Datasets:

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 14

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo tegelikult see otsus juba sündis kolmanda märtsi õhtul ära, aga seoses siin sisepoliitiliste siis selliste protsessidega, mis valimiste järgselt Eestis tavapäraselt on toimunud, siis oli mõistlik seda selle otsuse avalikustamisega natukene oodata, nüüd on uus valitsusametisse astumas täna just ja sellest tulenevalt on nüüd ka õige aeg erakonnasisest protseduurideks, mis tegelikult on juba otsapidi alanud ja, ja minu poolt siis ka see selge sõnum välja öelda, et et ülejäänud kandidaadid saaksid hakata vaikselt oma oma siis kandideerimistegevustega pihta. Eks neli aastat on üks pikk aeg. Ja, ja selle aja jooksul ma olen kindlasti andnud selle erakonna ja selle missiooni heaks, kõik, mis mul on, on olnud anda nii energia kui teadmiste osas. Ja eks ühel hetkel tuleb see hetk, kus tuleb järgmisele teatepulk üle anda ja, ja loomulikult erakonna tänast nii-öelda seisu arvestades on, on mõistlik seda teha just nimelt praegu. Aga neid muid ja selliseid laiemaid poliitilisi kokkuvõtteid sellest neljast aastast, kuhu sisse on mahtunud nii palju head kui ka üht-teist sellist negatiivsemat, siis see kokkuvõte tuleb üheksandal juunil erakonna üldkogul. Selle ajani ma erakonda juhin.", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski teatas, et loobub kandideerimast erakonna juhiks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMina lihtsalt käsitlesin ühte küsimust stiili küsimusena ja tema meelest see nii ei olnud ja kuna me ka mingit ühist teed ei leidnud, siis oli tema otsus, mitte minu otsus ja ma ei survestanud teda kuidagi ja tuli minu jaoks suure üllatuse. Kas vastab tõele, et see konfliktialge tuli nüüd seoses selle arvamusartikliga, mis ta kirjutas, Jaak Madisoniga tehtud intervjuu ainetel? Nii ta oli jah, ja nagu ma talle ka ütlesin, mida ta arvab, milline on tema seisukoht, et see mind absoluutselt ei häiri, aga minu meelest ei ole päris niivõrd jõuline niivõrd selline kõrvalisi teemasid sisse toov lähenemine. Postimehe stiil. Minu meelest oleks saanud neid samu asju öelda ka natuke teises, sõnas. Kas te võtsite siis toimetada seda artiklit või mis? Et ükski inimene Postimehes, toimetusest väljaspoolt ei võtnud teiega ühendust, et kas Kiislerit korrale kutsuda või siis muuta midagi. Mul lihtsalt enne ka märganud oma seisukohavõttude puhul, et nad on väga võitlevad ja minu meelest kohati liiga agressiivselt ja see oli lihtsalt viimane artikkel, mis tal ilmus ja ma märkasin seal mitut asja, mis mind sõnastuse poolest häirisid ja ja ma juhtisin ka tähelepanu sellele", "role": "user" }, { "content": "Ajakirjanik Vilja Kiisler ütles rahvusringhäälingiule, et lahkus Postimehest, kuna tal oli ajakirjandus- ja arvamusvabadusest põhimõtteliselt erinev arusaam kui lehe uuel peatoimetajal Peeter Helmel. Mitu allikat Postimehest kinnitasid, et Kiisleri lahkumise põhjus oli tema EKRE-kriitiline arvamusartikkel \"Asi pole retoorikas, sisu on õõvastav\", mille ilmumise järel kutsus peatoimetaja ta vestlusele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTänane selline kiire ja põhus koosolek otsustas ennekõike seda, et oma liikmetega tuleb jätkata suhtlemist. Teine selline väga konkreetne otsus on see, et kutsutakse kokku parempoolsete üldkogu ja kui see parempoolsete üldkogu koguneb, siis põhikirja järgi saab see toimuma mitte kiiremini kui 14 päeva pärast. Et me räägime 23.-st märtsist ja seal on siis plaanis otsustada, et parempoolsete liikmeühendus Isamaa Erakonna raames tegevust ei jätka. Need on nüüd järgmised sammud, et millisel moel, millisel kujul. Edasi jätkatakse. Me kõik oleme iseseisvana öelnud, kes me eile neljakesi erakonnast välja arvasime, et me kõik jätkame Eesti poliitikas. Me viime neid isamaalisi väärtusi edasi, seisame nende eest poliitikas. Aga millisel konkreetsel moel parempoolsete ühendus jätkab, seda näitab lähitulevik. Kui see ühendus ei jätka Isamaa koosseisus, kas see tähendab seda, et need inimesed ka esitavad erakonnast lahkumisavalduse, palju neid inimesi võib kokku olla? Esiteks on kõik inimesed vabad oma otsuseid tegema see on meie selge arusaam inimeste vabadusest. Teine küsimus on see, et jaa, neid liikmeid on sadades, aga nad kõik otsustavad iseseisvalt. Oluline on see, et me ei räägi täna enam ainult parempoolsete liikmetest, et see, mis on tegelikult juba toimunud, on see, et meiega on ikkagi ühendust võtnud väga paljud. Ka Isamaa liikmed, kes soovivad välja astuda, küsivad, mis toimub. Et me räägime ka ka nendega lähitulevikus meie plaanidest. Kas me räägime uue erakonna loomisest? Täna ei ole meil kellelgi plaani meist neljast nii palju, kui me omavahel rääkinud oleme jätkata kellegi teise koosseisus me räägimegi sellest, et see, mis on meie tugevus, on see tekkinud meeskond, mis toimib, see ühine arusaam, see soov seista nende euroopalik isamaaliste väärtuste ees. Ja ma usun, et me läheme koos ühise jõuna edasi ja läheme esialgu parempoolsete ühendusena, siis juba mitte Isamaa erakonna raames.", "role": "user" }, { "content": "Parempoolsete ühendusse kuulub praegu 400 inimest, aga nende hulgas on ka Isamaasse mittekuuluvaid toetajaliikmeid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile pärast tööpäeva lõppu me avastasime selle täna hommik oma faktidest laekus meie suursaatkonnast Pariisist fak, mis oli meil edasi saadetud Elevandiluu ranniku saadiku Moskva saatkonnast siis saadetud tekst, mille ehtsuses ei ole põhjust kahelda ja kus on esitatud palve, et võimaluse korral pidurdada kõneks oleva tankeri väljasõitu Paldiski sadamast hetkeni, kuni nad suutelised panema kokku mingi materjali, mida saaks siis õiguslikult kasutada järgnevateks sammudeks. Missugused on meie Eesti järgmised sammud? See laev tuli siia meile sisse konkreetse sooviga anda üle teatud kogus kuskil 500 kuupmeetrit kütusetankide pesuvedelikku ja meie võtsime sealt proovid, teades juba eelnevalt, millise laevaga on tegemist, tänaseks me loodame siis saada nende proovide vastused enne seda, me ei ole ka nõustunud neid neid jäätmeid vastu võtma, aga me suhtleme praegu justiitsministeeriumi ja siseministeeriumi erinevate asutustega ja püüame leida siis sellist väljundit, et, et, et kuidas selle laevaga käituda viisil, mis nagu ei too meile endile kaasa rahvusvahelisi sanktsioone aluslaeva kinnipidamiseks on ikkagi ainult Eesti uurimisorganitest tulnud konkreetsete juhtnööride alusel. Eile ütles prokurör mulle, et alus laeva arestimiseks oleks Eestil siis, kui on tulnud välisriigist ametlik õigusabi taotlus. Sellist ametlikku taotlust ei ole tulnud paraku, kuid selle alusel võib nagu kahtlust kahtlusalusena seda laeva tõenäoliselt käsitleda ja me praegu töötame selle nimel, et, et leida siit võimalus siis pidurdada seda laeva liikumist seniks kuni saame täiendavat informatsiooni, et saaks nagu siis tõe tõeliselt vettpidavat õiguslike protseduuridega alustada, praegu käivadki konsultatsioonid, see fakt on saadetud ka justiitsministeeriumis ja välisministeeriumis ning veeteede ametisse on ta otse saadetud. Pole isegi oluline, millise ametkonna blanketil se läheb planki, see läheb aga, aga selge on see, et, et, et selline ühine pöördumine või, või, või ametkondadevahelises koostöös tekkiv paber tekib.", "role": "user" }, { "content": "Tanker Probo Koala on Paldiskis ja Eesti peab aru, mida temaga ette võtta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPisut vähem kui aasta tagasi liinile toodud suurema mahutavusega ja mugavam 42 kohaline lennuk on lennureisijate hulka Tallinn-Kuressaare-Tallinn liinil kasvatanud. Saarlased kasutavad võimalust tulla hommikul autoga lennujaama lennata hommikuse lennuga Tallinna ja õhtusega tagasi võtta taas parklast auto ja koju. Lennujaama väitel jäävad aga osad autod lennujaama parklasse seisma ka kauemaks. Hõivates sellega parkimiskohti ehk et Kuressaare lennujaama parkla on suurema lennuki tulekuga väikseks jäänud, sest lendamine on popiks muutunud. Olukorda selgitab Tallinna lennujaama kommunikatsiooninõunik Jane Kallaste. Ei ole probleemiks mitte need reisijad siis, kes hommikul tulevad lennujaama õhtul, sealt lahkuvad, vaid tegelikult on probleemiks reisijad, kes või siis nii-öelda inimesed, kes on toonud oma auto sinna parkima kuudeks ja, ja isegi tegelikult on olemas auto, mis on parkinud seal juba umbes aasta aega. Ehk et need on tegelikult need pikaajalised parkijad, kes on tekitanud selle olukorra, kus inimestel, kes tõesti näiteks tööasjast tulevadki üheks päevaks Tallinnasse, kellel ei ole täna võimalust oma auto, lennujaama, parkide, meie parkimiskorralduse muudatus sellisel kujul, nagu me teda nädal aega tagasi veel arutasime, siis see oleks tegelikult tähendanud seda, et esimesed 30 minutit parkimist oleks olnud tasuta ja sealt tegelikult edasi oleks juba see muutunud siis hakanud kehtima parkimishind. Aga, aga tõesti, et täna, täna ma saan öelda, et me oleme uuesti astunud väga tihedasse kontakti Saaremaa vallavalitsusega selleks et, et leida tegelikult alternatiive. Mikk Tuisk, Saaremaa vallavanem. Et meil on piisa palju inimesi, kes tuleb kuskilt kaugemalt kui ainult Kuressaarest, et inimestel on vaja auto sinna jätta ja lõppkokkuvõttes on kõik nende Tallinna lennujaama enda kliendid, kelle autod seal ees on. Sest tegelikult on, meie hinnangul on Tallinna lennujaama seal ees on maad küll ja veel. Et tegelikult selle asemel, et teha see parkimine tasuliseks, tuleks see park hoopis laiendada. Antud hetkel on täiesti põhjendatud, et sa saad auto sinna ette jätta. Tallinna lennujaam, kes haldab regionaalset lennujaama nii Kuressaares, Pärnus kui ka Tartus võttiski pärast Saaremaa vallaga suhtlemist parkimise reguleerimiseks esialgu aja maha veel kord Jane Kallaste Tallinna lennujaamast. Ja vaatame tegelikult, et kas ja milliseid alternatiivseid võimalusi meil on veel olemas, selleks et seda parkimiskorraldust seal siis tõhusamaks teha. Üks teema, mida me arutame ka Saaremaa vallavalitsusega, et, et kas parkla laiendamine oleks variant. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Kuressaarest.", "role": "user" }, { "content": "Nimelt ei mahuta parkla pärast suurema lennuki liinile tulekut enam lennureisijate maapealseid sõidukeid ära.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTerviseameti peadirektori kohusetäitja Marianne Härma alustas mitte väga skeptiliselt. Haigestumise kasvutempo tervikuna aeglustub viimastel nädalatel, kuid selle aeglustumise põhjal või taustal me praegu järsku languse nii-öelda trendi või või suunda haigestumise languse poole ei näe. Järgmise nädala lõpuks on selge, mis suunas protsess edasi läheb. Et tunneli lõpus valgus paistma hakkaks, peaks juurdekasvu protsent vähenema 16-lt 20-lt protsendilt viie kuni 10 peale. Praeguse tendentsi jätkudes on haiglates kahe-kolme nädala pärast 800 patsienti päevas. See on stsenaarium, kuhu me tegelikult jõuda ei tohiks ja selle tõttu nüüd järgmised nädalad ongi väga kriitilised, et siis hinnata, kas praegused meetmed toimivad või on vaja meetmeid juurde ja selles suunas terviseamet praegu tegutseb. Valmistame ette seda järgmist meetmete paketti, mida oleks tarvis siis rakendada hiljemalt 15.-st novembrist, et vältida seda haiglaravi, musta stsenaariumi või katastroofi stsenaariumit. Täpsemad meetmed, mida terviseamet toetab, selguvad siis järgmisel nädalal. Praeguse nakatumise leviku kohta ütles Marianne Härma Terviseameti andmetel tööealistest elanikest nakatub 40 protsenti praegu kodus. Enamasti jõuab nakkus koju koolides või siis jääb nakatumispaik teadmata. Pooled eelmisel nädalal nakatunud lastest said nakkuse kodust ja veerand said koolidest, ehk siis väga selgelt on nakkusahel liigub praegu kool, kodu, kodu, töökoht, kodukool, kodu-hoolekandeasutus. Haridus ja teadusministri teadusnõunik Mario Kadastik ütles, et koolides on testimine väga hästi käima läinud, aga üldiselt valmistutakse selleks, et üha rohkem võiks õpilased selle testi kodus ära teha. Igal juhul tehakse kõik, et hoida koolid kontaktõppes. Me oleme vägagi selle poolt, et distantsõppele minek peaks olema viimane meede, me ei välista loomulikult, et distantsile minek on aeg-ajalt epidemioloogiliselt vajalik ja seetõttu me ka toetame, kui kool koostöös terviseametiga leiavad koolikeskkonnas on levima hakanud suurem kolle, tuleb see kas siis klass või siis kool viia distantsile. Aga me leiame, et näiteks väga kõrge vaktsineeritusega koolides ei peaks seda otsust võtma niimoodi laialdaselt ega kergekäeliselt. Ja veel kord sõna Marianne Härmale. Terviseameti hinnangul sellest nädalast rakenduv testimise metoodika koolides on tõhus. Me arvame, et see annab pikaajaliselt väga hea efekti koolisiseste nakkusahelate läbilõikamisel, küll aga tänast olukorda vaadates, kus meil tegelikult on ainult loetud nädalad selleni, et haiglate piir saabub meile ette siis täna puhtalt see testimislahendus ei pruugi anda vajalikku haigestumise langust. Koolide olukord oli põhiteema ka Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsil. Linnapea Mihhail Kõlvart kinnitas, et otsus koolid distantsõppele saata oli õige. Ja ma rõhutan seda veel üks kord, et selliseid otsuseid Tallinna linn võtab vastu ainult koos direktoritega ja kooli direktoritel on viimane sõna antud juhul mitte linnavalitsusel ja see otsus on osalise distantsõppe pikendamine veel üheks nädalaks. Täna me teame, et sõltumata sellest mis on need meetmed, mida praegu jõuab või ei jõua valitsus rakendada kahe nädala jooksul olukord igal juhul halveneb. Kõlvart tuletas meelde, et 70 protsenti nakkuskolletest üle Eesti on just koolides ja sealt levib nakatumine tihti koju. Aga ta juhtis tähelepanu ka sellele, et praegu pannakse koolidele ja õpetajatele liiga suur koormus. Ka kõige halvem olukord, mis võib koolis tekkida, et õpetaja peab paralleelselt tegelema terviseameti funktsiooniga õppeprotsessiga ja veel õpetada nii need, kes on isolatsioonis ehk siis distantsõppes kui ka nendega, kes on kontaktõppes. See ei ole võimalik. Linnapea kinnitas, et koolide suhtes, kes teisiti otsustavad, midagi ette ei võeta. Praeguse kriisiolukorras me kindlasti ei hakka sõdima koolidega, kuna nad otsustasid teistmoodi. Ma ütlesin välja, et mulle tundub, et see ei ole õige, aga otsus on tehtud ja nagu oli välja toodud. Õiguslikult see ongi kooli otsus. Me usaldame eelkõige kooli direktorid, et nende poolsed signaalid on meie jaoks kõige tähtsamad, sest nemad on seal selles keskkonnas. Nemad teavad, mis on see päris elu koolis mitte need, kes seda paberi peal püüavad siis analüüsida ja kirjeldada.", "role": "user" }, { "content": "Koroonaviirusest räägiti nii Tervisaameti kui Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinnast täna viis mina koju, astu sisse kohe üksi. Ugala teater tegutses 1937. aastal rendipinnal seasaare kõrtsi teisel korrusel. Tööd tehti kirega, armastati ja vihati üritati ots otsaga välja tulla. Ja nagu ütleb autor ja lavastaja Liis Aedmaa sidus kogu trupi suur unistus päris oma majast, milleni jõuti alles palju aastaid hiljem. Inimesed on igal ajal inimesed, aga toona, kui mindi väljasõidule, mindi kitsarööpmelist raudteed pidi kaheks nädalaks ööbiti sealsamas raudteevagunis pead jalad koos. Et selline pidev üksteise silma all olemine ja kõige koostise ilmselt teeb ka inimsuhted osalt hästi, kindlasti lähedasteks, aga teisalt ka kindlasti keeruliseks. Kas te nii maad olete juba? Me kõik oleme sinu kihla teadet juba näinud. Autor, lavastaja ja näitleja Laura Kalle ütleb, et kõige enam üllatas teda vana majaraamatut lugedes, kui kirglikud inimesed Ugala on töötanud. Nende nimed on reaalsed, Ugalas töötanud inimesed aga kuivõrd nendest säilinud tegelikke ajaloolisi andmeid ei ole üleliia palju, sest neil on väga erinevad elusaatused siis tegelikult me oleme peaaegu et loonud fiktsionaalsed tegelaskujud nende raamatulehtede põhjal ehk siis selle pealt, mida nad üksteise teineteise kohta ütlevad. Ma loodan, et me oleme nende suhtes olnud ausad ja väärikad. Läksin ka mina täna. Kahtluseta on see Ugala teatri lugu, ent nagu ütleb Liis Aedmaa oleks võinud aset leida ükskõik millises teises Eesti provintsi teatris. Ja et Ugala on juba 100 aastat elus ega kavatse uksi kinni panna, on päris suur ime. Väga paljud provintsiteatrit pandi neljakümnendatel kinni Võrus, Narvas neid enam ei ole tänapäevaks samuti see, et Ugala sai siis ikkagi 81, avati see suur oma maja, mis meid nagu praegu toidab, kus me oleme. See oli ka tegelikult üks üsna suur ime. Sekka kangilaski suri 81. aastal, 27. märtsil rahvusvahelisel teatrinäol. Aga me loome täna 70. aastal rahvakunstnikuks, aga joome taga.", "role": "user" }, { "content": "Ugala teatris on valminud aga lavastus pealkirjaga \"Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi\". Tegemist on rohkete lauludega lavastusega ajast, mil teater oli 17-aastane. Ugala dramaturgid ja lavastajad Liis Aedmaa ja Laura Kalle kasutavad algupärases lavaloos õnne kombel säilinud teatri majaraamatut, kuhu dekoraator Tseko Kangilaski ja teised Ugala töötajad tegid sissekandeid peamiselt värsivormis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEsindajatekoja tagandamiskuulamistes toimus eile selge pööre, kui Good on Sonland andis tunnistusi, mis näitasid, et president oli segatud võimu kuritarvitusse. Sondland kinnitas kogu skandaali põhisüüdistust, et president viis kokku Ukrainale antava sõjalise abi ja isikliku teene, mis oleks teda aidanud tuleva aasta presidendivalimiste kampaanias. Sonland lükkas täielikult ümber presidendi kinnitus, et mingid teene, et teene vastu küsimist Ukrainalt ei olnud. Suursaadik ütles sõnasõnad, et president Zelenskõi visiit valgesse majja asetati tuvuse sellest, kas Ukraina alustab uurimist Trumpi poliitilise rivaali Joe Biden i suhtes. Lisaks laiendas onland vandenõuringi, tunnistades, et välisminister Mike Pompeo, energeetikaminister Perry, asepresident Mike Pens ja valge maja personaliülem Mick MalBayni. Kõik teadsid, mis toimub. Sonland tegi presidendi kaitseargumendid peaaegu maatasa, märgivad analüütikud. Ta välistas juba eos selle, nagu oleks kogu Ukrainale surve avaldamise operatsiooni välja mõelnud ja suuresti ellu rakendanud Trumpi isiklik advokaat Rudi Juliani. Julianiga tehti Ukraina asjus koostööd küll, ütles Sonland, kuid Ameerika Ühendriikide presidendi otsesel korraldusel. Üsna üldise arvamuse kohaselt oli eilne päev Trumpile katastroofiline. Mis nüüd edasi saab, kuidas onlandi tunnistus tegelikku olukorda muutis? Siinkohal on arvamused erinevad. Demokraadid on, arvestades enamus esindajate kojas paremal positsioonil. Aga kas nad suudavad süüdistusest nii palju välja pigistada, et ameeriklased pöörduksid trumpi vastu, et sõnad Trumpi vastu astuks, pole mõtet loota. Seega jääb loota valimiste peale. Demokraatidel on ka see probleem, et seni on nad tahtnud hoiduda pikast vastasseisust, mis venitaks tagandamisjuurdluse kuude pikkuseks, paneks avalikkuse kannatuse proovile ja ulatuks juba eelvalimiste perioodi. Kui nüüd teha kasvõi mingigi katse kaasata juurdluse uusi kõrgeid ametnikke, keda sonland nimetas tähendaks see, et hääletus presidendi ametist tagandamise üle nihkuks jõulude eelsest ajast uude aastasse. Osa vaatlejaid arvab, et mitte miski, mis juhtus eile, ei kalluta välja kujunenud poliitilist olukorda ei ühele ega teisele poole mis tähendab, et trump jääb amet isse. Üks asi, tõsi küll, muutus, keegi ei saa enam öelda, et ei teadnud, mis toimub.", "role": "user" }, { "content": "USA Euroopa Liidu suursaadiku Gordon Sondlandi tunnistus tagandamiskuulamistel Esindajatekojas seostab president Donald Trumpi võimu kuritarvitamisega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõru kagu keskuses on näituse tahvlitel üle 60 inimese kogemuslood, milles on kirjeldatud erinevaid vaimse tervise probleeme ja jutustatud sellest, kuidas keerulises olukorras abi otsida või vajadusel teisele toeks olla, ütles peaasi.ee kommunikatsioonijuht Sandra Liiv. Kogusime inimeste käest sügisel sellised kogemuslood, et mis on nende elu rasked hetked olnud ja mis on aidanud edasi liikuda. Ja nendest kogemus lugudest tulebki hästi välja, see, kui oluline on, et meie ümber oleks neid inimesi, kes oskavad märgata ja reageerida. Sellise näitusega julgustatakse inimesi vaimse tervise probleemidele rohkem tähelepanu pöörama, ütles 12. klassi õpilane Hanna-Maria. Vaimne tervis on justkui nagu tabuteema meie ühiskonnas ja see, et seda tuuakse praegu siia avalikkusesse. Ilmselt annab inimestele endale ka julgust, et see on okei, kui sul on mingeid probleeme ja see on okei, kui sul on nagu tunned, et sul on abi vaja. Kogemuslugudest selgub, et olenemata vanusest võib tulla ette olukordi, kus tuleb lihtsalt ja vahetult teisele toeks olla, arvas kaheksanda klassi õpilane Hiie. Kõige tähtsam oleks kuulata ja niimoodi, et sa ise ei arvusta teda ja ise ei ütle midagi halvasti selle kohta vaid sa lihtsalt kuulad ära teise probleeme ja siis küsid, kuidas ta, kuidas sa saad ise aidata. Noortel on väga erinevad probleemid ja mured, mis võivad mõjutada vaimset tervist. Seitsmenda klassi õpilane Simo. Küberkiusamine on saanud ka suuremaks probleemiks ja koroona ajal oli kõik see uus õppimisviis kõik internetis ja see ka ajas kindlasti pinge peale. Kuuenda klassi õpilane Grete kirjeldab oma sõprade muresid. Paljudel mu sõpradel on vahepeal vanematega probleeme, näiteks et mõnel on väike õde vend, siis ema käsib kogu aeg hoida, ise läheb kuskile ära, aga noor inimene tahab ka sõpradega minna. Ja võib-olla ongi siis hindad ja kool ongi üks kõige suurem probleem ja stressi tekitaja. Gümnaasiumi lõpuklassi õpilane Hanna-Maria. Mina arvan, et kui ma võtan praegu enda vanust, siis gümnaasiumiaste siis kõige suurem probleem võib-olla, mis tekitab, ongi see, et mis minust edasi saab. Et kui sa oledki kaheteistkümnendat, hakkad lõpetama, hästi, paljudel võib see olla, et ma ei tea, mul pole õrna aimugi, mis, mida ma sügisel teen. Et see on ilmselt üks suuremaid nagu probleeme, mis tekitab seda paanikat see kõik, see teadmatus. Kogemuslugude näitus on avatud Võru kagukeskuses märtsikuu alguseni, raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Võrus on avatud näitus \"Olen olemas\", kus on välja pandud eelmisel aastal suitsiidiennetuspäeva raames kogutud anonüümsed jutustused. Lood räägivad rasketest hetkedest ja sellest, mis on aidanud inimestel nende olukordadega toime tulla.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n1919. aasta jaanuari algus oli sõja pöördepunk, kui Valkla, Vodja, Aidu, Kärstna lahingutega läks Eesti vägi üle pealetungile ja haaras initsiatiivi oma kätte. Tartu vabastamine kinnistas oluliselt selle pöörde. Tartu operatsioon on järjekordne näide sellest, kui võimekad, julged ja targad olid need mehed, kes pidasid vabadussõda. Peakangelane. Sel korral oli kapten, hilisem kolonel Karl Parts, kes juhtis soomusronge soomusronglastega liitusid ka Julius Kuperjanovi partisanid. Parts tegutses omaalgatuslikult küll ülemjuhataja Laidoneri korralduste vaimus, kuid iseseisvalt otsustades pidas vajalikuks tegutseda kiiresti anda ootamatu löök selleks, et ennetada vastase poolt juba ette valmistatavat rünnakut ja et päästa Tartu krediitkassa keldrites vangistatud umbes paarsada süütut inimest. Enamlaste tapatöö ohvriks langes siiski 14 inimest, nende hulgas rida vaimulikke, kellest nimekaimad on teoloogia, professor, pastor raugot Haan ja õigeusu piiskop Platon. Suurem osa surmale määratuid õnnestus päästa.", "role": "user" }, { "content": "80 aastat Tartu vabastamisest Vabadussõjas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReformierakonna juht Kaja Kallas ütleb, et viimaseks piisaks, mis sundis umbusaldusavalduse kasuks otsustama, oli eilses riigikogu infotunnis välja öeldu. Härra Helme ei saa ikka üldse aru, kuhu ta on sattunud, et ta on valitsuses ja esineb võimupositsioonilt, et neid etteheiteid temale on ikkagi väga palju juba kogunenud. Kuigi valitsus on olnud ametis ainult kaks nädalat, räägime mainekahjust, mis on Eestile tehtud. Räägime tunnistajate ähvardamisest, räägime ka valetamisest, ajakirjanike ründamisest, neid teemasid on väga palju, mis ei tekita mingit usaldust selle ministri vastu. Kaja Kallas loodab saada toetust ka koalitsioonist. Kui vaadata näiteks Isamaa saadikute väljaütlemisi seoses Marie Le Peni visiidiga või või näiteks eile, kus Jüri Luik ütles, et, et maine kahju, mis Eestile on tehtud, on suur siis kui nad käituvad oma südametunnistuse järgi, siis ma arvan, et ka nemad saavad aru, et sellist ministrit ei saa usaldada. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder tuletab meelde, et valitsus saab sisuliselt alles tänasest päevast täies koosseisus tööle hakata ja on oma väljaütlemises kategooriline. Nii-öelda esimesel päeval esitada umbusaldusavaldus alustada sellise protsessiga, selle eesmärk on ühelt poolt Euroopa Parlamendi valimistel sellise vastandumise ja segaduse loomine ja samal ajal ka ebastabiilsuse loomine uuele valitsusele ametisse astumiseks, et motiivid meie neid põhjusi ja motiive ei toeta. Me arvame, et Eesti riigile tuleks kasuks vastupidi, teatud töörahu ja stabiilsus, mis on vajalik ka uuele valitsusele anda, et nad näitaksid, milleks nad on võimelised millist poliitikat nad ellu viima hakkavad. Nii et meie sellise propagandistliku poliittehnoloogilise sammuga kindlasti kaasa ei lähe. Valitsuse pressikonverentsil on peaminister Jüri Ratas päris irooniline. Ma vaatan, et täna algas siis asi sellise eurovalimiste kampaania tsirkusega. Kui Reformierakond tahab teha kampaaniat, siis see on väga teretulnud ja seda tulebki teha. Aga seda tuleb teha tänavatel ja rahvamajandus inimestega kohtudes. Ma vastan selle küsimusele ka ära, kui te küsiti, et kas Keskerakond läheb selle tsirkusega kaasa, mida Reformierakond teeb, ei lähe. Isamaalasest välisministri Urmas Reinsalu käest küsitakse sealsamas, kas Helme pole siis tõesti valitsuse mainet kahjustanud? Ma ütlen nõnda, et kindlasti on tekkinud rohkem küsimärke kui võib-olla varem. Aga küsimärgid peavad saama vastuse ja ei maksa peljata. Eesti vabariigi institutsioonid, Eesti vabariigi ametiisikud annavad, annavad küsimärkidele vastuseid kui meie sõpradel. Neid võib-olla on esile kerkinud, päris toetuseta reformierakondlased muidugi ei jää. Sotsiaaldemokraat Sven Mikseri kommentaar. Me ei ole seda fraktsiooni tasemel veel arutanud, aga kindlasti puudub meie fraktsiooni 10 liikme seas igasugune usaldus Mart Helme või tema erakonna vastu. Nii et mulle mingit kahtlust, et meie hääled sellele umbusaldusavaldusele kindlasti tulevad. Kuna järgmisel nädalal istungeid ei toimu, siis antakse umbusaldusavaldus ilmselt üle ülejärgmise nädala alguses. Selleks ajaks on möödas ka Europarlamendi valimised.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus on ametis olnud kaks nädalat, kuid reformierakond soovib juba umbusaldada siseminister Mart Helmet. Reformierakonna riigikogu fraktsioon otsustas asuda koostama umbusaldusavaldust siseminister Mart Helmele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaridusminister Liina Kersna nendib, et viiruse levik on murettekitav. Siiski ei taha Kersna koole kergekäeliselt kaugõppele suunata. Ministri sõnul tuleb ka hoolt kanda, et õpiraskustega õpilased ei jääks abita. Kersna seletab, et raskustega laste arv on kaugõppe tõttu kahekordistunud. Kindlasti peab reageerima ja leidma sellise kesktee ja kui koolid suunata distantsõppele, siis loomulikult on meie eelistus see, et esimesest neljanda klassini lapsed siiski saaksid olla kontaktõppes ka lõpuklassid üheksas ja 12., kes peavad valmistuma ka kevadisteks eksamiteks. Kersna arvab, et rangemate piirangute puhul oleks vale alustada koolide sulgemisest. Mulle tundub see kummaline, et kui me ütleme lastele, et koolide minna ei tohi aga igale poole mujale te tohite minna sõpradega kinno või, või teatrisse te tohite minna. Minister manitseb ka õpilasi 22. veebruaril algaval koolivaheajal tervist hoidma. Tartu linna haridusosakonna juhataja Riho Raave tunnistab, et ka nemad kaaluvad piiranguid. Tartu Kivilinna kooli direktor Karin Luk kiidab heaks mõtte koolivaheaja lõppu osaliselt pikendada. Lukk ütleb, et kuigi ta tahaks näha võimalikult palju kontaktõpet, saaks täna ettevaatlik, olles seda kevadel rohkem lubada. Eelmise nädala keskel tõime kuuenda ja üheksanda tagasi, sest seal oli nakatumine nagu kõige väiksem ja lõpuklassi peale mõeldes ka algklassid on siiani kogu aeg koolis käinud, küll aga nakatunud nud ka sealt siis need klassid, kus nakatumine on olnud, on jäänud koju. Aga me oleme ikkagi nii-öelda neid väiksemaid praegu hoidnud koolis, sest neil on kodus ikkagi keeruline ise õppida. Ja nüüd tänasest on meil küll kõik koolis, küll, aga täna hommikul tuli distantsile kohe saata ikkagi kaks klassi, sellepärast et tulid uued nakatunud ja mõni õpetaja läks ka kolmandat ringi. Eneseisolatsiooni. Karin lukk rõõmustab samas, et täna ja homme peaks saama ligi 80 protsenti nende koolitöötajatest vaktsineeritud. Õpetajad teavad, et nad on igapäevaselt väga suure riski sees ja see vaktsineerimine on praegusel hetkel üks selline päästerõngas nende jaoks, et nad ei peaks olema kolmas-neljas või viies kord eneseisolatsioonis. Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula ütleb, et lihtsam oleks kõiki vaktsineerida, kui seda teha koolides kohapeal. Osad haridustöötajad kahtlevad nõusoleku andmises. Väga seinast seina, et on koole, kus on tegelikult vaktsineerijate soov. 10 11 protsenti on Sookoole, kus on 80 90 protsenti.", "role": "user" }, { "content": "Homsel valitsuse ja teadusnõukoja kohtumisel arutatakse, kas koolides on vaja taas distantsõppele üle minna.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSes tähelepanuväärne, et ta on väidetavalt esimene hoone, mis ehitati 123 aastat tagasi elumajas klaasikoja juurde. Neid tehti 1879, tehti neid kolm tükki ja see on esimene ja ta on viimane, mis oli säilinud veel tehase territooriumile. Me võtsime sealt lahti ja tõime teise kohta üle. See on siis nüüd mai tänaval Jah, see on mai tänaval, see on täpselt alevi keskel ilusti kino ja basseini ja rahvamaja juures ja ta moodustab sellise noh, ütleme siis alevi südame siin praegu. Kui kaugel on väljapanek ja, ja mis te temast edaspidi veel kujundada tahate? Maja on nagu kaheks jagatud pool ja pool pool on siis nagu klaasitööstus, mis keskendub siis tehnoloogiale väga palju, kuidas tehakse klaasi ja see on põhimõtteliselt nagu valmis ja rahvale vaadata ja teine pool on ütleme niimoodi, et kolmveerand valmis. Aga mis sinna siis veel tuleb? Ütleme, praegu on puudu selline põhjalik Järvakandi ajalugu käsitlev väljapanek, sest et hakkasime nagu teda tegema, kõik on, oleks nagu olemas, aga siis selgub, et on vaja fakte täpsustada enam nagu ütleme ei jätkunud aega selleks ja me lükkasime selle edasi. Praegu. Eksponaatidega muret ei ole. Ei ole, sest ka rahvas on hakanud tooma esemeid ja ajaloolisi esemeid on korjatud Järvakandis juba paar aasta, kolm aastakümmet ja järvakanditehased, kui oli veel nõukogude ajal, siis oli ajaloonurk olemas ja sinna on kogutud hulga esemeid ja nendest on ka midagi alles jäänud. Siin nendes pöördetuultes. Kui pikk on Järvakandi klaasitootmise ajalugu? Septembris saab 123 aastat, kui 1879 alustati, siis tehti pudeleid ja purke ja läksid Riiga ja Tallinnasse ja noh, ühesõnaga nad olid siis nagu, ütleme selles mõttes klaaspakend, nagu praegu teda nimetatakse ja 1895 hakati tegema põhiliselt aknaklaasi, siis küll käsitsi. Ja see oli no ütleme, valdav toodang, kuni siis 90.-te aastate keskel, kui lehtklaas seiskus. Praegu töötab kõrval Outlaaspakenditehas, mis toodab kaheksa pudelit sekundis, Järvakandi klaasaktsiaselts on vana 11 aastat ja temal 91. aastal, selleks asutati, et vabariik ei päästa taara hädas. Nüüd on ta siis kuulub küll maailma ühel suurimal klaastaara tootjale noensilinis. Kui palju ta praegu rahvale sealkandis tööd annab? 180 inimest on tehases tööl praegu. Ega midagi soovime ilusat elu. Järvakandi klaasimuuseumile. Aitäh seda läheb ikka tarvis.", "role": "user" }, { "content": "Järvakandis avati klaasimuuseum.