Datasets:

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 19

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nFernando Alonso jõudis maastikurallil Toyotaga esmakordselt pjedestaalile\n\n## Põhitekst:\n\nDakari ralliks valmistuvad Alonso ja kaardilugeja Marc Coma on koos sõitnud kolmel maastikurallil, tegemist on nende esimese pjedestaalikohaga. Samuti Toyota Hiluxiga osalenud ning ralli võitnud Yazeed Al Rajhile ja Konstantin Žiltsovile kaotasid Alonso - Coma 16 ja pool minutit.\n\n\"Fernando ja Marc näitasid sellel nädalal suurepärast kiirust ja mul on hea meel, et kõik edeneb meie plaani järgi,\" sõnas tiimiboss Glyn Hall. \"Meil oli selleks ralliks oma strateegia, mis töötas nende jaoks veatult. Siin sõitsid nad masinaga, mida kasutavad ka Dakari rallil, ehk nad pidid auto säästmiseks kiirust vähendama. Nende pjedestaalikoht tõotab ralliks head.\"\n\nJärgmine Dakari ralli sõidetakse Saudi Araabias 5.-17. jaanuarini.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kahekordne vormel-1 sarja maailmameister Fernando Alonso saavutas Saudi Araabias toimunud Al Ula-Neomi maastikurallil kolmanda koha.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\n16-aastane Mark Lajal võitis Luksemburgis tenniseturniiri\n\n## Põhitekst:\n\nFinaalis alistas kolmanda asetusega Lajal oma selle turniiri paarismängupartneri, teise asetusega prantslase Amaury Rayneli 6:3, 6:4, kirjutab Tennisnet.ee.\n\nITF-i juunioride edetabelis saab Lajal juurde 30 punkti, nii kasvab eestlase punktisumma üle saja (101,75), millega ta peaks juunioride maailma edetabelis kerkima 550. koha kanti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "16- aastane Mark Lajal võitis kuu aja jooksul juba teise ITF-i juunioride 5. kategooria turniiri. Kui oktoobris saatis teda edu Haagis, siis sel nädalal Luksemburgis Esch/Alzettesis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Üksildane rännak teatri rabamaastikul\n\n## Põhitekst:\n\nAustav ettepanek arvustada dokfilmi \"Aasta täis draamat\" ei langenud mulle sülle mitte sellepärast, nagu oleksin tähelepanuväärselt sõnaosav või erakordselt terava mõistusega. Ei maksa ennast meelitada, põhjus on palju lihtlabasem. Mul on ette näidata üsna samalaadne kogemus, nagu on filmi kangelasel, Valgast pärit slaavi neiul Alissija-Elisabet Jevtjukoval, kes osales Kinoteatri inimeksperimendis ja vaatas mullu ära 224 etendust ehk enam-vähem kõik uuslavastused, mida Eesti vohaval teatripildil oli pakkuda.\n\nAastatel 2016–2018 kuulusin eesti teatri aastaauhindade draamažürii koosseisu (olen seal ka varem olnud, kuid mitte kunagi kolm aastat jutti) ning vaatasin seoses selle kohustusega igal aastal ära umbkaudu 120 uuslavastust. Seda on küll sadakonna võrra vähem (draama­žürii keskendub üksnes sõnalavastustele ja seitsmeliikmelisena saab oma koormust pisut jaotada, kõik ei pea kõiki lavastusi nägema), kui tuli Alissijal tema kannatuste aastal ära vaadata, ent selle võrra kestis ka minu (ja veel mitme žüriiliikme) teatrimaraton kolm korda kauem ning sealjuures sai rändmunga kombel mööda maad ja teatreid käidud põhitöö kõrvalt.\n\nKui nüüd kujundit rebida, siis kestvuse ja kurnavuse poolest võiks mõlemal juhul võrrelda neid teatriretki Ironmani triatloniga, kuid tegelikult on palju täpsem kõrvutada seda kõike pika rabamatkaga: aeg-ajalt tuleb küll ette kuivemaid kohti, kus avaneb võimalus tõsta pilk ja silmitseda ümbritsevat ilu, ent enamik ajast peab pingsalt vahtima oma lirtsuvate jalgade ette ja aina edasi rühkima. Niisiis usun teadvat ja mõistvat seda erutusega segatud väsimust ja ühel hetkel ka ligi hiilivat tüdimust, mis Alissijat tema rännakul valdas.\n\nLähtekoht ja eesmärgid olid meil aga küll väga erisugused. Elu jooksul nähtud teatrilavastuste hulk küündib mul tuhandetesse, Alissija oli enne Kinoteatriga kohtumist käinud teatris vaid kaks korda: kord lasteaias, teine algkoolis. Võimalikult väike varasem kokkupuude teatriga oligi palgaliseks teatrivaatajaks saamise üks tingimusi. Kusjuures paistab, et Alissija aasta täis draamat pani ühtlasi paugu peretraditsioonile, sest ka tema ema oli varem teatrit vaadanud vaid korra, Valgas \"Meistrit ja Margaritat\".\n\nKoha teatri aastaauhindade žüriis võtsin vastu professionaalsest huvist, et saada Eestis tehtavast teatrist mõneks ajaks võimalikult põhjalik ülevaade. Usun, et mõistlikus koguses (tõsi, mõistlikkuse piiri ületasid nii Alissija kui ka žüriiliikmed juba ammu) on ka kehvapoolse teatri vaatamine õpetlik ning teatri üldpildi tajumine aitab omakorda paremini mõista iga lavastust eraldi.\n\nAlissija oma motiividest filmis saladust ei tee: \"Ma tahan Valgast ära, kauaks ja kaugele.\" Kui üks peamisi alternatiive on töökoht Maximas, siis kultuuri­töötaja miinimumpalga (2018. aastal 1150 eurot kuus) eest võetud kohustus õhtust õhtusse ja vahel ka päeval teatrit vaadata ning seejärel igast nähtud etendusest hiljemalt ööpäeva jooksul blogisse lühike arvustus kirjutada pole sugugi kehv kaup. Ent selle olmelise põhjuse tagant aimub ka peategelase soov oma eluga midagi tõesti huvitavat ja arendavat ette võtta. Selle väite eelduseks on muidugi arusaam, et töö teatris on midagi üllamat ja põnevamat kui kaupluse kassalindi taga tooteid sisse piiksutada. Põnevam on teatris kindlasti, aga kas ka üllam?\n\nFilmi seisukohalt on vähemalt sama tähtsad need eesmärgid, mida seadis eksperimendile ja selle jäädvustusele Kinoteater. Vastust otsiti mitmele küsimusele. Mida teeb inimesega väga suur doos kunsti? Kas see muudab teda ja tema elukäiku? Muidugi võib eksperimenti ja sellest tehtud filmi võtta kui hääle andmist mitteprofessionaalist vaatajale, kelle arvamustest koorub omakorda välja kõrvalpilk Eesti teatrile, ent vähemalt filmi põhjal tundub palju-palju tähtsam Alissija aasta kestnud eneseotsingute ja -leidmise teekond. Teatrist ammutatud üledoos on siin vaid vahend, ehkki väga mõjus.\n\nDokumentaalse teekonnafilmi \"Aasta täis draamat\" ülesehitus pole kuigi keeruline. Lühikesed lõigud nähtud lavastustest vahelduvad pisut pikematega sellest, kuidas ta rändab rongi, bussi või autoga ühest etenduspaigast teise, magab telgis või heinakuhjas, väisab Nukuteatris rahvusvahelise teatripäeva pidu ja teatrite suvist spartakiaadi, avaldab arvamust nähtud lavastuste ja üldse elu üle. Põimuvalt sellega voogab ka teine hoovus, mille kaudu saab vaataja aimu Alissija suhetest oma ema ja isaga, keerulisevõitu lapsepõlvest, armastuseotsinguist jms. Alguses on ootusärevus ja uudsuse võlu, üheskoos naha vahele pugeva väsimusega jõutakse vahepeal kriisini (selgub, et pidevast teatrivaatamisest kurnavamgi on kohustus nähtu kohta kirjalikult kohe ja alati midagi arvata), ent aasta lõpp toob taas muutuse.\n\nEestis tehtava teatri kohta filmist palju teada ei saa: ehk vaid seda, et kahetsusväärselt palju näeb keskpärast ja tüütut. Küll aga on lavastuste katkendid (filmis esindatud umbes üks kuuendik) kohati päris osavalt välja valitud ning põimitud peategelase eraelu teemadega. Alissija suhteid emaga on valitud illustreerima (küll äraspidisel moel) katkend Pärnu Endla lavastusest \"Märter\", armastuseotsinguid aga katkend sama teatri \"Elust ja armastusest\".\n\nPalgalise teatrivaataja saatjaks on üksindus. Isegi neil hetkil, kui mõistusega võttes on arusaadav, et operaator ja režissöör peavad vähemalt võtte ajal olema ju koos Alissiaga. Petab ära küll. Ent see pole vaid füüsiline üksindus. Ühel rongisõidul kurdab Alissija, et sõbrad ei mõista teda, kui ta tahab teatrist rääkida, teatriinimestele pole aga tema jutt kuigi huvitav, sest nad teavad seda kõike niigi. Ka teatripäevapeo ülesvõttel seisab Alissija teistest eraldi, sest sellel teatri suguvõsakokkutulekul pole ta veel kodus. Omadele juba veidi võõras ja võõrastele mitte veel oma. Üksildase roll paistab aga Alissijale loomult sobivat: \"Mulle meeldib vaikus. Mulle meeldib väga üksi olla. Mulle meeldib jälgida ja kuulata.\" Tema eneserefleksioon on läbivalt köitev ja tore jälgida.\n\nEpiloog ehk Alissija elu pärast teatrivaataja ameti lõppemist peaks andma vastuse, kas väga suur doos kunsti muudab inimest ja tema elukäiku. Alguses paistab, et mõnevõrra muudab see küll inimest, aga mitte eriti tema elukäiku. \"Ma tunnen palju rohkem vabadust, olen endaga palju rohkem sõbraks saanud,\" hindab peategelane ise eksperimendi mõju. Iseasi, kas see muutus on otseselt teatrikunsti põhjustatud või selleks piisanuks ka vaid keskkonnavahetusest?\n\nKaadrid kaubanduskeskusest, mille kohvikus leidis Alissija pärast teatriaasta lõppu tööd (tema T-särk kirjaga \"Amet annab, laiskus võtab!\" ning mööda inimtühja kaubanduskeskust uitav kaamerapilt, kuhu püütakse oma telefone näppivaid või niisama lakke vahtivaid müüjaid, rõõmustaks iga dokumentalisti), ei jäta elumuutuseks just palju lootust, kõik näib libisevat vanadesse roobastesse. Ootamatu pööre annab filmile uskumatu lõpu. Selles pole kahtlust, et Alissija oleks oma eluga nii või teisiti, ka ilma eksperimendita, midagi tavapärasest erinevat ette võtnud, ent keeruline öelda, kas see oleks olnud seotud just teatriga. Ega vist. Raske teekond muidugi jätkub, aga kui Eesti teater võidab sellest kõigest huvitava lavastaja ja võib-olla ka näitleja, siis tuleb Kinoteatrile tänulik olla ning igasugused Mowgli või Nukitsamehe kodustamise jutud paistavad selle taustal kohatuna.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uus film kinolevis\n\"Aasta täis draamat\"\nIdee autorid: Henrik Kalmet, Paavo Piik ja Paul Piik\nRežissöör ja stsenarist: Marta Pulk\nHeliloojad: Hendrik Kaljujärv ja Jakob Juhkam\n\nArvustus ilmus Sirbis", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nTulevikulootuste tenniseturniiri võit läks kodupubliku rõõmuks itaallasele\n\n## Põhitekst:\n\n18-aastane Innichenis sündinud itaallane alistas finaalis esimese asetusega Austraalia tennisisti Alex de Minauri (ATP 18.) 4:2, 4:1, 4:2. Sinner (ATP 95.) päästis mängu jooksul kõik üheksa murdepalli. See oli talle käesoleval hooajal teine võit maailma esikahekümnesse kuuluva mängija üle, oktoobris oli ta Antwerpenis üle kogenud prantslasest Gael Monfilsist.\n\nTurniiri wild card 'ina alustanud Sinner on maailma edetabelis noorim esisajasse kuuluv mängija, enne teda on Next Geni finaalturniiril võidutsenud Hyeon Chung ja Stefanos Tsitsipas, kes jõudsid mõlemad kaks kuud pärast triumfi Austraalia lahtistel poolfinaali. De Minaur mängis Milanos finaalis ka eelmisel aastal, kui kaotas Stefanos Tsitsipasele.\n\nKuni 21-aastastele tulevikulootustele mõeldud turniiril on kasutusel teistsugused reeglid kui muudel turniiridel. Näiteks mängitakse sette tavapärase kuue geimivõidu asemel nelja geimivõiduni, seisul 3:3 mängitakse kiire lõppmäng. Lisaks ei ole geimis 40:40 viigil enam edu, vaid järgnev punkt toob geimivõidu. Iga punkti vahe võib olla maksimaalselt 25 sekundit, servimisel ei loeta enam võrgupuudet. Joonekohtunikke ei ole (ja väljakul pole ka sisemisi küljejooni), selle asemel kasutatakse elektroonikat.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Milanos toimunud meeste tennise tulevikulootuste aastalõputurniiri võitis kohaliku publiku rõõmuks Jannik Sinner.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nPeeter Helme: Eesti ajakirjanduse vabadusest\n\n## Põhitekst:\n\nEesti ajakirjandus on vaba. Kuid vabadusel on eri vorme.\n\nMuidugi ei tähenda see mingi \"aga\" või lisaklausli asetamist sõna \"vabadus\" ette – siis juhtuks sama nagu demokraatia mõistega, kus kõik lisad ja \"selgitused\" loovad hoopis eufemisme. Olgu selleks parteilis-sõjalise diktatuuri tegeliku olemuse varjamiseks leiutatud \"rahvademokraatia\", kleptokraatiat õigustav \"juhitav demokraatia\" või, eelnevatega võrreldes hiilivamaid vahendeid kasutav, kuid samuti vaba mõttevahetust likvideerida püüdev \"liberaalne demokraatia\".\n\nDemokraatiaga sarnaselt ka vabadus on või teda pole. Ometi on vabadusel palju eri vorme. Või kasutusvõimalusi. Seksuaalsest äriliseni ja poliitilisest loominguliseni. Niisiis võib kinnitada: jah, sõna ja ajakirjandus Eestis on vabad, aga kuidas ja kellele?\n\n*\n\nTuleb paraku tõdeda, et vabad on nad siiski vaid kaugelt vaadates, defineerimata seejuures ei ajakirjandust ega vabadust.\n\nEsmalt ajakirjandusest. Mis see üldse on? Muidugi osa laiemast, meedia nime kandvast nähtusest. Kuid on mõneti lahtine, kas Eesti puhul tähendab ajakirjandus ainult Eesti Meediaettevõtete Liitu (EMEL) kuuluvaid väljaandeid või peaks siiski mõtlema mingi avarama definitsiooni peale.\n\nLiiati ei ole kõik väljaanded EMEL-i liikmed: nii ei kuulu sinna näiteks kultuurileht Sirp või nüüd juba ka paberile jõudnud Edasi.org. Rääkimata muidugi raadio- ja telejaamadest.\n\nNiisiis tuleb definitsioonis lähtuda vist ikka mõnest avaramast selgitusest. Üllataval kombel ei olegi sellist lihtne leida. Eesti Ajakirjanduseetika Koodeks näiteks viitab sellele, mida ajakirjandus teeb, miks ta on oluline, kuidas peaks toimima.\n\nSama kohtab ka erinevates artiklites ja mõtteavaldustes, kus autorid arutlevad ajakirjanduse rolli üle. Ikka kordub see, mida ajakirjandus teeb, mitte see, mis ta on.\n\nNõnda tulebki vast entsüklopeedilise nappusega tõdeda: ajakirjandus on teabelevi institutsioon (\"Väike Entsüklopeedia\", Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006).\n\nSelle definitsiooni kohaselt võib ajakirjanduse hulka liigitada ka nähtused, mida tänapäeva Eesti ajakirjanikud ise ajakirjanduseks ei pea, kuid mis vaieldamatult mõjutavad meedia- ja ajakirjanduspilti. Olgu siinkohal nimetatud parteiline ajakirjandus või suunamudijad.\n\nNeed on uued nähtused, mille olemasolu on nii-öelda vana kooli ajakirjandusele probleem, mida vähemalt juhtkonna tasemel tunnistatakse – isegi kui ei teata lahendusi nende mõju kammitsemiseks.\n\n*\n\nKui ajakirjanduse defineerimine ja piiritlemine on vaatamata nähtuse pidevale muutumisele siiski jõukohane, siis vabadusega – seda just Eesti ajakirjanduse kontekstis – on lood keerulisemad.\n\nAlustuseks võib ju tõdeda, et vabadus on tagatud ja olemas, Eesti ajakirjanduses võib ükskõik kes öelda ükskõik mida ning mis selle üle ikka arutleda. Kuid, nagu eespool tõdetud, saab vabadusest rääkida vaid eeldusel, et vaatleme ajakirjandust ülilaialt, haarates sinna ka blogid, parteilised väljaanded või muud ajakirjanduse vormi, kuid sageli teistsugust sihti ja töövõtteid kasutavad ning teistsugusest enesetunnetusest lähtuvad nähtused.\n\n\"Lähem vaatlus näitab teatud mõtete ja hoiakute diktatuuri, mille varjamiseks kasutatakse viigilehti.\"\n\nLähenedes ajakirjandusele suurendusklaasiga, hakkab pilt vabadusest murenema. Lähem vaatlus näitab teatud mõtete ja hoiakute diktatuuri, mille varjamiseks kasutatakse viigilehti, millest vast markantseim on Eesti Päevalehe konservatiivist spordiajakirjaniku poliitiliste purtsatuste avaldamine vaid selleks, et etendada arvamuste paljusust.