text
stringlengths 163
1.05M
| url
stringlengths 16
927
|
|---|---|
Ođđasat
- Sámi álbmotbeaivvi oktavuođas lágideamit olles vahkku
- Ođđa oahppofálaldat sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpus
- 2022 Gollegiella bálkkašupmi Ole Henrik Maggai
- Mátkemuitalus sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu Kanáda mátkki birra
- Oahpa sámi muitalusaid ovdanbuktit oanehis filbman
- Bargobájit ja kurssat oahpaheddjiide giđđat 2023
- Guhkiduvvon ohcanáigemearri 2023 giđa oahpuin
- Čohkkeje boazosápmelaččaid Sámi allaskuvlii
- Ođđa dutkanprošeakta: Movt vásihit boazosámi nuorat rasismma
Doarjja Sámi allaskuvlla joatkkaoahpuide
Oahpahusdirektoráhtas lea doarjja oahpaheddjiide lohkat joatkkaoahpuid Sámi allaskuvllas.
Váikko Sámi allaskuvlla joatkkaoahput oahpaheddjiide eai leat oahpahusdirektoráhta oahppokatalogas, de lea daidda vejolaš ohcat doarjaga nu ahte oahpaheaddjit ožžot stipeanda- dahje sadjásašortnega searvat buot oahppofálaldagaide mat addet oahppočuoggáid.
Jus áiggut ohcat oahppofálaldaga olggobealde oahppokataloga, de ferte oahpaheaddji:
(1) Vállje "Eará oahppofálaldat" Oahpahusdirektoráhta ohcanvuogadágas
(2) Oza Sámi allaskuvlla ohppui allaskuvlla ohcanportála bokte. Dá leat joatkkaoahput Sámi allaskuvllas boahtte čávčča.
Oahpahusdirektoráhta ohcanskovis sáhttá oahpaheaddji almmuhit vuosttaš ja nuppi vuoruhemiid stipeanda- dahje sadjásašortnega válljemis.
Jus skuvlaeaiggát dohkkeha ohcama, de skuvlaeaiggát seammás vállje ovtta molssaeavttuin maid oahpaheaddji lea válljen.
Sadjásašortnegis skuvlaeaiggát oažžu sadjásašruđaid ja oahpaheaddji oažžu friddja lohkat. Stipeandaortnegis oažžu oahpaheaddji stipeandda.
Dehalaš áigemearit:
Loga eanet oahpahusdirektoráhta siiddus: | https://www.samas.no/se/a/doarjja-sami-allaskuvlla-joatkkaoahpuide?page=10 |
Giitu didjiide! Measta buot davviriikalaš álbmogiid árvvusadnojuvvon ovddasteaddjit! Buorit olbmot!
Mun gulan dan álbmogii, mii dán oktavuođas lea seamma go duot "measta". Lea heahpat ahte oktage ii leat ovddasteamen davi álgoálbmoga. Dat lea heahpat.
Guođán dán didjiide (geige Sámi leavgga). Vai muittáleiddet. Ja vai šattalii muhtimin albma atnui. Háliidan giitit din das, ahte lehpet bálkkašan mu girjji Beaivi Áhčážan. Seammás lehpet gudnejahttán dan álgoálbmoga mii dáppe váilu. Livččii deaŧalabbo ahte álgoálbmogiid rivttiid, maiddái rivttiid eatnamiidda ja čáziide, análedje árvvus. Nu ahte dat meroštallojuvvošedje soahpamušaid bakte hui čielgasit.
Eatnamat eai viiddo, dušše olmmošmearri dain stuorru. Ja nu guhká go sápmelaččat guddet mielddiset dovdamuša Sámis, sáhttá dákkár soahpamuškeahtes dilli doalvut dáhpáhusaide mat eai livčče gudnin Davviriikkaide.
Vaikko soahpamuša dahkan sáhttá leat hui lossat, lea goittotge vásttuhis dahku diktit dákkár soahpamuškeahtes dili joatkašuvvat.
Háliidan goittotge jáhkkit, ahte morála Davviriikkain lea dan dásis, ahte dat ieš alddes geatnegahttá sámiid rivttiid dovddasteami. Háliidan maid jáhkkit, ahte davviriikalaš oamedovdu ja davviriikalaš vuoigatvuođadovdu doibmet nu dego čuvgehusriikkas sáhtálii gáibidit daid doaibmat.
Dasgo go ii sáhte oba jurddahallatge ahte álgoálbmogis ii livčče riekti.
Indiánat, tamilat, Baltia riikkat, kurdit, palestiinnalaččat...
In sáhte jáhkkit ahte duohta ráffi lea vejolaš jos leat olbmot, geat guddet mielddiset diđolašvuođa iežaset álbmoga rivttiin, mat eai leat dovddastuvvon. Iežas sáhttá atnit árvvus dušše jos atná árvvus earáid ja sin rivttiid.
Ráhkisvuođa háliidivččen addit didjiide, ráhkisvuođa vai dovddaleiddet iežadet, vai sáhtáleiddet dovddastit earáid. Ráhkisvuođa alcceseattet, vai livččiidet friijat ráhkistit earáid.
Ja háliidan giitit din das ahte lehpet dán jagi bálkkašumi geigen munnje. Muhto seammás lehpet bálkkašan girječálli guhte ii máhte čállit riekta iežas eatnigillii. Vaikko vázzenhan mun skuvlla máŋggaid jagiid ja ožžon juobe árvosániid "eatnigiela" máhttimis nai. Muhto in goassege ožžon oahpu sámegillii dahje sámegielas. Geavatlaččat dat lei nuppe gežiid; nu ahte ii fal...
Johtti sápmelaččaid oaidnu ruovttus ii čága mangelágan seinniid sisa. Ruoktu lea mu váimmus ja dat johtá mu mielde. Buot dát duoddarat leat mu ruoktu.
Báiki, mii virgeoapmahaččaid mielan lea mu ruoktu, lea Beattet. Doppe lea unna barta, gos loavttán. Doppe oađán. Doppe barggan ruovttubargguidan.
Ja go raban uvssa ja lávken olggos, de lean orrunlanjas. Dat lea stuoris ja čáppat. Doppe sáhtán lihkadit vai váibbalin, vaikko mus illá lea áigi mannalit orrunlanjas. Muhto dávjá nagodan goit Ádjagorsii, Darjjus. Iežan mánnávuođa geassebáikái. Mánnávuođa ja maiddái dálá olbmáidan, lagežiid ja skirriid, lusa.
Bohccot. Guolit. Šattut. Eallit. Ja lottit.
Nohkameahttun luohtái mii bohciida eatnama gáldus. Geađggit, geađgeduoddarat, juovat. Liekkus salasteapmái, askái, sugadeapmái.
Albmi dáhkkin. Dego beaivváš mu eallimis, unna áhčážan. Duosttan dadjat jitnosit, man mu váibmui juoigá....almmá bahá bealji gulakeahttá, giitosat, giitosat iežan ruktui doppe guhkkin...!
Niegut. Niegut mus leat. Rikkis eallin. Jáhkán ahte niegut ledje ovdal mu. Dieđán dušše, ahte nu guhká go muittán, niegadin nieguid maid galgen niegadit vai dat šattaledje duohtan. Dáin nieguin Beaivi, Áhčážan lei maŋimus.
Dovddan loahppameahttun illáveaju, muhto maid loahppameahttun geahpádusa. Ja niegut, dat mus leat ain.
Muhto in dárbbaš šat niegadit dain vai dat šattaledje duohtan. Muhto niegu Beaivi, Áhčážan galgen niegadit vai dat šattai duohtan.
Ja dat niehku lea mu giittus, dat lea mu rápmi álbmogii, unna oasážii árktalaš luonddu.
Dovddan ahte lean leamaš Beaivvi ja Eatnama jiellatmánná, ovdasajis dasgo mus leat niegut. Ja lean dávjá jurddahallan mo sáhtálin giitit Eallima.
EALLIN
meašttir, dáiddár, girječálli, šuokŋadahkki, ja orkeastara jođiheaddji
ja MÁILBMI meaštára sivdnádus, muitalus, čábbodat ja kontrapunkta, čuojaheapmi gomuvuođas, ja mun, munnai, lean ožžon skillat ja šleađgut eallima sinfoniijas.
Dát speallu lea mu buohta meattá bottoža. Čavčča biekkat skoažahit mu eallima lasttaid, muhtumat soitet girddašit juo duoddariin. Muhto vaikko livččii nu, de stuorra vuollegašvuođain lean lihkolaš, ahte munnai lean ožžon skillat.
Ja vaikko Eallin ii šat goassege čuojahivčče mu, lean giitevaš das ahte lean ožžon skillat. Muhto jos Eallin vel muitá mu ja háliida čuojahit mu, ja maid munnje, de dalle háliidan skillat.
Giittán ja skilan munnai, skilan go Eallin čuojaha mu, mus, beivviidan goladettiin dat váimmustan skillá, mun skilan. | https://www.lassagammi.no/giitu-didjiide.5870487-315479.html |
Latest news
- Call for papers: Indigenous Journalism and Self-Determination Conference 2021
- Students' access to Diehtosiida
- New covid-19 measures
- SHoT 2021
- The application deadline for exchange is approaching
- Information regarding term start in January 2021
- The application deadline has been extended
- Mandatory e-learning course in infection prevention
- Sámi University of Applied Sciences well prepared to keep the campus safe
Sámi hálddašansuohkaniid sátnejođiheaddjit čoahkkanan Sámi allaskuvllas
Odne lei rektor Liv Inger Somby bovden sámi hálddašansuohkaniid sátnejođiheddjiid čoahkkinastet Sámi allaskuvllas.
Ulbmil čoahkkimiin lei geahččat vejolaš ovttasbargovugiid mat sáhtášii gokčat sámi servodaga dárbbuid. Áššelisttus lei maiddái ságastallan movt vuoruhit oahpposuorggi mat leat relevánta sámi álbmogii, ja čohkket dieđuid makkár dárbbut leat suohkaniin. Bođii maid sávaldat ahte Sámi allaskuvla lágida čoahkkima jahkásaččat.
Oassálastit čoahkkimis ledje Jon Erland Balto, Deanu gieldda sátnejođiheaddji, Jo Inge Hesjevik, Porsáŋggu gieldda sátnejođiheaddji, Elle Mari Dunfjell Oskal, Guovdageainnu suohkana várresátnejođiheaddji, Mathis Nilsen Eira, Kárášjoga gieldda várresátnejođiheaddji ja Berit Ranveig Nilssen, Unjárgga gieldda sátnejođiheaddji.
Mii giitit čoahkkima ovddas ja illudit ovttasbargat ain viidáset! | https://www.samas.no/en/node/6179?page=4 |
ámi kulturárbbi Digitálaarkiivvas
Digitaliserejuvvon arkiivvaid mat leat almmuhuvvon Digitálaarkiivvas ja Sámi kulturárbbi digitaliseren.
Sámi arkiiva lea almmuheame sámi arkiivvaid Digitálaarkiivvas ja sierra neahttasiiddus. Dát leat dokumentašuvnnat mat sisttisdollet dokumeanttaid, jietnavuorkkáid ja govaid.
Sámi arkiiva lea almmuhan čuovvovaš arkiivvaid:
- SAMI/PA-1126: Sámiráđđi / Saami Council
A: Čoahkkingirjjit, beavdegirjjit/Møtebøker, protokoller X: Iešbuvttaduvvon prentehusat / Egenproduserte trykksaker
ttps://www.digitalarkivet.no/source/208972
- Åarjelsaemien soptsesh
https://www.arkivverket.no/om-oss/sami-arkiiva/aarjelsamien-soptsesh
- Báddemiid Sámedikki vuosttaš dievasčoahkkimiin
https://www.digitalarkivet.no/search/sources?s=Sametinget&from=&to=&format=all&archive_key=
- Sámediggi 30 jagi
https://www.arkivverket.no/om-oss/sami-arkiiva/samediggi-30-jagi
- Govaid Digitálaarkiivvas
https://foto.digitalarkivet.no/fotoweb/archives/5001-Historiske-foto/?q=samisk%20arkiv
Sámi kulturárbbi digitaliseren
Arkiivadoaimmahat bovde sámi kulturásahusaid ja museaid ovttasbargui digitaliseret ja almmustahttit sámi dokumentašuvnna. 2021 rájes sáhttet sámi museat ja kulturásahusat sáddet iežaset arkiivačoakkáldagaid Sámi arkiivii – Arkiivadoaimmahahkii, mii dasto digitalisere ja almmuha sisdoalu Digitálaarkiivvas. Maŋŋel go arkiivvat lea digitaliserejuvvon, de sáddejuvvojit originálat fas álgovuolggalaš ásahussii.
Sámi arkiiva álgá kártet viidodaga, hivvodaga ja áigeguovdilis ovttasbargoguimmiid. Bargu álggahuvvo pilohtan 2021 vuosttaš jahkebealis, ásahan dihte metodihka das movt galgá ráhkkanahttit, čilget ja registreret arkiivvaid báikkis, ja dasto sáddet daid digitaliseremii. Arkiivvat almmuhuvvojit Digitálaarkiivvas (dat oasit mat leat almmolaččat olámuttos) ja fysalaš čoakkáldagat sáddejuvvo ruovttoluotta.
Áigumuš lea ahte digitaliseren galgá čađahuvvot jotkkolaččat vuoruhemiid ja kapasitehta ektui.
Digitaliserendoaibma galgá leat bistevaš fálaldat ja bargu boahtá dan dihte bistit máŋga jagi.
Váldde oktavuođa Sámi arkiivvain dáppe: postmottak@arkivverket.n | https://www.arkivverket.no/om-oss/sami-arkiiva/sami-kulturarbbi-digitalaarkiivvas |
Deanu soahpamuša áigot doalvut ovddasguvlui vuolláičállinmuddui. Ráđđehus mearridii otne buktit ovdan, ahte Suoma presideantta attašii vuoigatvuođa eana- ja vuovdedoalloministeriija kansliijahovdii Jaana Husu-Kallioi vuolláičállit Suoma ja Norgga gaskasaš guolástansoahpamuša, muitala eana- ja vuovdedoalloministeriija dieđáhusastis.
Eana- ja vuovdedoalloministeriija virgeolmmoš Tapio Hakaste, gii lea ráđđádallamiin mielde, dadjá ahte guolásteami galget ráddjet vai sihkkarastet ahte Deanus leat luosat maid boahttevuođas.
Soahpamušas ožžo ráđđádallanbohtosa Suoma ja Norgga gaskii geassemánus. Jus presideantta addá vuoigatvuođa, soahpamuš vuolláičállo bearjadaga 30.9., ja seammás soahpamuš vuolgá cealkinláhkai soahpamuša ollašuhttima várás.
Vuolláičállon soahpamuša áigot oažžut riikabeivviid giehtadallamii maŋimustá skábmamánus. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/suopma_callimin_vuollai_deanu_soahpamusa_bearjadaga/9200605 |
Latest news
- Stor satsning på tolking i samiske språk på Sámi allaskuvla
- Videreutdanning for alle landets barnehagelærere om samisk språk og kultur
- Nå kan du søke på høstens studier
- Sámi allaskuvla igang med å etablere samisk AI Lab
- Ylva Jannok Nutti får Várdduos vetenskapliga pris 2023
- Søk studier til våren 2024
- Utvid din kompetanse innen samisk språk
- Statsbudsjettet: Styrker samisk høyere utdanning
- Samiske tall forteller 15 er publisert
Oahppojagi 2021/22 álgin
Oahppojagi álgin lea Diehtosiiddas
Studeanttat universitehtain ja allaskuvllain eai dárbbat šat doalahit mehtera gaskka oahpahusas oahppojagi álgima rájes 2021 čavčča.
Dálá njuolggadusaid mielde lea universitehtain ja allaskuvllain vejolaš čađahit fysalaš oahpahusa ja doaluid njoammuneastadan njuolggadusaid ja rávvagiid siskkobealde. Geahča eanet dieđuid FHI neahttasiiddus ja ráđđehusa gustovaš njuolggadusaid dáppe.
Mii leat ráhkkanan čađahit oahppojagi ja álggahanvahkku fysalaččat Diehtosiiddas borgemánu 16. beaivvi rájes, ja campus lea rabas sihke min studeanttaide ja bargiide.
Ráđđehus ávžžuha ain álbmoga čuovvut gustovaš njoammuneastadan doaibmabijuid:
1. Biso ruovttus jus leat buohcci ja váldde iskosa jus leat korona dávdamearkkat.
2. Muitit giehta – ja gossanráinnasvuođa. Basa dávjá gieđaid dahje geavat giehtasprihta jus ii leat čáhci.
Jus dilli rievdá
Mii dárkkistit geažos áiggi gustovaš njoammuneastadeami njuolggadusaid vai lágideamit sáhttet čađahuvvot oadjebas lági mielde. Mii leat maiddái ráhkkanan dasa ahte dilli sáhttá čakčii rievdat, ja leat gergosat lágidit oahpahusa ja doaluid gustovaš njuolggadusaid mielde. Eanet dieđut bohtet ain dárbbu mielde.
Oahpahus
Oahpahus čađahuvvo nu go lea oahppoplánaide biddjojuvvon.
TimeEdit:as sáhtát oaidnit goas iešguđet oahput álget, movt oahpahus čađahuvvo, goas leat deaivvadeamit, eksámenbeaivvit, hárjehallan jnv.: TimeEdit Samisk Høgskole - Sámi allaskuvla
Jus leat gažaldagat oahpahusa birra de sáhtát váldit oktavuođa oahpu koordináhtorin.
Álggahanvahkku
Geahča sierra prográmma dáppe: Álggahanvahkku 2021
Dárbbašat go koronaboahku?
Studeanttat Guovdageainnu suohkanis geat leat álbmotregistrerejuvvon eará suohkanis, ožžot fálaldaga váldit koronaboahku jus ieža háliidit váldit boahku.
Studeanttat geat háliidit váldit koronaboahku galget váldit oktavuođa suohkana vaksinkoordináhtoriin gaskal dii. 10:00 - 14:00 bargobeiviid: +47 485 00 784. Jus eai vástit go riŋget, de sii riŋgejit ruovttoluotta nu jođánit go vejolaš.
Sáhtát digitálalaččat diŋgot áiggi HelseNorge siiddu bokte dahje riŋget boahkuhantelefovdnii: +47 485 00 784.
Váldde oktavuođa
Jus it gávnna vástádusa du gažaldahkii dahje dárbbašat veahki mas nu, de áinnas váldde oktavuođa Sámi allaskuvlla oahppohálddahusain oahppohalddahus@samas.no / +47 78 44 84 00. | https://www.samas.no/nb/node/5198?page=2 |
Maid Geavus sáhttá dahkat
Vázzit merkejuvvon johtolagaid mielde
Geavu luonddumeahcci lea juhkkojuvvon guovtte oassái, duottarguvlui ja ávžeguvlui, gos oažžu johtit dušše merkejuvvon bálgáid mielde. Guovllus leat Geavu ja Guivvi merkejuvvon bálgát. Duoddaris oažžu johtit 1.5. - 15.10. gaskasaš áigge ja ávžžis 15.6. - 15.10. gaskasaš áigge.
Geahčadit oidnámušaid ja várdát
Oahpásmuvvat luonddubálgái
Suttesjogas vuolgá 2 km guhkkosaš luonddubálggis, man guoras leat oahpistangalbbat. Oahpistangalbbain muitaluvvo ee. Suttesjoga gáldus ja duottarmihttáriid bargán vahágiin.
Čuoigat meahcis
Dálvit čuoigan lea lobálaš duottaris 16.10. - 30.4. ja ávžžis 16.10. - 31.3. Luonddumeahcis eai leat láhttut. | https://web.archive.org/web/20190323000225/https:/www.lundui.fi/en/geavuluonddumeahcci/aktivitehtat |
ámegiella áiggiid čada : 1619 - 2019 : sámi čállingiela 400 jagi historjá
Omtale
Lea 400 jagi áigi go vuosttas sámegiel girji prentejuv.vui, áppes- ja meassogirji bihtán- (lulli)sámegillii 1619. Dat lei stuorra dáhpáhus dalle.
Jahki 2019 lea eamiálbmogiid giellajahki. Danne sámi cállingiela historjjá girji heive ávvugirjin gudnejahttit buohkaid geat mánggaid cudiid jagiid leat rahcan áimmahussat sámegiela ja ovddidit sámegiela cállinvugiid. Gudni lehkos sidjiide!
Produktinformasjon
- ISBN/Varenr: 9788282633284
- EAN: 978-82-8263-328-4
- Utgivelsesdato: 02.07.2019
- Utgivelsesår: 2019
- Forlag: CalliidLagadus - Forfatternes forlag
- Innbinding: Innbundet
- Språk: Nordsamisk
- Personer: Solbakk, Aage
- Litteraturtype: Faglitteratur
- Emne: Samisk språk, Skriftspråk - Historie
- Omfang/format: 128 sider
- Målgruppe: Voksne
- Aldersgrense: 0
- Opplag: 1
- Utgave: 1
- Illustrert: Ja
- Sider: 0 | https://www.bibsent.no/samegiella-aiggiid-cada-1619-2019-sami-callingiela-400-jagi-historja-9788282633284 |
pl_cada_po
čađa postposišuvnna kompleameanta
4 ÁIGI 23 ÁIGI PL 4 BUOLVA PL 1 JAHKI 1 JAHKI PL geardi: 1 BIVTTAS PL 1 BÁIDI 1 NUOHTTI 2 SEAIDNI 2 ÁIDI vuovdi: 1 BEAZEVUOVDI 1 SIEĐGA PL 1 SKIERRI PL 1 SOAHKE- JA LAGEŠLASTA PL 1 SOAHKEOAKSI PL 2 MUORRA PL 3 SOAHKI PL 5 ROHTU 6 VUOVDI šattut: 1 SUOIDNI PL 1 LUOTNA PL [LUOTNI] riika: 1 ITALIA 1 RIIKA 1 SUOMA-EATNAN 3 RUOŦŦA 4 SUOPMA báiki/guovlu: 1 DÁLVEOROHAT 1 GIETTÁDAT 1 GILÁŠ 1 GUOHTUNEANAN PL 1 GUOVDAGEAIDNU 1 GUOVLU 1 GUOVLU PL 1 GÁVPOT 1 MÁZE 1 NUORTAGUOVLU PL 1 PLACE 1 RÁDJEGUOVLU 1 SISEANA 1 STOCKHOLM 1 ŠILLJU PL 2 GIELDA 2 GORDNEBEALDU PL 2 MÁRKAN 4 GILLI 5 PLACENAME PL 6 PLACENAME mearra: 1 MEARRA 1 RUKSESMEARRA 3 GÁRDI feaskkir: 1 FEASKKIR 2 FEASKKIR PL 1 GOAHTI goavki: 1 POARTA PL 1 BOHCCI 1 GLÁSSARÁIGI 1 KUAUGE 1 NÁLLOČALBMI 1 NÁLLOŠALBMI 1 REVRREBOHCCI PL 1 RÁIGI 1 UKSA 1 VERRÁT PL 4 LÁSE váivi: 1 AŦESŦUS PL 1 BIIDNAHUVVAN 1 BÁVČČAS 1 CIELAHEAPMI JA 1 CÁPMAHALLAN 1 GARAS 1 GEAFIVUOHTA 1 HEAHPATVUOHTA 1 ROASSU PL 1 VUOSTE- JA MIEHTEGEAVVAN PL 1 VÁRRA PL 1 VÁTNI 1 VÁTTISVUOHTA PL 1 ÁITTA PL 2 BALLU 2 VÁIVI 2 VÁIVI PL dovdu: 1 IMAŠTALLAN 1 NÁVDDAŠEAPMI PL lágideapmi: 1 DEAIVVADEAPMI 1 GILVU 1 GÁSTA 1 ČÁJÁLMAS PL bargu: 1 BARGU PL 1 ISKKADEAPMI PL 1 OVTTASBARGU 1 POLITIHKKEN 2 BARGU 2 DUTKAN 2 PROŠEAKTA 1 GEAHČČALANÁŠŠI positiivalaš fápmu: 1 DIEVDOFÁPMU 1 DOARJUN 1 RIGGODAT PL 1 EALLIN 1 NIEHKOMÁILBMI 1 NIEHKU JA 1 SEAHKEILBMI 2 PROSEASSA 4 MEDIA ortnet: 1 NUPPÁSTUTTINPROGRÁMMA 1 BOAZODOALUŠIEHTADUS 1 BÁLVALUS PL 1 MIELKEEARRI PL 1 OLMMOŠREGISTER PL 1 PROGRÁMMA PL 1 REGULERENPLÁNA PL 1 STÁHTABUŠEAHTTA 1 VIERRU PL 2 POLITIHKKA 1 SUODJALUS dálki: 1 ARVEGOAIKKANAS PL 1 BIEGGA PL 1 MUOHTABORGA 1 SEAVDNJADAS 1 SEAVDNJAT 2 ARVI 2 MIERKÁ 4 GUOLDU BORGA PL gorut/gorutoassi: 3 GORUT 2 VUOKTA PL 1 SIELLU organisašuvdna: 1 AETAT 1 AFS 1 DAVVI_GIRJI_OS 1 DIVOHAT 1 DOAKTAR-KÁNTUVRA 1 FITNODAT PL 1 GILDE 1 OADJOKÁNTUVRA 1 RÁ 1 STÁHTA PENŠUVDNAFOANDA OLGORIIKA 1 SÁMEDIGGI 1 TUOLLU PL 3 TUOLLU 1 SKUVLA 1 ÁLGOOÁHPPOKURSA 1 BIHTTÁ PL 1 OASSI PL girji: 1 SÁRGUNRÁIDU 2 BIIBBAL jietna: 1 JOHKAŠOAVVA 1 MOHTORJIETNA dolla: 1 DOLLA 2 DOLLA PL áibmu/balva/albmi: 1 ALBMI PL 1 GAVJJAÁIBMU 1 ÁIBMU 4 BALVA PL joavku: 1 OLMMOŠJOAVKU 1 OLMMOŠVALVI reaidu: 1 TV 1 DIHTOR 1 MIKROFOVDNA 1 MIKROFUVDNA 1 MOBILTELEFUVDNA 1 RUVDNU 1 TELEFUVDNA | https://giellatekno.uit.no/adp/data/compl_cada_po.html |
DIEĐÁHUSAT
Ealli biras – Elävä ympäristö - sámi kulturbirasprográmma -girji muitala Suoma sámeguovllu kulturbirrasis sámekultuvrra perspektiivvas. Girji almmustuhttojuvvo Sámemusea auditorios maŋŋebárgga skábmamánu 19. beaivve dbm 13.00. Girjji leaba doaimmahan Päivi Magga ja Eija Ojanlatva. Girjjis leat moanaid čálliid čállosat, mat muitalit sámeguovllu historjjás ja otnábeaivvis ja ovdanbuktet sierralágan čuozáhagaid. Sámi kulturbirasprográmma lea dahkkojuvvon Sámemusea Siidda Ealli biras -fitnus. Fitnu ruhtadeaddjin lea leamaš EU:a guovlluidovddidanfoanda EAKR ja riikkadási ruhtadeaddjin Lappi lihttu. Girji almmustuvvá Sámemuseavuođđudusa preanttusráiddus, ja dat lea fidnemis Siidda museagávppis.
Anára gielddastivra máhcahii duorastaga čoahkkimisttis Sámemusea Siidda doaibmadoarjaga jahkái 2014. Sámemuseas illudit báikkálašservodagas boahtán nana doarjagis ja arvvosmahttimis. Doaibmadoarjaga ovdii Siiddas lohpidit bargat ollu maiddái boahtteáiggis museadoaimma buorrin.
Čakča vuhtto juo Anáris, muorat leat báidnašuvvan ruškki ivnniide ja eahkedis sevnnjoda árabut ja árabut. Čakčaáigodat lahkona maiddái Siiddas, ja Siida sirdašuvvá dálveáigodahkii čakčamánu 20. beaivve.
