text
stringlengths 0
388k
| heading
stringlengths 1
196
| url
stringlengths 30
223
| leadin
stringlengths 4
5.8k
|
|---|---|---|---|
Neljapäeval allkirjastatud kokkuleppes sõnastasid kolme võimuerakonna juhid, et valitsuskoalitsioon seisab ühemõtteliselt viha õhutamise vastu. Samuti võtsid kolme erakonna juhid kohustuse suhtuda austusega teistesse inimestesse ja kaitsta inimväärikust.
"Soovime kampaaniat läbi viia keskendudes sisulistele argumentidele ja maailmavaatelistele tõekspidamistele, vältides solvavat ning ähvardavat retoorikat ja käitumist," seisab ühisavalduses.
Mõni tund hiljem kirjutas EKRE riigikogu liige ja rahvusringhäälingu nõukogu liige Urmas Reitelmann Facebooki väga solvava postituse saate "Ringvaade" juhtide aadressil.
Martin Helme Reitelmanni postitust viha õhutavaks ei pea.
"Kindlasti ei olnud ta viha õhutav," ütles Helme.
Ajakirjanik Arp Mülleri täpsustavale küsimusele, kas see oli solvav, vastas Helme, et see sõltub vaatenurgast. "Ma kujutan ette, et need, kelle kohta seda öeldi, tundsid ennast halvasti, puudutatuna. See on suhteliselt tõenäoline, et nii on."
Ajakirjaniku küsimusele, kas taoline väljendus on vastuolus paar tundi varem allkirjastatud ühisavalduses sisalduvaga, vastas Helme: "Me peaks püüdma vältida jah sellist inimestele templite otsa ette löömist. See on tõsi."
Reede hommikul oli Reitelmann oma postituse eemaldanud.
ERR-i juhatus mõistab Reitelmanni sõnavalingu hukka
ERR-i juhatuse esimees Erik Roose kirjutas pöördumises ERR-i töötajatele, et Reitelmanni postituse sisu ei pea ta vajalikuks selle sisu tõttu korrata. "Piisab, kui ütlen, et sellised sõnad ja väljenduslaad ei sobi kellelegi, eriti aga ERR-i nõukogu liikmele," kirjutas Roose.
Kuigi postitus ise on nüüdseks kustutatud, ei tähenda see Roose sõnul nagu seda ei olekski olnud. "ERR-i tööle võib alati tagasisidet anda, kuid tehes seda konstruktiivselt, sisuliselt ja viisakalt. Nõukogu liikme Urmas Reitelmanni postitus oli kõike muud ja kinnitan kõikidele töötajatele, et juhatus mõistab sellised solvavad sõnavalingud ühemõtteliselt hukka."
ERR-i juhatus ootab sama ka nõukogult, kes, nagu seadus ütleb, "peab oma kohustusi täitma rahvusringhäälingule lojaalselt ja nõukogu liikmele vajaliku hoolega."
Roose lisas veel, jätkab sel teemal nõukoguga suhtlemist.
Rahvusringhäälingu nõukogu esimees Rein Veidemann ütles, et kavatseb teha EKRE esimehele Martin Helmele ettepaneku kutsuda Reitelmann ERR-i nõukogust tagasi. | Küsimus Martin Helmele: kust läheb viha õhutamise ja solvamise piir? | https://www.err.ee/1150558/kusimus-martin-helmele-kust-laheb-viha-ohutamise-ja-solvamise-piir | EKRE esimees Martin Helme ei pea oma erakonnakaaslase Urmas Reitelmanni väljaütlemisi ERR-i saatejuhtide aadressil viha õhutavaks ning leiab, et see, kas kellegi sõnad on solvavad, on suhteline, kuid soovitas siiski vältida inimeste sildistamist. ERR-i juhatuse esimees Erik Roose mõistab Reitelmanni sõnavalingu ühemõtteliselt hukka. |
Saaremaa ja Lausanne'i vaheline avamäng pidi toimuma 4. novembril Kuressaares ja korduskohtumine 11. novembril Šveitsis.
"Kahju, et meie esimene vastane loobus Challenge Cupi mängudest. Samas mõistame nende otsust ja loodame, et olukord paraneb ning saame sel hooajal siiski ka eurosarja mänge mängida," sõnas Saaremaa VK mänedžer Hannes Sepp.
Saaremaa järgmise ringi vastane tuleb paarist Gorodoki Epicentr-Podolyany (Ukraina) – Belgradi Partizan (Serbia). Kaheksandikfinaalidega tehakse algust detsembris.
Ka teine eurosarjas osalev Eesti klubi Pärnu Võrkpalliklubi pääses samal viisil järgmisse ringi, sest ka nende avaringi vastane Kokkola Tiikerit loobus sarjas osalemast. Lisaks on oma loobumisest teatanud Norra klubi Bergeni TIF Viking. | Saaremaa pääses Šveitsi klubi loobumise tõttu eurosarjas järgmisesse ringi | https://sport.err.ee/1150615/saaremaa-paases-sveitsi-klubi-loobumise-tottu-eurosarjas-jargmisesse-ringi | CEV Challenge Cupil osalev Saaremaa Võrkpalliklubi pääses ilma mänguta kaheksandikfinaali, sest nende avaringi vastane Lausanne UC loobus koroonaviiruse leviku tõttu sarjas mängimisest. |
Leedus lisandus viimase ööpäevaga 442 uut koroonaga nakatunut, teatas reedel tervishoiuministeerium. See on kolmandat päeva järjest uus nakatumiste rekord, neljapäeval teatas Leedu terviseamet 424 uuest nakatunust.
Ligi pooled ehk 215 nakatunut elavad Vilniuse maakonnas, 72 Kaunase ja 45 Klaipeda maakonnas, teatas riigi ringhääling. Uutest juhtumitest 168 saab seostada juba teadaolevate nakatumiskolletega, 95 juhtumi puhul ei ole nakkuse allikas teada.
Silmapaistvalt vähe inimesi on nakkuse kaasa toonud välismaalt - selliseid oli reedel ainult neli: kaks Norrast saabunut, üks Venemaalt ja üks Hollandist.
COVID-19 tõttu suri viimase ööpäevaga üks üle 80-aastane inimene ning lisaks veel kuus koroonaga nakatunut, kelle surma põhjus oli muu.
Leedus on koroonadiagnoosi saanud 9104 inimest, neist aktiivseid juhtumeid on 4956 ja 3978 on haigusest paranenud. Surnud on kokku 126 inimest.
Praegu on koroonaviiruse tõttu isolatsioonis 30 923 inimest.
Lätis 250 uut nakatunut
Läti haiguste ennetuse- ja kontrollikeskuse reedeste andmete kohaselt avastati ööpäevaga rekordilised 250 uut nakatunut. Viimase ööpäevaga testiti 5726 inimest, mis on samuti ööpäeva rekord.
Kokku on Lätis koroona tõttu praegu haiglas 113 inimest, neist raskes seisundis on kümme inimest.
Üks koroonaga naktunud inimene vanusegrupist 55-60 eluaastat suri viimase ööpäevaga, kokku on Lätis COVID-19 tõttu surnud 50 inimest.
Alates pandeemia algusest on Lätis registreeritud 4208 koroonaviirusega nakatumist, neist 1357 on tänaseks tervenenud.
Rekordid ka Poolas ja Venemaal
Uuest koroonaga nakatunute ööpäevasest rekordist teatasid reedel ka Poola ja Venemaa.
Venemaal ületas ametlik ööpäevane nakatunute arv esmakordselt 17 000 piiri - Vene võimud teatasid reedel 17 340 uuest nakatunust. Moskvas registreeriti 5478 uut nakkusekandjat, Peterburis 710, Leningradi oblastis 133 ja Pihkva oblastis 97 ja Kaliningradi oblastis 85 uut juhtumit.
Vene nakkushaigustega võitlemise staabi teatel ei ole 27,7 protsendil nakatunutest haigusnähte.
Kokku on Venemaal ametlike andmete kohaselt avastatud 1 480 646 koroonaviiruse juhtu, surnud on 25 525 inimest.
Poola tervishoiuministeerium teatas reedel 13 632 uuest nakkusjuhtumist, mis on samuti suurim arv alates pandeemia algusest tänavu kevadel. Ööpäevaga suri COVID-19 tõttu Poolas 16 patsienti, veel 137 koroonaga nakatunut suri muudel põhjustel.
Kokku on pandeemia algusest Poolas registreeritud 228 318 nakkusjuhtumit, surnud on haiguse tõttu 4172 inimest.
Poola tervishoiuminister Adam Niedzielski ütles reedel, et riik loodab järgmisel nädalal hoida uute nakatunute arvu allpool 18 000 piiri.
Soomes 219 uut nakatunut
Soome terviseamet teatas reedel 219 uuest nakatunust, kokku on riigis pandeemia algusest saadik registreeritud 14 474 nakatunut.
Suurim hulk uusi nakatunuid lisandus Helsingi ja Uusimaa piirkonnast, kus avastati viimase ööpevaga 122 koroonaga nakatunut. Vaasa haiglapiirkonnas avastati 24 ja Edela-Soomest 18 uut nakatunut.
Reedese seisuga oli Euroopa haiguste kontrolli ja ennetuskeskuse (ECDC) andmeil Leedu viimase 14 päeva nakatumismäär 100 000 elaniku kohta 108,7, Lätil 82,7, Soomel 52,7 ja Eestil 36,8. | Leedus, Lätis ja Venemaal uued koroonaga nakatumise rekordid | https://www.err.ee/1150612/leedus-latis-ja-venemaal-uued-koroonaga-nakatumise-rekordid | Leedus, Lätis ja Venemaal registreeriti reedel koroonaviirusega nakatumise uued ööpäevased rekordid. |
Paljassaarele rajatavat töökodade kompleksi Naked Island võib pidada Eesti üheks suuremaks eraalgatuslikuks kunstitaristu arendusprojektiks. Ligi 1300 ruutmeetri suuruses töökojahoones, mis avatakse 2021. aasta kevadel, ootavad kasutajat mitmesuguste tehniliste võimalustega töölauad, täisfunktsionaalne metalli- ja puidutöökoda, professionaalne värvikamber, välitööala ning mitmeotstarbeline projektiruum. Korraldatakse koolitusi ja loomeinimesed saavad kasutada ka meistrite teenuseid. Eesmärk on luua terviklik kompleks, kus igasuguse idee saab teostada lõpuni. Kohtusin Naked Islandi asutajate Rael Arteli, Bruno Kadaku, Flo Kasearu ja Tõnu Narroga, et uurida, miks nad pidasid Naked Islandi projekti vajalikuks ja mida see nendele tähendab.
Olete loomeinimestena kõik tihedalt kunstivaldkonnaga seotud, kuid siiski eri nurga alt. Kindlasti on teil Naked Islandiga omad eesmärgid, plaanid ja vajadused. Palun rääkige, mida tähendab teile Naked Island ja miks te seda teete.
Tõnu Narro: Naked Island on töökodade kompleks. Äratundmine, et sellist kohta on vaja, tuli suheldes loomeinimestega, kes soovisid paljusid asju teha, kuid minu stuudioruum oli väike, head tingimused puudusid. Oli selge, et toimiva töökoja järele on suur vajadus. Sellise projekti puhul on tähtis luua toimiv unistuste töökoda. Töökoda, kus koos teistega saab lahendada põnevaid ülesandeid.
Bruno Kadak: Naked Islandi idee sai alguse siis, kui sattusime aastaid tagasi ühe laua taha asju arutama. Piisas ainult ühest sõnast ja nii see idanema läks. Oleme kõik töötanud õppejõuna, oleme kunstnikud, pea- ja alltöövõtjad ning seega leidsime kiiresti ühise keele. Otsus osta hoone, kuhu Naked Island rajada, tuli idee väljakäimisest juba kuu aega hiljem. See oli aastal 2016. Otsekohe olime jõudnud meeldiva äratundmiseni, et sobime seda projekti koos vedama. Mul on ääretult hea meel, et meil on kokku tulnud niivõrd tugev tiim.
Flo Kasearu: Esmase idee lükkas käima meie oma vajadus. Brunol oli Tallinnas stuudiot vaja, Tõnu vajas paremaid töötingimusi ning minul pole siiamaani oma stuudiot. Olin käinud mitut stuudioruumi vaatamas, kuid sobivat ei leidnud. Selle peale tekkiski mõte, et kui renditavad ruumid ei sobi, siis tuleb ise teha. Meie vajame paindlikkust, näiteks võimalust mõne projekti tegemiseks laieneda õuealale.
Rael Artel: Naked Island on eelkõige võimalus teha midagi väga suurt, teistsugust ja põnevat, mille täit potentsiaali me praegu veel võib-olla ei tajugi. Loomulikult on füüsiline ruum, unistuste töökoda ja praktilised lahendused kunsti- ja disainivaldkonnas töötajale tähtsad, kuid selles projektis näen just nimelt võimalust teha midagi täiesti uut ja unikaalset. Üritan ka teoreetiliselt määratleda, kuidas hoonest ja sellest, mida seal tehakse, üldse mõelda ja rääkida. Kõik etapid – äriprojekt, megahanked, ehitusperiood, teenusedisain, kasutajate kaasamine – on põnevad olnud, loodetavasti seda põnevust jätkub.
Kadak: Oleme need neli aastat kasvanud koos selle projektiga ja kogu aeg saanud teada midagi uut. See, kust idee algas ja kuhu praeguseks jõudnud oleme, on eri asjad.
Narro: Praeguseks on oma töökoda selle projekti juures väike osa. Maja tervikuna on juba tähtsam kui see, et saame endale stuudiod või töökojad. Protsess on laienenud suuremaks ja võimsaks.
Peatungi korraks tiimil. Olete varem koostööprojekte teinud ning kõigil teil on selle kõrval eraldi palju toimumas: näitused, uued teosed ja teised projektid. Kuidas te olete oma Naked Islandi tiimi üles ehitanud? Kas on juba välja kujunenud, kes mille eest vastutab?
Artel: Määrasime need rollid EASile esitatud äriplaanis ja suuresti on see nii ka jäänud.
Kadak: Valikud said tehtud ka varasemast kogemusest. Kuna Raelil on varasem (projekti)juhtimiskogemus ja dokumendihaldusoskus, siis EASiga suhtlus, aruandlus ja äriplaani temaatika on tema peal. Tõnu on tehniliselt tugev, oskab lugeda jooniseid ja suhtleb ehitajatega. Flo aitas teha küsitlusi, kliendiuuringuid, tegeleb EASi protokollide ja hinnapakkumise hankimisega ning kodulehega.
Artel: Bruno haldab Naked Islandi finantside poolt.
Narro: Üldjooned on meil seega paigas, kuid tekkinud on suur hulk küsimusi ja teemasid, mida peamegi lahendama koos. Aeg-ajalt peaks tegema koosoleku, kus arutada, millised on kõik järgmised vajalikud koosolekud. Praegu on hoog sees ja neljakesi ühiselt vastutades haarame endale juba hoo pealt ülesandeid, sest teame, et probleemid lihtsalt peavad lahendatud saama.
Kadak: On väga hea, et meil on erinevad tugevad küljed, ja seega sobime hästi kokku. Kuna tunneme üksteist juba kaua, siis on ka see suur tugevus, et teame üksteise tugevusi ja nõrkusi.
Kasearu: Mina näiteks ei võta seda oma kunstiprojektina. See on täiesti eraldi asi, kus ma vastutan omanikuna ka raha eest. See kõik toimib teistmoodi kui mu kogu ülejäänud kunstipraktika. Selle kaudu ka õpin ja arenen. On väga hea, et oleme erinevad, sest siis me ei dubleeri tehtud tööd ja võetud ülesandeid. Ainult nii jaksame seda teha.
Kas olete ka selle peale mõelnud, et kui kompleks valmis saab, kuidas ise sellega seotuks jääte? Kas jääte Naked Islandi töötajaks või palkate juurde meistreid?
Kadak: Mina tahan olla nõukogu liige, kes tuleb kord kuus kohale ja vaatab, mis on tehtud ja mis on valesti. (Naerab.)
Narro: Selle küsimuse peab tõenäoliselt poole aasta pärast uuesti küsima. Oleme praegu ehitusfaasis, kus seinad vaikselt kerkivad, ning järgmine faas algab talvel, kui hakkame korralduslikku poolt paika loksutama.
Kadak: Kindlasti tuleb tööle võtta Naked Islandi tegevjuht, kes vormib seda asutust oma näo järgi. Praeguses faasis nelja omanikuna panustame oma aega, raha ja oskusi, kuid edaspidi soovime tööle võtta inimese, kes Naked Islandi tööd juhib. See on omamoodi väljakutse, et maja hakkaks iseseisvalt tegutsema ega segaks meie isiklikku tööd. Kui mõni meist tahab seal majas töötada, siis ka see on võimalik.
Kasearu: Kindlasti peame puidu- ja metallitöökotta palkama meistrid.
Narro: Kindlasti on meil vaja värsket verd, sest siiamaani on see olnud üks pikk maraton ja vajame ise ka puhkust.
Kui rääkida nüüd hoonest endast, siis teie viimasest teatest lugesin, et ehitus käib ja varsti kerkivad ka seinad. Ligi 1300 ruutmeetri suuruses töökojahoones hakatakse kevadest pakkuma koolitusi ja meistriteenust. Esimesed koolitused Naked Islandi nime all toimuvad juba sel sügisel. Kus te neid korraldate ja miks juba nüüd?
Artel: Praegused koolitused toimuvad valmiva Naked Islandi kõrval asuvas hoones, kus tegutseb Bruno skulptuurikoda Tormis Disain. Esimesed koolitused toimusid tõesti juba oktoobri alguses, kalender on tihe ja tegevust jätkub detsembri alguseni. Otsustasime koolitustega alustada varem, et avalikkust Naked Islandi olemasolust teavitada, õpetada oskusi iseseisvaks tööks töökodades ning valmistada ka ennast ette koolituste korraldamiseks. Ühistöökoda, paindlikult renditavad töölauad ja masinad on ka kunstiavalikkusele uus unikaalne teenus, mis turule tuleb. Võtame praegust koolitustegevust kui maja avamiseks ettevalmistavat faasi. Oleme ka ise põnevil, et teada saada, keda see kõnetab, millistest oskustest on puudu, millised on ootused nendele teenustele ja kui palju me saame ootustele vastu tulla. Seda peaksidki lähikuud näitama.
Kadak: Oli selge, et me ei soovi maja valmis ehitada ning siis oodata ja vaadata, kas ja kuidas töö käima läheb. Me vastutame isiklikult ja mõtleme pidevalt, kuidas saaks juba varem alustada, plaanidest rääkida ja tegevusse asuda.
Peale koolituste hakatakse Naked Islandis pakkuma väga palju muid teenuseid. Nende seas on näiteks meistrite abi kasutamine, ruumide, töökodade ja seadmete rent, stuudiote lühiajaline kasutamine. Kellele need teenused peamiselt mõeldud on?
Artel: Sihtgrupp on loomeettevõtjad, kunstnikud, disainerid, rakenduskunstnikud. Meie kõrvale tuleb filmilinnak, kellel oma territooriumil töökojaruumid puuduvad, restauraatorid, käsitöölised, arhitektid. Kindlasti on veel sihtgruppe, kelle peale me praegu ei oskagi mõelda. Praeguste koolituste puhul on välja joonistunud see, et osalejate hulgas ei näe me kuigi palju kujutavaid kunstnikke. Muus osas on kogemus veel liiga väike, et põhjapanevaid järeldusi teha.
Kasearu: Kindlasti ei piira me Naked Islandi kasutajaskonda kunstivaldkonnaga. Ootame huvilisi, kes soovivad midagi uut õppida. Tahaksime koolitada kõik eestlased keevitama, pronksi valama ja puidutööd tegema.
Artel: Selle lühikese koolituskogemuse põhjal, mis mul praegu on, võin järeldada, et rohkem ollakse huvitatud lühikestest kiire sissejuhatusega koolitustest, et selgeks saada esmased töövõtted ja/või masina käsitsemise oskused. Sellelt pinnalt saab igaüks omal jõul edasi liikuda. Koolitused, mida praegu korraldame, on mõeldud algajale ja on praegu väga hästi toiminud. Mida aeg edasi, seda rohkem kursusi läbitakse ja neile saame pakkuda iseseisvaks tööks ruume ja seadmeid.
Mina olen ka aru saanud, et peale loomeisikute saavad teie teenuseid kasutada kunstiasutused, muuseumid ja teised institutsioonid.
Kasearu: Absoluutselt.
Kadak: Juba mõnda aega on nii, et kui näeme kedagi mõnest muuseumist, näituseasutusest või muust sellelaadsest institutsioonist, siis räägime neile Naked Islandis tekkivatest võimalustest. Enamjaolt ollakse meeldivalt üllatunud, muuseumid võivad saata oma meistrid meie majja, kus nad saavad abiteenuseid juurde osta, ning tulemuseks on terviklik teos või näituselahendus.
Kasearu: Naked Islandi ruumid on mõeldud ka väliskunstnikele, kes tulevad Eestisse oma projekti teostama, kuid neil ei ole püsivat stuudiot. Ühes hoones saab kõik vajalikud etapid teose valmimiseks läbi käia ja uksest väljubki juba terviklik teos või objekt.
Kadak: Meil on meistrid, kes on harjunud tegema just eriprojekte. Oleme ise ka erilised fanaatikud, kes tahavadki eriprojekte teha.
Artel: Naked Islandi teenused on tasulised. Toetus ja laen võimaldavad kompleksi valmis ehitada, kuid töökodade käigus hoidmine nõuab maksvaid kliente. Ka EAS on omalt poolt meile seadnud väga konkreetsed raamid: teenused, mida pakume, peavad olema turuhinnaga ja demokraatlikul alusel võrdselt kättesaadavad kõigile soovijatele. Ei tohi olla huvigruppide eelistamist ega diskrimineerimist.
Kunstivaldkonnas on pidevalt juttu koostöö tugevdamisest ja mõnevõrra ka konkurentsist. Millisena näete oma erinevust või tugevust näiteks Arsi kunstilinnaku, Valge Kuubi töötoa ja näituseasutuste kõrval?
Narro: Kui konkurentsist rääkida, siis Naked Island on täiesti unikaalne projekt. Meie suur pluss on ruumid, mida kuskil mujal ei ole, näiteks värvikamber, sisustusega töökojad, metallitöökoda ja puidutöökoda. Mujal on küll ruume, kuid enamjaolt ilma tööriistadeta. Arsi eripära on keraamikatöökojad ja selles täiendame teineteist. Konkurents meie meelest ei karju, pigem võiks seda rohkem olla.
Kadak: Üldiselt mulle konkurents kui selline meeldib, sest see hoiab heas sportlikus vormis. Kõike ei peagi ise tegema, midagi võime ka partneritega koos teha.
Narro: Arsiga näiteks on meil väga põhjalik koostöö ja ka minu enda töökoda on praegu seal. Põhimõtteliselt täidan praegu Arsis sama rolli, mis mul on Paljassaarel.
Kui minna tagasi teie nelja aasta eest vajadusest tekkinud idee juurde, siis kas olite midagi sellist mujal juba märganud? Kas Naked Islandi töökodade kompleksi taga on olnud ka kogemused välisriikidest, mõned eeskujud samalaadsetest keskustest?
Artel: On küll näiteid. Oleme ka mõnda neist külastanud. Näiteks Berliinis käisime sealse kunstnike liidu analoogilises töökojas. Skaala ja dimensioonid on küll teised, kuid visiit sinna oli äärmiselt huvitav ja õpetlik. Näiteks toetab sellise töökeskkonna toimimist Berliini linn, mis on ise huvitatud, et kunstnikkond linnas tegutseks. Samuti olen jälginud sellesarnaseid kohti Londonis ja Kopenhaagenis. Eestis, Baltimaade kontekstis on tegemist unikaalse projektiga, maailma mastaabis on selliseid keskusi aga päris palju tehtud. Tihti jõuavad lihtsad ideed Eestisse palju hiljem.
Kadak: Meil on lähiregiooniga võrreldes ka hinnaeelis. Rootsist ja Soomest tulles on Eestis sellise töökodade kompleksi kasutamine kordades odavam kui nendes riikides. Samuti on meistrite puudus. Ka see annab meile eelise.
Naked Island on üks suuremaid eraalgatuslikke kunstitaristu arendusprojekte, mille maksumuseks on ligi 1,5 miljonit eurot. Naked Islandi töökojakeskkonna loomist ja seadmete soetamist toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Euroopa Regionaalarengu Fondist. Kuna taristutoetusi antakse Eestis kultuurile äärmiselt harva ning mainitud toetusvoorud on juba lõppenud, siis millised olid põhitingimused selle toetuse saamiseks? Miks te arvate, et just see projekt osutus rahastamise vääriliseks?
Artel: Miks meie? Sest meil oli lihtsalt nii hea ja oluline projekt, mis avaldab kogu kultuurivaldkonnale väga tugevat mõju. Kunstiteose ja loovobjekti loomise ahelas on alates järgmise aasta kevadest kõik lüngad täidetud. Projekt on suure mõjuulatusega ja paljudele vajalik.
Kasearu: EASi avatud konkurss pani meid ka suuremalt ja julgemalt mõtlema. Tänu sellele julgesime nii suurelt planeerima hakata. Kirjutasime väga põhjaliku projekti, sest võtsime asja tõsiselt ette. Oluline oli ka koos taotlema minna. Oleme nii erinevate oskuste ja taustaga, kuid projektile on see ainult kasuks tulnud. Projekt on tugev selle poolest, et me ei tee midagi, mille puhul me ei tea, kas seda kellelegi vaja ka läheb.
Artel: Ka teised rahastatud projektid olid sellised, mille tulemust hakkavad kasutama paljud loovisikud. Oluline on lai auditoorium ja palju kasusaajaid.
Kadak: Ka kohustused EASi ja panga ees sunnivad meid mõtlema suuremalt.
Avalikest materjalidest on näha, et kaasrahastajana on õla alla pannud Luminor. Milles see koostöö seisneb?
Kadak: Positiivses laenuotsuses. Ka pank nägi, et tegemist on tugeva projektiga, kuid väljakutseks osutus finantside pool. Luminori tiim viis end valdkonnaga kurssi ja mõtles aktiivselt kaasa, kuidas seda projekti on kõige mõistlikum finantseerida. Me vahetasime mitukümmend näidete ja eelarvetabelitega kirja. Laen aitab peale omavahendite ja EASi toetuse katta selle osa, mis eelarvest veel puudu oli.
Te leidsite ka ehitaja täpselt õigel ajal.
Kadak: Oleme töödega ilusasti graafikus. Olen teinud ka väikese analüüsi, et koroonakriis on meile hoopis kasuks tulnud. Kui kriisi ei oleks tulnud, siis oleksid ehitushinnad meile liiga kõrged olnud. Seega ajastus oli hea, saime õigel ajal nüansid läbi rääkida ning praeguse ehitajaga, Tallinna ehitustrustiga, on meil väga hea koostöö. Ehitajate tiim mõtleb kaasa, on iga päev kohal ja püüab meid aidata. Neilegi on see huvitav koostöö, mitte ainult üks projekt teiste seas. Siin oleme võitjad meie, sest ehitusprojekte ongi vähem ja tähelepanu jagub meile rohkem. Meil on õnne olnud mitmes etapis.
Lubate, et Naked Islandi kompleksis saab valmis teha ka kõige võimatuma kunstiteose, erilahenduse või unikaalobjekti. Siiski, kus on teie piirangud? Nüüdseks täpselt aasta aega Kai kunstikeskuses tegutsenuna võin öelda, et kusagil võib kellelegi ukse suurus või lifti kandevõime piirid ette seada.
Narro: Piiridest saab alati üle astuda. Füüsiliselt saab kõike teha, piirid saavad arvatavasti olema rahalised.
Kadak: Kõike saab lõpuks teostada. Kui idee on läbi mõeldud, siis on kõik võimalik. Meie meistritena oleme ise ka omanikud, seega oleme huvitatud lahenduste leidmisest. Me ise vastutame, ise tegutseme ja oleme motiveeritud loomeinimeste eri ideedega tegelemiseks. Ka see on suur tugevus sellise töökoja toimimiseks.
Paljassaare kinnisvaraarenduste kohta on viimasel ajal palju lugeda. Kas kesklinnast eemal asumine ja ligipääsetavus Naked Islandile mõjutab?
Artel: Oleme väga teadlikud kõikidest asukohast tulenevatest miinustest ning oleme sellega ka tegelenud. Kirjutan sel teemal Tallinna linnavalitsusse peaaegu igal kuul. Oleme Kopli tänavale ja trammipeatusele küll väga lähedal, aga meil puudub praegu korralik tee ja sujuv ligipääs. Kui Tallinna Tööstuspargid hakkasid arendama filmilinnakut Tallinn Film Wonderland, kohtusime nendega, et teha koostööd ümbruse ja ligipääsu osas. Kuigi filmilinnak erineb oma kinnisuse poolest, siis praeguseks on vastu võetud piirkonna planeering, kus Paljassaare teel on planeeritud ka kergliiklusteed. Linnaplaneerimise ametile teeb kogu see piirkond peavalu, sest omandisuhted on keerulised, krundid on väikesed, omanikke on palju, olemasolevad ehitised on juhuslikud. Süsteemne lahendus seni puudub.
Kadak: Naked Island annab ka linnale ajendi probleemi lahendama hakata, sest enne ei olnud konkreetset põhjust selle piirkonnaga nii detailselt tegeleda. Ootame linnalt samme raudaedade eemaldamiseks ja uue ligipääsutee valmimiseks.
Artel: Oleme oma avalikkusele suunatusega selles piirkonnas pioneerid. Teised asutused, näiteks serveripargid ja autoremonditöökojad, ei vajagi selliseid ligipääse ning tundub, et mehaanikud on harjunud, et klient lõpuks nad üles leiab.
Kasearu: Kui nendest probleemidest mööda vaadata, siis meil on siiski super asukoht. Rohelust on palju ja piirkond areneb. Trammipeatusest saab jala hõlpsasti kohale, autoga tulles peab ainult väikse jõnksu tegema.
Usun, et linnaplaneerimine teile takistuseks ei saa. Nagu ka ise mainisite, siis kokku on saanud motiveeritud tiim, kes kõrvale vaatamata teostab neli aastat tagasi idanema pandud mõtet.
Kadak: Peame tegema võimalikult vähe valesid otsuseid …
Kasearu: Ja õnn peab meid saatma sellel teel …
Kadak: Õnn käibki kaasas nendega, kes on julged ja panustavad ise meeletult energiat. Tegelikult olemegi neli hullu, kes mõtlevad, rügavad ja tegutsevad. Kõigil on kõik võimalused alati olemas, tuleb see õige üles leida. | Rael Artel: lihtsad ideed jõuavadki Eestisse palju hiljem | https://kultuur.err.ee/1150592/rael-artel-lihtsad-ideed-jouavadki-eestisse-palju-hiljem | Baltimaade kontekstis on tegemist unikaalse projektiga, maailma mastaabis on selliseid keskusi päris palju, rääkis Rael Artel Sirbis. Kadri Laas-Lepasepp intervjueeris Paljassaarele rajatava töökodade kompleksi Naked Island asutajaid Rael Artelit, Bruno Kadakut, Flo Kasearu ja Tõnu Narrot. |
Enne 25. vooru lahutab kahte tiimi vaid üks punkt, kui Tulevik hoiab 29 silmaga 5. positsiooni ning Tammeka järgneb neile 28 punktiga. Senise hooaja omavahelistes kohtumistes on mõlemal tiimil õnnestunud korra võidurõõmu tunda - 1. voorus teenis Tammeka koduplatsilt 2:1 võidu ning 24. juulil õnnestus Tulevikul enda kodumurul omakorda 2:0 võit võtta.
Teises laupäevases kohtumises astuvad kell 15.00 Kadrioru staadioni murule TJK Legion ning Tallinna Kalev. Ka siin matšis on kaalul ülimalt olulised punktid - kui Legion jagab hetkel 21 punktiga 7.-8. kohta, siis 12 silmaga 10. positsioonil paiknev Kalev vajab liigasse püsimajäämiseks võidupunkte.
Pühapäeval peetakse Premium liigas kolm matši. Kell 13.00 saavad samaaegselt avavile Narva Trans - FCI Levadia ning FC Kuressaare - FC Flora vastasseisud. Kui Transi eesmärk on püüda veel kohta esikuuikus, siis Levadia vajab punktilisa medalikonkurentsis. Kuressaare omakorda loodab kerkida 9. tabelirealt ning esikohal paiknev Flora läheb Saaremaale püüdma 12. järjestikust liigamängu võitu.
Voorule tõmmatakse joon alla pühapäeval kell 15.00, kui ETV2 telemängus kohtuvad kaks medalipretendenti Nõmme Kalju ja Paide Linnameeskond. Paide hoiab hetkel 23 mängust kogutud 51 punktiga 2. kohta, Kalju jääb neist ühe enampeetud mängu juures maha 4 silmaga, mis tähendab, et Paide püüdmiseks vajavad Marko Kristali hoolealused kahtlemata võitu. Senise hooaja omavahelistes mängudes on edu saatnud võõrsilmeeskondi - juuni keskel teenis Paide Hiiu staadionilt 1:0 võidu ning juuli keskel oli Kalju omakorda Paides kodumeeskonnast üle skooriga 3:1.
Kui tavapäraselt koosneb Premium liiga hooaeg 36 voorust, siis koroonaviirusest tingitud pausi tõttu otsustas jalgpalliliit maikuus hooaega lühendada. Kõik Premium liiga klubid kiitsid heaks uue süsteemi, mille põhjal peetakse esmalt kolm ringi (kokku 27 mängu), misjärel mängivad 1.-6. kohal ning 7.-10. kohal asuvad meeskonnad veel ühe ringi. Lisaringi võetakse varem teenitud punktid kaasa. See tähendab, et esikuuik peab hooaja jooksul 32 ja teised 30 mängu. | Premium liigas ootavad ees olulised lahingud | https://sport.err.ee/1150595/premium-liigas-ootavad-ees-olulised-lahingud | Jalgpalli Premium liigas peetakse sel nädalalõpul maha 25. vooru mängud. Voor saab alguse laupäeval kell 13.00, kui Lõuna-Eesti derbis lähevad vastamisi Viljandi Tulevik ja Tartu Tammeka. |
Möödunud aasta sügisel allkirjastas Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson Euroopa Liiduga küll lahkumisleppe, kuid selle peamine sisu oli, et kõiges lepitakse täpsemalt kokku käimasoleva aasta jooksul. Samas on tänavu lahkumisleppe detailide kokku leppimise asemel peamiselt tegeletud vaid üksteisele kaigaste kodaratesse loopimisega. Lahkumisleppe sündi ei usu enam eriti keegi ei siin- ega sealpool La Manche'i väina.
See tähendab, et ülimalt suure tõenäosusega avastab Suurbritannia end 1. jaanuaril olukorrast, kus neil ei ole pea ühtegi vabakaubanduslepet ning tegutsema tuleb asuda Rahvusvahelise kaubandusorganisatsiooni reeglite järgi, mis toob endaga kaasa nii impordi- kui eksporditariifid.
Sõlmitud on küll mõningad kaubanduslepped kolmandate riikidega, näiteks vabakaubanduslepped Austraalia ning Jaapaniga, kuid need ei hõlma ei toidu- ega esmatarbekaupu.
Siiski ei muutuks vähemalt esialgu mitte midagi juba praegu Suurbritannias elavatele EL-i kodanikele või EL-is elavatele Ühendkuningriigi kodanikele. Mõlemad pooled on loonud programmid, mille alusel neil on õigus jätkata elamist oma praeguses elukohariigis.
Suurbritannia suur viga - lootmine anglosfäärile
Ühendkuningriik mängis Euroopa Liiduga läbirääkimislaua taga üsna julgelt. Tehti palju ultimaatumeid, millest taganeda ei soovitud. Samal ajal rõhuti läbirääkimistel väga tugevalt võimalusele, et kui aruteludel Euroopa Liiduga soovitud tulemust ei saavutata, siis võetakse suund partnerlusele teiste anglosfääri riikidega.
Esialgu oligi too strateegia Suurbritanniale võrdlemisi edukas: Euroopa Liit loobus võrdlemisi kiiresti nõudmistest nagu täieliku vaba liikumise säilimine ning EL-i tudengite kohtlemine võrdselt Suurbritannia tudengitega.
Anglosfääri liidu loomise idee hakkas murenema, kui teised anglosfääri riigid andsid mõista, et nemad ei ole partnerlusest sugugi nii huvitatud kui britid neid olevat arvavad. Ja miks peakski?
Võrreldes Austraalia, Ameerika Ühendriikide või Uus-Meremaaga on Suurbritannia võrdlemisi vaene riik, mis pealekauba asub maailma teises otsas. Ehk kõige paremini võtab teiste anglosfääri riigijuhtide suhtumise Suurbritanniasse kokku USA parlamendi alamkoja spiikri Nancy Pelosi ütlus, et USA ei peaks Ühendkuningriigiga koroonavaktsiini väljatöötamise osas koostööd tegema, sest Suurbritannia standardeid ning regulatsioone ei tasu usaldada.
Kui veel mõned kuud tagasi võidi Westminsteris loota, et kõige hullemal juhul saavutatakse mingit sorti kaubanduslepe samuti Euroopa Liidule kohta kätte näidata sooviva Donald Trumpiga, siis nüüd paistab, et ka see uks on sulgumas, sest Donald Trumpi valimisvõit tundub väga ebatõenäoline.
Seetõttu ongi Suurbritannia jäänud läbirääkimislaua taha võrdlemisi üksi ning Euroopa Liidul pole mingit soovi edasisi järeleandmisi teha.
