context
stringclasses 102
values | question
stringlengths 19
111
| answers
listlengths 1
1
| title
stringclasses 10
values | id
stringlengths 36
36
|
|---|---|---|---|---|
Üldist teenistuskohustust asuti riikides kodanikele kehtestama peamiselt 19. sajandil. Toonane taristu ja tehnika (sh raudtee, laevandus, side, raskerelvastus; hiljem juba ka autod ja lennundus) kiire areng võimaldas koondada sõja pidamiseks suuri sõjaväelaste ja vahendite hulki ning paisata neid kiirelt ja ootamatult pikkade vahemaade taha. Elukutseliste sõjaväelaste piiratud arvukus osutus taolisteks operatsioonideks või nendele vastamiseks ebapiisavaks ja tuli leida lisa üldise sunniviisilise teenistuskohustuse kehtestamisega. Lisaks osutus nii võimalikuks anda kodanikele sõjalist ettevalmistust, et neid oleks vajadusel sõja korral võimalik reservväelasina mobiliseerida ja kiirelt rakendada. | Millal sai ajateenistus alguse? | [
{
"answer_start": 73,
"text": "19. sajandil"
}
] | Ajateenistus | 9e477685-8c71-4ab0-90b1-bd0d74aaccc2 |
Üldist teenistuskohustust asuti riikides kodanikele kehtestama peamiselt 19. sajandil. Toonane taristu ja tehnika (sh raudtee, laevandus, side, raskerelvastus; hiljem juba ka autod ja lennundus) kiire areng võimaldas koondada sõja pidamiseks suuri sõjaväelaste ja vahendite hulki ning paisata neid kiirelt ja ootamatult pikkade vahemaade taha. Elukutseliste sõjaväelaste piiratud arvukus osutus taolisteks operatsioonideks või nendele vastamiseks ebapiisavaks ja tuli leida lisa üldise sunniviisilise teenistuskohustuse kehtestamisega. Lisaks osutus nii võimalikuks anda kodanikele sõjalist ettevalmistust, et neid oleks vajadusel sõja korral võimalik reservväelasina mobiliseerida ja kiirelt rakendada. | Millal sai ajateenistus alguse? | [
{
"answer_start": 63,
"text": "peamiselt 19. sajandil"
}
] | Ajateenistus | 9e477685-8c71-4ab0-90b1-bd0d74aaccc2 |
Üldist teenistuskohustust asuti riikides kodanikele kehtestama peamiselt 19. sajandil. Toonane taristu ja tehnika (sh raudtee, laevandus, side, raskerelvastus; hiljem juba ka autod ja lennundus) kiire areng võimaldas koondada sõja pidamiseks suuri sõjaväelaste ja vahendite hulki ning paisata neid kiirelt ja ootamatult pikkade vahemaade taha. Elukutseliste sõjaväelaste piiratud arvukus osutus taolisteks operatsioonideks või nendele vastamiseks ebapiisavaks ja tuli leida lisa üldise sunniviisilise teenistuskohustuse kehtestamisega. Lisaks osutus nii võimalikuks anda kodanikele sõjalist ettevalmistust, et neid oleks vajadusel sõja korral võimalik reservväelasina mobiliseerida ja kiirelt rakendada. | Miks ajateenistust kasutama hakati? | [
{
"answer_start": 217,
"text": "koondada sõja pidamiseks suuri sõjaväelaste ja vahendite hulki ning paisata neid kiirelt ja ootamatult pikkade vahemaade taha"
}
] | Ajateenistus | a0216bb8-1188-4d4d-a140-27455cafad84 |
Üldist teenistuskohustust asuti riikides kodanikele kehtestama peamiselt 19. sajandil. Toonane taristu ja tehnika (sh raudtee, laevandus, side, raskerelvastus; hiljem juba ka autod ja lennundus) kiire areng võimaldas koondada sõja pidamiseks suuri sõjaväelaste ja vahendite hulki ning paisata neid kiirelt ja ootamatult pikkade vahemaade taha. Elukutseliste sõjaväelaste piiratud arvukus osutus taolisteks operatsioonideks või nendele vastamiseks ebapiisavaks ja tuli leida lisa üldise sunniviisilise teenistuskohustuse kehtestamisega. Lisaks osutus nii võimalikuks anda kodanikele sõjalist ettevalmistust, et neid oleks vajadusel sõja korral võimalik reservväelasina mobiliseerida ja kiirelt rakendada. | Miks ajateenistust kasutama hakati? | [
{
"answer_start": 344,
"text": "Elukutseliste sõjaväelaste piiratud arvukus"
}
] | Ajateenistus | a0216bb8-1188-4d4d-a140-27455cafad84 |
Üldist teenistuskohustust asuti riikides kodanikele kehtestama peamiselt 19. sajandil. Toonane taristu ja tehnika (sh raudtee, laevandus, side, raskerelvastus; hiljem juba ka autod ja lennundus) kiire areng võimaldas koondada sõja pidamiseks suuri sõjaväelaste ja vahendite hulki ning paisata neid kiirelt ja ootamatult pikkade vahemaade taha. Elukutseliste sõjaväelaste piiratud arvukus osutus taolisteks operatsioonideks või nendele vastamiseks ebapiisavaks ja tuli leida lisa üldise sunniviisilise teenistuskohustuse kehtestamisega. Lisaks osutus nii võimalikuks anda kodanikele sõjalist ettevalmistust, et neid oleks vajadusel sõja korral võimalik reservväelasina mobiliseerida ja kiirelt rakendada. | Miks ajateenistust kasutama hakati? | [
{
"answer_start": 344,
"text": "Elukutseliste sõjaväelaste piiratud arvukus osutus taolisteks operatsioonideks või nendele vastamiseks ebapiisavaks"
}
] | Ajateenistus | a0216bb8-1188-4d4d-a140-27455cafad84 |
Üldist teenistuskohustust asuti riikides kodanikele kehtestama peamiselt 19. sajandil. Toonane taristu ja tehnika (sh raudtee, laevandus, side, raskerelvastus; hiljem juba ka autod ja lennundus) kiire areng võimaldas koondada sõja pidamiseks suuri sõjaväelaste ja vahendite hulki ning paisata neid kiirelt ja ootamatult pikkade vahemaade taha. Elukutseliste sõjaväelaste piiratud arvukus osutus taolisteks operatsioonideks või nendele vastamiseks ebapiisavaks ja tuli leida lisa üldise sunniviisilise teenistuskohustuse kehtestamisega. Lisaks osutus nii võimalikuks anda kodanikele sõjalist ettevalmistust, et neid oleks vajadusel sõja korral võimalik reservväelasina mobiliseerida ja kiirelt rakendada. | Miks ajateenistust kasutama hakati? | [
{
"answer_start": 87,
"text": "Toonane taristu ja tehnika (sh raudtee, laevandus, side, raskerelvastus; hiljem juba ka autod ja lennundus) kiire areng võimaldas koondada sõja pidamiseks suuri sõjaväelaste ja vahendite hulki ning paisata neid kiirelt ja ootamatult pikkade vahemaade taha"
}
] | Ajateenistus | a0216bb8-1188-4d4d-a140-27455cafad84 |
Üldist teenistuskohustust asuti riikides kodanikele kehtestama peamiselt 19. sajandil. Toonane taristu ja tehnika (sh raudtee, laevandus, side, raskerelvastus; hiljem juba ka autod ja lennundus) kiire areng võimaldas koondada sõja pidamiseks suuri sõjaväelaste ja vahendite hulki ning paisata neid kiirelt ja ootamatult pikkade vahemaade taha. Elukutseliste sõjaväelaste piiratud arvukus osutus taolisteks operatsioonideks või nendele vastamiseks ebapiisavaks ja tuli leida lisa üldise sunniviisilise teenistuskohustuse kehtestamisega. Lisaks osutus nii võimalikuks anda kodanikele sõjalist ettevalmistust, et neid oleks vajadusel sõja korral võimalik reservväelasina mobiliseerida ja kiirelt rakendada. | Milliste tehniliste vahendite areng viis ajateenistuse kehtestamiseni? | [
{
"answer_start": 118,
"text": "raudtee, laevandus, side, raskerelvastus; hiljem juba ka autod ja lennundus"
}
] | Ajateenistus | e979bb83-a574-45c1-ab04-2877324ea5b9 |
Üldist teenistuskohustust asuti riikides kodanikele kehtestama peamiselt 19. sajandil. Toonane taristu ja tehnika (sh raudtee, laevandus, side, raskerelvastus; hiljem juba ka autod ja lennundus) kiire areng võimaldas koondada sõja pidamiseks suuri sõjaväelaste ja vahendite hulki ning paisata neid kiirelt ja ootamatult pikkade vahemaade taha. Elukutseliste sõjaväelaste piiratud arvukus osutus taolisteks operatsioonideks või nendele vastamiseks ebapiisavaks ja tuli leida lisa üldise sunniviisilise teenistuskohustuse kehtestamisega. Lisaks osutus nii võimalikuks anda kodanikele sõjalist ettevalmistust, et neid oleks vajadusel sõja korral võimalik reservväelasina mobiliseerida ja kiirelt rakendada. | Kes osalesid sõdades enne ajateenistuse kehtestamist? | [
{
"answer_start": 344,
"text": "Elukutseliste sõjaväelaste"
}
] | Ajateenistus | d7ba6afd-1ae3-4634-9f46-257eea3417e2 |
Üldist teenistuskohustust asuti riikides kodanikele kehtestama peamiselt 19. sajandil. Toonane taristu ja tehnika (sh raudtee, laevandus, side, raskerelvastus; hiljem juba ka autod ja lennundus) kiire areng võimaldas koondada sõja pidamiseks suuri sõjaväelaste ja vahendite hulki ning paisata neid kiirelt ja ootamatult pikkade vahemaade taha. Elukutseliste sõjaväelaste piiratud arvukus osutus taolisteks operatsioonideks või nendele vastamiseks ebapiisavaks ja tuli leida lisa üldise sunniviisilise teenistuskohustuse kehtestamisega. Lisaks osutus nii võimalikuks anda kodanikele sõjalist ettevalmistust, et neid oleks vajadusel sõja korral võimalik reservväelasina mobiliseerida ja kiirelt rakendada. | Mis rollis saab kasutada ajateenistuse läbinud inimesi? | [
{
"answer_start": 652,
"text": "reservväelasina"
}
] | Ajateenistus | 5a90c9eb-b994-44c7-b54f-596a5ed68377 |
Ajateenistuskohustuse aktiivseimaks perioodiks võib lugeda 20. sajandit, kui seda rakendati lähtuvalt sõjalis-poliitilistest oludest praktiliselt kõigis arenenud riikides. 21. sajandiks on paljud riigid, kes tunnevad end sõjaliselt vähem ohustatuna või omavad küllaldasi ressursse piisava suurusega kutselise armee ülalpidamiseks, hakanud ajateenistusest loobuma. Paljud riigid on ajateenistust siiski säilitanud, kuid on võimalusel rohkemal või vähemal määral lühendanud teenistuse pikkust või (ja) vähendanud igal aastal teenistusse kutsutavate arvu. Näiteks Taanis, kus sõjalise julgeoleku riske on hinnatud väga madalaks, on ajateenistuse kestuseks jäetud vaid 4 kuud ning aastakäigust loositakse teenistusse võtuks välja vaid tühine protsent. | Kui kaua tuleb Taanis aega teenida? | [
{
"answer_start": 665,
"text": "4 kuud"
}
] | Ajateenistus | bc5140f8-14d3-431b-acb1-a74d70e0747d |
Ajateenistuskohustuse aktiivseimaks perioodiks võib lugeda 20. sajandit, kui seda rakendati lähtuvalt sõjalis-poliitilistest oludest praktiliselt kõigis arenenud riikides. 21. sajandiks on paljud riigid, kes tunnevad end sõjaliselt vähem ohustatuna või omavad küllaldasi ressursse piisava suurusega kutselise armee ülalpidamiseks, hakanud ajateenistusest loobuma. Paljud riigid on ajateenistust siiski säilitanud, kuid on võimalusel rohkemal või vähemal määral lühendanud teenistuse pikkust või (ja) vähendanud igal aastal teenistusse kutsutavate arvu. Näiteks Taanis, kus sõjalise julgeoleku riske on hinnatud väga madalaks, on ajateenistuse kestuseks jäetud vaid 4 kuud ning aastakäigust loositakse teenistusse võtuks välja vaid tühine protsent. | Kui kaua tuleb Taanis aega teenida? | [
{
"answer_start": 660,
"text": "vaid 4 kuud"
}
] | Ajateenistus | bc5140f8-14d3-431b-acb1-a74d70e0747d |
Ajateenistuskohustuse aktiivseimaks perioodiks võib lugeda 20. sajandit, kui seda rakendati lähtuvalt sõjalis-poliitilistest oludest praktiliselt kõigis arenenud riikides. 21. sajandiks on paljud riigid, kes tunnevad end sõjaliselt vähem ohustatuna või omavad küllaldasi ressursse piisava suurusega kutselise armee ülalpidamiseks, hakanud ajateenistusest loobuma. Paljud riigid on ajateenistust siiski säilitanud, kuid on võimalusel rohkemal või vähemal määral lühendanud teenistuse pikkust või (ja) vähendanud igal aastal teenistusse kutsutavate arvu. Näiteks Taanis, kus sõjalise julgeoleku riske on hinnatud väga madalaks, on ajateenistuse kestuseks jäetud vaid 4 kuud ning aastakäigust loositakse teenistusse võtuks välja vaid tühine protsent. | Millal oli ajateenistuse kõrghetk? | [