\n\nTõsi, teistes Eesti ajalehtedes või ka Eesti Rahvusringhäälingu portaalis on pilt kirjum. Kuid näiteks Postimeheski talutakse arvamuste paljusust vaid eeldusel, et muudes küsimustes valitseb mingi \"toimetuse\" baaskonsensus, mis selgelt mõjutab näiteks uudisajakirjandust alates sellest, mida peetakse uudiseks kuni selleni, millise nurga alt ja mis hoiakuga käsitletakse uudises esinevaid inimesi, teemasid, probleeme.\n\nSeda, kes selle tuumalt vasakliberaalse \"baaskonsensuse\" lõi, ei tea ega tunnista keegi. Papa Jannsen see vast polnud, vaevalt Mart Kadastikki.\n\n*\n\nNõnda jõuamegi Eesti ajakirjanduse keskse probleemini. Selleks on ajakirjanikud.\n\nTihti alamakstud ja ületöötanud, sageli pooliku haridusega, kergesti väljavahetatavad, üldjuhul erilise karjääriperspektiivita (kuigi, hea ajakirjanik ei peakski tegema kitsas mõttes \"karjääri\" n-ö uksepoisist direktoriks vaid arenema ise professionaalselt; samal ajal välistab üldjuhul just raha- ja ka väikesele ühiskonnale omaselt vaheldusrikka töö puudus aastakümnetepikkuse kogemustega reporterite olemasolu, aga see selleks) seltskonnal polegi muud peale oma uhkuse ja au, mis loob tugeva tsunfitunde.\n\nSee on kehv kombinatsioon, milles segunevad korraga ülbus ja üleolevus ning hirm ja alaväärsus – sisimas ju tunnetatakse oma ajalikkust-ajutisust ja madalat hinda. Edasi aitab elada eelkõige tugev küünarnukitunne. Et mitte öelda: kambavaim.\n\nNagu teame juba keskajast, pole see paraku parim vabaduse garant. Toona piirasid kaupmeeste ja käsitööliste ühendused vaba konkurentsi ja ideede levikut, takistades viimaks elu edenemist, olles samas võimsaks kõlakojaks oma eesõiguste ja arusaamade propageerimisel keskaegses linnas.\n\nSeejuures muidugi vältides-välistades kõiki ja kõike, kes võinuks nende positsiooni ohustada. Seda hetkeni, mil tsunftid muutusid ise dinosaurusteks, kelle pühkis enda teelt pead tõstev vaba turu ettevõtlik vaim.\n\n*\n\nEesti ajakirjanduse hetkeolukord on jabur, sest tsunftiks pole ju omanikering – selle poolega on meil suht-koht korras, keegi ei takista uusi väljaandeid loomast, mingitest kartellilepetest ei saa rääkidagi.\n\nTsensuur, mõttevahetuse piiramine tuleb toimetustest ning soovides tõeliselt vaba arutelu, ei saagi enam päriselt loota traditsioonilisele ajakirjandusele: seal määrab tooni ajakirjandustsunfti vasakliberaalne sisekokkulepe.\n\n\"Olgu meil pealegi (vasak)liberaalse suunitlusega üleriigilisi väljaandeid – aga olgu ka teisi.\"\n\nOhtlik pole see muidugi mitte põhjusel, et säärane ilmavaade on mulle endale ebasümpaatne, vaid oma totalitaarsustaotluse pärast. Olgu meil pealegi (vasak)liberaalse suunitlusega üleriigilisi väljaandeid – aga olgu ka teisi. Neid ei saa paraku ilmselt tekkida seni, kuni Eesti ajakirjanike järelkasvu õpetamine on selgelt ideoloogiline.\n\nSiin muutusele loota on naiivne. Küll võiks mõne muu riigi eeskujul mõelda, kas meie alarahastatud kõrgkoolid peavad sellist ajakirjandusõpet – või vähemalt vastavat õpet senisel kujul olemasolevate õppeainete ja õppejõududega – üldse pakkuma. Peale ühe ilmavaate taastootmise ei saa sellest praegusel kujul paraku kasu ei ühiskond ega ajakirjandus.\n\n*\n\nSee on omakorda asunud kägistama vaba sõna ja mõttevahetust Eestis, surudes kokkulepitust erinevaid seisukohti välja arvamusvahetuse kesksetelt platvormidelt perifeeriasse. Selliste arengute jätkudes ootab aga ühiskondlikku keskvälja ees üks kahest.\n\nVõttes appi paralleeli linnade arengust on võimalusi kaks: mahajäetud varemed, nagu mõnedes Ameerika Ühendriikides linnakeskustes või monotoonsed väljakud, kus marsivad ühtesid ja samu hüüdlauseid skandeerivad ajupestud massid – nagu mõnes end rahvademokraatiaks nimetavas riigis.\n\nKommentaar põhineb Peeter Helme Facebooki-postitusel ja on avaldatud autori loal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui ajakirjanduse defineerimine ja piiritlemine on vaatamata nähtuse pidevale muutumisele siiski jõukohane, siis vabadusega – seda just Eesti ajakirjanduse kontekstis – on lood keerulisemad, kirjutab Peeter Helme.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKöster noppis 20 lauapalli ja TLÜ sai Liepajalt kindla revanši\n\n## Põhitekst:\n\nKui hooaja esimese omavahelise kohtumise kaotas Tallinna Ülikool võõrsil 67:94, siis sel korral haarasid Janne Schasmini hoolealused juhtohjad enda kätte kohe mängu alguses. Lätlannad hoiti esimese kuue minuti jooksul vaid ühe punkti peal, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nTallinna Ülikooli parimad skooritegijad olid Sofia Košareva ja Raven Fox, kes tõid mõlemad 21 punkti. Annika Köster tegi võimsa kaksikduubli, visates 15 punkti ja võttes 20 lauapalli.\n\nTallinna Ülikool hoiab nüüd turniiritabelis seitsme punktiga kolmandat kohta, olles kogunud kaks võitu ja kolm kaotust.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Ülikooli naiskond sai Balti korvpalliliiga kõrgemas divisjonis teise järjestikuse võidu, kui hooaja esimeses kodumängus alistati Läti klubi Liepaja/LSSS 104:68 (27:8, 27:15, 25:18, 25:27).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKaarel Tarand: umbusalda ja ära kontrolli\n\n## Põhitekst:\n\nLäinud nädalal pandi kaua väldanud operatsioonile peaaegu punkt, kui poliitiline tahe seljatas terve mõistuse ja ekspertteadmise. Valitsuskomisjon kinnitas eesseisva rahva ja eluruumide loenduse küsimustiku, mis teeb üsna võimatuks rahvaloenduse läbiviimise ainult riigi registrite põhjal. Kuigi ettevalmistusi odava, moodsa ja usaldusväärsed andmed kindlustava registripõhise loenduse läbiviimiseks alustati kohe pärast eelmist rahvaloendust, leiavad asjatundmatud poliitilised otsustajad nüüd, et ekspertide pakutud meetodi asemel peab loenduse läbi viima ikka vanaviisi, sest väga tahaks teada ka asju, mida registrites ei ole. Lõplikult kinnitatakse loendusmeetod detsembris, kui statistikud on ära teinud prooviloenduse. Kui tahes head selle tulemused ka ei oleks, vaevalt see juba kinnistunud poliitilist tahet muudab.\n\nSee tahe võtab maksumaksjate taskust põhjendamatult 10–15 miljonit eurot, mis kulub rahvaloendajate koolitamiseks ja ukselt uksele käimiseks. Mõistuspärast põhjendust pole valitsus pakkunud, kui just mitte pidada veenvaks ja targaks jutuks rahvastikuminister Riina Solmani avaldust 26. septembri pressikonverentsil Mäevalla palvemaja ees. Minister ütles: \"Meil oleks rahvastiku- ja perepoliitika planeerimiseks hädasti vaja teatud liiki informatsiooni, mis aitab meil paremaid otsuseid langetada.\" Nüüdseks on selge, et see \"teatud liiki informatsioon\" on andmed, millest on huvitatud huvirühmad ja mida riigi registrites ei ole, nimelt andmed rahvuse, usulise kuuluvuse ja keelteoskuse kohta ning enesehinnang tervisele.\n\nKuna ministri väite ja loendusküsimuste nimekirja vahel selget seost ei ole, võib arvata, et otsuste taga on varjatud motiive, mis ei tee au avalikule võimule ega head statistika apoliitilisuse põhimõttele. Isegi rahvaloendust korraldavale statistikaametile pole selge, miks riik peaks neid lisaandmeid koguma. Kolmapäeval tegi ameti peadirektor Mart Mägi kolmele ministeeriumile viisaka pöördumise ja küsis: \"Soovime teada, mis on loendustulemuste kasutamise konkreetne eesmärk. Samuti, kus ja milleks on eelmise, 2011. aastal toimunud loenduse samu andmeid kasutatud.\" Kui nii küsitakse, siis ei ole järelikult keegi vaevunud seda seni selgitama.\n\nViimastel rahvaloendustel (2000 ja 2011) oli kindla usu tunnistajaid Eestis alla kolmandiku elanikkonnast. Autor/allikas: Statistikaamet\n\nKuskil pole kirjas, et kõik demograafid peavad olema omakasupüüdmatud inglid. Rahvaloenduse andmed on nii mõnelegi töö ja leib paljudeks aastateks. Rahvastiku uurijad on kitsalt spetsialiseerunud ja kui nüüd juhtub, et mõni varasematel loendustel alati esitatud küsimus nimekirjast välja pudeneb, jääb tööta ka uurija. Kellele see saab meeldida? Ja nii laulabki uurija oma soovi linnukesena kõrva mõnele poliitikust eestkõnelejale (nood on kogunenud veidrasse ja ebaproduktiivsesse riigikogu probleemkomisjoni rahvastiku­kriisi lahendamiseks), see jääb uskuma ja vormistab asja koalitsiooni tahteks.\n\nAga mida ikkagi hakkab avalik võim peale inimeste enesehinnanguga oma rahvuslikule kuuluvusele? Puhtatõulisel matsil, kes saab kirikuraamatute järgi oma talupoegliku põlvnemise liini Põhjasõjani tagasi viia, pole vastamisel probleemi (kui ta just pole radikaliseerunud ning ennast seetõttu pühaks sõjaks valmistuvaks araablaseks pidama hakanud). Suur osa elanikest jääb küllap kimbatusse, sest etniline taust on kirju. Millise vere häält peab enda identifitseerimisel kuulama inimene, kelle vanavanemad on rahvuselt eestlane, venelane, grusiin ja juut, näiteks? Kuidas küsitlejale ausalt vastata, kui ankeet ei võimalda olla korraga neljast rahvusest? Rahvustunnus saab riigivõimule tähtis olla vaid juhul, kui ametlik poliitika on assimileerimine, mida teadaolevalt ei ole kehtestatud. Küll saab rahvus olla tähtis parteipoliitilises plaanis ja seda eriti nn rahvuskonservatiividele Isamaas ja EKREs. Kui näiteks ilmneks, et end eestlasena määratlevate inimeste osakaal rahvastikus loenduse andmete järgi on kasvuteel, annaks see võimaluse hoobelda oma poliitiliste saavutustega. Meie tegime! Kui andmed näitaksid eestlaste osakaalu langust, puhuks see tuult purjedesse hirmuretoorikale ja hääbuma kippuvale migrandivihale. Jälle poliitiline kasu nagu maast leitud.\n\nRahvaloenduse ja statistika ülesanne ei ole toota ideoloogilisi argumente ja põhjendus, et küsime rahvust, sest alati on küsitud ning sellega tagame järjepidevuse, pole mingi põhjendus. Miks me siis inimese seisust ei küsi (kas ta on talupoeg või kodanlane või aadlik?), sest tsaariajal ju küsiti seda? Aga küllap minister Solman avalikkusele kunagi selgitab, kuidas rahvusliku kuuluvuse andmed tema otsuste kvaliteedile on tervistavalt mõjunud. Siiski on see küsimus suhteliselt ohutu, kuigi võib ennustada, et idanaaber ei jäta kasutamata juhust saadud andmetest venelaste diskrimineerimist järeldada.\n\nHoopis halvemini lõhnab küsimus inimeste kirikliku või usulise kuuluvuse kohta. Esiteks ei ole see avaliku võimu asi, mida inimene usub või ei usu. Teiseks on kõik korralikud kogudused end registreerinud maksusoodustusega MTÜde registris ja riigi seisukohalt oleks õige lugeda kirikuinimesteks ainult need, kelle nimi on maksuametis kirikumaksu tasujana kirjas. End kristlike väärtuste eestkõnelejateks pidavad parteid loodavad ilmselt rahvaloenduse andmetest head malakat võitluses patust ja ebakristlikku kooselu viljeleva enamusega. Rahvastikuministri juures juba ehitatakse struktuuri, mida võiks nimetada ka kristliku demograafia osakonnaks ja mille mõtteilm on avalikkusele hästi tuttav Postimehe poliitrubriigist \"Meie Eesti\", kus rahvastikukäsitlusi toimetas nüüdne ministri nõunik Lea Danilson-Järg.\n\nKui loenduse abil õnnestuks näidata usklike arvu kasvu, tugevneks kohe ka surve kehtivatele võrdõiguslikkuse reeglitele ning algaksid katsed piirata vähemuste õigusi ja naiste vabadusi. Samuti läheksid käiku plaanid, millega suunata kõlvatute arvelt rohkem sotsiaalsfääris ringlevat maksumaksja raha \"õiget\" pereelu elavatele inimestele. Poleks ime, kui mõni erakond üritaks kas või rahvahääletuse abil keelustada aborte või vähemasti piirata selle tegemise võimalusi. Kirikutele lubataks senisest paremat sissepääsu asutustele sotsiaal- ja haridussfääris. Kui otse ei saa, siis hiilimisi ikka püütaks laiendada usuõpetust üldhariduskoolis, korraldades selle toetuseks häälekate lapsevanemate aktsioone. Väärtuspolitsei ja moraalikohtud? Minister Solmani \"paremate otsuste\" loendit võiks veel pikalt jätkata. Kokku kõlab kõik pigem Poola, mitte põhjamaisuse moodi.\n\nKahtlemata kasvaks koos usklike arvu suurenemisega ka kirikuvürstide himu riigieelarvelise toetuse järele. Jüri Ratta eelmine valitsus juba lõi pretse­dendi, kui tuli reegliteväliselt vastu EELK ja EAÕK rahataotlustele, eraldades 8 miljonit eurot vormiliselt justkui Niguliste kiriku omandivaidluse lõpetamiseks. Sisuliselt oli tegu väljapressimisega, millele järele andes tegi valitsus end haavatavaks ka tulevikus. Kust kord on saadud, sealt küsitakse ikka ja jälle. Ja saadakse ka ning ega siis kirik pole kitsi pärast õigeid parteisid ja valitsusi kiitma.\n\nLõpuks väärib meenutamist, et kui Eestit maailmas tuntakse, siis just selle järgi, mida ise endast kõige kauem ja rohkem oleme rääkinud. Eesti on edumeelne e-riik, meil toimivad laitmatult kõikvõimalikud infosüsteemid, mida muu ilm kadedusega vaatab. \"Kui tavalise inimese jaoks ei ole Euroopa väike­riigid just väga tuntud, siis Eesti on erand – meist on ka paljud tehnoloogia­kauged inimesed kuulnud,\" kinnitas 6. XI EPLis äsja ametisse astunud IT-minister Kaimar Karu.\n\nNüüd aga teatab valitsus ühtäkki, et tema ei saa oma riigi infosüsteeme usaldada, sest seal ei ole vajalikke andmeid, registrid ei vasta ühtsele standardile ja matemaatilise statistika teaduslik meetod on vaata et samasugune mull nagu inimtekkeline kliimamuutus. Üleilmse rahvaloenduse raames tahavad sedapuhku loendusel põhiliselt registritele toetuda 42 riiki, neist 15 viib läbi ainult registripõhise loenduse. Viimaste hulgas on ka Läti ja Leedu. Eesti otsustajad aga arvavad, et kuningas Herodese aegne meetod on registritest parem. Kuidas aga pärast käsitsi tehtud rahvaloendust maailmale oma e-riigi imest pajatada, kui on kaugele näha, et Eesti on riik, kus ei usuta iseendasse?\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Lihtsad nipid igale riigiperenaisele Eesti maine kahjustamiseks rahvaloenduse abil, kirjutab Kaarel Tarand Sirbis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMinister Järvik viitas kantsler Lemetti töö kaotamisele\n\n## Põhitekst:\n\nJärvik tegi laupäeva õhtul sotsiaalmeedias postituse, kus tõi välja kolm põhjust, mille vastu tema hinnangul kantsler Lemetti on eksinud. Neist kõige karmim oli süüdistus, et kantsler rikub seadust.\n\n\"Kolmandaks, Lemetti rikub seadust. Nõunike kirjavahetus on ametisiseseks kasutamiseks. Samuti on advokaadilt ministrile tulnud informatsioon konfidentsiaalne, eriti nõunike ja ministri vaheline kommunikatsioon. Lemetti on tõestanud, et tema koht ei ole avalikus teenistuses,\" vihjas Järvik otseselt kantsleri töö kaotamisele.\n\nSeadus annab Järvikule selleks hea võimaluse. Nimelt lubab avaliku teenistuse seaduse § 96 ministril kantsleri ametist vabastada koostöö mittelaabumise tõttu. Kantsleri saab teenistusest vabastada aga alles pärast kuue kuu möödumist ministri ja kantsleri koos töötamise algusest.\n\nJüri Ratase juhitav valitsus astus ametisse 29. aprillil 2019. Seega möödus kuus kuud koostöö algusest üsna hiljuti - 29. oktoobril ning minister Järvikul on võimalik koostöö mittelaabumisele viidates kantsler Lemettist vabaneda.\n\nSamas on kantsleri vabastamise otsuse tegemise õigus mitte minister Järviku, vaid kogu valitsuse käes. Vabariigi Valitsuse seaduse alusel \"nimetab kantsleri ametisse ja vabastab ametist valitsus ministri ettepanekul avaliku teenistuse seaduses ettenähtud alustel, kuulates ära riigisekretäri arvamuse\".