Datasets:

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 14

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA avaldas FIFA korruptsiooniskandaali kohta uusi dokumente\n\n## Põhitekst:\n\n2010. aasta detsembris toimunud MM-finaaltuuride võõrustjate valimistel määrati 2018. aasta turniiri korraldajaks Venemaa ja neli aastat hiljem aset leidva ettevõtmise läbiviijaks Katar.\n\n2015. aastal korraldasid USA võimud aga läbiotsimise Zürichis, millega kaasnes suur skandaal ja mis viis FIFA presidendi Sepp Blatteri oma ametikohalt. Praeguseks on erinevate korruptsioonikuritegude eest süüdi mõistetud 26 inimest.\n\nUSA prokuratuur jagas sel nädalal täiendavaid dokumente, mis nende sõnul tõendavad, et Venemaa ja Katari poolt hääletamiseks pakuti ja võeti vastu altkäemaksu.\n\nNimelt maksti endisele FIFA asepresidendile Jack Warnerile Venemaa poolt hääletamise eest varifirmade kaudu nelja miljoni inglise naela suurune summa. Väidetavalt lubas pistise eest oma hääle anda ka endine Guatemala jalgpallijuht Rafael Salgado.\n\nSeoses 2022. aasta hääletusega said samad süüdistused endine Lõuna-Ameerika jalgpalliliidu (CONMEBOL) president Nicolas Leoz ja endine Brasiilia vutijuht Ricardo Teixeira.\n\nKogu nelik on praeguseks jalgpallist eluks ajaks eemaldatud, neist Leoz on ka surnud.\n\nSüüdistusest pole pääsenud ka telekompanii 21st Century Fox, kes väidetavalt tegi Lõuna-Ameerika jalgpalliametnikele makseid selle eest, et saada paremaid telediile.\n\nKüll aga pole süüdistajad avaldanud, kes täpsemalt altkäemaksu pakkus. 2017. aastal mõistis FIFA enda siseuuring Venemaa ja Katari õigeks, kuid uute asjaolude ilmnedes võib tekkida surve juhtumeid taas üle vaatama hakata.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ameerika Ühendriikid süüdistavad mitmeid rahvusvahelise jalgpalliliidu (FIFA) juhtkonna liikmeid pistise võtmises seoses 2018. ja 2022. aasta MM-finaalturniiride korraldusõiguse jagamisega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKinnisvarafirmade liit hoiatas varade vaenuliku ülevõtmise eest\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eralaenude osas märgime, et juba täna on vähenemas inimeste sissetulekud ja oluliselt suurenemas tööpuudus. See vähendab eraisikute kindlustunnet ja valmidust kodu osta. Vähenev tehingute arv tekitab elamispindade ostu-müügiturul äkilise likviidsuskriisi, mille tulemus omakorda on elamispindade hindade langus. Lähtudes 2008.-2010. aastate kogemusest saab väita, et hinnalanguse tulemusena peavad sundseisus olevad inimesed loobuma oma kodust ja seda ebamõistlikult madala hinna eest,\" märkisid EKFL-i juhid Gert Jostov ja Tõnis Rüütel.\n\nNad hoiatasid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile saadetud kirjas ka varade vaenuliku ülevõtmise eest laenuandjate poolt.\n\n\"Palume välja töötada meetmed, mis kaitseks vara omanikke vaenulike ülevõtmiste eest olukorras, kus üürivoog ja varade väärtus kiirelt kahaneb. Kinnisvarasektori taastumine sõltub muu majanduse taastumisest ja seetõttu ei ole mõistlik oodata, et vara omanik ühepoolselt suudab lepingu rikkumised kõrvaldada.\"\n\nJostovi ja Rüütli sõnul ei tohiks kriisioludes tekkinud maksejõuetusi käsitleda samaväärsena tavapärases ärikeskkonnas tekkivatega.\n\n\"Laenuandjatele kehtivaid regulatsioone ja vastavalt ka laenulepingu tingimusi tuleks ajutiselt leevendada, et vältida massilisi kiirmüüke ja ülevõtmisi tuginedes ajutisele vara väärtuse langusele ja rahavoo puudumisele. Ainult sellisel moel saab tagada kinnisvara omanikele kriisioludes tekkinud võlgnevuste kõrvaldamise ja tavapärase majandustegevuse taastumise võimaluse.\"\n\nEKFL-i juhid tõid ka välja, et kui 2020. aastal väheneb sisemajanduse kogutoodang 10 protsenti, siis toob see kaasa kinnisvaratehingute arvu vähenemise vähemalt 20-25 protsenti ning tehingute hindade vähenemise vähemalt 15-20 protsenti ning tehingute rahalise käibe vähenemise vähemalt 30-50 protsenti. 2021. aastal see tendents EKFL-i hinnangul süveneb veelgi.\n\nLiidu hinnangul oleks asjakohane laenude puhul laiendada meedet, et edaspidistes kesistes oludes oleks võimalik KredEx-i käenduse toel vähendada omaosalust näiteks 10 protsendile. Samuti oleks mõistlik KredExi eraisikutele suunatud eluaseme kättesaadavuse meetmete, sh eluasemelaenu käenduse sihtrühma oluline laiendamine.\n\nJostov ja Rüütel peavad lühinägelikuks ka seisukohta, et KredEx toetab vaid neid kinnisvaraarendusi, mida arendatakse enda tarbeks.\n\n\"Põhimõtteliselt arendavad kinnisvaraarendajad kinnisvara iseendale üliharva. Peamiselt siiski erinevatele majandusharudele, pakkumaks füüsilist tegutsemiskohta, et pinna kasutajad oleksid vabad kinnisvaraga seotud muredest ning saaksid täielikult pühenduda oma põhitegevusele. Jätkusuutlik oleks nii äripindade kui ka elamispindade arendamiseks võetud laenudele KredEx-i pikemaajaline fikseeritud intressiga käendus kogu laenu perioodiks. Suure tõenäosusega on kriisi lõppfaasis ees kõrge inflatsiooni periood, mis reaalselt võib üle kanduda hüperinflatsiooniks ja siis oleks hukatuslik omada muutuva intressimääraga laenu.\"\n\nLisaks pakub liit ühe leevendava meetmena välja, et üüritoetust tuleks järgnevaks kuueks kuuks pakkuda neile, kellel on põhjendatud vajadus nii äripinna kui ka elamispinna osas.\n\n\"Seega nii ettevõtetele kui ka füüsilistele isikutele ja viisil, et see kantakse otse üürileandjate arvetele. Toetus peaks sisaldama nii üüri kui kõrvalkulude katmist pikema perioodi jooksul, et aidata ootamatult tekkinud kollapsist sujuvamalt taastuda,\" kirjutasid Jostov ja Rüütel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti kinnisvarafirmade liit (EKFL) hoiatas, et inimeste sissetulekute vähenemine ja tööpuuduse kasv toob esmalt kaasa elamispindade ostu-müügiturul hindade languse, kuid selle tulemusena peavad sundseisus inimesed loobuma oma kodust ja seda ebamõistlikult madala hinna eest. Liit hoiatas varade vaenuliku ülevõtmise eest laenuandjate poolt.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nSoome alkoholitarbimine vähenes mullu ja võib tänavu veelgi langeda\n\n## Põhitekst:\n\nAlkoholi kogutarbimine langes eelmisel aastal 3,9 protsenti, selgub Soome Tervise ja Heaolu Riikliku Instituudi (THL) värskest aruandest, edastas ringhääling Yle. Kokku tarbisid soomlased täpselt kümme liitri absoluutalkoholi iga vähemalt 15-aastase elaniku kohta.\n\nAlkoholi tarbimine on Soomes vähenenud alates 2007. aastast, märgib THL oma ülevaates.\n\nTHL-i andmetel vähenes alkohoolsete jookide kodumaine müük alkoholimonopolis Alko, toidupoodides ja restoranides kokku 2,5 protsenti.\n\nEnim vähendas alkoholitarbimist aga alkoturistide kaasatoodud import.\n\n\"Ehkki maksukärped Eestis ja Lätis kiirendasid aasta lõpu poole õlleturistide impordi kasvu, oli kangete alkohoolsete jookide kaasaostmise langus välisreisidelt nii märkimisväärne, et mõjutas kogu alkoholitarbimise vähenemist,\" ütles THL-i spetsialist Marke Jääskeläinen.\n\nSoome reisijad tõid välismaalt kokku enam kui 61 miljonit liitrit alkohoolseid jooke, mille maht 100-kraadiseks alkoholiks ümberarvestatuna oleks üle kuue miljoni liitri. Turistide kaasatoodud alkoholikogused moodustavad Soome kogutarbimisest umbes 14 protsenti.\n\nSoome siseturul suurenes kangete longdrinkide, kangete õllede ja kangete siidrite osakaal. Kangete alkohoolsete jookide tarbimine ei muutunud.\n\nEnamik soomlasi joob õlut, mis moodustas peaaegu poole kogutarbimisest. Eelmisel aastal võrdus õllede kogutarbimine 3,9 liitri 100-kraadilise alkoholiga iga üle 15-aastase kliendi kohta. Kanged alkohoolsed joogid moodustasid rohkem kui viiendiku statistilisest tarbimisest. Veinid moodustasid vähem kui viiendiku ja siidrid neli protsenti.\n\nEnamus Soomes ostetud alkoholist tarbitakse kodus - väljaspool restorani tarbitud alkohol moodustas kogutarbimisest 71 protsenti.\n\nSel aastal võib alkoholi kogutarbimine veelgi väheneda, kuna koroonaviirusest tulenevad piirangud mõjutavad liikumist ja tarbimist, arvab Jääskeläinen. Ta peab seda tõenäoliseks, kuna alkoturism on muutunud võimatuks ja restoranid on uksed sulgenud. Vaevalt, et nende võimaluste kadumist kompenseerib poest ostetud alkohol.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Alkoholi kogutarbimine vähenes Soomes eelmisel aastal ligi neli protsenti, võreldes 2018. aastaga, selleks üheks põhjuseks peetakse välisreisidelt toodud alkoholikoguse märgatavat langust. Lisaks võib praegune koroonakriis tarbimist tänavu veelgi vähendada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\n63 tundi järjest jooksnud ameeriklane sai auhinnaks kuldse tualettpaberirulli\n\n## Põhitekst:\n\nVastavalt reeglitele tuli jooksjatel läbida tunniga 6,7 kilomeetrit ja esikohale tuli 45-aastane ameeriklane Michael Wardian, kes läbis 63 tunniga 422 km.\n\nViimased 15 tundi pakkus talle konkurentsi üksnes tšehh Radek Brunner. Seejuures auhinnaks ajastule vastava kuldse tualettpaberirulli saanud Wardian jooksis vältingimustes, Brunner aga trenažööril.