Datasets:

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 14

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTa mainis seda, et et ta on mures, et Kreml on oma propagandakampaaniat ka Eesti suhtes tugevdanud. Aga ma ise ütlesin talle, et kui ta peab silmas seda postitust, siis tegemist on Jaak Madissoni kolme aasta taguse taguse mõtteavaldusega, nagu ta oli 20 aastane ja ei olnud veel meie erakonna liige ja, ja Jaak Madison ei ole tegelikult selle teemaga hiljem minu teada tegelenud. Jaak Madisson teemal olen rääkinud, palusin tal selle postituse kõrvaldada ja ütles ka, et nojah, et aga seal ei ole ju midagi, ma lihtsalt arutlesin sel teemal ja seal ei ole midagi, seal ei ole midagi püüda siia külge panna mingisugust silti, nagu me oleksime mingisugune Hitler, juugend. No andke andeks ja, ja mina ütlen teile, kui te seda teemat tahate üleval hoida, laske käia, me ei saa teid takistada, aga te teete Kremli tööd, tehke oma järeldused, te teete Kremli tööd, see on just see, mida Krem tahab. Et kuskilt otsitakse üles mingi vana postitus, kuskil puhutakse sellele tuul, purjedesse süüdistatakse värskelt riigikogu liikmeks saanud noort meest kolme aasta taguses naiivses poisikese sõnavõtus. Ma ei saa teid takistada selles, aga ma ütlen teile, et see ei ole õige, mida te, Jaak Madisson, sel ajal ei olnud erakonna liige, kolm aastat tagasi, kui te otsite välja kolme aasta taguse postituse, millest mul ei olnud kuni tänase päevani õrna aimugi siis ei saa see olla erakonna seisukoht. Tegemist on Jaak Madissoni kolme aasta taguse taguse mõtteavaldusega kui ta oli 20 aastane. Ja ei olnud veel meie erakonna liige.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe Mart Helme sõnul on riigikokku valitud erakonnakaaslase Jaak Madisoni sotsiaalmeedias levinud natsi-Saksamaad kiitev blogitekst üksikisiku arvamus ning lihtsalt hinnang Saksamaale ja tolle majandusele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelkõige uute toodete ja teenuste disainimisel me püüame lähtuda või soovitav oleks disaineritel lähtuda eelkõige vajadusest ja mitte ainult lõbu pärast maailma kuhja ta võib-olla mittevajalike asjadega. Te annate välja ka need tootedisaini auhinnad nimega Bruno, kas ütleme siis auhinnatakse ka rohkem neid inimesi, kes siin rohkem sellist vajaduspõhist disaini hindavad? Disaini auhind, tänase pruun antakse välja iga kahe aasta tagant ja, ja tegelikult tõenäoliselt on enamus tooteid hakatud juba disainima kaks aastat tagasi tootearendusprotsess on päris pikk, aga kuna meil on rahvusvahelisel žüriil ette kirjutatud kriteeriumid, mille järgi nad hindavad, siis ma võin öelda, et seal edetabeli lõpus alles on esteetika ga esimesed mitu mitu kategooriat on pühendatud eelkõige just ka kasutaja mugavusele kasutaja vajadusele keskkonnasõbralikkusele materjalide taaskasutusele, nii et, et hästi palju kategooriaid on tulnud nagu tavapärase disaini hindamisele juurde. Kui vanasti hinnati võibolla ainult vormi ja emotsiooni ja ilu, siis nüüd on disainerite ees palju suuremad nõudmised. See festival kestab päris mitu päeva, et oskate te kohe anda mõne soovituse ka, et mida inimesed saaksid vaatama-kuulama tulla. Jah, no arvestades praeguseid niisuguseid olusid, et väga palju inimesi ei kuhjuks ühel ajal, siis me oleme praegu õnnega koos, et meie üritus kõigepealt toimub Põjala tehases, kus mahub isegi siis, kui inimesed peaksid seisma kaks pluss kaks, mida nad ilmselt peaksidki tegema, mahub 500 inimest ja kuna näitused on lahti kella 12. kaheksani iga päev, siis võib hajutatult käia neid vaatamas terve nädala jooksul. Aga kes tahab nagu pidulikumalt osaleda näituste üldisel avamisel, kus saab näha ka, et ausi, kas teksadega pääseb paradiisi, on näituse nimi, aga ma etenduse nimi on Totali outo fassion. Et siis võib tulla esmaspäeval juba kella viieks kohale ja kuni peaaegu kella kaheksani toimuvad siis kõikide näituste avamised ja, ja siis ka see maaetendus, mida ma nimetasin", "role": "user" }, { "content": "Täna algab Eesti Disainiöö festival, mis sel aastal toimub juba 15. korda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMihhail Korbilt saadikupuutumatuse äravõtmine oli vajalik selleks, et tema suhtes saaks jätkata kriminaalmenetlust. Riigiprokuratuur esitas õiguskantslerile sellekohase taotluse kuu aega tagasi. Peaprokuröri taotlusest nähtub, et riigikogu liikmele Mihhail Korbile on esitatud kahtlustus karistusseadustiku paragrahv 298 prim lõikes üks sätestatud kuriteo toimepanemises. See on mõjuvõimuga kauplemine. Lühidalt väidab peaprokurör, et Mihhail Korb lubas Hillar Tederile üheksandal veebruaril 2020 kasutada oma mõjuvõimu Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti üle. Selleks, et kolmas isik, porto Franco osaühing, saaks ametiisikult Mihhail Kõlvartilt avaliku huvi seisukohalt põhjendamatu eelise. See siis puudutas servituudi hinda. Ja küsimus sellest, et kas porto Franco peaks väljasõidud rajama enda maale või peaks saama rajada need linnamaale ja madalama hinna eest, kui algselt välja pakuti. Ning Madiselisas. Olles kriminaaltoimiku materjalidega ja ka jälituslubadega tutvunud kinnitan teile, et märki sellest, et tegemist oleks ilmselgelt põhjendamatu menetlusega või poliitiliselt kallutatud menetlusega. Meie ei leidnud. Mihhail Korb tuletas oma sõnavõtus meelde, et kahtlustuse esitamisest on möödas 15 kuud ja tegelikult oleks asi juba ammu võinud kohtus olla, sest tema on huvitatud maksimaalselt kiirest tõe väljaselgitamisest. Täna ma pöördun kogu saali poole, samuti toetada minul saadikute puutumatuse äravõtmise. Seda kõik selleks, et maksimaalselt kiiresti teieni jõuda. Saadikupuutumatuse äravõtmise poolt hääletas 82 saadikut, vastu ei olnud keegi, mõned jätsid hääletamata.", "role": "user" }, { "content": "Õiguskantsler Ülle Madise tegi Riigikogule ettepaneku anda nõusolek Riigikogu liikmelt Mihhail Korbilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTuleva aasta eelarve tulude maht on pea 76 miljardit krooni, kulud 74,8. Suurim muutus viimase lugemise eel oli 2,35 miljardi suuruse tehingu lisamine Eesti raudtee aktsiate tagasi ostmiseks. Koalitsioon on eelarvega rahul. Meelis Atonen Reformierakonnast. Selle eelarve eelistused on haritud ja tegus rahvas. Sisejulgeolek ning piirkondade tasakaalustatud areng. Eelarve eelistused saavad selgeks, kui vaatame, milliste ministeeriumide eelarve kasvab kõige enam. Nendeks on sotsiaalministeerium. Umbes neli miljardit kasvu põllumajandusministeerium üle ühe miljardi kasvu, haridusministeerium kasv umbes miljard, kaitseministeerium kasv üle miljardi ning siseministeerium kasv üle miljardi. Aga teadagi on ilu vaataja silmades ja Res Publica fraktsiooni esindaja Taavi Veskimägi näeb kogu asja hoopis teistmoodi. Hariduse osakaal eelarves väheneb jätkuvalt, tervishoiu osakaal jääb samaks, samas üldvalitsemiskulud kasvavad ja kui koalitsioon räägib siin suuremast panustamisest haridusele ja tervisele, siis tegelikult praktikas toetatakse ikka bürokraatia ja valitsemiskulude kasvu. Esinesid kõik fraktsioonid, koalitsioon kiitis opositsioon leidis puudusi. Muuhulgas luges Mart Laar üles hulga asju, mida oleks saanud teha raudtee ostmiseks kulutatava rahaga. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor lõpetas oma esinemise ni. Aga lõpetan ka optimistlikul noodil. Ma loodan, et sellel valitsuskoalitsioonil ei ole enam vaja kunagi ühtegi riigieelarvet koostada. Koalitsioon väljendas oma mittenõustumist nestoriga rohelisele nupule vajutades häältega 57 16 vastu on järgmise aasta eelarve vastu võetud.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu võttis vastu 2007. a riigieelarve.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKüsimus ei ole mitte selles, kas teha kohustuseks või mitte teha kohustuseks, vaid küsimus on selles, kuidas seda protsessi kiirendada ja kuidas seda kõike korrastada, sest praegu ei ole ju isegi olemas nimekirja nendest punamonumentidest, mida siis maha võtta. Ta võiks. Lätis on teadaolevalt rohkem kui 300 erinevat mälestusmärki, osa nendest pisematest kividest on juba omavalitsused ise maha võtnud, aga suurematega ja eriti just võidumemoriaaliga, mis on ikkagi väga võimas nimetada teda siis lihtsalt üheks postiks või mitte, aga ta on suur ja selle maha võtta, mine võtab miljoneid, küsimus on lihtsalt selles, et kuidas seda protsessi kiirendada, kuidas teha nii, et need hanked ei jääks venima. Ja kuidas siis teha nii, et lahendada need rahastamisega seotud küsimused. Sest paljud ütlevad ju praegugi, et otsus on tehtud. Seim on justkui juriidilise poole loonud selle võidusamba mahavõtmiseks Riia linnavolikogu on ka otsuse teinud, et miks te ei tee midagi, miks te maha ei võta siis seda sammast, mis te jamate, mis te ootab. Ja noh, nüüd ongi siis päevakorral see, et kas siis seim võtab vastu siis eraldi seaduse, mis reguleerib nii võidusõidu kui teiste punamonumentide edasist saatust või mitte. Ja praegu just seimis on käimas arutelud väitlused sel teemal, kas seda võtta seimi menetlusse või mitte. Eile komisjonid küll toetasid seda ettepanekut ja tõenäoliselt toetab seda ka parlament, nii et ilmselt hakatakse siis asja põhjalikumalt arutama ja kui selle otsuse vastu võtab, siis see tähendab seda, et valitsus peab koostama nimekirja nendest monumentidest, mis tuleks maha võtta. Ja räägitud on ka ajakavast, et 15.-ks novembriks peaks siis olema nende monumentidega ühel pool Need, mis võetakse maha, need on siis võetud ja need, mis jäävad, need siis jäävad ja see seadus peaks siis lahendama ära rahastamise küsimuse omavalitsused, kas pluss annetused Riia puhul on ka üle 250000 euro on vabatahtlikud ja ettevõtjad juba annetanud ja samamoodi ka selle, mis siis nendest monumentidest edasi saab. Üks idee on vähemalt kas siis sammaste osi või, või mingeid detaile koguda kokku okupatsioonimuuseumisse, et neid seal eksponeerida, aga noh, need on praegu kõik veel ideed, seaduse menetlemine on see, mis alles ees.", "role": "user" }, { "content": "Lätis on kõne all Nõukogude režiimi ülistavate monumentide lammutamine või teisaldamine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJärgmiseks aastaks 2020 oli taotlus, et saaksime siis Eesti vabariigi keskmise brutopalga tasemele 1458 ja selle taotluse me ka esitasime. Eelmisele valitsusele, mis läks üle ka nüüd uuele valitsuse läbirääkimiste alustamiseks läbirääkimisi alustasime, pidasime kuid kahjuks meile siis kusagil maikuus teatati, et et töötasu tõusu ei ole plaanitud üldse mingisugust, siis õnneks läks natukene aega mööda ja juunikuus saime siis teada, et, et 2,5 protsenti töötasu fondi kasvikud sellele tasemele, mis on 2000 siis 19.-ks aastaks saavutatud. Nii et see loomulikult ei ole see, mida me vajame, sest meil oleks olnud vajadus saada 12,5 protsenti töötasu kasvikut siis me oleksime jõudnud kultuuripoliitika 20 20 tasemele, mis räägib sellest, et alammäär, kõrgharidus ja kultuuritöötajal, kes töötab täiskohaga ametikohal oleks siis vabariigi keskmine. Nii et hetkel me oleme ühelt poolt natukene õnnetud, et see läbirääkimiste nõue põhjendus, selgitus mida ka teiselt poolt nagu vastu võeti, ei leidnud nagu realiseerimist. Nüüd oli küsimus selles, et kas nagu öeldakse, tulla tänavale ja alustada nõudmist, et tuleb see meie nõue täita. Aga me oleme ka nii-öelda realistid ja saame aru, et ühesõnaga läbirääkimiste laua taga on võimalik mingit kokkulepet saavutada tänaval ehk tihtilugu mitte.", "role": "user" }, { "content": "Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni juhatuse esimees Ago Tuuling ütles, et ametiühing oleks soovinud märksa suuremat tõusu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKultuuriminister Tõnis Lukas tõdeb, et nii nagu kõikjal mujal sõltuvad ka kultuurisektoris kriisimeetmed sellest, kui pikaks kriis venib. Aga esialgne pilt kuni maini hakkab ministeeriumil paberile saama. Riigiga seotud ehk riigiasutus ja riigiga seotud sihtasutust ja avalik-õiguslik isikud saamata jäänud tulu on 5,4 miljonit sellel ajavahemikul, mis tuleks siis kompenseerida, arvestades, et nad saaksid täpselt samas mahus jätkata. No kindlasti oma tulu saamata jäänud oma tulu, kõike me kompenseerida ei saa. See, kui suur osa oma tulust asutustele kompenseeritakse, alles selgub. Tööjõud peaks jätkama, võib-olla asutustes tuleb teha vastavaid ümberpaigutusi, näiteks Eesti Rahva Muuseum on õpetanud oma poetööd ja piletimüüjad ja mitmed muude ametite pidajad vahepeal, kui rahvas ei käi digiteerima, kirjeldama esemeid neid muisi kandma. Riigi eesmärk on, et, et palgad ei langeks ja et töötajaid ei peaks koondama. Tõnis Lukase sõnul saavad ka kultuuriasutused osa töötukassa meetme t mis lubab inimesi 70 protsendilise palgahüvitusega sundpuhkusele saata. Kultuuriministeerium arvestab, et palju suuremat abi kui seni võivad õige pea vajada vabakutselised kultuuriinimesed. Loomeliitude kaudu saavad vabakutselised loometoetust ehk iga kuist kuni miinimumpalga suurust abi. Tõnis Lukas ütleb, et toetus loomeliitude kaudu peaks kasvama kuni 10 korda. Täpsed numbrid sõltuvad juba lisaeelarve läbirääkimistest, aga tõenäoliselt tuleb muuta ka loometoetuse taotlemise korda, lisab Lukas. Kui praegu on vabakutselistel võimalik loomeliidu kaudu taotleda miinimumpalga ulatuses kuus kuud toetust ja siis veel täiendavad kuus kuud, siis praegu on seal klausel seaduses, et siis jälle, kui on saadud hiljuti, siis jälle kaks aastat seda taotleda ei saa. Seda me tahame muuta, et tegelikult praeguses olukorras saaks ka taotleda toetusi sellel aastal, need, kes eelmisel aastal said teiseks, on vaja seadust muuta, et õppurid, üliõpilased saaksid seda toetust taotleda, sest ka üliõpilaste hulgas on näiteks muusikuid väga palju, kes elavad ka sellest rahast, mis nad kontserdi andmisest saavad.", "role": "user" }, { "content": "Kultuuriminister Tõnis Lukas ütleb, et kuni 1. maini jääb riigiga seotud kultuuriasutustel saamata enam kui viis miljonit eurot omatulu. Osa sellest plaanib riik hüvitada. Lukase sõnul aidatakse ka neid kultuuriinimesi, kes kriisi ajal tööta jäävad. Selle jaoks plaanitakse oluliselt laiendada vabakutselistele mõeldud loometoetust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPaide teatri kunstiline juht ja lavastaja Jan Teevet ütleb, et kui küsida, millised märksõnad iseloomustavad tänast päeva, siis esmalt meenuvad talle kaks võõrapärast sõna, polariseerumine ja isolatsioon. Paide teatri aed hakkabki Jan Teiveti sõnul tegelema teemadega. Mis juhtub, kui piirangud kaovad? Ühtepidi isolatsioon, sellest me võime lahti saada, aga ühiskonnas valdav polariseerumine. Küsimus on selles, et kuidas kunst saab luua või kuidas teater saab luua vahealasid ruume, kus me saame kokku tulla vaatamata meie erimeelsustele. Ehk et siin on praegu näha valged toolid, on mõned lauad, on värskelt istutatud põõsaid, aga mis siia veel tuleb? Siia tuleb üsna palju raadio intervjuu on ka võimalus teha väike üleskutse. Me ootame hea meelega ja võtame vastu igasuguseid põõsaid ja suvelilli pojenge, eriti valgeid pojenge, eriti et see aed peaks hakkama nägema välja oma kogukonna nägu. Meie eesmärk on ennekõike luua ruum, kus oleks hea olla. Jan Teevet loodab Paide teatriaiast kujundada omalaadse aia akadeemia, kust ei puudu ka huvitav kultuuriprogramm. Me loome siia programmi, mis võiks kesta läbi terve suve sügisesse välja ja otsime praegu aktiivselt ka võimalusi, kuidas teha nii, et hea avalik ruum Eestis ei oleks ainult suve teema, vaid ka siis, kui ilmad lähevad nii-öelda kurjaks ja kured lendavad minema. Kuidas oleks võimalik, et see avalik ruum jääks alles kas söepannide või kuumalampidega? Me loodame, et siin hakkab tulema üsna palju kontserte, nii Paide teatri näitlejatelt, et siin hakkab tulema loenguid, Van Krahlil on oma akadeemia, Kehtnal on külaülikool. Miks ei võiks siis olla siin Paide teatri aias aiaakadeemia, kus saaksid võib-olla kõneleda küll ka teadlased ja eksperdid, aga miks mitte ka argielu eksperdid, kes tunnevad oma eluala väga hästi ja väga süvitsi ja kes on selle suhtes kirglikud? Jan Deivet lisab, et Paide teatri aia avamine sõltub ennekõike sellest, kuidas riigis piirangud leevenevad. Kui nüüd keegi tahab tulla siia Paide teatri aeda esinema või tahaks teha mingi muu koostööpakkumise, siis on see võimalik. Paide teater on avatud ring ja me ootame alati ideid ja pakkumisi nii paides kui väljaspoolt. Selle jaoks tasub lihtsalt Paide teatriga ühendust võtta ja kõik selle info leiab meie kodulehelt. Aitäh Jan Teevet rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Paide.", "role": "user" }, { "content": "Paide Teater avab koroonapiirangute leevenedes Paide Teatri Aia. Tegemist on omalaadse vabaõhu-akadeemiaga, kust ei puudu ka kogu suve kestev huvitav kultuuriprogramm.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna haigla ehitus, milleks valitsus loodab saada Euroopa Liidult 380 miljonit eurot toetusraha, ei pruugi mahtuda raha saamiseks nõutavatesse ajaraamidesse. Nii ütles riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Aivar Sõerd Reformierakonnast. Tema sõnul on taaskäivitamisfondist raha saamise tingimus, et raha oleks kasutatud 70 protsendi ulatuses aastatel 2021 kuni 23. See tähendab, et haigla ehitus peaks algama kolme aasta jooksul. Sõerdi sõnul on kolmest aastast aga vähe projekteerimishangeteks hiigelkompleksi projekteerimiseks ja seejärel ehitushangeteks. See on praegu veel selline, laskmata karu naha jagamine sellest fondist, jah, liikmesriigid saavad sealt raha, aga selle fondi prioriteedid on rohe ja digipööre. Et kumb see haigla siis on, kas see haigla on siis rohepöörde alla läheb või see haigla läheb digipöörde alla ja ütleme sealt fondist raha saamine on väga küsitav. Sõerdi sõnul on ka segane, millisel eelarvereal ja mis summas Tallinna haigla ehitus riigieelarve strateegias kirjas on. Väga üheselt ju valitsus andis ju teada, et see on järgmise aasta riigieelarve ja riigieelarve strateegia kõige suurem investeerimisobjekt. Aga nüüd selgub, et seda eelarve strateegias polegi. Haigla läheks hinnanguliselt maksma 400 kuni 500 miljonit eurot. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et haigla ehitamine on realistlik. Raha tuleb Euroopa Liidu fondist ja Tallinna linnalt. Hetkel on plaan tõesti see, et finantseerimine Tallinna haigla nii-öelda taaskäivitamise rahastust kokku 308 miljoni euro ulatuses me oleme arvestanud järgmiseks aastaks kuni 30 miljonit eurot projekteerimise kuluna. Sellele summale 380 lisandub siis Tallinna linnapoolne omafinantseering suurusjärgus 100 miljonit eurot, mis jaotub siis juba järgmiste aastate peale. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart on varem öelnud, et linna osalus võib-olla ka natuke suurem või väiksem sõltuvalt, milliseks kujuneb kogumaksumus. Tema sõnul hakatakse haiglat ehitama 2023. aastal.", "role": "user" }, { "content": "Riigil on plaanis küsida Tallinna Haigla rajamiseks Euroopast toetust, kuid riigikogulane Aivar Sõerd kahtleb, kas see üldse õnnestub.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlustame koroonast, kaheksa koroonaviirusesse nakatunut ööpäevas ei ole mingi suur arv kuid võrreldes viimase kahe nädala pea olematute numbritega äratab tähelepanu mistõttu arutati valitsuses pikalt, kui palju suurendada avalikest ürituste osalejad lubatud arvu ja otsus peaminister Jüri Ratas. Alates 15.-st juulist on teatud piirangud, siis, mis kehtivad koosolekutele avalike ürituse ja spordivõistluste korraldamisel. Siseruumides saab osaleda edaspidi 1500 inimest maksimaalselt kus järgitakse siis loomulikult 50 protsendi täituvuse nõuet. Aga hajutamise nõudeid ja hajutamine ei ole mitte ainult see, et seal selles siis ürituse ma ei tea kontserdisaalis või, või kohas, et seal on inimesed hajutatud, vaid see tähendab ka seda, et nii sissepääsudes kui väljamineku kohtades peab olema hajutuse nõue tagatud. Tualettruumide ees peab olema hajutuse nõue tagatud kohvikute söögipunktide ees, nii et igal pool, see peab olema tagatud ja välitingimustes tohib osaleda 2000 inimest. Teine oluline otsus oli tulevikku suunatud aastaks 2050 on plaan renoveerida suur osa hoonetest ligi 80 protsenti. Majandusminister Taavi Aas. Tänane on seis on siis selline, et hoone fondi arvele langeb ligikaudu 36 protsenti kõikidest CO kahe heitkogustest ja Eestis ligi 50 protsenti energia tarbimisest. Kui see kava täies mahus ellu viia, siis oleks võimalik saavutada Eestis energiasäästu kuskil 60 protsenti. See on siis see, mis on hoonetele mõeldud ja vähendada CO heidet 90 protsenti. Nüüd numbrid iseenesest on väga suured. Kogu see kava aastani 2050 on 21,6 miljardit. Ja ka maasikatest kui maaeluminister Arvo Aller jättis meile eile antud intervjuus mulje, et on üsna kindel, et maasikakasvatajad saavad kompensatsiooni. Küsimus on selle ulatuses, siis täna oli vastus pisut teine. Praegusel juhul maaelu ministeerium hakkab välja selgitama võimaliku kahju meetodit, kas on kahju, kus on kahju, millest on kahju. Maasikad tõesti hallitavad ja hallitavad sellepärast, et oli päike ja tuli vihm selga, et täiesti arusaadav ja maasikad on ka eelnevatel aastatel hallitanud, on üle-eelmisel aastal hallitanud, nii et metoodika väljatöötamine käib ja sellega tegeleme.", "role": "user" }, { "content": "15. juulist tohib suurüritustel viibida kuni 2000 inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEilne Euroopa ülemkogu oli kiire ja efektiivne, kuigi mitmel teemal loodetud tulemusteni ei jõutud, näiteks ilmselt ühes emotsionaalsemas arutelus, mis puudutab Faizer lisaks ostetud kümmet miljonit koroona vaktsiini, nii nagu mitmel korral varem. Selles küsimuses jäid erimeelsused ületamatuks ning teema saadeti suursaadikute lauale arutamiseks. Koroonavaktsiinide ekspordi kontrollmehhanismi suhtes oli diskussioon mõnevõrra rahulikum. Isegi enne kohtumist selle suhtes skeptiline olnud Hollandi peaminister Mark Rüüte ütles pärast ülemkogu, et mehhanism on aktsepteeritav, samas lisades, et loodab, et seda kunagi ei kasutata. Saksamaa liidu kantsleri Angela Merkeli sõnul ootab Euroopa Liit Suurbritannialt mõistlikumat käitumist, et leida mõlemale poolele kasulik lahendus. Usaldame Euroopa komisjoni täielikult ja see sai täna väga selgeks. Komisjon teeb meie nimel tehinguid, esindab meie huve kuid me ei soovi oma edasiste sammudega seada ohtu tarneahelaid, sõnas Merkel. Riigijuhid rääkisid ka vaktsiini sertifikaatidest, kuid nende kallal tuleb ametnike sõnul veel veidi tööd teha. Eesti peaministri Kaja Kallase hinnangul loodetakse sellel teemal Euroopa parlamendiga kokkuleppele jõuda juuniks kuid õhtu üks oodatumaid hetki oli telesild Ameerika Ühendriikide presidendi Joe Biden. Iga Biden ütles kohe Euroopa kolleegidele, et teda tuleks kutsuda Jõks ja mitte härra presidendiks. Selline eesnime pidi üksteise kutsumine on tavaks ka ülemkogu osaliste seas. Angela Merkeli sõnul loodetakse Bideniga kohtuda suvel toimuval ülemkogul või NATO tippkohtumisel. Meil on palju sarnasusi, mille eest soovime hoolt kanda, olgu see siis koostöö kliimateemadel või kaubandussõjast loobumine, see oli võimalik tänu Boeing ja Airpassi kaubandusvaidluse maharahustamisele. Samuti on olulised ka suhted Hiina ja Türgiga, mida Joe Biden nimetas, sõnas Merkel. Euroopa liidrid otsustasid samuti võtta Türgi suhtes positiivsema hoiaku, kui veel mõni aeg tagasi oleks eeldanud. Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni sõnul üritatakse Türgi suunas sildu ehitada. Alates eelmise aasta detsembris toimunud ülemkogust on Türgi näidanud üles konstruktiivsemat suhtumist, seda ka kahepoolse suhetes mitme Euroopa Liidu liikmesriigiga. Need on positiivsed ja oodatud sammud, millele tuleb nüüd ehitama hakata. Samas me teame, et selline olukorra deeskaleerimine on väga õrn protsess, ütles von der Laien. Riigijuhid rääkisid lisaks neile teemadele ka veel siseturust, eurost ning Venemaast. Kuivõrd eile õhtul said riigijuhid teemadega ühele poole, siis ei kogune nad täna enam omavahel. Joosep Värk. Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Ülemkogul lükkasid liidrid otsustamise edasi. Mitmetel olulistel teemadel otsustasid riigijuhid otsuste asemel läbirääkimisi jätkata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMe tahame valitsuse poliitikutelt vastuseid, millal saavad õpilased uuesti kooli minna, millal on Eestis rohkem vaktsiini ja hakatakse elanikke vaktsineerima, millal võivad uksed avada Tallinna, Harjumaa ja Ida-Viru restoranid, spordisaalid, ujulad, kui kaua peavad suletud ettevõtete omanikud ja töötajad pausil vastu? Neid vastuseid ei ole veel ja pole teada, millest täpselt need sõltuvad. Ometi puudutab see kõik meist paljusid, mõjutab meie igapäevast elu ja harjumusi. Poliitelu pakub aga muud valijate elu, mitte mõjutavat vaatemängu, millest jutt. Parlament ei aruta tervise ja majanduskasv seljatamist. Teemaks on EKRE valimislubadus. Abielureferendumi korraldamine ehk vastus küsimusele, kas abielu Eestis peab jääma naise ja mehe liiduks, see on mõttetu, ütleb endine Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Uno Lõhmus. Sest tulemus, mida koalitsioon soovib saavutada, on juba perekonnaseaduses kirjas. Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel seab perekonnaseadus tõesti piirid. Lõhmus jõuab järeldusele, et kauba võetud abielureferendum ei ole põhiseaduse Keskerakonna EKRE ja Isamaa võimuliit ei taha seda muuta ka koalitsiooni hingekellaks. Veel paar kuud tagasi õhutas Keskerakond opositsiooni esitama tuhandeid muudatusettepanekuid, mis abielureferendumi korraldamise idee riiulisse lükkas. Nüüd on nad valitsuse langemise kartuses poliitilise teerulli kabiinis EKRE kõrval ning reformierakonnal ja sotsidel on tunne, et Jüri Ratas tõmbas neil naha üle kõrvade või suisa pettis neid. Diskussioon Riigikogus on läinud demagoogiliseks aga igal opositsiooni ehitatud miiniväli koalitsiooni teerulli ette on obstruktsioon ehk tuhanded muudatusettepanekud, mida ei ole võimalik läbi arutada, kuna see kõik võtaks ebamõistlikult palju aega. Obstruktsioon on seaduslik, kuid vastasrinna ettepanekutes on ka liiga palju hoogu. Näiteks ettepanek, et rahvahääletusele võiks panna küsimuse, kas Eesti vabariigis oleks parem elada, kui Eesti vabariik kuuluks Venemaa koosseisu andis koalitsioonile võimaluse süüdistada reformierakondlasi vaateid riigireetmises. Tõsiseltvõetav ei ole see kummaltki poolt, esimesed ei taha reeta riiki ja teised teavad, et ettepanek polegi arutamiseks esitatud. Aga kehv tunne jääb ikkagi. Kuid on raske näha, mis võiks väärata riigikogu lõpphääletust õigusliku kahelda a ja sisuliselt ebavajaliku abielu referendumi korraldamise üle sest vähemalt praegu tahab Jüri Ratas ja valitsus kokku jääda. Ent hääletuse tulemus on noateral ning Keskerakonna ja Isamaa juhid võivad küsida enda parlamendifraktsioonidelt. Kas tahate opositsiooni kukkuda või mida te arvate, kuidas sellisele küsimusele vastatakse?", "role": "user" }, { "content": "Keset tervise- ja majanduskriisi pakub poliitelu hoopis muud, valijate igapäevast toimetulekut mittemõjutavat vaatemängu, leiab ajakirjanik Toomas Sildam oma nädalakommentaaris.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva elektrijaamad on praegu elektriturul ligi 1000 megavatiga ja lisaks kaetakse ka Narva linna kaugkütte vajadust, mis on 25 miinuskraadiga üle 160 megavati. Selleks, et nõudlust katta, on tööle pandud kõik saada olevad energiaplokid, räägib aktsiaseltsi Enefit Boueri juhatuse esimees Andres Vainola. Meil on plokkides töös täna peale auvere kõik tõsi, meil balti üks katel on paar päeva praegu väljas, aga ta on juba neljapäevast tagasi, nii et auveres me lõpetame praegu nii remonti, moderniseerimist. Järgmise nädala keskpaigas on ta ka turul, aga täna tõenäoliselt rohkem turule ka ei mahuks. Ülekandepiirang on täna Eesti Läti vahel Rootsi Leedu vahel Poola Leedu vahel. Me oleme üks energiaturg, üks üks regiooni, nii et need mõjutavad seda turuhinda kogu Baltimaades, mitte ainult Eestis. Auvere antud kontekstis. Eesti turu hinda ei mõjuta. Täiendavat võimsust, et 1000 megavatiga turul olla annavad Narva elektrijaamade vanad energia blogid, neid on neli ja nende töös hoidmiseks on vaja CO kahe kvoote osta kuid lisakulu katab kõrge elektri hind, jätkab Andres Vainola. Täna on ju kõigi aegade rekord ja mis on tegelikult me oleme, tunneme lausa klientidele kaasa, ega see, et need turuhinnad selliselt kõiguvad, see ei ole klientidele samamoodi hea nagu meile tootjatele, sest kui me vaatame, võtame meie tootmisvõimsuste investeerimiskeskkonda, kui see elektrienergia hind on nii prognoosimatu, uued võimsused, turuletulekud on nii prognoosimatud, see tähendab seda, et ka meil on ennast raske majandada, nii et see ei ole hea ei tootjatele klientidele ja see olukord ei ole normaalne, aga me peame järjest rohkem ja rohkem, me oleme valmis just nimelt sellisteks äärmusteks, kuhu paugub 25. Et meie klientidel tuled, põleks ja toe oleks soe. Lõppev aasta on kõrge elektrihinna tõttu Narva elektrijaamadele palju tööd pakkunud. Võrreldes eelmise aastaga on elektrit toodetud kolmandiku võrra rohkem. See peaks tähendama ka sama võrra suuremat süsinikujälge, kuid Andres Vainola sõnul nii see ei ole. Me see aasta toodame 30 protsenti rohkem elektrit, samas CO kahte emiteerimisel umbes 14 15 protsenti rohkem kui eelmine aasta 30 versus 15. Me oleme väga suure sammu teinud süsinik neutraalsuse poole CO kahe jälje vähendamise poole. CO kahe heitmeid õnnestus poole võrra vähendada, kasutades kütusena puidujäätmeid ja uute gaasi uudistele. Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Energia Narva elektrijaamad on käiku lasknud pea kõik oma tootmisvõimsused peale Auvere elektrijaama, mida praegu remonditakse. Auvere jaam hakkab tööle alles tuleval nädalal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTäna sai valitsuses heakskiiduga magustoidu joogimaksu seaduse eelnõu. Nii rahandusminister Sven Sester kui ka tervise tööminister Jevgeni Ossinovski loodavad, et lisaks riigikassa täitmisele mõjutab see ka tootjaid jookides vähem suhkrut kasutama. Ossinovski rõhutas, et maks on astmeline. Mida vähem suhkrut, seda väiksem maks. Küsimus ei ole mitte selles, et muuta tooteid kallimaks, vaid tegelikult selles, kuidas motiveerida tootjaid vähendama siis suhkrukogust oma oma toodetes. Ossinovski rõhutas, et kui tervishoidu raha juurde suunata ja mitmeid toetusi tõsta, peab see raha kuskilt tulema. Samas on uuringud näidanud, et ka tervisemõju on loota juba paari-kolme aastaga. Analüüs ütleb väga konkreetselt, et juba esimese paari aastaga suudetakse selle maksuga ära hoida tuhandeid uusi ülekaalulise rasvumise juhtumeid. See töötab väga-väga kiiresti. Rahandusministeeriumi enda analüüs näitab, et lähima paari aastaga reformuleeritakse väga palju joogid isegi kuni pool jookidest reformuleeritakse, mis tähendab seda, et vähendatakse siis suhkrusisaldust madalama maksuastmeni ja siin on väga otsene mõju ka riigi kuludele, teiselt poolt teabeet sellega seotud haigused võtavad ainuüksi ravimite hüvitistest, mis haigekassa maksab üle 100 miljoni umbes viiendik iga viies euro, mida ravimitele haigekassa kulutab, tegelikult läheb diabeedile, mis on otseses seoses ka suhkru liigtarbimisega.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus kiitis heaks jookide magusamaksu, millega loodetakse tootjatele survet avaldada, et nad vähem suhkrut kasutaksed.