\n\nIllar Lemetti sai kantsleriks ajal, kui põllumajandusminister oli Reformierakonda kuuluv Urmas Kruuse. Lemetti alustas kantslerina tööd 2. aprillil 2016. Varem oli ta töötanud ministeeriumis asekantslerina ja veel enne seda Eesti Maaülikoolis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Maaeluminister Mart Järvik kirjutas sotsiaalmeedias, et ministeeriumi kantsler Illar Lemetti ei sobi avalikku teenistusse. Järvikul on Lemettist nüüd võimalus vabaneda, kuna hiljuti möödus kuus kuud nende koostöö algusest, mille järel võib minister koostöö mittelaabumisele viidates kantsleriga töösuhte lõpetada, kuid selle peab kinnitama ka valitsus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nBoston võttis seitsmenda võidu järjest, aga jäi ilma ühest põhimängijast\n\n## Põhitekst:\n\nJaylen Brown viskas Bostoni seitsmendas järjestikuses võidumängus 30 punkti ja noppis seitse lauapalli, Kemba Walker lisas 26 punkti ja kaheksa korvisöötu. Hayward murdis käe esimesel poolajal ja peab võib-olla minema operatsioonile.\n\n29-aastane ääremängija murdis kaks aastat tagasi oma Bostoni-debüüdil jalaluu. \"Seekordne vigastus ei ole ligilähedaseltki sama hull kui kahe aasta tagune,\" rääkis ESPN-ile Celticsi treener Brad Stevens. \"Ta tuleb paari nädala või kuu pärast tagasi. Meile öeldi, et operatsioon võib tema tagasitulekut veelgi kiirendada, aga vaatame, mida arstid pikema uuringu järel arvavad.\"\n\nJames Harden tabas üheksa kaugviset ja kogus Houston Rocketsi 117:94 võidumängus Chicago Bullsi üle 42 punkti. Luka Doncic oli taas lähedal kolmikduublile, kui viskas Dallas Mavericksi 138:122 võidus Memphis Grizzliesi üle 24 punkti, noppis 14 lauapalli ja kostitas kaaslasi kaheksa resultatiivse sööduga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpalliliigas NBA alistas Boston Celtics 135:115 San Antonio Spursi, kuid peab umbes kuu aega hakkama saama käe murdnud Gordon Haywardita.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKristi Joamets: kõrgharidus – kas tõesti tasuta?\n\n## Põhitekst:\n\nKuna Tartu ülikool oli muutnud õppekava, millel laps õppida tahtis, otsustas ta Tallinnas edasi õppida. Hoidsime iga kuu kokku vähemalt 400 eurot.\n\nJärgmisel sügisel jätkab tütar õpinguid magistriõppes ja laua peal on jälle nii õppekavade kui kulude võrdlus kodulinnas ja mujal, näiteks Saksamaal. Esmapilgul on õppimine Tartus veidi odavam kui Saksamaal, erinevus oleks selles, et kui Saksamaal on õpe päevane, siis Tartu ülikoolis on magistriõpe tsükliõpe, nii et niikuinii tuleks õppimise kõrvalt tööl käia. Kodulinnas õppida oleks muidugi kõige odavam.\n\nMillest me räägime?\n\n2017. aastal avaldas Praxis analüüsi \"Eesti üliõpilaste eluolu 2016: rahvusvahelise üliõpilaste uuringu EUROSTUDENT VI Eesti analüüs\". Selle kohaselt töötab 50% Eesti üliõpilastest õppeperioodil (st mitte ainult koolivaheaegadel) ja 66% ei saaks üldse õppida, kui ei töötaks. Suuremad kuluallikad on elamine ja toit, kuid muidugi kaasnevad ka n-ö varjatud kulud.\n\nÜlikoolid on aastaid püüdnud võidelda selle vastu, et üliõpilane õpingute ajal töötab, kuid praeguseks on aru saadud, et tudeng ei ole rikkamaks muutunud, ning samm-sammult hakatud õppetööd paindlikumaks kohandama.\n\nÜlikoolis õppimise ajal tullakse õppekavajuhi juurde arutama oma õppekava läbimist nii, et saaks ka tööl käia. Õppejõududelt palutakse vaheeksamite ja ettekannete tegemiseks teist aega, kuna ettenähtud ajal ollakse tööl.\n\nTööd jätkatakse kaugtööna ka Erasmusega vahetusõpilaseks olemise ajal. Õppimises tehakse paus, et selle jätkamiseks raha koguda. Tihti tullakse hommikul loengusse või eksamile otse öisest vahetusest. Tavaliselt on selliste üliõpilaste õpitulemused väga head.\n\n\"No vabandage väga, aga tasuta kõrgharidus ei tähenda ainult õppemaksu puudumist, vaid midagi palju rohkemat.\"\n\nKui praegu arutatakse võimaluse üle lahendada ülikoolide rahamuresid õppemaksu kaudu, tuuakse Eestit kui erandit, kus on tasuta kõrgharidus. No vabandage väga, aga tasuta kõrgharidus ei tähenda ainult õppemaksu puudumist, vaid midagi palju rohkemat.\n\nEri konventsioonides, samuti Eesti põhiseaduses toodud õigus haridusele tähendab ka majanduslikult nõrgema, kuid võimetelt tugevama noore juurdepääsu kõrgharidusele. Juurdepääs ei tähenda vaid ülikooli sisse saamist, vaid ka õppimist. Kui riik ei suuda seda tagada, ei ole aus rääkida tasuta kõrgharidusest.\n\nMida peavad üksikvanemad tegema?\n\nKevadel lõpetab keskkooli mu teine laps, kes astub Tartu ülikooli. Keskkooli ajal tööl käies on ta kogunud ühe õppeaasta raha juhuks, kui ühiselamu kohta ei peaks saama ning tuleb elada üürikorteris.\n\nTa on ka planeerinud, et otsib endale kohe Tartus töökoha, kuid samas tunnistab, et kuna tahaks õppida suurel hulgal õppekavaväliseid aineid, siis ilmselt ei ole aega õppimise kõrvalt tööl käia.\n\nMinu lapsed ei ole erandid. Kuuldes teiste noorte plaane ja unistusi, on see tavaline muster. Minul on ainult kaks last ja ma ei ole üksikema. Aga kui sul oleks kolm või enam last ja sa kasvataksid neid üksi? Ja sinu laps ei saa valida, kas minna ülikooli kodulinna või mujale.\n\nMinu ema ei saanud minna ülikooli, sest tal ei olnud raha. Mina pidin lõpetama oma esimese ülikooli kaugõppes töö kõrvalt, kuna vanemad kaotasid \"erastamise\" järel töö ning pidin oma kõrghariduse eest ise maksma.\n\nTunnen ennast alati kohutavalt halvasti, kui pean lastele selgitama, kui palju või vähe ma saan rahaga nende õpinguid toetada. Kuidagi ei tahaks, et nad sellepärast loobuks, sest tean, kui tähtis õppimine nende jaoks on.\n\nSaan hakkama oma laste toetamisega Eestis ja ka Saksamaal seni, kuni pole õppemaksu. Küll aga ei saa ma seda võimaldada, kui ühe elamiskulud ületavad 500 eurot. Ja mul on tõsiselt kahju nendest peredest, kes majanduslikul põhjusel oma last Eestis üldse ülikooli saata ei saa.\n\nTöö või abita ei saa\n\nKui rõhutatakse, et meil on tasuta kõrgharidus, siis jah, kui võrdleme USA, Suurbritannia või Norraga, siis nii on – meil ei ole üldiselt õppemaksu (kui ingliskeelsed õppekavad välja jätta). Samas aga hakkavad paljud tasuta õppekaval õppivad üliõpilased oma õppe eest maksma, kui nad õpingutega n-ö toppama jäävad. Süsteem ise on õige, aga kindlasti ei peegelda tasuta kõrgharidust.\n\n\"Kulud ei ole ainult majutus ja toit – üliõpilane kulutab ka transpordile, riietele, ravimitele, õppevahenditele.\"\n\nÜlikoolid teevad tugevat turundust, et meelitada kõige tublimaid. Aga kui oled juba sees, siis on su enda mure, kas pead õppimiseks ja elamiseks tööl käima või toetab sind pere. Sest kulud ei ole ainult majutus ja toit – üliõpilane kulutab ka transpordile, riietele, ravimitele, õppevahenditele (näit arvuti).\n\nÜlikool tahaks ka, et tudengid osaleksid üritustel nii Eestis kui välismaal. Näiteks Erasmusega välismaa ülikoolis käimine üks või kaks semestrit on kui mitte kohustuslik, siis sundivalt soovituslik.\n\nReklaamides viidatakse stipendiumile, aga kui see tegelike kuludega jagada, siis sageli tuleb ise mitusada eurot iga kuu juurde maksta, sest vaid mõnes riigis tagatakse vahetusõpilasele fikseeritud hinnaga ühiselamukoht.\n\nRiigi tugi – õppelaen, vajaduspõhine toetus, tulemusstipendium – on pigem näiline. Midagi saab, aga ainult sellest ei piisa, kui sa ei õpi just kodulinnas. Õppelaenu saad (kui leiad käendaja või on tagatiseks kinnisvara) 2500 eurot aastas (alates 2019, enne oli 2000 eurot), st 208 eurot kuus: üks voodikoht kaheses ühiselamutoas maksab ca 130 eurot kuus (koos elektri ja vee tarbimisega).\n\nOn veel vajaduspõhine toetus 75–220 eurot, kuid tuginedes haridus- ja teadusministeeriumi 2018. aasta andmetele, saab enamik taotlejaid 75 eurot. Parimad üliõpilased saavad tulemusstipendiumi – 100 eurot kuus kümne kuu eest aastas. Taotlemine toimub iga semestri kohta eraldi ja kuna taotlejaid on palju, oleks sellega arvestada liiga julge.\n\nTavalisest perest pärit tubli üliõpilane võiks seega saada kuus 208 + 100 eurot. Jah, see oleks abiks, aga õppelaenu pead sa ju pärast lõpetamist ka tagasi maksma, koos intressiga.\n\nNii et tõsiselt mõtlev noor hindab, kas tal üldse on mõtet raisata aega õppelaenu taotlemisele või minna parem tööle. Ehk siis meie tasuta kõrgharidus tähendab, et ka riigi võimaliku toetusega ei ole vanemate abita või tööl käimata võimalik ülikoolis õppida.\n\nÕigus haridusele, sh kõrgharidusele, on inimõigus, millele juurdepääs ei tohi sõltuda õppija majanduslikust staatusest, vaid ainult tema võimekusest. Et õigus kõrgharidusele on ka sotsiaalne õigus, on riigil tõesti võimalus seda ligipääsu piirata põhjusel, et tal pole raha, kuid seda vaid kaitstavate väärtuste võrdlemise kaudu ning sisuliste põhjendustega selleks, miks üht õigust piiratakse ja teist mitte.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui ma kaks aastat tagasi lapse ülikooli saatsin, tegime põhjalikud arvutused, kui palju läheks see maksma Tartus, välismaal ja kodulinnas Tallinnas, kirjutab Kristi Joamets algselt Õpetajate Lehes ilmunud kommentaaris.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMessi kübaratrikk tõstis Barcelona taas tabeli tippu\n\n## Põhitekst:\n\nLionel Messi penalti viis võõrustajad 23. minutil juhtima, Lucas Olaza viigistas 42. minutil karistuslöögist seisu. Messi vastas vahetult enne poolaja lõppu samaga. Kolm minutit pärast vaheaega keerutas Argentina staar võrku teisegi suurepärase karistuslöögi, lõppskoori vormistas Sergio Busquets 85. minutil.\n\nNeli väravat lõi ka Madridi Real, kui paar tundi varem toimunud mängus mindi võõral väljakul Karim Benzema kahest ja Sergio Ramose ühest väravast Eibari vastu juba 30. minutiks 3:0 ette. Teise poolaja keskel tegi Federico Valverde seisuks 4:0.\n\nNii Barcelona kui Real on tabeli tipus kogunud 25 punkti, reedel Leganesiga 1:1 viiki mänginud Real Sociedad jääb kolmandana maha kahe punktiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hispaania jalgpalli kõrgliigas alistas Barcelona laupäeva õhtul 4:1 Vigo Celta ja jätkab 12 vooru järel tabeliliidrina.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKarol Mets lõpetas klubiaasta seitsmeväravalise võiduga\n\n## Põhitekst:\n\nAIK läks tugevuselt neljandas liigas palliva Enskede vastu tugeva koosseisuga ning nii ei saanud puhkust ka peagi Eesti koondisega liituv Mets, kes sai kirja 90 minutit, kirjutab Soccernet.ee. Juba esimese poolaja lõpuks löödi neli väravat ning kindlustati edasipääs karikavõistluste grupifaasi.\n\nRootsis jaotakse eurokohti Eestile sarnaselt ehk liigas neljandaks jäänud AIK peab nüüd lootma, et kevadel võidetakse karikas ise või teenib selle meeskond, kes lõpetas hooaja esikolmikus. Vastasel juhul pääseb kolmanda meeskonnana nende asemel Euroopa liigasse karikavõitja.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti jalgpallikoondislane Karol Mets pidas Stockholmi AIK-i ridades 2019. aasta viimase mängu, kui karika teises ringis alistati Enskede 7:0.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nHispaanias on taas üldvalimised\n\n## Põhitekst:\n\nHispaania peaministri kohusetäitja Pedro Sanchez kuulutas välja uued valimised, kuna sotsialistid võitsid aprillis küll enim hääli, kuid ei suutnud moodustada toimivat enamust.\n\nArvamusuuringud aga viitavad sellele, et ka uued valimised ei suuda ummikseisu lahendada ning vasak- ega paremjõud ei suuda võita 350-kohalises parlamendis valitsevat enamust.\n\nSancheze Sotsialistliku Tööpartei (PSOE) saadikukohtade arv peaks viimaste arvamusküsitluste põhjal langema seniselt 123 kohalt 121 kohale. Peamine opositsioonijõud, konservatiivne Rahvapartei (PP) peaks tugevdama oma positsiooni ja saama senise 66 asemel 91 kohta.\n\nParemäärmuslik Vox võib aga saada praeguse 24 asemel 46 kohta ning tõusta suuruselt kolmandaks jõuks parlamendis.\n\nVasakäärmusliku Podemose saak peaks piirduma 31 kohaga eelmiste valimiste 42 asemel.\n\nSuurimaks kaotajaks peetakse ettevõtlussõbralikku liberaalset erakonda Ciudadanos, kellele küsitluste põhjal jagub vaid 14 kohta senise 57 asemel.\n\nVajaliku parlamendienamuse kindlustaks sotsialistide ja konservatiivide suur koalitsioon, kuid selle on Sanchez kindlalt välistanud.\n\nValimisjaoskonnad avatakse kell 9 hommikul ning suletakse kell 20 õhtul. Tulemusi on oodata mõni tund hiljem.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hispaania korraldab pühapäeval juba teised üldvalimised sel aastal ning need järgnevad üheksa katalaani iseseisvuslaste liidri vangimõistmise tõttu puhkenud vägivaldsetele rahutustele Hispaania autonoomses piirkonnas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEKRE uus minister Kaimar Karu: nõrgemaid tuleb kaitsta\n\n## Põhitekst:\n\nOlete Tartu Ülikooli haridusega keelefilosoof. Kas sõna on Eestis vaba?\n\n(Naerab)\n\nOkay. Alustame selliste küsimustega.\n\n(Paus)\n\nSõltub, mida vabaduse all mõelda. Kui rääkida vabadusest, et kas inimesed võivad öelda peaaegu kõike, mida nad tahaksid, mis ei ole ametlikult vihakõne, siis – jah.\n\nKui vabaduse alla mõelda seda, et kas võib öelda peaaegu mida iganes, ilma, et selle eest midagi järgneks, siis – loomulikult mitte. Aga siin pole Eesti erand, sõnade eest tuleb vastutust kanda ka mujal.\n\nSeonduv küsimus ilmselt on see, kas inimesed tunnevad, et nad saavad öelda kõike, mida nad tahavad.\n\nSurve mitte öelda teatavaid asju on tugevnenud, aga samas on avardunud ka võimalus asjadest rääkida.\n\nPoliitkorrektsus on tulnud?\n\nPoliitkorrektsus on... Kõik need terminid on nii ära hekseldatud ja mõttetuks muudetud. Mida tähendab poliitkorrektsus?\n\nMe ei solva kedagi.\n\nSolvamisega on nii nagu iga ütlusega – on ütluse autor ja inimene või inimesed, kes seda kuulevad. Ei mäleta, kes ütles, et saab solvuda, mitte solvata. Mina sellega päris nõus ei ole, sest solvata saab ka. Aga peame ka arvestama, et kui üks inimene ütleb midagi, mida teine peab solvavaks, ei tähenda see, et on tahetud solvata. Kavatsus on oluline.\n\nKas sõna võib olla tühi? Poliitikute kohta öeldakse ju sageli, et neil on tühjad sõnad.\n\nSõna võib olla absoluutselt tühi, jah.\n\nVõib öelda, et diplomaatia keel on ka kohati tühi, aga seal pole iga kord tähendus muidugi ainult sõnades, vaid kõiges selles, mis sõnade ümber. Võid öelda väga palju, ütlemata midagi ning samas see, kuidas sa mitte midagi ütled või ütlemata jätad, on palju märgilisem kui sõnad, mida kasutad.\n\nLugesin kord, et keele piirid on inimesele maailma piirid ehk teisisõnu – meie keel on meie maailm. Ja kõik, mis jääb sellest välja, kaugemale, tundub müstiliselt teistsugune. Võõras. Järelikult, mida rohkem ma keeli oskan, seda suurem, arusaadavam ja omasem on minu maailm?\n\nKeel töötab kui üks filtritest maailma vahel, mis on meist väljas ja maailma vahel, mis on meie sees. Kui räägime mitut keelt, siis saab ka meie maailm olla rikkam.\n\nKui avar on teie maailm?