\n\n\"Radek tõukas mind kaugemale sellest, kus me kunagi varem viibinud oleme,\" lausus Wardian võistluse lõppedes. \"Väga suur au ja privileeg on saada osa millestki, mis ületas mu kujutlusvõime piirid.\"\n\nKokku startis võistlusele üle maailma enam kui 2500 jooksjat 50 riigist. \"Ma arvan, et me kõik nautisime seda nädalavahetust,\" jätkas Wardian. \"Tean, et füüsiliselt oleme kõik eraldi, aga see viis meid kokku viisil... et saime jagada seda, mida maailma juures armastame.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vastupidavusspordialadega tegelev ühendus Personal Peak korraldas neli päeva kestnud suurürituse Quarantine Backyard Ultra, kus erinevad ultrajooksjad võistlesid virtuaalselt põhimõttel \"viimasena püstijäänu võidab\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nAivar Kulli ajalootund. Aegumatu \"Dekameron\"\n\n## Põhitekst:\n\nViimastel kuudel ei möödu vist õieti päevagi, kui mõnes meediakanalis mingis kontekstis ei meenutataks Giovanni Boccaccio suurteost \"Dekameron\". Üks äsjane moodsa tõlgenduse näide: matemaatikatudeng Mikael Raihhelgauz leiab, et \"Kriis (---) võib soodustada intellektuaalset eksperimenteerimist ja uute suurvisioonide loomist. Giovanni Boccaccio \"Dekameron\" on ilmselt üks Euroopa kultuuriloo kuulsamaid näiteid niisugusest kriisiaegsest uuendusmeelsusest.\" 1\n\nOtsisin siis minagi välja oma kunagise väikevisiooni Boccaccio suurvisioonist, 1993. aastal Sirbis ilmunud arvustuse \"Dekameroni\" kordustrükile, ja tundus, et see võiks praegugi olla lugemissoovituseks vahest just nooremale lugejale, kes selle toreda, Euroopa kirjanduse kõige võimsama novellikoguni ehk polegi veel jõudnud.\n\nMäletan ülikooliloengutest, et meie ajaloopajatuste guru Hillar Palametsa hinnangul on \"Dekameron\" \"ropp, aga vaimukas teos\" – see määratlus sobiks praegugi raamatu reklaamlauseks, eriti kui lisada, et \"alla 16 aastat keelatud!\"\n\nNüüd siis minu mõtted 1993. aastast.\n\n\"DEKAMERON\" JA 20. SAJANDI LÕPP\n\n\"Dekameroni\" uusväljaannet lubas \"Eesti Raamat\" hulk aastaid ning teateid sellest võis korduvalt lugeda mitmesugustest kirjastusplaanidest ja tellimislehtedelt, ent teose teine trükk jõudis kaante vahele siiski alles kevadel 1993. See iseenesest kaalukas kirjandussiündmus ei jäänud küll päriselt tähelepanuta, ilmusid mõned asjalikud lühikirjutised 2, ent praegustel ülikirevatel, kollasest kirjandusest üleujutatud raamatulettidel on vana hea \"Dekameron\" siiski kippunud pisut varju jääma. Ehk ei tee paha seda surematut novellikogu meie lugejaile veelgi meelde tuletada ning püüda veidi lahti mõtestada teose tähendust siin ja praegu, XX sajandi lõpu Eesti Vabariigis.\n\nMeenutagem kõigepealt, et \"Dekameroni\" esimene täielik eestindus (Johannes Semperi suurepärases tõlkes) ilmus nn Hruštšovi sula päevil 1957, tekitades tollal tõelist furoori ja koguni öiseid järjekordi raamatupoodide juures. \"Vähemalt Tallinnas ja Tartus tekkisid raamatukauplustes ja nende ees seninähtamatud sabad ja mitmedki ostuhimulised pidid tühjade kätega tagasi pöörduma, sest raamat müüdi üllatavalt kiiresti läbi,\" kirjutas Villem Alttoa. 3\n\nSamas olevat mõnedki toimetused jm. tähtsad organid saanud hulga vihaseid kirju nördinud lugejailt, kes protesteerisid raamatu väljaandmise vastu üldse ja noorsoo kõlbelise laostamise vastu eriti.\n\nTollaste kriitikute põhiülesandeks kujuneski autori ja teose kaitsmine võhiklike moraaliapostlite rünnakute vastu (viimased ei pääsenud küll õnneks enam trükisõnas laiutama, ent nende \"telgitagune\" surve näis olevat üsna tugev). Arvustaja Rudolf Kulpa möönis Loomingus : \"Mis puutub ebasündsatesse lugudesse, siis on neid \"Dekameronis\" päris rohkesti. Olenevalt sellest, kui rangelt asjale läheneda, on \"Dekameronis\" selliseid lugusid umbes veerand kuni kolmandik.\" Samas püüab kriitik lugude kombelõtvust välja vabandada autori geniaalsusega: \"Mõeldagu ainult, millist geniaalset sulge nõuab Alibeki ja Rustico lugu, et sellist ainet nii kirja panna, et teda ka lugeda võib.\" 4 Eriti omapärase argumendina teose väljaandmise toetuseks kõlas järgmine väide: et \"Dekameron\" pole suutnud suurt vene rahvast moraalselt laostada, siis ehk suudab ka väike eesti rahvas kurjale ahvatlusele vastu seista...\n\nAastal 1993, kolm ja pool aastakümmet hiljem, on kontekst risti vastupidine, ka \"Dekameroni\" kõige krõbedamad palad (nt II päeva 7. novell; III/1, 4 ja 10; IV/2; V/10; VII/2; VIII/8; IX/6) jäävad alla meie ajakirjade Maaja ja Sexeri kepilugudele jm meie pulbitseva pornokultuuri ilmingutele. Noor inimene, kes asub \"Dekameroni'' lugema üksnes lopsaka erootika pärast, võib isegi pettuda, sest nagu öeldud, enamik novelle otsest erootikat ei sisaldagi.\n\nEnt kui seksuaalne-pornograafiline revolutsioon samas tempos jätkub, kas ei või siis peagi kätte jõuda aeg, millal säärane erootiliselt lahjavõitu teos nagu \"Dekameron\" on lõplikult vananenud ning heidetakse ühel ilusal päeval ikkagi \"ajaloo prügikasti\"?\n\nLoomulikult oli eelnev küsimus retooriline. Pole tarvis olla eriline prohvet, et väita: \"Dekameroni\" loetakse kahtlemata ka tulevastel sajanditel, siis, kui igasugused \"Maajad\", \"Sexerid\", \"Playboyd\" ja vahest kogu XX sajandi \"seksuaalse revolutsiooni\" moekarjatused on ammu unustatud. 5\n\nMilles siis peitub selle esmapilgul kaunis juhuslikult kokku seatud frivoolsete lugude kogumiku aegumatu mõjujõu saladus? \"Dekameron\" on kirjandusteos, mis püsib väga kindlal vundamendil, ja selleks on arusaam püsivast, ajavoolus põhiliselt muutumatust inimloomusest. \"Me kõik oleme tehtud ühest ja samast ainest ning üks ja sama looja on meie hinge pannud ühesugused võimed ja omadused,\" öeldakse IV päeva 1. novellis. Samas pole see mingi abstraktne, väljaspool aega ja ruumi seisev inimloomus, vaid Boccaccio näeb inimeses vägagi konkreetset looduslikku olendit, kelle eneseteostus saab toimuda vaid loomuomaste tungide rahuldamise kaudu. Noormehed ja neiud, kes teose algul lahkuvad katkutaudist tabatud Firenzest maale oma lugusid jutustama, põhjendavad oma põgenemist õige lihtsalt: \"Igaühel, kes ilmale on sündinud, on loomulik õigus oma elu nii palju kui võimalik hoida, säilitada ja kaitsta.\"\n\nMoraal tuletatakse kujundlikult loodusest: \"Nagu päike on taeva ilu ja ehe, nii on suuremeelsus kõigi teiste vooruste hiilgus ja valgus\" (X, 1). Inimese kui loodusliku olendi suurim eksitus on oma mõistuse üleliigne usaldamine ja vastandamine loodusseadustele. \"Dekameroni\" neljanda päeva sissejuhatuses, mida võiks võtta lausa omaette õpetliku novellina, näidatakse ilmekalt, et inimloomust ei saa oma suva järgi ümber teha, et \"loodusel on suurem jõud kui inimese mõistusel\". Looduse iseregulatsioon on täiuslikum kui inimese kõige kavalamadki riukad. \"Loodus on väga tark\" (VI, 2). Kui inimene seab loodusele vastu oma tarkuse, siis \"sellest liialdatud enesearvamisest on tulnud suuri õnnetusi, head aga pole sellest kunagi nähtud,\" öeldakse IV päeva 8. novellis.\n\nSiit kasvab välja ka Boccaccio käsitlus armastusest. \"Armastuse olemus on niisugune, et ta võib küll ise kustuda, aga kustutada teda mingi otsusega ei saa\" (IV, 8). Armastus toimib spontaanselt, loodusseaduse jõu ja vahel ka hoolimatusega. \"Pean teile tunnistama,\" pihib abielunaine II päeva 8. novellis, \"et oma mehe eemal viibides ei suuda ma vastu panna oma loomulikele ihadele ega armastuse väele, millel on nii suur võim, et ta ei valluta üksnes õrnu naisi, vaid ka kõige tugevamaid mehi.\" Armastus toob ilmsiks inimese tegeliku loomuse; \"Dekameronist\" võime aga lugeda näiteks sedagi, kuidas, autori väljendust mööda, \"armastus oinast inimese oli teinud\" (V, 1). Ja vägagi tänapäevaselt kõlab ühe Boccaccio naistegelase hüüatus (V, 10): \"Oleksin valmis kas või räbalates ja paljajalu käima, kui sa mind voodis hästi kohtleksid.\" Kirgede spontaansust ja jõudu kujutades ei jutlusta \"Dekameron\" aga kaugeltki mingit ajuvaba elupõletamist; vastupidi, siin on suurepäraseid näiteid altruistlikust, ennastületavast tahtejõust, mis osutub tumedatest kirgedest tugevamaks, olgu selle näiteks toodud X päeva 6. novellist armunud kuningas, kes \"surus püsiva pingutusega oma pöörase iha sedavõrd alla, et ta pärast armastusahelate katkitõmbamist ja purustamist kuni eluotsani oma kirest pääses.\n\nNii on \"Dekameron\" mitmeplaaniline, polüfooniline teos, mis valgustab ka inimloomuse vastandlikke, ambivalentseid, äärmuslikke tahke.\n\nPole mõtet üritadagi ühes artiklis üles lugeda kõiki \"Dekameroni\" voorusi ja väärtusi. Nentigem vaid, et see on muu hulgas ka suurepärane elutarkuse käsiraamat. Boccaccio näeb läbi lobasuudest mehi, kes oma võimeid poisikeselikult üle hindavad, \"ja suuremat kuulsust nad ei tunnegi kui kiidelda naistega, kes neil kunagi on olnud\" (VIII, 7). Ja samas hoiatab autor ka naiste eest, kes \"ainult selle peal väljas on, et mehi mitte üksnes pügada, vaid ka nülgida\" (VIII, 10).