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOtt Kangur kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö, kus heitis valgust taimede ööelule, mida seni on väga vähe uuritud. Kuna öösiti on pime, siis fotosüntees toimuda ei saa. Ekslikult on arvatud, et seetõttu hoiavad taimed pimedas ka oma lehtede õhulõhet suletuna ja veevahetust ümbritseva keskkonnaga pole. Tundus olevat taimede jaoks raiskav hoida, neid õhulõhesid avatuna, kuna fotosüntees ei toimu aga vee kadu. Samal ajal ikkagi toimub. Nii Eestis kui Belgias gaasivahetusaparaadiga tehtud mõõtmiste tulemusel avastas Kangur, et paljud taimed hoiavad siiski ka pimedas õhulõhed avatuna ning tõepoolest kaotavadki seetõttu viis kuni 15 protsenti oma ööpäevas, st vee kogusest, mille maht sõltub liigist ja kasvamistingimustest. Näiteks hästi suur tammepuu, lagedal võib olla kuni tonn 1000 liitrit, mis ta ööpäevaga ära kaotab. Võib arvata, et öine õhulõhede lahti hoidmine aitab taimedel olla valmis varahommikul fotosünteesiga alustama või aidata öösel mullast toitaineid omastada. Värske teadustöö annab ülevaate erinevate Eestis levinud puuliikide ööelu kohta. Missugune puistu kaotab öösel rohkem milline vähem vett teatud piirkondades on see väga oluline info, kus veevarud mullas on väiksemad ja on hästi oluline ressurss vesi mullas. Uus teadmine aitab prognoosida, kas ja kuidas erinevad puud kliimamuutusega toime tulevad. Just kliimaküsimusega ka jätkame. Ajakirjas Nature avaldatud uurimuses kõrvutasid teadlased Arktika viimast teadaolevat sooja perioodi. Tänapäevaste andmetega. Loodud mudeli järgi jätkub Arktikas jääd veel vaid 15-ks aastaks, kommenteerib Tallinna tehnikaülikooli vanemteadur Tarmo kõuts. Mis uuringus välja tuuakse, on see, et on sulaveelombid jää peal vee pealt valgus ei peegeldu nii hästi tagasi, kui, kui jää pealt ja lume pealt. Ja siis jää sulamine on kiirenevas tempos. Gröönimaa liustike uurinud Ameerika teadlaste sõnul on aga jõutud murdepunkti, kus sadav lumi ei suuda toota sama palju jääd, kui ookeanivette ära sulab. On toimunud suur muutus magevesi, mis liustike sulamisel tekib, selle hulk on suurenenud 14 protsenti. Isegi kui inimkond paneks juba täna globaalsele soojenemisele punkti ei suudaks see teadlaste sõnul enam Gröönimaal liustike kahanemist takistada.", "role": "user" }, { "content": "Gröönimaa liustike sulamine on ületanud murdepunkti ning teadlased ennustavad, et aastal 2035 on Arktikas esimene täiesti merejäävaba suvi. Äsja Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö avab ukse aruteludeks selle üle, kuidas Eesti taimed muutuvatele kliimaoludele vastu peavad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHommikul kell 10 olid nii ehitajad kui ka ajakirjanikud ootusärevuses tõstmise ettevalmistused olid täies hoos, kui selgus midagi ootamatut. Nimelt mõõtis pekkaniska kraana näidik, et rist on 2,7 tonni raskem, kui oleks pidanud olema. Tööd peatati, et teha lisaarvutusi ning kontrollmõõtmisi. Kell kaks oli San sussi Eestipoolne esindaja Jaanis kulla sunnitud tunnistama, et selgust ei ole. Kahjuks pean teid kurvastama, mul ei ole seda vastust, olen ma täiesti kindel, et arvutused vastavad tegelikule olukorrale, ei riski ma seda enne teha, kui ma olen saanud tšehhist vastust ei, selle saab üles tõsta, selles ei ole nagu probleem. Asi ei olegi selles, et ta oleks nagu valesti projekteeritud või midagi sellist tehtud, asi on lihtsalt arvutuste kontrollimises. Me tahame olla täiesti kindlad, et kõik on nagu õieti, kuna tõste on eraldi eraldi kindlustatud, siis ka selle tahu pealt tahame olla täiesti kindlad, et ei tuleks pärast vääriti mõistmisi. Palju, see kindlustussumma on piisavalt, et katta kogu maksumus. Pärast paaritunnist pausi saadi kontrollarvutused kätte ning kraana hakkas kell 16 null neli ligi 15 tonnist klaasristi taeva poole tõstma. Paarikümne minutiga sai klaasrist paika. Küsisin samba ühelt arhitektilt Rainer Sternfeldilt, kas hommikul tekkinud segadussamba suurema raskuse pärast oli üllatus. Kindlasti oli ta mõnevõrra üllatav, mingis mõttes isegi tervendatav, et Eesti vanasõna ütleb, et üheksa korda mõõda, üks kord lõika või siis parem karta kui kahetseda. Arvutati selle tuule kiiruse peale uuesti 40 meetrit sekundis, muuseas ei ole seda 25 aasta jooksul kordagi olnud sellel territooriumil. Ja tuligi nagu välja, et, et mingit probleemi ei ole, staatiliselt võiks siia teise samasuguse risti veel otsa panna, nii et see, see mure, mis siin on vahepeal ka välja käidud, et pastament ei pea vastu, see on nagu täiesti alusetud. Jaanis Kulla aga jälgis paigaldustöid rahulikult ning kinnitas, et ehitustööd on igati graafikus. Lõppude lõpuks, me oleks võinud ta ka paika tõsta, ilma et midagi piuks ikka kellelegi oleks öelnud, aga, aga fair play aus mäng, et selline asi meil oli, et kontrollisime arvutised üle ja, ja probleeme ei ole. Kontrollisite arvutused üle, nii et ta on 2,7 tonni, siis raske. Jah, põhimõtteliselt on küll sellepärast, et valgus lahendusega on natukene muudatusi sisse tulnud ja seda on tugevamaks tehtud, sellepärast on nagu esialgsetest arvutustest on ta raskem. Samas võib kaaluda ka arvutuste järgi 32 tonni, et ei ole mingit probleemi sellega dünaamika le annab see asi stabiilsust juurde, ütleme niiviisi. Mis edasi toimub ehituslikus mõttes. No loodime ta ära, siis tõstame korraks üles, paneme alla keemilise metalli ja, ja, ja paneme siis paika ja kinnitame ta korralikult paigale. Kas ta kaetakse nüüd uuesti ka nende tellingutega või ta jääb niimoodi näha? Esialgu jääb ta ilmselt väikese telgi ikkagi paneme sinna peale, et, et, et valgustuse ja seadistuse tööd saaksid edasi toimuda, et kuna siin öösiti lubatakse miinus 16, siis teha ei ole midagi ja sellise ilmaga nagu väga tööd teha ei saa eriti just peenikest tööd. Iseenesest oleme graafikus, et sellega nagu probleeme ei ole.", "role": "user" }, { "content": "Vabadussõja Võidusamba rist sai paika, aga mitte sekeldusteta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile oma iganädalast koosolekut pidanud valitsuse koroonakriisi teadusnõukoda suuri otsuseid ei teinud. Samas arutati võimalikku maski kohustust. Esimesest septembrist nõukogu tööd juhtinud Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarsti Peep Talvingu sõnul võivad nad selle soovituse lähiajal valitsusele anda. Maski kohustust me veel ei soovitanud, aga me vaagisime seda tõsiselt, et võimalik, et see kuupäev, kui me soovituse võime teha, on esimene september, kui kool algab. Aga seda me jälgime nagu iganädalaselt ja võimalik, et teeme selle soovituse ka varem, aga praegu on, tähendab soovituslik maski kasutamine siseruumides kindlasti asjakohane. Nõukogu liikmed rääkisid ka nakatumiskordaja r languse est eelmisel nädalal. Talvingu hinnangul on positiivseid märke, kuid nakatunute hulk siiski kasvab. Tänase seisuga oli haiglas 63 koroona patsienti. See number teeb meid murelikuks ja vaadates nüüd prognoosi edasi arvasin, et leme 200 250 haiget on meie haiglates esimesel septembril. Samas on Talvingu sõnul seda numbrit keeruline täpselt prognoosida, sest vaktsineerituid on aina enam. Samuti on inimeste käitumine varasemast teadlikum, mitmed riigid on kaalumas juba ka elanikkonnale kolmanda koroonavaktsiini süstipakkumist. Talvingu sõnul on seda mõtet Eestis arutada siis, kui kõik vaktsiini huvilised on süsti kätte saanud. Meie oleme vaadanud andmetele peale ja praegu ei ole andmeid, mis kinnitaksid, et seda on vaja teha. Esmalt on meil vaja jõuda kõikide inimesteni, kes on vaktsineerimata, kes on sihtgrupp ja kellel on näidustus. Kõigepealt tuleb need inimesed ära vaktsineerida ja siis mõelda alles kolmandale.", "role": "user" }, { "content": "Eile kogunenud teadusnõukoda arutas maskikandmise kohustuse võimalikku taastamist 1. septembrist. Nõukogu juhtinud Peep Talvingu sõnul võivad nad soovituse valitsusele teha ka juba varem.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKui veel nädal aega tagasi jõudsid Vene turistid vaatamata sõjale Narva-Jõesuu ravispaasse, siis nüüd tõmbasid sanktsioonid vene turismile kriipsu peale, räägib Narva-Jõesuu ravispaa tegevjuht Karina Küpas. Alates 12 märts siis kui enam kaartidega maksta ei olnud võimalik, see turistide voog on peatunud, et nüüd mõned üksikud kliendid kuidagi jõuavad. Aga jah, nagu suuremas osas võib öelda, et vene turism on lõppenud vähemalt meie juures. Kolm aastat tagasi oli Vene turistide osakaal Ida-Virumaal veidi üle viiendiku pandeemiaga piiriülene turism soikus, kuid koroona kadumisega loodeti kiiret taastumist. Nüüd lükkas Ukraina sõda selle plaani aastateks edasi, räägib Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen. Vene turismiga on seis lõppenud, selle peale enam loota ei saa. Jah. Praegu on lihtsalt niivõrd ebaselged ajad, et saab natuke selgemaks, kui sõda võimalikult peatselt lõpeb. Kolm, viis aastat on ju kindel, nii et meie oma plaanid turismiklastrina mõtleme ümber. Venemaa asemel kavatseb Ida-Virumaa püüda turiste Soomest, kuid see pole kerge, jätkab Kadri Alonen. Meie piirkond on niivõrd idas ja niivõrd piiri ääres, et turistid kahtlevad selle suuna suhtes ja see suvi. Eesti turism peab taas lootma meie oma Eesti inimestele. Siseturiste ootab ka Narva-Jõesuu ravispaa juht Karina Küpas, kuna Vene turisti peale ei loodetud Narva-Jõesuus juba ammu. See aastast 2014 me juba strateegiliselt ei saanudki arvestada selle turuga, et see, et nad tulid noh, raskel koroona ajal, et muidugi see oli nagu suurepärane, aga see hetkeks tuli ja nüüd ta läks, et ma suhtun nagu sellesse niimoodi ja ma arvan, et võib-olla need ettevõtjad, kes panustasid tänud Vene turismi tagasitulekule, see oli natuke viga. Ei oleks pidanud seda tegema. Karina Küpase sõnul on Ida-Virus spaadel vene turismi soikumisest olulisemaid probleeme nagu näiteks ülikõrged energiahinnad uudistele. Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Idasuunalise turismi lõpetas kaardimaksete peatamine.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\n28. Viljandi pärimusmuusika festival peaks toimuma 23.-st 26. juulini. Piletimüük on läinud hästi ja suur osa festivali passegi on otsas. Festivali programmi pealik Tarmo Noorma ütleb, et nüüd oodatakse valitsuse ametlikku seisukohta, kas juulikuised avalikud suurüritused saavad toimuda või tuleb ka need koroonaohu tõttu ära jätta. Me tahaksime ka korraldada, ma arvan, et seda on nii eesti rahvale vaja, kui on seda muusikutele vaja. Seda on meile vaja, aga loomulikult me ei taha olla katkukoldeks või, või mingisuguseks kohaks, kus see haigus hakkab jälle levima, et me peame olema siin hästi vastutustundlikud. Kõik reklaamikampaaniad ettevalmistused võtavad vähemalt pool aastat, et me oleme osa asju juba valmis teinud ja juba on osa pileteid müüdud, aga selline tihedam reklaamikampaania hakkab sel juhul juunikuus. Kui me teaks enne juunit, siis jõuaks veel korraldada, kui juba jääb juunikuusse otsustamine, siis muutub tavapärasel kujul festivali korraldamine võimatuks. Tarmo Noormaa lisab, et kui festival jääb ära, piletiraha hüvitatakse kuid pakutakse ka võimalust jätta see raha ettemaksuna järgmise festivali pääsmete lunastamiseks. Festivali korraldajad on läbi mõelnud mitu sammu juhuks, kui kriis ikkagi jätkub. Kindel on see, et ilmselt piirid nii lahti ei lähe, lennud nii vabalt enam ei lenda ja välisesinejaid ei saa kutsuda mujalt kui lähiriikidest, et jäämegi rohkem Eesti keskseks. Ja teine variant ongi see, et kui on sellised piirangud, et me ei saa korraldada füüsiliselt inimesi kokku kutsuda, siis me mõtleme ikkagi virtuaalse festivali peale ja sel juhul siis ka ikkagi maksame piletiraha tagasi, et seda saab siis kodust, arvuti või teleka vahendusel jälgida. Kas praegu välisartistide kutsumine on veel jõus või on see juba otsustatud, et nemad ei tule? Välisartistidele on öeldud, et me ootame samamoodi valitsuse korraldusi, aga järjest tõenäolisemaks muutub, et isegi kui lubataks festivali teha, siis reisipiirangute ja karantiinitingimuste tõttu on väga suur risk välisesinejaid kutsuda, et pigem siis lükata nad edasi järgmisse aastasse. Tarmo Noorma hinnangul oleks pärimusmuusika festivali ärajäämine suur löök nii Viljandi linna majandusele kui ka festivali korraldajatele. See oleks nagu 13. kuu need neli päeva Viljandis Viljandi kauplejatele nagu 13. kuu oleks aastas juures. Ta annab niivõrd palju ikkagi ettevõtetele ja äridele lisakäivet ja pakub tööd. Ja meile ka, et kui festival ikkagi ei toimu, siis meid ootab aasta lõpus ikka mitmesaja tuhandeline miinus. See teeb meid väga murelikuks. Muidugi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.", "role": "user" }, { "content": "Viljandi pärimusmuusika festivali toimumise kohta saabub selgus hiljemalt juuni alguses. Viljandi Pärismumuusika Festivali ärajäämine tähendaks korraldajatele kuni paarisaja tuhande eurost miinust, Viljandi linna turismi- ja majutusettevõtetele aga ühe kuu sissetuleku kadumist. Pärimusmuusika festivali programmipealik Tarmo Noormaa ütleb, et lõplikku selgust festivali toimumise või ärajäämise kohta veel pole, avalikkust teavitatakse otsusest hiljemalt juuni algul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEmmr Kukk esines ajakirjanikele ning ütles, et seni teadaoleva põhjal AstraZeneca vaktsiini tüsistuste hulk ei erine Moderna ega Fizeri koroonavaktsiinide omast. Ta andis pressikonverentsil selgelt märku, et turvalisuse pärast vaatab Euroopa ravimiamet kõik teadaolevad andmed üle sest nad saavad aru, et oluline on see, et inimesed usuksid, et ravimid ja vaktsiinid on turvalised. Samas kinnitas ta ka üle, et, et praegu teadaoleva pinnalt Astras eneka vaktsiini kasu ületab võimalikud riskid ja samuti ütles ta, et on oodata, et kui vaktsineeritakse miljoneid inimesi tänaseks on juba Suurbritannias Euroopa Liidus vaktsineeritud AstraZeneca vaktsiiniga 17 miljonit inimest, siis võivad mõnedel inimestel tekkida väga tugevad tüsistused. Aga sellest hoolimata tuleb seda kõike uurida kiirelt ja seda Euroopa ravimiamet praegu nüüd teebki. Kuigi tänaselt pressikonverentsil oodati juba infot selle kohta, mida millise hinnangu annab Euroopa ravimiamet, siis Ever Kukk andis teada, et tegelikult tuleb otsus ikkagi neljapäeval ja siis tõesti ootaks juba sellist otsust, mis lükkaks ümber kõik võimalikud kahtlused ning riigid saaksid hakata taas süstima neid AstraZeneca vaktsiin, mis neil praegu külmkappides ootavad. Kukk viitas ka sellele, et näiteks Suurbritannias on tehtud juba üle 11 miljoni AstriZeneca vaktsineerimise ja seal ei ole tähele pandud, et tüsistusi tavapärasest rohkem oleks. Seal on võetud seda ka mõneti rahvusliku küsimusena, sellepärast et see vaktsiin töötati välja Oxfordi ülikooli juures ning mõned ütleme, ajakirjanikud Suurbritannias kahtlustavad, et see on justkui eurooplaste poliitiline samm nende vastu. Kuid see ei ole ju kuidagi praktiline. Nii et ootaks neljapäeval selget ja ümberlükkavat infot ja hinnangut selle kohta, et AstraZeneca vaktsiin on ohutu.", "role": "user" }, { "content": "Pärast mitmete riikide otsust peatada AstraZeneca koroonavaktsiini kasutamine, korraldas Euroopa Ravimiamet täna pressikonverentsi. Ravimiameti juhi Emer Cook'i sõnul tehakse lõplik otsus vaktsiini suhtes neljapäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTallinna abilinnapea Eha Võrgu sõnul esitas keskkriminaalpolitsei talle eelmisel nädalal kahtlustuse selles, et ta on andnud keskerakonnale tehtud annetuse uurimise raames teadvalt valeütlusi. Võrk on tunnistaja kriminaalmenetluses, mis puudutab Jana Helena juhastajalt mullu jaanuaris Keskerakonnaga laekunud 50000 euro suuruse annetuse asjaolusid. Võrk ütles pressikonverentsil, et tänavu veebruaris kutsuti ta andma tunnistusi ja muuhulgas küsiti ühe Keskerakonna naiskogu liikmega peetud telefonikõne kohta. Kahtlustuse kohaselt on siis jutuajamistes läbi käinud Juhaste nimi. Kaheksa kuud oli telefonikõnes möödas, ma tõesti ei mäletanud seda telefonikõnet, selle sisu. Ja seetõttu, kuna ma seda ei mäletanud, ei kasutanud ma sõna ei mäleta, vaid ilmselt ütlesin kindlalt, et ma ei ole selle sisuga kõnet teinud. Olen arvanud, et kogu informatsioon, mida selles Juhaste teemas on kajastatud on minuni jõudnud läbi ajakirjanduse. Võrk kinnitas ühtlasi, et on teinud ja teeb uurimisasutustega igakülgset koostööd. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et toetab abilinnapead. Mina lähtun ka sellest, et Eha on ka abilinnapea ja ta jääbki abilinnapeaks. Ma arvan, et kindlasti uurimisorganid saavad enda tööd rahulikult teha. Mina olen selle dokumendi sisuga tutvunud. Ma ei leidnud mingit seost abilinnapea ametipositsiooniga, ma ei leidnud mingit seost mingi oma kasu püüdlemisega või siis motiiviga valetada. Teisipäeval sai avalikuks, et politseiametnikud külastasid eelmisel nädalal Tallinna abilinnapea Eha Võrgu kabinetti ja ta viidi kaasa vestlusele. Keskkriminaalpolitseist kinnitati, et juhtumiga tegeleb korruptsioonikuritegude büroo. Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern ütles, et prokuratuur viib praegu läbi toiminguid kohtueelse menetluse lõpule viimiseks. Eha võrgule on esitatud kahtlustus teada vale ütluste andmises kriminaalmenetluse raames ja see on selline kuritegu, mitte ei heideta siis kahtlustuse näol ette mitte sellises olukorras, kus inimene mingeid asjaolusid ei mäleta, vaid sellises olukorras, kus meie hinnangul on ütluste andmine ikkagi teadvalt valetamine olnud. Kohtueelsel menetlusel teadvalt valeütluse andmise eest on karistusseadustiku järgi ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Eelolevatel kohalikel valimistel kandideerib Eha Võrk Keskerakonna nimekirjas Mustamäel.", "role": "user" }, { "content": "Politseiametnikud külastasid Delfile teadaolevalt eelmisel nädalal Tallinna abilinnapea Eha Võrgu kabinetti ja linnavalitsusest lahkuti koos Võrguga. Delfi allika sõnul on juhtum seotud kriminaalasjaga, millega uuriti väidetavat keelatud annetuse tegemist Keskerakonnale Jana-Helen Juhaste poolt. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kinnitas, et Eha Võrk jääb abilinnapeaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu linnavalitsuse järelevalveteenistuse juhataja Andres Aint ütleb, et põhjuseid, miks möödunud aasta Tartu linnas hea ehitusaasta oli, on mitmeid märksõnadena, näiteks majanduskasv, aga ka energiatõhusus, jätkab Andres Aint. Energiatõhususe mõttes näiteks ehituslubasid taotletakse väga palju ette ka selle aasta alguses jõustusid energiatõhususe miinimumnõuded ja sellel aastal peavad uued hooned vastama A-klassile need, kes esitasid eelmise aasta numbri sees ehitusloa taotlused meile menetlusse. Nemad saavad veel ehitada B-energia klassiga maju ning seetõttu väga paljud võtsid ehituslubasid mitmeks aastaks ette, kuna ehitusload kehtivad viis pluss kaks aastat. Aint ütleb, et natukene võib numbrite suurenemise taga näha ka 2015. aastal kehtima hakanud uut ehitusseadustikku. Vana ehitusseaduse ajal kõikidele muudatustele, mis ehituskäigus tekkisid, ei andnud välja uut ehitusluba, vaid kooskõlastasime osakonna poolt nii-öelda lihtsustatud korras. Nüüd me anname välja uusi ehituslubasid ja ka päris tihti saab mõni objekt võib-olla kaks-kolm ehitusluba, enne kui ta jõuab valmis ja saab lõpuks kasutusloa välja. Et seetõttu on see statistika läinud ka natuke selle võrra suuremaks. Samas tervikuna pilti vaadates sai eelmisel aastal valmis Tartus palju elamuid, kortermaju, aga ka ärihooneid ja ühiskondlikult kasulikke objekte. Näiteks valmisid Tartu Ülikooli Delta õppehoone Anneli na lõpus asuv mõisavahe tervisekeskus ning aianduse neli spordihoone koos variku kooli laiendusega. Kortereid valmis eelmisel aastal Tartu linnas veidi üle 420, mis on samas suurusjärgus viimase paari aastaga. Kõige rohkem sai uusi eluruume valmis lõunakeskuse lähedal FI linnaosas. Ka Swedbanki kinnisvara ja ehitusosakonna juht Eero Viik ütleb, et Tartu kinnisvaraturul oli nõudluse ja pakkumise suhe eelmisel aastal väga korralik. See tähendab, et turule tuli erineva hinnaklassiga arendusi erinevates piirkondades, aga iga valmis saanud objekt leidis suhteliselt kiiresti ka ostja, jätkab Eero Viik. Igas projektis on ka nagu mõni selline korter, mis võib-olla ei ole ostjatele kõige meelepärasemate lahendustega, mistõttu igas arenduses on meie kogemus, näitab, et on üks-kaks korterit, mille müümine võtab nagu natuke kauem aega, aga 90 95 protsenti korteritest on leidnud suhteliselt kiiresti uue omaniku, et lõviosa kortereid on müüdud juba selleks hetkeks, kui maja on valmis ja ülejäänud osa tegelikult suhteliselt nagu loetud kuudega. Ka on uue omaniku leidnud. Ruutmeetri hind Tartu südalinnas oli viigi sõnul kusagil 2500 kuni üle 3000 euro ruutmeetri kohta, linnaäärsetes piirkondades aga 1600 kuni 2000 eurot ruutmeetri eest. Kesklinnas südalinnas seal on esiteks selle arenduse oma hind on juba oluliselt kallim ja see teeb oluliselt kallimaks see maa hind. Kuna kinnisvaraturg on olnud hästi aktiivne nii Tallinnas kui Tartus, siis see on omakorda kergitanud maa hindu ja see moodustab suure osa tegelikult lõplikust nagu müügihinnast.", "role": "user" }, { "content": "Kõikide lubade ja teatiste menetluse arv kokku ületas eelmisel aastal 2200 piiri, mis on kaks korda rohkem kui näiteks viis aastat tagasi. Viimane nii rohkete lubade arvuga aasta jäi eelmise majandusbuumi aega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSetu valla moodustasid Mikitamäe, Värska ja Meremäe vald ning Misso vallast Luhamaa nulk. Seni on aga Meremäe vallavolikogu sellele ideele kuus viis häältega vastu seisnud Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares tõdes aga ka peale kohtumist ministritega, et tema hoiak on endine, jätkab Vares. Seisukoht on sama, nagu öeldakse, ütles kunagi lühidalt, et idarindel uut ei, ta lubas küll viia jah, valitsuse tasemele, aga ta ei öelnud seda, et, et ta valt moodustatakse. Selles valguses paistab setomaa saatus olevat otsustatud, kuna samaaegselt on ühinemisläbirääkimisi pidamas Mikitamäe ja Värska vald Räpina suunal ning Misso vald, mille küljes on ka Luhamaa nurk Rõuge Haanja suunal. Ainuke võimalus setu valla tekkimiseks oleks setomaa valdade Liidu juhi Margus Timmo sõnul läbi sundliitmise. Edasi räägib Timma. Isegi kui Meremäe muudaks meelt, ei ole enam võimalik vabatahtlikult seaduse järgi liituda. Järelikult on võimalik ainult sundliitmine, kuidas seda sundliitmist sellisel moel läbi viia, et kogukond oleks koostöös valitsusega nii et sellest tekiks nagu uus energia ehk siis uus arengu eeldus. See on see koht, mida me peame täna otsima ja, ja kuidas lahendada. Haldusreformi hetkeseisuga on Meremäe vald juba nagunii sundliidetavate seas, Setu valla tekkimiseks peaks aga ühinemisläbirääkimised katkestama ka Mikitamäe ja Värska vald, et samuti jääda sundliidetavate rolli. Värska vallavolikogu esimees Vello Saar ütleb, et nende otsus sõltub aga jällegi väga palju sellest, mida siis valitsuskabinetis lõpuks otsustatakse, jätkab Saar. Ehk siis selle otsuse või seisukoha pealt tuleb hakata seda lõppotsust siin volikogudel tegema. Aga ma ei välista või räbinaga selle ühinemisläbirääkimiste lõpetamist. Ma ma ei julge, nagu seda välistada. Kuidas hakkaks valitsus sundliitmise piiri ääres läbi viima ja mis oleks lõplikud lahendused, seda ei tõttanud peaminister ratas kohtumise lõpus ütlema lausudes vaid, et teoreetilisi alternatiive on rohkem ning rõhutas ühtse setomaa mõtteolulisust küsimust, kuidas edasi, arutatakse tõenäoliselt homme raadiouudistele setomaalt Mirjam Nutov.", "role": "user" }, { "content": "Setu valla moodustamist hakatakse arutama valitsuse kabinetis, lubas peaminister Jüri Ratas peale kohtumist Setomaa valdade esindajatega. Kohtumisel osales ka riigihalduse minsiter Mihhail Korb ning kohtumise eesmärk oligi arutada setu valla moodustamise võimalusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReisija peab heats kiirtesti tegemiseks end ette registreerima ja test on üsna kallis 87 eurot. See tuleb teha tund enne reisi väljumist. Esialgu rakendub süsteem vaid neile inimestele, kes reisivad Hongkongi ja Itaaliasse aga läbirääkimisi peetakse ka USAga. Kas selline kukuvate reisijate kiirtestimise võimalus tuleks kõne alla ka Tallinna lennujaamas on seda arutatud. Tallinna lennujaama kommertsjuht Eero Pärgmäe ütleb, et kuni meil pole vaktsiini ja kuni viirus ise ei taandu, on testimine ainus lahendus, et inimesed lennata saaks. Tallinna puhul saabuvate reisijate testimisega on meil väga hästi, seda võimalust kasutatakse ja naaberriigid vaatavad meie poole kadedusega, sest neil seda võimalust veel ei ole. Nüüd väljuvate reisijate testimine on, on järgmine samm heitros seda tõesti tehakse. Jah, see on suhteliselt kallis teenus, me oleme selle peale mõelnud Tallinna puhul tänasel hetkel ei ole seda kriitilist massi reisijat et teenusepakkujatel noh, tasuks selliseid teste pakkuma hakata ja siin on küsimus ka testi metoodikas. Ehk siis ma ei tea päris täpselt, mis testimetoodikat nad hiids kasutavad. Mingid väga kiired testid, pidid need küll olema, jah? No neid uusi testimismeetodeid tuleb järjest turule ja mina arvan küll selgelt, et seni kuni meil ei ole vaktsiini, siis testimine lennunduses on lahendus ja, ja seda nii lahkuvatel reisijatele kui saabuvatele reisijatele. Millal võiks Tallinna lennujaamas praktiliselt seda asja rakendama hakata? Tänasel hetkel me peaks kindlasti rääkima teenusepakkujatega, kas sellise metoodikaga teste on Eestis üldse valmidus pakkuda, mis see hind oleks ja kuna heitrow's pakutakse seda eelkõige ärireisijale, sest test on päris kallis, siis Eesti puhul samamoodi, et mis oleks reisi sihtgrupp ehk noh, kes siis neid teste üldse võiks kasutada. Sest kui minna näiteks neljaliikmelise perega turismireisile, siis noh, selge on see, et see testimine praegusel hetkel oleks päris kallis. Väljuvad testid ongi rohkem nagu nii-öelda inimese enda mure. Ja tihti riigid, kuhu minnakse, nõuavad seda. Et näiteks Küpros nõuab, et test oleks varem tehtud. Itaalia samamoodi nõuab, et sisenedes oleks test tehtud teatud riikidest. Et Eesti puhul see, et meil on saabuvad testid, need annavad hingerahu inimesele endale, kes tuleb reisilt ja eelkõige see tegelikult hoiab ühiskonda ja hoiab kõiki lähedasi.", "role": "user" }, { "content": "Heathrow lennujaamas Londonis alustati lennueelsete kiirtestide tegemist. Sellest võib saada rahvusvahelise reisimise jaoks uus alus, leiab Briti transpordiminister. Tallinna Lennujaama kommertsjuhi Eero Pärgmäe sõnul on testimine lennunduses ainus lahendus, kuni meil pole vaktsiini.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohus on sõltumatu oma, otsustas prokuratuur on tegelikult üheksale kahtlusalusele ja süüdistatavale, kes täna siis ootasid oma kohtuotsust küsinud palju rangemat karistust üle seitsme aasta siin enamikule ja ka üle viie aasta vangistust. Kohus mõistis nad kõik siis peale selle Sergetsi õigeks ja leides, et ainult Sergets on selles Maxima tragöödias, siis süüdi. Loomulikult selline otsus ei rahulda nende hukkunute peresid ja ka kannatanuid, kes on moodustanud mittetulundusühingu solitude 21 11 ja demonstratiivselt. Nad marssisid ka täna siis kohtuotsust kuulates saalist välja, kui selgus, et vaid üks insener on selles suures tragöödias süüdi kohtumaterjalidest. Ilmselt saame lähiajal täpsemalt teada, sest et see kohtuotsus ise on üle 800 lehekülje pikk ja selle ette lugemiseks kohtus on täna kulunud tunde. Selget ise mingeid kommentaare andnud ei ole. Selle istungi käigus, mis on siin mitu aastat veninud, on ta öelnud seda, et tema ennast süüdi ei tunnista sest ta ei ole ühelegi projektile ega arvutusele alla kirjutanud. Kohus on välja selgitanud ka põhjuse, miks siis Maxima üldse kokku varises ja on leitud siis, et et see katus, mis sisse varises, et sellele oli pandud 648 protsenti 648, ma kordan üle protsenti rohkem koormust, kui see katus kanda jõudis. Noh, nüüd on küsimus siis selles, et, et kes siis selles süüdi oli, et, et see koormus sinna pandi. Ma ei tea, kas tänane kohtuotsus need 800 lehekülge annavad sellele vastuse, igatahes Sergets ütleb, et tema ei ole süüdi ja muide, süüd on eitanud ka ka teised kohtualused, kes täna siis õigeks mõisteti. Kas see esimese astme otsus kaevata kse edasi või mitte, selgub ilmselt lähiajal, kui selle mahuka materjaliga on jõutud tutvuda.", "role": "user" }, { "content": "Riia Pārdaugava kohus mõistis Zolitūde Maxima poe varingus süüdi insener Ivars Sergetsi. Kohus määras talle karistuseks kuus aastat vanglat ja viis aastat ametikeeldu. Kõik teised süüdistatavad, sealhulgas ehitusfirma Reℜ mõisteti kõigis süüdistuspunktides õigeks. Riia Zolitūde linnaosa Maxima kaubanduskeskus varises sisse 2013. aasta 21. novembril, õnnetuses hukkus 54 inimest, kümned said vigastada. Meie Valga ja Läti korrespondent Ragnar Kond on sündmustel silma peal hoidnud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel nädalal toimunud Lüganuse volikogu istungil palus üks volinik kest uurida vallavalitsusel Kiviõli esimese keskkooli direktori volikogus opositsiooni kuuluva reformierakondlase Heidi Uustalu väidetavat poliitilist tegevust koolis. Eile toimus vallavalitsuse ees direktori toetuseks pikett. Sinna kogunenutele edastas vallavanem otsuse, et direktoriga töösuhe lõpetatakse. Vallavalitsus peaaegu tund aega arutanud seda temaatikat on olnud väga emotsionaalne, on valatud ka pisaraid, on vaadatud kõiki aspekte ja tänaseks on vallavalitsus langetanud otsuse. Tõepoolest esimese keskkooli direktor Heidi Uustalu enam ei jätka oma ametis. Lüganuse volikogu esimehe, keskerakondlase Dmitri Dmitrijevi sõnul on prioriteediks see, et koolis õppetöö jätkuks. Praegu selle kallal just töötatakse ja sellega tegeleb valla haridusnõunik ma just täna temaga suhelnud, et see peab olema praegu prioriteet, protsess, mitte mingil juhul ei saa peatuda ja just lapsed, kellest me rääkisime, nad peaksid olema sellest protsessist eemal hoitud ja just see põhimõte peab jääma, et me hoiame lapsi koolides, poliitikast eemal. Vallandatud koolidirektori Heidi Uustalu toetuseks ja koolirahu taastamiseks on käivitatud mitu aktsiooni, sealhulgas koguti allkirju pöördumisele, milles juhiti tähelepanu, et allkirjastajate arvates pole töösuhte lõpetamise põhjendused veenvad ega kaalukad ning on põhjustanud kooliperes šoki, räägib Kiviõli esimese keskkooli vilistlane Madis Olt. Nüüd siis tuleb hakata ruttu seda olukorda parandama, kui seda on üldse veel võimalik parandada. Tegelikult tuleb tühistada see otsus, tuleb rääkida kogukonna liikmetega, küsida siis täpset arvamust, mis siis oli, kui see ei ole niimoodi olnud, tuleb kõigi ees vabandada, tuleb vabandada direktori ees, tuleb vabandada õpetajate ees laste ees, lastevanemate ees ja püüda esimesel võimalusel normaalne kooli tegutsemine taastada ja, ja, ja hakata normaalselt ella eluga pihta. Kiviõli esimese keskkooli eksdirektor Heidi Uustalu on kõikidele toetajatele tänulik. Ma olen pisarateni heldinud sellest reaktsioonist mis minuni on jõudnud sellelt kogukonnalt oma armsatelt kolleegidelt, lastelt täiesti võõrastelt inimestelt. Koolijuhtide ühendused, ma ei, ma, ma ei teagi, keda kõike nimetada, et ma olen, ma olen viimased poolteist päeva istunud põhimõtteliselt telefoni otsas, vastanud sõnumitele ja kirjadele, mis kõik on olnud. Mind toetavad. Kokku õpib Kiviõli esimeses keskkoolis ligi 400 õpilast. Kiviõllist raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Kiviõli 1. keskkooli vilistlaste eestvedamisel algatatud pöördumisega nõutakse Lüganuse valla juhtidelt eile vallandatud koolidirektori Heidi Uustalu tööle ennistamist ning tekkinud olukorra tasakaalukat analüüsi. Viisteist aastat kooli juhtinud Heidi Uustalu on otsustanud oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuni 1600 megavatise võimsusega reaktori hind on maksimaalselt 60 miljardit Eesti krooni mis nõuab Lätis ja Leedus ka parlamendi heakskiitu ja seadusemuudatusi. Kõige paremas finantsseisus tuumaelektrijaama rahastamiseks on Eesti energia, kes on olnud ka projekti käimalükkaja. Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive. Täpselt investeeringusummat me saame rääkida ikkagi kolme-nelja aasta pärast, siis kui on läbi viidud konkurss on tehtud siis konkreetsed ehituspakkumised ja tehtud lõplik otsus, kui suur tuleb see reaktor. Kuid fakt on see, et, et tuumajaama investeering on tõsine investeering ja me räägime suurusjärgus miljonitest eurodest. Leetuvusenergia peadirektor Rimantas saitis ütles, et tuumaelektrijaama esimene valimistähtaeg võiks olla 2015. aasta. Juosaitise sõnul on üheksa aastat tuumaelektrijaama ehitaja sobiva tehnoloogia leidmiseks ja jaama ehitamiseks piisav aeg. Kui tekib viivitusi, võib jaama valmimise tähtaeg venida aasta pooleteist võrra. Reaktoriehitus ise võtab neli kuni viis aastat aega. Josaitise sõnul on kolmel balti riigil 10 aasta pärast puudu elektritootmise võimsusi 1000 kuni 2000 megavatti mistõttu on ka uue reaktori valmimine ignaliinas vajalik. Projektis on ka kindlasti plaanis kasutada siis pankade poolset finantseerimist. Oma kapitali tuleks panna siis suurus üks kolmandik ehk 30 protsenti projekti mahus, nii et nad numbrid jäävad ikkagi väiksemateks. Kuid veel kord täpsed numbrid saab rääkida siis, kui on ehituspakkumised laua peal. Täna me tegime otsuse, et projektiga tasub edasi minna. Kolme balti riigi firmad osalevad projektis võrdsetel alustel. Esialgu välisinvestorid kaasata pole kavas, kas miski võib takistada uue tuumaelektrijaama valmimist? Rimantas. Leedu energiafirma juhi sõnul tuleb selleks esitada uus seaduseelnõu seimile. Seni on kõik Leedu poliitilised parteid tuumajaama ehitamise projektile toetust avaldanud. Tuumajaama valmimist võib takistada vaid avaliku arvamuse pöördumine tuumajaama vastu, kinnitas Leedu ettevõtte juht. Väljamüüdav elektrienergia hind uuest jaamast on hinnanguliselt 63 Eesti senti megavatt-tunni kohta. See on küll kolmandiku võrra kallim kui praegu Narva elektrijaamade toodetava elektrienergia hind, mis on täna Eestis riiklikult reguleeritud. Liive sõnul võiks Leedust saadav tuumaenergia katta kuni veerandi Eesti vajadustest. Täna on meie tootmisportfell elektritootmisportfell väga ühekülgne, 95 protsenti meie elektrist toodetakse põlevkivist, kuid kindlasti tuumajaama lisamine siis tootmisprotsessinda põlevkivi tähtsust Eestis, vastupidi, kuna elektritarbimine kogu aeg kasvab, siis me peame otsima võimalusi, kuidas oleks meil tootmisvõimsusi. Et oma klientidel oleks ka meil aasta 2015 ja 2016 elektrit, mida müüa. Eesti Energia juhtkond kavatseb tutvustada tasuvusuuringut valitsusele ja kõigile riigikogus esindatud erakondadele lähema kuu aja jooksul.", "role": "user" }, { "content": "Balti riikide energiafirmade juhid tutvustasid tuumajaama tasuvuse uuringu tulemusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRubsise sõnul jälgib Leedu väejuhatus hoolikalt, kuhu ametlikult Venemaa ja Valgevene ühisõppusel osalevad väed paigutatakse ja millised need väed on. Rupsis järeldab, et nii Venemaa kui ka Valgevene deklareeritud ametlikud andmed on mõnevõrra valed. Tegeliku olukorra üle saab otsustada alles siis, kui on jälgitud, milline on õppustel osalevate vägede lahinguvalmidus ja relvastus. See näitab, mis plaanid Venemaal ja Valgevenel tegelikult on. Rubsis julgeb väita, et Valgevene osakaal õppustel on väga väike. Kõik stsenaariumi ja õppustel osalejate koosseis on otsustatud Moskvas. Leedu vägede valmisolek on Rubsi sõnul praegusel hetkel õnneks hea ning kui NATO vastavalt oma lubadusele balti riikidesse vägesid juurde paigutab, on Leedu valmis nendega kohe koostööd alustama. Täiendavate vägede juhtimis ja kontrollskeem on Leedu relvajõudude ülema sõnul juba paigas ning käsuliin saab olema üks ja selge. Erinevalt Eestist ja sarnaselt Lätiga loobus ka Leedu mõni aeg tagasi ajateenistusest kuid kui Venemaa 2014. aastal Ukrainasse tungis, taastati Leedus osaliselt ajateenistus. Rubsise sõnul on nüüdsete sündmuste valgel õige aeg ajateenistust täielikult taastada. Praegu kavatsetakse küll ajateenistusse kutsuda 4000 kutsealust, kuid täieliku ajateenistuse juurde tagasi pöörduda veel siiski ei saa. See võimalus peaks Rusi sõnul taastuma 2026.-ks või 27.-ks aastaks, kui luuakse struktuur, mis võimaldab vastu võtta võimalikult palju ajateenijaid. Totaalkaitset Rubsiis siiski tõenäoliseks ei pea, sest tema hinnangul on kaitseväes positsioone, mille täitmisega saavad hakkama ainult mehed. Naiste vabatahtlikku panust Leedu armees hindab rubsiis siiski kõrgelt. Rubsise sõnul on relvajõududega liitunud naised tihtipeale nii psühholoogiliselt kui ka vaimselt meestest tugevamad. Rubsiis ütles Leedu rahvusringhäälingu saatele päevateema ka, et kui Venemaa peaks Ukrainasse tungima, tuleb tal seal tegemist tõsiseltvõetava vastasega. Rubsise sõnul on Ukraina väed paremini ette valmistatud parema relvastusega ja varustusega kui 2014. aastal. Ukraina sõdureid õpetavad Leedu ja teiste lääneliitlaste instruktorid, kes annavad Ukraina sõjaväelastele edasi NATO nõuetele vastavaid teadmisi. Ka kommenteeris Rupsi Saksamaa tagasi astunud mereväeülem avaldust, mille kohaselt Venemaa presidendile Vladimir Putinile tuleb anda austust, mida ta soovib. Rubsise sõnul ei ole sellised meeleolud Saksa armees siiski sugugi mitte valdavad. Ja üldiselt mõistavad NATO riikide ohvitserid Venemaa ohtu ühemõtteliselt, eriti praeguses kontekstis.", "role": "user" }, { "content": "Ülemjuhataja sõnul näitab olukorra pingestumist ka Vene ja Valgevene vägede tegevus Leedu piiri lähedal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSündivuse tempo Eestis on teada, tööealisi inimesi jääb võrreldes pensionäridega kogu aeg vähemaks ja kuidagi tuleb lahendada probleem, kust saadakse tulevikus pensioniraha. Ühe lahendusena näeb valitsus pensioni ea tõstmist. Täna Riigikogus arutatud eelnõu kohaselt läheks protsess käima seitsme aasta pärast ja jõuaks lõpule 2026. aastal, mil pensionile mineku vanuseks oleks 65. Sotsiaalminister Hanno Pevkur kinnitas, et muid võimalusi tema ei näe. Alternatiivid on näiteks maksukoormuse tõstmine, pensionide vähendamine või tuntav immigratsioon. Meie tööjõukulud on niigi juba väga suured ning täiendav maksukoormuse tõus ei tundu väga mõistliku lahendusena. Meie pensionid võiksid alati olla suuremad ja neid veelgi vähendada ei ole lihtsalt mõeldav. Kui otsustada immigratsiooni kasuks, tuleks arvestada sellega, et 2025.-ks aastaks on Eestis puudu circa kuni 20000 tööealist inimest ja need peaksid Eestisse tulema siis teistest riikidest. Opositsioon kritiseerib eelnõud mitmelt poolt, ei ole küllalt põhjendatud, saab ka teisiti, enne on vaja muid olulisi asju teha. Marika Tuus Keskerakond. Väga vähe on siiski räägitud inimeste tervisega seonduvast ja loomulikult ka sotsiaalmajanduslikest tagajärgedest. Olgu öeldud, et näiteks 2007. aastal ei olnud 40 protsenti inimestest, kes pensionile siirdusid, veel pensioni ikka jõudnudki tervise pidanud vastu. Eestis oli eelpensionäre eelmisel aastal 17000 aga kui juurde arvata ka pensionieelses vanuses töövõimetuspensionile jääja võib öelda, et pensionile siirdumise tegelik aeg on juba meil täna seadusega ettenähtust pea kolm aastat madalam. Ja sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof Enne veel, kui hakata pensioni ja uut piiri maha märkima, tuleb lahendada terve rida probleeme, mis juba praegu õõnestavad riikliku pensionikindlustuse seaduse mõtet. Välja töötamata on tööpensionide süsteem, millest hüvitataks soodustingimustel pensionile jäävate inimeste pension kehtestamata tööõnnetus ja kutsehaiguskindlustus läbi mõtlemata, kuidas kompenseerida pensionipõlves laste kasvatamisele läinud aega. Opositsiooni katse eelnõu välja hääletada täna läbi ei läinud, kuigi üsna napilt häälte vahekorraga 41 44 vastu. Seejuures jätsid rohelised oma hääled suuremalt jaolt üldse andmata.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu arutas esimesel lugemisel pensioniea tõstmist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMüügis oleva kinnisvara hulk on viimaste kuudega oluliselt vähenenud ning ostuhuvilistel seega vähem valikuvõimalust. Viimane on omakorda muutnud ostjad ettevaatlikuks. Klient on valvsam ja kaalub kinnisvaraostu väga põhjalikult, kuigi vaba raha turul on, ütleb Luminor. Panga peaökonomist Tõnu Palm. Näiteks hoiuste kasv on jätkuvalt 13 protsenti aasta baasil, see ei tule niivõrd laenumahtude arvelt, sellepärast et laenumahtude kas siin võrreldes eelmise aastaga, uute laenude väljastamine on kõigest 44 miljonit, kasvanud aasta tagusega võrreldes vaba raha on palju ja mitte ainult eraisikutele, aga ka siis ettevõtetel ja see on tekitanud selle mediaanhind, ütleme siin kasvab Eestis 8,8 puue kinnisvara osas kesklinnas 15, aaberstis leiab ka üle 20 protsendi kasvu. Üks põhjus, miks pakkumisi on jäänud vähemaks, on uusarenduste vähesus. Kinnisvarabüroo üks partner, tegevjuht Martin Vahter ütleb, et selle on omakorda tinginud ehitusmaterjalide hindade tõus ja tarneahelate katkemised. Ka arendajad kalkuleerivad iga objektiga seotud detailid väga korralikult läbi. Kui siin varem arendajad siin eelmisel aastal ridamisi teadsid ehitusprojektide peatamisest siis nad selle aastaga kõik hakkasid neid riburada mööda jälle avama neid projekte ja, ja tekkis selline defitsiit otseselt öelda, et, et ehitus oleks nüüd ka perspektiivis hakkab mõjutama hinda, et seda on praegu vara öelda. Tõnu Palm leiab, et korterite hinnakasv ületab netopalga kasvu ja inimeste ostuvõime selle aasta teises pooles. Ega Eesti selles suhtes trend ei erine muust maailmast, et, et kipub olema niimoodi, et kesklinn ja ütleme selline likviidsem, kvaliteetne kinnisvara, selle hinnad liiguvad kindlasti nagu keskmisest palgast eest ära. Nüüd rikkam osa elanikkonnast on see, kes ostab endale investeeringuid se kinnisvara ja siis hakkab üürima välja, et see, nagu nõudlus püsib ja lihtsalt pakkumist on vähem. Ehk siis hinnad lähevad, lähevad üles. Kui muidu tehakse Tallinnas 700 kuni 800 korteritehingut kuus, siis aasta esimeses pooles ulatusid mõned kuud isegi 1000 korteri ni, ütleb Vahter. Aga tänaseks on need numbrid jälle 700 korteri juurde kuus tagasi langenud, et, et võib tegelikult öelda, et kinnisvaraturg on isegi rahunenud. Tõnu Palmi sõnul pensionisambast välja võetud raha väga palju kinnisvaraturgu ei mõjuta. Seal see keskmine väljamakse jääb ikkagi 8000 euro kanti, aga arvestades seda, et uus kinnisvara kahetoaline siin maksab 230000 kesklinnas siis tegelikult see raha läheb siis järelturu korterite ostuks.", "role": "user" }, { "content": "Kiire hinnakasv ja aasta algusega võrreldes väiksem uusarenduste pakkumine tõstis Tallinna korterite hindu. Aasta esimese poole erakordne aktiivsus eluasemeturul rahunes mõnevõrra suvekuudel. Turul oli küll vähem vaba kinnisvara, aga see-eest rohkem ostuhuvilisi. Tallinna korterite hinnad on ületamas pealinna elanike taskukohasust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeose autor Mati Mandel ütles, et kaitseliidu malevate ajaloost on Eestis kirjutatud raamatuid ka varem, kuid nii põhjalikult pole ühe konkreetse maleva liikmete individuaalseid saatusi käsitletud. Erilise tähelepanu all on repressioonid, mille saabunud nõukogude okupandid Läänemaleva liikmete kallal toime panid, jätkab Mati Mandel. Mitte ainult siis malevapealikud ka varasemad ja siis, kes tol ajal ametis olid, vaid ka siis kompaniipealikud, isegi isegi rühma ja jaopealikud arreteeriti isegi lihtsalt kaitseliit lased, suurem osa nendest viidi Siberi vangilaagritesse ja osa lasti seal ka maha. Need, kes arreteerid 14. juunil juuni küttimise käigus nendel võeti ka kinni, perekonnad ja perekonnad viidi samuti siis Siberisse. Mandel rääkis, et kaitseliitlaste toimikute uurimiseks kulus arhiivis kolm aastat. Okupantide fabritseeritud süüdistused võttis autor üldistavalt kokku nii. Neid süüdisiku kuuluvuses, kuuluvuses, kaitseliitu olla mõned olid pltseinikud veel või kuulusid politseisse ja põhiliselt oligi see muud, midagi ja osa siis muidugi need mehed veel, kes siis olid vabadussõjas võidelnud, see oli lisasüü. Nii et nende vabadussõjas võidelnud tele maksti sellega nagu kätte. Mandel ütles, et raamat käsitleb Läänemaad vanades piirides ehk juttu on ka Vigala, Märjamaa ja Varbla kaitseliitlastest. Allikmaterjali mahu tõttu jäi sellest raamatust välja vaid Hiiumaa malevkond. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.", "role": "user" }, { "content": "Ajaloolane Mati Mandel sai valmis raamatu \"Sõjaeelse Kaitseliidu hiilgeaeg ja häving Läänemaal\", mis jutustab Kaitseliidu Lääne maleva loomisest ja tegevusest II maailmasõja eel ning selle liikmete saatusest Nõukogude okupatsiooni küüsis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMina ei ole õige inimene sellele vastama, sest ma olen alati öelnud, et kool peaks olema see kõige viimane, mis, mis suletakse ja kui, siis siis väga piiratult väga piirkondlikult. Ja, ja kindlasti peab olema sellel sellel näidustus, nii et et niisugune koolide kergelt distantsõppele saatmine peaks küll olema nagu, nagu tõesti, väga, väga viimane asi, et, et praegu on näidanud, et, et väga paljud koolid on ju Eestis lahti, ütleme, et Eesti ei ole ainult Tallinn. Kui õpilasi testitakse, saadetakse need õpilased, kes siis nende kiirtestide ka positiivsed või need ei tulegi kooli üldse, nad teevad ju kodus juba väga paljud lapsed teevad kodus testi, nad ei tulegi kooli enne, kui on Carte tehtud ja siis selle sõltuvalt siis selle tulemusest ja, ja kui, kui haiged lapsed kooli ei tule, siis ma usun, et me suudame koolid lahti hoida ja ja ilmselt ka kooliõpilaste vaktsineerimine on, on üks vahend, kuidas me saame ka koolid lahti hoida, et vaatamata sellele, et lastel Covid ei ole raske haigus, aga see ei ole ka sajaprotsendiline mõnedel lastel praegu on ka lapsi haiglas, kes on väga-väga raskelt haiged. Et päris niimoodi öelda ei saa, aga ka koolide lahti hoidmise seisukohalt laste vaktsineerimine kindlasti aitab kaasa, nii nagu me praegu Eesti andmetest ka näeme Sest praegu, meil on mõneti absurdne olukord, sellepärast et Harjumaa ja Tallinna näitajad selles laines on madalamad kui mujal Eestis. Teises laines oli vastupidi ja mitmes mitmes piirkonnas, kus nakatumisnäit oluliselt kõrgem, on koolid lahti, aga Tallinnas on kinni. Jah, noh, eks, eks see oli Tallinna linna linna otsus, et, et teadusnõukoda on nii nagu ma ütlesin, kogu aeg toetanud, et, et koolid võimalikult lahti hoida. Ja kui koole sulgeda, siis väga lühiajaline, väga piirkondlik ja ka kooli sees ei pea terveid suuri koole kinni panema, saab valida ka klasse ja ja eriti eriti on kindlasti on koole. Siin ma tean, Tartus on koole, aga on kindlasti ka Tallinnas, kus kus väga paljud lapsed on juba vaktsineeritud, et nüüd vaktsineeritud lapsi taktõppel mitte lubada käia ei ole küll õiglane nende laste suhtes ega vajalik ka epideemia kontrolli all hoidmiseks.", "role": "user" }, { "content": "Valitsust nõustav teadusnõukoda arutas koroonaviiruse olukorda Eestis. Kuna viiruse levik on vähenemas, siis mingeid soovitusi valitsusele ei antud. Indrek Kiisler palus Irja Lutsaril kommenteerida Tallinna linnajuhtide soovi, hoida osaliselt Tallinna koole distantsõppel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVälisluureameti peadirektor Mikk Marran räägib, et Hiina on aasta-aastalt üha ambitsioonikam. Hiina eesmärgiks on saada juhtivaks majandusjõuks aastaks 2035 ja saada juhtivaks sõjaliseks jõuks aastaks 2050 oma huvisid edendatakse järjest agressiivsemalt ja me oleme saanud seda tunda Eestis ja ka väga mitmed teised riigid on seda näinud ja tunda saanud. Üks viis, kuidas Hiina oma mõjuvõimu laiendab, on sõltuvussuhete loomine. Näiteks Valgevene riigivõlast viiendik kuulub tänaseks Hiinale. Ja me näeme, et neid sõltuvusi, kui nad on tekkinud ka Hiina on valmis varmalt ära kasutama näiteks poliitilisteks huvideks. Majandusliku sõltuvuse kõrval panustab Hiina üha enam ka tehnoloogilisele sõltuvuse e. Eestis on Hiina tehnoloogias räägitud kõige enam sidevõrkude valguses. Enne kui riik kuulutab välja esimese konkursi viis G sagedusaladele, peaks valitsus vastu võtma sidevõrkude turvalisuse määruse. Aga selle määruse eelnõu ringleb poliitikute ja ametnike vahel juba üle poole aasta, ilma et otsus vastu võetaks. Mikk Marran ütleb, et mida vähem on meie olulistes süsteemides tehnoloogiat, mida kontrollib Hiina kommunistlik partei, seda parem. Meie näeme, et Hiina tehnoloogia ei ole usaldusväärne ja seda seisukohta toetavad nii murettekitavad arengud Hiina rahvavabariigi sees näiteks väga suur kontroll inimeste üle. Massiline info kogumine inimeste kohta nii Hiinas kui väljaspool Hiinat. Marrani sõnul ei tohiks meil rahustada ka Huawei hiljutine teade sellest, et ta avab 2023. aastal tehase Prantsusmaal. See, et Huawei toob mõned oma harukontorid Euroopasse või, või tootmisliinid Euroopasse, ei tähenda seda, et Hiina või Huawei tehnoloogia muutuks mingilgi määral turvalisemaks sest me peame ikkagi meeles pidama seda, et Hiina tehnoloogia ettevõtteid kontrollitakse Pekingist ja neid kontrollitakse Hiina kommunistliku partei poolt. Paljud Eesti poliitikud on Hiinast rääkides hillitsetud ka sidevõrkude turvalisuse. Määrusest rääkides kinnitatakse, et selle eesmärk ei ole Hiina tehnoloogia tõrjumine Mikk Marran. Me peame arvestama sellega, et Hiina tegevus on agressiivne, on vaenulik, on lõhestav ja kahtlemata tekitavad julgeolekust lähtuvad Eesti riigi mõned suveräänsed otsused Hiinas pahameelt. Ma ikkagi jään selle juurde, et Eesti välispoliitika peab lähtuma väärtustest ja, ja kui me midagi arvame, et on õige või kui me arvame, et midagi on vale, siis tuleb seda ka väga selgelt välja öelda.", "role": "user" }, { "content": "Täna aastaraportit tutvustanud Välisluureamet rõhutab, et oma mõjupiirkonda laiendava Hiina Rahvavabariigi tegevus on agressiivne ja vaenulik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSeto kuningriik sai tänavu 20 aastat vanaks ning selle ajaga on nii mõnigi asi paika loksunud. Ühest seto kultuuri uusüritusest on saanud terve rahva sümbol. Ettevõtmine kõneleb kaks aastat ülemsootskana teeninud leima Aarne. Setode hinde tiitmise võimas manifestatsioon siis tu vast nii väga noh, kõvva üldtöö, aga lihtsamat kiit ta on setode kokkusaamine Tiiami, et kui meid on kokku 12000, siis vahest enne ka 5000 setotelase setomaa piire, 10000 on kohki muial üle Eesti üle ilma ja tänapäeva ükspäev koh kõik hinnas se topidaja saavad kokku tulla. Setode üks põhiküsimusi on olnud enda iseolemise jätkumine linnastuvas ja üleilmastuvas maailmas tuleb see mure eriti teravalt esile. Kultuuri püsimine oleneb ikka sellest, kuivõrd noored inimesed seda omaks võtavad. Täna ülemsootska valimistel paku peale astunud laaneotsannala on olnud nii seto noorte seltsi kui ka Tallinnas tegutseva seto lastekooli eestvedaja. Kui see siin ise ka ringi käid, siis näete, et inimesega, kes kandma seturõivit, on eaka ja väga ha inimese. No õnne, meie ülesanne on, et seto kultuur säilis ja tu saa säilida õnne, kui me latsi ka oskas laulda ja tantsija ja tead toda kultuuri ja seepärast me tegime gi seto latsikuuli Tallinnahe, et seto juurtega inimese saaksid õppida laulu ja tantsu, seto keele ka. Nii on ka tänavune lauljate sõnaseadmise võistlus keskendunud linnaelu ja linnasetode teemale. Võistlusel tuli parimaks juba seitse sama ala võitu oma Mikitamäe Elmise koori sõnaline ninna ainsoo. Peale vaimse pärandi võisteldakse ka materiaalses söögi ja joogi valmistamises. No kõigepealt ikka leivamaik. Seal oli pähkel, seal oli pähkel, väga hea, magus oli. Siin oli muud seemned, sellest ma ei olegi veel aru saanud, mis siin on sõir siis maitses. Väga hea oli ja mõni on, mõni on nagu maitselt väga hea, aga konsistent ei ole nii et ei saa nagu esimeseks panna. Kõneleb aastaid joogijagaja ametit kuningriigis pidanud liivakoimre ja marjaveini mildus, osadele maitse asi, mõni ütles, et kõige parem üldse ta ütles, et see kõlba ei kohegi. Praegu aasta on katus ja teist sorti meil, nii et valik on päris suur, et hansat 11 sorti kollekest on katese sorti, aga veini on katsetõst, et veiniteta, seega hulga enemeestele meeldis veiniteta. Selleaastane kuningriik tõmbab täna Mikitamäel otsad kokku, et alustada tuleval suvel taas Meremäe vallas. Igor Taro rahvusringhäälingule Mikitamäelt.", "role": "user" }, { "content": "Põlvamaale Mikitamäele tulid täna kokku setod ja Setomaa sõbrad üle Eesti, et kuulutada välja 21. Tegu on setode aasta tippsündmusega, kus saadakse kokku, võisteldakse nii sõnaseadmises kui kokakunstis ja kuningriigi alamad valivad järgmiseks aastaks seto ülemsootska.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVälisminister Kristiina Ojuland ja Riigikogu väliskomisjoni esimees Anti Liiv keskendusid mõlemad oma ettekandes kahele teemale. Need olid julgeoleku tagamine ja majanduse edendamine. Esimese puhul peetakse kõige olulisemaks pääsu NATO-sse. Loodetakse, et sel sügisel on selge, kes liitumiskutse saavad. See tähendaks tuleval kevadel liitumisprotokollile allakirjutamist aasta poolteist kestvat ratifitseerimist ja juba mõne aasta pärast oleksime NATO liikmed. Majandusvaldkonnas käis jutt põhiliselt ühinemisest Euroopa Liiduga. Ajutiselt on läbirääkimistel suletud 26 peatükk, lahti on veel neli. Need on ka rasked. Üksmeelele pole veel jõutud energeetikas, maksustamises, põllumajanduses ning finants ja eelarvesätetes. Välisminister Kristiina Ojuland rõhutas, et liitumistingimuste kokkuleppimine ei pruugigi olla kõige olulisem. Ehk tähtsamgi kui läbirääkimiste käigus liitumistingimuste kokkuleppimine, mis seab tulevasele liikmelisusele üldise raamistiku on Eesti siseriiklike ettevalmistuste õigeaegne lõpule viimine. Ilma sisemise valmisolekuta on väga raske, et mitte öelda võimatu liikmesriigi rolli täita. Eesti liitumine eeldab ka referendumi jaotavat tulemust ning riigikogu heakskiitu liitumislepingule. Siinjuures on määrava tähtsusega rahva informeeritus liitumistingimustest ning nende mõjust igapäevaeluolule. Meie avalikkuse toetus liitumisele on viimastel kuudel püsinud stabiilselt üle 50 protsendi. Viimati maikuus oli see 55 protsenti. Kuid kindlasti ei anna see alust arvata, et kõhklused liitumise tagajärgede üle oleksid kadunud. Rahva informeerimises on väga kaalukas roll täita meil kõigil nii valitsuse kui ka riigikogu liikmetel ning sellesse tuleb suhtuda väga tõsiselt. Opositsiooni arvates võiksid välispoliitikas asjad paremini olla mõõdukate esindaja eelmine välisminister Toomas Hendrik Ilves. Kui analüüsivalt jälgida, mida valitsus on teinud välispoliitikas, siis viimase viie kuu jooksul, siis saab järeldada kahte asja. Esiteks, valitsus on asunud positiivsete saavutustena serveerima seda, mida tehti varem ning teiseks raskete üleskerkinud küsimuste puhul peidetakse pea liiva ega öelda midagi, lootuses, et asi läheb mööda. Tänasel välispoliitika arutelul oli veel üks põhjalikumalt käsitletud teema, nimelt balti koostöö balti assamblee Eesti delegatsiooni juht rivimi Velliste ütles, et Eesti, Läti ja Leedu koostöö on väga oluline sest aitab kaasa mõlema tänase arutelu ajal püstitatud eesmärgi julgeoleku ja majandusliku heaolu saavutamisele. Eesti, Läti ja Leedu majanduslik ning kultuuriline koostöö on ülimalt tähtis sest see on väärtus iseenesest. See on viljakas, see on huvitav. Kuid eriline väärtus on nimetatud koostööl siiski sellepärast, et see soodustab julgeolekualast koostööd. Kui meie majandused on üha enam läbi põimunud on suurem ka meie ühine huvi loodud vara ühiselt kaitsta. Kui meie kultuurid on vastastikku üha rohkem tuttavad. On meil kergem 11 mõista, 11 hästi mõista ja tõhusalt koos töötada. See on eriti oluline ohuolukorras. Milles siis ikkagi seisneb balti assamblee kõige üldisem väärtus? Vastaksin nõnda. Balti assamblee on Eesti, Läti ja Leedu ühtsuse sepikoda. Muidugi sepistavad balti koostööd kolme riigi valitsused. Eriti silmatorkav on see riigikaitse vallas. Tooksin vaid ühe ainsa näite Eesti juhitud ettevõtmise Tartus Riiamäel asuva balti kaitsekolledži mis on omakorda meie ühise alles tekkiva sõjandusliku kultuuri sepikoda ja taimelava. Balti ühtsuse nimel tehtavad mistahes kulutused on automaatselt ka riigikaitselised. Iga kroon, mille me paigutame Eesti, Läti ja Leedu koostöösse suurendab Eesti julgeolekut. Maailmarahu oleneb koostöö ja stabiilsuse, kollete arvukusest ja ulatusest. Baltimaad on üks selline eeskujuvääriv kolle, järelikult iga lett, iga latt või iga kroon, mis paigutatakse meie kolme ühistöösse teenib ka maailmarahu.", "role": "user" }, { "content": "Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juht Trivimi Velliste.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHiiumaa vallavanema Hergo tasuja sõnul ulatub masuudireostus Saare mandripoolsesse nurka ja ees ootab palju tööd. Vabatahtlikuna on koristamas käinud sadakond inimest. Kui Vormsi vajab lisatuge mandril, siis kuidas on lood Hiiumaal? Jätkab Hergo tasuja. Ma arvan, et Vormsil on selles suhtes seis keerulisem, et nemad on juba varsti nädal aega selle murega silmitsi seisnud ja, ja koha peal inimesi ka vähem kui siin hetkel me me suuresti oma jõududega toime tuleme, õnneks on tõesti ka ka mandril abipakkumisi ja nüüd täna õhtul on ka Lääne-Eesti regiooni siin selline niiöelda kriisikoosolek, me vaatame seda piirkonda tervikuna. Kui osutub tõeks, et see masuut pärineb mõnelt lekkivalt vrakilt ja, ja see leke ei ole seal kas lõppenud või, või see leke ei ole täielikult randa jõudnud ja, ja ma lisandub veel, siis kindlasti läheb ka meil siin oma jõududega koha peal keerulisemaks. Reostus pärineb kõige tõenäolisemalt mõnest vanast lekkivast laevavrakist. Kas aga Eestis on ülevaade ohtlikest laevavrakkidest, vastab keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõunik Kaspar Anderson. Aktiivselt lekkivaid rakke ei tohiks olla, küll on meil ülevaade nii-öelda potentsiaalsetest võimalikest keskkonnaohtlikest pakkidest ja neid on tänasel päeval suurusjärk kuskil 54. Anderson lisas, et keskkonnaohtlikud vrakid on laiali jaotunud üle Eesti. Neid monitooritakse nii lennuseire kui ka Euroopa meresõiduameti satelliitide abil. Nende juhtumite teateid on siis võimalik kõrvutada nende vrakkidega, aga ütleme, selliseid kinnitatud teateid ei, ei ole olnud, et prakkidest oleks lekkeid olnud hiljuti. Keskkonnaministeeriumil on praegust plaan jätkata nende prakkide uuringutega, et väga suur osa, kuidas nende juurde ei ole sukeldutud ja nende seisukorda ei ole nagu detailsemalt hinnatud hetkel teadaolevalt veel vähemalt ütleme selliseid tühjaks pumpamise operatsioone ei ole nagu kavandamisel olnud, et on tegeletud siis, kui on, ei tuvastatud näiteks siin mõni aeg tagasi seal Narva lahes vraki tühjaks pumpamisega.", "role": "user" }, { "content": "Hiiumaal ja Vormsil jätkub masuudireostuse koristamine. Kuigi reostuse allikas pole selge, arvatakse et tegu võib olla mõne vana laevavrakiga. Eesti vetes on üle poolesaja keskkonnaohtliku laevavraki.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Läti ja Leedu kutsusid täna välja oma riigis akrediteeritud vene suursaadikud ja andsid neile üle protestinoodid. Urmas Reinsalu, mis on selle täpsem sisu? Eelnõus olid eraldi välja toodud balti riigid. Ja selle eelnõu sisu on tegelikkuses siis see, et kutsuda tagasi 89. aastal Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongressi poolt Molotov, Ribpentropi pakti hukkamõistmine ja eelnõu seletuskirjas toodi välja ühe põhjendusena, et otsekui see hukkamõistmine toona oli tehtud selleks, et nii-öelda legaliseerida või juriidiliselt muuta korrektseks balti riikide lahkumist nõukogude liidust. Ja noh, see on üks osa Venemaa katsetest ajalooga manipuleerida. See seadus ei ole vastu võetud, aga ta on saanud Venemaa riigid oma väliskomisjoni toetuse ja Eesti, Läti ja Leedu välisministeeriumides me väljendasime oma rahulolematust sellise ajalooga manipuleerimise üle ja kahtlemata Venemaa riigiduuma hääletab neid asju, nagu ta hääletab, aga see on iseenesest kahetsusväärne fakt, millel ei ole õiguslikku järelmeid. Loomulikult, aga mis meelitab Venemaa jätkuvat poliitilist hoiakut? Millal see riigiduuma täiskogusse hääletusele läheb, on see teada. Ta võib juba juulikuus tegelikult tulla ka riigituua täiskogus menetlemise. Eesti välisministeerium väljendas oma rahulolematust ja eeldame, et Vene suursaadik selle, nii nagu Läti Leedu seisukohad edastab oma riigivalitsusele.", "role": "user" }, { "content": "Mai lõpus anti Vene riigiduuma menetlusse eelnõu, millega võetakse tagasi Molotov-Ribbentropi pakti hukkamõistev resolutsioon, mille võttis kunagi vastu NSV Liidu Rahvasaadikute kongress.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReformierakonna Tallinna piirkonna juhiks valiti riigikogu liige ja Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal. Temast saab ka linnapeakandidaat järgmistel kohalikel valimistel. Michal seab Reformierakonna eesmärgiks võita valimised vähemalt neljas Tallinna linnaosas. See, et Jüri Ratas, Jaanus Karilaid ja paljud teised hoiavad EKRE-t valitsuses, tõenäoliselt mõjutab Keskerakonna tulemus Tallinnas negatiivselt, iga skandaal, mis tuleb kindlasti mõjutab Tallinnas valimisi. Valitsuse ümber toimuv on siinkandis igal juhul poliitika dominant. Mina täna ei välista koostööd mitte kellegagi, kaasa arvatud Keskerakonnaga, kaasa arvatud EKREga, sotside, Isamaa ja isegi Eesti 200 ga. Et kõik sõltub valimistulemustest ja, ja kui vaadata laiemalt seda pilti, siis täna me ju teeme koostööd, et me hääletame linnas Keskerakonna ettepanekud jõudumööda maha ja teeme seda koostööd tegelikult linnaelu paremaks muutmisel. Millised on aga Kristen Michali meelest peamised probleemid, mida Tallinnas lahendada tuleks? Kui vaadata lähitulevikku, siis segregatsiooni haridus, haridus, probleemi lahendamine ehk siis kvaliteetne riigikeelne haridus algusest peale lahendab päris palju laste ja Tallinna tuleviku probleemi ja seda, et erinevates linnaosades on erinev elukvaliteet, inimestel erinevad võimalused. Sellele lisaks peab tulema arukam linnaplaneerimine, et selliseid probleeme ei koondata ühte kohta, vaid linn tegelikult areneb tervikuna, ei teki vastasseisu, teine on kindlasti kogu see linna nii-öelda liikuvus ja selle transpordiskeemide ja plaanide läbivaatamine, sest võib-olla on natukene kitsas debatt, et muudame autoomaniku elu ebamugavaks, et siis äkki minnakse bussidesse. See üksi ei ole lahendus tegelikult sa pead pakkuma positiivseid lahendusi, peab pakkuma uusi transpordivahendeid, et perel jääks teine auto ostmata või hommikune sunnitud sõit tegema, sa pead pakkuma korralikke rattateid. Pikemas eesmärgis võiks olla ikkagi Tallinn, Helsinki kaksikpealinn püsiühendusega, mis moodustaks sellise tervikliku, atraktiivse majandusruumi vastukaaluks Riiale Stockholmile. Et siia tuleks ettevõtjad, siia tuleksid inimesed, kes tahaksid siin luua, Meie elukvaliteet paraneks ja noh, ütleme lähikümnenditel viimastel kümnenditel, Eesti on ju mühinal arenenud, ega me tahame, et see areng jätkuks. Mitte et me jääks seisma.", "role": "user" }, { "content": "Reformierakonna Tallinna piirkond valis juhiks Kristen Michali, kellest saab ka linnapeakandidaat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜlesõidukohast mõlemale poole paigaldas Eesti raudtee infotahvlit selleks, et inimesed saaksid vajaduse korral oma asukohta senisest paremini tuvastada. Projektist räägib Eesti raudtee turvajuht Marjus Kupper. Ja kui te olete öelnud informatsiooni, mis juhtunud või, või, või abipalve ka, et siis kõne vastuvõtu dispetšer oskab väga täpselt aru saada, kus kohas te asute sõltuvalt teie antud informatsioonist ja tähtsusest kuni siis sinnamaani välja, et Eesti raudtee juhtimiskeskus on valmis peatama selles asukohas, kus siis juhtum on aset leidnud ka raudteeliikluse. Infotahvlitel on kirjas ülesõidukoha number, nimi ja Eesti raudtee juhtimiskeskuse telefon, mis on avatud ööpäev läbi. Marius Kupper. Kui inimene on kas siis sattunud hätta, on näiteks auto raudtee ülesõidukohas välja surnud on inimene sõitnud tõkkepuu maha või on märganud maha sõidetud tõkkepuud või on toimunud kokkupõrge raudtee ülesõidukohas siis andes lisateate tahvlil oleva informatsiooni, kas siis Eesti raudtee juhtimiskeskusele, mille number on samuti teadete tahvlil või siis üks üks kahele siis on võimalik väga täpselt öelda, kus kohas konkreetne juhtum on siis aset leidnud. 