Anára gielddaráđđehus árvala gielddastivrii ahte Sámemusea Siidda doaibmadoarjja galgá áigemuttuid mielde heaittihuvvot jagiid 2014 ja 2015 áigge. Gielddaráđđehusa árvalus gullá oassin ng. hálddašuvvon goluidlassáneami prográmmii. Sámemusea Siidda hoavda Tarmo Jomppanena mielas Anára gielda ii leat seastinárvalusastis váldán vuhtii daid ávkkiid, mat doaibmadoarjaga bokte bohtet guvlui.
Ijahis Idja -álgoálbmogiid musihkkafestivála lágiduvvo Anáris 16.-17.8.2013. Juo árbevierrun šaddan musihkkaseminára lágiduvvo Siiddas festiválalávvardaga 17.8.2013 dbm 12-16. Musihkkaseminára temán lea "Buolvvat deaivvadit". Semináraságastallin leat ohcejohkalaš musihkkár, dutki FM Annukka Hirvasvuopio-Laiti, Anáris bajásšaddan girječálli-doaimmaheaddji Jorma Lehtola, musihkkár Ailu Valle Gámasmohkis. Guhkkelepmosis boahtán guossi lea eveaŋgalávlu Vladimir Khomenko, guhte muitala eveaŋggaid kultuvrras ja musihkas.
Anára ja Ohcejoga guovllus leat dáid maŋimuš vahkuid gávdnon moanat ovdahistorjjálaš ja historjjálaš áiggi dávvirat, mat leat doaimmahuvvon Sámemusea Siidii. Geađgeáiggi áigásaš njuollanjunni ja ráigegeađgi sihke historjjálaš áiggi čázevuoláš gávdnosat leat erenoamáš fiidnát ja hárvenaččat.
Geassečájáhusat rahpasit Dieđá- ja dáiddadállu Áilegasas Ohcejogas duorastaga 4.7. dmu 12-18. Rahpandilálašvuohta lea rabas buohkaide ja doppe fállat gáfe. Sámemusea Siidda buvttadan Ahkio-geassečájáhus muitala gerresa historjjás ja duddjomis. Sámedikki oahppomateriálačájáhusas leat vuovdinláhkái Sámedikki goasttidan oahppogirjjit.
Sámemusea ja luondduguovddáš Siida lea rabas beaivválaččat dbm 9-20 gitta čakčamánu gaskkamuddui. Siidda čájáhusain oažžu eanet, jos oassálastá oahpistuvvon čájáhusgalledeapmái. Siiddas sáhttá diŋgot oahpisteami juogo Siidda vuođđočájáhusaide dahje olgomuseai. Čájáhusaide sáhttá vuđoleappot oahpásmuvvat, jos oahpisteaddjin lea báikkálaš olmmoš, guhte dovdá dáid čájáhusaid. Oahpisteapmi heive erenoamáš bures joavkkuide.
Anára sámemusea rahppojuvvui almmolaččat vuosttas háve geassemánu 25. beaivve 1963. Dat mearkkaša dan ahte olgomusea deavdá dál 50 jagi. Ávvujagi gudnin Sámemusea Siida ordne maŋŋebárgga geassemánu 25. beaivve ávvuseminára ja oahpistuvvon gallestallamat olgomuseas. | https://web.archive.org/web/20171214152801/http:/www.siida.fi/sisdoallu/diedahusat/diedahusat?timespan=2013 |
Bernt Morten Bongo
– Dáppe lea buorre vuoigŋa. Dán ođđa fiinna viesus lea miellagiddevaš studeantan leat ja lean lohkan sámegiela ja čađahan Árbediehto ja Bistevaš Design oahpuid.
Ann Maret Eira
– Árbediehtooahppui álgen vuoi oahpan movt seailluhit árbevirolaš máhtu viidásit.
Joret Mihkkal Bals
– Olmmoš fuobmá man nuorra čálalaš sámegiella lea. Go logat sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bacheloroahpu de soaittát vel fuobmát mii sápmelaš lea.
Sonia Hedhili
- Ledjen allaskuvllas lonuhallanstudeantan sámegiela ja girjjálašvuođa bachelorprográmmas.
Inga Hansen
Lea erenomáš buorre journalisttan oahppat ja sámi- ja eamiálbmotáššiid birra. Ráhkistan Sámi allaskuvllas leahkit.
Bernt Morten Bongo
– Dáppe lea buorre vuoigŋa. Dán ođđa fiinna viesus lea miellagiddevaš studeantan leat ja lean lohkan sámegiela ja čađahan Árbediehto ja Bistevaš Design oahpuid. | https://samas.no/se/a/buorre-vuoigna |
Latest news
- Nytt forskningsprosjekt: Opplevd rasisme blant reindriftsungdom
- Kompetanseutvikling i barnehagen og grunnopplæringen
- Ny forskning bidrar til å synliggjøre kunnskapene til egg- og multeplukkere
- Studietilbud våren 2023
- Landscape Practices-konferanse i Kautokeino er åpen for påmelding
- Timeplaner og oversikt over samlinger for høsten 2022
- 6 gode grunner til å studere ved Samisk høgskole
- Samarbeidsavtale underskrevet
- Ikke søkt studier enda? Vi har fremdeles noen ledige studieplasser!
Guhkiduvvon ohcanáigemearri giđa oahpuide
Sámi allaskuvla lea guhkidan ohcanáigemeari 2022 giđa oahpuide main leat ain guoros oahpposajit:
Oahpuide maidda lea vejolaš ohcat:
- Davvisámegiela lohkanbadjeoahppu - ohcanáigemearri 12.01.22.
- SER 181 Sámi kultur - ja servodatdiehtu 2 - ohcanáigemearri 31.01.22.
- OSK 1002 Osku ja eallináddejupmi Sámis 2 - ohcanáigemearri 31.01.22.
- ÁRB 181 Árbevirolaš máhttu vuođđun hálddašit resurssaid davviguovlluin - ohcanáigemearri 8.02.22.
- Sørsamisk i praktiske situasjoner – Introduksjon del 2 – ohcanáigemearri 24.01.22.
- SÁM 602 Samisk språkdidaktik med fokus på språkanvändande och berättande texter - ohcanáigemearri 24.01.22.
- SÁM 402 Akademalaš čállin sámegilli – ohcanáigemearri 15.2.22.
- SÁM 400 Dieđateoriija - ohcanáigemearri 15.2.22.
Ohcanvuogádat: Báikkálaš ohcanvuogádat/Søknadsweb
Sisabeassangáibádusat
Gáibádussan beassat studeantan Sámi allaskuvlii lea oppalaš lohkangelbbolašvuohta ja sámegiella. Jus dus ii leat oppalaš lohkangelbbolašvuohta, de sáhtát ohcat reálagelbbolašvuođa vuođul. Sámi allaskuvlla vuođđooahpuin ja eanaš eará oahppofálaldagain gáibiduvvo dihto dási sámegielmáhttu. Muhtin oahppofálaldagain sáhttet erenoamáš gáibádusat. Dát čilgejuvvojit sierra iešguđet oahppofálaldagas.
Oppalaš lohkangelbbolašvuođa gáibádusat gávdnojit Samordna opptak siiddus.
Mii lea reálagelbbolašvuohta?
Reálagelbbolašvuohta lea gelbbolašvuohta maid leat háhkan ovdamearkka dihte fidnohárjehallamis, bálkákeahttas barggus, organisašuvdnadoaimmain, kurssain dahje eará oahppoduogážis. Ohcci bargo – ja oahppoduogáš árvvoštallojuvvo dan oahppofálaldaga gáibádusa ektui masa ohcá. Gáibádussan lea:
- ahte ohcci galgá deavdán 25 jagi dahje deavdá 25 jagi dan oahppojagi go álgá ohppui, ja
- ahte ohccis lea unnimusat vihtta jagáš bargo/oahppovásáhus.
Sádde duođaštusaid
Visot dokumentašuvnnat mat leat ohcamii guoskevaččat, fertejit laktojuvvot ohcamii dahje sáddejuvvot jođánepmosit maŋŋel ohcama registrerema.
Jearaldagat?
Jus dus leat gážaldagat ohcama oktavuođas, de váldde áinnas oktavuođa oahppohálddahusain e-boasta dahje telefovnna botke: oahppohalddahus@samas.no/ +78 78 44 84 00. | https://www.samas.no/nb/node/5341?page=6 |
Máilbmi urbaniserejuvvo jođáneappot go goassege ovdal. Badjel bealli máilmmi álbmogis orru gávpogis, ja áin eanebut fárrejit gávpogiidda. Gávpogat leat dego ruittut gos ođđa jurdagat, gávppašeapmi, kultuvrrat, dieđalašvuohta ja sosiála deaivvadeamit seahkánit. Gávpogat maiddái dagahit 75 proseantta dálkkádatgássaid luoitimis ja stuora šlummaguovllut hehttejit olbmuide buori birgenlági.
Badjel bealli máilmmi álbmogis orru gávpogis. 2050 rádjai fárrejit vel 2.5 miljovnna olbmo gávpogiidda. Urbaniseren buktá sihke vejolašvuođaid ja hástalusaid. Dat sáhttá dagahit ahte olbmot besset eallit buori eallima ja ovdánit sihke ekonomalaččat ja sosiálalaččat, muhto dat čuohcá maiddái lundui.
Gávpogat sturrot jođáneappot go vejolašvuođat bargosajiide ja ásodagaide. Dát dagaha ahte šlummaguovllut gos lea heajos ássandilli ja váilevaš bálvalusat olbmuide sturrot. Boahttevaš jagiid mielde orrot measta buot máilmmi geafit šlummaguovlluin.
11.1 2030 rádjái galget buorit ja oadjebas ásodagat ja vuođđobálvalusat mat eai leat badjelmeare divrasat leat olámuttos buohkaide, ja dilálašvuođat šlummaguovlluin galgá buoriduvvot.
11.2 2030 rádjai galget dorvvolaš ja guoddevaš johtolatvuogádagat leat olámuttos buohkaide, eai ge leat badjelmeare divrasat, ja buoridit sihkarvuođa geaidnojohtolagas, erenoamážit kollektiivasáhtu bokte, ja erenomážit galget hearkkes olbmuid dárbbut fuolahuvvot, nu go nissonolbmuid, mánáid, doaimmashehttejuvvon olbmuid ja vuorrasiid dárbbut.
11.3 2030 rádjai galgá searvadahtti ja guoddevaš urbaniseren buoriduvvot, mii dahká vejolažžan olahit oassálasti, integrerejuvvon ja guoddevaš servodatplánema ja hálddašeami ja mii addá mielmearridanvejolašvuođaid buot riikkain.
11.4 Nannet máilmmi kultur- ja luondduárbbi gáhttema ja suodjaleami.
11.5 2030 rádjai galget daid logut geat duššet roasuid dihte ja fáhtehallet roasuide njiedjat, dás oaivvilduvvon maiddái čáhceroasuid geažil. Ekonomalaš vahágat máilmmi oktasaš bruttonationálabuktagis (GDP) roasuid geažil galget unniduvvot, erenomážit galget geafes ja hearkkes olbmot suodjaluvvot.
11.6 2030 rádjai galget gávpogiid ja báikegottiid negatiiva váikkuhusat birrasii njiedjat (juohke olbmo nammii), erenomážiid áibmokvalitehta ja almmolaš ja priváhta doappargieđahallama bokte.
11.7 2030 rádjai galgá fuolahuvvot ahte buohkaide, erenomážit nissonolbmuide, mánáide ja vuorrasiidda ja doaimmashehttejuvvon olbmuide, leat oadjebas ja searvadahtti ruoná birrasat ja almmolaš sajit olámuttos.
11.a Doarjut positiiva ekonomalaš, sosiála ja biraslaš oktavuođaid gávpotosiid, lagas guovlluid ja boaittobealbáikkiid gaskka nationála ja regionála plánaid nanusmahttima bokte.
11.b 2030 rádjai galget mihá eambbo gávpogat ja báikegottit mearridit integrerejuvvon politihka ja čađahit plánaid main ulbmil lea searvadahttit, buoridit resurssageavaheami, unnidit dálkkádatrievdamiid ja heivehit dálkkádatrievdamiidda, vuostálastit ja gieđahallat roasuid, ja dasa lassiin ovdánahttit ja álggahit ollislaš riskahálddašeami roasuid oktavuođas, Sendai-rámmavuogádaga roassodustehusa 2015-2030 vuođul.
11.c Earret eará ekonomalaččat ja fágalaččat veahkehit unnimusat ovdánan riikkaid hukset guoddevaš ja nanu visttiid báikkálaš ávdnasiin. | https://sami.fn.no/om-fn/on-guoddevasvuoda-mihttomearit/baerekraftige-byer-og-lokalsamfunn |
Anniken Huitfeldt
Anniken Scharning Huitfeldt (riegádan skábmamánu 29. b. 1969 Bærumas) lea Norgga politihkkár Bargiidbellodagas. Jens Stoltenberga nubbi ráđđehusas lea son leamaš mánáid- ja dásseárvoministtar jagiid 2008–2009, kulturministtar jagiid 2009–2012, bargoministtar jagiid 2012–2013. Son lea leamaš Akershusa ovddasteaddji Stuorradiggis jagi 2005 stuorradiggeválggaid rájes. Son lea skuvlejuvvon historihkkár ja lea leamaš dutki Fafo:s.
Olggobeal liŋkkat
rievdat- Anniken Huitfeldt Stuorradikki siiddus | http://se.m.wikipedia.org/wiki/Anniken_Huitfeldt |
ámediggi šaddá feaskárastit olles dán ja boahtte vahku ministeriijaid mielde Helssegis sámediggeláhkaevttohusa beales. Sámedikki stivra mearridii mannan vahku čoahkkimisttis, ahte ságadoallit galget ráđđádallat ministariiguin sápmelašmeroštallamis.
Ministtaraudienssaid sii álggahedje maŋŋebárgga birasministeriijas. Jos nu gohčoduvvon lappalaškritera váldojuvvo sápmelašmeroštallamii, dat lea sápmelašvuođa loahppa, ságadoallit muitaledje ministariidda.
- Jos dál geavvá nu, ahte láttiolbmot bohtet stuorra joavkkuin, valvin juo oažžu dadjat, sámi álbmoga sisa, nu dathan gal sámiid fatmastit. Dan maŋŋel sápmelaččat suddet váldoálbmogii ja sámedikkis ii gullo sámegiella šat goassege, oaivvilda ságadoalli Klemetti Näkkäläjärvi.
Ruon√° bellodagas doarjja s√°miide
Ruoná bellodaga ságadoalli, birasministtar Ville Niinistö lohpidii várrugas doarjaga sámediggái deaivvadeami maŋŋá.
- Olbmo iešidentifisen lea dehalaš ja dat ruossalasvuohta mii das leamašan dološ vearroregistariid, joavkku ja iešidentifikašuvnna gaskkas, dan galggašii dikšut nu ahte maid sámi servodat sáhttá leat dasa duhtavaš, dajai Niinistö.
Ságadoalliid eahketbeaivve deaivan ovddidanministtar Pekka Haavisto maid doarjjui ságadoalliid oainnu sápmelašmeroštallamis, juobe roahkkadabbot go Niinistö, oinnii Näkkäläjärvi eahkedis guktuid deaivvademiid maŋŋá.
Haavisto ii goittotge gula sámeáššiid ministtarbargojovkui, mas čohkkájit Anna-Maja Henriksson, Paavo Arhinmäki, Jari Koskinen, Ville Niinistö, Päivi Räsänen ja Erkki Tuomioja. Sámediggeláhka lea dál sin gieđain.
Oidnet lappalaškritera stuorra áittan
Juos nu gohčoduvvon lappalaškritera šaddá sápmelašmeroštallamii, dat diehtá juoba 15 000 olbmo čaviheami sámedikki jienastuslohkui ja buohkaid máttut eai sihkkarit leat sámegielas ja -kultuvrras, oaivvilda sámediggi.
- Dat lea nu stuorra áitta gal go mun juo sáhtán dadjat. Jos dat livčče boahtit, dat livčče Suoma iehčanašvuođa áigge stuorámus olmmošriekterihkkun, dadjá Näkkäläjärvi.
Loahpavahkus Näkkäläjärvi ja Paltto deaivaba vel oahpahus- ja kulturministeriija stáhtačálli Jarmo Lindéna ja olgoministtar Erkki Tuomioja. Boahtte vahkus lea prográmmas vel deaivvadeapmi eanan- ja meahccedoalloministtar Jari Koskineniin. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/ruona_bellodaga_ministariin_varrugas_doarjja_samedikki_sagadoalliide/7132742 |
Riikkabeivviid vuođđoláhkaváljagoddi čoahkkana bearjadaga iđitbeaivve gieđahallat sihke eamiálbmogiid ILO 169 -soahpamuša ratifiserema ja sámediggelága beaivádeami.
Váljagoddi čoahkkináššelistui lea merkejuvvon ILO-soahpamuša gieđahallama buohta nu gohčoduvvon "válmmaštalli ságastallan". Váljagoddi maiddái gieđahallá Ovttastuvvan Našuvnnaid TSS-komitea (ekonoma-, sosiála- ja čuvgehusvuoigatvuođaid komitea) ávžžuhusaid Supmii. Komitea ávžžuhii juovlamánus Suoma stáhta earret eará jođálmahttit ILO 169 -soahpamuša ratifiserenproseassa.
ILO-soahpamuša maŋŋá vuođđoláhkaváljagoddi joatká rabas ságastallama sámediggelága rievdadeamis.
Vuođđoláhkaváljagoddi gieđahallá ILO-soahpamuša ja sámediggelága čuovvovaš háve boahtte gaskavahku 25.2.2015. | http://yle.fi/uutiset/vuoolahkavaljagoddi_sagastalla_bearjadaga_ilo-soahpamusas_ja_samediggelagas/7818055 |
ámedikki ordnii mánnodaga 24.4. maid Heahtás ságastallandilálašvuođa Davviriikalaš stáhtaid sámesoahpamušhápmosis. Báikki ala ledje boahtán vehá badjel logi olbmo ságastallat soahpamušteavstta sisdoalu birra. Ovttamielalaččat báikki ala čoahkkanan olbmuid mielas sámesoahpamuša ii oaččo dáinna hámiin dohkkehit.
Iešmearrideapmi váilu
Rivttes iešmearrideami váilun orui leamen váldosivva dasa, manin báikki ala boahtán sápmelaččat eai háliidan dohkkehit sámesoahpamuševttohusa, evttohusa buriin beliin fuolatkeahttá.
Johtti Sápmelaččaid Janne Näkkäläjärvi ii iežas sáhkavuorus dorjon sámesoahpamuša dohkkeheami. Searvvi olbmuiguin humadettiin lea Näkkäläjärvii báhcan čielga oaidnu das, makkár dehálaš áššit váilot soahpamušas.
– Go stáhtat sáhttet vel meroštallat, gii lea sápmelaš, ja dán ii sáhte dohkkehit. Mu oainnu mielde manná vuođđu dán soahpamušas, jus mii dohkkehit, dat lea hui stuorra ášši, deattuha Janne Näkkäläjärvi.
G√°nnehago kompromissa dohkkehit?
Buorit bealit maid leat soahpamušas Näkkäläjärvi mielas, muhto kompromissa soahpamuššii son ii háliidivčče vuolgit mielde.
– In mun dieđe leago ávki dohkkehit diekkár kompromissa, čatnatgo mii sámiid gieđaid ovddalgihtii dasto, ballá Näkkäläjärvi soahpamuša dohkkeheapmi buktá mielddis.
Soahpamuša buriin beliin fuolatkeahttá, Heahtá dilálašvuođas ii orron gávdnome miehtemielatvuohta soahpamuša dohkkeheapmái.
– Orui ahte livččii dego midjiide eaktun, go mii oažžut dál juoidáid, de dat háliidit misnai dán iešmearridanválddi, dulko soahpamuša sisdoalu Janne Näkkäläjärvi.
Dás lea buorre joatkit ráđđádallamiiguin
Näkkäläjärvi mielas leat beassan dál buori álgui soahpamušteavstta hábmemis.
– Doaivvun ahte dál sámedikkit guldalit maid sámit leat dadjan ja dahket daid rievdadusaid, vai dán soahpamušas ii boađále diekkár "paperitiikeri", sávvá vel Johtti Sápmelaččaid ovddasteaddji Janne Näkkäläjärvi soahpamuša gieđahallama joatkaproseassas dáhpáhuvvat.
Sámesoahpamuššii "Galbma riššu" maid SSG:s ja SámiSosteris
Suoma Sámiid Guovddášsearvvi sátnejođiheaddji ja SámiSoster sadjásaš doaimmajođiheaddji Ristenrauna Maggas ledje maid seammá sullasaš dearvuođat Sámedikki ovddasteddjiide, go maid Janne Näkkäläjärvisge. Sámesoahpamuš hápmosis leat buoritge áššit, muhto iešmearrideapmi dehálaš sámiid guoskevaš áššiin váilo.
– Dat soahpamuš lei dego suoivvan dan ovdalaččas, oktiigeassá Magga ođđaseamos ja vurdojuvvon sámesoahpamušhápmosa sisdoalu.
– Dán ii oaččo dán hámis dohkkehit, ledje Magga čielga dearvvuođat Suoma Sámedikki ovddasteddjiide.
Sámiid vuoigatvuođat maid earáide?
Váddáseamos ja vearrámus áššiin Ristenrauna Magga namuha stáhtaid vuoigatvuođaid addima maid earáide.
– Máŋga sajis čállojuvvo, ahte jus beare dás lea sámiide ávki dahje lea mearkkašahtti sámiide, dalle dat váldoálbmot árvvoštallá, dahje dat stáhta virgeolbmot ja politihkkarat, leago dat sápmelaččaide mearkkašahtti ja sámit ieža eai beasa dán árvvoštallama dahkat.
Ristenrauna Magga maid namuha sámesoahpamušhápmosa heajos beallin maid dán, ahte veahádatvuoigatvuođat leat namuhuvvon, muhto álgoálbmotvuoigatvuođat eai.
– De lea hirbmat vearrái dat ášši, ahte sámit ieža eai beasa meroštallat, gii gullá min servodahkii, die lea dakkár man fertešii čállit rivttesládje, muitala Magga sámesoahpamušteavstta váilevuođain ja joatká.
– Eananvuoigatvuođat ja iešmearrideapmi leat dat vuođđoáššit, mat leat vázzojuvvon meattá.
Vehá rámi, eanet moaitamuš
Ristenrauna Magga lohká buorrin áššin riikarájiid rasttildeaddji ovttasbargu ja duoji ekonomalaš doarjun, muhto seammás maid imaštallá manin duššebeare duodji dorjojuvvo ekonomalaččat. Magga joatká vel sámesoahpamušteavstta kritiserema, ahte soahpamušteavsttas boazodoalu doarjun lea duššebeare dalle, jus dát lea sámiide mearkkašahtti ja luondduriggodagain birra ráđđádallamatge joatkašuvvet dušše "dihto rádjái".
– Stáhtat de mearridit muhtin gaskkas ahte dál ii šat ráđđádallojuvvo, dál de bargojuvvo nie ja ná.
Magga ii oainne earet eará daid čuoggáid vuođul eará vejolašvuođa go hilgut sámesoahpamuša dán hámis, ja ođđasit álggahit ráđđádallamiiguin. Son sávváge ahte Sámedikkis váldet vuhtii daid olbmuid dearvvuođaid, maid Heahtánai sámesoahpamušeahkedis leat olbmuin dearvvuohtan gullan.
Eahpeluohttámuš stáhta politihkkii vuodjit sámiid áššiid
Magga vel geardduhastá ahte Sámedikkige áššedovdit leat cealkámušain ávžžuhan hilgut soahpamuša dán hámis. Áššedovdiin son oaivvilda Politihkadiehtagiid ja álgoálbmotdutkamuša professor Rauna Kuokkanena, Álgoálbmogiid- ja vuoigatvuođaid professor Mattias Åhrena ja Álbmogiid gaskasaš rievtti ja olmmošvuoigatvuođaid professor Martin Scheinina.
Ristenrauna Magga vel deattuha, ahte maŋŋelgihtii ii šat ábut rievdadusaid ja gáibádusaid čálášit lasi, go soahpamušteaksta lea vuolláičállon.
– Ferte álggos divvut, ovdalgo dohkkeha. Dasa ii sáhte luohttit ahte, jus dohkkehuvvo, de maŋŋelgihtii divvojuvvo, dat ii leat oba vejolašge bargat nie, eahpida Magga.
– Eat mii dánge rádjái leat sáhttán nu ollu luohttit, eandalitge daid maŋimus jagiid dat politihkka lea nu rievdan ahte, eat obalohkái sáhte luohtit dál ovddidit sámiid áššiid.
– Dien artikla láidehusas daddjojuvvo, ahte dat soahpamuš ii eastte stáhtaid juolludeamis daid vuoigatvuođaid sápmelaččaide, muhto earáide maid ja dalle mii oažžut dadjat "farvel" fal sámiid ovttasbargui ja sámiid soahpamuša sámiid vuoigatvuođaide eamiálbmogin, govvehallá Magga sápmelaččaid dili boahttevuođas, jus dála sámesoahpamušhámus dohkkehuvvo divutkeahttá.
Sámedikki ovddasteaddji duhtavaš dilálašvuhtii
Sámedikki bealis ášši leigga ovdanbuktime láhkačálli Kalle Varis ja Sámedikki vuosttaš várresátnejođiheaddji Heikki Paltto, gii lea maid ieš leamašan ráđđádallame sámesoahpamuša sisdoalus.
Behtton ii loga Paltto lean, dán "galbma riššui" man sámesoahpamušhámus oaččui nala Heahtá ságastallandilálašvuođas.
– In leat dieđus behtton, juohke olbmos leat iežas jurdagat, juohkehaš geahččá iežas beali, mot geahččá, ahte dat lea buorre ahte olbmuiguin leat earálágan oainnut. Go olbmot oainnuideaset muitalit, de ferte váldit visot vuhtii, rámida Paltto Heahtá dilálašvuođa dánge bealis buorrin, ja velgo olbmot eai bearehaga nákkáskange áššiid alde.
Garra ráđđádallamat ovddabealde
Heahtá dilálašvuođas sámesoahpamušhámus ii ožžon bearehaga doarjaga ja soaitá leat, ahte soahpamuš ii boađe oažžut doarjaga Suoma Sámedikkisge. Heikki Paltto oaidná, ahte váikko sii leat dánge rádjái juo garrasit bargan soahpamuša áigáioažžuma ovdii, de čuovvovaš ráđđádallit easka garra barggu ovdii šaddetge.
– Dálhan lea hui váttis dilli muđuige sámiid rivttiid dihte, ahte in dieđe gosa guvlui dat manná, go eat mii oaččo dáinnalágiin, mot dál lea, olus stáhta bealde doarjagiid.
– Dat soahpamuš dieđusge buvttášii ollu buorige, muhto olbmot oidnet máŋgaláhkái dán, meinne Paltto.
Sámesoahpamuša ráđđádallioassebealit ja dan vuolláičállit leat golbma stáhta, Suopma, Norga ja Ruoŧŧa. Soahpamušteavstta ráđđádallamiin leat Sámedikki vuosttaš várresátnejođiheaddji Heikki Paltto mielas, leamašan hástalusat kompromissaidge dahkat. Leago sámiin leamašan, de Heikki Paltto mielas, rivttes dadjanvejolašvuođat soahpamuštekstii?
– Miihan dieđusge leat ráđđádallan duođas ja galhan mii leat ollu ožžon dohko, muhto jus jurddaša, ahte dat lea golbma riikka, de lea hui váttis kompromissiid fidnet, vai livččii juohkehažžii dohkálaš.