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel nädalavahetusel algatas Eesti europarlamendi saadik Riho Terras kirja, milles nõuab Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Josep Borelli tagasikutsumist. Tema hinnangul tegi Borelli visiit Moskvasse kõrge esindaja ametikohale. Tõsist kahju. Borelli tagasi kutsumiseks on mitu võimalust. Esimene neist on Euroopa parlamendil, ent sellisel juhul tuleks umbusaldust avaldada kogu Euroopa komisjonile. Siiamaani pole ükski selline umbusaldus läbi läinud. Kõige lähemal oldi sellele 1999. aastal, kui toona astus Sak Santeri juhitud komisjon täies mahus tagasi enne umbusaldust. Teine variant oleks Euroopa ülemkogu kvalifitseeritud häälteenamuse ja Komisjoni presidendi Ursula von der Laieni kokkuleppega. Tegelikult võib von der Leyen nõuda ka otse Borelli lahkumist, ent tänalõunasel pressikonverentsil ütles Euroopa Komisjoni kõneisik Erik Ma mer, et von der Leyen toetab Borelli. Loomulikult väljendab komisjoni president täielikku toetust kõrge välisesindaja reisile Moskvasse, mis oli erakordselt delikaatne visiit. Teadsime seda enne Moskvasse minekut ning faktid on seda kinnitanud. Homme on Euroopa Komisjoni volinikel võimalus kuulata härra Borelli ja analüüsida õppetundi, mille saime eelmise nädala kohtumistest Moskvas, ütles Mamer. Seega ei kavatse von der Leyen Borelli tagasikutsumist nõuda ning üle jääb vaid võimalus, et Borell astub ise tagasi. Europarlamendi liikme Sven Mikseri hinnangul pole mõtet Borelli tagandamisele liigselt keskenduda. Kindlasti tunneb ka Joosep Barell isiklikult ennast petetuna, tunneb ennast alandatuna ja noh, praegu on tegelikult selles mõttes väga huvitav hetk, et Euroopas ma arvan, kõik saavad aru, kaasa arvatud need, kes tavapäraselt on võib-olla selliste roosade prillidega ja ja lähtuvad Venemaaga suheldes soovmõtlemisest. Ka nemad saavad praegusel hetkel lühikeseks ajaks vähemalt aru sellest, et, et Venemaaga niimoodi ei saa, et Venemaaga tuleb väga väärtuspõhiselt ja vajadusel väga rangelt suhelda. Ja nüüd on küsimus, kuidas meie eestlastena baltlastena väikeriikidena, kes Venemaad hästi tunnevad, seda hetke kasutame, et on kaks võimalust, üks võimalus on, on, on tõepoolest kasutada seda momenti ja öelda, et, et te näete, et meil oli õigus, kõik empiirilised asitõendid räägivad meie nii-öelda realistlikult Venemaasse, suhtuvate riikide kasuks. Me proovime konsolideerida Euroopat vähemalt selleks lühikeseks ajahetkeks sellise rangema nõudlikuma karmi positsiooni ümber. Ja teine võimalus on suunata see tähelepanu fookus Euroopa sisestele sellistele parteipoliitilistele või riikidevahelistele tülidele. Et, et ma arvan, et kui minult küsitakse, et kummat ma soovin ka seda, et me kasutasime seda momenti Euroopa ühise range vene poliitika konsolideerimiseks või selleks, et nõuda Joosep Borelli pead hõbedast kandikul. Mina kõhklusteta, valin esimese Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjoni kõneisiku sõnul toetab Ursula von der Leyen täielikult Euroopa Liidu kõrget välisesindajat Josep Borrelli.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNäitus ajarännak 20.-sse sajandisse keskendub möödunud sajandi 70.-te ja 80.-te aastate olmekultuurile. See teater korraldab igal sügisel Haapsalu nostalgiapäevi ja selline väljapanek on teatri mõttes olnud juba ammu, kuid nostalgiapäevade ajal pole selleks lihtsalt ruumi olnud. Nüüd koroonakriisi ajal, mil ära on jäänud hulk üritusi, kus teatri rahvas esinema pidi otsustati aastate jooksul kogutud kraami tutvustada, jätkab see teatri liige Roman sultan Kirejev. Meil on inimesed toonud meie enda lapsepõlve mälestused ja lihtsalt inimesed teavad, et me kogume selliseid asju, hoiame neid ilusti ja äge värk on. Eksponaatide valik on väga kirev ja mälestusi kerkib pähe kõigil, kes on sündinud enne 1900 üheksakümnendaid, jätkavad see teatri liikmed Eve Merima ja Roman sultan Kirejev. Olmetehnika kooli vormi, kooli asjad, elektroonika, suusad, sorditarbed, riided, mööbel, köögi tarbed, see kõik, millega me oleme üles kasvanud. Aastate jooksul kogutud kraami näituseks ette valmistades jätkus üllatusi ka teatriliikmetele endile jätkavad see teatri liikmed Eve Merimaa ja Roman Sultan. Kirejev. 100 korda iga päev tuli meil on see asi ka olemas, täitsa lõpp. No see on ikka nii äge. Ja siin ka, see on ka veel, no see peab näitusel olema. Praeguse plaani järgi tegutseb see teatri ajutine muuseum aprilli lõpuni. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Haapsalu.", "role": "user" }, { "content": "Haapsalus asuv SEE Teater otsutas, et paneb püsti ajutise muuseumi, kus saab näha nõukogudeaegset olmekraami.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJustiitsministeeriumile on juba aastaid kaevatud, et osad juristid, kes inimesi tsiviil või haldusasjades esindavad, ei tule oma tööga toime, selgitab justiitsministeeriumi vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa. Ei mõisteta tegelikult selle kohtuasja nii-öelda sisu, menetlus poolt, ei suudeta seal tõendeid esitada, õiguslik käsitlus puudulik ja nii edasi, midagi pole teha, on ka halbu näiteid ja neid ei ole üks või kaks ja neid on kümneid, kus lõpuks siis see kohtuasi lõpeb selliselt ka, et see avalduse hagi näiteks tagandatakse? Omaette probleem on, et osad juristid ei oska piisavalt riigikeelt, nii et kohtunik ei saagi aru, kas tema poole pöördunud jurist taotleb näiteks abielulahutust või Eestis tundmatut abielu inspekteerimist. Et probleemile lahendust otsida, on ministeerium valmis saanud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse. Seal tehakse ettepanek anda kohtutele vabamad käed, et sobimatu esindaja menetlusest kõrvaldada. Mingis ulatuses võib kohus seda ka praegu teha. Näiteks 2018.-st kuni 19. aastani saadeti kohtusaalist välja neli advokaati ja 30 mitteadvokaati. Sarnaselt kriminaalkohtumenetlusele võiks olla see otsustus kohtul seal alguses, kas lasta see mitte advokaatsele menetluse või mitte, ehk siis, kui ta näeb, et see isik ilmselt ei vasta temaga, on mingeid probleeme olnud enne ja mingid eeldused on täitmata. Ta tegelikult ei lubagi seda isikut menetlust ehk siis hoiab pärast palju aega kokku. Lisaks pakkus vaikmaa, et kohtus esindajale võiks kehtida selged nõuded. Näiteks ei tohiks ta olla karistatud tõendite võltsimises. Soov on ka siis laiendada neid võimalusi siis omal algatusel õigusabi määrata kohtule, kui ta ikkagi näeb, et isik ei saa hakkama üksi ei suuda ka leida endale esindajat, siis pakkuda siis riigi tuge selles küsimuses. Sellest, et turul tegutsevate juristide tase on väga ebaühtlane, on aastaid rääkinud ka juristide Liit. Liidu juhatuse liige Heino Junolainen usub, et teenuse kvaliteeti kohustust ta ei saa. Junolainen räägib, et uuesti võiks ellu äratada vahepeal varjus olnud kutsetunnistuse süsteemi. Selle kvaliteedi tagab ennekõike ikkagi õigusteenuse osutaja professionaalne ettevalmistus, tema eetilised kõlbelised omadused. Gunnar Vaikmaa ütleb, et kutsetunnistuse nõue oli ka justiitsministeeriumi kaalutud lahenduste seas. Ehkki Heino Junalaineni sõnul on juristide liit kutsetunnistuse süsteemi välja töötanud, ütleb vaikmaa, et selle rakendamine nõuaks rohkem aega.", "role": "user" }, { "content": "Pahaaimamatu inimene võib sattuda juristi peale, kes teda tegelikult kohtus esindada ei suuda. Justiitsministeerium otsib probleemile lahendust ning esialgu soovib anda kohtutele vabamad käed, et ebapädevad juristid menetlusest kõrvaldada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAnneli Erm Pärnus, sina oled suisa veevangi jäänud, nagu me aru saame. Üsna jah, tegelikult on nüüd viimase tunni aja jooksul olukord pisut muutunud, sest tuul on jäänud natuke vaiksemaks ja muutunud on vist tuule suund, sest vesi on hakanud minu maja juures pisut alla minema. Aga öösel vahepeal oli küll tunne, et tuleb juba aknast sisse, sest päris laine nüüd vastu akent ei käinud, aga pritsmed küll, nii et aknad on täiesti liivased kõik, ja viis minema siit. Meie maja katuse otsa ja naabermajalt ja vastast, kus on niisugused väiksemad majad, evakueeriti igal juhul öösel paadiga inimesi. Kui kõrge see veetase on ja mitmendal korrusel sa siis elad, et aknad on praegu liivased? Mina elan esimesel korrusel, aga aknad on liivased isegi teisel korrusel. Nii et see torm oli ikka nii tugev, et ta viskas vett koos siis rannaliiva ga ka teisele korrusele välja. Ja veetase on nii kõrge, et kui ma siit aknast välja vaatan, siis kohe paistab üks tänavaristmik ja hetk tagasi kõndis seal üks mees, no peaaegu kubemini on ikka ära. Sa oled päris mere lähedal, siis. Ma elan jah, päris mere lähedal, ma ei, justkui keela see võib-olla 600 meetrit võib-olla, või et kui ma siit aknast mere poole vaatan, siis nii palju kui on sellist lagedamat vaadet, on noh, kõik täiesti vesi. Kas inimesi on ka linna vahel liikumas näha, siin ennist räägiti sellest, et pärnakad on tulnud tänavatele seda veemöllu seal jälgima ja tegelikult päästeteenistus ütleb, et inimesed, ärge minge tänavatele. Võib-olla mujal, kus see liikumine on veel suhteliselt selline võimalik, seal on, aga siin küll väga palju inimesi ei liigu, et mõni läks öösel vaatama, siis kui see torm alles algas, siis mindi küll just mere poole vaatama, ma nägin päris paljusid inimesi, aga mõned siiski uudistavad. Üks noormees est ronis mingi madratsi või voodi otsa, mis mu akna all hulgi. Nii et asju ulbib ikkagi. Vesi on endaga kaasa võtnud esemeid. Ja siin majade vahel lisaks katuseplekile, mida siin on hulganisti, on kõiksugu puitmaterjali, on igasuguseid, tünne, on suuri jäälahmakaid, mis ilmselt on siis mere pealt kuidagi siia jõudnud. Kõiksugu kraami. Aitäh sulle ja meil ei ole elektrit. Ei ole sooja vett, midagi, ikka korralik värk, vot sedasi.", "role": "user" }, { "content": "Torm Eestimaal 09.01.2005 kell 11.00.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul on paindlikumat lähenemist vaja näiteks planeeringulahenduste koostamisel ehk praegu nõuavad kohalikud omavalitsused ehitusettevõtjatelt liiga detailset planeeringulahendust. Peab paigas olema, kuidas ja milliseid taimeliike haljastuses kasutatakse ja mismoodi hakkavad paiknema prügi konteinerid. Peterson ütleb, et seesugune nüanssidesse laskumine on vastuolus aga planeerimisseadusega. Samuti piirab liigne üksikasjalikkus vabadust, jätkab Indrek Peterson. Kui me lõpliku projekt lahendust omamata liiga detailselt määratleme, ära detailplaneeringu täpsusega kab tahes tahtmata nii projekteerijad kui arendajate ettevõtja ahistama ja seab ta kindlatesse raamidesse, ehk ta tegelikult võtab ebaproportsionaalseid riske. Kohalike omavalitsuste vaatest on aga teatud detailides kokku leppimine vajalik. See on justkui kompromiss osapoolte vahel, mille tulemusena väheneb ka tõenäosus, et valminud arenduse kohta hakatakse vaideid esitama, jätkab Tartu abilinnapea Reno Laidre. Kas nüüd vältimatult on vaja kõrghaljastuse liik näiteks ära täpsustada või prügikonteinerite värv, siis seda kindlasti mitte ja seda ka ei tehta, aga ka, mis on oluline, on ikkagi see, et arendaja saab väga täpselt teada, kuhu, mida ta peab tegema. Kohalik omavalitsus ja kogukond saavad kaasa rääkida ja teavad, et milline see uus keskkond saab olema. Oluliseks probleemkohaks on Petersoni sõnul ka see, et endiselt pannakse arendajale kohustusi väljaspool detailplaneeringu ala. See tähendab näiteks ühe arendaja kulul selliste teede, tänavate ja tehnorajatiste loomist, mida soovi korral saavad kasutada kõik. Mitmeid kordi on siin arendajad just väitnud, et on nagu viimase mehe jooks, et mõned ootavad ki, kuna esimene arendaja läheb ja, ja siis kõik vajalikud kommunikatsioonid ja rajatised valmis ehitab ja siis teistel on hiljem pärast palju lihtsam liituda. Petersoni sõnul aitaks eeltoodud probleemi lahendada see, kui esimesel arendajal oleks kindlus, et ühiskasutatava infrastruktuuri loomiseks tehtud kulud hiljem kaetakse kas siis kohaliku omavalitsuse või juurde tulevate arendajate poolt. Praegu sellist kindlust aga ei ole. Laidre ütleb, et suurte arenduste puhul tuleb arendajal arvestada kulutusi tustega väljaspool detailplaneeringu ala sest KOV-idel ei ole seesugust ressurssi, et näiteks paari miljoni euro eest teid või tänavaid rajada. Esialgsed kulud aga kohaliku omavalitsuse kanda, siis võib infrastruktuuri väljaehitamine venida ning ka arendaja kaotaks seeläbi aega ja raha, lisab laidre. Linn ei korja raha arendajalt, ei ehitusõiguse kinnisvaramaksu näol, et linn saab teha kulutusi ainult selles ulatuses, kus tal on tulud olemas ja kui linn tahab, et tema territooriumil areng oleks kiire, siis see on see koostöö koht täna ja see võimalus kiire arenguga edasi minna.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Ehitusettevõtjate Liit soovib paindlikumaid sätteid nii projekteerimistingimuste kui ka detailplaneeringute täpsustuste tegemise asjus. Rahandusministeeriumile saadetud pöördumises märgitakse, et ehitusettevõtjad peavad praegu pead murdma paljude probleemidega, mida paindlikuma lähenemise abil saaks leevendada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEesti autospordiliit teatas, et suvel toimub Lõuna-Eestis Otepää ümbruse kruusateedel rahvusvaheline ralli. Ralli ametlik nimi on Rally TurtFish võistlusel kohalolekust, kinnitas autoralli valitsev maailmameister Ott Tänak. Ralli toimumise kuupäevadeks on planeeritud 24. ja 25. juuli, kuid sõltuvalt olukorrast võivad käiku minna ka varukuupäevad ehk seitsmes ja kaheksas august. Eesti autospordiliidu sõnul saab tegemist olema Euroopa esimese kõrgetasemelise autospordivõistlusega pärast ülemaailmset koroonaviiruse pandeemiat. Ralli, nimisponsor ja meediapartner on USA-s baseeruv ettevõte Turtfish. Maailmameister Ott Tänak kirjutas pressiteate vahendusel, et üks asi on kindel, tema on üritusel igal juhul kohal ja loodetavasti leiab ka midagi huvitavat, millega rallit sõita. Algse plaani järgi pidanuks Lõuna-Eestis ka sel suvel toimuma traditsiooniliseks saanud Rally Estonia kuid veebruaris teatas korraldusmeeskond, et võistlus jääb ära. Autospordiliidu initsiatiivil on praeguseks leitud alternatiivne lahendus Ralli Tere fi hi võimalikku perspektiivi kommenteerib Delfi ja Eesti Päevalehe sporditoimetuse juht ning aastaid ralli teemasid kajastanud Peep Pahv. Ma pean väga tõenäoliseks, et WRC-tiimid tahavad siia sõitma tulla ja eriti, kui Soome ralli peaks augusti alguses toimuma siis parimat võimalust ju selleks nii öelda testida ei ole, kui, kui juuli lõpus siin sõita, et eks selle selle kaardi peale ongi mängitud, et kui nüüd siin see viiruse asi jälle hullemaks ei lähe ja, ja mingit kätt ette kuskilt ei panda. Et siia saab kokku väga korraliku võistluse.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Autospordi Liidu sõnul korraldatakse suvel Eestis, Otepää ümbruses rahvusvaheline ralli. Oma osalust kinnitas autoralli valitsev maailmameister Ott Tänak.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMille poolest see teie partei siis nüüd teistest erakondadest erineb? No meil on põhimõtteliselt ma ei oskagi öelda, kolm-neli sellist suurt asja, esimene asi on see, et ma usun, et me siiralt usun, et me oleme ainus partei, kes peab kõige tähtsamaks oma asjaks ikkagi sellist Eesti rahvuse tugevdamist, Eesti rahvuse arvukuse suurendamist. Ja ütleme siis rahvuslikest huvidest lähtuvalt aetavat poliitikat, nii sisepoliitikat kui välispoliitika, majandus, kõik need asjad. Teiseks. Teiseks on siis see, et meie oleme üks väheseid parteisid, keda ma usun ka, kes nõuab kogu valimissüsteemi muutmist, mis see on siis nii presidendivalimissüsteem otsevalimiseks, parlamendivalimised, majarik megaarsele süsteemile, ehk siis siduda saadik oma mandaadiga oma valijatega. Ja noh, kogu valimissüsteem Eestis praegu on, on viinud sinnani rahvas on võõrandunud poliitikast, ei tunne oma osa poliitikas, ei taha, ei taha võtta enam osa valimistest ja lisaks siis veel meie oleme veendunud, et praegu nendel tingimustel, mis praegu välja on kaubeldud, kui liitumine Euroopa Liiduga on Eestile kahjulik, majanduslikult kahjulik ja poliitiliselt kahjulik, me kaotame oma suveräänsuse, me kaotame oma majanduslikku konkurentsivõimet. Me arvame, et kui me Euroopa Liiduga peame liituma, siis me peame rahvahääletusel ütlema ei Euroopa Liiduga liitumisele, et saada endale uus puhas leht ja alustada neid läbirääkimisi nullist uuesti. Me ütleme asjad välja nii, nagu nad on, mitte ei aja mingit udujuttu. Meie ei poolda mingeid poolikuid lahendusi, vaid me ikkagi ütleme noh, valimissüsteemis ka me ei räägi siin mingisugustest, kosmeetilistest parandustest, kuidas neid nimekirjasid moodustada või mis teha valimisliitude, me räägime kogu süsteemi ümbertegemisest. Vahe on ikkagi selles, et me räägime asjadest otse ja me tahame saavutada ikkagi täielikult teatud küsimustes uut uut taset, ütleme uut kvaliteeti. Laiem küsimus, ütleme meie valija on korralik inimene, korralik perekonnainimene, kes tõenäoliselt ei ela Tallinnas, vaid elab, ütleme, väikelinnas ja, ja väljas pool Tallinna, aga ta ei pruugi olla ainult ütleme ma ei välista ju Tallinna hääletajat, ka Tallinnas on sellise keskmise sissetulekuga inimesi, kes tunneb, et et riigist ei ole tal abi. Et, et tal küll kooritakse terve rida terve rida maksusid ja terve rida kohustusi riigi poolt, aga riik midagi vastu ei anna. Ja kes ei taha minna valima, räägime siin 35 protsenti inimesi, kes ei käi hääleta, eks ole, kes on inimesed, kes ütlevad, aga mul pole kellegi poolt hääletada, vot sellest 35-st vähemalt poolt mees, inimene. Millised on teie plaanid nüüd eelseisvateks valimisteks? Noh, ütleme kohalikud valimised on ju, on üsna üsna ukse ees. Eks me läheme seal teatud kohtades välja, me, see järgmise nädala teisel pool tuleb juhatus kokku ja ilmselt kuu lõpus tuleb volikogu kokku. Kes siis võtab vastu, need otsustab ära need nimekirjad, kes kus välja läheb. Me ei sihi praegu suuresti kohalikke valimisi, sest kõik need asjad, mida me soovime teha, on riikliku tasandiga asjad mis tähendab seda, et neid saab liigutada riigikogus ja meie suur sihtmärk on ikkagi riigikogu valimised.", "role": "user" }, { "content": "Loodi uus erakond - Rahvuslik Konservatiivne Partei.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti olümpiakomitee presidendiks kandideerivad Urmas Sõõrumaa ja Tõnu Tõniste ei käinud oma programmi tutvustada välja ootamatuid mõtteid. Nii istuv president Sõõrumaa kui asepresident Tõniste jäid seisukohtade juurde, mida olid viimastel kuudel avalikkuses väljendanud. Urmas Sõõrumaa rõhub rahva tervisele ning tahab ellu kutsuda tervisekassa, mille maht oleks 10 protsenti haigekassa mahust. Oma asepresidendikandidaatidena käis Sõõrumaa välja Erich Teigamägi ja Toomas Tõnise. Lisaks sooviks ta täiendavalt ametis näha veel kahte asepresidenti. Hanno Pevkurit ja Lauri Luike. Üks fragment Urmas Sõõrumaa esinemisest. Ma tahan vabandada teie kõigi ees, et on jäänud selline mulje, et mina pean sportlasi rumalaks. No kujutage ette. Ma olen EOK president, ma olen 25 aasta aasta jooksul umbes 30 miljonit eurot investeerinud sporti, ma olen viimase nelja aasta jooksul vähemalt miljon eurot investeerinud sporti, sealhulgas EOK-s, pea üks peasponsoreid ja ma pean sportlasi rumalateks. Ma pidasin, see, see ütlemine oli otseselt nende kohta, kes piltlikult öeldes jooksid, süstal veenis ringi Seefeldi staadionil. Tõnu Tõniste tõstis esile tippsporti ja ausa spordi rolli. Aus sport, et on Tõniste sõnul ainuke võimalus. Tõniste rääkis palju treeneritest ja treenerite väärtustamisest. Ta ütles uuesti välja, et oleks täiskohaga president. Asepresidendikandidaatidena käis Tõnis oodatult välja Gerd Kanteri ja Enn Pandi. Tõnu Tõniste. Ja nüüd küsimus, mida olen korduvalt kuulnud. Palju sina sporti raha juurde tood? Jah, sporti on vaja juurde tuua, lisaraha? Loomulikult. Aga kas siis 100 miljonit on piisavalt? Olgem ambitsioonikamad, 200 miljonit kõlab ju paremini. Aga üks miljard kõlab ju veel paremini. Suured lubadused kõlavad kenasti, aga ilma teostuseta on need vaid numbrid, mis mõeldud üksteise ületrumpamiseks ja valimiskampaanias spordiinimeste uinutamiseks.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Olümpiakomitee liikmed valivad Kadrioru staadionil toimuval täiskogul presidenti. Presidendiks kandideerivad viimased neli aastat selles ametis olnud Urmas Sõõrumaa ning senine asepresident Tõnu Tõniste. Mõlemad kandidaadid on nüüdseks pidanud kõne ja tutvustanud oma programmi ning praegu toimub häälte lugemine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEkspertide hinnangul võib Venemaa suur pealetung Ida-Ukrainas viia Mariuopoli peatse langemiseni, räägib Suurbritannia kaitseväe endine juht Richard Tanet. Ma kardan, et see saab olema väga õudne ja kurb lõpp nende Ukraina sõdurite vaprale võitluse le. Ma arvan, et see lõpeb pigem varem kui hiljem räägib USA Euroopa vägede endine juht Benhojes. Surve peastaabile on tohutu, et Mariupol lõpuks ja enne üheksandat maid ära võtta. Üheksas mai on loomulikult iga-aastane pidupäev Venemaal, millega tähistatakse teise maailmasõja lõppu. USA meedia andmetel kaalub valge maja Venemaa lisamist terrorismi toetavate riikide nimekirja, milles on praegu vaid Põhja-Korea, Iraan, Süüria ja Kuuba, räägib USA välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price. Selge on see, et Venemaa ei ole alustanud ainult sissetungija sõda vaid algatanud ka terrorijulmuse ja kohutava agressiooni kampaania Ukraina inimeste vastu. Kaitseministeeriumi kinnitusel jõudis Ukrainasse järjekordne USA julgeolekuabi ja seda varasemast kiiremini. Veel kuus saadetist on teel. Eelkõige on ukrainlastel vaja raskerelvastust, räägib USA kaitseministeeriumi pressiesindaja John Kurby. Ida-Ukraina maastik võimaldab raskerelvastuse ja pika maa rakettide kasutamist. Teame, et venelased on samal arvamusel, sest näeme, kuidas nad liigutavad Donbassi raskerelvastuse üksuseid. Kurby sõnul ei ole Venemaa suutnud täielikult lahendada juhtimis ja varustusprobleeme, kuid sellega tegeletakse. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "Ukraina teatel on Venemaa lõpetanud vägede ümberpaigutamise ja alustanud suurpealetungi Ida-Ukrainas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKas välismaalane tuleb siia õppima või tööle või pereliikme juurde, et ennekõike on need elamisloa kehtetuks tunnistamise alused seotud sellega, et mis tegevust isik siia tegema tuli, et kas ta seda jätkuvalt teeb või mitte. Aga lisaks on ka siis sellised üldised kehtetuks tunnistamise alused nagu ka oht avalikule korrale või riigi julgeolekule ehk et kui see isik on meie riigis kuidagi ohtlik siin elavatele teistele inimestele, siis see võib olla ka põhjus, miks elamisluba kehtetuks tunnistatakse. Elamisloa kehtetuks tunnistamine on kaalutletud halduse. Selleks hinnatakse, et mis on selle inimese seosed meie riigiga. Kas siin Eestis elab ülalpeetavaid, kes sõltuvad sellest inimesest, missugused perekondlikud ja eraelulised sidemed tal riigiga on ja seda kaalutakse siis selle ohu vastu, mis sellest isikust tuleneb? Ja kui me nüüd mõtleme nende tegude peale, et mille alusel neid ära saab võtta, ma saan aru, et näiteks ka liikluses, kui mingisugune tõesti raskem kuritegu ütleme sooritada, siis võib ka inimesed selle elamisloa ära võtta ja ta siin enam edasi elada ei saa. Jah, tegudega see kuidagi otseselt piiritletud ei ole, et igasugune tegu, millega inimene ohustab teiste isikute, teiste inimeste, siin elu ja, ja tervist ja heaolu meie riigis, need kõik kuuluvad hindamisele. Aga nüüd olenevalt sellest teo raskusastmest, on see, mis see tagajärg on. Et kas sellel tagajärjel saab ka õiguse siin riigis elada, ära võtta või mitte. Tavapäraselt on just kriminaalkorras karistamine, see ja kuriteo eest karistamine, see, mis võib kaasa tuua ka elamisloas ilmajäämise võimaluse ohu", "role": "user" }, { "content": "Eelmisel aastal tunnistati kehtetuks 823 elamisluba. Muu hulgas saab seda kehtetuks tunnistada ka raskete kuritegude tõttu, näiteks ka raskete liiklusõnnetuste põhjustamise puhul. Nii võib ka Laagna teel raske liiklusõnnetuse põhjustanud Vene kodanik jääda elamisloast ilma, juhul kui ta süüdi mõistetakse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSeaduslik kohustus kontrollida oma töötajate tausta, kehtib koolide ja lasteasutuste puhul ka praegu. Samas pole seal kirjas, et seda tuleks teha regulaarselt justiitsministri maris. Lauri sõnul on olnud juhtumeid, kus inimene on lastega tööle asudes olnud karistamata ent pannud hiljem toime mõne sellise süüteo, mis keelab lastega töötamise. Üks muudatus, mis eelnõus on praegu kirjas, ongi see, et seda kontrolli tuleks teha iga aasta kontrollida üle, et need töötajad, kes on ja see ei ole midagi keerulist, ütleme selles mõttes, et antakse teada, et kas on probleeme või ei ole, et kas inimene tohib lastega töötada või ei tohi. Lauri kinnitusel on vastav elektrooniline lahendus valmis ja seaduse vastuvõtmisel saab seda kohe rakendada. Edaspidi saab ilma riigilõivu tasumata lapsega töötamise nõuetele vastavust karistus registris kontrollida ka lapse seaduslik esindaja näiteks lapsevanem lapsetreeneri kohta. Varem said seda riigilõivu vabalt teha vaid lastega töötavad asutused. Samal ajal muutub karistusregistrist saadav vastus selgemaks ja eraelu vähem riivavaks. Vastus kuvatakse kas lubatud või keelatud vormis ehk kuritegude loetelu ei väljastata. Kõik need, kes selle päringu esitavad, peavad ennast registreerima. Päris nii ei ole, et iga inimene saab otsida ja see peab olema põhjendatud. Kes seda infot saab küsida? Justiitsminister loodab, et riigikogu võtab eelnõu vastu enne jaanipäeva. Hiljemalt sügisel juba võiks olla kindel, et kõikides lasteasutustes või lastega töötavate inimeste taustad on kontrollitud. Lastekaitse liidu kommunikatsiooni ja koostöö koordinaator Kristina Kukk ütles, et hetkel pole neil veel täpselt teada, milliseid liidu tehtud ettepanekuid ministeeriumi eelnõu puhul arvesse võttis. Samas usub kukk, et taustakontrolli tõhustamine on väga hea samm, sest praegu seda kohati ei tehta. Kui paljud omavalitsused reaalselt kontrollivad tugiisikute tausta, et siin on see probleem, et tugiisikuid on niigi vähe ja väga paljud omavalitsused võib-olla siis pigem pigistavad silma kinni, ei kontrolli seda ja võtavad ükskõik milliseid inimesi, kes üldse kandideerivad sellele tööle, et kindlasti see ei ole okei, kui see muudatus vastu võetakse ja kui lapsevanemad saavad õiguse siis nii-öelda kontrollida, kas isik tohib lastega koos töötada või ei tohi, siis see on kindlasti väga-väga suur samm just nimelt laste heaolu muutmiseks. Kukk rõhutas, et pelgalt seadusemuudatusest abi ei ole, sest tõsta tuleb ka teadlikkust. Uue eelnõu kohaselt saab lastega töötav asutus väärteo korras karistada, kui jätab inimese töölevõtmisel taustakontrolli tegemata või teeb seda ebasüstemaatiliselt. Selle kohustuse mittetäitmise eest suurendatakse juriidilisele isikule ette nähtud väärteotrahvi maksimaalset määra kuni 32000 euroni.", "role": "user" }, { "content": "Justiitsminister Maris Lauri tutvustas eelmisel nädalal Riigikogule esimesel lugemisel eelnõu, mis annab tulevikus võimaluse paremini kontrollida seda, et lastega ei töötaks inimesed, kellele see mõne süüteo tõttu on keelatud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLõppmäng on lugu pimedast seismisvõimetust, mehest, hammist, keda mängib Margus Kroosnõi ja tema istumisvõimetust teenijast, keda kehastab Märten Matsu ning hammi prügikastis elavatest jalututest vanematest, keda mängivad Helgi Annast ja Volli Kära Lavastaja Peeter Raudsepp tunnistas, et temal on lõppmäng väga isiklik lugu. Selle looni ma jõudsin kevadel koroona ajal tegelikult, et see oli just selline koht, kus sai köögi seina vahitud ja ootamatult palju on siin mul sellist isiklikku kraami sees ja ma tahan seda jagada ja ma loodan, et äkki teised inimesed tunnevad ka ennast selles ära. Margus Krosni ütles, et lavastusprotsessile andis juurde see, et seda tehti koroona ajal, mis andis aega keerulisse materjali süvitsi minna. Minu arust ideaalne tööd teha niimoodi, kui saab teha sellist materjali, mis sulle nii väga meeldib ja mis lõppkokkuvõttes annab ennast siis tänu sellele ka ilusti kätte, et aitäh Beket kõige lihtsamalt öeldes ma arvan, et see lugu on inimlikkusest, igaüks defineerib, ma arvan seda inimlikkust omamoodi. Aga see, et siin laval filosofeeritakse nii elu surma üle kui ka räägitakse lihtsalt nii-öelda natukene niisugust small talki. Et see kõik on ühe eesmärgi nimel. Et tunda ennast selles maailmas, kus me elame inimlikult ja inimväärselt. Lavastaja Peeter Raudsepp lisas Teatav selline filosoofilisuse ja jaburuse kontsentratsioon on selle asja juures ja tegijale annab selle rõõmu, et me saame tegeleda mingisugust selliste tahkudega enda elus, millele nagu selline tavapärane dramaturgia ei anna katet. Ikka on mingisugune armastuslugu või kedagi tapetakse või on mingisugune suur riiklik, mingisugune katastroof, millega kõik tegelevad lava peale, siin on jah just need sellised hetked väärtustatud, et mis siis juhtub, kui ma lihtsalt vahin mingit seina viis minutit ja ei tea, mis minuga juhtub ja sellised sellised hetked ja ma näen ise ka, et, et näitlejad on sellest rõõmuga kinni võtnud ja elava sisuga täitnud ja ma loodan, et see jõuab ka inimesteni, et inimesed saalis ka hakkaksid just selliste hetkede peale mõtlema, kui nad vahivad köögiseina. Korra, kuna ma kasutan sõnu, mida sina oled mulle õpetanud, kui neist ei piisa, siis palun õpeta uusi või las ma olen nurgas, vait. Ma tundsin kord üht hullu, kes arvas, et maailma lõpp on käes.", "role": "user" }, { "content": "Samuel Becketti \"Lõppmäng\" Rakvere teatris.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜldjoontes hindan kenaks valimistulemus, sest ega kõik valimised ongi erinevad ja situatsioon on erinev, aga ütleme nii, et kui eesmärk oli ühe erakonna ainuvõimu mittetekkimine, sest noh, oleme ausad, ei oleks Tallinnale hea Reformierakonna ainuvõim EKRE ainuvõim või või kelle tahes ainuvõim, siis tegelikult see oli ju see suur üldsuse ootus sinna kõik panustasid ja kõik väiksemad tulijad said samamoodi üle joone. Kampaania oli väga sisuline, meie poolt täiesti selline rõhutatult positiivne. No see Keskerakonna 38 kohta tõi kohe kaasa riburada pidi vandenõuteooriaid, kuidas võib tekkida suur koalitsioon? No sotsid on otsustavalt selle ümber lükanud, eile Indrek Saar, täna ka nüüd Raimond Kaljulaid, samal ajal on Mihhail Kõlvart öelnud, et nemad jäävad ootama, kas siis nende vastane koalitsioon õnnestub või ei õnnestu. Milline on Reformierakonna käitumistaktika nüüd lähemal ajal? No mina olen ka öelnud seda ka eile ja, ja ka varem tegelikult, et esiteks me ei välista kedagi, me arutame koostööküsimusi, täna-homme-ülehomme ja tegelikult ikkagi valimiste võitjal on see mandaat ja demokraatias ka kohustus panna kokku toimiv valitsus ja valitsus linnas või riigis, sest noh, näiteks toon näite, meenutan, et 2019 tehti ju justkui nii-öelda koalitsioonivalimiste võitja vastu ja kuidas see lõppes ikkagi kehvasti lõppes pigem et ka Tallinnas Keskerakonna on suur mandaat, hoolimata sellest, et mõni mandaat või mõni hääl jäi, koht jäi puudu. Linnapea isiklikult tegi väga hea tulemuse, nii et valimised on nüüd läbi ja, ja nüüd tuleb tegelikult argipäeva juurde naasta, tuleb panna kokku toimiv linnavalitsus ja siin ma olen küll pigem nõus, et eks see tempo peab olema korralik ja, ja arutelu peab olema sisuline. Kuidas iganes see linnavalitsus ka sünnib. Kohalikus omavalitsuses ma ei tea, kas seaduses on määratud, et mingi aja jooksul peab ka see kohalik omavalitsus tööle saama. No isegi sellest olulisem on, et ega noh, ütleme linn ei saa olla ju, ütleme niisuguse valimiste järgselt väga pikalt segaduses, eriti Eesti pealinn, kus toodetakse pool lisandväärtusest, ma arvan, et üks niisugune kuu aja vaates volikogu esimene või teist korda koguneb, on see pilt juba selge, nii et ei pea vist ka sellist hoiakut võtma, et me peame isegi otsima neid tähtaegu, et ma arvan, et küll ta siin kahe-kolme-nelja nädalaga saab, kindlasti see pilt selgemaks.", "role": "user" }, { "content": "Keskerakond kaotas kohalikel valimistel Tallinnas ainuvõimu. Keskerakond sai 79 volikogu kohast 38, nende lähim konkurent Reformierakond 15 kohta. Nii Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kui Keskerakonna esimees Jüri Ratas on varem öelnud, et Keskerakonnaga konkureerinud erakonnad peaksid hakkama moodustama oma koalitsiooni. Reformierakond sai Tallinna volikogus kolm kohta vähem kui 4 aastat tagasi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaaldemokraatide volikogu hääletas koalitsioonis jätkamise poolt suhteliselt napilt 35 häält poolt ja 25 vastu. Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski ütles, et usub sotsiaaldemokraatide riigimehelikusse ning jätkatakse siiski ühtse tugeva meeskonnana. Teiste seas oli vastu ettevõtlusminister Urve Palo, kes teatas, et juhul kui hääletatakse koalitsioonis jätkamise poolt tema ministrina ei jätka. Mina lahkun ja edasised käigud, otsustan lähipäevil, et valikuid on mitmeid, et kas ma lähen riigikogusse või teen muid otsuseid, aga, aga valitsuses ma tööd ei jätka, olles koos tänases valitsuses Reformierakonnaga me oma maailmanägemust ja, ja oma valijate huve ei saa esindada nii nagu vaja. Ja, ja mina ise näen ka, et, et olles osa sellest valitsusest, aitan ma ellu viia Reformierakonna poliitikat ja ma ei taha seda teha. Samas tunnustas Palo, et Jevgeni Ossinovski tegi antud olukorras, mis suutis ning ühtegi etteheidet erakonna esimehele Palol ei olnud. Kas ja kes jätkab Palo asemel hakkas sotsiaaldemokraatide juhatus juba täna arutama ning Jevgeni Ossinovski ei välista ise ministri kohale asumist. Mitmed volikogu liikmed täna väljendasid arvamust, et selleks, et sotsiaaldemokraadid seisaksid tugevalt oma põhimõtete eest uues tekkinud olukorras peaks erakonna esimees juhtima ministrite meeskonda valitsuses. Ma tõsiselt kaalun seda ettepanekut, aga enne, kui erakonna juhatus ei ole neid küsimusi arutanud, ma kindlasti seda otsust veel langetanud ei ole. Kuigi nii mitmegi koalitsioonileppe täiendatud punktiga oli Ossinovski rahul siis tulumaksuvaba miinimumi tõusu osas kolme erakonna juhid lõplikule kokkuleppele ei jõudnud. Jevgeni Ossinovski. Tõepoolest, meil ei ole tänaseks kokkulepet, missuguses tempos tulumaksuvaba miinimum järgmistel aastatel täiendavalt kiiremini tõusma hakkab, aga meil on kindel kokkulepe Taavi Rõivase ja Margus Tsahknaga, et selle teemaga töötatakse edasi. Ja et järgmise aasta kevadeks, kui toimub riigieelarve strateegia arutelu et selleks ajaks oleme me kokku leppinud ka täiendavas, siis tulumaksuvaba miinimumi tõstmise tempos ja ka konkreetsetes katteallikates, mis võimaldavad seda teha. Ossinovski ei välistanud, et kui olukord ning ühiskonna ootused peaksid järgneva kolme aasta jooksul muutuma, avatakse taas koalitsioonilepe.", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaaldemokraatide volikogu hääletas koalitsioonis jätkamise poolt suhteliselt napilt - 35 häält poolt ja 25 vastu. Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski ütles, et usub sotsiaaldemokraatide riigimehelikkusse ning jätkatakse siiski ühtse tugeva meeskonnana.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeisipäeval teatas Rootsi telekanal TV 4, et parlamendis suruvad mõõdukad läbi seisukohta, et Rootsi peaks ostma Euroopas heaks kiidetud vaktsiine iseseisvalt. Mõõdukad loodavad saada täna parlamendi sotsiaalkomisjonis ka kristlike demokraatide, liberaalide, Rootsi demokraatide ja vasakpartei toe. Sotsiaalminister Lena Halingreen ütleb, et pole ühtegi ladu, kust vaktsiini osta saaks. Oleme teinud kõik endast oleneva, andnud oma panuse, osaledes ravimifirmade uuringutes ja tehaste ehitamisel. See tagab ka kokkulepitud või isegi suuremad mahud. Vaktsiini koordinaator Richard Perstrem on samuti öelnud, et pole ühtegi ladu, kust vaktsiini praegu osta saab vaid järjekorda panna. Et neid vaktsiin tulevikus osta. Valmistume tulevikuks, nii et see küsimus ei tundu olevat asjakohane, rääkis alangren eile õhtul telesaates. Pool miljonit neist doosidest, mis planeeriti, pärineb Kuervakil ja Johnson ilt kuid Euroopa ravimiamet ei ole neid veel heaks kiitnud. Mõõduka Johan Hülberi sõnul peaks Rootsi heaks kiidetud vaktsiinide saamiseks töötama nii riiklikult kui ka Euroopa liidu sees. Võiks pidada samasuguseid läbirääkimisi nagu Taani peab Iisraeliga. Samuti on mitmest Euroopa riigist tulnud teateid, et neil seisavad suured Astra Zeneca vaktsiinivarud. Rootsi peaks tõstatama küsimuse nende varude ümberjagamiseks, ütleb ber. Mõõdukad nõuavad valitsuselt veel, et vaadatakse kõiki võimalusi, mitte lihtsalt ei öelda, et see pole võimalik, sest see on keeruline. Hülsbergi toob ka näite, et Tšehhi ja Ungari on pöördunud Venemaa poole, et osta sputniku vaktsiini. Rootsi seda teed vähemalt praegu ei lähe. Kui peaks juhtuma, et sputnik saab Euroopa liidus heakskiidu, siis eeldatavasti leping ka sõlmitakse, vastab Halingren. Rootsis on 100 elaniku kohta süstitud seitse vaktsiinidoosi, kogu Euroopa Liidu keskmine on umbes sama 7,5. Serbias on aga kolm korda rohkem üle 21 doosi 100 elaniku kohta. Serbia vaktsiin pärineb Hiinast. Siiani on Hiina tarninud sinna 1,5 miljonit vaktsiini annust ja sel nädalal saadetakse veel 500000. Hiina on viimastel aastatel Serbiasse palju investeerinud. Näiteks on mitmeid tehaseid, mis on täielikult või osaliselt Hiina ettevõtete omanduses. Eelmise aasta märtsis tarnis Hiina sinna ka kaitsevahendeid.", "role": "user" }, { "content": "Teisipäeval teatas TV4, et parlamendis suruvad Mõõdukad läbi seisukohta, et Rootsi peaks ostma Euroopas heakskiidetud vaktsiine iseseisvalt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nErakorraline olukord mõjub Lätis küll rängalt toitlustusettevõttele, hotellidele ja meelelahutuse pakkujaile, kuid samas peaks need piirangud omakorda mõjuma majandusele ka hästi vähendama viiruse levikut ja võimaldama töös hoida suuri tootmisettevõtteid. Lätis on nüüd erakorraline olukord kestnud täpselt nädala ja see näitab ilmekalt, et kui ikka käsku ei tule, siis inimesed ka ei tee. Näiteks Läti piiras kevadel ja piirab ka praegu suurte kaubanduskeskuste lahtiolekut nädalavahetustel ja sel laupäeval. Pühapäeval olidki suletud suured majapidamistarvete ja ehituspoed ja mida siis inimesed tegid, need läksid väiksemasse poodidesse tunglema, sest need olid lahti. Seisakuaja toetust saab aga Lätis taotleda 70 protsendi ulatuses viimase kolme kuu keskmisest brutopalgast ehk 330 kuni 1000 eurot kuus. Seda abi võiks rahandusministeriumi rehkenduste põhjal saada 134000 inimest. See on üks kolmest valitsuse heakskiidu saanud olulisemast toetusmeetmest, kõneleb Läti rahandusminister Jaanis Reets. Koroonakriisis kannatada saanud töötajaile maksame seisaku ja toetust, räägib ettevõtjad, saavad aga kasutada töökohtade subsideerimist ja täiendavat käiberaha 30 protsendi ulatuses käiberaha tuge on õigus taotleda neil firmadel, kelle igapäevane rahavoog on vähemalt 20 protsendi ulatuses kokku kuivanud. Neid ettevõtteid võiks praeguse seisuga olla rohkem kui 110000, kõneleb Läti majandusminister Jaanis Viitenberg. See on väga tähtis, sest ettevõttel, kes ei tööta, on sellegipoolest vaja tasuda palju arveid, kommunaalmakseid, kinnisvaramaksu ja muud. Need summad võivad olla päris suured ja tähtis on neid ettevõtteid, kes varem tegutsesid hästi alles hoida, kõneleb Läti majandusminister.", "role": "user" }, { "content": "Läti maksab erakorralise olukorra ajal seisakuaja toetust töötajaile ja annab täiendavat käiberaha nende valdkondade ettevõtteile, kelle töö on kriisi ajal häiritud. Samas plaanib valitsus kehtestada veel uusi piiranguid, sest koroonaviirusega nakatumine on kasvanud ka erakorralise olukorra esimesel nädalal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHommikul kohtusid koalitsiooni esindajad, et teemat uuesti arutada. Alkoholiaktsiisi tõus pidi IRL-i nõudmisel olema poole väiksem kui algselt plaanitud, kuid eile jäi see parandusena välja, sest rahanduskomisjonis oli lisaks opositsiooni vastu ka tsahkna. Endise isamaalase vastuseisu tingis tema enda sõnul see, et tuleva aasta eelarves on kaitseinvesteeringuteks 20 miljoni euro asemel 10 miljonit. IRL-i juht Seeder näeb asju teisiti. Ja Margus Tsahkna võib ju siduda, aga see aktsiisitõusu vähendamine, mille poolt hääletasid Reformierakonna, Eesti Konservatiivse rahvaerakonna ja vabaerakonna liikmed, ei ole kuidagi seotud riigikaitsekulutustega mitte vähimalgi määral. Seeder ütleb, et hiljemalt veebruariks on ka aktsiisiküsimus lahendatud ja kuna riigieelarves on praegu tulude rida seetõttu isegi suurem, ei teki probleeme ka ühegi katteallikaga. Reformierakonna esimees Hanno Pevkur ei leia aga, et aktsiisi teema veebruarisse lükkamine niivõrd mõistlik on. Jaanuaris ei ole ka selles mõttes aega, et kui me arvestame, et riigikogu koguneb uuesti kaheksas jaanuar, et siis on kolm nädalat aega nendel noh, koalitsiooni siis seda seadust muuta ja siis umbes kahepäevase etteteatamisega muudetakse esimesest veebruarist aktsiise on ju, et noh, see on ikka täiesti täiesti nagu ebamõistlik praktika ja noh, ettevõtluse konnale see küll kuidagi hästi ei mõju. Koalitsiooni jaoks oleks muidugi üks variant ka fraktsioonitu Tsahkna lihtsalt mõnda teise komisjoni viia, mida riigikogu juhatuse otsusega teha ka saaks. Tõsi, riigikogu aseesimees Pevkur ütleb, et seda teemat hetkel üleval pole ja tema seda ka ei toetaks. Rahanduskomisjoni esimees, keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin on sarnaselt seedriga optimistlik, et jaanuarikuu jooksul see ära tehtaks, kuid ta ei välista ka veel sel kuul erakorralist istungit. Ma ei saa seda kategooriliselt öelda. Kui tekib selline vajadus, siis tuleb, kui ei teki, siis ei tule. Juhul, kui aktsiisi alles uuel aastal muudetaks, poleks tarvis ka eelarve kolmandat lugemist 20. detsembril lükata, vaid seda saaks menetleda juba täpselt nädala pärast. Nii Pevkur kui Tsahkna usuvad aga, et sellisele eelarvele, kus kaitseinvesteeringute lisa pole, ei pruugi olla piisavalt poolt hääli. Margus Tsahkna. Ja kui riigikogu koridoris ringi käia ja kuulata kas või riigikaitsekomisjoni esimehe Hannes Hanso avalikult välja öeldud seisukohti, siis on päris mitmeid inimesi, kes muidu toetaks valitsuse poolt esitatud riigieelarvet, kuid toetus võib tulemata jääda. Nii et eks selle riski peab siis koalitsioon võtma, et ei pruugi seda riigieelarvet vastu võtta. Keskerakonnal, sotsiaaldemokraatidel ja IRL-il on Riigikogus 54 häält, mis tähendab, et enamuse kaotamiseks peaks lisaks Hansalu olema vastu veel kolm koalitsioonisaadikut ning partei tu Marko Mihkelson.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu rahanduskomisjonis on tupikseis alkoholiaktsiisi tõusu vähendamise osas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLeiva ja saia ning teiste kondiitritoodete tootjaid mõjutab kõige enam elektrienergia hind, aga samas ka kütuse ning erinevate jahude hinnatõus. Leiva küpsetaja ei saa ka kergekäeliselt oma toodete hinda muuta, ütles Võrumaal tegutseva paadi pagari juhataja Kari ihkam. Muret teeb see, et iga kord, kui sa tellid uue koguse tooret, siis sa ei tea, mis selle hind on. Aga kuna meie oleme seotud ikkagi suurte kettidega, siis meil on lepingut, meil ei ole, et iga kuu me võime hinda teha, kujundada nii, nagu meile meeldib. Ja täna seda kõike ette näha, mis tulema hakkab, on päris keeruline. Põlvas kaks aastat tegutsenud väikeettevõte Pagari töökoda CV sai juhataja CV Paide tõdes, et kliendid on hinnatõusu suhtes väga tundlikud. Hinnatõus enda toodete puhul on ka paratamatu, kuna iga järgmise kaubatellimise ajal on jälle mingi toote või mingi materjali hind kallim. See teeb tohutult ärevaks, sest Põlva inimene on väga hinnatundlik sest meil ju inimeste sissetulekud ei tõuse niimoodi, nagu, nagu praegu on see inflatsioongi olnud. Sissetulekud on ikka samad ja noh, kindlasti kõik vaatavad, et, et mis toode maksab. Lõuna pagarid müügi ja turundusjuht Kaire Kivirähk. Kui tõuseb energia hind, siis see mõjutab igat asja juba kui kütusenergia tõusevad, siis need annavad kõige rohkem tunda, sest meie hankijad tõstavad siis samuti hinda. Et võib-olla mida meie oleme nüüd silmanud, on ikkagi, et need hinnamuutused mõjutavad tarbijad täna ikkagi rohkem, võib olla maapiirkonnas linnadesse ei ole jõudnud see nii rängalt. Aga noh, see on hea küsimus, kui ta jõuab sinna ka Raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Kagu-Eestis tegutsevad leivatööstused peavad kohanema toormehindade tõusuga olukorras kus maapiirkonnas elavad kliendid ei ole nõus leiva ja saia eest kallimat hinda maksma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeele jooksnud metsloomade põhjustatud liiklusõnnetuste pärast muretsevad jahimehed võtsid eeskuju teistelt Euroopa riikidelt, kus heidutusreflektorite teedele paigaldamine on andnud häid tulemusi. Projektiulukite teel käivitasid if kindlustus ja jahimeeste selts 2020. aastal ja see pälvis Euroopa jahindusklubide katusorganisatsiooni tunnustuse. Nüüd osutus võimalikuks projekti edasi arendada ulukit eel projektijuht Urmas Salmu. Lõigud, mida me jälgime väga pidevalt, need lõigud on ulukitest õnnetustest vabad olnud, siis IF kindlustus leidis, et see on nüüd õige hetk, otsustamaks, et läheme edasi, laiendame natukene seda praegust ala ja meil on võimalus pakkuda teile täiendavat tuge. Me saime jahimeestele pakkuda kolmandiku võrra soodsamalt reflektorite ostmist tänu sellele toetusele. Kokku tuleb praegu seitse kilomeetrit juba juurde, see tähendab, et meil on juba kokku 33 kilomeetrit Eestis kaetud. Maanteeameti andmeil on ohtlikke lõike kokku üle 300 kilomeetri, seega on helkuritega kaetud vaid kümnendik ja tööd jätkub. Tahkuranna jahiselts paigaldas helkurid neljale ja poolele kilomeetrile. Jahiseltsi esimees Angela Leis. Et aastas jääb siin autode ette kuskil 60 kitse ja paar põtra, et see arv on väga suur, inimesed saavad kannatada ja nendest loomadest on ka kahju, sest need on koledad. Jahimeeste seltsil on koostöös maaülikooliga projekt, kus uuritakse, kas ja kui palju on helkuritega kaetud teelõikudel metsloomade põhjustatud liiklusõnnetuste arv vähenenud võrreldes sarnaste maanteelõikudega, kus helkureid pole. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Jahimeeste Seltsi projekt \"Ulukid teel\" laieneb. Pärnumaal pandi helkurid veel ühele teelõigule, kus tavaliselt hukkub liikluses palju metsloomi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJärgmise aasta riigieelarve tuludeks planeerib valitsus 7,5 miljardit ja kuludeks 7,7 miljardit eurot. Tulud suurenevad 2,2 ja kulud 1,1 protsenti. Peaminister Andrus Ansip ütles, et tegemist ei ole heade aegade eelarvega, sest endiselt makstakse kinni kriisiaegseid kulutusi ja kokkuhoide ning seetõttu ei ole eelarvega ülimalt optimistlik. Eelarve sisulist poolt vaadates on järgmise aasta eelarve märksõnaks ehk sissetulekute suurenemine. Riigisektori palgafondi suurendati 29 miljoni euro võrra, mis tähendab, et riigitöötajad peaksid järgmisel aastal saama vähemalt neljaprotsendilise palgatõusu. Päästjatel peaks siseminister Ken-Marti Vaher sõnul palk tõusma viis protsenti. Tõusevad ka pensionid ja lastetoetused. Ministrite ja kõrgete riigiametnike palgad järgmisel aastal aga ei tõuse. Peaminister Andrus Ansip. On ministeeriumide otsustada, kellel täpselt palka tuleb suurendada, võib juhtuda nii, et mõnedel inimestel palk ei suurene. Võib-olla mõned töökohad koondatakse, aga teistel selle arvelt jälle suurendatakse palka rohkem. Kõige suurem kulude kasv järgmise aasta eelarvest ongi seotud pensionitega kasv kokku 93,3 miljonit eurot. Pensionid kasvavad 5,0 protsenti, aga kuna pensionisaajate arv kasvab ka siis pensionikulude kasv on on märgatavalt suurem kui kui viis protsenti. Õpetajate palkadeks on järgmisel aastal eelarves raha 11 protsendi võrra rohkem. Haridusminister Jaak Aaviksoo ütles, et õpetajate palgad tõusevad jaanuaris ja septembris. Lisaks vahendite ümbersuunamisele ja koolivõrgu optimeerimisele, millega me oleme alustanud, on seitse ja pool miljonit eurot, jumal tänatud, täiendavat raha õpetaja palkadeks, munitsipaalkoolidele. Ja kui siia lisada veel 8,2 miljonit, mis saab ümber suunata teistelt kuluartiklite rea pealt siis see tervikuna annab 11 protsenti rohkem raha. Õpetaja palkadeks. 11 protsenti on kaks korda vähem, kui on nõutud ametiühingulise liikumise poolt. Aga 11 protsenti on tuntav tõus. Sissetulekute suurenemisel aitab kaasa ka 0,6 protsendiline maksukoormuse alanemine. Töötuskindlustusmaksete määrad vähenevad järgmisel aastal töötajatele kahe protsendini ja tööandjatele ühele protsendile. Eelarve tulud suurenevad rahandusminister Jürgen Ligi sõnul peamiselt maksulaekumiste tõttu. Maksupoliitika põhisuunad jäävad Ligi sõnul aga samaks, kuid alkoholi aktsiis tõuseb viis protsenti. Varem otsustatud tubakaaktsiisi tõus jaotatakse kahe aasta peale. Jürgen Ligi. Meil on siht ikkagi, nagu peaminister ka vihjas tööjõumakse piirata, et see hoiak jääb endiseks ja see on see, milles on ka teoreetikud ikkagi ühel meelel, et kapitali ja töö maksustamine on see, mis majandust pidurdab ja kokkuvõttes ka töökohtade loomist. Ja sellega, kui me neid piirame, noh töötuskindlustusmaksu alandamine on üks, aga tuleb ka ju tulumaksualandas, et see on igal juhul hea tööhõivele. Järgmise aasta eelarve on puudujäägis 0,7 protsendiga. Laenukoormus kasvab 12 protsendini SKT-st. Selle peamiseks põhjuseks on, et Eesti garanteerib Euroopa finantsstabiilsusfondi. Eesti riigieelarve peaks ülejääk jõudma ministrite sõnul 2014. aastal. Valitsus annab riigieelarve eelnõu riigikogule üle neljapäeva hommikul.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus kiitis heaks järgmise aasta riigieelarve eelnõu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu on tehtud siis ettepanek miljoni euroga erakanaleid toetada. Kas see plaan läbi läheb, selgub järgmisel nädalal seimis, aga elektroonilise meedianõukogu on igatahes sellise ettepaneku teinud ja praegu on siis olukord, kus kuni 70 protsenti reklaamitulust on siis erakanalitel kadunud ja ega midagi kiita ei ole ka Läti televisioonis ja Läti raadios, kus on ära kukkunud samuti suur osa reklaamirahast üldse moodustab siis avalik-õigusliku meedia tulu reklaamist umbes 40 protsenti kogu eelarvest, nii et olukord on keeruline. Ühelt poolt ja teiselt poolt eeldab ju ühiskond praegu kõige rohkem just uudiseid, teavet, vaadatavus, kuulatavus on kasvanud, nii et niisugused vastuolud tuleb Lätis ära lahendada ja teine küsimus on muidugi see, et kas ja kuidas siis see info üldse rahvani jõuab ja siis otsustati nüüd tõepoolest avalik-õiguslik siis televisiooni ja raadio, nii uudistesaated kui ka analüütilised saated on siis pidi kättesaadavad ka kommertskanalitel juhul kui neil selle vastu huvi on. No praeguseks on laekunud juba seitse taotlust, nende hulgas siis ka Piervõi Baltiski kanal, kes teatavasti siis 20.-st märtsist oma saadete tegemise lõpetas. No kolleegid Läti televisioonis ei ole selle uudise peale just just kõige rõõmsamad, sest noh, tekib küsimus, et kui usaldusväärne siis ikkagi on sellel nii-öelda kremlimeelsel kanalil siis oma uudiseid edastada ja teisest küljest tekib ka küsimus, et kui nüüd vaadatavus PBK-l tõuseb, et miks peaks siis Läti televisioon selle arvelt, et loobuma oma reklaami tulust, aga seimi poliitikud on kinnitanud, et, et hetkel ei jää lihtsalt midagi muud üle, sest osa inimesi on praegu ikkagi täiesti selgelt Venemaa infokanalite mõjuväljas ja nad ei tea olukorrast ja kaitsemeetmetest, mida Läti riik kehtestab, mitte midagi. Selline olukord võib olla ohtlik ja teisest küljest muidugi vajab investeeringuid ka näiteks Läti televisioon siin kriisi ajal, nüüd paistabki välja, et see töö, mis on jäänud enne kriisi tegemata võimendub praegu Läti televisiooni tehniline baas on väga kehvas olukorras ja seimi poliitikud tunnetavad täiesti selgelt, et varsti võib Läti olla ühe kriisi sees veel ühe kriisi eel, kui näiteks Läti televisiooni eeter peaks tehnilistel põhjustel katkema, aga noh, loodame, et seda siiski ei juhtu.", "role": "user" }, { "content": "Läti kommertskanalid said kriisiajal õiguse näidata tasuta avalik-õigusliku televisiooni ja raadio uudiste-ja analüütilisi saateid. Eesmärk on olulist infot edastada võimalikult laiale auditooriumile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõrumaa kutsehariduskeskuse direktor Eveli Kuklane tõdes, et alanud õppeaasta on kutsekoolile olnud viljakas. Meil on täna kokku 549 õpilast, et siin on sees nii kutseerialade õpilased kui ka siis teist aastat nüüd juba täiskasvanute üldharidus ehk siis need endised täiskasvanute gümnaasiumi ehk siis on paljudes kohtades liikunud kutsekooli juurde, nii ka Võru maakonnas, aga erialadest kõige populaarsemad olid IT eriala, et IT-süsteemide spetsialisti eriala tisler oli väga populaarne ja, ja tegelikult on meil ka selles üldhariduse kümnendas klassis ikkagi üle ootuste palju õpilasi 37 õpilast, kes on siis tulnud oma pooleli jäänud õpiteed siis gümnaasiumis lõpetama. Räpina aianduskooli direktor Kalle Toom pidas oluliseks seda, et õpilased saavad valida endale sobiva õppevormi. Oleme ilusasti kõik õpperühmad omal avatud saanud, kõik erialad töötavad, on nii, päevaõppijaid on õppijad, Maarja küla õpperühmas on meil käimas töökohapõhine valdavalt Ida-Viru õppijate baasil siis mittestatsionaarses õppevormis ehk sessioonõppes. Kõik eriala kursused toimivad. Tänavusel Euroopa kutsemeistrivõistlusel võitsid Räpina aianduskooli õpilased maastikuehituses hõbemedali direktor Kalle Toom. Kerli, Väinsaar ja Egert haug tulid euroskilsil hõbenädalile, et see on see meie nüüd, selle nädala, noh, ma ütleksin ikkagi täiesti tähtsündmus ja see on ikka väga oluline nii meie kooli jaoks kui tegelikult ka kogu Eesti kutsehariduse jaoks. See näitab, et et õpe peab olema ikkagi täiesti maailmakasum. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Kagu-Eestis kutsekoolides õpilaste vähesuse üle ei kurdeta. Õpilaste huvi on püsinud kõigi pakutavate erialadele vastu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna transpordiameti juhataja asetäitja liikluse alal Talvo rüütelmaa ütleb, et jalakäijad saavad valgusfooris väljakutse nuppu vajutades tee ületamist lubava rohelise tule kõige kiiremini juhul, kui autode tsükkel on lõppemas. Foorisüsteemides jookseb oma programm sõltuvalt kellaajast ja asukohast juhul kui nüüd jalakäija satub seda nuppu vajutama sellel hetkel, kui just on autodele antud roheline tuli, siis tuleb natukene oodata, kuni jalakäija pannakse seal programmis järjekord ja kui siis teatud hulk autosid mööda sõitnud, siis ka jalakäija selle rohelise tule saab. Rüütelma sõnul on liiklusvood muutuvad ning seetõttu vajavad foorid pidevat häälestamist. Näiteks viimane muudatus oli seoses koroona probleemidega, kus siis liikluskoormused vähenesid, näiteks ka reidi tee on jätkuvalt veel muutmas liiklusvoogusid teede, tänavate, remondid, sulgemised, kõik see muudab liiklusvoogusid, tuleb arvestada ka sellega, et ühistransport toimiks, jalakäija saaks liikuda, jalgrattur saaks sõita. Rüütelmaa lisab, et fooridega tuleb kesklinnas piirata ka liikluskoormust. Peame ka kahjuks tõdema seda, et viimased aastad on toimunud jätkuv autostumine ümmardatult siis kuskil viie protsendi kasu määras ja kahjuks siis nii-öelda see fooride liikluskorraldamise kasulikkus või efekt kipub jälle autostumise varju jääma. Rüütelmaa sõnul üritatakse liikluskorralduses leida tasakaalu eri liiklejate rühmade seas. Liiklusfoorid toimivad vastavalt programmidele ning lähtuvad keskmisest liikluskoormusest. Seal on ette nähtud teatud kaitseajad, ei ole ju mõeldav selline juhtum, kui sõidukid on parajasti veel keset ristmikku, jalakäija valutab rohelist tuld ja jalakäija saab kohe rohelise tule, siis juhtuks see olukord, et autod ei ole ristmikult ära sõitnud ja jalakäija sisuliselt astuks autodele ette. Reidi de foori lahendus on ainus, mis arvestab liiklusvoogudega ehk kasutab adaptiivset süsteemi. Kui mujal kasutatakse sellist süsteemi, et loetakse ristmikule tulevaid sõidukeid ja siis reidi teel loetakse ka ristmikult lahkuvaid sõidukeid, ehk see foorisüsteem saab aru, mis suunas sõidukid tulid ja mis suunda nad lahkusid. Rüütelmaa sõnul loevad andurid ühikutena ära ka kergliiklejad.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna liikluskorralduses üritatakse leida liiklejate seas tasakaal, Tallinna Transpordiameti sõnul on Tallinnas jätkuvas kasvus autostumine. Jalakäijatel on samuti võimalik võrdlemisi kiiresti rohelise tulega üle tee minna, kuid see sõltub nii asukohast kui ka kellaajast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSaartel pesitsevate lindude rõngasteshooaeg algab mai keskpaigas, räägib keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna spetsialist Olavi vainu. Peale kahekümnendat maid algab meresaartel lindude koorumine ja kui ta on koorunud ja kuivanud ja seal mõni päev vana, et siis saab juba neid juba märgistada. Eelmisel nädalal leidsid keskkonnaagentuuri seirajad Pärnumaa laidudelt suure hulga surnud linde. Põhjuseks võib olla linnugripp. Vainu soovitab hoiduda lindude rõngastamisest, et mitte linnugrippi levitada. Minu lihtne ja konkreetne soovitus oli see, et siis praegu saartele rõngastema ei lähe, enne, kui selgub, mis seal täpselt lahti on. Seal oleks võinud tekkida olukord, et homme, päev läheb keegi näiteks sinna samale laiule või kusagil seal hakkab toimetama ja ja kannab jalatsitega või kuidas iganes seda haigust edasi. Veterinaararst Madis Leivitsa sõnul on inimestel lihtne levitada linnugrippi. Kui me käsitleme haiget lindu, kes eritab oma sülje või väljaheidetega seda viirust siis me läheme nende mustade kätega järgmise linnu juurde. Topime oma saastunud sõrmed selle linnu kehale või suhu. Et toimub see ülekanne. Linnugripi puhul tihtipeale ongi nende nakkuskollete likvideerimine, ehk siis see, et nakkuse leviks. Me võtame need hukkunud isendid ja hävitame sedasi, et uued loomad ei saaks tulla neid sööma. Kuna keskkonnaagentuuril ega keskkonnaametil ei ole võimu lindude rõngastamist keelata, pöördus viimane põllumajandus ja toiduameti poole. Olukord on natukene paremaks läinud ja me ka andsime loa linnukasvatajatele linde välistingimustes pidada.", "role": "user" }, { "content": "Algav veelinnukolooniate rõngastushooaeg võib aidata kaasa linnugripi levikule Eesti laidudel. Pärnumaa laidudelt 25. mail avastatud surnud linnud viitavad linnugripi puhangule.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii nagu ehitusmehel on puur, vasar ja haamer, tema igapäevased töövahendid, siis teistes valdkondades võib selleks olla intellektuaalne. Omand, mille vastu eksitakse, on see, et kui ehitusmehelt me loata tööriistu võtma ei lähe, siis intellektuaalse omandi puhul samu reegleid ei jälgita. Teemast räägib lähemalt EASi intellektuaalomandi ekspert Siim Kinnas. Näiteks ütleme, fotograaf võtab siin mitu kuud, eks ole, kusagil soos külmad tal endal peaaegu varbad otsast ära saada, suurepärane pilt paneb selle interneti üles ja näe, just äkki on kõik kohad neid kalendrid asju täis, kus see pilt on nagu üleval ja ometi keegi neist, eks ole, seda vaeva ei näinud, et ja fotograafi nii-öelda tema nii-öelda sellest tulu tagasi ei tule, eks ole. Kinnas tõi välja veel toidu ja ravimitööstuse, kus enamasti intellektuaalse omandi rikkumist esineb. Toidu võltsimine tegelikult on suhteliselt selline viljakas pinnas, kus tegelikult ka organiseeritud kuritegevus on väga aktiivne ja ravimitööstuses kopeerimine on jah, et ütleme siis kolmandates riikides tuleb sisse selliseid huvitavaid otsekui legendaarsete nimetustega nii-öelda rohtusid, et nii-öelda mida siis meie inimese ostab ka, et näed nõukogude ajast tuntud veel hea ravimi, mingi iseski, salvid ja mis iganes ja muud pulbrid, mille kohta me tegelikult ei tea, mis seal sees on, et inimesed ostavad lihtsalt sellepärast, et nimi on tuttav. Suure väljakutse intellektuaalomandile on esitanud e-kaubandus. Kui 10 või 20 aastat tagasi toodi võltskaupu sisse suure koormatena ning terve koorem korraga siis aja möödudes hakati võltskaupu saatma mitmes konteineris. Ehk kui toll suutis ühe konteineri tuvastada, siis teised koormad jõudsid ikka sihtpunkti. Mida me siis tänapäeval tegelikult näemegi on, siis kus üksikud postisaadetised on, nende liikumine muutunud nii mugavaks ja kiireks, kus neid ongi ääretult keeruline rajalt maha võtta, sellepärast et neid miljoneid pakke ei jõua neid kõiki lihtsalt läbi uurida ja vaadata, eks näis, mis, mis tulevik sealt toob selle võrra, et võib-olla kunstniku intelligentsiga robot, need röntgen, seadmed näiteks vaatavad kõik pakid läbi või, või mingisugused ennetavad vahendid, et kindlasti on see valdkond, kus kunstniku intelligentsil näiteks tulevikus saab olema väga tugev nii-öelda panus panna ja üldse väga põnevad arengud tulemas. Meil. Intellektuaalomandi eksperdi sõnul kehtib üldjuhul reegel, et mida lihtsam toode, seda suurema tõenäosusega seda kiputakse ka võltsima. Selleks, et enda väljamõeldud disaini või leiutist kaitsta, tuleb see enne müüki panemist patenteerida sest vastasel juhul seda enam kaitsta ei saa.", "role": "user" }, { "content": "Intellektuaalomandi varguse vastu aitab üksnes kiire patenteerimine. Tulevikus võib võltstoodanguid hakata tolli asemel tuvastama tehisintellekt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroala rahanduse ja majanduse julgeolekuks mõeldud Euroopa stabiilsus mehhanismi ratifitseerimine on praegu veel liikmesriikides käimas. Allkirjad sai finantsinstrumendi moodustamine juba teisel veebruaril. Õiguskantsleri poolt täna esitatud taotlus riigikohtule seisneb järgnevas õiguskantsler Indrek Teder. Probleem on selles, et punktis neli neli on sätestatud, et kiirmenetluse korras otsustatakse kvalifitseeritud häälteenamusega, see tähendab 85 protsendilise häälteenamusega. Kuna Eesti osalus on 0,186, siis sisuliselt Eesti kaotab oma otsustusõiguse. Samal ajal kui suurriigid, kellel on üle 15 protsendi osalust, säilitavad oma vetoõiguse ja see on vastuolus Eesti põhiseadusega. Sellepärast et olulisi küsimusi otsustab ikkagi riigikogu, kui rahvaesindusorgan ja riigieelarve küsimused on olulised küsimused, kuna ESM-i summad on erakordselt suured kogusumma 1,3 miljardit moodustab ju kaheksa ja pool protsenti rahvuslikust koguproduktist ja see on oluline. Õiguskantsler rõhutab, et riigikogul peab otsustusõigus olema kiirmenetluse korral, see tähendab siis, kui Euroopa keskpank ja Euroopa komisjon leiavad, et otsustamata jätmine ohustab euroliidu finantsilist ja majanduslikku jätkusuutlikkust. Rahandusminister Jürgen Ligi leiab, et õiguskantsler pole oma taotluses siiski kõigi stabiilsus mehhanismi võimalustega arvestanud. Rahanduslik külg on läbi kaalumata selliselt, nagu meie seda näeme õiguskantsleri poolt, et see ei tekita selliseid probleeme, nagu on kirjeldanud põhimõtteliselt toodigi SM ikkagi selle tarbeks, et saaks ühiselt majandus julgeolekuriski maandada, kusjuures sellise mitte konsensusliku otsuse tarbeks on ka mehhanism seal. ESM-is on see, et, et luuakse vastav tagatis mille võrra siis jällegi üldine riigikoormus väheneb. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Taavi Rõivas märkis, et kaaluda tuleks ka seda, kas Eesti riiklusele on olulisem liituda stabiilsusmehhanismiga ja tasuda sealsed osamaksed või jääda Euroopa majandusala stabiliseerimiseks mõeldud mehhanismis kõrvaltvaatajaks. ESM saab jõustuda ka ilma Eestita. Kui Eesti riigikohus otsustaks, et meie liitumine on ühel või teisel põhjusel põhiseadusliku vastuolus, siis, siis mõistagi me liituda ei saa, mis, mis tähendab seda, et Eesti võib ka reaalselt jääda üksikuna eemale siis Euroopa, ütleme siis tuleviku stabiilsust, tagavast instrumendist, aga ma väga loodan, et, et seda ei juhtu ja ma loodan, et on võimalik sellest eri fondist, mis ESMi raames luuakse, ikkagi ühtemoodi aru saada. Riigikohtul on õiguskantsleri taotluse menetlemiseks aega neli kuud.", "role": "user" }, { "content": "Õiguskantsleri hinnagul on Euroopa Stabiilsusmehhanismi asutamisleping vastuolus põhiseadusega ja ta pöördus Riigikohtusse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜheksakümnendatel hukkus meie liikluses igal aastal 200 300 inimest, läinud aastal jättis oma elu 52 inimest. Maanteeameti strateegilise planeerimise osakonna juhataja Erik Ernits ütleb, et liiklusohutust ei paranda revolutsioonilised muutused, vaid palju erinevaid tegevusi. Ka järgmiseks neljaks aastaks on ametitele pandud 150 ülesannet, mis peaks moel või teisel kaasa ima. Muuhulgas püüab maanteeamet hinnata, kas meie teedel seatud kiirusepiirangud on asjakohased. Ernitsa sõnul peab liikleja piirangute põhjustest aru saama ehk mõnes kohas võib piiranguid juurde tulla. Mõnel pool lubatakse hoopis kiiremini sõita. Eraldi keskendub amet raskeveokitele. Plaanis on analüüs, kas raskeveokite kiirus tasub alandada 80 kilomeetri ni tunnis. Üks teema, näiteks, mis selles sisalduma peaks, on see, et kas meie kaks pluss üks lõikudel selleks, et seda möödumist võimaldada rohkematel sõiduautodele, võib-olla tasub seal piirata siis nende veoautode kiirust. Pika nimekirja ülesandeid on valitsus seadnud ka liikluskeskkonna ümberkujundamiseks, muuhulgas katsetab maanteeamet, kas kaherajalistele maanteedele võiks seada sõidusuundi eraldavaid põrkepiirdeid. Meil on kohtasid, kus on möödasõiduõnnetused või siis vastassuuna vööndisse kaldumise õnnetused silma paistmas. Keskpiire on üks selline meede, mis võimaldab nad sealt üsna efektiivselt ära hoida. Samas tõdeb Ernits, et niisugused piirde ed toovad ka hulga uusi probleeme. Alates operatiivsõidukitest lõpetades jalakäijatega, kellele jääb natukene ruumi väheks. Eraldi vaatab tegevuskava otsa raudteeületustele. 2023.-ks aastaks plaanib riik sulgeda kõik samatasandilised raudteeületuskohad, kus lähima kahetasandilise ületuskohani jääb vähem kui kaks kilomeetrit. Meie praktika ütleb seda, et kui see raudteeületuskoht on olemas, siis mingil hetkel üsna suure tõenäosusega seal ka midagi juhtub ja mida väiksem see raudtee ülesõidukoht on, seda vähem on seal kasutatud erinevaid turvalahendeid, alates foorist lõpetades tõkkepuuga. Erik Ernits tõdeb, et kui raudteeületuskohas on päevas 200 autot, siis sinna suurt investeeringut teha pole kuigi otstarbekas. Arvestades, et ohutumaks on vaja teha ka kohti, kus sõidab päevas 30000 autot. Ja kui sul on mõistlik alternatiiv olemas, siis kahjuks Me peame leppima sellega, et, et osadele liiklejatele muutub olukord natuke keerulisemaks, nad peavad natuke ringi sõitma, aga kui ka nende poolt seda olukorda teistpidi vaadata, siis ka nende jaoks muutub see olukord ohutumaks, sest nad kasutavad ohutumat raudteeületuskohta, kus võimalused, et nende endaga ka midagi juhtub, on oluliselt väiksemad.", "role": "user" }, { "content": "Lähiaastatel analüüsitakse nii veoautode piirkiiruse vähendamist kui sõiduradade vaheliste metallpiirete tarvidust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa liidus on tekkimas uus võimupaar, ainult et seekord ei ole üks pool enam Saksamaa, kirjutab poliitika. Kuna Saksa kantsler Angela Merkel tõmbub kõrvale, püüavad prantsuse president Emmanuel Macron ja Itaalia peaminister Mario Draghi täita temast jääva tühiku uutmoodi juhtimisstiiliga, mis oleks eelmisest saksa prantsuse liidust kiirem tegutsema ja kulutama. Poliitiku arvab, et nad võivad suurte ühishuvide korral isegi kokku leppida vähemasti omavahel. Mõlemad teavad, et tegutseda tuleb kohe kuni traagikat siad on ülikõrged. Kuni Saksamaa saab uue liidri ja Makroon peab tuleval aastal võitlema tagasi valimise eest. Itaalial ja Prantsusmaal on palju ühiseid vaateid majanduses, sotsiaal ja eelarve küsimustes, samuti keskkonna ja digiasjades. Nii ütles Itaalia Euroopa asjade minister poliitikule. Samas on tema sõnul prantsuse Itaalia domineerimiseks palju takistusi. Põhjamaad näiteks tõrguvad kindlasti edasiste kulutuste ja rahalise integratsiooni vastu. Teised aga on jätkuvalt vastu Macroni sotsiaalliberaalsele poliitikale. Sellegipoolest on nüüd, mil britid on blokist väljas ja Saksamaad kritiseeritakse, Nord Stream kahe tehingu pärast Venemaaga parim hetk liidrikoht haarata. Pariisi ja Rooma suhted on viimasel ajal eriti soojenenud. Macron nimetas Itaalia tõeks, kellega Prantsusmaal on kahtlemata rohkem ühist kui kellegi teisega ja suure armastuse tõestuseks. Nagu poliitika märgib, kavatsevad Macron ja Draghi alla kirjutada kahepoolsele lepingule, mis meenutab mitmet 1963. aasta prantsuse saksa Alice elepet. Kuigi selle sisu pole avaldatud, ütlevad informeeritud isikud, et selle järgi suurendatakse oluliselt kahe riigi piiriülest koostööd. Nagu ütles üks prantsuse seadusandja, niipea, kui paktile on alla kirjutatud, mis sisu seal ka iganes on, muudame me suhete tasakaalu Euroopas. Mitme Itaalia parlamendi saadiku sõnul muudab Itaalia prantsuse lepe küsitavaks Saksa majandus mudeli, millele Euroopa rajati ning teeb Euroopa sotsiaalsemaks. Aga samas peetakse oluliseks, et Euroopas on täna Saksamaale vastujõud olemas.", "role": "user" }, { "content": "Kas Emmanuel Macron ja Mario Draghi suudavad moodustada Merkeli-järgse alliansi Euroopas? Ajakiri Politico avaldas sellekohase pikema analüüsi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMõned nädalad tagasi ilmus veebiväljaandes saite online 73 Euroopa julgeolekueksperdi allkirjastatud pöördumine, milles kutsuti Saksamaa valitsust muutma Venemaa suunalise poliitika kurssi räägib Saksamaa endine Euroopa Parlamendi liige Rebeka Harms. Saksamaa strateegia põhineb sellisel vanal mõttel, et koostöö ja kaubavahetus peaksid kaasa tooma muutuse paremuse poole. Harmsi sõnul tahab Saksamaa jõuda Ukraina kriisis diplomaatilise lahenduseni, kuid ei mõista, et viimase 10 aasta jooksul ei ole see lähenemine erilisi tulemusi andnud. Läbi on kukkunud ka sanktsioonipoliitika suuresti seetõttu, et Saksamaa pole soovinud maksta hinda, mida tõsised majandussanktsioonid Venemaale endaga kaasa tooksid. Eriti seoses Nord Stream kahe turu juhtmega. Veel kord Rebeka Harms. Paljud Saksamaa poliitikud ja ka kodanikud ei soovi endiselt näha tõde, et meie, Saksamaa ja Venemaa Gazpromi strateegia toetas ja soodustab Venemaa sõjategevust Ukraina vastu. Viimastel päevadel on nii Saksamaa kui ka USA valitsuselt tulnud sõnumeid, et kui Venemaa peaks Ukrainasse sisse tungima siis Nord Stream kahe projekt siiski peatatakse. Ukraina eksperdi sara Kirbergeri sõnul oleks sõja korral avalikkuse ja liitlaste surve tõenäoliselt äärmiselt suur mistõttu poleks torujuhtmega edasiminemine Saksamaa valitsusele poliitiliselt mõistlik. Samas võivad varasemad hägused sõnumid sanktsioonid ketiga seoses mõjutada liitlaste heidutusvõimet. Mõned poliitikud on öelnud, et me ei saa peatada Venemaa ligipääsu Sift-süsteemile teised leidnud, et me ei saa tarnida relvi ja isegi liitlased ei tohiks seda teha. Nii et põhimõtteliselt võtame kõik asjad laualt ja meil ei jää midagi järele. See on täpselt see, mida Kreml soovib näha. Nõrk ja lõhestunud vastane, räägib Ida-Euroopa ekspert Rubreit Polens. Ma kritiseerin teravalt valitsust, sest tundub, et nad blokeerivad Eesti ja teiste relvatarned Ukrainale. Kõige väiksem asi, mida nad saaksid teha, on lubada teistel teha seda, mis on nende arvates õige. Polentsi sõnul peaks ka Saksamaa saatma Ukrainas relvi.", "role": "user" }, { "content": "Mitmed Saksamaa Ida-Euroopa eksperdid on kritiseerinud Saksa valitsuse tegevust ja sõnumeid Ukraina kriisi ajal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson ja asepresident Franz Timmermann tutvustasid täna uut ettepanekut vähendada Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitekoguseid senisest kiiremini. Kui kehtiv plaan oli neid 2030.-ks aastaks vähendada 40 protsenti võrrelduna aastaga 1990, siis uus ambitsioon on 55 protsenti. Kadri Simson. Aastaks 2050 Euroopa on lubanud olla kliimaneutraalne maailmajagu. Me ei saa hakata tegutsema viimastel aastatel. Peab tegutsema juba sellel kümnendil ja kuna praegu on meil unikaalne võimalus kriisist taastuda sellisel viisil, et me teeme tuleviku tugevdavaid investeeringuid siis tõstsime me oma kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärki 40 protsendilt 55-le. See teeb kergemaks järgmistel kümnenditel lõppeesmärgini lähenemist. Aga see ilmselgelt annab ka võimaluse panustada siis kliimaeesmärkidele energeetika kõrval teiste sektorite poolt transport, tööstus ja ka hooned. Eesti valitsus pole seni toetanud ettepanekut, et 55 protsendini peaks jõudma iga liikmesriik eraldi võetuna vaid Euroopa liit tervikuna. Samas ei oleks Eestil endal selle eesmärgi täitmisega mingit probleemi. Eesti parlament ja valitsus on vastu võtnud energiamajanduse arengukava, kus siis eesmärgiks on seatud aastaks 2030 70 protsenti kasvuhoonegaaside vähenemist võrreldes aastaga 1990. Nii et selles perspektiivis Eesti täidab või on täita eesmärke, mis on märkimisväärselt kõrgemad kui Euroopa Liidu keskmised. Euroopa komisjoni ettepaneku üheks osaks saab ka üleeuroopaline elamute renoveerimise kava. Hoonete puhul me teame, et kui Eestis välja kuulutatakse renoveerimiskonkursid või siis rahataotlusvoorud, siis need saavad täidet esimeste minutitega lisavahendid sellistesse sektoritesse punkt üks loovad töökohti renoveerijatele, aga punkt kaks toovad siis kodutarbijatele väiksemad küttearved ja punkt kolm aitab Eestil oma energiatõhususe eesmärke täita. Mitmed probleemid, mis Eestis on juba ammu lahendatud, näiteks viis, kuidas mitukümmend või mitusada erinevat omanikku üheskoos renoveerimise ette võtavad on mõnes riigis veel suureks probleemiks ja siin meie kogemus kindlasti saab abiks olla Euroopa eesmärkidel saavutamisel. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson ja asepresident Frans Timmermans tutvustasid täna ettepanekut vähendada Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitekoguseid 2030. aastaks senisest kiiremini.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÕhu kaudu koroonaviiruse levimise korral on koroonaviirust sisaldavad piisakesed väga väikesed. Need püsivad õhus kauem kui suured piisad ja võivad levida kaugele. Lestori ülikooli viroloogia dotsent Julian Tang ütles ERR-ile antud intervjuus, et koroonaviirus käitub sarnaselt gripiga, mis on samuti hingamisteede haigus. Kui vaadata andmeid gripi kohta, siis me teame, et väiksemad kui viie mikromeetrise piisakesed võivad kanda 100 kuni 10000 viirus aga jämedamad osakesed kannavad tegelikult vähem viiruseid edasi võib-olla 100 kuni 1000. Tegelikult ongi väiksemates osakestes rohkem viiruseid ühe ühiku kohta kui jämedamates osakestes, ütles viroloogia dotsent Juliane Dang. Kuna koroonaviirus võib õhu kaudu levida, siis üks võimalik lahendus oleks tõhustada ruumide ventileerimist. Parem ventilatsioon ei vähendas ainult koroonaviiruse levikut, vaid ka kõigi teiste õhus ja õhukaudu levivate viiruste edasikandumise riski. Maa lähedalt möödub parasjagu komeet, mida on võimalik lausa palja silmaga näha. Taevakeha nimetatakse Neuwisi komeediks, sest selle avastas Neovaisi teleskoop tänavu märtsi lõpus. Neuvisi teleskoop asub kosmoses ja see tiirleb maast umbes 500 kilomeetri kõrgusel. Komeet on maale kõige lähemal 23. juulil. Siis on see maast 103 miljoni kilomeetri kaugusel. Kindlasti tasuks ootama jääda, millal taas sama komeeti näha saab, sest uuesti möödub see maast 8786. aastal. Noorte kehvad sotsiaalsed oskused võivad viia uimastite tarvitamiseni. Nii selgus Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööst. Puudulike sotsiaalsete oskustega nooruk võib-olla endasse tõmbunud või eraklik, tõrjutud või kiusatud suhetes eakaaslaste ja õpetajatega. Ilmnev sotsiaalsete oskuste puudulikkus võib väljenduda antisotsiaalse käitumisena, see omakorda võib viia uimastite tarvitamiseni. Uuringust nähtus, et väiksemate sotsiaalsete oskustega õpilasel on kaks korda suurem oht alustada suitsetamise ga noorema eas. Ühtlasi suureneb tõenäosus, et kehvemate sotsiaalsete oskustega nooruk võib tarvitada mõnda narkootilist ainet.", "role": "user" }, { "content": "Nädala teadusuudiste kokkuvõttes räägime koroonaviiruse õhu kaudu levimisest ja Maa lähedalt mööduvast komeedist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMeie unistus ja soov ja kindel tahe on leida sellised kompromissid, kus Ukraina lapsed omavad võimalust saada Eesti seadharidust, aga on valmis ka kohe, kui puud võimaldavad kodumaale tagasi pöörduma ja seal oma haridusteed jätkama. Ja nüüd on olukord selline, et meil on informatsiooni loomulikult kogu aeg kogutud. Ja meil on täna külas Ukraina suursaadik Mariana petsa. Ka EKRE inimesed on sõnades vähemalt seda öelnud, et nende eesmärk ei ole midagi blokeerida või põhja lasta, vaid et nad tahavad siiski minimeerida võimalikud ohud. No teeme siis seda, minimeerime nad siis ära ja vast siis saab kiiremini edasi. Me võime ju omavahel ka 11 altkulmu piiluda, aga ega riik ei tohi seisma jääda. Riik peab ikka edasi eksisteerima ja meie ülesanne on riigile olulisi küsimusi tões ja vaimus lahendada. Mis puudutab Ukraina laste haridust, siis see peab ju sügiseks selgeks saama, et et kas on mingi variant, et siis neid parandusettepanekuid võetakse tagasi või, või kuidas? Meie eesmärk on aru saada ja, ja ka parandusettepanekute esitajatele selgeks teha need ettepanekud, mis on tark kiiresti kiiresti kiiresti tagasi võtta ja võib-olla lõpuks keskendu s mõnele kitsale küsimusele, see on täiesti kuluaarivestluste puhul võimalik. Et seda ohtu siis ei ole, et see eelnõu võiks toppama jääda. Ohud on alati, aga ohtudest saab üle ainult rääkides ja, ja arutades, vaatamata sellele, et me täpselt ei saa aru, kus on koalitsioon või kus opositsioon me oleme püüdnud rääkida erinevate inimestega, seda, et jutt ei ole praegu, kes on ilusam ja kes on tähtsam ja kes käib rohkem välismaal vaid jutt on siiski sellest, et Ukraina lapsed peavad saama hea hariduse. Ja meie peame sellele kaasa aitama samas iseendale varbasse tulistamata. Aga kas see on siis realistlik, et ütleme enne sügist, saab see sellega tegeletud või pigem mitte? Mina usun, et on, aga usk nagu öeldakse, usuga tegelike kirikus ja usuteaduskonnas ütlen nii, ülisuure tõenäosusega tulevad erakorralised istungid, kas just meie punkti pärast, aga võib-olla ka sellepärast, sest koolikalendri käivad tinglikult nii-öelda esimese septembriga.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu kultuurikomisjon arutas täna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu, millega sisuliselt tehakse Ukrainast põgenenud lastele võimalikuks hariduse omandamine Eestis. Eelnõule on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) esitanud üle 300 muudatusettepaneku.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMunalaiu sadama töötaja oli esimene, kes pisut pärast keskpäeva märkas, kuidas sadamas seisnud praami pealt maha sõitnud väike buss otsejoones sadamahoone kõrvalt mere jääle suundus. Umbes poole kilomeetri kaugusel kaldast vajus see aga läbi jää. Naine helistas häirekeskusesse ning Manilaiu hõljuki juhile, kes abi kiiresti välja saatis, räägib päästeoperatsioonil osalenud Oliver Leas. Tee peal juba helistati, et on vaja illukit, et kaks inimest on nagu vees ja siis tulime kohale kohe ja oligi kaks inimest oli mees naise Kaid vees, need nagu võtsime peale ja. Aga mis seisus need inimesed siis sel hetkel olid natuke kirjeldada? Igamased olid külmunud, no segaduses algul rääkisid, kahest inimesest on seal sees veel, aga siis nüüd tuleb välja, et neli on hoopis. Päästetud on 51 aastane naine ja 41 aastane mees. Päästjad jõudsid tõstamaalt ja Pärnust kohale. Poole tunniga jätkab Pärnu päästemeeskonna vanem Raiko Irman. Pinnaltpäästjad käisid kohapeal, vaatasid, kontrollis sõidukit, näha ei ole vee sees, väidetavalt on seal neli meetrit, sügavust või sügavust. Palju see jääpaks siin on, et siin sõidetakse nii julgelt kohalikud käest, siis sai informatsiooni, et, et kaks päeva tagasi oli seesama koht, oli vesi väljas, et oli sealt jäätükk lahti murdunud, aga ülejäänud jää on siin kuskil niisugune kümmekond sentimeetrit. Autoga ei tohi mingil tingimusel jääle sõita, tuuker tõi välja kahe mehe surnukehad, räägib Pärnu politsei juht Andres Sinimeri. Mis ma tahaksin panna südamele kõigile, et meil on põhjust praegu arvata, et see seltskond võis olla joobes, kahtlemata rooli ja, ja alkohol kokku ei käi. Ja, ja teine asi on, et kui ikkagi ei ole ametlikku jääteed, siis ei maksa autoga minna nüüd seda seda ette endale kujutama. See tagajärg praegu on ikka väga jube siin.", "role": "user" }, { "content": "Pärnumaal Munalaiu sadamast umbes pool kilomeetrit Manilaiu poole vajus läbi merejää väikebuss. Jäält päästeti kaks inimest, kuid sõidukisse jäi veel neli inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAastal 1885 valmis Tartu trükikojas Johann Hurda poolt koostatud vastne võro keele ABD raamat. 1998. aastal ilmunud aabitsat ehk ABC kireoppust ehib kirju kukk. Aabitsa valmimiseks kulus üle kahe aasta ja alguse sai kõik Jakob von üks külli preemiast, mis määrati Võru instituudile kolm aastat tagasi. Valmimisprotsessi rõõmud ja valud jäid aabitsa kogukonda. Uus võrukeelne aabits järgib vahtset kireviisi ehk võru keele uut kirjaviisi aabitsat tutvustab metoodika kirjutaja Mere Reimann. Tegu on tähti, oppus Tokupandava sulle ja seal on siis kõva tähekotsile mõni harutus, mõni võrukiilne jutukene on välja Tuukanu erijoone mis oma võrukeele tõiste, aga muidugi palju lihtsamalt ja niimoodi lapsele oleska jõukohane. Ja peale tähti, kus tule siis Võrokiilne lugemiku jagu, mille toimetaja on kaug Ülle ja Marju Kõivupuu. Kirotsinna mitmesugu maid, lugusid rahvalikke tähtpäevi, kotsile. Ja muidugi on mõteldud Taavitsa perra opiga setomaa Paul hagu korras kokku mitmesugumaid, seto jutte ja laule, nii et seal on ütest ja tõsest ja kolmandast ja aabitsa pildi on enn kunstnik Peeter Allik peale tuud aabitsa manu kavil tüü juhend õpetajale. Mu pealkirjas on di juht ABC kire oposemano ja tolle ole siis ma siis esik kokku pannu. ABC kiraappus on 160 leheküljeline ja peale rahvakultuuri ning kirjanduse tutvustatakse lastele ka uuema aja nähtusi. Aabitsa valmimist toetasid Jakob von üksküll, Eesti vabariigi kultuuriministeerium, Eesti vabariigi haridusminister um Eesti kultuurkapital ja keraprogramm. Aabitsat tõdetakse kaheksandal jaanuaril Võromaa muuseumis. Piret rist, Võrumaa.", "role": "user" }, { "content": "Ilmus võrokeelne aabits - Piret Rist ja kommenteerib metoodika autor Mere Reiman.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõtan vastu teie nominatsiooni USA presidendi kandidaadiks, ütles Mitt Romney, juhatades sisse kõne, mille keskmes oli praeguse riigipea Barack Obama poliitika kritiseerimine. Neli aastat tagasi tean, tundsid paljud ameeriklased elevust uue presidendi üle. See ei olnud küll meie partei kandidaat, kuid ameeriklased tulevad pärast valimisi alati kokku. Oleksin soovinud, et Obama oleks olnud edukas, sest tahan, et Ameerika oleks edukas. Kuid ta valimislubadused asendusid pettumuse ja lõhedega. Neli aastat pärast viimastel valimistel valitsenud elevust kahtleb enamus ameeriklasi esmakordselt, et meie lapsi ootab ees parem tulevik, rõhutas Romney. Vabariiklaste kandidaadi kõnest jäi kõlama, et tema poolt hääletades astuksid ameeriklased sammu selle nimel, et Ameerika unistust unistust paremast tulevikust taas tõsiselt võtma hakatakse. Muuhulgas ütles ta juubeldavatele kongressi delegaatidele, et tühistas kohe Obama tervishoiureformi ja astuks samme uute töökohtade loomiseks ning majandusolude parandamiseks. Välisteemadel peatus Romney põgusalt, kuid lubas muuhulgas Poolale taas raketikaitsekilpi ning meenutas, kuidas Obama saatis president Putinile vene valimiste eel lubaduse olla oma valimisvõidu korral novembris raketikaitsekilbi suhtes paindlikum. USA-s tehtud viimased arvamusuuringud näitavad, et 10 nädalat enne valimisi on Obama ja Romney'l praktiliselt võrdne toetus. Valijad leiavad, et Romney oleks parem majandusprobleemide lahendaja, kuid inimesena pooldatakse enam Obama. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, New York.", "role": "user" }, { "content": "Selle lõpetas Mitt Romney kõne, kus ta võttis vastu partei kandidaadi koha novembris ees seisvatel valimistel. Neeme Raud kuulas ta esinemist New Yorgis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOn need arvud praeguseks muutunud Minu ees on siin hetkel nimekiri, kus hukkunute poole peal on kirjas üheksa nime ja haiglasse toimetatud. Number on 19. Tõsi küll, hukkunute, st ühe inimese puhul ei ole veel täit kindlust, kas tema põhjus on sellesama mürgi mürgijoomine või siis on surma põhjus mingit muud laadi. Kes on need hukkunud inimesed, kui nii üldse üldistada saab, mis vanusest, mis vanuseni soolised tunnused nii-öelda. Enamasti on tegu keskealiste inimestega, neist neli on naised, ülejäänud siis mehed. Nii eesti kui venekeelseid inimesi on siin hulgas. Koheselt käivitati eile ulatuslik politseioperatsioon, kas praeguseks on keegi ka kinni peetud? Jah, hetkel on kahtlustatavana kinni peetud kokku neli inimest. Pärnu politsei prefektuur alustas juhtunu asjaolude selgitamiseks kriminaalmenetlust kriminaalkoodeksi paragrahvi järgi, mis puudutab siis surma põhjustamist ettevaatamatuse tõttu. Kokku on läbi viidud Pärnu linnas ja maakonnas üheksa läbiotsimist ja, ja, ja ka nende läbiotsimiste tulemused on juba teada, et siin on kokku ära võetud üle 10000 paki maksumärkideta sigaret ja samuti suuremas suurel hulgal kõikvõimalikke kanistreid ja taarat, mis lõhnavad alkoholi järel. Ning kui nüüd vaadata kokku liita ka need alkoholi kogused, siis oleme saanud sellise numbri nagu 72 liitrit alkoholi. Noh enamasti on siin nagu, ütleme pudelitesse villitud kogused on jäänud suhteliselt väikeseks. Kas need kinnipeetud võivad olla ka need, kes on tootnud selle surmava vedeliku? Tootjate koha pealt hetkel ei oska veel öelda. Meil on väga-väga hea informatsioon selle kohta, et kes võivad võivad olla selle turustamise taga, aga, aga alkoholilõhnalisele vedelikul on nimelt see paha omadus, et nad enamasti näevad väga sarnased välja ja lõhnavad ühtemoodi, nii et seetõttu on saadetud kõik need äravõetud kogused ekspertiisi, nagu ka nende ainete proovid, mida siis on, on siin hukkunud ja kannatanud tarvitanud ja, ja loodame lähipäevil saada ekspertiisist selle kohta siis kinnitust, kas, kas ära võetud vedelik on ikka sama, mida tarbisid kannatanud. Milline võib olla see karistus selle eest, et sa oled müünud mingit solki, mis on tapnud üheksa inimest. Kui, kui asi peaks minema kohtu ette selle paragrahvi järgi, mille järgi on alustatud kriminaalmenetlust, siis on on karistus? Ma täpselt ei oska öelda, kuid päris mitu aastat vanglakaristust. Kuid praegusel hetkel usun, et on natuke liiga vara vara veel anda juriidilist hinnangut asjale. Kõigepealt tuleb siiski nagu selgeks teha, et kes mida müüs, mis asjaoludel ja, ja nii edasi. No tagajärjed on olnud väga-väga traagilised, kui tõenäoline on, et seda vedelikku üritatakse veel kuskil müüa? Mujalt vabariigist hetkel andmed puuduvad, et oleks midagi sarnast toimumas. Aga kindlasti tahaks koputada inimeste endi mõistusele selles mõttes, et et ei maksa tarbida kahtlasest kohast ostetud tont teab mis jooki, sellepärast et ma usun, et enamus raadiokuulajatest ei, ei oleks nõus jooma kasutatud tühja limonaadi pudelisse villitud vedelikku, millel pole isegi ühtegi silti peal ega, ega, ega mingit tootjapoolset garantiid, et et kõik inimesed, kes Pärnu piirkonnas võib-olla on ostnud kuskilt kahtlasemast kohast mingit jooki, palun hoiduge selle tarbimisest, kuni on selge, et kust kohast ja kes seda asja müüs. Hetkel on meil teateid 13-st hukkunust, viimased neli inimest on tulnud just viimastel minutitel ning politseipatrullid on just jõudnud kohale, nii et seetõttu päris sajaprotsendilise kindlusega väita ei saa, et inimesed on just hukkunud alkoholi tarvitamise tõttu või, või mingil muul põhjusel, et töö käib sündmuskohal. Haiglasse on toimetatud hetkel 19 inimest. Haiglast täiendavatest ohvritest hetkel informatsioon puudub. Pärnu kriminaalpolitsei oli öö läbi tõsist tööd tegemas. Põhimõtteliselt võime öelda, et on teada isik, kes müüs seda alkoholi Pärnu linnas. Eriti on teada isikud, kes võisid müüa seda Pärnu maakonnas. Isik, kes müüs Pärnu linnas tema on toimetatud ise ka haiglaravile, kuna ta ilmselt ka ise manustas sama vedelik. Inimesed, kes müüsid Pärnu maakonnas neid otsitakse. Kella kahese seisuga oli Pärnumaal eile alanud puupiirituse joomisest tingitud surmade laine nõudnud 22 inimese elu. 36 ohvrit oli haiglasse toodud, enamus neist on teadvuseta. Avastatud on neli mürgise alkoholimüügi kohta, kaks neist Pärnu linnas kaks maakonnas. Olukorra tõsidust arvestades kutsusid oma kriisitoimkonna kokku nii Pärnu linna kui maavalitsus. Linnavalitsus otsustas selgitada välja riskirühmadesse kuuluvate isikute peatuspaigad, et saada infot võimalike abivajajate kohta ning kontakteeruda kannatanute peredega. Telefonil kolm üks kolm null kuus saab teavet kriisiolukorrast linnas numbril kolm üks ja neli üks-kaks töötavad psühholoogid, kes ootavad kannatanute lähedaste pöördumisi ka politsei telefonil seitse-kuus kuus kaheksa üheksa saab infot hukkunute ja kannatanute isikute kohta, samuti psühholoogilist abi. Maavalitsuse kriisikomisjoni keskpäevasel koosolekul olid koos kõikide suurõnnetusega seotud instantside esindajad ning komisjoni peaeesmärgiks seati teha kõikvõimalik, et takistada inimeste edasist võimalikku salaalkoholi tarvitamist. Maavanem Toomas Kivimägi tõstis esile surmajoogi erakordselt laia levikut, mis katab Pärnumaa pea piirist piirini. Üheaegselt on seda joodud Häädemeeste, Tõstamaa, Tali ja Koonga valdades ning kõige enam Pärnu linnas. Seetõttu kutsutakse ka naabermaakondade, Lääne-Viljandi ja Raplamaa elanike äärmiselt ettevaatlikkusele. Maavalitsuse kriisikomisjoni koosolekul kontrolliti üle kõikide õnnetusega seotud lülide toimimist. Pärnu haigla saab esialgu Tallinna ja Tartu kolleegide abiga hakkama. Probleemiks võib kujuneda personali küsimus, sest inimesed töötavad häireolukorras mitmekordse koormusega. Haigla peaarst Urmas Sule teatas, et Pärnus on appi tulemas kolm meedikut. Tartu Ülikooli kliinikumist. Kui ka politseil peaks jõust puudu tulema, on siseminister lubanud kohale saata täiendavat koosseisu. Pärnu politseiprefekt Peeter Mooraga rõhutas, et rohkem võiks olla koostöövalmid inimesed kohapeal. See on valdades ja ka linnas ning politseile aktiivsemalt teada anda võimalikest salaalkoholi müügikohtadest või inimestest, kes on puupiiritust ostnud. Toodi koguni selline näide, et öösel võttis politsei ühelt mehelt allkirja selle kohta, et tema ei ole eluohtliku survekaati joonud, kuid tänapäeval oli ta juba raskes seisundis haiglasse toodud. Valdavas enamuses on kannatanud inimesed, kes poest riigiviina ei osta ja kelle ohu eest hoiatamise teeb raskemaks see, et nad ei kuule ei raadiot vaata televiisorit ega loe lehti. Samas ei saa ka öelda, et kõik hukkunud või kannatanud kuuluksid niinimetatud asotsiaalide klassi. Pärnu haigla peaarsti Urmas Sule sõnul on mitmest kannatanust näha, et tegemist ei ole heidikuga. Täpne kannatanute arv muutub iga mõnekümne minuti tagant. Pärnu haigla intensiivraviosakonna juhataja Raigo Paasma sõnul võib puupiirituse ohvrite tippu lõppaeg saabuda tänase päeva jooksul. Praegu on haiglas ja surnud need inimesed, kes tarbisid metanooli laupäeval. Kuna puupiirituse peiteaeg on 12 kuni 16 tundi, tulevad tõenäoliselt eilsed joojad esile just täna. Siinkohal olgu veel kord korratud esimesed mürgistuse tunnused, kõik läbipaistvat alkoholi, linnalist vedelikku tarbinud inimesed, kes täheldavad iiveldust, oksendamist, kõhuvalu või nägemishäired, peavad viivitamatult arstiga ühendust võtma. Eesti raadio uudistele Pärnus Toomas šalda. Pärnumaal eilsest alates aset leidev tragöödia sai täna uut hoogu, seda nii arvuliselt kui geograafiliselt. Tänase päeva seisuga on haiglasse üliraskes seisundis toodud inimesi nii Häädemeeste kui tõsta maa nii tali kui Konga vallast ja mõistagi Pärnu linnast. Sedavõrd lai levik manitseb äärmisel ettevaatusele ka teisi Eesti maakondi. Kinnitamata andmetel on osa surma alkoholipartiist viidud Lõuna-Eestisse. Ka siseministeeriumi asekantsler Kalev Timberg ei lükanud seda informatsiooni ümber, samas ka ei kinnitanud. Pärnu haigla ja politsei töötavad täis võimsusega oma jõu ning nõuga tulid appi ka maa ja linnavalitsused. Mõlemad kutsusid kokku kriisitoimkonna, mis jäävad eesmärgiks teha. Võimalik, et keegi enam, et mürgipudeli järgi ei sirutataks tööle, pandi kriisitelefonid. Numbril kolm üks kolm null kuus saab teavet kriisiolukorrast linnas numbril kolm üks neli üks-kaks töötavad psühholoogid, kes ootavad kannatanute lähedaste pöördumise ka politsei numbril seitse kuus kuus kaheksa üheksa saab infot hukkunute ja kannatanute isikute kohta, samuti psühholoogilist abi. Sellest, et müüdud ja paraku ka joodud on väga mürgist vedelikku, annab tunnistust seegi, et kuigi meedikud teevad kõik endast oleneva, ei julge nad haiglas raskes seisundis viibijaile ja nende lähedastele midagi lubada. Pärnu haigla peaarst Urmas Sule. Suruvad mürgised juhul, kui on tegemist juba üliraske seisusega see viitab sellele, et mürk on toiminud vähemalt üle 14 tunni. Arvata võib, et rohkem ja sellest tulenevalt ravi tulemused on äärmiselt raskesti prognoositavas positiivses suunas, kindlasti mitte. Kannatanute suurarv on kriitilise piiri lähedal. Kuigi enamus haigetest viiakse ränimobiilidega Tartu ja Tallinna haiglatesse, ei pruugi Urmas Sule sõnul musta stsenaariumi korral ikkagi vajaliku personali aparatuur jätkuda. Meil on tekkimas see oht, et tegelikult see kannatanute arv hakkab ühel hetkel võib-olla siis Eesti tervishoiuvõrgule muutuma koormaks, seetõttu me peame kontakti kõigi Eesti haiglatega, kes võiksid neid aidata kannatanute abistamises ja selle koha pealt, kui midagi uut informatsioon ümber annaksin, teada. Berriik Läti teatas täna, et on valmis vajadusel aitama Eestit mürgiviina ohvrite abistamisel. Läti katastroofi meditsiinikeskuse direktor Kertin Six ütles BNS-ile, et Läti suudaks anda Pärnu maakonnas vajadusel kiiret esmaabi ja transportida võimalikud abivajajad Läti haiglatesse. Läti armee on valmis saatma Eestisse ka oma helikopterid, kui neid peaks vaja olema. Praeguseks on selgunud seegi, et pooleliitrise pudelitäie mürgialuse eest maksti 30 krooni. Täna erakorraliselt koos käinud viinaliit teatas oma pöördumises, et kindlasti oleks salaviina ohvreid vähem, kui pooleliitrine viinapudel maksaks poes kuus kuni seitse krooni vähem. Politseiameti pressiesindaja Indrek Raudjala tea jätkab politsei läbiotsimisi. Pärnu prefektuuri on täna kodanikud helistanud ja andnud enam kui 30-l korral teada võimalikest salaalkoholi müügikohtadest. Ka Pärnu maavalitsuse kriisikomisjon paneb elanikele südamele, et kui on mingigi kahtlus, et lähikonnas eluohtlikku surogaati müüakse, teatatakse kohe kohalikule konstaablile või politsei lühinumbril üks üks null. Eesti Raadio uudistele Pärnus Toomas šalda. See on äärmiselt traagiline juhtum ja juba eilsest alates, kui esimesed teated sellest hakkasid politseisse kogunema ning kui pärastlõunaks ja õhtuks oli selge, et tegemist on suure kriisiga, siis rakendusid kõik vajalikud protseduurid ja asusid tööle erinevates seadustes, määrates ette nähtud töörühmad, institutsioonid selleks, et seda kriisi reguleerida. Mind informeeriti kõigepealt operatiivselt juba kella kaheksa paiku ja kell 11 isiklikult siis toimuvast ka Pärnusse sõitnud siseministri poolt. Täna on töö täie hooga jätkunud, on toimunud niisiis töö Pärnu maakonna ja linna kriisikomisjoni tasandil on informeeritud kõiki teisi naabermaakondi kus on seatud nii politsei kui kohalikud omavalitsused nende ülesannete ette, mis tuleb täita, et kriisi levikut takistada, on oma töö teinud sotsiaalministeerium. Ja mõni tund tagasi toimus ka kohtumine sotsiaalministri, siseministri ja justiitsministriga. Selleks, et kogu tekkinud olukord arutada, vaadata üle, kus kohas on vaja võib-olla täiendavaid meetmeid rakendada, kuulata ära, kas on vajadus rahvusvahelise abi järele ja mida on Eestile ka pakutud, kuid mille järgi praegu tagusel hetkel meil vajadust veel õnneks ei ole. Ja siis astuda kõik need vajalikud sammud, et päästa võimalikult palju inimelusid. See on praegusel hetkel valitsuse ja kõigi institutsioonide tegevuse peamine eesmärk ja selleks on loomulikult vaja ka kõigi inimeste abi, nii tavaliste inimeste omavalitsustegelast kõikide abi, kellel on informatsiooni millestki kahtlasest, palun anda sellest teada kas kohalikku politseijaoskonda või numbril 110, tegemist on ühtepidi sotsiaalse probleemiga ja teiselt poolt ikkagi jätkuva teadmatusega sellest, kuivõrd suurt ohtu selline plastikpudelis, kes lülitud kodu tehtud alkohol endast tegelikult sisaldab. Antud hetkel on tegemist, kui nüüd terminoloogiased täpselt olla isegi mitte salaviinaga, vaid veel hullemate surrogaatidega, mille vastu võitlemine on ka tegelikult veelgi keerulisem, kuna nende valmistamismehhanism on sedavõrd lihtne, et isegi ei peideta ju seda legaalse alkoholi pähe vaid lülitakse seda juhuslikesse nõudesse, kus ka inimene teab tegelikult, et ta ostab väga madala kvaliteediga lausa ohtlikku toodet ja see, et, et inimesed seda teevad, on juba tõesti tõsine sotsiaalne probleem. Kuid siin võib ilmselt Eesti vabariigi valitsus kas või kõik maksud alkoholilt ära kaotada, seda olukorda parandada ei õnnestuks. Praegu aga ma arvan, et olulisem kui teha kõrglennulisi plaane ja kõrglennulisi järeldusi on teha antud hetkel kõik selleks, et võimalikult vähe inimesi hukkuks. Hukkunute arv on niigi väga suur, see on kohutav tragöödia ja kindlasti on vajalik sellest kõikidel tasanditel kõikidel ametikohtadel ja ka lihtsalt igalühel meist õppust võtta.", "role": "user" }, { "content": "Pärnumaal algas metanoolikriis. Puupiirituse joomine nõudis kümneid ohvreid. Uudislood Eesti Raadios.