Suurbritannia majanduslik seis
Vaid neli aastat tagasi kirjutas üks Brexiti-kampaania eestvedajaid Daniel Hannan, et aastaks 2025 on Suurbritannia maailma juhtiv majandus- ja tööstusriik ning Euroopa Liidust on lisaks lahkunud ka Holland, Taani ning Iirimaa.
"Majanduskasvu asemel on Brexiti-järgne maailm Suurbritanniale kaasa toonud hoopis valuuta nõrgenemise ning aina suureneva võlakoormuse."
Nüüdseks on selge, et selline visioon on sama utoopiline kui Donald Trumpi miljardi dollari suurune toetus Eestile. Majanduskasvu asemel on Brexiti-järgne maailm Suurbritanniale kaasa toonud hoopis valuuta nõrgenemise ning aina suureneva võlakoormuse. Suurbritanniast suurem võlakoormus on Euroopa Liidu riikidest vaid Kreekal, Portugalil ning Itaalial.
Konservatiivide valitsus on koroonakriisi varjus tõstnud riigi võlakoormuse 80 protsendilt SKT-st üle saja protsendini SKT-st. Kui laenamist jätkataks sama tempoga, siis oldaks nelja aasta pärast võlgu rohkem kui Kreeka.
Seevastu ei ole taoline laenuralli kuidagi aidanud Ühendkuningriigi majandust ning väljavaated laenuraha ammendumisel ning lõplikul Euroopa Liidust lahkumisel on pessimistlikud.
Tõsi, siinkohal tuleks Boris Johnsoni juhitud valitsust veidi ka kiita: nad on mõistnud, et eurorahade kadumisel tuleb tunduvalt rohkem investeeringuid suunata riigi vaesematesse piirkondadesse (Suurbritannias on maakondi, mis on majanduslikult samal tasemel Slovakkiaga) ning laenurahaga on seda ka tehtud.
Mis saab edasi?
Oletame, et läbimurret ei sünni ning Suurbritannia lahkubki Euroopa Liidust kõikehõlmava majandusleppeta. See tooks koheselt kaasa hinnatõusud, koondamised ning üleüldise majanduslanguse.
Suure tõenäosusega lahkuks Boris Johnsoni valitsus ametist. Kusjuures ei pruugiks tegemist olla üldsegi mitte "silmad maas lahkumisega". Kuna Johnson teab ka ise, et taoline lahkumine tooks kaasa potentsiaalse majandusliku kollapsi, siis ilmselt astuks ta ise uue aasta alguses tagasi ning ütleks, et Suurbritannia on lõplikult Euroopa Liidust lahkunud ja tema töö seega tehtud ning peamine valimislubadus edukalt täide viidud.
Tooride uueks juhiks ning peaministriks saaks senine rahandusminister Rishi Sunak, kes on praegu tänu koroonaepideemia ajal jagatud heldetele toetustele Ühendkuningriigi üks populaarsemaid poliitikuid. Tema populaarsus hakkaks kiiresti kukkuma, sest riigil puudub võimekus majanduse elavdamiseks veel raha juurde laenata, kuid peaministritoolil istuks ta ilmselt siiski kuni järgmiste valimisteni aastal 2024.
Vähetõenäoline, aga kõige mustem stsenaarium oleks aga Ühendkuningriigi lagunemine: taastatakse piirikontroll Põhja-Iirimaa ning Iiri Vabariigi vahel, mistõttu taasaktiveerub Iirimaa Vabastusarmee, mis saavutab Põhja-Iirimaa liitmise Iiri Vabariigiga ning Šotimaa saab uue iseseisvusreferendumi, kus viimaste uuringute hääletaks iseseisvuse poolt 57 protsenti šotlasi. | Ekvard Joakit: Brexiti tulevik ehk mis juhtub 1. jaanuaril 2021? | https://www.err.ee/1150575/ekvard-joakit-brexiti-tulevik-ehk-mis-juhtub-1-jaanuaril-2021 | Kaks ja pool kuud enne üleminekuperioodi lõppu on nii Euroopa Liidus kui ka Ühendkuningriigis maad võtnud Brexiti-tüdimus. Sündmus, mis veel mõnda aega tagasi vallutas enamike meediaväljaannete esikaaned, on koroonaepideemia saabudes jäänud pea täielikult tagaplaanile, kirjutab Ekvard Joakit. |
Trump sooviks, et FBI direktor Christopher Wray alustaks uurimist Bideni poja Hunter Bideni äritegevust Ukrainas ja Hiinas puudutavate väidetavate e-kirjade asjus, mis justkui näitaks Bideni perekonna korruptiivset tegevust. Trump lootis, et Bidenite suhtes algatatud uurimine andnuks tema presidendikampaaniale samasuguse tõuke nagu 2016. aastal, kui tollane FBI juht James Comey kaks nädalat enne valimispäeva tõi demokraatide presidendikandidaadi Hillary Clintoni e-kirjade suhtes käivitatud uurimises välja uued kompromiteerivad andmed. Demokraadid leiavad, et tollane uurimine viis suure osa ebakindlaid valijaid viimasel hetkel Clintoni tagant ära, märgib The Times.
Ajaleht New York Post avaldas eelmisel nädalal väidetavalt Hunter Bideni sülearvutist pärinevad e-kirjad, mille mõni lõik andvat tunnistust, justkui olevat Hunter kasutanud oma endisest asepresidendist isa enda äritegevuse toetamiseks ning viidanud ka isa võimalikule soovile saada tehingutest oma osa. Trump ja tema toetajad leiavad, et tegemist on Bideni perekonna suure korruptsiooni paljastamisega, kuid Wray ning justiitsminister Bill Barr pole ilmutanud suurt entusiasmi nende andmete uurimisel.
"Peame saama peaprokuröri (kes on USA-s ka justiitsminister - toim.) tegutsema," ütles Trump teisipäeval telekanalile Fox News, lisades, et Barr peaks kiirustama.
Ajalehe The Washington Post andmeil olevat Trump kitsas ringis arutanud ideed vallandada nii Barr kui Wray pärast 3. novembri valimisi. Väidetavalt peab ta Wray nimetamist FBI juhiks 2017. aastal üheks oma kõige ebaõnnestunumaks personaliotsuseks. Samuti olevat Valge Maja personalijuht Mark Meadows kritiseerinud teravalt Wrayd.
Barr on aga administratsiooni sisemise kriitika all selle eest, et tema korraldatud uurimine eelmise presidendi Barack Obama algatatud uurimise kohta Trumpi 2016. aasta presidendikampaania ja Venemaa seostee kohta lõppes ilma Trumpi eelkäija rikkumisi tuvastamata.
Sel nädalal lisandus Hunter Bideni e-kirjade skandaali uus tegelane, tema endine äripartner Tony Bobulinski, kes kinnitas kirjade õigsust ning tunnistas, et ühe Hiina energiaettevõttega plaanitava tehingu juures olnud viide 10-protsendisele osalusele pidi minema Joe Bidenile. Samuti kinnitas ta, et kui Hunter eitab oma isa osalemist tema äritegevuses, siis tegelikult see nii ei olnud ning tegemist olevat kogu Bidenite perekonna ettevõtmisega.
Bobulinski kohta, kes on ise eitanud oma poliitilisi motiive, on vähe teada, tunnistab The Times. Kuid leht viitab, et eelmisel aastal Caymani saartel peetud kohtuvaidluses ühe muu Hiina ettevõtetega seotud tegingute üle seadis kohtunik Bobulinski usaldusväärsuse kahtluse alla. Samuti tekitab Bobulinski neutraalsuse suhtes kahtlusi see, et Trump kutsus ta oma külalisena neljapäevaõhtust televäitlust Bideniga jälgima.
Juhtumit ei muuda selgemaks ka see, et ei demokraadid ega ka ajakirjandus ei ole Hunter Bideni e-kirjade teemat laialt kajastanud ega kommenteerinud, põhjustades sellega Trumpi ja tema toetajate raevu. Sotsiaalmediavõrgustik Twitter takistas isegi New York Posti artikli levitamist ning samuti piiras seda Facebook.
Demokraadid on seni eitanud Joe Bideni seoseid oma poja äritegevusega ning samuti on tõstatatud küsimus, kas e-kirjad ei või olla omandatud või isegi fabritseeritud Venemaa abil, mis USA luure hinnangul võib püüda valimistel Trumpi toetada nagu ta seda tegi 2016. aastal.
Vaatlejate hinnangul ei saa äsjasel skandaalil olla ka nii suurt mõju valimistulemustele, kui oli 2016. aastal Hillary Clintoni e-mailide skandaalil. Esiteks ei ole seekord nii palju valijaid, kes ei ole veel oma seisukohta kujundanud. Teiseks aga sobitus Clintoni teema üleval hoidmine 2016. aastal Trumpi poolt hoopis paremini välisministri ja endise esimese leedi kuvandiga, mis nagunii oli paljude jaoks kahtlane. Bidenil ei ole sellist tausta, tõdeb The Times ning lisab, et küsitlused näitavad, et mida rohkem valijad Bidenit näevad, seda rohkem ta hakkab neile meeldima.
Kolmandaks on teema tundlik ka Trumpi enda jaoks, kuna tema lapsed on juhtivatel kohtadel nii tema enda äriimpeeriumis kui ka administratsiooni ja valimiskampaania meeskonnas. Lisaks tuli eelmisel nädalal välja, et Trumpil on Hiinas salajane pangaarve ning erinevalt Bidenist, kes on oma maksuandmed avalikustanud, näidates oma tulusid ja nende allikaid, ei ole Trump seda teinud. | Meedia: Trump tahab tagandada Bideni ründamisest hoidunud FBI juhti | https://www.err.ee/1150582/meedia-trump-tahab-tagandada-bideni-rundamisest-hoidunud-fbi-juhti | USA president Donald Trump soovib vallandada Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) juhi ja peaprokuröri selle eest, et nood ei ole piisavalt agaralt uurinud süüdistusi demokraatide presidendikandidaadi Joe Bideni ja tema poja väidetavalt korruptiivsete ärisuhete kohta, kirjutab väljaanne The Times. |
Soomes lõid lasteaiatöötajad murulapi, kuhu istutasid metsa pinnakattetaimi nagu kanarbikku ja mustikaid. Kui lapsed said lühikest aega sel metsalapil mängida ja istutuskastides kasvavaid taimi hooldada, paranesid nende tervisenäitajad. Bakterikooslused laste soolestikus oli muutunud rikkalikumaks ning laste nahk nägi üldiselt varasemast tervem välja, vahendab ScienceAlert.
Katselappidel mänginud lapsi võrreldi ka tavalistes lasteaedades asfaldil, sillutisel ja kruusal mängivate lastega. Võrreldes viimastega oli metsalapil mänginud kolme-, nelja- ja viie-aastastel lastel veres rohkem T-rakke ja muid hea immuunsuse markereid ning seda juba pärast 28 päeva uues keskkonnas mängimist.
Helsingi ülikooli keskkonnateadlase Marja Roslundi sõnul ilmnes, et metsa meenutaval murulapil mänginud laste soolestik oli sarnane nende laste soolestikule, kes käivad seal iga päev.
Betoon, mets või muruplats?
Uurijad võrdlesid kümne lasteaia keskkonna mõju neis käivatele lastele. Kokku käis neis 75 kolme- kuni viieaastast last. Ühes osas lasteaedadest olid tavalised linnaaiad, kus oli palju betooni ja kruusa. Teistes viidi lapsi iga päev loodusesse. Kolmandates ehk neljas ülejäänud lasteaias katsetati aga metsa meenutava muruplatsiga. Kõigil lastel lasti oma lasteaia keskkonnas mängida 28 päeva jooksul viiel päeval nädalas.
Teadlased võrdlesid laste naha ja soolestiku mikrobioomi enne ja pärast neljanädalast katset. Võrdlus näitas, et rohelapil mänginud laste tervisenäitajad olid teiste lastega võrreldes paranenud. Juba ühe kuuga muutusid metsalapil mänginud laste soolestik ja nahk bakteririkkamaks ning üldine immuunsus tugevamaks. Tulemused olid suuresti samasugused kui iga päev loodusesse viidud eakaaslastel.
Täpsemalt oli mulla, rohu ja puudega mänginud lastel rohkem gammaproteobaktereid, mis suurendasid laste naha kaitsevõimet. Lastel oli veres rohkem ka immuunsust parandavaid eritisi ning vähem interleukin-17A nimelist tsütokiini, mis soodustab immuunsushaigusi.
Elurikkuse hüpotees
Varasemad uuringudki näitavad, et kokkupuude rohelusega ja hea immuunsüsteem on omavahel kuidagi seotud. Samas polnud siiani päris selge, kas üks tõesti mõjutab teist. Nüüd Soomes tehtud uuring esimene omalaadne, kus seda lapsi ümbritseva keskkonna muutmisega näidata prooviti.
Kuigi äsjane uuring ei anna vastuseid kõigile teemaga seotud küsimustele, toetab see põhiideed, et muutus keskkonna mikroobirikkuses võib üsna hõlpsasti mõjutada laste väljakujunenud soolestiku mikrobioomi ja aidata nende immuunsusel tugevamaks muutuda.
Ideed, mille järgi elurikas keskkond mõjutab meie immuunsust, nimetatakse nn elurikkuse hüpoteesiks. Selle järgi võib linnade elurikkuse kadu olla vähemalt osalt süüdi inimeste immuunsusega seotud haiguste sagenemises. Autorite sõnul räägivad nende uuringu tulemused elurikkuse hüpoteesi kasuks. Ühtlasi toetab uuring ideed, et tänapäeva väikese elurikkusega elukeskkonnad võivad muuta meie immuunsüsteemi nii-öelda rumalamaks ja aidata seeläbi kaasa immuunsusega seotud haiguste levikule.
Siiski pole uuringu tulemused ammendavad ning vaja oleks suurema valimiga täiendavaid uuringuid mujalt maailmast.
Loodus on meie tervisele hea teistegi varasemate uuringute järgi. Näiteks hoiab looduses käimine laste silmanägemist ja on seotud parema vaimse tervisega. Roheluses viibimine on seotud ka struktuurimuutustega laste ajus. Maal elavatel lastel esineb aga vähem astmat ja allergiaid.
Uuring avaldati ajakirjas Science Advances. | Soome lasteaiad parandasid metsalappidega laste immuunsust | https://novaator.err.ee/1150585/soome-lasteaiad-parandasid-metsalappidega-laste-immuunsust | Kui anda lasteaialastele võimalus kuu aega metsa aluspõhja meenutaval rohulapil mängida, võib see parandada lastel võimet haiguste vastu võidelda, selgub Helsingi ülikooli teadlaste uuringust. |
Leedu klubides Kaunase Granitas-Karys ja Klaipeda HC Dragunas on meeskonnaliikmeid, kes puutusid kokku positiivse viirusetesti teinutega. Balti liiga juhatus otsustas, et antud olukorras ei tohi meeskonnad mängudele sõita. Riia Celtnieksil on teistsugused probleemid, sest Läti-siseste reeglite kohaselt ei saaks paljud tiimiliikmed reisida.
Nii tulebki Eestisse vaid Balti liiga hetkeliider Dobele ZRHK Tenax, kel sarnaseid muresid pole ning peab nädalavahetusel kaks kohtumist. Laupäeval mängib Tenax kolmekordse Balti liiga võitja HC Kehra/Horizon Pulp&Paperi vastu ning päev hiljem külastab Viljandi HC-d.
Kõik kolm meeskonda on Balti liigas juba pikaajalised osalejad, kuid eelmisel hooajal vastamisi ei mindud. Kehra kohtus viimati Tenaxiga hooajal 2017/18 ning kaotas küllalt tasavägised mängud nii kodus kui võõrsil. Viljandi eelmised vastasseisud Läti valitseva meistriga toimusid 2018/19 ning võõrsil saadud kolmeväravalise kaotuse järel alistuti kodus koguni 14 väravaga.
Tenax juhib hetkel Balti liigat, olles võitnud kõik viis kohtumist. Tõsi, seni pole ei Leedu ega Eesti konkurentidega mängitud. Tenaxil on kümme punkti, nagu ka Põlva Servitil, kel üks kohtumine enam peetud. Kolmandal astmel on Vilniuse VHC Šviesa üheksa silmaga. Kehral ja Viljandil on tabelis neli ning SK Tapa/N.R. Energy'l kaks punkti.
Nädalavahetuse mängud Balti liigas:
24.10. 19.00 HC Kehra/Horizon Pulp&Paper – Dobele ZRHK Tenax
25.10. 18.00 Viljandi HC – Dobele ZRHK Tenax | Koroonakriis kahandas käsipalli Balti liiga nädalavahetuse kahemänguliseks | https://sport.err.ee/1150576/koroonakriis-kahandas-kasipalli-balti-liiga-nadalavahetuse-kahemanguliseks | Käsipalli Balti liigas oli plaanis muuta Eesti sel nädalavahetusel tõeliseks lahinguväljaks, kui kõik neli Eesti klubi pidanuks kaks kohtumist kodus Läti ja Leedu konkurentide vastu, ent koroonaviiruse tõttu väliskülalised Eestisse tulla ei saa. |
Kuigi Reformierakonna toetus langes maikuus Emori andmetel 24 protsendi peale, on see olnud aasta vältel stabiilselt 30 protsendi juures. Kaja Kallase juhitud opositsioonipartei toetus oktoobrikuus on aga kõrgeim, mis see 2020. aastal olnud on - 33 protsenti ehk ühe protsendipunkti võrra kõrgem septembrist.
Teisel kohal on jätkuvalt Keskerakond, kelle toetus langes ühe protsendipunkti võrra 17 protsendi peale.
Kui koalitsioonis oleva Keskerakonna toetus langes ühe protsendipunkti võrra, nägid teised koalitsioonierakonnad väikest tõusu: EKRE toetus kasvas septembriga võrreldes kahe protsendipunkti võrra 15 protsendi peale ning Isamaa toetus nihkus viie protsendi pealt kuuele.
Eesti 200 toetus püsis oktoobrikuus sama - 13 protsenti. Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kes on olnud nendega aasta vältel stabiilselt samal pulgal, aga kaotas ühe punkti ning on 11-protsendilise toetusega viiendal kohal.
Eestimaa Roheliste toetus oli uuringufirma andmetel oktoobrikuus kolm protsenti ning Eesti Tulevikuerakonna toetus oli kaks protsenti.
Koalitsiooniparteide kogutoetus oli oktoobrikuus 38 protsenti, koalitsioonierakondade toetus oli 44 protsenti.
Kantar Emor kasutab oma uuringu valimiks kontaktide baasi, kus on ligikaudu 30 000 vastajakontakti, kellest kord kuus küsitletakse juhuvalimiga soo, vanuse, rahvuse ja elukoha järgi 1000, saades esindusliku pildi Eesti täisealistest kodanikest. | Kantar Emor: Reformierakonna toetus oktoobris kasvas aasta kõrgeimaks | https://www.err.ee/1150573/kantar-emor-reformierakonna-toetus-oktoobris-kasvas-aasta-korgeimaks | Uuringufirma Kantar Emor erakondade reitingute uuring oktoobri kohta näitab Reformierakonnale 33-protsendilist toetust, mis on nende kõrgeim tase sel aastal. |
Moenädala kolmanda päeva avas modernsete, funktsionaalsete ja alati mugavust väärtustavate disainide poolest tuntud Iris Janvier moemaja, mis liigub uue kollektsiooniga jätkusuutlikkuse poole. Tänavamoele ja mugavusele fookuse pannud Iris Janvieri kollektsioonis on erikohal orgaanilised kangad, mis on loodud jätkusuutlikke tootmisprotsesse arvesse võttes.
Iris Janvier moemaja Autor/allikas: Erlend Štaub
Seejärjel vallutas lava Piret Kuresaare moemaja, mille sügistalvise kollektsiooni värvigammas kohtuvad erinevates varjundites beežid ja hallid toonid. "Oleme kasutanud kõrgkvaliteedilist siidi ja villaseid kangaid, millest valmivad mantlid, kleidid ja pükskostüümid. Samuti on see aasta esimest korda laval meie oma print," tutvustas Piret Kuresaar uut loomingut.
Piret Kuresaar moemaja Autor/allikas: Erlend Štaub
Põhjamaine moebränd WOOM hoolitseb selle eest, et sügistalvisel hooajal end soojas hoida. WOOM-i sügistalvine kollektsioon loob vabaduse nautida tormituultega sügisilma ja jäiseid talvetuuli. Sulemantlite ja -jakkide kollektsiooni täiendavad hoogsa joonega villased mantlid.
WOOM Tallinn Fashion Weekil Autor/allikas: Erlend Štaub
Neljandana vallutas moelava Eesti juurtega bränd Alpaka. Alpaka esitles kollektsiooni, mis ühendab omavahel luksuslikud materjalid ja mängulised nüansid. Esmakordselt tuli esitlusele Alpaka uus mänguline Seasonless Luxury Leisure kollektsioon, mis ühendab endas pehme ja sooja alpakavilla, luksusliku mooruspuu siidi ning orgaanilise Pima puuvilla.
Alpaka kollektsioon Tallinn Fashion Weekil Autor/allikas: Erlend Štaub
Moenädala kolmandale päevale pani punkti AMANJEDA by Katrin Kuldma, tuues TFW moelavale meeste- ja naistekollektsioonid, mida esitleti nii mugavas vaba aja võtmes kui ka kaasaegse kergusega formaalsemas versioonis. Meeste kollektsiooni mudelite hulgas on maalähedasest ruudulisest puuvillaflanellist ja teksakangast jakkpluusid, brändile omaselt elegantse joonega villakangastest bleisrid ja ülikonnad ning siidjatest puuvilladest klassikalised särgid. Oluliseks osaks sügishooajal on mantlid ja soojad ning kerged mahulised tuulekindlad parkad. Naiste kollektsioon tõi moelavale meeste stiilidega harmoneeruvad koloriidid ning ikoonilised mudelid. Muhu Couture'i tikandid olid moepubliku ees kogu ulatuses nii summutatud monokroomsetes kui ka kirgastes ja värviküllastes toonides. Nii stiili kui värvimäng jätkub inspireerituna meeste klassikalistest särgimudelietst – ikooniline särkkleidi mudel on kollektsioonis nii maalähedasest ruudulisest puuvillaflanellist ja teksakangast kui klassikalise päevasärgi triibulisena. Oluline osa on ka kergetel ja duubelkašmiirist mantlitel.
AMANJEDA by Katrin Kuldma kollektsioon Tallinn Fashion Weekil Autor/allikas: Erlend Štaub | TFW kolmas päev tõi endaga originaalprindid ja jätkusuutliku mõtteviisi | https://menu.err.ee/1150562/tfw-kolmas-paev-toi-endaga-originaalprindid-ja-jatkusuutliku-motteviisi | Sügisese Tallinn Fashion Weeki kolmandal päeval, 22. oktoobril olid moelaval esindatud originaalkangad, jätkusuutlik mõtteviis ning soojad ülerõivad. |
Käesoleval õppeaastal on Eesti kõrgkoolides kokku veidi üle 2300 doktorandi. Seda on ligi 1000 õppuri võrra vähem kui näiteks 2011/2012 õppeaastal, kui doktorantide arv oli viimase 15 aasta suurim – siis oli doktoriõppes veidi üle 3000 inimese.
Haridus- ja teadusministeeriumi strateegiate järgi võiks igal aastal toimuda umbes 300 doktorikraadi kaitsmist. Reaalsus on aga see, et eesmärgist täitub praegu napilt üle kahe kolmandiku, ütles haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna peaekspert Allan Padar.
"Näiteks 2018/2019 õppeaastal kaitses doktorikraadi 235 doktoranti ning paraku me ei näe ka, et see näitaja võiks lähiajal loodetud kujul kasvada. Üheks probleemiks ongi olnud kindlasti madal doktorandi toetus, mis on sundinud doktorante liigsele hõivatusele muu tööga ning ei ole võimaldanud tal täies mahus teadustööle keskenduda," ütles Padar.
Seepärast näebki valmiv seaduseelnõu ühe punktina ette, et tulevikus saavad doktorandid tehtava teadustöö eest suuremat tasu. Praegu on doktorantide põhitoetus 660 eurot kuus, aga sihiks on võetud, et doktorandid teeniksid võrdselt Eesti keskmise palgaga.
Kas doktorandid võiksid juba järgmisel aastal pangakontol keskmise palga arvu näha, on Padari sõnul veel vara öelda. "Hetkel konkreetsetest summadest on keeruline rääkida, kuna riigieelarve seadus on hetkel veel riigikogus arutluses ning enne selle vastu võtmist ei saa me konkreetseid summasid lubada. Me mõtleme nendele stsenaariumitele, tingimustele, kuidas saaksime üleminekut varem rakendada," lausus Parar.
Ta lisas, et tulevikus ei kannaks rahaline süst enam doktorantide toetuse nime, vaid see oleks nooremteaduri töötasu. Soov on, et enamus doktorantidest oleksid ülikoolidega töölepingulises suhtes ja saaksid nii keskenduda täielikult oma teadustööle.
"Kindlasti on tal seal ka teatavad ülikoolis õpetamise kohustused, mis ei ole otseselt teadustööga seotud, siiski on see doktoriõppe üks osa, aga põhimõtteliselt oleks tema põhitegevus doktoritöö," rääkis Padar.
Eesti Maaülikooli rektor ja Eesti rektorite nõukogu juhatuse liige, Mait Klaasseni sõnul on planeeritav doktorantide toetuse suurendamine, aga ka nooremteaduri tiitel hädatarvilikud seadusmuudatused, mida kõik ülikoolid ootavad.
Klaassen ütles, et täna on kõik ülikoolid, hädas sellega, et neile ei tule enam eestikeelseid doktorante. Muud majandussektorid võtavad ülikoolilõpetajad endale, kuivõrd tasu on suurem ja seda on kergem teenida kui doktoritööd tehes.
"Kui nüüd doktorandi tasu tõstetakse ja doktorandid on kõik nooremteaduritena meil kirjas, saame tunduvalt rohkem, ma ei tahaks öelda, et paremaid, aga vähemalt suuremat valikut on võimalik välja valida meie tulevastest doktorantidest. See on kindlasti meie edu pant," sõnas Klaassen. | Eelnõu: doktorandid hakkavad saama Eesti keskmist palka | https://novaator.err.ee/1150553/eelnou-doktorandid-hakkavad-saama-eesti-keskmist-palka | Haridus- ja teadusministeeriumis on valmimas seaduseelnõu, mis muudab praegust doktoriõppe olemust ja suurendab ka doktorantidele makstavat toetust. Seaduseelnõu järgi võiks tulevikus doktorantide töötasu olla võrdne Eesti keskmise palgaga. |
Kõige rohkem uusi nakatunuid – 32 – tuvastati Harjumaal, 12 uut nakatunut tuvastati Ida-Virumaal, kaheksal positiivse testi tulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht. Üks nakatunu tuvastati Saaremaal.
Tallinna lisandus 29 uut nakatunut. Harjumaa juhtumite puhul on neljal juhul tegemist varasema haigestunu lähikontaktsetega. Ühel juhul toodi viirus sisse Venemaalt. Ülejäänud nakatumiste asjaolud on selgitamisel.
Kokku saab põhja regionaalosakonna tööpiirkonnas eristada üheksat kollet: ühe töökoha koldega on seotud 42, teise töökoha koldega kaheksa ning kolmandas töökoha koldes on samuti kaheksa haigestunut. Perekonna koldes on viis inimesest. Ühes kooli koldes on kuus inimest, neljandas töökoha koldes on üheksa nakatunut ning viiendas töökoha koldes kokku kuus inimest. Teises kooli koldes on viis haigestunut. Neljapäeval lisandunud peokoldes on kümme inimest.
Põhja regionaalosakonnas on jälgimisel üle 1600 inimese inimest, kellest 274 on haigestunud.
Ida-Virumaale lisandunud 12 juhust neli on seotud nakatumisega pereringis, kahel juhul sai nakatunu viiruse koolist ja kahel juhul lasteaiast. Ühel juhul leidis nakatumine aset töökohal, ühel juhul hooldekodus ning üks haigusjuht toodi sisse Euroopa Liidu riigist. Ühe nakatumise asjaolud on veel selgitamisel.
Ida regiooni tööpiirkonnas on seitse aktiivset kollet: Kohtla-Järve kooli koldega on seotud 11 ja Ida-Virumaa pereliikmete ja tuttavate koldega kaheksa inimest. Jõhvi kooli koldega on seotud üheksa ja Jõhvi hooldekeskuse koldega 21 haigestunut. Sillamäe kooli koldega on seotud 36 ja nii-öelda meelelahutusasutuse koldega on kokku seotud kümme haigusjuhtu. Narva töökoldes on seitse inimest.
Ida regionaalosakonna jälgimisel on üle 670 inimese, kellest on haigestunud 116.
Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on 372 inimest, kellest 57 on haigestunud. Osakonna jälgimisel on kaks kollet – töökoha kolle Võrus 24 inimesega ja Jõgevamaa töökoha kolle 20 inimesega.
Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 100 inimese, kellest 18 on haigestunud.
Rahvastikuregistri andmetel lisandus üks uus koroonajuhtum ka Saaremaale, nakatumise asjaolud on selgitamisel. Lääne regionaalosakonna jälgimisel on üle 100 inimese, kellest 18 on positiivset.
Haiglaravi vajab 30 patsienti
23. oktoobri hommiku seisuga viibib haiglas 30 COVID-19 patsienti, juhitaval hingamisel on üks patsient.
Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandund. Surmastatistikasse lisandusid 59-aastane mees ja 82-aastane naine, kes surid 17. ja 18. oktoobril oma kodus ning kellel surmajärgselt tuvastati SARS-CoV-2. Kokku on Eestis surnud 73 koroonaviirusega nakatunud inimest.
23. oktoobri seisuga on tervenenud 3418 inimest.
Eestis on kokku tehtud üle 249 000 esmase testi, nendest 4300 ehk 1,7 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed. | Ööpäevaga lisandus 53 positiivset koroonatesti | https://www.err.ee/1150535/oopaevaga-lisandus-53-positiivset-koroonatesti | Möödunud ööpäeval Eestis tehtud 1580 koroonatestist osutus positiivseks 53. Eesti nakatumisnäit viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta on 37,02, selgub terviseameti andmetest. Surmastatistikasse lisandus kaks varem surnud eakat inimest. |
"Kui sobilik on olla Tõusva Päikese Maal, et tervitada vabakaubanduse uue ajastu koidikut," ütles Briti väliskaubanduse minister Liz Truss leppe allkirjastamise tseremoonial Tokyos.
Trussi sõnul on tegu esimese tähtsa kaubandusleppega Suurbritannia jaoks saades Euroopa Liidust lahkumise (Brexit) järel iseseisva kaubanduspoliitikaga riigiks.
Lepe peaks muutma 99 protsenti kahe riigi vahelisest kaubandusest tariifi-vabaks ja sellega suurendama pikemas perspektiivis Briti väliskaubandust Jaapaniga 2018. aastaga võrreldes 15,2 miljardi naela (19,9 miljardi dollari) võrra ning lihtsustama Briti firmade tegutsemist Jaapanis.
Finantsteenused moodustavad praegu Ühendkuningriigi suurima ekspordi Jaapanisse, nende osakaal on umbes 28 protsenti. Aga leppega odavnevad Jaapanis ka sellised tooted nagu Inglise vahuvein, Ühendkuningriigis toodetud riided ja jalanõud, Stiltoni juust, samuti küpsised ja sealiha.
Kokkuleppe alusel peaks astmeliselt vähenema Jaapani autodele kehtestatud tollid ning 2026. aastaks täielikult kaduma nagu see on praegu sätestatud Jaapani ja Euroopa Liidu kaubanduskokkuleppes.
Jaapani välisminister Toshimitsu Motegi märkis omakorda, et uus kahepoolne vabakaubanduslepe tagab pidevuse pärast senist kaubanduslepet Euroopaga. Ta lisas, et uued koostöövaldkonnad on e-kaubandus ja finantsteenused.
Jaapani praegune vabakaubanduslepe Euroopa Liiduga hõlmab Suurbritanniat kuni selle aasta lõpuni.
Leppe peavad jõustumiseks heaks kiitma ka mõlema riigi parlamendid. Jaapanis leiab see aset ilmselt järgmisel nädalal.
Kohtumisel väljendas Truss huvi ühineda ka praegu 11 riiki ühendava Vaikse ookeani kaubanduskokkuleppega (CPTPP), mille liikmed on Jaapan, Kanada, Austraalia, Brunei, Tšiili, Malaisia, Mehhiko, Uus-Meremaa, Peruu, Singapur ja Vietnam. | Jaapan ja Ühendkuningriik sõlmisid Brexiti-järgse vabakaubandusleppe | https://www.err.ee/1150545/jaapan-ja-uhendkuningriik-solmisid-brexiti-jargse-vabakaubandusleppe | Jaapan ja Ühendkuningriik sõlmisid reedel Brexiti-järgse vabakaubandusleppe, millega vähendatakse tollitariife teineteise kaupadele. |
Ja Jeesus vastas talle: "Rebastel on urud ja taeva lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna."
-- Matteuse 8:20
"Ainult pisarais võin vaadata, millest inimene on tehtud, mida inimene teeb, mis inimesest saab. Tehtud on mullast, sigitatud süüs, sünnitatud piinaks. Ta teeb kurja, mida ei tohi, inetust, mis on kohatu, tühisust, mis on kõlbmatu. Saab tuleroaks, ussi kõhutäiteks, mädahunnikuks. [---] Õnnelikud on need, kes surevad enne, kui ilmavalgust näevad, tundes surma enne, kui saavad teada, mis on elu. [---] Kui suur on äng, mis surelikku ahistab, ja mure, mis närib! Ärevus rõhub, hirm kohutab, värin paneb võbisema, õud ajab taga, valu närib, kurbus ajab segaseks, segasus kurvastab!" (tlk. Marju Lepajõe)[1]
Nõnda kirjutab Lotario dei Segni, hilisem paavst Innocentius III (1160–1216) oma traktaadis "Inimolu viletsusest". Olgu teispoolsusega, kuidas on, siinpoolsest kannatusest ei päästa mitte miski. Ja see kannatus ei pea isegi olema füüsiline. Hoolimata sellest, mis eesmärgil elu puudumist või lõppemist taotletakse, olgu paradiis või olematus, elu on sellest hoolimata häda ja vaev. Seega, kust tuleb kannatus ja kuhu kaob rahu?
*
Oleme harjunud rääkima Schopenhauerist ja Cioranist, Kogujast ja nihilistist Nietzschest, ent jätame sageli kahe silma vahele tema, kes alustas algusest. Peter Wessel Zapffe (1899–1990) alustab oma "Viimset messiat"[2] järgnevalt:
"Ammumöödunud ajal ärkas mees ühel ööl üles ja nägi ennast.
Ta nägi, et on ilmalaotuse all alasti, kodutu omaenese kehas. Kõik asjad lagunesid ta uuriva mõtte ees ning tema pääs rullus lahti ime ime järel, õudus õuduse järel.
Siis ärkas ka naine ja ütles, et on aeg minna ja tappa. Ja mees haaras oma vibu ja noole, hinge ja käe abielu viljad, ning läks välja tähise taeva alla. Aga siis, kui loomad saabusid joogikohta, kus ta neid juba vanast harjumusest ootas, ei tundnud ta oma veres enam tiigri hüpet, vaid suurt ülistuslaulu kannatusvendlusele kõige elava vahel.
Sel päeval ei tulnud ta saagiga koju ning kui nad ta järgmise noorkuu ajal leidsid, istus ta surnult joogikoha ääres."
*
Zapffe ei ole loomulikult esimene suur pessimist ega jää ilmselt viimaseks, ehkki meie aja sundoptimism on laastav. Küll aga on tema see, kes ei seo pessimistlikku hoiakut ja elu mõttetuse/mõttekuse küsimust mitte abstraktse "olemise" või mingi filosoofilise "seisundiga", vaid püüab leida sellele seletust. Ja leiabki.
Inimene on nimelt täiesti lootusetu juhtum, sest ta on ülearenenud. Zapffe võrdleb inimest muinasaegsete hirvedega, keda arvatakse olevat välja surnud seetõttu, et nende evolutsiooni käigus aina võimsamaks ja raskemaks muutunud sarved osutusid ühel hetkel kandjaile takistuseks ning viisid seeläbi hukkasaamiseni. Inimene on samasugune väärareng, absurdsus, rüvedus, bioloogiline paradoks, milles väljendub elu ennasthävitavus. Inimene otsib vastuseid suurtele küsimustele ja nõuab taga õigust, sest ta on selleks võimeline. Suur loodus on tema arengus pannud mängu kõik, andes talle enneolematu vaimse võimekuse, ent jätnud ta sellega üksi. Ja oma suures üksinduses peab inimene oma uudishimuliku ja nõudliku meelega tulema toime maailmas, mis ei ole tema vaimsete püüdluste jaoks loodud.
Loodus ei vasta säärastele küsimustele, sest need ei ole bioloogilise elu seisukohalt lihtsalt olulised. Aga inimene ometigi küsib, tema võime seda teha on karjuvas vastuolus kogu ülejäänud loodusega. Seega maksab inimene oma võimete eest lõppematu rahulolematuse ja ahistusega ränka hinda. Tuletagem siinkohal meelde, et teadaolevalt on vaid üks muu loom ealeski midagi küsinud.[3] Zapffe nendib – ja õigusega – et inimene on söönud hää ja kurja tundmise puust ning selle eest paradiisist välja aetud.
*
Mida selle teadmisega pääle hakata? Kui meie eksistentsiaalsete püüdluste bioloogiline mõttetus teravalt selgeks saab, tuleb pöörduda filosoofia poole, et näha, kas seda teed mööda on võimalik olemist kuidagi vähem valulikuks mõelda. Ent mis tähtsust on mõningal valulikkusel suure tühjusega võrreldes?