\n\n\"Dekameron\" õpetab vahet tegema inimsuhetes avalduvate tõeliste ja näiliste väärtuste, reaalsete ja pseudoprobleemide, inimese loomulike ja kunstlike vajaduste vahel. (See kehtib ka usuasjade kohta: jumalavallatuks peetud Boccaccio teeb väga selget vahet tõelise ja teeseldud usu vahel ning tema pilkenooled tabavad vaid viimast.) Novellides on palju tabavaid aforisme (\"Ma pean paremaks meest, kes rikkust vajab, kui rikkust, mis meest vajab\" — V, 9) ja tohutu hulk peeni psühholoogilisi tähelepanekuid, mis enam kui kuuesaja aasta jooksul pole vähimalgi määral vananenud.\n\nPraegusel süngevõitu sajandilõpul, kõikvõimalikest neuroosidest, foobiatest ja kompleksidest puretud inimsuhete ajastul väärib erilist rõhutamist \"Dekameroni\" psühhoteraapiline, looduslähedane, elurõõmus põhitoon. \"Dekameroni\" lugusid jutustava seltskonna kohta ütleb autor, et \"kes neile sel ajal vastu oleks tulnud, oleks võinud öelda, et seesuguseid surmgi ei taba, või kui tabab, siis ainult rõõmsatena\" (IX päeva algus).\n\nAga vahest tasuks siin ometi meenutada ka Boccaccio teose alguslauset: \"On inimlik omadus kaasa tunda neile, kelle meel kurb on.\"\n\nSirp 13. august 1993, nr 32, lk 4 ja \"Kulli pilk\", Ilmamaa, Tartu 2005, lk 16-19\n\nJärelmärkus\n\nMeie raamatuturul on aeg-ajalt ikka nii, et algul ei saada vedama ja pärast jälle pidama. Kui kultusteose 2. trükki 1993. aastal tuli oodata mitmeid aastaid, siis 2004. aastal paisati lugejate ette koguni kaks \"Dekameroni\" korraga (kirjastustelt Tänapäev ja Eesti Raamat).\n\nKeda lähemalt huvitab teose ajalooline taust, see võib saada ohtrasti lisamaterjali Egon Friedelli raamatust \"Uusaja kultuurilugu. Suurest katkust kuni Esimese maailmasõjani\", I (tlk. Ilme Rebane, Kupar, Tallinn 2003, 414 lk). Tavapärasest erineva renessansitõlgenduse tõttu on huviga loetav Linnar Priimäe artikkel \"Giovanni Boccaccio \"Decameron\" raamatuaastal 2000\" (Eesti Päevaleht 16. september 2000; ka Priimäe kogumikus \"Luule ja tõde\", Ilmamaa, Tartu 2019, lk 284-292).\n\nArvan, et \"Dekameron\" oleks praegu paras uuesti välja anda.\n\n1 Mikael Raihhelgauz, \"Põimsus peab edasi kasvama\" – Postimees / AK, 4. aprill 2020, lk 3\n\n2 Andrus Kivirähk, \"Päevaleht\", 6. aprill 1993; Kärt Hellerma, \"Hommikuleht\", 19. aprill 1993\n\n3 Villem Alttoa, \"\"Dekameronist\" ja sensatsioonist\" – \"Sirp ja Vasar\", 5. juuli 1957, nr 27, lk 3\n\n4 Rudolf Kulpa, \"Boccaccio \"Dekameron\" eesti keeles\" – Looming 1958/3, lk 471 ja 472\n\n5 Ajakiri Sexer kaduski üsna kiiresti (ilmumisaastad 1992-98).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Aivar Kull pöörab värskes ajalootunnis pilgu hoopis iseenda ajalukku, otsides välja 1993. aastal Sirbis avaldatud arvustuse Boccaccio \"Dekameroni\" uustrükile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKarin Niinas: meie elu lood kevadel 2020\n\n## Põhitekst:\n\nInimesed tajuvad sõltuvalt nende soost, vanusest ja sissetulekust praegust koroonakriisi sedavõrd erinevalt, et kutsusin endale Kantar Emori värske eriolukorra radari uuringu tulemuste kirjeldamiseks appi \"Õnne 13\" väärikaima tegelase Alma Saarepera, keskealise ja enamasti töötu Taivo Palmi ning eduka noore naise Iris Järviku. Kuidas neil praegu läheb?\n\nAlma Saarepera\n\nAlma Saarepera on töötav pensionär, koos hotellis teenitud palgaga jääb tema igakuine sissetulek 500-1000 euro vahele. Tõsi, hotell pandi praegu kinni – kliente ju pole -, aga pension jookseb edasi ja eks ole ka üht teist kõrvale pandud, palju sellel vanainimesel ikka kulub.\n\nKriisi ajal on Alma meelistegevuseks televiisori vaatamine, kodu koristamine ja raamatute lugemine – viimased pakuvad talle palju suuremat huvi kui pidev eriolukorra uudiste jälgimine.\n\nKa värskes õhus viibimine on kevade edenedes üha mõnusam. Kes Almat tunnevad, võivad olla kindlad, et seejuures täidab ta kõiki eriolukorraga seotud nõudeid. Peenardegagi on juba rohkem nokitsemist kui ülemöödunud nädalal.\n\nÕuemineku heaks ajendiks on ka poeskäigud, ehkki siin tuleb jääda tagasihoidlikuks. Valdavalt on Alma ostnud toidukaupu, külastanud apteeki, aga hankinud ka koristustarbeid ja majapidamispaberit.\n\nToidukulleriga valmistoitu pole Alma tellinud, küll aga on ta internetipoest hankinud mõned uued raamatud. Koristustarbeid ja kodukeemiat sai juba varutud kenake kogus ja nii ei ole proual kavas neid lähinädalatel juurde hankida. Ka majapidamispaberit sai ostetud päris mitu rulli, aga mine sa tea, võib-olla peab varsti juurde tooma.\n\nKui veel ülemöödunud nädalal ostis Alma kaupu sama palju kui varem, siis nüüd ütleb Õnne 13 staažikaim elanik, et ostab pigem vähem kaupu ja püüab säästlikumalt toimetada. Alma hirm enda ja lähedaste nakatumise suhtes on suur, ka majanduse seisukord teeb talle muret, aga iseennast tunneb Alma majanduslikult üsna kindlalt.\n\nAlma on veendunud, et kriisi möödumine sõltub nii riigi kui ka Eesti inimeste tegevusest. Ta on ka kindel, et nüüd tuleb osta varasemast rohkem kodumaiseid kaupu. Samuti leiab ta, et praegune olukord on küll tõsine, aga paanikat ja infomüra on liiga palju. Võrreldes ülemöödunud nädalaga on veidi vähenenud ka kartus, et olukord läheb veel hullemaks.\n\nKa valitsuse tegevusega kriisi ohjamisel oli Alma rahul ja kindlus selles osas kasvas eelmisel nädalal veelgi. Alma ei arva, et valitsus peaks kehtestama veel karmimaid liikumispiiranguid, küll aga võiks näomaskid, desinfitseerivad ained ja muu vajalik olla kõigile kättesaadavad ja selle võimaluse peaks tagama riik.\n\nAlma vaatab kriisi ajal kõige rohkem ETV-d, veebiportaalidest satuvad tema silmad kõige sagedamini Delfile ja ERR-ile, aga raadiojaamadest on kindel number üks Vikerraadio. Kõige usaldusväärsemaks infoallikaks teab Alma ETV-d, ükski teine meediakanal ei pääse sellele ligilähedalegi.\n\nTaivo Palm\n\nTaivo Palm kuulub 35-49-aastaste hulka, tema teenib heal juhul kuni 500 eurot kuus. Taivo tundis end eelmisel nädalal emotsiaalses plaanis üsna kindlalt, isegi kindlamalt kui ülemöödunud nädalal, aga majandusliku kindlustundega on lood palju kehvemad.\n\nNiigi väikese sissetuleku vähenemise oht on tema suurim hirm. Lähitulevik saab minna üksnes hullemaks, usub Taivo. Veel kaks nädalat tagasi oli ta palju optimistlikum, uskudes, et see jama saab ruttu läbi.\n\nSarnaselt Almale ostab ka Taivo praegu vähem kaupu ja püüab olla säästlik. Erinevalt Almast on mees siiski veendunud, et riik peaks kehtestama senisest veel karmimad piirangud.\n\nTaivo jälgib kõige sagedamini Delfi uudiseid, aga peab samas kõige usaldusväärsemaks ETV-d. Vabal ajal vaatabki ta kõige rohkem televiisorit, aga kriisi edenedes on mees hakanud veetma ka rohkem aega oma perega ning kodu korrastama. Väga palju Taivo aega kulub ka eriolukorra teemaliste uudiste jälgimisele ja niisama internetis surfamisele. Raamatuid Taivo praegu eriti ei loe.\n\n\"Kui küsida, mida kavatseb mees osta järgmise kahe nädala jooksul, on selleks toit, kütus ja mittealkohoolsed joogid. Kindel on see, et Taivol on kavas edaspidi vähem napsitada.\"\n\nTaivo viimase kahe nädala ostude esikolmik on järgnev: toit, alkohol ja majapidamispaber. Õhtune õlu aitab hästi kriisipinget maandada, miks mitte visata vahel ka pits teravamat. Kui küsida, mida kavatseb mees osta järgmise kahe nädala jooksul, on selleks toit, kütus ja mittealkohoolsed joogid. Kindel on see, et Taivol on kavas edaspidi vähem napsitada.\n\nTaivo pole suurem asi internetist ostja – mees eelistab poodi ise kohale minna. Ka tema leiab, et olukord riigis on küll tõsine, aga paanikat ja infomüra on liiga palju.\n\nIris Järvik\n\nIris Järvik kuulub veel nooremasse, kuni 34-aastaste vanuserühma, tema sissetulek on üle 1000 euro kuus ja sestap erineb tema käesoleva kriisiolukorra tunnetus Taivo omast nagu öö ja päev.\n\nKui Taivo ütleb, et emotsionaalse kindlustundega on täitsa hästi, aga muret valmistab majanduslik tulevik, siis Irise emotsioonid vajusid eelmisel nädalal võrreldes üle-eelmisega nulli lähedale. Majanduslikult aga tunneb ta end praegu täiesti turvaliselt.\n\nOmeti on Irise suurimaks hirmuks eriolukorra mõju majandusele, seda kardab ta rohkemgi kui enda või lähedaste koroonasse nakatumist. Lähitulevikus läheb Irise hinnangul hullemaks. Ka see noor naine on otsustanud oma tarbimist piirata ja ta ostab vähem kui varem.\n\nIris on valitsuse tegevuse suhtes neil nädalail palju kriitilisem kui Alma ja Taivo. Tema arvates on riigi tegevus viiruse ohjeldamisel pigem ebapiisav. Vabal ajal tegeleb Iris kodu korrastamisega, aga ka internetis surfamise ning värskes õhus viibimisega. Võrreldes Alma ja Taivoga panustab ta rohkem ka õppimisse ja enda täiendamisse.\n\nToit, apteegikaubad ja majapidamispaber on olnud ka Irise viimase kahe nädala ostunimekirjas aukohal, aga sealt leiab ka virtuaalse koolituse arve, toidukulleriga valmistoidu tellimise ning kosmeetika ja parfümeeria.