text
stringlengths 0
388k
| heading
stringlengths 1
196
| url
stringlengths 30
223
| leadin
stringlengths 4
5.8k
|
|---|---|---|---|
Enne vastse kuldse katte saanud ristide endisele kohale paigutamist toimetati nii, nagu see kirikuasjades kohane: need pühitseti, et ristid oma kauniduses veel kaua võiksid kirikut kaitsta ja meile silmailu pakkuda. Nüüd on ristid kirikukatusele paigutatud ja natuke tööd on seal veel tehagi.
Muinsuskaitseamet toetab kasutuses olevat pärandit.
"Nendel omanikel, kellele kuulub kas riikliku tähtsusega kultuurimälestis või ehitis, mis asub muinsuskaitsealal, on õigus saada riigilt rahalist toetust selle koormuse talumiseks, mida riik on neile selle kaitsega peale pannud. (Pärnu õigeusu) kirik on saanud näiteks eelmisel aastal 100 000 eurot, et asuda katust korrastama. Kui on hoonel katus peal, katus vett peab, siis on see hoone järgmisteks aastasadadeks ka meie poolt paremini kaitstud. Oluline on alati see, et omanik ise oleks huvitatud ja motiveeritud seda korda tegema. Siin on tõesti aktiivne kogudus, aktiivsed inimesed, kes seda asja ajavad. On ka mujalt toetust. Seda tõenäolisem on, et see muinsuskaitseameti toetus ka tuleb," rääkis muinsuskaitseameti peadirektor Liisa Pakosta.
"Me taastame eelnevate põlvkondade soovi. Ka nad ei jõudnud oma ideid lõpuni viia. Korjandusega korjati seda kiriku toetuseks. Meie nüüd, vaadates vana projekti, püüame viia nende unistuse ellu. Kogu kiriku katuse projekt on kuskil 300 000 (eurot). Esimene etapp oli meil kümme aastat tagasi, kellatorn," lausus Eesti apostlik-õigeusu kiriku arhont Viljo Vetik.
Niisiis seisavad olulised tööd kirikus veel ees ja mõistagi on ka raha juurde vaja. | Õigeusu kirik Pärnus sai katusele värskelt kullatud ristid | https://www.err.ee/1608701068/oigeusu-kirik-parnus-sai-katusele-varskelt-kullatud-ristid | Eesti apostlik-õigeusu kirik Pärnus sai katusele värskelt kullatud ristid. Kallis töö oli katuseremondi kõrval võimalik ette võtta tänu muinsuskaitseametilt saadud toetusele ja annetustele. |
Esimesel poolajal kumbki meeskond väravat lüüa ei suutnud. Teisel poolajal teenis Flora karistuslöögi. Konstantin Vassiljev toimetas palli kasti, millele sai pea vahele Henrik Ojama, kes lõi palli meisterlikult väravasse. Kalju väravavaht Marko Meerits sai küll näpud vahele, kuid ei suutnud lööki tõrjuda.
Teisel poolajal oli Floral veel üks suurepärane võimalus eduseisu suurendada, kui Ojamaa tsenderdusele sai jala vahele Rauno Alliku, kuid löök tabas latti.
63. minutil lõi Flora ikkagi ka teise värava, kui täpne oli Martin Miller. Kristo Hussar tsenderdas palli kasti ning Miller oli sinna täiesti üksi jäänud.
Flora jätkab üldtabelis liidrina ning neil on kogutud 72 punkti. Levadia jääb neist seitsme punkti kaugusele ja on kindlalt teisel kohal. Kalju hoiab kolmandat positsiooni 51 punktiga. Paide Linnameeskond on neljandal kohal, jäädes Kaljust maha seitsme punktiga.
Enne mängu:
Flora on mänginud koduse Premium liiga ühe tugevaima konkurendi Kalju üle juba seitsmes liigamängus järjest. Kalju alistas Flora viimati sügisel kolm aastat tagasi ja sellest ajast alates on ainult korra suudetud nendega viigistada.
Liigatabelis hoiab Flora 25 mängust kogutud 69 punktiga kindlalt liidrikohta ja peab muretsema üksnes Tallinna FCI Levadia (64) edenemise pärast.
Kalju on 51 punktiga kolmandal positsioonil ja neist kaheksa silma kaugusele jääb Paide Linnameeskond, kel on ka üks kohtumine varuks. Ehk Florast jääb Kalju edasist arvestades juba liialt kaugele. | Flora näitas oma võimu ning lõi Kaljule kaks vastuseta väravat | https://sport.err.ee/1608700411/flora-naitas-oma-voimu-ning-loi-kaljule-kaks-vastuseta-varavat | Eesti jalgpalli Premium liiga 26. vooru kohtumises alistas Tallinna FC Flora kodustaadionil 2:0 Nõmme Kalju ning suurendas üldtabelis edu konkurentide ees. |
Avapäeval läks kirja vendade Varjunite tulemused. Noorem vend Markus mängis 72 lööki (+1) ja Mattias 74 (+3). Arvesse ei läinud täna Kevin Christopher Jegersi skoor, mis oli 76 (+5) lööki. Eesti meeskond mängis Le Golf Nationali väljakul.
Kõik tulemused on leitavad siin.
Avapäeva järel asus teiste ees kuue löögiga juhtima Jaapani meeskond, kuna Taiga Semikawa (WAGR. 18) paugutas Golf de Saint-Nom-la-Breteche'i väljakul 63 lööki (-9). Kokku Jaapanil aga tulemus -14, kuna ka Kohei Okada (WAGR. 83) sai kirja -5.
Teisele kohale platseerus avapäeva järel Hispaania, kes jääb maha kuue löögiga. Hispaanlaste liider David Puig (WAGR. 10) mängis -6, millega sai kokku hakkama neli mängijat. Hispaanlastest ühe löögi kaugusele jäävad aga lausa kuus riiki: Austria, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Rootsi, Šveits ning kahe löögi kaugusel on esikümne lõpetavad Inglismaa ja USA. USA koosseisu kuuluvad hetke maailma amatöörgolfi edetabeli neljas, viies ja kuues number.
Rootsi on jagatud kolmandal positsioonil, Soome jagatud 20. kohal, Leedu jagatud 26. kohal, Poola jagab 54. kohta ning Ukraina jagab 61. kohta.
Neljapäevased eestlaste tii-ajad: Kevin Christopher Jegers (14.36), Markus Varjun (14.47) ja Mattias Varjun (14.58).
Markus Varjun: "Tii pealt lõin palli hästi ja lähimänguga suutsin rasketest kohtadest hästi välja tulla. Raua löögiga ei saa rahule jääda, sest rohkem tegelesin par- i päästmisega kui birdie' de üritamisega, nii et homme tuleb natukene teravam olla lähestumislöökidega."
Mattias Varjun: "Täna olid tingimused küllaltki head. Minu mäng oli täna korralik ja palju oli väga häid lööke. Lõin palju griine ja andsin endale võimalusi. Kahjuks jäin skoorimisega tõsiselt hätta ja siin väljakul tuleb löökide tagasi võtmine vaevaliselt. Homme tuleb tiimina paremini mängida ja vaikselt oma positsiooni parandada." | Eesti golfikoondis on meeskondlikul MM-il avapäeva järel jagatud 36. kohal | https://sport.err.ee/1608701065/eesti-golfikoondis-on-meeskondlikul-mm-il-avapaeva-jarel-jagatud-36-kohal | Kolmapäeval algasid Pariisi lähedal meeskondlikud maailmameistrivõistlused golfis ning Eesti koondis paikneb pärast avapäeva jagatud 36. positsioonil koos Bulgaaria, Tšiili, Lõuna-Korea ja Tai meeskondadega. |
Paide kodustaadionil toimunud kohtumises oli mängu jooksul pall rohkem Paide käes ning neil oli ka rohkem võimalusi väravat lüüa, kuid ei suudetud siiski ühtegi neist ära realiseerida.
80. minutil oli Levadial ehk mängu üks parimaid hetki, kui Zakaria Beglarishvili lõi karistuslöögist palli latti.
84. minutil jäi Levadia ühe mehega vähemusse, kuna nende kaitsemängija Milan Mitrovic teenis mängus teise kollase kaardi ning oli sunnitud väljakult lahkuma.
Tabelis paikneb Levadia endiselt teisel kohal 65 punktiga. Paide on 44 punktiga neljandal kohal, olles pidanud ühe mängu vähem. | Suurte heitluses mängisid Paide ja Levadia väravateta viiki | https://sport.err.ee/1608701041/suurte-heitluses-mangisid-paide-ja-levadia-varavateta-viiki | Eesti jalgpalli Premium liiga 26. vooru kohtumises läksid vastamisi Paide Linnameeskond ja Tallinna FCI Levadia. Mäng lõppes 0:0 viigiga. |
Belgia proovib avalikes hoonetes elektritarbimist kärpida. Samuti tegi valitsus ettepaneku maksustada rohkem energiafirmade kasumit, vahendas Reuters.
Belgia peaminister Alexander De Croo ütles, et avalikes hoonetes piiratakse kütmist 19 kraadini. Samuti piiratakse kliimaseadmete kasutamist. Büroode ja monumentide valgustus lülitatakse välja kell 19.
Samuti otsustas Belgia pikendada vähendatud käibemaksu elektrienergiale kuni 2023. aasta esimese kvartali lõpuni.
Energia säästmise meetmed kehtivad juba paljudes Euroopa riikides. Hispaanias ei tohi avalikes hoonetes, kaubanduskeskustes, raudtee- ja lennujaamades, kauplustes ning toitlustusasutustes kütteseade olla reguleeritud kõrgemale kui 19 kraadi. Sarnased meetmed kehtivad ka Saksamaal. Hannoveri linn lülitas isegi avalikes hoonetes sooja vee välja. | Belgia piirab avalikes hoonetes kütmist kuni 19 kraadini | https://www.err.ee/1608701044/belgia-piirab-avalikes-hoonetes-kutmist-kuni-19-kraadini | Belgia valitsus teatas kolmapäeval meetmetest, et võidelda kiiresti tõusvate energiahindadega. Sealhulgas piirab valitsus avalikes hoonetes kütmist vaid 19 kraadini. |
RedBird on Ameerika Ühendriikide vaadatuima piirkondliku spordivõrgustiku Yankees Entertainment Sports Networki kaasomanik.
Kokkuleppe raames saab pesapallimeeskonna New York Yankeesi omanik Yankee Global Enterprises Milani klubis vähemusosaluse.
RedBirdi asutaja Gerry Cardinale ütles, et investeerimisfirma partnerlus New York Yankeesiga aitab neil "laiendada fännide ulatust ja ärivõimalusi kogu maailmas".
Ta lisas: "Meie nägemus Milanist on selge: toetame oma andekaid mängijaid, treenereid ja personali, et nad suudaksid väljakul edu saavutada ja võimaldame meie fännidel selle ajaloolise klubi erakordsetest kogemustest osa saada."
"Püüame kasutada oma ülemaailmset spordi- ja meediavõrgustikku, analüütilisi teadmisi, spordistaadioni arendustegevuse tulemusi ja külalislahkust, et saavutada üks eesmärk - säilitada Milani koht Euroopa ja maailma jalgpalli tipus."
Kui juunis AC Milani tehingus kokku lepiti, kinnitati, et Elliott Advisors, kes võttis klubi neli aastat tagasi Hiina ärimehelt Li Yonghongilt üle, säilitab vähemusosaluse ja kohad juhatuses. | USA investeerimisfirma ostis rohkem kui miljardi euro eest Serie A klubi | https://sport.err.ee/1608700996/usa-investeerimisfirma-ostis-rohkem-kui-miljardi-euro-eest-serie-a-klubi | Ameerika investeerimisfirma RedBird Capital ostis 1,2 miljardi euro eest Serie A klubi AC Milani. |
Kohtumisel lepiti kokku, et Euroopa Liit lõpetab viisalihtsustuslepingu Venemaaga, kuid Reinsalu sõnul pole see Eesti jaoks piisav samm.
"Kutsusin kohtumisel üles suurendama Euroopa julgeoleku nimel kaitseabi Ukrainale, aga samas ka piirama Venemaa kodanikele võimalust tulla ja ükskõikselt nautida neid vabadusi, mida demokraatlik Euroopa pakub, samal ajal kui Ukrainas surevad süütud inimesed. See on meie moraalne kohustus," ütles ta.
"Kuni me ei ole Euroopa Liidu tasemel jõudnud üksmeelele, kuidas piirata Venemaa kodanike sisenemist Euroopa Liitu, kaaluvad Eesti ja teised Venemaa ning Valgevenega piiri jagavad riigid viisakeelu kehtestamist riiklikul tasandil või Euroopa Liidu viisadega Vene kodanike piiriületuste piiramist," lisas Reinsalu.
Reinsalu ütles ERR-ile, et viisakeelu kehtestamine on pigem päevade küsimus.
"Neljapäeval informeerin meie valitsust, mis kohtumisel juhtus. Me leppisime kokku, et ametnikud vahetavad infot, sest on rida tehnilisi küsimus. Kui küsida, kas tegu on kuudega, siis minu vaates kindlasti mitte, see on päevade küsimus, mitme päeva küsimus. Loomulikult on mõistlik teha seda riikide koostöös," lausus Reinsalu.
Reinsalu tõi välja, et viimase kuue kuuga on Euroopa Liitu sisenenud 1,1 miljonit Vene kodanikku ja neist ligi 300 000 on tulnud Eesti kaudu.
"Õiguslik alus (viisakeeluks) on olemas ja üksi riik seda ei vastustanud. Osa riike möönis, et meie tegevus on legitiimne, arvestades seda massi, mis on hakanud liikuma Euroopa Liitu meie regiooni kaudu või meie regiooni," lausus ta.
Reinsalu sõnul on tegu moraalse probleemiga, kui sõjapõgenikest ukrainlased peavad Euroopas teenindama Vene turiste.
Reinsalu märkis, et Eesti uksed jäävad jätkuvalt avatuks Eestisse humanitaarkaalutlustel saabuvatele Venemaa kodanikele ning opositsiooniliikmetele ja dissidentidele.
Reinsalu sõnul valitses üldine arusaam, et Euroopa Komisjonile antakse suunis asuda analüüsima, kuidas käsitleda Venemaa kodanikele juba välja antud viisasid. Praegu on taolisi viisasid 12 miljonit.
Euroopa Liitu ja Schengeni alasse sisenenud Vene kodanike arvu märkimisväärse suurenemise ja sellest tuleneva julgeolekuohu kohta tegid Eesti, Läti, Leedu ja Poola välisminister mitteametlikul kohtumisel ühisavalduse. | Eesti kaalub EL-i viisadega Vene kodanike riiki sisenemise piiramist | https://www.err.ee/1608700939/eesti-kaalub-el-i-viisadega-vene-kodanike-riiki-sisenemise-piiramist | Kuivõrd Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel ei suutnud liikmesriigid kokku leppida üldises viisakeelus Vene kodanikele, kaalub Eesti koos teiste Balti riikide ja Poolaga ELi viisadega Vene kodanike riiki sisenemise piiramist, ütles välisminister Urmas Reinsalu. |
Kolmapäevane 191,2 km pikkune etapp kujunes sprinterite päevaks. Sõidu algfaasis sõitsid teistel eest ära kolm ratturit, kelleks olid Jetse Bol (Burgos-BH)l, Joan Bou Company (Euskaltel-Euskadi) ja Vojtech Repa (Equipo Kern Pharma).
52 km enne lõppu sõitis Bol kahelt konkurendilt eest ära. Peagi püüdis peagrupp Bou Company ja Repa kinni. Ei läinud kaua, kui püüti ka Bol kinni ning oli selge, et rohkem kedagi eest ära ei lasta ja võitja selgitatakse grupifinišiga.
Finišisirgel näitas kõige kiiremat jalga austraallane Groves, kes lõpetas teiseks jäänud Danny van Poppeli (Bora-Hansgrohe) ning kolmanda koha saanud Tim Merlieri (Alpecin-Deceunick) ees. Päeva eeldatav favoriit Mads Pedersen (Trek-Segafredo) lõpetas viiendana.
Nimelt sõitis Groves ka maikuus toimunud Tour of Estonial, kus ta jäi üldarvestuses kolmandaks. Teise koha sai Norman Vahtra. Tuuri teisel etapil sõideti Tallinnast Tartusse, mille võitis Madis Mihkels, edestades sprindifinišis just Grovesi.
Hispaania velotuuri üldarvestuse liidrite hulgas muutusi ei toimunud. Remco Evenepoel (Quick-Step Alpha Vinyl) jätkab liidrisärgis. Primoz Roglic (Jumbo-Visma) hoiab teist kohta, kaotades Evenepoelile kahe minuti ja 41 sekundiga. Enric Mas (Team Movistar) on kolmas, kaotades üldliidrile kolme minuti ja kolme sekundiga. | Tour of Estonial etapivõiduta jäänud austraallane võidutses Vueltal | https://sport.err.ee/1608701008/tour-of-estonial-etapivoiduta-jaanud-austraallane-voidutses-vueltal | Kolmapäeval, 31. augustil toimunud Hispaania velotuuri 11.etapi (ElPozo Alimentacion - Cabo de Gata; 191,2 km) võitis austraallane Kaden Groves (Team BikeExchange-Jayco), kelle jaoks oli tegu esimese suurtuuri etapivõiduga. Groves sõitis maikuus ka Tour of Estonial, kus ei õnnestunud tal etapivõitu saada. |
Majandusministeeriumi ametnikud pöördusid kevadel BfV poole. Nad olid mures ametnike väidetava venemeelse hoiaku pärast, mis oli seotud energiafirma Uniper päästeabiga ja Gazprom Germania sundvõõrandamisega, teatas Die Zeit.
BfV uuris ametnike tausta, isiklikke sidemeid ning pole leidnud kindlaid tõendeid luuramise või korruptsiooni kohta, vahendas Die Zeit.
Majandusministeerium teatas, et hoiab BfV-ga tihedat kontakti, kuna ministeeriumi töö on energiajulgeoleku eest vastutamise tõttu erilise tähelepanu all.
"Uus valitsus on põhjalikult üle vaadanud eelmise valitsuse Venemaa-sõbraliku poliitika," ütles majandusministeeriumi pressiesindaja.
"Kõik uue administratsiooni jõupingutused on suunatud sõltuvuse vähendamisele Venemaa gaasist, seda poliitikat rakendatakse rangelt," lisas pressiesindaja. | Zeit: Berliin kahtlustab, et kaks Saksa ametnikku luurasid Venemaa heaks | https://www.err.ee/1608700990/zeit-berliin-kahtlustab-et-kaks-saksa-ametnikku-luurasid-venemaa-heaks | Saksamaa ajalehe Die Zeit teatel palus majandusministeerium sisejulgeolekuametil (BfV) uurida kahte kõrget ametnikku, kuna ministeerium muretseb nende võimalike Vene-sidemete pärast. |
Bora-Hansgrohe loodab selle koostööga vähendada lõhet juunioride ja World Touri meeskonna vahel ehk teisisõnu loodetakse, et nii ei peaks kuni 19-aastased ratturid astuma liiga suurt sammu profimaailmas ja saaksid esmalt jalad paremini alla kuni 23-aastaste ratturite seltskonnas.
"Team Auto Ederil ja Bora-Hansgrohel on kogemus olemas, kuidas ratturid otse järelkasvumeeskonnast Word Touri üle tulid ja see katse läks kindlasti korda, kuid peame mõistma, et mitte iga noor ei ole valmis seda sammu astuma," selgitas Bora-Hansgrohe meeskonnajuht Ralph Denk. "Paljud juuniorid peavad näiteks alles kooliteed lõpetama. Kuna meil omal U-23 tiimi pole, siis see tähendas lünka meie süsteemis, mispärast sõlmisimegi partnerlepingud Lotto Kern-Hausi ja Tirol KTM Cycling Development Teamiga. Edaspidi saavad meie juuniorid teha vahemaandumise seal koos tugeva rahvusvahelise võistluskalendriga. Seal on neil rohkem aega areneda ja seejärel on neil võimalus uuesti meiega liituda."
Esimesed kaks sõitjat, kes Lotto Kern-Hausi meeskonnaga liituvad, on Romet Pajur ja valitsev Euroopa temposõidu meister Mathieu Kockelmann. | Pajur sõlmis kaheaastase lepingu Saksamaa meeskonnaga | https://sport.err.ee/1608700885/pajur-solmis-kaheaastase-lepingu-saksamaa-meeskonnaga | Saksamaa kuni 23-aastaste ratturite meeskond Lotto Kern-Haus hakkab koostööd tegema Wolrd Touri tiimi Bora-Hansgrohega. 2023. ja 2024. aastal liituvad meeskonnaga kaks Team Auto Ederisse kuuluvat andekat ratturit Romet Pajur ja Mathieu Kockelmann. |
"Jah, on plaanis paigaldada tank T-34. See on täpne koopia tankist, mille Eesti võimud Narvas lammutasid. Ehk siis üks ühele. Sama värvi. Monument paigaldatakse 11. septembril. Siis tuleb pidulik avamine," ütles ERR-ile Jaanilinna piirkonna juht Viktor Karpenko.
Karpenko sõnul tuleb tank Eesti piiri juurde. "Selle pjedestaal on kahe meetri kõrgune. Kahjuks ei andnud Eesti meile ei pronkssõdurit ega tanki, seetõttu otsustasime koopia paigaldada," väitis Karpenko.
Jaanilinna võimud ootavad, et 11. septembril tuleb Narvast kohale külalisi. "Paljudel narvalastel on väga kahju, et Suure Isamaasõja hukkunute jaoks püsitatud mälestus on rikutud," ütles Karpenko.
Päris Narva punatank on praegu Viimsis asuvas Eesti sõjamuuseumis. | Venemaa paigaldab Jaanilinna Narva punatanki koopia | https://www.err.ee/1608700978/venemaa-paigaldab-jaanilinna-narva-punatanki-koopia | Venemaa paigaldab 11. septembriks Jaanilinna Narva punatanki täpse koopia. Tank hakkab paiknema Eesti piiri lähedal. |
Singhateh liitus Paidega jaanuaris Linnameeskonna partnerklubist Real de Banjulist ning lõi Premium liigas 21 mänguga üheksa väravat. Klubi jaoks ajalooliselt edukaks kujunenud UEFA konverentsiliiga tänavustes eelringides skooris ta kuues mängus kahel korral. Koduses esiliigas jäi gambialase saldoks 10 mänguga 13 väravat.
Tšehhist Eestisse saadetud hüvastijätusõnumis lausus Singhateh, et jääb tänuga meenutama sooja vastuvõttu ning erilisi hetki Eestis. "Karikavõit Paidega on miski, mida jään alatiseks endaga kandma. Samuti olen tänulik klubile, et sain võimaluse mängida konverentsiliigas väga tugevate Euroopa klubide vastu," kirjutas ta.
"Tahan öelda siirad tänusõnad klubi juhtkonnale, treeneritele ja meeskonnakaaslastele, kes tegid minust parema mängija ning aitasid mul kohaneda. Jään kindlasti Paidele kaasa elama ja loodan, et meeskond saab järgmisel aastal taas edukat eurosuve nautida. Aitäh ka teile, fännid, teie toe eest ajal, mil olin Paides," lisas Singhateh.
Linnameeskonna spordidirektor Gert Kams ütles, et Singhatehi skautides sai kiiresti selgeks, et temas on midagi erilist. "Tal olid kõik eeldused olemas, vaja oli vaid õiget kohta esimeste tõsisemate sammude tegemiseks," nentis Kams. "Ta kohanes meil kiiresti, õppis, arenes, ootas oma hetke ja seetõttu võiks tema lugu olla eeskujuks paljudele noormängijatele."
Ülemineku tagamaid valgustades tõdes Kams, et Praha Slavia sportlik projekt seisab äärmiselt tugevatel alustel. "Samuti oli neil tõsine plaan ja väga kindel huvi Singha endale saada ning ka klubi professionaalsuse standardid näiteks asjaajamises olid ääretult kõrged."
Kamsile valmistab rõõmu ka see, et Singhateh ei ole kaugeltki esimene Paide Linnameeskonda toodud noor välismängija, kes siit kiiresti edasi müüdud. "See näitab, et suudame oma strateegiast lähtuvalt selliseid käike teha. Rõõmustamiseks annab põhjust seegi, et Euroopa klubid meie tegemistel silma peal hoiavad ja mängijatest huvituvad," lausus ta. "Singha vastu oli mitmelt poolt väga suur huvi läbi terve suve ning nüüd on ta Praha Slavia mängija," lisas Kams.
Praha Slavia on 13 korda tulnud Tšehhoslovakkia ning seitsmel korral Tšehhi meistriks. Kokku üheksal korral on võidetud kodused karikavõistlused. Mullu lõpetas Slavia Tšehhi meistrisarja hõbedasel teisel kohal. Tänavuse konverentsiliiga eelringidest purjetas Praha Slavia läbi võidukalt ning jõudis konverentsiliiga alagrupiturniirile. Viimase nelja aasta jooksul on Praha Slavia jõudnud eurosarjades kolmel korral välja veerandfinaali (2019. ja 2021. aastal Euroopa liigas, tänavu kevadel aga UEFA konverentsiliigas). Praeguseks mängitud viie vooru järel koduses Fortuna Ligas on Slavia aga tabeli liider nelja võidu ja ühe kaotusega. | Tšehhi suurklubi ostis Paide mängumehe Singhatehi | https://sport.err.ee/1608700972/tsehhi-suurklubi-ostis-paide-mangumehe-singhatehi | Tšehhi tippklubi Praha Slavia omandas Paide Linnameeskonnalt 18-aastase Gambia ründaja Ebrima Singhatehi mängijaõigused. |
Kitarrist Krzysztof Drabikowski anonüümne projekt Batushka viib oma kuulaja antiorodoksse jutluse sisse, kus ekstreemvokaalid on segatud munkade lauluga muistses slaavi keeles.
Bändi olek, keelte ja koori kasutamine ning siiamaani teadmata koosseis tekitasid black metal 'i maailmas omamoodi revolutsiooni ja on toonud neile suure jälgijaskonna.
Oma viimasel albumil "Панихида" võtab Batushka ette õigeusklikku leinatalituse jumalateotavast perspektiivist.
Kontsert toimub rokiklubis Tapper 2. septembril. | Venemaal keelatudblack metal'i bänd Batushka esineb Eestis | https://kultuur.err.ee/1608700936/venemaal-keelatud-black-metal-i-band-batushka-esineb-eestis | Reedel, 2. septembril esineb rokiklubis Tapper Poola black metal 'i bänd Batushka, kes on Venemaal õigeusuaktivistide poolt keelatud. |
Kogu Loebi tiitlivõitmise ajal aastatel 2004–2012, võistles ta otse Wilsoni M-Spordi meeskonna vastu. Kuigi Ford võitis tootjate meistritiitli aastatel 2006 ja 2007, ei võitnud ta sõitjate tiitlit, kui Loeb aktiivselt võistles.
Kuid Loeb meelitati tänavu uue hübriidralli 1 ajastu algul tagasi WRC-sse, võites hooaja avaetapi Monte Carlo ralli oma M-Spordi debüüdil.
"Ma hindan nüüd väga seda, miks me talle üheksa meistritiitlit kaotasime," ütles Wilson DirtFishile.
"Peate mõtlema, et kui me temaga sellel tasemel võistlesime, oli ta 30. eluaastates. Nüüd on ta 48-aastane ja teeb seda siiani," lisas Wilson.
"Nüüd temaga koos töötades mõistan, kui hea ta on ja ta on 10 aastat vanem, kui ta oli meistritiitleid võites," kommenteeris Wilson.
Küsimusele, kas Loeb nautis tagasitulekut piisavalt, et 2023. aastal rohkematel etappidel sõita, tunnistas Wilson, et seda on veel "vara öelda", kuid vastas: "Pole saladus, et tahaksin proovida ja leida viisi, kuidas teda rohkematele etappidele sõitma saada."
"Kindlasti ei taha ta tervet meistritiitlit teha," jätkas Wilson. "Loodetavasti saame ta kasvõi mõningateks etappideks," sõnas Wilson. | M-Sport soovib, et Loeb teeks nendega kaasa kogu järgmise hooaja | https://sport.err.ee/1608700945/m-sport-soovib-et-loeb-teeks-nendega-kaasa-kogu-jargmise-hooaja | M-Spordi juht Malcolm Wilson tahab, et üheksakordne WRC maailmameister Sebastien Loeb teeks nendega kaasa kogu järgmise ralli hooaja, kuid arvab, et tõenäoliselt sõidab Loeb siiski üksikutel etappidel. |
Marran alustab RMK juhina tööd 1. novembril ning tema ametiaeg kestab viis aastat.
RMK juhatuse esimeheks kandideeris 18 inimest, kellest personalifirma Fontes valis kolm kõige tugevamat kandidaati kolmandasse vooru, kust RMK nõukogu omakorda valis juhatuse esimeheks Marrani.
1. novembrist lõppevad kogu senise juhatuse volitused ning Marran peab juhatusse leidma uued liikmed, ütles RMK nõukogu esimees Randel Länts.
Länts ütles ERR-ile, et RMK otsis juhiks inimest, kellel oleks visioon, kuidas viia ellu ühiskonnas tekkinud uuenenud ootused, ning et Marran osutus selles osas parimaks valikuks.
"Ootused, mis ühiskonnas on tekkinud: metsadebatt, rohepööre, et on tähelepanu kliimal ja looduskaitsel. Sellest tulenevalt peab ka RMK oma ootusi muutma. Ja uuenenud ootuste läbiviimiseks pidasime parimaks Marrani kandidatuuri ja tema arusaamu sellest, kuidas neid uuenenud ootusi rakendada," lausus Länts.
Marrani ametisse kinnitamist arutas RMK nõukogu ka eelmisel nädalal, kuid siis ei tehtud otsust kinnitada Marran RMK juhiks. Länts ütles siis ERR-ile, et uue juhi isikuga olid kõik nõukogu liikmed nõus.
Marran on 2016. aastast alates välisluureameti peadirektor ning praegu käib tal teine ametiaeg. Tänavu augustis teatas RMK ootamatult, et alustab läbirääkimisi juhatuse esimehe ametikohale Marraniga, kelle ametiaeg välisluureameti juhina lõppenuks kolme aasta pärast.
Marran ise on öelnud üllatava karjääripöörde kohta, et talle jäi paar kuud tagasi silma huvitav töökuulutus, kus otsiti RMK-le juhatuse esimeest. "Minu arvates on RMK väga suure missiooniga asutus, ja see panigi mind mõtlema ja tegema otsust kandideerimiseks. Mulle mõnevõrra üllatuslikult valiti mind sellele ametikohale," lausus ta.
RMK praeguse juhi Aigar Kallase volitused lõppevad 31. oktoobril, Marran asub ametisse järgmisel päeval.
Välisluureameti uue peadirektori nimetab ametisse kaitseministri ettepanekul valitsus, kuulates ära riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni arvamuse. Kaitseminister Hanno Pevkur on öelnud, et välisluuret ei saa jätta juhita isegi üheks päevaks, mistõttu peab välisuureamet saama uue juhi kohe, kui Marrani ametiaeg lõppeb.
Mikk Marrani tööd välisluureameti juhina ning tippametnike valimist kõrgetele ametikohtadele kritiseeris arvamusloos kaitseministeeriumi endine asekantsler Meelis Oidsalu, kes väitis, et Eesti tippametnikel on oma sisering, kus jagatakse ümber hästitasustatud ametikohti. | RMK nõukogu määras Mikk Marrani RMK juhatuse esimeheks | https://www.err.ee/1608700876/rmk-noukogu-maaras-mikk-marrani-rmk-juhatuse-esimeheks | Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) nõukogu otsustas kolmapäeval valida uueks juhatuse esimeheks senise välisluureameti peadirektori Mikk Marrani. |
Majandusminister Robert Habeck ütles, et firmad on viimastel kuudel teinud palju tööd, et vähendada oma gaasitarbimist. Firmad kasutavad alternatiivseid energiaallikaid ja vähendavad tootmistegevust.
Habecki sõnul on mõned ettevõtted oma tootmise täielikult peatanud. Tema sõnul on see areng murettekitav, vahendas Financial Times.
"See pole hea uudis. See võib tähendada, et kõnealused tööstusharud ei koge ümberstruktureerimist, vaid kogevad murdumist, mis toimub tohutu surve all," ütles Habeck.
Habecki sõnul mõjutab gaasihindade tõus kõiki ettevõtteid. "Kui energia on ärimudeli oluline osa, kogevad firmad kitsikust," ütles Habeck.
Habecki sõnul põhines Saksamaa tootmise ärimudel Venemaa gaasil, mis oli odavam, kui teistest piirkondadest pärit gaas. "See konkurentsieelis ei tule niipea tagasi, kui see üldse peaks kunagi tagasi tulema," ütles Habeck.
Saksamaa tähtsaima ärilobigrupi BDI juht Siegfried Russwurm hoiatas hiljuti, et paljud ettevõtted peavad tootmise lõpetama, kuna "tulud ja kulud ei sobi enam kokku".
Russwurmi sõnul ei mõjuta Saksamaa tööstust mitte ainult energiahindade tõus. Tema sõnul mõjutavad tööstust veel USA agressiivne rahapoliitika ja Hiina majanduskasvu aeglustumine. Hiina on Saksamaa üks suurimaid eksporditurge. | FT: Saksa tööstusfirmad vähendavad tootmistegevust | https://www.err.ee/1608700957/ft-saksa-toostusfirmad-vahendavad-tootmistegevust | Ajaleht Financial Times kirjutab, et energiahindade tõusu tõttu vähendavad Saksamaa tööstusfirmad oma tootmistegevust. |
Tartus sündinud Georg Hackenschmidt (1877-1968) on harukordne isik Eesti spordiloos. Olles eelmise sajandi algul maailma üks paremaid maadlejaid spordiala hiilgeaegadel, oli ta rahvusvaheline superstaar, keda imetledes on isegi USA president Theodore Roosevelt öelnud kuulsad sõnad: "Kui ma poleks Ameerika Ühendriikide president, tahaksin ma olla Georg Hackenschmidt."
Kolmapäeval esitleti spordimuuseumis teost, mille aluseks on Hackenschmidti isiklikult kirjapandud inglisekeelsed mälestused. Nii annab raamat ülevaate maadleja noorusajast Tartus, tippatleediks kujunemisest ning elukutselise maadleja seiklustest üle maailma.
Oma kirjades Eesti NSV spordimuuseumi direktorile Olaf Langsepale avaldas legendaarne sportlane omal ajal soovi, et need mälestused jõuaksid Eestisse ning võiks ka siin avaldada. "Hackenschmidti soovi tuleb austada," sõnas spordimuuseumi teadur Kalle Voolaid, kelle eestvedamisel käsikirjalised mälestused eesti keelde tõlgiti ning seejärel toimetati ja raamatuks vormistati.
Voolaidi sõnul on tegemist märgilise sammuga varase Eesti spordiloo talletamisel: ""Need mälestused annavad meile rohkesti uut infot Hackenschmidti elu ja tema kaasaegsete kohta ning avab seni vähe teada taustu olulistest hetkedest maadleja sportlasteel."
Spordimuuseumi juht Siim Randoja rõhutas, et tegemist on ajaloolise hetkega, sest eesti keeles jõuavad avalikkuseni Tartust pärit maailmakuulsa sportlase enda kirja pandud mälestused eelmisest ja üle-eelmisest sajandist.
Esimene raamat kingiti spordimuuseumi poolt sümboolselt Tartu linnapeale Urmas Klaasile, kellel oli hea meel, et ilmunud raamatust saab lugeda 19. sajandi lõpu Tartust maailmakuulsa sportlase silme läbi.