\n\nEhk siis mitut keelt ma räägin? Vabalt räägin eesti ja inglise keelt. Olen õppinud oluliselt rohkem keeli, omal ajal isegi esperantot. Suudan lugeda ka vene keeles ja saan sellest aru, kuid viimastel aastatel on praktikat olnud ülivähe.. Ja mõned keeled veel, millest natuke miskit mõikan.\n\nHiljuti korraldati Eestis avaliku arvamuse uuring, et kuidas inimesed hääletaksid, kui taas toimuks referendum Euroopa Liitu kuulumise üle. Kas teie andnuks poolt- või vastuhääle?\n\nKas Eestil on EL-ist olnud tohutult kasu? Absoluutselt.\n\nKas ilma selleta oleks meil elu viletsamas seisus? Usun, et jah.\n\nKas EL-iga kaasneb bürokraatiat? Absoluutselt, igasuguse sellise institutsiooniga kaasneb bürokraatiat.\n\nKas kohati tundub, et bürokraatia läheb üle piiri? Absoluutselt, kuid jällegi – see ei ole omane vaid EL-ile.\n\nEhk et, vastus on – jah, ma hääletaksin EL-iga liitumise poolt. Aga samas ütleksin, et EL nagu teised samasugused institutsioonid vajaks reforme, et lahti saada kogunenud aeglusest ja kogunenud harjumustest, mida kõiki enam vaja ei ole.\n\nKaimar Karu. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR\n\nMida tähendab teile sageli kasutatav mõiste euroopalikud väärtused?\n\nSee on ajas muutunud, õigemini on siia tekkinud lisatähendusi. Veel lähiminevikus kehtis euroopalike väärtuste kohta mõiste liberaalne. Nüüd on need muutunud osadele inimestele millekski selliseks, mida sageli nimetatakse konservatiivsuseks.\n\nEuroopalikud väärtused... Rahvuslikkus. Ja ma ei pea siin silmas tänavatel marssimist kuni lintšimiseni, mitte seda rahvuslikkust. Rahvusriiki uskumine. Paljud ei usu enam nende vajadusse. Võibolla maailm liigubki selle poole, et rahvusriigid kaovad, kui globaliseerumine jätkub. Kas me jõuame selleni, et muutume üheks keedupotiks, kus kõik rahvad on segunenud? Ma ei tea.\n\nSiis see, mida meie peame eesti keeleks ja eesti kultuuriks. Ei ole me sellel [Eesti] pinnal olnud aastasadu omapäi, ikka kellelegi teisele kuulunud, meie ajalugu on ühelt poolt kirju ja teiselt poolt valus. Aga meil on säilinud miski, mida saame nimetada eesti kultuuriks, on säilinud eesti keel, see keeruline keel, mida talupojad siin rääkisid. Täiesti hämmastav, arvestades, kui lihtne olnuks sellest lahti saada.\n\nMida tähendab Euroopa Liit ilma Suurbritanniata?\n\nKui see tõepoolest juhtub, siis Suurbritanniale muutuvad asjad oluliselt keerulisemaks kui EL-i enda jaoks.\n\nMida see tähendab EL-ile tuleviku mõttes... On mitmeid liikumisi või algatusi, et EL-ist välja astuda või et EL-i oluliselt reformida. Kui üks riik – kasutan jutumärke – \"põgeneb\", siis kindlasti hoogustab see mõtlemist, et äkki peaksime meie ka.\n\nVõi vastupidi? Vaadatakse, milline valu ja vaev on olnud lahkumine brittidele ja mõeldakse: jumala pärast, meie seda ei tee.\n\nTe tundute eeldavat, et inimesed on ratsionaalsed?\n\nMiks mitte?\n\nPigem me siiski ei ole ratsionaalsed. Pigem me tegutseme muudel ajenditel kui ratsionaalsus, kuigi meile meeldib mõelda, et oleme ratsionaalsed.\n\nPaari päeva eest ütlesite EPL-ile: Brexiti teema algas sellest, et esitati vale küsimus valedele inimestele valel ajal. Mis olnuks õige küsimus õigetele inimestele õigel ajal?\n\nSellist suurt [EL-ist lahkumise] küsimust sellises vormis ei pidanukski tol hetkel olema. Väga tugeva välispoliitilise teemaga püüti asuda lahendama sisepoliitilisi probleeme. Brexiti küsimust serveeriti alguses tihti nii, et EL-ist lahkumine on hea, et sisepoliitiliselt, sisemajanduslikult muutuksid asjad paremaks, inimesed saaksid rohkem raha, oleks rohkem iseseisvust ja kõik see muu.\n\nBriti peaminister [2010-2016] David Cameron pidanuks jätma selle referendumi üldse tegemata?\n\nTa riskis ja see risk viis olukorrani, mida ta ei osanud ette kujutada. Ta ei lootnud, et kõik läheb sedapidi.\n\nKaimar Karu Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR\n\nUuringu järgi, millest alguses rääkisin, hääletas 74 protsenti vastanutest EL-i kuulumise poolt. Aga, kõige euroskeptilisemad on just EKRE toetajad, sest neist pooldas EL-iga ühinemist vaid 54 protsenti. Nüüd on teil võimalus oma erakonna sees selgitada, miks EL ei ole saatanast. Võtate selle töö vedada?\n\nMinu ülesanne minu rollis ei ole selgitada EL-i voorusi või murekohti. Mida aga saan oma tegevusega näidata, on see, et EL-ist on kasu nende asjade jaoks, mida mina pean ära tegema.\n\nAga see ei tähenda, et võtan EL-i kui holistlikult (holism on terviklikkuse filosoofia, õpetus, mis absolutiseerib terviku taandamatust osade mehaaniliseks summaks, toim) ideaalset institutsiooni, mis võiks jätkuda samal moel järgmised 50 aastat. Erinevatel põhjustel peab EL muutuma. Ka Brexit, kui see toimub, võib olla katalüsaatoriks muudatustele. Kas need on aga head või halvad, seda ma ei tea.\n\nTeie elasite Suurbritannias aastaid võõrtöölisena?\n\nJah.\n\nKas Eesti vajab võõrtöölisi?\n\n(Paus)\n\nNii patsiga IT-inimesi kui ka patsita ehitusmehi?\n\nKui olla päris aus, siis ma ei tea, mis see vastus on. Vastus sõltub sellest, milline riik me tahame olla, millist tööstust ja millist teenindussektorit siin arendada. Kas IT sektoris on inimesi puudu? Üks lihtsakõlaline vastus oleks, et maksa kohalikele rohkem, siis leiad siit rohkem töötajaid.\n\nIT-inimesed ütlevad, et nad maksaksid kohalikele sama palka, mida sissetoodud spetsialistidele, aga Eestist ei ole seda rahvast võtta.\n\nKõik rollid IT-s ei ole sellised, mille jaoks meil pole kohalikke. Meil on IT-spetsialiste päris palju, enamik neist on päris headel töökohtadel ja ülikoolidest tuleb IT-haridusega inimesi järjest juurde. Ent jah, tööd on rohkem, kui inimesi.\n\nÜks on palga- ja teine kogemuseteema. Arenguks oleks mõistlik tuua uusi kogemusi siinsetesse meeskondadesse sisse. Ühelt poolt on hea, et meil on Eestis rohkem tarku, kõrgelt palgalt makse maksvaid inimesi.\n\nTeisalt, olukorras, kus globaliseerumine tundub ähvardavat rahvusriike, tekib loomulikult küsimus, mis siis saab, kui inimesi, kes tulevad väljastpoolt, on väga palju. Kas saab säilida meie kultuur? Kas siia tulijad õpivad ära meie keele või ei õpi? Kas nad tahavad aru saada, miks me oleme eestlastena sellised nagu oleme või nad võtavad Eestit lihtsalt kui ühte vahepeatust oma teekonnal?\n\nSageli seda viimast.\n\nJa mis siis saab? Kui inimesed meie ümber ei väärtusta eestlust, mitte sellepärast, et nad oleksid pahad, vaid eestlus, eesti keel, eesti rahvas on lihtsalt üks faktor nende ümber, mitte väärtus, mis siis saab Eesti riigist, eesti keelest, eesti rahvusest, eestlusest?\n\nMeid on miljon. Rohkem neid patsiga poisse ikka ei tule.\n\nSelleks ei ole vaja enamust, et kultuur oluliselt muutuks. Lisaks on meil ka mälestus aegadest, kui me ei olnud iseseisvad ja kahtlemata on õhus hirm selle ees, et midagi sarnast võib uuesti korduda. See ei pea tulema sõjaga, võib olla ka muutus muul moel, näiteks selle keskkonna kaotamine, kus väärtustatakse neid asju, mida mina või meie väärtustame.\n\nKaimar Karu Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR\n\nKas Eesti peaks EL-i sisemisest solidaarsusest ajendatuna võtma vastu sõjapõgenikest pagulasi?\n\n(Paus)\n\nVäga spetsiifiline küsimus ja minu valdkonnast täiesti välja.\n\nOlete pagulaste linnas pikalt elanud, sest mis see London muud on.\n\nLondon on sisserändajate, mitte pagulaste linn. Üks asi on sellises linnas elamine, teine on seisukoha võtmine sisepoliitilistes küsimustes Eesti Vabariigis.\n\nSee on ka väärtuspõhine küsimus – solidaarsus, abistamine...\n\nSee on ka väärtuspõhine küsimus, aga ei ole pelgalt väärtuspõhine küsimus, kas pagulasi – kes põgenevad tõepoolest sõja eest või näiteks nende piirkonnas halveneva kliima eest – peaks vastu võtma. Pagulasi, kes päriselt põgenevad, neid on mitut tüüpi...\n\nMa ei tea. Selleks peaks kaardistama plussid ja miinused, milleks kulub vähemalt kolm tundi intervjuuaega.\n\nSeda aega meil kahjuks ei ole. Peaminister Ratas küsis teilt esimesel kohtumisel, kas te ikka teate, millesse end seganud olete. Kas ikka teate?\n\nNii ta päris ei küsinud, see oli mõte, mida ta väljendas.\n\nTema mõtte pealt siis küsingi – kas ikka teate?\n\n(Ohkab, ja siis veelkord)\n\nKas ma vastan jah või ei, siis mõlemal juhul valetaksin.\n\nÜhelt poolt tean väga väikest osa, mis mind on ootamas, sest poliitika on minule uus, [ministri] roll on minule uus ja ma ei saagi teada, mis kõik mind ootab. Kui teiselt poolt küsida, kas mulle tundub, et mõistan väljakutseid, mis mind ees ootavad, siis mulle tundub, et saan aru, mida tegema pean ja kas mulle tundub, et olen selleks valmis, siis vastus on – jah.\n\nAga kindlasti tuleb väga palju ootamatusi.\n\nKaimar Karu Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR\n\nTeate ka seda, mida EKRE toetajad teilt eelkõige ootavad?\n\nOlen kohtunud parlamendifraktsiooniga, ka EKRE lihtliikmete ja toetajatega. Ootused on erinevad.\n\nVõin tsiteerida ühe EKRE toetaja postitust: \"Väga loodan, et jätkub sotsi-roti kurjategijate bande e-valimispettuste uurimine.\" Uurite edasi?\n\nJätame selle tsitaadi esimese poole üldse kõrvale. (Muigab) Minu ülesanne ei ole uurida võimalikku pettust. Minu ülesanne on tagada, et e-hääletamise komponent valimistel oleks läbipaistev, arusaadav, turvaline.\n\nKas teie olete valimistel e-hääletanud?\n\nOlen küll, jah.\n\nOlete nõus avaldama, millise erakonna poolt?\n\nEi.\n\nJa olete seejuures arvanud nagu ütles eelmine president Toomas Hendrik Ilves Euroopa Parlamendi valimistel 2014, et \"e-hääle andmine on usaldusavaldus maailma ühele paremale IT-süsteemile, usaldusavaldus Eesti riigile\"?\n\nSee tsitaat tõmbab minust välja jälle keelefilosoofi. Usaldust on siin kasutatud mitmes tähenduses, justkui oleks see sama asi. Valimised ei saa olla pelgalt usalduse küsimus, kui räägime hääletamisest ja hääletamise tulemustest. Usalduse küsimus on see, keda me valime, lootuses, et ta teeb õigeid asju...\n\nAga hääletusviis? Kui ma valin e-hääletades, siis näitan, et usaldan e-hääletust.\n\nKui sa hääletad pabersedelil, kas sellega väljendad tugevalt ja endale aru andvalt, et teed seda paberil, sest usaldad [pabersedelit] või tead, et niimoodi see süsteem toimib ja niimoodi saab oma hääle anda?\n\nKui turvalised on Eesti e-valimised?\n\nMa ei oska seda praegu öelda. Erinevad töögrupid on neid varasemalt uurinud, siiani ei ole leitud ühtegi põhjust, mille pärast peaks e-valimised ära lõpetama. Samas, küsimus on õhus.\n\nKellel see küsimus õhus on?\n\nMõnedel Eesti kodanikel.\n\nKas ka teil endal?\n\nLäbipaistvuse osas – jah. Minu kõige suurem mure on, kui läheme tagasi usalduse juurde, et keerulisi süsteeme ongi väga keeruline selgitada sellisel moel, et kõik aru saaksid. Mulle tundub, et meil ei ole olnud eelnevalt piisavalt aega, et paremini kirjeldada e-valimiste süsteemi nendele, kes ei ole tehnoloogia-inimesed, ei tule tehnoloogia sektorist, ei ole õppinud infotehnoloogiat.\n\nVõibolla need, kes asja teavad, on olnud natuke hoolimatud, sest neile on tundnud kõik nii loomulik ja nad pole pidanud vajalikuks kõhklejatele seletada.\n\nSeda tuleb kohati erinevates kontekstides ette, et meie teame paremini ja miks teie, \"lihtrahvas\", üldse küsite, aga...\n\nMa ei ütle, et e-valimiste arendajad on olnud lohakad, ei, me oleme keskendunud arendamisele, aga tundub, et meil ei ole olnud aega... Praegu on meil võimalus, soov ja sund astuda üks samm tagasi, mitte lahenduse mõttes, ja vaadata, mis on tegemata jäänud. Läbipaistvus vajab tegelemist. Selgitustöö, tundub, on olnud poolik ja seda saab parandada. Aga ma ei ütle, et on oldud lohakad.\n\nMuide, kas kavatsete IT-ministrina kohtuda ka president Ilvesega, kes on aidanud e-Eestit maailmas suureks rääkida?\n\nMa usun küll.\n\nKaimar Karu Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR\n\nMillega EKRE aseesimees, rahandusminister Martin Helme teid ära veenis, et lahkusite Londoni melust, sealsetest pubidest ja tulite veel sombusemasse Tallinnasse?\n\n(Naerab)\n\nMartin Helme pakkus mulle võimaluse. Enda veenmisega tegelesin ma peamiselt ise. Fraas \"Kus viga näed laita, seal tule ja aita\"... Ei ole väga tihti võimalusi tulla ja selliselt aidata.\n\nTe ei soovitanud alalhoidlikult Martin Helmele, et võtku ta uus minister ikka EKRE seest?\n\nMa võin olla küll eestlaslikult tagasihoidlik, aga mitte nii tagasihoidlik.\n\nKui väliskaubanduse- ja IT-ministri koht kuuluks näiteks Keskerakonnale ja nende aseesimees Mailis Reps püüdnuks teid ära rääkida, kas oleksite samuti nõusse jäänud?\n\nMa ei tea. Mitte Keskerakonna või Mailis Repsi kontekstis, aga ma ei tea, kui selle [ministri]koha ajalugu oleks olnud teistsugune...\n\nAjalugu on sel kohal väga turbulentne.\n\nJustnimelt. Kui rolli enda ajalugu olnuks teistsugune, kas ma oleks tundnud, et pagan küll, nüüd peaks midagi tegema. Aga just ilma tundeta, et pagan küll, nüüd peaks midagi tegema, ma ei tea, kas oleksin selle koha vastu võtnud.\n\nTe ju saate aru, et kevadest ei ole Eestil sisuliselt olnud väliskaubandus- ja IT-ministrit?\n\nNo aga on ju!\n\nFormaalselt on kohta täidetud, sisuliselt ei ole seda ministrit olnud.\n\nTahaksin öelda, et ei saa sellega nõustuda, aga faktipõhiseks mittenõustumiseks ei ole mul veel piisavalt informatsiooni.\n\nTe ei karda poliitikat?\n\nMa ei oska poliitikat karta. Veel.\n\nAga EKRE-sse astumist pole seni otsustanud?\n\nPole otsustanud.\n\nNäoraamatusse panite kord USA-s võetud foto hoiatussildist \"Please do not climb on bears\" – \"Palun, ärge ronige karude peale\". Te ei pelga, et just karude peale olete nüüd ise roninud?\n\nSee fraas oli inside joke, omavaheline nali, inimesele, kellega tol hetkel seal olin...\n\nLoomaaias?\n\nEi. Ühe maja ees oli kaks suurt karu kuju ja hoiatussilt, et palun nendele kujudele mitte ronida. Tol hetkel kirjeldas see mitmekordselt ülekantud tähenduses toonast olukorda imehästi.\n\nTe ei arva, et just karude peale olete nüüd ise roninud?\n\nIse karuna? (Naerab)\n\nIse inimesena.\n\nEks need karud seal olid ka parasjagu ohtlikud muidugi.\n\nKaimar Karu Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR\n\nÜks EKRE toetaja on teie puhul nõutu, et miks sai EKRE ministriks paduliberaal.\n\n(Naerab)\n\nLohutage teda.\n\n(Naerab taas)\n\nVõibolla on hea, et mul pole olnud aega kommentaare lugeda.\n\n(Ohkab)\n\nPoliitiline meelestatus on ilmselt vaataja silmades. Kui keegi näeb mind paduliberaalina, siis ma ei tea... Peaksin temalt küsima, mis on need uskumused, mida pidada paduliberaalseteks.\n\nEnda maailmavaadet seletades kirjutasite sotsiaalmeedias, et meie riigi, keele ja kultuuri säilitamine ei ole konserveerimine, sest me ei ela muuseumis, aga samas sõnastasite riigivalitsejate ülesande olla aednik, mitte ehitaja. Aednik ongi ju selles kontekstis konserveerija?\n\nKindlasti mitte. Aednik hoolitseb taimede eest, mille käekäiku suudab ta kontrollida väga vähesel määral. Taim kasvab nagu taim kasvab. Taimele saab luua soodsad tingimused, seal ei saa öelda \"Kasva, palun, kahe nädalaga kahe meetri pikkuseks.\" Taim ei saa sellest aru, tal on ükskõik ja kasvab ikka nii nagu suudab. Sõltub väga palju keskkonnast, mis sa lood.