300 infotahvli valmistamine ja paigaldamine läks maksma üle 12000 euro, raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Raudtee tähistab novembrikuus raudteeülesõidukohad infotahvlitega, millel olev info aitab hätta sattunud inimestel paremini anda teavet oma asukoha kohta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nParima filmi auhinna pälvinud film on režissöör Jean Headeri teine lavastajatöö. Filmi pealkiri Kooda on akronüüm sõnadest kurtide täiskasvanute laps. Reiting. Selle filmi kirjutamine ja tegemine oli kunstniku ja inimesena tõeliselt elumuutev. Tahan tänada kõiki oma kaastöötajaid kurtide kogukonnas ja Kouda kogukonnas, et nad on minu õpetajad, rääkis Heider. Auhinda vastu võtta. Parima meeskõrvalosatäitja Oscari pälvis Troy Cotsur, samuti kaudas tehtud rolli eest. Cotsur on nimelt läbi aegade teine kurt näitleja, kes on pälvinud Ameerika filmiakadeemia preemia. Kuigi läbi Oscari gala jagus rohkelt viiteid koroonakriisile, siis üks väheseid viiteid Ukraina sõjale tuli näitleja Milla Kuniselt, kes on ka Ukrainas sündinud. Hiljutised üleilmsed sündmused on tekitanud kõhedust, kuid te olete tunnistajaks sellise hävinguga silmitsi seisvate inimeste jõule ja väärikusele. Nende vastupanuvõime on liigutav, ei saa muud, kui tunda aukartust nende ees, kes leiavad jõudu võitluses läbi kujuteldamatu pimeduse, rääkis Kunis. Parim naispeaosatäitja esika Jstain rolli eest filmis Tamyfe silmad. Film oli ka läinud aasta lõpus PÖFFi programmis ja parim meespeaosaline on Will Smith rolli eest filmis kuningas Richard. See on ilus hetk ja ma ei nuta auhinna võitmise pärast. See pole minu jaoks auhinna võitmine, vaid see, et saan valgustada kõiki teid. Richard Williams oli oma perekonna äge kaitsja sel ajal minu elus. Praegusel hetkel olen rabatud sellest, mida jumal kutsub mind tegema ja selles maailmas olema. Mind kutsutakse oma elus üles inimesi armastama ja inimesi kaitsma, rääkis smet. Temaga oli seotud ka üks vahejuhtum laval, kui parima dokumentaalfilmi preemiad sisse juhatanud koomik Chris Rocki nali viis Wil Smith endast välja, mistõttu tormas mees lavale ja andis rokkile kõrvakiilu. Naljas oli hetkeks mainitud Will Smith i abikaasat. Jadat. Parim laul on Billie Eilishi no Time to dy. Pole aeg surra samanimelisest filmist.", "role": "user" }, { "content": "Varahommikul selgusid 94. korda Ameerika filmiakadeemia auhindade ehk Oscarite laureaadid. Suurim võitja on Denis Villeneuve'i \"Düün\", mis viis koju kuus preemiat. Parima filmi auhinna pälvis Sian Hederi linateos \"Coda\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLogistikakontserni CF ja S tegevjuht Tiit Arus ütleb, et juba aasta aega on Hiinas konteiner teenuse hind kuuekordne. Tänase puudujäägi põhjus on nõudluse kasv ja tootmise kasv ja, ja teistpidi ka Covid, et Covid on näiteks viimase paari nädala jooksul kaks sadamat sisuliselt kinni pannud Hiinas, et kaks uudsedamat. Eesti suurima konteinerterminali opereerija Saksa kontserni HHLA Eesti ja kommertsjuht Andres Uusoja ütleb, et Eestis on juuli keskpaigast eksport kukkunud, kuid üldjoontes on siin mõjud tagasihoidlikud. Suuremas maailmapildis näeme seda, et, et paljud ettevõtted võib-olla Hiinast toovad tootmise ära nagu Euroopa nii-öelda soodsamatesse maadesse siin Bulgaaria, Sloveenia, Slovakkia, et üldjoontes kõik maailmapildis, kõik asjad on praegu sassis, aga Eestiga seoses on maailmas need tarneahelasüsteemid suhteliselt paigas. Midagi väga suuri muudatusi veel hetkel pole näinud. Aga maailma enda pildis on on praegu hullumaja, et, et konteinerite puudus väga suur hinnatõus. Sadamad on umbes, kõik ookeanilaevade graafikud on sassis. Aknatootja Wiking Windos ekspordi oma toodangut näiteks Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse ja Jaapanisse. Müügidirektor Tanel Kookmaa ütleb, et kuna transpordihinna tasub klient, ei ole kõrge hind neid palju mõjutanud. No, ma arvan, praegu maailmas on olukord selline, kus kliendid on õnnelikud, kui nad aknad saavad meie tooteid, kuna maailmas olukord selline on, et on defitsiit, siis makstakse ka need hinnavahe kinni. Küll peab ka Eestis konteinerit otsima kauem. Kookmaa pakub, et kui neil veel on vedanud, siis mõnel teisel Eesti ettevõtjal võib seetõttu mõni tehing olla katki jäänud. Ka on mureks tooraine tarnekindlus. Meil ütleme materjalide poole pealt nüüd konteineritega päris asju ei tule, meil suurem osa materjale tulevad Baltikumis, Skandinaavias, Saksamaalt ja Rootsist on kõik suurem osa materjale, aga no isegi nende poolelt samamoodi hoopis teistmoodi tuleb mõelda ja tegutseda, küsida ja hoida kätkelsil ja, ja suruda ja olla nagu müügimees oma materjalide sisseostude mõnes mõttes meenutab natuke vene aega defitsiidiolukord.", "role": "user" }, { "content": "Pandeemia tõttu ettearvamatult kõikuv nõudlus ja viiruse leviku tõttu suletud Hiina sadamad on tõstnud merekonteinerite hinna mitmekordseks. Kuigi mõjud Eestis on tagasihoidlikumad, on ka Eestis tarnekindlus kannatanud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeni Tartut valitsenud reformierakondlased ja sotsiaaldemokraadid kaasasid koalitsiooni isamaa koalitsiooniläbirääkimistel kujunes kõige pingelisemaks aruteluteemaks üleminek eestikeelsele õppele kogu Tartu haridusvõrgus. Linnapeakandidaas. Me kõik saime aru sellest ühteviisi eestikeelsele õppele on tarvis üle minna, et see on väga oluline. Aga vaidlusi tekitas, kuidas seda korraldada, milline on see aeg, mille jooksul tuleb üle minna eestikeelsele õppele ja kuidas üleminekut toetada. Nii et koalitsioonilepingus on sõnastada, et me viime Tartu koolid järk-järgult nelja aasta jooksul üle eestikeelsele õppele? Sotsiaaldemokraatide Tartu piirkonna juht Heljo Pikhof ütleb, et sotsiaaldemokraadid kahtlesid ülemineku tempos. Puskini Gümnaasiumi ja Annelinna gümnaasiumi direktor, siis ütlesid, et seda on võimalik teha ka nelja aastaga, meie nägime ette, et võib-olla kulub selleks kuus-kaheksa aastat, aga loomulikult me arvestame siin lapsevanemaid, arvestame teadlasi sellel üleminekul, et noh, et need punktid said siis nagu kirja ja erivajadusega lapsi on seal 50 protsenti, et ka nendega peame rehkendama, et siin on terve rida küsimusi, aga suuna sinna me võtame, et järk-järgult üle minna. Abilinnapea dena jätkavad samades rollides reformierakondlased Mihkel Lees ja Raimond Tamm. Sotsiaaldemokraat Gea Kangilaski võtab üle linnaplaneerimise valdkonna, tema erakonna kaaslane Lembit Kaplinski hakkab kureerima hariduse valdkonda linna rahandusministerle. Isamaalane Priit Humal. Uueks linnavolikogu esimeheks saab Tõnis Lukas. Lukas selgitab ka teist olulist otsust. Süda linna kultuurikeskuse ehitamist väiksemas mahus. Kuna asutused oma ettepanekuid veel teevad, et kui palju linna raamatukogule on vaja, kui palju on kunstimuuseumile vaja ruume ja milliseid täpselt, siis ei saa siin mahtude protsentidega öelda küll, aga esialgsega võrreldes on kokku lepitud oluliselt väheneb. Universaalse kontserdisaali vajadusest ma seal tõsiselt kahtlen ja, ja seal oli neid muid avalikke funktsioone, mis otseselt raamatukogu ja, ja kunstimuuseumit ei, ei puuduta enne rohkem planeeritud, nüüd on neid seal vähe.", "role": "user" }, { "content": "Tartu uus kolmikliit leppis kokku viia nelja aastaga Tartu haridus täielikult üle eestikeelsele õppele ja Südalinna kultuurikeskus ehitada väiksemas mahus. Otsustati ka linnajuhtide ametikohtade jaotus järgmiseks neljaks aastaks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRalf Henrik Aas ja tema hakkajad tuttavad sattusid meedia huviorbiiti möödunud aasta augustis, kui tõmbasid kaldale poole sajandi eest Pärnu jõkke uppunud Merkuuri jäänused. Mõte tuli kaasil sellepärast, et frak lihtsalt reostas jõge. Veest välja ulatuvad osad olid metallivargad ammu ära viinud. Nüüd oli samamoodi. Kalurid teadsid pargasest, mis kalda lähedal vees silma hakkas ja arvasid, et see tuleks välja tõmmata. Kas siis otsustaski asja ära teha. Pargas on 20 meetrit pikk ja 10 lai. Eile saadi üks tükk kätte, aga suurema osa väljatõmbamine ebaõnnestus mitu korda ja töö jäi pooleli. Pargase väljatõmbamise initsiaator Ralf Henrich aas. Kalamehed andsid teada, et, et kui sul jõud peale hakkab, võid proovida, et katsu välja tõmmata. Out on see, et vesi tõuseb, ei näe varsti enam konksu kinni panna, trossid võivad katkeda, abiks on oma sõpruskond ja kaitseliit, kes toetab puksiiriga meid ja linnatellimus, on see. Kui palju muda täis pargas kaaluda võib, ei osanud kaasa öelda, ehk 45 või 50 tonni, pakkus ta. Vana metall rändab mõistagi kokkuostu.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu jõest hakati eile välja tõmbama vana pargast, millega veeti pool sajandit tagasi materjali Papiniidu silla ehituseks. Töö oli raske ja aeganõudev, sest vees rabedaks muutunud metall murdus ja trossi tuli pidevalt uuesti kinnitada. Tööd jätkuvad täna.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRelvaomanike liit pöördus kaks nädalat tagasi siseministeeriumi poole ettepanekuga viivitamatult peatada relvaload neil Eestis elavatel välismaalastel, kellel on Vene Föderatsiooni ja tema liitlasriikide kodakondsus. Oma vastuses kinnitas siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaar seniseid sõnavõtte, märkides, et lausaline vene kodanike relvalubade peatamine pole põhjendatud. Kavas on läheneda isikutepõhiselt ning lähema vaatluse all on inimesed, kelle puhul võib tekkida kahtlus julgeolekuohuks, kinnitas siseminister Kristjan Jaani. Kui näiteks inimene paneb toime mingisuguse õigusrikkumise, mis annab ka aluse, näiteks hakata siis kaalutlema relvaloa peatamist, siis selline informatsioon liigub relvagruppidesse automaatselt. Kui inimene jääb näiteks joobes olekuga roolis olles jääb vahele, siis selline informatsioon automaatselt liigub ka relvagrupi ametnikele. Nüüd teine asi, kuidas saab liikuda, on loomulikult ka erinevad asutused on kogunud informatsiooni mingisuguste inimeste kohta nende meelsuse kohta ja seda saab näiteks kontrollida, vaadata, et kuidas inimene nagu oma sotsiaalmeedias käitub, milline see meelsus on seada mingisugust informatsiooni või politseinikud leiavad väga palju sellist informatsiooni ja nii edasi. Jaani sõnul on kõik relvaomanikud kogu aeg erilise tähelepanu all, viimase kuu jooksul ei ole kelleltki relvaluba ära võetud või seda peatatud. Relvaomanike liit tegi ka ettepaneku suurendada tsiviilvalduses oleva laskemoona hulka nii, et ühel inimesel oleks senise 200 padruni asemel 1000 padrunit kõigi tema valduses olevate relvade peale kokku. Siseminister Kristjan Jaani hinnangul ei ole seegi muudatus põhjendatud. Mina arvan, et meil ei ole mõistlik luua nagu selliseid suuri laskemoona ladusid inimestel kodudesse loomulikult diskuteerida võib nendel teemadel, aga ma arvan, et relvaseadus reguleerib küllaltki hästi seda valdkonda. Aga veel kord loomulikult, mul on väga hea meel, et relvaomanike liit on pöördunud, siin on veel erinevaid pöördujad olnud, et see, et tuleb selliseid uusi nurkasid uusi pöördumisi väga oluliste sihtgruppide poolt, siis see on igati teretulnud ja, ja nad alati väärivad kindlasti arutelu diskussiooni. Riigikogus on valmimas kaks eelnõud, mis relvaseadust muudaksid. Relvaomanike liidu teatel jäävad nad ootama, mida riigikogu selles küsimuses ette võtab.", "role": "user" }, { "content": "Siseministeerium kirjutas Relvaomanike liidule saadetud vastuses, et relvaseaduse muutmine pole vajalik, selleks et peatada või ära võtta relvaload Vene kodanikelt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTäna käsi laevade ja tuuleliinide esindajad munalaiu sadamas reisiparvlaeva Kihnu virve pardal, et laevaga tutvust teha, aga ka Vormsi ja Sõru riigiliinil sõidavad sama tüüpi laeva tormsa ja Soela ja see ongi põhjus, miks kolmele liinile otsitakse ühte vedajat. Praegu opereerib neil liinidel Kihnu veeteed. Maanteeameti ühistranspordiosakonna juhtivekspert, Mika Männik. Tõsi on see, et Eestis on kolm sellist ettevõtet, kes tahaksid ja on võimelised sellist teenust osutama. Oleme ka uurinud, kas suured tegijad nagu Tallink või kereline seda sooviksid teha, tuli välja, et nad ei, ei tunne selle vastu huvi, nii et kutsutud on kõik, kes siis praegu on võimelised ja tahavad seda teha. See uus tegija, keda te silmas peate, on, on tuuleliinid, osaühing, mis on välja kasvanud, siis ühest teisest kontsernist ja nemad on osalevad samamoodi meie hinnaettepaneku esitamisel. Kuna tuuleliinid on eelmise omaniku ajas saarte liinidele sadamatasu eest võlgu, nõuab firma täiendavat garantiid. Saarteliinide juht Villu Vatsfeld. Tuulte liinid on kuni viimase ajani olnud seotud sellise ühendusega, mille nimi on Tuulegrupp, kuhu kuuluvad ka Saaremaa laevakompanii Väinamere liinid ja palju teisi firmasid. Need ettevõtted on meiega koostöö lõpetanud, aga maha jätnud suure hulga võlgasid. Tuuleliinide võtmeisik. Tõnis Rifk on olnud ka see mees, kes on allkirjastanud kõik võlglaste lepingud, kokkulepped andnud suurusi, lubadusi ja kahjuks ükski neist saarte liinide poolt vaadatuna ei ole pidanud. Tuuleliinide omanik Tõnis Rihvk Tuuleliinidel ei ole võlgu tuuleliinidel On uus omanik, jällegi etteheide, mida tehakse, et niikuinii oli varjatud tehing on ju, no ei ole, ei ole, sabasid, ei ole sarvu, ei ole kõrvu, lihtsalt ühel mehel sai jaks otsa, ta arvas, et tema nimi ja nägu võib-olla hakkab segama progressi arengut, on ju ja mul ei olnud muud võimalust. Kas loobuda üldse visata nurka oma 28 aastane kogemus on ju, laevandusettevõttes on juba jätkata. Kihnu veeteede juhataja Andres Laasmaa on samuti tuule liinide hankel osalemise suhtes kriitiline. Minu hinnangul peaksid riigihangetel osalema ettevõtted, kes on kõik oma kohustused nii riigi kui partnerite ees korrektselt täitnud ja arved maksnud. Ester Vilgats, Pärnu,", "role": "user" }, { "content": "Konkureerimas on Vjatšeslav Leedole kuulunud Tuule Liinid, mis nüüd on Tõnis Rihvki omanduses. Tuule Liinid jäi aga võlgu sadamaid haldavale riigi äriühingule Saarte Liinid ja viimane nõuab Rihvkilt lisagarantiid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPolitsei ja piirivalveameti liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse juht Varmo Rein ütleb, et joobes juhid on tänavu põhjustanud vähem õnnetusi kui varasematel aastatel. 448 olnud neid juhtumeid, kus siis liiklusõnnetuse on põhjustanud joobes juht, siis eelmine aasta on 523 olnud ülemöödunud aasta näiteks 550, siis aastal 2018 526. Et enam-vähem üks sama suurusjärk, aga jah, tänavu on neid pisut pisut vähem. Rein on statistika tõlgendamisel siiski ettevaatlik. Muretsema peab ikka, et kui joobes juhid on liikluses, on see alati ohtlik. Võib-olla see on tõesti aastatega pisut paremaks läinud, et seltskondades ei tolereerita enam seda, et keegi läheb purjus peaga sõitma. Kuigi talvine ilm on tõukerattad teedelt praeguseks peletanud, annavad kergliikurid aasta kokkuvõttes selgelt tooni. Kui muudes valdkondades statistika isegi näitas siin langustrendi, noh jalakäijad näiteks said vähem viga jalgratturid, et hetkel on 56 õnnetust vähem kui kui mullu näiteks siis jah, 228 õnnetust toimus kergliikuritega, noh, see siis summa summarum annabki ka nende vigastada saanud inimeste osas niisuguse tõusu statistikasse. Ka kergliikuritega juhtunud õnnetuste üheks põhjuseks on alkoholi tarbimine. Need öisel ajal toimunud õnnetused kergliikuritega pärast siis need kogused, mis on tuvastatud inimese peres, näiteks kui ta on haiglasse toimetatud, et need on ikkagi märkimisväärsed. Et kindlasti jah, ei ole nüüd see kergliikur see asi, millega kõrtsust koju minna. Kui jõulupühad on üldjuhul rahulikumad, kipuvad just aastavahetusel joobes juhid rooli. Tuleks oma ka pidustused ja asjad ja logistika alati juba enne paika panna, et ei ei peaks üldse autoga sõitma siis või on kokku lepitud, et seltskonnas ongi keegi kaine juht ja see siis transpordi teised inimesed ära.", "role": "user" }, { "content": "Tänavu on politsei peatanud 5861 joobes juhti ehk 830 vähem kui samal ajal mullu. Kui purjuspäi istuvad juhid rooli järjest vähem, siis politseile pakub muret kergliikuritega juhtunud õnnetuste arvu tõus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakonna sisetülidest alguse saanud Tartu võimukriisile pandi täna punkt. Uue koalitsioonileppe allkirjastasid sotsiaaldemokraatide Tartu piirkonna juht Heljo Pikhof ja reformierakondlasest linnapea Urmas Klaas. Väga oluline on see, et segaduste aeg on läbi. Reformierakonna ja sotside koalitsiooniläbirääkimised kestsid kolm nädalat. Heljo Pikhof ütleb, et kõige tulisemaid vaidlusi peeti hoolt vajavate inimeste koduteenuste üle. Koalitsioonilepingusse sai lõpuks punkt, mis lubab teenuste hinda allapoole tuua. Seal olid meil vaidlused, no tegelikult me numbritest praegu ei rääkinud ka sellepärast, et me teeme ruttu selle analüüsi ära, et palju neid teenuseid juurde vaja on ja kui palju siis üleüldse üks inimene peab maksma, sealt lähtuvalt teeme siis ka eelarvesse muudatusettepanekud. Sotside nõudmisel külmutati üheks aastaks ka lasteaia kohatasu tõus. Linnapea Urmas Klaas jäi aga endale kindlaks, et Eesti üks kõrgeim kohatasu peaks pikas plaanis ikkagi alampalgaga seotuks jääma. Oluline on, et süsteem oleks jätkusuutlik ja teisiti kui alampalgaga sidumine on seda väga keeruline saavutada. 2000 seitsmeteistkümnendal aastal loodud Reformierakonna ja Keskerakonna võimuliit lubas luua võimalusi raadile linnahalli rajamiseks. Niimoodi saadi koalitsiooni ka valimisliidu Tartu eestoetus. Uues lepingus linnahalli enam ei mainita. Urmas Klaas ütleb, et halli jaoks on raadil krunt olemas. Ma soovitan neile käised üles käärida ja hakata tegutsema, mitte vaadata küsivalt linna ja maksumaksja suunas. See initsiatiiv on väga teretulnud. Mehed, võtke tööriistad kätte, hakake tegutsema. Eelmine linnavalitsus lubas kindlas kõneviisis, et rajab marja, kergliiklussilla seltsi, maja, lemmikloomade surnuaia, aga ka seda, et soetab kõigisse koolidesse kaasaegse ja ergonoomilise mööbli. Uues leppes on sõnad, soetame ja rajame asendatud sõnadega otsime võimalusi ja seame sihiks. Urmas Klaas kinnitab siiski, et uue koalitsiooni ambitsioonikus pole eelmisega võrreldes väiksem. On väga palju teemasid, kus sõnastus on jõulisem ja selgem, näiteks Tartu ettevalmistused Euroopa kultuuripealinnaks 2024 aga on ka selliseid analüütilisemaid lähenemisi. Koalitsioonilepingus on tõesti mitu analüüsi, muuhulgas ideekonkursid Vorbuse küla ja märja aleviku väljaarendamiseks aga ka Emajõe ja selle kallasaja elavdamiseks. Oma analüüsi saab ka võimalik Tartu rööbastransport. Heljo Pikhof. Rööbastransport loomulikult, see on keskkonnasõbralik ja nii või naa, me peame selleni jõudma. Aga mis on täna? Peamine on see, et planeeringutega arvestataks, et ei ehitataks nii-öelda rööbastranspordi tulevast teed maju täis.", "role": "user" }, { "content": "Reformierakondlased ja sotsiaaldemokraadid allkirjastasid täna Tartu koalitsioonilepingu. Uus võimuliit lubab rohkem tähelepanu keskkonnale ja sotsiaalteemadele. Samas on mitmed investeeringud kajastatud tagasihoidlikumalt, kui eelmises – keskerakonna ja reformierakonna võimuleppes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNagu siin näete, siin kaks ujumissild on paigas, siinjuures käivad veel redelid, mis on veel paika panemata, vana sild peaks ära kaduma siit vahelt, siit peaks tulema valgustus, ehk siis noh, kogu see protsess on nii-öelda töös ja tegemises, eks. Ta on muidugi veninud, me lootsime hästi kiiresti, nii need asjad taoliselt ei käi ja, ja eks ta natuke veninud on, aga nagu näete, siis jah, alguses on ikkagi tehtud, mis on see, mis toob teid ette? Tervis puhtalt tervist seisukohast ja teine asi on muidugi see, et puhtalt trennile on ta niisugune tore eneseületus, et et see vette minek on alati keeruline ja see lihtsamaks ei lähe. Aga, aga eks ta ajapikku läheb natuke rahulikumaks, see šokimoment kaob ära. Kõrvalt vaadates tundub, et see talisuplus, mis kunagi oli selline eksklusiivne asi, vähesed tegid, ta on muutunud selliseks trendi asjaks. Nii et nii ongi, see on trendiasi praegu ja, ja, ja õnneks kasvav trend, et et kunagi, ma arvan, vist aastatel kuuekümnendatel vist oli 60 70 oli samasugune niisugune suurem trend, mis mõne aja pärast ära kadus, eks. Aga ma loodan, et ta seekord jääb kauemaks ajaks pidama. Kui palju ootab talisupleja seda korralikku talve, sest vist eelmine aasta ka jääd peal ei olnud või oli ei olnud ja, ja, ja eks ta mitme otsaga asi ole, sest ühest küljest on, on ikka korralik talv, on palju ilusam ja mõnusam, aga nii ujumise seisukohalt on muidugi parem, kui jääd ei ole vähem raiumist.", "role": "user" }, { "content": "Ida-Virumaa taliujumispealinnaks on kujunenud Toila vallas asuv Voka alevik. Sinna kogunevad iga ilmaga ujujad nii lähemalt kui kaugemalt. Taliujujatele on Vokas aina paremaks muutumas tiigivette minemise tingimused. Seda tänu sellele, et võideti Toila valla kaasava eelarve rahvahääletus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEilne valimispäeva õhtu oli täis dramaatikat, sest mõni minut pärast üht-teist, kui loetud olid pooled häältest, teatati, et Keskerakond on saanud kolm saadikukohta europarlamendis ning selle erakonna valimispeol ei olnud võidujoovastusel piire. Kõigile, kes täna või enne täna käisid valimas me tõestasime, et Eesti inimesed nõuavad vahetust ja tahavad muudatusi. Aga veidi enne poolt kahtteist õhtul selgus, et ühe saadikukoha on saanud ka sotsiaaldemokraadid, mis tähendas, et keskerakonnale jäi kaks kohta. Siis oli Edgar Savisaar aga palju napisõnalisem. Õnnitlen igal juhul ma arvan niimoodi, et neid hääli jõutakse veel mitu korda üle lugeda. Valimiste suurim võitja oli kaheldamatult üksikkandidaat, parteitu Indrek Tarand, kes kogus esialgsetel andmetel 102462 häält ehk ligi 1000 häält vähem kui tervel Keskerakonna nimekirjal kokku. Tarand kinnitas, et ta läheb igal juhul Brüsselisse. Minu meel ei ole muutunud Hrustšovi ajast saadik, ma olen alati tahtnud Nõukogude Liidust välja saada ja Euroopa liitu sisse saada, nii et see küsimus on mõnevõrra mõttetu, aga, aga viisaka inimesena ma ikkagi vastan, et muidugi lähen ja eriti arvestades olukorda, et valijad on sellise mandaadi mulle andnud. Aga ma loodan tõesti, et selle asja mõju on nüüd ikkagi pikemaajalisem ja me ei lähe riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimistele kinniste nimekirjadega. Me muudame Euroopa valimised ka taas lahtiseks. Me likvideerime mitu puudujääki, mis mul sellel teekonnal silma on jäänud. Eesti demokraatia arengus. Reformierakond lubas valimistel võita kolm saadiku kohta, kuid valitsuse juhterakonna populaarsuse järsk vähenemine viimasel ajal tekitas ka Reformierakonna liikmete endi hulgas kartus, et kas üldse oma esindajat europarlamenti saadakse. Ühtekokku toetas Reformierakonna nimekirja ligi 61000 valijat ning erakonna esimees Andrus Ansip oli selle tulemusega silmnähtavalt rahul. Valimistulemused üldse on rõõmustavad selles mõttes, et valimas käis märksa rohkem inimesi kui viis aastat tagasi. Pisut kõhklusi ja kahtlusi tekitab see, et erakond, kes veel viis aastat tagasi kõhkles, selles, kas Eesti üleüldse peaks liituma Euroopa Liiduga sai nüüd oma esindajad Euroopa parlamenti. Kuid mul on hea meel, sellepärast, et Kristiina Ojuland Reformierakond sai oma esindaja Euroopa parlamenti. Me saime nendel valimistel märksa rohkem hääli kui möödunud valimistel viis aastat tagasi ja üks koht praegustest oludes on tegelikult väga hea tulemas. Euroopas on igal pool valitsused ja valitsuserakonnad väga suure surve all. Ja nendel valimistel ilmselt äärmuslased saavad märksa rohkem kohti Euroopa parlamenti kui kui viis aastat tagasi. Ehk siis Reformierakonna tulemusega. Mina olen rahul. Kõige raskemaid hetki elasid aga eile õhtul üle sotsiaaldemokraadid. Neid hetki kirjeldab meie uudistetoimetaja Kai Vare. Sotsiaaldemokraatide seas valitses esialgsete hääletustulemuste selgumisel esialgu jahmatus ja seejärel must masendus. Mõned läksid kohe pärast tulemuste selgumist sõna lausumata minema. Tüdrukud pühkisid silmist lausa pisaraid. Üks noormees istus trepil, pea käsipuule toetatud ja tema kaaslane lohutas teda pead. Silitades Erakonna juhid nuuskasid nina ja pühkisid higi. Ei jätkunud energiat ka julgustavaks naeratuseks parteikaaslastele. Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jüri Pihl. Kui me räägime meie erakonnast, kus eelmine kord ikkagi me saime ju kolm mandaati ja seekord nagu ei õnnestunud ühtegi saada ei saa ju öelda, et siin mingi edulugu on ja teiselt poolt noh, me peame vaatama ka seda, et ikkagi siin, need olid ju protestivalimised, kus olid opositsiooni olev Keskerakond ja teiselt poolt ka üksikkandidaat Indrek Tarand, kes siis neli mandaati võtsid ja võib-olla nendel erakondadel, kes olid seotud valitsuse vastutus, ehitis üle, ülejäänud kaks tükki, kui me vaatame jälle toetust 2007 ja see, mis meil oli siis seitse protsenti, kus me saime 10 kohta ja reformierakonnal said 31 kohta, siis see vahe on ikkagi oluliselt vähenenud. Siis aga ootamatult tuli teade, et esialgsed tulemused ei vastagi tõele ja sotsiaaldemokraadid on ikkagi saanud ühe koha. Europarlamendis. Meeleolud natuke paremad jah, eks ole, et ega siis mis siin salateda, kui tundus nagu uskumatu, nagu saali vaikus nagu märkas, et kuidas siis niimoodi, et ilma jääme, tundus, et meil läks hästi ja mingid küsitlused ka on, et noh, nüüd me oleme rahul, sest ma veelkord ikkagi nagu ka varem rõhutasin, et need olid protestihääletamised eelkõige ja teiselt poolt ka sellised suletud nimekirjad, mis ei meeldinud meile, kuna kogu aeg ja mida näitab ka see, et Indrek Tarand sai küllaltki palju hääli, et sa hääletada ikka konkreetse inimese poolt. Ma arvan, et järgmine kord tuleks ka need nimekirjad jälle lahti haakida, nagu oli viis aastat tagasi. Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari sõnul jäi Isamaa ja Res Publica liit valimistulemustega igati rahule. Indrek Tarandi väga suuri hääli, siis ega Keskerakonnal siin midagi rõõmustada ei ole, võttis ta kinnistu nimekirja süsteemile, kui poleks kinnista nimekirja süsteemi olnud, oleks Keskerakonna tulemus olnud märgatavalt viletsam, sest enamus Eesti inimesi näiteks ka siiski see valimis ei toeta sellist lahmivat poliitikat ei toeta sellist poliitikat, mis on suunatud ainult vastandumisele ja omaenda erakonna huvide eelistamisele Eesti huvidele. Nii et selles suhtes andis see valimine küll sootuks teistsuguse sõnumi ja ma arvan, et see on hea ja õige sõnum. Ilmselge valimiskaotuse osaliseks said nii rohelised kui ka rahvaliit, kes mõlemad kogusid veidi alla kahe protsendi valijate toetuse. Roheliste eestkõneleja Marek Strandberg. Meie jaoks koha saamine oleks tähendanud kuutekümmet viite tuhandet või enamat häält. Ega see valimisaktiivsus oli suur ja, ja ega nii kui me seda valimisaktiivsus numbrit nägime, oli ka selge, et ega meile nüüd nii palju neid toetajaid ka juurde tulnud ei ole, võrreldes siis riigikogu valimistega, kus meid toetas 41000 inimest. Rahvaliidu juht Karel Rüütli kinnitas, et nende erakond astus ikkagi pika sammu edasi. No ma üldiselt leian, et, et rahvaliidu jaoks ikkagi need valimised võib lugeda kordaläinuks. Meie traditsioonilised Valimised on siiamaani olnud peamised siseriiklikud valimised meie jaoks tähtsad olnud riigikogu valimised, kohalik ko, valitsuse valimimsed, aga ma arvan, et nende valimistega rahvalikkus päris sammu edasi.", "role": "user" }, { "content": "Europarlamendi valimiste õhtu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSelle aja sisse mahtus nii maksumuudatuste eelnõu teine lugemine koos kümnete vaheaegadega enne parandusettepanekute hääletamist kui ka mitme seaduse vastuvõtmine maksumuudatuste kobarseaduse juures loobus Reformierakond venitamistaktikast pärast 50 kuuendat muudatusettepanekut ja edasi läks kõik juba kiiresti. Kuna tegemist oli teise lugemisega, siis vastu seadust ei võetud, see jääb järgmisse nädalasse. Tänase päeva kõige värvikam osa oli kahtlemata jõuluvana külaskäik ja sellel peatume pikemalt. Jõuluvana kiitis saadikuid, et nad nii kokku hoiavad, et ei taha isegi ööseks lahku minna ning jagas kingitusi, aga alustame, esinemistest oli luuletusi, oli laule Ain Lutsepp, vabaerakonnast. Ta tahtis iga puhta mõtte puhul, et äkki on ta vabatseja hing. Ta küsis igal võimalikul juhul, kus kohas asub inimese hing. Ja Andres Metsoja IRL-ist. Kõige ilusam see linna ei tule. Tema kodus on vaikne ja kaas. Õhtu süütab ta otse peale. Tuleb sama aasta. Maas. Mart Helme EKREst laulis jõululaulu. Sotsidelt oli nukudeklaratsioon Padari ja Emis. Ma tõesti austan oma sõpru, sigu ärgu nähku nemad minus kurja hunti. Nagu loodus, nii ka riik võib teha vigu. Auväärsemise ma praegu kutsuks, pult. Reformarite kollektiivi saatel kritiseeris Madis Milling uut koalitsiooni läbi metsarahvast rääkiva luuletuse. Kährikud on mitut moodi. Segan kokku metsasaadust teinud metsa, limonaadi suhkrumaks on nende saatus. Abielus, koprapaar ehituses kandnud kulu ei saa deklareerida. Ühistööna saadud tulu. Keskerakonna Trio Laul Märt Sultsi juhtimisel oli aga vastupidi sisuliselt koalitsiooni ettepanek Reformierakonnale. Korda Reformierakond su silma, kas laeva minu ja seda ma tean, Reformierakond, mida sa? Tuleb kuna Reformierakond es sõbraga leida endale süüa, mind saab Reformierakond. Ja kingitustest juhatus sai endale kellukesed ja moodustas nende eest tänutäheks päevakohase kobara. Vabaerakond sai ideede ettekasvatamise komplekti. Et teie olete ajaloos tuntuks saanud, et teie kasvatajate idee ette ja teised võtavad siis selle endale ja, ja, ja kasvatavad, kasvatavad kenasti edasi. Reformierakond sai peenhäälestuse esmaabikasti koos mitmete vajalike instrumentidega. Oma nime otsib IRL nimeraamatu. Võtame siit lahti näiteks Isamaa ja Res Publica tiit või siis, või siis saaksid valida merilin. Koalitsiooni vuugitäiteks olevad sotsid saidki portsu vuugitäidet ja kellu. EKRE soovis tõrvikut, sest nad otsisid, aga ei leidnud selliseid, mis pole tuleohtlikud ja mida oleks saali lubatud. Järgnes dialoog. Võib-olla, et kahe aasta pärast on meid siin 51 ja siis ma ei tea, siis sa pead võtma mitu päkapikku, kes toovad ikka kottidega. Kui teid on kahe aasta pärast 51 siis ei ole ühtegi sellist seadust ära alles, mis ei lubaks tulla siia tervikuna. Kingituseks sai EKRE aga ruutmeetri parketi, et nad ikka parketikõlbulikud oleksid. Keskerakonna kingituseks oli karikas kirjaga inimkonna tähtsaim leiutis on ratas ja veel teine ratas, Õnne ratas. Sest nagu ma olen aru saanud peamine osa igasuguste plaanide rahastamisel on teil ikkagi rajatud heale õnnele. Ja jõuluvana lisas lõpetuseks. Et eks mindki ennast tegelikult tüütas ära see igavene kogu aeg elamine ainult vastavalt oma võimalustele.", "role": "user" }, { "content": "Eile kell kaks päeval alanud Riigikogu istung kestis üle 22 tunni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReformierakonna juhtivpoliitikud toetavad erakonnale uue juhatuse ja esimehe valimist. Esimehe kandidaadina toetatakse eelkõige Kaja Kallast, teiste seas näeb teda erakonna uue juhina ka praegune esimees Hanno Pevkur. Toomas Sildam sai ka Pevkur äsja mikrofoni ette. Kas te ise kandideerite erakonna juhi valimistel? No kui ma tegin kajale ettepaneku, siis võib eeldada, et, Ma ei kandideeri. Millal peaks erakorraline üldkogu toimuma? Üks on päris kindel, mina erakonna juhina ei saa lubada seda, et nii-öelda erakonna siseelu on põhiteemaks järgmised seitse kuud oludes, kus tegelikult me peame keskenduma valitsuse möödapanekutele ja seetõttu tegelikult minu ettepanek oli, et me teeme selle esimesel võimalusel esialgu, jaanuari lõpus, suure tõenäosusega me peame natukene seda korrigeerima, vaadates ka meie üldkogu kokkukutsumisaega, et volikogu peab enne koos käima ja, ja, ja nii edasi, aga ma väga loodan, et enne vabariigi aastapäeva on asi klaar. Kui teie ettepanek läbi läheb ja Kaja Kallasest saab Reformierakonna uus esimees kas see tähendab, et ta peaks Euroopa parlamendist lahkuma? See on eelkõige tema otsus, et loomulikult hea on, kui erakonna juht on Eestis, aga loomulikult tuleb ka mõista seda, et et seal on nii-öelda inimlikud faktorid taga, kaal on laps Brüsselis, koolis ja nii edasi, aga Läheme ikkagi üks päev korraga, et kõigepealt peab Kaja ise ütlema, et jah, ta kandideerib ja seejärel on võimalik vaadata juba seda, et kuidas erakonna juhtimine igapäevaselt edasi liigub. Kas te olete Kaja Kallasega oma ettepanekust rääkinud? No ikka olen, aga loomulikult ei ole mõeldav, et ma Kaja sellistel teemadel ei räägi, ikka räägime. Ja mis oli tema vastus? No Kaja mõistab tegelikult seda, et niimoodi edasi minna ei saa, kus erakonna töövõime ei ole päris selline, nagu ta peaks olema ja eks ta selles mõttes on ühest küljest kindlasti nii-öelda suure pinge ja, ja, ja sellise suure surve all, aga, aga teisest küljest ta mõistab seda, et ainult ühe meeskonnaga on võimalik järgmised riigikogu valimised võita. Ja, ja mina olen valmis seda tööd ja, ja teed temaga koos käima. Mis on lahti Reformierakonna töövõimega? Eks me oleme ju seda viimase kuu pooleteist jooksul näinud, et sellist ebamõistlikku ja mõttetut ussitamist on natuke liiga palju olnud selliseid ebatarvilikke spinn meediakajastusi, mis ei peaks olema ja, ja tegelikult kuigi vaadates noh, nii-öelda faktiliselt ja väljapoole võiks öelda, et kõik on väga hästi siis on, on selge, et tegelikult sellist head mõnusat tööõhkkonda täna ei ole, see tuleb taastada selleks, et tõesti minna eesti rahval ühe meeskonnana mandaati küsima. Kas olete kindel, et Kaja Kallas toob selle restardi, mida te loodate? Ma usun küll. Pevkuri seisukohaga seoses sai Mirko Ojakivi Strasbourgis äsja taas mikrofoni ette Kaja Kallase, kes uue info valguses vastab taas, kas ta soovib erakonna esimeheks saada. Kaja Kallas, Hanno Pevkur on täna teinud üleskutse erakonnakaaslastele koonduda Kaja Kallase selja taha ja et minna siis ühtse meeskonnaga järgmisi riigikogu valimisi võitma, et see, et teid toetada saaks, eeldab ka seda, et te ise tahate erakonna esimeheks hakata. Kas te võtate Hanno Pevkuri pakkumise vastu? Kõigepealt muidugi, see oli suhteliselt ootamatu ja ma kindlasti tänan Hanno Pevkurit selle toetuse eest, ma arvan, mis on ka õige, on see, et, et me peame kindlasti ühtse meeskonnana minema riigikogu valimistele. Aga meil omakeskis arutelu seisab ees alles 20. detsembril üldse selle selles osas, et, et kas ja millal meil valimised tulevad, nii et, et ma siiski leian, et praegu on vaja siis uurida ka teiste inimeste käest juhatuse liikmete käest, et kas mul peale Hanno Pevkuri ka kellegi teise toetus on. Olukord praegu muutub tundidega, et erinevaid avaldusi, erinevaid toetajaid lisandub, et kas on võimalik, et näiteks täna õhtuks te juba jõuate ikkagi mingisugusele konkreetsemale otsusele? Ei selles osas ju minu otsus. Kindlasti. Kui kui inimesed mind toetavad, siis, siis ma kindlasti olen valmis seda vastutust võtma, aga selleks, et ma teaksin, kas inimesed mind toetavad, ma peaksin ikkagi kõigepealt inimestega rääkima, mida ilmselgelt pole olnud aega praegu teha. Kes need inimesed on, kelle toetuste ootad, on see suurem grupp, on need konkreetselt mõned inimesed erakonna liikmed, muidugi kindlasti erakonna juhatus, erakonna fraktsioon, aga tegelikult ka piirkonnad, piirkondlikud organisatsioonid, mida nad sellest asjast üldse arvavad, et kui me räägime sellest, et, et erakond peab minema ühtse meeskonnana riigikogu valimistele vastu, siis on kindlasti oluline, et kõik oleksid paadis. Kas üldkogu jaanuaris, nagu pakub Pevkur oma kirjas erakonnakaaslastele välja, on see mõeldav? Jällegi me ei ole seda omavahel rääkinud, et, et ma kõigepealt arutaks siis juhatusega Aga teoreetiliselt, kui te otsustajate, et te siiski kandideerite ja üldkogu on näiteks jaanuaris, kas te olete valmis ka Euroopa Parlamendi liikme mandaadist loobuma? Nagu ma ütlesin, kõik asjad on siin läinud väga kiiresti, et praegu sellele küsimusele, milles seisneb juba, milles on juba nii palju kuisid sees lihtsalt ei saa vastata. Suur tänu, Kaja Kallas, Mirko ojakivi Strasbourgist.", "role": "user" }, { "content": "Reformierakonna juhtivpoliitikud toetavad erakonnale uue juhatuse ja esimehe valimist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKavatsuste deklaratsioon kinnitab, et erakonnad alustavad kõnelusi, et jõuda erakondade ühinemiseni. Ühinemisleping peab olema valmis ja esitatud volikogudele kinnitamiseks hiljemalt 10.