirabi." Timo oli väga julge, ei kartnud mitte
+midagi sünnitusega seonduvat," kiidab uhke ema. Nii et, Timo, sa võtsid asja
+rahulikult? Et ema hakkas sünnitama - olgu siis, mis seal ikka?" Mitte päris
+niimoodi ikka," kostab päevakangelane. Väike hirm oli ka. Mitte sellepärast, et
+juhtus midagi jubedat, aga just lapse pärast --- ta kukkus ikkagi, pea ees, ja
+ta on nii väike." Mõtte laps rätti mähkida sai Timo aga televiisorist. Näitavad
+ju nii paljud sarjad ja filmid, kuidas beebi pärast sündi kenasti riidesse
+pakitult ema rinnale pannakse. Hoolimata sellest, et pisike Birgit õnnetul
+kombel põrandale kukkus, on tema tervisega siiski kõik korras. Viimased
+ultraheliuuringud tehti ülemöödunud nädalal ning need midagi halba ei näidanud.
+Neuroloog oli meie looga algusest peale kursis ja kõik kontrollid said ära
+tehtud," ütleb Inga. Auhind vapruse eest Ema aga esitas Timo tema vapra
+käitumise eest "Eestimaa uhkuse" auhinna kandidaadiks ning ühel päeval e-kirju
+lugedes avastas, et poeg ongi välja valitud. Selge see, et poisi kangelastegu
+hindavad kodused elu lõpuni, kuid et ka laiem avalikkus tema söakust tunnustab,
+tuli meeldiva üllatusena. Kui me tavaliselt kuhugi kandideerime või saadame,
+pole me midagi võitnud," ütleb Timo isegi. Nüüd on tal aga peen klaasist auhind.
+Kas on juba ka koht välja valitud, kuhu see panna? Paneme suurde tuppa riiuli
+peale," arvab Timo. Teleka kohale! Siis kõik näevad seda, kui telekat vaatavad!"
+Uhke ema naeratab: "Ma arvan, et me leiame sellele auväärse koha, et kõik näeks
+- meil on peres Eestimaa uhkus!" Kolmapäevaõhtuses Tartu Peetri kirikus suutis
+Lauri Pihlap Michael Jacksoni loosse "Earth Song" nii palju talle omast Justin
+Timberlake'i tämbrit panna, et kinnisilmi võiski end selle laulja kontserdile
+unistada. Rolf Roosalu peaaegu falsetini viidud hääl laulus "O Holy Night" pani
+aga kuulajad vaimustusest kiljuma. "See on naeruväärne! Kes küll tahab siia
+tulla?!" toriseb istekohta otsiv ingliskeelne välismaalane kolmapäeva õhtul
+Tartus puupüsti täis Peetri kirikus. Ometi koguneb "Valge gospeli"
+jõulukontserdile juba teist aastat järjest sadu inimesi. Ehkki hea koha
+saamiseks oleks pidanud kirikusse tulema juba tund aega enne kontserti, on kõik
+siiski rahulolevad (mõne välismaalasest erandiga, kelles võimalus Mikk Saart ja
+Raimondo Laikret laulmas näha ilmselt nii suurt elevust ei tekita). Eestlased
+gospelkontserdil vaimustusega püsti ei karga Inimesed võiksid vabalt kas või
+tantsida, julgustab laulja Lauri Pihlap kontserdi avasõnu lausudes. Eestlased
+jäävad kahjuks ikka konservatiivseks, ei aita ka üliaktiivne koorijuht Anneli
+Pilpak, kes pingiridade vahel dirigeerides gospelkoorile emotsionaalselt kaasa
+elab. Ka end lauldes üles kütnud ja publiku sekka tormanud Raimondo Laikre ei
+suuda inimesi püsti sundida, ehkki kaasa plaksutatakse hoolega. Kõige rohkem
+tütarlaste huilgeid teenib Rolf Roosalu. Tema lauldud "O Holy Night" ning
+peaaegu falsetini viidud hääl paneb kuulajad vaimustusest kiljuma. Lauri Pihlap
+suudab aga Michael Jacksoni kuulsa, inimeste südametunnistusele koputava loo
+"Earth Song" sõnadesse ja kõlasse panna nii palju talle omast Justin
+Timberlake'i tämbrit, et kinnisilmi võibki end just selle popi laulja
+kontserdile unistada. Kontserdil on koos Eesti nooremate lauljate paremik
+Üllatusi "Valge gospel" ei paku, mõnusat käekarvad-püsti-fiilingut aga küll.
+Maikeni juhitud WAF-kooli 30liikmeline gospelkoor esitab koos Eesti 17 tuntud
+lauljaga 17 rohkem ja vähem tuntud kristlikku (või lihtsalt väga ilusat ja püha)
+sõnumit kandvat lugu ning ilmselt leiab igaüks kontserdil endale midagi. Kes
+eelistab Lenna Kuurmaa kähedat häält, kes Mikk Saare habetunud lõuga, kes Bert
+Pringi lustakat tukka, kes Nele-Liis Vaiksoo ingellikku häält, kes Kaire
+Vilgatsi ja Susan Lillevälja nakatavat elurõõmu. "Valge gospel" tuuritab mööda
+Eesti kirikuid nädala keskpaigani. Eile oli kontsert Jõhvi Mihkli kirikus, homme
+esinetakse Türi Püha Martini kirikus ja kolmapäeval Viljandi Pauluse kirikus.
+"Racegirl 2007" finaalüritusest, mis peeti möödunud neljapäeval klubis
+Hollywood, pidi osa võtma ka kaunitar Laura Kõrgemäe. Kahjuks jäi publikul
+pesuväel miss nägemata. Neiu teatas korraldajale viimasel minutil, et ta ei saa
+tulla. "Laura Kõrgemäe pidi olema "Racegirli" üks finaliste, kõik oli kokku
+lepitud. Käisin tema juurest läbi ja viisin talle pesuvooru jaoks pesu," ütleb
+ürituse korraldaja Priidu Null. Veel pidi Kõrgemäe klubis poseerima 28.
+detsembril toimuva staaride pesušõu reklaamiks. Telefon väljas "Umbes kell 11
+õhtul, tund aega enne pildistamist, saatis Laura mulle sõnumi, et ta ei saa
+tulla. Mingit põhjendust ei olnud ja pärast seda lülitas ta telefoni välja," on
+Null nõutu. "Racegirli" finaalüritus reklaamiti samuti Kõrgemäe nimega välja.
+Pressiteadetes oli kasutatud Missi-Laura juttu. Ta lubas, et tuleb," on
+korraldaja nördinud. Külastajatelt pole Null negatiivset tagasisidet saanud ja
+keegi pole ka Laura puudumise tõttu piletiraha tagasi nõudnud. "Teistel
+finalistidel oli selle üle ilmselt pigem hea meel. Ta oleks tugev konkurent,"
+leiab Null ja lisab, et tal endal on kõige rohkem kahju fotosessiooni
+ärajäämisest. Aasta lõpus peetaval "Sex in the City" pesušõul osalevad veel
+Katrin Väli, Trinity, Sille Sutting ja teised tuntud nimed. Esimene reklaampilt,
+mis neljapäeva õhtul tegemata jäi, lükkas edasi ka ürituse reklaamimise. Kutsed,
+mis pidi reedel välja saadetama, jäid teele läkitamata, kuna Laurast polnud
+pilti. Mis edasi saab, Null öelda ei oska. Laura osavõtt pesušõust sõltub
+sellest, kuidas omavahelised suhted klatitud saavad. Napp SMS-vabandus Nüüdseks
+on Laura Nullile saatnud vaid lakoonilise sisuga SMSi: "Sorry". Muud ei midagi.
+Ma ei oska öelda, miks ta kohale ei ilmunud," lausub Null. Tema teada oli Laura
+eelmisel õhtul oma töökoha Päikesekliiniku jõulupeol. Laura Kõrgemäe telefonile
+ei vasta. Racegirl 2007 ei jäänud aga valimata. Klubiliste seast eelvoorude aegu
+lavale hüpanud ja finaali pääsenud neidudest oli kohal kuus. Kes pesu- ja
+tantsuvooruga rahvalt suurima kisakoori välja meelitas, sai ka ihaldatud
+klubitüdruku tiitli. Samuti pääseb võitja mitmesugustele
+tehnikaspordiüritustele, kus oma ilu näidata saab. Kuuest "Racegirli"
+finalistist võitis ilmselgelt publiku südame kasvult lühim, kuid see-eest
+sümpaatne ja kõige rinnakam neiu - Nele. Enamik eestlasi mekib vana aasta õhtul
+jõuludest järele jäänud verivorste just teleri ees. Tänavu, nagu ka mullu ja
+tunamullu, kostitavad telekanalid vaatajaid aasta lõpus kõige magusamate
+ekraanitükkidega. ETV - "Kreisiraadio" comeback ja teleteo köögipool "Eesti
+Televisioon toob pühade ajal vaatajateni traditsiooniks saanud
+heategevusprogrammi "Jõulutunnel", näitab päris uusi ja vanu häid Eesti filme
+ning veedab mõnusasti aega lastega. Sarisaated teevad aastast kokkuvõtteid,"
+sõnab ETV peatoimetaja Heidi Pruuli. 28.-30. detsembrini näitab ETV kolmes jaos
+printsess Diana mälestuskontserti, mis oli juulis Londoni Wembley staadionil.
+Eesti muusikat väärtustavast sarjast "ETV live" saab 30. detsembril näha
+ansambli Smilers esinemist. Samal õhtul jõuab vaatajateni kauaaegse
+traditsiooniga laulukonkursi "Kaks takti ette" finaal-saade. Aasta lõpus kutsub
+ETV oma austajad televisiooni köögipoolele. 28. detsembril on eetris saade
+"Oleme oma kaamerate ja mikrofonidega ..." ja 30. detsembril "Ohtlik lend kaadri
+taga". Eestis toimunud meeleolukatele õhtutele kutsub kaasa elama "Rahvapidu",
+mis on eetris jõulupühade nädalal õhtuti. Televaatajad saavad saate ajal SMSiga
+tervitada sõpru ja tuttavaid. Aasta viimasel nädalal näidatavatest filmidest
+nõuavad erilist esiletõstmist "Ruudi", "Pingviinide marss", "Klass" ja
+"Kinnunen". 31. detsembri hommikul on eetris koguperefilm "Röövlirahnu Martin",
+pärastlõunal aga Eesti filmiklassikasse kuuluv "Mehed ei nuta". "Aastavahetusel
+on eetris palju meelelahutust, huumorisaateid ja päris uue šõuga üllatab
+"Kreisiraadio"," lausub Heidi Pruuli. Vana-aastaõhtul on ETV ekraanil saated "
+Kelle laul on lauldud. Paroodiad Linnateatri näitlejatelt", "Rohke Debelaki
+aastalõpu libauudised" ja "Saatevigad 1/2". Õhtu tipneb suurejoonelise ja
+koomilise "Kreisiraadio" šõuga. Seal kohtub vaataja vanade tuttavate kivipallur
+Jürto ja Alev Strömiga, aga ka paljude uute tegelastega. Muusikalise poole eest
+hoolitsevad Bedwetters, House of Games, Hannaliisa Uusma ning surematu duo Toost
+ja Zak. Kümme minutit enne südaööd on kavas vabariigi presidendi kõne. Aasta
+viimast saatepäeva juhib diktorina näitleja Anne Reemann. Kanal 2 naelutab
+teleri ette maratonsaadetega "Kanal 2 aastalõpuprogramm keerleb peaasjalikult
+ühe ja ainsa, aga selle eest väga suure ja ma loodan, et ka väga põneva saate
+ümber, mille nimi on teist aastat järjest" Aastavahetus Kanal 2ga"," sõnab
+telekanali programmidirektor Olle Mirme. "See õhtu näeb välja niimoodi, et kell
+19 on nagu ikka "Reporteri" aastalõpu erisaade, kus lisaks päevakajalistele
+uudistele tehakse kindlasti ka vigurit ja püütakse vaatajat üllatada," kirjeldab
+Mirme. Pärast seda, kella kaheksast algabki juba "Aastavahetus Kanal 2ga", mis
+kestab vähemalt kella üheni. Maratonsaates saab näha šõunumbreid, kohapeal
+tehtud intervjuusid värvikate peokülalistega, lavatagust melu, tantsutähti,
+trikimehe vigureid ja Jõekalda aastavahetuse eriprojekte. Numbrite vahele
+pikitakse videoklipid. "Alates kentsakatest eetrisse sattunud juhtumistest kuni
+spetsiaalselt selle saate jaoks tehtud humoorikate vahepaladeni välja," kinnitab
+Mirme. "Saate kontseptsioon on lihtne, aga lööv - parim meelelahutus ühekorraga.
+Oleme püüdnud enam-vähem kõik Eesti parimad artistid, Kanal 2 saatejuhid ja muud
+toredad inimesed kokku koondada," lausub Mirme, et lauljatest tulevad lavale
+näiteks Anne Veski, Koit Toome, Ines, Maarja-Liis Ilus, Marju Länik, Ivo Linna
+ja paljud teised staarid ning ka üllatusesinejad. "Loodan, et sellest saab
+üliväga meeleolukas, hoogne, reibas ja lõbus teleõhtu. See on saade, mida ei ole
+võimalik ühe selge lausega kokku võtta. Kus poetakse nahast välja selle nimel,
+et inimesel jumala eest igav ei oleks - et oleks kogu aeg lusti ja rõõmu, väga
+palju tuntud ja armastatud nägusid, kõikvõimalikke etteasteid." Teine, mis Kanal
+2 aastalõpuprogrammis silma paistab, on saate "Talendijaht" finaal, mis on
+otse-eetris 30. detsembri õhtul. "Seal on eelnevatest saadetest finaali pääsenud
+ligemale 30 etteastet esimest korda elava publiku ees ja suurel laval, mis on
+kindlasti hoopis teine tera kui videosalvestatud juppides oma hinnangut kätte
+saada. Ning finaalis on saatus puhtalt televaatajate kätes. žürii on küll kohal
+ja esindatud, aga kohtuotsuseid enam ei langeta." TV3 aastalõpp: glamuur ja
+heategevus "TV3 aastalõpuprogramm pakub suurepärast vaatamist tervele perele -
+on mitmeid erisaateid, huumorit ja müstikat, nii kodu- kui välismaiste staaride
+kontserdiülekandeid, väga häid filme," sõnab TV3 avalike suhete juht Annely
+Adermann. Tähelepanu väärib ka tervet jõulukuud läbiv heategevusprojekt, millega
+toetatakse laste ja noorte kriisiprogrammi." Esimene heategevuslik kava on
+eetris juba 28. detsembril, kui saates "Võta või jäta" hakkab miljonikohvrit
+jahtima miljonimängu juht Hannes Võrno. Tema võidetud rahasumma läheb laste ja
+noorte kriisiabiprogrammi toetuseks. Vana-aastaõhtul kutsub Võrno ise aga saates
+"Kes tahab saada miljonäriks?" erikülalisi miljonit püüdma. Sel aastal on
+viimased tuntud kodumaistest seriaalidest. "Aasta viimase päeva õhtus on kindlal
+kohal ka kodumaine huumori- ja paroodiaprogramm ning saade, kus erinevad
+asjatundjad ennustavad, mida oodata 2008. aastalt. Tuntud paari Edda ja Eduard
+Pauksoni kõrval räägivad põnevatest ennetest ja tulevikku kuulutavatest
+märkidest teisedki nimekad astroloogid," lausub Adermann paljulubavalt. "TV3
+aastalõpuprogrammis on mitmeid kontserdisalvestisi - Andrea Bocelli, Madonna,
+Phil Collinsi ja teiste maailmakuulsate lauljate kõrval ootavad kodumaiste
+tähtede etteasted," ütleb Adermann. Esimesel jõulupühal näitab TV3 Birgit
+Õigemeele kontserdi "Tiivad" salvestust, kus kuuleb nii kauneid jõululaule kui
+ka lugusid Birgiti debüüt-albumilt. Kontserdi külalis-esineja on Riho Sibul.
+Vana-aastaõhtul toob TV3 vaatajateni suurejoonelise galašõu "James Bond 2007".
+Saku Suurhalli laval astuvad Noorte Sümfooniaorkestri ja Estonian Dream Big
+Bandi võimsal saatel üles Koit Toome, Gerli Padar, Hanna-Liina Võsa ja Tanel
+Padar. Aastalõpu filmiprogrammis on TV3-l maailmakuulsad perefilmid "Jääaeg",
+"Shrek", "Garfield", "Mulan", "Pocahontas" ja "Mary Poppins" ning menukad "Visa
+hing", "Titanic", "Moulin Rouge", "Bean - täitsa lõpp film". Eesti
+Rahvuskultuuri Fondi (ERKF) sponsorite ja stipendiaatide austamiskontserdil eile
+pärastlõunal Mustpeade Majas andis sihtasutuse nõukogu esimees Eri Klas kätte
+tänavused elutöö tänuauhinnad. Need ERKFi poolt traditsiooniliselt välja antavad
+auhinnad koos 50 000 krooni suuruse stipendiumiga pälvisid tänavu kunstnik Jüri
+Arrak, akadeemik Endel Lippmaa, laulja Teo Maiste ja fotograaf Kalju Suur.
+Vastavalt Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu otsusele eraldab sihtasutus 2008.
+aastal stipendiumide ja toetuste maksmiseks 4 890 402 krooni. Reformi- ja
+Keskerakond tahavad rikkuda õiguskantsler Allar Jõksi, president Ilvese ja
+kõikide teiste demokraatiast ning avatud ühiskonnast lugupidavate inimeste
+jõulurahu. Kahe suure, kuid praegu mitte koalitsioonipartneri eesmärk on ära
+hoida, et Jõks uueks ametiajaks õiguskantsleri ametisse jääks. Nende soosik on
+Ülle Madise. SL Õhtuleht on vastu suurte erakondade teerullipoliitikale ning
+olematutele põhjendustele, miks Jõks ei võiks oma ametis jätkata. Ta on aus,
+avameelne, selge jutuga, poliitiliste sümpaatiateta ja ühe vähesena juhib Eestis
+tähelepanu nüanssidele, mille üle parlament vaid naerab. Oma poliitilise
+eesmärgi saavutamise nimel on erakonnad häbistanud demokraatia, parlamendi,
+Jõksi ja Madise mainet. Üks absurdsemaid samme oli levitada "kurba uudist", et
+kui Jõks peaks koha kaotama, läheb see maksumaksjale maksma miljon krooni. Toon
+oli selline, et Jõks on selles ise süüdi ... Tule taevas appi! Sel nädalal
+tahavad Reformi- ja Keskerakond Jõksi kiiresti maha hääletada ning loodavad, et
+siis esitab president Madise kandidatuuri. SL Õhtuleht pole nii kindel, et
+presidenti õnnestub nii lihtsalt lollitada. Jõks on silmatorkavalt hea ja
+sõltumatu kandidaat, kelle töö on Eestis seni üksnes õhku puhastanud ja
+korrastanud. Tema jõuga eemalelükkamine tõestab vaid, et on õigel teel. Olete
+ehk juhtunud kuulma, kuidas riigikogu nimetatakse pelgalt kummitempliks? Ent kui
+jutuks on kaitsepoliitika, siis paistab isegi see halvustav tiitel Stenbocki
+maja silmis liiast. Sõja ja rahu asjus annavad seadused rahvaesindusele mõjusa
+rolli, aga praegu arutusel olevas Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi küsimuses
+tahab valitsus otsust sõjalise jõu kasutamise kohta jätta vaid endale ja
+riigikogu osa nullida. Nii võib juhtuda, et Eesti kaitseväelased satuvad
+relvakonflikti, mille suhtes keegi valitsusest pole vaevunud Eesti ühiskonnaga
+läbi rääkima. Sel nädalal tuleb riigikogus taas arutusele otsuse eelnõu, mis
+sätestab kuni 55-liikmelise Eesti kaitseväe üksuse liitumise Euroopa Liidu
+kiirreageerimisüksuse Põhjala lahingugrupiga, mis on valmis kriisi puhkedes
+sekkuma maailma kuumades punktides kuni 6000 km raadiuses Brüsselist. Rootsi
+võrdub Tšaad? Kiirreageerimisüksusesse oma kontingendi saatmine eeldab riigikogu
+mandaati nagu ikka, kuid eelnõu kohaselt pole valitsusel konkreetsesse kriisi
+sekkumisel tarvis enam Eestis kellegagi nõu pidada. Seega püüab valitsus selgeks
+teha, et lahingugrupi saatmine ühelt poolt lähtealale Rootsi ja teisalt
+võimalikku missioonipiirkonda, mis võib asuda ka teisel mandril, on justkui üks
+ja seesama lubades ühte, lubab rahvaesindus ka teist. Selline loogika on
+tugevasti väändunud ja vaatab mööda mitmest põhimõttest, mis Eestis siiani
+kehtinud on. Eesti on parlamentaarne riik, kus sõja ja rahu küsimused, kui riik
+just agressiooni ohvriks langenud pole, on riigikogu otsustada. Ilma
+rahvasaadikute heakskiiduta ei kinnitata kaitseväe juhatajat, ei kuulutata välja
+mobilisatsiooni ega sõjaseisukorda, ei saadeta teele välismissioone. Nii teatab
+põhiseaduse § 128, et riigikogu "otsustab kaitseväe kasutamise Eesti
+rahvusvaheliste kohustuste täitmisel". Kohustus oodata Rootsis sõjaväebaasis
+väljakutset ükskõik kuhu ja kohustus reguleerida ägenevat kriisi näiteks Tšaadis
+või Kosovos on aga olemuslikult erinevad ega mahu ühe otsuse alla. Kui valitsus
+nüüd ütleb, et osalus teatud kriisis pole kellegi teise asi peale valitsuse,
+kelle esindaja räägib selles suhtes läbi vaid teiste Euroopa Liidu
+liikmesriikide ministritega, siis asetub ta väljapoole ülejäänud seaduste
+loogikat, mis toonitavad ennekõike just parlamendi rolli. Kuna lahingugrupp jääb
+kiirreageerimisjõuna kriisipiirkonda vajaduse korral kuni neljaks kuuks, siis
+võtab valitsus endale justkui õiguse privaatsõjaks, millel puudub paraku Eesti
+ühiskonna silmis demokraatlik legitiimsus. Kui riikide vahel kehtib Euroopa
+Liidu lahingugruppide kasutamisel range konsensuse põhimõte ja tarvis on
+laialdaselt konsulteerida, siis on riigisiseselt seda enam lubamatu sõita üle
+rahvaesinduse varvaste ja põhiseaduse vaimu. Vastuolulised missioonid Üks
+võimalikke vastuargumente on otsuste kiirus on ju tegemist ikkagi
+kiirreageerimisjõuga ja riigikogul kulub otsuse langetamiseks rohkem aega kui
+valitsusel. Ent kõigest hoolimata on riigikogu siiski võimeline otsuse
+tegemiseks ruttu kogunema, ja sellal saavad kaitseväelased teha juba vajalikke
+ettevalmistusi kriisipiirkonda minekuks, ministril aga on pädev mandaat minna
+Euroopa Liidu tasemel otsust langetama. Isegi ülikiirete paiknemiste puhul
+saabuvad üksused piirkonda 9-10 päeva jooksul, aeglasemalt ainult siis, kui on
+oodata vastupanu ja see aeg on riigikogulastele otsustamiseks rohkem kui
+küllaldane. Rahvasaadikute eesmärk pole kindlasti igal tingimusel välismissioone
+blokeerida siiani on ju Eesti kaitseväelased osalenud päris paljudel
+missioonidel ja seda kõike riigikogu otsuste alusel. Kaasalöömine
+rahvusvaheliste kohustuste täitmisel on muutunud Eesti julgeolekupoliitika
+lahutamatuks osaks. Kuid igasugune sõjalise jõu kasutamine ei saa olla vaid
+suletud uste taga otsustatav valitsuse eraasi. See eeldab laiemas ringis
+arupidamist kas jõu kasutamine teenib parimal võimalikul viisil Eesti
+rahvuslikke huve, millised on riskid, võimalikud hüved ja milliseid kohustusi
+võib see missioon Eesti jaoks kaasa tuua pikemas perspektiivis. Eelmised
+kriisid, eriti Bosnias ja Kosovos, on tõestanud, et eurooplased on oma
+lähiümbruse valuküsimuste lahendamisel hämmastavalt jõuetud, seega on
+lahingugrupid kindlasti samm õiges suunas, ehkki kaugeltki mitte piisav
+lahendus, sest nad on üsna mõõduka suurusega. Aga vähemalt algus on tehtud. Kui
+Eesti hakkab osalema Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupis, siis peab ta
+alustuseks käituma Euroopa moodi, Põhjala moodi ja iseenda moel. Riigikogu käest
+heakskiidu küsimine on siin vältimatu tingimus. Ent kui valitsus külvab
+suhtumist, et sõjalise jõu kasutamine ei puutu kellessegi teisesse, siis lõikab
+ta võõrdumist nendest, kellel tema võim põhineb. Läti parlament võttis vastu
+otsuse, mille järgi võib seal devalveerimispaanikat külvanud inimesed vangi
+panna. Näib, et see on mõistlik otsus, sest oma riiki, raha ja piiri saab
+valvata vaid ise, teistele loota ei tasu. Ka Eestis külvati
+devalveerimispaanikat, aga süüdi ei ole keegi! Kevadel purustasid peamiselt vene
+keelt kõnelevad noorukid Tallinna südame, aga korralikest karistustest pole
+juttugi. Suurem osa pääses trahviga, mõni veetis ja veedab natuke oma noorest
+elust trellide taga. Kahju, et me ei suhtu provokaatoritesse niisama karmilt
+nagu lätlased. Kodus võiksime ohjad ikka enda käes hoida. Reedeses Sirbis kurdab
+president Toomas Hendrik Ilves, kuidas temaga Gruusia visiidil kaasas olnud
+Eesti ajakirjanikud keskendusid veinimarkidele ja muule ebaolulisele, takerdudes
+üksikasjadesse. Äsja ilmunud raamatus Eesti ühe legendaarsema spordiajakirjaniku
+ja riigikogulase Oskar Lõvi elust on pikk peatükk, kuidas ta Eesti Päevalehes
+1936. aasta Berliini olümpiamängudel Joseph Goebbelsi korraldatud
+suurejoonelisest vastuvõtust kirjutas. Lõvi kirjeldas hämmastava
+detailitäpsusega menüüd ja veinikaarti. Ja seda kõike kommenteeris Georg Meri
+Lennart Meri isa ja Eesti toonane diplomaat Berliinis. (Miks Ilves arvab, et
+Ärma talu leib peab kõiki huvitama, aga presidendi riigivisiidi menüü mitte?)
+Missugust kajastust president Ilves Gruusiast oleks oodanud? Kas seda, kuidas
+altkäemaks on ses riigis endiselt igapäevane? Kas seda, et Gruusia riigipea
+käitumine on kogu ta valitsemisperioodi jooksul olnud kõike muud, aga mitte 100%
+demokraatlik? Kas seda, et mida teeb Mart Laar Gruusias, kes talle selle eest
+maksab ja kui palju? Kas seda, et Gruusia riigipea on ameeriklased riigi
+etteotsa sokutanud? Ma millegipärast arvan, et president poleks neid teemasid
+lugedes ja kommenteerides samuti rahul olnud. Kuni vastuvõtud, õhtu- ja
+lõunasöögid ning peen menüü on kõigile nähtav osake diplomaatiast, siis ei tasu
+ka ironiseerida selle kajastamise üle. Muudes küsimuses on teljeriigid
+sõbralikult vait. Siiani on Shakespeare'i loodud maailmas elada saanud vaid
+näitlejad. Maailmakuulsa literaadi näidendite järgi loodud arvutimängud annavad
+igaühele sama võimaluse elutoast lahkumata. Ardeni, Shakespeare'i teoste järgi
+sündinud virtuaalmaailma rajasid Indiana Ülikooli tehismaailmade instituudi
+professor Edward Castronova ja tema kolleegid. Ardeni esimest versiooni saavad
+nüüd juba kõik huvilised külastada - eeldusel, et neil on mängu "NeverWinter
+Nights" uusim versioon ning sellele lisatud Ardeni täiendus. Kõiki, kes ootavad
+mängust Elizabethi-aegse Inglismaa tõetruud koopiat, tabab aga üllatus, märkis
+Castronova. "Shakespeare'il on väga rikas fantaasiamaailm, millega suudab
+konkureerida ainult Tolkien," kinnitab ta. Näiteks elavad mõlema maailmades
+haldjad. Leidsime, et mäng ei peaks olema ajalooline, vaid jäljendama
+Shakespeare'i ettekujutust - nii et Rooma kõrval laiub Böömimaa või Ardeni
+põlismets." Ülesanded, mida mängus täitma peab, meenutavad Shakespeare'i
+kangelaste, näiteks John Falstaffi ees seisnuid. Labor, mitte mäng Ehkki
+mängutegelased räägivad vanamoelist, ajastutruud inglise keelt, on midagi
+olulist siiski kaduma läinud, möönab Castronova. "Me olime maailma
+shakes-peare'ilikuks loomisega nii ametis, et unustasime ära kõik lõbusad asjad,
+näiteks koletised ja mõistatused." See on aga oluline möödalask: Castronova
+sõnul astub suurem osa huvilistest sisse, luusib veidi ringi ning kui asi kohe
+huvitama ei hakka, lahkub - igaveseks. "Aga meie eesmärk ei ole ju teha mängu ja
+sellega raha teenida, vaid luua sotsiaalne labor - ning kui meil ei ole
+mängijaid, ei saa me seda teha." Seetõttu ongi Castronova koos kolleegidega nüüd
+keskendunud Arden II loomisele. Selle tegevus toimub Londonis ning on märksa
+mitmekülgsem, lõbusam ja haaravam, andes samas kasulikku teavet Shakespeare'i ja
+tema loomingu kohta. Hariduselt majandusmees Castronova on juba aastaid püüdnud
+virtuaalmaailmade elu edendada ja suurendada nende majanduslikku mõju
+pärismaailmale. Kaks maailma põimitakse lihtsa mudeli abil: inimesed ostavad ja
+müüvad tõelise raha eest kaupu või teenuseid, mida nad saavad kasutada
+virtuaalmaailmas ehk mõnes mängus. Ardenit luues ihkas ta aga veelgi kaugemale
+minna. Nimelt matkib uus tehisilm pärismaailma nii täpselt, et võimaldab
+sotsioloogidel korraldada seal uuringuid, mille läbiviimine tegelikkuses oleks
+liiga keeruline, aeglane või kallis. Lisaks saab virtuaalmaailma asukatega soovi
+korral riskantseid katseid teha. Kui Marx mänginuks ... "Meid huvitavad
+inimestevahelised suhted ja majandussidemed," võttis Castronova mängu eesmärgid
+lühidalt kokku. Sotsioloogid peavad virtuaalmaailmas katsete korraldamiseks
+muutma maailma põhilisi "iseloomujooni". Mõned muutused oleks üsna ilmsed
+(näiteks saavad teadlased suurendada inflatsiooni), aga võivad olla ka varjatud.
+Igal juhul peaksid mängu põhjal tehtud järeldused sobima pärismaailmaski. "Ma ei
+ole üheski virtuaal-maailmas märganud midagi, mis oleks vastuolus tegelikkuses
+kehtivate reeglite ja seaduspäradega," kinnitas Castronova. Turg on turg, olgu
+see siis antiikaja Ateenas, Shakespeare'i-aegses Londonis või Azerothis (linn
+arvutmängus "Warcraft" - toim.). Kui sul on inimühiskonna kohta mingi teooria ja
+see osutub virtuaalmaailmast tegelikku ellu üle kantuna valeks, siis järelikult
+polnud see suurem asi teooria." Castronova väidab, et kui sotsiaalteoreetikud,
+nagu Karl Marx, oleksid saanud oma teooriaid virtuaalilmas katsetada, oleksid
+paljud nende postulaadid sootuks teistsugused kui praegu. Jaapani akvaariumis
+kasutatakse jõulukuuse elektriküünalde läitmiseks elektriangerjalt saadud voolu.
+Kaks angerjaakvaariumi kinnitatud alumiiniumpaneeli töötavad elektroodidena, mis
+energia kinni püüavad. Juhtmete kaudu juhitakse elekter küünaldesse. Leiutise
+autori sõnul kulus tal umbes kuu, et angerjavoolu kasutamiseks toimiv süsteem
+luua. Jututubades käijad, ettevaatust! See, keda teie peate flirtivaks vastassoo
+esindajaks, võib tegelikult olla arvutiprogramm. Väidetavalt suudab veebilehel
+cyberlove.ru reklaamitav tarkvara vestelda korraga kümne naisega (sic!) ning
+püüda neilt telefoninumbreid välja meelitada. Praegu vaid venekeelsena pakutava
+programmi on turvafirmad juba oma luubi alla võtnud nende hinnangul võidakse
+seda kasutada identiteedivargusteks ja delikaatsete isikuandmete väljapetmiseks.
+Kanadalast Piotr Staniaszeki tabas järjekordset mobiiliarvet avades ebameeldiv
+üllatus - mobiilifirma väitel oli ta kõnelnud rohkem kui 85 000 dollari ehk
+rohkem kui 890 930 krooni eest. Röögatu arve ei tekkinud siiski kallitest
+kaugekõnedest või lustiliinidele helistamisest. Staniaszek oli arvanud, et saab
+oma telefoni kasutada ka modemina ning mõnesajakroonise kuumaksu eest
+piiramatult netis surfata. Sidefirma Bell Mobility kundena laadis ta telefoni
+abil internetist alla täispikki mängufilme ja muid suuri faile. Et ta ületas
+nende allalaadimisega lepingus kindlaks määratud andmesidemahu, tiksutas
+telefonifirma arvet järjest suuremaks. Pärast seda, kui lepingutingimusi valesti
+mõistnud Staniaszek hiigelarve pärast lamenti lõi, tuli Bell Mobility talle
+vastu ning vähendas summa 3243 dollarile. Kuid Staniaszek pole ka sellega päri
+ja kavatseb arve vaidlustada. 22aastane Calgaryst pärit naftapuurija ütles
+novembrikuist arvet kommenteerides, et pidas seda esialgu eksituseks. Arve oli
+esmalt olnud 65 000 dollarit, piisavalt suur, ja mees võttis telefonifirmaga
+ühendust ning kurtis oma muret. Seks ajaks oli ta aga veel filme ja muud kraami
+alla laadinud ning arve oli kasvanud 85 000 dollarini. Staniaszeki sõnul on tema
+mobiiliarve tavaliselt umbes 150 dollarit ning seejuures saatvat Bell Mobility
+talle tihtipeale hoiatusi, et tema arve on väga suur. "Mõnikord on telefon välja
+lülitatud ka tavapärasest saja dollari võrra suurema arve puhul," kurtis
+Staniaszek. Nüüd on ülekulu 85 000 ja keegi ei võtnud vaevaks mind hoiatada."
+Bell Mobility esindaja kinnitas, et firma on valmis arvet vähendama 3243
+dollarile, sest just nii palju maksnuks Staniaszek allalaetud kraami eest juhul,
+kui ta kasutanuks kõige soodsamat andmesidelepingut. 
+
+Ei mahu koos kaadrisse. Tiina Jõgeda Pühapäeva õhtul esinesid Eesti Televisiooni
+valimisstuudios Lennart Meri ja Arnold Rüütel. Kuigi president andis stuudiosse
+saabudes oma rivaalile kätt, ei näinud televaatajad neid kordagi kõrvuti. Algul
+oli selle vastu Kadrioru ajutrust. Pärast läbirääkimisi nõustus presidendi tiim
+kahest poliitikust ühisklipi väntamisega, kuid siis vedas alt ETV tehnika.
+Lennart ja Arnold on mehed, kelle vahel valitseb tammsaarelik vastasseis. "Neid
+kahte vaadates meenub kulunud tsitaat "Viimsest reliikviast": mitu korda ma pean
+üht ja sama meest ..." Kumb mees on parem - sel iginaiselikul dilemmal ei ole
+eestlaste jaoks ühest vastust. Hõbedase lakaga Arnold (68) on kui turvaline isa
+- mõistev, heatahtlik, leplik. Arnold kuulab ära maanaiste kurtmised raske elu
+üle. Eesti rahval on korraga vaja nii Arnold Rüütlit kui ka Lennart Merit.
+Mõlema mineviku kallal saavad poliitilised huligaanid hambaid teritada. Ajal,
+mil Arnold kõva rusikaga näidismajandit püsti pani ja Moskva ülemustega
+truualamlikult viina viskas, pani ka noor kirjanik nõukogumaad kiitvaid lauseid
+paberile. Ka kommunistlikus ühiskonnas, kõikesuutvate masinate ajastul, jääb
+püsima füüsiline töö. Mitte niivõrd majandusliku paratamatusena kui tegurina,
+mis mõjustab inimese eetilise palge kujunemist," kirjutas Lennart 1959. aastal
+reisikirjas "Kobrade ja karakurtide jälgedes". Enamasti on Arnold saanud rahvalt
+rohkem toetuspunkte - nii sotsioloogilistes uurimustes kui ka
+presidendivalimistel - kui Lennart. Anekdoodid, mida Arnoldist räägitakse,
+meenutavad tšuktši nalju. Arnold teeb õhtul ühe suitsu, Lennartil läheb punast
+Marlborot sigaret sigareti järel. Kui Arnold kõneleb, siis on raske pikas
+lausetejorus asja tuuma tabada. Kui Lennart esineb, on iga fraasi taga seitse
+vihjet. Isegi põhiseadus ja valimisseadus said kirjutatud nende kahe mehe
+vägikaikaveost lähtuvalt. Hirm, et rahva lemmik riiki juhtima pääseb, valitses
+juba 1992. aasta presidendivõitluses. Nii oli see 1992. aasta
+presidendivalimistel, kus Arnold noppis rohkem hääli kui Lennart, Toompeal aga
+langes vaekauss Lennarti kasuks. Nõnda ongi sirgeselgne ja lihtsakoelise
+mõtlemisega Arnold kabinetivõitluses kaotajaks jäänud. Ent ka Rüütel ei tahtnud
+kogu vabastaja oreooli Savisaarele jätta: "Helistasin kindral Melnitšukile,
+putšistide erivolinikule". Käskisin kohe vabastada teletorni. Siis ta küsis, kas
+ei saaks tund aega. Ütlesin: "no ladna, egas midagi." Meenutame 1990. aasta
+sügist, mil Tallinna poliitilisi ringkondi raputas afäär, mida kauge allusiooni
+põhjal hakati kutsuma Eesti Watergate'iks. Lennart süüdistas Arnoldit, et see
+saadab fakse advokaadibüroole, kus töötab endine CIA direktor. Oktoobris 1990
+pidi Eesti esindus sõitma USA presidendi George Bushi juurde. Kadrioru ja
+Toompea vahel käis naljakas võidujooks, mille võitsid Savisaar ja Meri. Rüütel
+ja Lippmaa, kes ka Ameerikaga sidet pidasid, jäid koju käsi laiutades rääkima
+Ida-Virumaa raskest olukorrast. Muide, viis kuud hiljem George Bushi juurde
+visiiti kavandades mängis Lennart Arnoldile ninanipsu sellega, et ülemnõukogu
+presiidiumi esimees ei teadnud täpset päeva, millal välisminister annab talle
+korralduse lennukisse astuda. Lennart läks ajalukku USA presidendi gloobusele
+Kamtšatka kohale jämeda risti vedamisega. - No ega seda ei saa maha ka, see ju
+ehtne paber, polnud kilet ega midagi, - laiutas Rüütel käsi. Meri kuulas hapu
+näoga Rüütli selja taga tema eestikeelset pressikonverentsi Valge Maja trepil.
+Ainuke, millega ta Rüütlile koha kätte näidata sai, oli USA riigidepartemangu
+meestega ingliskeelne naljaviskamine, mida Rüütel viisakalt naeratades pealt
+pidi kuulama. Lennart ei ole kunagi Arnoldile halastanud. Kui tal 1992. aastal
+õnnestus presidendiks saada, siis Arnold lihtsalt visati Kadrioru lossist välja.
+Aga Lennart eksis, kui arvas, et võitlus on lõppenud. Arnold püsib vankumatult
+sadulas kõikidest pilgetest ja püünistest hoolimata. "Rüütli valimise korral
+asetuks Eesti kummalisse postsovetlikku olukorda," täheldas EE neli aastat
+tagasi. Midagi pole muutunud! Hoolimata Toompea-poliitikute vastupidistest
+kinnitustest astus riigikogu presidenti valides kolinal ämbrisse. Ainsana on
+rahulolev keskerakonna esimees Edgar Savisaar, kes suutis enamiku
+rahvasaadikuist naeruväärseks teha ja omavahel lõplikult tülli pöörata. Nüüd
+sihib Savisaar erakorralisi valimisi. Lindiskandaalist toibunud Savisaar on
+soojade suveilmadega tublisti kosunud ja oma varasema vormi taastanud. Seegi
+kord tuli Savisaar mängust puhtalt välja, kuigi suurem osa presidendivalimistega
+seonduvaid intriige pärines just keskerakonna ridadest. Savisaar lõi kaardid
+segi, lubades avalikult toetada Siim Kallast, kui too soostub presidendiks
+kandideerima. Lennart Merit toetada lubanud reformierakond sattus piinlikku
+olukorda, Kallas pidi tõestama, et ta ei taha presidendiks saada. Veelgi suurema
+segaduse korraldas Savisaar Toompeal esmaspäeva õhtul. Keskfraktsiooni õhutusel
+asus Isamaaliit aktiivselt musta hobust otsima. Isamaaliidu piinlikuks osaks jäi
+selgitada, kust tuli neile pähe mõte rahva soosikute Lennart Meri ja Arnold
+Rüütli kõrvale kedagi kolmandat otsima hakata. Noored isamaalased ja eakad
+maasaadikud võtsid presidendimängu liiga tõsiselt ja kogenud Savisaar mängis nad
+lihtsalt üle. Keskerakonna jaoks mäng alles algab ning presidendivalimiste minek
+valimiskogu kätte annab selleks suurepärase võimaluse. See, kelle valib
+presidendiks valimiskogu, võib sõltuda suuresti just Savisaare tahtest. Nii on
+suurel keskmehel võimalik endale tänuvõlglasi tekitada, kellelt saaks hiljem
+riigikogus ühtteist välja pressida. Kõige tõenäolisem on, et Savisaar asub kas
+otsima kolmandat kandidaati või teeb panuse Rüütlile. Kevadel järgnevate
+erakorraliste valimiste tulemusena moodustaksid aga uue valitsuse endised
+kolhoosijuhid kahasse Savisaare parteisse koondunud endiste
+komsomolitegelastega. Saarlane sõdib Rootsi telekomiga Mihkel Kärmas Tema
+meelest sai riik Telia tulekuga siinsele kaabel-tv turule miljardeid kroone
+kahju. Eesti kinodes naerutab naljavend Jim Carrey filmis "Kaablikutt" vaatajaid
+kaabelTV nõdrameelse montöörina. Panus pole tuhanded pealinna telehuvilised,
+vaid ka telefonimonopol. Möödunud nädalal sündis kaks konkureerivat kaabelTV
+firmade liitu. Rootsi ja juudi kapitali esindajatena on lepitamatult vastamisi
+kaks Eesti meest - Telia/Starmani juht Peeter Kern ja Levicomi juht Tõnis Palts.
+Palts kinnitab, et isiklikult ei ole tal Kerni vastu midagi. "Ma olen valmis
+sõdima Teliaga," kinnitab ta ägedalt telefonis. Paltsi vasallid on neli firmat,
+kelle nimesid ta avaldamast keeldub. Kerni liitlased on kümme firmat
+väidetavasti 20_000 vaatajaga peamiselt maapiirkondadest. Palts ei jää võlgu: -
+Starmani kaudu kontrollib ( Eesti Kaabeltelevisiooni Operaatorite Liitu ) Telia.
+Telia sigatseb Eesti riigis! Mitte et Rootsi kapital on halb. Ei! Telia kapital
+on halb, sest ta ei saa konkurentsi luua. Osalemine nii Eesti Telefonis kui ka
+kaabeltelevisioonifirmas võtab riigilt võimaluse täita Euroopa Liidu nõudmised
+konkurentsi loomisel telekommunikatsiooni valdkonnas, omandab Palts prohveti
+ilme, kui ta esmaspäeva hilisõhtul intervjuud annab. Solvunud Kern viskas
+Levicomi juhi oma liidu asutamiskoosolekult välja, sest too oli päev varem
+registreerinud samanimelise liidu. Vastakas on ka konkurentide pilt kaabelTV
+turust. Paltsi liidul olevat 75_000 klienti, mis on üle poole klientidest. Mõne
+asjatundja arvates pole praegu kaalul mitte kaablikanalite vaatajad vaid
+konkureeriva telefonivõrgu loomine. TV-kaableid pidi saab ka telefonisignaale
+edastada. Seega on kaablisõja taga Eesti Telefoni omaga konkureeriva (parema)
+võrgu loomine. Sõjakirve kaevas juuli alguses välja Telia, kes investeerib 28
+miljonit krooni Tallinna suuruselt teise kaabelTV firmasse Starman. Eesmärk -
+viia telekaabel kuue kuuga 50_000 Tallinna kodusse. Sellega astus Telia valusalt
+varvastele Levicomi tütarfirmale Tallinna Kaabeltelevisioon, kes tahab kahe
+Iisraeli firma rahaga jõuludeks kaabeldada Õismäe ja jätkata tempoga 5000 kodu
+kuus. Kogu projekt maksab 200 miljoni krooni ringis. Tallinna Kaabeltelevisioon
+võib Paltsi sõnul tehniliselt juba täna alternatiivset telefoniteenust pakkuda.
+Kohe, kui poliitikud annavad asjale rohelise tule, kavatseb Palts ka seda teha.
+Pärast Telia investeeringut Starmani kukkus Eesti Telefoni müügihind nulli ehk
+riik sai miljardeid kroone kahjumit. Ta tõmbab kliendid üle, sest on parem võrk
+välja pakkuda, "märgib Palts ja pakub välja, et Telial eesmärk on kas Eesti
+Telefon põhja lasta või vältida konkurentsi teket. Telia on Eesti Telefoni
+osanik. Oma pretensioonid andis Palts sideministrile ja konkurentsiameti
+peadirektorile. Rootslased kinnitavad aga, et traadiga telefonile konkurentsi
+nad Starmani kaudu ei paku. Eesti Telefoni asutamisdokumentide hulgas on leping,
+kus partnerid kohustuvad seda mitte tegema. "Kui Eesti oleks Euroopa Liidu
+liige, siis ei saaks Telia kaabliärisse minna," kuulutab Palts jättes mulje
+jõuetust vihast. Investeering kaabeltelefirmasse Starman tehti Eesti
+sideministeeriumi informeerimata. Selle asemel pidas Teliat ülistava kõne oma
+Rootsi-meelsuses tuntud riigitöötaja Eesti Telekomi peadirektor Toomas Sõmera.
+"Ma sain siis teada, kui mind allakirjutamisele kutsuti," väidab Sõmera. Miks
+eelistas riik Teliat Rootslased tulid siia Eesti Telefoni loomisel koos Soome
+Telega. Nüüd väidavad Telia vastased, et Eesti Telekom on käest antud
+võileivahinnaga. See on täiesti absurdne jutt! 1992. aastal saime väga hea
+hinna. Siis oli veel nõukogude võim, kurat! "saavutab Sõmera hääl kõrgpunkti.
+Leping sõlmiti siis, kui kroon oli käibinud kuus kuud. Sõmera ütlust mööda
+eelistati soomlasi-rootslasi, kuna nood nõustusid arendama nii sisemaist kui
+rahvusvahelist telefonisidet. Eesti Telefoni kümneaastase äriplaani tegi
+Coopers&Lybrand. Maailmapank, EBRD, Rahvusvaheline Elekterside Liit,
+rahvusvaheliselt tunnustatud konsultatsioonifirmad, loetleb Sõmera plaani
+toetajaid. Täna on Telia osalusega firmadel (AS Eesti Telefon AS Eesti
+Mobiiltelefon kataloogiäri AS Telemedia Eesti) telekomiäris monopoliseisund või
+liidrikoht. Kaabel-TV äri kasvatab rootslaste võimu veelgi. See võib suureneda
+veelgi, sest neil on aktsiate eelisostuõigus Eesti Telefoni ja Eesti
+Mobiiltelefoni erastamisel. "Igal juhul ostavad nad aktsiad ära," ennustab
+Sõmera. Sõmera toetab plaani viia umbes viiendik telekomi aktsiatest börsile
+ületuleval aastal. Eesti Telefoni aktsiakapitali laiendamist 700 miljonilt
+kroonilt miljardi kroonini kaaluvad praegu välisosanikud, kinnitab Sõmera.
+Kaalutakse ka võlakirjade emiteerimist. Kas on mõtet üldse müüa? "Kui müüa, siis
+peaks riigile jääma 34protsendiline osalus strateegiliste otsuste mõjutamiseks,"
+arvab Sõmera. Mis puutub aga kaabel-TVsse, siis kaalus viimase aasta jooksul
+sinna tungimist ka Eesti Telefon. Asi lõppes eitava otsusega ja nõnda on Eesti
+Telefon valmis kõigi kaabeldajatega koostööd tegema. Oma telefoniärist unistav
+Palts sellega ei soostu - risk on liialt suur. Winston Smith, lõug vastu rinda
+surutud, et kaitsta end läbilõikava tuule vastu, lipsas kiiresti Võidu Maja
+klaasuksest sisse aga mitte küllalt kiiresti et takistada liivasegust
+tolmukeerist endaga kaasa tulemast. Trepikoda haises keedetud kapsa ja vanade
+kaltsumattide järgi. Selle ühes otsas oli seinale kinnitatud värviline plakat,
+mis oli siseruumi kohta liiga suur. See kujutas vaid üht tohutut, enam kui
+meetrilaiust nägu: umbes neljakümne viie aastase mehe nägu tihedate mustade
+vuntside ja karmide meeldivate näojoontega. Lifti ei tasunud proovidagi. See
+töötas parematel aegadel harva ja praegu oli vool päeva ajaks välja lülitatud.
+See oli osa vihkamise nädala eelsest kokkuhoiukampaaniast. Korter oli
+kaheksandal korrusel, ja Winston, kes oli kolmekümne üheksa aastane ja kel oli
+veenilaiendi haavand parema jala pahkluu kohal, astus aeglaselt tõmmates minnes
+korduvalt hinge. See oli niisugune pilt, mis on tehtud nii, et silmad saadavad
+sind igale poole. "Suur Vend valvab sind", oli pildi all kiri. Korteris luges
+mahlakas hääl ette mingeid arvusid, mis käisid ilmselt malmitootmise kohta. Hääl
+tuli piklikust tuhmi peegli moodi metallplaadist, mis moodustas osa
+parempoolesest seinast. Winston keeras nuppu ja hääl jäi veidi vaiksemaks, kuigi
+sõnad olid endiselt selged. Winston jäi akna alla seisma: ta oli lühike kleenuke
+ja sinised tunked, Partei vormiriietus, veel rõhutasid tema kõhnust. Tal olid
+väga heledad juuksed ja loomu poolest jumekas nägu, mille naha oli kehv seep,
+nürid žiletid ja äsja lõppenud talve külmad karedaks muutnud. Aknatagusest
+vaatepildist õhkus isegi läbi klaasi külma. Mustavuntsiline nägu vahtis vastu
+iga nurga pealt, ka vastasmaja fassaadilt. "Suur Vend valvab sind," ütles kiri
+ja tumedad silmad vaatasid sügavalt Winstonile silma. All kõnnitee kohal
+laperdas teine nurgast rebenenud plakat hooti tuule käes vaheldumisi varjates ja
+näidates ainsat sõna ingsots. Taamal laskus helikopter katuste vahele, jäi
+korraks õhku rippuma nagu porikärbes ja liugles siis kaarjalt edasi. See oli
+akendesse piiluv politseipatrull. 1875 ujus Inglise kaubalaevastiku kapten
+Matthew Webb esimesena üle LaManche'i. Aastaid tagasi sõudsin hilisõhtul mööda
+Emajõge allavoolu Peipsi poole. Adjutant viskus valvele. Aga vagun liikus tema
+parema käe suunas. Agrippa sammus läbi tolmuse ja hämara eeskoja. Agrippa valas
+endale pokaali veini. Agrippa valas endale pokaali veini. Aidann ja kaks meest
+viskusid ehmatusest pikali. Aidann liigutas lõkkes hagu. Aidann ronis kaevanduse
+nõlva mööda alla. Akna taga liigutab tuul viinamarjalehti. Albert sõidutab mind
+ikka punkrisse. Aleksandra liigutas veidi kätt. Alt koridoriuks prantsatas
+kinni. Andreas väljus pisut enne üheksat ranna lähedal Seedri tänaval toimetuse
+ametikorterist. Anna tõukas mind veidi eemale. Ann-Leena tatsas vallamajast
+välja. Ann prantsatas liivale. Ann tatsas emaga lauda poole. Arbinsky siseneb
+umbes veerand tunni pärast. August tormas edasi. Autode tuled tõusid aknasse.
+Automaadivalangust üles hirmutatud Enn ja Verner tormasid trussikute väel
+punkrist välja. Barbarust sõidutataks hotellist Kadriorgu. Beumler liigutas oma
+tinarasket pead. Bigart oli puitpalee palangust väljunud vaid tühiste
+põletushaavadega. Bigart väljub. Bronka käest tilgub verd. Bussi Juss sõidutas
+pruutpaari kirikumõisa. Butch liigutab kõrva. Carmen sõidab lavale mootorratta
+sadulas. Carna liigutas taas oma villis varbaid. Eevald ronis aegamööda reest
+maha. Eevald ronis minu kõrvalt maha. Ema viskus isale kaela. Enamik koertest
+ujub meelsasti. Ent läbisegi liikus nii punast kui ka mustavalget karva veiseid.
+Erik liigutas end unes. Erik liigutas näppu. Erik liikus ukse poole. Erutusest
+hingeldav politseinik viskus talle peale. Erutusest hingeldav politseinik viskus
+talle peale. Eval tilgub ninast verd. Evelin tõukas Marko järsult ära. Greete
+sõidutas mu pimedasse parki. Grethel tormab siis jõuetus raevus rusikatega
+Amlithile kallale. Hai ujus koos konksuga rahulikult minema. Heinakott hobuse
+sabas aga lausa tilkus ihuveest. Ühel pühapäeva hommikul liikusid leeritules
+küpsetatud noorukid pastoraadi eest armulaua poole. Higi tilgub su ninalt ATMi
+klahvidele. Hindrek sõidutas ta rattaga küla kiigeplatsile. Hindu kallab
+muna-banaanisegu koogile. Homme liigume edasi. Hommikust õhtuni liigutasime
+toole. Hoonesse siseneb kümme miilitsat koertega. Õhtul kella kuuest seitsmeni
+liikusid kõik inimesed trotuaaril lustakal polkasammul. Õhtul tõukas keegi Anna
+pikali. Hunniku valasime petrooliga üle. Inimesed viskuvad pikali. Isa on eest
+ära liikunud. Isegi sülge tilkus ta suust välja. Jakobson prantsatas ise külili
+tooli peale. Ja laps liigutas end seal sinises kärus. Ja ülejärgmisel hommikul
+sõitsimegi kitsas ja külmas bussis seda kuulsat euroopa lehise puistut
+külastama. Jandra peaaegu tormas Krissu poole. Jane valas kohvi. Ja nii nende
+kahest vankrist koosnev killavoor liikuski. Ja tõukas klaasi demonstratiivselt
+eemale. Ja väljus koos lapsega. Jean tõukab Jeannette'i enesest eemale. Joost
+väljus vargsi hoonest. Josephe ronis astmetele. Jott tõukas lahti raske
+välisukse. Järgmise kannutäie valas Gabriel mulle kaela. Jüri tatsas lähemale.
+Juba hämarduma kippuva metsa all keegi liigutas. Juuli liigutab kardinaserva.
+Juuli tõukab lambi lauaotsale. Kahe-kolme nädala jooksul tõuseb surnukeha
+tavaliselt ise pinnale. Kaks ohvitseri väljusid rongist. Kardin liikus. Hunniku
+valasime petrooliga üle. Kazimir tõukab Lida eemale. Kaua me siit Tallinna
+sõidame? Keegi liigutas pange. Keegi liikus koridoris. Keegi on sisenenud
+pimedasse instituudihoonesse. Keegi pealtvaatajatest valas talle aeglaselt
+pudeli õlut näkku. Keegi väike poiss ronis ettevaatlikult käiku. Kell 15.40
+tõuseb Põlvamaal Mooste vallas Terepi küla kohale sünge äikesepilv. Kella kahest
+alates tõuseb metsa kohalt suitsu. Kell kaks liigutas tuul kardinaid. Kell kaks
+viskusime võssa. Keset ööd roniti ämblikuvõrkude ja nõgise tolmu keskel üle
+rehetoakere elumaja lakka. Köögi kõrval tilgub kraan. Köögist tatsas välja keegi
+täiesti tundmatu naine. Kõikjal tatsasid ringi ühtlases kaitsevärvi rõivastuses
+laevaturistid. Kõik KGB rühmad üle Eesti sõitsid sinna kokku. Kõik mu veel
+taastumatud ihukarvad tõusid õudusest püsti. Äkitselt viskus ta minu kõrvale
+voodisse. Kogu liikus ähmases valguses üle hoovi. Kogu seltskond ronis maha.
+Kohe siseneb Abdullah. Kollakas rabavees ujus igasuguseid mutukaid. Kolleegid
+sõidutasid konverentsist osavõtjad Rootsi suusakuurorti Faluni. Kolmas ja
+viimane külaline sammus reipal sammul nende poole. Koos muude
+maalimisatribuutidega väljusime kopliväravast. Kotid sõidutatakse pagasiruumi.
+Kristjan sõidutas teda vanavõitu Opeliga oma maja juurde. Üks vanamees liigutas
+vuntse. Üks vene koll sõidutas meid tagasi linna. Kuhu ma esimesest koopast
+prantsatanud olin. Kuidas mu isa alasti ujub. Kuid teised sammusid nohinal
+edasi. Kui Liiri ükskord uksekella helina peale esikusse tatsas ust avama. Kui
+Nikyas ainsagi aietuseta istmerüppe viskus. Kui Tatjana majast välja tormas. Kui
+tulijad majja sisenenud olid. Kuni ema piimalüpsikuga toa poole tatsas. Kusagil
+tilkus laest vett. Kuskil tilgub kraan. Kus ma paljalt lumes tatsan. Kuul tõuseb
+mööda toru ülespoole. Laest tilgub kogu aeg igasugu tilkasid ja muud sodi. Lambi
+kõrvalt tilkus lagi läbi. Laps tatsas õuel natuke. Laua kõrval tõuseb pajast
+auru. Leegid tõusid ta kehast. Ülempreester tõukas tema käe vihaga kõrvale.
+Lennuk prantsatas tugevasti vastu maad. Üle taeva liikusid kiired rebenenud
+pilved. Lihaseliste käte sooned tõusevad väiksemagi pinge korral esile. Lihtsalt
+nõutusest tatsasin uuesti vastu seina sõitnud auto juurde. Liigutan kaktuse
+aknalauale. Liigutan mudelit edasi-tagasi. Liigutan voodi seina äärde.
+Liigutasin ennast söögilaua all. Liigutasin mootoripöörete kangi veel.
+Liigutasin testiks varbaid. Liikusime majast kuuri juurde. Liikusime tänaval
+mitu tundi. Liikusin ehmatusest tuppa. Liikusin kaks meetrit edasi. Liikusin
+köie abil trepist üles. Liikusin plaksakale vastu. Lind sisenes minu ruumi. Lind
+tatsas laua juurde. Õlleankrust tilgub tolksti ja tolksti õlut. Lonni tatsas
+kõrvalhoonete juurde. Lotjadel sõitsid mõnikord naabrid neist mööda. Lõpuks
+liikuski katus natuke. Luik sisenes luitunud paraadukse kaudu räpasesse
+trepikotta. Madis sõidutati tagasi kodumaja juurde. Magnus sõudis vähehaaval
+veekogul. Makk prantsatab Kazimiri kätest põrandale. Ma liigutasin teki all
+varbaid. Manda viskus voodisse. Ma prantsatasin raskelt elutoa diivanile. Marie
+liigutas vaevumärgatavalt pead. Mari liikus koti järele. Mari liikus pikali.
+Marilyn ronis voodisse. Marlilapi pundunud otsast tilkus midagi vastu kõri. Ma
+sisenesin välkkiirelt. Ma sõitsin maalt iga päev linna. Ma sõitsin siis autoga.
+Ma valasin klaasid uuesti täis. Mööda oma tavalist kolmekümne kahe minutilist
+bensiinilõhnalist ja ühel lõigul kergelt hingeldamapanevat maršruuti sammus
+töökoha poole Silver Luik. Meeskond viskus seinast eemale. Mees liigutas kulbiga
+süldipaja põhjas konte. Mees prantsatas dramaatilise liigutusega tagasi toolile.
+Mees sisenes. Mees viskus voodisse. Mehed tormasid paanikas sisse. Mehis väljus.
+Me liikusime Helenega täiesti vabalt igal pool. Mendel tatsab neiu järel trepist
+üles. Merepind on tõusnud 20 cm. Me ronisime öö katte all kaistevärvides
+furgooni. Me sõidame nüüd linnast välja. Metsa kohalt tõusis kella kaheni
+suitsu. Michelle liigutab oma pead sinu õlal. Midagi prantsatas kivi otsa.
+Miilitsakapten Smirnov väljus ettevaatlikult autost. Miilits sõidutas ta
+omakorda väeossa. Mina liigutasin suure kella tila. Mina ronisin suurte
+raskustega vundamendi ääre peale. Mina tormasin tuppa ahju juurde. Mina väljusin
+hütist. Minu ees sõitis jalgrattaga üks üliterase silmavaatega väike naomi.
+Mõlemad tatsasid aida poole. Mälumiselt niidetud loom prantsatas ristikheinale.
+Ämmamoor tõukas kambriukse valla. Mõne aja pärast sõitsin ühega paljudest Pekka
+autodest Helsingisse. Mõne tunni pärast sõudsid nad ühe abaja suudmest sisse.
+Mõrtsukad olid liikunud piki jõekallast Kivinõmme küla poole. Mr Woyczewski
+tormab kui nool vibust teise korteri ukse juurde. Muidu oleks nad ju akna manu
+tormanud aisakellasid kuulama. Mul tõusid ihukarvad püsti. Muri liigutas
+tasakesi saba. Muudkui tatsab mööda Ussisood ringi. Nad liikusid lõuna suunas.
+Nad prantsatasid kõrge tagusega tugitoolidesse. Nad sõitsid juba rannamaadel.
+Nad sõitsid kaljude vahel vonklevat karavaniteed pidi. Nad sõitsid lihtsalt
+edasi. Nad sõitsid linna sisse lasuurroosa taeva all kirkal koidutunnil. Nad
+sõudsid kaldale. Nad tormasid parves Katerina poole. Nad tõukasid ta kohtumaja
+trepist üles. Nad ujuvad Väinameres. Nad viskusid just nagu ärapääsnud oma
+istmetele. Nad viskusid kahtleja peale. Nad väljusid päiksekuumale-valusvalgele
+väljakule. Naine tormas ahnelt mehe juurde. Naine tõukas pea kuklasse.
+Naisterahval tilkus käsivarrest verd. Napilt enne uste sulgumist prantsatasin ma
+kõnniteele. Nüüd sisenes Agrippa aga lausa kuninglikult kaetud alusega. Nüüd
+sõudis ta pikkamisi edasi. Nüüd tatsab koristaja koridori. Nende mõtete juures
+tõusevad tema kulmud kõrgemale. Nii me siis üldises kolinas ja rüsinas
+prantsatasimegi pikali. Nikyas liigub paljajalu üle jaheda kivipõranda
+peegelseina suunas. Nikyas viskus ainukesele koile. Ning siis tõukas naine
+lootsiku teibaga põhjast lahti. Ning vanaeit tatsas minema. Noor emakotkas
+tatsas nõtkelt mööda puuri ringi. Noor ja austusväärne preili sammus kiiresti
+edasi oma tundmatut rada. Nuuksuv tüdruk viskus ta embusesse. Objekt liikus tema
+poole. Oja mustendavas käärus ujusid luiged. Olin eluaeg pikki maid ujunud. Onu
+Vasja sõidutas mammat musta Volgaga tööle. Paar inimest on mu järel õue
+raudväravast sisenenud. Padrunid liikusid trumlis. Pajast tõusis halli
+kartulikeeduauru. Pall liikus maja juurest eemale. Pall liikus mõned meetrid.
+Parajasti väljusid teiselt poolt jõge kolm vormikandjat. Parresia liigub tehases
+ringi. Pealtkuulaja sammub minema. Peeter ronis toolile. Pekka naine Enni tatsas
+õuele. Pendel liikus pühalikult edasi-tagasi. Õpetaja Tee tormas üles.
+Päikesepaistelise pühapäeva hommikul sammusin Vanemuisesse. Päike tõuseb idast.
+Pikk ment tõukas mind järsult selga. Pikk oli mööda rõdu mingisse korterisse
+sisse roninud. Pilved liikusid äikese käes kiiresti üle taeva. Pilv liikus
+edasi. Pisarad tilkusid riiete peale. Pliidil tõuseb pajast auru. Poiss sõudis.
+Poiss viskus tahapoole. Politseinik tormas naise poole. Pontu sisenes siis lossi
+fuajeesse. Prantsatasin taksosse. Prantsatasin teise korruse kõrguselt
+kivikõvale külmale maapinnale. Prantsatasin ukse juures selili. Pudelite sisu
+valati ämbritesse. Rahutult tatsas ta lauda juurde. Rahvasumm tormab kangelast
+õnnitlema. Rainer valas veini klaasidesse. Raske keha prantsatas rohule otse mu
+kõrval. Raudrüüs otse võimatu havihüppega viskus Lamont talle jalgadesse.
+Relvile tõusnud sõdurid tormasid kahuripaugu eest teise kohta. Roland tõukas
+naise pikali. Roland viskus jõepoolse unkaaugu juurde. Erik liigutas end unes.
+Esimene jalg liikus tal veidi kiiremini ja sügavamalt kui teine. Juba tõukas
+Eeva teda selga. Üks tõukas teist rinda. Maie veretud huuled liikusid. Marilyn
+valas Rémy Martini pudeli oma klaasi tühjaks. Ma sõidan pikaks ajaks ära.
+Seejärel ujusin Vaikses ookeanis kolmandat korda elus. Suud liikusid siinsamas
+lähedal. Ta liigutas end vabaks. Ta tõukas õlaga ust. Ta tõukas ohvitseri
+küünarnukiga. Tema kägardunud elutut keha tõukas ohvitser jalaga. Vastuse asemel
+tõukab Eamon teda peopesaga näkku. Veidi aja pärast liigutas ta end taas. Rong
+liikus veel päris tükk maad. Ronisid nad mööda rusukallet üles mäkke. Ronisime
+õega mäest üles. Ronisime matkal mitu kilomeetrit mäest üles. Ronisime mitu
+tundi. Ronisime natuke. Ronisin end hingetuks. Ronisin jaki järele. Ronisin
+kolmandale korrusele. Ronisin voodisse pikali. Ronis Loona lakast alla. Rosalind
+tatsab toast välja. Rott ronis otse mööda mu kirjutuslaua taha jäävat toanurka
+üles lae alla. Räästas tilkus loiult. Rukkist tilkus vett kaela. Sa liigutasid
+toru oma kõrvast kaugemale. Salvador sisenes just sinu tuba läbi otsima. Samast
+väravast sisenes Ivanov. Samas viskus Asalea pingule justkui vibunöör. Sammusime
+edasi mööda linna piiri. Sammusime Eevaldiga metsa poole. Sammusime äikese käes
+metsa poole. Sammusime kaks tundi. Sammusime natuke edasi. Sammusime nii mitu
+kilomeetrit. Sammusin jaki järele. Sammusin jalad villi. Sammusin kepi najal
+edasi. Sammusin närviliselt muru peal. Sammusin suurest hirmust metsa poole. Sa
+väljud. Sealt ta ennem koos kaupmehega väljus. Seda vahemaad ta päevast päeva
+tatsas. Seejärel sõidutati meid trellidega vanglaautos Feodossiasse. Seejärel
+tormasin pimeduses kööki. Seejärel ujusin Vaikses ookeanis kolmandat korda elus.
+Seejärel väljub valges ülikonnas musta ristlipsuga härras autost. See prantsatas
+siis alla. Öösel kella kolme paiku sisenesid Pinna 21 asuva kaupluse Kotka
+ruumes pagaritöökotta röövlid. Sellesama võlvialuse kaudu ma siia õue vist
+tormasingi. Sepp liigutas vasarat nagu pendlit. Sõiduta oma pekimägi-käskijanna
+pargi kõige kaugema aiamajakese, selle hõbedavärvilise juurde! Sõidutasin teda
+paar kilomeetrit. Sõidutas tüdruku lasteaeda. Siirup tilgub laua pealt maha.
+Siis olid nad liikunud Bordeaux' poole. Siis prantsataski rõhtasendisse keeranud
+keha kogu oma pikkuses ja laiuses vastu hoone ette pargitud auto katust. Siis
+ronis Harald tallilakka. Siis siseneb ta suurde majja. Siis valas ta kahte
+klaasi mineraalvett. Siis viskus Selma ülakehaga tagasi. Siis viskus ta kalmust
+eemale. Sile keha viskus temast kohe eemale. Sinna oli ta õieti Murmanskist
+sõidutatud. Sisenesin grupi lõpus koopasse. Sisenesin kepi najal tuppa.
+Sisenesin trepi juurest tuppa. Sisenes uksekella peale esikusse läinud uus noor
+peremees. Sõitsid uhkes hoburakendis siit minema. Sõitsime hommikust õhtuni.
+Sõitsime kaks kilomeetrit. Sõitsime kraavist välja. Sõitsime laiali. Sõitsime
+maja juurest ära. Sõitsime mitu tundi. Sõitsin bussiga vanaema juurde. Sõitsin
+koos Ahatiga tatarlaste juurde rahvarinnet organiseerima. Sõitsin liftiga
+seitsmendale korrusele. Sõitsin ratta puruks. Sõitsin rongiga neli või viis
+jaamavahet. Sõitsin tagasi Tallinna. Sõitsin trammiga Linnaraamatukokku. Sõja
+ajal liigutas tugev tuul puid. Sünkroonselt nagu iluvõimlejad liigutasid nad oma
+tiibu. Sünnipäeval tilkus lagi läbi. Sünnipäeval tõukas keegi Anna pikali.
+Sünnipäeval tõuseb pajast auru. Soe lõunatuul liigutas puulatvasid. Sofophil
+viskus kappi seda otsima. Sohvi tatsas toa poole. Sääred tilguvad piduriõlist.
+Sõrmeotstest tilkus vesi. Sõudsime isaga üle lahe. Sõudsime keset tormi edasi.
+Sõudsime mitu tundi. Sõudsime natuke. Sõudsime saare lähistel. Sõudsin koti
+järele. Sõudsin lootsiku puruks. Sõudsin mitu kilomeetrit. Sulane sammus
+kasetuka poole. Zavod-bei viskus kõhuli põrandale. Ta ainult liigutas huuli.
+Taamal ujub üle jõe karvane pühvel. Tadeuz valab Evale viina. Taevas liikusid
+aeglased valged pilved. Ta jalg tõusis põrandalt. Taksojuhid olid kliendi
+kainerisse sõidutanud. Ta liigutas ebamääraselt üht õlga. Ta liigutas end
+järsult. Ta liigutas helitult huuli. Ta liigutas lipsu saba õhus su nina ees
+üles-alla. Ta liigutas oma põske Olavi käeseljal õige õrnalt edasi-tagasi. Ta
+liigutas silmi. Ta liigutas vangistustüdimusest tumedat suuauku. Ta liikus
+hüpeldes. Ta liikus vähe. Ta liikus väljaku keskel asuvale lavale. Tamur sõidab
+naise juurde Mustamäele. Ta oli sisenenud Santiago katedraali. Ta oli välja
+sõudnud ühe saare neeme tagant. Ta prantsatas vagunikatusele selili. Tarvik
+tormas minu kõrvale. Ta sammus otsejoones tagasi. Ta sammus otse meie juurde. Ta
+sõidab esimest korda elus tõllas. Ta sõidutas mind kiiresti koju. Ta sõidutas
+mind linde vaatama. Ta sõidutas mind natuke ringi. Ta sõidutas mind rattaga üle
+silla. Ta sõidutas mind ratta seljas trepikojast õue. Ta sõidutas mind sõja eest
+metsa. Ta sõidutas mu keset suurt möllu koju. Ta siseneb vastas olevasse
+kabinetti. Ta sisenes hoonesse. Ta sisenes naftavälja servas paiknevasse
+hiiglasuurde angaari. Ta sõudis järve keskele. Ta tatsas taaruval sammul mööda
+konarlikku munakivisillutist kodu poole. Ta tatsas õue. Ta tormas kui mistraal
+üle lava. Ta tormas magamistuppa. Ta tormas massiga kaasa. Tatsan tuppa.
+Tatsasime vihma käes edasi. Tatsasin köögist tulema. Tatsasin seda vahemaad mitu
+tundi. Ta tõukab naist Salvador Bhahurti poole. Ta tõukas ema vastu seina. Ta
+tõukas õlaga ust. Ta tõukas Lamontit kilbiga. Ta tõukas siis ust pikkamisi. Ta
+ujub otsesuunas poisi poole. Ta ujus kaugele. Ta ujus tagasi. Ta valas suure
+pitsi ääreni täis. Ta viskus heintesse. Ta viskus ikka vapralt palli ette
+mauh-ja-mauh maha. Ta viskus jahedasse laia voodisse. Ta viskus korraga Väino
+rinnale. Ta viskus Lauristini embusse. Ta viskus silmili luitele. Ta viskus
+voodile pikali. Ta väljus oma pööningutoast. Tüdruk ronib hobuse seljast maha.
+Tüdruku ette prantsatas silmamoondaja otsastrebitud jäse. Tüdruk valas temale
+vett. Tüdruk väljus väravast. Tee tilkus tikitud laualinale. Teisel pool
+ümberlükatud lauda ronis Aidann lina alt välja. Tema kägardunud elutut keha
+tõukas ohvitser jalaga. Tema salapäraste käeliigutuste peale liikusid
+prožektorid ühest kohast teise. Tereese tõukas mehe endast järsu liigutusega
+eemale. Thelma tormas köögiuksele. Therese ronis omal jõul kanakorvi. Tiigil
+ujusid valged luiged. Tiigis ujub seitse parti. Timo ronis ettevaatlikult minu
+pealt maha. Tina tilgub mulla ülemistesse osadesse. Täna hommikust õhtuni
+liiguvad üle taeva valged pilved. Toitmisluuk prantsatas kinni. Toivo sõidutas
+koos vennaga vaese mehe koju. Tom oli just väljunud autost. Toomase masti mees
+sõidab mersu või bemariga. Toomas liigutas Arvoga voodit. Toomas ronib autosse
+minu kõrvale. Torman alla orgu. Torman kööki. Tormasime vihma käes edasi.
+Tormasin aita. Tormasin end hingetuks. Tormasin hommikust õhtuni. Tormasin maja
+juures edasi ja tagasi. Tormasin maja juurest edasi. Tormasin metsa poole nagu
+meeletu. Tormasin mitu tundi. Tormasin natuke edasi. Tormasin välja vaatama.
+Tormas uksest välja. Tottenson viskus lainetesse. Tugev tuul liigutas palli tee
+pealt kivi kõrvale. Tugev tuul liigutas palli tee pealt kraavi. Tugev tuul
+liigutas palli tee pealt kraavi poole. Tugev tuul liigutas palli tee pealt mööda
+vagu kraavi poole. Tugev tuul liigutas palli tee pealt trepi alla kinni. Tugev
+tuul liigutas palli tee äärest kraavi. Tõukasime sõbraga käru teelt ära.
+Tõukasin koridoris mehe vastu seina. Tõukasin maja lähedal mehe vastu puud.
+Tõukasin ratta mitu meetrit eemale. Tõukasin ta lihtsalt ümber. Tõukasin ta
+pliidi lähedalt eemale. Tõukasin ta tuppa tapeeti vaatama. Tulija sammus
+kiirustamata mööda rada. Tusaselt tatsas Umboja peremees aida poole. Tuul
+liigutab kardinaid. Tuul liigutab laisalt halle pööriseid. Tuul liigutab laua
+peal pabereid. Tuul liigutab plataane. Tuul liigutas kardinaid jao võrra eemale.
+Tuul liigutas kardinaid terve päeva. Tuul liigutas Kurgi erepunaseid
+juuksesalke. Tuul liigutas lehte. Tuul liigutas lehti. Tuul liigutas palli mõned
+meetrid. Tuul liigutas pimeda klaasi taga oksa. Tuul liigutas ta juukseid. Tuul
+liigutas tema kleiti. Ujun ranna lähedal. Ujusime hommikust õhtuni. Ujusime
+isaga kalda poole. Ujusime natuke. Ujusime vihma käes. Ujusin end hingetuks.
+Ujusin kivi juurde. Ujusin kivi juurest eemale. Ujusin lestadega kiiremini.
+Ujusin torust välja. Uks liikus. Uks liikus halvasti. Uks liikus kinni. Uljana
+soojad pisarad tilguvad tema kaelusesse. Umbes paar tundi tagasi olid Tõnissoni
+juurde tormanud NKVD-lased. Vahepeal oli klaver viie noore mehe jõul ära
+liigutatud oma kohalt. Vahepeal oli kohvikann täis tilkunud aromaatset
+vedelikku. Vaid üks juuksekarv oli selleni liikunud. Vaid kusagil tilkus
+meloodiliselt kraan. Valasime ämbriga vett tünni. Valasime sõbraga vett
+tünnidesse. Valasin end tõrdust külma veega üle. Valasin mõned sekundid piima.
+Valasin piima kella kahest kolmeni. Valasin piima tagasi ämbrisse. Valasin
+suurest ehmatusest piima maha. Valasin toas piima ämbrisse. Valasin vett mööda
+renni. Vala viina! Valgustatud akende ees liikusid inimkogud. Vanaema
+kampsunirinnaesisel liikusid mõned valged udusuled. Vanaema liigutas aeglaselt
+käsi. Vanaema tahtel on voodit toas mitu korda liigutatud. Vana jalaka raagus
+oksad liikusid majakatuse kohal. Vanataat tatsas ringi kühmulise kadakase
+kepiga. Vangid olid pikali viskunud. Vastane tõukas Haraldi põlvede abil enda
+pealt maha. Vastaskaldal mustendava metsa kohale oli tõusnud hiigelsuur
+kuuketas. Vee kohalt tõusis auru. Vees ujub alati kala. Veetase tõuseb.
+Ventilaatorituul liigutas tema õlekarva juukseid. Veri tilkus mööda pikki
+heledaid juukseid alla. Vesi liigutab liiva, mulda ja kive. Vesi tilgub
+hommikust õhtuni. Vesi tilgub laua kõrvale. Vesi tilgub ta hallisegustest
+karvadest. Vesi tilgub vaesekesele silma. Vesi tilkus kahe meetri sügavusele.
+Vesi tilkus kaks tundi. Vähemasti liikusid sa sammukese edasi. Võib-olla
+liigutab tõmbetuul kardinat. Vihmavesi tilkuvat otse söögilauale. Viimane kord
+sõitsime minu sõbra Lurje autoga siit läbi. Väike Renee tatsas üle muru lippavat
+oravat püüdma. Viktoriinlased tormasid janujalu hüüdja juurde. Villakandjad
+viskusid küll siia ja sinna. Villem sõidab ära igaveseks. Vinge tuul liigutas ta
+otsa ees õhukest valget juuksesalku. Viskusime üle tee võssa. Viskusime mitu
+meetrit edasi. Viskusime natuke edasi. Viskusime õppustel võssa. Viskusin
+siruli. Viskusin teiba abil edasi. Vladimir oli nagu puuris vabaduse järele
+kõdunev metsloom masinlikult nurgast nurka sammunud. Välistrepil viskus Galja
+põlvili vietnamlase ette. Väljusin kepi najal toast. Väljusin suurest hirmust.
+Väljusin toast linde vaatama. Võõras loom liigutas oma pikki kõrvu. Vööruses
+liikusid vanaema ja ema. Võsast väljus suur hall hobune. Võtme hääle peale
+tormasid poisid eeskotta. Peeter aerutas üle väina saarele puhkama. Peeter ajas
+silmad pärani. Poiss andis korvist riidetüki koera nuusutada. Peeter asetus
+seina äärest ukse ette valvesse. Peeter asetus seina äärest ukse ette lubasid
+kontrollima. Naine astus tasakesi vaipa mööda mõned sammud. Vanamees astus
+lävelt naabri jalale. Mees astus mööda katuseharja. Noormees asus ukse juurde
+kaitseasendisse. Noormees asus ukse juurde valvama. Kirurg eemaldas naise näolt
+sünnimärgi. Naeratus eksles Peetri huulil. Ta silmad ekslesid toas mööda seinu
+maalilt maalile. Ta silmad ekslesid toas mööda seinu maalilt maalile. Naeratus
+eksles Peetri huulile. Peeter eksles mööda tänavaid. Vanaisa emigreeris
+Prantsusmaalt Ameerikasse. Peeter heitis ratsmed hobuse seljast teejuhile.
+Lennuk heitis pommid kõrgusest metsatukale. Lennuk heitis pomme. Araablased
+heitsid eemalt suitsetaja pihta kividega. Araablased heitsid suitsetaja kividega
+surnuks. Peeter heitis saapad ahju otsa kuivama. Peeter heitis voodisse magama.
+Peeter hiilis linnaääri mööda koosolekult koju magama. Peeter hiilis linnaääri
+mööda koosolekult koju püssi järele. Mehed hiivasid masina platvormilt üle
+külgserva autosse. Traat hõõrdus katte vastu. Traat hõõrdus vastu katet. Lehed
+hõõrduvad. Naine hööritas ukse pealt meestele puusi. Naine hööritab ukse pealt
+meeste poole puusi. Kassipoeg hüppas põrandalt õhku. Lapsed hüppavad õue mööda.
+Röövlid hüppasid põõsastest teekäija kallale. Mees hüppas sillalt üle käsipuu
+vette kummirõnga järele. Vesi imbus katuselt läbi pragude lae vahele. Läbi
+pragude imbus paati vett. Nioobium imeb gaasi õhust enda sisse. Vedelik imendus
+läbi membraani plasmasse. Padrunikestadest immitses tuppa püssirohu haisu. Läbi
+riide immitseb verd. Soome impordib nafta Nõukogude Liidust. Peeter istus laua
+taha sööma. Haavast jookseb põrandale verd. Koer jooksis Peetrile kõhtu. Peeter
+jooksis toast koridori ust avama. Peeter jooksis 3.51,1-ga rekordi. Jaan jooksis
+läbi metsa arsti järele. Peeter jooksis kooli ja kodu vahet. Poiss jooksis naha
+tuliseks. Mehed juurisid lagendiku kändudest puhtaks. Teated lahingust jõudsid
+Prantsusmaalt üle väina Inglismaale. Õhtu jõuab metsa. Elias jõudis Kuopiost
+Helsingisse. Kalad jälitavad saaki kaldani. Politseinik järgnes vargale mööda
+maanteed pealinna. Koer kaapis aia äärde liiva sisse augu. Peeter kaapis naha
+keskelt puhtaks. Peeter kaapis nahka. Lapsed kahlasid rada mööda kivist saareni
+riiete järele. Vanamees komberdas kõige taga aeda kuue järele. Poiss kallas
+püksid eest märjaks. Peeter kallas tassi kaussi tühjaks. Tuul kannab lehe
+pargist üle plangu aeda. Paat kandis inimesed laevalt maale linna vaatama.
+Peeter kargas voodist. Peeter kargas läbi akna aeda kuue järele. Linn kaugenes
+meist. Auto keeras pargi juurest rada mööda Vilde tänavasse. Peeter keeras end
+selili. Poiss keeras laua põrandale kummuli. Poiss keeras lauda. Peeter keeras
+toru vasakule kaldu. Eit keeras puupööra. Eit keeras puupööra ukse eest. Peeter
+keeras lülitit vasakult paremale. Tera keerleb puu ümber kindlat joont mööda.
+Tera keerleb ümber puu kindlat joont mööda. Noorpaar keerutas viimase valsi.
+Peeter kehitab müügikasti õlale. Õhusurve kergitas lapse maast õhku. Tütarlaps
+kergitas kulmu kõrgemale. Linnuparv kerkis maast õhku. Päevapalk kerkis kolmelt
+rublalt kümnetesse rubladesse. Jüri kerkis osakonnajuhatajast ministri abiks.
+Tänav kihas koolilastest. Auto kihutas läbi metsade Tallinnast Tartusse haige
+järele. Vanaema kiigutas lapse magama. Kuuskede ladvad kiiguvad edasi-tagasi.
+Rahvas kiirustas üle silla turu poole toitu ostma. Rahvas kiirustas üle silla
+turu poole toidu järele. Abilised kiskusid looma põrandale pikali. Peeter kiskus
+naela laua seest. Peeter kiskus naela laua seest. Sulane kiskus peremeest
+varrukast. Peeter kolis maalt linna. Vanamees komberdas aeda puhkama. Vanamees
+komberdas kõige taga aeda kuue järele. Peeter kuhjas mulla aianurka peenraks.
+Vaas kukkus laualt põrandale kildudeks. Püss kõigub ette-taha. Peeter kõikus elu
+ja surma vahel. Mirjam kõlgutas jalgu. Kassiir kõrvaldas pangast ohvitseride
+palga. Poiss käis aia äärde käpili. Laine käib üle laevanina. Turistid käisid
+muuseumist muuseumi. Peeter käis järve ääres kala püüdmas. Peeter käis järve
+ääres kala püüdmas. Politseinikud käisid linnast külades läbiotsimisi
+toimetamas. Suured linnud käisid tihaseile kontvõõraiks. Suured linnud käisid
+tihaseile kontvõõraiks. Perenaine käis toa ja aida vahet. Peetri mõte käis viina
+peale. Perenaine käib aida vahet. Perenaine käib toa ja lauda vahet. Jutt käib
+rahaküsimuse ümber. Toimetaja silmad käisid üle ridade. Põrgulik läige käib üle
+Tootsi näo. Üle laevalae käis laineid. Pagar käänas taignatükist kringli. Mees
+käänas paadi kummuli. Eit käänas puupööra ukse eest. Peeter käänas traadi ümber
+toru. Pagar käänas taignatüki kringliks. Meister käänas kraani paremale. Tee
+käändus merekaldalt steppi. Laps kükitas trotuaarile raha üles korjama. Konsul
+küünitas külalisele voodist käe. Haige küünitas käe voodist sahtlisse raamatut
+võtma. Eit küürutas allapoole marjade järele. Naeratus ei lahku naise näolt.
+Saatjad ei lahkunud turistidest kuhugi. Laevale langes pilvest tuhka. Mees
+langes redelilt põrandale pikali. Naine langes tugitooli minestusse. Peeter
+laskus tugitooli seljakile. Mees laskus mäest nõlva mööda kuristikku sõpra
+aitama. Peeter lendas Moskvast Vladivostokki preparaadi järele. Vaas lendas kapi
+otsast põrandale kildudeks. Mesilased lendlesid metsa poole. Tuli levis
+laboratooriumist tõmbetoru mööda pööningule. Nakkus levib esemetega inimeselt
+inimesele. Peetri jalad libisesid pingilt laua alla. Kaugelt ligines lõpetamise
+päev. Professor ligines probleemile ettevaatlikult. Kirjale liitub õnnesoove.
+Kirjaga liitub õnnesoove. Kleit lohises mööda lund. Päike loojus metsa taha.
+Poisid loopisid koera kividega vigaseks. Tuul loobib pilve ühest kohast teise.
+Mehed loopisid liiva august plaadile tahenema. Poisid luusisid mööda tänavaid.
+Matkamine lähendab loodust ja inimest. Matkamine lähendab inimesi. Tankid
+lähenesid tee poolt kõrgendikule. Uurija lähenes küsimusele oskuslikult. Peeter
+lähetas Moskvast Tallinnasse vanematele telegrammi. Sekretär läkitas Tallinnast
+Tartusse prokuratuurile kirja. Töölised marssisid tehastest barrikaadidele
+võitlema. Peeter matkas mööda maanteed Vaibla poole. Lõpetajad läksid koolist
+sovhoosidesse traktoreid juhtima. Varandus läks hooldaja käest lapsele. Tüdruk
+läks maalt linna teenijaks. Peeter läks läbi metsa koju hobuse järele. Kõneleja
+läheb asja juurde. Arst läks haige hamba kallale. Peeter müksas selja tagant
+Jaanile ribide vahele. Peeter müksas Jaanile ribide vahele. Valvur müksas meest
+selja tagant ribidesse. Peeter naasis Ameerikast merd mööda kodumaale perekonna
+järele. Ema nihutas last edasi astuma. Kraanist nirises kaussi leiget vett.
+Nende põlved nõksatavad sirgu. Arhitekt orienteeris kiriku ilmakaarte suhtes.
+Elanikud pagesid katku eest linnast maale. Reformatsioon pagendas mungad
+Tallinnast Saksamaale. Puusepp paigaldas kaared lae alla. Peeter paiskas kaardid
+lauale laiali. Naine pani rätiku pähe. Jooksupoiss piisutas kastekannust vett
+põrandale. Hannes pillub raasukesed taldrikult laua alla koerale. Hannes pillub
+raasukesed taldrikult laua alla koera kätte. Mehed pildusid teekäija kividega
+vigaseks. Taevast piserdab vihma. Peeter plagas maanteed mööda linna abi järele.
+Spartak platseerus 500 punktiga kolmandale kohale. Peeter prantsatas selili.
+Mees pritsis suust sülge. Tukid pudenesid kaminavõrele süteks. Inimesed
+põgenesid röövlite eest mööda puiesteed jõe äärde. Mehed põrutasid Tartust
+Leningradi. Mees pööras näo ruumi poole. Mees pööras võtit vasakule. Ratas
+pöörleb telje ümber. Ratas pöörleb ümber telje. Mees pühkis otsaesiselt higi.
+Peeter pühkis käega üle juuste. Teele rappub koormast õlekõrsi. Jüri raputas
+Jaani õlgadest. Mees ratsutas mööda teerada aleviku suunas. Tuul rebis soni
+poisi peast. Rändur ringles ümber peamošee kitsaid tänavaid mööda. Jaan ristas
+Jüriga mõõga. Jaan ja Jüri ristasid mõõgad. Mehed ristasid mõõgad. Naine
+ristitas käed. Peeter ruttas majast väljuma. Peeter ruttas büroost lasteaeda nõu
+pidama. Peeter rüsis vaheruumi kohvrit tooma. Poistelt saabus vastus. Poiste
+käest saabus vastus. Peeter saatis maalt haiglasse emale raamatu. Staap saatis
+mehe Riiga aviomotoristiks. Ülemus saatis sekretäri Jaani järele. Direktor
+saatis brigaadi kolhoosi silo tegema. Sadas. Sadas vihma. Leitnant sammus meeste
+taga. Peeter seab Sauli Oidipuse Klooreni Indreku kõrvale. Mees seadis laterna
+redeli külge rippuma. Inimesed sebisid auto ümber. Inimesed sebisid ümber auto.
+Põõsalinnu kevadlaulule seltsis kusagilt musträsta hüüe. Kivihädale seltsib uusi
+hädasid. Kivihädaga seltsis veehäda. Peeter sikutas akna praokile. Peeter silus
+juuksed vastu pealage siledaks. Peeter silus üle juuste. Haige sirutas käe
+voodist sahtlisse prillide järele. Peeter sirutas selja sirgeks. Peeter sirutas
+selga. Mees sirutas laua tagant käe sahtlisse prille võtma. Bioloog sisestas
+rakku mikronõela. Jaan sõitis läbi linna lasteaeda. Peeter sõuab üle järve jõe
+suudmesse külaliste järele. Peeter sõudis reisijad laevalt randa. Peeter sõudis
+inimesed laevalt maale puhkama. Peeter sättis surnu käed risti. Vanamees sügas
+koera kõrva tagant. Klassikaline mehhaanika taandub relativistliku mehhaanika
+ees. Teener talutas mehe läbi vestibüüli saali. Peeter talutas haige kabinetist
+mööda koridori kööki toidu järele. Peeter ja Miina tantsisid viimase valsi.
+Noored tantsisid viimase valsi. Peeter tasakaalustas samba kaalu õhurõhuga.
+Sildkraana tassis detaili tsehhist läbi õhu tanklaevale. Maa tiirleb Päikese
+ümber. Maakera tiirleb ümber Päikese. Räästast tilgub krae vahele vett. Räästast
+tilgub krae vahele vett. Poiss togis isale ribide vahele. Peeter toimetas vangi
+vanglast tänavaid mööda läbi linna kohtusse tunnistajaks. Peeter toimetas naise
+kodunt metsateed mööda läbi rahutu ala linna lubade järele. Peeter tonksas
+sõbrale vastu õlga. Kala tonksab tagant mehe säärt. Peeter tonksas sõpra vastu
+õlga. Teener tõi külalisele tuppa restoranist hommikusöögi. Peeter tõi lastele
+linnast raamatu. Mehe sõrmed trummeldasid vastu akent marssi. Tuiskab. Meile
+tulid paremad ajad. Tuli ka paremaid aegu. Jaan tuli laulmast koju. Tudengid
+tulid klubisse kohtuma ministriga. Jüri tuli kauplusse müüjaks. Taavet tuli
+mõistuse juurde. Tänav tulvab inimestest. Daam tõmbas kinda käest. Perenaine
+tõmbas sukad jalga. Mihkel tõmbus tulijate eest müürilõhesse. Membraan tõmbus
+südamiku poole. Membraan tõmbus südamiku suunas. Peeter tõstis kohvri võrgust
+pingile. Mees tõstis kohvri võrgust pingile. Soost tõusis põõsaste kohale udu.
+Kuu tõuseb metsa tagant. Tolmupilv tõusis maast üle heki teise korruseni. Peeter
+ukerdas lumes. Mees upitas kohvri läbi akna tuppa. Peeter urgitses taskust koni.
+Jaan urgitses toosi kallal. Perenaine valas tassid tühjaks. Peeter vangutas
+sõbra käitumise üle pead. Piisk veeres klaasi servast raamini. Mehed veeretavad
+kivi mööda silda teele. Jõgi veeretas oma vooge mööda lagendikku mereni. Kindral
+veeretas sigarit sõrmede vahel. Peeter viis poja koolist koju karjapoisiks.
+Peeter viis mehe linna laste järele. Peremees viis haavatu õuest kööki toibuma.
+Noormees viis käsikirja Tallinnasse juhendaja kätte lugeda. Uss vingerdas üle
+tee. Peeter viskas eemalt koera pihta kiviga. Peeter viskas eemalt koera kiviga.
+Peeter viskas kiviga aknasse. Vanamees viskas end voodisse pikali. Laps viskas
+palli emale. Laps viskas palli ema kätte. Mees viskas koera kiviga vigaseks.
+Toots viskas saapad ahjule kuivama. Naine viskus istuli. Vood viskusid üle
+parda. Lained voogavad kõrgele. Vesi voolab allikast mööda nõlvakut järve.
+Ganges voolab ülevalt ja võimsalt mere poole. Robot vudis koju käsku täitma.
+Hääl võngub fa ja soli vahel. Magaja võpatas ärkvele. Tehas väljastab vitamiinid
+tablettidena. Mees õngitses pudeli jõest kaldale. Lind õõtsub üles-alla. 
+
+Sõna "Lufthansa" ei kõlanud Indriksoni kodus ammu erakordselt. Esiteks poleks
+"Lufthansata" Saksamaale lennata saanudki, teiseks kohustas firma tase.
+Ärimaailm oli kohati ju tõesti upsakas ja kõle, aga Indrikson oli õigel ajal
+alustanud mees. Tema oli sisse elanud ja teadis juba hästi, millise lennukiga
+lennata ning millist lipsu kanda. Praegu oli naljakas meenutadagi, et pärast
+keskkooli oli ta tahtnud väga draamanäitlejaks saada. Millest nad ära elavad,
+mõtles ta mõnikord. Millest nad üüri maksavad ja millest lapsi koolitavad? Imede
+ime! Indrikson teadis ju, millist palka näitlejad saavad. Alles hiljuti oli ta
+hiina restoranis kostitanud ühe tähtsa teatri esinäitlejat. Timmani-poiss
+maitses sääraseid roogi esimest korda elus. Eks need imelikud suutäied olid ja
+ega eesti mees neist söönuks saanud. Timman oli hea artist ja käitus uues
+miljöös väärika rahuga nagu diplomaat. Aga seljas oli tal "Baltika" poeülikond,
+seegi umbes viis aastat vana. Mis parata. Igale oma. See aeg oli tulnud. Nojah,
+Timman oli ju noorpõlvesemu. Kurat neid teab, kurat neid teab ... aga näe,
+elavad ja mängivad. Imelikud inimesed. Näitlejatele mõtles Indrikson esikus, kui
+ta kohvri järele haaras ja teise käe naise õlale tõstis. Napp põsemusi, hajev
+reisipilk, paar argist sõna. Harilik asi. Indriksoni ärilennud Frankfurti või
+Helsingisse olid saanud osaks nende töisest elust. Vanasti sõideti niisama
+argiselt Tartu komandeeringusse. Võileib portfellis. "Ikaruse" bussi või
+diiselrongiga. Mida teati tol ajal "Lufhansast" kes julges siinmail nii võimsaid
+muutusi uskuda? Indrikson küll mitte. Tema oli siis noor tohman, kes kahetses
+veel kaua, et polnud lavakasse sisse saanud. Ja õppis siis igaks juhuks
+kaubatundjaks. Pime juhus, kui nii võtta. Ta pilk langes mobiiltelefonile
+esikukapil. Korraks tekkis kihk see taskusse torgata, aga naise silma all ei
+sobinud seda teha. Tal polnud Saksamaal oma mobiili lihtsalt vaja. Lifti oodates
+seiras Indrikson kaht lähimat korteriust. Tema oma oli 69, otse selle kõrval 70.
+Oma korteri olid Indriksonid mõne aasta eest oksjonilt ostnud. Nüüd hakkas see
+etapp lõppema: mereäärne villa saab augustis valmis. Siis võib keskiga ka lõpuks
+tulla. Paul Indrikson oli juba kolmekümne kahe aastane. Mõnikord tundus talle,
+et kõik oluline on ammu juhtunud. Ta oli juba aastaid kuidagi liiga
+külmavereline. Või koguni tuim? Kurat seda teab, kurat seda teab, mõtles ta.
+Lennuk kihutas järve kohale ja sööstis järsu nurga all üles. Suunaga läände.
+Head reisi, "Lufthansa!" Indrikson neelas muige alla, astus kõrvalisest nurgast
+välja ja kõndis, kohver näpus, läbi tühja saali tagasi. Klaasuksed avanesid ta
+ees hääletult. Üks pooltuttav hõreda soenguga mees viipas vastu tulles.
+Indriksoni teada pendeldas too isand Skandinaavia vahet. Mis ta nimi peaks
+olema? Polnud aimugi. Väljas lõi pintsakuhõlmadesse jahe tuul. Järv kilgendas
+rahutult. See suvi paistis vilets tulevat. Ja alles nüüd tundis Indrikson,
+kuidas rinda kerkis sume ja paheline ärevus. Kurat, mis ma teen, mõtles ta
+jahmunult. Kõik on õige, poiss, korrigeeris ta samas ja astus taksopeatusse.
+Õhtul vedeles ta täiesti paljana diivanil. Käeulatuses olid veinipudel ja
+tuhatoos. Ta oli nii mõnusas audis nagu kunagi tudengipõlves, neil ajaloolistel
+labrakatel Mustamäe ühikas. "Tead sa, viimati puristasin ma niimoodi vist
+Andropovi ajal!" "Kes on Andropov?" küsis Aune laisalt. Temagi oli alasti. Ta
+lösutas tugitoolis ja kissitas silmi. Ta oli hele, pikajalgne ja põhimõtteliselt
+häbitu. Kas jälle üks uus ja tundmatu põlvkond ...? "Soovin sulle õnne, et sina
+ei tea, kes oli Andropov. Pole vajagi teada. Võtame veel veini? Ja siis lähen ma
+pissile. ""Ja pesema! Ma näen, sa hakkad jälle suureks kasvama? Täkk! "muigas
+Aune. Indrikson uuris järele ja leidis, et nii see oligi. See asjaolu üllatas
+teda meeldivalt. Muidu pidas ta ennast viimasel ajal pool-impoks. Vastu hommikut
+olid kõik toonid leebed, hämarad, unised. Nad lamasid vanamoeliselt õrnutsedes
+teineteise kaisus ja sosistasid. Indrikson oli rahul. Ta oli kartnud süümepiinu
+ja pohmelust. "Kuidas sa ikka sellega hakkama said?" sosistas Aune. Indrikson
+oli juba rääkinud, aga Aunele meeldis see süžee. See pidigi talle meeldima. Oli
+ju tema ise selle tembu ainuke motiiv! Ka Aune oli näitleja. Hullud ideed olid
+selle rahva stiihia. "Ma pole kolm aastat puhkust võtnud," jutustas Indrikson
+haigutades. "Oma äri, eks ... Aga eelmisel kolmapäeval ütlesin Gunnarile, et
+kõik, poiss, vahefinis, mina kaon kuueks päevaks orbiidilt ja mitte keegi ei
+leia mind! Ütled, et olen Saksas ja punkt. ""Gunnar on su kolleeg?" "Võib ka
+nii, aga ta on mu kompanjon. Me alustasime viis ... ei, juba kuue aasta eest.
+Ainult kahekesi! Aga nüüd saatsin sinna kuradi Frankfurti ühe energilise poisi.
+Las pingutab! Saksa filoloog! Noh, aga enne poetasin sulle selle kirja
+postkasti. ""Aga kui ma poleks sind sisse lasknud?" "Aga lasksid ju!" "Aga mis
+siis, kui su proua oleks koridoris vastu tulnud?" "Seda poleks saanud juhtuda.
+Aga kui see oleks siiski aset leidnud, oleksin ütelnud, et näe, eksisin vist
+uksega. "Aune naeris patja. Natuke hiljem küsis ta: "Mis auto sul on, mersu
+või?" "Nojah, sa tead seda loksu küll ... Saabiga sõidab suvila vahet Maiga. Aga
+räägime nüüd millestki muust, eks. ""Muidugi," soostus Aune meelsasti. Ja puhkes
+naerma: "Mulle tuleb perioodiliselt meelde, millise ilmega sa mind tookord mai
+algul oma rõdult jõllitasid. Jube! Vaene mina, ma proovisin esimest korda
+päikest võtta! "Nüüd oli juuni keskpaik. Neil oli juba oma väike story ja
+vähemalt sel ööl tundus vajalik seda üle jutustada. Selle öö ja veel viis
+järgnevat ööpäeva veetis Indrikson Maini-äärse Frankfurti asemel oma linnakodu
+kõrvalkorteris number 70. Muidugi poleks keegi osanud teda sealt otsida. Aune
+oli naaberkorterisse ilmunud alles aprillis. Ei tundnud seda noort näitlejannat
+provintsist nägupidi veel ükski teatrisõber ega televaataja. Loomulikult ei
+tundnud teda keegi ka selles suures betoonmajas. Elanike enamuse moodustasid
+vene rauatööliste pered. Oli veel paar ohtlikuna mõjuvat kaukaaslast, kes
+liikusid majas vaid öösiti. Ükskord öösel, keset kõige kirglikumat sülelust
+hakkas Indriksoni alateadvus motiivitu ärevusega tegelema ühe probleemiga, silme
+ette kerkisid otsekui kalkale joonestatud korteripaanid. Kuni taipas, et
+patuvoodi asub otse tema magamistoa kõrval. Voodite vahele jäi ainult
+paarkümmend sendimeetrit raudbetooni ... "Mis sul juhtus?" küsis Aune
+mossitades. "Ära väsisin," valetas Indrikson. Aga muidu voolasid nende esimesed
+päevad ja ööd otsekui mingis tundmatus, mõnusalt laisas aegruumis. Aune käis
+vahel vaid poes. Ikka tõi ta vähem kraami kui Indrikson käskis. Mina ei saa
+niimoodi laiata, kurtis ta, mul hakkab see vastu, inimesed ju vaatavad! Veini
+tõin, silmu aga mitte. Indrikson püüdis aru saada, ehkki tahtis tõesti tükikest
+silmu. Süüa Aune eriti teha ei osanud, aga sel polnud tähtsust. Söömine oli
+sekundaarne. Primaarne oli muu. Indriksoni seksuaalkogemused olid kasinad ja
+nagu selgus, monotoonsed. Ta oletas, et Aune oli selles eluvallas andekaks
+loodud .... Aga liialt Indrikson oma irreaalse olevikuhetke üle ei juurelnud.
+Nagu ta oli endale lubanud, nii ta ka tegi - ta astus kuueks päevaks oma
+rutiinsest, julmast, ent hinnalisest aegruumist välja. Selle hommikutunnini, mil
+ta "Lufthansa" lennugraafikut tundes oma ukse taha astub ... Kõik oli õige!
+Miljonitel meestel ja naistel olid armukesed. Miks temalgi ei võinud üks olla?
+Kui nad ei seksinud ega lobisenud, siis Indrikson tukkus, kuulas raadiot (
+"KUKU" ), vahtis telekat ... jõi veini. Või lonkis tubades. Kaks neid oligi. (
+Temal oli neljatoaline korter ). Siin oli kõik teisiti, isegi kliima oli kehvem,
+ausalt! Siin polnud isegi telefoni. Praegu see sobis, aga kuidas saab ilma
+telefonita elada? Siin lõhnas odava tekstiili ja robusta kohvi järele. Ja need
+kirevad plakatid seintel! Korter oli halvas olukorras, tapeedid võidunud, mööbel
+juhuslik. Korteri oli Aunele ostnud puusepast isa Soomes teenitud raha eest.
+Margad sai ärasõitev Vene major. Nii see Eesti elu käis ... Mõnikord kuulis
+Indrikson seina taga telefoni. Loomulikult ei võtnud seal keegi toru. Kõik olid
+suvilas: naine, tütred ja Indriksoni ema. Viiendal hommikul läks Aune tööasju
+ajama. Indrikson seisis avatud rõduuksel, tegi suitsu ja vaatas lahele. Vaade
+merele oli selle viletsa maja ainuke tõsine väärtus. Ta seisis kõrgel ja nägi
+kaugele. Vaade oli identne tema enda magamistoast avaneva pildiga. See häiris,
+aga mitte eriti. Ja siis kuulis ta siinsamas kõrval oma korteri magamistoa
+rõduukse avamist, kohe seejärel hääli. Üks? kuulus Maigale, kaugem ja ebaselgem
+oli aga võõras bariton. Maiga käis vist toa ja esiku vahet, nagu tal kombeks,
+kord oli ta toon närviline, kord paluv. Mees püsis ühes tonaalsuses. Viimaks
+hääled vaibusid. Indrikson oli toasügavusse karanud ja isegi sigareti
+kustutanud. Ta põlved olid kanged. Kõrvus kohises. Ta taipas, et see polnud
+midagi muud kui armukadedus. Maiga pettis teda. Ilmselt juba kaua, sest seal
+tundus olevat vanu probleeme ja konflikte! Esimeseks impulsiks oli soov koju
+tormata ja skandaal korraldada. Aga "Lufthansa" reis pidi Tallinna saabuma alles
+järgmisel keskhommikul. Teda polnud veel lihtsalt olemas! Ta läks kööki ja
+võttis külmkapist veinipudeli. Tema korteris valitses taas vaikus. Aga ta ei
+uskunud seda. Aune oli tulles uudselt asjalik. Ta rääkis mingist filmirollist.
+Ning lisas siis, et oli näinud Pauli naist. "Ta on sul ju veel täitsa noor ja
+ilus, ilusam kui mina!" imestas tüdruk. "Ei, ma ei saa aru, miks sa teda petad?"
+"Tema petab mind ka," vastas Indrikson, hääl rumalalt õõnes. "Eks ole, ka rikkad
+nutavad!" muigas Aune külmalt. "Muide, minu meelest on su proua praegu kodus.
+Seal, "näitas ta pöidlaga seina. "Ta rääkis liftikojas ühele vene daamile, et
+köögis on veeavarii ja töömees tuleb homme keskhommikul uuesti ja tema ise peab
+nüüd linnas passima. Nii ma aru sain. Indrikson laskis midagi kõrvust mööda. Ta
+mõtles: keskhommikul tulen hoopis mina ... lennukilt, ( nojah, aga kust veel? ),
+võtan kohe telefonitoru, kuulan Frankfurti seisud ära ja sõidan panka. Kella
+kaheks peab asi aetud olema! Ta hakkas oma ainsasse loomulikku ja õigesse
+aegruumi tagasi nihkuma. Kuus päeva siin räämas korteris oli liiast. Kolmest
+oleks aidanud. Ta põrnitses Aune jakki voodiotsal. Ta on ju lohakas, mõtles
+Indrikson vimmakalt. Tema tagasi tulles istus Aune ikka oma tugitoolis,
+hommikumantel kurguni kinni. Ta ilmekal näol mängisid tumedad varjud. "Mul on
+probleem" ütles ta viimaks. "Ma olen sinuga ära harjunud. Mis saab? ""Noh,
+sellele probleemile on ju ammu lahendus leitud," muigas Indrikson. "Sa oled nüüd
+mu armuke. Või kuidas? ""Miks sa üldse tulid? Miks sa kõike lihtsustad? Ja veel
+- miks sa arvad, et naine sind petab? See sobiks sulle, aga see on jama! Sa tead
+nagu minagi, et seal oli vaid poolpurjus torumees! ""Ahh?" jahmus Indrikson.
+"Jäta! Kõik oleks lihtsam, kui sa nii vastikult rikas poleks. Ma ei salli seda.
+Kuule, kui palju sul raha on? "Seda ei küsita. Eks? Aga ütleme nii - nüüdsest
+olen su sponsor. Ma ju tean, mis on näitleja elu. Timmanit tunned? Ta on mu
+sõber ... Palju selle korteri remont ja mööblitükid peaksid maksma? ""Loll!"
+sisistas Aune ja hakkas vihaselt nuuksuma Pärast rähklesid nad elutoas kitsal
+diivanil. Aunel oli musta värvi erootline pesu seljas ja ta käitus natuke
+agressiivselt. Hommikul veetis Indrikson terve tunni vannis. Pärast jõi köögis
+kaks kruusi kohvi. Alles siis avastas ta, et Aunet polegi. Ta vaatas käekella.
+"Lufthansa" reis oli juba välja kuulutatud. Tuttav stjuuardess ( vist Monica? )
+kohendas istmekatteid. Ta riietus korralikult ja vaatas ennast esikupeeglist.
+Seal seisis Indrikson. Ongi kõik, mõtles ta. Iga hetkega muutus ta kainemaks,
+külmemaks, rahulikumaks. Muutus iseendaks. Rõduukse ees suitsetades tundus
+talle, nagu mängiks seina taga "Raadio Love". Aga see võis ka mujalt kosta. Aune
+ei tulnud ka tunni möödudes. Sellal oli lennuk juba Ida-Euroopa kohale tõusnud.
+Ning alles siis leidis ta padjalt kirja. "Ma tean, et korraldan sulle hirmsa
+käki, aga ma teen siiski ühe abitu katse. Mõtle mida tahad, mõtle või seda, et
+tahan su miljoneid jagada, ( ma vihkan raha! ), aga ma ei tule enne homset.
+Külmkapis on kõike, muudkui söö ja maga. Homseni. A. "Algul tuli Indriksonile
+isegi naer peale. Aga kohe muutus ta süngeks. Selgus, et see plika polnud mingi
+armuke, vaid hüsteerik. Ta tõttas ust uurima, proovis oma võtmekimpu, katsus
+rammida ... Ta loobus varsti. Ta ei osanud lukke muukida või uksi lõhkuda. Ta ei
+taibanud minna rõdule appi karjuma. Tema oskas muud: rahast raha teha, kolmes
+võõrkeeles vestelda, inimesi mõjutada, arvutit käsitleda, telefone meeles
+pidada. Aga kõik need asjad olid väljas, luku taga, neil oli mõtet ja nad
+toimisid vaid selles korrastatud süsteemis, kust ta ühe kergemeelse idee ajel
+oli ajutiselt välja astunud. Ta pidi sinna kohe tagasi saama, muidu ootas teda
+hukk. Seda teadis ta täpselt. Kui ta ei jõua enne kahte panka, siis on kõik.
+Rahaliselt on kaotus tühine, sisuliselt aga - ühe masinavärgi hukk. Vedru
+purunemine. Masinavärgi oli kokku pannud ja käivitanud tema ise, ei keegi teine,
+ja tema ise, ei keegi teine, oli selle masina vedru. Teda ei huvitanud enam, kas
+Maiga petab teda või mitte, kas Aune on hull tema järele või lihtsalt hull, ta
+ei mõtelnud kordagi oma väikeste tütarde peale. Nagu selgus, ei armastanud ta
+kedagi. See avastus ei kurvastanud Indriksoni. Nii oli isegi lihtsam. Ta
+keskendus. Ta oli harjunud situatsioone enda kasuks pöörama. Ta tahtis pääseda.
+Tal oli väga vähe aega. Kui lennuk Eesti Vabariigi kohale jõudis, hõljus rõdult
+tuppa peenmõrkjat sigaretihõngu. "More"! Maiga! taipas ta algul sõõrmete, siis
+ajuga. Hetk kõhklust, siis tõttas ta rõdule. Helistagu Gunnile! Muust räägime
+hiljem. See kõik pole üldse nii oluline. Ta jäi hiljaks. Oma poolele küünitudes
+nägi ta toahämarusse kaugeneva Maiga selga, Naisel olid kõrvaklapid peas. Ta
+kuulas pleierit: Pärt, Tüür, Grünberg ... Teda hüüda oli täiesti tulutu.
+Rõdupiirdel seisis ümar tuhatoosike. Maiga ei suitsetanud iial toas ega pildunud
+kunagi konisid alla murule .. Korteris hakkas pikalt tirisema uksekell. Armuke
+või torumees, sel polnud vahet - Maigat polnud enam mõtet oodata. Kell tiksus.
+Imelik, kuidas ahastus saab nii rahulik olla. Ma ei armasta kedagi ega vihka
+kedagi, aga ma pean nüüd minema. Ma pean telefoni juurde saama. Samal ajal, kui
+tusane Maiga jälgis riiakalt lobiseva torumehe lihtsaloomulisi mutrioperatsioone
+köögikraani all, täpselt siis, kui eksalteeritud ja lapsik näitlejannahakatis
+Aune sõbratari tolmuses teatrigarderoobis sügavalt ohkas ja uuesti töinama
+puhkes, just siis, kui firma "Indrikson ja Rappo" kaasomanik Gunnar Frankfurti
+lennukilt naasnud kommertsdirektorile ütles, et noh, minuti pärast helistab Paul
+ise, heitis Indrikson kohvri üle tühjuse oma rõdule. Seejärel klammerdus ta
+betoonist vaheseina külge ja vinnas tallad rõdupiirdele. Teoreetiliselt polnud
+edasine ju midagi erilist: üksainus täpne kehaliigutus ja lõtv maandumine.
+Kõrgust kartis ta küll, aga sugugi mitte paaniliselt. Hea, et keegi ei vahi,
+mõtles ta. Üheksas korrus, mõtles ta. Lips lepsatas tuules. See ehmatas. Nii,
+nüüd see üksainus liigutus ja sa oled omal poolel, õiges kohas, oma aegruumis
+tagasi. Sa saad telefoni juurde ja oled päästetud, Kõik muu selgub hiljem. Ta
+oli juba pooleldi pääsenud, võõrast aegruumist tagasisaamatult väljunud, oma
+aegruumi servale jõudnud, kui tundis äkki tugijala alt pidepunkti minema
+veeremas. Tuhatoos! jõudis ta taibata. Kust sina tuled? "jõudis ta kuulda -
+toahämarusse kerkis Maiga figuur, kelle näkku kerkis algul hämming, siis
+imestus, siis õud. Seda kõike Indrikson enam näha ei jõudnud. "Lufthansa"
+reisilt, helista Gu ... "jõudis ta häälitseda. Ta mõistis, et kohe juhtub kohe
+midagi väga halba. Samas kuulis ta ühe mehe kisa, taipas et seda loomalikku heli
+tekitas ta ise, aga kohe seejärel oli Indriksoni õhulend lõppenud. See, mis
+temast järele jäi, lamas veel tükk aega võilillede keskel murul ja oli
+eksitavalt mõnusasti pikutava mehe moodi. 
+
+Hoiatus! Käesoleva jutukogu peamised alustekstid on Aapo Ilvese "Ema on kajaka
+juures", Andres Ehini "Ajaviite peerud lausa lähvad lõkendama" ja Väikese Juudi
+"Piibel". Kõik viited reaalsetele isikutele ja sündmustele on juhuslikud ega
+pretendeeri dokumentaalsele tõepärale. Päev on määratud hävingule. Seda
+ennustavad kajakad, need kiledalt kõõksujad veepinna kohal, seda ennustavad
+poripritsmetes autod, tülpinud näod tuuleklaasi varjus, seda ennustad ka sina,
+mu kallim, kes sa serveerid hommikukohvi nii sombusel ilmel - kõik. Nõnda ei
+hakka ma erilisi plaane tegema. Torkan tagasihoidliku lehekotikese taskusse,
+võtan paki köhakomme ühes - suu hakkab ju kuivama - ning jalutan õppehoonesse.
+Teel peatun hetkeks. Seljatagune ei tundu just puhas, aga töötada võib. Nendes
+tingimustes. Pärast viskan köhakommi keelele ja ületan tänava. Nendin, et
+õppehoone uksele on tekkinud idiootide levila. Õnneks ei pea neist kedagi
+tervitama. Tervis on inimese kalleim vara. Priisata ei maksa, sest vähesed
+tasuvad. Sestap loen kaitseloitsu ja astun territooriumile. Pole hull ühti,
+ajati on hulga hullem, ajati on lausa nii, et ... Aga sellest me parem ei räägi.
+Muidu äkki ... Kusjuures sellest, mis võib äkki olla, sellest ei saaks halvemal
+juhul ka kõssata. Ja üldse. Juhe juba koos. Teise korruse koridoris valitseb
+hämarus - ja nii kui nurga tagant välja astun, saan tere kirja. Mida muud oodata
+oli, kuid ikkagi üllatun ebameeldivalt. Liigutan huuli. Kas temal või minul?
+Liigun valguses. Maa. "Tervist!" pigistan reipalt. Õppejõud naeratab. Hea mõte,
+kõik on korras, naer tuleb terviseks. Lihased töötavad, puhutakse õhku, paelad
+vibreerivad - hääl? "Mul tekkis siin mõningaid küsimusi" "Teie tööga seoses"
+Asjad on ju seotud ja selged, muuseas, as-jah-d, jah, rasta, jaa.
+N-dimensionaalne ruum, kohtumine seitsmendas. Hommikust Eesti, Soome ja Setumaa.
+Üks Paabel kõik, peaks märkima. Märgin, aga tasa, taza-taza. " Kust te need
+küsimused saite? Asi on selles, et kui ma õigesti mäletan, siis küsisin neid
+asju eelmisel aastal. " Ta mäletab! "Paberil ju olid küll nagu, noh, et jagasite
+kätte ja?" " Vaadake, ma olen laisk inimene. Ülesande tekst kattus
+põhimõtteliselt mullusega, kuid küsimused muutsin siiski ära. Arvud, muuseas,
+vahetasin omavahel. Iseenesestmõistetavalt ei kahtlusta ma teid milleski -
+vastupidi, võisin ise teile kogemata vana eksamipileti poetada " "Nii et mul on
+ainult üks küsimus." "Selgitage palun lühidalt, mis on blanko-idosseeritud puhas
+Pardakonossment!" NAERATAN. Tean. Ütlen: "See on see!" "Õige vastus!" naeratab
+õppejõud. Päev on hävitatud. "Aitäh," ütleb Sadu. "Võta heaks," pigistan
+kurgust. Täis kopsudega on imelik rääkida. Ebareaalne kevadpäike ripub linna
+kohal. Läbi raagus võrade jõuavad munaploomikollased kiired kõikjale. Üks eriti
+põnev kiirtekimp tantsiskleb mu kaaslase näol. Suits, mille ta nüüd maailma
+kauneimate huulte vahelt loodusse puhub, ühineb päikesevalgusega, et moodustada
+mõned keerukad pöördvormid. Jälgin neid hetkelise elueaga pilvekesi ning
+imestan, kuivõrd jätkusuutmatu on kõik ilus. Või kuivõrd ilus on kõik
+jätkusuutmatu. Oleneb vaatepunktist. Meie vaatepunkt on kõrgel. Võtan piibu
+vastu, tühjendades samaaegselt kopsud. "See on täpselt õige asi." Sadu naeratab.
+"Jah," kinnitan köhahoogu maha surudes. Hall puupink on suunatud avarusse, kus
+lesib minu sulalumine kodulinn. Näen raekoda, kirikute torne ja kümneid punaseid
+kivikatuseid. Muruplatsil mitukümmend meetrit allpool võib märgata viimaseid
+valgeid laike. "Valged laigud meie kevade ajaloos," mõtlen sõbralikult muiates.
+"Oi, nüüd on küll hea olla. Ma tunnen, kuidas järjest paremaks läheb! " Noogutan
+kaaslasele. Tahan küsida, kas suitsetame veel, kuid jään lause vormistamisel
+hätta. Mõte on olemas, kuid välja öelda ei saa. Hingan sulahõngulist õhku. Ikka
+ei miskit. Võtan kotikese ühte, piibu teise kätte, imiteerin kaevamisliigutusi.
+Sadu mõistab, kehitab õlgu. Topin piibu täis. Pakun esimest mahvi kaaslasele,
+kuid ta keeldub. Süütan ise. Piipu edasi andes jään vastuvõtjat imetlema. Nendin
+vist sajandat korda, et tunnen selle ilusa, targa, hapra, särasilmse ja
+kokkuvõttes kohutavalt seksapiilse tüdruku vastu puhast sõbralikkust. Ei mingeid
+kiimaseid varjundeid - visioon on sama puhas ja õhuline kui tüdruk ise. Teist
+sõna ei eksisteeri. Koputan piibu tühjaks. Linn kümbleb päikeses. Vaatame Saduga
+teineteisele otsa, naeratame. Soe valgus peletab meie kehadest viimsegi
+talverõskuse. Näen, kuidas naha pinnalt tõuseb auru otsekui ahjule kuivama
+riputatud pesust. Tõusen pingilt. Minus on nii palju ürgjõudu, et
+paigalpüsimiseks pean haarama tumedast raudvõrest, mis lahutab vaateplatvormi
+linnast. Surun teravatipulised võrepulgad pihkudesse. Pööran linnapanoraami
+aeglaselt vasemale, siis tagasi paremale, kuidas süda aga lustib. Lustib küll.
+Avalalt nagu laps. Siiralt nagu laps. Nagu laps. "See on minu linn!" nendin
+hääletult huuli liigutades tõika. Siis pöördun Sadu poole. Näen, et momendil on
+temagi õnnelik. Et kindlustada tema õnne, kontrollin ümbrust. Kõik on korras,
+paar koolilast jalutab mööda, tõsine noormees ületab mäge, konspektimärss
+tihedalt kaenlasse surutud, ning sekundi murdosa vältel tundub mulle, et silman
+eemal, sünnitusmaja nurga juures, vana aednikku. Pole paha. Vaid päris kaugel,
+järgmisel vaateplatvormil seisavad heledates riietes kogud. Pigistan pihkudes
+võrepulki. Pööran linna vasemale, kasutan ära inertsi ja juba kulgebki panoraam
+minu poole. Veel üks kiire tõmme juhikutega, siis on tundmatud siinsamas.
+"Tere," ütleb üks neist. "Kuidas te saate minuga rääkida?" "Aga kuidas sa ise
+saad?" "Ma pöörasin linna, tõmbasin lähemale ja ..." Nüüd on siis teada "
+"Midagi ei ole teada" "Muidugi ei ole teada," puhkevad tundmatud naerma. " Peale
+selle, et meie pöörasime ka! Kas pole lõbus! Kui kaks inimest pööravad, liigub
+kokkuvõttes mitte ainult pilt, vaid ka reaalsus. Katsu mind! " "Paistab, et ongi
+nii. Kas te käite ammu nõndaviisi linna liigutamas?" Tundmatud teevad rinna
+kohal kõigetähendusliku žesti. Sõnad on otsas, kuid kevadvärsked dimensioonid
+kombatud ja salvestatud. Võõrad pöörduvad minekule; lahkun minagi. "Vaata,
+vikerkaar tuli välja!" sosistab särasilmne Sadu. Uskumatu küll, kuid sulalumise
+linna kohal, munaploomikollase päikese kiireteravikes sillerdab värske ja puhas
+spektrikimbuke. Sa tegid ilusa vikerkaare " Sadu naeratab. Ravimatu haigena
+saabusin vanematekodu uksele! See kõlab hästi, ehkki vastab tõele halvasti.
+Kuidas tõele hästi vastata? Aga kui õde küsib? "Kes on?" Uks avaneb. Ravimatu
+haigena koridoris: kingad jalast, õlg vastu seina, tasakaal veab alt, miks alt,
+aga veab, ülalt ka, tiksub. Et tiksub ja et segadust jätkub kauemaks. Kahtlane
+värk, muuseas. "Kas Tallinnas käisid ära?" "Jaa, oli küll nii" Et kuidas oli ja
+miks ma ikka veel tööd pole saanud. Tean, et tahtmise korral oleks uus töökoht
+hommepäev reaalne - aga tooge üks mõjuv põhjus, miks ei peaks võimalikult kaua
+edasi lükkama Paabeli teenimist? Nende ahvatlused ei tööta, ema. Kuid seda ma
+sulle ei ütle. Seni, kuni süüa vaaritatakse, vaatan tubades ringi. Kõik on
+tuttav, ainult see uus laud, see on küll pisut kahtlane. Ning ei maksa unustada
+tõika, et mul on ilgelt palju ja veel nii vaigust, et tilgub ning ajab kohe
+ilgelt köhima. Samas, ega ikka ei julge küll. Ja see uus laud, see ... Mõtlen
+muule. "Meil polnud üldse plaanis, aga üleeile vaatasime Turu tänava mööblipoodi
+ja ..." Ema on ootamatult tuppa hiilinud. Tarbimistungi avaldumine. Paabeli
+ahvatlused, muuseas, paeluvad kõiki. Eriti kui soodsalt saab. Teatud kahtlus
+siiski jääb. Katkestan tarbimisahela kirjeldamise: "Viitsid vaadata, mis seal
+sahtlis on?" Ema pean silmas, sest juba ta lähenebki uuele lauale, avab kahtlase
+sahtli ja vaatab järgi. Krapsti! olen laua juures. Nõõksti! lükkan sahtli kinni,
+jättes paraja pilu, et tal õhku jätkuks. Võtan jalad selga, torman kööki. See
+värk on tõesti vastikult tükkis. Köhides mõtlen, et blanko-idosseeritud puhas
+Pardakonossment on tõesti halb sõna ning et just taolisi asju võib Paabelilt
+oodata. Hakkab pihta. Daab-daba-dap. Pelgan, et viimaks ei saa piip tühjaks.
+Kogu edasiseks eluks jääb tulemasin sõrmi kõrvetama. Et kahtlused on kadunud ja
+seal, eespool, ootab mind, sind, meid SIION. Kuid nemad, sulejoped seljas,
+pingviinidena paterdamas, küünarnukid harali, käelabad rusikasse kangestunud,
+silmad kilamas, kaubanduskeskuse avamisel, televiisor kaenlas, auto ja
+muusikakeskus liisinguga, grillipeol kolm õlut, veendumused normaalsed, noh,
+nagu kõigil, vihakobarate maik tundmatu, suitsetamine võõras ja kahjulik, kooli
+hooldekogus ja lastevanemate koosolekul, vanemast peast ehk lausa kirikuski,
+miks mitte, normaalne, jah, nemad, koolane kool suust nõrgumas, juuksed pöetud
+ja burger suus, nemad ei jõu iialgi Siionisse. SEST NEMAD ON PAABEL! Lasen ema
+sahtlist välja. Toimunut adumata jätkab ta juttu. Siis naeratan. Toit saab
+valmis. "Ahah, et isa on tööl, noh eks ma tulen mõnipäev jälle." Ravitud haigena
+lahkun vanematekodu ukselt. Aiamajakeses oli ainult üks voodi. Pakkusin
+Osiliusele välja, et alguses magan mina voodis ja tema autos, pärast aga
+vastupidi. Ning kogu aeg magab voodis Kristi. "See kulutab ju hullult energiat!"
+ehmatas Osilius. "Nojah," jäin minagi mõtlema. "Lähme tuppa tagasi ja vaatame"
+Kristi prullakas tagumik toetus pingikesele, ta ise vaatas aga
+korstnassekaduvaid sädemeid ning segas kaminas sütt. Seejuures ei kasutanud
+tütarlaps abivahendeid. Uhkest kõõrdpilgust adusin, et ta soovis meid sel viisil
+üllatada. Kahjuks tuli tal pettuda. "Ma ei tea, ma segaks küll parem kühvliga,"
+arvas Osilius valkjaspunaselt hõõguvat söetükki pöidla ja nimetissõrme varal
+piibukahasse surudes. Ruumi täitis igituttav kulupõletushõng. Plaan oli päris
+hea. Mõistsin, et üle ühe piibu ei tasuks teha. Kuid samas, plaani ületamine
+toob lisapunkte. Või siis mitte. Vahet pole. "Vahelik on ka tore seen," sõnas
+Osilius. "Issand, te olete täitsa lollid," nentis Kristi. Vaatasime teineteisele
+otsa, meie Osiliusega, ning muigasime. Kui naeruhoog vaibus, läksime veelkord
+autosse. Eelnevalt kustutasime aiamajakeses tuled. Kristi vangutas pead. Õues
+lõhnas õunte järele. See oli kahtlane. Osilius avas pakiruumi. Rabasin kiiresti
+kilekoti, kus krabisesid šokolaaditahvlid ja pungitas suur koolapudel. "Oota,"
+peatas Osilius mind uksel. Ta võttis kotist kaks tahvlit šokolaadi ja viskas
+autoistmele. Andsin talle silmade abil märku. Sõber noogutas. Sisenesime.
+"Kuule, Kristikene, meil jäi midagi autosse," ütlesin murduval häälel. "Aga
+jumalasta nii ongi, et ära tuua ei saa. Ole hea inimene! " "Issand, ta olete
+ikka tõesti purulollid," tõdes tütarlaps väljudes. Tegelikult oli tal endal
+võrdlemisi nüri ilme. Pole viga, küll targemaks saab. Väga palju ja kohe.
+Osilius keeras ukse lukku. Avasin akna. "Hei, Kristi, kuule, et ma ei tea, et sa
+magad vist autos" Kuid aiamajakeses valitses vaikus. Mina ja Osilius säästsime
+energiat. Põhimõtteliselt - mul on poogens, kuidas sa kasvatad. Ja kus. Ja mis
+sa nendega teed, kuigi tomatiäritsemine pole ilus tegu. Kultuurne inimene
+kasvatab kultuurtaimi omaks tarbeks. Sest kes sa vastasel juhul oled? Mingi
+diiler või? Konkurents on tihe, vahendeid ei valita: lähed turule, tulevad
+mehed, teed hinnapakkumise ja kõik, purgis. Pärast istud eeluurimisest ja
+seletad, miks ja kellele. Nii et vaata ise, mina õpetama ei hakka. Seemned leiad
+näiteks klaasitäiest. Sobrad sees ja olemas. Laevast võib ka näkata, ehkki
+väikemüüjatel on heaks tooniks seemned enne turustamist ära korjata.
+Kanaarilinnutoit pidi ka hea olema; keskpärase sativa seemned naksti käes.
+Võimalusi on sadu. Nii et ära paanitse, küll kuidagi ikka saab. Ja temperatuur
+kasvukohas olgu minimaalselt 17 kraadi. Plussi, loomulikult. Ise ma alla 21
+kraadi proovima ei hakkaks, ning üle 26 kõrbevad juba ära. Kasvupinnas peaks
+olema mõnus ja kobe, nõrga pH-ga. Vaata, et niiskust parasjagu oleks. Kõrbeda ei
+tohi, aga uputamine on veel hullem. Võid mõelda nii, et ise oledki mulla sees ja
+mis sulle seal hea on, mis mitte. Valgust peab jätkuma. Valguseta pole elu. Ning
+kõige paremad lambid on 400vatised tänavavalgustuse omad. Need on
+gaaslahenduslambid, tomatite jaoks ideaalse spektriga. Energia ja luumenite suhe
+on ka üle prahi - need juba naljalt taimi ei kõrveta. Tavaliste
+päevavalgustorude spekter kõlbab raudteejaama peldikusse, mitte tomatitele. Nii
+et kui tänavavalguslampi ei saa, oleks targem juba tavalisi pirne kasutada.
+Kusjuures lamp kütab ka ruumi - kinnise ruumi puhul, kasvuhoones mängivad muud
+tegurid. Esimene kuu aega peaks tomatitele umbes 200st vatist piisama. Muuseas,
+mõned fooliumist reflektorid seintel võivad luumenitega imet teha.
+Põhimõtteliselt, tee kuidas tahad, aga mina paneksin valgusallika taime tipust
+10-15 cm kaugusele. Hingata sulle ikka meeldib? Nii persses ka olla ei tohi, et
+hingata ei meeldi. Teeme nii, et meeldib. Ja tomatitele meeldib ka, usu mind.
+Mistõttu peaks kasvatusruumi iga nädal pisut tuulutama. Kui sa trepialuses või
+keldris või kuskil kasvatad, siis pakub see tüki nussi, kuid kellele tükk ei
+meeldiks? Elik natuke aega pean kirjutamisel vahet. Seemne idandusest niipalju,
+et lase neil 5h leige või sooja vee sees liguneda (á la herned á la d'estonie
+või mida iganes) ja seejärel pane nad märja villase riide sisse. Ära riiet üle
+ujuta, kuid täielik kuivamine ajab poisid hauda. Sobstvenno soovitan tolle
+villase riide pambu alustassile panna ning joogiklaasi tagurpidi peale asetada.
+Idud lase pambu sees umbes 2cm pikkuseks, muidu lähevad läbi riide. Noh, eks
+pärast idandamist lükkad seemne mulda. Selleks tee pulga abil mulla sisse augud
+ja topi seemned 1-2 cm sügavusele. Las idanevad seal paar päeva - kui kohe ei
+lähe, ära heida meelt - nad võivad nädala aja pärast ka minna. Maapinnale
+tõusmine võtab as well paar päeva aega. Äsjaistutatud tomatite potid võid
+saiakilega kinni katta, aga ära hingamist unusta - ise ega tomatite osas, elik
+siis pliitsiga tuleb kilesse õhuauguke lükata - kui just ilgelt sageli ruumi
+tuulutada ei viitsi - ja kui vars kahe lehega väljas on, tuleb kile eemaldada.
+Tomatite vegetatsiooniperiood kestab 1,5 kuni 2 kuud. Sel ajal võib valgus
+pidevalt põleda, miinimum on 16-18h. Pidev põlemine kiirendab kasvu päris
+mehiselt. Kui sa just teada tahad, siis mina tegin nii, et kustutasin lambi
+päeval ära ja lasin öösel põleda. Taimi võib iga päev kergelt raputada või
+puhuda, siis kasvab tugev vars. Ja keppima peab ka. Mõnel sordil on tugev,
+peaaegu puidune vars - too keppigu üksi. Ja üldse võib kepi panemine taime ära
+hellitada. Vaata pärast ise, kuhu oma peene ja nõrga varre topid. Vajub longu ja
+ongi. Noh, siuke värk siis oligi. Et kui tahad, pane tomatid hakkama. Samas,
+regulaarsel tomatitarvitamisel on miinused ka. Kuigi kuulnud pole. Kuulsin
+hoopis seda, et ilma tomatita elajatel kasvavad värdjatest lapsed. Või lastest
+värdjad. Vaata ise. Ja maasikat võid ka kasvatada, kui tunned noorust ja oled
+armunud ja vars vajab kandmiseks emotsioone. Põhimõtteliselt - mul on poogens,
+kuidas sa kasvatad. Ja kus. Aga kui me tänaval kohtume, siis vaata mulle silma.
+Edasised juhtnöörid sarvkestal. Esimeses bensiinijaamas teeme peatuse. Tuul toob
+Tallinna pealt merelõhna. Ootan autos. See on küll vana romu, kuid ikkagi
+Mercedes. Kadestan omanikust idiooti. Samas, miski vägi ei pane mind paarikümmet
+tuhandet loovutama, et taolist sõiduvahendit omada. Istun rooli taha. Idioodid
+pidid hamburgerit sööma, niisiis on mul aega. Sõtkun pedaale, vahetan käike.
+"Noh, meeldib või?" kõlab järsku valjuhäälne küsimus. Idioodid on vargsi
+naasnud. Sülitan nahkistmele. Mõttes. "Ei, aga teil on ju bokoskoobid kaasas!"
+leebun kohe. "Tahad ka?" Mingi kolm tükki võiks küll ... " "Mul ainult neli on,"
+kahetseb idioot. Seame end masinasse ja jätkame reisi. Panen bokoskoobi ette.
+Loodus vihiseb mööda. Violetsed pilved laotusel, tumekollased rapsipõllud selle
+all - mis võiks veel nauditavam olla, kui sul on esimene pudel poole peal, teine
+aga alles korgi all? Meenub, kuidas Aapo teatas, et sõidab aferistiga
+diagonaalis läbi Eestis. Nad jõudsid tookord Pärnusse. Mina ei jõua. Pigem
+Tartusse, aga loomulikult ei või üdini kindel olla. Isegi kui lavakujunduses
+poleks poolteist bokoskoopi, kaks idiooti ja Mercedes, võiks planeeritud ja
+reaalne sihtkoht mitteidentseks osutuda. Viskan pudeli. "Hull," avaldab
+parempoolne idioot arvamust. "Jah, viivitamatult," lasen tal juhtme kokku.
+Salongis levib kärsahais. Täiesti mõttetus punktis enne Põltsamaad keerame
+haruteele. Öeldakse, et kusepeatus. Nõustun. Uksed pauguvad, uriin voolab.
+Eemal, vanal raudteesillal lõpetan teise bokoskoobi. "Ega me ise ei tahakski ju
+midagi, aga Enn käskis meil ..." hakkab idioot veeretama. Ja et oleksin pidanud
+teadma, kes kellega seotud on. Maailm koosneb kiirtest; absoluudi puudumise
+tõttu pole need sirged, vaid terake kõverad. Mingis punktis kiired lõikuvad ja
+oh seda odavat pahandust siis. Tegelikult juba praegu. "Kuidas sellega jääb's?"
+uurib teine idioot. Vahet pole, ühed kärsad kõik. Jalg võdiseb. "Ma ei tea,"
+kehitan õlga. Vaatan selja taha - sild on pikk, aga ei vii kuhugi. Noh, et oleks
+mõni kõrgem koht, kus ... Võta näpust. "Kuule, aga teeks enne ühe õlle veel?"
+pakun sõbralikult. "Ma ei tea," kehitab idioot õlga. Paremat. "Las joob, ega ta
+..." arvab teine vastane. Ja ulatab pudeli. Mitte väga laialt, sest muidu nad
+saaksid ju pihta, et mis värk on ja kuidas need asjad käivad. "Oot, ma teen
+lahti" "Oh, küll ma ise," ütlen pudelikaelast kõvasti kinni haarates. Enne, kui
+nad jõuavad kõssata, on lähemalviibijal klaasikillud peas. Teine ehmatab, liigub
+edasi, tõukan, pääsen liikuma, jooksen, istun autosse - võtmeid ei ole. Väljun
+sõidukist. Mõlemad on jalul, mõlemad lähenevad. "Tere," ütleb Aapo. " Kuule, ma
+saan kohe peksa. Ja läbi Eesti ka. " Sõnum läbib tühjust, tühjus toimib
+meediumina. Nüüd on siis teada " "Ei, tõsiselt noh, kuskil enne Põltsamaad ..."
+Torkan telefoni taskusse. Idioodid on kohal. Esimene hoiab pead taskurätiga
+kinni. Või teine. Vahet pole. Veri niriseb tatise räbala alt T-särgile. Teen
+tõsise näo - või mis seal teha, asi ongi parasjagu ... "Vaata, mis sa tegid!"
+kurjustab idioot. "Ma suren nüüd ära!" Tal on pisarad kurgus. "Sured sa jee,"
+rahustan idiooti. "Ma niisama õpetuseks" Kumbki ei jõua reageerida, kui rebin
+taskurätti haavale suruva käe kõrvale ja puudutan vigastatud pead.
+Millimeetrised karvaudemed torgivad vastikult pihku, kuid ilma ei saa. Eemaldan
+käe. Pea on terve. "Issand," ütleb teine idioot. Või esimene. Vahet pole. Ja nad
+küsivad: "Kes sa oled?" Ja mina vastan: "Sigade kuningas" Ja me jätkame
+teekonda. Taas on reede õhtu, taas mängin peitust. Kustutan korteris tuled,
+keeran mõlemad välisuksed lukku, tõmban ketigi ette. Siis poen elutoa diivanil
+teki alla, sulen silmad ja kuulan Akvariumit. "Kümme noolt" on minu lemmikalbum.
+Mõtlen pehme valge lume akna taha langema - nii valge, et autojuhid võiksid
+pimendatud laternatega võidusõitu teha. Kassett lõppeb; poolt ei viitsi
+vahetada. Eesti poisid, tulge üle? Leban pimeduses. Silmalaugudel keerlevad ja
+põimuvad mustrid. Uinun. Väljas langeb endiselt rammusaid lumehelbeid, värvilt
+identseid baieri tõugu albiinoveistega. Kuigi baieri tõugu albiinoveised on vist
+aretamata. Pöördun külili. Kõht puudutab eesti tõugu tütarlapse kõhtu, lumena
+heledat. Paar juuksekarva trügib mulle suhu, kui suudlen põski, tuhmide
+tedretähnidega kaetuid. Võluvõimete varal juhatan tütarlapse õigele teele.
+Noored huuled on minetti tehes veidi arad, kuid siiski ülimalt asjakohased.
+Täitun juurteni helinaga. See on lauatelefon, mis teises toas pröökab. Tulesid
+süütamata kiirustan kommunikeeruma. Jõuan liiga hilja, helin lakkab enne kui
+toru tõstetud saab. Piilun aknast välja. Tänav on tühi. Pikkamisi taastub
+ruumitaju. Lähen tagasi elutuppa, heidan diivanile. Lootusrikkalt sulen silmad,
+kuid võta näpust, tüdrukut pole. Telefon heliseb uuesti. Nüüd olen kiirem. Ise
+mõtlen, et küprokit, küprokit oskan küll hästi panna. Ja korra jõin kasti õlut
+ära. Ongi idioot. Mitte mina, vaid liini teises otsas. "Tere, sina või?" uurib
+idioot. Pigem ikka mina. "Nojähh." Nüüd tuleb kohustuslik osa. Et kuidas mul ...
+Vastan, ja siis on tal minuga üks jutt. Idiootidel on ju alati. Parem üks kui
+mitu. " Kuule, ega sul ei ole? Seda, noh. Poisid tahaks siin suitsetada, tead
+küll " Juhe koos. Uurin, kas tal ema on. Tuleb välja, et on. Kiidan heaks. Tema
+ei kiida, tahab hoopis teada, mis ma jaman. Kas tal ema teab, millega poiss
+tegeleb? Täpsemini, idioot? "Ei tea" No siis on hea. "Poisid tahtsid mingi kaks
+grammi" Poole tunni pärast oled siin. Ikka veel tuld süütamata hiilin kööki.