*
Kannatuste merega silmitsi seistes jõudis Schopenhauer järeldusele, et kõiges on süüdi elutahe, mis tõukab aina edasi ja edasi tegutsema, ehkki pääsu võib pakkuda mõistus, mis seda tahet mõnel puhul vaigistada suudab. Schopenhaueri järgija Philipp Mainländer (tegelikult Philipp Batz, 1841–1876) pöörab aga kõik pää pääle ning kirjeldab maailma surmatahtest läbi imbununa, ületades sellega võrratult frankfurtlase pessimismi. Tema nägemuses sai maailm alguse jumalast, kellel oli vaid üks soov – surra. Seda sai ta paraku teha vaid end tükkidena ainelisse universumisse aheldades ning sestap on kõigesse siin ilmas kätketud ihalus mitteolemise järgi ja maailma juhib hoopis lõputu surmatahe. Ajapikku peaks inimkondki seega esmalt paljunemise lõpetama ning seejärel endale otsa pääle tegema.
Mainländer ise nõnda toimiski ning poos end 34-aastaselt üles. Selleks kasutas ta muuseas oma trükisooja pääteose "Lunastuse filosoofia" (Philosophie der Erlösung) köidete virna. Mainländeri filosoofia on tõenäoliselt üks süngemaid, mis eales kirja pandud. Sellal kui mitmed teised pessimistid on vähemasti argielus näinud helgemaid hetki või väärtuslikke momente, mis võiks kasvõi silmapilguks kaaluda üles eksistentsiaalse tühjuse, märgib Mainländeri kõiksust läbiva surmatungi idee täielikku ja igikestvat maailmapõlgust. Kui meie maailmas ei ole mitte midagi ihaldusväärset, sest ülim eesmärk on mitteolemine, siis ei saa mitte miski maine kuidagi kasulik olla. Nihilistlikult põhiseisukohalt on siiski üsna kergesti võimalik kaitsta egoistlikult motiveeritud tegevusi, kui need on kuidagi indiviidile vajalikud. Mainländeri käsitluses on aga tõeliselt vajalik vaid see, mis surmatungi järgimisele lähemale viib, olgu selleks eneseeitus ja askeetlus või aktiivmeetodid iseenda likvideerimisel.
Mainländeri kaasaegne ja Schopenhaueri järgija Julius Bahnsen (1830–1881) surmatahet ei näe, kuid tema vaade on vähemalt samavõrd sünge. Mõistus ilma tahteta on võimetu ning tahte kustutamist ei saa tahta, sest see oleks lahendamatu vastuolu. Mõistus võib tulla lagedale millega tahes, ent satub paratamatusse konflikti irratsionaalse tahtega, ent välja lülitada ei saa kumbagi, mistap pole ka inimesel sellest ahelast iialgi pääsu.
*
Me oleme mõistetud alatiselt ning lõppematult kannatama, seejuures ilma vähimagi võimaluseta seda kuidagi mõtestada. Lihtsustatult võiks öelda, et pessimistid armastavad rota fortunae, saatuseratta ideed. Varem või hiljem litsutakse ka see, kes ajuti on ratta tipus ja sestap teistest kõrgemal, ratta alla. Ükskõik, kust alustada või mida teha, ühtmoodi viljatu on see kõigi jaoks.
*
Oluline on siiski eristada pessimismi ning maailmapõlgust. Klassikaline maailmapõlgus (contemptus mundi) on tuntud juba antiikajast, olulisem aga siiski hilisemas kristlikus traditsioonis. Maailmapõlgus on neis tähendanud askeesi ja kontemplatsiooni, viisi, kuidas anda kannatusterohkele ja tühja-tähja pääle kuluvale maisele elule mingi tähendus. Pessimistid, need tõsised, ei näe aga viisi, kuidas eksistentsile põhimõttelist tähendust anda. Isegi ajutised helgushetked on vaid üksikud sähvatused päratult sünges ja pimedas laotuses. Kui rumeenlane Cioran (1911–1995) kirjutab, et on ühe jalaga paradiisis nagu teised on ühe jalaga hauas ("Vihikud", 26. juuni 1957[4]), siis ei mõtle ta seda, et on jõudnud mingisuguse hämmastava selguseni, vaid ainult seda, et on mõistmise läbi jõudnud lähemale mitteolemisele.
Kui nii mõnigi teine filosoof on piirdunud eelkõige olemise tähenduse küsimusega, siis Emil Ciorani jaoks on märkimisväärselt oluline ka igapäevase kannatuse väljendamine: "Mida kauem elad, seda vähem näib, nagu oleks elamisest mingit kasu olnud." ("Sündimise ebaõnnest", 1973[5]).
Ciorani rõhutatult pessimistlik vaade nii eksistentsile kui inimelule tõi talle kirjandusliku tegevusega küll edu ("Iga raamat on edasilükatud enesetapp," ütleb Ciorani, ehkki enesetapp on tema käsitluses väärikas tegu), ent samas kaasa ka inimsuhete lagunemise. Samuti nihilistide hulka arvatud Samuel Beckett, kes oli varemalt Cioraniga tihedalt lävinud ja talle isegi raha laenanud, lakkas temaga suhtlemast, sest pidas Ciorani maailmavaadet liialt negatiivseks. Tõenäoliselt oli põhjus vähemalt osaliselt Becketti poliitilises aktiveerumises sellal, kui Cioran oma noorpõlve pattude tõttu ("Rumeenia muutmine"!) igasugusest ühiskondlikult aktiivsest tegevusest hoidus. Prantsuse avalikkus, mida ta pingsalt vältis, suhtus temasse aga vähemalt osaliselt kerge muigega, pidades teda samuti veidi liialt süngemeelseks. Optimistlikule 20. sajandile oli sedavõrd sünge ja samal ajal elegantselt veenev aforist siiski liiast.
*
Elu kirjeldamatult sünge ja sihituna näinud Ciorani ja Zapffe elulistele tõsiasjadele pilku heites võib näha, et iroonilisesl kombel elas esimene neist 84- ja teine 91-aastaseks. Eks väljendub selleski eksistentsi õelus ja kannatuste valmistamise potentsiaal.
Kus on kannatuse piirid? Cioran ütleb, et "piirkurbust ei ole". 1949. aastal sündinud saksa kirjandusteadlane ja kirjanik Ulrich Horstmann on oma raamatus "Elajas" (Das Untier) aga esitanud teooria, mille kohaselt on inimkonna ülim eesmärk iseenda hävitamine, liiv, mida tuul läbi kolpade tühjade silmakoobaste puhub (durch die Augenhöhlen unter das Schädeldach geblasene, rieselnde Sand). Lõplik rahu saabub siis, kui oleme jõudnud tagasi anorgaanilisele tasandile. Vajadusel saab selleks kasutada tuumarelvi. Kannatusfilosoofia pole kusagile kadunud. On veel teejuhte, kes inimkonda olemasolu mõttetuse mõistmise teel juhiks.
1 Terviktekst on leitav "Keskaja kirjanduse antoloogias" (Varrak 2013).
2 Ehkki "Viimne messias" on Zapffe tuntuim ja tõlgituim tekst, on tegu vaid lühendusega pikemast traktaadist "Om det tragiske" ("Traagikast"). Siiski sisaldab "Viimne messiaski" Zapffe mõtte olulisimat osa, st nii käsitlust eksistentsi mõttetusest kui sellest, miks see meid ahistab, kui ka "arstimeid paanika vastu", ehk meetodeid, mille abil inimesed elu mõttetusega toime tulevad.
3 See loom oli märkimisväärset kognitiivset võimekust näidanud papagoi Alex, kes küsis kord, mis värvi ta on. Isegi inimahvid, kellest nii mõnelegi on õpetatud viipekeelt, pole siiani suutnud küsimusi esitada, ehkki neile on selleks vajalikud tööriistad antud.
4 Ciorani 1997. aastal ilmunud "Vihikud" (Cahiers 1957–1972) on koostatud mõtlejast maha jäänud kirjatükkide, mis tema rohketesse teostesse ei mahtunud, põhjal. Ciorani elukaaslase Simone Boué koostatud mahukas köide sisaldab hulgaliselt säravaid aforisme, aga ka päevakajalisi mõtteid kaasaaegse kultuuri kohta, nt 05.jaanuaril 1960: "Albert Camus hukkus autoõnnetuses. Ta suri hetkel, kui kogu maailm ja võibolla ka ta ise teadsid, et tal pole enam midagi öelda ja elades võiks ta vaid oma ebaproportsionaalsest, teotavast, isegi naeruväärsest hiilgusest ilma jääda. Tohutu lein, kui sain eile õhtul kl 11 Montparnasse'is tema surmast teada. Suurepärane vähetähtis kirjanik, kes oli ometi suur, sest oli prii vulgaarsusest, hoolimata kõigist austusavaldustest, mis talle osaks langesid."
5 Eesti keeles Tõnu Õnnepalu tõlkes, Varrak 2012. | Rauno Alliksaar. Anorgaanilise aine eksistentsiaalne rahu | https://kultuur.err.ee/1150526/rauno-alliksaar-anorgaanilise-aine-eksistentsiaalne-rahu | Pessimismi kool: märkmeid sihitusest ja lootusetusest. Rauno Alliksaar tutvustab pessimistlikke filosoofe Peter Wessel Zapffet, Philipp Mainländerit ja Emil Cioranit. |
Uue 28-punktilise süüdistuse kohaselt pole 52-aastane Becker täitnud kohustust avaldada võimudele temalt nõutavat teavet, samuti pole 2017. aastal pankrotistunud endine maailma esireket loovutanud lisaks Wimbledoni trofeedele ka oma kahte Austraalia lahtiste võidukarikat. Sakslane süüd omaks ei võta.
Süüdistuse kohaselt kuuluvad loovutamisele Beckeri 1985. ja 1989. aastal võidetud Wimbledoni trofeed. Neist esimese võitis sakslane kõigest 17-aastasena, saades sellega kõigi aegade noorimaks meesüksikmängu võitjaks. Endine tennisetäht võidutses Wimbledonis veel ka 1986. aastal, Austraalia lahtistel triumfeeris ta 1991. ja 1996. aastal.
Ehkki Londoni pankrotikohus kuulutas 2017. aasta juunis välja Beckeri pankroti, kuulub Saksamaa läbi aegade edukaima meestennisisti nimele tänaseni väidetavalt mitmeid kinnisvaraobjekte, samuti olevat tema pangakontodel enam kui miljon naela (ca 1,1 miljonit eurot).
Londonis resideeruva Beckeri kohtuprotsess algab järgmise aasta septembris. Süüdimõistmise korral ähvardab teda kuni seitsmeaastane vanglakaristus. | Boris Beckerit ähvardab kuni seitsmeaastane vanglakaristus | https://sport.err.ee/1150547/boris-beckerit-ahvardab-kuni-seitsmeaastane-vanglakaristus | Kuuekordne slämmivõitja Boris Becker astus neljapäeval Londonis kohtu ette, olles jätnud tagastamata oma kaks Wimbledoni trofeed, mis pidid tema võlgade katteks maha müüdama. |
Just Film tähistab sel aastal oma 20. sünnipäeva ning lastefilmide võistlusprogrammi kuulub filme, mis ühelt poolt räägivad juba tuttavate tegelaste seiklustest ning teisalt toovad kinokülastajateni uued ja vahvad karakterid.
"Tegemist on tõeliselt lõbusa, kogu perele mõeldud ja naerma ajava programmiga," ütles Just Filmi festivali tegevjuht Mikk Granström.
Just Filmi lastefilmide võistlusprogramm Autor/allikas: Just Film
Filmidest lähemalt:
"Sipsik"
Raggie
Eesti/Taani 2020, 74 min
R: Meelis Arulepp, Karsten Kiilerich
Eesti lastekirjanduse üks armastatum kangelane, kaltsunukk Sipsik on saanud oma filmi täis muusikat, seiklusi ja tõelisi tundeid. Anu saab kuueaastaseks ja tunneb elust rõõmu – tal on suur vend Mart, kes on tüdruku parim sõber ning kellega koos on imetore mängida. Armastusest väikese õe vastu on Mart õmmelnud Anule sünnipäevaks kaltsunuku. Paraku saab idüll läbi, kui saabub 1. september ja Mart läheb jälle kooli ning Anu peab päevi ilma vennata veetma. Lisaks on Mardile tekkinud uued sõbrad ja õe jaoks jääb tal aina vähem aega. Ühel hetkel, kui Anu tunneb end eriti üksiku ja õnnetuna, ärkab kaltsunukk Sipsik nagu võluväel ellu. Vähemalt Anule tundub nii.
Nüüd on Anul silmi ainult Sipsiku jaoks. Ühised tegemised nukuga haaravad tüdruku kogu tähelepanu ning kõrvale jäävad nii Mart kui ka ema ja isa. Aga suured seikulused ja väljakutsed ootavad eest nii Anu kui ka Sipsikut.
"Ajavalvurid"
The Time Guardians
Venemaa 2020, 94 min
R: Alexey Telnov
Rahvusvaheline esilinastus
Väike tüdruk Ksyusha lapsendatakse tondilossilikust lastekodust toredasse perekonda – ta saab endale uue kunstnikust ema ja kirjanikust isa. Kõik kolm on äärmiselt õnnelikud ning õhtud veedetakse tihti pere keskel kodus, mil isa loeb tütrele lugusid oma mitmetest fantaasiaraamatutest. Idüllilisse ellu saabub aga järsk lõpp, kui Ksyusha isa vanad tuttavad proovivad perekonda lõhki kiskuda ning kõigele tipuks satub tüdruk emaga autoõnnetusse. Ärgates leiab tüdruk end aga isa raamatutest tuttavast Pimeduse Linnast, mis küll sarnaneb kodulinnale Peterburile, kuid on kõvasti pimedam ja külmem. Pimeduse Linnas elavad äärmiselt veidrad tegelased, keda valitseb hirmuäratav Nõid, kes soovib kõigest väest ka Ksyushat vangistada. Tüdruku ainukeseks liitlaseks uues kõhedas maailmas saab lustakas maagiliste võimetega assistent nimega Paramon, kellega koos võetakse ette ohtlik rännak, et leida üles Ajavõti, millega saab aega tagasi keerata ja nõnda ära hoida hirmus autoõnnetus ja päästa Ksyusha perekond igavesest pimedusest.
"Berti päevik"
Bert's Diary
Rootsi 2020, 95 min
R: Michael Lindgren
Treb Walker alias Bert Ljung teeb midagi, mis on poistele absoluutselt keelatud. Ta kirjutab päevikut. Mõelda vaid, kui klassi kõige tugevam poiss Klimp sellest teada saab! Siis teab varsti kogu maailm, kuidas Bert end tunneb, kui ta oma uued prillid koolis ette peab panema, kui teda jälitab hauabatsill, kui ta teeb koos Akega teaduslikke eksperimente, suitsetab salaja ja kirjutab päevikusse punase pliiatsiga, kui on armunud. "Berti päevik" on film, mis põhineb samanimelisel maailmakuulsal lasteraamatul. See on film poistele, kuid mida on huvitav vaadata ka tüdrukutel, kes tahavad teada, mida poisid tegelikult mõtlevad.
"Indiaanipoiss Yakari suur seiklus"
Yakari, a Spectacular Journey
Prantsusmaa 2020, 72 min
R: Xavier Giacometti, Toby Genkel
Väikese indiaanipoisi Yakari seiklused algavad päeval, mil ta otsustab iseseisvalt järgneda metsiku mustangi, indiaaninimega Tilluke Kõu, jälgedele. Teekonnal külastab Yakarit esimest korda elus tema õnneloom Suur Kotkas, kes kingib poisile ühe imelise sule ning maagilise võime loomadega rääkida. Kodust kaugel ning sügaval ohtliku jahihõimu territooriumil võtavad Yakari ja Tilluke Kõu vastu kõige ohtlikuma seikluse, mis juhatab nad õnnelikult tagasi koju. Imeline teekond koju pitseerib igavese sõpruse vapra indiaanipoisi ja tuulena kappava poni vahel.
"Jackie ja Oopjen"
Jackie and Oopjen
Holland 2020, 90 min
R: Annemarie van de Mond
12-aastase tagasihoidliku loomuga Jackie ema töötab Hollandi riiklikus kunstimuuseumis, kus on tallel mõned maailma tähtsamad kunstiteosed, mida imetledes tüdruk ka palju aega veedab. Kui ootamatult läheb kuulsalt Rembrandti maalilt kaduma selle subjekt, 17. sajandi naisterahvas nimega Oopjen, kahtlustavad muuseumi töötajad, et on toimunud sajandi kunstirööv, mis avalikkuse ette jõudes oleks ülemaailmne skandaal! Ainult Jackie teab, et tegelikult on Oopjen lihtsalt maali pealt ellu ärganud ning muuseumist jalga lasknud. Kõik selleks, et leida üles armastatud noorem õde Piek, kelle portree enam ammu tema enda maali kõrval ei ripu. Kuna vanast ajast pärit Oopjenil on raskusi 21. sajandil navigeerimisega, siis otsustab Jackie naist salaja aidata.
"Klaaspoiss"
Glassboy
Itaalia 2020, 100 min
R: Samuele Rossi
Maailma esilinastus
Pino on poiss, kellel on haruldane verehaigus, mille tõttu pole ta tavalise lapse elu elada saanud. Teda on alati tagasi hoitud ning piiratud, justkui oleks ta klaasist. Pino on aga elav poiss, kes tahab ülekõige kogeda suuri seiklusi, põnevaid mänge, tagajaamist ja teha ulakusi. Pino otsustab teha kannapöörde ning läheb otsima suuri seiklusi, mille ta muidugi õige pea ka leiab. Soe ja südamlik koguperefilm, mis näitab, et hoolimata raskustest ja katsumustest, on võimalik olla õnnelik, leida häid sõpru ja uusi seiklusi.
"Kodutänava piraadid"
Pirates Down the Street
Holland 2020, 95 min
R: Pim van Hoeven
Elu ontlikus rannalinnas pööratakse pea peale, kui sinna saabub elama perekond Blunderbuss – täiesti pesuehtne piraatide kamp, koos kõige selle juurde kuuluvaga, nagu mõõgavõitlused, silmaklapid, koduks olev piraadilaev, lemmikloomast kaheksajalg ja papagoi ning lõputu rummi rüüpamine. Linnakese lugupeetud elanikud on uutest naabritest ja nende elukommetest päris kohkunud, kuid Michael saab piraatide perepoeg Billyga peagi heaks sõbraks. Uutel sõpradel seisavad ees põnevad aardejahid ning ohtlikud seiklused, mis viivad nad vastamisi maailma kõige hirmuäratavama mereröövli Cornelius Konkskäega, kuid muretsemiseks pole põhjust – tõeline piraat ei tunne hirmu millegi ees, garr!
"Madison - sõprus kiirkäigul!"
Madison - A Fast Friendship
Saksamaa/Austria 2020, 90 min
R: Kim Strobl
Loo peategelane on 13-aastane Madison, kelle jaoks rattasõit on maailma kõige olulisem asi! Ta teeks kõik, et käia oma profiratturist isa jälgedes. Kui aga andekas ja ambitsioonikas noor rattaentusiast peab maanteeratta maastikuratta vastu vahetama, lähevad asjad lörri. Kuid uute sõprade abiga hakkab ta üsna pea avastama uusi eesmärke oma elus. Kas Madison suudab leida tee, mis lookleb jalgrattasõidust eemal? Kas rattasõit oli tõesti tema saatus? See on suure ja põneva seikluse algus…
"Margot' & Marguerite'i imeline seiklus"
The Fantastic Journey of Margot & Marguerite
Prantsusmaa 2020, 89 min
R: Pierre Core
Marguerite ja Margot on 12-aastased tüdrukud, kel on perekonnad, sõbrad, probleemid jms. Üks tüdruk elab aastal 1942 ja teine 2020, muidugi kui mitte arvesse võtta salapärast maagilist laegast, mis neid mõlemaid teineteise aega transpordib. Margotil ja Marguerite'l on midagi veel, mis neid ühendab – kummalgi tüdrukul pole isa. Üks kadus II maailmasõja ajal ning teine ei ela kodus. Tüdrukuid lahutab küll 70 aastat, aga tänu laekale alustavad nad seiklust, et leida oma olevik, avastada minevik ning oma perekondade mälestused.
"Must veski"
The Black Mill
Poola 2020, 100 min
R: Mariusz Palej
12-aastane Iwo elab külakeses, kus vaesus, lootusetus ja igavus iseloomustavad peaaegu iga päeva. Kunagine rikas kant sattus raskustesse, kui kohalik veskitehas maha põles ja enamik piirkonna elanikest jäi sissetulekuta. Iwo kaotas sel saatuslikul ööl oma isa, kes läks põlevasse veskisse ohvreid otsima ning sealt enam ei naasnud. Nüüd peavad Iwo ja tema ema hoolitsema Iwo väikese autistliku õe eest, keda Iwo sugugi ei salli ja keda teised lapsed nõiaks peavad. Nende arvamus aga muutub, kui Must Veski ellu ärkab ja tüdrukust kogu küla päästja saab.
"Suve mässajad"
Summer Rebels
Saksamaa/Slovakkia 2020, 93 min
R: Martina Sakova
11-aastane Jonas igatseb suve veeta ägeda vanaisa Bernardiga, koos paadiga kärestikke mööda sõites ja Slovakkia looduses seigeldes. Poisi meeleheitel ema on aga plaaninud suve veeta mere ääres. Jonas põgeneb kodust, et sõita salaja rongiga vanaisa juurde, aga kohale jõudes avastab, et eriti ägedast vanaisast on saanud vana toriseja ning poiss mõistab, miks ema tahtis suve pigem mujal veeta.
Jonas on üksi, samal ajal, kui vanaisa toriseb. Õnneks tutvub ta ägeda ja seiklusjanulise naabritüdruk Alexiga, kellega koos pannakse kokku veidi kahtlase maiguga plaan, kuidas saada kokku raha, et omale parv osta. Noorte plaan vallandab aga sündmuste laviini, mille tõttu satub Jonase vanaisa lausa vangi ja muidugi ajab Alexi ja Jonase omavahel tülli. Kuidas seiklus lõppeb ja kas Jonas leiab viisi, kuidas kogu segadus ära klaarida?
"Üks kõigi eest"
One For All
Hispaania 2020, 95 min
R: David Ilundain
Mis oleks, kui saaksid näha kõrvalt ühe kiusamisloo kulgemist ja seda täiesti uudses rollis – õpetajana? Vastuseid sellele küsimusele võime leida lõpmatult, kuid film "One For All" peegeldab ehedat lugu haiget saamisest, tegemisest ja ka kõige olulisemast ehk andestamisest. Kui tavaline koolilaps on rõõmsameelne, tegus ja tubli, siis kiusamine suudab luua midagi, mis ei meenuta hiljem seda poissi isegi mitte näo järgi. Selle kõige kulgemine on pikk protsess, põimides endaga kaasa pealtvaatajate, kiusajate ja teiste lood, tuues selgelt esile teadmise, et igal asjal on lugu. Sündmuste kulgemist iseloomustab teadmine, et filmis pole mitte peategelane, vaid iga roll on oluliselt välja toodud näitena tegelikust kiusamise ahelast.
Film linastub ka lapse õiguste programmis.
Lastefilmide võistlusprogrammi hindab ja võidufilmi valib Just Filmi viieliikmeline lastežürii. Kõik võistlusprogrammi filmid on eestikeelsete subtiitritega.
Pimedate Ööde Filmifestivali noorte- ja lastefilmide alafestival Just Film toimub tänavu 13. novembrist 29. novembrini. | Just Filmi lastefilmide võistlusprogrammist leiab ka "Sipsiku" | https://menu.err.ee/1150532/just-filmi-lastefilmide-voistlusprogrammist-leiab-ka-sipsiku | PÖFFi noorte- ja lastefilmide festivali Just Film avalikustas lasteprogrammi võistlusfilmid, kust leiab ka Eestis tehtud filmi "Sipsik". |
Kerime ajas mõned aastad tagasi. Aasta on 2014, kuupäevaks üheksas oktoober ning kooseluseaduse kolmas ning viimane lugemine on riigikogu saalis edukalt läbitud. Riigikogu esine upub lilledesse, president Toomas Hendrik Ilves kuulutab juba mõne tunni pärast kooseluseaduse välja ja sõnab "inimõigusi austavas ühiskonnas on ka samasoolistel paaridel õigus elada pereelu ning mitte kogeda ühiskonna halvakspanu ja ebavõrdset kohtlemist."
Tundub, et aastaid ühiskonda lõhestanud küsimus sai lõpu ning Eesti astus märgilise sammu avatuma, solidaarsema ning empaatilisema ühiskonna suunas.
Aga see samm jäi tegemata. Kooseluseaduse toimimiseks vajalikke rakendusakte ei ole tänini vastu võetud. Paradoksaalne on see, et pall oli koalitsioonikaaslaste Reformierakonna ning Sotsiaaldemokraatliku erakonna käes, kes end alati liberaalsete ning isikuvabadusi austavate parteidena näidanud olid.
Oli siis põhjuseks hirm valijaid kaotada või midagi muud - suutmatus rakendusakte vastu võtta ei jätnud plekki vaid nende kahe erakonna mainele, vaid Eesti riigile tervikuna.
Nüüd on aasta 2020. Rakendusaktidest praegune valitsus enam isegi ei räägi. Seevastu korraldatakse juriidiliselt mittesiduv rahvahääletus abielu mõiste teemal. Millist probleemi see lahendama peaks, ei saa keegi aru.
Miks pakub nii suurele hulgale inimestest sellist hirmu fakt, et üks traditsiooniliselt diskrimineeritud ning tagakiusatud grupp inimesi võiks teistega võrdsed õigused saada, ilma, et kelleltki teiselt neid ära võetaks, on müstika
"Loetud päevad tagasi kogunesid sajad inimesed Vabaduse väljakule, et avaldada toetust abieluvõrdsusele."
Aga vahepealse ajaga on ka ühiskondlikus plaanis toimunud märgatavad arengud. Mõned nädalad tagasi sai Rohelistest esimene erakond Eestis, mis toetab ametliku seisukohana kahe täiskasvanud inimese abielu sõltumata nende soost. Nüüdseks on neid erakondi juba kaks. Loetud päevad tagasi kogunesid sajad inimesed Vabaduse väljakule, et avaldada toetust abieluvõrdsusele.
Kooseluseaduse rakendusaktid tuleb endiselt vastu võtta, Eesti poliitilises kliimas on end liberaalsena määratleva ning isikuvabadusi oluliseks pidava erakonna jaoks abieluvõrdsuse toetamine sisuliselt ainuvõimalik tee. Loodetavasti suudavad ka Reformierakond ning sotsid poliittehnoloogilised mängud hetkeks tahaplaanile jätta ning liberaalsed väärtused taaskord üles leida.
Plaanitaval rahvaküsitlusel pole otsedemokraatiaga seost, vastupidi, tegu on demokraatiat pärssiva populistliku käiguga. Otsedemokraatlikud meetmed ei ole mõeldud selle jaoks, et enamus otsustaks vähemuste küsimuse üle. Aga hästi, valitsuse häbiväärset otsust me muuta ei saa, küll aga saame me nii erakondade kui ühiskonnaliikmetena teha midagi muud ning saata välja kindel signaal, milliste väärtuste eest peaks Eesti tegelikult seisma.
On viimane aeg lõpetada meie inimeste tagakiusamine ja viia perekonnaseadus kooskõlla Eesti põhiseadusega, mis ütleb, et me kõik oleme seaduse ees võrdsed.
Väike riik ei pea tähendama väikest ega väiklast rahvast. Väikese riigina on aga eriti oluline üksteist hoida. Suuri kliimakriisist tingitud globaalseid väljakutseid ei saa lahendada omaenda rahva vastu võideldes ning oma inimeste vahel tüli õhutades. | Züleyxa Izmailova ja Kaspar Kurve: abieluvõrdsus kõigile | https://www.err.ee/1150536/zuleyxa-izmailova-ja-kaspar-kurve-abieluvordsus-koigile | Plaanitaval rahvaküsitlusel pole otsedemokraatiaga seost, vastupidi, tegu on demokraatiat pärssiva populistliku käiguga, kirjutavad Züleyxa Izmailova ja Kaspar Kurve. |
Piletite müük avatakse hiljemalt kaks nädalat enne esimese reisi toimumist, teatas maanteeamet.
Nädalas tehakse endiselt 12 reisi ning reisi hind ei muutu.
Lepingu järgi lendab Kuressaare–Tallinna lennuliinil 48-kohaline lennuk, milleks on turbopropellermootoriga ATR 42-500. | Uus lennufirma hakkab uue lennukiga Kuressaarde lendama enne jõule | https://www.err.ee/1150534/uus-lennufirma-hakkab-uue-lennukiga-kuressaarde-lendama-enne-joule | Maanteeamet ja lennufirma NyxAir OÜ kirjutasid alla lepingu Kuressaare–Tallinna lennuliini teenindamiseks alates 21. detsembrist. |
Korraldajad EM-il publikut raja äärde ei luba ja kõiki sportlasi kui ka taustajõudude liikmeid testitakse. Samuti peavad rattureid teenindavad isikud kandma maske, vahendab Spordipartner.ee.
"Meie jaoks on olulised kaks asja: me ei võta liigseid riske ning me saame pakkuda Hollandi ja välisratturitele võimalust võistelda EM-il," lausus peakorraldaja Niels Geven. "Oleme tänulikud, et kõik osapooled näitasid üles koostöövalmidust korraldamaks vastutustundlikul moel EM-i. Anname fännidele võimaluse võistlusele kaasa elada televisiooni ja sotsiaalmeedia vahendusel."
Mehed ja naised võistlevad juuniori, U-23 ja eliidi kategooriates. | Cyclo-crossi EM peetakse novembris | https://sport.err.ee/1150527/cyclo-crossi-em-peetakse-novembris | Vahepeal koroonaviiruse leviku tõttu kahtluse alla sattunud cyclo-crossi Euroopa meistrivõistlused toimuvad 7.-8. novembrini Hollandis 's Hertogenboschis. |
Kohtu eesistuja Julia Przylebska ütles kohtuotsuses, et kehtiv seadus, mis lubab teha aborti väärarenguga loote korral, on põhiseadusega "ühildamatu".
Alates 1993. aastast on Poola lubanud aborti ainult juhul, kui rasedus on vägistamise või intsesti tagajärg, kui see kujutab ohtu ema elule, või kui loode on väärarenguga. Nüüd võeti viimane argument abordi lubatavuse tingimuste seast välja.
Samas oli eelmisel aastal 38 miljoni elanikuga riigis ametlikult tehtud vähem kui 2000 abordist 1074 just seotud loote väärarenguga, kirjutas EUobserver.com.
Otsusele järgnes laiaulatuslik kriitika
Otsuse mõistis koheselt hukka Euroopa Nõukogu, mille inimõiguste volinik Dunja Mijatovic nimetas seda "kurvaks päevaks naiste õiguste jaoks".
"Pea kõigilt abortidelt õigusliku aluse võtmine Poolas on sisuliselt keeld ja rikub inimõigusi," kirjutas ta Twitteris. "Tänane otsus... tähendab põrandaaluseid või välismaal tehtavaid aborte neile, kes seda endale lubada saavad, ja veel suuremaid katsumusi teistele."
Poola naiste ja pereplaneerimise küsimustega tegelev vabaühendus Federa juht Krystyna Kacpura ütles väljaandele Politico, et selle otsusega on naiste õigus tervisele kõrvale lükatud. "See ei tähenda, et nüüd enam aborte ei tehta. See tähendab, et vaesemad naised teevad aborti oma elu ja tervisega riskides, jõukamad aga maksavad selle eest Tšehhis, Slovakkias, Saksamaa või Hollandis. Sealsetel abordikliinikutel on täna rõõmupäev," leidis Kacpura.
Tema hinnangul teevad Poola naised aastas 100 000 kuni 150 000 aborti aastas.
Kohus täitis võimu tellimuse?
Kohtuotsus annab võimupartei Seadus ja Õiglus (PiS) seadusandjatele võimaluse koostada eelnõu, millega keelataks raseduse katkestamine väärarengu korral.
Võimuerakonna rahvaasemikud avaldasid eelnõule, mis sai alguse petitsioonina, sel aastal toetust, kuid paljude Poola naiste pahameele tõttu saadeti asi põhiseaduskohtusse.
Kohust, mille peamine ülesanne on otsustada, kas seadused on kooskõlas põhiseadusega, reformiti 2016. aastal ning kriitikute sõnul on see nüüd täis võimupartei liitlasi. Väidetavalt nimetas Poola president Andrzej Duda mõned kohtu liikmed vastuolus põhiseadusega, kirjutas Politico.
Politico andmeil on ka põhiseaduskohtu juht Przylebska võimupartei PiS juhi Jaroslaw Kaczynski isiklik sõber.
Kohtu 13 liikmest ainult kaks hääletas neljapäeval tehtud otsuse vastu.
Poola endine peaminister ja PiS-i kriitik Donald Tusk nimetas abordiküsimuse ajastust "poliitiliseks nurjatuseks".
"Aborditeema ja pseudokohtu otsuse viskamine möllava pandeemia keskele on rohkem kui küüniline," ütles Euroopa paremtsentristlikke erakondi ühendava Euroopa Rahvapartei juht. Ta viitas sellele, et koroonapiirangute tõttu on praegu keeruline abordipiirangute kehtestamise vastu proteste ja massimeeleavaldusi korraldada.
PiS proovis abordiseadust karmistada ka 2016. aastal, kuid plaanist loobuti siis just üleriigilise protestilaine tõttu.
Suhted EL-iga võivad veelgi halveneda
Põhiseaduskohtu otsus võib teravdada Poola niigi pingelisi suhteid Euroopa Liiduga, kuna Euroopa Komisjon ja parlament kahtlevad õigusriigi nõuetest kinnipidamises Poola praeguse valitsuse poolt. Kohtute sõltumatus on üks punkte, milles EL-i ja Poola vahel erimeelsused valitsevad.
"Täna osutusid Poola naised õigusriigi nõuetest taganemise ohvriks," leidis Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liider, hispaanlanna Iratxe Garcia.
Lõppenud suvel teatas Poola valitsus ka plaanist lahkuda Istanbuli konventsioonist, mis on suunatud naistevastase ja perevägivallaga võitlemisele. Poola põhiseaduskohus on asunud arutama, kas konventsioon on vastavuses riigi konstitutsiooniga.
Poola valitsus on asunud koguma regioonis toetust ideele asendada Istanbuli konventsioon teistsuguse dokumendiga, mis seaks esikohale "traditsioonilise perekonna" toetamise, teatas EUobserver.
EUobserver vahendas Reutersi küsitlustulemusi, mille kohaselt ainult 15 protsenti poolakatest toetas eelmisel aastal abordiseaduse karmistamist. | Poola kohus andis loa abordiseadust karmistada | https://www.err.ee/1150523/poola-kohus-andis-loa-abordiseadust-karmistada | Poola põhiseaduskohus tühistas neljapäeval abordiseaduse ühe sätte, millega lubas Euroopa niigi üht kõige rangemat seadust veelgi karmistada, tekitades seeläbi sügavat pahameelt inimõiguslastes ja opositsioonis. |
Erinevad arengudokumendid ja strateegiad räägivad Tallinnas juba aastaid, et pealinn saab jalakäija- ja rattasõbralikuks. Deklaratsioone sel teemal on teinud nii linnapea kui ka linnaosade vanemad. Viimati kiitles ERR-i portaalis Kesklinna vanem Monika Haukanõmm, et 10-15 aasta pärast on Tallinna kesklinn eelkõige jalakäijate, jalg- ja tõukeratturite päralt. Usutavust selles jutus on aga üks ümmargune null.
Nüüdseks oleks võinud linnavalitsus aru saada, et jutule peavad järgnema ka teod. Jäi ilmselt just seetõttu saamata ka rohelise pealinna tiitel, et paberile osatakse ilusaid sõnu maalida, aga reaalsuses liigub linnavalitsus vastupidisel rajal. Ühe käega joonistatakse rohelisi strateegiad, teisega laotatakse asfalti ja sedagi peamiselt autodele.
Abilinnapea Andrei Novikov sõnas septembris korraldatud turvalise rattasõidu meeleavaldusel, et Tallinnasse suures osas eraldatud rattateid ei tule. Ruumi polevat. Nii plaanib linnavalitsus tegelikult võimendada praegust olukorda, kus jalg- ja tõukerattad kas tuhisevad jalakäijate vahel või proovivad autode vahel terveks jääda. Kes selles situatsioonis end turvaliselt peaks tundma? Vankriga jalutav lapsevanem "kergliiklusteel" või jalgrattur bussirajal?
Autokeskset lähenemist ilmestavad suured plaanid kesklinna maa-aluseid parklaid rajada. Iseenesest on muidugi tervitatav, et lõpuks hakatakse mõtlema just autode maa alla viimisele, selmet jalakäijaid pimedatesse ja kitsastesse tunnelitesse suruda. See aga paistab lähtuvat eesmärgist rohkem autosid parkima mahutada, mitte kesklinna reaalseid alternatiive luua.
Kas siis maa-alused parklad hakkavad asendama tänaval parkimist? Võiks ju, see annaks palju ruumi juurde, mida abilinnapea väitel meil Tallinnas liiga vähe on.
Tunnelitest on linnavalitsus muidugi ka varem rääkinud. Viimati pandi peatänava projekt sahtlisse vabandusega, et Estonia puiestee autotunnel tuleb esmalt valmis ehitada. Sellest viimasest plaanist lõpuks ikkagi loobuti – peatänava projekti ei ole aga endiselt üles korjatud.