Värskelt ilmunud autobiograafiat saab soetada spordimuuseumi poest ja suurematest raamatupoodidest. | Ilmus raamat eelmise sajandi ühe legendaarseima spordimehe sulest | https://sport.err.ee/1608700915/ilmus-raamat-eelmise-sajandi-uhe-legendaarseima-spordimehe-sulest | Kolmapäeval esitleti spordimuuseumis värsket raamatut "Hack. Maailma parima maadleja lugu", mis on koostatud maailmakuulsa Eesti maadleja Georg Hackenschmidti enam kui 70 aastat tagasi kirja pandud käsikirjalistest mälestustest. |
K"Kui "June" ja "July" õhkavad suvisest kergusest, siis "August" annab märku sügise tulekust. Kuidas edasi? Mis päriselt loeb? Mille järgi meid kunagi meenutatakse? "August" küsib, mis valikuid sa oma elus teed, aga vastuse peab igaüks enda sees ise leidma," selgitas Vask.
"Augusti meeleolu leidsin klaverilt – need sumepimedas öös tammuvad akordid," selgitas Maaker loo idee sündi.
"Hing täis suvekirjusid mälestusi, vaatavad silmad läbi tumedate puuvõrade tähtedest kumava taeva poole ja jalad astuvad kord kartlikult seisatades, siis jällegi elevalt rutates ikka edasi. Edasi pimeda sügise sisse ja heleda kevade suunas. On imeline, kuidas Kelly need akordid valas üle kaunilt lookleva meloodia ja augustiküpselt jutustava looga." | Kelly Vask ja Andre Maaker andsid välja singli "August" | https://menu.err.ee/1608700930/kelly-vask-ja-andre-maaker-andsid-valja-singli-august | Laulja-laulukirjutaja Kelly Vask ja Andre Maaker andsid välja selle suve järjekorras kolmanda loo nimega "August". Varasemalt ilmunud kaks lugu on samuti kalendrikuudega tähistatud – "June" ja "July". |
21-aastane Prantsusmaa koondislane Fofana liitus Leicesteriga Prantsusmaa meeskonnast Saint-Etienne'ist 2020. aastal ja on pärast seda mänginud 37 Premier League'i kohtumist.
"Kaks viimast päeva on olnud minu jaoks väga tähtsad ja ma olen väga õnnelik," sõnas Fofana.
"Tegin täna hommikul meeskonnaga trenni ja see on minu jaoks unistus. Olen väga põnevil, et saan hakata mängima fännide ja klubi heaks," lisas Fofana.
"Ma olen siin, et võita trofeesid – Meistrite liiga, Premier League, FA Cup, Carabao Cup.Tulin siia võitma ja klubi on loodud karikate võitmiseks, nii et ma olen siin, et seda saavutada," kommenteeris Fofana.
Isegi lisatasude korral ei ületa 21-aastase mängija tehing 80 miljonit naela (umbes 92 miljonit eurot), mille Manchester United maksis Leicesterile Harry Maguire'i eest 2019. aastal, mis on kaitsjate maailmarekord.
Chelsea esimees Todd Boehly ütles: "Wesley on väga paljulubav kaitsja, kes on juba noorena oma kvaliteeti Premier League'is tõestanud. Meil on hea meel, et suutsime tuua Chelseasse ühe Euroopa põnevaima talendi."
"Kahju on temast ilma jääda, kuid soovin Wesley Fofanale edu," postitas endine Leicesteri ründaja Gary Lineker sotsiaalmeediasse.
"Iga mängija tahab mängida jalgpalli Meistrite liigas, nii et see on mõistetav," lisas Lineker. | Chelsea tugevdas kaitseliini 81 miljoni euro eest | https://sport.err.ee/1608700921/chelsea-tugevdas-kaitseliini-81-miljoni-euro-eest | Londoni Chelsea jalgpalliklubi tugevdas oma ridasid, ostes Leicester Cityst 81 miljoni euro eest prantslasest kaitsja Wesley Fofana. |
27-aastane Allen läbis 110 m tõkkejooksu kõigi aegade paremuselt kolmanda ajaga ning liitus seejärel juulis Eaglesiga, olles viimati Ameerika jalgpalli harrastanud 2016. aastal.
NFL-i meeskonnad pidid hooaja alguseks vähendama oma koosseisu 53 mängijani, kuid Allen ei pääsenud nende hulka.
Väidetavalt kavatseb klubi ta oma treeningmeeskonda tagasi tuua, kui mõni teine meeskond teda endale ei kavatse võtta.
Allen mängis Ameerika jalgpalli Oregoni ülikoolis, kuid lõpetas selle spordialaga tegelemise kuus aastat tagasi, et keskenduda kergejõustikule.
Ta on jooksnud kahes olümpiafinaalis, saavutades 2016. aasta Rios viienda ja eelmisel aastal Tokyos neljanda koha.
Allen ütles varem oma pakkumise kohta NFL-is mängida: "Mängin nii kaua, kuni tunnen end platsil olles mugavalt ja suudan hästi mängida." | Tõkkesprindi Ameerika jalgpalli vastu vahetanud Allen jäeti tiimist välja | https://sport.err.ee/1608700906/tokkesprindi-ameerika-jalgpalli-vastu-vahetanud-allen-jaeti-tiimist-valja | Ameerika jalgpalliliigas mängiva klubi Philadelphia Eaglesiga lepingu sõlminud Devon Allen ei pääsenud NFL-i hooajaks 53-liikmelisse meeskonda. |
Islandlane läheb Aafrikasse lõvifilmi tegema? Misasja? See võib tunduda täiesti nõder, aga tõepoolest: kümmekond aastat aktiivselt Hollywoodis B-filme teinud Baltasar Kormakur vaatab sel korral krimkadest ja totakatest komöödiatest kõrvale ja paneb hoopis Idris Elba lõviga maadlema. Paberil kõlab see kõik totakalt ning meenutab esmapilgul isegi rämpsu, mida kunagi sai ühe euro eest Maximast DVD-l osta, kuid režissöör on hambad ristis pingutanud, et pigistada sellest žanrikino vähelevinud ning pea alati ebaõnnestunud nurgatagusest maksimum välja.
Mis on lõvifilmide suurimad karid? Noh, pea kõiki neid esitles 2020. aastal ka Eesti kinodesse jõudnud kohutavalt debiilne "Emalõvi" ("Rogue") Megan Foxiga peaosas, milles kiskja nägi välja otsekui esimese kursuse disainitudengi joonistatud. Samuti ei arenenud see lugu kuskile: poolteist tundi sellest, kuidas ööpimeduses ajab sind tagasi itsitama ajavalt ebausutav lõvi ja notib ükshaaval maha jopskitest püssimehi, paneb ikka kiirelt haigutama. Üllataval kombel on ka "Elajas" sama sisutühi. Isa ja kaks tütart lähevad pereprobleemide kiuste Aafrikasse reisile, kus aga verejanuline lõvi nad ootamatult piiramisrõngasse võtab. Ja rohkem polegi, kõik.
"Elajas" ("Beast") Autor/allikas: AP / Scanpix
Ühe hea B-filmi jaoks sellest tegelikult täiesti piisab, lihtsalt režissöör peab oma materjali piisavalt armastama ja selle dünaamiliselt välja mängima. Kormakur tunnetab hästi žanrikino mehhanisme ja suudab ka kogenud vaatajat üllatada: peategelased ei ole superkangelased, vaid lõvi käest pääsemine on kõigiti ebatõenäoline. Isegi Idris Elba, kes enamikes filmides saab vaeva kriimustada, rapitakse "Elajas" vaat et ribadeks. Peab siis ikka võitmatu lõvi olema, kui isegi Elbale ära teeb!
Nali naljaks, kuid "Elaja" tugevus peitub ilmselt mitme aspekti koosmõjus. Ühelt poolt rikkalik võttepaik, kus on nii kohalikke külasid, lagedaid välju kui ka tihedaid savanne, teisalt naiivne, kuid südamlik perekonna lugu, mis aitab tasakaalustada piu-pau action 'it, mis moodustab suurema osa filmist. Tänu sellele meenutab Kormakuri lõvifilm 1980. aastate Hollywoodi kassahitte, mis olid pretensioonitult lapsikud, kuid töötasid sellele vaatamata. No võtke Spielbergi "Lõuad"! Ebanormaalselt lihtne ja skemaatiline linateos, aga samas üks läbi aegade parimaid kassahitte.
"Elajas" ("Beast") Autor/allikas: AP / Scanpix
Sarnaselt "Lõugadele" ei esita ka "Elajas" vaatajale ühtki nõudmist, vaid läheb heas mõttes kategooriasse "kinoelamus kui sõit Ameerika mägedel": mõnda aega on lihtsalt mõnus kulgemine maaliliste vaadetega, aga sekund hiljem pigistad küüned käetugedesse ja surud silmad kinni. Vaatajat raputatakse ja ehmatatakse pisut, aga ka mitte liiga palju, lõpuks on Kormakuri lõvifilm ikkagi küllalt peresõbralik vaatamine. Ei näe ka ainult kurje lõvisid, vaid on ka nummisid suuri kiisusid, kes ei taha inimestele halba.
Seega on ka igati kohane pidada seda pisut pahupidi pööratud steroididel "Lõvikuningaks". Kui Disney originaali puhul hakkavad pereisad ehk lõpuks haigutama, siis antud juhul peaks lõpuni välja vedama küll. Samas loodan väga, et vähemalt lähiaastatel (miks mitte lähema kümne aasta jooksul!) ei pea enam lõvifilme vaatama, sest ega selles žanris midagi ülemäära huvitavat teha pole võimalik ning "Elajas" ammendas suurema osa neist trikkidest, mis üldse võimalikud on.
Ennekõike on aga rõõmustav, et sellist lihtsat B-kino on võimalik kinoekraanidelt vaadata, sest Netflix riisub juba aastaid koore ja surub sellised asjad otse koduekraanidele. Mõneti on see tore, teisalt on suvise kassahiti koht alati olnud just kinosaalis, kust palava ilmaga jahutust saada. Noh, sügis on Eestis vist juba täie hooga kätte jõudnud, seega jahutada enam vaja pole, aga vähemalt saab kinoekraanilt päikest vaadata ja meenutada, et veel nädal tagasi oli see ka meil Eestis täiesti tavaline nähtus! | Arvustus. Steroididel "Lõvikuningas" | https://kultuur.err.ee/1608699766/arvustus-steroididel-lovikuningas | Uus film kinolevis
"Elajas" ("Beast")
Režissöör: Baltasar Kormakur
Osades: Idris Elba, Sharlto Copley, Leah Jeffries, Iyana Halley, Liyabuya Gongo, Martin Munro jt
7/10 |
Miks tuleb Kiisal, Mellistes, Kuimetsas, Virtsus ja veel kümnetes Eesti paikades postiasutused sulgeda?
Väga selgelt on Eestis inimeste käitumisharjumused muutunud. Kirjade saatmine üksteisele on vähenenud kümne aastaga viis korda ja pakkide saatmine on suurenenud kümme korda. Paki saatmine on täna pakiautomaatides tehtud nii lihtsaks, et postkontorite ja postipunktide vajadus on oluliselt kahanenud.
Aga Omniva tunnetab, et me oleme riiklik rahvuslik ettevõte. Me oleme toonud turule personaalse postiteenuse. Ehk kõik inimesed, kes asetsevad juurdepääsupunktist kaugemal kui viis kilomeetrit, saavad endale tasuta koju tellida personaalse postiljoni. Ehk head vanad Rootsi ajad, võiks öelda, tulevad tagasi.
Kas iga suletud postipunkti või postkontori asemele tuleb ka pakiautomaat?
Päris iga koha peale ei tule. Aga Omnival on üle 300 pakiautomaadi. Aasta lõpus saabub veel sadakond. Nii et sisuliselt kõik kohad, kus kohalik omavalitsus või kogukond on avaldanud pakiautomaadi järele soovi, saavad suuresti kaetud.
Aga kas tema täpne asukoht saab olema endise postipunkti või postkontorikoha peal või ligidal? Pigem me ikkagi oleme seal, kus on kõige rohkem elanikke.
Käru kandis Türi vallas suleti postipunkt 2018. aastal. Seal pakiautomaati veel ei ole. Selgitage, mille järgi te valiku teete.
Me mõõdame seda, kui palju jääb konkreetse postkontori, postipunkti või pakiautomaadi teenindusraadiusesse. Me räägimegi suurusjärgus kolmest kuni viiest kilomeetrist, mis võiks olla veel käidav distants, kus ei pea bussi või autoga sõitma.
Need printsiibid näevad ette, et see pakiautomaat, mis tegelikult ei maksa vähe, mis on üle kümne tuhandene investeering, oleks ikkagi ka majanduslikult tasuv. Nii et pakiautomaadid paigaldatakse kohtadesse, kus on elanikke vähemalt 300 ja postkontorid, mis on oluliselt suuremad, seal peaks elanike arv olema 700-900.
Aga kui me vaatame kogu seda võrku, kui palju täna tellitakse e-kauplustest ja e-kanalitest, siis meie võrk pigem laieneb kui kahaneb.
Kas see mõte ongi, et ka postipunktid ja postkontorid tasuks ennast ära?
Jah, omaniku ootus on, et kõik punktid on majanduslikult vähemalt nullis. Ehk nad ei teeni küll suurt kasumit, aga nad ikkagi on majanduslikult tasuvad.
Te juba mainisite seda, et kirja või paki saatmiseks saab endale postiljoni ka koju kutsuda. Kuidas see praktikas käib? Mida peab Käru inimene tegema, kui tahab Eesti teise otsa emale näiteks vilepilli saata?
Omniva telefoninumber on selleks, kus saab kokku leppida aja, millal postiljon koju tuleb. Personaalset postiljoni saab kutsuda kella viieni iga tööpäev.
Aga kui inimene töötab näiteks Kärust mitu kilomeetrit eemal Palukülas ja valmistab talveks ette sealset suusanõlva ja ei saa tööajal kodus olla. Kas nii ei saaks, et postiljon tuleks hoopis Palukülast läbi?
Personaalset postiteenust ei peagi tellima füüsiliselt koju, vaid ikka sinna, kus inimene on.
Missugune teenus koju tuuakse?
Kõik toiminguid, mis on postkontoris. Võib-olla on piiratud nende pakkevahendite või postkaartide või ümbrike hulk, mille vahel valida. Aga valik on kindlasti olemas.
Kas Lasnamäe elanik, kes ei jaksa oma viienda korruse korterist alla minna aga tahab kaarti saata, saab sama teenuse tellida?
Tegelikult tänasel hetkel enamik kliente ongi meil linnades. Kuna linnades on enamik postkontoreid ja postipunkte paigutatud nii, et need asetsevad viie kilomeetri raadiuses, tuleb seal teenuse eest maksta. Ja see on viis eurot ühe visiidi kohta.
Mart Mägi Autor/allikas: ERR/ Anneli Milistver
Ühistranspordi puhul tehakse mingites piirkondades nalja, et kohati on koolilast odavam taksoga vedada kui suurt koolibussi ringile saata. Kas postiteenuse puhul olemegi me nüüd sellesse taksofaasi jõudnud, kus personaalne teenus on odavam?
Suuresti küll, sest kui me vaatame viimaste aegade arengut, siis me näeme seda, et postipunktis käib nädalas võib-olla kaks-kolm inimest. Me peame üleval aga tervet ruumi, maksame kommunaale, mis on suhteliselt kallid. Nii et täna tõesti see sõidukulu inimeseni tema soovitud ajahetkel ja kohas on odavam.
Eesti Posti on aastaid rääkinud, et senine universaalne postiteenus toodab miinust. Kas eesmärk on, et edaspidi universaalsest postiteenusest eraldi ei räägitaks? Et kõik oleks üks pakiautomaatide võrgustik?
Ei, universaalne postiteenus on oluline riiklik teenus, kuidas inimesed saavad suhelda. Nii nagu me täna pöördume tagasi elektri puhul universaalse elektriteenuse suunas, siis postis ei ole mõistlik seda universaalset postiteenust ära kaotada. See vajadus võib tekkida erinevatel ajahetkedel.
Aga postiteenuse laiem reform on ees ootamas. Postiseadus on väga ammu tehtud ja see vajab selgelt ajakohastamist. Ehk ootus on see, et kevadel riigikogu selle menetlusse võtab. Sellele on tähelepanu osutanud nii riigikontroll kui kõik muud erinevad instantsid.
Aga mida see siis võiks kliendi jaoks tähendada?
Alati tasub vaadata nende muutuste puhul, mida on teinud meie naabrid, ennekõike Põhjamaad. Üks muudatus, mida me nägime Soomes paar kuud tagasi, oli see, et Soome Post sai õiguse kanda koju mitte igal päeval nädalas.
Kolm päeva nädalas.
Jah, kolm päeva nädalas. See on nii, kuna mahud on vähenenud ja ühikuhind läheb väga kalliks.
Kirjade kandering ja ajalehtede kandering on ju paljude postiljonide jaoks üks ring.
Sagedasti on üks ring. Maapiirkondades ennekõike me kanname kõik asjad korraga.
Kui kirjade kandepäevi vähendada näiteks nelja päeva peale, ega see ajalehtede kandmise sagedus ei jää ka ju kuue päeva peale nädalas.
Seda on raske öelda. See sõltub sellest, kuidas perioodikat tellitakse. Täna me näeme, et perioodika on järk-järgult liikunud digikanalisse. Eks see langus on olnud selline viis protsenti aastas. Aga kui ta peaks langema oluliselt rohkem, siis tekib kindlasti küsimus nii kirjastajatele kui ka kandjatele, kas kuus päeva on mõistlik.
Väga oluline roll selles küsimuses on hinnaläbirääkimistel kirjastajatega. Ja see hind tõuseb.
Jah. Tõuseb ka kirjastajate jaoks paberi hind. Ja päeva lõpuks otsustab klient, kas ta tellib selle digis või ta tellib paberi peal. Me ei tea täna, kus on see punkt. Hirmud on erinevad, see võib juhtuda aastaga, aga sinna võib veel minna viis aastat. Tänasel hetkel Omniva vaates me selgelt näeme, et vähemalt lähitulevikus kandepäev ei vähene.
Kas teil on paika panna mingisugune number, kui palju raha õnnestub aastas kokku hoida, kui reform tehtud saab? Ehk kui hulk postkontoreid on suletud, automaatide võrk laiendatud ja personaalse kirjakandja teenus tööle saadud.
Universaalne postiteenus toob meile igal aastal kahjumit ca kaks ja pool miljonit eurot. Efektiivsusmeetmete rakendamine võtab muidugi ka oma aja ja sellega on omad kulutused. Aga me näeme, et me suudame vähendada seda kahjumit umbes miljoni euro ulatuses. | Omniva sulgeb sügisel üle 70 postiasutuse | https://www.err.ee/1608700903/omniva-sulgeb-sugisel-ule-70-postiasutuse | Esimeseks novembriks jääb 256 postkontorist ja postipunktist alles 182. Kokku hoitakse ligi miljon eurot. Omniva juhatuse esimehe Mart Mägi sõnul asendavad eraldi asutusi pakiautomaadid ja võimalus kirjakandja endale koju kutsuda. |
Rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind oli kolmapäeval 96 dollarit barreli kohta. USA-s kaubeldava nafta WTI hind on 89,45 dollarit barreli kohta.
"Toornafta ja naftasaaduste tarbimine pole enamikus maailma paikades vastanud ootustele," ütles finantsfirma Marex analüütik Georgi Slavov.
"USA föderaalreserv ja Euroopa Keskpank plaanivad järgmisel kuul intressimäärasid tõsta, tõenäoliselt vähemalt 0,75 protsendi võrra. See mõjutab aktsiaturgu ja nafta hinda," ütles finantsfirma PVM Oil Associates analüütik Tamas Varga.
Liibüas ja Iraagis puhkesid viimaste päevade jooksul jälle rahutused. Siiski pole rahutused mõlema riigi naftatootmist esialgu mõjutanud, vahendas Bloomberg.
Hiina majanduskasvu aeglustumine mõjutab ka globaalset naftatarbimist. Hiina on maailma suurim toornafta importija. Riik tarbib umbes 15 protsenti maailma naftast. Hiina jätkab karmi koroonapoliitikat, riigi majandust räsivad veel kinnisvarakriis ja elektripuudus. | Nafta hind langes kolmapäeval kolm protsenti | https://www.err.ee/1608700900/nafta-hind-langes-kolmapaeval-kolm-protsenti | Nafta hind langes kolmapäeval järsult, kuna maailmas väheneb nõudlus toornafta järele. Brenti hind langes kolmapäeval umbes kolm protsenti. |
Üksikmängus alistas Adamson kõik vastased kahes setis, loovutades viies mängus kokku vaid 14 geimi. Finaalis sai Eesti tüdruk 6:4, 6:0 jagu Kara Fronekist (Austria).
Paarismängus oligi Adamsoni partneriks Fronek ja sel juhul üsna loogiline, et nad ka koos kõik vastased alistasid. Kolm esimest võitu olid väga ühepoolsed, aga finaalis oli vähemalt esimene sett tasavägine, kui Adamson/Fronek alistasid Zoe Handzo (Slovakkia) ja Kristyna Prikrylova (Tšehhi) 7:6, 6:1. | Noor Eesti tennisist võitis Poolas 1. kategooria turniiri | https://sport.err.ee/1608700888/noor-eesti-tennisist-voitis-poolas-1-kategooria-turniiri | Fredi Vöörmani tenniseakadeemia noormängija Nora Olivia Adamson tegi senise mängukarjääri parima tulemuse Poolas U-12 1. kategooria turniiril Krakow Cup 2022, kus ta võitis nii üksik- kui ka paarismängu. |
Jaak Kangilaski sündis 1939. aastal Viljandis, vahetult Teise maailmasõja alguse künnil. 1958. aastal lõpetas ta Nõmme 10. Keskkooli ning asus samal aastal õppima Tartu Riiklikku ülikooli ajalugu ja kunstiajalugu. Stuudiumi lõpetades jätkas Kangilaski kohe aspirantuuris, mille lõpetas 1967. aastal. Õpingute algus langes aega, mida tuntakse Hruštšovi sula nime all ning Emajõe Ateenas toimetas hiljem Eesti kultuurile nii palju andnud noorte intellektuaalide seltskond, sinna kuulus ka Kangilaski. Nagu ta on hiljem tunnistanud, huvitas ka kunst teda eelkõige kui ühiskondlik kultuurifenomen, kui oma keskkonnaga tihedalt põimunud nähtus. Sula-tuultes avaldas Kangilaski 1965. aastal "Loomingus" tähelepanuväärse artikli "Vaidlustest marksistlikus esteetikas", milles demonstreeris NSVL keskustes ikka veel aktuaalse sotsrealistliku vormidoktriini absurdsust, kaitstes arusaama, et kunstnik peab ise saama valida vormi, milles ta oma ajastut peegeldab. 1967. aastal avaldas Kangilaski koos oma onu, kunstnik Ott Kangilaskiga mitme nõukogude Eesti põlvkonna lugemislauale kuulunud "Kunsti kukeaabitsa". See sisaldas esimest sõjajärgset Lääne kunstiajaloo ülevaadet, kuhu oli, mis sest et kahvatute udupiltidega, kaasatud ka 20. sajandi avangard. 1969. aastal kaitses Kangilaski kandidaadiväitekirja teemal "Kunstnikerühmitus "Les Nabis" ja nende osa prantsuse 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse maalikunstis". Toonase (kunsti)ajalookultuuri kontekstis oli teema ikka veel radikaalne, sest kunagi varem polnud eesti nõukogude kunstiajaloolane kaitsnud kraadi sajandivahetuse Lääne kultuuri avangardist, mille kunstikeel polnudki realistlik. Edaspidi sai Kangilaski oma armastatud 20. sajandi kunsti ka originaalis kogeda: näiteks käis ta Kunstnike Liidu grupiga Prantsusmaal ja viibis pikemat aega Norras, mille tulemusena ilmus 1985. aastal raamat "Norra. Maa, rahvas, kunst". Iseendast ENSV kontekstis on Kangilaski kirjutanud "Eesti mõtteloo" sarjas 2000. aastal ilmunud autoriraamatu eessõnas.
1960. aastate lõpul õpetas Kangilaski Tartus ja jäi seda tegema hiljemgi, kui oli juba seotud põhitööga eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, ERKI-s. Kangilaski kui lektori "leivanumber" oli Lääne moodsa kunsti ajalugu, millega ta inspireeris mitut kunstiajaloolaste ja kunstnike põlvkonda. 1988. aastal sai Jaak Kangilaski ERKI professoriks, samas ka kohe teadus- ja õppeprorektoriks ning aastatel 1989–1995 oli ta Eesti Kunstiakadeemia rektor. Nii langes tema õlule ka Eesti Vabariigi haridusreformi alustamine ning EKA õppekorralduse sisu uuendamine. Ise ammutas ta selleks ja oma kunstiajaloo-tööks uusi kogemusi mitmel pool välismaal, oli näiteks ka Fulbrighti stipendiaat New Yorgis. 1995. aastal siirdus Kangilaski taas tööle oma Alma mater'isse, Tartu ülikooli, kus ta oli professor kuni 2005. aastani. Samal ajal oli ta ka TÜ prorektor. Mõlemad Eesti ülikoolid, Tartu ülikool ja EKA, on valinud Kangilaski oma emeriitprofessoriks. See auamet ei tähendanud aga eemalejäämist ülikooli-elust. EKA-s luges Kangilaski oma lemmikkursust "Kunstisotsioloogia" veel paar aastat tagasigi. Samuti oli ta mitmete magistri- ja doktoritööde juhendaja.
Jaak Kangilaski on oma kunstiteadusliku loomingu kohta ise on tunnistanud, et kunsti ja kunstiajaloo tutvustamine on talle alati olnud olulisem tegevusväli kui teaduslik uurimine. Pühendumine laiale auditooriumile avaldub muuhulgas ka selles, et ta on kirjutanud mitu gümnaasiumiastme kunstiajaloo õpikut, mis tänini käibel; aastaid esines ta avalike loengutega paljudel foorumitel. Oma kunstiteaduslike artiklite tuumiku avaldas Kangilaski juba mainitud "Eesti mõtteloo" sarjas. Raamatu pealkiri ütleb palju ära: "Kunstist, Eestist ja eesti kunstist". Kogumikust peegeldab vastu autori mitmekülgsus, sest käsitletud on nii konkreetseid Lääne (avangard)kunstnikke, kunstikultuuri üldisi küsimusi kui ka haridus- ja kultuuripoliitikat. Kohe torkab silma seegi, mis teeb Jaak Kangilaski Eesti kunstiteaduse kontekstis eriliseks: teda huvitas elu lõpuni kunstiteooria ja kunstikultuuri välja teoretiseerimine ning ta oli kaua aega Boris Bernsteini kõrval ainuke, kes tegeles kunstiloomega, paigutades selle avaramasse vaateperspektiivi. Kangilaski on kirjutanud ikonoklasmist, neoavangardist, postmodernismist, postkolonialismist, kunsti rahvuslikkusest, nõukogude-ajastu kunsti periodiseerimisest, nõukogude-aegsest kohanemisest marksismi(de)ga, kunstimaitsest.
Muidugi ei saa minna mööda ka neist kunstiajaloo üldkäsitlustest, mida Jaak Kangilaski kirjutas või mis valmisid tema kaastööl. Oma aja kontekstis olid eriti olulised – ja ka palju diskuteeritavad – 1994 koos Ants Juske ja Reet Varblasega kirjutatud "20. sajandi kunst", 1997. aastal valminud "Üldine kunstiajalugu" ning 1999. aastal koos Sirje Helmega kirjutatud "Lühike eesti kunsti ajalugu". Sellele tööle pani punkti kahes köites avaldatud "Eesti kunsti ajalugu. 6. köide, 1-2 raamat. 1940-1991" (2013, 2016), mille koostaja, toimetaja ja mitme peatüki kirjutaja Kangilaski oli.
Jaak Kangilaski kui kunstiteadlase uurijaperspektiiv – kunst kui sotsiaalkultuuriline nähtus –laienes ka tema ühiskondlikule tegevusele. Ta oli läbi ja lõhki sotsiaaldemokraat, kes osales näiteks ka Tartu linnavolikogu töös kuid panustas ühiskonda ja kultuuri ka kõige laiemal tasandil: aastatel 1996–2007 oli Jaak Kangilaski Eesti UNESCO pärandikomitee esimees; ta oli ka üks kaaskirjutajatest kogumikku "Valge raamat. Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940-1991". "Ühiskondlane" oli Kangilaski ka kunsti- ja kunstiteaduse väljadel, osaledes ja nõu andes paljudes žüriides ja komisjonides, sealjuures oma eriala peamise teadusväljaande "Kunstiteaduslikke Uurimusi" toimetuskolleegiumis. On heameel, et 2021. aastal tunnustas Eesti Vabariik Jaak Kangilaskit oma elutööpreemiaga. Temast maha jääv pärand on suur ja hindamatu. Pole kahtlust, et selle kaudu jääb Jaak Kangilaski meiega veel kauaks; see pärand vajab uurimist ja mõtestamist.
Täna langetame pea ja täname meie seast lahkunud Õpetajat ja Kolleegi.
Eesti Kunstiakadeemia
Tartu Ülikool
Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite ühing
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Kunstimuuseum
Kunstiühing "Pallas"
UNESCO rahvuslik komisjon
Eesti Kunstimuuseumi Sõprade selts
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus | In memoriam professor emeritusJaak Kangilaski | https://kultuur.err.ee/1608700894/in-memoriam-professor-emeritus-jaak-kangilaski | Lahkunud on hinnatud kunstiteadlane, armastatud õppejõud ja tundliku närviga ühiskonnategelane, taastatud Eesti Vabariigi Kunstiakadeemia esimene rektor Jaak Kangilaski (10.12.1939–30.08.2022). Järelhüüdes meenutavad teda kunagised õpilased, kolleegid ja kaasteelised. |
Hiina ja Jaapani mütoloogiast tuntud libarebane on idamaises kultuuriruumis võrdselt armastatud ja kardetud. Näitusel uuritakse, kuidas seda mütoloogilist olendit näevad ja mõistavad inimesed väljaspool idamaist kultuuriruumi.
"Iga kunstnik näeb niigi kõiki maailma nähtusi veidi isemoodi, siin aga tuleb mängu ka kultuuride erinevus. Võib-olla vaataksid hiinlased ja jaapanlased neid pilte muigega, aga loodame, et see on heatahtlik muie," sõnas näituse kuraator Viive Noor.
Näitusel osalevad kunstnikud Selena Leardini, Chaterine Zarip, Octavia Monaco, Anne Linnamägi, Katrin Ehrlich, Maris Siimer, Daniele Costa, Urmas Viik, Jüri Mildeberg, Kadi Kuremaa, Sergio Olivotti, Lena Revenko, Viive Noor, Maarja Vannas, Piret Niinepuu-Kiik, Liis Roden, Andrea Carlisi, Andreja Peklar, Ana Juan, Judith Clay, Hanna Karaleva, Lucia Mrzljak, Eike Ülesoo, Tiina Mirjam Reinsalu, Kelli Kagovere, Kadi Ilves, Elina Sildre, Regina Luuk-Toompere, Ulla Saar ja Annaliisa Bolin.
Näitus "Libarebane. Rebase võlu" on avatud 6. novembrini. | Eesti Rahva Muuseumis avati illustratsiooninäitus "Libarebane. Rebase võlu" | https://kultuur.err.ee/1608700873/eesti-rahva-muuseumis-avati-illustratsiooninaitus-libarebane-rebase-volu | Kolmapäeval avati Eesti Rahva Muuseumi A-fuajees rahvusvaheline illustratsiooninäitus "Libarebane. Rebase võlu". |
Operaili juhatuse esimehe Raul Toomsalu sõnul ei ole Operail sanktsioonide alla kuuluvate naftatoodete impordiks erandit taotlenud ega kavatse seda ka teha.
Ettevõtte teatel deklareeris Operail välisministeeriumi nõudel sanktsioonide kehtestamise hetkeseisuga kehtinud kliendilepingud.
"Operail vedelkütuste ostu ja müügiga ei tegele. Ühtegi Venemaa klienti Operailil ei ole," teatas ettevõte.
Nimekirja sattumise tõttu soovib Operail ministeeriumilt teada, millise dokumendi alusel on Operail impordierandite nimekirjas.
Alexela kontserni juhatuse liige ja tegevjuht Hans Pajoma sõnul ei ole varem Alexela Logistics nime kandnud terminalioperaatori Nord Terminalsi kaudu alates 24. veebruarist liikunud ühtegi tonni Vene päritolu autobensiini, diislikütust ega muid kütuseid Eesti turule vabasse ringlusse deklareeritud ja toodud.
"Nord Terminals ei ole välisministeeriumilt taotlenud erandit Vene naftatoodete impordiga jätkamiseks ega plaani seda ka teha, vaid deklareeris välisministeeriumi nõudel sanktsioonide kehtestamise hetkeseisuga kehtinud kliendilepingud. Nord Terminals täidab kõiki kehtivaid Eesti seadusi ja rahvusvahelisi sanktsioone ning Vene kliente ettevõttel ei ole," teatas Alexela.
Samuti ei ole Alexela teatel teinud teine nimekirjas olev ettevõte Alexela Bunkering alates 24. veebruarist Venemaaga koostööd.
Välisministeeriumi asekantsleri Erki Kodari sõnul kajastab ministeeriumi avaldatud nimekiri Vene naftaimpordile erandi taotlejatest neid, kellel olid tänavu Vene ettevõtetega kehtivad lepingud või tahtlus naftat importida. See, kas ettevõte erandit kasutab või mitte, jääb tema sõnul nende enda otsustada. | Operail ja Alexela nõuavad välisministeeriumilt impordieranditele selgitust | https://www.err.ee/1608700879/operail-ja-alexela-nouavad-valisministeeriumilt-impordieranditele-selgitust | Välisministeeriumi avaldatud naftaimpordiks erandit taotlenud 28 ettevõtte seas välja toodud Operail ja Alexela ei ole enda teatel erandit taotlenud ja ootavad ministeeriumilt selgitust. |
Meeste kreeka-rooma maadluses teevad kaasa Helary Mägisalu (kuni 60 kg, loosimisel kaheksas asetus) ja Ranet Kaljola (kuni 82 kg, loosimisel viies asetus).
Vabamaadluses võistlevad Aimar Andruse (kuni 74 kg) ja Erik Reinbok (kuni 79 kg) ning naistemaadluses Epp Mäe (kuni 76 kg, loosimisel kolmas asetus).
Treeneritena lähevad kaasa Tõnis Naarits, Levi Earl, Ahto Raska, Maksim Molonov ja Aleksei Hapov. | Eestist sõidab maadluse MM-ile viis sportlast | https://sport.err.ee/1608700870/eestist-soidab-maadluse-mm-ile-viis-sportlast | Selgus 10.-18. septembril Belgradis toimuvatele maadluse maailmameistrivõistlustele sõitev Eesti koondis. Kokku kuulub koosseisu viis sportlast. |
Lavastuses käsitletakse Estonia teatri saatust alates 1944. aasta saatuslikust märtsipommitamisest kuni uue teatrihoone avamiseni aastal 1947. Aastaid võis ajakirjanduse vahendusel lugeda sellest perioodist, justkui oleks Estonia hävinud sõjatules, kuid tegelikkuses aga pommitasid Tallinnat Nõukogude Venemaa lennukid. Teatrirahvas jätkas tegevust tollase kino Palace ruumides, kus praegu asub Vene Teater.
Estonia teatri artiste on Varius tutvustanud kaheteistkümnes erinevas lavastuses ning koostööd on tehtud Rahvusooper Estonia solistide ja muusikutega.