-ks maiks. Deklaratsiooni allakirjutamise eel tegid erakondade juhid lühikese avalduse. Eestimaa rahvaliit, Karel Rüütli. Me teeme seda sellepärast, et me vaatame tulevikku. Küsimus on tänasel hetkel selles, mis saab Eesti riigist peale järgmisi riigikogu valimisi. Me leiame, et kahe erakonna ühinemisel tekib uus poliitiline jõud, kes toob uut kvaliteeti tänasesse Eesti poliitikasse. Me näeme ka seda, et see uus poliitiline jõud oleks väga selgeks. Kolmandaks alternatiiviks ühelt poolt Isamaa, Res Publica liidu ja Reformierakonna liidule ja teiselt poolt keskerakonnale. Ning sotsiaaldemokraatlik erakond Jüri Pihl Eesti ühiskonnas on selgelt väljendatud soovi leida alternatiivi, leida kolmas alternatiiv. Ja ma arvan, e kui me vaatame rahvaliitu ja sotsiaaldemokraatlikku erakonda, siis me näeme, et meil on palju ühiseid väärtusi. Ma arvan, et kui me suudame ühinemisprotsessi lõpuni viia, sellest võidavad mitte meie kaks erakonda, vaid need suudame nagu Eesti kaardi ühtlasemalt täita. Ühiste jõududega. Ühinemine peab olema läbi viidud hiljemalt järgmise aasta märtsiks, sest riigikogu valimistele soovitakse minna ühise nimekirjaga. Kuigi jutt käib justkui võrdsete erakondade ühinemisest, on kogu asjal liitmise vaik juures, sest deklaratsioonis on lause, et ettepaneku ühinemiseks esitab sotsiaaldemokraatlik Erakond ja ühinemist toetavad. Rahvaliidu liikmed loetakse ühinenud erakonna liikmeteks. Nagu selgus klauslitega küsimusele, kas ka Villu Reiljan ja Ester Tuiksoo on sel juhul ühenderakonnas teretulnud, reageeris Jüri Pihl kiirelt. Need kaks nime kindlasti ei saa ja sellepärast ongi vaja neid nimekirju korrastada. Kuidas aga kommenteerivad tänast deklaratsiooni teiste erakondade esindajad, Kadri Simson, Keskerakond. Ühinemised toovad selgust, nad koondavad jõudusid ja selgelt tehakse ka seda ühinemist silmas pidades järgmiseid riigikogu valimisi, et meie näeme mõlemas erakonnas endale head koostööpartnerid. Nii rahvaliidu kui sotside põhimõtted on meile sümpaatsed, nii et kui nad kahekesi jõud ühendades on tugevamad, siis loodame meie kolmanda osapoolena neid veelgi tugevdada. Marek Strandberg, rohelised. Mõnes mõttes on ju see täiesti loogiline käik, et rahvaliidu rahvahulk, millel on mõõdukalt kadunud nägu ja sotsialistide, siis nii-öelda poliitiliste tehnoloogiate oskus, millel mõnevõrra veel on säilinud nägu kombinatsioonis võiks luua küll ühe nii-öelda erakonna mille nimetust ei oska ma küll ette ennustada, näiteks rahvademokraatlik, sotsialistlik erakond või mis iganes. Ja Tõnis Lukas IRL. Ma arvan, et see on väga hea, sest on selge, et kõigi kuue praeguse parlamendierakonna jaoks üldist armastust ei jätku järgmistel valimistel ja kui programmide osas teha juba koostööd, ühendada kaks jõudu, nii nagu omal ajal Isamaaliit ja Res Publica ühinesid. Ma arvan, et see tuleb programmide ja, ja ideede selguse asjus kindlasti kasuks.", "role": "user" }, { "content": "Rahvaliit ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond kirjutasid alla ühiste kavatsuste protokolli, mis peab viima ühinemiseni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeit Pentus-Rosimannus ütleb, et tuleb pidada sisulist ja laialdast maksudebatti, mitte arutleda üksikute maksude ja nende võimaliku tõstmise üle. Kui me soovime seda sisuliselt pidada, peaks ikkagi lähtuma sellest eesmärgist, et kuidas meie maksusüsteem majanduskasvu toetada saaks ja no praegu, kui üsna ükskõik millise rahvusvaheliselt toimetava ettevõtja ja ka rääkida, siis ikka väga palju tuleb tagasisidet just nimelt selle kohta, et meie tööjõumaksud töö maksustamine ei ole enam rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, et meie tööjõumaksud on liiga kõrged. Nii et kui me tahame majanduskasvu toetada, siis me peame tegelikult otsima neid võimalusi, kuidas tööjõumakse allapoole tuua ja teise külje pealt üks suur mure, mis ootab järjest kriitilisemalt anda, mis puudutab vanade inimeste hooldust, seda, kuidas oleks võimalik seda korraldada nii et oleks väärikus alles hoitud. Nii pereliikmed kelle peres vajab mõni vanainimene hooldust kui ka nendel vanadel inimestel endil ja noh, selleks arusaadavalt üks kõige mõistlikumatest korraldajatest on just nimelt omavalitsus, kelle tulubaas ei ole praegu selline, et, et nad saaksid seda kasvavat muret lahendada. Riikliku tulumaksuosa kaotamine ja tulumaksu muutmine sisuliselt kohalikuks maksuks aitaks osalt seda probleemi kindlasti lahendada, nii et see on üks võimalusi, kuidas kahte asja korraga püüda esiteks, vähendada tööjõumakse, mis on täna Eestis kõrged ja noh, teiseks anda omavalitsustele juurde suuremat pädevust võimalust rahastada neid üsna teravaid murekohti, mis lahendamist ootavad. Rahandusminister ei oska hetkel öelda, kui palju uue süsteemi järgi omavalitsused rohkem raha saaks ja kust tuleb riigile see raha, mida ta praegu tulumaksu osana saab. Ta ütleb, et see kõik tulebki läbi arutada ja vaielda ning rõhutab taas riigi efektiivsemat funktsioneerimist. Ta ütleb, et uus maksusüsteem peab toetama rohe ja digipööret ning mitte soosima ressursside ülemäärast kasutamist ning üldse ülemäärase tarbimist. Igal juhul debati taandumist maksutõusudele. Ta ei poolda. Maksutõus on alati kõige lihtsam lahendus, aga sageli kõige kehvem lahendus, kui me otsime ikkagi neid abinõusid, mis majandusele uue kasvuhoo annaksid ja, ja hoiaksid seda kasvuhoogu.", "role": "user" }, { "content": "Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse hinnangul võiks tulumaksumäära langetada 13-15 protsendile ja seda nii, et kogu tulumaks laekuks omavalitsustele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKindlasti ei tuldud seda valitsuse korraldust, mis oli eemaldada Lihula kalmistult riigimaale omaniku laata. Püstitatud ebaseaduslik monument ei võetud seda otsust vastu nii et seda tuleks. Seda korraldust tuleks ellu viia pimedas korraldus tehti siseministrile ja regionaalministrile päeva valges ja kell oli siis kindlasti alles kuus ja selle ettevalmistused algasid peatselt selle järel. See, et kohalikud inimesed mälestusmärgi paigaldada selle mälestusmärgi eemaldamisest ja põhjustest, oleks teadlik. Selleks andis valitsus väga konkreetse ülesande regionaalministrile. Minu andmetel said päästeamet ja politsei ülesande mälestusmärgi eemaldamine korraldada nii, et oleks tagatud avaliku korra kaitse ning sellist ülesannet, et et seal inimesed ennast meelepahast peaksid tundma. Kindlasti neile antud ei olnud.", "role": "user" }, { "content": "Politsei võttis 02.09.2004 õhtul maha Lihula mälestussamba. Valitsuse pressiesindaja Kristi Liiva kommentaar.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna esitas Vahur Kraft riigikogu VeeB fondi erikomisjonile enda tellitud analüüsi tulemused, mis nimetab vääraks Eesti Panga audiitorite seniseid väite, nagu oleks VEB fondi nõudeid puudutav kiri võltsitud. Rahvusvahelise nõustamise audiitorfirma Rödl ja partner analüüsis leitakse, et Eesti pank ei saanud oma 16. jaanuaril avaldatud VEB fondi auditis järeldada dokumentide võltsimist ning on esitanud avalikkusele tõendamata ja vasturääkivat infot. Samuti on oluline, mis tuuakse välja siin järeldustes, et valitsuse ja Eesti Panga nõukogu otsused riigi nõuete müümise kohta tulid kaks aastat hiljem ehk 1997. aastal mitte siis 95. aastal, kui nõndanimetatud valeandmetega kiri on koostatud. Teine põhijäreldus on see, et Eesti Panga audit väidab, et kogu dokumentatsioon ei ole säilinud kuid hoolimata sellest tehakse lõplikke ja põhjapanevaid järeldusi ehk mida ütleb ka siin need analüüs, et kui ei ole olemas kõiki dokumente, siis ei saa väita, et kas ühte või teist asja tehti. Samas tunnistas Vahur Krahv täna riigikogu uurimiskomisjoni ees, et 32 miljoni dollari väärtuses ja Eesti Panga hinnangul võltsitud dokumendil seisab tõesti tema allkiri. Ma ei oska öelda, Eesti pank väidab nõndanimetatud, et see dokument on loodud Eesti pangas. Ma ei ole näinud originaali, aga sellel dokumendil tundub olevat minu allkiri ja lähtudes sellest, et see dokument on tõene, siis on oluline see, et tõesti see dokument on kirjutatud alla lähtudes olemasolevast informatsioonist ja ja ütleme tõestusest või, või dokumentidest, mis on kas olemas olnud või on olemas. Ma olen väitnud, et ma olen kirjutanud alla dokumentidele, mis on ette valmistatud Eesti pangas. Ja, ja ilmsesti nii see oligi. Riigikogu VEB fondi uurimiskomisjon on saanud uusi viiteid asjaoludega seotud isikutele ja dokumentidele ning soovib pikendada oma tegevusaega aprillini, ütles komisjoni esimees Rainer Vakra aktuaalsele kaamerale. Seda kahel põhjusel esiteks seda, et me oleme küsitlenud kahtekümmet, kuut inimest ja selle käigus on meil tekkinud mitmeid uusi versioone, uusi vihjeid, milliseid dokumente me peaksime kontrollima, ehk puhtajaliselt on tekkinud tööd juurde. Ja teisalt meie hea koostööpartner riigikontroll viib samal ajal läbi oma auditit ja nende lõpptähtaeg on märtsikuus ja riigikogu kõik fraktsioonid ja komisjon on ühel meelel, et selle VEB fondi saagale peab andma lõpliku hinnangu ehk panema iile punkti riigikogu VE fondi komisjon, mitte riigikontrolli. Üks aruanne.", "role": "user" }, { "content": "Endine Eesti Panga president Vahur Kraft esitas riigikogu VEB fondi erikomisjonile enda tellitud analüüsi tulemused.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile teatas Soome firma Finnest Ba Airi velopment, et on saanud Tallinna Helsingi tunneli rajamiseks esimese investeeringu 100 miljonit eurot Dubai ehitusfirmalt. AR J Grupp. Tunneli projekti eestvedaja Peeter Vesterpaka rääkis, et saadud rahaga tehakse vajalikud ettevalmistustööd, et alustada esimeste ehitustöödega kahe aasta pärast. Ehitus võtab aega umbes kaks aastat, seejärel peame valmis ehitama jaamade piirkonnad ja muud vajalikud süsteemid. Me eeldame, et kõik saab õigel ajal valmis ja esimesed rongid asuvad teele 24. detsembril 2024. Ma usun meie kahe riigi ametnike töösse, et me suudame väga efektiivselt koostööd teha. Ma oleksin väga üllatunud, kui Eesti oleks aeglasem kui meie Soomes. Kuigi raha on käes ja plaan paigas, pole seni alustatud Eestis keskkonnamõjude hindamisega. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma ütles, et uuringuid saab teha alles siis, kui on esitatud planeeringutaotlus. Eelduslikult on vajalik riigi eriplaneering mille juurde siis tuleb ka keskkonnamõju hindamine, et selle puhul võib arvestada, et kuskil viis aastat on, see on see protsess, mis tähendab siis seda, et enne kui on võimalik anda välja lube, et hakata reaalselt siis ehitama ja need keskkonna niiöelda uuringud jäävad, siis selle viimase viie aasta sisse. Siis tegelikult see, ütleme nende projekti tegijate hinnang, et kahe aasta pärast saab juba hakata esimesi ehitustöid tegema, et see on täiesti utoopiline. See on kindlasti utoopiline ja kindlasti on oluline ka see, et riik peab esmalt ise otsustama ära selle, et kuidas ja mis kujul on see tunnel, milline on riigi osalus, milline on on erasektori osalus. Et selles osas me räägime praegu ainult nii-öelda ühe arendaja, sellisest nagu unelmast seda projekti hästi kiiresti ja hästi lisada, siis operatiivselt ära lahendada, hakata ehitama ja juba käiku laskma see mida siin välja käiakse, et millal kõik opereerima hakkab, et see on vähemalt praegusi protsesse arvestades ebarealistlik. Finnest bay eria Divelopment on vajalikud taotlused äsja esitanud. Heinmaa sõnul on keeruline esile tuua, milliseid mõjusid peaks täpselt hindama ja analüüsima, sest seda dikteerib konkreetne projekt. Samuti on raske öelda, kas võib ilmneda mingeid keskkonnast tulenevaid takistavaid asjaolusid tunneli ehitamiseks. See mõju ise peamiselt tulebki just sellest samast osast materjalist, mis siis eemaldatakse. Et seda on väga palju, küsimus on see, kuidas seda käideldakse, kuhu see pannakse. Kui toimub näiteks siis mida on välja pakutud just Soome poole peal, et tehakse nii-öelda tehissaared siis tehissaarte ehitamine muudab ühest küljest siis merd ennast, muudab selle hooguse need mõjud sõltuvad väga palju sellest lahenduseks, mida välja pakutakse ja, ja milline ta saab nii-öelda siis see tunnel ise olema.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna-Helsingi tunnelit arendav Soome firma loodab ehitusega alustada kahe aasta pärast. Eesti keskkonnaministeeriumist aga öeldi, et selline plaan on utoopiline.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegelikult oli juba ette arvata, et täna ratifitseerimist ei toimu, sest väliskomisjon oli häältega viis nelja vastu hääletanud maha Isamaa ja Res Publica parandusettepaneku, mis oleks toonud preambulasse okupatsiooni äramärkimise. Välisminister Urmas Paet põhjendas seda täna nii. Mis puudutab okupatsiooni fakti nimetamist selles seaduses, minu meelest ei ole see seadus, see koht, kus seda praegu veel üle korrata, see, et kahetsusväärselt Eestit 1940.-st kuni 91. aastani oli okupeeritud, seda me teame seda me oleme ka korduvalt välja öelnud nii parlamendi, valitsuse kui kõikvõimalikel muudel tasanditel. Seega selle veelkordne nimetamine ka selles seaduses ei too meie hinnangul mingisugust uut lisaväärtust. Teda toetas rahvaliitlane Janno Reiljan. Preambulal punktidel ei ole mingit rahvusvahelise õigusest tulenevat õigusjõudu, see tähendab me võime sinna kõik kirja laduda, mis me vähegi tahame rahvusvahelise õiguse seisukohalt riikidevahelise õiguse seisukohalt mitte ükski rahvusvaheline organisatsioon, mitte ükski riik sealt mitte midagi õiguslikku tuletada ei saa, sest seda seal lihtsalt ei ole. Nüüd tahetakse sisse viia kolmas punkt, kus otseselt kirjutatakse viide õigusvastasele okupeerimise annektsioon. Niisiis õiguslike asjaolude kõrval, millest meie oma lepingu ratifitseerimise oma seaduses lähtume, tahetakse sisse kirjutada, et lisaks õiguslikele asjaoludele me lähtume ka õigusvastaselt asjaolust. Isamaa liige Andres Herkel kinnitas, et taoline preambula on vajalik. Meie partner, Venemaa ei ole selle protsessi juures käitunud kui demokraatlik õigusriik ei ole väljendanud arusaama sellest et tuleb lähtuda Tartu rahu põhimõtetest. Ei ole tunnistanud okupatsiooni ja annektsiooni fakti, siit ka need probleemid, mida Isamaaliit on selle eelnõu kontekstis tõstatanud muudatusettepanekutena. Ja mul on tõesti kurb meel, et see arusaamine nende ettepanekute olulisust siin nii visalt kohale jõuab. Vaidlust, kes ja kuidas Venemaaga piirileppe üle läbirääkimisi on pidanud ja mida tahtnud, oli tänagi palju. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor tõdes. See eelnõu siin ei ole see, kus otsuseid peaks langetama lihtsalt jõuga see tähendab häälteenamusega või jonniga. Ja teiseks, head kolleegid, see eelnõu siin ei ole ka see, kus erakonnad peaksid omavahel võistlema suurema vabadusvõitleja tiitli nimetuse eest. Ma soovitan kõigil lähemate päevade jooksul leida endale võimalus vaadata Euroopa riikide piire maakaardidel aastani 1940 ja siis ka vaadata, millised on nad täna ja võrrelda neid. Ja tõdeda, et valdavalt Euroopa riigid teavad, millised on nende piirid, kes on nende liitlased ja tegelevad oma tulevikuga, mitte minevikuga. Loomulikult räägiti ka täna setude probleemist ja Eesti vastutusest teisele poole jäävate Eesti kodanike eest. Robert Lepikson tuletas meelde, et kui tema oli Võru maavanem, siis tegeleti ka ümberasumise probleemiga, aga see ei ole kaugeltki ühemõõtmeline probleem. Jagati välja miljoneid enamus ümberasujaid, niinimetatud ümberasujaid võttis raha ja lahkus tagasi sinnapoole, kust nad tulid. Neil ei olnud mitte vähematki soovi ümber asuda. See ümberasumistoetus oli nende jaoks äriprojekt. Ja kõik need, kes täna räägivad üliteravast setu probleemist võiksid kõigepealt välja kaevata selle statistika mis toimus nende rahadega, mis selle jaoks juba kord on eraldatud ja on laiali jagatud. Kuna oli selge, et ilma isamaalaste ja Res Publicaanideta ratifitseerimiseks vajalikku 68 häält kokku ei tule siis tegi väliskomisjon ise ettepaneku arutelu katkestamiseks. Kuna on juba praktiliselt otsustatud, et esmaspäeval koguneb riigikogu erakorraline istungjärk arutama tulumaksumuudatusi siis täieneb päevakorda ilmselt ka riigileppe arutamisega.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu katkestas erimeelsuste tõttu Eesti-Vene piirileppe teise lugemise. Kas okupatsiooni nimetada või mitte.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBrüsselisse välisasjade nõukogule saabunud Suurbritannia välisminister William Hague kirjeldas nädalavahetusel Luganskis ja Donetskis toimunud referendumeid provokatsioonidena, mille korraldajad isegi ei üritanud näida objektiivsetena. Need. Referendumi. Katsed ei oma mingisugust usaldusväärsust, ütles ei, need on iga standardi järgi ebaseaduslikud, need ei vasta ühelegi objektiivselt. Aluse standardite, ütles Heig. Euroopa Liit ei tunnusta niinimetatud referendumeid, vastates ebaseaduslikele küsitlustele 13 isiku ja kahe ettevõtte lisamisega sanktsioneeritavate nimekirja, kus enne tänast oli 48 nime. Hollandi välisministri Frans Timmermansi sõnul ei ole niinimetatud kolmanda etapi sanktsioonid. Eks ehk Venemaa vastaste majanduspiiranguteks veel aeg küps. Second fase oleme oma reaktsiooni teises faasis ja siin on ruumi nimede lisamiseks ja muudeks meetmeteks, ütles Timmermans. Praegu ei ole vaja kavandada piirangutega. Kolmandat faasi välisminister Urmas Paeti sõnul on peamine lootus kriisi rahustamisel OSCE eesistuja Šveitsi veetud kõnelustel Venemaa ja Ukrainaga ning seetõttu praegu Venemaa-vastaseid majanduspiiranguid ei kaaluta. Välisminister Urmas Paet. Praegu hetkel siis keegi sellest kolmandast lainest nii-öelda väga aktuaalses võtmes ei taha rääkida, enne kui pole selge, kas siis OSCE eesistujal õnnestub midagi teha, mingisuguseid kokkuleppeid Venemaaga nii saavutada, et tõesti need pinged ja Ukraina riigi lõhkumine edasi ei arene. Kas valimiste takistamine Vene Föderatsiooni või nii-öelda separatistlike jõudude poolt võiks olla punaseks jooneks, mis käivitab kolmanda etapi sanktsioonid? No kolmanda nii-öelda laine sanktsioonide laine ettevalmistamine on jätkuvalt töös ja kui selle presidendivalimisteni jäänud kahe nädala jooksul ikkagi sündmused edasi eskaleeruvad, et noh, siis on üpris tõenäoline, et ka selle kolmanda sanktsioonide laine juurde siis otsustavas või otsustamiseks tullakse. Paeti sõnul otsustati täna viisad ja varad külmutada 13-l isikul, kes olid seotud nädalavahetusel Ida-Ukrainas korraldatud ebaseaduslike referendumitega. Kontod arestiti ka kahel naftatöötlusettevõttel, kes omastasid Krimmis Ukrainale kuulunud vara, lisas välisminister rahvusringhäälingu raadiouudistele. Johannes Tralla, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu välisministrid kehtestasid Ukraina kriisi tõttu sanktsioonid veel kolmeteistkümnele isikule ja kahele Krimmis tegutsevale ettevõttele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTartu vaktsineerimiskeskuse koordinaator Tiina Teder ütleb, et võrreldes teiste vanusegruppidega on noori olnud vähe aega vaktsineerida. Suvel on takistuseks, et tihti on lapsed laagrites malevates või mujal linnast eemal. Teder rõhutab, et vaktsineerimine on parim viis laste kaitsmiseks viiruse eest. Ega kõrvaltoimed ei ole lastel küll kuidagi teistsugused, kui nad esinevad tegelikult täiskasvanute inimestel tõhususe, selle vaktsiini tõhusus on väga hea lastel, ta töötab väga hästi laste peal ja tegelikult ega ka lapsed võivad covidisse nakatuda iseenesest, kui nad on vaktsineerim ja noh, ega siis ka halvematel juhtudel ikkagi sattuda haiglaravile. Ja teine võib-olla väga oluline aspekt on see, et ikkagi lapsed saaksid käia kontaktõppes. Linnavalitsus saadab ka koolide kaudu lastevanematele kirjad, et vaktsiini pakkuda. Tartu linnapea Urmas Klaas ütleb, et tuleb kasutada erinevaid teavitusviise, et jõuda kõigi tartlasteni. Nii loodab linnapea, et pingutades saab sügisel piiranguid vältida. Me oleme praegu pilootprojektina katsetamas ka süstikbussi autovabaduse puiesteelt, kus on palju rahvast koos ja inimesi liigub, seal saab olema kliinikumi infotelk ja sellest infotelgist me paneme käima süstikbussi. Kesklinn A Le Coki spordimaja, kus vaktsineerimiskeskus asub, et ka see transpordi võimalus järele proovida.", "role": "user" }, { "content": "Tartus on vaktsineeritud 65% inimestest, 12-15 aasta vanuste seas on sama arv vaid 20%. Seetõttu pannakse Tartus nüüdsest rohkem rõhku, et vaktsineerida noori alates 12. eluaastast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViirusekriis on pannud inimesed oma seniseid seisukohti üle vaatama. Näiteks Soomes oli enne kriisi peaaegu auasi osta võimalikult väikesi kortereid, et vähendada oma keskkonnajalajälge. Kui aga kuulutati välja eriolukord ja soovitati kodus püsida, hakkas üha enam kostma lubadusi, et esimese asjana ostetakse endale kriisi möödudes suurem kodu. Automüüjad on aastaid murelikult jälginud, kuidas noored linnainimesed eelistavad jalgratast ja ühistransporti. Autotootjad alates General Motorsist ja lõpetades sakslaste Timleriga on investeerinud miljardeid dollareid uute teenuste arendamisse, pakkudes sõidujagamist ja taksoteenust. Covid 19 on aga tõenäoliselt kaasa toonud pöörde. Näiteks Hiinas, mis toimus viirusekriisist varem kui Euroopa ja USA on hoogsalt kasvanud autode ostmine. Inimeste huvi ühistranspordi vastu vähenes märgatavalt, ütles Volkswageni brändijuht Jürgen Stakman ajalehele Financial Times. Aprilli keskpaigaks olid Hiina suurtes linnades 90 protsendi ulatuses samasugused ummikud kui enne piirangute kehtestamist, samas kui metroo kasutamine taastus umbes 50 protsendini. Asjatundjad ennustavad, et inimesed eelistavad erasõidukeid niikaua, kuni püsib hirm Covid 19 ees. Autode müük on taastunud kiiremini, kui keegi loota julges. Volvo teatas, et Hiinas on müük võrreldes eelmise aastaga suurenenud 20 protsenti. Autotööstusel pole siiski suuri illusioone, sest enamik arenenud majandusega riikidest seisab silmitsi suure majanduslangusega ja halvemal juhul võib viirus naasta ja majandusele uue hoobi anda. Automüüjate sõnul on tarbijate suhtumise siiski toimunud nii tugev muutus, et see võib nende jaoks halvima ära hoida. Ka turundus on inimeste pelguse ühistranspordi suhtes ära tabanud. Näiteks hiljuti ilmus Saksamaa ajalehtedes reklaam, kus autole oli kinnitatud hiiglaslik kaitsemask kummid üle peeglite venitatud ning selle all seisis suurte punaste tähtedega. Turvalisus on kõige tähtsam. Praegu on inimestele tervis olulisem kui hobujõud või mugavuslisad. Näiteks Suurbritannias kasvas huvi auto ostu vastu hüppeliselt niipea, kui peaminister Boris Johnson teatas mai algul piirangute leevendamisest, aga soovitas vaatamata tööle naasmisele, võimalusel ühistransporti vältida. Ühe suure automüüja sõnul kasvas nende netilehe külastuste arv hüppeliselt ja selle nädala lõpuks tõuseb tellimuste arv piirangute eelsele tasemele. Vaatamata sellele, et müügisalongid on veel kinni. Suurbritannia värske küsitlus näitab, et nendest juhiloa omanikest, kellel praegu autot ei ole, plaanib üle poole auto osta. Et vältida ühistranspordi. Ka Ühendriikides, näitavad küsitlused enam-vähem sama. 43 protsenti teatas, et ei kasuta enam ühistransporti ega sõidujagamisteenust, vaid tahab endale isikliku auto osta.", "role": "user" }, { "content": "Viirusekriis on küll paljudel aladel nõudlust vähendanud, aga automüüjad loodavad, et kriis hoopis suurendab autode ostmist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles kaitseministrite kohtumise eelsel virtuaalsel pressikonverentsil, et kuigi USA on teada andnud, et nende 35-st 1000-st kaitseväelasest jääb Saksamaale ligemale 25000 ei ole veel teada, kuidas ja millal see juhtub. Peasekretär tahab sellest seekordsel ministrite kohtumisel rääkida ja ta rõhutas, et USA kohalolu Euroopas on oluline nii Euroopale kui ka USA-le endale. USA kohalolek Euroopas ei tähenda üksnes Euroopa kaitsmist, see tähendab ka USA mõjuvõimu Euroopast kaugemal baasid nagu Rammstein või Lanstoli meditsiinikeskus ning paljud teised USA baasis Saksamaal on aastakümneid olnud olulised USA tegevuste jaoks Lähis-Idas, Afganistanis, Iraagis ja Aafrikas. USA president Donald Trump kinnitas varasemaid infolekkeid vägede hulga vähendamise kohta Ta eile ja heitis seejuures taas Saksamaale ette kohustuste mittetäitmist ja alla kahe protsendi jäävaid kaitsekulutusi. Stoltenberg tõi välja viimaste aastate USA aktiivsuse Euroopas ja ütles, et oluline on tõhusa heidutuse säilimine. NATO peasekretäri Ens Stoltenberg. Me oleme viimastel aastatel näinud suurenenud USA kohalolek, samal ajal on kasvanud ka Euroopa investeeringud Euroopa kaitsesse, see käib käsikäes, see kõik koos on viinud suurima kollektiivkaitse tugevdamiseni pärast külma sõja lõppu. Mis minu jaoks on oluline, on see, et me säilitaksime veenva heidutuse ja kaitse ning tugeva sideme USA ja Euroopa vahel. Poola loodab, et osa Saksamaalt väljaviidavatest sõduritest liiguvad Poolasse. Kaitseministrid arutavad kohtumisel veel valmistumist koroonaviiruse teiseks laineks ja vajalike varude soetamist, vastupidavuse tugevdamist ja kaitse tugevdamist Venemaa tuumarakettide vastu. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Brüssel Belgia.", "role": "user" }, { "content": "Stoltenberg tahab teemat arutada homme algaval kaitseministrite kohtumisel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJust need nõukogudeaegsed garaažid, mis olid esialgu mõeldud autode hoidmispaigaks, muutusid ajapikku kohaks, kuhu inimesed kiiresti muutuva ja arusaamatu elu eest peitu läksid. Garaažides ei pruugi enam autosid olla, kuid elu on seal täiesti olemas ja inimesed on garaažides omamoodi õnnelikud, räägib lavastaja Elmar Senkovs. See on lugu inimestest, kes ei leidnud endale uut sihti ja kellele muutused võõraks jäid. Kuid nad leidsid oma koha garaažis. Garaaž on justkui kirik, kus inimesed tunnevad end hästi ja turvaliselt. Kindlasti on seal ka palju üksildust, kuid see on justkui ajakapsel. Maailm on ümberringi muutunud, kuid mitte garaažis. Kui esialgu pidi lavastus tulema eelmise sajandi 90.-test, siis töö käigus muutus see täiesti kaasaegseks garaaži. Elu pole kuhugi kadunud. Kui on olemas garaaž, siis on seal ka mehed midagi tegemas. Garaaž ongi, meeste maailm, jätkab Elmar Senkovs. Nad elavad garaažis ja lahendavad probleeme, kogu dramaturgia on sellele üles ehitatud. On probleem ja lahendus. Näiteks, mida teha, kui tunned hirmu, kuidas tühjadest pudelitest midagi uut meisterdada, kuidas suitsetamisest loobuda? Võib-olla tunduvad vastused vaatajale tutratena, kuid minu jaoks on need lausa isalikeks nõuanneteks. Elmar Senkovs tunnistab ki, et lavastustehes ta justkui suhtles oma isaga, kes salatasa garaažis aega veetis. Lapsena ei jõudnud ega osanudki lavastaja oma isa käest garaažis toimuva kohta küsida, kuid tänu lavastusele on see võimalus nooremal põlvkonnal olemas. Garaaži maailma tutvustavad vaatajale neli näitlejat, kaks lätlast ja kaks eestlast, kes läbisegi eesti, läti ja inglise keeles räägivad. Garaaže on laval tõepoolest kaks, räägib näitleja Simeoni sundija. Võib-olla sellepärast, et neid garaaže on alati rohkem kui üks ja, ja elu tekib nendest siis, kui need on kõik üksteise kõrvuti. Ja võib-olla sellepärast samamoodi, et meil on kaks Eesti näitlejat, kaks Läti näitlejat ja küllaltki sarnased üksteisele oma huumorimeele ja kõige poolest meie, me oleme riigiti ja inimesed tegelikult väga sarnased ja seda oli tore selle protsessi jooksul ka aru saada. Sarnased, aga erinevad. Kaks garaaži esietendub laupäeval Narva ja esmaspäeval Tallinna Vabalava teatrikeskuses.", "role": "user" }, { "content": "Vaba Lava Narva teatrikeskuses esietendub \"Kaks garaaži\". Tegevus toimub üheaegselt Eesti ja Läti garaažides, mis on pelgupaigaks nii nõukogude inimesele kui vabariigi kodanikule.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEnamiku aastast on Teorehe järv oma pisikeses sängis, kevadise üleujutuse ajal laieneb see ümbritsevale luhale. Haugid tulevad siia kudema, kuid lumevaese talve järel taandub vesi kiiresti. Vana maakividest tamm ei suuda takistada selle äravoolamist ja kalavastsed ning maimud jäävad suletud soppidesse. Lõksu jätkab Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi vanemteadur Mehis Rohtla. Sõltuvalt aastast, siis sõltuvalt veeoludest oleme näinud, et merre võib laskuda 5000 kala ja mõnel aastal võib laskuda ka ligi null kala. Piltlikult öeldes tegeleme kaladele lasteaia lasteaiakohtade juurde loomisega siin ja kõige selle juures üritame ka parandada Läänemere üldtervist. Et hoida kevadist veetaset kauem ja anda nii kaladele parem võimalus, rajatakse korralik tamm ning ehitatakse paistregulaator ja kalapääs. Suuremat pinnasetööd on ühel pool. Sellel nädalal sai paika regulaatori raudbetoonkonstruktsioon. Ehitajal tuleb arvestada nii keerulise ligipääsu kui ka loodusjõududega, jätkab Nordpon OÜ projektijuht Kristjan Pärtmaa. Kui puhuvad lääne ja loodetuuled, siis mereveetase tõuseb ja suuremate tormidega, nagu siin eelmised kaks nädalat olid, tõuseb mereveetase nii palju, et ujutab kogu objekti üle. Pärtma lisas, et töödega ollakse kõigest hoolimata siiski juba viimase kolmandiku peal. Keskkonnaameti andmetel ei ole varem sellises mastaabis kalade kudetingimuste parandamist ühelgi Eesti järvel ette võetud, jätkab keskkonnaameti jahinduse ja veeelustiku büroo juhataja Aimar Rako. No sedasama on proovinud rootslased teha ja kellel samamoodi sellise rannajärvi esineb ja rootslastel on niisugune positiivne praktika olemas, et, et on täheldatud hiljem, et, et haugi loodusliku taastuvõtmispotentsiaal on kasvanud kuni 1000 korda, isegi. Tööd peaksid valmis saama oktoobri lõpuks ja maksavad kokku 155000 eurot. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Matsalu rahvuspargist Juhan Hepner.", "role": "user" }, { "content": "Matsalu rahvuspargis asuva haugide jaoks olulise kudeala, Teorehe järve ääres käib Keskkonnaameti tellimusel ehitus, mille lõppedes saab tulevikus kevadise suurvee taset järves kauem hoida ja vältida sellega kalavastsete- ja maimude lõksujäämist ja hukkumist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTankerid Propoguala rentiv firma on avaldanud soovi suunduda Ventspilsi, et laeval olevad keskkonnaohtlikud jäätmed seal ära anda. Peaminister Andrus Ansip ei pea seda õigeks. Ma leian, et ühele Euroopa Liidu liikmesriigile ei ole kohane palju ajakirjandusliku poleemikat tekitanud jäätmeid saata jälle hulgumerele ja kuskile järgmisse riiki. Meie spetsialistid on nüüd neid jäätmeid põhjalikult uurinud. Tegemist on 100 protsenti naftasse kuuluvate produktidega ja midagi naftavälist sealt leida ei õnnestu. Seega kui räägitakse mürgist, siis jah, tõepoolest nafta on mürk. Nende jäätmete puhul on eripära vaid selles, et jäätmete väävlisisaldus on suurem, kui tavaliselt taolistes jäätmetes on, kuid meie ettevõte Eco, Pro on kindlasti võimeline neid jäätmeid ümber töötlema kõiki keskkonnaohutuse nõudeid silmas pidades ja kavatsetaksegi praegu Tallinna Sadama tütarettevõte Green Marin laevaga viia need jäätmed siis mida on kokku umbes 600 kuupmeetrit Sillamäele ja sealt edasi siis Vaivara ohtlike jäätmete töötlemise keskusesse. Ohtlike jäätmete käitlemisega tegeleva firma Eko proo juhatuse esimees Neeme Reinap ütles, et praegu on läbirääkimised veel pooleli ja millal pro pokala jäätmete ümberlaadimine võiks alata, ei saa hetkel öelda. Arvame, et homseks oleme targemad, mille üle täpsemalt läbi räägitakse. Nii tehnilised tingimused kui ka kõik muud. See hõlmab ikka logistiliselt palju asju, sadamaid ja ümberpumpamisi ja vedusid ja garantiid ja asjad. Vaivaras on kavas eraldada propokala tankide pesuveest naftaproduktid ja vesi. Keskkonnainspektsioon hoiab kogu tegevusele pidevalt silma peal, kinnitas peadirektori asetäitja Heiki Nurmsalu. Me oleme praktiliselt kogu selle aja jooksul juures, esiteks kui toimub tankeril tankerile laadimise operatsioon Paldiski reidil, siis on meie kaater koha peal ja on meie inspektor Eesti tankeri pardal, kuhu laaditakse need jäätmed koos siis proovivõtuvahenditega tankeril olev inspektor jääb tankeri pardale, kuni Sillamäeni seal on, vastas meie viruosakonna inspektorid, kes jälgivad mahalaadimisprotsessi ja edasi hoiame silma peal ka käitlemise poole peal.", "role": "user" }, { "content": "Probo Koala keskkonnaohtlikke jäätmeid hakatakse ümber töötlema Vaivaras.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi omavalitsused teavad juba ammu, et rahvaküsitluse tulemusi võivad volikogude otsuse tegemisel arvestada, aga ei pea seda tegema, on omavalitsusjuhid ja ka Pärnu maavanem Kalev Kaljuste siiski pettunud, et küsitlusele osalejaid oli sedavõrd vähe. Ühinemist kavandavate omavalitsuste hääleõiguslike elanike arv on ligi 44000, hääletamas käis vaid 3,65 protsenti. Nii ei saa me öelda, et rahva tahe on selgunud. Näiteks Audru vallas osales küsitlusel 10 protsenti hääleõiguslikest elanikest. Kaheksa protsenti neist olid ühinemise vastu, kaks poolt. Aga me ei tea, mida arvab 90 protsenti, kes küsitlused ei vastanud. Pärnu maavanem Kalev Kaljuste. Mind nagu täna kurvastabki selle rahvaküsitluse poole pealt, see, et selline üldine foon on ikkagi ju pigem vastu, et ainuke, kes poolt oli väike are, siis no mõtled, et mis siis jäi segaseks, kas täna on veel mingi ootused, et seadus ei kehti või oodatakse riigikohtu lahendit või mõeldakse juba täna, et valitsuskoalitsioon võib-olla muutub, et, et nemad ei lähegi sellega lõpuni? Pärnus andis oma seisukoha teada üks protsent hääleõiguslikest elanikest. Ühinemise poolt oli 161 ja vastu 184 inimest. Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. Volikogul on väga raske võtta nüüd sellist hääletust, kus on siis vaid üks protsent hääleõiguslikest elanikest oma arvamust avaldanud ja seda ka siis pooleks, et väga raske on nüüd seda nagu mingi otsuse tegemisel aluseks võtta, et selles mõttes on kahju, et kuigi me kutsusime inimesi üles sellel hääletamisel osalema ja pakkusime võimalust, et seda teha ID-kaardiga, siis üle interneti, et ei pea kohale tulema, siis sellest hoolimata oli osaluse protsent ülimalt madal. Kõigepealt läheb volikogudesse eelnõu, mis kinnitab rahvaküsitluse tulemused. Seda, kas ühinetakse, hakkavad volikogud arutama detsembris. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Suur-Pärnu ühinemise rahvahääletusel osalejad hääletasid valdavalt ühinemise vastu. Pärnumaal toimus rahvahääletus Pärnuga ühinemise teemal. Osalemine oli ülimadal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nStatistika järgi on Eestis hasartmängudega ehk raha peale mängimisega kokku puutunud iga teine inimene ning patoloogilise hasartmängimise risk elanikkonnas on seitse protsenti. Samuti on viimasel viiel aastal tõusnud internetis hasartmängude mängimise osakaal ligi 20 protsenti, ütleb sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Kätlin Mikiver. Seepärast on Mikivere sõnul vaja, et Eestis oleks seesuguseid MTÜ-sid nagu hasartmängu sõltuvuse nõustamiskeskus, mis abivajajaid aitavad. Oluline meie poolt ongi see, et oleks alati olemas selline psühholoogiline nõustamine ja eriti kui me nüüd saame siia juurde pakkuda ka sellist finantsnõustamist, siis näiteks selle võlanõustamise kaudu ehk siis selline mitmekesine komplektne nii-öelda siis nõustamisteenuse pakkumine ongi hästi oluline, et oleksid toetatud nii need sõltlased kui siis ka nende lähedased. MTÜ hasartmängu sõltuvuse nõustamiskeskuse juht Pilleriin Inder mitte räägib, et 200000 euro eest saab keskus järgmise kahe aasta jooksul pakkuda näiteks suuremas mahus psühholoogilist nõustamist, piloteerida tugirühma teenust, aga anda abivajajatele ka tasuta võlanõustamise abi. Kui me räägime hasartmängu sõltuvuses, siis üks suur probleem nendel inimestel on võlgade olemasolu ja me tahame laiendada, et meeskonda kuuluks ka võlanõustaja. Kui siis peaks tal olema vajadus võlanõustamise järele, siis seda ta saab meie keskusest. Võlanõustamist on plaanis pakkuma hakata natuke rohkem kui 100-le inimesele. K otsib igal aastal nõustamiskeskuse kaudu sõltuvusele abi sirka 100 uut hasartmängusõltlast. Koroonapandeemia jätab arvudele oma jälje, sest tunnetuslikult saab indermitte sõnul öelda, et pandeemia tingimustes on hasartmängu sõltuvuse probleem Eestis kasvamas. Meie täheldame praeguseks nii-öelda visuaalselt ilma igasuguse uuringuta, visuaalselt me seda probleemi kasvu praegu teadvustame, sellepärast et ühest küljest võib-olla igavus, mis paneb rohkem meelelahutust otsima hasartmängudest, aga teiselt poolt ka võib-olla inimeste ootustele majanduslikud näitajad ei ole enam nii head. Ja lootus, et äkki mängimisega võiks oma olukorda natukene parandada.", "role": "user" }, { "content": "Järgmise kahe aasta jooksul toetab riik hasartmängurluse probleemi leviku seiret alaealiste hulgas ning kompleksteenuste pakkumist hasartmängusõltlastele ja nende lähedastele 200 000 euroga. Riigi strateegiliseks partneriks nendes tegevustes on MTÜ Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nUus strateegia on eelkõige see, et Koonderakond kõigepealt jätkab nendest traditsioonidest, mis meil on välja kujunenud ja nendest põhimõtetest, see tähendab liberaalset turumajandust ja silmas pidada tuleb ka kindlasti sotsiaalset aspekti väga tugevasti. Ja seda Eesti peaks olema tasakaalustatud arenguga, et igas Eestimaa paigas võiks korralikult elada. Aga nüüd uued momendid asja juures on see, et me peame tegema oma Koonderakonna organisatsiooni tugevaks, see tähendab, et meie eesmärk on moodustada oma kohalikud organisatsioonid kõikides Eestimaa linnades ja valdades. Ja teiseks, me peame väga selgelt ütlema välja Koonderakonna poliitilised seisukohad kõikides aktuaalsetes küsimustes, millised vabariigis siis päevakorras on. Ja kolmandaks on see, et meil on vaja laiendada Koonderakonna ridasid seda eelkõige siis maapiirkondades, et tõepoolest meil oleks üle-eestiline hästi kaetud võrk ja koonderakonda kuuluksid asjalikud ja tugevad inimesed, kes suudavad mõjutada poliitikat nii vabariigi tasemel kui ka siis kõikides omavalitsustes. Milline tuli koonderakonna uus juhatus, kuidas te seda hindate? Mina hindan seda äärmiselt positiivselt. Kui eelmises juhatuses oli ikkagi märgatav ülekaal Tallinna poole peal ja ka ühe piirkondliku organisatsiooni nimelt Viljandi poole peal siis tänane juhatus on selline, et esindatud on ühtlaselt terve Eestimaa. See tähendab seda, et piirkondadest tuli väga palju uusi esindajaid juhatusse. Ja hea on ta ka selle poolest, et Konderakonnas on väga palju asjalikke ja tugevaid teotahtelisi inimesi ja nüüd said ka uued inimesed väljundi. Märt Kubo nimetas negatiivseks stsenaariumiks Ülo Nugise ja tema poolehoidjate tööd. Nad segavad erakonda ja külvavad segadust ja takistavad tööd. Kas täna Ülo Nugise oli kohal? Täna Ülo Nugis kohal ei olnud ja kahjuks ei olnud ka Nõmme piirkonnast siis kolme kohalikku organisatsiooni esindatud. Ju nad ei pidanud vajalikuks siis nii tähtsal foorumil poliitilist debatti arendada ja siis oma seisukohti hooneerakonna tuleviku suhtes välja öelda. Aga ma arvan, et siin on palju tõtt, mida härra Kubo välja ütles. Nimelt. Meie eesmärk on ikkagi, et Koonderakond oleks tugev üle-eestilisena ja põhirõhk tulebki sellele pöörata, et oleks igal pool meil korralikult välja arendatud struktuurid. Aga me ei saa pidada loomulikuks, kui ühes noh, suhteliselt pisikeses Eestimaa osas nõmmel on üks kolmandik koonderakonna liikmeid. Ja teiseks on välja öeldud ka see, et meil ei ole tegemist massiorganisatsiooniga, vaid ikkagi on tegemist üle-Eestilise organisatsiooniga ja hästi välja valitud inimestega.", "role": "user" }, { "content": "Koonderakond pidas erakorralist kongressi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaatamata aina kiiremale vaktsineerimisele on USA-s viimase nelja nädala jooksul kasvanud uute nakatunute hulk. Valge maja koroonaviiruse töögrupi liikmete sõnul levitavad noored aina rohkem Suurbritannia tüve. Samal ajal taas avatakse koole ja naastakse huvi tegevuse juurde, räägib USA haiguste kontrolli ja tõrjekeskuse juht Rochell Valenski. Me tahame ka edaspidi olla valvsad seoses nõuannete ja ka testimisstrateegiaga, mis aitavad ennetada nakatumiskobaraid haiguste kontrolli ja tõrjekeskuse. Hiljutise uuringu järgi piisab vaid ühest Moderna või Faizeri vaktsiinidoosist, et olla nakatumise eest 80 protsenti kaitstud. Samas ei kiirustata seniseid reegleid muutma, räägib valge maja meditsiininõunik Anthony Fauti. Kuigi üritame alati olla avatud meelega, siis leiame, et praegune tee on kõige parem tee. Fautši sõnul ei tasu ka eeldada, et soojemate ilmade saabudes nakatumiste hulk väheneb. Ma arvan, et me ei peaks mõtlema, et ilm päästab meid praegusest olukorrast välja. Lisaks avatakse Lõuna-Carolinas, Colorados ja Minnesotas peagi kolm uut mass vaktsineerimise keskust, mille tööd haldab föderaalvalitsus rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-an, Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA-s on kuu ajaga kasvanud koroonaviirusega nakatunute arv. Seda peamiselt uute tüvede leviku tõttu. Nädalavahetusel püstitati aga riigis vaktsineerimisrekord: ühe päevaga süstiti neli miljonit doosi. Täielikult on vaktsineeritud vähem kui veerand ameeriklastest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n3000 ruutkilomeetri suurusest Ida-Virumaast on põlevkivimaal kaevandatud 220-l ruutkilomeetril ja veel 100-l on seda lubatud teha. Erinevate aegade kaevanduste andmed on Tallinna tehnikaülikooli teadlased kogunud ühte kaardirakendusse. Kaevandusalade kaardistamise käigus saad ülevaade ka sellest, millised maad on kaevandamise tagajärjel juba sisse vajunud ja kus on veel ohtlikke kohti, räägib Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituudi dotsent Veiko Karu. On kaks peamist aspekti, kõige esimene on see, et selleks, et kaevandus saaks nii-öelda toimida, on vaja maa alla, õhku ja elektrit ja selleks siis on rajatud surfid. Ja kui neid surfe enam ei ole kasutatud, siis need on suletud ja kuna need on sulgemised, on toimunud erinevatel aegadel erinevate riigikordade ajal, et siis ongi, et võib-olla ei täidetudki täies ulatuses, vaid on poolikult täidetud ja nüüd seal vahele pandud puittoestik on aastatega ära kõdunenud ja seetõttu nad varisevad sisse. Ja teine pool on siis siis tingitud sellest, et see katend, mis on põlevkivikihindi peal, on õhuke ja see käik nii-öelda on juba vana ja need kihid on lihtsalt varisevadki sisse lihtsalt aja aja tõttu. Keskkonnaministeeriumil pole veel lõplikku plaani, kuidas nende vastutusalas olevatest vanadest kaevandustest tulenevaid ohuallikaid likvideerida, räägib keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna nõunik Helena Kailan. Hetkel lahendame juhtumipõhiselt, et kui tuleb teade varingust, siis leiame sellele lahenduse. Aga püüame ka siis tulenevalt tehnikaülikooli uuringu tulemustele leida pikemaajalise lahenduse probleemidele. Ohtlikest varingutest tuleb teatada keskkonnainfotelefonil üks, kolm, üks, kolm.", "role": "user" }, { "content": "Teadlased kutsuvad Ida-Virumaa omavalitsusi ja inimesi senisest rohkem kasutama Maa-ameti kaardirakendust, kus jaotises \"Põlevkivi altkaevandatud alad\" on võimalik omanikul näha, kas talle kuuluva maa all on toimunud kaevandustööd. See on oluline, kuna kümnendik Ida-Virumaa alusest maast on põlevkivi saamiseks kas juba läbi kaevatud või on see plaanis tühjaks kaevandada lähitulevikus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEsmaspäeva lõunal hukkus rakke alevikus rongilt löögi saanud eakas jalgrattur. Mõni tund hiljem hukkus Harjumaal Raasiku vallas rongilt löögi saanud mees. Eesti raudtee ohutusjuhi Tarvi Viisalu sõnul on suurenenud jalgratturitega seotud õnnetuste arv. Aga miks need sellised õnnetusjuhtumid juhtuvad, eks need põhjused on erinevad ja nende eilse kahe õnnetusjuhtumi täpsed asjaolud ka me selgitame välja oma juudlustega, aga noh, täna esmase informatsiooni põhjal noh, saame öelda, et probleemiks on kujunenud nagu mujalgi ütleme siin tänavatel teedel jalgratturid, et nendega õnnetusjuhtumite arv on suurenenud ja siis eilne üks õnnetus juhtum oli ka vaatamata sellele, et jalgrattur ületas raudtee ülesõidu koha peal, kus olid foorid, tõkkepuu helisignalisatsioon ratta pealt maha ei tulnud ja kahjuks jah, ütleme siis tähelepanematuse tõttu ta rongi ette sattus. Raudteeohutusega tegeleva organisatsiooni operation Life saver Estonia juhatuse esimehe Tamo Vahemetsa sõnul peaksid liiklejad olema raudteed ületades väga tähelepanelikud, sest tegemist on ohuolukorraga. Raudtee ületamiseks on ainult kahte asja vaja, vaata vasakule ja vaata paremale. Enne raudteele minemist veendu, et rongi ei tule. Kui rong on tulemas, siis lase see rong ilusti läbi ja ületa raudtee turvaliselt ja võib-olla ainukene moment, mida tuleks nagu silmas pidada, kui on tegemist mitme rööpapaariga nii-öelda ületuskohaga, et siis kui üks rong on nagu ära läinud sulle lähemal olev, siis sealt tagant võib tulla ka teine rong, et tihtipeale on rongid väga pikad ja ületamist oodates võib rongi tagant tulla teine rong ja kolmas, mida väga paljud jalakäijad ei täida. Aga autojuhid, et kui raudteefooris põleb punane tuli ja tõkkepuu on alla lastud, et see on ilmselge märguanne ka jalakäijale, et kui punane tuli hakkab põlema, siis tuleb seisma jääda ja jalgratturitele ka selline sõnum, kui siin erinevad jalgratturid vaidlevad sellele vastu, et raudteed ületades võtke see aeg, tulge rattad maha ja ületage raudtee rahulikult, vaadates vasakule, paremale ja veendudes, et rongi tule. Viisalu sõnul proovib Eesti raudtee suunata liiklejaid ametlikesse ülekäigukohtadesse ja lisab tõkkepuid, et muuta raudtee ületamine ohutumaks. Seal me ikkagi nii-öelda räägime piltlikult, näitame pildi videomaterjaliga nii-öelda tutvustame kus kohas on õige koht raudteed ületada ja mis need nii-öelda käitumis või tegevused on selleks, et siis ikkagi see raudtee ka ohutud ületada saaks.", "role": "user" }, { "content": "Viimastel päevadel on sagenenud rongiõnnetuste arv, mis spetsialistide hinnangul toimuvad liiklejate tähelepanematuse tõttu. Suurenenud on jalgratturitega seotud õnnetuste arv.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSoome presidendivalimistel oli valimisaktiivsus väga madal, valimispäeval käis hääletamas vaid 36 protsenti hääleõiguslikest kodanikest kuid koos eelvalimistega ja välismaal antud häältega sai siiski kokku 69 protsenti. Presidendivalimiste teine voor näitas aga selgelt, et kandidaat Sauli Niinistö on soomlaste president. Niiniste poolt andis oma hääle 1,8 miljonit valijat roheliste kandidaadi Beka Haavisto poolt veidi üle miljoni valija. Vahe on suur. Samas näiteks võitis Haaviste Sauli niinistöt kindlalt Ahvenamaal. Sauli niinistö ei salanud, et tulemus on ootuspärane. Suurt võitu ennustasid juba ju lävepaku küsitlused. Samas küsis Niinistö endalt, kas ta suudab anda soomlastele vastu sama palju, kui rahvas oma usalduse ga temale. Niinistölt oodatakse suuri muutusi. Tema suurimaks plussiks peetakse rahvusvahelist kompetentsust. Ta valdab keeli. Majandussuhetes. Pressikonverentsil küsiti, mis muutub Soome välispoliitikas. Niiniste sõnul revolutsiooni ei tule, esikohal on suhted Euroopa liidus naabritega, suhted Venemaaga peavad aga arenema, minema konkreetsemaks, puudu on praktilisest koostööst, kaubanduses, turismiäris. Pohjusmani brändi ju valdav ane vahva maailmale ja küsimus nii kulu, et olemikumeest põhjusmaitse üht-teist töösse. Teine valdkond on Põhjala bränd, see on tugev, aga me ei kasuta seda üheskoos, nagu ütlesin oma kampaaniaga igaüks peab saama Soomes olulistes küsimustes kaasa rääkida. Ma ei eelda praegu suuri muutusi, aga osalisi küll. Suhted maailma suurimate majandustegevusebakindlad, ütles Niinistö. Roheliste kandidaat Beka aavisto oli esimese hooga pettunud. Tulemus on külm nagu tänane ilm, ütles ta kohe vahetult pärast esimeste valimistulemuste selgumist. Haavisto jätkab parlamendis. Ta ei välistanud, et pürib taas roheliste liidu esimeheks, kuid ei kinnitanud, et proovib kuue aasta pärast toimuvatel presidendivalimistel uuesti. Selgelt nõrgema kandidaadina oli ta sunnitud tegema ja tegigi kõva kampaania. Haavist on aga kindel, et tema kampaania muutis atmosfääri Soomes. Paljud soomlased, kes hääletasid möödunud aastal parlamendivalimistel, olid võib-olla väsinud ja soovisid muutusi, arvas ta. Väga palju on nendel valimistel räägitud noorte osast. Arvati, et aavisto korjab peamiselt noorte hääled. Üksmeelne arvamus on aga, et Soome on nende valimistega igal juhul võitnud Margitta otsmaa. Helsingi.", "role": "user" }, { "content": "Soomlased valisid uue presidendi. Järgmised kuus aastat on Soome riigipea koonderakondlane Sauli Niinistö.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUue määruse eelnõus kirjeldatakse, missugust riista tarkvara loetakse edaspidi kõrge riskiga risti tarkvara ks. Selle hindamisel on väga oluline tootja päritolumaa, selgitab majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi küberturvalisuse poliitika juht Raul Rikk. Sidevõrkude riiste tarkvara ostetakse teenusena niimoodi, et tehnoloogiatootja pakub tarkvara uuendusi turvapaikasid. Me peame arvestama, et kas riik, kus ettevõte asub, võib potentsiaalselt seda ettevõtet mõjutada oma globaalseid ambitsioone realiseerida ka selle tehnoloogia kasutamise kaudu. Ehkki määrus ühtegi konkreetset tootjat või riiki ei nimeta, on kõikvõimalikud kuluanalüüsid tehtud eeldusel, et kõrge riskiga tootjaks loetakse muuhulgas ka Hiina ettevõtte Huawei sidevõrgu kõige olulisemas osas niinimetatud tuumikvõrgus peaks ohtlikud seadmed ja tarkvara kohe välja võtma. Samas ükski Eesti sidefirma oma tuumikkargus Huawei seadmeid ei kasuta. Küll aga kasutatakse neid sidevõrkude selles osas, millele määruseelnõu pisut pikema ülemineku aja annab. Sinna kuuluvad sisuliselt kõik viis G funktsiooniga seadmed. Kuni siis 2025. aasta lõpuni me lubame kasutada risti tarkvara, kui see on isegi defineeritud kõrge riskiga riist või tarkvaraks, sest meil on vaja samas anda ettevõtetele mõistlik üleminekuperiood. Teiseks on seda vaja ka sidevõrkude toimepidevuse seisukohalt. Elisa tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli ütleb, et nelja ja poole aastane üleminekuaeg ettevõtet väga ei aita. Seadmed peavad omavahel ühilduma. Ehk kui uued viiG saatjad ei tohi Hiina päritolu olla, tuleb välja vahetada ka senised ng. Seadmed. 4G ja 5G on omavahel nii seotud, et see tähendab tegelikult täielikku nii-öelda võrgu ümbervahetamist. Meie nii-öelda huvi ei ole, nagu seda iseenesestult teha, et meil on Eesti nii-öelda kiireim mobiilne internet praegu. Majandus ja kommunikatsiooniministeerium hindab, et Elisale võib tehnoloogia väljavahetamine maksta kuni 54 miljonit eurot. Valitsus võib sidevõrkude turvalisuse määruse vastu võtta juba sel neljapäeval. Toomas Polli ütleb, et Elisa kohtusse minna ei sooviks. Me oleme teinud riigile nagu kompromissettepaneku, mille kuluks on kuskil 2,5 miljonit eurot aastas, kompenseerimaks seda vajalikku, nii-öelda kohustuslikku võrgu vajadust, mis läbi selle määruse tuleb sellest me saaksimegi siis läbi rääkida täpselt riigiga, et, et kui mitu aastat see oleks, et sellepärast me ootamegi nagu riigilt nii-öelda tulekut laua taha ja rääkida tõesti läbi see Meie nii-öelda alternatiivne pakkumine Raul Rikk ütleb, et riigi ülesanne on tagada sidevõrkude julgeolek ja kui oleks pelgalt sellest lähtutud, poleks sidefirmadele ka üleminekuaeg antud. Need üleminekuajad ongi kompensatsiooniks ettevõtetele.", "role": "user" }, { "content": "Paljuski Hiina ettevõtte Huawei seadmeid kasutavale Elisale võib muudatus tuua kuni 54 miljoni eurose kahju.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänase arutelu oli korraldanud Reformierakond kas seetõttu või mingil muul põhjusel oli kohal küll mitmeid omavalitsustegelasi ja spetsialiste, kuid ei märganud ühegi teise erakonna esindajat. Arutelu keskendus praeguse regionaalministri haldusreformi kava arutamisele ja oli küllaltki kriitiline. Tallinna tehnikaülikooli sotsiaalteaduskonna dekaan Sulev Mäeltsemees märkis, et reformi eesmärkide hulgas domineerib parem teenuste andmine, kuid see pole ainus ja põhiline, mida silmas peab pidama. Teenuste kõrval ei tohiks unustada vähemalt kahte suurt ploki avaliku võimu teostamine ja demokraatia taga. Ta polnud nõus ka sellega, et projektiga 15 pluss viis väheneb ääremaastumine ning saavutatakse ametnike arvu vähenemine. Volikogu liikmete arvu üldist vähenemist pidas ta ka pigem negatiivseks saavutuseks. Ta ei nõustunud ka seisukohaga, et senine ühinemisprotsess on ebaõnnestunud. Mõõdukas tempos on see senine vabatahtlik ühinemine toimunud 49 valda linna on ühinenud 21-ks vallaks. Aga mis pea tahtis, need on andnud siiski üksjagu kogemusi, mida silmas pidada. Mis vead, mis head tulemused. Presidendi õigusnõunik ja samuti ülikooli õppejõud Ülle madise on aga hoopiski seisukohal, et see projekt 15 pluss viis on vastuolus põhiseadusega. Küsisin selgitust. Minu hinnangul on see tõepoolest põhiseaduse vastane. Ma olen olnud põhiseaduse kommentaari kohaliku omavalitsuse peatüki üks autoritest. Ja Eestis on kujunenud arusaamine, et niisuguse reformi tulemusel kohalik omavalitsus päriselt ära kaduda ei tohi ja sõnal kohalik omavalitsus on sügav sisu, nii sõnakesel, kohalik kui ka omavalitsus. Nii et teatud territooriumil tekkivad probleemid kohaliku kogukonna probleemid tuleb lahendada selle kogukonna esinduskogu poolt. Ja teiseks peab igal reformil olema selge eesmärk ja tuleb ka loogiliselt läbi mõelda, kas see kavandatav reform neid eesmärke võimaldab saavutada. Kui nüüd on eesmärgiks seatud näiteks kokkuhoid, siis rahvusvaheline kogemus näitab, et seda kokkuhoidu pigem ei saavutata eriti mitte niivõrd suurte omavalitsusüksuste moodustamisel. Ja kolmas põhiseaduse tingimus on see, et olemasolevate kohalike omavalitsuste arvamused kuulatakse ära. Ärakuulamine ei tähenda seejuures seda, et lihtsalt võetakse vastav kiri vastu, jäetakse läbi lugemata ja minnakse selle reformi seadusega ikkagi edasi Riigikokku. Ärakuulamine tähendab seda, et need argumendid analüüsitakse läbi ja vajadusel peetakse läbirääkimisi vastava kohaliku omavalitsuse üksusega. Ja loomulikult võib ka omavalitsusüksuste tahtmise vastaselt teha reformi ära, aga siis peavad selleks olema selged ja väga head põhjendused, mida kannatab ka riigikohtule esitada.", "role": "user" }, { "content": "Arutati haldureformi kava.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNäitus kannab nime maali mõistatus ja selle kuraatori SPO kaasaegse kunsti muuseumi juhi Pilvi Kalahama sõnul oli Gonrat Mägi oma ajas ehk 20. sajandi alguses ainulaadne kunstnik. Me Soomes suisa januneme teadmiste järele sellest, mis toimus tollel ajal Eesti kunstis. Selle aja Soome kunstnikuid tuntakse siinmail juba läbi ja lõhki. Konrad Mägi pakub Soome publikule vägagi palju, sest ühest küljest polnud tal otseseid eeskujusid ei Euroopa ega Soome modernistide seas. Teisalt, kuna ta karjäär sai alguse Ahvenamaal ja Helsingis, oleme me temast eriti huvitatud, leiab Kala hamma. Soome modernismist erineb Gonrad Mägi tema sõnul märkimisväärselt muuhulgas värvimaailma poolest. Mägi omandas lõpuks eurooplastikuma heledama värvi keele, samal ajal kui Soomes järgiti saksa traditsiooni kohast tumedamat maa lähedasemat värvistikku, kirjeldab Kalahama Konraltmäe. Looming tervikuna annab Soome kunsti publikule täiesti uudse pildi kogu 20. sajandi alguse modernismist, mida ollakse harjutud Soomes väga hoolikalt lahterdama. Mägi ei sobi ühtegi kategooria kasti pill vikalahama. Ta lõi täiesti omalaadse eklektilise eristiile kombineeriva lähenemise. Sellist loomingut oleme harjunud laiemalt nägema alles nüüdiskunstis, nii et ma väidan, et mägi oli tõeline teerajaja, ütleb muuseumi juht Konrad Mäe. Näitus jääb spo kaasaegse kunsti muuseumis avatuks 23. jaanuarini. Koos näitusega avaldatakse ka pilvi Kalahama sulest pärit Konrad Mäe elust ja loomingust kõnelev raamat.", "role": "user" }, { "content": "Esil on 150 teost, mis esitlevad kunstniku kogu loometeed.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA otsusega üritatakse takistada Venemaa keskpanga ligipääsu reservidele, millega sooviti vähendada lääneriikide sanktsioonide mõju. Valge maja sõnul on 630 miljardi dollari väärtuses reservidest kasu ainult siis, kui Venemaa saab seda raha kasutada oma valuuta kaitsmiseks. Enam pole see aga võimalik, räägib maailma panga president David Malpass. See mõjutab tõsiselt Venemaa inimesi. Neil on olnud rasked ajad, see on tragöödia ukrainlastele ja nende naabritele, aga ka venelastele. Samuti keelatakse sanktsioonide ga Venemaa otseinvesteeringute fond, mis on USA ametnike sõnul Venemaa korruptsiooni ja ülemaailmse mõjutustegevuse sümbol. Nii märkimisväärseid piiranguid pole. USA rahandusministeerium varem sellise suurusega majanduse ja varade vastu kehtestanud. Ametnikud rõhutasid, et tähenduslik on ka kiirus, millega seda tehti. Enamik energiaga seotud tehinguid jäetakse sanktsioonidest välja, et vähendada mõju maailmaturu hindadele ja USA ja Euroopa tarbijatele. Olukorra halvenedes ei pruugi aga Venemaa energiasektor puutumata jääda. Veel kord maailma panga president David Mal pas. Saadaval on palju energiat, kui seda liigutada. Venemaa gaasituru domineerimisele on alternatiive. Samal ajal koguneb ÜRO peaassamblee erakorralisele istungjärgule, et Ukraina kriisi arutada, räägib USA suursaadik ÜROs Linda Toms. Greenfilm. Vladimir Putiniga on kõik võimalik. Ta on valmis kasutama ükskõik milliseid vahendeid, et hirmutada ukrainlase ja kogu maailma. Toomas Greenfilti sõnul üritatakse peaassambleel vastu võtta resolutsioon, millega mõistetakse hukka Venemaa sõda Ukrainas. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA keelab Venemaa keskpanga tehingud dollarites ja kehtestab sanktsioonid otseinvesteeringute fondile. Välistatud ei ole ka karmimad piirangud Valgevenele, kes võib Venemaa toetamiseks Ukrainasse saata oma sõjaväelased.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSel puhul kutsuti üle pikkade kuude Euroopa Komisjoni peahoonesse kohale ka ajakirjanikud, kellele Komisjoni president Ursula von der Laien isiklikult uudise teatavaks tegi. Me oleme peamiselt mures suuremate kollete pärast, kus näeme kasvavaid nakatumisnäitajaid. Kuigi kasutusele on võetud äärmuslikud abinõud, näeme endiselt uusi piirikontrolle, millel on negatiivne mõju piiriülestele töötajatele ja kaubavahetusele. Selles olukorras on Euroopa komisjon läbi rääkinud nelja miljoni lisadoosi ostmise. Need jõuavad riikidel märtsis ja on lisaks sellistele tellimustele. Ütles von der Laien. Eesti puhul peaks see tähendama umbes kahteteist tuhandet lisadoosi. Komisjoni presidendi sõnul on need mõeldud ka aina enam levivate mutatsioonide peatamiseks. Biote izeri vaktsiin on näidanud töökindlust kõigi teadaolevate mutatsioonide suhtes. Need neli miljonit doosi jagatakse liikmesriikidele laiali elanike arvu arvesse võttes. See võib anda liikmesriikidele võimaluse vaktsineerida inimesi koroonakolletes, et vähendada. Putsioonide levikut võitlus koroonaviiruse vastu on maraton, aga me oleme selles üheskoos, ütles von der Leyen. Kuigi uudise sisu on igati positiivne, pani teate edastamiseks korraldatud ürituse suurus mitmed kohapeal olnud ajakirjanikud kulmu kergitama. Samuti pälvib aina enam tähelepanu von der Leyeni stiil. Headest uudistest annab teada tema isiklikult. Ebamugavad tuleb kommunikeerida teistel volinikel näiteks tervisevolinikul Stella kirija kiidesel või kaubandusvolinikul Valdis Dombrovskisel. Sel nädalal on tulemas ilmselt ka teine positiivne uudis vaktsiini rindel, sest Johnson and Johnson i vaktsiin saab Euroopa ravimiametilt heakskiidu homme või ülehomme. Samas kirjutavad mitmed Euroopa väljaanded, et firmal võib tekkida probleeme selle aasta teises kvartalis tarnetega Euroopa liidule. Esialgu pidid nad selle aja jooksul tootma 55 miljonit doosi vaktsiini, kuid firma pole kuuldusi veel kommenteerinud. Kokku on Euroopa liit tellinud neilt 200 miljonit koroonavaktsiini doosi. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Eesti saab märtsis tänu Euroopa Liidu ja tootja kokkuleppele 12 000 lisadoosi Pfizer/BioNTechi koroonavaktsiini. Peaminister Kaja Kallas teatas, et lisakogus jõuab Eestisse kuu teises pooles ning läheb riskirühmade kaitseks. Euroopa Komisjon teatas täna varem, et kogu Euroopa Liit saab järgmise kahe nädala jooksul lisaks neli miljonit doosi Pfizer/BioNTechi koroonavaktsiini.