Praeguse linnavalitsuse või kesklinna vanema jutt, et kus nüüd alles hakatakse inimsõbralikku linnaruumi ehitama kõlab jube tuttavalt. Eelmiste kohalike valimiste eel oli peatänav üks Keskerakonna põhilubadustest. Valimised läbi, leiti ülalnimetatud põhjus projekti sahtlisse panemiseks ja tõmmati Reidi tee ristmikud hoopis laiemaks, et ilusat asfalti ikka rohkem laotada.
"Linnavõim soovib rohelise fassaadi taga tegelikult "ameerikalikku linnaehitust", kus parimaks liikumisviisiks on ja jääb isiklik auto."
Olen rääkinud linnaruumiekspertidega, kellest mõni on löönud kaasa ka nende asjalike ja sisukate arengudokumentide loomisel. Kurvastusega pean ütlema, et nii mõnigi neist on löönud käega, sest selle linnavalitsusega muutust ei tule. Linnavõim soovib rohelise fassaadi taga tegelikult "ameerikalikku linnaehitust", kus parimaks liikumisviisiks on ja jääb isiklik auto.
Tallinn kasvab ja kesklinna ning selle lähedaste piirkondade rahvaarv koos sellega. Senise lühinägeliku isikliku auto eelistamise asemel peame võtma tõepoolest eesmärgiks jalakäijate, jalgratturite ja teiste kergliikurite ohutuse, aga ka ühistranspordi efektiivsuse ja mugavuse. Tallinna linnavalitsus ei ole sellega seni hakkama saanud ja ei kavatse seda ka tulevikus teha.
Tartus on toimunud juba märgatav nihe paremuse poole pärast uue koalitsiooni moodustamist. Autodel on oma koht meie linnaruumis ja see jääb neile. Parem ühistransport ja turvalisem keskkond jala ning rattaga liikumiseks vähendab lõpuks ka autode ummikuid ning muudab mugavamaks ja ohutumaks kõigi inimeste liikumise linnas – lapsevankriga vanemast, eakate jalakäijate ja autojuhtideni. Tegusid on vaja, mitte variserlikke sõnu. | Joosep Vimm: Tallinn vajab variserlike sõnade asemel positiivseid tegusid | https://www.err.ee/1150517/joosep-vimm-tallinn-vajab-variserlike-sonade-asemel-positiivseid-tegusid | Autodel on oma koht meie linnaruumis ja see jääb neile. Parem ühistransport ja turvalisem keskkond jala ning rattaga liikumiseks vähendab lõpuks ka autode ummikuid ning muudab mugavamaks ja ohutumaks kõigi inimeste liikumise linnas, kirjutab Joosep Vimm. |
Euroopa plaanib aastaks 2050 olla kliimaneutraalne ja selle saavutamiseks lepiti kokku Euroopa Liidu (EL) roheleppes 1, mis annab suuna ka EL-i investeeringutele. See tähendab, et juba 30 aasta pärast on meie hooned ja taristu jätkusuutlikult korraldatud, linnaruumid on heitgaasivabad ja meie energia tuleneb loodussõbralikest lahendustest.
Rohelepe näeb ette, et ühe olulise sammuna rohelise tuleviku suunas tuleb fookus seada hoonete energiatõhustamisele ehk sisuliselt hoonete rekonstrueerimisele – Euroopa Komisjon on selle tarbeks ette valmistanud renoveerimislaine tegevusplaani 2.
Kuna hoonefond on Euroopas üks suurimaid energiatarbijaid ja Euroopa Komisjoni sõnul on 75 protsenti sellest energiat raiskav 3, on hoonete rekonstrueerimisel oluline positiivne mõju energia säästule, vähendades ka koduomanike energiakulusid.
Näiteks Eesti kogemusel võib korterelamu rekonstrueerimine energiamärgise klassi C anda kütteenergia säästu 65 protsenti ning soojusenergia ja elektrikulusid vähendada 50 protsenti 4.
Eestis alustati suuremahulise hoonete ehitusega pärast Teist maailmasõda, kui võeti laialdaselt kasutusele raudbetoonist konstruktsioonid, mis võimaldasid tehaseliselt ehitusprotsesse kiirendada. Efektiivsemad lahendused ja tehased on üheks põhjuseks, miks üle poole Eesti praegusest hoonefondist valmis 20 aasta jooksul vahemikus 1970-1990. 5
Hinnanguliselt 80 protsenti praegustest hoonetest nii Eestis kui ka Euroopas on endiselt kasutuses 30 aasta pärast, samas arvestatakse ehitise elukaare teooria kohaselt hoone keskmiseks elueaks 50-70 aastat.
See tähendab, et meil on ees suuremahuline rekonstrueerimine, et hoida oma elukeskkond ning tänased hooned kvaliteetsete ja elamisväärsetena ka tulevikus. Selleni jõudmiseks kinnitas Eesti sellel aastal uue energiatõhususele suunatud hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia 6.
Strateegia peamine eesmärk on hoonefond 2050. aastaks terviklikult rekonstrueerida energiatõhususe klassi C, seega on järgnevatel aastakümnetel on vaja rekonstrueerida 100 000 üksikelamut, 14 000 korterelamut ja 27 000 mitteeluhoonet.
Hoonefond on vananemas ja vajab järjekindlat renoveerimist isegi ilma kliimaneutraalsuse kokkuleppeta. Siinkohal on ühelt poolt oluline KredExi kui kompetentsikeskuse roll ning teiselt poolt hooneomanike ja korteriühistute endi huvi ning aktiivsus.
Praegune väljakutse Eestis seisneb selles, kuidas me suudame igal aastal terviklikult rekonstrueerida ainuüksi 450 korterelamut, et täita roheleppega antud lubadusi. Selliste suurte väljakutsete lahendamine karjub innovatsiooni järele ja nõuab teadus- ja arendustegevusele suurema fookuse andmist ehitussektoris.
Kui räägime moonshot 7 mõtteviisist, siis tähendab see riigi poolt suuremat rolli, et toetada ja nügida sektorit arendustesse rohkem rõhku panema. Tootlikkuse kasvuks vajame tehnoloogiaid, mis seavad keskpunkti universaalsed lahendused. Vastus, kuidas seda teha, peitub meie lähiajaloos.
Paljud enne 1990. aastaid ehitatud korterelamud valmisid tüüpprojektide alusel elamuehituse kombinaatides ehk sisuliselt tehastes. Näiteks Tallinna Elamuehituskombinaadis toodeti raudbetoonpaneelidest Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe korterelamuid.
"Tehaseline tootmine tähendab automatiseerimist ja võimekuse kasvu, mis aitab ohjeldada suurenevad nõudlust rekonstrueerimise turul."
Kõik suuremad elamurajoonid on Eestis valminud tüüpprojektide põhjal ja sarnaseid vanu tehase abil tüüpprojekti järgi ehitatud hooneid on ka mujal Euroopas palju. Mis tähendab, et samm edasi on samm tagasi – me vajame rekonstrueerimise mahtude kasvatamiseks tehaselist võimekust ja tüüplahenduste väljatöötamist vanadele tüüpprojektidele. Tehaseline tootmine tähendab automatiseerimist ja võimekuse kasvu, mis aitab ohjeldada suurenevad nõudlust rekonstrueerimise turul.
Rekonstrueerimise mahtude kasvatamiseks tegid sammu õiges suunas TalTechi teadlased, kelle juhtimisel rekonstrueeriti Horisont 2020 rahvusvahelise uurimisprojekti 8 raames 2017. aastal terviklikult TalTechi viiekorruselise raudbetoonpaneelidest tüüpprojekti korterelamu. TalTech töötas välja ja kasutas masstoodetavaid puidust lisasoojustuselemente, mis sisaldasid soojustusmaterjali, aknaid ja ventilatsioonisüsteemi.
Projekt näitas, et hoone fassaadi ja katuse katmine tehases toodetud elementidega on oluliselt kiirem ning võimaldab paremini kontrollitavat kvaliteeti. See sillutas teed korterelamute elemendipõhise rekonstrueerimise pilootprojektile 9, mis käivitub veel sellel aastal.
Pilootprojekti eesmärk on elementidega terviklikult rekonstrueerida kuni kakskümmend tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamut, millel on kuni viis korrust – hruštšovkad, Tallinna Elamuehituskombinaadi Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe tüüpprojektid ning Tartu Elamuehituskombinaadi Annelinna tüüpprojektid.
Korterelamud saavad uue ventilatsiooni, efektiivsema küttesüsteemi ja elanikke segatakse minimaalselt – tehases toodetud soojustuselemendid koos akende ja ventilatsiooniga paigaldatakse hoonele vaid kuu ajaga.
Me ei ole Euroopas üksi, paljud riigid on alustanud lahenduste otsimisega, kuidas oma vananevat hoonefondi ja elukeskkonda parendada ning energiatõhususe eesmärke täita.
Näiteks üks radikaalseimatest on Moskva lahendus, kus vanu korterelamuid lammutatakse kvartalite kaupa ja asemele ehitatakse uued 10. Hollandis on käimas projekt, mille käigus arendatakse välja tehase prototüübi jooniseid ja plaani, mis võimaldab toota hoone energiatõhustamiseks vajalikke komponente. 11
Eesti tugevus on aga see, et keskendume olemasoleva kogemuse baasil mastaabiefekti saavutamisele, millel on laiaulatuslik mõju mitte ainult Eestile, vaid kogu Euroopale.
1 European Commission. A European Green Deal.
2 European Commission. Renovation wave.
3 European Commission. Factsheet. The Energy Performance of Buildings Directive.
4 Kalle Kuusk, Targo Kalamees, Mikk Maivel. Cost effectiveness of energy performance improvements in Estonian brick apartment buildings. Energy and Buildings 77 (2014) 313–322.
5 Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga (2009).
6 Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia.
7 Moonshot mõtlemine tuleneb USA 1960. aastate Kuule jõudmise eesmärgist – kuidas läbi radikaalsete lahenduste ja innovatsiooni on võimalik suurtele probleemidele lahendusi leida.
8 MORE-CONNECT Development and advanced prefabrication of innovative, multifunctional building envelope elements for MOdular REtrofitting and CONNECTions.
9 SA KredEx. Korterelamu tehaselise rekonstrueerimise toetus.
10 The Guardian. The wrecking ball swings at Moscow – a photo essay.
11 INDU-ZERO. Mass future proof home renovations. | Raiko Puustusmaa: hoonete rekonstrueerimisest tehase abiga | https://www.err.ee/1150502/raiko-puustusmaa-hoonete-rekonstrueerimisest-tehase-abiga | Eesti ettevõtetel on väga suur potentsiaal tõusta Euroopa tippu, kui traditsioonilise ehitamise kõrval võetakse kasutusele uusi tootlikkust ja kiirust suurendavaid lahendusi. Need lahendused muudavad omakorda koduomanike elu mugavamaks ja elukeskkonda paremaks, kirjutab Raiko Puustusmaa. |
Hooaja 2020/2021 avakontsertidega Anija ja Saka mõisates ning Pootsi veinimõisas pakuvad Corelli Music ja Opera Veto nautimiseks barokiaja muusikasalongi. Nii nagu helilooja eluajal oli tavaks, ei mängitud koomilist ooperit, mis tegi alles esimesi katseid eralduda opera seria 'st, eraldi teosena, vaid kolm "Pimpinone" intermezzo 't pandi kontsertide kavasse vaheldumisi muude heliloojate loominguga.
"Telemanni "Pimpinone" on lugu teenijannast ja tema uuest ülemusest, klassikaline lugu kavalast ja ambitsioonikast alluvast ning heasoovlikust, aga kergeusklikust rikkurist. Nad saavad kokku võrdväärsete, kuid erinevate lootustega, ometi lõpetab üks õnneliku ja võiduka ning teine pettunu ja allaheitlikuna. Kontsertlavastuse peamine eesmärk on esile tuua virtuooslik, mitmetahuline, dramaatiline muusika. Lavastuslik pool püüab näidata tegelasi, kes algselt on justkui nukud, justkui joonistatud ja ühetasandilised, kuid kelle inimlikkus lõpuks publiku ühele või teisele poolele võidavad. Kummal on õigus? Kumb võitis? Kumb tegi kummale liiga?" rääkis lavastaja Auri Jürna.
Pimpinonena astub lavale 2019. aasta muusikapreemia laureaat bariton Atlan Karp ning Vespetta rollis on noor sopran Anneliis Volmer. Barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel esineb laiendatud koosseisus. Lauljate vokaalne juhendaja on peamiselt Roomas tegutsev Toomas Kaldaru. | Corelli Music toob publiku ette koomilise lühiooperi "Pimpinone" | https://kultuur.err.ee/1150487/corelli-music-toob-publiku-ette-koomilise-luhiooperi-pimpinone | Kontserdiagentuur Corelli Music tähistab sel hooajal oma 16. tegevusaastat. Hooaja avakontsertidel tuuakse koos ooperistuudio Opera Vetoga publiku ette sügisel 2019 esietendunud ja eriolukorra tõttu kevadest sügisesse lükkunud salongikontsertidel Telemanni koomiline ooper "Pimpinone". |
Grupi teatel võimaldab äritegevuste eraldamine vastata paremini regulatsioonidest ja järelevalvest tulenevatele nõuetele.
LHV Pank keskendub edaspidi Eesti klientide teenindamisele ja loodav pank Ühendkuningriigis rahvusvaheliste maksevahendajate teenindamisele, teatas LHV börsile.
Uus pank asutatakse Ühendkuningriigis LHV Groupi tütarettevõttena. Tütarettevõte asutatakse lähiajal, sellele sammule järgneb ettevõtte mehitamine, kapitaliseerimine ja krediidiasutuse tegevusloa taotlemine järgmisel aastal.
AS LHV Pank tegutseb Ühendkuningriigis alates 2018. aasta algusest, kui pank sai sealse filiaali tegevusloa.
Uus pank luuakse senise filiaali pinnale ja olemasolevatele klientidele panga asutamine täiendavaid muutusi kaasa ei too.
LHV Group on Eesti finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV peamised tütarettevõtted on LHV Pank ja LHV Varahaldus. Kontsernis töötab üle 490 inimese. | LHV Group kavatseb avada Londonis uue panga | https://www.err.ee/1150488/lhv-group-kavatseb-avada-londonis-uue-panga | LHV Group plaanib avada Ühendkuningriigis panga, et selgemalt eraldada senised äritegevused Eestis ja Ühendkuningriigis; seni on LHV tegutsenud Ühendkuningriigis filiaali kaudu. |
Lisaks Vanmarckele on uustulnukatest Iisraeli klubiga liitunud seitsmekordne suurtuuride võitja Chris Froome, Michael Woods, Daryl Impey, Carl Fredrik Hagen, Patrick Bevin, Alessandro De Marchi, Taj Jones ja Sebastian Berwick, vahendab Marathon100.com. "Olen meeskonna arengut oma silmaga näinud. Väike klubi on kõigest mõne aastaga tõusnud World Touri ja ambitsioonid on koos sellega veel tõusnud. Samuti minul," kinnitas 32-aastane belglane.
Vanmarcke on lõpetanud Pariis-Roubaix' ja Gent-Wevelgemi teisena ning Flandria tuuri kahel korral kolmandana, kuid lõpuspurtides on ta pidanud konkurentide paremust tunnistama. Viimase võidu pälvis ta 2019. aastal, kui oli parim Prantsuse ühepäevasõidul Bretagne Classic - Ouest-France.
"Vanmarckel on palju kogemusi. Ta on end tõestanud klassikutel, kuid suudab abistada liidrit suurtuuridel ning on tasemel ka temposõidus. Seega hea kooslus," lausus Israel Start-Up Nationi mänedžer Kjell Carlström. | Räime ja Vahtra koduklubi värbas tugeva klassikute spetsialisti | https://sport.err.ee/1150485/raime-ja-vahtra-koduklubi-varbas-tugeva-klassikute-spetsialisti | Mihkel Räime ja Norman Vahtra koduklubi Israel Start-Up Nation sõlmis kolme aasta pikkuse lepingu ühepäevasõitude spetsialisti Sep Vanmarckega, kes sõidab praegu koos Tanel Kangertiga EF Pro Cyclingu ridades. Vanmarcke asendab kevadistel klassikutel Bora-Hansgrohesse siirduvat Nils Politti. |
""Lilled Algernonile" oli minu lapsepõlve lemmikraamat ja ma tahaks selle laulu pühendada meie sõbra Kristjan Lepa mälestuseks," sõnas Musta Hundi kitarrist ja loo muusika autor Brad Jurjens.
Trummar Marko Atso lisas aga, et temagi on telefoni salvestanud umbes kolmekümne loo jagu ideid, millest paremad võetakse talve jooksul ühiselt käsile, et salvestada Musta Hundi kolmas kauamängiv plaat. | Must Hunt avaldas uue singli "Lilled Algernonile" | https://menu.err.ee/1150483/must-hunt-avaldas-uue-singli-lilled-algernonile | Tallinna pop-rock bänd Must Hunt avaldas reedel uue singli "Lilled Algernonile". |
Alla 60-minutilisi lühifilme valmis aasta jooksul 132, neist 62 olid dokumentaal-, 44 mängu- ja 26 animafilmid.
Kinokülastusi tehti kokku ligi 3,7 miljonit.
Kinofilmidele lisaks toodetakse Eestis ka tellimusfilme, millest suurema osa moodustavad reklaam- ja mainefilmid. Tellimusfilmidena toodeti ka ligi 300 õppefilmi ja mitukümmend muusikavideot.
Eesti ettevõtted aitavad kaasa ka välismaiste filmide tootmisele. Välisettevõtetele osutati 19 miljoni euro eest audiovisuaalseid teenuseid, millest enamuse moodustasid mängu- ja reklaamfilmide tootmiseks vajalikud tööd. Eelmisel aastal andis selles osas põhipanuse mängufilm "Tenet".
Statistikaameti analüütik Maali Käbin ütles, et kinolevis olnud 428 filmist 58 olid Eesti filmid.
"Lisaks Eesti filmidele oli mullu kinolevis 199 Euroopa riikide, 136 Ameerika Ühendriikide ja 35 muude riikide filmi. Kinokülastusi tehti pisut rohkem kui aasta varem, kokku ligi 3,7 miljonit. Saja elaniku kohta teeb see 278 külastust. Keskmine kinopiletihind oli 5,9 eurot," selgitas Käbin.
Eelmise aasta kõige populaarsem film oli konkurentsitult "Tõde ja õigus", mida käis vaatamas 267 588 inimest. See film kogus ka suurima kassatulu, kokku üle 1,5 miljoni euro. Järgnesid "Klassikokkutulek 3: Ristiisad" ja Ameerika Ühendriikide film "Lõvikuningas", mida käidi vaatamas vastavalt 122 146 ning 112 606 korda. Eesti filmidest mahtusid vaadatavuse esikümnesse ka "Ott Tänak: The Movie" ja "Vanamehe film".
"Statistikaameti viimase kultuuris osalemise uuringu andmetel käivad aasta jooksul kinos veidi rohkem kui pooled Eesti elanikud. Ligi pooled on vaadanud filme ka interneti vahendusel. Žanripõhiselt eelistatakse peamiselt komöödiaid, põnevikke ja koguperefilme, vähem lähevad peale õudusfilmid ning dokumentaalid," lisas Käbin. | Eestis toodeti mullu 30 täispikka filmi, kinosse jõudis 428 linateost | https://www.err.ee/1150480/eestis-toodeti-mullu-30-taispikka-filmi-kinosse-joudis-428-linateost | Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2019. aastal 30 täispikka filmi, millest 15 olid dokumentaal-, 13 mängu- ja kaks animafilmid. |
Ajal, mil Washington kavatseb müüa Araabia Ühendemiraatidele hävituslennukeid F-35, sai Gantz USA kaitseministrilt Mark Esperilt kinnituse, et Iisraeli "kvalitatiivne sõjaline eelis" sellest ei kannata. Iisrael on praegu ainus Lähis-Ida riik, kellel on seda tüüpi USA sõjalennukid.
Tegu oli Gantzi ja Esperi teise kohtumisega viimase kuu jooksul. Gantzi sõnul on nad pidanud nädalaid kõnelusi "tagamaks parteiülene panustamine Iisraeli julgeolekusse".
Pärast kohtumist teatas Gantz Twitteris, et pooled allkirjastasid ühisdeklaratsiooni, kinnitades USA strateegilist panustamist "Iisraeli kvalitatiivsesse sõjalisse eelisesse Lähis-Idas lähiaastateks".
Iisrael väljendas muret pärast USA presidendi Donald Trumpi teadet eelmisel kuul, et Washingon võib müüa Araabia Ühendemiraatidele F-35 sõjalennukeid.
Iisrael on olnud vastu selliste lennukite müümisele USA liitlastele regioonis, seal hulgas Jordaaniale ja Egiptusele, kuigi mõlemad on tunnustanud juudiriiki.
Trump tahab F-35 AÜE-le müümise tehingu kinnitada jaanuariks ehk veel enne, kui tal tuleb valimiskaotuse korral ametist lahkuda. | Pentagon kinnitas USA tahet hoida Iisraeli sõjalist eelist Lähis-Idas | https://www.err.ee/1150478/pentagon-kinnitas-usa-tahet-hoida-iisraeli-sojalist-eelist-lahis-idas | USA panustab jätkuvalt, hoidmaks Iisraeli sõjalist domineerimist Lähis-Idas, kinnitas Pentagon neljapäeval Iisraeli kaitseministrit Benny Gantzi võõrustades. |
Paljudes autodes on sisse ehitatud navigatsiooniseadmed ja veel rohkem on neid sõitjaid, kes kasutavad navigeerimiseks isiklikku telefoni.
If Kindlustuse ekspertgrupi juhi Marion Meiuse sõnul jagunevad juhid laias laastus kolme rühma: ühed kasutavad navigatsiooniseadmeid igapäevaselt, teised kasutavad neid piirkondades või marsruutidel, mida nad ei tunne, ja kolmandad ei kasuta neid üldse.
"Kui 15 protsenti juhtidest ei kasuta navigatsiooniseadmeid kunagi, siis igapäevaseid kasutajaid on samasuguses suurusjärgus ehk 13 protsenti. Ülejäänud juhid kasutavad navigeerimisabi endale tundmatutes kohtades. Silma paistab see, et noored võtavad sellised seadmed appi märksa agaramalt," selgitas Meius.
Uuringust selgus, et 18–24aastastest noortest kasutab navigatsiooniseadmeid 95 protsenti. 55–65aastaste juhtide hulgas on vastav näitaja 74 protsenti.
Piirkondadest eristuvad Põhja-Eesti ja Tallinn, kus päevast päeva kasutab navigatsiooniseadmeid 18 protsenti juhtidest, Lõuna-Eestis on vastav näitaja aga kuus protsenti.
"Eks need numbrid on ka loogilised, sest pealinnas on liiklustihedus suurem ja seetõttu üritavad sõidukijuhid vältida ummikuid. Lisaks parima teekonna valikule on navigatsiooniseadmed kasulikud ka selles osas, et need annavad teada teel toimunud liiklusõnnetustest ja hoiatavad ette näiteks siis, kui maanteel on hukkunud mõni metsloom või seisab tee ääres auto. Samas tuleb meenutada, et iga seade, mis viib inimese pilgu teelt kõrvale, segab ka tähelepanu hoidmist. Seega tuleb selliseid seadmeid kasutada mõistlikult ja soovitud sihtkoht sisestada alati enne sõidu alustamist," lisas Meius.
If Kindlustuse poolt Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales ligikaudu 1000 inimest igast riigist. | Uuring: navigatsiooniseadmeid kasutab juba 85 protsenti Eesti autojuhtidest | https://www.err.ee/1150469/uuring-navigatsiooniseadmeid-kasutab-juba-85-protsenti-eesti-autojuhtidest | Eesti autojuhid on hakanud õige tee leidmisel aina enam tehnika peale lootma, kasutades selleks telefone või eraldi navigatsiooniseadmeid. Kõige rohkem kasutatakse tehnika abi võõras piirkonnas liikudes, selgus If Kindlustuse poolt läbi viidud uuringust. |
Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks Keskerakonnale hääle 27 protsenti valijatest ning Reformierakonnale 26 protsenti valijatest, selgus ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest küsitlusest.
Septembris oli populaarseim erakond Reformierakond 27 protsendiga ning Keskerakonna toetus oli 24 protsenti.
EKRE toetus septembriga võrreldes pisut tõusis – 16 protsendilt 18 protsendile. Sotside reiting langes aga 11 protsendilt üheksale protsendile.
Parlamendivälise Eesti 200 toetus langes üheksalt seitsmele protsendile.
Isamaa toetus jäi septembriga võrreldes samaks – viis protsenti.
Ülejäänud erakondade toetus jääb alla valimiskünnise – Eestimaa Rohelisi toetab kolm protsenti, Eesti Tulevikuerakonda üks protsent ning muid erakondi üks protsent valimiseelistust omavatest täisealistest Eesti kodanikest. Küsitletutest kolm protsenti annaks oma hääle üksikkandidaadile.
Kuigi üksikute erakondade lõikes pole toetusnäitajad septembriga võrreldes statistiliselt olulisel määral muutunud, on koalitsioonierakondade toetusnäitajaid summeerides näha koalitsiooni toetuse väikest kasvu, 44 protsendilt 49 protsendile.
Opositsioonierakondade toetus oli septembris 38 protsenti ja oktoobris 35 protsenti.
Kokku küsitles Turu-uuringute AS ajavahemikus 1.-15. oktoober omnibussi raames 873 Eesti kodanikku vanuses 18 ja üle selle, neist 422 silmast-silma ja 451 veebipaneelis.
Kell 12.30 kommenteerivad ERR.ee veebisaates värskeid küsitlustulemusi uuringu läbi viinud Turu-uuringute sotsioloog Tõnis Stamberg ning ERR-i ajakirjanikud Anvar Samost ja Indrek Kiisler. | Turu-uuringute reitingud: Keskerakond tõusis populaarseimaks erakonnaks | https://www.err.ee/1149765/turu-uuringute-reitingud-keskerakond-tousis-populaarseimaks-erakonnaks | Keskerakond tõusis Turu-uuringute küsitluse järgi oktoobris Reformierakonna asemel populaarseimaks erakonnaks, edestades viimast napi ühe protsendipunktiga. |
Oktoobris oli Tallinna valimisõiguslike kodanike toetus Reformierakonnale 34 protsenti ja Keskerakonnale 29 protsenti.
Septembris tõusis toetus Reformierakonnale 35 protsendile, samas kui Keskerakonna toetus oli vaid 20 protsenti.
Neid tulemusi ei saa üks-üheselt üle kanda eelseisvate kohalike omavalitsuste valimiste konteksti, sest küsitlus oli tehtud riigikogu valimiste olukorda silmas pidades ehk esindab vaid valimisõiguslike Eesti kodanike seisukohti. Kohalikel valimistel on valijate ring laiem ja vene hääle kaal suurem.
Toetus mujal Eestis
Keskerakond on populaarseim erakond Ida-Virumaal toetusega 43 protsenti ning Lõuna-Eestis toetusega 26 protsenti.
Reformierakonna ja Keskerakonna toetus on praktiliselt võrdne Põhja Eestis, kus kummagi erakonna toetus on 26 protsenti.
EKRE on 26-protsendilise toetusega populaarseim erakond Lääne-Eestis ja ka Kesk-Eestis, kus nende toetus on 31 protsenti.
Sugu
Võrreldes naistega on meeste seas septembris enam EKRE toetajaid (meestest 22 ja naistest 14 protsenti), vähem aga Sotsiaaldemokraatide toetajaid (meestest viis protsenti ja naistest 12 protsenti). Ülejäänud erakondade toetus on meeste ja naiste seas augustis võrdne.
Vanus
Alla 35-aastaste seas on jätkuvalt kõige populaarsem erakond Reformierakond, mida toetab 30 protsenti 15-24-aastastest ja 40 protsenti 25-34-aastastest. 15-24-aastaste seas on populaarsuselt järgmine Eesti 200, mida toetab 21 protsenti. 25-34-aastaste seas aga Keskerakond 16 protsendilise toetusega.
35-49-aastaste seas on Reformierakonna ja Keskerakonna toetajaid praktiliselt võrdselt – Reformierakonda toetab 28 protsenti ja Keskerakonda 26 protsenti selles vanuses küsitletutest.
Vanuserühmas 50-64 on Keskerakond populaarseim – seda toetab 29 protsenti, populaarsuselt järgmine on EKRE toetusega 20 protsenti.
65-74-aastaste seas on Keskerakonna ja EKRE võrdselt populaarseimad – Keskerakonda toetab 32 protsenti ja EKRE-t 30 protsenti selles vanuses küsitletutest. Vanimas vanuserühmas ehk 75-aastaste ja eakamate seas on Keskerakond 42-protsendilise toetusega tugeval liidripositsioonil, järgnevad Reformierakond (18 protsenti) ja EKRE (15 protsenti).
Kokkuvõttes on Keskerakonna toetus kõrgeim 75-aastaste ja eakamate seas, Reformierakonna toetus 25-34-aastaste seas, EKRE toetus 65-74-aastaste seas ning Eesti 200 toetus 15-24-aastaste seas.
Rahvus
Eestlaste seas on jätkuvalt toetuselt esikohal Reformierakond (28 protsenti), millele järgnevad pea võrdse toetusega Keskerakond (21 protsenti) ja EKRE (19 protsenti). SDE-d toetab 10 protsenti, Eesti 200-t kaheksa protsenti, ja Isamaad kuus protsenti Eesti rahvusest valijatest.
Muudest rahvustest valijate seas on jätkuvalt kõrgeim Keskerakonna toetus (58 protsenti). Reformierakonda toetab 13 protsenti, EKRE-t 12 protsenti, Eesti 200-t kuus protsenti, SDE-d kaks protsenti ja Isamaad üks protsenti muudest rahvustest valijaist.
Haridus
Kõrgharidusega inimesed toetavad kõige sagedamini Reformierakonda (35 protsenti), kutse-, kesk- või keskeriharidusega inimesed Keskerakonda (28 protsenti) ning alg- või põhiharidusega inimesed võrdselt sageli nii EKRE-t (30 protsenti) kui Keskerakonda (29 protsenti). Kõrgharidusega inimeste seas on EKRE toetus keskmisest madalam (11 protsenti).
Sissetulek
Reformierakonna toetus on jätkuvalt kõrgeim suurima sissetulekuga elanikkonnarühmas - inimestest, kelle netosissetulek pereliikme kohta ületab 1000 eurot kuus, toetab Reformierakonda 41 protsenti. Kuni 1000-eurose isikliku sissetulekuga inimeste seas on populaarseim erakond Keskerakond (erinevates sissetulekurühmades jääb toetus 29-40 protsendi juurde, sealjuures mida madalama sissetulekuga rühmaga on tegu, seda kõrgem on toetus). SDE toetus on keskmisest madalam kuni 400-eurose sissetulekuga inimeste seas (kaks protsenti). Ülejäänud erakondade toetus sissetulekurühmade võrdluses selgesuunaliselt ei erine. | Reformierakond hoiab Tallinnas veel liidripositsiooni | https://www.err.ee/1149783/reformierakond-hoiab-tallinnas-veel-liidripositsiooni | Valimisealiste kodanike eelistuste järgi on oktoobris Tallinnas populaarseim erakond kuu varem selle positsiooni haaranud Reformierakond. Keskerakonna toetus Tallinnas on aga taas kasvamas. |
Raudteed oleks vaja nii sadamale kui teistele piirkonna ettevõtetele.
Mööda Rakvere ja Kunda vahelist 20-kilomeetri pikkust raudteelõiku veeti põhiliselt tsemenditehasele toorainet. Kevadel lõpetas Kunda Nordic Tsement saastekvootide kallinemise tõttu klinkri tootmise ning nüüd tuuakse toorainet laevadega Rootsist.
Kui varem teenis raudteelõigu omanik AS Kunda Trans Rakvere ja Kunda vahel kaupa vedades kuni pool miljonit eurot kasumit aastas, siis nüüd kaalub ettevõte raudtee likvideerimist.
Kunda Transi nõukogu esimees Lembit Kaljuvee, ütles ERR-ile, et võimalus, et raudtee üles võetakse, on täiesti reaalne: "Kui seal liiguvad päevas mõned vagunid, siis selle raha eest ei jaksa me seda süsteemi üleval hoida."
Samas nagu kinnitab ka Kaljuvee, oleks raudteed Kundale vaja
Kunda on esimese viie linna hulgas arvestades kaubamahtusid, mis sealt läbi käivad: tsemenditehasest, Estonian Cellist, Aerocist, sadamast.
Viru-Nigula vallavanema Einar Vallbaum on seda meelt, et Rakvere ja Kunda vahelise raudteelõigu peaks üle võtma Eesti Raudtee, sest ilma raudteeta poleks Viru-Nigulal tulevikku.
"Kui meil ettevõtteid ei ole, need ära lähevad, nii nagu tsemendi tootmine kinni pandi, siis tegelikult Kunda linn ja Viru-Nigula vald hääbub. Ükskord on sama, nagu Ida-Virumaal, kus neid tühje alevikke on küll. Ja eks pikem huvi oleks see, et kui see oleks riigiraudtee, siis saaks ju panna ka "porgandi" lõpuks Kundasse käima," ütles Vallbaum.
Kaljuvee sõnul on Eesti Raudteega läbirääkimisi peetud, kuid tulutult.
Kaljuvee kahtlustab Kunda sadama konkurentide survet: "Me alahindasime kahe suure sadama lobi, et Põhja-Eestile pole kolme raudteega ühendatud sadamat vaja. See saigi määravaks tegelikult."
Eesti Raudtee kommertsjuht Arthur Raichmann aga kinnitas, et Kunda raudteelõigu omandamine mõte pole halb, vaid liialt kulukas, kuna raudtee ühendamine sadama ja teiste suuremate ettevõtetega nõuab investeeringuid, mille tasuvusaeg võib venida mitmekümne aasta pikkuseks.
Samas ei välistanud Raichmann Kunda raudteelõigu ostu riigi tellimusel.
"No eks me täidame omanike suuniseid. Kui me vaatame Haapsalu raudtee ehitust, siis see on ikkagi regionaalpoliitiline otsus. Aga kui see initsiatiiv peaks tulema Eesti Raudteelt endalt, et siis need initsiatiivid on reeglina ikkagi majanduslikult argumenteeritud. Me poliitikat ei tee," ütles ta.
Viru-Nigula vallavalitsus ootabki Kunda raudteelõigu päästmiseks majandusministri sekkumist. | Viru-Nigula vald ootab Kunda raudteelõigu säilitamiseks riigi sekkumist | https://www.err.ee/1150468/viru-nigula-vald-ootab-kunda-raudteeloigu-sailitamiseks-riigi-sekkumist | Viru-Nigula vald ootab Rakvere-Kunda raudteelõigu säilitamiseks riigi sekkumist. Kaubavedude hääbumisega võib omanik raudtee üles võtta, kuid raudteeta poleks vallal tulevikku. |
Vene sõjaväeluure (GRU) juht Igor Kostjukov ja luureohvitser Dmitri Badin said EL-i territooriumile sisenemise keelu, samuti külmutatakse nende võimalikud EL-is asuvad varad.
Süüdistajate hinnangul küberrünnakute eest vastutav GRU üksus kanti samuti EL-i nimekirja. EL-ist ametlikult lahkunud Ühendkuningriik liitus reisikeeldude ja varade külmutamisega eelmainitud isikute ja GRU üksuse vastu.
Aprillis ja mais 2015 halvas küberrünnak täielikult Bundestagi arvutivõrgu ja parlamendi veebipõhine tegevus peatus täielikult mitmeks päevaks, kuni süsteem taastati.
Euroopa Ülemkogu teatas avalduses, et rünnaku käigus varastati suures koguses andmeid ning samuti tabas see mitme parlamendiliikme ja ka Saksa kantsleri Angela Merkeli e-kirja kasutajakontosid.
Merkel on rünnakus Venemaad süüdistanud ka avalikult.
Briti välisminister Dominic Raab ütles: "ÜK seisab õlg õla kõrval Saksamaa ja oma Euroopa partneritega, et võtta Venemaa vastutusele küberrünnakute eest, mille eesmärk oli õõnestada Lääne demokraatiaid."
"See kriminaalne tegevus toob Vene valitsusele veelgi halba mainet," lisas ta.
Kostjukov on ka ühes teises EL-i mustas nimekirjas. Jaanuaris 2019 keelati tal sisenemine ÜK-sse ja temaga seotud pangakontod EL-is külmutati. Meetmed rakendati pärast närvimürgirünnakut Suurbritannias endise topeltagendi Sergei Skripali ja tema tütre Julia vastu.
Saksa uurijad peavad Badinit Bundestagi vastu korraldatud rünnaku peaarhitektiks.
Saksa peaprokurör väljastas tema suhtes mais vahistamismääruse. USA Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) otsib Badini taga seoses mõjutustegevusega 2016. aasta Ühendriikide presidendivalimistel. | EL kehtestas Vene luurajatele küberrünnaku eest sanktsioonid | https://www.err.ee/1150466/el-kehtestas-vene-luurajatele-kuberrunnaku-eest-sanktsioonid | Euroopa Liit ja Suurbritannia kehtestasid neljapäeval sanktsioonid kõrgetele Vene luureohvitseridele nende rolli eest Saksa parlamendi arvutivõrgustikku häkkimisel 2015. aastal. |
"Kohe kui tema naine kodanikuna minu poole pöördus, kohe ütlesin prokuröridele, et nad uuriksid võimalust tal välismaale ravile minna," lausus Putin televisioonis, märkides, et Navalnõil võimaldati Venemaalt lahkuda kriminaaljuurdlusest tingitud piirangutest hoolimata.
President Putini peamine vastane kukkus kokku lennukis augusti lõpus ning toimetati Siberi haiglasse, kust ta kahe päeva pärast viidi edasi Berliini. Sealses sõjaväelaboris tehtud analüüsid näitasid tema mürgitamist Nõukogude Liidus välja töötatud närvimürgiga Novitšok.