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi ülikoolide rektorid eelistavad tasuta kõrgharidusega jätkata, võib kõrghariduse rahapuuduse katta ka õppemaksu küsides. Endine haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo ütleb, et üliõpilaste panust peab tõstma. Mõõduka õppemaksu sisseviimine, millega kaasnes väga suuri kohustusi ka laenusüsteemide sisseviimisel, et see võiks võimaldada või olla suurusjärgus 3000 eurot aastas sellise mudeliga, mina julgustab, sin valitsust edasi minema või õigemini siis uut koalitsiooni. Vaevalt see koalitsioon enne valimisi midagi kokku lepib. Samas hoiatab Aaviksoo, et liiga kõrge õppemaks viib nutikad tudengid Põhjamaade se kus saab õppida tasuta. Eriti tõsine on mure kunstide valdkonnas, ütleb Eesti kunstiakadeemia rektor Mart Kalm. Kui suur osa Euroopa pakub tasuta kõrgharidust, siis teha Eestis kõrgharidust tasuliseks? No ma ei, vähe kanaleid on paremad ajude väljavooluks. Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser selgitab, et õppemaksuga kaasnevad halduskulud. See võib tähendada, et väga väike õppemaks ei tasu ennast ära. Igasuguse omaosaluse suurendamine või küsimine eeldab siis stipendiumi ja toetuste süsteemi niisugust ümbervaatamist, et, et, et see oleks jõukohane õppurile. Ja kindlasti on nüüd, kui rakendada mingit omaosalust, et, et siis see peaks ette nägema ka teatud mehhanisme, et, et see kompenseeritakse näiteks riigi poolt osadele soovitud erialadele, mis aitab siis suunata üliõpilasi mõningaid erialasid, mis on riigile vajalikud, et neid eelkõige valima. Asser pakub, et kui minna õppemaksuteed, võiks selle suurus olla kas 1000 või 2000 eurot aastas. Siiski rõhutab Asser, et õigest summast on vara rääkida. Õppemaksu kehtestamise mõjud on veel uurimisel nii Tartu Ülikoolis kui ka arenguseire keskuses. Aaviksoo ütleb, et detailidest ei saagi rääkida seni, kuni poliitikud pole otsustanud, kas jätkata tasuta kõrgharidusega või mitte. Riik praegu ütleb, et ülikooli pakuge lahendus ja siis siis see lahendus ju lastakse kohe kohe põhja, süüdistatakse rektorid siis halbade ettepanekute tegemises, et siin midagi teha ei ole, see on haridusministri vastutus, see süsteem välja pakkuda. Kui see praegune tasuta hariduse süsteem, mis sisse viidud on, ei sobi ja, ja vastavaid rahalisi vahendeid riigil ei ole, siis peab riik välja pakkuma uue lahenduse, aga praegu on tekitatud olukord, et, et sunnitakse just nagu ülikoole või üliõpilasi lahendusi pakkuma, et see ei ole mõistlik, see on ministri palga sees, see.", "role": "user" }, { "content": "Järjest süvenev kõrghariduse rahapuudus sunnib kaaluma õppemaksu kehtestamist. Milline täpselt tasuline süsteem välja näeks ei oska öelda ei Haridusministeerium ega ülikoolide rektorid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValitsuse ja ministrite roll peaks ettepaneku autorite arvates põhimõtteliselt muutuma, ütles sihtasutuse nõukogu liige Raivo Vare. Praegu eraldiseisvad ministeeriumi tuleb liita tulevikus ühtseks valitsusasutuses, millele ministrid esitavad oma poliitika elluviimiseks tellimusi. Selle ühtse riigi valitsemisasutuse moodustamise mõte on selles, et tegevus oleks sihipärasem kiiremini ja paindlikumalt toimiv ja mis on oluline just, et oleks ühine meeskond, ühised eesmärgid ja pikk plaan praegu ei ole, praegu on nii-öelda silotornistumine, toimib nüüd, kuidas see välja näeb, on peaminister kuni 10 ministrit ja on strateegiakeskus peaministri juures. Minister ei juhi ministeeriumi administratiivselt, vaid ministrid pannakse paika prioriteetide järgi, mis valitsusel on ja prioriteedi jaoks komplekteeritakse selle valitsusasutuse siseselt need ametnikud, need üksused, mis hakkavad selle probleemiga selle ministri nii-öelda prioriteedi teemadega tegelema. Ja see muutub ajas, see tähendab, et kui sellel koalitsioonil on ühed prioriteedid, siis järgmisel valitsusel võivad olla teised ja siis sellisel juhul neid komplekteeritakse ka ümber. Kuna see on üks valitsusasutus, siis ei ole see ka keeruline, sellepärast et praegu oleks see noh, puhtadministratiivselt juriidiliselt väga keeruline, kuna igaüks on omaette Põhimõtteliselt peaks muutuma ka peaministri roll. Peaminister peaks natukene rohkem haakima ennast lahti sellisest jooksvast administreerimistööst, mida on üksjagu ja sellist esindusfunktsioonide lõpmatust täitmisest tegelema perspektiivsemate ja olulisemate teemadega. Nende hulka kuuluvad kaheldamatult kõik küsimused, mis seonduvad julgeolekuga välispoliitikaga, kaheldamatult aga ka sellesama riigi reformi ja pika plaani strateegilise plaaniga. Mis on aga see mehhanism, mis sunniks poliitikuid üldse vaatama kaugemale kui eelolevat või võib-olla siis järgmised valimised. No eks see on natukene kinni ka selles, kuidas nüüd öelda selle inimkapi. Ta oli kvaliteedis poliitikas ja, ja täna on seal väga palju selliseid ühepäeva liblikaid või äriplaani realiseerijaid, neid peaks vähemaks jääma. Terve rida ettepanekuid, mis puudutavad näiteks valitsusliikmed, aga riigikogu ettepanekutes ka riigikogu liikmeid, eks ole, on ju suunatud sellele see kvaliteet tõesti paraneks ja oleks motiveeritumad ja riigimehelikumalt mõtlevad inimesed seal rohkem kui täna. On väga raske eeldada, et on võimalik piitsaga sundida inimesi pikemalt mõtlema. See ei ole võimalik. Sihtasutus teeb ka ettepaneku valitsusele, et valitsus valmistas ette Hollandi eeskujul nelja aasta jooksul halduskoormuse ligi neljandiku vähendamise kava. See kava tuleks esitada riigikogule kinnitamiseks järgmise aasta jooksul kaheksa aasta jooksul. Kokku peaks ametnike arv Eestis vähenema. Poole võrra. Tööle jäävate ametnike otsustusõigust ja ka palka tuleks aga oluliselt tõsta.", "role": "user" }, { "content": "Riigireformi Sihtasutus teeb ettepaneku liita senised ministeeriumid ühtseks valitsusasutuseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRongide kiiruse tõstmiseks on juba teostatud Tapa Tartu lõigul kapitaalremont. Remondi käigus vahetati välja nii raudtee pealisehitis rööpad ning laienda Erti muldkeha. Edasi on vaja suurema kiiruse saavutamiseks ehitada üle Emajõe uus sild, Emajõe uus raudtee sild rajatakse olemasoleva jäneseraudtee silla kõrvale viimasest loode suunas. Uus sild võimaldab tõsta reisirongide liikumiskiirust kuni 135 kilomeetrini tunnis. Eesti raudtee ehitusteenistuse juht Riho Vjatkin ütleb, et ettevalmistustöödena on juba jõe kaldal ära lammutatud niinimetatud pilpaküla, mis riigimaadele aastate jooksul ebaseaduslikult tekkinud. Selles piirkonnas olid mõned ebaseaduslikud aiamaad ja olid ka tekkinud mõned isetekkelised hooned koostöös Tartu linnavalitsusega. Me leidsime nendele inimestele nii-öelda siis asenduselupinnad ja, ja lahenduse sellele probleemile, nii et tänaseks on siis nii-öelda see maa ala seal Meie poolt ette valmistatud ja valmis ehitustöödeks. Seega polnud vaja Eesti raudteel maksta kompensatsiooni ega tegeleda vajalike maalappide sundvõõrandamisega. Õigusliku alust mingiks kompensatsiooni maksmiseks seal seal ei ole, kindlasti ajalooliselt jagati selliseid raudteeäärseid maa-alasid nii-öelda aiamaade pidamiseks. Kindlasti ei ole ajalooliselt lubatud sinna ehitada selliseid hooneid peale nagu täna seal oli, et selles see probleem tegelikult ka alguse sai, et seal elati püsivalt sees ja, ja kasutati nii-öelda riigimaad selleks mitte sihtotstarbeliselt. Mis saab aga vanast Jänese raudtee sillast? Tartu vallavanema Jarno Lauri sõnul on plaanis koostöös Tartu linnaga rajada sillale kergliiklustee. See sild jääb ju alles, seda ei lammutata ja jääb alles ka see raudteetamm, mis läheb kasutusest välja, hetkel on selline mõte, et arendavad siis seda taristut kasutades sellise kergliiklusraja mis läheb üle silla üle jõe, siis mööda seda silda ja ühendab siis Vorbuse ja sinna tulevad kergliiklusteed Marama kergliiklustee ga, nii et põhimõte liselt siis jõuab välja Jõgeva maantee äärde, saab sealtkaudu linna tagasi tulla. Mõte oli, et teha see esialgu võimalikult selline noh, lihtsate vahenditega koheselt läbitav, et inimestel tekiks harjumus ja võib-olla selline asfaltbetooni kuhjamine jääks siis kunagi tulevikku, kui seda üldse on vaja teha.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Raudtee kuulutas välja Emajõe uue raudteesilla ehitamise ja rööbastee õgvendamise hanke. Ehitustöödega kavatsetakse alustada neljandas kvartalis ning tööd kestavad järgmise aasta lõpuni. Lõppeesmärk on tõsta rongide liikumiskiirust Tallinna ja Tartu vahel kuni 135 kilomeetrini tunnis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nARKi eksamiosakonna juhataja Tarmo Vanamõisa ütleb, et muudatus vastavasse määruse tehti seetõttu, et juhiloa taotlejad ei tee eksamil põrumise järel midagi selleks, et järgmine kord kindlalt läbi saada. Need sõidukijuhid, kes riikliku sõidueksamit kolmandal korral ei soorita, peavad minema autokooli, nad peavad täiendama oma neid pädevusi, mis on siis puudu, jäid? Autokoolis tuleb võtta minimaalselt kaks sõidutundi ja on autokooli hinnata, kas sellest piisab? On kõige parem, kui siis juhikandidaat võtab kaasa oma sõidueksamiraportid, mis talle tulevad maanteeameti e-teeninduse postkasti, võtab need kaasa või siis saadab auto koolile ja läbi selle siis pannakse kokku see kava, mis on tal siis vaja, nagu öeldakse, järgi õppida, et uuesti eksamile tulla. Üks sõidutund kestab 45 minutit ja maksab see eri autokoolides 18 kuni 25 eurot. Kui selline määrus kehtinuks juba eelmise aasta algusest oleks autokooli oma sõiduoskust parandama pidanud minema mitu 1000 juhiloa taotlejat. Meie andmete järgi poleks neid inimesi olnud kuskil üle 2600, kes oleks pidanud siis minema autokooli ennast täiendama. Sõidueksam on nüüd 10 minutit lühem. Jah, me palusime siis peale selle kriisiolukorra lõppu endale sellist võimalust, et nende järjekordade likvideerimiseks siis A ja B-kategooria eksamite puhul saaksime vajadusel vähendada sõidueksami kestust 10 minutit, mis annab meile küll päevas juurde ühe eksami eksamineerija kohta, kuid summa summarum nädalas kuus või siis poole aasta jooksul on see number ikkagi väga-väga suur ja teisalt siis veel nii palju juurde, et eksamineerijad teevad meil lisatunde, mis tähendab seda, et meil algavad sõidueksamit, kas siis hommikul seitse, 45 või ju kell kaheksa ja suvel nad see aasta ei puhka, nii et kõik variandid, mis on meil kasuta, me proovime need ära teha, aga siin ongi nüüd palve juhikandidaatidele, kui te tulete eksamile, tulge nii, et te saate selle eksami läbi esimese korraga, muidu me siin pingutame, pingutame, aga tulemus on ikka nii, nagu tavaliselt.", "role": "user" }, { "content": "B-kategooria sõidueksamite järjekord ARK-is on pikk, oluliselt kasvatavad seda need, kes eksamit esimesel, teisel ega kolmandalgi korral sooritada ei suuda. Nüüd tuleb kolmanda läbikukkumise järel autokoolist tunde juurde võtta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaksu ja tolliameti maksuauditi osakonna üksuse juht Raili Roosimaa ütles, et Tallinnas ja Tartus on tõesti tanklaid, kus põllumeestele mõeldud erimärgistusega diislikütus on müügil. Kui vaadata näiteks suurimaid linnu, siis Tallinnas müüakse kuues tanklas ja alates selle aasta veebruarist kuni siis septembri lõpu seisuga on müüdud kokku 404500 liitrit. Ja näiteks Tartu võrdluses samamoodi kuus tanklat ja sama perioodi peale 223600 liitrit. Mis otstarbel linnas üldse siis ostetakse? Märgitud on ikka põllumajandus tavaliselt valdavalt see, mis seaduses ettenähtud kasutusotstarve on, et kui me vaatame kogumis, kui palju tanklaid Eestis üldse erimärksetu diislikütust müüb, siis 2019. aasta septembri seisuga on 134. tanklas erimärke diislikütuse müügil ja see kogumüük on üle 17 miljoni. Et seega Tallinna ja Tartu tanklate siis erimärgistatud diislikütuse müük on kuskil kolm protsenti ainult. Aga millega ikkagi on põhjendatud see, et seda kütust müüakse linnades, kus ju põllumehi ei ole? Seadusega keelatud ei ole iseenesest, et küsimus on selles, kuhu siis tanklapidaja või see ettevõte millise sortimendi nõudluse järgi siis müügile paneb, et seadus seda ei piira. Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus tunnistas, et raske on mõista, miks seda kütust üldse linnades müüakse. Väärkasutuse vältimiseks peaks alustama esimesest, kõige lihtsamast sammust ja sisse seadma õigustatud isikute registri, see tähendab seda, et seda sinist või siis põllumajanduslikku kütust saaksid osta ainult need põllumajanduse a tegelevad isikud, kes noh, näiteks on kantud PRIA toetuste registrisse. Kuidas te kommenteerite seda, et nii Tallinnas kui ka Tartus tanklad müüvad linnas sedasama erimärgistatud kütust? Võib-olla on olemas mingisugused spetsiifilised juhud, kus, kus ka põllumajandusega tegelevatel inimestel on linnas vaja vaja tankida ka üldjoontes. Ma arvan, et enamus põllumajandustootjaid tegelikult tellib selle sinise kütuse endale ettevõtetesse ja ladustab seda oma sisternides, ehk et linnades jaemüük, kui see on probleem ja kui see soodustab väärkasutust, et siis peaks ka seda mõtlema, et et võib-olla ka on see üks koht, kust alustada, et piirata siis sinise kütuse müümist linnaga. Hinnanguliselt jääb Eesti riigile aastas erimärgistusega kütuse väärkasutamise tõttu saamata ligi viis miljonit eurot, aktsiisimakse.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus on alustanud põllumeestele mõeldud erimärgistusega kütuse müümise süsteemi ümberkorraldamist, sest pragust süsteemi kuritarvitatakse ja riigil jääb saamata viie miljoni euro ulatuses kütuseaktsiisi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis müüdi eelmisel aastal uusi sõiduautosid ligi viiendiku võrra rohkem kui 2020. aastal. Alternatiivseid jõuallikaid kasutavate autode osakaal kogumüügist oli 32 protsenti. Enim läksid kaubaks hübriidautod, elektriautosid ja maagaasil sõitvaid autosid müüdi mõlemaid natuke alla. 500 autode müügi ja teenindusettevõtete liidu tegevjuht Arno Sillat ütles, et energiahindade tõus ei ole seni avaldanud mõju sellele, palju elektri ja gaasiautosid ostetakse. Eks ta kindlasti ettepoole vaadates mingil määral mõjutab, et need, kes täna võib olla, on kahe vahel, kas osta elektriauto või osta siis gaasiauto, et, et kõigi, nende hinnatõusud on mingil määral nagu lükkavad seda otsustamist teisele poole, pigem ikkagi siis sisepõlemismootoriga auto ja diisel, bensiin. No vähemalt nii kaua, kuni nende vastu ei ole midagi drastilist ette võetud. Lähiajal ei lähe elektriauto odavamaks, on sillat veendunud. Tähendab sinnamaani ei lähe odavamaks, kui ei toimu suurt läbimurret autoakude osas, et me õpiksime elektrienergiat tihedamalt kokku pakkima ja seda tegema odavamalt, eks. Et, et sinnamaani on siiski ütleme elektriauto kasutamine, ütleme teatud määral luksus. Kui on aga tahtmist siiski elektriautoga sõita, on üks võimalus seda rentida. Sellist teenust pakub muuhulgas Elmo rent, mille asutaja Enn Laansoo selgitas, et seni ei ole neid kõrge elektri hind mõjutanud. Elmo Rent kasutab fikseeritud hinnaga Enefit volt laadimisvõrku, kuid nüüd teatas ettevõte hinnatõusust, ütles Laansoo. See võiks nüüd kõiki kulukomponente arvestades orienteeruvalt ma pakun 10 protsendi võrra meie oma hinda muuta. Aga noh, siin ongi nüüd ettevõtjal väga tähtis ja raske valik. Kas ta näeb, et see elektri hinna kõikumine on ajutine või on see pikaaegne ja kas ajutiselt tasub sellepärast hinda tõsta või siis saame selle üle elatud? Arno Sillat näeb, et autode müügiturul hakkab olukord paremaks minema. Ma ütleks kusagil märts-aprill võiks juba nõudmise pakkumise vahekord Euroopa autoturul olla enam-vähem tasakaalus ja aasta lõpuks tegelikult jõuda sellise kas nüüd kogu järjekord ära kaob, aga ütleme sinna ligidale, sest ega paljud, kes on ootama jäänud, pikendanud oma liisinguid, nemad tahavad saada auto, kes on võtnud vähe kasutatud auto oma eelmise masina asemel. Nendel on nüüd mingisugune tsükliline nihe võimalik teha.", "role": "user" }, { "content": "Elektrihinna tõus pole seni veel elektriautode müüki mõjutanud, küll aga võib see vähendada edaspidi nende kasutamist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAndekate noorte energiafondi asutasid seitse aastat tagasi Eesti Energia ja Ida-Virumaa omavalitsuste liit. Fondi eesmärgiks on toetada maakonnas elavaid noori, kes tahaks midagi saavutada või ennast arendada. Fondi jagatav summa väga suur ei ole. 9000 eurot jaotatakse ligi paarikümne taotleja vahel, kes peavad hästi põhjendama, milleks nad tuge vajavad kas näiteks sportimiseks või huvitegevuse arendamiseks, räägib Eesti Energia välise järelkasvu ja värbamisvaldkonna juht Natalja Horohordina. Mida me tahame, mitte niisama, et inimene käib huviringis kuskil või midagi teeb vaid tegevuse juures peab olema eesmärk. Miks ta seda asja teeb, mida ta tahab saavutada ja kelleks ta tahab läbi selle saada, et me vaatame seda nii tegevuste poolt kui ka inimese poolt. Eelmisel aastal laekus fondile 70 taotlust välja, valitute seas oli Kohtla-Järve Gümnaasiumi õpilane Darja Gužovskaja. Darja palus fondilt abi litsentseeritud tarkvara soetamiseks. Ma tahan ka enda tulevikku seostada arhitektuuriga ja urbanistikaga, siis ma mõtlesin, et see oleks väga äge, kui ma saaksin enne ülikooli juba tutvuda erinevate programmidega, kuna ma ei tahtnud tegeleda sellega piraatprogrammides ja litsentsitud programmid on meeletult kallid, siis tegelikult ka energiafondist ei piisanud programmi ostmiseks, aga see väga palju aitas. Darja Gušovskaja sõnul oleks noorel arhitektil Kohtla-Järvel palju tööd. Meie linn vajab väga tugevat renoveerimist tulevikus. Kindlasti vajavad restaureerimist erinevate keskväljakute või parkide rohkem inimestele sõbralikeks tegemine. Hetkel on Kohtla-Järvel suhteliselt ainult kaks kohta, kus sa näiteks saad õhtul aega veeta pargid, rohesoolid ja nii edasi, on väga nutuses olukorras. Kuna noorte huvi energiafondi toetuste vastu kasvab, kaalutakse toetusfondi mahu suurendamist, räägib Ida-Virumaa omavalitsuste liidu juht Eve East. Päris kindlasti on selleks juba põhjust külla ka olemas, eks me siis koos Eesti energiaga seda teemat arutleme, aga kindlasti oleks see vajalik. Andekate noorte energiafondi taotlusvoor on avatud kuni 16. novembrini, taotlusi saab täita Ida-Viru omavalitsuste liidu kodulehel. Toetuse saajad selguvad detsembri lõpus. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Andekate Noorte Energiafond avas Ida-Virumaal uue taotlusvooru. Fond pakub noortele tuge enesearendamiseks ja huvitegevuseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSeimi valimiste esimeses voorus oli edukaim praegu opositsioonis olev Isamaaliit Leedu Kristlikud Demokraadid, kes pälvis ligi 25 protsendilise toetuse. Pool parlamendikohtadest on esimese vooru tulemuste alusel jagatud. Teises voorus käib võitlus piirkondlikele kohtadele esimeses voorus enim hääli saanud kahe kandidaadi vahel. Ka siin on eelisseisus Isamaaliit Leedu Kristlikud Demokraadid. Kuigi oma šansid on ka praegusel võimuparteil. Põllumeeste ja roheliste liidul. Vilniuse Ülikooli politoloogia professor Justina SDementavicius. Leedus pole peaaegu et juhtunudki sellist asja, et üks partei võidaks kahed valimised järjest. Valimiste põhiteemad on sotsiaalküsimused, majandus, tervishoid ja haridus. Justina Stementavicius. Põllumeeste ja roheliste liidu põhilubadus on olnud senise poliitikaga jätkamine. See on eelkõige sotsiaalabi Leedu kõige vaesematele elanikele. Kristlikud demokraadid lubavad arutelu mitmetes küsimustes ja jätkusuutliku majandust, kuhu me peaksime investeerima? Kui kaks populaarseimad parteid on oma vaadetelt pigem rahvuslikud konservatiivsed, siis valimiste seni suurim üllatus on olnud liberaalse väikese vabaduspartei edu mis kogus esimeses voorus üheksa protsendi se toetuse. Nende olulisemad lubadused on haridusreformi, kanepi legaliseerimine ja samasooliste partnerluse seadustamine. Vabaduspartei esimees Auschrine Armo naite. Leedus ei ole gei kogukonnal teistega võrdseid õigusi, eriti mis puudutab seadusandlust. Meil ei ole samasooliste partnerlus seadustatud. Meie vabadusparteiga ütlesime avalikult, et me teeme selle ära. Kõik on Leedus teretulnud ja meie poliitikud kanname vastutust, et muuta Leedu avatuks kõigile. Macle to Everybari. Noor põlvkond on valimas käima hakanud, seletab selliseid tulemusi eelhääletusel käinud valija kooda. Me oleme harjunud olema katoliiklike konservatiivne maa konservatiivsete vaadetega vahel me unustame, et noorem põlvkond elab avaramas maailmas kui see, kuhu meie sündisime. Neil on arvamused ja nad kipuvad neid väljendama. Esimeses voorus andis oma hääle siiski vaid 47,6 protsenti valijatest, mis on vähem kui nelja aasta eest. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand Vilnius, Leedu.", "role": "user" }, { "content": "Leedu parlamendivalimiste teise vooru eel on favoriit opositsiooniline Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid. Konservatiivid lubavad kõrgemat lisandväärtust loovat majandust ning reforme hariduses ja tervishoius. Üllatuslik edu saatis esimeses voorus aga väikest Vabadusparteid, mis tahab seadustada samasooliste partnerluse ja kanepi tarvitamise.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeile võib tõesti tunduda tore luua kuvandit kurjast jänesest, aga mulle teeb muret hoopis miski muu ja see, miski muu, on konkreetsete faktide eiramine, nende unustamine ja kulisside taha jätmine. Lihtsad faktid kõnelevad, et ERSO nagu kõik teised kultuuri allasutused, mida kultuuriministeeriumil on 48, pidi kärpima aastal 2010 üheksa protsenti oma eelarvet, selle asemel on ületatud eelarvet 4,3 protsendiga. Need on lihtsad numbrid, siin ei ole mitte midagi isiklikku. Ma usun, et selline hoiak annab vale signaali mitte ainult kultuuriavalikkusele, vaid tervele üldsusele. Kui püütakse kaitsta ja kiita inimest, kes on rikkunud finants distsipliini, siis kas teised peaksid järgima seda eeskuju? Neeme Järvi on erakordselt hea dirigent, suurepärane emotsionaalne muusik, kes on Eesti nime laias maailmas väga laialdaselt populariseerinud ja kindlasti ei anna mina talle nõu, milliseid lugusid valida. Kontserdikavadesse seda ei tee, isegi mitte ERSO direktor. Ma väidan jätkuvalt, et ma saan Neeme Järviga täiesti normaalselt läbi ja usun, et sellist vastutust ei saa ma temaga jagada. See on kultuuriministeeriumi vastutus, kuidasmoodi allasutused, finantsdistsipliinidega hakkama saavad.", "role": "user" }, { "content": "Kultuuriminister Laine Jänes ERSO konfliktist, Andres Siitanist ja Neeme Järvist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo vaatate oma kabinetiaknast praegu siit tuules tantslevad Kuressaare kesklinna jõulupuud. Kas on juba ohtlik piir käes? Ei, veel ei ole ja kindlasti Kuressaare kesklinn ei ole ka see piirkond, kus seda ohtu kõige paremini tunnetada, et sõitsin läbi ka Kuressaare rannast ja vaadates, kuidas veetase tõuseb, et pigem see on see, mis rohkem paneb kaasa mõtlema, et kas on vaja mingeid samme astuda siin lähitundide jooksul, kui tuul peaks tugevnema ja, ja veetase veel rohkem tõusma. Praegu oli suhteliselt küll kõrge, aga õnneks mingit ohtu veel ei kujuta ja selline noh, ikkagi 40 50 sentimeetrit saaks veel tõusta, enne kui ta hakkab siis teatud kohtadest juba üle kalda minema. Vaatasin hetk tagasi elektrilevi kaarti, Saaremaa oli katkestuste vaba ehk et ei olnudki, kuigi mandril juba oli ka neid katkestusi rohkem, et täna juba 30 meetrit lubanud ilmainnustas, et see juba paneb natukene muretsema, kas soovitus vähke, vett varuda ja midagi muud on praegu veel jõus. Absoluutselt, et igal juhul mobiiliakud täis autode kütusepaagid panna kütust täis küünlad varuda, et kõik need elementaarsed asjad, mida me oleme siin juba aastaid ja aastaid Kas viimasel ajal palju räägitud kriisist ja selle teemalise õppus isegi läbi viidud, kuidas sa tunnetad, kas see on olnud abiks? Kindlasti, et juba täna ma olen kuulnud väga paljudelt ka vallavalitsuse töötajatelt, et kes juba on lasknud endale hommikul ka ämbrid vett täis, kodus igaks juhuks mobiilid on laetud ära ja nii edasi, nii edasi, et tegelikult täiesti tundub, et inimesed võtavad ikkagi neid hoiatusi tõsiselt ja teavad ka, mida teha.", "role": "user" }, { "content": "Kella kahe ajal puhusid iilid Sõrves kuni 29 ja Kuressaares 25 m/s.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaba lava Narva teatrikeskus loodab publiku uuesti majja lasta sügisel. Suvel tehakse vaid neid teatriprojekte, mida on pikalt ette valmistatud ja mida päris ära jätta ei saa. Näiteks juulis pidi koostöös Peterburi teatritegijatega toimuma Narvas festival kuid kuna piir on kinni, siis toodetakse festivali raames üks veebipõhine lavastus Narvas ja jaanilinnas, mida publik saab näha interneti vahendusel. Sügisesse on plaanitud esietendused, festivalid ja lastehommikute sari. Kuid kas see kõik ka teoks saab, pole päris kindel, räägib vabalava juht Märt Meos. See olukord on näidanud, et mitte millegil ei saa kindel olla. Praegusel hetkel on ikkagi reeglid sellised, et tuleb ka kahte pluss kahte jälgida ja see tegelikult paneb publiku paigutamisele ja, ja ja tegijatele päris suure vastuse, et kui näiteks võtame Narva vaba lao, mis on 200 kohta. Kui me rakendame kahte pluss kahte, siis me mahutame sinna maksimum 30 inimest, siis muutub asi mõttetuks. Koroonakriisi piirangutest tingitud rahaline kahju on päris suur. Olukorras, kus teatrimaja oli aktiivsel hooajal pikalt kinni ja oma tulu langes nulli, kaotas vabalava Märt Meosi hinnangul umbes 150000 eurot ehk ligi poole aastasest plaanitud oma tulust. Samas nagu kinnitab vabalava juht, töötajaid ei koondatud. See on üsna valus teema, sest et kui me arvestame seda, et meil on kaks teatrimaja ja kuus saali, siis meil on 14 töötajat. Kui me peaksime nagu koondama, siis me peaksime ühe teatrimaja kinni panema ja meil on ju alles värskelt alles komplekteeritud. Meil on Narvas töötab meil viis inimest. Ma ei kujuta ette, et me peaksime seal koondama. Muidugi jah, palgakärped on võimalus. Me tegime seda kohe märtsi lõpus ja, ja me oleme ka, tegime taotluse töötukassale ja me saime toetust. Lisaks töötukassa toetusele taotleb vabalava kriisiabi kultuuriministriumilt. Märt Meose hinnangul õnnestub vabalaval Narvas püsima jääda, sest publik on Narvas olemas. Plaanid uueks hooajaks on tehtud ja motivatsioon tööd jätkata, on kõrge. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Vaba Lava Narva teatrikeskus pole kriisi tõttu töötajaid koondanud. Publikule loodetakse uksed taas avada sügisel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeda, et eestlased ihkavad oma toetust Ukrainale välja näidata, iseloomustab tõik, et lipuvabrik õmbles päev enne Eesti iseseisvuspäeva rohkem sinikollaseid kui sinimustvalgeid lippe. Ka täna ütleb ettevõtte tegevjuht Karina tõeleid, et on raske Ukraina lippude tellimuste ga sammu pidada. Kes paraadi jälgisid, need nägid seda pisikest Ukraina värvides siis lindikest, eksole, ja et neid nüüd tõesti läks majast välja üle 1000 meil 23. õhtul. Aga lippe ma arvan, et sadadega see puudutab siis käsilippe pigem ja noh, suuri lippe tegelikult lähevad soojalt, ütleme nii, nii palju, kui neid masinal tuleb, nii palju neid ka ära läheb. Paljud Ukraina lipud ja lindid lähevad käiku homme Vabaduse väljakul, kus kogunevad inimesed sõja vastu meelt avaldama. Üks meeleavalduse korraldajatest Sergei Metlev kirjeldab, milline on lipu lehvitamise väärtus. On õige seisukoht, et praegu igasugune meeleavaldus turvalises Euroopa linnas on vähim, mida me saame teha Ukraina rahva jaoks. Me nõuame ja palume Eesti valitsuselt, Euroopa liidult ja NATO-lt anda Ukrainale ammendav abi et ta suudaks vastu seista agressiivne aale ja et abistada kannatanuid. Meeleavaldusi on vaja selleks, et demokraatlikes riikides valitsused ja rahvusvahelised organisatsioonid mõistaksid. Rahvas tahab, et nende maad tegutseks. Et nad aitaks ukrainlastel ennast kaitsta. Homme kell kolm peab Vabaduse väljakul kõnega Eesti president Alar Karis. Tugi Ukrainas ei piirdu siiski vaid meeleavaldustega. Viljandi kandi põllumees Sten puust tahab ukrainlastele saata lihakonserve. Lihaveiseid kasvatame, kuna hetkel meil on plaan Kari ära lõpetada siis tekkis niisugune mõte, et äkki panna karpi ja saata sinna, kus rohkem vaja on, hetkel kuskil 20 võiks tapale saata. See on suurusjärgus kuskil kaheksa tonni liha ja sellest konservi, siis on kümneid tuhandeid karpe ikka. Puust tahab konservid teele saata nädalaga. Selleks loodab põllumees leida lihatööstus elt abi, et liha purki panna. 