\n\nRiigivalitsemise juures ei ole riigi ülesanne kontrollida inimeste elu või öelda neile, kuidas nad peaksid käituma. Muidugi on meil õigussüsteem, reeglid ühiskonnas, aga peaksime siiski keskenduma soodsa keskkonna loomisele, mitte keeldudele ja käskudele.\n\nVäga hea. EKRE volikogu võttis äsja vastu avalduse, et valitsus peab lõpetama LGBT ühenduste riikliku rahastamise. Teie aga ütlesite intervjuus Õhtulehele, et kui on moodustatud ühing, mis vastab riikliku rahastasime tingimustele, siis loomulikult tuleks seda rahastada. Kõnnite miiniväljal.\n\nSee on jälle üks neist kohtadest, kus oleks vaja sisukamat dialoogi, et saada aru, mida inimesed mõtlevad, kui nad midagi ütlevad ja mis on see, mida tegelikult läbi viia tahetakse. Ehk siis: kas me vaatame üldse ühingute rahastamise põhimõtteid või püüame rakendada teistsuguseid põhimõtteid ainult ühele konkreetsele [ühendusele].\n\nKüsimus on, milliseid ühinguid me rahastame, millistel põhimõtetel ja et need põhimõtted oleksid läbipaistvad ja õiglased.\n\nKui põhimõtted on läbipaistvad ja õiglased, ei ole teil jätkuvalt probleemi, kui sotsiaalministeerium rahastab ka LGBT ühingut?\n\nSõltub ühingu tegevusest. Iga ühing võib olla hariv, ühendav, selgitustööd tegev, aga võib olla ka vägivaldne ja agressiivne. Öelda, et kindla nime või sildiga ühing on alati halb või hea, ei ole võimalik. Kui ühingu tegevused vastavad rahastamise põhimõtetele, mis kehtivad kõikidele võrdselt ja on läbipaistvad, siis kas ühing kannab seda või teist nime, ei oma mingit tähtsust.\n\n\"Praegu on ausatel EKRE liikmetel tunne, nagu oleks vikerkaarevärviline pastor Annika Laats EKRE-sse vastu võetud!\" Nii kommenteeris üks rahvuskonservatiiv teie sõnu. Teate, millega sai õpetaja Laats üle-Eesti tuntuks?\n\nEi ole kursis.\n\nEELK Risti koguduse õpetaja Annika Laats toetas avalikult ja selgesõnaliselt kooseluseadust.\n\nSelge.\n\nKaimar Karu Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR\n\nKas teie arvates võivad samasoolised koos elada ja ka lapsi kasvatada? Muusikule ja vabatahtlikule abistajale Siiri Sisaskile, kes nõustus kandideerima EKRE nimekirjas parlamendivalimistel, sai jaatav vastus saatuslikuks ja ta astus kiiresti valimistest kõrvale.\n\n(Paus)\n\nOn teemasid, mille puhul on ühiskonnas väärtuste konflikt. Seksuaalvähemused, nende kohtlemine ja nende õigused on üks noist teemadest ja mitte ainult Eestis. Kahjuks – juba ajalooliselt – on kaasnenud vähemuseks olemisega ka mingit tüüpi represseerimine või kiusamine. Seda on tundnud seksuaalvähemused, seda on kogenud valgenahalises keskkonnas elavad musta- või tumedamanahalised, ka vaesemad inimesed rikkamate poolt, kes iganes, keda tol hetkel on võinud käsitleda vähemustena või vähemväärtuslikena.\n\nEnne kui teie küsimuse juurde läheme, peaksime nendest väärtustest rahulikult, avameelselt ja avalikult rääkima, et saada aru, miks inimesed neid kas toetavad või ei toeta ja leida see tee, mis sobib Eesti rahvale. Eesti rahvas ei ole šabloonist välja lõigatud, et kõik käituvad ja mõtlevad ühtemoodi.\n\nSelle väärtuste konfliktiga tuleb tegeleda. Aga mida rohkem me küsime jah-ei vastustega küsimusi, seda sügavamaks lõhe ühiskonnas kasvab. Mina ei näe, et see meile head teeb – ei riigina, ei rahvana ega ka indiviidi tasandil.\n\nSee on põhjus, miks teie läksite praegu mööda võimalusest öelda enda arvamus?\n\nJah.\n\nTe usute, et nõrgemaid tuleb kaitsta?\n\nMa usun, et nõrgemaid tuleb kaitsta.\n\nMitmed asjalikud IT-inimesed hoiatavad, et Eesti e-edulugu, kui me olime esimesed, hakkab tuhmuma ja Eesti vajub kuhugi keskele või isegi tahapoole. On see tõene või liiga pessimistlik vaade?\n\n(Mõtleb pikalt)\n\nMeie e-riigi süda näitab kergeid lupjumise märke. See on teie väljend. Millise ravimiga saaks veresooned nagu liivapaberiga puhtaks tõmbaks?\n\nNagu liivapaberiga võib ohtlik olla.\n\nMiks?\n\nVõib veresooned läbi kulutada ja siis on pahasti.\n\nJah, meil on see risk, et jääme teistest maha. Ma ei tahaks aga öelda, et jääme teistest maha, sest oleme ise olnud nõrgad või muutunud nõrgaks.\n\nTeised on tugevamaks saanud?\n\nTeised on tugevamaks saanud. Kas ma samas usun, et meil on võimalus uuesti – see on rohkem maratoni teema kui sprint – ette rebida? Jah, ja see on ka üks põhjus, miks selle [ministriks asumise] ettepaneku vastu võtsin.\n\nMa usun, et meil on võimalik taas kõvasti ette rebida, aga see tähendab muuhulgas, et me peame ilmselt tegema rohkem tööd, et näidata heade IT-lahenduste kasutamisega kaasnevat \"ärikasu\". Kasu kodanikule, kasu riigile, kasu ettevõtjale, kasu koostööks, kasu millegi efektiivsemaks muutmisele jne.\n\nMõned asjad, mida oleme teinud, need ei paista välismaal tehnilistena. E-residentsust ei nähta tehnilisest küljest, see on miski, mis võimaldab teha inimestel väga konkreetseid asju ja olla ühtlasi seotud riigiga, mis tundub neile vahva. Vajame rohkem asju, mis rõhuvad saadavale väärtusele, mitte sellele, kui lahe on see tehnoloogia. Tehnoloogia muutub tohutult kiiresti ja tänane innovaatiline lahendus on homseks aegunud.\n\nKaimar Karu Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR\n\nKas me peame kartma Hiina tehnoloogiat ja Huaweid?\n\nMa formuleeriksin selle teistmoodi, millele saaksin vastata \"jah\". Kas me peame olema ettevaatlikud tehnoloogia suhtes, mis tuleb mõnest suurriigist? Jah.\n\nJa ma ei ütleks, et Hiina on siin ainus, küll aga viimaste aastate jooksul, vaadates Hiina arengut ja võimekust maailmas asju korda saata, on ta kindlasti erihuvi all. Kui suur oht on Hiinast meie riigi üldisele julgeolekule? Ei ole minu valdkond, ei oska veel öelda.\n\nKas Hiina või mõne muu riigi tehnoloogia, kui kasutame seda riiklikult olulisteks toiminguteks ja on oht, et sealtkaudu lekib informatsiooni või kontroll elutähtsate süsteemide üle võib minna ootamatult kellelegi teisele – siis loomulikult on need riskid, millega peab tegelema.\n\nAga see on nii iga tehnoloogia puhul: ei saa osta tehnoloogiat ka Prantsusmaalt või Portugalist või Indiast või Austraaliast ilma, et me veenduks – tegemist on turvalise tehnoloogiaga.\n\nMajandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnikke te ikka usaldate?\n\nJah.\n\nSüvariiki ei karda?\n\n(Naerab ja siis ohkab)\n\nKui ma vastan \"jah\", siis... (Hakkab uuesti naerma)\n\nMis asi on süvariik?\n\nAmetnike, eriteenistuste, ajakirjanike kogum, mis ajab mingit oma asja... Ma võin teile öelda, kellelt saate täpse vastuse – nende inimeste nimed on Mart ja Martin Helme, kes on süvariigi jutlustajad Eesti Vabariigis.\n\n(Paus)\n\nMina sellisesse organiseeritud tegevusse ei usu.\n\nLöön selle küsimuse kaheks ja püüan vastata.\n\nKas on inimesi, ja rohkem kui teie mainisite, kes on mures sündmuste või ühiskondlike märkide pärast, mida on keeruline seletada ühelgi teadaoleval moel? Jah, neid inimesi on ja võibolla neid polegi väga vähe, kes aegajalt kergitavad või kortsutavad kulmu, et midagi tundub justkui imelik.\n\nSiis on veel teine pool, et kuidas mingeid sündmusi kajastatakse, kas kajastus tundub arusaadav, loogiline ja usutav.\n\nJa kui paned kokku sündmuse, mis tundub kummaline ja selgituse, mis kohati võib tunduda veel kummalisem, siis tekibki küsimus: \"Aga mis toimub?\"\n\nMina ei usu vandenõuteooriatesse. See eeldaks, et hästi palju inimesi on teemas sees ja nad suudavad seda saladuses hoida. Väiksemgi kokkupuude inimestega näitab, et see on üsna ebatõenäoline. Nagu ma ütlesin, inimesed ei ole ratsionaalsed.\n\nTeie olete ratsionaalne inimene?\n\nMina olen inimene nagu iga teine inimene. Mul on kombeks püüda mõtestada asjad enda jaoks lahti enne, kui ma kindlaid seisukohti võtan.\n\nKas teate juba, kes saavad teie nõunikeks ja valite nad ise või panevad EKRE juhid siin piirid ette?\n\nMa saan oma nõunikud ise välja valida. Muuhulgas lähiajaloolistel põhjustel kavatsen seda ülesannet võtta väga tõsiselt ja leida endale nõunikud, kes sobiksid ametisse ja sobiksid minuga.\n\nViimane küsimus. Milline mobiiltelefon teil on?\n\nMinul on Sony telefon. Olen mõnes asjas meeletult brändi lojaalne. Minu esimene telefon oli Ericssoni 788, klapiga. See oli fantastiline telefon, käisin siis veel gümnaasiumis, see oli meie koolis vist üldse esimene õpilase telefon. Ja olen mingis mõttes jäänud Ericssonile [truuks] tänaseni, kuigi vahepeal oli Sony-Ericsson, nüüd ainult Sony. Brändi lojaalsus on täiesti olemas.\n\nToomas Sildam ja Kaimar Karu Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR\n\nKaimar Karu CV\n\nKaimar Karu sündis 30. juunil 1980.\n\nTöö- ja teenistuskäik\n\nAlates 2017. aastast Mindbridge OÜ omanik.\n\nAastatel 2014 – 2017 oli Axelos Ltd ITSM tooteportfelli juht, hiljem tootearenduse ja strateegia juht.\n\nAastatel 2010 – 2014 oli Skype teenusehalduse lahendusarhitekt.\n\nAastatel 2008 – 2010 oli Epicor Software Estonia OÜ vanemprojektijuht.\n\nAastatel 2006 – 2008 oli BiTA Service Management OÜ tegevjuht.\n\nAastatel 2004 – 2006 oli PRIAs projektijuht ja hiljem IT osakonna juhataja asetäitja.\n\nAastatel 2002 – 2004 oli ARTAXIS OÜ asutaja ja tehnoloogiajuht.\n\nAastatel 2000 – 2002 oli IT Meedia OÜ tarkvaraarendaja ja hiljem harukontori juht.\n\nHaridus\n\nKaimar Karu lõpetas 2003. aastal Tartu Ülikooli filosoofia erialal ning 2010. aastal kaitses Tartu Ülikoolis samal erialal magistrikraadi. Valdab eesti ja inglise keelt.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "\"Ei ole riigi ülesanne kontrollida inimeste elu või öelda neile, kuidas nad peaksid käituma.\" Londonis konsultatsioonifirma jätnud Kaimar Karu, kelle EKRE kutsus väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministriks, kõnnib intervjuud andes otsekui miiniväljal. Millele see intervjuu keskenduks, küsis ta enne. Tahaks aru saada, kellega on tegemist, vastas ajakirjanik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nJoonekohtunikku palliga löönud Djokovic diskvalifitseeriti\n\n## Põhitekst:\n\nUS Openi üks favoriite jäi avasetis hispaanlase Pablo Carreno Busta (ATP 27.) vastu 5:6 kaotusseisu. Serblane oli nähtavalt pettunud ning lõi oma reketiga eemale palli, mis tabas joonekohtunikku. Naisterahvas vajas seepeale arstiabi.\n\nKuigi Djokovic vabandas korduvalt ja üritas turniiri kohtunikku veenda, et tegemist oli halbade asjade kokkulangemisega, siis reeglid olid reeglid ning maailma esireket diskvalifitseeriti.\n\nSee tähendab, et meeste tennis saab US Openil uue suure slämmi turniiri võitja. Viimane n-ö uus võitja oli Marin Cilic, kes võitis kuus aastat tagasi US Openi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA lahtiste neljandas ringis sai tänavu võitmatu püsinud maailma esireket Novak Djokovic disklahvi, kuna ta lõi joonekohtunikku palliga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAjalugu teinud Kasahstani tennisist võitis kaheksanda asetusega Marticit\n\n## Põhitekst:\n\nPutintseva võitis horvaatlannat Marticit tulemusega 6:3, 2:6, 6:4. Kaheksanda asetusega Martic jäi avasetis 19 minutiga 0:5 kaotusseisu, kuid tuli seejärel mängu tagasi, kui võitis järgmise seti. Viimases pani oma paremuse siiski maksma Putintseva, kellest sai esimene Kasahstani tennisist, kes on US Openil veerandfinaali jõudnud.\n\nVeerandfinaalis läheb Putintseva vastamisi ameeriklanna Bradyga, kes alistas 17. asetusega Kerberi tulemusega 6:1, 6:4.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA lahtistel meistrivõistlustel pääsesid veerandfinaali Jennifer Brady (WTA 41.), kes alistas Angelique Kerberi (WTA 23.) ja Julia Putintseva (WTA 35.), kes sai jagu Petra Marticist (WTA 15.).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nViimasel hetkel koondisesse pääsenud Greta Jaanson sai EM-il viienda koha\n\n## Põhitekst:\n\nEesti koondis koosnes neljast paatkonnast kuue sportlasega. Koondise parim oli finaalis viiendana lõpetanud Greta Jaanson (Pärnu SK; 8.06,16). Jaanson pääses viimasel minutil EM-il starti sõudeliidu juhatuse otsusega. Meistrikulla pälvis tiitlikaitsja Anneta Kyridou, kelle võiduajaks oli 7.39,60. Talle järgnesid mullu alla 18-aastaste seas maailmameistriks tulnud sakslanna Alexandra Foester (7.41,93) ja Venemaa sõudja Anastasija Liubich (7.50,04). Medalist jäi esimesena ilma Jaansoni ees lõpetanud iirlanna Claire Feerick, kelle aeg oli 8.00,16. Eesti sõudja järel lõpetas Bulgaaria esindaja Madlen Markova (8.07,23), vahendab Eesti Sõudeliidu kodulehekülg.\n\n\"Esimesed kaks sõitu olid tehniliselt head stardist alates. Tundsin end enesekindlalt ja ei närveerinud,\" rääkis treenerist ema Tatjana Jaansoni hoolealune. Kas enne EM-i oli ka mingi eesmärk, mille poole püüelda? \"Otseselt mitte, kuid kuklas tiksus mõte finaalist,\" avaldas Jaanson ja rõõmustas, et viies koht oli puhas boonus.\n\nSäravalt esines Ander Koppelist (SK Kalev) ja Elar Lootist (SAK Tartu) moodustatud kergekaalu paarisaeruduogi. Noormehed pääsesid kindlalt finaali ja olid seal napilt Kreeka paatkonna järel kuuendad, ajad olid vastavalt 6.38,28 ja 6.39,54. Euroopa meistritiitli kindlustas Belgia (6.26,86) Saksamaa (6.30,92) ja Prantsusmaa (6.31,38) ees. Esimesena jäi pjedestaalilt välja Itaalia (6.35,63).\n\n\"Poolfinaali põhjal lootsime rohkemat, finaal nii hästi ei õnnestunud. Pigem ütleks, et me ei suutnud end täielikult realiseerida,\" sõnas eessõudja Loot, kelle treeneriks on Reigo Pihlak. Koppelit juhendab Matti Killing.\n\nVäga ilusa alguse teinud Mihhail Kuštein poolfinaalist medalimängu küll ei pääsenud, ent näitas B-finaalis võimsa lõpuga taanlase Mathias Heldbo järel teist tulemust, ajad vastavalt 7.13,19 ja 7.14,07. See koht andis narvalasele üldarvestuses seitsmenda koha. Valeri Osmokesku juhendatavale Kušteinile järgnesid Slovakkia (7.14,72), Türgi (7.18,40), Leedu (7.19,94) ja Hollandi (7.20,38) sõudjad. Euroopa meistritiitli võitis itaallane Nicolo Carucci (7.00,04), järgnesid sakslane Moritz Wolff (7.00,89) ja Rumeenia atleet Mihai Chiruta (7.01,81).\n\nAinsal üksikaerulisel paadil, roolijata kahesel, B-finaalis võistelnud Martin Rahuoja ja Margus Kodasma (mõlemad SK Pärnu) said ajaga 6.48,55-ga kolmanda tulemuse, mis andis kokkuvõttes üheksanda koha. Sõidu võitis Kreeka paar (6.40,65) Prantsusmaa duo ees (6.45,55). Rita Maieri treenitava Eesti paari järel finišeerisid Ungari (6.49,98) ja Taani (6.59,79). A-finaalis kindlustasid meistrikulla 6.31,59-ga rumeenlased Dumitru-Alexandru Ciobica ja Florin-Sorin Lehaci, kellele järgnesid Horvaatia (6.33,38) ja Sloveenia (6.38,16).\n\nJärelkasvukoondiste peatreener Matti Killingu sõnutsi täitsid kõik paatkonnad neile pandud ülesanded. \"Võib-olla oleks mõni asi võinud paremini õnnestuda, aga suures plaanis jääme rahule. Greta tegi hooaja parimad sõidud jaMihhail näitas end visa võitlejana,\" rääkis Killing. Juhendaja hinnangul oli kergekaalu- ja üksikaerumeeste vorm heitlikum. \"Koppelil – Lootil läks eelsõit raskelt, vahesõit õnnestus. Rahuoja ja Kodasma on treeningutel näidanud asju, mida siin ei õnnestunud päris järele teha, aga finaalis tuli juba kenasti välja.