Navalnõi suhtes on Venemaal algatatud mitmeid kohtumenetlusi, mis tema toetajate hinnangul on poliitiliselt motiveeritud.
Kohtutäiturid arestisid Navalnõi koomas viibides tema korteri ja külmutasid pangakontod seoses mulluse otsusega, et opositsioonijuht ja tema abi peavad väidetava laimu tõttu tasuma 1,2 miljonit dollarit koolitoitlustusettevõttele Moskovski Školnik, mis kuulub Putinile lähedasele ärimehele Jevgeni Prigožinile.
Vene president väitis, et taotles peaprokuratuurilt kohe luba Navalnõi lahkumiseks, kuigi too ei tohtinud seda teha.
Euroopa Liit kehtestas varem sel kuul kuuele Putini siseringi liikmele seoses mürgitamisega sanktsioonid. Ühenduse hinnangul ei saanud Novitšokiga rünnakut toime panna föderaalse julgeolekuteenistuse, kaitseministeeriumi ja Putini administratsiooni osaluseta.
Saksa ekspertide järeldust Novitšokiga mürgitamisest kinnitasid hiljem ka Prantsusmaa, Rootsi ja ÜRO Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (OPCW). | Putin: andsin isiklikult loa Navalnõi Saksamaale ravile toimetada | https://www.err.ee/1150465/putin-andsin-isiklikult-loa-navalnoi-saksamaale-ravile-toimetada | Vene president Vladimir Putin kinnitas neljapäeval, et andis isiklikult loa mürgitatud opositsioonijuht Aleksei Navalnõi Saksamaale ravile toimetada. |
Senati justiitskomitee otsus tuleb nädal pärast seda, kui internetiplatvormid sattusid pahameele alla demokraatide presidendikandidaadi Joe Bideni suhtes kriitilise New York Posti artikli leviku piiramise eest.
Kohtukutse poolt hääletas 12 vabariiklaste senaatorit, samas kui demokraadid boikottisid hääletust seoses Amy Coney Barretti rutaka määramisega ülemkohtusse.
Tunnistuste andmise kuupäeva ei ole avaldatud.
Komitee esimees Lindsey Graham ütles, et hoolimata demokraatide puudumisest, "on minu arust ka teisel poolel suur huvi saada mõned sotsiaalmeedia tegelased siia vastama küsimustele oma platvormide kohta".
Grahami sõnul tahavad senaatorid uurida tegevjuhtidelt nende meetmete kohta "veebisisu modereerimisel".
Tehnoloogiahiidude suhtes on 3. novembri presidendivalimiste eel rünnakule asunud nii demokraadid kui vabariiklased.
President Donald Trumpi valitsus andis sel nädalal Google'i konkurentsirikkumiste eest kohtusse. Esindajatekoja demokraadid esitasid sel kuul aga raporti, kus toodi välja mure monopoliseisundi kuritarvitamise pärast.
Twitteri, Facebooki ja Google'i tegevjuhid peaks järgmisel nädalal senatile tunnistusi andma ka seoses teise küsimusega, mis puudutab seaduse paragrahvi 230, mis kaitseb platvorme vastutuse eest kolmandate isikute postitatud sisu eest. | USA senat kutsus Twitteri ja Facebooki juhid tunnistajapinki | https://www.err.ee/1150464/usa-senat-kutsus-twitteri-ja-facebooki-juhid-tunnistajapinki | USA senati vabariiklased otsustasid neljapäeval saata kohtukutse Twitteri tegevjuhile Jack Dorseyle ja Facebooki tegevjuhile Mark Zuckerbergile seoses poliitilise sisu modereerimisega. |
Ettevõtte Gilead sõnul on Veklury kaubamärgi all müüdav ravim seni ainus COVID-19 spetsiifiline teraapia, mis on rangema protsessi käigus heaks kiidetud.
Võitluseks COVID-i vastu on kasutatud ka teisi arstimeid nagu steroid deksametasoon.
Gileadi aktsiad kerkisid New Yorgi börsil varsti pärast teadet neli protsenti.
"FDA on pühendunud kiirendama COVID-19 ravi väljatöötamist ja kättesaadavust selle enneolematu rahvatervise hädaolukorra ajal," ütles FDA volinik Stephen Hahn. "Tänast heakskiitu toetavad paljude kliiniliste uuringute andmed, mida amet on rangelt analüüsinud ja mis on oluline teaduslik verstapost COVID-19 pandeemias."
Ajutise loa remdesiviiri kasutamiseks on andnud ka Euroopa ja muud riigid, näiteks Kanada.
Remdesiviir oli üks esimesi preparaate, mis näitas toimet, lühendades mõne patsiendi toibumisaega. Selle tõhusus suremuse vähendamisel ei ole samas tõestust leidnud.
Seda võib kasutada täiskasvanutel ja enam kui 12 aasta vanustel lastel, kes kaaluvad üle 40 kilo ja kes vajavad COVID-19 tõttu haiglaravi. Ravimit tohib anda üksnes patsientidele haiglates või raviks kohandatud rajatistes.
Koroonaviirusega nakatunud USA presidendi Donald Trumpi ravimikokteil sisaldas samuti remdesiviiri. | USA andis täieliku heakskiidu remdesiviiri kasutamisele koroonaravis | https://www.err.ee/1150463/usa-andis-taieliku-heakskiidu-remdesiviiri-kasutamisele-koroonaravis | USA toidu- ja ravimiamet (FDA) kiitis neljapäeval täielikult heaks malaariaravimi remdesiviir kasutamise COVID-19 patsientide raviks, tingimusliku heakskiidu sai see mais. |
Suurima võidu sai neljapäeval Leverkuseni Bayer, kes alistas Nice'i 6:2. Kaks väravat lõi Prantsusmaa klubi võrku Karim Bellarabi. Villarreal lubas Sivassporil kaks korda viigistada, ent Paco Alcacer lõi nelja minutiga kaks väravat ja Hispaania klubi sai koduväljakul 5:3 võidu.
Londoni meeskonnad Arsenal ja Tottenham läksid vastamisi Austria tiimidega. Viini Rapid haaras Bernd Leno jämeda eksimuse järel küll Arsenali vastu eduseisu, aga David Luizi ja Pierre-Emerick Aubameyangi tabamused tõid teisel poolajal Inglismaa klubile võidu. Tottenham sai samas 3:0 jagu LASK-ist, teises väravas mängis suurt rolli hiljuti Spursiga taasliitunud Gareth Bale.
AC Milan jätkas ilusat hooaega 3:1 võiduga Glasgow Celticu üle, lisaminutitel lõi nende kolmanda värava noor norralane Jens Petter Hauge, kellele oli see esimeseks Milani särgiks. Teine Itaalia tippklubi Napoli pidi aga leppima üllatusliku 0:1 kaotusega Alkmaari AZ-ile.
Klubi ajaloo esimest eurohooaega alustanud Granada võttis kohe avamängus ajaloolise 2:1 võidu PSV üle, tippklubidest olid näiteks võidukad veel Poznani Lechi 4:2 alistanud Benfica, Young Boysi 2:1 võitnud AS Roma ning Rijeka võrku ühe vastuseta jäänud palli saatnud Real Sociedad. | Euroopa liiga: Arsenal, Tottenham ja Milan võitsid, AZ üllatas Napolit | https://sport.err.ee/1150371/euroopa-liiga-arsenal-tottenham-ja-milan-voitsid-az-ullatas-napolit | Neljapäeva õhtul pandi sel hooajal esmakordselt pall mängu ka jalgpalli Euroopa liigas. |
Laupäeval, 24. veebruaril alistas Tartu Kalev-Välk võõrsil Narva PSK tulemusega 5:2 (2:1, 3:0, 0:1) ning kindlustas põhiturniiril teise koha. Kalev-Välgu poolel tegi kübaratriki kolme esimese värava autor Maksim Rõbuškin, kõikidele tema tabamustele tegid eeltöö Vassili Titarenko ja Anton Jastrebov. Ühe värava viskasid Igor Savvov (1+1) ja Vladimir Shepelev, mõlemale assisteeris Pakhrudin Gimbatov. Kodumeeskonna Narva PSK poolel olid täpsed Georgi Vassiljev ja Aleksandr Rabotinski. Narva PSK väravasuul tõrjus Dmitri Rovda 40 ning Kalev-Välgul Anton Bek 31 vastaste pealeviset.
Põhihooaja viimases pealinna hokiderbis alistas HC Vipers Tondiraba jäähallis HC Vikingi tulemusega 5:2 (1:0, 3:0, 1:2). Põhiturniiri neljandana lõpetav HC Vipers läks esikohameeskonna HC Vikingi vastu viimase kolmandiku alguses 5:0 juhtima, väravad viskasid Paul Sillandi (1+1), Daniil Fursa, Artur Fedoruk (1+1), Konstantin Ljubobratets (1+1) ja Micahel Tugo. Ilja Tšegotov andis kaks resultatiivset söödu. Kohtumise lõpuminutitel viskasid Saveli Novikov ja Ihor Shamanskyi (1+1) HC Vikingi poolelt kaks väravat tagasi. HC Vipersi väravavaht Roman Šumihhin tegi mängu jooksul 34 ning HC Vikingi Anatoli Sizov 25 tõrjet.
Pühapäeval, 25. veebruaril alistas tiitlikaitsja Narva PSK oma kodujääl põhiturniiri võitja Tallinna HC Vikingi tulemusega 4:2 (1:2, 2:0, 1:0). Narva PSK väravad viskasid Kirill Iljin (1+1), Aleksandr Bogdanov (1+1), Nikita Puzakov ja Andrei Aleksandrov. HC Vikingi ridades olid täpsed Aleksandr Kuznetsov ja Roman Kolenchukov. Narva PSK väravavaht Aleksandr Šustov tõrjus mängu jooksul 51 ning HC Vikingi puurilukud Mark Teor ja Anatoli Sizov kahepeale kokku 29 vastaste pealeviset.
Tartu Kalev-Välk alistas Tondiraba jäähallis Tallinna HC Vipersi tulemusega 8:2 (2:0, 2:1, 4:1). Tartu Kalev-Välgu poolel olid täpsed Mihkel Võrang, Igor Savvov, Pakhrudin Gimbatov (2+1), Vladimir Shepelev (1+3), Vassili Titarenko (2+1) ja Dmitri Kuznetsov. Maksim Rõbuškin ja Anton Jastrebov andis kaks tulemuslikku söötu. HC Vipersi väravad viskasid Paul Sillandi (1+1) ja Michael Tugo. HC Vipersi väravavaht Roman Šumihhin tõrjus mängu jooksul 33 ning Tartu Kalev-Välgu Anton Bek 38 vastaste pealeviset.
Nordic Power Hokiliiga põhiturniiri lõplik tabeliseis: HC Viking 34 (18), Tartu Kalev-Välk 33 (18), Narva PSK 25 (18), HC Vipers 16 (18).
Poolfinaalides kohtuvad HC Viking – HC Vipers ning Tartu Kalev-Välk – Narva PSK. Mängitakse kahe võiduni, kohtumised toimuvad 3., 4. ja vajadusel 10. märstil. | Nordic Power Hokiliigas lõppes põhiturniir | https://sport.err.ee/685881/nordic-power-hokiliigas-loppes-pohiturniir | Nordic Power Hokiliigas jõudis nädalavahetusel lõpule põhiturniir ning selgusid poolfinaalide paarid, vastakuti lähevad HC Viking ja HC Vipers ning Tartu Kalev-Välk ja Narva PSK. |
Mullu juulis 30,5 miljoni euro eest Benficast ostetud Semedo on Barcelona ridades algkoosseisus alustanud 11 mängus, viimati laupäeval 6:1 võidumängus Girona vastu. Tolles kohtumises sai portugallane 86. minutil aga vigastada ja oli sunnitud platsilt lahkuma.
Kõigi eelduste kohaselt saab Semedo Barcelonat taas aidata aprillis. Vigastuse tõttu jäävad 24-aastasel Semedol vahele liigamängud Las Palmase, Madridi Atletico, Malaga, Athletic Bilbaoga ning Meistrite liiga korduskohtumine Londoni Chelseaga. | Viga saanud Barcelona äärekaitsja jääb viieks nädalaks palliplatsilt eemale | https://sport.err.ee/685875/viga-saanud-barcelona-aarekaitsja-jaab-viieks-nadalaks-palliplatsilt-eemale | Barcelona portugallasest äärekaitsja Nelson Semedo jääb palliplatsilt viieks nädalaks eemale, olles vigastanud enda põlvekõõluseid. |
Kolmandal ringil üksinda eest sõitnud Beobank-Corendoni meeskonna liider edestas rohkem kui kümne sekundiga Laurens Sweecki ja oma venda David van der Poeli, kirjutab Spordipartner.ee.
See oli Mathieu van der Poelile esimeseks triumfiks Sluitingsprijsil ja cyclo-crossi hooaja 32. võiduks. Põhimõtteliselt võitis hollandlane kõik peale maailmameistrivõistluste, kus kuldmedali noppis Wout van Aert.
TOP 10
1. Mathieu van der Poel 58.38
2. Laurens Sweeck +0.12
3. David van der Poel +0.18
4. Lars van der Haar
5. Toon Aerts +0.30
6. Daan Soete +0.34
7. Corné Van Kessel +0.36
8. Quinten Hermans +0.49
9. Tim Merlier +1.00
10. Jens Adams +1.15 | Mathieu van der Poel lõpetas hooaja võiduga | https://sport.err.ee/685872/mathieu-van-der-poel-lopetas-hooaja-voiduga | Hooaja viimasel kõrgetasemelisel cyclo-crossi võistlusel, Oostmalles peetud Sluitingsprijsil pälvis ootuspäraselt esikoha Mathieu van der Poel. |
VAATA | Saade "Tagasi väljakule" alustas taas | https://sport.err.ee/685869/vaata-saade-tagasi-valjakule-alustas-taas | Kodune jalgpalli Meistriliiga on alustuseks valmis ja ükski liigahooaeg ei oleks täisväärtuslik, kui seda ei saadaks refräänina saade "Tagasi väljakule". Me alustame: 10 meeskonda Premium liigas – kes nad on, kust nad tulevad ja mis on plaanid? |
|
Küllaltki ühepoolses kohtumises asus neljakordne Inglismaa liigakarikasarja võitja Manchester City mängu juhtima 18. minutil, kui City väravavahi pikk pall ette leidis ründaja Sergio Agüero. Argentiinlane tõstis palli külma kõhuga üle Arsenali väravavahi, viies kõrgliiga liidrid 1:0 juhtima.
Mängu teine värav sündis 58. minutil, kui Kevin De Bruyne'i nurgalöögist suunas Ilkay Gündogan palli Manchester City kapteni Vincent Kompany jalale, kes palli ühe puutega David Ospina selja taha saatis.
Seitse minutit hiljem vormistas David Silva mängu lõppskoori, kui saatis Danilo läbisöödu järel palli kitsa nurga osavalt alt Arsenal väravasse, tehes nõnda seisuks 3:0.
Manchester City jaoks on tegemist nende viienda liigakarikaga. Eelmine liigakarikasarjavõit pärineb 2016. aastat, kui finaalis võideti penaltiseeria järel Liverpooli. | Kolm vastuseta väravat löönud Manchester City võitis Inglismaa liigakarika | https://sport.err.ee/685871/kolm-vastuseta-varavat-loonud-manchester-city-voitis-inglismaa-liigakarika | Inglismaa liigakarikasarja finaalis alistas Manchester City 3:0 Londoni Arsenali, võites seeläbi klubi esimese karika Pep Guardiola käe all. |
16-ringilist sõitu alustas 20-aastane eestlane hästi ning oli avaringi lõpuks kerkinud 20. stardipositsioonilt kuus kohta. Kahjuks tegi Soomer võistluse kolmandal ringil, raja 11. kurvis sõiduvea, mille tagajärjel kukkus ning kuna tema Honda mootorratas sai löögi Michael Canducci Kawasakilt, siis tuli sõit katkestada. Eestlasel endal õnnestus õnneks olukorrast pääseda vaid parema jala põrutusega.
Soomeri ja Canducci kokkupõrke järgselt peatati sõit punase lipuga. Korduvstardis võttis liidrikoha sisse 2017. aasta Supersport klassi meister Lucas Mahias (Yamaha) ning hoidis seda lõpuni. Hooaja avaetapi teine koht läks Randy Krummenacher´ile (Yamaha) ning kolmikvõidu kindlustas Yamahale Sandro Cortese.
"Kindlasti ei ole etteaste, millega võiks rahul olla. Mootorratta seadistamisega ei teinud kogu nädala jooksul väga suuri samme, kuigi proovisime väga palju ja väga erinevaid suundasid. Enne Taid tuleb kogu kogutud info üle vaadata ja mingi plaan teha, et sellises kohas enam ei oleks. Suured tänud meeskonnale, kõik panustasid 100%, mõned nädalavahetused lihtsalt on sellised," võttis Soomer mitterahuldava tulemusega lõppenud hooaja avanädalavahetuse kokku.
Hannes Soomeri MM-hooaeg jätkub kuu aja pärast, kui 23.–25.märtsini sõidetakse Tais. | Hannes Soomeri hooaja avaetapp lõppes kukkumisega | https://sport.err.ee/685867/hannes-soomeri-hooaja-avaetapp-loppes-kukkumisega | Eesti aja järgi pühapäeva varastel hommikutundidel sõideti Austraalias, Phillip Island ringrajal mootorrataste ringrajasõidu klassi Supersport hooaja avaetapp. |
Lõuna-Korea on varem teatanud, et uurib mitme olümpiaga seotud veebilehe ja ülekandesüsteemi tegevushäireid mängude avatseremoonia päeval 9. veebruaril.
Washington Post kirjutas, et Vene sõjaväeluureteenistusel (GRU) õnnestus võtta veebruari algul enda kontrolli all 300 olümpiamängude korraldamisega seotud arvutit. Selle tulemusena ei saanud paljud pealtvaatajad avatseremooniale ostetud pileteid printida ning jätsid avaüritusel oma istekohad tühjaks.
Lehe andmeil tungisid GRU häkkerid Lõuna-Korea arvutite ruuteritesse ja paigaldasid neisse sellist tüüpi "pahavara", mis võimaldas neil andmeid koguda ja võrgu tööd halvata. Venelased kasutasid seejuures Põhja-Korea internetipakkujat, et jätta mulje Pyongyangist lähtuvast küberrünnakust, lisas Post.
Artiklis tsiteeritud Ühendriikide ametnikud ei osanud öelda, kas häkkerid pahavara aktiveerisid, kuid nende sõnul on küberrünnak mängude vastu, kust Vene koondis jäeti riikliku dopinguprogrammi olemasolu tõttu eemale, murettekitav.
Mõned analüütikud usuvad, et küberrünnak oli mõeldud karistusena selle keelu eest.
Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) lubas olümpialipu all mängudele võistlema 168 puhtaks peetavat Vene sportlast. Pyeongchangi taliolümpiamängud lõppesid pühapäeval. | USA meedia: Vene häkkerid tungisid talimängude korraldajate arvutitesse | https://www.err.ee/685860/usa-meedia-vene-hakkerid-tungisid-talimangude-korraldajate-arvutitesse | Vene sõjaväeluurajad murdsid kümnetesse Pyeongchangi taliolümpiamängude korraldajate arvutitesse ja püüdsid kujutada oma tegevust Põhja-Korea kätetööna, vahendas USA meedia pühapäeval luureallikatele viidates. |
Antonio Conte hoolealused asusid kiirrünnaku järel kohtumist juhtima 32. minutil, kui täpne oli ka nädal keskel Meistrite liigas Barcelona vastu skoorinud ääreründaja Willian. Külalised jõudsid kohtumist juhtida seitse minutit, sest 39. minutil suutis endine Chelsea ründaja Romelu Lukaku hästi kombineeritud rünnaku järel mänguseisu viigistada. 15 minutit enne kohtumise lõppu sai Lukaku kirja ka resultatiivse söödu, kui paremalt äärelt antud tsenderduse realiseeris peaga väravaks Jesse Lingard.
2:1 võiduga oma endise klubi üle kerkis Jose Mourinho juhendatav Manchester United liigatabelis taas teisele kohale. Hooaja seitsmenda kaotuse saanud Londoni Chelsea langes tänaste tulemuste järel viiendale kohale. Tabeliliidrina jätkab 72 punkti kogunud Manchester City.
Tulemused:
Crystal Palace – Tottenham Hotspur 0:1
Manchester United – Chelsea 2:1 | Lingardi võiduvärav kukutas Chelsea viiendaks | https://sport.err.ee/685859/lingardi-voiduvarav-kukutas-chelsea-viiendaks | Inglismaa jalgpalli kõrgliiga 28. vooru põnevuskohtumises alistas Manchester United kodus valitseva meistri Londoni Chelsea 2:1. |
Kui esimesel veerandil võidutsesid külalised numbritega 19:17, siis teises veerandis pani Eesti oma paremuse maksma ja läks mängu 37:33 juhtima. Kolmas veerand möödus üsna tasavägiselt, kui Eesti lubas üheksapunktilise edumaa Iisraelil vaid kolmele vähendada ning viimasele veerandile mindi Eesti napil 56:53 juhtseisul. Neljandas veerandis Iisraeli jõud rauges ja vastastest 13 punkti rohkem visanud Eesti vormistas enda alagrupiturniiri teise võidu.
Eesti resultatiivseim oli 16 punkti visanud Sten Olmre, kelle 12 punkti tulid kolmepunktivisetest. Olmrest ühe punkti vähem viskas Janar Talts, kelle kontole kogunes 15 punkti ja 10 lauapalli. Kapten Kristjan Kangur sai kirja 14 punkti ja kuus lauapalli. Vastaste parim oli 12 punkti visanud Jake Cohen.
Tänase tulemusega on Eesti koondis H-grupis kogunud kuus punkti. Eelnevalt on kirja saadud võit Suurbritannia vastu ning kaotused Iisraelilt ja Kreekalt võõrsil. Alagrupis on Eestil pidada veel kaks kohtumist: 29. juunil mängitakse Suurbritanniga võõrsil ja kolm päeva hiljem Kreekaga kodus. Grupist pääsevad järgmisesse ringi kolm paremat. | Võimsa viimase veerandi teinud Eesti alistas kodus Iisraeli | https://sport.err.ee/685853/voimsa-viimase-veerandi-teinud-eesti-alistas-kodus-iisraeli | Eesti korvpallikoondis alistas MM-valiksarja neljandas kohtumises Iisraeli skooriga 78:62 (17:19, 20:14, 19:20, 22:9). |
Kehralased vajasid koduväljakul Leedu meistri vastu võitu, et säilitada šanss pääsuks veerandfinaali. Algus midagi head ei tõotanud, sest jäädi 0:4 taha, kuid siis algatas Nikita Jermaševitš tagaajamise. Valgevenelasest pommitaja viskas kodumeeskonna neli esimest väravat ja poolaja keskpaigas oli jalul 7:7 viik.
Tasavägine mäng jätkus vaheajavileni, mil tablool särasid numbrid 14:14. Kehra sai teisel pooltunnil juba kolmega ette, ent lubas siis leedukatel seitse vastuseta väravat visata ning viimast kuut minutit alustati 22:26 kaotusseisus. Siis järgnes aga võimas seeria – kogu mängu heas hoos olnud Jermaševits, Abdel Djalil Machou, uuesti Jermaševitš ja siis David Mamporia tabasid ning mänguseis oli 26:26.
Pool minutit enne lõppu sai Kehra kaitses palli kätte, peatreener Kaupo Liiva võttis mõtlemisaja. "Leppisime liikumise kokku ja viisime selle ellu – Mamporia riputas söödu väravavahiala kohale ning Machou viskas selle viimasel sekundil õhust sisse," kirjeldas Liiva kohtumise lõpuhetki.
"Algus tuli raskelt, aga saime mängurütmi ja kontrolli kätte. Teisel poolajal hakkasime eduseisus rabistama, ent võitlesime korralikult ja lõpp oli ikka võimas. Ka publik aitas kaasa, viimase rünnaku ajal tehti sellist lärmi, mida tahaks kogu aeg saalis kuulda. Emotsionaalne ja väga vajalik võit," lisas kehralaste juhendaja.
Jermaševitši arvele jäi lõpuks kümme väravat, Dmõtro Jankovski lisas neli, Machou ja Anton Borovski kolm tabamust. "Nikita oli täna tõesti hea, juhtis mängu ja viskas ise täpselt. Aga kogu meeskond tegutses terviklikult ja hästi, eraldi peab lõpuminutite eest esile tõstma ka väravavaht Mikola Naumi," kiitis Liiva.
Kehrat ootab järgmisel laupäeval põhiturniiri viimane ja samas tõeline play-off mäng, kui võõrustatakse Vilniuse VHC Šviesat. Hetkel on leedukatel seitse ja eestlastel viis punkti ning sügisel jäi Kehra võõrsil nelja väravaga alla. Seega vajatakse vähemalt viieväravalist võitu ning sedagi, et Riihimäe Cocks päev hiljem kodusaalis Šviesa alistab. Cocks on alagrupivõidu kindlustanud, teisena lõpetab Dragunas ja kolmandana Dobele Tenax.
Põlvas oli Serviti pea terve kohtumise Zaporožje ZTR-i vastu tagaajaja osas ning sai pärast 1:0 eduseisu uuesti ette alles 54. minutil. Viimased kümme minutit seisuga 7:3 enda kasuks kallutanud põlvalased said vajaliku 24:22 (9:10) võidu. Carl-Eric Uibo viskas Serviti kasuks kuus, Kristjan Muuga ja Anatoli Tšezlov neli väravat. Vastastest oli võimsas hoos Andrei Akimenko kümne tabamusega.
"Olime hädas karistusvisetega – neli esimest katset seitsmelt meetrilt ebaõnnestusid," tunnistas Serviti peatreener Kalmer Musting. "Seegi jättis meid pidevalt tagaajaja ossa, aga samas tegime hetkevormi arvestades korraliku esituse. Tehnilist praaki oli vähe, meeskondlik kaitse toimis suurepäraselt ning mängijatest tasub esile tõsta väravavaht Eston Varuski ja vigastusest paranenud kaitsetugisamba Indrek Neeme head mängu."
Balti liiga B-alagrupis jõudsid põhiturniirimängud tänasega lõpule. Serviti sai esikoha 16 punktiga, edestades sama saagi kogunud Minski SKA-s tänu paremale väravate vahele. ZTR lõpetas 14 ja viimasena veerandfinaalipääsme saanud Kaunase Granitas-Karys seitsme silmaga. Riia Celtnieks kogus viis ja HC Tallinn kaks punkti. | Kehra ja Serviti võtsid Balti liigas napid, aga tähtsad võidud | https://sport.err.ee/685850/kehra-ja-serviti-votsid-balti-liigas-napid-aga-tahtsad-voidud | Käsipalli Balti liiga põhiturniiril peeti pühapäeval kaks kohtumist, kus mõlemad Eesti klubid mängu viimastel minutitel endi kasuks kallutasid. Põlva Serviti alistas Zaporožje ZTR-i 24:22 (9:10) ja võitis seeläbi B-alagrupi ning HC Kehra/Horizon Pulp&Paper sai jagu Klaipeda Dragunasest 27:26 (14:14). |
Sotši Euroopa meistrivõitlustel (2–11. märts) lähevad rajale järgmised Eesti edetabelite liidrid:
Noormehed
Juuniorid: Ruslan Eskov, Andzej Gedzo, Ilian Bobrov ja Klim Gusarov. Peatreener: Sergei Bobrov.
Kadetid: Jaron Kiiroja, Leon Gedzo, henrik priimägi ja Erik Simin. Peatreener Juhan Salm.
Neiud
Juuniorid: Karoliine Loit, Andra Talen, Carmen-Lii Targamaa ja Sandra Skoblov. Peatreener: Meelis Loit.
Kadetid: Carmen-Lii Targamaa, Sandra Skoblov, Kärol-Liina Glinkin ja Madli Palk. Peatreener Meelis Loit. | Eesti noored vehklejad valmistuvad Haapsalus Euroopa meistrivõistlusteks | https://sport.err.ee/685845/eesti-noored-vehklejad-valmistuvad-haapsalus-euroopa-meistrivoistlusteks | Sel nädalal toimus Haapsalus Eesti noorte Sotši EM-i ettevalmistuslaager. Väga head sparringut pakkusid koondislastele erinevate Eesti klubide sportlased ja Soome parimad noorvehklejad. |
Eesti on kõnelenud. Lasteaialastest presidendini. Ka tantsides, nagu näiteks tegid videoklipis Lääne-Harju politseinikud oma jaoskonna ees ja koridorides. Ka lipuvärvides salle monumentideks valatud suurkujudele kaela sidudes. Ja mis parata, demokraatlik Eesti on kõnelenud ka ühe tõrvikurongkäigu või lõunapiirile sõitnud alkoralli ekipaažide kaudu.
Presidendi eilsest iseseisvuspäeva juubelikõnest ERM-is on juba palju räägitud-kirjutatud, ja seda tehakse veel. Aga olgem ka teiste meile kõnelenute nägijad ja kuuljad.
Muidugi oli 24 . veebruariga seotud kõnedes palju, isegi väga palju ajalugu ja tagasivaadet 100-aastase Eesti teele. Siin tuleb meelde Joonas Hellerma intervjuusaate "Plekktrumm" hiljutine külaline, 20 aastat Eestis elanikud semiootik ja tõlkija Daniele Monticelli. Lennart Meri "Hõbevalge" itaalia keelde tõlkinud Monticelli paneb tähele, et eestlastel on risk pigem jääda minevikku kinni ja klammerduda ka minevikku, mida pole kunagi olnud, mis on idealiseeritud.
Ja ta soovitas, et kui me suudaksime mõelda rohkem sellele, mis võiks meid tulevikus ühendada, mida me tahame veel saavutada, siis läheks Eestil teine ja hoogsam käik uuesti sisse.
Pangem nüüd tähele, et Eesti 100. sünnipäev andis meile uudissõna "estovaatilisus". See võiks tulla laiemalt käibele nii nagu tulid lõimumine ja taristu ega peaks jääma unustusse nagu penipaun, mida pakuti eestikeelse vastena toidukarpi tähistavale sõnale doggie bag.
Estovaatiliseks nimetas Eesti innovaatilist omanäolisust meie luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma. 24. veebruari jutluses Paides ütles ta, et estovaatilisus tähendab tema jaoks vastutustundlikku uuenduslikkust, millega kaasneb innovaatilises arendustegevuses teadliku vastutuse võtmine rahvusliku pärandi, identiteedi, keskkonna, kultuuri, kõige selle eest, mis aitab säilitada uuenduste käigus oma nägu.
Viilma iseseisvuspäeva jutluses oli ka üllatav ladvaõuna kujund, aga mitte keelatud vilja tähenduses. "Eesti rahvuslikuks edulooks on kahtlemata meie haridussuutlikkus ja uuendusmeelsus, mis on lubanud valmida meist Euroopa 500-aastase reformatsiooniõunapuu ladvaõuna," rääkis peapiiskop.
Viilmale sekundeeris omal moel kindral Riho Terras. Kaitseväe paraadi kõnes meenutas ta, et juba praegu on ajateenistuses küber-ajateenijad, kes tänu oma ettevalmistusele ja nutikusele suudavad Eestit kaitsta küberruumis ning järeldas: "Meie innovatsiooni veduriks on kogu Eesti ühiskond."
Ent peapiiskopi „reformatsiooniõunapuu ladvaõun“ on sama meeldejääv nagu parlamendi spiikri Eiki Nestori ütlemine 24. veebruari päikesetõusu lipuheiskamisel Toompeal – "Eesti, sa oled aabits ja rehkendus."
Või siseminister Andres Anvelt eile varahommikul Narvas, kus päike tõuseb 15 minutit varem kui Tallinnas. Vabadus on meie iseolemise ja hakkama saamise vundament, muutus jõuminister kujundlikuks ning selgitas siis, et vabadus tähendab ka otsimist ja otsustamist, ka võimalust eksida ja uuesti tõusta. Ja tema soov Eesti 100. sünnipäeval oli lihtne: hoidkem Eestit sama omakasupüüdmatult, nagu me usume, et Eesti võiks hoida meist igaühte.
Oli väga sümpaatne, kuidas Tallinna reaalkooli abiturient Mathias Kübar otsis eile hommikul Toompeal peetud kõnes vastust, mida noored saaksid Eestile anda. Kõige tähtsam on eestluse pärandamine oma lastele ja lastelastele, see viib Eestit edasi ja aitab riigil püsida veel sajandeid, kõneles abiturient. Noorte ja Eesti kohta tegi ta kena tähelepaneku: "Sada on meie jaoks alles algus."
Tegelikult peaks see olema algus meie kõigi jaoks.
Ääremärkusena. 24. veebruarist jäi tugevalt meelde, et NO99 taastas olulise traditsiooni, mis möödunud aastal korraks soiku jäi – presidendi vastuvõtu kontserdi või etenduse lõpetab Lydia Koidula ja Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm". Seda hingekraapivat tunnet, mis tekib lauldes Eesti ja eestluse mitteametlikku hümni, lihtsalt tuleb iseseisvuspäeval kogeda. | Toomas Sildam: lisaks presidendile pangem tähele ka teisi kõnelejaid | https://www.err.ee/685849/toomas-sildam-lisaks-presidendile-pangem-tahele-ka-teisi-konelejaid | Presidendi Eesti Rahva Muuseumis peetud ja televisioonis näidatud juubelikõne sai palju tähelepanu ja saab veel. Aga olgem ka teiste meile kõigile kõnelenute nägijad ja kuuljad, kirjutab ajakirjanik Toomas Sildam. |
Duquesne Dukes sai USA üliõpilasliigas NCAA võõrsil 76:73 jagu St. Bonaventure (8-21) naiskonnast. Eestlannast ääremängija Kadri-Ann Lass kogus 37 minutiga üheksa punkti (kahesed 2/6, kolmesed 1/3, vabavisked 2/4), 11 lauapalli, ühe korvisöödu, ühe bloki ja kaks isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee.
Duquesne’i parim oli 27 punkti visanud Chassidy Omogrosso, kolm neidu said kirja võrdselt 10 punkti.
Prantsusmaa teises liigas oli Montbrison koduplatsil 72:66 parem Toulouse’ist. Eestlanna Maaja Bratka sai 39 minutiga kirja 16 punkti (kahesed 8/15, kolmesed 0/1), 10 lauapalli, neli korvisöötu, ühe bloki, viis pallikaotust ja kolm isiklikku viga.
Montbrisoni poolel viskas Patricia Bright parimana 20 punkti ja Viviane Adjutor lisas sarnaselt eestlannale 16 silma.
Montbrison (10-8) on liigatabelis viiendal kohal, seekordne vastane Toulouse (13-4) on neist ees, kolmandal real. | Maaja Bratka sai võidumängus kirja kaksiduubli | https://sport.err.ee/685844/maaja-bratka-sai-voidumangus-kirja-kaksiduubli | Laupäeval käisid kahes maailma eri otsas väljakul kaks Eesti naiskorvpallurit, kui nii Kadri-Ann Lass kui ka Maaja Bratka teenisid võidud. |
Talvises üleminekuaknas Fulhamist Ross Countysse laenule siirdunud ning oma profikarjääri debüütmängus 90 minutit mänginud ja nädal tagasi 59. minutil väljavahetatud Käidi mänguaeg jätkus kahanevas trendis. Täna sekkus ta St. Johnstone'i vastu platsile 55. minutil, kirjutab Soccernet.ee.
Kohtumise mõlemad väravad löödi avapoolajal ning mõlema autoriks oli St. Johnstone'i poolkaitsja Murray Davidson. Võõrustajad saidki seega 2:0 võidu.
Viimasel kohal olevat Ross Countyt lahutab eelviimasest positsioonist kolm punkti.
Walesi kõrgliigas jälgis Kevin Kauber pingilt, kuidas järjekordse tiitli suunas liikuv The New Saints alistas võõrsil 1:0 Connah's Quay meeskonna. | Käidi klubi liigub esiliiga suunas, Kauberi oma tiitli suunas | https://sport.err.ee/685843/kaidi-klubi-liigub-esiliiga-suunas-kauberi-oma-tiitli-suunas | Kolmest Ühendkuningriigis pallivast Eesti jalgpallurist käis pühapäeval platsil vaid Mattias Käit. |
Algviisikus platsile saanud Valge tõi 34 minutiga 19 punkti (kahesed 8/11, kolmesed 1/6, vabavisked 0/2), kaks lauapalli, kaks korvisöötu, kolm pallikaotust ja kaks isiklikku viga, kirjutab Korvpall24.ee.
Kahe tiimi peale viskas eestlasest rohkem punkte vaid võitjate parimana 20 silma ja 11 lauapalli kirja saanud Anton Savitski.
Liigatabelis hoiab sponsornime Grupo De Santiago Automocion (9-13) kandev Valge koduklubi 16 meeskonna hulgas 10. kohta, Megacalzado Ardoi (8-14) on nende lähimaks jälitajaks. | Robert Valge viskas kaotusmängus lähima jälitaja vastu 19 punkti | https://sport.err.ee/685842/robert-valge-viskas-kaotusmangus-lahima-jalitaja-vastu-19-punkti | Hispaania tugevuselt neljandal liigatasemel tõusis eestlasest tagamängija oma tiimi resultatiivseimaks, kui Burgose duubelmeeskond pidi võõrsil vastu võtma 69:84 kaotuse Megacalzado Ardoi nimeliselt meeskonnalt. |
Küprosel peetud turniirist sai osa 16 meeskonda ja Riia oli ainus külalisesineja, kuid häbisse ei jäädud. Alagrupis kohtuti Samara Krõlja Sovetoviga (1:0 võit), FK Tšaikaga (1:0) ja Voroneži Fakeliga (0:1), kuid kuuest punktist piisas, et alagrupi võitjana edasi pääseda. Vaštšuk mängis alagrupimängudes vastavalt 45, 21 ja 45 minutit, vahendab Soccernet.ee.