10000 konservi pakendamine võib maksta 10000 eurot, hindab puust. Kui aga juhuslikult ei ole lihaveisekarja, millest hti öelda, ootavad Ukrainale humanitaarabi pakkumiseks annetusi ka mitmed organisatsioonid, näiteks Eesti punane rist ja Eesti pagulaste.", "role": "user" }, { "content": "Tallinnas Vabaduse väljakul algab homme, 26. veebruaril kell 15 meeleavaldus Ukraina rahva toetuseks. Selle korraldajaks on kõik Eesti ukrainlaste organisatsioonid ja mitmed Eesti kodanikuühendused.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMaanteeameti lõuna tee hoiuosakonna juhataja Janar Taal selgitas, et kuna Koidula piiripunkti sild on amortiseerunud, siis arvestades ehituse keerukust riigipiiril on mõistlikum kogu kooskõlastusprotsess läbida eesmärgiga ehitada juba uus sild, kus on ka arvestatud jalakäijate vajadustega. Silla seisukord on selline, kus tuleb ette võtta lähemate aasta mingeid tegevusi, kas silda remontida või siis päris uss sild ehitada ja kuna tegemist on ikkagi sellise ühe kahest piirisillaga, siis seal iga toimetamise ja remontimise või uue ehitamise kokkulepete sõlmimine on oluliselt keerulisem. Politsei ja piirivalveameti kaku piiripunkti juhi kohusetäitja Peeter Maran Silla olukord ei häiri hetkel piirivalvurite tööd. Küll võib see hakata häirida piirivalvurite tööd tulevikus. Hetkel on liiklus avatud sillal. Silla sulgemist enne uue silla valmimist ette näha ei ole. Piiriületus peaks säilima praegusel kujul. Missugused probleemid laheneksid selle uue silla ehitamisega või kui see sild valmis saab? See annab P-le Eesti riigile kindlustunde tulevikuks, et meil ei teki sellist olukorda, kus sild lihtsalt mingil hetkel amortiseeru sellisel määral, et ta kukub oma raskuse all kokku. See on nii-öelda garantii tulevikuks, et me tegeleme probleemidega varakult. Naaberriigi seisukohti hetkel ei oska kommenteerida, kuna puudub teave. Kui kaugel on kõnelused, milline on nende seisukoht, kuid toimiv sild on kindlasti mõlema riigi poolne huvi. Raadiouudistele Võrumaalt Levi Lillemäe", "role": "user" }, { "content": "Maanteeamet soovib alustada Koidula piiripunktis uue silla ehitamisega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu linnavalitsus sai riigi tugiteenuste keskuselt Variku kooli rekonstrueerimiseks üle viie miljoni euro toetust. Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna juhataja Kaur Siruli ütleb, et auditiga selgusid hankes väiksed vead, mis paraku loetakse pattudeks. Tankes oli nimetatud hulk standardeid, paraku näeb kord ette, et standardid niisama nimetada ei või et nende puhul tuleks alati juurde panna sõnad või samaväärne igaks juhuks vältida seda, et mõni standard kellelegi soodsam on kui teine. Ja teine asi, mis muret tekitas, oli see, et hankes oli selge sõnaga öeldud, et kui alltöövõtjaid kasutatakse, siis nendel maksuvõlgasid olla ei tohi. Aga päriselus tuli välja niimoodi, et tegelikult, et sattus sinna töid tegema ka alltöövõtja, kellel maksuvõlgasid oli. Siruli seletab, et kui audiitor on leidnud vea, ei kata summat enam Euroopa Liidu fond. Seega peab 267000 eurot tasuma kas linnavalitsus või riik. Nüüd on riigi tugiteenuste keskuse otsustada, kas linnavalitsusele esitada sissenõue või hakata otsima viisi katta kulu näiteks riigieelarvest. Keskuse järelevalvetalituse juhataja Mairi Uusen. Kuna see võtab natukene aega kõikide asjaolude analüüs ja ka toetuse saaja ärakuulamine, et siis jah, 90 päeva on praegu ja selle kohaselt siis võiks olla maikuu jooksul võiks see otsus meie poolt tehtud olla. Juhul, kui tuleb nõue, plaanib linnavalitsus otsuse vaidlustada. Tartu linnavarade osakonna juhataja Gunnar Jürgenson rõhutab, et õigusselgust vajaks küsimus, kas ühe sõnapaari puudumisel võib hankes tekkida ettevõtete ebavõrdne kohtlemine. Selline nõue on kunstlik ja formaalne ja see kindlasti ei puuduta ainult Tartu linna projekte, et see tegelikult vajaks läbi arutamiseks laiemalt, et see puudutab kõiki Eestis elluviidavaid projekte, et kas selline nõue, see on üldse põhjendatud, et meie meest on ta formaalne ja ta ei täida oma oma eesmärki. Kaur siruli nendib, et Euroopa Liidu nõuded hangetele on ranged. Siruli arvab, et kohtuvaidluses jääks peale pigem vajadus sõnapaar või samaväärne hankesse kirja panna. Siruli tunnistab ka, et sellised vead hangetesse tekivad tihti ja välja tuleks selgitada, kes üldjuhul vea tõttu tekkinud kulu enda õlule võtaks.", "role": "user" }, { "content": "Linn kavatseb sissenõude puhul otsust vaidlustada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLõuna-Korea pealinna souli valitsus tahab, et prokurörid esitaksid süüdistuse ingi kiriku asutaja e lehmanhele ja veel 11-le inimesele koroonaviiruse levitamises. Täpsemalt süüdistatakse neid haiguse kandjate nimede varjamises. Nimelt teadsid nad süüdistuse järgi haigestunutest enne seda, kui koroonaviirus riigis laiemalt levima hakkas. Lõuna-Koreas on väljaspool Hiinat maailmas enim koroonaviirusesse nakatunud inimesi. Praegu on tuvastatud juba 3730 viirusjuhtu ning selle tagajärjel on surnud 21 inimest. Enam kui pooled nakatunud on aga just süüdistatava kristliku koguduse Gine Ongi kiriku liikmed. Võimude teatel nakatasid liikmed 11 eelmisel kuul agu linnas enne seda, kui mindi üle kogu riigi laiali. Pühapäeval esitas sooli valitsus ametliku süüdistuse sekti 12-l liikmele. Neid süüdistatakse tapmises tüsistuste tekitamises ning viiruse levitamises ja riigi eest selle varjamises. BBC teatel tekitab see riigi inimeste usu liikumise vastu suurt viha. Sekti juht LeManhe aga lükkab süüdistused ümber ning peab end hoopis messiaseks. Ka liikumise rahvusvaheliste suhete korraldaja eitab süüdistusi ning ütleb, et kõik liikmed on teinud võimudega koostööd. Liikumise kahtesadat kolmekümmet tuhandet liiget on küsitletud ning neist pea 9000 kirjeldused vastasid koroonaviiruse sümptomitele. Seega võib tegelikult olla riigis hulganisti rohkem kui 3700 viirusjuhtu. Esimesena tuvastati koroonaviirusesse haigestununa 61 aastane naine, kes oli samuti sekti liige. Naine keeldus aga koheselt haiglasse uuele testile minemast ning teadaolevalt on ta hiljem külastanud mitut kiriku kogunemist ning nii võib ka arvata, et ta on haigust edasi levitanud. Sekti juht Lee on samuti testitud, kuid sellele pole veel vastust tulnud. Pühapäeval suleti Lõuna-Koreas ka kõik Rooma katoliku kirikud, et vähendada viiruse levikut. Ka protestandid jätsid enda pühapäevased teenistused ära ning kõik budistide üritused on samuti tühistatud. Maailma terviseorganisatsiooni andmetel on koroonaviirusesse nakatunud juba üle 85000 inimese enam kui 50-st riigist. Viirusesse on surnud üle 2900 inimese. Valdav osa haigestunutest on Hiinas Hubei provintsis. Euroopas on endiselt enim nakatunuid Itaalias.", "role": "user" }, { "content": "Lõuna-Koreas soovib Seouli valitsus, et kohaliku ususekti juhi vastu algatataks mõrvajuurdlus, kus teda süüdistatakse koroonaviirusesse haigestunute varjamises.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKalle Jürgenson, eelarve on vastu võetud. Kommentaar, milline ta on, mille poolest ta erineb eelmise aasta eelarvest, kuidas saab järgmisel aastal elu olema? No vaatamata kõikidele probleemidele kindlustab ta meile järgmisel aastal ikkagi hea toimetuleku, ütleme nii, tugeva rahuldava, mainiksin ära siin sise ja välisjulgeoleku kui prioriteedid, mis väljenduvad eelarves. Tagatud on ka pensionide tõus, järgmisel aastal, õpetajate palkade tõus, mitmed investeeringud, milledest minu arust väga tõsine on see, et järgmisel aastal esimest korda taasiseseisvunud Eesti vabariigi ajaloos teede renoveerimine ületab nende lagunemise. Seega meil teed hakkavad nüüd loodetavasti paranema ja mitmed-mitmed muud probleemid, mis leiavad kõigele vaatamata eelarves lahenduse. Opositsioon kritiseeris eelarvet üsna teravalt ja tundub, et taas ei saanud, nagu eriti asja sellest koostööst koalitsiooni ja opositsiooni vahel eelarve koostamisel. See koostöö väidetele vaatamata oli mainiksin kasvõi kõikide teiste enne palengute kõrval opositsiooni toetust siiski sellele, et me taastasime omavalitsuste toetusfondi tänavu aastases mahus. Ma usun, et nad ei ole selle vastu. Ma arvan, et nad ei ole ka selle vastu, et lahendada Tartu lennukolledži õpilaste lendamise praktikaga seotud küsimused ja samuti ka mitmeid muid probleeme. Kriitika, mis opositsiooni poolt tehti, on tegelikult selles, kuidas väljendub ühest küljest seadusandliku võimu ja teisest küljest täidesaatva võimu pädevus ja võimu teostamine kajastatuna riigieelarves. See on eelkõige investeeringute lahtikirjutamise küsimus, kus põhisõna täitjatena on siiski täitevvõimul ja talle tuleb anda selles suhtes paindlikumad käed. Küsimus selles, kas asi räägitakse lahti seletuskirjas või kirjutatakse sisse seadusesse, küsimus informatsioonis, informatsioon on kättesaadav, see on olemas, see on fikseeritud kõikide asjade taga, mis puudutab investeeringuid, seisavad õigusaktid, olgu need siis seadused või valitsuse määrused. Mina ei näe siin probleemi. Ma liigitaks selle kriitika ka pigem sellise noh, opositsiooni poolt tehtavate kohustuslike poliitiliste tantsusammude hulka, mida nad on teinud juba mitme eelarve menetlemise ajal.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu võttis vastu järgmise aasta riigieelarve.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nParasjagu käivad tulised lahingud Musta mere ääres Kerssoni linnas. Hommikul õnnestus vene vägedel nepri jõe deltas asuv linn ümber piirata. Nüüd ilmuvad sotsiaalmeediasse videod sellest, kuidas vastane liigub tänav tänava haaval kesklinnale üha lähemale. Kersonist on tulnud ka uudiseid sellest, kuidas vene sõdurid võtavad ära inimeste mobiiltelefone. Asi on selles, et Ukrainas tegutsevad mobiilioperaatorid ei lase alates eilsest vene simkaartidelt helistada ja seda, et turvalisem raadioside asendub lahingute käigus mobiiltelefonidega. Seda on Venemaa demonstreerinud ka näiteks Gruusia sõjas 2008. aastal, aga pärast Keroni äravõtmist on Odessani veel pikk maa. Tee peal seisab suurlinn Nikolajev, Kerssonit ja Nikolajevit. Ühendaval teel liiguvad juba Vene üksused, aga Kersna linnapea hommikune läkitus oli kõigele vaatamata hoogne. Esimesel kevadpäeval on Kersson veel Ukraina, teatas linnapea Krimmist, ida pool aga liiguvad lahingud üha enam Mariupoli suunas. Täna hommikul teatas sealne linnapea, et viimaste õhurünnakute järel kadus ligi poole miljoni elanikuga sadamalinnast elekter ära. Väidetavalt on Donetskis okupeeritud alasid juhtiv Deniss Pušilini andnud korralduse Mariupol veel täna ära vallutada. Aga vaadates, kui vähe linnu on vene vägedel õnnestunud oma kontrolli alla saada, pole see siiski kuigi realistlik. Ida-Ukrainas asuvad Hark, mida Venemaal endiselt ära võtta ei õnnestu, tabas täna hommikul samuti uus õhurünnak. Kõvasti sai pihta Kesklinna Vabaduse väljak ja plahvatus purustas mitme hoone fassaadid, selles said viga vähemalt kuus inimest, teatavad kohalikud võimud. Ohtratest purustustest levib pilt videosid ka Kiievi külje all olevast linnakesest putsast ja pinist. Neis Kiievist põhja poole jäävates linnades on lahinguid peetud juba mitu päeva. Seal hävitab Ukraina üha uusi vene vägede kolonne. Samas saadab Venemaa sinna üha uusi vägesid ka juurde. Endiselt ootab Kiievi ja Valgevene vahel 40 kuni 60 kilomeetri pikkune vene vägede kolonn Kiievis, kohapeal on ka aktuaalse kaamera operaator Kristjan Svirgsten. Tere Kristjan. Öö veetsite te koos Anton Aleksejeviga varjendis. Nüüd olete saanud natuke ka linna peal liikuda, mida olete näinud ja kuulnud? Põhimõtteliselt jah, hommikul ärkasime õhusireenide peale nagu ikka ja nüüd kihutame läbi linna, oleme näinud, tänavad on täiesti tühjad, oma kaitse ja, ja sõdurid valmistuvad vene okupatsiooni vägede tulekuks. Käisime hetkel ka rongijaamas, kus kõik inimesed põgenevad, kui tänavad tunduvad nagu tühjad olevat, siis rongijaama massiliselt inimesi täis. Kõik ootavad mingit võimalust, et kuidagi välja saada, aga ronge, mis nagu siit Kiievist lahkuksid, on väga vähe. Kas maanteed Kiievist välja on veel vabad, kas on veel võimalik lääne poole ka mööda maanteed minna? Põhimõtteliselt on ainuke võimalus on minna lõuna poole veel välja Kiievist ja Kiievi sees on ka nagu põhimõtteliselt mitmed sillad suletud kaitse eesmärgil. Mida räägivad kohalikud põhja pool olevatest suurtest vene kolonnidest, kindlasti on need pildid jõudnud ju ka nendeni. Ja sellepärast on inimestel niisugused hirmunud näod peas, kes rongijaamas oma ärasõitu ootavad, kõik ju teavad, et vene okupatsiooni väed suurtes kogustes lähenevad Kiievi linnale oodata on tõenäoliselt samasugust kohutavat põrgut nagu Karkivis hetkel. Kõik teavad, mis on tulemas ja see peegeldub ka nende silmis, et need, kellest ma praegu rääkisin, need on tavalised inimesed, rahulikud kodanikud. Eile külastasime mitmeid linna sees asuvaid kontrollpunkte blokosse kus omakaitse valmistub venelaste tulekuks. Nende moraal on kõrge, tehakse nalja. Aga noh, olukord on loomulikult tegelikult tõsine. Eile teatavasti kohtus ju ka Ukraina delegatsioon vene delegatsiooniga Valgevene piiril, mida ootavad kohalikud nendest läbirääkimistest. Kohalikud ei usu üldse nendesse läbirääkimistesse, seda arutasime ka mitmete võitlejatega erinevates kohtades linnas. Ja samas on tegelikult ka siin ainuke võimalus, et Venemaa peaks nõustuma Ukraina tingimustega. President Zelenskõik ei ole ka siin võimalus mitte midagi venelastele ära anda, isegi kui ta seda sooviks, sest et rahvas ei ole see lihtsalt seljaga nõus. Kristjan Svirgsden suur-suur, aitäh sulle ja hoia ennast.", "role": "user" }, { "content": "Ukrainas käivad peamised lahingud lõunas. Madis Hindre vaatab hommikuse sündmuste käigu üle.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSee pressikonverents, kus tutvustati siis terve päeva jooksul räägitud, lõppes just äsja ja kohe praegu on algamas veel üks valitsuse istung ja praeguseks on siis teada need olulised põhimõtted, mida siis Läti kavatseb nüüd lähiajal ette võtta. Nendest võib-olla kõige olulisem on see, et Läti tõstab 60 protsendi võrra senist testimise võimekust. Kui praegu tehakse päevas kusagil viie-kuue 1000 testi vahel, siis juba nädala lõpust peaks siis saama teha 8000 ja enamgi analüüsi päevas. Nendega on praegu olnud Lätis probleem, sest mõnes paigas on muutunud järjekorrad nädala kuni 10 päeva pikkusteks ja Läti lõpetas ka selle nii-öelda vaba testimise. Mis tähendab seda, et testimiseks on vaja siis arsti saatekirja, kui seda testi just oma raha eest teha ei taha, aga see võimekus neid teste analüüsida peaks siis nädala lõpuks suurenema, tõenäoliselt siis palgatakse juurde veel inimesi, võetakse teistest meditsiinisektoritest ära, et oleks võimalik neid analüüse siis teha. Mis on veel otsustatud, et sellest nädalast alanud siis seitsmendat kuni 12.-te klasside õpilaste koduõpe jätkub kuni 15. novembrini mitte ei lõpe selle nädalaga ära, nagu esialgu oli planeeritud, sest väga palju nakatunud on just vanemate klasside õpilaste seas ja teada on ka see, et hakatakse maksma veel lisatasu siis nendele meditsiinitöötajatele, kes koroonaviirusega võitlevad. Läti tervikuna, nagu ütles just äsja terviseminister Ilse Vintele on nüüd välja töötanud ja heaks kiitnud ka niisugused erinevad värvi ohumärgid. Ja kui vaadata nüüd sellel neljapalli skaalal, siis Läti asub praegu oranžis ehk siis nii-öelda kolmanda astme ohuolukorras mis tähendab seda, et järgmine on juba viimane aste ehk punane ja tänane valitsuse istung ütles ka noh, täiesti selgelt, et kui ikkagi piirangutest kinni ei peeta, olukord ei paha parane, siis ei jää üle muud, kui välja kuulutada erakorraline olukord ja olukord tervikuna on selles mõttes hull, et kui me vaatame nüüd nakatunute arvu päevade lõikes, siis tõepoolest on olnud päevi, kus on olnud üle kahe poolesaja tänased numbrid on küll 136 pisut vähem, aga mis on raske on see, et, et olukord haiglates hakkab muutuma hulluks, haiglad ei pea lihtsalt enam koormusele vastu, praegu on juba ligi 200 inimest haiglates ja see ja see piir, mida suudaks haiglad vastu võtta, Lätis on kusagil 250, kui nüüd võtta ära plaaniline ravi ja võib-olla veel teha juurdekohti, siis on on see piir kusagil 1000, aga noh, see eeldaks ikkagi väga suuri ümberkorraldusi tervishoius, nii et, et praegu on oht selles, et see tervishoiusüsteem, mis on niigi alafinantseeritud ja nõrguke, ei pea lihtsalt sellele koormuse le vastu. Ja nüüd siis tuleb järgnevad nädalad vaadata, kas need piirangud siis annavad leevendust või mitte.", "role": "user" }, { "content": "Lätis peavad nii valitsus kui eksperdid nakatumisohtu riigis kõrgeks ning hommikust peale on Riias käinud valitsuse ja kriisinõukogu ühine istung, et välja töötada mingit strateegiat pandeemia ohjeldamiseks. Kas sellest koosolekust on midagi ka juba välja imbunud ja kuidas Lätis pandeemia olukord praegu on?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValgevene diktaatori Aleksandr Lukašenko lavastatud humanitaarkriis on toonud Valgevene Poola piirile vastakuti seisma kahe riigi piirivalvurid ja sõjaväelased. Provokatsioonide tõenäosus on väga suur, ütles intervjuus rahvusringhäälingule Poola asevälisminister Pavel ja blonski. Kahjuks on olukord meie idapiiril kõige tõsisem viimase 30 aasta jooksul. Me ei ole kunagi silmitsi olnud sellise otsese ohuga meie riiklikule julgeolekule pärast kommunismi langemist. Kogu meie piirkond, kogu Kesk-Euroopa, on rünnaku all, sest me näeme mitmesuguseid tegevusi Valgevene diktaatori Aleksandr Lukašenko ja tema poliitilise patrooni või sponsori Vladimir Putini poolt. Putin kindlasti on nende tegevustega kursis, kui mitte enamat, nii et me oleme olukorras, kus tuleb jääda ühtseks ja säilitada solidaarsus ning ühtne vastus neile ohtudele. Ministri sõnul on piirivalve esmane ülesanne praegu piiri kaitsta ja piiriületuskatset peatada. Samas on Poola tema kinnitusel püüdnud kriisi leevendada humanitaarabiga ja juba Poolasse jõudnud inimeste õigused, näiteks õigus varjupaika taotleda on tagatud. Inimõiguslased räägivad, et tavaline praktika on siiski tagasilükkamine. Kui nad tabavad kedagi nii-öelda teolt ehk otse piiriületamiselt, siis on piirivalvekohus need inimesed peatada ja takistada neil meie territooriumile sisenemast. Kui see juhtub piiril, siis nii tehakse. Kui keegi peetakse kinni sügavamal Poola territooriumil, siis järgneb teistsugune protseduur. Meil on kinnipidamiskeskused ja kindlad protseduurid inimeste jaoks, kes taotlevad varjupaika. Ja blonski kinnitusel ei soovi suur osa tulijatest üldse varjupaika taotleda, vähemalt mitte Poolas. Piiri kindlalt kinni hoidmine ebaseaduslikult rändele on tema sõnul aga esmatähtis. Vastasel korral tulijate hulk üha kasvaks. Teadaolevate surmade hulk Valgevene Poola piiril läheneb 10-le rahvusringhäälingu raadiouudistele Pehand Varssavi, Poola.", "role": "user" }, { "content": "Jablonski sõnul on Poola pinnale jõudnud migrantide õigused tagatud. Piiri kaitsmine ebaseadusliku rände eest on tema sõnul aga esmatähtis, sest vastasel korral tulijate hulk üha kasvaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoomaa pole juba poolteist kuud oma retki reklaaminud, see on tundunud koroona ajal kohatu, tõdes loodus. Giid Aivar Ruukel. See EAS alustab oma siseturismikampaania, aga noh, et tegelikult tehakse ettevalmistusi, see kampaania tuleb siis suvel ja samuti siis maaturismi ühing tegi suure üldkoosoleku virtuaalset arvuti vahendusel ja seal siis nagu lausa räägiti, et kellel, kuidas läheb ja ka näiteks need, kes rendivad majakesi, nendel ei ole ju tegelikult hooajal vahet tulnud ja ja siis lausa nagu soovitati või noh, leppisime omavahel kokku, et võime siis sellist individuaalturismi nagu tegelikult ikkagi propageerida. Et see on ka nende uute sotsiaalsete normidega kõik ju kohane. Väga suurt huvi kanuuretkede vastu praegu ei tunta, sest ilmad on kehvad, ütles ruukel. Kui me jah, panime üles selle teate Facebooki, siis võib-olla tihedamaks on läinud see kõnetamine küll praegu ei käi ta tihedalt, et vist on see, et ikkagi kehva ilm on ja noh, milleks nagu tulla kehva ilmaga, kui alles olid väga ilusad ilmad ja küllap need ilusad ilmad varsti tulevad. Ruukel ütleb, et konkreetset pause retkede korraldamisel pole tegelikult tekkinudki, aga asjad käivad natuke teistmoodi. Talv oli meil ju ka hästi vesine ja jõgedel jääd ei tulnudki, nii et me aeg-ajalt ka olid, mõned huvilised küsisid, kas kanuuga saab sõita ja sai ja samamoodi on tegelikult kogu aeg olnud nüüd ka selle koroona kevadel, et ega kui keegi küsib, et kas võib kanuuga sõitma tulla, siis seda saab teha, mida me ei tee. Me ei paku giiditeenust, ehk siis kui nad tulevad, siis nad rendivad sealt kanu ja sõidavad omapäi. Ja noh, siin kehtib seesama, mis meil siin eriolukorras kehtib, et tulevad, kas siis üks pere on üheskoos, kui on suurem pere, siis võtavad ka mitu kanuud või siis et inimesed tulevad kahe kaupa, eks ju, noh, et üsna tavaline ongi, et kas kahekesi või siis keegi, kes lastega tahab tulla välja. Ester Vilgats, Pärnu,", "role": "user" }, { "content": "Soomaa kanuumatkade korraldajad teatasid, et huvilised on taas matkadele oodatud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n426000 sotsiaaldemokraatide liiget said 10 päeva kestnud valimiste ajal kirjutada, kas nad toetavad pragmaatilist rahandusministrit Olaf Solzi või endist põhjaReini estFai liidumaa rahandusministrit Norbert Walter. Boriansi. Riigi vanima partei tulevik on ebakindel pärast kehva tulemust regionaalsetel ja Euroopa Parlamendi valimistel abiks ei tulnud ka kuus kuud kestev juhi otsimine. Esimese asjana peab uus parteiliider otsustama, kas jätkata suurkoalitsiooni kristlike demokraatidega. Praegune rahandusminister Sols toetab suurkoalitsioonis püsimist koos erakonna juhtivate liikmetega. Valter burans on seda tugevalt kritiseerinud ja soovib avada eelmisel aastal keerulistes kõnelustes kokku pandud koalitsioonilepet. Viimast ei taha liidukantsler Angela Merkel, kes kolmapäeval Bundestagis kutsus koostööd jätkama. Täna lõpeb hääletus ja homme õhtul on uue juhi nimi teada Merkel loodabki, et uus juht on piisavalt pragmaatiline ja ei loobu suurkoalitsioonist, sest vastupidine tähendaks erakorralisi valimisi. Sotsiaaldemokraadid peavad aga uue juhi käe all leidma uue hingamise, sest 15 protsendiline toetus ei ole kindlasti see, millega traditsiooniline suurpartei rahul võiks olla. Seda enam, et rohelised on neist juba mööda läinud ning kuklasse hingab paremäärmuslik alternatiiv Saksamaale. Viimane otsib samuti uut juhti. Praegu juhivad AFT-d 78 aastane partei ühendajaks peetav Alexander Gauland ning europarlamenti valitud Jörg Meiten. Nad toetavad Saksamaalt pärit Tiina rupall, kellele esitas Youtube'is üllatuslikult kutse GodFrid. Kurio kõneosav kuuri suudab rahvast kõnetada ja üles kütta, kuid praegune juhtkond kardabki, kas ta suudab ka üha mõjukamaks muutuvat parteid ühtsena hoida ning liikmetega rahulikult suhelda. Grupp alla pole ehk nii kõneosav, kuid see-eest mõistab, kuidas valimisi võita, selgitas üks A FT saadik tekkinud olukorda. Vahet pole, kumb neist saab A FT liidriks. Radikaliseerumist tähendab see nagunii, ütles uudisteagentuurile Reuters kodanikuühiskonna instituudi direktor Mati kuent. Sotsiaaldemokraatide ja alternatiiv Saksamaale liider selguvad laupäeval.", "role": "user" }, { "content": "Saksamaal selguvad nädalavahetusel nii sotsiaaldemokraatide kui paremäärmusliku Alternatiiv Saksamaale uued juhid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSaaremaa vallas püsivalt või ajutiselt elavad või viibivad inimesed saavad ettevõtluse või tööga seotud reisideks alates tänasest taotleda eriluba. Luba antakse igale isikule personaalselt ja see kehtib ühele inimesele edasi-tagasi liikumiseks. Saaremaa vallal on voli teha iga päev 30 ühekordse loa väljastamise ettepanekut, neist 25 on mõeldud saarlastele ja viis muhulastele reisimiseks. Luba ei väljastata inimestele, kellel on diagnoositud Covid 19 haigust põhjustav viirus ja temaga koos elavale või samas elukohas püsivalt viibivale isikule. Loa taotlemiseks tuleb saata e-kiri aadressile eriluba. Saaremaa vald.ee jätkab Saaremaa vallavanem Madis Kallas. Jätkuvalt on ilma eriloata võimalik siis kaubavedu ja kõik, mis puudutab meditsiinilist transporti ja kõik, mis puudutab erinevaid arstide külastusi, saatekirja või arsti kirja alusel, et seda ka ikkagi inimestel jälgida, et nüüd ei pea kõik kindlasti hakkama nüüd vallameilidele saatma seda infot, et need reeglid, mis varasemalt kehtisid, need kehtivad kõik edasi lihtsalt täiendavalt, siis ettevõtlusega ja tööalase liikumisega on antud siis täiendavad load. Mis saab aga juhul, kui lubade taotlusi tuleb rohkem, kui neid välja antakse ja mille põhjal tehakse siis valik? Hetkel meil veel tänase homse päeva peale neid nii-öelda üleküsimisi nii palju ei ole olnud ja seal me suutsime selle vahe teha, et et väga palju oli ikkagi küsitud, nagu lube siis seoses oma maakodude külastamistega või oma suvemajade külastustega, et need nagu praegu me pidime lähtuvalt sellest korrast siis välja jätma ja ettevõtluse ja tööalase liikumisega seoses. Tänasel päeval veel saime nagu kõigile load anda, et vaatame jooksvalt, et kui on nii tõesti, et on 20 või 35 luba ja me saame 25 anda, et siis kriisikomisjon, nii nagu ta kriisi ajal on pidanud ka teisi otsuseid tegema, mis on kiiresti vaja teha ja nüüd ja kohe, et siis me vaatame, et, et, et kindlasti me mingeid nüansse leiame ja võib-olla neid ka siin päevade jooksul saame siis veel kommunikeerida, et mis on need, mille põhjal kriisikomisjon neid otsuseid on teinud, et kui tööalase ja, ja ettevõtlusega seotud tahtjaid on oluliselt rohkem.", "role": "user" }, { "content": "Saarte ja mandri vahel liikumiseks hakatakse väljastama täiendavaid erilubasid. Leevenduste kohaselt võib Saaremaa vald tänasest väljastada mandrile ja tagasi liikumiseks kokku 30 luba päevas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKirjutad Ma ütleks, et see oli nagu kuidagi väga rasked, et emotsioonid olid ikka nii laes kui olid. Ja see otsus tuli hästi kiiresti, et see lehelugu tuleb teha ja kell oli vist äkki pool kolm, kui meie tegevjuht Priit Rauniste ütles, et teeme uudiseid ka. Kas see oli eile, jah? Teie selja taga ole meie masilt, on nüüd tänasest ajalugu ja läheb muuseumisse või on veel mingeid variante? Ütleme nii, et lootus sureb viimasena, äkki keegi tuleb ja tõstab selle kukkunud lipu üles. Miks see lipp kukkus? Puudus kas me räägime pankrotist? Sisuliselt küll. Mis saab meie maa tellijatest, selgub ka pankrotiprotsessis, ilmselt ilmselt see võtab aega ja meil on üks kinnisvara veel alles ja, ja iiulehe eest loodaks midagi teenida, neid kulusid katta. Kas Hiiu leht ka lõpetab? Vot see sõltubki nüüd, et kui me leiaks ostja, siis hea meelega annaks üle ja saaks oma kulusid siin kattida. Teisipäevaselehe igal juhul teeme siis läbirääkimised käivad. Kas Hiiumaa lehe suhtes on lootused? On suuremad kui Saaremaal meie maal ja Hiiu leht on plussis jooksvalt aastate lõikes pidevalt olnud ja meie maa on suures kahjumis, et see on erinev, mis meie maa kahjumi tekitab, konkurents, mis see meiemaa tippteraas oli ja mis ta, millega ta lõpetas kunagi enne mind oli vist 8000 midagi olnud ja, ja lõpetas kolm pluss millegi 1000, mis saab praegustest meie maa töötajatest, koondamine, mis saab trükikojast sama tehnika müüki või vanaraua maja on ju müüdud juba.", "role": "user" }, { "content": "Täna ilmus Saarema maakonnalehe Meie Maa viimane number. Ajalehe omanik oli viimased 29 aastat väliseestlane Arne Pagil. Saaremaal on aastaid ilmunud kaks maakonnalehte, Meie Maa ja Saarte Hääl. Meie Maa rahalistest raskustest räägiti juba pikalt ning peetud on ka kahe lehe ühinemisplaane, aga otsus Meie Maa tegevuse lõpetamise kohta sündis alles eile keskpäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikontrolli audit näitas, et Rail Balticu Eesti riigi tegevused on keskmiselt üle kahe aasta kokkulepitust kauem aega võtnud. Lisaks on Eesti omaosa prognoositav maksumus kasvanud 31,7 miljonit eurot. Riigikontroll näeb probleemi ka selles, et projektis pole pikemat prognoosi riigikontrolli auditijuht. Kaire Kuldpere. Et Rail Balticu rahastamist planeeritakse neljaks aastaks ette aga täpsemalt pikaajalist prognoosi ei ole. Praegu on selge, et 2010 kuni 2023 aastal Eesti osa arendamiseks on juba kulutatud ja on veel kavas. 