{
"answer_start": 59,
"text": "20. sajandit"
}
] | Ajateenistus | 1f7dc867-1c2b-43ab-88a3-4a0de65ea6b2 |
Ajateenistuskohustuse aktiivseimaks perioodiks võib lugeda 20. sajandit, kui seda rakendati lähtuvalt sõjalis-poliitilistest oludest praktiliselt kõigis arenenud riikides. 21. sajandiks on paljud riigid, kes tunnevad end sõjaliselt vähem ohustatuna või omavad küllaldasi ressursse piisava suurusega kutselise armee ülalpidamiseks, hakanud ajateenistusest loobuma. Paljud riigid on ajateenistust siiski säilitanud, kuid on võimalusel rohkemal või vähemal määral lühendanud teenistuse pikkust või (ja) vähendanud igal aastal teenistusse kutsutavate arvu. Näiteks Taanis, kus sõjalise julgeoleku riske on hinnatud väga madalaks, on ajateenistuse kestuseks jäetud vaid 4 kuud ning aastakäigust loositakse teenistusse võtuks välja vaid tühine protsent. | Missugused riigid enam ajateenistust ei kasuta? | [
{
"answer_start": 204,
"text": "kes tunnevad end sõjaliselt vähem ohustatuna või omavad küllaldasi ressursse piisava suurusega kutselise armee ülalpidamiseks"
}
] | Ajateenistus | 348c83fb-b411-4209-9a31-028cf110f37f |
Ajateenistuskohustuse aktiivseimaks perioodiks võib lugeda 20. sajandit, kui seda rakendati lähtuvalt sõjalis-poliitilistest oludest praktiliselt kõigis arenenud riikides. 21. sajandiks on paljud riigid, kes tunnevad end sõjaliselt vähem ohustatuna või omavad küllaldasi ressursse piisava suurusega kutselise armee ülalpidamiseks, hakanud ajateenistusest loobuma. Paljud riigid on ajateenistust siiski säilitanud, kuid on võimalusel rohkemal või vähemal määral lühendanud teenistuse pikkust või (ja) vähendanud igal aastal teenistusse kutsutavate arvu. Näiteks Taanis, kus sõjalise julgeoleku riske on hinnatud väga madalaks, on ajateenistuse kestuseks jäetud vaid 4 kuud ning aastakäigust loositakse teenistusse võtuks välja vaid tühine protsent. | Missugused riigid enam ajateenistust ei kasuta? | [
{
"answer_start": 204,
"text": "kes tunnevad end sõjaliselt vähem ohustatuna"
}
] | Ajateenistus | 348c83fb-b411-4209-9a31-028cf110f37f |
Ajateenistuskohustuse aktiivseimaks perioodiks võib lugeda 20. sajandit, kui seda rakendati lähtuvalt sõjalis-poliitilistest oludest praktiliselt kõigis arenenud riikides. 21. sajandiks on paljud riigid, kes tunnevad end sõjaliselt vähem ohustatuna või omavad küllaldasi ressursse piisava suurusega kutselise armee ülalpidamiseks, hakanud ajateenistusest loobuma. Paljud riigid on ajateenistust siiski säilitanud, kuid on võimalusel rohkemal või vähemal määral lühendanud teenistuse pikkust või (ja) vähendanud igal aastal teenistusse kutsutavate arvu. Näiteks Taanis, kus sõjalise julgeoleku riske on hinnatud väga madalaks, on ajateenistuse kestuseks jäetud vaid 4 kuud ning aastakäigust loositakse teenistusse võtuks välja vaid tühine protsent. | Mida on paljud riigid teinud lisaks ajateenistuse kestuse lühendamisele? | [
{
"answer_start": 500,
"text": "vähendanud igal aastal teenistusse kutsutavate arvu"
}
] | Ajateenistus | 1f2f0fdd-61ce-415e-ad8a-31b612bb9c17 |
Ajateenistuskohustuse aktiivseimaks perioodiks võib lugeda 20. sajandit, kui seda rakendati lähtuvalt sõjalis-poliitilistest oludest praktiliselt kõigis arenenud riikides. 21. sajandiks on paljud riigid, kes tunnevad end sõjaliselt vähem ohustatuna või omavad küllaldasi ressursse piisava suurusega kutselise armee ülalpidamiseks, hakanud ajateenistusest loobuma. Paljud riigid on ajateenistust siiski säilitanud, kuid on võimalusel rohkemal või vähemal määral lühendanud teenistuse pikkust või (ja) vähendanud igal aastal teenistusse kutsutavate arvu. Näiteks Taanis, kus sõjalise julgeoleku riske on hinnatud väga madalaks, on ajateenistuse kestuseks jäetud vaid 4 kuud ning aastakäigust loositakse teenistusse võtuks välja vaid tühine protsent. | Mis riikides kasutati ajateenistust möödunud sajandil? | [
{
"answer_start": 133,
"text": "praktiliselt kõigis arenenud riikides"
}
] | Ajateenistus | 2d2dd70a-b6d9-4374-93e8-f1f64aaaebec |
Ajateenistuskohustuse aktiivseimaks perioodiks võib lugeda 20. sajandit, kui seda rakendati lähtuvalt sõjalis-poliitilistest oludest praktiliselt kõigis arenenud riikides. 21. sajandiks on paljud riigid, kes tunnevad end sõjaliselt vähem ohustatuna või omavad küllaldasi ressursse piisava suurusega kutselise armee ülalpidamiseks, hakanud ajateenistusest loobuma. Paljud riigid on ajateenistust siiski säilitanud, kuid on võimalusel rohkemal või vähemal määral lühendanud teenistuse pikkust või (ja) vähendanud igal aastal teenistusse kutsutavate arvu. Näiteks Taanis, kus sõjalise julgeoleku riske on hinnatud väga madalaks, on ajateenistuse kestuseks jäetud vaid 4 kuud ning aastakäigust loositakse teenistusse võtuks välja vaid tühine protsent. | Mis riikides kasutati ajateenistust möödunud sajandil? | [
{
"answer_start": 146,
"text": "kõigis arenenud riikides"
}
] | Ajateenistus | 2d2dd70a-b6d9-4374-93e8-f1f64aaaebec |
Ajateenistuskohustuse aktiivseimaks perioodiks võib lugeda 20. sajandit, kui seda rakendati lähtuvalt sõjalis-poliitilistest oludest praktiliselt kõigis arenenud riikides. 21. sajandiks on paljud riigid, kes tunnevad end sõjaliselt vähem ohustatuna või omavad küllaldasi ressursse piisava suurusega kutselise armee ülalpidamiseks, hakanud ajateenistusest loobuma. Paljud riigid on ajateenistust siiski säilitanud, kuid on võimalusel rohkemal või vähemal määral lühendanud teenistuse pikkust või (ja) vähendanud igal aastal teenistusse kutsutavate arvu. Näiteks Taanis, kus sõjalise julgeoleku riske on hinnatud väga madalaks, on ajateenistuse kestuseks jäetud vaid 4 kuud ning aastakäigust loositakse teenistusse võtuks välja vaid tühine protsent. | Mis riikides kasutati ajateenistust möödunud sajandil? | [
{
"answer_start": 153,
"text": "arenenud riikides"
}
] | Ajateenistus | 2d2dd70a-b6d9-4374-93e8-f1f64aaaebec |
Ajateenistuskohustuse aktiivseimaks perioodiks võib lugeda 20. sajandit, kui seda rakendati lähtuvalt sõjalis-poliitilistest oludest praktiliselt kõigis arenenud riikides. 21. sajandiks on paljud riigid, kes tunnevad end sõjaliselt vähem ohustatuna või omavad küllaldasi ressursse piisava suurusega kutselise armee ülalpidamiseks, hakanud ajateenistusest loobuma. Paljud riigid on ajateenistust siiski säilitanud, kuid on võimalusel rohkemal või vähemal määral lühendanud teenistuse pikkust või (ja) vähendanud igal aastal teenistusse kutsutavate arvu. Näiteks Taanis, kus sõjalise julgeoleku riske on hinnatud väga madalaks, on ajateenistuse kestuseks jäetud vaid 4 kuud ning aastakäigust loositakse teenistusse võtuks välja vaid tühine protsent. | Mis riikides kasutati ajateenistust möödunud sajandil? | [
{
"answer_start": 153,
"text": "arenenud"
}
] | Ajateenistus | 2d2dd70a-b6d9-4374-93e8-f1f64aaaebec |
16. septembril 1940 kongressi poolt vastu võetud ("Selective Training and Service Act of 1940") seadus oli esimene rahuajal vastuvõetus ajateenistus, mille kohaselt pidid kõik 21–35-aastased mehed end värbamiskomisjonis registreerima ja neid võidi saata aastaks ajateenistusse. USA astumisel teise maailmasõtta laiendati seda 18.–45. eluaastateni (lisaks kuni 65-aastased olid kohustatud end registreerima). 24. juunil 1948 vastu võetud "Selective Service Act of 1948" alusel olid kõik vähemalt 18-aastased mehed kohustatud end värbamiskomisjonis registreerima, ning 19–26-aastased pidid läbima 21-kuuse ajateenistuse, millele järgnes kas aastane aktiivteenistus või kolmeaastane reservteenistus. Korea sõja ajal pikendati teenistust 2 aastani. | Kuidas kutsuti USAs ajateenistuse kehtestanud seadust? | [
{
"answer_start": 50,
"text": "\"Selective Training and Service Act of 1940\""
}
] | Ajateenistus | fcbb248c-f215-40e1-b7be-8c13065e140d |
16. septembril 1940 kongressi poolt vastu võetud ("Selective Training and Service Act of 1940") seadus oli esimene rahuajal vastuvõetus ajateenistus, mille kohaselt pidid kõik 21–35-aastased mehed end värbamiskomisjonis registreerima ja neid võidi saata aastaks ajateenistusse. USA astumisel teise maailmasõtta laiendati seda 18.–45. eluaastateni (lisaks kuni 65-aastased olid kohustatud end registreerima). 24. juunil 1948 vastu võetud "Selective Service Act of 1948" alusel olid kõik vähemalt 18-aastased mehed kohustatud end värbamiskomisjonis registreerima, ning 19–26-aastased pidid läbima 21-kuuse ajateenistuse, millele järgnes kas aastane aktiivteenistus või kolmeaastane reservteenistus. Korea sõja ajal pikendati teenistust 2 aastani. | Kui vanu mehi saadeti USAs ajateenistusse teise maailmasõja ajal? | [
{
"answer_start": 326,
"text": "18.–45. eluaastateni"
}
] | Ajateenistus | 42030d10-602d-46f6-a091-14caa34e3bcb |
16. septembril 1940 kongressi poolt vastu võetud ("Selective Training and Service Act of 1940") seadus oli esimene rahuajal vastuvõetus ajateenistus, mille kohaselt pidid kõik 21–35-aastased mehed end värbamiskomisjonis registreerima ja neid võidi saata aastaks ajateenistusse. USA astumisel teise maailmasõtta laiendati seda 18.–45. eluaastateni (lisaks kuni 65-aastased olid kohustatud end registreerima). 24. juunil 1948 vastu võetud "Selective Service Act of 1948" alusel olid kõik vähemalt 18-aastased mehed kohustatud end värbamiskomisjonis registreerima, ning 19–26-aastased pidid läbima 21-kuuse ajateenistuse, millele järgnes kas aastane aktiivteenistus või kolmeaastane reservteenistus. Korea sõja ajal pikendati teenistust 2 aastani. | Mis oli pärast teist maailmasõda aktiivse ajateenistuse alternatiiviks? | [
{
"answer_start": 667,
"text": "kolmeaastane reservteenistus"
}
] | Ajateenistus | dcf237e4-07ac-436a-b942-ea015fd46f58 |
16. septembril 1940 kongressi poolt vastu võetud ("Selective Training and Service Act of 1940") seadus oli esimene rahuajal vastuvõetus ajateenistus, mille kohaselt pidid kõik 21–35-aastased mehed end värbamiskomisjonis registreerima ja neid võidi saata aastaks ajateenistusse. USA astumisel teise maailmasõtta laiendati seda 18.–45. eluaastateni (lisaks kuni 65-aastased olid kohustatud end registreerima). 24. juunil 1948 vastu võetud "Selective Service Act of 1948" alusel olid kõik vähemalt 18-aastased mehed kohustatud end värbamiskomisjonis registreerima, ning 19–26-aastased pidid läbima 21-kuuse ajateenistuse, millele järgnes kas aastane aktiivteenistus või kolmeaastane reservteenistus. Korea sõja ajal pikendati teenistust 2 aastani. | Mis põhjusel pikendati ajateenistust kahe aastani? | [
{
"answer_start": 697,
"text": "Korea sõja ajal"
}
] | Ajateenistus | 62c42438-080c-4c63-81bf-fdb4f0167bca |
16. septembril 1940 kongressi poolt vastu võetud ("Selective Training and Service Act of 1940") seadus oli esimene rahuajal vastuvõetus ajateenistus, mille kohaselt pidid kõik 21–35-aastased mehed end värbamiskomisjonis registreerima ja neid võidi saata aastaks ajateenistusse. USA astumisel teise maailmasõtta laiendati seda 18.–45. eluaastateni (lisaks kuni 65-aastased olid kohustatud end registreerima). 24. juunil 1948 vastu võetud "Selective Service Act of 1948" alusel olid kõik vähemalt 18-aastased mehed kohustatud end värbamiskomisjonis registreerima, ning 19–26-aastased pidid läbima 21-kuuse ajateenistuse, millele järgnes kas aastane aktiivteenistus või kolmeaastane reservteenistus. Korea sõja ajal pikendati teenistust 2 aastani. | Mis põhjusel pikendati ajateenistust kahe aastani? | [