Poolfinaalis tuli vastaseks Vladivostoki Lutš-Energia ja Riia sai oma turniiri suurima kaotuse, alla jäädi seisuga 0:3. Pronksimängus suudeti Jaroslavli Šinnik aga 1:0 alistada. Vaštšuk mängis poolfinaalis 90 ja viimases mängus 73 minutit. Turniiri võitis kõrgliigast osalema tulnud Jekaterinburgi Ural.
Riia jääb veel nädalaks Küprosele laagrisse, Läti kõrgliigahooaeg algab eeldatavasti märtsi keskel. | Eesti jalgpallur teenis Venemaa esiliiga karikavõistlustelt pronksmedali | https://sport.err.ee/685831/eesti-jalgpallur-teenis-venemaa-esiliiga-karikavoistlustelt-pronksmedali | Läti kõrgliigas mängivad Riia FC ja Bogdan Vaštšuk said kahe hooaja vahel võimaluse end testida Venemaa esiliiga karikaturniiril. |
"Ma arvan, et saate võidusõidu Vietnamis," sõnas 87-aastane britt oma Londoni kontoris ajakirjanikele korraldatud kohtumisel. "Nad ei ole minu teada veel lepingut teinud. Aga kui tehakse, siis jääb see ilmselt kahe aasta kaugusele."
Varasemalt on olnud juttu ka Taist, kuid sellest asja ei saanud. Vietnam on aga oluline turg vormel-1 sarja ühele peasponsorile Heinekenile. Samuti on Ecclestone'i sõnul lubanud ideele õla alla panna Vietnami valitsus. | Vormel-1 masinad võivad hakata sõitma Vietnami tänavatel | https://sport.err.ee/685829/vormel-1-masinad-voivad-hakata-soitma-vietnami-tanavatel | Kauaaegne vormel-1 kommertsõiguste omanik ja endiselt sarjaga seotud olev Bernie Ecclestone ütles, et tõenäoliselt lisandub etappide hulka Hanoi tänavasõit. |
Kogu kohtumise kaasa teinud Zlidnise koduklubi Ferencvaros naasis Ungari naiste kõrgliiga talvepausilt 2:1 võiduga Györi üle. Kõik väravad löödi teisel poolajal, vahendab Soccernet.ee.
Györ oli veel vähemalt enne mängu liidrikohal oleva Ferencvarosi lähim jälitaja ning nüüd on naiskondade vahel 11 punkti. MTK naiskonnal on võimalus vooru lõpuks tõusta Györist punktiga mööda.
Henrik Ojamaa mängis HNK Gorica duubelmeeskonna eest kaasa sõprusmängus Lučko duubelmeeskonna vastu. Gorica võitis 4:1 ning ühe värava lõi ka Ojamaa. Paar tundi varem peetud esindusmeeskondade mäng jäi 0:0 viiki. | Ojamaa lõi Ungaris värava | https://sport.err.ee/685824/ojamaa-loi-ungaris-varava | Doonau jõe äärsetes riikides pallivatest eestlastest olid pühapäeval võistlustules Inna Zlidnis ja Henrik Ojamaa. |
Põhja-Korea delegatsioon nõustus kohtumisel Lõuna-Korea presidendi Moon Jae-iniga sellega, "et Koreade vahelised läbirääkimised ja Põhja ning USA suhted peaksid paranema koos", teatas Mooni kantselei ehk Sinine Maja avalduses.
Pyongyang on korduvalt teatanud valmisolekust eeltingimusteta kõnelusi pidada, kuid Washington on seadnud tingimuseks konkreetsete sammude astumise tuumaprogrammist loobumise suunas.
Pyeongchangi taliolümpiamängude lõputseremooniaga seoses viibivad Lõuna-Koreas nii Põhja-Korea kaheksaliikmeline delegatsioon kui ka USA delegatsioon eesotsas presidendi tütre Ivanka Trumpiga. | Soul: Põhja-Korea on valmis USA-ga kõnelusi pidama | https://www.err.ee/685821/soul-pohja-korea-on-valmis-usa-ga-konelusi-pidama | Põhja-Korea on "vägagi valmis" Ühendriikidega kõnelusi pidama, ütles Souli Sinise Maja teatel Lõuna-Koreas taliolümpiamängude lõputseremoonial osalev Pyongyangi delegatsioon. |
Ruussaare sõnul tulenes riigipea ja presidendi kantselei enda poliitilisest otsusest pöörata kõnes tähelepanu võimalikult paljudele Eesti kihtidele, inimestele, erinevatele spetsialistidele.
"See oli nii kõnes, nii vastuvõtul. Mulle jäi sellest kõnest küll paar väga head tsitaati kõrvu," tõdes Ruussaar.
Rumm nõustus Ruussaarega, et presidendi kõne oli hea. "Vaatasin üle ka selle, mida me Anvar Samostiga rääkisme presidendi esimesest aastapäevakõnest aasta tagasi. Ja siis me rääkisime aasta tagasi, et tegelikult oli kõne korralik, aga president kukkus läbi kohvinurga testis ehk kui homme saavad inimesed tööl kokku kolleegidega, siis ma arvan, et selles kõnes ei olnud ühtegi nii selgelt välja tulnud mõtet või kujundit, millest inimesed räägiksid. Ma kardan, et kohvinurgas räägitakse homme ikka rohkem kleitidest, glamuurist ja kõigest sellest, mis presidendi teksti ümbritses," arvas Rumm.
Ruussaare sõnul oli aga presidendi kõnes väljend "nõudlik rahulolematus", mis tegelikult võikski olla kohvinurga üks teemasid.
"Inimesed on nõudlikult rahulolematud oma riigiga, oma ülemustega, oma alluvatega ja nii edasi," rääkis Ruussaar.
Rummu sõnul tõi president näiteks eelmisel aastal oma kõnesse uue mõiste - komberuum, mida ka tegelikult natuke pruugiti, kuid käibesse see siiski ei läinud.
"Tänavuse Kersti Kaljulaidi kõne pluss oli kindlasti see, et see oli järjepidev, sest näiteks sõna komberuum märkis ta korra ka kõnes ära, kuigi see üldkäibesse ei ole läinud. Kiitus selles mõttes presidendile, et kui vaadata tema eelmise aasta kõiki olulisemaid teemasid - perevägivald, koduvägivald, kodanikuühiskonna areng, siis need teemad ta käis sel aastal oma tekstis ka järjepidevalt üle ja see näitab, et ei ole nii, et esimesel aastal noore presidendina, noore tiimijuhina, midagi panid paberile ja unustasid ära. Tegemist on järjepideva süstemaatilise tööga, mis riigipea puhul on kindlasti väga tunnustamistväärt," arvas Rumm.
Ruussaar mõtestas enda jaoks nõudliku rahulolematuse lahti nii, et kui me oleme nõudlikult rahulolematud, siis me tahame saada jõukamaks, me tahame, et me elu oleks lihtsam, parem.
"Aga pagan, kuidas sa saad jõukamaks kui su elu tehakse läbi maksude keerulisemaks, kui ei saa teha abikaasaga ühisdeklaratsiooni, kui on vaja laste trennimaksud abikaasaga ära jagada, et saada maksuametilt natuke tulumaksu tagasi. See ongi nõudlik rahulolematus," nentis Ruussaar.
Rummu sõnul märkis aga näiteks Andrus Ansip, et president kritiseeris oma kõnes liiga vähe valitsust.
"Kersti Kaljulaid ütles poole lausega, et Eesti riik on läinud segasemaks, keerulisemaks ja ei räägi ainult maksudest ja siis läks oma jutuga üle e-riigi peale. Ja see oli hea näide sellest, et president hoolega hoidub ametisolevat valitsust kritiseerimast. See oli tema selge valik. Sellega võib nõus olla, võib mitte nõus olla, aga täiesti teadlikult ebalennartmerilikult ei hakanud ta valitsust ründama," tõdes Rumm.
Rummu sõnul on kõne puhul oluline alati ka see, keda tsiteeritakse.
"Tema eelmise aasta kõne tsitaadivalik oli suhteliselt juhuslik, seal olid Eesti kirjandustegelased nagu Friedebert Tuglas ja Ernst Enno ja ainsa poliitikuna selline tegelane nagu Otto von Bismarck, kes on legendaarne 19. sajandi Saksa poliitik. Eilses kõnes president asetas end täiesti teadlikult oma eelkäijate õlgadele. Rõhutatult tsiteeris erinevaid varasemad Eesti riigivanemaid ja presidente - August Reid, Konstanin Pätsi, Jaan Tõnissoni, Arnold Rüütlit, Lennert Merit ja Toomas Hendrik Ilvest. Püüdis võimalikult laiaks vedada selle listi oma eelkäijatest, kellele ta oma kõnes viisakalt tugines," märkis Rumm.
Ruussaare sõnul oli Kesti Kaljulaidi kõnes ka hea väljend "kohaliku hetke kuningad", mis võiks samuti olla teemaks kohvinurgas.
"President viitase sellega kohalike omavalitsustegelaste ja kohalike omavalitsuste suutmatusele täita oma kohustusi inimeste ees ehk siis kohaliku hetke kuningad on suurepärane kujund," märkis Ruussaar.
Rumm nõustus ja avaldas lootust, et seda nähtust natuke loksutab palju kritiseeritud omavalitsusreform, mis on igati vajalik ja põhjendatud.
"President küll sellesse KOV-i teemasse sisse ei läinud. Selle kõne kõige nõrgem koht oligi, et ta proovis end sidustada erinevate inimeste rühmadega, katta erinevaid teemasid ja sellel ei olnud keskset fookust. Minu jaoks kõige kesksema fookuse koht oli see, kus president mitte küll otsesõnu aga väga selgelt tuli tagasi oma esimeses kõnes olnud väärtuskonflikti juurde Eesti ühiskonnas ehk siis rääkis, et 21. sajandi eestlus peaks olema avatud eestlus. Kaitsekilbina kasutas Konstantin Pätsi kõnet 1922. aastast, kus riigivanem Konstantin Päts rääkis sellest, et talle käib närvidele kitsarinnaline šovinistlik rahvuslus, mis oli omane tsaari-Venemaale. Võib arvata, et Kersti Kaljulaid astus dialoogi EKRE ja EKRE valijatega, kes on kitsarinnalise rahvusluse poolt," nentis Rumm. | Ruussaar: presidendi kõne andis kohvinurgale mitu head tsitaati | https://www.err.ee/685820/ruussaar-presidendi-kone-andis-kohvinurgale-mitu-head-tsitaati | Vikerraadio saates "Ruussaar ja Rumm" leidis saatejuht Ainar Ruussaar, et presidendi aastapäeva kõne oli terviklikult hea ja andis ka paar head tsitaati, saatejuht Hannes Rumm seevastu ootas enda sõnul presidendilt motivatsioonikõnet. |
Mängu saatus otsustati ära suuresti juba esimesel poolajal, mille Baunach kaotas 38:55. Kuigi kolmandal veerandajal vähendati vahe kaheksale punktile, suutis Nürnberg kokkuvõttes eduseisu lõpuni hoida, vahendab Korvpall24.ee.
Henri Drell sai 10,5 minutiks platsile ning viskas selle aja jooksul neli punkti (vabavisked 0/1, kahesed 2/2, kolmesed 0/1). Eestlane tegi ka ühe isikliku vea ja pallikaotuse.
Võitjate parim oli 23 punkti ja kaheksa lauapalliga Robert Oehle. Dan Opplandi arvele jäi 12 silma ja kümme lauapalli. Baunachile tõi 19 punkti Tibor Taras, 17 silma lisas Louis Olinde.
Baunach (5-19) paikneb liigatabelis viimasel kohal. Nürnberg (9-15) on kolme koha võrra eespool. | Baunachile neljas järjestikune kaotus, Drellilt neli punkti | https://sport.err.ee/685818/baunachile-neljas-jarjestikune-kaotus-drellilt-neli-punkti | Saksamaa korvpalli esiliigas tuli Henri Drelli koduklubil Baunach Young Pikesil tunnistada tabeli 13. meeskonna Nürnberg Falconsi 79:91 paremust. Viimati tunti võidurõõmu 28. jaanuaril, kui võõrsil alistati Römerstrom Gladiators Trier 103:82. |
Meistrivõistluste arvestusse kuuluva Open jääpiik klassi avasõidus asusid esikohale heitlema meeskonnakaaslased Hanno Velt ja Andre Park (mõlemad Beta) RedMoto tiimist, kes vahetasid mõned korrad omavahel kohti, kuid siis ütles Parki tehnika töölepingu üles ning selleks ajaks järgnevatega piisava vahe saavutanud Velt sai rahulikult võiduka lõpuni sõita. Teisena ületas lõpujoone Timmo Mõts (Yamaha, Sõmerpalu MK) ja kolmandana 2017 aasta SuperMoto Eesti meister Prants Pals (Kawasaki, Türi AMK).
Kuna Park teises sõidus tehnika puudumise tõttu ei osalenud, siis sai stardist kohe ette pääsenud Velt veidi rahulikumalt võtta ja ka sellest sõidust tuli kindel võit. Mõts oli taas teine ning kolmandaks sõitis end paar ringi enne lõpu Palsist möödunud avasõidu kuues mees Sven Vetkin (KTM, Vihur Motosport).
Kahe sõidu tulemusena sai etapivõidu Velt (50 punkti), teine oli Mõts (44 p) ja kolmas Pals (38 p).
Eelmise aasta MX A jäänaela klassi Eesti meister Timmo Mõts alustas tänavust aastat samuti edukalt, kui ta võttis mõlemast sõidust kindlad võidud. Avasõidus heitlesid teisele kohale eelmise hooaja teine mees Ivo Laur (Kawasaki, Linnamäe krossiklubi) ja Andre Park. Viimati nimetatu kihutas teisena mitu ringi ja Laur proovis temast mitu korda mööduda ning ühel katsel ta ebaõnnestus ja kukkus. Hoolimata sellest suutis Laur konkurendi taas kinni püüda ning sõidu lõpuosas ise teiseks tõusta.
Kuna Parki tsikkel lõpetas jääpiigi sõidus töölepingu, siis osales ta MXA teises sõidus Velt'i tsikliga ning seekord võttis ta Mõtsi järel ja Lauri ees kindla teise koha.
MXA etapi esikolmik oli Pärnus seega Mõts (50 p), Park ja Laur (mõlemad 42 p). Samades sõitudes osalenud MX125 klassis moodustasid esikolmiku Kairo Katkosilt (KTM, RedMoto Racing, 50 p) ning võrdselt 42 punkti kogunud Mattias Graumann (KTM, Pärnu MC) ja Hans-Arvet Tilk (KTM, Märjamaa SK).
Eesti karikavõistluste klassis Quad haaras esimeses sõidus stardist liidrikoha eelmise aasta quadide motokrossi Euroopa meister Kevin Saar (Honda, Pärnu MC), kes avaringil uljalt lumevalli sõitis ning mitu konkurenti pääsesid temast mööda. Sõitu juhtis seejärel mitu ringi Martin Filatov (Honda, Kagu MK), kuid Saar sai ta lõpuks kätte ning tõusis ise esimeseks ja võitis ka sõidu. Kolmandana ületas lõpujoone Martti Lübik (Yamaha).
Teisest sõidust kujunes lõpuks totaalne loterii, kuna sõidu jätsid esikohalt tehnilistel põhjustel pooleli esmalt Saar ja siis Filatov. Sõidu liidriks tõusnud avasõidu neljas Martin Adamson (Husqvarna, RedMoto Racing) pidi samuti tõrkuva tehnika tõttu pooleli jätma, kuid ta suutis oma quadi lõpuks ise üle lõpujoone lükata ja sai kirja 7. koha. Võidukihutamise võitis lõpuks Kalev Must (Yamaha, MK K&K) Rando Lannusalu ja Ivar Praksi (mõlemad KTM, Estonian Supermoto Racing Team) ees.
Kahe sõidu tulemusena võitis Must (41 p), kellele järgnesid 38 punkti kogunud Filatov ja Saar.
Quadidega koos sõitnud ATV arvestuses võitis ainus osaleja Sergei Ivanov (Kawasaki, Saku MK).
Külgvankritel võitsid Pärnus mõlemad sõidud Renee Reinu ja Maurice Lina (KTM, Kose AMK). Kui avasõidus tuli meestele võit suhteliselt kergelt, siis teises pidid nad esikoha duellis esmalt ka vallis käima ning mitu kohta langema. Sõidu lõpuks suutsid nad siiski eessõitjatest mööduda ja esimesena lõpetada.
Avasõidus järgnesid võidumeestele Hannes Veski ja Ermo Mirjam (AYR-KTM, AYR Racing Team) ning Sverre Lamp ja Karl Albert Kasesalu (AYR-KTM, Saku MK). Viimases sõidus olid teised taas Veski ja Mirjam ning kolmandad Urmas Sugasep ja venelane Dmitri Rodionov (KTM, Sõmerpalu MK), kes avasõitu tehnilistel põhjustel ei pääsenud.
Kokkuvõttes said Reinu/Lina (50 p) ja Veski/Mirjami (44 p) järel kolmanda koha teise sõidu neljandad Lamp/Kasesalu (38 p).
85cc ja 65cc avasõidus heitlesid viimaste kurvideni Joosep Pärn (KTM, Pärnu MC) ja Kenneth Nurja (Husqvarna, AYR Racing Team) ning seekord oli napilt parem Pärn, kes suutis konkurendi rünnakud edukalt tõrjuda. Kolmandana ületas lõpujoone Kermo Kaldma (Suzuki, MK Sinilind). Teises sõidus juhtis pikalt Nurja, kuid Pärn suutis oma paremuse taas sõidu viimases osas maksma panna ja võttis ka siit võidu. Kolmas oli taas Kaldma.
Kahe sõidu kokkuvõttes oli esikolmik seega Pärn (50 p), Nurja (44 p) ja Kaldma (40 p).
65ste arvestuses võitis mõlemad sõidud Gregor Kuusk (Husqvarna, RedMoto Racing), teine oli Karl Hunt (KTM, Viljandi VMK) ja kolmas Lauri Koppel (KTM, Lääne MK).
Kohalikele Pärnu karikatele võistelnud MXHobi ja Veteranid 40+ mõlemad ühiskihutamised võitis Hobi klassi parim Alex Vetkin (TM, Vihur Motosport), kus talle enda arvestuses järgnesid kummaski sõidus Peeter Volokitin (Yamaha, Pärnu MC) ja Hannes Hansman (Kawasaki, MX Racing Team).
Veteranides ei leidunud aga vastast kohalikule motolegendile Jüri Makarovile (Honda, Pärnu MC), kes oli avasõidus üldarvestuses teine ning viimases kolmas. Vetarenides järgnes tema klubikaaslane Ain Randmaa.
Kõige väiksemas 50cc klassis võitis võistluse Leslie Puller (Husqvarna, Pärnu MC, 50 p), teine oli Frankie Lvovs (Husqvarna, Vihur Motosport, 44 p) ja kolmas Tom Johann Volmerson (KTM, RedMoto Racing, 40 p).
Juhul, kui lähima paari nädala jooksul rohkem etappe ei korraldata, on ka Pärnu tulemused tänavuste Eesti meistri- ja karikavõistluste lõppseisuks. | Hanno Velt ja Timmo Mõts võidutsesid Pärnu jõel | https://sport.err.ee/685814/hanno-velt-ja-timmo-mots-voidutsesid-parnu-joel | Eesti Vabariigi sajandal sünnipäeval sõideti selle aasta esimene motojääraja Eesti meistri- karikavõistluste etapp, kus meistrivõistluste klassides olid parimad Hanno Velt ja Timmo Mõts. |
Sakslased asusid pisut enam kui kolm minutit enne lõppu 3:2 eduseisu, kuid venelased jõudsid 55 sekundit enne lõppu viigini ja võitsid lisaajal.
"Praegu on raske, sest meil on tunne, et me võinuks selle mängu võita, aga selline on hoki. Nii need asjad lihtsalt on," lausus Saksamaa treener Marco Sturm.
"Ma arvan, et me kõik mõtlesime, kuidas istume ja vaatame finaali kodunt, aga siin me oleme. Poisid lähevad hõbedaga koju ja nad peaks selle üle väga uhked olema."
Värskete olümpiavõitjate eest mängis ka endine NHL-i täht Ilja Kovaltšuk. "See oli kõige hullem mäng üldse. Kui saime paar minutit enne lõppu kaheminutilise karistuse, siis arvasin päriselt, et me ei tule olümpiavõitjateks.
"Alates sellest hetkest, kui olin viieaastane ja hakkasin hokit mängima, oli olümpiavõit minu vana isa ja ka minu unistuseks," lisas 34-aastane hokimees, kel kodus ka pronks Salt Lake City mängudelt 2002 ja kaks MM-tiitlit. | Saksamaa treener: arvasime, et vaatame finaali kodunt, aga siin me oleme | https://sport.err.ee/685810/saksamaa-treener-arvasime-et-vaatame-finaali-kodunt-aga-siin-me-oleme | PyeongChangi olümpiamängude ühe suurema üllatuse pakkus Saksamaa jäähokikoondis, kes jõudis ootamatult finaali ja oli lähedal isegi seal OSV võistkonna alistamisele. |
"Kes ei ole näinud, soovitan soojalt. Minu meelest oli see suurepärane. Seal oli terve hulk kujundeid, mille tähenduse saab iga inimene ise enda peas moodustada ja sellele väärtuse anda," märkis Karnau.
Karnau sõnul oli 100. aastapäeva etendus leidnud konflkte juba eelnevalt.
"104 naisõiguslast nõudis, et NO99 juht ei tohiks osaleda selles lavastuses jne. Aga kui me seda etendust vaatame, siis ainuüksi sellest esimesest kaadrist saime aru, miks EKRE oli nii karmilt vastu sellele, et NO99 seda lavastab," ütles ta.
Karnau sõnul algas lavastus kauni ja kõneka kujundiga, kus bussitäis koorilauljaid, kes olid teel ERM-i, olid jäänud ummikusse kinni ja see ummik ei olnud mitte liiklusummik ega lumevang, vaid tõrvikurongkäik, kus bussi ümbritses tihe inimeste sõõr, kes kõik kandsid tõrvikuid.
"Ainuüksi see kujund tõmbas sellele asjale tähenduse ja selgitas ka seda, miks Mart ja Martin Helme nii vihaselt olid vastu sellele, et Tiit Ojasoo kogu seda asja lavastaks," leidis Karnau.
Saatejuht Ahto Lobjakas märkis, et ta ei ole seda instseneeringut näinud, kuid see, mida Karnau kirjeldas, haakub tema arust päris hästi nende suuremate poliitliste hoovustega, mis muuhulgas avaldusid möödunud nädala käigus ka presidendi kõnes ja peaministri kõnes, mis kõik kisuvad mõnevõrra ootamatult või mitteootamatult paremale - paternalistliku rahvuskonservatismi suunas.
"Ise küsimus on, miks seda teeb Jüri Ratas Keskerakonna juhina - sellel on omad põhjused ja seletused, aga ma arvan, et olulisem ja huvitavam on, miks kisub sinna Kersti Kaljulaid. Need põhendused ei piirdu ainult sellega, et tegemist on sisuliselt IRL-i presidendiga, kes on viimase aasta jooksul üritanud IRL-ile rohkem hingamisruumi luua, oma võimaluste piires," ütles Lobjakas.
Tema sõnul tundub see nihe paremale kirjeldavat üldist poliitilist strateegiat ja äratundmist poliitika paremas otsas.
"Rahvuskonservatism või need meeleolud on siin selleks, et jääda. Kui nüüd liikuda EKRE poole ja lasta EKRE-l defineerida seda poliitilist pinda, millel Eesti poliitika aset leiab ja on nihutanud end EKRE suunas lootusega osa nende häältest ära võtta. See strateegia on äärmiselt ohtlik, kui vaadata maailmakogemust. Esimese mõttena tuleb pähe, mida ütles Winston Churchill lepituspoliitika kohta enne Teist maailmasõda, kui lepitada üritati Hitlerit ja Saksmaad. Ta ütles, et lepitajad on nagu need, kes söödavad krokodilli lootuses, et see sööb nad viimasena ära. Ma arva, et me üsna täpselt tunneme ära selle, milline oht meid siin täna varitseb. Vaatame seda tõrviku rongkäiku, vaatame sümboolikat, vaatame teksti, mis tuleb EKRE-lt," leidis Lobjakas.
Lobjaka sõnul on vabariigi presidendi kõne šokeeriv kummardus selles samas suunas teatud lootuses, et kui EKRE krokodilli toita, siis sööb ta kõigepealt ära vasakpoolsed ja lubab parempoolsetel natuke kauem elada.
Karnau sõnul tunnetavadki poliitikud seljanärviga, mis on valija meelsus ja ühiskonna ootused ja sellest tõukuvalt on nad ka positsioonid ja seisukohad võtnud.
"Poliitikud ongi piltlikult need, kel on kõrv maas ja kuulavad, kust kõmin tuleb. Kust need hääled peaksid tulema, ikka sealt, kust kõmin tuleb," arvas Karnau. | Andrus Karnau: NO99 videolavastus oli mõjukam kui presidendi kõne | https://kultuur.err.ee/685805/andrus-karnau-no99-videolavastus-oli-mojukam-kui-presidendi-kone | Raadio 2 saates "Olukorrast riigis" märkis saatejuht Andrus Karnau, et mõjukam kui presidendi aastapäeva kõne oli NO99 videolavastus. |
Karl Mööli uus koduklubi, Taani esiliigas palliv HB Köge purustas oma viimases kontrollmängus enne hooaja teise poole jätku tugevuselt kolmandas liigas palliva Skovshovedi 5:1. Mööl tegi kaasa teise poolaja, vahendab Soccernet.ee.
Taijo Teniste mängis kaasa kõik 90 minutit, kui Bergeni Brann alistas esiliigas palliva meeskonna Åsane 2:0. | Koondise paremkaitsjad said Skandinaavias mänguaega ja võidurõõmu | https://sport.err.ee/685801/koondise-paremkaitsjad-said-skandinaavias-manguaega-ja-voiduroomu | Nii Karl Mööli kui ka Taijo Teniste koduklubid pidasid eile Skandinaavias treeningmänge. |
Vastane sooritas Minaškini vastu ipponi, kui kohtumise algusest oli kulunud minut ja 46 sekundit. | Minaškin piirdus suure slämmi turniiril ühe matšiga | https://sport.err.ee/685800/minaskin-piirdus-suure-slammi-turniiril-uhe-matsiga | Eesti judoka Grigori Minaškin kaotas Düsseldorfis peetaval suure slämmi turniiri avaringis austerlasele Laurin Böhlerile ja jätkama ei pääsenud. |
Myles Pierre kogus võitjate poolel 28 punkti, seitse lauapalli, kuus vaheltlõiget ja viis korvisöötu, Donovan Gregory tõi 19 silma ja kaheksa lauapalli ja Maide asemel algviisikusse pääsenud Ford Cooper kogus 13 punkti ja üheksa lauapalli, kirjutab Korvpall24.ee. | Maide kodukeskkool Carmel Christian tuli osariigi meistriks | https://sport.err.ee/685798/maide-kodukeskkool-carmel-christian-tuli-osariigi-meistriks | Marten Maide keskkool Carmel Christian tuli laupäeval esmakordselt osariigi meistriks, kui NCISAA sarja finaalis alistati teisel lisaajal 74:72 Gaston Day meeskond. Eestlane pidi poolfinaalis saadud jalavigastuse tõttu mängu kõrvalt vaatama. |
See annaks ametisolevale presidendile Xi Jinpingile võimaluse jääda riigipeaks ka pärast 2023. aastat.
Partei keskkomitee tegi ettepaneku kustutada põhiseadusest säte, mis ütleb, et president "ei tohi olla ametis rohkem kui kaks ametiaega järjest", vahendas Xinhua. Üks ametiaeg on viis aastat.
Xi, kes on ka partei esimees, on olnud president alates 2013. aastast ja kehtiva põhiseaduse järgi peaks ta 2023. aastal tagasi astuma. | Hiina kompartei teeb ettepaneku kaotada presidendi ametiaja piirangud | https://www.err.ee/685796/hiina-kompartei-teeb-ettepaneku-kaotada-presidendi-ametiaja-piirangud | Hiina Kommunistlik Partei teeb ettepaneku kaotada presidendi ametiaja piirangud, teatas uudisteagentuur Xinhua pühapäeval. |
Neli aastat varem Šotsis osales 2780 inimest 88 riigist ja 2010. aastal Vancouveris võõrustati 2566 sportlast 82 riigist.
Läbi aegade suurima koondise saatis olümpiale USA, kui lähetas Lõuna-Koreasse 242 sportlast. USA võitis PyeongChangist üheksa kulda, kaheksa hõbedat ning kuus pronksi. Temast edukamad olid vaid Norra, Saksamaa ja Kanada.
Korraldajamaad esindas tänavustel olümpiamängudel 146 sportlast 15 erineval alal, mis on Lõuna-Korea esinduse rekord. Varasemalt on Šotsi taliolümpial osalenud 71 inimese suurune võistkond, kes osales kuuel erineval alal ja Vancouveris oli viiel erineval alal stardis 46 lõunakorealast.
Esmakordselt osales taliolümpiamängudel kuus riiki: Ecuador, Eritrea, Malaisia, Kosovo, Nigeeria ja Singapur. Naiste osakaal olümpial on kasvanud, sest PyeongChangis oli võistlemas 1212 õrnema soo esindajat ehk 41,5%.
Olümpiamängude ajal külastas Lõuna-Koread 31 riigijuhti ja valitsuse liiget 26 riigist, nende seas ka Eesti president Kersti Kaljulaid.
Kuigi pealtvaatajaid olid tribüünidel vähe, müüdi PyeongChangis rekordiliselt palju pileteid - täpsemalt 1 078 562 (100,9%), millest kohalikud ostsid 866 284 (80,3%).
Vabatahtlikke tuli mängude korraldamisele appi 14 202, kellest 30% olid mehed ja 70% naised. Noorim neist oli 17-aastane, sünniaastaga 2002 ja vanim 87, sündinud aastal 1932. Välismaalasi oli nende hulgas 860, kes esindasid 64 erinevat riiki.
Toitlustamist vajas 55 000 inimest, kellele 180 kogemustega kokka valmistas üle viie miljoni roa. | STATISTIKA | Läbi aegade suurimad taliolümpiamängud | https://sport.err.ee/685793/statistika-labi-aegade-suurimad-taliolumpiamangud | 23. taliolümpiamängud PyeongChangis on läbi aegade suurim talispordiüritus maailmas. 9.-25.- veebruaril toimunud olümpiamängudel jagati välja 102 medalikomplekti ja osales 2920 sportlast 92 riigist. |
Eelmises kahes mängus pingilt alustanud Zenjov kuulus täna vasakpoolkaitsjana algkoosseisu ja vahetati pingile 82. minutil, vahendab Soccernet.ee.
Legia jagab nüüd punktidega liidrikohta Bialystoki Jagielloniaga, Cracovia on 11. kohal. Esikaheksasse pääsemisest lahutab neid seitse punkti. | Zenjov murdis tagasi algkoosseisu ja sai tasuks väärika tulemuse | https://sport.err.ee/685792/zenjov-murdis-tagasi-algkoosseisu-ja-sai-tasuks-vaarika-tulemuse | Sergei Zenjovi koduklubi Krakowi Cracovia viigistas Poola kõrgliigas koduväljakul vooru eel liidrikohta hoidnud Varssavi Legiaga 0:0. |
Laevaliikluse peatatakse Virtsu-Kuivastu laevateest põhja, Rohuküla-Heltermaa laevateest lõunasse ja Triigi-Sõru laevateest itta jääval Väinamere alal ning Munalaiu-Kihnu jäätee alal.
Veeteede amet on juba sulgenud laevaliikluse mandri ja Vormsi saare vahel, et maanteeamet saaks teha ettevalmistusi sinna jäätee rajamiseks.
Seni on avatud ainult Haapsalu-Noarootsi jäätee, ühtki teist jääteed Eesti merealal avatud ei ole. | Plaanitavatel jääteedel peatatakse jääteedega ristuv laevaliiklus | https://www.err.ee/685791/plaanitavatel-jaateedel-peatatakse-jaateedega-ristuv-laevaliiklus | Maanteedeamet kavandab Väinamerel kolme ja Kihnu väinas ühe jäätee avamist, mistõttu veeteede amet peatab ööl vastu esmaspäeva teedega ristuva laevaliikluse. |
Samad meeskonnad olid vastamisi ka esimeses omavahelises kohtumises novembris ja siis jäi Iisrael Tel Avivis kindlalt peale 88:68.
Üleeile peetud mängudes kaotas Eesti võõrsil Kreekale 75:87 ja Iisrael sai kodus jagu Suurbritanniast 82:75.
Pärast kolme vooru on Kreekal kolm, Iisraelil kaks, Eestil üks ja Suurbritannial null võitu. Edasi valikturniiri järgmisesse faasi jõuab aga neljast meeskonnast kolm.
Tänaste mängude järel jätkatakse MM-finaalturniiri piletijahti alles juuni lõpus. Eestil seisavad veel ees kohtumised võõrsil brittide ja kodus kreeklastega. | TÄNA | Eesti korvpallikoondis võõrustab Iisraeli | https://sport.err.ee/685789/tana-eesti-korvpallikoondis-voorustab-iisraeli | Eesti meeste korvpallikoondis peab täna neljanda mängu MM-valiksarjas, kui kodus kohtutakse Iisraeliga. Mäng algab Saku Suurhallis kell 17.00. |
Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva-aastal pudenevad huultelt argipäevaga võrreldes veelgi enam laused Eesti kultuuri maailma viimisest, tugeva kultuurilise identiteedi tunnetamisest või Maarjamaa asetamisest maailma muusikakaardile. Vaagitakse tehtu üle, patsutatakse tegijatele tunnustavalt õlale, koostatakse lehekülgede kaupa kultuuripoliitika uusi arengusuundi ning sätitakse eesmärke ja latte. Sõnapaariga "Joonase lähetamine" seostuvad paljudel ilmselt samad mõtted ja tunded – need õilsad ja sügavad, rahvusjuurteni ulatuvad, sest Rudolf Tobiase ja kogu Eesti muusikaloo esimese ja suurima oratooriumi ristitee on paljudel mälus tallel. Puuduliku ettevalmistusaja ja kidura esituskoosseisu tõttu läbi kukkunud esiettekande järel Leipzigis (1909) elas "Joonase" käsikiri kaheksakümmend aastat vaikivat elu, saades vaid haruarva jupikese kõlamise au. Näiteks 1913. aastal õnnistati "Sanctusega" sisse Estonia teatrimaja. Pilt pildi järel sai suurteos taas kõlajõu ning 1989. aastast peale on seda esitatud üle paarikümne korra. Algul Peeter Lilje ja hiljem Neeme Järvi ning Arvo Volmeri lavavägede juhtimisel. Tõsi, välismaal sagedamini kui Eestimaa pinnal.
Vardo Rumesseni poolt restaureeritud "Joonase" esimest terviklikku ettekannet Peeter Lilje dirigeerimisel 1989. aastal ei unusta küll vist ükski saalisviibija ega ka Estonia fuajees treppidel trügija, keda istekohaga ajaloolisel hetkel ei õnnistatud. Võimsate helide tormis taasavastas publik justkui pooleks sajandiks maapõue peitunud jändrikud kohakuuluvuse juured ja ühes sellega eestlaseks olemise enesekindluse. Sellest peale on Tobiase suurteos kujunenud kultuurilise kestvuse märgiks, mis kasvõi alateadlikult seostub rahvale Eesti kultuuriliste väärtuste taasteadvustamise ja püsimajäämisega. Mis võinuks siis olla Eestile tema sajandal sünnipäeval parem kingitus kui mitte "Joonase" väärikas ettekanne ERSO ja Neeme Järviga maailma ühes parimas saalis – Berliini kontserdimajas – , olles samal ajal ka pidulik kultuuriline külakost, mille eestlased saksa publiku jaoks kaasa võtsid.
1821. aastal esialgu teatrisaaliks ehitatud Berliini üks parima akustikaga saale, mis kontserdisaalina tegutseb alles mõnedkümned aastad, mahutas Tobiase kaljurahnu mõõtmetega teose allakirjutanu kõrvade jaoks esimest korda täielikult ära. Kodune Estonia on alati selleks puhuks nii umbes poole jagu liiga kitsukeseks jäänud. Kohtusin Neeme Järviga Berliinis "Joonase"esimese proovi vaheajal ning tõdesime üheskoos, kuidas teos Berliini toredas saalis ometigi kogusuuruses vabalt kõlada sai. "Uut kontserdisaali Tallinnas minu silmad kahjuks ei näe. Meie klassikaline muusika kaotab väga palju sellega, et meil ei ole seda kuskil teha. Lükkame ikka aasta edasi, ehitame teid ja spordikeskusi, aga peaks midagi tegema ka meie muusikakultuuri arenguks," lausus Järvi. Suuremõõtmelistest kooridest tunneb maestro samuti puudust. "Lätlased oskavad oma kooritraditsioone austada ja neil on suurepärane koor "Latvija", aga eestlased ainult arvavad, et oleme koorimaa. Ei ole. Me oskame hästi laulupidusid teha, aga suuri professionaalseid koore meil praegu ei ole. Kuid lätlastega on Berliinis muidugi tore koos laval olla mõlema riigi 100 sünnipäeva-aasta puhul."