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pühapäeval lõppesid Saksamaal Duisburgis U-23 vanuserühma Euroopa meistrivõistlused, kust eestlased naasevad kahe finaalikohaga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSoomer pälvis Hispaanias Supertsport klassis karjääri parima tulemuse\n\n## Põhitekst:\n\nHooaja alguses pälvis Soomer Austraalias toimunud esimesel etapil kuuenda koha. Hispaanias startis Soomer seitsmendalt positsioonilt. Esimesel ringil langes ta kümnendaks ning hakkas sellelt positsioonilt tasapisi tõusma. Seejärel kerkis ta kuuendaks ringiks kuuendaks ning noppis tihedas heitluses viimasel ringil veel ühe koha.\n\n\"Hoog ja tunne olid head. Möödasõidud olid pisut keerulised, sirgetele minekul ja nende alguses kaotasin, aga ülejäänud sektorid olid head,\" kommenteeris Soomer oma sõitu. \"Kindlasti oli tulemus hea enesekindluse taastaja ning hea on selle kohaga Aragoni etapid lõpetada.\"\n\nVõitjale Andrea Locatellile (BARDAHL Evan Bros. WorldSSP Team) kaotas Soomer 9,42 sekundit. Peale viiendat etappi on Soomer MM-i arvestuses 50 punktiga kümnendal kohal.\n\nSupersport klassi MM-sari jätkub 18.-20. septembril Hispaanias Barcelonas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Hannes Soomer (Kallio Racing, Yamaha) lõpetas pühapäeval Hispaanias Aragonis sõidetud Supersport klassi viienda MM-etapi teise võistlussõidu viiendal kohal. See on eestlase jaoks seni parim tulemus, mille ta on pälvinud Supersport klassi MM-sarjas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nPresident Kaljulaid sõitis läbi Eesti ühe raskeima rattamaratoni raja\n\n## Põhitekst:\n\n\"Sõitsin sel nädalavahetusel läbi Haanja100 rattamaratoni trassi, kuna kolme nädala pärast, mil see tegelikult toimub, ei saa ma Lõuna-Eestis kohal olla,\" kirjutas president Kaljulaid sotsiaalmeedias. \"See pole küll suurim Eesti rattasõitude hulgas, aga kõik ratturid teavad seda. Eks korraldajate endi pandud tunnuslause - ainult hulludele! - võtab selle trassi hästi kokku. Tänan Ivarit, Ahtot, Juhot ja kõiki teisi Haanja mehi-naisi, kes eile ja täna sõites kampa lõid või muul moel abiks olid.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ehkki Haana100 rattamaraton toimub kolme nädala pärast, siis sõitis Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid 100-kilomeetrise distantsi juba läbi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRoland Poomi masinal purunes Rally Estonia jooksul neljal korral rehv\n\n## Põhitekst:\n\nRoland Poom ja Erik Lepikson alustasid Rally Estonia viimast võistluspäeva, mille jooksul läbiti kuue kiirukatse jooksul 84,94 kilomeetrit, WRC3 klassi 17. kohalt. Päeva esimesel katsel lõpetati WRC3 klassis 16. ajaga ning edasi parandati katse-katselt koha võrra tulemust. Lõunapausiks olid Poom ja Lepikson tõusnud absoluudis samuti koha võrra ning jätkasid 16. kohal. Hommikuste katsete kordustel jätkati tõusvas tempos, kuni ralli viimasel katsel pidi sarnaselt laupäevaga taas rehvivahetuse ette võtma. Ralli kokkuvõttes finišeeriti WRC3 klassi 15. kohal.\n\n\"Sõita kahjuks seekord korralikult ei saanud. Eile läks kohe alguses rehv katki, mis päris motivatsiooni alla ei võtnud, kuid pidime selle ringi turvaliselt lõpuni tulema. Teisel ringil purunes koguni kaks rehvi korraga ja siis oli juba keeruline korralikus tempos jätkata,\" võttis Poom Rally Estonia kokku.\n\n\"Pühapäeva hommikul läks autol pooltelg ja auto ujus tänu sellele ülejäänud katsetel päris palju. Viimasel katsel purunes taas rehv. Kahju, et nii palju rehvipurunemisi oli ja imelik, et need kõik juhtusid kiirete kohtade peal. Olen nüüd sõitnud erinevate autodega. Kuigi õiget pilti Fordist ette ei saanud, siis mulle on senistest autodest sõita meeldinud kõige rohkem Hyundaiga. Hooaeg jätkub mul nüüd tõenäoliselt Saaremaal. Kas veel sel aastal ka mõne MM-ralli sõidame, see selgub lähinädalatel,\" jätkas Poom.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Roland Poom ja Erik Lepikson (Ford Fiesta Rally2) pälvisid Rally Estonialt WRC3 klassis 15. koha. Neljal korral purunes eestlaste masinal rehv, mis nad lõplikult kõrgest mängust kukutas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLappi: Rally Estonia korraldajad tegid suurepärast tööd\n\n## Põhitekst:\n\n\"Esiteks pean ütlema, et korraldajad on teinud suurepärast tööd. Kõik toimis probleemideta ja kõik asjaosalised said imeliselt oma ülesannetega hakkama,\" ütles Lappi. \"Hea oli olla tagasi roolis ja näidata vähemalt algul head kiirust. Hiljem muutus nädalavahetus minu jaoks pisut keeruliseks. Loodetavasti Türgis ja Sardiinias oleme tugevamad.\"\n\nKa Suninen tunnistas, et nädalavahetus oli tema jaoks raske. \"Rütmi leidmine võtab oma aja, aga hea on taas võistelda. Me andsime oma parima ning pühapäeval olid ajad veidi paremad, aga me teame, et väga palju tööd on veel teha. Ootan põnevusega Türgi ja Sardiinia rallisid. Me näitasime nendel võistlustel häid tulemusi mullu ja loodame sama teha tänavu.\"\n\nTürgi ralli toimub 18.-20. septembril ning Sardiinia ralli 8.-11. oktoobrini.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "M-Spordi rallimeeskonnas sõitvad soomlased Teemu Suninen ja Esapekka Lappi lõpetasid Rally Estonia vastavalt kuuendal ja seitsmendal kohal. Lappi sõnul tegid korraldajad suurepärast tööd.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nMäkinen: täiesti rahul pole, sest kuivades oludes näitasime kiireimaid aegu\n\n## Põhitekst:\n\n\"Rally Estonia tulemus oli kogu meeskonna jaoks väga hea, sest me säilitasime liidripositsiooni nii individuaalses kui ka meeskondlikus arvestuses. Me ei ole täielikult rahul oma sooritusega, sest meie seadistus ei olnud ideaalne. Testimine erines oluliselt sellest, millised võistlusolud päriselt olid,\" rääkis meeskonna pealik Tommi Mäkinen. \"Viimase päeva kuivades oludes nägime, et meie sõitjad näitasid kiireimaid aegu. Kalle Rovanperä kiirus avaldas eriti muljet, kuna ta on veel väga noor sõitja. Me võime ainult ette kujutada, milline tema tulemus oleks ilma probleemideta olnud.\"\n\nPjedestaali viimase astme hõivas Ott Tänaku ja Craig Breeni järel Sebastien Ogier. \"Tulemus oli positiivne. Pälvida MM-etapilt pjedestaalikoht on hea. Muidugi me oleme natuke ka pettunud, teades milleks me suutelised oleme. Siin võita oleks keeruline olnud, aga me teadsime, et oleksime selleks valmis olnud. Ma isiklikult oleksin tahtnud punktikatset paremini sõita, aga ma eelistasin turvalisust ja lõpetada kolmandana,\" ütles Ogier.\n\nNeljanda koha pälvinud Elfyn Evans ei jäänud nädalavahetusega rahule. \"Mul oli vajalik kiirus olemas, aga ma ei leidnud stabiilsust. Me tegime öö jooksul mõned muutused seadistuses ja tundus, et see aitas libedates oludes. Nagu ikka on meil mõned kohad, mis vajavad veel tööd, aga peale rasket nädalavahetust lahkume siit heade punktidega,\" rääkis Evans, kelle selja taga lõpetas meeskonnakaaslane Rovanperä.\n\n\"Ma olen väga õnnelik, sest minu nädalavahetus läks väga hästi. Ma andsin endast parima ja ei teinud vigu. Meil oli natuke ebaõnne, aga see on ralli. Punktikatse läks hästi ja ma tahaks tänada tiimi, et meil on nii hea masin,\" ütles Rovanperä.\n\nJärgmine MM-etapp sõidetakse kahe nädala pärast Türgis.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Toyota rallimeeskond pidi Rally Estonial leppima kolmanda, neljanda ja viienda kohaga. Toyota tiimipealiku Tommi Mäkineni sõnul oli tulemus hea, kuid lõpuni rahule ei jäädud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nLiitlassõduri koroonasse nakatumise tõttu jääb ära raketiheitja meediapäev\n\n## Põhitekst:\n\nEsmaspäeval pidanuks kaitseväe keskpolügoonil Ameerika Ühendriikide 41. suurtükiväe brigaad koostöös NATO lahingugrupi ja Eesti kaitseväega korraldama lahinglaskmiste meediapäeva, kus oleks tutvustatud ajakirjanikele mitmikraketiheitja süsteemi MLRS.\n\nSeoses ühe harjutusel osaleva Ameerika sõduri antud positiivse koroonaviiruse testitulemusega jääb kavandatud meediapäev ära.\n\nPositiivse koroonaviiruse testi andnud sõdur on paigutatud karantiini Tapa sõjaväelinnakusse. Ennetava meetmena isoleeriti harjutusel osalenud 21 sõdurit nii Eestist, Suurbritanniast kui Ameerikast, kes on olnud positiivse proovi andnud sõduriga lähikontaktis.\n\nSellele vaatamata laskeharjutused koostöös liitlasvägedega kaitseväe keskpolügoonil mitmikraketiheitja süsteemilt MLRS jätkuvad, pöörates suuremat tähelepanu sotsiaalse distantseerumise vajadusele ning võttes kasutusele rangemad isikukaitse- ja hügieenivahendid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Esmaspäeval jääb kaitseväe keskpolügoonil ära raketiheitjat MLRS tutvustama pidanud meediapäev, sest üks USA sõjaväelane on andnud positiivse koroonaproovi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nToomas Sildam: miks peatada Lukašenko?\n\n## Põhitekst:\n\nEsmalt mõned lihtsad küsimused.\n\nKas Aleksandr Lukašenko jäi edasi Valgevene presidendilossi valimispettusega? Jah, on kümneid lugusid, mis näitavad, kuidas ta varastas 9. augustil valimiste tulemused. Alates enda konkurentide vangistamisest kuni vaatlejate mittelubamiseni häälte lugemise juurde. Need valimised ei olnud ausad.\n\nKas Valgevene paljud inimesed on selle peale nördinud ja otsivad neilt äravõetud õigust? Jah, seda näitavad kümnete ja sadade tuhandete valgevenelaste protestimarsid või meeleavaldused Minskis ja teistes linnades. Neid toimub pärast libavalimisi igal päeval, Eesti kaitseminister Jüri Luik nimetab seda rahvaülestõusuks. Tegelikult oleks seda pikka sõna õigem lahku kirjutada – rahva ülestõusuks.\n\nKas Valgevene võimud vastavad rahva pahameelele vägivalla ja repressioonidega? Jah, ja see vastus on jõhker. Tudengid laulavad ülikooli fuajees inglise keeles \"Marseljeesi\", kohale tormavad erariides eriüksuslased, kes topivad osa üliõpilasi numbrimärkideta väikebussidesse. Ajakirjanikud pildistavad Minskis meeleavaldust ja kohtunik määrab neile kolm päeva aresti. IT-firma toetab protestijaid ja selle töötajad arreteeritakse. Valgevene kodanikust kirikujuht kritiseerib võimude vägivalda ja teda ei lubata enam kodumaale. Opositsiooni moodustatud konsulatiivnõukogu soovib rahva ja võimu dialoogi ning nõukogu liikmete vastu algatatakse kriminaaluurimine, mõned selle liikmed vahistatakse.\n\nNeed on veel leebed – palun vabandust selle sõna siinse kasutamise eest – näited Valgevene viimasest kuust. Sest arestimajadesse on viidud tuhandeid rahumeelseid meeleavaldajad, sajad on kumminuiadega läbi pekstud, paljud on saanud kannatada pisargaasi ja valgusgranaatide plahvatustes. On ka hukkunuid.\n\nMiks peaks aga see kõik Eestit või üldse Euroopat huvitama? Maailmas on ehk kümneid riike, kus president istub ametis valimispettuse või vägivaldse võimuhaaramise tulemusel.\n\nEsiteks asub Valgevene geograafiliselt Euroopas. Olgu, selle lause peale võib küünik öelda, et mis siis, ka Euroopas on igasuguseid riike. On küll. Aga Valgevene jääb Eestist vaid 240 km kaugusele, mis tähendab, et Balti riikide ja Poola mõistes oleme kõik üks piirkond.\n\nOma rahva rahumeelsetest meeleavaldusest häiritud Lukašenko tegi nüüd välispoliitilise tagasipöörde – ta lõpetas suhete silumise Läänega ja klammerdus uuesti Venemaa külge, püüdes tõmmata Putinit Valgevene kriisi üheks osaliseks. Kreml ongi praegu Lukašenko suurim kui mitte ainus toetaja, sest Kreml ei taha näidet, kus protestiv rahvas vahetab presidenti. Selle toetuse eest on Lukašenko valmis maksma ükskõik millist hinda. Ka näiteks lubama Valgevenesse Vene sõjaväebaasid, millele ta seni vastu seisis.\n\nSee on Eesti ja kogu siinse läänemeelse piirkonna julgeolekuküsimus, sest Poolat ja Leedut ühendab vaid napilt 100-kilomeetrine Suwalki koridor. Selle ühes servas seisab Venemaa Kaliningradi oblast ja teises nüüd end selgelt Venemaa poole keerav Aleksandr Lukašenko.\n\nJa siis veel moraalne aspekt. Kas Eesti vaatab tõesti vaikides pealt, kuidas võltsitud valimistega presidendiks jäänud mees laseb Euroopas peksta ja vangistada rahumeelseid meeleavaldajaid? Või otsib Eesti liitlasi, et öelda: Aleksandr Lukašenko, peatuge?\n\nEesti on otsinud liitlasi ja neid leidnud. ÜRO Julgeolekunõukogu mitteametlik istung Valgevene olukorra arutamiseks, mille Eesti 4. septembril kokku kutsus, oli selle kinnituseks. Seal esinenud 30 riiki olid kolme erandiga – Venemaa, Hiina ja Valgevene – Lukašenko peatamise poolt.\n\nMuidugi saab küsida, et kuidas aitavad sõnad ja deklaratsioonid Valgevene meeleavaldajaid. Eriti, kui kõik sõnad ei kõla ühtse koorina, sest erinevalt Balti riikidest ei taha ilmselt Euroopa Liidu suured tegijad sanktsioonide nimekirja panna Lukašenkot ennast. Kuigi see muudaks personaalsed sanktsioonid suuresti farsiks.\n\nAga mõnikord on siiski just sõna rahvusvahelises suhtlemises see suurim tegu, mida teha saab. Võib kõlada õõnsalt, kuid toetussõnad Valgevene rahvale ja kriitikasõnad Lukašenko režiimi pihta näitavad tõepoolest, et demokraatlikud riigid ei keera pead kõrvale. Et nad ei ütle enam nii, nagu ütlesid meie tänased liitlased 30 aastat tagasi laulva revolutsiooni ajal Baltimaade rahvajuhtidele – ärge kõigutage paati.\n\nTudengid, õpetajad, töölised, IT-inimesed, arstid, kõik need, kes praegu Valgevene tänavatel meelt avaldavad, ei pea tundma, et nad on režiimi vastu üksi jäetud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Miks peaks Valgevene huvitama Eestit või üldse Euroopat, sest maailmas on ehk kümneid riike, kus president istub ametis valimispettuse või vägivaldse võimuhaaramise tulemusel, küsib ajakirjanik Toomas Sildam nädalakommentaaris.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nItaalia GP võitis üllatusmees, Hamilton sai karistada, Ferrarid katkestasid\n\n## Põhitekst:\n\nVõistluse 20. ringil jättis sõidu pooleli Kevin Magnussen (Haas) ning kuna tema vormel jäi raja äärde, tuli välja turvaauto. Kohtunikud keelasid sel ajal võistlejatel boksipeatusi teha, kuid Hamilton ja Antonio Giovinazzi (Alfa Romeo) ei pannud seda tähele. Mõlemale piloodile määrati karistus, mis nägi ette peatuda boksis kümneks sekundiks.\n\nSeejuures olid mõlemad Ferrari piloodid sunnitud samuti võistluse katkestama sõidu esimeses pooles. Sebastian Vettelile said kuuendal ringil saatuslikuks järele andnud pidurid ning Charles Leclerc tegi 25. ringil ränga avarii, mille järel võistlus hetkeks peatati.\n\n???? RED FLAG ????\nThe race is suspended after Leclerc's accident at the final corner\nCars will line up in the pit lane in race order #ItalianGP???????? #F1 pic.twitter.com/uS5RLkQA44\n\n— Formula 1 (@F1) September 6, 2020\n\nKui võistlust jätkati, kandis Hamilton ära karistuse, mis langetas ta võistlejaterivi lõppu. Mõned ringid hiljem katkestas 14. positsioonilt Max Verstappen (Red Bull).\n\nVõistluste ootamatu sündmuste jada tõi karjääri esimese vormel-1 MM-sarja etapivõidu Pierre Gaslyle, kes edestas Carlos Sainzi 53-ringilise võistluse järel 0,415 sekundiga. Kolmanda koha teenis Lance Stroll (Racing Point; +3,358).