+Nüüd on vaja. Väiksemas soolatoosis elab sool, suuremas ... Topin kilekotti. Aga
+parem oleks, kui oleksid hoopis pirukad. Annaks rasvases kotis ja ütleks, et
+vaigune, peaaegu tükk. Sõlm peale, tipa-tapa koridori. Mobiil näitab, et jõuab.
+Avan ukse, õhk puhas, lähen tipa-tapa poolkorruse trepimademele. Aknalaul seisab
+plekkpurk, tuhatoosi alaline kohusetäitja. Vedurijuhist naabril, mitte minul.
+Korteris röögatab telefon. Kiirustan tagasi. Klient on kohal. "Üks hetk." Piilun
+õue. Mõistagi seisab tühermaa veeres auto, muusika müdiseb, juht läidab
+sigaretti. Mõtlen, et bingo. Kähku koridori, kuulan. "Oota, ära üles tule!"
+Jälle olemas, juhe nimelt. Isolatsioon sulab. "Mingi naine või?" " Ei, niisama.
+Tee kähku " Värisevad sõrmed ulatavad kaks räsitud sajakroonist. Huvitav, kas
+nad üritasid ekstaatilise alkoholihulluse hoos Koidulat läbi keppida? Mõtlen, et
+vaevalt. Ütlen, et purk. Seesütlevas käändes. Idioot pilgutab silma! Mäng läheb
+täie ette. Idioot läheb ära. "Teinekord räägime" Lukustan ukse ja kiirustan
+aknale. Kui autorataste alt paiskunud porikämbud on taas tühermaaga terviku
+moodustanud, süütan korteris tuled. Tipa-tapa suundun kööki. Sinine kruus
+lauale, soolatoosist näputäis hakitud pärnaõisi sisse, gaasile tuli külge. Peagi
+istun arvuti taga, pool liitrit auravat teed käeulatuses. Hõrku taimeleotist
+rüübates adun sõrmeotstes pinget. Suisa omatahtsi funkavad tähemärgid ekraanile:
+" Juhiksin tähelepanu faktile, et algdefinitsioonis teatud psühhopatoloogilist
+status quo'd märkiv nimisõna idioot ei pruugi laiemas määratluses pelgalt
+füüsilist isikut tähendada. Antud mõiste võib hõlmata ka suuremaid inimhulki -
+siis nimetatakse tulemit osalusdemokraatiaks, kodanikuühiskonnaks, proletariaadi
+diktatuuriks, vabaks turumajanduseks, rahvuslikuks ühtsuseks, fašismiks,
+natsismiks või islami fundamentalismiks. Käesoleva uurimistöö raames kogutud
+empiirilise materjali analüüsil ei ilmnenud idioodi hulga ja manipuleeritavuse
+vahel statistiliselt olulist korrelatsiooni (t=0,19, p<0,85). Sarnast tõika on
+nenditud ka varasemate uuringute puhul, millest kõige ulatuslikuma valimiga ja
+seetõttu usaldusväärseim Meltzinger Study of Major Tendencies in Intrapersonal,
+National, International and Global Idiotism pakub käojaani retsipiendi
+manipuleeritavuse peamiseks mõjuriks kommunikaatori seksuaalse šankra arengut
+ning üldist intelligentsitaset. Kokkuvõttes - hea tsaabi sain, mis muud " "Tere,
+ma olen siin parasjagu reanimatsioonis ja," ütleb sensei. Hääl kähiseb. No tule
+siis kähku siia " Nende sõnadega katkestan kõne. Ta on ju alati hakkama saanud.
+Oma suure sisemise vabadusega - ning muud asjad ka. Suured, ehkki mind see
+huvitada ei tohiks. Viis minutit varem: inimene astub poest välja, inimesel on
+kaks õlut, ja enne kui inimene millestki aru saab, saadetakse ta selges eesti
+keeles putsi, lööb ta pudeliga, pettub, et pildis ei toimunud muudatusi - ja
+saab ise ära. Näkku. Inimene tõmbub kerra ja ootab. Need kaks sekundit, kui
+jalad pole veel kohale jõudnud, on väga pikad. Tunnen muret. Helistan uuesti. Ma
+olen nüüd elus, " teatab sensei. "Kohe tulen sinna." Peagi käib uks. Tuttavad
+sammud võõral trepil. "Teate mis, ma sain äsja peksa!" "Välja küll ei paista"
+Sensei pöörab huult. "Olin kenasti keras ja ootasin jalgu, aga jalad ei tulnud!
+Jalad ei tule, aga võitlus käib edasi! Ja mina olen selle asja keskel, midagi ei
+juhtu, asi toimub ilma minuta!" Ning siis oli keegi teda õlast puudutanud. Täie
+ettevaatusega rullis sensei end lahti, avas silmad - prillid olid imekombel pähe
+jäänud - ja nägi venelasi. Rusikad märjad, kaelasooned erutusest pungis.
+Maagiline vormel hüppas sensei huultelt: "Tvoi telefon?" küsis venelane. Sõber
+katsus taskuid. Jah, oli küll välja lennanud. Venelane ulatas aparaadi. Side
+maailmaga taastatud, korkis sensei terve õlle lahti. "Aga nad olid nii head
+mehed, et ei võtnud õlut vastu!" torgib ta öeldu rõhutamiseks oma suure
+nimetissõrmega õhku. Ilma nende venelasteta oleks ma päriselt ka
+reanimatsioonis! " Kas nad said aru? " kahtlen jutustust katkestades. Mõnikord
+on ju nii, et inimene arvab liiga palju. Või liiga vähe; näiteks mina. Praegu. "
+Jah, muidugi nad said! Nad olid lihtsalt nii head mehed ja loomulikult said.
+Saad ise ka aru? Pole ju mõtet. Mõtle nüüd. Kiiresti. Lugesid välja? Süsteem
+andis ju märgi. Said, said küll. Väga hea. Niisiis, raisk, ei mingeid piire
+enam, raisk, ei mingeid! " Kaua võib! " "Ei võigi!" "EI MINGEID PIIRE!" Ning
+sealsamas, keset tühje õllepudeleid, küdeva ahju ees, toasviibijate pilgud
+pakatamas resignatsioonist ja mõistmatusest, katkestame viimase sideme. Sellest
+hetkest ei saa me enam iial teha nägu, et võitluseni jääb veel aega, et sümbioos
+idiootide ühiskonnaga on võimalik, et värdjatest on võimalik mööda kõndida, et
+teine põsk on olemas, et Eduard Limonov on maniakist grafomaan, et punane on
+must ja valget ei ole, et tuletikud sisaldavad väävlit, et padruneid müüakse
+ainult retseptiga, et aspiriin põhjustab neerupuudulikkust, et Eesti Telefon on
+maaväline organism, et koera ei saa tappa käsitsi, et Gulsarõ ruunati asjatult,
+et Mumuu uppus ära, et Sõpruse ringil kasvavad kadakad, et pitsamees tuleb jala,
+et luulet loetakse üksinda, et mauseri manifest on võimatu, et sõnade tulv ei
+lakka, et pole teist jumalat, ega ka esimest, et päike on lamp ja kuu särab
+peeglis, et Pisara Park asub New Yorgis, et Yoko Ono hävitas biitlid, et ..., et
+..., et ...! Jüriöö tulede lõõm lõkendab läbi ajaloo. Kuumem mikrolainetest,
+kuivatab see kahtluse idud. Meie nahk muutub pärgamendiks. Koorime selle maha,
+laotame põrandale - skalpellteravate esihammastega lõikame sõrmedelt otsad;
+tumedat, peaaegu musta verd nõriseb haavadest, ning tuhat korda püsikestvamalt
+kui keemilise pliiatsiga jäädvustuvad võõrad sõnad tuttavale materjalile: On
+suured linnad ja nii tühjad rongid ka. Ei põhja märgata teel kallast mööda alla.
+Võib veri jäätuda. Külm sõda. Hanged maas. Ei teadnud miskit sa. Ei hulluks
+läinud tema. Polkovnik ju ei saa sult kirju! Polkovnikuga sa ei harju! Surm
+rindejoonel ja nii tühjad linnad ka. Neis pole käinud sa, ei iialgi saa käia.
+Kord rongid põrkuvad su peene keelega. Ei tea ju miskit sa. Ei hulluks lähe
+tema. Polkovnik ju ei saa sult kirju! Polkovnikuga sa ei harju! "Käsi taskust,
+kui inimesega räägid!" kamandas turva. Võtsin kämbla taskust. Ise mõtlesin, et
+mis siis, kui nad teaks taskunoast, mida pool tundi pihus soojendanud olin. Kas
+neil oleks piisavalt mune, et see mulle silma suruda? Naeratasin turvamehele ja
+tahtsin seletust jätkata, kuid minuga ei oldud veel rahul. Turvamees sisenes
+intiimtsooni ning sisistas: " Seisa valvel! Käed külgedele! " Alternatiivi
+polnud. Surusin käed taskuõmblustele. "Mine munni," mõtlesin seejuures. "Laske
+mul, palun, selgitada!" ütlesin valjusti. Või mis ütlesin - see on palumine.
+Sest nad olid mul hirmu nahka ajanud. Peremees noogutas. " Noh, saage ometi aru,
+ega ma teie kohta öelnud. Ma ei pidanud seda siin silmas, ausalt, noh! Täitsa
+teisest asjast rääkisin! Olin ükskord sõbra pool ja siis tuli hommik ja ta panni
+kannu tulele ja keetis vee ära ja võttis kapist mingit ilget lahustuvat kohvi ja
+pani tassi ja valas kuuma vee peale. Noh, selle kohta ma ütlesingi, et sitt
+kohv. Teie kohv on hea! Teil on üldse hästi vahva baar! Mulle väga meeldib siin,
+noh. Palun, saage aru! " Peremees vaikis. Jäin ise ka vait. Õhk surises.
+Peremees noogutas turvamehele. Kult kulges leti juurde. Baarimees ulatas tuliuue
+kaardipaki. Turva rebis kile ümbert ja segas kaarte. Viiskümmend üks lehte.
+Kuidagi napilt? Pingutasin kolmandat silma - jah, tõesti, ruutu seitse puudus.
+Ja turvamees oli segamist lõpetamas. Tegutsesin välkkiirelt. Teenistusvalmilt
+silmi pilgutades astus turva peremehe ette. Käsi kaardipakiga sirutus ette, ning
+ma nägin, et kuldi küünealused olid mustad. Oleks seal küüned, jne ... "Tak,"
+ütles peremees kaalukalt ning võttis kaardi. Õhk surises lausa kõrvulukustavalt.
+Ma polnud sugugi kindel, kas tühjale kohale sai õige kaart. Mistõttu kaalusin
+juba, et ehk aitaks täiskusemine. Õnneks surin lakkas. Nagu noaga lõigatult.
+Ehkki võiks, ning just nimelt noaga. Peremees ulatas kaardi turvamehele. Kaua
+demonstreeriti ärtuemandat, kaua. Ning naeratades, kuna just seda kaarti
+peremees minu ainsaks indulgentsiks pidaski. Vastasel juhul grillituks edasi.
+Elik on ikka emand see, kes jne. Seekord. A kui veel minu baaris selline asi
+toimub, lähed karjääri! " Peremees köhatas ähvardavalt. Siis laksatas hele
+kõrvakiil. Teist põske ma ei pööranud. Peremehele piisas ühest. Kuradi kalvinist
+selline. Kõige pealt hoiab kokku. Kuraas tuli pikkamööda tagasi. Uks avanes ja
+turvamees andis sõbraliku müksu tagumikku. Torkasin käe taskusse ja mõtlesin, et
+kui torkaks. Aga sitta ma torkasin. "Mis tehti?" küsis sõber, kes mind nurga
+taga ootas. "Ah, ei midagi," vastasin paremat kätt taskus hoides. Mõnel hommikul
+on tunne, et ärkan täiesti uude maailma. Ja et organism, mida nimetatakse
+ühiskonnaks, funktsioneerib sümbiootiliselt. Elik sobib mulle nagu suhkur
+kohvisse. Tunne on petlik, tegelikkus annab kiiresti põske. Nuta või naera?
+Parem neelan, kui valida lubatakse. Tõsi küll, süsteemi väline atribuutika võib
+vormiliselt kohanduda. Saavutus omaette. Aga ei kepi. Kuna ühiskonna
+atribuutikast on mulle olulisemad kallima kuldkõrvarõngad ja nahktagi, mida ma
+talle veel kinkinud pole. Kunagi ehk kingin, kuid võib osutuda, et mitte talle.
+Samuti võib osutuda, et olen jälle peol ja kallim sosistab: "Ära vaata tagasi!
+Need mehed on siin" Ma ei vaata. Võtan hoopis prillid eest. Äkki on nemad mind
+prillide järgi fikseerinud ja nüüd ei märka? Pintsakut küll aknakardina taha ei
+viska. Kuid siiski, on neil mu nägu meeles? Pigem on. "Lähme parem tantsima,"
+pakub kallim. Kõlab mõistlikult. Mõistuse piirides. Aga mõistus siin ei mängi,
+kahjuks. Proovime siiski, sest eks ole ju rahvast tihedalt. Massi töötlevad
+hammasrattad sitemini. Võib suisa juhtuda, et jätavad töötlemata. Liigume ukse
+suunas. Võpatan ainult sisemiselt, kui mul vasak käsi seljale väänatakse.
+Meeldiv jõhkrus. See õigustab edasist, aga esialgu olen ikkagi lolli moodi
+vahel. "Rahu, rahu, ma tulen ise," luban alustamata keskharidusega atleedile. Ja
+mõtlen, et kui käed raudu panevad, on neil juba 2: 0 edumaa. Istume džiipi.
+"Kuhu me sõidame?" "Sinna kuhu vaja," viskab alustamata keskharidus. Ise palub
+ja paras talle siis. Ettevaatlikult surun käe taskusse. Vahend suriseb. Võtan
+vahendi välja. Auto ületab ristmiku. Tänavalõik on pime. Džiibi nina paindub
+ümber põlise tamme, klaasid mõranevad. Paiskun vastu esiistet, kuid olen selleks
+valmistunud. Nemad ei ole. Mootor töötab veel. Huvitav. Taon kinnikiilunud ust
+jalaga, aga see ei anna järele. "Egas' midagi," pomisen parempoolse kongiakna
+jäänuseid raamist välja lükates. Jalad ees ronin välja, hüppan niiskele mullale.
+Saapataldade all kõdunevad lehed, veerevad tammetõrud. Üks asi jääb veel teha.
+Ajan käe esiistmele. Kõik ei mahu taskusse, aga piskustki piisab. Kiirustan paar
+kvartalit eemale, mööda hoove, ning helistan kallimale. Varsti istume käsikäes
+diivanil. Suudlen teda, kuni õhk lõpeb. Vaatan talle sügavale silmisse ja
+sosistan: "Tead, mul on sulle väike suveniir ka" "Seda poleks küll vaja! "Noh,
+ega head asjad üksteist sega." Võtan taskust kingituse. Kallima nägu lööb
+särama. "ISSAND, MA OLEN ELUAEG SELLIST KÄEKELLA TAHTNUD!" Agendiks värvati mind
+1997nda aasta suvel. Nad tulid soomlastena minu lauda. Lasin õlut välja teha.
+Lootsin, et nad ei ole pederastid. Tundus, et ei ole ning kui ongi, siis
+purupurjus ja ohutud. Läksime edasi, olime, toole tõsteti laudadele, lahkusime,
+võtsime Herne poest juurde. Botaanikaaias valitses vaikus, varahommiku
+heleroheline neoonkuma palistas lehestikku. Kuselt tulles leidsin nad täiesti
+kainetena. Nad käskisid mul enam mitte kunagi imestada. Ja siis kuulsin ma
+ettepanekut. Tänini pole ma mõistnud, mis kasu nad minust saavad. Salajasele
+teabele ligi ei pääse, leiutisi ei tee, masse ei mõjuta - isegi kõige
+igapäevasemates asjades ilmutan lausa professionaalset tähelepanematust. Koodide
+murdmises pole ma iial tugev olnud, ammugi siis tütarlaste salakeele lennult
+haaramises. Üks mittemõistmise juhtum on mul eriti jäävalt hallollusesse
+süüvinud. See juhtus detsembris, mitu aastat pärast värbamist. Võtsime köögis
+pruukosti, kallim ja mina, kui ta äkitselt kõhuvalust juttu tegi.
+Puhtsüdamlikult uurisin, ehk on neiu miskit paha söönud. "Gripiviirus liigub kah
+ringi," teatasin tagatipuks. " Võimalik. Aga varsti hakkab veel rohkem valutama
+" Lõin käega. Väljas langesid pehmed lumeräitsmed, toas oli aga soe, küdes
+teevesi ja mängis Akvarium. Boriss Grebentšikovi mahe, kuid jõuline hääl lõi
+erootilise fooni, milles piprasemadki piigad elu üle järgi mõtlema hakkavad.
+Kallim ei mõelnud, ja nagu hiljem selgus, kohe üldse mitte. Asja aeti ja
+asjaosalised rõõmustasid, kuid mõne nädala pärast ilmnes, et seisame teeristil.
+Kuidas me ka alternatiivseid lahendusi ei otsinud, ikka jäi vaid kaks
+minekusuunda. Huvitaval kombel läbisid mõlemad naistekliinikut. Vahe oli vaid
+selles, et ühe variandi puhul tuli käia hulga lühem tee, kuid see-eest olulisel
+määral ebameeldivam. Või mine sa tea? Ehk polnud teine tee, millel muuhulgas
+terendas õnnepalee beež kivikuup, samuti küünlaid väärt? Otsustasin lähtuda
+kallima ettekujutusest. Haarasin kindluse mõttes tema soojad käelabad
+pihkudesse, surusin pilgu sügavale silma ning sosistasin: "Ma ei hajuta
+vastutust, aga mis sulle endale meeldiks?" "Ausalt, musike, ma tõesti ei tea!"
+sõnas kallim rahulikult. Üleliia rahulikult, kui minult küsite. "Võib-olla me ei
+ole selleks veel valmis?" "Võimalik" " Aga kuidas sa ise tunned? Sest teisest
+küljest ... " " Issand, ma juba ütlesin, et ei tea. Ükskõik " Seepeale ei osanud
+ma enam midagi küsida. Läksin kööki ja panin vee tulele. Kaalusin, kas teha teed
+või kohvi. Teed jõime me siis, kui ... Aga kohv ei ole ehk hea, nüüd, kui asjad
+sedapsi on? Otsustasin tee kasuks. Ülejäänud õhtu hoidsin suu lukus. Igaks
+juhuks. Hommikul ütles kallim, et sõidab korraks vanematekoju, talvenukrasse
+suvepealinna. Lubadus järgmisel päeval tagasi tulla rahustas mind. Suundusin
+raamatukokku, kus sukeldusin samakulujoonte, ristelastsuste ja asendusefektide
+jahedasse ookeani. Kõrgkooliõpingutest räigemat droogi ei eksisteeri.
+Teaduskirjanduses trippimine annab eriti ägeda paugu ja sa unustad muu maailma.
+Nuusutage korra raamatukoguõhku - imal-terav mõttetöö hais ühes seda saatva
+looduslike kõvaketaste surinaga tasalülitavad reaalsuse. Selliste mõtete saatel
+lahkusin õhtuhakul raamatukogust. Iseenesest kerkisid mu teele kesklinna
+juveelipoed. Piilusin ettevaatlikult sõrmuseid; kuna kallima näpu ümbermõõt oli
+mulle saladuseks, selgitasin ka parajakstegemise võimalusi. Kõike ei saa teada,
+ja edasised arengud jäid tol hetkel just sinna ei-tea-piirkonda. Teise päeva
+veetsin üldjoontes sama skeemi kohaselt. Kõrgharidus kohises veenides ning
+indiviid, st mina, kaotas huvi tuleviku vastu. Raamatukogust väljusin veel
+poolenisti paukuspäi, kuid niiske tuul kainestas mind kiiresti. Trepist üles
+marssisin juba täiesti selgena. Keerasin võtit, lükkasin korteriukse valla ja
+ennäe, tagasi mu kallim oligi. "Tere, tulevane!" Saatsin öeldut põsemusiga. Põsk
+värahtas, otsekui puudutanuks seda üleelusuuruses kärnkonn. "Kuule, mul ei ole
+naljatuju, eks." "Mis juhtus?" "Ma käisin operatsioonil ära" Istusin maha.
+Sinnasamma esikupõrandale, kõiges mantli ja saabastega. Nagu idioot. Või
+lihtsalt, idioot, ilma naguta. Kõik koodid, mille olemasolu ma enne
+kahtlustanudki polnud, said hoobilt selgeks. Kui kallim magama läks, passisin
+veidike köögis. Telefon piuksatas. Mäletan toda vatist hommikut, kui päikese
+sirged või kiired - aga pigem lõigud - läbistasid mind, kes ma lamasin
+lahtikäival diivanil, tsiviliseeritud maailma koledaim pohmell käeulatuses.
+Mäletan, et minu jaoks eksisteerisid kõikvõimalikud probleemid edasi. Ning veel
+mäletan, et seda oli tõesti vähe, mida tol korral mäletasin. "Kas sul vatti on?"
+küsis tavatult rõõmus sina. Suutmatu vastata, sulgesin sinu ja päikese ja
+maailma ees silmad. Tekk, mis mult rebiti, oli higist läbimärg. Seda kõledam
+tundus tuulepuhang laastatud kehal. "Issand, see ei ole õiglane!" vilksatas
+jõuetu mõte. Kärmed sõrmed kiskusid mu silmalaud paokile. Naeratavad huuled
+sosistasid: " Kuulsid või? Mul on vatti vaja " "Jumal küll, pood on viis korrust
+allpool," kähistasin vastuseks. "Noh, eks ma vist pean siis ära käima," arvasid
+naeratavad huuled, mis õigupärast enam nii naeratavad ei olnudki, pigem virilad.
+Huulte vahelt välgatasid lumekarva hambad. Vaimusilmas nägin, kuidas need elusat
+liha läbistavad ning suure verise tüki rebivad, mälumaks seda peeneks ja
+sülitamaks mulle näkku. Liigutasin pead. Hoide, vältimaks valupainet. Jõud
+koondus, vastus tekkis. " Anna andeks, ma tõesti ei jõua poest asju tuua praegu.
+Muidugi oleks minust kena, aga ... " "Vaata ette," hoiatasid sina. Snepper
+klõpsatas. See oli tõesti lähedal viibinud. Meenutasin, kuidas karjalane oli
+selgitanud, miks ta Viljandi folgile ei jõudnud. Olukord polnud väga sarnane,
+aga toimunu juured peitusid samas mullas. Natuke odavat Ungari veini - või siis
+Eesti õlut, Vene viina, Läti likööri, misjärel ... Ma ei tea, kui kaugele
+karjalane ja liivlane jõuda kavatsesid, kuid jõudsid nad igatahes selleni, et
+hambad suruti reide ja karjalane ei tulnud folgile. Tol hommikul, kui sa
+vihaselt poodi läksid, olin õnnetust intsidendist juba kuulnud. Tõsi küll, teave
+pärines teisastest allikatest ega andnud edasi situatsiooni traagilisi aspekte.
+Inimene, kes karjalase ja liivlase juhtumist kõneles, võttis toimunut humoorika
+vahepalana. Kui ma paar nädalat hiljem karjalasega linnast välja sõitsin, kui
+automakilt laulis Joan Baez, kui karjalane jõe ääres viivitamatult alastust ei
+häbenenud ja kui ta seejärel liivlasega juhtunut kirjeldas, tungis intsidendi
+mõttetus jääkülma käena mu kõhuõõnde. Mäletan, et vatisel hommikul, mil valgus
+joonistas sirglõike minu ja päikese vahele, suutsin peaaegu vahetult
+hirmusähvatuse järel omaette itsitama hakata. Mäletan, et kujutasin ette, kuidas
+liivlane ei peatu esimeste soojade nirede tajumisel, vaid jätkab ekstaatilist
+hammustamist, jõuab suuremate soonteni, vallandab aastatuhandetega tumedaks ja
+soolaseks praavinud põhjamaise vere, imeb karjalase tilgatumaks ning jätab
+pabervalge keha kuivana lebama. Mäletan, et enne, kui sa poest tagasi jõudsid,
+ümisesin laulu isandast ja teenijast, ning asendasin selle tegelased vastavalt
+liivlase ja karjalasega - või vastupidi, sest seda oli tõesti vähe, mida tollest
+korrast mäletan. Nooruses ollakse võimelised tegema päris hulle asju. Näiteks
+passima mitu tundi koridoris ning küsima kõigilt vastujuhtuvatelt
+ühikaelanikelt, kas nad tunnevad tüdrukut nimega ... Või kõndima üle Kaarsilla,
+ühes käes kitarr, teises veerand pudelit Sovetskoje Šampanskojet. Seda viimast
+pole ma teinud, sest a) mulle ei meeldi teha seda, mida kõik teevad; b)
+Kaarsillal on ohtlik ronida. Mitte et kopeerimisoht või oht üleüldse mind või
+kedagi teist segaks, aga kuidagi piinlik on enda ja pealtvaatajate ees. Äkki
+neid segab? Niisiis ollakse nooruses valmis tegema peaaegu kõike. Piinlikuks
+muutub asi alles siis, kui ühtäkki ei olda võimelised, aga tegema peaks. Eks
+tule sedagi nooruses ette, mis parata. Juhtus minulgi kord, et pidin ühe
+tüdrukuga, kellega hästi läbi saime, väikese kõrvalpõike füüsiliste armurõõmude
+maailma tegema. Kuid võta näpust ... Või millest tahes - ikka ei aita. Korter
+kuulus vanemale meesterahvale, kelle isiklik voodi oli diivanist veel kitsam.
+Niisiis valisime magamispaigaks just nimelt diivani, rohelise ja lahtitõmmatava.
+Siis vaatasime veidike telekat, misjärel võtsime diivanil horisontaalasendi.
+Mina polnud veel õieti aru saanud, et nüüd oleks aeg tegutsema hakata, kui
+tütarlaps surus mu argliku käe oma rinnale. Seejuures sõnas ta sulnjalt: Ja ole
+vait, eks! " Tütarlapse avaldusest segadusse aetuna hakkasin nibu lappama.
+Täheldasin huviga, et võin pöidla ja pikk-peetri abil mõlemat isuäratavat tippu
+korraga masseerida. See oli kahjuks ka peamine asi, mida tol korral võisin.
+Mühatasin talle kõigetähenduslikult vastuseks ning jätkasin tegevust. Viimased
+hilbud maandusid põrandale. Tütarlaps hingas sügavalt ja hakkas juba pahuraks
+muutuma. Pöörasin end tema peale ning jäin mõttesse. Midagi ei juhtunud.
+Tundsin, kuidas kiired sõrmed uurivad olukorda. "Blokid või?" tundis tütarlaps
+huvi. Vist küll " "Teinekord siis?" "Minuga pole seda varem ..." valetasin
+moepärast. "Ja-hah," ümises tütarlaps mornilt ning uinus. Järgmisel hommikul
+otsustasin, et kui kunagi ka peaksin üle Kaarsilla minema, valin hetke, mil
+keegi ei näe. Ja kui ma siis otsustaval hetkel mõistan, et see on veel üks hull
+asi, mida ei olda nooruseski võimelised tegema, jääb tegematajätmine ainult minu
+teada. "Kaarsild pole teatavastki elusolend," lõpetasin arutelu. Õppejõud pani
+jälle üle aja. Otsustasin seekord nahaalsust mitte varjata. Lükkasin konspekti
+portfelli, korkisin pastaka kinni ja lülitasin telefonil hääle tagasi. Oleksin
+demonstratiivselt käekella vaadanud, kuid kahjuks täidab mul antud inimesemanuse
+rolli Nokia 51109, mille piidlemises ei pruugi eakad kodanikud vihjet aduda.
+Õppejõud jätkas. "Kaks minutit üle!" sosistasin naabrile kõrva. Päris mõnus kõrv
+oli. Puhas, ilma vaigu ja liigsete aukudeta. Paar rõngakest küll rippus, aga
+need mõjusid eesmärgipäraselt, st erutavalt. Enne, kui jõudsin talle veel midagi
+sosistada, sõnas õppejõud: "Kas küsimusi on?" See tähendas lõppu. Hõrk kõrvanibu
+jäi huultega puudutamata. "Noh, eks jõuab," lohutasin end auditooriumist
+väljudes. Kuna esimese korruse peldik mulle ei meeldi, läksin joonelt trepi
+juurde ning hakkasin üles liikuma. Teise ja kolmanda korruse vahel kohtasin
+Merikest. Pomisesin midagi tervituseks ja libisesin järgmisele trepilõigule.
+"Kuule, kuhu sa lähed?" hõikas Merike. "Arvutiklassi," valetasin kiiresti.
+Miskipärast ei jätkunud mul sisemist vabadust tegeliku sihtpunkti
+avalikustamiseks. Kahetsesin seda kohe, sest tütarlaps küsis, ega ma ei tahaks
+tulla kohvikusse tassikest teed jooma. Vandesõnu neelates nõustusin. Arutasin
+veel, et kui ta küsis, et kas "ei", ja mina vastasin, et "jaa", siis tegelikult
+tähendab see ikkagi, et "ei", aga samas ka mitte ja semantika on üldse üks
+keerukas asi ning kui tulnukad meile satuksid, võtaks keele peensuste mõistmine
+nad küll võhmale. "Kuidas sul siis läheb?" küsis Merike kohvikus. Inimesed ju
+vastavad alati selliste küsimuste peale "hästi", kuigi tegelikult läheb ikka
+normaalselt või ... Ma ise põhimõtteliselt hea meelega väldiksin selle küsimuse
+küsimist; õigupoolest olen juba ammu otsustanud, et ei küsi seda teistelt, kuna
+niikuinii nad ei mõista miskit mõistlikku kosta, aga olen ma jee ülejäänud
+inimestest parem, elik siis kuidas sul endal läheb? " " Ah, mida iganes. Pole
+tükk aega näinud ... Töötad ministeeriumis edasi või? " " Ei, tead, sealt ma
+tulin ikka augustis ära, aga jäin kohe haigeks. Ega ma nüüdki päris terve ole "
+"Nojah, ega mulgi viga ole" Hästi paha on haige olla. Mitte midagi ei saa teha,
+aga nagu ei oska niisama ka olla. Või noh, mingi esimene nädal pärast tööd oli
+päris lahe, lihtsalt vedelesid kodus diivanil ja ... " Lülitasin masina välja.
+Protsess oli käivitatud. Rohkem polnud vaja pingutada. Mõtlesin oma asjadest -
+näiteks sellest, kuidas kirjutada karjalase tehtud rõdufotode juurde tõsise
+vormiga, kuid sisemiselt absurdne tekst ning avaldada see mõnes koduajakirjas.
+Või panna lausa näitus püsti. Näitusega on küll see halb asi, et külastaja ei
+viitsi tavaliselt pikki pildiallkirju lugeda, aga sõnaline tekst on sellise asja
+juures rohkem kui pool teksti. Kui Merike oli suu kuivaks rääkinud ja tee ära
+joonud, selgus tõik, et meil mõlemal on loengud läbi. Väljusime õppehoonest.
+Põlispuud heitsid jõeäärsele pargisiilule kollaseid lehti. Õhus heljus
+kõdunemise lehk ja ennäe - kerget uduvinetki võis silmata põõsastevahelisel
+muruplatsil. Loomulikult ei suutnud ma sisemisest metsloomast võitu saada, ning
+selmet minna otse koju, jalutasin Merikesega kesklinna. "Kuhu me läheme?" "Ei
+tea" "Nii hea on mõnikord sihitult minna. Eriti kui juhe koos" Ega mõistust küll
+ei ole," nentisin tõika. Jalakäijate sillal tuli karjalane vastu. Vestlesime
+veidi aega meie ühisprojektist ning Kultuurkapitalist, mis ei andnud talle
+raamatu väljaandmiseks raha. Karjalane toetus jalgratta lenkstangile ja ütles
+mõne inimese kohta ilusti. Ma ei saanud tema seisukohtadega täiel määral
+nõustuda, mida talle ka teada andsin. Kui olime jõudnud kompromissini, vaatasin
+telefoni pealt kella ja jätsin hüvasti. Merike oli kogu aja vaikides seisnud.
+Seda enam rääkis ta siis, kui edasi liikusime. Nõustusin kõigega, mida ta ütles.
+Maailm oli pehme ja vatti täis, ning selles maailmas käivitati argipäevane
+pettusskeem. Rüütli ja Ülikooli tänava nurgal seisatasime. Hingasin sisse.
+Vaatasin kurakaarde. "Paremale, vasakule või otse?" "Sinna!" osutas Merike õiges
+suunas. Hingasin välja. Kui minu poole jõudsime, panin hakatuseks teevee keema.
+Siis vabandasin ja jooksin peldikusse. Naastes täheldasin, et Merike on äraolev.
+Istusin tema kõrvale diivanile ja asetasin käe seljanõkku. "Tead, mul on õudne
+mure!" sosistas tütarlaps. "Sa võid mulle rääkida" "Ah, ega see on jumalast
+tavaline asi ... Kogu aeg on mul koolis normaalselt läinud, aga nüüd on siuke
+tunne, noh, et lihtsalt siuke tunne on, et ma kardan, et ei jõua sel aastal
+bakalaureust ära teha ... " Merikese kallistus oli abiotsiv, kuid tugev. Mõnda
+aega tunnetasin kahe ihaldusväärse kõrgendiku survet oma rinnakorvi alaosal.
+Siis andsid organid signaali. Silitasin vasema käega tütarlapse pead, paremaga
+lükkasin aga juuksed kõrvale. Siin see oligi - siledanahkne ja isuäratav kael.
+"Ei mingeid maasikaid," mõtlesin esimest ettevaatlikku suudlust paigaldades.
+"Aron!" ütles tütarlaps halvakspanev-üllatunult. "Oi, sorry, ma ei tea, mis
+mulle sisse läks," vabandasin hetkeks eemale tõmbudes. Tegelikult teadsin küll.
+Ja seda ka, mis talle läheb. Merikese huuleläige mekib õliselt. Paha. "Lõug on
+piir. Allpool kosmeetikat olla ei tohiks, kui küünelakk välja arvata, "
+tuletasin meelde positiivseid kogemusi. Ja puurisin keele hammastetagusesse
+regiooni. "Ah," ütles Merike, kui tema suu hetkeks vabanes. "Mmm," tegi ta siis,
+kui suu uuesti hõivati. "Kurat," võpatasin pool tundi hiljem. "Kohvikann on vist
+lolliks kõrbenud!" "Las olla," avaldas Merike arvamust. Tal olid nüüd närvid
+korras. Korstendest kerkivad helesinised suitsud taevasse, kuhu mujale. Lapsest
+saati olen armastanud seda ainulaadset talvelõhna, mis levib linnas otsustavate
+miinuskraadide puhul. Selles on omajagu villaste käpikute ja Salvo-kelgu tunnet,
+aga kindlasti ka pimestavat päikest, kiiskavat lund, briketitahma ja söepuru.
+Viimast loobiti veel kümnekonna aasta eest kõnniteedele, kus nüüd troonivad liiv
+ja kruusapudi. Kaugeltki mitte kümme aastat, aga meievanuste kodanike jaoks
+ometi igavikupikkune aeg on möödas päevast, mil leidsin öökapilt sinu meigikoti
+ning sain aru, et see ongi sinu kapp. Ja teisest päevast, kui hunnik
+majandusteaduse konspekte Supilinna kolis. 
+
+Öö oli täiesti tuuletu. Tähed taevas särasid nagu laiali loobitud silgupead ning
+peegeldusid vastu vaikselt õõtsuvas meres, mis nägi välja otsekui hiiglasuur,
+musta, jaheda siidiga kaetud säng. Mere kaldal seisis loss. Mitte just eriti
+suur, kuid ikkagi loss, paari terava torni ning hiiglasliku kaarja väravaga,
+mille raudvõre kohale oli kuldtähtedes kirjutatud: "Mu isamaa on minu arm!" Neid
+tähti valgustasid kaks liikumata leegiga tõrvikut. Kaugelt vaadates paistis see
+kõik otsekui melanhoolse kunstniku pintsli all sündinud meremaal, nii tardunud
+oli kõik. Üksnes näriv pakane andis tunnistust sellest, et ei viibita hoopiski
+mitte muuseumisaalis. Tõnu sidus külmast kohmetunud käega oma jopepaelu, et
+jäine mereõhk talle põue ei pääseks, et riided end tihedamini ihu ümber hoiaksid
+ning kaitseksid novembrikuise Hiiumaa ilma eest. Ta oli tulnud jala juba üle
+viie kilomeetri, sest siia, selle lossi juurde, ei viinud ühtegi autoteed. Ei
+viinud isegi õiget rada, tuli pugeda läbi kadakate ning vantsida üle
+rannakarjamaade, ning ehkki tuult polnud, pures niiskus siiski üsna valusasti
+keha ja pani lõdisema. Seepärast oli Tõnul siiralt hea meel, kui ta viimaks
+lossi silmas. Ehkki see tundus öötaeva taustal küllaltki tontliku ja
+mahajäetuna, võis lähemale jõudes täheldada siiski ka õrna valguskuma, mis mõne
+akna paksudest klaasidest välja, pimedusse immitses. Tõnu kiirustas nende
+soojust tõotavate kiirte poole, nagu laev, mis on märganud majakat. Peagi oli ta
+värava taga ning prõmmis sellele. Hulk aega ei tulnud keegi avama ja Tõnu tagus
+uuesti. Viimaks kuuldus seest samme, lukk hakkas ragisema ning uks paotus. Algul
+Tõnu ehmus - tundus, et uks on avanenud iseenesest, lukuga ragistajat polnud
+sugugi näha. Kuid järgmisel hetkel märkas Tõnu enda näost üle meetri madalamal
+kellegi läikivaid silmi, mis teda põrnitsesid. Tema ees seisis kääbus, seljas
+tilluke raudrüü. "Kes te olete ja mida te tahate?" küsis ta nõudlikult. Tõnu
+tutvustas end. "Olen noor dirigent ja tulin kohtuma maestro Ernesaksaga.
+Konservatooriumiust saadeti." "Ah nii!" noogutas kääbus. "Palverändur. Selge.
+Astuge siis edasi. Maestro magab praegu, nii et te peate ootama. Aga ega te ju
+täna enam nagunii tagasi minema ei hakka, väljas on pime ja teie olete väsinud.
+Ma juhatan teile toa kätte, seal võite öösel magada." "Teen ilmaaegu tüli!"
+vabandas Tõnu, aga kääbus kehitas vaid õlgu. "Kulla noorsand, meile on see
+tavaline asi! Konservatoorium saadab teiesuguseid alatihti siia, pea iga nädal
+tuleb keegi. Selles toas, kuhu ma teid praegu viin, on neid ööbinud igasuguseid,
+naisi ja mehi, pakse ja peenikesi. Ja mingit tüli see meile ei tee. On ju
+loomulik, et laulutaati meeles peetakse." Nad kõndisid mööda pikka paekivist
+koridori, mida valgustasid seinte külge kinnitatud tõrvikud. Kääbusel oli käes
+peenike küünal, umbes selline, mida kasutatakse vene kirikutes, elektrivalgust
+aga ei paistnud kusagilt. Üldse oli lossi seni läbitud osa jätnud ülimalt
+arhailise mulje, nii et Tõnu ei suutnud uudishimu maha suruda ning päris: "Mis
+imelik loss see on? Kas päris keskaegne? Ma ei teadnudki, et Hiiumaal midagi
+säärast säilinud on." "Sellised lossid ehitati omal ajal kõigile sotsialistliku
+töö kangelastele," ütles kääbus väärikalt. "Ja ega sellest lihtrahvale ei
+räägitudki. Need lossid asusid mere ääres ning olid muust maailmast eraldatud
+okastraadiga. Niisugust paika nimetati piiritsooniks, sinna polnud igal
+nuuskijal asja! Luba pidi olema, et siia saada. Jah, nii oli elu aastate eest
+korraldatud ja seatud! Õiglaselt ja valjult. "Tõnu ei julgenud enam midagi
+küsida. Õnneks jõuti pärast pikka kõndimist Tõnule määratud toani. See polnud
+eriti hubane ega ka eriti soe, kuid kääbus hakkas otsekohe kaminasse tuld tegema
+ning kui leegid praksuma hakkasid, võis Tõnu nende paistel vähemalt käsi
+soojendada. Kääbus silmitses teda arupidavalt ja ütles siis: "Olgu, puhake
+veidi. Ma kutsun teid, kui maestro ärkab." "Kas siis nüüd, öösel?" imestas Tõnu.
+"Ma mõtlesin, et hommikul ..." "Ei, ei!" raputas kääbus pead. "Ma usun, et ta on
+kohe-kohe ärkamas, kui mitte juba ärganud. Kõige parem on, kui te temaga juba
+täna kohtute, siis võite hommikul end välja magada ning seejärel ära sõita.
+Hommikul ei võta ta nagunii kedagi vastu, siis on tal teised asjad ajada." "Kas
+ta komponeerib hommikuti?" küsis Tõnu viisakalt, aga kääbus ei vastanud,
+silmitses ainult külalist tardunult ja kissis silmi, nii et Tõnul jube hakkas.
+"Vabandage, kuidas teie nimi on?" esitas ta kiiresti uue küsimuse. "Ram," vastas
+kääbus. "Väga meeldiv," lausus Tõnu. "Ja teie olete vist maestro Ernesaksa ...
+sekretär?" "Ma olen tema ori," ütles kääbus. "Kõigile Nõukogude Liidu
+rahvakunstnikele oli määrusega ette nähtud isiklik ori, ihukaitsja ametis. Mind
+anti talle üle 1956. aastal koos rahvakunstniku tunnistusega." Tõnu noogutas
+pead, oskamata selle peale midagi sõnada. Ram oli pea viltu keeranud ja
+kuulatas. "Mulle tundub, et ta on ärganud!" ütles ta. "Ma lähen ja kontrollin.
+Olge valmis tema ette astuma!" Ta kiirustas minema, jättes Tõnu üksinda. Tuli
+kaminas lõõmas ning vähehaaval muutus toas soojemaks. Tõnu proovis voodit - see
+oli üsna kõva, kuid see-eest hiiglasuur, ilmselt oleks võinud seal lahedasti
+magada oma viis inimest. Midagi muud peale voodi toas polnudki, peale kamina ja
+kitsa akna, millest paistis rannajoon ning merest välja ulatuvad kivid.
+Süsimust, laineteta vesi läikis nende ümber nagu nafta. Tõnu silmitses parajasti
+seda, kuidagi nukraks muutvat vaatepilti, kui kääbus joostes tuppa tormas. "Ta
+on üles tõusnud!" hüüdis ta, nagu vene papp lihavõtteööl. "Tulge, kiiresti! Ta
+on üles tõusnud!" "Ma võtan jope ära!" pakkus Tõnu, kes läks ka millegipärast
+ähmi täis ja tundis, kuidas käed hakkavad värisema ning kattuvad külma higiga.
+Aga kääbus haaras tal käisest ja vedas uksest välja. "Ruttu, ruttu!" hüüdis ta.
+"Mis jopest siin enam! Ta juba ootab teid!" Nad kiirustasid läbi uute hämarate
+koridoride, ronisid üles ühest väga kitsast ning järskude kiviastmetega
+keerdtrepist ning jõudsid viimaks keskaegses olustikus täiesti ootamatult mõjuva
+nahkpolstriga ukse juurde, millised olid moes millalgi seitsmekümnendatel. Ukse
+külge oli kinnitatud pronksist plaadike kirjaga "Prof. Ernesaks". Kääbus ei
+hakanud koputama, vaid paiskas kohe ukse pärani ning tõukas Tõnu sisse. Tuba oli
+suur ning oluliselt mugavam sellest kambrist, kuhu oli majutatud Tõnu. Esiteks
+oli siin väga soe. Seinad olid löödud üle verevate kangastega, põrandat kattis
+paks ja punane vaip nagu moonipõld. Keset tuba seisis päratu tugitool, samuti
+punane. Seal istuski Ernesaks. Ta oli väga vana ja väga valge, mõjudes punase
+tooli, vaiba ja seinte taustal ilmselt veelgi kaamemalt. Tal oli seljas valge
+linane ülikond, mida koorijuhid tavatsesid kanda laulupidudel ning peas sama
+karva torukübar. Valged juuksed keerdusid selle alt välja nagu kübara juured
+ning segunesid pleekinud tammepärjaga, mida Ernesaks sallina kaelas kandis.
+Alakeha oli tal kaetud paksu valge vatitekiga. Sedasi punase toa sügavuses
+istudes mõjus ta kui üksik lumivalge hammas kellegi hiiglasuures, pärani aetud
+suus. Aga ta tõusis kohe püsti, lükkas teki eemale ning hakkas Tõnule vastu
+komberdama, hüüdes ise: "Lõpuks ometi! Leemet, mu poeg! Sa oled tagasi! Ram, kas
+sa näed, Leemet on tagasi! Tule minu juurde, mu poeg!" "Vabandage ..." alustas
+kohmetu Tõnu, aga kääbus oli temast kiirem ning hüüdis: "See pole Leemet! See on
+üks noor dirigent! Ta tuli konservatoorimist! Palverändur!" Ernesaks jäi seisma.
+Kui Tõnu oli esimesel hetkel, kuuldes seda arusaamatut kisa Leemetist, kartnud,
+et laulutaat pole täie mõistuse juures, siis nüüd reageeris Ernesaks igati
+arukalt ja normaalse inimese kombel. Ta pani prillid ette, vaatas väga
+tähelepanelikult Tõnut ning läks vaikselt omaette pomisedes tugitooli tagasi.
+Jälle ennast istuma sättinud, laiutas ta käsi ja ütles Tõnule sõbralikult:
+"Vabandage vana meest! Silmad pole enam need. Omal ajal ma võisin kõik lauljad
+laulukaare all kokku lugeda, ka kõige tagumisse ritta roninud ei jäänud minu
+pilgu eest varjule! Aga eks aastad teevad oma töö." Kääbus pakkis samal ajal
+Ernesaksa jalad taas valge teki sisse. Tõnu söandas lähemale astuda. Ernesaks
+noogutas talle lahkelt. "Et siis noor dirigent! Aga mina, vana tola, mõtlesin,
+et Leemet! Nojah, kus sa sellega! Ega Leemetil pole aega mind vaatamas käia,
+temal on jumala ükskõik, kas ma elan või olen surnud. Näe, võhivõõrad tulevad
+mind vaatama, aga oma lapsed peavad seda vaeva paljuks." "maestro, maestro!"
+ütles Ram millegipärast krigiseva häälega, nagu üritaks ta tuvi moodi kudrutada.
+"Ärge niimoodi rääkige! Petrov on ju kogu aeg siin!" "Ära lorise!" käratas
+Ernesaks kääbusele. "Petrov ... Petrov pole õige laps! Mina poleks teda "Tormide
+randa" pannudki, aga Moskva nõudis, et oleks üks venelane kah, ja positiivne
+tegelane pealegi! Mina tahtsin kirjutada ooperit Ungru krahvist,
+Ungern-Sternbergist, aga mitte Petrovist! Ära tuleta seda värdjat meeldegi!"
+"Ülekohtune olete, papake, oi, kui ülekohtune!" soigus kääbus ja vahtis
+Ernesaksa nii orjalikult lömitava pilguga, et Tõnul hakkas imelik. Ernesaks
+võttis tugitooli kõrvalt kepi ja koputas sellega Ramile pähe, nagu raputaks
+sigareti otsast tuhka. "Sinu asi pole minu üle kohut mõista!" ütles ta
+manitsevalt. "Mina ju tean, kes on minu lapsed ja kes on bastardid. Vaat Leemet,
+Mall, Saare Juhan, Kõrtsmik, Ungru krahv ... Nemad olen ma loonud oma
+südameverega! Aga see Petrov - susi teda söögu! See on liigliha, teda pole
+ooperissse sugugi tarvis! Umbrohi, Moskva poolt külvatud ohakas!" Kääbus inises
+vaevaliselt, nagu teeks peremehe jutt talle haiget. Ta istus otse tugitooli
+kõrval, laulutaadi jalgade kõrval ning kõigutas end tasakesi. Tõnu ei osanud
+kujunenud olukorras kuidagi käituda, tundus, et Ernesaks on tema kohalolu
+sootuks unustanud. Aga ta tahtis laulutaadile siiski oma lugupidamist avaldada
+ning konservatooriumi professorite tervitused üle anda. Tõnu köhatas. Kohe
+vaatas Ernesaks tema poole ja naeratas rõõmsalt. "Leemet!" ütles ta. "Viimaks
+ometi!" Aga kohe tundis ta, kuidas kääbus teda jalast tirib. Laulutaadi pilk
+muutus pahuraks ning ta käratas: "Jah, jah, ma tean küll, et ta on noor
+dirigent, mitte Leemet! Sa ära tiri mind midagi!" Ning kopsas taas Ramile kepiga
+pähe. Tõnu otsustas rääkima hakata. Ta jutustas, kuidas teda oli hea õppeedukuse
+eest premeeritud õigusega minna palverännakule Ernesaksa juurde, kui uhke ta
+selle usalduse ning võimaluse üle oli, ning kui hea meel on tal näha kuulsat
+maestrot, elavat legendi, kes on kogu eesti koorilaulu isa. Ernesaks kuulas
+hajameelselt, alles siis, kui teda koorilaulu isaks nimetati, viibutas näppu ja
+ütles: "Koorilaul koorilauluks, aga ma olen ka oopereid kirjutanud! Leemet,
+Mall, Saare Juhan, Kõrtsmik, Ungru krahv - vaat nende isa olen ma ka! Aga nad on
+mu hüljanud, mitte ükski ei käi vaatamas! Ainult see Petrov, tema küll, tema
+tolgendab mul kogu aeg jalus, muukui nuusib siin! Nii nagu ta Moskva poolt mulle
+"Tormide randa" sisse topiti, nii on ta mulle sestsaadik kaela peale jäänud!
+Kuidagi ei saa tast lahti! Noormees, te olete tugev ja julge, tapke ta ära! Siin
+pole pealtnägijaid, uputame tema laiba homme varavalges merre, ehk laseme Ramil
+randa haua kaevata ja suured kivid peale veeretada, siis ehk ei saa kurivaim
+enam kalmust välja. Mis? Kas aitate vana meest?" Tõnu oli ootamatust
+ettepanekust hirmsasti kohkunud, seda enam, et Ernesaks oli selle esitanud nagu
+möödaminnes, ilma mingi hullumeelsuse sädemeta silmis, kõnelenud lihtsalt ja
+soravalt, justkui mõnest kõige tavalisemast asjast. Ta üritas leida sobivat
+vastust, aga jälle jõudis temast ette kääbus, kes hakkas halisema ning silitas
+peremehe jalgu. "Ärge rääkige nii, maestro!" palus ta. "Sina ole vait!" riidles
+Ernesaks. "Ära sega ennast vahele! Sinust pole ju mul mingit kasu! Mis
+ihukaitsja sa selline oled, et lubad kurjavaimu Petrovil takistamatult mööda
+minu maja ringi luusida! Sa pead mind tema eest kaitsma! Kas sa oled oma
+vandetõotuse unustanud - kaitsen Ernesaksa maa ja vee, tule ja õhu, inimese ja
+looma eest - või mida sa tookord seal altari ees kobisesid. Miks sa siis ei
+kaitse? Kas sa ei näe, kuidas metsloom mööda maja ringi traavib ja kihvu minu
+poole lõksutab!" "Petrov on teie ustav poeg!" ohkis Ram. "Ta ei teeks teile
+iialgi häda! Ta armastab teid!" "Ah kohe armastab!" pilkas Ernesaks ja vaatas
+kääbusele otsa, suu viltu. "Kiusaja on ta, muud midagi! Laseb öösiti mulle tuppa
+koledaid aure, et mind higistama panna ja haigeks teha! Segab mulle toidu hulka
+kihvti! Alati, kui ma olen söönud, hakkab mul kõht valutama!" "Patujuttu ajate,
+isake!" ütles kääbus nüüd sootuks naise häälega, justkui mingi eit. Tema hääl
+muutus üldse pidevalt, ulatudes kohatisest falsetist teisel hetkel kõige
+jämedama bassini. Tõnu tundis, et ta on jälle ära unustatud, mis tegi isegi
+rõõmu - vähemalt ei kihutatud teda enam tapatööle. Huvitav, kes on see
+salapärane ja koledal kombel vihatud Petrov? Tõnu teadis küll sellenimelist vene
+kaptenit "Tormide rannast", aga kuidas peaks ooperi tegelane majas ringi
+luusima, nagu Ernesaks ütles, see ei mahtunud talle pähe. Samas aga käis uks ja
+keegi tuli tuppa. Tõnu silmitses uustulnukat hämmastunult. See oli turske ja
+pikk, paksude vuntsidega meesterahvas, näo poolest ehtne hüljes, käed ankruid ja
+näkineitsisid täis tätoveeritud. Täiesti ilmselt oli tegemist meremehega, seda
+tõendas ka kaptenimüts mehe peas. Kuid mundri asemel kandis vunts hoopis
+helekollast, sitsist naistekitlit, mis andis talle transvestiidi välimuse.
+Kittel oli silmaga nähtavalt kitsas ja tugevasti pingul ümber meremehe lihavate
+kintsude ja õllekõhu. Kitli alt - see oli ka üsna lühike! - paistsid hästi
+karvased jalad ning erakordselt punnis sääremarjad. Varvaste otsas kandis imelik
+mees rannaplätusid. Ta oli aga väga lahke näoga ning hakkas kõnelema kohe, kui
+oli tuppa astunud. "Noh, taadike!" ütles ta kerge vene aktsendiga. "Pirukas on
+valmis! Neli tundi mässasin teisega, panin sinna sisse mustikaid ja vaarikaid,
+punaseid sõstraid ja karusmarju. Keele viib alla! Isegi keisrikojas ei pakuta
+säärast maiusrooga, paned tükikese suhu ega saa enne järele jätta, kui sõrmedki
+puhtaks lutsitud. Kas toon maitsta?" "Mürki panid ikka kah, eks ole?" küsis
+Ernesaks oma toolist, silmitsedes pirukavalmistajat, kes pidi ilmselt olema too
+kurikuulus Petrov, varajamatu õelusega. "Taadike, no mis juttu sa ajad!" laiutas
+Petrov käsi ja tegi solvunud nägu. "Püüan kõigest väest, et sulle meele järele
+olla, juba aastaid elan rohkem pliidi taga ja pesuköögis, et ainult sulle
+suupärast toitu valmistada, sinu pesu pesta ja oma kalli papa eest igal kombel
+hoolitseda, aga sina muudkui mürk ja mürk! Kuhu see kõlbab? Nii ei passi!" "Mina
+pole sind palunud enese eest hoolt kanda! Minu poolest võid pliidi ja pesuköögi
+sinnapaika jätta ning minna tagasi sinna, kust sa tulid! Moskvasse! Mine aga
+Moskvasse!" "Ei või, taadike, süda hakkaks mul verd tilkuma, kui peaksin su siia
+abitult maha jätma!" rääkis Petrov. "Kuidas ma jooksen minema oma lihase isa
+juurest? Nutt tuleb peale, kui ainult sellele mõtlengi, ei suuda mingil kombel
+sinust lahus elada!" "Mina pole sind endale pojaks soovinud! Sinu isad istuvad
+Moskvas!" kordas Ernesaks jonnakalt. "Oh, taadike!" vangutas Petrov pead.
+"Hakkab jälle see vana jutt peale! Soovisid või ei soovinud, aga ilmale ma
+tulin, ole sa selle eest kiidetud! Ja nüüd on minu pojakohus sind raugaeas
+teenida, meeldib see sulle või mitte! Jätame nüüd purelemise, sööme pirukat ja
+ma keedan teed!" Ernesaks ei öelnud midagi, aga kui Petrov talle suure
+kuldtaldriku tubli pirukatükiga pihku surus, hakkas ta kooki pahuralt puhisedes
+nosima. Ise vaatas pilkavalt Petrovi ja ütles: "Küllap mul pärast kõht jälle
+valutab, siis on sul hea meel!" "Ei valuta, taadike!" naeris Petrov. "Miks ta
+peaks valutama? Pirukas on ju hea." "Ah soo!" naeris Ernesaks mürgiselt. "Et
+hea? Sinu jaoks hea? Eks see siis tähendab, et minu jaoks halb! Küllap oled
+seekord surmava annuse sisse seganud, tahad vanamehest viimaks ometi lahti
+saada! Just, just, nii see on!" Kuid koledatest sõnadest hoolimata, sõi ta
+pirukatüki lõpuni ja küsis juurde. "Söö, taadike, söö aga!" rõõmustas Petrov.
+"Kas valan sulle teed ka?" "Vala, vala!" nõustus Ernesaks. "Ega küll küllale
+liiga tee. Saad must seda kindlamini lahti! Siis on maja sinu päralt, seda sa ju
+ootad pikisilmi!" Ta rüüpas väikeste lonksudega oma teed ja silmitses samal ajal
+kortsus kulmul Petrovi. "Küll sa oled inetu!" ütles ta viimaks. "Ikka õigust
+räägitakse, et bastarditest kasvavad peletised. Päris ahv oled sa, Petrov, ahv,
+mis ahv!" "Ah, sina, taadike, oled jälle nagu mesilane!" naeris Petrov, kes vist
+ei osanudki pahaseks saada. "Muudkui nõelad! Jaa, karakteriga vanamees!" "Paluks
+mind mitte solvata ja elajate nimedega kutsuda!" teatas Ernesaks väärikalt ja
+näsis juba kolmandat pirukatükki. Kääbus istus endiselt põrandal ja sõi samuti,
+ainult et väga kummaliselt, näris üksnes piruka servi ja püüdis kõige
+maitsvamat, keskmist osa, Ernesaksale sokutada. ("Palun, maestro, ma jätsin
+maiuse teile! Olge nii hea! Marju täis!") Mispeale Ernesaks talle peale käratas
+ja kepiga ähvardas, ning Ram piruka lõpuni sõi, endal ees valulik ilme, nagu
+peaks ta neelama midagi niisugust, mis on temasuguse armetu olendi jaoks liiga
+hea, pidades seda ilmselt toidu arutuks raiskamiseks. Ka Tõnu sõi, ja pidi
+tunnistama, et pirukas on tõeliselt maitsev. Ta oleks tahtnud seda Petrovile
+öelda, kuid ei julgenud, sest kartis Ernesaksa. Niisiis istus ta vaikides, valas
+endale teed ja jõi seda lonksukeste kaupa. Lõpuks oli pirukas otsas. Ernesaks
+neelas alla viimase suutäie ja ütles: "Nüüd tuleb siis kõhuvalu ära oodata.
+Jälle üks piinarikas öö! Aitäh, Petrov! Aitäh, et sa mind sedasi kiusad!"
+"Taadike, ma ju katsun sind poputada, nagu oskan!" ütles Petrov, andis Ernesaksa
+pealaele musu - ehkki laulutaat ägedalt kõrvale tõmbuda üritas - korjas
+taldrikud kokku ning viis kööki, kust peagi kostis veega lobistamist ja Petrovi
+laulu: "Mu kodumaa, kaugele viis sinust tee, kuid su hüüdu alati kuulen, ja
+seda, kuis õitsevas õunapuus laulavad Volgamaa tuuled!" "Lihtsalt jõle, ajab
+südame pahaks!" ütles Ernesaks laitvalt. "Küll karjub! Ise ei pea õieti viisigi.
+Vabandage, noorhärra, et te sääraseid inetuid asju kuulma ja nägema peate, aga
+mis teha, ma pole omas majas enam peremees. Teeröövlid laiutavad ja teevad, mis
+neile pähe tuleb." "See on tema aaria ... teie ooperist ..." julges Tõnu
+poetada, aga Ernesaks kirtsutas nina. "Mina poleks seda sinna üldse kirjutanud,
+mina tahtsin kirjutada ainult Ungru krahvist, rannaröövlist, kes meelitas
+tormisel ööl laevu karile ning riisus nende lasti. See teema huvitas mind, see
+tegelane äratas minu hinges muusika, aga mitte mingisugune vene kapten Petrov!"
+"Kuid sealgi, kui pilv varjab päikese, kui iil koolutab stepirohtu, nii on
+Hiiumaal, nii ka mu kodumaal must orjus ja ülekohus!" laulis Petrov köögis
+edasi. "Ja kui suren, matke mind maha seal mullas pühas, et ma puhkaksin keset
+steppi Volga kalda varjus, et ka sealgi, mullas pühas, emake Volga laulaks mul
+üha, et ma kuuleks kodumaa viise ja laule! Kuid kui kunagi vabadusvõitlejate tee
+stepirohus mu hauast viib üle, siis hobused trampige, trampige, et ärkaksin
+uuesti üles! Ärkaksin üles hauast ma taas!" Laul lõppes. Tõnu mõtles murega, et
+hauast laulmine võib Ernesaksale uuesti meelde tuua tema plaani Petrov ära tappa
+ning merre uputada. Kuid Ernesaks ei reageerinud vene kapteni laulule. Vana mehe
+pea oli rinnale langenud, ta magas. Kääbus tõusis püsti ja ütles Tõnule: "Minge
+nüüd oma tuppa. On juba hilja." Vaevalt oli Tõnu jõudnud voodisse pugeda,
+kummalise visiidi veel korra mälust läbi lasta ning unele suikuda, kui keegi
+hirmsa kolinaga tema tuppa tormas ning karjus: "Ruttu üles! Laulupeo rongkäik
+läheb kohe teele!" Tõnu kargas ehmunult voodist välja, trussikute ja maika väel
+ning jõllitas ringi, endal pea alles unest paks. Raudrüüs kääbus, kes oli
+pimedas sändiserva vastu põrganud ning mürinaga pikali lennanud, ajas end
+väledasti jalule. Ta ei andnud Tõnule mahti toibuda, vaid trügis mehe toast
+välja, lubamata püksegi jalga tõmmata ning vedas teda läbi jääkülmade
+koridoride. Tõnu püüdis küll küsimusi esitada ja välja uurida, mis on lahti,
+millest on tingitud selline transvaal keset südaööd, aga kääbus ei vastanud
+midagi peale selle, et rongkäik on kohe algamas. Lõpuks jõuti Ernesaksa tuppa,
+mis oli Tõnule tõeliseks kergenduseks, kuna seal oli vähemalt soe. Ernesaks oli
+jälle ärkvel ja istus endiselt oma tugitoolis, kuid nüüd olid tugitoolile
+jämedad laevaköied külge seotud ja nende nööride teises otsas seisis Petrov,
+nagu kelgu ette rakendatud koer. Tal oli seljas seesama naeruväärne kittel, kuid
+kapteni mütsi oli ta mulgi kübara vastu vahetanud ja sidunud ümber paksu kõhu ka
+rahvuslike tikanditega vöö. "Tere hommikust, maestro," ütles Tõnu viisakalt,
+ehkki hommikust oli asi veel kaugel. Ernesaks lehvitas talle, nägu naerul. "Mis
+maakonnast sa oled, laulupeoline?" küsis ta. "Mis mõttes?" ei saanud Tõnu
+alguses aru. "See et ... ma olen põhimõtteliselt sündinud Viljandis ..." "Ah
+mulgimaa laulja! Tore!" kiitis Ernesaks. "Mulgimaa, seal on hea elada! Astu
+rongkäiku, sõber!" Ta vaatas toas ringi. "Nõndaks!" hüüdis ta. "Kas kõik linnad
+ja maakonnad on üles rivistunud? Tuli kõige ees, siis aujuhid kaarikul ja siis
+lauljad? Valmis? Noh, siis läksime! Andku jumal meile ilusat ilma!" Kääbus
+lükkas Tõnu tugitooli taha, riputas talle kaela raske setu sõle nagu panni ning
+kiirustas ise ette. Ja siis pingutas Petrov lihaseid, tõmbas Ernesaksa koos
+tugitooliga liikuma ning rongkäik algas. Nad marssisid kolm ringi ümber toa,
+kõige ees kääbus tõrvikuga, siis Petrov, vedades enda järel punases tugitoolis
+troonivat Ernesaksa, ja kõige taga jahmunud Tõnu, hõbedane sõlg sinise maika
+peal loksumas, paljajalu. Viimaks jäi Ram seisma ning ütles: "Oleme
+lauluväljakul, maestro!" "Aga ma ei näe laululava! Ma ei näe tuletorni!" karjus
+Ernesaks. "Kas laulupeotuli polegi süttinud! Mis on lahti?" Ta küünitas end
+poolenisti tugitoolist välja ning vahtis otsivalt ringi. "Kõik on korras,
+taadike!" rahustas teda Petrov, haaras kääbuse käest tõrviku ja surus selle
+Tõnule pihku, sosistades ise: "Hoia sina, sa oled pikem mees! Aja käsi püsti,
+nii! Ja seisa nüüd! Seisa nagu torn!" "Laulud nüüd lähevad!" ümises Ernesaks
+omaette, silmitsedes tõrvikuga Tõnu, kes püüdlikult tuletorni etendas. "Kaunimal
+kõlal Kas lauljad on kaare all? Kas ühendkoorid on kohad sisse võtnud?" Petrov
+sidus vöö lahti ja viskas ka kitli seljast, jäädes lötakate sportpükste väele.
+Selgus, et ta on üle kere karvane, isegi seljal kasvasid tihedad mustad karvad,
+nagu mõnel mägral. Ta tegi soojenduseks paar kükki ning viskas end siis osavalt
+sillaks. Kõhu pealt, kaenla alt ja rinnalt turritasid paksud karvapuhmad taeva
+poole. "Laulukaar on paigas!" hüüdis ta. "Jah, see oli Kotlil tubli töö ..."
+pomises Ernesaks, uurides Petrovi kummuvat vatsa ning libistades sellest käega
+hellalt üle, nagu proovides kaare tugevust. "Ma mäletan kui seda ehitati! Ega
+see kõik polnud kerge, vahepeal tahtis Furtseva laulupeod üldse ära keelata, et
+pidi olema liiga natsionalistlik. Oh kui palju oli sõdimist, repertuaariga,
+kõigega ... Aga ikka saime hakkama, laulupeod jätkusid, lauljaid tuli aina
+juurde ... "Ernesaks libistas pilgu üle toa. "Aga nii palju kui sel aastal, pole
+neid veel varem kunagi olnud!" ütles ta, uhkus hääles. "Kallid laulupeolised, ma
+tervitan teid sellel suurel pühal!" Ja siis tõstis ta käed ning hakkas
+dirigeerima. "Mu isamaa on minu arm ja tahan puhata! Su rüppe heidan unele, mu
+püha Eestimaa!" laulis Ram, sedakorda suisa mitmehäälselt, pingutusest
+hingeldava Petrovi kumera selja all. Tõrvikut kõrgel pea kohal hoidvale Tõnule
+tundis alguses jalataldade all meeletud kõdi, talle näis, nagu oleks paks,
+pikkade narmastega punane vaip kihanud mingitest sipelgatest või teistest
+pisiputukatest, kes vahetpidamata ringi sibasid ja tahes tahtmata kerkis tema
+silme ette tõeline lauluväljak, mis on täis inimesi, kes traavivad väsimatult
+mööda platsi, otsides mugavamat istekohta ning paremat shashõkki. See kihav elu
+vaiba sees üllatas teda, ta oleks hea meelega kükitanud ja järele vaadanud, mis
+sorti satikatega laulutaadi elutoas tegemist on, kuid ta ei saanud seda teha,
+kuna oli ju torn ning pidi seisma liikumatult, tõrvik käes. Aga mida kaugemale
+Ram oma lauluga jõudis, seda vaiksemaks kõik vaiba sees muutus, sagimine lakkas,
+keegi ei kõditanud enam Tõnu jalataldu. Tundus, et pisikesed elukad narmaste
+vahel on paigale tardunud. Tundus, et nad kuulavad. "Su linnud und mul laulavad,
+mu põrmust lilled õitsetad, mu põrmust lilled õitsetad, mu isamaa, mu isamaa!"
+ooo Järgmisel hommikul oma toas riidesse pannes vaatas Tõnu aknast välja ning
+nägi mere ääres kahte inimkogu. Need olid Ernesaks ja Petrov. Tuul oli tõusnud,
+see oli juba peaaegu torm. Ernesaksa valged juuksed lehvisid marus ja ta hoidis
+oma peojuhi pintsaku hõlmasid kahe käega kinni. Petrov ukerdas jalgupidi vees,
+kollane kittel märg ning keha külge kleepunud ja sikutas kaldale suuri kaste
+ning vaate, mida meri öö jooksul randa kandnud oli. Ernesaks osutas kepiga
+kaugemal ujuvatele tündritele ning üritas pisemaid esemeid oma jõuga kuivale
+maale tirida. Ta komistas aeg-ajalt kividele ning takerdus adrusse, kuid talitas
+siiski edasi, juhendades Petrovi ning kontrollides koputades, kas maale toodud
+anumad ikka täis on. Tõnu oli sellesse vaatepilti nii süvenenud, et ei
+märganudki, kuidas Ram tuppa astus ning teda käisest sikutas. "Teil on aeg
+minna!" ütles ta. "Ja pidage meeles - kõigest sellest, mida te siin nägite,
+mitte kellelegi väljapool konservatooriumi mitte ainsatki sõna. Las see jääb
+meie, muusikainimeste vahele. Kas peate meeles?" Kääbus haaras Tõnu käe ning
+vaatas noormehele vastust oodates pinevalt otsa. "Muidugi," vastas Tõnu. "Ma ei
+poeta sõnakestki." Kääbus naeratas. "Loodan, et teil oli siiatulekust palju
+kasu," ütles ta, ning pilgutas Tõnule silma. Kui võimas värav oli tema selja
+taga kinni kõmatanud ning Tõnu juba mõnisada meetrit kadakate vahel edasi
+astunud - tuul oli merelt, seega selja tagant, ning samm tänu sellele pikk ja
+kerge - vaatas ta veel korra tagasi. Ta nägi üksnes tormist randa. lõpp Paks udu
+oli püsinud nende ümber nii kaua kui nad mäletasid. Vahel püüdsid nad isegi
+meenutada, milline näeb välja silmapiir ja missugust värvi on rohi, kui seda ei
+varja hall uduvaip, mis neelab endasse ka ratsude jalad, kuid mälu ei hakanud
+tööle. Kuid nad teadsid, et kunagi on nad siiski näinud ka valget maailma, ilma
+sooaurude ja jäist vinet lõõtsuvate jõekallastega, kus vesi ja õhk teineteises
+lahustuvad ja moodustavad ühtlase niiske massi. Omal ajal Camelotis ... Aga see
+oli nii ammu, et tundus mõnelt laulikult kuuldud muinasloona või eriskummalise
+unenäona, mis vilksatanud korraks läbi harvu puhkehetki nautiva rüütli pea. Retk
+oli kestnud juba sedavõrd kaua, et sulas meeste mälus kokku üheks ainsaks pikaks
+uduseks päevaks, millel polnud algust ega tõenäoliselt ka lõppu. Nad ei lootnud
+enam ammu. Kuid kuna päev üha kestis, ja nemad olid andnud oma rüütlivande, tuli
+edasi liikuda. Oma raudrüüde sees külmast kanged ja kõikjalt ligi roomavast
+niiskusest kontideni läbi vettinud, ratsutasid nad päevad läbi teadmata kuhu,
+üha kiirustades, olles unustanud, mida tähendavad korralik kõhutäis ning soe
+ase. Aga nad ei kurtnud, sest olid rüütlid ja täitsid oma kohust. Aeg-ajalt
+juhtus siiski midagi, mis pakkus väheke lusti ja andis võimaluse oma kangeks
+jäätunud lihaseid taas vetruvaiks võimelda. Nii ka praegu. Keegi võõras rüütel
+seisis keset teed, piik langetatud ja ootas, et mõni mööduja võtaks vastu tema
+poolt pakutud kahevõitluse. Nad ei lasknud end mitu korda paluda ja viskasid
+liisku. Saatus soosis Sir Borsi. Ta eraldus teistest, sõitis võõra sõdalase
+poole ning mõlemad kappasid eemale, kadudes uttu. Sir Galahad ja sir Parcival
+ootasid, kuni kuulsid kaugusest rauakolinat ja tumedat mütsatust. Nad teadsid,
+et võitlus on lõppenud, kuid ei näinud veel võitjat. Siis ilmus udust nähtavale
+Bors. "Kas ta on surnud?" küsis sir Galahad. "Ma ei tea," vastas sir Bors. "Igal
+juhul kukkus ta sadulast." "Me peame selle kindlaks tegema," arvas Parcival.
+"Ehkki ta kaotas, oli ta vapper rüütel ja kui ta veel elus peaks olema, peame
+talle jõudumööda abi osutama." Nad ratsutasid maas lebava rüütlini ja tulid
+sadulaist. Mees oli veel elus, kuid lai piigihaav otse keset kõhtu ei jätnud
+kahtlust, et võõras rüütel on surmale määratud. "Kes sa oled?" küsis sir Bors ja
+vabastas mehe pea raskest kiivrist. "Mind hüütakse Siniseks Rüütliks," vastas
+haavatu. "Olen rännanud siinkandis juba aastaid ning astunud tõe ja õiguse nimel
+võitlusse iga möödujaga. Olen tapnud kaheksakümmend üheksa rüütlit, kuid
+üheksakümnes tappis minu. Olen õnnelik, et leidsin surma nii vapra mehe käe
+läbi. Matke mind siiasamasse lahinguväljale ja surmake ka minu ratsu, et ta ei
+peaks ilma peremeheta ringi rändama, sest ta on õilis loom ja väärib ilusat
+lõppu." Seda öelnud, heitis Sinine Rüütel hinge. Sir Parcival, sir Bors ja sir
+Galahad tegid, nagu mees oli soovinud, matsid ta keha ning tapsid hobuse. Siis
+ronisid nad taas sadulasse ja ratsutasid mõnda aega vaikides. "See üllas rüütel
+elas ilusa elu!" ütles viimaks sir Galahad. "Ta pühendas kõik oma päevad tõe ja
+õiguse teenimisele, ega eksinud kordagi kõrvale valitud teest. Annaks jumal ka
+meile säärast vaimutugevust! Ainult siis oleme me väärt jõudma oma eesmärgini ja
+leidma Püha Graali!" "Täna öösel me ei puhka!" lisas sir Parcival. "Ega ka
+järgmisel! Jumal ei andestaks meile, kui me oma püha eesmärgi une ja kõhutäie
+pärast hooletusse jätaksime. Jätkame otsinguid, õilsad rüütlid, ja kui me
+peaksime kurnatusest kokku langema, siis teadkem, et see on vaid Jumala karistus
+meie pattude eest!" Nad ratsutasid uttu. "Tule siis kindlasti mu näitusele!"
+manitses Pierre, lisanimega Black. Ott teadis küll, et tegelikult on mehe nimi
+Urmas Männisalu, aga kunstniku asi, ilmselt kõlas Pierre tema arvates paremini.
+"Mis näitus see sul siis sedapuhku üleval on?" küsis ta. "TÕDE," vastas Urmas -
+Pierre. "Tule, tule, siis näed. See on päris suurejooneline asi, terve soolalao
+põrand on täis puruks rebitud ja ära käkerdatud paberitükke. Ja publik kõnnib
+veel nende otsas, kuni see sodi päris pahnaks tallatakse." "Mis paberid need
+sellised on?" uuris Ott edasi. "Noh, eks need ole need niinimetatud
+tõekuulutajad!" rääkis Pierre kavalalt muiates. "No ajalehed ja ... Aga siis on
+seal veel viis piiblit, mis ma pisikesteks tükkideks rebisin ja seitse "Tõde ja
+õigust". Antikvariaadist õnnestus saada. No ja veel igasuguseid raamtuid -
+Lenini teoseid ja siis üks Vabadussõja ajalugu ja paar ENE köidet. Ma ei
+mäletagi enam, mis seal kõik täpselt on, sõbrad tõid kottidega igasuguseid
+raamatuid. Kui vaatama tuled, siis võid selles paberihunnikus sobrada. Võib-olla
+leiad mõne tuttava raamatu tüki?" "No siis sa oled ju kõvasti vaeva näinud,"
+ütles Ott. "Ise rebisid kõik need raamatud puruks või? See on ju päris raske
+töö!" "Paar tüdrukut käisid ikka abiks," kostis kunstnik Pierre. "Mitu ööd
+käristasime. Käed olid täitsa haiged lõpuks, sõrmed paistetasid üles ja
+küünealused olid verised. Tule kindlasti vaatama, see on võimas pilt. Mul on
+veel paar soojapuhurit ka üles seatud, need tõstavad paberitükid lendu ja kihvt
+on näha, kuidas kogu see kuradi "tõde" seal ringi laperdab nagu vana praht." "Ja
+mis sa selle kõigega siis öelda tahad?" küsis Ott. "Et tõde ongi vana praht?"
+"Vaata, mingit tõde pole ju üldse olemas!" kinnitas Pierre silmade särades.
+"Kõik see on jama. Lihtsalt üks vanapaber. Paras peldikusse naela otsa lüüa. On
+ju nii? No mis kuradi tõde! Käigu persse oma tõega!" "Nojaa ..." venitas Ott.
+"Eks ta nii ole ..." "No hüva, tule siis raudselt!" lõpetas Pierre Männisalu
+vestluse. "See näitus on üldse veel ainult kolm päeva lahti. Tead, eks sinna
+soolalattu on ju palju tahtjaid, kõik seisavad järjekorras, ainult mõneks
+nädalaks saad oma töö välja panna. Astu kindlasti läbi!" "Teeme nii, Pierre!"
+ütles Ott Urmasele ja nad läksid lahku. Ott ei olnud Pierre'i ideedest küll
+suuremat sisse võetud ja probleem, kas mingisugune abstraktne Tõde on olemas või
+ei ole, huvitas teda vähe. Tegelikult tundus talle isegi imelik, et keegi
+sellise tühja asja pärast nii kirglikult pead murda viitsib. Aga kujutlus
+suurest tühjast saalist, kus lendavad ringi puruks rebitud raamatute ja
+ajalehtede killud, oli nagu kuidagi haarav ja Ott otsustas kindla peale
+nädalavahetusel see näitus ära vaadata. Pealegi oli tuttav inimene kõvasti vaeva
+näinud, oli lihtsalt ebaviisakas Pierre'i ponnistusi ignoreerida. Tuli minna!
+Pühapäeva hommikul sättiski Ott end minema, võttis veel naise ja lapsegi kaasa,
+et need ka lõpuks ära näeksid, mis loom see Tõde niisugune on ja saaksid
+kunstniku trikkidest nalja. Lapsel on ju kindlasti lõbus paberipahnas tantsu
+lüüa ja möllata! Aga kui nad olid uulitsale jõudnud, tabas neid halva
+ootamatusena eriti vinge tuul, mis pillutas silma tillukesi lörtsiterasid. See
+oli jõle. Lapsele pandi küll kapuuts pähe, aga ta virises siiski ja püüdis tuule
+poole selga pöörata. Ott ise tundis samuti, et mingisugusesse soolalattu sellise
+ilmaga küll minna ei viitsi. Aga siiski liikusid nad esialgu vapralt edasi, kuni
+laps nägi enda ees Stockmanni kaubamaja ja teatas, et tema tahab nüüd minna
+poodi. "Me läheme praegu näitusele, pärast, kui tagasi tuleme, siis lähme
+poodi!" seletas Oti naine. "Ei, ma tahan kohe!" nõudis laps. "Kuule, võib-olla
+läheme tõesti poodi!" arvas nüüd Ott ja pühkis tuulest vesiseid silmi. "Ilm on
+nii jube ..." "Et ei lähegi näitusele või? Arvad nii?" "Nojah ... Kuhu sa lähed
+sellise ilge ilmaga! Käime parem poes ära ja ostame lõunaks midagi head." "Lähme
+jah!" kiitis laps takka. "Mina tahan kommi!" "No hea küll ..." soostus ka naine.
+"Ega t��esti sellise tuulega pole tahtmist kuhugi marssida." "Muidugi!" kinnitas
+Ott. "Tühja selle näitusega. Mis sest ikka vahtida!" Nad läksid Stockmanni ja
+võtsid käru. Rüütlid olid ratsutanud kaua - kui kaua täpselt, polnud võimalik
+tajuda selles hallis udusoos, mis neid igas suunas ümbritses, olles juba ammu
+neelanud päikese ja kuu. Viimaks sai nõder liha raudsest vaimust võitu. Mehed
+lausa varisesid sadulaist, jäädes lebama kastest niiskeile mätastele. "Kas me ei
+peaks hankima midagi süüa?" küsis sir Bors mõne aja pärast. "Ma ei mäletagi,
+millal ma viimati midagi hamba alla sain. Sellest on möödas terve igavik."
+"Palveta!" vastas sir Galahad napilt. Möödus tunde. Sir Galahadi haaras järsku
+pööritus, ta surus kinnastamata käed mulda ja pigistas niisket sodi. Millal
+ometi lõpeb see sihitu otsing, mille algust ei mäletanud neist keegi? Kuidas ja
+miks olid nad õieti teele asunud? Milliseid hämaraid radu pidi olid nad sattunud
+neisse udustesse ja inimtühjadesse paikadesse, kus polnud losse ega hüttegi?
+Talle meenus päev, mil nad olid kolmekesi jõudnud teeristile, millel seisis
+keegi hall vanamees. Nad olid tal pea maha löönud, misjärel too pea lausus: "Kui
+lähete vasakule, üllad rüütlid, ei juhtu teiega midagi ning te pöördute sama
+targalt tagasi koju. Kui pöörate paremale, ootavad teid kannatused ja rasked
+vaevad, kuid teile tasutakse auga, kui olete seda väärt." Loomulikult olid nad
+otsekohe paremale kapanud ja jõudnudki pärast aastaid, isegi sajandeid kestnud
+eksirännakuid siia sohu, udude ja laugaste maale. Kaua peavad nad veel siin
+pimesi hulkuma? Merlin teab ... Sir Galahad mäletas veel Merlinit. Oleks tema
+veel elus! Kuid võlur oli kadunud juba ammu, ja kõneleti, et ta magab tuhat
+aastat. Ometi räägiti, et enne uinumist oli ta lubanud ükskord tagasi tulla ja
+aidata rüütleid nende raskes tõeotsimise töös. Olid need aastad juba möödas?
+Galahad ei teadnud seda, ta ei teadnud mitte midagi peale selle, et teda
+ümbritseb udu ja et ta on otsinud juba terve igaviku Pühat Graali. "Miks jumal
+meid karistab?" mõtles sir Galahad. "Mida oleme me valesti teinud? Oleme elanud
+kui parimad rüütlid, kes on pühendunud üksnes oma teekonnale ning hüljanud selle
+nimel kõik maailma ahvatlused ja lõbud. Kaua meid sel kombel proovile pannakse?"
+Ta meenutas veel ühte päeva, mil nende teed oli tõkestanud lumivalge telk, mille
+suu eest seisis imeilus noor naine, mängides lautol kummalist, rahustavat ja
+nagu isegi uinutavat viit. Rüütleid nähes oli ta naeratanud ja tõmmanud eest
+telgi eesriide, paljastades laua täis magusalt lõhnavaid veinikarikaid ja
+kuldseid liudu, millel aurasid praetud linnud ja metssead. Ta oli pakkunud neile
+taevaseid naudinguid, kuid rüütlid said kohe aru, et tegemist on saatana
+sepitsusega, mille eesmärgiks on nende kõrvale kallutamine pühalt teelt. Nad
+olid tõstnud mõõgad ja raiunud puruks neiu, pehmeid patju ja värvilisi kangaid
+täis telgi ning liuad haruldaste roogadega, ja sõitnud tagasi vaatamata edasi -
+sinna, kuhu neid käskis ratsutada püha vanne. Sel kohal katkes Galahadi
+mõttelõng, sest sir Parcival ajas end jalule ja sammus raskelt ratsuni. Viimast
+jõudu kokku võttes venitas ta end sadulasse ja sundis hobuse liikuma. "Kuhu sa
+lähed?" küsis sir Bors. "Otsime Püha Graali!" ütles sir Parcival. "Kas on meil
+õigust siin puhata ja mätastel pikutada nagu räpastel metsloomadel, kelle elu
+pole muud kui õgimine, kõhutäite seedimine ja lakkamatu kiim? Me oleme
+kristlikud rüütlid ja peaksime teadma, mis on õige. Meie elu on pühendatud
+Pühale Graalile, ja kuni me seda leidnud pole, ei tohi me mõelda millelegi
+muule. Oleme andnud vande ja peame selle täitma. Me ei vaja egiptuse lihapotte
+ega Seeba kuninganna siidsänge, meil pole kodu ega lähedasi, on vaid eesmärk,
+mille poole liikuda ja üllas vaim, mis suudab sundida tõrksat keha. Mina ei
+kavatse anda armu nõdrale lihale, mis meelitab mind siin pehmel murul laisklema
+ja patuseid rõõme nautima, vaid annan talle piitsa ja asun taas teele. Kui olete
+minuga sama meelt, järgnege mulle! Püha karikas tuleb leida!" "Sinu sõnades
+kõneleb Jumal!" hüüdis sir Galahad, saades üle oma tardumusest ja tõusis samuti.
+Sir Bors järgnes tema eeskujule. "Sir Parcival, sa oled suur rüütel ja igati
+väärt leidma Püha Graali!" lausus ta end hobuse selga hiivates. "Jumal näeb, et
+ma olin nõrk ja himustasin ühel hetkel kõhutäit enam kui ausale rüütlile sünnis.
+Jäägu minust nüüdsest kaugele iga teine eesmärk peale ühe - teenida palehigis
+Issandat ja otsida siin maailmas tõde ja õigust, kuni minus leidub veel
+tolmukübeme jagugi jõudu!" Nad surusid üksteisel käsi ja sõitsid edasi, hoides
+kramplikult ratsmetest, et mitte uuesti sadulast langeda. "Nüüd me ei saanudki
+teada, mis on tõde!" ütles naine muiates, kui nad poest väljusid ja tagasi kodu
+poole kõmpima hakkasid. "Jah, või tõde sulle veel tarvis!" pilkas Ott. "Ostsid
+uue panni? Ostsid. Kas sulle sellest ei piisa?" "Tegelikult piisab muidugi!"
+naeris naine. "Kui on hea pann, siis pole ühele naisele midagi muud vaja!" "Just
+nimelt!" kiitis Ott takka. Tal oli hea tuju. Kaks kilekotti oli pungil täis
+igasuguseid mõnusaid asju, mida pidi jätkuma kohe mitmeks päevaks. Siin oli
+lõunasöögi materjali, aga ka õhtust näksimist, oli õlut ja oli veini, oli
+puuvilju ja kompvekke, üllatusmuna lapsele ja magus kondenspiim Oti enese
+tarbeks. Selle üle oli tal eriti suur rõõm. Juba ammusest ajast armastas Ott
+Lätis valmistatud sinise sildiga kondenspiima otse purgist lusikaga süüa. See
+oli küll kohutavalt magus, aga jube hea. Ott oli võimeline terve purgi üksinda
+tühjaks mugima, ja seda kavatses ta teha ka seekord. Ega tal peres konkurente
+polnudki, naine ei hoolinud sellest valgest magusast lögast ja isegi üdini maias
+laps põlgas kondenspiima liiga läilaks. Aga ta austas isa maitset ja tegelikult
+tema see oligi, kes Oti tähelepanu kondenspiima purkide riiulile juhtis. "Isa,
+näe, sinu lemmikud!" oli ta öelnud ja Ott juhtis käru kohe oma maiuse ligi ja
+haaras ühe purgi pihku. "Sa oled ikka parandamatu!" nentis naine, ja siis olid
+nad läinud ning ostnud marineeritud kurke. Kodus hakkas naine kohe süüa
+valmistama ja Ott ei tahtnud enne lõunatamist oma isu magusa kondenspiimaga ära
+rikkuda. Ta lesis diivanil ja vaatas, kuidas laps üllatusmuna lahti tegi.
+Seekord polnud selle sees mitte mingi totter kokkupandav lennuk või värdjaslik
+kosmoselaev, vaid päris kena ja armas orav. Aga sellega oli muidugi jälle teine
+häda. "Mul selliseid oravaid enne polnudki!" ütles laps vaimustunult. "Nüüd on
+vist orava-seeriaga munad müügile tulnud! Isa, ma tahan homme ka endale ühte
+muna!" "Ühe sellise näruse muna hinna eest saab osta kaks shokolaadi!" üritas
+Ott lapsele majanduslikku mõtlemist õpetada, aga plikale see loomulikult mingit
+mõju ei avaldanud ja Ott teadis, et nüüd tuleb tal hakata mune ostma ülepäeviti,
+ülejäänud päevadel aga kurnab laps ema ja vanaemasid. Aga mis teha, selline oli
+elu. Mõtted läksid Pierre'i näitusele. Diivanil aelev Ott tundis end tõelise
+väikekodanlasena. Selle asemel, et külastada näitust, kus kunstnikust sõber
+maadles igavikuliste probleemidega ja seljatas vägimehe kombel Tõde, rebis
+halastamatult puruks võltse lahendusi pakkuvaid piibleid ja vaieldavaid fakte
+pähe määrivaid entsüklopeediaid ning ründas vapra metslasena senikehtinud
+väärtushinnanguid, oli tema, Ott, läinud hoopis poodi. Kunstinäitusele oli ta
+eelistanud kaubamaja ja installatsioonile Lätis valmistatud kondenspiima. Kas
+see oli temast ilus? Ott mõtiskles oma häbiväärselt maise käitumise üle, leidis,
+et see on mingis mõttes inetu, aga ei suutnud ka siiralt kahetseda. Temaga oli
+sageli nii, et siis kui näiteks naine kutsus kinno või sõbrad kõrtsi maailmaasju
+arutama, tundis tema seletamatut soovi hoopis kodus lesida. Toetada kõhule üks
+tubli raamat, vaheldumisi seda lugeda ning mõneks minutiks ära unemaale rännata,
+viimaks end roidunult püsti ajada, kööki looberdada ja mõtlikult aknast välja
+vaadates võileiba süüa - see tundus nii armas. Seal õues sõitsid autod, inimesed
+kiirustasid kuhugi, aga temal oli ta köök ja tema võileib ja pakk
+jõhvikamahlaga. Ott haigutas ja mõtles, et kui ta peaks Pierre'i kohtama, siis
+valetab mehele, et jäi haigeks ega saanud seetõttu näitusele minna. Küll on
+inimestel ikka viitsimist mingite abstraktsete ideedega jahtida! Ning veel
+kuskil pärapõrgus. Kes sinna jaksab kõndida! Juba ainuüksi õue vaadates tuli
+hirm peale - akna taga kooldusid puud koleda tormi käes, kusagil seal tuule ja
+tuisu taga asuv soolaladu ühes temas hõljuvate paberilipakatega ei mõjunud
+kaugeltki kutsuvalt. Ei, kutsuvalt mõjus hoopis köök, kus naine oma uue panniga
+mässas ja kust levis elutuppa ahvatlevat hõngu. Ja ennäe, juba kostiski armas
+hüüe: "Sööma!" Ott ajas end jalule ja läks. Vihma oli hakanud sadama ja piisad
+peksid vastu raudrüüsid, nõrgudes sisse visiirivarbade vahelt ja ähmastades
+pilku. Rüütlid lakkusid oma vihmamärgi huuli. Kurk kuivas juba ammu, kuid
+lähkrid olid tühjad ja ainsatki jõge ei jäänud teele. Nüüd andis vihm kerget
+kosutust. Mehed olid rampväsinud sellest lakkamatust sadulas istumisest, und
+vajavad silmad tikkusid vägisi sulguma, kogu keha kisendas vastupandamatust
+himust hobuse seljast maha prantsatada ja lebada liikumatult vihmasajust
+tekkinud mudas nagu must tõuk, magada, unustada Püha Graal ja täitmist vajav
+vanne. Aga veel pidas rüütlite vaim vastu ja andis lodevale lihale halastamatult
+kannuseid. Näljane kõht korises vihaselt vastu, kuid taltus. Rüütlid jätkasid
+teekonda silmapiiri poole, mille udu oli õginud juba mitu inimpõlve tagasi.
+Jänes jooksis neil otse nina eest üle tee ja vaid suure vaevaga suutsid rüütlid
+end tagasi hoida, et mitte söösta järele sellele ahvatlevale lihatombule, mis
+maitsenuks neile sel hetkel jumalikult isegi toorelt. Aga siis meenutasid nad
+kõik endile oma teekonna püha eesmärki ja lasid jänesel minna. Kõik mattus taas
+uttu. Hobused libisesid poris ja komistasid, sest nemadki olid väsinud. Viimaks
+langeski sir Parcivali ratsu põlvili ja rüütel pudenes tal seljast, kuid ajas
+end vaevaliselt porilombis taarudes jälle jalule. "Püsti, mõistmatu loom!"
+karjus ta hobuse peale. "Kas ma pean sinu, viletsa elaja pärast oma teekonna
+katkestama? Tõuse! Meil ei ole praegu aega puhata!" Kuid hobune ei suutnud jalgu
+alla võtta. Sir Parcival vandus ja hakkas jala edasi astuma. "Sir Parcival!"
+hõikas Galahad. "Oota! Nii ei kõlba rüütlil rännata!" "Kasvõi roomates, aga mina
+lähen edasi!" karjus Parcival. "Ma ei loobu oma eesmärgist! Mina lähen ja leian
+Graali! Jumala, tõe ja õiguse nimel! Põlegu ma tuhaks, kui minust peaks saama
+nende pühade aadete reetur!" Sir Galahad ja sir Bors pakkusid kaaslasele oma
+hobust, aga sir Parcivali oli haaranud otsekui palavik, ta langes põlvili ja
+peksis rauast kindaga muda. Uduaurud keerlesid ämblikuvõrguna tema ümber. "Terve
+igaviku olen ma olnud teel!" karjus sir Parcival. "Kogu oma elu olen ma
+pühendanud vaid ühele eesmärgile - Püha Graali leidmisele! Olen pidanud
+karskust, paastunud nagu munk ja hoidunud kaugele naistest! Kõik olen ma oma
+hinge puhtusele ohvriks toonud, ja mitte kahetsedes, vaid taevale rõõmsalt
+kiitust lauldes ja tänades Jumalat tema lõpmata helduse eest, et ta lahkelt
+minu, vääritu ussikese, ohvrid vastu võttis! Ja nüüd pean ma lolli looma
+laiskuse tõttu oma rajalt kõrvale astuma? Pigem raiun ma selle elaja tükkideks,
+võtan tema kareda naha enesele kuueks ja rändan edasi jala, komberdades saua
+najal nagu vaene erak, kuni kukun ja suren! Jumala eest, seda ma teen, sest ma
+tahan leida tõde ja õigust!" Sir Parcival haaras mõõga ja tormas oma hobuse
+poole. Galahad ja Bors haarasid tal kätest, kuid Parcival oli tugev ja raev
+lisas talle veelgi rammu. Tükk aega maadlesid nad udus, trampides poris ja
+veeresid veeloikudes. Ja siis korraga muutus sir Parcival kõvaks kui kivi,
+langes häält tegemata pikali ja jäi liikumatult lebama, otsekui oleks teda
+tabanud välk. "Sir Parcival!" sosistas ehmunud sir Bors. "Mis sinuga on?"
+Parcival ei vastanud hulk aega sõnagi, üksnes lamas ja tunnistas tardunud silmil
+uttu mähkunud taevast. Siis ajas ta end jalule ning sõnas: "Me peame kiirustama.
+Just praegu leidis üks võõras rüütel Püha Graali. Ma ei käinud seda pikka teed
+mitte selleks, et jääda ilma aust, mis õigusega mulle kuulub. Me peame temaga
+võitlema ja Püha Graali endale võitma. Me oleme seda väärt. Tulge, tõde on
+meiega ja keegi ei saa meie vastu!" Ta tõmbas järsu käeliigutusega püsti oma
+hobuse, kargas talle selga ja kappas minema kui pöörane. Teised rüütlid
+järgnesid talle, süda täis iha tapluse järele ning üle hulga aja ka lootust.
+Öösel ei tulnud Otil kaua und. Miski vaevas teda, ja ta teadis, mis see on.
+Kondenspiim. Ta polnud saanud mahti seda maitsta. Lõuna oli olnud vägev, pärast
+selle sisse vitsutamist puhkas ta oma voodis ja jäi viimaks magama. Pärast
+ärkamist oli ta kuidagi uimane ja peast soe, lonkis kööki ja avas ühe õlle. Siis
+oli ta raamatut lugenud ja niisama talitanud ning kondenspiim läks tal sootuks
+meelest. Ja lõpuks oli õhtu käes ning Ott ronis sängi. Aga seal meenus talle
+sinine purk ja tõusis isu. Aga ta ei teadnud, kas on ikka paslik minna öösel
+kööki kondenspiima sööma, ehk oleks õigem oodata hommikut? Tõsi, järgmine päev
+oli esmaspäev ja Ott pidi minema tööle. Jätta kondenspiim õhtuks? Nii oleks vist
+tõesti kõige sobivam, kuid samas tundis ta, kuidas neelud käivad. Ott püüdis end
+veenda, et öösel magusa söömine on kahjulik. Esiteks teeb see paksuks, teiseks
+rikub hambaid. Aga maias vanakurat temas leidis kohe vastuargumente. Ta võib ju
+peale söömist hambad uuesti ära pesta! Ja mis puutub paksuks minemisse, siis kes
+teab, kas see üldse ongi tõsi. Nagu Pierre oli öelnud - mingit tõde pole olemas!
+Ja isegi kui kondenspiim teeb paksuks, siis need mõned grammid liigset rasva on
+ta nõus ära kannatama. Mis vahet seal on, kümme grammi raskem või kergem!
+Kellele ta ennast hoiab? Jumal teab, äkki saab ta homme infarkti või jääb auto
+alla - kellel on siis sellest kasu, kui kirstus lebab sale ja lihaseline laip,
+samal ajal kui külmkapis ootab avamata purk sinise sildiga läti kondenspiima?
+Ei, pole mingit mõtet söömist edasi, tundmatusse ja ähvardavasse tulevikku
+lükata! Ott ronis voodist välja ja läks trussikute väel kööki. Midagi teravat
+jäi pimedas jala alla. Ott pani tule põlema ja vaatas - see oli see kuradi
+üllatusmuna orav! Niimoodi need lapsed siis hoiavad oma asju! Ott korjas orava
+maast üles ja asetas lauale. Jumal hoidku selle eest, kui neid väikeseid
+vidinaid veelgi juurde sigineb, siis ei saa enam sugugi omas korteris paljajalu
+käia! Aga et neid sigineb, on kindel, ega lapse tahtmise vastu ei saa. Ott
+haigutas saatusega leppinult ja võttis sahtlist konserviavaja. Siis tõmbas ta
+külmkapi ukse lahti. Külmikust kiirgas kummalist, lausa silmipimestavat valgust,
+nagu oleks keegi sinna tavalise pisikese lambikese asemele vähemalt 1000 vatise
+pirni keeranud. Ott varjas käega silmi, püüdes samal ajal sõrmede vahelt
+piiludes näha, mis selle külmkapiga siis juhtunud on ja mis seal sees niiviisi
+särab. Oma suureks hämmastuseks sai ta aru, et mõistatuslikku valgust kiirgab
+kondenspiim. Ott võttis purgi ettevaatlikult pihku, kartes, et see on äkki
+tuline, aga ei, kondenspiim polnud kuum. Küll aga täitus nüüd kogu köök ereda
+valgusega, nagu hoiaks Ott peos tulilinnu sulge. Ja siis ütles keegi: "Ole
+õnnistatud, vapper rüütel! Jumal on sulle tasunud sinu ülla ja kiiduväärt elu
+eest! Sinul on läinud korda see, mida keegi teine pole suutnud! Sina leidsid
+Püha Graali!" Ott tundis end täiesti juhmistunult. Kõneleja polnud keegi muu kui
+seesama üllatusmuna orav, kellele ta just äsja oma palja jalatallaga peale
+astunud oli. Nüüd seisis see elukas köögilaual, käed väärikalt rinnal vaheliti
+ja pea uhkelt kuklas. Kondenspiim helendas üha edasi. Otile meenus, kuidas omal
+ajal, pärast Tshernobõli katastroofi, kõneleti radioaktiivsusest, mis pani
+konnad ja Gomeli margariini võikalt helendama ning tegi muudki paha. Kas see
+kondenspiim võis olla kiiritatud? "Sina oled kõige parem rüütel terves maailmas,
+kes on elanud oma elu vaguralt ja Issandale meelepäraselt!" rääkis orav. "Ja
+seepärast on Jumal lubanud just sinul olla selle Püha Graali leidja, mida teised
+rüütlid on otsinud aastasadu ja aastatuhandeid. Sinu voorused on saanud väärika
+tasu!" "Kes sa oled?" küsis Ott ja pani kondenspiima köögikapile, kus see edasi
+helendas, justkui laualamp. "Mina olen Merlin!" vastas orav. "Tuhat aastat
+magasin ma selles shokolaadimunas, kuid nüüd jõudis kätte aeg, mida oli ette
+ennustatud Tuviraamatus ja Pühade Meeste tähendamissõnades ja ma ärkasin. Ole
+õnnistatud, vapper mees, sest just tänu sinule lõppes mu uni! Püha Graali valgus
+äratas mind, nagu oli ette ennustanud vägev nõid, kes elas enne, kui see maailm
+loodi!" "Tuhat aastat selles munas?" pomises Ott. "Mida ütlevad selle kohta
+shokolaadi säilimistähtaegade kohta käivad eeskirjad?" Ta ei osanud võtta
+juhtunu suhtes mingit arukat seisukohta. Esimene mõte, mis Otile harjumuslikult
+pähe kargas, oli muidugi see, et kõik mida ta praegu näeb ja kogeb, on vaid uni,
+aga säärane lähenemine tundus talle liiga labane ja traditsiooniline. Aga mingit
+muud varianti ka nagu ei paistnud. Kondenspiima purk helendas ja pidi olema Püha
+Graal, ning üllatusmuna seest välja pudenenud kann nimetas end Merliniks ja ajas
+suurelist juttu. Kuidas reageerida? Imelikul kombel ei tundnud Ott mingit
+ärevust või hirmu, isegi mitte selle ees, et ta hakkab järsku hulluks minema.
+Ei, seda võimalust ei tulnud talle pähegi. Ta istus laua taha ja põrnitses
+orava-näolist Merlinit. "Noh ja edasi?" küsis ta. "Mis saab edasi? Sa ütled, et
+see purk, mille ma ostsin Stockmanni kaubamajast, on Püha Graal? Karikas Jeesuse
+verega? Sain ma õigesti aru? ""Sa oled kõigest täpselt aru saanud, õilis
+rüütel!" kinnitas Merlin. "See on tõepoolest karikas, mis sisaldab meie
+Lunastaja kõige pühamat verd. Sajad ja sajad rüütlid on otsinud seda tuhandeid
+aastaid, kuid vaid kõige väärikamale oli antud ..." "Jah, seda ma juba tean!"
+katkestas teda Ott. "Seda sa rääkisid. Ma küsisin, mis edasi saab?" "Sa peab
+sellest karikast jooma, ning pärast seda laskub sinu peale Jumala õnnistus ja sa
+saad tundma Tõde!" kuulutas Merlin. "Aga enne pead sa end lahinguks valmis
+seadma, sest teised rüütlid on märganud taevalaotuses Graali kuma ja katsuvad
+sinult püha karikat ära võtta!" "Millised teised rüütlid?" küsis Ott. "Kus need
+veel on?" "Nad on teel!" vastas Merlin. "Ma kuulen, kuidas maa nende ratsude
+jalge all müdiseb ja kuidas kõlksuvad rasked mõõgad ja kilbid! Nad tulevad
+kolmekesi - sir Parcival, kelle käsivarred on jämedad nagu tammed ja kelle
+rusikas suudab purustada munakivi; sir Bors de Granis, kes on eriti osav
+piigivõitluses ega ole veel iialgi lahkunud turniirilt ilma võidupärjata; ja sir
+Galahad, kes on neist kolmest kõige vapram ja hulljulgem ning kes on suure sir
+Lanceloti enda poeg! Võitlus tuleb äge, kuid Jumal hoiab oma kätt sinu pea kohal
+ja sa ei pea mitte kartma, aulik rüütel!" "No see on juba ilmne jama!" mõtles
+Ott, aga läks igaks juhuks akna juurde vaatama, kas väljas on näha kedagi,
+kellel on kaasas rasked mõõgad ja kilbid. 
+
+Märjad lehed kleepusid ratta külge, kui auto paigalt liikus. Vaatasin ringi.
+Koht oli tundmatu. Buss tiirutas valgustamata tänavatel. Aeg-ajalt näis, otsekui
+sõidaksime tuldud teed tagasi. Siis läks valgemaks; valgus oli punakaskollane ja
+meenutas teatrit. Laterna valgel paistis kõik teist värvi; sinised kottpüksid mu
+jalas olid lillad, pruun üleõlakott kollane. Viimastel päevadel peaaegu ununenud
+hambavalu tuli tagasi; kui ühiselamusse jõudsin, läks keel kogemata vastu närvi
+ja ma oigasin. Uks sulgus mu järel raskelt. Selja taha jäid inimtühjad kõnniteed
+ja arvutute valendavate sammastega hooned. Toas istusid Jooga ja naiivse ilmega
+noormees, kes ennast kättpidi tutvustas. Jooga ei olnud end nähtavasti mitu
+päeva pesnud. Tema tumedad juuksed ripnesid võidunud dressipluusil nagu
+jääpurikad. Jooga silmitses mind ainiti. Seejärel tõstis ta mõlemad käed mu näo
+ette ja liigutas neid sujuvalt. Tundsin soojust. Hammas ei valutanud. Pilk
+langes võõrale, kes meid ammuli sui vaatas, ümmargune nägu nõutu. Ebalev
+naeratus muutis ta lapselikuks. Jooga sülle hüppas must kass, keda varem toas ei
+olnud. Jooga hoidis teda ettevaatlikult. " Kas sa endale uut nime ei taha? "
+küsis Jooga noormehelt. " Näiteks võiksid olla Franck, " pakkus ta. Kass hüppas
+maha ja Jooga süütas küünla. Küünitasin sellelt suitsule tuld võtma. Jooga
+tahtis mind tagasi hoida, kuid ei jõudnud. "See toob kindlasti õnnetust," ütles
+ta. Mul läks südame alt külmaks. "Kas ma sinu toas ei saaks kohta?" küsis
+noormees. Kala tulekule eelnesid tavaliselt lohisevad sammud koridoris. Seekord
+saabus ta hääletult. Tema pikk, kergelt kühmus kuju nõjatus uksepiidale, nagu
+kukuks ta ilma toeta otsekohe ümber. Kala muigas mõrult ja ütles: "Härra on
+valinud võimalikest halvima seltskonna." Noormees võttis prillid eest ja hakkas
+neid taskurätikuga hõõruma. "Mina olen Sugulane," ütles ta ja sammus
+väljasirutatud käega Kala juurde. " Mina olen maalt ja Joogaga võrreldes
+korralik inimene, " ütles Kala lahkelt. " Ei, ma ei taha süüa ega juua. Mul on
+gripp, ja ma ennustan, et varsti teil kõigil. Mul on saatanlikult külm. "
+Heitsin magama kolme paiku öösel, aga hommikul ei jaksanudki tõusta. Märkasin,
+et magan samade riietega, millega olin tulnud. Ma ei olnud Jooga toas, kus
+seisid varem minu asjad: aknapoolsesse kappi olid ootamatult siginenud võõrad
+riided. Kapinurgas hunnikus märkasin oma sinist seelikut ja aluspesu. Riiete
+vahelt paistis helepunane villane rätik. Pöördusin Jooga poole, et saada
+selgitust. Tema pilk sundis mind vaikima. Korjasin oma riided võõraste hulgast
+kokku ja toppisin kotti. Kotist pudenesid välja õunad; poetasin need masinlikult
+lauale, neid veeres maha veel ja veel. Lahtise rõduukse ees lehvis must ja
+rebenenud kardin; akna taga ja toanurkades luuras pimedus - oktoobrikuu,
+viinakuu. Keerasin ennast tekkidesse. Ma ei teadnud, kas on päev, õhtu või
+hommik; oma poolteadvelolekus kuulsin vahel tuttavaid, aga mõnikord päris
+võõraid hääli. Need tundusid rääkivat minust. Kui kuulmist pingutasin, hääled
+kadusid. Asemele tulid värvilised pildid, nende järel tuim valu liikmetes ja
+lõualuus. " Tahaksin sellele mehele midagi öelda. Võib-olla muutuks ta
+korralikuks, kui talle naine võtta, mis sa arvad, Madis? " Keegi tuli sammude
+lohinal ja räntsatas kõrvalvoodisse. "Tal tuleks siit ühikast võimalikult
+kiiresti jalga lasta," vastas tume hääl pahaendeliselt. Inimene kõrvalvoodis
+niheles ja mähkis end üleni teki sisse, nii et paistma jäi ainult pikk hele
+juuksekahl. Ta rögises ja ägas. " Meil on käsk sind mitte sisse lasta. Jooga
+isiklik käsk. " Seda ütles mulle pikk mees, keda ei olnud enam toas. " Mina pole
+ammu kellessegi armunud olnud. Vaeseke! Harjub ära, hakkab meeldima. " " Vanasti
+oli nii, et kui haige olid, siis kadus suitsuisu täiesti, aga keppimisega polnud
+mingeid probleeme, kuigi ise ei jaksanud voodist tõusta. Nüüd on vastupidi.
+Sugufunktsioon kaob, aga suitsuisu jääb. " " Mine ära, Ronald. Meie toas ei
+suitsetata. " Tuikusin rõdule. Tuba oli tühi, laual laialilaotatud konspektid ja
+raamatud. Udu kattis linna. Läksin toast välja. Koridoris ei põlenud tuli.
+Põrkasin pimeduses kellegagi kokku. Taganesin käsikaudu tuppa ja viskusin
+voodile. Ase oli soe. " Kas ma segan? Ega neiu ei tahaks tantsima tulla? " "Ma
+ei oska tantsida." " Mina olen Ronald. Tule, tule. Ma õpetan sind. " Koridoris
+mängis vaikne muusika. See näis tulevat eikusagilt. Tantsisime kolm tantsu.
+Ronald kadus pimedusse ja hõikas: " Jooga! Ma pean midagi üles tunnistama!
+Tantsisin sinu pruudiga. " Eristasin uste piirjooni; ühe ukse all oli paari
+sentimeetri laiune pragu, kust paistis valgust ja varjude liikumist. Jooksin oma
+tuppa, peitsin pea patja ja jäingi magama. " Ausalt öeldes olen juba väsinud
+mängimast ühikapsühholoogi, " seletas Kala. " Oleks parem, kui ta võimalikult
+kiiresti leiaks endale mõne teise varjualuse. Ei tea. Las magab. " Hakkasin
+vaikselt nutma. Tume kogu tuli kapi taha ja istus korralikult üles tehtud
+kõrvalvoodile. Tema punaseruudulise flanellsärgi värvid hõõgusid pimeduses. "
+Ära pane tähele. Sa võid minu voodis magada. Ma ise magan praegu mujal. Ma ei
+sega sind. Soovitan lihtsalt sul siit ära minna, kui kosunud oled. Joogat tuleb
+võtta kui paratamatust. Minul ei ole talle mingisugust mõju. " Palavik tõusis
+ööseks kolmekümne üheksani. Pea valutas. Jooga ei tulnud seda ravima. Unes
+kõndisin mööda treppe, valge marmor ja igihaljad põõsad varjamas seda, mis jäi
+käänaku taha. See meenutas pilti, mille joonistas onupoeg, et mind rõõmustada,
+kui mu isa oli surnud ja keegi ei rääkinud minuga. Olin kaheteist aastane -
+onupoeg juba täiskasvanu, kes kandis triibulist pintsakut ja pikki juukseid.
+Selliseid riideid kandsid kõik, kes õppisid kunstiinstituudis. Ja nagu kõik, nii
+õmbles ka onupoeg riided ise. Tema kõrge kontsaga kingi vaadati meie väikeses
+linnas itsitades. Onupoeg joonistas vesivärvidega tumerohelise aasa, mille
+serval asus loss. Lossi piiras liikumatu sügise-eelne park. Niisket muru oli
+äsja niidetud. Hekid ja roosipõõsad. Ühtegi hinge polnud näha. Lossi ümbritses
+kõrge aed. Keset muruplatsi oli kiik, millel kiikus lehvivate punaste juustega
+tüdruk. Unes ma tüdrukut enam ei kohanud ja ka kiik oli maha võetud, ainult kaks
+posti seisid rohus; aga sinna ma poleks pääsenud, sest väravad olid kinni.
+Tumedalehelised tammed poetasid tõrusid. Need olid punakad ja veeresid kõrinal
+sillutisel. Oleksin tahtnud suurte kääridega lõigata peenardelt roose, et tunda,
+kui jäigad ja okkalised need on. Siis istusin juba väikeses kohvikus Pirital.
+Ükskõik millisest aknast ka välja ei vaadanud, igal pool oli liiv ja ei ühtegi
+inimest. Arooniamahl klaasis tegi suu paksuks, oli külm, kange ja sogane.
+Müürileht bussipeatuses oli kuude kaupa reklaaminud Onu Bellat ja mingeid
+undergroundbände. Sellele kontserdile polnud enam mingit võimalust minna. Suvi
+oli tühjalt ja mõttetult mööda jooksnud. Olin ennast töölt lahti võtnud. See oli
+kummaline aeg, nagu pärast isa surma ja matuseid, kui aeg otsekui peatus ja
+mingid tunded ei olnud mõeldavad. Oli aimus, et midagi peaks tegema, aga teha ei
+osanud ja keegi ei andnud nõu. Kogu lapsepõlve olin kuulnud räägitavat oma
+tulevikust kui millestki kindlast - see oli seotud ülikooli ja Tartuga, kuigi
+protesteerisin selle vastu ägedalt. Aga isa oli surnud ja oli arvata, et midagi
+on muutunud. " Praegu on lein. Punaseid pükse ei tohi kanda! " ütles ema, kui
+õuest kelgutamast tulin. Võib-olla ei tohtinud ka pilte joonistada; naerda küll
+ei tohtinud mitu aastat. Olin läinud ülikooli kaugõppesse. Varjasin ema eest, et
+tegin eksameid, et mind päevasesse üle viidaks. Tuli kirjutada avaldus, et saada
+ühiselamukoht ja stipendium. Mul ei olnud kolmesid. Ema sai teada alles päeval
+enne esimest septembrit. Oli juba hilja midagi muuta: töökoht oli läinud, antud
+teisele. Lõpuarvest oli järel viiskümmend rubla, kui Tartusse hääletasin. Isast
+järele jäänud hoiuraamatuid ei olnud ma isegi näinud. Polnud enam aega neid
+otsida. Tartus selgus, et ma ei saa ühiselamukohta ega stippi, kuigi olin
+ülikooli tulnud ainult selleks. Ühel pimedal ööl sattusin ühiselamusse. Olin
+juba nädal aega ringi hulkunud ja ööbinud kõikvõimalikes urgastes. Ühiselamu ei
+olnud filoloogide oma, kus elasid teised meie kursuselt. Üheksakorruselises
+tornis teisel pool jõge elasid füüsikud, keemikud ja kehakultuurlased.
+Tegelikult ei olnud mul aimugi, kuidas sattusin elama tuppa numbriga 654. Olin
+haigena mitu korda tõusnud, et lahkuda. Aga ma ei teadnud, kuhu minna, ning Kala
+või Madis tõid mind alati 654 tagasi. Madis - sama, kes soovitas mul ära minna -
+hirmutas mind natuke, sest mäletasin Jooga sõnu kellestki Madisest, kes olevat
+vampiir. Kuigi ma ei saanud temast aru, näis olevat õigem Madisest eemale hoida.
+Madis tuli aga ise igal võimalusel juttu rääkima. Igaks juhuks ma ei vastanud
+talle. Enamasti magasin Madise voodis, aga kui Madis ise seal magas, kolisin
+kõrvalreformile, mis oli Kala oma. Kala ei teinud numbrit, kui mu sealt leidis,
+kuigi Madise jutu järgi oli see seni rangelt keelatud: Kala voodis magas ainult
+Kala ise. Voodeid oli kapi taga neli: kaks alumist ja kaks ülemist nari. Kahest
+küljest piirasid magamisnurka seinad, ülejäänud küljed moodustusid
+raamaturiiulitest, mida võis näha igas ühiselamutoas. Ainult siin oli neid
+tunduvalt rohkem. Magamistuppa pääses kahe riiuli vahele jäetud kitsast pilust.
+Toa valgemal poolel olid laud ja kolm tooli, ja nagu kõigis teisteski tubades,
+neli seinakappi. Ühest leidsin oma asjad. "Vähemalt püsib see filoloog üsna
+sümpaatselt vait," nentis kare hääl, mille omanik oli mind kunagi Jooga toas
+sõimanud. (" Igasugused naised olgu viie minuti pärast toast kadunud! Vähe
+sellest, et sa kasse pead, Jooga, nüüd oled sa hakanud ka filolooge pidama. Ole
+lahke, pea keda tahes, aga jumala pärast, tee seda mujal! Kas ta siis ei lähegi
+ära?! Kus on kirves? Jooga, sa tahad tappa saada; aga kõigepealt peksan ma need
+naised siit välja! " Tamur kolistas rõdul tühja taaraga, kostis millegi
+purunemise klirin. " Ma võin ka Tallinnast 20 sõpra siia kutsuda ja neile õlut
+pakkuda ning öelda, et nad võivad ära minna just siis, kui ise heaks arvavad. ")
+Madise sõbralik nägu ilmus kappidevahelisse prakku, vaatas minu voodi poole -
+panin silmad kinni - ja kadus. Hääled muutusid vaiksemaks. " Seni, kuni ta
+suudab talle midagi pakkuda, huvitab ta Joogat. Tal on Jooga senistest naistest
+kõige ilusam keha, " kuulsin Madise sosinat. Kedagi ega midagi ei olnud näha.
+Lamp eestoas kustus. Valitses hämarus. Mõnikord liikus läbi udu mõni kogu, et
+sekund hiljem varjuks muutuda, seejärel eimillekski. Kuid põrand oli puhas -
+kusagilt oli meelde jäänud tuhka ja poriseid jälgi täis põrand ning
+pudelikildude hunnik nurgas. Maas prahi hulgas helkis peenraha, väikesi naelu ja
+kirjaklambreid. " Ma ei taha süüa. Isegi kotlettide lõhn ajab mul südame pahaks.
+Kõik kohad valutavad. Eile öösel olin ühikavalves, hommikuks olin omadega
+täiesti läbi, " ohkas Kala ja pööras teise külje. " 644-s jälle joovad. Nägin
+raamatukogus Joogat: ülikonnas, mantlis, kaabus. Tahtis raha laenata, aga ma ei
+andnud, " vastas Madis. " Tabagu teda katk nii lipsuga kui trussikute väel! "
+siunas Kala. " Mulle on ta ka viis rubla võlgu. Ta on siin kõigile kõvasti sitta
+keeranud, mitte ainult sulle - olid sa Gerda või mis su nimi oligi. " Pühapäeval
+läksin linna jalutama. Olin veel väga nõrk. Puudelt langesid viimased lehed.
+Tänavad tundusid imelikult lagedad. Linna kohal rippusid rasked pilved. Alles
+mõne nädala eest õhukesed ja läbipaistvad varjud olid tumedad ja liikumatud. Jõe
+pruun vesi oli tõusnud kaldaäärsete puude alumiste oksteni. Ülikooli peahoone
+oli suletud, samuti apteegid. Süda läks pahaks, külmavärinad tulid tagasi,
+palavik tõusis. Istusin tükk aega telegraafis, et saada sooja. Ma ei olnud mitu
+nädalat emale helistanud. Kellega sa ühes toas oled, uuris ema; kas stippi oled
+juba saanud. Valetasin, et olen; toas elab peale minu kolm tüdrukut meie
+kursuselt. Raha sai otsa ja kõne lõppes. Justkui väga kindel pind oleks äkki
+jalgade alt tõmmatud. Tuba oli hämar. Põles punane lambike ja Madis istus
+ninapidi koos võõra tütarlapsega. Väljusin koridori ja süütasin sigareti. Neiu
+tuli varsti välja ja ütles minust mööda minnes: "Võid tuppa minna." "Kas sa
+lähed minu pärast ära?" " Ei, mul oligi aeg. Tädipoja käest saab vahel häid
+linte. " "Madis on oma onutütrest rääkinud," ütlesin vabandavalt. Hiilisin
+vaikselt tuppa. Laual oli suur korvitäis sügisjoonikuid. Nädala jooksul käisin
+kolmes loengus: pedagoogikas, tänapäeva eesti keeles ja väliskirjanduses. Kahes
+viimases jäin loengu keskel magama; käsi kirjutas automaatselt konspekti
+üksikuid sõnu. Pärast oli kõik loetamatu ja absurdne. Read tormasid üksteisele
+otsa ja osadel sõnadel puudus lõpp või algus. Kõndisin sihitult mööda ülikooli
+raamatukogu. Mõte mistahes tegevusele oli vastumeelne. Paiguti kartsin, et
+varisen kohvikus, tualettruumis või garderoobis kokku. Arstipunktis oldi
+sõbralikud ja kirjutati välja retsepte. Süda oli valuvaigistitest paha. Õhtuti
+muutus hambavalu väljakannatamatuks. Visklesin voodis valust oimetuna, sel ajal
+kui Kala või kolmas meie toa elanik Konspiraator eestoas õppisid. Mulle pakuti
+süüa, kui õhtuti koolist või raamatukogust saabusin. Ma ei rääkinud endast.
+Võib-olla tegid nad oletusi, kuid keegi ei küsinud midagi. Pidin ise oma
+probleemidega hakkama saama. Kõigil oli eraelu; mina ei tahtnud oma isiklikku
+elu mäletada. Tuli oodata. Hakkasin suitsetama. Konspiraator jättis suitsupaki
+tavaliselt aknalauale. Võtsin sealt päeva jooksul paar sigaretti. " Sa vist ei
+oska seda eriti hästi, " arvas Konspiraator, kellega koos rõdul suitsu tegin, "
+sisse tuleb tõmmata, vaat' niimoodi. Aga võib-olla sööksid sa hoopis meelsamini
+kommi? " Ja ta kraamis taskust lagedale paki karamelle. Mõnikord tahtsin olla
+surnud. Mõtlesin, et kui niisugusel moel - suitsetamisega - ennast tõestada
+tahan, olengi peaaegu surnud. Suits kannab mind ära; muutun osaks linna alatasa
+katvast udust. See oli suur muutus. Ema hakkab mind miilitsaga taga otsima. Minu
+kohta avatakse toimik. Teadsin, et tahe kannaks mind miilitsate ja ema eest
+kaugele, ent kõige hullem oli see, et ma ei tahtnud. Olin väsinud. Ma ei suutnud
+ühes hetkes mitmele asjale mõelda ega talunud pingutusi. Olin ajas kinni: polnud
+mõtet põgeneda millegi eest, mis ajas liikus. Ettearvamatus tõmbas mind ligi.
+Tabletid mõjusid: valu kadus. Muutusin uimaseks ja tajusin ümbrust nagu paksu
+klaasi tagant paistvana. Ilmus rõõsa näoga noormees, jope seljas, silmad
+punased: " Tere. Kas mäletad mind veel? " "Sugulane?" " Jooga kutsub mind
+Franckiks. Tahtsin tegelikult midagi küsida - aga mitte siin. Ega sa tahaks meie
+tuppa tulla? Elan siin kõrval. Praegu pole teisi. " Franck kandis liibuvaid
+teksaseid, mis mõjusid ta jalas veidralt vanamoodsaina. Istusime voodile; voodi
+kõrval oli uhiuus pruun öökapp. Sel oli neli sahtlit ja külje peal tabalukk.
+Franck pani mu pilku tähele. " Ostsin endale mööblit. Kõik imestasid. Ei taipa,
+mis neil viga on. " Uurisin kappi eest ja tagant. Olin ühikas elanud kõigest
+kuu, aga teadsin, et siin ei olnud kombeks mööblit osta. Asjad toodi elaniketa
+tubadest, kui vaja oli. " Ma ei saa inglise keelega hakkama, " kurtis Franck, "
+õppejõud sõimab. Ma ei taha enam loengusse minna. Teised kõik saavad aru, aga
+minu jaoks räägib ta liiga kiiresti ja ma ei jõua midagi ... Kas sina ei oskaks
+mind aidata? " " Ma ei tea. Ma ei oska üldse inglise keelt. Aga sa hakka hoopis
+saksa keelt õppima. " Sugulane noogutas innukalt. " Mul oleks vaja vanemaid, kes
+mind suunaksid, " ütles ta nukralt, " aga isal pole minu jaoks aega ja võõrasema
+ma ei huvita. Ja siinsed inimesed on ka nii imelikud. Kas tead, et kui meile
+esimese septembri aktusel üliõpilaspiletid kätte jagati, siis Joogale
+plaksutati? Ja vilistati. Terve saal! Eks see oli, kui nii võtta, üsna alandav.
+Üks hästi väike kõhn isik sorakil juustega läks vudinal piletile järele. See oli
+küll naljakas. Kõik teadsid, et see on Jooga. " Sugulane keeras kapi lukust
+lahti ja tõi välja karbi sprotte ja saiakäntsaka. Kui endale saia lõikasin,
+libises nuga mu käes. Lõikasin endale kogemata üsna valusalt sisse. Rebane läks
+näost valgeks. "Kas sul sidet on?" Ta sidus sõrme ettevaatlikult kinni ja oli
+kuidagi kohmetu. Madis seisis peegli ees: " Otsustasin uuesti habet kasvatama
+hakata. Kas sa tõepoolest ei taha midagi süüa? " "Ei." "Ma tulen mingil ajal
+veel." "Jätan siis ukse lahti." Kustutasin laetule ja heitsin uuesti voodisse.
+Kell oli pool kaksteist, kui Madis tuli, käes pann ja kartulikott. Mõtlesin, kas
+ta jääb kauaks niimoodi ühiselamu ja eraka vahet käima. Ta oli dusi all käinud.
+Erakas ei olnud veevärki sees. Teesklesin magajat. Madis läks kartulipanniga
+kööki. Ajasin end üles. Ta oli ukse lukustanud. Lootsin, et ta läheb kuhugi
+mujale neid kartuleid sööma. Palavikku oli täpselt kolmkümmend kaheksa. Kapis ei
+olnud enam ravimeid: küllap sõi neid ka Kala. Oli juba teine november. Ma ei
+hakanud kokku arvama, kui kaua selles toas olin elanud. Läksin 644. See oli
+tuba, kus elas Jooga. "Kas teil on -" Mulle ei tulnud järsku meelde, mida
+tahtsin küsida. "On, on," vastas keegi tooniga, mis ei ennustanud midagi head.
+"Midagi palaviku mahavõtmiseks," kogelesin. Jooga tõusis ja tuhnis riiulis, nii
+et paberid lendasid. Tõstsin need põrandalt: numbrid ja arusaamatud graafikud.
+"Teeb suu lahti ja võtab sisse." "Ära siin oksele hakka," soovitas kõrgi ilmega
+ilus poiss. "Ise koristab, kui paki maha paneb," arvas Jooga, "eks ole, Ivo."
+Ivo muigas. Riides oli ta kallimalt kui keegi teine. Tal olid lühikesed tumedad
+juuksed, mis tulepaistel läikisid, ja pruunid säravad silmad. Ta ei olnud seda
+nägu, et elab ühiselamus. Ka Jooga oli juuksuris käinud. Pöetud pea andis talle
+paipoisi ilme. Tema ümmargune nägu oli tibake rumal ega meenutanud sugugi kuulsa
+Võrumaa nõia lapselast, kelle ta väitis enese olevat. Tegin 644-st kiiresti
+minekut. Ma ei maganud ega olnud päris ärkvel, kui ukse taga hääli kuulsin
+arutlevat. " Vahest võtab ta und, " oletas Jooga. Avasin uimaselt ukse ja seisin
+vastamisi Jooga ja Ivoga. "Vahetab kesta," soovitas Jooga, "tahtsin sulle
+lihtsalt klaasi madeirat pakkuda." Panin teised riided. Kui ust lukustada
+tahtsin, otsisin asjatult võtit. Jooga oli selle tasku poetanud. Sirutasin käe
+ja ta loovutas võtme vastumeelselt. Laualina asendas 644-s päevinäinud
+päevatekk. Tuba nägi välja samasugune kui meie oma. Laud asus akna all, sellal
+kui meil oli see tõstetud seina äärde. Laual oli pudel ning kolm puhast pitsi.
+Mul oli tunne, et minu kulul plaanitakse teha halba nalja. Ivo ja Vladimir -
+pikk heledapäine poiss, kes samuti 644-s elas - tulid panni, kartulite, munade
+ja sibulatega. "Filoloogi ei maksa kartulitele ligi lasta, ta ei oska neid
+nagunii koorida," õpetas Jooga teisi. "Siis teeb võileibu," ütles Ivo. "Ärge
+Filoloogile liiga tehke," hoiatas Jooga panniga kööki siirdudes. Ma ei hakanud
+pead murdma, mida ta taotleb. Läksin oma tuppa ja keerasin ukse lukku. Järgmisel
+päeval jäin raamatukogus õpikute taha magama. Peale ärkamist nägin kõike läbi
+vine; mõni vastutulija ütles tere, aga ma ei tundnud kedagi ära. Sõin kohvikus
+tahvli sokolaadi ja enesetunne paranes. 644 ust avades tekitasin korraliku
+tuuletõmbuse. Vladimir istus laua taga ja kirjutas. Ma ei olnud temaga iial
+rääkinud. Küsisin: "Kuidas elad?" Õlakehitus. "Kuidas Jooga elab?" " Jooga läks
+ülikooli looduskaitseringiga matkale. Ta ütleb sulle ilmselt veel mõndagi
+põnevat. " "Eks ma siis oota." "Mina juba kuulsin." Panin suitsu põlema.
+Küsisin: "Millest see tuleb, et siin kõik nii närvilised on?" "Mida või keda sa
+mõtled?" "Minu arust on siinne elulaad ebanormaalne ..." Vladimir osutas
+toolile. Istusin. " Elulaadi iseenesest saab aktsepteerida, " ütles ta sõnu
+venitades ja vaatas mulle pilkavalt otsa. " Närvilisusel on palju põhjusi.
+Näiteks kui minul on homme kontrolltöö ja teine tahab juua, ja tegelikult tahan
+ka mina vaikselt juua, siis lendab kontrolltöö kahtlemata kuradile. Sugulane ei
+suuda siin muidugi olla, aga temagi muutub. Ta ei tunne kombeid. Alguses ta
+ülbitses, aga talle astuti nina peale. Rollist kinni pidada polegi eesmärk. Roll
+on mõnikord vajalik, et mõnest olukorrast kergemini pääseda. Kui soovite: selle
+rolli nimi on väikekodanlikkus. Oskus kõigiga hästi läbi saada. " " Aga Jooga ei
+saa ju! Ta tahab kõiki mõjutada, aga ise ei saa aru, kui teda mõjutatakse. " "
+Mis sellest siis on, kas saab aru või ei saa? Mida see muudab? " "Loll on ikka
+targast õnnelikum." " Ja mis siis lahti, las ta olla õnnelik. Löö talle käega.
+Igaüks on oma õnne sepp. Mis on sulle kõige tähtsam? " "Praegu ainult see, et
+siin õpin," vastasin. " Mis teil Joogaga õieti juhtus? Ta oli täiesti endast
+väljas. " " Õhtul kutsus ta mind siia veini jooma. Läksin oma tuppa ja heitsin
+magama. Siis keerati uks korraks lahti ja uuesti kinni tagasi. Arvasin, et Kala,
+kes oli ühikavalves, käis toast midagi võtmas. Siis taipasin, et keegi on toas.
+Kala oli Jooga sisse lasknud. " "Kes oli selleks ajaks paras pump," märkis
+Vladimir. " " Suudlen ainult korra ja lähen siis ära, " ütles Jooga. Keerasin
+selja ja olin vait. Kui üle õla vaatasin, oli Jooga juba särgi Madise voodile
+visanud ega kavatsenudki lahkuda. " Sa ei olegi veel läinud? " imestasin. Jooga
+ronis minu juurde ülemisele narile. Kui ta ennast oli mugavalt sisse seadnud,
+lükkasin ta alla. Ta kukkus seljaga vastu alumise reformvoodi serva. Ta võis
+kõvasti haiget saada. " "Mis ta sulle ütles?" tundis Vladimir huvi. "Ma pean
+suitsu saama," ütles ta, kui oli voodite vahelt oma riided kokku korjanud.
+Lamasin teki all ja ootasin, mis edasi juhtub. "Kus võti on?" küsis Jooga ja
+raputas tagajärjetult ust. "Ei tea." "Hea küll, anna võti siia." " Ütlesin, et
+ei tea. Sul pidi ju muukraud olema. Eks mine samamoodi kui tulid. Rõdu kaudu
+saab ka. " Jooga lõhkus kapis ja tormas siis kahvliga ukse kallale. Varsti
+viskas ta kahvli kappi tagasi, raius lukku noaga ja vandus. Uks ei avanenud.
+"Igatahes viimane kord sul siia tulla," ütlesin. " Mulle pohui, viimane või
+mitteviimane, tead, käi kus ... kurat! Seda sa veel kahetsed! " Kui Jooga väga
+närviliseks muutus, susises ta nagu uss. Ma ei kavatsenud sel moel kätte maksta.
+Jooga korjas rabinal oma riided kaenlasse, nagu ei oleks aega neid selga panna,
+ja kadus rõdule. Piilusin talle järele. Härmas rõdudel ei olnud enam kedagi.
+Küllap oli 644 rõduuks lahti. Keerasin meie oma riivi ja jooksin rätikut käigult
+haarates vannituppa. Ennast pestes meenus, et tuba jäi lukustamata. Jooga võis
+tulla ja selle kättemaksuks kinni keerata. Olin vanni läinud öösärgi väel.
+Lippasin märjalt tuppa. Kala pidi valvest tulema pool kuus. Ta käib seal kolmel
+ööl nädalas. " Vladimir viirutas pastakaga ruudulist vihikulehte enda ees laual.
+Lehele oli tekkinud üksildane ja süngeilmeline kalju keset merd. " Kala saabus
+tegelikult pärast kümmet. Olin talle hoidnud ühe oma kahest sigaretist. Kala
+näis ärapahandatuna, isegi tema nina paistis pikem ja teravam. " Täna öösel oli
+siin täielik hullumaja. Igasugused tüübid jalutasid ringi. Läksin seitsmendale
+magama. Mingil ajal ärkan üles ega saa millestki aru. Õigemini äratatakse. Kaks
+roheliste plekkidega kaltsudes tüüpi, värvipotid ja pintslid käes, tulevad
+koputamata sisse ja ütlevad, nagu oleksid omas kodus: "Meil on vaja rõdule
+minna." Mul jäi suu lahti, ei osanud isegi sõimata. " " See kulus sulle ära, "
+leidsin. " Kas see, mida sa ise õhtul tegid, oli eetiline? " "Kas ma panin Jooga
+siia luku taha või?" imestas Kala süütult, kui olin sündmustest ülevaate andnud.
+" Vähe sellest. Hiljem sattusid siia kaks tüüpi, kes tulid just 644-st. Nad
+kirjeldasid, kuidas sinna ilmus porgandpaljas Arnold Kala - rõdu kaudu - ja
+suitsu nõudis. Mul õnnestus tüübid suurivaevu välja visata. Ilmselt olid nad
+needsamad vargad, kellest siin kõik räägivad. " 644-st naastes ütles Kala: "
+Jooga kaebas sinu peale. Oli teine üleüldse õnnetu ja norgus. Aga siia tuppa ma
+teda enam ei lase. Saadab täiesti suvalised tegelased öösel meie tuppa! Nüüd
+vaata, et midagi kadunud ei ole! " See oligi kõik. " See oli kõige pikem lugu,
+mida olin kellelegi ühiselamus rääkinud. Mul hakkas piinlik. Mööda Vladimiri
+joonistatud merd purjetas viikingilaev. Vladimir paistis leebe ja heatahtlik. Ta
+ringutas ja pani minu järel ukse kinni. Ta oli tõesti väga pikk mees. Õhtul
+vaatas Sugulane üle ukse: " Ma sõidan nüüd ära. Juba poole tunni pärast. Koju.
+Tohib õuna võtta? " "Võta, võta." "Ma ei saa midagi teha, et ma millegipärast
+kogu aeg kole näljane olen." "Võta veel, ära häbene." "Tahtsin küsida, kas sa
+sprotte tahad?" Sugulane tõi selja tagant välja käe kahe kalakonserviga. "Kas
+sul pole sprottidega midagi teha või?" küsis Konspiraator hämmastunult. Seni oli
+ta vaikselt laua taga õppinud ega olnud millegagi märku andnud, et on märganud
+Sugulase ruumisviibimist. "Sinu nimi oli vist Franck?" küsis Konspiraator oma
+tavalise veidi nasaalse häälega. Tema prilliklaasid välgatasid; kui ta rääkis,
+olid näha tühikud ülemises hammastereas. Olin kuulnud, et Konspiraator on mitu
+aastat vangis istunud. Polnud midagi, mis kuuldust tõestanuks või ümber
+lükanuks. Konspiraatori käel oli tätoveering. Kui ta särgiväel oli - nagu praegu
+-, võis näha, et ta on võrdlemisi lihaseline. Juuksed olid tal juba peast ära
+minemas. Sugulane ehmatas. " Aitäh, " naeratas Konspiraator oma hambutut
+naeratust, " vastutasuks annan head nõu. Sa oled päris ilus poiss. Ära siia
+tuppa nii tihti tule. Kala on meil, noh, tead küll Kala? Vaat' tema ja Madis,
+neile just sellised ilusad poisid nagu sina meeldivadki. Kas sa ise pole sellest
+aru saanud? Ole ettevaatlik. Jah, sama Madis, kes elab erakas - prillidega. "
+Konspiraator süvenes taas õpingutesse. "Kas see on tõsi, mis ta räägib?"
+sosistas Sugulane ärevalt. Kehitasin õlgu. Tegelikult käskis Kala tõepoolest
+Sugulasele hirmu naha vahele ajada - kõik olid poisist tüdinenud. "Nojah, ma
+siis lähen," ütles Sugulane. Konspiraator toetas pea lauale. Ta ei olnud mitu
+ööd ühiselamus ööbinud. Ta kuulus nende väheste hulka, kes kunagi ei kurtnud
+rahapuudust või seda, et kontrolltöö on tulemas. Tal oli alati suitsu. Minu
+nähes ei teinud ta midagi muud peale õppimise. Kuid mõne päeva pärast tõi ta
+tuppa tüdruku. Alguses nad lihtsalt õppisid koos ja neiu lahkus hilisõhtul.
+Kalalt kuulsin, et see on mingi õppejõu tütar. "Ma ei suuda ikka veel harjuda,
+et siin toas Filoloog elab," tunnistas Tamur 644-st - sama mees, kes mind kunagi
+sõimas. Tal olid kongus nina ja silmadele langev tukk ja mõnikord jättis ta
+mulje mehest, kes on asunud võitlusse kogu maailmas valitseva ebaõiglusega. "Eks
+võta ta siis enda tuppa," soovitas Kala. " Olen näinud n arvu naisterahvast, kes
+on Joogaga maganud. Juba see fakt räägib enese eest! " ütles Tamur. "Ma ei maga
+enam Joogaga!" protesteerisin. " See ei puutu asjasse. Milleks isiklikuks minna?
+" "Sina tõid selle teema sisse!" " Mina? Ühesõnaga, mul on neist
+naisterahvastest juba kindel pilt kujunenud. Lisaks kindlale pildile Joogast.
+Muuseas, Filoloog, kas teie Joogaga viisite rõdult minema tühja taara, sel ajal
+kui meie Vladimiri ja Tarmoga kolhoosis olime? " "Mina seda ei teinud." "Aga
+Jooga, see türakummardaja, küll." " Hea küll, Tamur, " ütles Kala ja vinnas oma
+luise kere püsti, " kus toas me kaarte mängime, kas meil või teil? See tähendab,
+kas Jooga on praegu seal? " "Läks paari tunni eest mingit naisterahvast
+pulkama," ütles Tamur ja marssis uksest välja, õnnistanud mind õela pilguga.
+"Kas tahad kartuleid koorida?" küsis Madis. Olin magamata ja mitte eriti
+näljane, kuid võtsin noa, sel ajal kui Madis liha tükeldas. Õhtul kella üheksa
+paiku algas lumesadu. Seisin kuuenda korruse köögis, kus lambipirn oli läbi
+põlenud. Süüa tehti sellepärast seitsmenda korruse köögis, mis oli kõige
+lähemal. Maantee oli äsjasadanud lumest hele ja isegi nii kõrgelt vaadates
+krobeline. Lund muudkui langes. " Gerda, kuule. Võiksid pooleks tunniks jalutama
+minna, " ütles Konspiraator, kes oli tüdrukuga voodisse pugenud. Kala käis
+vahepeal korra toas, aga noori nähes tegi minekut. Ta istus 644-s, kuhu laekusin
+minagi. "Mind pagendati." Heitsin ühte alumistest vooditest, mis näis olevat
+vaba. Tukkusin ja nägin isegi und. Unes võtsin Franckil kaela ümbert kinni ja
+suudlesin teda. Ruum oli täis muusikat ja varjusid. Laua taga, akna külge
+kinnitatud kõikuva lambi all istus brünett tütarlaps nimega Merit. Ta kuulas
+hajameelselt noormeest, kes näis olevat sama purjus kui ta isegi. Vajusin
+voodile. Pea käis ringi. Franck vaatas uduse pilguga põrandale; tal olid
+kõrvaklapid peas. Ärgates sain aru, et kuuldud hääled olid tõelised: Jooga oli
+saabunud ja vaidles kellegagi. Aeg-ajalt kostis naise naeru. Varsti kuulsin, et
+Jooga tuikus oma voodisse; kas üksi või kahekesi, seda ei suutnud ma kindlaks
+teha. Kell lähenes neljale, kui 644-st lahkusin. Konspiraator ja Kala õppisid
+veel. "Kas Jooga jäi Magnusega jooma?" küsis Kala. "Ei, ta jäi magama ja ajas ka
+mulle oma norskamisega une peale," ütlesin ja kiskusin riided seljast. Ronisin
+paljalt linade vahele. Ma ei märganud, millal teised magama heitsid. Ärkasin
+selle peale, et uks langes kõva pauguga sneprisse. Kell oli kümme. Ilm oli
+sombune ja hämar. Ma ei olnud eriti virge. Andsin endale vaikimisi korraldusi:
+esimene liigutus - kittel selga, teine - kella vaadata, kolmas - spiraal
+teekannu. Ukse lahti tegemine oli viga. Magnus tormas koputamata sisse, nõnda et
+magav Kala oleks pidanud püsti kargama ja tulija läbi sõimama. "Kus on Madis?"
+karjus Magnus, kes oli vähemalt kahekümne kolme aastane ja meist kõigist vanem.
+Magnus oli kuuldavasti ühikavanem ja õppis kolmandal kursusel. Olin näinud teda
+sageli kas sisenemas või välja tulemas uksest esimesel korrusel, millel rippus
+kummaline silt: "Videoteek". " Tsst! Kala magab! " " Mne pohui, magab või ei.
+Mulle on Madist vaja, ja ruttu! " "Madis magab oma erakas." "On see kindel?" "
+Eks mine ja vaata. Ta elab lähedal. " " Ei viitsi. Ma tean, kus ta elab. " "Ma
+tean, et sa tead." " Jah? Mida sa veel tead? " " Ma tean kõike. Ka sinu kohta. "
+"Huvitav, mida sa minu kohta tead?" " Miks ma peaksin seda ütlema? Kas sa ei
+tea, et info maksab? " "Millega mina maksta võin?" küsis Magnus vaikselt ja
+huvitatult. Ta paljastas naeratades teravad valged hambad. Kala voodi nagises.