433,9 miljonit. See on, kui võtta nüüd tasuvusanalüüsis toodud projekti Eesti osa maksumusest, siis see on 32 protsenti ülejäänud osa ehk siis 67,9 prognoosi ei ole koostatud. Samamoodi ei ole prognoosi ka selleks juhuks, kui riigil pole siis raha oma finantseeringut katta või projekt kallineb või, või saab Euroopast vähem raha. Juba praegu on läinud projekti hind kallimaks. Kui auditis arvestas riigikontroll Eesti kogukuluks 1,35 miljardit siis praegu on kirjas 1,66 miljardit eurot. Riigikontrolör Janar Holm. Ega suurprojektide puhul ongi see suhteliselt tavaline, et tulenevad kallinemised, aga teine pool, mis puudutab tähtaegu, et ma juhin tähelepanu, et umbes aasta tagasi, kui me rääkisime riigipiirist, siis oli juttu, et riigipiir ei ole võimalik heli ehitada valmis ühe või kahe aastaga, sellepärast et see konkureerib tee-ehitusega Eestis. Nii et me lähtusime sellest, et kui tegemist on kordades suurema summaga, siis selle mõju peaks kindlasti olema, nii et ma arvan, et, et kui iga hinna eest teha, siis on kindlasti võimalik 2026 teha projektijuhtimise seisukohast. Aga kui teha seda mõistliku hinnaga, siis maksab kaaluda, et see võib tulla odavam, lihtsalt teha. Pisut pikema aja jooksul. Majandus ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas on seisukohal, et enne hangete tegemist pole midagi selge. Tsitaadi lõpus on aga kuulda, et reformierakondlane Jürgen Ligi iga tema mõttega nõus ei ole. Taavi aas. Eks see on loomulikult ressursside ja prioriteetide jaotamise küsimus, kas see teeb ka midagi kallimaks sellel ajaperioodil, seda on täna raske ennustada. Ma arvan, et ikkagi lõplikud vastused me saame siis, kui on, kui on hanked tehtud, aga tänased kaks hanget näitab, et see, mis on ette planeeritud, see on õigesti planeeritud ja kohati isegi üle planeeritud. Uue aasta jaanuaris tuleb lisaks Eesti osa auditile ka rahvusvaheline audit, kus analüüsivad Eesti, Läti ja Leedu erbe reli tegevust.", "role": "user" }, { "content": "Lisaks võib ka projekt osutuda esialgsest kallimaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAustria politsei jätkab suuroperatsiooni, et tabada eilse terrorirünnaku osavõtjaid. Väidetavalt oli terroriste neli, siseminister Carl nii. Hamer ütles, et kohapeal maha lastud terrorist oli 20 aastane islamiterrorist, kes mõisteti eelmise aasta aprillis 22-ks kuuks vangi ja ta vabastati enne tähtaega. Läinud aasta detsembris. Varahommikusel pressikonverentsil kordas siseminister üleskutse Viini elanikele, et nad hoiduksid tänavatele tulemast. Tema sõnul taastab Austria piirikontrolli Austria. Politseile on abi pakkunud Saksa ja Ungari politseijõud. Valitsus kuulutas välja kolmepäevase üleriigilise leina. Austria lipud on pooles mastis ja südapäeval oli terves riigis minut vaikust. Austria kantsler Sebastian Kurts lubas kasutada kõik olemasolevaid vahendeid, et tabada ja tuua kohtu ette need inimesed, kes vastutavad Viini terrorirünnaku eest. Praeguseks on kindlalt teada, et tegemist oli islamistliku terroriaktiga. See oli viharünnak meie põhiväärtuste ja meie elustiili vastu. Eilne õhtu läheb ajalukku kui õhtumil. Mitu inimest kaotasid elu brutaalses rünnakus, mis tegelikkuses oli mõeldud kõigi meie vastu vaba ühiskonna vastu. Me saame terroristid ja need, kes olid nende selja taga kätte ning anname nad kohtu alla ja lubas Austria kantsler. Viini rabi Shloma Hofmeister ei ole kindel. Terrorirünnak, mis toimus Viini peasünagoogi lähedal, oli suunatud just sünagoogi vastu. See võis nii olla, rabi sõnul, selle selgitab välja juurdlus. Hoffmeister lisas ka, et juudi kogukond on küll alati kaitse all, kuid nüüd tuleb julgeolekut ilmselt tõsta. Tallinna ülikooli rahvusvaheliste suhete dotsent Holger Mölder, kes on tegev olnud Lähis-Ida uuringutes, ütleb, et alati ei pruugi terroriteo tagant otsida suurt organiseerivat kätt. See on lihtsalt see maailm, mis meil praegu on täis igasuguseid aevmusi ja siis mingil hetkel nad ennast siis avaldavad. Selge see, et kõik see, nii-öelda see taustsüsteem, mis praegu toimub, et võitlus siis selle koroonapandeemiaga ka see, mis noh, toimub teisel pool ookeani na, mis on praegu, on nii-öelda meedia tähelepanus, aga noh, mis ei pruugi olla sellega seotud, aga ka võib-olla, et, et soovitakse nagu saada selle lainele tähelepanu ja kõik need piirangud, kõik, ütleme need pinged, mis ka Euroopas praegu kogunevad, et noh, need võivad jah, mõjutada mõningaid aktiivseid kodanike tegudele.", "role": "user" }, { "content": "Austria siseministri teatel oli Viini terrorirünnaku üks korraldajaid 20-aastane islamiterrorist. Austria valitsus kuulutas välja kolmepäevase üleriigilise leina.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHoolimata sellest, et 10 Järvamaa omavalitsust 12-st on nimetanud esindajad ühinemisläbirääkimiste juhtkomisjonisse, kostus komisjoni viimasel koosolekul ka hääli, et kuna Türi suurvald on juba sündinud ja koigi ei soovi kõnelustel osaleda, pole mõtet enam rääkida ka sellest, et Järvamaa võiks muutuda üheks omavalitsuseks. Väätsa vallavanem Lauri Läänemets. Meie volikogu on öelnud, et rahvas otsustab ja tänast rahvameelsust arvestades siiamaani pole põhjust nähtud, miks liituda, et kui ei ole sundi liituda ja seda sundi ka tulevikku ei panda, siis lähima nelja-viie aasta jooksul Väätsa vallal ei ole lihtsalt põhjust liituda, aga kui nüüd sund pannakse, siis meil ei ole ka variante, siis ongi ainuke. Ainuke loogiline variant on Paide linn, Paide linnavolikogu esimees Peeter Salre ehk et ikkagi Järvamaa omavalitsusjuhid ei ole valmis võtma ise vastutust ja haarama initsiatiivi, oodatakse nüüd ikkagi kriteerium ülevalt poolt. Paraku jah, Paide linnavolikogu esimehena minul volitus rääkida seda, milleks mind on volitatud, ehk see, et Paide linn ei taha loobuda linna staatusest, täna on see üks paljudest asjadest, mis on ebaselge. Ja üks asi sai küll selgeks, et üks omavalitsus Järvamaa jaoks see oleks natukene liiga karm tahta. Oleks karm tahta, sest Türi on ju väga selgelt oma tahet väljendanud ja, ja nüüd jääb ülejäänud omavalitsustel nüüd valida. Variante on ju mitu veel ja need olid kolm kuni neli, kolm kuni neli. Jah, nii ta oligi ja see jäi lauale. Riigihalduse minister Arto Aas ütleb, et haldusreformi ekspertkomisjon on oma soovitusi, kuidas reformi läbi viia. Valitsuskomisjonile juba korra tutvustanud. On ettepanek kehtestada tuleviku omavalitsustele miinimum elanike arvuks 5000, selle protsessi lihtsustamiseks on ette nähtud ka hulk präänikuid ja preemiaid. Preemiate paketis on ka ettepanek suurendada töö kaotavate vallajuhtide sotsiaalseid tagatisi. Kui on pikka aega olnud vallavanema ametis ja ta ühinemistulemusel oma töö kaotab, et siis on õigus talle maksta aasta palk välja. Me kahekordistame seniseid ühinemistoetusi tänasega võrreldes siis topeltsumma 100 eurot inimese kohta üle miljoni euro kindlasti, kui on omavalitsused piisavalt suured, mis lubab teha investeeringuid, mida on võib-olla aastaid või aastakümneid oodatud. Ma ise sooviks minna novembri teises pooles valitsuskabineti, et selleks ajaks on tulnud veel vajalik tagasiside siis meie teistelt valitsuserakondadelt ja et novembri lõpuks oleks need kriteeriumid lukku löödud ja me saame minna juba juba järgmiste küsimustega edasi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Järvamaa kümne omavalitsuse juhid on seda meelt, et mõistlik on loobuda ühe valla ideest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee on huvitav, et kui me nüüd rääkisime siin eelmistel nädalatel sellest, et ta hakkab lõuna poolt liikuma ja jõuab järgmisena keskregiooni siin siis tegelikult, kui me vaatame ka nüüd terviseameti nakatunute kaarti, siis nii see tegelikult täpselt on juhtunud, et ka nakatunut arv hakkas siis siin selles Kesk-Eesti regioonis tõusma. Ja järgmisena, mis meie nüüd näeme oma selges selle nädala kaardi pealt on, et järgmisena jõuad järele Harjumaa, et siin põhjaregioonis Harjumaa regioonis on, on ikkagi neid kohti, kus kohas viirusetase on väga kõrgel tasemel päris palju. Nii et ma arvan, et, et järgmise nädala teema on just nimelt mure selle, selle Harjumaaga samas ka ka siin Pärnumaa, Läänemaa on veidi madalama tasemega, aga ka natuke tõusnud. Huvitaval kombel ei ole väga suurt tõusu ma näinud Ida-Virumaal, nii et nii et seekord on, on laine juures siis Ida-Virumaa on seal kuskil tagaotsas, kui me räägime saartest, Hiiumaa on jätkuvalt ilma viiruse leiuta ja Kuressaares on selline keskmine viiruse leid.", "role": "user" }, { "content": "Tartu Ülikooli teadlased on valmis saanud iganädalase reoveeuuringu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRahandusministeeriumile üle antud ettepanekute seas on palju tuttavaid teemasid nagu riigiettevõtete peakorterite kolimine, IT-ülikooli rajamine Ida-Virumaale ja regionaalsed palgakoefitsiendid, aga nende kõrval on ka näiteks erimajandustsooni loomine, maakonda ja uute maavarade uurimise toetamine. Kultuuriministri Tõnis Lukase sõnul koguti ideed kultuurivaldkonna arengustrateegia koostamise käigus Ida-Viru inimestelt. Me tegime valiku enim kõlanud või tähelepanu väärivatest ettepanekutest, see ei tähenda, et kultuuriminister personaalselt valitsuse laua taga just nimelt neid programme ja projekte hakkaks edendama ja nende eest seisma. Samas tunnistab Lukas, et mitmeid ettepanekuid on ta valmis toetama. Kindlasti stipendiumid Ida-Virumaa ettevõtetest noortele spetsialistidele, kes eesti keelt valdavalt on eesti keeles valmis töötama ja kes sinna teistest piirkondadest lähevad. Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor Marek Sammul peab arutelu küsimuste üle, mida Ida-Virumaa vajab erakordselt tarvilikuks ja möödapääsmatuks. Siis, kui selle arutelu lõpuks saab kokku üks korralik Ida-Viru programm, mitte selline, mis praegu on kiiruga kokku kloksitud, kus tegelikult samamoodi ei ole selget, visiooni ja visiooni toetavaid tegevusi. Noh, kui jõuaks sellise selge programmi ni oleks väga hea. Marek Sammul peab oluliseks regionaalkolledžite tegevuse toetamist IT-ülikooli või kolledži loomist, eriti aga ettevõtluse mitmekesistamisele suunatud meetmeid. See, et siin oleks mitmekesiseid, ettevõtteid, mis hakkaksid ise tootma piirkonda järgnevaid tegevusi või ka jõukust, et valitsuse programmid ja tegevused oleksid sellised, mis mitte ei küsi raha juurde, vaid toodavad raha juurde ja siis on meil ka raha, mida kulutada. Mida aga arvata erimajandustsoonist, räägib Ida-Viru tööstusalade arendamise sihtasutuse juhatuse liige Teet Kuusmik. Piirkonnale teatud maksusoodustuste tegemine ettevõtjatele või täiendavad turgutavad meetmed investeeringute tegemiseks, neid tasub kindlasti kaaluda, sellepärast et põlevkivisektoris töötajate arv väheneb ja, ja ütleme selleks, et uusi investeeringuid piirkonda tuua, on igasugused tegevused ja meetmed mõistlikud. Samas on Teet Kuusmiku hinnangul majanduse elavdamiseks kogutud ettepanekud poole aastaga vananenud. Kogu see kliimatemaatika on tegelikult väga agressiivselt peale tulnud viimase poole aasta jooksul ja võib-olla need ettepanekud vajavad juba täna täiendamist. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.", "role": "user" }, { "content": "Ida-Virumaa arendamiseks pakutakse regionaalseid palgakoefitsiente, IT-ülikooli ja erimajandustsooni. Kultuuriminister Tõnis Lukas pakkus välja terve rea ettepanekuid, mis võiksid kiirendada Ida-Virumaa arengut.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti loodushoiu keskus soovib täita veega Narva jõe kuivsängi selleks, et taastada kas või osa Narva koskedest. Peale looduslikult ilusa vaatepildi tuleks Narva jõkke taas kudema lõhe. Praegu tuleb kogu Narva jões püütav lõhe kalakasvandusest. Hetkel taotleb loodushoiu keskus vee erikasutus. Luba. Vajalik veehulk plaanitakse lasta kuivsängi kas siis hüdroelektrijaama tammiluuke kergitades või eraldi rajatava voolu kanali abil. Narva kose taastamiseks piisaks 50-st kuupmeetrist sekundis, see on umbes kaheksandik Narva jõe vooluhulgast. Eesti loodushoiu keskuse juhatuse liikme Jaak Tambetsi hinnangul tähendaks projekti õnnestumine ühte ilusamat heategu Eesti looduse suhtes. Et Narva jõgi voolab ju alla kärestikust millelaadne on Eestis unikaalne. Ma ei tea, kust leiab taolise asja Läänemere ääres, aga muidugi me ei räägi mitte kogu vooluhulga läbi selle uue veelasu laskmist, me räägime ikka kümnendikust. Aga samas jälle seesama kümnendik on umbes sama palju kui Emajõe vooluhulk Tartu vahel, et see on ikkagi väga võimas. Koskede taastamise projekti üks põhilisi ohte on Narva veehoidla taseme alanemine, mis võib jahutusveest ilma jätta. Narva elektrijaamad jätkab elektrijaamade keskkonna juht Arvo Tordik. Põhiline oht ongi see, et kui Narva veehoidla tase langeb selle tegevuse tulemusena ja nagu ma aru saan tegevuse üks eeldusi ongi see, et seda ei toimiks ja meie tahame lihtsalt jälgida, et kõikvõimalikud ohud oleks arvesse võetud. Praegu tundub, et seda plaanitakse teha. Projekti õnnestumine sõltub aga otseselt Venemaast, mis peaks loobuma osast talle kuuluvast Narva hüdroelektrijaama võimsusest kuna veehoidlast ammutatava vee hulk peab jääma samaks. Ametlikult pole Venemaa loodusressursside ministeerium oma huvi koskede taastamise vastu ilmutanud, kuid nagu kinnitab Jaak Tambets, on Venemaa parajasti otsustamas, kui suurt veehulka Eestile lubada. Territoriaalselt on Venemaa valduses 70 protsenti Narva veehoidlast. Veehoidla hüdroressurss on aga veel kahe riigi vahel jagamata. Jaak Tambets usub Narva Kose projekti õnnestumisse, kuna see oleks kasulik ka Venemaale. Heade kudemistingimuste tõttu siis suureneb noh, kalade arvukus meie arvates väga oluliselt kogu Narva ees, et sellest võidab ka vene pool. Narva kose taastamise keskkonnamõjude hindamise protsess peaks valmis saama tuleva aasta kevadeks. Kogu projekti valmimise tähtaega ega maksumust Jaak Tambets veel hinnata ei oska. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Loodushoiukeskus soovib täita Narva jõe kuivsängi, selleks et taastada kas või osa Narva koskedest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nViimastel aastatel on neil, kes varem pole purjus, perooli keeramise eest karistada, saanud võimalus osaleda mitmes programmis ja oma alkoholilembus kontrolli alla saada. Mõistagi algatatakse niinimetatud kriminaalse joobe puhul kõigepealt kriminaalmenetlus, siis pakutakse inimesele võimalust osaleda programmides ja kui ta nõustub ning need läbi teeb, menetlus lõpetatakse. Esimene programm, mille nii-öelda menetlusalune isik läbi peab tegema, on kainem ja tervem. Eesti Lääne ringkonna prokuratuuri prokurör Marika Salmistu. Programm, mis on mõeldud nendele isikutele, kellel on probleeme alkoholiga ja kes seda ka ise tunnistavad, see on meie Pärnu haigla juures psühhiaatriakliiniku juures ja seal siis vastavalt isiku vajadustele koostatakse raviplaan. See kas isikul on sõltuvus ja selle programmi läbimine tingimata vajalik, tehakse kindlaks psühhiaatriakliinikus. Kui sõltuvust ei ole, siis selles programmis osalema ei pea, ütleb Salmistu. Kui tal seda probleemi ei ole, on samamoodi võimalus menetlus lõpetada, sest teine programm on kohustuslik läbida ka see on see mittetulundusühingu Eesti liikluskäitumise arenduskeskuse programm koju. Kainem ja tervem Eesti kestab kuni pool aastat või kauemgi ja see on tasuta ja olgu öeldud, et selles saab praegu osaleda ka vabatahtlikult ja samuti tasuta. Salmistu ütleb, et see aitab inimesel leida põhjused, miks ta joob ja üldiselt saadakse seal nii-öelda järje peale. Olen saanud tagasisidet ka paarilt selle programmi läbinud isikult, nad on jäänud väga rahule, on oma probleemidele sealt abi saanud ja väga kiitsid seda programmi. Programm koju kestab neli nädalat ja selle eest tuleb maksta 230 eurot. Kokku saadakse kord nädalas kolmeks ja pooleks tunniks. Kahes programmis võib osaleda paralleelselt. Kui inimene jätab programmid pooleli, uuendatakse kriminaalmenetlus. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Peaaegu iga päev tabab politsei autoroolist kümneid purjus juhte.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEnam kui 20 aasta vanune soo muutmist reguleeriv määrus kirjeldab kahe etapilist protsessi. Esmalt peab inimene saama nõusoleku sotsiaalministeeriumi juurde kogunenud, eks ekspertkomisjonilt ja alles siis võib ta alustada hormoonravi ja tarvilike operatsioonidega. Kaks aastat hiljem saab sama komisjon anda nõusoleku soo muutmiseks rahvastikuregistris. Juunis jõudis avalikkuse ette uue määruse kavand. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Liisa Kesa selgitab, et vajadus uue määruse järele on suuresti tehniline. Kui meil tuleb uus rahvatervishoiuseadus, siis vana seadus koos selle määrusega lihtsalt muutub kehtetuks. Väga selliseid laiapindseid arutelusid me selles temaatikas ei olegi veel jõudnud avada. Mõned olulised erinevused määruse kavandist siiski leiab. Soo meditsiinilist muutmist määrus enam ei reguleeriks. Soojuriidiliseks muutmiseks peaks komisjoniga kohtuma mitte kaks, vaid ühe korra. Uue rahvatervishoiuseaduse eelnõu seletuskirjas öeldakse, et meditsiinilisi protseduure näiteks hormoonravi või kirurgilisi toiminguid reguleerib piisavalt võlaõigusseadus. Viidatud seaduse peatükk paneb paika üldised reeglid tervishoiuteenuse osutamise lepingule. Sotsiaalministeeriumi juurde kokku kutsutud ekspertkomisjoni juht Imre Rammul ütleb, et igal juhul tuleb vältida olukordi, kus inimene saab meditsiinilisi protseduure alustada ilma asja hoolsalt kaalumata. Kui nüüd tõepoolest juhtub nii, et inimene teeb sellise otsustuse mingi uitmõtte ajal ja siis juba on alanud operatsioonid ja sugunäärmed eemaldatud nõnda edasi, siis on ju tegemist sisuliselt sellise sandistava operatsiooniga, see inimene peab elu kestvalt jääma siis hormoonasendusravi peale. Imre Rammuli sõnul pole ilmeksimatu ka ekspertidest koosnev komisjon seni soo muutmiseks rohelise tule saanud inimestest on hiljem ümber mõelnud kolm inimest. Aga kindlasti see arv oleks kordi suurem, kui nüüd ei oleks sellist eeltsekkamist ja sellist inimese uurimist kogu selle protsessi käigus. Uue määruse kavandi jätaks alles kohustuse uurida, ega soo muutmise kavatsust ei põhjusta mõni psühhiaatriline probleem. Ühtlasi peaks komisjon veenduma, et sooline ebakõla on inimeses püsiv. Aga nagu öeldud, komisjoni arvamust läheks tarvis ainult soojuriidiliseks muutmiseks ehk ära jääks võimalus, et inimene kohtub komisjoniga kaks korda kaheaastase vahega. Imre Rammul märgib, et see võib tekitada inimeste soovi sugu puht praktilisel ajendil muuta. Et inimene tahab samasoolise abielluda, annab papri, siis teeb selle ära suhteliselt väikese vaevaga. Inimene soovib hoiduda ajateenistusest jälle üks võimalus. Liisa Kesa kinnitab, et kogu protsess on alles alguses ja määruse kavand kindlasti üldisem kui tulevane määrus.", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaalministeerium loodab peagi avada arutelu, kuidas võiks edaspidi reguleerida soo muutmist. Uute reeglite kavand teeks soo muutmise senisest lihtsamaks, kuid ministeerium kinnitab, et midagi kindlat ministeeriumis veel otsustatud pole.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHetkel, mil rõske ilma käest rannarootsi muuseumi sooja näitusemajja jõuan, käib muuseumi juures neljapäeviti kogunevatel neljapäevamemmede käsitööringi liikmetel juba usin töö. Silvi Astrid. Mikelin lõikas parajasti tumerohelisest ja hallist riidest ribasid. Juhataja Anu, kes meid siin koordineerib, näitas ette, et, et kuidas need ribasid lükata ja siis need tükid põimitakse sinna võrgu sisse. Rüüt Kamarik ütles, et ribade lõikamine teda ära ei väsita, kuna töö kääridega on tuttav. Mehed võib-olla väsiks ära, ma arvan, nad kaua vastu ei peaks. Valmis lõigatud riideribad kinnitati kohe ka võrkude külge. Sellega ametis olnud Enes soova sõnul polnud seal midagi keerulist. Üsna lihtne, me võime sulle ka anda kätte, nii et võid tegema hakata, kõik saavad hakkama, sellega sõlmime need ribad siia sisse ja mis siin on siis, sest et ega see on ju nagu looduse jäljendamine, aga siin ei pea olema mingid selged triibud ega midagi. Varjevõrgu valmistamiseni mina siiski ei jõudnud, sest ees ootas intervjuu Rannarootsi Muuseumi peavarahoidja Anu Raagmaaga. Tema sõnul saadi mõte muuseumis varjevõrke teha varjevõrkude tegemise aktsiooni ühe algataja Jaana Ratase käest. Muuseumi lahtioleku aegadel on Raagma sõnul võrkude tegemiseks appi oodatud kõik inimesed. Tuua võib ka sobivat riidematerjali. Eks materjal on selline asi, mida, mida ikka võiks korjata ja mõelda, et, et need toonid on need, et mõelda selle õue sopase ilma peale praegu ja siis, et see tume, roheline, lendlev, pruun, must, mis sinna veel läheb, tumedam hall. Et need on nagu peamised toonid, mida praegu siis nagu nagu soovitatakse selle sisse punuda. Raagmaa sõnul võiksid soovi korral võrkude tegemisel kaasa lüüa ka Haapsallu jõudnud sõjapõgenikud ise. Kes näiteks kohalikke siia tulnud ukrainlasi teavad ja nendega kontakt on, võib täiesti infot jagada ja, ja nendega ka siia tulla. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Haapsalu.", "role": "user" }, { "content": "Paljudes Eesti paikades valmistatakse Ukraina sõjaväe tarbeks varjevõrke, mille abil saavad ukrainlased end Vene vägede eest raskemini märgatavaks muuta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaidlused AstraZeneca vaktsiinide üle on Euroopas jõudmas keemistemperatuurini. Eile õhtul mitmetele Euroopa ajalehtedele antud intervjuudes ütles ravimifirma juht, et nende leping Euroopa komisjoniga ei sea neile kohustusi. Tegemist olevat nende lubadusega anda endast parim. Samuti jättis ravimifirma ära tänase kohtumise Euroopa komisjoniga. AstraZeneca juhi Pascal Soo sõnul on neil probleeme vaktsiinis peituva kultuuri kasvatamisega just Euroopa liitu varustavates tehastes. Seetõttu suudavad nad veebruaris tarnida vaid 40 protsenti lubatud kogustest. Sorio väitel sõlmis Euroopa Liit lepingu nendega kolm kuud pärast Suurbritanniat ning seetõttu pole nad suutnud ka oma tootmisprotsesse käima saada. Samuti polevat võimalik Suurbritannia funktsioneerivatest tehastest vaktsiini toomine Euroopa liitu, sest lepingu kohaselt peavad need tehased esmajärjekorras varustama ühendkuningriiki. See seab uude valgusesse ka Suurbritannia peaministri Boris Johnsoni eilse üleskutse Euroopa liidule, mitte vaktsiini eksporti piirata. Sorio intervjuu valguses näib, et tegelikult on ühendkuningriik sisuliselt teinud seda juba vaktsiini lepingutes. Euroopa komisjon ei ole täna veel neile väidetele vastanud, kuid päeva peale on lubatud selgitusi anda. AstraZeneca andis täna lõunal teada ka sellest, et nad loobuvad kohtumisest Euroopa komisjoniga. Pärast esmaspäevaseid läbirääkimisi pidi see olema kohaks, kust Euroopa komisjon vastuseid saada loodab. Selle asemel lubas ravimifirma anda tervishoiuvolinikule Stellakirja kide kirjalikud vastused. AstraZeneca vaktsiin peaks Euroopa Liidu ravimiametilt heakskiidu saama reedel. Veebruaris on nad lubanud probleemidest hoolimata Euroopa liidule tarnida 17 miljonit doosi vaktsiini. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "AstraZeneca juhi sõnul ei sea leping Euroopa Liiduga neile kohustusi. Samuti loobus firma kohtumisest Euroopa Komisjoniga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEhkki juba neli päeva kannavad 11. maakonnas sõitvad bussid suurt kirja tasuta, pole Kadri Simsoniga eriarvamusele jäänud poliitikud alla andnud. Sügisel võtab riigikogu ette Erakonna Isamaa fraktsiooni eelnõu, millega ühistranspordi seadus põhjalikult ümber muudetaks. Ehk kui seni on avalike bussiliinide kõrgeima piletihinna otsustanud majandus ja taristuministri määrus ning soodustused paika pannud seadus, siis eelnõu järgi saaks kõike seda teha ühistranspordi keskused. Riik saadaks kehtivate lepingute jagu rahakeskustesse ja kõik muu jääkski nende otsustada ja nii ei sõltuks maakonda saadetud raha ka sellest, kas üks või teine bussiliin sõidab tasuta, räägib erakonna Isamaa aseesimees Andres Metsoja. Paremaid lahendusi suudab pakkuda ikkagi selline süsteem, kus ka kasutajal on kohustus selle teenuse eest maksta. Lisaks usub metsoja, et seadusemuudatuse järel saaks omavalitsuste ja riigi doteeritud bussiliine paremini kokku siduda. Rahandusministeeriumist on mõttele kaks arvamust. Erakonna Isamaa liige Toomas Tõniste saatis ministeeriumi nimel eelnõule toetuskirja keskerakondlase Janek Mägi. Vastupidi laidab eelnõud, nimelt olevat see segane, täisõiguslike vasturääkivusi ja üleüldse kuna ühistranspordikeskus pole haldusorgan, siis neile piletihinna kehtestamiseks õigust anda ei saa. Kuna tegemist on riigikogust tulnud eelnõuga, saavad valitsusliikmed ainult soovitusi anda ja kvaliteedi peaks eelnõu saama majanduskomisjonis. Komisjoni liige sotsiaaldemokraat Jaanus Marrandi eelnõud toetama ei tõttu. Samas vastu ta ka ei ole. Ma saan aru siin IRL-i sellisest kiirest valimiseelsest poliitilisest soovist, et minna mööda majandus-kommunikatsiooniministri, st tegelikult see on ikkagi põhimõttelisem teema ja see nõuab ikkagi nagu sellist päris tähist kaalumist ja arutelu. Niisiis ei julge ta ka ennustada, kas eelnõu majanduskomisjonist ja hiljem riigikogust läbi läheb. Seda enam, et ettevalmistused valimisteks koguvad üha hoogu. Kahtlemata tekivad erihuvid, eriti siin opositsiooni poolt koalitsiooni osapartneritel endil. Samamoodi on huvi ennast näidata ja näidata, et neil oleks nagu paremad mõtted ja siin nagu seda päris selget kainet mõistust leida ei olegi. Nii lihtne. Siiski ei tõtta eelnõu selja taha ka Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Lauri Luik. Mis on kõige alus, peaks olema see, et ühistranspordi keskustel on võimalus ise reguleerida hindasid, neid koheldakse võrdselt, aga detailides on alati saata. Näis, et need detailid tuleb siis koosistumises üle vaadata.", "role": "user" }, { "content": "Sügisel hakatakse riigikogus arutama eelnõud, mis võib kogu 1. juuliks paika seatud ühistranspordikorralduse pea peale seada. Erakonna Isamaa algatatud eelnõu järgi saaks bussipiletite hinna ja soodustuste üle otsustada ühistranspordikeskused.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeagi algaval kooliaastal korraldatakse Põlva gümnaasiumis koolielu varasemast erineval viisil. Kooli juhtkonna eestvõttel on tänavu otsustatud just kaugõppe vormis õppetööga arendada õpilaste võimet individuaalselt õppetööle keskenduda. Põlva gümnaasiumi direktor Alo Savi. No Põlva gümnaasiumis me alustame sellest sügisest nõndaviisi. Et me käime nädal koolis ja sellele järgneb siis kaks kaugõppenädalat ja siis uuesti nädal koolis ja nõndaviisi siis 10 nädalat järjest. Et 50-st päevast kokku siis õpilane viibib koolis 26 ja nii-öelda kaugõppelaenu neli päeva. Miks selline õppevorm? Sellel on erakordselt palju põhjuseid. Üks on loomulikult need õppetunni, mida me kevadest kaasa võtsime. Ehk tegelikult kui hästi on võimalik korraldada õppetööd kaugõppena ja teistpidi ka vajadus ikkagi selle inimliku kontakti järele ja õpetaja otsese juhendamise järele. Nii et me võtame siis sellest nii juhendamisest kui siis ka kaugõppest üritame võtta parimat ning suunata siis õpilasi rohkem individuaalselt õpitõele ise oma aega paremini planeerima ja loomulikult praegusel hetkel selle viiruse tingimustes ja, ja nakatumiskordaja tõusu hirmus on see jällegi väga hea, et kui meil on kaks nädalat õpilased saavad viibida siis kodus või noh, enda poolt siis valitud kohas õppides. Ja, ja see siis tagab ka selle minimaalse kontakti ja, ja minimaalse nakatumisohu. Koolijuhi sõnul tõi koroonaviiruse puhanguga kaasnenud õppetöö ümberkorraldamine kooliellu digipöörde jätkab savi. Kevadine kogemus oli eelkõige silmi avav et ongi võimalik kodus õppida ja, ja tulemuslikult õppida. Et eks see küsimus on meil igapäevaselt, et kui meie õpetajatena oleme klassiruumis, et kas õpilane, kes viibib klassiruumis, kas mina küll õpetan, aga kas ta õpib või ta ei õpi et tähtis ongi saavutada olukord, kus õpilased õpivad. Meie eesmärk on suurendada siis õpilase ja õpetaja sellist individuaalset suhtlust. Ehk kui on tavaline klassiruumi tund, siis õpetajal väga suur osa energiast ja ka ajast kulub ära lihtsalt selle jaoks, et jälgida klassi, hoida seda kontrolli all ja suunata tervet gruppi. Aga samal ajal, kui me oleme kaugõppel, siis igaüks teeb oma ülesandeid ise individuaalselt ja samal ajal. Need õpilased, kes abi vajavad, saavad selle individuaalse kontakti, mida terves klassis on väga keeruline saavutada. Direktor lisas, et õpilaste omavahelise suhtlemise arendamiseks korraldatakse regulaarselt kokkusaamisi ning üritusi raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Põlva Gümnaasiumis alustavad õpilased kooliaastat esmakordselt osalise kaugõppega. Kooliaasta kümme nädalat jaotatakse nädalase kontaktõppe ja kahenädalase koduõppe vahel. Kooli juhtkond peab kevadist koroonakriisi kogemust vajalikuks, mistõttu nüüd loodetakse uue õppekorraldusega parandada noorte õppeedukust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNopri talu on piima töödelnud üle 10 aasta. 2002. aastal loodi Nopri talumeierei, mis kasutab oma toodetes vaid ehtsaid tooraineid. Täna avatud uude tootmiskompleksi investeeriti 13 miljonit krooni. Nopri talu peremehe Tiit Niilo sõnul ei ole see üksnes talu hea majandamise tulemus. Vaja on ka tahtmist ja nutikust. Meil ei ole maal valikuid hakkama saamiseks, meie peame pugema kas või läbi nõela silma töökohad külas luua, et ise hakkama saama. Ja see, et 10 aastat oleme talumeiereina olemas olnud ja nüüd, kümneaastase töö tulemusena oleme suutnud. Meie reigusse uus hoone, uued seadmed, värskemad plaanid, see on kulgemise jooksul nii kujunenud, et ega siis meie rei sündinud ju mõne viimase kuu jooksul, see on sündinud kolme viimase aasta jooksul. Neid vahendeid Euroopa liidust on oodatud ekstra, et mitte enne investeerida, kui mingi meede on lahti läinud, et täna jämedalt on siin 35 protsenti abirahasid. Ülejäänud raha tuli laenata pangast. Tootmise laiendamine on talu peremehe sõnul paratamatu, kui inimestele tahetakse pakkuda tööd ning toodetega tahetakse jõuda poodidesse. Põhiline eesmärk, miks uute seadmete nimel pingutati, on aga see, et eri toodetel oleks püsivalt hea kvaliteet ning et meie ei jõuaks nii heale tasemele, et järeltulijad sellega jätkata tahaks. Samuti annab uus tootmiskompleks võimaluse uusi tooteid valmistada. Uute toodetena lisanduvad talujuust ja talu kohupiima ja noh, nende variatsioonid, et juuste saab olla mitu. Täna proovime ühega hakkama saada, selle nimi on Nopri talu juust. Kui sellega edukalt saame, siis võtame järgmise juustu ette. Rasked ajad on Nopri talule mõjunud samamoodi kui tavatoodete tootjatele, võib-olla isegi karmimalt. Kui varem kasvas ettevõte igal aastal ilma turundustööta vähemalt 30 protsenti siis nüüd on käive samavõrra väiksem ning rohkem tuleb mõelda reklaamile, lootes, et see ära tasub. Nopri talu on ka üks ettevõte, mis koos teistega tegutseb selle nimel, et omas kandis vähemalt seitse talu ise majandavaks aidata. Tiit Niilo sõnul on märgata, et inimesed on hakanud järjest rohkem maale tulema ning huvi maal ettevõtlust alustada on. Täna oleme meie sellises staadiumis, kus tahame valida ja tahame valida ettevõtlusvõimelisi inimesi ehk meie hinnangul maaliidrite põud on kõige suurem põud, ettevõtlusvõime ja töökus on need kaks kriteeriumi, millega maal peaks saama sissetuleku kui hea elukeskkonna.", "role": "user" }, { "content": "Kuigi keeruline majandusolukord puudutab väga lähedalt ka maal tegutsevaid ettevõtjaid, on Võrumaa Nopri talul hea uudis - täna avati 13 miljonit krooni maksma läinud tootmiskompleks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna hommikul ligi kolm tundi kestnud Eesti kontserdinõukogu koosolekul pandi hääletusele Laine Randjärve juhiks saamise küsimus. Pärast koosolekut teatas nõukogu liige Mari-Liis Parts. Nõukogu koosoleku tulemusel me praegu nõukoguna ei andnud nõukogu juhile Indrek Laulule volitusi jätkata läbirääkimisi Laine Randjärvega. Me ei andnud praegu volitust sõlmida Laine Randjärvega leping. Partsi selgitusel oli otsuse põhjuseks eksitav info, mis ilmnes konkursi ajal ja selle järel. Ühe probleemse küsimusena mainis parts Laine Randjärve tööleasumise aega. Nimelt algab Eesti Kontserdi juhi ametiaeg esimesel veebruaril, ent randjärv teatas, et soovib enne lõpetada töö riigikogus ja asuda ametisse aprilli algul. Sellega oleks ta kindlustanud endale ka Riigikogus saadava hüvitise 21000 eurot, millest oleks muidu ilma jäänud Laine. Randjärve hinnangul võis otsust mõjutada aga hoopis Venemaale reisimise küsimus. Kui meil oli vestlus, siis Peterburi kiriku kunstilise juhtimise kontekstis ma igaks juhuks ise seda hoiatasin, et mina riigikogu liikmena täna ja et ka mõni aeg peale riigikogu liikme staatusest vabanemist oleks soovitav turvalisuse huvides seal mitte käia sellest teemast haarati kinni, kinnitasin, et väga suure vajaduse korral loomulikult on võimalik sinna sõita ja mul ei ole mingit isiklikku takistust. Noh, ütleme niimoodi, et eks igast asjast võib põhjuse ju tekitada. Ma leian, et see on pahatahtlik, ma leian, et tegelikult kogu see vahepealne aeg on olnud kindlasti oluliselt minu mainet kahjustav. Madli-Liis Parts Eesti Kontserdi nõukogust kinnitas, et Venemaa reisid oli üks probleemkoht, kuid olulisem oli tööle asumise aja teema. See oli ka üks informatsioon, mis meieni jõudis pärast konkursi vestlusvooru toimumist ja Laine randjärve vestlusvooru tulemuste teatamist. Ütleme, et eksitav informatsioon oli see kindlasti, kuigi aja jooksul selgus, et võib-olla ikkagi ta saaks Venemaaga tööd teha. Kui põhiline, nagu ma märkisin, oli segadus tööle asumise ajaga ja see sõnum, mis tänu sellele välja läks kõigile kandidaatidele, kes võib-olla konkursi ajal oleks saanud öelda, et aga mina saan asuda kohe tööle Randjärv on toonud erinevaid põhjendusi, miks ta soovis Eesti kontserdi juhiks saada hiljem. Esmalt ütles ta, et hiljem tööle hakkamine oli nõukoguga kooskõlastatud ja ta soovis lõpetada oma töö riigikogus. Samuti märkis ta, et oleks ebaotstarbekas valida kuuks ajaks tema asemele asendusliige, sest riigikogu koosseis vahetub õige pea. Täna ütles Randjärv Postimehele, et poleks hüvitist niikuinii saanud ja ta soovis juhina hiljem tööle asuda selleks, et tegeleda oma doktoritööga. Kuigi randjärv nõustus hiljem kõigi nõukogu tingimustega, ütles parts, et protsessi usaldusväärsus sattus löögi alla mistõttu taheti alustada puhtalt lehelt. Parts kinnitas, et korraldatakse uus konkurss ja kui Laine Randjärv soovib, saab ta uuesti osaleda.", "role": "user" }, { "content": "Septembri keskpaigas teatas Eesti Kontsert, et sihtasutuse uueks juhiks saab Laine Randjärv. Täna otsustas Eesti Kontserdi nõukogu, et Randjärvega läbirääkimisi ei jätkata ja juhi leidmiseks korraldatakse uus konkurss.