Uuslavastuses mängivad Peeter Kaljumäe, Haide Männamäe (Piip ja Tuut Teater) ning estoonlased René Soom, Urmas Põldma ja Katri Juss. Lavastuse autor ja lavastaja on Heidi Sarapuu, kunstnikud Karmo Mende ja Mare Kõrtsini. | Teater Varius tähistab 35. sünnipäeva uuslavastusega Rahvusooper Estoniast | https://kultuur.err.ee/1608700852/teater-varius-tahistab-35-sunnipaeva-uuslavastusega-rahvusooper-estoniast | Teater Varius tähistab oma 35. sünnipäeva uuslavastusega "Tuhast tõusnud teater", mis esietendub 17. oktoobril Vene teatris. |
Linnavalitsus saatis volikogule eelnõu, milles küsitakse luba riigihanke korraldamiseks Emajõe kaldakindlustuse rekonstrueerimiseks, teatas linnavalitsus.
Kaldakindlustuse projekteerimisel on lähtutud TajuRuum OÜ tehtud eskiislahendusest, mille järgi rajatakse Atlantise-esisele alale paralleelselt jõega kahel tasandil liikuda võimaldav jalg- ja jalgrattatee ning kaldapromenaad.
Ehitustööde käigus luuakse kaldapealsele uus nõuetekohane kõnni- ja jalgrattateelõik koos kaldteeühendusega Kaarsillale, mis võimaldab kergliiklejail sujuvalt kulgeda piki Emajõe vasakkallast. Jõekaldale tulevad vaateterrassid, mis langevad jõe suunas istekõrguste astmestikena. Tööde hulka kuulub ka täiendavate tehnovõrkude ja uue valgustuse rajamine.
Promenaadiala eskiis Autor/allikas: TajuRuum OÜ
Ehituse maksumus selgub pärast riigihanke väljakuulutamist.
Emajõe vasakkalda kaldakindlustuse rekonstrueerimise projekti on koostanud OÜ Tinter-Projekt.
Lisaks kaldapromenaadi rajamisele on kavas välja vahetada kaldapiire ka Atlantise hoone ja Rahu silla vahelises lõigus. Olemasolev piire on suurel määral amortiseerunud ning ei vasta tänapäevastele ohutusnõuetele. Samuti on kavas rekonstrueerida ka piirde-äärse kõnnitee betoonkivikate.
Kui volikogult saadakse luba, siis on plaanis kaldapromenaadi ehitushange välja kuulutada tänavu novembris ning ehitustööde eeldatav lõpptähtaeg on 30. november 2023. | Tartu kavandab kesklinna Emajõe kaldale promenaadi | https://www.err.ee/1608700573/tartu-kavandab-kesklinna-emajoe-kaldale-promenaadi | Tartu kavandab Kaarsilla ja Atlantise hoone vahelisele Emajõe kaldale promenaadiala, mis esialgsete plaanide kohaselt peaks valmima juba järgmise aasta lõpuks. |
Kokku on keskvalimiskomisjonile valimisnimekirja esitanud 19 erakonda. Umbes pooled neist võivad pääseda parlamenti, vahendas LSM.
Uuringus osales 1848 Läti kodanikku. Uuringus vaadeldi, millise erakonna või valimisliidu poolt lätlased plaanivad valida. Kõige populaarsem erakond on peaminister Krišjanis Karinši kodupartei, mille toetus on 8,3 protsenti. Juulis oli Karinši partei toetus 8,8 protsenti.
Teisel kohal on koalitsioonipartei Rahvuslik Liit, mille toetus on 7,5 protsenti. Kolmandal kohal on Koosmeel, mille toetus on umbes 6,3 protsenti. Partei on populaarne venekeelsete valijate seas.
Roheliste ja Põllumeeste Liidu toetus on 6,4 protsenti ja erakond Arengu Eest toetus on 5,1 protsenti.
SKDS-i uuringu järgi on Lätis kindla parteilise eelistuseta pea kolmandik riigi valijaskonnast. 14,3 protsenti küsitlusele vastanuist kinnitas, et nad ei kavatse parlamendivalimistel osaleda.
Kindla eelistuseta valijate ja valimistel mitte hääletamist kavatsevate valijate osakaal on alates aprillist kasvanud. | Uuring: Uued erakonnad võivad pääseda Läti parlamenti | https://www.err.ee/1608700834/uuring-uued-erakonnad-voivad-paaseda-lati-parlamenti | Läti uuringufirma SKDS-i värske küsitluse järgi võivad parlamenti pääseda uued erakonnad. Lätis toimuvad parlamendivalimised 1. oktoobril. |
Jaak Allik: tuleb eristada inimest ja tema rolli
Jaak Allik tõi esile Gorbatšovi rolli Nõukogude Liidu lagunemisel suhteliselt väheste ohvritega ning rõhutas, et eristama peab inimese rolli ja tema isiksust.
"Ma saan Mihhail Gorbatšovi kohta öelda ilmselt samade sõnadega, nagu tegi seda eelmisel aastal tuntud läti lavastaja Alvis Hermanis, et Gorbatšov on inimene, kes on peale minu isa – tema rääkis muidugi enda isast – meie elu kõige rohkem mõjutanud ja muidugi positiivses suunas. Sest ta on inimene, kes kindlasti 20. sajandi teise poole maailma muutis kõige rohkem. See maailm, kuhu me sündisime 1980-ndate teisel poolel ja 1990-ndate aasta algul, muutus kardinaalselt nii Eestis kui ka kogu Ida-Euroopas, ja oluliselt ka Lääne-Euroopas," rääkis Allik.
Jaak Allik Autor/allikas: Urmet Kook
"Ta näitas täiesti ootamatult, et ka Venemaal, ka vene rahva hulgas on püüd vabadusele väga tugev. Ja kui puur ümbert ära võtta – ja ta võttis selle ära rahva ümbert, nii füüsiliselt, tehes välismaale pääsemise vabamaks kui muidugi vaimselt, kaotades sisuliselt tsensuuri – toimus selline pööre ka vene rahva teadvuses. Meile andis ta muidugi võimaluse vabaneda ja iseseisvus taastada," jätkas Allik.
"Eestis on Gorbatšovi suhtes nii tol ajal, aga võib-olla ka praegu esitatud süüdistus, et ta oli ikkagi impeeriumimeelne ja tahtis impeeriumi säilitada. Siin ma teatriinimesena saan öelda seda, et isiksus on üks ja roll on teine ning inimene peab oma rolli täitma. Gorbatšovi roll oli ju Nõukogude Liidu säilitamine, kui ta Nõukogude Liidu presidendiks valiti. Ja kui näitleja, kes näiteks "Othello" viimases vaatuses otsustab Desdemonat mitte kägistada, siis me ütleme, et ta ei suuda oma rolli täita. Aga Gorbatšov täitis seda rolli nii, et praktiliselt siiski verd ei valatud, võrreldes näiteks sellega, mis juhtus Jugoslaavias või nüüd ka see, mis praegu toimub Ukrainas," rääkis Allik.
"Ta suutis kurjuse impeeriumi lammutada väga väheste ohvrite hinnaga ja need ohvrid, mis olid, ei ole kindlasti tema südametunnistusel. Ja see, et see oli Venemaal võimalik, annab mulle lootuse, et see on ka tulevikus Venemaal võimalik," lõpetas Allik.
Indrek Toome: ta oli heatahtlik suurmees
Indrek Toome. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Indrek Toome, kes oli aastatel 1988–1990 Eesti NSV valitsusjuht, ütles, et tal oli neil aastatel palju kokkupuuteid Gorbatšoviga.
"See sai alguse 1985. aastal ja kõik need jätkuvad aastad kuni tänaseni välja on tema minu meelest üks selle ilma suurmees, inimene, kes tahtis muuta seda keerulist maailma ja tuua Venemaa ehk Nõukogude Liit maailmakaardile kui demokraatlikum ja ausameelsem maa, mis hoolitseb oma rahva eest," ütles Toome.
"See areng oli keeruline tol ajal, aga minule jättis Gorbatšov alati sellise mulje, et ta oli heatahtlik inimene. Vahel läks ta ka kurjaks – või kurjemaks ütleksime niimoodi –, kuid tema silmis oli alati palju heatahtlikkust," rõhutas Toome.
Ta tõi välja Gorbatšovi rolli Molotovi-Ribbentropi pakti tühistamises: "Ja me teame siin Eestimaal kõik, kui suur mõju oli just selle pakti tühistamisel meie iseseisvuse taastamisele."
"Puhka rahus suurmees, mees, kes andis meie taasiseseisvumisele oma abi!" lõpetas Toome.
Siim Kallas, Igor Gräzin ja Mihhail Gorbatšov 1989. aastal viimase kabinetis. Autor/allikas: Ivar Raig
Kallas: ta oli ole muslikult demokraat
Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressil Eesti NSV-st valitud delegatsiooni kuulunud Siim Kallas ütles, et tema hinnangul oli Gorbatšov demokraat ning samas ei olnud imperialist.
"Tal oli minu jaoks kaks väga väärtuslikku omadust: esmalt – ta oli olemuslikult demokraat. Inimesed võivad kuuluda mis tahes demokraatlikusse või mittedemokraatlikusse parteisse, aga mõned on demokraadid olemuslikult, oma hinges, üldse sallivad, kannatavad vaielda ja austavad teisi arvamusi. Ja temal oli demokratism olemuslikult sees," rääkis Kallas, kes viitas ka sellele, et Gorbatšov oli pärit suhteliselt vabameelsest piirkonnast, kus elasid kasakad.
"Teine asi on see, et ta ei olnud imperialist. Teda väga palju ei loksutanud, milline on Nõukogude Liidu mõju Süürias või Venezuelas või kus tahes, ta tahtis, et oma rahvas hakkaks hästi elama ja ta otsis seda teed. Ta avas selle tee küll, aga see muutus juhitamatuks. Need kaks joont on, mida mina rõhutaksin," ütles Kallas.
Tema hinnangul oli Gorbatšovi mõju Eesti jaoks kindlalt positiivne: "Tema ju lõppude lõpuks tegi juba 1989. aasta lõpus väga tähtsa otsuse, et Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollid olid midagi koledat ja tuleb tühistada."
Kallas rääkis, et ehkki ta on Gorbatšoviga kohtunud – sealhulgas korra ka Igor Gräziniga tema kabinetis Moskvas – siis otseselt poliitilisi kohtumisi pole temaga isiklikult pidanud.
Lauristin: Gorbatšov tahtis Venemaa muuta demokraatlikuks impeeriumiks
Marju Lauristin õnnitleb Mihhail Gorbatšovi, tagaplaanil Hardo Aasmäe ja Ivar Raig. Autor/allikas: Kaader dokumentaalfilmist "Eestlased Kremlis"
Marju Lauristini sõnul jääb Gorbatšov 20. sajandi maailma ajalukku suurmehena, kes püüdis Venemaad ehk tollast Nõukogude Liitu muuta läänemeelseks ja demokraatlikuks, kuid jätta see ikkagi impeeriumiks.
Gorbatšovis oli julgust võtta ette suuri muutusi ja ka ajastutunnetust, mis võimaldas tal mõista, et Nõukogude Liit ei sobi 20. sajandi maailma sellisena nagu ta oli – kommunistlik, totalitaarne impeerium, rääkis Lauristin. "Ta püüdis sellest totalitaarsest impeeriumist teha mittetotalitaarset, demokraatlikku, aga ikkagi impeeriumi. Ja selles oli tema nõrkus," tõdes Lauristin.
"Tema nõrkus oli ilmselt meie jaoks olulisem kui tema tugevus. Kuigi tänu tema tugevusele, tänu tema demokraatlikkusele läksid reformid Nõukogude Liidus nii kaugele, et ka Eesti, Läti ja Leedu ja teised oma rahva vabaduse eest seisvad inimesed said oma eesmärke ellu viia," jätkas ta.
Lauristin, kes rõhutas, et on Gorbatšoviga mitu korda isiklikult kohtunud, rääkis, et Gorbatšov oli isikuna siiralt läänemeelne: "Ta tõepoolest siiralt soovis olla üks läänemaailmaga seotud või kogunisti olla üks läänemaailma liidritest. See oli tema isiklik sisemine ambitsioon, milles teda toetas ka tema väga palavalt armastatud abikaasa Raissa."
"Aga Gorbatšovi piiravaks jooneks oli see, et kõige selle juures oli ta veendunud kommunist. Ja teiseks oli ta veendunud selles, et Nõukogude Liit peab jääma," lisas ta.
Lauristin tõdes ka, et kui praegu süüdistatakse Gorbatšovi Venemaal kõige rohkem Nõukogude Liidu lagunemise pärast, siis Nõukogude Liit ei lagunenud mitte tema tahtel, vaid Nõukogude Liit lagunes seetõttu, et ei suutnud seda näha, et rahvastel on väga tugev vabaduse vajadus, vabaduse püüd ning soovis jõuga erinevaid rahvaid koos hoida.
"Ta ütles seda ka meile, kui me temaga kohtusime, selgesti, et seda vabadust, mida meie tahame, täielikku iseseisvust ta meile lubada ei saa. Ta saab meile lubada suuremat vaba olekut, aga mitte täielikku vabadust, ja selle koha peal läksid meie teed lahku," rääkis Lauristin.
"Aga on selge, et ilma Gorbatšovi reformideta ei oleks olnud võimalik ka järgmine aste – Eesti, Läti, Leedu ja teiste tolleaegse nõukogude impeeriumi poolt jõuga koos hoitud maade vabanemine sellisel viisil, milleks igaüks parajasti valmis oli," lisas ta.
"Me näeme, et Gorbatšovile olid väga tugevad vastujõud, kes ta lõpuks ka kukutasid, ja see läände minek jäi poolikuks. Aga igatahes oli ta suur mees, ja kõigi oma puuduste ja piirangute juures, kuna ma teda tõesti nägin kaks aastat üsna tihti ise – ta oli oma püüdlustes siiras, ta siiralt tahtis teistsugust maailma. Ja milles ta oli väga siiras, oli ka see, et ta tõepoolest tahtis sellist maailma, kus lepitakse kokku, mitte ei lahendata poliitikaküsimusi jõuga. Ma arvan, et see oli väga oluline, miks ka lääne liidrid teda tunnistasid," rääkis Lauristin.
Marju Lauristin Autor/allikas: ERR
Tema hinnangul oli Gorbatšov oma isiksuse laadilt demokraatlik, ta tahtis asjadest rääkida, vaielda, et kõik saaksid oma mõtted välja öelda. Seda siiski kuni teatud piirini, lisas ta, ning viitas seigale, kus Gorbatšov takistas akadeemik Andrei Sahharovil esitada oma Nõukogude Liidu reformimise plaani, mis tegelikult oleks tähendanud Nõukogude Liidu lõpetamist.
Lauristini sõnul on kahju, et Gorbatšov pidi nägema oma viimastel eluaastatel seda, kuidas kõik see, mille eest tema seisis, tema enda silmade all uuesti vastassuunda pöördus, ja praegu läheb Venemaa selliselt vastu oma hävingule.
"Gorbatšov püüdis Nõukogude Liitu ja Venemaad sellisest hävingust päästa, viia ta välja sellelt rajalt. Aga tema jõud jäi nõrgaks ja tal olid ka endal sisemised piirangud, mis ei lubanud seda täielikult teha," ütles Laurisatin. "Kui me vaatame praegust Venemaad, siis võime öelda, et Gorbatšov on üks näide selle kohta, et Venemaad saab muuta ikkagi põhimõtteliselt ainult ülevalt alla, paleepöördena. Ja Gorbatšovile oli selleks eneseusku ja tal oli silmade ees teistsugune Venemaa ja ta tahtis tõesti viia Venemaa läände," leidis Lauristin.
"Ma usun, et meil kõigil tagantjärele on põhjust meenutada siiski Gorbatšovi kui ühte suurmeest, tänu kellele ajalugu pöördus lõppkokkuvõttes meile soodsas suunas," resümeeris Lauristin.
Gräzin: ta oli helge inimene
Eesti delegatsiooni koosseisus Rahvasaadikute Kongressi ajal Moskvas tegutsenud Igor Gräzin ütles, et Gorbatšov oli kõige helgem inimene, keda ta on näinud.
"Ta on vastuoluline kangelane, sest ta püüdis üldiselt kõikide vastu hea olla. Ta püüdis olla hea opositsioonidele-koalitsioonidele, püüdis konservatiivsetele kommunistidele hea olla, uuendajatele ja kõigile," rääkis Gräzin. "See tähendab ka, et ta mängis nagu malet, õieti tema poliitika oli nagu kiigepoliitika, et ta tegi [vastutulekuid] natukene vasakpoolsetele, natuke parempoolsetele ja sellega tegelikult ta ka võimul püsis. Ja nüüd ühel hetkel, kui ta viis kiige liiga palju vasakule, siis see liigne vasakpoolsus sai talle tegelikult ka poliitiliselt saatuslikuks."
Igor Gräzin ERR
"Aga muidugi, väga paljud lääne poliitikud, eriti [Briti peaminister] Margaret Thatcher, olid temast vaimustuses. Ja kui ma esimest korda elus teda lähemalt nägin, siis ma võin öelda, et ma saan aru, mispärast Gorbatšov kõiki ära võlus: ta oli väga helge inimene," rõhutas Gräzin. "Ja ma võin seda füüsiliselt öelda. Näiteks kui Gorbatšovil oli valge särk, siis särk ei olnud mitte lihtsalt valge, vaid kiiskav, helendav valge. Nii nagu piiblis Kristuse kohta öeldakse, et tema pale hiilgas. Tal olid kõik värvid tema näos ja eriti tema silmad olid kõik puhtad ja see on see, millega ta tegelikult inimesed ära võlus."
"Aga mis puudutab tema poliitilist pärandit, siis eks ta muidugi väga palju Eestit aitas. Aga ühel hetkel, juba 1991. aastal tegelikult juhtus ikkagi see, et ta keeras liiga palju konservatiivseks ja ta muutus Eesti vastaseks," lisas Gräzin.
Gräzini sõnul on tal olnud piisavalt kokkupuutumist ka Venemaa esimese presidendi Boriss Jeltsiniga, kes on tema hinnangul olnud Eesti iseseisvuse taastamisel isegi olulisem figuur. "Aga me ei saa Jeltsini kohta kunagi öelda, et ta oleks olnud helge. Gorbatšov on kõige helgem inimene, keda ma füüsiliselt elus olen näinud," rõhutas Gräzin.
Made: Gorbatšovi esinemine lõi pahviks
Samuti Eesti delegatsiooni koosseisus Rahvasaadikute Kongressi ajal Moskvas töötanud Tiit Made tõi välja Gorbatšovi karisma, millega too suutis terve saali seisukohti mõjutada.
"Kui mina esimest korda istusin Kremli kongresside palees ning vaatasin ja kuulasin tema esinemist ja tegevust, siis ma olin esialgu pahviks löödud. Tal oli suurepärane oskus manipuleerida auditooriumiga. Ta oskas auditooriumi lõpuks panna mõtlema nii, nagu tema seda soovis," rääkis Made.
Tiit Made Autor/allikas: ERR
"Esimestel istungitel oli nauditav lihtsalt kuulata ja vaadata, kuidas ta esines, kuidas ta mõjutas. Aga lõpuks hakkas see juba närvidele käima, selles mõttes, et läksid saali oma mõttega, aga Gorbatšov sättis selle asja nii, et parem oli kongressi saalist välja tulla ja mitte teda kuulata, sest vastasel korral oleks võinud hääletusel vastu võtta vale otsuse," jätkas ta.
Made tõi esile Gorbatšovi rolli Nõukogude Liidu vägede Afganistanist väljaviimisel ja Berliini müüri langemisel. "Üldiselt hakkas ta rajama Venemaa autoriteeti rahvusvahelises plaanis niisugustele alustele, et võib-olla on tegemist demokraatliku riigiga," märkis ta. Ebaõnnestus Gorbatšov aga majanduse arendamisel, lisas Made.
"Aga tema teene lõppude lõpuks oli ikkagi see, et tänu Gorbatšovile sai Eesti võimaluse iseseisvus taastada ja seda veretult teha. Ma hindaksin Gorbatšovi rolli, just taasiseseisvumise protsessis, palju suuremaks kui Jeltsini oma," ütles Made.
Raig: ta suutis auditooriumi kontrollida
Sarnaselt Madega tõi ka Eesti delegatsiooni koosseisus Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi ajal Moskvas tegutsenud Ivar Raig välja Gorbatšovi võimekuse auditooriumi kontrollida.
"Ta oli väga mõjuvõimas ja see ilmnes tema juhitud Rahvasaadikute Kongressil, kus ta suutis haarata kaasa seal osalenud 2250 inimest, ta suutis panna need inimesed ennast kuulama ja enda seisukohtade järgi hääletama," rääkis Raig. "Tema võime mõjutada, kui ta otsa vaatas, peatus, rõhutas mingisugust väljendit kaks korda, siis ta suutis veenda mitte ainult oma lähedast vanakeste ringi ehk poliitbürood, vaid ta suutis mõjutada kogu seda 2250 rahvasaadikute kongressi. See oli tema erakordsus."
Ivar Raig Autor/allikas: Keskerakond
Teiseks tõi Raig esile Gorbatšovi demokraatlikkuse. "Ta püüdis järgida lääne demokraatia malle, ta käis ise neid õppimas, tal olid head suhted siis tollase Saksamaa liidri Helmut Kohliga ja Suurbritannia peaministri Margaret Thatcheriga ning lõpuks ka Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reaganiga," rääkis ta.
"Erinevalt teistest Vene liidritest oli ta avatud nii-öelda läänele ja läänelikule demokraatiale ja püüdis seda kiiresti juurutada ka Venemaal. See läks tal üle kivide ja kändude, sest Vene ühiskond ei olnud demokraatiaks valmis ja see on ka tema suhtelise läbikukkumise põhjus, et ta püüdis demokraatiat ellu viia, kuid see ei õnnestunud," rääkis Raig.
Samas jäi Gorbatšov poliitiliste seisukohtade ja otsuste tegemisel pidevalt ajast maha, märkis ta. "Aga mitte selle tõttu, et ta ise oleks tahtnud teha asju aeglasemalt, vaid lihtsalt, et Vene ühiskond ei olnud nendeks sammudeks veel nii valmis ja küps, mida lootsid nii lääne ühiskond kui ta ka ise ja ka Balti riigid," tõdes Raig.
Siiski andis Gorbatšovi poliitika Balti riikide rahvastele võimaluse moodustada rahvaliikumisi ning ühiskondlikke organisatsioone, mis aitasid kaasa hiljem iseseisvuse taastamisele, rõhutas Raig. | Eesti veteranpoliitikud hindavad Gorbatšovi pärandi positiivseks | https://www.err.ee/1608700468/eesti-veteranpoliitikud-hindavad-gorbatsovi-parandi-positiivseks | Nõukogu Liidu viimase juhi Mihhail Gorbatšoviga kokku puutunud Eesti poliitikud meenutasid teda valdavalt hea inimese ja demokraadina ning tunnustasid teda selle eest, et tema tegevus võimaldas Eestil taastada oma iseseisvus. |
Mihhail Gorbatšov oli kindlasti poliitik, kes olulisel määral kujundas läinud sajandi maailma poliitilist palet. Seetõttu on sobilik põgusalt meenutada tema perestroika poliitikat ja selle rolli meie ajaloos.
1985. aasta märtsis Nõukogude Liidu uueks liidriks tõusnud Mihhail Gorbatšovist pidi pärast omapärast gerontokraatia valitsemisaja lõppu (Leonid Brežnev, Juri Andropov, Konstantin Tšernenko) saama partei uus liider, kes riigi kriisist välja viib ja säilitab sotsialistliku ühiskonnakorra.
Gorbatšovi esialgne uuenduste kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamise sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika (v.k ümberkorraldamine) teel. Mõne aja möödudes kerkis päevakorrale avalikustamine (glasnost), mis tõi kaasa tsensuurireeglite pehmenemise, salastatuse vähendamise ja sõnavabaduse avardumise ühiskonnas.
Avalikustamisega kaasnes ka Nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja läbikäimise tihenemine muu maailmaga. Tasapisi hakkas murenema senine ainult kommunistlikule parteile tuginev poliitiline süsteem. Kompartei juhtroll riigi poliitilises elus vähenes ja senise ainupartei kõrvale tekkisid mitmesugused erinevad ühiskondlikud liikumised, millest kasvasid hiljem välja poliitilised parteid.
1989. aasta märtsis toimusid aga pärast 1917. aastat esimesed mitme kandidaadiga (kuid mitte veel täielikult demokraatlikud) valimised uude kõrgeimasse riigivõimuorganisse – Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi. Kongress valis enda hulgast ülemnõukogu, kelle poolt valiti Nõukogude Liidule esimeseks presidendiks Gorbatšovi. Nii oli tegelikult lühikese ajaga ka senine komparteikeskne riigi võimustruktuur kardinaalselt teisenenud.
"1987. aasta kevadest hakkasid ühiskondlikud olud altpoolt tuleva surve tõttu kiiresti muutuma ning ühiskonna ärkamisega alanud protsess viis lõpuks iseseisvuse taastamiseni."
Kõik need üleliidulised ümberkorraldused andsid võimaluse muutusteks ka Eestis. Kuigi Moskva uuenduskurssi suhtuti siin esialgu äraootavalt ning Eesti NSV juhtkond eesotsas vanameelse Karl Vainoga ei mõelnudki ümberkorraldustele, aga alates 1987. aasta kevadest hakkasid ühiskondlikud olud altpoolt tuleva surve tõttu kiiresti muutuma ning ühiskonna ärkamisega alanud protsess viis lõpuks iseseisvuse taastamiseni.
Gorbatšov muutis põhjalikult ka Moskva senist välispoliitilist kurssi. Tema "uut moodi mõtlemise" tuumaks välispoliitikas sai stalinliku bipolaarse maailmavaate kõrvaleheitmine, võidurelvastumise ohjamine, väljumine regionaalkonfliktidest (Afganistani sõja lõpetamine), kahe üliriigi – NSV Liidu ja USA – konfrontatsiooni tasandamine ning mittevahelesegamispoliitika idablokis, mis päädis Berliini müüri kui külma sõja sümboli lammutamine (1989) ja Saksamaa ühendamisega (1990).
Idabloki lõplik demonteerimine viidi lõpule sõjalise ühenduse – Varssavi Lepingu Organisatsiooni – laialisaatmisega (1991) ja pikaajaline vastasseis külma sõja näol lõppes lääne võiduga – kahepooluselisest sai ühepooluseline maailm. Need kardinaalsed muutused rahvusvahelisel areenil kaotasid esmalt tõkked välis- ja kodu-eesti suhtlemisel ning kokkuvõttes sillutasid teed Balti riikide iseseisvuse taastamisele ning hilisemale integreerumisele lääne sõjalistesse ja poliitilistesse struktuuridesse.
Tollaseid muutusi rahvusvahelisel areenil on sageli meie iseseisvuse taastamisprotsessi arengute käsitlemisel tagaplaanile jäetud.
Seega on Gorbatšovi teeneks kõige üldisemas plaanis meie ajaloo silmis see, et tema poliitika kujundas nii sise- kui välispoliitilised raamtingimused, mis võimaldasid meil iseseisvuse 1991. aastal taastada.
Gorbatšov ei toonud meile vabadust. Vastupidi, ta tegi kõik endast oleneva, et Nõukogude Liitu säilitada ja koos hoida. Teame, et see ei õnnestunud. Perestroikast, mille sihiks oli anda tardunud punaimpeeriumile uus hingamine, sai aga lõppkokkuvõttes katastroika, mille tagajärjel NSV Liit kadus 1991. aastal ajalooareenilt.
Meie jaoks oli see võimalikest parim lahendus. Me suutsime impeeriumi murenemisprotsessi käigus avanenud ajaakna õigeaegselt ja oskuslikult ära kasutada. See ei õnnestunud kõigil. Paraku Venemaa ise ei suutnud seda ajaloolist murrangut enda kasuks pöörata ja oma impeeriumi ihalust taltsutada. NSV Liidu taga igatsemine ja 1991. aasta sündmuste käsitlemine 20. sajandi suurima geopoliitilise katastroofina on ajaloo prügikastis sorimine. | Tõnu Tannberg: Gorbatšov ei toonud meile vabadust | https://www.err.ee/1608700822/tonu-tannberg-gorbatsov-ei-toonud-meile-vabadust | Mihhail Gorbatšovi perestroika võimaldas Eestil iseseisvuse taastada, aga Gorbatšov ei toonud meile vabadust. Vastupidi, ta tegi kõik endast oleneva, et Nõukogude Liitu säilitada ja koos hoida, kirjutab akadeemik Tõnu Tannberg. |
Enam kui 4500 aasta eest rajatud Cheopsi Püramiidi ehitamiseks kasutati kuni 2,6 miljonit graniit- ja lubjakiviplokki. Kui neist viimased olid valdavalt pärit jõe teisel kaldal asuvast kivimurrust, siis graniitplokid pärinesid sadade kilomeetrite kauguselt. Viimase 20 aasta eest valdavaks saanud oletuse kohaselt mängisid kahetonniste kiviplokkide ehituspaika toimetamises võtmerolli paadid, kanalisüsteem ja praeguseks kuivanud jõesäng.
Muu hulgas leiab sellele viiteid 4500 aasta eest elanud Egiptuse ametniku Mereri päevikust. Merer kirjeldas ta muu hulgas Tura kivimurrust pärit kiviplokkide ehitusplatsile toimetamisega seonduvaid katsumusi. Kuidas toonased veeteed täpselt kulgesid, jäi aga mõistatuseks. Parema aimduse annab nüüd Prantsuse teadlaste juhitud töörühma uuring. Hader Sheisha võttis kolleegidega aluseks viis Giza jõelammilt pärit puursüdamikku.
Neisse talletunud õietolmu hulk ja liigiline koosseis võimaldas hinnata, kuidas Niiluse Hufu haru veetase aja jooksul muutus. Näiteks viitab hundinuiade ja pilliroo õietolm, et ümbruskond on soine. Põuakindlamate rohttaimede õietolm annab aga mõista, et jõgi on sellest paigast taandunud ja kliimatingimused muutunud põuasemaks. Kokku leidis töörühm jälgi 61 taimeliigist.
Analüüsi põhjal oli umbes 8000 aasta eest Giza platoo ümbrus Aafrika niiske perioodi ajal täielikult üleujutatud. Järgnevatel aastatuhandetel hakkas Hufu haru vooluhulk järjest vähenema. Giza püramiidide ehitamise ajaks moodustas see oma kunagisest hiilgeajast umbes 40 protsenti.
Püramiidide, Hufu haru ja puursüdamike paiknemine. Autor/allikas: Alex Boersma/PNAS
Sheisha töörühma hinnangul sobis see aga püramiidide ehitamiseks ideaalselt. Ühtpidi oli jõgi piisavalt sügav, et see sobis hästi laevatamiseks. Teisalt oli vooluhulk piisavalt väike, et see ei põhjustaks ulatuslikke üleujutusi.
Põhja-Aafrika kuivas samal ajal üha edasi. Juba Kuningate orgu maetud vaarao Tutanhamoni valitsusaja alguseks oli Hufu jõeharu laevatamiseks ilmselt juba liiga madal. Uuringu autorite sõnul on kasutatud meetodi ajaline lahutusvõime siiski liiga kehv, et seda saaks seostada otseselt vajadusega hakata matma riigi valitsejaid püramiidide asemel maa-alustesse matmiskambritesse Kuningate orgu.
Igal juhul kuivas Hufu jõeharu 6. sajandiks e.m.a täielikult. Aleksander Suure vallutusretkeks 332 e.m.a olid hakanud kasutama kohalikud piirkonda kalmistuna. Tänapäeval voolab Niilus püramiididest ligikaudu seitsme kilomeetri kaugusel.
Töös järeldused Niiluse kuivamise ajastuse kohta langevad kokku varem luude uurimise põhjal tehtud tähelepanekutega ja ka ajalooliste allikatega.
Uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teaduste akadeemia toimetistes. | Püramiidide ehitamist hõlbustas ammu kuivanud jõeharu | https://novaator.err.ee/1608700810/puramiidide-ehitamist-holbustas-ammu-kuivanud-joeharu | Egiptuses asuvalt Giza platoolt kogutud õietolmuproovid lisavad kindlust, et püramiidide ehitamise ajal oli Niiluse veetase praegusest oluliselt kõrgem. Muu hulgas voolas vesi ka ammu kuivanud Khufu harus, mis oleks võimaldanud viia kiviplokid laevaga püramiidide vahetusse lähedusse. |
2. septembril kell 19 Pärdi Päevade avakontsert Tallinnas
Tallinna Jaani kirik
Solist Sergei Krõlov (viiul)
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Dirigent Tõnu Kaljuste
Kontserti vahendab Lisete Velt
4. septembril kell 17 Vanemuise sümfooniaorkestri hooaja avakontsert
Estonia kontserdisaal
Tähe-Lee Liiv (klaver), Vanemuise Sümfooniaorkester
Dirigent Risto Joost
Kontserti vahendab Kersti Inno
6. septembril kell 19 Pärdi Päevad "Linnud ja mesilased"
Tallinna Jaani kirik
Kontserti vahendab Lisete Velt
7. septembril kell 19 Pärdi Päevad "Fratres"
Dirigent ja viiulisolist Sergei Krõlov
Tallinna Kammerorkester
Tallinna Jaani kirik
Kontserti vahendab Nele-Eva Steinfeld
8. septembril kell 21 ERSO kammerkoosseisud Klubis Hall
ERSO kammerkoosseisud
DJ Ivo Naries
Kontserti vahendab Johanna Mängel
9. septembril kell 19 Pärdi Päevad "Aegade sild"
Hortus Musicus
Dirigent Andres Mustonen
Tallinna Jaani kirik
Kontserti vahendab Marge-Ly Rookäär
10. septembril kell 21 "Last Night of The Proms"
Koostöös BBC-ga otseülekanne Londonist
Lise Davidsen (sopran), Sheku Kanneh-Mason (tšello), Dame Harriet Walter (jutustaja)
BBC Sümfooniaorkester, BBC Singers, BBC Sümfooniaorkestri koor
Dirigent Dalia Stasevska
Royal Albert Hall Londonis
Kontserti vahendab Miina Pärn
11. septembril kell 19 Pärdi Päevade sünnipäevakontsert
Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester
Dirigent Tõnu Kaljuste
Tallinna Jaani kirik
Kontserti vahendab Lisete Velt
16. septembril kell 19 Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri hooaja avakontsert
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
metsasarvekvartett German Hornsound
Dirigent Olari Elts
Estonia kontserdisaal
Kontserti vahendab Lisete Velt
17. septembril kell 19 Hortus Musicuse hooaja avakontsert "Pool sajandit paradiisiaias"
Hortus Musicus
Kunstiline juht Andres Mustonen
Estonia kontserdisaal
Kontserti vahendab Marge-Ly Rookäär
23. septembril kell 19 Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Anna Šelest
Anna Šelest (klaver)
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Dirigent Neeme Järvi
Estonia kontserdisaal
Kontserti vahendab Kersti Inno
29. septembril kell 19 "Avasta!"
Helilooja Kuldar Sink
Arete Kerge (sopran)
Theodor Sink (tšello), Sten Heinoja (klaver)
Eesti Rahvusmeeskoor
Dirigent Mikk Üleoja
Estonia kontserdisaal
Kontserti vahendab Marge Rookäär
R 30. septembril kell 19 Daniel Lozakovich, ERSO ja EMTA sümfooniaorkester
Daniel Lozakovich (viiul)
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkester
Dirigent Olari Elts
Estonia kontserdisaal
Kontserti vahendab Miina Pärn | Klassikaraadio läheb septembris eetrisse Pärdi Päevadelt ja BBC Promsilt | https://kultuur.err.ee/1608700798/klassikaraadio-laheb-septembris-eetrisse-pardi-paevadelt-ja-bbc-promsilt | Septembris teeb Klassikaraadio kontserdiülekandeid nii Pärdi Päevadelt, sümfooniaorkestrite uue hooaja avakontsertidelt kui ka Londonis toimuvalt BBC Promsilt. |
Hein mängis Londoni Arsenali U-21 võistkonna eest kõik minutid, kui Inglismaa väikeses karikas (League One'i, League Two ja 16 eri U21 võistkonna mängitav võistlus) alistati 2:0 tugevuselt kolmandasse liigasse kuuluv Cambridge United. Arsenali mõlemad väravad lõi Nathan Butler-Oyedeji, vahendab Soccernet.ee.