\n\nLando Norris (McLaren; +6,000) sai neljanda, Valtteri Bottas (Mercedes; +7,108) viienda ja Daniel Ricciardo (Renault; +8,391) kuuenda koha. Hamilton kerkis lõpuks seitsmendale positsioonile, kaotades võitjale 17,245 sekundiga. Esikümnesse mahtusid veel Esteban Ocon (Renault; +18,691), Daniil Kvjat (AlphaTauri; +22,208) ja Sergio Perez (Racing Point; +23,224).\n\nVormel-1 MM-sarja järgmine etapp sõidetakse järgmisel nädalavahetusel samuti Itaalias.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Legendaarsel Monza ringrajal sõidetud vormel-1 MM-etapi võitis üllatuslikult AlphaTauri piloot Pierre Gasly. Valitsevale maailmameistrile Lewis Hamiltonile (Mercedes) sai saatuslikuks kümnesekundine boksipeatuse karistus. Mõlemad Ferrari piloodid katkestasid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti motokrossisõitja sai Itaalias 12. koha\n\n## Põhitekst:\n\nEMX 125 klassi kvalifikatsioonis suutis Meico Vettik välja sõita korraliku 11. ringiaja. Esimese sõidu start oli tal keskpärane ja avaringilt tulles oli Vettik neljakümne sõitja seas 16. kohal. Parimal hetkel tõusis Vettik 13. kohale, kuid mitu sõiduviga ei lubanud ikkagi esikümne kohtade eest võidelda ja Vettik pidi lõpuks leppima alles 18. kohaga. Esikoha võttis avasõidus Andrea Bonacorsi (Itaalia, Fantic), teise koha sai Guillem Farres (Hispaania, GasGas) ja kolmanda koha Constantin Piller (Saksamaa, KTM). Sarja liider Liam Everts (Belgia, KTM) oli viies.\n\nTeises sõidus ei tulnud Vettikul start üldse välja ja oli avakurvi järel 30. koha piirimail. See, mis aga edasi juhtuma hakkas, tegi iga Eesti krossifänni õnnelikuks. Vettik hakkas iga ring kohta parandama ja ta suutis pidevalt sõita sama kiiresti või isegi kiiremini kui liidrikohal sõitvad sõitjad. Kui sõidetud oli pool sõitu, tõusis Vettik 10. kohale. Kuid võhma jätkus tal veel ka sõidu lõppu ning mitmest konkurendist mööda sõitnud Vettik lõpetas lõpuks 6. kohal. Võidu teenis taas Bonacorsi, teise koha sai Pietro Razzini (Itaalia, Husqvarna) ja kolmanda koha David Braceras (Hispaania, GasGas).\n\nEtapi kokkuvõttes tuli Vettik 18 punktiga 12. kohale. Etapivõidu teenis 50 punktiga Bonacorsi, teise koha sai 40 punktiga Farres ja kolmanda koha 38 punktiga Braceras. Sarja kokkuvõttes on Vettik 49 punktiga viiendal kohal. Liidrikohta jagavad 66 punktiga Everts ja Bonacorsi.\n\nEMX 2T klassis oli avaetapil stardis kaks eestlast, sarjas juba suuri kogemusi omav Andero Lusbo ja oma esimest etappi tegev Martin Michelis. Kvalifikatsioonis suutis üllatuslikult eestlastest parima aja välja sõita Michelis, kes oli 12., Lusbo pidi leppima alles 15. ajaga. Esimeses sõidus tegi suurepärase stardi Lusbo, kes avakurvis esimeste seas oli. Kahjuks ei õnnestunud Lusbol järgmised kurvid just kõige paremini ning ta kaotas mitu kohta. Esimesel suurel hüppel läksid asjad Lusbo jaoks veelgi hullemaks - ta maandus konkurendile peale ning kukkus tugevalt. Tulemuseks murtud kämblaluu ja paus võistlustes. Martin Michelis suutis avasõidu 14. lõpetada. Sõidu võitis šveitslane Loris Freidig (Yamaha), teise koha sai Brad Anderson (Suurbritannia, KTM) ja kolmanda koha Federico Tuani (Itaalia, Husqvarna).\n\nTeises sõidus ei õnnestunud Michelise start ja ta oli viimaste seas. Mõne ringiga suutis ta väga hea tõusu teha ja jõuda 11. kohale. Suurema osa sõidust oligi Michelis sellel positsioonil. Mõned ringid enne lõppu püüdis Michelis enda ees sõitnud portugallase Marquesi kinni ning möödus temast ja lõpetas sõidu 10. kohal. Esikoha teenis Brad Anderson, teine oli Mario Tamai (Itaalia, KTM) ja kolmas Federico Tuani.\n\nEtapi kokkuvõttes teenis Michelis 18 punkti ja see andis talle 9. koha. Etapivõidu sai 47 punktiga Anderson, teine oli 40 punktiga Tuani ja kolmas 39 punktiga Freidig.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Itaalias Faenza krossirajal jätkusid sellel nädalavahetusel motokrossi maailmameistrivõistlused. Pühapäev kuulus EMX 125 ja EMX 2T klassi sõitjatele. EMX 125 klassis teenis Meico Vettik (KTM) etapi kokkuvõttes 12. koha. EMX 2T klassis sarja esikohta püüdma läinud Andero Lusbo jaoks lõppes päev katastroofiga, kui ta esimeses sõidus avaringil konkurendile peale maandus ja käeluu murdis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nSalvini: otsustamatus tapab \"Hiina koloonia\" Itaalia\n\n## Põhitekst:\n\nTema hinnangul on riik muutumas \"Hiina kolooniaks\".\n\nSalvini ütles Como järve kaldal toimuval mõttekoja The European House-Ambrosetti korraldatud foorumil, et kogu viimase aasta on riigis kõik takerdunud, kõige üle vaieldakse, olgu selleks siis riikliku lennufirma Alitalia saatus või pensionireform.\n\nSalvini teatas, et populistliku Viie Tähe Liikumise ning vasakpoolse Demokraatliku Partei koalitsioonivalitsus ei liigu kuskile ning käes on aeg, et Itaalia hakkaks otsustama oma tuleviku üle.\n\nSelle kuu lõpul toimuvad seitsmes Itaalia piirkonnas valimised ning endine karmikäeline siseminister Salvini teatas, et tema erakond Liiga soovib pakkuda riigile kindlust ja tulevikku.\n\n\"Soovime muuta Itaalia kaasaegseks ja tõhusaks riigiks, mis põhineb väärtustel ja konkurentsil,\" lausus ta.\n\nSalvini lisas, et \"on vastuvõetamatu, et Euroopas nähakse Itaaliat Hiina kolooniana, Hiina diktaatorluse Trooja hobusena\".\n\nErinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest on Itaalia püüdnud säilitada Pekingiga häid suhteid, hoolimata koroonaviiruse pandeemiaga kaasnenud pingetest ning püüetest Washingtoni juhtimisel välistada Hiina telekomihiid Huawei 5G võrgu ehituselt.\n\n\"Iga euro Hiina investeeringuid tundlikku taristusse tuleb läbi analüüsida ning teatud juhtudel blokeerida,\" lausus Salvini.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Itaalia parempoolse partei Liiga juht Matteo Salvini lausus pühapäeval, et Itaaliat ähvardab surm otsustamatuse läbi, sest riigil on valitsus, kes ei suuda selget suunda võtta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKlassikaraadio sügis on täis kontserdiülekandeid ning Pärdi ja Beethoveni muusikat\n\n## Põhitekst:\n\nSeptembrikuus tähistab Klassikaraadio mahuka programmiga Arvo Pärdi 85. sünnipäeva. Kuulajateni jõuab hulk sünnipäevakontsertide ülekandeid ja helilooja loominguga albumeid, nende hulgas 2015. aastal toimunud küsitluse põhjal Eesti kõigi aegade olulisemaks klassikaplaadiks kuulutatud \"Tabula rasa\" firmalt ECM Records (eetris 11. septembril kell 11). 7. septembrist on igal tööpäeval kell 10 ja kell 22 kavas Immo Mihkelsoni koostatud 15-osaline dokumentaalsari \"Arvo Pärt. Heli ja vaikus\" (2005).\n\nKlassikaraadio tähistab tänavu 25. eetrisügist ning tähtpäevaprogrammis on valik kultuuri- ja muusikasaateid läbi aegade. Kultuurielus toimuval hoiab argipäeviti silma peal \"Delta\", mis kajastab esmaspäevast reedeni kell 13–15 aktuaalseid sündmusi teatrist, muusikast, kunsti- ja filmimaailmast. \"Helikaja\" alustas hooaega avasaatega 5. septembril, kümnendat hooaega jätkub \"Kunstiministeerium\", oktoobrikuus algab uus kirjandussaade. Suvel vaatajate poolt soojalt vastu võetud sari \"Luuleline suvi\" on küll lõppenud, kuid Eesti näitlejate loetud luulet kõlab ka sügisprogrammis – argipäeviti kell 12.30 ja 18.30, laupäeval ja pühapäeval kell 8.15.\n\nKlassikalise muusika populaarse suurkuju Ludwig van Beethoveni 250. sünniaastapäeva tähistatakse ulatuslikult kõikjal maailmas. Beethoven on ka Klassikaraadio sügiskava üks dominante, tema loomingut kõlab raadiost iga päev. Tulemas on saatesari Beethoveni populaarsest klaverimuusikast ja selle esitajaist läbi aegade, novembris jätkub muusikateadlase Tiia Järgi Beethoveni-sari. Beethovenile on pühendatud ka tänavune Muusikapäeva viktoriin, mis ootab lahendajaid Klassikaraadio kodulehel 1. oktoobril.\n\nKlassikaraadio reklaamlause \"Kontsert sinu kodus\" saab sel sügisel väga tuumaka sisu. Kevadel viirusest räsitud kontserdielu on elavnenud ja mitmed sündmused kandunud kevadest sügisesse, seda lisaks hooaja tavapärastele festivalidele ja kontsertidele. Klassikaraadiost saab jälgida Nargenfestivali \"Pärdi päevi\" ja festivali \"Eesti Muusika Päevad\", oktoobris Jazzkaart ja mahukat pianistide pidu Klaver 2020, nüüdismuusikafestivali \"Afekt\" ja muid kaalukaid muusikasündmusi.\n\nAinuüksi septembris on Klassikaraadio kavas 23 kontserdiülekannet, lisaks Eestis toimuvatele ka ülekanne Riia Toomkirikust koori \"Kamer\" juubelikontserdilt 12. septembril. 6. septembril kell 18 vahendab Klassikaraadio Pärnust Rahvusooper Estonia kontserti, mis on pühendatud Georg Otsa 100. sünniaastapäevale. 13. septembrist saab koostöös Eesti Televisiooniga kuulata Klassikaraadiost ka telekonkursi \"Klassikatähed\" uusi võistlusosi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Klassikaraadio 25. sügishooaeg kuulub Pärdi ja Beethoveni loomingule ning on ka mitmeid otseülekandeid muusikasündmustelt. Ainuüksi septembris on Klassikaraadio kavas 23 kontserdiülekannet.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTriatleet Vincent Luis kaitses Hamburgis MM-tiitlit\n\n## Põhitekst:\n\nTavaliselt on triatlonis maailmameistritiitlid antud välja mitme võistluse kokkuvõttes, kuid tänavu toimus koroonaviiruse tõttu vaid üks etapp.\n\nPrantslane Vincent Luis kaitses edukalt tiitlit, jättes oma selja taha Vasco Vilaca ja Leo Bergere. 31-aastane Luis tegi otsustava spurdi 300 meetrit enne lõpujoont ning teenis MM-kulla ajaga 49 minutit ja 13 sekundit.\n\n\"Ma teadsin, et ma olen heas vormis ja ma treenisin viimased kuus nädalat koos maailma parimatega,\" ütles Luis. \"Kuna kaks noort meest suutsid hoida minuga sama tempot, siis otsustasin viimasel ringil natuke juurde panna. Mul on hea meel, et Leo pälvis pronksi. See võistlus oli Prantsusmaa jaoks edukas.\"\n\nNaiste seas pälvis esikoha Georgia Taylor-Brown, kes jõudis finišisse ajaga 54 minutit ja 16 sekundit. Teise koha pälvis Flora Duffy ja kolmanda Laura Lindemann.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Saksamaal Hamburgis toimunud triatloni maailmameistrivõistlustel krooniti võitjateks prantslane Vincent Luis ja inglanna Georgia Taylor-Brown.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nNapoli ja Kubassova kaotasid taas eduseisust\n\n## Põhitekst:\n\nTeist mängu järjest avas skoori Napoli. Avapoolaeg jäi 1:1 viiki, seejärel jõudis Sassuolo väravateni ka 60. ja 64. minutil, kirjutab Soccernet.ee.\n\nSarnaselt kahe esimese vooruga kuulus Kubassova ka nüüd põhikoosseisu. Ta vahetati välja 67. minutil.\n\nInna Zlidnis ei kuulunud Ferencvarose koosseisu, kui tema tööandja alistas Ungari naiste kõrgliigas Györi ETO 6:0. Neljast kohtumisest kolm võitu ja ühe viigi teeninud Ferencvaros paikneb teisel tabelireal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vlada Kubassova koduklubi Napoli sai Itaalia naiste jalgpalli kõrgliiga kolmandas voorus kolmanda kaotuse, jäädes alla Sassuolole 1:3.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nMaria Mölder: peame ümber mõtestama, kuidas väärtustada muusika loojat ja esitajat\n\n## Põhitekst:\n\nTänavune TMW toimumine oli festivali rahvusvahelisust ning just sel ajal aset leidvaid kiireid muutusi arvestades ime. Ometi leiti, et pole mõtet seda ka edasi lükata, sest õiget aega ei pruugigi tulla. Tuleb lihtsalt targemaks saada – see kehtib kogu muusikasektori kohta. Ja TMW konverentsi kavas pole tükk aega olnud nii palju mõtlemapanevat.\n\nEsimene riiklik kriisistrateegia tehti paljudes riikides kiiruga ja see tõi ka mujal esile senised hallid alad. Muusikavaldkond koosneb nii paljudest tegijatest, et alles tõsine kriis on näidanud, mis on selle tegevusala eripärad, kuidas riigitoetusega institutsioonid ja eraettevõtjad üksteisest sõltuvad ning millist infot ja statistikat tuleb edaspidi erilise hoolega koguda. Kriisitoetused saavad isegi suure laenamise ajastul otsa, kuid suhtlus valdkonna kõigi esindajate ja otsustajate vahel peab paranema.\n\nOtsused ei tohiks isegi kriisiolukorras olla ka nii kiired, et neist sõltujad loevad lehest, kuidas üleöö oma töö kümnete koostööpartneritega ümber korraldada. Valitsuse ja ametnike suhtlus on olnud lünklik kogu kriisiaja vältel (kriisikommunikatsiooni koolitused kuluksid ehk ära), kuid TMW, kes veebruarist saadik on otsinud ametkondadega tihedat koostööd, sai nüüd tunda, mida tähendab öise alkoholimüügi piiramine keset festivali, nii et esimene ametlik teade selle kohta saadi kontrollreidi tegema tulnud mundrimeestelt.\n\nVõiks ju arvata, et kultuuriüritust kui inimesi ühendavat nähtust hinnatakse pärast seisakut senisest enam, kuid ikka veel kohtab suhtumist, et muusika tegemine ja kontsertide korraldamine on mõnus hobi, mitte omaette sektor, töö. Koroonakriis on näidanud, et loomeinimeste eluolu, ja eriti suurema ürituse pikk korraldusprotsess, on otsustajatele ebaselge ja võõras mure.\n\nEesti (suur)ürituste korraldajates on meelehärmi tekitanud asjaolu, et riik ei ole kehtestanud selget piletitagastuseeskirja. Kuna paljud artistid (Eestis on praegu isegi hästi) ei saa viiruse tõttu kontserte anda, siis on üha aktuaalsem küsimus, kas praegu levinud turupõhisele voogedastussüsteemile leidub alternatiiv. Jah, nišimuusika artistid (täpsemalt, õiguste omajad) võidaksid sellest, kui peale Deezeri võtaksid ka teised voogedastusplatvormid kasutusele kasutajakeskse maksumudeli, s.t raha ei jagataks enam populaarsemate artistide vahel nagu praegu (põhiosa tulust saavad noortele suunatud muusika õiguste omajad), vaid iga kasutaja kuulamismustrit arvestades. Ulatuslike kataloogide omajad (suured plaadifirmad) ilmselgelt kardavad sedasorti majanduslikku muudatust, kuid Deezeri kõrval on juba ka teised voogedastusplatvormid aruteluks valmis – ja maailmas on juba üle 40 plaadifirma kasutajakeskse süsteemiga nõustunud. Võimalik, et üleminek kasutajakesksele süsteemile kõigutab taas niigi nõrgas positsioonis muusikatööstuse alustalasid, kuid eks siis tule uue olukorraga harjuda.\n\nPeame ümber mõtestama, kuidas väärtustada muusika loojat ja esitajat ning sealhulgas mõistma, kust salvestatud muusika tuleb ja kuidas see meieni jõuab. Tähtsad muudatused tulevad ikka üksikisikute tasandilt ja poliitika liigub siis aeglasemalt järele. Ka praegu peaksid muusikainimesed koos mõtlema, milliseid lahendusi on vaja, et ränka aega kergendada.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Missugused on tähtsamad koroonaaja mõjud muusikavaldkonnale? Kontsertide korraldamisele, mis on juba mõnda aega olnud muusikute põhiline sisse­tulekuallikas, on kehtestatud piirangud, mistõttu on ohus muusikute ja kogu muusikavaldkonna tugiteenuste pakkujate sissetulek, kirjutab Maria Mölder Sirbis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nWolverhampton ostis rekordsumma eest noore ründaja Portost\n\n## Põhitekst:\n\nFabio Silva sõlmis oma uue koduklubiga viieaastase lepingu. Wolvesi varasem üleminekurekord oli ligikaudu 34 miljonit, mis tasuti eelmisel aastal Benficale mehhiklase Raul Jimeneze eest, kirjutab Soccernet.ee.