{
"answer_start": 697,
"text": "Korea sõja"
}
] | Ajateenistus | 62c42438-080c-4c63-81bf-fdb4f0167bca |
16. septembril 1940 kongressi poolt vastu võetud ("Selective Training and Service Act of 1940") seadus oli esimene rahuajal vastuvõetus ajateenistus, mille kohaselt pidid kõik 21–35-aastased mehed end värbamiskomisjonis registreerima ja neid võidi saata aastaks ajateenistusse. USA astumisel teise maailmasõtta laiendati seda 18.–45. eluaastateni (lisaks kuni 65-aastased olid kohustatud end registreerima). 24. juunil 1948 vastu võetud "Selective Service Act of 1948" alusel olid kõik vähemalt 18-aastased mehed kohustatud end värbamiskomisjonis registreerima, ning 19–26-aastased pidid läbima 21-kuuse ajateenistuse, millele järgnes kas aastane aktiivteenistus või kolmeaastane reservteenistus. Korea sõja ajal pikendati teenistust 2 aastani. | Kui kaua kestis ajateenistus enne teist maailmasõda? | [
{
"answer_start": 254,
"text": "aastaks"
}
] | Ajateenistus | 03ddc260-1a1c-44ae-b026-471304579ad9 |
Ajateenistusse võtmise vanus on tavaliselt olnud 17–25 eluaastat ja ajateenistuse kestus on olnud 4 kuust 25 aastani sõltuvalt ajajärgust ja ajateenistuse eesmärgist riigikaitse korralduses. Ajateenistuse pikkus võib olla erinev sõltuvalt väeliigist, relvaliigist või ametikohast. Ajateenijatega võidakse komplekteerida madalamaid ametikohti (sõdurid, allohvitserid) väeosades ja muudes sõjaväeasutustes või õpetada neid ja valmistada ette reservväelasteks, keda saaks organiseeritult kasutada armee märgataval suurendamisel mobilisatsiooniga. Ajateenijaid koheldakse ja kasvatatakse armees tavaliselt madalama omaette teenistusliigina või staatusena. Selle juurde võivad kuuluda näiteks loata väeosa territooriumilt lahkumise keeld, ranged distsiplinaarmeetmed ja muud siseteenistuse alased piirangud. | Kui vanalt enamasti aega teenima võetakse? | [
{
"answer_start": 49,
"text": "17–25 eluaastat"
}
] | Ajateenistus | 66a76140-e3df-4059-b053-068d81bd9652 |
Ajateenistusse võtmise vanus on tavaliselt olnud 17–25 eluaastat ja ajateenistuse kestus on olnud 4 kuust 25 aastani sõltuvalt ajajärgust ja ajateenistuse eesmärgist riigikaitse korralduses. Ajateenistuse pikkus võib olla erinev sõltuvalt väeliigist, relvaliigist või ametikohast. Ajateenijatega võidakse komplekteerida madalamaid ametikohti (sõdurid, allohvitserid) väeosades ja muudes sõjaväeasutustes või õpetada neid ja valmistada ette reservväelasteks, keda saaks organiseeritult kasutada armee märgataval suurendamisel mobilisatsiooniga. Ajateenijaid koheldakse ja kasvatatakse armees tavaliselt madalama omaette teenistusliigina või staatusena. Selle juurde võivad kuuluda näiteks loata väeosa territooriumilt lahkumise keeld, ranged distsiplinaarmeetmed ja muud siseteenistuse alased piirangud. | Mis võib määrata ajateenistuse kestuse? | [
{
"answer_start": 239,
"text": "väeliigist, relvaliigist või ametikohast"
}
] | Ajateenistus | c862cacf-8738-4bd7-9a3f-146ae3790e68 |
Ajateenistusse võtmise vanus on tavaliselt olnud 17–25 eluaastat ja ajateenistuse kestus on olnud 4 kuust 25 aastani sõltuvalt ajajärgust ja ajateenistuse eesmärgist riigikaitse korralduses. Ajateenistuse pikkus võib olla erinev sõltuvalt väeliigist, relvaliigist või ametikohast. Ajateenijatega võidakse komplekteerida madalamaid ametikohti (sõdurid, allohvitserid) väeosades ja muudes sõjaväeasutustes või õpetada neid ja valmistada ette reservväelasteks, keda saaks organiseeritult kasutada armee märgataval suurendamisel mobilisatsiooniga. Ajateenijaid koheldakse ja kasvatatakse armees tavaliselt madalama omaette teenistusliigina või staatusena. Selle juurde võivad kuuluda näiteks loata väeosa territooriumilt lahkumise keeld, ranged distsiplinaarmeetmed ja muud siseteenistuse alased piirangud. | Mis võib määrata ajateenistuse kestuse? | [
{
"answer_start": 117,
"text": "sõltuvalt ajajärgust ja ajateenistuse eesmärgist riigikaitse korralduses"
}
] | Ajateenistus | c862cacf-8738-4bd7-9a3f-146ae3790e68 |
Ajateenistusse võtmise vanus on tavaliselt olnud 17–25 eluaastat ja ajateenistuse kestus on olnud 4 kuust 25 aastani sõltuvalt ajajärgust ja ajateenistuse eesmärgist riigikaitse korralduses. Ajateenistuse pikkus võib olla erinev sõltuvalt väeliigist, relvaliigist või ametikohast. Ajateenijatega võidakse komplekteerida madalamaid ametikohti (sõdurid, allohvitserid) väeosades ja muudes sõjaväeasutustes või õpetada neid ja valmistada ette reservväelasteks, keda saaks organiseeritult kasutada armee märgataval suurendamisel mobilisatsiooniga. Ajateenijaid koheldakse ja kasvatatakse armees tavaliselt madalama omaette teenistusliigina või staatusena. Selle juurde võivad kuuluda näiteks loata väeosa territooriumilt lahkumise keeld, ranged distsiplinaarmeetmed ja muud siseteenistuse alased piirangud. | Mis võib määrata ajateenistuse kestuse? | [
{
"answer_start": 127,
"text": "ajajärgust ja ajateenistuse eesmärgist"
}
] | Ajateenistus | c862cacf-8738-4bd7-9a3f-146ae3790e68 |
Ajateenistusse võtmise vanus on tavaliselt olnud 17–25 eluaastat ja ajateenistuse kestus on olnud 4 kuust 25 aastani sõltuvalt ajajärgust ja ajateenistuse eesmärgist riigikaitse korralduses. Ajateenistuse pikkus võib olla erinev sõltuvalt väeliigist, relvaliigist või ametikohast. Ajateenijatega võidakse komplekteerida madalamaid ametikohti (sõdurid, allohvitserid) väeosades ja muudes sõjaväeasutustes või õpetada neid ja valmistada ette reservväelasteks, keda saaks organiseeritult kasutada armee märgataval suurendamisel mobilisatsiooniga. Ajateenijaid koheldakse ja kasvatatakse armees tavaliselt madalama omaette teenistusliigina või staatusena. Selle juurde võivad kuuluda näiteks loata väeosa territooriumilt lahkumise keeld, ranged distsiplinaarmeetmed ja muud siseteenistuse alased piirangud. | Mis võib määrata ajateenistuse kestuse? | [
{
"answer_start": 117,
"text": "sõltuvalt ajajärgust ja ajateenistuse eesmärgist"
}
] | Ajateenistus | c862cacf-8738-4bd7-9a3f-146ae3790e68 |
Ajateenistusse võtmise vanus on tavaliselt olnud 17–25 eluaastat ja ajateenistuse kestus on olnud 4 kuust 25 aastani sõltuvalt ajajärgust ja ajateenistuse eesmärgist riigikaitse korralduses. Ajateenistuse pikkus võib olla erinev sõltuvalt väeliigist, relvaliigist või ametikohast. Ajateenijatega võidakse komplekteerida madalamaid ametikohti (sõdurid, allohvitserid) väeosades ja muudes sõjaväeasutustes või õpetada neid ja valmistada ette reservväelasteks, keda saaks organiseeritult kasutada armee märgataval suurendamisel mobilisatsiooniga. Ajateenijaid koheldakse ja kasvatatakse armees tavaliselt madalama omaette teenistusliigina või staatusena. Selle juurde võivad kuuluda näiteks loata väeosa territooriumilt lahkumise keeld, ranged distsiplinaarmeetmed ja muud siseteenistuse alased piirangud. | Mis rolli võivad ajateenijad täita sõjaväelistes asutustes? | [
{
"answer_start": 320,
"text": "madalamaid ametikohti (sõdurid, allohvitserid)"
}
] | Ajateenistus | 2c4cc013-8339-4c61-85ea-a84748d59ca1 |
Ajateenistusse võtmise vanus on tavaliselt olnud 17–25 eluaastat ja ajateenistuse kestus on olnud 4 kuust 25 aastani sõltuvalt ajajärgust ja ajateenistuse eesmärgist riigikaitse korralduses. Ajateenistuse pikkus võib olla erinev sõltuvalt väeliigist, relvaliigist või ametikohast. Ajateenijatega võidakse komplekteerida madalamaid ametikohti (sõdurid, allohvitserid) väeosades ja muudes sõjaväeasutustes või õpetada neid ja valmistada ette reservväelasteks, keda saaks organiseeritult kasutada armee märgataval suurendamisel mobilisatsiooniga. Ajateenijaid koheldakse ja kasvatatakse armees tavaliselt madalama omaette teenistusliigina või staatusena. Selle juurde võivad kuuluda näiteks loata väeosa territooriumilt lahkumise keeld, ranged distsiplinaarmeetmed ja muud siseteenistuse alased piirangud. | Mis rolli võivad ajateenijad täita sõjaväelistes asutustes? | [
{
"answer_start": 320,
"text": "madalamaid ametikohti (sõdurid, allohvitserid) väeosades ja muudes sõjaväeasutustes"
}
] | Ajateenistus | 2c4cc013-8339-4c61-85ea-a84748d59ca1 |
Ajateenistusse võtmise vanus on tavaliselt olnud 17–25 eluaastat ja ajateenistuse kestus on olnud 4 kuust 25 aastani sõltuvalt ajajärgust ja ajateenistuse eesmärgist riigikaitse korralduses. Ajateenistuse pikkus võib olla erinev sõltuvalt väeliigist, relvaliigist või ametikohast. Ajateenijatega võidakse komplekteerida madalamaid ametikohti (sõdurid, allohvitserid) väeosades ja muudes sõjaväeasutustes või õpetada neid ja valmistada ette reservväelasteks, keda saaks organiseeritult kasutada armee märgataval suurendamisel mobilisatsiooniga. Ajateenijaid koheldakse ja kasvatatakse armees tavaliselt madalama omaette teenistusliigina või staatusena. Selle juurde võivad kuuluda näiteks loata väeosa territooriumilt lahkumise keeld, ranged distsiplinaarmeetmed ja muud siseteenistuse alased piirangud. | Mis rolli võivad ajateenijad täita sõjaväelistes asutustes? | [
{
"answer_start": 320,
"text": "madalamaid ametikohti"
}
] | Ajateenistus | 2c4cc013-8339-4c61-85ea-a84748d59ca1 |
Ajateenistusse võtmise vanus on tavaliselt olnud 17–25 eluaastat ja ajateenistuse kestus on olnud 4 kuust 25 aastani sõltuvalt ajajärgust ja ajateenistuse eesmärgist riigikaitse korralduses. Ajateenistuse pikkus võib olla erinev sõltuvalt väeliigist, relvaliigist või ametikohast. Ajateenijatega võidakse komplekteerida madalamaid ametikohti (sõdurid, allohvitserid) väeosades ja muudes sõjaväeasutustes või õpetada neid ja valmistada ette reservväelasteks, keda saaks organiseeritult kasutada armee märgataval suurendamisel mobilisatsiooniga. Ajateenijaid koheldakse ja kasvatatakse armees tavaliselt madalama omaette teenistusliigina või staatusena. Selle juurde võivad kuuluda näiteks loata väeosa territooriumilt lahkumise keeld, ranged distsiplinaarmeetmed ja muud siseteenistuse alased piirangud. | Mis rolli võivad ajateenijad täita sõjaväelistes asutustes? | [
{
"answer_start": 343,
"text": "sõdurid, allohvitserid"
}
] | Ajateenistus | 2c4cc013-8339-4c61-85ea-a84748d59ca1 |
Ajateenistusse võtmise vanus on tavaliselt olnud 17–25 eluaastat ja ajateenistuse kestus on olnud 4 kuust 25 aastani sõltuvalt ajajärgust ja ajateenistuse eesmärgist riigikaitse korralduses. Ajateenistuse pikkus võib olla erinev sõltuvalt väeliigist, relvaliigist või ametikohast. Ajateenijatega võidakse komplekteerida madalamaid ametikohti (sõdurid, allohvitserid) väeosades ja muudes sõjaväeasutustes või õpetada neid ja valmistada ette reservväelasteks, keda saaks organiseeritult kasutada armee märgataval suurendamisel mobilisatsiooniga. Ajateenijaid koheldakse ja kasvatatakse armees tavaliselt madalama omaette teenistusliigina või staatusena. Selle juurde võivad kuuluda näiteks loata väeosa territooriumilt lahkumise keeld, ranged distsiplinaarmeetmed ja muud siseteenistuse alased piirangud. | Millistele reeglitele ajateenijad peavad alluma? | [