+Magnus kadus. Kohv oli jahtunud. Loengutesse polnud enam mõtet minna. Need olid
+alanud kaheksast. Läksin hoopis arsti juurde, sest keegi rääkis, et
+arstitõendiga saab sessipikendust. " Teil on kehvveresus, " ütles arst, " teid
+peab haiglasse panema. Tehke uus vereanalüüs. Kohe täna. Esimesest detsembrist
+on haiglakoht vaba. Tahate te akadeemilist või? " Ma ei olnud selle arstiga
+kohtunud, enne oli teine. " Ma ei imesta - sellise vere puhul. Millal te viimati
+vereproovi käisite tegemas? Siis, kui sisse astusite? Saate nädalaks koolist
+vabastuse. Siis tulete tagasi. " Sadas laia märga lund. "Teil on väga vedel
+veri," ütles õde, kes vereproovi võttis. Läbi aknaklaasi nägin, et igal pool
+poodides olid järjekorrad. Sillutisekivid Raekoja platsil olid sulalumest
+libedad. "Miks sa kogu aeg naeratad?" küsis Vladimir, kellega ühiselamusse
+sisenedes kokku põrkasin. "Miks see teid kõiki nii väga häirib?" Vladimir
+kergitas sõrmega mu kübara serva: "Sarnaneb maskile." "Nagunii lähen varsti
+haiglasse." "Miks?" "Kehvveresus." "See on ju hirmus haigus," ütles Vladimir ja
+läks. Viskasin riided seljast ja läksin dusi alla. Läbi veesolina kuulsin samme
+toaukse taga. Päris kindel ma selles ei olnud. Tuba oligi tühi. Keerasin ukse
+enda järel lukku ja hakkasin riietuma. Kleidilukku kinni vedades kuulsin
+koputust. "Tuled just sel ajal, kui riidesse panen." " Anna andeks. Lähen siis
+ära, " ütles Vladimir. " Võid sisse tulla. Lõpetan kohe. " "Kus meeskond siis
+on?" " Ei tea. Koolis. Käisin dusi all. " Sidusin juuksed kokku ja värvisin
+peegli ees huuled ära. "Hakkad kuhugi minema?" "Ei." Mul oli millegipärast
+tunne, et midagi peab juhtuma, tuleb õnnetus, olen üksi ega suuda eest ära
+joosta, põgeneda. Ma ei tahtnud minna haiglasse. Teadsin, et ei harju sellega:
+seal saan ainult aknast välja vaadata, kui sedagi. " Miks te Tamuriga kogu aeg
+vaidlete? " küsis Vladimir. " Kas te ei saa teineteisest aru? " Öösel kell kaks
+koputati arglikult. Kala magas sügavalt. Koputaja ei tüdinenud. Olin tasa: las
+Kala avab, kui tahab. Võtit keerati väljastpoolt. Madise hääl ja pudelikõlin.
+Teesklesin, et ärkan: "Mis kell on?" "Olen poliitiline pagulane," sosistas
+tütarlaps - toosama, kelle juures seitsmendal Kala mõnikord magas. Nüüd Kala
+üles ei aetud. See oli mõistetav, sest Kala oli karsklane. Polnud just arukas
+teda selleks äratada, et veini juua. Tütarlapsel oli rõõmsa hulkuri välimus ja
+pealtnäha oli ta kaine. " Toakaaslane viskas ta välja, " ütles Madis. " Kas sa
+ka veini tahad, Gerda? " Tal oli pudel kuuerublast margiveini. Libistasin ennast
+asemelt alla. Tütarlaps jõi moepärast. Ta noomis heatahtlikult Madist, et see
+vaeva ei näe, et ennast füüsikateaduskonda taastada. Madis andis lubadusi. Oli
+ilmne, et ta ei kavatsegi neid täita. Vähemalt mitte niipea. Seegi juhtus
+nüüdsama. Nagu õhtu ja öö ja järgmine päev ja järgmine õhtu Toomemäel haiglas.
+Ilm muutus ootamatult jäiseks, nagu ei oleks ma veel õiget talve näinudki ja
+näeksin seda ainult selleks, et mõista: kõik, mis veel aset leiab, juhtub minuta
+- näen üksnes raagus puid, varemeid ja varemete kohal kraaksuvaid vareseid. Maja
+teisel poolel, kus pole varju, on päike nii hele, et lumi hakkab silmadele. Kuid
+seda tuleb mul ette kujutada. Meenusid septembri alguse varajased päikesetõusud
+ja ukse juures hõõguv tulipunane reflektor - haigla oli võrdlemisi jahe; nelja
+magaja nohin teisel pool kappi; pikad jalutuskäigud Emajõe ääres ja seegi, et
+jooksin mööda nimetuid tänavaid, punased sukad jalas, pikk sinine seelik tolmust
+hall. Äkki oli selge, mida poleks tookord tohtinud teha. Nägin und, milles
+otsisin tablette hambavalu vastu. Suures tühjas akvaariumis lamas surnud
+lestakala. Silitasin tema karedat selga. Siis saabus pimedus. 
+
+Ühe aegumatu reegli järgi võib külastaud paikade väärtust määrata kaunis lihtsal
+viisil – kas on soovi sinna tagasi minna või mitte. Esimese sõidu järel
+heiastusid vaimusilmas aina ja aina Hiina-pildid. Tahtele allumatu kujutluslend
+peatus otsekui sähvatustena Hiinas juhtunul ja Hiinas nähtul, peast voolasid
+läbi jutukatked, mälestused roogade maitsest, ent eelkõige suurejoonelised
+ehitised, maastikud ja toredad inimesed. Ma mõistsin: tegelikult pressib peale
+kange tahtmine näha Hiinat uuesti ... Ja see unistus läks täide. Hiinas on kaks
+monumentaalset vaatamisväärsust, mis on kujunenud selle suure riigi ja tema
+pika-pika ajaloo sümboleiks. Esimest teavad kõik, see on Hiina müür, mis on
+kunagi olnud koos paralleelmüüridega 5000 kilomeetri pikkune. Teine aga oli veel
+ulatuslikum (koos paralleelharudega umbes 10 000 kilomeetrit), küündis Aasiast
+Euroopasse, aga seda teist teatakse praegu natuke vähem. Teise nimi on Suur
+Siiditee ja see on olnud aastakümneid varjus, sest teda kui võrdkuju ei läinud
+vaja. Tulevikus teame Siiditeest rohkem ja müürist vähem. Asi on selles, et
+minevik on ikkagi meie endi teha, Hiina valib ise sümboleid, mida tal on tarvis.
+Suur müür sümboliseerib Hiina eraldatust, isegi ksenofoobiat, vanaajal koguni
+muule maailmale vastandumist ja sellele ülalt alla vaatamist. Kõik võõrad olid
+kõrgesti arenenud Hiina jaoks kunagi barbarid ning need võisid Hiinale tuua
+kaela ainult pahandusi. Ja tõidki. Impeeriumid ei ole nii erinevad, nagu me
+arvame – Hiina keisrid suhtusid välismaalastesse täpselt samuti nagu Rooma
+keisrid, ainult et viimased ei ehitanud 10 000 li pikkust müüri, kuigi mõnel
+pool nad väiksemaid juppe rajasid. Ka ei ole rahva hoiak paari tuhande aastaga
+muutunud – inimesed ihkavad sinna, kus on parem elu. Ja kohapeal olijad suhtuvad
+uustulnukaisse parimal juhul umbusuga kui mitte päris vaenulikult. Hiinas oli
+vana- ja keskajal elu parem kui enamikus muus maailmas ning see tõmbas magnetina
+kõiksugu rahvast – nii vallutajaid kui ka muidu sisseimbujaid. Nende tõrjeks
+ehitatigi Hiina müür. Kui Rooma keisrid oleksid lasknud keset Euroopat rajada
+Rooma müüri, siis oleks Rooma keisririik püsinud märksa kauem – mine tea, ehk
+olnuks alles tänase päevani. Suurel Siiditeel oli aga hoopis vastupidine
+funktsioon, mis tõestab, et kaubavahetus ja rahvastevaheline kooselu teeb kõiki
+rikkamaks, ka kõige rikkamat. Siiditee ühendas Hiinat Kesk- ja Ees-Aasiaga ning
+Euroopaga. Viskame korraks pilgu Euraasia kaardile. Odavaim ja kõige turvalisem
+viis reisida on sõita laevaga mööda meresid. Hiinast Pärsiasse jõudmine
+tähendanuks väga ohtlikku ja peaaegu tundmatut teed mööda Vaikse ookeani
+meresid, mis tänapäeval kannavad nimesid Kollane, Ida-Hiina ja Lõuna-Hiina meri,
+ning mööda India ookeani meresid, mida me kutsume Bengali laheks ning Araabia
+mereks. Tormid avameredel ja piraadid kitsastes väinades oleksid nii
+laevakaravanidele kui ka meremeestele kiire lõpu teinud. Seda teed hakati
+kasutama alles esimesel aastatuhandel pärast Kristust. Hiinast Euroopasse jõuda
+oli aga vanasti hoopis võimatu. Pärsia teekonda oleks olnud vaja jätkata ümber
+Aafrika ja sellega saadi hakkama alles 16. sajandil. Kaks teist võimalust – kas
+Põhja-Jäämere või Vaikse ja Atlandi ookeani kaudu ümber Ameerika lõunatipu – ei
+tulnud üldse kõne alla, need ei ole tänagi kasutusel. Jäi üle ainult maismaatee,
+ükskõik kui ohtlik ja vaevaline see ka polnud. Inimene lihtsalt ei saa paigal
+püsida, inimest kihutavad tagant seiklushimu, huvi võõraste maade vastu ning
+soov jõukamalt elada. Siiditeed kaudu vedas Hiina välja peamiselt siidi, aga ka
+vaskpeegleid, bambustooteid, tervendavaid rohtusid, maaviljelus- ja
+metallisulatustehnikat, hiljem ka portselani ja muud kaupa, vastu sai Hiina
+kulda ja hõbedat, aga ka põllu- ja aiakultuure ning loomi – lutserni, puuvilju,
+viinamarja, granaatõuna, pähkleid, kurki, porgandit, safrani ja vürtse ning
+lõvisid, paabulinde, elevante, kaameleid ja paremaid võidusõiduhobuseid.
+Siiditee ümbruses leidus mitmel pool üsna rikkalikult nefriiti ehk jaadi, mida
+vanad tsivilisatsioonid on hinnanud kullast kallimaks. Jaadi pandi koos muu
+vajamineva varustusega (näiteks naised, teenrid ja sõjamehed) keisritele ja
+teistele ülikutele kaasa hauakambrisse, just jaadikostüüm või vähemalt jaadipadi
+pidi palsameeritud surnu teises elus uuesti äratama. Ei reisi ainult kaup,
+reisivad ka ideoloogiad ja religioonid. Mööda Siiditeed on Hiinasse tulnud
+manihheism, budism, kristlus (nestoriaanluse ja monofüsiitluse vormis) ja islam
+(viimane jõudis Ida-Hiinasse küll ka merd mööda). Guangzhousse jõudis islam juba
+9. sajandil, kristlus sama teed pidi ametliku katoliikluse näol 16. sajandil.
+Teada on, et 65. aastal m.a.j. oli Shandongi provintsis budistlik kogudus juba
+olemas ja see usk oli saabunud Siiditeed pidi. Järgmistel sajanditel toodi
+Hiinasse budausu manuskripte ning neid hakati hoolega tõlkima. 73. aastal saatis
+Hiina 36-liikmelise delegatsiooni eesotsas Ban Chao'ga Läände, Ban Chao
+asetäitja Gan Ying jõudis Rooma keisririiki ning külastas tagasiteel Pärsia lahe
+äärseid linnu. Hiinast on Kesk-Aasiasse mööda Siiditeed jõudnud taoism ja
+konfutsianism, ent nende levik ja mõju on seal olnud tunduvalt tagasihoidlikum
+kui manihheismil ja islamil, eriti aga budismil Hiinas. Näete nüüd, maailmas
+pole midagi muutunud, meie päevadelgi on valida täpselt samade tingimuste vahel
+mis muiste – kes tahab teistega läbi käia, peab arvestama, et ta muutub ka ise,
+kes aga tahab täpselt enda moodi jääda, peab eemale tõmbuma ning üksi elama. Kui
+keegi kardab, et tema puhtus ja ilu saavad rikutud, siis peab ta piiri kinni
+lööma; kui aga ollakse salliv teistsuguste, algul kole kummalistena tunduvate
+elulaadide suhtes, siis hoitakse piir lahti. Kuidas on lood Euroopa Liiduga? Kas
+jääme pigem vaesteks ja puhasteks eestlasteks või oleme jõukamad koos siia
+tuleva muu rahva ja mõtteviisidega? Tänases Hiinas kerkivad pilvelõhkujad,
+kõikjal näeme kvaliteetseid kiirteid, Hiina muutub üha avatumaks ja avatumaks
+ühiskonnaks, sarnanedes väljanägemiselt Ameerikale, nüüd ei sobi Hiina müür enam
+kuidagi Hiinat sümboliseerima. Nüüd tõuseb esiplaanile Suur Siiditee, mille
+olemasolu tõestab, et hoolimata tohutust kaugusest, mis Hiinat on lahutanud
+teistest kultuurriikidest, pole Hiina kunagi olnud päris täielik erak, vaid on
+sõltuvalt siseolukorrast alati olnud kas suuremas või väiksemas läbikäimises muu
+maailmaga. Ka Marco Polo reisis aastatel 1271–1274 koos isa ja onuga mööda
+Siiditeed, tuli Itaaliast Väike-Aasia, Pärsia, Afganistani ja Pamiiri kaudu
+Hiinasse, läbis Taklimakani ja Gobi kõrbe, jäi Hiinasse 17 aastaks, õppis
+selgeks hiina keele, käis paljudes Hiina piirkondades, tagasiteel purjetas mööda
+merd Pärsiasse, sealt ratsutas kaamelitega Genuasse, kus ta pandi vangi. Vanglas
+dikteeris Marco Polo üleskirjutajatele oma reisimälestused, mis jäid kuni 17.
+sajandini eurooplaste peamiseks infoallikaks Sise-Aasia, sealhulgas Kesk- ja
+Lääne-Hiina kohta. Marco Polot peeti suureks luiskajaks, hulluks, aferistiks,
+bluffijaks ja fantasööriks, tema teost pööraseks väljamõeldiseks. Eurooplane ei
+tahtnud uskuda, et kuskil maailmas elatakse jõukamalt ja õnnelikumalt kui tema
+kodumaal. Euroopas usuti sedasama mis Hiinas – meie oleme maailma keskkoht, meie
+järgi joondub muu maailm. Just Marco Polo teose vastuvõtt Euroopas kinnistas
+lõplikult Hiina ja Euroopa vastandumise, mis oli alguse saanud mööda Siiditeed
+rändavate kaupmeeste suust suhu liikunud imelugudest. See kestab mingil määral
+tänase päevani ning ei Hiina ega Euroopa ole seda kuidagi ära teeninud. Eesti
+keeles ja meeleski on juurdunud, tõsi küll mujalt laenatud, ütlused ja müüdid,
+mille sisuks on enese vastandamine sellega, mida teati Hiina kohta. Leidub neid
+nii häid kui ka halbu. Hiina viisakus tähendab meil üliagarust teenindamisel,
+hiina keel arusaamatust, hiina mõistatus lahendamatust, hiina piinamine aga
+koledust ülekuulamisel. Ka meieni on jõudnud anekdoodid hiina söömakommetest ja
+toitudest. Olgem leebed ja ärgem nimetagem seda rassismiks, andkem sellele
+nähtusele pehmem nimetus – teadmatusest sündinud rahvuslik eelarvamus. Kogu
+seesugune udune mütoloogia saab kunagi tänu tihedamale suhtlemisele asenduma
+adekvaatse informatsiooniga. Ja eks seesugune eesmärk on mulgi, muidu ma seda
+reisikirja ei kirjutaks. Mööda elutuid kõrbeid ja kõrgeid mägesid kulgev
+Siiditee oli kasutusel ligi 2000 aastat järjest, kindlasti juba alates 2.
+sajandist enne Kristust (ositi varem) kuni pideva laevatee avamiseni Hiinast
+Euroopasse 16. sajandil. Siiditee oli antiikmaailma pikim ja rikkaim
+karavanitee, mis läbis rohkem riike ja kultuure kui ükskõik missugune teine
+tolleaegne tee. Riikide arv on aja jooksul muutunud, ent puhuti oli neid üle
+kolmekümne. Tee algas Kesk-Hiinast, tollasest Hiina pealinnast Changanist
+(Hiinas on pika ajaloo jooksul pealinnu olnud õige mitmeid), mis nüüd kannab
+nime Xi'an, siidiliblika kasvandustest, suundus praeguse Gansu provintsi
+aladele, läks kas põhja või lõuna poolt Taklimakani kõrbe Pamiiri, sealt kulges
+põhjapoolne haru Kašgari (Kaši) kaudu läbi Turkestani Pärsiasse, edasi
+Konstantinoopoli kaudu Euroopasse. Lõunapoolne haru läbis Afganistani, seejärel
+Pärsia, jõudis Antiookiasse, kust pöördus kas Konstantinoopoli või Aleksandria
+poole. Üks väiksem põhjapoolne haru riivas Kaspia merd, läbis Kaukasuse ja
+jõudis isegi Krimmi. Pisemaid kõrvalharusid oli teisigi. Siid oli toonase
+maailma kõige tähtsam kaup, mis tõi rikkuse nii keisrile kui ka tervele riigile.
+Siiditee kaudu jõudsid Euroopasse jutud imepärastest riikidest idas. Siidist on
+juttu Vanas Testamendist (Hesekiel 16: 10,14): " Ma riietasin sind kirjatud
+riidesse, sidusin sulle jalga sandaalid, mähkisin sulle linase peakatte ja
+katsin sind siidiga. [...] Nõnda olid sa ehitud kulla ja hõbedaga ja su riieteks
+olid linased, siidised ja kirjatud riided. [...] Su nimi sai kuulsaks paganate
+hulgas, sest see oli täiuslik kaunistuste tõttu, mille ma olin su ümber pannud,
+" ütleb Issand Jehoova. Hesekieli elust on teada fakt, et ta viidi 597. aastal
+enne Kristust Paabelisse vangi, järelikult oli tollal siid Lähis-Idas juba
+olemas. Siidist ei saa mööda ka Aristoteles (surnud 322 e.Kr.), Aleksander Suure
+kasvataja, tema kirjeldab siidiusside metamorfoose enam-vähem õigesti.
+Järelikult oli tal informatsiooni, kuigi siidiliblika kasvatamisoskused, samuti
+võtted, kuidas kookonist siidniiti kätte saada, olid Hiina suurimad saladused,
+mida varjati kiivalt. Tänapäeval öeldakse kõige selle kohta know-how ning seda
+kaitsevad patendid. Ja kes ei suuda või ei taha patenti osta, see peab ülal
+tööstusspionaažikontoreid. Kindlasti tegeldi nii luuramise kui ka
+vastuluuramisega juba tollal. Ka vanad sanskriti tekstid räägivad siidist ja
+siidiussidest. Leidub siiski uurijaid, kes arvavad, et siidiussidest siidniidi
+saamise saladust Hiinas keegi ei reetnud, see avastati Indias ja Iisraelis
+iseseisvalt, sõltumatult Hiinast. Looduslikult kasvab siidiliblikas Jaapanis,
+Koreas ja Hiinas. Euroopasse jõudis Hiina siid 2. sajandil pärast Kristust, läks
+veel mõnisada aastat ning araablaste kaudu jõudsid Euroopasse siidiussid ning
+oskus neid kasvatada. Siidrõivastest sai ka Euroopas võimu, rikkuse ja luksuse
+märk, nagu see oli aastasadu varem juhtunud Aasias. Inimene, kes tahtis, et
+temast lugu peetakse ja talle allutakse, pidi end näitama siidrõivastes, muidu
+poleks tema ambitsioonidele keegi tähelepanu pööranud. Nimi Siiditee on pandud
+tagantjärele, selle andis iidsele karavaniteele 1870. aastal saksa geograaf
+Ferdinand von Richthofen, kes kaardistas arheoloogide poolt väljakaevatud linnu
+Sise-Aasias. Täna peame tõdema, et Siiditeel on lisaks kauba- ja
+kultuurivahetusteele olnud ka mingi eksistentsiaalne ja geopoliitiline tähendus.
+Siiditeed pidi liikus Aristotelese õpilane Makedoonia Aleksander maailma
+vallutama, ja olekski seda teinud, kui maailm poleks olnud liiga suur ning tema
+elu väga lühike. Ta suri 323. aastal e.Kr. 33-aastasena! Põhjapoolset Siiditeed
+pidi liikusid Tšingis-khaan ja tema järeltulijad, peale selle veel hästi suur
+hulk väiksemaid maailmavallutajaid. Siiditee jagas kaheks isegi 19. sajandi
+Aasia, lõunapoolseid maid püüdis koloniseerida Suurbritannia, põhjapoolseid
+Venemaa. Ka N. Liidu kallaletung (kommunistlikule!) Afganistanile 1980. aastal
+oli katse võtta kontrolli alla kunagise Siiditee piirkond, et rajada endale pääs
+soojade veteni, India ookeanini, see tähendab jätkata Venemaa kunagi pooleli
+jäänud vallutusi. Sulgeme hetkeks silmad ja kujutleme kaamelite lõputuid
+karavane liikumas mööda ääretuid kõrbi ning kõrgeid mägesid. Kellad helisesid
+öös, koerad haukusid, kuu heitis pikki varje lainjale liivale. Kaamelite
+õõtsumine uinutas kaupmehed. Igas kurus varitses röövlisalk. Aga kaupmeestel
+olid relvad ja relvastatud saatjad, keegi sõdureist pidas valvekorda, harilikult
+jäid Siiditeele lebama ründajate laibad. Need ei vedelenud kaua, varsti lendasid
+kohale raisakotkad, kelle pojad pesades ootasid toitu. Mõnikord karavan laulis,
+tihti peatuti, et juua teed, siis jutustati imepäraseid muinasjutte – mäed, öö
+ja kõrb õhutasid fantaasiat. Paralleele tuues võib öelda, et Siiditee oli
+antiikmaailma ÜRO, siid toonane elektroonika. Kahju vaid, et inimesi, kes pika
+tee otsast otsani kaamelitel läbi ratsutasid, oli siiski suhteliselt vähe,
+teekonna Hiinast Indiasse, Araabiasse või Euroopasse ja vastupidi läbis
+harilikult kaup. Ühed kaupmehed tõid kauba teatud punkti oaasilinnas või
+mägikülas, seal ootasid ees juba teised, kes kauba üles ostsid ning tükk maad
+edasi toimetasid, et see siis jälle ootajatele maha müüa. Siiski on teada, et
+Marco Polo polnud sugugi esimene eurooplane Hiinas ning võib-olla oli tal koguni
+Hiinasse minnes piisavalt eelinformatsiooni nii Hiina kui ka kogu Aasia kohta.
+Kindlasti oleks maailm olnud hoopis teist nägu, kui kaubaga koos oleksid
+liikunud ka inimesed, kui julgeid otsijaid ja õnnekütte oleks olnud rohkem.
+Kindlasti poleks olnud Euroopa ja Hiina vastandamist ei anekdootide, müütide ega
+reaalse poliitika tasemel. Nagu praegu, nõnda hoiti ka tollal kõike, mis puutus
+oma sissetulekutesse, rangelt saladuses. Praegu ei või ametnikud öelda, kui
+palju nad saavad palka, tollal hoiti seitsme luku ja riivi taga kauba eest
+makstud hinda. Nii ei olegi täpselt teada, mitusada korda oli tõusnud siidi
+maksumus, kui see ükskord Hiinast Euroopasse jõudis. Püüdis ju iga müüja ostjat
+tüssata, väljakujunenud kindlaid takse ei olnudki. Olid vaid kaupmeeste tarkus,
+kavalus ja kogemused, mis kõik olid sündinud soovist jõukaks saada. Kui väga
+sügavalt järele mõelda, siis peab ütlema, et Ida ja Läänt lahutavad tegelikult
+ainult eelarvamused, mis alles praegu hakkavad pikapeale hajuma. Kui poleks
+olnud lõhet Euroopa ja Aasia vahel, oleksime me kõik elanud jõukamalt, paremini
+ja turvalisemalt. Aga parem hilja kui mitte kunagi. Kunagi on hiinlane meile
+sama lähedane kui soomlane, me võime koos temaga laulda "Eesti piir käib vastu
+Hiina müüri ...", saades loomulikult aru, et tegemist on naljaga. Juba täna võib
+näha Suurel Siiditeel palju matkajaid, kes külastavad toonaseid linnu ja
+külasid, millest mõned on kõrbeliiva ja mäevaringute alla mattunud, teistes
+elavad aga praegugi inimesed, olgugi et nad räägivad teisi keeli ning usuvad
+teistesse jumalatesse. Mina nägin Taiwani hiinlaste seltskonda, kellel oli
+plaanis jõuda Istanbuli, sealt lennukiga tagasi kodumaale. Tõsi, nad ei
+ratsutanud kaamelitel, vaid sõitsid Toyota džiipidel, aga sellelaadne
+safariturism on praegu väga moes. Küll nad klõpsutasid! Aga siiski pildistasid
+nad loodusest rohkem inimesi, peamiselt iseennast. Poseerisid restoranilaua
+taga, ulatasid oma aparaadi reisikaaslasele ning lasksid ennast pildistada. Mina
+oleksin rohkem loodust võtnud. Siiditee Hiina-osas võib reisida üsna mugavalt,
+magada luksushotellides ning sõita õhkjahutusega bussides mööda kiirteid. Siiski
+ei tungle Siiditeel praegu selline turistide murd nagu Hiina müüril, mille peal
+rahvas liigub, küünarnukk küünarnukis kinni, ent Siiditeed tullakse vaatama ka
+vähemalt nädalaks-paariks, mitte mõneks tunniks nagu Hiina müüri. Aga alustame
+õiges järjekorras. Eestlasel on hea võimalus võrrelda Siiditee kaubavahetust
+ning selle mõju ajaloole ja kultuurile meie Hansa Liiduga, olgugi et üks kulges
+ainult piki maismaad, teine rohkem mööda vett, piki merd ja jõgesid. Kas meil
+oleks tagantjärele midagi Hansa Liidule ette heita? Kui oleks, siis ainult seda,
+miks see nii lühikest aega tegutses ning miks sinna nii vähe Eesti linnu kuulus.
+Ainult kolm sajandit ja neli linna – Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Lend
+Guangzhoust Ürümchisse, Xinjiangi-Uiguuri rajooni pealinna, Kagu-Hiinast
+Loode-Hiinasse, seega diagonaalis üle Hiina, kestis pisut rohkem kui 7 tundi.
+Kui palju on maailmas selliseid riike, mille kohal Boeing 757 saab sirgjoones
+lennata nõnda kaua, lahkumata kordagi tolle riigi õhuruumist? Ega neid üle kolme
+olegi – lisaks Hiinale veel Venemaa ja Kanada. USA lõunaosast Alaskani tuleks
+sama pikk tee, ent siis peaks lennuk lendama tükk aega Kanada kohal. Seitsme
+tunni sees on siiski ka 40-minutiline vahemaandumine Shaanxi provintsi pealinnas
+Xi'anis, just selles linnas, kust Siiditee alguse sai. Ka nüüd müüdi seal
+lennujaama ootesaali lettidelt siidi, siiski mitte rõivaid, sest riideturu on
+vallutanud tehiskiust materjalid. Pakuti hoopis siidmaale ja imeilusasti tikitud
+suuri siidsirme, siidi kunagine tarbefunktsioon on asendunud dekoratiivsega.
+Meiesugused transiitreisijad aga ostsid letid tühjaks jakisarvedest ja
+jakipulbrist, viimane pidavat olema parem kui Viagra. Hiina Rahvavabariik on
+suur, väga suur, ja ka väga rikas ja mitmekesine riik. Kui palju on siin loomi
+ja taimi, sealjuures rohkesti niisuguseid, keda esineb ainult Hiinas. Suurest
+pandakarust on saanud maailma loodushoiu vapiloom, ja seda õigusega. Venemaal ja
+Kanadas on tasandikud, stepid, taiga ja tundra, Hiinas lisanduvad neile kõigile
+veel kõrbed ja mäed. Venemaa ja Kanada asuvad kliima poolest arktilises ja
+parasvöötmes, Hiina parasvöötmes, subtroopikas ja troopikas. Kõiki kolme
+suurriiki kaunistavad hiiglaslikud jõed, aga kõige pikemad neist on ikkagi
+Hiinas. Guangzhou asub näiteks troopikas, seal on tulipalav ja mereline
+ilmastik, Xinjiang aga Sise-Aasias, kus on ääretult kontinentaalne kliima –
+suvel päeval samuti tulipalav, suvel öösel mõnusalt jahe, mõnikord isegi külm,
+aga talvel valitseb käre pakane. Guangzhous vohab rohelus, Xinjingis on aga mäed
+ja kõrbed. Ürümchi on üks Euraasia mandri keskpunkte. Teist olen ma näinud
+Kõzõli linnas Tõvas. Euroopa keskpunkte on õige mitu, aule olla Euraasia
+keskpunktiks pretendeerivad minu teada ainult kaks linna. Asi on selles, et
+liigendatud äärejoonega pinna keskpunkti on väga raske ja keeruline täpselt
+välja arvutada, mandri puhul aga tekib lisaks sellele kohe küsimus, kas saari ka
+lugeda või mitte. Ürümchis on registreeritud ka suurim ööpäevane
+temperatuurikõikumine maailmas – päeval +49 kraadi, öösel –2 kraadi. Kellad
+Ürümchis näitavad aga sama aega mis igal pool Hiinas. Ajavööndite poolest võiks
+Lääne-Hiina olla kell neli tundi taga, võrreldes Ida-Hiinaga, aga Hiinas on üks
+aeg, mis tähendab seda, et Ürümchis on õhtul hilja veel täiesti valge ning
+hommikul hämar. Veel üks tõik, millega tuleb harjuda. Meie mõistes tähendab
+termin Lääs jõukust ning kõrget elatus- ja tehnoloogiataset, Ida aga seda, et
+arenemisruumi jätkub veel küllaga. Hiinas on vastupidi – just Ida-Hiinas, Vaikse
+ookeani rannikul ning selle lähedal, asuvad kõrgesti arenenud suurlinnad, täis
+pilvelõhkujaid ja linnasiseseid kiirteid, Lääne-Hiina on aga just hakanud
+arenema. Vaikse ookeani ääres näeb moodsaid ja kauneid Euroopa ja Jaapani
+autosid, enamik neist küll Hiina tütarfirmades toodetud, Lääne-Hiinas aga
+domineerivad senini rasked, kohmakad ja valjult mürisevad N. Liidu autod, eriti
+veoautod või nende Hiinas tehtud analoogid Meie koos abikaasa Külliga jõudsime
+kohale pimedas. Just enne maandumist nägime Tian Shani (varem kirjutasime
+venepäraselt Tjan-Šani) mäeaheliku lumiseid tippe, mida loojuv päike punakaks
+värvis. Taevas roosatas ning mäed punetasid, üksikud pilvetupsud olid värvunud
+hõbedaseks. Kas võib olla veel kaunimat vaatepilti? Mulle on alati rõõmu
+valmistanud jõuda kuhugi tundmatusse puntki pimedas – kõik jääb esialgu veel
+saladuskatte alla, jääb põnevaks mõistatuseks, mis tuleb alles lahendada. Kas
+võrdlus rõivastesse peidetud kauni neiuga on liiga meelas? Mulle meeldib
+päikesetõusu ajal kardin hotelliakna eest tõmmata ning visata pilk uuele, seni
+veel võõrale linnale. Ja kõige parem oleks siis, kui hotellituba asuks kuskil
+kõrgel, väga kõrgel korrusel. Pean siiski täpsustama. Xinjiangi olin ma varem
+näinud, õhtupunas valgeharjaline mäeahelik lennukiaknast polnud esimene
+nägemine. Kunagi nooruses hipitsesin ma Kesk-Aasias, sõitsin hääletades
+juhuslike autodega Oši linnast Kirgiisiast Tadžikistani, Pamiiri mägedesse
+Murgabi külla. Murgabis ei olnud ainukestki rohututti, isegi mitte ainukestki
+looma, alasti lapsed mängisid savionnide vahel punasel kõrgmäestikuplatool.
+Võõrastemaja oli kõige suurem rajatis, aga räämas ja lagunenud, sissevarisenud
+katusega. Küsisin sissekirjutaja käest, kuidas niisuguses kohas saab üldse
+elada, tema, ise venelane, kes põlgas kohalikke, lõi käega ja ütles, et ah, nad
+varastavad kogu aeg üksteise tagant. Mida seal varastada oli? Tühjusest ei ole
+midagi võtta. Alles järgmisel päeval sain teada, inimesed käivad paar tuhat
+meetrit allpool mägikarjamaadel oma jakkide juures, jakid annavad kehakatted,
+kütte, piima ja liha. Platoole ülalpool taimede kasvupiiri oli aga otstarbekas
+rajada küla, nõnda ei võtnud see ruumi jakkide karjamaalt. Kalju peidus
+palvetava mehe käest kuulsin veel, et võõrastemaja oli kunagi olnud mošee,
+millelt minarett oli usklike üle mõnitamise nimel maha lõhutud. See polnud mul
+elus esimest korda endist islami pühakoda kurjasti kasutada. Eestile küllaltki
+lähedases Tveri (tollal Kalinini) linnas oli Volga jõe ääres kõrts Vostotšnõi,
+mis oli samuti kunagi olnud mošee. Ja seal oldi oma ateismis nõnda ülbed, et
+isegi minaretid olid maha kiskumata ning joomakohale oli pandud irvitav nimi.
+Kas ristijad teadsid, et koraan keelab alkoholi? Ent Pamiiris lookles mägitee
+4500 meetri kõrgusel, lumepiirist ülevalpool, ning paremat kätt oli näha
+Xinjiang. Lumi nii seal kui ka toonases N. Liidus oli mürkroheline, lilla ja
+punane, mõnikord ka valge nagu lumi ikka. Lume olid kirevaks värvinud
+mäestikuliivad ja kivipuru, mida tuuled ümberkaudsetest kõrbetest pilvede
+kõrguselt kandsid. Riigipiir oli äärmiselt valvatav, sest Hiina Rahvavabariigi
+ja N. Liidu vahel valitsesid parajasti pinged. Ööbisin Karakuli järve ääres nn.
+varjupaigas (prijut), koobashurtsikutes, nägin, kuidas idast paistev kuu heitis
+kuldset valgust mustale järvele. Ka nüüd paistis kuu ning kindlasti valgustab ta
+praegugi Karakuli piirijärve, ainult et enam pole tegemist N. Liidu ja Hiina
+Rahvavabariigi piiriga, vaid Tadžikistani ja Hiina Rahvavabariigi piiriga.
+Ürümchi lennujaam on suur ja moodne, siit saab lennata Taškenti, Almatõsse,
+Indiasse ja isegi Türki, Istanbuli linna. Ürümchi lennuliinid kulgevad
+enam-vähem täpselt Suure Siiditee kohal. Oma sügavas olemuses on maailm alati
+just niisugune, nagu see kunagi loodi. Paari tuhande aasta jooksul muutub ainult
+tehnika, mitte põhisisu. Ka meilid liiguvad sama teed mööda edasi-tagasi, ka
+rakettlennukid hakkavad lendama piki Siiditeega märgistatud marsruute ning
+kindlasti ka telekineetiline energiavoog nihutab asju ja inimesi paigalt samas
+suunas, kui niisugune imetransportöör kunagi leiutatakse. Lennujaama meeneletist
+ostsin brošüüri "Xinjiang in brief" ("Lühidalt Xinjiangist") ja lugesin, et
+Ürümchi lennuväli on suuruselt Hiinas viies ning see on reservlennuväljaks
+Euroopast Pekingisse lendavatele hiidlennukitele. Kui näiteks Pariisist või
+Viinist tuleva lennukiga midagi juhtuks, siis teeks see Ürümchis hädamaandumise.
+Loodame, et see jääb ainult teoreetiliseks võimaluseks, mida praktikas kunagi
+vaja ei lähe. Xinjiangi pindala on 1 miljon 600 tuhat ruutkilomeetrit, seega on
+see suurem kui terve Lääne-Euroopa kokku. Xinjiang on pindalalt Hiina suurim
+provints, mis võtab enda alla 16 protsenti tervest, pindala poolest maailma
+kolmandaks oleva Hiina territooriumist. Ühendust linnade vahel peetakse siin
+tihti lennukiga, nõnda et Ürümchi lennuväli teenindab palju provintsisiseseid
+liine, rohkem kui ükski teine lennuväli Hiinas. Ja mis tuttavad kohad!
+Turismikaardilt leian vaatamisväärsusena sellesama Karakuli järve, millest mul
+on nii kenad mälestused! Tuleb välja, et 1955. aastal nimetati Xinjiangi
+provints ümber Xinjiangi-Uiguuri Autonoomseks Piirkonnaks, selleks et N. Liidu
+eeskujul näidata põlisrahvaste õitsengut, ja pealinna hiinapärane nimi Dihua (ka
+Tihua) muudeti Ürümchiks, mis uiguuri keeles tähendab punane karjamaa ning mida
+hiinlastel on väga raske hääldada, sest hiina keeles ei ole r-häälikut.
+Hiinlased, keda linnas on 72,88 protsenti, kutsuvadki linna Ulumqi'ks või koguni
+Wulumuqi'ks, niisugust nime näeb tihti ka ladinatähelisena reklaamidel.
+Lennuväli asub 23 kilomeetri kaugusel kesklinnast, sinna sõitsime pool tundi.
+Äärelinnade väikeste majade ees laiadel kõnniteedel kõrgete paplite all istus
+rahvas laudade taga, söödi ja joodi. Inimesed elavad koos, kõik näevad, mida
+naabripere sööb, pole seal mingit eraldiolekut nagu kõrgetes kortermajades.
+Kesklinnas säras äride vitriinidel neoonreklaam, valgustatud kaubamajades
+tungles rahvas. Pimeduses ei märganud, et Ürümchi erineks teistest Hiina
+linnadest. Kõigis neis on hea hulk rahvast, jalgrattureid sama palju kui
+jalakäijaid, rikšamehi vähem, mopeede ja mootorrattaid veel kasinamalt, ainult
+autosid on nagu kirjusid koeri. Eestlane on harjunud suurema vahemaaga enda ja
+võõra vahel, hiinlased on olude sunnil teistsuguse psühholoogiaga, nendel võib
+distants olla pisem. Aga isegi kõige tihedama sagimise korral ei riiva hiinlane
+kunagi kõrvalkõndivat inimest. Mul tõusevad ihukarvad püsti, kui ma meenutan oma
+õpinguaegseid rüsinaid Moskva metroos, aga Shanghai metroos valitses hiinapärane
+korrektsus, keegi ei äianud küünarnukiga ribide vahele, nagu tegi vagunist
+väljatungleja Moskvas. Ja niisugune asi avaldab mõju. Ka kõige avarama
+ruumiihalusega eurooplane talub Hiinas inimeste tihedust enda ligiduses, lubab
+teise inimese endale väga lähedale, sest tal ei ole hirmu, et keegi teda
+puudutada võiks. Kord sõitsin Pekingis jalgrattaga. Kõik teised ratturid
+sõtkusid müürina minu kõrval, ees ja taga, aga kokku me ei puutunud. Tundsin
+mingit seletamatut kollektivismiõndsust, ent pabistasin veidi, kas ma ikka
+suudan hoida sentimeetripikkust vahekaugust. Inimesed ajasid jalgrataste seljas
+juttu, lobisesid mobiiltelefonidega. Ja korraga hakkas sadama vihma. Nagu üks
+mees tõmbasid kõrvalsõitjad ratast peatamata selga keebi, neid oli oranže,
+tulikollaseid ja helepunaseid. Ainult mina üksinda jäin särgi ja lühikeste
+pükste väele. Asusime kolmetärni hotelli nimega Silk Road, mis tähendab
+Siiditeed. Hiinas on vastuvõtuleti taga alati parasjagu rahvast, sissekirjutuse
+vormistamisega läks tükk aega. Seal, kus Euroopas saab hakkama üks inimene,
+teenib Hiinas mitu, ja niimoodi on igal pool, mitte ainult hotellides. Hoolimata
+sellest, et Hiina areng on viimastel aastatel olnud üle kümne protsendi aastas,
+ei kuuluta direktiivid rahvusliku koguprodukti ülikiiret kasvu Hiina
+prioriteediks number üks. Kõige tähtsam on Hiina kõrgeima võimuorgani
+Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu otsuse järgi hoopis igale inimesele töökoha
+tagamine. Siit tuleneb õige mitu järeldust. Kõigepealt – ühistunde ülekaal
+individualismi ees, millel on sügavad juured ajaloos ning mida üliegoistlikus
+Ameerikas mõistetakse ehk ainult usuringkondades. Kahtlemata oleks eliidile
+kasulikum tööpuudus, ent Hiina riik on otsustanud hoolitseda nende eest, kes
+võidutrügimisel isikliku heaolu nimel teistele alla jääksid. Täieliku vabaturu
+fanaatik ütleks siinkohal, et see, kes aheldab eliidi tegutsemistungi, paneb
+puudust kannatama kogu rahva, kuna looduse poolt paremaks loodud inimeste
+pürgimus omakasule ja rikkusele loob uusi töökohti ka neile, kes ise ei suuda
+oma firmat püsti panna, kellel pole ei loomingulisi ega juhiandeid ning kes on
+võimelised töötama ainult kellegi alluvuses. Hiinas on riiklikult reguleeritav
+turumajandus ning seal on otsustatud teisiti, seal arvestatakse ka nende huve,
+kes eluvõitluses kaotajaks jääksid. Vabaturu fanaatik ennustab, et kunagi lõpeb
+niisugune poliitika täieliku krahhiga, praegu seebimullina paisuv majandus
+lõhkeb haleda plaksuga, sest madalapalgaline rahvamass asutuse sees takistab
+edasiminekut. Lähiajalugu pakub näiteid poolt ja vastu, kokku varisesid
+vabaturule orienteeritud Mehhiko ja Brasiilia majandus, aga sama juhtus ka
+karmikäeliselt riigi kontrolli all oleva Lõuna-Korea majandusega. Kahtlemata
+tuleb leida õige tasakaal isereguleeruva vabaturu ning inimmõistusele allutatud
+riigimajanduse vahel, seda tasakaalupunkti ka kõik soovijad otsivad, ent selle
+leidmine on usuküsimus. Täpsemini – usuküsimus on veendumus tee õigsuses ning
+propagandaküsimus on selle õigsuse kuulutamine. Paljud jutlustavad, et nemad on
+õige koha leidnud, aga vastuvaidlejatel jätkub alati ümberlükkamatuid argumente,
+mida edasiminejad ei pane oma veendumuses tähele. Minu meelest pakub pikema
+ajalooperioodi vaatlus kinnitust riigikesksele ideoloogiale – pärast Teist
+maailmasõda taassünnitati Euroopa majandus riigi valvsa pilgu all, nagu seda
+Skandinaavia maades on kogu aeg tehtud. Aga ma tean, et ikkagi suudaks keegi
+selle väite ümber lükata. Riigimajanduse häbistasid Venemaa ja venemõjulised
+kommunistid oma hävitustööga ning usku selle headesse külgedesse on päris raske
+taastada. Oodates hotellitoa vormistamist kuulsime uhkes vestibüülis vene keelt.
+Minu esimene reaktsioon sellises olukorras on alati olnud seljapööramine või
+vähemalt pilgu mahaviskamine, ma olen alati tahtnud teha nägu, et mina ei näe
+ega kuule midagi. Siis aga ütlesin endale, et okupatsioon on ammu lõppenud,
+viimane aeg on suhtuda kõigisse naabritesse võrdse lugupidamisega. Aga samal
+momendil toodi meile hotellitoa võti ning anti tagasi passid. Tõusime liftiga
+17. korrusele, samas liftis sõitsid ka vene keelt rääkivad punkarisoenguga
+tätoveeritud noormehed, kes ilmselt olid tulnud Hiina kolkasse Lääne
+tänavakultuuri esindama. Tervitasin neid: "No, rebjata, kak dela?" Nad oli
+rõõmsalt üllatunud, kuuldes kristallpuhast vene keelt. Nad olid pidanud meid
+Ameerika individuaalturistideks, keda Siiditee kandis on rohkesti näha. Kas nad
+siis tõesti ei teinud eesti ja inglise keelel vahet? Selgus, et nad moodustasid
+VIA (vokaal-instrumentaalansambli) The New Beatles; rahvuselt olid nad kõik
+venelased, aga pärit Almatõst, Kasahstani suurimast linnast ja endisest
+pealinnast. Noormehed lubasid endale irvitamist Kasahstani iseseisvuse ning
+selle diktaatorist presidendi Nazarbajevi üle. Ütlesin, et meie oleme Eestist,
+andes sellega mõista, et nad võiksid oma pahameelt ja pettumust Kasahstani
+iseseisvuse puhul väljendades olla ettevaatlikumad. Nemad aga mõistsid minu
+lauset kui saatusekaaslase pihtimust ning hakkasid mõnitama Riiat, Eesti
+pealinna, kus nad olevat mõni aeg tagasi esinemas käinud ning kus ainukesed
+mõistlikud inimesed olevat kohalikud venelased. Kas ma pean tõesti lisama
+aktsenti või koguni grammatikavigu oma lihtsatele venekeelsetele lausetele, et
+sarnast möödamõistmist enam ei tekiks? Meie väljusime liftist, VIA-poisid
+liikusid kõrgemale, restorani Berjozka suunas. Just nimelt Berjozka (vene
+keeles, eesti keeli Kaseke, väga populaarne vene kõrtsinimi), sinna kutsus ka
+venekeelne reklaam liftiseinal. "Tulge pärast läbi," hüüdis meile järele
+blondeeritud peaga trummilööja, aga võib-olla ainult trummitassija. Pakikandjad
+tõid meie kaks seljakotti ja ühe kohvri tuppa. Ka nemad olid kahekesi, ehkki
+oleks piisanud ühest inimesest; nad olid uhkes keisriaegses sõdurimundris nagu
+enamik hotelliteenijaid Hiinas. Nad olid oma käruga sõitnud teises liftis meie
+oma kõrval, nõnda nagu head kombed nõuavad. Ja vanem neist ei võtnud jootraha,
+loobus veel mõlema nimel! Esimest korda elus nägin ma pakikandjat, kes keeldus
+meeleheast. Aga mida see tähendas? Ehk märkas ta mu peos muditud 2-jüaanist (4
+krooni) ja pidas seda solvavalt väheseks? Aga teistes hotellides jätkus seda
+küll ja küll: sain sügavate tänukummarduste osaliseks, kui ma niisuguse
+tagasihoidliku summa mulle osutatud teenuse eest andsin. Kas mu tegevus oli
+liiga rassistlik, kui ma püüdsin loobuja näojoonte ja silmade eripära uurides
+selgusele jõuda, kas ta on uiguur või hiinlane? Pekingi eestlane Indrek Park,
+kes on abielus korealannaga, kes õpib Pekingi ülikoolis tibetoloogiat ning
+õpetab samas inglise keelt, ütles mulle Pekingis, et tema teeb näo järgi vahet
+jaapanlastel, korealastel ja hiinlastel. Kõik välismaalased on alati olnud
+üllatunud, kui nad on kuulnud, et eestlane tunneb Tallinna tänaval ära
+vastukõndiva venelase, ehkki me oleme ühte ja sedasama balti rassi ning ehkki
+venelase suust pole tulnud ainukestki sõna. Loomulikult ei tea ma, kumba
+rahvusesse kuulus too pakikandja ning võib-olla oli ta hoopis kasahh, kirgiis,
+usbekk, mongol, tiibetlane, venelane või keegi muu, sest Xinjiangis elab kümme
+põhirahvust ning peale selle veel hulk väiksemaid rahvusrühmi. Oletame, et ta
+oli uhke, oletame, et talle piisas oma palgast, oletame, et ta ikkagi sai palka,
+ehkki on olemas hotelle, kus toapoisid, uksehoidjad, šveitserid, pakikandjad ja
+teised klientidega vahetult kokkupuutuvad teenistujad peavad oma töökoha eest
+hotelli peremehele maksma, sest nende teenitud jootrahad on koletu suured. Aga
+too noormees oleks pidanud olema solidaarne ning mõtlema teiste hotellide
+pakikandjatele, sest niisugune äraütlemine kingib mullegi võimaluse jootraha
+andmisest loobuda, ning näiteks järgmises hotellis ma ei pakkunudki pakkide
+tassijale raha. Võib-olla oli tal keelatud jootraha võtta, et tõsta hotelli
+renomeed ja ta kartis kolleegi enda kõrval, kes oleks võinud ju ülemusi
+informeerida? Võib-olla just sellepärast nad olidki kahekesi, et teineteist
+kontrollida? Kui me Külliga olime tuppa kahekesi jäänud, jõime rohelist teed.
+Kõigis Hiina hotellitubades on kuum teevesi termoses ootamas, selle kõrval
+teepadjakesed kasutamiseks valmis. Harilikult sisaldavad padjakesed rohelist
+teed, vahel ka jasmiiniteed. Kõrgemat järku hotellides on ainult säravamad
+termosed ja kaunimad padjakesed, tee kvaliteet on igal pool kõrge. Tee on sõna,
+mis on meieni jõudnud inglise ja saksa keele vahendusel hiina keelest. Ka
+venekeelne tšai on pärit hiina keelest, ainult et inglased pidasid kaubavahetust
+mööda merd Lõuna-Hiinaga, venelased mööda maad Põhja-Hiinaga. Euroopa laenas
+endale lõunahiinakeelse, Venemaa põhjahiinakeelse häälduse. Mina olin Hiinas
+teist korda, pärast esimest külastust jätsin ma täielikult maha kohvijoomise ja
+läksin üle rohelisele teele. Kui ma olin pool aastat rohelist teed joonud, küsis
+üks inimene minult, millise salviga ma oma nägu ööseks määrin, sest mu ilme
+muutuvat kogu aeg nooremaks. Kahtlustasin teda algul nöökimises, siis sain aga
+aru, et tal on tõsi taga. Temagi lubas hakata rohelist teed jooma, nõnda et ma
+olen tegutsenud isegi nagu reklaamiagent. Roheline tee kosutas seegi kord. Olime
+tol päeval ärganud hästi vara hoopis teises Hiina otsas, lennanud seitse tundi,
+aga pärast ühte tassi oli roidumus kontidest nagu peoga pühitud. Tõusin
+tugitoolist püsti, tõmbasin akna eest ära suure, maast laeni ulatuva kardina.
+Vaatasin mustavasse auku, mille põhjas sätendasid nii liikuvad kui ka liikumatud
+tulekeed; need olid autode katkematu voor ja tänavalaternate kett autode kohal.
+Kollasele elektrivärvile lisandusid plinkivad ja tantsivad punased ja rohelised
+toonid – see oli neoonreklaam, mis kutsus ostma, ostma ja ostma. Olime küllaltki
+kõrgel, aga siiski küündis enamik kesklinna hooneid meist kõrgemale. Nende
+akendes polnud tulesid. Kas need on bürood, kust ametnikud on õhtul lahkunud?
+Hiljem linnas ringi uidates mõistsin, et needki olid hotellid, ainult et nende
+akende ees püsisid paksud kardinad. Nüüd olin ma siis selles linnas, millest ma
+olin juba lapsepõlves lugenud rootslase Sven Hedini kaheköitelisest raamatust
+"Minu elu maadeavastajana." Teos ilmus 1939. aastal Tartu-Tallinna kirjastuse
+Loodus sarjas "Mehed, maad ja mered", oli Nõukogude ajal keelatud kirjanduse
+nimestikus ja paelus mind jäägitult. Seal on kõike – kõrbeseiklusi,
+poliitikaintriige, tõelist kangelaslikkust ning surevate seltsimeeste
+mahajätmist liivatormi. Mäletan, et esitasin endale juba toona küsimuse, kas
+kellelgi on õigus jätta oma kaaslased kõrbesse surema palavusse, janusse ja
+kurnatusse? Või on tal kohustus hukkuda koos teistega, mis sest, et tal endal
+jätkuks jõudu pääsemiseks, ent ainult siis, kui ta teised maha jätab ning
+üksinda ära läheb? Tõtt-öelda ei tea ma selle eksistentsiaalse küsimuse õiget
+vastust tänase päevani, tean, et vastata saab ainult religiooni ja
+traditsioonide pinnalt. Kes on tõstnud kilbile egoismi ja inimese vastutuse
+ainult iseenda eest, see lubab niisugust käitumist. Kes aga pooldab
+kollektivismi, taunib pagemist iseenda päästmise nimel. Hiina ühiskonnas ei
+tuleks kõne allagi niisugune otsus, Euroopas ja Ameerikas aga leiaks see
+paljudes ringkondades mõistmist. Sven Hedinile heidab varju asjaolu, et temast
+jäid Taklimakani kõrbesse piinlema uiguurid ja kirgiisid, keda ta oli palganud
+teejuhtideks ja kaameliajajateks ning keda ta valgest eurooplasest tahtejõu ja
+eneseteostuseiha poolest nõrgemaks pidas. Maadeuurijale teeb aga au, et ta
+tagantjärele kirjutatud mälestustes seda episoodi maha ei salga. Ürümchi nimi
+kirjutatakse seal Urumtši, nõnda tehti üsna hiljuti ka eesti keeles. Sven Hedin
+ei ütle midagi head selle toonase kolkalinna kohta; ta jõudis Ürümchisse uut
+ekspeditsiooni formeerima pärast vana hukkumist. "Lähme siis sinna Berjozkasse,"
+ütles Külli ning varsti me olimegi 35. korruse restoranis. Enamik silte olid
+venekeelsed, küll kutsuti rahvast piljardiruumi, küll soome sauna. 
+
+Kui kana siia maailma sündis, ütles ta: "Piiks." Võimalik, et see tähendas tema
+keeles "tere". Ta vaatas ringi ja nägi maailma, mida muna sees olles polnud
+märganud. Kõigepealt oli seal üks puuriit, kus halgude otsad moodustasid
+iseäraliku mustri. Halli mulla peal puude ääres liigutasid end rohututid.
+Vastsündinu veendus, et kõik rohelist värvi asjad ongi rohelised. Puuriida kohal
+kõrgus sinine taevas, see tundus olevat kaugemal kui rohi. Maailmas oli väga
+palju erinevaid asju ja need kõik näisid seal olevat ammu enne kui tibu sinna
+saabus. Kõige tähtsam aga oli valge kanaema, kes vaatas tibu peale sellise
+pilguga, nagu kuuluks too täielikult temale. See mõjus nõnda, et tibu tahtiski
+talle kuuluda ja tema juurest kaitset otsida. Kui ta munakoore seest välja
+astus, tundis ta kahesugust tunnet. Oli tahtmine pugeda kanaema tiiva alla, et
+taas oleks pehme, soe ja pime. Teisalt aga ajas uudishimu teda emast eemale. Ta
+tahtis proovida oma jalgu, silmi, tiivakesi, et teada saada, miks need olemas on
+ja mida nendega annab teha. Ka kõrvad pidid tal kusagil olema, sest ta kuulis
+tasast, kuid nõudlikku häälitsust: "Kok, kok, kok." Selles lauses oli väga palju
+tähendusi. Seal oli hoiatust ja kutset, oli rangust ja armastust. See seletas
+põhjalikult ära, et nii noorel olevusel nagu munakoore igaveseks maha jätnud
+tibu, ei maksa üle kümne sammu eemalduda emast, sest maailm on väga suur ja
+tulevikus on piisavalt aega, et seda tundma õppida. Tibu ei teadnud, misasi on
+tulevik. Kui oled alles ühe minuti olnud munakoorest väljas, siis sa veel kella
+ei vaata. Ja polegi vaja liiga vara teada saada, et kõik asjad siin maailmas on
+ajutised. Paraku ka kanad. Praegu tundus tiivaalune, kuhu kanaema kutsus, olevat
+kindel ja igavene paik, tibu võis sinna sukelduda midagi mõtlemata. Seal kohtas
+ta oma õdesid ja vendi, kes esimesel hetkel näisid olevat tema sarnased, aga
+tegelikult olid üsna erinevad, nii et tal polnud hirmu end kellegi teisega ära
+vahetada. Kummagi tiiva all oli peidus kuus vähkrevat pallikest, kes ainult une
+ajal paigal püsisid. Ema tiivad olid nõndaviisi ehitatud, et kõik külmavaresed
+sinna ära mahtusid. Ja kuigi emal oli tegemist selle rabeleva vennaskonnaga, oli
+ta üsna uhke ja ümmargune oma tiibade alla peidetud saladusega. Tiiva alla ei
+jäänud kanapoeg kauaks. Ega ta selleks maailma tulnud, et pimedas tiiva all
+lösutada. Kui sulepallike oli sooja saanud, oli ta esimene, kes hakkas rabelema.
+Emale vähkremine ei meeldinud, ta kergitas tiiba ning laskis lapsukesed laia
+maailma. Tibupoeg oli targa marjulise moodi, ei asunud kohe esimest laastukest
+imetlema ega jooksnud ka pea laiali otsas kanaemast võimalikult kaugele, vaid
+astus mõned sammud, vaatas ringi ning mõtles, mida selles kirjus maailmas kõige
+enne lähemalt uurida. Et pesa oli peidus mulluste puupinude vahel, siis oli
+loomulik, et kõigepealt nägi ta halgusid. Need moodustasid kõrge seina, mis viis
+pilgu taevasse. Mõned halgude otsad olid ümmargused, mõned kandilised või
+kiiljad. Ükski polnud teisega päris sarnane. Halud olid tihedasti üksteise
+vastas, läbi vahede ei pääsenud, pinu taga oli teine riit, mis sulges selle
+riida arvukad aknad. Aga enne kui meie tibu puuriidaasjus suuremale selgusele
+jõudis või seda paika oma sünnikoha ja koduna omaks võttis, mindi siit ära
+veelgi laiemasse maailma. Kanaema nägi, et tiiva all sooja saanud pallikestel on
+kange himu igasse ilmakaarde laiali joosta ning ta otsustas nad taluõuele viia
+ning pererahvale näidata, kuidas üks kaval kana on kõiki ninapidi vedanud tänu
+sellele, et ta suutis hoiduda valjusti kaagutamast kohe kui muna oli munetud,
+vaid tegi seda pisut hiljem, kui oli riitade vahelt väljas ning parajal kaugusel
+nendest. Nõnda ei teadnud inimesed pesa otsida, munad jäid alles ja tibu sai
+maailma sündida. Kanaema polnud üksi kaval, tal oli ka suure väejuhi mõistus.
+Nõudlikult kok-kokutades käskis ta tibudel enese läheduses püsida ning uhke
+salgana marssisid nad avarale õuele, kus oli nii palju erinevaid asju, et
+esimese ehmatusega ei osanud ühtegi tähele panna. Kanaema tahtis uhkeldada oma
+pesakonnaga ning viis selle majatrepi eest läbi lauda juurde, kus kanadele
+tavaliselt teri puistati, mis seetõttu oli üks huvitavamaid paiku lähikonnas.
+Vastu tuli teisi kanu, kellest osa olid meie tibule sugulased, osa aga täiesti
+võõrad. Viimastel oli koguni naljakas väljanägemine: neil olid valgete asemel
+kirjud suled seljas. Kohe esimeses õues näidati meie udupallile palju erinevaid
+asju ja elusolendeid. Üks huvitavamaid nende seas oli väike tüdruk, kellel oli
+pikk pats selja taga ja paljad jalad. Ta tuli majatrepile, haigutas mõnusasti ja
+tahtis just ringutama hakata, et päikesele näidata oma ilu, nagu ta seda oli
+igal hommikul harjunud tegema, kui äkki märkas kohevil kana, kelle nimi oli
+Valge Neljas, ning selle ümber kahtteistkümmend kollast pallikest, kes näisid
+veerevat ilma jalgade abita. Et ümmargusi oli just kaksteist, seda ta ei jõudnud
+kohe kindlaks teha. Ta vaatas üllatunult, kuidas laevastik tema eest mööda ujub
+ning hüüdis: "Ema, ema, tule vaata, Valge Neljandal on tibud." Uksele ilmus
+pikem olevus, kes lõi käsi kokku ja ütles: "Seda ma arvasin! Seda see nurjatu
+oli viimased päevad kadunud! ""Mitte kadunud, vaid ta haudus tibusid välja,"
+parandas tütar, millest oli tunda, et ta on valmis Neljandat koos tibudega
+kaitse alla võtma. Aga ega ema halvustav sõna "nurjatu" nii kurjalt kõlanudki,
+selles oli rohkem imestust ja isegi tunnustust. Tõe huvides peab ütlema, et tibu
+kuulis küll sõnu, aga ta ei saanud nende tähendusest aru. Need ei jäänud isegi
+meelde, aga niipalju oli küll selge, et väiksema inimese hääles helises soe
+toon, nõnda et tibukese üheksas meel, mis oli tal juba enne sündi hästi
+arenenud, ütles talle, et selle inimesega tasub edaspidises elus arvestada. Tibu
+ei taibanud millestki, et need olevused on talus kõige tähtsamad. Õue teises
+servas oli ohjadega aida trepi külge seotud hobune. See oli hoopis suurem ja
+ilusam kui inimesed ning oli täiesti mõistetav, et tibu pidas just teda
+peremeheks majas. Aida kõrval, ketiga kuudi küljes kinni, hüples peni ja tegi
+lärmi, aga teda ei saanud tibu kuidagi peremeheks pidada. Kuigi ta oli näiliselt
+kuri, oli tema olekus alandlikkust ja alluvust, mida ema Neljanda olekus sugugi
+polnud. Et koer lipitses inimeste ja mitte hobuse ees, seda ei mõistnud tibu
+veel tähele panna. Kui nad seal sedaviisi läksid, jäid õed ja vennad tibule
+ühtelugu ette, aga ta mõistis, et vist oleks kurb elada, kui keegi sulle ette ei
+jää. Siis jõudsid nad terade puistamise platsile ning kanaema hakkas kohe
+nokkima. Tibud ei teadnud, mida nemad peavad tegema. Ema eeskujule järgneda
+polnud võimalik, sest terad olid suuremad kui tibude nokad. Juba tuligi
+paljasjalgne ja pikapatsiline taldrikuga, millele oli puistatud peent tangu,
+ning pani selle tibude keskele maha. Kanaema uuris asja ning lubas söögi kallale
+asuda. Tibud olid nii head õpilased, et neid polnud tarviski õpetada. Peagi
+hüplesid kõik ümber taldriku ning üks kargas isegi peale, nõnda et tanguterad
+laiali lendasid. Noomida ta selle eest kanaemalt ei saanud, kuid pikapatsiline
+võttis ta õrnalt sõrmede vahele ning tõstis taldrikult maha. Nõnda õpetati seal
+talus lauakombeid ning meie tibu ei teadnud, kas olla kade või rahul, et tema
+polnud eksija, et mitte teda ei puudutanud inimese käed, kes söögi toomisega
+kõvasti tähtsust ja tähendust juurde oli saanud. Sel tähtsal päeval oli veel üks
+suur sündmus: söögiplatsile lauda ette ilmus kukk. See oli kirju ning üpris
+suurelise olemisega isand. Kuni kuke ilmumiseni oli siin kõige enam kohevil
+kanaema, tema pikast loksumisest kõhnunud keha näis olevat kopsakam kui kõigil
+teistel kanadel. Nüüd kahanes tema tähtsus märgatavalt. Ta näis nagu
+süüdlaslikult ootavat, kas isand võtab tibukarja omaks. Kukel olid pikad kookus
+sabasuled ja kõrge hari, mis koos kõvera nokaga andsid talle ähvardava ilme. Ta
+vaatas oma kanad rahulolevalt üle, tibudest aga ei teinud üldse välja. Vahest ta
+silmanurgast märkaski neid, kuid nad olid veel liiga armetud, et neid tõsiselt
+võtta. Polnud teada, kellest siin üldse elulooma saab, ning kukk ei mõtelnud
+veel, et peagi saabub aeg, mil ühest sellisest pallist kasvab noor ja tugev
+kukk, kellega tal tuleb võimu pärast võidelda. Ta oli varem noorkukkedega kokku
+puutunud ning neid alla surunud enne, kui nood täisjõu kätte said. Ta pidas oma
+võimu täielikult enese teeneks ega arvestanud, et siingi on mängus inimeste
+käsi. Kui nad ühel mustal päeval leiavad, et vanast kukest pole enam õiget asja
+kiremisel või kanade kamandamisel, siis lasevad nad mõnel noorel täiskasvanuks
+saada. Ja siis läheb võitluseks elu ja surma peale, kus seisavad vastamisi jõud
+ja kogemus. Inimesed asjast osa ei võta, aga nende poolehoid kuulub noorele. Et
+nad vana kukke asjata ei kõrvaldaks, peab ta noorest selgelt üle olema ning teda
+nõnda kõvasti sarjama, et inimesed ta poolsurnuna leiaksid ning veenduksid, et
+nad on teinud vea, kui otsustasid, et vana kuke päevad on loetud. Nad peavad
+nägema, et vana on veel täis võimu ning väärib oma kohta kanakarja keskel.
+Niisugune oli kuke elu, temal tuli end mitte üksi kanade, vaid ka inimeste ees
+maksma panna, nõnda et tühistele pallikestele tal tõepoolest tähelepanu ei
+jätkunud. Aga seda kõike meie tibupoeg ei teadnud, ta vaatas kukke imetlusega
+ning tundis oma noore meelega, et selle olevusega tuleb tal edasises elus
+arvestada. Nagu arvestab täna tema ema. Kukk astus väärikal sammul toiduplatsile
+ning kanad tõmbusid kõrvale. Suuremat söögiisu tal polnud, ta nokkis mõned
+terad, otsekui sooviks teistele näidata, et tema võib seda igal ajal teha, kui
+tahab. Tibu ei jõudnud veel kuke imetlemist lõpetada, kui juhtus midagi
+ootamatut: kogu tibude pesakond pandi vangi olematute kuritegude eest. Toast
+ilmus välja veel üks olevus, keda nimetati pereisaks, ta läks sõna lausumata
+kuuri alla ning tõi sealt varbadest kasti, mille kaaneks oli traadist võrk. Ta
+asetas selle lauda seina äärde ning ütles: "Siin see kast on. Pole ta midagi
+kadunud või ära lagunenud. Võite kohe oma tibud sisse panna." Tulid suurem ja
+väiksem naine, võtsid kinni kanaema ning torkasid kasti. Nüüd polnud tibudel
+soovi kasti juurest eemale joosta, nad lasid ennast kinni võtta ja ema juurde
+kasti panna. Aga kui see oli tehtud, võeti kanaema kastist välja ning traadist
+võrk tõmmati üleni peale. Enne pandi küll kasti taldrik tangudega ning
+veekausike, aga sellest polnud palju rõõmu. Tibud olid vangis mis vangis.
+Suurest maailmast oli neile jäetud vaid väike tükike. Seda ümbritsesid neli
+seina, lõputu taeva ja tibu vahel oli metallist võrk. Hea oli vaid see, et päike
+oli vahepeal kõrgemale tõusnud ja soojendas hästi, tibudel polnud külm. Nad ei
+teadnud veel, et ees ootab õhtu ja päike läheb taevast ära. Ent seda teadmatagi
+tundus meie tibule, et päike ei asenda ema, ta asub kaugel ja talle ei saa kurta
+oma pisikesi muresid. Tibusid puuri pannes ei öelnud pikem inimene midagi, aga
+pisemal süda vist natuke valutas, nõnda et ta kõneles järgmist: "Paneme teid
+ilusasti siia kasti sisse. Siis ei saa kuri kull ega verejanuline tõhk teid
+kätte. Ja te ise ei jookse ka rumalast peast igale poole, kus tibukest ootavad
+kõiksugused ohud. Ma võin teile jutustada lugusid, aga ei taha teid ilmaasjata
+hirmutada. Ühel kirjul kanal ammu enne teid jäi kolmeteistkümnest tibust lõpuks
+järele ainult üks. Te ei taha ju ometi, et teiega sama lugu juhtuks. Sellepärast
+elage kastis ja ärge arvake, et me oleme teid vangi pannud ... " Öelda võib nii
+või teisiti, aga vangimaja oli see tibudele ikka. Kui tibu poleks enne kogenud
+maailma ehmatavat suurust, mis lubas teha lõpmatult jalaasteid, ilma et ühtki
+takistust ette oleks tulnud, oleks ta võibolla arvanud, et maailm ongi selline
+nelja seinaga piiratud ala. Mõni vennaskonnast vahest unustas varsti, mida ta
+oli näinud teekonnal puuriitade vahelt lauda seina äärde ja pidas kasti
+ainuvõimalikuks koduks, aga meie tibu ei unustanud ning oli esimene, kes proovis
+varbade vahelt välja pugeda, kuid jäi kinni ja sai hädavaevu kasti sisse tagasi.
+Tema vabadusearmastust ei hinnanud keegi, inimesed arvasid seda ainult enda
+jaoks heaks. Isegi pikapatsiline, kelle hääl oli ikka soe, ütles: "Kuhu sa,
+lollike, tükid. Ma ju ütlesin sulle, et väljas varitsevad ohud. " Küllap oli
+inimestel kombeks oma vangimaju pidada turvalisuse paikadeks. Tibu hing aga
+otsis väljapääsu. Niisugune kord elav olend on, ta ei lepi, jookseb peaga vastu
+seina, proovib ikka ja uuesti, lõpuks teeb küll näo, et on leppinud, püüab ka
+ennast petta, tegelikult loodab ja ootab aega, mil võib oma tahtmist saada. Kodu
+tunnet meie tibul kasti suhtes polnud. Ema tiiva all oli. Ohtudest ei teadnud
+tibu midagi, tüdruku sõnadest sai ta vaid niipaljukest aru, et too soovib neile
+head, kuid tegi seda omamoodi, küsimata, kas see hoolealustele meeldib. Talle
+sai selgeks just inimese osa selles loos. Mitte hobune, keda ta peremeheks
+pidas, ei pannud teda kasti, vaid inimene. Hobune konutas ikka sama ükskõiksel
+ilmel aidatrepi ees ja tema suurusest polnud kasu talle enesele ega teistele.
+Tibu võis juba oletada, et ka hobune ootas oma saatust, mida määrab inimene.
+Inimene jagas oma lähedastele hirmu ja armu, pani neid kasti kinni või tõi
+tangutaldriku ette. Ta nimetas koduloomi sõpradeks ja surus põse vastu hobuse
+kaela või hellitas kassi süles. Kass oli ainus, kes säilitas inimese
+majapidamises iseseisvuse, ta nurus küll hellitust ja vahel pakkus seda ise
+vastu, kuid kõndis, kuhu tahtis ja teda ei ähvardanud miski. Just kass oli
+tibudele ohtlikuks vaenlaseks, võre kaitses neid ilusa pehme käpa eest. Teine
+suhteliselt hoitud loom talus oli koer, ta maksis oma elumugavused kinni
+orjaliku truudusega. Head hobust, talumehe kõige suuremat varandust, sundis
+inimene tegema rasket tööd, kanadelt võttis ta ära nende munad, lehma laste eest
+jõi ta ära piima ning sarviline püüdis ikka rohkem lüpsta lootuses, et siis ehk
+jätkub ka vasikale midagi. Lammastelt võttis ta ära nende kasuka, vaene siga aga
+oli tema jaoks vaid liha. Ükskõik mis looma ta oma tallu võttis, ikka tahtis
+temast kasu saada. Tüdruk tõi tibudele kõvaks keedetud muna, mis oli peeneks
+hakitud, ja see maitses kõigile väga hea. Muna anti tibudele ette niisugusel
+kujul, et sellele ei osanud nad üldsegi mõelda, et nüüd söövad üht omataolist,
+kellel polnud määratud siia maailma sündida, selle ilu ja vastuolulisust kogeda.
+Kasti paistis ära, et päike liikus taevas ja maa peal liikusid varjud. Varsti
+varjas laudsein päikese hoopis ära ja kasti tibude juurde pandi ema. Vangipõli
+muutus rõõmsamaks. Ema kedagi ei hellitanud, aga seda temalt ei oodatudki.
+Piisas tema kohalolekust ja tibu tundis ennast palju kindlamalt. Ema nokkis ära
+mõned tanguterad taldrikult, aga need ei näinud talle maitsevat. Siis lükkas ta
+tibud laiali ja lösutas maha. Ükshaaval kadusid pallikesed tema tiiva alla. Meie
+kangelane ei märganud seda kohe ning imestas, kuhu vennad ja õed on saanud. Siis
+tundis ta jälle külma ning teadis, kust sooja leida. Kui ta tiiva alla puges,
+imestas, et teised on juba ees. Vennad rabelesid ja püüdsid teda tõugata tiiva
+alt välja. See pahandas tibu nõnda, et ta tegi enesele tiibade ja jalgadega
+ruumi ning ronis kuheliku keskele, kus oli kõige soojem. Hommikul ärkas ta üles
+ja tundus, et maailm on samasugune, kui oli eile. Ja järgmisel hommikul ärkas ta
+üles ja kõik oli samamoodi. Ja nii see kordus, nõnda et polnudki aru saada, kas
+päev on uus või kestab ikka seesama hetk. Kirkana püsis meeltes esimene hommik,
+mil ta oli pisut uimasena munakoorest väljunud ning näinud taevast. Sealt oli
+kostnud helisid ja hääli, mis olid temastki kõnelnud ning arutanud, miks ta küll
+munakoore purustas ning kaitsvast lossist sinikirjusse maailma ilmus. See hommik
+ja tunne ei kordunud enam. Kollase pallina veeres tibu üle taluõue, nägi seal
+koera ja hobust. Ta püüdis meenutada ka uhket kukke, kes oli ajanud peale hirmu
+ja õndsuse judinad, aga see ei tulnud ta silmade ette. Ühel päeval märkas tibu,
+et ta on kasvanud suuremaks. Ta udusuled olid muutunud karedamaks või olid need
+hoopis uued suled ta seljas, ta tundis end nende varjus kindlamalt ning kujutas
+enesele ette, et varsti on ta samasugune kui ema. Nüüd lasti neid kastist välja
+jalutama ning nendega tegeles peamiselt pikapatsiline tüdruk. Tibule näis, et ta
+hellitab eriti teda, võtab pihku, teeb pai, mis üldiselt aga ei olnud meeldiv.
+Taluõuel kohtus ta mitmel korral kukega, see ei teinud temast väljagi, ometi
+tundus tibule, et ta jälgib silmanurgast nende kasvamist. Terad muutusid
+suuremaks ja asjad väiksemaks. Hobune oli ikka suurem kui inimesed. Mõlemist
+tasus eemale hoida. Eriti ühest pahurast mehest, kes tuias mööda talu ringi ja
+torises. Ta käis põllul tööl, siis polnud teda õnneks näha, aga kui ta nähtavale
+ilmus, oli parem kõrvale hoida, ta võis jalaga äiata. Hoiduda tuli ka kassist,
+kes vaatas ahne rohelise silmaga, kuratlik kavalus sädeles igas ta karvatutis.
+Õnneks oli ta arg ning jälgis mitut asja korraga. Kui sihuke sind ainiti sihiks,
+halvaks vist küll tahte ära ja sa sammuksid talle ise suhu. Hoiduda tasuks ka
+suurest seast, kes lösutas haisvas sulus ega võtnud tagumisi jalgu alla. Ta oli
+valmis iga pala lõugade vahele haarama, kas lõppematust söögiisust või
+rumalusest, kuid temast ei kiiranud tapahimu nagu kassist. Hobuse nina ees võis
+rahulikult nokkida kaerateri, pidid ainult vaatama, et ta sulle kogemata peale
+ei astuks. Koera kilkamises ja karglemises oli rohkem rabelemist ja käratsemise
+lusti kui kurjust. Mõnikord näis, et ta kaitseb kõiki kodakondseid võõraste
+eest, siiski oli parem tema keti liikumise piirkonda mitte sattuda. Jalgu ei
+tohtinud kellelegi jääda, lehmale ega vasikale. Ainult lambad näisid päris
+ohutud olevat, nad astusid ise kõrvale, kui just parajasti kuhugi kabuhirmus ei
+tormanud. Paljud asjad maailmas said selgemaks. Näiteks see, et kui päike on
+keset taevast, on ta kuum, kui laskub taeva servale ning on suurem, järelikult
+peaks olema lähemal, pole temast üldse enam sooja. Või see, et vesi voolab
+allapoole, aur ja udu ülespoole. Hommikuti on kaste, seda on rohukõrtelt hea
+juua. Mõnus on supelda tolmu sees ja üldse pole mõnus märjaks saada. Kui taevast
+kallab vett, on mõistlik aida laia räästa alla varjule minna. Vahel lööb välku,
+see teeb maa valgeks, aga kustub ruttu ära. Äikesele järgneb koletu kärgatus,
+see ei tee kellelegi häda, aga ajab hirmujudinad selga. Väikesel tibul oli mõnes
+suhtes parem elada kui suurel kanal: ta mahtus igasse kitsasse pilusse. Aga
+sellest hoolimata tahtis ta suuremaks saada .. Ema ei võtnud neid enam ammu
+tiiva alla, ta väsis ära ja oli kanapoegadega kuri. Märkamatult, tasahaavalt
+hakkasid nad üksteisest võõrduma. Kukk pani ema tähele, tuli mõnikord tema
+juurde, ema lösutas siis alandlikult maha. See tegi kadedaks. Ka tema oleks
+tahtnud tunda mõnusat hirmu, kui isand, punane hari püsti, tuleb ähvardavalt ta
+poole. Vahel kanapojad kaklesid omavahel. Niisama lustist, ilma et neil suuri
+asju olnuks omavahel jagada. See oli siiski rohkem kukepoiste asi, nemad pidid
+harjutama. Tibu oli tulevane kana, tema hoidis kaklustest kõrvale. Kuid oli ka
+sõjakaid kanu isegi täiskasvanute seas. Ühe oma valge tädiga, keda tüdruk kutsus
+kuueteistkümnendaks, oli tibul pingeline vahekord. See püüdis teda igal põhjusel
+nokata. Tibu tundis, et ka temasse koguneb tigedust, ta ootas, et nokk kasvaks
+tugevamaks, küll ta siis äigab vastu. Aeg, mis alguses liikus aeglaselt, muutus
+ikka kiiremaks. Ühel sombusel hommikul märkas meie kangelane, et ta pole enam
+tibu, vaid on kana. Arvanud oli ta endast seda juba varemgi, aga nüüd tundis
+selgesti ära. See tuli mitmest asjast ilmsiks. Kasvõi näiteks tema suhetest
+kurja tädi Kuueteistkümnendaga, keda ta enam ei peljanud, vaid astus talle
+väärikalt vastu ja see ei julgenud enam nokata. Kuigi püüdis mõista anda, et
+tema vihaalune pole ikka veel päriskana. Mida tähendab olla kana? Kus on piir,
+millest algab kana? Tüdruk oli ühel päeval vennaskonna üle lugenud ja kõigile
+nimed pannud. Neid oli siis järel veel kaheksa. Osa oli eluraskustele alla
+jäänud. Kui tibu esimest korda sellega kokku puutus, et üks nende seast ei taha
+üles tõusta ja rõõmsalt teri nokkida, oli ta väga imestunud. Mõni teine oli
+koguni pahane ja lõi lamajat nokaga. Sellest said teised julgust ja läksid talle
+samuti kallale. Mis see oli, et nad nõrgemat nokkisid, kas mingi iseäralik
+tarkus? Et nende tõug nõrkade hävimise läbi tugevamaks saaks? Ühe tibu
+vaatevinklist oli see julm, aga kõikide seisukohalt nähtavasti paratamatu.
+Kanahakatised said tüdrukult pahandada, et nad oma eluisu kaotanud kaaslasele
+terava noka abil elamise tarvidust hakkasid sisendama. Ta võttis nõrkenud ja
+mitu valusat vopsu saanud tibu nende keskelt ära ning viis tuppa. Aga välja ta
+sealt enam ei ilmunud, nähtavasti polnud teda enam elule tarvis. Ühel päeval
+tundis ka meie tibu, et on haige. Ta pea oli norus ja juba sihtis vend, kes oli
+eriti agar ja igalpool esimene, teda viltuse silmaga ning oli valmis nokaga
+eluusku jagama. Tibule oli see kuidagi ükskõik, ta poleks suutnud vastu hakata,
+ta oli valmis saatusega leppima: kui ta nokitakse ära, ju siis peabki nii olema,
+saab vaevast lahti. Kuid tuli tüdruk ja märkas kohe oma lemmiku seisundit. Kaks
+eelmist juhust olid teda õpetanud. Ta ütles: " Kuule, sa oled ju haige. Tule
+minuga tuppa. " Ta võttis kanaplika ning viis kööki, kus pliidi kõrval oli
+pisike kast. Nõnda sattus tibu esimest korda inimeste eluasemesse. Kuid tal oli
+nii halb olla ja ellujäämisega tegemist, et ta ei osanud seal alguses midagi
+tähele panna. Kui ta kosus, olid asjad juba harjunult omal kohal, jäi ära
+avastamise värskus, mis kõik eredalt mällu talletab. Ta lihtsalt teadis, mis
+leidub inimeste köögis ning võis seda ka teistele kirjeldada, kui see neid oleks
+huvitanud. Kanadel sõnu ei olnud, nende häälitsused väljendasid tundeid. Üks
+noor kana ei saanud teistele öelda: "Teate, köögis seisab leivamõhk." See oleks
+eeldanud, et kuulajad teavad, misasi on leivamõhk. Seda ei tea enamik
+linnalapsigi. Võibolla ei tea seda tänapäeval isegi kõik maalapsed, sest leiba
+ostetakse poest ja mõhku pole tarvis, see vedeleb pööningul või rehetoas kolu
+hulgas. Meie loo ajal oli see veel olemas, kuid kanad ei teadnud sellest midagi,
+nad polnud toas käinud. Mõni julgem oli tikkunud, kuid teda oli ära aetud.
+Leivamõhul oli huvitav kuju ja hea lõhn, oli tahtmine tema sisse lennata ning
+seal natuke nokkida. Aga see jäi ära, sest inimesed olid oma asjade juures
+kiivalt valvel ning ütlesid: "Kõss, kana!" Meie tibu oli armust tuppa võetud, ta
+käitus seal korralikult ja sai kiiresti terveks. Kui ta teiste hulka tagasi
+viidi, võis ta neile julgesti otsa vaadata ning nokalöögile vastata samaga. Tema
+elujõud oli korraks vääratanud ning ta oli tüdrukule tänulik, et see oli ta
+õigusemõistjate käest päästnud. Sellest võis teha järelduse, et nõrgemate
+äranokkimine ehk polnudki alati tark tegu. Nõrkades on tihti andeid, mis tulevad
+teinekord kõigile kasuks. Kaks tibuperest olid hiljem otsa saanud. Üks päris
+arusaamatutel asjaoludel. Ta leiti nõgesepõõsast, kui tal olid juba kärbsed
+kallal, ja keegi ei teadnud, mis temaga oli juhtunud. Teise viis ära rebane, kui
+ta oli majast kaugele metsaservale kõndima läinud. Rebane viis ta suus ära kõigi
+teiste kurjast kaagutamisest ja peni klähvimisest hoolimata. Võib arvata, et
+mitte õilsal eesmärgil. Ei mõelnud vist keegi, et rebane viis ta ära selleks, et
+kusagil teises riigis teha temast kanade prints. Küllap sõi ta ettevaatamatu
+vennakese ära, see oli elu julm seadus: ise oled süüdi, kui tugevamale hambusse
+sattud. Nii et otsa said mitte üksi nõrgad, vaid ka liiga agarad ja
+uudishimulikud. Just seesugune oli rebase kätte sattunud kukepoiss. Nüüdseks oli
+neid niisiis järel veel kaheksa. Tüdruk pidas arvet ja oli uhke, et neid niigi
+palju on. Ta pani kõigile nimed. Kõige vilkam noor kukk nende seast sai enesele
+nimeks Aa, meie kangelane oli sellest päevast alates Tsee. Nimi oli tarvilik
+inimestele, tibu ise ei arvanud sellest midagi, hiljem harjus ära. Ükski
+koduloomadest ei kutsunud teda nime järgi, ei siga ega koer, nendele olid nad
+ühed kanad kõik. Inimestele oli ta aga nüüdsest Tsee. Ühel hommikul ronis Tsee
+sõnnikuhunniku otsa, nagu oli näinud kukke tegemas, ning ütles: "Mina olen
+kana." Tal oli keha, seda sai katsuda. Ta võis vehkida tiibadega ning lennata.
+Teiste lindudega võrreldes lendas ta halvasti, kuid noorele kanale ei teinud see
+suurt muret. Jalgadega sai siblida ning muuta ümbrust. Kõik elusolendid
+siblisid, mõned uuristasid enesele maa sisse käike, teised lendasid
+telefonitraatidele. Kana oli keskmine. Ta lendas õrrele, kuid veel osavamalt
+lendas õrrelt alla. Kas oli Tsee saanud kanaks sellest hetkest, kui ta lendas
+esimest korda koos teiste kanadega õrrele ning jättis kastvangla igaveseks maha?
+Või juhtus see siis, kui kukk tuli esimest korda tema juurde ja käskis muneda?
+See oli mälestusväärne sündmus, kuid liiga ilus, et sellest kõigile rääkida.
+Veel tagantjärelegi puperdas süda, kui ta sellele mõtles. Mõnikord ta kahtlustas
+ennast selles, kas mitte ta ise ei meelitanud kukke enda juurde tulema. Ta oli
+ammu tundnud, et on küps, kukk peab teda ükskord tähele panema. Ta oli kõndinud
+tähtsa näoga täiskasvanud kanade seltsis, et kukk ei saaks aru, et ta on veel
+plikaohtu, aga see polnud palju aidanud. Aeg pidi päris täis saama, et see
+juhtuks. Et kukk oma peremeheõigused ka tema puhul maksma paneks. Mõnus oli
+teadmine, et tema on nüüd kuke silmis teiste kanadega võrdne. Ja kui kukk oli
+käskinud, otsis ta enesele pesa. Päris enese pesa, teiste omadesse ta ei tahtnud
+muneda. Selles Tsee isepäisus avalduski, et ta valis laudanurka uue aseme, mida
+oli juba varem, õieti selgelt aimamata milleks, välja vaadanud ning kujutlenud.
+Ta siblis selle kallal, oli veel oskamatu, kuid siiski ei kukkunud pesa, nagu
+talle näis, just halvasti välja. Siis Tsee muneski. Esimene muna oli tibatilluke
+ja Tsee vaatas seda pettunult. Munemine oli valus, ärgu need öelgu midagi, kes
+ise pole munenud. Kas nii tillukese muna peale tasus kaagutada, mõtles Tsee. Ta
+proovis, aga ka kaagutamine ei kukkunud veel kenasti välja. Kukk tuli tema
+juurde ja käskis uuesti muneda. See oli kuke töö, tema oli suur käskude jagaja.
+Ta pidas seda palju raskemaks kui munemist, aga kaagutama ta sellepärast ei
+hakanud. Tsee muneski ja järgmine muna oli juba natuke suurem. Munemine muutus
+igapäevaseks tegevuseks, esialgu olid Tsee munad veel väiksemad kui täiskasvanud
+kanade omad ning talle ei tulnud mõttessegi, et nendest võiks tibusid haududa.
+Kaagutamise õppis Tsee kah ära, aga ikka ta küsis endalt: "Kas ma siis olen nüüd
+kana?" Vahel tundus, et kana on kõige tähtsam olevus looduses. Et kõik teised on
+loodud selleks, et kanu teenida. Tegelikult oli kana loomult alandlik. Kukk
+oskas ennast tähtsaks pidada, ta ei võinud enesele nõrkusi lubada. Kord proovis
+Tsee kuke moodi kireda, aga sellest ei tulnud midagi välja. Tema kõri oli loodud
+teistsuguse hääle tegemiseks. Aa kõris oli kuke hääl, aga kuigi ta oli pesa
+kõige agaram mehike, palju lootust peremeheks saada tal polnud, sest kirju kukk
+oli võimu täis. Aa esimesed katsed kireda kukkusid armetud välja. See polnud
+sugugi parem kui Tsee kaagutamine pärast esimest muna. "Mina munen, mina olen
+kana," ütles Tsee enesele sõnnikuhunniku otsas, aga päris veendunud ta ei olnud,
+et ta just munemise pärast kana on. Kõht oli tühjaks läinud, sõnniku seest ei
+roomanud kedagi välja ning Tsee kõndis terade platsile, mis oli täiesti puhtaks
+nokitud. Ta läks maja ukse juurde, et pikapatsilisele tema kohustusi meelde
+tuletada. Selleks oli tal häält küllalt. Aga uksest kedagi ei tulnud. Õuele
+ilmus hoopis kukk. Ka tema oli täna iseäralikus tujus. Iga natukese aja tagant
+laulis ta oma laulu, mis näis lihtne ja ühesugune, kuid tegelikult oli vahelduv
+ja täis mitmesuguseid teateid. Ta tõusis mõne kõrgema koha peale või lendas aia
+otsa ning kires. Alguses oli huvitav, et kukk nii hoos on. Laulmine näitas jõudu
+ja vägevust. Kui päike juba kõrgel oli ja kukk ikka laulmist ei jätnud, läks üks
+julge kana ta juurde ja küsis: " Kas sul on midagi viga? Kas miski häirib sind?
+" "Ei, ma laulan rõõmu pärast," teatas kukk. "Mille üle sa rõõmustad?" küsis
+Kirju Kuninganna, kes oli suur ja kuke moodi, kuigi oli teada, et ta on kana.
+Tema kohta sosistas mõni õel valge, et ta peab ennast vahel kukeks. Ta munes
+märksa vähem kui teised kanad ja ta munad ei olnud suuremad, aga tähtsust oli ta
+täis. Kukega kõneles ta kui võrdne võrdsega, kukele see vaevalt võis meeldida
+ning sellepärast polnud teised kanad tema peale kadedad. "Ma rõõmustan
+sellepärast, et ma niisugune olen nagu olen," teatas kukk ning kires uue hooga
+edasi. Ka Tseele näis see imelik. Kui oled korda kolm maailmale kuulutanud, et
+oled tark ja ilus, siis sellest peaks piisama. Maailm nagunii ei usu, kire või
+õhtuni. Ja kui panebki tähele, siis hakkab arvama, et sa ise ei usu ennast, miks
+sa muidu nii palju korrutad. Suur kirju kana tegi "Ähh!" ja pööras kukele selja.
+Kuke kiremisest olid lõpuks ka inimesed häiritud. Perenaine tuli uksele ja
+ütles: "Kõss, kurivaim, mis sa karjud, päike juba pooles taevas." Päike oli
+muidugi seal, kus ta olema pidi. Selle üle kukk ju rõõmustaski. Aga polnud aru
+saada, et päike sellest kuidagi teistmoodi liikuma oleks hakanud. Pilverüngad
+sõudsid endistviisi üle tema ja siis ta hoidis oma tulisust tagasi. Trepile tuli
+pikapatsiline ja ütles: " Võibolla nägi ta kulli või rebast ja on sellest
+häiritud. Ei saa hirmust võitu. " "Ma laulan rõõmust!" hüüdis kukk kõigile, aga
+inimesed ei saanud tema keelest aru. Nad olid nii uhked omaenese keelele, et ei
+tahtnud teiste omi õppida. Tüdruk kükitas Tsee juurde maha. Ta vestles temaga
+vahel. Küllap ta mäletas, et oli kord Tsee surmast päästnud, omaenese heategu
+seisab ikka meeles. See tegi teda kana vastu lahkeks, aga ta oli muidu kah hea
+tüdruk. Kui ta mõnikord tõi leivatüki toast kaasa, siis pudistas ka Tseele.
+Praegu ta rääkis: " Kullid on teie vaenlased, aga kas sa ka tead, et neid on nii
+vähe alles jäänud, nad on võetud kaitse alla. See tähendab seda, et inimene ei
+tohi neid enam hävitada. " "Võibolla jääb neid tulevikus veel vähemaks - kas oma
+pahategude või elujõuetuse tõttu - ja siis te hakkate neile kanu söödaks
+pakkuma," vastas Tsee. Tähendab, nii pikalt ta just ei rääkinud, vaid ütles
+"kok-kok-kok", aga just nõndamoodi sai tüdruk tema häälitsusest aru. "Minu isa
+ütles, et ka röövlid on looduses vajalikud," selgitas tüdruk. " Kullid hoiavad
+teid pinge all ja võibolla panevad isegi paremini munema. Te ju peate hoolitsema
+selle eest, et kanade tõug maailmast otsa ei saaks. Kui teil ühtegi vaenlast ei
+ole, kohkute oma paljunemisest ära ja mõtlete: ah mis me ikka muneme, kanu niigi
+ilmas liiga palju. " "Selliselt võivad inimesed mõelda," arvas Tsee. " Teised ei
+suuda teile midagi teha, siis hävitate ennast ise, et liiga palju ei sigineks.
+Kanade hävitamise eest hoolitsevad inimesed jõudsamini kui kullid, kui neid ka
+miljon korda rohkem oleks. " Nõnda arvas tüdruk, et Tsee arvas nõnda oma
+kok-kok-keeles. Ta vastas: "Sul on kahjuks õigus. Aga kui sa näeksid suuri
+kanafarme, siis sa nii ei räägiks. Sul on siin vabadus käes, kuipaljukest sa
+seda kasutad? Ka seal on iga kana kordumatu, aga neid on nii palju koos ja kõik
+elavad ühesugust elu. Taevast nad ei näegi, sünnist surmani on katus pea kohal.
+Sa oled õnnelik, et võid kulli karta. Nii et kurda koos minuga, miks neid küll
+on nii väheks jäänud. " " Seda ma küll ei tee! " hüüdis Tsee. " Kull on minu
+vaenlane ja teda ma ülistama ei hakka. Rääkige oma looduslikust tasakaalust,
+mida tahate. Mina vaatan, mis minule hea on. Keda ma pean selle eest kiitma, et
+ma siia tallu sündisid? Igatahes mitte inimesi. Võibolla leidub ka selliseid
+kohti, kus kanad jalutavad keiserlikus aias kui iluasjad ja nende eest
+hoolitsetakse hommikust õhtuni. " Kas Tsee võis teada midagi kunagistest Hiina
+palee ilukanadest, on üpris kahtlane, aga nõnda kuulis tüdruk teda kõnelevat,
+kuigi mõnele kehvemale kuulajale ei kostnud muud kui mõni üksik "kok". "Kas
+tahad öelda, et mina hoolitsen sinu eest halvasti?" küsis tüdruk solvunult. "Ei
+taha," leppis nüüd Tsee ja nokkas tüdrukut õrnalt. Kukk aga kires sel ajal edasi
+ja trepile tuli lõpuks peremees ise. Ta ütles: " See on päris hulluks läinud.
+Tuleb vist pea pakule panna. Mõni noorem asub asemele. " Alles nende sõnade
+peale jättis kukk kiremise. Paku peale ta küll ei tahtnud minna. Laula siis veel
+rõõmust! See võis olla pühapäev, kui Tseega oli juhtunud üks iseäralik seiklus.
+Majast tuli välja mees, kes oma tigeduses vahel jagas kanadele jalahoope.
+Enamasti oli ta päevasel ajal põllul või töökojas, aga täna lonkis ringi.
+Perenaine jooksis talle järele, püksid näpus, ja hüüdis: "Pane ometi paremad
+püksid jalga!" Mees aga lõi käega ja ütles: "Ähh!" Jalas olid tal igapäevased
+püksid, millega ta tööl käis. Tsee pööras sellele tähelepanu perenaise sõnade
+tõttu. Ta vaatas neid pükse ja nägi äkki, kuidas püksisäärest kukub välja tera.
+Tsee ei mõelnud pikalt, jooksis tera juurde ja nokkis selle ära. Terasid oli ta
+mitmel viisil näinud maha langevat, aga kurja mehe püksisäärest pudenemas nägi
+esimest korda. Sellepärast silmitses ta pükse huviga, ja vaata: tuligi järgmine
+tera. Tsee jooksis juurde, neelas alla. Mõne aja pärast pudenes jälle tera. Mees
+oli selle ajaga mitu sammu edasi läinud. Nõnda nad kõndisid, mees ees ja kana
+järel. Vahemaa oli katsumiseks pikk, vaatamiseks paras, kuid mees kana ei
+märganud ja Tsee polnud nii rumal, et endast häälitsemisega märku anda. Nad
+jõudsid külavaheteele, möödusid mitmest majast, kuni mees astus ühte sisse.
+Selle maja avaras eeskojas soputas ennast, kohendas pükse ning nendest pudenes
+teri välja hulganisti. Mees vaatas neid imestunult ja talle meenus, et oli need
+kuivati juurest läbi tulles tasku pistnud, et tee peal näsida. "Jälle auk sees,"
+ütles mees ja lükkas terad jalaga laiali. Siis märkas ta, et üks kana on teradel
+jaol. Tseed ta mõistagi ära ei tundnud, sest temal oli oma pere kanade jaoks
+ainult niipaljukest silma, et neid endast eemale peletada, kui kogemata ette
+jäid. Aga teda tundsid juba kõik kanad ning ette ei jäänud. Nüüd näis talle
+koguni meeldivat, et kana teeb põranda teradest puhtaks. Mees astus läbi
+poolavatud ukse saali, kus istus juba enne teisi inimesi, peamiselt lapsi. Seda
+võis aru saada sumina järgi. Kui Tsee oli terad põrandalt ära nokkinud, piilus
+ta läbi ukse saali. See oli pime. Aga saali lõpus inimpeadest kõrgemal oli
+helendav sein, selle peal liikusid jänesed ja üks rebane. Tsee nägi rebast
+esimest korda elus, kuid tundis ta kohe ära. Ta tahtis juba valjusti kaagutades
+põgeneda, aga ei jõudnud teha rohkem kui üheainsa "kok", sest taipas, et too
+hirmus loom ei pääse seina pealt tulema ja pealegi polnud tal kanaga asja.
+Jänesed olid ümber, narrisid teda ja rääkisid inimese häälega, tõsi küll, pisut
+ebaloomulikult, selliselt ei rääkinud pererahvas iialgi. Isiklikult Tsee
+jäneseid ei tundnud, kuid ei arvanud, et nad nõndaviisi räägiksid. Siis kadus
+rebane seinalt ära, kõndis vist üle ääre välja ning Tsee vaatas igaks juhuks
+saali, ega ta sinna pole tulnud. Aga kana silmad ei suutnud pimedas seletada,
+järelikult polnud ka midagi karta. Pealegi köitis sein Tsee tähelepanu, sest
+sinna oli ilmunud iseäranis uhke ja kohevil kana. See võis olla tõendiks selle
+kohta, et rebane enam läheduses ei viibi. Jänesed küsisid koheva kana käest
+mune, tahtsid vist hauduma hakata, aga kana ei soovinud anda. Ta seletas samuti
+inimkeeli, mis erines sellest siiski ülemäärase kokutamise poolest, et munad on
+tema lapsed ja lastega ei kaubelda. Selle tarkuse teadasaamiseks ei tarvitsenud
+Tsee küll nõnda kaugele tulla. Aga kana oli seda rääkides nii uhke ja
+tähendusrikas, et teda vaadates läks ka Tsee kohevile. Siis kolistas keegi
+eeskojas ja Tsee põgenes igaks juhuks. Teri nokkida polnud Tseel enam isu, kõht
+oli täis. Seikleja läks õue ja kartis juba, et eksib küla vahele ära, aga jalad
+viisid iseenesest edasi ning tunne ütles, et suund on õige. Ta jõudis kõige
+otsemat teed koju. Tsee arvas, et peaks nüüd koosoleku kokku kutsuma nagu teevad
+seda paljud, kes midagi põnevat teada saavad. Ta oli veel noor, aga ükskord pidi
+ka tema oma kanalugudega alustama. Ta kaagutas kutsuvalt. Talle tuli filmikana
+meelde ja suled läksid iseenesest kohevile. Esimest korda tahtis ta jutuajamist
+juhatada. Kõik kanad ei tulnud kokku, isepäiseid leidus alati. Ka kuningas kukk
+ei ilmunud kohale ühe tühise kana kutsumise peale. Mida seesugusel ka teatada,
+mõtles tema. Aga enamik kogunes Tsee ümber, et nooremalt põlvelt uut tõde teada
+saada. Tsee ütles: " Palun tähelepanu. Mul on teatada, et ma käisin täna kinos.
+See on niisugune koht, kus jänesed ja rebased jooksevad seina peal. " "Ära
+ainult valeta, noor kana!" ütles vaenulik tädi ja tahtis minema kõndida. Talle
+oleksid ka paljud teised järgnenud, seepärast ütles Tsee kiiresti: "Oma silmaga
+nägin. Võite kah minna läbi küla, astuda rahvamajja sisse ja vaadata. Seina peal
+oli ka üks kana. Ta polnud samasugune kui meie, ta oli pilt, kuid ta kõndis,
+nokkis teri ja rääkis tähtsa häälega. See kõik oli väga huvitav. " Kirju kana
+küsis: "Mida sa meile selle jutuga ütelda tahad, kas selles tera kah sees on?"
+Tsee vastas: "Ma tahtsin ainult teatada, mis huvitavaid asju võib maailmas
+leida, kui võtad oma silmaringi laiendada." " Ära tule meile rääkima hariduse
+kasust, oleme seda ennegi kuulnud. Mune parem suuremaid mune, " ütles vaenlasest
+tädi. Nagu ikka kanade koosolekul, kiskus asi laadaks, nõnda et esimest
+kõnelejat ning koosoleku kokkukutsujat ei kuulanud enam keegi. Ta võis lihtsalt
+minema kõndida. Tsee oli veel hulk aega filmi mõju all. Ta kõndis kohevil ringi
+ja igaüks võis näha, et ta tahab filmikanaks saada. Üks heatahtlik tädi küsis
+murelikult: "Kas sa oled haige, et nõnda imelikult kõnnid?" Tsee ei hakanud
+talle seletama, et iga kunstnik on haige oma kunstist. Iseäranis siis, kui ta
+alles tahab kunstnikuks hakata. Paha tädi oli läbinägelik, ta ütles: "Ma olen
+ikka öelnud, et lai maailm rikub noored ära." Teda toetas suur kirju kana: "Oma
+õue peal on ikka ausam elada." Tsee kujutles mõnikord, et ta on uhke
+kanaprintsess, otsa ees sätendab tal kalliskivi, mida mõnigi heal meelel ära
+nokiks. Rebased ja tõhud roomavad ta ees kõhuli ning on alandlikud. Tema võib
+armulikult noogutada ning seepeale puistatakse headele tädidele ja õdedele
+rammusaid teri, pearaputamise peale aga viiakse pahad tädid ja kirjud kanad
+tumedasse tulevikku. Koosolekuid kutsuti kanade seas mitmel puhul kokku. Ühel
+päeval leidis kukk iseäranis rasvase vihmaussi. Ta hoidis sellel teraselt silma
+peal ning kokutas valjusti ja kutsuvalt, et kõik kanad, viimne kui üks kohale
+ilmuksid. Tema kutsumist arvestati, ta ei jätnud, kutsus, kuni kõik seisid
+aupaklikult ümber. Tsee oma lihtsameelsuses arvas, et lahke isand ja kanade
+valitseja tahab armulikkust üles näidata ning ulatada igale valitsusalusele
+tükikese oma rammusast leiust. Ent hoopiski mitte. Kukk vaatas, kas kõik on
+kohal, kallutas siis pea viltu, nokkas ussi ära ja neelas alla. See oli nii
+pikk, et andis tükk aega neelata, tuli mitu korda kaela jõnksutada. Nähtavasti
+ei raatsinud kukk oma erakordset leidu teistega jagamata jätta. Eks nood ju
+armastanud teda ning said selmoel oma isanda õnnest osa. Tsee polnud pettunud.
+Ta mõistis, et selline on komme. Võibolla tahtis kukk eeskuju anda. Viidata
+sellele, et üks tubli kana peaks ennast selliste suutäitega toitma. Või siis
+sellele, et looduses leidub haruldusi, olgu kanad virgad siblima, siis võib
+neilegi õnn naeratada. Koosolekuid toimus ka teistsuguseid, kus kõik soovijad
+sõna said. Üks selline peeti maha munade asjus. Inimesed oma koosolekul oleksid
+nõudnud, et munetagu ikka rohkem, ikka suuremaid mune, nende rebud olgu kollased
+ja koor kõva. Kanad nii rumalad ei olnud. Nemad tegid mis suutsid, munesid
+tuleviku pärast ning soovisid hingest, et munadest tuleksid terved ja tublid
+tibud. See sõltus ninaesisest ja kanade tervisest. Nad olid virgad siblima, sest
+kõht andis enesest alati märku. Nad pidasid tervet eluviisi, ei joonud halbu
+jooke ega hinganud sisse mürgiseid aineid. Aga maailma sündisid nad erinevatena.
+Üks oli tugevam, teine nõrgem, see polnud enese teha. Nad ei rikkunud meelega
+oma tervist, vaistud hoiatasid. Nad püüdsid vältida ka kahjulikku toitu, kuid
+alati see ei õnnestunud. Neil oli hea silm, see tundis maitse ära veel enne, kui
+nokk külge puutus. Umbes nad midagi ei teinud, ülearu ei katsetanud, uudishimu
+rahuldasid mõistlikkuse piires, neil olid terved meeled. Koosolek toimus
+sellepärast, et levis kuuldus, nagu muneksid selle talu kanad kehvi mune. Mis
+neil just viga, seda täpsemalt isegi ei teatud. Polnud ühtegi ilma kooreta või
+verise rebuga, seda võisid kanad kinnitada. Osa olid täiesti valged, osa
+tumedama koorega. Kes alatu jutu lendu oli lasknud, jäigi saladuseks. Kas keegi
+pererahvast või mõni võõras, kes mune käis ostmas. Kanad kaagutasid pool päeva
+selle asja kallal ning jõudsid üksmeelsele järeldusele, et ärgu arvustagu teiste
+mune see, kes ise muneda ei oska. Ainult kukele tehti erand, sest tema juhatas
+koosolekut ning avaldas selles asjas kanadele tulist poolehoidu. Nii
+kuulutatigi: "Kukk on meie kriitik, ainus ja õiglane, las tema ütleb!" Ja kukk
+lausus: " Mina isiklikult ja seega kogu meie kanakari leiame, et me muneme
+vägagi korralikke mune. Ma ei taha üldsuse eest varjata asjaolu, et minu osa
+munade kvaliteedi parandamise ürituses on määrav. " Kui koosolek oli
+vastutusrikas, siis tuli rääkida keeruliselt ning tarvitada võimalikult palju
+arusaamatuid sõnu. See tekitas muljet ning iga osavõtja tundis ennast targemana.
+Koosolekud andsid kanade ühiselule sisu. Üksinda oli koosolekut raske läbi viia,
+kuid Tsee õppis sellegi ära. Ta pidas koosolekut oma kujutluses. Ühel hommikul,
+kui Tsee laudast välja tuli, nägi ta oma ehmatuseks, et maa on haigeks jäänud.
+See oli üleni kaetud valge korraga ning oli külm. "See on lumi," ütlesid vanad
+kanad, kes tema ehmatust märkasid. Seejuures tegid nad nii tähtsat nägu, otsekui
+oleks lumi nende tellimise peale maha sadanud. Lund nähes oli Tsee ütelnud
+"kok", aga see ei tähendanud veel, et pärast hüüatust oleks ta kohe maha
+rahunenud, umbes nii: mina olen oma "kok" öelnud, nüüd las lumi olla, sellega on
+kõik selge. Otse vastupidi, ta hakkas lund lähemalt uurima ja kui sa üht asja
+uurid, siis ta hakkab sulle natuke meeldima kah. Sa harjud temaga ära ja kui
+liiga palju uurid, siis hakkad arvama, et lumi ongi kõige tähtsam nähtus
+maailmas. Lumi sätendas meeldivalt ja Tsee proovis seda natuke nokkida, et ta
+muutuks veelgi lähedasemaks. Nokkides aga selgus, et see pole lumi, vaid vesi,
+sest lumi sulas suus ära. See oli vaid pisut magedama maitsega, kui kaevuvesi,
+mida tüdruk mõlkkis kausiga tõi. Tsee tahtis juba teistele öelda, et tegemist on
+pettusega: siblid sõredat lund, aga tuleb välja, et see on hoopis vesi, kui
+asjasse soojalt suhtuda. Tsee oma mõtet siiski avalikkuse ette ei toonud, alati
+on targem vaikida ja ära oodata, mida teised arvavad. Eriti mida arvab uhke
+kukk, kelle suur punane hari võib mahutada palju toredaid mõtteid. Tsee oletas,
+et kui kuke hari on püsti, siis on ta mõtted edasiviivad, kui hari on lontis,
+siis mõtted puhkavad. Kanade harjad on väiksemad, nad näitavad rohkem munemist
+kui mõtteid. Kui hari on punane, võib kanalt muna oodata, kui on kahvatu, siis
+võibolla kana mõtiskleb selle üle, miks ta küll ei mune. Kukk igatahes ei teinud
+lumest väljagi, ta läks seitse sammu õue keskpaiga poole ning temast jäid lume
+sisse jäljed. Toredad nagu kõik muugi, mis kukega seotud. Aga siis keeras kukk
+otsa ringi ja tuli lauta tagasi. Kas oli ta midagi unustanud või ei meeldinud
+talle see uus valge vaip maas, seda ta ei seletanud. Tema tegemistega oli üldse
+nii, et ta ei andnud sellest kellelegi aru, seepärast näis iga ta samm olevat
+läbimõeldud ja tähenduslik. Oli teada, et kuke sammuga mõõdavad inimesed isegi
+oma päevi. Üks susija ütles, et kuke samm olevat inimestel väga väike mõõtühik,
+Tsee seda ei uskunud. Palju tähtsam oli, et kuke sammudega asju mõõdetakse kui
+see, kas ta on pikk või lühike teiste mõõtude kõrval. Kuke sammul oli üks
+iseärasus: ta võttis hoogu nagu hästi pikaks sammuks, kuid pani jala üsna teise
+jala ette maha. Ta ei teinud seda vaatajate petmiseks, see oli lihtsalt tema
+komme ja nagu öeldakse, kombed on kõik head, kui neid õiges kohas kasutatakse.
+Kuni Tsee isanda astumist imetles, oli lumi pisut muutnud oma värvi. See võinuks
+huvi tema vastu elevil hoida, aga kanal oli laudas tegemist. Hilissügisel, kui
+maa külmaks muutus, toodi terad lauta sisse ning puistati vana vineertahvli
+peale, nõnda et kanade söömise töö käis nüüd suure klõbina saatel. Selle
+vineerist söögilaua vastu ilmutas Tsee igal hommikul suurt huvi. Seda nõudis
+kõht, kes ühtelugu nurises, kui polnud sisemistele veskitele jahvatamist anda.
+Aga hommikuti oli laud enamasti tühi. Mõned kanad ei läinud esmalt õue maailma
+uurima, vaid komberdasid unise peaga, vaevalt õrrelt alla saanud, vineeri juurde
+ja puhastasid kõik ära, mis õhtust järele oli jäänud. Inimesed magasid kaua ja
+kui olidki ärkvel, polnud nende esimeseks mureks terade puistamine kanadele.
+Enne tehti igasuguseid muid töid. Isegi siga söödeti enne ära, sest see ruigas
+nii nõudliku häälega, et inimene ei julenud teda ilma jätta. Söömine oli sea
+lemmiktegevus, see näis inimestele meeldivat, isutut siga nad põlgasid. Oleks
+siga hingest aimanud, miks see nii on! Kanad olid tagasihoidlikud, nad tuletasid
+ennast meelde vaid väärika kok-kok-kokiga. Nende eesmärgiks polnud inimese kõrvu
+lukku panna, et ta selle vältimiseks teradega kiirustaks. Teadagi, tagasihoidlik
+jääb tihti ilma. Niisugune oli ka Tsee. Ta ei tormanud unise peaga esimese
+asjana vineertahvlit uurima, vaid tahtis enne tervitada päikest ning noogutada
+valgusele, nagu uskujale kohane. Viimaseks ta söögilaua juurde kah ei jäänud,
+kõhu sai täis ning munes toredaid mune. Kukk neid ei uurinud, kuid näis, et ta
+on oma noore kanaga rahul. Hommikune valgus avas silmad, see oli päevaseks
+tegevuseks vajalik. Tühi kõht halvendas nägemist, neid kahte asja tuli
+tasakaalus hoida. Tsee läks vineertahvli juurde ja veendus, et seal on juba
+puhas töö tehtud. Küna uuretesse oli pisut rokka jäänud, aga see polnud maitsev.
+Tsee korra nokaga toksas, näitamaks enesele, et ta pole peps. Kausis oli vett,
+aga külma vett kõht ei tahtnud, kui seal midagi muud ei olnud. Tsee vaatas
+natuke ringi, siblis põhku, kuigi teadis, et selle all midagi pole. Siis andis
+kõht jälle endast teada ning Tsee mõtles, et läheb õige maja trepi ette ning
+tuletab inimestele nende kohustusi meelde. Kui ta välja sammus, lund enam ei
+olnud. See oli peaaegu sama suur üllatus kui lume nägemine varahommikul. Maailm
+näitas Tseele oma mitmekesisust. Kas olid inimesed lume ära koristanud ega
+saanud selle töö pärast mahti kanadele teri tuua? Vaevalt küll, ega need
+inimesed nii vägevad olnud. Küllap seda tegi maa ise, ta oli veel piisavalt soe,
+et lund alla neelata. Ühel talvisel päeval tuli tüdruk lauta ja hüüdis: "Tibu,
+tibu!" Osa kanu jooksis ta juurde, Tsee kah. Polnud tavaline terade puistamise
+aeg, seepärast kõik kanad ei uskunud, et tal on midagi tarka öelda. Tüdruk
+vaatas kokku jooksnuid ja võttis siis Tsee sülle. Loomusund käskis vastu
+rabeleda, aga Tsee püsis siiski paigal, sest tüdruk polnud talle iialgi liiga
+teinud. Tüdruk viis Tsee laudast välja. Hirmsa külma, paksu lume ja hämaras
+puude järgi sai Tsee teada, et püsib ebaloomulik aastaaeg, mil loodus on
+tõmbunud kössi ning ootab. Kanad polnud hulgal ajal laudast väljas käinud,
+maailma uudised piirdusid laudaga. Seal elas isegi rotte, keda suvel nägi harva.
+Üks oli munavaras. Kanad kurjustasid temaga, aga mis nad talle ikka teha said.
+Olid nad ju munade varastamisega harjunud, rott või inimene. Väike vahe siiski
+oli: inimesed puistasid teri, rott aitas neid ära süüa, kui seakünasse polnud
+rokka jäänud. Uudiseid oli laudas muidki, sest elu läks edasi. Lehmal sündis
+vasikas, igavene suur, aga lehm ei kaagutanud, ainult inises. Kaagutasid tema
+eest inimesed, kes vasikat lehma seest välja tirisid, või mis nad seal tema
+ümber tantsisid. Siga viidi rehealla, seal ta karjus, et mehed ta lahti
+laseksid, lõpuks jäi hirmsa ohkega vait ning rohkem pole teda nähtud. Aga lõhnad
+ütlesid mõndagi ja koduloomade hulgas püsis hulk aega masendunud meeleolu. Kuigi
+keegi siga eriti ei armastanud, tema oli omaette härra, laiskles sulus, teiste
+elust võttis vähe osa, siiski oli ta üks nende seast. Tema saatuses olid süüdi
+kaks võõrast meest, kuid oma maja mehed olid kah asja juures. Ühed arvasid, et
+omad püüdsid siga kaitsta, kuid teised ütlesid mürgiselt: " Või veel! Nemad see
+kurja juur olidki, kes teisi üles ässitasid! " Laudas juhtus mitmesugust, kurba
+ja lõbusat. Tsee jätkas munemist, ta oli noor ja jõudu täis. Tibude peale ta
+eriti ei mõelnud, munemine oli harjumuseks saanud. Suur kirju kana hurjutas: mis
+te vehite talvel muneda, pidage vahet ja puhake, aga kes vanu ikka kuulab. Tsee
+polnud ainus, kes talv läbi iga päev munes ning käheda häälega kaagutas. Käheda
+sellepärast, et laudas ei võinud ometi teistel kõrvu lukku panna. Tsee uskus, et
+vanad head ajad tulevad tagasi, siis saab häälepaelad jälle valla päästa ning
+oma munemist taevani kuulutada. Vanemad kanad olid rääkinud, et külmad ei jää
+igaveseks. Ehmatavad olid need küll. Nagu nüüdki, mil Tsee oli tüdruku süles ja
+see viis teda mööda lumme tallatud rada majaukse poole. Taevas sirasid tähed,
+needki näisid külmetavat. Tsee pandi keset toapõrandat maha, tal tuli kunstliku
+valgusega harjuda. See oli isemoodi kuri ja ihnus tuli, sellel puudus
+päikesevalguse lai lahkus, mis hajus ühtlaselt kõikjale ega valinud enesele
+paremat seltskonda. Kõik pereliikmed vaatasid Tseele otsa, nagu peaks ta neile
+nüüd otsekohe midagi lausuma. Tsee mõtles, kas öelda neile üks "kok", aga arvas,
+et nagunii nad ei saa aru, midas' häält kulutada. Seepärast ütles ta ainult "ko"
+ja sellestki jäi pool kurku kinni. Aga näis, et toasolijad temalt pikemat kõnet
+ei oodanudki. Tüdruk ütles: "Noh, kas sa ei näe või?" Tsee vaatas ringi ning
+nägi põrandal teri. Tal oli kõht parasjagu tühi, aga teri tuleb nokkida ka siis,
+kui kõht tühi ei ole, kes teab, millal jälle saab. Kui nad kord maas vedelevad.
+Siis märkas Tsee, et terad olid kuidagi isemoodi ridadesse asetatud. Ta mõistis,
+ilma et ta oleks mingi kirjatark olnud, et sinna on kirjutatud "kana". Tsee oli
+korralik kana juba sünnist saadik. Pahandust tegi ta vaid kogemata. Ta hakkas
+teri nokkima esimese tähe ülemisest servast ja liikus nokkides viimase tähe
+alumise servani. Kui viimane tera oli nokitud, kilkas tüdruk vaimustunult: "
+Näe, oskabki lugeda! Mis ma ütlesin! Tsee on tark kana. " Tsee oli kiitusest
+meelitatud, aga natuke oli ebamugav kah, et kas ta ikka on selle ära teeninud.
+"Kas ta kirjutada kah oskab?" küsis mees, kellele meeldis kanu jalaga tonksata.
+Praegu ta seda ei teinud. Küllap oli selline õhtu, mil inimesed üksteistki ei
+tonksanud. Vaidlesid küll. Tüdruk ütles: "Siis ta peaks terad enda seest
+põrandale tagasi laduma, seda ta ei saa ju teha!" "Noh, siis ta ikka eriti tark
+ei ole," ütles mees ja naeris, mis oli kah tonksamise moodi. Tüdruk võttis valge
+plekist kana, pani teri täis, keeras võtmega üles. See hakkas kentsakalt, külg
+ees, keksima, iga hüppega pudenes noka vahelt välja tera. Need moodustasid
+hõreda rea. Kui vedruvõim oli lõpuni maha käinud, seisis põrandal teradest sõna.
+Aga see polnud "kana", vaid hoopis "kukk". " Miks ta " kukk " kirjutas? Las
+kirjutab parem " tüdruk "! " nõudis tonksaja. "Mis sa kiusad lapsest," ütles
+perenaine. "On ju tal tore mänguasi?" Mees oli heas tujus, ta ütles: " Kui tarka
+kana tahad saada, seo need kaks omavahel paari. Üks oskab kirjutada, teine
+lugeda. Üks kirjutab terad ees maha, teine loeb need järjelt kohe üles. " Ta ise
+naeris oma nalja peale, mõni teine naeris kah, aga niisuguse häälega, et kas
+tasub kanadele nii palju tähelepanu pöörata, olgu nad kaetud sulgedega või
+plekiga. Tsee oli segaduses. Ta ei teadnud, kas ta võib ennast nüüd pidada
+targaks kanaks või mitte. 
+
+Oli tipptund ja liinibuss rahvast puupüsti täis. Jan komposteeris pikka kasvu
+mehe kaenla alt kätt läbi surudes talongi ja pressis end bussi tagumisse otsa
+akna alla seisma. Talle meeldis vaadata, kuidas sõidutee bussi alt välja voolas
+ning jalakäijad koos ümberkaudsete majadega kaugenesid. Iga peatusega jäi
+reisijaid järjest vähemaks ja varsti hakkasid ka istekohad vabanema. Jan valis
+välja rahuliku olemisega vanema meesterahva ja sättis ennast tema kõrvale. Mõnda
+aega vaikisid mõlemad, siis pöördus mees uurival pilgul Jani poole: "Töölt?"
+"Töölt," vastas Jan väsinult. "Ammu?" "Kümme aastat." "Tülpinud?" rohkem nentis
+kui küsis kõrvalistuja. "Kohutavalt!" "Aeg-ajalt peab kõike muutma, muidu läheb
+eluisu ära," ütles mees lõpuks ootamatult pika lause. "Kõike?" ei saanud Jan
+aru. " Kõik muutub ükskord niigi. Siis, kui sa enam ei jõua. Parem on ise muuta.
+" Jan ei mõistnud päris täpselt, mida mees silmas pidas. Tal oli juba kümme
+aastat päevast päeva olnud naine, töö ja kodu. Kokkuvõttes oli see ju õnn!
+Vähemalt oleks pidanud olema. Tülpimus tülpimuseks, aga tema ei kavatse küll
+päeva pealt kõike jätta ja uuesti alustada. "Selle üle peab mõtlema," vaatas Jan
+mehele otsa ja märkas tolle silmis ebatavaliselt tarka ja kelmikat, samas
+metsikut ja ükskõikset pilku. Justnagu oleks mees elu käest peksa saanud ja
+samas oma saatuse üle naernud. "Võib-olla ongi juba hilja," poetas vana
+mokaotsast ja tõusis, et taaruda bussi tagaakna juurde. Ka Jan tõusis, sest
+järgmises peatuses pidi ta väljuma. "Näe!" osutas mees peaga akna suunas. "Sa
+vaata, kui kiiresti kõik taganeb!" Buss peatus, Jan hüppas eelviimaselt astmelt
+üle rentsli, vaatas poolkõõrdi üle õla tagasi ja nägi vana-mehe muigel nägu.
+"Poo ennast üles, kui tahad!" nähvas ta endamisi ja tõstis tibutava vihma eest
+nägu varjates jopekrae ninaotsani üles. Kuuskümmend üks sammu väravani,
+kaksteist tagaukseni, neliteist trepiastet ja viimased viis uksekellani. "Kes
+seal on?" kostis seest täiesti võõras mehehääl. " Mi-mina olen! Jan muidugi. "
+Asi võttis Jani kogelema. Oli kuulda jutupominat ja mõne hetke pärast avanes
+uks. Sellel seisis matsakas, karvase rinnaga, dressipükste väel keskealine
+mehemürakas. "Millega saan teid aidata?" "Ma, ma peaksin siin nagu elama!" oli
+Jan jahmunud. "Huvitav küll," sügas mees oma karvast kõhtu, "kus kuradi kohas
+siis mina viimased kümme aastat elanud olen?" Jan piilus ukse vahelt sisse ja
+tõepoolest - tapeet oli teine, mööbel oli teine ja lõhnadki olid hoopis teised.
+Nende peres igatahes kasse ei olnud. " Oi, andke andeks! Ma siis vist ikka
+tõesti eksisin! Veelkord, palun vabandust! " Ta taganes midagi mõistmata trepini
+ja kuulis veel seljatagant öeldavat: "Võtke heaks!" "No on ju sama trepp!" Ta
+jõudis alla ja seisis keset õue. " Täpselt! Kõik on sama! See on minu maja! "
+Igaks juhuks läks ta väravast välja ja vaatas hoone eestpoolt üle. "Siiski,
+kardinad meie akende ees on teised ..." Üle tee lähenes naaber esimeselt
+korruselt - kena mutikene, kes igal võimalusel Janiga suhelda püüdis, mis siis,
+et Jan alati midagi ettekäändeks tuues käest ära libises. "Tere, tädi Alma!"
+"Tere, jah!" vastas see võõrastavalt ja seiras möödudes Jani altkulmu. Õue
+sisenedes sulges ta isegi värava ja kadus rutates majanurga taha. "Tohoh!" ei
+saanud Jan enam millestki aru. " Kas ma olen valesse aega sattunud? Või hoopis
+mõnda teise dimensiooni? " Ta astus kiiruga üle tänava, istus kõnniteeservale
+maha ja hakkas käsipõsakil oma endist kodu ja selle ümbrust uurima. " Mis kuradi
+jama see on? Nii ei saa lihtsalt olla! Ma ei maga ju! " Ta näpistas ennast
+käsivarrest, raputas pead ja lõi lõpuks lahtise käega vastu põski. Võõrad
+kardinad olid ja jäid tema akende ette. "Aitab!" otsustas ta lõpuks ja seadis
+sammud lähima telefoniputka poole. "Tsau, ema!" "Tere, Jan-poiss!" Jan oli
+õnnelik, et keegi teda vähemalt äragi tundis. "Ema, ütle, kus ma elan?" " Nalja
+teed või? Kui sa joodik oleksid, saaksin aru, aga ... " Ta viivitas veidi ja
+justkui taipas: " Läksite tülli? Noojah. Viskas su välja? See nüüd küll tema
+moodi pole! " " Ema, ütle mulle mu aadress, palun! Või oled unustanud? "
+"Kummeli 24-6," tuli vurinal. Siis lisas ta veidi solvunult: " Mul ei ole veel
+skleroosi, kallis poeg. Ja kui see nüüd nali oli, siis on sul küll veidrad
+naljad viimasel ajal! " " Ära solvu, ema! Tegin lihtsalt pulli! Võtsime
+sõpradega siin ühe õlle ... Okei, pean nüüd minema. Eks ma astu läbi, kui aega
+saan. Tervita papsi! " "Mida?!" kostis ärev ja ehmunud hääl teises otsas, aga
+Jan oli jõudnud juba toru hargile panna. "Millest selline reaktsioon?" mõtles ta
+endamisi ja astus pikkade sammudega tagasi bussipeatusse. Ta oli küll hakanud
+viimase kahe aasta jooksul rohkem viina võtma ja ega need tülidki kodus tulemata
+jäänud, aga välja polnud teda veel visatud. Oma treialitööga teenis ta
+piisavalt, et naise rahaarmastust rahuldada ja niimoodi lapsega koos lihtsalt
+kaduda - seda ei uskunud ta Evest iialgi. Bussi oodates jalutas ta veelkord oma
+majani ja tagasi. Kardinad olid endiselt võõrad. " Ah et mina elan hoopis linna
+teises otsas? No me veel vaatame seda asja! Kui ma hulluks olen läinud, siis
+pole ju hullu midagi. Mõtlemine näikse korras olevat ja küll me selle mälukesegi
+paika paneme! " Talle tükkis naer peale, kui ta kujutles, et Eve kuuleb pealt
+tema sellist eneselohutamist. Buss oli peaaegu tühi. Ainult tagumises otsas
+istus üksik vanem meesterahvas ja vaatas kaugenevaid maju. "See on ju seesama
+targutaja!" tundis Jan mehe seljatagant ära ja taarus meremehekõnnakuga läbi
+tühja vahekäigu. "Tere jälle!" alustas ta sedapuhku ise. "Muutuski, näe!"
+"Misasi?" tegi mees võlts-mõistmatu näo. " Kõik muutus! Korraga! " "Kuda nii?" "
+Kuda, kuda ... Jõle kähku ja jumala vaikselt. " "Nagu kõige suuremad asjad või?"
+muheles vanamees. "Mismoodi?" "Kähku ja vaikselt, muidugi," jätkas mees
+muhelemist. Jani hakkas tema muhelemine lõpuks häirima ja ta küsis otse: "Olete
+mõni sule sappa saanud eluteadlane või?" Vanamees ei solvunud sugugi. Ta vaatas
+jällegi kaugenevaid maju ja sõnas rahulikult: "Ma esindan lõhet inimliku
+igatsuse ja maailma julma vaikimise vahel." "Mis mõttega te jama suust välja
+ajate?" läks Janil nüüd juba hari punaseks. " Ängistusest ja rahutusest, kallis
+laps. Inimese mõte on eelkõige tema igatsus. " Jan ei osanud enam midagi kosta.
+Ta vaatas samuti kaugesse punkti kokkujooksvat majaderida ja küsis nagu lepitust
+otsides: "Kas see taganemine kunagi lõppeb ka?" ja osutas tagaaknale. "Järgmises
+peatuses," vastas vana ja tõusis, et taas akna juurde kakerdada. "Sinu
+peatuses," lisas ta pead pööramata. Tummana astus Jan bussist välja ja luges
+majanurgale naelutatud tumesiniselt tahvlikeselt: "KUMMELI TEE". Tahtmatult tõi
+ta esile naeruturtsatuse, surus käed sügavale taskutesse ja vaatas bussile
+järele nagu oleks see olnud tema viimane side reaalse eluga. "Noo teate,
+poisid!" ühmas ta omaette. "Nalja saab!" Majanumbreid loendades jõudis ta lõpuks
+kahekümne neljandani ja astus ärevusega kahekordse puumaja välisuksest sisse.
+Miskipärast kergitas ta korter kuuele kuuluva postkasti kaant, kontrollides, kas
+seal pole midagi sees. "Küll inimene harjub ikka kõigega ruttu!" viskas Jan ise
+enda üle nalja. " Siin on minu postkast, näe! Siin on minu kodu! Mõtet naiseni
+arendades jõudis ta korteri number kuus ukse taha ja tardus. " Naine? Minu? "
+Ehmatusega taipas ta asjade võimalikku pööret ja jäi kuulatama. Toas mängis
+televiisor. "Kurat, kõht on tühi!" tuletas too koht ennast korinaga meelde ja
+Jan tõstis otsustavalt käe kellanupu juurde. "Jan, kallis!" langes jumala võõras
+naine Janile kaela. " Kuhu sa ometi täna nii kauaks jäid? Koolist helistati, et
+õpetaja Raag unustas 6B lastevanemate koosoleku ära. See toimub nüüd nädala
+pärast. Pole hullu - sul oli tõepoolest viimastel päevadel palju rabelemist.
+Võta nüüd lahti ja tule sööma! Ma hoidsin kana soojas. Signe läks
+naabri-Merikesega kinno. " Jan ei jõudnud isegi suud lahti teha, kui tal jope
+seljast võeti ja sussid jalga pandi. "Einoh," mõtles ta endamisi, "ega sellisel
+kohtlemisel muidugi viga ei ole, aga mis kuradi koolist ta räägib?" " Su ema
+helistas ja ütles, et sa ajasid läbi telefoni veidrat juttu. Olevat isegi
+kadunud isa tervitanud. Mul on tunne, et peaksid nädalavahetusel lihtsalt lebama
+ja puhkama. " "Kõht on pagana tühi!" arvas Jan heaks kõigepealt esmased asjad
+korda ajada. "Tule, kallis, ma söödan sul kõhukese täis!" Huvitav, mis ta nimi
+võiks olla - arutles üleöö kooliõpetajaks saanud treial - ja mis aine õpetaja ma
+olen? Kes on Signe ja millal isa ära jõudis surra? " Kuidas sul täna muidu päev
+läks? Kas see võrukael Tiit ka midagi kokku keeras? " "Tead, ma olen nii väsinud
+..." " Hea küll, hea küll! Ma ei päri rohkem! Homme pean kindlasti arsti juures
+ära käima. Neliteist nädalat saab täis. " Jan jättis tahtmatult mälumise järgi
+ja vaatas väsinud silmadega vakstu ruudulist mustrit. "Mm!" püüdis ta kuidagi
+reageerida ja neelas suutäie tervelt alla. Mu nii-öelda-naisel on siis nii-öelda
+teine laps tulemas - arutles ta endamisi edasi - ja mina olen nüüd kooliõpetaja,
+kes unustab ära lastevanemate koosolekuid, selle, kas isa on elus või mitte ning
+lõppude lõpuks astub töö käigus jumala vabalt ühest elust teise ja tagasi,
+unustades sealjuures ühe neist täiesti. Nüüd hakkas ta taipama. See siin on tema
+ise ja kõik muu on samuti päris. Ta on lihtsalt üle töötanud ja tahtis
+alateadvuses pageda teise ellu, lihtsama ameti peale ja üldse ... Sisendus oli
+niivõrd tugev, et see teine elu tundub nüüd tegelikkusena ja tegelik
+väljamõeldisena. Amneesia? Sellega on raskem lugu. Ta ei mäletanud isegi oma
+naise tegu ja nägu, rääkimata nimest. "Kallis," püüdis ta ääriveeri juttu
+alustada, "mul on tunne, et seekord vajan ma psühhiaatrilist ravi." " Issand, "
+tuli nutuvõre ümber naise suu, " ma arvasin, et see ükskord juhtub! Mu süda
+aimas! Juba tookord, kui sa jõe ääres poole hommikuni edasi-tagasi jalutasid ja
+koduteed ei leidnud. Juba tookord ütlesid arstid, et sellise koormuse juures
+võivad taolised häired korduda. Oh, issand! Nüüd on see siis käes! Tule pealegi
+ära sealt koolist! Küll me midagi välja mõtleme! Kallikene! Oh, issand, issand!
+" Jani hakkas see vanainimeselik halamine ära tüütama. Ta toppis viimase kartuli
+vägisi sisse ja tegi ettepaneku: " Hommik on õhtust targem. Läheks täna ilusti
+tuttu ja homme on äkki kõik omal kohal? " " Hea küll, kallis! Kuidas sa ainult
+soovid! Tahad ehk unerohtu? " "Ei mingit rohtu!" oli Jan kategooriline. "Ütle
+parem, mis su nimi on?" Naise tumepruunid silmad värvusid mustaks ja suu vajus
+pisut paokile. Ta neelatas suhuvalgunud sülje alla, köhatas hääle puhtaks ja
+lausus justkui esimesel tutvumisel: " Agnes, Agnes Raag. Neiupõlvenimi Kasemets.
+" "Ahah," ei osanud Jan muud kosta, "väga meeldiv!" Ta läks otsejoones esimesse
+ruumi ja sattus sahvrisse. "Kus meil magamistuba on?" püüdis ta võimalikult
+rahulikult üle õla küsida. Agnes Raag, neiupõlvenimega Kasemets, tihkus juba
+nutta ja mees otsustas ise oma abieluvoodi üles otsida. Vaadanud elutoas ringi
+ja kiitnud mõttes heaks raamatute valiku riiulis, pehme mööbli vastupidava riide
+ja värviteleri asukoha akna suhtes, avas ta ühe kahest kõrvutiasetsevast uksest.
+Tavaline magamistoamööbel, volangidega kardinad ja pehme ülepõrandavaip jätsid
+küll hubase, aga liiga tavalise mulje. Ta võttis riidest lahti, loopides need
+põrandale laiali ja viskus jahedasse laia voodisse. Magada, ainult magada - oli
+viimane mõte ja läbi une tundis ta veel, kuidas soe alasti keha ennast tema
+vastu lusika-asendisse surus. Vastu hommikut, kella viie paiku, ärkas Jan
+koshmaarse unenäo peale üles. Ta oli istuli hüpanud ja vaatas ringi, mõistmata,
+kus ta on. Tavaliselt aitas sellistel puhkudel uuestiuinumine, aga seekord oli
+kõik liigagi reaalne. Tema kõrval lebas blond naine, kellel ta oma
+püstikargamisega teki poolenisti pealt ära oli tõmmanud. "Ilus küll teine, aga
+mitte oma," pidi ta vastandlikke tundeid tunnistama. "Kui nüüd äkki hakataksegi
+iga jumala päev uusi naisi jagama, mismoodi ma ennast siis nimetama pean, kui
+nende kõigiga magan?" Ta sikutas Agnesele teki peale ja läks kobamisi kööki, et
+suitsu teha. Naine maigutas läbi une suud ja keeras külge, nii et tagumik
+paljaks jäi. Janil oli ülikooli ajal - mis tal pooleli jäi - paar korda ette
+tulnud võõras kohas ärgata, aga pikapeale meenus alati, kus ta võõrustajaga
+tutvunud oli. Sedapuhku oli asi keerulisem. Ta sulges köögiukse ja pahvis pliidi
+alla suitsu. Evega oli tal kümneaastane poeg. Nad olid küll viimasel ajal
+ülepäeviti tülitsenud, aga kokkuvõttes polnud asi siiski nii hull, et peast segi
+keerata. Või ei eksisteerinudki Evet ja poega üldse? Sel juhul on asjad ikka
+päris täbarad küll! Hommepäev tuleb psühhiaatri juures ära käia, see on kindel.
+Ja muidugi töökoht üle kontrollida. Mõlemad töökohad. Keegi kobistas esikus.
+Köögiuks avanes ja selle vahelt piilus sisse umbes kümneaastase tüdruku
+padjanägu, mida kroonisid pulstis blondid juuksed ja valguse käes kissitõmbunud
+silmad. "Tsau, Jan!" " Tsau! Miks sa mind Janiks kutsud? " oli värske issi
+üllatunud. " Ise sa ju rääkisid, et see on täitsa kihvt. Kui sa ei taha, eks ma
+siis enam ei kutsu ". " Ma tegin nalja! Lase aga käia! " "Pissihäda tuli," lisas
+Signe ärkamise põhjenduse ja kadus ukse kriuksudes peldikusse. Jan kuulas
+öövaikuses sorinat ja imestas ikka ja jälle unenäo reaalsuse üle. Ta viskas koni
+pliidi alla, kustutas tule ja hiilis seinu kobades tagasi Agnes Raagi juurde.
+Märganud täiskuu valguses paljast tagumikku, ei saanud ta vastu panna ja hakkas
+seda õrnalt mudima. Kord oli neil Evega juttu olnud, mis kütuse peal mingi masin
+töötab ja Eve oli naljaga pooleks küsinud Janilt, et mis kütuse peal tema
+töötab. Jan oli siis mõttesse jäänud ja vastanud siiralt, et vist kepi kütuse
+peal. Kui ta Evele sama küsimuse esitas, ei osanud see midagi vastata. Praegu
+aga mudis ta võõrast tagumikku, mis oli väidetavalt dokumentaalselt talle
+vormistatud. Sügav hingamine lakkas ja läks tasapisi üle mõnumõminaks. "Kallis,
+kas uks on vahepealt kinni?" küsis Agnes poolsosinal ja keeras ennast selili. "
+Just panin. Käisin köögis suitsu tegemas ja panin enda järel kõik uksed kinni.
+Isegi sahvri oma. " "Tule siia, mu nupuke!" "Sellist meil ei tööta," öeldi
+resoluutselt ja pandi toru hargile. Veider hämarolek hinges asendus õudusega.
+Helistanud mõnedele sõpradele, tegi Jan kindlaks, et kõik tema praeguse elu
+minevikus oli toimunud enam-vähem samuti, nagu ta mäletas, ainult Eve asemel
+olevat kogu aeg olnud Agnes ja poja asemel tütar. Ja elukoht - see oli kümme
+aastat olnud Kummeli teel. Kõige raskem oli kooliõpetaja-küsimus. Kunagi oli ta
+küll kavatsenud selleks saada ja isegi praktikal olnud, siis aga otsustanud
+treialiõpilaseks hakata - puhtalt materiaalsetel kaalutlustel. Kuidas saab olla
+sisendus nii reaalne ja ulatuslik - terve elu? Jutustanud psühhiaatrile loo ära,
+veendus ta veelkord, et tema juhtumi puhul on tegemist üleloomulike jõududega.
+Psühhiaater ei osanud toimuva kohta mitte midagi põhjapanevat öelda. Ei esimesel
+vastuvõtul ega ka viiendal. Kuna ta otsustati uuringute ajaks haiglasse
+paigutada, nimetas ta kohtumisi arstiga ülekuulamisteks. Mida rohkem ta enda
+kujutletavast elust jutustas, seda enam jäi arst mõttesse ja nõudis veel. Kui ta
+oleks oma jutustuse paberi peale pannud, oleks juba pisifaktidest saanud paksu
+raamatu. Psühhiaatrit takistas järeldusi tegemast tõik, et kogu seda faktide
+hulka suutis Jan ilmeksimatult ülima täpsusega korrata. Isegi väga hea mäluga
+kirjanik poleks oma romaani kõiki faktilisi peensusi niimoodi üksühele
+mäletanud. "Teie juhtum on tagasihoidlikult öeldes harukordne," püüdis ta asjale
+kuidagimoodi läheneda. " Minu praktikas pole sellist veel ette tulnud.
+Konsulteerisime siin kolleegidega ja leidsime, et vajate põhjalikumat uurimist
+teaduslikul tasemel. " " Issand, mis mu eraelust siis saab? Kuigi see pole minu
+oma, on see siiski elu! Kui ma hakkan laborirotiks, jään sellestki ilma! " "
+Teie juhtum on niivõrd ainulaadne, et sellest võib arstiteadusele ja kogu
+inimkonnale tervikuna kasu olla. Antud fenomeni mõistmine võib saada põhjalikuks
+teaduslikuks läbimurdeks! " "Ma lähen ju niimoodi hulluks!" ahastas Jan ja
+mõistis korraga situatsioonikoomikat. "Päriselt, ma mõtlen." Psühhiaatri ilmest
+käis õrnaimatava virvendusena üle naeratus ja ta pani käe Jani käele: "Enam
+hullemaks ei lähe," ma luban. Pealegi ei isoleerita teid ühiskonnast ega kodust.
+Te pole kaugeltki ohtlik ja ravi ei vaja te ka mitte. Vähemalt arstiteadusele
+senituntud ravi küll mitte. " "Mis saab mu tööst?" tundis Jan huvi. " Uuringute
+ajal saate keskmist palka. Väljaspool seda võite tunde anda. " "Aga ma ei oska!"
+kraaksatas Jan. "Olete te midagi kuulnud näiteks Riemannist, ma mõtlen Bernhard
+Riemannist?" Eneselegi ootamatult vastas Jan soravalt: " 19. sajandi saksa
+matemaatik. Tegeles kompleksmuutuja funktsioonide geomeetrilise teooriaga,
+milles ta kasutas Reimanni pindu. Tema oli see sell, kes esitas funktsioone
+trigonomeetriliste ridadena ja pani paika Riemanni integraali mõiste. Einoh,
+n-mõõtmeliste kõverate ruumide teooria, mis avas hiljem uue perioodi geomeetria
+arengus - see on kah tema jagu. Selle teooria peale ju Einstein oma
+relatiivsusteooria üles ehitaski. Tohib paberit ja pastakat paluda? " "Aitab
+ehk?" peatas teda arst. "Olete nüüd vist ise ka veendunud, et teil on
+matemaatiline haridus?" "Issand, ma ei lõpetanud ju!" "Minu andmetel lõpetasite
+küll." "Mul oleks üks palve." "Kuulan." " Tahaksin koju. Kasvõi sellesse uude.
+Ma ei suuda siin enam olla. Ma lähen tõepoolest hulluks. Peaksin põhjalikult
+tutvuma oma niiöelda uue minevikuga, uue perega, uute töökaaslastega ja üldse. "
+" Hea küll, ma korraldan selle. Homme. Niikauaks on mul siin teie uue mineviku
+põhikava. Olge lahked! " Ta ulatas Janile õhukese toimiku. " Ja veel. Tõde on
+kusagil olemas. Varem või hiljem ... " "Hea küll, hea küll," tõrjus Jan ja
+lonkis tagasi palatisse. Tuul loopis pabereid ja lahtised uksed-aknad plaksusid
+tõmbusest vastu seinu ja piitasid. Seintelt oli krohvi maha kukkunud ja lagedest
+koorus värvi. Pikas koridoris, mis oli mehekõrguselt siniseks värvitud, oli
+mahajäetuse hingus, millest surus end läbi veel elada tahtmise püüe. Köögiuksele
+nõjatus umbes neljakümne viie aastane brünett naisterahvas, kelle näkku oli
+vajutatud võit õeluse, kurjuse ja kättemaksuiha üle iseendas. " Jah, eile viidi
+pliit ära. Süüa pole enam nagunii. Poiss nutab, aga küll me midagi välja
+mõtleme! " Jan tundis kurgus kipitust. "Kas laearmatuurid kadusid ammu?"