– Dán dieđus dán soahpamušas oaidná, ahte golbma stáhta leamašan duohken, dathan dat mearridit, muitala sámesoahpamuša áigáioažžuma hástalusain Suoma Sámedikki vuosttaš várresátnejođiheaddji Heikki Paltto. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/eanodaga_sapmelaccat_ovttamielalaccat_samesoahpamushamus_ii_leat_vel_valmmas_dohkkeheapmai/9581012 |
Latest news
- Tospråktesten våren 2024
- Ny rapport viser behovet for parallell likeverdig samisk læreplan i matematikk
- Forskningspris til Lovisa Mienna Sjöberg
- Ny rapport: Hva er det samiske perspektivet i de nye læreplanene?
- Kjente på et savn ved å ikke kunne samisk
- Ny bok om samisk kunst og duodji lansert
- - Dette året søker vi hele seks samiske veivisere!
- Ny bok om samisk kunst og duodji i Sápmi
- Ordførere fra samiske forvaltningskommuner samlet på Samisk Høgskole
Válddii ruovttuluotta áhčigielas
Son lea bajásšaddan Oslos, muhto fárrii Guovdageidnui ja oahpai sámegiela. Dál bargá neavttárin Beaivváš Sámi Našunálateáhteris gos geavaha sámegiela beaivválaš bargogiellan. Nu fievrrida áhčis árbbi viidáseabbo. Oahpásnuva Sarakkain ja geahča su birra filmma vuollelis.
Sarakka Gaupa eatnigiella lea dárogiella ja lea bajásšaddan Oslos, muhto orru dal Guovdageainnus. Ovdal go fárrii Guovdageidnui de finai son dávjá guossis, muhto son dovddai iežas veahá olggobealde sámi servvodagas go ii máhttán sámegiela.
- Dáppe Guovdageainnus lea sámegiella váldogiella. Go mun in máhttán sámegiela de dovden iežan veahá olggobealde servvodagas ja dat lei nu imáš dovdu. Mun lean sápmelaš, muhto mun dárustan dáppe, muitala Gaup.
Mearridii oahppat sámegiela
Sámi allaskuvllas lea vejolaš váldit oanehit oahpuid iešguđet surggiin. Sáhttá válddit oahppočuoggáid earet eará boazodoalus, duojis, journalistihkas ja sámegielas. Dát vejolašvuohta bođii Sarakkai ávkin.
- Mu eatnigiella lea dárogiella ja mánnán mus lei mánnálaš sámegiella, muhto mun ohppen sámegiela Sámi allaskuvllas maŋŋel joatkkaskuvlla.
Son studerii earet eará sámegiela álgokurssa. Ovdalgo álggii de ipmirdii dušše moadde sáni, muhto oahpus rávvejedje ohppiid hupmat aivve sámegiela.
- De lei mus dego bággu hupmat sámegillii. Vaikko ledje veahá streaŋgat, de lei mu mielas ortnegis.
Movttiidahttojuvvui giela hupmat
Sarakka muitala sus ledje dušše buori vásáhusat go lei oahppáme sámegiela, ja olbmot movttiidedje su ja dadje "Oba buorre go leat oahppáme sámegiela". Son muitala maiddái ahte Guovdageainnus lea álki oahpat ja geavahit giela go sámegiella lea váldogiella.
- Mis lea stuora ovdamunni dáppe Guovdageainnus go sámegiella lea váldogiella. Lea sihkkarit váttis oahpat giela jus orut Troanddimis dahje Stockholmmas.
Gaup lei maiddái leamaš Sámi ofelažžan jagi. De son mátkkoštii golmmain eará nuorain juogadit dieđuid sámiid birra. Su mielas lei dat earenoamáš jáhkii.
- Dat lei nu dehálaš mu identitehttii ja oahpat min historjá birra ja politihkalaš áššiid birra. Mii mátkkošteimmet miehta ja muitaleimmet joatkka- ja nuoraidskuvlla ohppiide min kultuvrra, politihka, dáidaga ja identitehta birra.
- Giella lea dehálaš
Gaup muitala ahte lea ilus go lea oahpan sámegiella ja muitala dat lea dehálaš su identitehttii. Sámegiella ja sámi teáhter lea maiddái juoga mii čatná su iežas áhččerohkkái.
- Mun mearridin ahte dat lea vejolaš. Dat lea dušše giella, ja dat galgá leat somá. Giella lea nu dehálaš ja lea maiddái nu somá go beasan sámástit mánáiguin ja vuorasolbmuiguin. Muinna lea šaddan lunddolaš geavahit giela ja lean lihkolaš go barggus lea sámegiella váldogiella. Sámegiella lea maiddái identitehta. Dat lei mu áhči vuosttáš giella.
Dál bargá neavttáriin Beaivváš Sámi Našunálateáhteris. Dát lea maid áhči árbi maid son fievrrida viidáseappo.
- Áhččerohke lei okta sis gii vuođđudii dan teáhtera, ja maiddái go mii bargat sámegielain, kultuvrrain ja sámi musihkain.
Ailo Gaup lea beakkán girječálli ja lea earet eará čallan teáhterbihttá "Min duoddarat".
- Dat lea mu ovdagovva. Dat lea veahá fiinnis maiddái ahte dal barggan mun dan teáhteris maid son lei mielde vuođđudeame. Dáppe čohkan ja sámástan su ruovttubáikkis.
Loga eambbo Sámi allaskuvlla giellaoahpuid birra dás. | https://www.samas.no/nb/node/4506?page=1 |
Ođđasat
- NAISA 2024
- Gietkkama ja wahakura kultuvrralaš mearkkašumi ovdanbuktán stuora dáiddačájáhusas
- Váikkuhusat Sámi allaskuvlii go 27 bargis lea bargoheaitta
- Harald Gaski nammaduvvon gudnedoavttirin
- Rabas virggit
- Lovisa Mienna Sjöberg válddii vuostá dutkanbálkkašumi Uppsalas
- Guovttegielatiskkadeapmi giđđat 2024
- Ohcciidlogut oahpaheaddjeoahpuide
- Ođđa raporta čájeha ahte lea dárbu sámi parallealla seammaárvosaš oahppoplánii matematihkas
Máilmmi stuorimus dáiddačájáhusas
Sámi allaskuvlla lektor Britta Marakatt-Labba lea okta dan guđa Sámi dáiddáris geas dáidagat čájehuvvojit allaárvosaš čájáhusas, Documenta 14.
Sámi dáiddárat leat dál beassan oassálastit máilmmi stuorimus dáiddačájáhusii, Kassel gávpogis Duiskkas ja dat mearkkaša olu Britta Marakatt-Labbai.
— Munnje persovnnalaččat mearkkaša dat ahte eanet olbmot dovdet mu dáidagiid stuorit máilmmis. Go dal leat válljen čájehit eamiálbmot dáidaga, de maid geahččit besset dovddáskit sámi dáidagii, ja dat lokte min sámi dáidaga árvvu, dadjá Britta Marakatt.
— Mon gii barggan sákkaldagaiguin, munnje mearkkaša ahte dát dáiddavuohki lea ožžon áibbas eará "stáhtusa" dáiddamáilmmis. Guhkes rahčama geažil lea loktanan árvu dan dáiddasuorgái. Galleriijat ja stuorit dáiddamuseat háliidit čájehit sámi dáidaga ja čalmmustahttit dan. Documenta 14 lea rahpan ođđa uvssaid minsiidda, loahpaha Marakatt-Labba.
Earágo Britta Marakatt-Labba de leat Documenta 14:is maiddái Synnøve Persen, Joar Nango, Máret Ánne Sara, Hans Ragnar Mathisen ja maiddái Iver Joks rohki dáidagat. | https://www.samas.no/se/a/mailmmi-stuorimus-daiddacajahusas?page=1 |
Állahat ja njuvččat buktet mielddiset giđđadálvvi: dat leat vuosttas bárbmolottit, mat bohtet davás bessensajiidasaset. Davvisámegillii "maaliskuu" lea njukčamánnu. "Huhtikuu" fas lea cuoŋománnu: beaivváža liekkas oktan biekkain ja idjabuollašiiguin garrada muohttaga – ja nu cuoŋuda. Šerres beaivvádatbeaivvit gullet alimus giđđadálvái.
Sámiid deháleamos basit deivet giđđadálvái. Márjjábeaivi lea leamaš dehálaš girkolaš bassi. Beassážiid áigge leat čoahkkanan márkanastit ja heajastallat. Giđđa lea leamaš sámiid gaskkas sosiálalaš eallima ealaskeamos áigi. Heahtá Márjjábeaivvi doaluid prográmmas leat girkostallamiid lassin sámemusihkkakonsearttat, dánsumat ja heargevuodjimat jieŋa alde. | http://siida.fi/davvisami/galledeaddjai/siidii-oahppat/sami-gavcci-jagiaiggi/giddadalvi/ |
Mii borasdávda duođaid lea?
Sarah Roxana Herlofsen
Jorgaleaddji Lill Hege Anti
Go mánát gullet borasdávdda birra, de sis dávjá leat duháhiid mielde gažaldagat.
Mii borasdávda duođaid lea?-govvagirji muitala čáppa govaiguin mii borasdávda lea, manne dat šaddá ja mii rupmašis dáhpáhuvvá.
Govvagirji lea čállon buot mánáide geat dovdet muhtuma geas lea borasdávda, dahje geat ieža leat ožžon borasdávdda. Girji veahkeha bearraša hállat borasdávdda ja váttes áššiid birra nugo jápmima. Giella lea álki ja áddehahtti ja lea čállon mánáid várás ja mánáid perspektiivvas. Girjjiin čálli litnudit issoras fáttá.
Čálli lea girjái čohkken mánáid iežaset gažaldagaid borasdávdda birra, ja vástida daidda. Girji čilge biologalaš duohtadieđuid, muhto galgá maiddái gaskkustit jeđđehusa ja doaivaga. | https://www.gavpi.org/barn-og-ungdom/870-mii-borasdavda-duodaid-lea.html |
Latest news
- Studier med søknadsfrist 01.09.24
- Bo, spise og barn i barnehage mens du studerer
- Opptakskravene til lærerutdanninga er endret
- Studere til til høsten? Vi har forlenget søknadsfristen!
- Seks nye samiske veivisere
- Nye samiske veivisere offentliggjøres i Europas kulturhovedstad 2024
- Vil du omprioritere studieønsket ditt?
- Konsekvenser for Sámi allaskuvla når 27 ansatte er i streik
- Harald Gaski utnevnt til æresdoktor
Dál lea vejolaš dieđihit Sámegiela ja girjjálašvuođa symposiai
Čakčamánu 22. b. ja 23. b. lágiduvvo Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa symposia Sámi allaskuvllas Guovdageainnus. Bovdejuvvon logaldallit symposiai leat Jane Juuso, Vuokko Hirvonen ja Ole Henrik Magga.
Sámi allaskuvla, Oulu universitehta Giellagas-instituhtta, Ubmi universitehta ja UiT Norgga árktalaš universitehta lágidit Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa dutkan- ja bagadallansymposia Sámi allaskuvllas Guovdageainnus 22.-23.9.2021. Oktasaš sámesymposiat leat lágiduvvon jagi 1993 rájes, ja daid ulbmilin leamaš álggu rájes čohkket sámegiela ja sámi girjjálašvuođa dutkiid ja doavttirgráda- ja masterstudeanttaid iešguđege guovlluin.
Bovdejuvvon logaldallit
Jane Juuso lea Isak Saba guovddáža jođiheaddji ja son lea "ovddidan sámegiela oahpahanvuogi, mii vuođđuduvvá kognitiiva teoriijai. Dáinna vugiin sáhttit gieđahallat, burgit ja juoba luovosnuvvat dakkár jurdagiin ja dovdduin, mat estet sámegiela geavaheami" (Ulla Aikio-Puoskari 2016: Gullos sámegiella. Sámediggi/ Sámegiela doaimmahat. s.15)
Vuokko Hirvonen lea sámi girjjálašvuođa emeritaprofessor. Girjjálašvuođa lassin Hirvonen lea beroštuvvan dutkanetihkas ja skuvladutkamis. Hirvonen lea nammaduvvon Ubmi universitehta gudnedoavttirin 2019 ja Oulu universitehta jagi alumnan 2020.
Emeritusprofessor Ole Henrik Magga lea bargan guhkká sámi- ja eamiálbmotpolitihkain ja son lea leamašan professor Oslo ja Romssa universitehtain ja Sámi allaskuvllas. Ole Henrik lei vuosttaš sápmelaš, guhte lea čállán doavttirgráda iežas eatnigielain
Prográmma gávnnat dáppe.
Dieđiheapmi
Jus háliidat searvat Sámegiela ja girjjálašvuođa symposiai, de sáddet e-boastta sagi2021@samas.no. Dieđihanáigemearri lea bearjadaga 03.09.2021
Muital dieđiheamis áiggutgo searvat symposiai báiki alde Diehtosiiddas vai gáiddusoktavuođa bokte. Jus searvvat symposiai báiki alde, muital maid vejolaš biebmoallergiijaid birra.
Fuom! Galgá dieđihit jus áigo oažžut liŋkka.
Lágidanjoavkku ruovttusiiddu. | https://www.samas.no/nb/node/5245 |
Rehketdoalus sirre jahkerehketdoalu ja tertiálarehketdoalu.
Jahkerehketdoallu čájeha movt ovtta jagi juolludeapmi lea adnon sihke doaimmaide ja investeremiidda, ja makkár árvu dávviriiguin, vealggis ja eará opmodagas lea. Jahkerehketdoallu addá vuođu árvvoštallat movt suohkana ekonomalaš dilli rievdá, ja leat go juolludeamit mat leat addon bušeahta bokte čuvvojuvvon. Suohkanstivra galgá dohkkehit jahkerehketdoalu jahkásaččat ovdal 30.06.
Tertiálarehketdoallu čájeha bušeahttageavaheami tertiálaid mielde. Vuosttas tertiála rehketdoalu áigodat lea 01.01 - 30.04. Nuppi tertiála rehketdoalu áigodat lea 01.01-31.08. Goalmmát tertiála rehketdoallu lea olles jagi doaibma. Suohkanstivra meannuda dábálaččat tertiálarehketdoaluid geassemánus ja golggotmánus.
Jahkerehketdoallu
Jahkerehketdoallu 2022 (PDF, 4 MB)
Jahkerehketdoallu 2021 (PDF, 3 MB)
Jahkerehketdoallu 2020 (PDF, 3 MB)
Jahkerehketdoallu 2019 (PDF, 3 MB)
Jahkerehketdoallu 2018 (PDF, 2 MB)
Jahkerehketdoallu 2017 (PDF, 2 MB)
Jahkerehketdoallu 2016 (PDF, 3 MB)
Jahkerehketdoallu 2015 (PDF, 2 MB)
Tertiálarehketdoallu
Rehketdoallu 1. tertiála 2023 (PDF, 2 MB) ja Finánsaraporta 1. tertiála 2023 (PDF, 852 kB)
Rehketdoallu 2. tertiála 2022 (PDF, 2 MB) ja Finánsaraporta 2. tertial 2022 (PDF, 744 kB)
Rehketdoallu 1. tertiála 2022 (PDF, 849 kB)
Rehketdoallu 2. tertiála 2021 (PDF, 2 MB)
Rehketdoallu 1. tertiála 2021 (PDF, 631 kB) ja Finánsaraporta 1. tertiála 2021 (PDF, 664 kB)
Rehketdoallu 2. tertiála 2020 (PDF, 919 kB) ja Finánsaraporta 2. tertiála 2020 (PDF, 722 kB)
Rehketdoallu 1.tertiála 2020 (PDF, 423 kB)
Rehketdoallu 2. tertiála 2019
Rehketdoallu 1. tertiála 2019 (PDF, 2 MB) | https://www.guovdageainnu.suohkan.no/politihkka-ja-halddahus/suohkanlasplanat/ekonomiijaplana-jahkeraporta-ja-rehketdoallo/rehketdoalloraporta/ |
Ovttasráđiid sosiála- ja dearvvašvuohtaministeriijain, Dearvvašvuođa ja buresbirgejumi lágádusain ja Álbmotealáhatlágádusain ollašuhttojuvvon EU-dearvvašvuođadikšun-siiddut fállet áigeguovdilis dieđu dearvvašvuohtabálvalusain olgoriikkain ja Suomas. Dan bajásdoallá Rájiid rasttildeaddji dearvvašvuohtafuolahusa kontáktačuokkis. Sisdoallu lea oažžunsajis suoma-, ruoŧa-, eŋgelas- ja muhtin muddui sámegillii.
Stuđentii siiddut leat earenoamáš ávkkálaččat dalle, go pláne bargohárjehallama, lonohallanoahpuid dehe oba dutkosa čađaheami olgoriikkain. Don gávnnat máŋggabealálaččat dieđu eará riikkaid dearvvašvuohtafuolahusa geavadiin, eurohpalaš buohccedikšungoarttas ja dikšumii ohcaleamis. Sáhtát mannat ovdamearkka dihte oahpásnuvvame iežat čuozáhatriikka dearvvašvuohtabálvalusaide. Iežas rájiid rasttildeaddji kontáktačuokkis gávdno juohke EU- ja Eeg-riikkas. Don sáhtát váldit oktavuođa daidda, juos dárbbašat lassidieđuid gažaldatvuloš riikka dearvvašvuohtafuolahusas.
Go dikšuma oažžašuvvamii olgoriikkain lea bijalduvvan ovddalgihtii, de heahkka diliin doaibman lea álkit. Ovdal vuolgima lea dehálaš, ahte fuolahat ovdamearkka dihte sosiáladorvo-, dáhkádus- ja dálkkasváldináššiin. EU-dearvvašvuođadikšun-siidduin gávdno sierra oassi ja muitinlistu stuđeanttaide, mii álkidahttá iežat ráhkkaneami mátkái. Dasa lassin Rájiid rasttildeaddji dearvvašvuohtafuolahusa kontáktačuokkis neavvu dárbbu mielde šleađgaboastta bakte áššiin, mat laktásit dikšumii ohcaleapmái, goluide ja vuoigatvuođaide. | https://www.eu-dearvvasvuodadiksun.fi/aigeguovdil/studeanta-leathan-don-juo-oahpasnuvvan-eu-dearvvasvuodadiksun-siidduide/ |
Duohtavuođakommišuvdna lei sáttaságastallamis sámedikki dievasčoahkkimis vuossárgga 19.6. Čuovvovažžat stivra ovddida ášši stáhta guvlui.
– Ollesčoahkkin dál mearridii addit fámu dasa stivrii ovddidit ášši ja earenoamážit dát čuovvovaš lávki lea mandáhta ráđđádallan dan komišuvdnii, ahte dat galgá čielga mandáhta mainna dát komišuvdna doaibmá, ráđđádallojuvvot dál stáhta ja sámedikki gaskka, muitala sámedikki nubbi várreságadoalli Duomis Ásllat Juuso.
Juuso muitala ahte čoahkkimis bohcciidedje olu iešguđetlágán jurdagat mandáhta ektui.
– Dieđusge dan komišuvnna mandáhta ektui lea várra okta diekkár hui dehálaš vuolggasadji dat, ahte dat doaibmá iehčanasat. Dat ii leat politiserejuvvon ja dat lea politihkalaččat iehčanas nugo njuolgut, ja ahte doppe leat čehppodat diein miellahtuiguin geat galget komišuvnna doaimma čađahit. Ahte diein lea iešguđetlágán čehppodat. Nu riektegažaldagaiguin, historjjálaš gažaldagaiguin go maiddái servodatgažaldagaiguin.
"Stáhtat galget čatnasit"
Sámedikki dievasčoahkkimis bođii ovdan, ahte galggašiigo duohtavuođa- ja soabadankommišuvdna leat stuorra oktasaš proesassa sihke Suoma, Norgga ja Ruoŧa gaskas. Juuso mielas áššiid galgá ovddidišgoahtit juohke stáhtas álggus ovttaskas kommišuvnnaiguin.
– Mun gal jáhkán dan, ahte dat kommišuvnnat bohtet bargat ovttaskas riikkas vuos dál álggus, muhto ahte dát vejolaččat dál ásahuvvon komišuvnnat galget ja sáhttet gulahallat nannosit gaskaneaset doaimmaiguin, Juuso lohká.
– Mii galgat dál muđuige earenoamážit sámit gaskaneaset ja sámedikkit gaskaneaset gulahallat, ahte makkár doaibmabijut galget váldojuvvot vuhtii ja makkár áššit galget váldojuvvot vuhtii daid mandáhtaid huksemis ja ráđđádallamis. Dál lea dat áigi go mii hui nannosit gulahallat.
Juuso jáhkká, ahte jos kommišuvnnat leat iešguđet stáhtaid iežaset, bohtet stáhtat čátnasit daidda buorebut.
– Muhto dat kommišuvnnat iešalddes várra šaddet ovttaskas riikii, go miihan háliidit maid doaibmabijuid stáhtaiguin daiguin doaimmaiguin, ja stáhtat galget čatnasit. Ja mun jáhkán dat čatnasit olu buoret dieinna, ahte ásahit ovtta ain ovtta riikii, oaivvilda Juuso.
"Sámediggi ii galgga addit áigeráddjehusa kommišuvdnii"
Máŋggat sámediggeáirasat háliidedje maiddái ráddjet juogalahkái dan áiggi, goas sámiid vásihan vearrivuođaid dutket. Muhtimat háliidedje sihkkarasttit, ahte historjjá galgá dutkat doarvái guhkás maŋŋosguvlui vai buot áššit bohtet dihtui.
Nubbi áirasat fas ledje fuolas das, ahte ealli olbmot ja sin vásáhusat eai boađe doarvái bures oidnosii, jos gehččet dušše dološ historjjá. Juusoges oaidná, ahte kommišuvnnas galgá gávnnahuvvot, man viidát historjjá galgá dutkat. Su mielas sámediggi ii galgga ráddjet kommišuvnna barggu.
– Mun jáhkán, mii maiddái ollesčoahkkimis gullui, ahte dat ieš dat proseassa gávnnaha dieid áigemeriid ja dat olbmot mat jearahallojuvvojit ja leat mielde dan prseassas, ahte dat muitalit nugo sii ieža leat vásihan, oaidnán ja gullan, Juuso dadjá. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/duohtavuoa-_ja_soabadankommisuvdna_ovdana_maid_suomas__cuovvovas_lavki_raadallat_stahtain_mandahtas/9683150 |
v Dagny Aasvik ()
Válafierda dahje Ulbi (dárogillii: Hadsel) lea suohkan Nordlándda fylkkasuohkanis.
Áhkanjárga • Alstahaug • Ánddasuolu • Árbordi • Báidár • Bálat • Bindal • Brønnøy • Bievát • Budejju • Divttasvuotna • Dønna • Evenášši • Flakstad • Fuoisku • Gaala • Hábmir • Hemnes • Herøy • Leirfjord • Lodegat • Lurøy • Meløy • Moskenes •Nesna • Oarjje-Báidár • Oarjje-Fuolldá • Ruovatvuotna • Ruovada • Røst • Sálát • Suorta • Stáigu • Sømna • Træna • Vaapste • Válafierda • Vega • Vestvågøy • Vevelstad • Værøy • Vuogát • Ikšnášši | http://se.wikipedia.org/wiki/V%C3%A1lafierda |
Rabai Norway House Minneapolisas
Lávvordaga rabai Majestehta Dronnet ođđa Norway House. Dát šaddá čoahkkananbáikin buohkaide geain lea beroštupmi Norgii ja Norgga kultuvrii.
Olggobeal ođđa dálu lei álbmotfeasta sihke norgalaš-amerihkálaččaide ja dasto multikultuvrralaš lagasbirrasii. Doppe guoimmuhedje musihkkain, ja ledje borramušvovnnat ja stohkosat sihke mánáide ja nuoraide.
"It's truly an inspiration to see the way the descendants of the emigrants have thrived, contributing a great deal to American society. At the same time, they have not forgotten their history. They look to organizations like Norway House to strengthen their connections both to the Norway of their ancestors, and the Norway of today." Dronnet Sonja.
Lávvordaga rabai Majestehta Dronnet ođđa Norway House. Govven: Simen Sund, Gonagaslaš Hoavva.
Ođđa visttis lea sihke galleriija, doallolatnja ja girjerájus mii lea erenoamážit jurddašuvvon sohkaguorramii. Ovdalaččat gávdno juo doppe kafea ja lea maiddái čoahkkinlanjat. Norway House geavahii liibba rahpandoaluin čájehit sin prográmmaid ja prošeavttaid.
Dronnet Sonja dearvvahii dáidaga, dujiid ja prošeavttaid čájeheddjiid ođđa visttis. Govven: Simen Sund, Gonagaslaš Hoavva.
Árbevierut ja historjjálaš čanastumit leat diehttelasat guovddážis, muhto dáppe deattuhuvvo maiddái ođđaáigásaš Norga. Guovddáš háliida maiddái márkanfievrridit Norgga dáidaga ja kultvurra, ja dikšut daid olu nanu gaskavuođaid mat gávdnojit ealáhusdoaimmaid ja akademiija dáfus gaskal Norgga ja Gaskaoarjeguovllu USAs. Fitnodagat main lea norgalaš čanastupmi, sáhttet oažžut veahki Norway House:as ásahit doaimma USA:i, earret eará ovttsbarggu bokte studeanttaiguin ja oahpahusásahusaiguin.
Bázzi "Seeds" dahje "Bihcabáhce" lea dáiddára Finn Eirik Modahl bargu ja dát almmuhuvvui rahpandoaluin. Govven: Simen Sund, Gonagaslaš Hoavva.
The Stranger
Lávvordat eahkeda oasálastii Dronnet amerihkálaš vuosttaščájálmasas "The Stranger" bihtás mii lea Kim André Arnesena bargu. Dát norgalaš komponista lea lihkostuvvan bures USA:s gos son vásiha olu sukseassa.
Mainna lágiin deaivvadit mii olbmuiguin geat leat midjiide apmasat ja earáláganat go mii ieža? Ja man earáláganat leat sii duohtavuođas, dát apmasat? Dat lea guovddážis dán musihkkačájálmasas mii lea komponerejuvvon ON:a báhtareddjiid allakommiseara diŋgojumi vuođul. Prošeakta Together in Hope lágiidii lávvordateahkeda doaluid.
Dás lei vuosttaščájálmas Troanddimis dán geasi gos dat rabai Olavsfest-festivála. Lávvordaga konsearta lei Ordway Center St. Paul- Minnesota njunuš guovddažis doaimmaheaddji dáidaga várás.
Dronnet beasai deaivvadit sihke komponistain ja lágideddjiin go Norgga ambassadevra bovdii doaluide ovdalaš dán konseartta.
Juogat dán artihkkala Twitteris ja Facebookas:
Juogat dán artihkkala Twitteris Juogat dán artihkkala FacebookasÁigeguovdilis áššit
Gonagaslaš hoavva ovdanbuktá 2023 jahkeraportta
Gonagasviesu doaimmat diibmá speadjalastet otná Norgga. Gonagasbearraša mátkkit 47 suohkanii, almmolaš galledeamit viđa eurohpalaš riikkain, iešguđetlágan lágideamit ovttas riikka suodjalusain ja riikka gearggusvuođa guovdilastin, čájeha mii lea dehálaš Norgii ja masa gonagasbearaš lea bidjan návccaid.
Lihkusávaldagat Dánmárkku ođđa gonagasbárrii
Majestehta Gonagas Harald cealká liekkus lihkusávaldagaid Majestehta Gonagas Frederik X ja Majestehta Dronnet Mary guoktái truvdnolotnahuvvama oktavuođas Dánmárkkus. | https://www.gonagasviessu.no/nyhet.html?sek=74887&tid=216017 |
Ođđasat
- Lovisa Mienna Sjöberg oažžu dutkanbálkkašumi
- Ođđa raporta: Mii lea sámi perspektiiva ođđa oahppoplánain?
- Ofelaččat ohcet eambbo bártniid! Ođđa ohcanáigemearri.
- Ođđa Dieđut-girji almmuhuvvon
- - Dán jagi mii ohcat olles guhtta ođđa sámi ofelačča!