Õhtuse suursündmuse valmistas samal päeval menukalt ette lõunamuusikakontsert, kus ERSO kontsertmeister Triin Ruubel esitas koos oma pianistist kaksikõe Kärt Ruubeliga Eesti heliloojate viiulimuusikat. Berliini publiku huvi oli ka kell 14 rohke, sest miks mitte veeta lõunapaus kõigepealt kohvitassi ja seejärel põneva muusika seltsis. Lisaks "Joonasele" oli Berliinis tänu Baltikumi festivalile enneolematus koguses Eesti muusikat ja artiste. Kontsert Arvo Pärdi muusikast, kus helilooja ise kohal oli, Maarja Nuut programmiga "Une meeles", Nordic Pulse ja Kristjan Järvi, Raivo Tafenau kvintett, noored muusikud Robert Traksmann ja Rasmus Andreas Raide ning Rahvusooper Estonia poistekoor ja Hirvo Surva. Kuid see pole veel kõik, sest märtsis kantakse kolmel õhtul ette Arvo Pärdi ja Robert Wilsoni suurprojekt "Aadama passioon". Millal küll selline kultuuridessant Euroopa ühte tähtsamasse muusikalinna jälle pääseb – kas veebruaris 2118?
Pöördudes tagasi "Joonase" juurde, oli see tõeliselt suurejooneline ettekanne, mis EV100 loos jääb kindlasti oluliseks kultuurimärgiks. Orkester kõlas avaramalt ja rikkamalt kui kodusaalis Estonias. Solistid Annely Peebo, Susanne Bernhard, Johann Tilli ja Dominik Wortig olid tasemel. Ain Anger Joonase rollis oli lausa vapustavalt hea. Parim, keda üldse võiks ette kujutada. Kui ettekande kallal norida, siis ebakõlasid leidus kooride partiis. Ent Cantus Domuse, Berliini toomkoori ja poistekoori jaoks oli tegu värske teosega, nii et olukord on mõneti vabandatav. Erilist värvi ja toredust andis ettekandele juurde Piret Aidulo orelipartii. See, et Berliini nõudlik ja kriitiline publik püsti seistes aplodeeris, ütleb mõndagi. Traditsioone ei hüljatud, sest ka Berliinis läks "Sanctus" kordamisele. Suure rahvahulga seast leidsin üles briti muusikakriitik David Nice'i, kes tõdes pärast teose esmakordset kuulamist, et on Tobiase atmosfäärilisest ja traditsioone austavast helikeelest vaimustatud ja et selline suurteos vääriks ettekannet Londonis maailma ühel suurimal klassikafestivalil "BBC Proms", mis toimub umbes 6000 inimest mahutavas Royal Albert Hallis.
Pole olemas võimatuid unistusi, vaid ainult piiratud ettekujutus võimalikkusest. | Nele-Eva Steinfeld. Joonas lähetati Berliini | https://kultuur.err.ee/685787/nele-eva-steinfeld-joonas-lahetati-berliini | Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva-aastal pudenevad huultelt argipäevaga võrreldes veelgi enam laused Eesti kultuuri maailma viimisest, tugeva kultuurilise identiteedi tunnetamisest või Maarjamaa asetamisest maailma muusikakaardile. Vaagitakse tehtu üle, patsutatakse tegijatele tunnustavalt õlale, koostatakse lehekülgede kaupa kultuuripoliitika uusi arengusuundi ning sätitakse eesmärke ja latte. Sõnapaariga "Joonase lähetamine" seostuvad paljudel ilmselt samad mõtted ja tunded – need õilsad ja sügavad, rahvusjuurteni ulatuvad, sest Rudolf Tobiase ja kogu Eesti muusikaloo esimese ja suurima oratooriumi ristitee on paljudel mälus tallel. |
Vahva lavastuslik element oli see, kui president laulis alustuseks kooriliikmeks kehastudes mitmehäälselt hümni. Inimlik, soe, demokraatlik žest.
Ilmselt on maitse küsimus, kas asjaolu, et kontsertetendus traditsioonilisel kujul üldse ära jäi ja see filmiga asendati, kedagi häirib või mitte, aga mulle on kõrva jäänud, et Teater NO99 valikut põhjendati kusagil sellega, et nemad suudavad Eesti Rahva Muuseumi ruumilahenduse kuidagi loovalt ära lavastada. Etenduse asendamine filmiga oli kindlasti lihtsamat teed minek.
Keegi avaldas arvamust, et video kaotas ära distantsi seal kontserdil kohapeal viibijate ja kodus teleri ees olnute vahel. Mu arvates aga see valik pigem suurendas distantsi, kuna tegemist polnud otseülekande, vaid salvestuse ettemängimisega. Ma ei tundnud seda videot vaadates, et oleksin ses peos kuidagi osaline.
Film ise algas Teatri NO99 vääriliselt poliitiliselt ja provokatiivselt, näidati seda, kuidas NO99 näitlejat ja laulukoori vedav buss on ühte teise "vabariigi aastapäeva etendusse" – Sinise Äratuse tõrvikurongkäiku kinni jäänud; tõrvikurongkäiku, mis ju presidendi vastuvõtu ajaga samaaegselt Tallinnas toimus ja kus vähemalt fotode järgi oli üsna palju osavõtjaid. NO99 ei lasknud pidulistel unustada, et riigi peaväljakul toimub samal ajal üks teine etendus, mille ajaloolisi konnotatsioone me kuidagi poolhirmunult salgame.
Aga NO99 filmis läks edasi kõik üsna klišeelikult, sisuliselt oli tegemist rosoljega, mille komponentidest nii mõnigi oli liiga aimatav ja lihtne, ehk isegi populistlik. Läti odava õlle kuuspaki surumine Kristjan Jaak Petersoni kätte ei kanna mu arust mingit saja-aastase vabariigi väärilist üldistusjõudu.
Kõik need muusikapalad ja kohtumised, mis Teatri NO99 näitlejatega erinevate kultuurikandjatega ses videorännakus toimusid, olid ju südamlikud, aga NO99 enda trupi kohalolu neil kohtumistel polnud kuidagi motiveeritud. Jäi mulje, et trupp on neis tubades, kus viibiti, üleliigne. Kohati oleks tahtnud, et nad ei siiberdaks seal teiste inimeste ees.
Eks ta kokkuvõttes selline soust oli, igaühele midagi. Aga mingit suurt üldistusjõudu või kunstilist iseväärtust sel filmil pole. Visuaalselt kõige efektsem hetk filmist oli see metsaraiumise stseen, mis oli tehtud õudusfilmi võtmes ja mida on võimalik tõlgendada nii liigse hüsteeria kriitikana kui siira mure võtmes Eesti looduse käekäigu üle.
Suurepärane ja liigutav oli hetk, kui telepilt läks korraks saali ja seal näidati inimesi, kes spontaanset üht laulu kaasa laulma olid hakanud. Ja noh, muidugi oli äge Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" ühislaulmine lõpetuseks. Vahva, et polnud võimalik vahet teha, kus lõpeb koor ja algab publik. Tekitas ühtsustunde. | Meelis Oidsalu NO99 kontsertlavastusest: suurt üldistusjõudu või kunstilist iseväärtust sel polnud | https://kultuur.err.ee/685786/meelis-oidsalu-no99-kontsertlavastusest-suurt-uldistusjoudu-voi-kunstilist-isevaartust-sel-polnud | Kuigi teatri NO99 loodud Eesti vabariigi 100. sünnipäeva kontsertlavastuses (filmis) leidus südamlikke ja liigutavaid hetki ning elemente, jäi sel vajaka üldistusjõust ja kunstilisest väärtusest, leiab Meelis Oidsalu oma kommentaaris Vikerraadiole. |
South Carolina võitis esimese poolaja 32:25, aga kohtumise otsustavatel hetkedele oldi tagaajaja rollis. Eelviimasel sekundil tabas Hassani Gravett kolmepunktiviske ja viis mängu lisaajale. 1.21 enne lõppu oli seis veel 68:68 viigis, kuid järgmised korvid sai vaid Mississippi, kirjutab Korvpall24.ee.
Maik-Kalev Kotsar teenis mänguaega koguni 37 minutit ning viskas selle ajaga 11 punkti (vabavisked 0/1, kahesed 5/10, kolmesed 0/1) ja kogus seitse lauapalli. Eestlase arvele jäi ka üks resultatiivne sööt, vaheltlõige ja viskeblokeering. Negatiivse poole pealt tegi ta kolm pallikaotust ja kaks isiklikku viga.
Võitjate parimana viskas Lamar Peters 19 silma. Sama palju punkte tõi võõrustajate eest Hassani Gravett. Lisaks Kotsarile said 11 punkti kirja veel Felipe Haase ja Chris Silva, kellest viimane noppis ka 12 lauapalli.
Wichita State oli enda mängus pärast esimese poolaja lõppu napis 37:35 eduseisus. Siit edasi ei lastud vastaseid kordagi enam juhtima ega viigini ning teeniti kokkuvõttes küllaltki kindel võit.
Rauno Nurger pääses platsile kümneks minutiks, kuid selle aja jooksul punktiarvet ei avanud, olles eksinud oma ainsal kahepunktiviskel ja vabaviskel. Statistikasse jäi tema nimele üks lauapall, kaks korvisöötu ja üks isiklik viga.
Shaquille Morris tõi Wichitale 21 silma ja kümme lauapalli. Vastaste poolelt säras 28 punktiga Jahmal McMurray.
San Francisco Dons (17-14) pidi koduväljakul vastu võtma 61:64 kaotuse San Diego Toreroselt (18-12). Eestlane Taavi Jurkatamm teenis mänguaega kolm minutit ning sai statistikasse kirja vaid kaks isiklikku viga. | Kotsari koduülikoolile napp kaotus lisaajal, Nurger võitis koduväljakul | https://sport.err.ee/685783/kotsari-koduulikoolile-napp-kaotus-lisaajal-nurger-voitis-koduvaljakul | USA korvpalli üliõpilasliigas NCAA sai napi võidu Rauno Nurgeri koduklubi Wichita State Shockers (23-5), olles koduväljakul 84:78 üle SMU Mustangsist (16-13). Maik-Kalev Kotsar võttis vastu aga kaotuse, kui South Carolina Gamecocks (15-14) pidi lisaajal tunnistama Mississippi State Bulldogsi (21-8) 72:68 paremust. |
RIIK KULD HÕBE PRONKS KOKKU
1. Norra 14 14 11 39
2. Saksamaa 14 10 7 31
3. Kanada 11 8 10 29
4. USA 9 8 6 23
5. Holland 8 6 6 20
6. Rootsi 7 6 1 14
7. Lõuna-Korea 5 8 4 17
8. Šveits 5 6 4 15
9. Prantsusmaa 5 4 6 15
10. Austria 5 3 6 14
11. Jaapan 4 5 4 13
12. Itaalia 3 2 5 10
13. OSV* 2 6 9 17
14. Tšehhi 2 2 3 7
15. Valgevene 2 1 0 3
16. Hiina 1 6 2 9
17. Slovakkia 1 2 0 3
18. Soome 1 1 4 6
19. Suurbritannia 1 0 4 5
20. Poola 1 0 1 2
21. Ungari 1 0 0 1
21. Ukraina 1 0 0 1
23. Austraalia 0 2 1 3
24. Sloveenia 0 1 1 2
25. Belgia 0 1 0 1
26. Hispaania 0 0 2 2
26. Uus-Meremaa 0 0 2 2
28. Kasahstan 0 0 1 1
28. Läti 0 0 1 1
28. Liechtenstein 0 0 1 1
* Olümpiasportlased Venemaalt | OM 2018 lõplik medalitabel | https://sport.err.ee/679457/om-2018-loplik-medalitabel | *25. veebruari võistluspäeva lõpu seisuga (järjestatud võidetud kuldmedalite arvu järgi) |
"Kõige parem, 28. koht, kindlasti peab olema rahul," sõnas ta pärast sõitu Eesti ajakirjanikele.
"Sõitsin esimese ringi ja mõtlesin, et täiesti uskumatu, nii raske oli, mõtlesin, kuidas ma lõpuni jõuan. Aga teadsin, et pean ikka kannatama ja läheb kergemaks. Ja tõesti, väga hästi läks edaspidi. Uuesti kiidan hooldemeeste tööd, väga head suusad olid."
Kuidas hooaeg edasi läheb, on veel lahtine. "Arvan, et jõuame koju ja siis vaatame. Hooaeg veel kestab. Vaatame, sõidan võib-olla MK-etappe või Eestis mõned võistlused." | Mannima: mõtlesin, kuidas ma lõpuni jõuan | https://sport.err.ee/685782/mannima-motlesin-kuidas-ma-lopuni-jouan | Tatjana Mannima lõpetas PyeongChangi olümpiamängud oma tiitlivõistluste parima tulemusega ehk teenis 30 km ühisstardist klassikatehnikasõidus 28. koha. Kaotust võitnud Marit Björgenile kogunes küll üle tosina minuti. |
Eesti iseseisvusmanifest, meie riigi alusdokument, kuulutas juba 100 aastat tagasi Eesti „iseseiswaks demokratliseks wabariigiks“, kus „kõik kodanikuwabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute-, ühisuste-, liitude- ja streikidewabadused, niisama isiku ja kodukolde puutumatus peawad kogu Eesti riigi piirides wääramata maksma.“
Teisisõnu oli juba siis selge, et iseseisev Eesti saab olla ainult vaba ühiskonnaga, inimõigusi austav demokraatlikult valitsetud riik.
Ühelt poolt on see iseseisvuse säilimise eeldus, sest riik on tugev, kui tema kodanikud on vabad. Teisalt on see kogu riigi mõtte eeldus, sest riigist ilma inimesteta pole ju mõtet rääkida. Riigi kui institutsiooni eesmärk on ju korraldada ühiskond nii, et inimestel oleks turvaline elada, pere luua, end teostada. Paremat moodust pole tänini leitud.
Kuid midagi on selle inimühiskonna korraldamise vormi juures veel. See miski, mis toob pisara silma, kui seisame laulukaare all; mis tekitab rõõmsa uhkusetunde, lugedes uudist maailmas ilma tegevatest Eesti leiutistest või inimestest; mis tekitab rõõmsat rahulolu ja väikest ootusärevust, nähes tänavail ja mujal EV100 sümboolikat.
Oma riigi juubeli puhul oleme uhked ja rõõmsad suuresti seetõttu, et mitte lihtsalt Eesti ei saa 100-aastaseks, vaid vaba Eesti. Eesti, mis on olnud vaba saama suureks vaimult, nagu unistas juba Jakob Hurt.
Oskame seda vabadust väärtustada, sest 20. sajandi teises pooles – mida peetakse üldiselt inimõiguste võidukäigu ajaks – oli Eesti okupeeritud. Irooniliselt oli meid okupeerinud riik üks neist suurriikidest, kes pärast Teise maailmasõja õudusi lõid loosungi „Never again!“ all uut maailmakorda. Maailmakorda, mille aluseks said ÜRO harta ja inimõiguste ülddeklaratsiooni põhimõtted, mille eesmärk ja mõte on tänini kindlustada rahu ja kõigi inimeste inimväärikus.
Eesti uue aastasaja alates tahaks, et me näeks seda selget ja lihtsat ühisosa, mõistaks, et Eesti riigi eesmärk ja ülesanne säilitada eesti keelt ja kultuuri ei ole teostatav ilma inimõiguste ja demokraatiata. Tahaks väga loota, et rünnakud inimõiguste ja vabaduste eest seisvate kodanikuühiskonna organisatsioonide, Eesti kohtunike sõltumatuse ja naiste valikuvabaduse vastu ning viha õhutamine teiste inimeste ja inimgruppide suhtes ei tuleks meiega kaasa uude sajandisse.
Soovin, et liiguksime edasi jätkuva sooviga olla suured vaimult. Aga mitte ainult Skype’i ja Arvo Pärdi mõttes, vaid suured vaimult ka üksteise suhtes, piisavalt suured vaimult, et hoolida, et aktsepteerida ja väärtustada erinevusi ja eriarvamusi, piisavalt suured vaimult, et olla avatud ühiskond ja riik, kus igaüks saab olla tema ise ning piiriks ja punaseks jooneks on üldinimlikud väärtused, mitte kellegi rahvus, seksuaalsus või nahavärv. Just nagu ütleb iseseisvuse manifest.
Uue sajandi alates loodan, et oleme piisavalt suured vaimult ka selleks, et teadvustada oma väiksust ja inimloomuse olemust, mis sisaldab endas tumedamat poolt. Et me mõistaks, et vägivald ja kurjus eksisteerib inimloomuses ega ole seotud rahvuse või kultuuriga. Et me näeks, et teatud inimgrupi demoniseerimine on täpselt sama ohtlik, jabur ja väiklane, olenemata sellest, kas seda teeb islamiäärmuslane või end patriootlikuks nimetav poliitiline jõud; hoolimata sellest, kas see toimub 1930. aastate Saksamaal või toimub 2018. aasta Euroopas.
Loodan, et me ei lubaks „helge tuleviku“ nimel otse või hiilivalt rünnata inimõigusi ja demokraatiat – seda, mis teeb Eestist vaba Eesti ja võimaldab säilitada meie keelt ja kultuuri.
Inimloomus kui selline ei ole ajas muutunud ega muutugi. Tume pool jääb, vägivald ja kurjus jääb. Aga meie võimuses on jätkata suunda selle poole, et mitte lasta pimedusel Baudelaire’i „kurjuse lillede“ kombel heade kavatsuste varjus võimust võtta.
Ma loodan, et me oleme piisavalt suured vaimult, et mõista, et Eestisse tulevad teistest rahvustest ja kultuuridest inimesed (olenemata sellest, mis põhjustel nad tulevad) on ennekõike samasugused inimesed, nagu me ise ja neil on, mida meie ühiskonda panustada. Üks selline grupp inimesi on Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste magistriprogrammi üliõpilased, kellega täpselt aasta aega tagasi alustasime vabatahtlikku inimõiguste blogi projekti.
Neile eri riikidest pärit noortele meeldis selle juures eriti mõte, et blogi oleks kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul. Blogis ei ole küll päris sadat lugu inimõigustest, nagu algselt eesmärgiks seatud, kuid omajagu ikkagi on ning sellest semestrist alates on blogisse panustamas juba sama magistriprogrammi järgmise lennu tudengid, kes kingivad samuti Eestile oma aega, teadmisi ja kogemusi.
Ma loodan, et selle tulemusel kasvab vaikselt teadlikkus inimõigustest, avardub ja mitmekesistub arvamusmaastik, areneb arvamuse väljendamise ja arutelu kultuur, mis lubab Eestist aina suuremaks teha. Ikka vaimult, mitte võimult. •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. | Inimõiguste ja vabaduseta ei säili Eesti riik, keel ega kultuur | https://www.err.ee/685777/inimoiguste-ja-vabaduseta-ei-saili-eesti-riik-keel-ega-kultuur | Eesti riigi eesmärk ja ülesanne säilitada eesti keelt ja kultuuri ei ole teostatav ilma inimõiguste ja demokraatiata. Tahaks väga loota, et rünnakud inimõiguste ja vabaduste eest seisvate kodanikuühiskonna ühenduste, Eesti kohtunike sõltumatuse ja naiste valikuvabaduse vastu ning viha õhutamine teiste inimeste ja inimgruppide suhtes ei tuleks meiega kaasa uude sajandisse, kirjutab inimõiguste blogi eestvedaja Mariann Rikka. |
Portu viis juba kolmandal minutil külalised juhtima, aga siis hakkas Barcelona šõu: kolme väravaga kostitas vastaseid Luis Suarez, kahega panustas Lionel Messi ja oma esimese liigaväravani uue klubi eest jõudis ka Philippe Coutinho.
Ühtlasi tähendas see Barcelonale 32. mängu järjest kaotuseta ja see on klubi tippmark.
Sarnast ülekaalu oma vastase suhtes näitas ka Madridi Real, kes oli kodus 4:0 üle Alavesist. Kaks väravat lõi Cristiano Ronaldo, ühe lisasid Gareth Bale ja Karim Benzema (penaltist).
Tabelitipp: 1. Barcelona 65 punkti (25 mängust), 2. Madridi Atletico 55 (24), 3. Madridi Real 51 (25), 4. Valencia 46 (24), 5. Sevilla 39 (24), 6. Villarreal 38 (24), 7. Celta de Vigo 35 (25), 8. Eibar 35 (25). | Barcelona ja Real lõid kahepeale kümme väravat | https://sport.err.ee/685780/barcelona-ja-real-loid-kahepeale-kumme-varavat | Hispaania jalgpalli kõrgliigas oli taas suurepärane õhtu Barcelonal, kes alistas kodus Girona 6:1 ja püstitas klubi rekordi. |
Neutraalsete sportlastena olümpiale lubatud venelastel oli keelatud võistelda oma lipu all ja võidu korral kuulata Venemaa hümni. | Jäähokis võidutsenud venelased laulsid medalitseremoonial Venemaa hümni | https://sport.err.ee/685778/jaahokis-voidutsenud-venelased-laulsid-medalitseremoonial-venemaa-humni | Venemaa jäähokimeeskond võitis PyeongChangi taliolümpia finaalis Saksamaad seisuga 4:3. Medalitseremoonial laulsid olümpialipu all võistlevad sportlased üle olümpiahümni Venemaa kiituslaulu. |
37-aastane Björgen sõitis ülejäänutelt eest ära juba distantsi esimeses pooles ja hiljem ei saanud talle enam keegi ohtlikuks. Kaheksanda olümpiakulla teeninuna tõusis ta kõigi aegade taliolümpialaste tabelis kuulsate kaasmaalaste Björn Dählie ja Ole Einar Björndaleni kõrvale. Rohkem kuldseid autasusid pole ühelgi talisportlasel.
Kahe pronksi kõrvale nendelt mängudelt teenis soomlanna Krista Pärmäkoski täna hõbeda. Kaotust Björgenile kogunes 1.49,5. Heitluses pronksmedalile alistas rootslanna Stina Nilsson (+1.58,9) norralanna Ingvild Flugstad Östbergi (+2.00,4).
Kurioosselt kadusid aga austerlanna Teresa Stadloberi medališansid. Ta eksis teisel kohal sõites rajavalikul ja pidi lõpuks leppima alles üheksanda kohaga. Kaotust Björgenile kogunes 4.14,4.
Esineliku ja Stadloberi vahele mahtusid veel soomlanna Kerttu Niskanen (+3.01,6), ameeriklanna Jessica Diggins (+3.37,2) ja tänavu Tour de Ski võitnud norralanna Heidi Weng (+4.07,9), kes aga PyeongChangis jäigi tühjade pihkudega.
Tatjana Mannima tegi karjääri parima olümpiatulemuse ehk lõpetas 28. kohaga (+12.10,1). | Björgen tõusis suurimate kõrvale, austerlanna eksis dramaatiliselt, Mannima 28. | https://sport.err.ee/685776/bjorgen-tousis-suurimate-korvale-austerlanna-eksis-dramaatiliselt-mannima-28 | PyeongChangi olümpiamängudel viimase alana kavas olnud naiste 30 km ühisstardist klassikatehnikasõidu võitis norralanna Marit Björgen, kes teenis sellega karjääri 15. olümpiamedali. |
Embiid tõstis oma rekordit 22 mängule, kus ta on visanud vähemalt 20 punkti ja võtnud kümme lauapalli. Ben Simmons lisas skoorile 17, JJ Redick 16 ja Marco Belinelli 15 punkti.
Philadelphia 76ers oli see kümnendaks järjestikuseks võiduks koduväljakul peetud mängudest peale 2002/2003 hooaega, mil meeskonda juhendas Larry Brown.
Veel alistas läinud ööl Celtics Knicksi seisuga 121:112. Resultatiivseim korvikütt oli Kyrie Irving 31 punktiga, üheksa lauapalli ja kaheksa korvisööduga. Jaylen Brown lisas enda poolt 24 punkti, Terry Rozier 14 ja Al Horford 13 punkti.
Oma üheksanda järjestikuse kaotuse teenis Grizzlies, kui Miami Heat võitis teda koduväljakul 115:89.
Teised tulemused:
Warriors – Thunder 112:80
Timberwolves – Bulls 122:104
Lakers – Kings 113:108
Jass – Mavericks 97:90
Blazers – Suns 106:104 | VIDEO | Embiid aitas Philadelphia 76ersi seitsmenda järjestikuse võiduni | https://sport.err.ee/685774/video-embiid-aitas-philadelphia-76ersi-seitsmenda-jarjestikuse-voiduni | Korvpalliliigas NBA alistas Philadelphia 76ers kodusaalis 116:105 Orlando Magicu. Joel Embiid viskas 28 punkti ja võttis 14 lauapalli ning vedas Philadelphia seitsmenda järjestikuse võiduni. |
Kui ühine vaenlane on areenilt kadumas, tahavad kuuendas osas alapealkirjaga "Trükikoda" nii mõnedki erakonnad ise Eestis võimu võtta. Konstantin Konikul tuleb tegutseda otsustavalt.
Sajanditagused sündmused äratavad nädala jooksul ellu Tanel Jonas, Taavi Teplenkov, Jan Uuspõld, Argo Aadli, Aarne Soro, Mart Toome, Kalju Orro ja Jüri Tiidus.
Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud seitsmeosaline draamasari on ETV ekraanil alates esmaspäevast, 19. veebruarist vahetult enne "Aktuaalse kaamera" õhtust saadet.
Sari valmis koostöös EV100 toimkonnaga. | Vaata saadet: "Hetk ajaloos: Trükikoda" | https://menu.err.ee/685719/vaata-saadet-hetk-ajaloos-trukikoda | Eesti Vabariigi sünnipäevanädalal jõuab eetrisse lühisari "Hetk ajaloos". |
Nagu hästi teada, iseloomustab Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäeva pidustusi üksjagu mänguline suhtumine aastaarvudesse: ühelt poolt tähistatakse 100 aasta möödumist vabariigi loomisest, teiselt poolt justkui vabariigi 100aastaseks saamist (siinjuures on ambivalentseks jäetud suhtumine omariikluse katkemisse aastatel 1940–1991). Mitmeti mõistetavus väljendub ka Eesti ühe edukama disainiagentuuri poolt loodud logos, kust saab numbritena lugeda välja nii 100 kui 18. Aastapäevaprogrammi kodulehel sedastatakse: "EV100 logo lihtne geomeetria kätkeb endas numbrimaagiat – riigi sünniaastat ja iseolemise sadat aastat.“ Võib siiski oletada, et avalikkuses jääb kõlama suurem ja ümmargusem arv (tõsi, see on üsnagi edukalt võimaldanud kaasata ka nõukogudeaegseid mälestusi ja seda eriti rohujuuretasandil, koolides jm). Veel kavalama lahenduse on leidnud lätlased, kelle logol on kirjas 1∞: viimast numbrit võib tõlgendada nii lõpmatuse märgina (läti rahvas pole mitte ainult iidne, vaid ka igavene) kui ka kahe nullina või siis hoopis pikali kukkunud kaheksana, lugedes seda vastavalt 100 või 18na.
Muidugi, riigi või rahva kujutamine võimalikult vana ja väärikana käib ikka rahvuse identiteedi kujundamise juurde. Eriti hoogsalt tehti seda XIX sajandil, moodsate rahvuste ja ajalooteaduse sünnisajandil. Maailma muutumine üha modernsemaks ja keerukamaks pani otsima uusi aluseid, millele rajada inimeste identiteet ja lojaalsus riigile. Lahendust nähti ühise ja iidse mineviku rõhutamises: seda kujutati tekstides, monumenditel, piltidel, teatrilavadel jne. Ka Eesti iseseisvusmanifestis on nägemus Eesti riigist ja selle legitiimsusest rajatud minevikule. 1918. aastal kuulutasid selle teksti algusread: "Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalitsusest veel kord Eestis aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama“ ja et "kord Kalev koju jõuab oma lastel õnne tooma“. Nüüd on see aeg käes.“ Manifesti viimased lõigud seovad oleviku ja tuleviku kokku: "Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida! Asu ehitama oma kodu […] Meie esivanemate higi ja veri, mis selle maa eest valatud, nõuab seda, meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks.“
Kujutlus eesti rahvuse ja omariikluse idee iidsusest ei sobi siiski sugugi kokku tähelepanekutega, et XIX sajandi alguseks ei olnud eestlaste rahvuslik identiteet kuigi tugev. Seda on rõhutanud eesti rahvusluse kõige teenekam käsitleja, ajaloolane Ea Jansen, kes on väitnud isegi, et 1850. ja 1860. aastateks oli eesti rahvas omamoodi etnilise kriisi seisundis, mille tõsidust on mõistnud vähesed uurijad. Ehkki mõte ürgsest rahvustundest on atraktiivne, võiks eesti rahvusluse ja rahvusriigi lugu jutustada ka teisiti, väärtustades hoopis seda, kui kiiresti ja edukalt suudeti panna inimesed XIX sajandi lõpus võtma omaks rahvuslikku identiteeti ning mobiliseerida nad 1918. aastal võitlema paljudele veel harjumatu eesmärgi, Eesti omariikluse eest. XIX ja XX sajandi vahetusel oli eesti rahvus(riik)liku identiteedi kehtestamine suur väljakutse, arvestades, et tegemist oli Vene impeeriumi mitmerahvuselise piirialaga, eestlaste ühiskondlik positsioon oli paranema hakanud alles hiljuti, eesti rahvuslus oli noor ning sellel tuli võistelda saksastumise ja venestumise, aga ka paljudele ligitõmbavate sotsialistlike ideedega. Selles, et eesti rahvusliku identiteedi ja vabariigi loomine osutus nii edukaks ja et see toimus nii lühikese aja jooksul, võiks seega näha alternatiivset ja mitmes mõttes sugugi mitte vähem atraktiivset edulugu.
Selline käsitus avaks uue vaatenurga ka rahvuslike ideede levitamisel ja inimeste kaasamisel olulist rolli mänginud sümbolite mõtestamisel. Nagu rahvusi, peetakse ka rahvuslikke sümboleid enamasti vanemaks, kuigi enamasti pärinevad need XIX sajandist, mis oli kogu maailmas suur traditsioonide loomise aeg. Samuti seostuvad need iga rahvuse ja kultuuri unikaalsuse ideega. Ometi mõjutas rahvuskultuuride ja pärandi, mütoloogiate ja ajalugude loomist XIX sajandil tihe ja rahvusülene motiivide ja ideede ringlus, pidev üksteiselt laenamine ja kohandamine. Eestlaste rahvusliku identiteedi loomisel said oluliseks rahvaluule ja talurahvakultuur, eepos ja mütoloogilised tegelased, metsad ja loodus jms. Just seetõttu, et XIX sajandil ja XX sajandi alguses väärtustati neidsamu nähtusi ka mujal, mõjusid need atraktiivse, veenva ja tõsiseltvõetavana ka siinse rahva silmis. Jannseni, Koidula jt isamaalised luuletused ja laulud haarasid inimesi kaasa, sest nad kohandasid tekste, mis olid ennast sakslaste rahvustunde ärgitajana juba tõestanud. Seesuguste põimingute arvessevõtmise korral saaks rahvuslikesse sümbolitesse suhtuda vabamalt ja loomingulisemalt, samuti avastada uusi tähenduskihte – ning miks mitte ka otsida ja tunnetada seoseid paljude teiste maade ja rahvastega, kes rõhutavad samuti oma sügavat sidet loodusega ning iidset rahvalaulu ja rahvakultuuri pärandit?
Toon oma jutu ilmestamiseks näiteks ühe suuresti unustatud, aga omas ajas olulise ja kõneka Johann Köleri maali "Ärkamine nõidusunest“ (1864). Köler oli teatavasti Peterburi õukonnas edukalt läbi löönud kunstnik ja ühtlasi üks mõjukamaid esimese põlvkonna eesti rahvuslasi. Eesti rahvusliku liikumise ajaloos figureerib ta ennekõike organisaatorina (palvekirjade algatus, Aleksandrikooli rajamine jne) ja alles seejärel kunstnikuna. Ometi on kõnealune teos üks esimesi eesti rahvuslikku meelsust väljendavaid kunstiteoseid, milles kajastuvad ilmekalt oma ajastu ideed. Samuti levis see XIX sajandi lõpus trükipiltide vahendusel üsna laialt. Eesti rahvusliku identiteedi ja ajaloomälu puhul on ikka rõhutatud kirjasõna olulisust (romaanid, ajalehed jne), kuid selle kõrval mängis olulist rolli ka visuaalkultuur. Koos omakeelse kirjavara levikuga hakkasid maarahva seas ringlema peale tekstide ka pildid, mis ilmusid raamatute, kalendrite ja perioodika illustratsioonidena, samuti trükipiltide ja fotodena.
Köleri maali ei saanudki kuigi kaua näha, sest mitmel näitusel väljas olnud töö läks 1880. aastatel Viinis kaduma. Kuulujuttude järgi olid sellega seotud baltisakslaste konservatiivsemad ringkonnad, kes olid teost vihaselt kritiseerinud. Töö ümber puhkenud skandaalid näitavad, kui tõsiselt võeti seda akadeemilises laadis romantilist allegooriat. Maalil kujutatud "Eesti legend“ jutustab, et üks Saksa ristirüütel armunud ristisõdade ajal maatüdrukusse. Vastuarmastust leidmata otsustanud ta neiu ristida, kuid too langenud selle peale hingetult maha. Neitsi arvatudki surnuks ja maetud lossikiriku kabelisse. Aastasadade pärast läinud hauakambrit uurima üks rüütli järeltulijatest. Kirstu kaanel lamanud raudrüüs luukere, kes pudenenud kaane kergitamisel tolmuks. Kirstust leidnud noormees noore, ent hõbehallide juustega naise. Köler on maalil kujutanud stseeni, kus nooruk sirutab käe naise rinnal lebava talismani järele. Viimane ärkab selle peale, süüdistades noormeest, et tolle esivanemate süü tõttu on ta pidanud aastasadu magama. Neitsi kuulutab, et noor sakslane ei saa tema talismani – see sümboliseerib mõistagi eestlaste maad.
Tänapäeval tunduvad nii legend kui ka pilt kohutavalt literatuurse ja sentimentaalsena, kuid mõlemad illustreerivad hästi, kui tähtsad olid XIX sajandil rahvuslastele romantilised ja muinasjutulised lood ja žanrid. Hiljem on neid üleolevaltki peetud väheväärtuslikeks, "peamiselt naistele ja lastele mõeldud“ kultuurivormideks. Ometi olid need omas ajas tõsiseltvõetav võimalus vaielda poliitika- ja ühiskonnateemade ning sotsiaalsete gruppide staatuse ja privileegide üle. Eestis on seda kirjanduse varal hiilgavalt käsitlenud Jaan Undusk. Ta on osutanud, et XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses on eesti kirjanduses (Eduard Bornhöhest A. H. Tammsaareni) väga laialt levinud eesti-saksa õnnetu, luhtumisele määratud armastusloo teema ("abielu kui utoopia“) ning seostanud selle etnilistest ja seisuslikest hierarhiatest tekkinud konfliktide ja pingetega. Nendes fiktiivsetes lugudes peegeldub eestlasest koloniseeritu ja sakslastest koloniseerija omavaheline keeruline suhe, kus leidub küllaldaselt nii vastastikust külgetõmmet kui ka valitsemise ja vastuhakkamise soovi. Eestlase ja sakslase armulugu on ka Köleri maali ja legendi kese.
Köleri teos on valminud mõni aasta enne Carl Robert Jakobsoni kuulsat esimest isamaakõnet (1868), kus ta kuulutab jõulisel häälel pimeduseaja lõppu ja koiduaja algust. Ometi väljendab Köleri maal sama paatost: süüdistades sakslasi ristisõdades ja eestlastelt vabaduse võtmises ning kuulutades vanade baltisaksa rüütlite põrmuksvarisemist ja noorte eestlaste esiletõusu, ei ole Köleri nägemus ajaloost Jakobsoni omast sugugi vähem radikaalne. Tõusva, tulevikku vaatava eestlaskonna ja iganenud, keskaegse ühiskonnakorralduse külge klammerduvate baltisakslaste vastandamine leidis eesti rahvuslaste seas rohkelt kasutamist, nagu ka ärkamise kujund. Viimane on leidnud pruukimist hiljemgi ("taasärkamisaeg“) – ja käibele tõi selle oma muistenditega (jah, jälle muinasjutud) õigupoolest juba Friedrich Robert Faehlmann. Tegemist ei ole siiski kuigi unikaalse allegooria või sümboliga.
Ärkamise kujund levis XIX sajandil laialt paljude maade rahvuslaste seas ning eriti armastasid seda kasutada noored, veel oma riigita rahvad. Sama levinud oli uinuvate kaunitaride kujutamine, neid armastasid oma rahvuse sümbolina esitada eriti sakslased. Teatavasti oli Saksamaa killustunud väiksemateks riigikesteks ja ühines alles 1871. aastal. See andis Okasroosikese muinasjuttudele hoopis teise tähenduse, kui sellel on tänapäeval (vendade Grimmide muinasjutud olid tollal muidugi rahvuslik ja poliitiline, mitte ainult lastele mõeldud lektüür). Siin tuleb hästi ilmsiks eesti rahvusluse vastuoluline armastuse-vihkamise suhe sakslusega: eesti rahvuslased vastandusid saksa rahvuslusele ja samal ajal ka imiteerisid seda. Eesti rahvuslikust liikumisest, selle kesksetest sümbolitest ja laulupidude, talurahvakultuuri ning metsa ja looduse väärtustamisest – kõigest sellest vaatab vastu saksa XIX sajandi rahvuslusele omaste joonte kohandamine.