Samal võistlusel sai Tottenham Hotspuri U21 sats League One'i klubi Wycombe Wanderersiga 0:0 viiki mängitud, mille järel kaotati penaltiseerias 3:4. Eesti koondise kaitsja Maksim Paskotši Spursi koosseisu ei kuulunud. Augustis on ta treeninud aeg-ajalt esindusvõistkonnaga.
Loe edasi Soccernet.ee portaalist. | Karl Jakob Hein hoidis League One'i klubi nullil | https://sport.err.ee/1608700792/karl-jakob-hein-hoidis-league-one-i-klubi-nullil | Teisipäeva õhtul käisid erinevates Euroopa otstes väljakul mitmed Eesti vutimehed. Vajalikku enesekindlust sai väravavaht Karl Jakob Hein (20), kes hoidis kuival League One'i klubi. |
Aleksandr Dugin kerkib Euroopas avalikkuse tähelepanu ette regulaarselt, paariaastaste vahemaadega. Mingil seletamatul põhjusel võetakse temalt ühel hetkel riburadapidi intervjuusid ja tema ideedest kirjutavad ka sellised soliidsed ajalehed nagu Financial Times. Siis tuleb jälle pikem vaikus.
Nüüd on jälle hakatud Duginist kirjutama, kaasa arvatud Eesti ajakirjanduses. Seekord on ka põhjus erakordne. Juhtumid, et keegi koos autoga õhku lastakse, jäid Venemaal 1990. aastatesse. Nüüd aga lendas Venemaa pealinnas väga suure hulga inimeste silmade all õhku Dugini tütar.
Darja Dugina oli üldsusele väljaspool Venemaad vähe tuntud, paljud (kaasa arvatud mina) ei teadnud isegi tema olemasolust. Venemaal oli aga Dugina viimasel ajal vaata et rohkemgi pildil kui isa, olles sagedane külaline televisiooni jutusaadetes. Kusjuures Aleksandr Duginit viimastel aastatel eriti telesse ei kutsutud. Pommiplahvatus andis põhjuse järjekordsele lainele duginoloogiale ehk siis Darja Dugina isast hakati taas palju kirjutama.
Kui nüüd vaadata teemakohastele artiklitele, siis tehakse Duginist enam-vähem gigant, kes on niiditõmbaja Venemaa telgitagustes. Sealjuures on väga vähe inimesi, kes antud "filosoofi" tegemistel on regulaarselt silma peal hoidnud.
Seega luuakse Duginist omajagu müütiline olend, mille vastu Duginil endal vast midagi ei olegi. Nimelt, kui Dugin millegi poolest silma paistab, siis on see teadlik ja agressiivne ning välismaale suunatud mainekujundus, millest viimases aitas teda just kadunud tütar.
Siinkohal oleks aga vaja mõningane Dugini-teemaline hasart maha kruvida. Olgu kuidas on, aga Aleksandr Dugin pole see vundament, millel seisab Venemaa. Dugini neoeurasianistlikke ideid on eesti ajakirjanduses kirjeldanud väga hästi Jaanus Piirsalu ja Vladimir Sazonov Postimehes, seega pole neid vaja siinkohal uuesti ümber rääkida. Ka on Dugini raamatud kättesaadavad nii internetis kui ka paberil mõnedes Eesti raamatukogudes. Et kes tunneb huvi ja oskab vene keelt, siis võib ennast ise kurssi viia.
Kui aga lühidalt kokku võtta, siis Dugini arvates on Venemaa omaette tsivilisatsioon, mis seisab igaveses vastuolus Euroopa/läänemaailmaga ja seda just väärtuspõhiselt. Leppimist Dugin ei prognoosi, vaid igavest võitlust ja muidugi Venemaa võitu.
Üks epiteet, millega uue aja duginoloogid Duginit õnnistavad on "Putini Rasputin". Seega, Aleksandr Duginile omistatakse ei midagi vähemat kui Venemaa halli kardinali tiitel.
"Putin ise teatavasti hoopis tsiteerib ja armastab ühte teist vene filosoofi, Ivan Iljini, radikaalset vene slavofiili, keda mõned nimetavad ka vene fašismi isaks."
Esiteks, Dugin ise on seda eitanud, teiseks pole ka alust arvata et Vladimir Putin teda eriti kuulaks või temalt nõu küsiks. Nagu väidavad Dugini tegevust jälginud ja analüüsinud teadlased, siis on Dugin ja Putin väga vähe kokku puutunud, kui üldse. Putin ise teatavasti hoopis tsiteerib ja armastab ühte teist vene filosoofi, Ivan Iljini, radikaalset vene slavofiili, keda mõned nimetavad ka vene fašismi isaks.
See, et Putini ja Dugini mõtteavaldused teinekord ühte langevad, ei pruugi tingimata tähendada Dugini mõju Putinile, vaid lihtsalt seda, et mõlemad näevad Venemaad impeeriumina ja maailma Venemaa imperiaalsete võitluste tandrina.
Duginist kirjutajad kipuvad väitma, et Dugini raamatud, eriti "Geopoliitika alused", on suisa õppematerjal Venemaa sõjakoolides. Ka sellele väitele pole tegelikult tõestust. Usutav on, et Dugini arusaam geopoliitikast on äärmiselt populaarne Venemaa sõjaväelaste seas ja usutav on seegi, et paljud neist on kõnealust filosoofi lugenud, kuid rohkemat pole ära tõestatud. Kui nii võtta, siis on Aleksandr Dugini tuntus ja populaarsus Venemaal kõvasti üle hinnatud.
Irooniaga pooleks võib isegi väita, et läänemaailmas on ta rohkemgi tuntud, seda kõige muu seas Charles Cloveri ka eesti keeles ilmunud raamatule "Must tuul, valge lumi. Uue vene natsionalismi tõus." Raamatu üks keskne tegelane ongi Dugin ja see raamat on olnud ja on siiani ääretult populaarne. Kes ei viitsi Duginit originaalis lugeda, võiks Cloveri teose ette võtta, selles on kogu kaasaja neoeurasianismi ja Dugini niši kujunemine kenasti lahti seletatud ja konteksti pandud.
Dugini populaarsust Venemaal ja ka väljaspool seda piirab see, et tema ideed on väga venelaste-kesksed. Eurasianism on venekeelses kultuuriruumis levinud tsivilisatsiooniteooria, mis propageerib idaslaavlaste ja turgi rahvaste liitu. Dugin aga vaatab mittevenelastele kui teise sordi inimestele ja see otse loomulikult tema populaarsust ei tõsta.
Tegelikult on märksa levinud ja tuntuim eurasianistlik filosoof venekeelses ruumis (eriti Venemaa turgi rahvaste seas ja Kesk-Aasias) hoopis Lev Gumiljov, kelle tähtteos "Etnogenees ja Maa biosfäär" on ka eesti keeles ilmunud.
Aleksandr Dugini panus neoeurasianistlikesse ideedesse on pigem see, et ta on oma teooriatesse lisanud Euroopa ja USA paremradikaalsete mõtlejate ideid. Just Itaalia fašisti Julius Evola – kelle kirjutised koos Dugini omadega on avaldatud ka Vikerkaares – mõtted on eriti mõjutanud vene neoeurasianismi.
Teisalt, lisades oma teooriatesse lääne paremradikaalide ja fašistide ideid, on Dugin teinud Vene neoeurasianismi ka loetavaks läänemaailma neonatsistlikes, alternatiivparempoolsetes ja paremradikaalsetes ringkondades.
Kui Dugini tähtsus väljendub ühes asjas, siis on selleks tema sillapeaks ja ühendajaks olemine Venemaa ja läänemaailma marurahvuslaste vahel. Kusjuures, kuni hiljutise ajani ta oligi sage külaline Euroopa ja USA paremradikaalide üritustel, nüüd on ta aga enamikes meie kandi riikides viisakeelu saanud. See on väga huvitav, ent just Duginit kui lääne marurahvusluse importijat Venemaale ning Vene marurahvusluse tutvustajat läänes duginoloogilised kirjutised eriti ei maini.
Aleksandr Duginit peetakse ka Vene Maailma (Russki Mir) peaideoloogiks. See on jälle lonkav väide. Esiteks pole olemas koherentset ja ühtset Vene Maailma ideoloogiat, vaid on kümned filosoofid ja mõtlejad, kellel on Vene imperialistliku ja marurahvusliku mõtlemisega publiku seas teatud mõju. Teiseks, nagu ülalpool mainitud, on Dugin Venemaal palju vähem tuntud, kui meil arvatakse. | Aimar Ventsel: jälle see Dugin | https://www.err.ee/1608700783/aimar-ventsel-jalle-see-dugin | See, et Vladimir Putini ja Aleksandr Dugini mõtteavaldused teinekord ühte langevad, ei pruugi tingimata tähendada Dugini mõju Putinile, vaid lihtsalt seda, et mõlemad näevad Venemaad impeeriumina ja maailma Venemaa imperiaalsete võitluste tandrina, kirjutab Aimar Ventsel. |
Mõlema mehe koroonaviiruse proov osutus positiivseks. Seejuures tuleb 2018. aastal Vuelta võitnud Yatesil jätta haiguse tõttu pooleli juba teine suurtuur - 2020. aastal osutus positiivseks tema test Giro d'Italial.
"Öösel olid meie ratturil Simon Yatesil mõned Covid-19 sümptomid koos kerge palaviku ja kehavaludega," kommenteeris BikeExchange - Jayco võistkonna arst Dani Castillo. "Hommikul tegime Covid-19 testi ja kahjuks andis see positiivse tulemuse. Seetõttu ei asu ta 11. etapil stardijoonele, sest meie sõitja tervis ja heaolu on prioriteet."
Täpselt sama kehva uudise sai ka Sivakov, kel oma sõnul erinevalt Yatesist sümptomeid ei olnud. "F*** covid. Õnneks olen asümptomaatiline ja tunnen end hästi," kirjutas Prantsusmaa esindaja sotsiaalmeedias. "Soovin teile kõigile parimat selle alistamiseks, püsige tervet ja hoiduge jamadest!"
Yates kaotas pärast kümnendat etappi üldliider Remco Evenepoelile (Quick-Step Alpha Vinyl) nelja minuti ja 50 sekundiga, Sivakov jäi belglasest seitsme minuti ja kuue sekundi kaugusele.
Enne 11. etappi on Evenepoeli lähimad jälitajad sloveen Primož Roglic (Jumbo-Visma; +2.41) ning hispaanlased Enric Mas (Movistar; +3.03) ja Carlos Rodriguez (Ineos Grenadiers; +3.55). | Vuelta osalejaskond kaotas koroona tõttu kaks esikümnemeest | https://sport.err.ee/1608700771/vuelta-osalejaskond-kaotas-koroona-tottu-kaks-esikumnemeest | Hispaania velotuurist peavad enne 11. etapp loobuma kaks üldarvestuses esikümnesse mahtuvat ratturit ehk viiendal kohal paiknev Simon Yates (Bike-Exchange - Jayco) ja üheksandal positsioonil olev Pavel Sivakov (Ineos Grenadiers). |
"Teise maailmasõja järel maailma kaheks lõhestanud raudne eesriie, mille üks purustaja oli Mihhail Gorbatšov, jagab kaheks ka suhtumise temasse. Osa jääb Gorbatšovi mäletama kui meest, kes lõpetas külma sõja ja ei takistanud Ida-Euroopa maadel iseseisvuse tagasi võtmist," kirjutas Karis.
"Teised mäletavad Gorbatšovi ka kui meest, kes tahtis vaid reformida oma kurjuse riiki, kuid glasnost ja hilisem sõnavabadus koos majanduse allakäiguga lagundasid selle režiimi, mida ei saanud koos hoida," lisas Eesti president.
"Koht ajaloos võib olla paljutähenduslik. Aga mida me kindlalt teame, on see, et koos Gorbatšoviga lõppes paljusid rahvaid ahelais hoidnud Nõukogude impeerium ja selles oli temal oluline roll. Minu kaastunne Mihhail Gorbatšovi lähedastele," ütles Karis.
Gorbatšov suri teisipäeval Moskvas 91-aastasena. | Karis: Gorbatšovi ajal lagunes Nõukogude impeerium | https://www.err.ee/1608700765/karis-gorbatsovi-ajal-lagunes-noukogude-impeerium | President Alar Karis rõhutas Nõukogude Liidu viimase liidri Mihhail Gorbatšovi pärandina eelkõige seda, et tema ajal lagunes Nõukogude impeerium ning paljud rahvad said vabaduse. |
Merivälja tee 1 c detailplaneering algatati 2009. aastal, ning osaühing Liivi Port Services OÜ soovis toona sinna rajada väikelaevade külalissadama ning sellega kaasnevaid ehitisi.
Arendaja eesmärk oli ehitada kuni kolmekorruseline ärimaja, rekonstrueerida krundil asuv kommertskai ja ehitada välja 41-kohaline jahtlaevade kai.
Detailplaneering jõudis avaliku väljapanekuni 2011. aastal, kuid Pirita linnaosa seltside koostöökoda ja Eesti mereturismi assotsiatsioon tegid pöördumise, kus tõid välja põhjused, miks hoone piirkonda ei sobi, ning tegid ettepaneku detailplaneeringu koostamine õpetada. Pirita linnaosa ei pidanud sellist sammu toona siiski mõistlikuks.
Pärast 2012. aastat detailplaneeringu edasine menetlus seiskus ja 2021. aastal esitas Pirita linnaosavalitsus ettepaneku see lõpetada. Linnaosa põhjendas, et visioon ala kasutuselevõtust on muutunud, sest Pirita rannaala detailplaneering lahendab suures osas avalike ruumide vajaduse ranna piirkonnas. Lisaks paiknevad linnale kuuluval kinnistul ka amortiseerunud piirded, kõnnitee ja haljasala, mis vajavad renoveerimist juba lähiajal.
Linnaosavalitsus soovib ala välja ehitada mitmekülgse pargialana, kus saaks puhata eri vanuses inimesed ja mida võiksid kasutada ka Piritat külastavad inimesed kui rannapromenaadi pikendust.
Tallina linnaplaneerimisamet oli ettepanekuga nõus ja linnavalitsus võtab eelnõu vastu kolmapäevasel istungil.
Vahepealsel ajal on muudetud maatüki aadressi, mis nüüdseks on Jõesuu tee 3, 5 ja 7 ning Merivälja tee 1. | Tallinn lõpetas Pirita muuli detailplaneeringu | https://www.err.ee/1608700720/tallinn-lopetas-pirita-muuli-detailplaneeringu | Tallinn lõpetas Pirita muuli detailplaneeringu, mis nägi ette sinna ärimaja ning jahtlaevade kai ehitamist. Linnavalitsus soovib alale luua mitmekülgse pargi. |
Jalutasin teisipäeva hilisõhtul oma internet-DAB raadios, millel umbes 28 000 jaama, mööda maailma. Mihhail Gorbatšovi nimi kõlas kõikjal. Ikka perestroika ja Berliini müüri lammutamine. Siia tuleks lisada ka nn külma sõja lõpetamine ja Nõukogude Liidu laiali laskmine. Viimane ärritab Venemaad tänase päevani.
Ka ida poolt tulevates nekroloogides võite kohata väga mürgiseid etteheited impeeriumi lõhkumise eest. Täpsemalt pannakse suurriigi langus Boriss Jeltsini tegude arvele, kuid võimaluse selleks lõi Gorbatšov. Pole vist tarvis üle korrata, et ilma uutmisprogrammita (perestroika), mida NLKP Keskkomitee peasekretär püüdis ellu viia, oleks Eesti taasiseseisvumine küll mõnda teist teed pidi käinud. Kui üldse tol ajahetkel võimalikuks saanud. Nagu kirjutas rahvasaadikute kongressi delegaat Jüri Kraft: Eesti iseseisvus võideti Moskvas.
Minul on ka endal väike mälestus sellest mehest. "Aktuaalse kaamera" videogrupiga saatsin teda ja Raissa Maksimovnat 1987. aasta visiidil Eestisse. Käisime koos külalistega Tallinna Raekojas, Maratis, Paide rajooni 9. mai kolhoosis esimees Endel Liebergi juures, kartulilaos ja kolhoosi lasteaias ja ka ühe perekonna kodus.
Maratis sain suurmehega ka kaks lauset vahetada. Lugu selles, et tähtsat visiiti saadeti valgustama ETV kõige parem videotehnika. Stuudio oli just saanud mõned Jaapani ülimoodsad nn Betacami videokaamerad. Uhiuutena saadeti need tööle ja hakkasid ka kõrgele külalisele silma.
Küsis, et kus me nad saime? Grupijuhina vastasin Gorbatšovile diplomaatiliselt, et Moskva Kesktelevisioon saatis. Vastus meeldis riigimehele. Ta kasutas kaamera näite oskuslikult ära ja kiitis kõva häälega, kui hea on ikka vabariikidel suures Nõukogude Liidus olla. Kogu teda saatev meeskond noogutas targalt ja jaatavalt. Oli ju laialt päevakorras liiduvabariikide omariikluse taotlemise teema. Saime pärast ka telemaja ülemustelt kiita, et me ootamatus olukorras nii hästi käituda oskasime.
Veel seob mind Gorbatšoviga tema kuiv seadus. Oleksin selle pärast peaaegu soolaputkasse sattunud.
"Viinapudeli ostmine muutus pea võimatuks. Isegi suur tutvus ei aidanud enam."
1985. aasta seadlus "Joomarluse vastu peetava võitluse tõhustamisest" jõustus suvel. Joomine avalikus kohas keelati kategooriliselt. Karistused kuni vanglani välja. Viinapudeli ostmine muutus pea võimatuks. Isegi suur tutvus ei aidanud enam.
Sama 1985. aasta suve lõpul õnnestus mul - ei mäletagi enam, kuidas - Nõmme viinapoest üks 0,7-liitrine Bulgaaria viinamarja veini pudel saada. Rõõm missugune. Ostsin tahvli šokolaadi ka ja läksime siis koos ühe sõbrannaga Hiiule Glehni parki, et seal pisut lõõgastuda. Peitsime end kaugele Mustamäe servale ühe põõsa taha ja tegime pudeli lahti.
Kui mõni sõõm võetud sai, märkasime kusagil Krokodilli kuju juurest miilitsa patrullautot meie poole sõitmas. Kuidas korrakaitsjad meid leidsid jääb praeguseni mulle mõistmatuks. Igal juhul mõni hetke hiljem seisis Gazik meie kõrval ja vihased mundrimehed astusid meie ette.
Panin pudelile korgi peale ja tõusin püsti. Sõbranna ka. Meil oleks kohe sõiduks jaoskonda läinud. Kuid päästis rahvaste sõprus. Vene keeles hakkasime tüdrukuga kordamööda seletama, et oleme armunud ja varsti abiellume ja nii edasi. Miilitsaile eestlaste aktsendiga vene keel meeldis. Isegi naeratasid ja kordasid seitse korda üle, et meil see avalik joomine viimane kord oleks. Lubasime. Mõjus nii hästi, et isegi poolik pudel jäeti meile neiuga alles. Küll siis maitses hästi.
Vähesed teavad, et Mihhail Sergejevitš oli väga musikaalne inimene.
Tema album "Laulud Raissale" sai tõeliseks harulduseks. Laulu "Vanad kirjad" laulis ta sisse pärast Raissa surma. "Ärge kunagi lugege vanu kollaseks tõmbunud kirju, liiga valus oleks see hingele…" Gorbašov nimetas ennast laulu esitamise päevil haavatud südamega linnuks. Kitarril saatis Mihhaili kuulus muusik Andrei Makarevitš ansamblist Mašina Vremeni. Ka ERR-i saates " Kuldrandevuu" on see laul kõlanud.
Heliplaadiga tõestas Gorbatšov oma suurt armastust varalahkunud abikaasa vastu. Aga ka seda, kui kõrgelt haritud ja seda ka kultuuri vallas olid mõlemad abikaasad. Tutvusid nad 1954. aastal tantsukursustel, õppisid koos Moskva riiklikus ülikoolis ja täiendasid end kuni elu lõpuni. Mihhaili peeti eeskujulikuks abielumeheks ja hinnati tema sügavat lugupidamist armastatud abikaasa vastu.
Kommunistlikust noorest kasvanud suurmees oli ta. | Heimar Lenk: Mihhail Gorbatšov, kommunistlik noor ja suurmees | https://www.err.ee/1608700753/heimar-lenk-mihhail-gorbatsov-kommunistlik-noor-ja-suurmees | Heimar Lenk meenutab kohtumist Mihhail Gorbatšoviga Tallinnas, kuiva seadust ning Gorbatšovi kui muusikut. Kommunistlikust noorest kasvanud suurmees oli ta, märgib Lenk. |
Teisipäeval avaldas välisministeerium nimekirja ettevõtetest, kes on taotlenud erandeid üleminekuperioodil naftatoodete impordi jätkamiseks Venemaalt. Sanktsioonid Venemaalt nafta importimisele kehtestas Euroopa Liit tänavu juunis.
Praegu on kõne all kaks erandit ehk naftast ja bituminoossetest mineraalidest saadud toorõlid, mida võib importida kuni 5. detsembrini ja muud naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid ning õlid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks ja õlijäätmed, mida võib tuua 5. veebruarini. Seda juhul, kui lepingud on sõlmitud enne selle aasta 4. juunit.
"Kui üldse tahta importida, siis need ettevõtted pidid endast teada andma 24. juuniks välisministeeriumile, kes edastas need ka [Euroopa] Komisjonile. Kui on ühekordsed lühiajalised tarnetehingud, siis neist tuleb 10 päeva jooksul ka teavitada," kirjeldas ta.
Ettevõtteid teavitati juunis, et ministeeriumile tuleb anda teada kehtivatest lepingutest.
"Nad andsid meile teada väga selgelt, millised on kehtivad lepingud, lepingumahud, lepingupartnerid. See on informatsioon, mida me avaldada ei saa, sest see kuulub iga ettevõtte ärisaladuse alla ja seda me hoiame väga kiivalt," rääkis Kodar.
Kodar märkis, et ministeeriumi teavitamine näitab, et ettevõtetel on kas kehtivad lepingud või soov teostada lühiajalisi tarnelepinguid. "Tahtlus seda erandit taotleda, kehtivatest lepingutest teavitada näitab, et ettevõtja soovib jätta endale võimaluse erandit kasutada selle üleminekuaja lõpuni. Kas seda täidetakse, on ettevõtte enda otsus," sõnas ta.
Nimekirjas toodi välja ka kaks Alexelaga seotud ettevõtet – Nord Terminals AS ja Alexela Bunkering. Alexela teatas, et need puhtalt transiidiettevõtted, millel pole ühtegi lepingulist Vene klienti ja kumbki pole deklareerinud ühtegi tonni kaupa siseriiklikku tarbimisse.
"See, kas nad lõppkokkuvõttes seda erandit kasutavad või mitte on nende enda otsus, aga kindel on see, et nad on deklareerinud ja me oleme Komisjoni teavitanud, et neil kehtivad lepingud on," ütles Kodar.
Nimekiri ettevõtetest on edastatud Euroopa Komisjonile ja rohkem ettevõtteid sinna ei lisandu.
Kodari sõnul ei ole ettevõtete kõnealuste lepingute maht suur. "Välisministeeriumi hinnang on, et vaadates nende ettevõtete tegevusalasid ja informatsiooni, mis meile on saadetud, siis suuremalt jaolt on tegemist punkerdamis- ja transiitettevõtetega, mis peamiselt reekspordivad Eestist ja meie hinnangul ei tule sealt suurt mahtu jaeturule," ütles ta. | Ministeerium: naftaimpordi erandi kasutamine on ettevõtete endi otsustada | https://www.err.ee/1608700750/ministeerium-naftaimpordi-erandi-kasutamine-on-ettevotete-endi-otsustada | Välisministeeriumi asekantsleri Erki Kodari sõnul kajastab ministeeriumi avaldatud nimekiri Vene naftaimpordile erandi taotlejatest neid, kellel olid tänavu Vene ettevõtetega kehtivad lepingud või tahtlus naftat importida. See, kas ettevõte erandit kasutab või mitte, jääb nende enda otsustada. |
Qatar Airways lendab endiselt edasi Doha-Helsingi liinil. Strateegiline koostöö Finnairiga tähendab aga seda, et Finnair ja Qatar Airways ühendavad liinil jõud. Pikemas perspektiivis võib Qatar Airways lõpetada lendamise Põhjamaade pealinnadesse, vahendas Helsingin Sanomat.
"Finnair ja Qatar Airways uurivad võimalust, et alustada lende Doha ja veel mõne Euroopa linna vahel," teatas Finnair.
Finnair ja Qatar Airways on mõlemad lennufirmade liidu Oneworld liikmed. "Dohast saab sõlmpunkt, mis koondab Oneworldi ettevõtteid," teatas Qatar Airwaysi juht Akbar Al Baker.
Qatar Airways kuulub Katari valitsusele. Riigis töötab palju võõrtöölisi ja rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid leiavad, et nende õigusi rikutakse järjepidevalt. Finnairi suuromanik on Soome riik.
Finnairi peamine probleem on praegu, et ettevõtte pikaaegne strateegia lagunes Venemaa ülelennukeelu tõttu. Helsingist on Euroopas lühim vahemaa Hiina, Jaapani ja Korea peamiste linnadeni.
Finnairi Aasia lennuliinid pikenesid umbes 40 protsendi võrra. See tähendab oluliselt rohkem kütuse-, personali- ja navigatsioonikulusid.
Finnair hakkas seetõttu otsima uut äristrateegiat.
Finnair teatas, et avalikustab oma uue strateegia sügise jooksul. Ajaleht Helsingin Sanomat uuris, kas strateegiline koostöö Qatar Airwaysiga on märk sellest, mida uus strateegia endast kujutab.
"Jah, see on üks samm. See pole uus strateegia, vaid üks samme, mille astusime pärast Vene õhuruumi sulgemist," ütles Finnairi kommunikatsioonijuht Päivyt Tallqvist.
Lähis-Ida riikide lennufirmade konkurentsieelis seisneb selles, et nende lennujaamad asuvad heas asukohas. Lähis-Ida riigid müüvad oma lennufirmadele ka odavat kütust. | Finnair alustab strateegilist koostööd Katari riikliku lennufirmaga | https://www.err.ee/1608700723/finnair-alustab-strateegilist-koostood-katari-riikliku-lennufirmaga | Soome lennufirma Finnair teatas esmaspäeval, et alustab strateegilist koostööd Katari riikliku lennufirmaga Qatar Airways. Finnair hakkab pakkuma igapäevaseid lende Helsingist, Kopenhaagenist ja Stockholmist Qatar Airwaysi lennujaama Dohasse. |
Kui kümme aastat tagasi oli sadama rajamiseks vajalike meretingimuste analüüsi koostamine mitmeaastane uuring, siis praeguste vahenditega on see võimalik kõigest paari kuuga. Lisaks võimaldab Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi teadlaste panus Euroopa Liidu Copernicuse mereteenuse arendamisel praegu merekeskkonda analüüsida paljudel mereteadlastel.
Kellel on Eesti mereandmetest kasu?
Läänemere tervise suhtes järeldavad teadlased, et Läänemere hapnikuvaesed surnud piirkonnad Gotlandi süvikus ja mujalgi on jõudnud oma maksimaalsele füüsikaliselt võimalikule tasemele. Dramaatiliselt väljendades: enam hullemaks minna ei saa. Nii lubab arvata halokliini ehk soolsushüppekihi tase.
Veelgi täpsemaid andmeid annab Eesti merealade prognoosimudel NEMO-EST, mis lubab oluliselt detailsemat vaadet Eesti merealadele. Selle põhjal saab keskkonnaagentuur avaldada parimat võimalikku mereilma prognoosi, millest on kasu nii kaluritele, päästjatele, laevasõitjatele kui ka merel puhkajaile.
Täpsematest mereandmetest on kasu lisaks kõrgete elektrihindadega võitlemisel. Jah, nii see tõesti on, sest lisaks jooksvatele prognoosidele annavad need juurdepääsu ajaloolistele andmetele, mida saab kasutada merealade ruumiliseks planeerimiseks.
Näiteks oli neist abi meretuuleparkide planeerimisel või hiljuti koostatud meretingimuste analüüsil LNG terminali rajamise tarbeks. Samuti on mereteenuse andmetel tehtud uuringuid merevee kasutamiseks rannikulinnade kütmiseks ja jahutamiseks.
Talv on tulekul
Kuigi praegu võib jäätunud Läänemeri tunduda kui midagi kauget, siis tegelikult on talv vaid mõne kuu kaugusel. Milline see tuleb?
Merejää indeksid näitavad selgelt, et 2020. aasta talvel oli nii jääkatte ulatus kui ka ruumala rekordiliselt madalad. Maksimaalne jääkatte ulatus moodustas kõigest üheksa protsenti kogu Läänemere pindalast ja jääkatte ruumala oli neli kuupkilomeetrit. Lähiminevikus on sarnaseid talvi olnud veelgi, näiteks 2008. ja 2015. aastal.
Teisest äärmusest on Läänemere ajaloos teada talvi 1940. aastatest, kus kogu Läänemeri oli jääga kaetud. Praegu on nii merejää ulatus kui ruumala langustrendis.
Näiteks on minu kolleeg Urmas Raudsepp koos oma tiimiga leidnud põhjuse, miks oli Läänemeri 2019/2020 talvel rekordiliselt soe ja jääkate madal. Nad järeldavad, et rekordiliselt kõrge soojussisalduse ja sellest tingitud jääkatte vähesuse tingisid erakordselt soojad atmosfääritingimused.
Suuremad eesmärgid
Kui nüüd aga päris suurejooneliseks minna, siis lisaks Läänemere mudeldamisele ja analüüsimisele osalevad Eesti teadlased ka Maa digitaalse kaksiku loomisel.
Kui praeguseni on tegeletud peamiselt üksikute komponentide, nagu mere, atmosfääri, rannikuala, pinnase ja muu taolise, mudeldamisega, siis Maa digitaalse kaksiku loomine ühendab erinevate valdkondade mudelid ja loob veelgi täiuslikuma tervikpildi Maa protsessidest. Sellega luuakse andmebaas, mis võimaldab üha suureneva energiavajadusega inimkonnal meie planeediga sõbralikult koostööd teha nii, et mõlemad osapooled oleksid terved.
Artikkel põhineb autori ettekandel Tallina Tehnikaülikooli konverentsil "Meresüsteemide instituut 20: alusuuringutest operatiivsete teenusteni ja poliitika kujundamiseni". | Täpsemad mereandmed aitavad võidelda kõrgete elektrihindadega | https://novaator.err.ee/1608700630/tapsemad-mereandmed-aitavad-voidelda-korgete-elektrihindadega | Hiljuti koostatud analüüs LNG terminali rajamiseks oli hea rakendus teadlaste aastatepikkusele tööle meremudelite ja okeanograafiliste suurandmete arendamisel, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi vanemteadur Priidik Lagemaa. |
Üle maailma tuleb üha sagedamini ette olukordi, kus järjest esineb mitmeid kuumalaineid. Inimeste heaolu mõjutab see mitmel moel. Ühest küljest on kuum ilm inimeste tervisele ise ohtlik ja võib soodustada maastikupõlengu lahvatamist. Teisest küljest on õhk kuumalainete ajal sageli tavapärasest saastunum, vahendab The Conversation.
Kui kuumus ja õhusaaste on juba eraldi võetuna tervisele ohtlikud, siis mis juhtub, kui need kokku panna? Rühm USA teadlasi otsis oma uues uuringus just sellele küsimusele vastust. Nad vaatasid selleks läbi California enam kui 1,5 miljoni inimese surma põhjused aastatest 2014–2020.
Selgus, et nii kuumadel kui ka suurema õhusaastega päevadel suri tavapärasest rohkem inimesi. Kui aga Californiat tabasid korraga kuumalaine ja suurem õhusaaste, oli nähtuste kombineeritud mõju eriti tugev.
Täpsemalt oli sellistel päevadel inimeste surmaoht umbes kolm korda suurem kui ainult kuumal või üksnes saastunud õhuga päeval. Mida kuumem ja saastunum piirkond mingil päeval oli, seda suurem oli seal surmaoht.
Kõigi mõõdetud päevade hulgast oli surmaoht kõige kuumemas ja saastunumas kümnendikus neli protsenti kõrgem kui äärmusliku kuumata päevadel. Kõige kuumema ja saastunuma ühe protsendi seas kerkis surmarisk aga 21 protsenti. Sealjuures oli 75-aastastel ja vanematel inimestel neil päevil oht surra enam kui kolmandiku võrra tavapärasest suurem.
Paigast ära ainevahetus ja kaasuvad haigused
Uuringu autorite sõnul on kuuma ja saaste koosesinemine inimese tervisele ohtlik mitmel moel.
Tavaliselt seostatakse saasteosakeste ja äärmusliku kuumaga oksüdatiivset stressi. Oksüdatiivne stress tekib siis, kui keha toodab rohkem väga reaktiivseid molekule ehk oksüdatiivseid stressoreid, kui see neid eemaldada suudab. Nähtust on seostatud muu hulgas kopsuhaiguste tekkega.
Tavaliselt aitavad oksüdatiivseid stressoreid kehast eemaldada antioksüdandid. Õhus olevad saasteosakesed ja äärmuslik kuumus rikuvad aga kehas ainete tasakaalu ära. Nii eritub kehas stressitekitajaid rohkem, kui leidub nende eemaldajaid.
Uurijate sõnul näitas nende töö sedagi, et saasteosakesed ja kuumus mõjusid üheskoos rängemalt just öösiti. Öine kuumus võib rikkuda inimese normaalse unemustri. Samuti võib see soodustada krooniliste tervisemurede, näiteks südamehaiguste ja ülekaalulisuse teket, ning rikkuda ära keha loomuliku soojusregulatsiooni.
Vanemad inimesed võivad sealjuures olla kuumuse ja õhusaaste mõjule teistest vastuvõtlikumad. Osalt on asi selles, et oksüdatiivne stress lisandub neil kaasuvatele haigustele nagu südamehaigustele, kõrgvererõhu tõvele, diabeedile või kroonilisele kopsuhaigusele.
Vananedes võib aga ette tulla sedagi, et kuuma käes ei suuda keha oma sisemist temperatuuri piisavalt hästi reguleerida. Vanemad inimesed ei pruugi ka kuigi palju liikuda, et kodust kuhugi jahedamasse paika minna ning konditsioneer ei pruugi olla neile taskukohane.
Joo vett ja püsi jahedas
Kuigi ilmunud uuring puudutas vaid Californias toimuvat, on kliimamuutusest tingitud äärmuslik kuumus ja õhusaaste üleilmne mure. Eelnevalt nähtud soojenemise jätkudes on maailma temperatuur sajandi lõpuks 2,7 °C kõrgem kui 1900. aastal. See tähendab, et praegu veel harvaesinevaid kuumalaineid hakkab ette tulema üha sagedamini.
Muutuv kliima mõjutab ka vabas õhus levivate saasteosakeste hulka. Näiteks võib õhuseisaku, tuule ning tolmutormide tulemusel õhk kuivemaks ja kuumemaks muutuda – see annab aga hoogu niigi sagenevatele maastikupõlengutele.
Maastikupõlengutest erituva suitsu mõju inimeste tervisele vajab teadlaste sõnul täiendavaid uuringuid. Seniste teadmiste põhjal soovitatakse inimestel end siiski äärmusliku kuuma ja õhusaaste eest kaitsta.