- Ođđa girji sámi dáidaga ja duoji dili birra
- Sámi hálddašansuohkaniid sátnejođiheaddjit čoahkkanan Sámi allaskuvllas
- Ođđa Sámi dieđalaš áigečála almmuhuvvon
- Studeantačálus 2: "Movt don sáhtát váiban go leat dušše beaivvi stoahkan mánáiguin?"
Suoidnemánu 12. beaivi 2018
Ná ozat čavčča oahpuide!
VÁRUT/OBS: Dál fertet ohcat báikkálaččat! Ohcanáigemearri lea 01.08.18.
Geahča dás movt ozat Sámi allaskuvlii: | https://www.samas.no/se/a/studenter/na-ozat-cavcca-oahpuide?page=2 |
Girji: Urbi
Čálli: Kirsti Paltto
lágádus: Gielas
Almmuhuvvan: 1994
Siiddut: 202
Kirsti Paltto lea riegádan 1947, ja orru Ohcejogas Suomas. Son lea čállán sihke divttaid, románaid, noveallaid ja gullugovaid sihke ollesolbmuide ja mánáide. Paltto lei vuosttas sámi nisu gii čálli girjji, noveallačoakkáldat "Soagŋu", mii almmuhuvvui 1971. Son maiddái lea dat sámegiel girječálli gii lea almmuhan eanemus girjjiid. Paltto čállosat lea dávjá čállon preterihtta hámis. Su čállosat buktet ollu váttisvuođaid sámi árgabeaivvis, ja erenomaš badjelmanahat sámi servodagas ja suoma servodagas.
Urbi girji lea nuorra nieidda birra gean mii álgit dovddastit. Urbi lea bajásšaddan su guokte nuorrat vieljain, etniin ja áhčiin geat riiddáledje ollu, ja go earránedje de son fárrii siesá ja čeazi lusa, ja nuorrat vieljat eatni mielde. Son lei suhttus su vátnemiidda, muhto earenamaš su eadnái. Urbi lea jaska nieida, ja nugo earát nuorra nieiddat son maid ráhkásmuvvá, juhká ja jurddaša ollu gii bat son lea ja maid áigu boahtteáige. Urbbi bajásšaddamis lea ollu váivi ja moraš mii váikkuha su nuorravuođa eallimii. Sus leat ollu muittut bajásšaddamis, sihke váivves ja buorit. Románas mii deaivat su skihpára Elina, siessá, fulkkežat ja sihke gánddaskihpárat ja irgit. Urbi lea maiddái čeahppi čállit divttaid ja doddjot.
Mu oainnu mielde dát lea buorre nuoraid girji, muhto ii dat buoremus maid mun lean lohkan. Girji heive buoremus nuoraide (muhto eanemus dáidde geat ledje nuora 20 jagi áige), ja erenomaš nieiddaide. Girji ii heive áibbas dán áiggáš nuoraide, danin go áiggi lea rievdan ollu dán áiggis go dát girji álmmuhuvvui, ja nuorrat leat rievdan ja mo nuorat ellet dál lea ja dalle lea maid rievdan mii dáhká ahte nuorrat dán áige ii identifisere iežat nu ollu dán girjjiin. Girji lea veahá váttis áddet, go čálli njuike ovddas maŋos áiggis ja mun goitge láhppojin máŋgii. Čálli lea suoma sápmelaš čálli, ja danin sáhttá leat váhá váttis áddet buot. Sátneriggodat ja rivttesčállin sáhttá leat veahá váttis áddet Norgga sámiide. Omd. Čálli čállá oapateaddji, ja nu mu suopmanin dát ii leat riekta čállojuvvon. Inge dovdan ahte sáhtten identifiseret girjjiin, ja danin ii šatta mu favorihta. Girjis eai leat váldodáhpáhusat ja muhtumin šaddá hui láittas lohkat dan dihtti. Girjji fáttát leat e.e. nuorravuohta, bajásšaddan ja sámevuohta. Nuorravuohta boahtá oidnosis go mii čuovvu urbi sihke skuvllas ja astoáiggis. Omd. go lea feasttas juhkamin, go lea ruovttus siesáin ja go leat okto. Mii oažžut gullat dáhpáhusaid Urbbi mánnávuođas ja bájasšaddamis, nugo su áhči ja eatni riidaleami ja earráneami. Maiddái muitala son mo lea leat sápmelaš dán áiggi dego nuorra nieida, sámevuohta boahtá ovdan go son berošta duddjomis, sámásta ja go vuolgá sámekonferánsii Romsii.
Dán romanas lea muhton divttat, maid čálli lea čállán dego váldoolmmoš girjjis. Divttat lea Urbi oaivilat ja jurdagat čállojuvvon báhpárii dego divttat, ja daid lea heivemin girjái. Ávžžuhan buohkat geas leat miella lohkat sámegiel girji lohkat dán girjji.
Gáldut: | https://dedonuorat.wordpress.com/2013/03/14/urbi-girjediedahus/ |
- Álbmotmeahcit
- Eará guovllut
- Historjáčuozáhagat
- Johtolagat
- Luondduguovddážat
- Sámi meahcceguovllut
- Stobut
- Boazodoalloguovlu
Keimiöjärvi, láigostohpu
Láigostohpu, 7- 9 olbmui / 50 m2, 2 lanja.
Várrehusat
Bállásduoddara luondduguovddáš. Čoavdagiid sáhttá viežžat Bállásduoddara
luondduguovddážis. Várrehusjándor molsahuvvá d. 12.00. Várreneavttuit Keimiöjärvi láigostohpui.
Sajádat, gárttat ja oppalaš govvádus
Oarje-Lappi, Muonio gielda (muonio.fi, suomagillii), Bállás-Ylläsduoddara álbmotmeahcci
Stohpu lea Keimiöjärvi oarjedavvigáttis sulaid 17 km Bállásis ja 9 km Rauhalas. Koivarova bisánanbáikkis lea mátki stohpui sulaid 4 km.
Bállás-Ylläsduoddara álbmotmeahci gárttat
Retkikartta.fi (suomagillii)
Haddi
100 e / jándor dahje 550 € / vahkku (sis. 10% alv).
Biergasat
Kamiidna ja gássaommán.
Vealtameahtun vuoššan- ja boradanneavvut. Guottát, bolstarat ja filttet. Sávdnji sierra visttis. Olgohivsset. Muorravisti. Čáhci jávrris. Stobus leat ruskalihtit.
Fuopmášumit
Stohpui ii oaččo buktit biebmoelliid.
Vuodjinráva ja almmolaš fievrrut
Gihttel - Muonio -luottas nr 79 jorgaluvvo Rauhala gili buohta Jerisa guvlui luddii nr 9572. Vuddjojuvvo álbmotmeahci ráji rádjái Koivarova bisánanbáikái, gos lea stohpui 4 km mátki vácci dehe čuoigga.
Beaivválaš linnjábiilaoktavuohta Roavenjárga - Gihttel - Muonio ja nuppegežiid. Oassi vuoruin vuddjojuvvo Jerisa bakte, gos beassá om. Koivarova bisánanbáikái. Áigedávvalat (matkahuolto.fi, suomagillii).
Fuolahusas vástida
Meahciráđđehus, Lappi Luonddubálvalusat. Lassidieđut Bállásduoddara luondduguovddáš, tel. 0206 39 7930.
Vánddardanetikeahtta
1. Gudnejahte luonddu.
2. Vállje merkejuvvon máđijaid.
3. Váldde čielgasa leago gohtten lobálaš du válljen čuozáhagas.
4. Geavat dušše merkejuvvon dolastallansajiid.
5. Ruskkahis vánddardeapmi. | https://web.archive.org/web/20210729063424/https:/www.lundui.fi/keimiojarvilaigostohpu |
Imašlaš gomuvuohta
Sárá Álehttá G Eira ja Marit Alette Utsi
Leatgo imaštan manne mánnu čuovgá dušše muhtumin, manne guovssahasas leat máŋga ivnni,manne beaivváš lea báhkas, ja mas diehtit mii násttiid lea mii?
Imašlaš guomuvuohta lea mánáid govvafágagirji, mas leat dieđut teavstta ja gova bokte. Lassin leat jietnafiilan lávlagat, luohti, hoahkan dahje máinnas. | https://www.gavpi.org/barnehage/1917-imaslas-gomuvuohta.html |
Guovdageainnu searvegodderáđi ovdaolmmoš lea sádden dán lohkkiidreivve dahje divtta vuoiŋŋalaš giela birra.
Mun suorganin go Torbjørn Bjorvatn muitalii Ávviris (04.11.23) ahte sápmelaččaid vuoiŋŋalaš giella sáhttá jávkat. Son rámida čoakkálmasaid ja báhpagirkuid, doppe gos dárogiella lea váldogiella, mii de dulkojuvvo sámegillii.
Seammat seađášii jearaldagaid bidjat dan sadjái go vástádusaid muitalit? Seammat sámegiella ii nanosnuva dakkár čoakkániin main dárogiella lea váldogiella ja sámegiella veahkkegiella? Čálli diehtá goit muitalit man heajos dilis sápmelaččaid vuoiŋŋalaš giella lea? Mii goahcá giela ovdáneamis?
Seammat sámegiella gefo go lea dušše jorgaluvvon- ja dulkongiellan? Go dieđášin guđiin gálduin čálli lea dieđuid viežžan? Mii eallit seamma eananjorbadasas, servodagaid rievddalmas dilis, nationála ja globála váikkuhusaid vuolde. Manne gáibida sáminuoraid giellamáhtus eambbo go eará nuoraid giellamáhtus?
Mun gal duođas jáhkken ahte olbmot áŋgirit lohket duohtavuođa – ja seanadankommišuvnna dieđáhusa. Dat muitala struktuvrrat leat leamaš ja leat ain dego bahábijagat caggame sápmelaččaid gielladili, vaikko muhtimiid áigumušat livčče buorit. Seammat lea vuoigatmeahttun duolbmut sámi nuoraid?
Sámi mánát ja nuorat rahčet juohke áidna beaivvi oahppat sámegiela. Sii hálidit maid máhttit sámi árbevirolaš bargguid. Ii leat geahppa bargu dat. Sis illá leat arenat gos besset dušše sámegiela hupmat. Seammat sii ánssášit rámi dan sadjái go láitima?
Mun vuorddašan dan beaivve go sámegiella lea váldo sárdnegiella, vaikko ba girkus, ja eará gielat veahkkegiellan. Sápmelaš lea hárjánan gullat láitima. Muhto sámi nuorat hálddašit golbma giela beaivválaččat. Leago jur duohtavuohta nu áitojuvvon go čálli oaivvilda? | https://www.avvir.no/gii-geafudahtta-vuoinnalas-giela/ |
Rodion Sulyandziga lea okta daid Ruošša eamiálbmotolbmuin, geat eastaduvvojedje vuolgimis ON eamiálbmogiid máilmmikonferensii. Son ja Anna Naikinchina sivahuvvuiga pássa bilideamis, go sudno pássain váillui siidu pássadárkkistusa maŋŋá.
Sulyandziga lei bearjadaga čakčamánu 26. beaivve vástideamen sivahallamii pássa bilideamis ja su stevnnet šluhttejuvvui. Anna Naikinchina gullan lea sotnabeaivve 28.9. Su láhkaalmmái atná jáhkehahttin, ahte maiddái su sivahusat gessojuvvojit eret.
Sulyandziga, Naikinchina ja earáid eastadeamit ja sivahusat leat ožžon olu fuobmášumi
Earet eará Suoma presidenta Sauli Niinistö válddii ášši ovdan eamiálbmogiid máilmmikonferenssa rahpansáhkavuorusttis. Maiddái Estteeatnama presidenta Toomas Hendrik Ilves válddii ášši ovdan máilmmikonferenssas.
– Dat, geat leat ordnen ja ollášuhttán dákkáraš doaimmaid Valentina Sovkina, Sasha Arteeva, Anna Naikanchina ja Rodion Sulyandziga guovdu, eai leat dušše dahkan rihkkosa, muhto maiddái dagahan olu vahaga min riikii, dadjá Ruošša davviguovllu eamiálbmogiid ovttastusa, RAIPON-organisašuvnna dálá vuosttas várresátnejođiheaddji Pavel Sulyandziga jekaterinburgilaš Znak.com-interneahttaáviissas.
Pavel Sulyandziga lohká dáhpáhusaid hirpmástuhttán Ruošša eiseválddiid
Pavel Sulyandziga muitala maiddái Znak.com-áviissas, ahte Ruošša várreolgoriikkaminister Gennadi Gatilov lei hirpmástuvvan go lea gullan dáid dáhpáhusain njuolga Suoma presidenttas ja lea almmuhan dakkaviđe olgoriikkaminster Sergei Lavrovii áššis.
– Nugo munnje muitaluvvui, Lavrov lea jo almmuhan áššis Ruošša presidentii.
Pavel Sulyandziga sávvá, ahte ášši dutkojuvvo rehálaččat ja sivalaččat ráŋggáštuvvojit.
Eai soaittáhagas dáhpáhuvvan, eahpidit olmmošvuoigatvuođaid bealušteaddjit
Olmmošvuoigatvuohta-aktivisttaid mielas dát dáhpáhusat eai lean soaittahagas. Sin mielas Ruošša eiseválddit hálidedje eastit hálddašmeahttun ságastallamiid Ruošša unnitlogu álbmogiid dilis álbmogiidgaskasaš dásis. Olmmošvuoigatvuohta-aktivisttaid oainnuid mielde earenomážit aktiivalaš ovddasteaddjit eastaduvvojejdje, čállá Znak.com.
Okta gean pássas jávkkai siidu pássadárkkistusa oktavuođas ja gii sivahuvvo pássa bilideamis, iige beassan vuolgit ON eamiálbmogiid máilmmikonferensii, lei ovddeš RAIPON-aktivista ja dálá Davviálbmogiid guovddáža jođiheaddji Rodion Sulyandziga.
Rodion Sulyandziga dadjá TV-kanála Al Jazeera America jearahallamis, ahte son ii sáhte duođaštit dan, muhto eahpida Ruošša Federašuvnna dorvvolašvuođabolesa leat eastadandoaimmaid duogábealde.
– Dat lea váldoášši, man munge hálidivččen diehtit. Dieđusge leat eamiálbmogiid vuoigatvuođalaš áššit, luondduriggodagaiguin ávkkástallan, eanavuoigatvuođat ja Siberia ja arktalašguovllu industriijalaš ovddideapmi. Dat lea mohkás ášši, muhto hui dábálaš, vástida Rodion Sulyandziga Al Jazeera gažaldahkii, manin FSB livččii ballan su New Yorka konferensii mannamis.
– Mis lea dušše okta ráđđehus – okta fámolaš ráđđehus. Mun jáhkán, ahte dat lea ordnejuvvon ákšuvdna. Lea váttis jáhkkit dan, muhto dat dáhpáhuvai, nuba mii fertet leat ráhkkanan masa beare, lohká Rodion Sulyandziga.
Rodion Sulyandziga lei bearjadaga čakčamánu 26. beaivve vástideamen sivahallamii pássa bilideamis.
– Mun dárbbašan solidáralašvuođa. Lean jo álggahan vuostálastinkampanja sihke Ruoššas ja álbmogiidgaskasaččat. Mun ferten suodjalit vuoigatvuođaidan ja iige dušše mu iežan, muhto álbmoga vuoigatvuođaid. Dán mun hálidan buktit fámolaččat ovdan, logai Rodion Sulyandziga Al Jazeera America jearahallamis ovddit beaivve ovdal sivahusaid gullangiehtadallama.
Rodion Sulyandziga lea dahkan d√°hp√°husas rihkkusalmmusa. | http://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/rodion_sulyandziga_stevnnet_passa_bilideamis_sluhttejuvvui/7494967 |
Viiankiaapa Mire Reserve
Almmustuhtti
Metsähallitus,
Vantaa, 2024
Siidolohku
2 pp.
Giella
Eará giellaveršuvnnat
english
Čoahkkáigeassu
Viiankiaapa is one of the most outstanding aapa mires in the Sodankylä area. A diverse mire nature and a wide range of bird species make Viiankiaapa a fascinating destination year round. | https://julkaisut.metsa.fi/se/almmustuhttin/viiankiaapa-mire-reserve/ |
ámemusea Siidii lea mieđihuvvon Vihervuosi metálla
Duorastat 02. Geassemánnuta 2016, 11.10Vihervuosi váldodáhpáhus ordnejuvvo 2.6.2016 Hämeenlinnas, gos ávvudit Luondu ja čáhci -temájagi. Beaivi álgá bovdejuvvon gussiide ordnejuvvon seminárain, mas gieđahallet ee. priváhta ja almmolaš gaskavuođa eanadagain, kulturbirasstrategiija, boahtteáiggi gávpoteanadoalu ja báikkálaš temáid. Seminára maŋŋá oassálastit besset párkkaid bokte oahpásmuvvat Vihervuosi uhcit temáide ja toarggas ávvudit Olles álbmoga geassefeastta.
Vihervuosi metálla oažžu dán jagi Sámemusea Siida Anáris. Metálla mieđiheamis mearrida metálladoaibmagoddi, man ságadoallin lea dán jagi presideanta Tarja Halonen. Metállaid lea skeŋken Asuntosäätiö ja daid mieđihit álot Vihervuosi-dáhpáhusa oktavuođas. Vuosttas metállaid mieđihedje jagis 1985, go ávvudedje vuosttas Vihervuosi.
Ákkat metálla mieđiheapmái leat:
Vihervuosi 2016, metálla nr. 215
"Sámemusea Siida lea bargan ulbmildiđolaš ja buori barggu sámi kulturárbbi beales. Máŋggabealát dutkan-, dieđihan- ja čájáhusdoaimmainis Siida lea bastán lasihit sámekultuvrra árvvusatnima ja dat lea maid lasihan almmolaš diehtomeari olles riikkas.
Siidda čađahan árvvusadnojuvvon eanadagaid čielggadeamit Suoma Sámis bajidit sápmelaš kultureanadagaid dehálaš oassin suopmelaš kultureanadagaid.
Sámemusea Siida lea seammás lihkosmuvvan rahpat ja ođasmahttit kultureanadat-doahpaga juobe riikkaidgaskasaš dásis, dasgo luonddu eavttuiguin ealli ealáhusaid kultuvrralaš ja vuoiŋŋalaš mearkkašupmi ja daid oktavuohta duovdagiidda lea čájehuvvon konkrehtalaččat ja viidát. "
Lassedieđut:
Seppo Närhi, Viherympäristoliitto rs, tel. +358(9)400 41908
Päivi Magga, dutki Sámemusea Siida, tel. +358(0) 40 180 1501
Sari Valkonen, museahoavda, Sámemusea Siida, tel. +358(0) 767 1052
Sámi musea, Siida, Inarintie 46, FI-99870 Anár, tel. +358 (0)400 898 212, siida@samimuseum.fi, www.siida.fi | https://web.archive.org/web/20160830233820/http:/siida.fi/sisdoallu/diedahusat/smemusea-siidii-lea-mieihuvvon-vihervuosi-metlla |
OHCEJOHKA Boahtte čavčča Sámi musihkkaakademiija ordne joatkkaoahpuid. Dássážii musihkkaakademiija lea ordnen vuosttas jagi oahpuid golbmii ja dál lea ulbmil geahččalit nuppi jagi joatkkaoahpuid.
– Dat leat dárkkuhuvvo daidda, geat leat vázzán musihkkaakademiija vuosttas jagi muhto maiddai daidda, geain leat doarvái olu dárbbašlaš dieđut ja dáiddut sámemusihkas, čilge jođiheaddji oahpaheaddji Anna Näkkäläjärvi-Länsman.
Joatkkaoahpuide eai sáhte váldit nu galle oahppi, go leat nu gáržžes sajit.
– Mis leat guokte linnjá, de oahppiid mearri sáhttá leat stuorát go dušše ovtta linnjá oahppit, muitala prošeaktajođiheaddji Kati Eriksen.
Joatkkaoahpuin leat guokte linnjá, maid gaskkas galgá válljet, solistalinnjá ja musihkarlinnjá. Solistalinnjá lea plánejuvvon nu, ahte das leat lagašoahpahusperiodat sullii oktii mánus.
– Mii leat hábmen oahpu, mii doarjjošii sámi solista ovddos guvlui. Lassin leat jurddašan nu, ahte dasa livčče álki searvat, sáhttá fitnat deaivvademiiguin Ohcejogas, čilge Näkkäläjärvi-Länsman heivehuvvon oahpahusa birra.
Musihkarlinnjás oahpahus dáhpáhuvvá veháš eará láhkai.
– Dát lea vehá earálágan, go oahpahus lea juohke vahkus. Das fállat sámi musihka, musihkkateoriija ja čuojahanoahpuid, muitala Näkkäläjärvi-Länsman ja lasiha, ahte dát ollašuhttojuvvo ovttasbarggus Ohcejoga sámelogahagain.
Viiddidit čakčat musihkkaoahpahusfálaldaga Ohcejoga sámelogahahkii
Sámi musihkkaakademiija ulbmilin lea ovdánahttit duppaldutkkusvejolašvuođa ovttas Ohcejoga sámelogahagain.
– Boahtte jagi sámelogahaga oahppit sáhttet válljet alcces válljenkurssaid, nu ahte das boahtá oahpahus okta eahketbeaivi juohke vahkus. Dat lea oalle ollu, muhto jáhkán dat šaddá maid oalle somá, illuda Näkkäläjärvi-Länsman ođđa fálaldagas.
Boahtte čavčča sámi musihkkaoahpahusa isket vuosttas geardde sámelogahagas.
– Sávvat ahte boahttevuođas logahaga oahppit sáhttet válljet sámi musihkkasuorggi oahppoávnnasin, dadjá Näkkäläjärvi-Länsman.
Prošeaktajođiheaddji Kati Eriksen sávvá, ahte boahttevuođas Ohcejoga sámelogahagat livčče sámi musihka earenoamáš logahat.
Boahttevuođa sávaldahkan sámi musihkkabachelor oahput
Sámi musihkkaakademiija lea áidnalunddot skuvlejupmi ja doaibmá ain Ohcejoga gieldda ja Sámi oahpahusguovddáža prošeaktan gitta 30.9.2020 rádjai.
– Ulbmil lea, ahte doaibma šaddá bissovažžan ja sámi musihka oahpahus joatkašuvvá, dadjá Eriksen.
Su mielde vejolaččat besset juo plánegoahtit sámi musihkkabacheloroahpuid ovttasbarggus Sámi allaskuvllain ja Giellagas-instituhtain.
– Mis leamaš čoahkkin ja buohkain lea beroštupmi ovttasbargat Sámi musihkkaakademiijain, joatká Eriksen ja muitala musihkkaoahpahusa dárbbu birra.
Boahttevuođas oassi oahpuin soitet ordnejuvvot gáiddusin dahje sierra guovlluin.
– Boahtte jagi periodaoahpahusa vásáhusaid vuođul diehtit jo olu eanet, čilge Eriksen joatkkaplánaid ovdáneamis.
S√°mi musihkkaakademiija joatkkaoahpuid ohcan√°igi √°lg√° 10.4 ja bist√° 15.5. r√°dj√°i. Joatkkaoahpuide s√°htt√° ohcat d√°ppe. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/ohcanaigi_sami_musihkkaakademiija_joatkkaoahpuide_alga__planejit_boahttevuhtii_juo_sami_musihka_bacheloroahpuid/10730060 |
4.1: NOMENAT – čoahkkáigeassu
Nomeniid sáhttá sojahit logu ja kásusiid mielde. Nomeniidda gullet substantiivvat, adjektiivvat, lohkosánit ja pronomenat. Sámegielas leat guokte logu; ovttaidlohku ja máŋggaidlohku, ja čieža kásusa. Sámegielas leat máŋggalágan pronomenat: persovdnapronomenat, gažaldat- ja relatiivapronomenat, čujuheaddji pronomenat, refleksiiva pronomen, resiprohka pronomenat ja eahpemearálaš pronomenat.
Fiervvás lea fanas.
Mánát njuikejit fatnasii.
Fatnasis lea čáhci.
Moai čálle raportta dihtoriin.
Ovllá studere doavttirin.
Bussát ođđet beavddi vuolde.
Issát lea riŋgen sudnuide.
Sudnos leat golbma vielpá.
Boađe muitalit midjiide ságaid!
In jáhke dutnje.
Makkár kásus lea dáin nomeniin?
Loga eambbo!
Boahtte ceahkkái: Ceahkki 4.2 | https://kursa.oahpa.no/2012/03/16/sam-1033-4-1-nomenat-coahkkaigeassu/ |
Ođđasat
- Nominerejuvvon girjjálašvuođabálkkašupmái
- Lovisa Mienna Sjöberg oažžu dutkanbálkkašumi
- Ođđa raporta: Mii lea sámi perspektiiva ođđa oahppoplánain?
- Ofelaččat ohcet eambbo bártniid! Ođđa ohcanáigemearri.
- Ođđa Dieđut-girji almmuhuvvon
- - Dán jagi mii ohcat olles guhtta ođđa sámi ofelačča!
- Ođđa girji sámi dáidaga ja duoji dili birra
- Sámi hálddašansuohkaniid sátnejođiheaddjit čoahkkanan Sámi allaskuvllas
- Ođđa Sámi dieđalaš áigečála almmuhuvvon
Sámi álbmotbeaivvi oktavuođas lágideamit olles vahkku
Sámi allaskuvllas leat 2023 Sámi álbmotbeaivvi ávvudeami oktavuođas lágideamit mánnodagas bearjadahkii. Eanas lágideamit leat Diehtosiiddas, earret go Mai-Britt Utsi ja Jussi Ylikoski logaldallamat, mat leat digitála hámis.
Populearadieđalaš ovdanbuktimat
- Min prográmmas lea dutkan guovdážis, ja leat ge allaskuvlla fágačeahpit geat dollet oanehis populearadieđalaš logaldallamiid ja Dieđut ráiddus lea ges girjealmmuheapmi seamma fáttás go man birra duodjeprofessor Gunvor Guttorm logaldallá. Vuosttašamanueansa Solveig Joks ovdanbuktá osiid su dutkanbargguin mas lea sáhka mehciid áimmahuššamis, muitala Sámi allaskuvlla direktevra Anne-Marie Gaino.
Lassin fágalaš ovdanbuktimiidda, de lea maid diehtojuohkin gos muitaluvvo makkár vejolašvuođat Sámi allaskuvlla bargiin ja studeanttain leat mannat olgoriikii lonohallamii.
- Dása ávžžuhit maiddái du gii it leat vel bargi dahje studeanta Sámi allaskuvllas, boahtit gullat. Mis leat stipeandaortnegat maid bokte lea vejolaš muhtun áiggi eará árktalaš guovlluin dahje eará eamiálbmot guovlluin fitnat viežžame ja juogadeame vásáhusaid, dadjá direktevra.
Filmmat ja nástealbmi guoimmuhit
Dasto lea maid guoimmuheapmi prográmmas. Allaskuvllas lea ovttasbargu Internationála Sámi Filbmainstituhtain, ja sii čájehit ođđa filmmaid nu go Ellos eatnu ja Olbmot ja rievvárat Kardemummagávpogis, mii lea sámegillii ja heive buohkaide. Diehtu bileahtaid birra filmmaide almmuhuvvo maŋŋel.
- Kardemummagávpotfilbma čájehuvvo beaivet, de soaitá heivet mánáidgárddiide ja smávvaskuvlii maid finadit filmma geahččame. Leat goit bures boahtin deike, dadjá Anne-Marie Gaino.
Allaskuvla lea maid bovden Ánte Mihkkal Gaupa boahtit Nástegođiin Diehtosiidii. Son oahpista guldaleddjiid nástealbmái fearániiguin, muitalusaiguin ja luđiiguin.