{
"answer_start": 680,
"text": "näiteks loata väeosa territooriumilt lahkumise keeld, ranged distsiplinaarmeetmed ja muud siseteenistuse alased piirangud"
}
] | Ajateenistus | 7c567a1d-c298-441e-ba97-5779f6f72c67 |
Ajateenistusse võtmise vanus on tavaliselt olnud 17–25 eluaastat ja ajateenistuse kestus on olnud 4 kuust 25 aastani sõltuvalt ajajärgust ja ajateenistuse eesmärgist riigikaitse korralduses. Ajateenistuse pikkus võib olla erinev sõltuvalt väeliigist, relvaliigist või ametikohast. Ajateenijatega võidakse komplekteerida madalamaid ametikohti (sõdurid, allohvitserid) väeosades ja muudes sõjaväeasutustes või õpetada neid ja valmistada ette reservväelasteks, keda saaks organiseeritult kasutada armee märgataval suurendamisel mobilisatsiooniga. Ajateenijaid koheldakse ja kasvatatakse armees tavaliselt madalama omaette teenistusliigina või staatusena. Selle juurde võivad kuuluda näiteks loata väeosa territooriumilt lahkumise keeld, ranged distsiplinaarmeetmed ja muud siseteenistuse alased piirangud. | Kellena saab ajateenijaid hiljem sõja puhkedes kasutada? | [
{
"answer_start": 440,
"text": "reservväelasteks"
}
] | Ajateenistus | 77945546-0302-45a6-8faf-a5c74360cde9 |
2001. aastal ajateenistust lühendati ja diferentseeriti nii, et sõduritele kestis see 8 ja allohvitseridele 11 kuud ehk 3 kuud kauem. Nii taheti saavutada, et uute teenistusse võetavate noorsõduritega aitaksid baasõppe käigus tegeleda vanemad ajateenijad-allohvitserid, kelle enda alluvad olid juba reservi arvatud. Seoses sellega lühenes aga liialt allohvitseride ettevalmistuse ning koostööväljaõppe aeg. Samuti oli mõnel korral raske allohvitseridele piisavalt ülesandeid leida, kui sõdurid olid reservi arvatud, kuid uut ajateenijate lendu polnud näiteks väeossa võetud. Lisaks vähenes heade ajateenijate motivatsioon allohvitseriks saada, sest ei soovitud sõduritest kauem aega teenida. | Mitu kuud pidid aega teenima tavalised sõdurid? | [
{
"answer_start": 86,
"text": "8"
}
] | Ajateenistus | e219e506-115a-479c-95bf-3f770de530d4 |
2001. aastal ajateenistust lühendati ja diferentseeriti nii, et sõduritele kestis see 8 ja allohvitseridele 11 kuud ehk 3 kuud kauem. Nii taheti saavutada, et uute teenistusse võetavate noorsõduritega aitaksid baasõppe käigus tegeleda vanemad ajateenijad-allohvitserid, kelle enda alluvad olid juba reservi arvatud. Seoses sellega lühenes aga liialt allohvitseride ettevalmistuse ning koostööväljaõppe aeg. Samuti oli mõnel korral raske allohvitseridele piisavalt ülesandeid leida, kui sõdurid olid reservi arvatud, kuid uut ajateenijate lendu polnud näiteks väeossa võetud. Lisaks vähenes heade ajateenijate motivatsioon allohvitseriks saada, sest ei soovitud sõduritest kauem aega teenida. | Kes aitasid õpetada uusi ajateenijaid? | [
{
"answer_start": 235,
"text": "vanemad ajateenijad-allohvitserid"
}
] | Ajateenistus | a438b3d9-0681-456d-a423-8b9503cb29eb |
2001. aastal ajateenistust lühendati ja diferentseeriti nii, et sõduritele kestis see 8 ja allohvitseridele 11 kuud ehk 3 kuud kauem. Nii taheti saavutada, et uute teenistusse võetavate noorsõduritega aitaksid baasõppe käigus tegeleda vanemad ajateenijad-allohvitserid, kelle enda alluvad olid juba reservi arvatud. Seoses sellega lühenes aga liialt allohvitseride ettevalmistuse ning koostööväljaõppe aeg. Samuti oli mõnel korral raske allohvitseridele piisavalt ülesandeid leida, kui sõdurid olid reservi arvatud, kuid uut ajateenijate lendu polnud näiteks väeossa võetud. Lisaks vähenes heade ajateenijate motivatsioon allohvitseriks saada, sest ei soovitud sõduritest kauem aega teenida. | Millal muutus sõdurite ja allohvitseride teenistus eri pikkuseks? | [
{
"answer_start": 0,
"text": "2001. aastal"
}
] | Ajateenistus | 87c1312e-ad4f-467c-8570-d456ef3813cd |
2001. aastal ajateenistust lühendati ja diferentseeriti nii, et sõduritele kestis see 8 ja allohvitseridele 11 kuud ehk 3 kuud kauem. Nii taheti saavutada, et uute teenistusse võetavate noorsõduritega aitaksid baasõppe käigus tegeleda vanemad ajateenijad-allohvitserid, kelle enda alluvad olid juba reservi arvatud. Seoses sellega lühenes aga liialt allohvitseride ettevalmistuse ning koostööväljaõppe aeg. Samuti oli mõnel korral raske allohvitseridele piisavalt ülesandeid leida, kui sõdurid olid reservi arvatud, kuid uut ajateenijate lendu polnud näiteks väeossa võetud. Lisaks vähenes heade ajateenijate motivatsioon allohvitseriks saada, sest ei soovitud sõduritest kauem aega teenida. | Kas allohvitseride lühem teenistus oli piisava pikkusega? | [
{
"answer_start": 331,
"text": "lühenes aga liialt"
}
] | Ajateenistus | d1f13472-06be-4026-b457-80ef8aaed106 |
2001. aastal ajateenistust lühendati ja diferentseeriti nii, et sõduritele kestis see 8 ja allohvitseridele 11 kuud ehk 3 kuud kauem. Nii taheti saavutada, et uute teenistusse võetavate noorsõduritega aitaksid baasõppe käigus tegeleda vanemad ajateenijad-allohvitserid, kelle enda alluvad olid juba reservi arvatud. Seoses sellega lühenes aga liialt allohvitseride ettevalmistuse ning koostööväljaõppe aeg. Samuti oli mõnel korral raske allohvitseridele piisavalt ülesandeid leida, kui sõdurid olid reservi arvatud, kuid uut ajateenijate lendu polnud näiteks väeossa võetud. Lisaks vähenes heade ajateenijate motivatsioon allohvitseriks saada, sest ei soovitud sõduritest kauem aega teenida. | Mida arvasid ajateenijad allohvitseride pikemast teenistusajast? | [
{
"answer_start": 582,
"text": "vähenes heade ajateenijate motivatsioon allohvitseriks saada"
}
] | Ajateenistus | 210f35b4-28d8-4d03-9cd7-2a06a19228ae |
2001. aastal ajateenistust lühendati ja diferentseeriti nii, et sõduritele kestis see 8 ja allohvitseridele 11 kuud ehk 3 kuud kauem. Nii taheti saavutada, et uute teenistusse võetavate noorsõduritega aitaksid baasõppe käigus tegeleda vanemad ajateenijad-allohvitserid, kelle enda alluvad olid juba reservi arvatud. Seoses sellega lühenes aga liialt allohvitseride ettevalmistuse ning koostööväljaõppe aeg. Samuti oli mõnel korral raske allohvitseridele piisavalt ülesandeid leida, kui sõdurid olid reservi arvatud, kuid uut ajateenijate lendu polnud näiteks väeossa võetud. Lisaks vähenes heade ajateenijate motivatsioon allohvitseriks saada, sest ei soovitud sõduritest kauem aega teenida. | Mida arvasid ajateenijad allohvitseride pikemast teenistusajast? | [
{
"answer_start": 582,
"text": "vähenes heade ajateenijate motivatsioon"
}
] | Ajateenistus | 210f35b4-28d8-4d03-9cd7-2a06a19228ae |
2001. aastal ajateenistust lühendati ja diferentseeriti nii, et sõduritele kestis see 8 ja allohvitseridele 11 kuud ehk 3 kuud kauem. Nii taheti saavutada, et uute teenistusse võetavate noorsõduritega aitaksid baasõppe käigus tegeleda vanemad ajateenijad-allohvitserid, kelle enda alluvad olid juba reservi arvatud. Seoses sellega lühenes aga liialt allohvitseride ettevalmistuse ning koostööväljaõppe aeg. Samuti oli mõnel korral raske allohvitseridele piisavalt ülesandeid leida, kui sõdurid olid reservi arvatud, kuid uut ajateenijate lendu polnud näiteks väeossa võetud. Lisaks vähenes heade ajateenijate motivatsioon allohvitseriks saada, sest ei soovitud sõduritest kauem aega teenida. | Mida arvasid ajateenijad allohvitseride pikemast teenistusajast? | [
{
"answer_start": 649,
"text": "ei soovitud sõduritest kauem aega teenida"
}
] | Ajateenistus | 210f35b4-28d8-4d03-9cd7-2a06a19228ae |
Ajateenistuse kestuse määrab sageli see, millise kutsumisega kutsealune teenistusse võetakse. Jaanuaris ja juulis eelkutsega teenistusse saabunud teenivad üldjuhul 11 kuud, põhikutsega oktoobris saabunud 8 kuud. Teenistuse lõpliku pikkuse piiritleb ametikoht, millele sõdur määratakse. Ametikohale määratakse kaitseväelane pärast sõduri või madruse baaskursuse läbimist. Eelkutsumisega võetakse teenistusse kutsealused, kelle ametikoht eeldab 11-kuulist ajateenistust (autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad). | Mis kuus alustades kestab ajateenistus kõige vähem? | [
{
"answer_start": 185,
"text": "oktoobris"
}
] | Ajateenistus | 1bf7cd97-e348-44d1-8eac-7ba811fd4637 |
Ajateenistuse kestuse määrab sageli see, millise kutsumisega kutsealune teenistusse võetakse. Jaanuaris ja juulis eelkutsega teenistusse saabunud teenivad üldjuhul 11 kuud, põhikutsega oktoobris saabunud 8 kuud. Teenistuse lõpliku pikkuse piiritleb ametikoht, millele sõdur määratakse. Ametikohale määratakse kaitseväelane pärast sõduri või madruse baaskursuse läbimist. Eelkutsumisega võetakse teenistusse kutsealused, kelle ametikoht eeldab 11-kuulist ajateenistust (autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad). | Kui kaua kestab ajateenistus kõige rohkem? | [
{
"answer_start": 164,
"text": "11 kuud"
}
] | Ajateenistus | 4f1c97fe-fabb-4050-898b-37644db35dd5 |
Ajateenistuse kestuse määrab sageli see, millise kutsumisega kutsealune teenistusse võetakse. Jaanuaris ja juulis eelkutsega teenistusse saabunud teenivad üldjuhul 11 kuud, põhikutsega oktoobris saabunud 8 kuud. Teenistuse lõpliku pikkuse piiritleb ametikoht, millele sõdur määratakse. Ametikohale määratakse kaitseväelane pärast sõduri või madruse baaskursuse läbimist. Eelkutsumisega võetakse teenistusse kutsealused, kelle ametikoht eeldab 11-kuulist ajateenistust (autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad). | Mis tuleb ajateenijal läbida enne ametikoha saamist? | [
{
"answer_start": 330,
"text": "sõduri või madruse baaskursuse"
}
] | Ajateenistus | 4be8223c-b4b0-4f52-965c-2c5e4a887b91 |
Ajateenistuse kestuse määrab sageli see, millise kutsumisega kutsealune teenistusse võetakse. Jaanuaris ja juulis eelkutsega teenistusse saabunud teenivad üldjuhul 11 kuud, põhikutsega oktoobris saabunud 8 kuud. Teenistuse lõpliku pikkuse piiritleb ametikoht, millele sõdur määratakse. Ametikohale määratakse kaitseväelane pärast sõduri või madruse baaskursuse läbimist. Eelkutsumisega võetakse teenistusse kutsealused, kelle ametikoht eeldab 11-kuulist ajateenistust (autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad). | Millised erialad nõuavad pikemat ajateenistust? | [
{
"answer_start": 469,
"text": "autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad"
}
] | Ajateenistus | c6625c5c-173e-4c90-a7aa-2a350e36c0f0 |
Ajateenistuse kestuse määrab sageli see, millise kutsumisega kutsealune teenistusse võetakse. Jaanuaris ja juulis eelkutsega teenistusse saabunud teenivad üldjuhul 11 kuud, põhikutsega oktoobris saabunud 8 kuud. Teenistuse lõpliku pikkuse piiritleb ametikoht, millele sõdur määratakse. Ametikohale määratakse kaitseväelane pärast sõduri või madruse baaskursuse läbimist. Eelkutsumisega võetakse teenistusse kutsealused, kelle ametikoht eeldab 11-kuulist ajateenistust (autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad). | Millal alustades tuleb läbida pikem teenistusaeg? | [
{
"answer_start": 94,
"text": "Jaanuaris ja juulis"