+"Nädalapäevad tagasi." "Ma olen siis nädal aega ära olnud?" "Kaheksa päeva." Jan
+lõi jalaga maas vedelevaid pabereid ja tõstis siis ühe üles. Leht oli pärit tema
+päevikust. Ta luges: " Täna tundsin ma sügise lõhna. Peatusin vihmast läikival
+munakiviteel ja sügis puhus mulle näkku. Esimest korda elus haaras mind tunne,
+mis oli hulga võimsam ja melanhoolsem lahkumisvalust. " See oli kirjutatud üle
+kahekümne aasta tagasi, ometi valdas teda praegu sama tunne. "Kas sa politseisse
+ikka teatasid?" küsis Jan naisterahvalt, kelle nime ta ei teadnud. " Ei. Ükski
+riiklik ametkond ei võta sinu saatuselt midagi tagasi. " "Saatust ei ole," ütles
+Jan vaikselt, aga veendunult. Ta astus kööki ja vaatas katkikistud juhtmestikku.
+Kohal, kus oli asetsenud elektripliit, oli sein värvimata jäänud. Maas vedeles
+jahu ja kruupe - ilmselt oli kappidest alkoholi otsitud. "Tubadesse ma vist
+parem ei vaata?" pöördus ta brüneti poole. "Kuidas soovid, ma koristasin juba
+ära," vastas naine ja kadus susside lohisedes lähima ukse taha. "Kas ma käin
+tihti niimoodi ära?" hõikas Jan talle järele. "Kas sul on sedapuhku mälukaotus
+või?" hõikas naine vastu. Jan sisenes ruumi, kust hääl tuli ja tundis korraga,
+et siin on ta küll kunagi viibinud. Kuigi riiulile, kus pidi seisma televiisor,
+oli joonistunud tolmuvaba nelinurk, tundis ta toas ennast koduselt. Sektsioon ja
+pehme mööbel asetsesid täpselt nii, nagu tema oleks need paigutanud. "Jah, mul
+on sedapuhku mälukaotus," lausus ta rahulikult ja istus tugitooli. Kui nad olid
+vähemalt viis minutit vaikinud, leidis Jan, et peab minema. Kuhu? "Kus ma
+tavaliselt ära käin?" püüdis ta juttu teha. "Eks ikka seda elu otsimas, millest
+sa unistanud oled," tuli lõpuks vastus. "Ja on selline siis olemas?" "Arvestades
+sellega, et sa kakskümmend aastat järjekindlalt siia tagasi satud - ilmselt
+mitte." "Kas meil lapsi ka on?" "Ah, ära viitsi!" "Palun!" tegi Jan anuva
+grimassi. Naine vaatas kogu selle aja kohta, kus oli asunud televiisor ja pärast
+minutilist pausi keeras lõpuks pead: "Sa ei teegi vist nalja?" "Ei," püüdis Jan
+veenev olla. Asi on naljast väga kaugel! " "Näe!" ulatas naine talle
+sektsioonkapi riiulilt fotoalbumi. "See siin on su esimene elu." "Aga praegune?"
+Tülpinud ilmel ulatati talle veel kolm albumit. Jan süvenes vaatamisse. Luitunud
+pargipingil istus Eve, põlvedel umbes kolmeaastane poiss. Pulmapildid,
+sünnipäevad, matused. Eve siis ikkagi oli! "Mul on esimesest abielust poeg?" "
+On. Peeter. Abielus, aastane tütar. " Jõudnud kolmanda albumini, küsis Jan:
+"Sinuga on meil ka poeg?" " Õige. Ja enne sind oli mul neid kaks. " "Kus meie
+poeg praegu on?" " Saatsin ta sinu vanemate juurde. Saab vähemalt kõhu täis. "
+"Kas mu isa on siis elus?" "Miks ta surnud peaks olema?" "Ma lihtsalt ..." Jan
+takerdus ja lõi käega: "Äh!" " Aga Agnes? Kas sa Agnese-nimelisest oled midagi
+kuulnud? " asetas Jan albumid lauale. "Selline blond, nutikas ja pehme?" "Sul on
+neid nii palju olnud, et ma nimesid enam ei mäletagi." Naise ilme väljendas
+täielikku ükskõiksust. Jan võttis järjekorras teise albumi uuesti kätte,
+kangutas pulmapildi nurkade seest välja ja luges: "Jan ja Kati, 10 tk." "Kati!"
+pöördus ta mesimagusal häälel naise poole, tundes tillukest uhkust, et sai teda
+nimepidi kõnetada, ilma et oleks pidanud seda küsima. Kati võpatas ja vaatas
+kulme kergitades mehe poole. " Kati! Kas me lahku minna oleme proovinud? " "Me
+pole ju sisuliselt kunagi abiellunudki!" vastas naine ja kergitas ühe suupoolega
+muiates kulme. "Ahsoo!" Jan sügas kukalt ja mõtles, mida kuradit nüüd ette
+võtta. Ta ei teadnud, kuidas oli siia sattunud ja kui kauaks. Lõpuks ei olnudki
+see ju nii oluline! Elus teed veel suuremaid lollusi ja mõttetusi. Näiteks hoiad
+kümne küünega aastaid lagunevat abielu koos, valetad iseendale oma võimekust,
+usud illusioone ja alahindad aja kulgemise kiirust. Kas siis ongi oluline,
+kuidas sa kuhugi satud. Ah, et ei saa minna sinna, kuhu sa ise tahad? Nagunii
+lähed valesse kohta! Õiget ju pole olemas. Nüüd vähemalt keegi naljavunts näitab
+talle, kui kutsikale, kõik kohad ette ära, kuhu pissida ei tohi - nina sisse ja
+jalaga tagumikku. "Kus me elame?" püüdis ta võimalikult rahulikult uurida. "Kaks
+korda oled sa ennast poonud, kolm korda hullu mänginud, neli korda litsid majja
+toonud, üks kord veene läbi lõigata ähvardanud, kaks korda suguhaigusi kinkinud
+ja nüüd on siis järg mälukaotuse käes?" Paistis, et Katile valmistas see kõik
+lõbu. "Hea küll, ma vaatan aknast välja!" oli Jan leplik ja läks akna juurde.
+Kui ta kardinad eest lükkas, avanes talle pilt viie- ja üheksakordsetest
+majadest. " Uau! Los Angeles? " Kati oleks nagu kergelt sulama hakanud: "Sa ei
+oska inglise keeles komplimentigi teha!" "You are so beautiful!" proovis Jan. "
+Huvitav, vanasti ütlesid sa ainult " nice ". "Jah," Kati hakkas tõepoolest
+sulama. "Mul on vist ajuvähk," lausus Jan. "Viimane ots." " See viimane ots on
+sul eluaeg olnud! Pane parem uksele uus lukk ette, ma ostsin siin mingisuguse. "
+Jan nägi unes, et oli ümbritsenud end ringikujulise kivimüüriga. Parajalt nii
+kõrgega, et üle vaatama ega servast kinni haarama ei ulatunud. See on kaitse
+kurjuse eest -- oleks talle nagu meelde tulnud. Ta kõndis ringiratast piki müüri
+ja tundis end väga turvaliselt. Esialgu. Siis hakkasid tulema eksistentsiaalsed
+küsimused. Mida teha omaenda kurjuse ja headusega? Milleks üldse teha? Kelle
+jaoks? " Prosniiss, dorohoi! Tvoja ootseret staavit koofe! " Jan kargas voodist
+üles nagu oleks katapulteerunud ja vahtis hämminguga punapäist pannkooginäoga
+slaavi tõugu noort naist, kes käsipõsakil hajevil pilguga oma reitevahet sügas.
+"Ili povtoorim?" " Noo, kurat! See oli liig! Vene keelt purssivast ukrainlannast
+oligi veel puudus! " "Tõ u mene jediini, tilki tõ!" ümises pannkook ja ajas
+jalad laiali. Jan pages palja tagumikuga uksest välja ja sattus silmitsi
+matrjoonat meenutava lihava kuuekümnendates naisterahvaga. "Jan-sõnok!" Jan
+kattis häbeduse kätega ja taganes tagasi tuppa. Punapea tegeles
+masturbeerimisega ja ta silmad olid kinni. Riided -- mõtles ta palavikuliselt --
+kus on riided? "Tshervoonnu ruutu ne shukai veetsheramõ ..." ümises oletatav
+abikaasa ja ei teinud tast väljagi. Särk on tooli peal, püksid selle all. Äh,
+pesu pole vajagi! Sokid paistsid voodiserva alt välja ja diplomaadikohver --
+ilmselt oli see ikkagi tema oma -- seisis ukse kõrval. Jätnud kõik nööbid kinni
+panemata, pages ta esikusse ja avas tuttava liigutusega -- mis teda ennastki
+imestama pani -- snepperluku ja keeras kaks korda alumist võtit. Kaks trepiastet
+korraga, välisuks ja vabadus! Kolmanda üheksakordse maja nurga taha keeranud,
+tõmbas ta esimest korda hinge. Asetanud diplomaadikohvri igaks juhuks jalgade
+vahele, otsis ta püksitaskutes suitsu ja tikku. Oli. "Stolitshnaja." "Mida
+kuradit?" ei suutnud ta ikka veel toibuda. Leidnud esimese pargi, istus ta
+pingile ja võttis diplomaadikohvri põlvedele. Selles oli vene pass tema nimele,
+paarsada rubla raha ja autojuhiload. B,C,D,E kategooria! Siis veel miskipärast
+paar rulli bussipileteid ja paks võtmekimp. Passi vahel olevalt töötõendilt sai
+ta teada, et töötab kolmandas autobussipargis bussijuhina. Selline saatus siis
+sedapuhku? Miks ka mitte? Ja üldse! Mida ma põgenen? Kuhu? Mille eest? Praegu
+lähen kodumaale, saan tuttavaks mõne sõbra naisega, löön kiilu vahele, elan
+seitse aastat patja närides ja jätan ta tükkis lapsega maha. Ons see parem? Ja
+nagunii visatakse varsti jälle mõne mulatitari kaissu ... Jan püüdis vene keelt
+purssides möödakäijatelt välja uurida, kus asub bussipark number kolm ja
+seigelnud mõne aja linnatranspordiga, astus veendunud ilmel valvuriputkasse.
+Luugi eest mööda marssides tekkis tõrge. "Proopusk!" Jan jäi lollil ilmel
+mutikesele otsa vahtima ja too -- ilmselt vana tuttav -- vangutas mõistvalt
+pead: " Eeh tõ! Opjat zabõl! Pjaanitsa porshiivi! Stupai, stupai! " Kui
+bussijuht, siis bussijuht ... Jan kuulis tagantpoolt lähenevaid tuttavaid
+lohisevaid samme ja vaatas üle õla. Isa! Siin! "Sa küsisid ju endale vaba
+päeva!" ütles isa, nagu oleksid nad alles eile lahku läinud. "Läksid Oljaga
+tülli või?" "Sai, jah, pisut ..." " Pole hullu! Kui tahad, tule sõida minuga
+kaasa! Teen õlle välja! " "Liaz" -tüüpi bussi ronides mõtles Jan, et on tüdinud
+korrutamast oma mälukaotusest. On vist aeg hakata harjuma. "Kurat, sai eile
+pisut üle võetud, pea lõhub nagu oleks hammasrataste vahel." " Sa hoia oma Oljal
+rohkem silma peal! Ma saan aru, et ta sul rohkem nii hüppelauaks on, aga loll
+kah kui küla rääkima hakkab ... " "Kurat, ta on nümfomaan!" püüdis Jan sõna
+sekka öelda. Isa köhatas veidralt, nagu oleks kurku tõmmanud ja vaatas aknast
+välja. "Eks nad kõik ühed litsid ole!" Jupp aega sõitsid nad vaikides ja Jan
+püüdis mõistatada, kas isa on tema Oljaga maganud või ei ole. Talle tundus
+miskipärast, et on. "Ja ema?" küsis ta ettevaatlikult. Isa jäi tõsiseks ja oleks
+äärepealt peatusest mööda põrutanud. " Puhkuse ajal käime kindlasti ära! Viime
+lilli ja korrastame ka pisut. " Janil tuli kananahk ihule. Ema on surnud?! "
+Kurat, see aeg ka läheb nii kiiresti, et ... Kolm aastat juba vahele jäänud! "
+ohkas isa. Jan võttis järgmises peatuses õlle ja süvenes linnaga tutvumisse.
+Ukraina suuruselt teine linn -- Harkov. Ehtne nõukogude suurlinn -- sadade
+hektarite kaupa uusi elamurajoone, trammid, trollid, metroo. Miilitsad ja
+joodikud igal tänavanurgal. Saabus lõpppeatus ja isa küsis Janilt: "Täna pulli
+teeme?" "Nagu alati!" oli Jan päri. Isa võttis mikrofoni, pani istumise alla ja
+laskis täisvõimsusega salongi käraka peeru. "Konetshnaja!" ütles ta viisaka ja
+isegi malbe häälega mikrofoni ning tegi Janile silma: "Hahhollidele see
+meeldib!" Einoh -- mõtles Jan -- kui nii siis nii! Ta rüüpas õllepära ära ja
+pani suitsu ette. Vigurivänt see paps -- tuleb välja! "Kes see viimane kavaler
+nüüd Oljal oligi?" tegi ta näo, nagu oleks nime unustanud. "Kolkat mõtled?" "
+Ei-ei! See teine ... " "Serjoga?" "Ei, see imeliku nimega ..." Isa pomises
+omaette kuus-seitse nime läbi ja siis lõi ta nägu särama: "Tarass, Tarassik!" "
+Jaa-jaa! See sittus ka nagu tõhk! " tuletas Jan nagu meelde. "Kuhu, kurat, ma
+sattunud olen?" mõtles ta järjest kasvava ärevusega. "Aga kui ei saagi siit enam
+minema?" Bussiaknale koputas raevukalt keegi vanamammi ja vehkis rusikaga. Isa
+keeras aknaklaasi alla ja kabiini paiskus kordumatu folkloor. Ilmselt oli mammi
+igapäevane reisija ning oli asjast õieti aru saanud. Ka isa paistis temaga
+harjunud olevat. Lahing lõppes slaavipärase vennastumisega, mammi pisaratega,
+mälestustega rindepäevilt, mil ta noor ja ilus medõde oli olnud ja isa viimsete
+lubadustega. Kui mammi oli lahkunud, keeras isa valjuhääldaja nupu põhja ning
+kordas tehtut maksimumvõimsuse ja naudinguga. Jan kiikas igaks juhuks salongi.
+Seal istus noor valgepäine tütarlaps ja tihkus ohjeldamatult nutta. "Isa,"
+vaatas Jan manitseval pilgul vallatlevat papsi, "sa sittusid meie hariduse
+täis!" "Meil pole seda ju eriti palju!" lohutas isa kardinate vahelt salongi
+piiludes. "Sa vaata, mida nemad meiega teevad!" Sõitnud veel ühe täisringi
+linnale peale, läks ta oma ukraina-kodu lähedal maha, lonkis majade vahel ja
+otsustas siis, et täis kõhuga sujuvad asjad paremini. Sest milleks see inimene
+siin ilmas ikka elab? Nonii. Sinine värv eksisteerib selle pärast, et olla
+sinine, päike kasvõi sellepärast, et paista. Aga mina? -- arutles Jan -- kas
+sellepärast, et olla mina? Kui mul enam oma "mina" ei ole? Siis tuleb olla
+lihtsalt sellepärast, et olla. Ja olla saab ainult toitu näost sisse ajades.
+Kõik ülejäänud on kas tulenevad või tuletatavad toimingud. Mõtetest ei viitsi ma
+üldse rääkida ... Sellele arutlusele toetudes viisid ta jalad teda ise Olja
+kööki boršitaldriku taha. Ta helpis punast peedisuppi ja seiras altkulmu
+köögikappides sorivat naist. "Jesh, jesh, milenki tõ moi!" poetas punapea ja
+pillas suhkrukoti maha. Seda tõstes ajas pliidilt põrandale panni ja panni
+tagasi asetades lõi pea vastu kapiust ära. "Spatt!" ütles Jan, kui oli söömise
+lõpetanud ja pugenud mööda koridoris ringiveerevast matrjoonast, läks tuppa ja
+heitis voodisse. Ta ärkas autorataste klobina peale munakiviteel. Aken oli
+avatud ja sellest kasvas sisse kreegipuu. Jan tõstis jalad üle voodiserva
+põrandale ja need sattusid automaatselt pehmetesse tuttidega toasussidesse.
+"Ahah," nentis ta ainult ja tõusis, et napsata puu otsast paar kreeki. Need olid
+veel pisut heledavõitu ja hapud. "Suvi," konstateeris Jan ja vaatas aknast
+välja. "Kõrge esimene korrus, puumaja, mäenõlv, munakivitee," fikseeris ta
+olukorda. Vastas asetseva samasuguse kahekorruselise amortiseerunud elamu seinal
+nägi ta tahvlikest: "Nõlva". Eestimaa. Hea seegi! Tuba, milles ta ärkas, ei
+sisaldanud muud, kui riidekappi, puhvetikappi kahe rea raamatute ja kahe suure
+sahtliga, vanaaegset voodit ja kahte ümmarguse põhjaga tooli. Telekat ei olnud,
+oli ainult vanaaegse disainiga 60ndatest pärit VEF-raadio. Põrandal oli sinine
+kaltsuvaip ja seinas luitunud kollane tapeet, mis voodi kohalt oli mustaks
+kulunud. "Poissmehekorter?" imestas Jan ja vaatas käsi. Sõrmust ei olnud! "
+Jeeee! " kraaksatas ta täiesti õnnelikult. "Ma olen vaba!" Keegi koputas seina
+peale. Astudes ettevaatlikult mööda seina äärde tekitatud õllepudelite merest,
+avas ta toaukse. Ninna lõi kopituse lehka. Naaberukse vahelt piilus sassis peaga
+nuustikut meenutav vanamammi, jälgis teda veidi aega etteheitval pilgul ja
+sulgus siis sõnagi lausumata oma pimedusse tagasi. Kostis mitme luku klõbinat.
+"Ahah," nentis Jan taas. "Noojah." Naasnud tuppa, heitis ta pilgu puhvetikapi
+tagaseinaks olevasse mõranenud peeglisse ja istus põrandale -- ta polnud vanem
+kui kakskümmend. Miks ei sattunud ta oma tudengiaegsesse tuppa? Miks pidi ta
+kolama mööda võõraid elusid? Või mööda tema enda elu tundmatuid stsenaariume?
+Või ehk mööda võimalikke stsenaariume? Või mööda soovitud stsenaariume? Või
+soovimata? Või ... Jan oli puntras. Kas teda karistati või anti hoopis
+võimalusi? Või näidati võimalike eluteede mõttetust, see tähendab õpetati mitte
+otsima unistuste saatust, see tähendab leppima olemasolevaga? Missugune neist
+siis oli see olemasolev? Kas praegune, Eve-, Agnese-, Kati- või Olja-minevik?
+Kõige enam mäletas ta Eve-minevikku. Samas aga tundus talle, et kõikides
+ülejäänutes oli midagi kohutavalt tõepärast. Ta oleks justkui nad lihtsalt
+unustanud, meelega mälu tahaplaanile surunud. Akna tagant kostus vile. Ta upitas
+ennast üles ja puges kreegioksa alt läbi. All kõnniteel seisis kursusekaaslane
+ülikoolipäevilt -- noor, nagu ta siis oli. "Tuled ka või?" küsis ta pead
+kuklasse ajades. "Kuhu?" tegi Jan unise näo pähe, nagu oleks ta magamast üles
+aetud. "Lugemissaali muidugi!" "Oota, viskan ürbid üle!" "Okei, tee siva!" Jan
+tõmbas tooliseljalt teksad jalga, pusa selga ja otsis silmadega toas ringi.
+Puhvetikapil vedeles võti ja selle kõrval kile sees tudengipilet, kuhu vahele
+oli topitud igasugu muid pabereid. Hiljem sorteerin -- mõtles Jan ja vajutas
+juba linki. Jõudnud välisukseni, märkas ta tuttavat postkasti hoolikalt maalitud
+numbriga "6", millest ulatus välja "Postimees". " Kurat, " Postimeest " siis
+veel polnud ju! Oli " Edasi "! " Ta avas välisukse ja vastasmaja seinalt luges
+selgesti: "KUMMELI TEE". Kursusekaaslasest ja kreegipuust polnud jälgegi. Ta
+otsis läbi kõik taskud, aga üliõpilaspiletit ega toavõtit ei leidnud. Aitab! See
+läks juba liiale. Ta seadis sammud bussipeatusse ja otsustas ära käia valede
+kardinatega akna juures. Asjasse peab hakkama selgust tooma -- tegi ta otsuse.
+Astunud bussi, läks ta torudest haarates tagaakna juurde, pöördus ümber ja otsis
+silmadega kummalist vanameest. Igas peatuses vaatas üle kõik sisenejad, aga
+meest nende seas polnud. Ega tulnudki. Kui Jan harjunud kohas välja hüppas,
+tundus, justkui oleks ta silmanurgast tuttavat figuuri märganud. See sisenes
+esiuksest. Kuni Jan reageeris, olid bussiuksed sulgunud ja ainuke, mida ta teha
+võis, oli jälgida tagaaknale ilmuvat tuttavat kuju. Jan pistis jooksu, aga see
+peatusevahe oli nagu kiuste üks pikemaid. Jõudnud järgmise kvartali nurgani, ta
+loobus. Hingeldades pöördus ta tagasi ja seadis sammud vale kardinaga tuttava
+akna poole. Kardinad olid valed. Lootusetu tülpimusega kõmpis ta tagasi
+bussipeatusse ja jäi ootama. Sealt ta lõpuks tuligi -- kollane ja koorma all
+ägisev. Teekond teekonnas -- mõtles Jan. Ehk ongi asi bussis? Issand, kuidas ta
+enne selle peale ei tulnud?! Tuleb lihtsalt tööle sõita ja teekonda uuesti
+alustada. Nii ta tegigi. Sõitis tehase väravasse, jooksis valvuriputkani, avas
+ukse ja seisatas jahmunult -- talle vaatas vastu Harkovi bussipargi number kolm
+tõre mutike, kes otsemaid kraaksatas: "Proopusk!" Kõik kordus täpselt sama
+stsenaariumi järgi, nagu eelmisel korral ja Jan keeras otsa ringi. Väljudes ei
+olnud ta enam Ukrainas. Ta oli oma tehase väravas. Meeleheites jooksis ta
+bussipeatusse ja hüppas algava vihma käes ühelt jalalt teisele, olles
+kannatamatusest närvis. Väike kollane teekond suures kirevas teekonnas ilmus
+nurgatagant välja ning Jan soris taskutes, leidmaks talonge. Talle sattus pihku
+midagi suuremat ja ehmatusega tõmbas ta välja üliõpilaspileti.
+Psühhiaatriahaiglas ärgates tundis Jan ära tuttava palati ja isegi kaks
+patsienti, kes siia temast eelmisel korral maha jäid, olid samad. "Te pole
+kusagil käinud," lausus raviarst rahulikult. "Teie unenäod tunduvad teile
+lihtsalt liialt reaalsetena." Jan ei julenud vaielda. Ta kartis siia jäädagi. Ma
+olen skisofreeniasse haigestunud -- oli ta juba peaaegu kindel. Vanast peast!
+"Tõestage, et ma olen ärkvel ja ma olen nõus hakkama laborirotiks," ütles ta
+naljatlevat tooni matkides ja jäi arstile küsiva veiderdajanäoga otsa vaatama.
+"Kõik teie meeled töötavad," ütles psühhiaater teda suurte selgete silmadega
+vaadeldes. " Unes seda ei esine. Sellest piisab? " "Kas ma koju saan?" küsis
+Jan. "Kasvõi kohe," ei viivitanud doktor vastusega. "Ma siis lähen?" " Eks te
+siis minge! Riided saate õe käest, teatan ette ". Jan tõusis, et lahkuda. Kui ta
+oli juba uksel, hõikas arst järele: "Millal olete valmis alustama?" "Paari päeva
+pärast ehk," poetas Jan ja astus pikka roheliseks värvitud seintega koridori. Ta
+ei olnud endas sugugi kindel. Ta ei olnud enam milleski kindel. Väljas sadas
+peenikest uduvihma. Jan tõmbas pea õlgade vahele ja marssis kiirel sammul
+bussipeatusse. Jälle kollane -- tegi ta tähelepaneku, kui buss käänaku tagant
+välja ilmus. Kas siis muud värvi linnatransporti enam polegi? Ta komposteeris
+pileti ja taarus tagaakna poole. Korraga märkas ta tuttavat figuuri. Tema!
+Kiiruga istus ta vanamehe kõrvale. "Kas teie teete seda minuga?" küsis ta
+teretamata. "Teen ja ei tee ka". " Miks? Miks just minuga? " "Ma teen seda
+kõigiga, aga vähesed mäletavad toimunut." "Milleks?" püüdis Jan mehe pilku.
+"Ikka müüri lõhkumiseks," vastas vana rahulikult. "Sellesama ringikujulise
+müüri, mille sa unes ja ilmsi enda ümber ehitasid". "See oli ainult unes,"
+vaidles Jan. " Ilmsi ka. Selle sees sa nüüd keerledki. " "Aga ma ei taha enam!"
+Jan võttis mehel varrukast kinni ja pigem anus kui nõudis: " Lase mind tagasi,
+palun! Ma muudan ise kõike, ma muutun ise! " "Seda ma ju teengi -- otsin müüri
+sees nõrku kohti, püüan teda hajutada". Vanamees viipas tagaakna poole: "Vaata!"
+Majad ja jalakäijad kaugenesid justkui kiirluubis. Jan vaatas küljeaknasse --
+kõik möödus normaalkiirusel. Heitis pilgu esiaknasse -- maailm lähenes
+aegluubis. "Meeltepete," tegi ta järelduse. "Enesepete?" muigas vana. "Noh, mis
+siis nüüd edasi?" ei jätnud Jan vanamehe varrukat rahule. "Edasi on sinu
+peatus." Jan oli hetkega püsti, hüppas mõtlemata ja astmeid kasutamata bussist
+välja, maandus veidi viltu ja käis käpuli. Tõustes seletas ta silm hämaras vaid
+viie ja üheksakordseid maju. Valetas, raibe! Järgmine kord võtan ta endaga
+kaasa! Mingist tuttavast sisetundest juhatatuna astus ta sisse lähimasse halli
+majamürakasse, sõitis liftiga kolmandale korrusele ja vajutas linki. Uks oli
+lahti. Pikka mehekõrguselt siniseks värvitud koridori kostus muusikat. Jan
+võttis jope seljast, riputas selle seinakapi nupu külge, lükkas kingad harjunud
+kohale peegli all ja hiilis valgusetriibu poole. "... tulen siis kui lumi maas
+..." lauldi raadios. "... või kui sirel õitseb taas ..." ümises Jan ja astus
+tuppa ilmel, mida esineb mitu päeva kodust ära olnud meestel. Televiisorit ei
+olnud ikka veel. Kati lebas lahtitõmbamata kušetil ja luges raamatut. " Issand,
+nii hea ja rahulik oli elada. Tead, sa võiksid sinna tagasi minna, kust sa
+tulid. " "Ma ei saa," tegi Jan nutuse hääle, "mul on müür ümber." " Nonii,
+sedapuhku siis ära pööranud. Mis sa järgmisel korral välja mõtled? Ükskord saab
+su ärajoodud fantaasianatuke ju otsa? " "Ma ei ole enam ammu tilkagi võtnud,"
+oli Jan solvunud. "Igatahes selles peatuses mitte." "Hahaa!" tegi Kati, ilma et
+oleks naernud. " Lubage naerda! See kuradi lits ei viitsi sulle enam viinagi
+osta! Aga sa mine oma Siiri juurde tagasi, too vähemalt jootis sind! " Jan oli
+tupikus. Kes oli Siiri? Ah, ons sel üldse tähtsust ... Ta istus kušetiservale ja
+tegi juttu: " Uus telku oleks vaja osta. Ja külmkapp. Ja koridori armatuurid. Ja
+... " "Sina ei suuda endale isegi sokke jalga osta!" kobatati raamatu tagant.
+"Vaata, et sa oma litsidega hakkama saad!" "Kas me ei teeks ehk voodit lahti?"
+Jan vaatas Kati poole anuval pilgul. Lõpuks langetas naine raamatu, näitas
+Janile täispikka keelt ja leebus: " Kui sa neljateistkümnendat korda tagasi
+tulid, mõtlesin, et aitab. Peale kolmekümne seitsmendat hakkasin juba harjuma ja
+kui ma sulle päris ausalt ütlen, siis praegu -- vist mõnesaja mõnekümnenda ajal
+-- on mul sind täitsa hea meel näha ". "Kui nüüd paar võileiba ka saaks ..."
+püüdis Jan tekkinud olukorda maksimaalselt ära kasutada. "Viimast korda elus!"
+koputas Kati iga sõna ajal mehele sõrmega rinnale ja kadus kööki. "Kohvi ka!"
+hõikas Jan järele. "Pliiti ei ole!" tuli otsekohe vastus. Õigus küll -- meenus
+Janile. "Tee spiraaliga!" karjus ta uuesti. "Tee käega!" tuli vastus. Kui Kati
+kohvi ja võileibadega tuppa jõudis, magas Jan sügavalt. "Siga!" tegi naine
+kokkuvõtte. 
+
+OPM3 ehk Organizational Project Management Maturity Model on Project Management
+Institute'i (PMI) poolt 2003. aastal evitatud standard. OPM3 aitab
+organisatsioone nende strateegiate elluviimisel, evitades parimad praktikad
+(Best Practices) projektijuhtimisse organisatsiooni tasandil. OPM3 loomisel
+uuriti olemasolevate projektijuhtimise mudelite küpsusastmete määratlusi.
+Selgus, et olemasolevatel mudelitel on olulisi puudusi, eriti organisatsiooni
+projektijuhtimise küpsuse inkrementaalse parendamise käsitlemisel. OPM3-mudeli
+oluline omadus on strateegiliste plaanide realiseerimiseks vajalike
+projektijuhtimisejuhtimise praktikate evitamisprotsessi määratlemine. Seejuures
+arvestati: sihtide põhimõttelisi erinevusi projekti- ja organisatsiooni tasandil
+turu dünaamilist iseloomu ja organisatsioonide vajadust adapteeruda pidevalt
+muutuvate tingimustega infovahetuse erinevusi operatiiv- ja organisatsiooni
+tasandil OMP3 defineerib organisatsioonilise projektijuhtimise (Organizational
+Project Management, Org PM) kui strateegiliste eesmärkide saavutamist tagava
+süstemaatilise projektide, programmide ja portfellide (Project, Program and
+Portfolio management ehk PPP) haldamise. OMP3 on seega sillaks strateegia ja
+seda realiseerivate projektide vahel: OPM3-mudel koosneb kolmest komponendist:
+teadmus (Knowledge) määratlus (Assessment) parendamine (Improvement) Teadmus
+komponent: Org PMi ideoloogia ja printsiibid, OMP3-mudel, mudeli sisu ja
+kasutamine. Määratluskomponent: missugune on organisatsiooni küpsus Org PMs (kus
+me asume)? Parendamiskomponent: mida tahame saavutada? Plaanid sihtide
+saavutamiseks. OMP3-mudel sisaldab enam kui 600 dokumenteeritud parimat
+praktikat. OMP3-mudeli loomisel on lähtutud varasemast PMI standardist PMBOK
+Guide (Project Management Body of Knowledge). Organisatsiooni projektijuhtimise
+võimekuse mõõtmisel kasutatakse talitluse võtmeindikaatoreid (Key Performance
+Indicators, KPIs) - metoodika, mis on laialt levinud (nt COB IT). Kokkuvõtteks.
+Kiiresti muutuvas (agiilses) maailmas vajavad organisatsioonid agiilseid
+strateegiaid. Traditsioonilised projektijuhtimise mudelid ja metoodikad pole
+enam küllaldased - agiilsete strateegiate elluviimine vajab uusi, agiilseid
+projektijuhtimise mudeleid ja metoodikaid. OMP3 on oluline samm niisuguste
+mudelite ja metoodikate loomisel ning evitamisel. Enn Õunapuu - sündinud 6.
+aprillil 1949 Tallinnas. Lõpetanud majandusinsenerina majandusliku
+informatsiooni töötlemise erialal Tallinna Polütehnilise Instituudi 1973 ja
+aspirantuuri 1984 matemaatiliste meetodite kasutamine majanduses erialal. 1988
+kuni 1992 õppis samas doktorantuuris. Töötanud 1973-75 TPI infotöötluse kateedri
+stažöör-õppejõuna ja assistendina, 1975-84 TPI arvutuskeskuse projektijuhina,
+1984-88 TPI raamatupidamise kateedri vanemõpetaja ja dotsendina, 1992-2004 TTÜ
+informaatikainstituudi dotsendina, aastast 2004 TTÜ infosüsteemide professor.
+Aasta lõpp on ikka aeg, kus vaadatakse tagasi tehtule ja tehakse tulevikuplaane.
+Käesolevas kirjatöös püüan sama teha Eesti tarkvarasüsteemide arengu kohta,
+kusjuures vaatekoht on personaalne, isiklikest kogemustest lähtuv, mitte
+uurimuslik ja kõikehõlmavale üldistusele pretendeeriv. Oma ametikohustuste tõttu
+on mul küllaltki hea ülevaade Eesti tarkvarasüsteemide arengust. Eriti hea
+informatsiooni saamise kohaks on infosüsteemide seminar doktorantidele ja
+magistrantidele, kus iga doktorant ja magistrant, kes soovib saada hinnatud
+antud aines, peab tegema ettekande oma töö teemal. Meie doktorantidel ja
+magistrantidel on juhtiv roll Eesti infotehnoloogia maastikul, ja seega on nii
+mul kui ka seminarist osavõtjatel hea ülevaade Eestis toimuvast. Lõppevat aastat
+(2005) iseloomustab mitmete mind huvitanud tehnoloogiate ja metoodikate tegelik
+kasutamine. Üks minu lemmikteemasid viimasel ajal on teenustele orienteeritud
+arhitektuurid ja kõik sellega seonduv. Rõõmustav on, et riiklike tellimuste
+pakkumisi hakkavad võitma firmad, kes otseselt deklareerivad, et nende pakkumine
+vastab teenustele orienteeritud arhitektuuri nõuetele. Paljud Eesti IT firmad
+teevad jõulisi ettevalmistustöid teenustele orienteeritud arhitektuuride
+kasutuselevõtuks. Üliõpilastele veebiteenuste näiteid tuues ei pea viitama
+ainult välisnäidetele, nagu Google'i veebiteenus () ja Amazoni veebiteenus ().
+Saan julgelt kasutada ka näiteid Eesti veebiteenustest, nagu äriregistri teenus
+() ja x-tee (). Teine rõõmustav suundumus on infosüsteemide iteratiivse ja
+agiilse arendamise meetodite jõudmine reaalsesse Eesti praktikasse. Mainida
+võiks Maksu- ja Tolliameti ja AS Medisoft infosüsteemide arendusmetoodikaid.
+Üleminek iteratiivsele ja veelgi enam agiilsele arendusele on sõnades lihtne,
+kuid tegelikkuses tekib terve rida raskusi. Raskused algavad juba projekti
+rahastamisel. Vähesed soovivad rahastada projekti, mille maksumus,
+funktsionaalsus ja lõplik valmimisaeg ei ole selgelt välja toodud ning selgub
+lõplikult alles projekti arenduse käigus. Rõõmustav ongi, et sellises keerulises
+situatsioonis on leitud osapooli rahuldavaid lahendusi. Kolmandaks rõõmustab, et
+Eesti infotehnoloogid suudavad ikka suhteliselt väheste vahenditega luua
+maailmatasemel e-süsteeme. Täna tahaks mainida e-politsei süsteemi. E-politsei
+süsteem võimaldab otse patrullsõidukist Interneti kaudu liiklejate andmeid
+kontrollida. Imponeerivad julged, elegantsed ja suurte riikide lahendusi mitte
+kopeerivad lahendused, mis süsteemi loomise käigus välja töötati. Tulemus on
+kiitust väärt. Eesti infotehnoloogid, jätkake julgelt oma naturaalse mõistuse
+kasutamist infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisel! Ka e-valimised on
+positiivseks sammuks demokraatia nüüdisajastamiseks. Sellest kogemusest ilmneb
+eriti selgesti, et e-lahendustele ei saa läheneda ainult tehnoloogilisest
+vaatest lähtudes, palju tähtsamad on sotsioloogilised, majanduslikud ja
+poliitilised vaated. Uue e-lahenduse väljatöötamine toob kaasa ka struktuuri
+muutuse. Struktuuri all mõistame me organisatsioonilist struktuuri ja
+äriprotsesse selles organisatsioonis. Näiteks traditsiooniline struktuur
+kaubanduses koosneb sellistest elementidest nagu tootmisvõrk, müügivõrk ja
+müügijärgse teeninduse võrgustik. Tootmisvõrk ise on keeruline organisatsioon,
+kus toote arendajad ja vahetud tootjad on ühendatud ühtsesse virtuaalsesse
+ettevõttesse. Müügivõrk on traditsiooniliselt üles ehitatud regionaalsest
+printsiibist lähtudes. Microsoftil on näiteks peakontor Redmondis USA-s ja
+regionaalsed kontorid Euroopas ja mujal maailmas. Järgmisel tasemel on
+rahvuslikud kontorid. Vahetu müük käib distribuutorite ehk maaletoojate kaudu,
+kes loovad oma edasimüüjate võrgustiku. Müügijärgne teenindus organiseeritakse
+vastavalt kauba liigile erinevalt, kuid ühine on see, et tootja peab selle
+võrgustiku kindlalt looma. Nagu näeme, on pikaajalise töö tulemusena loodud
+töötav keerukas struktuur. Minnes üle e-lahendustele, tuleks see struktuur
+hävitada ja seejärel luua uus struktuur uutest põhimõtetest lähtudes. Näiteks
+Amazonil on loodud uus edasimüüjate võrgustik, kus oli 2005. aasta lõpus 1 000
+000 liiget, kes saavad oma tasu kaupa vahetult puutumata. Täiesti uute
+struktuuride loomine on palju lihtsam, kui vanade struktuuride asemel uute
+loomine, sest viimasel juhul tuleks hävitada töötav ja kasumlik struktuur. Siin
+näen ma ka Eesti edu üht põhjust. Väga paljudel juhtudel võis alustada puhtalt
+laualt. Moraal antud loos on ikkagi see, et üksi tehniliselt ilusast lahendusest
+ei piisa, vaid tuleb luua uus struktuur ja kujundada uued äriprotsessid,
+arvestades seejuures kõigi osapoolte huve. Tulevikku vaadates loodan, et
+järgmisel aastal saavutame tegelikku edu ka e-õppe valdkonnas. E-õppest on palju
+räägitud, kuid tegelike e-õppe lahendusteni on veel pikk tee käia. Ma
+määratleksin “ tegelikku ” e-õpet kui adaptiivset süsteemi, kus keskset kohta
+hõlmavad rahvusvaheliste e-õppe standarditele vastavad õpiobjektid, kus ka
+õppija profiili ja teadmisi võetakse õpetamisprotsessis arvesse, kus eesmärgiks
+ei ole mitte teadmiste hulk, vaid kvaliteet (arusaamine ja analüüsivõime, mis
+avaldub oma mudeli või mõistesüsteemi loomises). Seejuures väljub
+õpetamisprotsess ühe haridusasutuse seest, toimub intensiivne õppijate,
+õpetajate ja õppematerjalide vahetus, seda nii Eesti sees kui ka
+rahvusvaheliselt. Kutsutakse ellu töötavad õppijate kogudused, kus luuaksegi uus
+kvaliteet, nagu see toimus vabavara loomise valdkonnas. Me liigume stabiilselt
+selle poole ja, nagu ikka, läheb selleks rohkem aega, kui ma esialgu arvasin.
+Arvutite välisseadmete valik suureneb pidevalt, viimastel aastatel on ilmunud
+palju uusi huvitavaid lahendusi just mäluseadmete vallas. Eriti kiire on areng
+olnud välkmäludel, jõudsalt on kasvanud nende mälulülituste infomahutavus,
+paranenud töökiirus ja suurenenud aktiivne tööiga. Välkmälude üheks väga
+perspektiivseks kasutusalaks on USB välk_mälu_draivid. Nende seadmete
+valmistamisega ja uute toodete väljatöötamisega tegeleb järjest rohkem
+elektroonikafirmasid. Tegemist pole mingite järjekordsete uute arvutiviguritega,
+vaid pisikeste ja mugavate mäluseadmetega, mida arvutikasutajate seas tuntakse
+rohkem mälu_pulkade nime all. Mälupulk on igati tabav ja mõnus nimi, kuid selle
+termini kasutamisel tehnilistes tekstides võib tekkida raskusi. Tavakeeles
+kasutatava mõiste “ mälupulk ” maht on laiem kui mõistel “ USB välkmäludraiv ”
+1. Nii on mälupulkadeks nimetatud erinevaid välkmälukaarte, portatiivseid
+MP3-pleiereid ja muidki välkmälulülitusi sisaldavaid seadmeid. Mõiste “ USB
+välkmäludraiv ” maht on järsk, hõlmates üht kindlat mälupulga liiki. Probleemid
+mälupulga ümber ei piirdu üksnes terminoloogiliste küsimustega. Sageli ei omata
+korralikku ettekujutust sellest, kuidas seade töötab ning mis on selle pisikese
+“ pulgakese ” sees. Küllaltki hästi iseloomustab olukorda üks dialoog, mis
+leidis aset arvutivõrgu Freetime Forumis, kus arutluse teemaks olid muutmälud
+(RAM). Nimetame selles osalejaid K (küsija) ja V (vastaja), Võrgudialoog nägi
+välja järgmiselt (tekst on esitatud originaalkujul): K: “ Nagu ma aru saan, on
+RAM mälupulk. Kas kõik on USB baasil? Et lihtsalt torkad USBsse ja arvutil kohe
+jõudu rohkem? ... ” V: “ Ram EI OLE mälupulk. Mälupulk on Mälupulk. ” Et küsijal
+on RAM, ROM, USB ja mälupulk veidi ähmased mõisted, ilmneb juba küsimuse
+püstitusest, kuid ega asja ei tee eriti selgemaks ka sellele antud vastus (“
+Mälupulk on Mälupulk ”). Mida siis ikkagi see USB-liidesega pisikene
+mälupulgake, õigemini USB välkmäludraiv endast kujutab, sellest tulebki
+järgnevalt juttu. USB välkmäludraiv (USB flash drive, UFD) on portatiivne
+välkmälulülitustel põhinev mälukaardike, mis ühendatakse hostseadme (näiteks
+arvuti) USB-porti. Seade täidab väikesemahulise välise teisaldatava mäluseadme
+ülesandeid. USB välkmäludraivide iseärasuseks on see, et need seadmed ei vaja
+individuaalset elektritoiteallikat, sest oma loogikalülituste tööks vajaliku
+elektrienergia saavad nad USB-liidese kaudu hostseadmest. USB välkmäludraivide
+infomahutavus, võrreldes praeguste magnetilist andmekandjat kasutavate väliste
+kõvakettaseadmetega, on siiski oluliselt väiksem. Kuigi nende infomahutavus on
+kiiresti suurenenud, ei ületa see praegu ka parimatel siiski kaheksat gigabaiti
+(näiteks Buslink USB2.0 Flash Drive PRO 2). Enamasti on kasutusel aga 64-, 128-,
+256- ja 512-megabaidised, harvemini aga 1-, 2-, ja 4-gigabaidise
+infomahutavusega seadmed. Et tegemist pole mitte vähese infomahutavusega
+mäludega näitab kas või seegi, et 1GB-le välkmäludraivile saab salvestada kas 16
+audio CD-plaadi (mahutavusega 64 MB) sisu, või 360 JPEG-vormingus 5-megapikslist
+kuva, või ligikaudu 24 minutit DVD-kvaliteediga videofilmi ehk siis 6 tundi MPEG
+4 vormingus esitatud liikuvkujutisi. Vaatamata sellele, et esimesed
+laiatarbe-USB välkmäludraivid ilmusid juba 2000. aasta lõpul, pole nende
+valmistajad senini jõudnud üksmeelele küsimuses, kuidas seadmeid nimetada. Nii
+kasutatakse nimetusi nagu USB flash drive (vahest kõige levinum nimekuju), USB
+drive, USB stick, USB key, USB memory key, pen drive, key drive, key fob,
+keychain drive, thumb key, pocket drive, jump drive, thumb drive, magic stick,
+micro hard drive jt. Hoolimata segadusest seadmete nimetamisel, ei vähenda see
+asjaolu USB välkmäludraivide kiiresti kasvavat populaarsust. USB Flash Drive
+Alliance andmete kohaselt müüdi 2004. aastal ainuüksi USAs ligikaudu 50 miljonit
+USB välkmäludraivi. Järgmiseks, s.t käesolevaks, 2005. aastaks, on prognoositud
+aga nende läbimüügi kolmekordistumist. USB välkmäludraivide tootmine ei suurene
+iga aastaga mitte ainult koguseliselt, vaid ikka ja jälle suudavad tootjad meid
+üllatada uudse disaini ja lisafunktsioonidega varustatud välkmäludraividega. Nii
+näiteks on neid lisatud populaarsetele Šveitsi armeenugadele (64-megabaidine
+SwissMemory), käekelladele (128- või 256-megabaidine Meritline USB Watch Drive),
+rääkimata juba laiast valikust tavapärasematest jässakamatest või siis,
+vastupidi, väga saledatest sulepeakujulistest USB mäludraividest. 2003. aasta
+detsembris moodustati mittetulunduslik organisatsioon USB Flash Drive Alliance
+(UFDA), eesmärgiga korrastada, ühtlustada ja välja töötada standardid USB
+välkmäludraivide valmistajatele, et tagada erinevate tootjate poolt valmistatud
+seadmete ühilduvust. Siiski ei ole esialgu kavas välja töötada USB
+välkmäludraivide kõikehõlmavaid tehniliste tingimusi, vaid piirdutakse ühtsete
+keskkonnaalaste, mehaaniliste ja rakendusspetsiifilisele liidetusele esitatavate
+turvanõuetega. VÄLKMÄLUDRAIVIDES KASUTATAVAD VÄLKMÄLUD Nagu juba eelnevalt
+öeldud, kujutab USB välkmäludraiv välkmälulülitustel põhinevat välismäluseadet,
+mis säilitab temasse talletatud informatsiooni ka olukorras, kus mälulülituste
+elektritoide on välja lülitatud. Keskseks komponendiks, millest oleneb
+välkmäludraivi üks olulisimaid näitajaid - infomahutavus, on seadmes kasutatav
+välkmälulülitus või -lülitused. Mälukeskkonnana kasutatakse programmeeritavate
+elekterkustutusega püsimälude (EEPROM) klassi kuuluvaid poolpüsimälusid, mis ei
+vaja mällu salvestatud informatsiooni säilitamiseks elektrienergiat ning sobivad
+talitlema pidevas salvestus-lugemisreþiimis. Vaatamata välkmälulülituste
+mitmetele voorustele ei tohiks alahinnata asjaolu, mida kahjuks kiputakse
+välkmälude korral ära unustama, et välkmälulülituste salvestus-lugemistsüklite
+arv on oluliselt väiksem, kui SRAM- või DRAM-põhistel muutmäludel või
+kõvaketastel. Vanematel välkmälulülitustel piirdus see umbes 100 000 tsükliga,
+kuid uusimatel lülitustel küünib lugemis-salvestustsüklite arv juba miljoniteni.
+Lisaks pikeneb välkmälulülituste vananedes nende salvestustsüklite kestus. Eriti
+peaks sellega arvestama juhtudel, kui välkmäludraivi soovitakse kasutada
+kõvaketta asemel. Olenevalt välkmälulülituse mäluelementide sisemisest
+korraldusest eristatakse NOR- ja NAND-tüüpi välkmälusid. Ajalooliselt hakati
+esmalt kasutama NOR-tüüpi mäluelemente. Igas välkmälu mäluelemendis säilitatakse
+üht infobitti, kuid uusimates (nn mitmetasemelistes) mäluelementides saab
+säilitada ka rohkem kui üht infobitti. Lihtsustatult näeb NOR-tüüpi
+mäluelementidel välkmälu ehitus ja talitlus välja järgmiselt. Mälus rakendatakse
+informatsiooni talletamiseks maatriksina asetuvaid transistorstruktuure. Kuigi
+kasutatavad transistorstruktuurid on üldiselt sarnased traditsioonilistele
+MOS-väljatransistoridele, on nende oluliseks erinevuseks see, et transistoris on
+ühe paisu asemel kaks paisu. Üht paisudest nimetatakse juhtpaisuks ja teist
+ujupaisuks. Kui juhtpais moodustatakse transistoris samamoodi kui tavalises
+väljatransistoriski, siis ujupais isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast
+oksiidikihiga. Kuna ujupais on isoleeritud, siis temasse kogunevad elektronid
+satuvad nagu omapärasesse “ lõksu ” ning neid saab edukalt ära kasutada
+infokandja funktsioonis. Ujupaisule kogunenud elektronid on juhitavad juhtpaisu
+poolt tekitatava elektriväljaga. Taolises mäluelemendis toimuvad
+lugemis-salvestusoperatsioonid üldjoontes järgmiselt: 1. Informatsiooni
+lugemiseks mäluelemendist tekitatakse selle juhtpaisul vajaliku tugevusega
+elektriväli, mis mõjudes ujupaisule kutsub esile selles sisalduvate vabade
+elektronide suunatud liikumise (elektrivoolu). Tekkiva elektrivoolu tugevus
+sõltub vabade elektronide kogusest (elektrilaengust) ujupaisus. Olenevalt
+sellest, kas transistori lätte ja neelu vahel vool tekib või mitte, saab
+eristada mäluelemendis loogikalisi olekuid “ 1 ” ja “ 0 ” (vastavad mäluelementi
+talletatud infobiti väärtusele). 2. Informatsiooni salvestamise reþiimis
+tekitatakse esmalt transistori lätte ja neelu vahel vool ning seejärel
+tekitatakse juhtpaisu abil elektriväli, mille toimel viiakse mäluelemendi
+ujupais olekusse, mis vastab kas loogilisele olekule “ 1 ” või “ 0 ”. 3.
+Informatsiooni kustutamisel viiakse mäluelement algolekusse (olekusse “ 1 ”),
+selleks rakendatakse transistoris juhtpaisu ja lätte vahele kõrge pinge, mis
+põhjustab suure hulga elektronide kogunemise ujupaisu. Struktuurselt
+moodustatakse välkmäludes üksikuist mäluelementidest võrdse infomahutavusega
+üksused, mida nimetatakse mälusegmentideks (-plokkideks, -sektoriteks).
+Välkmälus saab informatsiooni kustutada või modifitseerida üksnes kas kogu
+mäluruumi ulatuses (üheaegselt kõigis mälusegmentides) või mälusegmendi kaupa.
+Informatsiooni salvestamist või kustutamist üksikute mällu talletatud bittide,
+baitide või mälusõnade kaupa teha ei saa. Seega, kui teatavas mälusegmendis
+soovitakse muuta vaid ühe baidi või isegi biti väärtust, tuleb esmalt kustutada
+kogu antud mälusegmendi sisu ning seejärel taastada selles eelnevalt talletatud
+informatsioon, kus on tehtud juba soovitud korrektsioonid. Küll on aga võimalik
+lugeda välkmällu talletatud informatsiooni nii baitide kui ka mälusõnade kaupa.
+NOR-tüüpi välkmälude puuduseks loetakse seda, et neis kulub informatsiooni
+salvestamisele ja kustutamisele suhteliselt palju aega, kuid samas on kõik
+mälualad kergesti juurdepääsetavad. Seetõttu eelistatakse NOR-tüüpi välkmälusid
+kasutada juhtudel, kui seadme talitlusel esineb suhteliselt harva vajadus
+mälusisu muutmiseks. Viimane asjaolu on põhjuseks, miks NOR-tüüpi
+välkmälulülitusi pole ratsionaalne kasutada USB välkmäludraivides. Võrreldes
+NOR-tüüpi välkmäludega on NAND-tüüpi mälulülitused märksa kiiremad, neis saab
+kustutus ja salvestusoperatsioone sooritada lühema ajaga. Ühtlasi saab
+NAND-tüüpi mäludes kristalli pinnaühikule moodustada rohkem mäluelemente kui
+NOR-tüüpi välkmäludes. Seetõttu on NAND-tüüpi välkmäludes ühe infobiti maksumus
+madalam kui sama infomahutavusega NOR-tüüpi mäludes. NAND-tüüpi mälulülituste
+kitsaskohaks peetakse jadamisi toimuvat andmepöördust. Hoolimata sellest
+puudusest kasutatakse USB välkmäludraivides just NAND-tüüpi välkmälulülitusi.
+Üheks perspektiivseks suunaks välkmälude arendamisel on NROM- (Nitride Read-Only
+Memory) lülitused, kus ühes mäluelemendis on võimalik säilitada juba kahte
+infobitti. Kui NOR-tüüpi välkmäluelemendis osaleb informatsiooni
+salvestusprotsessides tuhandeid elektrone, siis NROM vajab vaid paarisada
+elektroni, seega saab vähendada mälulülituse energiatarvet ja tõsta töökiirust.
+USB VÄLKMÄLUDRAIVI PÕHIÜKSUSED JA TÖÖ PÕHIMÕTE Kuna USB välkmäludraivide turul
+pakutakse laias valikus väga erinevate firmade tooteid, siis näib esmapilgul, et
+orienteerumine selles kirevas koosluses pole lihtne. Kui olukorraga aga veidi
+lähemalt tutvuda, siis midagi keerulist selles pole. Vaatamata välisele näivale
+mitmekesisusele, kasutatakse USB välkmäludraivides, eriti riistvara osas,
+üheülbalisi arhitektuurilis-struktuurseid lahendusi. Et lähemalt tutvuda USB
+välkmäludraivide ehituse ja talitluse üldiste põhimõtetega, sobib hästi firma
+Freescale Semiconductor, Inc 2 poolt valmistatav 64 MB NAND-tüüpi välkmälu-
+lülitust sisaldav ja USB 2.0 liidesega varustatud USB Thumb Drive
+(RDHCS12UF32TD). USB Thumb Drive'i konstruktiivne lahendus on toodud fotol
+(joonis 1). Sellelt on näha trükiplaadile monteeritud mikrokontrollerkiip,
+kvartsresonaator ja teised diskreetsed raadiokomponendid. Välkmäludraivi
+standardne USB-liidese A-tüüpi pistik asub trükiplaadi vasakul küljel.
+Trükiplaadi vastasküljele on monteeritud välkmälukiip. Joonis 1. Välkmäludraivi
+USB Thumb Drive mikrokontrollerlülituse-poolne vaade (seadme korpus on
+eemaldatud). Välkmälukiip asub trükiplaadi vastaspoolel. Joonisel 2 on näidatud
+USB välkmäludraivi ühendus hostseadmega, antud juhul on selleks personaalarvuti,
+ja välkmäludraivi sisemised komponendid - UF32 mikrokontrollertuum
+(mikrokontroller) ning välkmälulülitus. Eraldi on välja toodud
+mikrokontrollertuuma sisemine struktuurne korraldus. Joonis 2. Välkmäludraivi
+USB Thumb Drive põhikomponendid. Mikrokontrollertuuma UF32 ülesandeks on juhtida
+andmevahetust hostseadme ja välkmälulülituse vahel. Põhiliselt seisneb see kahe
+liidese teenindamises. Üks liidestest on standardne USB-liides, mis ühendab
+hostseadet välkmäludraiviga (USB- ehk välisliides). Teine liidestest
+(meedialiides) ühendab mikrokontrollertuumas sisalduva IQUE-üksuse (Integrated
+Queue) ehk integreeritud andmejadakontrolleri välkmälulülitusega. Lisaks
+liideste ohjele tegeleb mikrokontrollertuum vastavalt hostseadmest saabunud
+korraldustele andmevahetusoperatsioonide (andmete mällu salvestamine või mälust
+lugemine) üldise ohjega. Mikrokontrollertuumana kasutatakse firma Motorola
+16-bitise sõnapikkusega HCS 12-pere mikrokontrolleri baasil loodud
+mikrokontrollerlülitust MC9S12UF32 3. MC9S12UF32 keskseks lülituseks on HCS12
+protsessortuum, mida toetavad kiire 32-kilobaidine EEPROM-põhine välkmälu, 3,5
+-kilobaidine muutmälu, spetsiaalne integreeritud andmejadakontroller ja
+mitmekesine valik liidestuslülitusi. Viimaste hulka kuuluvad traditsiooniline
+jadaliides, USB 2.0-tüüpi jadaliides ja erinevate välkmälupõhiste mälukaartide
+ühendamiseks kohandatud meedialiides. Lisaks on mikrokontrollertuumas
+8-kanaliline 16-bitine taimerlülitus, toitepinge reguleerimise lülitus ja
+taustreþiimis talitlev silurlülitus (joonisel 2 pole nimetatud lülitusi
+näidatud). Kõiki funktsionaalseid üksusi seob ühtseks tervikus
+mikrokontrollertuuma siseliides. Keskseks üksuseks, mida läbib välkmäludraivi
+andmeinformatsioon, on integreeritud andmejadakontroller. IQUE suudab
+samaaegselt teenindada kuni nelja sõltumatut andmejada. IQUE-üksus ohjab andmete
+plokkedastusi USB välkmäludraivi välkmälulülituse ja hostseadme vahel, ilma et
+neisse protsessidesse peaks sekkuma mikrokontrollertuuma protsessor. Vajaliku
+autonoomsuse saavutamiseks on IQEU varustatud individuaalse (üksusesisese)
+muutmäluga (IQEU RAM-ga). IQEU talitlust ohjab UF32 tööd korraldav
+multitegumtöötlusele orienteeritud minituuma (mini-kernel) püsitarkvara.
+Minituuma püsitarkvara käivitub automaatselt välkmäludraivi pingestamisel.
+Lisaks IQEU üksuse juhtimisele, mis hõlmab näiteks IQUE RAMi aadressiruumi
+ohjet, loogiliste aadresside teisendamist füüsilisteks aadressideks,
+failipaigutustabeli (FAT16) ohjet, tegeleb minituuma püsitarkvara samuti
+taimeri, USB-liidese, multimeediumi-liidese ja mõnede teiste lülituste talitluse
+korraldamisega. UF32-lülitusega on ühendatud mikrolüliti S (“ Lukk ”), mida
+kasutatakse selleks, et soovi korral saaks blokeerida USB välkmäludraivi
+informatsiooni salvestamist. Lüliti täidab põhimõtteliselt sama funktsiooni kui
+1,44 MB diskettidel disketi plastümbrisel olev infosalvestust tõkestav
+liugplaadike. Välkmäludraivi pingestamisel kontrollitakse automaatselt lüliti S
+asendit (“ Sees ” või “ Väljas ”), algselt tuvastatud olek loetakse kehtivaks
+seni, kuni seade on pingestatud. Kui välkmäludraivi talitluse ajal muudetakse
+lüliti S asendit, siis seade ei reageeri sellele. Valgusdioodindikaatori VD abil
+saab kasutaja jälgida USB välkmäludraivi tööreþiimi. Reeglina helendab
+indikaator siis, kui toimub andmevahetus hostseadme ja USB välkmäludraivi vahel.
+Lühiajaliselt hakkab indikaator helendama ka siis, kui USB välkmäludraiv
+ühendatakse hostseadmega ning selles käivitub minituuma püsitarkvara. Nii
+teavitatakse seadme kasutajat USB välkmäludraivi valmisolekust talitluseks. USB
+Thumb Drive'i NAND-tüüpi välkmälulülitus tagab temasse talletatud informatsiooni
+pikaajalise ja korrektse säilitamise. Lisaks juhib mälulülituse sisemine
+kontroller mälupöördusoperatsioonide vahetut läbiviimist mälus.
+Välkmälulülitusena kasutatakse jadapöördusega 1-gigabitise infomahutavusega
+mälukiipi TC58DVG02A1. Mälulülitus on seesmiselt jaotatud 8192 võrdse
+infomahutavusega plokiks (iga plokk mahutab 16896 baiti), mis omakorda koosnevad
+32 mäluleheküljest infomahutavusega 528 baiti (joonis 3). Informatsiooni
+kustutamine välkmälukiibis toimub ploki kaupa. Lisaks on mälukiibis veel
+täiendav 528-baidine staatiline register, mida kasutatakse mälulülitusesiseseks
+infovahetuseks. Mälukiibi suhtlus väliskeskkonnaga toimub läbi 8-bitise
+rööppordi, mille kaudu edastatakse nii andme-, aadressi- kui ka
+juhtinformatsiooni. Tehnilistele tingimuste kohaselt suudab mälulülitus
+TC58DVG02A1 korrektselt täita mitte vähem kui 100 000
+programmeerimis-kustutustsüklit. Normaalsetes keskkonnatingimustes peaks
+informatsioon säilima mälulülituses kuni kümme aastat. Joonis 3.
+Välkmälulülituse TC58DVG02A1 sisemine hierarhiline korraldus Välkmäludraiv USB
+Thumb Drive suhtleb hostseadmega kiire USB 2.0-standardile vastava liidese
+kaudu. USB Thumb Drive 'i ühendamine hostseadmega võib toimuda
+kuum_v_hetus_reþiim. Kui hostseadmes töötab operatsioonisüsteem Windows ME,
+Windows 2000, Windows XP, Mac OS 9-10X või Linux 2.4.17, siis välkmäludraivi
+kasutamiseks ei ole vaja mingeid täiendavaid draivereid hosti installeerida
+(hosti USB-porti ühendatud USB välkmäludraiv on otsekohe töövalmis). Teatavasti
+kuuluvad USB-tüüpi liidesed jadaliideste klassi. Kuigi jadaliidesed on
+suhteliselt lihtsa konstruktiivse lahendusega ja küllaltki töökindlad, piirab
+nende kasutamist piiratud infoläbilaskevõime. Jadaliides edastab samu liine pidi
+nii andme-, aadressi- kui ka juhtinformatsiooni, kusjuures andmevahetus toimub
+pooldupleksreþiimis. Seetõttu toimuvad ka USB-liideses andmeedastused üksteisele
+järgnevaist seanssidest, millest igaüks sisaldab üht või enamat andmeülekannet.
+Iga andmeülekanne võib koosneda ühest kuni kolmest paketist ehk edastuse
+faasist, mis toimuvad kindlas järjestuses. Esmalt kantakse üle loapakett (token
+packet), seejärel andmepakett (data packet) ja ülekande lõpetab konkreetse
+andmeülekande käitluspakett (handshake packet). Maksimaalselt kantakse
+USB-liideses ühe andmeülekande jooksul host- ja välisseadme vahel üle 64 baiti.
+Näiteks 1024 baidist koosneva andmemassiivi ülekandeks tuleks sooritada 16
+tehingut. Kaua selliseks operatsiooniks aega kulub, sõltub eeskätt sellest, kas
+kasutatakse USB1.1 või USB 2.0 liidest. Kui “ aeglase ” USB1.1-liidese
+maksimaalseks andmeedastuse kiiruseks on kuni 12 megabitti sekundis, siis “
+kiire ” USB 2.0-liidese edastuskiirus küünib juba 480 megabitini sekundis.
+Suuremahuliste andmemassiivide ülekandel võib tunduda USB välkmäludraiv
+aeglasevõitu ja tihti peetakse töökiiruse languse põhjuseks USB-liidese piiratud
+infoläbilaskevõimet. Enamasti kipub süüdlaseks olema hoopiski laisavõitu
+välkmälulülitus. Paljudes USB välkmäludraivides sisalduvate välkmälulülituste
+infoläbilaskevõime ei ületa 100 megabitti sekundis. Kuna USB välkmäludraive
+kasutatakse valdavalt suuremahuliste teisaldatavate andmekandjatena, mitte aga
+kõvaketta asendajatena, siis seadmete piiratud jõudlus ei tohiks olla eriti
+tõsiseks probleemiks. LÕPETUSEKS Tehnilise progressiga kaasneb paratamatult
+seniste paradigmade kriitiline ümberhindamine. Arvutimälude maailmas on toimumas
+magnetilise andmekandjaga elektromehaaniliste mäluseadmete asendamine
+täiselektroonilistega. Viimaste üheks populaarsemaks esindajaks on mäluseadmed
+välkmäludel. Välkmälude tormiline võidukäik kuulutab paratamatut kadu
+vanamoodsatele kohmakatele mürarikastele ja võrdlemisi kapriissetele magnetlinte
+või -kettaid kasutavaile mäludraividele. USB välkmäludraivide head tehnilised
+näitajad - pidevalt suurenev infomahutavus, minimaalne energiatarve, kõrge
+töökindlus, väliskeskkonna kahjulike mõjude (elektromagnethäiringud,
+vibratsioon, temperatuuri kõikumine jne) taluvus, mehaaniliste sõlmede
+puudumine, väikesed gabariidid ja mass, käsitsemise lihtsus ning suhteliselt
+madal hind - on põhjusteks, miks need seadmed on arvutikasutajaskonna seas
+muutunud nii menukaiks. Lähitulevikus keskenduvad USB välkmäludraivide tootjad
+seadmete komponentide edasisele vähendamisele. Peagi on oodata, et valmivad
+suure infomahutavusega USB välkmäludraivid, mis tuginevad vaid ühele
+lausintegraallülitusele. Seeläbi lihtsustuks seadmete tootmistehnoloogia ning
+alaneks välkmäludraivide maksumus. Loodetavasti peaksid ilmuma ka esimesed
+traaditud USB välkmäludraivid ja välkmäludraivid, mis on varustatud väga kiire
+Firewire-liidesega (IEEE 1394, 1394b). Vajadus tõsta mikroprotsessorite jõudlust
+sunnib pidevalt täiustama olemasolevaid ja otsima uusi, veelgi paremaid
+protsessorarhitektuure. Mikroprotsessorite arendamisel pööratakse praegu enim
+tähelepanu superskalaarse, superspekulatiivse, multiskalaarse, andmeskalaarse
+arhitektuuriga ning jäljeprotsessoritele. Nimetatud protsessorarhitektuuridest
+kolme on lähemalt kirjeldatud artiklis “ Monomikro- protsessorite arhitektuuri
+põhilisi arengusuundi ”. Kui lühidalt meenutada, siis olenevalt käsuvoo töötluse
+korraldusest protsessoris eristatakse enamasti järgmisi põhilisi arhitektuurseid
+lahendusi. 1. Protsessorite arhitektuurid, kus jõudluse tõus saavutatakse
+üheainsa käsuvoo töötlemise kiirendamise kaudu. Selle suuna esindajateks on
+superspekulatiivse ja täiustatud superskalaarprotsessori arhitektuurid. 2.
+Protsessorite arhitektuurid, kus jõudluse tõstmiseks rakendatakse mitme käsuvoo
+töötlust, s.t harg- ehk lõimtöötlust. Võtet rakendatakse simultaanse
+hargtöötlusega protsessoris ja kiipmultiprotsessoris. 3. Protsessorite
+arhitektuurid, kus hargtöötluse võtteid kasutatakse ühe käsuvoo sees. Antud
+arhitektuuri esindavad jälje-, multiskalaarne ja andmeskalaarne protsessor.
+Järgnevalt vaatlekski veidi lähemalt kolmanda arhitektuurse suuna kahte
+esindajat - multiskalaarse ja andmeskalaarse arhitektuuriga protsessorit. Mis
+puutub jäljeprotsessorisse, siis seda on kirjeldatud ülalmainitud artiklis.
+MULTISKALAARSE PROTSESSORI ARHITEKTUUR Nimetus “ multiskalaarne ” tuleneb
+protsessori struktuursest korraldusest. Multiskalaarset protsessorit võib
+vaadelda kui kogumit jadamisi talitlevaist (skalaarseist) protsessoreist, mis
+töötlevad ühiselt üht jadaprogrammi. Multiskalaarse protsessori arhitektuuris
+väljendub ilmne püüe ära kasutada järjestikuse programmi käsuvoos peituvat
+sisemist rööpsust ning selle abil tõsta protsessori jõudlust. Kui väga
+lihtsustatult iseloomustada multiskalaarse protsessori tööpõhimõtet, siis võib
+öelda, et protsessor talitleb printsiibil “ jaga ja valitse ”. Multiskalaarse
+arhitektuuriga protsessoris arendatakse edasi superskalaarses protsessoris
+kasutatavat võtet, mis seisneb selles, et dünaamiline käsuvoog jagatakse
+mitmeks, teatavat liiki infoteisendustele spetsialiseerunud piirnevaiks
+käsukogumeiks. Jadaprogrammi tükeldamine käsukogumeiks võib toimuda kas
+riistvaraliselt, tarkvaraliselt või nende kahe meetodi ühendamisel. Moodustunud
+käsukogumeid töödeldakse rööpselt töötluselementide PE (PE - Processing Element)
+või nagu neid sageli veel nimetatakse - protsessorüksuste kogumil. Iga sellesse
+kogumisse kuuluv protsessorelement võib olla kas skalaarne või superskalaarne
+protsessor, mis iseseisvalt sooritab käsuvõtte ja käskude töötlemist. Väliselt
+näib multiskalaarse protsessori arhitektuur sarnanevat monokiipprotsessori ehk
+CMP arhitektuuriga, kuid sisuliselt on tegemist siiski erinevate
+protsessorarhitektuuridega. Erinevalt CMPst iseloomustab multiskalaarset
+protsessorit märksa tihedam informatiivne seos üksikute protsessorelementide
+vahel. Kui CMPs töödeldakse käsuvoogude erinevaid harusid (lõimi), mis on
+staatiliselt moodustatud kas programmeerija või paralleliseeriva kompilaatori
+poolt, siis multiskalaarses protsessoris töödeldakse jadaprogrammi, mida on
+rikastatud täiendava järjestusinfoga. Et tavalist jadaprogrammi saaks
+multiskalaarses protsessoris töödelda, tuleb see spetsiaalselt ette valmistada.
+Selleks kirjeldatakse programmi käitumust spetsiaalse juhtvoograafi ehk CFG abil
+(CFG - Control Flow Graph). CFG esitab orienteeritud graafi, mille tippudeks on
+programmi baas- ehk põhiplokid (basic block). Graafi tippe ühendavad kaared
+tähistavad aga juhtvoo kulgemist ühest põhiplokist teise. Programmi töötlemist
+multiskalaarses protsessoris võib vaadelda kui liikumist piki CFGs moodustunud
+teid. Liikumisel CFGs moodustatakse dünaamiliselt põhiplokkide järjestus, mida
+täidetakse konkreetsel programmi töötluse etapil. Programmi jaotamine üksikuiks
+tegumeiks (seejuures ei ole nõutav, et tegumid oleksid üksteisest sõltumatud)
+toimub staatiliselt ning moodustunud tegumite kirjeldus lisatakse CFG
+kirjeldusse. Iga tegum kujutab endast teatavat käskude kogumit, selleks võib
+olla põhiplokk või mõni suurem osa põhiplokist, programmne silmus jne. Programmi
+töötluse korraldamisel multiskalaarses protsessoris tuleb arvestada asjaoluga,
+et liikumine CFGs toimub spekulatiivselt, s.t üksikute tegumsammudena
+(task-sized step) ilma peatusteta selleks, et lähemalt analüüsida tegumi
+üksikuid käske. Kõrge jõudluse saavutamiseks on vajalik, et programmi töötlus
+toimuks CFGs võimalikult rööpsena (liigutakse rööpselt piki graafi paralleelseid
+teid). Samas ei tohi CFG alusel läbiviidav infotöötluse korraldus rikkuda
+töödeldava programmi enda seesmist jadastruktuuri. Tegumite töötlemist korraldab
+multiskalaarses protsessoris otseselt tegumijärjesti (task sequencer), mis
+programmi töötluse käigus järjestab tegumeid spekulatiivselt, eraldades igale
+tegumile individuaalse töötluselemendi. Et paremini esile tuua infotöötluse
+korralduse põhimõttelisi erinevusi erinevais protsessor- arhitektuurides, on
+joonisel 1 näidatud, kuidas lähtekoodist (1a), millest lähtuvalt moodustatakse
+ka CFG, kujuneb konkreetne töödeldavate käskude dünaamiline voog (1b), mida võib
+töödelda kas tavalises jadaprotsessoris (1c), käsukonveierit sisaldavas
+protsessoris (1d), superskalaarses protsessoris (1e) või siis multiskalaarses
+protsessoris (1f). Sümbolitega A, B, C, D ja E on joonisel tähistatud erinevad
+käsud. MULTISKALAARSE PROTSESSORI MIKROARHITEKTUURIST Multiskalaarse
+arhitektuuriga protsessoril võib olla erinevaid struktuurseid lahendusi, neist
+üks tuntumaid on esitatud joonisel 2. Kujutatud protsessoris on n
+protsessorelementi (PE1-PEn), igaühes neist töödeldakse tegumijärjesti poolt
+neile eraldatud tegumit seni, kuni kõik antud tegumisse kuuluvad käsud on
+täidetud. Et tagada protsessorelementide autonoomne rööpne talitlus, on kõik PEd
+varustatud individuaalsete riistvaraliste ressurssidega. Töödeldavas tegumis
+sisalduvate käskude säilitamiseks on käsuvahemälu, käskude töötlust sooritab
+vastav töötlusüksus, lähteandmete ning tulemite säilitamiseks on piisavalt suure
+infomahutavusega registrikogum. Joonis 1. Käsuvoo töötlemine erineva
+arhitektuuriga protsessoreis. Joonis 2.. Multiskalaarse arhitektuuriga
+protsessori mudel. Multiskalaarse arhitektuuriga protsessori kasutamisel
+tõstatuvad olulised küsimused: kuidas vältida või minimeerida
+tegumitevahelistest sõltuvustest tulenevaid jõudluspiiranguid ja kuidas
+otstarbekalt korraldada tegumitevahelist informatsioonivahetust? Multiskalaarse
+arhitektuuriga protsessoris toimib käskude töötlusesse suunamise kahetasemeline
+mehhanism, mis arvestab nii tegumite sisemisi kui ka tegumitevahelisi sõltuvusi.
+Tegumisisene mehhanism tegeleb iga tegumi sees käskude dünaamilise järjestuse
+prognoosimisega. Tegumitevaheline mehhanism prognoosib käskude järjestusi
+tegumeis, võttes arvesse ka tegumisisese prognoosi tulemusi. Kui tegumisisesel
+prognoosil piirdutakse vaid ühe ennusti kasutamisega, siis tegumitevahelisel
+prognoosil rakendatakse iga protsessorüksuse tarvis individuaalset ennustit. Et
+tagada sisulise jadastatuse säilimine töödeldavas programmis, lähtutakse
+protsessori töö korraldamisel kahest põhimõttest. 1. Igas protsessorelemendis
+toimub talle eraldatud tegumi töötlemine jadamisi. 2. Protsessorelementide
+kogumisse kuuluvate PEde käivitamine toimub jadamisi. Selleks moodustatakse
+protsessorelementidest ühesuunaline ringstruktuur. Joonisel 2 kujutatud
+multiskalaarse protsessori mudelis on näidatud PEde ringstruktuuris (PE1-PEn)
+protsessorelement, mis alustab programmi töötlemist esimesena nn
+pea-protsessorelement, ja viimasena käivituv ehk nn lõpp-protsessorelement. PEde
+kindla käivitusjärjekorra abil tagatakse töödeldavate andmete õige ajaline
+liikumine nende vahel. Mis puutub multiskalaarse protsessori mälusüsteemi, siis
+seda vaadeldakse kui tervikut, mille moodustavad vastava protsessorelemendi
+registrikogum ja protsessorelemendile eraldatud individuaalne mälulülitus ehk
+andmepank AP. Multiskalaarses protsessoris toimub andmevahetus nii lokaalselt
+(protsessorelement-kinnistatud andmepank) kui ka globaalselt
+protsessorelementide vahel. Viimasel juhul toimub andmevahetus sünkroonselt. Et
+tagada protsessorelementidele piisav autonoomsus, varustatakse kõik PEd neile
+vajaliku üldkasutatava informatsiooniga (üldkasutatava info koopiaga).
+Protsessorelementides töötluse käigus moodustunud tulemite edastamisel teistele
+PEdele arvestatakse aga eelnevalt kompilaatori poolt genereeritud maske. Andmeid
+edastatakse otse (läbi otseedastuse ringstruktuuri) vaid neile PEdele, mis
+kasutavad antud protsessorelemendis saadud tulemeid lähteandmetena.
+Andmeedastuse ohjet korraldab vastav registerstruktuur, mis analüüsib andmetega
+kaasnevaid juht- ehk maskibitte. Maskibittide asukoht määratakse kindlaks
+programmi kompileerimise etapis. Tegumi töötlus PEs käivitub vaid tingimusel, et
+kõik infotöötluseks vajalikud lähteandmed on kasutuskõlblikud. Struktuurselt on
+multiskalaarse protsessori andmemälu korraldatud ühiskasutatavate
+vahemälusegmentide ehk andmepankade kogumina (AP1-APn). Andmepank pole siiski
+pelgalt andmevahemälu, selle koosseisu kuuluvad lisaks tavalistele
+mälulülitustele veel kaks olulist lülitust - ARB (Address Resolution Buffer) ja
+MDT (Memory Dependence Table). Infovahetus andmepankadega erineb infovahetusest
+PEde vahel. Kui PE peab oma tegumi töötluse käigus sooritama andmepangast
+laadeoperatsiooni, siis puudub tal teave selle kohta, kas andmed, mida
+valmistatab ette mõni teine PE, on selles juba mälus olemas. Et mitte peatada
+infotöötlust protsessorelementides, lähtutakse multiskalaarses protsessoris
+spekulatiivsest andmesõltumatusest. Oletatakse, et antud PEs toimuv
+laadeoperatsioon ei ole sõltuv tema eellas-PEs toimuvast infotöötlusest. Seega
+viiakse mälupöördus läbi spekulatiivselt. Spekulatiivsete mälupöörduste ohjel
+etendab olulist rolli ARB-lülitus, mis jälgib, et spekulatiivsed mälupöördused
+toimuksid korrektselt, ning vajaduse korral ta blokeerib pöörduse. MDPs
+säilitatakse aga lisainformatsioon andmesõltuvuste kohta. Kokkuvõttes võib
+öelda, et multiskalaarses protsessoris toimub informatsiooni spekulatiivtöötlus
+kahel tasemel. 1. Spekulatiivsus juhtimise tasemel, seda rakendab
+tegumijärjesti. 2. Spekulatiivsus andmesõltuvuste tasemel, seda rakendatakse
+igas töötluselemendis. Muidugi võib multiskalaarses protsessoris informatsiooni
+spekulatiivtöötlust kasutada veelgi laialdasemalt. Nii näiteks võiks tegumite
+töötlusel kõrvuti etteantud andmetega kasutada prognoositavaid andmeväärtusi.
+ANDMESKALAARSE PROTSESSORI ARHITEKTUUR Erinevus nüüdisaegsete mikroprotsessor-
+ja mälulülituste talitluskiiruse vahel ilmutab jätkuvat kasvutendentsi.
+Klassikaline “ mälumüüri probleem ” on endiselt väga aktuaalne. Aeglased
+mälulülitused ei võimalda täielikult ära kasutada protsessorite potentsiaalselt
+jõudlust. Talitluskiiruste sobimatust püütakse leevendada üha suurema
+infomahutavusega mälulülituste integreerimisega protsessorkiipidesse ning
+keerukate mitmetasemeliste mälusüsteemide kasutuselevõtuga. Mälumüüri
+probleemile püüab lahendust pakkuda ka andmeskalaarse arhitektuuriga protsessor.
+Andmeskalaarses arhitektuuris püütakse lahendada kaht mikroprotsessorsüsteemide
+jõudlust piiravat probleemi. 1. Kuidas laiendada monokiiparvutite piiratud
+mäluruumi. 2. Kuidas paralleliseerida jadatoimeliste monoprotsessorsüsteemidele
+loodud tarkvara. Põhirõhk andmeskalaarse arhitektuuriga protsessoreis on siiski
+asetatud sellele, kuidas parandada mikroprotsessorsüsteemis mäluallsüsteemi
+tõhusust. Arhitektuuri eesmärgiks ei ole informatsiooni jadatöötluse asendamine
+rööptöötlusega. Andmeskalaarne protsessori arhitektuur tugineb
+MMM-arhitektuursele mudelile (MMM - Massive Memory Machine), mis võeti
+kasutusele 1980. aastate algul. MMM-mudeli loomisel lähtuti omakorda
+sünkroonsest SISD-arhitektuurist, milles suurem arv miniarvuteid ühendati
+omavahel maailmastuva leviedastussiini (global broadcasting bus) abil. Iga
+sellesse süsteemi ühendatud miniarvuti haldas süsteemi (füüsilisest) mäluruumist
+võrdlemisi suurt osa. Kirjeldatava arvutisüsteemi iseärasus seisnes selles, et
+iga operandi valdas vaid üks kindel süsteemi kuuluv miniarvuti (protsessor).
+Vallatavat operandi säilitati vaid antud miniarvuti mälus. Kõik süsteemi
+ühendatud miniarvutid töötlesid ühte ja sama programmi nn lukustusreþiimis
+(lock-step). Iga konkreetset operandi valdav protsessor, kui ta pöördus
+vallatava operandi poole, levitas seda ka teistele süsteemi kuuluvaile
+protsessoreile, et need saaksid rööpselt samu infoteisendusi läbi viia.
+Vallatavate andmete (operandide) leviedastus toimus läbi miniarvuteid ühendava
+globaalsiini. Taoline infotöötluse viis on tuntud kui töötlus sünkroonse
+ESP-mudeli alusel. Andmeskalaarse protsessori arhitektuuris arendati MMM-mudelit
+ja ühendati ühtseks tervikuks protsessorite omavahelist suhtlust korraldav
+ESP-mudel käskude järjekorravälise töötlusega. Lisaks asendati sünkroonne
+ESP-mudel asünkroonse ESP-mudeliga. Asünkroonses ESP-mudelis saavad need
+protsessorid, mis valdavad antud hetkel töödeldavaid operande (andmeid),
+sooritada infotöötlust ennetavalt võrreldes ülejäänud protsessoritega. Seeläbi
+kiireneb leviedastuse kaudu edastatavate andmete jõudmine teiste süsteemi
+kuuluvate protsessoriteni. Kirjeldatud infotöötluse korraldust nimetatakse
+andmelõiminguks (datathreading). Erinevalt aga sünkroonse ESP-mudeli alusel
+toimuvast andmelevist peab asünkroonse ESP-mudeli korral varustama iga
+leviedastuse kaudu ülekantavat andmeüksust täiendava informatsiooniga aadressi
+või sildikoodi näol. See on vajalik seetõttu, et andmeedastused võivad toimuda
+mittedetermineeritud järjekorras, sest protsessoreis endis toimub käskude
+järjekorraväline töötlemine. Kui süsteemis rakendatakse leviedastust mitte
+lähteandmete (operandide) edastamiseks, vaid töötluse tulemite edastamiseks,
+siis on tegemist tulemsuhtlust (result communication) rakendava süsteemiga.
+Kasutades kõigi andmete edastamiseks vaid leviedastust, võib peagi tekkida
+olukord, kus protsessoreid ühendav globaalsiin koormatakse lihtsalt üle, millele
+järgneb paratamatult süsteemi jõudluse drastiline langus. Et vähendada
+protsessorite omavahelise suhtluse intensiivsust, dubleeritakse süsteemi
+kuuluvate protsessorite lokaalmäludesse sagedasti vajatavaid andmeid. Andmete
+dubleerimine võib toimuda erinevatel tasemetel - sõna, vahemälu rea,
+mälulehekülje kaupa. Andmeid võib dubleerida kas staatiliselt või dünaamiliselt.
+Üldjuhul andmete jämedakoeline staatiline dubleerimine ei taga dubleeritavatele
+andmetele aga sellist lokaalsuse astet, mida pakub andmete peenekoeline
+dünaamiline dubleerimine. ANDMESKALAARSE PROTSESSORI TALITLUS Andmeskalaarse
+arhitektuuriga protsessoris toimub jadaprogrammi töötlemine liiasusega,
+paralleelselt mitmel protsessoril või protsessorüksusel (PÜ). Sageli kasutatakse
+termini “ protsessorüksus ” kõrval terminit “ protsessorelement ”. Erinevalt aga
+primaarse protsessoriga tavapärastest mikroprotsessorsüsteemidest on
+andmeskalaarses protsessoris esmatähtis mälu ja selle korraldus. Andmeskalaarse
+protsessori kasutamisel jaotatakse töödeldav jadaprogramm süsteemi kuuluvate
+mälude vahel. Iga mälu juurde kinnistatakse protsessorüksus. Kõik
+protsessorüksused töötlevad üht ja sama programmi, s.t neis toimub asünkroonselt
+ühtede ja samade käskude ning andmete töötlemine. Protsessorüksuste kasutuses
+olev mäluruum jagatakse sõltuvalt andmete päritolust kaheks - dubleeritud
+(replicated) andmete ja edastatud (communicated) andmete mäluruumiks.
+Dubleeritud andmeid säilitatakse püsivalt iga protsessorüksuse juures nn
+dubleeritud andmete mäluruumi osas. Edastatavaid andmeid levitatakse
+globaalsiini vahendusel kõigi protsessorüksuste vahel, neid säilitatakse igale
+protsessorüksusele eraldatud nn edastatavate andmete mäluruumi osas. Nagu
+märgitud, dubleeritakse lehekülgede kaupa iga protsessorüksuse lokaalmällu vaid
+need andmed, mida protsessor sageli vajab. Protsessori pöördumised oma
+lokaalmälu poole ei põhjusta lisakoormust süsteemi globaalsiinil. Neid andmeid
+(operande), millest on vaid üks koopia ja mida valdab vaid antud
+protsessorüksus, säilitatakse edastatavate andmete mäluruumis. Kui
+protsessorüksus sooritab ainuvallatava operandi laadimist oma siseregistritesse,
+siis edastab ta selle operandist ka kõikidele teistele süsteemi ühendatud
+protsessorüksustele. Kui protsessorüksus soovib laadida operandi, mida ta ise ei
+valda, siis peatatakse laadeoperatsioon PÜs seniks, kuni sama laadeoperatsiooni
+sooritab selline protsessorüksus, mis valdab antud operandi. Seejuures on
+oluline, et operandi mittevaldav protsessorüksus ise ei pöördu teiste
+protsessorite poole, vaid jääb passiivselt ootama, kuni temani jõuab
+globaalsiinilt leviedastav operand. Joonisel 3 on toodud kahe
+mikroprotsessorsüsteemi mudelid: üks neist kujutab traditsioonilist
+monoprotsessorsüsteemi (3a), teine aga nelja protsessorüksust (PÜ1-PÜ4)
+sisaldavat andmeskalaarse protsessoriga süsteemi (3b). Joonis 3.
+Traditsioonilise monoprotsessorsüsteemi (a) ja neljast protsessorist koosneva
+andmeskalaarse arhitektuuriga (b) mikroprotsessorsüsteemide mudelid (CPU -
+protsessor; GB - globaalsiin; SMEM - süsteemimälu; ICMEM - protsessorkiibisisene
+mälu (näiteks vahemälu); CMEM - edastatud andmete mälu; RMEM - dubleeritud
+andmete mälu. CMEM ja RMEM moodustavad protsessorkiibisisese lokaalmälu).
+Kokkuvõtlikult võib öelda, et andmeskalaarse protsessoriga süsteemis lähtutakse
+infotöötluse korraldamisel järgmistest põhimõtetest. 1. Kõik protsessorüksused
+töötlevad sama programmi, kuid üksteisest veidi erinevatel ajahetkedel. 2. Üks
+protsessorüksustest (peaprotsessor) töötleb informatsiooni teiste
+protsessorüksustega võrreldes ennetavalt (leviedastades teistele vajalikke
+operande). 3. Kui programmi töötluse käigus tekib olukord, kus vajatakse
+operandi, mida antud hetkel peaprotsessorina toimiv protsessorüksus ei valda,
+siis leiab aset peaprotsessori vahetumine. Uueks peaprotsessoriks saab süsteemis
+see protsessorüksus, mis valdab vajatavat operandi. 4. Kõik protsessorüksused
+peatavad infotöötluse ajaks, kuni töötluse ohje võtab üle uus peaprotsessor ning
+edastab vajalikud andmed (operandi). 5. Andmeskalaarses protsessoris kasutatakse
+ainult ühesuunalisi infoedastusi (globaalsiinil ei esine kunagi
+salvestusoperatsioone, selles leiavad aset vaid laadeoperatsioonid). Vaatleme
+detailsemalt, kuidas andmeskalaarse arhitektuuriga protsessoris viiakse läbi
+pea-protsessorelemendi (-üksuse) vahetust. Lihtsuse mõttes lähtume sünkroonsest
+ESP-mudelist. Töötagu andmeskalaarses protsessoris kolm protsessorüksust PÜ1,
+PÜ2 ja PÜ3. Igal ajahetkel saab pea-protsessorüksuse ülesandeid täita neist vaid
+üks - see, kes valdab antud hetkel vajalikke andmeid. Igal ajahetkel toimub
+vaadeldavas süsteemis vaid ühe andmelõime töötlemine. Kui vaheldub
+pea-protsessorüksus, siis sisuliselt minnakse üle uue andmelõime töötlusele.
+Eeldame, et jadaprogramm koosneb järgmistest andmelõimedest: w1-w4, w5-w6, w7 ja
+w8-w9. Kirjeldatud andmelõimedes tähistab sümbol “ w ” operandi, kusjuures iga
+operand wi on sõltuv talle eelnevast operandist wi-1 (w i = f (wi-1) / i = 1,
+..., 9). Operande w1, w2, w3, w4, w8 ja w9 valdab protsessorüksus PÜ1, operande
+w5 ja w6 protsessorüksus PÜ2 ning operandi w7 protsessorüksus PÜ3. Joonisel 4 on
+näidatud, kuidas ajaliselt on korraldatud andmestringi (w1, ..., w9) töötlus
+selles andmeskalaarses protsessoris. Joonis 4. Andmestringi (w1, ..., w9)
+töötlus kolmest protsessorüksusest koosnevas andmeskalaarses protsessoris.
+Ajahetkel 1 alustab andmete töötlemist protsessorüksus PÜ1, mis ühtlasi täidab
+ka pea-protsessorüksuse ülesandeid, sest ta valdab operandi w1. Mõningase
+hilinemisega jõuab leviedastatav operand w1 protsessorüksustesse PÜ2 ja PÜ3.
+Ajahetkel 6 hakkab pea-protsessorüksuse ülesandeid täitma PÜ2, mis valdab
+operande w5 ja w6. Seejärel võtab ajahetkel 9 juhtimise üle protsessorüksus PÜ3,
+mis valdab operandi w7, kuid seda mitte kauaks, sest ajahetkel 11 hakkab
+pea-protsessorüksuse ülesandeid taas täitma protsessorüksus PÜ1. Huvitavalt
+korraldatakse andmeskalaarseis protsessoreis ka laade- ja
+salvestusoperatsioonide täitmine dubleeritud ja edastatud andmeid sisaldavais
+mäludes. Joonisel 5 on toodud näide olukorrast, kus leiavad aset laade- ja
+salvestusoperatsioonid protsessorüksuste PÜ1 ja PÜ2 dubleeritud ja edastatud
+mäluruumi osades. Joonis 5. Laade-salvestusoperatsioonide sooritamine
+protsessorüksustes PÜ1 ja PÜ2. Eeldame, et joonisel kujutatud protsessorüksustes
+toimuvad erinevad laade- (ld-1, ld-2) ja salvestus- (st-1 ja st-2)
+operatsioonid, millesse on haaratud dubleeritud ja edastatud andmete mäluruumi
+osas paiknevad operandid. Operatsioonid ld-1 ja st-1 PÜ1s ja PÜ2s on seotud
+andmevahetusega protsessorüksuste dubleeritud andmete mäluruumi osas asuvate
+andmetega ja võivad toimuda rööpselt mõlemas protsessorüksuses. Laadeoperatsioon
+ld-2 on seotud andmetega, mida valdab protsessorüksus PÜ1, seetõttu peatatakse
+protsessorüksuses PÜ2 infotöötlus seniks, kuni PÜ1 on läbi globaalsiini
+edastanud vajalikud andmed (operandi) PÜ2-te. Samal ajal kui PÜ2 ootab puuduvat
+operandi, sooritab PÜ1 ettenähtud infoteisendused ning alustab tulemi
+salvestamist (operatsiooni st-2) oma edastatavate andmete mäluruumi ossa. Et
+protsessorid töötlevad ühte ja sama programmi ka samade andmetega, siis
+genereerivad nad ka samu tulemeid. Viimased kuuluvad salvestamisele edastatavate
+andmete mäluruumis, kuid salvestus viiakse läbi vaid protsessorüksuses PÜ1,
+protsessorüksuses PÜ2 tulemit ei salvestata. Et andmeskalaarses protsessoris
+rakendatakse asünkroonset ESP-mudelit, mis eeldab käskude järjekorravälist
+töötlemist, siis protsessoris võib igal ajahetkel olla töötluses mitu erinevat
+andmelõime (mitu erinevat käskude jada). Asünkroonsus protsessorüksuste
+talitluses võimaldab neis sooritada ennetavalt vaid neid arvutusi, kus
+kasutatakse antud protsessorüksuse poolt vallatavaid andmeid. Teisalt aga, kuna
+asünkroonses andmeskalaarses protsessoris iga PÜ töötleb käske erinevas
+(individuaalses) järjekorras, siis ajutiselt võib neis loobuda talitlusest
+ESP-mudeli alusel ning sooritada privaatseid arvutusi, edastades teistele
+protsessorüksustele vaid töötlustulemeid, mitte aga operande (s.t sooritada
+tulemedastust). Et andmeskalaarses protsessoris rakendatakse
+spekulatiivtöötlust, siis erilist tähelepanu tuleb pöörata infotöötluse
+korrektsele ajastatusele. Spekulatiivtöötlust võib protsessorüksustes läbi viia
+kahel viisil. 1. Andmete spekulatiivsest leviedastusest hoidutakse seniks, kuni
+pole selgunud läbiviidud spekulatiivtöötluse õiguspärasus. 2. Alustatakse küll
+spekulatiivtöötluse käigus kasutatavate andmete leviedastust, aga niipea kui
+selgub, et spekulatiivtöötlus polnud õiguspärane, siis teavitatakse kohe teisi
+protsessorüksusi sellest, et levitatud andmed on kehtetud. Et
+spekulatiivtöötluse korral vähendada infoliikluse intensiivsust globaalsiinil,
+võib spekulatiivsete laadeoperatsioonide ohje efektiivsuse tõstmiseks rakendada
+täiendavat informatsiooni, mis iseloomustab laetavate andmete usaldatavust.
+Kõrge usaldatavusega andmeid leviedastatakse teistele protsessorüksustele
+viivitusteta, ja kui peakski selguma edastatud andmete kehtetus, siis
+teavitatakse sellest kohe. Madala usaldatavusega andmeid ei suunata
+leviedastusse, vaid hoitakse antud protsessorüksuse juures senikaua, kuni selgub
+spekulatiivtöötluse õiguspärasus, alles seejärel kuuluvad andmed leviedastusele.
+Nagu protsessori töökirjeldusest nähtub, on andmeskalaarse arhitektuuriga
+protsessori üheks kriitiliseks sõlmeks globaalsiin, mille läbilaskevõimest
+sõltub suurel määral kogu süsteemi töövõime ja jõudlus. Andmeskalaarse
+arhitektuuriga protsessorite globaalsiini struktuurilis- topoloogiline korraldus
+peab tagama süsteemis kiire ja usaldatava andmeedastuse, samas ei tohiks see
+olla liialt kallis. Ühe võimaliku globaalsiini lahendusena on välja pakutud
+ANSI/IEEE standardile 1596-1992 vastav ringtopoloogiat omav SCI-liides (SCI -
+Scalable Coherent Interface). Kuigi esmapilgul võib jääda mulje, et
+andmeskalaarse arhitektuuriga protsessor raiskab oma koosseisu kuuluvate
+protsessorüksuste võimsust, pole see siiski päriselt nii. Hinnangu andmisel
+andmeskalaarsele protsessorarhitektuurile tuleks kindlasti arvesse võtta
+järgnevat. 1. Andmeskalaarse protsessori arhitektuur on orienteeritud
+efektiivsele mälusüsteemile ning programmidele, mille töötlusaeg sõltub
+oluliselt mälu kiirusest ning mille töötlust on raske paralleliseerida. Taolise
+arhitektuuriga protsessori kasutamine annab häid tulemusi nende programmide
+korral, kus klassikalised paralleliseerimise algoritmid ei suuda anda soovitud
+tulemusi. 2. Tõsi, praegu kasutatavad tehnoloogiad ei suuda tagada, et
+andmeskalaarse arhitektuuriga süsteemid suudaksid oma majanduslike näitajate
+poolest võistelda teiste tänapäevaste kõrgjõudlusega mikroprotsessoritega.
+Selleks et tõsta nende protsessorite konkurentsivõimet, on vaja: a) et
+kasutatavate protsessorüksuste endi maksumus oleks võimalikult madal, põhiliselt
+peaks süsteemi hind sõltuma selles kasutatavate mälulülituste maksumusest; b)
+põhiline infoliiklus peaks toimuma protsessorüksuse ja tema lokaalmälu vahel.
+Infoliikluse intensiivsus teiste süsteemi kuuluvate mäludega peaks olema
+minimaalne. Andmeskalaarse arhitektuuriga protsessoreid võib realiseerida
+mitmeti. Nii võib selleks olla arenenud struktuuriga arukas mälu ehk IRAM,
+täiustatud arhitektuuriga kiipmultiprotsessor või teatav tööjaamade võrk.
+KOKKUVÕTTEKS Kui lühidalt kokku võtta, mille poolest erineb jäljeprotsessori,
+multiskalaarse ja andmeskalaarse protsessori arhitektuur - kõigis neis
+saavutatakse jadaprogrammi töötluse kiirendamine lõimetasemelise
+spekulatiivtöötluse abil - siis võiks välja tuua järgmise: Jäljeprotsessoris
+saavutatakse protsessori kõrge jõudlus käsutasemelise rööpsuse oskusliku
+ärakasutamise tõttu, mida toetab veel ka protsessori kõrge takteerimissagedus.
+Jäljeprotsessori iseloomulikuks tunnuseks on suure arvu protsessorelementide
+rakendamine, mis töötlevad käskude dünaamilisi järgnevusi ehk programmijälgi.
+Multiskalaarses protsessoris jaotatakse töödeldav jadaprogramm üksikute tegumite
+kogumiks, mida siis töödeldakse rööpselt suurel hulgal protsessorelementidel.
+Protsessori talitlust ohjatakse kesksest kiiretoimelisest (riistvaralisest)
+järjestusüksusest. Andmeskalaarses protsessoris toimub ühe ja sama jadaprogrammi
+rööpne töötlemine suurt hulka protsessorüksusi sisaldaval kogumil, kasutades
+hajutatud andmekogumeid. Protsessori jõudlus sõltub eeskätt tema mälusüsteemi
+efektiivsusest. SISSEJUHATUS Andmete maht, mida oleks vaja töödelda, kasvab
+pidevalt. Kümmekond aastat tagasi peeti utoopiliseks analüüsitavaks andmemahuks
+gigabaite. Tänaseks haldavad paljud rahvusvahelised korporatsioonid terabaitides
+andmeid, suurematel neist tuleb juba opereerida petabaitidega. Ilmselt ei ole
+siin midagi imestada - andmete maht peabki kogu aeg kasvama, sest salvestatakse
+pidevalt ajalugu (mis peab jäädvustuma, isegi kui hetkel ei osata seda kõige
+otstarbekamalt kasutada) ning tänast päeva, mille kohta iga hetk aina rohkem
+informatsiooni talletatakse. Lihtsaimaks näiteks on ostukeskused - iga
+triipkoodiga kassast läbi läinud kaup salvestatakse unikaalselt andmebaasi,
+nõnda kõikide kassade ning ketis olevate poodidega. Mõistagi muutub taolise
+andmehulga analüüs pidevalt keerulisemaks. Seetõttu oleks andmehulkade paremaks
+töötlemiseks hädasti tarvis uusi suundi ning ideid, s.t mitte ainult
+optimeeritumaid algoritme, vaid pigem erisuguseid lähenemisviise. Suurenenud
+informatsioonihulka oleks tarvis pöörata koondatud teadmiseks ning ellu
+rakendada. Valdkonda, mis just selle probleemiga tegeleb, nimetatakse
+andmekaevandamiseks. ANDMEKAEVANDAMISE OLEMUS “ Mine sinna - ei tea kuhu, too
+seda - ei tea mida! “ (Vene muinasjutt) Andmekaevandamine (data mining) ei erine
+põhimõtete poolest traditsioonilisest kaevandamisest - teatud oskusteabe ning
+vahendite abil püütakse pinnasest kätte saada väärtuslikke maavarasid. Andmete
+puhul täpselt samamoodi: kindla oskusteabe ning vahendite abil proovitakse
+suurest andmehulgast kätte saada väärtuslikku ning isegi ootamatut
+informatsiooni. Eesmärgiks viimasest saadud teadmist edukalt ka mingis kindlas
+valdkonnas rakendada. Julgeksin üsna kindlalt ka väita, et niisama loomulik kui
+täna on traditsioonilises kaevandamises erinevad load, keelud ja piirangud, ei
+ole väga kaugel ka ajaloo kordumine andmekaevanduse kontekstis.
+Privaatsuspoliitika ning paranoiline (paraku tihti mitte ka alusetu) hoiak
+erinevate eraeluliste andmete kogumisele on juba käesoleval hetkel tekitanud
+avalikke diskussioone erinevate andmete analüüsimise eetikas, seda ka Eestis.
+Tõepoolest, iga turundusdirektori unistus oleks ekspluateerida klientide
+alateadvust ning panna neid seeläbi rohkem ostma. Lähemalt selle üle arutledes
+võib siiski jõuda tõdemuseni, et tegelikult ongi alati püütud seda teha -
+lihtsalt vahendid on olnud teised. Loodetavasti kirjeldabki “ andmekaevandamine
+“ kõige paremini juba termini enda läbi ning traditsioonilise kaevandamise
+analoogia abil tegevuse põhiolemust. Kirjanduses on välja pakutud mitmeid
+erinevaid laiemalt levima jäänud definitsioone: etapp teadmushõives, mille
+üldine eesmärk on leida andmetest paikapidavaid, uudseid, potentsiaalselt
+kasulikke ning lõppkokkuvõttes mõistetavaid mustreid [1] mahukate andmete
+analüüs leidmaks uusi seaduspärasusi ja ootamatuid seoseid ning summeerida
+andmed sellisel uudsel viisil, et need oleksid omanikule samaaegselt arusaadavad
+kui ka kasulikud [2] mustrite avastamise protsess, mis peab olema automaatne või
+(sagedamini) poolautomaatne. Leitud mustrite sisu peab olema selline, et nad
+suudaksid juhatada teed mõne teatud eeliseni, tüüpiliselt ärilise
+konkurentsieeliseni [3] Autori arvates on eelnenud definitsioonid oma
+tehnilisusega ning terminoloogia tõttu valdkonnaga alles tutvuda soovijatele
+keerukad. Lisaks ei tohiks olla üldine definitsioon liigselt mõne kindla tehnika
+keskne ega seotud konkreetse tegevusalaga. Pigem olgu andmekaevanduse
+definitsioon üldisem (nagu pakutud - analoogia traditsioonilise kaevandamisega
+ning väärtusliku informatsiooni leidmine), hilisemalt annab alati minna
+vastavalt täpsemale eesmärgile spetsiifilisemaks. Kõige üldisemas mõttes on
+andmekaevandamisel kaks eesmärki: [1] kirjeldamine - keskendub andmete
+selgitamisele, mis võimaldaks analüütikul nende sisse näha ning neid
+interpreteerida prognoosimine - võimaldab olemasolevate tunnuste põhjal luua
+ennustusmudeleid tundmatute või tulevikuväärtuste leidmiseks. Tuuakse välja ka
+kolmas - juhtimata ning järelevalveta avastamine (nt [2], [4]), ent tegelikult
+võiks selle pigem liigitada ikkagi kirjeldamise alla, sest tegemist ei ole
+niivõrd eesmärgiga kui pigem protseduuri tüübiga, jaotades tehnikad selle järgi
+veel eraldi: juhitud tegevused - küsimus, millele vastust otsitakse, on juba
+olemas - sihikindlalt liigutakse selle vastuse leidmise suunas juhtimata,
+järelevalveta ning juhuslik tegevus - ettevalmistatud andmehulgale rakendatakse
+erinevaid tehnikaid, lootes leida midagi huvitavat; Siiski ei tohiks eelnevat
+mõista selliselt, et arvutid ning algoritmid kaevandavad - seda teevad ikkagi
+inimesed ning kaevandamisvahendite roll on abistav - võimaldada hakkama saada
+tohutute andmehulkadega ning neid interpreteerida. Loomulikult on võimalik ka
+eelnevaid protsesse automatiseerida, ent sellisel juhul pigem juba leitud
+mudelite taasrakendamise kujul. Loovust ning sellele vastavat käitumist on
+arvutitelt veel vara loota. ANDMEKAEVANDAMISE JA STATISTIKA ERINEVUS Statistika,
+masinõpe, andmebaasid ja andmeaidandus, mustrite leidmine, tehisintellekt,
+andmete visualiseerimine - andmekaevandus oma interdistsiplinaarse olemusega on
+seotud kõigi nendega ning tihti ka kirjeldatud läbi nimetatute omavahelist
+lõikumist. Autori arvates toob statistikaga kõrvutamine ja võrdlemine
+andmekaevandamise olemuse kõige paremini esile. Seda enam, et ühised jooned ei
+tundu liigselt juhuslikud ka ülejäänud maailma jaoks - statistikute ringkondades
+on juba alustatud [5] diskussioone andmekaevandamise temaatikal eesmärgiga:
+proovida kasu lõigata väga lähedase valdkonna populaarsuse kasvust otsustada,
+kas hakata artiklites avaldama survet, et andmekaevandamine kuulutatakse
+lihtsalt statistika alamdistsipliiniks. Põhiline erinevus [6] andmekaevandamise
+ja traditsioonilise statistika vahel, lähtudes toimimise loogikast, on see, et
+formaalne järeldav statistika on juhitud oletustest - formaliseeritakse hüpotees
+ning kontrollitakse seda teatud etteantud olulisuse nivool. Andmekaevandus on
+aga, vastupidi, juhitud avastustest - mustrid ja hüpoteesid genereeritakse
+andmetest automaatselt. Teisisõnu, andmekaevandust juhivad pigem andmed ning
+statististilist analüüsi inimesed. Proovides eelnevat väidet laiendada, võiks
+öelda, et statistika puhul räägime andmete esmasest analüüsist - me teame juba
+ette, mida me soovime kontrollida ning kogume vastavalt ka andmeid.
+Andmekaevandamisel aga vastupidi - üldjuhul kasutatakse selliseid andmeid, mida
+mingil muul põhjusel on juba varem kogutud ning nüüd viiakse läbi andmete
+sekundaarne (või järjekorras veelgi hilisem) analüüs. Seetõttu on ka
+andmekaevandamist vahetevahel defineeritud kui “ suurtes andmehulkades
+läbiviidud sekundaarne andmeanalüüs eesmärgiga leida ootamatuid ning uudseid
+tulemusi. ” [7] Suurimateks erinevusteks statistika ja andmekaevandamise vahel
+võib pidada [7]: andmetabelite suurust - statistikud peavad andmete hulka
+suureks juba mõnesaja tunnusega, igal juhul on tuhanded tunnused analüüsimisele
+juba tõsine katsumus. Kindel on aga see, et maailma ühe juhtiva
+telekommunikatsioonifirma AT & T ligi 500 000 000 000-objektise andmetabeli [8]
+analüüsimisega jääksid traditsioonilised vahendid hätta puuduvad ja vigased
+andmed (sh ülekaetus ja kordumised) - probleemi olemus on tegelikult tihedalt
+seotud eelmise erinevusega. Näiteks 0,1% puuduvaid või vigaseid andmeid avaldaks
+tavapärastes statistilistes analüüsides väga vähe mõju, suurte andmemahtude
+puhul tähendaks see aga näiteks miljardist miljonit kirjet, mida ei saa enam
+analüüsi läbi viies ignoreerida. Lisaks, et andmekaevandamisi viivad suurelt
+jaolt juba läbi ka mittestatistiku taustaga analüütikud, siis puuduvate ja
+vigaste andmete maht võib olla veelgi suurem. Nad aktsepteerivad seda, sest nad
+ei soovigi kätte saada lõplikku kindlust ja kinnitust, vaid vihjet hüpoteesile,
+mille paikapidamist tuleks veel kontrollida mittestatsionaarsus - tihti ei ole
+enam aega koguda andmeid ning hakata neid analüüsima, vaid andmebaas suureneb
+pidevalt. Äärmuslikes olukordades tuleb isegi olla võimeline analüüsima
+reaalajas - loomulikult sellised tegevused on rangete piiridega ning seeläbi
+automatiseeritavad. Mittestatsionaarsuse probleemi toob kõige selgemalt välja
+informatsiooni vajamise kiirus - eelmise kuu müügi- või mõõtmiste tulemuste
+analüüsi täna kätte saada võib olla juba liiga hilja. Loomulikult on need kaks
+probleemi külge vasturääkivad - soov saada andmeid ääretu kiirusega ning tohutud
+andmehulgad, paraku andmekaevandamisprotsess toimubki pidevalt kompromissina
+nende piirangute vahel mittearvulised väärtused. Klassikaline statistika tegeleb
+puhtalt numbrilise analüüsiga ja kuidas analüütik oma praktilised vajadused
+nendeks kodeerib, on iga kord spetsiifiline. Andmekaevandamisel tegeldakse aga
+ka eriomaste andmetega - näiteks pildid, tekst ning geograafilised andmed.
+Üldine eesmärk - leida huvitavaid mustreid ning avada andmete sisemist
+struktuuri - kohaldub täiesti edukalt ka neile. Vaadates nüüd eelmainitud
+punkte, võime näha, et enamasti on statistika poolelt tegemist teatud piiride
+seadmisega ning üleastumiste mittetolereerimisega. Selge on see, et
+andmekaevandamist ei ole võimalik vaadata ilma statistikata, ent eelneva põhjal
+võiks teadlaste täiesti loogiline käik olla andmekaevandamise lahterdamine
+statistika alla. Viimast pigem isegi mitte klassikaliseks ja uudseks
+lähenemiseks, vaid moodustamaks terviklikumat süsteemi, mis võimaldaks ühest
+küljest genereerida hüpoteese poolautomaatselt tohututest andmehulkadest ja
+seejärel analüütiku valikul nende korrektsust ning usaldusväärsust kontrollida.
+Poolautomaatsuse aitaks ära hoida aktsepteeritavate intelligentsete valikute
+reaalne toimimine. TEADMUSHõIVE ANDMEBAASIDEST NING SELLE PROTSESS Teadmushõive
+andmebaasidest (knowledge discovery in databases) on mittetriviaalne protsess,
+mille käigus leitakse andmetest paikapidavaid, uudseid, potentsiaalselt
+kasulikke ning lõppkokkuvõttes mõistetavaid mustreid. [1] Meenutades nüüd selle
+definitsiooni kõrval andmekaevandamise definitsiooni, võime näha hämmastavat,
+isegi segadusse ajavat sarnasust. Mis on siis ikkagi nende erinevus või nad on
+sünonüümid? Tegemist ei ole sünonüümidega - teadmushõive andmebaasidest kujutab
+endast tervet protseduuride jada, mida on tarvis teha selleks, et andmetest
+peidetud teadmisi kätte saada. Seega andmekaevandamine on üks etapp
+teadmushõives andmebaasidest. Teisest küljest ei saa andmekaevandamist läbi viia
+ilma eelnevate protseduurideta ega pole temast kasu ilma hilisema rakendamiseta,
+seetõttu lihtsustamise mõttes loetakse neid tihti teadlikult sünonüümideks.
+Vaatamata sellele, et seni kõige autoriteetsema definitsiooni autorid Fayyad et
+al. [1] sõnastasid üsnagi selgesti sellise definitsiooni hoopis kogu
+teadmushõive kohta ning kirjeldasid andmekaevandamist kui ühte etappi
+(rakenduslikku vahendit) terves pikas protsessis, avaldatakse jätkuvalt ja
+korduvalt ülalesitatud definitsiooni andmekaevandamise definitsioonina,
+kusjuures autoriks viidataksegi Fayyad et al.. Alguse tegijad [9] ning
+edasiarendajad [1] näevad teadmushõivet andmebaasidest järgmisse iteratiivse
+ning interaktiivse protsessina: 1. Valdkonnaga tutvumine ning piisavad eelnevad
+teadmised, võimaldamaks protsessi eesmärke näha tellija (kliendi) vaatepunktist.
+2. Andmete valik, millest omakorda selekteeritakse sobivad atribuudid ning
+vajadusel ka alamhulk kirjeid. 3. Andmete puhastamine ning eeltöötlus -
+võimaluse korral eemaldatakse müra, pannakse paika strateegia vigaste ja
+puuduvate andmetega ringikäimiseks, silutakse episoodilisi andmeid. 4. Andmete
+lihtsustamine ning neile õige kuju andmine. 5. Esimese etapi eesmärgid seotakse
+kindla andmekaevandamise tehnikaga (nt summeerimine, klassifitseerimine,
+regressioonianalüüs, klasterdamine). 6. Avastav analüüsimine, andmekaevandamise
+algoritmide ja meetodi valik mustrite leidmiseks. 7. Andmekaevandamine - valitud
+meetodi ning konkreetse algoritmi rakendamine. 8. Leitud mustrite ja vihjete
+interpreteerimine, võimalik tagasipöördumine kõigi esimese seitsme etapi juurde
+- selle etapi lõpuks võidakse proovida tulemust ka visualiseerida või välja
+pakkuda konkreetne mudel. 9. Leitud teadmistele vastav käitumine - mudelite
+integreerimine asutuse süsteemidesse automatiseeritult, lihtne dokumenteerimine
+ja aruandlus või mudeli rakendamine turunduses või asutuse strateegia
+kujundamisel. Joonis 1. Teadmushõive etapid [1]. On veelgi loomulikum, et uuel
+ning üha populaarsemaks saaval tegevusel võib areneda välja mitu konkureerivat
+protsessimudelit. Õnneks on üldises teadmushõives ja andmekaevanduses suudetud
+pigem teineteist täiendada ning koostöös ressursirikaste ettevõtetega panna
+paika ka kokkulepitud protsessikirjeldus. Tohutuks edasiviivaks jõuks kujunes
+kolme ettevõtte initsiatiiv panna kokku ühtne protsessimudel [10], mille
+autoriteks on Pete Chapman (NCR), Julian Clinton (SPSS), Randy Kerber (NCR),
+Thomas Khabaza (SPSS), Thomas Reinartz (DaimlerChrysler), Colin Shearer (SPSS)
+ning Rüdiger Wirth (DaimlerChrysler). Statistikute juures kõrgelthinnatud SPSS
+omandas andmekaevandamise oskusteabe teise ettevõtte - ICL ostmisega, mille
+tulemusena on ka SPSS koosseisus uus tarkvara SPSS Clementine. Töörühm pani
+tulemusele nimeks Tegevusalast sõltumatu standardiseeritud protsess
+andmekaevandamiseks (CRoss Industry Standard Process for Data Mining -
+CRISP-DM). Erinevus, võrreldes eelnevalt väljapakutud protsessidega, oli selgelt
+äriliste huvide kaitsmine - s.t iga taoline projekt peab algama ärilisest
+vajadusest ning lõppema tulemuste rakendamisega konkurentsieeliste saavutamise
+eesmärgil. Joonis 2. CRISP-DM etapid. Nende esitatud protsessimudel võiks välja
+näha selline (detailselt [10]): ärilise poole mõistmine - esimene etapp
+keskendub projekti ärilistele eesmärkidele ja nõuetele, püüab formuleerida selle
+teadmise andmekaevanduse probleemipüstitusena ning pakkuda välja esialgse plaani
+eesmärkide täitmiseks andmete mõistmine - etapp algab andmete kogumisega,
+sisaldab tegevusi nende struktuuri ja sisuga tutvumiseks ning
+kvaliteediprobleemide tuvastamiseks. Lisaks saadakse selles etapis juba esimesi
+vihjeid andmete kohta ning moodustatakse väljavõtte, millest võiks hüpoteese
+genereeruda kõige edukamalt andmete ettevalmistus - kolmas etapp sisaldab endas
+kõiki vajaminevaid tegevusi algsetest allikatest lõpliku andmetabeli
+moodustamiseks. Lõplikuks kutsutakse andmetabelit siis, kui seda on sobiv ette
+sööta kaevandamisvahendile. Andmete ettevalmistuseks vajaminevaid tegevusi
+sooritatakse suure tõenäosusega korduvalt ning ilma kindla järjekorrata.
+Selliste tegevuste hulgas on näiteks tabelite, kirjete ning atribuutide valikud,
+samuti kõikvõimalikud puhastamised ja üldkuju transformeerimised
+andmekaevandamine - valitakse sobivaid tehnikaid ning rakendatakse neid
+andmetele. Tüüpiliselt on olemas mitu erinevat lähenemist samale probleemile,
+lisaks eeldavad mõned tehnikad andmetelt teatud kuju, mistõttu andmete
+ettevalmistamise juurde tagasipöördumine ei ole siin etapis harv juhus
+hindamine/interpreteerimine - selleks hetkeks olete juba välja töötanud mudeli
+(või ka mitmeid mudeleid), mis näivad olevat väärtuslikud andmeanalüüsi
+seisukohalt. Enne elluviimist on tähtis, et mudel köidaks korralikult ka
+äriliste eesmärkide ning nõudmiste mõttes taas läbi kontrollimaks, kas mõnda
+eeldust või nõuet ei ole unustatud. Peale hindamise ning kogu senise protsessi
+ülevaatamise pannakse täpselt paika järgmised sammud juurutamine/elluviimine -
+mudeli loomisega üldjuhul projekt ei lõpe. Isegi kui mudeli eesmärgiks on
+näiteks andmetest ülevaate saamine, tuleb saadud teadmine korrastamise ja
+struktureerimise abil viia sellisele kujule ning presenteerida taoliselt, et
+klientidel oleks sellest kasu. Tihti tuleb ka saadud mudel integreerida
+olemasolevatesse otsuste vastuvõtmise protsessidesse. Näiteks teatud objekte
+(ettevõtte kliente, tooteid) mõnest kindlast aspektist hindav mudel tuleb
+realiseerida korduvate ja regulaarsete arvutustöödena turunduse andmebaasides.
+Seega olenevalt nõudmistest võib kogu projekti väljund olla lihtsast tulemuste
+aruandest kuni keeruka korduva andmekaevandamisprotseduuri implementeerimiseni
+kogu ettevõttes. Tihti on antud etapi läbiviivaks pooleks juba töö tellinud
+klient, mitte täitev andmeanalüütik. Isegi kui andmeanalüütik ise ei tegele
+juurutamisega, peab ta siiski kliendile juba ette täpselt määratlema kõik
+vajalikud sammud mudelite elluviimiseks. Esmalt tasub kohe märkida, et kui
+paljud artiklid püüdsid kummutada mingil ajahetkel tekkinud valearusaama,
+justkui teadmushõive andmebaasidest oleks sama mis andmekaevandamine, siis [10]
+nullis suures osas nende tehtud töö. Vaatamata sellele, et ka [10] kirjelduses
+on andmekaevandamine vaid üks etapp, sisaldab kogu protsessi nimetus ikkagi
+teadmushõive asemel andmekaevandamist. Loomulikult võib süvenemisel tõlgendada
+seda ka õigesti, et ülejäänud etapid on lihtsalt kohustuslikud eelnevad ja
+järgnevad tegevused, kuid keskne tegevus on ikkagi andmekaevandamine. Arvestades
+aga, et isegi artiklis [1] suudeti pealiskaudsel tõlgendamisel terminoloogias
+palju segadust tekitada, siis artiklist [10] on seda loota veel rohkemgi - seda
+enam, et sihtgrupiks ning esimeseks filtriks ei ole enam teadusasutustes
+töötavad inimesed, vaid erineva taustaga äriettevõtete töötajad. Vaatamata
+terminoloogiale andis [10] siiski tohutu panuse andmekaevandamise rakendamise,
+eelkõige formaalsema raamistiku loomisega ning tegevuse tugevama sidumisega
+eesmärkidega ja hilisema rakendamisega. Lisandus ka etapp, millele [1] veel
+tähelepanu pööranud polnud - arendamine, jälgimine ning hooldamine. Eelkõige
+kirjeldas [10] küll tehnilist hooldamist eesmärgiga süsteemide muutumisel
+vigadele kiiresti jälile saada, kuid tegelikult võis (eriti rõhutuse tõttu, et
+kogu protsess on iteratiivne) välja lugeda ka ühe lisanüansi, millele märksa
+rohkem pani rõhku [6]: ka äriline keskkond (loomulikult teisedki valdkonnad, kus
+andmekaevandamist kasutatakse) muutub pidevalt, konkurendid võivad välja tulla
+uute toodetega, elukvaliteet muutub - kõik see võib muuta klientide käitumist
+ning seetõttu ei pruugi varasema käitumise põhjal kokkupandud mudel igavesti
+töötada - teda tuleb pidevalt korrigeerida. Viimane teeb muidugi investeeringute
+tasuvuse osas ettevõtetele kogu taolise projekti üsnagi riskantseks, sest pideva
+rahastuseta võib kogu tegevus mõttetuks osutuda. Probleem nii tõsine siiski
+pole, kuna hinnanguliselt 80% kogu töömahust on valdavalt eelnev andmete
+korrastamine, õigele kujule viimine ning tehnikate valimine. Seda enam, et
+tänapäeval on andmebaasidesse n-ö regulaarsed transformeerimisteenused juba
+sisse integreeritud, võimaldades pärast andmevoogude esimest transformeerimise
+kirjeldamist hilisemad muutused juba automaatseks viia. Olles üldjoontes
+korrastanud protsessi korrektse läbiviimise, on üldine trend taas välja töötada
+uusi ning täiendada olemasolevaid tehnikaid ja algoritme. PRAKTILISED RAKENDUSED
+Järgnevates alapunktides on toodud valdkonniti andmekaevandamise võimalikud
+praktilised rakendused, nimekiri pole sellisel kujul kindlasti lõplik.
+Pangandus, kindlustus ning telekommunikatsioon ei ole esimeste hulgas mitte
+juhuslikult - nendes valdkondades on seni kõige rohkem investeeritud
+andmekaevandusse. Seda kahel lihtsal põhjusel: neil on kapitali, mida sellesse
+investeerida, ning nad teavad, kuidas see investeering ennast üsnagi kiiresti
+ära tasub ning väga võimsalt neile kasumit genereerib. Loomulikult ei taha keegi
+jäägitult uskuda, et kõikides valdkondades peab kõike mõõtma rahas - heaks
+näiteks on meditsiin. Paraku on motivaatoriks taoliste projektide puhul siiski
+kulude kokkuhoid (meditsiini alapunktist saab lugeda näidet, kuhu kulub
+ameeriklastel miljardeid), mitte üllas soov paremini ravida. Sarnaselt ka
+teistes valdkondades - efektiivsus tähendab raha. Seega on järgmised alapunktid
+pühendatud eelkõige andmekaevandamisprojekti võimaldajate motivatsioonile - ehk
+siis kuidas teenida andmekaevandamise abil omanikele rohkem raha. TURUNDUS JA
+MüüK Esimese rakendusena toome välja turunduse ja müügi üldiselt, sest sellega
+katame ettevõtete ja organisatsioonide tüüpilise ühisosa: kõik soovivad
+kellelegi midagi müüa. Vastus, miks kasutada turunduses ja müügis
+andmekaevandamist, on üsna lihtne - selleks et mõista paremini klientide huve ja
+käitumist. Eestis ei ole rakendamine võrreldav suuremate riikidega, sest
+piisavalt suuri ettevõtteid on vähe ning maailma mastaabis suuri polegi. Kui aga
+tinglikult kuhugi alampiir tõmmata, siis autori hinnangul võiks
+andmekaevandamisest kasu saada järgmise suurusega ettevõtted: käive > 50 miljoni
+krooni aastas; Eelnev ei ole kindlasti lõplikult määrav, ent filtreerib
+enam-vähem õiglaselt välja ettevõtted, kus ei ole mõtet andmekaevandamise peale
+mõelda (investeeringuteks raha raisata). Kindlasti võiks see ka väiksematele
+firmadele anda väärtuslikku informatsiooni, ent investeering ei tasuks ennast
+majanduslikult ära. Seda enam, et eelnevalt toodud piir on üsnagi leebe
+iseloomuga ning kaasab ka palju kohalikke keskmise suurusega ettevõtteid.
+Järgnev tabel peaks andma ülevaate, millistele küsimustele üldse
+andmekaevandamise abil vastust leida võib: Tabel 1 Tehnoloogiate võrdlus
+Tehnoloogia Äriline küsimus Olemus Andmete salvestamine (alates 60ndad) Kui
+palju on raha sisse toonud klient X? Informatsioon Andmeaidad ja
+mitmedimensioonilised andmebaasid Kuidas on ettevõttel läinud toodete ning
+maakondade kaupa, võrreldes eelmise aastaga? Ida-Virumaal on toimunud tõus ...
+mis on mõjutanud sealset müüki? Analüüs Andmekaevandamine (massidesse jõudmas
+alles tänasel päeval) Kui tõstaksime toote X hinda 5%, kui palju kliente me
+kaotaksime? Miks? Kirjeldused Vihjed Ennustamine Põhilised turundusalased
+rakendused on järgmised [11]: kliendiprofiilide leidmine ning segmenteerimine
+(profiling and segmentation) - otseturunduses ehk individualiseeritud turunduses
+ei ole kliendiprofiilide leidmine ning segmenteerimine uus - mida täpsemalt ja
+võimalikult väikese kuluga potentsiaalsed ostjad ära tabada, seda võimsam kasum.
+Andmekaevandamine pakub võimaluse töödelda suuremat kliendibaasi rohkema ja
+kaudsema informatsiooniga, kus tunnusteks on peale traditsioonilise
+demograafilise bloki ka ostukäitumised ja -harjumused. Lisaks pakub tugevamat
+ennustusaparatuuri ristmüük (cross-selling and up-selling) - juba rahulolev
+klient ostab keskmisest suurema tõenäosusega samalt pakkujalt ka teise toote
+(näiteks lisaks sõiduki kindlustusele ka elukindlustuse) või annab olemasoleva
+toote asemele müüa suurema/parema (näiteks elamu kindlustamine suurema summa
+peale). Tundes toodetevahelisi seoseid, on võimalik ühe toote kampaania abil
+võimendada teise müüki kliendikaotuse vältimine (customer retention, customer
+attrition, churn management) - kõrge konkurentsiga tegevusalades tähendab uue
+kliendi saamine teisele firmale kliendi kaotust - sellest võimalikult varakult
+teadasaamine võib aidata seda vältida. Kliendi kadumine on igal juhul
+ettevõttele suurem kahju kui uue kliendi saamisest tulenev kasu (millest tuleb
+maha arvestada ka saamisele kulunud ressurss). Teisest küljest kasutatakse
+kliendikaotuse mudeleid ka hinnakujundamisel - näiteks hinnatõusu puhul
+arvestades teadlikult loobumistega. Viimast loomulikult eeldusel, et
+hinnatõusust saadav raha on suurem loobujatelt saadavast eluaegse väärtuse
+hindamine (LTV - lifetime value) - kogu kliendiksolemise aja jooksul sissetuleva
+raha määratlemine, lojaalne klient on lisaks ka vähem hinnatundlik.
+Kindlaksmääratud tõenäosusega potentsiaalse teenitava summa teadmisega on
+võimalik toetada tulevasi investeeringuid. PANGANDUS Lisaks eelmises punktis
+väljatoodud toodete ristmüügile ning klientide paremale tundmisele,
+profileerimisele ja säilitamisele, on panganduses ka mitmeid spetsiifilisi
+rakendusi, näiteks: investeeringute optimaalne juhtimine ning riskide hindamine
+krediidiriskide hindamine krediidi kulukuse määra võimalikult täpne hindamine.
+Joonis 3. Laenuriski lihtsustatud otsustuspuu. KINDLUSTUS Kindlustussektoris
+hakati andmekaevandamist rakendama esimeste seas. Täpsemalt, olemasolevaid
+statistilisi ning adaptiivseid mudeleid prooviti korrigeerida ning rakendada üha
+suuremate andmebaaside puhul - lihtsalt algselt ei kutsutud seda
+andmekaevandamiseks. Mahtude suurenemisel tuli paratamatult seda tööd tegema
+hakata andmekaevandamisvahendite abil, sest spetsiaalne (sisuliselt
+olemasolevate vahendite) tarkvaraarendus ei oleks majanduslikult otstarbekas.
+Põhilisteks andmekaevandamise kasutusvõimalusteks kindlustusvaldkonnas on: riski
+ennustamine ja hindamine hinnakujundus kahjunõuete töötlemine ja analüüs
+kindlustuspettuste ning keerukamate petuskeemide avastamine Kindlustuspettustest
+saab rääkida ka riiklikes organisatsioonides, näiteks haigekassa hüvitiste
+väljapetmine. TELEKOMMUNIKATSIOON Lisaks turunduslikule aspektile (toodete
+paremale kujundamisele, positsioneerimisele ning ristmüügile) ning pettuste ja
+krediidiriskide hindamisele on telekommunikatsiooni-spetsiifiliselt
+põhjalikumalt uuritud andmekaevandamise rakendamist ka ulatusliku võrgu
+monitoorimisel (nt [12], [13], [14], [15]). Koostöös
+telekommunikatsioonifirmadega on välja töötatud tarkvara nimega TASA
+(Telecommunication Alarm Sequence Analyzer), mille prototüübid on juba reaalses
+kasutuses. Tänapäevased keerulised võrguseadmed genereerivad terve süsteemi
+peale päevas tohutul hulgal alarme - enamik neist pole tähtsad ning osade puhul
+hindavad seadmed lokaalselt viga ebatäpselt. Kasutusele võeti sagedaste
+episoodide analüüs (sequential patterns), mis olemuselt on
+assotsiatsioonireeglite leidmine koos lisandunud ajalise mõõtmega. Analüüsi
+tulemusel suudetakse paremini: tuvastada korduvaid ja ülemääraseid alarme senise
+kogemuse põhjal ennustada sõltumatute lokaalsete alarmide põhjal ülesüsteemilist
+viga - kindel järjestus lokaalseid alarme üldjuhul viitab mõnele suuremale
+üldisele veale; tõrked võivad olla omavahel ka seotud, mistõttu teatud tõrgete
+järel osatakse juba ennustada, kus järgmisi alarme oodata on, ning ennustada ka
+üldiseid süsteemi vigu. MAKSUAMET Enim levinud rakenduseks on rahapesu skeemide
+tuvastamine. Põhjalikumalt saab protsessi ning väljatöötatud mudelitega tutvuda
+[16]. Hakates inimjõul tõestama, et mõni ettevõte tegeleb pettusega, tasub
+tohutuid andmemasse klasterdades näiteks igaks juhuks tähelepanelikuma pilguga
+üle käia kõik arvuti poolt samasse lahtrisse asetatud ettevõtted. Väljapakutud
+ettevõtted ei pruugi tegelda veel kelmustega, ent taoliselt võib tuvastada ka
+mõne üldisema petmisskeemi mudeli, mida analüütikud seni hoomanud pole. Ka
+Eestis on maksuametis ümbrikupalkade maksmise tuvastamiseks rakendatud
+andmebaaside abi. Viimasel juhul tehti siiski väljavõte mustrist, mida
+genereeris oma ala spetsialist, mitte automaatselt mõni algoritm: kõik suurte
+käivetega ettevõtted, kelle tööjõukulud on väiksemad selle piirkonna keskmisest
+palgatasemest. Selle põhjal võiks arvata, et korralik algus on tehtud ning varem
+või hiljem rakendatakse ka vähemate kahtlustunnustega maksupetturite leidmiseks
+andmekaevandamist. Autori hinnangul on pankade ning kindlustusasutuste kõrval
+just riiklikud organisatsioonid need, kes võiksid igapäevasest andmekaevandamise
+rakendamisest kõige rohkem võita. KURITEGEVUSEGA VõITLEMINE Eelnevates punktides
+sai mitu korda käsitletud kõikvõimalikke kelmusi ning üldise süsteemi nõrkade
+kohtade ärakasutamist. Kelmuste avastamine (fraud detection) on seni olnud
+kaevandamise praktilise rakendamise lipulaev, sest kurjategijad proovivadki
+ekspluateerida inimeste võimetust suurte hulkade puhul avastada seda, et
+mängitakse väikestele kõrvalekalletele. Kuna viimaste avastamine ongi
+andmekaevanduse üks põhilisi tugevaid külgi, siis on tänaseks enamik suure
+klientide arvuga ettevõtteid suutnud edukalt arendada endale taolisi süsteeme.
+Tasapisi on võimalik rääkida andmekaevandamise kasutamisest ka riiklikul
+tasandil kuritegevusega võitlemiseks, seda seni eelkõige suhtlemisvõrgustike
+(mustrite!) avastamiseks ning analüüsimiseks. Suuremad ettevõtted on proovinud
+oma töötajate suhtlemist e-posti ning telefoni teel kaardistada - sellisel juhul
+oleksid tulemuseks omavahel suhtlevad osapooled, mida on isegi kaalutud graafina
+võimalik üles joonistada. Taolise graafi analüüsimine tooks välja omavahel kõige
+tihedamalt suhtlevad osapooled, mis võimaldaks analüüsida, kas meeskonnad on
+kõige optimaalsemalt planeeritud ning kas töötajad ei suhtle põhiajast
+ettevõttesiseselt selliste inimestega, kelle peale ei tohiks nad tegelikult aega
+kulutada. Riiklikul tasandil on suhtlusmustrite avastamist proovitud rakendada
+[17] kuritegelike grupeeringute piiritlemiseks, struktuuri ning võimuhierarhia
+tuvastamiseks. Lisaks on juba mitmeid näiteid, kuidas püütakse lahendada
+traditsioonilise tööga lahendamata jäänud kuritegusid. SPSS suutis
+Suurbritannias [18] juurutada politseitöösse andmete analüüsi, mis võimaldaks
+tabatud kurjategijate käitumismustrite järgi siduda neid vanade lahendamata
+kuritegudega. TOOTMINE Üldiste näidetena võiks välja tuua: kvaliteedikontrolli
+mudelite parandamine protsessimudelite korrigeerimine garantiide juhtumikäsitlus
+(tugev analoogia kindlustusega) - garantiipettuste avastamine, teatud mudelitel
+tüüpiliste ehitusvigade tuvastamine, varuosade vajaduse prognoosimine automaatse
+diagnostika ekspertsüsteemid. TEKSTIANALÜÜS, DOKUMENDIHALDUS Teksti
+kaevandamises on tõstatatud küsimus: kas on võimalik näha ka teksti sisse
+samamoodi, nagu me püüame avada traditsiooniliste andmetabelite sisu.
+Strateegiaid ning lähenemisi on mitmeid [19]: statistiline - töödelda dokumente
+nagu suurt hulka sõltumatuid tunnuseid (analüüsida võib sõnade või n-grammide
+kaudu, viimaseid on tarvis selleks, et paremini suuta analüüsida mürarikkaid
+tekste ning dokumente, kus on korraga esindatud mitu keelt) lingvistiline -
+analüüsida dokumendi süntaksit ning semantikat graafiline - käsitleda dokumente
+visualiseeritavate objektidena; niisugune lähenemine nõuab siiski analüütikutelt
+tugevat võimet vastavaid mustreid avastada. Tüüpilised väljakutsed teksti
+kaevandamisele võiksid olla: kas need dokumendid on kirjutatud sama inimese
+poolt? kas need dokumendid puudutavad samu küsimusi ning temaatikat? John
+Madison, John Jay ning Alexander Hamilton kirjutasid aastal 1787 konstitutsiooni
+kiiremaks läbisurumiseks terve seeria esseesid, mis avaldati nime all “ The
+Federalist Papers ” [21]. 11 autorit 88-st on teada vaid oletuslikult. Kjelli ja
+Friederi [22] hüpoteesiks oli, et n-grammide abil on võimalik leida tekstides
+mustreid ning seeläbi tuvastada autor. Valiti välja võimalikult unikaalsed
+n-grammid ning püüti neid segmenteerida. Leiti, et John Madison kirjutas
+tegelikult kõik üksteist tundmatu autori esseed. Sarnaseks mahukamate tekstide
+analüüsinäiteks võib tuua veel Dr. Charles Nicholas' [19] piibliteksti sügavamad
+uurimused (seda enam, et piibel on kirjutatud heebrea, kreeka ja aramea keeles
+ning kaks esimest on on-line-versioonidena Internetis levinud), kui ta proovis
+vastata teoloogidele kaua arutlusainet pakkunud küsimustele: kas prohvet Jesaja
+puhul oli tegemist ainult ühe inimesega? kes on Deuteronoomiumi ehk Viienda
+Moosese raamatu autor? kes on esimese ja teise Ajaraamatu autor? kas apostel
+Paulus kirjutas kõik Epistlid? Kõige rohkem saavad tekstianalüüsiga seotud
+uuringutest mõjutusi tulevased dokumendihaldussüsteemid, mis peaksid võimaldama
+tekste automaatselt lahterdada autori ning teema kaupa. MEDITSIIN
+Andmekaevandamise kasutusvõimaluste uurimisel meditsiinis on suurimaid
+investeeringuid teinud ilmselgelt ravimifirmad, sest uute ravimite
+projekteerimine (drug design) on juba oma olemuselt ääretult üldiselt võetuna
+kombinatsioon ainetest, millele organism üht või teist moodi reageerib
+(uurimiseesmärgiks seega eri kombinatsioonide lahterdamine). Erinevad vahendid
+tohutute katsetulemuste ning kõrvalnähtude andmebaasist teadmiste kaevandamiseks
+pakuvad juba täna uute ravimite väljatöötamises kulude kokkuhoidu. Heade
+näidetena on järgnevalt ära toodud veel kaks projekti, mille puhul on erasektori
+asemel tegemist riiklikul tasandil algatatud uuringutega. Singapuri elanikest
+umbes iga kümnes põeb suhkruhaigust, millel on mitmeid kõrvalnähte - suurem risk
+silmahaiguste, neeruhaiguste ning muude tüsistustega. Varajane haiguse
+avastamine ning korralik ravi võimaldavad neid vältida. Haiguste vastu
+võitlemiseks alustas Singapur aastal 1992 haigete regulaarset jälgimist -
+patsientide informatsioon, kliinilised sümptomid, silmahaiguste diagnoosid ning
+raviinfo salvestati andmebaasi. Tänaseks on suutnud nad antud süsteemi üsnagi
+hästi tööle rakendada, põhjalikuma ülevaate saamiseks ning tehnoloogiaga
+tutvumiseks võib lugeda [23]. Uuringus kasutati seaduspärasuste otsimiseks
+andmekaevandamise assotsiatsioonireeglite leidmise tehnikat. Teine, ilmselt
+veelgi võimsama toetusega praktiline rakendus on käsil neeru dialüüsi
+patsientidega Ameerikas [24]. Umbes 370 000 ameeriklast on neeruvaeguste puhul
+sellises staadiumis, kus dialüüs või neeru transplantatsioon on eluliselt
+vajalik. Aastane kulu neeruhaigete ravile on 12 miljardit dollarit.
+Hemodialüüsis patsientide jälgimisel jääb maha tohutu suur hulk meditsiinilist
+infot, mistõttu arstidel on mustrite nägemine üle pikema aja üsnagi
+problemaatiline. Tehnika ei paku uusi lahendusi, vaid laiendab analüüsimisel
+ajalist akent, mille sisse mahtuvat spetsialist suurte andmemahtude tõttu enam
+haarata ei suudaks. Seniste juhtumianalüüside põhjal ning patsientide
+ajalooliste raviandmete analüüsimine võimaldab vastavalt andmekaevanduse
+olemusele kirjeldada hetkeolukorda täpsemalt ning ehitada prognoosimiseks
+paremaid mudeleid. JAEKAUBANDUS Andmekaevandamise populariseerimine ning eriti
+assotsiatsioonireeglite leidmise probleem (association rules, affinity analysis)
+võlgneb suuresti tänu ka jaekaubandusega tegelevate ettevõtete
+investeeringutele. Algselt tuntigi assotsiatsioonireeglite temaatikat rohkem
+ostukorvi analüüsina (market basket analysis). Analüüsi sisu on tegelikult
+lihtsalt mõistetav: isegi korvi isikuga sidumata on võimalik kõikide kassas
+registreeritud ostukorvide sisu analüüsides leida omavahel tugevalt seotud
+kaubad, täpsemalt, milliseid kaupu ostetakse koos. Analüüsi eesmärk on leida
+huvitavaid seoseid, mis ei oleks liiga triviaalsed (näiteks sai ja leib), kuid
+mis näitaksid piisava kindlusega, et kahte (või enamat kaupa) ostetakse tihti
+koos. Taolise uuringu tulemust saab jaekaubanduses tõhusalt rakendada mitmel
+moel: paigutada koosostetavad kaubad teineteise lähedale, suurendades nõnda
+nende mõlema müüki (soovitud toote mitteleidmisel võib klient ka loobuda)
+asetada koosostetavad kaubad teineteisest võimalikult kaugele, suurendades nii
+võimalust, et teel teise kauba juurde ostetakse emotsioonide ajendil ka muid
+kaupu toodete paigutus riiulitel, riiulite paigutus, kliendi liikumise
+optimeerimine sooduskampaaniate ning kupongide abil võimendada ühte kaupa
+reklaamides teise müüki. Sooduskampaania varjus klient tegelikult ei anna endale
+aru, et teine toode on samavõrra (või isegi rohkem) kallim odavamat kaupa on
+alati lihtsam müüa - seega võib olla kasulik odava kauba (millega koos
+tegelikult alati ostetakse ka seotud kallim kaup) reklaami rohkem investeerida;
+Andmete maht, mida jaekaubanduse andmebaasides töödeldakse, esitab juba väga
+tõsise väljakutse riist- ja tarkvara tootjatele, sest mitmed eksperdid on andnud
+hinnangu, et Wal-Marti andmebaasid (eriti tulevase RFID tehnoloogia mõjul)
+võivad juba lähiaastail ületada 1 petabaidi. Lisaks sügavale analüüsimisele peab
+nende süsteem Retail Link hakkama saama [20] ka enam kui 7500 tarnijale täpse
+jooksva müügiinfo serveerimisega, võimaldades neil oma tootmist ning ladusid
+paremini planeerida. TULEVIK Esmalt tuleks kindlasti välja tuua üha valjenev
+poliitiline trend, mille arengut kärpivaid mõjusid võib tunda ilmselt juba
+lähiaastatel - uuritavate range privaatsuse tagamine. Olgugi, et andmekaitse on
+alati olnud tundliku informatsiooniga tegelejatele kohustuslik nõue, on andmete
+kogumise ning laiatarbe analüüsitarkvara levikuga tekkimas olukord, kus
+informatsiooni lekkimise risk on kõrge. Teiseks küljeks on privaatsuse eetiline
+aspekt - kas on õige tunda inimeste käitumist ning seda ekspluateerida? Üldiseks
+trendiks süsteemides ja rakendustes on suund muutuda automaatsemaks, kuhu
+professionaali oskusteave oleks juba üha rohkem integreeritud. Teisest küljest
+kaotaks see põhilise konkurentsieelise, mida spetsialisti loovus võimaldaks.