Liŋkka digitála logaldallamiidda boahtá prográmmii ovdal logaldallama. Logaldallamat eai báddejuvvo, nu ahte ii leat vejolaš maŋŋil geahččat.
- Prográmma mánnodagas bearjadahkii - geahča "Dáhpáhusat" vuolde juohke beaivvi prográmma.
Sámi vahkku prográmma
Lágideamit leat Diehtosiiddas ja rabas buohkaide, earret Sámi álbmotbeaivvi iđitborramuš mii lea dušše allaskuvlla bargiide. | https://www.samas.no/se/a/sami-albmotbeaivvi-oktavuodas-lagideamit-olles-vahkku?page=2 |
Ođđasat
- Oza sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu masterii
- Orrut, boradit ja mánáid fuoláhit go leat studeanta
- Sisabeassangáibádusat oahpaheaddjeoahpuide leat ložžejuvvon
- It leat vel ohcan oahpposaji čakčii? Mii leat guhkidan ohcanáigemeari!
- Guhtta ođđa sámi ofelačča
- Áiggošit go lonuhit vuoruheami oahpposaji ohcamis?
- Oahppojagi loahpaheapmi
- IndigMEC2 konferánsii lea dieđiheapmi rabas
- NAISA 2024
Oza čavčča oahpuide!
Dál lea vejolaš ohcat oahpuide mat álget boahtte čavčča. Jus dus leat leat ambišuvnnat bargat oahpaheaddjin, gielain, dujiin, boazoealáhusáššiiguin, servvodagain dahje filbmabargiin, de oza Sámi allaskuvlii.
Buot min oahpuin lea sámi ja eamiálbmot perspektiiva mii mearkkaša ahte don oaččut earenoamáš gelbbolašvuođa bargat sámi servodagas ja oaččut máŋggakultuvrralaš ipmárdusa. Dáppe lea movttiidahtti ja hástaleaddji oahppobiras gos duođai beasat iežat dáiddu ja gelbbolašvuođa ovddidit. Mii fállat boahtte čavčča sihke guhkit oahppoprográmmaid ja oanit ovttaskas oahpuid mat bistet ovtta lohkanbaji. Prográmmaoahput leat almmuhuvvon oktasaš sisaváldima bokte (Samordna Opptak). Eará oahput, mat eai leat almmuhuvvon oktasaš sisaváldima bokte, leat almmuhuvvon báikkálaš sisaváldima bokte (SøknadsWeb).
01.03. Ohcanáigemearri reálagelbbolašvuođa vuođul ja árrasisaváldin.
20.04. Váldoohcanáigemearri buot oahpuide.
Muitte laktit duođaštusa ahte deavddát sisabeassangáibádusaid nu jođánit go vejolaš maŋŋel go ohcan lea registrerejuvvon.
Prográmmaoahput bachelor, master ja PhD dásis:
- Boazoealáhus bachelor
- Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 1-7 ceahki master
- Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 5-10 ceahki master
- Oahpaheaddjeoahpu kvalifiserenortnet
- Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa mastergrádaoahppu
- Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa doavttirgrádaoahppu
Guhkit áiggi oahppoprográmmat (30 oahppočuoggá):
Oahppoovttadagat - oanehit áiggi fágat bachelordásis:
- Sámi kultur- ja servodatdiehtu 1
- SÁM 100 Gielladieđa ja fonetihkka
- SÁM 102 Davvisámegiela morfologiija ja cealkkaoahppa
- SÁM 108 Davvisámi fonetihkka, fonologiija ja čállinvuogit
- SÁM 111 Sámi girjjálašvuođa vuođđokursa
- Duodji ja haddebidjan
- Duddjoma ja hábmema bargovuogit
- Kontinuitet og vitalisering av tradisjonell vætna
- OKT 101 Eamiálbmotfilosofiija
- OKT 102 Dieđalaš čállin ja guorahallan
- Ovdalaš sámi ealáhuslágit
- Sámeriekti
- Sámi birasehtalaš vierut boares áiggi rájes
- Introduction to Screenwriting: Sámi and Indigenous Storytelling through Film
- SÁM 601 Samisk språkdidaktik med fokus på grundläggande läs och skrivfärdigheter
Oahppoovttadagat - oanehit áiggi fágat masterdásis:
- Akademalaš čállinseminára
- Dieđalaš bargu ja dutkanmetodat
- Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa dutkanhistorjá
Oahppoovttadagat - oanehit áiggi fágat PhD – dásis:
- SAM 400 Dieđateoriija
- SÁM 401 Etihkka, eamiálbmotdiehtu ja -metodologiija
- SÁM 406 - Sámi girjjálašvuođadutkan oassin eamiálbmot- ja unnitlogugirjjálašvuođas
- SÁM 408 - Sámi sosiolingvistihkka máilmmiviidosaš konteavsttas
Sámegiel álgokurssat:
- Nordsamisk i praktisk læringssituasjon - innføringsstudium 1. del / SÁM Davvisámegiella praktihkalaš dilis - álgooahppu 1. oassi
- Nordsamisk i praktisk læringssituasjon - innføringsstudium 2. del / SÁM Davvisámegiella praktihkalaš dilis - álgooahppu 2. oassi
- SAAL 1 Sørsamisk i praktiske situasjoner - innføringsstudium 1.del/ÅAR Åarjelsaemien fïerhten biejjien jieliemisnie – Aalkoekuvsje 1. åesie
Joatkkaoahput
- Andrespråkspedagogikk – Modulbasert videreutdanning
- Gelbbolašvuođalokten mánáidgárddiin - árbevirolaš máhttu ja sámi kultuvra mánáidgárddis
Jus áiggut lohkat ealli sámi birrasis, gos maiddái oahpásmuvvá eará sámi guovllu olbmuiguin, de boađe máilmmi áidna sámegielat alitoahppoásahussii - Sámi allaskuvlii!
Jus leat gažaldagat ohcama oktavuođas sáhtát váldit oktavuođa oahppohálddahusain e-boasta bokte: oahppohalddahus@samas.no. | https://www.samas.no/se/a/oza-cavcca-oahpuide-0 |
Latest news
- Information regarding the corona virus
- Sámi National Day at Sámi allaskuvla
- Apply for Spring 2020 studies
- Academic administration - opening hours
- Ten points to know about before diving into studentlife
- Starting your studies at Sámi University of Applied Sciences
- Apply for a north2north scholarship and go on a student exchange!
- Still available study places at Introductory Sámi Language in Practical Situation- Part I and II in Alta
- World Indigenous Nations Higher Education Consortium AGM 2018
Ođđa dutkanprošeakta ohcá boazosámi nuoraid geat searvvaše dutkamii
Illustrašuvdnagovva. Govven: Mai-Lis Eira
Dutkanprošeavttas galget geahčadit movt nuorat gaskal 13 ja 30 jagi, geain lea gullevašvuohta boazodollui, vásihit rasismma. Ulbmil prošeavttain lea loktet gelbbolašvuođa rasismma birra ja evttohit mearrediđolaš doaibmabijuid mat eastadit rasismma ja vaššiságaid.
- Rasismma lea duođalaš servodatváttisvuohta ja boazosámi nuorat leat suojehis dilis go šaddet vásihit ollu cielaheami ja vaššisániid. Dán prošeavtta ulbmil lea čalmmustahttit rasismma man boazosámi nuorat vásihit ja evttohit mearrediđolaš doaibmabijuid mat eastadit rasismma ja vaššiságaid, loahpaha prošeaktajođiheaddji Ketil Lenert Hansen.
Sámediggi ja Dásseárvo- ja vealahanáittardeaddji leat ruhtadan dutkanprošeakta. Prošeavtta boađus lea raporta, mii almmuhuvvo 2024 álggus.
Movt searvvat dutkamii?
Dutkan dahkko kvalitatiiva vuogi mielde, mas leat guokte váldooasi: i) fokusjoavkojearahallamat ja ii) individuála čiekŋudan jearahallamat. Jus searvvat joavkojearahallamii, de oassálastet fárrolaga 7-9 eará nuoraiguin. Fokusjoavkojearahallan bistá gaskal 2-2.5 diibmu, ja individuála jearahallan ges bistá diimmu. Jearahallan báddejuvvo jietnabáddenrusttegiin.
Guokte dutki čađaheaba fokusjoavkojearahallamiid, nubbi gii jearahallá ja nubbi gii fas čuovvola gažaldagaiguin. Muđui čađaha okta dutki individuála jearahallama. Ovdal jearahallama oaččut sierra joavkojearahallan bagadusa. Jearahallan čađahuvvo ságastallamin makkár vásáhusat leat rasismma ja neahttacielaheami ektui. Lea vejolaš searvat goappašat jearahallamiin.
Prošeavttas lea mihttu kártet čuovvovaččat:
- Movt boazosámi nuorat gieđahallet rasismma vásáhusaid?
- Váikkuhit go servodatlaš dilálašvuođat ja rievdamat nuoraid rasismma vásáhusaid?
- Movt lea boazosámi nuoraid skuvladilli, dahje go oassálastet astoáiggedoaimmain?
- Makkár guottut leat sis geat hálddašit almmolaš bálvalusaid?
- Gii dahje makkár joavku vuortnuha, čállá vaššiságáid ja ciellá boazosámi nuoraid?
Mii dáhpáhuvvá du dieđuiguin go prošeakta loahpahuvvo?
Leat dušše dutkit geat barget dutkanprošeavttain geat oidnet du dieđuid. Jietnabáddi vurkejuvvo elektrovnnalaččat Sámi allaskuvlla sihkkaraston dihtor vuogádahkii, mii gáibida čoavddasáni. Go jearahallan lea čađahuvvon, de jietnabáddi čállo teakstahápmái ja báddi sihkkojuvvo. Go jearahallan lea šaddan teakstahápmái, de ii leat vejolaš identifiseret du dieđuid.
Dieđiheapmi
Buohkat geat oassálastet, leat mielde vuorbádeamis guokte Swarovski giikana (15.000 r. árvu ovtta giikanis) ja 20 skeaŋkakoartta (500 r. árvu ovtta koarttas) bensinstašuvdnii.
Praktihkalaš dieđut
Jearahallamat čađahuvvot dárogillii, davvi-, lulli- ja/dahje julevsámegillii. Oasseváldi sáhttá sávvat guđe gillii jearahallan gálga dáhpáhuvvat. Dat lea eaktodáhtolaš searvat prošektii. Jus don válljet searvat, de sáhtát vaikko goas geassádit prošeavttas eret.
Jus dat orro miellagiddevaš, de váldde oktavuođa juogo prošeaktajođiheddjiin Ketil Lenert Hansen (ketill@samas.no, tlf. nr. 907 91 116) dahje dutkanassisteanttain Inga Anne Karen Sara (ingaaks@samas.no, tlf. nr. 784 48 480). | https://www.samas.no/en/node/5905?page=5 |
Oza MII-searvvi lahttun. Searvva duddjonkurssaide ja doarjjo MII searvvi doaimma lahttomávssuin.
Hae MII-seuran jäseneksi. Tule käsityökursseillemme ja tue MII ry:n toimintaa jäsenmaksulla.
Oza MII-searvvi lahttun. Searvva duddjonkurssaide ja doarjjo MII searvvi doaimma lahttomávssuin.
Hae MII-seuran jäseneksi. Tule käsityökursseillemme ja tue MII ry:n toimintaa jäsenmaksulla. | https://miisearvi.wordpress.com/tag/lahttomaksu/ |
Guokte dievvá čájálmasain Oslos ja buori árvvoštallamiin Norgga Klassekampen áviissas, loahpahii Mávssaheapmi čájálmas iežas čájálmasráiddu. Ieš čálli, guhte lea maid leamaš neavttár čájálmasas, lea hui duhtavaš mot čájálmasain lea mannan ja mot čájálmas lea váldojuvvon vuosttá gehččiid bealis.
Mávssaheapmi čájálmasráidu bisánii Norgga oaivegávpogis, doppe čájehuvvui ja loahpahuvvui buot, guvttiin dievvá čájálmasain Det Norske Teatret guossis. Čálli ieš, Sven Henriksen, guhte maid lea leamaš neavttár čájálmasas, lea hui duhtavaš go nie loahpahuvvui, muhto lea maid hui duhtavaš mot čájálmasain lea mannan álgočájálmasa golggotmánu 7. B. rájes ja čájálmasmátkin maŋŋel, muhto maiddái mot geahččit leat váldán vuosttá čájálmasa.
Čájálmas ii gal dušše loahpadan dievvá gehččiid ovddas, muhto maiddái buriin árvvoštallamiin Norgga Klassekampen áviissas, doppe rámida čájálmasa ja dadjá ea. ea. ahte "Mávssaheapmi lea eahpitkeahttá okta vuđolaš jurddašuvvon politihkalaš cealkka dehálaš digaštallamis" (dárogillii, man gillii árvvoštallan lea čállon, daddjo na: "Hevn er uten tvil et gjennomtenkt politisk innlegg i en viktig debatt". Ságat maid rámidii čájálmasa, ii fal násttiiguin muhto olles vihta gahpiriiguin (!) (guhtta lea dieđusge buoremus).
Čájálmas lea čájehuvvon 17 iešguđege báikkiin Norggas, Suomas ja Ruoŧas, davvin, muhto maid Nord-Trøndelagas ja Oslos, Norggas. Oktiibuot leat čájehuvvon dain báikkiin 28 geardde. Lea čájehuvvon golggotmánu 6. B. rájes gitta skábmamánu 16. B. rádjai.
Dáppe leat dieđut čájálmasa birra mii dal lea bisánan čájeheames čájálmasaid (aŋkke dal). | http://beaivvas.no/mavssaheapmi-bisanii/ |
Hiilijalanjälkilaskuri
Čitnaluoddarehkenasti
Rehkenasti ulbmilin lea árvvoštallat digitála bálvalusaid váikkuhusa šaddovistegássaluoitimiid
geahpedeapmái. Dainna don sáhtát árvvoštallat dálkkádatluoitimiid mátkkiide maid jođát bálvalusaide. Dannego rehkenasti lea oaivvilduvvon Lappi guovllu biilamátkkiid árvvoštallamii, sáhtát ávkkástallat dainna maiddái eará Lappi guovllu mátkkiid dálkkádatluoitimiid rehkenastimis.
Rehkenastis navdojuvvo ahte áššehasat ja áššedovdit johtet persovdnabiillaiguin okto. Fievrruid šaddovistegássaluoitingerddon lea Johtolat- ja diehtojuohkinvirgedoaimmahaga buvttadan materiála mielde gaskamearálaš Lappi guovllu fievrruid luoitin kilomehtera vuodjima guovdu. Rehkenastimis šaddovisteluoitimat almmuhuvvojit čitnadioksiidaekvivaleantan.
Rehkenasti geavahanráva:
- Vállje bálvalandeaivvadeami luonddu.
- Atte ovdanruoktot mátkki maid jođát njunnálagaid deaivvadeapmái. Atte dieđu maiddái dalle, go deaivvadeapmi lea dáhpáhuvvan gáiddusin. Dalle addojuvvo dat mátki man johtimis lea beassan. Jus leat sode-ámmátolmmoš, de sáhtát addit sihke iežat ja áššehasa mátkki. Muđuid ámmátolbmo mátkki sáhttá guođđit deavddekeahttá.
- Vállje leago deaivvadeapmi jeavddalaš – ovdamearkka dihte máŋgga deaivvadeamis čoagganeaddji bálvalanollisvuohta, dego oanehisterapiija dahje veajuidahttin. Jeavddalaš deaivvademiid buohta atte meroštallon deaivvademiid oppalašmeari.
- Deaddil Rehkenastte-boalu.
Čitnaluoddarehkenasti
Du bohtosat
Go geavahat digitála gáiddusbálvalusaid, kilográmma čitnadioksiida, mii vástida gaskamearálaččat
Juos leat beroštuvvan diehtit eanet iežat fievrru luoitimiid birra, oahpásnuva dan eallingearddeluoitimiidda čujuhusas www.ilmastopaneeli.fi/autokalkulaattori
Digitála bálvalusaid geavaheapmi seastá dálkkádaga, ruđa ja áiggi. Ain dávjjit sode-suorggi bálvalusa sáhttá čađahit digitála gáiddusbálvalussan, go dalle sihke dálkkádatluoitimat ja bálvalusa ekonomalaš golut unnot. Buot bálvalusaid ii sáhte čađahit gáiddusin, ja dalle áššehassii dárbbašlaš bálvalussii ferte mannat luoitimiin ja goluin beroškeahttá.
Čitnaluotta geahpedeapmi goazaha dálkkádatrievdama ovdáneami oppa máilmmis, muhto Lappis dálkkádatrievdama vuostá dáistaleapmi lea lassin kulturdahku. Lappis dálkkádatrievdan ii leat dušše eallinbirasgažaldat, muhto sámekultuvrra geahččanguovllus maiddái kultursuodjalangažaldat. Digitálalisašuvnnain ja diehto- ja diehtojuohkinteknologiijain buvttaduvvon bálvalusat leat mielde dorvvasteamen sámekultuvrra seailuma.
Lappilaččaid árgabeaivve digitála bálvalusaid geavaheapmi lea vuohttimis erenoamážit mátkegoluid ja –áigge seastimin. Boaldámušaid golaheami seastimat dovdojit ássiid árggas konkrehtalaččat, ja sestojuvvon áiggi sáhttá geavahit mátkkošteami sadjái ovdamearkka dihte áigeájiide.
Bargobeaivve áigge bargi mátkkiid seastimis čuovvu maiddái dat ahte šaddet unnit dienasdáhpat dahje bálkábargi sáhttá seastit luopmo- dahje bargoáiggeoanádusfriddjabeaivvi (pekkaspäivä), mii muđuid gáibiduvvošii guhkit mátkki johtimii. | https://virtu.fi/sme/laskurit/hiilijalanjalkilaskuri |
Lindesnesregionen lea Norgga guovlu Oarjel-Agdera fylkkas. Guovllu olmmošlohku lea 23 972 ássi ja dan viidodat lea 2 073 km². Guvlui gullet Lindesnes, Mandal, Marnardal, Audnedal ja Åseral. Stuorámus ja áidna gávpot lea Mandal. | https://se.wikipedia.org/wiki/Lindesnesregionen |
Ođđasat
- Studeantačálus 2: "Movt don sáhtát váiban go leat dušše beaivvi stoahkan mánáiguin?"
- Studeantačálus: Don it leat beare boaris mánáidgárddis bargat
- Doarjja Sámi allaskuvlla joatkkaoahpuide
- Oza čavčča oahpuide!
- Nanu dulkaáŋgiruššan sámegielain Sámi allaskuvllas
- Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masteroahppu addá ođđa bargovejolašvuođaid
- Ovttastallan ja siiddat otnábeai servodagas
- Lihkku beivviin!
- Sámi allaskuvllas lea girjás ja miellagiddevaš prográmma Sámi vahkkus
ođđajagemánu 31. beaivi 2017
ARCTIC COUNCIL CAFF 25 JAGI ÁVVUDANSEMINÁRA
Seminára fáddás árbediehtu reaidun seailluhit biologalaš valljivuođa. Odne 31.1.2017 Guovdageainnus.
Seminára lágiduvvo CAFF čoahkkima oktavuođas. Čoahkkimat dollojuvvojit juohke nuppi jagi. Seminárii bohtet logaldallit ja dutkit máŋga ásahusain ja maiddái Sámiráđis (Aile Javo), Norgga Sámedikkis (Presideanta Vibeke Larsen), Herzen Institute St Petersburg, Sakha Republiikkas (Yakutia).
Čoahkkin šaddá Sámi allaskuvllas.
Čoahkkin šaddá Sámi allaskuvllas.
Dulkojuvvo sámegillii, ruoššagillii ja eŋgelasgillii.
Loga olles prográmma dás vuollelis, eŋgelasgillii:
ARCTIC COUNCIL CAFF 25 YEARS ANNIVERSARY SEMINAR
INTERNATIONAL SEMINAR ON USE OF IDIGENOUS PEOPLES TRADITIONAL KNOWLEDGE TO
PRESEREVE BIODIVERSITY.
In Saami, Russian and English.
- Opening by Reidar Hindrum, CAFF chair; Ole Anders Turi, Saami Council; Gunvor Guttorm, Rector SUAS (TBC)
- 13:00 VIBEKE LARSEN PRESIDENT OF SAAMI PARLIMAMENT
- 13:10 AILE JAVO PRESIDENT OF SAAMI COUNCIL TRADITIONAL KNOWLEDGE.
- 13:20 CAROLINA BEHEE, ICC TRADITIONAL KNOWLEDGE AND MONITORING OF BIODIVERSITY WITH ICC PERSPECTIVES (TBC)
- 13:40 ELLEN INGA TURI, TRAINING OF ARCTIC INDIGENOUS YOUTH TO ENHANCHE THE BIODIVERSITY USING TRADITIONAL KNOWLEDGE 8J COURSE NOMADIC HERDERS
- 14:00 SAKHAMIN MILANOVICH AFANASIEV MINISTER OF ENVIRONMENT SAKHA YAKUTIA, TERRITORY OF TRADITIONAL NATURE USE AND INDIGENOUS PEOLES OF SAKHA YAKUTIA
- 14:20 Klemetti Näkkäläjärvi The vulnerability of Saami: Climate change. traditional knowledge & cultural well-being
- 14:40 INGER MARIE G EIRA, ARBEDIEHTU PROJECT TRADITIONAL KNOWLEDGE AND BIODIVERSITY
- 15:00 GAY SANTINA PROJECT LEADER of CLEO, ALASKA, CIRCUMPOLAR LOCAL ENVIRONMENTAL OBSERVER NETTWORK, ARCTIC COUNCIL ACAP.
- 15:20 WILBERT VAN ROOiJ Future loss of biodiversity in Finnmark GLOBIO 3.
- 15:40 HELENA OMMA LAPPONIA PROTECTED AREA SWEDEN SAAMI GOVERNANCE, TRADTIONAL KNOWELEDGE Board member.
- 16:00 IULIE ASLAKSEN, BIODIBERSITY AFFECTING THE ECONOMY OF THE NORTH.
- 16:20 LUDMILLA GASHILOVA, INDIGENOUS PEOPLES FOOD CULTURE Institute of the peoples of the North, Herzer State Pedagogical University of Russia St. Petersburg
- 18:00 OFFICIAL ARCTIC COUNCIL CAFF 25 YEARS DINNER HOSTED SAAMI PARLIAMENT.
For mere informasjon vennligst kontakt:
Ole Anders Turi +4746440091,
Svein D Mathiesen +4790524116 | https://www.samas.no/se/a/arctic-council-caff-25-jagi-avvudanseminara?page=3 |
Ođđasat
- Laila Susanne Vars lea nammaduvvon The International Arctic Science Committee (IASC) lávdegoddái
- Ylva Jannok Nutti oažžu Várdduo dieđalaš bálkkašumi 2023
- Oza giđa 2024 oahpuide
- Stádabušeahtta: Nanne sámi alitoahpahusa
- Sámi logut muitalit 15 raporta lea almmuhuvvon
- Barggat go vai lea go dus beroštupmi bargat dulkan?
- 3D-teknologiijain vejolaš hábmet ođđa oahppofálaldagaid
- Verddeovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla ja Guovdageainnu suohkana
- Sámi oahpahuskonferánsa: guhkidan dieđihanáigemeriid
NOKUT lea dohkkehan oahpuid kvalitehtasihkkarastinvuogádaga
UH-lága mielde galgá buot ásahusain, mat fállet alitoahpu, leat vuogádat mii sihkkarastá oahpuid kvalitehta. NOKUT lea ožžon bargun evalueret ásahusaid kvalitehtasihkkarastinvuogádaga. Dákkár evalueren dahkko sullii juohke njealját jagi.
NOKUT áššedovdilávdegoddi lea árvvoštallan Sámi allaskuvlla oahpuid kvalitehtasihkkarastinvuogádaga ja finai allaskuvllas golggotmánu 9.–10. beivviid 2014, ja doaimmahii raportta NOKUT:ii guovvamánu 23. beaivve 2015.
NOKUT stivra dagai cuoŋománu 23. beaivve 2015 čuovvovaš mearrádusa:
Sámi allaskuvlla oahpuid kvalitehtasihkkarastinvuogádat dohkkehuvvo.
Raportta sáhtát lohkat dáppe: | https://samas.no/se/a/nokut-lea-dohkkehan-oahpuid-kvalitehtasihkkarastinvuogadaga?page=4 |
Ođđasat
- Sámi allaskuvla lea ásahišgoahtime sámi AI Lab
- Laila Susanne Vars lea nammaduvvon The International Arctic Science Committee (IASC) lávdegoddái
- Ylva Jannok Nutti oažžu Várdduo dieđalaš bálkkašumi 2023
- Oza giđa 2024 oahpuide
- Stádabušeahtta: Nanne sámi alitoahpahusa
- Sámi logut muitalit 15 raporta lea almmuhuvvon
- Barggat go vai lea go dus beroštupmi bargat dulkan?
- 3D-teknologiijain vejolaš hábmet ođđa oahppofálaldagaid
- Verddeovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla ja Guovdageainnu suohkana
Sámi allaskuvlla almmolaš rahpandoalut
Odne lei Sámi allaskuvlla oahppojagi almmolaš rahpandoalut maid ođđa rektor Liv Inger Somby ja prorektor Samuel Valkeapää rabaiga. Soai sávaiga bures boahtima badjel 240 studeanttaide geat dál álget ođđa oahppojahkái.
Rektor ja prorektor deattuheigga sudno rahpansártnis dán positiivvalaš treandda maid Sámi allaskuvlla studeanttat vásihit ja man bivnnuhat leat bargomárkanis. Eanas studeanttat ožžot bargovejolašvuođaid ovdal go gerget oahpuin ja sávaiga ahte studeanttat čađahit oahpu – go de bohtet vel eanet vejolašvuođat ja eanet uvssat rahpasit. Soai deattuheigga maid makkár mearkkašupmi sámegiela giellaoahpus lea ja man dehálaš rolla dás lea servvodagas. Sápmi dárbbaša buot dási sámegielagiid, sihke davvi-, julevu- ja åarjelsámegielagiid- ja nuortalaš-, bihttám- ja upmi sámegielagiid. Sámi allaskuvllas lea guovddáš rolla bargat ja láhčit dili sámegielagiidda.
Sámediggeráđis Mikkel Eskil Mikkelsen lei maid mielde oahppojagi rahpamis, ja su sáhkavuorus ledje buori rávvagat studeanttaide, earenoamážit movt galgá eallit dál ja dás ja váldit vuostá vejolašvuođaid mat bohtet. Ledje maid dearvuođat Guovdageainnu sátnejođiheaddjis Hans Isak Olsen, Sámi ráđi presideanttas Áslat Holmberg ja várre rektoris UiT Norgga árktalaš universitehta Bente Haug ja studeantastivrra jođiheaddjis Martin Velky. Loahpas čađahuvvui Ofelaččaid soabbegeigenseremoniija, mas čalmmustahttá ahte dál leat ođđa Ofelaččat álgá sin barggu ja doaimma.
Sámi allaskuvllas leat dán vahkku olu lágideamit studeanttaide mas besset oahpásmuvvat sihke mielstudeanttaide ja camppusii. Sámi allaskuvllas sávvat studeanttaide bures boahtima ja lihkku skuvlavázzimin.
Prográmma lea dás vuollelis. | https://www.samas.no/se/a/sami-allaskuvlla-almmolas-rahpandoalut-0?page=4 |
Buori ON:id olmmošvuoigatvuođaid beaivvi!
Pyeri OA olmoošvuoigâdvuođâid peivi!
Šiõǥǥ ÕM:i ooumažvuõiggâdvuõđi peeiʹv!
Hyvää YK:n ihmisoikeuksien päivää!
Buori ON:id olmmošvuoigatvuođaid beaivvi!
Pyeri OA olmoošvuoigâdvuođâid peivi!
Šiõǥǥ ÕM:i ooumažvuõiggâdvuõđi peeiʹv!