}
] | Ajateenistus | 61913384-57f3-442b-99cb-971385107d9c |
Ajateenistuse kestuse määrab sageli see, millise kutsumisega kutsealune teenistusse võetakse. Jaanuaris ja juulis eelkutsega teenistusse saabunud teenivad üldjuhul 11 kuud, põhikutsega oktoobris saabunud 8 kuud. Teenistuse lõpliku pikkuse piiritleb ametikoht, millele sõdur määratakse. Ametikohale määratakse kaitseväelane pärast sõduri või madruse baaskursuse läbimist. Eelkutsumisega võetakse teenistusse kutsealused, kelle ametikoht eeldab 11-kuulist ajateenistust (autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad). | Millal alustades tuleb läbida pikem teenistusaeg? | [
{
"answer_start": 94,
"text": "Jaanuaris ja juulis eelkutsega teenistusse saabunud"
}
] | Ajateenistus | 61913384-57f3-442b-99cb-971385107d9c |
Jaanuaris alustanud ajateenijatest koolitatakse enamasti drillseersandid ja autojuhid. Nende ülesanneteks saab nii juuli eelkutse kui ka põhikutse SBK koolituse läbiviimine tegevväelasest rühmaülema alluvuses. Juulis alustab teenistust põhiosa eelkutse ajateenijaid. Neist koolitatakse autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad. Põhikutse ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu ametikohtadel. Eel- ja põhikutsumistega teenistusse asunud sõdurid moodustavad ajateenistuse lõpuks ühtse reservi arvatava üksuse (v.a jaanuari eelkutse). | Millal kutsutakse teenistusse hilisemad allohvitserid? | [
{
"answer_start": 210,
"text": "Juulis"
}
] | Ajateenistus | 84da68af-434a-4c53-b50f-921dee9bbaaf |
Jaanuaris alustanud ajateenijatest koolitatakse enamasti drillseersandid ja autojuhid. Nende ülesanneteks saab nii juuli eelkutse kui ka põhikutse SBK koolituse läbiviimine tegevväelasest rühmaülema alluvuses. Juulis alustab teenistust põhiosa eelkutse ajateenijaid. Neist koolitatakse autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad. Põhikutse ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu ametikohtadel. Eel- ja põhikutsumistega teenistusse asunud sõdurid moodustavad ajateenistuse lõpuks ühtse reservi arvatava üksuse (v.a jaanuari eelkutse). | Millal kutsutakse sõjaväkke kõige rohkem noori? | [
{
"answer_start": 210,
"text": "Juulis"
}
] | Ajateenistus | 6dd9ed13-b147-4e9f-8fe0-8eb93e2fdf33 |
Jaanuaris alustanud ajateenijatest koolitatakse enamasti drillseersandid ja autojuhid. Nende ülesanneteks saab nii juuli eelkutse kui ka põhikutse SBK koolituse läbiviimine tegevväelasest rühmaülema alluvuses. Juulis alustab teenistust põhiosa eelkutse ajateenijaid. Neist koolitatakse autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad. Põhikutse ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu ametikohtadel. Eel- ja põhikutsumistega teenistusse asunud sõdurid moodustavad ajateenistuse lõpuks ühtse reservi arvatava üksuse (v.a jaanuari eelkutse). | Kes aitavad suvel läbi viia SBK koolitust? | [
{
"answer_start": 0,
"text": "Jaanuaris alustanud ajateenijatest"
}
] | Ajateenistus | efea8358-40ea-416a-8460-8baa30386078 |
Jaanuaris alustanud ajateenijatest koolitatakse enamasti drillseersandid ja autojuhid. Nende ülesanneteks saab nii juuli eelkutse kui ka põhikutse SBK koolituse läbiviimine tegevväelasest rühmaülema alluvuses. Juulis alustab teenistust põhiosa eelkutse ajateenijaid. Neist koolitatakse autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad. Põhikutse ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu ametikohtadel. Eel- ja põhikutsumistega teenistusse asunud sõdurid moodustavad ajateenistuse lõpuks ühtse reservi arvatava üksuse (v.a jaanuari eelkutse). | Kellest komplekteeritakse reakoosseis? | [
{
"answer_start": 354,
"text": "Põhikutse ajateenijatest"
}
] | Ajateenistus | 9aa0c0ed-119d-4177-911d-98eb018fdd9b |
Jaanuaris alustanud ajateenijatest koolitatakse enamasti drillseersandid ja autojuhid. Nende ülesanneteks saab nii juuli eelkutse kui ka põhikutse SBK koolituse läbiviimine tegevväelasest rühmaülema alluvuses. Juulis alustab teenistust põhiosa eelkutse ajateenijaid. Neist koolitatakse autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad. Põhikutse ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu ametikohtadel. Eel- ja põhikutsumistega teenistusse asunud sõdurid moodustavad ajateenistuse lõpuks ühtse reservi arvatava üksuse (v.a jaanuari eelkutse). | Mis saab ühe aastakäigu ajateenijatest hiljem? | [
{
"answer_start": 507,
"text": "ühtse reservi arvatava üksuse"
}
] | Ajateenistus | 8f3e6177-1936-439d-ba49-2eb5bfbd301f |
Jaanuaris alustanud ajateenijatest koolitatakse enamasti drillseersandid ja autojuhid. Nende ülesanneteks saab nii juuli eelkutse kui ka põhikutse SBK koolituse läbiviimine tegevväelasest rühmaülema alluvuses. Juulis alustab teenistust põhiosa eelkutse ajateenijaid. Neist koolitatakse autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad. Põhikutse ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu ametikohtadel. Eel- ja põhikutsumistega teenistusse asunud sõdurid moodustavad ajateenistuse lõpuks ühtse reservi arvatava üksuse (v.a jaanuari eelkutse). | Mis saab ühe aastakäigu ajateenijatest hiljem? | [
{
"answer_start": 513,
"text": "reservi arvatava üksuse"
}
] | Ajateenistus | 8f3e6177-1936-439d-ba49-2eb5bfbd301f |
Jaanuaris alustanud ajateenijatest koolitatakse enamasti drillseersandid ja autojuhid. Nende ülesanneteks saab nii juuli eelkutse kui ka põhikutse SBK koolituse läbiviimine tegevväelasest rühmaülema alluvuses. Juulis alustab teenistust põhiosa eelkutse ajateenijaid. Neist koolitatakse autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad. Põhikutse ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu ametikohtadel. Eel- ja põhikutsumistega teenistusse asunud sõdurid moodustavad ajateenistuse lõpuks ühtse reservi arvatava üksuse (v.a jaanuari eelkutse). | Mis saab ühe aastakäigu ajateenijatest hiljem? | [
{
"answer_start": 513,
"text": "reservi arvatava üksuse (v.a jaanuari eelkutse)"
}
] | Ajateenistus | 8f3e6177-1936-439d-ba49-2eb5bfbd301f |
Jaanuaris alustanud ajateenijatest koolitatakse enamasti drillseersandid ja autojuhid. Nende ülesanneteks saab nii juuli eelkutse kui ka põhikutse SBK koolituse läbiviimine tegevväelasest rühmaülema alluvuses. Juulis alustab teenistust põhiosa eelkutse ajateenijaid. Neist koolitatakse autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad. Põhikutse ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu ametikohtadel. Eel- ja põhikutsumistega teenistusse asunud sõdurid moodustavad ajateenistuse lõpuks ühtse reservi arvatava üksuse (v.a jaanuari eelkutse). | Mis saab ühe aastakäigu ajateenijatest hiljem? | [
{
"answer_start": 507,
"text": "ühtse reservi arvatava üksuse (v.a jaanuari eelkutse)"
}
] | Ajateenistus | 8f3e6177-1936-439d-ba49-2eb5bfbd301f |
Apollonil oli Kreekas kaks kultuskeskust: Delfi ja Delos, mis mõlemad pärinevad 8. sajandist eKr. Delosel austati eelkõige Apolloni kaksikõde Artemist. Delfi ja Delose Apolloni kultused olid sedavõrd erinevad, et ühes piirkonnas võisid lähestikku olla mõlema pühamud. Delfis võis Apolloni oraaklikultus olla juba Mükeene kultuuri aegadel. Minoilisele päritolule viitab ka Delfi preestrite hilisem nimetus Labryaden ehk "kaksikkirve kandjad" – λάβρυς oli Kreeta labürindi püha sümbol. Ühes nn Homerose hümnidest kandis Apollon delfiinina preestrid Kreetalt Delfisse, ning Apollon Delphinios oli Kreetal ja teistel saartel austatud merejumal. Apolloni õde Artemist seostati Minose kultuuri "loomade emanda" Britomartisega. | Millal alustati Delfis Apolloni kummardamist? | [
{
"answer_start": 313,
"text": "Mükeene kultuuri aegadel"
}
] | Apollon | 6925b111-c6c2-4f7f-9fbd-6761d56dcb0e |
Apollonil oli Kreekas kaks kultuskeskust: Delfi ja Delos, mis mõlemad pärinevad 8. sajandist eKr. Delosel austati eelkõige Apolloni kaksikõde Artemist. Delfi ja Delose Apolloni kultused olid sedavõrd erinevad, et ühes piirkonnas võisid lähestikku olla mõlema pühamud. Delfis võis Apolloni oraaklikultus olla juba Mükeene kultuuri aegadel. Minoilisele päritolule viitab ka Delfi preestrite hilisem nimetus Labryaden ehk "kaksikkirve kandjad" – λάβρυς oli Kreeta labürindi püha sümbol. Ühes nn Homerose hümnidest kandis Apollon delfiinina preestrid Kreetalt Delfisse, ning Apollon Delphinios oli Kreetal ja teistel saartel austatud merejumal. Apolloni õde Artemist seostati Minose kultuuri "loomade emanda" Britomartisega. | Millal alustati Delfis Apolloni kummardamist? | [
{
"answer_start": 308,
"text": "juba Mükeene kultuuri aegadel"
}
] | Apollon | 6925b111-c6c2-4f7f-9fbd-6761d56dcb0e |
Apollonil oli Kreekas kaks kultuskeskust: Delfi ja Delos, mis mõlemad pärinevad 8. sajandist eKr. Delosel austati eelkõige Apolloni kaksikõde Artemist. Delfi ja Delose Apolloni kultused olid sedavõrd erinevad, et ühes piirkonnas võisid lähestikku olla mõlema pühamud. Delfis võis Apolloni oraaklikultus olla juba Mükeene kultuuri aegadel. Minoilisele päritolule viitab ka Delfi preestrite hilisem nimetus Labryaden ehk "kaksikkirve kandjad" – λάβρυς oli Kreeta labürindi püha sümbol. Ühes nn Homerose hümnidest kandis Apollon delfiinina preestrid Kreetalt Delfisse, ning Apollon Delphinios oli Kreetal ja teistel saartel austatud merejumal. Apolloni õde Artemist seostati Minose kultuuri "loomade emanda" Britomartisega. | Millises keskuses austati Artemist rohkem kui Apollonit? | [
{
"answer_start": 98,
"text": "Delosel"
}
] | Apollon | 5cd73b41-ed05-494f-b96b-723428f8c801 |
Apollonil oli Kreekas kaks kultuskeskust: Delfi ja Delos, mis mõlemad pärinevad 8. sajandist eKr. Delosel austati eelkõige Apolloni kaksikõde Artemist. Delfi ja Delose Apolloni kultused olid sedavõrd erinevad, et ühes piirkonnas võisid lähestikku olla mõlema pühamud. Delfis võis Apolloni oraaklikultus olla juba Mükeene kultuuri aegadel. Minoilisele päritolule viitab ka Delfi preestrite hilisem nimetus Labryaden ehk "kaksikkirve kandjad" – λάβρυς oli Kreeta labürindi püha sümbol. Ühes nn Homerose hümnidest kandis Apollon delfiinina preestrid Kreetalt Delfisse, ning Apollon Delphinios oli Kreetal ja teistel saartel austatud merejumal. Apolloni õde Artemist seostati Minose kultuuri "loomade emanda" Britomartisega. | Mis loomaks suutis Apollon moonduda? | [
{
"answer_start": 526,
"text": "delfiinina"
}
] | Apollon | aaa16699-3bb9-4ab9-803c-c4e471566bf4 |
Apollonil oli Kreekas kaks kultuskeskust: Delfi ja Delos, mis mõlemad pärinevad 8. sajandist eKr. Delosel austati eelkõige Apolloni kaksikõde Artemist. Delfi ja Delose Apolloni kultused olid sedavõrd erinevad, et ühes piirkonnas võisid lähestikku olla mõlema pühamud. Delfis võis Apolloni oraaklikultus olla juba Mükeene kultuuri aegadel. Minoilisele päritolule viitab ka Delfi preestrite hilisem nimetus Labryaden ehk "kaksikkirve kandjad" – λάβρυς oli Kreeta labürindi püha sümbol. Ühes nn Homerose hümnidest kandis Apollon delfiinina preestrid Kreetalt Delfisse, ning Apollon Delphinios oli Kreetal ja teistel saartel austatud merejumal. Apolloni õde Artemist seostati Minose kultuuri "loomade emanda" Britomartisega. | Millistes Kreeka piirkondades Apollonit kõige enam kummardati? | [