Põhiline soovitus on palju juua ja püsida jahedas. Kuuma eest võib vajadusel varjuda näiteks kaubanduskeskuses või mõnes muus konditsioneeritud avalikus ruumis. Koju paigaldatud õhukonditsioneer või magamistuppa paigaldatud õhufilter võivad samuti aidata suremust vähendada.
Inimesed, eriti eakad, kellel esineb kuumastressi sümptomeid, sealhulgas peavalu, iiveldust, pearinglust või meeltesegadust, peaksid arsti poole pöörduma.
Valitsuste tasandil tuleks aga riikidel välja arendada eraldi häirekategooria, mida rahvatervist ohustavate ilmastikuolude korral välja kuulutada. Valitsustel tuleks uurijate sõnul astuda ka samme, et tulevikus halvimaid kliimatagajärgi ennetada.
Uuring avaldati ajakirjas American Journal of Respiratory and Critical Care Medicine. | Kuumus ja õhusaaste löövad koos valusamini | https://novaator.err.ee/1608700603/kuumus-ja-ohusaaste-loovad-koos-valusamini | Kuumalained ja õhusaaste põhjustavad mõlemad liigsuremust. Kui aga õhk juhtub olema saastunud äärmiselt kuumal päeval, on see inimeste tervisele eriti ohtlik, osutab värske uuring. Seejuures ohustab kuuma ilma ja õhusaaste kooslus eakaid teistest enam. |
""Be Good" on suurekõlaline tantsulugu, mis oma tuleviku-optimismist nõretava ekstaatilise kõla laenab 1990ndate alguse utoopiliselt taevapasuna elektroonikalt," kirjeldas loo autor ise.
"Be Good" on Lõo teine singel 2022. aastal. Duett "There's No Time" Helina Ristiga ilmus tänavu suvel.
Peale kogumike "Agony / Ecstasy" ja "Ecstasy / Agony" ning ambient -albumi "Pine Trees & White Sand" avaldamist on Lõo hiljuti muusikat välja andnud ka Norra Sex Tags Amfibia plaadifirma alt – psühhedeeose jazz 'i koostööalbumi "Jazzsomdub" näol Jaakko Eino Kalevi ja Han Sotofettiga. 2022. aastal ilmus Saksamaa plaadifirma Acido Records alt ka Andres Lõo 12-tolline "Synaptic Sugar".
Muusika ja sõnad – Andres Lõo
Kujundus – Andres Lõo
Master – Margus Löve | Andres Lõo avaldas singli "Be Good" | https://kultuur.err.ee/1608700639/andres-loo-avaldas-singli-be-good | Andres Lõo avaldas kolmapäeval uue singli pealkirjaga "Be Good". |
Regionaalhaigla nõukogu liikmeks sai Rõivas 2021. aasta juunis tollase tervise- ja tööministri Tanel Kiige otsusega.
Regionaalhaigla nõukogu liikmed on lisaks Rõivasele Heidi Alasepp, Regina Vällik, Mihhail Kõlvart ja Vladimir Šokman. Varem oli nõukogu esimees Georg Männik.
Regionaalhaigla nõukogu esimehe tasuks on 480 eurot kuus, nõukogu liikme tasu on 360 eurot kuus.
Rõivas teatas 2020. aasta oktoobris, et lahkub poliitikast ja siirdub eraettevõtlusesse. Ta liitus isejuhtivaid autosid tootva Auve Techi meeskonnaga. Auve Techi tegelik kasusaaja on äriregistri andmetel Väino Kaldoja. Reformierakonnast Rõivas ei lahkunud. Reformierakonna liige on ta aastast 1998. | Taavi Rõivas sai Põhja-Eesti Regionaalhaigla nõukogu esimeheks | https://www.err.ee/1608700648/taavi-roivas-sai-pohja-eesti-regionaalhaigla-noukogu-esimeheks | Reformierakonna endine esimees ja kaks korda peaministri ametis olnud Taavi Rõivas sai Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) nõukogu esimeheks. |
Beltz rääkis, et tahtis Williamsi avaringimängu tribüünilt vaatama minna, kuid kuna huvi mängu vastu oli nii suur, et õnnestunud tal piletit saada ja seetõttu pidi ta telerist vaatama, kuidas Williams Danka Kovinicist jagu sai. "See on naiste tennises suurim asi, see on meie alale väga tähtis asi ja peame Serenat tänama kõige eest, mis ta on teinud. Eriti nüüd, kui lõpp on lähedal," rääkis Beltz New York Timesile. "Tema löökide kiirus, serv ja tõrje on juba parimate päevade tasemel. Nägin ka tema [selle hooaja] eelmiseid mänge ja paistab, et ta on viimaste nädalatega paremaks läinud. Tema vorm tundub hea ja ta mängib hästi."
"Aneti jaoks on oluline minna väljakule ja püüda mängida enda parimat tennist, aga samas ka hetke nautida," jätkas Beltz. "See on kindlasti suur väljakutse, aga usun, et ta tahab seda väljakutset ja ta tahab sellega hakkama saada."
Kuigi Kontaveit pole varem Williamsiga mänginud, on Beltz 40-aastase ameeriklanna mänguga väga hästi kursis. Tema kunagine hoolealune Angelique Kerber on Williamsiga slämmifinaalides mänginud ja temast ka jagu saanud. "Olen tema mängu pikalt jälginud. Igal turniiril, kus hästi mängid, tuleb Serenal silm peal hoida, sest tead, et lõpuks peab su hoolealune temaga mängima," nentis Beltz. "Aga minu arvates on tore sellise suure tšempioniga mängida. Kindlasti tuleb sellest hea mäng."
Beltz rääkis ka Kontaveidi terviseprobleemidest – eestlanna nakatus kevadel koroonaviirusega ja see jättis pikaks ajaks oma jälje. "Teame kõik, et tal oli ilmselt pikk Covid. Ta polnud vormis, aga nüüd on ta väga lähedal enda parimale, ta mängib üha paremini, nii et ma usun, et ta on valmis," ütles Beltz. | Kontaveidi treener mängust Williamsiga: see on kindlasti suur väljakutse | https://sport.err.ee/1608700651/kontaveidi-treener-mangust-williamsiga-see-on-kindlasti-suur-valjakutse | Eesti esireket Anett Kontaveit (WTA 2.) läheb USA lahtiste tennisemeistrivõistluste teises ringis vastamisi läbi aegade parimaks naismängijaks peetava Serena Williamsiga. Eestlanna treener Torben Beltz nimetas mängu väljakutseks, aga ütles samas, et Kontaveit on lähedal enda tippvormile. |
Euroala hinnakasv kiirenes augustis aastavõrdluses 9,1 protsendini ja kuuvõrdluses 0,5 protsendini. Suure osa hinnakasvust andis energia, mis kallines aastaga 38,3 protsenti ning toiduained, alkohol ja tubakas, mis kallines 10,6 protsenti.
Lisaks Eestile oli hinnakasv üle 20 protsendi Leedus ja Lätis, vastavalt 21,1 ja 20,8 protsenti. Üle 10 protsendi kasvasid hinnad Hollandis, Slovakkias, Sloveenias, Kreekas, Belgias ja Hispaanias.
Eurostat avalikustab inflatsiooni kiirhinnangu iga kuu lõpus. Täpsustatud harmoniseeritud tarbijahinnaindeksi avalikustab Eurostat pool kuud hiljem. Augusti kohta 16. septembril. | Eesti augusti inflatsioon ületas 25 protsendi piiri | https://www.err.ee/1608700645/eesti-augusti-inflatsioon-uletas-25-protsendi-piiri | Eurostati kiirhinnangu kohaselt kasvasid hinnad Eestis augustis aastaga 25,2 protsenti, millega oli Eesti inflatsioon jätkuvalt Euroopa kiireim. Kuiselt kasvasid hinnad Eestis 2,4 protsenti. |
Eelnõude infosüsteemis on küll AK ehk ametkondlikuks kasutamiseks märkega dokument "Maaeluministeeriumi kantsleri ametikohale nimetamine". Ehkki kõik dokumendid on AK-märkega ja mitteavalikud, ei jäta dokumentide pealkirjad (Marko_Gorban_CV, Marko_Gorban_diplom, Eelnou_esitamine_kiri_Gorban jne) kahtlust, et kantsleriks esitatakse just tema.
Marko Gorban on praegu maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler, aga ka kantsleri ülesannetes pärast seda, kui maaeluminister Urmas Kruuse tegi valitsusele ettepaneku vabastada 13. maist ministeeriumi kantsler Tiina Saron ametist. Kruuse on Maalehele öelnud, et tema ja Saroni omavaheline koostöö ei laabunud.
Gorban lõpetas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna politoloogia erialal 2003. aastal ja töötas alates 2012. aastast maaeluministeeriumi maaelu arengu osakonna juhatajana. Varem on ta töötanud ministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja asetäitja, maaelu poliitika büroo juhataja ning avalike ja välissuhete osakonna eurokoordinatsiooni büroo peaspetsialisti ametikohtadel (2003–2012).
Gorban on ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu esimees.
Kantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsus ministri ettepanekul avaliku teenistuse seaduses ettenähtud alustel, kuulates ära riigisekretäri arvamuse. | Marko Gorban saab maaeluministeeriumi kantsleriks | https://www.err.ee/1608700636/marko-gorban-saab-maaeluministeeriumi-kantsleriks | Maaeluministeeriumi uueks kantsleriks saab suure tõenäosusega senine asekantsler Marko Gorban. |
Uue improkooli tundidesse on oodatud nii need, kes on huvitatud tulevikus ka ise improetenduste andma hakkamisest kui need, kes soovivad lihtsalt enesearenguks õppida avatumalt suhtlema, julgemalt esinema ja tahavad tuua oma ellu rohkem mängulisust.
Rahel Otsa on erinevate organisatsioonide alla kuulunud samasisulist improstuudiot viinud läbi juba 11 aastat. Lisaks pikkadele improkursustele on ta andnud ühekordseid töötubasid Soomes, Rootsis, Venemaal, Belgias, Austraalias, Vietnamis, Singapuris, Nepaalis, Hiinas ja Uus-Meremaal.
Rahel Otsa improkoolis on võimalik õppida septembrist maini kestvatel improkursustel nii eesti kui inglise keeles. Lisaks on hooaja jooksul võimalik osa saada ühekordsetest töötubasid nii eesti kui välismaa koolitajate poolt.
Esimese välisõpetajana külastab Improkooli novembris Terje Brevik Norrast. | Tallinnas alustab tööd uus improvisatsioonile keskenduv teatrikool | https://kultuur.err.ee/1608700633/tallinnas-alustab-tood-uus-improvisatsioonile-keskenduv-teatrikool | Sel sügisel alustab Tallinnas tegevust Rahel Otsa Improkool, mis soovib pakkuda kõigile huvilistele võimalusi loominguliseks eneseväljenduseks. |
"Ma arvan, et Serena valem Kontaveidi alistamiseks on üsna lihtne," sõnas endine Belgia tenniseäss. "Serena ei liigu platsil enam nii nagu paar aastat tagasi, aga mida ta teeb väga hästi, on tema kaks esimest lööki pallivahetuse ajal. Tema serv on meie spordi üks parimaid ja kui ta võtab servi vastu ning saab pallile pihta, siis on vastane koheselt surve all."
"See saab olema suurepärane mäng ning Serena kindlasti ei ole hirmunud, et peab mängima maailma teise reketiga," jätkas Clijsters. "Serena on Serena ning ta teab, mida ta peab tegema, et alistada head mängijat."
Ameeriklanna esimese ringi mängu ajal oli staadion täiesti väljamüüdud. "Kohe kui Serena astus väljakule, siis see energia oli lihtsalt imeline," kirjeldas 39-aastane belglanna New Yorgis olevat atmosfääri. "Mäng Kontaveidi vastu saab olema väga eriline, paljud inimesed tahavad saada piletit, sest see võib olla Serena viimane mäng ja nad tahavad olla osa igast tema viimasest sammust tenniseväljakul."
US Openi teise ringi kohtumine Anett Kontaveidi ja Serena Wiliiamsi vahel peetakse ööl vastu neljapäeva Eesti aja järgi kell kaks. | Kim Clijsters: Williamsi valem Kontaveidi alistamiseks on lihtne | https://sport.err.ee/1608700627/kim-clijsters-williamsi-valem-kontaveidi-alistamiseks-on-lihtne | Neljal korral suure slämmi turniiri võitnud ja praegu Eurospordi eksperdina töötav Kim Clijsters usub, et USA lahtiste teise ringi mäng Anett Kontaveidi ja Serena Williamsi vahel saab olema tõeline maiuspala. |
Eurospordi ekspertidena töötavad endine maailma esireket Mats Wilander ja Alex Corretja usuvad, et Kontaveit on ameeriklannale mugav vastane. "Kui olla aus, siis ma arvan, et Serena ei pea palju enda taset tõstma võrreldes esimese ringi mänguga," sõnas Wilander. "Kontaveit suudab palli lüüa tugevamini kui Serena, aga ma ei ole kindel, et ta suudab teha enda parima mängu. Ta on üsna ettearvamatu. Kontaveit võtab palju riske ning kui ma oleksin Serena asemel, siis ma eelistaksin mängida just sellist tüüpi mängijaga."
Enda mängijakarjääri jooksul kahel korral suure slämmi finaali jõudnud Alex Corretja usub, et 26-aastane eestlanna saab olema Williamsile kõva pähkel, kuid kartma teda ei pea. "Juhul kui Serena mängiks mõne teise vastasega, siis oleks tal rohkem hirmu, aga ta teab, et Kontaveit on tänavusel hooajal kaotanud päris palju mänge," analüüsis Corretja. "Usun, et Serena on teises ringis rohkem lõdvestunud, sest kogu pinge saab olema Kontaveidi peal."
"Serena läheb väljakule teadmisega, et tal on hea võimalus võita, aga kõik oleneb siiski Kontaveidi mängust," ütles Wilander.
Corretja lisas veel, et Williams ei hakka mõtlema enda vastase mängustiilile. "Ta läheb väljakule ja annab endast parima ning ehk sobib talle isegi paremini kui vastane on agressiivse mängustiiliga," arvas Corretja.
US Openi teise ringi mäng Anett Kontaveidi ja Serena Williamsi vahel peetakse Eesti aja järgi ööl vastu neljapäeva kell kaks. | Eurospordi eksperdid: Williamsil ei ole põhjust Kontaveiti karta | https://sport.err.ee/1608700612/eurospordi-eksperdid-williamsil-ei-ole-pohjust-kontaveiti-karta | Ööl vastu neljapäeva lähevad USA lahtiste tennisemeistrivõistluste teises ringis vastamisi maailma teine reket Anett Kontaveit ja suure tõenäosusega enda viimast turniiri mängiv 23-kordne slämmivõitja Serena Williams. |
16 aastat Eesti suuremaid sporditoimetusi juhtinud Pahv jätkab Ekspress Meedia erikorrespondendina, sest sügisest ootab teda kui Keila Korvpallikooli peatreenerit ees debüüthooaeg profitasemel Eesti-Läti liigas.
"Kui oled olnud 29 aastat ajakirjanduses, neist viimased 16 aastat juhtinud kahte Eesti suurimat sporditoimetust, siis korraga sellest lahti lasta tekitab kummalise tunde," kommenteeris Pahv Delfi vahendusel.
"Aga elu pakub mõnikord võimalusi, milledest loobumine oleks narr. Loobuda seepärast, et ei julge mugavaks saanud rutiinist välja astuda – et siis kunagi vanamehena heietada, et küll ma oleks teinud… Ei, see oleks selgrootu ja tontlik."
"Seega tuleb teha. Seda enam, et ka treeneri teed on tänaseks astutud juba pikki aastaid ning unistust – oma meeskonnaga kuhugi jõuda – kogu selle aja kuklas tiksuva mõttena endas kantud."
"Aga tean, et pärast kõiki neid aastaid ei suuda ja tahagi ma ennast ajakirjandusest lahti haakida," jätkas Pahv. "Seepärast on mul hea meel, et Urmo pakkus võimaluse, et võiksin jätkata Ekspress Meedias nii-öelda oma rubriikide ja lugudega. Olen pikki aastaid teinud kahte tööd ja tean, et ühelt asjalt teisele lülitumine aitab hoida pea puhtana."
Alates 8. septembrist asub Delfi ja Eesti Päevalehe sporditoimetust juhtima Gunnar Leheste, kes on samas toimetuses töötanud reporterina 2011. aastast. | Peep Pahv lahkub Delfi ja Eesti Päevalehe sporditoimetuse juhi kohalt | https://sport.err.ee/1608700615/peep-pahv-lahkub-delfi-ja-eesti-paevalehe-sporditoimetuse-juhi-kohalt | Delfi ja Eesti Päevalehe sporditoimetuse juht Peep Pahv loobub algava korvpallihooaja eel oma ametikohast ja jätkab ajakirjanduses teistes rollides. |
Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul võib energiahindade suvise järsu kallinemise tõttu oodata aasta teises pooles majanduslangust.
"Suure tõenäosusega näeme teisel poolaastal majanduslangust. Seda oodati ka kevadel tehtud prognoosides, kuid arvestades kiirelt kallinenud energiat võib teise poolaasta langus olla kevadel arvatust sügavam," märkis Oja.
"Valitsuse lubatud meetmed peaksid aasta lõpus leevendama energiahindade kallinemise mõju majapidamistele, aga paljude ettevõtete jaoks muutub olukord kõrgete energiahindade tõttu siiski väga keeruliseks. Oluline on, et talveks oleks tagatud energiaga varustatus," lisas ta.
Majanduskasvu aeglustumine teises kvartalis oli Oja sõnul kooskõlas kevadiste prognoosidega ning tulenes sõja põhjustatud tarneraskustest ja energia kallinemisest.
"Suve jooksul on aga energiahinnad välisturgudel jätkanud kallinemist pigem kiirusega, mida oodati kevadistes riskistsenaariumides. Seetõttu võib arvata, et edasine areng saab olema kevadel prognoositust kehvem," ütles Oja.
Ettevõtete hinnangul oli majanduse olukord teises kvartalis pigem väga hea, kuid lähiajal oodatakse langust.
"Juulikuu tööstusettevõtete küsitlus näitas, et vaba tootmisvõimsust on suhteliselt vähe, ehk ettevõtete tegevusmaht on nende seadmeparki arvestades suur. Samas on järgmiste kuude kasvuootus kahanenud – see paistis eriti teravalt silma augustikuises küsitluses. Euroopas tervikuna on halvenenud tööstusettevõtete hinnang hetkeolukorrale, kuid järgmisteks kuudeks oodatakse toodangu jätkuvat kasvu," ütles Oja.
Majanduskasvu panustasid pikemaajalisele trendile vastavalt rohkem IT-sektor ja äriteenused,
"Ootamatult negatiivse panuse andsid majanduskasvu energeetika, mäetööstus ja töötlev tööstus. See on vastuolus teiste andmeallikatega, sest arvestades nende tegevusalade kuiseid toodanguindekseid, oleks seal pigem võinud oodata kasvu. Näiteks elektritoodang kasvas teises kvartalis aastaga ligi 50 protsenti ja seetõttu on energeetikasektori langust SKPs raske mõista," ütles Oja.
Eksport tasakaalustas nõrgenenud sisenõudlust
LHV majandusanalüütiku Kristo Aabi sõnul ei suutnud hinnatõus info ja side valdkonna kasvuhoogu kärpida. "Eesti majanduse alustalaks olevas töötlevas tööstuses on üleval aga selged ohumärgid, sest aastatagusega võrreldes kahanes seal loodud lisandväärtus kümnendiku võrra," ütles ta.
Lõviosa teise kvartali majanduskasvust tuleb Aabi sõnul kirjutada naaberriikide arvele, sest head eksporditulemused tasakaalustasid nõrgemat sisenõudlust ja kahanevaid investeeringuid. "Seejuures pole erilist põhjust rääkida kaubaekspordist, mis on sanktsioonimajanduse ja sellest tingituna vireleva tööstuse taustal pigem kokku tõmbumas," sõnas ta.
"Kõrged sisendhinnad nii energia kui mitmete tööstussisendite puhul jäävad ettevõtjaid kimbutama veel mõneks ajaks. See mõjub majandusarengule kindlasti pärssivalt, sest kogu hinnatõusu ei ole võimalik tarbijatele edasi kanda ja ettevõtete kasumlikkus väheneb," ütles Aab.
Aabi sõnul avaldub hinnatõus majandusaktiivsuse kahanemises ja järgmistes kvartalites võib tõenäoliselt näha majanduslangust.
"Ettevõtjate hinnangud eesseisvatele kuudele on muutunud pessimistlikumaks ja kuigi uute tellimuste maht on selgelt vähenenud, siis õnneks otsest toodangu vähenemist veel pigem ei oodata," ütles ta.
Ka Aabi sõnul oleneb palju sellest, kas ja kuidas valitsus sügistalvel ettevõtjatele appi tuleb.
"Riigirahanduse jaoks tähendaks see loomulikult järjekordset tagasilööki, kuid erakordsetes tingimustes on teinekord targem see löök vastu võtta," ütles Aab.
"Eeldusel, et energia hinnad saadakse järgmiseks talveks kontrolli alla, võiks majandus 2024. aastal naasta oma endisele kasvurajale ehk kasvada taas 3-4 protsenti," märkis Aab.
Statistikaameti andmetel kasvas Eesti teise kvartali sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2021. aasta sama ajaga võrreldes 0,6 protsenti.
Vitsur: suurimaks piduriks on eksporditurgude nõrkus
Majandusanalüütik Heido Vitsuri sõnul mängib Eesti majanduse edasises käigus olulist rolli see, kuidas läheb eksporditurgudel.
"Kui me räägime, et meil oli inflatsioon teises kvartalis üle 20 protsendi, siis selle juures saavutada suuremat reaalkasvu kui 0,6 protsenti oli üsna keeruline, eriti kui arvestada seda, et meil tuleb ilmselt mõne kuu pärast rääkida sellest, et Eurooas väga mitmed suured ja tähtsad majandused on tehniliselt retsessioonis. Nii mõnelgi maal on majanduslangus olnud juba kaks kvartalit järgemööda. Ma arva, et Eesti on üsna hästi hakkama saanud, kuid trend ei ole loomulikult rõõmustav," ütles Vitsur.
Teise kvartali majanduskasvu arvestuses on Vitsuri hinnangul juba sees kolm neljandikku sõja mõjust. "Edasi on selline laienev mõju," ütles ta.
"Suurte riikidega on see, et nende kaal ja turu suurus on otsustava tähtsusega. Kui me vaatame enda SKP-d ja seda mõjutanud majandusharusid, siis näeme, et kõige halvemini on läinud töötleval tööstusel," ütles ta. "Kuna töötlevast tööstusest on kuskil kolmveerand orienteeritud ekspordile, siis näeme, et see, et töötleva tööstuse osa oli languses, on selge, et just eksporditurgude nõrkus ja kahtlemata tarneahelate haprus on meil kõige suuremaks majanduskasvu piduriks," sõnas Vitsur. | Analüütikud: aasta teine pool võib endaga tuua majanduslanguse | https://www.err.ee/1608700522/analuutikud-aasta-teine-pool-voib-endaga-tuua-majanduslanguse | Analüütikute hinnangul võib aasta teises pooles oodata majanduslangust. Teise poolaasta majandusareng sõltub paljuski sellest, kas ja kuidas valitsus sügistalvel energiahindadega hädas ettevõtjatele appi tuleb. |
Madise teatas riigikohtu esimehele Villu Kõvele põhiseadusliku järelevalve asjus saadetud arvamuses, et põhiseadusega on vastuolus mitu NETS-i sätet.
"Leian, et vaidlustatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) sätted on vastuolus põhiseadusega, sest annavad täitevvõimule liiga laiad, täpsustamata ja piiritlemata volitused põhiõiguste piiramiseks. Volitusnorm, mis jätab täitevvõimule piirangute, nende eesmärkide ja intensiivsuse valimisel vabad käed, on lubamatu," kirjutas õiguskantsler.
Ta lisas, et seda, millistes olukordades ja millised piirangud tohib kehtestada, peab otsustama riigikogu seaduses. Kui tekib seaduses kirjeldatud olukord, peab täitevvõim valima seadusega lubatud piirangute seast eesmärgipärase proportsionaalse piirangu ning kohaldama seda üksnes seal, kus vaja, ja nii kauaks, kui vaja.
Madise hinnangul on põhiseadusvastane korralduse vorm, millega seatakse määratlemata isikute ringile määratlemata olukordadeks üldkehtivad kohustused.
"Piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks mõeldud üldkohustuslikud
käitumisjuhised tuleb kehtestada määruse vormis. Määrused avaldatakse Riigi Teatajas ja nende faktilised alused tuleb pidevalt üle vaadata. Määruse puhul on tagatud põhiseaduslikkuse järelevalve. Korraldused on üksikjuhtumite lahendamiseks," rõhutas ta.
Õiguskantsler tõi näite, et kui ühes konkreetses ettevõttes on haiguspuhang ja kui selle sulgemine mõjutaks märkimisväärselt ühiskonda või majandust, siis otsustab selle ettevõtte tegevuse peatamise just valitsus, mitte aga terviseamet. Olukorras, kus ei lahendata üksikjuhtumit, saab valitsus anda õigusakti ainult siis, kui riigikogu on selleks kehtestanud määruse andmise volitusnormi. Sellist volitusnormi aga pole.
"Seega on Vabariigi Valitsust vaidlusaluseid piiranguid korraldusega kehtestades oma pädevust ületanud. Vabariigi Valitsus on lisaks ületanud põhiseadusest tulenevat pädevust, sest selliste põhiõiguste teostamise seisukohalt oluliste küsimuste lahendamise pädevus on ainult riigikogul," sõnas Madise.
Ta leiab, et halduskohus tegi õigesti, kui algatas NETS-i normide põhiseaduspärasuse kontrollimiseks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse.
Õiguskantsler tõi välja, et NETS-i normide alusel antud valitsuse korraldustega on kehtestatud väga intensiivsed põhiõiguste piirangud. Näiteks lähikontaktsete karantiinikohustusega piirati tugevalt paljusid põhiõigusi: liikumisvabadust ja kõiki liikumise võimalusest sõltuvaid põhiõigusi.
"Ei saa välistada, et mõnel juhul tähendasid piirangud koguni vabaduse võtmist," tõdes ta.
Seades vaktsineerimisnõude teiste põhiõiguste teostamise eelduseks, piirati Madise hinnangul isegi põhiõigust elule.
"Elu- ja terviseõiguse piirangu intensiivsust vähendab samas asjaolu, et vaktsineerimine on mõeldud kaitsma eelkõige inimese enda elu ja tervist. Omad riskid on nii Covid-19 läbipõdemisel (kui inimene ei ole vaktsineeritud) kui ka selle haiguse vastu vaktsineerimisel. Peaaegu võimatu on täie kindlusega öelda, kummal juhul on oht konkreetsele inimesele suurem," leidis ta.
Vaktsineerimisnõuet kui mingites tegevustes osalemise eeltingimust võib Madise sõnul proportsionaalseks pidada juhul, kui see aitab säilitada haigla vältimatu abi osutamise võimekust, ent eeldusel, et nõue kohaldub tõesti alles siis, kui see on ammendumas.
Nakkushaiguse mõiste on NETS-is põhjendamatult lai
Koroonatõendi nõue tegevustes osalemise eeldusena mõjutas Madise hinnangul intensiivselt inimeste igapäevaelu ja ka ettevõtlusvabadust.
Ta tõi välja ka uudse ohtliku nakkushaiguse mõiste definitsiooni puudulikkuse ja väga laia tõlgendamisvõimaluse NETS-is. See võimaldab mõistet põhjendamatult laialt käsitleda.
Näiteks saab selle definitsiooni kohaselt pidada uueks ohtlikuks nakkushaiguseks ka kiiresti levivat ja kergesti nakkavat haigust, millele pole tõhusat ravi, kuid millel ei ole olulist mõju rahvatervisele ja mis ei ohusta tervishoiusüsteemi toimimist.
Ka ei ole seaduses määratud selget kohustust pidevalt kontrollida, kas nakkushaigus vastab endiselt uudse ohtliku nakkushaiguse definitsioonile, kuid arvestades põhiõiguste piiramise intensiivsust, peaks seadus Madise hinnangul kohustama valitsust või terviseametit seda pidevalt jälgima. Äralangemise puhul peaks valitsusel olema kohustus korraldus kehtetuks tunnistada.
Lisaks leidis õiguskantsler, et NETS-i sätted ei määratle valitsusele antud volituse sisu ja ulatust piisavalt ja seega võimaldavad need kehtestada põhimõtteliselt ükskõik milliseid nakkuse levikut vähendavaid piiranguid, seejuures võib piirangu kehtestamise lähtekohaks olla pelgalt haiguskolde tekkimise oht. | Õiguskantsler: koroonapiirangute aluseks olnud seadusesätted eiravad põhiseadust | https://www.err.ee/1608700507/oiguskantsler-koroonapiirangute-aluseks-olnud-seadusesatted-eiravad-pohiseadust | Õiguskantsler leidis nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) sätteid analüüsides, et need on põhiseadusega vastuolus, sest annavad täitevvõimule liiga laiad, täpsustamata ja piiritlemata volitused põhiõiguste piiramiseks. |
Vene uudisteagentuur Interfax teatas, et neile on kaks allikat kinnitanud, et Vene võimud ei kavatse Gorbatšovile korraldada riiklikku matust.
Gorbatšovi fond teatas Interfaxile, et ta maetakse Novodevitšje kalmistule oma naise kõrvale.
Nõukogude Liidu viimane riigijuht kommenteeris aeg-ajalt Vene sisepoliitikat, kritiseerides korduvalt Putinit ja tema kalduvust juhtida riiki autoritaarselt.
2014. aastal teatas Mihhail Gorbatšov, et terrorismiga võitlemise loosungi all kavandab Kreml demokraatia järsku piiramist.
2011. aastal ütles Gorbatšov, et Venemaa vajab tõsiseid muudatusi ning Vladimir Putini taas presidendiks saamine ei too riiki ummikust välja. "Me võime eeldada, et mingit edasiminekut ei toimu, kui ei tule tõsiseid muudatusi süsteemis," vahendas BBC Gorbatšovi sõnu.
Samuti hindas Gorbatšov, et 2011. aasta presidendivalimised ei ole ausad ning Kremli autoritaarsed harjumused on tema tema sõnul väga ohtlikud.
Kaks aastat hiljem, 2013. aastal mõistis Mihhail Gorbatšov hukka president Vladimir Putini ajal vastu võetud seadused, nimetades neid rünnakuks kodanikuõiguste vastu. Gorbatšovi sõnul oli ta hämmingus, kuivõrd palju vastuolulisi seadusi on alates Putini naasmisest presidendi ametikohale vastu võetud.
Samal aastal rõhutas endine riigijuht Venemaal vajaliku olevat, et riigis toimuksid valimised, mitte nende imiteerimine.
2014. aastal soovitas Gorbatšov Putinil mitte muutuda liiga enesekindlaks ning 2020. aastal avaldas Nõukogude Liidu viimane liider Mihhail Gorbatšov toetust Valgevene opositsioonile.
Vladimir Putin rääkis 2005. aasta aprillis parlamendis peetud kõnes, et NSV Liidu lagunemine oli XX sajandi suurim geopoliitiline katastroof ja vene rahva tragöödia. Sama mõtet kordas Putin ka 2015. aastal.
Gorbatšovi rolli peetakse oluliseks Nõukogude Liidu kokkuvarisemisel. | Gorbatšov riiklikku matust Venemaal ei saa | https://www.err.ee/1608700534/gorbatsov-riiklikku-matust-venemaal-ei-saa | Allikate kinnitusel ei saa Mihhail Gorbatšov riiklikku matust. Gorbatšov on aastate jooksul mitmel korral Putinit ja Vene võime laiemalt kritiseerinud. |
"Inimese ja looduse suhe on läbi aegade olnud üks paeluvaid, põnevaid, aga ka valusaid teemasid, seda eriti tänapäeval. Kuidas aga mõtestasid inimese ja looduse suhet 19. sajandi eesti kooliõpikute autorid Carl Robert Jakobson, Ado Grenzstein ja Juhan Kunder – sellest kõneleb installatsioon, mille tarkusepäeva järel avame," kõneles rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo.
Rahvusraamatukogu harulduste ja vanaraamatute kogu põhjal valminud installatsioon ühendab keskkonnateadliku mõtteviisi ja looduse 19. sajandi elutarkuste ja õpetustega ning on loodud olemasolevaid materjale taas- ja uuskasutades.
"Arusaam loodusest ja keskkonnahoiust, mis enam kui sada aastat tagasi kirjutatud õpikutest vastu vaatab, on mõjus ja aktuaalne ka tänapäevase kliima- ja keskkonnakriisi kontekstis. Seadsime eesmärgiks olla ka teostuselt keskkonnasäästlikud ning esitada sõnumit viisil, mis kõnetaks tänapäeva inimest," sõnas seade üks autoritest Rene Mäe.
Installatsiooni idee autorid ja teostajad on rahvusraamatukogu humanitaaria ja kunstide nõunik Rene Mäe ja graafiline disainer Maria Muuk, arhitektuurse lahenduse autorid on Kaarel Kuusk ja Päär Keedus, originaalillustratsioonide autor Mark Antonius Puhkan.
Rahvusraamatukogu harulduste kogu põhjal valminud installatsioon "Looduse nõud ja jõud. Inimene ja loodus algupärases eesti kooliõpikus" jääb Saaremaal avatuks 1. oktoobrini ning seejärel algab rännak raamatukogudesse üle Eesti. | Rahvusraamatukogu avab Saaremaal kooliõpikute rändinstallatsiooni | https://kultuur.err.ee/1608700549/rahvusraamatukogu-avab-saaremaal-kooliopikute-randinstallatsiooni | Reedel kell 14 avatakse Kuressaares Saare maakonna keskraamatukogus rändinstallatsioon 19. sajandi kooliõpikutest. |
31. osakond on suure meediakontserni salapärane osakond, kuhu juurdepääs on rangelt keelatud.
Pommiähvarduse tõttu kontserni peahoones käsib politseiinspektor Jensen kogu maja evakueerida. Plahvatust ei toimu, kuid kontsern on sunnitud tööseisaku tõttu kandnud suurt kahju ja juhtkond nõuab asja uurimist. Avalikkusele loost ei teatata.
Jensen selgitab välja kuus kahtlusalust, kuid märkab, et teda ennast jälgitakse, eriti siis, kui ta tegeleb ebamääraste ülesannetega 31. osakonnaga. Kahtlusaluste küsitlemine toob varsti kaasa ülestunnistuse ja uurimine lõpetatakse, kuid süü omaksvõtnu sureb ootamatult otse arestikambris. Edasisel uurimisel selgub, et oht ähvardab tervet ühiskonda.
"31. osakonna hukk" on populaarseks saanud Skandinaavia krimilugude Eesti variant, mis oli toona Kesktelevisiooni tellimus.
Režissöör-stsenarist Peeter Urbla, osades Lembit Ulfsak, Ivan Krasko, Enn Klooren, Omar Volmer, Heino MandriI, Ago Roo, Margus Tuuling, Eino Baskin, Jaan Ruus jpt.
"31. osakonna hukk" on vaadatav Jupiteris. | Kultuuriportaal soovitab: Peeter Urbla "31. osakonna hukk" Jupiteris | https://kultuur.err.ee/1608700552/kultuuriportaal-soovitab-peeter-urbla-31-osakonna-hukk-jupiteris | Huvitaval kombel on Peeter Urbla lavastajatööd see osa Tallinfilmi pärandist, mida liiga tihti tolmukorra alt välja ei tooda. Seega on igati positiivne, et kaheosaline ulmekrimka "31. osakonna hukk" on vaadatav Jupiteris. |
Kolmapäevase seisuga polnud Narva volikogu opositsioon veel kohtusse minemise otsust teinud, ütles Narva linnavolikogu esimees Vladimir Žavoronkov ERR-ile. "Volikogu koguneb erakorraliselt 7. septembril ja siis ka otsustame, mida teha," sõnas Žavoronkov.