\n\nJärgneva kahe nädala jooksul on Irisel kavas panustada vastupidiselt Taivole rohkem alkoholi ja kasutada veel enam toidukullerit. Ta on eriolukorrast õppinud – kui tellid toidu, võiks ka hea vein kapis valmis olla. Iris kasutab internetti kaupade tellimiseks oluliselt rohkem kui Alma ja Taivo.\n\nKriisi ajal töötab Iris kodukontoris, aga pea sama palju käib ta looduses või linna peal jalutamas. Jalutada meeldib naisele praegu rohkemgi kui poodelda. Poes käimine on muutunud pigem tüütuks kohustuseks, kõikvõimalikud punased liinid, kaaskodanike kahtlustavad pilgud ja desinfikaatorid võtavad kogu mõnu ära.\n\nKõige rohkem jälgib Iris sotsiaalmeediat, aga ka ETV-d ja Postimeest. Usaldusväärseimaks peab ta ETV-d, ERR-i uudisteportaali ja Postimeest.\n\nNii nad seal Mornas praegu meie uuringu andmetel elavad.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Karin Niinas tutvustab seriaalist \"Õnne 13\" tuttavaid tegelasi abiks võttes Kantar Emori eriolukorra radari uuringu tulemusi. Kuidas läheb eriolukorras Morna linna elanikel Almal, Taivol ja Irisel?", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nVenemaa korraldab oma riigipüha tähistamiseks Soomes 13 üritust\n\n## Põhitekst:\n\nMärtsis korraldas Vene kultuuriministeerium oma veebisaidil hanke tähtpäeva tähistamiseks erinevates riikides, plaanides selleks tänavu riigieelarvest kulutada 49,35 miljonit rubla ehk umbes 580 000 eurot. Peaaegu pool sellest rahast suunatakse Soome, kus Venemaa kavandanud 33 välisüritusest toimub 13.\n\nVene kultuuriministeerium vastas Soome ringhäälingule Yle, et Venemaa ja Soome kultuurikoostöö arendamine on üks nende rahvusvahelise tegevuse prioriteete ja lisas, et \"sündmuste arv ja toon määratakse kindlaks Venemaa saatkonna toel\" ja \"koostöös Soome kolleegidega\", kuid ei täpsustanud, kellele konkreetselt viitab.\n\nHanke kohaselt saadetakse Soome 22,2 miljonit rubla ehk umbes 260 000 eurot. Venemaa plaanib Soomes korraldada kuus näitust, kolm kirikukoori esinemist, kaks \"dialoogi\", kontserdi ja juhtiva kunstniku töötoa.\n\nProjekti õigustatakse vajadusega \"jagada riikide vahel sügavat ajaloolise ja vaimse sideme keskset ideed\" ning \"tugevdada sõprust ja naabrussuhteid Soome ja Venemaa rahvaste vahel\". Lisaks tutvustatakse soomlastele vene kultuuri ja selle rahvusvahelist mõju.\n\nMinisteerium rõhutab, et kõigil üritustel oodatakse ka soomlastest osalejaid ja need tõlgitakse soome keelde. Venemaa loodab, et Soome meedia kajastab sündmusi, kuid täpsustab, et sellega tegelema hakkavad \"ajakirjanikud ja uudisteteenistused tuleb eelnevalt heaks kiita\".\n\nEriline staatus antakse vaimsetele sündmustele, sealhulgas kolmepäevasele kristlastevahelisele konverentsile ja näitusele, mis keskendub \"ida ja lääne vahelisele vaimsele dialoogile\", märkis Vene ministeerium.\n\nVenemaa kultuuriministeeriumi lubab sündmuste täpsed kuupäevad teatada hiljem \"vastavalt üldisele epidemioloogilisele olukorrale maailmas\".\n\nVenemaa päeva tähistatakse alates 1992. aastast, sellega märgitakse Vene NFSV riikliku suveräänsuse väljakuulutamist 1990. aastal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vene kultuuriministeerium plaanib seoses 12. juunil tähistatava Venemaa päevaga korraldada välismaal 33 erinevat üritust, millest 13 toimub Soomes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 13: professor Lutsar ja Fischer viiruse levikust ja prognoosidest\n\n## Põhitekst:\n\n\"COVID-19 viiruse levik ja prognoosid: prof Irja Lutsar ning prof Krista Fischer\" from Videal Live on Vimeo.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar ning Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer tutvustavad teisipäeval koroonaviiruse leviku hetkeolukorda Eestis ja prognoose viiruse edasise leviku kohta. Veebiülekannet pressiseminarilt saab jälgida portaalis ERR.ee algusega kell 13.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nSuur etteheidete tulv sundis Liverpooli palgapoliitikat ümber tegema\n\n## Põhitekst:\n\nVastavalt Suurbritannia seadustele oli Liverpoolil võimalik kasutada riiklikku toetusmeedet, mille kohaselt sundpuhkusele saadetud töötajate palga kompenseeris 80% osas riik ja 20 protsendiga pidi panustama tööandja.\n\nKuna Liverpool teenis aga eelmisel aastal 42 miljonit naela (üle 47 miljoni euro) kasumit ja tegemist on maailma rikkuselt seitsmenda jalgpalliklubiga, saadi avalikkuses palju kriitikat, sealhulgas ka klubi endiste mängijate Jamie Carragheri ja Stan Collymore'i käest.\n\nSelles valguses otsustaski klubi ümber. \"Arvame, et langetasime eelmisel nädalal vale otsuseni ja palume selle eest vabandust,\" kommenteeris Liverpooli tegevjuht Peter Moore. Ta lisas, et klubi on otsinud palga maksmiseks alternatiivseid võimalusi.\n\n\"Hoolima asjaolust, et olime enne kriisi heas seisus, siis meie tulud on kokku kuivanud, aga kulud on jäänud,\" jätkas Moore. \"Sarnaselt teistele valdkondadele esineb ebakindlust ja muret nii meie praeguse olukorra kui ka tuleviku pärast.\"\n\nLisaks Liverpoolile on abipaketi rakendamisest teatanud veel neli Inglismaa kõrgliiga klubi: Newcastle United, Tottenham Hotspur, Bournemouth ja Norwich City.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Karmi kriitikat tunda saanud Liverpooli jalgpalliklubi muutis eelmise nädala lõpul tehtud otsust ja loobub koroonaviiruse pandeemiast tingitud kriisi riiklikust abipaketist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti arstid kiirteste müügile ei lubaks: need on ebausaldusväärsed\n\n## Põhitekst:\n\nPraeguses olukorras, kus iga riiklikul tasemel tehtud otsus mõjutab kogu elanikkonda, on väga tähtis, et otsused tugineksid ekspertide hinnangutele, teatasid infektsioonhaiguste seltsi, laborimeditsiini ühingu ja arstide liidu esindajad.\n\nArstide sõnul on inimestel antikehi määravate kiirtestide suhtes suured ootused. Nende abil loodetakse kindlaks teha haiguse põdemise tagajärjel tekkinud immuunsust, et objektiivselt hinnata liikumispiirangute vajalikkust. Kahjuks ei anna olemasolevad seda tüüpi kiirtestid täpseid ja selgeid andmeid, ega saa seetõttu olla ei üksikisiku ega riigi tasandil tehtavate otsuste aluseks, hoiatavad arstide erialaseltsid.\n\nLabori- ja nakkushaiguste arstid kinnitavad, et antikehadel põhinevad kiirtestid ei sobi ei kodus ega ka raviasutuses kasutamiseks, kuna nende kvaliteeti on raske kontrollida ja tulemusi keeruline tõlgendada.\n\nAntikehi määratakse kas näpuverest (kodusel viisil) või veeniverest (meediku poolt). Seda testi ei saa teha nii kiiresti kui RNA-testi, sest see vajab aega. Teadusuuringute järgi tekivad veres koroonaviirusest tulenenud haigestumisele viitavad antikehad alles enam kui kümme päeva pärast haigussümptomite avaldumist. Enne seda tehtud proov võib näidata valenegatiivset tulemust, kuigi inimene on nakatunud.\n\nValitsus peaks arutama antikehade määramisel põhineva kiirtestide kasutuselevõttu ja apteekides käsimüüki lubamist teisipäeval.\n\nCOVID-19 diagnoosimiseks eristatakse kolme testimise meetodit: antikehade, antigeenide ja RNA määramine.\n\nAntigeene ehk valke määratakse kaapega ninaõõnest või hingamisteedest, nagu ka viiruse RNA määramise testil. Selle testi tundlikkus on väiksem kui RNA-analüüsil, mistap annab see palju valenegatiivseid tulemusi, võimalik, et suisa pooltel juhtudel.\n\nViiruse RNA määramine on ainuke metoodika, mida maailma terviseorganisatsioon (WHO) aktsepteerib, sest see on teaduslikult tõestatud, tundlik ja kiire, võimaldades haiguse tuvastada kohe pärast sümptomite teket. Seda meetodit kasutab ka Eesti haiguskahtlusega inimeste testimiseks. Selleks võetakse proovimaterjal kas ninaõõnest (kui patsient läheb testitelki) või hingamisteedest (kui ta on haiglas).\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Verest antikehade määramisel põhinevad koroonaviiruse kiirtestid ei ole teaduslike andmete põhjal usaldusväärsed, mistõttu ei tohiks neid Eestis kasutusele võtta ja apteekidesse müügile panna, leiavad mitmed arstide erialaühingud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nÜrituste korraldajad arvestavad ärajäämistega, kuid müüvad pileteid edasi\n\n## Põhitekst:\n\n1. mai õhtul peaks Tallinna Helitehases toimuma Suur Eesti Pidu. Peo muidu 15-euroseid pileteid müüakse praegu 7 euroga. Kohale lubavad tulla Terminaator, Shanon ja Beebilõust. Ainult, et 1. mai on ametlikult eriolukorra viimane päev. Pealegi räägivad poliitikud üha avameelsemalt eriolukorra pikendamisest.\n\nÜrituse korraldaja Popstarz OÜ juhataja Silvo Piir ütles, et isegi kui eriolukorda ei pikendata, jääb pidu tõenäoliselt ära. \"Ei usu, et seda 1. mail korraldada saab ja ma arvan, et siseruumides ei ole 1. mail ka õige neid korraldada. Ma ei usu ka, et inimesed kohe tormi jooksevad, kui eriolukord lõppeb.\"\n\nKui pidu ära jääb, lubab Piir kõigilt soovijatelt piletid tagasi osta või mõne teise enda korraldatud ürituse pileti vastu vahetada. Kusjuures riigile tal mingeid ootusi pole.