{
"answer_start": 42,
"text": "Delfi ja Delos"
}
] | Apollon | 93e9b09f-aed0-4d21-b0c0-d001edc84604 |
Apollonil oli Kreekas kaks kultuskeskust: Delfi ja Delos, mis mõlemad pärinevad 8. sajandist eKr. Delosel austati eelkõige Apolloni kaksikõde Artemist. Delfi ja Delose Apolloni kultused olid sedavõrd erinevad, et ühes piirkonnas võisid lähestikku olla mõlema pühamud. Delfis võis Apolloni oraaklikultus olla juba Mükeene kultuuri aegadel. Minoilisele päritolule viitab ka Delfi preestrite hilisem nimetus Labryaden ehk "kaksikkirve kandjad" – λάβρυς oli Kreeta labürindi püha sümbol. Ühes nn Homerose hümnidest kandis Apollon delfiinina preestrid Kreetalt Delfisse, ning Apollon Delphinios oli Kreetal ja teistel saartel austatud merejumal. Apolloni õde Artemist seostati Minose kultuuri "loomade emanda" Britomartisega. | Kuidas kutsuti Delfi preestreid teise nimega? | [
{
"answer_start": 405,
"text": "Labryaden ehk \"kaksikkirve kandjad\""
}
] | Apollon | 1ca53d8e-ef60-4c5c-9f65-b1e3c08e3331 |
Apollonil oli Kreekas kaks kultuskeskust: Delfi ja Delos, mis mõlemad pärinevad 8. sajandist eKr. Delosel austati eelkõige Apolloni kaksikõde Artemist. Delfi ja Delose Apolloni kultused olid sedavõrd erinevad, et ühes piirkonnas võisid lähestikku olla mõlema pühamud. Delfis võis Apolloni oraaklikultus olla juba Mükeene kultuuri aegadel. Minoilisele päritolule viitab ka Delfi preestrite hilisem nimetus Labryaden ehk "kaksikkirve kandjad" – λάβρυς oli Kreeta labürindi püha sümbol. Ühes nn Homerose hümnidest kandis Apollon delfiinina preestrid Kreetalt Delfisse, ning Apollon Delphinios oli Kreetal ja teistel saartel austatud merejumal. Apolloni õde Artemist seostati Minose kultuuri "loomade emanda" Britomartisega. | Kuidas kutsuti Delfi preestreid teise nimega? | [
{
"answer_start": 405,
"text": "Labryaden"
}
] | Apollon | 1ca53d8e-ef60-4c5c-9f65-b1e3c08e3331 |
Apollonil oli Kreekas kaks kultuskeskust: Delfi ja Delos, mis mõlemad pärinevad 8. sajandist eKr. Delosel austati eelkõige Apolloni kaksikõde Artemist. Delfi ja Delose Apolloni kultused olid sedavõrd erinevad, et ühes piirkonnas võisid lähestikku olla mõlema pühamud. Delfis võis Apolloni oraaklikultus olla juba Mükeene kultuuri aegadel. Minoilisele päritolule viitab ka Delfi preestrite hilisem nimetus Labryaden ehk "kaksikkirve kandjad" – λάβρυς oli Kreeta labürindi püha sümbol. Ühes nn Homerose hümnidest kandis Apollon delfiinina preestrid Kreetalt Delfisse, ning Apollon Delphinios oli Kreetal ja teistel saartel austatud merejumal. Apolloni õde Artemist seostati Minose kultuuri "loomade emanda" Britomartisega. | Kuidas kutsuti Delfi preestreid teise nimega? | [
{
"answer_start": 420,
"text": "kaksikkirve kandjad"
}
] | Apollon | 1ca53d8e-ef60-4c5c-9f65-b1e3c08e3331 |
Apollonil oli Kreekas kaks kultuskeskust: Delfi ja Delos, mis mõlemad pärinevad 8. sajandist eKr. Delosel austati eelkõige Apolloni kaksikõde Artemist. Delfi ja Delose Apolloni kultused olid sedavõrd erinevad, et ühes piirkonnas võisid lähestikku olla mõlema pühamud. Delfis võis Apolloni oraaklikultus olla juba Mükeene kultuuri aegadel. Minoilisele päritolule viitab ka Delfi preestrite hilisem nimetus Labryaden ehk "kaksikkirve kandjad" – λάβρυς oli Kreeta labürindi püha sümbol. Ühes nn Homerose hümnidest kandis Apollon delfiinina preestrid Kreetalt Delfisse, ning Apollon Delphinios oli Kreetal ja teistel saartel austatud merejumal. Apolloni õde Artemist seostati Minose kultuuri "loomade emanda" Britomartisega. | Kuidas kutsuti Delfi preestreid teise nimega? | [
{
"answer_start": 419,
"text": "\"kaksikkirve kandjad\""
}
] | Apollon | 1ca53d8e-ef60-4c5c-9f65-b1e3c08e3331 |
Ravijana seostati Apollonit jumalate arsti Paioniga, keda on mainitud "Iliases", kuid kel polnud iseseisvat kultust. Apolloni kahetine funktsioon ravijana ja haiguste toojana sarnaneb India vedade haigusejumala Rudraga. Ka germaani mütoloogias peetakse haiguste allikaks üleloomulike olendite või nõidade nähtamatuid nooli, mis sarnanevad Apolloni vibu ja nooltega. "Iliases" nimetatakse teda "kohutavaks jumalaks" (δεινός θεός), kes külvab oma nooltega surma, kuid võib ka ravida. Samas teoses palvetab preester Apollon Smintheose ehk "hiirtejumala" poole, kes võib hoida närilised põldudest eemal, kuid ka lasta neil katku levitada. | Mis terminit kasutatakse Apolloni kohta "Iliases"? | [
{
"answer_start": 393,
"text": "\"kohutavaks jumalaks\""
}
] | Apollon | e1b4c393-c795-44f5-bd29-a364da0f9718 |
Ravijana seostati Apollonit jumalate arsti Paioniga, keda on mainitud "Iliases", kuid kel polnud iseseisvat kultust. Apolloni kahetine funktsioon ravijana ja haiguste toojana sarnaneb India vedade haigusejumala Rudraga. Ka germaani mütoloogias peetakse haiguste allikaks üleloomulike olendite või nõidade nähtamatuid nooli, mis sarnanevad Apolloni vibu ja nooltega. "Iliases" nimetatakse teda "kohutavaks jumalaks" (δεινός θεός), kes külvab oma nooltega surma, kuid võib ka ravida. Samas teoses palvetab preester Apollon Smintheose ehk "hiirtejumala" poole, kes võib hoida närilised põldudest eemal, kuid ka lasta neil katku levitada. | Mis olid Apolloni kaks vastakat omadust? | [
{
"answer_start": 146,
"text": "ravijana ja haiguste toojana"
}
] | Apollon | d656163d-6f1d-4f97-8a9c-a733e9adc8d2 |
Ravijana seostati Apollonit jumalate arsti Paioniga, keda on mainitud "Iliases", kuid kel polnud iseseisvat kultust. Apolloni kahetine funktsioon ravijana ja haiguste toojana sarnaneb India vedade haigusejumala Rudraga. Ka germaani mütoloogias peetakse haiguste allikaks üleloomulike olendite või nõidade nähtamatuid nooli, mis sarnanevad Apolloni vibu ja nooltega. "Iliases" nimetatakse teda "kohutavaks jumalaks" (δεινός θεός), kes külvab oma nooltega surma, kuid võib ka ravida. Samas teoses palvetab preester Apollon Smintheose ehk "hiirtejumala" poole, kes võib hoida närilised põldudest eemal, kuid ka lasta neil katku levitada. | Mis olid Apolloni kaks vastakat omadust? | [
{
"answer_start": 434,
"text": "külvab oma nooltega surma, kuid võib ka ravida"
}
] | Apollon | d656163d-6f1d-4f97-8a9c-a733e9adc8d2 |
Ravijana seostati Apollonit jumalate arsti Paioniga, keda on mainitud "Iliases", kuid kel polnud iseseisvat kultust. Apolloni kahetine funktsioon ravijana ja haiguste toojana sarnaneb India vedade haigusejumala Rudraga. Ka germaani mütoloogias peetakse haiguste allikaks üleloomulike olendite või nõidade nähtamatuid nooli, mis sarnanevad Apolloni vibu ja nooltega. "Iliases" nimetatakse teda "kohutavaks jumalaks" (δεινός θεός), kes külvab oma nooltega surma, kuid võib ka ravida. Samas teoses palvetab preester Apollon Smintheose ehk "hiirtejumala" poole, kes võib hoida närilised põldudest eemal, kuid ka lasta neil katku levitada. | Mis olid Apolloni kaks vastakat omadust? | [
{
"answer_start": 562,
"text": "võib hoida närilised põldudest eemal, kuid ka lasta neil katku levitada"
}
] | Apollon | d656163d-6f1d-4f97-8a9c-a733e9adc8d2 |
Ravijana seostati Apollonit jumalate arsti Paioniga, keda on mainitud "Iliases", kuid kel polnud iseseisvat kultust. Apolloni kahetine funktsioon ravijana ja haiguste toojana sarnaneb India vedade haigusejumala Rudraga. Ka germaani mütoloogias peetakse haiguste allikaks üleloomulike olendite või nõidade nähtamatuid nooli, mis sarnanevad Apolloni vibu ja nooltega. "Iliases" nimetatakse teda "kohutavaks jumalaks" (δεινός θεός), kes külvab oma nooltega surma, kuid võib ka ravida. Samas teoses palvetab preester Apollon Smintheose ehk "hiirtejumala" poole, kes võib hoida närilised põldudest eemal, kuid ka lasta neil katku levitada. | Mis relva Apollon kasutas? | [
{
"answer_start": 348,
"text": "vibu ja nooltega"
}
] | Apollon | b233c917-0170-4ca3-a144-1840870814a3 |
Ravijana seostati Apollonit jumalate arsti Paioniga, keda on mainitud "Iliases", kuid kel polnud iseseisvat kultust. Apolloni kahetine funktsioon ravijana ja haiguste toojana sarnaneb India vedade haigusejumala Rudraga. Ka germaani mütoloogias peetakse haiguste allikaks üleloomulike olendite või nõidade nähtamatuid nooli, mis sarnanevad Apolloni vibu ja nooltega. "Iliases" nimetatakse teda "kohutavaks jumalaks" (δεινός θεός), kes külvab oma nooltega surma, kuid võib ka ravida. Samas teoses palvetab preester Apollon Smintheose ehk "hiirtejumala" poole, kes võib hoida närilised põldudest eemal, kuid ka lasta neil katku levitada. | Mis relva Apollon kasutas? | [
{
"answer_start": 348,
"text": "vibu"
}
] | Apollon | b233c917-0170-4ca3-a144-1840870814a3 |
Ravijana seostati Apollonit jumalate arsti Paioniga, keda on mainitud "Iliases", kuid kel polnud iseseisvat kultust. Apolloni kahetine funktsioon ravijana ja haiguste toojana sarnaneb India vedade haigusejumala Rudraga. Ka germaani mütoloogias peetakse haiguste allikaks üleloomulike olendite või nõidade nähtamatuid nooli, mis sarnanevad Apolloni vibu ja nooltega. "Iliases" nimetatakse teda "kohutavaks jumalaks" (δεινός θεός), kes külvab oma nooltega surma, kuid võib ka ravida. Samas teoses palvetab preester Apollon Smintheose ehk "hiirtejumala" poole, kes võib hoida närilised põldudest eemal, kuid ka lasta neil katku levitada. | Millise haiguse põhjustamises Apollonit süüdistati? | [
{
"answer_start": 619,
"text": "katku"
}
] | Apollon | 1bf440d2-0675-462d-9d0e-6349d8934201 |
Ravijana seostati Apollonit jumalate arsti Paioniga, keda on mainitud "Iliases", kuid kel polnud iseseisvat kultust. Apolloni kahetine funktsioon ravijana ja haiguste toojana sarnaneb India vedade haigusejumala Rudraga. Ka germaani mütoloogias peetakse haiguste allikaks üleloomulike olendite või nõidade nähtamatuid nooli, mis sarnanevad Apolloni vibu ja nooltega. "Iliases" nimetatakse teda "kohutavaks jumalaks" (δεινός θεός), kes külvab oma nooltega surma, kuid võib ka ravida. Samas teoses palvetab preester Apollon Smintheose ehk "hiirtejumala" poole, kes võib hoida närilised põldudest eemal, kuid ka lasta neil katku levitada. | Kes oli Apolloni analoog Indias? | [
{
"answer_start": 197,
"text": "haigusejumala Rudraga"
}
] | Apollon | 87aa3298-3d92-42f3-9b0f-fde9b2ab2304 |
Ravijana seostati Apollonit jumalate arsti Paioniga, keda on mainitud "Iliases", kuid kel polnud iseseisvat kultust. Apolloni kahetine funktsioon ravijana ja haiguste toojana sarnaneb India vedade haigusejumala Rudraga. Ka germaani mütoloogias peetakse haiguste allikaks üleloomulike olendite või nõidade nähtamatuid nooli, mis sarnanevad Apolloni vibu ja nooltega. "Iliases" nimetatakse teda "kohutavaks jumalaks" (δεινός θεός), kes külvab oma nooltega surma, kuid võib ka ravida. Samas teoses palvetab preester Apollon Smintheose ehk "hiirtejumala" poole, kes võib hoida närilised põldudest eemal, kuid ka lasta neil katku levitada. | Kes oli Apolloni analoog Indias? | [
{
"answer_start": 197,
"text": "haigusejumala"
}
] | Apollon | 87aa3298-3d92-42f3-9b0f-fde9b2ab2304 |