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUutes materjalides on avaldatud kiri, kus Karel Tammjärv viitab Andreas veerpalu treenerile, öeldes, et too mõtiskleb veerpalule manusta tava dopingukoguse üle. Lisaks leidub veel väljavõtteid, mis viitavad, et treenerina peetakse silmas just tema isa Andrus Veerpalu. Kõik sellised praegused ja varasemad seosed kahekordse olümpiavõitja ja dopinguskandaalide vahel panevad küsima, kas millalgi oleks alust ka Andrus veerpalu tema sportlike saavutuste eest teenitud tunnustus ära võtta. Eesti olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles. No asi on ju selgelt juriidiline, kui me räägime Andrusest, kui olümpiavõitja, siis tema võitis oma olümpiamedalit 2002. aastal ja 2006. aastal ja ei ole küll ühtegi nii-öelda tõendit, et, et need medalit oleks võidetud valskluse teel. Tänu sellele on meie jaoks Andrus Veerpalu siiamaani olümpiavõitja ja nüüd need viimase aja tegevused, mis on siis välja toodud küll ajalehtedes, nii nii-öelda täna on ja kui, kui ka aasta ja kuid tagasi puudutab hoopis juba teist perioodi, nii et meie mõistes on ta endist viisi olümpiavõitjate juures. See, kuidas me seda emotsionaalset ise tunneme, on juba natuke teistsugune asi. Et põhimõtteliselt, et selliseid otsuseid vastu võtta, siis peaks väga konkreetselt tema kuriteod seostama tema sportlike saavutustega sellel ajal, kui need saavutused tehti. Jah, noh, see peab olema jah, nagu väga, väga selge, mingi tõend, mis puudutab aastat 2002 või 2006, aga ma ütlen, ei ole keegi seda esitanud ja veel kord see juure on need asjad juba ammu ära pandud ja, ja ei ole ju keegi kahtluse alla seadnud ka nende medalite väärtust. Niisiis puudub ilma tõenditeta medalite äravõtmiseks tegelik põhjus ja selliseid näiteid ajaloost pigem ka ei leidu. Siim Sukles. Viimane, mis mulle meelde tuleb, oli, kui ma ei eksi, oli, oli Armstrongi juhtum või kaasus, kus, kus võeti ära tegelikult nagu kaasvõistlejate tõendite põhjal. Aga olümpia, ma arvan, et, et võib-olla me ajas leiame olümpiamedalit puhul tõesti ainult siis, kui sportlane ise on aastaid aastaid hiljem tunnistanud. Aga veel kord jah, ka praegu nii-öelda kõiki kõikide nii-öelda kordade järgi ei saa noh, tolleaegseid proove avada, need ei ole üldse pädevad. Ega praegu jah, ei saa nagu väevõimuga neid medaleid ära võtta, aga, aga ma ütlen, ma ei tahaks ka jätta nagu õhku sellist asja, et me nagu arutasime selle üle. Kas Andrus Veerpalu 2000 202006 medalid olid siis määritud või mitte, et noh, meie jaoks ei olnud nad määritud.", "role": "user" }, { "content": "Dopingu vahendamises süüdimõistetud Mati Alaveri toimikute värskelt avaldatud materjalid viitavad muu hulgas sellele, et Andrus Veerpalu lasi teadlikult oma pojal Andreas Veerpalul dopingut tarvitada. Kas värske info annaks alust kahekordselt olümpiavõitjalt medalid ära võtta?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEsimesel augustil alustab tööd neljast asutusest kokku pandud haridus ja noorteameti. Mõnda aega tagasi kuulutati välja konkursid, et leida uude ametisse peadirektor ning 10 osakonna juhata kõigis konkursi kuulutustes. Peale ühe oli suurte tähtedega kirjas, et ametikohad asuvad Tallinnas. Haridus ja teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippin selgitab, et alapealkirja oluline info all taheti lihtsalt ära märkida, et Tallinnas on ühendameti juriidiline aadress. Tegelikult ei ole ei ministeeriumi ega ka uue ühendameti jaoks oluline, kus inimene tegelikult elab ja kus ta oma tööd teeb. Juriidiliselt peaks Tallinnas asuma ka rahvusvahelistumise osakond, see ainus, kuhu kutsuti kandidaate nii Tallinnast kui Tartust. Seda ma ei oska täpselt kommenteerida, et mis oli see kaalutlus, et ühel puhul märgiti Tartu Haridus ja teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets on puhkusel, küll jõudis temaga täna vestelda riigihalduse ter Jaak Aab. Haridus ja teadusministeeriumi kantsler selgitas seda, et juhtimistasandi ütleme siis vastavad töökohad, mida tuleb umbes poole vähem, kui neid varem oli. Siiamaani on need töökohad, mis alles nüüd jäävad olnud, Tallinnas ma mõistan muidugi ministeeriumi soovi leida need inimesed olemasolevate praegu juhtide töötajate hulgas, seal on niigi karm konkurss. Jaak Aab lisab, et iseenesest on haridus ja teadusministeerium töökohtade Tallinnast väljaviimisel tubli ja värbamis inimesi üle Eesti. Kui me vaatame seda saldot, siis pidevalt, tegelikult liigub ka haridus teadusministeeriumi töökohti tegelikult rohkem välja kui neid Tallinnas on. Ühendameti juhtide värbamisest lubab ta rääkida haridus ja teadusminister Mailis Repsiga. Tegelikult kuulutuste põhjal ikkagi oleks võinud võtta suurema ambitsiooni ja otsida ka osakonna juhatajaid üle Eesti. Nii nagu meil on tegelikult ka valitsuskabineti poolt vastu võetud otsus, et kõikide uute kohtade peale kuulutatakse välja üle-eestiline värbamine. Robert Lippin kinnitab siiski veel kord, et töökoha asukoht pandi kuulutusse ainult selleks, et märkida ühendameti juriidilist aadressi. Tegemist oli sisekonkursiga ehk uusi juhte otsiti seniste asutuste ning haridus ja teadusministeeriumi töötajate seas, kusjuures ministeeriumi töökohtade st kaks kolmandikku on ametlikult Tartus. Küsisime Lippinilt ega niisugune töökuulutus tartlaste seas segadust võinud tekitada, nii et nad kandideerima ei hakanudki. Kandideerisid riigiasutuse töötajad, kellel tegelikult on pikaajaline kogemus kaugtöö osas, siis kellelegi ei tule üllatusena, et tehakse kaugtööd. Aga loomulikult tuleb teatud juhtudel käia nii Tallinnas kui Tartus. Lippin lubab, et edaspidi ühendametisse töötajaid otsides on ministeerium hoolsam. Me püüame jälgida, et me edaspidi konkursi kuulutustes oleks selgelt välja toodud. Soosime kaugtööd ja ei pea asuma Tallinnas Tartus.", "role": "user" }, { "content": "Ehkki töökuulutustes rõhutatakse suurte tähtedega, et töökohad asuvad Tallinnas, kinnitab ministeeriumi asekantsler, et tegelikult oodati kandideerima ka neid, kes soovivad töötada näiteks Põlvast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSSlase vormis sõduri ausamba püstitamise initsiaatori kaks aastakümmet eestlaste ja SS-i seoseid uurinud ja vastavat atribuutikat kogunud 40 aastase Leo Tammiksaare sõnul jäi ausammas püstitamata üksnes kohaliku muinsuskaitsejuhi Eduard Rajari sekkumiset. Tammiksaare juhendusel valmis kunstnik Rait Pärgi teostuses pronkskuju. Pärnu linn eraldas Alevi kalmistule maatüki ja oli nõus isegi oma eelarvest katma ausamba aluse valmistamise kulud. Mõni nädal tagasi päeval, mil algas aluse valamine ja Saksa sõjaväes võidelnud eakate veteranide buss hakkas juba Tallinnast Pärnusse liikuma, et ausamba pidulikuks avamiseks ettevalmistusi teha ja kutsetele allkirju anda, pani muinsuskaitse asjale keelu. Tammiksaare sõnul oleks ausammas pühendatud teises vabadussõjas. Nime väärib tema arvates teine maailmasõda. Langenutele poliitilist skandaali pelgamata saigi kujule nii-öelda selga pandud sslase vorm ette esslase relv ja pähe vastav kiiver. Praegu seisab see koju Tallinnas laos. Asjade seisu kommenteerib ausamba püstitamise eestvedaja Leo Tammiksaar. Selle teema juures on alati leidunud rohkem inimesi, kes töötavad selle nimel, et need kangelased, kes on ära teeninud rahva positiivse tähelepanu, saaks unustatud. Pigem paneb mind imestama see, et selline aktiivne vastutöötaja kerkis esile alles lõppfaasis, mitte juba varem. Pärnumaa muinsuskaitseinspektsiooni vaneminspektor Eduard Rajari näeb asja teises valguses. Miks keelas muinsuskaitse Pärnu alevi kalmistule kavandatud SSlasest pronkssõduri ülespaneku? Esiteks, nendel konkreetsetel meestel ei ole Pärnuga rohkem pistmist kui seda, et nad on eestlased ja selles suhtes võiks see monument olla ükskõik kus, aga levinud tava on niimoodi, et monument pannakse ikkagi sinna, kus on kas sündmus toimunud või kust on siis konkreetsed mehed pärit ja teine asi on see, et selline monument, mis kahtlemata on vajalik ka nendele meestele on vaja au avaldada, peaks olema avalik monument, mis on kusagil linna territooriumil või mingis väljapaistvas kohas, aga mitte kalmistul. Kalmistu on matmise koht ja sellised rajatised seal on minu meelest kohatud. Kui veel lisada, siis kolmas põhjus on asjaajamise ebakorrektsus. Ausamba püstitamise initsiaatorid oma ettevõtmist katki ei jäta ja on kindlad, et kui ulatu tolmu koguma ei jää. Kas peale Pärnu alevi kalmistu tuleks ka mõni muu paik kõne alla? Leo Tammiksaar. See oleks parim koht, kuhu ta sobiks. Kuna seal on juba esimeses vabadussõjas langenute sammas, siis loogilise jätkuna sobiks sinna ka teises vabadussõjas võidelnud ja langenute sammas aga häda korral saab kasutada ka teisi kohti. Esialgu ei hakka neid mõtteid lõpuni isegi mõtlema, kui pole lõplikult selge, et see esialgne koht ära langeb. Pronkssõdur kannab Eesti SS leegioni rõivaid ja varustust ei saa välistada, et asjast võib juhul, kui kuju püsti saab, üsna palju tüli tõusta. Ka Eduard rajari oli seda meelt. Ma ei ole näinud kavandit kirjelduse järgi, ta on, on küllaltki räige.", "role": "user" }, { "content": "Pärnus jäi vastuolude tõttu avamata ausammas Teises maailmasõjas sakslaste poolel sõdinud sõduritele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTõstamaja Kihnu valdade ühisel jõul osteti Venemaal Novgorodi tehases Kes toodetud laev Mars 700, mida hakatakse kasutama olukordades, kus saartega regulaarselt ühendust pidada ei saa. Alus jõudis munalaiu sadamasse eile õhtul ja täna õpetas kohalike sellega sõitma tootjafirma peadirektori asetäitja Robert Filimonov. Marss 700 sobib liiklemiseks veel maal, jääl ja lumel, ta ei riku maapinda, millel liigub kiiruselt, võistleb see autodega veel liigub see 70 kilomeetrit tunnis, lumel ja jääl aga kuni 120 kilomeetrit tunnis. Ta on ka ökonoomne ja tarbib 20 liitrit kütust tunnis, mis on veel sõitva aluse kohta väga vähe. Mahutab marss kaheksa inimest ja võib peatumata läbida 1000 kilomeetrit. Seda kasutatakse taigas Siberis. Sellist hõljuklaeva kasutatakse veel paljudes riikides. Üldse on toodetud 280 mars seitsesadat endaga sarnaste aparaatidega võisteldes jääb marsiseitsesada peale, eriti ebatasasel pinnal liikudes. Hõljuklaeval täna esimesed sõidud teinud munalaiu sadama kapten Jaanus Jürivete jäi Mars 700-ga rahule. Tema põhiline tööpõld oleks ikkagi talvel, ma arvan siis, kui jää ei ole veel käida ja, ja siin on aegu, kui maniaga ei ole ühendust siin kuskil nädala jagu, ilmselt siis sel ajal on ta asendamatu risto muul ajal see küll valmis. See täiskontseptsioon ei ole veel nii täpselt paigas, ongi sellised ilmad, kui, kui jää ei ole sõidetava käidav ja kui on udu, näiteks kui lennuk ei lähe, võib-olla siis on temaga isegi hea kihnu sõita. Eks ta, eks tal ole jah oma selline suhteliselt küll kitsas, aga, aga oma selline, mis on tal olemas. Hõljuklaeva hankele esitas ainsana pakkumise inseneri ja tehnikaühistu rebella, kes nüüd on Eestisse vahendanud kolm sellist alust. Hõljuklaev läks maksma 1,6 miljonit krooni.", "role": "user" }, { "content": "Munalaiu sadamasse jõudis Venemaalt ostetud alus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAlates keelu jõustumisest on Narva piiripunktist tagasi Venemaale saadetud 10 kaubaveokit. Venemaalt Eestisse liikuvate kaupade hulk on aga hoopistükkis kasvanud. Näiteks pühapäeval saabus Narva 147 veokit, mis on paarikümne võrra rohkem kui enne sanktsioone jõustumist, selgitab maksu ja tolliameti välispiiri valdkonna juht Ants Kuti. Järjekords. Oli kuni 70 tundi pikk Venemaa poole peal, praegu on järjekord üle 30 tunni. Veokeid on järjekorras piisavalt palju, et ületada piiri suures koguses. See, et Valgevene ja vene veokid nüüd vahelt ära jäävad, see nagu ei, vähendas piiriületuskoormust. Ants Kuti sõnul saabub alates laupäevast Eestisse märgatavalt vähem puidukoormaid, sest põhilised puiduvedajad olid Venemaalt ja Valgevenest. Samas võib Euroopa Liidu vedajate kõrval märgata kolmandate riikide numbrimärkidega veokeid. Oleme täheldanud, et näiteks Moldova veokeid on tulnud juurde. Kas see nüüd tähendab, et nad on just nii-öelda asendamas, seda turuniši ei oska öelda, liiga vara on veel öelda. Eesti kaubavedajaid laupäeval kehtima hakanud piirangud ei mõjuta. Näiteks aktsiaseltsil Narva auto on 20 veokit, mis iga päev Venemaa ja Euroopa Liidu vahel kaupu veavad. Kuid kauaks neil tööd jätkub, pole selge, sest kardetakse Venemaa vastu sanktsioone, räägib ettevõtte juht Nikolai Burdakov. Kui Venemaa kehtestab vastu sanktsioonid, siis jääb meil tööta 50 inimest. Ma ei arva, et me Euroopa liidus sama palju tööd leiame. Eestis töötab Venemaa suunal väga palju veokeid ja ma ei usu, et pea 500 ettevõtet leiavad mingi asenduse. Kui Venemaa kehtestab vastu sanktsioonid, siis mida me tegema hakkame? Meie jaoks oleks see Nikolai Burdakov ei usu, et kolmandate riikide vedajad Euroopa ja Venemaa vahelise kaubavoo üle võtavad, sest vedudega seotud autode hulk on asendamiseks liiga suur. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Alates üleeilsest ei pääse Vene ja Valgevene autovedajad enam Euroopa Liidu territooriumile. Uued piirangud pole Eestisse saabuvat kaubavoogu veel vähendanud. Eesti vedajad kardavad aga Venemaa vastusanktsioone.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSEB prognoosib järgmiseks aastaks nelja protsendilist majanduskasvu, tööpuudus tõuseb tänavu 18 protsendini ja hakkab vähenema tuleval aastal. Käesoleva aasta inflatsioon on SEB järgi kaks ja pool protsenti. Eesti majandus sõltub suuresti maailmas toimuvast. Analüütik Hardo Pajula näitas täna ajakirjanikele slaidi, mille pealkiri oli töötu kasvu nukkerväljavaade pealkirjas ei ole viga. Tõenäoliselt on tegemist siis olukorraga, kus kasv küll taastub, aga töötus jääb ka selle kasvu tingimustes kogu maailmas pikaks ajaks üsna kõrgele. See töötu on seal siis omadussõna ja kasv on nimisõna ei ole harjunud seda sellises kombinatsioonis nagu kohtama, aga mina nimetas seda selliseks võib-olla kammertooniks, mis annab kogu sellele meie prognoosida oma sellise alushei. Läänemere piirkonna majanduskasvu taastumine on Pajula hinnangul oodatust kiirem ja jõulisem. Venemaa juuli kasvutempo, siis see on seal üle üle 60 protsendi juba Rootsi on seal 40 protsendi lähedal olnud aasta-aasta kasv ja Soome siis 20 protsendi ulatuses ja need kolm riiki annavad kusagil 40 protsenti meie ekspordist. Et kui me vaatame nüüd Eesti eksporti juulis, siis kasvuaastane kasvumäär, kas 40 protsendi, kui me vaatame töötlevat tööstust, siis siin on samuti viimase 10 aasta rekordilised näitajad on. Kui püsiv see kasv on? Pajula ütles, et ajutine sõltub, kui suures ulatuses suudab sisenõudlus asendada välisnõudluse. Kauaks jääb meile kummitama ka töötus, see langeb oluliselt aeglasemalt, kui kevadel prognoositi. Uus teema on see tõepoolest, kui me vaatame nüüd teise kvartali hõive statistikat, siis me nägime, et see kasv kukkus veel 5,7 protsenti. Samal ajal nominaalpalkade kasv taastus teises kvartalis, jällegi need kaks asja tuleks nagu kokku klapitada, eks teatud tööturu segmentides juba pinged ilmnevad, eks, et osad murdavad, et neid töölisi, keda tahaks, ei saa, samal ajal kui kusagil on ikkagi 70000 meest, kes ootavad, et saaks segumasina käima panna ja tööturg jääb sellistes taskukestena niimoodi püsima, kus mingites taskutes on liignõudlus. Aga samal ajal kui suuremas tööturul on tööjõu ülepakkumine Pajula sõnul jätkub ka võlakoormuse niinimetatud mahalaadimine. Et laenumahud endiselt vähenevad, firmad ja majapidamised tervikuna maksavad siis laenude tagasi võrreldes tsükli tipuga. On Eesti majapidamised maksnud pankade tagasi suurusjärgus 600 miljonit eurot Eesti panka, residentpankade võlgnevus mitteresidentpankade ees, mis sisuliselt tähendab siis tütarde võlgnekust oma oma vanematele ja see on siis nüüd tipus kukkunud 2,2 miljardi euro võrra. Me ei saa siin eurost kuidagi mööda ja see euro tuleku niisugune esimene käegakasuta mõju on see, et kohustusliku reservi nõue alaneb siis 13 protsendipunkti võrra.", "role": "user" }, { "content": "SEB prognoosib järgmiseks aastaks 4-protsendilist majanduskasvu, tööpuudus tõuseb tänavu 18 protsendini, järgmisel aastal on 16%.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna 20 aastat tagasi said alguse ka muudatused, mis mõjutavad meie tavaelu lihtsalt enam ei mäleta, mis ajast alates ei tohtinud lennukisse käsipaga siis vedelikke kaasa võtta või küüneviili või mistahes teravaid esemeid. Lennureisijate kontroll muutus totaalselt kuni selleni välja, et sihtriikidesse tuli hakata esitama reisijate andmeid. Tegelikult algas see kõik just siis ehk pärast üheteistkümnendat septembrit 2001. Tõepoolest, peale üheteistkümnendat septembrit muutus väga palju lennundusjulgeolek sai ka poliitiliselt väga suure tähelepanu osaliseks, muutusid erinevad protokollid, vedelike keeld tuli hiljem, kui tulid ka uued meetodid, mida terroristid kasutasid see just nimelt erinevate kemikaalide võimalik koosmõju lennuki pardal ja peale seda ka vedelikud keelati täna nad hakanud vaikselt tagasi tulema, eriti nendes lennujaamades, kus on suutlikkus kontrollida ka vedelike sisu, mis on väga palju nii Ameerika Ühendriikide erinevates lennujaamades, kus kasutatakse kompuuter tonoga tehnoloogiat selleks, et skriimida reisijate pagasit. Aga tõepoolest, eks aegade jooksul on lendamine muutunud ebamugavamaks. Ühelt poolt me ei taha neid vedelikke välja võtta, meile ei meeldi tingimata, kui me peame kõikidest nendest masinatest läbi minema või hoidku jumal, kui veel keegi sind nii-öelda katsub ülevalt alla, et ega sul midagi keha küljes ei ole. Samas me kõik tahame, et lennundus oleks ohutu ja turvaline ja minu arust ei ole ükski meede liiga kaugele ulatub, kui see tagab meie ohutuse, meie turvalisuse. Ja seetõttu. Ma arvan, et see, et me hoiame lennundusjulgeolekut jätkuvalt kogu tähelepanu keskmes, on ülimalt oluline ja muidugi tuleb olla kogu aeg valmis uuteks võimalikeks arenguteks. Nagu me lennundusjulgeolekus ütleme siis me peame peate olema üks samm, mees, mitte üks samm taga. Nii et, et järgmised sammud, mis kindlasti, ma arvan, võivad lennundus ohutust julgeolekut ohutada, see on nimelt küberturvalisus viimase aastaga. Eks küberintsidendid, lennunduse suurenenud üle 500 protsendi juhtub ka muudes valdkondades, aga jällegi ärgem unustagem, et lennundus on alati hästi kõrge profiiliga. Kui midagi selles valdkonnas toimub, on ta kohe globaalselt teada ja, ja seetõttu on ta jätkuvalt terroristidele hästi oluline sihtmärk, mistõttu jällegi toonitan seda, et kõik, mis me teeme selleks, et tagada lennumeeskonna reisijate ja täielik julgeolek siis kõik see on põhjendatud ja vajalik, isegi kui see tundub inimestele ebamugav.", "role": "user" }, { "content": "11. septembri terrorirünnakute (9/11) mõju on endiselt kohal ka lennunduses.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUurin Pärnumaa ühistranspordikeskuse juhatajalt Andrus Kärpukilt, kust on saanud alguse selline vähendamisplaan. See kaks protsenti liini mahu vähendamist on tulnud järgmise aasta ühistranspordi riigitoetuste arutelu käigus. Vastavalt transpordiametile antud toetuste vähendamise ülesandele on see arvutuslikult kõigi maakondade peale laiali jagatud ja kõik peaksid ühe palju vähendama ühistranspordi mahtu. Pärnu maakonnas on umbes 6,2 miljonit kilomeetrit aastas. 123000 kilomeetrit tuleks sellest vähendada ehk kaks protsenti. Küsimusele, kuidas selline vähendamine üldse käima peaks, vastab Andrus Kärpuk. Nii. Kõigepealt algab asi sellest, kas me oleme valmis selleks esimesest jaanuarist, kui see asi nüüd nii kähku ei käi, et me tahame teha inimeste pühade üllatust, vaid hakkame hiljem vähendama liinide mahtu, siis tuleb ka vastavalt rohkem vähendada. Selleks et aasta ülesanne täita, siis juba selgub, kas, nagu piisab sellest, et me mõnda liini lühendame või tuleb mõni liin päris kinni panna. Praegu on sellest veel vara rääkida. Aga kuidas seda kärpimist võimalikult valutult teha? Küsimus on kõigepealt selles, et kui riik raha ei anna, siis ei jää meil muud üle, kuid mis tähendab valutult. On olemas minimaalne teenustase, mis tuleb igas piirkonnas tagada. Kui rääkida nagu seadusest, siis see võib-olla on isegi eilne päev, me saame rääkida praegu liikuvuse arengukavas, mis on veel vastu võtmata, kuid mis ütleb kahte asja, et tuleb vältida majanduslikult rasketel aegadel ühistranspordi kulutuste vähendamist, sest see halvendab teenust ja, ja kõiki neid eesmärke, mis ühistranspordiga on seotud ja teiseks juba päris avalausetes ta nii-öelda kasutaja maksab põhimõtetest. See muide on ka selle rohepöördega vägagi kooskõlas, et kõik nagu teenused, mis on tasuta tegelikult ju mõjutavad ka kliima soojenemist. Nii et juba praegune kavandatav arengukava räägib natukene teist juttu. Täpsemalt käsitletakse teemat tänaõhtuses aktuaalses kaameras.", "role": "user" }, { "content": "Transpordiamet on teinud ühistranspordikeskustele ettepaneku, et liinivõrku tuleks kaks protsenti vähendada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti peadirektori asetäitja Marianne Härma tõdes pressikonverentsil, et nakatumine koroonaviirusega on taas kord kiirenevas tõusutrendis. Ta märkis, et läinud nädalal oli juhtumeid 21 protsenti rohkem kui ülemöödunud nädalal. Kokku lisandus 4561 nakatunut. Kõige rohkem on haigestumine kasvanud praegu Saaremaal, Hiiumaal, Põlvamaal, Valgamaal ja Raplamaal. Samamoodi on kasvutrendi liikunud ka nüüd, Harjumaa olukord püsib hetkel veel samal kõrgel tasemel Ida-Virumaal, Tartumaal ja Võrumaal. Reproduktsiooni alusarv või siis teisisõnu nakatumiskorda ja R on tänase seisuga üle 1,1 ja sama numbri juures jätkates näeme me märtsi alguses jälle päevaseid arve üle 1000 lisanduva nakatumisega. See tähendab siis, et veebruari lõpuks võib 14 päeva haigestumine ületada 800 piiri ja märtsi keskpaigaks siis 1000 piiri. Härma mainis ühtlasi, et koolidega seotud rühmaviisilised haigestumised on kahe nädalaga kolmekordistunud. Samas on vähenenud hoolekandeasutustes olijate ning tervishoiutöötajate nakatumised. Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemanni sõnul on esimene vaktsineerimisring tehtud 192-st hooldekodust 157. ning 61-st erihooldekodust 56.. Oleme seal liikumas lõpusirgel ja tegeleme siis nendega, kes ei ole veel jõudnud erinevatel põhjustel vaktsineerimisega alustada. Perearstikeskused on alustanud üle 80 aastaste inimeste vaktsineerimisega ja oleme alustanud sealt, kus on olnud kõrgem nakatumine piirkondades ja üle-eestilised. Esmased vaktsineerimised saame tagada vastavalt vaktsiini tarnetele ja see tähendab seda, et me jõuame iga perearstini ja selle kaudu ka iga inimeseni, kes siis on vanemad kui 80. Märtsikuu esimese nädalaga. Veebruaris peaks Eestisse jõudma kokku 116000 doosi koroonavaktsiini märtsis juba ligi 200000. Tervise ja tööministri Tanel kiige sõnul püsitakse graafikus nii, et aprilli lõpus oleksid vaktsineeritud riskirühmad ja eesliini töötajad ning seejärel saaks hakata vaktsineerima kõiki soovijaid. Samas on kiige sõnul üldine olukord kiiresti halvenenud, kasvanud on nakatumist ning haiglaravi vajajate arv. Nakatumiste tõusutrend tuleb tema sõnul kiiresti pidama saada. Valitsus arutab täiendavaid meetmeid homme. Arusaadavalt ei ole võimalik praegu jätta reageerimata. Me praegu põhimõtteliselt võitleme märtsikuu eest ehk selle eest, et kevade algus tuleks parem kui veebruar ja tuleks kergem seda nii nakatumise näitajate vaates, haiglaravi vajaduse vaates kui ka surmajuhtumite vaates. Et praegu tõesti minu sügav palve Eesti inimestele on, et me kõik annaks me oma panuse. Kui on võimalik, tuleb teha kaugtööd, kui on võimalik jätta kohtumisürituse ära, tulevad ära jätta. Kui igaüks meist annab oma panuse, siis see kindlasti aitab viiruse levikut tõkestada, aitab seda alla viia.", "role": "user" }, { "content": "Terviseamet kutsub inimesi üles järgima kõiki võimalikke viiruse leviku pidurdamise meetmeid, hoiduma kogunemistest ja välisreisidest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTippkohtumise avasõnad, ütles Financial Times'i juhtiv välispoliitika kolumnist Gideon Rahman. Ta ütles, et kuigi koroonaviirus takistas tippkohtumisel reaalselt kokku tulla, kasutas Eesti kogu oma tehnoloogilise no houd. Et kohtumine saaks ikkagi toimuda. Me alustame virtuaalse paneeliga, mis toob kokku kolme mere algatuse riikide presidendid. Seejärel jätkame debattide ja aruteludega, mida peavad riigipead ja poliitilised liidrid Euroopa Liidust ja USA-st kolme mere algatuse mõju üle igale riigile eraldi. Samuti on kõne all algatuse laiem mõju kogu Euroopale ja üle Atlandi suhetele. Algatus on viie aastaga jõudnud selleni, et kaheksa riiki on juba ühinenud või ühinemas kolme mere investeerimisfondiga, mis loodi läinud aastal. President Kersti Kaljulaidi sõnul aitab kolme mere algatuse tuua siia uusi investeeringuid ning võimaldab meil siinset piirkonda ühiselt turundada. Kui Euroopa kõige kiiremini kasvavat regiooni. Siin on tohutu majanduslik potentsiaal. Nüüd on meil siis loodud fond, mida juhib Amber Capital Management. Era erafond. Riigid on kokku leppinud investeerimise eesmärgid, need on siis kõikvõimalikud ühendusega seotud teemad, digitaalne transport, energia, seal on ka riikide raha, kuid eesmärk on tõsta kolm kuni viis miljardit, mis oleks oluline summa. Tegemist on lihtsalt katsega. Ja ma olen kindel, et see saab olema ka edukas. Läbi avaliku ja eraraha koostöö saavutada arengu eesmärke. Kolme mere algatus toob kokku 12 Euroopa Liidu riiki, mis jäävad Aadria mere, Läänemere ja Musta mere vahele. Austria, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari. Olulised partnerid on Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa. Algatuse edendab koostööd eelkõige energiatranspordi ja digisektorite taristute arendamiseks. Euroopa kesk ja idateljel.", "role": "user" }, { "content": "Tallinnas algas Eesti korraldatud kolme mere virtuaalne tippkohtumine. Kohtumisel osalevad üle veebi mitmed Ida- ja Kesk-Euroopa riigipead ning Ameerika Ühendriikide välisminister Mike Pompeo. Tallinnas on kohal Poola president Andrzej Duda ja Bulgaaria president Rumen Radev.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHaiglate liidu juhi Urmas Sule arvates on meedikute streigi positiivne mõju selles, et need inimesed, kes tervishoiusüsteemis olulisi otsuseid langetavad, saavad üksteisest nüüd paremini aru. Eile õhtul sõlmitud eellepingus sõnastati aga kolm olulist punkti. Urmas Sule. Eesti tervishoiusüsteem on väga efektiivne, see tähendab tegelikult seda, et töötatakse väga suure koormusega ja sai siis kaks olulist koormuse punkti sõnastatud sisse, üks on siis arstiõdede töökoormus statsionaarse ehk siis haiglaravis. Teine puudutab arstide õdede koormus normatiivi ambulatoorsetel vastuvõttudel. Eraldi teemana oli käsitluse arst-resident ja töö tasustamine esimesest jaanuarist 2013. Arsti-residendid saavad samuti töötasu siis 40 tunni ulatuses nädalas, siis see põhileppe osa, mis puudutab nii perearste, kiirabis töötavad arstiõdesid kui ka siis kogu ülejäänud tervishoiusüsteemi, et tervishoiuteenuste loetelu saab muutuma selliselt, mis võimaldaks esimesest märtsist tõsta tegelikult palkasid poole määra võrra. Aga haiglate liidu otsus oli siis selline, et me võtame haiglatele selle miinimumpalga tõstmise kohustuse täismääras ehk siis arstid hakkavad esimesest märtsist teenima minimaalselt kaheksa eurot tunnis. Õendusala töötajad siis neli pool eurot tunnis ja hooldustöötajad 2,6 eurot tunnis, sest maakeeli öeldes meil tähendab see seda, et me 10-ks kuuks haigla normaalse majandustegevuse ohverdama ja see tegelikult tähendab seda, et palgatõus toimub valdavalt nende inimeste puhul, kes teenivad miinimumpalka. 23. novembril koguneb haigekassa nõukogu ning kollektiivleping arstide liidu, tervishoiutöötajate kutseliidu ja haiglate liidu vahel peaks sõlmitama 30.-ks novembriks. Sotsiaalminister Hanno Pevkur. Võib öelda, et see kompromiss tähendas seda, et, et riik jäi oma lubaduste juurde ja võimaluste juurde eelkõige ja teiselt poolt haiglad ja arstid saavutasid kokkuleppe nendes lubadustes, mis nendel omavahel räägitud oli. Seega on streik peatatud ja tänasest saavad kõik patsiendid taas arsti vastuvõtule, nii kinnitab arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa. Kõik võivad minna oma vastuvõtule ka siis, kui neil on helistatud, et see jääb ära. Kindlasti tuleb soovitada patsientidel jälgida seda haiglate poolt antavat infot suuremates haiglates, siiski, kui streik algas, siis registreerimine järjekordadesse peata samuti ja nüüd peaks siis registreerimine uuesti algama. Ja kindlasti on loogiline see, et need patsiendid, kes streigi ajal oma vastuvõtust ilma jäid, et need siis saavad. Kõigepealt need, need vabad ajad endale.", "role": "user" }, { "content": "Arstide liidu ja Tervishoiutöötajate kutseliidu ning Haiglate liidu vahel sõlmitud eelleping peatas meditsiinitöötajate streigi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKolmandat päeva Riias viibiv NATO peasekretär Jens Stoltenberg on kõigil kohtumistel ja pressikonverentsidel kinnitanud, et NATO mõistab siinseid julgeolekumuresid ja et Venemaa võimalikul Ukraina ründamisel saavad olema rängad tagajärjed. USA välisminister Anthony Blinken kinnitas Läti juhtidele sama ka Ameerika nimel ja andis edasi president Joe Bideni seisukoha, et balti riikide julgeolek on oluline. NATO uus strateegiline kontseptsioon peab arvestama muutunud ja muutuva maailmaga, leiab NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Old elame üha ohtlikumas maailmas, räägib Stoltenberg. Näeme Venemaa ohtu, küberrünnakuid, terrorismi, tuumarelvade arengut ja julgeolekuohte Hiinast mis on muutumas üha suuremaks jõuks. Balti riikides on praegu neli lahingugruppi ja vajadusel võidakse siia kiiresti juurde saata 40000 NATO võitlejat, kinnitas Stoltenberg. Läti president Egs Levis. Uued ohud, mis lähtuvad Venemaalt hübriidrünnakud NATO liikmete vastu on vastuvõetamatud. Kuid NATO teeb kõik selleks, et arendada oma jõudu, mis juba praegugi on väga suur, kinnitas Levits. Eesti välisministeeriumi NATO ja Atlandi üleste suhete osakonna peadirektor Külli käsilastelling. Oodata on selliseid arutelusid nii selle ohupildi üle, et kuidas liitlased näevad praegust julgeolekuolukorda ja siis arutatakse edasi, mida siis NATO peaks nagu strateegilises mõttes tegema operatiivsed plaanid, need on teistes dokumentides kirjas. Ma arvan, et muutub päris palju, sest tuleb arvestada sellega, et see praegu kehtiv kontseptsioon tehti aastal 2010 ning julgeoleku olukord on kardinaalselt muutunud nii Euroopas kui ka maailmas laiemalt ning seega see muutub kindlasti. Üks asi, mis muutub, on, on Venemaa käsitlus. 2010. aasta dokumendis on Venemaa kirja strateegilise partnerina ja noh, selge on see, et see see hinnang enam ei kehti. Nato näeb pigem Venemaad sellise agressiivselt käituva riigina. Teine teema, mida üldse ei ole praeguses kontseptsioonis, on Hiina, seda ei käsitletud üldse aastal 2010 ning on üsna selge, et see tuleb kuidagi uute dokumente nii-öelda sisse kirjutada meie jaoks. Ja ma usun, et pea kõikide teiste liitlaste jaoks NATO põhjal ülesanne on kollektiivkaitse. Et nii ta on alati olnud, nii ta on ka kirjas NATO kõige tähtsamas dokumendis ehk Washingtoni leppes.", "role": "user" }, { "content": "Riias mõne tunni eest alanud kahepäevasel NATO välisministrite kohtumisel arutletakse alliansi uue strateegilise kontseptsiooni üle. Läti juhid taotlevad NATO heidutuse suurendamist Balti riikides.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Post alustas 2000 seitsmeteistkümnendal aastal kirjakastide võrgustiku korrastamist ja tõi kirjakastid käidavamatesse kohtadesse. Sellest hoolimata kasutatakse neid igal aastal vähem, tunnistas Omniva postkasti ja kirjakasti kanali juht Kati Miller. Praegu on kirjakaste alles veidi üle 1800. Aga põhjus, miks me neid maha võtame, ongi eelkõige see, et just kirjamahud on väga tugevas langustrendis. Viimase 10 aasta jooksul on kirjamahud siis langenud üle 10 korra. Tegelikult miks me seda kirjakastide võrku korrastame, ongi just eelkõige see, et meil on väga palju kirjakaste, kus meil üldse ühtegi kirja ei tulegi, kindlasti selle korrastamisprojekti käigus me saame täpselt need numbrid kätte, et kui palju selliseid kaste on, aga neid on üsna palju ja täna olemegi sellises olukorras, et meil on kirjakastid nii-öelda viidud vastavusse sellega, kus inimesed peamiselt liiguvad need kirjakastid, kus siis inimesed, mida inimesed nii palju ei külastada. Need me siis eemaldame, täpseid numbreid selguvad meil selle korrastamise käigus, neid ma hetkel öelda ei oska. Aga kindlasti me lähtume korrastamisest sellest, et see oleks nii-öelda inimeste tarbimisega vastavuses ja ükski muudatus ei toimu enne, kui me oleme sellest kohalikku omavalitsust informeerinud. Näiteks Otepää vallas on praegu 28 kirjakasti, millest 23 kasti on tihedalt kasutuses. Viis kirjakasti on aga need, mis seisavad praktiliselt tühjalt. Kes on aga praegu kirjade saatjad? Peamiselt ikkagi saadavad eakamad inimesed ja ka jõulude ajal on saadetakse palju siis just nimelt jõulukaarte. See number on ligikaudu kaks miljonit ja neist pooled on siis saadetud detsembris, jõulude ajal. Üks asi on kirjakastide arv, aga teine asi on see, et millise regulaarsusega neid tühjendatakse, et kui palju seda hõredamaks on võetud. Nende tühjendusaegade korrastamisega ka jooksvalt pidevalt tegeleme, seal on ka just lähtume sellest, et kui suur see nõudlus on ja kui tihti neid kirju postitatakse. Kui te vaatate seda trendi, kuidas järjest vähem paberkirju saadetakse, millal, mis aastal saadetakse Eestis viimane paberkiri? See jõulukaartide saatmine kindlasti veel jätkub, et see on selline nii-öelda emotsiooni saatmine, see, kas sellist nii-öelda tavapärast ametlikku kirja millal saadetakse, ei oska täpselt öelda, aga ma arvan, et see ei ole väga kauges tulevikus.", "role": "user" }, { "content": "Elektrooniliste kanalite kasutuselevõtt toob kaasa paberkirjade saatmise languse, see aga tähendab ka kirjakastide arvu vähenemist ja neid ka tühjendatakse harvem.