\n\n\"Meelelahutusüritused ei ole sellised, mida riik peaks esimese asjana doteerima hakkama. Need kulud, mis ürituste jaoks algselt tehtud, need ei ole ju nii suured. Need tuleb järgnevate ürituste pealt tagasi teenida,\" sõnas Piir.\n\n2. mail peaks Saku Suurhalli juures parkimisplatsil nägema Viktor Nikulini tsirkust. Sinna lubatakse ka kõik need, kes aprillikuistest etendustest ilma jäävad, sest pileteid tsirkus tagasi ei osta. Ürituste üks korraldajaid Daniil Kuznetsov ütles, et tagasi ei osteta ka neid pileteid, mis inimesed praegu maikuuks soetavad.\n\n\"Kuna seda raha praegu ei ole. Me vaatame ka, kuidas riik edasi reageerib, sest me teame, et naaberriigis Lätis neil on juba tehtud uus seadus, et kui etendus on edasi lükatud, mitte tühistatud, siis korraldaja ei pea piletitulu tagastama,\" ütles Kuznetsov.\n\nKuznetsovi sõnul pileteid praegu väga ei ostetagi. Ta tõdes, et suure tõenäosusega tuleb edasi lükata ka mai algusesse plaanitud etendused. Aga mis ajaks täpselt, seda ta veel ei tea. Sestap oleks hea, kui valitsus eriolukorra pikendamisest aegsasti teada annaks.\n\nEstonia Teatri juht Aivar Mäe ootab samuti, et selgus maikuu asjus võimalikult kiiresti tuleks. \"Meil töötab majas 500 inimest, me anname 275 etendust aastas ja praegu on ju kõik sassis ja segamini.\"\n\n2. mail peaks Estonia laval nägema muusikali \"Viiuldaja katusel.\" Suurem osa ligi kaheksasajast piletist on välja müüdud. Mäe arvestab sellega, et tõenäoliselt eriolukorda pikendatakse. Kui selle kohta ametlik teade tuleb, on teater valmis kõik müüdud piletid tagasi ostma või ümber vahetama. Iga kriisikuuga kaotab Estonia umbes 600 000 eurot omatulu, millest poole lubab kultuuriministeerium kompenseerida.\n\n\"Selge see, et see ei ole piisav ja rahvusooper valmistab ette lisaeelarvet, kus tuleb teha ülisuuri kärpeid ja esietendusi ära jätta,\" märkis Mäe.\n\nAga kõik moesõbrad ootavad praegu 5. maid, sest siis peaks algama märtsist edasi lükkunud Tallinn Fashion Week. Ürituse peakorraldaja Anu Kikas ütles, et ka nemad on valmis pileteid tagasi müüma. Seda enam, et kevadist moenädalat maist kaugemale – suvesse lükata ei saa. Disainerid soovivad oma rõivad enne maha müüa.\n\n\"Seda kollektsiooni kinni hoida ei ole kuigi otstarbekas. Seda enam, et nad saavad praegu kasutada ainult oma e-poodide võimalusi. Tavaline salong või kauplus ju lahti olla ei tohi praegu,\" selgitas Kikas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti ürituste korraldajad ootavad valitsuselt sõnumit, kas maikuuks maksab pileteid müüa. Üldiselt arvestavad nad võimalusega, et juba plaanitud üritused tuleb ära jätta ja eriolukord kestab suveni, kuid müüvad kuni konkreetse otsuseni pileteid edasi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti lükkab Riia linnaduuma valimised septembrisse\n\n## Põhitekst:\n\n\"Arvestades seoses koroonakriisiga valitsevat ebamäärasust lükkame valimised kõige tõenäolisemalt septembri algusess,\" ütles Läti peaminister Krišjanis Karinš esmaspäeval, pärast valitsuskoalitsiooni sellekohast kokkulepet.\n\nAlgselt pidid Riia linnaduuma valimised toimuvad 25. aprillil ja linnas olid juba valimisplakatid välja pandud, kuid koroonaviiruse tõttu otsustati need esialgu 6. juuniks edasi lükata võimalusega, et valimiste aeg nihkub veelgi kaugemale, teatas Läti ringhäälingu uudisteportaal.\n\nKui Riia valimised toimuksid juuni alguses, siis oleks pidanud keskvalimiskomisjon need hiljemalt järgmisel nädalal välja kuulutama, kuid kuna on oodata, et valitsus pikendab viiruse tõttu kehtetatud eriolukorda ühe kuu võrra, siis otsustati ka, et kohalikud valimised lükatakse edasi.\n\nLäti keskkonna- ja regionaalarengu minister Juris Puce andis esmaspäeval mõista, et uus valimiste toimumisaeg võiks olla laupäev, 5. september.\n\nLäti seim saatis Riia linnaduuma laiali selle aasta alguses, kuna korruptsiooniskandaali tõttu muutus see töövõimetuks. Riia linna juhib seimi määratud ajutine administratsioon.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Läti valitsus otsustas lükata algselt aprilli lõppu kavandatud Riia linnaduuma (volikogu) erakorralised valimised septembrisse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nBalti Kultuurifond jagas 2020. aasta toetusi\n\n## Põhitekst:\n\nEsitati 20 taotlust kokku summas 1 158 075 eurot. Projekte hinnanud Baltimaade ekspertgrupi esimees Ragnar Siil avaldas heameelt projektide mitmekesisuse ja projektidesse kaasatud partnerite kõrge taseme üle. Samas olid paljud selle aasta taotlused suunatud tegevustele, mis toimuvad Baltimaades.\n\n\"Fondi statuut näeb ette, et ühisprojektid peavad toimuma väljaspool Balti riike ja tegevuste toimumist Baltimaades saab toetada üksnes väga põhjendatud juhtudel. Projekte hinnates leidiski komisjon, et lisaks väljaspool Balti riike toimuvatele ettevõtmistele oli mõne projekti puhul põhjendatud nende läbiviimine kohapeal,\" lisas Siil.\n\nValdav osa toetatud projektidest on kavandatud 2021. aastasse, mis võimaldab loodetavasti projekte ellu viia kavandatud kujul vaatamata hetkel Euroopas kehtestatud eriolukorrale.\n\nFondi eelarve on 300 000 eurot, millest iga Balti riik katab 100 000 eurot.\n\n55 000 eurot toetust määrati Sihtasutusele NUKU, mis koos Vilniuse Lele teatri ja ASSITEJ Läti Keskusega organiseerivad teatrifestivali Baltic Visual Theatre Showcase (Balti visuaalse teatri tutvustus). Festival toimub Tallinnas 2021. a maikuus ning Baltimaade teatrikunstiga tuleb tutvuma arvukalt rahvusvahelisi eksperte. See on Baltimaade teatritele uks rahvusvahelisele areenile.\n\n\"The Baltic Stories: Culture. Place. Identity\" (Balti lood. Kultuur. Paik. Identiteet) on projekt, mis identifitseerib ja populariseerib Baltimaade uue linnakultuuri projekte. \"Balti Lugude\" toetus on 25 000 eurot. Projekti koordinaatoriks on Urban Institute Lätist. Koos Eesti Linnalabori ja MTÜga Lasnaidee ning partneritega nagu Lithuanian Performance Design Association ja European Humanities University Leedust koostatakse publikatsioone ja korraldatakse ühine näitus Helsingis 2021. aasta jaanuarist aprillini.\n\n25 000 eurot toetust sai ka etenduskunstide projekt \"Portable Landscapes\" (Teisaldatavad maastikud), mis sisaldab Balti loengute, arutelude ja etenduste kava. Projekti viivad koos läbi Läti Kaasaegse Kunsti Keskus, Leedu Muuseum Mo ja Kai Kunstikeskus Eestist. Projekt viib Baltimaade kaasaegse kunsti produktsiooni ja kaasaegse kunsti ajaloo käsitluse läbi etenduste ja loengute Stockholmi, Pariisi ja Berliini sügisest 2020 kuni kevadeni 2021.\n\n45 000 eurot toetust saab projekt \"Baltic Circus on the Road\" (Balti tsirkus ratastel). Koordinaator on Lätist VSIA Riga circs ning partnerid Leedu Kunsti Trükikoda ja Eestist Kaasaegse Tsirkuse Arenduskeskus. Koos minnakse ringreisile ning tutvustatakse kaasaegse tsirkuse kui etenduskunstide valdkonda Suurbritannias Bristolis, Saksamaal Berliinis, Rootsis Göteborgis, aga ka Baltimaades. Ühised etendused algavad Balti riikides juulis 2021 ning jätkuvad ringreisiga ülal nimetatud maades kuni 2021. aasta oktoobrini.\n\nAcademia Gustaviana Selts Eestist, Läti Kaasaegse Kunsti Keskus ja Meno Parkas Galerii Leedust esitlevad kaasaegset Balti visuaalseid ja etenduskunste rahvusvahelisele publikule ning loovad kontakte Balti Kunsti festivalil High Voltage (Kõrgepinge) New Yorgis Manhattanil. Toetus projektile on 35 000 eurot ja Baltimaade näitus avatakse New Yorgis 2020. aasta detsembris.\n\nLeedu Kirjanike Liidu koordineerimisel valmistatakse koostöös Eesti ja Läti Kirjanike Liiduga 2021 oktoobris Saksamaal Frankfurti raamatumessile ette Baltimaade tunnustatud autorite ja kirjanduse tutvustus. Nii saab mõjusamalt suhelda rahvusvaheliste huvigruppide, lugejate, kunstnike ja kirjastajatega. Projekti nimega \"Baltic Review\" (Balti arvustus) sai toetust 40 000 eurot.\n\nDisaini projekt \"Tactile Baltics\" (Taktiilsed Baltimaad) koondab Eesti MTÜd NID, Leedu Disaini Foorumi ning Läti Disaini Keskust. Koos tutvustatakse Baltimaade disainiparemikku Londoni Disainifestivalil 2021 septembris. Projektile anti toetust 50 000 eurot.\n\nEesti Arhitektuurikeskus, Leedu Kunsti- ja hariduskeskus Rupert ning Läti Arhitektide Büroo NRJA arendavad võrgustikku, et viia Baltimaade arhitektid ühiselt Veneetsia Biennaalile. Projekti nimi \"Baltic Cooperation in Venice Architecture Biennale 2020\" seda väljendabki. Projekti toetati 25 000 euroga. Biennaal oleks pidanud toimuma juba kevadel, kuid on koroonakriisi tõttu edasi lükatud selle aasta oktoobrisse-novembrisse.\n\n2018. aastal loodud Balti Kultuurifondi eesmärk on edendada Balti riikide kultuurikoostööd ja tugevdada Eesti, Läti ja Leedu kultuuri rahvusvahelistumist ühiste kultuuriprojektide ja -sündmuste kaudu. Toetusi antakse välja kord aastas, järgmine taotluste esitamise tähtaeg on 20. veebruaril 2021.\n\nBalti Kultuurifond toetab eelkõige uusi ja mittekorduvaid kultuurisündmusi, mis toimuvad väljaspool Balti riike – kontserdid, näitused, etendused, festivalid ja teised rahvusvahelised Balti fookusega sündmused ning kultuuri rahvusvahelistumist edendavad esitlused ja väljapanekud.