+Seetõttu usub autor, et antud valdkond peaks jääma alati teatud mõttes
+poolautomaatseks ning täisautomaatsena oleks süsteemil mõtet ainult
+ettevõttesisesena (mille kitsad piirid seadistab eelnevalt siiski spetsialist).
+Laiatarbetarkvara, mis sisseehitatud oskusteabe abil lubab konkurentsieelist, on
+nonsenss. Konkurentsieelise tekitavad siiski inimesed, olgugi et
+andmekaevandamise abil suurema võimendusega. SISSEJUHATUS Tiigrihüppe Sihtasutus
+on aastaid toetanud multimeedia-õpitarkvara loomist ja hankimist Eesti
+koolidele, kokku on ajavahemikus 1997-2005 jõudnud koolidesse üle 100 nimetuse
+ainealast õpitarkvara. Paraku on suur osa sellest tarkvarast loodud aegunud
+kontseptsioonist lähtudes, kus õppesisu (tekstid, animatsioonid, testiküsimused,
+ülesanded jm) on integreeritud rakenduse sisse. Selline lähenemine muudab
+õpitarkvara arendamise kalliks, sest iga arendaja peab lisaks sisule looma ka
+unikaalse rakenduse, mis pakub õppeprotsessi haldamise funktsioone: õppija
+tegevuse monitooring, tagasiside, õpitulemuste hindamine jne. Teisalt on võimatu
+seda laadi kompaktsest rakendusest õppesisu lõike eksportida ja mõnes teises
+õpikeskkonnas taaskasutada. Üheks näiteks võiks siinkohal tuua Tiigrihüppe SA
+toel loodud teadmiste testimistarkvara ApsTest, mida sajad Eesti õpetajad on
+juba aastaid kasutanud, luues selle abil tuhandeid kontrolltöid. Paraku on
+ApsTesti arendus juba ammu seisma jäänud, tarkvara ei ühildu uuemate
+operatsioonisüsteemidega ja ega oma tänapäeval nii enesestmõistetavat
+veebiliidest. Samas on tavakasutajal praktiliselt võimatu ApsTestist eksportida
+sinna kunagi sisestatud teste ja kontrolltööküsimusi, et neid kasutada mõnes
+tänapäevasemas testimiskeskkonnas. Uue põlvkonna internetirakenduste (sh
+semantilise veebi ja dünaamiliste sisuhaldussüsteemide) kiire areng on toonud
+kaasa paradigma muutuse ka õpitarkvara arenduses. Üha suuremat populaarsust
+omandavad õpitehnoloogia standardeile vastavad virtuaalsed õpikeskkonnad e
+õpihaldussüsteemid, mille puhul õppesisu on rangelt eraldatud õppeprotsessi
+haldamise funktsionaalsustest. Seda laadi õpikeskkondadesse saab kergesti
+importida standardeile vastavaid õppematerjale ning neid seal terviklikeks
+e-kursusteks siduda. Uuele kontseptsioonile vastavad õpikeskkonnad on kahtlemata
+kiiremini arenenud kui standarditele vastava õppesisu hulgitootmine, sest
+õpikukirjastused ei kiirusta uuendustega. Tiigrihüppe jätkustrateegia aastateks
+2006-2009 (koodnimega Õppiv Tiiger) on võtnud selge sihi üksnes uuele
+kontseptsioonile vastava õpitarkvara (s.t eraldi veebipõhiste õpikeskkondade ja
+digitaalse õppesisu) arendamisele. Olulist rolli sellest arendustegevuses
+mängivad EL 6. raamprogrammi toel tehtavad uurimis- ja arendusprojektid eMapps,
+CALIBRATE ja iCamp, millest kahes viimases osaleb lisaks Tiigrihüppe
+Sihtasutusele aktiivselt ka Tallinna Ülikool. Käesolev artikkel annab esmase
+ülevaate hiljuti käivitunud CALIBRATE projektist. EELLUGU Tiigrihüppe Sihtasutus
+võttis suuna digitaalse õppesisu tootmisele ja selle vahendamisele veebi kaudu
+juba 1990ndate aastate lõpul, mil koostöös Tallinna Pedagoogikaülikooli
+haridustehnoloogia keskusega rajati haridusportaal Õpetaja Võrguvärav.
+Eesmärgiks oli elektrooniliste õppematerjalide (tunnikavade,
+multimeedia-esitluste, interaktiivsete harjutustike, konspektide jms)
+säilitamise ja vahendamise platvormi loomine Eesti üldhariduskoolide õpetajaile.
+Juba tolleks ajaks oli selge, et kohalike tarkvarafirmade ja õpikukirjastuste
+poolt ei ole ette näha arvestatavat panust digitaalsete õppematerjalide
+hulgitootmisse ja imporditud õpitarkvara lokaliseerimisse - selleks on Eesti
+turg liiga väike. Seetõttu otsustati toetada (magistristipendiumide, koolituste,
+projektikonkursside jms kaudu) aineõpetajatepoolset initsiatiivi digitaalse
+õppesisu loomisel. Paralleelselt Õpetaja Võrguväravaga tegutses samal suunal ka
+OÜ Miksike, kelle serverile on kogunenud kümneid tuhandeid e-töölehti. Õpetaja
+Võrguvärav tegutseb alates 2001. aastast Koolielu portaali nime all (vt),
+sellesse on pidevalt uusi õpetajate loodud e-õppematerjale lisandunud.
+Analoogilised trendid ilmnesid samaaegselt enamikus Euroopa riikidest. Õppesisu
+digitaliseerimist, standardimist ja vahendusportaalide tegevust toetasid
+suuremastaabilised uurimis- ja arendusprojektid. Samas on koolidele
+veebipõhiseid e-õppe teenuseid arendanud ja pakkunud ka hoopis teistest
+eesmärkidest lähtuv kogukond, kelle pedagoogiline kontseptsioon (CSCL,
+Computer-Supported Collaborative Learning) väärtustab elektrooniliste
+konspektide asemel hoopis aktiivõpet Interneti vahendusel. Need kaks e-õppe
+arendamisega tegelevat kogukonda ei ole seni omavahel eriti suhelnud, rääkimata
+koostööst. Allpool kirjeldatava CALIBRATE projekti suurimaks väärtuseks ongi
+katse ehitada teineteisemõistmise silda digitaalsele õppesisule ja
+e-aktiivõppele orienteeritud kogukondade vahel ning luua mõlema osapoole
+tugevamaid pooli ärakasutavad järgmise põlvkonna e-õppe lahendused. CALIBRATE
+PROJEKTI EESMÄRGID Käesoleva aasta oktoobris käivitus European Schoolneti
+eestvedamisel EL 6. raamprogrammi IST-projekt CALIBRATE, et ühitada erinevaid
+koolidele suunatud IKT uurimis- ja arendustegevusi laienenud Euroopas. Ühelt
+poolt on õpivara arendajad loonud väga palju erinevaid vahendeid, millest
+laialdasse kasutusse on jõudnud vähesed. Näiteks toodavad paljud õpetajad ise
+elektroonilisi õppematerjale, kuid ei vaevu neid varustama metaandmetega ja
+levitama just selleks otstarbeks loodud repositooriumide vahendusel. Teisalt on
+arendajad liikunud erinevates suundades. Nende loodud vahendid on orienteeritud
+samadele koolidele, kuid on harva omavahel integreeritavad. Eriti selgelt tuleb
+koostalitlusvõime puudus esile kahe eelmainitud koolkonna tarkvaratoodete vahel:
+näiteks European Schoolneti poolt loodud õpiobjektide metaandmete repositooriumi
+CELEBRATE ning Helsingi Kunsti- ja Disainiülikooli e-õppekeskkonda Fle3 on
+praktiliselt võimatu mõistlikul viisil sobitada - osalt seetõttu, et tegemist on
+eelkirjeldatud kahe erineva kogukonna loodud toodetega, keda vastaspoole
+tegemised seni pole huvitanud. [1] CALIBRATE projekti eesmärk on arendada juba
+loodud lahendusi (eelkõige interoperaabluse osas) ning neid omavahel sobitada,
+kaasates sellesse protsessi ka Euroopa Liidu uutest liikmesriikidest pärit
+partnerinstitutsioone. Eesmärgi saavutamiseks on planeeritud järgmised sammud:
+1. Otsitakse uusi viise, kuidas parandada õpiressursside sisu kirjelduste
+ristkasutamist. Probleemiks on see, et erinevad õppematerjalide loojad
+(õpetajad, kirjastused, õpivara tootjad) kirjeldavad õpiobjekte (ÕO) erineval
+viisil. Ühtse ÕO metaandmete kirjeldamise praktika puudumine muudab võimatuks
+digitaalsete õppematerjalide automatiseeritud otsingu üle erinevate
+repositooriumide. Tegelikult on õpiobjektide metaandmete kirjeldamiseks olemas
+oma standard (IEEE LOM: Learning Object Metadata, vt [6]), kuid see on õpetajale
+kasutamiseks senisel kujul liiga töömahukas - LOM sisaldab üle 50 andmevälja. 2.
+Luuakse avatud koodil põhinev digitaalsete õppematerjalide vahendussüsteemi
+(European Learning Resource Exchange - LRE) arhitektuur. LRE komponendid
+(õpiobjektide ja nende metaandmete repositooriumid, õppesisuga kauplemist
+võimaldav vahendusplatvorm, õpiobjektide loomise ja otsingu vahendid,
+õpikeskkonnad, koostöö- ja suhtlusvahendid, sisuhalduse vahendid) peavad toetama
+etteantud suhtlusprotokolli, metaandmete formaati ja digitaalsete õiguste
+kaitset. 3. Luuakse avatud koodil põhinevad õppesisu ja õpidisaini autorvahendid
+(Learning Toolbox), mis võimaldavad luua ühiseks kasutamiseks mõeldud
+õppematerjale ning sobitada kahe eelmainitud koolkonna (õppesisule ja suhtlusele
+orienteeritud) e-õppe lahendusi. 4. Valideeritakse CALIBRATE projekti tulemusi 7
+riigis enam kui 100 koolis, kasutades edasiarendatud hindamismeetodeid. [1]
+PROJEKTI TAUST CALIBRATE projekt jätkab sealt, kus European Schoolneti (EuN)
+eelmine projekt CELEBRATE (Context eLearning with Broadband Technologies)
+pooleli jäi. CELEBRATE projekti raames loodi Euroopa koolidele ühine
+õpiobjektide portaal. Objektid on varustatud IEEE LOM (Learning Object Metadata)
+standardile vastavate metaandmetega. Portaal sisaldab vahendeid õpiobjektide
+loomiseks, otsimiseks ja esitamiseks. Õpiobjektid võivad asuda nii CELEBRATE
+portaalis kui ka teistes serverites. Huvilised võivad portaaliga liituda
+aadressil. CELEBRATE põhirõhk oli õpiobjektidel põhinevate õppemeetodite
+tutvustamine õpetajatele ja nende meetodite rakendatavuse uurimine igapäevase
+koolitöö kontekstis. Projekti tulemusena leiti, et õpetajatele sobib ressursside
+jagamine väiksemateks taaskasutatavateks õpiobjektideks, ning ressursside
+otsimine ja taaskasutamine metaandmete põhjal on tänapäevases koolipraktikas
+piisavalt hästi teostatav. IKTga paremini kursis olevad õpetajad suudavad
+lihtsaid autorvahendeid kasutades luua kvaliteetseid õpiobjekte. Leiti ka, et
+liikmesriikide haridusministeeriumid on huvitatud suurema hulga vabalt
+kättesaadavate õpiobjektide loomisest ning nõus seda tegevust toetama [2].
+CELEBRATE edasiarendusena leiti, et on vaja luua laiemalt kasutatav õpiobjektide
+vahendamiskeskkond. Mainitud keskkonna esimene versioon sai valmis alles
+CELEBRATE projekti lõpuks. Vahenduskeskkonna loomine on CALIBRATE projekti
+raames põhiliselt EuNi ülesandeks. Leiti ka, et CELEBRATE autorvara võiks
+sisaldada vahendeid ressursside loomiseks, mis toetaks koostööl põhinevat õpet.
+Rühmatööd toetava autorvahendi loomiseks paluti abi Helsingi Kunstiülikoolilt
+(Taideteollinen korkeakoulu, TAIK), kelle töömeeskonnal on eelnev kogemus
+projektiga ITCOLE (School of Tomorrow), mille raames valmis konstruktivistlikel
+ideedel põhinev õpikeskkond Fle3. [3] Projekti tulemuste valideerimiseks
+kasutatakse ja arendatakse edasi VALNET projekti raames väljatöötatud meetodeid.
+[4] Eesti ei võtnud osa CELEBRATE projektist. Mainitud õpikeskkonnaga
+paralleelselt loodi Eestis oma õpiressursside portaal - koolielu.ee. Tallinna
+Ülikooli haridustehnoloogia keskuse poolt 1999 septembris algatatud projekti
+eesmärgiks on luua Internetiportaal, mis pakuks Eesti õpetajaile erinevaid
+teenuseid (uudised, ainealased vestlusringid, õppematerjalide andmebaas jms) ja
+toetaks nõnda infotehnoloogilist uuendust kooli tasandil. Nüüdseks on projekt
+üle antud Tiigrihüppe Sihtasutusele, kes tegeleb Koolielu.ee haldamisega.
+Portaal on külastatav aadressil. CALIBRATE projekti raames on plaanis
+Koolielu.ee liita Euroopa õpiressursside vahendamiskeskkonnaga LRE. [5] PROJEKTI
+ÜLDANDMED JA OSALEJAD Projekt algas 1. oktoobril 2005 ja planeeritud lõpp on 31.
+märts 2008, kestus 30 kuud. Projektis osaleb 17 erinevat organisatsiooni kümnest
+riigist. Peakoordinaator on European Schoolnet (EuN). Kaasatud on juhtivad
+uurimisinstituudid Soomest, Norrast ja Ungarist. Lisaks 8 riigi
+haridusministeeriumid. Et Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumis puudub
+haridustehnoloogilise kompetentsiga osakond, siis esindavad Eestit projektis
+Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskus ja Tiigrihüppe Sihtasutus. LRE
+portaali loomine koosneb 4 iteratsioonist: 1. LRE versioon (oktoober 2005 -
+november 2005). CALIBRATE esimene versioon luuakse CELEBRATE tulemuste põhjal ja
+sisaldab: lihtsat õpiressursside esitust navigeerimisvõimalusi kasutusjuhendeid
+2. LRE versioon (oktoober 2005 - september 2006) sisaldab: elektrooniliste
+õpiressursside föderatsiooni lihtsat otsingukeelt (S2QL- Simple School Query
+Language) õpiobjektide vahenduskeskkonda lihtsustatud digitaalsete õiguste
+haldust (DRM - Digital Rights management) täiustatud navigeerimisvahendeid
+täiustatud juhendmaterjale on lisatud õpitööriistakasti (Learning ToolBox) 1.
+versioon on lisatud õppekavade kaardistamise töövahendite 1. versioon 3. LRE
+versioon (oktoober 2006 - märts 2007). Versioonile 2 on lisandunud: CQL-il
+(Continous Query Language) põhinev edasiarendatud otsing õpiobjektide ja
+õppekavade vastenduse (i.k. mapping, suure tõenäosusega ontoloogiapõhine
+sidumine) täiustatud versioon 2 4. LRE versioon (oktoober 2006 - september
+2007). Versioonile 3 on lisandunud: täielik digitaalsete õiguste haldus
+täiustatud otsing, mis põhineb õppekavade kaardistustel ja tarkvaralisel agendil
+ToolBox 2. versioon on integreeritud LREga õpiobjektide ja õppekavade vastenduse
+süsteem on integreeritud LREga Projekti ülesanded on jagatud kuude suuremasse
+alamprojekti: 1. Õpiressursside kirjelduste parandamine. 2. Euroopa
+õpiressursside vahetuskeskkonna (LRE) loomine. 3. Õpiressursside kooskasutamist
+soodustavate vahendite (ToolBox) loomine. 4. Projekti tulemuste hindamine. 5.
+Projekti tulemuste levitamine ja kasutamine. 6. Projektijuhtimine. Järgnevalt
+olulisematest alamprojektidest põhjalikumalt. ÕPIRESSURSSIDE KIRJELDUSTE
+PARANDAMINE CALIBRATE projekti raames uuritakse, kuidas õpiobjektide sisu
+seostub konkreetse riigi õppekavaga. Eesmärk on luua vahendeid ja meetodeid ELi
+liikmesriikide õppekavade kaardistamiseks (õpiobjektide sidumiseks õppekavaga,
+kavade võrdlemiseks, ühiste osade ja erinevuste leidmiseks). Et erinevate
+riikide õppekavad oleksid omavahel võrreldavad, tuleb erinevate kavade
+kirjeldamiseks kasutada sama väljendusformaati. Hetkel eksisteerib õpiobjektide
+kirjeldamiseks standard IEEE LOM, kuid paljudes riikides seda ei kasutata või on
+juurutatud analoogilisi mittestandardseid vahendeid. Tihti on erinevused
+minimaalsed, kuid siiski ühilduvust häirivad. Semantiline interoperaablus
+(kirjelduste rist- ja korduvkasutatavus) on eriti oluline õpiressursside
+otsimisel ja evalveerimisel. Enamasti otsitakse õpiressursse kolme tunnuse
+järgi: keel, kasutajate vanus ja võtmesõnad. Kui keele ja vanuse andmete
+kirjeldamine on erinevates riikides ja organisatsioonides sarnane, siis ressursi
+kirjeldamiseks kasutatavad märksõnad võivad olla sarnase objekti puhul täiesti
+erinevad. Kui kõik õpiressursside loojad järgiksid IEEE LOM standardit, oleks
+ühilduvus tagatud. Paraku käib selle juurutamine paljudele organisatsioonidele
+üle jõu (see on liiga kallis ja aeganõudev). CALIBRATE eesmärk on katsetada ja
+juurutada lihtsamaid kirjeldusviise: 1. CEN/ISS poolt pakutud vastendustehnikad
+2. ISO ontoloogiastandard Topic Maps 3. RDF- Resource Description Framework
+CALIBRATE projekti raames luuakse seosed sarnaste kirjeldusandmete vahel -
+tesaurus. Seejärel seotakse kirjeldused erinevate riiklike õppekavadega.
+Alamprojekti tulemusena luuakse vahendid, mis võimaldavad: 1. Õpetajatel endil
+kirjeldada rahvuslike õppekavade neid osi, kus nad kasutavad elektroonilisi
+õpiressursse. 2. Seostada ja kaardistada ELi liikmesriikide õppekavasid.
+Kaardistamise raames kasutatakse õpiressursside kirjeldamiseks lihtsamaid viise.
+Seostamise käigus toimub ressursse kirjeldavate sõnastike harmoniseerimine
+(tesauruse - sünonüümsõnastike loomine). Käesoleva projekti eesmärk on luua
+kaardistamisvahendid, mitte kaardistada kõigi EL liikmesriikide kõik õppekavad.
+Tegevuse ulatus saab olema piiritletud konkreetse vanusegrupi ja konkreetse
+ainega (näiteks algebra 14 - 15). Valitud aine kaardistamisega tegelevad 3 - 4
+riigi õpetajad. 1. alamprojekti juhiks on InterMedia Oslo Ülikoolist. Eesti
+selle alamprojektiga seotud ei ole. EUROOPA ÕPIRESSURSSIDE VAHENDUSKESKKONNA
+LOOMINE Eesmärk on luua õpiressursside vahenduskeskkond LRE, millega oleks
+kõikidel EL liikmesriikidel lihtne liituda. Planeeritud keskkond peab
+võimaldama: 1. Agendipõhist otsingut õpiressursside hulgas. 2. Toetama
+liikmetevahelisi kokkuleppeid objektide kirjelduste muutmise osas. 3. Pakkuma
+täiendavaid teenuseid (otsing, vahetus, autoriõiguste haldus), mida liikmed
+võivad vastavalt vajadusele kasutada. 4. Toetama mitmekeelset digitaalsete
+õiguste kirjeldamist. Erinevatel organisatsioonidel (koolidel ja ka
+kommertsettevõtetel) peaks olema lihtne vahenduskeskkonnaga ühineda, sest: 1.
+Digitaalsete õiguste kaitse on tagatud. See on teema, mis puudutab just
+ettevõtteid, kes teenivad õpiressursside loomiselt. Samas puudutab see ka
+kasutajaid, kes on huvitatud kõrgekvaliteediliste õpiressursside olemasolust. 2.
+LRE portaal on paindlik süsteem, mis võimaldab liitunutel valida erinevate
+teenuste vahel. Kui liige ei ole valmis kasutama kõiki võimalusi, võib ta
+piirduda väheste funktsioonidega (näiteks kasutab õpiressursside otsingut, kuid
+ei vahenda ressursse, ega ole huvitatud õppekavade kaardistamisest). See
+soodustab ka IKT alal aeglasemalt edenenud organisatsioonide liitumist ja
+kiirendab nende arengut. 3. LRE on teenustele orienteeritud arhitektuuriga
+(service-oriented). Õpiobjekte ja nende metaandmeid ei säilitata LRE-s.
+Siinkohal toome selgituseks ühe näite sellest, kuidas LRE võiks toimida.
+Kasutaja sooritab LRE keskkonnas otsingu, päring sooritatakse üle kõigi
+konsortsiumiga liitunud repositooriumide. Päringu tulemused kuvatakse LRE
+keskkonnas, kuid konkreetse õpiobjekti poole pöördudes suunatakse kasutaja
+valitud õpiobjekti kodurepositooriumisse. Kui õpiobjekt on tasuta (nt Creative
+Commons litsentsiga), saab otsija seda vabalt kasutada - kopeerida selle oma
+arvutisse või kohalikku repositooriumisse, seda töödelda ja kasutada oma
+ainetes. Kui õpiobjekt on loodud kommertsalustel ja kasutatav teatud tasu eest,
+saadab repositoorium LREle litsentsi. Litsentsis on kirjas tegevused ja
+tingimused, kuidas ressurssi kasutada. Näiteks võib seda ükskord tasuta vaadata,
+kuid kursuse kavasse lisamiseks, täiendamiseks või õppetöös kasutamiseks tuleb
+ressursi loojale maksta. Litsentsis on kirjas maksmistingimused, kuid LRE
+vahendusel maksta ei saa. Tasumine toimub LRE-väliselt. Et otsingut üle
+erinevate repositooriumide kiirendada, luuakse LRE keskkonna jaoks agentidel
+põhinev tarkvara, mis indekseerib liitunud repositooriumide õpiressursse nende
+metaandmete järgi. Teise alamprojekti töögraafik on järgmine: 1. LRE versioon
+(jaanuar 2006): LRE on valmis rahvuslike repositooriumide liitumiseks keskkonnas
+kasutatakse S2QL (Simple School Query Language) päringukeelt (otsing kolme
+parameetri järgi: keel, vanus, võtmesõnad) 2. LRE versioon (september 2006):
+rahvuslikud repositooriumid on liitunud lisaks S2QL päringukeelele on loodud CQL
+(Continuous Query Language) päringukeel (otsing, mis põhineb rahvuslike
+repositooriumide poolt saadetud andmevoogudel) ToolBox 1. versioon on
+integreeritud (luuakse 3. alamprojekti meeskonna poolt) LRE on valmis esimeseks
+testimiseks koolides (viib läbi 4. alamprojekti meeskonnad) 3. versioon (mai
+2007): juurutatakse Creative Common litsentsi toetus integreeritakse õppekava
+kaardistamise vahendid (loob 1. alamprojekti meeskond) luuakse õpiobjektide
+metaandmeid indekseeriv ja nende hulgas otsingut teostav tarkvaraagent ToolBox
+2. versioon on lisatud (3. alamprojekti tulemus) 4. versioon (september 2007):
+täielik digitaalsete õiguste kontroll (Digital Rights Management - DRM)
+Alamprojekti juhiks on European Schoolnet (EuN). Eesti esindajaks selles
+alamprojektis on Tallinna Ülikool (TLU). Nende ülesandeks on luua õpiressursside
+repositoorium ja ühendada see CALIBRATE föderatsiooniga. TLÜ esimene ülesanne on
+Eesti repositooriumi loomine. Eesti õpiressursside portaal Koolielu.ee sisaldab
+küll tuhandeid õpiobjekte ja neid on kirjeldatud ka võtmesõnadega, kuid
+võtmesõnad asuvad MySQL andmetabelis ega vasta IEEE LOM õpiobjektide metaandmete
+standardile (LOMi andmed säilitatakse enamasti XML formaadis või andmebaasis,
+mis genereerib XML faile). Sisuliselt tuleb Eesti repositoorium alles luua.
+Eesmärk on leida ja adapteerida olemasolev avatud lähtekoodil põhinev
+õpiobjektide repositooriumi tarkvara (nt EducaNext või Rhaptos), mis põhineks
+IEEE LOM standardil. ÕPIRESSURSSIDE ÜHISKASUTUST SOODUSTAVATE VAHENDITE LOOMINE
+Virtuaalsed õpikeskkonnad ei ole siiani täitnud neile pandud ootusi. Enamasti on
+põhjuseks see, et õpikeskkonnad põhinevad esituslikul ja individualiseeritud
+õppeviisil. Vähe on vahendeid õpiobjektide kooskasutamiseks. Disainerid
+keskenduvad põhiliselt materjali jagamisele väikesteks objektideks ja nende
+kirjeldamisele metaandmetega. Kolme alamprojekti raames viiaksegi omavahel kokku
+seni teineteisest kaugele jäänud sotsiaalse konstruktivistliku pedagoogika
+esindajad ja traditsiooniliste õpihalduskeskkondade ning standardite loojad.
+Eesmärk on luua avatud koodil põhinev töövahendite kogum (ToolBox), mis sisaldab
+ka vahendeid õpiobjektide samaaegseks kasutamiseks. 3. alamprojekti alguses
+toimub IMS Learning Design (IMS LD) spetsifikatsiooni uurimine. Erinevalt
+teistest standarditest ja spetsifikatsioonidest (näiteks IMS LOM, IEEE LOM,
+SCORM) sisaldab see vahendeid õpilaste omavahelise tegevuse ja keskkondade
+kirjeldamiseks. Eesmärk on selgitada välja, kas antud spetsifikatsiooni vahendid
+võimaldavad kollektiivse õppe- ja õpiressursside loomise kirjeldamist? Kui jah,
+siis saab IMS LD ToolBoxi aluseks. Luuakse tarkvara, mille abil õpetajad saavad
+koostöös uusi õpiobjekte luua. See omakorda sisaldab töövahendeid, mis
+võimaldavad luua kollektiivset õpet toetavaid õpiressursse. Ühtlasi varustatakse
+ToolBox ühiseks kasutamiseks mõeldud õpiobjektide näidete ja nende koostamise
+mallidega. Töövahendid ei ole mõeldud ainult õpetajatele, vaid ka õpilastele,
+lapsevanematele ja ekspertidele, kes soovivad anda oma panuse kollektiivsesse
+teadmusloomesse. ToolBoxi arendamisse on kohe kaasatud õpetajad. Nende abil
+hinnatakse ja täiendatakse paberil loodud kasutajastsenaariume - kirjeldusi,
+kuidas õpetajad kollaboratiivseid õpiressursse loovad ja kasutavad. Alamprojekti
+põhiülesanded: 1. IMS LD uurimine. 2. Õpiobjektide loomismallide disain. 3.
+Õpiobjektide loomismallide prototüüpide juurutamine. 4. ToolBoxi
+kasutajaliideste ja interaktsiooni tüüpide määratlemine. 5. Integreeritud
+ToolBoxi arendamine. 6. Loodud mallide ja vahendite demonstreerimine. ToolBoxi
+esimene versioon valmib ja integreeritakse LRE portaaliga septembris 2006. Teine
+ja lõplik versioon valmib septembris 2007. Järgnevalt lühike näide, kuidas
+ToolBox võiks töötada. Tegemist võib olla tarkvaraga, mille autor (õpetaja,
+õpilane, ...) installeerib oma arvutisse. ToolBox suhtleb LREga ja selle
+vahendusel saab ta otsida erinevaid õpiressursse. Näiteks leiab õpetaja huvitava
+materjali Hispaania repositooriumist. Ta salvestab selle oma arvutisse ja hakkab
+õpiressurssi lokaliseerima. Selleks on ToolBoxis õppeotstarbeline
+sisuhaldusvahend, mille abil saab asendada hispaaniakeelsed tekstid
+eestikeelsetega, vahetada helilõike ja fotosid. ToolBox sisaldab ka vahendeid
+metaandmete automaatseks muutmiseks või käsitsi täiendamiseks. Seejärel
+salvestab autor õpiressursi Eesti repositooriumisse. Ressursid Eesti
+repositooriumis on nähtavad ka teistele föderatsiooni liikmetele. Alamprojekti
+juht on Helsingi Kunstiülikool (TAIK - Taiteteollinen Korkeakoulu). Partnerid on
+InterMedia (UiO - University of Oslo), Tallinna Ülikool (TLU) ja Hungarian
+Academia of Science (SZTAKI - Szamitastechnikai es Automatizalisi
+Kutatointezete). TLÜ on seotud antud alamprojekti kõikide põhiülesannetega. LRE
+JA TOOLBOXI VALIDEERIMINE Selle alamprojekti eesmärk on testida
+vahenduskeskkonna ja õpitöövahendite teostust. Eesmärgi saavutamiseks: 1.
+Hinnatakse, kuidas õpetajad kasutavad olemasolevaid rahvuslikke repositooriume.
+2. Aidatakse kaasa alamprojektide 1 - 3 loodud vahendite integreerimisel LREsse
+ja luuakse kasutusjuhendid ning koolitusmaterjalid. 3. Valideeritakse RLEd ja
+ToolBoxi seitsmes riigis, kokku 100 õpetaja ja nende õpilaste poolt. Tulemuste
+kontrollimiseks kasutatakse EuN varasema projekti VALNET (European Schoolnet
+Validation Network) käigus kujunenud metodoloogiat. Kontroll toimub kolmel
+tasemel: 1. IKT-valdkonnaga paremini kursis olevad õpetajad osalevad LRE ja
+ToolBoxi loomises algusest peale. Tegelevad esimeste versioonide testimisega ja
+annavad disaineritele kohest tagasisidet. 2. Piloot-valideerimise raames
+osalevad üksikud koolid, et panna paika põhivalideerimise raamid ja luua
+valideerimisvahendid (ajakava, küsimustikud, vaatlusjuhendid, logid). 3.
+Põhivalideerimine seitsmes riigis kokku 100 koolis. Põhivalideerimine koosneb
+kahest etapist. Esimese etapi lõpuks antakse tagasiside LRE 2 ja ToolBox 1
+versiooni kohta (jaanuar 2007). Teise etapi jooksul saadakse tagasiside LRE 4 ja
+ToolBox 2 versiooni kohta. Kogunenud andmete põhjal koostatakse
+valideerimisaruanne, mille tähtaeg on jaanuar 2008. Alamprojekt 4 koosneb
+järgmistest üldistest ülesannetest: 1. Valideerimiseks vajaliku keskkonna
+loomine: koolide võrgustiku loomine (koolide valimine, koolitamine ja toetamine)
+ühise visiooni loomine aktiivõppe ja koostöös õppimise osas alamprojektide 1-3
+tulemuste integreerimise toetamine 2. Eel-valideerimine üksikutes koolides ja
+õpetajate koolituse planeerimine. 3. Valideerimisraamistiku loomine ja õpetajate
+koolitus. 4. Täisvalideerimise läbiviimine ja tulemuste kogumine ning
+analüüsimine. Alamprojekti liider on Ungari Eötvös Lorand University (ELU).
+Selle asutuse ülesandeks on luua valideerimisraamistik ja korraldada
+eelvalideerimine. Põhivalideerimine viiakse läbi koostöös kuue riigi
+haridusministeeriumite esindajatega. Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi
+esindajaks CALIBRATE projektis ja 4. alamprojektis on Tiigrihüppe Sihtasutus.
+Nende vahendusel leitakse Eestist koolid, kes võtavad osa põhivalideerimisest.
+[1] PROJEKTI TULEMUSTE LEVITAMINE JA KASUTAMINE Eesmärk on jagada projekti
+kõikidele osapooltele ja ka välistele huvigruppidele asjakohast teavet projekti
+käigu ja tulemuste kohta. Eesmärgi saavutamiseks: 1. Luuakse CALIBRATE projekti
+kodulehekülg. 2. Koostatakse 2 elektroonilist ajakirja (september 2006 ja august
+2007). 3. Korraldatakse 2 rahvusvahelist konverentsi (september 2006 Brüsselis
+ja jaanuar 2008 Prahas). 4. Koostatakse plaanid CALIBRATE tulemuste kasutamiseks
+ja edasiarendamiseks pärast projekti lõppu. Levitamise alamprojekti kuuluvad ka
+artiklite avaldamised rahvuslikes teabekanalites ja kohalikel seminaridel
+osalemine. Alamprojekti koordinaatoriks on House of International Services of
+Ministry of Education (HIS MoS). Tallinna Ülikool koos TAIKiga vastutab ToolBoxi
+levitamise eest. Kuna tegemist on avatud koodil põhineva tarkvaraga, siis
+rakendatakse open-source-kogukondades levinud tavasid: 1. Tarkvara kood tehakse
+avalikuks nii vara kui võimalik. 2. Igaüks võib liituda tarkvara
+arendusprotsessiga. 3. Tarkvarakood avaldatakse, installeeritakse
+open-source-server, luuakse mailinglist ja muud tarkvara avatud arendamiseks
+vajalikud töövahendid. 4. Koostöös teise alamprojekti meeskonnaga täiendatakse
+CALIBRATE portaali, et ToolBox oleks keskkonnaga ühilduv. 5. Luuakse ToolBoxi
+kasutamisjuhendid. 6. Korraldatakse intensiivseid arendussessioone. [1] ToolBox
+ja selle loomisprotsess on avatud, tarkvaraarendus põhineb agiilsel SCRUM!
+metoodikal ja arendusmeeskonna koostöökeskkonnana on kasutusel avatud
+lähtekoodiga projektihaldustarkvara TRAC. Huvilised võivad kolmanda alamprojekti
+meeskonna tegevust ja töötulemusi reaalajas jälgida aadressil KOKKUVÕTE
+Virtuaalsed õpikeskkonnad ei ole siiani täitnud neile pandud ootusi. Enamasti on
+põhjuseks see, et õpikeskkonnad põhinevad esituslikul õppeviisil ega arvesta
+aktiivõppe vajadusi. Vähe on vahendeid õpiobjektide kooskasutamiseks. CALIBRATE
+projekti eesmärk on tugevdada IKT uuringutulemuste integreeritust laienenud
+Euroopas. Lähendada teineteisele kaht erinevat kogukonda - ühed, kes usuvad
+õpiobjektide standardiseerituse kasulikkusesse, ja teised, kes ei pea seda
+oluliseks, vaid isegi kahjulikuks, sest see juhib tähelepanu kõrvale olulisemalt
+- hariduse kvaliteedist. Vastasleeride lähenemine on võimalik, sest tegelikult
+töötavad mõlemad ühise eesmärgi nimel - luua ja rakendada koolides innovaatilisi
+õpimeetodeid. Ka on vastastel üks ühine probleem, millega võidelda - see, kuidas
+inimesed Internetti kasutavad, on väga erinev, võrreldes sellega, mida
+õpikeskkonnad pakuvad. Erinevuse vähendamiseks tuleb IKT-alaseid uuringuid
+koordineerida, et nende tulemused ei jääks kitsa ringkonna teada. ALLIKAD 1.
+CALIBRATE Specific Targeted Research or Innovation Project. Annex 1 -
+Description of Work 2. CELEBRATE Final Evaluation Report (D7.2) 3. Innovative
+Technology for Collaborative Learning and Knowledge Building (ITCOLE) project 4.
+The European Schoolnet Validation Network (ValNet) 5. Tallinna Ülikooli
+haridustehnoloogia keskuse projektid 6. IEEE 1484.12.1-2002 Learning Object v1
+Metadata Final Draft, Ammu enne hullu gripilaine jõudmist Eestisse on päris
+paljud eestlased nakatunud teise moodsasse tõppe - Sudokusse. Eesti trükiturule
+on äkitselt ilmunud suur hulk arvmõistatuse Sudoku variante. Kõik kolm
+üleriigilist ajalehtegi on pidanud vajalikuks neid trükkida. Mis on siis Sudoku?
+VEIDI AJALOOST Rahvusvaheline ajakirjandus on välja uurinud, et mõistatuse
+algvariant pärineb möödunud sajandi 70ndaist aastaist New Yorgi
+nuputamisajakirjast Matemaatika ja Loogika Probleeme. Erilist edu see
+Ristsummade nime all avaldatud mõistatus USAs ei saavutanud. Alles pärast seda,
+kui inglise keelt mitteoskav Jaapani ärimees Kaji otsis USAs ajaviiteks
+tekstivaba mõistatust, hakkas asi liikuma. Ta võttis selle mõistatuse koju kaasa
+ja asutas ettevõtliku mehena 1980. aastal oma mänge loova firma. Jaapanis võitis
+uus mõistatus kiiresti hulganisti pooldajaid, ja nüüd on Sudoku muutunud
+omamoodi ülemaailmseks hulluseks. SUDOKU NÄIDE Tavaliselt koosneb mõistatus 9 x
+9 ruuduga väljast, mille mõnedes ruutudes on arvud 1 ... 9 ning enamik ruute on
+tühjad. Teie eesmärgiks on täita kõik tühjad ruudud arvudega 1 kuni 9, nii et
+igas reas, igas veerus ja igas väiksemas jämedama joonega eraldatud 3 x
+3-ruutses plokis on parajasti üks number 1 ... 9. See mõistatus on põhiliselt
+loogika vallast, mingit matemaatikat siin peidus ei ole. Arvude asemel võiksid
+olla 9 erinevat tähte, kujundit või ka värvi. Matemaatika ja informaatikaga on
+aga tõsiselt tegemist nende mõistatuste uurimisel ja analüüsimisel ning
+loomulikult ka efektiivsete programmide koostamisel, mis oleksid võimelised neid
+lahendama ja ka koostama. Vaatleme hakatuseks ühte lihtsama probleemi skeemi,
+mis on võetud Inglise ajalehest Guardian. (Märgimegi, et ajalehtedes ilmuvad
+enamasti kerged või keskmise raskusega mõistatused. Liiga rasked peletaksid
+võimalikud lahendajad asja juurest eemale.) Enne kui asuda arvuti abil taolist
+probleemi lahendama (või vastava meetodi üle mõtteid vahetama), teeme
+samm-sammult läbi täieliku lahenduskäigu. Selle mõneti tüütu protsessi peab üks
+kord läbi tegema, siis kulgeb lahenduskäik edaspidi suhteliselt libedalt.
+Lahenduse kirjeldamisel kasutame tavalist rida-veerg-koordinaatide süsteemi.
+Loendame ridu ülalt alla ja veerge vasakult paremale. Kõige ülemine vasakpoolne
+ruuduke sisaldab arvu 1. Seda kirjeldame nii 1- > 11. All paremal nurgas 6- >
+99. KUIDAS SUDOKUSID LAHENDADA? Tavaliselt on kasulik alustada lahendamist n-ö
+triviaalsetest paigutustest. Nendeks on paksude joontega eraldatud rea- või
+veerukolmikutes kahe ühesuguse arvu leidmine ja kolmandasse veergu sama arvu
+üheselt paigutada proovimine. 1. Esimeses püstkolmikus on kaks arvu viied (teine
+ja kolmas veerg), mis paiknevad teises ja kolmandas põikkolmikus. Seega kolmas 5
+peab paiknema esimeses veerus ja esimeses põikkolmikus. Näeme, et vabad on kaks
+ruutu arvu 1 all. Viis sobiks mõlemasse, kuid vaadates piki teist ja kolmandat
+rida paremale, on kerge märgata, et kolmandas reas on juba üks 5. Seega saame 5-
+> 21 (kirjutame selle kohe pliiatsiga võresse sisse!). Vaatame, kuidas on lugu
+viiega esimeses põikkolmikus. Näeme, et esimeses reas on kaks vaba kohta 17 ja
+19, kusjuures ei veerus 7 ega veerus 9 ei ole ühtegi elimineerivat viit. Jätame
+selle koha praegu rahule ja läheme edasi. 2. Viimases püstkolmikus on kaks kuut,
+vabad 17 ja 37; et esimeses reas on 6, siis saamegi 6- > 37 (Paneme kirja!). 3.
+Pöördume nüüd viite juurde tagasi. Need peavad esimeses põikkolmikus paiknema
+kas 17 või 19 (vt punkt 1. kolme viimast rida). Kui vaadata viimast
+põikkolmikut, siis seal peavad viied asuma kas 77 või 79 (Miks?). Igal juhul
+peab kummaski veerus olema 1 viis. Vabaks jääb vaid veerg 8, millel keskmises
+kolmikus on kaks vaba kohta 58 ja 68, kuid kuuenda rea 5 jätab alles vaid valiku
+5 - > 58. Ühtlasi saame keskmise põikkolmiku jaoks 5- > 44. 4. Nüüd järgneb
+Sudokule tüüpiline võte. Kolmandas reas ei saa 3 olla esimeses veerus. Keskmise
+ploki 3 (24) kõrvaldab positsioonid 34 ja 35 ning 38 pole võimalik 8-ndas veerus
+oleva 3 tõttu. Seega jääb üle vaid üks vaba koht: 3- > 33. Edasi näeme kohe, et
+veerud 1 ja 3 koos 7 reaga annavad 3- > 82. 5. Järgneb veidi raskem koht 8
+paigutamiseks. Teine rida ja kolmas veerg jätavad 8-le kohad 12 ja 31. Esimesse
+veergu võiks 8 minna ka kohtadele 81 või 91, kuid neljanda veeru 8 paneb 8
+vägisi esimesse veergu (Miks?). Seega 31 ei sobi ja 8- > 12. Loomulikult järgneb
+sellele 8- > 35. 6. Edasi vaatame kolmandat rida. Nüüd on tekkinud üks Sudoku
+tüüpolukordi. Nimelt juhul, kui mingis reas, veerus või 3 x 3 sektsioonis on
+parajasti 2 auku, siis tuleb vaadata, kas need on puuduvate arvudega üheselt
+täidetavad. 7. Meil on selline rida 3. Puudu on arvud 1 ja 7. Üks ei saa olla
+esimeses veerus, seega 1- > 38 ja 7- > 11. 8. Edasi vaatame esimest sektsiooni.
+Siin on 3 auku 2, 6 ja 9 jaoks. Esimeses reas on 2 ja 6, seega 9- > 13. Vaatame
+kohe, kas 2 ja 6 saab paigutada. Ei saa, sest ei teises reas ega 2/3 veerus pole
+ühtegi kahte ega kuut. 9. Jätk on lihtne. Teises sektsioonis on puudu 4 ja 7,
+aga neid ei saa paigutada. 10. Nüüd tuleb jälle üks põhivõte. Kolmandas reas on
+7 (11). Seitset saab esimeses põikkolmikus paigutada vaid 28-sse, sest teine
+rida keskmises sektsioonis on täis, s.o kõik kolm arvu on paigas. 11. Seitsmes
+rida ja neljas veerg annavad 2- > 85 ja 2- > 97. Sellega on raskemad kohad
+Sudoku raamistikus täidetud ja meil jääb vaid jälgida kaheauguliste üksuste
+täitmise ideoloogiat. Pikemalt arutamata võime kärjestikku välja kirjutada: 1- >
+89; 1- > 93 ja 1- > 42 12. 9-ndas reas on 4,7, 8. Esimene ja kaheksas veerg
+paigutavad 7- > 94 ja 7- > 87. 15. 8-ndas veerus on 4 ja 9 puudu. 16. 8. rida
+annab 4 ja 6. Samas vaimus jätkates: Nagu te võisite veenduda, on kõik tehtud
+paigutused suhteliselt lihtsad ega nõua eriliselt pikka mõttekäiku. Nii on lugu
+muide suure enamuse Sudokuraamidega. Tuleb lihtsalt silmadel lasta ringi käia ja
+otsida võimalusi üheselt määratud arvude leidmiseks või kaheste (vahel ka
+kolmeste) aukude täitmiseks. Postimehe hommikused Sudokud on parajasti
+lahendatavad kohvijoomise ja kahe-kolme võileiva söömise ajaga. ERINEVATE
+ÜHESELT LAHENDUVATE SUDOKUDE ARV Sudoku võre on erijuhtum omapärasest
+matemaatilisest objektist nimega Ladina ruut. Ladina ruudu puhul on tegu 1 kuni
+n kulgevate naturaalarvudega, mis tuleb paigutada ruudukujuliselt nii, et üheski
+reas ega veerus ei esineks sama arv kaks korda. Võimalike erinevate Ladina
+ruutude arv kasvab n kasvades tohutu kiirusega. (Kas te üldse oskate seda arvu
+sõnades väljendada? See polegi nii lihtne.) Muidugi, Sudoku puhul on meil
+lisatingimus, mis nõuab ka kolm korda kolmeste alamplokkide korral erinevaid
+naturaalarve ning see vähendab oluliselt võimalike lahendite arvu. (Kas te seda
+hoopis pisemat arvu oskate sõnades väljendada?) Ilmne on igatahes see, et Sudoku
+probleemid ei saa praktiliselt kunagi otsa. Tehes eelduse, et te suudate 10
+minutiga lahendada ühe probleemi, proovige leida, mitu sajandit teil kuluks
+kõigi Sudokude lahendamiseks. Eeldades, et kõik 6 miljardit maakera elanikku
+tegelevad sama tööga sama kiiresti, kui kaua neil selleks aega kulub? Üldiselt
+võivad Sudokud olla õige rasked lahendada. Nad kuuluvad nimelt nn NP-täielike
+probleemide klassi. Selle klassi puhul on kerge kontrollida, kas lahendus on
+õige, aga lahenduse leidmine võib võtta tohutult aega. (Lahendusaeg kasvab
+eksponentsiaalselt.) Kes graafiteooria vastu huvi tunneb, selle jaoks võib
+märkida, et Sudoku lahendamine on ekvivalentne nn graafi värvimise ülesandega.
+(Tegu on 81-tipulise graafiga.) Internetist saab muidugi leida Google'i sirvija
+abil Sudokude lahendusprogramme. Kõige lihtsam on esitada küsimus “ Sudoku
+solver ”. Saate terve hulga vastuseid, millest siis tuleb endal sobivaim välja
+valida. Nende ridade autorile meeldib kõige rohkem J-keeles kirjutatud lühike
+programm, mille autoriks on Roger Hui Kanadast. Programm ei kuluta ka väga
+raskete probleemide puhul isegi aeglasel 500-megahertsilisel arvutil kõigi
+lahenduste leidmiseks rohkem kui 15 millisekundit. Proovige ka ise koostada
+programm Sudoku lahendamiseks. See on päris paras ülesanne koduseks
+nuputamiseks. Algoritmi väljamõtlemine pole õnneks väga raske. SCHOTTI MEETOD
+J-keele foorumis arutleti Sudoku teemal päris pikalt. Enamik leidis, et Sudoku
+lahendamise arvuti kätte usaldamine on liiast. Parem ikka ise käsitsi teha.
+Teiste lahendusmeetodite hulgas tundus Brian Schotti oma olevat eriti selge ja
+asjalik. Kirjuta pliiatsiga igasse tühja ruutu võimalikud sinna minevad arvud
+(s.o kustuta arvude 1 ... 9 hulgast need, mis paiknevad antud ruudu reas, veerus
+ja 3 x 3 plokis). Kui tekkis ruute, milles on üksainus väärtus, siis kirjuta
+need tugevalt sisse. Mine tagasi sammule S0 ja korda seda. Kui enam ei leidu
+üheste väärtustega ruute, siis kontrolli iga rida, veergu ja 3 x 3 plokki, seni
+kuni leiad ühe ruudu, milles on ainult üks võimalik arv. Kui sellise leidsid,
+siis pane see kirja ja mine sammule S1. Kui selliseid ruute pole, siis mine
+sammule 3. Kontrolli ridu, veerge ja 3 x 3 plokke kuni leiad kaks ruutu, milles
+on kaks sama võimalikku arvu (kui selliseid pole, siis on mõistatus vigane). Kui
+kaks sellist paari on leitud, siis võib sama rea, veeru või ploki muudes
+kohtades need arvud kustutada. Mine sammule S1. Tehke proovi, kas Schotti meetod
+töötab. Muidugi on peast lahendamine õpetlikum ja eriti koolilastele peaks
+sellest parajalt tulu tõusma. LÕPUMÄRKUSED Me paneme selle loo lõppu peotäie
+erineva raskusastmega Sudokusid, nii et iga soovija saab oma mõtteviisi arengut
+ise jälgida ja mõõta. Jõuluperioodiks saate vaeva küllaga! Eesti päevalehtedest
+võib soovitada Internetis olevat aadressi. Eesti Päevaleht on oma
+onlain-varianti kaasanud ingliskeelse Sudokude generaatori, mille abil saate ise
+endale tellida soovitud raskusega probleeme. Alustage kerge (easy), keskmise
+(medium) või raske (heavy) variandiga. Sudokudest on välja mõeldud veel terve
+rida muid variante: Tapjasudoku, Samuraisudoku ja hoopis matemaatilisem Kokuro.
+Nendest kõigist aga juba mõni teine kord. Kerge Sudoku Keskmine Sudoku Raske
+Sudoku Hulluks ajav Sudoku 
+
+VÄITEKIRI põllumajandusteaduse doktori teaduskraadi taotlemiseks loomakasvatuse
+erialal Tartu 2004 Väitekiri valmis Eesti Põllumajandusülikooli
+Loomakasvatusinstituudis Juhendaja: põllumajandusteaduse doktor,
+emeriitprofessor H. Tikk Oponendid: meditsiiniteaduse doktor, emeriitprofessor
+S. Teesalu põllumajandusteaduse doktor, professor O. Kärt Väitekirja avalik
+kaitsmine toimub 11. juunil 2004. a. algusega kell 11.00 Eesti
+Põllumajandusülikooli Loomakasvatusinstituudi teadusnõukogu saalis (Tartu,
+Kreutzwaldi 1) Kaitsmisnõukogu sekretär: põllumajandusteaduse doktor A. Lember
+Haigestumus südame-veresoonkonna haigustesse ja nendesse suremus on Eestis väga
+sagedased (Viigimaa et al., 1999). Südame-veresoonkonna haigused on üldnimetus
+erinevatele haigusvormidele nagu koronaartõbi, klapirike, müokardiinfarkt,
+südamepuudulikkus, rütmihäired jm. Ligi 60% surmajuhtumitest on põhjustatud
+südame-veresoonkonna haigustest (Estonian …, 1997). Nende haiguste tekkes on
+oluline osa lipiidide metabolismi h��iretes ja vereliistakute hüperaktiivsuses
+(Viigimaa et al., 1994; 1995). On teada, et ainult ligikaudu 50% Eesti
+keskealistest elanikest on normidele vastav vere kolesterooli ja
+triglütseriidide tase (Volozh jt., 1992). Eeltoodu tõttu omavad uuringud, mis on
+suunatud vere kolesteroolitaseme alandamisele ja vereliistakute kleepumise
+vähendamisele, elulist tähtsust. Esitatust selgub, et südame-veresoonkonna
+haiguste sagenenud esinemine on ülisuureks probleemiks eesti rahva tervisele.
+Sama probleemiga on maailmatasemel tegeldud juba rohkem kui kolm aastakümmet. On
+leitud, et südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks on vajalik igas riigis
+vastav riiklik programm, kuna südamehaigused ei ole mitte üksnes meditsiini
+probleem, vaid nad sõltuvad eluviisist, toitumisest, psühholoogilisest kliimast
+tööl ja paljudest teistest faktoritest. Üheks olulisemaks neist tuleb lugeda
+toitumist. Viimasel aastakümnel on olnud kogu maailma dietoloogide tähelepanu
+keskpunktis ω-3-rasvhapped, eelkõige oma võime tõttu vähendada vereliistakute
+kleepuvust ja seega ka ateroskleroosi ning infarktiohtu. Paljudel juhtudel on
+täheldatud ka nende positiivset mõju erinevate kolesteroolitüüpide vahekorrale
+vereplasmas. Uuritud on ka ω-3-rasvhapete kasulikkust enneaegsete laste ja
+rasedate toidusedelis. Kõige rikkalikumaks ω-3-rasvhapete allikaks on külmade
+vete kalade rasv. Hulgaliselt sisaldub neid ka mõnede õlitaimede (lina, kanep,
+raps) seemnetes. Enamikule inimestest ei meeldi nimetatud seemneid või nendest
+pressitud õli otseselt toiduks kasutada. Mitmete välisfirmade poolt toodetavad
+ω-3-rasvhapeterikkad õlikapslid on suhteliselt kallid. Seetõttu on kogu maailmas
+otsitud võimalusi tavatoiduainete rikastamiseks ω-3-rasvhapetega, eriti
+ω-linoleenhappega. On leitud, et kanad omastavad söödale lisatavatest õlidest
+edukalt munarebusse ω-3-rasvhappeid, mistõttu on asutud tootma ω-3-rasvhapetega
+rikastatud toidumune. Eestis alustati uurimistööd kohalike linnukasvatussaaduste
+rikastamiseks ω-3-rasvhapetega 1997. a. Uurimistöö eesmärgiks oli: 1. Uurida
+võimalusi ω-3-rasvhapetega rikastatud vuti- ja kanamunade ning vuti- ja
+kanabroileriliha tootmiseks, kasutades kohalikke ω-3-rasvhapeterikkaid söötasid.
+2. Uurida ω-3-rasvhapetega rikastatud vuti- ja kanamunade koronaarhaigusi
+ennetavat mõju hüperlipideemiahaigetele. Sellise järjekorra uurimistöös tingis
+asjaolu, et esialgu tuli hakata ω-3-rasvhapetega rikastatud toidumune tootma ja
+alles siis sai võimalikuks testida nende mõju inimese verenäitajatele. Erialases
+kirjanduses osutusid uurimistulemused kanamunade ja kana-broileriliha
+rikastamiseks ω-3-rasvhapetega tihti vastuolulisteks. Rakendamist leidnud
+uurimistulemuste kohta oli enamikul juhtudel informatsioon puudulik. Vutimunade
+ja vutiliha rikastamise kohta ω-3-rasvhapetega erialakirjanduses andmed
+puudusid. Seetõttu, et vutti tuntakse peale munade ja liha tootjana ka
+laboratoorsete katsete linnuna, kellel on palju ühist kanade seedefüsioloogia ja
+ainevahetusega, alustatigi antud uurimistööd katsetega vutimunade rikastamiseks
+ω-3-rasvhapetega. 1.1. Tekstis kasutatavad lühendid ja rasvhapete lihtsustatud
+tähistused 1.2. ω-rasvhapete iseloomustus ω-3- ja ω6-rasvhapped on keemiliselt
+koostiselt polüküllastumata ühe-aluselised karboksüülhapped. Rasvhapete
+tegelikud struktuurivalemid on pikad ja trükkimiseks tülikad, mistõttu on kokku
+lepitud nende lühendatud kirjutusviisis, kus esimene arv näitab happe C-aatomite
+arvu, koolonile järgnev arv kaksiksidemete hulka, n koos järgneva arvuga esimese
+kaksiksideme asukohta, alustades arvestust metüülrühmast (Metabolism …, 1998).
+Viimane fakt tekitabki mõnikord raskusi valemite dešifreerimisel, sest
+süstemaatilise nomenklatuuri alusel määrab süsinikuahela numeratsiooni alguse
+funktsionaalne rühm (Grandberg, 1979). Nii võib näiteks arahhidoonhappe
+(triviaalnimetus) e. 5,8,11,14-eikosatetraeenhappe (süstemaatiline nimetus)
+kirjutada lühidalt ka järgmiselt: C2:4n-6 (Leskanich, Noble, 1997). Kasutusel on
+ka esimese kaksiksideme asukohta tähistava arvu ees tähe n asemel võrdväärsena
+kreeka täht ω ja sellest ongi tulnud mõisted ω-3, ω-6 ja ω-9 kategooria happed,
+vahel nimetatud ka rasvhapete perekondadeks. Viimaste all mõistetakse
+rasvhappeid, millistel võib olla erinev C-aatomite ja kaksiksidemete arv, kuid
+esimene kaksikside on nendes molekulides samas kohas. Tuntakse nelja ω-hapete
+perekonda (Sardesai, Detroit, 1992). Eriti olulised on ω-3- ja ω-6-rasvhapete
+perekonnad, kuigi tuntakse ka ω-7 ja ω-9 perekondi. ω-3-rasvhapped Olulisemad
+ω-3-rasvhapped on kolm järgmist (Products …, 1991; Leskanich, Noble, 1997). 1.
+9-,12-,15-oktadekatrieenhape, triviaalnimetusega ω-linoleenhape (C18:3n-3),
+lihtsustatud struktuurivalemiga H3C(CH2-CH=CH)3-(CH2)7-COOH ω-linoleenhape on 5
+korda halvemini püsiv kui linoolhape, valguse või hapniku mõjul rääsub kiiresti.
+Seda tuleb tõsiselt arvestada ω-linoleenhappe tootmisel (What …, 1998). 2.
+5-,8-,11-,14-,17-eikosapentaeenhape (C20:5n-3). Kirjanduses kasutatakse
+koondnimetust EPA H3C-(CH2-CH=CH)5-(CH2)3-COOH 3.
+4-,7-,10-,13-,16-,19-dokosaheksaeenhape (C22:6n-3). Kirjanduses kasutatakse
+koondnimetust DHA H3C-(CH2-CH=CH)6-(CH2)2COOH. Tuntud on ka oktadekatetraeenhape
+(C18:4n-3) ja dokosapentaeenhape (C22:5n-3), mille koondnimetuseks on DPA.
+ω-6-rasvhapped ω-6-rasvhapetest on tuntumad (Leskanich, Noble, 1997): 1.
+9-,12-oktadekadieenhape, triviaalnimetusega linoolhape (C18:2n-6)
+CH3-(CH2)4-CH=CH-CH2-CH=CH-(CH2)7-COOH. 2. 6-,9-,12-oktadekatrieenhape,
+triviaalnimetusega ω-linoleenhape (C18:3n-6). Lihtsustatud struktuurivalem:
+H3C-(CH2)3-(CH2CH=CH)3-(CH2)4-COOH. 3. 8-,11-,14-eikosatetraeenhape,
+triviaalnimetusega arahidoonhape (C20:4n-6) CH3-(CH2)3-(CH2CH=CH)4-(CH2)3-COOH.
+ω-6-rasvhapetest tuntakse ka eikosadieenhapet (C20:2n-6), dihomo-ω-linoleenhapet
+(C20:3n-6), dokosatetraeenhapet (C22:4n-6) ja dokosapentaeenhapet (C22:5n-6).
+1.2.1. ω-3- ja ω-6-rasvhapete metabolismist inimorganismis Küllastumata
+rasvhapete tekkeprotsesse organismis tuntakse veel halvasti. On teada, et ainult
+neid rasvhappeid, milles kaksiksidemed asuvad seitsmendast süsinikuaatomist
+(metüülrühma poolt lugedes) karboksüülrühma pool, suudavad loomorganismid ise
+sünteesida. Kui aga kasvõi ükski kaksikside asub terminaalse seitsmenda
+süsinikuaatomi piirkonnas, ei suuda loomorganism sellist hapet sünteesida ja
+peab seda saama toidu koostises. Selliste hapete hulka kuuluvad näiteks
+asendamatud linool- ja linoleenhape. Linool- ja linoleenhape koos palmitooleiin-
+ja oleiinhappega on lähteaineteks kõigile teistele loomorganismile vajalikele
+küllastumata rasvhapetele, mis alternatiivselt moodustuvad kas ahela
+pikendamisel karboksüülrühma poolt või spetsiifilisel desatureerimisel (Tohver,
+1977). Omega-3-rasvhappeid kasutab organism prostaglandiinide sünteesiks
+(Teesalu, Vihalemm, 1993). On teada, et ω-3-rasvhapetel on oma funktsioon ka
+bioloogilistes membraanides, eeskätt silma võrkkestas ja kesknärvisüsteemis
+(Nash et al., 1995b). Linool- ja ω-linoleenhape ise ei oma organismis
+asendamatut funktsiooni, kuid nad on algmaterjaliks pikema ahelaga küllastumata
+rasvhapetele, millel on asendamatud funktsioonid (Opstvedt, 1985). Joonis 1
+selgitab lihtsustatult ω-3- ja ω-6-rasvhapete metabolismi organismis, näidates
+ka nende võimalikke looduslikke allikaid. Nagu jooniselt 1 nähtub, on ω-3- ja
+ω-6-rasvhapete metabolismi tulemuseks inimorganismile väga olulised ained.
+Prostatsükliin ja tromboksaan reguleerivad vere hüübimist ja arterite ahenemist
+- laienemist, dokosaanheksaeenhape on aju, silma võrkkesta ja närvirakkude üks
+komponente. Dihomo-ω-linoleenhape, arahidoonhape ja eikosapentaeenhape on ka
+eikosanoidide prekursoriteks, mis mõjutavad mitmeid raku ainevahetusprotsesse
+(Sardesai, Detroit, 1992). Jooniselt 1 selguvad ka põhilised ω-3-rasvhapete
+allikad. J.A.Nettleton (1991) rõhutab, et ω-3-rasvhappeid leidub planktonis,
+mõnede taimede seemnetes ja kalaõlis. Seejuures on kalaõli ainsaks
+kontsentreeritud lähteaineks EPA-le ja DHA-le. On tehtud juba ka esimesi katseid
+eikosapentaeenhappe mikrobioloogiliseks sünteesiks Mortirella fungi abil (Leman,
+1993). Tuleb ka arvestada, et rasvade rasvhappelist koostist võib tugevasti
+mõjutada nende termiline töötlemine. Kuidas just, sellele on vastust otsitud
+juba ligikaudu 60 aastat (Billek, 1992). Joonis 1. ω-3- ja ω-6-rasvhapete
+metabolism (Fish …, 1991; Hämmal, Tikk, 1997; Metabolism …, 1998) 1.2.2. ω-3- ja
+ω-6-rasvhapete võime muuta füsioloogilisi protsesse ω-3-rasvhapete baasil
+organismis sünteesitavad prostaglandiinid vahenda-vad mitmeid keemilisi
+protsesse. S. Teesalu ja T. Vihalemma (1993) andmetel on teada kuus valdkonda,
+kus ω-3-rasvhapped muudavad organismi metabolismi: 1) vähendavad
+triglütseriidide sünteesi maksas; 2) vähendavad vereliistakute kokkukleepumist
+ja pärsivad seega veresoonesiseste trombide teket; 3) aitavad parandada
+hapnikupuudusest tekkinud kahjustusi kudedes; 4) võivad langetada vererõhku;
+kõrge vererõhk on peamine südameinfarkti riskifaktor; 5) vähendavad vere
+kolesteroolisisaldust (LDL-sisaldust arvatavasti mitte); 6) tugevdavad
+immuunsüsteemi. Verenäitajate paranemist ning vererõhu langust ω-3-rasvhapete
+mõjul on täheldatud paljudes uurimustes (Atkinson et al., 1987; Saynor, Gillot,
+1988; Weintraub et al., 1988; Sanders et al., 1989; Li, Steiner, 1990; Molgaard
+et al., 1990; Sanders, Hinds, 1992; Mark, Sanders, 1994). S. F. Olsen jt. (1992)
+leidsid seose raseduse kestvuse ja rasedate toidu ω-3-rasvhapete sisalduse vahel
+(kasutati erinevaid toiduratsioone alates seitsmendast raseduskuust). Positiivse
+mõjuga on nad ka südame arütmia korral (Flaxseed …, 1997a). Uurimused on
+näidanud, et polüküllastumata rasvhapete omastamine sõltub samal ajal ka söödud
+toorkiu kogusest (Olubajo et al., 1986). Meedikute huvi on ω-rasvhapete
+ravivõime uurimisel kandunud põhiliselt küll südame-veresoonkonna haiguste
+ennetamisele ja seetõttu just vere kolesteroolisisalduse vähendamisele, kuid
+paljud uurimused on püüdnud selgitada ka nende hapete võimalikku positiivset
+mõju väikelastele ja eriti alakaalulistele imikutele (Lasserre et al., 1985;
+Carlson et al., 1991; 1992; Sanders, Reddy, 1992; Boehm et al., 1996).
+ω-3-rasvhapete mõjul on täheldatud ka angiini (Saynor et al., 1984) ja psoriaasi
+(Sanders, 1993) taandumist. 1.2.3. ω-3- ja ω-6-rasvhapete seos vere
+kolesteroolisisaldusega ja südame-veresoonkonna haigestumisega Kolesteroolil on
+organismis palju funktsioone. Ta on tähtis rakumembraani koostisosa, mida vajab
+iga organismi rakk. Lisaks on ta sapphapete, D-vitamiini ja steroidhormoonide
+eelkäija (Viigimaa, Dominiczak, 1997). Rakud võivad endale kolesterooli
+sünteesida või saada seda ümbritsevast keskkonnast. Toidu kolesterool ei ole
+vereseerumi kõrge kolesteroolisisalduse peamine põhjus, keha valmistab iga päev
+umbes 1000 mg kolesterooli (Teesalu, Vihalemm, 1993). Ka R. Reisler (1998)
+väidab, et toidu mõjul vereplasma kolesteroolisisalduse tõus varieerub
+indiviiditi ja ainult väikesearvulisel, tõesti kõrge riskiteguriga grupil võib
+ülemäärane toidu kolesteroolisisaldus põhjustada südame-veresoonkonna haigusi.
+Professor R. Vokk nendib, et inimene peab lisaks maksa poolt toodetavale, saama
+toiduga 300 mg kolesterooli päevas. Toidu kolesteroolist imendub keskmiselt
+50-60%. Seega, kui toidus on 500 mg kolesterooli, tähendab see 250-300 mg
+kolesterooli saamist väljastpoolt. (Teesalu, Vihalemm, 2001) Organism vajab
+kolesterooliestreid rasvhapete imendumiseks ja kasutamiseks, mistõttu
+küllastatud rasvhapped on organismile kahjulikumad kui kolesterool (Vokk, tsit.
+Jänes, 1999). Kolesterool ja teised lipiidid ei lahustu vees, neid transpordivad
+veres mitut tüüpi lipoproteiinid. Kõige madalama tihedusega (sisaldavad kõige
+vähem proteiini) on külomikronid, väga madala tihedusega lipoproteiinide puhul
+kasutatakse ingliskeelset lühendit VLDL (very low density lipoproteins). Madala
+tihedusega lipoproteiinide puhul kasutatakse lühendit LDL (low density
+lipoproteins). Need lipoproteiinid kannavad kolesterooli rakkudeni ja seetõttu
+nimetatakse seda ka halvaks kolesterooliks. Kõrge tihedusega lipoproteiinid HDL
+(high density lipoproteins) kannavad kolesterooli kudedest maksa ja seda
+nimetatakse ka heaks kolesterooliks. Arvatakse, et nendel inimestel, kes saavad
+toiduga palju rasva ja kolesterooli, tõuseb vere LDL-sisaldus. Mida rohkem on
+veres HDL-kolesterooli, seda parem inimese tervisele (Teesalu, Vihalemm, 1993).
+E. A. Mayfieldi (i.a.1) arvates põhjustab LDL-kolesterool rasva ladestumist
+veresoonte seintele. Vastavad uurimused on tõestanud, et vere kolesteroolitaseme
+ja südamehaigustesse suremuse vahel on tihe seos (Simons, 1986; Scandinavian …,
+1994). Eestis on suremus südamehaigustesse ülisuur (Viigimaa, Dominiczak, 1997),
+kusjuures vere kolesteroolisisaldus on mõõdukalt kõrgenenud (5,2 -6,5 mmol/l)
+45-50% ja tunduvalt kõrgenenud (üle 6,5 mmol/l) 25-30% keskealistest elanikest.
+Arvatakse, et südame-veresoonkonna haigused ohustavad Eestis kahte kolmandikku
+elanikkonnast (Leino, 1998), ning et praegu on vereringehaigused rohkem kui
+poolte inimeste surma tegelikeks põhjusteks (Peets, 1998). Suremus
+südame-veresoonkonna haigustesse suureneb pidevalt. Kui aastal 1900 suri
+Põhja-Ameerikas nendesse haigustesse 14,2 %, siis möödunud sajandi 90-ndatel
+olid need haigused surmapõhjuseks juba 33% juhtudest (The 50 …, i.a.1).
+Südame-veresoonkonna haigestumisi põhjustavad mitmed tegurid, millistest
+peamised on suitsetamine, LDL-kolesterooli suurenenud kontsentratsioon, kõrge
+vererõhk, südame vasaku vatsakese hüpertroofia. Olulised riskitegurid on ka
+diabeet, liikumisvaegus, HDL-kolesterooli madal tase, ülekaalulisus ja menopaus
+(Viigimaa, Dominiczak, 1997). Eeltoodu näitab dieedi olulisust
+südame-veresoonkonna haiguste vältimisel. Kuni viimaste aastakümneteni polnud
+täpselt teada, kuidas ja millal tõuseb veres HDL tase ning kas seda mõjutab
+küllastatud rasvhapete vahekord toidus. Möödunud sajandi 90. aastatel uuriti
+neid seoseid põhjalikult ning leiti, et vereplasma kolesteroolisisaldus sõltub
+kindlalt ka toidus kasutatavate rasvade koostisest (Dietary …, 1998). Teadlaste
+huvi äratas juba 1950. a. fakt, et Gröönimaa eskimotel esineb tunduvalt harvem
+südameinfarkti ja ateroskleroosi kui ameeriklastel (Sinclair, 1953; Nash et al.,
+1995; Parkinson et al., 1994). Seda hoolimata sellest, et eskimote toit sisaldab
+suures koguses vaala- ja hülgerasva ning liha. Rasva ja rasvase liha söömist
+peetakse ateroskleroosi põhjustajaks. Eskimod söövad aga palju ka külma-veekalu,
+kes toituvad planktonist. On teada, et Gröönimaa eskimod söövad kuni 400 g kala
+päevas (Bang, Dyerberg, 1972), jaapanlased kuni 100 g päevas (Kagawa et al.,
+1982). Nn. Zutpheni uuringutel (Kromhout et al., 1985) selgitati, et suremus
+südame-veresoonkonna haigustesse oli sellel elanikkonna osal, kes tarbis
+vähemalt 30 g kala päevas, umbes 50% madalam. Et teatud kalaliikide söömine
+suurendab HDL taset, tõestas W. S. Harris (1989). Tehti kindlaks, et
+külmaveekalades (makrell, lõhe, hiidlest, heeringas, tuunikala) esineb kõrges
+kontsentratsioonis ω-3-rasvhappeid. Tänapäeval ollakse veendunud, et vere
+üldkolesterooli hulka vähendavad küllastumata rasvhappeid sisaldavad taimeõlid
+(päevalille-, soja-, oliivõli), letsitiin (fosfolipiidid), ω-3-rasvhapped ja
+kiudained toidus (Teesalu, Vihalemm, 1993). Enamik teadlasi ja meedikuid on
+seisukohal, et ω-3-rasvhapete suurem kogus inimtoidus aitab hoida tasakaalus
+HDL- ja LDL-kolesteroolide taset veres ja seega vähendada riski haigestuda
+südame-veresoonkonna haigustesse. 1.2.4. ω-3- ja ω-6-rasvhapete soovitatavad
+kogused inimtoitlustamisel 1992. a. tühistas Inglise Toitumise Sihtasutus oma
+seni kehtinud soovitused inimtoidu küllastatud ja küllastumata rasvhapete
+vahekorra kohta, olles jõudnud arusaamisele, et mitte kõik küllastumata
+rasvhapped pole organismis ühesuguse mõjuga (Leskanich, Noble, 1997). Hakati
+oluliseks pidama ω-6- ja ω-3-rasvhapete vahekorda (Galli, Simopoulos, 1989).
+Selle põhjuseks on asjaolu, et organism ei ole võimeline konverteerima ω-6
+perekonna rasvhappeid ω-3 perekonna rasvhapeteks või vastupidi. Nende
+metabolismist võtavad osa ühed ja samad ensüümid. Seetõttu võib ühe rasvhappe
+domineerimine teise välja suruda. Meie toidus on ülekaalus ω-6-rasvhapped. VI
+Euroopa sümpoosionil "Munad ja munaproduktide kvaliteet" märgiti, et ideaalseks
+ω-6- ja ω-3-rasvhapete vahekorraks inimtoitlustamisel oleks vahekord 3: 1-10: 1,
+kuid tegelikult on see suhe näiteks Austraalias ligi 30: 1 (Quality …, 1996).
+Tüüpilises läänelikus toiduratsioonis on vastav suhe - 25: 1, ideaalne oleks 5:
+1 (The problems …, 1996). Seetõttu soovitataksegi eelkõige suurendada merekalade
+kogust toidus, kuna inimese igapäevasest vajadusest jääb seni puudu linoolhapet
+5%, ω-linoleenhapet aga 95% (The 50 …, i.a.). Inimtoitlustuses on seega
+probleemiks vajaliku koguse ω-3-rasvhapete manustamine. Kalade (soovitatakse
+süüa 3 korda nädalas) kõrval on ω-3-rasvhapete allikaks ka rapsiõli, sojaõli,
+kreeka pähkli õli, merevetikad (Teesalu, Vihalemm, 1993). ω-3-rasvhapete päevase
+vajaduse kohta on lahkuminevaid arvamusi. Enamasti loetakse sobivaks
+(vajalikuks) koguseks 0,1 … 0,4 g ω-3-rasvhappeid päevas (Leskanich, Noble,
+1997; Products …, i.a.; The importance …, 1998). On ka soovitatud võtta 1-2
+teelusikatäit ω-linoleenhapet päevas (What …, 1998). Osa teadlasi väidab, et
+koronaarhaigusi aitab vältida 0,3 -1,0 -grammine ω-3-rasvhapete päevane kogus
+(Harris, 1989; Duthie, Barlow, 1992). Koronaarhaiguste kliinilistes
+situatsioonides olevad inimesed vajavad päevas 2-5 g eikosapentaeenhapet +
+dokosaheksaeenhapet (Barlow et al., 1990; Duthie, Barlow, 1992). Firma Burnbrae
+spetsialistid väidavad, et 25-49 aastased mehed vajavad päevas 1500 mg
+ω-3-rasvhappeid, samas vanuses naised 1100 mg (Burnbrae …, i.a b). S. Teesalu ja
+T. Vihalemm (1993) leiavad, et inimesele on sobivaks päevaseks annuseks 4 g
+ω-3-rasvhappeid, hoiatades seejuures, et liigne ω-3-rasvhapete kogus (15-30 g)
+võib tekitada hemorraagiat. Ka M. Zilmer jt. (1995) hoiatavad õlide (sealhulgas
+ka kalaõlide) kestva liigtarbimise eest, sest see võib põhjustada DNA
+oksükahjustusi ja ateroskleroosiprotsesside hoogustumist. Mõned ω-3-rasvhapete
+rikkad toiduained sisaldavad palju ka A- ja D-vitamiini, mis suurtes kogustes
+võivad olla toksilised. Mõned kalaõlid sisaldavad palju kolesterooli, mistõttu
+nende liigne tarbimine on samuti kahjulik. N. R. Raper jt. (1992) uurisid
+toitumistavade muutumist Ameerika Ühendriikides 1985. a. võrreldes 1935. aastaga
+ja leidsid, et kuigi kala tarbimine on suurenenud, on vereseerumis
+eikosapentaeenhappe sisaldus langenud. Põhjus - muutunud maitse-eelistused
+kindlate kalaliikide osas. Seevastu dokosaheksaeen-happe tase veres on tõusnud
+tänu suuremale linnuliha tarbimisele. Tõusnud on ka linoleenhappe sisaldus tänu
+suuremale sojaõli tarbimisele. ω-6-rasvhapete liigse manustamise eest hoiatavad
+mitmed teadlased, väites, et see võib mõjutada immuunsüsteemi (Sanders, 1988;
+Rasmussen et al., 1994), vähendada HDL-kolesterooli kontsentratsiooni (Mattson,
+Grundy, 1985), suurendada meestel sapikivide tekkimise riski (Sturdevant et al.,
+1973). Kokkuvõttena eeltoodust võib nentida, et kogu maailmas ollakse veendunud
+vajaduses suurendada inimtoidus ω-3-rasvhapete kogust ja seetõttu on hakatud ka
+otsima võimalusi toiduainete ω-3-rasvhapete sisalduse tõstmiseks. 1.3. Võimalusi
+ω-3-rasvhapete sisalduse suurendamiseks munades ja linnulihas Üheks võimaluseks
+suurendada inimtoidus südame-veresoonkonna haigusi vältida aitavate
+ω-3-rasvhapete sisaldust on lindude söödaratsiooni rikastamine vastavaid
+vajalikke rasvhappeid sisaldavate söödalisanditega, et seeläbi suurendada
+ω-3-rasvhapete sisaldust nii linnulihas kui ka munades. Kanade sööda oskusliku
+valikuga võib kanamuna rebu ω-3-rasvhapete kogust suurendada kuni 200 mg-ni
+(Research …, 1998). Katsetatud on paljusid variante (rapsiõli, linaõli,
+linaseemned, kalaõlid, vetikad jm.), kuid probleemiks on tavaliselt jäänud
+toodete ebameeldiv lõhn või maitse (We are …, 1995; The hearty …, 1995).
+Järgnevalt vaadeldakse lähemalt munade ja linnuliha rikastusvõimalusi
+ω-3-rasvhapetega. 1.3.1. Munade ja linnuliha rasvhappelisest koostisest
+Kanamunad. Kogu munas sisalduv rasv on koondunud munarebusse (muna-kollasesse).
+Enamik rebu lipiididest esineb lipoproteiinkompleksidena (Noble, 1987),
+kusjuures neid on kahesuguse tihedusega. Kogu lipiidide hulgast moodustab madala
+tihedusega fraktsioon 93%. Rebu kõikidest lipiididest moodustavad
+kolesteroolestrid 1,3, triglütseriidid 63,1, vabad rasvhapped 0,9, vaba
+kolesterool 4,9 ja fosfolipiidid 29,7 % (Noble, 1987). Valitsevateks
+rasvhapeteks on munarebus palmitiin-, oleiin- ja linoolhapped (Christie, Moore,
+1972). Kanamuna rebu rasvhappelisest koostisest annab täpsema ülevaate tabel 1.
+Erinevusi eri linnuliikide munarebude fosfolipiidide rasvhappelises koostises
+iseloomustab tabel 2. Nagu tabelist 2 selgub, moodustavad munarebus leiduvatest
+rasvhapetest põhilise osa oleiin-, palmitiin- ja steariinhape, ka linoleenhape.
+Inimesele eriti olulisi ω-3-rasvhappeid esineb rebus väheses koguses. Tabelis 3
+on toodud andmed erinevate linnuliikide munade rebude rasvhappelise koostise
+kohta. Munarebu rasvhappelist koostist ei mõjuta lindude sööda energeetiline
+tase ega sööda süsivesikute- või proteiinisisaldus (Gardner, Young, 1972;
+Andersson et al., 1978; Noble, 1987). Sööda üldise rasvasisalduse muutus muudab
+veidi ka rebu üldlipiidide sisaldust (Reiser, 1951; Ostrander et al., 1960).
+Erinevusi rebu rasvhappelises koostises on aga täheldatud erinevate tõugude,
+liinide ja krosside vahel (Sell et al., 1968; Washburn, 1979, Ahn et al., 1995)
+ja ka erinevas vanuses lindude vahel (Noble et al., 1986). Tabel 1. Kanamuna
+rebu rasvhappeline koostis (Noble, 1987) Tabel 2. Eri linnuliikide munarebu
+rasvhappeline koostis, % fosfolipiididest Toodud andmetest selgub, et
+polüküllastumata rasvhapete sisaldus on vutimuna rebus kõrgem kui kana- ja
+kalkunimuna rebus. S. E. Scheideler jt. (1998) uurisid erinevate kanakrosside
+võimet omastada ω-3-rasvhappeid sööda 10%-lise linaõli sisalduse korral. Katse
+tulemused on esitatud tabelis 4. Tabel 3. Vuti-, kana- ja kalkunimunade rebu
+rasvhappeline koostis, % üldlipiididest ja kolesteroolisisaldus (Bitman, Wood,
+1980; Shanaway, 1994) Tabel 4. Erinevate kanakrosside munarebu ω-3-rasvhapete
+sisaldus, % üldlipiididest (Scheideler et al., 1998) Võrreldud on ainult
+valgekoorelisi mune munevaid krosse, kuid ka nende erinevate kanakrosside
+ω-3-rasvhapete omastamise võimes on märgatavaid erinevusi. On täheldatud ka
+munarebu rasvhappelise koostise erinevust vabalt elavatel ja farmilindudel.
+Vastavad andmed on toodud tabelis 5. Esitatud andmete puhul on raske mingeid
+põhjapanevaid järeldusi teha, kuna puuduvad andmed söötmise kohta, kuid võib
+täheldada, et looduses ehk siis vabapidamisel lindude munarebu polüküllastumata
+rasvhappete sisaldus on suurem kui farmilindudel. Tabel 5. Munarebu
+rasvhappeline koostis, % üldlipiididest Vutimunad. Vutimunade tarbimise
+positiivne mõju inimese tervisele on tuntud aastakümneid. Neile omistatakse
+organismi üldist toonust tõstvat toimet. Seetõttu soovitatakse vutimunade kuuri
+bronhiaalastma, stenokardia ja koletsüstiidi, samuti ka mao ja
+kaksteistsõrmiksoole haavandtõve, neurasteenia ja unetuse korral. Ka sisaldavad
+vutimunad märksa vähem kolesterooli kui teiste linnuliikide munad. S. A. Riad
+jt. (1981) uurimuste kohaselt sisaldab vutimuna rebu 11,96 mg kolesterooli 1
+g-s, faiomi kanadel on see näitaja 14,2; hollandi kalkunitel 15,6 ja pekingi
+partidel 19,3. Vutimunade kolesteroolisisalduse osas on katsetulemused siiski
+küllaltki suurtes piirides varieeruvad. Näiteks on määramisel saadud vutimunade
+rebu kolesteroolisisalduseks (mg/g) ka järgmisi näitajaid: 12,83 (Bitman, Wood,
+1980); 14,3 (Bair, Marion, 1978); 26,02 (Lepore, Marks, 1965). Vutimunade rebu
+rasvhappeline koostis on toodud tabelis 3. Vutimunade ravivõime bronhiaalastma,
+kroonilise kopsupõletiku ja tuberku-loosse intoksikatsiooni korral on küll
+üldtunnustatud (?????, ?????, 1993), kuid kas raviefekti annavad munas väga
+soodsas kombinatsioonis aminohapped, ω-3-rasvhapped või lüsosüüm, pole veel
+lõplikult kindlaks tehtud. Linnuliha. Linnuliha koostist on maailmas väga
+põhjalikult uuritud, ka selle rasvhappelise koostise kohta leidub piisavalt
+andmeid. Broileriliha rasvhappelise koostise kohta on toodud andmed tabelis 6
+ning võrdlevad andmed rasvhappelise koostise kohta broileriliha kogu rasvas ja
+fosfolipiidides tabelis 7. Tabel 6. Broileriliha rasvhappeline koostis, %
+üldlipiididest (Ratnayake et al., 1989) Tabel 7. Rasvhapete sisaldus
+broileriliha üldlipiidides ja fosfolipiidides, % (Ackman et al., 1988) On
+täheldatud ka liha rasvhappelise koostise erinevusi vabalt elavatel ja
+farmilindudel (Koizumi et al., 1991). ω-3-rasvhapete sisaldus võib vabalt
+elavate lindude kudedes olla kuni viis korda suurem (We ..., 1995). Tabel 8.
+Erinevate linnuliikide liha rasvhappeline koostis, % üldlipiididest (Decker,
+Cantor, 1992) Eeltoodud tabelite andmetest nähtub, et polüküllastumata
+rasvhappeid sisaldub rohkem kanabroilerite, kalkunite ja vuttide lihas.
+Rasvhapetest esineb kõige rohkem oleiinhapet, järgnevad palmitiin- ja linoolhape
+(Leskanich, Noble, 1997). Küllastatud, monoküllastumata ja polüküllastumata
+rasvhappeid on kõikides linnulihades enam-vähem võrdselt, ligikaudu 33%.
+Inimesele eriti oluliste, ω-3-rasvhapete sisaldus on linnulihas siiski
+suhteliselt väike. Vutiliha kolesterooli-sisalduseks oli D. Hamm ja C. Ang
+(1982) andmetel 57,8 mg/100 g lihas. Broilerite rinnalihaste üldlipiididest
+moodustas kolesterool 5-7%. 1.3.2. Munade ja linnuliha ω-rasvhappelise koostise
+mõjutamiseks kasutatavad söödad Et lindudele söödetavate rasvarikaste söötadega
+on võimalik mõjutada ka munarebu ja linnuliha rasva rasvhappelist koostist, on
+paljude teadlaste poolt katseliselt kindlaks tehtud (Wheeler et al., 1959;
+Pankey, Stadelman, 1969). Esimesed sellealased uurimused kuuluvad E. M.
+Cruikshankile (1934; 1939). Oliiviõli söötmine põhjustas oleiinhappe taseme
+suurenemist munarebus (Donaldson, 1967), erinevad aedviljadest pärinevad õlid
+suurendasid linool- ja linoleenhappe sisaldust munarebus (Summers et al., 1966),
+kalaõli söötmine suurendas munarebus polüküllastumata rasvhapete osatähtsust
+(Navarro et al., 1972; Couch, Saloma, 1973; Adams et al., 1989). Linnuliha
+rasvhappeline koostis on samuti mõjutatav söödaga (Miller, Robisch, 1969; Ackman
+et al., 1988; Hargis, Elswyk van, 1993). Kookospähkliõliga saavutati küllastatud
+rasvhapete koguse suurenemine (Yau et al., 1991), maisiõliga linoolhappe
+osatähtsuse suurenemine (Marion, Woodroof, 1963) linnurasvas. Samalaadse mõjuga
+oli sojaõli (Scaife et al., 1990). Polüküllastumata rasvhapete sisalduse
+suurendamine linnukasvatus-saadustes on õnnestunud mitmete vastavaid rasvhappeid
+sisaldavate ainetega, eeskätt kalaõlidega (Hulan et al., 1988; Phetteplace,
+Watkins, 1990; Nash et al., 1995). Munades ja linnulihas ω-rasvhapete kogust
+suurendavaid olulisemaid söödakomponente alljärgnevalt käsitletaksegi. Kalaõli
+ja kalajahu. Südamehaigusi ennetav toime oli selleks tõukejõuks, mis sajandi
+keskel vallandas teadlaste elava huvi külmade merede kalade ning ω-3- ja
+ω-6-rasvhapete vastu. Kalaõlis ja kalajahus on nende hapete sisaldus kõrge, kuid
+vaevalt inimesele meeldiks iga päev sisse võtta südamehaiguste profülaktikaks
+20-30 g kalajahu, nii nagu seda soovitavad mitmed uurijad (Christophersen, 1985;
+Fish …, 1986). Kalad on ω-rasvhapete sisalduse poolest erinevad. Mõnede
+kalaõlide rasvhappeline koostis on toodud tabelis 9. Tabeli andmed näitavad, et
+nendest kaladest toodetud õlis on suhteliselt kõrge ω-3-rasvhapete sisaldus ja
+madal ω-6-rasvhapete sisaldus. Kõrgeim polüküllastumata rasvhapete sisaldus on
+anšoovise, sardiini ja ameerika heeringa õlil. 100 g kalaõli ω-3-rasvhapete
+sisalduse kohta on kirjanduses ka järgmisi andmeid: tursamaksa õli 19,2,
+heeringaõli 14,0, ameerika heeringa õli 21,7, kontsentreeritud kalaõli - 29,4 ja
+lõheõli - 20,1 g (Omega-3 …, 1995). Merekaladest on kõrge ω-3-rasvhapete
+sisaldusega ka makrell (joonis 2). Tabel 9. Mõnede kalaõlide rasvhappeline
+koostis, % lipiidide koguhulgast (Ack-man, 1982; Opstvedt, 1985) Heeringaõli
+ebameeldiva maitse ülekandumise kohta leidub kirjanduses ka andmeid, kui seda
+oli lindude söödas 20% (Allen et al., 1996a). Joonis 2. ω-3-rasvhapete sisaldus
+merekalades (Roch, 1988) Kalajahu ja -õli Läänemere kaladest ei ole arvatavasti
+ω-3- ja ω-6-rasvhapete sisalduse suurendajana kasutatavad, kuigi see probleem
+vajaks uurimist. Mõnede kalajahude rasvhappelist koostist iseloomustab tabel 10.
+Tabel 10. Mõnede kalajahude rasvhappeline koostis, % lipiidide koguhulgast
+Linaseemned ja -õli. Lina (Linum ussitatissimum L.), üks vanemaid kultuurtaimi
+üldse (Folklore …, i.a.), on ka Eestis kasvatatav kiud- ja õlitaim. Tema seemned
+on rasva- (? 30%) ja proteiini- (? 25%) rikkad. Linaseemnete omapäraks on nende
+rohke limaainete, aga ka sinihappe glükosiidi - linamariini - sisaldus (Oll,
+1993; Chadha et al., 1995). Linamariin vabastab seedekanalis hüdrolüüsudes
+sinihapet, mistõttu tooreid linaseemneid ei või toiduks kasutada. Ligikaudu
+10-minutilise keetmise jooksul toksilisus kaob. Nisuga võrreldes sisaldavad
+linaseemned 40% rohkem lämmastikku, 44% rohkem fosforit, 100% rohkem kaaliumi ja
+59% rohkem väävlit (Flax …, 1997). Taimsetest toiduainetest on linaseemned kõige
+suurema? -linoleenhappe sisaldusega (Flaxseed …, 1997b), mistõttu neid peetakse
+21. sajandi toidu üheks perspektiivseimaks koostisosaks. Linaseemnejahu
+sisaldavate toodete küpsetamisel-kuumutamisel on? -linoleenhappe kadu minimaalne
+(Chen et al., 1994), kuid linaseemnete otsest kasutamist inimtoiduainena on veel
+vähe uuritud (Cunnane et al., 1993). Linaseemnete keemilist ja rasvhappelist
+koostist võib täpsemalt iseloomustada järgmiselt (Walton …, i.a.). 100 g
+linaseemneid sisaldab: selles: Linaõli saadakse tavaliselt puhastatud
+linaseemnetest külmpressimisel, kus temperatuur ei tõuse üle 65 C. Külmpressitud
+linaõli ei sobi kasutamiseks kõrgetel temperatuuridel (näiteks küpsetamine
+suitsevas õlis) (Carter, 1993). Seejuures nenditakse, et linaõliga
+pagaritoodetes toimub küpsetamisel vähem muutusi kui teiste õlide korral, ning
+et linaõlis praktiliselt puuduvad sinihappe glükosiidid, mis asuvad põhiliselt
+linaseemnete limaainetes (Cunnane, 1992). Kalaõlidega võrreldes on linaõlis ligi
+2 korda rohkem ω-3-rasvhappeid ja seejuures on tema kasutamine tarbijatele
+märksa odavam (There ” …, i.a.). 100 g linaõli ω-3-rasvhapete sisalduseks
+pakutakse ka 53,3 g (Omega-3 …, 1995b). Linaõli rasvhapetest moodustavad
+küllastatud happed 9%, mono-küllastumata happed 18, ω-3 happed 57 ja ω-6 happed
+16% (Flaxseed …, i.a.a). Põlvas AS Orava Linas toodetud linaõli rasvhappelise
+koostise kohta annab firma järgmised andmed (Rafineerimata …, i.a.): E-vitamiini
+sisaldab rafineerimata linaõli 47-50 mg/kg. Õli ise on läbipaistev,
+kollakas-pruunikas vedelik, kergelt mõrkja maitse ja omapärase lõhnaga. Õhu ja
+päikesevalguse käes õli pakseneb, omandab rääsunud lõhna ja tugevalt mõrkja
+maitse (Rafineerimata …, i.a.). Katsetel linaõliga tuleb õli nende omadustega
+eriti arvestada. Rapsiõli. Rapsi (Brassica napus oleifera) kui kultuurtaime on
+kasvatatud Lõuna-Aasias ja Vahemeremail juba ligi 4000. a. e.m.a. Eestis on raps
+äratanud tähelepanu kui toiduainetööstusele vajalik tooraine, kuigi esmalt
+hakati teda kasvatama haljassöödaks (Kaarli, 1965). Õlikultuurina hakati rapsi
+kasvatama Eestis möödunud sajandi 80-ndate aastate algul, seemnesaagid on olnud
+madalad, 10 ts/ha piirimail (Ilus jt., 1995). Esimesena alustati Eestis
+rapsiseemnetest õli väljapressimist tolleaegses Harju rajooni J. Lauristini nim.
+kolhoosis, kus 1986. a. valmis vastav töötlemistsehh. Rapsiseemnete kuivaine
+sisaldab 21,0 -27,5 % toorproteiini ja 38,9 -42,8 % toorrasva. Rapsi nagu
+teistegi ristõieliste taimede omapäraks on, et väärtuslike toitainete kõrval
+sisaldavad nad ka mitmeid kasvu pidurdavaid või koguni toksilisi ühendeid.
+Rapsiõli kibe maitse on tingitud peamiselt eruukhappest
+CH3(CH2)7CH=CH(CH2)7COOH. Enne sihipärase aretustöö algust oli rapsiõli
+seemnetest saadud õli eruukhappe sisaldus kõrge (22-60%), mis pidurdas oluliselt
+tema kasutamist toiduõlina (Ilus jt., 1995). Sihipärase aretustööga loodi rapsi
+nn. 0-variandid, milles eruukhappe sisaldus oli alla 5% (eruukhape oli asendunud
+põhiliselt oleiinhappega). Samal ajal tõusis kahekordseks linool- ja
+linoleenhappe sisaldus. Rapsiseemnete kahjulikuks koostisosaks on ka
+glükosinolaadid, mida rapsiseemnetes on leitud üle 30 (Sørensen, 1990).
+Glükosinolaatide üldvalem on Rapsiseemnetes on põhilisteks glükosinolaatideks
+glükonapiin, glükobrassikanapiin ja proigotriin (Reeben, 1986). Glükosinolaadid
+esinevad rapsis alati koos ensüüm mürosinaasiga ja hüdrolüüsuvad viimase toimel
+kas glükoosi ja vesiniksulfaadini või kuni isotsüanaatide, tiotsüanaatide või
+nitriilideni. Viimatinimetatud ühendid on toksilised ja põhjustavad häireid
+kilpnäärme ja maksa talitluses. Eriti mürgised on nitriilid, mis kahjustavad
+peamiselt maksa (Bell, 1984). 1979. a. tähistati Kanadas kaubamärgiga Canola
+rapsi 00-variandid, mille õli sisaldas alla 2% eruukhapet ja rasvavaba rapsijahu
+ühes grammis oli vähem kui 30 (mooli) glükosinolaate. Canola seemned sisaldavad
+keskmiselt 40% õli (Canola …, 1996). K.-H. Lee jt. (1995) andmed Canola seemnete
+keemilise koostise kohta on toodud tabelis 11. Tabel 11. Canola seemnete ja jahu
+keemiline koostis (Lee et. al., 1955) Tuntakse ka väikse toorkiusisaldusega
+000-variante (Ilus, 1995). Alates 1991. aastast ei tohi Euroopa Liidu maades
+toodetava rapsiseemne glükosinolaatide sisaldus ületada 20 (mol/g).
+Rapsiseemnetes esineb ka tanniine ja fenoolhappe derivaate. Nendest tuntuim
+sinapiin, mis võib põhjustada pruune mune munevate kanatõugude munades
+kalamaitset (sinapiinist moodustub trimetüülamiin, mis siirdub munadesse valgu
+moodustumise protsessis). Sinapiini on rapsiseemnetes umbes 1,5 % (Tulisalo,
+1984). Rafineerimata rapsiõli on läbipaistev rohekas-pruunikas viskoosne vedelik
+(Orava …, i.a.). Kestvalt õhu ja päikese käes seistes omandab rääsunud lõhna ja
+kibeda maitse. Eestis toodetava rapsiõli kohta annab firma Orava Lina järgmise
+keemilise koostise %: Teised õlid. ω-rasvhapete sisalduse tõstmiseks
+linnukasvatussaadustes on kasutatud ka päevalilleõli (Wiseman et al., 1992),
+kaeraõli (Schipper et al., 1991) ja sojaõli (Huyghebaert, 1995), kuid nende
+ainete kasutamine pole leidnud veel laialdast tunnustust. On küll tõestatud, et
+päevalilleõli on rikas rasvhappe C18:2n-6 poolest (Applegate, Sell, 1996).
+Sojaõli rasvhappeline koostis on toodud tabelis 12. Tabel 12. Sojaõli
+rasvhappeline koostis (Hrdinka et al., 1996) Üllatavad on vene teadlaste andmed
+rapsi- ja sojaõli rasvhappelise koostise võrdlemisel. Rapsiõli sisaldas nende
+andmetel ω-linoleenhapet 3,01 % üldlipiididest, sojaõli 4,64 % (????????????? …,
+1990). Suhteliselt palju linoleenhapet on kanepiõlis (26-28% üldlipiididest),
+kuid mooni-, päevalille-, seesami-, maisi-, puuvilla-, oliivi ja arahhise õlis
+on linoleenhappe sisaldus kas tühine või teda ei leidugi (??????????, 1966).
+Võrdlevaid andmeid lindude söödas kasutatavate olulisemate jahude ja õlide
+rasvhappeliste koostiste kohta on toodud tabelites 13 ja 14. H. J. Jung jt.
+(1998) tabeli 13 andmetel on sojajahu linoleenhappesisaldus suurem kui
+rapsiseemnejahus. Üllatuslik on nende leitud suhteliselt kõrge
+linoleenhappesisaldus sojapähklikestades (10,48 %). Samade autorite tabelis 14
+toodud andmed on sarnased mitmete teiste teadlaste andmetega, erandiks on
+kalaõli (kalade liik pole määratletud) vähene (2,40 %) linoleenhappesisaldus ja
+perillaõli väga kõrge (58,42 %) linoleenhappesisaldus. Perilla on mündiliste
+perekonda kuuluv lillade lehtede ja roosade õitega taim, milline oma
+kaneeli-mündi segalõhna tõttu on kasutatav kulinaarias (Brenner, 1993). Kahjuks
+on ta levinud vaid Ida-Aasias ja mõningal määral ka USA idaosas. Oma seemnete
+rikkaliku linoleenhappesisalduse tõttu vääriks perilla introdutseerimist ka
+Eestisse. Tabel 13. Lindude mõnede söödakomponentide rasvhappeline koostis, %
+üld-lipiididest (Jung et al., 1998) Tabel 14. Mõnede taimeõlide rasvhappeline
+koostis, % üldlipiididest (Jung et al., 1998) 1.3.3. Tulemusi looduslike
+polüküllastumata rasvhapeterikaste söötade söötmisel lindudele Kalajahu ja -õli
+söötmine. Kalajahu söötmise alal kuulub üks põhjalikumaid uurimusi teadlaste
+rühmale R. G. Ackman jt. (1988). Nende uurimustes leitud broileriliha
+rasvhappelise koostise andmed on toodud tabelis 15. Tabel 15. Rasvhapete
+sisaldus kanabroilerite toores valges ja punases lihas kalajahu sisaldava
+ratsiooni korral, % lipiidide koguhulgast (Ackman et al., 1988) Teise samalaadse
+uurimuse tulemused erineva koguse kalajahu lisamisel kanabroilerite söödale on
+toodud tabelis 16. Kasutatud mereahvenajahu sisaldas 10% lipiide. Tabel 16.
+Kanabroileriliha rasvhappeline koostis erineva koguse mereahvena jahu sisalduse
+korral ratsioonis, % üldlipiididest (Ratnayake et al., 1989) Tabeli 16 andmed
+näitavad selgelt, et suurem kalajahu kogus broilerite ratsioonis suurendas ω-6-
+ja ω-3-rasvhapete sisaldust broilerite lihas. Kaasajal kasutatavast rasvhapete
+määramise metoodika võimalustest annavad kujuka ülevaate S. Lopez-Ferreri jt.
+(1999) tööd. Nende katsetes uuriti võrdlevalt kala- ja linaõli söötmise mõju
+broileriliha rasvhapete sisaldusele. Viie nädala jooksul söödeti broilereile 8,2
+% kas kala- või linaõli (tabe17). Linaõli söötmine andis kanabroilerite rinna ja
+jalalihastele ω-3-rasvhapete sisalduse osas tunduvalt paremaid tulemusi kui
+kalaõli. Häid tulemusi on saadud siiski ka kalaõliga (Miller et al., 1969;
+Miller, Robisch, 1969). Heeringajahu mõjul muutub broileri kehas sisalduvate
+lipiidide koostis (Nash et al., 1995). Samas ei mõjutanud 3% ameerika heeringa
+õli lisamine kanade ratsioonile nende munarebu üldlipiidide sisaldust (Elswyk
+van et al., 1992) ega rebu kolesteroolisisaldust (Hargis et al., 1991). M. E.
+van Elswyki jt. (1992) andmetel suurendas ratsioon, milles oli 3% ameerika
+heeringa õli, kanamuna rebus linoleenhappe sisaldust 78,5 % ja
+dokosaheksaeenhappe (C22: 6n-3) sisaldust 356%. Samal ajal langes rebu
+arahidoonhappe sisaldus 70,2 %. Tabel 17. Broilerite rinna- ja jalalihaste
+rasvhappeline koostis, % rasvhapete metüülestritest (Lopez-Ferrer et al., 1999)
+Huvitava faktina leidsid P. S. Hargis jt. (1991), et ameerika heeringa õli
+söötmisel tõuseb munarebu DPA-, EPA- ja DHA-sisaldus, kuid see stabiliseerub
+alles 4 nädalat pärast söötmise algust. See tähelepanek on mõneti üllatav, kui
+arvestada, et munarebu moodustamiseks ei kulu üle üheksa päeva. S. Leesoni
+(1999) poolt refereeritud andmed kalaõli söötmise mõju kohta kanamuna rebu?
+-3-rasvhapete sisaldusele on toodud tabelis 18. USA teadlased C.S. Schwartz ja
+H.S.Weiss (United …, 1987) uurisid kala-, ameerika heeringa õli ja linaõli
+lisasöötmise mõju kanabroilerite liha ω-3-rasvhapete sisaldusele. 10 %
+heeringaõli sisaldus broilerite söödas suurendas ω-linoleenhappe sisalduse
+broilerite rinnalihastes 0,77 %-lt 2,91 %-le ja rasvas 1,00 %-lt 5,19 %-le.
+Tabel 18. Kalaõli söötmise mõju munarebu ω-3-rasvhapete sisaldusele, %
+üldlipiididest (Leeson, 1999) Kalajahu ja kalaõli lisandi mõju lindude
+toodangunäitajatele on uurinud paljud teadlased. Juba 1938. a. leidsid H. D.
+Branion jt., et need söödalisandid ei mõjuta oluliselt sulestumist. Samuti ei
+mõjutanud nad oluliselt ka lindude väljalangevust (Hulan et al., 1989),
+söödakulu (Huang et al., 1990), sööda konversiooni ja kehamassi (Hardin et al.,
+1964; Waldroup et al., 1965; Neudoerffer, Lea, 1966). 3% ameerika heeringa õli
+sisaldus ratsioonis ei mõjunud ka munaproduktiivsusele (Hargis et al., 1991),
+munarebu massile ega muna keskmisele massile (Elswyk van et al., 1992). 12%
+heeringaõli sisaldus ratsioonis ei mõjutanud küll kanade munaproduktiivsust,
+kuid vähendas muna keskmist massi (Nash et al., 1995). Mitmed teadlased on
+täheldanud ameerika heeringa õli söötmise positiivset mõju kanabroilerite
+kasvule (Dansky, 1962; Edwards et al., 1962; Edwards, Marion, 1963). Huvitava
+faktina märkasid J. O. Hardin jt. (1964) küll tähtsusetut, kuid siiski selgelt
+täheldatavat naha nõrgemat pigmentatsiooni kalaõli saanud broileritel. Kalaõli
+ei põhjustanud muutusi peamiste organite (maks, süda) massis (Phetteplace,
+Watkins, 1990). Samas on siiski ka täheldatud näiteks mereahvena õli söötmisel
+broileritele nende halvemat sööda omastamist ja väiksemat kehamassi (Hulan et
+al. 1988). Ka 5% anšooviseõli kalkunite söödaratsioonis alandas nende sööda
+konversiooni (Neudoerffer, Lea, 1966). Kalaõli positiivset raviefekti on
+täheldatud tibude nakatumisel Eimeria tenellaga (Allen et al., 1996). Kalaõli
+korral on probleemiks ka saaduste võimalik rääsunud lõhn. Katsed munarebu
+ω-3-rasvhapete sisalduse tõstmiseks on tõestanud, et seda on võimalik ka kalaõli
+kasutades teha ilma muna maitset ja teisi kvaliteediomadusi kahjustamata (Hulan,
+1988). Munarebus ei täheldatud organoleptilisi muutusi 1,5 % ameerika heeringa
+õli lisamisel ratsioonile (Marshall et al., 1994). Muutusi munarebus ei
+täheldanud sama õli 3% lisamise korral söödale ka D. V. Maurice (1994), kuid
+kergelt riknenud lõhna esinemist konstateerisid M. E. van Elswyk jt. (1992).
+Tugevamini tuleb nn. kalalõhn esile linnulihas. Uurimistulemused on siin
+äärmiselt erinevad. Ebasoovitavat lõhna või maitset broilerilihas on täheldatud
+kalajahu või -õli lisamisel broilerite söödale koguses 14% (Dean et al., 1971;
+Hulan et al., 1989), 4% (Carrick, Hauge, 1926; Dansky, 1962), 2,5 % (Holdas,
+May, 1966), 2% (Edwards, May, 1965) ja 1,8 % (Hardin et al., 1964). Esineb ka
+kindlakujuline soovitus: mitte sööta broileritele üle 1,5 % kalaõli (Fry et al.,
+1965). A. Holdas ja K. N. May (1966) täheldasid, et kalamaitse tekib
+broilerilihale 15 päeva pärast seda, kui söödale on lisatud 2,5 % kalaõli.
+Lindude ratsioonist soovitatakse kalaõli eemaldada 2-4 nädalat enne tapmist
+(Miller et al., 1969). Vastumeelse kalalõhna ja -maitse esinemine broilerilihas
+sõltub üllatavalt ka liha valmistusviisist toiduks (Carrick, Hauge, 1926). Kui
+liha keedeti, oli lõhn märgatav, kui küpsetati, polnud lõhna tunda. Uurimus
+viidi läbi broileritega, kelle ratsioon sisaldas 2% tursamaksaõli. Munarebu
+ω-3-rasvhapete koguse suurendamiseks on meresaadustest edukalt kasutatud ka
+kuivatatud merevetikaid (Herber, van Elswyk, 1996). Vetikad sisaldasid rasvhapet
+C22:6n 7,4 % rasvhapete üldhulgast. Vetikate erineva koguse mõju on toodud
+tabelis 19. Tabel 19. Merevetikate mõju munarebu ω-3-rasvhapete sisaldusele,
+mg/g rebus (Herber, van Elswyk, 1996) Eeltoodu näitab, et kalaõli või kalajahu
+kasutamine linnukasvatus-saaduste rikastamiseks ω-3-rasvhapetega toob enesega
+kaasa mitmeid arvestamist vajavaid probleeme. Linaseemnete ja -õli söötmine.
+Linaseemnejahu söötmisel munakanadele leiti, et see tõstab munarebu
+ω-3-rasvhapete sisaldust (Farrell, 1994), kuid ei muuda muna summaarset
+lipiididesisaldust (Jiang et al., 1991; Jiang, Sim, 1993). M. E. van Elswyki
+(1997) andmetel suureneb munarebu ω-linoleenhappe sisaldus lineaarselt vastavalt
+söödale lisatud linaseemnete või linaseemnejahu hulgale. Sama autor väidab ka,
+et eikosapentaeenhappe ja dokosaheksaeenhappe sisaldus munarebus sõltub söödale
+lisatavast linaseemnete hulgast vähem. L. Caston ja S. Leeson (1990) leidsid, et
+munarebus suurenes linoleenhappe suhteline sisaldus 0,38 %-lt 8,9 %-ni, kui
+kanade sööt sisaldas 20% linaseemneid. Samasugust ω-linoleenhappe
+suurenemistendentsi on täheldatud ka 15% linaseemnete söötmise korral (Jiang et
+al., 1992), kuid samas nenditakse ka 36%-l keedetud katsemunadel ebameeldivat
+kõrvalmaitset. 1995. a. leiti ka, et linaseemnerikkast söödast omastavad
+erinevad kanatõud ω-linoleenhapet erinevalt (Ahn et al., 1995). Võrdluskatses
+roodailendi, njuuhämpširi, valge sasseksi, pruunide ja valgete leghorni kanadega
+leidsid D. U. Ahn jt. (1995), et valge sasseksi kanade munad sisaldasid
+ühesuguse söötmise korral märgatavalt enam ω-linoleenhapet kui teiste tõugude
+kanade munad. Linaseemnete või linaseemnejahu söötmine suurendab munavalge hulka
+ja vähendab rebu hulka, olles seejuures otsese mõjuta munarebu
+kolesterooli-sisaldusele (Scheidler, Froning, 1996). Seda väidet illustreerivad
+arvulised andmed on toodud tabelis 20. Tabel 20. Linaseemnete või linaseemnejahu
+söötmise mõju munade koostisele ja kolesteroolisisaldusele (Scheideler, Froning,
+1996) Andmeid linaseemnete ja linaseemnejahu söötmise mõju kohta munarebu
+tähtsamate rasvhapete sisaldusele ja kanade munatoodangule on W. M. Aymondi ja
+M. E. van Elswyki (1995) katsete põhjal toodud tabelites 21 ja 22. Tabel 21.
+Linaseemnete või linaseemnejahu mõju munarebu olulisemate rasvhapete
+sisaldusele, mg/g (Aymond, van Elswyk, 1995 Tabel 22. Linaseemnete või
+linaseemnejahu söötmise mõju kanade munemis-intensiivsusele, % (Aymond, van
+Elswyk, 1995) Nagu tabelist 22 nähtub, langeb kanade munemisintensiivsus
+ratsiooni 15% linaseemnete või -jahu sisalduse korral tugevasti juba teisest
+katsenädalast. Munemisintensiivsus 5% linaseemnete lisandi korral oli parem kui
+sama koguse jahvatatud seemnete puhul. Seega ei saa pidada soovitavaks 15%
+linaseemnete kasutamist munejate kanade ratsioonis. Selle väitega ei nõustu S.
+E. Scheideler ja G. W. Froning (1996), kelle katsetulemused ei näidanud
+ratsiooni 15%-lise linaseemnesisalduse olulist mõju kanade munatoodangule ega ka
+muna keskmisele massile. Üle 10% linaõli lisamine kanade söödale põhjustas juba
+munade lõhna- ja maitseomaduste halvenemist (Leeson et al., 1998). Linaseemnete
+söötmine mõjutab oluliselt broileriliha ω-3-rasvhapete sisaldust. Tabelist 23 on
+näha tulemused broilerite rinnalihaste rasva koostise muutumisest 3 … 9%
+linaseemnete lisamise korral broilerite söödale. Tabel 23. Broilerirasva
+rasvhappeline koostis, % üldlipiididest (Ahn et al., 1998) On uuritud ka
+linaseemnete ja -jahu mõju lindude keha koostisele. Linaseemnejahu mõjul
+täheldasid eriti linoleenhappe sisalduse suurenemist katselindude maksas (Caston
+jt., 1994). Samad autorid leidsid aga ka, et 20% linaseemnejahu sisalduse korral
+lindude ratsioonis kasvavad noorlinnud halvemini ja tarbivad rohkem sööta. Samad
+autorid väitsid ka, et 10 ja 20%-lise linaseemnete sisalduse korral ratsioonis
+langeb muna keskmine mass vastavalt 2,8 ja 3,6 g. A. O. Ajuyah jt. (1991)
+uurisid võrdlevalt rapsi- ja linaseemnete söötmise mõju Hubbardi broilerikrossi
+broilerite liha rasvhappelisele koostisele. ω-linoleenhappe ja
+eikosapentaeenhappe sisaldus suurenes broileritel nii valges kui ka punases
+lihas linaseemnete mõjul märgatavalt. Eeltoodu põhjal soovitavad samad autorid
+ω-3-rasvhapetega rikastatud liha kasutada inimtoitlustamises. Sööda
+linaõlisisalduse ja munarebu rasvhappelise koostise vaheliste seoste uurimine
+ulatub tagasi selle sajandi esimesse poolde. Juba 1934. a. leidis E. M.
+Cruickshank, et 28% linaõli lisamisel munejate kanade ratsioonile võib
+ω-linoleenhappe sisalduse munarebus tõsta tasemeni 58 mg ühes grammis rebus.
+Sellele uurimusele ei pööratud tähelepanu kuni 70-ndate aastateni, mil
+ω-3-rasvhappeid hakati seostama inimese tervisega (Bang, Dyerberg, 1972).
+Sellest ajast alates on paljud uurijad katsetanud võimalusi linaõli kui kergesti
+kättesaadava ja rikkalikult soovitud toimeaineid sisaldava aine abil kanamunades
+ω-3-rasvhapete sisaldust suurendada. Selgitati, et erinev linaõli kogus ei
+suurenda munarebu lipiidide üldhulka (Suzuki et al., 1994). Samas suureneb
+linaõli mõjul ω-linoleenhappe ja eikosapentaeenhappe kogus, väheneb aga
+oleiinhappe ja arahhidoonhappe kogus rebus. Katserühmas, kus söödas oli 1%
+linaõli, sisaldas munarebu rohkem dokosaheksaeenhapet ja vähem linoolhapet kui
+munarebud linaõli lisandita katserühmas (Suzuki et al., 1994). Samad autorid
+annavad ω-3- ja ω-6-rasvhapete suhteks munarebu lipiidides ratsiooni 0, 1, 2, 4
+ja 5,9 % linaõli sisalduse korral vastavalt 0,11; 0,31; 0,44; 0,69 ja 0,92.
+Võrdlusandmeid ameerika heeringa õli ja linaõli mõju kohta munarebu
+rasvhappelisele koostisele on toodud tabelis 24. Tabel 24. Ratsiooni erinevate
+õlide sisalduse (3,5 %) mõju munarebu rasvhappelisele koostisele, %
+üldlipiididest (Cherian, Sim, 1997) Sellest nähtub, et linaõli 3,5 % lisand
+kanade söödas suurendab munarebus ω-6-rasvhapete ja ω-linoleenhappe sisaldust,
+vähendades samal ajal küllastatud ja monoküllastumata rasvhapete sisaldust.
+Tabelis 24 esitatud munarebu C 18: 3n-3 sisaldusse tuleb siiski suhtuda
+kriitiliselt. Vaevalt saab see erinevate katserühmade kanade munarebudes erineda
+73 korda. G. Cherian ja J. S. Sim (1997) uurisid ka erinevaid õlisid söönud
+kanade munadest koorunud tibude mõnede kudede rasvhapete sisaldust. Tabeli 25
+andmed näitavad, et kalaõli saanud kanade munadest koorunud tibude maksas ja
+ajus oli märgatavalt rohkem dokosaheksaeenhapet, ω-6-rasvhapete kohta andmed
+oluliselt ei erinenud. Tabel 25. Vastkoorunud tibude aju ja maksa rasvhappeline
+koostis sõltuvalt kanade söödas sisaldunud õlidest, % üldlipiididest (Cherian,
+Sim, 1997) Broileritibude juures on leitud, et neile esimesest elupäevast peale
+söödetud sööda 10% linaõlisisaldus aitas oluliselt vähendada koktsidioosi
+(Eimeria tenella) põhjustatud kahjustusi (Allen et al., 1996a; 1996b; 1997).
+Linaõli kuni 6% lisamine broilerite söödale ei mõjutanud broilerite suremust,
+kasvu, söödakulu ega söödakasutust ega ka tiiva- ja reielihaste proteiini- ja
+lipiididesisaldust (Olomu, Baracos, 1991). Erinevaid koguseid stabiliseeritud
+linaõli söötsid korniši broileritibudele ka P. A. Stitt ja D. H. R. Bibus
+(1988). Katselindude sööt sisaldas kas 0; 2,5; 5 või 10% õli. 56-päevaste
+broilerite liha koos rasva ja nahaga sisaldas vastavalt 10,84; 9,65; 9,44 ja
+10,29 % toorrasva, milles oli vastavalt 6,70; 7,49; 10,18 ja 16,31 %
+ω-3-rasvhappeid. Produktiivsusnäitajad (kasv, söödakasutus, kehamass) olid
+parimad 5% linaõli lisandiga rühmas. Võttes kokku kirjanduses toodud andmeid
+linaseemnete ja linaõli kasutamise kohta söötades ω-3-rasvhapete allikana,
+tunduvad need Eesti tingimustes lindudele söötmiseks sobivatena. Piirduda tuleks
+5 … 10% lisandite kasutamisega. Suuremad kogused võivad halvendada
+toodangunäitajaid või toodete maitseomadusi. Rapsiõli söötmine. Rapsiõli on
+leitud sobivaks rikastama linnukasvatussaadusi ω-3-rasvhapetega (Farrell, 1995).
+C. Hrdinka jt. (1996) vastava uurimuse tulemusi kajastab tabel 26. S.Sevcikova
+jt. (2001) leidsid, et 5% rapsiõli lisamisel kanabroilerite söödale sisaldus
+broilerite rinnalihaste üldlipiidides 6,29 % ω-3-rasvhappeid. Samal ajal
+broilerite söödale lisatud vaseühendid (35-175 mg CuSO4.5H2O kg kohta,
+kolesteroolitaseme alandamiseks) vähendasid ω-3-rasv-hapete omastatavust
+söödast. Tabel 26. Rapsiõli söötmise (3,5 %) mõju broilerite mõnede kudede
+rasvhappelisele koostisele, % üldlipiididest (Hrdinka et al., 1996) Rapsi- ja
+sardiiniõli söötmise mõju esimest munemisperioodi lõpetavate kanade liha
+rasvhappelisele koostisele uurisid võrdlevalt J. H. Kim jt. (1998). Lisatud õli
+moodustas 10% tavasöödast, katsekanad kuulusid krossi High brown. Katsetulemused
+on toodud tabelis 27. Tabel 27. Kanaliha rasvhappeline koostis erinevate õlide
+kasutamisel sööda-lisandina, % üldlipiididest (Kim et al., 1998) Rapsijahu
+kasutamisel munejate kanade söödas on leitud, et seda ei või lisada üle 10%,
+sest ta kipub alandama munemisintensiivsust (Kiiskinen, 1987). Pruuni koorega
+mune munevatele kanadele ei või rapsijahu anda niigi palju (Elwinger, 1988).
+Teiste õlide söötmine. Linnukasvatuses on kudede ω-rasvhapete taseme
+suurendajatena kasutatud ka soja-, palmi- ja päevalilleõli. Sojaõli lisandiga
+ratsiooni söötmisel broileritele suurenes ka lihaste ω-rasvhapete sisaldus
+(tabel 28). Tabel 28. Sojaõli söötmise (3,5 %) mõju broilerite mõnede kudede
+rasvhappelisele koostisele, % üldlipiididest (Hrdinka et al., 1996) Tabeli 28
+andmete võrdlemisel eespool toodud andmetega rapsiõli söötmisest (tabel 26)
+näeme, et sojaõli söötmisel sisaldab broilerite rasv märksa enam
+polüküllastumata rasvhappeid. Samasugune on uurimistulemus ka rinnalihaste
+puhul. Reielihased sisaldavad polüküllastumata rasvhappeid rohkem rapsiõli
+söötmise korral. 3,5% palmi- ja sama koguse päevalilleõli sisalduse korral
+kanade ratsioonis suurenes ka ω-rasvhapete sisaldus munarebus, koorunud tibude
+ajus ja maksas (tabel 29). Linaõli söötmise korral olid tulemused siiski paremad
+(vt. tabel 24). Teiste õlide puhul on kindlaks tehtud, et kookosõli mõjul
+suureneb tibude lihas küllastatud rasvhapete sisaldus, oliiviõli mõjul suureneb
+oleiinhappe sisaldus (Yau et al., 1991). Erinevate õlilisanditega söödetud
+kanade munarebudes oli kolesteroolitase sõltuv kasutatud õlidest ja langes
+vastavalt söödetud õlidele: kalaõli - linaõli - päevalilleõli - palmiõli (Li et
+al., 1996). Tabel 29. Kanade ratsiooni 3,5 % palmi- või 3,5 % päevalilleõli
+sisalduse mõju munarebu, koorunud tibude maksa ja aju ω-rasvhapete sisaldusele,
+% üldlipiididest (Cherian, Sim, 1997) On uuritud ka erinevate linnutõugude
+ω-3-rasvhappe omastamisvõimet söödale ω-linoleenhappe lisamise abil (Cherian et
+al., 1995). Uuriti valgeid ja pruune leghorne, njuuhämpšire, viirik-plimutrokke,
+heledaid sassekseid, punaseid roodailende. Kõikidel tõugudel tõusis lisandi
+mõjul ω-linoleenhappe sisaldus kõigis kudedes, eriti rasvkoes. Statistiliselt
+usutavalt madalam ω-3-rasvhappe omastamis-võime oli valge sasseksi tõugu kanade
+maksakoel. Katse lõpuks olid tõugude-vahelised erinevused üldlipiidide
+sisalduses nii maksas kui ka valges ja punases lihas statistiliselt olulised.
+USA-s leitakse, et kanamunade rasvhappelise koostise muutmisel soovitud suunas
+on saavutatud märkimisväärseid tulemusi, kuid broileriliha tervislikumaks
+muutmine on veel uurimise algjärgus (Poultrymeat, 1997). Kokkuvõttena
+lindkatsetest võib väita, et linnukasvatussaadustes ω-rasv-hapete taseme
+tõstmiseks sobivad mitmed söödad, eelkõige kalaõli, linaseemned, linaõli ja
+rapsiõli. Kuivõrd kalaõli ja mõnedel andmetel ka rapsiõli lisasöötmine võib
+tekitada saaduste maitse- ja lihaomaduste langust, siis sobiks Eestis eelkõige
+uurida kohalike linaseemnete ja linaõli, aga ka rapsiõli sobivust ω-3-rasvhapete
+taseme tõstjatena linnukasvatussaadustes. 1.4. ω-3-rasvhapete rikaste
+toiduainete mõju inimesele Esmakordselt hakati inimese tervislikku seisundit
+seostama ω-rasvhapete toimega organismis selle sajandi 70-ndatel aastatel, mil
+J. Dyerberg jt. avaldasid artikleid eskimote tervise seostest nende toitumisega
+(Bang, Dyerberg, 1972; Dyerberg et al., 1974). Esialgu seostati eskimote vähest
+südame-veresoonkonna haiguste põdemist nende suhteliselt suure kalaliha
+tarbimisega, hiljem seostati kalaliha positiivne mõju suure ω-3-rasvhapete
+sisaldusega. Soovitusi 100 g kalaliha tarbimiseks 2 korda nädalas on erialases
+kirjanduses antud korduvalt (Keli et al., 1994) ja leitud, et kalaliha tarbimine
+vähendab ateroskleroosi ja rabanduse ohtu (Leaf, Weber, 1988; Kromhout, 1989,
+1992). Taanis läbi viidud uurimused näitavad, et inimestel, kes sõid päevas üle
+35 g kala, olid 50% vähem ohustatud südame-veresoonkonna haigustest (The hearty
+…, 1995). Leiti samas ka, et taanlaste ja eskimote dieedid erinevad mitte ainult
+ω-rasvhapete, vaid ka kolesteroolisisalduse poolest. Taanlaste toit sisaldas
+ligikaudu 450 mg kolesterooli päeva kohta, eskimotel 790 mg. Eeltoodu tõestab,
+et üldkolesterooli sisaldus pole mitte kõige olulisem faktor
+südame-veresoonkonna haiguste ennetamisel. Võrreldes küllastatud rasvhapete ja
+ω-rasvhapete rikka toidu mõju noormeeste verenäitajatele, selgitati, et
+apolipoproteiinide B-48 ja B-100 kontsentratsioon oli kõrgem küllastatud
+rasvhapete rikka toiduga katsealuste veres. Triglütseriidide sisaldus suurenes
+rohkem ω-rasvhapete rühma katsealustel (Bergeron, Havel, 1995). ω-3- ja
+ω-6-rasvhapete osatähtsust võitluses südamehaigustega ja nende mõju vere
+kolesteroolisisaldusele on tänapäeval uurinud paljud teadlased. Olgu siin
+näiteks toodud M. L. Burri jt. (1989), A. P. Simopoulose (1991), W. E. Connori
+jt. (1994) tööd. E. Siguel (1996) leidis, et polüküllastumata rasvhapete mõjul
+alaneb veres suhe üldkolesterool/HDL-kolesterool. Põhjaliku uurimuse erinevate
+õlide söömise mõjust vere kolesteroolisisaldusele viisid läbi J. K. Chan jt.
+(1991). Võrreldi tavatoitujate ja katsealuste, kelle toidus 75% rasvadest oli
+asendatud kas päevalille-, oliivi- ja teatud rapsiliikide õliga, vere
+kolesteroolisisaldust. Üldkolesterool langes 18%, LDL-kolesterool 22% ja
+VLDL-kolesterool 41%. Mitmete teadlaste uurimused on näidanud, et linaseemnete
+ja linaõli lisamine toidule on suurendanud ω-linoleenhappe kogust plasma
+fosfolipiidides (Mantzioris et al., 1994b). Soomes uuriti erinevate õlide mõju
+veresoonte trombide vältijana. 12 naiskatsealuse toidule lisati kas rapsi-,
+päevalille- või võiõli, kuid ei leitud erilisi erinevusi vereliistakute
+agregatsioonis ega koagulatsioonifaktorites. Kõik uuritud õlid suurendasid
+faktor VII koaguleerivat aktiivsust, kuid plasma fibrinogeeni sisaldus ja
+antitrombiin III aktiivsus jäid muutumatuks (Freese, Mutanen, 1995). Samalaadne
+uurimus lina- ja kalaõliga andis 30 mees- ja naiskatsealuse juures positiivseid
+tulemusi (Freese, 1997). Erialases kirjanduses leidub hulgaliselt töid
+linaseemnete ja linaõli mõju kohta inimeste füsioloogiale ning verenäitajatele.
+Linaseemnelisand söögis ei mõjutanud naiste menstruaaltsüklit (Phipps et al.,
+1993). Linaseemnete ja linaõli lisand söögis mõjutasid võrdselt naiskatsealuste
+vereseerumi üldkolesterooli-sisaldust (langes 9%) ja LDL-sisaldust (langes 18%).
+Söögile lisatud linaseemnete kogus päevas oli 50 g, linaõli kogus vastavalt 20 g
+(Cunnane et al., 1993). S. C. Cunnane jt. (1995) lisasid noorte tervete
+katsealuste toidule iga päev 50 g linaseemneid nelja nädala jooksul.
+ω-3-rasvhapete sisaldus katsealuste vereplasmas suurenes, samal ajal langes
+plasmas LDL-kolesterooli tase üle 8%, aga ei muutunud antioksüdantsete
+vitamiinide ega lipiid-hüdroperoksiidide tase. K. S. Layne jt. (1996) uurisid
+võrdlevalt lina- ja kalaõli mõju vereplasma koostisele. Toidule lisati 35 mg
+C18:3n-3 ühe kg kehamassi kohta. Linaõli lisamine ei muutnud plasmas
+triglütseriidide taset, kalaõli lisand aga vähendas selle sisaldust. R. M.
+McManus jt. (1996) katsetes teise astme suhkruhaigetega selgus et kolme kuu
+jooksul söödetud kalaõlist või linaõlist oli parema mõjuga kalaõli; mis langetas
+triglütseriidide taset ja VLDL taset. Suure arvu, 8960 katsealust,
+suitsetajatega läbi viidud uurimused näitasid, et ω-3-rasvhapped aitavad vältida
+kroonilisi kopsuhaigusi (bronhiiti ja emfüseemi) (Shahar et al., 1994).
+Käesolevaks ajaks on maailmas juba ka mitmete teadlaste poolt uuritud
+ω-3-rasvhapetega rikastatud kanamunade söömise mõju inimesele. Selgitati, et
+tavaliste munade söömine (isegi 12 muna nädalas) ei suurenda inimveres lipiidide
+sisaldust (Garwin et al., 1992; Morgan et al., 1993). J. L. Garwini jt. (1992)
+katsetest selgus, et kanamunade koostis ei mõjuta küll vere
+üldlipiididesisaldust, küll aga rasvhapete omavahelist suhet. Juba 1992. a.
+soovitas D. Farrell kasutada ω-3-rasvhapete taseme tõstmiseks inimese
+vereplasmas nn. rikastatud mune (Farrell, 1992). Kanamunades ω-3-rasvhapete
+taseme tõstmiseks kasutati kanade söödale lisatavat tursamaksaõli või
+linaseemnejahu (Farrell, 1994). J. Zhirong ja J. Sim (1993) tulid oma katsete
+põhjal järeldusele, et polüküllastumata rasvhapetega rikastatud kahe muna
+söömine päevas võimaldas hoida vere üldkolesterooli ja LDL-kolesterooli
+sisaldust stabiilsena ning tõsta ω-3-rasvhapete kontsentratsiooni veres.
+ω-3-rasvhapetega rikastatud munadel leiti olevat võime alandada vererõhku ja
+vereplasma triglütseriidide sisaldust (Hargis, van Elswyk, 1991b). L. K. Ferrier
+jt. (1995) leidsid 28 katsealuse andmetel, et rikastatud munade toimel tõuseb
+ω-3-rasvhapete tase inimese vereliistakute fosfolipiidides, mis omakorda
+vähendab liistakute aktiivsust ja kokkukleepumise ohtu. Katsealuste veres tõusis
+tunduvalt dokosaheksaeenhappe sisaldus. Ka P. K. Mayo jt. (1995) teatasid, et
+rikastatud munade kaudu nädala jooksul saadud 800 mg ω-3-rasvhappeid vähendas
+märgatavalt vereliistakute agregatsiooni katsealuste grupis. Samasugusele
+lõppjäreldusele jõudsid 1998. a. ka K. G. Young jt. (1988). Nende uurimuses
+söödeti 60 naiskatsealusele kas 3 ω-3-rasvhapetega rikastatud muna või 200 g
+broileri- või 200 g sealiha (samuti ω-3-rasvhapetega rikastatud) päevas. Nelja
+nädala pärast leiti, et vereliistakute agregatsioon oli märgatavalt vähenenud
+nendel katsealustel, kes sõid ω-3-rasvhapetega rikastatud mune. Need uurimused
+olid toeks 90-ndate algusaastail avaldatud arvamustele, et merekalade toiduks
+kasutamine näiteks USA-s vaevalt suureneb, mistõttu on vaja leida
+alternatiivseid, ω-3-rasvhapete rikkaid toiduaineid (Nettleton, 1991;
+Simopoulos, Salem, 1992). · Kas on võimalik eristada VD alatüüpi? · Kliinilisel
+kirjeldamisel määrata kognitiivse funktsiooni kahjustust täpsemalt (mälu,
+sihipärane tegutsemine, afaasia, apraksia), iseloomustada psühholoogilist
+seisundit (apaatsus, depressioon, ärevus, psühhootilised sümptomid) ning
+kirjeldada igapäevaeluga toimetuleku astet. · Neurovisualiseerimine on
+arvestatav ainult abivahendina ega saa olla diagnoosi aluseks, kuigi
+loodetavasti on ka peagi kättesaadavad valideeritud radioloogilise diagnoosimise
+kriteeriumid. · Ravis on olulised ajuveresoonte haiguste primaarne ja
+sekundaarne preventsioon. Nii AchE inhibiitorid kui ka memantiin on näidanud
+haiguse sümptomeid ajutiselt pidurdavat toimet ja see on VD korral isegi enam
+väljendunud kui Alzheimeri tõve puhul. MRT-uuring peast T2-režiimis: kahepoolne
+talamuse infarkt. A - KT peast: hemisfääride valgeaine difuussed muutused. B, C
+- MRT-uuring peast FLAIR-režiimis: sümmeetrilised hüperintensiivse signaaliga
+koldelised muutused valgeaines. Vaskulaarne dementsus MRT-uuring peast
+T2-režiimis: kahepoolne talamuse infarkt. hingamiselundite amüloidoos,
+trahheobronhiaalne amüloidoos Hingamiselundite haaratus amüloidoosist, eriti aga
+isoleeritud hingamisteede amüloidoos on suhteliselt harva esinev haigus.
+Rutiinses kliinilises praktikas võib haiguse äratundmine ja diagnostika osutuda
+probleemiks ning vajab seetõttu laialdasemat tutvustamist. Hingamiselundite
+amüloidoosi kliinilised vormid on kõri amüloidoos, trahheobronhiaalne,
+parenhümatoosne, mediastinaalne ja kopsuvärati amüloidoos. Artiklis on
+käsitletud trahheobronhiaalse amüloidoosi haigusjuhtu. Amüloidoos on üldine
+termin tähistamaks fibrillaarse ekstratsellulaarse eosinofiilselt värvuva
+substantsi, amüloidi ladestumist erinevate kudede retikuliin- või
+kollageenkiudude ümbrusse või basaalmembraanidele seoses mitmete haiguste ja
+pärilike seisunditega. Amüloidoos võib olla paikne või generaliseerunud ning
+selle kliiniline tähendus võib ulatuda juhuleiust fataalse lõppeni viivate
+muutuste tekkeni. Organismi ladestunud amüloid koosneb kõikidel juhtudel
+elektronmikroskoopiliselt ja füüsikalis-keemiliste omaduste poolest (sh
+värvumine Kongo punasega) sarnastest fibrillidest, mille peptiidjärjestused on
+aluseks amüloidi klassifikatsioonile (vt tabel 1). Kõikide ladestunud amüloidi
+tüüpide koostisse kuuluvad alati lisaks fibrillidele glükoosaminoglükaanid
+(GAG), samuti seondub fibrillidega seerumi amüloidi komponent P (SAP). Viimane
+on normaalne plasmavalk, mille radioisotoobiga märgistatud analoogi kasutatakse
+edukalt amüloidoosi nukleaarmeditsiinilises diagnostikas ja dünaamilises
+jälgimises (1, 2). Amüloidi fibrillid moodustuvad mittefibrillaarsetest
+eellasvalkudest. Nii in vivo kui ka in vitro tingimustes on näidatud, et
+mittefibrillaarsed eellasvalgud omandavad alternatiivse, nn -voldiklehe
+struktuuride rohke konformatsiooni. Edasi võivadki selliselt muutunud
+konformatsiooniga valgud hakata moodustama amüloidifibrille kindla
+seaduspärasusega autoagregatsiooni teel (3). Amüloidi fibrillide valgud võivad
+seega inimese organismis esineda kahel erineval kujul: normaalsel lahustunud ja
+haiguslikul fibrillaarse konformatsiooni kujul. Lihtsast rekonfiguratsioonist
+sagedamini eelneb amüloidifibrillide moodustumisele eellasvalkude osaline
+proteolüütiline modifitseerumine, kuigi teadmata on, millal ja milliste tegurite
+toimel viimane aset leiab (4). Amüloidi ladestumise ja amüloidoosi
+progresseerumise peamiseks eelduseks on tsirkuleerivate eellasvalkude pidev
+esinemine piisavas kontsentratsioonis. Patoloogiliselt ja kliiniliste
+tagajärgede poolest stabiilselt progresseeruvana tuntud amüloidi ladestumine on
+pigem seotud taustahaiguse olemusega kui amüloidi enda omadustega, sest viimane
+on paljudel juhtudel suhteliselt ebastabiilne ning selle hulk peegeldab
+degradatsiooni ja depositsiooni tasakaaluseisundi dünaamikat (5). Ladestunud
+amüloidi koguste taandarengut on näidatud arvukates töödes nii kliiniliselt kui
+radiomärgistatud SAP meetodil (5). Hingamiselundite amüloidoosi sündroomid
+Hingamiselundite amlüoidoosi juhtude analüüs koos fibrillide sekveneerimisega on
+kinnitanud nende kuulumist ülekaalukalt AL tüübi hulka (vt tabel 2). Süsteemse
+AA-amüloidoosi korral ei ole kopsumanifestatsioon iseloomulik, samuti ei ole
+seniilse TTR-amüloidoos I korral kopsumuutuste kliiniline tähendus oluline (5).
+Kõri amüloidoosi korral ladestub amüloid peamiselt supraglotilisse piirkonda,
+põhjustades hääle kähedust, striidorit, “ täistunnet ” kurgus ja
+pingutusdüspnoed (6). Kahjustus on suhteliselt healoomuline, kuigi võib
+progresseeruda ja retsidiveeruda; on kirjeldatud ka fataalset verejooksu (7).
+Kõri amüloidoosiga seondub mõnikord obstruktiivse uneapnoe sündroom (lisandub
+amüloidoosne makroglossia). Trahheobronhiaalne amüloidoos on haruldane haiguslik
+seisund (1983. aastal ilmunud kirjanduse ülevaates on kirjeldatud 67 juhtu) (8),
+mille korral esineb limaskestaaluseid infiltratiivseid naaste või sõlmelisi
+tuumorilaadseid moodustisi. Viimast varianti seostatakse nn osteoblastilise
+trahheobronhopaatiaga - bronhoskopeerimisel on hingamisteedes mõnikord nähtavad
+kõhrelised või kaltsifitseerunud limaskestaalused sõlmekesed (9).
+Trahheobronhiaalse amüloidoosiga patsiendid on tavaliselt 50. eluaastates,
+keskmiselt 10 aastat nooremad kui parenhümatoosse pulmonaalse amüloidoosiga
+patsiendid. Väike trahheaalne ja endobronhiaalne amüloidi kogum põhjustab harva
+sümptomeid ning harilikult avastatakse see juhuleiuna bronhoskoopial.
+Kliiniliselt esineb progresseeruv düspnoe, köha, mõnikord ka veriköha, mis on
+bronhoskopeerimise näidustuseks ja soodustab haiguse avastamist. Hingamisteede
+lokaalne obstruktsioon põhjustab sageli vilistavat hingamist, võivad esineda
+atelektaas, retsidiveeruvad bronhiidid ja kopsupõletikud, mis halvendavad
+haiguse prognoosi (10). Forsseeritud voolumahu spirograafial võib leiuks olla
+hingamisteede obstruktsioon. Kuigi histoloogiline uurimine võib näidata
+hingamisteede haaratust sageli ka süsteemse AL-amüloidoosi korral, on
+sümptomaatiline trahheobronhiaalne amüloidoos siiski sagedamini paikne.
+Endobronhiaalse tumoroidse AL-amüloidoosi bronhoskoopiline leid põhjustab
+tavaliselt oma makroskoopilise välimuse tõttu esialgu pahaloomulise kasvaja
+kahtluse. Parenhümatoosne amüloidoos on kõige sagedamini diagnoositav
+hingamiselundite amüloidoosi vorm. See jaguneb radioloogiliselt solitaar- või
+mitmesõlmeliseks ja difuusseks alveoseptaalseks parenhümatoosseks amüloidoosiks.
+Sõlmelised vormid kujutavad endast tüüpiliselt paikset AL-amüloidoosi, difuusne
+alveoseptaalne vorm on difuusse amüloidoosi väljenduseks. Amüloidsõlmed on
+kopsudes tavaliselt asümptomaatiliseks juhuleiuks. Sõlmede suurus varieerub
+piirides 4-150 mm, need võivad olla mõlemapoolsed, paiknedes tavapäraselt
+perifeerselt ja subpleuraalselt ning enam kopsude alasagarates. Üksnes suuremad
+sõlmed ja multinodulaarne amüloidoos põhjustavad sümptomeid, peamiselt tänu
+mahuefektile ja väiksemate bronhide kompressioonile põhjustavad bronhektaase. On
+kirjeldatud ka surmaga lõppevat verejooksu. Difuusse alveoseptaalse
+parenhümatoosse amüloidoosiga kaasneb tavaliselt düspnoe ja võib areneda
+hingamispuudulikkus. Radioloogiliselt võib leid olla mitmesugune, meenutades
+kopsuturset või fibroosi. Difuusse parenhümatoosse amüloidoosi (ka ulatusliku
+nodulaarse amüloidoosi) korral võib esineda spirograafiliselt restriktiivseid
+muutusi ning langeb kopsude difusioonivõime (DL, CO). Paljudel juhtudel võib
+haiguspilti raskendada sageli kaasnev kardiaalne amüloidoos. Parenhümatoosse
+vormi komplikatsioonina võib harva tekkida arteriovenoosne uuris.
+Parenhümatoosse amüloidoosi korral ei ole kopsukahjustus peamiseks elu pikkust
+limiteerivaks kriteeriumiks. Keskmiseks elulemuseks selle haiguse korral on ca
+16 kuud, mis on omane generaliseerunud AL- amüloidoosile üldse (11).
+Mediastinaalne ja kopsuväratite amüloidoos. Mediastinaalne ja kopsuväratite
+amüloidlümfadenopaatia on harva seotud lokaalse kopsu-amüloidoosiga (8) ning
+sunnib mõtlema süsteemsele haigusele. Lokaalne AL-amüloid-lümfadenopaatia võib
+olla näiteks solitaarse või multifokaalse B-rakulise lümfoomi väljenduseks.
+Amüloidlümfadenopaatia võib olla uni- või bilateraalne, on võimalik
+kaltsifikaatide esinemine (12). Tavaliselt kulgeb asümptomaatiliselt, ent
+võimalik on nii trahhea kui ülemise õõnesveeni kompressioon. Mõnel perekondliku
+amüloidse polüneuropaatiaga patsientidest võib kujuneda hingamisteede
+hüperreaktiivsus. Võimalik on amüloidi ladestumine diafragmale ja teistele
+hingamislihastele. Korduvat veriköha ja hüpertensiooni esineb pulmonaalse
+vaskulaarse amüloidoosi korral (keskmiste kopsuarterite kahjustus).
+Hingamisteede amüloidoosi diagnostika Amüloidoosi diagnoosimise kuldstandardiks
+on histoloogiline kinnitus koos amüloidi värvumisega Kongo punasega, mis
+ristilangeva polariseeritud valguse käes annab rohelist värvi kaksikmurdumise
+(13). Positiivsele histoloogilisele leiule peaks üldjuhul järgnema materjali
+immunohistokeemiline analüüs fibrillide tüübi määramiseks. AL-ladestuste
+immunohistokeemiline värving saadaolevate monoklonaalsete antikehadega võib
+tihti osutuda negatiivseks tänu AL heterogeensele päritolule, kuid AA- ja
+ATTR-amüloidi immunohistokeemiline kõrvalejätmine muudab hingamiselundite
+amüloidoosi korral AL-tüübi väga tõenäoliseks (5). Trahheobronhiaalse
+amüloidoosi diagnostika toimub bronhoskoopial võetud bioptaadi uurimise alusel.
+Parenhümatoosse amüloidoosi koldest saadakse materjali tavaliselt
+transbronhiaalse peennõelbiopsia abil. Histoloogilise materjali võtmisel mis
+tahes meetodiga peab arvestama amüloidoosile iseloomuliku suure veritsusohuga
+(11). Amüloidoosi kliiniline diagnoos eeldab rindkere röntgenogrammi,
+KT-uuringu, fiiberoptilise bronhoskoopia ja relevantsete hingamiselundite
+funktsionaalsete testide (forsseeritud spirograafia koos bronhodilataatortestiga
+ja kopsude difusioonivõime määramine) tegemist (vt jn 1). Süsteemse haiguse
+tunnuste otsimisel tuleb lähtuda kliinilistest meetoditest nagu uriini- ja
+täisvereanalüüsid ning biokeemilised testid. Mõningatel juhtudel on amüloidoosi
+raske eristada reumatoidartriidi, Sjögreni sündroomi, anküloseeriva spondüliidi,
+põletikuliste seedeelundite (Crohni tõbi) puhustest kopsumanifestatsioonidest.