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna ma võiks mõelda rohkem selle peale, et kuidas nii korteriühistuid kui ka korteriomanikke julgustada neid energia tõhustamise projekte tegelikult käivitada, praegu on just see õige aeg, ehitushinnad on all, riik pakub oma nii-öelda sooduslaenuga intressi, vaatame, kuidas inimesed oma rahakotiga siin hakkama saavad ja korteriühistud jõuavad seda eest vedada. Sellest sõltub selleks, et kogu elamufondi rekonstrueerida ja me võime muidugi küsida, et kas kõiki elamuid tasub rekonstrueerida ja selleks, et sellele küsimusele vastata, on olemas ju energiaauditite süsteem ja ja nii edasi ja nii edasi. Suurusjärk võiks olla tegelikult 20 kuni 30 miljardit krooni, noh, võib-olla ma ka siin pakun alla, aga no ütleme suurusjärgu osas, nii et kindlasti sellest ei piisa, aga ma arvan, et selleks nii-öelda esimeseks sammuks nii-öelda nendes uutes ja kõrgemate energiatõhususega nõuetes oleks see nagu hästi vajalik. Ma usun, et me kõik oleks üliõnnelikud, kui poole aasta pärast see raha oleks tegelikult juba nii-öelda kasutuses. Ja ma arvan, et me kindlasti leiame võimalusi, kuidas sellisel juhul sedalaadi programmi jätkata.", "role": "user" }, { "content": "Korterite ja majade soojustamise programm. Majandusminister Juhan Parts rääkis Riigikogu infotunnis korterite soojustamise toetamise programmist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPolitsei ja piirivalveameti lõuna prefekt Vallo Koppel ütles, et kuigi traattõke on ajutine lahendus, aitab see piirivalvuritel piiri paremini kaitsta. Arvestades, et päris märkimisväärne hulk kilomeetreid on saanud selle ajutise piiritõkke, siis Lõuna prefektuuri piirivalvurid on kindlasti sellega rahul, et on midagi rohkemat kui lihtsalt läbi jalutatav maastik. Kaitseväe 27. pioneeripataljoni ülem major Marten Suur pidas õppust korda läinuks ning tundis heameelt, et reservväelastega suudeti kiiresti töö eesmärk saavutada. Õppus on tegelikult möödunud väga edukalt, reservväelased on väga rahul, et nad said teha päris asja, mitte ainult kuskil harjutusalal väljaõpet. On meeldiv teada, et nii-öelda need päevad, mis me siin veetnud oleme, on ka tegelikult kasulikud. Mis siis kõik ära sai tehtud. Sai rajatud mõned kümned kilomeetrit piiritõket koostöös PPAga ja tegelikult sai saime tõestuse meie reservarmee mudeli toimimise kohta. Reservväelane Saul nagu paljud teisedki reservväelased said kutse tulla õppusele ootamatult. Väga ootamatu õppus ehk valmistusin ette oma tavaliseks päevaks kontoris ja siis see sõnum tuli, aga nii-öelda 72 tundi hiljem oli kogu meie üksus formeeritud põllul tööd tegemas. Et minus isiklikult alati on selline nii-öelda kahtluseuss olnud, et kas see ajateenistus on päris see, millest räägitakse. Aga nüüd nagu näha, kuidas see tegelikult toimib, kuidas reaalselt suudeti paari päevaga hakata tööd tegema ja selline nii-öelda töö tegi, tegi rõõmsaks ja uhkeks, ausalt öeldes. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Kagupiiril lõpetati ajutise piiritõkke paigaldamine. Piiritõket rajati 36,7 kilomeetri ulatuses.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui Euroopa Liidu keskmine võlatase on seal kuskil 80 protsendi lähedal ja nii-öelda lubatud Maastrichti kriteeriumite järgi on 60 protsenti sisemajanduse koguproduktist, siis laenuvõtmise koha pealt on Eesti rahanduse seis suurepärane. Kas see tekitab olukorra, kus valitsus võib võtta liigselt laenu, et teame, et meie sisemajanduse kogutoodang on suures plaanis umbes 30 miljardit eurot, et me võime võtta laenu küll ja et asju päästa, võetakse rohkem, kui tegelikult vaja oleks. See on nüüd keeruline küsimus, see on poliitiliste otsuste küsimus, et kas me laseme mingisugused sektorid nii-öelda turujõudude poolt täiesti puhastada ja, ja vaatame kõrvalt, kuidas firmad pankrotti lähevad ja inimesi koondatakse või pakume ja, ja tee anname palgatoetusi ja laenukrediite. Seda on väga raske praegu hinnata, sest me tegelikult ei tasu veel selle kriisi nagu suurust. See hetkeolukord on ju selline tulekahju kustutamine, see ei ole ju veel nagu kogu kriis, mis meid ilmselt ees ootab. Siin on vaja lihtsalt riigimehelikku lähenemist, ega mis ma muud oskan öelda ja, ja võib-olla lisaks sellisele tulekahjumeetmetele on vaja vaadata ka selliseid natukene pikemaajalisi, avaliku sektori investeeringuid, mida riigile on vaja teha, siin on, sellest on ka räägitud, näiteks majade soojustamine või mingid taolised või, või infrastruktuuri objektid millest on pikaajaliselt riigile ja, ja inimestele kasu. USAs on üsna tõsiselt arutatud ka seda, et võiks maksta mingisuguse summa inimestele lihtsalt praegu raha kätte. Mis teie sellest mõttest arvate? Kodanikupalgast kriisiolukorras? Ma arvan, et see olukord ei ole veel sinnamaani meil jõudnud, et me täna peaksime seda arutama, no kui me vaatame tööpuuduse numbreid ja ja kui kiiresti see töötute arv on kasvanud, siis ma ei näe hetkel küll sellist vajadust veel, et me peaksime nii-öelda helikopteri pealt raha hakkama jagama. Aga ma ei välista, et see olukord võib saabuda me nagu ma ütlesin, me ei, ei tea veel, kui sügavaks see kriis kujuneb.", "role": "user" }, { "content": "Eesti valitsemissektori möödunud aasta eelarve puudujääk oli 0,3 protsenti ja võlatase 8 protsenti sisemajanduse koguproduktist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNende BigBeni kellalöökidega eile öösel Londoni aja järgi kell 11 lahkus Suurbritannia Euroopa Liidust lõplikult läbi, sai üleminekuperiood ning jõustus Brexiti kaubanduse pe. Uue aasta tuleku puhul rahva poole pöördunud peaminister Boris Johnson oli ilmselgelt peomeeleolus. See on imeline moment sellele riigile, ütles Johnson. Ta jätkas. Meil on vabadus ja sellest maksimumi võtmine on ainult meie taga kinni. Ma usun, et meie rahva kava laialdaseks instinktiks on olla koos üks ühendkuningriik Inglismaa, Šotimaa, Walesi ja Põhja-Iirimaa töötavad koos, et väljendada meie väärtusi üle maailma, ütles Johnson. Tema jaoks on Brexiti toimumine tõeline poliitiline, suur võit, panustas ta ju 2016. aastal aktiivselt Brexiti jah, ampaaniasse ning see viis lõpuks ta ka peaministri toolile. Ent Brexiti vastu hääletanud Londoni tänavatel olid meeleolud eile vastakad. Noore õpetaja Megani sõnul on ta rahul, et pikk protsess lõpule jõudis, aga Euroopa liidust lahkumine talle ei meeldi. Ma olen 26 aastane. Ma tean, et see mõjutab tõsiselt näiteks välismaal õppimist Hispaanias õppimist ja kogu see viisa asjanduse teeb mulle muret. Ma armastan reisida. Ma reisin palju Euroopas, nii et minul isiklikult on see väga halb. Riigina oleme väike saar, meil ei lähe üksinda hästi, rääkis Megan. Tema emal Tiia oli aga hoopis teine vaade. Mina arvan, et kõik on korras, et see on hea. Minu arvates me peaksimegi olema jälle saar. Asi on selles, et ma olen vana ja minu meelest on kena olla saar Brexiti suhtes vastumeelne oli ka eile õhtul Šoti esimene minister Nicolas tõrgen. Ta kirjutas keskööl oma sotsiaalmeediakontol. Euroopa Šotimaa tuleb varsti tagasi, hoidke tuli põlemas, ütles Sturgan. See on selge märk, et teine Šotimaa iseseisvusereferendum saab olema tema partei peas numiks tuleva aastastel Šotimaa valimistel kui kuuest aastast hakkavad kehtima Suurbritannia piiridel Euroopa Liiduga uued reeglid pole praegu veel praamijärjekordade pikenemist märgata. Kui analüütikud usuvad, et nii kehtib see vaid järgmise esmaspäevani, mil peomeeleolu läbi saab ning pöördutakse argipäeva juurde, siis tuleb piiriametnikel hakata seniste kaubaveomahtude jätkumisel eilsest oluliselt rohkem paberimajandust täitma. Joosep Värk, London.", "role": "user" }, { "content": "Täna öösel lahkus Suurbritannia lõplikult Euroopa Liidust. Euroopa Liidu reeglid enam Suurbritanniale ei kehti ja suhteid reguleerib uus kahepoolne kaubanduslepe. Peaminister Boris Johnson ütles, et Ühendkuningriigil on nüüd võimalus teha asju teistmoodi ja paremini.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti suurima kanaliha tootja talle farmidest tuleb 60 protsenti Eestis tarbitavast kanalihast. Paari protsendiga panustavad väiketootjad, kuid ülejäänu ostetakse sisse Lätist, Leedust ja Poolast, aga samuti Ukrainast, Valgevenest ja Venemaalt. Sarnane on olukord ka kanamunadega, kus Eesti suudab katta kuni 62 protsenti vajadusest. HKSkan Baltikumi kommertsdirektor Markus Kirsberg ütleb, et tallegi tootmismahud pole Ukraina sõja tõttu vähenenud kuid söödateravilja ja teiste tootmisvahendite kallinemine on põhjustanud kanalihatoodete kuni 15 protsendilise hinnatõusu. Meie tootmismahud on stabiilsed, mis puudutab teiste meie heade konkurentide toodete kättesaadavust, siis siis Ukrainas toimuvad sündmused mõjutavad seda negatiivselt. Täna me samas ka näeme väga selgelt hinnatõusu tööstustoorainete turul, eelkõige siis kanalihas. Täna me ikkagi räägime 10-st 15-st protsendist hinnatõusust kindlasti ja eks siis, kui sügisene vili tuleb, siis tuleb mingisugune uus hinnatõus paratamatult sisse, kui viljahinnad veel tõusevad tänasest ja siis teistpidi, on kindlasti nõudluse pakkumise suhe. Kui ikkagi oluline osa lihast kaob ära või ükskõik mis tootest kaob ära, siis hindu tõuseb. Möödunud nädalal hakkasid levima teated, et Ukraina odavad kanamunad ja kanaliha ei jõua enam ka näiteks Saksamaa kauplustesse. Markus Kirsberg ütleb, et kuigi talle eek saadab vähesel määral oma kanaliha ka Läti Euroopas hõredamaks jäänud lihalette täitma, ei hakata. Meil kindlasti on vastutus oma koduturu eest. Sellise lühiajalise kasu peale me oma pikaajalisi plaane muutma ei hakka. Ka toiduainete tööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp kinnitab, et Eesti ise kogu vajaliku kanaliha ja muna kogust toota ei suuda. Seepärast on olnud meie kauplustes üsna suur valik odavaid imporditud tooteid, muuhulgas ka Ukrainast. Kuid nüüd on see olukord muutunud. Ukrainast Venemaalt ongi olnud odavama hinnaklassi tooted, seal on tootmiskulud, on odavamad, palgad on väiksemad ja tooraine on rohkem kättesaadavam. Kanaliha ikkagi impordita. Ja meil on vaja importida juurde, sest kanaliha on ka üks nendest lihaliikidest, mille tarbimine tõuseb. Me saame ju kõik aru, et aastakümneid toiminud kaubavahetus arvati sisuliselt üleöö. Tarneahelad on pikenenud, kättesaadavus on tagatud, aga lihtsalt, mis hinnaga. Ja hinnad tõusevad tõepoolest igal pool ja tõusevad nad ka sõja mõjul. Kui on nõudlus suur ja pakkumine väheneb, siis iseenesest turumajanduses hinnad tõusevadki. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Kallinenud on ka toidutootmiseks vajalikud toormed ja teravili.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTe olete nüüd mitu nädalat siin olnud, kuidas Eesti politseinikel läinud on ja mida te teinud olete siin? Läinud on toimekalt. Oleme valvanud piiri koos Leedu kolleegidega mõnel korral vajadusel valvanud ka põgenikelaagrit ja nii need päevad siin mööduvad meie jaoks küllaltki võib-olla nüüd juba rutiinselt. Mida see tähendab, valvanud piiri, et ta käitub patrullis koos siis Leedu piirivalvuritega? Käime patrullis, teeme erinevaid vaatlusi. Tabame migranti, kui on info nende kohta, otsime jälgi. Milliseid migrante te siis olete nii-öelda tabanud ja kuidas see protsess välja näeb, kuidas inimesele lähenetakse, mida temaga tehakse, kuhu ta viiakse valdavalt? On piiriületajad olnud pärit Iraagist ja erinevatest Aafrika piirkondadest, tavaliselt tuleb siis info kas näiteks piiri piiril olevatest kaameratest või siis, kui migrantid on juba juba jõudnud sealt kuskilt ennast läbi lipsata ja teele jõudnud, siis siis ka tuleb möödujatelt rekkajuhtidel või kohalikelt elanikelt teateid. Ja kui me oleme nendega kokku saanud püüdnud neile arusaadavaks teha, et tegemist on Leedu piirivalvega siis protseduurid üldiselt on sellised, et, et vaatame nende asjad läbi, et mis need endaga kaasas on. Mis võib-olla sellised asjad, mis viitab, kust need tulnud on, mis teekonda pidi. Ja, ja seejärel tuleb juba piirile või sinna tabamiskohta siis Leedu piirivalvesõiduk, kes need siis konvoeeri kordonisse, kus on esmane nende siis vastuvõtt. Millist piirilõiku eestlased täpsemalt siis valvavad? Meie valvame truskikai kordoni piirilõiku, et seda on umbes 30 kilomeetrit.", "role": "user" }, { "content": "Tänavu on Leetu tulnud üle 3000 migrandi. Leedu püüab tugevdada piiri Valgevenega ja rajada samas migrantide jaoks laagreid. Leedus viibiv ERR-i korrespondent Epp Ehand rääkis olukorrast Leedu kolleege abistava Eesti üksuse ESTPOL5 juhi Teili Piiskoppeliga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Toomas Hendrik Ilves ütles Eesti Kongressi 25. aastapäeva kontsertaktusel peetud kõnes, et kuulates Estonia kontserdisaalis täna esitatud laule, tabas ta end mõttelt, et kõikidel neil lastel ja noortel on õnn olnud. Kasva üles vabas iseseisvas ja demokraatlikus Eestis. Tänapäeval, kui me vaatame ringi, me mõistame taas, et see on luksus, mis ei ole iseenesestmõistetav, nagu vahepeal kippusime arvama. Eesti Kongressi poolt valitud alalise kogu Eesti komitee esimees Tunne Kelam aga esitas oma kõnes küsimuse, kas Eesti kongressi vabas Eestis üldse tuntakse. Mind on pannud mõtlema ja muretsema see, et me tähistame igasuguseid tähtpäevi, näiteks kalender, märkmikes ja raadios, aga see on täielik tühjus nagu Eesti kongressi ja kodanike komiteede liikumise suhtes. Siin sai täna öeldud, et Eesti kongress ja kodanike komiteede liikumine on niivõrd suur et igapäevase elu vaatevinklist on teda lihtsalt raske tajuda, et mis asi ta siis oli? Suurus vajab perspektiivi ja 800000 inimese algatuse kuidagi aduda, mis oli tal mõte ja kuidas see toimus. See vajab natuke ajavõtmist. Eesti Kongressi liikmete Signe Kivi ja Reet Villigi sõnul peavad selle eest, et mingisugune emotsionaalne side 25 aasta taguste sündmustega tekiks ka nooremal põlvkonnal teiste seas hoolt kandma kongressi liikmed ise. Naised kinnitavad, et neil endal tulid täna tollased tunded kindlasti meelde. Signe Kivi. Mulle tundub, et igal ajahetkel on, on ikkagi oma oma erilised, tunned, et loomulikult tuli pisar tuli silm ja heldimus, et näed, Reet, et 25 aastat on läinud ja omal ajal sai, sai päris päris julged olnud noorte naistena, et uhked oleme küll vist täna. Minul on selgelt meeles, kuidas me saalisessioonide vaheajal läksime akna juurde, oli sama ilus päikseline ilm kui täna ja vaatasime vargsi piiludes, et ega ei ole veel maja sisse piiratud ja autosid ootel. Et tänasele põlvkonnale võib see tunduda võib-olla liialdasena, aga tegelikult meie jaoks, kes me olime ju erinevalt nendest toredatest noortest, kes siin täna ülesid, kuidas oleks võinud olla nii, oli ju meie noorus läinud. Eesti kongress oli ülemineku aja esinduskogu, mille ülesandeks oli seadusliku riigivõimu taastamine. Kongressi valiti 499 hääleõiguslikku liiget ning 49 sõnaõigusega liiget kodakondsuse taotlejate poolt. Eesti kongress ei olnud poliitiline liikumine, vaid ühendas kogu tolle aja Eesti poliitilise spektri. Kokku pidas kongress 10 istungjärku ning pärast 1992. aasta septembris toimunud riigikogu valimisi luges kongress oma ülesande täidetuks ning lõpetas tegevuse.", "role": "user" }, { "content": "Estonia kontserdisaalis tähistati 25 aasta möödumist Eesti Kongressi kogunemisest esimesele istungjärgule.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsusliidu aluspõhimõtetes aastateks 2019 kuni 2023 seati eesmärgiks põhimaanteede ehk Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva ja Tallinna-Pärnu ehitamine neljarajaliseks. Tähtaegadest koalitsioonilepingus juttu pole, küll aga on Tallinna-Tartu maanteel mõndagi juba ära tehtud, mõndagi käsil ja üks lõik ootab riigihanke väljakuulutamist, selgitab maanteeameti teehoiudirektor peadirektori ülesannetes Raido Randma. Hetkel käib meil ehitus võib Mäo lõigul kaks pluss kaks teedeehitus ja see saab siis tõenäoliselt valmis meil 2022. Aastal. Ja kohe siin käega. Tavalt on meil veel tulemas kaks objekti Kärevere kardlalõik mille riigihanke tegelikult on ta kohe-kohe juba välja kuulutamas ning järgmise aasta alguses soovime ka siis Tartu ringil Riia eritasandilise ringi ümberehitusega alustada. Kärevere Kardla lõiguga me isegi tahame kohe alustada, aga kärevere-Tartu lõik on meil siis plaanis alustada 25. aastal, ta on selline päris pikk lõik kilomeetril seal 166 kuni siis 183 kuni tartuni välja ja ja hetkel tõesti, ta on siis 25 algusega kuni siis 29. aastani välja, küll siis selle sees see Kärevere Kärdla lõik nüüd valmib varem. Raido Randma sõnul lähtub maanteeamet riiklikust teehoiukavast kuni aastani 2030, milles plaanitakse muuhulgas valmis ehitada ka puhu risti möödasõit Põltsamaal. Plaanide kohaselt võiks ümber leidis algust saada 2025. Aastal ja seal on siis kolmeaastane ehitusperiood. Kogu Tallinna-Tartu maantee pole randma sõnul 120 kilomeetrise tunnikiirusega läbitav veel niipea. Ma loodan, et 2000 30.-ks aastaks me juba päris mitmel lõigul saame sõita 120-ga, aga ka need teelõigud, mis siis on Tallinnast alates kuni siis Koseni vajavad tegelikult lisainvesteeringuid, on vaja veel loomatõkkeaedu sinna panna, ökotukte teha, eks me järjest ehitame sellist kindlat numbrit täna välja öelda ei julge, aga uued kaks pluss kaks teed, mida me ehitame, siis on täna plaanis 120-le tunnikiirusele ehitada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Maanteeamet kinnitas Tallinna-Tartu maantee Kärevere ja Kardla vahelise 4,4 kilomeetri pikkuse lõigu neljarajaliseks ehitamise riigihanke alusdokumendid. Käsil on Võõbu-Mäo lõigu ehitamine ning kavandatakse Puhu risti möödasõitu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa arvan, et üks kõige tõsisem katsekivi ikkagi ka Eestile saab olema uue põhiseadusliku leppe temaatika ja see temaatika tuleb ju kõige lähemal ajal uuesti esile, kas me ikkagi oleme valmis selleks, et Euroopa Liit muutuks ka pisut efektiivsemaks, kui ta täna on ja mis saab ikkagi sellest dilemmast, et teatavasti on ka Eestis mitu poliitilist jõudu, kes on öelnud, et seesama konsitsiooniline lepe tuleks panna referendumi, kui me paneme selle referendumile, siis me ka tegelikult sellega kinnitame, et Euroopa Liit ei ole mitte iseseisvate liikmesriikide liit, vaid on midagi enamat. Nii et see saab olema kindlasti üks väga tõsine debatt ka Eesti ühiskonnas. Eile ma rääkisin Aivar Roobiga Eesti Euroopa liikumisest ja tema arvas, et võib-olla võiks võtta sellise väikese puhkepausi ja, ja siis suure hooga edasi minna. Kuidas te sellesse suhtute, et kas on puhkamiseks praegu aega? Puhkamiseks aega kindlasti ei jää, sellepärast et see poole miljardi elanikuga ühine majandusruum töötab väga selgelt oma reeglite järgi ja see üks nendest reeglitest on väga suur kiirus. Nii et kui me siin jääme istuma kuidagimoodi oma koha peale, siis see teise sõna tähendab seda, et me hakkame maha jääma kuskilt. Aga üks huvitav niisugune tähelepanek viimasest paarist nädalast on mul küll selline omaaegsest talupojaühiskonnast tulnud, Eestile on ikkagi kaks reeglit ja mõlemad on iseenesest murfi seadused. Et esimene reegel on, see kõik asjad on kindlasti halvasti ja teine reegel on see, et asjad saavad minna ainult halvemaks. Küll läheb kallimaks suhkur ja küll läheb kallimaks sool ja jumal teab, mis õnnetused meid veel tabavad ja pikned lööb meil puud keskelt pooleks. Eks siis vaatame, kui palju selles nendes ennustustes ka tõde on ja mina ennustas, sin ühte asja kõige selle niisuguse viimase kahe nädala kampaania käigus. Eesti ajakirjanduse reiting ühiskonna silmis langeb veel.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Rein Lang Eesti tulevikust Euroopa Liidus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigiprokurör Triin Bergmann nõudis aprillirahutuste organiseerimises süüdistatavatele öise vahtkonna liidritele Dmitri Linterile, Dmitri Klenskile ja Maksim Revale tingimisi nelja-aastast ning Venemaa noorteorganisatsiooni Naši Eesti liidrile Marirõkile tingimisi kolmeaastast vangistust. Kohtunik Violetta Kõvaski sõnul tekkisid kohtul tõendite uurimisel mõistlikud kahtlused ning kahtlaste tõendite alusel ei ole kohtul õigust süüdimõistvat otsust langetada. Linteril Klenskil, Reval ja Sirõkil on õigus kuue kuu jooksul nõuda riigilt ebaseadusliku kinnipidamise eest kahjutasu. Kohtusaalis oli peale kümnete Eesti ja välisajakirjanike hulganistiga süüpingis istunud meeste toetajaid, kes kohtuotsuse aplausiga vastu võtsid. Dmitri Klenski on otsusega rahul. Ma ootasin igat igasugust otsust. Ma tahan ainult öelda üht, et kogu seisis Eesti riigi au eest. Mark Sirõki sõnul on ilmselt oodata kohtuotsuse edasikaebamist, sest endiselt on küsimus, kes aprilli sündmustes süüdi on. Samuti ei ole praegu teada, kelle eestvõttel korraldati 23. aprillil alanud erioperatsioon. Riigiprokurör Triin Bergmann ütles, et suure tõenäosusega kaebab ta kohtuotsuse pärast menetlusotsusega tutvumist edasi. Aega on selleks 15 päeva. Õigeks mõistev otsus, ootame ära siis motiveeriva osa ja, ja seejärel saab kirjutama hakata apellatsiooni. Tõenäoliselt jäid kõrvaldamata kahtlused, mida tuleb tõlgendada siis kohtualuste kasuks. Seda saab nüüd kohtuotsusest terviktekstist siis lugeda täpsemalt, et mis, mis need korraldamata kahtlused olid. Ma ei usu, et see otsus võiks olla niivõrd selline, mille põhjal mul endal tekiks ka veendumus, et ei ole leidnud süü tõendamist, et ma arvan küll, et tuleb edasi kaevata.", "role": "user" }, { "content": "Harju maakohus mõistis aprillirahutuste organiseerimises süüdistatavad õigeks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKuidas saada raudtee juurest Annelinna ja Ihastesse nii et ei peaks läbi kesklinna sõitma see küsimus on Tartu liiklus planeerijaid vaevanud juba aastakümneid. Lahendus koitis uue aasta 1000 algul, mil Riia tänava juurest Emajõeni kulgev raudteeharu soiku hakkas jääma. Üldplaneeringusse joonistati plaan, et kui sadamaraudteed enam ei kasutata, tuleb selle asemele lai tänav ja sinna, kus tänav Emajõeni jõuab, ehitatakse ropka Ihaste sild. Plaan oli ilus kuni läinud aastani, mil Tartu ringkonnakohus kuulutas üldplaneeringu ropka silda puudutava osa tühiseks. Kuna sild läheb läbi Natuura ala. Ka hiljuti valminud keskkonnamõjude hinnang ei andnud lootust. Uus sild võib ära rikkuda nii emaputke rohunepi kui rukkiräägu elu. Nüüd tuleb linnavalitsusel mõelda plaanile. Esimene küsimus on, mida teha sadamaraudteekoridoriga. Tartu linnainseneri Mati raamatu sõnul on ikka parem, kui liiklus koguneb uude koridori, kui, et jaotub laiali ümbruskonna väiksematele tänavatele. Samas, mis saab liikluses edasi, kui see sadama raudteed pidi Turu tänavale jõuab ehk kuidas sealt siis üle jõe Anneli na ja astesse sõita? Mõnes mõttes on ju vastus lihtne. Pöörab vasakule, sõidad sõpruse sillani ja sealt üle jõe. Aga Mati Raamat selgitab, et takistus võib tekkida sadamaraudtee ja turu tänava ristmikul. Seal tekibki see ristmiku ootaja, selles mõttes tekivad ikkagi ümbersõidud võrreldes sellega, kui sa saaksid nagu liikuda otse üle jõe. Inseneribüroo Stratumi hiljutine analüüs märkis, et kui ropka sild tegemata jääb, tuleks sõpruse silla marsruuti kuidagi parandada. Parimaks lahenduseks oleks sõpruse silla pikendus läbi Karlova linnaosa tunneli kaudu sadama raudtee ja koridorini, tõdesid insenerid. Osaühingu alkraneli keskkonnamõjude hinnang andis tunneli mõttele hoogu juurde. Ettevõte märgib, et annelinnast üle sõpruse silla tulevad autod koorma praegu väikseid karlova tänavaid. Mati Raamat ütleb seepeale, et iga uus asi on hästi unustatud vana. See tunneli idee oli kunagi ka varem, kui siis äkki avastati, et sõpruse sild maandub Karlova, siis seda on nagu kunagi ka nimetatud. Mati Raamat tõdeb, et nüüd, kui tunneli mõte uuesti üles tõsteti, on selle üle üksjagu nalja tehtud. Tunnel on väga kallis, selle ehitamine on keeruline, aga liikluslahendusena saavutatakse see, mis vaja, ehk kiire tee üle. Emajõe Tartu abilinnapea Reno Laidre viskab üles hoopis teistsuguse mõtte. Liiga ennatlik ja rutakas oleks täna väia, et me ilmtingimata soovime ja tahame tulevikus näha Tartu linna sellisena, kus meil on selline soov kohaneda kasvava liikluse ga just sellisena, et me tõesti ehitame hoogsalt sildu ja tänavaid juurde.", "role": "user" }, { "content": "Tartus peetakse aru, kas ja kuidas liiklust kesklinnast eemale juhtida. Seni planeeritud lahendus rikuks ära lindude ja putkede elu. Alternatiivina pakuvad spetsialistid välja terve linnaosa alt läbi mineva tunneli.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaitseväe pressijaoskonna ülem Taavi Karotamm ütleb, et vähemalt pooltel ajateenistusse tulijatel võiks olla B-kategooria juhtimisõigus. Esiteks on see oluline eeldus, et ajateenistuse jooksul saaks õppida raskemate CD ja E -kategooria sõidukite juhtimist. Lisaks on kaitseväel kasutada ka tegelikult väga palju kergemaid maastikusõidukeid üle kaitseväe erinevates üksustes päris laialdaselt. Praegu saavad osad ajateenijad oma teenistuse käigus ka B-kategooria juhi load, kuid kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Anu Rannaveski märgib, et aeg, mil õpitakse autojuhtimise põhitõdesid, võiks kuluda hoopis spetsiifilisemaks. Väljaõppeks. Aga kui me vaatame, kuidas ühiskonnas sellised üldised trendid on, siis mootorsõiduki juhtimisõigust omavate noorte meeste osakaal järjest väheneb. 2016. aastal teenistusse asunutest olid juhiload umbes 58-l protsendil. Neli aastat hiljem olid load juba 52-l protsendil. Meie mõte on see, et need, kes enne ajateenistus oma B-kategooria juhtimisõiguse kätte saavad siis nende meeste naiste puhul me hüvitame selle kulu, mis nad on teinud 1000 euro suurusjärgus. Ehk see nagu soodustab siis, et noored teeksid autojuhiload ära enne, kui nad ajateenistusse tuleksid. Äsja valminud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses pakutakse, et juhilubade hüvitamisele võiks kuluda poolteist miljonit eurot aastas. Oktoobrikutse, kus me reakoosseisu välja koolitame, see ei puuduta, aga eeskätt siis jaanuar ja juulikuu, et kui me vaatame aastat näiteks 2023, kus ka ajateenijate arv juba hakkab tõusma, jällegi on meil kuskil suurusjärgus 1500 sellist ajateenijad, kes autojuhilubadega võiksid sisse tulla. Raha makstakse välja pärast ajateenistuse läbimist ehk need, kes, mis poole peal välja langevad, hüvitist ei saaks. Rannaveski rõhutab, et praegu on tegemist alles väljatöötamiskavatsusega ning paljud detailid võivad veel muutuda. Seadusemuudatus võiks tänaste plaanide järgi jõustuda 2023. aastal. Samaks ajaks loodab ministeerium seaduse jõu saada ka teisele oma mõtte. Anu Rannaveski märgib, et umbes üks protsent ajateenijatest on jõudnud enne teenistust eluasemel laenu võtta. Krediidiasutused küll tõepoolest pakuvad võimalust, et põhiosa maksma ei pea ajateenistuse kestel, aga intressikohustus neil jääb ja seda on nagu suhteliselt keeruline maksta näiteks ajateenija toetuses. Selleks, et ajateenijad oma kohustustega hätta ei jääks, plaanib kaitseministeerium nende kodulaenu intressimaksed riigi kanda võtta. Aastas kuluks selle peale umbes 35000 eurot. Suurusjärgus ajateenija puhul siis aasta kohta kuskil 1100 eurot võiks olla see makse, mis tal maksta, intressi tuleb.", "role": "user" }, { "content": "Tulevikus võivad ajateenistuse lõpetajad saada 1000 eurot selle eest, et nad juba enne teenistuse algust autojuhiloa tegid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk andis ülevaate ülikooli analüüsis kõrghariduse rahastusmudelid ja nende muutmise võimalikud mõjud. Selle kohaselt on kõrghariduse kolm peamist eesmärki. Õiglane ligipääs, kõrghariduse maht ja kvaliteet. Aune Valk. Kaks sellist väga kriitilist kohta, mis kvaliteeti takistavad tänases rahastuses Eestis on see, et, et me ei suuda õppejõudude e palka maksta ja teine on see, et tudengid ei suuda õpingutele pühenduda, sest nad teevad tööd ja teevad liiga palju tööd, et meil on kolm neljandikku tudengitest töötab üle 20 tunni, ehk siis võiks öelda, et kui nad oleksid töötajad, siis nad pool oma tööajast tegelikult tegelevad millegi muuga. Õiglase ligipääsu poolelt Eestis suurt probleemi ei ole, ehkki üheks takistuseks on tänaste laenude ja toetuste süsteem. Mahu poolelt on kõrghariduse osakaal selgelt kasvamas. Majandusteadlased toovad välja, et kõrgharidus on väga tulus investeering, see on umbes 10 korda tulusam investeering. Kui tänased Eesti riigi võlakirjad nii riigile suurusjärk des seal Eesti Eesti puhul on toodud seitse, kaheksa protsenti OECD riikides keskmiselt üle 10 protsendi aastas, on kõrghariduse investeeringu tulusus lisandub sellele üksikisiku nii-öelda investeeringutulusus. Mida siis saab see inimene, kes kõrghariduses osaleb? Arenguseire keskuse ekspert Uku Varblane tutvustas uuringut kõrghariduse rahastamise kolme alternatiivse stsenaariumi mõjust riigi kuludele ja kõrgkooli tuludele. Varblase sõnul on tasuta kõrghariduse reformi jäänud poolikuks ja kõrgkoolide riiklik rahastamine pole pidanud sammu elukalliduse kasvuga. Ka puuduvad Eestis erinevalt teistest tasuta kõrgharidusega riikidest piisavad vajadus, põhised, õppetoetused või soodne õppelaen. Uku Varblane. Kõrghariduse rahastamise arutelu, et see ei ole ainult arutelu õppemaksu kehtestamise üle, et seal on teisi komponente ka, et ühelt poolt tõesti see, see avaliku eraraha proportsiooni ja maht ülikoolile, aga teine pool on see, et meil on ikkagi vaja juurde sinna ka hästi disainitud õppelaene toetusi et ületada neid eelarve piiranguid potentsiaalse kõrghariduse astuja jaoks. Haridus ja teadusminister Liina Kersna sõnul on ministeerium lubanud kõrgkoolidel avada osalise koormusega tasulisi õppeid. Kui samaväärne õppekava on olemas ka tasuta ja täiskoormusel. Põhimõte on see, et kõrgharidus peab olema kooli õpetajale kättesaadav tänases seadusandluses selgelt ka tasuta kättesaadav, aga järgnevad õppimised täiskasvanud inimeste täiendkoolitused, näiteks mikrokraadid, mis on suurepäraselt läinud ülikoolidel töösse. Et, et neid me igati soodustame, et, et ülikoolid seda saaksid pakkuda.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu kultuurikomisjon keskendus tänasel avalikul istungil kõrghariduse rahastamise võimalustele ja erinevate rahastamisvalikute mõjudele.", "role": "assistant" } ]