Volikogu erakorralisele istungile eelneb linnavõimu kohtumine Stenbocki majas peaminister Kaja Kallasega. Kohtumisel loodetakse leida koosmeel. "See on üldse esimest korda, kui peaminister kutsub Narva linnajuhid Stenbocki majja. See on meile suur au ja hea märk," ütles Žavoronkov.
"Narva on samuti huvitatud, et meil oleks riigiga hea koostöö, et ei korduks olukord, mis oli paar nädalat tagasi. See pole ei linna ega riigi huvides," sõnas volikogu esimees.
"Me teame, et eesti keel on Eestis riigikeel, kuid loodame, et me leiame lisaks ka ühise keele," lisas ta.
Vladimir Žavoronkov on varem ERR-ile öelnud, et kohtusse pöördumise ajend oleks soov teada, kas valitsuse otsus tank-monument teisaldada oli seaduspärane. "Mina soovin, et see organ, mis Eesti territooriumil annab viimase sõna, on kohus. Kui kõik oli täiesti seaduslik ja kõik vastas meie põhiseadusele, siis meie, narvakad, võtame seda südamesse, aga me soovime selgitust," sõnas Žavoronkov toona.
Narva linnapea Katri Raik on lubanud tagasi astuda, kui volikogu riigi kohtusse kaebab, sest tema kohtusse pöördumist õigeks ei pea. | Narva volikogu otsustab tuleval nädalal, kas kaebab riigi kohtusse | https://www.err.ee/1608700537/narva-volikogu-otsustab-tuleval-nadalal-kas-kaebab-riigi-kohtusse | Narva linnavolikogu opositsioon otsustab järgmisel nädalal, kas läheb riigiga Narvast teisaldatud punamonumentide pärast kohtusse. |
Mõlemad väravad löödi juba esimese veerandtunni jooksul: Mattias Männilaan viis saarlased viiendal minutil juhtima, aga 15. minutil realiseeris Kevin Mätas (Tammeka) penalti.
Päeva varasemates mängudes oli JK Tallinna Kalev saanud võõrsil jagu Tallinna JK Legionist 3:1 ja JK Narva Trans kodus Pärnu JK Vaprusest 1:0.
26. vooru lõpetab kolmapäeva õhtul kohtumine Paide Linnameeskond - Tallinna FCI Levadia, mida näeb ka ETV2 ja ERR-i spordiportaali vahendusel. | Tammeka ja Kuressaare mängisid kiiretest väravatest viiki | https://sport.err.ee/1608700516/tammeka-ja-kuressaare-mangisid-kiiretest-varavatest-viiki | Jalgpalli Premium liiga viimases teisipäevases kohtumises tegid Tartu JK Tammeka ja FC Kuressaare 1:1 viigi. |
Esimesse klassi läheb tänavu ligi 14 000 õpilast.
Haridusministeeriumi teatel suureneb üldhariduskoolide õpilaste arv endiselt, kuid see tuleneb gümnasistide arvu kasvust ja samal ajal on põhikoolis oodata hoopis õpilaste arvu vähenemist. Piirkonniti on muutused siiski erisuunalised. Kümne aasta jooksul on Harjumaa üldhariduskoolides õppijate arv kasvanud enam kui kolmandiku ja Tartumaal ligi viiendiku võrra, samas kui Jõgeva-, Võru-, Valga- ja Hiiumaal on õpilasi jäänud umbes viiendiku võrra vähemaks.
Kutseõppes õpib kokku veidi enam kui 25 800 õpilast. Viimastel aastatel on oluliselt tõusnud kutseõppes õppijate keskmine vanus, sest on lisandunud üle 25-aastaseid õppijaid, kes soovivad omandada kutset või eriala ning tõsta oma konkurentsivõimet tööturul.
Kõrgharidust omandas 2021/2022. õppeaastal 44 611 üliõpilast.
Eesti koolide õpilaste arv on algaval õppeaastal kooliti väga varieeruv: näiteks on Jõhvi juuksurite erakoolis üks õpilane, Hiiumaa vabakoolis viis õpilast, Nõva koolis samuti viis õpilast, Sonda koolis kuus õpilast, Tudu koolis kaheksa õpilast, Ruhnu põhikoolis üheksa õpilast. Samal ajal on suurimates koolides, nagu Keila kool 1665 õpilast, Gustav Adolfi gümnaasiumis 1527 õpilast, Jüri gümnaasiumis 1348 õpilast ja Lasnamäe gümnaasiumis 1328. Enamik suuri koole asub Tallinnas ja Harjumaal, kus on ka kõige rohkem elanikke. | Eesti kooliõpilaste arv kasvab jätkuvalt | https://www.err.ee/1608700498/eesti-kooliopilaste-arv-kasvab-jatkuvalt | Algaval õppeaastal asub Eesti üldhariduskoolidesse õppima ligikaudu 158 000 õpilast ehk 1500 õpilast rohkem kui aasta varem. |
Suvel Manchester Cityst hangitud Raheem Sterling viis Chelsea 23. minutil juhtima, lüües kolmanda värava kahe mängu jooksul, aga avapoolaja võitis siiski Southampton 2:1.
Viis minutit pärast Sterlingu tabamust viigistas vaid 18-aastane Romeo Lavia, kes on samuti esindanud ka Manchester Cityt. Üleminutitel skooris ka Adam Armstrong.
Haavatava kaitseliiniga Chelsea sai Southamptoni kodustaadionil esimese kaotuse pärast 2013. aastat.
Ainsa Londoni klubina teenis teisipäeval võidupunktid Fulham, kes oli kodus parem Brightonist 2:1. Kohtumised Leeds United - Everton ja Crystal Palace - Brentford lõppesid mõlemad 1:1 viigiga.
Kolmapäeval mängivad Arsenal - Aston Villa, Bournemouth - Wolverhampton Wanderers, Manchester City - Nottingham Forest, West Ham United - Tottenham Hotspur ja Liverpool - Newcastle United. | Chelsea sai teise võõrsilkaotuse järjest | https://sport.err.ee/1608700492/chelsea-sai-teise-voorsilkaotuse-jarjest | Inglismaa jalgpalli kõrgliigas teenis teise kaotuse viimase kolme mängu jooksul Chelsea, kes jäi võõrsil alla Southamptonile 1:2. |
Venemaaga piirnevad Euroopa Liidu liikmesriigid on ähvardanud võtta vastu siseriiklikud meetmed, et piirata Vene kodanike tulek nii nendesse riikidesse kui ka Euroopa Liidu Schengeni viisaruumi laiemalt, kui Euroopa Liit ei suuda kokku leppida kollektiivses lähenemises.
Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Poola tegid ühisavalduse, millega nõuti Euroopa Komisjonilt meetmeid piiramaks olulisel määral Vene kodanikele antavate Schengeni viisade arvu, vahendab dokumenti näinud Financial Times.
Tugevamaid viisapiiranguid nõudnud viide riiki on alates Venemaa täieulatuslikust kallaletungist veebruaris sisenenud 700 000 Vene kodanikku. Enamik neist on olnud turistid, kes on Vene piiririikidesse sisenenud, et sealt edasi liikuda Lääne-Euroopasse puhkusele.
Viie riigi ühisavalduses tuuakse välja, et Vene kodanike sissevool võib muutuda tõsiseks avaliku julgeoleku mureks. Samuti rõhutati, et Vene dissidentidele ja humanitaarkaalutlustel Venemaalt lahkujatele peavad jääma erandid.
Ühisavalduses kinnitati vajadust toetada Putini režiimi vastu olevaid venelasi ning pakkuda neile võimalusi Venemaalt lahkuda.
Prantsusmaa ja Saksamaa on teatanud, et nad on vastu igasugusele viisakeelule ning hoiatanud viisapoliitika piiramise kaugeleulatuvate tagajärgede eest. Kaks riiki on pakkunud välja, et Vene kodanike viisataotlusi tuleks hoopis hoolikamalt menetleda.
Euroopa Liidu välisministrid peaksid Prahas toimuval kohtumisel otsustama tühistada ka 2007. aastal sõlmitud viisakokkuleppe Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, mis muudab Vene kodanikele viisade saamise raskemaks.
Viisakokkuleppe lõpetamine Venemaaga on viie riigi sõnul oluline esimene samm, kuid siiski on vaja veel karmimaid meetmeid, et vähendada Vene kodanike arvu, kes piiririikidesse sisenevad.
Venemaa on avalikult viisakeelu hukka mõistnud ning nimetanud seda mõistusevastaseks.
Vene presidendi esindaja Dmitri Peskovi sõnul on välja pakutud meetmed irratsionaalsuste kogumik, mis piirneb hullumeelsusega. | FT: piiririigid ähvardavad kokkuleppe puudumisel kehtestada ise viisakeelu | https://www.err.ee/1608700474/ft-piiririigid-ahvardavad-kokkuleppe-puudumisel-kehtestada-ise-viisakeelu | Balti riigid, Poola ja Soome nõuavad Euroopa Liidu kolleegidelt ühiselt Vene turistidele viisakeelu kehtestamist, ähvardades kokkuleppe puudumisel võtta kasutusele siseriiklikud meetmed, vahendab Financial Times. |
Pressikonverentsil tuleb juttu haridusasutuste ümbruse turvalisusest, sotsiaaltoetustest ning päikesepaneelidest ja nende paigaldamisest linnaruumis. | Otse kell 12: Tallinna pressikonverentsil Beškina, Lippus ja Svet | https://www.err.ee/1608700477/otse-kell-12-tallinna-pressikonverentsil-beskina-lippus-ja-svet | Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsil osalevad kolmapäeval abilinnapead Betina Beškina, Madle Lippus ja Vladimir Svet. Kell 12 algavat pressikonverentsi näeb otsepildis ERR-i portaalis. |
Muusikavideo režissöör on Tommy Cashi endine mänedžer ja viimasele mitmeid muusikavideoid (kaas)lavastanud Anna-Lisa Himma. Võtetel Tallinnas olid kohal artist ja tema tiim Los Angelesest, produktsioonifirma Iconoclast Ühendkuningriigist ning kohalike tootjatena Get Shot Film.
Muusikavideo võeti linti endises Pirita TOP ujulas.
Tove Lo uus stuudioalbum "Dirt Femme" ilmub 14. oktoobril. | Tove Lo avaldas Eestis filmitud muusikavideo loole "2 Die 4" | https://menu.err.ee/1608700444/tove-lo-avaldas-eestis-filmitud-muusikavideo-loole-2-die-4 | Rootsist pärit popstaar Tove Lo avaldas augusti alguses Eestis filmitud muusikavideo singlile "2 Die 4". |
Meil ei ole ühtegi ravimit, mis oleks sada protsendi ohutu, seega kasutatakse ravimeid ainult siis, kui võimaliku kasu ja kahju suhe on positiivne. Alustava proviisorina ma olen suhteliselt väikese aja jooksul näinud palju ravimitega seotud murepunkte, mis vajavad süsteemseid muutusi Eesti tervishoiusüsteemis. Tänan kolleege, kes teevad kõike korrektselt ja keda on palju. Jutt allpool ei käi teie kohta.
Retseptide pikendamine ja üldine kvaliteet
Retseptide kvaliteet Eestis on rahuldav. Rahuldav on seetõttu, et meil on palju korrektseid retsepte aga on ka palju totaalset lohakust, kui millelegi pärast retsepte kirjutatakse välja ebakorrektselt.
Kõige rohkem häirivad suvaliselt pandud näidustused, mis ei ole kuidagi seotud toimeainega. Näiteks võib teil olla retsept, kus maohappesuse alandaval ravimil on pandud diagnoosiks kodade virvendus või kus ninaspreid on välja kirjutatud suguelundite põletiku ravi jaoks.
Diagnoos ei ole formaalsus. See on ka üks viisidest, kuidas saab hinnata ravimi annust ja õigekasutust. Kui mugavuse pärast pannakse retseptidele suvaline näidustus, on see otsene ebaaustus patsiendi ning proviisori suhtes. Lisaks on hiljem raske teha statistikat või diagnoosipõhist terviseuuringut, sest digiretseptide andmebaasis on palju suvalist müra.
Mul ei ole midagi selle vastu, et pereõde pikendab patsiendi retsepte, aga see peaks toimuma seaduses sätestatud korras. Esiteks, retseptis peaks olema mainitud tema eriala ning nimi. Teiseks, meil on olemas nimekiri ravimitest mida pereõde saab pikendada ja mida ei saa. On täiesti aktsepteerimatu, et pereõde pikendab retsepti kasutades arsti identiteedi retseptikeskuses. Arst ei saa mugavuse pärast sellisel viisil oma õigusi delegeerida.
Tuleb vaadata ka seda, mida on vaja pikendada ja mida mitte. Olen näinud, kuidas inimesele pikendati nii vana antikoagulandi ehk verevedeldajat kui ka uut, sama toimemehanismiga. Kui juhuslikult mõlemad väljastatakse, siis see ohustab patsiendi tervist.
Üks häiriv juhtum, mida ma olen näinud, oli seotud kasvajavastase raviga. Patsiendile oli välja kirjutatud kolm retsepti. Retseptil oli soodustus null protsenti ning selle kirjutas perearst. Uurides patsiendi vanu retsepte võtsin ühendust tema onkoloogiga, et saada selgitusi. Onkoloog pikendamisest ei ole midagi teadnud ja ütles, et tema ei tea midagi sellest, et patsiendile oleks veel ühte kuuri vaja. Perearst seletas mulle, et retsept oli pikendatud patsiendi soovil.
Kas meil on tervishoiuteenus või AliExpress, et iga soovi, mida patsient edastab telefoni või meili kaudu tuleks täita? Mis oli selle retsepti meditsiiniline põhjendus? Selliseid ebaselgeid pikendusi ja väljakirjutusi olen näinud palju.
Apteegikülastaja küsib minult antibiootikume kurguvalu leevendamiseks, mina vastan et antibiootikumid on retseptiravimid. Patsient saalis helistab arstile ning viie minuti pärast on tal asitromütsiini retsept. Esiteks, miks asitromütsiin, kui enamasti neid põhjustab probleeme s.pyogenes, mida ravib fenoksümetüülpenitsilliin ja teiseks, kuidas arst telefoni kaudu viie minuga aru sai, et neid on vaja? Bakterite ravimiresistentsus, mis tuleb antibiootikumide vale kasutamisest vist teda ei huvitanud.
Valeinfo levitamine ja ravimite valekasutus
Kardioloogias on ravim nimega trimetasidiin. Aastal 2012 tegi Euroopa Ravimiameti inimravimite komitee (CHMP) otsuse (EMA/608974/2012), et Euroopa Liidus kasutatakse seda ainult stenokardia ravis (rinnaangiin), kusjuures ainult kombineeritud ravi koosseisus, ehk peaks olema midagi muud lisaks. Monoteraapiaks on see ainult siis, kui kõik muid ravimeid, mida on palju, patsient ei talu.
Eestis on seda kasutatud igasuguste diagnooside puhul, alustades kõrge vererõhuga ja lõpetades südame rütmihäiretega. Enamik patsientidest eitas stenokardiat ning paljudel puudusid ka muud ravimid selle probleemi jaoks. Meil levib laialt valeinfo, et tegemist on mingi südamevitamiiniga südamelihase tugevdamiseks, mis ei ole teaduslikult põhjendatud ja on absoluutselt vale.
Kui patsiendile määratakse ravim vale haiguse ravimiseks, siis peale kõrvaltoimete riski ta muud ei saagi. Ometi on olemas Euroopa Ravimiameti otsus ning Euroopa Kardioloogia Seltsi ravijuhised.
"Kui arst ei usalda Euroopa Liidu regulatsiooni, mille alusel geneerilised ravimid turule tulevad, siis on halvasti."
Olen ka vahel kuulnud, et arst käskis osta ainult originaalravimed, mitte geneerilisi. Retsept oli ikka toimeainepõhine. Esiteks, see on põhjendamatu. Kui arst ei usalda Euroopa Liidu regulatsiooni, mille alusel geneerilised ravimid turule tulevad, siis on halvasti. Selle tulemus on lisakulu patsiendi jaoks.
Vahel on nimepõhine retsept põhjendatud. Mitte aga siis, kui kirjutatakse ravimküünelaki esmast retsepti või märgitakse, et mina peaks väljastama justkui puuviljamaitsega antibiootikumi suspensiooni. Nimepõhine retsept on vahest kiirem, aga see ei pea olema arsti standardpraktika.
Ravijuhendite ignoreerimine
Ajakiri Eesti Arst on avaldanud uuringu, millest selgub, et Eestis kasutavad 134 007 patsienti aastas bensodiasepiine ja z-ravimeid (rahustid ja uinutid), ning 43 protsenti patsientidest kasutasid neid unehäirete ravis. Pikaajalisi kasutajaid oli 21 protsenti.
Unetuse ravi alustatakse ikka unehügieeniga ja kognitiivse teraapiaga, mida soovitab ka Euroopa ravijuhend. Uinutid on ravimid, mida kasutatakse lühiajaliselt (see on kirjas ka ravimi infolehes), kuna need on sõltuvuspotentsiaaliga ravimid. Miks see meil nii pole? Kus on töö patsientidega? See pole mingi imeravim.
Miks meil on iga antidepressant esmavaliku ravim, kui on olemas 116 477 patsiendi andmeid hõlmav metaanalüüs, mis oli avaldatud ajakirjas The Lancet? Uuring tegi selgeks, millistest ravimitest loobuvad patsiendid kõrvaltoimete tõttu rohkem ja millest vähem. Kui efektiivsus on üle platseebo, siis valime esmavaliku ravimina selle, millest patsiendid vähem loobuvad, on nii? Miks meil kombineeritakse iga antidepressandi rühmasid, kui uuringud tegid selgeks, et ainult mõned kombinatsioonid on efektiivsed?
Selliseid näiteid saab tuua palju. Meditsiin on aga teadus, mitte kunst. Ravijuhendist kõrvale kaldumine peaks olema põhjendatud.
Koostoimed ja õige manustamisviis
Ravim töötab ainult siis, kui seda kasutatakse õigesti. Kui kroonilise valuga patsiendile öeldakse, et ta peab võtma kord päevas ravimit, mille poolväärtusaeg on 8 tundi, siis ilmselgelt suurim osa päevast tal siiski midagi valutab. Kui ägeda valu leevendamiseks kasutatakse pikendatud toimega tabletti, siis kindlasti see ei leevenda valu kohe, see ongi pikendatud toimega. Mitte iga ravimit ei saa poolitusjoonega võrdseteks osadeks jagada.
Ei ole vaja ka ignoreerida koostoimeid. On olemas sellised, mis vajavad jälgimist, aga on olemas sellised, mis on otseselt patsiendile ohtlikud. Kui tegemist on koostoimega, millega kaasneb verejooksu või neerupuudulikkuse risk, siis seda on raske põhjendada. Samuti nagu on raske põhjendada tromboosiohuga valuvaigistite kasutamist inimestel, kellel on südame isheemiatõbi või kontrollimata kõrgvererõhutõbi. Andke andeks, aga seda on mainitud ka infolehes otsese vastunäidustusena. Ma ei saa aru, kuidas neid asju praktikas saab ignoreerida.
Need on muidugi ainult mõned näited, mis illustreerivad olukorda.
Suhtlus proviisori ja arsti vahel
Suurem osa arstidest suhtub väga sõbralikult sellesse, kui apteegis töötav proviisor võtab nendega ühendust, eriti kui pakutakse lahendusi. Üksikutele, kes ei saa aru, miks proviisor seda teeb, sooviksin vastata ühe lausega: meile annab selle õiguse otseselt Ravimiseadus. Proviisorina registreeritud kodanikul on õigus ravimialase info levitamiseks ja nõustamiseks. Apteek on viimane koht, mis saab märgata probleemi ja sellest teavitada, pakkudes lahendusi.
Ma siiralt loodan, et selline koostöö muutub Eestis tavapraktikaks, mitte ei jää erandiks. Ükski patsient ei saa apteegist lahkuda ilma nõustamiseta, samuti peaks iga tõsise probleemi korral apteeker arstiga ühendust võtma. Mina olen seda teinud isegi siis, kui mulle tundus, et võiks olla ka mingi parem lahendus, isegi kui ohtu patsiendile ei olnud. Arsti aja säilitamiseks ning täpsuse huvides soovitaksin seda teha kirjalikult. | Aleksei Morgunov: ravimite kasutamise kultuur Eestis vajab muutusi | https://www.err.ee/1608700300/aleksei-morgunov-ravimite-kasutamise-kultuur-eestis-vajab-muutusi | Ravim on tõhus vahend, mida kasutatakse haiguste raviks, diagnoosimiseks, sümptomite leevendamiseks või patsiendi elukvaliteedi parandamiseks. See kõik on aga võimalik ainult siis, kui ravimi kasutatakse õigesti, kirjutab Aleksei Morgunov. |
Saadet juhivad Karl Alari Varma ja Kaspar Kikerpill ning kahe võistkonna pead on Mikael Meema ja Sander Õigus, kelle tiimides leiab põnevaid tegijaid Eesti kultuuriruumist. Esimestes saadetes on Sanderil ja Mikaelil abiks Joosep Järvesaar, Mattias Naan, Kristel Aaslaid, Marta Laan, Ott Sepp, Kristjan Lüüs, Estoni Kohver ja Põhja-Korea.
Nii koomikud kui ka külalised peavad vastama küsimustele, mis ei ole kuidagi seotud päevakajaliste teemadega. Punkte jagatakse nii naljaka mõttekäigu kui ka õige vastuse eest. Saalis on võtete ajal publik, kes annab osalistele mõista, kas tegemist on hea naljaga või mitte.
"Saade ja show on kindlasti erinevad kogemused. Saade on 30 minutit pikk ja show kestab pea kaks tundi. Meile kõige olulisem selle projekti juures on tuju hoidmine nii endal kui ka publikul. Saade peab olema laetud positiivse energiaga. Koomikutena saame energiat oma publikult. See on ka põhjus, miks tahame seda teha teatrilaval, mitte telestuudios," rääkis Kaspar Kikerpill.
Saadete salvestused toimuvad 31. augustil ja 1. septembril, kuhu oodatakse ka publikut. | ETV2 ekraanile jõuab koostöös Comedy Estoniaga valminud "Koomikud & küsimused" | https://menu.err.ee/1608700366/etv2-ekraanile-jouab-koostoos-comedy-estoniaga-valminud-koomikud-kusimused | Saade on inspireeritud Briti televisiooni klassikalisest formaadist, kus läbiv roll on huumoril, küsimustel ja stuudiopublikul. |
Koomik rääkis pühapäeval Arizonas antud etendusel, et auhinnagala organiseerijad palusid tal õhtujuhtimine taas enda õlule võtta. Varem on Rock selles ametis olnud ka 2005. ja 2016. aastal, kirjutab The Guardian.
Tänavu juhtus Oscarite jagamisel intsident, kui Chris Rock tegi laval nalja näitleja Will Smithi abikaasa üle ning sai seejärel Smithilt kõrvakiilu. Rock ütles pühapäeval, et uuesti auhinnagalal ülesastumine oleks nagu kuriteopaigale naasmine.
Oscarite korraldusmeekond pole koomiku väiteid õhtujuhi ameti kohta kommenteerinud.
Aprillis keelati Will Smithil auhinnagalal osalemine järgmiseks kümneks aastaks. | Chris Rock loobus väidetavalt tulevase Oscari-gala juhtimisest | https://menu.err.ee/1608699922/chris-rock-loobus-vaidetavalt-tulevase-oscari-gala-juhtimisest | Tänavu Oscarite jagamist juhtinud ja Will Smithilt laval kõrvakiilu saanud Chris Rock sai väidetavalt kutse ka 2023. aasta Oscari-galal üles astuda, kuid loobus sellest. |
Tallinn Open WTA 250 turniiril osalevad Tokyo olümpiamängude võitja šveitslanna Belinda Bencic (WTA 13.), Brasiilia esireket Beatriz Haddad Maia (WTA 15.), Prantsusmaa lahtised võitnud Läti esireket Jelena Ostapenko (WTA 16.) ja Madison Keys USA-st (WTA 20.), kes mängis 2017. aastal USA lahtiste finaalis.
Lisaks on turniirile akrediteerinud Prantsusmaa lahtiste nii üksik- kui ka paarismängu võitja Barbora Krejcikova (WTA 23.) ja Tereza Martincova (WTA 71.) Tšehhist, Wimbledoni võitja Jelena Rõbakina (WTA 25.) Kasahstanist ja Jil Teichmann (WTA 30.) Šveitsist.
USA-st on tulemas Shelby Rogers (WTA 31.), Bernarda Pera (WTA 45.) ja Ann Li (WTA 66.). Samuti mängivad Tallinnas Shuai Zhang (WTA 36.) Hiinast, Alison Van Uytvanck (WTA 43.) Belgiast, Ajla Tomljanovic (WTA 46.) Austraaliast, Anhelina Kalinina (WTA 47.) ja Marta Kostjuk (WTA 65.) Ukrainast, Clara Tauson (WTA 57.) Taanist, Laura Siegemund (WTA 57.) Saksamaalt ja Diane Parry (WTA 74.) Prantsusmaalt.
Registreerunud 21 mängijale lisanduvad veel neli erikutsega ja kuus läbi kvalifikatsioonimängude turniirile pääsevat mängijat. Üks mängija saab turniirist osa võtta staatuse tõttu (special exempt). Kokku osaleb Tallinn Open WTA 250 tuniiril 32 naistennisisti.
"Mängijate nimekirja vaadates võib ainult rõõmu tunda, et esmakordselt Eestis peetava WTA turniiri osavõtjate tase on muljetavaldavalt kõrge - seal on olümpiavõitja, suure slämmi turniiri võitjad nii üksik- kui ka paarismängus," ütles Tallinn Open WTA 250 turniiri direktor Allar Hint. "Tallinn Open annab tennisesõbrale ainulaadse võimaluse näha meie staaride kõrval võistlemas ka teisi tituleeritud naismängijaid."
WTA 250 Tallinn Open rahvusvaheline turniir toimub 24. septembrist 2. oktoobrini Forus Tennisekeskuses Tondil. | Tallinna WTA turniirile tulevad ka Wimbledoni võitja Rõbakina ja olümpiakuld Bencic | https://sport.err.ee/1608700339/tallinna-wta-turniirile-tulevad-ka-wimbledoni-voitja-robakina-ja-olumpiakuld-bencic | Tallinn Open WTA 250 tenniseturniiri põhitabeli 21 mängijat on selgunud – Anett Kontaveidile ja Kaia Kanepile pakuvad konkurentsi 19 WTA jooksva edetabeli esisaja tennisisti. |
Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Simson pälvis vürst Jaroslav Targa kolmanda klassi teenetemärgi, selgub Zelenski määrusest. Kõrvuti temaga pälvisid sama autasu ka Rumeenia kaitseminister Vasile Dincu, Itaalia välisminister Luigi Di Maio, Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis ja Hollandi välisminister Wopke Hoekstra.
Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi juht Henrik Hololei sai Teenetemärgi kolmanda järgu.
Simsoni juhtimisel toimus märtsis Ukraina ja Moldova elektriülekandevõrkude lahtiühendamine Venemaa võrgust ning ühendamine Mandri-Euroopa võrguga.
Hololeil Euroopa Liidu transpordipoliitika ühe tegevjuhina on suur roll Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide jõustamisel.
Kõrgeima, vürst Jaroslav Targa ordeni esimes järgu pälvisid Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Itaalia praeguseks ametist lahkunud peaminister Mario Draghi. | Zelenski autasustas Simsonit ja Hololeid | https://www.err.ee/1608700312/zelenski-autasustas-simsonit-ja-hololeid | Ukraina president Volodõmõr Zelenski allkirjastas eelmisel nädalal määruse mitmekümne välismaa poliitilise juhi autasustamisest, teiste hulgas said ordeni ka eestlased Kadri Simson ja Henrik Hololei. |
Statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepp ütles, et kuigi jooksevhindades suurenes SKP 17,8 protsenti, siis jätkuvalt kiire hinnatõusu mõjul jäi majandus reaalväärtuses peaaegu eelmise aasta teise kvartali tasemele.
"Hinnamõjusid kõrvale jättes ei näidanud olulist kasvu ei maksulaekumine ega lisandväärtus," nentis Müürsepp.
Eesti majanduse mootorina jätkab info ja side tegevusala, millel oli selgelt suurim positiivne mõju majanduskasvule. Sellele järgnes kutse-, teadus- ja tehnikategevus.
Teist kvartalit järjest oli tugev panus ka majutusel ja toitlustusel, mis siiani taastub koroonakriisist.
Hinnatõusu mõju tõttu panustas suurem osa tegevusalasid majanduskasvu negatiivselt. Suurimat negatiivset mõju omasid töötlev tööstus, kinnisvarategevus, põllumajandussektor ja kaubandus.
Teises kvartalis aeglustus ka eratarbimine, mis kasvas 4,8 protsenti. Kui eestlaste tarbimine välismaal pole veel koroonaeelsele tasemele jõudnud, siis kodumaal ületasid väljas käimisega seotud kulutused kriisieelseid tasemeid. Kiiret kasvu inimeste väljaminekutes võis näha kulutustes riietele ja rõivastele, restoranidele ja hotellidele ning vabale ajale ja kultuurile. Mõningast langust võis täheldada kulutustes haridusele ja tervishoiule.
Tegevusalade panus SKP kasvu. Autor/allikas: Statistikaamet
Investeeringute langus (–23,3 protsenti) oli võrreldes eelmiste kvartalitega veidi aeglasem. Languse põhjuseks olid eelkõige ettevõtete investeeringud arvutitarkvarasse ja andmebaasidesse (–86,5 protsenti). Vaatamata keerulistele aegadele tööstuses kasvatasid ettevõtted investeeringuid hoonetesse ja rajatistesse (12,9 protsenti) ja transpordivahenditesse (7,5 protsenti).
Valitsemissektori investeeringud langesid teises 11,0 protsenti.
Väliskaubanduses domineerisid lõppenud kvartalis energeetikaga seotud kaubagrupid. Elektrienergia, koksi ja naftatoodete ning toornafta ja maagaasi dikteerimisel vähenes kaupade eksport 0,4 protsenti ja suurenes import 5,6 protsenti. Teenuste poolel mängisid suurimat rolli reisi-, transpordi- ja arvutiteenused. Nii kasvas teenuste väljamüük 17,1 protsenti ja langes sisseost 13,6 protsenti. Koondvaates jäi kaubandusbilanss ligi 200 miljoniga miinusesse.
Võrreldes eelnenud kvartaliga langes hooajaliselt korrigeeritud SKP 1,3 protsenti ja võrreldes 2021. aasta teise kvartaliga kasvas 0,3 protsenti. | Eesti II kvartali majanduskasv oli vaid 0,6 protsenti | https://www.err.ee/1608700297/eesti-ii-kvartali-majanduskasv-oli-vaid-0-6-protsenti | Eesti teise kvartali sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2021. aasta sama ajaga võrreldes 0,6 protsenti. Jooksevhindades moodustas teise kvartali SKP üheksa miljardit eurot. |
Norstati iganädalase inimeste erakondliku eelistuse küsitluse kohaselt toetab Reformierakonda 33,5 protsenti, EKRE-t 21,8 protsenti ja Keskerakonda 16,3 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Reformierakonna toetus on ühe protsendipunkti võrra madalam kui nädal tagasi. EKRE toetus on nädalaga kasvanud 0,8 protsendipunkti võrra ning hetkel kahe protsendipunkti võrra kõrgem kui augusti alguses. Kahte kõige populaarsemat erakonda lahutab praegu 11,7 protsendipunkti. Keskerakonna toetus on viimased neli nädalat püsinud 16 protsendi juures.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (9,1 protsenti), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8,3 protsenti) ning Isamaa (8 protsenti).
Kolm järgmist erakonda on viimastel nädalatel omavahel pidevalt reitingutabelis kohti vahetanud ning viimaste tulemuste põhjal on Eesti 200 taas möödunud Isamaast ja SDE-st ning on nüüd populaarsuselt neljandal kohal.
Parempoolseid on olnud võimalik küsitluses valida ainult viimasel nädalal ning seega kajastub uue erakonna toetus koondtulemustes alles kolme nädala pärast. Ühe nädala tulemuste põhjal (valim 1000) on Parempoolsete toetus praegu 0,9 protsenti.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 49,8 protsenti ja opositsioonierakondi 38,1 protsenti vastajatest. Esimest korda pärast Kaja Kallase teise valitsuse ametisse astumist jääb koalitsioonierakondade summaarne toetus allapoole 50 protsendi piiri.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 25. juulist 22. augustini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti kodanikku.
Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurim grupp Reformierakonna toetajad ning sellisel juhul on veamäär +/-1,47 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,84 protsenti.
Küsitlused tehti ajavahemikel 2.08–8.08, 9.08–15.08, 16.08–22.08 ja 23.08–29.08 ning nendele vastas kokku 4001 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil tehti küsitlused kombineeritud meetodil – telefoni- ning veebiküsitluses. | Norstati reitingud: Reformierakond kaotas nädalaga toetust | https://www.err.ee/1608700285/norstati-reitingud-reformierakond-kaotas-nadalaga-toetust | Erakondade reitingutabelis esikohal olev Reformierakond on viimase nädalaga oma toetusest ühe protsendi kaotanud ja suuruselt teise toetusega Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ligi ühe protsendi juurde saanud, selgub MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös korraldatud uuringust. |
"Kuskil pole ilmunud ühtegi kuulutust, et kõik huvilised on oodatud ostma riikliku raudteevedude firma Operail varasid. Mahamüümisele kuuluvad Ukraina, Venemaa ja teiste SRÜ riikide raudteedel liikuvad kaubavagunid, äritegevus Soomes ning Tapa remondidepoo. Kokkuvõtvalt nimetatakse seda nelja firmasse suunatud kupatust "mittestrateegilisteks ärisuundadeks"," kirjutas Eesti Ekspress.
Lehe teatel on käsil juba Operaili varade müügi teine voor, kuid ei ettevõtte kodulehel olevas rubriigis "vara ost ja müük" ega ka firma uudiste sektsioonis pole selle kohta mingeid andmeid.
Operaili pressiesindaja sõnul valmistatakse praegu ette osa ärisuundadega seotud mittestrateegiliste varade müüki ja selleks on palgatud väline finantsnõustaja, kuid tema kinnitusel ei ole praegu veel midagi konkreetset teatada.
Ettevõte on ostnud Venemaal ja Ukrainas välja rentimiseks 2600 vagunit ning riik paigutas 2020. aastal ettevõttesse aktsiakapitali suurendamisega 22 miljonit eurot. 2019. aastal saadi Operailis 1,5 ja 2020. aastal 9,5 miljonit eurot dividende, 2021. aastal 2,2 miljonit, ehkki aasta lõppes viie miljoni euro suuruse kahjumiga.
Firma võlakoormus on aga hüppeliselt kerkinud – kui 2016. aasta lõpus ehk enne vaguniäri alustamist Venemaal oli ettevõttel võlgu veidi üle 14 miljoni euro, siis 2022. aasta alguses ulatusid võla- ja rendikohustused 93 miljoni euroni, märkis Ekspress.