+123I-ga märgistatud SAP võimaldab stsintigraafia abil leida spetsiifilisi
+amüloidi ladestusi organismis proportsionaalselt selle hulgaga. See uuring aitab
+amüloidoosi diagnoosimisele lisaks hinnata amüloidi hulka ja haiguse kulgu
+dünaamikas (1, 2). Elektro- ja ehhokardiograafiliselt võib saada diagnoosi
+olemasolul küllalt täpset informatsiooni südame haaratusest, mida esineb
+arvestataval osal süsteemset ALamüloidoosi põdejatest ja mis vastavatel
+patsientidel on oluliseks prognostiliseks teguriks (14). Hingamiselundite
+amüloidoosi ravi Kontrollitud uuringute vähesus tingib olukorra, kus raviotsused
+peab langetama individuaalselt empiirilisel alusel. Hingamisteede amüloidoosi
+manifestatsioonide ja kliinilise tähenduse varieeruvus tingib optimaalsete
+ravitulemuste tagamiseks äärmiselt individuaalse lähenemise igale patsiendile.
+Reegliks on, et süsteemset kemoteraapiat rakendatakse AL-amüloidoosi süsteemsete
+ja kohalikku vahelesegamist lokaalsete vormide puhul. Sümptomaatiline kõri
+amüloidoos vajab endoskoopilis-kirurgilist vahelesegamist, paikselt ja
+süsteemselt manustatavad kortikosteroidid ei mõju kõri amüloidoosile (15).
+Trahheobronhiaalse amüloidoosi ravi, sõltudes suuresti sellest, kuivõrd
+väljendunud on sümptomid, hõlmab korduvaid bronhoskoopilisi
+resektsiooniprotseduure, amüloidse koe kirurgilist eemaldamist, ablatsioone
+CO2-laseriga ja Nd: YAG-laserteraapiat (16) (vt jn 1). Rakendatud on ka
+stenootilise hingamisteede osa stentimist pärast amüloidimasside
+bronhoskoopilist resektsiooni (17). Korduvad bronhoskoopial põhinevad
+protseduurid ei ole seejuures turvalisemad ja eelistatavamad kui kirurgiline
+operatsioon (8). Trahhea ja bronhide ahenemise korral on rakendatav ka
+stentimine. Kui diagnoos on kindel, ei vaja sõlmeline parenhümatoosne amüloidoos
+vahelesekkumist (8). Sageli võivad invasiiv-diagnostilisel eesmärgil teostatava
+sõlmede eemaldamise järel amüloidoosikolded taastekkida, seejuures on teadmata,
+kas põhjuseks on ebatäielik resektsioon või areneb haigus ise edasi uute sõlmede
+moodustumisega. Difuusne alveoseptaalne amüloidoos süsteemse AL-amüloidoosi
+väljendusena on seotud halvema prognoosiga. Kortikosteroidid ega kiiritusravi ei
+ole selle puhul tõhusad (18) ning näidustatud on taustaks oleva plasmarakulise
+düskraasia pärssimiseks kemoteraapia. Suukaudse prednisolooni ja melfalaani
+väikeste annustega saadakse kliiniline efekt 20-30% juhtudest, suuremate annuste
+infusioonina manustamine ning tüvirakkude transplantatsioon on seevastu rohkem
+lubavad (19, 20). Uuringud on käimas “ antiamüloidsete ” ravimitega, mis
+pärsivad amüloidi ladestumist, stabiliseerides amüloidi eellasproteiine,
+inhibeerides fibrillide moodustumist ja arengut ning soodustades fibrillide
+degradatsiooni. Ravimikandidaatide rühmade esindajatest on tuntud
+glükoosaminoglükaanide mimeetikumid ja SAP sidumise inhibiitorid (5).
+Hingamiselundite amüloidoosiga patsientide jälgimise ja ravi juures on oluline
+koht regulaarsel kontrollil ligikaudu iga 6 kuu tagant, kui lisaks kliinilistele
+ning organfunktsioone peegeldavatele biokeemilistele analüüsidele tehakse
+rindkere röntgenuuringud (koos KTga), hingamiselundite funktsionaalsed testid,
+füüsilise koormuse taluvuse registreerimine lihtsama standardse koormustesti
+abil, elektro- ja ehhokardiograafia ning bronhoskoopiline uuring (5).
+Amüloidoosiga patsientidele, nende omastele ja raviarstidele on loodud
+rahvusvaheline tugirühm aadressil Haigusjuht 2000. aasta detsember. 69aastane
+meespatsient pöördus arsti poole 2,5 aastat tagasi. Kaebusteks olid hingeldus ja
+kerge õhupuudus keskmisel füüsilisel koormusel. Ta oli hakanud seda tundma kahe
+viimase aasta jooksul ja see on tasapisi süvenenud. Lisandusid köha koos
+veriköhaga üksikute kiududena rögas ja palavik viimase paari kuu vältel.
+Patsient oli suitsetanud 48 pakkaastat (s.t üks pakk sigarette päevas 48 a
+jooksul), varasemalt on diagnoositud kroonilist bronhiiti. Auskultatsioonil olid
+inspiiriumis kuuldavad peened räginad vasaku kopsu alaosas. Rindkere
+röntgenogrammil olulisi patoloogilisi kõrvalekaldeid ei leitud. Ajendatuna
+patsiendi kaebustest ja anamnestilistest faktidest tehti KT-uuring kopsudest,
+millel oli näha vahetult bifurkatsiooni kohal trahhea tagaseinas valendikku
+ulatuv väike lisamass läbimõõduga alla 1 cm (vt jn 2). Mass asetus laial alusel
+vastu limaskesta, ulatus vasakule peabronhi ja sagarate bronhidele ning ilmselt
+infiltreeris neid. Lingulas oli näha lubistunud lümfisõlmi. Bronhoskoopial leiti
+trahhea alumises viiendikus infiltreeritud ja kasvajakude meenutavate
+vohanditega kaetud limaskest, sama leid haaras ka bifurkatsiooni. Vasakus
+peabronhis 1,5 cm kaugusel alguskohast paiknes endobronhiaalne verduv
+tuumorisarnane mass, mis haaras kohati kuni 2/3 valendiku läbimõõdust. Haaratud
+olid ka kõik vasaku kopsu sagarate bronhid (vt jn 3). Paremal oli näha alasagara
+suudme ja 6. segmendi bronhi limaskesta infiltratsioon. Tangbiopsia materjali
+võtmise käigus tekkis vasakust peabronhist rohke veritsus, ventilatsiooni
+tagamiseks patsient intubeeriti. Histoloogiliselt leiti preparaadis
+metaplastilist pinnaepiteeli ja aluskoes väheseid põletikulisi muutusi,
+kasvajarakke ei leitud. Forsseeritud voolumahu spirograafial oli leiuks kerge
+obstruktsioon, seejuures oli bronhodilataatortest negatiivne, restriktiivsetele
+muutustele viiteid ei olnud. Juhindudes visuaalselt veenvalt endobronhiaalsele
+pahaloomulisele uudismoodustisele sobivast bronhoskoopilisest leiust, korrati
+bronhoskoopiaid kasvaja histoloogiliseks tõestamiseks järgmise 2 aasta jooksul
+mitu korda, kuigi üldseisundi stabiilsus andis tunnistust healoomulisest
+protsessist. Kaasuvana esinenud hüpertooniatõve ja südame isheemiatõve tõttu
+kasutas patsient prolongeeritud toimega nifedipiini-preparaati 20 mg üks kord
+päevas ja isosorbiiddinitraati 20 mg üks kord päevas. Panendoskoopiliselt 2001.
+aasta mais diagnoositud maohaavandi ning kaksteistsõrmiksooles nähtud
+erosioonide ja haavandi armi tõttu ordineeriti ranitidiini 150 mg kaks korda
+päevas. Hingamisteede obstruktsioonile suunatud ravi patsient ei saanud. 2002.
+aasta jaanuar. Kahe aasta pärast olid patsiendi kaebusteks vähene produktiivne
+köha, viimastel kuudel vereerituseta. Hingeldus ja õhupuudus füüsilisel
+koormusel ei olnud kahe aasta taguse ajaga võrreldes süvenenud. Auskultatsioonil
+oli bilateraalselt vesikulaarne hingamiskahin. Bronhoskoopial püsis visuaalne
+leid praktiliselt muutumatuna, välja arvatud biopsiamaterjali võtmisel tekitatud
+muutused (kokku tehti patsiendile enne lõplikku diagnoosi 7 bronhoskoopiat).
+Histoloogilisel uuringul jäi amüloidoosi kahtlus; reaktsioon Kongo punasele
+osutus positiivseks, mis kinnitas amüloidoosi diagnoosi. Forsseeritud voolumahu
+spirograafial osutus patsiendi ventilatsioonifunktsioon normaalseks. Tuginedes
+kliinilisele, radioloogilisele, endoskoopilisele ja histoloogilisele leiule, jäi
+lõplikuks diagnoosiks trahheobronhiaalne amüloidoos (primaarne, tuumorisarnane
+vorm). Kuna patsient oli sümptomivaba ja 2 aasta jooksul haigus ei
+progresseerunud, jäi ta jälgimisele. Kontrollvisiit 2002. aasta septembris. 8
+kuu möödumisel oli patsient kaebusteta, heas üldseisundis, veriköha ei olnud
+kordunud. Patsient lõpetas suitsetamise 4 kuud pärast lõpliku diagnoosi panekut.
+KT-kontrolluuringul kopsudest alveolaartasandil haiguslikke muutusi ei leidunud,
+kuid bilateraalselt olid näha tihedad tsentraalsete (kuni segmentaarseteni)
+bronhide seinad. Leid sobis bronhide amüloidoosile. Kontroll-bronhoskoopial
+leiti võrreldes 2000. aasta leiuga vähenenud tumoroosne mass visuaalse hinnangu
+alusel. Histoloogiline uuring kinnitas amüloidi difuusset ladestumist
+bronhilimaskesta aluskoes. Haigusjuhu arutelu Patsiendi kliinilisele,
+radioloogilisele, endoskoopilisele ja morfoloogilisele leiule tuginev
+trahheobronhiaalse (AL-) amüloidoosi diagnoos oli ilmselt tõene, kuigi
+bronhibiopsia preparaatide värvingule Kongo punasega ei järgnenud
+immunohistokeemilisi analüüse amüloidi tüübi määramiseks. Vastavate võimaluste
+puudumise tõttu ei uuritud Tartu Ülikooli Kliinikumis stsintigraafiliselt
+radiomärgistatud SAPi kasutades amüloidi ladestusi muudes kehapiirkondades.
+Diagnoos oli seega tõene sedavõrd, kuivõrd sümptomaatiline trahheobronhiaalne
+amüloidoos on sagedamini lokaalne ja esindab eeskätt AL-amüloidoosi.
+Retrospektiivselt mõeldes sobis trahheobronhiaalse amüloidoosi diagnoos ka
+kliiniliselt sellele patsiendile peaaegu ideaalselt: tegemist oli 50.
+eluaastates isikuga, kelle kaebusteks olid progresseeruv düspnoe, köha ja
+veriköha, esines forsseeritud spirograafial mõõdetud hingamisteede
+püsiobstruktsioon ning bronhoskoopial ilmnesid tsentraalsetes bronhides
+limaskestaalused infiltratiivsed naastud ja hingamisteede valendikku ulatuvad
+ning seejuures ohtralt veritsevad tuumorisarnased moodustised. Endobronhiaalne
+tumoroidne amüloidoos on äärmiselt harva esinev haigus ja selle bronhoskoopiline
+leid tingib tänu oma makroskoopilisele sarnasusele tavaliselt esialgse
+bronhikartsinoomi kahtluse. Sellest haigusjuhust järeldub, et liialdatud
+kontsentreerumine kliinilises töös üksnes pahaloomulise protsessi
+kinnitamise/välistamise küsimusele ei toeta piisavalt teiste kopsu- ja
+hingamisteede haiguste õigeaegset morfoloogilist diagnostikat. Patsient on olnud
+kopsuarstide vaateväljas enam kui kahe ja poole aasta pikkuse perioodi vältel.
+Selle aja jooksul ei ole tema vaevused süvenenud, bronhoskoopiliselt püsib
+visuaalne makroskoopiline leid endisena ja ventilatsioonifunktsioon on isegi
+paranenud, kuid KT-leid näitab tsentraalsete bronhiseinte tihenemise tõttu
+haiguse progresseerumise tundemärke, mistõttu kliiniliste sümptomite taastekkel
+tuleb tõsiselt kaaluda ravi alustamist. Sagedamini esinevad amüloidi ja
+amüloidooside tüübid Hingamiselundite amüloidoosi sündroomid (Gillmore &
+Hawkins, 1999) · Plasmarakulise düskraasia pärssimiseks · Amüloidi
+eellasproteiinide stabiliseerimiseks · Fibrillide moodustumise pärssimiseks ·
+Fibrillide degradatsiooni soodustamiseks Rindkereorganite haigus · Sümptomid ·
+Kopsufunktsiooni- ja koormustestid · Radioloogilised uuringud (sh KT) ·
+Bronhoskoopia Patsiendi monitooring Ekstratorakaalne amüloidoos · B-rakkude
+klonaalne proliferatsioon · Organite düsfunktsiooni diagnostika (vere- ja
+uriinianalüüsid, EKG, EhhoKG) Hingamiselundite amüloidoosiga patsiendi
+skemaatiline käsitlus. Modifitseeritult allikast 5. SAP - seerumi amüloidi
+komponent P. KT-uuring kopsudest trahheobronhiaalse amüloidoosiga patsiendil.
+Näha vasaku peabronhi distaalses osas valendikku ulatuv väike lisamass, mis
+asetseb laial alusel vastu limaskesta ja ilmselt infiltreerib seda.
+Bronhoskoopiline leid trahheobronhiaalse amüloidoosiga patsiendil (sama
+patsient, kes joonisel 2). Näha on endobronhiaalne, tuumorisarnane, kergesti
+verduv mass vasaku peabronhi distaalses osas (Ž). Amüloidoosist on haaratud ka
+vasaku kopsu ülasagara (suue näha ülal) ja alasagara (suue näha all) bronhid.
+Ravimid, mis mõjutavad põie funktsiooni kusepõiehäired, põhjused, ravi,
+taastusravi Uriinipidamatus on sage probleem nii vanemas eas inimestel kui
+mitmete haiguste ja traumade korral. Õige ravi põhineb kusepõie
+funktsioonihäirete täpsel diagnoosimisel. Artiklis on antud ülevaade
+kusepõiehäirete põhjustest, nende klassifikatsioonist ja ravimeetoditest.
+Uriinipidamatus võib esineda mitmesuguste haiguste ja vigastuste korral,
+sagedasti on see probleemiks vanemaealistel inimestel. Hinnanguliselt esineb see
+häire 28% meestest ja 57% naistest (1). Uriinipidamatuse põhjused on
+mitmesugused ning nende ravi kuulub uroloogide, günekoloogide, neuroloogide ja
+taastusarstide kompetentsi. Kusepõie töö anatoomia ja füsioloogia. Kusepõis
+funktsioneerib uriini reservuaarina. Põie täitumisel levib impulss detrusor'i
+pingeretseptoritelt läbi seljaaju ja pons'i ajukoorde - inimene tunnetab
+vajadust tühjendada põit. Normaalselt suudab ajukoor pons'is asuvat
+miktsioonikeskust deaktiveerida ja urineerimisvajaduse alla suruda. Tavaliselt
+suudab inimene põie tegevust kontrollida hiljemalt 3.-4. eluaastast alates.
+Keskmiselt urineerib inimene 4-5 korda päevas. Normaalne urineermisrefleks on
+spinaalne refleks, mida kontrollivad kõrgemad närvisüsteemi keskused. Pons'i
+eesmises osas asuv Barringtoni keskus koordineerib detrusor'i ja sfinkteri
+tegevust. Urineerimise ajal kontraheerub põietühjendajalihas ning lõõgastub põie
+sulgurlihas. Seljaaju Th11-L2 segmendi tasemel hallaines paiknevast keskusest
+saab kusepõis sümpaatilise innervatsiooni, mis laseb põiel täituda. Seljaaju
+sakraalosas (S2-4) asuv miktsioonikeskus on seotud detrusor'i
+kontraktsioonidega, s.o kusepõie tühjenemisega. Sakraalne miktsioonikeskus
+realiseerib põie tühjenemise ka siis, kui on häiritud normaalne põietegevuse
+kontroll (2). Selle keskuse kahjustuse korral tekib uriini retentsioon ehk
+kusepeetus. N. pudendus innerveerib vaagnapõhja lihaseid ja ureetra
+sulgurlihast. Pikk ja raske vaginaalne sünnitus võib põhjustada ajutist n.
+pudendus'e neuropraksiat ja seega ka inkontinentsi. Seljaaju kahjustus
+sakraalsegmendist kõrgemal aga võib põhjustada n. pudendus'e ülestimulatsiooni
+ja seega uriini retentsiooni. Meestel on oluline roll uriini-pidamise
+funktsioonis ureetra limaskestal ning ureetra seina silelihaste
+fibroelastilistel komponentidel, naistel aga östrogeensetest hormoonidest
+sõltuva ureetra limakorgi kvaliteedil. Tabelis 1 on toodud põietegevuse
+neurogeense regulatsiooni põhimõtted ja selle häired närvisüsteemi eri osade
+kahjustuse korral. Põietegevuse regulatsioon Inkontinentsi võimalikud
+mitteneurogeensed põhjused · vedeliku liigne tarbimine vereringe ülekoormus
+Võimetus jõuda õigel ajal tualetti · deliirium, psühhoos Toidud ja joogid
+Kusepõiehäirete esinemine erinevate uriinipidamatuse vormide korral (3)
+Tunginkontinents on tahtmatu urineerimine tugeva urineerimistungi tõttu. Sageli,
+kuid mitte alati esineb detrusor'i pidev ebastabiilsus - ärritusseisund.
+Kontrollimatud põie kontraktsioonid võivad põhjustada inkontinentsi. Detrusor'i
+ebastabiilsusel võib olla neurogeenne põhjus, kuid mitte alati. Neurogeenset
+päritolu detrusor'i ebastabiilsust nimetatakse ka detrusor'i hüperrefleksiaks.
+Detrusor'i hüperrefleksia tekib tavaliselt pons'ist kõrgemal asuva ajuosa
+kahjustusel. Detrusor ja väline sfinkter ei funktsioneeri sel juhul
+koordineeritult. Seljaaju suprasakraalse kahjustuse korral võib detrusor'i
+hüper-refleksiale lisanduda ka põie tühjendajalihase ning ureetra sfinkteri töö
+koordineerimatus: detrusor ja ureetra sfinkter kontraheeruvad ühel ajal -
+detrusor'i-sfinkteri düssünergia. Selle tulemusena võib tekkida uriini
+retentsioon, võimalik on ka vesikouretraalne refluks ja selle tagajärjel
+sekundaarne neerukahjustus (hüdronefroos). Kui detrusor'i hüper-refleksiale
+lisandub selle vähene kontraktiilsus, põis ei tühjene täielikult ja tekib
+jääkuriin. Sellisel juhul on domineerivad põie ärritussümptomid. Detrusor'i
+arefleksia ehk atoonilise põie põhjuseks on seljaaju sakraalsegmentide või
+perifeersete närvide kahjustus. Tabelis 2 ja 3 on toodud inkontinetsi erinevad
+tüübid, nende tekke mehhanismid. Inkontinentsi tüübid Korduval
+kateteriseerimisel tühjendatakse põit 4-6 tunni järel, s.o 4-6 korda päevas,
+öösel on vahe pikem. Kui vedeliku tarbimine suureneb, tuleb ka sagedamini
+katateriseerida. Haiglas kasutatakse kateteriseerimisel steriilseid kateetreid,
+seega kulub kuni 6 kateetrit päevas, mis on üsnagi kulukas. Kodustes tingimustes
+piisab, kui kateeter on sooja vee ja seebiga pestud. Suure infektsiooniriskiga
+(nt endoproteesidega) ja nõrgenenud immuunsusega patsientidele võib soovitada
+kasutada steriilseid kateetreid. Kuigi asümptomaatilist bakteriuuriat üldjuhul
+ei ravita, siis suure infektsiooniriskiga patsientidel võib see osutuda
+vajalikuks. Põie korduval kateteriseerimisel on siiski mõned võimalikud
+tüsistused: põieinfektsioon, ureetra trauma, põletik ja striktuur. Korduva
+kateriseerimise korral soovitatakse samal ajal kasutada antikolinergilisi
+ravimeid, et hoida kusepõie rõhk võimalikult madalal (normrõhk, s.o 15-30 mm Hg)
+ja ennetada põie kontraktuure. Korduva kateteriseerimise korral on infektsiooni
+risk väiksem võrreldes püsikateetri paigaldamisega. Püsikateeter ehk ka Foley
+kateeter on mugav, kuid väga suure infektsiooniriskiga meetod. Püsikateetrit
+vahetatakse kord kuus. Seda võib teha ka kodustes tingimustes. Kateetritel on
+balloon, mis täidetakse 10 ml steriilse vedelikuga ja mis tagab kateetri
+püsimise ureetras. Iga üle 2 nädala põies olnud kateeter on koloniseeritud
+bakteritega. Uroinfektsiooni tuleks kahtlustada uriini halva lõhna, suurenenud
+sademe ja hematuuria korral. Meessoost patsientidel võib valkja paksu sademe
+põhjustajaks olla ka sperma (retrograadne ejakulatsioon). Põieloputusi ei peeta
+üldiselt otstarbekaks. Kui selleks on vajadus, võib loputuseks viia põide 30 ml
+vedelikku ja lasta sel vabalt väljuda. Samuti ei määrata antibiootikume
+profülaktilisel eesmärgil. Püsikateeter kasutamisel on suur tüsistuste oht:
+kateetri käändumine ja uriini leke kateetri kõrvalt, hematuuria, uretriit,
+põie-kivid, uretraalne abstsess, ureetra erosioon, infektsiooni
+generaliseerumisel ka urosepsis. Pikaaegsel püsikateetri hoidmisel kujuneb põie
+kontraktuur (mikrotsüstis), mis-puhul nii põie mahtuvus kui elastsus vähenevad.
+Selle ärahoidmiseks kasutatakse antikolinergilisi ravimeid ja kateetri
+perioodilist sulgemist, et põit venitada. Püsikateetrit kasutatakse tänapäeval
+terminaalses seisundis haigetel inoperaabelse ureetra obstruktsiooni korral, aga
+ka haigetel, kel on vaja täpselt jälgida vedeliku bilanssi.
+Epitsüstostoomkateeter on heaks alternatiiviks püsikateetrile. Sel puhul ei ole
+ureetra ärrituse ohtu, ka põie spasme esineb harvem, sest kateeter ei ärrita
+trigonum'i piirkonda, samuti on infektsioonioht väiksem. Epitsüstostoomkateeter
+on näidustatud günekoloogiliste, uroloogiliste ja m��nede teiste operatsioonide
+järel, samuti seljaajukahjustusega patsientidel spinaalse šoki faasis.
+Epitsüstostoomkateeter on vastunäidustatud ebastabiilse põie ja põie sfinkteri
+puudulikkuse korral, sest siis ei ole uriinileke välistatud. Kateetreid tuleb
+vahetada kord kuus. Seda võib teha nii arst kui ka meditsiiniõde. Kateetri
+eemaldamise järel epitsüstostoomi ava kasvab tavaliselt kiiresti kinni (paari
+päevaga). Võimalikud komplikatsioonid sel puhul on uriinileke kateetri kõrvalt,
+põiekivide teke, uroinfektsioon, kateetri obstruktsioon ja naha infektsioon. Ka
+tselluliit ja liigliha kasv epitsüstoomi ava ümbruses ei ole harv tüsistus.
+Epitsüstoomkateetri paigaldamisel on harva oht soole vigastuseks. Ravimid, mida
+kasutatakse uriinipidamatuse või -peetuse raviks, toimivad põiekeha, trigonum'i
+või põiekaela piirkonda, prostatasse või ureetrasse. Põiesisest rõhku saab tõsta
+kolinergiliste ravimite, beeta-adrenergiliste agonistide ning langetada
+antikolinergiliste ravimite, beeta-adrenoblokaatorite ning lihaslõõgastitega
+(4-6). Kahjuks ei ole efektiivseid ravimeid närvisüsteemi kahjustuskollete
+mõjutamiseks. 1. Detrusor'it lõõgastavad beeta-adrenergilise toimega ravimid
+(toimivad põiekehas beetaretseptoritele), Ca-kanali blokaatorid, tritsüklilised
+antidepressandid ja antikolinergilised ravimid (blokeerivad postganglionaarseid
+parasümpaatilisi retseptoreid põiekehas). Põielihase kokkutõmbeid pärssiv ning
+antikolinergiliselt ja antimuskariinretseptoritesse toimiv nn segatoimega ravim
+on oxybutynin (Driptane 2,5 -5 mg 2 korda päevas). Otseselt
+antimuskariinretseptoritesse toimivad ja detrusor'it lõõgastavad trospiumkloriid
+(Spasmex 10-20 mg 2-3 korda päevas) ja tolterodine (Detrusitol 1-2 mg 2 korda
+päevas). Antikolinergiliste ravimite kõige sagedamateks kõrvaltoimeteks on
+suukuivus ja kõhukinnisus. Spasmex võib põhjustada akomodatsiooni häireid.
+Kirjanduse andmetel on oxybutynin (0,3 mg/kg) hea toimega ka põiesisesel
+manustamisel (efektiivsus 66% ilma kõrvaltoimeteta). Seni ei ole selline ravimi
+manustamisviis praktikas laia kasutamist leidnud. Tritsüklilistest
+antidepressantidest on kasutusel imipramiin, millel on mitte ainult
+antikolinergiline, vaid ka otsene detrusor'it lõõgastav ning lokaalne
+anesteetiline toime. 2. Ureetrale toimivad ja uriini väljutustakistust
+suurendavad alfa-adrenergilised ravimid, mis stimuleerivad põiekaela ja ureetra
+alfa-retseptoreid (efedriin, pseudoefedriin HCl jt) ning östrogeenid
+(retseptorid paiknevad põies, trigonumi piirkonnas ja kõige enam ureetra
+distaalses osas), mis naistel parandavad ureetra limakorgi funktsiooni. 3.
+Põieseinale toimivad ja detrusor'i kontraktsiooni parandavad
+parasümpato-mimeetilised preparaadid (atsetüülkoliin, distigmiin ehk ubretid),
+mitteselektiivsed alfa-blokaatorid (fenoksübenzamiin), selektiivsed alfa-1
+blokaatorid (prazosin, terazosin, doxazosin, alfuzosin, tamsulosin) ja
+prostaglandiinid. 4. Uriini väljutustakistust vähendavad lisaks selektiivsetele
+ja mitteselektiivsetele alfa-blokaatoritele ka lihaslõõgastid (baclofen,
+bensodiasepiinid) ning eesnäärme mahtu vähendavad ravimid. Tabelis 4 on
+kokkuvõtlikult esitatud põie funktsiooni mõjutavad ravimid. Muud ravivõimalused
+Uriini kogumissüsteeme on otstarbekas kasutada juhul, kui patsient ei kontrolli
+täielikult põietegevust ja urineerib mittetahtlikult. Adsorbeerivad sidemed on
+näidustatud juhul, kui korduv kateteriseerimine ja parasümpaatilised ravimid ei
+anna soovitud tulemust ning kognitiivsete häirete tõttu ei ole patsient
+koostöövõimeline. Kogumissüsteemide kohta saavad patsiendid infot TENA tasuta
+infotelefonilt. Füsioteraapia. Vaagnapõhjalihaseid tugevdavatel harjutustel
+(nimetatakse ka Kegeli harjutused) on oluline koht inkontinentsi ravis. Nii
+stressinkontinentsi kui ka tung-inkontinentsi korral kui on häiritud m. levator
+ani funktsioon ning vaagnapõhja lihaste kontraktsioon kutsub esile põie
+relaksatsiooni. Inimestel (enamasti noortel naistel), kes tunnetavad hästi oma
+vaagnapõhjalihaseid, saavutatakse soovitud tulemus Kegeli harjutustega. Kegeli
+harjutused on efektiivsed peamiselt kerge inkontinentsi korral, kui see on
+kombineeritud ureetra hüpermobiilsusega, kuid mitte juhtudel, kui esineb ka
+ureetra sfinkteri puudulikkus. Kegeli harjutuste sooritamisel pingutatakse
+vaagnapõhjalihaseid viisil, nagu seda tehakse urineerimise või defekatsiooni
+peatamiseks. Samal ajal pingutatakse ka kõhu- ja tuharalihaseid. Et harjutused
+annaksid tulemuse, peaks neid tegema iga päev 3-4 kuud järjest. Ureetra
+sfinkteri regulaarse treeninguga suudavad ka tunginkontinentsiga inimesed
+järk-järgult, 3-4 nädalaga suurendada urineerimistevahelist aega (3). Patsiendid
+peaksid õppima m. levator ani pingutama (kuid mitte kõhulihaseid) hetk enne
+urineerimist ja ka selle ajal. Selle tulemusena hakkab väline sfinkter
+reflektoorselt kontraheeruma nii kõhuõõnesisese rõhu tõusul kui ka
+uriinipakitsuse tekkimisel (kaitserefleks) ning nii stress- kui
+tunginkontinentsi korral on võimalik vältida tahtmatut urineerimist. Kegeli
+harjutused on tulemuslikud 50% ravitud patsientidest. Vaagnapõhjalihaste
+treeninguks naiste stressinkontinentsi puhul kasutatakse ka tupekuule. Kuulid on
+erineva raskusega (20, 40, 60 ja 80 g). Alustades kergemast raskusest,
+paigutatakse kuul tuppe 3-4 cm sügavusele, siis keskendutakse, et tunnetada
+vaagnapõhjalihased. Edasi tõmmatakse kuuli küljes olevast nöörist tupest
+väljapoole ning üritatakse pingutada vaagnapõhja lihaseid nii, et oleks tunda,
+kuidas kuul liigub sisse- ja väljapoole. Harjutust tuleks teha 2 korda päevas.
+Nädalas võib olla 1-2 puhkepäeva. Kui sümptomid on vähenenud, piisab treeningust
+1-2 korda nädalas. Ka profülaktilisel ees-märgil rakendades piisab treeningust
+1-2 korda nädalas. Premenopausis stress-inkontinentsiga naistel on see
+efektiivne 70-80% juhtudest. Kuulide kasutamine ei ole tõhus vaagnapõhjalihaste
+prolapsi korral. Odavamaid kuule saab osta erootikapoodidest, kallimaid
+meditsiinilisi kuule (nt Vagitrimi kuulid), kus komplektis on erineva kaaluga
+kuulid, saab osta apteekidest. Vagitrimi kuulidel on kaasas ka kasutamisjuhend.
+Kegeli harjutusi võib teha, kasutades spetsiaalset nn biofeedback-süsteemi,
+mille puhul paigaldatakse andur tuppe või pärakusse fikseerimaks
+vaagnapõhjalihaste kontraktsioone. Patsient saab arvutiekraanil jälgida
+harjutuse sooritamisel tekkivaid lihaskontraktsioone ja selle alusel
+korrigeerida harjutuste sooritamist. Seda on otstarbekas kasutada vanemaealistel
+ja ka neurogeensete põiehäiretega patsientidel. Põie elektrilisel
+stimulatsioonil kutsutakse elektrivoolu abil esile m. levator ani ja ureetra
+sfinkteri kontraktsioon, mille tulemusel detrusor lõõgastub. Kasutatakse
+pindmisi või implaneeritud elektroode, mis paigaldatakse tuppe või pärakusse.
+Paremaid tulemusi on elektrostimulatsiooni kasutades saadud stressinkontinentsi
+ravil, samuti haigetel, kel on nõrgad vaagnapõhjalihased. Sageli kombineeritakse
+elektrostimulatsiooni Kegeli harjutustega. Täpsemat infot põie elektrilise
+stimulatsiooni meetoditest ja näidustustest võib leida veebilehelt Inkontinentsi
+ravis on olulisel kohal põie treening - põie tühjendamine kindla graafiku
+alusel. Patsient õpib põit tühjendama vastavalt ajagraafikule, mitte aga
+põieärrituse tekkimise korral. See meetod eeldab patsiendilt vedeliku tarbimise
+kindlat režiimi ning hoidumist toidus uriini eritust stimuleerivate ainete
+kasutamisest. On olemas spetsiaalsed portatiivsed ultraheliaparaadid, millega
+patsient saab kontrollida, kui palju põis on täitunud. Sagedamini kasutatakse
+seda meetodit tunginkontinentsi korral. Inkontinentsi ravimeetodeid valides
+tuleb konsulteerida paljude spetsialistidega. Ülevoolu- ja totaalse
+inkontinentsi ravi kuulub paljudel juhtudel uroloogilise kirurgia valdkonda ning
+see on ravitav kas takistuse likvideerimisega eesnäärme operatsioonil, põie-tupe
+fistuli sulgemisega, autoloogse rasva või kollageeni süstetega sfinkteri
+piir-konda või kusepõie sfinkteri proteesi paigaldamisega selle puudulikkuse
+korral. Kirurgilist ravi kasutatakse ka stress- ning tunginkontinentsi korral:
+suurendatakse põie mahtuvust müomektoomia, ileotsüstoplastika või n. pelvicuse
+preganglonaarsete kiudude läbilõikamise teel. Üheks võimaluseks
+seljaajukahjustusega kaasnevate põiehäirete ravis on operatsioonil soolest
+moodustatud uriinireservuaar, mida tühjendatakse kateteriseeri-misega läbi naba
+juures asuva ava kindla aja järel. See on sobilik meetod sotsiaalselt ja
+seksuaalselt aktiivsetele ning motiveeritud patsientidele, kuna välistab
+juhuslikud inkontnentsiepisoodid, kuid nõuab väga korrektset põie tühjendamise
+režiimi järgimist. Kokkuvõtteks Uriinipidamatus on sage probleem vanemas eas
+inimestel, samuti mitmete haiguste ja traumade korral. Naistel on üheks
+sagedasemaks uriinipidamatuse vormiks stress-inkontinents ja meestel
+sagedasemaks probleemiks eesnäärmehaigustest põhjustatud uriinipidamatus.
+Uriinipidamatus on sotsiaalne ja inimese jaoks delikaatne probleem, mille
+patsient jätab mõnikord ka arstile rääkimata, mis aga häirib inimese igapäevast
+elu ja tööd. Uriinipidamatuse diagnoosimisega tegelevad peamiselt uroloogid,
+koostöös neuroloogide ja günekoloogidega ravi lõpule viimine jääb sageli
+perearsti ja taastusarsti ülesandeks. Varje-Riin Tuulik Leisi tänab Sihtasutust
+Arstide Täienduskoolituse Fond stipendiumi eest Nordic Medical Society of
+Paraplegia VIII kongressil osalemiseks. Eosinofiilne gastroenteriit seedetrakti
+vaevuste ühe põhjusena eosinofiilne gastroenteriit, eosinofiilia, eosinofiilsed
+infiltratsioonid, eotaksiin Eosinofiilne gastroenteriit on harva esinev, täpselt
+teadmata põhjuse ja tekkemehhanismiga, ägenemiste ning remissioonidega kulgev
+krooniline haigus. Sellele haigusele on iseloomulik seedetrakti erinevate
+vaevuste ja sümptomite esinemine, eosinofiilsed infiltratsioonid seedetrakti
+ühes või enamas piirkonnas ning ühes või enamas seinakihis, eosinofiilia muu
+põhjuse ning seedetraktiväliste eosinofiilsete infiltratsioonide puudumine.
+Kliiniline leid sõltub eosinofiilse infiltratsiooni paiknemise piirkonnast ja
+seedetrakti seinakihi kahjustuse sügavusest. Haigus võib esineda kogu
+seedetrakti ulatuses, kuid kõige sagedamini on kahjustunud magu ja peensool.
+Diagnoosimine vajab histoloogilist kinnitust ja eosinofiilia muu põhjuse
+välistamist. Seni on ravimitest kasutatud kõige sagedamini kortikosteroide, kuid
+häid tulemusi on saadud ka teiste ravimitega (nuumraku stabilisaatorid,
+leukotrieeni retseptori antagonistid, selektiivsed T-helper 2 tsütokiinide
+inhibiitorid). Eosinofiilse gastroenteriidi prognoos on üldiselt hea, kuigi
+sageli võib esineda ägenemisi. Kuna arvatakse, et haigus on senini
+aladiagnoositud, aitaks olukorda parandada arstide teadlikkuse parandamine ning
+ka raviarsti ja patoloogi koostöö eosinofiilsete infiltratsioonide leiu korral.
+Eosinofiilse gastroenteriidi korral sageli perifeerses veres esinevale
+eosinofiiliale muud põhjust ei leita ning väljaspool seedetrakti eosinofiilseid
+infiltratsioone ei esine (1-4). Mõiste "gastroenteriit" on mõneti eksitav, sest
+sellest haigusest võivad olla haaratud kõik seedetrakti piirkonnad - nii
+söögitoru, magu kui ka peen- ja jämesool. Kuna aga sagedamini on haaratud just
+magu ja peensool, siis tuleneb sellest ka haiguse enam kasutatud nimetus (4-7).
+Samas on kirjeldatud aga ka haigusjuhte, mille korral esinesid eosinofiilsed
+infiltratsioonid kogu seedetrakti ulatuses (5). Esimest korda kirjeldas
+eosinofiilset gastroenteriiti 1937. aastal R. Kaijser. 1961. aastal pakkusid A.
+L. Ureles ja kaastöötajad välja esialgse klassifikatsiooni, mis põhines
+patoloogilistel ning kliinilistel ilmingutel, eristades difuusset eosinofiilset
+gastroenteriiti ja piirdunud eosinofiilset granuloomi. 1970. aastal töötas N. C.
+Klein välja praegugi kasutusel oleva klassifikatsiooni, mis jaotas eosinofiilse
+gastroenteriidi lisaks kahjustusest haaratud seedetrakti piirkonnale veel
+kahjustuse sügavuse alusel, eristades limaskesta, lihaskesta ning serooskesta
+haaratusega haigust (2). Esinemine Eosinofiilne gastroenteriit on harva esinev
+haigus. Meie andmetel on kirjanduses infot umbes 300 haigusjuhu kohta (1).
+Ajavahemikul 1982-2002 on meditsiiniandmebaasis Medline selle haiguse kohta
+ilmunud 517 kirjutist. Eosinofiilse gastroenteriidi täpne esinemissagedus ei ole
+teada, kuid isegi suuremates meditsiinikeskustes võidakse avastada vaid üks
+haigusjuht 100 000 patsiendi kohta (1, 8). Lee ja kaasautorid (7) kirjeldasid 10
+aasta jooksul Taiwani ühes suuremas kliinikus diagnoositud 8 haigusjuhtu
+patsientidega vanuses 17-60 aastat. Mayo kliinikus oli 37 aasta jooksul, s.t
+aastatel 1950-1987, eosinofiilne gastroenteriit diagnoositud 40 patsiendil. Ligi
+pooltel neist esines limaskesta haaratusega haigus ja umbes kuuendikul
+serooskesta haaratusega haigus (8). Haigus võib esineda nii lastel kui
+täiskasvanutel, kuid enamik haigeid on 20- 50aastased (6, 7) ja sagedamini mehed
+(1, 2, 4, 8, 9). Haigus on sporaadilise levikuga, kuid kirjeldatud on ka
+üksikuid perekondlikke haigusjuhte (9, 10). Tekkemehhanism Eosinofiilse
+gastroenteriidi täpne tekkemehhanism ei ole teada, kuid kuna eosinofiilset
+infiltratsiooni on leitud ainult seedetraktis, siis viitab see lokaalsete
+tegurite osatähtsusele eosinofiilide kaasahaaramises ja aktivatsioonis.
+Normaalselt leidub üksikuid eosinofiile vaid seedetrakti limaskesta
+pärislestmes, kuid mitte submukoosas, lihas- ega serooskestas (2, 10). Kõige
+sagedamini arvatakse eosinofiilse gastroenteriidi tekkepõhjuseks
+ülitundlikkusreaktsioone, nii immunoglobuliin (Ig) E poolt vahendatud kui ka
+vahendamata mehhanismiga. 20-70%-l patsientidest esineb endal või nende
+pereliikmetel allergilisi haigusi nagu bronhiaalastmat, heinanohu,
+ülitundlikkust ravimite suhtes, ekseemi (1, 8, 9, 11, 12). Patsientidel võib
+olla vereseerumi IgE tase tõusnud. Sageli on eosinofiilsele gastroenteriidile
+eelnenud viirus- või parasiitinfektsioon (9). Eosinofiilide migratsioon
+kudedesse toimub astmelise eosinofiilide ja endoteelirakkude vahelise
+interaktsioonina (vt jn 1). Perifeerse vere eosinofiilid kinnituvad endoteeli
+rakkudele läbi adhesioonimolekulide. Kemoatraktantide (PAF, eotaksiin jt
+kemokiinid, leukotrieen B4, bakteriaalsed produktid, interleukiinid) toimel
+migreeruvad eosinofiilid kudedesse. Eosinofiilide kuhjumist kudedesse
+reguleerivad mitmed T-lümfotsüütide ja nuumrakkude poolt produtseeritavad
+kestvus- ja aktivatsioonifaktorid: granulotsüütide-makrofaagide kolooniaid
+stimuleeriv faktor (GM-CSF - granulocyte-macrophage colony stimulating factor),
+interleukiin (IL) 3 ja IL-5 (13). IL-5 mõjutab eeskätt tsirkuleerivate
+eosinofiilide taset, samal ajal kui eotaksiin toimib peamiselt eosinofiilide
+seedetrakti kudedesse värbajana (14). In vitro ja in vivo uuringud on näidanud,
+et eotaksiin on eosinofiilispetsiifiline kemoatraktant, mida produtseerivad
+põletikupiirkonna epiteelrakud ning mis soodustab eosinofiilide kuhjumist ja
+aktivatsiooni (1). Aktiveeritud eosinofiilid hakkavad IL-3 ja IL-5 toimel
+sekreteerima mitmeid põletikumediaatoreid. Samas võivad eosinofiilid võimendada
+põletikulist kaskaadi, produtseerides autokriinselt kemotaktilisi aineid, mis
+kiirendavad eosinofiilide haaramist põletikukoldesse. Seega aitavad nad ise
+kaasa eosinofiilse põletikulise protsessi levikule (2, 13). Eosinofiilidel on
+erinevad immunoglobuliinide retseptorid, sealhulgas retseptorid IgG ja IgA
+jaoks. Nende retseptorite aktivatsioon stimuleerib eosinofiilide
+degranulatsiooni. Lisaks on sekretoorne IgA väga efektiivne eosinofiilide
+degranulatsiooni stimuleerija (15). Eosinofiilide degranulatsioon viib
+seedetrakti limaskesta rakkude kahjustuseni, mille resultaadiks on limaskesta
+permeaabelsuse suurenemine. Kliinilised uuringud on näidanud, et kord juba
+aktiveeritud eosinofiilid degranuleeruvad ja vabastavad mitmeid tsütotoksilisi
+proteiine nagu eosinofiilne katioonne proteiin (ECP, eosinophil cationic
+protein), suur põhiproteiin (MBP, major basic protein), eosinofiil-vahendatud
+neurotoksiin (eosinophil-derived neurotoxin), eosinofiili peroksüdaas
+(eosinophil peroxidase) ja Charcot'-Leydeni kristallproteiin. Tsütotoksiliste
+toime kaudu suurendavad need proteiinid limaskesta epiteelirakkude rakumembraani
+läbitavust ja põhjustavad rakkude ning parasiitide surma (1, 15). Normaalses
+seedetraktis on muskariinergiliste kolinoretseptorite funktsiooniks suurendada
+silelihase toonust ja tugevdada seedekulgla peristaltikat. Haiguspuhuselt
+vabaneb degranuleeruvatest eosinofiilidest MBP, mis häirib muskariinergiliste
+retseptorite funktsiooni. Seega võib spekuleerida, et eosinofiilid soodustavad
+MBP vabastamise teel aksonaalset nekroosi ja muskariinergiliste
+kolinoretseptorite düsfunktsiooni ning seega aeglustavad seedetrakti motoorikat
+(1, 15). Eosinofiilne katioonne proteiin võib tekitada raku membraanidesse
+poore, mille kaudu saavad rakku siseneda ka teised toksilised proteiinid.
+Edasise kahjustuse põhjustavad eosinofiili peroksüdaasi poolt produtseeritud
+vesinikperoksüdaas ja soolhapped. Eosinofiilid tekitavad ka suure koguse
+leukotrieen C4, mis metaboliseerub leukotrieen D4-ks ja E4-ks. Viimased
+suurendavad veresoonte permeaabelsust ja lima produktsiooni ning on silelihase
+kontraktsiooni potentsiaalsed stimulaatorid (13). Kliiniline pilt Haigus võib
+avalduda väga erinevate seedetrakti sümptomitega. Diagnoosimisele eelnenud
+vaevuste pikkus võib ulatuda mõnest nädalast kuni aastateni. Pooltel
+patsientidel on vaevused enne diagnoosimist kestnud üle ühe aasta, kuid
+kirjeldatud on ka 32 aastat väldanud haigusjuhtu (1, 7). Kliiniline leid sõltub
+nii eosinofiilse infiltratsiooni piirkonnast kui ka seedetrakti kahjustuse
+sügavusest. Limaskesta haaratuse korral võivadki esineda kõige sagedamini
+eosinofiilsele gastroenteriidile iseloomulikud haigusnähud: kõhuvalu, iiveldus,
+oksendamine ja kõhulahtisus. Kirjeldatud on ka kaalu- ja kasvupeetust,
+seedetrakti verejooksu, valgukaotusenteropaatiat, malabsorptsioonisündroomi (6,
+7). Lihaskesta haaratuse korral lisanduvad seedetrakti seina paksenemisest
+tingitud obstruktsioonile iseloomulikud sümptomid. Lihaskesta hüpertroofia või
+eosinofiilsest infiltratsioonist tingitud turse esineb kõige sagedamini mao
+antrumi ja/või pülooruse piirkonnas (12). Serooskesta haaratusega haigust esineb
+umbes 10%-l juhtudest ning selle korral on kirjeldatud eosinofiilset astsiiti ja
+pleura efusiooni (1, 4, 10, 16). Eosinofiilse ösofagiidi korral on kirjeldatud
+gastroösofageaalsele reflukshaigusele sarnaseid sümptomeid, nagu düsfaagiat,
+kõrvetisi või odünofaagiat. Eosinofiilse gastriidi puhul võivad vaevused
+maskeerida pülorostenoosile iseloomulikke sümptomeid (17). Vaevused ja sümptomid
+võivad olla aga niivõrd ägeda kuluga, et tekib vajadus operatiivseks raviks (6,
+10, 17). Diagnoosimine ja diferentsiaaldiagnoos Eosinofiilse gastroenteriidi
+diagnoosimiseks peavad olema täidetud järgmised kriteeriumid: seedetrakti
+vaevuste ja sümptomite olemasolu, biopsiatükkide histoloogilises uuringus
+eosinofiilse infiltratsiooni esinemine ühes või mitmes seedetrakti piirkonnas
+ning parasiitinfektsiooni või muu eosinofiilia põhjuse välistamine (1).
+Eosinofiilse gastroenteriidi diagnoosi toetab eosinofiilia olemasolu perifeerses
+veres, esinedes 15-90%-l patsientidest (2-10). Tervel täiskasvanud inimesel võib
+eosinofiile olla vere leukotsüütidest kuni 6%, aga eosinofiilse
+gastroenteriidiga patsientidel on kirjeldatud eosinofiiliat väärtustes 8-86% (3,
+5, 7, 10, 17, 18). Seerumi IgE tase võib olla tõusnud mitu korda. Kirjeldatud on
+seerumi IgE tõusu isegi kuni väärtuseni 1300 IU/ml (19). Nahatorke- ja
+RAST-testid võivad osal patsientidest anda toiduantigeenide suhtes positiivseid
+reaktsioone (2, 9). Seerumi albumiini tase võib olla vähenenud, eriti limaskesta
+ulatusliku haaratusega patsientidel. Eosinofiilse gastroenteriidiga patsientidel
+võib roojas olla suurenenud 1-antitrüpsiini hulk ning esineda ka verd ning
+Charcot'-Leydeni kristallproteiine (8). Umbes ühel kolmandikul patsientidest
+võib esineda kerge kuni mõõdukas steatorröa (4). Seedetrakti endoskoopia leid
+võib olla patoloogiata või mittespetsiifiline: kirjeldatud on erüteemi,
+erosioone, haavandumisi ja nodulaarsust (1). Biopsiatükke soovitatakse võtta
+mitmest erinevast kohast (nii normaalse kui ebanormaalse välimusega limaskestaga
+kohtadest), sest eosinofiilide infiltratsioon võib olla ka koldelise levikuga
+(10). Limaskesta haaratusega haiguse kahtluse korral võib biopsiatükke võtta
+vaid limaskestast, kuid sügavamate seinakihtide infiltratsioonide
+kindlakstegemiseks peetakse vajalikuks uurida kogu seedetrakti seinapaksust
+haaravaid biopsiatükke (10, 16). Isegi kui limaskest tundub endoskoopial
+patoloogiata, võib biopsiatüki histoloogilisel uuringul kirjeldada silmatorkavat
+eosinofiilset infiltratsiooni. Diagnostiliselt oluliseks väärtuseks peetakse
+enamasti 20 ja enama eosinofiili esinemist suure suurendusega (400 x) vaatevälja
+kohta (~120 eosinofiili mm2) (1, 7, 8). Histoloogilises preparaadis võib näha
+veel krüptide hüperplaasiat, epiteelirakkude nekroosi ja ka limaskesta hattude
+atroofiat (4, 16). Radioloogiliselt ei ole eosinofiilsel gastroenteriidil
+patognoomilist pilti: muutused varieeruvad, olles mittespetsiifilised ja
+ligikaudu 40%-l patsientidest võivad need üldse puududa. Kirjeldatud on
+limaskesta voltide paksenemist ja sellest tingituna seedetrakti valendiku
+ahenemist. Samuti võib esineda nodulaarseid täitumisdefekte, polüpoidseid
+kahjustusi, haavandumisi ja striktuure (1, 4, 16). Täiendavat informatsiooni
+võivad anda seedetrakti ultraheli- ja kompuuteruuring, mille abil on kirjeldatud
+soolestiku seina paksenemist ning ka lokaalset lümfadenopaatiat. Serooskesta
+haaratusega haigusvormi korral on tavaliselt täheldatav astsiidivedeliku
+olemasolu. Laparotsenteesil on kirjeldatud suure eosinofiilide sisaldusega
+steriilselt vedelikku (1, 4, 16). Diferentsiaaldiagnostiliselt on olulised
+erinevad seedetrakti haigused, süsteemsed haigused, primaarsed või
+metastaatilised kasvajalised haigused, infektsioonhaigused ning mitmed teisedki
+haigused (3, 4) (vt tabel 1). Siia tabel 1, asub artikli lõpus Ravi Seniajani
+puuduvad eosinofiilse gastroenteriidi ravi tõenduspõhised kliinilised uuringud
+ja raviotsused põhinevad väikeste patsiendirühmade jälgimisest saadud
+kogemustel. Sageli on ainukeseks kontrolliks olnud patsientide ravieelne
+seisund. Kui on kindlaks tehtud ülitundlikkus mingi kindla toiduantigeeni
+suhtes, võib selle antigeeni elimineerimine toidust olla piisav haiguse
+remissiooni saavutamiseks (12). Sageli ei ole aga eliminatsioonidieedid
+haigusnähtude vähendamiseks piisavalt tõhusad, eriti multiallergeensete juhtude
+korral. Sellistel puhkudel võib lastel edu saavutada valgu hüdrolüsaatide
+kasutamisel (1, 4, 11, 12). Kortikosteroidid on seni olnud sagedasimaks
+medikamentoosse ravi valikuks. Enne kortikosteroidravi rakendamist on aga väga
+oluline välistada parasiitinfektsiooni, eriti Strongyloides sp. infektsiooni
+olemasolu, et mitte soodustada parasiitide levikut. Enamik patsiente (eriti
+astsiidiga) allub hästi steroidravile, mis tavaliselt annab kliinilise
+(mõningatel andmetel ka histoloogilise) remissiooni. Erinevatel patsientidel on
+kirjeldatud kortikosteroidravi vajadust ühest nädalast kuni kolme kuuni (1, 4,
+11, 19). Kuid doosi vähendamisel ja ravi lõpetamisel on ägenemised sagedased,
+seetõttu on haiguse kontrolli all hoidmiseks sageli vajalik säilitusravi.
+Pikaajaline kortikosteroidravi ei ole oma rohkete kõrvaltoimete tõttu
+soovitatav. Seetõttu on proovitud lokaalselt toimivaid kortikosteroide
+(budesoniid ja flutikasoonpropionaat) kui ohutumat ja samas efektiivset
+alternatiivi pikaajalisele süsteemsele kortikosteroidravile (1, 4, 12, 19).
+Nuumraku stabilisaatorid (naatriumkromoglükaat ja ketotifeen) inhibeerivad
+nuumraku degranulatsiooni ja histamiini vabanemist (1, 4, 11, 18). S. Khan ja S.
+R. Orenstein (1) on kirjeldanud 6 patsiendi aasta kestnud edukat ravi
+ketotifeeniga, mille järel saavutati märkimisväärne sümptomite, perifeerse
+eosinofiilia ja IgE vähenemine ning ka histoloogiline remissioon. Samas on A.
+Perez-Millan ja kaastöötajad (18) kirjeldanud 35aastase meespatsiendi vaid
+25päevast edukat kromoglükaatravi ja aasta pärast ravi lõpetamist püsis patsient
+jätkuvalt remissioonis. Leukotrieeni retseptorite antagonistid (montelukast)
+ennetavad ja pärsivad leukotrieenide C4, D4 ning E4 poolt vahendatud
+põletikulisi protsesse. Nende mõjusust kortikosteroide säästva ravina on
+näidatud mitmel patsiendil, kellel ei saadud efekti naatriumkromoglükaadiga (1,
+4, 20). S. E. A. Attwood (20) on kirjeldanud edukat ravi montelukastiga kaheksal
+eosinofiilse ösofagiidiga patsiendil. Selektiivsetel T-helper 2 lümfotsüütide
+tsütokiinide (IL-4, IL-5) inhibiitoritel (suplatasttosilaat) on tõestatud
+allergeen-indutseeritud eosinofiilset infiltratsiooni, IgE produktsiooni ja
+karikrakkude metaplaasiat pärssiv toime. Juba kolmenädalase raviga on
+kirjeldatud 55aastasel meespatsiendil seedetrakti sümptomite ja perifeerse
+eosinofiilia normaliseerumist (1). Kirurgiline ravi ei ole üldiselt soovitatav,
+vajadusel rakendatakse seda ainult ägedate obstruktiivsete tüsistuste korral (6,
+10, 17). Prognoos Haiguse prognoos varieerub sõltuvalt eosinofiilse
+infiltratsiooni tüübist ja ulatusest. Mõned patsiendid saavutavad pikaajalise
+remissiooni, teistel areneb pikaajalist hormoonravi vajav krooniline haigus.
+Sagedasemad tüsistused on peensoole bakteriaalne ülekasv, hemorraagia,
+perforatsioon. Maligniseerumise riski suurenemist võrreldes üldrahvastikuga ei
+ole aga senini täheldatud (3, 4). Kokkuvõte Kuigi eosinofiilne gastroenteriit on
+harva esinev haigus, tuleks sellele kui seedetrakti vaevuste ja eosinofiilia
+võimalikule põhjusele sagedamini mõelda. Arvatakse, et eosinofiilne
+gastroenteriit on seni aladiagnoositud. Ilmselt aitab olukorda parandada arstide
+teadlikkuse parandamine ning ka raviarsti ja patoloogi tihe koostöö
+eosinofiilsete infiltratsioonide leiu korral histoloogilisel uuringul. Edasised
+uuringud on vajalikud ka haiguse patogeneesi selgitamiseks. Eosinofiilse
+gastroenteriidi diferentsiaaldiagnoosimisel arvesse tulevad haigused Kaasaegse
+meditsiini üks oluline eesmärk on krooniliste haigustega kaasnevate kannatuste
+leevendamine. Üha enam tähelepanu on hakatud pöörama haigete elukvaliteedile
+ning selle hindamise võimalustele. Artiklis on käsitletud elukvaliteedi kui
+tulemiklassi hindamise rakendusvõimalusi ning selgitatud geneerilise ja
+seisundi-spetsiifilise küsimustiku mõistet, samuti on antud ülevaade
+olulisematest elukvaliteedi kontseptsioonidest arstiteaduses, tutvustatud
+erinevate käsitluste eeliseid ja nõrku külgi. Pikemalt on peatutud tervisega
+seotud elukvaliteedil ning vajadustele tugineval käsitlusel. Meditsiini areng on
+toonud pöörde mitme varem paratamatult fataalseks peetud haiguse ravisse.
+Eluohtlike infektsioonide ravilt (erandiks on HIV-infektsioon) on tähelepanu
+nihkunud krooniliste haigustega seonduvate kannatuste leevendamisele.
+Krooniliste haigete eluea pikenemine on muutnud aktuaalseks varem suhteliselt
+vähest tähelepanu pälvinud haigete elukvaliteedi hindamise. Arstiteaduse huvi
+elukvaliteedi vastu on püsivalt suurenenud 1940. aastatest, valdkonna uurimise
+eriti kiire areng iseloomustab kaht viimast kümnendit. Aastast 1975 on
+elukvaliteet (quality of life, Qol) Medline'i otsingusüsteemi iseseisev rubriik
+(1). Elukvaliteedialane uurimistöö on hoogustunud ka Eesti meditsiinis. Tartu
+Üli-kooli arstiteaduskonnas on viimastel aastatel kaitstud kaks krooniliste
+haigete elu-kvaliteeti käsitlevat doktoriväitekirja (2, 3). Sel aastal toetab
+Eesti Teadusfond nelja arstiteaduslikku krooniliste haigete elukvaliteeti
+käsitlevat projekti. Artikli eesmärk on anda ülevaade elukvaliteedi hindamise
+rakendustest meditsiinis ning tutvustada olulisemaid elukvaliteedi
+kontseptsioone arstiteaduses. Elukvaliteedi hindamise eesmärgid Kõrvuti
+kliiniliste avalduste ja funktsionaalse seisundiga on krooniliste haigete
+elu-kvaliteet üks olulistest hinnatavatest tervisetulemi klassidest.
+Tervisetulemit (health outcome) määratletakse kui ravi- ja tervishoiuteenuste
+rakendamise efekti üksikisiku ja rahvastiku tervisele. Tulemi hindamiseks
+nimetatakse terviseseisundis asetleidvate positiivsete/negatiivsete muutuste
+mõõtmist või seisundi püsimise nentimist (4). Tulemi hindamine lubab teha
+järeldusi tervishoiusüsteemi potentsiaalselt mõjutatavate komponentide,
+struktuuri ja protsessi kohta. Tervishoiuteenuste struktuur hõlmab teenuste
+pakkumisse kaasatud inimesi, tehnilisi võimalusi ja rahalisi ressursse.
+Struktuur mõjutab pakkumisprotsessi. Struktuur ja protsess koos määravad tulemi
+(5). Tervisetulemi hindamise eesmärk on kergendada kliiniliste otsuste tegemist,
+aidata kaasa patsiendi iseotsustamisele ning olla aluseks piiratud ressursside
+jaotamisel. Tulemi hindamisel on neli huvigruppi: patsiendid, arstid,
+ravimitööstus ja poliitikud. Patsiendid ja arstid saavad eri ravimeetodite
+tulemite võrdluse alusel võimaluse valida tõhusam. Ravimitööstuses võimaldab
+tulemi hindamine kliinilistes uuringutes näidata ühe ravimi eeliseid teise ees
+ja kiirendada uute ravimite heakskiitu. Ideaalis peaks tulemi hindamine olema
+poliitikutele aluseks ressursside otstarbekal paigutamisel tervishoidu (6).
+Elukvaliteedi kui tulemi klassi hindamisel on levinuimaks mõõdikuks
+enese-hinnangu küsimustikud. Küsimustikud jagunevad geneerilisteks ehk üldisteks
+ja seisundispetsiifilisteks. Geneerilisi küsimustikke kasutatakse erinevate
+elanikkonna gruppide ja ka üldrahvastiku elukvaliteedi hindamisel. Hõlmates
+üldiselt oluliseks peetavaid elukvaliteedi näitajaid, lubavad geneerilised
+küsimustikud teha ka rühmade-vahelisi võrdlusi. Seisundispetsiifiliste
+küsimustike kasutamine võimaldab anda sensitiivsema hinnangu mingile haigete
+grupile oluliste elukvaliteedi aspektide osas. Spetsiifilised küsimustikud
+sobivad elukvaliteedi hindamiseks grupisisestes tulemi-uuringutes (7).
+Küsimustike koostamise aluseks on erinevad elukvaliteedi käsitlused.
+Elukvaliteedi käsitlused arstiteaduses Erinevad teadlased - filosoofid,
+sotsioloogid ja psühholoogid - on elukvaliteeti määratlenud erinevalt, samuti
+varieeruvad elukvaliteedi hindamise meetodid. Meditsiinis tuntakse kõige enam
+järgmisi käsitlusi: tervisest sõltuv elukvaliteet (health-related quality of
+life, HRQL), vajadustele tuginev elukvaliteet (needs-based quality of life),
+individualistlik elukvaliteet (individualistic quality of life) ja heaolu
+(well-being). Tulemiuuringutes on olulised tervisest sõltuv elukvaliteet ja
+vajadustele tuginev elukvaliteedi kontseptsioon (1). Tervisest sõltuv
+elukvaliteet Tervisest sõltuva elukvaliteedi käsitlus lähtub 19. sajandi
+funktsionalistlikest traditsioonidest. 20. sajandi keskel kasutusele võetud ravi
+tulemuslikkuse mõõdikutes oli eelistatud funktsiooni hindamine, kuna see ei
+sõltunud patsiendi subjektiivsest hinnangust. Funktsionalistliku traditsiooni
+püsimine kajastub ka hilisemates tervisest sõltuva elukvaliteedi
+definitsioonides. Tervisest sõltuvat elukvaliteeti on määratletud võimena ellu
+viia igapäevaseid tegevusi vastavuses indiviidi vanuse ja sotsiaalse rolliga.
+Tervisest sõltuva elukvaliteedi kontseptsioon rajaneb kahel põhieeldusel: 1)
+tervis on indiviidi kõige olulisem mõjutaja; 2) tervis ei ole interaktsioonis
+teiste teguritega, mis võivad indiviidi mõjutada (1). Tervisest sõltuva
+elukvaliteedi käsitlemisel on oluline meeles pidada mitme tervisedefinitsiooni
+olemasolu. Tunnustatud on seisukoht, mille kohaselt tervise määratluses
+sisalduvad kehaline ja vaimne tervis, sotsiaalne ja rolli funktsioon ning üldine
+heaolu (9). Lähtumine eeltoodud definitsioonist määrab ära tervisest sõltuva
+elukvaliteedi ühe põhiomaduse - mitmemõõtmelisuse. Siiski puudub üksmeel
+vaadeldavate mõõdete valiku osas. Enamik uurijaid annab hinnangu vähemalt neljas
+valdkonnas: füüsiline funktsioon, emotsionaalne heaolu, sotsiaalsed suhted ja
+igapäevatoimingute sooritus (8). Tervisest sõltuv elukvaliteet on sobiv tulemi
+kliiniliseks hindamiseks. See käsitlus võimaldab mõõta terviseseisundit, annab
+informatsiooni rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise
+klassifikatsiooni (The International Classification of Functioning, Disability
+and Health, ICF, WHO 2001) kõigi mõõdete osas - hindab puuet, tegevus- ja
+osaluspiirangut (1, 9). Kriitikud seavad kahtluse alla kontseptsiooni mõlema
+põhieelduse paikapidavuse. Uuringud on näidanud, et tervis on üks paljudest
+elukvaliteeti mõjutavatest teguritest; elukvaliteedi määrajana on tervisest
+olulisemaks hinnatud suhteid. Samuti võib funktsionaalsete piirangute mõju
+leevendada abivahendite kasutusele võtmine (1). Tervisest sõltuva elukvaliteedi
+mõiste puuduseks on muude elukvaliteeti määravate tegurite mõjude ja koosmõjude
+mittearvestamine. Funktsionalistlikel traditsioonidel põhinev tervisest sõltuv
+elukvaliteet eeldab normide olemasolu ning ei arvesta rollide muutusi
+kultuuriruumis ega ajas. Füüsilise funktsiooni olulisuse rõhutamine määrab
+tegevuspiiranguga inimesele madala elukvaliteedi, kuid kogemuse põhjal ei pruugi
+see alati nii olla (1). Maailmas enim kasutatav geneeriline tervisest sõltuva
+elukvaliteedi küsimustik RAND 36-Items Health Survey (RAND-36) ning selle
+skoorimispõhimõtetelt erinev analoog Short-Form 36 (SF-36) on leidnud tunnustust
+ka Eesti uurijate seas elukvaliteedi hindamisel erinevates krooniliste haigete
+rühmades (10, 11, 12). Valideeritud on mitmed seisundispetsiifiliste küsimustike
+eestikeelsed versioonid. Vajadustele tuginev elukvaliteet 16. sajandil väitis
+Thomas More, et inimelu kvaliteet sõltub põhivajaduste - tervise-, liikumis-,
+toidu- ja varjualusevajaduse - rahuldatuse astmest. 1940.-1950. aastatel
+sõnastasid uurijad seisukoha, mille kohaselt inimese tegutsemist ajendavad
+vajadused. 1990. aastate alguses loodi esimesed elukvaliteedi mõõdikud, mis
+võtsid aluseks vajadustele tugineva elukvaliteedi (1, 13). Vajadustele tuginev
+lähenemine käsitab elukvaliteeti ulatusena, milles indiviid on võimeline oma
+vajadusi rahuldama. Elukvaliteet on kõrge, kui enamik vajadusi on rahuldatud, ja
+madal, kui rahuldatud on vähesed vajadused. Funktsioonid võivad elu-kvaliteeti
+mõjutada juhul, kui nad on vajaduste rahuldamise vahenditeks (14). Elu-kvaliteet
+ei ole indiviidi terviseseisundi kirjeldus, vaid pigem peegeldus sellest, kuidas
+indiviid oma seisundit kogeb ning milline on tema reaktsioon terviseseisundi
+muutus-tele igapäevaelu kontekstis (1). Lähenemise aluseks olev olulisemate
+vajaduste loetelu põhineb inimese motivatsiooni käsitlevatel töödel. Loetelu
+ulatub põhilistest bioloogilistest (toit, jook, uni) kuni kõrgemate
+psühholoogiliste (identiteet, enese-teostus) vajadusteni (13). Vajadustele
+tuginevat lähenemist iseloomustab ühemõõtmelisus. Hinnang vajadustele tuginevale
+elukvaliteedile on väljendatav ühe arvuga. Skoorimise lihtsus on kontseptsiooni
+alusel loodavate küsimustike üheks eeliseks (1, 8). Vajadustele tugineva
+lähenemise tugevaks küljeks on võimalus hinnata kõiki eluaspekte, mida võib
+mõjutada haigus ja selle ravi. Universaalsete vajaduste olemas-olust lähtumine
+väldib mitteolulisi küsimusi, vajadused jäävad samaks eri ajahetkel ja
+erinevates kultuurides. Vajadustele tuginev elukvaliteet võtab arvesse
+kroonilise haige kohanemist haigusega. Selle lähenemise puuduseks on
+haigusspetsiifilisus. Vajadustele tuginev elukvaliteet ei võimalda teha võrdlusi
+erinevate haiguste vahel, vajadustele tugineva lähenemise alusel loodud
+küsimustikku ei saa rakendada erineva diagnoosiga patsientidel (1). Praeguseks
+veidi rohkem kui kümne aasta vanuse vajadustele tugineva elu-kvaliteedi
+kontseptsiooni alusel loodud küsimustikud on kasutusel tulemiuuringutes üle
+maailma. Esimese kontseptsiooni järgiva küsimustikuna Eestis on lõpule jõudmas
+reumatoidartriidi-spetsiifilise elukvaliteedi küsimustiku (Rheumatoid
+Arthritis-Specific Quality of Life Instrument, RAQol) adapteerimine (15).
+Individualistlik elukvaliteet Individualistlik elukvaliteet keskendub indiviidi
+jaoks kõige olulisemale. Aastal 1982 välja pakutud “ eluplaani lähenemise ”
+meetod (life-plan approach) hindab, millises ulatuses on eluplaanide täitmine
+soodustatud või takistatud. Elukvaliteet sõltub erinevusest lootuste/ootuste ja
+saavutuste vahel, erinevuse vähenemisel elukvaliteet paraneb (16). Rõhutades
+haige hinnangu olulisust, soodustab individualistlik elukvaliteet arsti ja
+patsiendi dialoogi ning avab haigele suuremad võimalused osaleda raviprotsessis.
+Siiani on aga sellel käsitlusel põhinevate mõõtmismeetodite otsinguid saatnud
+ebaõnnestumised. Kriitikaks annab alust veel arusaam, et individualistliku
+elukvaliteedi määratlusest tulenevalt suurendab elukvaliteeti ka lootuste ja
+ootuste vähendamine (1). Heaolu Heaolu mõiste on sageli olnud kasutuses kõige
+selle tähenduses, mida on soovitud mõõta. Kirjanduses võib leida mitmeid heaolu
+definitsioone: vastuvõetav elustandard; ulatus, milles nauding ja rahulolu
+iseloomustavad inimeksistentsi, ning ulatus, milles inimesed saavad vältida
+erinevaid hädasid, mis tulevad paratamatult ette igaühel meist; rahulolu või
+rahulolematuse tase indiviidi jaoks olulistes eluvaldkondades. Erinevad heaolu
+kontseptsioonid eeldavad, et heaolu hindab peamiselt meeleolu taset ning
+kirjeldab puuet. Sellisel kujul ei esinda heaolu elukvaliteeti ning selle
+mõõtmine lisab vähe sümptomite hindamisele kliinilistes uuringutes (8, 17).
+Kokkuvõte Elukvaliteet on üheks tervisetulemi klassiks, mille hindamine lubab
+teha järeldusi tervishoiusüsteemi struktuuri ja teenuste pakkumise protsessi
+kohta. Paralleelselt tervisest sõltuva elukvaliteedi kontseptsiooniga on
+viimasel aastakümnel tulemi hindamisel aluseks võetud vajadustele tuginev
+elukvaliteedi teooria. Tervisest sõltuv elukvaliteet vaatleb tervist olulisima
+elukvaliteedi mõjutajana, vajadustele tuginev käsitlus hindab elukvaliteeti
+vajaduste rahuldatuse ulatuse kaudu. Ülevaate saamine mõlema suuna alusel loodud
+küsimustikest loob eeldused elukvaliteedi hindamise meetodi edukaks valikuks.
+Isegi optimaalse peroraalse ravi korral esinevad paljudel südamepuudulikkuse
+haigetel dekompensatsiooniepisoodid (1). Südamepuudulikkuse ägeda
+dekompensatsiooni korral on ravi vahetuks eesmärgiks hemodünaamika parandamine:
+vatsakeste täitumisrõhu vähendamiseks ja südame minutimahu suurendamiseks
+kasutatakse kiiresti toimivaid ravimeid. Hemodünaamika halvenemise põhjustanud
+maladaptiivse neurohormonaalse aktivatsiooni allasurumine (praegusel ajal
+eelkõige AKE inhibiitoritega ja -blokaatoritega) on südamepuudulikkuse ravi
+oluline komponent. Niisuguse raviga tuleb pärast ägeda dekompensatsiooni
+möödumist kindlasti alustada või siis taasalustada, kuigi selle ravi soodne
+toime avaldub pikema aja jooksul (2). Praegusel ajal on südamepuudulikkuse
+dekompensatsiooni puhul lisaks veenisiseselt manustatud diureetikumitele
+kasutusel vasodilataatorid (nitroglütseriin ja nitroprussiid), inodilataatorid
+(milrinoon) ja inotroobid (dobutamiin), kuid kõigil neil on olulisi puudusi.
+Nitroprussiid võib esile kutsuda toksiliste metaboliitide akumulatsiooni ja tema
+kasutamisel on vajalik hoolikas hemodünaamika monitoorimine. Nitrogütseriini
+kasutamisel võib kiiresti välja kujuneda tolerants. Dobutamiinil ja milrinoonil
+on proarütmiline toime. Lisaks võib neerupuudulikkusega haigel esineda
+milrinooni akumulatsioon (2). Naatriureetilised peptiidid mängivad
+kardiovaskulaarse süsteemi regulatsioonis tähtsat rolli. Selle süsteemi
+raviotstarbelise mõjustamise vastu on huvi tuntud mõnda aega. BNP (B-tüüpi
+[brain 'aju'] naatriureetilise peptiidi) bioloogilisi toimeid vahendavad
+mehhanismid ei ole peensusteni läbi uuritud. Arvatakse, et BNP vasodilatatoorne,
+diureetiline ja naatriureetiline toime on põhiliselt vahendatud interaktsiooni
+kaudu naatriureetilise peptiidi retseptor A-ga ning vähemal määral
+naatriureetilise peptiidi retseptor B-ga sihtrakkudes ja -organites (veresoonte
+silelihasrakud, endoteelirakud, neerud, neerupealised). BNP sidumine GC
+(guanülüültsüklaas) -A retseptoriga aktiveerib guanülüültsüklaasi
+intratsellulaarse domeeni, mille tagajärjel GTPst katalüüsitakse cGMP (3).
+Lisaks naatriureetilise peptiidi retseptori kaudu vahendatud toimetele on
+naatriureetilistel peptiididel teisi kardiovaskulaarseid toimeid, nagu
+intravaskulaarse voluumeni vähendamine vaskulaarse endoteeli permeaabelsuse
+suurendamise kaudu (nesiritiidi puhul on seda toimet vähe uuritud),
+reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteemi aktiivsuse vähendamine ja sümpaatilise
+neurotransmissiooni inhibeerimine perifeerses veresoonkonnas (4). Nesiritiid on
+inimese BNP rekombinantne vorm, mille aminohapete järjestus on samasugune nagu
+endogeensel BNP-l ja farmakoloogiline toime ei erine endogeensest BNPst (5).
+Nesiritiid kutsub esile vasodilatatsiooni, suurendades cGMP kontsentratsioni
+veresoonte silelihasrakkudes (6). Nesiritiidi manustamine dekompenseeritud
+südamepuudulikkusega haigetele vähendab neil noradrenaliini ja endoteliin-1
+sisaldust plasmas ning suurendab südame löögisageduse muutlikkust. Ameerika
+Ühendriikide Toidu ja Ravimiamet on intravenoosselt manustatava nesiritiidi
+heaks kiitnud südamepuudulikkuse ägeda dekompensatsiooniga haigete raviks.
+Nesiritiidraviks sobivad kõige paremini niisugused südamepuudulikkusega haiged,
+kellel on vedeliku ülekoormus ja kõrge tsentraalne vererõhk. Prekliinilised
+uuringud on näidanud, et nesiritiidil on otsene lõõgastav toime inimese
+arteritele ja veenidele, aga puudub positiivne inotroopne toime inimese südamele
+(7, 8). Nesiritiidil on südamepuudulikkusega haigete hemodünaamikale soodne
+toime: südame eelkoormus väheneb oluliselt, sellele osutab kopsuarteri
+kinnikiilumisrõhu ja parema koja rõhu vähenemine. Veenisiseselt manustatud
+diureetikumidega ravitud südamepuudulikkuse ägeda dekompensatsiooniga haigetel
+oli VMAC (vasodilation in the management of acute congestive heart failure)
+uurimuses nesiritiidi kasutamise korral kopsuarteri kinnikiilumisrõhu vähenemine
+enam väljendunud kui nitroglütsiiniga ravitutel. Nesiritiidravi puhul väheneb ka
+süsteemne vaskulaarne vastupanu, südame minutimaht aga suureneb järelkoormuse
+vähenemise tagajärjel. Süstoolne arteriaalne vererõhk ja keskmine arteriaalne
+vererõhk langevad, aga nende muutustega ei kaasne reflektoorset tahhükardiat.
+Südamepuudulikkuse dekompenseerumise korral annab nesiritiid kiiremini
+positiivse tulemuse kui dobutamiin ja 6 kuud jälgitud haigete suremus oli
+nesiritiidiga ravituil väiksem kui dobutamiiniga ravituil (9). Nesiritiidil
+puudub proarütmiline toime (10). Nesiritiid on erinevalt dobutamiinist
+efektiivne -blokaatorravil olevatel haigetel, sest puudub farmakoloogiline
+antagonism (11). Dekompenseeritud südamepuudulikkusega haigetel on nesiritiidil
+soodne toime ka neurohormonaalsesse süsteemi. Aldosterooni, noradrenaliini ja
+endoteliini supressiooni kaudu vähendab ta südamemahu ülekoormust, süsteemset ja
+neeruarterite vasokonstriktsiooni ning tahhükardiat (1). Neerupuudulikkusega
+haiged taluvad nesiritiidi hästi ja nesiritiidravi on nendel haigetel tõhus (8).
+Nesiritiidiga ravitud haigetel paraneb üldine enesetunne, väheneb väsimus ja
+düspnoe samavõrra kui veenisiseselt nitroglütseriiniga ravituil (12). Korduvat
+hospitaliseerimist vajasid nesiritiidiga ravitud mõnevõrra vähem kui
+nitroglütseriini või dobutamiiniga ravitud (8). Nesiritiid põhjustab
+nitroglütseriinist vähem ebasoovitavaid kõrvaltoimeid, eriti peavalu.
+Nesiritiidi kui vasodilataatori üheks kõige sagedasemaks kõrvaltoimeks on
+hüpotensioon, kuna nesiritiid elimineeritakse organismist aeglasemalt kui
+nitroglütseriin. Enamik hüpotensiooniepisoodidest möödub kas spontaanselt või
+vähese vedelikuinfusiooniga. Hüpotensiooni oht on suurem samaaegselt AKE
+inhibiitoreid kasutatavatel haigetel. Nesiritiidravi korral on soovitatav
+hoolikas hemodünaamika monitoorimine. Ravi nesiritiidiga alustatakse ühekordse
+0,25 g/kg kuni 2 g/kg veenisisese süstiga, millele järgneb püsiinfusioon (0,01
+g/kg/min kuni 0,06 g/kg/min). On kasutatud ka püsiinfusiooni (0,003 g/kg/min
+kuni 0,1 g/kg/min) ilma esialgse löökdoosita. Praegu soovitatakse manustada
+nesiritiidi 2 g/kg esialgse annusena ja edasi püsiinfusioonina 0,01 g/kg/min.
+Nesiritiidi püsiinfusiooni on rakendatud mõne tunni kuni nädala jooksul (8).
+Nesiritiidravi korral on kasutatud ka subkutaanset manustamisviisi (13).
+Nesiritiid (doosis, nagu seda kasutatakse südamepuudulikkuse ravis, s.t
+boolusena 2 g/kg, millele järgneb infusioon 0,01 g/kg minutis) kutsub esile nii
+suurte epikardiaalsete kui väikeste resistentsuspärgarterite laienemise.
+Vaatamata perfusioonirõhu vähenemisele koronaarverevool suureneb,
+koronaarresistentsus väheneb ja hapniku ekstraktsioon verest väheneb (s.t
+koronaarsiinuse veres hapnikusisaldus suureneb) (14). Seetõttu on nesiritiid
+soodsa toimega mitte ainult südamepuudulikkuse dekompenseerumise ravis, vaid ka
+variantse stenokardia ja ägedate koronaarsündroomide ravis, kuna nende haiguste
+patogeneesis on koronaarspasm määrava tähtsusega. Viimati mainitud seisundite
+korral on nesiritiidi kasutamisvõimalused praegu siiski veel hüpoteetilised ega
+ole ametlikult soovitatud. Nesiritiidi soodne mõju koronaarvereringele ja
+müokardi metabolismile on kooskõlas varasemate andmetega selle kohta, et ta
+vähendab ja isegi väldib müokardiinfarkti-järgset vasaku vatsakese
+remodelleerimist (15). Esialgne analüüs näitab et nesiritidi kasutamine teeb
+dekompenseeritud südamepuudulikkuse ravimise odavamaks. Nesiritiid on
+vastunäidustatud kardiogeense šoki puhul ja haigetel, kelle süstoolne
+arteriaalne vererõhk on < 90 mm Hg. Nesiritiidi manustamist tuleks vältida ka
+haigetel, kellel südame täitumisrõhk on madal. Nesiritiidi ei soovitata
+haigetele, kellel ravi vasodilataatoritega on vastunäidustatud (haiged oluliste
+valvulaarsete stenoosidega, restriktiivse kardiomüopaatiaga, obstruktiivse
+kardiomüopaatiaga, konstriktiivse perikardiidiga või südametamponaadiga,
+mitmesuguste muude haigustega, mille puhul südame minutimaht sõltub normaalsest
+venoossest naasust). Nesiritiidi ohutus lastel on teadmata, mistõttu seda lastel
+kasutada ei tohi. Nesiritiid ei eritu emapiimaga, mis teeb võimalikuks
+nesiritiidi ettevaatliku kasutamise ka last rinnaga toitval emal. Rasedal tuleb
+nesiritiidi kasutamist vältida, sest risk lootele ei ole teada (8). Kokkuvõtteks
+võib ütelda, et nesiritiidi näol on arstid üle pika aja saanud oma käsutusse uue
+tõhusa ja ohutu ravimi südamepuudulikkuse ägeda dekompensatsiooni ravimiseks.
+Kokkuvõte Interneti jaoks Nesiritiid on inimese BNP rekombinantne vorm, mille
+aminohapete järjestus on samasugune nagu endogeensel BNP-l ja farmakoloogiline
+toime ei erine endogeensest BNPst (Gomes ja Hobbs, 1998). Nesiritiid kutsub
+esile vasodilatatsiooni, suurendades cGMP kontsentratsiooni veresoonte
+silelihasrakkudes (Lewicki ja Potter, 1995). Nesiritiidi manustamine
+dekompenseeritud südamepuudulikkusega haigetele vähendab neil noradrenaliini ja
+endoteliin-1 sisaldust plasmas ning suurendab südame löögisageduse muutlikkust.
+Nesiritiidraviks sobivad kõige paremini niisugused südamepuudulikkusega haiged,
+kellel on vedeliku ülekoormus ja kõrge tsentraalne vererõhk. Prekliinilised
+uuringud on näidanud, et nesiritiidil on otsene lõõgastav toime inimese
+arteritele ja veenidele, aga puudub positiivne inotroopne toime inimese südamele
+(Colucci, 2001; Keating ja Goa, 2003). I/v nesiritiidravi koosneb esialgsest
+ühekordsest annusest (0,25 g/kg kuni 2 g/kg), millele järgneb püsiinfusioon
+(0,01 g/kg/min kuni 0,06 g/kg/min). On kasutatud ka püsiinfusiooni (0,003
+g/kg/min kuni 0,1 g/kg/min) ilma esialgse löökdoosita. Praeguseks ajaks on välja
+kujunenud soovitus 2 g/kg esialgse annusena ja edasi püsiinfusioonina 0,01
+g/kg/min. Nesiritiidi püsiinfusiooni on rakendatud mõne tunni kuni nädala
+jooksul (Keating ja Goa, 2003). Nesiritiidi manustamist tuleks vältida ka
+haigetel, kellel südame täitumisrõhk on madal. Nesiritiidi näol on arstid üle
+pika aja saanud oma käsutusesse uue tõhusa ja ohutu ravimi südamepuudulikkuse
+ägeda dekompensatsiooni ravimiseks. Epilepsia on üks sagedasemaid kroonilisi
+närvihaigusi, mis tihti põhjustab väljendunud stigmatisatsiooni. Epilepsia ravi
+tõhustamiseks tuleb kasutada vana ja uue põlvkonna ravimeid vastavalt epilepsia
+käsitlusjuhendile. Kesknärvisüsteemi haigused ja talitushäired on rahva tervise
+oluline mõjutegur. J. Oleseni andmetel põhjustavad ajuhaigused (neuroloogilised,
+neurokirurgilised, psühhiaatrilised) 35% kõikide haiguste poolt põhjustatud
+eluaastate kaotuse ja invaliidsuse summast (1). Epilepsia on üks sagedamini
+esinev krooniline närvihaigus. Epilepsia epidemioloogiat Eestis on põhjalikult
+uurinud A. Beilmann ja A. Õun, kes leidsid, et epilepsia levimus lastel on 3,6
+ja täiskasvanutel 5,3 juhtu 1000 inimese kohta (2, 3). Nendele andmetele
+tuginedes võib väita, et Eestis on umbes 7000-8000 inimest, kellel on olnud
+vähemalt üks epileptiline hoog viimase viie aasta jooksul. Epilepsiaga inimesi
+on sageli peetud ebasoovitavalt erinevaks. Epilepsia puhul esinev hoogude
+avaldumise ootamatus põhjustab patsientides pideva ebakindlustunde. M. Herodes
+leidis, et Eesti epilepsiahaigetel on kõrge stigmatiseerituse aste (kr stigma
+'arm, märk') ja madal hinnang oma tervislikule seisundile korrelatsioonis
+hoogude sageduse ja -tüübiga (4). Suur on risk trauma tekkimiseks epileptilise
+hoo ajal. Epileptiline hoog võib põhjustada raskeid nihkeid autonoomses
+närvisüsteemis ja põhjustada ootamatut äkksurma (SUDEP ehk sudden unexplained
+death in epilepsy). Epilepsiaga või epilepsiakahtlusega patsiendi käsitlus on
+mitmetahuline. Eesti Epilepsiavastase Liiga koostatud ja 2003. a Eesti Arstis
+avaldatud epilepsia käsitlus-juhendis on esitatud peamised haiguse diagnoosimise
+ja ravisoovitused (5). Kuivõrd jätkuvalt on probleemiks epilepsiahaige ravi,
+esitame alljärgnevalt lühikesed kommentaarid. Ravimi valik Antikonvulsandi
+valikul on esimene kriteerium patsiendil esinevate hoogude tüüp (vt tabel 1).
+Ravimite efektiivsus sõltuvalt hoo tüübist Karbamasepiin, fenobarbitaal,
+fenütoiin, primidoon ja valproaat on nn vana põlvkonna preparaadid. Gabapentiin,
+lamotrigiin, okskarbasepiin ja topiramaat on uue põlvkonna ravimite esindajad.
+Kaks preparaati (valproaat ja lamotrigiin) on efektiivsed kõikide hootüüpide
+korral. Karbamasepiin, Eestis kõige sagedamini kasutatav antikonvulsant, toimib
+vaid partsiaalsete ja sekundaarselt generaliseerunud hoogude korral. Selline
+erinevus ei näita loomulikult, et üks preparaat on teisest universaalselt parem.
+Ravimite efektiivsuse võrdlemine eesmärgiga parandada ravile raskesti alluvate
+hoogudega patsientide elukvaliteeti on kõigi epilepsiaga tegelevate osapoolte
+huviorbiidis. Pidevalt korraldatakse preparaatide võrdlemiseks kliinilisi
+uuringuid. Uue põlvkonna ravimite varasemates kliinilistes uuringutes osalesid
+üldjuhul raske-kujulise epilepsiaga patsiendid ning uuritavaid ravimeid kasutati
+enamasti koos teiste antikonvulsantidega. Ebaedu esimese antikonvulsandi
+kasutamisel on aga kõige olulisem tegur, mis viitab võimalikule ravimitega
+halvasti kontrollitavale epilepsiale. Sellepärast ei saa nende uuringute alusel
+adekvaatselt võrrelda vanade ja uute preparaatide reaalset efektiivsust. Kwani
+esitatud korrektsete, esmase epilepsiaga patsientide ja monoteraapia vormis
+tehtud kliiniliste uuringute metaanalüüs võimaldab teatud üldistustega väita, et
+kõik antikonvulsandid on ligilähedase efektiivsusega (6). Autorid rõhutavad aga,
+et erinevatel ravimitel on erinev farmakoloogiline profiil (seda ka sarnase
+kõlaga karbamasepiinil ja okskarbasepiinil). Sellest tulenevalt annab kõikide
+anti-konvulsantide kättesaadavus parema võimaluse leida iga raskesti ravimitele
+alluva epilepsiahaige elukvaliteedi parandamiseks just see õige, kõige
+efektiivsem ja vähem kõrvalnähtusid põhjustav ravim. Artikli pealkirjas esitatud
+küsimusele - kas epilepsia ravis on arenguruumi? - tuleb vastata jaatavalt.
+Võimalikult parema tulemuse saavutamiseks on soovitatav haiguse diagnoosimisel
+ja ravi määramisel tegutseda vastavalt epilepsia käsitlusjuhendile, kasutades
+soovitustest lähtuvalt nii uusi kui vanu ravimeid. Lühike kokkuvõte Eesti
+epilepsia-käsitlusjuhendist (5) · Hoogude täpne äratundmine, kogenud neuroloogi
+konsultatsioon. · Vajadusel uuringud - EEG, MRT, KT. · Ravimi valik vastavalt
+hoo tüübile, alustades väikese annusega, mida järk-järgult suurendatakse
+vajaliku hulgani (hood jäävad ära). · Allergiliste või annusest sõltuvate
+kõrvalnähtude puhul tuleb preparaat välja vahetada. · Uue põlvkonna
+antikonvulsante (lamotrigiin, topiramaat, okskarbasepiin jt) on otstarbekas
+kasutada siis, kui nn esimese põlvkonna preparaadid on osutunud ebaefektiivseks
+või põhjustavad kõrvalnähtusid. · Epilepsia operatiivne ravi võib olla väga
+edukas hoolikalt valitud patsientidel. Operatsiooni näidustusi tuleb kaaluda
+väga põhjalikult konsiiliumi korras. insuliinglargiin, täpsustatud juhised
+Jätkates kõnelust LANTUSe kasutamise üle, pean kõigepealt juhtima lugeja
+tähelepanu kahetsusväärsele veale minu artiklis (vt. Eesti Arst 2003; 12:
+853-6), mis tekkis ilmselt toimetamise käigus. Lause: “ Ravimit ei manustata
+intravenoosselt ega kasutata koos teiste insuliinipreparaatidega, ” võib jätta
+mulje, nagu ei tohiks LANTUSt diabeedi ravis kombineerida teiste
+insuliinipreparaatidega. See ei ole õige nagu teab hästi iga endokrinoloog, kes
+ravib suhkurtõvehaigeid. Eelnevaga seoses selgituseks ja täpsustuseks veel
+mõnest aspektist LANTUSe kasutamisel. Kõigepealt - LANTUSt manustatakse
+subkutaanselt. Ravimit ei tohi manustada intravenoosselt ega segada süstlas
+ühegi teise insuliinipreparaadi või lahusega. See ei välista LANTUSe kasutamist
+kombineeritult, rööbiti “ koos teiste insuliinipreparaatidega ”! Preparaadi
+lahjendamine või samas süstlas koos teiste ravimitega võib muuta LANTUS'e
+aegtoime kõverat või põhjustada sademe teket. Insuliinglargiin on näidustatud
+nii 1. kui ka 2. tüüpi diabeedi raviks. Selleks et maksimaalselt jäljendada
+insuliini füsioloogilist sekretsiooni inimorganismis, tuleb 1. tüüpi
+suhkruhaigetel LANTUS't - süstitult 1 kord päevas - manustada kombineeritult
+kiire- (Actrapid, Humulin Regular, Insuman Rapid) või ülikiiretoimelise
+insuliinipreparaadiga (Humalog, NovoRapid). Viimaseid süstitakse vastavalt
+vajadusele 2 - 4 korda ööpäevas enne sööki. Kirjeldatud raviskeemi puhul määrab
+LANTUSe doosi hommikune veresuhkru tase mõõdetuna enne sööki puhul ning (üli)
+kiiretoimelise insuliinipreparaadi annuseid korrigeeritakse vastavalt veresuhkru
+tasemele, mis mõõdetud enne järgmisi söögikordi. Harilikult manustatakse
+ööpäevas 1/2 - 2/3 kogu vajalikust insuliini annusest pikatoimelise ning 1/3 -
+1/2 kiiretoimelise insuliinipreparaadina. 2. tüüpi suhkruhaigetel kasutatakse
+LANTUSt kombineeritult suu kaudu manustatavate diabeediravimitega. Sel juhul,
+kui sellist raviskeemi kasutades ei saavutata piisavalt head veresuhkru
+kontrolli, tuleb ka nende patsientide puhul rakendada samasugust raviskeemi nagu
+1. tüüpi suhkruhaigete puhul. Riigikontrolli audiitorid näevad mitut võimalust,
+kuidas hoida kokku nii arstide kui ka patsientide raha ja aega ning suurendada
+rahulolu. Pikad ravijärjekorrad on probleem eelkõige abi ootavale patsiendile,
+kuid tekitavad pingeid ja muret ka raviasutustele. Mida pikemad on järjekorrad,
+seda tõenäolisem on, et plaanilised ravijärjekorda registreeritud patsiendid
+saavad vahepeal mujalt abi, tervenevad või muul põhjusel arstiabist loobuvad.
+See omakorda raskendab raviasutuse töö planeerimist ja korraldamist.
+Riigikontroll uuris äsja lõppenud auditis ravijärjekorda registreerimisel
+tekkivaid tõrkeid, mille tõttu järjekorrainfo ei peegelda tegelikku nõudlust
+teenuse järele, ning pakkus lahendusi tõrgete ja info moondumise vältimiseks.
+Järjekorrad Internetti Haigestunud inimesele ei pakuta teenust nii läbimõeldult,
+nagu me oleme harjunud kogema teistes eluvaldkondades. Tervishoiusüsteemis
+orienteerumiseks ja vajaliku eriarstini jõudmiseks infot otsides peab inimene
+nägema suurt vaeva. Esmalt helistab ta enamasti raviasutuse registratuuri.
+Auditi vaatlustestidega selgus, et registratuuride telefonid olid sageli kinni
+või lihtsalt ei võetud kõnet vastu, mis viitab kas teenindajate suurele
+koormusele või korralduslikule suutmatusele. Kindlasti tuleks tõsta
+registratuuride tööjõudlust, kuid ilmselgelt ei saa seda teha lõputult, nagu
+pole ka otstarbekas registratuuri töötajaskonda lõputult paisutada. Leidub
+lihtsam tee - Internet. Hämmastab, et seni pole nii kasutusmugavat võimalust
+peaaegu et pruugitud. Kui eri raviasutused avaldaksid jooksvat järjekorrainfot
+ühisel veebileheküljel, väheneks registratuuride töökoormus: inimene saaks
+hõlpsasti ise leida esimese raviasutuse, kust ta saaks kiiremini abi, ning iga
+raviasutuse infotelefoni. Internet vähendaks bürokraatiat ning hoiaks kokku
+kulusid ka raviasutuste ja Haigekassa vahelises suhtluses, sest viimane saaks
+järjekorrainfot jooksvalt ja automaatselt, selle asemel et raviasutustelt
+kvartaliaruandeid koguda. Perearst - patsiendi teejuht eriarsti juurde Kuna
+enamasti pöördub patsient esmalt perearsti vastuvõtule, peaks info edasiste
+ravi-võimaluste kohta olema tema perearstil. 84% küsitletud perearstidest
+soovitab oma patsientidele alati või sageli kindlat eriarsti, vähendades sellega
+patsiendi otsimisvaeva. Samas saavad perearstid nagu patsiendidki jooksvat
+järjekorrainfot eriarstide vastuvõtuaegade kohta põhiliselt raviasutuste
+registratuurist, kõige vähem Internetist. Ühelt poolt võib see näidata
+perearstide soovimatust Internetti infoallikana kasutada, tõenäolisem seletus on
+aga seal pakutava info ebapiisavus, eriti just jooksva järjekorrainfo osas.
+Ravijärjekorra infoallikate kasutamise sagedus. Ligi pooltel juhtudest kannavad
+küsitletud perearstid hoolt selle eest, et patsient ravi-asutuses konkreetse
+eriarsti vastuvõtule registreeritud saaks. Sagedasemad põhjused, miks perearst
+patsiendi registreerib, on järgmised: patsiendi suutmatus end ise registreerida
+(eakad, lapsed, invaliidid, telefonita, halva keeleoskuse või puudega inimesed);
+kartus, et patsient ise eriarsti juurde ei lähe; soov saada teada, millal
+patsient eriarsti juurde pääseb jm. Samuti registreeritakse tavaliselt ise
+erakorralised patsiendid. Perearsti vahendusel registreerimine vähendab
+patsiendi terviseriske järjekorras ootamise ajal, sest kui perearst teab ooteaja
+pikkust, saab ta paremini määrata optimaalse ravi-taktika. Kõigi patsientide
+registreerimine käib praeguse korralduse juures perearstidele nende endi sõnutsi
+aga üle jõu, põhjustades tarbetut ajakulu. Mida väiksem on perearstil aga
+võimalus infot saada ja patsienti vastuvõtule registreerida, seda suurem on ka
+risk, et patsient ise ennast eriarsti vastuvõtule ei registreeri. Küsitletud
+perearstide andmeil jõuab nende saatekirjaga eriarsti juurde keskmiselt vaid 86%
+patsientidest. Kahjuks ei saa selle hinnangulise näitaja kohta midagi täpsemat
+öelda, sest perearstide väljaantud saatekirjade kohta eraldi statistikat ei ole.
+Enamasti ei ole ka perearstidel endil sellist teavet (küsitletutest 38%-l ei ole
+ülevaadet enda väljastatud saatekirjadest ja 35% teab seda ainult mälu järgi).
+Kui perearstil oleks lihtsam järjekorrainfot saada ja patsiente registreerida,
+saaks ta leida oma patsientidele lühima ooteaja ning hinnata paremini ooteaja
+pikkusest tulenevaid haigusriske. Selleks et perearstid oma patsiente ise rohkem
+registreeriksid, tegi Riigikontroll sotsiaalministrile ettepaneku täiendada
+registreerimise korraldust, andes perearstile patsiendi vastuvõtule
+registreerimiseks õigusliku aluse. Samuti soovitasime luua perearstide jaoks
+täiendavaid (ja lihtsamaid) konsultatsioonile registreerimise võimalusi, näiteks
+registreerimine Internetis või lisatelefoniliini loomine perearsti jaoks
+suuremate raviasutuste registratuuris. Patsiendi õiguste tagamine Patsiendi
+ravijärjekorda registreerimine peab olema tagatud kõigil tööpäevadel kella 9.00-
+17.00. Ligi 50% vaadeldud raviasutustest on aga registreerimisaega lühendanud.
+Registratuuri helistades kuuleb inimene tihti, et praegu pole võimalik
+registreerida, ning talle teatatakse, millal hakatakse vastuvõtule kirja panema
+järgmiseks kuuks, nädalaks või päevaks. Registreerimist piiravad eelkõige
+Tallinna raviasutused. Mõnes raviasutuses registreeritakse patsiente ainult
+siis, kui on olemas vabad vastuvõtuajad. Ravijärjekorra pikkus patsiendi jaoks
+sõltub sageli juhusest. Patsient võib uue kuu alguses helistades saada
+vastuvõtuaja nii samaks päevaks kui kuu lõpuks, aga sellest ka hoopis ilma
+jääda. Registreerimise piiramine ei taga võrdsust eriarstiabi kättesaadavusel
+ega patsiendi õigust end vajadusel järjekorda registreerida. Selline
+registreerimismeetod ei anna ka ülevaadet tegelikust nõudlusest raviteenuse
+järele. Peamine põhjus, miks raviasutused ette registreerimist piiravad, on
+nende soov reguleerida järjekorra pikkust. Üleminek piiramatule
+registreerimisele pikendab tõenäoliselt järjekordi (nt nii ongi juhtunud
+Viljandi Tervisekeskuses). Suuremat tähelepanu tuleb pöörata Saatekirja peaks
+küsima registreerimisel Registreerimise praegune korraldus nõuab, et patsient
+tuleb registreerimiseks ise raviasutusse, et esitada saatekirjal olevad
+delikaatsed isikuandmed, samuti peab raviasutus andma patsiendile
+eelregistreerimise kohta kirjaliku teatise. Tegelikult registreeritakse enamasti
+telefonitsi, mõnes raviasutuses harva ka Interneti teel. 1 Sotsiaalministri
+21.12.2001. a määrus nr 149 “ Tervishoiuteenuste kättesaadavuse nõuded ” § 7 lg
+3. 2 Delikaatsed isikuandmed on planeeritava tervishoiuteenuse osutamise
+näidustus ehk diagnoos ja operatsiooni, uuringu või protseduuri nimetus
+(sotsiaalministri 21.12.2001. a määrus nr 149 “ Tervishoiuteenuste
+kättesaadavuse nõuded ” § 7 lg 2). Registreerimise korrast kõrvalekaldumine toob
+kaasa segaduse: kuna helistaja või Internetis registreeruja isikut ei saa
+tuvastada, pole ka võimalik kontrollida ravikindlustuse ja saatekirja olemasolu.
+See omakorda tähendab, et ilma saatekirjata saab registreerida ka nende
+eriarstide vastuvõtule, mille puhul saatekiri ja perearsti otsus ravivajaduse
+kohta on kohustuslik. Registreerides end ise järjekorda ning küsides perearstilt
+saatekirja hiljem, jätab patsient perearstile üksnes saatekirju väljastava “
+dispetšeri ” rolli. Kui patsiendid registreerivad end perearsti soovitust
+saamata ning raviasutused lasevad sel juhtuda, kontrollides saatekirja alles
+patsiendi vastuvõtule tulles, lisandub järjekorrainfosse ka põhjendamata
+nõudlus. Perearstide “ dispetšerlust ” ehk patsiendi soovil suunamist on
+märkinud nii küsitletud eri- kui ka perearstid, samuti Tervishoiuamet oma
+kontrollaktides. Auditi vaatlustestis keelduti saatekirjata registreerimast vaid
+kahel juhul: Viljandi Haiglas LOR-erialal ning Ida-Tallinna Keskhaigla Tõnismäe
+polikliinikus ortopeedia erialal. Riigikontroll tegi ettepaneku muuta
+registreerimise korraldust, võttes arvesse ka telefonitsi ja Internetis
+registreerijad, ent samas töötada välja meede, kuidas kontrollida saatekirja
+olemasolu ka juhul, kui patsient registreerimisel ise kohale ei tule (nt
+võimalus kontrollida seda perearsti kaudu). Vastuvõtule tulemata jäänud
+patsiendid Raviasutuste hinnangul suureneb vastuvõtule etteteatamata
+tulematajäänud patsientide hulk järsult, kui järjekorras tuleb oodata üle 2
+nädala. Üle 4nädalase ooteaja korral võib nende osakaal ulatuda juba 40%ni.
+Teistele patsientidele tähendab see pikemat ooteaega, raviasutusele aga saamata
+jäänud tulu ja katteta kulusid. Raviasutustes, kus kasutatakse tulemuspalga
+süsteemi ning “ tühjalt istutud ” töötundide eest palka ei maksta, tähendab
+patsiendi tulemata jätmine eriarstile ka väiksemat kuupalka. Suur
+tulematajäänute osakaal seab kahtluse alla ravijärjekorra info vastavuse
+tegelikule nõudlusele. Patsient võib olla ühel ajal registreeritud mitme asutuse
+ravijärjekorda. Mida teeb eriarst, kui patsienti ei tule? Küsitleti 77 eriarsti
+neljal erialal (günekoloogia, oftalmoloogia, ortopeedia ja
+otorinolarüngoloogia). Vahel registreeritakse patsiente rohkem eeldatavate
+tulematajätjate arvel. Siiski ei saa sellist planeerimist õigeks nimetada, sest
+kuigi keskmine tulematajätnute protsent on teada, on iga üksikut päeva võimatu
+ennustada - kohale võivad tulla kõik patsiendid. Auditi vaatlustestidel selgus,
+et sageli on vastuvõtule mitteilmumise põhjus registratuuride ülekoormus.
+Inimene ei saa registratuuriga ühendust ega teatada oma tulemata jätmisest.
+Olukorda leevendaks raviasutuste registratuuride suurem jõudlus, samuti tuleks
+patsientidele luua lisavõimalusi oma tulemata jätmisest teatada (nt e-posti
+teel, mis vähendaks registratuuride telefonikoormust). Kui tegu on pika
+järjekorraga, võiks raviasutus näiteks kaks päeva enne vastuvõtuaega ise
+patsiendilt tuleku kohta kinnitust pärida. Raviasutuste hinnangul kulutaks
+kontaktivõtmine liiga palju ressursse, kuid ei tohi unustada, et helistamiskulud
+on suhteliselt väikesed, võrreldes raviteenuse eest saamata jäänud tuluga.
+Probleemi võimendab patsiendi andmete puudulik vormistamine. Äsja mainitud
+kinnituse küsimine pikkade järjekordade puhul on praegu võimatu, sest
+registreerides ei võeta patsientide kontaktandmeid, kuigi sotsiaalministri
+määrus seda nõuab. Raviasutused registreerivad paljudel juhtudel järjekorda
+ainult nime alusel, mistõttu inimene jääb sisuliselt anonüümseks ega vastuta
+millegagi, kui ta vastuvõtule tulemata jättes häirib teiste patsientide ja
+raviasutuse tegevust. Anonüümsust vähendaks registreerimine perearstide
+vahendusel. Samuti usub Riigikontroll, et patsientide korrektsust ja lojaalsust
+mõjutab raviasutuste klienditeeninduse arenemine. 3 Sotsiaalministri 21.12.2001.
+a määrus nr 149 “ Tervishoiuteenuste kättesaadavuse nõuded ” (§ 7 lg 2).
+Raviasutused kardavad, et kui registreerimine muutuks Interneti-põhiseks,
+suureneks vastuvõtust loobuvate patsientide hulk veelgi, sest inimestel oleks
+võimalus end ilma omapoolse kohustuseta järjekorda panna. Riigikontrolli
+hinnangul on raviasutusel võimalus nõuda Interneti kaudu registreerida soovijalt
+vajalike andmetega ankeedi täitmist. See tagaks isiku- ja kontaktandmete
+olemasolu ravijärjekorras ning võimaluse patsiendiga vajadusel ühendust võtta.
+Riigikontrolli auditi “ Ambulatoorse eriarstiabi nõudluse jälgimine ” aruandega
+on täismahus võimalik tutvuda riigikontrolli kodulehel Töötajate vaba liikumise
+kehtestamine 1958. aastal Rooma lepinguga sätestatud Euroopa Majandusühenduse
+eesmärk oli tagada liikmesriikide majandusedu ühtse turu kaudu. Ühisturu
+kindlustamiseks kehtestati Euroopa Ühenduse piires neli vabadust: kapitali,
+kaupade, teenuste ja töötajate liikumise vabadus. Töötajate vaba liikumise
+tagamisega loodeti, et ühisturg toimib tänu sellele tõhusamalt. Algselt kehtis
+vaba liikumise põhimõte ainult Euroopa Liidu kodanikest töötajate kohta, kuid
+nüüdseks on see laienenud kõikidele liikmesriigi elanikele, sealhulgas ka
+liikmesriigis elavatele kolmandate riikide kodanikele. Rooma lepinguga
+sätestatud Euroopa Ühenduse pädevus sotsiaalpoliitika vallas on ühel või teisel
+moel seotud ühisturu ehitamisega. Seejuures on Euroopa Ühenduse
+sotsiaalpoliitikal olnud neli keskset põhimõtet: 1) meeste ja naiste võrdne
+kohtlemine, 2) sotsiaalkindlustusskeemide koordineerimine, 3) ohutu ja
+tervisliku töökeskkonna tagamine, 4) võrdsete töötingimuste tagamine.
+Sotsiaalkindlustusskeemide koordineerimine võõrtöötajate ja nende
+perekonnaliikmete suhtes on olnud selgelt turuorientatsiooniga abinõu. Kui
+teistesse liikmesriikidesse siirdunud töötajad kaotaksid oma varasemate
+töösuhete kaudu omandatud sotsiaalkindlustusõigused, siis ei toimuks tegelikult
+ka riikidevahelist liikumist. Oluliseks takistuseks oleks ka asjaolu, kui
+võõrtöötajate õigused oleksid väiksemad asukohamaa töötajate õigustest. Seetõttu
+ongi koordineeritud erinevate liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteeme, et
+säilitada ühest riigist teise liikuva töötaja sotsiaalkindlustusõigused ning
+välistada töötaja diskrimineerimine, kui ta läheb tööle teise liikmesriiki.
+Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine 1 Isikute ringi, kelle suhtes
+määrus kehtib, laiendati 2003. aasta juunis. Tööjõu vaba liikumise põhimõtte
+elluviimiseks võeti 1971. aastal vastu erinevate riikide
+sotsiaalkindlustussüsteeme koordineeriv Euroopa Nõukogu määrus 1408/712 ja 1972.
+aastal selle rakendusmäärus 574/72. Nimetatud määrus on kehtiv, siduv ja
+otseselt rakendatav ilma ratifitseerimiseta üheski liikmesriigi parlamendis.
+Määrus reguleerib kõiki sotsiaalkindlustuse valdkondi (haigus- ja
+emadus-hüvitisi; invaliidsus-, vanadushüvitisi; toitjakaotushüvitisi;
+tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitisi; matusetoetusi; töötushüvitisi ja
+peretoetusi), kuid artiklis on keskendutud ainult selle ühele osale - haigus- ja
+emadushüvitistele. Haigus- ning emadushüvitiste koordineerimist reguleerivad
+põhisätted sisalduvad määruse 1408/71 artiklites 18-36. Nende administratiivset
+rakendamist puudutavad sätted sisalduvad määruse 574/72 artiklites 16-34 ning
+93-95. Toodud sätted käsitlevad kolme põhiprobleemi: 1) väljaspool pädevat riiki
+elavate kindlustatute õigus rahalistele hüvitistele; 2) õigus saada väljaspool
+pädevat riiki osutatud raviteenuste eest rahalisi või mitterahalisi hüvitisi; 3)
+haigus- ning rasedus- ja sünnitushüvitiste riikidevaheline kompenseerimine.
+Eesti peab hakkama määruse sätteid rakendama alates 1. maist 2004. Euroopa Liidu
+koordinatsioonireeglid ei nõua Eestilt oma sotsiaalkindlustus-süsteemi muutmist
+või hüvitiste suurendamist. Määruse rakendamisega kaasnevad siiski
+lisakohustused ega -kulutused Eesti sotisaalkindlustussüsteemile. Samuti tasub
+meeles pidada, et sotsiaalkindlustusreeglid ei tähenda üksnes kohustusi Eestile
+teiste liikmesriikide kodanike suhtes, vaid annavad ka meie kodanikele teistes
+liikmes-riikides õigusi, mida neil seni ei ole olnud. Mitterahaliste
+haigushüvitiste põhireeglid Määrus sätestab palju erandeid olenevalt sellest,
+kas isik on töötaja, füüsilisest isikust ettevõtja, lähetatud töötaja,
+hooajatöötaja, piirialatöötaja, töötu (kusjuures eristatakse veel osaliselt
+töötut ja täielikult töötut), tööotsija, pensionär, pensionitaotleja, diplomaat,
+laevapere liige, riigiteenistuja, üliõpilane või eespool nimetatud töötajate
+pereliige. Kõikide nimetatud isikurühmadega kaasnevaid erandeid ei ole artiklis
+kirjeldatud, kuid põhireeglitest on antud ülevaade. 2 Vastavad õigusaktid leiab
+aadressilt europa.eu.int/eur-lex/en/index.html. 3 Rahaliste hüvitiste all
+peetakse silmas töövõimetushüvitisi (Eestis haigushüvitis, sünnitushüvitis,
+lapsendamishüvitis, hooldushüvitis). 4 Mitterahaliste hüvitiste all peetakse
+silmas tervishoiuteenust (Eestis kuulub mitterahalise hüvitise alla ka rahas
+välja makstav hambaraviteenuse hüvitis ning täiendav ravimihüvitis). 5 Määruses
+kasutatavad hüvitiste nimetused ei pruugi kokku langeda siseriiklikes
+süsteemides kasutatavate hüvitiste nimetustega. Siseriiklike hüvitiste
+liigitamisel määruse hüvitisteks tuleb lähtuda hüvitise iseloomust. Hüvitisi on
+iseloomustatud mitmetes Euroopa kohtulugudes kui ka määrusetõlgendamiseks vastu
+võetud otsustes. Kohe vajalik arstiabi teises riigis viibijale Nende Eesti
+inimeste jaoks, kes ei kavatse kas või ajutiseltki mõnda teise liikmesriiki
+reisida, ei muutu midagi. Nendele, kes lähevad Eestist euroliidu maadesse kas
+turistina või sinna elama, laienevad aga ravikindlustusõigused ehk õigus saada
+kohe vaja-minevat arstiabi teises liikmesriigis viibides. Õigused laienevad aga
+ainult sel juhul, kui isik on Eesti Haigekassas kindlustatud. Ka need Eestis
+ravikindlustust omavad inimesed, kes viibivad teises liikmesriigis turistina,
+hakkavad saama kohe vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel tolles riigis
+kindlustatutega. Kohe vajaminevat arstiabi osutatakse vastavalt viibimisriigi
+seadustele ja niisuguses korras, nagu oleks isik kindlustatud seal riigis. See
+tähendab, et Eesti kindlustatu peab teises riigis kohe vajaminevat arstiabi
+saades toimima ka ravi eest tasumisel täpselt samamoodi nagu vastava riigi
+kindlustad kodanikki. Mõnes riigis tuleb maksta patsiendi omavastutustasu,
+teises riigis on jällegi süsteem, kus inimene maksab kõigepealt ise ravi eest
+täies ulatuses ja esitab siis taotluse hüvitise saamiseks teda kindlustanud
+riigi ravikindlustusega tegelevasse asutusse. Vaid üksikud riigid ei ole
+vältimatu arstiabi osutamisel kehtestanud patsiendi omavastutustasu ja arstiabi
+on isikule täies ulatuses tasuta. Siinjuures on ajutiselt teises riigis
+viibivatele pensionäridele tagatud suuremad õigused: pensionäridel on õigus
+saada mitte ainult kohe vajaminevat, vaid üldse vajaminevat arstiabi. Samamoodi
+hakkavad Eesti raviasutused osutama kohe vajaminevat arstiabi teisest riigist
+turistidele ning vajaminevat arstiabi teisest riigist siin viibivatele
+pensionäridest külalistele. Selleks et teha kindlaks isiku õigused vastavalt
+määrusele, on kasutusel vormi-kohased tõendid, mis näitavad, missugusel
+ajaperioodil ja millises mahus on isik kindlustatud. Näiteks kohe vajaminevat
+ravi peavad vastavalt määrusele saama isikud, kellel on kaasas vormikohane tõend
+E 111. Pensionäridel, kellel on õigus vajaminevale arstiabile, peab olema kaasas
+vorm E 111+. Haigus- ja emadushüvitiste osas on kasutusel ligikaudu 20 erinevat
+vormi. Raviasutused peavad hakkama tegelema aga ainult mõnega neist.
+Vormikohastelt tõenditelt saab ka teavet selle kohta, kes on selle isiku
+arstiabi kulude lõplik kandja. Loomulikult ei hakka kulusid tagasi nõudma
+raviasutus, vaid seda hakkab tegema Eesti Haigekassa, olles eelnevalt tasunud
+juba siinsele ravi-asutusele. Teises riigis ajutiselt viibiva Eesti Haigekassa
+kindlustatu arstiabi eest hakkab vastavalt ravi osutanud riigi tegelikele
+kuludele maksma Eesti Haigekassa. Teine riik esitab haigekassale tegelikud kulud
+iga isiku eest eraldi teatud vormikohasel tõendil. Arstiabiga kindlustatus
+teises liikmesriigis elades Teise liikmesriiki elama mineva pensionäri,
+üliõpilase, töötu, lähetatud töötaja ja ka kõikide nende pereliikmete
+kindlustajariigiks jääb mitmel juhul Eesti. See tähendab, et teises riigis
+elades hakkavad need inimesed seal küll saama arstiabi võrdsetel tingimustel
+sealsete kindlustatutega, kuid kindlustajariigina maksab Eesti teisele riigile
+nende isikute ravikulude eest. Näiteks kui keegi lähetatakse Eestist
+Suurbritanniasse tööle, siis jääb selle isiku kindlustajariigiks Eesti.
+Lähetatud töötajal on õigus saada raviteenust Suurbritannias vastavalt
+kehtestatud korrale, kuid tema ravi eest maksab siiski Eesti. Lähetatud töötaja
+puhul makstakse arstiabi eest vastavalt tegelikele kuludele. Teise liikmesriiki
+vanaduspõlve veetma minevale Eesti pensionärile hakkab Eesti eksportima pensioni
+ja seetõttu jääb ikkagi Eesti selle pensionäri kindlustaja-riigiks.
+Kindlustajariigina maksab Eesti pensionäri uuele elukohariigile selle pensionäri
+eest tema elukohariigi keskmist ravikulu. Samuti makstakse keskmist ravikulu
+pensionäri pereliikmete eest, kui nad elavad muus riigis, kui seda on
+kindlustajariik. 6 Raviasutuste kohustus normide täitmisel on samasugune nagu
+praegu kehtivate välislepingute osas: raviasutus peab tegema vastavast vormist
+koopia, mille saadab Eesti Haigekassale. Loomulikult peab raviasutus teadma,
+millises ulatuses arstiabi teatud vormi osutatakse. Vastav koolitus
+raviasutustele toimub enne 1. maid 2004. 7 Keskmise ravikulu maksmine toimub iga
+pensionäri teises riigis elatud kuu eest. Kui pensionär elab teises riigis 5
+kuud, siis tuleb teisele riigile maksta ka 5 kuu eest keskmist ravikulu, nagu
+keskmine ravikulu sellel kalendriaastal seal riigis on. Kulude reaalne maksmine
+toimub vähemalt aastase nihkega, kuna keskmist ravikulu teatud aasta kohta on
+võimalik arvutada aasta möödudes. Keskmised ravikulud riigiti aktsepteeritakse
+kõikide riikide poolt. Iga riigi keskmine ravikulu peab olemaavaldatud Euroopa
+Ühenduse Teatajas, alles siis saab teisele riigile hakata tagasimakse nõudeid
+esitama. Töötutel on õigus teises liikmesriigis tööd otsida kuni 3 kuud. Kui
+Eesti maksab selle aja eest tööotsijale töötuskindlustushüvitist, siis see
+tähendab, et isiku kindlustajariigiks jääb Eesti ning Eesti Haigekassa maksab
+teisele riigile töötu võimaliku ravi eest vastavalt tegelikele kulutustele. Ka
+Eesti raviasutused osutavad arstiabi teise riigi kindlustatule, kes elab Eestis.
+Eesti Haigekassale tasub teine riik ravikulude eest olenevalt isiku kuuluvusest
+eespool loetletud rühma kas siis tegelikku ravikulu või keskmist ravikulu8.
+Plaaniline arstiabi Eestis ravikindlustuskaitset omavatele isikutele jäävad
+teises liikmesriigis plaanilise arstiabi saamiseks kehtima samasugused reeglid
+nagu praegugi. Teises riigis plaanilise arstiabi saamiseks tuleb selleks
+eelnevalt taotleda haigekassa nõusolekut. Sel juhul katab haigekassa taotleja
+ravikulud. Kui inimene esitab hüvitamise taotluse või raviarve pärast teenuse
+osutamist selleks eelnevalt kokku leppimata, siis haigekassa ravikulusid ei
+korva. Plaanilise arstiabi saamiseks annab kindlustajariik kaasa vormikohase
+tõendi E 112. Tõendile märgitakse ajaperiood, kui tõend kehtib, ning teenuse
+nimetus, mille saamiseks vorm on esitatud. Kui pädev asutus vormi väljastab,
+siis võtab ta endale kohustuse ka vastava teenuse eest maksta. Põhireegel
+rahaliste hüvitiste maksmiseks Rahaline hüvitis makstakse Eestist teise Euroopa
+liikmesriiki lähetatud töötajatele. Lähetatud töötaja on tööle lähetatud teise
+riiki, kuid tema tasutud maksud laekuvad Eestisse ning seetõttu jääb Eesti tema
+kindlustajariigiks. Lähetatud töötaja saab riigis, kus ta töötab, arstiabi
+vastavalt selle riigi seadustele. Rahalise hüvitise puhul jäävad aga tema suhtes
+pädevaks kindlustajariigi seadused, s.t kui lähetatud töötaja haigestub, siis
+töövõimetushüvitist hakkab talle maksma Eesti Haigekassa vastavalt Eesti
+ravikindlustuse seadusele. Ajutise töövõimetuse hüvitise maksmise sätted
+kehtivad ka teisest liikmes-riigist Eestisse tööle tulevale isikule, kellel
+Eestis eelmisel kalendriaastal tulu puudus. Näiteks, kui isik ei ole lähetatud
+töötaja, vaid on Eesti Haigekassas kindlustatud kui Eestis töötav isik ning
+pärast mitmekuulist töötamist ta haigestub, siis määrus ei nõua, et
+haigushüvitise arvutamisel tuleb arvesse võtta selle töötaja eelmisel
+kalendriaastal teises riigis teenitud tulu. Seetõttu arvutatakse tema
+haigushüvitise suurus alam-palgalt. Samuti ei võeta sünnitushüvitise arvutamisel
+arvesse töötaja teises riigis teenitud tulu. Euroopa Nõukogu määrusesse 1408/71
+tehtavad muudatused Juba pea aasta on Euroopa Liidu võõrtöötajate
+sotsiaalkindlustuse halduskomisjon töötanud määrusesse tehtavate muudatustega.
+Esimesed muudatused jõustuvad 2004. aasta juunist. Haigus- ja emadushüvitiste
+ossa tehtavad olulisemad muudatused on järgmised: 1. Emadushüvitiste kõrval
+tuuakse määrusesse ka isadushüvitised. 2. Välja on jäetud palju erisätteid
+(näiteks töötute erisätted), mitmed erinevad kindlustatute grupid on viidud
+üldtermini alla kindlustatud isikud. 3. Kaob erinevus kohe vajamineva ja
+vajaliku arstiabi vahel: kindlustatul, kel on E 111 vorm, on õigus pöörduda
+ajutises asukohariigis tervishoiuteenuse osutaja poole ja saada arstiabi, mida
+ta oma terviseseisundist tingitult vajab. Et pädev riik ravikulud hüvitaks, peab
+tervishoiuteenuse vajadus olema meditsiiniliselt põhjendatud ning seejuures
+võetakse arvesse eeldatava viibimise kestust teises riigis ja tervishoiuteenuse
+liiki.9 4. Riigid, kus ei arvutata arstiabi maksumust konkreetsete tegelike
+kulutuste alusel, võivad teisele riigile raviarved esitada selles riigis
+määratud keskmise ravikulu alusel. Riigid, kus Euroopa Nõukogu määrus 1408/71
+alates 1. maist 2004 kehtib, on Austria, Belgia, Taani, Soome, Prantsusmaa,
+Saksamaa, Suurbritannia, Kreeka, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia,
+Liechtenstein, Luksemburg, Norra, Portugal, Hispaania, Rootsi, Šveits, Küpros,
+Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia, Slovakkia, Tšehhi ja Eesti. 8 Kui
+teine riik maksab Eestis elava isiku eest Eesti Haigekassale keskmist ravikulu,
+siis haigekassa maksab omakorda raviasutusele ikkagi vastavalt tegelikule
+tervishoiuteenuse kulule.9 Selle sätte juurde töötatakse välja ka otsus, mis
+aitab tõlgendada, mida need kolm tingimust täpsemalt tähendavad. Tartu Ülikooli
+nõukogu valis oma koosolekul 29. augustil 2003 Tartu Ülikooli pediaatria
+korralise professori kohale Vallo Tillmanni. V. Tillmann sündis 28. augustil
+1963. a. Ta lõpetas kiitusega Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna 1988. a.
+1988.-1989. a viibis ta internatuuris Tartu Riikliku Ülikooli kliinilises
+lastehaiglas. 1989.-1993. a töötas ta Keila Haiglas, viimasel kahel aastal
+pediaatria osakonna juhatajana. Alates 1994ndast kuni 2001. a töötas V. Tillmann
+Suurbritannias Manchesteri ja Sheffieldi Ülikooli lastehaiglas. Seal läbis ta
+täienduskoolituse laste endokrinoloogia erialal. Meditsiinidoktori kraadi
+kaitses ta Manchesteri Ülikoolis 2000. a. Doktoritöö teemaks oli laste
+lühiajalise kasvamise metodoloogilised, biokeemilised ja kliinilised aspektid.
+Alates 2001. a oktoobrist on ta tagasi Eestis ning töötab TÜ lastekliiniku
+vanemteadurina ja TÜ Kliinikumi lastekliiniku arsti-õppejõuna. Vallo Tillmanni
+uurimistööd on seotud endokriinsüsteemi häiretega lastel: kasvuhormooni
+puudulikkus, enneaegne ja hiline puberteet, suhkruhaigus lastel, selle
+raviprobleemid jt. Ta on kokku avaldanud 23 teaduslikku artiklit, olles
+esimeseks autoriks neist 12 publikatsioonis. Kõik artiklid on ilmunud olulistes
+ajakirjades. Tema töid on tsiteeritud 225 korral. Tartu Ülikooli Kliinikumi
+lastekliiniku juhatajana töötab professor V. Tillmann alates 1. oktoobrist 2003.
+MÕELGE KAASA Naha sügelemine säärte eespindadel. Säärte eespindade pruritus.
+Haigusjuht ja kommentaar 72aastast naist on kolme viimase aasta vältel häirinud
+säärte eespindade naha sügelemine. See on tavaliselt süvenenud talvel, mil
+säärte nahk tundub iseäranis kuivana ja sunnib patsienti seda sageli kratsima.
+Viimase 6 kuu jooksul on säärte eespindade naha värvus muutunud ja selle pinnal
+on ilmnenud mitmed väikesed sõlmjad moodustised. Patsient on käinud perearsti ja
+ka dermatoloogi vastuvõtul. Ordineeritud ravimid (klemastiin ja teised
+antihistamiinsed vahendid) on toonud vaid ajutist leevendust. Patsient on
+eakohaselt terve, perearst on teda kontrollinud võimaliku diabeedi ja
+hüpertüreoosi suhtes. Ta on käinud ka maarohtusid jagava targa juures, kuid abi
+ei ole saanud. On kujunenud arvamus, et põhjus on närvides. Läbivaatusel ilmneb,
+et tegemist on füüsiliselt ja vaimselt hästi säilinud aktiivse eluhoiakuga
+naisega. Ta jalasäärte eespinnad on kaetud lamedate (lihhenoidsete)
+punakas-pruunide naastudega, mis on omavahel kohati laatunud. Nahapind on terve,
+erilist karvkatet (hüpertrihhoosi) säärtel ei ole. Kommentaar Pruritus on
+vanemaealiste isikute sage kaebus. Kuigi see sümptom võib viidata tõsis-tele
+somaatilistele haigustele, jääb põhjus enamikul juhtudest ebaselgeks. Tegelikult
+on sügelemistunne evolutsioonis kujunenud kasulik notsitseptsioon, mille
+eesmärgiks on olnud eemaldada nahalt kahjulikke agenseid, nt parasiite ja
+ärritavaid taimeosiseid. Samas on püsiv pruritus ebameeldiv aisting, mis võib
+kutsuda esile füüsilise ja vaimse kurnatusseisundi (1, 2). Tänapäeval puudub
+lõplik teave sügelemist tajuvatest retseptoritest ja nende tsentraalsest
+seotusest. Ilmselt soodustab selle nähtuse ilmnemist vanemas eas nii naharakkude
+(keratinotsiitide) uuenemise aeglustumine kui funktsionaalsed ja orgaanilised
+muutused närviaparaadis. Andmed näitavad, et sügeleva naha kratsimine soodustab
+amüloidi moodustamist degenereeruvatest keratinotsüütidest. Amüloidi ladestumine
+nahas moodustab lamedaid paapuleid ning nahapind omandab ülal kirjeldatud
+välimuse. Seetõttu tuleb vältida kratsimist, eriti igasuguste (selja)
+sügamisvahendite kasutamist. Eelkirjeldatud haigusjuhu korrektne diagnoos on
+lihhenamüloidoos (ka krooniline lihtlihhen ehk salakoi ja pruurigo ehk sügatõbi
+- Lichen simplex chronicus and prurigo, L28), kuid see on vaid protsessi väline
+avaldus. Patsiendil soovitati regulaarselt kasutada nahka pehmendavaid
+hüdrofiilseid kreeme ja vältida kratsimist. Aja jooksul pruritus vähenes, kuid
+naha välised muutused ei taandarenenud. Pruritus'e ravis soovitatakse kasutada
+antihistamiinsed vahendeid, eelistatavalt neid, millel puudub sedatiivne toime
+(loratadiin). Siiski on kõige olulisem naha hea hooldus (igapäevane pesemine ja
+hüdrofiilsed kreemid) ning fototeraapia. Empiiriline kogemus on näidanud, et
+kasu võib olla ka akupunktsioonist. Eesti Arstide Liidu vastvalitud eestseisus
+kogunes oma esimesele koosolekule 16. detsembril Tallinnas. Tavapäraselt olid
+kutsutud ka lahkuvad eestseisuse liikmed. Jõulueelsele pisut pidulikumale
+meeleolule vaatamata tuli arutleda üsna tõsistel teemadel, mille ühine nimetaja
+on tegevus 2004. aastal. Jaanuari lõpus on kavas perearstide seltsi ja arstide
+liidu juhatuse kohtumine, rääkimaks läbi perearstide EALiga ühinemisega seotud
+küsimusi. Loodetavasti peagi teoks saav liitumine suurendab arstkonna ühtsust
+ning annab arstide liidule paremad võimalused kõigi tohtrite huvide eest seista.
+Seda ka kohe-kohe algavatel järjekordsetel palgaläbirääkimistel, kus just
+perearste arvestades on põhjust peale haiglate liidu osaleda ka Haigekassal.
+Kindlasti peab arstide palgakokkulepe hakkama kehtima kõigile arstidele, kes
+töötavad arsti kvalifikatsiooni nõudval ametikohal, olgu see siis eraõiguslikus
+haiglas või riigiametis. EAL palga-läbirääkimiste delegatsiooni arvati Andres
+Kork, Indrek Oro, Diana Ingerainen ja Toomas Kariis. Kaugem eesmärk on saavutada
+arstide töötasuks kahekordne Eesti keskmine palk, kuidas selleni jõuda ja
+missugused numbrid suudetakse välja võidelda sel aastal, see peaks selguma suve
+hakul. Arstide Liit on otsustanud osaleda ühiskondliku leppe foorumi töös, kus
+meid esindab rahvatervise töörühmas Peeter Mardna ning hariduse, teaduse ja
+kultuuri töörühmas Vallo Volke. Alanud aastal tahab eestseisus tõsiselt tegelda
+arstide põhiõiguste kaitsmisega. Nende hulka kuulub retseptiõigus, millega on
+probleeme eriti juunioridel ja seenioridel. Residentidel keelab Haigekassa välja
+kirjutada soodusretsepti, samuti peaks esmaselt eriarsti antud retsepti saama
+pikendada ka teise eriala arst, see hoiaks kokku nii arstide kui patsientide
+aega. Pensionil kolleegid soovivad õigust kirjutada retsepti pro auctore, mida
+nad praeguste seaduste järgi teha ei tohi. Eestseisusel tuleb tihe tööaasta ja
+lisaks ülaltoodule tuleb tegelda veel paljude küsimustega. Täies hoos on
+ettevalmistused 15. ja 16. aprillil Tallinnas Salme kultuurikeskuses toimuvateks
+Eesti Arstide Päevadeks, kuhu on teretulnud kõik tohtrid. Lembit Roostar 70
+Lembit Roostar on sündinud 1. veebruaril 1934 Virumaal Mäetaguse külas. Ta õppis
+Iisaku 7klassilises koolis, 1953. aastal lõpetas Jõhvi Keskkooli. Aastatel
+1953-1959 õppis ta Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonnas. Ülikooli
+lõpetamise järel mobiliseeriti Lembit Roostar Nõukogude armeesse. Riia
+Sõjaväehospidalis spetsialiseerus ta sõjaväearstiks. 1959.-1967. a teenis L.
+Roostar arstina Hiiumaal, Riias ja Valgevenes. 1967.-1969. a oli
+kirurgiaosakonna ordinaator Riia Sõjaväehospidalis. 1969. a kaitses ta
+meditsiiniteaduste kandidaadi väitekirja teemal “ Aordi bifurkatsiooni ja
+jäsemete magistraalarterite emboolia ja ägeda tromboosi ravist ”. Aastatel
+1970-1975 töötas ta kirurgiaosakonna juhatajana Tartu Sõjaväehospidalis. Samal
+ajal valmis tal doktoriväitekiri Tartu Toome Haavakliiniku baasil teemal
+"Kliinilis-biokeemilised muutused jäsemete ägeda isheemia puhul", mille
+kaitsmine toimus 1976. aastal Tartu Ülikoolis. Aastatel 1976-1978 oli ta
+kirurgiaosakonna ülem välisõjaväehaiglas Mongoolias; 1978-1981 õppejõud S. M.
+Kirovi nim Sõjameditsiini Akadeemias Leningradis; 1981-1984 võttis osa
+Afganistani sõjast, kus oli Afganistani armee pea-kirurgi konsultant ja
+peakirurg; 1984-1990 õppejõud Sõjameditsiini Akadeemias ja kateedriülema
+asetäitja. 1990. aastal vabanes Lembit Roostar armee teenistusest, samal aastal
+valiti ta Tartu Ülikooli hospitaalkirurgia kateedri juhatajaks. 1992. ja 1997.
+aastal valiti ta kardioloogia kliiniku kardiotorakaalkirurgia õppetooli
+juhatajaks ning kardiotorakaalkirurgia ning veresoontekirurgia korraliseks
+professoriks. Alates 1999. aasta 31. augustist on L. Roostar TÜ
+emeriitprofessor. Lembit Roostar on avaldanud 518 teaduspublikatsiooni ja 8
+monograafiat, enamus neist käsitlevad sõjakirurgia tänapäeva probleeme. Tema
+töid on tõlgitud inglise, vene jt keeltesse. Ta on esinenud ettekannetega ja
+loengutega paljudes välis-maa ülikoolides, korraldanud erialaseid
+täienduskursusi kaitseministeeriumi ning piirivalveameti meditsiinitöötajatele.
+Aastail 1995-1998 oli ta Balti Kirurgide Assotsiatsiooni president. Ta on 1996.
+aastal rajatud Eesti Seeniorkirurgide Seltsi asutajaliige. Juubilar on abielus,
+abikaasa Ilvi on kodune, poeg Sulev töötab välisministeeriumis, tütar Tiina on
+kooliõpetaja. Soovime juubilarile palju õnne sünnipäevaks, jõudu ja
+vastupidavust järgnevateks aastateks! Eesti Seeniorkirurgide Seltsi juhatuse ja
+tegevliikmete nimel Eduard Viira Tähti Saar 60 30. jaanuaril tähistas oma
+juubelit teenekas arst ja õppejõud Tähti Saar. Juubilar on sündinud Viljandis,
+kuid tema haridustee on kulgenud peaasjalikult Tartus. 1962. aastal lõpetas ta
+kuldmedaliga Tartu I Keskkooli (praegune Hugo Treffneri Gümnaasium) ning 1968.
+aastal cum laude Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Olles omandanud anestesioloogi
+eriala, asus juubilar tööle Kuressaare Haiglas. Tartu vaim aga jätkas
+kummitamist ja 1971. aastal naasis juubilar ülikoolilinna, kus jätkas tööd
+anestesioloogina Tartu Kliinilises Haiglas. Nii nagu ühele ülikoolihaigla
+arstile kohane, pühendus Tähti Saar paralleelselt kliinilise tööga ka õppe- ja
+teadustööle ning ta on alates 1979. aasta märtsikuust kuni praeguse ajani
+töötanud arsti-õppejõuna selle sõnapaari kõige otsesemas tähenduses. Ta on
+avaldanud üle 80 teadustöö, “ nupukese ”, nagu juubilar ise armastab neid
+kutsuda. Ilmselt ei ole alates 1980. aastatest Tartu Ülikooli arstiteaduskonna
+lõpetanute seas kedagi, kes ei teaks õppejõud Tähti Saart ega poleks osalenud
+tema emotsionaalsetes praktikumides. Samuti võib üsna julgelt väita, et enamik
+praegu riigis praktiseerivatest anestesioloogidest on juubilarilt ühel või
+teisel viisil saanud erialaseid näpunäiteid. Eriti suur on Tähti Saare panus
+kardioanesteesia ja kardiointensiivravi, samuti pulmonoloogilise intensiivravi
+ja lasteanesteesia arengusse Eestis. Lisaks aktiivsele erialasele tegevusele
+ning pikaaegsele õppejõustaažile on Tähti Saar särav ja meeldejääv isiksus ka
+väljaspool haigemaja seinu. Kogu elu on ta olnud kiindunud muusikasse ja
+kirjandusse. Omades laialdast silmaringi, on juubilar suurepärane
+vestluspartner. Armastus looduse ja lillede vastu on väljundi leidnud mõnusas
+maakodus Põlvamaal. Me soovime, et aastad juubilarile endiselt liiga ei teeks,
+et tervis oleks püsivalt hea, et jätkuks aega ja energiat olla parim vanaema oma
+kallile Kristiinale ja Katariinale. Õnnitleme säravat isiksust ning soovime
+jätkuvat koostöölusti paljudeks aastateks. Õpilaste ja kolleegide nimel Eve Int,
+Peeter Tähepõld ja Joel Starkopf Pärast pikka rasket haigust suri 89. eluaastal
+Helsingi Ülikooli professor ja Tartu Ülikooli audoktor Maxim (Max) Siurala.
+Professor Siurala osales viimase eluaastani aktiivselt gastroenteroloogia-alases
+teadustöös. Tema juhitud töörühmal oli pikaaegne koostöö Tartu Ülikooli
+gastroenteroloogidega. Tema ja professor Kaljo Villako juhitud töörühmade
+kroonilise gastriidi haigete pika-ajalise jälgimise tulemused on unikaalsed kogu
+maailmas ning said uue tähenduse gastriiditekitaja Helicobacter pylori
+avastamise järel. Veel kaks aastat tagasi esines Max Siurala Eesti-Soome
+gastroenteroloogide koostööle pühendatud sümpoosionil Tallinnas. Max Siurala
+isapoolse suguvõsa juured ulatuvad vene aadelkonda, mistõttu ta rääkis vabalt
+vene keelt ja oli ka teistes suuremates Euroopa keeltes vaba suhtleja. Ta
+alustas oma arstikarjääri maa-arstina Pertunmaal 1945. a. Pärast
+meditsiinidoktori väitekirja kaitsmist spetsialiseerus ta sisehaiguste arstiks -
+gastroenteroloogiks. Max Siurala oli üheks Soome gastroenteroloogide seltsi
+asutajaks. Aastatel 1965-1971 oli ta seltsi juhataja. Enamik Soome
+gastroenterolooge on tema õpilased. Pikka aega töötas ta Helsingi Ülikooli
+haigla gastroenterolooga osakonna ülemarstina, 1970. aastast professorina. Max
+Siurala siirdus pensionile 1976. a. Max Siurala oli üks rahvusvaheliselt
+tuntumaid Soome arstiteadlasi. Ta valiti Bologna ja Tartu Ülikooli audoktoriks,
+ta oli Kuningliku Meditsiiniseltsi liige (Fellow of Royal Society of Medicine),
+ta kuulus Euroopa Gastroklubisse, ta oli Soome, Rootsi, Baieri, Ungari ja
+Inglismaa gastroenteroloogide seltside auliige ning Soome sisearstide seltsi
+auliige. Max Siurala valiti 1982. a ülemaailmse gastroenteroloogide seltsi
+aupresidendiks. Tema loodud gastroenteroloogide koolkond on pälvinud
+rahvusvahelise tunnustuse. Professor Max Siuralat iseloomustas nooruslik
+entusiasm, kursisolek kõige uuega oma erialal. Kõige iseloomulikumaks näiteks
+oli kaasaminek Helicobacter pylori uuringutega kohe pärast selle bakteri
+avastamist. Kui avastati Helicobacter pylori, oli professor Siurala juba
+pensionil, aga tema initsiatiivil ja osalusel Soomes korraldatud uuringute
+tulemused avaldati 25 artiklina rahvusvaheliselt tunnustatud erialaajakirjades.
+Probleemi aktuaalsust peegeldavad ka sel teemal kaitstud kümned
+doktoriväitekirjad Soomes ja Eestis. Max Siurala õpilaste initsiatiivil
+korraldatakse igal aastal Siurala-nimeline sümpoosion - Circus Siurala, mis oli
+oodatud teadusüritus tema kolleegidele Soomes. Sellest on osa võtnud ka
+kolleegid Eestist ja teistest Euroopa maadest. Professor Max Siurala armastas
+vaikset omaette olemist, olles kirglik kalamees oma kodujärvel. Samal ajal oli
+ta ka seltskonnainimene - osav tantsupartner, armastas mängida mandoliini ja
+laulda. Meeldejäävad olid tema ühislaulud koos professor Kaljo Villakoga. Max
+Siurala oli hea võrkpallimängija ja pälvis selle eest president Mauno Koivisto
+aukirja. Meiega jääb alatiseks helge mälestus kolleegist ja sõbrast, Tartu
+Ülikooli audoktorist professor Max Siuralast. Eesti kolleegide nimel
+Heidi-Ingrid Maaroos Une kvaliteet ja sagedasemad unehäired arstiteaduskonna
+üliõpilastel Metronidasooli kontsentratsioon septilises šokis olevate
+patsientide vereplasmas ja lihas-koes Elanike rahulolu üldarstiabi korraldusega
+2002. aastal Armisongade ravi - muutuste ajastu Suhkurtõve immunoloogilisi
+aspekte Mumpsi ja punetiste immunoprofülaktika tulemusi Polütsüstiliste
+munasarjade sündroom - kliiniline tähendus Konstantin Konik - kirurg, pedagoog,
+riigimees Konkurentsi võimalikkusest Eesti tervishoius Kellele on vaja Eesti
+Meditsiiniraamatukogu? Töö kajastab üht osa unehäirete epidemioloogilisest
+uuringust, kus on püütud välja selgitada olulisemate unehäirete esinemissagedus
+Eesti noorte inimeste seas. 413 uuritust hindas oma une kvaliteeti heaks või
+pigem heaks 69,2% (286); rahuldavaks 23,7% (98) ning pigem halvaks või halvaks
+7,0% (29). Uuritute halba unekvaliteeti iseloomustasid peamiselt
+uinumisraskused, sagedased öised ärkamised ja päevane unisus, mis on insomnia
+sagedasemad tunnused. Paljudes maades on tehtud epidemioloogilisi uuringuid, et
+välja selgitada erinevate unehäirete esinemissagedus. Uuringud on näidanud,
+erinevas eas esinevad erinevad uneaegsed kaebused ja häired (1, 2). Unehäirete
+esinemissagedus varieerub piirkonniti. Kolmes Euroopa riigis (Rootsi, Island,
+Belgia) korraldatud noorte täiskasvanute unehäirete uuring näitas, et sama
+metoodika rakendamisel ei ole unehäirete varieeruvus erinevates piirkondades
+kuigi oluline (3). Eesti rahvastiku hulgas on senini unehäireid vähe uuritud,
+vaid Eesti Terviseuuringu raames, kus küsitleti inimesi ka mõnede unehäirete
+sümptomite kohta (4). Eestis on uuritud ka vanemaealiste unekaebusi (5).