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSamal ajal kui Euroopas levib vanemate diiselmootorite ga sõiduautode liikumise piiramine, kasvab Ida-Euroopas läbi aetud diiselmootoriga sõiduautode sissevool. Näiteks moodustavad ka Eestisse imporditud vana diiselmootoritega autod ligikaudu kolmveerandi kõikidest imporditavatest autodest. Autode müügi ja teenindusettevõtete Eesti Liidu juht Arno Sillat on varasemalt Eesti rahvusringhäälingule antud intervjuus öelnud, et üleüldine automaks vanade autode sissevoolu ei peata. Ka erakond, Eestimaa rohelised juhatuse liige Joonas Laks ütleb, et kui automaksu vaadata meetmena, kas siis CO kahe heitme vähendamiseks või vanade autode sissevoolu peatamiseks siis sel kujul automaksul mõtet ei ole. Roheliste arvates tuleks keskkonnasõbralikumaks liiklemiseks toetada ja soodustada hoopiski ühistranspordi kasutamist ja ressursse. Selleks võiks leida kütuseaktsiisist. Ehk siis, et kütuseaktsiis ei läheks mitte suvaliselt riigikassasse, vaid oleks sihtotstarbelt, kasutad just siis keskkonnasäästliku transpordi ülesehitamiseks, noh, see automaks, see tõenäoliselt kannab soodustus siis ainult selle ostu hetkel, aga aktsiis annaks siis sellise sujuva sissetuleku näiteks transpordisüsteemi üleminekuks. Ka riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Keskerakondlane Erki Savisaar ütleb, et automaksu kehtestamine ei aitaks mitte kuidagimoodi heitmete probleemi lahendada. Me ei tea lõpuks, millist kütust sinna sisse pannakse, kas see kütus otseselt on keskkonnasäästlik või ei ole, sest nad autoregistris paistavad ühtemoodi ja autos võibki kasutada erinevaid kütuseid endale sobivas vahekorras, ilma et kellelegi sellest peaks aru anda. Küll aga toob Savisaar välja, et kui tahta näiteks inimesi autodest ühistransporti suunata või lahendada autoromude tekkimisega seotud muresid siis nende probleemide lahendamisel võiks automaks positiivseid tulemusi anda. Auto romude juures tõesti ütleme, kui kehtestada aastamaks, siis on tarbijal motivatsioon, et see auto normaalselt kuskil jäätmejaama hoia, et vabaneda sellest maksust. Iseasi, kas see nüüd on kõigil autodel või nendel autodel, ma ei tea, millel ei ole ülevaatust, see on nagu niisugune tehnika küsimus. Ka riigikogu rahanduskomisjoni esimees, Erakond Isamaa liige Aivar Kokk ütleb, et erakond automaksu kehtestamiseks vajadust praegu ei näe. Esiteks liigub autoturg alternatiivsemate ja keskkonnasõbralikemate lahenduste poole. Teiseks oleks automaksu kehtestamine koka sõnul justkui karistus neile inimestele, kelle ainuvõimalikuks liikumisvahendiks praegu auto on. Ka Reformierakond automaksu poolt ei ole, sest see tõstaks Jürgen Ligi sõnul maksukoormust ja suurendab ka valitsuse kulusid. Samas sotsiaaldemokraadid on arvamusel, et asju tuleb läbi kaaluda ja analüüsida. Praegu ei ütle erakond automaksule ei eid ega jad. Sama sõnab ka keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Ketlin Tenks, kelle sõnul tuleb avada sel teemal laiem diskussioon.", "role": "user" }, { "content": "Eestis on ligi 750 000 autot, nende keskmine vanus on 16 aastat. Eesti soovib saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsust, aga vanade autode pealetulekuga on CO2 vähendamise ja taastuvenergia direktiivi kohustusi raskem täita. Kas näiteks automaksu kehtestamine aitaks tarbijate käitumist muuta ja Eestit eesmärgini lähemale viia?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNäituse vanim eksponaat on Dolores Hoffmanni fresko fragment kunagisest rahukinost, mis on valminud 1960.-te aastate alguses. Näha saab ka kaht EKA endisest asukohast Tartu maantee majast lammutamise eel eemaldatud teost Valentin Vaheri tsirkuse teemaliste frescot ja fragmente Eksööklas asunud Urve tsisarja märgise tähendusega skrafitost räägib EKA muuseumi kuraator, koguhoidja Reili Kõiv. Me saame näha siin rohkem kui 30 aasta monumentaalkunsti kavandeid ja ka materjalistöid, sest monumentaalkunstis on materjal number üks, sest on see, mis paneb töö särama. No näiteks frescofrescot maalitakse ju märjale pinnale vitraaž, sealt kummab valgus, häbi. Skrafito, seal on reljeefsed pinnad, mida siis kunstnik eemaldab, et kujutis tuleks nähtavale. Ja mosaiike, mis on ju selline imeline tehnika oma sädeluses. Nii et kui võtame kunstiajaloos tagasi kasvõi bitsantsimosaiigid, aga tudengid on neid ka teinud. Selle näituse protsessi käigus sai läbi uuritud need kohad, kus on kunagi olnud tudengite monumentaalkunst või on ka praegu alles. Ja neid kohti on üle 40 ja pooled on alles. Ja uskumatu tõsiasi, et näiteks Tuu kunagise metsamajandis postmodernistlikus hoones on hiiglaslik mosaiik, mida on teinud omaaegse EK Näituse kujundas maalikunstnik Kristi Kongi. Et siin on nagu nii palju erinevaid teemasid, kui mõelda 60.-te 70.-te erinevate aastakümnendite peale ja need kujundid, midagi hakkas kohe nagu silma värvakas silma, mulle tundus, et seal on palju seoseid, mille peale ma olen mõelnud. Kuna ma tegelikult olen haridusele õppinud monumentaalkunsti. Siin on mitmed õppejõud, kes on mind ka kunagi õpetanud, aga lihtsalt, et see on nagu mulle selline hingelähedane teema olnud. Ja nüüd kunstiakadeemias me ka tegelikult viime seda kõike, proovime siin läbi viia. Aga jah, see materjal andis mulle selle tõuke, et ma ei ole kunagi selliseid kombinatsioone kasutanud, et selles mõttes siin on ka minu jaoks olnud nagu värvi uurimise mõttes, et kuidas ajaloo jooksul kas või Eesti kunsti, ajaloo või maali ajaloo jooksul on värv liikunud, et siin on nagu minu jaoks olnud selliseid uusi käike, mis on andnud päris palju uusi mõtteid. EKA monumentaalkunsti saab EKA galeriis vaadata kuu aja jooksul.", "role": "user" }, { "content": "Väljas on ka endises Kunstiakadeemia majas näha olnud teosed.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu Üliõpilasküla arendusspetsialist Liina Kuusik seletab, et nii Tartus kui Viljandis tõstetakse hindasid. Viimane hinnatõus jäi aastasse 2017. Kuusik kinnitab, et hinnad jäävad keskmisele üürituru hinnale siiski alla. Aastate jooksul on üüriturg märkimisväärselt muutunud ja kogu majutussektor on koroonapandeemia tõttu saanud tugeva löögi ja samuti on ka kinnisvarahaldus ja korrashoiukulud alates viimasest hinnamuudatusest kasvanud ja meie soov on pakkuda üliõpilastele paremaid tingimusi, mistõttu on hinnatõus vältimatu. Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse esimees Karl Lembit Laane on otsuses pettunud. Laane seletab, et kuna tudengid töötavad kooli kõrvalt tihti teenindussektoris, mis on kriisis valusalt pihta saanud, on nende majanduslik seis täna täbar. Laane viitab, et 15 kuni 24 aastaste keskharidusega noorte töö kuutus on aastaga tõusnud ligi kaks korda. Alternatiive oli mitu. Esiteks, mida ma välja käisin, oli see, et lükata see hinnatõus edasi ühe aasta võrra, kuni olukord majanduses ühiskonnas on stabiliseerunud, tudengid jälle jalad alla saanud ja siis nende maksevõime ka tõusnud. Teised ettepanekud olid ka, et ülikool võiks vähendada renti, mida võtab MTÜ üliõpilaskülast või siis, et võiks ka ennistada liikmemaksu. Ehk siis kas vähendada seda raha, mida nad üliõpilaskonst välja võtavad või siis ise oma panust suurendada. Kumbki nendest viimasest variandist ülikool võimalikuks ei pidanud. Tartu Ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pagel ütleb, et ülikool kogub ühiselamuid majandavalt mittetulundusühingult iga aasta 780000 eurot. See aga kulub hoonete renoveerimisele. Ülikool maksab siin isegi peale, lisaks on pikaajalised eelarved juba koostatud. Meil on konkreetsed plaanid juba olemas, et järgmisel aastal on meil plaanis minna see seitsme ühiselamu renoveerimise, nüüd see aasta me lõpetasime Narva 89 mitmeetapilise renoveerimise, nii et, et ja, ja hakkavad juba ringiga tulema need ühiselamud, mis renoveeriti kunagi aastal 2000 2002 ja juba nendest on 20 aastat möödas, nii et, et me oleme pidevas ringis nii-öelda. Vagel tunnistab, et epideemia tõttu on ka MTÜ üliõpilasküla raskes seisus. See pole samas hinnatõusu peamine põhjus. Koristuskulud on kasvamas seoses sellega, et tegelikult miinimumpalk kogu aeg kasvab, materjali taha kallinevad, ütleme siis ehituse remondi hinnad kallinevad. Nii et, et ega paraku jah, et, et midagi ei ole nagu paiga seis ja pigem on ikkagi kallinemise suunas, mitte osalemise suunas. Karl Lembit Laane sõnul ei jää tudengitel muud üle kui olukorraga leppida. Et me oleme väga kurvad, aga mis seal ikka?", "role": "user" }, { "content": "Tartu Ülikooli ühiselamutes tõstetakse 1. juulist üüri kümnendiku võrra. Tudengid tahtsid epideemia tõttu otsuse edasi lükata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKonservatiivne rahvaerakond saatis välja makstud vastusega petitsiooni koos selgitava kaaskirjaga. Kokku saadeti 530000 kirja, mis on kogu aktsiooni eesmärk. EKRE esimees Mart Helme. Eesmärk on väga lihtne eesmärk on selgitada välja rahva arvamus ja vaadata, missugune on tagasiside. Me ei, muidugi ei tee endale illusioone. Me saadame välja kõikidesse Eesti ja venekeelsetesse postkastidesse selle kirja, me ei tee endale illusioone, et kõik inimesed vastavad ja juba on tulnud signaale ka selle kohta, et inimesed kardavad vastata. Aga kindlasti me saame kümneid tuhandeid vastuseid ja nende põhjal me siis ja me kavandame oma järgmisi samme. Ja põhimõtteliselt jah, me tahame teada saada, mida arvab rahvas. Helme ütleb, et pool aastat tagasi toimunud valimiste ajal polnud immigratsiooniteemat üldse olemas ja neid, kes püüdsid seda tõstatada, tembeldati petisteks. Seepärast on nende üleskutse aktuaalne, aga kuulame teist seisukohta. Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop on ürituse suhtes skeptiline. Ma olen kindel, et sedasorti üleskutse tegelikult ei teeni seda eesmärki, mida nad ise on oma üleskutses sõnastanud, sest On selge, et rahvahääletus saab toimuda väga konkreetse ja täpse küsimuse üle, seda küsimust ei ole nad sõnastanud, me ei tea tegelikult, milline see küsimus saab olema, mida soovitakse küsida. Ja ma arvan, et, et on küsimusi, milles rahvahääletuse ei anna meile ka adekvaatset pilti sellest, mida valitsus peaks siis otsustama. Näiteks on teatud asju, kus me peame pigem otsima tõesti sügavamaid põhjendusi, miks me peame tegema mingeid asju, mis võib-olla ei ole esmapilgul isegi kõigile väga meeltmööda. Mis võiks siis olla see konkreetne referendumi küsimus, Mart Helme ütleb, et sisuliselt on see petitsioonis olemas. Petitsioonil on nõuan rahvahääletust, et immigratsiooni ja pagulaspoliitika oleks Eesti rahva kontrolli all. Immigratsiooni ei tohi ületada senist taset, see tähendab, et Eesti senine väga konservatiivne immigratsioonipoliitika peaks jätkuma. See, mis läheks nüüd referendumile, noh, ma arvan, et kui see asi nii kaugele jõuab, siis kindlasti peab siin pidama debatte ja see peab olema ikkagi konsensuslik küsimus. EKRE loodab saada vähemalt 30 40000 vastust, siis tegutsetakse edasi. Mõned poliitikud ütlevad, et tegelikult läheb see kõik vastuollu Euroopa Liidu migratsioonipoliitikaga, mistõttu taolist küsitlust ei saagi korraldada. Vabaerakonna liige Jüri Adams ei anna võimalikule küsimusele hinnangut sest mingit opositsiooni poolt ette pandud referendumit nagunii ei tule. Senikaua, kui valitsuskoalitsioon ei ole otsustanud, et nad tahavad referendumit, on, on päris lootusetu, et tegelikku referendumit tuleks ükskõik mis teemal ja et kui keegi seda mõtet praegu levitab, siis on tegemist lihtsalt noh, poliitilise võitlusega sellises sellises vormis, aga siit ei ole teed tegeliku referendumi juurde.", "role": "user" }, { "content": "EKRE saatis laiali 500 000 kirja, et nõuda sisserände asjus rahvahääletust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPaikuse jäätmekäitluskeskus on üks tuleviku seitsmest kaheksast Eesti piirkondlikust prügilast, mille teeninduspiirkond saab olema Pärnumaa ja selle naabermaakondade piirivallad ja linnad. Selle esimene etapp peaks valmima 2005. aasta lõpuks, mil suletakse ka Pärnu, Pärnu-Jaagupi, Kihnu, Häädemeeste, Vändra ja Kilingi Nõmme. Praegu keskkonda reostavad prügilad kõik see nõuab mõistagi hiigelinvesteeringuid ja ilma euro võiksid praegu toimivad prügimäed rahulikult edasi eksisteerida. Paikuse vallas Põlendmaa külas ehitatav jäätmekäitluskeskus neelab praeguste arvestuste kohaselt 115 miljonit krooni. 63 protsenti nimetatud summast tuleb Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist. Veerand keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu ja 12 protsenti investeerib osaühing paikuse jäätmekäitluskeskus ise. Paikuse jäätmekäitluskeskuse juhataja Teet Kursi sõnul on kindel, et praeguseks hetkeks olemasolevast rahast jätkub kõigiks vajalikeks töödeks. Palusin teed kursil võrrelda praegust Pärnu ja tulevast paikuse prügilat. Vana prügila suurus on 18,6 hektarit, sisuliselt kogu prügi tekkis nõukogude ajal ka ohtlikud jäätmed. Kõik ladestati loodusesse uues prügilas. Just ladestusalas on põhimõte selles, et mida vähem sinna ladestuatakse, mida rohkem taastootmist, sellepärast tuleb ka sorteerimisliin seda kasulikum keskkonnale. Ladestusala rajatakse ka looduslikult sobivasse kohta, seal on all looduslik savikiht meeter kuni kaks paks, mis on üks positiivsemaid näitajaid üldse. Sellise jäätmekeskuse rajamisel. Kuivõrd muutub Pärnumaalase jaoks prügiveo hind? Ma ei tahaks spekuleerida nende numbritega, igal juhul ta kallineb ja ta peabki kallinema, sest ka investeeringud on suured, arvestades hindasid, mis on Euroopas, siis me alustame kuskil kolmandiku tasandil sellest hinnast. Uue prügila tõhusaks ja eesmärgistatud töölehakkamiseks peavad Pärnumaa omavalitsused koostööd tegema, teisiti ei saa rääkida jäätmete käitlemisel, parima tehnoloogia kasutamisest Nende maksimaalsest taaskasutamisest toorainena ja nõuetekohasest ladustamisest. Pärnumaa omavalitsuste Liidu esimees ja ühtlasi Paikuse vallavanem Kuno Erkman on veendunud, et uus prügila toob endaga kaasa peamiselt positiivset. Kas selle koha pealt probleeme ei või tulla ka näiteks tõstamaalt või varblast äärevaldadest peab prügi nüüd paiku kokku, ma arvan, et ei tule ja kui me vaatame uusi tehnoloogiaid, siis prügi juba sorteeritakse, teda pressitakse väga kontsentreeritud kogused jõuavad sihtkohta, et enam ei ole selliseid tühje vedusid. Prügi hind on võrdne nii Pärnu linna elanikule kui Tõstamaa või või kaugemal varbla elanikule. Kuidas Paikuse rahvas asjasse suhtub? Kunagi me olime sellele väga vastu, kuid igasugune ettevõtlus toob kaasa uusi töökohti, uusi infrastruktuure, kuid tuleb öelda, millisel moel me oleme nõus. Ta peab olema moderne käesoleva tehnoloogia ja tehnikaga kooskõlas, et ta ei riku keskkonda. 2005. aasta lõpus valmivast prügila ladestusalast peab Pärnumaale jätkuma vähemalt 10-ks aastaks. Eesti Raadio uudistele Pärnus Toomas šalda.", "role": "user" }, { "content": "Kirjutati alla Paikuse jäätmekäitluskeskuse rajamise leping. Keskus peab valmima 2005. aasta lõpuks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReklaam viitas sellele, kuidas Keskerakond olevat toetanud mitmeid valdkondasid sadade miljonite eurodega, näiteks olevat erakonna toel saanud meditsiin 200 miljonit eurot ja omavalitsused 100 miljonit. Tegelikult on need summad ju pärit selle aasta lisaeelarvest, millega üritatakse hoopis ära hoida majanduse ja ühiskonna kokkuvarisemist. Lisaks kõigele on tegemist suuresti laenurahaga, see tuleb maksumaksjatel kunagi tagasi maksta. Valitsuse pressikonverentsil toonitas peaminister Jüri Ratas, et säärane reklaam on kriisi ajal kohatu. See ei ole Keskerakonna raha, see on Eesti maksumaksjate raha. Vabandan, olen palunud selle reklaami maha võtta. Kui see leht ei ole välja läinud, siis loomulikult ma andsin ka selle korralduse, et seda lehte välja ei saada, nii et ma ei oska teile vastata täna, kas see leht on kellelegi läinud postkasti või ei ole? Kui te küsite müügis, kui see on müügis loomulikult ära korjata, et siin polegi teist arvamust. Küsisin erakonna peasekretär Mihhail Korbilt, kelle mõte oli säärane reklaam üldse teha. Vaevalt saab kellegi eraldi välja tuua, ma arvan, see on niisugune kollektiivtegevuse tulemus erinevate inimeste poolt, aga reklaam nüüd on tehtud ja nüüd. Ega loomulikult tagantjärgi mõeldes uhkuse tunnet küll ei ole. Kas Jüri Ratas teadis, et selline reklaam ilmub? Ega sellist konkreetset kooskõlastamisprotsessi, kes kellele annab aru, seal ei ole, leht ilmus ja ongi, nii juhtus kohe vastutusest rääkida. Natukene oleks liialdatud, loomulikult selliseid tapsakaid tuleb vältida, selliseid olukordi mitte tekitada. Kui tegevus viskab varju tegevusele, mis on tõesti positiivne. Peame tulevikus kasutama teised võtted, et on oma sõnumit edastada ja selles olukorras järeldusi teha. Korbi sõnul on kesknädala tiraaž 3000 eksemplari ja tellitud ajalehed on juba postkastidesse jõudnud. Küll aga toonitas peasekretär, et sotsiaalmeedias leviv reklaam on ikka mõeldud kesknädala, mitte ajalehe esiküljel olevate ministrite reklaamimiseks. Jah, me tellisime reklaami sellele, et leht ilmus, uus leht ilmus aga loomulikult sellele otsesele reklaamile reklaami Facebookis tellitud ei olnud. Aga seal peal oli ju ilusasti näha, seesama õnnetu reklaam.", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonna esimees Jüri Ratas palus avalikult vabandust reklaami eest, mida erakond sotsiaalmeedias levitas. Keskerakonna ajaleht Kesknädal pani oma esileheküljele reklaami, millest jääb mulje et keskerakond ja selle ministrid on andnud mitmetele valdkondadele sadu miljoneid eurosid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLõuna-Eestis on tänavusel suvel päästeametile antud teada 30-st põllupõlengust. Väiksemad põllutulekahjud on suutnud talunikud ise oma jõududega ära kustutada. Võrumaal tegutseva jaagumäe talu juhataja Tarmo Temmi jutustas, kuidas põllul tulekahju tekkis. Meil endalgi juhtus põhu pallitamisel vaalupõleng nagu, et põgusast tuli ilmselt mingi säde või läks nii kuumaks läks põld, vaalus, põhk läks põlema. Et muidugi see kahju on väga väikene, võrreldes sellega, kui oleks terve terve viljapõld läinud. Lõuna päästekeskuse valmisoleku büroo juhataja Silver Konksi ütles, et sageli tekivad põllul tulekahjud ülekuumenenud põllutöö masinatest. Põhjus on ka see, et kuna lubati vihma kogu aeg, et siis põllumeestel on väga kiire selle vilja ülesvõtmisega ja siin see tehnika paratamatult siis on üle koormatud, et on olnud siin juhtumeid, kus siis laagrid on üle kuumenenud, rihmarattad ja, ja muidugi sädemed ka, mis kombainilt siis tulevad. Silver Konksi sõnul on põllumehed tuleohuga arvestanud ning võtnud kasutusele ettevaatusabinõud. Mõned põllumehed on siin väga hästi valmistunud, et on kustutid olemas ja isegi mingid veetünnid toodud sinna põllu äärde, et, et saaks kohe reageerida, kui midagi juhtub, et selles suhtes on nad olnud meile kõvasti abiks. Ja kui on seal juba suurem põleng tekkinud, siis, siis nad on aidanud ka näiteks tõmmata adra või rondaalidega sinna mingid piirid ette, et see tuli ei leviks kaugemale. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Lõuna-Eestis on tänavu suvel Päästeametile teada antud kolmekümnest põllupõlengust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui me vaatame seda, millises olukorras Jaapan siin erinevas mõttes on, siis noh, siin käib maavärinaid tihedamalt kui mujal, siin käib taifuun tihedamalt kui mujal. Nii et tegelikult kõigil jaapanlastel, kes oma heaolust ja oma lähedaste heaolust lugu peavad, on tegelikult selline valmisolek erinevat sorti katastroofideks alati olemas. Kui nüüd rääkida konkreetselt siis koroonaviiruse vastu võetud meetmetest, siis kõik need, need käte pesemised ja hügieeni normid, need on Jaapanis nagu igapäevaeluosa, et kantakse maski, kui on, et ollakse haige ja nii et selles mõttes see, mida muu maailm nüüd õpib praegu tegema, on Jaapanis olnud tavapärase elu osa juba pikka aega. Ja ma veel lisaksin siia, mis võib-olla on teinud Jaapani lähenemise neile probleemidele, pisut edukamaks on see, et Jaapanis saadi probleemi tõsidusest minu arvates oluliselt varem aimu kui mujal maailmas, nii et esimesed juhtumid koroona, viiruses kandjatega Jaapanis tuvastati juba jaanuari keskel, jaanuari lõpuks oli neid 10, kõik olid seotud selle Wuhani kriisi koldega Hiinas ja siis veebruari alguses saabus siia siis see kuulus kruiisi või kriisilaev, mis noh, andis selgelt nagu arusaamise Jaapani meedikutele sellest probleemi ulatusest, nii et Nad alustasid vara, siin on loomulikud eeldused viiruste tagasihoidlikumaks levikuks kui mujal ja tõesti, jaapanlased on ka väga selles mõttes valmis kuulama neid soovitusi ja järgima, mida neile jagatakse.", "role": "user" }, { "content": "Koroonaviiruse pandeemia on selgelt kiirust kogumas, samas on riike, kus nakatumine on aeglustunud. Üks selliseid on Jaapan.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelleks, et noored harjuksid Kunda rannas käimisega, on randa üles seatud kahekorruselises konteinermajas avatud noortekeskus, kus kohal on ka valla noorsootöötajad. Noortekeskuse projektijuhi Gert Kerneri sõnul andis puhkejalale palju juurde kogu ranna pikkuse laudtee valmimine. Kui ilusad ilmad on, siis ikka inimesed on rannas ja noored on ka rannas, et leidsime, et noortekeskusel ei ole linnas otseselt mõtet. Kui noored on rannas, siis peaks ka noortekeskus rannas olema. Mida noortekeskuse töötajad ise sellest arvasid? Kõlab ju põnevalt rannas suvel töötada, kes ei tahaks, et ma arvan, et nad tulid ideega kaasa ja kuna see teoks on saanud, siis tundub, et meeldib, et kuna meil on noortekeskus vallas kolmes kohas, siis noorsootöötaja jagub selles suhtes kõik saavad siis paar päeva tööl olla, paar päeva puhata ja niimoodi vahetustega see töö selles mõttes käib selleks, et noored saaksid rannas kuskil olla, mis te olete selle jaoks teinud, kõige suurem oligi see laudtee ja see laudtee tõi ka paljud inimesed randa, et kuna mugav oli, liikus ta ilus mõnus, siis ma arvan, et see rannanoortekas ja toolide laenutamine ja kõik need võimalused, et need on andnud ainult rannale juurde ja ma arvan, et need toovad ka noored randa, et kui rand on aktiivne, siis loomulikult noored tahavad ka sellest osa saada. Kohaliku noore Kärol Kirsipuu sõnul on noortekeskuse suveks randa viimine mõistlik mõte. See on väga hea mõte, sest noored saavad rohkem liikuda ja rannas on rohkem ruumi, kus noored saavad nagu erinevaid tegevusi teha ja sama aega ujumas käia. Kunda ranna noortekeskus on suve lõpuni avatud seitse päeva nädalas. Viru-Nigula vald on koos kohalike ettevõtjatega viimase kahe aastaga investeerinud Kunda ranna arengusse üle 200000 euro. Kunda st raadiouudistele Rene Kundla", "role": "user" }, { "content": "Noorte vabasse õhku meelitamiseks otsustati Viru-Nigula vallas viia suveks noortekeskus randa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome ei ole siiani koole sulgenud. Peaminister Sanna Marin ütles paar päeva tagasi, et see oleks nakatunute arvu silmas pidades liialdatud. Eileõhtuse seisuga oli viie miljoni elanikuga Soomes kinnitatud koroonaviiruse juhte alla 300. Vaid üks inimene on vajanud intensiivravi. Aga nagu Eestiski, nii ka Soomes enam kõigile testi ei tehta. Seega on tegelik nakatunute arv ilmselt märksa suurem. Eile otsustati siiski koolid ülikoolide ametikoolid kinni panna. Paljud vanemad jätsid niikuinii lapsed koju. Koolijuhid juba hoiatasid, et koolide sulgemine ei tähenda koolivaheaega, vaid ikkagi tuleb hommikul vara ärgata ja õppima asuda. Ainult et neti kaudu. Lasteaiad jätkavad esialgu tööd, et hooldajad, arstid ja muud vajalike erialade esindajad töölt ära ei peaks jääma. Valitsus teatas, et teeb ettevalmistusi ka piiride sulgemiseks. Kuna paljud Euroopa maad on piirid juba kinni pannud, oli surve ka Soome valitsusele suur. Näiteks Norra tegi esialgu Põhjamaade kodanikele karantiinist erandeid, aga kuna Soome ja Rootsi piire ei sulgenud, teatasid Norra asjatundjad, et Soomest ja Rootsist saabuvad inimesed on Norra rahva tervisele eriti ohtlikud ja tänasest on nendest riikidest saabujatele kohustuslik karantiin. See ei puuduta ühel ja teisel pool piiri tööl käijaid. Soome valitsus on valmis ka viie miljardi euro suuruseks abipaketiks, et ettevõtteid toetada. Rootsi on rääkinud 28-st miljardist. Mõned soomlased leiavad, et naabrid tuleb olla parem ja ka Soome valitsus peaks summat suurendama. Soomlaste talvepuhkuse plaanid on reisikeeldude tõttu liiva jooksnud, aga paljud ei lase ennast sellest häirida. Kui Tenerifele ei pääse, siis minnakse lappi. Turismiettevõtjad ilmselt rõõmustavad, kuna hiinlaste ja teiste välismaalaste ärajäämine tegi sel hooajal meele mõruks. Lapi üürimajakeste firmade sõnul on neil aga praegu telefonid punased. Soome kõige põhjapoolsema valla Otsa peaarst märkis, et valla tervishoiusüsteem ei pea vastu, kui elanike arv mitmekordistub. Soomlased suhtuvad üldiselt koroonasse rohkem musta huumoriga kui eestlased. Tuntud kirjanik ja saatejuht Jari Tervo viskas Twitteris nalja, et kui koroona vältimiseks soovitatakse, et inimesed ei oleks üksteisele lähemal kui meeter siis soomlased on selliseks olukorraks harjutanud terve oma ajaloo vältel. Lisaks WC-paberile ja makaronidele on Soomes poest ära ostetud ka pärm ja kuklijahu, et saaks vähemalt perele saia küpsetada. Üldiselt leitakse viirusepuhangus ka mõndagi positiivset, näiteks aitab see tublisti kaasa kaugtöö arengule. Lisaks saavad paljud lapsevanemad end karantiini pannes ehk esimest korda üle pika aja aega perega ja lastega koos olla. Sellest räägitakse praegu meedias väga palju, aga soomlastele tegi rõõmu ka Ildelehti uudis, et terroriorganisatsioon ISIS soovitab tungivalt Euroopat vältida, sest see on ohtlik koht.", "role": "user" }, { "content": "Soome parlament arutab valitsuse ettepanekul erakorralise olukorra kehtestamist, valmistutakse piiride sulgemiseks ja koolid lähevad kinni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaid kuu aega tagasi eitas abilinnapea Kalle Klandorf soovi vabastada munitsipaalpolitsei juht Monika randametist. Tänaseks on selge, et Monika rand siiski jätkab teisel ameti positsioonil. Keskkonnaameti juht Otto Poppel aga vabastatakse ametist. Linnavalitsuse pressikonverentsil ütles Edgar Savisaar vastuseks küsimusele, miks esitas ta vaid mõned minutid pärast Priit Toobali kirja saamist nõudmise, et kolm ametnikku ja ka Monika rand tuleks ametist vabastada. Et see on vaid üks põhjendus. Kindlasti on vaja, et ka kõik need inimesed, kes, Kes tegelevad Tallinna asjadega, kes on Keskerakonna liikmed, et nad ka partei maksu maksaksid. Täiesti elementaarne. Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ütles, et Keskerakonna linnajuhtide ja partei vahel on juba 2005.-st aastast kokkulepe, et kõik linnajuhid ja erakondlikud ametnikud asuvad parteikassasse teatud protsendi oma palgast. Minu kiri puudutab seda, et kui nad erakonna ees oma kohustusi korrektselt ei täida, siis ma teen ettepaneku erakonna esimehele ja Tallinna linnapeale kaaluda nende ametist vabastamist, sellepärast et kui nad ei täida kohustusi erakonna ees siis linnapea peaks hindama, kas nad täidavad oma kohustusi linnaelanike ees. Linnapea oma kirjas abilinnapeadele ju enam suuresti ei viita minu ettepanekule, vaid sellele, et nende inimestega on ka olnud probleeme ametiülesannete täitmise osas. Linnapea Edgar Savisaar ütles aga korduvalt, et nimetatud ametnikest kolm jätkavad siiski tööd teistel linnavalitsuse juhtivatel ametipositsioonidel. Savisaare sõnul ei olnud pealinna kõrgete ametipositsioonide täitmise aluseks parteilinna kuuluvus. Vastupidiselt Toobalile ütles Savisaar, et näiteks Monika Ranna puhul on tegemist väga võimeka juhiga. Kummalgi juhul ei olnud tegu erakondliku kuuluvuse järgi valimisega. Raik Saart päästeametisse mitmetel linna politsei juhtivatel ametikohtadel on näidanud, et ta on väga kõva asjatundja ja ma arvan, et kellelegi tegelikult siin saalis ei ole siin küsimust, et kas see on nüüd professionaalsus e järgi või mitte. Ja ma ütleks sama ka Monica ranna kohta. Politoloog Ivar Tallo ütles, et erakonnapõhised linnaametnike valimine on väikese riigi puhul halb. Juhtimise näide. Nii ei saa, eks mitte kõige paremad inimesed võimule ja noh, tähendab neid ülesandeid täitma, vaid saavad kõige lojaalsemad inimesed ja need ei lange tingimata kokku, suntarteistamine ta tegelikult noh, ei ole väikeses riigis hea, eriti linnatasandil tundub see olevat mõistusevastane, aga Eestis ka riigitasandisest. Eesti riik on nii väike, Eesti tööjõuturg on nii väike. Me ei saa nagu sellist suurt kaadrivahetust üldse lubada.", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonna peasekretär Priit Toobal saatis Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele kirja, milles soovitab neli kõrget linnaametnikku ametist vabastada, sest nad ei ole tasunud partei liikmemaksu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSeda, et Euroopa komisjonist on täna välja tulemas kirjutav raport, andsid märku juba paar viimast päeva. Komisjon ei olnud jõudnud oma õigusriigi raportit esitledagi, kui juba esmaspäeval teatasid Ungari ja Poola, et loovad hoopis enda eraldi instituudi õigusrikkumiseamiseks. Ungari välisminister Peter Sarta ütles, et sel viisil ei tehtaks neid enam lolliks. Samas vaimus jätkas teisipäeval Euroopa Komisjoni ründamist juba Ungari peaminister Viktor Orban. Tema süüdistas komisjoni asepresident Viera Jeuruvaat ungarlaste alandamises, sest viimane nimetas intervjuus Ungari haigeks demokraatiaks. Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile saadetud kirjas soovitas ta Jourova lahti lasta, aga von der Laien toetas oma alluvat ning Jeurova tutvustas täna õigusriigi raportit. Oodatult oligi see Ungari, aga kõige enam just Poola suhtes kriitiline. Poola puhul mainis raport 30-l korral väljendeid murettekitav või väga murettekitav. Tegelikult jagus komisjoni rohkelt kriitikat ka Bulgaaria, Austria, Rumeenia ja Iirimaa suhtes. Eesti samuti ka teiste Balti riikide, Soome ja Portugali kohta mainiti raportites vaid kahel korral sõnu murettekitava. Seda võib selles nii-öelda mitteametlikus arvestuses pidada ka Euroopa Liidu riikide seas parimaks tulemuseks. Eesti puhul mainitakse raportis murekohane ajakirjanduse omaniku suhteid. Seda, et meedia on koondumas aina enam samade omanike kätte. Kõige tugevamalt tuuakse ta välja kohalike lehtede puhul, mis on Eestis traditsiooniliselt tugevad olnud. Samuti öeldakse, et puuduvad regulatsioonid, mis nõuaksid meedia ärimeestel oma omaduse avalikustamist. Meediaga seotud probleeme tuuakse välja ka teiste balti riikide puhul, kus probleemid on mõnevõrra tõsisemad. Õigusriigi raporti avaldamine teeb nüüd ilmselt oluliselt keerulisemaks uue Euroopa Liidu pikaajalise eelarve kokkuleppimise. See protsess on juba praeguseks üllatavalt pingeliseks läinud Euroopa Liidu nõukogu ja parlamendi vahel ning uus raport lisab vaid uusi vaidluskohti. Nimelt on Euroopa parlamendil kindel soov siduda eelarve õigusrikkumisete järgimisega. Samal ajal ähvardab nõukogu, et kui parlament eelarvet menetleda ei suuda, siis saab suurima kaotuse osaliseks Euroopa Liidu majandus, mis taasterahastust rahasüste ootab. Parlamendi hinnangul aga ei pea pikaajalist eelarvet ja taasterahastust üldse koos menetlema. Ilmselt räägitakse õigusriigi raportist omajagu ka homme algaval Euroopa ülemkogul, kuhu on oodata ka Ungari peaministri Viktor Orbanit. Joosep Värk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjon tutvustas täna õigusriigi raportit, mis Ungari ja Poola suhtes oodatult näppu viibutas. Kuigi Eesti puhul ühtegi suurt probleemi välja ei toodud, kirjutati raportis kõige murelikumalt omanikusuhetest Eesti meediaturul.", "role": "assistant" } ]