Ravijana seostati Apollonit jumalate arsti Paioniga, keda on mainitud "Iliases", kuid kel polnud iseseisvat kultust. Apolloni kahetine funktsioon ravijana ja haiguste toojana sarnaneb India vedade haigusejumala Rudraga. Ka germaani mütoloogias peetakse haiguste allikaks üleloomulike olendite või nõidade nähtamatuid nooli, mis sarnanevad Apolloni vibu ja nooltega. "Iliases" nimetatakse teda "kohutavaks jumalaks" (δεινός θεός), kes külvab oma nooltega surma, kuid võib ka ravida. Samas teoses palvetab preester Apollon Smintheose ehk "hiirtejumala" poole, kes võib hoida närilised põldudest eemal, kuid ka lasta neil katku levitada. | Kes oli Apolloni analoog Indias? | [
{
"answer_start": 211,
"text": "Rudraga"
}
] | Apollon | 87aa3298-3d92-42f3-9b0f-fde9b2ab2304 |
Dooria traditsioonis seostus Apollon doorlaste initsiatsioonipidustuste apellai'ga, samuti Loode-Kreeka kalendrikuu Apellaiosega. Nende nimede taga on vana-makedoonia sõna pella, mis tähendab kivi. Kivid olid Apolloni kultuses olulisel kohal, eriti Delphis, kus austati maailma naba Omphalost. Nn Homerose hümnis Apollonile nimetatakse teda põhjast pärit sissetungijaks, mis kajastab tema saabumist Minose kultuuri languse järgsel ajal. Pythoni tapmine võib märkida tema võitlust maaema Gaiaga. Lohe Pythoni tapjana sai Apollonist lahingute ja võitude jumal, mistõttu Rooma armees lauldi paiaane marsil, enne lahingusse minekut, pärast võitu ning siis, kui laevastik sadamast väljus. | Mis looma Apollon hävitas? | [
{
"answer_start": 495,
"text": "Lohe Pythoni"
}
] | Apollon | f37c410d-4161-4e9d-ac3e-d9fbe3fb9465 |
Dooria traditsioonis seostus Apollon doorlaste initsiatsioonipidustuste apellai'ga, samuti Loode-Kreeka kalendrikuu Apellaiosega. Nende nimede taga on vana-makedoonia sõna pella, mis tähendab kivi. Kivid olid Apolloni kultuses olulisel kohal, eriti Delphis, kus austati maailma naba Omphalost. Nn Homerose hümnis Apollonile nimetatakse teda põhjast pärit sissetungijaks, mis kajastab tema saabumist Minose kultuuri languse järgsel ajal. Pythoni tapmine võib märkida tema võitlust maaema Gaiaga. Lohe Pythoni tapjana sai Apollonist lahingute ja võitude jumal, mistõttu Rooma armees lauldi paiaane marsil, enne lahingusse minekut, pärast võitu ning siis, kui laevastik sadamast väljus. | Mis looma Apollon hävitas? | [
{
"answer_start": 495,
"text": "Lohe"
}
] | Apollon | f37c410d-4161-4e9d-ac3e-d9fbe3fb9465 |
Dooria traditsioonis seostus Apollon doorlaste initsiatsioonipidustuste apellai'ga, samuti Loode-Kreeka kalendrikuu Apellaiosega. Nende nimede taga on vana-makedoonia sõna pella, mis tähendab kivi. Kivid olid Apolloni kultuses olulisel kohal, eriti Delphis, kus austati maailma naba Omphalost. Nn Homerose hümnis Apollonile nimetatakse teda põhjast pärit sissetungijaks, mis kajastab tema saabumist Minose kultuuri languse järgsel ajal. Pythoni tapmine võib märkida tema võitlust maaema Gaiaga. Lohe Pythoni tapjana sai Apollonist lahingute ja võitude jumal, mistõttu Rooma armees lauldi paiaane marsil, enne lahingusse minekut, pärast võitu ning siis, kui laevastik sadamast väljus. | Miks hakati Apollonit pidama sõjajumalaks? | [
{
"answer_start": 495,
"text": "Lohe Pythoni tapjana"
}
] | Apollon | c8b76ea9-dbd9-473a-9bcc-d57a616d6773 |
Dooria traditsioonis seostus Apollon doorlaste initsiatsioonipidustuste apellai'ga, samuti Loode-Kreeka kalendrikuu Apellaiosega. Nende nimede taga on vana-makedoonia sõna pella, mis tähendab kivi. Kivid olid Apolloni kultuses olulisel kohal, eriti Delphis, kus austati maailma naba Omphalost. Nn Homerose hümnis Apollonile nimetatakse teda põhjast pärit sissetungijaks, mis kajastab tema saabumist Minose kultuuri languse järgsel ajal. Pythoni tapmine võib märkida tema võitlust maaema Gaiaga. Lohe Pythoni tapjana sai Apollonist lahingute ja võitude jumal, mistõttu Rooma armees lauldi paiaane marsil, enne lahingusse minekut, pärast võitu ning siis, kui laevastik sadamast väljus. | Kust Apollon Kreekasse saabus? | [
{
"answer_start": 341,
"text": "põhjast"
}
] | Apollon | b1e09d79-9c81-4210-a221-8a9dd7125cf5 |
Dooria traditsioonis seostus Apollon doorlaste initsiatsioonipidustuste apellai'ga, samuti Loode-Kreeka kalendrikuu Apellaiosega. Nende nimede taga on vana-makedoonia sõna pella, mis tähendab kivi. Kivid olid Apolloni kultuses olulisel kohal, eriti Delphis, kus austati maailma naba Omphalost. Nn Homerose hümnis Apollonile nimetatakse teda põhjast pärit sissetungijaks, mis kajastab tema saabumist Minose kultuuri languse järgsel ajal. Pythoni tapmine võib märkida tema võitlust maaema Gaiaga. Lohe Pythoni tapjana sai Apollonist lahingute ja võitude jumal, mistõttu Rooma armees lauldi paiaane marsil, enne lahingusse minekut, pärast võitu ning siis, kui laevastik sadamast väljus. | Mis sõnast tulenevad apellai ja Apellaios? | [
{
"answer_start": 73,
"text": "pella"
}
] | Apollon | 50ba1efc-ec0b-4ac1-ac0e-544641f6b4a2 |
Dooria traditsioonis seostus Apollon doorlaste initsiatsioonipidustuste apellai'ga, samuti Loode-Kreeka kalendrikuu Apellaiosega. Nende nimede taga on vana-makedoonia sõna pella, mis tähendab kivi. Kivid olid Apolloni kultuses olulisel kohal, eriti Delphis, kus austati maailma naba Omphalost. Nn Homerose hümnis Apollonile nimetatakse teda põhjast pärit sissetungijaks, mis kajastab tema saabumist Minose kultuuri languse järgsel ajal. Pythoni tapmine võib märkida tema võitlust maaema Gaiaga. Lohe Pythoni tapjana sai Apollonist lahingute ja võitude jumal, mistõttu Rooma armees lauldi paiaane marsil, enne lahingusse minekut, pärast võitu ning siis, kui laevastik sadamast väljus. | Milline kalendrikuu sai nime Apolloni järgi? | [
{
"answer_start": 116,
"text": "Apellaiosega"
}
] | Apollon | 9ba2f013-f6f8-405d-aacd-55478d8bcdcd |
Räägitud on ka Apolloni võimalikust mitte-kreeka, eelkõige Väike-Aasia päritolust. Apolloni ema Leto nimi pärines Lüüdiast ning teda austati Väike-Aasia rannikul. Sellega sobib ka oraaklikultus, kuna Hetiidi impeeriumis olid levinud Assüüria-Babüloonia ennustuskunst ja eksortsism. Trooja sõjas võitles Apollon troojalaste poolel ning Trooja kohal varem asunud linna Wilusa rahvusvahelistes lepingutes on nimetatud jumal Apaliunast, mis võib olla Apolloni nime hetiidikeelne kuju. Seda on seostatud ka hetiidi ja hurri katkujumala Apluga. | Millisest maailma piirkonnast võis Apollon pärineda? | [
{
"answer_start": 59,
"text": "Väike-Aasia"
}
] | Apollon | eb48f9b3-f052-4003-b55e-36158d1227c1 |
Räägitud on ka Apolloni võimalikust mitte-kreeka, eelkõige Väike-Aasia päritolust. Apolloni ema Leto nimi pärines Lüüdiast ning teda austati Väike-Aasia rannikul. Sellega sobib ka oraaklikultus, kuna Hetiidi impeeriumis olid levinud Assüüria-Babüloonia ennustuskunst ja eksortsism. Trooja sõjas võitles Apollon troojalaste poolel ning Trooja kohal varem asunud linna Wilusa rahvusvahelistes lepingutes on nimetatud jumal Apaliunast, mis võib olla Apolloni nime hetiidikeelne kuju. Seda on seostatud ka hetiidi ja hurri katkujumala Apluga. | Millisest maailma piirkonnast võis Apollon pärineda? | [
{
"answer_start": 114,
"text": "Lüüdiast"
}
] | Apollon | eb48f9b3-f052-4003-b55e-36158d1227c1 |
Räägitud on ka Apolloni võimalikust mitte-kreeka, eelkõige Väike-Aasia päritolust. Apolloni ema Leto nimi pärines Lüüdiast ning teda austati Väike-Aasia rannikul. Sellega sobib ka oraaklikultus, kuna Hetiidi impeeriumis olid levinud Assüüria-Babüloonia ennustuskunst ja eksortsism. Trooja sõjas võitles Apollon troojalaste poolel ning Trooja kohal varem asunud linna Wilusa rahvusvahelistes lepingutes on nimetatud jumal Apaliunast, mis võib olla Apolloni nime hetiidikeelne kuju. Seda on seostatud ka hetiidi ja hurri katkujumala Apluga. | Millisest maailma piirkonnast võis Apollon pärineda? | [
{
"answer_start": 200,
"text": "Hetiidi impeeriumis"
}
] | Apollon | eb48f9b3-f052-4003-b55e-36158d1227c1 |
Räägitud on ka Apolloni võimalikust mitte-kreeka, eelkõige Väike-Aasia päritolust. Apolloni ema Leto nimi pärines Lüüdiast ning teda austati Väike-Aasia rannikul. Sellega sobib ka oraaklikultus, kuna Hetiidi impeeriumis olid levinud Assüüria-Babüloonia ennustuskunst ja eksortsism. Trooja sõjas võitles Apollon troojalaste poolel ning Trooja kohal varem asunud linna Wilusa rahvusvahelistes lepingutes on nimetatud jumal Apaliunast, mis võib olla Apolloni nime hetiidikeelne kuju. Seda on seostatud ka hetiidi ja hurri katkujumala Apluga. | Millise linna kohale ehitati Trooja? | [
{
"answer_start": 367,
"text": "Wilusa"
}
] | Apollon | 63b3b263-e33b-4bbf-92e8-becbbe2204bb |
Räägitud on ka Apolloni võimalikust mitte-kreeka, eelkõige Väike-Aasia päritolust. Apolloni ema Leto nimi pärines Lüüdiast ning teda austati Väike-Aasia rannikul. Sellega sobib ka oraaklikultus, kuna Hetiidi impeeriumis olid levinud Assüüria-Babüloonia ennustuskunst ja eksortsism. Trooja sõjas võitles Apollon troojalaste poolel ning Trooja kohal varem asunud linna Wilusa rahvusvahelistes lepingutes on nimetatud jumal Apaliunast, mis võib olla Apolloni nime hetiidikeelne kuju. Seda on seostatud ka hetiidi ja hurri katkujumala Apluga. | Keda toetas Apollon Trooja sõjas? | [
{
"answer_start": 311,
"text": "troojalaste"
}
] | Apollon | 82e45709-1279-4647-a637-2f3ccf2f12d3 |
Räägitud on ka Apolloni võimalikust mitte-kreeka, eelkõige Väike-Aasia päritolust. Apolloni ema Leto nimi pärines Lüüdiast ning teda austati Väike-Aasia rannikul. Sellega sobib ka oraaklikultus, kuna Hetiidi impeeriumis olid levinud Assüüria-Babüloonia ennustuskunst ja eksortsism. Trooja sõjas võitles Apollon troojalaste poolel ning Trooja kohal varem asunud linna Wilusa rahvusvahelistes lepingutes on nimetatud jumal Apaliunast, mis võib olla Apolloni nime hetiidikeelne kuju. Seda on seostatud ka hetiidi ja hurri katkujumala Apluga. | Mis oli Apolloni ema nimi? | [
{
"answer_start": 96,
"text": "Leto"
}
] | Apollon | 4c11309c-ddaf-4d20-a042-a372438e2e1c |
Räägitud on ka Apolloni võimalikust mitte-kreeka, eelkõige Väike-Aasia päritolust. Apolloni ema Leto nimi pärines Lüüdiast ning teda austati Väike-Aasia rannikul. Sellega sobib ka oraaklikultus, kuna Hetiidi impeeriumis olid levinud Assüüria-Babüloonia ennustuskunst ja eksortsism. Trooja sõjas võitles Apollon troojalaste poolel ning Trooja kohal varem asunud linna Wilusa rahvusvahelistes lepingutes on nimetatud jumal Apaliunast, mis võib olla Apolloni nime hetiidikeelne kuju. Seda on seostatud ka hetiidi ja hurri katkujumala Apluga. | Milline hetiidi jumal on seotud Apolloniga? | [
{
"answer_start": 531,
"text": "Apluga"
}
] | Apollon | 93a94b40-38f1-40be-9359-5e352138ed5f |
Räägitud on ka Apolloni võimalikust mitte-kreeka, eelkõige Väike-Aasia päritolust. Apolloni ema Leto nimi pärines Lüüdiast ning teda austati Väike-Aasia rannikul. Sellega sobib ka oraaklikultus, kuna Hetiidi impeeriumis olid levinud Assüüria-Babüloonia ennustuskunst ja eksortsism. Trooja sõjas võitles Apollon troojalaste poolel ning Trooja kohal varem asunud linna Wilusa rahvusvahelistes lepingutes on nimetatud jumal Apaliunast, mis võib olla Apolloni nime hetiidikeelne kuju. Seda on seostatud ka hetiidi ja hurri katkujumala Apluga. | Milline hetiidi jumal on seotud Apolloniga? | [
{
"answer_start": 519,