+Käesolev töö kajastab ühte osa unehäirete epidemioloogilisest uuringust, mille
+korraldasime Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilastel. Töö esimeseks
+eesmärgiks oli välja töötada unehäirete sõelküsimustik, mis võimaldab hinnata
+une kvaliteeti ja välja selgitada võimalikke unega seonduvaid probleeme. Töö
+teiseks eesmärgiks oli välja selgitada, milline on üliõpilaste une kvaliteet
+nende enesehinnangu alusel, millised on sagedasemad uneprobleemid ja kuidas need
+on seotud une kvaliteediga. Uurimismaterjal ja -meetodid Uuringus osalesid TÜ
+arstiteaduskonna I-VI kursuse üliõpilased, kes käisid ajavahemikul 15.
+oktoobrist kuni 15. novembrini 2002 loengutel. Uneuuringu küsimustik jagati 515
+üliõpilasele, neist 413 tagastasid selle täidetult. Vastanute hulgas oli 318
+(77%) naist ja 95 (23%) meest vanuses 19-33 aastat (keskmine vanus 21,3 - 2,5
+a). Tartu uneuuringu küsimustik (TUK) Uneuuringu küsimustiku koostamisel
+juhindusime Gislasoni ja Jansoni unehäirete epidemioloogilisest uuringust (3),
+Partineni põhjamaade uneuuringu küsimustikust (5), Horne-Ostbergi küsimustikust
+(6) ning rahvusvahelisest unehäirete klassifikatsioonist. Autorite koostatud
+Tartu uneuuringu küsimustik (TUK) koosneb 27 küsimusest, millele vastates tuleb
+valida üks viiest vastusevariandist. Erandiks on küsimus magamamineku aja kohta,
+millele on 8 vastusevõimalust (ajavahemikul kella 20:00-02:00). Vastused saadi
+magamaminemise ja magamajäämise aja, õhtuste harjumuste, öiste ja varahommikuste
+ärkamiste, une kvaliteedi ja unega kaasnevate ilmingute, hommikuse tõusmise,
+päevase unisuse, päevase magamise ning sobivaima õppetööaja kohta. Oma
+harjumuste või unehäire esinemissageduse kohta oli olenevalt küsimusest võimalik
+vastata järgmiselt: tavaliselt ei, 1-2 korda kuus, 1-2 korda nädalas, 3-5 korda
+nädalas, peaaegu iga päev; või teise variandina: tavaliselt ei, 1-2 korda, 2-3
+korda, 3-4 korda, üle 5 korra päevas. Une kvaliteeti hinnati järgmiselt: hea,
+pigem hea, rahuldav, pigem halb ja halb. Sobivaimat õppetööaega hinnati
+järgmiselt: alati hommikupoolne, pigem hommikupoolne, ei ole vahet, pigem
+õhtupoolne, alati õhtupoolne. Küsitud harjumuse või unehäire kestuse kohta olid
+võimalikud vastusevariandid 5 min; 5-10 min; 10-30 min; kuni 1 tund ja 1-2
+tundi. 413 üliõpilasest hindas oma une kvaliteeti heaks või pigem heaks 69,2%
+(286); rahuldavaks 23,7% (98) ning pigem halvaks või halvaks 7,0% (29)
+vastanuist (vt jn 1). Üliõpilaste hinnang une kvaliteedile. Spearmani
+astakkorrelatsioonid une kvaliteedi ning und iseloomustavate harjumuste,
+unehäirete ja kaebuste vahel Une kvaliteedi seos und iseloomustavate harjumuste,
+häirete ja kaebustega Uuringu tulemused näitavad (vt tabel 1), et une halvem
+kvaliteet on statistiliselt oluliselt seotud uinumisraskustega. Seda
+iseloomustab pikem uinumiseks kuluv aeg. Uinumisraskus võib olla tingitud
+segavast mürast või ka emotsionaalsest pingest, nt enne eksamit. Samuti seostub
+une kvaliteet öiste ärkamistega. See võib olla mõnel juhul põhjustatud
+hirmutavast unenäost. Une kvaliteeti hindasid halvaks ka need vastanud, kel oli
+harjumus öise ärkamise järel süüa ja kes ei saanud uinuda pärast liiga varajast
+ärkamist. Une halb kvaliteet tingis päevase unisuse, vastupandamatu soovi magada
+nii loengul/praktikumis kui ka vabal ajal väljaspool õppetööd. Une halb
+kvaliteet seostus ka unes jalgadega siplemisega, kuid unes rääkimine, kõndimine,
+hammaste kiristamine ega norskamine meie uuringu andmeil une kvaliteediga ei
+seostunud. Oluline negatiivne korrelatsioon ilmnes õhtuse uinutitarvitamise ja
+une kvaliteedi vahel. Õhtune kohvijoomine une kvaliteeti ei mõjutanud.
+Unehäirete erinevate sümptomite esinemissagedus Halvema unekvaliteediga
+seostuvate insomniasümptomite esinemissagedus on toodud joonisel 2. Kõige
+sagedamini esines öist ärkamist (37,1%), harvem õhtust uinumisraskust ning harva
+varajast ärkamist hommikul. Õhtuse uinumisraskuse, öise ärkamise ja varajase
+ärkamise järgse uinumisraskuse esinemissagedus uuritavatel. Halva
+unekvaliteediga seostuva päevase liiguinumise esinemissagedus on toodud joonisel
+3. Kõige sagedamini kurdavad üliõpilased, et päeval vaevab neid liigne unisus
+(67,1%), küllalt sagedane on ka hommikune liigunisus (59,0%). Päevaseid uinakuid
+teevad peaaegu pooled uurituist (47,8%). Hommikuse ja päevase liigunisuse ning
+päevaste uinakute tegemise esinemissagedus. Halva unekvaliteedi tingivad
+mitmesugused une ajal ilmnevad häirivad sümptomid, millest osa esineb sagedamini
+ja osa harvemini. Unes jalgadega siplemist kurtis 30% uurituist (1-2 korda
+nädalas esines see 12,1%-l; 3-5 korda nädalas 12,8%-l; igal päeval/ööl 5%-l
+küsitletutest). Hirmutavaid unenägusid nägi 7,7% uuritutest (1-2 korda nädalas
+esines see 6,1%-l; 3-5 korda nädalas 1,4%-l; igal päeval/ööl 0,2%-l). Vajadust
+öise ärkamise järel süüa märkis 1,7% vastanuist (see esines 1-2 korda nädalas
+0,5%-l; 3-5 korda nädalas 1,0%-l; igal päeval/ööl 0,2%-l vastanutest. Une
+kvaliteeti ei mõjutanud unes rääkimine, see esines 10,0%-l juhtudest (sagedusega
+1-2 korda nädalas 7,3%-l; 3-5 korda nädalas 1,9%-l; igal päeval/ööl 0,8%-l).
+Samuti ei mõjutanud une kvaliteeti unes kõndimine (esines 0,4%-l juhtudest),
+unes hammaste kiristamist märkis 8,7% vastanutest, une ajal norskamist esines
+9,1%-l küsitletutest. Uinutit tarvitasid uuritud harva (2,4% vastanuist, neist
+1-2 korda nädalas 1,2%; 3-5 korda nädalas 0,7% ja igal päeval/ööl 0,5%). Õhtuse
+kohvijoomise harjumus, mida märkis 15,3% küsitletutest, ei seostunud une
+kvaliteediga. Autorite väljatöötatud sõelküsimustik võimaldab hinnata une
+kvaliteeti ja välja selgitada unega seonduvaid olulisemaid probleeme. Üle poolte
+uuritud üliõpilastest (69,2%) hindas oma une kvaliteeti heaks või pigem heaks.
+Vähem kui neljandik uuritutest (23,7%) hindas oma und rahuldavaks ning vaid 7%
+üliõpilasi hindas oma une kvaliteeti pigem halvaks või halvaks. Halba
+unekvaliteeti iseloomustavad peamiselt uinumisraskused, sagedased öised
+ärkamised ja päevane unisus. Need on insomnia sagedasemad tunnused. Uurimistöö
+on tehtud Eesti Teadusfondi grandi nr 4635 ja TÜ psühhiaatriakliiniku
+sihtfinantseeritava teema nr 0423 toetusel. Arteriaalse vererõhu väärtus muutub
+ajas väga kiiresti, mistõttu on oluline vererõhu korrektne mõõtmine, et teha
+õigeid otsuseid antihüpertensiivse ravi alustamise vajalikkuse kohta. Vererõhu
+pidev mitteinvasiivne registreerimine iga südametsükli kohta annab võimaluse
+jälgida kiireid muutusi keskmises vererõhus ja pulsisageduses. Selles töös on
+uuritud vererõhu mõõtmise protseduuri mõju mõõdetavale vererõhu väärtusele ning
+pulsisagedusele nii hüpertoonikutel kui ka normotoonikutel. Oluline süstoolse ja
+diastoolse vererõhu väärtuse langus nii normotoonikutel kui ka hüpertoonikutel
+uuringu käigus rahuoleku ajal näitab, et korrektsele vererõhu mõõtmisele peab
+eriti tähelepanu pöörama piiripealse ning kerge hüpertensiooni diagnoosi
+püstitamisel. Kõrgenenud arteriaalne vererõhk on oluline probleem kogu maailmas
+ning vererõhu mõõtmine on üks lihtsamaid ja sagedasemaid protseduure
+arstikabinetis. Arteriaalse vererõhu väärtus muutub ajas väga kiiresti,
+lühiaegseid vererõhu tõuse võivad põhjustada stress-situatsioonid, ärevus,
+füüsiline pingutus ning paljud teised tegurid. Vererõhul on omadus tõusta ka sel
+ajal, kui teda mõõdetakse. Eriti ilmne on see tõus meditsiiniasutuses või
+meditsiinitöötaja poolt vererõhku mõõtes. Sel juhul räägitakse nn valge kitli
+fenomenist (1-3). Korrektne vererõhu mõõtmine on eriti oluline vererõhu
+väärtuste juures 120/80 mm Hg. USAs on see JNC VII 2003 juhiste (4) järgi
+piiriks normaalse ja prehüpertensiivse vererõhu klassi vahel. Kui vererõhu
+selliste väärtuste korral mõõta tegelikust 5 mm Hg madalam rõhk, siis tooks see
+USAs kaasa 21 miljoni inimese ravita jätmise, samal ajal kui nihe vastassuunas
+allutaks ravile 27 miljonit normotoonikut (1). Rohkem kui saja aasta vältel on
+kuldseks standardiks vererõhu mõõtmisel olnud elavhõbe-sfügmomanomeeter.
+Viimastel aastatel on üha enam kasutust leidnud ostsillomeetrilisel meetodil
+põhinevad pool- ja täisautomaatsed vererõhuaparaadid. Mõlemal juhul on rõhu
+mõõtmiseks vajalik mansetirõhu tõstmine oodatavast süstoolse rõhu väärtusest 30
+mm Hg kõrgemale, mis võib põhjustada patsiendile ebamugavust või isegi
+valuaistingut. See omakorda võib esile kutsuda kardiovaskulaarse reaktsiooni
+(cuff-inflation hypertension), s.o vererõhu ja südamesageduse tõusu (5-6).
+Vererõhu mõõtmise protseduurist tingitud vererõhu muutust on võimalik jälgida,
+registreerides vererõhku pidevalt iga südametsükli kohta. Maailmas on
+laialdaselt kasutusel FINAPRES-mõõturid (Ohmeda, USA) (7). Selle mõõturi abil
+saadakse andmeid sõrme süstoolse, keskmise ja diastoolse vererõhu kohta. Meile
+teadaolevatel andmetel Eestis FINAPRES-mõõtureid kasutusel ei ole. Tartu
+Ülikoolis välja töötatud monitorfüsiograafiga UT9201 on aga võimalik pidevalt
+mitteinvasiivselt registreerida sõrme keskmist vererõhku, kasutades selleks
+modifitseeritud ostsillomeetrilist meetodit (8). Monitoride UT9201 ja FINAPRES
+võrdlevad kliinilised katsetused Kuopio ülikooli haiglas andsid hea
+mõõtetulemuste kokkulangevuse (9). Uuringu eesmärgiks oli selgitada, kuidas
+õlavarrelt ostsillomeetrilise meetodiga vererõhu mõõtmise protseduur mõjutab
+sõrme keskmise arteriaalse vererõhu väärtust ja pulsisagedust (PS)
+hüpertoonikutel ning normotoonikutel. Uurimismaterjal ja -meetodid Uuringus
+osales 36 uuritavat vanuses 40-60 a (vt tabel 1). Uuritavad jagunesid kahte
+rühma: hüpertoonikud (11 meest ja 7 naist, keskmine vanus 50,9 a) ja
+normotoonikud (9 meest ja 9 naist, keskmine vanus 51,5 a). Kõrgvererõhktõve
+diagnoosiga uuritavad olid hospitaliseeritud TÜ Kliinikumi kardioloogia osakonda
+hüpertensiivse kriisi tõttu või hüpertensiooniravi korrigeerimiseks.
+Kaasnevateks haigusteks olid südame isheemiatõbi (7 uuritavat), rütmihäired (5
+uuritavat). Anamneesis oli müokardiit (4 uuritavat), reuma (3 uuritavat) ja
+endokardiit (1 uuritav). Hüpertensiooni diagnoos oli neil pandud keskmiselt 10
+aastat tagasi ja nad kasutasid regulaarselt antihüpertensiivset ravi.
+Monoteraapiana kasutas Ca-antagoniste 4 uuritavat, AKE inhibiitoreid 1 uuritav
+ja -blokaatoreid 1 uuritav. 12 hüpertensiooni põdevat uuritavat said
+kombineeritud antihüpertensiivset ravi. Kontrollrühma kuuluvatel uuritavatel ei
+olnud pandud kõrgvererõhu diagnoosi, neil esines südame isheemiatõbi (4
+uuritavat), rütmihäired (3 uuritavat), anamneesis müokardiit (5 uuritavat),
+reuma (2 uuritavat). Iga uuritava kohta täideti ankeet, kuhu märgiti
+hüpertensiooni diagnoosi olemasolu ja diagnoosimise aeg, ravi, suitsetamine,
+kehamassi indeks (KMI). Enne uuringu algust tutvustati uuritavatele uuringu
+eesmärki. Selgitati katse sisu ja ajalist järgnevust. Õlavarre süstoolse (SVR)
+ja diastoolse vererõhu (DVR) mõõtmiseks kasutati täisautomaatset Omron M4 tüüpi
+aparaati, mis vastab Meditsiiniaparatuuri Arendamise Ühingu (Association for the
+Advancement of Medical Instrumentation) kvaliteedinõuetele ja on saanud kõrgeima
+hinde Briti Hüpertensiooniühingult (British Hypertension Society) (10).
+Mansetirõhku tõsteti kõikidel uuritavatel 200 mm Hg-ni. Mansetirõhu automaatne
+tõus toimus ligikaudu 8-12 sekundit ja langus 30-50 sekundit, sõltudes süstoolse
+vererõhu väärtusest. Seega, kogu mõõtmistsükkel kestis 40-60 sekundit. Sõrme
+keskmise vererõhu (KVR) pidevaks registreerimiseks iga südametsükli kohta
+kasutati monitorfüsiograafi UT9201 (8). Vasturõhku sõrmemansetis reguleeriti
+siin astmeliselt üks kord iga südametsükli järel, nii et pulsi ostsillatsioonid
+mansetis oleksid maksimaalsed. Selle tingimuse täitmisel võrdub vasturõhk
+mansetis mõõdetava rõhu keskväärtusega (Marey printsiip). Pärast 5minutilist
+rahuolekut istuvas asendis mõõdeti kõigil uuritavatel mõlemal õlavarrel vererõhk
+ja pulsisagedus Omron M4-ga. Uuringust jäid välja uuritavad, kellel süstoolse
+rõhu erinevus käte vahel oli üle 20 mm Hg. Hilisemates arvutustes võeti aluseks
+Omron M4-ga vasakult õlavarrelt saadud vererõhu väärtus. Edasi heitis patsient
+30 minutiks pikali. Lamamise ajal registreeriti monitorfüsiograafiga UT9201
+pidevalt sõrme keskmist vererõhku (KVR) ning pulsisagedust (PS) parema käe teise
+ja kolmanda sõrme proksimaalsetele lülidele asetatud 2 rõhumanseti abil. SVR ja
+DVR mõõdeti vasakult õlavarrelt Omron M4 abil 3 korda: 10., 15. ja 20. minutil.
+Viisteist sekundit enne igat mõõtmist teatati uuritavale eesseisvast
+protseduurist. 
+
+Tartu Ülikooli Keskkonnafüüsika Instituut Tartu Observatoorium Tartu, 1997
+Käesoleva loengukonspekti aluseks on autori mõne aasta jooksul paralleelselt
+peetud loengud füüsika ja geoloogia üliõpilastele. Loengud ise olid kahes
+selgelt eristuvas variandis, kusjuures loetava materjali eraldusjoon kulges piki
+Maa kui tahke keha pealispinda. Füüsika üliõpilaste kursusesse kuulus see, mis
+jäi eralduspinnast allapoole ja geoloogia üliõpilastele vastupidiselt see, mis
+ulatus eralduspinnast ülespoole. Ehkki ülejäänud loengukursusi arvestades on
+seda õpetust ka edaspidi otstarbekas nõnda jätkata näib olevat mõistlik luua
+võimalus soovi korral kogu materjali ühest kohast leida. Kogu maailma hariduse
+ja teaduse süsteemis on praegu käimas tendents terviku taastamise suunas. Iga
+üksiku teadusharu raamides võib selgeks uurida ükskõik millise huvialuse objekti
+ehituse, kuid raskusi tekib funktsionaalse poolega. Kuni uurimine kulges ehitust
+tundma õppides oligi otstarbekas eri teaduste lahus sügavuti arendamine. Praegu
+huvitab ka geoteadustes juba rohkem Maa kui terviku ja tema allsüsteemide
+funktsioneerimine. Nende ehituse tundmist saab sellise probleemiasetuse tarvis
+juba piisavaks pidada. Üks, mida funktsionaalne käsitlus kindlasti vajab, on
+avaram vaatenurk. Ei piisa ühe konkreetse teadusharu materjali perfektsest
+valdamisest, vaid tuleb silmas pidada ka seoseid teiste teadusharude
+teadmistega. See eeldab isegi teistsugust lähenemist haridusele. Haridus peab
+looma eeldused maailma terviklikkuse ja funktsionaalsuse mõistmiseks. Füüsika
+võib tinglikult jagada päris füüsikaks ja selleks füüsikaks, mida ka neil, kes
+päris füüsikud ei ole, oma uurimistöös vaja läheb. Selle omandamise juures on
+kaks ohtu. Esiteks on füüsika mitmel põhjusel põlu all ja paljud enesest
+lugupidavad teiste teadusharude huvilised ei tahagi seda õppida. Teiseks
+õpetavad füüsikat enamasti füüsiku ettevalmistusega inimesed igihaljal
+traditsioonilisel viisil, mis on muudele inimestele halvasti arusaadav. Need
+kaks asjaolu põhjustavad loodusteadlaste seas füüsikalist võhiklikkust. Kuni on
+tegemist kirjeldava ja sorteeriva teadusega ehk "teaduse filateeliaga" see
+võhiklus eriti ei sega. Kui asjad jõuavad seisu, et miks ja kuidas üks või teine
+protsess toimub, siis tekivad raskused. Ükskõik millise probleemi protsessi
+tasemel uurimisel on teekond tulemuseni seda lühem, mida paremini asju osatakse
+ühisnimetaja alla viia. Matemaatilises füüsikas on see metoodika kõige selgemalt
+välja arendatud. Aga üpris ülevaatlikult saab probleeme käsitleda ka
+matemaatikat vältides. Piisab sellestki, kui õpitakse suures mitmekesisuses
+peituvat üldist ja korduvat üles leidma. Selleni ei vii niivõrd otse füüsika kui
+just loodusteaduse enese füüsika tõdesid arvestav õpetamine. Vastukaaluks annab
+kogemus põhjust väita, et füüsikas kasutatava mõtteviisi omaksvõtnud inimesed
+saavad vahel üsna vaevaliselt aru looduse füüsikavälistest seostest.
+Loodusteaduste algtõdede veidi sügavam õpetamine ei tule ka nende haridusele
+tervikuna kahjuks. Seda enam, et looduses ei käi kõik asjad kaugeltki nii nagu
+esmapilgul tundub loogiline olevat. Angloameerika ja Euroopa ülikoolides
+loetakse taolisi kursusi pealkirjade "Earth science" või "Understanding the
+Earth" all. Ka vene ülikoolides on Maad mitmest aspektist käsitlevad kursused
+olemas. Käesoleva kursuse koostamisel on võetud mõõtu järgnevatest õpikutest:
+Peale selle on kasutatud arvukalt ülevaateartikleid ja üksikküsimuste kohta
+käivaid artikleid ajakirjade "Nature", "Science" ja "Journal of Geophysical
+Research" viimasest viiest aastakäigust, samuti mõningaid artikleid ajakirjast
+"Reviews of Geophysics". Kirjeldava iseloomuga punktides on materjal püütud
+esitada võimalikult kompaktsena, arvestades kuni 1996. a. ilmunud maailmapildi
+aluseid kujundavate uurimistulemustega. Maa sisemuse, maakoore, atmosfääri ja
+ookeani käsitluses on üritatud ajalist arengulugu serveerida põhjuslikult
+seostatud sündmuste jadana. On püütud põhjendada, miks asjad just nimelt nii on
+kulgenud. Paraku on nii mõnelgi juhul teadmiste väljal veel valged laigud, kuid
+valdav osa planeedi Maa minevikust laseb ennast juba seletada ilma suurte
+vastuoludeta Autor tänab Jüri Pladot ja teisi Tartu Ülikooli geoloogia
+instituudi õppejõude kasulike märkuste ja soovituste eest, mida antud tekstis on
+arvestatud. Geofüüsikaks loetakse teaduste kompleksi, mis käsitleb Maa ehitust
+ja temas toimuvaid füüsikalisi protsesse. Eri geosfäärides toimuvaid protsesse
+on senini vaadatud küllaltki väheses omavahelises seoses. Neid uurivad
+teadusharud on geofüüsika raamides jagatud kindlatesse rubriikidesse. Viimasel
+ajal suundub rõhuasetus järjest enam erinevate geofüüsika harude ühisosale ja
+terviku funktsionaalsetele seostele. Geofüüsikat kui teadusharu tuntakse
+üldiselt laiemas ja kitsamas tähenduses. Laiema tähendusega geofüüsika jaguneb
+maa füüsikaks, hüdrofüüsikaks ja atmosfäärifüüsikaks. Maa füüsikasse kuuluvad
+gravimeetria, seismoloogia, magnetomeetria, elektromeetria, radiomeetria
+(ioniseeriva kiirguse probleemid) j. Maa füüsika uurib kuidas funktsioneerib
+füüsikaliselt Maa välispinnast seespool olev osa. Hüdrofüüsika tegevusväljaks on
+vee keskkonnas toimuvate füüsikaliste protsesside uurimine. Siingi on kitsam
+jagunemine merefüüsikaks ja mandrite hüdroloogiaks. Atmosfäärifüüsikasse
+kuuluvad atmosfääri ehitust, omadusi ning selles toimuvaid füüsikalisi protsesse
+uurivad teadusharud. Kõige mahukam neist on meteoroloogia, mida jagatakse veel
+sünoptiliseks meteoroloogiaks, dünaamiliseks meteoroloogiaks ja klimatoloogiaks.
+Vahetute ilmastikunähtuste tegevusväljast kõrgemal olevates kihtides toimuvaid
+protsesse uurivad aeronoomia ja aeroloogia. Tuntavalt lähtub jagunemine eri
+teadusharudeks väljakujunenud traditsioonidest, millel on ajaloolised juured.
+Muutuvas maailmas ei ole loetletud jagunemine igipüsiv. Mõned teadusharud kui
+eraldi distsipliinid kaovad aja jooksul, teised võivad juurde tekkida. Eriti
+toimub selline vahetumine uurimismeetodite põhjal lahtritesse jagatud
+teadusharude korral. Uurimisobjektide järgi jagunemise korral esineb loomulik
+tendents tungida vastastikku teineteise mängumaale või lõpuks hoopiski ühte
+sulada. Kitsamas mõttes geofüüsika all mõistetakse kõige sagedamini Maa tahke
+väliskestaga piiratud seesmise osa uurimist füüsikaliste meetoditega. Planeet
+Maa on üks ja geoteadusi ka peale geofüüsika mitu. Kõik nad tegelevad ikkagi
+sellesama planeedi uurimisega. Geoloogia keskendub maakoore ehituse ja arenguloo
+uurimisele, eriti pöörates tähelepanu mineraalidele ja mineraalidest
+koosnevatele kivimitele. Geoloogia huvisfääris on kivimite teke ja kivimite
+murenemine ning ka maakoore reljeefi ja kihistuse kujunemine. Samuti tegeleb Maa
+välispinna uurimisega geograafia. Täpsemalt nimetatakse seda geograafia osa
+geomorfoloogiaks. Geokeemia uurib Maa keemilist koostist, keemiliste elementide
+sisaldust ja jaotust maakoores. Geofüüsikast eristab geokeemiat põhiliselt
+keemia meetodite kasutamine. Ükski neist geoteadustest ei saa areneda pidamata
+silmas terviklikku pilti geosfäärides toimuvatest protsessidest ja nende
+põhjustest. Geoteaduste näiliselt suur arv peegeldab tegelikult Maa kui
+funktsioneeriva süsteemi keerukust ja mitmetahulisust. Kui võtta ette erinevate
+geoteaduste õpikud või monograafiad, siis on nende põhiline sisu alati suures
+osas kattuv ja erinevused ilmnevad vaid kindlate probleemiringide eelistuse
+kaudu. Kuigi geoloogia üheks põhilisemaks informatsiooniallikaks on olnud
+maakoorest leitavad biosfääri säilmed on üldise arusaama järgi geoloogia ikka
+olnud elutute kivimite teadus vastandina elusorganismidega tegelevale
+bioloogiale. Viimastel aastatel süveneb üha enam arusaamine biosfääri
+otsustavast rollist Maa kujunemisel selliseks nagu ta on. Biosfäär pole oma
+olemasolu algusest peale olnud passiivne osaline geoloogiliste sündmuste taustal
+vaid nende sündmuste aktiivne kujundaja. Elukeskkonna aktiivne ümberkujundamine
+endale soodsamaks ei alga hoopiski inimese kui liigi ilmumisega. See on
+biosfäärile omane olnud algusest peale. Maakoore ja atmosfääri ajaline
+arengulugu biosfääri olemasolul on hoopis midagi muud kui selle võimalik
+arengukäik ilma biosfäärita. Kõigil geoteadustel on peale inimliku uudishimu
+rahuldamise ehk puhta teaduse rolli ka üpris suur praktiline tähtsus.
+Geosfääride regulaarse ja järjest detailsema uurimise tulemusi läheb vaja
+paljudel elualadel. Teadmiste tase peab praktilise nõudluse tasemest alati
+natuke ees olema. Kui mingitele teadmistele tekib tarbija, siis peavad need
+teadmised mingil määral juba varuks valmis olema. Geoloogialt on enamasti
+oodatud kasulike maavarade leidmist. Ülipragmaatilised inimesed on arvanud, et
+ainult sellega ta peakski tegelema. Geoloogia rakenduslikud suunad tegelevadki
+kogutud geoloogilisi teadmisi kasutades kaevandatavate maavarade maardlate
+otsimisega ja varude mahu määramisega. Need on kulukad tegevused ja teaduse
+osaks on siin anda juhiseid kust otsida ja kus puurida, et oleks väljavaateid
+midagi leida. Selles tegevuses rakendatakse oluliselt ka geofüüsika meetodeid.
+Geofüüsikaliste uuringute nagu kõigi teistegi praktilist tähtsust omavate
+uuringute puhul nõutakse järjest kõrgemat täpsust ja detailsust. Kulud ei kasva
+täpsuse tõustes mitte lineaarselt vaid pigem eksponentsiaalselt. Geoteaduste
+puhul on uurimiste läbiviimisega asjad mõnevõrra teisiti kui näiteks
+astronoomias, kus kõik on kõigi oma ja ühevõrra kättesaamatus kõrguses.
+Geoteadustes on paratamatu, et uurides saadakse midagi teada ka mõne teise riigi
+territooriumi kohta ja teised saavad samuti midagi teada antud riigi kohta. Kui
+lisaks tuleb mingil viisil mängu poliitika, siis ei tarvitse huvi looduse vastu
+olla üksnes siiras ja omakasupüüdmatu. Paljude tegevuste kohta tuleb sõlmida
+rahvusvahelised kokkulepped. Uurimisväli on avar ja sellel edasijõudmiseks on
+samuti otstarbekas pingutused koordineerida. Kuna geosfääride protsessid
+toimivad globaalse mastaabiga, siis on vahel isegi üksikküsimuste uurimisel
+tarvilik globaalne haare. Suuremate mastaapidega ettevõtmistel aga seda enam.
+Järjest enam realiseeritakse geofüüsikalised uuringud suurte rahvusvaheliste
+projektide kaudu. Sisuliselt tehti neid suurte projektidena maailma juhtivates
+riikides juba üsna ammu. Näiteks toimus Suurbritannias alates 1670-datest
+aastatest meresõidu tarbeks magnetilise deklinatsiooni kaardistamine. Esimesed
+suuremad rahvusvaheliselt koordineeritud ettevõtmised geofüüsikas olid kaks
+rahvusvahelist polaaraastat (International Polar Year) 1882-1883 ja 1932-1933.
+Neist esimese initsiaatoriks oli Austria leitnant Karl Weyprecht, kes
+sellekohase idee esitas 1875. a. Idee realiseerimisel osales 11 riiki.
+Polaaralade uurimise kavades olid silmapaistval kohal meteoroloogilised
+vaatlused. Teise rahvusvahelise polaaraasta programm keskendus oluliselt
+stratosfääri uuringutele. Meteoroloogiliste uuringute programmide ja
+meteoroloogiateenistuste töö koordineerimisega on oma loomisest alates tegelenud
+Rahvusvaheline Meteoroloogiaorganisatsioon WMO (World Meteorological
+Organization). Pärast Teist Maailmasõda oli esimeseks suuremaks ettevõtmiseks ja
+kogu järgneva koordineerituse aluseks Rahvusvaheline Geofüüsika Aasta
+(International Geophysical Year) 1957-1959. Selle ettevalmistuse liidriteks olid
+Lloyd V. Berkner (USA) ja Sidney Chapman (Inglismaa). Selleks ajaks oli
+majanduselu sõjast mõnevõrra toibunud. Programmi kulutused olid kokku 2
+miljardit tolleaegset USA dollarit ja osalisi riike kogunes 67. Uurimistemaatika
+oli õige avar, kuid põhirõhk asetati selliste nähtuste uurimisele, millest seni
+puudus selge arusaamine. Programmi kõige muljetavaldavamaks sündmuseks üldsuse
+jaoks sai esimese kunstliku taevakeha Sputnik-1 maalähedasele orbiidile
+lennutamine. Esimeseks absoluutselt uueks ja ootamatuks geofüüsikaliseks
+tulemuseks oli van Alleni kiirgusvööndite avastamine Maa lähedal esimeselt USA
+satelliidilt. Rahvusvahelise geofüüsika aasta jooksul tehti põhiline eeltöö kahe
+tähtsa rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimiseks. Neist esimesena sõlmiti 1961. a.
+Antarktika uurimise ja kasutamise leping ning 1963. a. tulevikku silmas pidades
+veelgi tähtsam atmosfääris tuumakatsetuste keelustamise leping. Massilised
+ookeani kajaloodimised tõid ilmsiks ookeanide keskmäestike fragmendid ja koos
+seimoloogiliste ning paleomagnetiliste andmetega viisid välja maakoore plokilise
+struktuuri ja lõpuks, 1960-datel aastatel laamtektoonika juurde. Antarktikas
+koguti andmed jääkilbi paksuse kohta ja saadi üldse esmakordselt andmeid selle
+kontinendi geoloogilisest ehitusest. Rahvusvahelise Geofüüsika Aasta raames
+pandi alus ka atmosfääri dünaamika numbrilisele mudelleerimisele. Seda
+kirjeldavad hüdrodünaamika võrrandid olid tuntud juba 19. saj. alguses ja
+ilmaennustuse tarvis käibiva lihtsustustega variandi nn. primitiivvõrrandid
+tuletas Vilhelm Bjerknes ka juba 1910. aastal. Kuid tarviliku kiirusega arvutid
+ilmusid hoopis hiljem ja seni polnud neid võrrandeid võimalik mõistliku ajaga
+integreerida. Alus pandi geofüüsikalise informatsiooni kogumisele satelliitide
+abil, esialgu küll tagasihoidlikul määral. Tehti ka selgeks, et mandrijää
+kilpide ja ookeani setete puurimise materjalidest saab informatsiooni möödunud
+aegade kliima kohta. Alustati atmosfääri CO2 sisalduse regulaarset
+registreerimist Havail ja loodi atmosfääri osooni koguhulga mõõtmiste võrk.
+Instrumendina oli kasutusel 1926. aastal George Dobsoni konstrueeritud
+osonomeeter, mida nimetatud mõõtmistel kasutati kuni 1980-date aastate teise
+pooleni ja mis kohati on käigus nüüdki. Oluliselt suurendati USA-s pärast seda
+rahvusvahelist suurprogrammi spetsialistide koolitust atmosfäärifüüsika ja
+meteoroloogia erialadel. Juba pärast Rahvusvahelise Geofüüsika Aasta lõppu
+lennutati orbiidile esimesed meteoroloogilised satelliidid Explorer-7 (1959) ja
+TIROS-1 (1960). Rahvusvaheline Meteoroloogia Organisatsioon esitas 1963. a.
+ÜRO-le ettepaneku globaalsete ilmavaatluste juurutamiseks programmina World
+Weather Watch. Teadusüldsuse ja valitsuste põhiliste huvide sfääri jõudsid
+kliima probleemid 1970-date aastate lõpul. Peagi laienes see huvide sfäär kliima
+muutumise probleemidelt globaalmuutustele üldse. Arenenud riikides jõudis
+1970-date aastate keskel keskkonna saastamine haripunkti. Juba kümnendi
+algusaastatest hakati rakendama meetmeid saastumise piiramiseks. Peagi hakkas
+olukord ka jõudsalt paranema. Loomulikult oli vaja ulatuslike mastaapidega
+mõõtmiste kaudu kontrollida kui hästi ja kuidas täpsemalt keskkonna olukorra
+paranemine kulgeb. Peale lokaalse mastaabiga saastumise ja isegi saaste kauglevi
+küsimuste on rahvusvahelise huvi keskmesse tõusnud kaugeleulatuva järelmõjuga
+probleemid, nagu stratosfääri osoonikihi probleem või Geosfääri - Biosfääri
+muutumise probleem. Rahvusvahelise Geofüüsika Aasta vahetuks järglaseks oli
+Rahvusvaheline Rahuliku Päikese Aasta 1964-1965. Siis seati paljude eelmist
+ettevõtmist kordavate uuringute kõrval üheks keskseks küsimuseks selgitada
+Päikese aktiivsusest tingitud mõjude amplituude Maa atmosfääri ülakihtides.
+Edaspidised suured koordineeritud ettevõtmised on kulgenud mõnevõrra
+konkreetsemate pealkirjade all. Ühe või teise suure programmi väljakuulutamine
+pole seejuures tähendanud muude uuringute piiramist või nende vähem tähtsaks
+pidamist. Kõige muu edasi toimumise kõrval on lihtsalt täiendavalt keskendutud
+mingile küsimuste ringile. Olgu mõnede näidetena nimetatud Rahvusvaheline
+Geodünaamika Projekt 1971-1980, Rahvusvaheline Hüdroloogia Dekaad 1965-1974,
+Rahvusvaheline Litosfääri Programm 1981-1990, Ülemise Vahevöö Programm 1964-1970
+ja Globaalne Atmosfääri Uurimise Programm 1970-1980. Uuringute koordineerimiseks
+on teadusüldsus moodustanud arvukalt mitmesuguseid komisjone ja töögruppe. On
+olemas ka mitmeid valitsustevahelisel tasemel tegutsevaid komiteesid. Otseselt
+geofüüsikasse kuuluvat teaduslikku uurimistööd koordineerib 1919. a. loodud
+Rahvusvaheline Geodeesia ja Geofüüsika Unioon (International Union of Geodesy
+and Geophysics) IUGG. Iga 4 aasta järel peetakse selle suurfoorum Peaassamblee.
+Neist viimane peeti 1995. a. Boulderis, USA-s. Unioon korraldab ka
+rahvusvaheliste andmekeskuste süsteemi (World Data Center System) tööd. Unioon
+IUGG koosneb 7 assotsiatsioonist. Riikide tasemel suhtlevad suure Uniooniga ja
+assotsiatsioonidega Geofüüsika komiteed. Alates 1992. a. on selline
+ühiskondlikel alustel tegutsev üksus ka Eestis. Mainitud 7 assotsiatsiooni
+nimetused originalkujul on: Suur geofüüsika organisatsioon on ka Euroopa
+Geofüüsika Ühing (European Geophysical Society), mis ühendab
+individuaalliikmeid. Vahetute mõõtmiste ja modelleerimise kaudu opereeritakse
+geofüüsikas geofüüsikaliste suuruste, geofüüsikaliste väljade ja geofüüsikaliste
+nähtustega. Geofüüsikalised suurused on lihtsalt mõõdetavad karakteristikud,
+näiteks temperatuur, õhurõhk, tuule suund, ookeani sügavus, mineraali kõvadus
+jne. Geofüüsikalised väljad on geofüüsikaliste suuruste jaotused ruumis ja ajas,
+näiteks temperatuuriväli, soolsuse väli, elektriväli jne. Geofüüsikalised
+nähtused on üheselt äratuntavad komplekssed geofüüsikalised sündmused, näiteks
+virmalised, vihm, rahe, maavärin, vulkaanipurse, tsunami jne. Geofüüsikas
+rakendatavate uurimismeetodite spekter on õige lai. Õieti on siin esmalt
+otstarbekas eristada uurimisviise ja meetodeid. Päris füüsikas uuritakse aine
+omadusi sihilikult muudetavates, sageli õige ekstremaalsetes tingimustes.
+Segavad tegurid surutakse maha. Muudetakse temperatuuri ja rõhku, uuritavad
+objektid pannakse tugevasse elektri- või magnetvälja jne. Geofüüsikalistes
+uuringutes püütakse uurimisobjekt võimalikult rahule jätta ja lepitakse enamasti
+nende eksperimentidega, mida loodus ise korraldab. Sellist uuritava suuruse või
+nähtuse loodusest sõltuva muutumise sihipärast jälgimist nimetatakse vaatluseks.
+Varem oli sageli tõesti tegu vaatlusega sõna otseses mõttes. Kaasajal mõeldakse
+vaatluse all enamasti füüsikalist mõõtmist, kuid näiteks pilvede tüübi ja
+pilvisuse palli määramised on siiani klassikalised vaatlused. Klassikaline
+vaatlus on seotud kvalitatiivse või mitte päris range ja ühese kvantitatiivse
+hinnangu andmisega. Mõõtmine annab selgelt kvantitatiivse tulemuse.
+Statsionaarsed vaatlused või mõõtmised on fikseeritud geograafilistes punktides
+tehtavad kindlate geofüüsikaliste suuruste regulaarsed registreerimised.
+Vaatluspunktide kogum moodustab vaatlusvõrgu. Vaatluspunktide või vaatlusjaamade
+tegevus on korraldatud ühtse koordineeritud programmiga. Viimasel ajal on
+vaatluspunktide töö järjest enam automatiseeritud. Inimese osavõtt piirdub
+aparatuuri hooldustöödega ja automaatselt salvestatud informatsiooni analüüsiga.
+Kõige enam teatud-tuntud on meteoroloogilised vaatlused. Organisatsiooniliselt
+sama süsteem korraldab tavaliselt ka hüdroloogilisi mõõtmisi. Teised
+organisatsioonid korraldavad ligikaudu samal viisil seismilisi,
+magnetomeetrilisi, ionosfääri raadiokajade ja muid vaatlusi. Eestis kõiki
+võimalikke geofüüsikalisi vaatlusi ja mõõtmisi ei tehta. Statsionaarsete
+vaatluste kõrval on siiani geofüüsikalise uurimistöö vormiks ekspeditsioonid.
+Kõige varasemaks ekspeditsioonide kaudu hangitud teabematerjaliks olid rändurite
+reisimuljed. Esmast huvi pakkus strateegiline ja kaubanduslik informatsioon,
+loodusteaduslikul oli rohkem üldise tausta tähendus. Läks ju järjekordse
+tundmatusse paika suunduva kaubakaravani või väesalga retke edukaks kulgemiseks
+tarvis ka teeolude ja kliima andmeid. Tundmatuid maakohti esmaläbivate
+maadeuurijate paremad ajad olid eelmisel sajandil ja varem. Praegu korraldatakse
+ekspeditsioone intensiivuuringuteks maismaa hõredasti asustatud piirkondadesse
+ja ookeanidele. Ookeanide puhul on ekspeditsioonid uuringute üheks põhivormiks.
+Ekspeditsioone korraldatakse ka atmosfääri, eriti stratosfääri sihipäraseks
+uurimiseks. Pärast Antarktika osooniaugu avastamist korraldatakse aparatuuriga
+varustatud lennukitega regulaarseid kevadisi ekspeditsioone nii Antarktika kui
+Arktika stratosfääri füüsika ja keemia uurimiseks. Järjest enam tehakse
+regulaarseid mõõtmisi geofüüsika ja teiste geoteaduste tarvis kosmosest. Avaram
+vaatenurk on võimaldanud teha mitmeid olulisi avastusi. Näiteks avastati
+1970-date aastate lõpul kosmosest tehtud ookeani veepinna kõrguse mõõtmistest,
+et ookeani pinna tase sõltub tema põhja reljeefist. See tähendab, et ookeani
+põhjas olevate mägede kohal on "mäed" ka veepinnal. Viimaste kõrgus küünib
+siiski vaid mõne meetrini. Kosmosest tehtud pildid on lubanud täpsustada ka
+maakoore laamade piirjooni, mida vahetult maapinnal ei ole kuigi kerge jälgida.
+Maakoore plokiline muster on küll puhas geoloogia, kuid tekib ta füüsikaliste
+protsesside läbi. Viimastel aastatel töötab satelliitide baasil täpne
+geograafilise asukoha määramise süsteem GPS (Global Positioning System), mis
+põhineb raadiolainete Doppleri nihke mõõtmisel. Peale navigatsiooni ülesannete
+ja geodeetiliste uuringute osutub selle süsteemi abil võimalikuks määrata
+täpsemini kui teiste meetoditega ka veeauru sisaldust atmosfääris. Mõõdetav nihe
+koosneb "kuivast" ja "märjast" nihkest, mida osutub võimalikuks omavahel
+eraldada. Geofüüsikas rakendatakse tänapäeval ka eksperimentaalfüüsika
+meetodeid. Laboratooriumitehnika vahenditega on võimalik simuleerida erinevates
+geosfäärides eksisteerivaid ekstremaalseid keskkonnatingimusi, et saada selgust,
+kuidas huvialused protsessid seal võiksid kulgeda. Sellisel viisil toimub
+näiteks stratosfääri aerosooli ja temaga seotud heterogeensete keemiliste
+protsesside uurimine. Selleks, et täpsustada Maa välistuuma temperatuuri, on
+ette võetud üpris keerulisi ja kulukaid eksperimente. Osutus, et tuuma aine
+sulamistemperatuur tema tegelikkuse ülikõrgetel rõhkudel on mitusada kraadi
+madalam kui varem arvati. Vaakuumtehnikat rakendades on uuritud ka helkivate
+ööpilvede jääst osakeste nukleatsiooni protsessi lähtudes atmosfääri
+hüdraatioonidest (ioonid, millega on ühinenud mitu vee molekuli). Maa on
+Päikesesüsteemi üks planeet. Tema tekkimise ja arenguloo käsitlemisel tuleb
+silmas pidada Päikesesüsteemi üldist tausta. Järgnevalt toome ära lühiülevaate
+Päikesesüsteemi ehitusest ja tema uurimise ajaloost, et edasi suunduda tema
+tekkimise küsimuste juurde. Selge ilmaga taevast jälgides pandi õige ammu
+tähele, et tähed moodustavd taevas kindlapiirilisi kujundeid, mis oleksid nagu
+kinnitatud regulaarselt ümber telje pöörlevale taevasfäärile. Pandi ka tähele,
+et on olemas 7 selle kinnistähtede sfääri suhtes mingi korrapäraga rändavat
+taevakeha - Päike, Kuu, Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter ja Saturn. Neile kui
+iseäralikele hakati omistama saatuslikku mõju. Paljudes keeltes on ju ka
+nädalapäevade nimed tuletatud nende rändtähtede nimedest. Tähtede seisu järgi
+tuleviku ennustamise ja mineviku sündmuste põhjendamisega tegeleb astroloogia.
+Peab nentima, et enamuse oma olemasolu ajaloost on astronoomia olnud tähtsa
+rakendusliku väljundiga astroloogiat teenindav teadus. Kes siis ei oleks tahtnud
+teada oma tulevikku või varuda garanteeritud edu oma tähtsates ettevõtmistes?
+Sellest siis järgnebki miks astronoomia tundis kuni kõige hilisema ajani huvi
+ainult planeetide liikumise ja selle liikumise tausta vastu. Lisaks kuulusid
+tema huvisfääri sellised erakorralised nähtused nagu Päikese ja Kuu varjutused,
+mille kordumise seaduspärad pikema aja vaatlustest selgeks said. Senise teadmise
+kohaselt on astronoomia aluse saanud sumerite põlluharijakultuurist.
+Mesopotaamia lõunapoolses osas kujunes juba 5000 a. tagasi sumerite
+niisutuspõllundus. Nendest põhja pool elasid semiidi hõimud, kelle tegevusalaks
+oli rohkem karjakasvatus. Mõlemal oli tarvidus kalendri järele, sest
+põllumajandus sõltus looduse aastasest regulaarsest rütmist ja karja tuli
+perioodiliselt ajada uutele rohumaadele. Karjakasvatajad eelistasid kalendri
+koostamisel lähtuda Kuu näivast liikumisest taevasfääril, põlluharijad
+eelistasid aga Päikese liikumist. Kujunesid välja nii Kuu kui Päikese kalender.
+Need sobitati omavahel Päikese-Kuu kalendriks. Põlluharijate kalendris oli
+põllutööde vaheaegade kuude tähtsus nii väike, et vahel ei peetud vajalikuks
+neile isegi nimesid panna. Ka Rooma kalendri varasemates variantides olid
+jaanuar ja veebruar nimeta kuud. Esimene päris kuu oli märts ja kümnes
+detsember. Kaheksaaastase tsükli jooksul esines babüloonia kalendrites 5 aastat
+12 kuuga ja 3 aastat 13 kuuga. Päris täpselt jõuavad sünoodilise kuu ja aasta
+tsüklid uuesti algseisu 304 aasta pärast. Põhjapoolsemad sõjakamad hõimud võtsid
+hilisemal ajal, mil keskuseks sai Babülon, poliitilise ja sõjalise võimu.
+Vaimutegevus, ka taevakehade regulaarne jälgimine, jäigi sumerite järglastele.
+Väärib märkimist, et ei sumeri, babüloonia, assüüria ega teistes selle aja
+kultuurides tekkinud küsimust maailma ehitusest. Piirduti vaid taevakehade
+liikumise detailse kirjeldamisega ja selle ülestähendamisega. Aastatuhandete
+jooksul kogunes taevakehade liikumise seaduspärasuste kohta õige mahukas
+materjal. Mesopotaamia astronoomias oli eriline koht Veenuse (Istari täht)
+ilmumise seaduspärasustel. Üllataval kombel teati väga hästi Veenuse faaside
+vaheldumist, mille kaudu ennustati häid ja halbu saagiaastaid. Astroloogia
+tõusis tähtsale kohale õieti alles Assüürias, alates ajast 800 e. Kr. Põhjuseks
+oli Assüüria valitsejate agressiivsus ja sage sõdimine naabritega. Astroloogia
+pidi andma kavandatavate sõjaretkede edu või ebaedu prognoosid. Sel ajal on
+tähtsad juba kõik planeedid. Nimed ja karakterid anti neile ametlikult
+tunnustatud jumalate järgi. Algselt olid igal iseseisval tsivilisatsiooni koldel
+omad jumalad, millised kasvava mõjujõuga keskvõim asendas omadega. Assüüria
+õitseajal oli päikesejumalaks ja ühtlasi õigluse jumalaks Samas, kuujumalaks ja
+korduvuse jumalaks Sin. Veenus oli Istari täht ja Jupiter peajumal Marduki täht.
+Seda peeti õnnetäheks. Punakat Marssi peeti seevastu aga katkujumala täheks.
+Küllaltki samade rollidega, kuigi hoopis teiste nimedega, olid planeetidele
+vastavad jumalad ka antiikse Kreeka ja Rooma kultuurides. Praegused nimed ongi
+Rooma jumalate nimed. Veenust tunti Koidutähena ja Ehatähena. Homerose poeemides
+räägitakse kummastki eraldi. On arvatud, et kreeklastest hakkas neid samaks
+planeediks pidama alles Pythagoras (580-500 e. Kr.). Kreeklased nimetasid
+Veenust Afrodite täheks, Merkuuri Hermese täheks, Marssi sõjajumal Arese täheks,
+Jupiteri peajumal Zeusi täheks ja kõige aeglasema näiva liikumisega Saturni
+Kronose täheks. Vana Egiptuse põllundus sõltus Niiluse regulaarsetest
+üleujutustest, mis algasid üsna täpselt 25. juuni paiku. Vaatlustega tegelevate
+preestrite huvi planeetide vastu ei olnud seetõttu kuigi suur. Siiriuse ehk
+Sotise vaatluste põhjal avastati 1456 aasta pikkune Sotise tsükkel, mis õieti
+kajastas päikeseaasta pikkuse ebatäpset määramist. Selleks saadi 365 päeva ja
+muidugi ei toimunud Siiriuse ning teistegi tähtede liikumine taevasfääril
+kalendriga vastavuses. Siirius ilmus pealinnas Memfises hommikuti horisondi
+kohale 3000 a.e. Kr. alates 22. juunist, kuid 2000 a. e. Kr. alles 30. juunil,
+s. o. juba pärast üleujutuse algust. Suhteliselt kitsa huvisfääriga piirduva
+astronoomia ajaloos on olnud paremaid ja halvemaid aegu. Pikkade sajandite
+jooksul ei lisandunud sinna midagi uut. Siis jälle lisandus lühikese aja jooksul
+üpris ohtralt. Üks paremaid aegu astronoomia jaoks oli varase astronoomia
+"kuldajastu" Kreekas, ajavahemikus 600-150 e. Kr. Enamus teaduse ajalukku läinud
+vanakreeka kuulsusi on elanud sellel ajal. Erinevalt sumeritest ja nende
+järelkäijatest ei piirdunud kreeka mõtlejad taevakehade liikumiste
+kirjeldamisega vaid huvitusid esmajoones neid liikumisi tekitava maailma
+seesmisest loogikast. Loogilise mõtlemise teel konstrueeriti maailma ehituse
+mudelid, mis lubasid teadaolevaid fakte võimalikult vastuoludeta seletada.
+Vaatlused ja eksperimendid kreeka mõtlejaid eriti ei huvitanud. Tähtis oli
+maailma kui süsteemi loogiline harmoonia. Vanakreeka poeetide ja filosoofide
+mõtlemist ei piiranud oluliselt religiooni ettekirjutused. Mõtlemine kuulus
+vabade inimeste väärtustatud tegevuste hulka. Mujal olid seni teadused
+preestrite kihi privileegiks. Geotsentriline maailmapilt sai ainuvalitsevaks
+Aristotelese autoriteedi mõjul. Vanakreeka teadusilmas oli eriliselt tähtsal
+kohal väitluskunst. Selles kunstis ei saanud nähtavasti keegi Aristotelese
+(384-322 e. Kr.) vastu, kes oskas erakordse osavusega ükskõik millise oponendi
+väited maatasa teha, et seejärel omad kui ainuõiged esile tuua. Pärast
+Aristotelest elanud Aristarchosel (312-230 e. Kr.) oli heliotsentriline
+maailmapilt üpris põhjalikult välja arendatud kuni Kuu ja Päikese kauguse ja
+nende suuruse väljaarvutamiseni. Ta leidis, et Päike on palju kaugemal kui Kuu
+ning palju suurem kui Maa. Et nurgamõõtmise täpsus polnud kuigi kõrge, siis
+tulid Kuu ja Päikese suurused tegelikest märksa väiksemad. Jumalavallatu väite,
+et Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ringikujulisel orbiidil ümber Päikese,
+tõttu oli "vanakreeka Kopernik" elu päästmiseks sunnitud Ateenast põgenema. Juba
+434 a. e. Kr. määras teine Kreeka filosoof Anaxagoras Päikese suurust. Lähtudes
+lapiku Maa eeldusest järeldas ta, et Päike on umbes Peloponnesose poolsaare
+suurune tuline kivi (läbimõõt 60 km ringis). Samuti väitis ta, et Kuu on maakera
+sarnane taevakeha ja koguni asustatud. Selline ketserlus tõi ka Anaxagorasele
+suuri pahandusi ja ainult tänu oma riigimehest sõbra Periklese kõneosavusele jäi
+ta ellu ning pääses pagendusega Väike-Aasiasse. Veenvad argumendid Maa ja Kuu
+sfäärilisuse poolt ja lapiku kuju vastu pärinevad Aristoteleselt endalt umbes
+aastast 360 e. Kr. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et Maa vari Kuul on alati
+kumer kaar. Samuti oli ta tähele pannud, et samade tähtede läbiminekud
+meridiaanist toimuvad eri maakohtades erineval kõrgusel horisondist.
+Mütoloogiliste kangelaste ja loomade nimeliste tähtkujudega taevakaardi
+esmaautoriks peetakse Eudoxost (408-355 e. Kr.), kes koostas selle 370 e. Kr.
+paiku. Temalt arvatakse pärinevat ka 365 1/4 ööpäevaga kalendri käibelevõtt ja
+sodiaagi vöö tähtkujude eristamine ülejäänutest. Jõudnud selgusele, et Maa ei
+ole lame, pidasid vanakreeka matemaatikud ja filosoofid endastmõistetavaks, et
+ta on täpselt sfääriline. Sfääri peeti kõige täiuslikumaks geomeetriliseks
+kehaks ja miks oleks maailma looja pidanud valmistama midagi ebatäiuslikku.
+Aristoteles pidas Maad kindlalt liikumatuks, mille ümber pöörlevad teised
+taevakehad ja kinnistähtede sfäär igaüks omal kaugusel. Kristallsfääride mudel
+pärineb algselt Eudoxoselt, kelle rändtähtede liikumismudelis oli kokku 27
+sfääri - I kinnistähtede jaoks, 6 Päikese ja Kuu jaoks ning 20 planeetide
+liikumise jaoks. Kalippos (370-300 e. Kr.) suurendas nende sfääride arvu 34-ni
+ja Aristoteles lisas veel 22 sfääri. Kokku sai siis juba 56 sfääri. Epitsüklid
+selles kristallsfääride mudelis puudusid. Need tõi sisse koonuslõigete teooria
+alusepanija Apollonius (umbes 300 e. Kr.) ja epitsüklite teooriale andis lõpliku
+vormi Hipparchos (I80-125 e. Kr.). Aristotelese maailmal olid lõplikud mõõtmed.
+Samal ajal elanud Herakleitos (umbes 390-310 e. Kr.) õpetas, et tähistaevas on
+paigal ja Maa pöörleb ümber telje. Tema arusaama järgi tiirlesid Merkuur ja
+Veenus ümber Päikese ja Päike koos nendega juba ümber Maa. Ta pidas ka
+kinnistähti kerakujulisteks taevakehadeks. Tänapäevaseski mõttes teadusliku Maa
+ümbermõõdu määramise võttis ette Eratosthenes (276-194 e. Kr.). Lähtudes Maa
+kerakujulisusest ja Päikese kulminatsioonikõrguse erinevusest kahel erineval
+laiuskraadil ligikaudu sama pikkuskraadi korral jäi üle ära mõõta
+kulminatsioonikõrguste erinevusele vastav kaare pikkus maapinnal. Eratosthenes
+teadis, et kui Syenes (Assuanis) on Päike keskpäeval seniidis, siis Aleksandrias
+on ta 7o madalamal. Vahemaaks Syene ja Aleksandria vahel sai ta 5000 egiptuse
+staadioni (1 staadion = 157.6 m) ja Maa ümbermõõduks 39 400 km, mis on küllaltki
+lähedane tänapäevasele väärtusele. Tõestus selle kohta, et antud punkti
+geograafiline laius võrdub pooluse kõrgusega, on pärit geograafilt ja
+meresõitjalt Pytheaselt umbes aastast 320 e. Kr. Astromeetria alusepanijaks
+peetav Hipparchos, kes oli ühtlasi epitsüklite mudeli lõpuleviija, koostas 1022
+tähe täpse asukoha kataloogi ja selgitas selle abil Päikese ja Kuu näiva
+liikumise seaduspärasused. Seda nimetatakse ka Päikese ja Kuu liikumise
+teooriaks. Hipparchose kataloog oli aluseks Ptolemaiose (87-165) kapitaalsele
+planeetide liikumise geotsentrilisele mudelile, mille alusel planeetide
+liikumist rohkem kui 1500 aasta jooksul arvutati. See araablaste pandud nimetuse
+"Almagest" all 13 köitest koosnev monumentaalne traktaat sai astronoomia
+entsüklopeediaks, mille sisus kahtlemine ei olnud lubatav. Ptolemaiose mudeli
+kohaselt liikusid planeedid mööda epitsükliteks nimetatavaid ringe, mille
+tsentrid omakorda liikusid ümber Maa mööda suuremaid ringe - deferente.
+Epitsüklite ja deferentide tasapinnad ei langenud seejuures kokku ega olnud ka
+omavahel risti. Nii õnnestus kuidagiviisi seletada planeetide näivalt
+silmusekujulisi liikumisi, kuid pikema aja kohta ei õnnestunud saada kuigi head
+kooskõla. Astronoomia hakkas uuesti arenema alles alates Mikolaj Kopernikust
+(1473-1543). Ikka sellesama planeetide asendite arvutamise tarvis mõtles
+Kopernik välja heliotsentrilise sfäärilise mudeli. Ehkki süsteemi keskmeks sai
+Maa asemel Päike, ei saanud ka Kopernik ringliikumistega piirdudes läbi ilma
+epitsükliteta. Probleemi lahenduse juures kerkivad siitpeale jällegi üksteise
+järel esile uued nimed nagu vanakreeka astronoomia puhulgi. Tycho Brahe
+(1546-1601) oli konkurentsitult teleskoopide-eelse aja täpseim vaatleja. Taani
+kuninga Fredrik II õukonnaastronoomina tegi ta paarikümne aasta vältel
+Kopenhaageni lähistel regulaarseid planeetide positsioonide vaatlusi, eriti
+Marsi vaatlusi. Tycho Brahe ei uskunud Koperniku heliotsentrilise süsteemi
+õigsusesse. Seda sel lihtsal põhjusel, et Maa liikumine ümber Päikese oleks
+pidanud kajastuma kinnistähtede asendite näivas muutumises, mida tal aga ei
+õnnestunud täheldada. Pärast oma patrooni surma läks Tycho Brahe oma keeruka
+iseloomu tõttu järgmise valitsejaga tülli ning leidis lõpuks uue töökoha Prahas.
+Prahas ilmus pärast tema surma teos, milles on esitatud heliotsentrilise ja
+geotsentrilise maailmapildi kompromissversioon. Kõik planeedid tiirlevad ümber
+Päikese, kuid Päike koos nendega tiirleb ümber Maa. Tycho Brahe elu viimasel
+aastal tõi saatus tema assistendiks Johann Kepleri (1571-1630). Saanud pärandiks
+oma eelkäija mahuka vaatlusmaterjali üritas Kepler esialgu Marsi liikumisega
+asjad selgeks saada. Et andmed ringorbiidi versiooniga ei sobinud, siis otsustas
+Kepler lõpuks neid sobitada elliptilise orbiidiga ja kooskõla hakkas paranema.
+Kümme aastat kestnud töö järel formuleeris Kepler 1609. a. kaks esimest tema
+nime järgi tuntud seadust. 1. Planeedid liiguvad elliptilistel orbiitidel, mille
+ühes fookuses on Päike. 2. Võrdsetes ajavahemikes planeedi liikumistee kaarte
+moodustatud ellipsi sektorid on võrdse pindalaga. See tähendab, et planeedid
+liiguvad piki ellipsit erineva kiirusega. Tsentraalkehale lähemal on kiirus
+suurem ja kaugemal väiksem. Kepleri kolmas 1619. a. kapitaalses viieköitelises
+teoses "Maailma harmoonia" formuleeritud seadus annab seose planeetide
+tiirlemisperioodide ja nende kauguse Päikesest vahel. Tiirlemisperioodide ruudud
+on võrdelised kauguste kuupidega. Kepleri seaduste formuleerimise järel tekkis
+planeetide liikumises selge kord ja harmoonia. Planeetide asendeid osutus
+võimalikuks üpriski täpselt arvutada. Galileo Galilei (1564-1642) nimega algab
+astronoomias teleskoopide ajastu. Saanud 1609. a. kuulda kellegi hollandi
+prillimeistri valmistatud pikksilmast ja võibolla sellise üht varianti ka näinud
+konstrueeris ja valmistas Galilei endale juba 30 kordse suurendusega teleskoobi
+ja kasutas seda alates 1610. a. vaatlustel. Üheks esimeseks avastuseks olid
+Jupiteri kaaslased. Samal aastal avastas ta Veenuse faasid ja midagi imelikku
+Saturni juures. Seda midagi kirjeldas Christian Huygens (1629-1695) Saturni
+rõngana ja kaaslastena alles 1656. a.. Teleskoobi teooria lõi 1611. a. Kepler,
+kes siis valmistas selle järgi ka endale teleskoobi Jäi veel seletada, millised
+jõud panevad planeedid Kepleri seaduste kohaselt liikuma. Kepler üritas seda ka
+ise, kuid tema seletused ei osutunud õnnestunuks. Lahenduse andis sir Isaac
+Newton (1643-1727), kes formuleeris mehaanika põhiseadused ja ülemaailmse
+gravitatsiooniseaduse. Sellega sai valmis kõik vajalik Päikesesüsteemis
+toimuvate liikumiste kirjeldamiseks. Päikesesüsteem koosneb suure massiga
+tsentraalkehast Päikesest, mille ümber tiirlevad erineval kaugusel paiknevad ja
+erinevate massidega planeedid. Ümber planeetide tiirlevad omakorda nende
+kaaslased. Mõnel planeedil on mitu, mõnel üks kaaslane ja mõnel puuduvad nad
+hoopis. Peale päris planeetide tiirleb ümber Päikese suurem hulk väikeplaneete
+ehk asteroide. Enamik neist tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel.
+Päikesesüsteemi väikeplaneedid samuti kui planeetide väiksemad kaaslased on
+ebakorrapärase kujuga. Omaette objektide klassi moodustavad komeedid, mis
+tiirlevad ümber Päikese väljavenitatud orbiitidel. Komeedid ei ole kuigi suured
+taevakehad. Nad on jääst ja kivimitest kompaktsed kehad, mida sageli võrreldakse
+määrdunud lumepallidega. Komeetide materjal sisaldab suhteliselt ohtralt
+veeauru, mis nende asukoha madala temperatuuri tõttu on külmunud. Komeedid on
+Päikesesüsteemi äärealade asukad, kust nende omavahelised ja planeetide
+gravitatsioonilised toimed neid Päikese lähistele "tirivad". Komeetide lähenedes
+Päikesesüsteemi perifeeriast Päikesele hakkab intensiivistuv kiirgus nende
+materjali aurustama. Nii tekibki komeedi nähtav helenduv saba, mis komeedi
+Päikesest kaugenedes jällegi kaob. Hollandi astronoomi Jan Hendrik Oorti
+(1900-1992) järgi nime saanud Oorti pilv on sfääriline külmunud objekte sisaldav
+pilv Päikesesusteemi ääremaadel Pluuto orbiidi taga, mis küünib enam kui 100 000
+astronoomilise ühiku (Maa ja Päikese vaheline keskmine kaugus) kaugusele. Oorti
+pilvest sissepoole jäävat aeglaselt ümber Päikese tiirlevat samast materjalist
+rõngast nimetatakse Ameerikas töötanud hollandlasest astronoomi Gerald Kuiperi
+(1905-1973) nime järgi Kuiperi vööks. Selget eraldusjoont Oorti pilve ja Kuiperi
+vöö vahel ei ole ja küllap on ka Oorti pilves teatav aine koondumine süsteemi
+pöörlemistasandisse. On selge, et mida enam kordi komeet Päikese juurest läbi
+käib seda väiksemaks jääb tema mass. Ajaloolise aja tuntuimaks komeediks on
+Halley komeet, mille ilmumisest on teateid aastast 239 e. Kr.. Taibates
+varasemate ilmumiste seaduspära, ennustas Newtoni kaasaegne sir Edmund Halley
+(1656-1742), et 1682. a. nähtud komeet ilmub uuesti 1755. a. Nii ka juhtus.
+Käesoleval sajandil on Halley komeet Päikese lähedalt möödunud 1910 a. ja 1985.
+a. Uuesti on teda oodata 2061. a. Viimase aastakümne jooksul nähtud kahest
+heledast komeedist möödusid Päikese lähedalt 1996. a. märtsis Hyakutake komeet
+ning 1997. a. veebruaris-aprillis Hale-Boppi komeet. Enne neid võis heledaid
+komeete näha 1970-ndatel aastatel. Paaril viimasel kümnendil on
+kosmoseaparaatide abil Päikesesüsteemi kohta kogutud uusi andmeid. Tavapärase
+astronoomia võimalused midagi enamat teada saada olid juba mõnda aega
+praktiliselt ammendatud. Kippusid tekkima isegi ohtralt fantaasia vilju
+sisaldavad teadusharud nagu astrobotaanika Marsi kohta. Teleskoopide ajastul on
+lisaks silmaga nähtavatele juurde avastatud 3 päris planeeti - Uraan (1781),
+Neptuun (1846) ja Pluuto (1930). Rohkem ei ole neid leidnud ka kosmoseaparaadid.
+Huvitavaks peetakse praegu aga Päikesesüsteemi perifeeriat - Kuiperi vööd ja
+Oorti pilve. On avastatud Chiron (1977) ja mõned teised tavalisest asteroidide
+asukohast palju kaugemal olevad väikekehad, kas asteroidid või komeedituumad.
+Neid nimetatakse Kentaurideks. Kentauride suurem asupaik arvatakse olevat
+Neptuuni orbiidi taga Kuiperi vöös. On juba leitud vähemalt üks väikekeha ka
+Pluuto orbiidi taga. Ammu on oletatud, et Päikesesüsteemi äärealadel peaks
+leiduma ohtralt omaaegsest planeetide tekkimisest ülejäänud ainet, kuid alles
+nüüd on hakatud seda leidma. Ka Pluuto on teistest planeetidest märksa erinev ja
+nüüd kiputakse tedagi nende perifeeria kentauride hulka arvama. Järgnevalt on
+toodud Päikesesüsteemi planeetide tabel. Planeedid jagunevad laias laastus kahes
+grupiks - Maa tüüpi planeedid (Merkuur, Veenus, Maa ja Marss) ning
+hiidplaneetideks ehk Jupiteri tüüpi (Jovian) planeetideks (Jupiter, Saturn,
+Uraan ja Neptuun). Nagu öeldud, ei sobi Pluuto kumbagi gruppi. Kaugus Päikesest
+on antud astronoomilistes ühikutes ja mass Maa massi ühikutes. Veenus pöörleb
+teiste planeetidega võrreldes vastupidiselt. Uraani pöörlemistelg on peaaegu
+orbiidi tasandis. Planeetide orbiitide tasandid langevad üksteisega kokku 3.5
+kraadi piires. Erandina on Merkuuri orbiit Maa oma suhtes kaldu siiski 7 kraadi.
+Pluuto orbiidi kaldenurk erineb aga koguni üle 17 kraadi. Päikesesüsteemi või
+millegi muu loodusliku tekkimise küsimus polnud minevikus üldse päevakorral.
+Igal religioonil oli oma versioon ka maailma loomise kohta ja selles kahelda või
+selle ümber targutada polnud kombeks. Seetõttu pole ka enne 18-dat sajandit
+teadaolevalt Päikesesüsteemi tekkimise probleemiga tegeldud. Esimese
+Päikesesüsteemi tekkestsenaariumi autoriks on prantsuse teadlane George Louis
+Leclarc Buffon (1707-1788), kes 1749. a. ilmunud raamatus "Maa teooria"
+kirjeldas kuidas Maa ja planeedid võisid tekkida mööduva komeedi poolt Päikeselt
+väljarebitud aine tükkidest. Üldse jagunevad siit kuni 1950-date aastate
+keskpaigani esitatud hüpoteesid Päikesesüsteemi tekke kohta põhimõtteliselt
+kahte klassi - katastroofihüpoteesid ja rahulikul viisil tekkimise hüpoteesid.
+Buffoni hüpotees on esimeseks katastroofihüpoteesiks. Oluliselt laiema
+kõlapinnaga oli Kant-Laplace hüpoteesina tuntud Päikesesüsteemi rahuliku
+tekkimise versioon, õigemini kaks sõltumatult esitatud ja omavahel detailides
+erinevat versiooni. Filosoof Immanuel Kant (1724-1804) avaldas 1755. a. oma
+anonüümselt ilmunud raamatus "Üldine looduse ajalugu ja taeva teooria" hüpoteesi
+selle kohta, kuidas maailm tekib hajusast ainest - kaosest. Algaineks oli külm
+tolmukübemetest koosnev udu, mille ebahomogeensustest pidi mehaanika seaduste
+kohaselt järkjärgult toimuma planeetideks koondumine. Matemaatilist arendust
+Kanti hüpoteesil peaaegu ei olnud ja kuna tegu oli ju tundmatu autori tööga,
+siis ei leidnud see ka tähelepanu. Üle 40 aasta hiljem (1796) esitas prantsuse
+matemaatik, filosoof, astronoom ja füüsik Pierre Simon Laplace (1749-1827)
+analoogse hüpoteesi Kantist täiesti sõltumatult. See ilmus tema maailmasüsteemi
+ehitust seletava kaheköitelise teose lisas. Laplace nebulaarhüpotees püüdis ära
+seletada kogu Universumi teket. Laplace sai inspiratsiooni äsja William
+Herscheli (1738-1822) avastatud gaasududest. Laplace hüpoteesi järgi tekkis
+planeedisüsteem kuumast gaasudust (mitte külmast meteoriitsest ehk tolmudust
+nagu Kantil). Keskele tekkis tsentraalkeha Päike ja ülejäänud tihendustest
+planeedid ning nende kaaslased. Võrreldes Kanti versiooniga paistis Laplace oma
+silma elegantse matemaatilise arenduse poolest. Pikema aja jooksul jäid
+Kant-Laplace hüpoteesi seisukohad planeetide võimaliku tekke kohta
+domineerivaks. Mida enam täpsustati fakte seda suuremaks kasvasid vastuolud.
+Peamiseks oli massi ja pöörlemishulga jaotuse vastuolu. Üle 99 % massist on
+koondunud Päikesesse, kuid kogu pöörlemishulgast moodustab Päikese osa vaid 2 %.
+Uue katastroofihüpoteesi esitas 1917. a. inglise füüsik James Hopwood Jeans
+(1877-1946). Selle kohaselt tekkisid Päikesesüsteemi planeedid sõltumatult
+eksisteeriva Päikese lähedase kontakti tõttu mingi teise tähega, Päikeselt
+väljarebitud ainest. Olenevalt Teise tähe lähenemise nurgast ja minimaalsest
+kaugusest, milleni ta jõudis, sai sobitada mehaanikat. Varsti hakkas ka selle
+hüpoteesi populaarsus kahanema, sest tõenäosus, et teine täht möödus ühe
+astronoomilise ühiku kaugusel Päikesest ja tuli täpselt Päikese ekvaatori
+tasandis ja tema pöörlemise suunas, tundus liiga väikesena. Ka Jeans ise
+tunnistas 1935. a. ja 1944. a. ilmunud töödes oma hüpoteesi vähest tõepära.
+Planeedikosmogooniasse saabus jälle pessimismi etapp. Seni oli Päikesesüsteemi
+tekkimist seletatud üksnes mehaanika raamides. Enne Teist Maailmasõda leiti, et
+ka magnetilistel ja elektrilistel jõududel võib maailmaruumis olla oluline osa.
+Nüüd saabus aeg, mille kohta veidi liialdades võib öelda, et igal enesest
+lugupidaval astronoomil oli oma isiklik hüpotees planeedisüsteemi tekkimise
+kohta. Missugused jõudusid peeti kõige tähtsamaks, see olenes peamiselt mis
+valdkonnaga autor ise kõige enam tegeles ja kursis oli. Ilmus õige palju
+kõikvõimalikke hüpoteese, milledel olid igaühel ka oma nõrgad kohad. Üldiseks
+puuduseks oli sündmuste kulgemise serveerimine kindla stsenaariumina, mille
+pöördepunktide t��epärasuse kontrollimiseks puudusid võimalused. Kui mehaanika
+jõudude kõrval hakati võrdväärsetena arvesse võtma magnetilisi ja elektrilisi
+jõudusid, siis õnnestus mõnesid vastuolusid vähendada. Nende hiljem juurde
+võetud jõudude toimega õnnestus seletada Päikese pöörlemise aeglustumise.käiku
+ja seletada nurkmomendi näiliselt ebaloomulikku jaotumist kogu süsteemis.
+Vastava magnetohüdrodünaamilise seletuse autoriks on rootsi füüsik Hannes Alfven
+(1908-1995). Omajagu laineid lõi Otto Juljevitš Schmidti (1891-1956)
+kosmogooniline hüpotees, mille avaartikkel ilmus 1944. a. pealkirja all "Maa ja
+planeetide tekkimise meteoriitteooria". Selle kohaselt tekkisid planeedid gaasi
+ja tolmu pilvest. Päike oli enne olemas. Schmidti hüpotees sai Stalini
+korraldusel riiklikuks teadusdoktriiniks, mis jällegi pidi demonstreerima
+nõukogude teaduse üleolekut. Teooria "naelaks" oli planetesimaalide versioon,
+mille kohaselt planeedid moodustusid suurematest kivi ja raua kamakatest. Nende
+üksuste teke aga jäi üpris lahtiseks. Kui N. Liidu autoritest rääkida, siis
+akadeemik Grigori Vassiljevitš Fessenkovil (1889-1971) valmis 1950-date alguses
+palju tõesarnasem versioon, mille järgi Päikesesüsteemi tekkimine oli tähtede
+tekkimise ja evolutsiooni käigus ettetulev loomulik sündmus. Tähtsal kohal olid
+selles teoorias andmed keemilise koostise kohta. Päike ja planeedid tekkisid
+Fessenkovi versiooni järgi koos umbes 5 miljardit aastat tagasi. Kahjuks oli
+tähtede evolutsiooni teooria ise sellel ajal tänapäevases mõttes küllaltki
+vildak. Fessenkoviga sarnaselt lähenetakse asjadele ka praegu. Ainult praegu on
+palju rohkem erinevaid fakte teada. Päikesesüsteemi tekkimise probleem ei ole
+senini lõplikult lahendatud. Geofüüsika jaoks on selles oluline Maa arengu
+algusjärkude tõepärane seletus, sest sellest hakkab hargnema kogu geoloogiline
+arengukäik. Teine väga tähtis näitaja on Maa algmaterjali keemiline koostis.
+Kogu Universumi keemiline evolutsioon toimub läbi tähtede. Kusagil mujal peale
+vesiniku ja heeliumi teisi elemente ei teki. Rasked aatomid paisatakse
+maailmaruumi laiali massiivsete tähtede arengutsüklis aset leidvate plahvatuste
+teel ja paisunud tähtedest lähtuva intensiivse tähetuulena. Siinkohal on sobiv
+rõhutada, et tähtede kogu elutsüklis on "lapsepõlv" lühike ja "täiskasvanuks"
+olemine kauakestev. Päikese massiga tähe valmimine võtab aega kümmekond miljonit
+aastat, tema üpris stabiilne kiirgamise etapp termotuumareaktsioonide energia
+varal aga ligi samapalju miljardeid aastaid. Tähe eluiga sõltub tema algsest
+massist ja on seda lühem, mida suurem mass on. Massiivsemad tähed elavad
+"tormilisemat" elu ja "surevad" varem. Ka on nende elu lõppvaatuse kataklüsmid
+(plahvatused ja aine väljapaiskumised) seda suuremad mida suurem oli mass.
+Evolutsiooni lõpul jõuavad tähed valge kääbuse seisundisse. Valgetes kääbustes
+on termotuumareaktsioonid lõppenud ja nad kiirgavad kokkutõmbumisel vabaneva
+gravitatsioonilise energia arvel. Päikese massiga täht on valge kääbuse
+staadiumis umbes maakera suurune. Mida väiksem on mass seda rahulikumal viisil
+täht valge kääbuse staadiumini jõuab. Eriti suure massiga tähed lõpetavad oma
+teekonna kas neutrontähena või musta auguna. Planeedisüsteemi tekkimise
+seletamisel ei ole aga tähtis mitte tähtede evolutsiooni teekonna lõppvaatus
+vaid selle algus. See gaasipilv, millest tekkisid Päike ja Maa, pidi sisaldama
+juba paari % jagu vesinikust ja heeliumist raskemaid aatomeid. Vesinik moodustab
+Päikese ja paljude teiste tähtede tavapärasest koostisest 73 % ja heelium 25 %.
+Tõenäoliselt oli algmaterjaliks oleva isoleeritud gaasipilve mass natuke väiksem
+kui kaks Päikese massi ning temas pidid tekkima protopäike ja protoplaneetide
+pilv. Prototähte ümbritseva gaasipilve saatus võib olenevalt tema massist minna
+kolme erinevat teed. Kui pilv on piisavalt tihe, siis tekib selles kohe kaks
+kondensatsioonitsentrit ja moodustub kaksiktäht. Kui varasematel aegadel pidasid
+astronoomid kaksiktähti pigem erandlikeks objektideks, siis praegu peetakse neid
+tähtede tekkimise õige sageli esinevaks variandiks. Kui pilv on natuke hõredam,
+siis jääb selles ainet teise tähe tekkimise tarvis väheseks ja tähest ülejäänud
+ainest moodustub planeedisüsteem nagu see on toimunud ka Päikesesüsteemi korral.
+Kui nimetatud pilv on veelgi hõredam, siis ta lihtsalt hajub ja tekib ainult
+üksik täht. Kokkutõmbuv protopäike pidi hakkama järjest kiiremini pöörlema, mis
+pidi muutma järjest lapikumaks ka temaga seotud protoplaneetide aine pilve. Kui
+raskusjõud ja tsentrifugaaljõud protopäikesel saavad tasakaalu, siis jätkub kogu
+liikumine rahulikumalt ja pilve tihedamates osades tekkinud keerised hakkavad
+sinna ainet juurde koguma. Protopäikese temperatuuri tõustes tema gaas
+ioniseerub ja pöörlemine tekitab elektrivoolu ning see indutseerib magnetvälja.
+Protopäikese magnetväli kui sellesse "külmunud" väli aeglustab protopäikese
+pöörlemist protoplaneetide ketta elektriliselt laetud osakesi kaasa vedades.
+Selle ketta pöörlemine ja ka planeetide kokkutõmbumine kiirenevad. Pöörlema
+hakanud protoplaneetide väliskihtides moodustuvad omakorda kaaslaste algeteks
+olevad keerised. Toimub ka aine diferentseerumise (raskemate aatomite keskele
+koondumise) protsess. Järjest tugevamini kiirgava Päikese kiirgus hakkab eemale
+puhuma vesinikust ja heeliumist koosnevat gaasi. Maa tüüpi planeetide keemilise
+koostise mõistliku seletusega on olnud raskusi sellest peale, kui uurimise järg
+nii kaugele jõudis. Selle seletamisel on kõige sümpaatsem Carl von Weizsäckeri
+(s. 1912) pakutud ning D ter Haari ja Gerald Kuiperi täiendatud versioon, mille
+kohaselt Maa tüüpi planeetide esialgsed massid olid praegustest kuni 100 korda
+suuremad ja kergemad elemendid on "tuulest viidud", s.o. päikesetuul on nad ära
+puhunud. Suurte planeetide atmosfääride ärapuhumiseks on päikesetuule tihedus
+osutunud väikeseks. Kõige ehedamal kujul peaks originaalkoostis olema säilinud
+Päikesesüsteemi kaugetel äärealadel tiirlevates kentaurides ja "kulumata"
+komeetides. Kosmilises ajaskaalas on gaasipilvest tähe (Päikese) ja planeetide
+tekkimine kiire protsess, mida saab jagada mitmesse etappi. Esiteks tekib aine
+koondumise tsenter ning pilve aine hakkab selle ümber kiiresti koonduma. Juba
+umbes 10 000 aasta pärast algab järgmine etapp - pöörlemine ja aine
+järkjärguline koondumine kettaks pöörlemisteljega ristioleva tasandi lähedal.
+Veel umbes 100 000 aasta pärast on ketas sedavõrd valmis, et saab alata
+koondumine protoplaneetideks. Planeetide ja tsentraaltähe arengu varased etapid
+mööduvad umbes 10 miljoni aastaga, mille järel tähes käivituvad
+termotuumareaktsioonid ning järgneb miljardeid aastaid kestev rahulik arengujärk
+peajadal. Peajada on piirkond tähtede absoluutne heledus - temperatuur
+diagrammil, kus paikneb valdav enamus tähti. Asend diagrammil ja seal viibimise
+aeg olenevad tähe massist. Pikka aega on vastuseta jäänud intrigeeriv küsimus
+kas meie planeedisüsteem on maailmas unikaalne nähtus või on planeetide
+kuulumine tähtede juurde loomulik ja massiliselt esinev. Päris viimastel
+aastatel on leitud tõendeid planeetide olemasolust õige mitme tähe juures ja
+selliste tähtede arv on kiiresti kasvanud. Seni on pakutud umbes 15 taolist
+süsteemi. Päikesesüsteemist väljaspool asuvaid planeete ei saa vahetult
+vaadelda. Tuleb leppida nende tekitatud efektidega tähtede liikumises ja nendest
+väljuvas kiirguses. Vaatluslikult kõige lihtsam on avastada akretsioonikettaid,
+mis loomulikult saavad kuuluda väga noorte ja isegi alles tekkivate tähtede
+juurde. Seda saab teha suhteliselt intensiivse infrapunase kiirguse järgi, mida
+need jahedad objektid maailmaruumi kiirgavad ja mis avaldub vastavate noorte
+tähtede spektrites. Selliseid objekte on raadiokiirguse millimeeterlainete
+piirkonnas avastatud sadakond. Kuna nii noori tähti on üldse vähe, siis juba see
+lubab pidada planeedisüsteemide tekkimist koos tähtedega tavapäraseks nähtuseks.
+Spektrijoonte perioodiliste Doppleri nihete kaudu saab vahetult detekteerida
+akretsiooniketastes tekkinud suure massiga planeete, millede massid on
+võrreldavad Jupiteri massiga või sellest suuremad. Maa suurused planeedid
+tsentraaltähe juures detekteerimise läve ületavaid häireid ei põhjusta. Oluline
+on veel selgusele jõuda, kus kulgeb piir planeetide ja tähtede vahel.
+Klassikalise määratluse järgi peab tähtede mass olema nii suur, et
+gravitatsioonilise kokkutõmbumise teel tekkinud kuumenemine suudaks käivitada
+termotuumareaktsioonid. Kui kokkutõmbuva tähe mass jääb alla 0.07-0.09 Päikese
+massi, siis ei tõuse temperatuur vesinikku heeliumiks põletava
+termotuumareaktsiooni käivitumiseks piisavale kõrgusele. Ajutiselt toimuvad küll
+reaktsioonid deuteeriumi ja liitiumi baasil. Keskmiselt vastab ülaltoodud mass
+75 Jupiteri massile. Kui mass jääb alla 13 Jupiteri massi, siis ei toimu mingeid
+termotuumareaktsioone. Taolisi massilt tähtede ja planeetide vahele jäävaid
+objekte nimetatakse pruunideks kääbusteks. Kuigi teoorias esinesid pruunid
+kääbused juba mõnda aega õnnestus nende olemasolu kohta faktilist kinnitust
+saada alles 1995. aastal tänu ülitundlikele infrapunakiirguse vastuvõtjatele.
+Päikesesüsteemi tekkimise versioon peab loomulikult jõudma kooskõlla planeedi
+Maa geoloogilise arengu stardipositsiooniga. Et hakata arendama Maa arengulugu
+lähtuvalt tema kõige tõepärasemast massist, keemilisest koostisest ja sisemisest
+ehitusest on vaja usutavat astronoomilist versiooni, mis sellise seisundini
+viib. Geoloogilise arengu aluseks on Maa diferentseerumine raskematest
+elementidest tuumaks ja kergemast materjalist vahevööks, mis alguses oli ka
+välispinnaks. Diferentseerumist ilma kogu planeedi materjali ülessulamiseta on
+raske seletada. Sulamine omakorda on võimalik suure hulga energia järsul
+vabanemisel. Siit tulenebki, et planetesimaalide hüpotees, mis astronoomidele ei
+meeldi, aitab geoloogidel planeedi algusjärku kõige sobivamalt seletada. Siit
+läheb arvamuste sobimatus tagasi hüpoteetilise planeedi Phaethoni juurde.
+Astronoomid peavad seda Marsi ja Jupiteri orbiidi vahel olnud ühise atmosfääriga
+kaksikplaneediks, mis lagunes juba valmis Maa ajal umbes 3.9 miljardit aastat
+tagasi. Maa arengulooga tegelejatele meeldib enam versioon, mille järgi Phaethon
+on kas lõplikult tekkimata jäänud või siis juba enne Maa valmimist lagunenud.
+Maa ülessulamise seletuseks on väga ahvatlev Schmidti pakututest suuremate
+planetesimaalide kokkupõrkumine. Nagu eespool mainitud on juba mõnda aega
+arvatud, et planeetide tekkimisest ülejäänud materjal paikneb Päikesesüsteemi
+perifeerias - Kuiperi vöös ja Oorti pilves. Seal säilinud mitmesuguse suurusega
+"lumepallid" oleksidki säilinud planetesimaalid. Alates 1996. aastast on neid
+leitud ka vaatluslikult. Varem pole seda juhtunud põhjusel, et need objektid on
+maapealsete teleskoopide reageerimisläve piiril. Kord tekkinud planeedi Maa
+edasine arengulugu oleneb juba olulisel määral selle sulamise kaudu
+diferentseerunud planeedi jahtumise kulgemisest. Tõepäraseks peetakse Maa
+akretsiooni toimumist kahes etapis - enne ja pärast kergete gaaside päikesetuule
+poolt ärapuhumist. Esimene etapp oleks koostiselt päikesesarnase aine koondumine
+ja teine meteoriitse koostisega aine lisandumine. Marsi ja Kuu uurimise kaudu on
+leitud tõendeid Päikeseüsteemi sisemiste planeetide regiooni intensiivse
+meteoriitidega pommitamise kohta ligikaudu 4 miljardit aastat tagasi. On tuntud
+Kuu kataklüsmi periood 3.9 kuni 4 miljardit aastat tagasi, mil lühikese aja
+jooksul on tekkinud palju kraatreid. Esialgu tuleb sellist kaheetapilist Maa
+tekkelugu vaadata kui üht võimalikku, kuid mitte ainuvõimalikku versiooni.
+Päikesesüsteemi planeedid on erinevate massidega ja erineva ehitusega. Maa
+arenguloo kohta arendatavad versioonid peavad sobima ka teiste planeetide
+arengulugudega. Viimastega tegeleb planetoloogia, mis kaasajal ka kiiresti
+areneb. Suures osas on see areng tingitud soovist Maaga seotud sündmusi ja
+protsesse paremini mõista. Kauges minevikus peeti Maad lapikuks. Siiski juba 540
+e. Kr. paiku pidas Pythagoras teda kerakujuliseks ja õnneks jõudis faktide najal
+samale seisukohale ka autoriteet Aristoteles. Eratosthenes määras 230 e. Kr.
+üsna täpselt selle kera suuruse. Ta sai Maa raadiuse väärtuseks 6311 km. Praegu
+loetakse Maaga võrdse ruumalaga kera keskmiseks raadiuseks 6371 km ja Maa
+ekvatoriaalseks raadiuseks 6378 km. Eratosthenese määratud Maa raadiuse väärtus
+oli kasutusel 17. sajandini. Õieti tegi küll juba 1528. a. järgmise sellise
+mõõtmise Jean Fernel (1497-1558), kes 1 kraadi ulatusega kaarel kasutas
+teepikkuse mõõtmiseks tõllaratast ja sai kraadile vastava kaare pikkuseks 110.6
+km. Juba siis 17. sajandil on 1617. a. Hollandis kraadile vastava kaare pikkust
+mõõtnud Villerbrord Snellius (1591-1626) saades tulemuseks 108 km ning 1636. a.
+Inglismaal Richard Norwod (1590-1636) Londoni ja Yorki vahelisel kaarel.
+Aastatel 1669-1670 mõõtis prantsuse astronoom Jean Picard (1620-1682) 1o 22 55 "
+kaare pikkuse ja arvutas Maa raadiuseks 6 371 692 m. Aastal 1687 avaldas Newton
+Maa kuju teooria, milles näitas, et mõõduka kiirusega pöörleva planeedi kuju
+vastab pöördellipsoidile. Täpsemate maakaartide koostamise eesmärgil toimusid
+mitmel pool suuremad triangulatsioonilised kraadimõõtmised 18. ja 19. sajandil
+ning veel 20. sajandi alguseski. Neist kraadimõõtmistest suurima, 25o 20' ehk
+üle 2800 km haaraval kaarel 1816-1855 toimunud ettevõtmise peaosaliseks oli
+Tartu Observatooriumi ja Pulkovo observatooriumi (alates 1839) direktor
+Friedrich Georg Willhelm Struve (1793-1864). Seda kaart nimetati isegi Struve
+kaareks. Töö lõpptulemusena avaldas Struve 1861. a. mahuka kaheköitelise töö.
+Kraadimõõtmiste põhjal selgus, et Maa kuju vastab tuntud geomeetrilistest
+kujunditest kõige paremini kolmeteljelisele ellipsoidile. Lisaks sellele, et Maa
+on polaartelje sihis kokku surutud, moodustab ellipsi ka tema lõige ekvaatori
+tasandiga. Pikema ja lühema ekvatoriaalse pooltelje erinevus on küll vaid
+paarsada meetrit. Ekvatoriaalse ja polaarse pooltelje erinevus ulatub aga üle 21
+kilomeetri. Praktilise mugavuse mõttes kasutatakse Maa kuju lähenduskujundina
+kaheteljelist pöördellipsoidi. Telgede pikkused on rahvusvaheliselt kokku
+lepitud. Vastavalt mõõtmistäpsuse ja arvutustäpsuse paranemisele on neid
+korrigeeritud. N. Liidu geodeetiliste mõõtmiste aluseks oli alates 1946. a.
+vahetult enne sõda 1940. a. Feodossi Krassovski (1878-1948) juhendamisel
+arvutatud Krassovski ellipsoid. Rahvusvahelise Astronoomia Liidu kokkuleppega
+kasutati alates 1964. a. kaheteljelist ellipsoidi pikema poolteljega 6378.160 km
+ja lühema poolteljega 6356.780 km. Viimasel ajal on seoses täpsete mõõtmistega
+kosmosest võimalik täpsemalt arvestada ka Maa kuju lokaalseid kõrvalekaldeid
+korrapärasest ellipsoidist. Geodeetiliste satelliitide vahendusel avastati juba
+mõni aeg tagasi, et lõunapoolkera polaarne kokkusurutus on Antarktika jääkilbi
+surve tõttu suurem kui põhjapoolkera oma. Sellist ebasümmeetrilist kujundit
+nimetatakse kardioidiks, mis moodustab ruumis pöörleva stiliseeritud südamega
+sarnase kujundi. Tuntud geomeetriliste kujunditega on Maa pinda lähendatud
+arvutustehnilise mugavuse tõttu. Maa tegelik pind ei ole korrapärane ja seda
+lähendab kaardistamise tarvis kõige paremini kujuteldav hüdrostaatilises
+tasakaalus olev veepind. Sellist ekvipotentsiaalpinda nimetatakse geoidiks.
+Geoidi pind on igas Maa punktis risti raskusjõu suunaga. Kõrgused merepinnast
+antakse mandritel geoidi pinna suhtes. Geoidi pinna erinevused Maa kuju
+lähendava pöördellipsoidi pinnast küünivad kuni 100 meetrini. India ookeanis Sri
+Lankast lõunas on geoidi pind isegi üle 100 meetri ellipsoidi pinnast madalamal.
+Kõige enam, üle 70 meetri, ellipsoidi pinna kohale tõuseb geoid Uus-Guinea
+ümbruskonnas. Eesti kohal ulatub ta üle ellipsoidi pinna paarikümne meetri
+võrra. Islandil küünib üle selle juba 60 m ja Vene tasandiku kohal taandub
+erinevus nulliks. Maa väliskuju muutub ajas. Selle muutumise põhjused lähtuvad
+Maa sisemusest ja väljastpoolt. Neist on täpsemalt juttu edaspidi. Aja jooksul
+on oluliselt muutunud isegi Maa suurus. Kriidi ajastu (144-66.4 Ma tagasi,
+kestus 77,6 Ma) Maa raadiuseks on hinnatud koguni 4800 km, mis on praegusest
+väärtusest (6371 km) tublisti väiksem. Maa raadiuse nii suure muutumise
+võimalikkus äratab kahtlust, kuna sellest lähtudes tekiksid probleemid
+siseehituse tasakaaluga. Maa läbimõõdu ja mahu muutumise tõepärane käik Maa
+eksisteerimise ajal on tähtis kogu tema geoloogilise arenguloo seletamise jaoks.
+Maa maht on praegu 1 083*1012 km3 ja mass 5976*1027 g. Maa pöörleb ümber oma
+telje ja osaleb maailmaruumis toimuvates suhteliselt korrapärastes liikumistes.
+Siin piirdume vaid nendega, mis toimuvad meie endi Galaktika piirides. Koos
+Galaktikaga liigub Päikesesüsteem Ükssarviku (Monoceros) tähtkuju sihis
+kiirusega umbes 210 km/s. Galaktika pöörlemisel sooritab Päikesesüsteem ühe
+täistiiru ligikaudu 180 milj. aastaga. See teeb kiiruseks 250 km/s. Kuna
+Galaktika ei pöörle päris jäigana, siis ei ole ka keskkond, milles
+Päikesesüsteem liigub, päris ühtlase tihedusega. Suurema tihedusega piirkondades
+võib toimuda aine akretsioon Päikesesüsteemi. See omakorda võib arvestatavalt
+mõjuda planeetide pöörlemisele ja tiirlemisele ning Maa puhul olla üheks kliima
+muutumist põhjustavaks teguriks. Sellekohased uuringud näitavad, et suure
+tõenäosusega on Maa koos ülejäänud Päikesesüsteemiga viimase 5 milj. aasta
+vältel liikunud väga väikese tihedusega interstellaarse aine keskkonnas ja umbes
+10 000 aasta eest sukeldunud sooja tihedasse gaasipilve temperatuuriga ligi 7000
+K. Seoses sellega on ümbritseva interstellaarse keskkonna tihedus kasvanud 3
+suurusjärgu võrra (2*10-4 1-5*10-1 cm-3). Maad ei saa pidada päris suletud
+süsteemiks, sest lisaks energiavahetusele toimub ümbritseva keskkonnaga ka
+teatav massivahetus. Pidevalt eraldub Maa atmosfäärist maailmaruumi ioone ja
+kergemate gaaside aatomeid. Massi allikaks Maa jaoks on interplanetaarne
+keskkond. Suhteliselt harva toimuvatest suurema massiga kehade langemisest Maale
+annavad tunnistust meteoriidikraatrid. Pidevalt langeb käesoleval ajal Maale
+aastas ligi 40 000 tonni sodiaagipilvest pärit interplanetaarset tolmu. Selle
+tolmu pidevateks allikateks on asteroidide pinna aeglane erosioon ja komeetide
+materjali aurustumine. Mõne asteroidi lagunemine või nende omavahelised
+kokkupõrked võivad mõneks ajaks interplanetaarse tolmu kogust oluliselt
+suurendada. Üldiselt liiguvad selle tolmu väiksemad osakesed mööda spiraali
+Päikese kui kõige massiivsema keha poole. Suuremad osakesed kahanevad mõõtmetelt
+ja massilt erosiooni ja omavaheliste põrgete tõttu. Et tolmu tihedus on ajas ja
+ruumis muutlik, siis varieerub ka tema ajaühikus Maale langev kogus. Suurema
+muutlikkusega kaasnevad klimaatilised muutused. Viimasel ajal on üles kerkinud
+küsimus väikese massiga ja maapinnalt nähtamatute komeedilaadse päritoluga
+objektide võimalikust suhteliselt sagedasest langemisest Maa atmosfäari.
+Päikesesüsteemi piires tiirleb Maa elliptilisel orbiidil ümber Päikese. Orbiidi
+ekstsentrisus on praegu 0.017, maksimaalselt on see viiel viimasel aastamiljonil
+olnud 0.0607 Täistiir ümber Päikese ehk aasta kestab 365 päeva 5 tundi 48
+minutit ja 46 sekundit. Kepleri seadustele vastavalt on liikumine orbiidi
+Päikesele lähematel lõikudel kiirem ja kaugematel aeglasem. Et orbiidi teljestik
+ja võrdpäevsuspunkte ühendav joon ei lange kokku, siis kulub praegu orbiidi meie
+jaoks suvise poole läbimiseks 186 ööpäeva ja talvise poole läbimiseks 179
+ööpäeva. Tiirlemise keskmine lineaarne kiirus on 29 780 m/s. Kiiruste erinevus
+periheelis ja afeelis on 950 m/s. Keskmine kaugus Maa ja Päikese vahel on 149.5
+milj. km, periheelis on see 147 milj. km ja afeelis 152 milj. km. Praegu on Maa
+Päikesele kõige lähemal kesktalvel ja kõige kaugemal kesksuvel. Kevad ja suvi on
+pikemad kui sügis ja talv. Umbes 126 000 aasta eest, oli olukord praegusele
+vastupidine. Oli pikk sügis ja pikk talv ning lühike kevad ja lühike suvi. Kuid
+nende lühikese kevade ja suve jooksul oli Maa Päikesele lähedal. Põhjapoolsete
+kõrgete laiuskraadide pinnaühikule langes siis suvise pööripäeva paiku 12 %
+võrra rohkem energiat kui praegu. Astronoomilise aastaaja pikkus võib kõikuda
+vahemikus 82.5 kuni 100 päeva. Kui jagada orbiidil läbitud vahemikud kuudeks
+analoogselt praegu tehtava jagamisega, siis erineksid kuude pikkused
+praegustest. Jaanuar ja veebruar olnuks 126 000 aastat tagasi 34 päeva pikad,
+juuni ja juuli kõigest 27 ja 28 päeva. Maa pöörlemine toimub samuti kui
+tiirlemine läänest itta. Ööpäev kestab praegusel ajal 23 tundi 56 minutit ja 4
+sekundit ning pöörlemise lineaarkiirus on 465 m/s. Maa pöörlemise jälgimisega
+tegeleb 1895. a. asutatud Rahvusvaheline Maa Pöörlemise Teenistus peakorteriga
+Pariisis. Õnnestub registreerida ööpäeva pikkuse kõikumisi kuni 0.0002 sekundi
+täpsusega. Ööpäeva kestus muutub aasta jooksul 0.0025 sekundi ulatuses. Kõige
+pikemad ööpäevad on märtsis ja kõige lühemad augustis. Maa pöörlemiskiiruses
+esinevad pikaajalised (sekulaarsed), ebaregulaarsed hüppelised ja perioodilised
+muutused. Pikaajalises perspektiivis Maa pöörlemine aeglustub. Käesoleval ajal
+kasvab ööpäeva kestus 0.0023 sekundit sajandis. Väga noore Maa ööpäevad kestsid
+vaid umbes 10 tundi. Kõigil jääaegadel on Maa massi ümberjaotumise tõttu
+toimunud tema pöörlemiskiiruse muutused. Viimase jääaja lõppedes toimus jää
+massilise sulamise ajal ookeani taseme tõusu tõttu pöörlemise aeglustumine kuni
+see ookeani taseme stabiliseerumise järel jõudis tasakaaluseisundisse. Pöörleva
+keha nurkmoment kui süsteemi jaoks jääv suurus on tema inertsimomendi I ja
+nurkkiiruse korrutis kus k -struktuurikoeffitsient, mis arvestab massi jaotust
+raadiuse sihis; M - Maa mass; R - Maa keskmine raadius - polaarne kokkusurutus
+Masspunkti inertsimoment on massi ja pöörlemisteljest loetava kauguse ruudu
+korrutis. Pöörleva keha inertsimoment koguneb teda moodustavate masspunktide
+inertsimomentidest ja on seda suurem mida enam massi paikneb pöörlemisteljest
+kaugel. Struktuurikoefitsient arvestab mõju, mis tuleneb Maa massijaotuse
+erinevusest kerasümmeetriast. See mõju avaldub näiteks satelliitide orbiitide
+tasandite pretsessiooni ehk pöördumise kaudu. Päikesesünkroosed satelliidid
+tuleb toimetada vastupidise s.o. i > 90o kaldega orbiitidele. Kerasümmeetrilise
+Maa korral püsiks satelliidi orbiidi tasand kinnistähtede suhtes paigal. Maa
+keskmine raadius ja massijaotuse struktuurikoeffitsient muutuvad ajas ja seda
+muutumist peab kompenseerima tema nurkkiiruse muutumine. Masside ümberpaiknemine
+toimub kõigis seda võimaldavates geosfäärides. Pöörlemiskiiruse muutumise
+põhjustest on seni käsitletud peamiselt Maa kokkutõmbumist ja tema vahetul
+pealispinnal toimuvaid protsesse. Kokkutõmbumisest tingituna peaks R kahanema
+keskmiselt 5 cm sajandis ja see peaks põhjustama struktuurikoefitsiendi
+vähenemist ehk seesmist tihenemist, millest peaks järgnema pöörlemise
+kiirenemine. Tegelikult mõjuvad välised tegurid Maa pöörlemisele tugevamini kui
+seesmised. Lootelained liiguvad Maa pöörlemisele vastassuunas. Nende tekitatud
+hõõrdejõud viib pöörlemiskiiruse sujuvale kahanemisele. Atmosfääri tuulte hõõrde
+tõttu mandrite ja ookeani pinnaga tekkivad tangentsiaalsed jõud põhjustavad
+tsirkulatsiooni muutudes hüppelisi häireid Maa pöörlemiskiiruses. Suvel on
+mandrid paremini köetud kui ookean ja talvel vastupidi. See asjaolu põhjustab
+kõrgrõhkkondade tekkimist talvel kontinentide ja suvel ookeanide kohale.
+Sõltuvalt mandrite ja ookeanide jaotusest poolkerade vahel tekivad sellest
+meteoroloogilisest asjaolust Maa pöörlemiskiiruse perioodilised muutused,
+millised avastati 1930-datel aastatel. Maa pöörlemiskiiruse perioodilised
+muutused perioodidega mõnest päevast mõne aastani on põhjustatud peamiselt
+tsonaalsete tuulte kiiruste kõikumistest. Aasta 1000 paiku on Maa
+pöörlemiskiiruses olnud suurem jõnks. Hilisemad külmad perioodid, mis langevad
+kokku päikeselaikude Spöreri, Maunderi ja Daltoni miinimumidega (vastavalt
+aastatel 1440-1460, 1687-1709 ja 1808-1821), on võibolla tingitud Maa pöörlemise
+muutuste poolt esilekutsutud ookeani tsirkulatsiooni muutumistest. Tegemist on
+nurkmomendi ümberjaotumisega hüdrosfääri ja tahke maakoore vahel. Maa
+pöörlemiskiiruse muutumisel on rohkem põhjusi kui neid tavapäraselt välja on
+toodud. Mitte vähem tähtis kui nurkmomendi vahetus jäiga Maa ja tema välimiste
+liikuvate kestade atmosfääri ning ookeani vahel on selle vahetus Maa tuuma ja
+vahevöö vahel. Tahke sisetuum ja plastne tahke vahevöö on gravitatsioonilises
+vastasmõjus. Nurkmomendi vahetus nende vahel toimub vedela välistuuma vahendusel
+ja elektromagnetiliste jõudude osalusel. Konvektsioonist tingitud perioodilised
+vönkumised vedelas välistuumas kui elektrit juhtivas keskkonnas põhjustavad
+magnetilist hõõrdumist sisetuuma pinnal ja sisetuuma ning vahevöö
+pöörlemiskiiruste väikesi erinevusi. Need ebasünkroonsused tekitavad ebakõla
+sisetuuma ja vahevöö gravitatsioonilises tasakaalus ning nurkmomendi
+ümberjagunemise tasakaalustumise käigus. Nendest sisemistest põhjustest on
+tõenäoliselt tingitud kümnetes aastates mõõdetavate perioodidega kõikumised
+ööpäeva pikkuses. Ööpäeva pikkuse sellest aeglasema muutumise põhjuseks on
+pöörlemistelje asendit muutev masside ümberjaotumine plastselt deformeeritavas
+vahevöös. Maa pöörlemistelje asend ruumis ja Maa orbiidi kuju ei ole ajas
+muutumatud. Viimase 5 miljoni aasta ulatuses on nende muutumise käiku võimalik
+mõtteliselt taastada, veel kaugema mineviku suhtes pole see enam piisavalt
+usaldusväärne. Väliste tegurite mõjul muutub orbiidi ekstsentrisus perioodidega
+ligikaudu 400 000 aastat ja 100 000 aastat, võrdpäevsuspunkte ühendav joon
+orbiidi ellipsi telgede suhtes perioodidega 19 000 ja 23 000 aastat ja Maa
+pöörlemistelje kaldenurk orbiidi ellipsi tasandi suhtes perioodiga 41 000
+aastat. Peale selle pretsesseerib Maa pöörlemistelg nagu iga vurri oma. See
+toimub perioodiga 26 000 aastat ning ligemale 13 000 aasta pärast on polaartelg
+suunatud Põhjanaela asemel Veegale. 
+
+Eesti Tuleviku-uuringute Instituut Veebruar, 2003 Sissejuhatus Projektijärgseks
+peamiseks ülesandeks oli kirjeldada tööturul viimase 12-13 aasta jooksul
+toimunud muutuste peamisi trende ja tõlgendada neid eelkõige nõudluse poolel
+toimunud muutustega, st eelkõige majanduskontekstis toimunud muutuste ja
+majandustegurite toime seisukohalt. Kesksel kohal selles analüüsis olid 1996 -
+2000. a ettevõtete mikroandmete ökonomeetriline analüüs, leidmaks seoseid
+majandusnäitajate ja tööhõive vahel. Täiendavaks ülesandeks oli Eesti
+tööjõu-uuringu (ETU) andmetele tuginevate aegridade analüüs, eelkõige nende
+tunnuste osas, mis peegeldavad tööhõive mustrite muutumist, sh erinevate,
+mittetraditsiooniliste ja paindlike töövormide osas. Käesoleva töö kavandamisel
+lähtuti arusaamast, et Eesti tööturul toimuvate protsesside dünaamikat ei ole
+piisavalt tõlgendatud makromajanduslike arengutega ning majandusarengust
+tingitud teguritega. Arenguid Eesti tööturul on analüüsitud väga mitmetest
+aspektidest ja paljud kaalukad kokkuvõtted, ülevaated ja uuringud on toetunud
+eelkõige Eesti tööjõuuuringute rikkalikule andmestikule. Otsides seoseid
+majanduskonteksti ja tööturu näitajate vahel, on muutusi tööturu põhinäitajates
+- tööpuuduses, tööhõives, tööjõu osaluses, tööjõu liikumises jt nähtusi - püütud
+seletada eelkõige üleminekumajanduse ümberstruktureerumise ja teiste Kesk ja
+Ida-Euroopa maade vastavate dünaamikate taustal. Majanduskonteksti keskmes on
+seejuures olnud eelkõige sektoritevaheline ümberstruktureerumine ja tööjõu
+sektoritevaheline ümberpaiknemine. Samas pole aga küllaldaselt selgust selles,
+kuidas muutused majanduskeskkonnas tervikuna ja turgudel eriti on seotud
+muutustega tööturul. Teiste sõnadega, küsimus on majandust ja tööhõivet /
+töötust vahendavate "ülekandemehhanismide" edasises täiendavas selgitamises.
+Nimetatud "ülekandemehhanismide" uurimine peaks andma täiendavalt alust hinnata
+võimalikke arenguid tööturul ka ettevaatavalt. Töö esimeses osas esitame uuringu
+kontseptsiooni koos teoreetiliste ja metodoloogiliste lähenemiste ülevaatega.
+Töö teises osas on kirjeldatud tööturu peamisi trende aastatel 1989-2001/2002,
+jaotades tööturu arengu etappideks tööturu põhitrendide - eelkõige tööhõive,
+töötuse ja osaluse määrade ning tööjõu ja mitteaktiivsuse - muutumise alusel.
+Need tööturu arengu erinevad etapid on eeldatavalt seotud erinevate
+dominantidega nõudluse poolel. Samuti analüüsime selles osas, millised muutused
+on toimunud mittetraditsiooniliste töövormide osas. Töö kolmandas osas on
+esitatud uurimisküsimuste empiiriline analüüs ja selle tulemused. Lisas 1 on
+toodud olulisimad tabelid teksti täienduseks, lisas 2 on esitatud ettevõtete
+andmete valim ja analüüsi metoodika. Tabelid ja joonised on nummerdatud osade
+kaupa. Töö teostajad tänavad eksperte Andres Saarniitu, Teet Rajasalu, Urmas
+Varblast, Tairi Rõõmu, Marit Rõõmu, Tiia Püssi, kes aitasid meid eelkõige
+hüpoteeside ja uurimisküsimuste täpsustamisel ning uurimistulemuste hindamisel
+ja Eesti Statistikaameti töötajaid Ülle Pettaid tööjõu statistika sektorist ja
+Ene Saareoja ettevõtluse aastastatistika sektorist abi eest statistiliste
+andmete kättesaadavaks tegemisel. Käesolevas aruandes esitatud töö toimus
+järgmiste etappidena. 1. Jõudmaks esialgselt lähteülesandelt konkreetsema
+ülesandepüstituseni ja sealt empiirilise analüüsini, kaasasime esmalt rea Eesti
+majanduseksperte, kes pakkusid välja oma nägemuse teguritest, millel peaks olema
+eeldatavalt tugev mõju tööhõive ja tööpuuduse näitajatele. Nagu võiski eeldada,
+olid ekspertide poolt pakutud lähenemised ja mõjutegurid küllaltki erinevad, mis
+tekitas vajaduse ühendada need terviklikumasse kontseptsiooni. 2. Edasine töö
+kontseptsiooni loomisel toimus paralleelselt nii kirjanduse läbitöötamise kui
+ekspertide ümarlaudade kaudu. Selle töö põhjal sünteesiti skeem probleemi
+käsitlemiseks ning rida küsimusepüstitusi ehk potentsiaalseid hüpoteese selle
+raames. Viimaste üleviimine empiiriliselt kontrollitavateks hüpoteesideks sõltus
+eelkõige nende kontrollimiseks vajalike andmete kättesaadavusest. Ette rutates
+peab ütlema, et nende potentsiaalsete hüpoteeside kontrollimiseks siiski päris
+adekvaatset andmestikku ei ole ja kohati tuli kasutada kaudsemaid näitajaid. 3.
+Järgnes vajalike andmeallikate ja andmebaaside väljaselgitamine, milleks olid
+eelkõige: 1) Eesti ettevõtete bilansiaruannete alusel koostatud originaalne
+andmemassiiv, mis haarab 1996-2000. a. mikroandmed tööstus - ja teenindussektori
+kohta, 2) Eesti tööjõu uuringu andmestik 1989-2001 ning 3) palga ja
+hinnastatistika. 4. Uuringu ühe keskse küsimuse, nimelt kapitali sissevoolu ja
+tööhõive seose analüüsimiseks teostasime ökonomeetrilise analüüsi Eesti
+ettevõtete bilansiaruannete andmebaasi alusel. Tööturu trendide analüüsi
+rakendasime nii tööjõu liikumise mõju hindamisel kui ka mittetraditsiooniliste
+tööhõive vormide analüüsil. 6. Uuringutulemuste, k.a empiirilise uuringuga
+tuvastatud trendide jätkuvuse hindamiseks korraldati kaks majandusteadlaste
+ekspertarutelu, mille sisendiks olid ka osalejate valduses olevad andmed. 1.1.
+Sissejuhatavaid teoreetilisi ja empiirilisi käsitlusi (rahvusvahelise kirjanduse
+alusel) Järgnevalt esitame kirjanduse analüüsi kokkuvõtte alusel olulisemate
+kategooriate tõlgendusi ja seejärel ülevaate mõningatest uuringutest
+majanduskasvu ja tehnoloogia mõju kohta töötusele. Selle andmemassiiviga on
+haaratud kõik Eesti ettevõtlusstatistikas kättesaadavad ja võrreldavad
+mikroandmed kuni 2000. a., va primaarsektor, mis ei ole sellesse analüüsi
+kaasatud Tootlikkus ja tööpuudus Tootlikkuse ja tööpuuduse seos on väga
+mitmemõtteline ja sõltub väga palju konkreetsest majanduslikust kontekstist.
+Tootlikkuse kasvuga võib tööpuuduse tase nii tõusta kui ka langeda. See seos
+võib olla erinev majandusharuti. Näiteks postsotsialistlike maade andmed
+90ndatel aastatel näitasid, et madala tootlikkusega majandusharudele oli
+iseloomulik küll käibe langus, tööhõive langus aga tunduvalt vähemal määral.
+Samas tõusis tootlikkus mitmetes harudes kiiresti, aga ilma tööhõive kasvuta.
+Reeglina toob tootmise kasvu aeglustumine tavaliselt siiski kaasa ka tööpuuduse
+suhtelise kasvu. (Trehan, 2001). Kuna nii tootlikkus kui tööpuudus on seotud ka
+teiste muutustega majanduses, siis võivad mitmed kolmandad tegurid (näiteks
+tehnoloogiast, palkadest jm teguritest tingitud muutused) "vahendada"
+tootlikkuse mõju tööpuuduse määrale. Tootlikkuse probleemi seoses tööhõivega on
+käsitletud ka osas 3.2. Reservatsioonipalga efekt Palka, mille puhul töötajal on
+ükskõik, kas võtta töö vastu või jätkata otsinguid, nimetatakse
+reservatsioonipalgaks. Töötaja võtab vastu kõik tööpakkumised, mis ületavad seda
+palka ja lükkab tagasi kõik, mis on allpool seda palka (Trehan, 2001).
+Reservatsioonipalga suhteline tase on ilmselt tööpuuduse taseme oluline
+determinant. Kui tüüpiline töötaja reservatsioonipalk on märkimisväärselt kõrgem
+kui tüüpiline palgapakkumine, siis töötaja ütleb ära paljudele pakkumistele ja
+kulutab rohkem aega tööotsimisele, mille tagajärjel tööpuuduse või
+mitteaktiivsuse määr kaldub tõusma. Kõrgem produktiivsus võib tekitada vajaduse
+suurendada töötajate arvu, suurendades töötajatele pakutavat palka. See omakorda
+suurendab tõenäosust, et keskmine töötaja leiab endale sobiva tööpakkumise
+suhteliselt lühema aja jooksul. Nõnda väheneks tööpuuduse määr vastuseks
+produktiivsuse kasvule (Trehan, 2001). Tööpuuduse määra vähenemine ei ole
+tõenäoliselt permanentne, isegi siis, kui produktiivsus ei väheneks oluliselt,
+kuna töötajate reservatsioonipalk kohandub järkjärgult palgapakkumiste tasemega
+majanduses. Kui see juhtub, siis liigub tööpuuduse tase järkjärgult tagasi
+tasemeni, mis oli enne produktiivsuse kasvu. Reservatsioonipalk kohandub
+aeglaselt ja võib võtta aega, enne kui tööpuuduse määr liigub tagasi oma algse
+tasemeni. Oluline on see, et muutus tootlikkuse tasemes ei saa tõenäoliselt
+omada permanentset mõju tööpuuduse määrale. Majanduskasvu ja tehnoloogia mõju
+töötusele ja tööhõivele Pikaajalise majanduskasvu muutused võivad samuti
+mõjutada tööpuuduse tasakaalu määra. Firma otsus palgata töötaja sõltub sellest,
+millised on töötaja kohta tehtavad kulud ning millist tulu toob kaasa töötaja
+palkamine. Kui muud tegurid jäävad samaks, siis kiire majanduskasv suurendab
+lootusi saada tulevikus tulusid ja muudab käesoleval hetkel palkamise
+atraktiivseks. Seega, majanduskasvu suurenemine viib tööpuuduse vähenemiseni
+ning kasvu vähenemine viib tööpuuduse kasvuni (Trehan, 2001). Selline seos aga
+on tundlik tehnoloogiasse puutuvate eelduste suhtes. Näiteks Aghion ja Howit
+rõhutavad, et tehnoloogiline progress ei toimu erinevates sektorites ühtlaselt,
+kaldudes hävitama vanu töökohti ühtedes sektorites ning luues samal ajal uusi
+töökohti teistes sektorites. Kui innovatsiooni kiiruse kasv tegelikult suurendab
+töökohtade kadumise määra enam kui see suurendab töökohtade loomise määra, siis
+tööpuuduse tasakaalumäär võib üles minna. Mortensen ja Pissarides vaatavad,
+kuidas tehnoloogia mõjutab tööpuudust mudelis, milles eeldatakse, et firmad on
+uusi töökohti luues seotud olemasoleva tehnoloogiaga. Tehnoloogia, mis on seotud
+konkreetse töökohaga, vananeb aja jooksul. Firmal on sel juhul valida, kas
+investeerida tehnoloogia uuendamisele olemasoleval töökohal või siis hävitada
+töökoht. Mortensen & Pissarides mudelis on tehnoloogia uuendamise kulud
+võtmedeterminandiks produktiivsuse ja tööpuuduse omavahelises suhtes. Näiteks
+kui tehnoloogia uuendamise kulud on takistavalt kõrged, siis kiirem
+tehnoloogiline progress viib suurema töökohtade hävitamiseni. Kuna töökohtade
+loomine ja hävitamine sõltub töökoha uuendamise kuludest, mis tõenäoliselt
+varieerub erinevates firmades ja tööstusharudes, siis ei anna see mudel
+ühemõttelist prognoosi tootlikkuse kasvu ja tööpuuduse suhete kohta (Trehan,
+2001). Manuelli mudelis vähendab etteaimatav tehnoloogia muutus olemasolevate
+ettevõtete turuväärtust, mis põhjustab investeerimise ja töökohtade loomise
+vähendamise, mille tulemusel omakorda tõuseb tööpuuduse määr. Kui uus
+tehnoloogia muutub kättesaadavaks (üldine tehnoloogia tase tõuseb), suurendavad
+firmad investeeringuid ja loovad uusi töökohti, põhjustades tööpuuduse määra
+vähenemise (Trehan, 2001). Tööhõive kaldub ümber paiknema madala
+produktiivsusega ettevõtetest kõrgema produktiivsusega ettevõtetesse ja
+majandusharudesse, kui need saavutavad teatud turuosa. Selline ümberpaiknemine
+seletab ära suure osa keskmisest produktiivsuse kasvust. Ka kõrgtehnoloogia
+kasutamine on reeglina seotud kõrgemate palkadega, ettevõtte suurema tootlikkuse
+ja kiirema tööhõive kasvuga. Tööhõivet uurivad majandusteadlased on leidnud, et
+töökohtade ümberpaiknemine seletab ära olulise osa tööjõuturu ringlusest. Samas
+on tööjõuturu ringlus (töötajate töökohtade või töökoha staatuste vahetamise
+määr) palju suurem, kui see kajastub tööhõive statistikas ja suurem kui
+tegelikult oleks tööhõive adapteerumiseks vaja. (Lewis, 1995). Baily, Bartelsman
+ja Haltiwanger uurisid 1994. a., kas ettevõtete produktiivsuse kasv toimub
+tööhõive vähenemise arvelt. Ettevõtted, mis tegutsesid kogu analüüsitud 10
+aastase perioodi vältel, jagati nelja gruppi vastavalt sellele, kas nad
+suurendasid või vähendasid produktiivsust ja tööhõivet selle perioodi jooksul.
+Grupis, kus produktiivsus kasvas, kuid tööhõive vähenes, langes tööhõive tegelik
+määr peaaegu 3,8%, tekitades olulise töökohtade kaotuse. Viimase aga
+kompenseeris peaaegu täielikult tööhõive kasv nendes ettevõtetes, kus suurenes
+nii produktiivsus kui ka tööhõive. See näitab, kui olulist rolli mängivad edukad
+ettevõtted uute töökohtade loomisel (Lewis, 1995). Majanduskasv ei toimu
+ühtlaselt, sisaldades paratamatult lõhesid tekitavaid muutusi. Keskmine
+majanduskasv peegeldab väga suure hulga ettevõtete tegevust. Mõned on
+dünaamilised - nad uuenevad, laiendavad eksporti ja kasvavad. Teised ettevõtted,
+mis stagneeruvad, tõrjutakse kõrvale. Keskmise majanduskasv peegeldab pigem
+dünaamiliste ettevõtete edu ning produktiivsuse kasv toimub, kui uued ettevõtted
+asendavad vanu ja edukad haaravad turuosa mitteedukate arvelt ning muutused ja
+asendused on majanduskasvu protsessi lahutamatud osad (Lewis, 1995).
+Tehnoloogiline muutus on üks keskne liikumapanev jõud selles protsessis.
+Eraettevõtted on need agendid, läbi mille tehnoloogia genereerib majanduskasvu.
+Tehnoloogia, eriti eesrindlik tehnoloogia, muutes ettevõtete tegevuse
+tõhusamaks, aitab reeglina luua ka paremaid töökohti, parandades sellega ka
+tööhõive võimalusi. Ettevõtted, mis kasutavad kõrgtehnoloogiat, kalduvad palkama
+paremate oskustega töölisi. Paremate oskustega töötajad saaksid ilmselt kõrgemat
+palka niikuinii, hoolimata sellest, kus nad töötavad. Kuid ettevõtted, mis
+kasutavad kõrgtehnoloogiat, kalduvad maksma kõrgemaid palku isegi siis, kui
+vaadeldud oskuste tasemete mõju on arvesse võetud (Lewis, 1995). Kõrgtehnoloogia
+kasutamine on seotud ka kiirema majanduskasvuga. Et kõrgtehnoloogiat kasutavad
+ettevõtted on produktiivsemad, suurendab see nende ellujäämise tõenäosust.
+Lisaks on kõrgtehnoloogia kasutamisel eraettevõtetes otsene positiivne mõju
+tööhõive kasvule nendes ettevõtetes (Lewis, 1995). Majanduskasv ja tööhõive
+Euroopas Huvitavat fooni pakuvad tööd, milles võrreldakse tööhõive ja
+majanduskasvu olukorda Euroopas ja USA-s. Majanduskasvu aeglustumise mõju
+Euroopas võimendab väiksem tööhõive kasvu intensiivsus. Perioodil 1974-1996 oli
+tööhõive elastsus SKP suhtes Euroopas süstemaatiliselt madalam kui USA-s, st SKP
+tõus Euroopas toob reeglina kaasa väiksema töötuse vähenemise kui USA-s. SKP ja
+tööhõive trendid näitavad seda, et hoidmaks tööhõivet konstantsena, peaks
+Euroopa Liit saavutama üle kahe korra suurema SKP kasvu kui USA-s (1,94%
+võrrelduna USA 0,78%-ga) (Simonazzi, 1999). Et saada aru Euroopa majanduskasvu
+ja madalama tööhõive seostest, on vaja vaadata tööhõive struktuuri muutusi
+sektorite kaupa. Nii Euroopas ja USAs on toimunud suur tööhõive osakaalu langus
+industriaalsektoris - 1970-ndate alguses oli tööhõive osakaal tööstuses USAs 34%
+ja Euroopa Liidus 41%. 1990. a. keskpaigaks vähenes osakaal vastavalt 24% ja
+30%-ni. USAs on selline vähenemine toimunud tööhõive absoluutse suurenemise
+arvelt teenuste sektoris, kusjuures tööhõive tööstuses on laias laastus jäänud
+samale tasemele. Euroopas aga toimus absoluutne vähenemine tööhõives ka
+tööstuses. Samuti on toimunud Euroopas oluline tööhõive vähenemine
+põllumajandussektoris (Simonazzi, 1999). USA on ära hoidnud töökohtade
+kaotamise, hüvitades kõrge produktiivsuse kasvu, mis ulatus 40%-ni perioodil
+1982-1993. a. kõrge tootmise (nõudluse) kasvuga, mis ulatus 37%-ni. Euroopa Liit
+ei suutnud kompenseerida produktiivsuse kasvu nõudluse kasuga, mis viiski
+märgatava töökohtade kaotuseni tootmises. Üle Euroopa erineb tööhõive muutumise
+määra ja SKP muutumise määra vahekord märkimisväärselt ning teatud Euroopa
+piirkondades ei ole see USAst palju erinev. See viitab hüpoteesile, et Euroopa
+Liidu erinevad regioonid alluvad samasugustele tööturu tingimuste muutustele
+tööhõive muutuste seisukohalt erinevalt. See asjaolu omakorda viitab sellele, et
+tööhõive seisukohalt on majanduskasvu määr olulisem kui tööturu paindlikkus.
+(Simonazzi, 1999). Lühiajaline korrelatsioon majanduskasvu ja tööhõive vahel on
+kõige ilmsem, kuid mitte kõige tähtsam seos, kui võtta arvesse vähene töökohtade
+loomine Euroopas. Tegelikult on olemas pikaajalised mõjud firmadele ja
+tööjõuturule, mille tõttu aktuaalne madal majanduskasv võib potentsiaalse
+majanduskasvu ära süüa. Madalad kasvumäärad võivad viia aga väiksema
+potentsiaalse tootmiseni ning see võib koos tehnoloogia kiire arenguga süvendada
+tööturu struktuurseid probleeme (Simonazzi, 1999). Aeglane majanduskasv mõjutab
+ka firmade investeerimisaktiivsust, ning investeerimine kontsentreerub sel juhul
+peamiselt ratsionaliseerimisele, mis toob kaasa tööhõive vähenemise. On
+hinnatud, et kolmandik Euroopa investeeringutest on just seda tüüpi. Samuti on
+Euroopas tootmise sektoriline struktuur võimendanud tootmise restruktureerimise
+potentsiaalseid negatiivseid mõjusid. Samuti võib töökohtade vähese loomise
+põhjuseks olla vähene investeerimine uutes ja kasvavates sektorites (Simonazzi,
+1999). 1.2. Erinevate võrdlusriikide arengud IIRIMAA Iirimaa pakub Eestile huvi
+mitmete majandusmudeli ühiste joonte seisukohalt, millest olulisemaks on
+väliskapitali osa majandusarengus. Käsitleme Iiri kogemust seoses tööhõivega
+kahes lõikes: esiteks, eelnev kõrge tööpuuduse periood ja teiseks, viimane,
+tööpuuduse hüppelise vähenemise periood. 1. periood. Rahvuslike kokkulepete
+mõju. Iirimaa oli sattunud 80'ndate keskel tõsisesse majanduskasvu kriisi. Kasv
+aeglustus märkimisväärselt 1979. Ajavahemikus 1979-1987 ei ületanud majanduskasv
+kordagi 3% ja oli negatiivne või praktiliselt null enamiku ajast. 1986/87. a.
+olid edasise majandusdünaamika ootused ülikriitilised: eelarve oli sügavas
+miinuses, tööpuudus ületas 17% ja sotsiaalpartnerite suhted olid teravad. Võis
+oodata, et algab allakäiguspiraal: streigid palkade tõstmiseks, maksude tõus,
+tootmise kokkutõmbumine, tööpuuduse edasine kasv jne. Sõlmitud nn rahvusliku
+kokkuleppega, mille olulisimaid elemendid on toodud allpool, õnnestub taolist
+allakäiku siiski vältida ja saavutada ka kontroll tööpuuduse üle. Alates 1987.
+a. on Iirimaal toimunud oluliselt kiirem majanduskasv võrreldes pikatoimelisema
+Euroopaga. Palju on räägitud majanduskasvu ja tööhõive kasvu lahknevusest pärast
+1987. a. Arvestamata lühiajalisi vähenemisi, kasvas registreeritud töötute arv
+kuni 1990ndateni. Erinevus majanduskasvu ja tööhõive kasvu vahel on olnud omane
+Iirimaale kogu arengu jooksul. 1980-1992 tööstuslik kogutoodang kasvas, samal
+ajal kui tööhõive vähenes või jäi samaks. Võib küll öelda, et selline erinevus
+näitab tervet majanduskeskkonda, kuna tööjõu produktiivsus on kasvanud selle
+perioodi jooksul. Siiski oleks selline tendents positiivne ainult sellisel
+juhul, kui suurenev produktiivsus oleks esile kutsunud piisava majandusliku
+ekspansiooni, et luua uued töökohad vanade kaotatud töökohtade asemele
+(O'Hearn). Alates 1980. a keskelt on tööpuuduse määrad Iirimaal (nagu ka
+Hollandis) langenud, samal ajal kui EL keskmine määr on püsinud pikaajaliselt
+kõrgel tasemel. Oluline teene on siin sisukatel tööturu reformidel, loomulikult
+kombinatsioonis taasvallandunud majanduskasvuga. Iirimaa ja Holland on teinud
+ulatuslikemad muutused oma palga- ja tööpoliitikas. Reformid on sätestanud
+palkade mõõdukamaks tegemise, tulumaksu kärped, töötu abirahade kitsendamine ja
+osalise tööaja barjääride vähendamise (Tille 2001). Teine oluline tööjõuturu
+paranemise indikaator mõlemas riigis on mittetöötajate (nonemployment) osakaalu
+vähenemine. Iirimaal on pööre tööjõuturul julgustanud ka remigreerumist UK-st ja
+teistest riikidest. Peaaegu kõik need töölised on saanud tööd ja praegu on nende
+panus 0,6% Iiri tööjõu aastase kasvu kohta, mis vähendab samuti töötust (Tille
+2001). Tööjõuturu reformid Iirimaal Reformid algasid 1980' lõpus ja on nagu
+eelpool viidatud, seotud rahvusliku kokkuleppega. Esimene reformide staadium,
+mis lõppes 1993, kätkes endas tööjõuturu stabiliseerumise ja mõõduka tööpuuduse
+määra vähenemise. Teine staadium tõi endaga kaasa tähelepanuväärse tööhõive
+kasvu. Palgakasvu mõõdukamaks tegemine Esimesel perioodil oli oluline tegur
+kolmeaastane rahvuslik palga kokkulepe, mida toetasid tööandjad, ametiühingud ja
+valitsus. Kokkulepe limiteeris aastase palgakasvu 2,5%-ni 1988-1990. Osana
+kokkuleppest valitsus nõustus korvama palgalimiite vähendades tulumaksu ja
+suurendades kulutusi sotsiaalpoliitikale. Tööpuudus vähenes ja selle kokkuleppe
+edukus viis veel nelja järgneva kokkuleppeni ning need on saanud Iiri tööjõuturu
+aktsepteeritavateks osadeks. Tulumaksu vähendamine 1980 oli Iirimaa "maksukiilu"
+suurus OECD-s neljandal kohal. Rahvuslike kokkulepete näol vähendati alates
+1987. a maksukoormat, millega maksu piirmäär langes 35%-lt 29%-ni 1991
+madalaimal sissetulekutasemel ja 58%-lt 48-ni kõrgeimal sissetulekutasemel.
+1994. aastaks oli maksukiil allpool OECD keskmist. Töötute abirahade
+kitsendamine Traditsiooniline Iiri sotsiaaltoetuste süsteem rakendus töötutele
+ilma maksimumkestvuseta. Viimastel aastatel peavad osad töötute vanusegrupid
+olema registreeritud ümberõppe programmidesse või minema ühiskondlikule tööle,
+et saada peale esimest kuut kuud jätkuvalt abiraha. Aktiivne tööjõuturupoliitika
+1990 Iiri valitsus suurendas kulutusi programmidele, et mobiliseerida tööjõu
+pakkumist, parandada töötajate oskusi ja suurendada tööjõuturgude tõhusust.
+Kulutusi sellistele programmidele suurendati 1991. a. kahekordseks, võrreldes
+OECD riikide keskmise näitajaga. Samuti loodi 1995. a 40000 osalise tööajaga
+töökohta, mis oli suunatud vanematele inimestele, kes olid olnud töötud pikka
+aega. Reformide mõju Blanchard (2000) arvas, et palgakasvu mõõdukamaks muutmine
+on olnud võtmereform Iirimaal, sest see võimaldas tootlikkusel kasvada kiiremini
+kui seda tegid palgad - areng, mis võimaldas tööandjatel palgata rohkem
+töötajaid. Oluline siinkohal on see, et lepped olid konsensuslikud. Saavutused
+tootlikkuses upitasid üles firmade kasumimarginaalid, luues võimalused
+investeerimiskulutusteks. Ümberõppe programmid ja ametisse määramise programmid
+ei ole olnud kasulikud tööpuuduse vähendamisele. Samas tundub, et esimesed
+reformid olid instrumentaalsed esimese faasi tööjõuturu pöörde loomisel ja
+mõjutasid teist faasi vähem. Oluline võib olla ka see, et tööliste haridustase
+on võrreldes 1965 aastaga oluliselt kasvanud. Haridusreform võib olla põhjuseks
+hiljutisele välisinvesteeringute sissevoolu plahvatuslikule kasvule. Näiteks
+OECD on nimetanud seda tõenäoliselt üheks kõige olulisemaks Iiri tööhõive kasvu
+kausaalseks mõjutajaks (Tille 2001). Lähem analüüs näitab siiski, et see mõju on
+küllaltki kaudne. Nn rahvuslike kokkulepete sisu on püütud kokku võtta ka
+formuleeringuga "palgakasvu aeglustumine" sotsiaalsete garantiide ja maksutaseme
+tõusu vältimise kaudu. Kui majandus hakkas peale kriisi jälle kasvama, hakkasid
+tasapisi uuesti kasvama ka palgad. 2. periood. "Iiri ime" - tööpuuduse hüppeline
+langus On rõhutatud (McCarthy, 2002), et Iiri majandus, minnes avatuse teed,
+saavutas küll küllalt kiiresti majanduskasvu, aga selle hinnaks oli 70ndatel
+aastatel ja 80ndate algul "traditsiooniliste" Iiri majandusharude (tekstiil,
+nahatooted, mõned masinaehitusharud) kannatused. Sellega kaasnes muidugi ka
+tööhõive kaotus neis sektoreis. Et olukorda tööhõive osas vähegi kontrolli all
+hoida, hakati rakendama intensiivselt aktiivse tööpoliitika meetmeid ning
+prooviti säilitada tööhõivet majandusharudes, mis olid samuti Iiri imidžiga
+tugevalt seotud: toiduainete tööstuses ja meelelahutus- ja turismiharudes. Iiri
+kogemuse puhul väärib erilist esiletõstmist tohutu edu seoses tööpuuduse
+vähendamisega. Olles pikka aega olnud maa, kus majandus, sh eriti tööstus, on
+hoogsalt kasvanud (va mõned stagnatsiooniperioodid) ning samal ajal on aga
+tööpuuudus olnud pidevalt väga kõrge (ulatudes 14-18%-ni) hakkas ta 90ndate
+aastate keskpaigast vähenema, langedes 90ndate lõpul mõne protsendi tasemele.
+Mis selle "ime" põhjuseks on olnud, selle üle on palju diskuteeritud ning
+praeguseks hakkavad järeldused selguma. Joonis 1.1. SKP ja tööpuuduse Allikas:
+OECD Iiri keskpanga tööhõive analüütikutelt paluti eksperthinnanguid järgmiste
+tegurite mõju hindamiseks: 1) tööhõive kasv Iirimaal tegutsevates
+väliskapitalile kuuluvates kõrgtehnoloogiaettevõtetes 2) tööhõive kasv
+eelnimetatud ettevõtetele allhanget tegevates ja neid teenindavates Iiri
+ettevõtetes, samuti neist multinatsionaalsetest ettevõtetest pungunud VKE-des 1
+tööpuuduse määr ILO metoodika järgi 2 eksperthinnagud viis läbi Erik Terk 3)
+tööhõive kasv teenindussektoris (nii kodumaisele kui välistarbijaile
+orienteeritus) EL struktuurivahenditest otseselt või kaudselt tulenevad töökohad
+5) demograafiliste muutuste mõjul toimunud tööjõu pakkumise vähenemine Esimese
+teguri mõju hinnati väga väikeseks. Ehkki nad on majanduse seisukohalt
+üliolulised, annavad väga tagasihoidliku panuse tööhõivesse ja see osa ei kasva
+kiiresti. Teise teguri mõju on teatud määral tuntav, eriti seeläbi, et
+multinatsionaalsetest ettevõtetest lahkunud kõrge kvalifikatsiooniga töötajad ja
+juhid on loonud oma firmasid. Multinatsionaalsete ettevõtete allhanget andev
+mõju natuke suurenenud, aga siiski aeglaselt. Kolmanda teguri - tööhõive kasv
+teenindussektoris - mõju on väga suur ning on andnud ca uutest töökohtadest.
+Pikaajalise majanduskasvu tulemusel on elanikkond muutunud jõukamaks ja tarbib
+enam kodumaiseid kaupu ja eriti teenuseid. Nende tootmine ongi andnud lõviosa
+uutest töökohtadest. Ka teenuste ekspordi (eelkõige turismiteenused) positiivne
+mõju tööhõivele on olemas, aga madalam kui välisanalüütikud olid seda eeldanud.
+Neljanda teguri - struktuurifondide toetuste kõrgperiood on möödas, nende
+praegust mõju (teede ehitamine jm) hinnatakse suhteliselt marginaalseks.
+Struktuurifondid andsid aga suure panuse Iiri majanduskasvule 90 aastatel ja
+seeläbi ka tööhõive olukorra parandamisele. Viienda teguri demograafilise arengu
+mõju seisneb selles, et tööturule on jõudnud väiksemaarvuline kohort, teisalt on
+aga naiste tööhõive kasvanud ning emigrantide tagasipöördumine avaldab ka teatud
+mõju. Iirimaa kogemuse juures on veel kolm meile huvipakkuvat asjaolu. Esiteks,
+Iirimaal rakendati väga intensiivselt aktiivset töötuurpoliitikat. Näiteks
+aastal 1996, mis eelnes tööpuuduse kiirele langusel, kulutati aktiivsetele
+tööturuprogrammidele tervenisti 1,75% SKP-st (McCarthy, 2002). Teiseks, ilmselt
+võib tööhõive kasvu viimastel aastatel seletada ka sellega, et tulemusi andsid
+varasematel aastatel rakendatud sotsiaalpoliitikad, vältimaks inimeste
+sotsiaalsest elust ja tööelust väljalangemist. Ka Iirimaal tõusis pikaajalise
+tööpuuduse osakaal töötuses pea pooleni. Kolmandaks, nn "tehnoloogiamulli
+lõhkemisega" 2001. aastal, mis lõi küllalt tugevalt ka Iirimaa majandust, ei
+kaasnenud tõsist hoopi tööhõivele, kuna hõive IT-ga seotud välisomanduses olevas
+eksportivas kõrgtehnoloogia sektoris oli madal. HOLLAND Tööpuuduse määr
+Hollandis on langenud 11%-lt 1983. a. 2,8%-ni 2000. aastal, mida saab nimetada
+silmapaistvaks eduks. Hollandi näide võiks olla õpetlik palgakasvu ja töötu
+abiraha mõju hindamise seisukohalt. SKP ja tööpuuduse dünaamika Hollandis,
+1989-2001, % Pööre Hollandi tööjõuturul algas Wassenaari lepinguga aastal 1982,
+millega limiteeriti palgakasv, kitsendati töötu abirahasid ja eemaldati osalise
+tööaja barjäärid. Lepingule eelnes periood, mil palgad kasvasid kiiremini kui
+tootlikkus. Kiire palgakasv kahjustas firmade kasumlikkust, vähendas tööandjate
+võimet investeerida ja uusi töötajaid palgata (Tille 2001). Palgakasvu
+mõõdukamaks muutmine Lepinguga kooskõlas kõrvaldati side palgakasvu ja
+inflatsiooni kasvu vahelt. Algselt külmutati miinimumpalk, siis järgnevatel
+aastatel vähendati seda. Tegelike palkade püsivus tähendas seda, et järgnev
+produktiivsuse kasv vähendas tööjõu kulusid ja sellega taastati firmade
+kasumlikkus ja investeerimisvõimelisus. Vähendati ka tööjõukulusid sellega, et
+kahanes ka maks, mida firmad pidid maksma iga töötaja eest, eriti
+madalapalgaliste töötajate puhul. Palgakasvu vähendamise negatiivseid efekte
+töötajate jaoks kahandati maksukoorma vähendamisega. Töötu abirahade
+kitsendamine Abirahade maksmise kestust vähendati 30-lt kuult kuuele kuule
+noorte inimeste puhul. Samuti, kuna miinimumtoetus oli seotud miinimumpalgaga,
+siis viimase vähendamine mõjutas ka toetusi. Lisaks kitsendas valitsus 1995. a
+toetuste saajate standardeid, nõudes pikemat töötamise perioodi. Samuti peavad
+abirahade saajad nõustuma "sobiliku" tööpakkumisega ning need, kes keelduvad
+sellistest pakkumistest, saavad vähendatud abiraha. Osalise tööaja barjääride
+eemaldamine Wassenaari leping kergendas osalise tööaja reegleid. Osalise
+tööajaga töötajad said täieliku sotsiaalkindlustuse, samuti töötu kindlustuse.
+Sellised meetmed mõjutasid positiivselt naiste tööjõuturule tulekut ning
+mittetöötajate (nonemployees) osakaal naiste hulgas langes 1979. ja 1998. a
+jooksul 17 protsendipunkti. Reformide efekt Wassenaari lepingule järgnes
+kiiresti tööjõuturu taastumine, vihjates sellele, et reformid kiirustasid
+pöörangut. Kvantitatiivsed uuringud Nickelli ja van Oursi poolt toovad välja, et
+palgakasvu mõõdukamaks tegemine oli peamine põhjus tööturu taastamisel. Oluline
+oli ka siin see, et saavutati kokkulepe valitsuse, ametiühingute ja tööandjate
+vahel. Töötukindlustuse süsteemi reformi mõju on raskem hinnata. Sarnane reform
+töövõimetuse puhul Hollandis 1985. a. oli ainult osaliselt edukas (Tille 2001).