\n\nFondi administreerivad 3-aastase rotatsiooni korras riikide kultuurkapitalid ja hetkel koordineerib selle tegevust Eesti Kultuurkapital. Projektitaotlusi hindab 6-liikmeline rahvusvaheline ekspertkomisjon.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti Kultuurkapitali kureeritav Balti Kultuurifond jagas tänavused toetused Baltimaade ühistele kultuuriprojektidele kokku 300 000 euro ulatuses. Toetati kaheksat projekti etenduskunstide, arhitektuuri, kirjanduse ja disaini valdkonnas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nÜhistranspordikeskuste juhid tahavad maapiirkondadesse ajutisi bussipeatusi\n\n## Põhitekst:\n\nKagu, Valgamaa, Tartumaa ja Jõgevamaa ühistranspordikeskuste juhid saatsid maanteeametile ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile kirja, kus tõid välja, et Eesti lõunapiirkonnas on probleemiks liikumisteede kogupikkus, sealhulgas jalgsikäigu teede pikkus lähimasse bussipeatusesse ja sealt omakorda reisi lõppsihtkohta.\n\n\"Täna määrab bussipeatuse asukoht ära koha, kus kattuvad pakutava teenuse võimalused reisijate vajadustega. Antud lähenemisega ei teeninda me täna niivõrd mitte inimesi, kuivõrd just liikluskorraldusvahendeid - bussipeatuste näol. Et muuta täna olemasolev liinivõrk inimestele ka reaalselt kättesaadavamaks, tuleb antud paradigmat ajakohastada,\" leidsid ühistranspordikeskuste juhid.\n\nKuivõrd praegused bussipeatuste asukohad ei lähe alati kokku inimeste vajadustega, tuleks rajada täiendavaid bussipeatusi, kuid nende rajamise probleemiks on asjaolu, et kohustus on pandud kohalike omavalitsuste õlule.\n\n\"On olemas näiteid, kus maanteeameti poolt esitatud minimaalsetele nõuetele vastava bussipeatuse rajamine ühe tee mõlemas suunas maksab suurusjärgus 10 000 eurot. Antud kulu kandmine on omavalitsuste jaoks tihti liialt suur, kuna paljuski ei kannaks tehtud investeering enam mõne aasta järel mingit eesmärki, kuna sõiduvajadus ei pruugi olla pikaajaline.\"\n\nSellest lähtuvalt tegid lõunapiirkonna ühistranspordikeskuste juhid ettepaneku, millega kehtestataks regulatsioonides uus mõiste – ajutine bussipeatus ning sätestaks ära nõuded ajutiste bussipeatuste rajamisele ja nende teenindamisele. Ettepaneku kohaselt tähistataks ajutine bussipeatus tavalisest bussipeatusest erineva tähisega - see oleks näiteks väiksem ja rohelist värvi.\n\n\"Sääraselt oleks võimalik pidevalt muutuvas olukorras, kus üheltpoolt hajaasustus aina süveneb, kuid teisalt ka mitmed vanad talukohad saavad taas hõivatud, võimalik jõuda meie poolt korraldatava teenusega inimestele lähedamale. Seda enam, et ühistranspordiseaduse mõistes eriotstarbelisel liinil on erinevalt avalikust liinist lubatud peatumine täiesti ilma tähistuseta kohtades,\" leiavad pöördujad.\n\nPöördumisele kirjutasid alla Kagu ühistranspordikeskuse juhatuse liige Sander Saar, Valgamaa ühistranspordikeskuse juhatuse liige Agu Kabrits, Tartumaa ühistranspordikeskuse juhatuse liige Tõnis Piir ning Jõgevamaa ühistranspordikeskuse juhatuse liige Heldur Lääne.\n\nLõuna-Eesti ühistranspordikeskuste juhtide ettepanekud:\n\n· Ajutise peatuse tähistamine peaks olema kohaliku omavalitsuse ülesanne;\n\n· Ajutise peatuse asukoht tuleks enne tähistamist kokku leppida ühistranspordikeskustega;\n\n· Ajutine peatus võib ajas asukohta muuta. Kuid eelduseks peab olema, et asjakohane märk on paigaldatud liini liikumisteele liiklusohutust arvestades adekvaatsesse kohta;\n\n· Ajutist bussipeatust tohiks paigaldada teedele, mille liiklussagedus ei ületa 500 autot ööpäevas;\n\n· Märgi olemasolu liinide liikumisteel annab bussijuhtidele selge indikatsiooni, kus ta võib peatuda ning reisijale, kus ta peab bussi ootama.\n\n· Ajutist peatust ei kanta liinide sõidugraafikutesse.\n\n· Ajutine bussipeatus oleks peatuskoht sõiduplaaniga kinnitatud peatuste vahel. Talle ei omastata läbimisaega.\n\n· Ajutise peatuse kasutamisel lasuks vastutus peatuse kasutamise osas reisijal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kuivõrd praeguste bussipeatuste asukohad ei lähe alati kokku inimeste vajadustega ning inimestel tuleb sinna jõudmiseks läbida pikki vahemaid, tuleks juurde luua ajutisi bussipeatusi, leiavad nelja Lõuna-Eesti ühistranspordikeskuse juhid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nOtse kell 14.30: Mart Helme ja ametite juhid tegevustest eriolukorras\n\n## Põhitekst:\n\nÜlekande käivitamiseks klõpsa nupul Watch live.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Siseminister Mart Helme, häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela, päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ning politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher annavad teisipäeval koondülevaate sisejulgeoleku asutuste tegevustest eriolukorras. Kell 14.30 algavat pressikonverentsi saab otsepildis jälgida portaalis ERR.ee.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPoeketi esindaja: kaupluses käiakse vähem, aga ostetakse korraga rohkem\n\n## Põhitekst:\n\n\"Tarbija käitumine on kuu ajaga väga palju muutunud. Kui märtsi alguses oli kaupluste külastamine väga tihe, siis tänaseks on külastussagedus kukkunud kordades, samas ostukorv tõusnud mitmekümne protsendi võrra. Ehk käiakse poes vähem, aga ostetakse korraga rohkem,\" rääkis Rimi ostujuht Margus Amor ERR-ile.\n\nTema sõnul on olukord aprillis võrreldes märtsiga normaliseerunud. \"Kui märtsi alguses, ostlemise kõrghetkel, osteti ju põhimõtteliselt kõike, mis kätte sattus, siis nüüd on olukord normaliseerunud ja ostukorvid on läinud jällegi loogilisemaks - ostetakse eluks hädavajalikke asju,\" tõdes Amor.\n\nRimi ostujuht tunnistas samas ostetava kauba sortimendi muutumist. \"Lihatoodete müük on kindlasti tõusnud. Üks põhjus on see, et hästi palju nii-öelda lahtise leti tooteid on tänaseks kas müügilt kõrvaldatud või piiratud, ma pean silmas kala, salateid - sellist valmistoitu, mida osteti endale kohe tarbimiseks kaasa. Kuna inimesed on rohkem kodus, siis ostetakse julgemalt kaasa suuremaid lihatükke, millest siis perele kodus maitsev õhtusöök valmistada,\" rääkis Amor.\n\nSiiski ei saa veel öelda, et kätte oleks jõudnud aeg, kus nagu eelmise kriisi ajal hakati ostma rohkem odavamat kaupa, tõdes Amor. \"Võib küll öelda, et kliendi ostukäitumine on muutunud, kuid põhjapidavaid järeldusi ostukorvi sisu kohta veel teha ei julge. Kõik rahavarud ja säästud ei ole ilmselt veel otsa lõppenud. Kui see olukord peaks pikenema, siis kindlasti sarnaneb ostukäitumine rohkem ka eelmise majanduskriisi käitumisega,\" tõdes ta.\n\nAmor kinnitas, et toidukaupade kättesaadavusega suuri probleeme ei ole. \"Märtsi alguses hüppasid müügid kahel nädala jooksul väga kõrgeks - 11. nädal oli läbi aegade suurim müüginädal ja siis jooksid riiulid mitmestki tootest tühjaks. Kuid see olukord taastus üsna kiiresti ja täna võib põhimõtteliselt öelda, et kaubad on kõik olemas,\" rääkis ta.\n\n\"Inimesed hoolitsevad oma tervise eest täna kindlasti rohkem kui kunagi varem - kõikvõimalikud eneseravitooted sidrun, küüslauk - nende nõudlus hästi kõrge ja seal on aeg-ajalt ka tühje riiuleid, aga ei saa otseselt öelda, et midagi oleks otsa otsa lõppenud, sest Euroopas on ikkagi piirid lahti ja kaubad liiguvad,\" tõdes ta.\n\nMärtsi hinnakasv oli viimase kolme ja poole aasta väikseim\n\nStatistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi muutus märtsis võrreldes veebruariga –0,7 protsenti ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 0,9 protsenti. Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga jäi alla 0,9 protsendi viimati 2016. aasta oktoobris, mil see oli 0,6 protsenti.\n\nMulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 0,8 protsenti ja teenused 1,1 protsenti kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad langesid eelmise aasta märtsiga võrreldes 3,5 protsenti ja mittereguleeritavad hinnad tõusid 2,1 protsenti.\n\nEnam mõjutas tarbijahinnaindeksit eelmise aasta märtsiga võrreldes toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine. Põhiosa sellest andis värske puuvilja (19,4 protsenti) ning liha ja lihatoodete (5,1 protsenti) hinnatõus. Toidukaupadest kallines sama ajaga võrreldes riis (14 protsenti), odavnesid aga kartul (26 protsenti) ja värske köögivili (12 protsenti).\n\nMärtsi tarbijahinnaindeks kajastab peamiselt eriolukorra väljakuulutamisele eelnevat aega, kuna hinnakorjeperiood jäi sellele eelnevasse nädalasse.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kriisi ajal on inimesed hakanud harvem poes käima, kuid ostavad selle võrra iga kord märksa rohkem. Samas on ka märgata, et ostetakse vähem valmistoitu ja rohkem liha, millest isa süüa valmistada või ka eneseravitooteid nagu sidrunid ja küüslauk.