"text": "katkujumala Apluga"
}
] | Apollon | 93a94b40-38f1-40be-9359-5e352138ed5f |
Räägitud on ka Apolloni võimalikust mitte-kreeka, eelkõige Väike-Aasia päritolust. Apolloni ema Leto nimi pärines Lüüdiast ning teda austati Väike-Aasia rannikul. Sellega sobib ka oraaklikultus, kuna Hetiidi impeeriumis olid levinud Assüüria-Babüloonia ennustuskunst ja eksortsism. Trooja sõjas võitles Apollon troojalaste poolel ning Trooja kohal varem asunud linna Wilusa rahvusvahelistes lepingutes on nimetatud jumal Apaliunast, mis võib olla Apolloni nime hetiidikeelne kuju. Seda on seostatud ka hetiidi ja hurri katkujumala Apluga. | Milline hetiidi jumal on seotud Apolloniga? | [
{
"answer_start": 519,
"text": "katkujumala"
}
] | Apollon | 93a94b40-38f1-40be-9359-5e352138ed5f |
Kui Zeusi naine Hera kuulis, et Leto on Zeusist rase, keelas ta Letol sünnitada kuival maal. Ringi rännates leidis Leto ujuva saare Delose, mille rahvas lubas tal sünnitada vastutasuks lubaduse eest, et tema poeg linna soosib. Hiljem kinnitas Zeus Delose merepõhja ning saarest sai Apolloni pühapaik. On öeldud ka, et Hera röövis sünnitusjumalanna Eileithyia, et Leto ei saaks sünnitada. Teised jumalad meelitasid Hera teda lahti laskma, kinkides Herale kaheksameetrise merevaigust kaelakee. Mütograafide sõnul sündis Artemis kõigepealt ning aitas seejärel Apolloni sünni juures või sündis päev varem Ortygia saarel ja aitas Letol jõuda Delosele Apollonit sünnitama. Apollon sündis kuu seitsmendal päeval (Delose traditsioonis Thargelionikuul, Delphi traditsioonis Bysiosekuul) ning tema pühad päevad olid kalendrikuu seitsmes päev, mil kuu loodi, ja kahekümnes päev, mil paistis täiskuu. | Kes oli Apolloni isa? | [
{
"answer_start": 40,
"text": "Zeusist"
}
] | Apollon | 6f7708cc-2e23-442f-b044-73643ad02e00 |
Kui Zeusi naine Hera kuulis, et Leto on Zeusist rase, keelas ta Letol sünnitada kuival maal. Ringi rännates leidis Leto ujuva saare Delose, mille rahvas lubas tal sünnitada vastutasuks lubaduse eest, et tema poeg linna soosib. Hiljem kinnitas Zeus Delose merepõhja ning saarest sai Apolloni pühapaik. On öeldud ka, et Hera röövis sünnitusjumalanna Eileithyia, et Leto ei saaks sünnitada. Teised jumalad meelitasid Hera teda lahti laskma, kinkides Herale kaheksameetrise merevaigust kaelakee. Mütograafide sõnul sündis Artemis kõigepealt ning aitas seejärel Apolloni sünni juures või sündis päev varem Ortygia saarel ja aitas Letol jõuda Delosele Apollonit sünnitama. Apollon sündis kuu seitsmendal päeval (Delose traditsioonis Thargelionikuul, Delphi traditsioonis Bysiosekuul) ning tema pühad päevad olid kalendrikuu seitsmes päev, mil kuu loodi, ja kahekümnes päev, mil paistis täiskuu. | Kes oli Apolloni õde? | [
{
"answer_start": 518,
"text": "Artemis"
}
] | Apollon | b7352a9d-fc9f-4ac6-8a90-71c6eacaff2d |
Kui Zeusi naine Hera kuulis, et Leto on Zeusist rase, keelas ta Letol sünnitada kuival maal. Ringi rännates leidis Leto ujuva saare Delose, mille rahvas lubas tal sünnitada vastutasuks lubaduse eest, et tema poeg linna soosib. Hiljem kinnitas Zeus Delose merepõhja ning saarest sai Apolloni pühapaik. On öeldud ka, et Hera röövis sünnitusjumalanna Eileithyia, et Leto ei saaks sünnitada. Teised jumalad meelitasid Hera teda lahti laskma, kinkides Herale kaheksameetrise merevaigust kaelakee. Mütograafide sõnul sündis Artemis kõigepealt ning aitas seejärel Apolloni sünni juures või sündis päev varem Ortygia saarel ja aitas Letol jõuda Delosele Apollonit sünnitama. Apollon sündis kuu seitsmendal päeval (Delose traditsioonis Thargelionikuul, Delphi traditsioonis Bysiosekuul) ning tema pühad päevad olid kalendrikuu seitsmes päev, mil kuu loodi, ja kahekümnes päev, mil paistis täiskuu. | Kus Apollon sündis? | [
{
"answer_start": 132,
"text": "Delose"
}
] | Apollon | b7e97536-25ef-4701-af5c-40fc6e8e590a |
Kui Zeusi naine Hera kuulis, et Leto on Zeusist rase, keelas ta Letol sünnitada kuival maal. Ringi rännates leidis Leto ujuva saare Delose, mille rahvas lubas tal sünnitada vastutasuks lubaduse eest, et tema poeg linna soosib. Hiljem kinnitas Zeus Delose merepõhja ning saarest sai Apolloni pühapaik. On öeldud ka, et Hera röövis sünnitusjumalanna Eileithyia, et Leto ei saaks sünnitada. Teised jumalad meelitasid Hera teda lahti laskma, kinkides Herale kaheksameetrise merevaigust kaelakee. Mütograafide sõnul sündis Artemis kõigepealt ning aitas seejärel Apolloni sünni juures või sündis päev varem Ortygia saarel ja aitas Letol jõuda Delosele Apollonit sünnitama. Apollon sündis kuu seitsmendal päeval (Delose traditsioonis Thargelionikuul, Delphi traditsioonis Bysiosekuul) ning tema pühad päevad olid kalendrikuu seitsmes päev, mil kuu loodi, ja kahekümnes päev, mil paistis täiskuu. | Kus Apollon sündis? | [
{
"answer_start": 120,
"text": "ujuva saare Delose"
}
] | Apollon | b7e97536-25ef-4701-af5c-40fc6e8e590a |
Kui Zeusi naine Hera kuulis, et Leto on Zeusist rase, keelas ta Letol sünnitada kuival maal. Ringi rännates leidis Leto ujuva saare Delose, mille rahvas lubas tal sünnitada vastutasuks lubaduse eest, et tema poeg linna soosib. Hiljem kinnitas Zeus Delose merepõhja ning saarest sai Apolloni pühapaik. On öeldud ka, et Hera röövis sünnitusjumalanna Eileithyia, et Leto ei saaks sünnitada. Teised jumalad meelitasid Hera teda lahti laskma, kinkides Herale kaheksameetrise merevaigust kaelakee. Mütograafide sõnul sündis Artemis kõigepealt ning aitas seejärel Apolloni sünni juures või sündis päev varem Ortygia saarel ja aitas Letol jõuda Delosele Apollonit sünnitama. Apollon sündis kuu seitsmendal päeval (Delose traditsioonis Thargelionikuul, Delphi traditsioonis Bysiosekuul) ning tema pühad päevad olid kalendrikuu seitsmes päev, mil kuu loodi, ja kahekümnes päev, mil paistis täiskuu. | Kus Apollon sündis? | [
{
"answer_start": 126,
"text": "saare Delose"
}
] | Apollon | b7e97536-25ef-4701-af5c-40fc6e8e590a |
Kui Zeusi naine Hera kuulis, et Leto on Zeusist rase, keelas ta Letol sünnitada kuival maal. Ringi rännates leidis Leto ujuva saare Delose, mille rahvas lubas tal sünnitada vastutasuks lubaduse eest, et tema poeg linna soosib. Hiljem kinnitas Zeus Delose merepõhja ning saarest sai Apolloni pühapaik. On öeldud ka, et Hera röövis sünnitusjumalanna Eileithyia, et Leto ei saaks sünnitada. Teised jumalad meelitasid Hera teda lahti laskma, kinkides Herale kaheksameetrise merevaigust kaelakee. Mütograafide sõnul sündis Artemis kõigepealt ning aitas seejärel Apolloni sünni juures või sündis päev varem Ortygia saarel ja aitas Letol jõuda Delosele Apollonit sünnitama. Apollon sündis kuu seitsmendal päeval (Delose traditsioonis Thargelionikuul, Delphi traditsioonis Bysiosekuul) ning tema pühad päevad olid kalendrikuu seitsmes päev, mil kuu loodi, ja kahekümnes päev, mil paistis täiskuu. | Kui pikk oli Herale kingitud ehe? | [
{
"answer_start": 454,
"text": "kaheksameetrise"
}
] | Apollon | 7a2e6eed-91fd-429d-a9ed-8992515659ba |
Kui Zeusi naine Hera kuulis, et Leto on Zeusist rase, keelas ta Letol sünnitada kuival maal. Ringi rännates leidis Leto ujuva saare Delose, mille rahvas lubas tal sünnitada vastutasuks lubaduse eest, et tema poeg linna soosib. Hiljem kinnitas Zeus Delose merepõhja ning saarest sai Apolloni pühapaik. On öeldud ka, et Hera röövis sünnitusjumalanna Eileithyia, et Leto ei saaks sünnitada. Teised jumalad meelitasid Hera teda lahti laskma, kinkides Herale kaheksameetrise merevaigust kaelakee. Mütograafide sõnul sündis Artemis kõigepealt ning aitas seejärel Apolloni sünni juures või sündis päev varem Ortygia saarel ja aitas Letol jõuda Delosele Apollonit sünnitama. Apollon sündis kuu seitsmendal päeval (Delose traditsioonis Thargelionikuul, Delphi traditsioonis Bysiosekuul) ning tema pühad päevad olid kalendrikuu seitsmes päev, mil kuu loodi, ja kahekümnes päev, mil paistis täiskuu. | Mis kuupäeval on Apolloni sünnipäev? | [
{
"answer_start": 686,
"text": "seitsmendal"
}
] | Apollon | f3741a8a-02bc-4a13-b5ee-d51eee384f1d |
Kui Zeusi naine Hera kuulis, et Leto on Zeusist rase, keelas ta Letol sünnitada kuival maal. Ringi rännates leidis Leto ujuva saare Delose, mille rahvas lubas tal sünnitada vastutasuks lubaduse eest, et tema poeg linna soosib. Hiljem kinnitas Zeus Delose merepõhja ning saarest sai Apolloni pühapaik. On öeldud ka, et Hera röövis sünnitusjumalanna Eileithyia, et Leto ei saaks sünnitada. Teised jumalad meelitasid Hera teda lahti laskma, kinkides Herale kaheksameetrise merevaigust kaelakee. Mütograafide sõnul sündis Artemis kõigepealt ning aitas seejärel Apolloni sünni juures või sündis päev varem Ortygia saarel ja aitas Letol jõuda Delosele Apollonit sünnitama. Apollon sündis kuu seitsmendal päeval (Delose traditsioonis Thargelionikuul, Delphi traditsioonis Bysiosekuul) ning tema pühad päevad olid kalendrikuu seitsmes päev, mil kuu loodi, ja kahekümnes päev, mil paistis täiskuu. | Mis kuupäeval on Apolloni sünnipäev? | [
{
"answer_start": 686,
"text": "seitsmendal päeval"
}
] | Apollon | f3741a8a-02bc-4a13-b5ee-d51eee384f1d |
Kui Zeusi naine Hera kuulis, et Leto on Zeusist rase, keelas ta Letol sünnitada kuival maal. Ringi rännates leidis Leto ujuva saare Delose, mille rahvas lubas tal sünnitada vastutasuks lubaduse eest, et tema poeg linna soosib. Hiljem kinnitas Zeus Delose merepõhja ning saarest sai Apolloni pühapaik. On öeldud ka, et Hera röövis sünnitusjumalanna Eileithyia, et Leto ei saaks sünnitada. Teised jumalad meelitasid Hera teda lahti laskma, kinkides Herale kaheksameetrise merevaigust kaelakee. Mütograafide sõnul sündis Artemis kõigepealt ning aitas seejärel Apolloni sünni juures või sündis päev varem Ortygia saarel ja aitas Letol jõuda Delosele Apollonit sünnitama. Apollon sündis kuu seitsmendal päeval (Delose traditsioonis Thargelionikuul, Delphi traditsioonis Bysiosekuul) ning tema pühad päevad olid kalendrikuu seitsmes päev, mil kuu loodi, ja kahekümnes päev, mil paistis täiskuu. | Mis kuupäeval on Apolloni sünnipäev? | [
{
"answer_start": 682,
"text": "kuu seitsmendal päeval"
}
] | Apollon | f3741a8a-02bc-4a13-b5ee-d51eee384f1d |
End of preview. Expand
in Dataset Viewer.
Estonian Question Answering dataset
- Dataset for extractive question answering in Estonian. It is based on Wikipedia articles, pre-filtered via PageRank. Annotation was done by one person.
- Train set includes 776 context-question-answer triplets. There are several possible answers per question, each in a separate triplet. Number of different questions is 512.
- Test set includes 603 samples. Each sample contains one or more golden answers. Altogether there are 892 golden ansewrs.
Change log
- Version 1.2: restructured from https://huggingface.co/datasets/anukaver/EstQA to use flattened structure
- Version 1.1: Test set v1.1 adds some more golden answers.
Reference
If you use this dataset for research, please cite the following paper:
@mastersthesis{mastersthesis,
author = {Anu Käver},
title = {Extractive Question Answering for Estonian Language},
school = {Tallinn University of Technology (TalTech)},
year = 2021
}
- Downloads last month
- 42