Andrus Kiviräha "Rehepapp“ (2000) pööras omal ajal edukalt pea peale ühe tuntuma eesti rahvusliku alusmüüdi, jutustuse pikast ja pimedast orjaööst, kirjeldades, kuidas hoopis talupojad varastasid mõisarahva armutult paljaks. Samasuguse loo saaks luua ka rahvusliku ärkamise ajast, näidates, kuidas papa Jannsen ja teised eesti rahvuslased virutavad sakslastelt kavalalt ära laulpeo (siinmail korraldasidki selle esimesena baltisakslased 1857. aastal), kodumaa- ja loodusearmastuse, patriootilise luule jne ning rakendavad selle nii edukalt eesti rahvuse ülesehitamise teenistusse, et baltisakslased jäävad peagi oma juhirollist ja privileegidest täiesti ilma. Viimasel ajal on eri kultuuride piiril elava eduka kohaneja ja laenaja identiteeti eestlastele propageerinud Valdur Mikita, ehkki üksnes teatud piirini, kaldudes kirjeldama mitmeid kultuurinähtusi ühtaegu saksamõjulise ja iidse soomeugriliku nähtusena.
Lõpetuseks tasuks veel korraks tulla tagasi uinuva kaunitari juurde. Siinse loo näiteks ei valinud ma mitte päris juhuslikult pilti, kus on rahvuse sümbolina kujutatud just naist. Ajal, mil rahvuslus on taas tõusuteel ja võrdõiguslikkuse ümber puhkenud uued debatid, tasub ka naise ja rahvuse suhete kujutamisele tähelepanu pöörata. Miks ikkagi kasutati naisfiguuri XIX sajandil rahvuse sümbolina nii massiliselt? Nende hulgas on prantslaste Marianne, sakslaste Germania, aga ka Soome neitsi ja paljud teised. Eesti kunsti näitel naisekujutiste ja rahvuslikkuse seoseid uurinud Katrin Kivimaa on väitnud, et paradoksaalselgi moel toimisid naised allegooria ja sümbolina hästi just seetõttu, et nende osalemine poliitilises ja ühiskondlikus elus oli vägagi piiratud. Kuna neil puudus avalikus elus roll, oli naisi ka lihtsam sümbolina kasutada. Siinmail oma "Eesti neiu“ kuju siiski välja ei kujunenud. Enne jõudis peale tulla järgmise põlvkonna loodud uue rahvusliku kultuuri laine, mis tõstis XX sajandi alguses visuaalselt sümbolitena esiplaanile hoopis mehed: rühmituste Noor-Eesti ja Siuru albumite kaantel kehastavad kultuuri ja vaimsust tunglakandjatest meesfiguurid (1905 ja 1917, mõlemal juhul oli autoriks Nikolai Triik).
Naised jõudsid rahvuse sümbolina veel korraks esile tõusta Vabadussõja ajal. Nikolai Triigi joonistusel "Vabaduse sünd“ (1919) on naisest saanud juba ema, kes sümboliseerib vabadust ja äsja tekkinud riiki koos vastsündinud lapsega. Sealjuures on ta võtnud üsna aktiivse rolli: ta on tõstnud oma käed kõrgele üles, kaitstes last ise, kuna sõdurid on tema ümber maha langenud. Seda teost on võrreldud ka Eugène Delacroix’ krestomaatilise maaliga "Vabadus viib rahva barrikaadidele“ (1830), mille keskmes on samuti sõjameeste kohal kõrguv naisefiguur. See töö jäi ometi üsna erandlikuks, kuna edaspidi hakkasid riigi sünni ja Vabadussõja kujutamisel domineerima mehed. Omapärasel moel markeerib seda üleminekut Triigi kujundatud 1000-margane rahatäht (1921). Sellelgi on kujutatud ema lapsega ja sõjamehi, ent kui "Vabaduse sünnis“ on naine aktiivses rollis, siis rahatähel seisab ta vaguralt, laps süles. Veelgi suurema muutuse on teinud läbi sõjamehed: lahingus langenud muistsete arhetüüpsete kujude asemele on kerkinud elusad mundris mehed, kes moodustavad noore ema ümber kaitsva müüri. Erinevalt naistest, keda kujutatakse allegoorilise figuurina, on rahvuse sümbolina esitatud mehed kas ajaloolised isikud või konkreetsed tüpaažid: muistsed ja moodsad sõdurid, Kalevipoeg ja teised mütoloogilised kangelased, riigijuhid jne. Kultuurimälus on viimased osutunud allegooriatest kestvamaks, ehkki sageli sekundeerib neile veel üks sümbolkuju, rahvariietes naine. Selle ilmingu vaagimine on aga juba omaette teema. | Linda Kaljundi. Riigist, rahvusest ja maagilisest mõtlemisest | https://kultuur.err.ee/685771/linda-kaljundi-riigist-rahvusest-ja-maagilisest-motlemisest | Naist kujutatakse rahvuse sümbolina allegoorilise figuurina, meest aga ajaloolise isiku või konkreetse tüpaažina, kirjutab Linda Kaljundi värskes Sirbis. |
14 kuldmedaliga kordasid sakslased kanadalaste kõigi aegade rekordit ühelt olümpialt võidetud kuldmedalitega. Kanada püstitas senise rekordi 2010. aasta Vancouveris. Varem kuulus see norralastele, kes võitsid 2002. aasta Salt Lake City olümpiamängudelt 13 kuldmedalit. Ka hetkel on PyeongChangis Norral võidetud 13 kulda, millega nad kordasid oma varasemat tulemust. | Saksamaa tõusis medalitabeli liidriks ja kordas kõigi aegade rekordit | https://sport.err.ee/685770/saksamaa-tousis-medalitabeli-liidriks-ja-kordas-koigi-aegade-rekordit | PyeongChangi taliolümpial tõusis medalitabeli uueks liidriks meeste bobisõidus kulla võitnud Saksamaa. |
Vjatšeslav Voinov viis venelased avakolmandiku viimasel sekundil juhtima, aga Felix Schutz suutis teise kolmandiku keskel viigistada.
Kolmandal perioodil viskasid mõlemad meeskonnad vaid kümne sekundi sees veel värava: kõigepealt tegi Nikita Gussev 2:1 ja seejärel Dominik Kahun 2:2.
Sakslaste kullalootus tärkas aga 3.16 enne lõppu, mil Jonas Müller realiseeris Yasin Ehlizi ja Franz Hordleri söödu seisuks 3:2 Saksamaale.
Kuna minut sai venelaste Sergei Kalinin kaheminutilise karistuse, võisid sakslased pea normaalaja lõpuni nautida ka arvulist ülekaalu. Venelased võtsid veel poolteist minutit enne lõppu väravavaht Vassili Košetškini väljakult ja suutsid niimoodi peaaegu lootusetust seisust siiski viigistada 3:3. Värava viskas 55 sekundit enne lõppu taas Gussev.
See ei jäänud Gussevile viimaseks korraks mängu käiku sekkuda, sest 9.40 pärast lisaaja algust andsid tema ja Voinov resultatiivse söödu Kirill Kaprizovile, kes olümpiakulla OSV võistkonnale tõi.
OSV jäähokikoondis Autor: Reuters/Scanpix
Saksamaale oli hõbe läbi aegade kolmandaks olümpiamedaliks, kuid eelmine jäi enam kui 40 aasta tagusesse aega ehk 1976. aastal Innsbruckis teeniti pronks. Samaväärne autasu saadi ka 1932. aastal. Venelased tulid viimati olümpiavõitjateks 1992. aastal Albertville'is Ühendatud Võistkonna nime all.
PyeongChangi olümpia pronksimängus alistas Kanada 6:4 (3:1, 0:0, 3:3) Tšehhi. | Saksamaa jõudis hoki olümpiakullale ülimalt lähedale | https://sport.err.ee/685769/saksamaa-joudis-hoki-olumpiakullale-ulimalt-lahedale | Väga huvitava ja dramaatilise PyeongChangi meeste jäähokifinaali võitis OSV võistkond, kes alistas finaalis alles lisaajal Saksamaa 4:3 (1:0, 0:1, 2:2, 1:0). |
Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.
Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30-500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi. | Politsei tabas autoroolist 23 joobes juhti | https://www.err.ee/685767/politsei-tabas-autoroolist-23-joobes-juhti | Politsei tabas möödunud ööpäeva jooksul autoroolist kokku 23 joobes juhti. |
Bayern küll juhib Saksamaa jalgpalli kõrgliigat 20 punktiga olles teeninud 24 matšiga 60 silma, aga teisel kohal asetsev Dortmund Borussia võib seda vähendada 17 punktile, kui nad võidavad järgmise kohtumise Augsburgi vastu.
Kolmandal kohal asetsev Frankfurt Eintracht pidi tunnistamaStuttgart VfB paremust 1:0, kes lõi mängu ainsa värava 13. minutil.
Hertha on valmistanud Bayernile peavalu ka mullu oktoobris, kui Berliinis mängitud mäng jäi viiki 2:2.
Teised tulemused:
Borussia Moenchengladbach – Hanover 96, 1:0
Hoffenheim – Freiburg, 1:1. | Hertha valmistas Saksamaa kõrgliiga tabeliliidrile meelehärmi | https://sport.err.ee/685765/hertha-valmistas-saksamaa-korgliiga-tabeliliidrile-meeleharmi | Müncheni Bayern mängis koduväljakul Berliini Herthaga 0:0 viiki. Alates 2015. aasta maist on see Bayernile esimeseks korraks, kui ta ei suuda koduväljakul peetud liigamängus väravat lüüa. |
Galaetendus on traditsiooniline osa iluuisutamise võistlusest, mis võimaldab fännidel näha sportlaste teistsugust külge, kes teevad jääl liigutusi, mis ei ole tavaliselt eeskirjadega lubatud.
Iga uistaja teeb omale isikliku kava, mida ta saab terve aasta esitada. Reklaame ja originaalseid kostüüme on lubatud kasutada.
Naiste üksiksõidus võidutsenud 15-aastane Alina Zagitova kandis etenduse ajal triibulist tiigri kostüümi ja pani jääle väikese küünla põlema samal ajal, kui ta esitas oma kava Jazzmeia Horni loo järgi „Afro Blue”. Kava kulminatsiooniks oli usbekistan Misha Ge jääle tulek poksikinnastes ja -kostüümis.
Itaallased Anna Cappellini ja Luca Lanotte esitasid Charlie Chaplinile pühendatud kava ning Valentina Marchei ja Ondrej Hotarek uisutasid loo „Barbie girl” järgi.
Boyang Jon Hiinast esitles ämblikmehe kava ja Jaapani meeste üksikkava võitja Yuzuru Hannyu pühendas oma etteaste 2011. aastal Jaapanit tabanud maavärina ja tsunaami ohvritele.
Kui galaetendus oli lõppenud, said olümpiamängudel kaasa teinud vabatahtlikud võimaluse teha pilte olümpiaareenil. | Iluuisutamise galaetendus näitas sportlaste fantaasiat ja lõbusamat külge | https://sport.err.ee/685764/iluuisutamise-galaetendus-naitas-sportlaste-fantaasiat-ja-lobusamat-kulge | PyeongChangi olümpiamängude viimasel päeval esinesid iluuisutajad galaetendusega, kus teiste hulgas leidsid jääle tee räpparid, ämblikmees ja tiiger. |
Peamiseks vastuargumendiks toodi välja kaks viimast positiivset dopinguproovi. Venelased võistlevad olümpialipu all tänu ROK-i karistusele, mis määrati nelja aasta eest Šotsi olümpiamängudel kasutatud dopinguprogrammi eest. Rahvusvahelise olümpiakomitee sõnul olid vahelejäämised küll individuaalsed, ent otsuse tegemiseks nendest piisas.
ROK-i president andis märku, et Venemaa olümpiasportlaste karistust oleks lühendatud vaid juhul, kui ühtegi positiivset dopinguproovi ei oleks PyeongChangis antud.
"Ma olen väga pettunud," ütles Venemaa suusaliidu juht Jelena Välbe. "Mõned sportlased on jäänud olümpiakülasse lootusega kanda oma riigi lippu ja värve lõputseremoonial."
Endine jäähoki olümpiavõitja Igor Larionov ütles Reutersile, et raske oleks seista poodiumi kõrgeimal astmel olümpialipu all, kui nad võidavad finaalis Saksamaad. "Minu jaoks on keeruline mõista, kuidas iluuisutajad, jäähokimängijad ja suusatajad suudavad kulda võites seista poodiumil ilma liputa. See on kurb."
Venemaa olümpiadelegatsiooni juht ja iluuisutamises hõbeda võitnud Jevgenia Medvedjeva on teinud uue avalduse ROK-ile, et vabandada kahe dopingujuhtumi eest ning et karistus siiski eemaldataks.
Venemaa delegatsiooni juht Stanislav Pozdnjakov ütles, et lõputseremoonial lipu kandmine on Venemaa sportlastele isegi tähtsam kui medalite võitmine. | Venelased siiski ei saa PyeongChangi lõputseremoonial marssida oma lipu all | https://sport.err.ee/685763/venelased-siiski-ei-saa-pyeongchangi-loputseremoonial-marssida-oma-lipu-all | Rahvusvaheline olümpiakomitee on otsustanud, et venelased siiski ei saa olümpiamängude lõputseremoonial oma lipu all marssida, vaatamata sellele, et tervikuna on nad käitunud neil mängudel korrektselt. |
Sakslased Francesco Friedrich, Candy Bauer, Martin Grothkopp ja Thorsten Margis tõusid liidriks juba peale teist sõitu. Esimet positsiooni suudeti hoida lõpuni ja nelja sõidu koguajaks kujunes 3.15,85. Bobikelgu nelikut juhtinud mitmekordne maailmameister Friedrich ja Margis tulid olümpiavõitjateks esmaspäeval sõidetud meese kahebobis.
Teisele kohale suutsid end sõita samuti sakslased, kes teise sõidu lõpus hoidsid kolmandat kohta. Korraldajamaa Lõuna-Korea pidi tihedas konkurentsis leppima pronksmedaliga. Mõlemad nelikud kaotasid võitjale 0,53 sekundit.
Bobisõitu valitsevad sakslased heastasid kaksikvõiduga neli aastat tagasi Šotsi olümpial tehtud vead, mil poodiumilt jäeti täiesti välja. Sõidu võitis toona Venemaa nelik, kes peale dopinguskeemi avalikustamist on diskvalifitseeritud. Sakslased on võitnud kuldmedali neljabobis veel ka 2010. aastal Vancouveris.
Läti nelikut jäi pronksmedalist lahutama 0,27 sekundit ning sai selle tulemusega viienda koha. | Meeste neljabobis domineerisid sakslased, Läti jäi napilt medalita | https://sport.err.ee/685762/meeste-neljabobis-domineerisid-sakslased-lati-jai-napilt-medalita | PyeongChangi taliolümpia meeste neljabobi võistlust domineerisid sakslased, kes tõusid poodiumi kahele kõrgeimale astmele. Kolmandana lõpetas kohalike rõõmuks Lõuna-Korea. |
Enam kui 7500 tõusumeetriga 125 km jooksu suurimaks võiduks peab Ratasepp, et suutis raja läbida ühegi komistuse, ohtliku olukorrata, kontrollides jooksu algusest lõpuni. "Raskelt, ent üle ootuste kulgenud ultrajooks on hea märk sellest, et olen oma treeningettevalmistustega õigel teel," ütles Ratasepp. "Niivõrd raskel ja vahelduval profiilil jooksmine on äärmiselt tehniline, mistõttu ei ole see kerge ettevõtmine. Sellist lihasvalu ei koge ma ühelgi ultratriatlonil."
Mehe sõnul on ta jooksuvõimekuse viinud enneolematule tasemele. "Ma suutsin ka raja lõpuosa rasked laskumised joosta, mida ma varasematel aastatel pole katkiste jalalihaste tõttu suutnud teha. Kuna rada oli reedesest vihmast märg ja libe, pidi olema eriti tähelepanelik, et ei kukuks ega komistaks. Seega sai endast igal sammul 100% antud."
Kogu katsumuse jooksul astus Ratasepp 154 084 sammu ning tõusis 1852 korrust. Kaloreid kulus mehel selle ettevõtmise jaoks enam kui 10 000.
Tegemist oli Ratasepa neljanda TransGranCanaria ultrajooksuga. "Järgneval aastal võib-olla teen pausi. Tulin sel aastal lõpetama seda, mis eelmisel aastal pooleli jäi. Nüüd on sellega rahu. Samas kunagi ei tea."
Hooaja põhikatsumusena korraldab Ratasepp iseendale ultratriatloni, milletaolist ei ole keegi veel triatlonimaailmas kogenud. Mees plaanib selle aasta sügisel läbida raskel profiilil ja kliimatingimustes Fuerteventural 20 järjestikusel päeval 20 täispikka triatlonit. | Ratasepp läbis mägiultrajooksu võimsa isikliku rekordiga | https://sport.err.ee/685761/ratasepp-labis-magiultrajooksu-voimsa-isikliku-rekordiga | Ultrasportlane Rait Ratasepp ületas TransGranCanaria mägiultrajooksu finiši kaks tundi parema ajaga kui 2016. aastal. Ta jõudis finišisse 16 tunni, 53 minuti ja 55 sekundiga, mille sisse mahtus rohkem kui 150 000 jooksusammu. |
Viimaselt neljalt olümpialt on Rootsile kolmas naiste curlingu kuldmedal – esimest korda võideti 2006. aastal Torinos ja seejärel neli aastat hiljem Vancouveris.
Rootsi võidukasse naiskonda kuuluvad Anna Hasselborg, Sara McManus, Agnes Knochenhauer, Sofia Mabergs ja Jennie Waahlin.
Pronksi võitis PyeongChangis Jaapani naiskond. 1998. aastast olümpiamängude programmi kuuluvas naiste curlingus pole varem kaks Aasia naiskonda pjedestaalile jõudnud, seni oli Aasia riikidest medalile jõudnud vaid Hiina, kes sai 2010. aastal pronksi. | Rootsi naiskond tuli kolmandat korda curlingus olümpiavõitjaks | https://sport.err.ee/685760/rootsi-naiskond-tuli-kolmandat-korda-curlingus-olumpiavoitjaks | PyeongChangi taliolümpia viimasel võistluspäeval ei õnnestunud Lõuna-Korea curlingunaiskonnal kodupubliku ees kuldmedalit võita, kui finaalis jäädi 3:8 alla Rootsile. |
Alusalu oli Eesti lippur ka avatseremoonial, esmakordselt Eesti olümpiakoondiste ajaloos kannab ava- ja lõputseremoonial Eesti lippu sama sportlane.
Alusalu tegi PyeongChangil eestlaste parima tulemuse, saades kiiruisutamises ühisstardist sõidus neljanda koha.
PyeongChangi taliolümpia lõputseremoonia algab 25. veebruaril Eesti aja järgi kell 13. | Saskia Alusalu kannab Eesti lippu ka lõputseremoonial | https://sport.err.ee/685759/saskia-alusalu-kannab-eesti-lippu-ka-loputseremoonial | PyeongChangi taliolümpiamängude lõputseremoonial kannab Eesti lippu kiiruisutaja Saskia Alusalu. |
Soome-ugri rahvaste ja põlikeelte teemadel arutlevad keeleteadlane ja ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi ekspert Sven-Erik Soosaar, Liivi Instituudi juhataja Valts Ernštreits ja Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee esimees Dmitri Harakka-Zaitsev. Vestlust juhib Jaak Prozes.
Sven-Erik Soosaar tutvustab, kuidas erinevad riigid põliskeelte kümnendit on ette valmistanud ja räägib soome-ugri rahvaste keeltest, tehes seda teiste väga väikese kõnelejaskonnaga põliskeelte kontekstis. Ühtlasi saab teada, mis maailmas põlisrahvaste keeltega toimub, kui tõsiselt riigid põliskeelte elavdamiseks ja kaitsmiseks samme astuvad.
Läti Ülikooli Liivi Instituudi juhataja Valts Ernštreitsiga tuleb juttu sellest, kuidas Läti Vabariigis põliskeelte aastakümmet tähistatakse ja mida plaanivad sel puhul liivlased.
Soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee esimehe Dmitri Harakka-Zaitseviga tuleb juttu sellest, mida teevad isurid ja vadjalased põliskeelte aastakümne raames.
Klubiõhtut saab hiljem järelvaadata. | Otse kell 17: Hõimuklubi avab põliskeelte aastakümne | https://novaator.err.ee/1608499619/otse-kell-17-hoimuklubi-avab-poliskeelte-aastakumne | Tänavu algab ÜRO poolt välja kuulutatud põliskeelte aastakümme ja läheneb rahvusvaheline emakeele päev, mistõttu keskendub seekordne Fenno-Ugria Hõimuklubi just neile teemadele ning korraldab kolmapäeval kell 17 arutelu põliskeelte teemal. Vestlust saab otsepildis jälgida ERR-i portaalis. |
Danute Giraite on eesti keelest leedu keelde vahendanud kirjandust juba üle 40 aasta. Giraite eestvedamisel on leedu keelde jõudnud kogu Tammsaare "Tõe ja õiguse" romaanisari.
"Üldiselt on Leedus raske eesti kirjandusega," tõdes Giraite, kelle sõnul on seal vähe neid inimesi, kes huviga eesti kirjandust jälgivad ja ootavad. Klassika paelub Giraite sõnul pigem vanema generatsiooni esindajaid, ent oli ka noori, kes huviga ootasid, millal uus köide Tammsaare "Tõest ja õigusest" ilmavalgust näeb.
Kui Tammsaare on oma järjejuttudega suutnud eestlaste südamesse pugeda, leiab Giraite, et seda sama pole teha suutnud ükski leedu kirjanik. "Niisugust ei ole," tõdes ta.
Tammsaare tõlkimine ei ole Giraite jaoks olnud igav, vaid on pakkunud alati huvi. "Iga kord, kui loed, leiad midagi huvitavat jälle," sõnas ta ja lisas, et kirjaniku teostes peitub ka omajagu elutarkust. Samuti leiab tõlkija, et Tammsaare oli oma kirjatükkides väga poeetiline, kuigi tihtilugu peeti teda hoopis sotsrealistiks.
Küll aga ei kavatse Giraite eesti kirjanduse tõlkimist leedu keelde lõpetada. Hetkel on tal käsil Jaan Krossi "Kolme katku vahel" neljas osa. Seejärel on paljud avaldanud tõlkijale soovi, et ka leedu lugejateni jõuaks Vahur Afanasjevi looming. | Tõlkija Danute Giraite: eesti kirjandusega on Leedus raske | https://kultuur.err.ee/1608499937/tolkija-danute-giraite-eesti-kirjandusega-on-leedus-raske | Esmaspäeval kuulutas Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts Tammsaare muuseumis välja seitsmenda Klassiku Sõbra, kelleks tänavu on tõlkija Danute Giraite. Giraite toel jõuavad mitmed eesti kirjanduse tähtteosed Leedu lugejateni. Küll aga leiab tõlkija, et meie kirjandus võiks Leedus olla paremini esindatud. |
Sel hooajal 22 võitu ja kaks kaotust teeninud Arizona Wildcats tõusis võrreldes möödunud nädalaga ühe korra võrra kõrgemale ehk kolmandale kohale. Ainsana edestavad Arizonat Gonzaga Bulldogsi (21-2) ja Auburn Tigersi (23-2) korvpallitiimid. Esiviisikusse mahuvad veel Kentucky Wildcats (21-4) ja Purdue Boilermakers (22-4).
Mattias Tassi ja Leemet Böckleri koduülikool Saint Mary's Gaels (20-6) paiknes möödunud nädalal Associated Pressi paremusjärjestuses 22. tabelireal, kuid pärast nädalavahetusel Gonzagalt saadud kaotust Saint Mary's sel nädalal pingeritta ei pääsenud. Markus Ilveri koduülikool Wisconsin Badgers (19-5) on 15. kohal.
Arizona Wildcatsi naiskond (18-4), mille koosseisu kuulub Anna Gret Asi, on naiskondade üleriigilises arvestuses kaheksandal kohal. | Kerr Kriisa ülikoolitiim kerkis üleriigilises pingereas kolmandale kohale | https://sport.err.ee/1608500165/kerr-kriisa-ulikoolitiim-kerkis-uleriigilises-pingereas-kolmandale-kohale | Sellenädalases Associated Pressi koostatud üleriigilises pingereas tõusis Kerr Kriisa koduülikool Arizona Wildcats kolmandale kohale. |
Tegemist oli möödunud aastal koroonaviiruse tõttu edasi lükatud mänguga ning naiskonnad läksid vastamisi EJL-i jalgpallihallis, vahendab jalgpall.ee.
Kohtumist alustas teravamalt Tammeka, kui 13. minutil viis Kirke Tšikanov naiskonna juhtima. Viis minutit hiljem suurendas Anna Maria Mets eduseisu. Avapoolajal õnnestus Sportingul tänu Lisandra Rannasto väravale kaotusseisu vähendada ning 52. minutil tõi Berle Brant tabloole viigiseisu.
Rohkem väravaid kohtumise normaal- ja lisaajal ei sündinud, mis tähendas, et edasipääseja selgus penaltiseerias. Mõlemad naiskonnad näitasid seal kindlat närvi, kuid Tammeka mängijad realiseerisid kõik viis lööki ning Sportingu poolelt eksis üks mängija. Seega kindlustas Tartu naiskond 5:4 seisuga pääsu veerandfinaali.
Kaheksandikfinaalides on jäänud veel pidada kaks kohtumist. Põlva FC Lootos võõrustab Tallinna FC Flora duubelnaiskonda ning omavahel kohtuvad JK Tuleviku ja Suure-Jaani Unitedi ÜN – JK Tabasalu. Mängude täpsed toimumisajad avaldab jalgpalliliit esimesel võimalusel. | Naiste karikavõistlustel teenis edasipääsu Tartu Tammeka | https://sport.err.ee/1608500135/naiste-karikavoistlustel-teenis-edasipaasu-tartu-tammeka | Nädalavahetusel peeti naiste karikavõistlustel kaheksandikfinaali kohtumine, kui tasavägises mängus alistas Meistriliiga naiskond Tartu JK Tammeka möödunud aastal Esiliigas mänginud Saku Sporting II. |
Zelenski on varem öelnud, et Ukraina luureandmed sõjaohtu ei näita. Esmaspäeval lausus ta videopöördumises, et kuivõrd räägitakse, et kolmapäev võib olla päev, mil Venemaa ründab Ukrainat, kuulutab ta selle rahvusliku ühtsuse päevaks.
"Nad ütlevad meile, et 16. veebruar on rünnaku päev. Me kuulutame selle ühtsuse päevaks," ütles Zelenski videopöördumises rahva poole. "Nad tahavad meid hirmutada, teatades järjekordse rünnaku algamise päeva."
Zelenski määras oma ukaasiga, et Ukraina lipud peavad sel päeval lehvima kõigil ehitistel ja rajatistel ning kell 10 hommikul kohaliku aja järgi mängitakse Ukraina hümni. Oma toetust peaksid näitama ka Ukraina saatkonnad välisriikides.
Ukaasis seisab, et ühtsuse päev on vajalik, et ühendada Ukraina ühiskonda, võimendada selle vastupanu kasvavate hübriid- ja propagandarünnakute ning moraalse ja psühholoogilise surve vastu.
USA meedias on varem 16. veebruari pakutud kui võimalikku Venemaa agressiooni algust. Ukraina president ja teised valitsuse esindajad on selle mitmel korral kahtluse alla pannud.
Mitmed suured lääne meediaväljaanded tõlgendasid Zelenski kõnet nüüd ekslikult kui kinnitust, et ka Ukraina ise usub Venemaa rünnakut 16. veebruaril. | Zelenski nimetas 16. veebruari rahvusliku ühtsuse päevaks | https://www.err.ee/1608500153/zelenski-nimetas-16-veebruari-rahvusliku-uhtsuse-paevaks | Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on ta kuulnud, et kolmapäev võib olla päev, mil Venemaa ründab Ukrainat ja nimetab seetõttu 16. veebruari rahvusliku ühtsuse päevaks. Presidendi iroonia leidis välismeedias ekslikult tõlgendamist kinnitusena sõja alguse kohta. |
Dubai turniiril teisena asetatud tšehhitaril Barbora Krejcikoval kulus tund ja 39 minutit, et alistada prantslanna Caroline Garcia (WTA 70.) 6:4, 7:6. Teises ringis mängib möödunud aastal samal turniiril finaali jõudnud Krejcikova ukrainlanna Dajana Jastremska (WTA 131.) ja kogenud rumeenlanna Irina-Camelia Begu (WTA 54.) kohtumise võitjaga.
Endine maailma esireket Simona Halep (WTA 23.) alistas avaringis ameeriklanna Alison Riske (WTA 53.) 6:2, 6:4. Halep lõi kohtumise jooksul kuus ässa Riske nelja vastu ning ei teinud ühtegi topeltviga. Seevastu Riske tegi kokku neli topeltviga. Järgmises ringis kohtub Halep turniiril kolmandana asetatud Paula Badosa (WTA 5.) ja Elena-Gabriela Ruse (WTA 59.) matši võitjaga.
Maailma üheksas reket Iga Swiatek sai 6:1, 6:2 tulemusega jagu venelannast Daria Kasatkinast (WTA 28.). Jaanuaris Austraalia lahtistel veerandfinaali jõudnud ameeriklanna Jessica Pegula (WTA 14.) oli 6:4, 6:4 tulemusega parem kaasmaalasest Coco Gauffist.
Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 6.) loobus Dubai turniiril osalemisest. | Maailma kolmas reket pääses Dubai turniiril avaringist edasi | https://sport.err.ee/1608500144/maailma-kolmas-reket-paases-dubai-turniiril-avaringist-edasi | Esmaspäeval alanud Dubai WTA 500 kategooria turniiril on avaringist endale edasipääsu taganud juba mitu nimekat mängijat, nende seas maailma kolmas reket Barbora Krejcikova. |
Kreeka naiste kõrgliigas jätkab suurepärast hooaega Kadi Kullerkann, kes aitas AO Markopoulo 3:0 võiduni Amazonese naiskonna üle, tuues 21 punkti. Nädala teises mängus jäädi 1:3 alla AEK-le, Kullerkannult 14 punkti. Tabelis on eestlanna koduklubi 21 punktiga kümnes, vahendab Volley.ee.
Kreeka meeste meistriliigas kerkis Renee Teppan Pireuse Olympiacose 3:0 võidumängus Kifisiase üle mängu resultatiivseimaks, tuues 17 punkti (+11). Tabelis on Olympiacos 27 punktiga kolmas.
Ka Kataris palliv Oliver Venno hoiab Eesti lippu jätkuvalt kõrgel. Viimasel nädalal vedas rahvusmeeskonna diagonaalründaja SC Police'i meeskonna kahe võiduni. Nädala esimeses kohtumises alistati 3:0 Al Wakra, Vennolt üleplatsimehena 18 punkti (+13). Teises kohtumises saadi samuti 3:0 võit Al-Shamali üle, Venno panustas 20 punkti (+18), olles taaskord mängu resultatiivseim. Liigatabelis jätkab Police 38 punktiga teisel positsioonil.
Poola meistriliigas tegi hea esituse Belchatowi Skra nurgaründaja Robert Täht, aidates oma tööandja 3:0 võiduni Lublini Luki üle. Tähe arvele jäi 10 punkti (+9). Timo Tammemaa ja Rzeszowi Asecco Resovia alistasid 3:1 Varssavi Projekti, Tammemaa tõi kuus punkti (+4). Tabelis on Belchatow 43 punktiga kolmas ja Resovia 31 punktiga kuues.
Poola esiliigas Wroclawi Gwardiat juhendav Rainer Vassiljev sai võidurõõmu tunda, sest tema meeskond sai 3:1 võidu Kluczborki üle ja on tabelis 38 punktiga seitsmes.
Itaalia naiste esiliigas pidid Olbia Hermaea naiskond ja Kristiine Miilen tunnistama Sigel Marsala Volley 2:3 paremust. Eesti koondise nurgaründaja tõi 11 punkti (+5). Olbia naiskond hoiab B-grupis 26 punktiga kuuendat kohta.
Prantsusmaa meeste kõrgliigas pidi Ardo Kreegi koduklubi Arago de Sete leppima 0:3 kaotusega Chaumont´i vastu, Kreek panustas kaheksa punkti (+5). Tabelis on Sete 41 punktiga kolmas.
Meeste esiliigas aitas Robert Viiber Grand Nancy 3:2 võiduni Rennes'i üle, Viiber panustas lisaks mängu juhtimisele ka kolm punkti (-4). Johan Vahter ja Frejusi meeskond teenisid 3:1 võidu Avignoni vastu. Liberona tegutseva Vahteri vastuvõtuprotsent oli 52. Liigatabelis hoiab Nancy 38 punktiga teist kohta, Frejus on 23 silmaga viies.
Prantsusmaa naiste meistriliigas teenis Liis Kullerkannu koduklubi Pays d'Aix Venelles 3:0 võidu Marcq en Baroeuli vastu. Kullerkann ei mänginud. Polina Bratuhhina-Pitou koduklubi Terville'i Florange sai kirja 3:0 võidu Nancy Vandoeuvre'i üle, Bratuhhina-Pitou samuti seekord kaasa ei teinud.
Rahvusnaiskonna peatreeneri Lorenzo Micelli juhendatav Le Cannet' Volero pidi tunnistama Cennes'i 2:3 paremust. Tabelis on Le Cannet 43 silmaga esikohal, Terville hoiab 34 punktiga viiendat kohta ja Venelles on 28 punktiga seitsmes. Naiste esiliigas sai Nette Peidi tööandja Quimper Volley 0:3 kaotuse Saint-Dielt ja on B-grupi tabelis 23 punktiga neljas.
Belgias olid võidukad mõlemad eestlaste tööandjad. Henri Treial ja Renet Vanker said mõlemad kirja täismängu ning aitasid Maaseiki Greenyardi 3:0 võidule Aalsti Lindemansi vastu. Treial tõi viis punkti (+4). Märt Tammearu aitas Roeselare Knackil 3:1 alistada Genti meeskonna. Hooaja ühe parema esituse teinud Tammearu arvele kogunes 15 punkti (+9), olles sellega meeskonnas resultatiivsuselt teine mees. Tabelis on Roeselare 29 punktiga esimene ja Maaseik 23 punktiga kolmas.
Iraani meistriliigas sai Markkus Keele koduklubi Sirjani Foolad ühe võidu ja ühe kaotuse. 3:0 saadi jagu Sepahanist ning 0:3 jäädi alla Urmia Shardarile. Tabelis on eestlase tööandja 38 punktiga seitsmes. Rumeenias sai Keith Puparti koduklubi Craiova kirja 3:1 võidu Zalau üle. Pupart tõi 10 punkti (+3). Tabelis on Craiova 41 punktiga kolmas.
Saksamaa meistriliiga vahegrupi ülemises tugevusgrupis kaotas vigastusest taastuva Karli Alliku koduklubi Frankfurti United Volleys 1:3 Berliinile ning Andri Aganitsa tööandja VfB Friedrichshafen jäi 0:3 alla Dürenile. Aganits tõi ühe punkti (+0). Alumises vahegrupis sai Stefan Kaibaldi koduklubi Königs Wusterhauseni Netzhoppers kirja 0:3 kaotuse Giesenilt, Kaibald ei mänginud. Ülemises grupis hoiab Frankfurt kuue silmaga kolmandat ja Friedrichshafen kolme punktiga neljandat kohta, Netzhoppers on alumises grupis 12 punktiga teine.
Soome meeste meistriliigas käis eestlastest platsil Kristo Kollo, kes aitas Akaa-Volley 3:0 võidule Raisio Loimu üle, tuues 15 punkti (+8). Tabelis on Akaa meeskond 53 punktiga teine, sama palju punkte on esikohal asuval Andrus Raadiku tööandjal Savo Volleyl. Naiste meistriliigas sai Silvia Pertentsi koduklubi LiigaPloki 0:3 kaotuse Kuusamo Pölkkylt, Pertensilt kuus punkti (-2). Tabelis on eestlanna koduklubi 28 punktiga üheksas.
Šveitsi kõrgliigas algasid play-off' id ja Laura Partsi koduklubi Zesar-VFM sai veerandfinaali avamängus 0:3 kaotuse Schaffhauseni Kantilt. Parts tõi kaks punkti (+2). Esiliiga põhiturniiril sai liiderklubi Zürichi Volero (abitreener Märt Pajusalu) 3:0 jagu Badeni Kantist. | Välismaal mängivatest võrkpalluritest paistsid silma diagonaalründajad | https://sport.err.ee/1608500096/valismaal-mangivatest-vorkpalluritest-paistsid-silma-diagonaalrundajad | Välisliigades mängivad Eesti võrkpallurid jätavad seljataha nädala, kus näitasid eriti head hoogu diagonaalründajad. |
Kanada ja Šveitsi naiskondade kohtumine otsustati juba esimesel perioodil, kui kanadalannad viskasid kolme ja poole minutiga viis väravat. Neli aastat tagasi Pyeongchangis hõbedale tulnud Kanada naiskond kohtub finaalis USA-ga, kes sai poolfinaalis 4:1 jagu Soome naiskonnast.
Väravateta esimese perioodi järel viisid Cayla Barnesi ja Hayley Scamurra väravad USA teisel perioodil 2:0 juhtima. Kolmanda perioodi keskel suurendas ameeriklannade eduseisu Scamurra teine tabamus. Minut enne kohtumise lõppu viskas soomlannade auvärava Susanna Tapani, paarkümmend sekundit hiljem vormistas lõpptulemuse Abby Roque.
USA ja Kanada on finaalis kohtunud viimasel kolmel olümpial. 2014. aastal jäi lisaajal 3:2 tulemusega peale Kanada, 2018. aastal võitsid ameeriklannad olümpiakulla 2:1 skooriga. | Naiste jäähokiturniiri finaalis kohtuvad USA ja Kanada | https://sport.err.ee/1608500114/naiste-jaahokiturniiri-finaalis-kohtuvad-usa-ja-kanada | Pekingi taliolümpiamängudel selgusid esmaspäeval naiste jäähokiturniiri finalistid. Kanada sai 10:3 tulemusega jagu Šveitsist, USA alistas 4:1 skooriga Soome. |
Subsets and Splits