Hyvää YK:n ihmisoikeuksien päivää!
Seminára maŋiduvvo koronavirusa dihte ja ođđa áigi almmuhuvvo maŋŋá (mearrádus 12.3.2020). Márjjábeivviid seminára luondduguovddážis Heahtás Luondduguovddážis bearjadaga 20.3.2020 dmu 12-16.
Seminaari siirretään myöhempään ajankohtaan koronaviruksen vuoksi (päätös 12.3.2020). Marjanpäivän seminaari Hetassa Tunturi-Lapin luontokeskuksessa perjantaina 20.3.2020 klo 12-16.
Olmmošvuoigatvuođakomitea lea dahkan guokte čovdosa, mat gusket alimus hálddahusrievtti mearrádusaid dohkkehit sámedikki válgalogahallamii jienasteddijid.
Ihmisoikeuskomitean kaksi ratkaisua koskien korkeimman hallinto-oikeuden päätöksiä hyväksyä äänestäjiä saamelaiskäräjien vaaliluetteloon.
Buori ON:id olmmošvuoigatvuođaid beaivvi!
Pyeri OA olmoošvuoigâdvuođâid peivi!
Šiõǥǥ ÕM:i ooumažvuõiggâdvuõđi peeiʹv!
Hyvää YK:n ihmisoikeuksien päivää!
Maa- ja metsätalousministeriö on avannut kaikille avoimen verkkokyselyn, jolla kerätään kansalaispalautetta ja näkemyksiä poronhoidosta. Kysely on auki lokakuun 2017 loppuun asti, kertoo MMM-tiedote.
Etkö päässyt paikalle #saamelaistenasema -seminaariin? Lue ja katso seminaarin koosteet Ihmisoikeusliiton sivulta täältä.
Seminaari järjestettiin yhteistyössä Ihmisoikeusliiton, Lapin yliopiston Arktisen keskuksen Pohjoisen ympäristö- ja vähemmistöoikeuden instituutin ja Saamelaiskäräjien nuorisoneuvoston kanssa.
Katso tästä kuvia ja tunnelmia. | https://samiidguovddassearvi.wordpress.com/tag/ihmisoikeudet/ |
Latest news
- 3D-teknologiijain vejolaš hábmet ođđa oahppofálaldagaid
- Verddeovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla ja Guovdageainnu suohkana
- Sami Education Conference: New deadlines
- Min birrasat conference is open for registration
- Sami health conditions
- Oahppu ii deatte (education does not weigh down) podcast - new episode every week
- Sami cultural heritage's place in relation to global challenges
- Fall 2024 Study Programs
- State budget 2024: Allocation to the Sami university of applied sciences
Oahppofálaldagat 2023 giđa
Golggotmánu 1. Beaivvi lea sisaváldin rahppon giđa oahppofálaldagaide. Oahput maidda sáhtát ohcat leat oanehisáiggi oahput mat bistet ovtta lohkanbáji. Ohcanáigemearri lea juovlamánu 1. beaivvi.
Ohcanvuogádat: Báikkálaš ohcanvuogádat/Søknadsweb
Oahppoovttadagat - oanehit áiggi oahput maidda sáhtát ohcat 01.10. rájes:
- SÁM 110 Sámegiella njálmmálaš ja čálalaš giellan
- SÁM 104 Davvisámegiela cealkkaoahppa
- SÁM 105 Sámi girjjálaš muitalanárbi ja dan oktavuohta teáhterii ja filbmii
Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bachelorgráda oahppoovttadagat
Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masterdási oahppoovttadagat
- SÁM 304 - Eamiálbmotgirjjálašvuohta – historjá, dutkan ja teoriijat
- SÁM 311 - Terminologiijadieđa ja vuođđoealáhus fágagiella
- SÁM 312 - Cealkka - ja hápmeoahpa dutkan
- SÁM 317 - Giellagáhtten ja teakstaoahppa
Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa PhD dási oahppoovttadagat
Boazoealáhus bacheloroahpu oahppoovttadagat
- SER 103 Olmmoš ja biras odne
- SER 104 Árbevirolaš sámi ealáhusdoaimmat odne
- JUR 102 Almmolaš eanan ja čáhcehálddašeapmi ja dan diehtovuođđu
Duoji oahppoovttadagat:
Servodatoahput/Journalistihkka
- SER 181 Sámi kultur - ja servodatdiehtu 2
- JOU 181 Filbmabuvttadeapmi: Sámi ja álgoálbmot muitalusat filmmaid bokte
Joatkkaoahppu
Sisabeassangáibádusat
Gáibádussan beassat studeantan Sámi allaskuvlii lea oppalaš lohkangelbbolašvuohta ja sámegiella. Jus dus ii leat oppalaš lohkangelbbolašvuohta, de sáhtát ohcat reálagelbbolašvuođa vuođul. Sámi allaskuvlla vuođđooahpuin ja eanaš eará oahppofálaldagain gáibiduvvo dihto dási sámegielmáhttu. Muhtin oahppofálaldagain sáhttet erenoamáš gáibádusat. Dát čilgejuvvojit sierra iešguđet oahppofálaldagas.
Oppalaš lohkangelbbolašvuođa gáibádusat gávdnojit Samordna opptak siiddus. Reálagelbbolašvuođa gáibádusat gávdnojit Sámi allaskuvlla sisaváldinnjuolggádusain.
Sádde duođaštusaid
Muitte laktit duođaštusa ahte deavddát sisabeassangáibádusaid nu jođánit go vejolaš maŋŋel go ohcan lea registrerejuvvon.
Goas oaččut vástádusa oahpposaji ohcamii?
Vástádus almmuhuvvo OhcanWeb:ii (SøknadsWeb) 20.12.
Jus leat ohcan árrasisaváldima bokte dahje reálgelbbolašvuođa vuođul, de almmuhuvvo vástádus oahpposajiohcamii 01.12. OhcanWeb:ii.
Jearaldagat?
Jus dus leat gážaldagat ohcama oktavuođas, de váldde áinnas oktavuođa oahppohálddahusain e-boasta dahje telefovnna botke: oahppohalddahus@samas.no/ +78 78 44 84 00. | https://www.samas.no/en/node/5647?page=1 |
áksa
- Váldo- ja oalgecealkagat
- Cealkkalahttu ja sátnegihppu
- Cealkkalahtu oaivi ja mearus
- Cealkkalahtu doaibma: Subjeakta
- Cealkkalahtu doaibma: Verbála
- Cealkkalahtu doaibma: Objeakta
- Cealkkalahtu doaibma: Predikatiiva
- Cealkkalahtu doaibma: Adverbiála
- Cealkkalahtu doaibma: Apposišuvdna
- Cealkkalahtu doaibma: Konjunktionála
- Veahkkevearba ja váldovearba
- Kongrueansa
- Miehtancealkagat
- Biehttalancealkagat
- Gažaldatcealkagat gažaldatsániin
- go-jearaldagat
- Relatiiva cealkagat
- Habitiiva cealkagat ja eksistensiála cealkagat
- Imperatiiva cealkagat
- Passiiva cealkagat
- Lohkosátnegihput
- Rekšuvnnat
Sámegillii | På norsk | In English
Ruovttoluotta grammatihka váldosiidui.
Davvisámegiela dievaslaš cealkagiin galgá leat goitge okta vearba mii lea sojahuvvon persovnna ja áiggi mielde (= finihtta vearba). Dábálaš muitalancealkagis lea dávjá maiddái subjeakta, mii lea nominatiivvas ja muitala gii čađaha dagu. Vearba sojahuvvo subjeavtta mielde. Ovdamearkkat subjeavttain ja subjeavtta haga:
- Borgá.
- Moai bohte.
Njálmmálaš gielas leat maiddái cealkagat main ii leat finihtta vearba, omd. Gos don leamaš? Cealkka sáhttá maiddái doaibmat vearbba haga: Gos don? Čállingielas cealkagis lea finihtta vearba: Gos don leat leamaš?
Váldo- ja oalgecealkagat
Beaivválaš gielas 'cealkka' mearkkaša sániid mat leat guovtti čuoggá gaskkas. Muhto go hupmat syntávssa birra, de sáhttá leat eanet go okta cealkka guovtti čuoggá gaskkas, ja mii earuhit váldocealkagiid ja oalgecealkagiid. Váldocealkka sáhttá doaibmat okto, iige dárbbaš gullat nuppi cealkagii: Mun oainnán viesu. Guokte váldocealkaga sáhttá laktit oktii konjunkšuvnnain, omd. ja, muhto. Guovtti váldocealkagis sáhttá leat seammá subjeakta, nugo soai čuovvovaš ovdamearkkas:
- Soai lohkaba girjji ja guldaleaba Sámi rádio.
- Mun jugan gáfe, muhto in juga deaja.
Oalgecealkka ii doaimma okto, muhto lea váldocealkaga oalgi. Oalgecealkka sáhttá álggahuvvot subjunkšuvnnain, nugo ahte, go, ja dalle dat lea nuppi cealkaga cealkkalahttun, ja doaibmá omd. objeaktan dahje adverbiálan. Loga dan birra vuolleleappos. Jus oalgecealkka álgá relatiiva pronomeniin dahje advearbbain nugo maid, geat, gos, de dat addá lassedieđu muhtun sátnái, ja gullá dan dihte seammá cealkkalahttui. Loga eanet konjunkšuvnnain ja subjunkšuvnnain ja relatiiva cealkagiin:
- Mun oainnán 'ahte viessu buollá'.
- Soai dadjaba 'ahte busse ii boađe'.
- 'Go mánná oađđá', de eadni vuoiŋŋasta.
- Don oaččut borrat, 'go mii ollet ruoktot'.
- Čuoigi, 'gii ovddemus olle mollii', vuoitá.
Maiddái oalgecealkagis lea finihtta vearba, ja das leat cealkkalahtut.
Cealkkalahttu ja sátnegihppu
Cealkagis sáhttet leat máŋga cealkkalahtu (= konstitueanta). Cealkkalahttu sáhttá leat eaŋkilsátni, oalgecealkka dahje sátnegihppu mii doaibmá oktan. Cealkkalahtus sáhttá maiddái leat guokte dahje eanet oasit maid konjunkšuvdna čatná oktii paratáksan.
- eaŋkilsátni: Moai borre 'gáhku'.
- sátnegihppu: Moai borre 'njálgga gáhku'.
- paratáksa: Moai borre 'varas láibbi ja njálgga gáhku'. Skuvllas mii oahppat 'lohkat ja čállit'.
- oalgecealkka: Mun dieđán 'ahte áhkku lea boahtán'.
Cealkkalahtus lea doaibma (= funkšuvdna) cealkagis. Dábálaš syntávttalaš doaimmat leat subjeakta, verbála, objeakta, predikatiiva ja adverbiála. Daid birra leat čilgehusat vuolleleappos.
Cealkkalahtu oaivi ja mearus
Jus cealkalahtus leat sátnegihppu, de okta sátni doaibmá oaivin, eará sánit fas mearusin (= attribuhttan). Vuolábeale cealkagis lea njálgga mearus ja gáhku oaivi. Mearus addá lassedieđu oaivái, ja oaivvis lea fas rivttes kásus vearbba doibmii. Dan dihte lea guokte oaivi ja viesu mearus, ja seammaláhkai vuollái oaivi ja beavddi mearus.
- Moai borre 'njálgga gáhku'.
- Doppe leat 'guokte viesu'.
- Bidjen kássa 'beavddi vuollái'.
Sáhtát iskat leago sátnegihppu: Jus rievdadat sátneortnega, de olles gihppu sirdojuvvo oktan: Njálgga gáhku moai borre. Beavddi vuollái bidjen kássa. Lea vejolaš geavahit pronomena olles gihpu sajis: Moai borre 'dan'. Bidjen kássa 'dasa'.
Cealkkalahtu doaibma: Subjeakta
Cealkaga subjeakta lea nominatiivvas. Subjeakta ja vearba kongruerejit persovnnas ja logus. Gávdná subjeavtta go jearrá: 'mii/gii + cealkaga vearba'. Cealkaga subjeakta sáhttá leat substantiiva, pronomen, adjektiiva, lohkosátni, vearba infinitiivahámis, sátnegihppu dahje oalgecealkka:
- pronomen: 'Soai' álgiba skuvlii. (Geat álget skuvlii?)
- substantiiva: 'Lottit' girdiledje. Mus lea 'girji'. (Geat girdiledje? Mii mus lea?)
- adjektiiva: 'Dat ruoksadat' leat čábbát. (Mii lea čáppat?)
- lohkosátni: 'Guhtta' leat láhppon. (Mii lea láhppon?)
- vearba infinitiivvas: 'Čállit' lea somá. (Mii lea somá?)
- oalgecealkka: Lei buorre 'go don bohtet'. (Mii lei buorre?)
Cealkkalahtu doaibma: Verbála
Verbálas sáhttá leat okta vearba dahje eanet. Jus verbálas leat eanet vearbbat, de lea dušše okta dain finihtta. Finihtta vearba galgá kongrueret subjeavttain logus ja persovnnas. Grammatihkalaš cealkagiin ferte álo leat finihtta vearba.
- Soai 'álgiba' skuvlii.
- Lottit 'leat girdilan'.
- Okta loddi 'ii leat girdilan'.
- Moai 'letne čállime'.
Loga eanet veahkke- ja váldovearbbain.
Cealkkalahtu doaibma: Objeakta
Objeakta lea dábálaččat pronomen dahje gihppu mas lea substantiiva, mii sojahuvvo akkusatiivvas. Objeavtta gávdná go jearrá: maid/gean + cealkaga vearba? Objeakta sáhttá maiddái leat adjektiiva, lohkosátni, vearba infinitiivvas, oalgecealkka, ja cealkkavástta.
- pronomen: Mun oidnen 'sudno'. (Geaid oidnen?)
- substantiiva: Moai letne hukseme 'viesu'. (Maid letne hukseme?)
- adjektiiva: Mun čoggen 'ruoksadiid'. (Maid čoggen?)
- lohkosátni: Soai válddiiga 'ovtta'. (Maid soai válddiiga?)
- vearba infinitiivvas: Skuvllas mii oahppat 'lohkat'.(Maid mii oahppat?)
- oalgecealkka: Mun oidnen 'ahte mánná gahčai'. (Maid oidnen?)
- cealkkavástta: Mun oidnen 'máná gahččame'. (Maid oidnen?)
Dušše transitiiva vearbbat ožžot objeavtta. Vuolábeale cealkagis heŋget-vearba lea transitiiva, ja lea vejolaš dadjat: Son heŋge 'dan'. Vearba heaŋgát lea intransitiiva, ja dan dihte ii sáhte váldit objeavtta. Ii heive dadjat: *'son heaŋgá dan'. Vearba heŋgejuvvot lea passiiva vearba, ja buot passiiva vearbbat leat intransitiiivat.
- transitiiva vearbbain: Mun heŋgen 'biksasiid' báddái. (Maid heŋgen báddái?)
- intransitiiva vearbbain: Biktasat 'heaŋgájit' báttis.
- passiiva vearbbat leat intransitiivvat: Biktasat 'heŋgejuvvojedje' goikat.
Maŋimuš cealkagis boahtá ovdan ahte muhtun lea heŋgen biktasiid, muhto go passiivacealkagis ii muitaluvvo gii lea dan dahkan. Loga eanet passiiva cealkagiid birra.
Cealkkalahtu doaibma: Predikatiiva
Predikatiiva muitala makkár dahje mo subjeakta dahje objeakta lea, manin dat šaddá dahje gohčoduvvo. Predikatiiva boahtá dábálaččat leat, šaddat, gohčodit-vearbbaid maŋŋel. Dát lahttu sáhttá maiddái leat substantiiva dahje adjektiiva nominatiivvas dahje essiivvas. Go predikatiiva govvida cealkaga subjeavtta, de gohčoduvvo subjeaktapredikatiivan. Subjeaktapredikatiiva galgá kongrueret subjeavttain logus. Jus predikatiiva govvida cealkaga objeavtta, de dat gohčoduvvo objeaktapredikatiivan.
Subjeaktapredikatiiva:
- Máret lea 'oahpaheaddji'. (oahpaheaddji Máret)
- Máret šattai 'oahpaheaddjin'. (oahpaheaddji Máret)
- Moai letne 'lihkolaččat'. (lihkolaš moai)
- Sii leat 'kvenat'. (sii = kvenat)
- Sii gohčoduvvojit 'kvenan'. (sii = kvenat)
- Biila lea 'divrras'. (divrras biila )
- Biillat leat 'divrasat'. (divrras biillat)
Objeaktapredikatiiva:
- Mun gohčodan Iŋggá 'muoŧŧán'. (Iŋgá-muoŧŧá)
- Soai máliiga viesu 'vielgadin'. (vilges viessu)
Cealkkalahtu doaibma: Adverbiála
Adverbiála addá lassedieđuid vearbba birra, omd. goas, gos ja mo dahku dáhpáhuvvá. Leat máŋggalágan adverbiálat: habitiiva, áigeadverbiálat, báikeadverbiálat ja vuohkeadverbiálat. Adverbiála sáhttá leat ee. advearba, nomen, pre- dahje postposišuvdnagihppu ja oalgecealkka.
- nomen: Soai leaba 'skuvllas'. (Gos soai leaba?)
- nomen (habitiiva): 'Mus' lea beana. (Geas lea beana?)
- advearba: Sii murjejit 'čakčat'. (Goas sii murjejit?)
- postposišuvdnagihppu: Stállu jávkkai 'vári duohkái'. (Gosa stállu jávkkai?)
- oalgecealkka: 'Go áhčči lei nuorra', de son barggai bohccuiguin. (Goas son barggai bohccuiguin?)
Adverbiálan doibmet maiddái infinihtta vearbahámit mat eai gula verbálii:
- infinitiiva: Máhtte manai 'vuojadit'. (Manne son manai?)
- infinitiiva: Niibi šattai bastil 'čuohppat'. (Masa niibi šattai bastil?)
- vearbaabessiiva: Gosat báhce 'božekeahttá'. (Mo gusat báhce?)
- aktio lokatiiva: Manin don gielddát mu dan 'muitaleames'. (Mas don gielddát mu?)
- aktio lokatiiva: Mun lean dolkan 'vuordimis'. (Mas mun lean dolkan?)
- aktio essiiva: Máret finai 'suhkame'. (Manne/masa Máret finai?)
Ovdamearkkat leat váldon Nickel ja Sammallahti 2011, s. 241.
Dihtolágan advearbiála lea modála (= cealkkaadverbiála), mii modifisere olles cealkaga, ja čájeha muitaleaddji miellaguottu:
- partihkal: Mun 'goit' vuolggán.
- partihkal: Boahtá 'go' Lemet?
- interjekšuvdna: 'Vuoi vuoi', lea ahkit.
Cealkkalahtu doaibma: Apposišuvdna
Apposišuvdna addá dárkilit dieđu muhtun sátnái, dábálaččat nomenii dahje adeverbii, ja cealkka doaibmá seammá bures apposišuvnna haga. Apposišuvdna merkejuvvo dábálaččat rihkuiguin ja lea seammá kásusis go sátni masa dat gullá.
- Oinniide go Mihkkala, 'mu nuoramus bártni'? (Mihkal = mu nuoramus bárdni)
- Vuolggán ihttin, 'bearjadaga'. (ihttin = bearjadat)
- Son bođii deike 'Guovdageidnui'. (deike = Guovdageidnu)
- Mii 'sápmelaččat' gal máhttet dien. (mii = sápmelaččat)
- Osten girjji 'Muitalus Sámiid birra'. (girji = Muitalus Sámiid birra)
Maŋimuš ovdamearkacealkagis 'Muitalus Sámiid birra' lea apposišuvdna vaikko ii leat seammá kásusis sátni masa dat gullá: 'girjji'.
Cealkkalahtu doaibma: Konjunktionála
Konjunktionála lea konjunkšuvdna dahje subjunkšuvdna mii čatná cealkagiid ja cealkkaosiid oktii. Lea maiddái vejolaš gohčidit subjunkšuvnnaid doaimma subjunktionálan.
- Máret 'dahje' Niillas máhttá vástidit.
- Goabbá máhttá vástidit? Máret 'vai' Niillas?
- Máret jearai 'ja' Niillas vástidii.
- Eadni oinnii 'ahte' báhppa bođii.
- 'Go' ledjen unni, de lávii áddjá máinnastit munnje.
Veahkkevearba ja váldovearba
Cealkagis sáhttet leat máŋga vearbba. Dábálaččat dušše vuosttaš vearba sojahuvvo persovnna mielde. Eará vearbbat eai sojahuvvo, dat lea nu gohčoduvvon infinihtta vearbbat, nugo boađe čuovvovaš cealkagiin: Mun 'in boađe'. Soai 'eaba boađe'.
Vuosttaš vearba lea veahkkevearba, maŋit vearba lea váldovearba. Sámegielas leat golmmalágan veahkkevearbbat: leat-vearba, biehttalanvearba ja modála veahkkevearbbat.
leat-vearbba maŋŋel sáhttá váldovearba leat juogo perfeakta partisihpas dahje aktio essiivvas:
- leat + perfeakta partisihppa: Moai 'letne gárvodan'.
- leat + aktio essiiva: Áhkku 'lea bassame' biktasiid.
Biehttalanvearbba maŋŋel lea váldovearba biehttalanhámis, juogo dálá áiggis dahje vássánáiggis:
- ii + dálá áigi: Soai 'eaba oro' dás.
- ii + vássánáigi: Mii 'eat joksan' busse.
Modála veahkkevearbba maŋŋel galgá váldovearba leat infinitiivvas:
- máhttit + infinitiiva: Issát 'máhttá rehkenastit'.
- lávet + infinitiiva: Mu váhnemat 'láveba diggot'.
Cealkagis sáhttet leat eanet veahkkevearbbat maŋŋálaga. Dušše vuosttaš vearba sojahuvvo persovnna ja logu mielde. Eará vearbbaid hámiid mearrida vearba mii lea ovddabealde. Biehttalanvearbba maŋŋel čuovvovaš vearba galgá leat biehttalanhámis, modála vearbba maŋŋel galgá čuovvovaš vearba lea infinitiivvas jnv. Ortnet lea álo dákkár: biehttalanvearba + leat-vearba + modála veahkkevearba + váldovearba.
Ovdamearkkat:
- ii + máhttit + váldovearba: Elle ii máhte sihkkelastit.
- leat + áigut + váldovearba: Soai leaba áigon veahkehit min.
- ii + leat + sáhttit + váldovearba: Moai ean leat sáhttán boahtit ovdal.
Dás sáhtát lohkat eanet veahkkevearbbain.
Kongrueansa
Kongrueansa (ovttahápmásašvuohta) lea go nubbi lahttu sojahuvvo nuppi ektui. Sámegielas galgá leat kongrueansa subjeavtta ja verbála gaskkas. Subjeakta sojahuvvo logu ja persovnna mielde. Jus subjeakta lea 3. persovnna ovttaidlogus, de galgá maiddái vearba leat 3. persovnna ovttaidlogus. Vearbba ja subjeavtta gaskkas lea dievaslaš kongrueansa:
- Mun 'lávllun'.
- Don 'lávllut'.
- Moai 'lávlo'.
- Soai 'lávluba'.
- Sii 'lávlot'.
Kongrueansa galgá maiddái leat adjektiivva predikatiivva hámi ja dan substantiivva gaskkas. Jus substantiiva lea máŋggaidlogus, de galgá maiddái adjektiiva leat máŋggaidlogus. Fuobmá ahte guvttiidlogu pronomenat adnojuvvojit leat máŋggaidlogus dán oktavuođas:
- Viessu lea 'fiskat'.
- Viesut leat 'fiskadat'.
- Elle lea 'čeahppi'.
- Soai leaba 'čeahpit'.
- Mun lean 'jođáneamos'.
- Doai leahppi 'jođánepmosat'.
Galgá maiddái leat kongrueansa subjeavtta ja ieš-pronomena gaskkas, ja habitiivva (geas lea juoga) ja ieš-pronomena gaskkas. 'ieš' geavahuvvo refleksiiva pronomenin, ja čujuha cealkaga subjektii/habitiivii. Dalle galgá pronomenis leat lohko- ja persovdnakongrueansa.
- 'Mun' in gávnna 'iežan' girjji.
- 'Moai' oste 'alcceme' ođđa biilla.
- 'Márjá' lea dušše 'alcces' viežžan mielkki.
- 'Sudnos' lea 'addiska' biila.
- 'Áhkku' jurddašii 'iežainis' ahte gal dat manná bures.
Loga eambbo 'ieš'-pronomena sojaheamis.
Subjeavtta ja resiprohka pronomeniid gaskkas galgá maiddái leat kongrueansa. Resiprohka pronomenat čujuhit cealkaga subjektii. Dalle galgá pronomenis ja subjeavttas lea lohko- ja persovdnakongrueansa.
- 'Moai' liikosteimme 'goabbat guoibmáseame'.
- 'Soai' leigga 'goabbat guoimmiska' ožžon čoavdagiid.
- 'Dii' digaštallabehtet dušše 'guhtet guimmiineattet'.
- 'Mii' fertet oahppat 'nuppit nuppiin'.
Loga eambbo resiprohka pronomeniin.
'mus-lea'-cealkagiin (habitiiva-cealkagiin) ja eksistensiálacealkagiin kongruerejit logut. Loga eanet dan birra dás.
Nomengihpu siskkabealde sáhttá maiddái gáibiduvvot kongrueansa. Go lohkosátni dahje pronomen leat seammá gihpus go substantiiva, de substantiiva oažžu kásusa dábálaš njuolggadusaid mielde. Muhto lohkosátni ja pronomen čuvvot kongrueansanjuolggadusaid. Ovdamearkkat: Mun liikon 'dien girjái'. Soai boahtiba 'golmmain mánáin'.
Substantiivva ja lohkosáni/pronomena gaskkas leat beallekongrueansa. Dat mearkkaša ahte galget leat seammá logus, muhto ii vealtameahttun seammá kásusis. Lohkosátni ja pronomen čuvvot sullii seammá njuolggadusaid, muhto nominatiivvas lohkosánit leat earáláganat, loga eanet dan birra dás. Dievaskongrueansa pronomena ja substantiivva gaskkas lea eanaš kásusiin. Spiehkastagat leat lokatiiva ja illatiiva, sihke ovttaidlogus ja máŋggaidlogus. Go substantiiva lea lokatiivvas dahje illatiivvas, de pronomen/lohkosátni lea genetiivvas. Komitatiiva máŋggaidlogu gihpuin sáhttá válljet juogo dievas- dahje beallekongrueanssa. Vuolábeale tabealla čájeha kongrueansanjuolggadusaid. Das leat gihput čujuheaddji dat-pronomeniin. Go lea beallekongrueansa, de lea rukto suivejuvvon.
Lohkosániide lassin dát njuolggadusat gusket maiddái čujuheaddji pronomeniidda, gažaldat/relatiiva pronomeniidda, muhtun eahpemearálaš pronomeniidda ja ovtta adjektiivii: buorre .
Go čujuheaddji pronomen ja lohkosátni lea seammá gihpus go substantiiva, de goappašagat kongruerejit dábálaš njuolggadusaid mielde. Adjektiiva ii kongruere, earret buorre:
- Mun adden ruđa 'dan guovtti mánnái'.
- Moai bártideimme 'dainna njeljiin boares dihtoriin'.
- Son čuojahii gitára 'iežas golmmain buriin suorpmain'.
Nomengihpus sáhttá maiddái leat relatiivacealkka. De galgá relatiivapronomen kongrueret nomengihpu oaivesániin logu dáfus. Jus oaivesátni lea ovttaidlogus, de galgá relatiivapronomen maiddái leat ovttaidlogus.
- 'Áššit' 'maiguin' mii leat bargan, eai leat vel loahpahuvvon.
- Dat 'bárdni' 'gii' dien rukses viesus orru, lea fárreme.
- 'Sii' 'geat' buhcet golgodávddain, fertejit jávkat barggus.