Erastamisprotsessi nõustamiseks on palgatud investeerimispank Superia, kuid lehe teatel pole selles osalema kutsutud raudteevedudega tegelevaid Eesti suurettevõtjaid, nagu Go Gruppi omanikku Marcel Vichmanni või Skinesti omanikku Oleg Ossinovskit ega ka hiljuti raudteeärist lahkunud Priit Piilmanni. | Eesti Ekspress: riik müüb salaja Operaili vara | https://www.err.ee/1608700255/eesti-ekspress-riik-muub-salaja-operaili-vara | Riik on alustanud endale kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kümnete miljonite eurode väärtuses vara müümist ilma sellest avalikkust informeerimata, teatas kolmapäeval ajaleht Eesti Ekspress. |
Rahvusvaheline organiseeritud kuritegevuse ja korruptsioonist teatamise projekt (OCCRP) teatas, et teisipäeval korraldasid Saksa võimud reidi keemiaettevõtetesse, kelle puhul kahtlustati keelatud kemikaalide müüki Venemaale.
Konkreetselt olid fookuses kemikaalid, mille abil saaks toota keemiarelvi või bioloogilisi relvi.
Saksa ettevõte Riol Chemie GmbH tegi viimase kolme ja poole aasta jooksul üle 30 saadetise Vene keemiaettevõttele Chimmed Group.
Vene meedias on varem teatatud, et konkreetsel ettevõttel on sidemed Vene relvajõudude ja eriteenistustega.
Chimmed Group tutvustab enda kodulehel ennast juhtiva kemikaalide ja laborivarustuse ettevõttena Venemaal.
Riol Chemie GmbH saatis Vene ettevõttele ilma ekspordiloata nii kemikaale kui laborivarustust.
Chimmed Group on alates 2021. aasta märtsist Ameerika Ühendriikide sanktsioonide all.
Stade linna peaprokuröri esindaja teatas, et välja on antud seitse läbiotsimisordenit, mis puudutavad läbiotsimisi Bremenis, Bremenhavenis, Osterholzis ja Konstanzis.
Stade linn asub Põhja-Saksamaal, Hamburgist loodes.
Saksa Norddeutscher Rundfunk (NDR) teatel on keemiaettevõtted rikkunud Saksa väliskaubanduse seadust.
NDR, Westdeutscher Rundfunk ja Süddeutsche Zeitung tuvastasid ühises ajakirjanduslikus juurdluses, et Riol Chemie GmbH tarnis Venemaale kemikaale, mida võidakse kasutada ipriidi ehk sinepigaasi tegemiseks.
Sinepigaasi kasutati esimest korda esimeses maailmasõjas, kuid seda on kasutatud sõjategevuses ka hiljem, näiteks Iraani-Iraagi sõjas.
OCCRP-ga jagatud dokumentidest selgub, et juurdlus keskendub kemikaalidele, mille abil on võimalik teha närvigaasi Novitšok. Novitšokiga üritati mürgitada 2018. aastal Ühendkuningriigis Sergei Skripali, kes on endine Vene spioon.
Skripali mürgitamise katses kahtlustati Vene eriteenistusi. Rünnakus hukkus üks naine, kes sattus närvimürgiga kontakti.
Vene hankedokumentidest selgub, et Vene FSB kriminalistika keskus sõlmis lepingu Chimmed Groupiga. FSB-d kahtlustati hiljem Novitšoki kasutamises, et mürgitada Vene opositsionäär Aleksei Navalnõi.
Vene ettevõtete registri andmetel on Saksa Riol Chemie GmbH ja Vene ettevõtte Chimmed vahel veel sidemeid.
Endine Riol Chemie GmbH tegevdirektor oli Chimmed Group tütarettevõtte kaasomanik. Just see ettevõte võis saada Saksamaalt keelatud kemikaale, mida Saksa võimud uurivad. Samuti on praegune Riol Chemie GmbH tegevdirektor enne olnud sama Vene keemiaettevõtte tütarettevõtte juht.
Aleksei Navalnõi mürgitamise järel kehtestasid Ameerika Ühendriigid 14 ettevõttele ekspordipiirangud, sh Saksa Riol Chemie GmbH ja Vene Chimmed Groupile. USA võimud teatasid tollal, et on mures saadetiste pärast, mis sisaldavad kemikaale, millega on võimalik luua keemia- ja bioloogilisi relvi.
USA ekspordipiiranguid Saksa võimud ega Euroopa Liit samamoodi ei kehtestanud.
Teisipäevaste reididega seotud dokumentide järgi kahtlustatakse Riol Chemie GmbH puhul, et nad saatsid Venemaale topeltkasutusega kemikaale, mida on võimalik kasutada nii tsiviilvaldkonnas kui ka sõjanduslikult. Mõned saadetud kemikaalid näiteks on kasutatavad veeanalüüsides, kuid ekspertide sõnul on isegi väikesed kogused ohtlikud.
Hamburgi ülikooli bioloogiliste relvade kontrollgrupi liikme Mirko Himmeli sõnul on konkreetsed toksiinid reguleeritud rahvusvahelise keemiarelvade konventsiooniga. Himmel lisas, et neid kemikaale võib kasutada keemiarelvana.
Himmeli hinnangul saadeti juurdluse all olevaid kemikaale Venemaale väikestes kogustes. Seega ei saanud neid otse kasutada keemia- või bioloogilise relva loomiseks, kuid pigem kodumaise tootmise algatamiseks. | Saksa keemiaettevõtted tarnisid Venemaale keelatud kemikaale | https://www.err.ee/1608700249/saksa-keemiaettevotted-tarnisid-venemaale-keelatud-kemikaale | Saksa keemiaettevõtted tarnisid ebaseaduslikult Venemaale kemikaale ja laborivarustust, millega võidi teha keemiarelvi. Teisipäeval korraldasid Saksa võimud reidi keemiaettevõtetesse, mille puhul kahtlustati keelatud tehinguid. |
"Praeguse kiire hinnatõusu tingimustes kehtib põhimõte "aeg on raha" rohkem kui varem ja iga viivitatud aasta, kvartal või isegi kuu tähendab seda, et me saame vähem koole, vähem tervisekeskusi, teid ja muud tarvilikku," kommenteeris riigikontrolör Janar Holm.
Mahajäämus plaanidest on pikaajalisem, sest viimasel viiel aastal, alates 2017. aastast, on riik jätnud igal aastal kasutamata keskmiselt 318 miljonit eurot riigieelarvesse kavandatud Euroopa Liidu toetusi.
Rahandusministeeriumi andmetest ilmneb, et raha kasutuselevõtu tempo oli perioodi 2007–2013 Euroopa Liidu struktuuritoetuste puhul läbivalt kiirem kui lõppeval eelarveperioodil. Kui eelmisel eelarveperioodil oli kaheksanda rakendusaasta lõpuks kasutatud 89 protsenti välistoetustest, siis praegu 70 protsenti. EL-i liikmesriikidest paikneb Eesti toetusraha kasutamise tempolt 15. kohal.
"Kuigi riigieelarvesse planeeritud välistoetuste rakendamata jäämine ei tähenda tingimata selle raha kaotsiminekut Eesti riigi jaoks, ei saa kasutamata välistoetusi siiski lõputult edasi lükata," mainis riigikontrolör Janar Holm. Näiteks on Euroopa Liidu eelarveperioodi 2014–2020 struktuuritoetuste, sh maaelu ja kalanduse raha, summas 4,4 miljardit eurot lubatud kasutada 10 aasta jooksul ehk 2023. aasta lõpuni.
Välisraha kasutamata jätmine teeb objektid kallimaks
Euroopa Liidu toetusi koordineerivate majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi sõnul lähevad välisraha kavandatud ajal kasutamata jätmisel taristuobjektid oluliselt kallimaks, jäävad ära või viibivad aastaid. Näiteks on sotsiaalministeeriumi andmetel üle poole esmatasandi tervisekeskuste ning paljude erihoolekandeobjektide välistoetustest ehitamine pikenenud vähemalt aasta võrra.
Ministeeriumide arvates on välistoetuste aeglase kasutamise peamine põhjus on ajakadu protsessides, mis eelnevad raha avanemisele, sh viivitused toetuste kasutamise tingimuste riigisiseses kokkuleppimises. Toetuste kasutamist pärsib oluliselt ka riigihangete luhtumine. Lisaks käib järjest uute välistoetuste kavandamine ja kasutusse suunamine sama arvu inimestega riigile ilmselt üle jõu. Ministeeriumid osutavad veel, et takistavaks asjaoluks on keerulised ning sageli muutuvad riigihangete korraldamise reeglid. Samuti see, et toetuse rakendajatele riigihangete kohta nõu andev Riigi Tugiteenuste Keskus ja hiljem hangete korrektsust kontrolliv rahandusministeerium tõlgendavad reegleid kohati erinevalt.
"Ministeeriumide sõnul on riigieelarve tegemisel tulnud järjest rohkem otsida võimalusi, kuidas anda riigi igapäevakulusid välisrahastuse kanda."
Välisrahast tehakse investeeringuid, aga ka riigi toimimise argiseid väljaminekuid, mis võib toetustest sõltumist süvendada. Ministeeriumide sõnul on riigieelarve tegemisel tulnud järjest rohkem otsida võimalusi, kuidas anda riigi igapäevakulusid välisrahastuse kanda. Küsimus on, mis saab pikemas perspektiivis riigi tegevusvaldkondadest, kus välistoetuste rahastamise osakaal on juba praegu suur.
Rahandusminister kui välistoetuste rakendamise üldkoordinaator leidis riigikontrollile aruande tulemusi kommenteerides, et toetusraha aeglane edenemine on olulises osas põhjustatud vääramatust jõust: tervisekriis, energiakriis, julgeolekukriis, ennenägematu inflatsioon ja valitsuse vahetumised.
Toetusraha liiga optimistlik planeerimine on kestnud aastaid
Riigikontroll juhib tähelepanu, et toetusraha liiga optimistlik planeerimine ja alakasutamine on kestnud aastaid. Ülevaate fookuses olnud Euroopa Liidu eelarveperiood algas aastal 2014 ja toetusprojektide loodetust loium edenemine ulatub kriiside-eelsesse aega, mis viitab süsteemsele probleemile.
Riigikontrolli arvates ei saa rahulduda sellega, kui Eestile eraldatud raha õnnestub pelgalt kogu lubatud mahus ära kasutada. Küsimus on ka riigi võimalikus saamatajäänud kasus või otseses kahjus, kui põhjaliku kavandamise tulemusel igati vajalikuks peetud objekt ei valmi või abiprogramm piirkonda ei jõua. Eestile eraldatud miljardite eurode sujuvamaks kasutamiseks saavad rohkem teha nii valitsus kui ka ametnikud.
"Riigikontroll juhib tähelepanu, et toetusraha liiga optimistlik planeerimine ja alakasutamine on kestnud aastaid."
Riigikontroll juhib tähelepanu, et riigijuhid peaksid hoiduma välistoetuste killustamisest liiga paljude tegevuste vahel ning viivitustest vajalike otsuste langetamisel.
Välistoetuste rakendamisel tuleb tippkoormuste aegadel menetluslike takerdumiste vältimiseks tagada piisav mehitatus või jagada töötajate tööaega paindlikult. Riigikontrolli hinnangul peab otsima võimalusi vähendada nii toetuse saaja kui ka andja koormust raha taotlemisel ja kulude heakskiitmisel. Vaja on järjepidevalt suurendada ja ühtlustada riigihangete kohta teadlikkust hangete korraldajate, nõustajate ja kontrollijate seas.
Välistoetusi kokku enam kui 12 miljardit
Rahandusministeeriumi andmetel on Eesti riigile antud 30 aastaga välistoetusi kokku enam kui 12 miljardit eurot ja ligikaudu kaheksa miljardit eurot on Eesti jaoks täiendavalt eelarves ette nähtud ja ootab väljamaksmist. Valdava osa on eraldanud EL.
Välistoetused on pikki aastaid aidanud kanda Eesti riigi kulusid ning rahastada investeeringuid, mis pelgalt maksutuludest käiks üle jõu. Alates Eesti astumisest ELi, on ligikaudu iga kümnes riigieelarvega kulutatud euro tulnud välisest allikast ning kolmandik kuni pool valitsussektori investeeringutest tehtud välisrahaga.
Rahandusministeeriumi andmetel on viimasel viiel aastal välistoetustest tehtud riigieelarve kulud ja investeeringud sõltuvalt aastast jäänud 230–588 miljonit eurot väiksemaks, kui riigieelarvet tehes prognoositi. Toetuste ärakasutamise protsent võrreldes kavandatuga on praegusel eelarveperioodil vähenenud. | Riigikontroll: riik ei suuda eurotoetusi ära kasutada | https://www.err.ee/1608699523/riigikontroll-riik-ei-suuda-eurotoetusi-ara-kasutada | Riigil on raskusi eurotoetuste kasutamisega – 2021. aastal kulutati 588 miljonit eurot plaanitust vähem ehk kasutati 61 protsenti kavandatust. Tänavu on poole aastaga tarvitatud vaid viiendik ehk 276 miljonit eurot, samas kui aasta peale peaks kulutatama ligi poolteist miljardit, leiab riigikontroll värskes aruandes. |
Uytvanck läks esimest setti geimidega 4:0 juhtima, mille järel võitis ka Williams ühe geimi. Oli näha, et Uytvanck hoidis mängu enda kontrolli all ning võitis suuremate raskusteta esimese seti 6:1.
Teises setis murdis Williams kohe esimeses geimis belglanna pallingu ning asus 2:0 juhtima. Belglanna võitles tagasi ja läks 4:3 ette, alistades ameeriklanna kolmes geimis järjest.
Teine sett läks kiiresse lõppmängu, mida asus Williams 3:1 juhtima, kuid belglanna ei olnud veel oma viimast sõna öelnud ning võitis lõpuks kiire lõppmängu 7:5.
Kahekordse USA lahtiste tšempioni Williamsi jaoks oli tegu 91. korraga, kui ta on osalenud suure slämmi turniiril. | Seitsmekordne slämmivõitja langes esimeses ringis konkurentsist | https://sport.err.ee/1608700222/seitsmekordne-slammivoitja-langes-esimeses-ringis-konkurentsist | USA lahtistel tennisemeistrivõistlustel pidi seitsmekordne slämmivõitja Venus Williams tunnistama 6:1, 7:6 (5) belglanna Alison Van Uytvancki (WTA 43.) paremust. |
Inglismaa kõrgliigas osalev Walesi klubi tahab Sigurdssoni eest saada ligi 57 miljonit eurot, kirjutab Soccernet.ee. Inglise meediale teadaolevalt ootab Swansea järjekordset pakkumist Evertonilt, kuid väidetavalt jääb see kõigest 40 miljoni euro juurde, mis tekitab aga Swansea klubi inimestes pettumust.
Islandi koondisega suuri tegusid korda saatnud SIgurdsson saabus Inglismaale 2012. aastal, kui Hoffenheim laenas ta hooaja teiseks pooleks Swansea Cityle. Sama aasta juulis ostis Tottenham Hotspur mehe Saksamaa klubilt umbes kümne miljoni euroga. Kaks hooaega hiljem liikus ta Walesi klubisse tagasi. | Swansea küsib Islandi keskväljamehe eest kõrget hinda | https://sport.err.ee/606760/swansea-kusib-islandi-keskvaljamehe-eest-korget-hinda | Swansea City's mängiva Islandi jalgpallistaari Gylfi Sigurdssoni võimalik siirdumine Evertoni sai tagasilöögi, sest tema teenetest ei kavatseta sugugi odavalt loobuda. |
34-aastane Arbet käis veebruaris põlve artroskoopilisel lõikusel, enne seda taastus ta pikemalt nn sportlase songast. Eelmine hooaeg jäi Arbetil suures osas vahele, kuid juuni lõpus liitus ta koondise ettevalmistusega. Mehe mängukogemused on jäänud minimaalseteks ning enne esmaspäevast treeningut lausus koondise peatreener Tiit Sokk, et Arbet peab kahjuks kõrvale astuma.
"Ma ei ole algavateks mängudeks nõutavas konditsioonis," kinnitas ka Arbet ise. "Kahju muidugi, aga see otsus on koondise suhtes aus otsus. Mängupaus on olnud väga pikk. Mängud, lennud ja reisid tulevad nii ruttu peale, et ma ei saa ennast kaugeltki mitte sajaprotsendilisse vormi ning kui mõelda ka eelolevale hooajale, siis ma usun, et see on praegu ainuõigeks ja targaks otsuseks."
"Selles mõttes peab Gregori jutt paika, et asi pole põlves ega selles, et lõikus poleks vajalikul määral õnnestunud," lisas koondise arst Taivo Väärsi. "Lihtsalt aega jääb praegu napiks ja ta jõua mängulisse vormi. Kahjuks on tänavu nii, et ettevalmistustsükkel kestab tavalisest märksa vähem. Ka on Gregori üks reis täna mõnevõrra nõrgem kui teine ning see võib põhjustada uusi vigastusi.“
Ettevalmistust jätkvad Tiit Soku ja Alar Varraku juhendamisel tagaliinimehed Sten Sokk, Rait Laane, Rain Veideman, Jaan Puidet ja Martin Paasoja, ääred Tanel Kurbas, Janari Jõesaar, Erik Keedus ja Kristjan Kangur ning eesliinimängijad Kristjan Kitsing, Reinar Hallik, Janar Talts, Kregor Hermet, Toomas Raadik ja Timo Eichfuss.
Siim-Sander Vene, kes osales pühapäeval ka koondise trennis, harjutab oma taastusprogrammi järgi ning on Taivo Väärsiga pidevas kontaktis. Samuti jääb koondise juurest eemale Sten Olmre, kes võeti ajateenistusse. | Gregor Arbet jääb pika mängupausi tõttu koondisest eemale | https://sport.err.ee/606759/gregor-arbet-jaab-pika-mangupausi-tottu-koondisest-eemale | Eesti meeste korvpallikoondise kandidaatide ring muutus taas õhemaks, viimasena pidi kõrvale astuma Gregor Arbet. |
Kahekordne Wimbledoni võitja Nadal kaotas mõlemas esimeses setis ühe korra oma servi ning 34-aastane Müller läks kohtumist juhtima 6:3, 6:4. Kahes järgnevas setis rollid aga vahetusid ning Nadal viis kohtumise otsustavasse setti. Tolleks hetkeks juba kaks ja pool tundi mänginud mehi ootas aga ees tõeline maratonkatsumus.
Otsustavas setis oli servimist alustanud Mülleril seisul 5:5 kasutada kaks matšpalli, kuid Nadal suutis need päästa. Seejärel hoidsid mõlemad mehed oma servi järjekindlalt, kuigi 19. geimis oli Nadalil neli murdevõimalust. Järgmises geimis oli Mülleril seisul 10:9 taas kaks matšpalli, kuid Nadal päästis needki ning jõukatsumine jätkus.
Nadali jaks rauges lõpuks 28. geimis, 15:13 lõppenud otsustav sett kestis kaks tundi ja 15 minutit. Müller servis kogu matši käigus 30 ässa Nadali 23 vastu ning päästis 16 murdepallist 14. Kohtumine kestis neli tundi ja 50 minutit. Mülleri jaoks on see esimene kord Wimbledonis kaheksa parema hulka jõuda, 2008. aastal jõudis ta veerandfinaali US Openil.
Veerandfinaalis kohtub Müller seitsmenda asetusega horvaadi Marin Ciliciga, kes oli hispaanlasest Roberto Bautista Agutist üle 6:2, 6:2, 6:2. Maailma edetabeli seitsmes reket Milos Raonic seljatas ligi kolm ja pool tundi kestnud vastasseisu järel kümnenda asetusega sakslase Alexander Zverevi 4:6, 7:5, 4:6, 7:5, 6:1. | Luksemburgi tennisist alistas hiilgava maratonmatši järel Nadali | https://sport.err.ee/606757/luksemburgi-tennisist-alistas-hiilgava-maratonmatsi-jarel-nadali | Wimbledoni tenniseturniiril pidasid 16. asetusega Gilles Müller ning maailma teine reket Rafael Nadal maha tõelise maratonmatši, mis kestis peaaegu viis tundi. Lõpptulemus 6:3, 6:4, 3:6, 4:6, 15:13 viis kaheksa parema hulka Luksemburgi tennisisti. |
Ministeeriumi kohaselt on tegu Patriot-süsteemi esmakordse kasutamisega Leedu territooriumil. See paigaldati Šiauliai rajoonis 11.-22. juulini peetavate õhutõrjeõppuste Tobruq Legacy 2017 tarvis.
Õppustest võtab osa 500 sõjaväelast ja 30 õhutõrjesüsteemi Leedust ja veel neljast NATO riigist.
Leedu kaitseministeerium ütles, et Patriot-süsteemi paigaldamine demonstreerib USA kindlat pühendumust Leedu julgeoleku tagamisele ja USA kõrgetasemelist valmisolekut paigutada kiiresti piirkonda strateegilised võimsused.
USA korraldatud õppused Tobruq Legacy 2017 viiakse läbi ka Tšehhis ja Rumeenias. Leedu õhujõud võtavad iga-aastastest õppustest osa kolmandat korda.
Õhutõrje on Balti riikide kaitse nõrgim osa. Leedul, Lätil ja Eestil on praegu ainult lühimaa õhutõrjesüsteemid.
Leedu loodab jõuda tänavu Norraga kokkuleppele keskmaasüsteemi NASAMS ostus.
Patriot-süsteemi pole varem ühessegi Balti riiki paigutatud. | USA paigutas õhutõrjeõppusteks Leetu raketikaitsesüsteemi Patriot | https://www.err.ee/606713/usa-paigutas-ohutorjeoppusteks-leetu-raketikaitsesusteemi-patriot | Ühendriigid paigutasid esmaspäeval Leetu seal juulis peetava õhutõrjeõppuse ajaks oma raketikaitsesüsteemi Patriot, mille püüdurraketid on suutelised hävitama õhusõidukeid või väljatulistatud ballistilisi rakette, teatas Leedu kaitseministeerium. |
VPS alistas eestlaste abiga teistkordselt Sloveenia klubi Ljubljana Olimpija 1:0. Meerits kaitses meeskonna väravat terve kohtumise vältel, Jürgenson sekkus mängu vahetusest kohtumise 75. minutil. Meeritsa jaoks oli tegu viienda järjestikuse nullimänguga.
VPS Soome liigas läinud nädalal väljakul ei käinud, kuid on tabelis HJK järel teisel kohal (27 punkti). Eestlaste klubidest on neljas Mariehamn (25 punkt), kes viigistas viimati Andreas Vaikla abiga 2:2 Tampere Ilvesega. Täpne oli Kupio Palloseura ründaja Ats Purje, kui KuPS alistas 3:0 Marek Kaljumäe koduklubi PS Kemi. Purje lõi mängu 15. minutil seisuks 2:0, Kaljumäe sekkus mängu vahetusest kohtumise 36. minutil. KuPS on tabelis 23 punktiga seitsmes, PS Kemi 19 punktiga üheksas.
19 punktiga on Soome kõrgliigas kümnes Mihkel Aksalu leivaisa Seinäjoki JK, kes käis möödunud nädalal väljakul eurosarjas, kui Euroopa liiga kvalifikatsiooniturniiril jäädi koondtulemusega 0:2 alla KR Reyvkjavikile. Avakohtumine Islandil oli lõppenud väravateta viigiga, kuid SJK pidi neljapäeval koduväljakul tunnistama vastase kaheväravalist paremust.
Norra kõrgliigas sai läinud nädalal 180 minutit kirja Nikita Baranov, kuid Kristiansund teenis kahest mängust ühe punkti. Nädal sai suurepärase alguse, kui Kristiansund suutis Rosenborgiga 3:3 viigistada, kuid nädalavahetusel jäädi 2:4 alla Strømsgodsetile. Karol Mets ja Taijo Teniste läksid vastamisi omavahel, kui eile toimunud matš Stavangeri Viking – Sogndal lõppes 1:1 viigiga. Enar Jääger i koduklubi Vålerenga läinud nädalal väljakul ei käinud, kuid püsib eestlaste klubidest kõige kõrgemal ehk 7. kohal (22 punkti). Tenistel ja Sogndalil on 11. meeskonnana kirjas 20 punkti, Kristiansund on 16 meeskonna konkurentsis 14. kohal (17 punkti) ning Mets ja Viking ja kümne punktiga viimasel kohal.
Valgevenes pääses Barõssavi BATE algkoosseisus väljakule Artur Pikk, kui tema meeskond oli karikavõistlustel võõrsil 5:1 üle Neman-Agrost. Lätis jäi mänguajata Kevin Kauber, kui Jelgava alistas karikavõistlustel võõrsil 8:0 Jekabpilsi. Euroopa liigas jäi mänguajata Frank Liivak, kelle koduklubi Sarajevo langes konkurentsist, kui jäädi alla Zariale (Moldova). Bosnia ja Hertsegoviina meeskond võitis küll korduskohtumise 2:1, mis viis mängu lisaajale, kuid penaltiseeria kaotati 5:6.
Lisaks on mitmed koondislased mängimas kontrollkohtumisi. Ründaja Sergei Zenjov sai viimati kirja 45 minutit oma uue meeskonna, Krakowi Cracovia eest, kui alistati Poola esiliigaklubi Glogowi Chrobry 2:1. Konstantin Vassiljev, kes kuulub uuest hooajast Gliwice Piasti ridadesse, aitas oma meeskonna resultatiivse sööduga 1:0 võiduni Olomouci Sigma (Tšehhi vastu). Ken Kallaste ja Kielce Korona jäid 0:1 alla Ateena AEK-le (Kreeka). Poola kõrgliiga alustab juba tuleval nädalavahetusel. | Eestlased välismaal: Meerits hoidis taas puuri puhtana, Purje lõi värava | https://sport.err.ee/606749/eestlased-valismaal-meerits-hoidis-taas-puuri-puhtana-purje-loi-varava | Möödunud nädal oli välismaal mängivatest Eesti jalgpalluritest taaskord edukas Marko Meeritsa ja Markus Jürgensoni jaoks, kelle koduklubi Vaasa Palloseura (Soome) jõudis Euroopa liiga kvalifikatsiooniturniiril teise ringi. |
16 parema hulgas alistas 30-aastane šotlane tavatu stiiliga prantslase Benoit Paire (ATP 46.) 7:6 (1), 6:4, 6:4. Matš kestis veidi vähem kui kaks ja pool tundi. Murray ei leidnud kohtumise alguses prantslase vastu oma rütmi ning oli tema ebatavalise mängustiili vastu veidi hädas, tehes nii enda kui kohtuniku suunas kõvemat häält, kuid võitis esimese seti tie-break'i mängleva kergusega ning kontrollis edasise kohtumise käiku võrdlemisi kindlalt.
Ohtralt võrku mänginud Paire servis kohtumise jooksul üheksa ässa Murray nelja vastu, kuid tegi ka kümme topeltviga. Prantslase nime taha kanti statistikas ka 44 sundimata viga Murray kaheksa vastu. "Tema vastu pole kerge taktikaliselt mängida," sõnas maailma esireket pärast kohtumist. "Kui paar lohakat servigeimi välja arvata, mängisin ma enda arvates täna hästi."
Prantsusmaa tennisistide vastu nüüd 26 järjestikust kohtumist võitnud Murray kohtub veerandfinaalis ameeriklase Sam Querrey'ga (ATP 28.), kes oli enam kui kolm tundi kestnud viiesetilise lahingu järel 5:7, 7:6 (5), 6:3, 6:7 (11), 6:3 üle Lõuna-Aafrika tennisistist Kevin Andersonist (ATP 42.).
Pea kolmetunniseks venis ka tšehhi Tomas Berdychi (ATP 15.) ning austerlase Dominick Thiemi (ATP 8.) mäng, mille Berdych lõpuks 6:3, 6:7 (1), 6:3, 3:6, 6:3 võitis. Oluliselt kergem oli seitsmendana asetatud horvaadi Marin Cilici pärastlõuna, sest hispaanlase Roberto Bautista-Aguti (ATP 19.) 6:2, 6:2, 6:2 alistamiseks kulus tal tund ja 45 minutit, koha kaheksa parema hulgas kindlustas ka Šveitsi vanameister Roger Federer (ATP 5.), kes alistas 13. asetusega bulgaarlase Grigor Dimitrovi 6:4, 6:2, 6:4. | Murray jõudis kümnendat aastat järjest kaheksa parema hulka | https://sport.err.ee/606745/murray-joudis-kumnendat-aastat-jarjest-kaheksa-parema-hulka | Maailma esireket Andy Murray jõudis kodupubliku silme all Wimbledoni meeste üksikmänguturniiril kümnendat aastat järjest veerandfinaali. |
Meistriliigas ootab ees 10. mänguvoor ning enne seda on paslik vaadata tabeliseisu. Tipus asub Pärnu Jalgpalliklubi, kes on kogunud 30 punkti, olles juba ette pidanud oma 11. vooru kohtumise. Teisel kohal paikneb Tallinna FC Flora, kellel on 24 punkti. Kolmandalt positsioonilt võib leida Tartu SK 10 Premiumi, kellel on koos 18 silma. Esikolmikule järgnevad Tallinna FC Levadia (15 punkti), Tartu JK Tammeka (8), JK Tallinna Kalev (8), Põlva FC Lootos (3) ja Noortekoondis (0).
Suurimaks väravakütiks on Pärnu mängija Kaire Palmaru 24 tabamusega, teisel kohal on Katrin Loo (FC Flora) 19 väravaga ning neile järgnevad Lisette Tammik (FC Flora) ja Merily Toom (Pärnu JK), kelle arvel on 17 tabamust.
Meistriliiga X voor:
11. juuli
kell 20.30 JK Tallinna Kalev - Tallinna FC Flora
12. juuli
kell 19.00 Noortekoondis - Pärnu JK
15. juuli
kell 13.00 Tartu SK 10 Premium - Põlva FC Lootos
kell 16.00 Tartu JK Tammeka - Tallinna FC Levadia
Naiste esiliigas hoiab hetkel esikohta Pärnu JK II, kes on üheksa vooruga kogunud 24 punkti. Tabeli teisel ja kolmandal real asuvad vastavalt Nõmme Kalju FC ja Tallinna FC Ajax, kellel on mõlemal 18 punkti. Neile järgnevad 14 silmaga Tallinna FC Flora II ja 9 punktiga Kohtla-Järve JK Järve. Kuuendalt ja seitsmendalt kohalt võib leida FC Elva (7 punkti) ja FC Kuressaare (7). Kaheksandal positsioonil paikneb kuue punktiga JK Tuleviku ja Suure-Jaani Unitedi ühendnaiskond.
Esiliigas on hetkel enim väravaid löönud Gerli Israel (Nõmme Kalju), kelle arvel on 16 tabamust. Teisel kohal asub Gerda Johanna Leichter 12 väravaga ning kolmas on Evelyn Šilina (mõlemad Pärnu JK) 11 tabamusega.
Esiliiga X voor:
14. juuli
kell 19.30 Tallinna FC Flora II – Pärnu JK II
16. juuli
kell 13.00 FC Elva – JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN
kell 13.00 Tallinna FC Ajax – Kohtla-Järve JK Järve
kell 15.00 FC Kuressaare – Nõmme Kalju FC
Naiste teise liiga esimeselt tabelirealt võib leida uustulija Saku Sportingu, kes on kaheksast kohtumisest teeninud seitse võitu ja ühe viigi. Teisel kohal paikneb JK Tallinna Kalev II 13 punktiga ning sama arvu punktidega hoiab kolmandat positsiooni JK Narva Trans. Esikolmikule järgnevad FCI Tallinn (12 punkti), Paide Linnanaiskond Tapa (9), Tartu JK Tammeka II (7), JK Saarepiiga (7), FC Jokeri ja Kuusalu ÜN (5) ja Rakvere JK Tarvas (4).
Parimaks väravakütiks on hetkel FCI mängija Anna Kulieva 13 tabamusega. Teisel kohal on 10 väravaga Hanna-Lisa Kuslap (Saku Sporting) ja kolmas kaheksa tabamusega Anastasia Ivanova (FCI).
Teise liiga IX voor:
16. juuli
kell 13:00 JK Tallinna Kalev II – FCI Tallinn
kell 15:00 JK Saarepiiga – JK Narva Trans
kell 16:00 Rakvere JK Tarvas – Paide Linnanaiskond Tapa
Naiste rahvaliigas on 12 võistkonda jagatud kahte alagruppi ning kõik naiskonnad on juba pidanud kaks või enam kohtumist. I alagrupi tipust võib hetkel leida Pärnu Vapruse naiskonna, kes on nelja mänguga kogunud kolm võitu ja ühe viigi. Neile järgnevad FC ERR, kellel on samuti nelja kohtumisega 10 punkti ning Põhja-Tallinna JK Volta, kes on teeninud kahest mängust võidu ja viigi. Esikolmiku järel on nelja punktiga Keila JK, Raplamaa Rahvanaiskond kolme punktiga ning Viimsi MRJK, kellel pole nelja kohtumisega seni veel punktiarvet avada õnnestunud.
II alagruppi juhib 12 punktiga FC Otepää, kes on võitnud siiani kõik neli kohtumist. Teist kohta hoiab üheksa punktiga Tartu JK Welco. Kolmandal positsioonil paikneb Võru FC Helios (7 punkti) ja neljas on Tõrva JK (4). Punktideta on tabelis hetkel TÜ Fauna Female ja Jõgeva SK Noorus 96. | Naiste jalgpalliliigad naasevad pausilt | https://sport.err.ee/606744/naiste-jalgpalliliigad-naasevad-pausilt | Pärast kuuajalist pausi jätkatakse sel nädalal kohtumistega naiste jalgpalliliigades, kui platsile jooksevad nii meistriliiga, esiliiga kui ka II liiga võistkonnad. Lisaks on täies hoos mängud naiste rahvaliiga alagruppides. |
24-aastane belglane sõlmis eelmisel hooajal Inglismaa kõrgliigas kuuenda koha saanud klubiga viie aasta pikkuse lepingu. Briti meedia hindab üleminekusummat 75 miljoni inglise naela suuruseks. Eelmisel suvel palkas ManU 93 miljoni naela eest Paul Pogba, kõigi aegade kalleimate üleminekusummade tabelis läheb Lukaku eest välja käidud summa Pogba, Gareth Bale'i, Cristiano Ronaldo ja Gonzalo Higuaini järel viiendale kohale.
"Romelu sobib Manchester Unitedisse kui valatult," sõnas ManU peatreener Jose Mourinho klubi pressiteate vahendusel. "Ta on suure iseloomuga suur mängija. On loomulik, et ta tahab oma karjääri edendada suurimas võimalikus klubis. Temast saab meeskonnale suurepärane lisandus ja ma tean, et nad võtavad ta siin väga hästi vastu. Ma jään kannatamatult ootama, et saaksin temaga jälle koostööd teha."
Mourinho oli 2014. aasta juulis, mil Romelu Lukaku Londoni Chelseast Evertoni müüdi, Londoni klubi peatreeneriks. Lõppenud hooajal lõi oma karjääri Anderlechtis alustanud Lukaku Evertoni eest 37 liigamängus 25 väravat.
Welcome to United, @RomeluLukaku9! #RedRom pic.twitter.com/lVSuKPxv5C
— Manchester United (@ManUtd) July 10, 2017 | Ametlik: Romelu Lukakust sai Manchester Unitedi mängija | https://sport.err.ee/606740/ametlik-romelu-lukakust-sai-manchester-unitedi-mangija | Pärast nädalaid kestnud spekulatsioone siirdus Belgia jalgpallikoondise ründaja Romelu Lukaku esmaspäeval lõpuks ametlikult Evertoni ridadest Manchester Unitedisse. |
Noormehi oli stardinimekirjas 177, neidusid 150 ning stardijoonel oli ka neli Eesti neidu ja kolm noormeest. Nii noormeestel kui neidudel oli kolm eeljooksu, igaühest neist pääses homsesse A-finaali 20 paremat.