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKristiina Kalda: Prantsusmaa suurlinnade elanikud on avastanud linnulaulu\n\n## Põhitekst:\n\nPrantsusmaal on COVID-19 nakatunute arv praegu pidevas kasvus. Haiglaravil olevate patsientide arv ületab 6. aprilli seisuga 28 000, nendest üle 6900 on intensiivravis. Registreeritud surmade arv ületab paraku juba 8000.\n\nAlates 17. märtsist kehtivad üle Prantsusmaa olulised liikumispiirangud – tööl käimine on lubatud ainult juhul, kui kodukontor ei ole võimalik, samuti on lubatud vaid hädavajalikud ostud ja arsti juures käimine, kui seda pole võimalik edasi lükata. Jalutuskäigud on lubatud kodust ühe kilomeetri raadiuses. Kõik turismiasutused, spordisaalid, restoranid ja kohvikud on loomulikult suletud.\n\nMiinimumini on viidud nii Prantsusmaa sisene lennundus (Orly lennujaam suleti täielikult alates 31. märtsi keskööst) kui ka rongiliiklus, kuna ilma mõjuva põhjuseta ei tohi siin ühest piirkonnast teise reisida. Läheneva koolivaheaja kontekstis tuletab valitsus seda ka pidevalt meelde.\n\nKüll aga kasutatakse lennukeid ja ennekõike ronge haigete transportimiseks haiglatest, kus intensiivravi kohti napib. Samuti jätkuvad rahvusvahelised kaubaveod.\n\nPaljud tehased töötavad miinimumrežiimil või on suletud\n\nKuigi tootmine ja ehitustegevus on teatud piirangutega lubatud, on reaalsuses paljud ettevõtted oma töö viinud miinimumtasemele või tehased täielikult sulgenud (näiteks Renault' autotehased). Paljudes harudes sõltub tootmine globaalsetest tarneahelatest, teisalt ei suudeta tagada töötajatele piisavalt turvalisi töötingimusi.\n\nPrantsuse Konjunktuuriinstituut (OFCE) hindab ühe kuu karantiini mõju hinnanguliselt 60 miljardi euroni, mis tähendab 2,6 protsendilist kaotust SKT-st. Globaalset mõju majandusele on veel vara hinnata.\n\nKõige enam kannatanud sektorite hulgas on esiteks majutus ja toitlustus. Alates märtsi keskpaigast on ca 98 protsenti sektorist halvatud. Väga tugevalt kannatavad ka transpordisektor (-70%), kaubandus (-55%) ja ehitus (-51%). Positiivsel poolel on telekommunikatsioonid, toiduainete sektor ja farmaatsia.\n\nPrantsuse valitsus on välja kuulutanud mitmeid majandusmeetmeid kriisi leevendamiseks. Kõige olulisemad nendest on koheselt rakendatav 45 miljardi euro suurune toetusfond ettevõtetele, riigipoolne laenude garanteerimine 300 miljardi euro väärtuses ning osalise töötuse meede (84% kogupalga väärtuses kompensatsioon riigi poolt).\n\nViimane meede puudutab aprilli alguse seisuga ca viis miljonit inimest ehk viiendikku erasektori töötajatest. Iduettevõtete toetuseks on ette nähtud neli miljardit eurot, mis on jaotatud erinevateks meetmeteks.\n\nTulevikutrendid ja tähelepanekud\n\nJärjest rohkem toimub diskussioone COVID-19 õppetundide ning n-ö after -COVID ehk tulevikutrendide osas.\n\n\"Valitsus kutsunud üles rahvast eelistama Prantsusmaa toodangut ning on kinnitanud, et on valmis astuma tugevaid samme selleks, et kindlustada tulevikus kohalik tootmine esmatähtsates valdkondades.\"\n\nEsiteks on valitsus kutsunud üles rahvast eelistama Prantsusmaa toodangut ning on kinnitanud, et on valmis astuma tugevaid samme selleks, et kindlustada tulevikus kohalik tootmine esmatähtsates valdkondades. Siinkohal ei mõelda mitte ainult toidu- ja kaitsetööstust, vaid ka meditsiinivaldkonda, milles ollakse ilmselgelt liialt sõltuvad Hiinast.\n\nTeiseks räägitakse laiemas mastaabis ka Euroopa-sisesest tootmisest ning Euroopa toodete eelistamisest – see trend võib omada ka positiivset mõju Eesti ettevõtetele.\n\nÜllatavamast poolest ka - Prantsusmaa suurlinnade elanikud on avastanud linnulaulu. Liikumispiirangutega on tuntavalt vähenenud autoliiklus ja õhusaaste. Suurte lennujaamade läheduses elavad elanikud ei pea enam lennukitega ühes rütmis elama.\n\nArutatakse, kas peale pandeemiat tullakse tagasi tavapärase loodusressursse raiskava elustiili juurde või on võimalik kriisist õppida. Fakt on see, et keskkonnateemad kerkivad veelgi rohkem esile ning jätkusuutlikud ning energiasäästlikud tooted ja teenused on tulevikutrend.\n\nNäiteks on vastu võetud jätkusuutliku linna strateegia, kus on sätestatud, et kõik tulevased avalikud hooned peavad alates 2022. aastast olema ehitatud vähemalt 50 protsendi ulatuses puidust või mingist muust looduslikust materjalist. Siinkohal on kindlasti on tegemist positiivse trendiga meie puitmajatootjatele.\n\nLoomulikult on ka Prantsusmaal tõusnud e-kaubanduse osakaal. Näiteks märtsis kahekordistus toiduainete e-kaubandus. Rekordmüük oli tingitud eriolukorrast, kuid järjest enam ettevõtteid on ennast olukorraga seoses ümber orienteerumas. Sama teevad ka tarbijad. See jätab aga kindlasti jälje tarbimisharjumustesse.\n\nÜleüldiselt on oluliseks märksõnaks ka \" contactless\" ehk kontaktivaba. Digitaliseerimine nii tervise valdkonnas kui ka teistes sektorites oli Prantsusmaal juba hoo sisse saanud, ilmselt jätkub see trend veelgi tugevamalt.\n\nEesti ettevõtetel, millel juba on Prantsusmaal partnerid, soovitan oma klientide ja partneritega ühendust hoida ja uurida, kuidas neil läheb – nii isiklikult kui ka tööalaselt, kasvõi selleks, et kontakti säilitada, isegi kui momendil ei ole konkreetseid tellimusi oodata. Kellel vähegi võimalus, soovitan praegust momenti kasutada eeltöö tegemiseks, et olla esimesena stardivalmis, kui olukord normaliseerub.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kristiina Kalda annab ülevaate sellest, milline on praegune olukord Prantsusmaal ning soovitab Eesti ettevõtetel oma sealsete partneritega ikka ühendust hoida, isegi kui tellimusi veel oodata ei ole.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKumu kutsub Vello Vinna näituse veebituurile\n\n## Põhitekst:\n\nRingkäik on osa Kumu kunstimuuseumi näituste veebitutvustuste sarjast, mis algas kuraatorituuriga näitusel \"Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis\". Vinna näituse tuuril saab vaataja video vahendusel külastada graafiku ja tema loomingust mõjutatud noorema põlvkonna kunstnike teostele keskenduvat väljapanekut. Pärast live -tuuri jääb video Kumu Facebooki-lehele ka järelvaatamiseks.\n\nVello Vinna (1939) teosed on näide 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses esile tõusnud eesti graafikute põlvkonna loomingust, kus pildimängude kõrval toimub töödes aset sõnamäng ja absurdihuumor, mille kaudu saab vaatajast kaasamõtleja ja kunstniku loomingus osaleja. Teostes, millel on kokkupuuteid nii pop- kui ka psühhedeelse kunstiga, on Vinn ühtlasi käsitlenud oma ajastu olulisi probleeme, mis mõjuvad aktuaalsetena ka tänapäeval.\n\nVello Vinna mõju näitamiseks on tema tööd näitusel asetatud dialoogi nooremate autorite töödega. Mihkel Kleisi maalid, graafika ja graafilised kujundused on inspireeritud Vinna illustratsioonide sümmeetriast ja ulmelistest kujunditest. Lilli-Krõõt Repnau ühendab teadlikult traditsioonilist graafikatehnikat ja kaasaja düstoopiaid. Kristina Õlleki installatsioon võtab lähtepunktiks teose \"Raketid\" (1971), liikudes Jules Verne'i ulmekirjanduse temaatikast tänapäeva mereuuringute juurde. Kiwa maalid rakendavad kontseptuaalse vea meetodit, dekonstrueerides ja rekonstrueerides Vinna teoseid. Kiwa ja Ragnar Neljandi installatsioon võimendab sümmeetriaprintsiipi – ruumid ja kujundid hakkavad lõpututes peegeldustes elama oma elu. Krista Mölderi fotosari keskendub raamimata lehtede avatusele ja haprusele. Graafiline kujundaja Brit Pavelson astub dialoogi Vello Vinna loomingu sõnalise osaga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kumu kunstimuuseum kutsub teisipäeval, 7. aprillil kell 20 kõiki graafik Vello Vinna näituse veebituurile. Näitust \"Vello Vinn. Vastupeegeldused\" tutvustab kuraator ja Eesti Kunstimuuseumi graafikakogu hoidja Elnara Taidre. Tuur jõuab publikuni Kumu Facebooki-lehe kaudu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTarbijahindade kasv oli viimase kolme ja poole aasta väikseim\n\n## Põhitekst:\n\nStatistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks märtsis võrreldes veebruariga 0,7 protsenti.\n\nMulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 0,8 protsenti ja teenused 1,1 protsenti kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad langesid eelmise aasta märtsiga võrreldes 3,5 protsenti ja vabalt kujunevad hinnad tõusid 2,1 protsenti.\n\nEnam mõjutas tarbijahinnaindeksit eelmise aasta märtsiga võrreldes toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine. Põhiosa sellest andis värske puuvilja (19,4 protsenti) ning liha ja lihatoodete (5,1 protsenti) hinnatõus.\n\nKodudesse jõudnud elekter oli 13,7 protsenti odavam, bensiin 0,2 protsenti kallim ja diislikütus 2,4 protsenti odavam.\n\nToidukaupadest kallines sama ajaga võrreldes riis (14 protsenti), odavnesid aga kartul (26 protsenti) ja värske köögivili (12 protsenti).\n\nVeebruariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit kõige rohkem mootorikütuse odavnemine (4,7 protsenti), mis andis kogumuutusest 40 protsenti. Toit ja mittealkohoolsed joogid olid 1,1 protsenti ja kodudesse jõudnud elekter 5,1 protsenti odavamad.