Loga eambbo relatiiva cealkagiin.
Miehtancealkagat
Sámegielas earuhit biehttalancealkagiid ja miehtancealkagiid. Miehtancealkagiin ii leat biehttalanvearba. Miehtanvearba sojahuvvo subjeavtta mielde.
- Son 'diđii' buot.
- Mihkkal 'lea' skuvllas.
- Moai 'vurde' busse.
Biehttalancealkagat
Sámegielas lea sierra biehttalanvearba: ii. Biehttalanvearba lea veahkkevearba mii geavahuvvo váldovearbbain ovttas. Biehttalanvearba sojahuvvo subjeavtta mielde. Váldovearba lea biehttalanhámis biehttalanvearbba maŋŋel, iige sojahuvvo subjeavtta mielde. Váldovearba sojahuvvo áiggis, juogo dálá áiggis dahje vássán áiggis. Loga eanet biehttalanvearbbas dás.
- Son 'ii dieđe' buot.
- Son 'ii diehtán' buot.
- Mihkkal 'ii leat' skuvllas.
- Mihkkal 'ii lean' skuvllas.
- Moai 'ean vuordde' busse.
- Moai 'ean vuordán' busse.
Gažaldatcealkagat gažaldatsániin
Gažaldatcealkagiid sáhttá ráhkadit guovtti ládje, juogo gažaldatsániin dahje gažaldatpartihkkaliin -go. Sámegielas leat máŋga gažaldatsáni, earret eará gažaldatpronomenat mat sojahuvvojit kásusiin. Eará gažaldatsánit leat: gos, gosa, movt/mo, manne, makkár, goas, galle. Ovdamearkkat:
- 'Gos' don boađát?
- 'Manne' jearat mus?
- 'Galle' máná dus leat?
- 'Maid' don ostet?
- 'Gosa' don leat fárren?
Go vástida gažaldahkii mas lea gažaldatsátni, de vástádusas galgá leat cealkkalahttu mii lea seammá kásusis go gažaldatsátni. Nu lea maiddái dalle go vástida dušše ovttain sániin. Ovdamearkkat:
- 'Gos' don boađát? Mun boađán 'gávpogis'.
- 'Geainna' Elle hupmá? Son hupmá 'áhčiin'.
- 'Maid' don ostet? Osten 'jáhka'.
- 'Gosa' don leat fárren? Mun lean fárren 'Detnui'.
- 'Geasa' don riŋget? 'Eadnái'.
go-jearaldagat
Sámegillii ráhkada juo/ii-jearaldagaid go laktá go-partihkkala verbii:Boađát go odne? dahje Boađátgo odne?. Vástida vearbbain: In boađe dahje De boađán .
Sáhttá maiddái biehttalancealkagis ráhkadit gažaldatcealkaga. Dalle galgá go lasihuvvot biehttalanverbii:
- It go leat geargan? In leat.
- Eai go dus leat mánát? De leat. Guokte nieiddaža.
- Ean go moai leat dáppe ovdal leamaš? Ean leat.
go sáhttá maiddái laktit eará sániide go verbii. Muhto sátni ferte leat vuosttažin cealkagis. Sátni masa go laktása, lea čalmmustahtton, dahje biehttaleaddji jus lea biehttalanvearba:
- Guovdageidnui go vulggii Piera? Guovdageidnui fal.
- Munnje go lea diet reive? Dutnje fal.
- Ieš go leat gorron gávtti? In leat.
Fuobmá ahte go maiddái sáhttá leat subjunkšuvdna.
Relatiiva cealkagat
Relatiiva cealkagat leat oalgecealkagat. Relatiiva pronomen dahje advearba nugo gos, gosa álggaha relatiivacealkaga. Sámegielas geavahuvvo gažaldatpronomen maiddái relatiivapronomenin. Relatiiva cealkka addá lassedieđu muhtun cealkkalahttui, ja doaibmá dan sáni mearusin, muhtumin dat doaibmá olles cealkkalahttun. Čuovvovaš cealkagis doaibmá Čuoigi, gii ovddemus olle mollii váldocealkaga subjeaktan, ja gii ovddemus olle mollii lea Čuoigi-sáni mearus. Relatiivacealkaga subjeakta lea gii, ja olle lea dan verbála.
- Čuoigi, 'gii' ovddemus olle mollii, vuoitá.
- In bora dan, 'mii' lea beavddis čužžon beaivvi.
- Mii sáhttit atnit daid niibbiid, 'maid' mun ikte osten.
- In dieđe 'maid' ikte muitalii.
- In dieđe 'gosa' manai.
Muitte ahte relatiiva pronomen oažžu kásusa relatiivacealkaga siskkobealde. Dát mearkkaša ahte pronomen ja gihppu masa dat čujuha, eai dárbbaš leat seammá kásusis. Muhto galget leat seammá logus. Loga eanet relatiiva pronomeniin dás: gažaldat- ja relatiiva pronomenat.
Ovdamearkkat:
- Oidnen 'su', 'geasa' Máhtte liiko.
- Oidnen 'sin', 'geaidda' Máhtte liiko.
- Elle osttii 'dan jáhka', 'mas' leat lummat.
- Elle osttii 'daid jáhkaid', 'main' leat lummat.
- 'Dat olmmoš', 'geainna' dii humaidet, lea mannan.
- 'Dat olbmot', 'geaiguin' dii humaidet, leat mannan.
Habitiiva cealkagat ja eksistensiála cealkagat
Sámegielas ii leat vearba mii mearkkaša 'å ha'. Dan sajis geavaha leat-vearbba oktan adverbiálain: substantiivva dahje pronomena lokatiiva hámis: Elles lea beana.
'mus-lea'-cealkagis leat unnimusat golbma gihpu; dat geas lea juoga, leat-vearba ja dat mii olbmos lea. Dat geas lea juoga, galgá leat lokatiivvas (adverbiála). Dat mii olbmos lea (subjeakta), lea nominatiivvas, ja dan mielde leat-vearba sojahuvvo. Dákkár cealkagiin leat-vearba sáhttá dušše leat 3. persovnnas. Vearba sojahuvvo juogo ovttaidlogus dahje máŋggaidlogus, dan mielde lea go sáhka ovtta dávviris dahje máŋgga dávviris. Ovdamearkkat:
- 'Mánás' lea spábba.
- 'Oappás' leat girjjit.
- 'Ohppiin' lea borranboddu.
- 'Mus' leat guokte máná.
- 'Dudnos' leat ollu ustibat.
Biehttaleaddji 'mus-lea'-cealkagis biehttalanvearba sojahuvvo. Leat-vearba lea biehttalanhámis. Biehttalanvearba sáhttá dušše leat 3. persovnnas. Vearba sojahuvvo ovttaidlogus dahje máŋggaidlogus, dan mielde biehttala go ahte das lea okta dahje máŋgga dávvira. Ovdamearkkat:
- Mánás 'ii leat' spábba.
- Oappás 'eai leat' girjjit.
- Ohppiin 'ii leat' borranboddu.
- Mus 'eai leat' mánát.
- Dudnos 'eai leat' ollu ustibat.
Jus ráhkada gažaldatcealkaga, de gažaldatpartihkal go galgá leat-vearba maŋŋel muitalancealkagiin, ja biehttalanvearbba maŋŋel biehttalancealkagiin. Gažaldatcealkagis mas lea gažaldatsátni, de gažaldatsátni galgá leat lokatiivvas. Ovdamearkkat:
- 'Lea go' mánás spábba?
- 'Leat go' oappás girjjit?
- 'Ii go' mánás leat spábba?
- 'Eai go' oappás leat girjjit?
- 'Geas' lea biila?
- 'Geas' leat ollu ustibat?
Eksistensiálacealkagat muitalit ahte juoga gávdno gos nu. Davvisámegielas geavahuvvo leat-vearba oktan substantiivvain lokatiivvas. Cealkagiin leat unnimustá golbma lađđasa: báiki gos juoga gávdno, leat-vearba ja dat mii gávdno (subjeakta), ja man mielde leat-vearba sojahuvvo. Dáin cealkagiin leat-vearba sáhttá leat dušše 3. persovnnas. Vearba sojahuvvo ovttaidlogus dahje máŋggaidlogus. Ovdamearkkat:
- 'Gievkkanis' lea beavdi.
- 'Lávus' leat riššat.
- 'Norggas' ásset sápmelaččat.
- 'Skuvllas' leat guokte oahpaheaddji.
Biehttalancealkagis biehttalanvearba sojahuvvo ovttaidlogus dahje máŋggaidlogus. Jearrancealkagiin laktása gažaldatpartihkal go sojahuvvon verbii, (leat-vearba muitalancealkagiin, ja biehttalanvearba biehttalancealkagiin). Ovdamearkkat:
- Gievkkanis 'ii leat' beavdi.
- Lávus 'eai leat' riššat.
- 'Lea go' gievkkanis beavdi?
- 'Leat go' lávus riššat?
Maiddái perfeavttas jorgaluvvo leat-vearba dárogillii: 'ha'. Dehálaš lea earuhit perfeavtta ja 'mus-lea'-cealkagiid gaskkas. Perfeavttas sojahuvvo leat-vearba cealkaga subjeavtta mielde, ja dan maŋŋel boahtá váldovearba perfeavtta partisihppan. Ovdamearkkat 'mus-lea'-huksehusain ja perfeavttain, fuobmá erenoamážit vearbasojaheami:
- Mus 'lea' biila.
- Mun 'lean oastán' biilla.
- Sudnos 'lea' girji.
- Soai 'leaba' lohkan girjji.
Imperatiiva cealkagat
Imperatiiva lea gohččunvuohki, ja dan geavaha go áigu gohččut earáid dahkat juoidá. Buot ovcci persovnnas lea sierra gohččunvuohki, muhto 2. persovnna ovttaidlogus lea dábálaččamus hápmi: Boađe deike! Juga gáfe! Dás sáhtát lohkat eanet imperatiivvas.
Imperatiivacealkagis ii leat subjeakta. Vearba sojahuvvo dattetge persovnna mielde, dan mielde geasa/geaidda olmmoš hupmá. Imperatiivacealkagis objeakta sojahuvvo akkusatiivvas, justa nugo muitalancealkagis.
- 'Mana' ruoktot!
- 'Vulgot' dal skuvlii!
- 'Orrot' jaska!
- 'Boahtti' deike!
- 'Čájeheahkki' munnje govaid!
Gávdno maiddái biehttaleaddji imperatiiva. Biehttaleaddji imperatiivii gullet biehttalanvearba ja váldovearba mii leat biehttalanhámis. Biehttalanvearbbas lea sierra imperatiivahápmi, omd. ale lea 2. persovnna ovttaidlogus:
- 'Ale' čiero!
- 'Allot' vuolgge skuvlii!
- 'Allet' huma duššiid!
- 'Alli' boađe deike!
- 'Allu' čájet sutnje govaid!
Dás sáhtát lohkat eanet biehttaleaddji imperatiivvas.
Passiiva cealkagat
Davvisámegielas ráhkada passiivva suorggádusain -juvvot. Bárrastávvalvearba nuppi stávvala vokála rievdá 'o':n, ja konsonánttat leat guhkimus dásis, omd. borrojuvvot ja lohkkojuvvot. Kontrakšuvdnamátta ii rievdda, omd. málejuvvot. Bárahisstávvalverbii lasihuvvo -uvvot-geažus máddagii, maŋimuš máttakonsonántii, omd. muitaluvvot.
Passiiva vearba mas lea -(j)uvvot-geažus lea kontrakšuvdnavearba, ja dan dihte ii leat dássemolsun. Nugo eará vearbbat, de kongruerejit subjeavttain logus ja persovnnas. Go cealkagis lea -(j)uvvot-geažus, de ii sáhte muitalit gii lea dahkki. Dárogielas sáhttá geavahit passiivva deattuhit dahkki, omd. Bøkene blei kjøpt 'av studenter', muhto sámegillii lea dalle lunddolaš geavahit aktiiva cealkaga, omd. Studeanttat dat oste girjjiid.
- Mánná 'vižžojuvvui' ruoktot.
- Nuoraide 'lágiduvvojedje' gilvvut.
- Bihtát galget 'gárvejuvvot' ihttážii.
- Moai dolvojuvvuime girdišilljui.
Muhtun bárrastávvalvearbbaide lea vejolaš ráhkadit oanehis passiivva. Nuppi stávvala vokála 'o' ja konsonánttat leat guhkimus dásis, omd. borrot, lohkkot. Maiddái dát leat kontrakšuvdnavearbbat.
- viežžat > vižžot: Mánná 'vižžui' ruoktot.
- bidjat > biddjot: Moai 'biddjuime' bargui.
- čállit > čállot: Dán áššis leat 'čállon' ollu giellásat.
Passiivva sáhttá maiddái ráhkadit -hallat-suorggádusain, mii lasihuvvo bárrastávvalverbii. Mátta lea geahnohis dásis, omd. borahallat, gávnnahallat, ja dákkár vearba lea bárrastávvalvearba mas lea dássemolsun sáni maŋimuš távttas. Dán passiiva hámis lea lassemearkkašupmi 'dađi bahábut'. Cealkagis mas lea -hallat-geažus sáhttá muitalit dahkki, nugo dárogielas, ja dahkki galgá leat illatiivvas.
- gávdnat > gávnnahallat:Suola 'gávnnahalai' viesu eaiggádii.
- vuodjit > vuojahallat: Áhkku 'vuojahalai' boastabiilii.
- bealkit > bealkkahallat: Vázzi olbmot čuoiganláhttus 'bealkkahalle' čuoigái.
Lohkosátnegihput
Lohkosátnegihpuin leat lohkosátni ja substantiiva, omd. 'golbma máná' ja 'vihtta viesu'.
Maŋŋel lohkosáni mii lea stuorit go 1, galgá substantiiva leat ovttaidlogu genetiivvas. Vaikko substantiiva lea ovttaidlogus, de dulkojuvvo gihppu máŋggaidlohkun. Dan oaidná vearbasojaheamis. Maŋŋel 'okta' galgá substantiiva leat ovttaidlogu nominatiivvas. Dás sáhtát lohkat eanet genetiivvas.
Vearba mii gullá lohkosátnegihpuide main lea 'okta', sojahuvvo ovttaidlogus. Eará lohkosátnegihpuide vearba sojahuvvo máŋggaidlogus.
- Mánás lea 'okta spábba'.
- Oappás leat 'gávcci girjji'.
- 'Guhtta máná' bohte skuvlii.
- 'Okta mánná' bođii skuvlii.
- Dus leat 'čuođi heađi'.
Eará kásusiin kongruerejit njuolggadusaid mielde. Váldonjuolggadus lea ahte lohkosátni ja substantiiva galget leat seammá kásusis. Spiehkastagat leat ovttaidlogu lokatiiva ja illatiiva. Ovttaidlogu lokatiivvas ja illatiivvas lea lohkosátni genetiivahámis, vaikko substantiiva lea lokatiivvas dahje illatiivvas. Dás sáhtát lohkat eanet kongrueanssas.
- 'Golmma mánás' lei nuorvu.
- Oahpaheaddji manai 'golmmain mánáin' girjerádjosii.
- Hoavda riŋgii 'golmma bargái'.
Rekšuvnnat
Vearba mearrida cealkkalahtuid kásusa, omd. 'bidjat'-verbii gullá objeakta mii lea akkusatiivvas ja advearbiála mii lea illatiivvas. Muhtun vearbbat gáibidit ahte substantiiva dahje pronomen lea eará kásusis go akkusatiivvas, vaikko ii álo orru logalaš, goitge dárogiela ektui.
Lokatiiva-vearba gáibida ahte substantiiva dahje pronomen lea lokatiivvas. Dábálaš lokatiiva-vearbbat leat: ballat, beroštit, dolkat, heaitit, nohkkot, váruhit. Ovdamearkkat:
- Mánná ballá 'stálus'.
- Eadni berošta 'mánás'.
- Oahppit leat dolkan 'guolis'.
- Finnmárkulaččat heitet 'joatkkaskuvllas'.
- Mii nohkkuimet 'niesttis'.
- Váruhehket 'beatnagis'!
Loga eanet lokatiivvas.
Illatiiva-vearba gáibida ahte substantiiva dahje pronomen lea illatiivvas. Dábálaš illatiiva-vearbbat leat: álgit, darvánit, guoskat, heivet, liikot, suhttat. Ovdamearkkat:
- Čakčat soai álgiba 'skuvlii'.
- Rievssat darvána 'gillii'.
- Málagušta guoskkai 'gáktái'.
- Diet gákti ii heive 'munnje'.
- Mánná liiko 'njálgáide'.
- Eadni suhtai 'siessái'.
Loga eanet illatiivvas. | https://oahpa.no/sme/gramm/syntaks.html |
Lea go nuoraid sivva go Corona leavvá? - DULVI - Avsnitt 6
Dán vahku DULVI prográmmas Ida, Pia ja Nils-Joel muitalit movt sii muitet go gullet Corona birra vuosttas gearddi. Lea go duođas nu ahte manná bidjat siva nuoraide dál go Coronadávda fas leavvá? Leat go mii čeahpit čuovvut rádjemiid ja lea go Corona rievdadan min árgabeaivvalaš láhttenvugiid agibeaivái?
-
15.01El Papi - Sykepleierinnen (Sykehuset 2020)Kompositör: Nadis, Ashti WaledkhaniBolag: El Papi M.X
-
15.09Lovisa Negga - Miha Ja GievrraAlbum: Miha Ja GievrraKompositör: Lovisa NeggaBolag: Bite Records
-
15.18Jon Henrik Fjällgren - The Way You Make Me FeelKompositör: Jon Henrik Fjällgren, Tobias Lundgren, Sharon VaughnBolag: Warner Bros | https://sverigesradio.se/avsnitt/lea-go-nuoraid-sivva-go-corona-leavva-sameradion-podd-dulvi-avsnitt-6 |
Ođđasat
- Studeantačálus 2: "Movt don sáhtát váiban go leat dušše beaivvi stoahkan mánáiguin?"
- Studeantačálus: Don it leat beare boaris mánáidgárddis bargat
- Doarjja Sámi allaskuvlla joatkkaoahpuide
- Oza čavčča oahpuide!
- Nanu dulkaáŋgiruššan sámegielain Sámi allaskuvllas
- Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masteroahppu addá ođđa bargovejolašvuođaid
- Ovttastallan ja siiddat otnábeai servodagas
- Lihkku beivviin!
- Sámi allaskuvllas lea girjás ja miellagiddevaš prográmma Sámi vahkkus
Ođđa oahppofálaldat sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpus
Govas leat sámi allaskuvlla studeanttat. Govven: Ánne Kátjá Gaup/Johtti Productions
Dán čavčča fállá Sámi allaskuvla ođđa sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpu mii lágiduvvo eará ládje go dábálaččat. Dábálaččat bistá oahppu golbma jagi, muhto dál lea guhkiduvvon golmma ja bealle jahkái.
- Dát oahppu galgá buorebut vuhtiiváldit vejolaš studeanttaid dárbbuid ja fátmmastit ohcciid iešguđet guovlluin, agiin, sihke sin geat leat bargguin dahje geat bohtet njuolga joatkkaskuvllas, muitala prográmmajođiheaddji Marikaisa Laiti.
Oahpus leat 180 oahppočuoggá juhkkojuvvon čieža lohkanbadjái. Guđa lohkanbajis leat 25 oahppočuoggá ja ovtta lohkanbajis leat 30 oahppočuoggá. Oahpus lea heivehuvvon prográmmaplána mii galgá čađahuvvot geabbilit. Oahpahus lágiduvvo deaivvademiin ja neahta badjel.
- Studeanttat galget sáhttit bargat ja oahpu gazzat oktanaga, orrut ruovttubáikkiin ja boahtit Guovdageidnui deaivvademiide. Dat lea earenoamáš fálaldat maiddái sidjiide geat barget juo mánáidgárddiin, muhto geain váilu bachelorgráda mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpus, muitala Marikaisa.
Jus ekonomalaččat lea vejolaš allaskuvlla bealis, de juohke lohkanbaji lávdaduvvo okta deaivvadeapmi guovlluide gos studeanttat orrot, oktiibuot 6 - 7 lávdaduvvon deaivvadeami golmma ja bealle jagis.
Ávžžuha ohcat
Anne Ingebjørg Svingeng Eriksen, guhte lea bargan guhkit áiggi allaskuvlaoahpaheaddjin mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpus muitala ahte Sámi allaskuvla lea badjel 30 jagi huksen ja nannen sámi pedagogihkkafágaid. Son gal duođai ávžžuha ohcat ohppui.
- Lea áidna oahppu gos duođai ge lea sámi vuolggasadji ja sámi servodagas lea dárbu oahppan mánáidgárdeoahpaheddjiide. Mii diehtit ahte min studeanttat ožžot bargofálaldagaid go leat geargan oahpuin, sihke mánáidgárddiin ja eará bargobáikkiin. Oahppu addá olu iešguđetlágan bargovejolašvuođaid, muitala Anne Ingebjørg.
Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu lea profešuvdnaoahppu, mii gealbuda studeantta doaimmahit mánáidgárdeoahpaheaddjeprofešuvnna máŋggabealat ja rievdi servodagas, otná ja boahtteáiggi ođđaáigásaš mánáidgárddiin. Oahpus lea seamma árvu go mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpuin Norgga, Suoma ja Ruoŧa bealde.
- Oahppu deattuha sámi pedagogalaš jurddašeami ja sámi mánáidgárddiid. Earret eará leat árbevirolaš barggut oassin oahpus ja oahpahusbeaivvit sáhttet leat iešguđetláganat. Oahpahus seammás fuomášuhttá studeanttaid mo sámi vugiin bargat ja oahpásmuvvá iežas boahttevaš profešuvdnii. Studeanttat ohppet maiddái servodaga máŋggabealatvuođa ja máŋggagielat ja -kultuvrralaš perspektiivvas, loahpaha Anne Ingebjørg.
Loga eanet oahpu sisdoalu birra dáppe ja dáppe gávnnat dieđuid lágideami birra, nugo goas lea oahpahus ja deavvadeamit.
Sámi allaskuvlla prográmmaoahput mat álget čakčat 2023
Sámi allaskuvlla oahpuide lea vejolaš ohcat 01.02.2023 rájes. Oktiibuot álget Sámi allaskuvllas guhtta guhkitáigge oahpu sihke bachelorgráda, mastergráda ja doavttirgráda dásis. | https://www.samas.no/se/a/odda-oahppofalaldat-sami-manaidgardeoahpaheaddjeoahpus-0?page=3 |
- Álbmotmeahcit
- Eará guovllut
- Historjáčuozáhagat
- Johtolagat
- Luondduguovddážat
- Sámi meahcceguovllut
- Stobut
- Boazodoalloguovlu
Gaskkasjohka, ávdinstohpu
Tiipa
Ávdinstohpu, 6 olbmui
Sajádat, gárttat ja oppalaš govvádus
Davvi-Lappi, Eanodat (enontekio.fi, suomagillii), Giehtaruohttasa meahcceguovlu
Stobu koordináhtat: Euref-Fin (~ WGS84) lat: 68° 51.4821' lon: 21° 42.5437' ETRS-TM35FIN: P: 7647702 I: 287253
Doaresetnui luoiti Gaskkasjoga lulligáttis, Gaskkasjávrris sulaid 2 km vulos guolbanis, mii lea joga ja dan lulábeale jávrrášgátti gaskkas.
Giehtaruohttasa meahcceguovllu kárta
Duovddakárta nr W333 1:50 000 / (Maastokartta nro W333 1:50 000)
Retkikartta.fi
Biergasat
Kamiidna
Fuopmášumit
Stohpui oažžu buktit ruoktoelliid juos dat heive maiddái earaide stobus.
Bázahusfuolahus
Stobus ii leat bázahusfuolahus. Juohke stobu geavaheaddji buktá iežas bázahusaid eret meahcis. Loga lasi ribahis vánddardeamis.
Stáhta čavgejuvvon ruhtadili dihtii Giehtaruohttasa meahcceguovlluid ávdinstobuid, Roabi, Ádjajoga, Buvrrašjoga, Gaskkasjoga, Gođđoguoikka ja Gálggoaivvi jahkásaš muorra- ja bázahusfuolahus dikšojuvvo boahttevuođas dušše juohke nuppi jagi.
Fuolahusas vástida
Meahciráđđehus, Luonddubálvalusat.
Lassidieđut: Duottar-Sámi luondduguovddáš, tel. 0206 39 7950.
Vánddardanetikeahtta
1. Gudnejahte luonddu.
2. Vállje merkejuvvon máđijaid.
3. Váldde čielgasa leago gohtten lobálaš du válljen čuozáhagas.
4. Geavat dušše merkejuvvon dolastallansajiid.
5. Ruskkahis vánddardeapmi. | https://www.lundui.fi/gaskkasjohkaavdinstohpu |
OVTTASBARGU GASKAL ISFI & OSCAR ACADEMY MUSEUM
Almmuhuvvon: 14.03.2024
ÁVVUDIT SÁMI JA ÁRKTALAŠ ÁLGOÁLBMOT FILMMAID LOS ANGELESIS
Mii leat ilus go beassat almmuhit ovttasbarggu beakkán Oscar academiijain, Academy Museum of Motion Picturesin Los Angelesas , ja ávvudit eanan eatnámet beaivvi sámi ja árktalaš álgoálbmot filmmaiguin.
Cuoŋománu 21. ja 22. b. čájeha Academy Museum of Motion Pictures Sámi ja árktalaš álgoálbmot filbmadahkkiid filmmaid, maid Internašunála Sámi filbmainstituhtta lea dorjon.
Mii leat hui rámis Academy Museum of Motion Pictures ovttasbargguin ja go beassat čájehit filmmaideamet Los Angelesas, dadjá Anne Lajla Utsi, International Sámi Filbmainstituhta direktevra. Lea stuorra gudni oažžut vejolašvuođa čájehit filmmaideamet The Academy Museas, mii lea institušuvdna mii lokte beakkán filmmaid earenoamášvuođa olles máilbmái.
Dát ovttasbargu čájeha man dehálaččat álgálbmot jienat leat internášunála filbmaindustriijas. Mii jáhkkit ahte dát ovttasbargu buktá čiekŋalit ipmárdusa árktalaš álgoálbmogiid nana oktavuhtii iežamet eatnamiidda, kultuvrii ja hástalusaide maid dálkkádatrievdeapmi buktá.
Maŋŋágasbeaivvi sotnabeaivvi cuoŋománu 21. beaivvi čájehuvvo nuoraid sci-fi filbma Slash/Back (2022), ja joatkašuvvá ságastallamiin inuihtta filbmadahkkin Nyla Innuksukain.
Vuossárgga, cuoŋománu 22. beaivvi, čájeha Academy Museum sámi- ja árktalaš oanehis dokumentáraid, mas guorahallet oktavuođa dálkkádagain, eatnamiin ja resurssaiguin. Beassat maid gullat ságastallama válljejuvvon filbmadahkkiiguin maid akademiijalahttu Bird Runningwater jođiha.
Filmmat mat čájehuvvojit leat Under Two Skies (2017), Salmon Reflection (2021), duorggat duorggistit (2020), Hinkelten (2023), The Past and the Future of the Arctic (2023), ja Ealát (2021).
Filmmat čájehuvvojit Academy Museum of Motion Pictures Los Angelesas.
EANET FILMMAID BIRRA
SLASH/BACK
BAGADALLI: Nyla Innuksuk. 2022. 86 min. ČÁLLÁN: Nyla Innuksuk, Ryan Cavan. MIELDE: Tasiana Shirley, Alexis Wolfe, Chelsea Prusky, Frankie Vincent-Wolfe. 2022. 86 min. Canada. English.
UNDER TWO SKIES
BAGADALLI/ČÁLLI: Suvi West, Anssi Kömi. WITH: Suvi West, Anssi Kömi. 2017. 13 min. Sápmi/Finland. Color. Northern Sami, Finnish.