Homsesse A-finaali suutsid end joosta kolm eestlast - Teele Telgma (20. koht), Lauri Pähn (10. koht) ja Oliver Kütt (18. koht). Emily Raudkepp, Marie Tammemäe, Kristel Kõivo ja Kaarel Vesilind pidid piirduma eeljooksudega.
Lühiraja finaaljooksud algavad homme kell 12.00 B- ja C-finaalidega, A-finaal alustab kell 13.15. | Juunioride MM-i lühirajal pääses finaali kolm eestlast | https://sport.err.ee/606725/juunioride-mm-i-luhirajal-paases-finaali-kolm-eestlast | Juunioride orienteerumise maailmameistrivõistlused algasid Soomes Tamperes lühiraja eeljooksudega. |
Seoses laste ja noorte kultuuriaastaga said 77. hooaja märksõnaks noored, seda nii koostööna kui neile suunatud üritustena.
Sügisel tuli Üllar Saaremäe käe all välja Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia 11. lennu diplomilavastus "Thijl Ulenspiegel", mida mängiti nii Rakveres kui suuremates teatrilinnades üle Eesti kokku 25 korda. Suvel etendus veel teinegi tudengilavastus "Kellavärgiga apelsin", mille seadis lavale lavastaja Ringo Ramul.
Detsembris etendus traditsiooniline laste jõululavastus, milleks sel aastal oli Astrid Lindgreni "Lärmisepa tänava Lota".
Noortele suunatud lavastus "See kõik on tema" esietendus jaanuaris. Lavastaja Helen Rekkor tõi lavale internetimaailma, kuhu võivad ära kaduda peale noorte ka nende vanemad. Lavastus inspireeris teatrit korraldama noorte osalusseminari "Räägi minuga", kus osales ligikaudu 400 kooliõpilast Ida- ja Lääne-Virumaalt.
Kevadel oli Rakvere teatri korraldada juba kolmandat aastat toimuv Laste ja noorte teatripäev. Rakverre sõitis kohale kaheksa teatrit, et näidata erinevates vormides ja žanrites lavastusi. Lapsi osales erinevates töötubades ja etendustel kokku pea tuhat.
Filmirežissöör Sulev Keedus tõi publiku ette lavaversiooni oma filmist "Somnambuul". Lavastus teenis mitu aastaauhindade nominatsiooni, sügisel on võimalik "Somnambuuli" näha Tartus Draama festivalil.
Hooaja lõpetas suvelavastus, kus kohtusid taas vanad sõbrad Martin McDonagh ja Üllar Saaremäe – Tapa-Loobu ristis etendus "Viimane võllamees". Lisaetendused augustis ja septembris.
Rakvere Teatri 78. hooaeg avatakse 15. septembril, mil esietendub "Ükssarvikute farm", mille autor ja lavastaja on Urmas Lennuk. | Rakvere teater kogus hooajaga üle 130 000 külastuse | https://kultuur.err.ee/606705/rakvere-teater-kogus-hooajaga-ule-130-000-kulastuse | Rakvere teatri 77. hooajal toimus erinevates teatrisaalides 353 etendust, mida vaatas 63 523 inimest. Koos kinokülastuste, kontsertide, näituste ja vestlusõhtutega kogus Rakvere teater 132 455 külastust. |
Lapse üle vaadanud rannavalve meedik avastas lapse selja pealt jalgratta rehvijäljed, mis viitas sellele, et lapsest sõideti rattaga üle. Meedik puhastas otsasõidust põhjustatud marrastused ja andis väikese poisi isa hoolde tagasi. Kiirabi laps ei vajanud.
Oma pojaga rannas jalutanud mees on nägemispuudega ja seetõttu ei osanud ta jalgratturi kirjeldust edasi anda. Tema abikaasa koos teise lapsega oli natuke maad eemal.
„Jalgratturi käitumine oli täiesti hoolimatu ja arpükslik. Ta isegi ei vaevunud kontrollima kui tõsiselt laps viga sai,“ ütles G4S rannavalvur Karl Seemel. „Iga rannakülastaja peab mõtlema ohutusele ja olema ka teiste rannaliste suhtes tähelepanelik,“ manitses rannavalvur inimesi suuremale tähelepanelikkusele. | Pirita rannas sõitis rattur üle väikelapse ja põgenes | https://www.err.ee/606720/pirita-rannas-soitis-rattur-ule-vaikelapse-ja-pogenes | Täna kella nelja paiku pöördus Pirita rannas rannavalve poole nägemispuudega mees. Tema 3-4-aastasele pojale oli otsa sõitnud jalgrattur, kes seejärel kohe sündmuskohalt põgenes. Juhtum leidis aset Pirita ranna muuli juures liival. |
Wozniacki jäi 6:7 (4), 4:6 alla ameeriklannale Coco Vandeweghe'le (WTA 24.), ameeriklanna läheb veerandfinaalis vastamisi slovakitari Magdalena Rybarikovaga.
Kodupubliku ees tagas koha kaheksa parema seas ka Johanna Konta (WTA 7.), kes seljatas prantslanna Caroline Garcia 7:6 (3), 4:6, 6:4. Tema vastaseks veerandfinaalis on valgevenelanna Viktoria Azarenka 7:6 (3), 6:2 alistanud maailma teine reket, rumeenlanna Simona Halep.
Naiste üksikmängu veerandfinaalid:
Garbiñe Muguruza - Svetlana Kuznetsova
Magdaléna Rybáriková - Coco Vandeweghe
Venus Williams - Jeļena Ostapenko
Johanna Konta - Simona Halep | Kontaveidi alistanud taanlanna langes edasisest konkurentsist | https://sport.err.ee/606718/kontaveidi-alistanud-taanlanna-langes-edasisest-konkurentsist | Wimbledoni tenniseturniiril langes esmaspäeval konkurentsist kolmandas ringis Anett Kontaveidi alistanud maailma kuuendast reketist taanlanna Caroline Wozniacki. |
Meeste kaarrajal võidutses finaalis 55 tabamusega Reino Velleste, kes oli 188 tabamusega 200-st parim ka kvalifikatsioonivõistlusel. Teise koha sai lätlane Dainis Upelnieks finaaltulemusega 50 tabamust.
Kvalifikatsioonivõistluse järel 186 tabamusega teist kohta jaganud Andrei Inešini tulemuseks finaalis oli 20 tabamust, mis andis talle kokkuvõttes viienda koha.
Danila Inešin sai kaarrajal juunioride arvestuses 147 tabamusega teise koha.
Kaevikrajal võitis kvalifikatsioonivõistluse Andres Kull (186), edestades oma järgmisi konkurente 18 tabamusega. Finaalis aga tuli Kullil leppida 31 tabamusega, mis andis kokkuvõttes kolmanda koha.
Veteranide arvestuses sai Urmas Saaliste kaevikrajal kolmanda koha. | Reino Velleste võitis rahvusvahelise laskmisvõistluse | https://sport.err.ee/606714/reino-velleste-voitis-rahvusvahelise-laskmisvoistluse | Vilniuses toimunud mainekal rahvusvahelisel jahilaskmisvõistlustel Žalgiris Cup saatis Eesti laskureid edu. |
Allfilmi esindaja sõnul käis 10. juuli üritusel kohal 44 poissi, kelle seast võib selguda ka noore Indreku ja Andrese kehastaja. Väljavalitutega võetakse ühendust.
Vaata videot siit: | Video: Indreku ja Andrese rolli "Tões ja õiguses" ihkas üle neljakümne poisi | https://kultuur.err.ee/606700/video-indreku-ja-andrese-rolli-toes-ja-oiguses-ihkas-ule-neljakumne-poisi | 10. juulil toimus casting Tanel Toomi mängufilmi "Tõde ja õigus" osatäitjate leidmiseks. Eesmärk oli leida kaks poissi, kes kehastaksid linateosest noort Indrekut ja Andrest. |
Parim aeg sündis Superbike klassi esimeses sõidus, kus Soomer jäi soomlase Ville Valtoneni (Yamaha) järel teiseks. Eelmine rajarekord 1.14,224 kuulus Martin Pärtelpoja nimele ja oli välja sõidetud 12. septembril 2015.
Superbike klassi esimeses sõidus ei saanud Soomer stardist hästi minema, ta sõitis ennast neljandalt kohalt teiseks ning piiras terve sõidu Valtoneni, kelle kõrvale ta küll mitu korda tõusis, kuid kellest mööda sõita ei õnnestunud. Valtonen võitis 0,4 sekundiga, Soomeri järel oli kolmas Sander Luisk (BMW, Vihur Motosport), kelle kaotus võitjale oli 7,7 sekundit. B1200 klassi esikolmik selles sõidus oli Arti Prees (BMW, Motodepoo Team Green), Andry Blank (Suzki, Äksi MK) ja Kalle Krõlov (Kawasaki, Äksi MK).
Teises sõidus pääses Soomer stardi järel liidriks ning püsis sellel positsioonil kogu sõidu vältel. Teist positsiooni hoidis Valtonen, klassi kolmanda koha võttis Aivar Osa (Yamaha). Samas sõidus osalenud B1200 klassis võitis vaid 0,8 sekundilise eduga Arti Preesi ees Andry Blank, kolmas oli taas Kalle Krõlov.
Superstock 600 ja B600 klassi ühissõidu võitis nõrgemas klassis osalenud Niko Kömi. Superstock 600 klassi valitsesid soomlased Juha Kauhanen ja Jani Sulin (mõlemad Yamaha), kuid Kaiko Kolkanenil (Suzuki), kes esimeses sõidus hoidis mõned ringid koguni teist kohta, õnnestus nende järel võtta esimeses sõidus kolmas koht ja teises sõidus tunnistas ta vaid Kauhaneni paremust, Sulin oli kolmas.
B600 klassi esikolmik nii esimeses kui teises sõidus oli Niko Kömi (Triumph, Soome), Kristjan Karu (Yamaha) ja Mihkel Osula (Suzuki, MK Sinilind).
Oma debüüdi tegid noored võidusõitjad klassis Noored Honda 100 NFS. Kuueringisel lühendatud rajal toimunud võidusõidus osales kaheksa võidusõitjat, kellest kindlad liidrid olid Ranno Jõerand (Honda) ja Matthias Vetkin (Husqvarna), alguses kolmandat kohta hoidnud Silvester Sarapik (Honda) pidi ühe koha loovutama Hugo-Brent Freimannile (Honda). Kõik noormehed on Marko Rohtlaane kasvandikud klubis Vihur Motorsport.
C-klassis käis tihe rebimine Ergo Daumi (Yamaha, Vihur Motorsport) ja Georg Leonovi vahel, 0,7 sekundiga jäi peale Leonov. Kolmas oli Keneth Indreko (Kawasaki, AK Racing Team).
Koguni 15 osalejaga Vihur Rahvaliiga sõidu võitis Peeter Vaher (Kawasaki, Motodepoo Team Green) Roland Osa (Ducati) ja Eero Pärmi külgvankri korvisõitjana tuntud Mairon Meius sai kolmanda koha.
Vanu rattaid oli klassis Classic kohale tulnud 18, kellest kõik kahjuks ei startinud ega finišeerinud. Esimese ja teise koha viisid Soome Arto Kärki ja Timo Talja (mõlemad Honda). Kolmas oli Peeter Koval.
Motoringraja Eesti meistrivõistluste järgmine etapp toimub 4.-6. augutil Soomes Alastaros. | Hannes Soomer püstitas Pärnus uue rajarekordi | https://sport.err.ee/606708/hannes-soomer-pustitas-parnus-uue-rajarekordi | Laupäeval Pärnu külje all auto24ringil toimunud motoringraja Eesti meistrivõistluste teisel etapil sõitis Hannes Soomer (Honda, Enos Motosport) välja uue rajarekordi 1.14,185. |
Eesti koondisesse pääsesid:
Aerutajad Alina Remme, Polina Maria Novak, Aron Faber, Vladislav Mihhailov
Jalgratturid Anet Sirvel, Carol Kuuskman, Aidi Gerde Tuisk, Gleb Karpenko, Toomas Vool, Erki Laanemäe
Judokad Daniel Markus Vardja, Deniel Nuriev, Ralf-Stiven Viru, Karl Tüksammel, Simon Sülla, Martin Zujev
Kergejõustiklased Emely Karhu, Marleen Mülla, Gedly Tugi, Liis Grete Atonen, Lilian Turban, Marilis Remmel, Maksim Mihhailov, Ken-Mark Minkovski, Eerik Haamer, Enrico Hänilene
Korvpallimeeskond koosseisus Kerr Kriisa, Ran Andre Pehka, Hannes Saar, Kaspar Kitsing, Kaspar Lootus, Joonas Riismaa, Kristo Tammiksaar, Patrik Peemot, Leemet Loik, Kristjan Kokk, Karl Gustav Paloots, Peeter Toomas Tael
Tennisistid Carol Plakk, Katriin Saar, Aleksander Georg Mändma
Ujujad Kertu Kaare, Laura Kalvet, Melissa Priidel, Laurika Lint, Katriin Hansalu, Mark Sovtsa, Alex Ahtiainen, Sergei Volkov
Eesti delegatsiooni juhi Merle Kaljuranna sõnul ootab koondist ees tõeline olümpiavaimust kantud suurvõistluse elamus. “Noored saavad olümpiafestivalilt oma tippspordikarjääri esimese multispordi suurvõistluse kogemuse Tänu noorele eale on see paljudele sealjuures üldse esimene võistlus, kus rahvusvaheliselt konkurentidega mõõtu võtta. Kõigil spordihuvilistel tasub koondise käekäigul kindlasti silma peal hoida, sest noorte olümpiafestivalilt on võitnud oma esimesed rahvusvahelised medalid paljud Eesti sportlased, kes on jõudnud ka täiskasvanuna maailma absoluutsesse tippu,” rääkis Kaljurand.
“Hea meel on, et üle aastate on taas programmis aerutamine, mis annab ka neljale Eesti nooraerutajale võimaluse olümpiafestivalist osa saada. Samuti on hea meel, et pallimängualadel, kus on väga keeruline peale saada, õnnestus poiste korvpallimeeskonnal Györi pääs lunastada,” ütles Kaljurand.
Sportlasi saadab 24-liikmeline taustajõudude tiim, olümpiafestivalil tegutseb korvpallikohtunikuna Mihkel Männiste.
Rikka ajalooga Györ on suuruselt kuues Ungari linn ning ühtlasi ülikoolilinn, kus elab 130 000 elanikku. Kaljuranna hinnangul on spordirajatised Györis võimsad. "Võistlus- ja treeningtingimused on Györis tõsiselt heal tasemel ja neid on arvukalt. Näiteks kergejõustikustaadion saab olema uhiuus – valmib just olümpiafestivali ajaks. Spordirajatised asuvad linnas kompaktselt koos ning koondisel saab olema mugav liikuda võistlus- ja treeningpaikade ning majutuskoha vahel,” rääkis Kaljurand. Györi võistluskeskkonda tutvustavat videot näeb SIIN.
Noorte olümpiafestivali eesmärk on propageerida sporti ja olümpiaväärtusi, inspireerida noori spordiga tegelema ning edendada ausat mängu ja sallivust. 2017. aasta suvise Euroopa noorte olümpiafestivali programmis on kümme spordiala ja kokku jagatakse välja 39 medalikomplekti. Iga kahe aasta tagant korraldataval noorte olümpiafestivalil saavad osaleda sportlased vanuses 14-18 aastat. Festivalile on oodata kokku ligi 3600 sportlast-treenerit 50 riigist.
Eesti koondist on suvistel Euroopa noorte olümpiafestivalidel saatnud varasematel aastatel edu. Kolmeteistkümnelt suviselt olümpiafestivalilt on Eesti koondis võitnud kokku kümme kuldmedalit, seitse hõbemedalit ja viis pronksmedalit, nende seas Aleksei Budõlin (1993 kuldmedal judos), Martin Padar (1995 kuldmedal judos), Margus Hunt (2003 kuldmedal kettaheites), Kaire Leibak (2005 kuldmedalid kaugushüppes ja kolmikhüppes), Grigori Minaškin (2007 kuldmedal judos), Liina Laasma (2009 kuldmedal odaviskes), Kregor Zirk (2015 kuldmedal 100m liblikujumises), Tanel Kangert (2003 pronksmedal eraldistardist), Rasmus Mägi (2009 pronksmedal 400 m tõkkejooksus). | EOK lähetab Euroopa noorte olümpiafestivalile 49-liikmelise koondise | https://sport.err.ee/606707/eok-lahetab-euroopa-noorte-olumpiafestivalile-49-liikmelise-koondise | Eesti Olümpiakomitee lähetab 23.-29. juulil Ungaris Györis toimuvale 14. suvisele Euroopa noorte olümpiafestivalile 49 sportlast seitsmel alal, milleks on aerutamine, jalgratas, judo, kergejõustik, korvpall, ujumine ja tennis. |
Pagaritööstuse 2017. aasta esimese kvartali kogukasum oli 48 300 eurot, kuna müügitulu vähenes kiiremini kui kulud ja selle tulemusel jäi sektori kasum väikeseks.
Pagaritööstuste tootmismahud jäid peaaegu eelneva aasta tasemele. Statistikaameti lühiajastatistika andmetel toodeti tänavuse aasta esimese kolme kuuga pagaritööstuste poolt ligikaudu 31 miljoni euro eest toodangut. Koguseliselt toodeti 18 400 tonni pagaritooteid ning 1100 tonni valikpagaritooteid.
„Pagaritööstuste müügitulu vähenes esimeses kvartalis kiiremini kui kulud, mistõttu oli kogu sektori kasum väiksem kui eelmisel aastal. Kuigi eksport Soome ja Rootsi kasvas, jäi teiste oluliste kaubanduspartnerite nõudlus eelneva aastaga võrreldes kiduramaks,” ütles maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand. „Samas, kuna tugev konkurents sunnib ettevõtjaid jätkuvalt investeerima tootmise moderniseerimisse, investeerisid pagaritööstuse ettevõtted materiaalsesse põhivarasse esimeses kvartalis kaks miljonit eurot ehk kolm korda rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.”
Statistikaameti andmetel tegutseb pagaritööstuses keskmiselt 130–140 ettevõtet. Vaatamata suurele ettevõtete arvule annavad neli–viis suuremat ettevõtet peaaegu kolmveerandi pagaritööstuse müügitulust. Statistikaameti andmeil oli esimeses kvartalis pagaritööstuses tööga hõivatud keskmiselt 3091 inimest, mis oli peaaegu sama võrreldes aasta varasemaga.
Pagaritööstuse ettevõtetena käsitletakse ülevaates ettevõtteid, mis tegelevad leiva- ja saiatootmise, valikpagaritoodete, sh kookide, pirukate, tortide jm tootmisega ning kuiviku- ja küpsisetootmisega. | Vähenenud nõudlus langetas pagaritööstuste käivet | https://www.err.ee/606704/vahenenud-noudlus-langetas-pagaritoostuste-kaivet | Pagaritööstuste müügitulu oli tänavu esimeses kvartalis 44,2 miljonit eurot ehk 6,9 protsenti vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Madala nõudluse tulemusel müügitulu vähenes ning esimese kvartali kogukasum oli 48 300 eurot, selgub maaeluministeeriumis koostatud Eesti pagaritööstuse 2017. aasta esimese kvartali ülevaatest. |
"Ma ei jõua ära oodata, et meeskonnaga kohtuda," sõnas Anier Lahti koduleheküljele postitatud videointervjuus. "Ma otsisin uut klubi ja teadsin, et Lahti on minust pikemat aega huvitatud olnud."
Möödunud hooajal mängis Anier Šotimaa kõrgliigaklubis Inverness, varem on Eesti koondist 38 mängus esindanud ning seitse väravat löönud Anier mänginud ka Norra ja Rootsi kõrgliigades ning Saksamaa esiliigas. Lisaks Anierile teenivad Veikkausliigas leiba veel kuus eestlast - Marko Meerits ja Markus Jürgenson VPS-is, Ats Purje KuPS-is, Marek Kaljumäe Kemis, Mihkel Aksalu SJK-s ning Andreas Vaikla Marienhamnis.
"Soomes mängib mitmeid mu sõpru ja ma tean, et Veikkausliiga on väga konkurentsitihe," jätkas Anier. "Ma olen kindel, et Lahtiga liitumine on mu karjääri silmas pidades hea otsus."
"Me oleme Henri tegemistel mitu aastat silma peal hoidnud," sõnas Lahti peatreener Toni Korkeakunnas klubi koduleheküljele. "Ta on Eesti koondise esiründaja, seega olen ma põnevil."
"Henri on tugev, kõrge töövõimega ja oskab olukordi lahendada. Ma usun, et ta sobib meie meeskonda väga hästi ning ühtlasi tekib meeskonna sees ka konkurentsi."
16 vooru järel asub Lahti Soome kõrgliigas 26 punktiga kolmandal kohal, teisel kohal oleval VPS-il on üks punkt enam. Liidriks on HJK 35 silmaga. | Henri Anier liitus Soome kõrgliiga kolmanda klubiga | https://sport.err.ee/606702/henri-anier-liitus-soome-korgliiga-kolmanda-klubiga | Eesti jalgpallikoondise tipuründaja Henri Anier sõlmis järgmise aasta lõpuni kehtiva lepingu Soome kõrgliigas kolmandal kohal oleva FC Lahtiga. |
Viies peatükk "Transformerid: Viimane rüütel" tõi mängu kuningas Arturi, natsid ja Oscari-võitja Anthony Hopkinsi ning polnud ainsatki filmi, mis sellisest kombinatsioonist jagu saanuks.
Edukuselt teiseks uustulnukaks tabelis oli Scarlett Johansson koos oma sõbrannadega, kelle metsik "Tüdrukuteõhtu" Miamis võtab väga äkilise pöörde, kui kohale tellitud strippar ametikohuseid täites traagiliselt hukkub, sundides daame terve ülejäänud filmi otsima võimalusi laibast vabanemiseks.
Euroopa au kaitses aga kinotabelis prantslaste draamakomöödia "Tagasi Burgundiasse", mis mõjub kui värskendav pokaal jahedat valget veini palaval suveõhtul.
Koht Originaalpealkiri Eesti pealkiri Nädal Vaatajaid Vaatajaid kokku
1 Transformers: The Last Knight Transformerid: Viimane rüütel 1 13702 13702
2 Despicable Me 3 Mina, supervaras 3 2 11953 89143
3 Rough Night Tüdrukuteõhtu 1 5646 5646
4 Baby Driver Põgenemise rütm 2 1819 10704
5 Baywatch Rannavalve 4 1310 41297
6 Ce qui nous lie Tagasi Burgundiasse 1 785 785
7 Pirates of the Caribbean: Salazar's Revenge Kariibi mere piraadid: Salazari kättemaks 7 762 102515 | Eesti kino top 7. Vana arm ei roosteta | https://kultuur.err.ee/606698/eesti-kino-top-7-vana-arm-ei-roosteta | Nii nagu "Kariibi mere piraatide" viienda loo puhul, mis tänaseni tabelis püsib, pole esimesest filmist möödunud kümme aastat kahandanud siinsete kinokülastajate sümpaatiat lavastaja Michael Bay hiigelrobotite lõputust heitlusest jutustava saaga vastu. |
Novak märkis Istanbulis ülemaailmsel naftakongressil, et energianõudlus hakkab lähiaastail kasvama ja on väga tähtis, et tarneid ei pärsiks poliitika.
"Me oleme viimasel ajal kohanud väga sageli infrastruktuuri arendamisel kunstlikke piire, teatud energiaallikate ja tarnijate kunstlikku eelmistamist," lisas ta. "Me näeme majanduslikult põhjendatud ja tarbijate jaoks ahvatlevate infrastruktuuriprojektide nagu Nord Stream 2 avalikku saboteerimist."
Vene gaasi Saksamaale toimetamiseks mõeldud Nord Streami võimsuse suurendamise plaanid on põrganud mitme Euroopa Liidu liikmesriigi vastuseisule.
Saksamaa toetab projekti, kuid mitu riiki eesotsas Poolaga, millele teeb muret sõltuvus Vene energiast ja Moskva osalus Ukraina konfliktis, on otsustavalt vastu.
"Mõnede riikide energiapoliitikas on märgata kallutatust, nad keelduvad poliitilistel kaalutlustel kasutamast tõhusaid ja puhtaid energiaallikaid nagu tuumaenergia ja gaas," ütles Novak ja nimetas seda Maailma Kaubandusorganisatsiooni põhimõtetega vastuolus oleva protektsionismi jätkamiseks.
"Venemaa on energiajulgeoleku garant. Me näeme tohutut kasutamata koostöö- ja investeerimispotentsiaali," lisas ta. | Venemaa seostab Nord Streami probleeme poliitilise sabotaažiga | https://www.err.ee/606697/venemaa-seostab-nord-streami-probleeme-poliitilise-sabotaaziga | Vene energeetikaminister Aleksandr Novak ütles esmaspäeval Nord Streami gaasitoruprojekti laiendamisel tekkinud probleemidele viidates, et Venemaa investeeringud kannatavad poliitilise sabotaaži tõttu. |
Kohtumisest kirjutas esimesena laupäeval ajaleht New York Times.
Presidendi vanim poeg selgitas oma avalduses, et lugu sai alguse, kui tema poole pöördus tuttav, kellega ta oli saanud tuttavaks 2013. aastal Moskvas toimunud missvõistluste ajal. Tuttav oli palunud tal kohtuda isikuga, kellel olevat informatsiooni, mis võib tulla kasuks tema isa valimiskampaaniale. Trump juuniori sõnul isiku nime talle enne kohtumist ei öeldud, vahendas Politico.
Veel laupäeval väitis Trump juunior, et ta kohtus advokaat Natalia Veselnitskajaga seoses küsimusega, mis puudutab Vene orbude adopteerimist USA perekondadesse. Kreml keelas selle ära pärast nn Magnitski nimekirja koostamist USA poolt.
USA kongress võttis 2012. aasta lõpus vastu nn Magnitski seaduse, mis kannab musta nimekirja inimõiguste rikkumistega seotud Venemaa ametnikke. Investeerimisfondi Hermitage Capital palgal olnud jurist Sergei Magnitski süüdistas Vene siseministeeriumi kõrgeid ametnike miljarditesse rubladesse küündinud maksupettuses oma tööandja suhtes. Seepeale esitati 2008. aastal hoopis talle süüdistus maksupettuses ja võeti vahi alla. Magnitski suri 2009. aastal Moskva Butõrka eeluurimisvanglas ravi saamata 37 aasta vanuses pankreatiiti ja temast on saanud vangide väärkohtlemise sümbol.
Advokaat Veselnitskaja, kes on väidetavalt Kremliga lähedalt seotud, on aga tuntud selle poolest, et ta on üritanud erineval moel mõjutada USA seadusandjaid Magnitski nimekirjast loobuma.
Lisaks Trumpi pojale võtsid kohtumisest Veselnitskajaga osa ka Trumpi väimees ja praegune nõunik Jared Kushner ja tollane kampaaniajuht Paul Manafort.
"Ma palusin Jaredil ja Paulil samuti kohal olla, kuid ma ei öelnud midagi selle sisu kohta," selgitas Trump Jr. oma avalduses. "Pärast esialgset tutvustamist teatas see naine, et tal on informatsiooni, mille kohaselt rahastavad Venemaaga seotud isikud Demokraatliku Partei Rahvuskongressi (DNC) ja toetavad proua Clintonit. Tema jutt oli pealiskaudne, ebaselge ning ebaloogiline. Mingeid detaile või tõendeid ei antud ega isegi pakutud. Üsna kiirelt sai selgeks, et mingit tähenduslikku informatsiooni tal ei ole."
Trump juuniori sõnul liikus jutt seepeale adopteerimise ja inimõiguste teemalise seaduse küsimuste juurde. Tollase presidendikandidaadi poeg selgitas siis Veselnitskajale, et tema isa on tavakodanik ega saa selle teemaga tegeleda. Trump juuniori sõnul kestis kohtumine 20-30 minutit.
Kushner ja Manafort pühapäeval teemat ei kommenteerinud. Presidendi juristide meeskonna pressiesindaja Mark Corallo sõnul polnud Donald Trump sellest kohtumisest teadlik. Ka Veselnitskaja polnud pühapäeval uue kommentaari andmiseks kättesaadav, varem ütles ta, et valimiskampaaniat kohtumisel ei arutatud.
Kreml teatas esmaspäeval kommentaariks, et nemad polnud USA meedias mainitud kohtumisest teadlikud.
President Vladimir Putini pressiesindaja Dmitri Peskov märkis, et Kreml ei tea, kes advokaat Veselnitskaja on, ja lisas, et Kreml ei saa jälgida iga Vene advokaati ja nende kohtumisi. Ka Veselnitskaja ise on korduvalt väitnud, et ta ei ole Kremliga seotud.
Valge Maja personaliülem Reince Priebus ütles pühapäeval enne Trump juuniori avaldust, et kogu selle kohtumisega seotud teema ei oma mingit tähtsust (" big nothing burger").
"See oli täiesti tühine kohtumine," märkis Priebus Fox Newsile antud intervjuus. "Mida ma saan öelda pärast suhtlust meie meeskonnaga sellel teemal on see, et mingit sisu seal ei olnud. See oli 20-minutiline kohtumine. See lõppes pärast seda, kui kõik olid jõudnud veendumusele, et midagi seal ei toimu."
Hillary Clintoni kampaanias osalenud ametnikud ning kongressi demokraatidest rahvasaadikud aga võtsid Trump juuniori kohtumise suure tähelepanu alla. Näiteks Clintoni kampaania endine pressiesindaja Brian Fallon rõhutas, et Valge Maja on nüüd sisuliselt tunnistanud, et Trump juunior kohtus venelastega selleks, et Clintonit kahjustada. "Kokkumängu eitamine muutub üha raskemaks," leidis ta.
Esindajatekoja luurekomitee juhtiv demokraat Adam Schiff, et komiteel võib tekkida soov rääkida kohtumisest kõigi kolme Trumpi kampaania tollase esindajaga.
"Venemaa valitsuse advokaadil polnud mingit muud põhjust kohtuda Paul Manaforti või härra Kushneriga või presidendi pojaga kui valimiskampaania ja Venemaa-poliitika küsimuses. Ilmselgelt üritasid nad mõjutada üht kandidaatidest, tollast juhtivat vabariiklasest kandidaati," lausus Schiff.
Trump juunior ei tööta oma isa administratsioonis, vaid hakkas koos oma venna Ericuga juhtima Trumpi äritegevust, kui viimane riigipeaks sai. Manafort astus Trumpi kampaaniajuhi kohalt tagasi 2016. aasta augustis seoses skandaaliga, mis puudutas tema kunagist tööd Ukraina tollase presidendi Viktor Janukovitši heaks. Hiljem on saanud Manafortist aga üks huvi pakkuvatest isikutest uurimistes, mis puudutavad Venemaa sekkumist USA presidendivalimistesse.
Kushner on praegu aga oma äia vanemnõunikuks ning tõenäoliselt seab äsja avalikkuse ette jõudnud kohtumine kõige suurema surve alla just tema.
Vastaskandidaadi kohta kahjustava informatsiooni kogumine pole USA poliitikas midagi ebatavalist ning seda teeevad kampaaniameeskonnad väga põhjalikud, New York Times aga rõhutab, et selle hankimine välisriigi valitsusega seotud isiku käest on aga ebatavaline. | Trumpi poeg kohtus kampaania ajal venelannast advokaadiga | https://www.err.ee/606696/trumpi-poeg-kohtus-kampaania-ajal-venelannast-advokaadiga | President Donald Trumpi poeg Donald Trump Jr. kinnitas pühapäeval, et ta kohtus eelmisel aasta juunis venelannast advokaadiga, sest viimasel olevat olnud informatsiooni tema isa valimiskonkurendi, Demokraatliku Partei kandidaadi Hillary Clintoni vastu. |
20-aastane Ostapenko võitis tund ja 47 minutit kestnud kohtumise 6:3, 7:6 (6) oma kaheksandalt matšpallilt. Veerandfinaalis kohtub juunis Prantsusmaa lahtistel triumfeerinud lätlanna 37-aastase ameeriklanna Venus Williamsiga (WTA 11.), kes oli 6:3, 6:2 üle horvaatlannast Ana Konjuhist.
Esmaspäeval sai ühtlasi selgeks, et sakslanna Angelique Kerber jääb ilma kohast maailma esinumbrina, sest ta jäi 16 parema hulgas 6:4, 4:6, 4:6 alla hispaanlannale Garbine Muguruzale. Esireketiks võivad tõusta rumeenlanna Simona Halep, kes peab selleks jõudma vähemalt poolfinaali ning tšehhitar Karolina Pliškova, kes saab esinumbriks siis, kui Halep nelja parema hulka ei jõua.
Veerandfinaali on juba jõudnud ka venelanna Svetlana Kuznetsova, kes alistas poolatari Agnieszka Radwanska 6:2, 6:4 ning slovakitar Magdalena Rybarikova, kes oli 6:4, 2:6, 6:3 üle horvaatlannast Petra Marticist. | Võimas Ostapenko pääses veerandfinaali, Kerber langeb esikohalt | https://sport.err.ee/606695/voimas-ostapenko-paases-veerandfinaali-kerber-langeb-esikohalt | Läti esitennisisti Jelena Ostapenko (WTA 13.) suurepärane hooaeg sai Wimbledonis jätku, kui ta alistas 16 parema hulgas maailma viiendast reketist ukrainlanna Elina Svitolina. |
Venta nädalavahetus oli Eesti takistussõitjatele küllaltki edukas ning päädis viie auhinnalise kohaga 145 cm kõrguses Grand Prix's. Ümberhüpetele kvalifitseerus seitse võistluspaari, kelle hulgas Paul Argus kahe hobusega ning teise eestlasena Urmas Raag. Võidu jättis Venemaale Mikhail Shemshelev hobusega Haldor, kes edestas pisut enam kui sekundiga teise koha saavutanud Paul Argust ja Renessinit. Argus oli ümberhüpetel puhas ka Caesariga, välja sõidetud aeg andis kuuenda koha. Urmas Raag ja Ibelle van de Grote Haart võtsid otsustavas faasis maha ühe takistuse ja lõpetasid seitsmendal auhinnalisel kohal. Viimaseid oli kokku 12 ning eestlastest jõudsid nelja karistuspunktiga põhiparkuuris auhindadele veel 11. koha pälvinud Rein Pill ja A Brok, 12. kohaga Gunnar Klettenberg ja Traffic.
Grand Prix’ kõrval oli teiseks olulisimaks sõiduks laupäevane 145 cm kahefaasiline parkuur, mis sarnaselt GP-le andis punkte Longines Ranking edetabelisse. Sealtki kogusid eestlased nii raha kui punkte. Kui sõidu võitis venelane Mikhail Safronov hobusega Diarado, siis kolmas ja viies koht kuulusid Rein Pillile vastavalt hobustega A Brok ja Alfons Ra. Seitsmes oli Gunnar Klettenberg hobusega Traffic, kaheksas Paul Argus hobusega Renessin.
Teistest parkuuridest tuli Eestile kaks võitu, kui Rein Pill ja Alfons Ra võitsid pühapäevase 135 cm sõidu, kus teisena lõpetasid Paul Argus ja Dannette V. Laupäeval võitsid 135 cm sõidu Kertu Klettenberg ja D.Lady. Reedel tulid noorhobuste sõidus esimeseks Gunnar Klettenberg hobusel Queensland. | Paul Argus ja Renessin lõpetasid Venemaa GP teise kohaga | https://sport.err.ee/606679/paul-argus-ja-renessin-lopetasid-venemaa-gp-teise-kohaga | Paljud Eesti takistussõitjad osalesid kahel viimasel nädalavahetusel Peterburi lähistel peetud rahvusvahelistel takistussõiduvõistlustel, kus teisel nädalal Venta ratsakeskuses peetud CSI2* tasemega võistlusel lõpetas Grand Prix’ teise kohaga Paul Argus hobusel Renessin. |