\n\nMärtsi tarbijahinnaindeks kajastab peamiselt eriolukorra väljakuulutamisele eelnevat aega, kuna hinnakorjeperiood jäi sellele eelnevasse nädalasse. Haridus- ja lasteasutuste indeksi langus on tingitud kohalike omavalitsuste otsusest jätta eriolukorras küsimata lasteaia kohatasu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tarbijahinnaindeksi kasv märtsis võrreldes eelmise aasta sama kuuga oli 0,9 protsenti. Viimati kasvasid hinnad nii vähe 2016. aasta oktoobris, mil tõus oli 0,6 protsenti.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAdvokaadid: miks tahab valitsus kriisis nii laia jälitamisõigust?\n\n## Põhitekst:\n\nMenetluse antud COVID-19 levikuga seotud meetmete eelnõu 170 SE, ametliku nimega \"Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus\" annab riigile seletuskirja järgi inimeste andmete töötlemiseks ulatuslikumad võimalused kui kunagi varem ja laiendab riigi õigusi veel mitmes valdkonnas peale isikuandmete kaitse, tõdevad advokaadid Eesti Päevalehes ilmunud arvamusartiklis.\n\nJuristid viitavad, et eelnõu seletuskirja kohaselt soovitakse hädaolukorra seadust täiendada punktiga, mis annab riigile üldise volituse töödelda isikuandmeid eriolukorra meetmete rakendamiseks ning samas sätte lai sõnastus peaks seletuskirja järgi aitama tagada, et ükski meede ega toiming ei jääks eriolukorras selge õigusliku aluse puudumise tõttu kohaldamata.\n\nEsiteks tekib küsimus, miks peaks üldse tekkima olukord, kus mõneks toiminguks isikuandmetega pole õiguslikku alust, küsivad advokaadid. Nad lisavad, et juba olemasolevad isikuandmete kaitse normid ei takista viirusega võitlemist, kui meede on proportsionaalne, sest seadused ei nõua isiku nõusolekut, kui tegemist on epideemia või pandeemiaga, rääkimata siis eriolukorrast.\n\nTeiseks rõhutavad nad, et kindlasti ei anna uus norm riigile kuldvõtmekest, mis laseb hakata ilma seadusliku aluseta toimetama, kuna seaduses peab olema alus, see võib sisalduda ka hädaolukorra seaduses, kuid peab igal juhul vastama tingimustele, mis tulenevad meie põhiseadusest: alus peab olema täpne ja selgesõnaline, vajalik ja proportsionaalne.\n\nTurk ja Pild nendivad, et nende hinnangul eeldavad eelnõu või vähemalt seletuskirja autorid, et üldnorm ongi see uus \"õiguslik alus\", millega aga ei saa nõustuda. \"Hädaolukorra seadusse isikuandmete töötlemise kohta plaanitav üldnorm iseenesest ei anna alust privaatsusse tungida ja isikuandmeid töödelda,\" rõhutavad nad.\n\nKolmandaks toovad nad välja, et seletuskirja kohaselt võib riik tänu isikuandmete töötlemise kohta lisatavale punktile \"(...) isikuandmeid töödelda ka muude toimingute sooritamisel, mis on vajalikud eriolukorra lahendamiseks ja mis ei ole seotud eriolukorra meetme kohaldamisega,\" kuid lisatavast sättest seda välja lugeda pole võimalik, sest et riik saab laiendatud õigused eriolukorra meetme kohaldamise ja muude eriolukorra lahendamiseks vajalike toimingute puhuks – mitte aga tegevusteks, mis ei ole seotud eriolukorra lahendamisega.\n\nJuristid seavad ka küsimärgi alla, miks plaanib riik hoida kogutavaid isikuandmeid kuni üks aasta.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Advokaadibüroo TRINITI advokaadid Karmen Turk ja Maarja Pild esitavad rea küsimusi, milles leiavad, et koroonaviiruse leviku piiramiseks valitsuse esitatud seaduse eelnõu võib teha inimeste jälitamise Eestis uueks normiks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRMK alustab rekordiliselt suure metsaistutusega\n\n## Põhitekst:\n\nRiigimetsa majandamise keskusel on plaan sellel aastal üle-eestiliselt istutada ligi 400 hektarit puid kohtadesse, kus varem pole metsa kasvanud. Seesugusteks paikadeks võivad näiteks olla väheväärtuslikud rohu- ja põllumaad, põõsastikud ning karjäärid.\n\nRMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väät ütles, et väljavalitud kohtadesse istutatakse nii oksas- kui ka lehtpuid. Kõik istutamiseks kasutatavad taimed on kasvanud RMK taimlates.\n\n\"Lisaks sellele on meie taimed, mis taimlast tulevad, nii head, et näiteks me kasutame teist aastat suurt kasetaime, millega me saame osa selliseid lanke, mis varem võib-olla jäid looduslikule uuenemisele, tulemuslikult uuendada. Ehk siis tegelikult taimede kogus on sellel aastal tõesti kõige suurem läbi ajaloo,\" rääkis Väät.\n\nSuurem osa istutustöödest tehakse aprillis ja mais. Kahe kuuga pannakse mulda üle 21 miljoni puutaime. Miljon kuusetaime jääb sügiseseks istutamiseks, mil piisav niiskus ja jahedam ilm soosib taime kasvama minemist, lisaks aitab sügisistutus hajutada kevadist koormust.\n\nVäädi sõnul on koroonaviiruse levikuga seoses muutunud ka nende tööprotsess. Näiteks mitmed avalikkusele suunatud istutuspäevad, kus puid saaksid mulda panna kõik soovijad, on sel aastal tühistatud:\n\n\"Me palkame endale abilisi selleks perioodiks. Meil on järgmiseks neljaks aastaks olemas töövõtulepingud ja kasutame teenusena firmasid, kes pakuvad meile seda tööd ja tasume neile selle eest. Ehk siis umbes kolmandik me teeme ise, RMK enda töötajad, ülejäänud kaks kolmandikku on siis see, kus me töid koordineerime lisaks siis enda inimestele ja tellime siis selle teenuse väljast sisse.\"\n\nLisaks istutamisele on oluline ka metsa hooldamine ning sellessegi valdkonda on sel aastal investeeritud suur summa:\n\n\"Istutamine ise on tegevus, mis võtab meil kevadel kaheksa nädalat, aga muul ajal ju me tegelikult tegeleme nende samade taimede hooldamisega ja siis varem istutatud taimede hooldamisega. Ehk üle 40 000 hektari aastas me teeme võsasaetöid, mis siis tähendab seda, et me käime niidame maha rohu- ja heintaimed , et taimed kasvama saaksid minna, me hooldame neid, me kaitseme neid, pritsime neid ja hiljem siis teeme valgustusraieid, et see kõik tegelikult paraku jääb võib-olla kahe silma vahele paljudel inimestel,\" ütles Väät.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) istutab sel aastal riigimetsa 22,4 miljonit taime, mida on rohkem kui varasematel aastatel. Taimede istutamisse, aga ka noore metsa hooldamisse panustab RMK käesoleval aastal rekordilised 19 miljonit eurot.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMaailmaturu naftahinnad langesid esmaspäeval uuesti\n\n## Põhitekst:\n\nToornaftatehingute hind New Yorgi börsil langes 7,2 protsenti, jäädes pidama tasemel 26,29 USA dollarit barrelist.\n\nLondoni Põhjamere brendi hind langes 2,4 protsenti, sulgudes tasemel 33,30 dollarit barreli eest.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "New Yorgi ja Londoni toorainebörsidel liikusid naftahinnad esmaspäeval uuesti miinusesse, kuna eelmisel nädalal oodatud teated Venemaa ja Saudi Araabia hinnasõja lõpetamise kohta ei leidnud kinnitust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nÜRO Julgeolekunõukogu koguneb koroonaviirusega seoses\n\n## Põhitekst:\n\nJulgeolekunõukogu pole siiani koroonaviiruse osas kohtunud ega ole selle kohta ühtegi resolutsiooni vastu võtnud, mille põhjuseks olid Hiina ja USA vahelised erimeelsused ja see on olnud pettumuseks ajutistele liikmetele, kelle seas ka Eesti.\n\nKoos Eestiga üheksa mittealalist liikmesriiki taotlesid möödunud nädalal kohtumist, kus osaleks ka ÜRO peasekretär Antonio Guterres.\n\n\"Kohtumine on määratud neljapäevaks,\" ütles tundmatuks jääda soovinud diplomaat uudisteagentuurile AFP.\n\nUSA president Donald Trump ja tema Prantsuse ametivend Emmanuel Macron kutsusid möödunud nädalal suurendama ÜRO rolli võitluses koroonaviiruse pandeemia vastu.\n\nTrump ja Macron pidasid telefonikõne ja arutasid P5 liidrite kokku kutsumist lähiajal, et suurendada ÜRO koostööd pandeemia alistamisel ja rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisel. P5 on viis alalist ÜRO Julgeolekunõukogu liiget Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa, Venemaa ja USA.\n\nÜRO julgeolekunõukogus tegutseb lisaks viiele alalisele liikmele - USA, Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Hiina - igas koosseisus ka kümme mittealalist liiget, kes valitakse kaheks aastaks roteeruvalt geograafilise regiooni alusel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "ÜRO Julgeolekunõukogu koguneb neljapäeval päeval esimest korda koroonaviiruse pandeemiaga seoses, teatasid esmaspäeval diplomaadid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nHiina võimud: ööpäeva jooksul ei surnud koroonaviirusesse kedagi\n\n## Põhitekst:\n\nTegemist on esimese päeva alates jaanuarist, kus ühtegi inimest viirusesse surnud pole.\n\nKommunistliku Hiina võimude andmeid koroonaviiruse puhangu - nagu ka palju muu kohta - on sõltumatutest allikatest raske usaldusväärselt kontrolida.\n\nHiina tervishoiuametnike informatsiooni kohaselt avastati riigis samal ajal 32 uut nakatumist, kõik välismaalt saabunud inimestel.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hiinas ei surnud ööpäeva jooksul koroonaviirusesse inimesi, teatas teisipäeval tervishoiukomisjon.", "role": "assistant" } ]