SALMON REFLECTION
BAGADALLI: Anna Hoover. 2021. 4 min. Alaska. Color. English.
TREMBLING FLOORS
BAGADALLI: Joar Nango, Ken Are Bongo. ČÁLLI: Joar Nango, Ken Are Bongo, Håvard Arnhoff. 2020. 3 min. Sápmi/Norway.
HINKELTEN
BAGADALLI/ČÁLLI: Svetlana Romanova. 2023. 15 min. Yakutia.
THE PAST AND THE FUTURE OF THE ARCTIC
BAGADALLI/ČÁLLI Hans Pieski. MIELDE: Hans Pieski, Aura Pieksi. 2023. 6 min. Sápmi/Finland..
EALÁT
BAGADALLI/ČÁLLI: Elle Márjá Eira. WITH: Piera Joavnna Eira, Per Henrik Eira, Elle Márjá Eira. 2021. 32 min. Sápmi/Norway.
RUHTADEADDJIT
Norgga olgoriikadepartemeanta ja Suncance Institute leat dorjon dáid doaluid. | https://isfi.no/se/article/ovttasbargu-gaskal-isfi-academy-museum/ |
Issát lei čeahpimus juoigat
Artista ja juoigi Simon Issát Marainen vuittii juoiganbattle Márkomeanus.
– Dat lei diehttelasat hui somá ja hávski, dadjá son NRK:i.
Juoiganbattle:i serve Saara Hermansson, Mathis Áilu Eira Meløy, Jon Isak Lyngman Gælok, Johan Sandberg McGuinne, Håvard Sara, Máhtte Sikku Valio, Arne Ivar Johnsen, Linus Johnsen ja Simon Issát Marainen.
Vuoiti Simon Issát oaivvilda ahte dat lea eanáš somá searvat juoiganbattle:ii, muhto doaivu seammás ahte sáhttá movttiidahttit mánáid ja nuoraid juoigat.
– Dál ii leat go joatkit ávvudeami, dadjá Simon Issát gii juohke jagi boahtá festiválii. | https://www.nrk.no/sapmi/simon-issat-lei-_eahpimus-juoigat_-1.16980729 |
Guđát beaivi skábmamánus vuolggán Petrozavoskii, mii lea Karjalas, Ruoššas. Dieppe galgá lágiduvvot MediaCamp 2011 nuoraid váras. Ožžon bovdehusa doallat logaldallama sámimediaid birra. Maiddái dohko galget boahtit eará čeahppes olbmot, čeahppes journalisttat ja govvejeaddjit.
Dál lean ráhkaneamin dasa vai livččii maid muitalit 15 min. siste. Ferten válljet man birra muitalit. Guhkes áigái in lean muitalan, in ge doallan logaldallamiid.
Ferte oaidnit mii šadda.
Dál lean ráhkaneamin dasa vai livččii maid muitalit 15 min. siste. Ferten válljet man birra muitalit. Guhkes áigái in lean muitalan, in ge doallan logaldallamiid.
Ferte oaidnit mii šadda. | http://sapmelash.blogspot.com/2011/10/fargga-matkai.html |
Roavvenjárgga gávpot lea čielggadan vuođđooahpahusa dievasmahtti sámegiela oahpahusa dárbbu lohkanbadjái 2018-2019. Guovtti vahkkodiimmu oahpahus lea dárkkuhuvvon mánáide, geat leat eatnigiellagat dahje máná sogas hállet sámegiela.
Almmuhanáigi oahpahussii nogai njukčamánu beallemuttus. Roavvenjárgga gávpoga prošeaktabargi ja sámegiela oahpaheaddji Karoliina Harvala muitala, ahte oahpahussii orru leamen dárbu: badjelaš 50 oahppi lea almmuhuvvon lohkat sámegiela.
– Gal das oidno ahte dat dárbu lea stuorit go mii diehtitge, go hui ollu leat boahtán dán jagi dakkár oahppit, geat eai leamašan ovdal.
S√°megiela oahpaheaddji bargu ohcanl√°hk√°i
Vaikko oahppit leatge olu, sin oahpaheapmái ii goit šatta olles oahpaheaddji virgi. Roavvenjárgga gávpogis lea vel dán vahku áigge ohcanláhkái mearreáigásaš sámegiela oahpaheaddji bargu áigodahkii 1.8.–31.12.2018.
– Dat olmmoš bargá dalle oahpaheaddjin várra logi diimmu vahkus, ja dalle son bargá vel sámeoahpahusa ovddidanfidnus, mii mis bistá jagi lohppii, muitala Harvala.
Ohcanáigi bargui nohká duorastaga 29.3.2018 diibmu 15.00. Lassedieđut gávdnojit Kuntarekry-neahttasiiddus.
Gávpot čielggadeamin, sáhttágo mánáide ordnet sáhtuid sámegiela diimmuide
Gávpot geahččala ordnet sámegiela oahpahusa Roavvenjárgga guovddážii. Doaresbealássiide ja anáraš- ja nuortalašgiela lohkkiide ordnejit oahpahusa gáiddusin.
– Mii leat dál čielggadeamen, ahte sáhttitgo mii fievrridit mánáid gávpotguovddážii sámediimmuide, muhto jos dat mátki šaddá hui guhkkin, ovdamearkka dihte Meltaus skuvllas, de ii leat jierpmálaš fievrridit gávpotguovddážii. Mis lea plánan, ahte mii fállat dalle dan gáiddusoahpahusa, ja dat galggašii dalle doaivvu mielde leat skuvlabeaivve áigge ja skuvlla rusttegiiguin, čilge Harvala.
Dat ii leat vel mearriduvvon, gii gáiddusoahpahusa ordne. Molssaeaktun lea juogo searvat Ohcejoga gieldda ja Sámedikki gáiddusoahpahusfidnui dahje ordnet gáiddusoahpahusa gávpoga iežas návccaiguin.
Jos gávpot ordne sáhtuid sámegiela lohkkiide, dalle šaddá oahpahusjoavku maiddái daidda, geat lohket sámegiela vierisgiellan, eaktodáhtolaš A2-giellan. Jos fievrrideapmi ii lihkostuva, leat oahppit menddo unnán.
Ulbmilin oažžut sámegiela oahpahusfálaldaga bissovažžan
Roavvenjárgga gávpot lea dán jagi čielggadišgoahtán oahppiid beroštumi vuođđooahpahusa dievasmahtti sámegiela oahpahussii árabut go ovdal. Jurddan lea oažžut eanet oahppiid sámegiela oahpahussii, vai oahpahusfálaldat šaddá bissovažžan.
Karoliina Harvala sávvá, ahte dát oahppimearri, mii dál lea almmuhuvvon sámegiela oahpahussii, reahkká dán ulbmila ollašuvvamii.
– Gal das oaidná, ahte dat dárbu ii noga, go bohtet álo ođđa oahppit, ja leat maid hui ollu dakkárat, geat eai leat fuomášan Wilmas dan almmuheami ollenge. Várra bohtet vel ođđa oahppit, árvala Karoliina Harvala.
– Mii iskat dál oažžut nu dárkilis gova dan oahpahusa dárbbus go vejolaš, ahte jos dál lea muhtun váhnen, gii ii leat fuomášan dán ášši Wilmas ja hálidivččii vel mánnái oažžut dan sámegiela oahpahusa, de hoahpus almmuhit munnje.
Karoliina Harvala jearahallama gulat gaskavahku 28.3. Buorre iđit Sápmi -sáddagis. | https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/badjelas_50_oahppi_almmuhuvvon_samegiela_oahpahussii_roavvenjarggas__darbu_lea_stuorit_go_mii_diehtitge/10133765 |
Gobbagahpir
Ivgus lei gobbagahpir anus gitta 1920-logu rádjai, nappo guhkes áiggi maŋŋil go Ivgu gákti atnu lei nohkan. Vel odne lea eanet nissonolbmot go dievdoolbmo geat atnet gobbagahpira Ivgu gáktái.
Nissongahpir mii lea anus Ivgu gáktái, gohčodit Gáivuona muitaleaddjit gobbagahpirin, nissongahpirin dahje sámegahpirin. Gobba/goabba sátni dáidá vuolgit báikkálaš divrenamas mas lea stuoris ja jorbbas maŋábealde, ja govvida gahpira?, čállá Lene Antonsen gahpira birra.
Ole Thommassen govvida nissongahpiriid ná:
«Nissonolbmuid gahpir lea seamma sullasaš geasset ja dálvet; das lei sierralágan gahperhápmi, ja lei gorrojuvvon nu ahte dat sulastahttá duolba busse gahperdeavddan. (…) Nissonolbmot atne ain dan seamma gahpira; dušše dálvet lei liidni gahpira badjel. (…) Ivgu nissonolbmot jorahedje vuovttaid oktii gahpira sisa. Soapmásat bárgidedje vuovttaid, muhto dalle maiddái nu ahte vuovttat šadde gahpira sisa eaige oidnon.»
Bergen Dávvirvuorkkás lea gahpir man leat viežžan Ivgu guovllus jagi 1934:s. Dat lei gorrojuvvon čáhppes bubmolulloláđis, ja ravddain lei ruoná silkebáddi ja alit lađđi mas leat vilges dielkkut. Gahpira birra lea čáhppes silkebáddi mii moatti sajis lea goarustuvvon gitta.
Lene Antonsen lea čállán máŋggaid muittuid ja muitalusaid nissongahpira birra girjjážii: Sjøsamisk klesbruk i gamle Lyngen. Máŋggas geat leat Dálošvákkis ja Olmmáivákkis eret, riegádan 1800-loguloahpas, dadjet ahte sii muitet ahte ledje muhtumat geain ledje dákkár gahpirat.
Okta gii dán lea muitalan Lene Antonsenii lea Elfrida Hansen Dálošvákkis eret, muitala ahte son muitá vuoras nissonolbmo guhte álot čohkkádii ja suorpmaiguin bárgidii gahperbáttiid, muhto son lávii gal maiddái čuoldit. Dán vuoras áhkus ledje iešguđetlágan báttit main ledje iešguđetlágan minstarat ja ivnnit. Helene Mikalsen oappáinis, Amandain, rekonstrueriiga gahpira 1938-40 áigodagas. Soai muittiba movt sudno siesá/muoŧá/goaski, Elen Andreassen, gahpir lei. Siessá/muoŧŧá/goaski jámii 1920-logus.
Gobbagahpira ođđaáigásaš atnu
Nissongahpir lea dávjjimusat gorrojuvvon čáhppes láđis, man ovddabealde leat durren vai šaddá smávit gaibbaš. Gahpira vuolimus geahči hervejuvvo ivdnebáttiin dahje bumbollađiin. Gahpira vuolimus ravda hervejuvvo vilges seakka silkke- dahje bumbolbáttiin. Gahperbáddi lea juogo bárgiduvvon dahje čuldojuvvon. Báddi gissojuvvo guktii deavdda birra ja čuolbmaduvvu maŋábealde.
Gahpir, dan soapmásat muite dan go mun válden iežan gahpira atnui. Sii dadje ahte dološ áiggis das eai lean nu ollu ivnnit iige nu ollu čiŋahuvvon. Sáhttá lestadialaš oskku mii dasa lea sivva.
– Mary Mikalsen Trollvik, 2015-
Kilder
Antonsen, Lene (1995) Sjøsamisk klesbruk i gamle Lyngen, Kåfjord sameforening: Kåfjord
Guttorm, Gunvor (2009) Den samiske drakten i historienes løp i Haugen, B.S.H Norsk bunadleksikon, Cappelen Damm: Oslo
Isaksen, Kjellaug (2009) Lyngenkofta i i Haugen, B.S.H Norsk bunadleksikon, Cappelen Damm: Osl | http://nordligefolk.no/hjem-2/klaer-handverk-og-duodji/lyngenkofta/kvinnelua-gobbagahpir/?lang=sa |
Drivkraft Norge fitnodaga jođánisláddenstašuvnnat leat geavahan 302,4 gigawattdiimmu elrávnnji 2023:s. Dat lea sullii 0,2 proseantta elrávdnjegeavaheapmi Norggas.
Drivkraft Norge-fitnodagas leat 7725 láddenstašuvnna, muđui riikkas leat 8660 jođánisláddenstašuvnna. Dat dagahedje lagabui 96 proseantta sin elrávdnjevuovdimis 2023:s. Sii vuvde oktiibuot 315 gigawattdiimmu diibmá, muitala Drivkraft Norge preassadieđáhusas.
Statistihkalaš guovddášdoaimmahaga dieđuid mielde Norga geavahii oktiibuot 127 terawattdiimmu 2023:s.
NTB rehkenastima mielde Drivkraft Norge jođánisláddenstašuvnnat geavahedje veahá badjel 0,2 proseantta Norgga obbalaš elrávdnjegeavaheamis diibmá.
Fitnodat lasihii 44 proseantta vejolašvuođa láddet el-biilla go leat ásahan 2400 ođđa jođánisláddenstašuvnna 2022 ektui. Dábálaš láddenstašuvnnaid lohku maid lassánii 60 proseanttain. Dál leat sis leat badjel 18 000 dakkár stašuvnna miehta riikka.
(©NTB) | https://www.avvir.no/jodanisladden-geavaha-02-proseantta-elravnnji-norggas/ |
Ođđasat
- NAISA 2024
- Gietkkama ja wahakura kultuvrralaš mearkkašumi ovdanbuktán stuora dáiddačájáhusas
- Váikkuhusat Sámi allaskuvlii go 27 bargis lea bargoheaitta
- Harald Gaski nammaduvvon gudnedoavttirin
- Rabas virggit
- Lovisa Mienna Sjöberg válddii vuostá dutkanbálkkašumi Uppsalas
- Guovttegielatiskkadeapmi giđđat 2024
- Ohcciidlogut oahpaheaddjeoahpuide
- Ođđa raporta čájeha ahte lea dárbu sámi parallealla seammaárvosaš oahppoplánii matematihkas
Oza doavttirgrádastipendiáhttavirgái
Sámi allaskuvllas leat rabas doavttirgrádastipendiáhttavirgi sámegielas ja/dahje girjjálašvuođas.
Mii dárbbašat du čehppodaga!
Oza dás: Jobbnorge.no
Ohcanáigemearri 29.03.2017
Doavttirgrádastipendiáhtta
Virgeáigodat lea njeallje (4) jagi. Dasa gullá 25 % geatnegahtton bargu Sámi allaskuvlla kandidáhta fágasuorggi ja doavttirgrádaoahpu fáttá siskkobealde.
Stipendiáhttavirgi lea oahppovirgi, man ulbmilin lea čađahit dutkanoahpu ja olahit doavttirgráda. Virgáibidjama eaktun lea, ahte ohcci lea dohkkehuvvon doavttirgrádaprográmmii dahje dohkkehuvvo dasa ovdal virgáibidjama.
Stipendiáhta dutkanfáddá ferte leat čuovvovaš surggiid siskkobealde:
-
Sámi njálmmálaš ja/dahje čállon girjjálašvuohta
-
Eará eamiálbmogiid njálmmálaš ja/dahje čállon girjjálašvuohta
-
Sámegiela gielladiehtaga fáttás
Ohcamat vuoruhuvvojit dárbbuid ektui mat leat Sámi allaskuvlla girjjálašvuođa ja/dahje gielladiehtaga suorggis ja Sámi allaskuvlla doavttirgrádaprográmma dutkanfáttáid siskkobealde, (geahča prográmma almmuhusa dás).
Deattuhuvvo maiddái ahte doavttirgrádaprošeavttas lea relevánsa ovtta dahje máŋgga Sámi allaskuvlla girjjálašvuođa ja/dahje giellaoahpuin. Virgi lea čadnon Sámi allaskuvlla Gielladieđagoahtái.
Sámi allaskuvla lea stáda alit oahppo- ja dutkanásahus mii lea Guovdageainnus. Allaskuvllas lea oktasašhálddahus ja golbma fágagoađi. Sámi allaskuvllas lea riikkaidgaskasaš perspektiiva, ja skuvllas leat studeanttat ja bargit buot riikkain Sámis, Norggas, Suomas, Ruoŧas ja Ruoššas. Sámegiella lea váldogiellan sihke oahpahusas, dutkamis ja hálddahusas ja maid bargiid ja studeanttaid gaskkas. | https://www.samas.no/se/a/oza-doavttirgradastipendiahttavirgai?page=1 |
Hallo! Dá lea min vuosttaš posta dán ođđa sámegielat bloggas.
Mii áigut dás min árgabeaivvi birra čállit, bidjat skuvlla prošeavttaid ja čallosiid. Mii muitalat mo mii vásihat máilmmi oainnuid ja oaiviliid sámiid birra, ja mo lea leahket sápmelaš dán ođđaáigásaš máilmmis. Mii boahtit muhtumin govaid bidjat bloggii, mat leat min fuomášumi geassán ja lea midjiide mearkkašupmi.
Mii leat golbma sámenieidda, ja dá lea min blogga gos mii muitalit min sámediilid ja vásáhusaid birra.
Illudehket máŋga somás oaiviliid ja muitalusaid lohkat. | https://dedonuorat.wordpress.com/2012/11/07/vuosttas-posta/ |
Latest news
- Studieavgift for internasjonale studenter
- Timeplaner og oversikt over samlinger for høsten 2023
- Liv Inger Somby valgt som ny rektor
- Kronprinsparet besøker Samisk høyskole
- Sannhets- og forsoningskommisjonens høring
- Veiviserordningen har ny søknadsfrist
- Bli student i høst!
- SáMOS konferanse "Unna olbmožiid dihtii" - utvidet påmeldingsfrist
- Sámi allaskuvla kondolerer
april 11. beaivi 2023
Ná ozat Samordna opptak bokte
Oahppu ii deatte, nu dadjá sámi sátnevájas. Ohcanáigemearri alitohppui lea cuoŋománu 15. beaivvi dii. 23:59, ja dan oktavuođas leat ráhkadan bagadusa movt galgá ohcat prográmmaoahpuide Samordna opptak bokte.
Ná ozat oahpuide Samordna opptak bokte:
- Manat Samordna Opptak neahttasiidui, ja deaddilat Logg inn.
- Jus dus lea norgga persovdnanummar: Vállje logget sisa elektronisk ID bokte (MinID, BankID, Buypass ID dahje Commfides). Deavdde dieđuid iežat birra ja oktavuođadieđuid. Jus dus leat juo dieđut doppe, de dárkkis daid.
- Jus dus ii leat norgga persovdnanummar: Vállje Gå til innlogging uten norsk fødselsnummer. Jus dus ii leat norgga persovdnanummar, muhto lea geavaheaddji ovdalaččas, de deavdde iežat e – boasta čujuhusa ja vállje Logg inn.
- Jus dus ii leat norgga persovdnanummar ja ii leat geavaheaddji ovdalaččas, de vállje Registrer ny bruker ja deavdde iežat oktavuođadieđuid. Go leat deavdán buot dieđuid, de deaddilat opprett bruker.
- Go leat loggen sisa dahje ráhkadan geavaheaddji, de fertet bidjat elektrovnnalaš oahppoduođaštusa dahje eará duođaštusaid mat duođaštit ahte deavddát oahpu sisabeassangáibádusaid. Dan dagát Elektroniske Vitnemål og dokumenter vuolde.
Fuomáš!
- Jus leat čađahan joatkkaskuvlla Norggas jagis 2000 dahje maŋŋel, de lea dus elektrovnnalaš oahppoduođaštus maid du joatkkaskuvla sádde njuolga Samordna opptak siidui. Jus fuomášat boasttuvuođaid iežat oahppoduođaštusas, de fertet váldit oktavuođa joatkkaskuvllain. Jus don easka dán giđa gárvet joatkkaskuvlla, de sádde du joatkkaskuvla elektrovnnalaš oahppoduođaštusa go leat gárven joatkkaskuvlla.
- Jus it leat čađahan joatkkaskuvlla Norggas, dahje dus ii leat elektrovnnalaš oahppoduođaštus, de fertet ieš bidjat sisa oahppoduođaštusa oahpposajiohcamii. Dan dagat go deaddilat last opp dokument ja iskat vel lea go duođaštus gyldig.
- Go leat iskan ahte du ohcamis leat buot duođaštusat mat duođaštit ahte deavddát oahpu sisabeassángáibádusaid, de sáhtát viimmat álgit ohcat oahpuide. Dan dagat ovdasiiddus go válljet Søknad Universitet og høgskole ja søk her.
- Dál sáhtát ohcat ja válljet iešguđetlágan oahpuid Norgga universitehtain ja allaskuvllain. Go leat gávdnan oahpu masa háliidat ohcat, de deaddilat velg.
- Jus leat válljen máŋga oahpu, de fertet vuoruhit makkár ohppui háliidat buot eanemus beassat sisa, makkár ohppui háliidat nubbineanemus jnv. Dat mearkkaša ahte jus don oaččut oahpposajifálaldaga ohppui mii lea vuosttaš vuoruheamis, de it oaččo oahpposajifálaldaga oahpuide mat leat vuollelis. Dat eará oahput vuoruhanlisttus gáhččet eret. Don sáhtát oktiibuot ohcat 10 iešguđetlágan oahpuide.
- Go leat vuoruhan oahpuid ja iskan ahte du ohcamis leat buot dieđut riekta, de sáddet sisa ohcama. | https://www.samas.no/nb/node/5869?page=5 |
Arvevuovddit váikkuhit dálkkádagaid olles máilmmis, min guovllus maid. Bieggasystema doalvu áimmu ekváhtoris polaid guvlui, ja nu hággana muhtin oassi dan liegga, lákta áimmus eret ekváhtoris. Ii oktage eará ekosystema sáhte njammat ja vurkkodit nu olu čázi go arvevuovddit. Dat leat dego svámppat mat njammet ja dollet čázi. Veahážiid mielde luitet fas čázi jogaide mat golget dássedit merrii. Muhtin ráje lievllista čáhci áibmui ja šaddet balvvat mat fas šaddet arvin. Jus ii leat šat vuovdi ja šattut, unnu lievllisteapmi ja eambbo čáhci manná jogaide ja merrii. Dainna lágiin dulvet eanut ja jogat. Báikkiin gos livččii arván, šaddá goikkadat.
Muorraruohttasat dollet eatnama čoahkis nu ahte ii mollan ja mana čázi dahje biekka mielde. Go arvevuvddiin lea nu asehis eana, de dat goiká jođánit jus ii leat šat vuovdi. Goike eana mollana álkit ja manná jogaid ja biekka mielde. Vuovdi njammá stuora oasi beaivvášsuotnjariin ja gáhtte dainna lágiin eatnama goikamis ja liegganeamis.
Ovdal ledje arvevuovddit 16 million kvadratkilomehtera viidodahkii. Dál lea dušše bealli báhcán, ja árvvoštallet ahte juohke jagi jávká nu stuora oassi go bealli Norgga areálas. Brasil lea dat riika gos eanemus vuovdi njáskojuvvo. Colombias ja Indonesias maid lea olu vuovddehuhttin.
Birasgáhttenorganisašuvnnat barget dan ala ahte gádjut arvevuvddiid áibbas jávkamis. Ovdánahttinfoanda (Utviklingsfondet) ja Norgga Birasgáhttensearvi (Norges Naturvernforbund) jođiheaba Arvevuovdefoandda (Regnskogsfondet) mii vuođđuduvvui 1989'is. Foandda bargu lea čoaggit ruđa ja bargat diehtojuohkimiin arvevuvddiid várjaleami birra. | https://web.archive.org/web/20190921224724/http:/prod.ovttas.no/node/1979 |
Eanaš Suoma sámedikki áirasiin guđđe sierraoaivila Ubmi julggaštusa vuostá. Sii ledje Klemetti Näkkäläjärvi, Heikki Paltto, Petra Magga-Vars, Tauno Haltta, Pertti Heikkuri, Jouko Hetta, Ulla-Maarit Magga, Pentti Valle ja Janne Näkkäläjärvi.
Njealját artihkkala vuostá sis jienastedje Klemetti Näkkäläjärvi, Paltto, Magga-Vars, Haltta, Hetta, Magga ja Janne Näkkäläjärvi.
Sivvan lei julggaštusa njealját artihkkala girjen, man mielde sápmelaččaid ja báikkálaš sámi servošiid galgá gullat áššiin, mat gusket sámiid árbevirolaš ealáhusaid ja luondduriggodagaid ávkkástallama sámeguovllus.
Guoros jienaid guđđe Tiina Sanila-Aikio, Pertti Heikkuri ja Pentti Valle. Artihkkala beales jienastedje Anna Morottaja, Anu Avaskari, Veikko Guttorm, Yrjö Musta, Anne Nuorgam ja Rauni Äärelä.
"Hehtte min barggu ja sámiid iešmearrideami"
Sámedikki nubbi várreságajođiheaddji Heikki Paltto lei evttohan njealját artihkkalii máinnašumi Sámi álbmotválljenorgánain, mii livčče gokčan sihke sámedikki ja nuortalaš sijddsååbbara.
Suoma sámedikki áirasat atnet váidalahttin, ahte sámeparlamentarihkariid konferánsa mearridii dohkkehit julggaštusa dán hámis. Sin mielde "báikkálaš sámi servošat" lea eahpečielga sátnehápmi.
- Dáinna mearrádusain čoahkkin ii gudnejahte Suoma sámediggelága iige nuortalašlága ja heajuda sápmelaččaid kulturiešstivrejumi, celket áirasat sierraoaivilis.
- Mis lea Suoma Sámis justa dál dat áigeguovdilis dilli, ahte leat ihtán joavkkut, geat gohčodit iežaset sápmelažžan. Mu mielas dat ii oaččo leat julggaštusas dáinna hámiin, dat bealušta justa dan, man mii eat hálit. Mis lea oalle stuorra bargu ollašuhttit iežamet barggu ja joksat mihttomeriid sámi álbmoga buorrin. Báikkálaš sámi servošat -doaba hehtte min barggu ja iešmearrideami, oaivvilda sámedikki áirras Petra Magga-Vars.
"Doahpagis lea menddo dulkonv√°rri"
Maiddái sámedikki áirras Ulla-Maarit Magga ballá, ahte julggaštus gokčá dákkár sátnehámiin maiddái daid báikkálaččaid, geat eai leat sápmelaččat.
- Mii eat boađe dohkkehit dan doahpaga. Mii leimmet evttohan, ahte julggaštusas hálašedje ovdamearkka dihte sámi álbmotorgánas. _Báikkálaš searvvuš _-doahpagis lea menddo olu dulkonvárri.
Magga mielas sátnehámi rievdadeapmi livččii dehálaš olles sámeservodaga boahttevuođa dihtii.
- Dát lihkadus leamaš Suomas maŋimuš jagiid ja jáhkkimis joatkašuvvá nu guhká go ILO-soahpamuš dohkkehuvvo. Mii fertet jurddašit boahttevuođa maiddái. Mii hálidit nannet dáinna sámi servodaga, ákkastallá Magga.
"Sáhttá geavvat gos beare, ii dušše Suomas"
Áirras Petra Magga-Vars fuomášahttá, ahte ášši lei buorre buktit ovdan aiddo dál, sámeparlamentarihkariid konferánssas Ubmis. Son atná seammalágan dili vejolažžan maiddái eará riikkain.
- Mu mielas lea hui dehálaš čalmmustahttit justa dán oktavuođas dán dili, mii sáhttá geavvat juohke riikii. Dat ii leat dušše Suomas. Mun lean aivve sihkkar dat dáhpáhuvvá juohke riikkas, muhto ii leat boahtán nu čielgadit vel juohke sajis ovdan, dadjá Magga-Vars.
Ubmi julggaštus dohkkehuvvui njealját sámeparlamentarihkariid konferánssas duorastaga Ubmis.
Divvojuvvon 23.2.2014 diibmu 17:00: Jienasteami logut divvojuvvon. | http://yle.fi/uutiset/airasat_livcce_halidan_mainnasumi_sami_albmotvalljenorganain_ubmi_julggastussii/7101803 |