+Osalise tööaja barjääride kaotamine oli vähem tähtis, kuigi aitas kaasa naiste
+osalusele tööturul. Siin on oluline ka kultuuriline taust. Holland jõudis
+selliste muutustega lihtsalt Euroopale järele. TŠEHHI Tšehhi on pakkunud
+tööhõive seisukohalt huvi kui pikka aega madala tööpuuduse tasemega
+postsotsialistlik maa. Samas on tööpuudus 90ndate teisel poolel pidevalt
+tõusnud, alates 1998. aastast aga märgatavalt kiiremini. Tööpuuduse ja
+majanduskasvu dünaamika Tšehhi Vabariigis, Tööpuuduse tõus on toimunud
+paralleelselt majanduskasvu pidurdumisega, kusjuures aastatel 1997-1998 oli
+majanduskasv isegi negatiivne. Alustagem perioodist 1990 - 1996, mil tööpuudus
+Tšehhi Vabariigis oli alla 5%, mis oli madal mitte ainult üleminekumaade, vaid
+ka EL foonilt hinnatuna. Kui liikumine hõivest mitteaktiivsusesse oli sel ajal
+teiste üleminekuriikidega siiski võrreldav, siis liikumine hõivest töötusesse on
+olnud pretsedenditult madal. Suhteliselt madal on olnud ka pikaajalise
+tööpuuduse osatähtsus, mis on olnud 90ndate keskel 25% ringis. Taolise arengu
+põhjusteks sel perioodil on pakutud: a) tööturu järk-järguline üleminek
+(gradualism), sh pankrottide kunstlik pidurdamine; b) suhteliselt aeglane
+palkade tõus; on väidetud, et see oli suhteliselt madala tööpuuduse hind; c)
+valitsuse lühi- ja pikaajalised tööhõive toetuse programmid; d) aastakümne
+keskpaigani ulatunud majanduskasv Tervikuna õnnestus Tšehhil säilitada kuvand
+edukast tööturust peaaegu 90ndate lõpuni. Aastatel 1990 - 1999 vähenes Tšehhis
+töökohtade arv vaid 12%, mis on palju vähem kui Ungaris ja Sloveenias ning ka
+Venemaal. Tõsi küll, Poolas oli töökohtade vähenemine veel väiksem, aga selle
+kõrgest hinnast hakati rääkima juba varakult. Tšehhi praktika oluline tunnusjoon
+oli just see, et suudeti säilitada väga palju töötleva tööstuse töökohti.
+Olukord muutus oluliselt 90ndate aastate lõpul (joonis 1.3.) ning kohe algasid
+ka diskussioonid endise majanduspoliitika edukuse üle. Nimelt väideti, et
+majanduse restruktureerimine on Tšehhis olnud liiga pinnapealne. Osaliselt nähti
+selle põhjust voucher - privatiseerimises, osaliselt aga majandusreformi liigses
+astmelisuses ning elujõuetute tööstusgigantide vägisi elus hoidmises ja
+erastamise pidurdamises veel 90ndate aastate teisel poolel. Eeskujuks toodi
+Ungarit, kes tegi 90ndate algul küll läbi suure majanduslanguse, kuid 90ndate
+lõpus hakkas üleliigsest tööjõust vabanenud tööstus uuesti tööhõivet tekitama.
+Tšehhi dünaamika oli vastupidine (Business Central Europe, 2001). Oli ka
+vastuargumente, ja nimelt, et restruktureerumine ei olnud pealispindne, ehkki
+oli valutum. Tšehhi tööturg on olnud lihtsalt väga vastuvõtlik nõudluse
+muutustele (Strom, 2000). Edasine areng on siiski näidanud, et tõenäoliselt on
+õigus olnud kriitikutel. Kui 2000. ja 2001. a. EL edurapordid olid Tšehhi
+teravnevate tööturuprobleemide suhtes veel küllalt leebed, siis 2002. a.
+tunnistati juba, et olukord on läinud väga tõsiseks. Tööpuudus oli tõusnud 9%
+piirimaile ning pikaajaline tööpuudus oli kasvanud hüppeliselt 51%-ni.
+Ennustati, et tööpuudus tõuseb edaspidi ka üle 10%. Sellist perspektiivi
+käsitleti kui karistust väheradikaalse restruktureerumise eest. (Business
+Central Europe, 2001). 2002. a. märtsis võeti vastu "The National Plan for
+Employment", mis tundub olevat lühiajaline kriisiprogramm. Selle põhimeetmeteks
+on tööhõive ja äritegevuse arendamine ja abi firmadele ja töötajatele
+kohanemisel muutuva nõudlusega. Huvitav on see, et välisinvesteeringute
+sissevool Tšehhi on oluliselt tugevnenud alates aastatest 1998-1999. Samal ajal
+on see ja eriti sellest hilisem periood olnud suhteliselt kõrge tööpuuduse
+perioodiks. Sellesse dünaamikasse positiivsemalt suhtuvad autorid märgivad
+siiski, et Tšehhi tööjõuturg on näidanud märkimisväärset paindlikkust, seega
+madal tööpuuduse määr ei pruugi olla märk vähesest sektorite vahelisest
+restruktureerimisest. On toimunud märkimisväärne tööjõu liikumine
+traditsioonilistest uutesse sektoritesse, mis on vajalikud turumajanduses, ehkki
+paljud inimesed ka lahkusid tööjõuturult (Sorm, 2000). 1.3.
+Teoreetilis-metodoloogilise lähenemise väljatöötamine käsitlemaks
+majandustegurite mõju tööhõive olukorrale Töös kasutatud töötuse ja tööhõive
+käsitlusviisi kohaselt on kõige üldisemaks kategooriaks elanikkonna heaolu ning
+lähtumine arusaamast, et tööhõive puhul on tegemist pigem vahendiga ning töötust
+peab optimeerima tegeliku eesmärgi - Eesti elanikkonna heaolu -
+maksimeerimiseks. Positiivsena ei ole tõlgendatav seega mitte töötuse
+vähendamine "iga hinna eest" vaid need töötuse vähendamise viisid, mis
+suurendavad ka inimeste heaolu laiemalt. Eesti elanikkonna heaolu võib vaadelda
+koosnevana kahest komponendist: mittemateriaalsest ja materiaalsest ehk
+hindadest tulenevast komponendist. Edasises me tegeleme eelkõige viimasega.
+Heaolu materiaalne aspekt on suures ulatuses mõjutatud sellest, milline on
+rahvusvahelise ostujõulise (sh investeerimisjõulise) üldsuse ettekujutus
+konkreetse riigi kõikide ressursside kasutamiskõlblikkusest. Viimast võib
+nimetada keskkonna tootlikkuseks ehk Eesti riigi ärikeskkonna väärtuseks. Seda
+lähenemist rakendame seetõttu, et üksnes tööjõu ja kapitali tootlikkused eraldi
+võttes ei võimalda teha järeldusi äritegevuse tasuvuse kohta antud riigis ega
+prognoosida edasist makromajanduslikku dünaamikat. Ärikeskkonna tootlikkust
+käsitleme koosnevana objektiivsest ja subjektiivsest komponendist. Objektiivne
+komponent kajastab seda, kui tõhusalt on ressursid riigisiseselt organiseeritud.
+Subjektiivne komponent kajastab seda, kuidas meie ärikeskkonda tajutakse, sh ka
+seda, kui hästi seda organiseeritust potentsiaalsetele investoritele selgitada
+(müüa) osatakse. Ärikeskkonna objektiivne komponent koosneb omakorda väga
+mitmetest, kord teineteist toetavatest, kord vastuolus olevatest erinevatest
+komponentidest. Töötus on turutõrge, mis tuleneb riigisisestest majandusagentide
+omavahelistest infokuludest ja osutab ceteris paribus ressursside riigisisese
+organiseerituse ebatõhususele. Seega on ta valdavalt objektiivse ärikeskkonna
+komponent. Teiste sõnadega, normaalse reguleeruva majanduse ja ühiskonna puhul
+peaks töötus üksikute tootmisfaktorite kohandumise käigus "normaliseeruma".
+Samas, nagu toonitati näiteks ka 2001. a toimunud ülemaailmsel Tööhõive Foorumi
+plenaaristungil, kipub just tööhõive jääma vabamajanduse tingimustes
+adaptatsiooniahela nõrgimaks lüliks ning selle põhjuseks on mitmesugused
+ühiskondade adaptiivsust takistavad probleemid (Global Employment Forum, 2001).
+Töötuse vähendamisel peab pidama silmas: 1) kuidas rakendatavad abinõud
+mõjutavad teisi Eesti objektiivse ärikliima komponente, näiteks tootmise
+paigutuse ratsionaalsust või näiteks kuritegevust 2) kuidas töötuse vähendamine
+mõjutab subjektiivset ärikeskkonda tervikuna, näiteks muljet meie
+majandamisviisi või riigikorra jätkusuutlikkusest 3) kuidas töötuse vähendamine
+ning sellest lähtuv materiaalse heaolu tõus mõjutab meie elanikkonna koguheaolu.
+Kui mõni faktor (või töötuse vähendamise abinõu) avaldab positiivset mõju
+tööhõivele, kuid kahjustab samal ajal ühte või mitut süsteemi ülejäänud
+komponentidest (teisi Eesti objektiivse ärikeskkonna komponente, Eesti
+subjektiivset ärikliimat, Eesti elanikkonna mittemateriaalset heaolu), siis
+otsuse langetamiseks tema mõju kohta tuleks lahutada positiivsest mõjust
+negatiivne. Praktikas on sellist lahutamistehet siiski äärmiselt raske teostada
+ja selle põhjuseks on keerukad seosed erinevate komponentide vahel, eelkõige
+faktorit või abinõud iseloomustavate andmete osaliselt kvalitatiivne iseloom
+jne. Ekspertarutelude ja kirjanduse analüüsi tulemusel kujunes välja järgmine
+käsitlus tööhõivet tõenäoliselt mõjutavatest majandusteguritest. Leidsime, et on
+otstarbekas eristada esmalt tegurid, mis mõjutavad tööhõivet ja töötust, kuid
+mille osas toimuvad positiivsed nihked ei mõjuta otseselt negatiivselt teisi
+heaolu komponente või kui mõjutavad, siis on see negatiivne mõju suhteliselt
+madal. Sellisteks teguriteks on: 1) töökohtade arv sektorites, milles meil on
+suhteline konkurentsieelis 2) tootmise maht sektorites, milles meil on suhteline
+eelis 3) ekspordi maht sektorites, milles meil on suhteline eelis 4)
+rahapaigutuste maht sektoritesse, milles meil on suhteline eelis 5) Eesti tööjõu
+mobiilsus Teisena püüdsime leida tegurid, mis võiksid mõjutada tööhõivet
+positiivselt, kuid millel on hinnanguliselt negatiivne mõju ülejäänud heaolu
+komponentidele. Taoliseks teguriks on inflatsioon, mis eeldatavalt võib
+(vähemalt lühiajaliselt) töötust vähendada, kuid on selge, et ta mõjutab
+negatiivselt teisi süsteemi komponente. Kolmandaks toome välja tegurid, mis
+mõjutavad tööhõivet ja töötust, kuid on valdavalt väliselt kontrollitavad
+tegurid ja mille üle Eesti riigil on seega limiteeritud kontroll: 1)
+välisinvesteeringud ja nimelt niivõrd, kuivõrd neist tulenev kogutootluse
+suurenemine ületab nominaalpalga suurenemist 2) välisinvesteeringute sektoraalne
+jagunemine ja nimelt niivõrd, kuivõrd ekspordisektorisse tehtavate
+investeeringute suurenemine ületab koduturule suunatud monopoolsetesse
+sektoritesse tehtud investeeringute suurenemist Eelkirjeldatud lähenemisest
+tulenevalt on meie esialgsed, nn potentsiaalsed hüpoteesid järgmised. (1)
+Suhtelise eelisega sektorite osatähtsuse suurenemine saab olla töötuse taseme
+vähenemise oluliseks vahendusmehhanismiks. Majandus saab edeneda vaid siis, kui
+keskendutakse tegevustele, mida osatakse teistest suhteliselt paremini teha. See
+väljendub nii töökohtade arvus, investeeringutes, ekspordi- ja impordimahtudes
+kui ka tootmismahtudes nendes meile sobivates sektorites. See hüpotees on seega
+teoreetiliselt hästi põhjendatav, kuid raskusi on tema empiirilise
+kontrollimisega, kuna suhtelise eelisega sektorite kindlakstegemine on nii
+Eestis kui ka teistes maades suhteliselt komplitseeritud. Üheks võimaluseks on
+siiski seda teha tööjõukulutuste võrdlemise kaudu meie ja konkurentide
+vastavates tegevussektorites. Teiseks võimaluseks on lihtsalt eeldada, et
+suhtelisele eelisele viitavad sektori suured ekspordimahud. Olemasolevate
+ettevõtete andmete põhjal oleks eeldatavalt võimalik kontrollida: 1) kuidas
+valimi "keskmise" ettevõtte töötajate arv muutub, kui suhtelise eelisega harude
+osakaal valimi ettevõtete kogukäibes muutub 2) kuidas ettevõtte kuulumine
+suhtelise eelisega harudesse mõjutab ettevõtte töötajate arvu (kirjeldatud
+variant võtab arvesse ka muid tegureid peale käibe muutumise). (2) Inflatsiooni
+suurenemine ei pruugi põhjustada töötuse taseme vähenemist. Seose puudumine või
+negatiivne seos inflatsiooni ja töötuse vahel (Philipsi kõverale vastupidine
+seos) oleks lisaargumendiks inflatsiooni vastu võitlemise tõhustamisele.
+Inflatsiooni ja töötuse vahel ei valitse tänapäevases maailmas enam praktilise
+poliitika seisukohast olulist seost. Teoreetiliselt on see hüpotees põhjendatav
+Philipsi kõvera eelduste (eelkõige palkade ülisuure jäikuse eelduse)
+nõrgenemisega. Ka empiiriliselt on see hüpotees üks lihtsamini kontrollitavaid -
+Eesti viimase 10 aasta inflatsiooni ja töötuse aegridade regressioonanalüüs
+võimaliku seose kindlakstegemiseks. (3) Välisinvesteeringute suurenemine mõjutab
+tööhõivet/töötust vastavalt sellele, kas välisinvesteeringud suurendavad rohkem
+keskkonna tootlikkust (mida me mõistame eelpool määratletud viisil) või
+nominaalpalka. Hüpoteesi empiiriline uurimine võib jääda keskkonna tootlikkuse
+(kogutootlikkuse) arvutamise taha ka juhul, kui andmed välisinvesteeringute ja
+nominaalpalkade kohta on kättesaadavad. Olemasolevates andmetes tootlikkus
+(toodang töötaja kohta) ja nominaalpalk muutuvad koos ja samasuunaliselt.
+Korrelatsioon antud muutujate vahel on väga tugev. Empiiriliselt on võimalik
+kontrollida, kuidas on välisinvesteeringute muutumine seotud valimi "keskmise"
+ettevõtte töötajate arvu muutumisega. Täiendavalt on võimalik analüüsida,
+millist mõju avaldab ettevõtte töötajate arvule omandivormi muutumine (üleminek
+100% kodumaiselt omandilt välisosalusele või vastupidi). Lisaks võib eeldada ka
+järgmiste seoste olemasolu: (4) Välisinvesteeringud mõjutavad tööhõivet
+vastavalt sellele, kas nad on tehtud ekspordisektorisse või
+infrastruktuurisektorisse (viimasel juhul on viitaeg välisinvesteeringute
+sisenemise ja töötuse vähenemise vahel eeldatavasti tunduvalt pikem). Seos
+välisinvesteeringutest lähtuva sissetulekute suurenemise ja töötuse vähenemise
+vahel saab võimalikuks seeläbi, et sissetulekute suurenedes suurendavad inimesed
+(kodumaiste) teenuste tarbimist - teenused on aga suhteliselt tööjõumahukad.
+Hüpotees on ka empiiriliselt uuritav, kuna andmed sektorite välisinvesteeringute
+kohta on olemas. Probleem on aga selles, kui pikka viitaega me taolise sõltuvuse
+ilmnemise puhul eeldame. Parim lahendus oleks uurida ettevõtte töötajate arvu
+sõltuvust majandusharust, kuhu ettevõte kuulub. Empiiriliselt on võimalik
+kontrollida: 1) kas ettevõtte töötajate arvu muutumine sõltub harust, milles
+ettevõte tegutseb; 2) kas ettevõtte töötajate arvu muutumine sõltub
+ekspordikäibe osakaalust ettevõtte käibes; (5) Eesti tööjõu mobiilsuse
+suurenemine on töötuse taseme vähenemise põhjuseks. Positiivne seos tööjõu
+mobiilsuse ja tööhõive vahel on loogiline ja seniste teoreetiliste tulemustega
+kooskõlas olev hüpotees. Hüpoteesi empiiriliseks hindamiseks oleks lisaks
+töötuse andmetele vajalik teada ka Eesti tööjõu potentsiaalse mobiilsuse
+näitajaid. Seejuures erineb potentsiaalne mobiilsus tegelikust mobiilsusest,
+kuna viimases kajastub ka tööjõu mittevabatahtlik liikumine. Tööturu trendide
+analüüsi osas oli esmaseks eesmärgiks üldistada tööturul 1989 - 2001 toimunud
+arenguid. Lähtusime agregeeritud tööturu põhitrendide käitumisest ajas,
+analüüsides, millised majanduskeskkonna toime mehhanismid võisid avaldada
+primaarset mõju erinevatel perioodidel. Eesmärgiks oli analüüsida, kuidas on
+muutunud mittetraditsioonilised töövormid ja tõlgendada neid
+makromajandusarengute taustal. 2.1. Tööturu põhitrendid 1989 - 2002 Mitmed
+autorid on analüüsinud Eesti tööturul toimunud arenguid ja toonud välja ka
+erinevusi 90ndate alguse ja lõpu vahel Eesti tööturul, mis on seotud nii
+majanduskeskkonna arengu kui ka tööturu institutsionaalse korralduse arenguga
+(Eamets jt. 2000, Täht ja Unt, 2001, Kazjulja, 20021, Helemäe, 2002, Täht, 2002,
+Eamets, 2001, Rõõm, 2002, Paas et al, 2003 jt). Meie keskendume eelkõige
+majanduskeskkonna arengute võimalike mõjude analüüsile makrotasandil. Tööturu
+põhitrendid 1990-2002, 15-69 Allikas: ESA andmebaas Tööturu põhitrendid
+1990-2002, 15-69 aastased, tuhandetes Jälgides tööturu põhitrendide - tööhõive,
+mitteaktiivsuse ja tööpuuduse - dünaamikat 1990-2002, võib tinglikult eristada
+kolme perioodi, millel on eeldatavalt erinev (makro)majanduslik kontekst, st
+tööturul toimunud peamisi muutusi juhtinud majanduslikud mehhanismid on
+erinevad: Vanusepiirid 15-69 tööturu trendide analüüsil oleme valinud, et saada
+võimalikult pikki aegridasid ning kõrvutada tööturu trende omavahel nii
+suhtelistes kui absoluutnäitajates. Tabelid 15-64. a. tööhõive ja aktiivsuse
+määra kohta ning 15-74. a. töötuse määra kohta on toodud lisas 1. I 1989 kuni
+1995 algus: esmane turumajanduslik, kiire restruktureerumine ja tööjõu
+ümberpaiknemine; II 1995 algus kuni 1998 lõpp: suhtelise stabiilsuse periood;
+III 1998+: (turumajandusele) ülemineku-spetsiifiliste struktuursete tegurite
+mõju vähenemine, tsükliliste mõjude kasv tööjõu trendide mõjutajatena. I 1989
+kuni 1995 algus: esmane turumajanduslik, kiire restruktureerumine ja tööjõu
+ümberpaiknemine Sel perioodil algas töötuse kasv, hõive ja tööjõus osaluse
+langus nii suhtelistes kui absoluutnäitajates (joonised 1.1 ja 1.2). Alates
+1992. a samasuunalised trendid kiirenesid veelgi. Töötus kasvas 1995. a alguseks
+peaaegu 10% määrani. Töötuse struktuuris toimusid järgmised muutused: kuni 1993.
+aastani domineeris lühiajaline tööpuudus (peaaegu 60% kogu tööpuudusest), alates
+1993. aastast hakkas see kiiresti vähenema. Vastupidine tendents toimus
+pikaajalises tööpuuduses: pikaajaline töötus (töötusperioodi kestusega üle 12
+kuu) kasvas suhteliselt järsult 1992-1995 (39,6%-ni töötutest), langes aga
+perioodi lõpuks (1995) veidi tagasi, moodustas 31,8 % kogu tööpuudusest.
+Lühiajaline tööpuudus (kuni 6 kuud) samal ajal langes kiirelt 1992-1995,
+moodustades aastal 1995 40,2% kogu tööpuudusest (joonis 2.6.). Tööturu muutuste
+seisukohalt oli sellel perioodil määrava tähtsusega majanduses toimuv
+restruktureerumisprotsess, mille keskmes oli turumajandusele üleminek, millega
+seondusid uued majandustingimused, turgude muutused jm. Selle käigus toimus
+ressursside, sh tööjõu ümberpaiknemine vanadest sektoritest uutesse,
+produktiivsematesse ja tulusamatesse, vanadelt tegevusaladelt uutele ning
+avalikust sektorist erasektorisse. Perioodi lõpuks kiire ümberpaiknemine lõppes
+ning tööturu põhitrendide kiire muutus peatus 1995. a alguseks. Kõrvutades
+hõivatuse suhtelise ja absoluutväärtusi majandussektorite vahel sel perioodil
+(joonised 2.3 ja 2.4), on näha, et kuigi on toimunud suured muutused
+konvergentsi suunas arenenud riikidega, on olnud tegemist ikkagi hõive
+absoluutse vähenemisega. Teenindussektor, mille osakaal hõives küll tunduvalt
+tõusis, ei andnud siiski suurt tööhõive juurdekasvu absoluutnäitajais (va väike
+tõus 1994. a paiku). Samas aga toimus tööhõive absoluutne langus nii
+põllumajandus- kui tööstussektoris. Hõive sektorite kaupa, %, 15-69aastased
+Hõive sektorite kaupa, tuhandetes, 15-69aastased II 1995 algus kuni 1998 lõpp:
+suhtelise stabiilsuse periood Sektoritevaheline tööjõu ümberpaiknemise
+intensiivsus vähenes selle perioodi alguseks tunduvalt, kuigi era- ja avaliku
+sektori vahel toimus kiire hõive ümberpaiknemine veel kuni 1997. aastani.
+Töötuse määr stabiliseerus 10% juures. Samas tööhõive määr ning tööjõus
+osalemise määr vähenesid küll edasi, aga tunduvalt aeglasemalt kui eelmisel
+perioodil. Ka absoluutväärtustes vähenesid nii tööjõus osalejate kui hõivatute
+arvud, mitteaktiivsete arv püsis suhteliselt stabiilsena. Allikas: ESA
+Pikaajalise töötuse osakaal töötuses tõusis võrreldes eelmise perioodi lõpuga
+hüppeliselt kuni 1996. aastani, langedes tagasi 44,3 -45,8% piiridesse, kuhu ta
+jäi ka aastatel 1997-2000. Lühiajaline töötus seevastu vähenes kiirelt kuni
+1996. aastani, tõustes perioodi lõpuks 34,8%-ni. Piltlikult öeldes, vahetasid
+pika- ja lühiajaline tööpuudus sel perioodil, mil üldine tööpuudus jäi
+suhteliselt stabiilseks ning majandus oli siiski positiivses faasis, oma kohad
+tööpuuduse struktuuris (joonis 2.6). See on seotud tõenäoliselt asjaoluga, et
+toimus oskuste kaotus teatud tööjõu gruppide puhul ja tööturule naasmine muutus
+üha raskemaks. Teisisõnu, osa ülemineku tööpuudusest tõenäoliselt muundus selle
+perioodi lõpuks üldise tööpuuduse kõrgemaks tasakaaluks. III 1998 ja edasi:
+(turumajandusele) ülemineku-spetsiifiliste struktuursete tegurite mõju
+vähenemine, tsükliliste mõjude kasv tööjõu trendides Meie poolt vaadeldaval
+kolmandal perioodil (alates 1998. aastast) on alust arvata, et
+tööturusituatsioon sõltub suurel määral Eesti jaoks olulistel välisturgudel
+toimuvast ning et tsükliliste mõjude osatähtsus selles staadiumis (mida võib
+tinglikult nimetada tsükliliste muutuste staadiumiks) kasvab. Siinjuures tuleb
+aga kindlasti arvestada, et tegemist on heterogeensete välisturgudega. Väga
+erinevalt võivad käituda Lääne turud ja Ida turud, allhanke turud (sh
+kõrgtehnoloogiline ja muu allhange) ja otseeksporditurud, transiidi- ning
+turismiteenuste turud. Lisaks välisturgude mõjule on oluline ka
+siseturu/sisenõudluse areng. Sisenõudlust rahuldavate teenuste tööjõumahukus on
+küllalt suur. Kuna sisemaiste teenuste tarbimine kasvab koos elatustaseme
+kasvuga, on pikemas perspektiivis alust eeldada ka sellega seonduva tööhõive
+jätkuvust. 1998. a lõpust algas väliskriisi (Aasia ja Vene kriiside) mõjul uus
+tööpuuduse tõus, tööhõive ja tööjõus osalemise määra langus. Üldise tööpuuduse
+kasvu kõrgpunkt oli 2000. aastal. Alates 2001. a II kvartalist algas tööpuuduse
+määra vähenemine, langedes isegi 9,2% 2002. a III kvartalis. Aastatel 1998-2000
+toimus hõivatute arvu langus ka teenindussektoris. Aastatel 1998-2000
+pikaajaline tööpuudus langes kergelt, hakates veidi tõusma pärast 2000. a.
+Lühiajaline tööpuudus seevastu kasvas; selle perioodi kõige madalam pikaajalise
+tööpuuduse ja kõige kõrgem lühiajalise tööpuuduse osakaal oli aastal 2000
+(vastavalt 44,3% ja 41,5%). Tööturg sellel perioodil pole enam mõjutatud niivõrd
+kiire (turumajandusliku) ülemineku spetsiifilistest struktuursetest muutustes,
+kuivõrd majanduse perioodilistest muutustest, millest ühe olulise osa
+moodustavad välisturgude muutused. Lühiajalise tööpuuduse kasv on märk kasvanud
+turbulentsusest majanduskeskkonnas sellel perioodil (vt ka joonis 9, III osa),
+kuna hakkasid kasvama ka ettevõtete sulgemised, likvideerimised,
+pankrotistumised, vallandamine ja koondamine, lepingute lõpetamine töötute või
+mitteaktiivsete arvu kasvu põhjusena. Tööturu 2001. ja 2002. a positiivsed
+arengud annavad alust arvata, et pärast 1998. a kasvanud lühiajaline tööpuudus
+ei kasva üle uueks pikaajalise tööpuuduse tasakaaluks. Töötuse määr ja töötus
+töötusperioodi kestuse järgi, % Kahel esimesel meie poolt eelnevalt vaadeldud
+perioodil on toimunud Eestis töökohtade suur kadu. Seda tendentsi võis näha
+tööturu üldtrendidest ja samale järeldusele on tulnud ka Mickiewicz (Mickiewicz,
+2001), kes on analüüsinud sektoritevahelise tööjõu ümberpaiknemise ulatust
+üleminekuriikides ümberstruktureerumise indeksi abil. Viimane on võetud
+kasutusele Jackman ja Pauna poolt 1997 (refereeritud Mickiewicz 2001: 54). Mida
+madalam on selle indeksi väärtus, seda lähemal ollakse näidisriigi struktuurile
+ja seda ulatuslikum on olnud ümberstruktureerumine. Mickiewicz, kasutades
+näidisriikidena Põhjamaid, leidis Eestis toimunud ümberstruktureerumise olevat
+kõige ulatuslikuma üleminekuriikide seas. Selle protsessi käigus on Eestis,
+võrreldes teiste üleminekuriikidega, läinud kaduma enam töökohti kui neid on
+juurde tekkinud, st ümberstruktureerumine on toimunud enam vanade töökohtade
+kadumise kui uute töökohtade loomise arvelt. Samale järeldusele on jõudnud ka
+OECD analüütikud, kes märgivad, et tööpuuduse peamine põhjus üleminekuriikides
+(muude, nagu tööjõu vähene paindlikkus, ettevõtete madal innovaatilisus jm
+kõrval) on töökohtade aeglane tekkimine või mittetekkimine. Viimane omakorda
+viitab juhtimisoskuste defitsiidile (Labor Market Policies in Trasition
+Countries, 1998) Allikas: Mickiewicz 2001: 57) Mickiewicz teeb järelduse, et on
+erinevaid ümberstruktureerumise teid ja töötuse laienemine pole selle peamine
+eeldus. Samuti järeldab ta, et eksisteerib seos: mida kõrgem on
+ümberstruktureerumise tempo, seda kõrgem töötuse kasvu tõenäosus (Mickiewicz,
+2001). Nagu eespoolgi märgitud, näitab töökohtade vähenemist sellel perioodil ka
+tööjõu sektoritevahelise ümberpaiknemise suhteliste ja absoluutsete näitajate
+kõrvutamine. Intensiivse konvergentsiprotsessi käigus on teenindussektori hõive
+absoluutväärtustes jäänud üsna stabiilselt üle kogu perioodi püsima 350 tuhande
+töötaja ringis. Teatud kasv teenindussektoris hõivatute arvus toimus 1994, (ka
+töölt-tööle liikumine oli sellel perioodil kõrgeim) millele on järgnenud aga
+kerge edasine langus. Hõivatute arv teistes sektorites on samal ajal pidevalt
+kahanenud. 2000. aastat iseloomustasid kõrged allhanke ekspordi näitajad, kõrge
+tööjõu tootlikkus koos ebasoodsa välisturgude olukorraga. 2001. aastal tööjõu
+tootlikkus langes järsult ning allhanke ekspordile tuginev majanduskasv pöördus
+sisenõudlusele tuginevaks kasvuks. Asjaolust, et praegu on tegemist sisenõudluse
+kasvule tugineva majanduskasvuga, ja seda olukorras, kus välisturud, eriti
+allhanketurg on olnud suhteliselt stagneerunud olekus, võib teha kaks järeldust:
+a) eelnenud välisturgude volatiilsusest tingitud löögid pole oluliselt
+vähendanud siseturu ostuvõimet ning b) Eestisse on sisse tulnud küllalt palju
+odavat laenuraha Tegelikkuses eelnimetatud asjaolud mõistagi mõjutavad ja
+võimendavad teineteise toimet. 2.2. Tööhõive mustrite muutumine.
+Mittetraditsiooniline tööhõive Mittetraditsiooniliste töövormide laienemist
+kaasaaja tööturgudel võib vaadelda kui ühte osa tööturgude reaktsioonist üha
+suurenevale ebastabiilsusele majanduskeskkonnas ehk siis vastust tootmise ja
+ettevõtete üha suurenevale paindlikkuse vajadusele. Samas on
+mittetraditsiooniliste töövormide laienemine seotud töö turvalisuse vähenemise
+ja uute riskidega tööturul töövõtjate jaoks. Paindlik majandus toimib läbi
+ettevõtete paindlikkuse, kuna ettevõtted peavad kohanema muutuvate toodete,
+turgude ja tehnoloogiatega ning karmistuvate konkurentsitingimustega. Seetõttu
+eelistavad töövõtjad tihtipeale võtta tööle ajutist tööjõudu, pakkuda osaajaga
+ja fikseeritud tähtaegadega tööd jne. Samas töötavad hõivatud ka kõrvaltöödel,
+üleaja ja/või otsivad uut, täiendavat või paremate tingimustega tööd. Töö
+vormide muutused seisnevad eelkõige osaajaga töö, tähtajalise lepingulise töö,
+ajutise töö jt. paindlike töövormide arengus ning põimumises. Teisalt on
+mittetraditsioonilise tööhõive laienemises ja läbipõimumises õppimise,
+traditsioonilise täistööhõive, töövaheaegade, enda tarbeks töötamise,
+vabatahtliku tööga inimese elutsükli vältel nähtud uut, postindustriaalset töö
+kontseptsiooni, leidmaks lahendust töö ebavõrdse jaotuse süvenemise ja
+polariseerumise tendentsidele (Giarini, Liedke; 1997). See tähendab uue arusaama
+kujunemist tööst, mis aktsepteerib neid paratamatuid nähtusi (eelkõige suuremaid
+riske), mis on omased kaasaegsele tööle. Selline töö kontseptsioon haarab ka nn
+"töötuks jäämise kogemuse demokratiseerimise" (Eesti Inimarengu Aruanne 2002:
+29), st töötuks jäämise riski kui ka hõivesse tagasipöördumise võimaluste
+ühtlasemat jagunemist suurema hulga inimeste vahel. Järgnevalt vaatame, kuidas
+see üldine töö muutus peegeldub ETU andmete põhjal koostatud valitud tunnuste
+aegridades. Nende trendide analüüs annab meile teatud määral ka pildi
+töökeskkondades ja töösuhetes toimunud muutustest. ETU andmestikust oleme sellel
+otstarbel võtnud vaatluse alla järgmiste protsesside dünaamika: · töö ajaline
+paindlikkus · tööotsimine · töösuhted · tööga seotud õppimine Töö ajaline
+paindlikkus Oluline aspekt tööturu paindlikkusest on töö ajaline paindlikkus.
+Töö ajaline paindlikkus väljendub tööturu parameetrites nagu: · täis- ja
+osaajaga töö; osaajaga töötamise põhjused · kõrvaltöö · tööaeg; rohkem ja vähem
+töötamine ja nende põhjused · alaline ja ajutine töö · vaheajad töötamises · jt
+Täis- ja osaajaga töö, osaajaga töötamine ja selle põhjused Valdav enamus
+hõivatuist (umbes 90%) töötab täisajaga, ülejäänud ca 10% jagunevad osaajaga
+töötamise ning vaeghõivatuse vahel. Võrreldes 1989. aastaga on täisajaga
+töötajate osakaal hõivatutest langenud ca 5%. Osaajaga töötajate ja
+vaeghõivatute osakaal hõivatuist, % Osaajaga töötamise osakaal tööhõives on
+kasvanud alates 1989. aastast pidevalt kuni 1996. aastani. Muutused, mis on
+toimunud pärast 1996. a, on olnud suhteliselt väiksed ning osaajaga töötajate
+osakaal hõivatutest on jäänud kõikumistega 8-9% juurde. 1990. aastate esimesel
+poolel kasvas ka vaeghõive määr suhteliselt stabiilselt kuni 1994. aastani.
+Sellele järgnes järsk kasv 1996. aastani ning 1990ndate aastate lõpus on
+vaeghõivatute osatähtsus hakanud taas langema. Siinjuures tuleb arvestada, et
+vaeghõivet on mõõdetud erinevalt aastatel 1991-1999 ja 2000-2001 Nende osaajaga
+hõivatute osakaal, kes tahavad enam töötada ja on nõus tööd kohe vastu võtma, on
+olnud 2,8% aastatel 2000-2001. Osaajaga töötajate struktuurist on näha, et
+üldiselt töötavad naised osaajaga enam kui mehed. Samuti on naiste vaeghõive
+kogu vaadeldava perioodi vältel olnud kõrgem kui meestel. Osaajaga töötavad
+keskmisest enam ka äärmuslikud vanusegrupid: ühelt poolt noored ja teisalt
+vanemaealised. Üle Eesti keskmise on aastatel 1989-2001 täisajaga töötanud 25-49
+aastased eestimaalased. Hõivestaatuse järgi töötavad osaajaga kõige enam (üle
+Eesti keskmise) üksikettevõtjad, seejärel palgata peretöötajad. Seevastu
+palgatöötajad ning palgatöötajatega ettevõtjad töötavad enam täisajaga kui
+üksikettevõtjad ning palgata peretöötajad. Osaajaga tööd on kõige enam
+teenindussektoris, kus osaajatööd moodustavad veidi üle 10%, kõikudes 9,3 ja
+12,4% vahel aastatel 1997-2001. Kõige vähem on osaajaga tööd tööstuses.
+Primaarsektoris on osaajatöö osakaal alates 1997. aastast pigem langenud.
+Vaeghõive 1991-1999 - osaajatöö põhjuseks on tööandja poolsed põhjendused või ei
+leidnud täisajatööd; vaeghõive aastail 2000-2001 - tahavad rohkem töötada ja on
+valmis 2 nädala jooksul täisajatööd vastu võtma. Osaajaga töötamise põhjuste
+struktuuris on aastail 1989-1996 enam-vähem samaks jäänud õppimisega seotud
+osaajaga töötamise põhjendus (ca 10%). Isiklike ja perega seotud põhjenduste
+osakaal on aga võrreldes 1989. aastaga oluliselt vähenenud. Tööandjapoolsete
+põhjuste osakaal tõusis üle 30% pärast 1992. a ning on samuti jäänud sellele
+tasemele kõikuma; kõrgeim oli see 1999. a. Inimeste osakaal, kes töötavad
+osaajaga, kuna ei leidnud täisajaga tööd, on üle kogu perioodi kasvanud,
+tipnedes aastal 1997 - suurima majanduskasvu aastal. Pärast 1997. a kuni 2000. a
+on võimetus leida täisajatööd vähenenud, olles viimaste aastate madalaim aastal
+2000 - kõige kõrgema tööpuuduse aastal. Osaajatöötajad põhitööl osaajatöö
+põhjuse järgi, 1989-2001, % 1989-1991 oli osaajaga töötamise soovi puudumine
+põhjendusest tähtsaim, kuid 90ndate keskel on selle osatähtsus langenud ning
+1997. aastast kõikumistega taas tõusma hakanud. Pärast 1996. a on osaajaga töö
+põhjendustes (nii tööandja poolsetes põhjendustes kui ka inimeste endi soovis)
+näha suuremat kõikuvust/varieeruvust. Kuidas see aga konkreetselt
+majanduskeskkonna muutustega seotud võib olla, on siiski raske öelda. Kõrvaltöö
+1999. aasta tööelu baromeetri järgi on teise töö omamine Eestis sagedane. Iga
+viies avaliku sektori töötaja ütles, et tal on teine töö. ETU andmestiku
+mõõtmistega on see hinnang raskesti võrreldav, kuna need on erinevad mõõtmised.
+ETU andmetel on kõrvaltöödega hõivatuid suhteliselt vähe ning nende osakaal on
+perioodil 1989-2001 tasapisi langenud. Kuni 1995. aastani moodustas kõrvatöödega
+hõivatute osakaal veidi üle 10% hõivatuist, 2001. aastal aga 4,4%. Valdav enamus
+kõrvaltöödest on pidevad. Hooajalised ja juhuslikud tööd moodustavad umbes
+viiendiku kõrvaltöödest. Vähesel määral on ka rahvuslikke ja soolisi erinevusi -
+eestlased on enam kõrvaltöödega hõivatud kui venelased, mehed veidi enam kui
+naised. Hõivatud kõrvaltööde arvu järgi protsentides, 1997-2000 Sektorite lõikes
+on kõrvaltöödega hõivatute osatähtsus aga ebaproportsionaalselt kõrge (ja
+kasvav) teenindussektoris, kus see ulatub üle 70%. Kõrvaltöödega hõivatud
+sektori järgi Kõige enam on kõrvaltöödega hõivatud ametialases hierarhias
+tipppositsioonidel töötavad inimesed: kõrgemad ametnikud, tipp- ja keskastme
+spetsialistid. On näha üsna selget kõrvaltööde "üles koondumise" tendentsi:
+nimetatud ametigrupid kokku moodustasid 1998. a II kvartalis 54% kõigist
+kõrvatöödega hõivatuist, 2001. aastal aga juba 68,6% kõikidest kõrvaltöödega
+hõivatutest. Liht- ja oskustööliste osakaal kõrvaltöödega hõivatuist on seevastu
+üsna tuntavalt vähenenud. Kõrvaltööde koondumisega kõrgematele positsioonidele
+käib kaasas ka kõrvaltöödega hõivatute haridustaseme märkimisväärne tõus (joonis
+10). Kõrvaltöödega hõivatud haridustaseme järgi Kõrvaltöödega hõivatud esimese
+kõrvaltöö ametiala järgi, % Selle kõrval, et kõrvaltöödega hõivatute osakaal
+üldiselt väheneb, on selge tendents, et kõrvaltööd koonduvad üha enam kõrgeid
+oskusi nõudvatele ametialadele teenindussektoris - infosektorisse. Tööaeg.
+Rohkem ja vähem töötamine Uuringu nädalal töötatud keskmine tundide arv on
+ajaperioodil 1997-2001 üldiselt vähenenud nii täis- kui osaaja töö puhul. Sellel
+perioodil on keskmine nädalatööaeg langenud kokku 2,39 tunni võrra ja täisajatöö
+puhul isegi 2,86 tunni võrra. Uuringu nädalal töötatud keskmine tundide arv
+(hõivatud), Samuti on vähenenud tavaliselt nädalas töötatud tundide arv nii
+täis- kui osaajatööl. Uuringu nädalal töötatud tundide arv on reeglina väiksem
+kui sama perioodi tavaline keskmine nädalas töötatud tundide arv. Hõivatud
+põhitöö tavalise ja uuringunädala tööaja erinevuse järgi Nende hõivatute
+osakaal, kes töötavad uuringunädalal tavalisest vähem, on vaadeldaval perioodil
+üldiselt veidi kasvanud ja nende osakaal, kes töötavad rohkem üldjoontes veidi
+langenud. Seda muutust on siiski raske tõlgendada majanduslike teguritega.
+Hõivatud uuringunädalal tavalisest vähem töötamise põhjuste järgi protsentides,
+1997-2000 Uuringunädalal vähem töötamise olulisemad põhjused 1990. aastate lõpus
+olid puhkus ning töövaba hooaeg. Alates 1999. aastast moodustavad need põhjused
+üle poole vähem töötamise põhjustest. Sundpuhkuse osatähtsus on langenud peaaegu
+olematuks, samuti on vähenenud majanduslike põhjuste osakaal. Samas on kasvanud
+eelkõige riigipühadel mittetöötamise osatähtsus ja puhkuste osatähtsus. Hõivatud
+uuringunädalal tavalisest vähem töötamise põhjuste järgi, Hõivatud
+uuringunädalal tavalisest rohkem töötamise põhjuste järgi, Rohkem töötamine on
+82% ulatuses seletatav töögraafiku ja ületunnitööga; viimase osatähtsus on
+alates 1998. a pidevalt langenud ning ületunnitöö osatähtsus veidi kasvanud. 8,5
+-9,9% hõivatuist sooviks enam töötada (tabel 9), seda eelkõige olemasoleval
+töökohal (st töökohta vahetamata). Pärast 1998. a on kasvanud ka nende inimeste
+osakaal, kes soovivad rohkem töötada ükskõik mil viisil; eriti kõrge oli see
+aastal 2000. On võimalik, et selleks sundis inimesi kõrge tööpuuduse tase sel
+aastal. Hõivatute osakaal, kes soovivad rohkem töötada, soovitud töötamise viisi
+järgi, % Alaline ja ajutine töö Enamus hõivatuist töötab alalisel töökohal.
+Ajutise töö osatähtsus on aastatel 1997-2000 üldiselt tõusnud, langedes uuesti
+2001. a. Ajutise töö osakaal oli kõrgeim aastal 2000, mil ka tööpuuduse tase oli
+kõrge. Ajutise töö osakaalu muutused on toimunud eelkõige meeste ajutise töö
+osakaalu muutuste arvel, kuna naiste osakaal ajutises töös on olnud suhteliselt
+stabiilne. Hõivatud põhitöö kestuse järgi, % Ajutisel töökohal töötamise
+peamiseks põhjuseks on võimetus leida alalist tööd. Nende ajutise tööga
+hõivatute osakaal, kes sooviksid alalist tööd, kuid endast olenemata põhjustel
+ei leia, ulatub 70% lähedale pea kõigil vaadeldavatel aastatel. Veidi alla 1/5
+ajutise tööga hõivatutest ei tahagi alalist tööd. Ajutise tööga hõivatud ajutise
+töö põhjuse järgi, % tööandja ei võimaldanud alalist tööd Vaheajad töötamises
+Hõivatud uuringunädalal töölt ajutiselt puudumine Uuringunädalal töölt puudumise
+põhjuste hulgas on vähenenud majanduslikud põhjused, veidi ka töövaba hooaeg,
+haigused ja vigastused, kasvanud on puhkuste osakaal. Need tendentsid langevad
+üsna hästi kokku sellega, mis selgus uuringunädalal vähem töötamise põhjuste
+analüüsil, nimelt sundpuhkuste ja majanduslike põhjuste osatähtsus vähem
+töötamise põhjusena on langenud, riigipühadel mittetöötamise osatähtsus ja
+puhkuste osatähtsus on aga kasvanud. Selle alusel saab arvata, et töökeskkonnad
+on muutunud "normaalsemaks". Tööotsimine Nende hõivatute osakaal (tööotsijaist),
+kes otsivad uut või lisatööd, on vahemikus 1998-2001 üldiselt tõusnud. Suure
+tööpuuduse aastal (2000) oli see viimase 4 aasta kõrgeim: 83,7%. Hõivatute uue
+või lisatöö otsimine, % Enamik hõivatud tööotsijaist otsis uut põhitööd. Lisatöö
+otsijate osakaal on vaadeldaval perioodil pigem vähenenud. Põhjused, miks uut
+tööd otsitakse, on üha vähem seotud ohuga kaotada olemasolev töö ja üha rohkem
+rahulolematusega töötingimustega. Teine oluline ja üha tähtsamaks muutuv põhjus
+uue töö otsimisel on leida ajutise asemel alalist tööd. See oli kõrgeim 2000.
+aastal, ulatudes 17,1%-ni neist hõivatuist, kes otsisid uut tööd. Siinjuures
+peab arvestama, et kuigi ajutise töö osakaal hõivatute hulgas on suhteliselt
+väike, on see ajavahemikus 1998-2000 kasvanud ning oli kõrgeim (3,4%) samuti
+aastal 2000. Samas soovitakse enam töötada (pikema ajaga) tavaliselt praegusel
+töökohal või siis leida suurema töökoormusega lisa- või kõrvaltöö, st töötada
+enam, aga tihtipeale siiski ilma töökoha vahetuseta. Nende tööotsijate osakaal,
+kes otsisid uut tööd, kuna soovisid paremaid töötingimusi, on järsult kasvanud
+alates 2000. aastast. Aastal 2001 oli selliseid inimesi tööturul 11,2 tuhat. Töö
+otsimisel pole mitte kõik võimalused ühtviisi edukad. Töösaamisviisides
+1989-2001 on kindlalt esikohal sotsiaalsete võrgustike kaudu töö otsimine ning
+otse tööandja poole pöördumine. Stabiilselt kõige madalam on aga töö leidmine
+riigi tööhõivetalituste kaudu. Viimase 12 kuu jooksul töö saanud hõivatud
+töösaamisviisi järgi, % Suuremad muutused, mis on toimunud üle perioodi, on
+järgmised: alates 1992. a on kasvanud sotsiaalsete võrgustike kaudu töö leidmine
+veelgi ja jäänud väikeste kõikumistega 40% piirile. Otse tööandaja poole
+pöördumine on küll üle kogu perioodi üldiselt langenud, tõustes vahepeal
+(töötuse stabiilsuse perioodil) ning hakates pärast 1998. a uuesti langema. Mõne
+võrra on tõusnud töökuulutuste kaudu töö otsimine. Vaid 10% nendest, kes 2000. a
+töötasid ja olid oma töökohale asunud viimase 12 kuu jooksul, leidsid töö
+ajalehekuulutuse kaudu. Huvitav on ettevõtluse alustamise trend. Eeldusel, et
+andmed on üle perioodi võrreldavad, võib eeldada, et alates 1998. a on järsult
+tõusnud ettevõtlust alustanute osakaal töö leidmisel. Töötute töö otsimise puhul
+on tööhõiveametisse pöördujate osakaal olnud kõrge 1993.-1994. a, hiljem on see
+langenud kuni 46,4%-ni 2001. a. Otsitava töö liik võis seejuures olla nii
+ajutine, alaline, täis- või osaajaga palgatöö. Ettevõtjaks või talupidajaks
+soovis hakata vaid 0,8%. Mittepöördujate hulgas on vähenenud nende töötute
+osakaal, kellele pöördumine on põhimõtteliselt vastuvõetamatu ning nende
+osakaal, kes saavad ise hakkama. Kasvanud on nende osatähtsus, kellele ei leidu
+sobivat tööd ning nende osakaal, kes ei kuulu abirahaõiguslike hulka. Suurenenud
+on töötute osatähtsus, kes otsivad kuni 5000 kroonise brutopalgaga tööd ning
+alates 1997. a. on vähenenud nende oma, kes rahulduksid kuni 2000 kroonise
+brutopalgaga (mis on kõige lähemal praeguse miinimumpalga nivoole). Kuni 2000
+kroonise palgaga rahulduvate osakaal on järsult langenud ka pärast 2000. a.
+Seega on töötute palganõudmised kasvanud ning kohanenud tarbijahinna ja üldise
+palgatõusuga. Töötud soovitava bruto palga suuruse järgi protsentides, 1995-2000
+Töötud, kes on loobunud tööhõivetalituse poolt pakutud tööst, jagunevad alates
+1997. a enam-vähem võrdselt kaheks (tabel 10): umbes pooled keelduvad ise ja
+teine ca 50% on selliseid, keda tööandja ei võta tööle. Esimeste osakaal oli
+suurim 1999 ja 2000 (52% ja 49%) ning peamisteks põhjusteks oli pakutav madal
+palk või töökoha kaugus. Pakutud madal palk kui tööst keeldumise põhjus on
+vahemikus 1998-2001. a. veidi tõusnud. Pakutud tööst loobumise põhjuseks oli see
+1999 II kvartalis 15,5%-l ja 2001 20,3%-l töötuist. Töötute osakaal, kes on
+nimetanud reservatsioonipalgana 2000 krooni, on pidevalt vähenenud (joonis
+2.12.). 2001. aastal on nende osakaal, kes nimetasid reservatsioonipalgaks kuni
+1000 krooni, st alla ametliku miinimumpalga (1600 krooni), 4% ja kuni 2000
+krooni (mis ületab miinimumpalga taseme sellel aastal) 27,7%. Suurele osale
+nendest, keda tööandja tööle ei võtnud, oli pakutud töökoht juba hõivatud.
+Töötud tööhõivetalituse pakutud tööst loobumise põhjuse järgi, Nõutavate oskuste
+mittevastavus on ajaperioodil 1995-2000 pigem veidi vähenenud, aga suurenenud
+üsna märgatavalt vahemikus 2000-2001. Samas on märgata, et vanuselised barjäärid
+töötute töölevõtmisel on pigem kasvamas. Palgatööd otsivatest keskeri- ja
+kõrgharidusega töötutest otsis 2001. a. vaid 26,7% haridustasemele vastavat
+tööd, 73,3% oli nõus ka madalamat haridustaset nõudva tööga. Töösuhted Tööleping
+ning avaliku teenistuse seadus on domineerivad töösuhte liigid, mille alusel
+töötab umbes 95% palgatöötajaist. Siiski ilmutab nende osakaal aastate lõikes
+languse tendentsi. Aasta-aastalt on suurenenud nende töötajate osakaal, kes
+töötavad suulise kokkuleppe alusel (joonis 12). Ka 1999. a tööjõu baromeetri
+hinnangul tehakse inimestega tihti töökokkulepe suuliselt, mis on tegelikult
+illegaalne. Suuliste kokkulepete osakaal näitab küll teatud stabiliseerumise
+märke alates 1998. aastast, kuid 2000. aastal on toimunud suhteliselt järsk
+kasv. Tööettevõtulepingu ja suulise kokkuleppe alusel hõivatute osakaal, % Tööga
+seotud õppimist ja koolituse osakaalu võib vaadelda nii töökeskkonna kvaliteedi
+näitajana kui ka ühe osana üldistest töö muutustest, mille käigus töö ja
+õppimine põimuvad väga tihedalt. On väidetud, et Eestis ei saa turumajanduse
+tingimustes rääkida tõhusast täiendõppe korraldusest/süsteemist, kuigi vajadus
+täiend- ja ümberõppe järgi on väga suur ja kasvav kõigi elanikkonna gruppide
+puhul. Tööelu baromeetri andmetel (Antila, J, Ylöstalo, P, 1999) töötajate
+võimalused saada täiendõpet paranevad tasapisi - 1/5 vastanuist väitis, et
+võimalused õppimiseks paranevad. Aga väga suur grupp inimesi väitis samal ajal
+vastupidist. Kokku on trend siiski kergelt positiivne, järeldatakse tööelu
+baromeetris (Antila, J, Ylöstalo, P, 1999). Täiskasvanute koolituse uuringu
+(TKU) tulemuste alusel on hinnatud, et täiendkoolituses ja ümberõppes osalemine
+on madal. 1996. a algusest kuni 1997. novembrini oli mitmesugustel kursustel
+osalenute osakaal pisut üle 1/5 20-60 aastaste elanike seas. Nii nagu tööelu
+baromeeter, näitab ka TKU, et täiendkoolituse hõive on väga ebaühtlane, sõltudes
+nii vanusest, haridusest, sotsiaalsest ja majanduslikust staatusest kui ka
+töötajate enesehinnangust. Praegune täiendkoolituse peamiselt turumehhanismidele
+tuginev korraldus soosib eelkõige neid elanikkonna kategooriaid, kes on
+nooremad, kõrgharidusega, paiknevad sotsiaalses ja ametialases hierarhias
+kõrgemal, kelle materiaalne olukord on parem - kellel on enam kapitali.
+(Helemäe, Saar, Vöörmann, 1998: 25). Täienduskoolituse hõive ja sellest tulenev
+inimkapitali juurdekasv sõltub seega suuresti juba olemasolevast individuaalsest
+kapitalist. ETU andmetel moodustab õppijate osakaal hõivatutest ca 1/5.
+Perioodil 1997-2001 on see suhteliselt vähe muutunud. 2000. a. kõrgseisule on
+järgnenud langus aastal 2001. Hõivatud naised õpivad mõnevõrra enam kui mehed.
+Aastatel 2000- 2001 on veidi kasvanud töötute osakaal õppijate hulgas. Tabel
+2.15. 15-74 aastased õppijad majandusliku staatuse järgi Õppijate osakaal
+mitteaktiivsete hulgas on mõistetavalt kõrge ning olulisi muutusi 1997-2001
+toimunud ei ole (v.a 2000. a toimunud väike langus). Mitteaktiivsed mehed on
+mõnevõrra enam õppimisega hõivatud kui naised. Positiivse tendentsina on töötute
+õppimises osalemine mõnevõrra kasvanud - 15-74 aastastest õppijatest moodustasid
+nad 1998. a 1,6%. 2000. a. oli see 4,1%, kuid langes 3%-ni tagasi 2001. a.. ETU
+andmed võimaldavad vaadata ka, kuidas on muutunud kursustel osalemine
+küsitlusele eelnenud viimase nelja nädala jooksu alates 1997. aastast. Nelja
+viimase nädala jooksul kursustel osalenute osakaal Nelja viimase nädala jooksul
+kursustel osalenute osakaal on väike nii 15-74 aastaste kui ka hõivatute hulgas.
+Peale 1999. a on see mõnevõrra langenud. Nagu alljärgnevast tabelist näha, on
+nende puhul, kes kursustel osalevad, kõige tõenäolisem osavõtt suhteliselt
+lühiajalistest - kuni ühekuulistest kursustest. Lühiajaliste kursuste osakaal on
+aastatel 2000-2001 mõnevõrra kasvanud ning need moodustavad veidi üle poole
+kõigist kursustest, kus viimase nelja nädala jooksul on osaletud. Kursustel
+osalemine viimase nelja nädala jooksul kursuse kestuse järgi protsentides,
+1997-2000 Peamine kursuste eest tasuja on kas tööandja (60% ulatuses) või
+töötaja ise (kuni 30% ulatuses) ning see proportsioon ei ole aastate jooksul
+eriti palju muutunud. Tööandja kulutas koolituse peale kõige enam 1999. aastal
+(60,5% nelja viimase kuu jooksul külastatud kursuste maksumustest). Kursustel
+osalemine viimase nelja nädala jooksul kursuse eest Nii kõigil kursustel kui ka
+tööalastel kursustel osalenute puhul on ca 12-14% kursustest toimunud
+üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes või kõrgkoolis, mille puhul on tegemist
+tõenäoliselt tasemeõppega. Kõigist kursustest umbes 1/5 ja tööalastest
+kursustest umbes 1/3 toimuvad töökohal. Ka siin pole üle vaadeldavate aastate
+suuri muutusi toimunud. Lõviosa kursustest toimub koolitusfirmades ja
+õppekeskustes, kuid seal toimuvate kursuste osakaal on aja jooksul vähenenud
+umbkaudu 10% võrra. Kui 1998 II kvartalis moodustas koolitusfirmades ja
+õppekeskustes kursustel käinute osakaal 57%, siis 2001. a. 39% kõigist kursustel
+osalenutest. Selle osa kokkuvõtteks võib esile tuua järgmised arengud Eesti
+tööturul. Kuigi mittetraditsiooniliste töövormide osakaal ei ole suur, nende
+kasutamine laieneb. On küllaltki tõenäoline, eriti kui eeldame, et majanduse
+tsükliliste muutuste komponendi mõju tööhõivele võib edaspidi pigem kasvada, et
+võib oodata ka mittetraditsiooniliste tööviiside ja -vormide osa edasist
+suurenemist tööhõives. Kõrvaltööde dünaamikas väljendub peale töö vähenemise ka
+ümberpaiknemine ülemistele ametipositsioonidele ning sellega koos ka üha kõrgema
+haridustasemega töötajate kätte. Seega toimib kõrvaltööde dünaamika pigem töö
+ebaühtlast jaotumist toetavalt. Töö "koguhulga" vähenemisele perioodil 1989-2001
+viitavad mitu näitajat: näiteks keskmine nädala töötundide arv ja kõrvaltööde
+osakaal; inimeste osakaal, kes soovivad rohkem töötada kasvab nii nagu ka uue ja
+lisatöö otsijate osakaal ning inimeste osakaal, kes töötavad osaajaga, kuna ei
+leia täisaja tööd. Mittetraditsioonilist, k.a ajaliselt paindlikku tööhõivet
+esineb kõige enam teenindussektoris. Osaajaga töö ja ajutise töö analüüs
+näitasid, et mittetraditsiooniline töö kaldub olema rohkem nende osaks, kes on
+tööturul üldiselt ebasoodsamal positsioonil (äärmuslikud vanuserühmad ja naised)
+On näha töökeskkondade normaliseerumist. Nii on oluliselt vähenenud sundpuhkuste
+osakaal ja suurenenud puhkuste osakaal. Töölt puudumises on ka vähem rolli
+majanduslikel põhjustel. Uuringunädalal vähem töötamise olulisemad põhjused
+1990. aastate lõpus olid puhkus ning töövaba hooaeg, kasvanud on eelkõige
+riigipühadel mittetöötamise osatähtsus ja puhkuste osatähtsus. Rahulolematus
+töötingimustega potentsiaalse mobiilsuse tegurina on suhteliselt kõrge ja
+kasvab, otsitakse paremaid töötingimusi ja suuremat palka. 2000. aastal, kui
+tööpuudus oli kõrge ja hõive madalseisus, võis täheldada osaajaga töö kasvu,
+enam oli neid, kes ei leidnud täisajaga tööd, suurenes ajutise töö osakaal,
+hõivatud uue töö otsijate osakaal oli perioodi kõrgeim, otsiti enam alalist tööd
+ajutise asemel. Tööalase õppega seotud kursustel osalemises on vähe muutusi
+alates 1997. aastast. Õppimises ja kursustel osalus on vähene ja
+täienduskoolituses osalemine ebaühtlane. Käesoleva töö alguses püstitatud
+hüpoteesid olid lähtehüpoteesid, mis on analüüside käigus muutunud. Neis
+sisaldunud uurimisküsimused on modifitseerunud nii vastavalt saadaolevatele
+andmetele kui ka töö käigus tekkinud uutele küsimuseasetustele. Järgnevalt on
+esitatud põhiliste uurimisküsimuste - Phillipsi kõver ja palgamuutused, kapitali
+sissevoolu mõjude hindamine tööhõivele ning töötuse ja tööjõu mobiilsuse seose
+analüüsid empiirilisel tasandil. 3.1. Phillipsi kõver ja palgamuutused Töötus ja
+inflatsioon Austraalia majandusteadlane A.W. Phillips avaldas 1958. aastal
+empiirilist laadi artikli, kus ta väitis end olevat avastanud pöördsuhte
+töötaoleku ja palgamäärade vahel. See artikkel muutus kiiresti
+diskussiooniobjektiks ning paljud majandusteadlased püüdsid luua Phillipsi
+analüüsi edasiarendusi. Phillipsi kõver on nüüdseks muutunud makroökonoomilise
+analüüsi standardseks raamistikuks, kuigi see on ka tugeva kriitikatule all. Üks
+varaseimaid Phillipsi kõvera edasiarendusi oli "modifitseeritud" Phillipsi
+kõver, mis visandab inflatsiooni ja töötaoleku vahelise seose. See Phillipsi
+kõver pälvis kohe nii poliitikute kui ka majandusteadlaste tähelepanu.
+Poliitikud olid asjast huvitatud seetõttu, et Phillipsi kõver vihjas kompromissi
+olemasolule inflatsiooni ja töötaoleku vahel - need kaks on aga poliitiliselt
+kõige tundlikumad majanduslikud muutujad. Majandusteoreetikutele meeldis
+Phillipsi kõvera analüüs seepärast, et see lubas uue raamistiku
+makroökonoomilisele teooriale - lihtsa ning dünaamilise analüüsi mudeli.
+Kohaseks vastuväiteks Phillipsi kõverale oli see, et see on "faktide juhtum ilma
+teooriata". Phillips ise oli esitanud empiirilised tulemused ning proovis neid
+veidi seletada. Kritiseerijad polnud nõus sellega, et stabiilne seos
+inflatsiooni ja töötaoleku vahel võiks üldse aset leida. See seisukoht kerkis
+esile 1970. aastatel, kui ilmnes, et seos ei ole stabiilne - Phillipsi kõver oli
+ilmselt nihkunud väljapoole ning halvendanud inflatsiooni ja töötaoleku
+kompromissi. Selleks, et teha majanduspoliitika korrigeerimise soovitusi, tuleb
+majandusteadlastel selgitada vaadeldavate majandusnähtuste põhjusi. See viib
+Phillipsi kõvera taustloogika taasläbivaatamisele. Inflatsiooni ja töötaoleku
+vahelise seose selgitamiseks on tänapäeval kaks võimalust. Mõlema aluseks on
+töötaoleku analüüs, ent üks on pakkumise ja nõudluse mudel ning teine seab
+fookusse institutsioonilised tegurid. 1) Turul baseeruv Phillipsi kõver Need
+majandusteadlased, kes usuvad hindade ja palkade paindlikkust, pakuvad Phillipsi
+kõverale pakkumise ja nõudluse poolset selgitust. Selle seisukoha järgi sunnib
+ülemäärase tööjõu pakkumine (kõrge töötaoleku tase) töötajaid aktsepteerima
+madalamaid palgatõuse; kui aga tööturul on ülemäärane nõudlus, meelitavad firmad
+raskesti kättesaadavat tööjõudu kõrgete palkadega. Kõvera kumeruse majanduslik
+tähendus seisneb selles, et töötuse kõrge taseme korral on selle muutumise mõju
+inflatsioonile väiksem võrreldes juhtumiga, kus majandus oleks lähedal
+täielikule tööhõivele. 2) Institutsiooniline Phillipsi kõver Eelmise seletusega
+seonduv probleem seisneb selles, et reaalses maailmas ei reageeri palgad alati
+turusurvele. Endastmõistetavatel põhjustel on inimesed palgakärpimiste suhtes
+kahtlevad, nii et palgad on jäigad allapoole laskumise suhtes. Palgad võivad
+olla jäigad ka ülespoole liikumise suhtes - tööjõu nõudluse kasv võib tuleneda
+seesmisest edutamisest kõrgemate palkade asemel. Lõpuks, mõnikord kasvavad
+palgad isegi kõrge töötaoleku korral. Kuidas on see võimalik? See ei ole
+võimalik paindlike hindadega konkurentsituru korral, ent mõned turud on
+fikseeritud hindadega. Viimaste korral avaldavad suured korporatsioonid ja
+ametiühingud vastupanu pakkumise ja nõudluse survele ning kasutavad turuvõimu
+palkade ja hindade kehtestamisel. Turuvälised asjaolud (õiglus,
+teenistusvalmidus, võimusuhted jne) on olulisemad kui pakkumine ja nõudlus
+fikseeritud hindadega turgudel. Fikseeritud hindadega toodanguturgudel tõstavad
+oligopolid hindu, et katta tootmiskulusid. Fikseeritud hindadega tööturul on
+palgad ametiühingute poolt kindlaks määratud. Viimased peavad läbirääkimisi ka
+selleks, et liikmetele hüvitataks elukalliduse tõus. Kui ametiühing on piisavalt
+tugev, võivad palgad tõusta ka kõrge töötaoleku taseme korral. Turujõududel on
+kaudne mõju ametiühingute käitumisele läbi streigifondi suuruse. Kui töötaolek
+on madal, on streigifond suur ja ametiühingud võivad toetada iga
+streigiähvardust - firmad on sunnitud rahuldama kõrgeid palgatõuse. Teisalt
+kõrge töötuse tase tühjendab ametiühingute fondid ja eemaldab streigiähvardused.
+Firmad rahuldavad üksnes madalaid palgatõuse. Hindade tõusu ja töötuse seoselt
+hindade taseme ja töötuse seosele Eesti tingimustes Palju tugevam on aga seos
+Eesti suhteliste (tarbija)hindade taseme (võrreldes Euroopa Liiduga) ja töötuse
+vahel (vt joonis 3.2). Korrelatsioonikoefitsent on 0,95 ning ka
+regressioonanalüüs näitab tugevat seletavat mõju (R = 0,87). Hinnataseme ja
+töötuse vaheline seos on kinnitust leidnud ka mujal maailmas. Allikad: Eesti
+Statistikaameti kuukirjad Hinnatase ja töötus Hinnatase tähendab Eesti
+tarbijakaupade hinnataset Euroopa Liidu tarbijakaupade hinnataseme suhtes.
+Joonis 3.2 on interpreteeritav kapitalikeskse kontseptsiooni raames. See
+interpretatsioon on esitatud peatükis 3.2. Siin osutubki sobivaks vaadata ka
+Eesti keskmise palga ja miinimumpalga võimalikke tööhõivele suunatud mõjusid.
+Selleks, et hinnata keskmise palga ja miinimumpalga mõju töötusele, tuleb
+vaadata ka seda, mis on juhtunud meie keskmiste palkadega. Esiteks vaatleme
+Eesti keskmise palga suhtelist muutumist aastatel 1991-2001 ehk seda kuidas on
+muutunud keskmise palga ostujõud olulisemate paigutuste lõikes. Eraldi on välja
+toodud ka Eesti keskmise palga väline ostujõud (ostujõud Saksa markades) (tabel
+1) Teiseks vaatleme Eesti keskmise palga absoluutset muutumist aastatel
+1991-2001 ehk seda, kuidas on muutunud keskmine palk Eesti kroonides. Kolmandaks
+vaatleme Eesti minimaalpalga muutumist ning seda, kuidas on Eesti minimaalpalk
+muutunud keskmise palga suhtes (joonis 3.5). Eesti keskmine kuupalk Välja
+arvutanud Jaanus Raim Hansapanga kapitaliturgude osakonnast (Mart Tõevere),
+Eesti Energiast ja Eesti Statistikaametist saadud andmete baasil. Võib näha, et
+Eesti keskmise palga väline ostujõud on viimase kümnendi vältel tõusnud 40
+korda. See tähendab, et täna saab välismaal Eesti keskmise palga eest osta 40
+korda rohkem asju kui kümme aastat tagasi. Samas on Eesti keskmise palga
+sisemine ostujõud jäänud peaaegu muutumatuks likviidsete (Tallinna, Tartu,
+Pärnu) elamispindade ning energiakandjate osas (v.a vaadeldava perioodi algus).
+See tähendab, et täna tuleb Eesti keskmise palga saajal suurlinnakorteri
+ostmiseks sama kaua raha koguda kui viis või kümme aastat tagasi. Täna kulub
+elektriarvetele sama suur osa palgast kui 1993. aasta või 1997. aasta lõpus
+(kuid 5 korda suurem osa kui 1991. aasta lõpus). Eesti keskmise palga sisemine
+ostujõud on aga importseadmete osas tõusnud tunduvalt kiiremini kui on kasvanud
+palga välisväärtus. See tähendab, et autosid ja televiisoreid saab Eesti
+keskmise palga saaja osta mitte 40 korda vaid üle saja korra rohkem kui kümme
+aastat tagasi. Eesti keskmise palga muutus (EEK) Eesti keskmine palk (Eesti
+kroonides) on viimase kümne aasta jooksul kasvanud järjepidevalt - ilma
+tagasilangusteta ning Eesti keskmise palga absoluutne tõus (krooni aastas) on
+olnud viimase kümne aasta jooksul peaaegu konstantne. Eesti keskmise palga
+suhteline tõus (protsenti aastas) on olnud viimase kümne aasta jooksul ühtlaselt
+aeglustuv - palga kasvades on palgatõus vähenenud. Kuna keskmise palga pideva
+kasvu tingimustes on järjepidevalt suurenenud ka töötus, siis võib eeldada ka
+seda, palkade (liiga) kiire kasv on üheks töötuse kasvu põhjustest. Eesti
+inimene on üha paremini kinni makstud (millele osutab ka tabel 3.1). Hästi
+kinnimakstud inimene teeb aga reeglina ka rohkem tööd (on produktiivsem - sh
+kaasinimeste eest). Miinimumpalga muutus (Allikas: EAKL) Miinimumpalga ja
+keskmise palga suhe ning töötus Eesti miinimumpalga ja keskmise palga suhe on
+viimasel kaheksal aastal muutunud väga sarnaselt töötusega
+(korrelatsioonikoefitsendiga 0,74). Mida kõrgem miinimumpalk, seda kõrgem
+töötus. Tuleb siiski silmas pidada, et tegemist on korrelatsiooniga ning et
+miinimumpalk on konstruktsioon, mille juures arvestatakse ka inflatsiooni ja
+keskmise palga muutusi. Sarnaselt miinimumpalgaga on muutunud ka palk, mille
+eest töötud oleksid nõus tööle minema ehk reservatsioonipalk (vt lisa 1 tabel
+"Töötud soovitava brutopalga suuruse järgi protsentides aastatel 1995-2000").
+Miinimumpalgal tundub olema normatiivne roll palgataseme kohandumisele.
+Kokkuvõttes võib töötuse, inflatsiooni ja palkade muutuste kohta öelda järgmist.
+Viimase 10 aasta jooksul on Eestis valitsenud tervikuna märkimisväärne
+negatiivne korrelatsioon (-0,65) inflatsiooni ja töötuse vahel (joonis 1).
+Ilmnenud seost ei ole siiski õige käsitleda lihtsustatult ühe mõjuna teisele,
+ilmselt on mõlemad näitajad mõjutatud mingitest kolmandatest teguritest ja
+foonimuutustest. Eesti miinimumpalk on viimase kümne aasta jooksul kasvanud
+järjepidevalt - aastaste sammudega (v.a perioodil 1992-1994). Eesti miinimumpalk
+on viimase kaheksa aasta jooksul kasvanud mõnevõrra kiiremini kui keskmine palk.
+Nii moodustas miinimumpalk 1994. a II kvartalis keskmisest palgast 17 protsenti
+- 2002. a II kvartalis aga juba 29 protsenti. Eesti suhtelise hinnataseme
+(Euroopa Liidu suhtes) ja töötuse määra vahel valitseb väga tugev korrelatiivne
+seos ning on põhjust oletada ka põhjuslikku seost. Eesti keskmise palga väline
+ostujõud on viimasel kümnendil 40 korda tõusnud, kuid sisemine ostujõud on
+käitunud erinevate toodete ja varade lõikes väga erinevalt. Kõige rohkem on
+Eesti keskmise palga eestimaine ostujõud tõusnud importseadmete osas - kõige
+rohkem langenud aga energiakandjate osas. Kuna Eesti keskmise palga pideva
+nominaalkasvu tingimustes on pidevalt kasvanud ka töötus, siis võib oletada ka
+põhjuslikku seost palkade kasvu ja töötuse vahel. 3.2. Ettevõtete andmete
+analüüsi põhiküsimus: kapitali sissevoolu mõjude hindamine tööhõivele Kapitali
+sissevoolu mõjusid on võimalik kujutada järgmise põhimõttelise skeemi (skeem 1)
+abil. Skeem 1 Selgitamaks, kuidas võib kapital lisaks hinnataseme kasvule
+paralleelselt mõjutada ka tööhõivet ja/või töötust ning millise mehhanismi kaudu
+see mõju realiseerub, esitame järgnevalt kaks versiooni. Esiteks on kapitalil
+ilmne töötust vähendav mõju. Kapitali olemasolu võimaldab investeerida ka riigi
+objektiivse ärikeskkonna parandamisse - st parandada ressursside kasutamise
+riigisisest organiseeritust (infokanalite puhastamine, koolitus). Samuti liigub
+koos kapitaliga riiki ka välismaine oskusteave. Kapitali sissevoolul, selle
+konkreetsel vormil konkreetsesse ühiskonda, võib olla ka töötust suurendav mõju,
+kuigi see võib esmapilgul tunduda vastuoluline. Terve riik/ühiskond (erinevalt
+näiteks perekonnast) ei ole käsitletav ühtse ja ühiste huvidega
+majandusagendina. Kapitali sissevool erinevatesse valdkondadesse on ebaühtlane.
+Riigisiseselt võib ühtedele majandusagentidele laekuv kapital tekitada hoopis
+lisanduvaid suhtlemiskulusid nende ja kapitalist ilmajäänute (vähem saanute)
+vahel. Ehkki tööandja - töövõtja suhetel on võrreldes omanikevaheliste suhetega
+mitmeid erinevusi, võib siin näha ka analoogiat. Väga erineva rikkusega
+majandusagentidel on vähem põhjust teineteisega äri teha (nt 51% aktsionär ei
+vaja eriti koostööd 1% aktsionäriga - viimane võib väga kergesti sattuda
+olukorda, kus parim pakkumine tema aktsiatele on EEK 0). Negatiivset mõju võib
+võimendada ka osaliselt ärilistel alustel toimivate institutsioonide, mille roll
+on ebavõrdsust vähendada, (näiteks haridus) alafinantseerimine. Seega saab
+kapitali juurdekasvu ebaühtlus majandusagentide vahel olla teatud tingimustel
+töötust suurendavaks teguriks. Kuna kapitali sissevool olnud viimasel kümnel
+aastal pidevalt positiivne ja algpositsiooniga võrreldes hiiglaslik, töötus on
+samal ajavahemikul aga pidevalt kasvanud, siis on kapitali sissevoolu negatiivne
+külg makromajanduslike andmete baasil juba teatud määral kinnitust leidnud.
+Kapitali sissevoolu negatiivse külje kindlakstegemiseks tuleks hinnata kapitali
+sissevoolu ja Gini koefitsiendi vahelist seost. See seos on olnud tugevalt
+positiivne - st võib väita, et kapitali sissevool sellisel kujul, nagu see on
+toimunud, on suurendanud Eesti elanike sissetulekute ebavõrdsust. Kapitali
+sissevoolu ebavõrdsuse all tuleb eristada isikutevahelist (mida me eelnevalt
+käsitlesime) ning elusfääride vahelist ebavõrdsust. Kui esimest võib lugeda oma
+mõju poolest tööhõivele selgelt negatiivseks, siis teist võib lugeda kapitali
+sissevoolu positiivset mõju oluliselt vähendavaks. Kapitali laekumise
+elusfääride vaheline ebavõrdsus vähendab hõivet (võrreldes sellega, kui sama
+suur laekuv kapitalikogus jaguneks ühtlaselt), kuna erinevad elusfäärid vajavad
+tootlikkuse suurendamiseks (vt hüpotees 1) üksteise täiendust ja abi. Kapitali
+sissevoolu positiivse külje eraldamiseks on aga vaja hinnata produktiivsuse
+kasvu. Seega on kõik meie poolt hangitavad majanduslikud ja sotsiaalsed
+indikaatorid (nende aegread) käsitlevad nende kahe kapitali vastandlikke mõjusid
+iseloomustava hüpoteesi - ebavõrdsuse ja tootlikkuse - raamides. Tootlikkus
+Enamkasutatav tegur tootlikkuse mõõtmiseks on tööjõud. Selle põhjuseks on
+tööjõukulude suur osakaal enamuse toodete väärtuses ja tööjõu sisendi mõõtmise
+lihtsus võrreldes teiste sisenditega, eriti kui käsitletakse ainult töötajate
+arvu ja jäetakse arvestamata töötajate oskuste ja töö intensiivsuse tasemete
+erinevused. Eestisse aastatel 1991-2001 toimunud kapitali sissevool ulatub
+miljarditesse dollaritesse. 4 Ühe sektori (nt hariduse) areng on teistele (nt
+töötlevale tööstusele) nn täiendkaubaks. Kaudselt hakkab tootlikkust alla
+kiskuma aga muidugi ka majandusagentide ebavõrdsus, kuna inimesed kaotavad oma
+tööpotentsiaali. Lisaks on tööjõu ja töötundide statistika hästi kättesaadav,
+samas kui teiste tootmistegurite andmetega võib olla probleeme (Varblane, 2001:
+2). Majandusteadlaste huviorbiidis on olnud pikka aega ka teise olulise
+tootmissisendi - kapitali - tootlikkus. Võrreldes tööjõu tootlikkusega on
+kapitali tootlikkuste arvutamise progress siiski väga piiratud (Varblane, 2001:
+2). Nimelt on kapitali tootlikkuse hindamisega seotud üsna suured teoreetilised
+ja praktilised raskused (mida lugeda kapitali hulka, milline peaks olema algne
+kapitali tase ja kapitali amortisatsiooni määr jm) (?). Tööjõu ja kapitali
+tootlikkused kokku moodustavad kogutootlikkuse. Kuigi kogutootlikkus on
+ulatuslikum majanduse efektiivsuse mõõt kui tööjõu tootlikkus, võime kapitali
+tootlikkuse siiski arvutamata jätta tingimustes, kus tööjõu tootlikkus ja
+kogutootlikkus liiguvad üheskoos - nagu see oli Eestis, Venemaal ja teisteski
+üleminekuriikides (De Broeck ja Koen, 2000). Samal, meie uurimustööd tunduvalt
+kergendaval seisukohal on ka De Broeck ja Slok (De Broeck ja Slok 2001). Tööjõu
+tootlikkuse arvutamiseks kasutatakse peamiselt näitajat 'lisandväärtus töötunni
+kohta'. Laialt on levinud ka töötunni asemel lihtsalt töötajate arvu kasutamine.
+Tootlikkuse kasvu uurimisel on töötajate arvu ja töötundide kasutamine
+samaväärne juhul, kui töötajate arv ja töötunnid muutuvad samas proportsioonis.
+Eesti andmetel on korrelatsioon töötajate arvu ja töötundide kaudu leitud
+tootlikkuste näitajate vahel ligi 0,99 (Varblane, 2001: 4). Tootlikkusega
+seondub kaudselt ka erinevate majandussektorite suhtelise eelise (ehk
+konkurentsivõime) kindlakstegemise probleem. Sektori konkurentsivõime arvutamise
+aluseks saab olla sektori ettevõtete kogukasum sektorisse tehtud
+koguinvesteeringute kohta. Vastavat näitajat Eesti Statistikaamet ei avalda ning
+samuti ei ole seda saada meie poolt koostatud Eesti ettevõtete andmebaasist.
+Teine võimalus probleemi lahendamiseks oleks püüda leida teisi
+konkurentsivõimega tihedamalt või kaudsemalt seotud näitajaid, mille alusel on
+Eestis juba sektoraalseid arvutusi tehtud. Taoliste konkurentsivõime
+ligilähedaste "esindajatena" võiks esimese lähenemise korras vaadelda TÜ
+professor Urmas Varblase uurimuses "Tootlikkus" (2001) kasutatud näitajat
+tootlikkuse töötaja kohta ja Eesti Panga ökonomisti Martti Randveere töös Eesti
+majandusstruktuuri konvergentsi kohta (2002) kasutatud lisandväärtuse ning
+temaga seonduvad näitajad. Kahjuks ilmneb siiski, et erinevad näitajad annavad
+sektorite konkurentsivõime kohta erinevaid vihjeid. Tootlikkus töötaja kohta on
+vaadeldaval perioodil kasvanud eriti tugevasti just tootmisega seonduvatel
+tegevusaladel (töötlevas tööstuses ja metsanduses), M. Randveere tööst saadud
+lisandväärtusega seonduvad näitajad aga osutavad teenindusalade (kaubandus,
+kinnisvara-, üüri- ja äriteenindus) eelisseisule. Lisaks on saadud näitajal veel
+mitu väga olulist puudust, mis takistavad nende baasil sektorite
+konkurentsivõime kohta järelduste tegemist. Lisandväärtus ei ole samane
+kasumiga. Töötajate arv on vaid väga kaudseks lähendnäitajaks
+koguinvesteeringutele. Kolmandaks. Eesti näitajate (lisandväärtuse ja sellega
+seonduvate indikaatorite) suurem erinevus arenenud turumajandusega riikidest ei
+näita veel tingimata suuremat tõusupotentsiaali. Neljandaks. Arvestamata on
+jäänud riskiaste. Suurem tootlikkus ei pruugi tingimata vihjata suuremale
+konkurentsivõimele vaid hoopis suuremale riskile, mida kanda võeti. Kuna
+nimetatud lünga täitmine ei lähe otseselt kokku käesoleva uurimuse eesmärkidega
+ega mahu ka tema tegemiseks ettenähtud intellektuaalsete, ajaliste ega rahaliste
+limiitide raamesse, siis peavad sektoraalse konkurentsivõime alased täpsemad
+uuringud jääma tulevikku. Ebavõrdsus Eestisse sisenenud kapitali jagunemist
+majandusagentide (elanike, regioonide, majandusharude jm) lõikes on raskem mõõta
+kui tootlikkust, eriti kui soovime madalama agregeerituse tasemega (peenemaid)
+andmeid. Ilmselt tuleb leida mõistlik kompromiss andmete agregeerituse taseme ja
+andmete kättesaadavuse vahel. Üheks lahenduseks oleks Gini koefitsiendi
+kasutamine, kuid sellega seoses kerkivad üles lisanduvad küsimused (sissetulekud
+ei ole õigesti hinnatud kõrgema sissetulekuga tuludetsiilide osas; kogu kapitali
+laekumine ei väljendu üksnes rahalistes tuludes, arvesse jäävad võtmata nt
+kapitalikasvik ja sotsiaalse kapitali muutus). Teiseks lahenduseks oleks
+väikestesse ettevõtetesse suubuvate kapitalivoogude võrdlemine suurtesse
+ettevõtetesse suubuvate kapitalivoogudega - eeldades, et suurte ettevõtete
+sidusgrupid (omanikud, töötajad) on jõukamad kui väikeste ettevõtete
+sidusgrupid. Viimane eeldus ei pruugi siiski paika pidada, samuti jäävad
+määratlemata riigisektori ja eraisikute kaudu Eestisse toodud kapitalivood (mis
+eriti üleminekuperioodi algetapil olid väga olulise osakaaluga). Lisaks jääb
+üles probleem, millise näitaja (töötajate arv, turukapitalisatsioon, kasum,
+käive?) alusel ettevõtteid jagada. Eeltoodud kaalutlustest tulenevalt oli
+esitatud potentsiaalseid hüpoteese võimalik empiiriliselt kontrollida tuduvalt
+kitsamas plaanis kui seda oleks olnud vaja. Eeldame aga, et toodud tavalisest
+laiemas majanduse ja tööhõive/tööpuuduse seoste käsitlusviis võib olla kasutatav
+tulevastes uuringutes juba parema infobaasi tingimustes. 3.3. Ökonomeetrilise
+analüüsi andmed ja metoodika Kapitali sissevoolu mõjude empiiriliseks
+hindamiseks tööhõivele koostasime Eesti ettevõtete bilansiandmete alusel
+andmebaasi, haarates sinna niipalju tööstus - ja teenindussektori ettevõtteid,
+kui võimalik üle perioodi 1996-2000. Järgnevas tabelis (tabel 3.2.) on toodud
+olulisimad näitajad andmebaasi kohta. Valimi 1996-2000 valitud näitajad Eesti
+ettevõtete bilansiandmete alusel koostatud andmebaasist moodustati kaks valimit.
+Eraldi valimi koostamine 1999-2000. a. kohta oli põhjustatud eelkõige soovist
+haarata analüüsi ka viimasel perioodil tekkinud uuemad ja teenindussfääri
+kuuluvad ettevõtted. Esimene valim hõlmas aastatel 1998-2000 turul olnud
+ettevõtete andmeid, sisaldades kirjeid 4505 ettevõtte kohta. Valimi ettevõtete
+arv moodustas Eestis tegutsenud ettevõtete koguarvust aastatel 1998 ja 1999
+vastavalt ligikaudu 16,5% ja 13,5%. 2000. a. kohta andmed puuduvad (Eesti
+Statistikaamet,, 1. veebruar 2003, Alvin Sireli arvutused). Teine valim hõlmab
+pikemat aega turul olnud ettevõtteid (üle ajaperioodi 1996-2000), kajastades
+aastatel 1996-2000 turul olnud ettevõtete andmeid, kokku 1012 ettevõtte kohta.
+Valimi ettevõtete arv moodustas Eestis tegutsenud ettevõtete arvust aastatel
+1996-1999 vastavalt ligikaudu 4,1%, 3,7%, 3,7% ja 3%. Täpsemalt on ettevõtte
+valimit, muutujaid ja kõiki mudeleid aastate 1997-2000 a. kohta kirjeldatud
+lisas 2. Andmete alusel koostati ökonomeetrilised mudelid, mis kirjeldavad meid
+huvitavate majandusnäitajate mõju tööhõive muutustele ettevõtte keskmise
+töötajate arvu muutuste alusel aastate 1996-2000 ulatuses. Analüütiline töö
+koosnes järgmistest etappidest: a) andmete analüüsiks väljavalimine
+eksperthinnangute baasil; b) ristandmete regressioonanalüüs; c)
+analüüsitulemuste tõlgendamine. Ristandmete regressioon koosnes omakorda andmete
+ettevalmistusest ja regressioonimudelite hindamisest. Selle andmemassiiviga on
+haaratud kõik Eesti ettevõtlusstatistikas kättesaadavad ja võrreldavad
+mikroandmed kuni 2000. aastani, va primaarsektor. Enne 1996. a. ettevõtete
+andmed ei olnud usaldusväärsed. Andmete ettevalmistuse etapis genereeriti
+kasvutempod, arvutati näitajate suhtarvud, moodustati andmevalimid (kontrolliti,
+et kõikidel aastatel oleks valimites samad ettevõtted) ning genereeriti
+fiktiivsed muutujad. Regressioonimudelite hindamise etapis tehti kõigepealt
+kindlaks ja elimineeriti multikollineaarsus, mida tehti SIF statistikute abil.
+Seejärel teostati Glejseri testide abil heteroskedatiivsuse analüüs ning
+kaalutud vähimruutude meetodi abil heteroskedatiivsuse elimineerimine.
+1997.-2000. aasta andmeid ühendava valimi puhul seati mudel ühtsele kujule kõigi
+vaadeldavate aastate lõikes, nii et ühtsest kujust eemaldati muutujad, mis ühegi
+aasta andmete baasil koostatud mudeli puhul ei osutunud statistiliselt oluliseks
+nivool 0,15. Lõpuks hinnati ühtsele kujule viidud mudelid kõikide aastate
+andmete baasil. 3.4. Ökonomeetrilise analüüsi tulemused Analüüsi tulemusena
+selgus, et tööhõive andis olulisi empiirilisi seosed terve rea mõjuteguritega,
+mis on täielikul kujul toodud ära tabelis 10 lisas 2. Kuna nimetatud tabel oli
+otseseks üldistuste tuletamiseks liialt detailne, siis otsustasime teostada
+vahepealse tunnuste agregeerimise. Selleks valisime kõigepealt välja need
+tegurid, mille mõju tööhõivele oli kõige olulisem - ning seda nii sise-
+(kodumaine käive) kui välisdimensioonis (kapital, eksport). Nimetatud kõige
+olulisemate tegurite mõju (mis tabelis 10, lisas 2 väljendus numbriliste
+koefitsientidena vastava muutuja taga) väljendasime märkidega "?" ja "?",
+millest "?" tähendas positiivset ja "?" negatiivset mõju tööhõivele.
+Alljärgnevas tabelis 3.3. on esitatud järeldused Eesti ettevõtete andmebaasi
+aastate 1999-2000 andmete töötlemise alusel kolme üldistatud teguri lõikes.
+Toodud üldistatud teguriteks on kapital, eksport ja kodumaine käive on just need
+tegurid, mis ka rahvusvaheliste uuringute tulemuste kohaselt kõige enam
+tööhõivet mõjutanud. Tabeli väljadel toodud märgid "?" ja "?" kujutavad endast
+vastavalt sünteetilist positiivset või negatiivset mõju peegeldavat
+indikaatorit, mis on saadud mitme allindikaatori koondamise teel. Nendeks
+allindikaatoriteks on: kapitali puhul: väliskapital töötaja kohta, väliskapital
+aktsiakapitali kohta ja väliskapitali tase; ekspordi puhul: ekspordi osakaal
+kogu läbimüügis (kui sünteetiline muutuja), eksport töötaja kohta ja eksport
+aktsiakapitali kohta; kodumaise käibe puhul: kodumaine käive töötaja kohta ja
+kodumaine käive aktsiakapitali kohta. Eesti ettevõtete andmebaasis kajastuvate
+põhitegurite mõju tööhõivele Kapitali sissevool on mõjutanud tööhõivet oluliselt
+ja positiivselt 1999. aastal. See tähendab, et kapitali sissevool on vastavalt
+esialgsele hüpoteesile 1 osutanud Eesti tööhõivele olulist positiivset mõju.
+Väga tugev on ka näitaja "väliskapitali osakaal aktsiakapitalis" mõju tööhõive
+kasvule, mida võib interpreteerida sõnadega "kapital on kapital seda suuremal
+määral, mida välismaisem ta on" eelkõige seetõttu, et kapitaliga liigub
+traditsiooniliselt kaasa ka oskusteave. Samas on kapitali sissevoolu ja tööhõive
+vahelist positiivsete korrelatsiooni osaliselt võimalik seletada ka vastupidise
+seosega - kapitali tuleb juurde just sinna, kus on suurem hõive. 2000. aastal
+oli nimetatud positiivne seos siiski märkimisväärselt nõrgem. Väliskapitali
+sissevooluga (eriti otseinvesteeringute vormis) seondub tavaliselt ka eksport,
+kuna paraneb ligipääs eksporditurgudele, kuna "kapital avab kaubakanalid" ning
+(iseäranis kodumaise majanduse langusfaasis) krediidile. Seetõttu on ootuspärane
+ka väliskapitali sissevoolu ja ekspordikäibe sarnane (tugevalt tööhõivet
+soodustav) käitumine mõlemal vaadeldaval aastal. Eksportkäive tekitab töökohti
+märkimisväärselt rohkem kui kodumaine käive. Esmapilgul näib see vastuolulisena,
+kuna just kodumaisele turule suunatud tegevused (teenindus) on suhteliselt
+tööjõumahukad. Kuid ilmselt on asi seletatav kodumaise majanduse madalseisuga
+(iseäranis 1999. aastal). Andmetest selgubki, et kodumaise käibe suurenemise
+negatiivne mõju tööhõivele on 2000. aastal võrreldes 1999. aastaga kordi
+vähenenud. Edasi otsisime vastust küsimusele, kuidas mõjutavad tööhõivet
+erinevalt suunatud investeeringud: tehnoloogia (investeeringud masinatesse),
+ehitised, tööjõud (palk) ning energiakandjad (elektrikulud), mõõdetuna kasvuna
+töötaja kohta. Erinevate investeeringute mõju tööhõivele Andmetest ilmneb, et
+ehitistesse tehtud investeeringud mõjutasid tööhõivet mõlemal vaadeldaval aastal
+tugevalt ja positiivselt. See on seletatav asjaoluga, et tootmispinna juurdekasv
+võimaldab laiendada tööjõumahukat tootmist (ning võtta juurde uusi töötajaid).
+Masinatesse tehtud investeeringud võimaldavad võtta juurde uusi töötajaid
+perioodil, mil turg ei ole veel piisavalt tehnoloogia-intensiivne ning võimaldab
+seega kasutada täiendavat tehnoloogiat kui olulist konkurentsieelist.
+Tehnoloogiast küllastunud turul hakatakse (eriti tingimustes, kus palgad
+kasvavad) masinaid kasutama mitte uute turgude hõivamiseks, vaid pigem
+olemasoleva tootmise efektiivistamiseks. Tegemist võib seega olla
+asendusefektiga, mille puhul tehnoloogia võib teatud tingimustel asendada
+tööjõudu ("masinad vahetavad töötajaid välja"). Masinad võivad tööjõu tarvidust
+vähendada eelkõige olukorras, kus kogutootlikkuse paranemisest tulenevat
+toodangu mahtu ei saa mingitel põhjustel (näiteks turgude kokkutõmbumine)
+tugevasti suurendada, muidu suureneks tehnoloogia hooldajate arv sama palju või
+rohkemgi kui väheneb tehnoloogiaga asendatud töökohtade arv. On näha, et
+tehnoloogiasse tehtud investeeringud hakkasid tööhõivet negatiivselt mõjutama
+aastal 2000. Kuivõrd jätkuvaks või mittejätkuvaks võib taolist muutust pidada,
+seda analüüsime hiljem täiendavalt. Palkade kasv võib viia töötajate arvu
+vähenemisele seetõttu, et võimaldab olemasolevat tööjõudu paremini
+ekspluateerida ("hästi kinnimakstud inimene teeb rohkem tööd"). Palka ei
+suurendata reeglina niisama - vaid vastusena suurenenud tootlikkusele ("suurema
+tootlikkusega inimesed saavad kõrgemat palka"). Omaette küsimus on, milline
+võiks olla ametiühingute tegevuse reaalne mõju töötajate palkade taseme eest
+võitlemisel. Elektrile tehtud kulutuste suurenemine näib samuti viitavat
+tööhõive suurenemisele mõlemal vaadeldaval aastal. Elektri ostmine osutab
+suurenevatele tootmismahtudele kuid ilmselt ka suurenenud tehnologiseerumisele.
+Seetõttu on tulemus ootuspärane majanduse madala tehnoloogia-intensiivsuse
+faasis. Elektrikulude positiivne mõju tööhõivele ongi 2000. aastal võrreldes
+1999. aastaga suurusjärgu võrra vähenenud. Järgnevalt vaatame, kuidas kujunesid
+seosed tööhõive ja tegevusalade vahel. Ettevõtete valimis andsid usaldusväärseid
+seoseid tööhõivega 2000. a järgmised tegevusalad: toidukaupade ja jookide
+tootmine (negatiivne mõju tööhõivele) metallitoodete tootmine (negatiivne mõju
+tööhõivele) aparaatide tootmine (positiivne mõju tööhõivele) ehitus (negatiivne
+mõju tööhõivele) hulgimüük (positiivne mõju tööhõivele) riigile kuuluvad
+ettevõtted (positiivne mõju tööhõivele) nii 1999. kui 2000. a KOV ettevõtted
+(negatiivne mõju tööhõivele) 1999. a Eestis oli Vene kriisi tagasilöögi aasta.
+Eelneva välisnõudluse šoki tagajärjel olid investeerimis- ja tarbimiskäitumine
+ning laenuandmine pidurdatud ning kodumaise nõudluse tase madal. Läände suunatud
+eksport, sh allhanketootmine küll toimis, Venemaale minev eksport oli aga
+madalseisus. Kõik see avaldas tugevat toimet ka sektorite tasandi tööhõive
+olukorrale. Toiduainete ja jookide sektoritööhõive langus tuleneb tõenäoliselt
+sellest, et tegu on tugevalt Vene ja SRÜ turule suunatud tootmisharuga, mis
+kaotas suuresti oma turgu Vene kriisi järelmõjudes. Ka metallitoodete tootmine
+on ilmselt seotud tihedalt kodumaise majanduskonjunktuuriga. Samuti võib kaasa
+mängida (nagu jookide sektori puhulgi) teatud tehnologiseerimise mõju.
+Aparaatide tootmine suurendas tööhõivet, kuna tootmine toimub enamasti allhanke
+korras välisturule, mis oli 1999. aastal tugevas tõusufaasis. Ehitussektoris
+vähenes 1999. aastal oodatavalt tööhõive, kuna tegemist on valdavalt koduturule
+(veidi ka Vene turule) orienteeritud sektoriga, siis oli see eriti tugevalt
+mõjutatud kodumaisest majanduskonjunktuurist ja krediidi kättesaadavusest.
+Suuremad projektid 1999. aastal kas olid täiesti peatatud (kõrged intressid,
+kõrge riskitase) või töötasid äärmisel kokkuhoiurežiimil kõiki kulusid kokku
+hoides. Hulgimüügi tööhõivet suurendav panus tunduks kodumaise nõudluse
+madalseisu arvestades mõneti üllatav, kuid kaubanduspindade väljaehitamine on
+äärmiselt pikaajaline protsess. Seega võibki tööhõive kasv olla tingitud
+asjaolust, et 1999. aastal realiseerusid aastaid tagasi (majanduse kõrgfaasis)
+käivitatud projektid. Riigisektori ettevõtted tekitasid olulist tööhõivet
+mõlemal vaadeldaval aastal, mis ilmselt on seletatav sellega, et
+sajandivahetuseks olid riigi kätte jäänud veel väike arv valdavalt tugevat ja
+monopoolse jõuga ettevõtet. Need said seega (ilma liigset konkurentsi kartmata)
+areneda ja laieneda ning seega ka töötajaid juurde võtta. Kohaliku omavalitsuse
+ettevõtted olid aga neil aastatel suuresti erastamisel, mis väljendus jõudsas
+ümberstruktureerimises ja töötajate lahtilaskmises. Edasi, kuigi aastate 2000 ja
+2001 osas ei saa me toetuda ettevõtete andmete analüüsile, võib ETU andmetele
+tuginedes näha, et töötajate arvu kasv aparaaditootmises jätkus, kuigi aeglustus
+kuni saabus langus pärast kõrgtehnoloogiafirmade kriisi maailmamajanduses. Eesti
+EL maadesse suunatud tööstusliku ekspordi struktuuris on aastatel 1995-2000
+oluliselt tõusnud nn tehnoloogiamahukate harude (technology-driven industries,
+mille hulka kuulub eelkõige aparaadiehitus, aga ka osa keemiatööstusest),
+osatähtsus ning on vähenenud töömahukate harude nagu metsa- ja puidutööstus,
+tekstiilitööstus, õmblustööstus osatähtsus (Landesmann, Stehrer, 2002). Et Eesti
+tehnoloogiakesksete eksportharude osas on toimunud oluline nihe hinnatasemes
+(unit value ratio) on nende harude puhul Eestist EL-i liikuva toodangu hind (kui
+usaldada viidatud uuringut) kujunenud juba keskelt läbi kõrgemaks kui taolise
+toodangu keskmine EL-i sisseostmise hind. Võib olla, et EL on ostnud
+aparaaditööstuse tooteid enam sisse odavamatest riikidest (näiteks Aasia) ja
+seetõttu on eesti import suhteliselt kallinenud. See ei pruugi tähendada, et
+Eesti võib oma eksportnišid kaotada. Kallima toodangu müük on kasulikum ja võib
+põhineda kõrgemale kvaliteedile, suuremale usaldusele (ehk: Eesti ärikeskkonna
+paranemisele). Ekspordi võimalik langus nimetatud harudes võib põhjustada rohkem
+majanduslikku kahju kui kahju tööhõivele, kuna tehnoloogiapõhiste harude
+osatähtsus tööhõives pole väga kõrge. Toiduainete ja jookide tootmisel jätkus
+töötajate arvu väike langus. Ehituses hakkas sisemaise nõudluse taastumisel
+uuesti tööhõive kasvama, ehkki aeglaselt. Siseturu nõudluse kasvu kõige
+ilmsemaks positiivseks mõjuks tööhõivele võib pidada aga töötajate arvu
+hüppelist kasvu jaemüügis 2002. a. Hulgimüügis sellist tõusu ei ole toimunud,
+tõenäoliselt võib siin põhjuseks olla selles harus toimuv ratsionaliseerimine.
+Võttes kokku meie andmebaasiga hõlmatud 1997-2000 toimunud majandusmuutuste mõju
+tööhõivele, võib kokkuvõtteks välja tuua järgmised olulised järeldused.
+Välismaailmale suunatud (välisinvesteeringuid ja suurt ekspordikäivet omavad)
+ettevõtted on tekitanud oluliselt rohkem tööhõivet kui koduturule suunatud
+ettevõtted. Kodumaine nõudlus ei ole suutnud olulist hõive kasvu tekitada (mis
+on ilmselt tingitud kodumaise majanduse madalseisust, mille tingimustes
+võimendus ka likviidsuskriis). Pikema (4 aastat hõlmava), kauem turul püsinud
+ettevõtete andmete aegridade analüüs viitab sellele, et tegemist oli 1999.-2000.
+a alguse lokaalse nähtusega, ning pikemas perspektiivis mõjutavad nii kodumaise
+käibe tase kui kasv tööhõivet selgelt positiivses suunas. Ehitistesse tehtud
+investeeringud suurendavad oluliselt tööhõivet - masinatesse tehtud
+investeeringute mõju hõivele sõltub aga sellest, kas ka teised ettevõtjad on
+masinatesse investeerinud või mitte. Masinatesse tehtud investeeringute nn
+konjunktuurist sõltuvat mõju kinnitavad ka kauem turul püsinud ettevõtete
+pikemad aegread - masinatesse tehtud investeeringute suurenemine mõjutab
+tööhõivet positiivselt küll varasematel aastatel (1997-1999, ja eriti just
+aastal 1999) kuid mitte enam aastal 2000. Ehitistesse investeerimine annab
+kiirema kasvu (aastase viitajaga) ka juhul, kui jagada ettevõtted neljaks
+grupiks (need, kes on investeerinud nii ehitistesse kui masinatesse; need, kes
+on investeerinud ainult masinatesse; need, kes on investeerinud ainult
+ehitistesse ning need, kes ei ole investeerinud ei ehitistesse ega ka
+masinatesse). Eriti tugevat positiivset mõju avaldavad kõigil aastatel
+tööhõivele need ettevõtted, kes on lisaks ehitistele investeerinud ka
+masinatesse (mis viitab otseselt tootmise laienemisele). Energiakandjatele
+tehtud kulutuste suurendamine suurendab ka tööhõivet, kuna viitab tootmise
+laienemisele ning uute turgude hõivamisele. Palgakulutused seevastu vähendavad
+tööhõivet, mille põhjuseks on arvatavasti see, et suurem palk käib reeglina
+kaasas intensiivsema tööpanusega olemasolevate töötajate poolt.
+Energiakandjatele tehtud kulutuste suurenemise selge positiivne seos tööhõivega
+ilmneb iseäranis hästi kui vaadelda pikemat aega turul olnud ettevõtete pikemaid
+(4 aastat) aegridu. Ka palkade taseme ja tõusu tööhõivet vähendav mõju tuleb
+ilmsiks ka pikemate aegridade tingimustes (kuigi siin erineb mõningaid
+kõrvalekaldeid üksikute aastate lõikes). Tegevusaladest ei suuda tööhõivet
+tekitada kodumaisele turule tootjad ega need, millel on käsil erastamisprotsess
+(eelkõige kohaliku omavalitsuse omandisse kuuluvad ettevõtted). Hõivet tekitavad
+ekspordisektor ja riigisektor. Pikemat aega turul olnud ettevõtete aegridu
+uurides on võimalik leida mõningane arv sektoreid, mille mõju tööhõivele on
+olnud negatiivne kõigil vaadeldavatel aastatel. Nii on hõive langenud
+toiduaineid, nahkesemeid ja veoseadmeid tootvates sektorites kõigil
+vaadeldavatel aastatel. 3.5. Töötuse ja tööjõu mobiilsuse seos Töötuse ja
+töötajate mobiilsuse vaheliste seoste analüüsi puhul on meie fookuses eelkõige
+makrotasandil avalduvate struktuursete muutuste toime, kuigi struktuursete
+muutuste kõrval on liikumine tööturul mõjustatud ka individuaalsetest
+valikutest. Tööjõu mobiilsuse vajadus on enamasti tingitud struktuursetest
+teguritest, mis võivad põhjustada majanduse laienemise ja kokkutõmbumise
+tsükleid, mis omakorda toovad kaasa nõudluse muutuse tööjõu järele.
+Struktuursete muutuste perioodide kõrgem mobiilsus võib põhjustada (lühiajalise)
+töötuse kasvu, eeldades, et töötajate liikumine tööturul toimub teatud osas
+tööturu erinevate seisundite kaudu, k.a läbi töötuse perioodide. Tööjõu
+mobiilsuse olulised tegurid on ka tööturu struktuur, institutsioonid ning
+regulatsioon, mis omakorda sõltuvad paljuski domineerivast heaolu mudelist
+erinevates riikides. Sorenseni vabadele töökohtadele konkureerimise mudeli järgi
+moodustab töökohtade struktuur rohkem või vähem piiratud võimaluste süsteemi,
+milles leiduvad vakantsid loovad võimalused liikumiseks (Rosenfeld, 1992).
+Kutsestruktuuride põhise tööturu puhul piirab diferentseeritud haridussüsteem ja
+kutsekvalifikatsioonisüsteem mobiilsust, ettevõttepõhise tööturuga riikides
+seevastu toimub tööturul vajalike oskuste omandamine reeglina töötamise käigus,
+mis loob eeldused suuremaks mobiilsuseks (Tessaring, 1998) Erinevate riikide
+võrdluses on USA tööturul kõige kõrgem töötajate mobiilsuse aste, st USA tööturg
+on kõige paindlikum struktuursete muutuste ja töötajate tööturu ressursside
+sobitamise suhtes. Holland on selle vastand, kus töötajate liikumine tööturul on
+suhteliselt isoleeritud struktuursetest jõudude toimest. Saksamaa tööturu
+tugevad sektoritevahelised piirid aga piiravad liikumise sektorisiseseks või
+sunnivad inimesi liikuma hõive ja mittehõive vahel (DiPrete, T.A., de Graaf,
+P.M., Luijkx, R., Tahlin, M., Blossfeld, H-P, 1997). Inimkapitali teooriatest
+võrsunud lähenemised rõhutavad hariduse jt inimkapitali liikide olulisust
+liikumisel. Eesti tööturu analüüsides on järeldatud, et kõrgem haridustase on
+seotud kõrgema liikumisega, samas aga ei pruugi eelneval töökogemusel
+(tööstaažil) olla positiivset mõju liikumisele (Toomse, 2000, Eamets, 2001).
+Kuna üleminekukonteksti mobiilsuse seletamiseks on raske leida head mudelit,
+püüame järgnevalt iseloomustada töötuse ja mobiilsuse seost erinevate
+empiiriliste näitajate alusel, vaadates, kas ja milliseid erinevusi mobiilsuses
+võib leida meie poolt eristatud tööturu arengu erinevatel perioodidel: ühelt
+poolt esmase ümberstruktureerumise perioodil kuni suhtelise stabiliseerumiseni
+1995. a. ning teisalt perioodil, mil globaalse majanduse tsükliliste muutuste
+mõju on hakanud domineerima (alates 1998. a.). Selleks kasutame tööturu trende,
+töölevõtmise ja vallandamise andmeid ning liikumise tõenäosusi tööturu erinevate
+seisundite vahel. Tööturu näitajate hulka, mis võivad selgitada tööturu
+seisundite vahelist mobiilsust, kuuluvad eelkõige mittetöötavate eelmiselt töölt
+lahkumise põhjused ja mitteaktiivsuse põhjused. Hõivest töötusse või
+mitteaktiivsusesse liikumises (joonis 9) oli tööandja poolt algatatud
+protsesside (ettevõtte/asutuse likvideerimine, reorganiseerimine,
+pankrotistumine, erastamine; vallandamine, koondamine tööandja algatusel;
+tähtajalise töölepingu lõppemine, katseaja lõppemine) osakaal olnud ligikaudu
+1/5. Kõige kõrgem oli see aastal 2000, ulatudes 22,8%-ni. Töövõtja poolsed
+põhjused (töötingimuste parandamise soov, pensionileminek ja perekondlikud
+põhjused) seletavad ära ligikaudu 30% sellest liikumisest. Viimaste osakaal on
+pidevalt langenud (ilmselt pensionile mineku languse tõttu). Tööandja poolt
+algatatud liikumisest on kaalukaim vallandamine, mis langes suhtelise
+stabiilsuse perioodil 1995-1998. a. tõusis aga aastail 1998-2000, ulatudes
+9,8%-ni 2000. a.. Ettevõtete reorganiseerimisest, pankrotistumisest,
+likvideerimisest tulenev töölt lahkumine on üle perioodi üldiselt kasvanud.
+Selle näitaja kõrgeim punkt oli 2000. a.. Need mõlemad trendid on pöördunud
+langusesse 2001. aastal. Tähtajalise töölepingu või katseaja lõppemine töölt
+lahkumise põhjusena vähenes kuni 1998. a., alates sellest ajast on see näitaja
+pidevalt tõusnud. Joonis 3.6. 15-74aastased mittetöötavad (töötud ja
+mitteaktiivsed) viimaselt töökohalt lahkumise põhjuse järgi, 1995-2001
+Mitteaktiivsuse põhjustest on tööturu seisundite vahelise liikumise aspektist
+domineerivad pensionile siirdumine ja õpingud. Esimene neist tõusis kuni 1995.
+aastani, hakates seejärel pidevalt langema. Õpingutega seotud mitteaktiivsete
+arv on aga alates 1995. aastast pidevalt kasvanud. Töötuse seisukohalt on
+oluline asjaolu, et heidutatute arv on alates 1989. aastast peaaegu pidevalt
+kasvanud. Mitteaktiivsed mitteaktiivsuse põhjuste järgi, tuhat Vallandamine ja
+töölevõtmine. Nagu eelnevalt öeldud, ETU mittetöötavate viimaselt töökohalt
+lahkumise põhjuste statistika näitab, et vallandamise ja koondamise osakaal
+mittetöötamise põhjustena 1995-1998. a. langes, alates 1998-2000. a.
+vallandamine ja koondamine kasvas, langedes 2001. a. uuesti. Üldiseid muutusi
+hõives ja seega ka mobiilsust näitab ka vallandamiste ja töölevõtmiste
+agregeeritud tasemete analüüs. Esmase ümberstruktureerumise perioodil kasvas
+vallandamise määr kiiremini kui hõivamise määr (1989-1994. a. andmetel).
+Seejuures oli töölevõtmise määr veidi kõrgem kui vallandamise määr. Ka 1997. a.
+oli töölevõtmise määr veel veidi kõrgem kui vallandamise määr. Alates 1998. a.,
+mil eeldatavalt tõusid enam domineerivaiks globaalsed ja tsüklilised mõjud
+majanduses, olid mõlemad näitajad võrreldes eelneva perioodiga langenud. Samas
+aga kui 1998-1999. a. vallandamiste tase jäi samaks, vähenes töölevõtmiste tase
+märgatavalt, mille tulemusel vallandamise tase ületas töölevõtmiste taseme 1998.
+ja 1999. a.. (Halltwanger & Vodopivec, 1999 refereeritud Rõõm, 2000 järgi ja
+Rõõm, 2000: 8). Töötajate liikumise tõenäosused tööturu erinevate seisundite
+vahel. Tööjõu liikumise tõenäosusi tööturu erinevate seisundite (hõive, töötus,
+mitteaktiivsus) vahel on Eesti tööjõu uuringu andmetel analüüsitud nii 90ndate
+esimese kui teise poole kohta (vastavalt Eamets, 2001 ja Rõõm, 2002). Joonisel 7
+on esitatud töötajate erinevate tööturu seisundite vahelise liikumise
+tõenäosused. Mõningate reservatsioonidega võib siin vaadelda Eametsa ja Rõõmu
+arvutusi liikumiste tõenäosuste kohta üle kogu perioodi, kuigi Raul Eametsa
+arvutused (joonisel 7 1989. ja 1994. a. kohta) ning Marit Rõõmu vastavad
+arvutused (joonisel 7 1997. a., 1998. a., 1999. a.) on tehtud mõnevõrra
+erinevate metoodikatega 1989., 1994. a. tõenäosused on mõõdetud kui brutovoog,
+inimeste arv, kes muudavad positsiooni aasta vältel) või jäävad samale
+positsioonile jagatud inimeste arvuga lähtepositsioonil kui ülemineku tõenäosus.
+1997., 1998., 1999. a. on mobiilsust mõõdetud kui netovoogu, inimese tõenäosust
+liikuda erinevate kategooriate vahel antud aasta vältel, arvutatud kui antud
+liiki üleminekute arv / inimeste arvuga, kes olid selles seisundis antud
+perioodi algul. Tööturu erinevate seisundite vaheliste liikumiste tõenäosused
+Allikad: Eamets, 2001; Rõõm, 2002 Seletused joonise juurde. Liikumiste
+tõenäosused: ee - töölt tööle, UE - töötus -hõive, UI - töötus-mitteaktiivsus,
+IE - mitteaktiivsus-hõive, IU - mitteaktiivsus-töötus, EI -
+hõive-mitteaktiivsus, EU - hõive-töötus Tööjõu mobiilsus, mõõdetuna seisundite
+vahelise liikumise tõenäosusega, oli üldiselt kõrgem 90ndate alguses ja langes
+90ndate lõpul (Eamets, 2001: 161 ja Rõõm, 2002: 7). Kuigi pea kõikide liikumiste
+tõenäosused on üle kogu perioodi kahanenud, on liikumine hõivest töötusesse
+kasvanud. Esmase ümberstruktureerumise perioodi (90ndate algus) kõrgem ja
+tsükliliste muutuste (90ndate lõpp) madalam mobiilsus on seletatav tõenäoliselt
+järgmiste asjaoludega. 1. 90ndate alguse suhteliselt suur tõenäosus liikuda
+töölt tööle. Eestis moodustasid töölt tööle liikumised esmasel
+üleminekuperioodil kõigist liikumistest 30% (Eamets, 2001: 166). Töölt tööle
+liikumise suhteliselt suur tõenäosus üleminekuperioodi algul oli seotud
+töökohtade intensiivse ümberpaiknemisega sektorite vahel, olles kõige kõrgem
+aastal 1994, kui struktuursed muutused olid väga intensiivsed. Sel ajal veel
+alaarenenud teenuste sektoris tekkis suhteliselt palju uusi töökohti (näiteks
+müügitööd), mis ei nõudnud olulist ümberkvalifitseerumist või sai seda teha töö
+käigus. Hiljem hakkas nõukogude perioodi pärandina alaarenenud teenuste sektoris
+nõudmine teenuste järele stabiliseeruma 2. Nõudmine kõrgema kvaliteedi ja seega
+ka kõrgemate oskuste järele on tõusnud nii seetõttu, et tehnoloogia muutused
+90ndate algul polnud veel nii laiaulatuslikud ega seega ka kvaliteedinõuded nii
+kõrged kui 90ndate teisel poolel. Ka väliskapitalile kuuluvate ettevõtete
+osakaal on suurenenud, mis on mõjutanud tööjõu nõudluse iseloomu 3. Seega
+oskuste sobimatus uute ja vanade tööde vahel esmase ümberstruktureerumise
+perioodil ei olnud nii suur kui 90ndate lõpus. 4. Töökohtade vähenemine. Kuigi
+tööjõud on vähenenud kogu perioodi 1989-2001 vältel, toimus langus 1995. aastani
+kiiremini kui sellele järgnenud perioodil nii rahvaarvu vähenemise kui ka
+mitmete gruppide (pensionärid) tööturult välja tõrjumise tõttu. Ka tööturu
+trendides on näha, et pensionäride arv mitteaktiivsuse põhjusena kasvas kiiresti
+just ajavahemikul 1989-1995. Osas II tehtud analüüs näitas, et töökohtade kadu
+nii esmase ümberstruktureerumise kui suhtelise stabiilsuse perioodil on olnud
+märkimisväärne. See omakorda tähendab konkurentsi kasvu (vabadele) töökohtadele,
+kõrgemaid nõudeid töötajate kompetentsusele ja paindlikkusele, aga ka muude
+liikumise võimalusi piiravate mehhanismide rakendumist. Suhteliselt suur
+tõenäosus püsida hõive, mitteaktiivsuse ja töötuse seisundeis koos kõrge
+tõenäosusega liikuda töölt-tööle, on seotud pikaajalise töötuse osakaalu
+kasvuga. Viimane hakkas tõusma kiiresti alates 1992. a. kuni 1996. a., va. 1995.
+a., mil pikaajalise tööpuuduse osakaal kahanes hüppeliselt ning lühiajaline sama
+ajal kasvas. Nimetatud hüpe 1995. a. võis olla seotud erastamisega, kuna sel
+erioodil müüdi rida suurettevõtteid, samas aga tööhõive säilitamise piiranguid
+enam eriti ei rakendatud. Peale 1995. a. on pikaajalise töötuse osakaal ületanud
+lühiajalise töötuse osakaalu kogutöötuses. Joonis 3.9. Majanduskasv, töötuse
+määr ja töötus töötusperioodi pikkuse järgi, Kokkuvõtteks võib mobiilsuse ja
+töötuse seose kohta öelda järgmist. Eesti tööturu näitajate andmeil tehtud
+analüüside põhjal esineb küll seos, mille alusel madalam töötuse määr seondub
+kõrgema mobiilsuse tõenäosusega tööturu erinevate seisundite vahel. Võib
+järeldada ka seda, et mobiilsuse tingimused üleminekuperioodi algul (kiire
+ümberkujunemise aastail) olid oluliselt teistsugused kui peale 1998/1999. a..
+Kuna üleminekuperioodi alguses oli mobiilsus kõrgem ja esines ka enam töölt
+tööle liikumist, siis töötajate oskuste sobimatus uute töödega polnud
+tõenäoliselt väga suur. Seega oli liikumine 90ndate alguses lihtsam nii
+seetõttu, et töökohti oli suhteliselt rohkem kui ka seetõttu, et töötajatele
+esitatavad nõudmised olid madalamad. Mobiilsuse kahanemise üks näitaja on ka
+pikaajalise ja lühiajalise tööpuuuduse "positsioonide" vahetus töötuses, kus
+pikaajalise töötuse osakaal ületab lühiajalise tööpuuduse osakaalu peale 1995.
+a., st koos stabiliseerumisega hakkas toimima ka mehhanism, mille järgi nii
+hõivatud kui ka töötuks jäänud "kapseldusid" ning eriti töötusest hõivesse
+liikumise võimalused hakkasid vähenema. Samas on selge, et liikumine tööturul ja
+selle seos töötusega on palju keerukam kui see peegeldub seisundite vahelises
+liikumises. Nii näiteks ei pruugi uute töökohtade teke vähendada töötust, samas
+aga võib kaasa tuua suurema liikumise ja ümberpaiknemise, eriti kui pidada
+hariduslikku ekspansiooni, mis tõenäoliselt toob kaasa edasise vähem haritute
+väljatõrjumise. 3.5. Trendide jätkuvusest Küsimusele, kas aastatel 1997-2000
+tuvastatud tööhõivet puudutavad seosed toimivad edasi ka järgnevatel aastatel,
+ei saa anda rangelt teaduslikult põhjendatud vastust. Esiteks on periood, mida
+ettevõtete andmete alusel analüüsida oli võimalik, liiga lühike. Teiseks on
+küsimus sellest, kuivõrd põhimõtteliselt majanduses "vedavad jõud" lähiaastatel
+vahelduvad, tegelikult lahtine. Loogilise analüüsi alusel võib aga teatud
+arenguid siiski eeldada. Järgnevas analüüsis on toetutud ka arutelu tulemustele,
+mille viisime läbi pärast ettevõtete andmete ökonomeetrilist analüüsi mitmete
+Eesti juhtivate majandusteadlastega, nagu Teet Rajasalu, Urmas Varblane, Erik
+Terk, Jaanus Raim jt. Üks keskseid küsimusi on ilmselt see, kas eksportivad,
+suurelt osalt väliskapitalil baseeruvad ettevõtted, kelle panus tööhõive
+loomisel analüüsitud perioodil oli väga oluline, suudavad tööhõivet luua ka
+järgmistel aastatel. Teoreetiliselt võib tööhõive seisukohalt näha siin kahte
+ohtu. Esiteks, kallineva tootmissisendi puhul võivad nad kättesaadavatele
+turgudele müügi tõstmiseks suurendada pigem tootlust kui töökohti. Eeldused
+peamiselt tootluse tõstmise strateegia realiseerimiseks on taolistel ettevõtetel
+olemas. Teiseks, kas tootmisisendi kallinemise surve või konkureerivate
+asukohtade tõmbe tõttu võivad taolised ettevõtted liikuda "parematele
+jahimaadele" või siis lihtsalt lõpetada tootmise. Nende ohtude võimalikkusele me
+järgnevas arutelus trendide võimaliku jätkuvuse üle ka keskendume.
+Majandusteadlaste diskussioonis, kus tugineti ka erinevate analüütikute
+käsutuses olevaile andmetele, jäi domineerima siiski seisukoht, et Eesti
+palgatase on siiski veel sedavõrd madal, et palga prognoositava kasvu tempoga
+(eeldatav reaalkasv ca 5%), ei tohiks lähiperioodil tekkida olukorda, mis viiks
+tootmissisendi hinna tõusu tõttu vajamineva tööjõu vähenemisele. Ettevõtted on
+ka lähiaastatel turgude olemasolu korral huvitatud investeerima pigem täiendava
+tööjõu palkamisse kui tootluse tõstmisse (näiteks seadmetesse). Tootmine ei
+muutu väga kapitalimahukaks. Kas seda olukorda majanduse kui terviku seisukohalt
+ühemõtteliselt positiivseks lugeda, on muidugi teine küsimus. Kui jõupingutused,
+sh innovatsioon ei ole suunatud kulude, sh tööjõu kokkuhoidmisele, siis võib see
+hilisemal perioodil, kui kallinemine muutub tõsiseks probleemiks, anda
+tagasilöögi. Hiljuti läbi viidud Eesti ettevõtete innovatsiooni uuring näitas,
+et reeglina ei kuulu kulude, sh tööjõukulude kokkuhoid innovatsiooni (toote - ja
+tehnoloogiauuenduse ja sellega seotud protsessiuuenduse kesksete eesmärkide
+hulka). Olukord on erinevates sektorites muidugi erinev, kuid tervikuna ei peaks
+siin tööhõivele suurt ohtu olema. Ka sellised eksportivad sektorid, kus
+odavamatesse maadesse liikumine on tõenäoline, nagu näiteks õmblus- ja
+tekstiilitööstus, peaksid kallinemise seisukohalt hinnates veel 3-4 aastat vastu
+pidama. Samal ajal näiteks masinaehituses on selgelt limiteerivaks teguriks
+mitte tööjõu maksumus vaid puudujääk. Positiivset efekti peaks andma
+kombinatsioon kahest tegurist, millest üheks on edu EL liitumisel, ja teiseks
+Eesti ettevõtete tulumaksu säilumine, vähemalt esialgsel perioodil. Edu EL-iga
+liitumisel aitab kaasa sellele, et Eestis asuvad või siia loodavad ettevõtted
+haaratakse enam kaasa EL turule tootvatesse võrgustikesse. Näiteks Visegradi
+maade ettevõtted on taoliselt võrgustunud enam kui eesti ettevõtted. Ettevõtte
+tulumaksuerisus Eestis on tõenäoliselt stiimul Soome ja Rootsi väike- ja
+keskmistele ettevõtetele, kelle potentsiaal veel odavamatele ja kaugemal
+asuvatele turgudele liikuda on piiratud. Eeltoodud loogika puhul tuleb
+arvestada, et see käsitleb vaid tootmissisendi ja turgudele jõudmisega
+seonduvaid argumente. Võib tekkida aga tagasilööke seoses konjuktuuri
+kõikumistega erinevatel turgudel, kolmandate maade kauba sisenemisega turgudele,
+kuhu oleme varem eksportinud. Viimase puhul on näiteks Kreenholmi Manufaktuur,
+kellel tekkisid probleemid USA turul seoses aasia kauba sisenemisega sinna.
+Tagasilööke võib tekkida ka seoses toorme probleemidega (kalapüügikvoodid seoses
+kalavarude seisundiga). Need probleemid võivad eksportivate ettevõtete seisundit
+ajutiselt halvendada ja tuua kaasa ka tööhõive vähenemise. Arvestades ettevõtet
+jaotust kodumaise nõudluse rahuldajateks, allhankeeksportijateks, ja
+otseeksportijateks, võib konstrueerida järgmise loogika. 2002. aastal on nii
+majandus kui tööhõive kasvanud eelkõige kodumaise nõudluse rahuldamise teel, mis
+eeldatavasti on töömahukas ja teatud määral ka nn "otseeksportijate" arvel.
+Allhanketootjate-eksportijate panus on olnud peaaegu aasta lõpuni ju
+tagasihoidlik. eeldame, et allhanke tegijad saavad varsti hoo sisse; samas on
+kahtlane, kas see oluliselt töökohtade juurdekasvu tekitab, kuna eriti
+kõrgtehnoloogia sektori allhanke osa üldises tööhõives on perifeerne oletame, et
+"otseeksportijad" (mitte -allhanke tegijad) jätkavad enam-vähem normaalselt. Nad
+on aga valdavalt low-tech ettevõtted ning nende tööhõive on Eestis viimase 6-7 a
+jooksul tasapisi langenud. Ilmselt jätkub tehnologiseerumine ja
+ratsionaliseerumine nii, et ka siis kui toodang (eksport) kasvab, ei pruugi uusi
+töökohti palju juurde tekkida. eksportiv teenindus on mitmepalgeline. Näiteks
+transiidisektoris ta eriti tööjõumahukas ei ole, mitmetes muudes harudes aga
+küll. Teatud tõenäosus tööhõive juurdekasvuks on seega siin olemas. Tööhõivet
+tõstva tegurina tuleb käsitleda ka EL poolseid kavandatavaid abinõusid, mis on
+esitatud Riikliku Arengukava projektis (RAK projekt) eelkõige sellistes harudes
+nagu keskkonnakaitse, transport, põllumajandus. Järeldused Tööturu ja
+majandustegurite dünaamika näitab, et esmane, turumajanduslik
+ümberstruktureerumine, mis mõjutas tööturgu 90ndate alguses, on asendumas üha
+enam tsükliliste muutuste mehhanismidega, mis tulenevad paljuski globaalse
+iseloomuga muutustest majanduses ja mõjutavad Eesti tööturgu peamiselt oluliste
+välisturgude seisundi muutumise kaudu. Tööturu arengus alates aastast 1989
+eristada 3 perioodi: I esmane, turumajanduslik ümberstruktureerumine, millega
+kaasnes tööjõu sektoritevaheline ümberpaiknemine (ca 1989-1995). Peamised
+tööturu protsesside majanduslikud mõjurid olid seotud ettevõtete kohanemisega
+turumajanduslike printsiipidega II suhtelise stabiilsuse perioodil (ca
+1995-1998) III tsükliliste muutuste mõju kasvu periood alates umbes aastast
+1998. Ülemineku-spetsiifiliste struktuursete tegurite mõju vähenemine ja
+tsükliliste, eelkõige välisturgude käitumisest tingitud mõjude kasv töötuturu
+protsessidele Inflatsioon, palgad ja töötus Viimase 10 aasta jooksul on Eestis
+tervikuna valitsenud märkimisväärne negatiivne korrelatsioon (-0,65)
+inflatsiooni ja töötuse vahel. Ilmselt on mõlemad näitajad siiski mõjutatud
+kolmandatest teguritest, sh hinnataseme konvergentsist. Eesti miinimumpalga ja
+keskmise palga suhe on viimasel kaheksal aastal muutunud väga sarnaselt
+töötusega. Miinimumpalgal tundub olema normatiivne roll palgataseme
+kohandumisele - lisaks sellele, et see võib takistada tööandjatel tööle võtmast
+vähemproduktiivset tööjõudu, suurendab ta ka reservatsioonipalga määra. Selle
+potentsiaalset ohtu kätkeva seose (hinnakonvergentsi jätkumise tingimustes)
+nõrgenemine eeldaks toodangu lisandväärtuse ja tootlikkuse tõusu. Kuna Eesti
+keskmise palga pideva nominaalkasvu tingimustes on pidevalt kasvanud ka töötus,
+siis võiks oletada ka põhjuslikku seost palkade (liiga) kiire kasvu ja töötuse
+vahel. Töötute palgasoovid (reservatsioonipalga näitajana) on samuti pidevalt
+kasvanud - osaliselt samuti keskmise palga kasvu tõttu. Teisalt viitab 2002. a.
+areng ka siseturu võimele genereerida majanduskasvu ja tööhõivet. Võib eeldada,
+et vaadeldav seos on majanduse erinevatel arenguperioodidel erinev. Eesti
+keskmise palga väline ostujõud on viimasel kümnendil väga palju kordi tõusnud,
+kuid sisemine ostujõud on käitunud erinevate toodete ja varade lõikes väga
+erinevalt. Kõige rohkem on Eesti keskmise palga Eestimaine ostujõud tõusnud
+importseadmete osas ja kõige rohkem langenud energiakandjate osas.
+Investeeringud ja tööhõive Välismaailmale suunatud ettevõtted, kellel on palju
+välisinvesteeringuid ja kõrge ekspordikäibe tase, on tekitanud oluliselt rohkem
+tööhõivet kui koduturule suunatud ettevõtted. See efekt ei ole siiski nii
+oluline kaua turul püsinud (ja keskmisest suuremate) ettevõtete puhul, kus
+väliskapitali ja ekspordi (viitajaga 1 aasta) tööhõivet suurendav mõju on
+täheldatav vaid aastatel 1998-1999. Kuigi ettevõtete andmete empiiriline uuring
+näitas, et kodumaine nõudlus ei ole suutnud olulist hõive kasvu tekitada (mis on
+ilmselt tingitud kodumaise majanduse madalseisust, mille tingimustes võimendus
+ka likviidsuskriis), viitas kauem turul püsinud ettevõtete 4 aastat hõlmava
+perioodi analüüs aga ka sellele, et tegemist võis olla 1999-2000. a. alguse
+lokaalse nähtusega, ning pikemas perspektiivis hakkab nii kodumaise käibe tase
+kui kasv tööhõivet positiivses suunas mõjutama. Tõenäoliselt tekib tööhõive
+kasvu efekt eelkõige töömahukate kohalike teenuste kasvu kaudu (sama efekt oli
+täheldatava Iirimaal 90ndate lõpul). Tõenäoliselt võib tõsisem vastava tööhõive
+tõus toimuda siiski praegusest tunduvalt kõrgemate sissetulekute kasvu puhul. Ka
+Eesti Panga viimased analüüsid, mis on tehtud aastate 2001 ja 2002 kohta,
+näitavadki, et majanduskasvu "mootoreiks" on peale 2001. aastat üha enam olnud
+sisemaine nõudlus. Ehitistesse tehtud investeeringud on suurendanud oluliselt
+tööhõivet. Masinatesse tehtud investeeringute mõju hõivele sõltub aga üldisest
+tehnoloogia tasemest. Siin võib olla tegemist asendusefektiga, mille toimel
+tehnoloogia asendab teatud tingimustel ja teatud määral tööjõudu. Ehitistesse
+investeerimine annab kiirema kasvu (aastase viitajaga) ka juhul, kui jagada
+ettevõtted nelja gruppi: ettevõtted, kes on investeerinud nii ehitistesse kui
+masinatesse; ettevõtted, kes on investeerinud ainult masinatesse; ettevõtted,
+kes on investeerinud ainult ehitistesse ning ettevõtted, kes ei ole
+investeerinud ei ehitistesse ega ka masinatesse). Eriti tugevat positiivset mõju
+avaldavad kõigil aastatel tööhõivele need ettevõtted, kes on investeerinud nii
+ehitistesse kui ka masinatesse, mis viitab otseselt tootmise laienemisele.
+Palkade taseme ja tõusu tööhõivet vähendav mõju tuleb ilmsiks ka pikemate
+aegridade tingimustes, kuigi siin esineb mõningaid kõrvalekaldeid üksikute
+aastate lõikes. Kuigi kapitali sissevoolu mõju tööhõivele ei ole ilmselt
+ühemõtteliselt positiivne (kapitali sissevool Eestisse on toimunud ikkagi koos
+tööpuuduse kasvuga viimase kümnendi jooksul), näitab meie empiiriline analüüs
+pigem kapitali sissevoolu positiivset mõju (mis oli eriti ilmne 1999. a. ja
+pigem neutraalne 2000. a.). Mobiilsus ja töötus Eesti tööturu näitajate andmeil
+tehtud analüüside põhjal esineb seos, mille alusel madalam töötuse määr seondub
+kõrgema mobiilsuse tõenäosusega. Mobiilsuse tingimused ja iseloom esmase
+ümberstruktureerumise perioodil olid oluliselt teistsugused kui peale 1998/1999.
+a.. Võib eeldada, et kuna üleminekuperioodi alguses oli liikumine suurem ja
+esines enam töölt tööle liikumist, siis töötajate oskuste sobimatus uute töödega
+polnud väga suur. Liikumine oli 90ndate alguses lihtsam nii seetõttu, et
+töökohti oli suhteliselt rohkem, tehnoloogia muutused sel perioodil polnud veel
+nii laiaulatuslikud, kvaliteedinõuded ja töötajatele esitatavad nõudmised polnud
+nii kõrged kui 90ndate teisel poolel. Väliskapitalile kuuluvate ettevõtete
+osakaal on samuti suurenenud, mis omakorda on mõjutanud tööjõu nõudmise
+iseloomu. Kuni 1994 /1995 langes lühiajaline tööpuudus järsult ja kasvas
+pikaajaline tööpuudus. Selle tendentsi seos liikumisega võib olla kahene: ühelt
+poolt kaasnes kiirete muutustega lühiajalise tööpuuduse suhteliselt kõrge tase
+(eriti enne 1992/1993), võrreldes pikaajalise tööpuudusega. Pika- ja lühiajalise
+tööpuuduse osakaalude muutumine pikaajalise tööpuuduse kasvu suunas teisalt
+näitab, et hiljem hakkas koos stabiliseerumisega toimima nii hõivatute kui ka
+töötuks jäänute "kapseldumine" ning eriti töötusest hõivesse liikumise
+võimalused hakkasid vähenema. On selge, et liikumine tööturul ja selle seos
+töötusega on palju keerukam kui see peegeldub seisundite vahelises liikumises.
+Nii näiteks ei pruugi uute töökohtade teke vähendada töötust, samas aga võib
+kaasa tuua suurema liikumise ja ümberpaiknemise, eriti kui pidada silmas
+hariduslikku ekspansiooni, mis tõenäoliselt toob kaasa edasise vähem haritute
+väljatõrjumise. Kuigi mittetraditsiooniliste töövormide osakaal ei ole suur, on
+nende osakaal suurenemas. On küllaltki tõenäoline, eriti kui eeldame, et
+majanduse tsükliliste muutuste komponendi mõju tööhõivele võib edaspidi pigem
+kasvada, et ka mittetraditsiooniliste tööviiside ja -vormide osa tööhõives
+kasvab. Mittetraditsioonilist, k.a ajaliselt paindlikku (ja samas ebastabiilset)
+tööhõivet esineb kõige enam teenindussektoris. Kui osaajaga töö ja ajutine töö
+kaldub olema rohkem nende osaks, kes on tööturul üldiselt ebasoodsamal
+positsioonil (äärmuslikud vanuserühmad ja naised), siis kõrvaltööde dünaamika
+näitab kõrvaltööde kandumist kõrgematele ametipositsioonidele ja kõrgema
+haridustasemega töötajate kätte. Tööturg näib reageerivat ka tööhõive
+kokkutõmbumisele mittetraditsioonilise tööhõive kasvuga. Nii näiteks 2000.
+aastal, kui tööpuudus oli kõrge ja hõive madalseisus, võis täheldada osaajaga
+töö kasvu, enam oli neid, kes ei leidnud täisajaga tööd, suurenes ajutise töö
+osakaal, hõivatud uue töö otsijate osakaal oli perioodi kõrgeim ning otsiti enam
+alalist tööd ajutise asemel. Töö "koguhulk" on vahemikus 1989-2001. a. vähenenud
+mitme ETU näitaja alusel nagu näiteks keskmine nädala töötundide arv ja
+kõrvaltööde osakaal; inimeste osakaal, kes soovivad rohkem töötada kasvab nii
+nagu ka uue ja lisatöö otsijate osakaal ning inimeste osakaal, kes töötavad
+osaajaga, kuna ei leia täisaja tööd. Sama tendentsi on kinnitanud ka tööde
+loomise ja kadumise määra analüüs (tabel 2.1, osa II). Teatud normaliseerumist
+võib täheldada ka töökeskkondi iseloomustavate näitajate muutumist vaadates ..
+Töölt ajutises puudumises on vähenenud sundpuhkuste osakaal ja suurenenud
+puhkuste osakaal ning majanduslikel põhjustel on selles üha vähem rolli.
+Õppimises ja kursustel osalus on suhteliselt vähene ja täienduskoolituses
+osalemine ebaühtlane. Analüüsitud välismaiste analoogiate ja nende Eesti
+seisundiga suhtestamise baasil võib teha järgmised järeldused. Taustriikide
+tööhõivealase dünaamika analüüs näitas palgataseme dünaamika kahesugust seost
+tööhõivega, seda tulenevalt palgadünaamika ja tootluse vahekorrast ja
+palgakulude üldtasemest teiste tootmiskuludega võrreldes. Iiri majandusarengu
+kogemus 1980. aastate teisel poolel näitas, et makromajanduslikult kriitilises
+seisus võib tekkida olukord, kus palgataseme tõusu pidurdamise poliitika võib
+osutuda oluliseks (kui ei tahetakse minna maksukoormuse tõusule), pidurdamaks
+tööpuuduse kasvu ja tasakaalustamaks makromajanduslikult ohtlikuks muutunud
+situatsiooni. (Iiri näite puhul õnnestusid need eesmärgid saavutada küllalt
+lühikese aja jooksul ja seejärel hakkas palk koos tootluse tõusu ja
+majanduskasvuga uuesti tõusma.) Teiselt poolt, just nii palga kui muude
+elanikkonna sissetulekute kasv peale hoogsat majanduskasvu oli teguriks, mis
+tõstis nõudlust kodumaistele teenustele ja aitas hüppeliselt tõsta tööhõivet.
+Hollandi näide 1980. aastatest kirjeldab olukorda, kus palgatase on tõusnud,
+võrreldes tootluse dünaamikaga juba liiga kõrgele ning seetõttu osutus
+vajalikuks kompleks abinõusid, kus palgakasvu pidurdumine oli võrreldes abiraha
+maksmise piiramise ja tööturu liberaliseerimisega üheks paketi elemendiks.
+Tšehhi materjali alusel võib eeldada, et võrreldes tootlusega suhteliselt
+kõrgeks kerkinud palgakulud olid üheks põhjuseks tööpuuduse tõusule 1990.
+aastate teisel poolel. Milline oli aga selle teguri suhteline tähtsus tööpuuduse
+suurenemisel, on siiski kättesaadava materjali baasil raske öelda. Seega
+sõltuvalt palga ja tootluse tõusu dünaamikast ja palga üldtasemest võib palga
+kasv anda tööhõivele täiesti vastassuunalisi sisendeid. Eesti situatsiooni
+aastal 2002 võib interpreteerida mõlemat pidi: esiteks, analoogiliselt Iiri
+situatsioonile 1980. aastate teisel poolel, mil olukorra makromajanduslik
+ohtlikkus (kui eeldada, et tarbimine jätkub ja allhankeeksport ei taastu) võib
+panna kiirenevale palgakasvule vaatama kriitilise pilguga); teiseks,
+analoogiliselt Iirimaa olukorraga 1990. aastate lõpul (palgakasv toimis kui
+kodumaistele teenustele täiendava nõudluse ja sealtkaudu ka täiendava tööhõive
+genereerija). Väliskapitali (Iirimaa puhul kallima, Tšehhi näite puhul odavama
+allhanke tootmisesse investeeritud kapital) otsest tööhõivet loova võime suhtes
+kutsuvad nii Iirimaa näide (mõlemad ajaperioodid) kui Tšehhi näide (1990.
+aastate teine pool) üles ettevaatusele. Ta on olnud majanduslikult väga kasulik,
+kuid loonud tööhõivet loodetust vähem. Pealegi on allhankel baseeruv tööhõive,
+eriti kõrgtehnoloogiasektoris, rahvusvahelise majanduskonjunktuuri halvenedes
+kiirelt vähenev. Eesti ekspordi, s.h välismaistel otseinvesteeringutel baseeruva
+ekspordi, tööhõiveloomise alast jätkusuutlikkust võiks, arvestades ka praegust
+palkade madalat taset, lugeda siiski suhteliselt kõrgeks. Iirimaa kogemus näitas
+aktiivsete tööturupoliitika meetmete üliolulist rolli. Perioodil, mis eelnes
+tööpuuduse hüppelisele langusele, investeeriti neisse poliitikatesse vägagi
+palju (1996. aastal 1,75% SKP-st). Aastad 2000 ja 2001 on olnud näide sellest,
+kuidas majanduse tsüklilisus võib tööhõive suhtes toimida. Majanduse madalseisus
+(1999) oli peamiseks tööhõive tekitajaks välissektor (väliskapital kui eksport).
+2000. a. oli kodumaise käibe osa juba olulisem kui 1999. a. ja väliskäibe osa
+juba vähem oluline. 2000. a. alguses hakkas väliskonjuktuur ebasoodsamaks
+muutuma, see mõju ei avaldunud veel ekspordimahus ja 2000. a. oli allhanke
+ekspordi osatähtsus SKP-s suur. Ka tootlikkus oli 2000. a. kõrgem kui 1999. a.
+ja 2000. a., st masinatesse (tehnoloogiasse) tehtud investeeringud väljendusid
+2000. a. kõrges tootlikkuses, tekitamata aga täiendavat tööhõivet, kuna üldise
+kõrgema tehnoloogia taseme juures hakati eeldatavalt enam tootmist
+ratsionaliseerima. 2001. aasta nõudluse orientatsiooniga koduturule aga kaasnes
+madalam tootlikkus ja tööhõive kasv Kasutatud allikad LISA 1. Tööturu trendide
+tabelid Andmeallikad: ESA andmebaas (?), teabenõuded ESA-st, Eesti
+tööjõu-uuringud 1995 ja 1997, Eesti tööjõu-uuring. Tööjõud Eestis 1997. aasta II
+kvartalis, Tööjõud 1998 - Tööjõud 2001 osaajatööaeg - tavaline nädalatööaeg
+põhitööl alla 35 tunni, v.a seadusega ettenähtud juhud vaeghõivatud - soovivad
+rohkem töötada ja on valmis lisatööd kohe (kahe nädala jooksul) vastu võtma
+Osaajatöötajad põhitööl osaajatöö põhjuse järgi, % 1989-2001 Kõrvaltöödega
+hõivatud soo, majandussektori, hõivestaatuse, kõrvaltöö pidevuse, rahvuse järgi
+Kõrvaltöödega hõivatud hariduse järgi, 1989-2001 Eesti haridustase: esimene tase
+- alg- ja põhiharidus; teine tase - keskharidus, kutseharidus, keskeriharidus
+pärast põhiharidust; kolmas tase - keskeriharidus pärast keskharidust,
+kõrgharidus, magistri- ja doktorikraad. Hõivatud põhitöö kestuse järgi,
+1995-2001, % Viimase 12 kuu jooksul töö saanud hõivatud töösaamisviisi järgi,
+1989-2001 15-74aastased mittetöötavad (töötud ja mitteaktiivsed) viimaselt
+töökohalt lahkumise põhjuse järgi, %, 1995-2001 1995: töötasid rohkem kui 6
+aastat tagasi Allikas: ESA teabenõue 15-69aastased mitteaktiivsed soo ja
+mitteaktiivsuse põhjuse järgi, (aastakeskmine, tuhat) 1989-2001 Töötuse määr,
+15-74. a., 1989-2001, % (aastakeskmine) Töötud töötusperioodi kestuse järgi
+protsentides, %, 1991-2001 Töötud töötuseelse seisundi järgi, %, 1991-2001
+Töötud riiklikku tööhõivetalitusse pöördumise ja mittepöördumise järgi, %,
+1995-2000 Töötud töö otsimise meetodi järgi, %, 1995-2000