\n\nWolvesi tegevjuht Jeff Shi ütles, et Silva oli Wolvesi radaril juba alates ajast, kui ta mängis Portugali U-16 koondises.\n\n\"Fabio on mängija, keda jälgides saab tema naturaalsest jalgpallitalendist aru juba paari minutiga. Viimastel aastatel on ta arenenud väga kiiresti ja nüüdseks on ta end tõestanud tugevas Porto esindusmeeskonnas,\" rääkis Jeff Shi Wolverhamptoni kodulehele.\n\nLoe pikemalt portaalist Soccernet.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Inglismaa jalgpalli kõrgliigaklubi Wolverhampton Wanderers tegi meeskonna ajaloo rekordostu, makstes Portole 18-aastase ründaja Fabio Silva eest 40 miljonit eurot.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLõuna-Eesti teedel võidutsenud Tänak tõusis MM-sarjas kolmandaks\n\n## Põhitekst:\n\nHooaja avaetapil Monte Carlos katkestanud, kuid siis nii Rootsis kui Mehhikos teise koha saanud Tänakul oli enne Rally Estoniat 38 punkti, mis asetas ta viiendale kohale.\n\nKodurallil võidutsenud eestlane oli punktikatsel kolmas, lisades nõnda oma saldosse 28 punkti. Hooaja lõpuni on jäänud veel kolm etappi.\n\nMM-sarja üldjärjestus:\n\n1. Sebastien Ogier 79 punkti\n2. Elfyn Evans 70\n3. Ott Tänak 66\n4. Kalle Rovanperä 55\n5. Thierry Neuville 42\n6. Teemu Suninen 34\n7. Esapekka Lappi 30\n8. Craig Breen 25\n\nMM-sarja üldjärjestus tiimide arvestuses:\n\n1. Toyota 137\n2. Hyundai 132\n3. M-Sport 83\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Esmakordselt autoralli MM-etapiks olnud Rally Estonia võitis valitsev maailmameister Ott Tänak (Hyundai), kes tõusis sarja üldarvestuses kolmandale kohale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nKümnendaks tulnud Vips jäi taas punktideta\n\n## Põhitekst:\n\nMonza ringrajal peetud GP teises sõidus triumfeeris Vipsi tiimikaaslane Dan Ticktum. Briti võiduajaks kujunes 34.07,935.\n\nTicktumi järel tuli teiseks tema kaasmaalane Callum Ilott (UNI-Virtuosi; +4,663) ja kolmandaks taanlane Christian Lundgaard (ART Grand Prix; +5,299).\n\nItaalia GP laupäeval peetud esimeses sõidus sai Jüri Vips 11. koha. Punktiarvet pole eestlane sarjas veel avanud.\n\nVormel-2 sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Itaalias Mugello ringrajal.\n\nSprint Race ✅\nSome super performances in there #ItalianGP???????? #F2 pic.twitter.com/kZhhziLveO\n\n— Formula 2 (@FIA_F2) September 6, 2020\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Vormel-2 sarja Itaalia GP sprindisõidus sai Jüri Vips (DAMS) kümnenda koha (+19,685).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nPille-Riin Larm: Lätis on raamatud ostjale pisut soodsamad kui Eestis\n\n## Põhitekst:\n\nI. ei ole surnud. Läti kirjanduse kampaania #iamintrovert peategelane leiab ka pärast sarmikat ülesastumist Londoni 2018. aasta raamatumessil ikka mahti reageerida päevasündmustele, näiteks avaldab ta arvamust uue kultuuriministri kohta, õhutab taudi ajal distantsi hoidma jne. Järgmisel aastal sõidab I. taas Londonisse, sest kampaaniat #iamintrovert tutvustatakse Londoni disainibiennaalil. Siiski jäävad tema vägiteod nüüdseks pigem selja taha – järgmise suurema läti kirjanduse kampaania jaoks kavatsetakse välja mõelda midagi/kedagi muud.\n\nJärgmine tõotab tõesti suur tulla, sest rihitakse kogunisti Frankfurdi raamatumessi peakülalise staatust. Läti kirjandust tutvustava ja vahendava platvormi Latvian Literature (Läti Kirjandus) tegevjuhi Juta Pīrāga sõnul loodeti plaan teoks teha 2025. aastaks, mil tähistatakse lätikeelse raamatu 500. sünnipäeva, kuid praegu tundub see liiga optimistlik.\n\nRahvusvahelised ülesastumised ei teeni mõistagi ainult reklaami ja lepingute sõlmimise eesmärke. Londoni raamatumess ja kampaania – ehkki mitte ainult need – tõid kaasa huvi kasvamise läti kirjanduse vastu ja hoogustasid tõlkimist. Veel tähtsam oli aga, et kirjandusväljal hakati tegema koostööd. Pean siinkohal kiitma messi tarbeks loodud platvormi Latvian Literature mugavat kodulehte, kust leiab nii uudistevoo kui ka näiteks info tõlkeprogrammide kohta, samuti vahendatakse autoriõigusi jm. (Ka meil on see kõik loomulikult olemas, kuid infot tuleb otsida mitme institutsiooni kodulehelt.)\n\nSuurim töövõit oli aga n-ö pikaajalise mõtlemise ja rahastamise saavutamine kodumaal. Seni rahastati Lätis kirjandust projektipõhiselt. Ka Latvian Literature meeskond kartis, et nende mitmeaastane töö lihtsalt katkeb, ning juhtis sellele ohule tähelepanu taas nutika kampaania abil. Anete Konste: \"Panime välja ühe plakati, osutamaks, et rohkemaks kui üheksainsaks ei olegi meil raha. Kuid see plakat asus kohe kultuuriministeeriumi juures. Nad pidid seda iga päev nägema.\" Sel sammul olid tulemused – kultuuriministeeriumis on nüüd kirjanduse ekspordiks eraldi eelarve.\n\nAlustatud on kirjanikupalga maksmisega, mida võivad taotleda ka tõlkijad. \"Oleme olnud eestlaste peale selle pärast väga kadedad,\" tunnistab Juta Pīrāga poolnaljaga. \"Kas kirjanikupalk on Eestis tulemusi andnud?\" uurib tema kolleeg. Muidugi, töörahu, mida võimaldab kindel sissetulek, annab tulemusi (häid teoseid) igas eluvaldkonnas. Nii et kui seda artiklit peaks lugema mõni Läti poliitik, siis rõhutan talle: kirjanikupalga projektiga tuleb kindlasti jätkata. Kui soovitakse Frankfurdi raamatumessil säravalt esineda, on selleks tarvis ka uusi säravaid teoseid ja nende tõlkeid. Juba praegu, pange tähele, pärinevad läti kirjanduse rahvusvahelised menukid mitte kuulsusrikkast minevikust, vaid just tänapäeva autorite sulest. Selle vastu on huvi, seda küsitakse ka edaspidi. Lastagu kirjanikel neid raamatuid kirjutada.\n\nMis siis on rahvusvaheliselt kõige populaarsemad läti raamatud? Juta Pīrāga: \"Lastekirjanduse puhul on see Anete Melece \"Kiosk\". Täiskasvanute kirjandusest toon esile Nora Ikstena romaani \"Emapiim\" ja Jānis Joņevsi \"Jelgava 94\", samuti Osvald Zebrise romaani \"Kukemäe varjus\", mis oli üks esimestest sarja \"Meie. Läti, XX sajand\" teostest. Zebris pälvis selle romaaniga Euroopa Liidu kirjandusauhinna, millega kaasnev tõlketoetuste programm kahtlemata hõlbustab esile tõstetud teoste vahendamist.\"\n\nRaamatupoode on Riias palju, kuid need on valdavalt väikesed ning vähem \"kasutajasõbralikud\" kui Eestis (näiteks ei jäänud enamasti silma toole, kuhu raamatut sirvima laskuda, ega kohvimasinat). Võimalik aga, et muu hulgas tänu kokkuhoiule olme pealt on ka raamatud ostjale pisut soodsamad kui meil. Raamatud oleks veelgi taskukohasemad käibemaksumäära langetamise korral 12% pealt 5% peale, nagu see oli enne masu – ettepanek on pälvinud viimastel aastatel Lätis laia arutelu. Meiegi võiks kaaluda käibemaksu soodusmäära langetamist 9% pealt (mis rakendub muu hulgas raamatutele) 5% peale.\n\nLätlased on hästi kursis sellega, mis Eestis toimub, ning võtavad meelsasti šnitti. Peale kirjanikupalga esitatakse sageli küsimusi näiteks Kultuurkapitali kohta. Nii et kui seda artiklit peaks lugema ka mõni Eesti kultuurielu kujundaja, siis talle omakorda panen südamele: me ei tee midagi ainult endale, iga meie otsuse mõju võib ulatuda märksa kaugemale kui esmapilgul näib. Kandes hoolt oma kultuuri käekäigu eest, kujundame tahtmatult ka naabrite oma. See on suur vastutus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Läti kirjanduse viimaste aastate suurim töövõit on pikaajalise mõtlemise ja rahastamise saavutamine, kirjutab Pille-Riin Larm Sirbis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nAastaid tippkorvpallist eemal olnud Ivo Van Tamm mängis Ukraina kõrgliigaklubi eest\n\n## Põhitekst:\n\nLätlase Ainars Bagatskise juhendatav Kiiev Basket pidas reedel üle kuue kuu esimese võistlusmängu, kui kontrollturniiril Prometheus Cup alistati 89:60 teine kõrgliigatiim Cherkasõ Monkeys. Tamm sai käe valgeks, kui viskas ühe punkti, vahendab Korvpall24.ee.\n\nIvo Van Tamm mängis viimati kõrgliigatasemel 2016/17 hooajal Tartu Ülikooli särgis. Seejärel mitu rasket vigastust üle elanud ääremängija liitus märtsis vahetult enne koroonaviiruse tõttu kehtestatud eriolukorda Tallinna Kalev/TLÜ-ga, kuid hooaja enneaegse lõppemise tõttu võimalust platsile naasta ei tekkinudki.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Pikalt raskete vigastustega platsilt eemal olnud 24-aastane eestlasest ääremängija Ivo Van Tamm on hooajaeelset ettevalmistust kaasa tegemas Ukraina kõrgliigaklubi Kiiev Basketi juures. Esimeses treeningkohtumises sai 203 cm pikkune eestlane ka käe valgeks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nResovia andis edu käest ja eestlastel Poola superkarikafinaali asja pole\n\n## Põhitekst:\n\nTammemaa kuulus Resovia selle hooaja esimeses ametlikus mängus meeskonna algkoosseisu ja tõi nelja geimiga neli punkti (+2). Saarlane realiseeris seitsmest tõstest vaid kaks (29%), lisa tuli ühe bloki ja serviässa näol, vahendab Võrkpall24.ee.\n\nTäht pääses igas geimis vahetusest lühikeseks ajaks väljakule ja kogus kolm punkti (-1). Võrukas realiseeris neljast tõstest kaks (50%), tema servi vastuvõtt oli kolme soorituse juures 33%. Tähe kümnest servist üks kujunes ässaks ja neli veaks.\n\nLoe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Robert Tähe ja Timo Tammemaa koduklubi Rzeszowi Asseco Resovia jäi Poola võrkpalli superkarika poolfinaalis Arlamowis tühjade tribüünide ees 1:3 (18, -23, -21, -14) alla eelmise hooaja parimale klubile Kedzierzyn-Kozle Zaksale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKultuuriportaal soovitab: Briti lühisari \"Inimjaht\" Jupiteris\n\n## Põhitekst:\n\nInglise krimisari põhineb tõestitoimunud sündmustel. 2004. aastal leiti Londoni pargist noore prantslanna surnukeha. Juhtumit kutsuti uurima inspektor Colin Sutton. Samast kandist on leitud ka teisi ohvreid, samuti on teateid naiste ründamisest. Kuid esialgu puuduvad igasugused seosed, motiivid ja kahtlusalused.\n\nSarjas astuvad üles Martin Clunes, Katie Lyons, Claudie Blakley, Stephen Wight, Philip McGinley, Celyn Jones jpt. \"Inimjahi\" lavastas Marc Evans, stsenaariumi kirjutasid Colin Sutton ja Ed Whitmore.\n\nVaata sarja siit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "ERR-i veebikanalisse Jupiter on jõudnud 2019. aastal vaatajate ette jõudnud Briti lühisari \"Inimjaht\" (\"Manhunt\"), kus peaosalist kehastab \"Doktor Martinist\" tuttav näitleja Martin Clunes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKandidaat: OECD peasekretäri kohale pürgib kuni kuus inimest\n\n## Põhitekst:\n\nTšehhi riik esitas OECD peasekretäri kohale kaubanduskoja juhi Vladimir Dlouhy, vahendas Radio Prague International.\n\nDlouhy rääkis, et mõte kandideerimiseks ei tulnud tema enda initsiatiivil, vaid hoopis välisministeeriumilt.\n\nHiljem leppis Dlouhy kokku kandideerimise ka president Miloš Zemani, peaminister Andrej Babiši ja välisminister Tomaš Petricekiga.\n\nVladimir Dlouhy on Tšehhi endine tööstus- ja kaubandusministerm, kes 90-ndatel sillutas riigi tee vabaturumajandusele.\n\nTa kaalub ka kandideerimist 2023. aasta Tšehhi presidendivalimistel.\n\nDlouhy sõnul teab ta viie, kuue kandidaadi pürgimisest OECD peasekretäri kohale.\n\nNäiteks esitab Rootsi OECD peasekretäri kandidaadiks endise Euroopa Komisjoni kaubandusvoliniku Cecilia Malmströmi.\n\nUSA president Donald Trump ütles kolmapäeval, et plaanib esitada sellele ametikohale Valge maja asekabinetiülema Christopher P. Liddelli, vahendas CNBC.\n\nSamale ametikohale võib pretendeerida ka Eesti president Kersti Kaljulaid.\n\nPresident Kaljulaidi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe ütles neljapäeval ERR-ile, et Eesti pole veel ametlikult esitanud oma kandidaati.\n\nOECD ehk nn maailma rikaste riikide klubi peasekretäri ametikoht vabaneb tuleva aasta suvel, kui lõppeb praeguse juhi Angel Gurria ametiaeg. ERR.ee kirjutas augusti lõpus, et OECD etteotsa võib pürgida ka Eesti president Kersti Kaljulaid, kelle ametiaeg riigipeana lõppeb 2021. aasta sügisel.\n\nOECD peasekretäri valikuprotsess käivitati 1. augustil. OECD liikmesriigid saavad oma kandidaate hakata üles seadma 1. septembrist. Kandidaate saab esitada oktoobri lõpuni, pärast mida toimuvad vestlused ja konsultatsioonid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) peasekretäri kohale pürgib kuni kuus kandidaati, nende seas Tšehhi kaubanduskoja juht Vladimir Dlouhy, USA Valge maja asekabinetiülem Christopher P. Liddell ning endine Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Cecilia Malmström.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nAvo Keel ja Läti mängisid edu maha, EM-ile pääs selgub otsustavas voorus\n\n## Põhitekst:\n\nAvo Keele juhendatavad lätlased suutsid pärast napilt kaotatud avageimi teise kindlalt numbritega 25:18 enda kasuks pöörata ning juhtisid kolmandat geimi 22:18, kuid andsid edu käest ja jäid 1:2 kaotusseisu. Uuesti olid lätlased kindlalt ees neljandas geimis, 16:12, kuid ka sellest edust ei suudetud kinni hoida, kirjutab Võrkpall24.ee.\n\nLätlased on kaotusest hoolimata viimase vooru eel alagrupi liidrid. Kui täna suudetakse kell 20 algavas mängus võita Küprost 3:0 või 3:1, pääsetakse igal juhul EM-finaalturniirile ehk Euroopa 24 parema riigi hulka. Viimati mängis Läti EM-il 1995. aastal.\n\nLoe pikemalt portaalist Võrkpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Läti võrkpalli rahvusmeeskond peab EM-valikturniiril D-alagrupi võidu nimel otsustava kohtumise pühapäeval, sest kaotas eile 1:3 (-25, 18, -26, -22) Hispaaniale ja esikohta veel ei kindlustanud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nHelen Tammemäe: entroopiast, loobumisest ja vabadusest\n\n## Põhitekst:\n\nOmeti magati, mediteeriti ja söödi külg külje kõrval ning selle käigus tekkis paratamatult ning vastupidistest ponnistustest hoolimata ikkagi mõtteid inimese loomusest ja tema käitumisest. Kümme tundi päevas mediteerida ei ole lihtne ja juba paari päevaga hakkasid osalejad väsima tähelepanelikkusest üksteise suhtes ning fookus muutus paratamatult enesekesksemaks. Seda ilmestas hästi päeva viimane toidukord. Kui hommiku- ja lõunasöök olid rikkalikud, siis kella nelja paiku pakuti osalejatele puuvilja ja teed ning see jäi päeva viimaseks toidukorraks, et säilitada mediteerijate mõtteerksust. Varem laagris käinud ja kogenumad mediteerijad ei võtnud reeglina puuviljagi, ent paljude esimest korda askeesiga kokkupuutunute seas tekitas selline korraldus silmanähtavalt ärevust. See ärevus väljendus selles, et kui õunu ja pirne jagus kõigile, siis mõnekümne osaleja peale oli söögisaali puuviljakorvikeses vaid umbes kümme banaani, ja ütleme nii, et kohe esimestest päevadest peale läks nende banaanide pärast tihedaks rebimiseks. Soovidest ja ihadest vabaks pürgijad hakkasid juba aegsasti söökla ukse taha kogunema, juhtus sedagi, et mõni banaan haarati võidukalt täpselt järjekorras eespool seisnu nina eest. Kohati tundus, et mõne inimese jaoks kujunes sellest vaimsest rüselusest päeva tipphetk – see, mille nimel üldse pingutada, ja eks ole teada ka, et kui miski on defitsiitne, siis selle väärtus inimeste silmis kasvab. Iga päev sööklas lahtirullunud stseen mõjus omamoodi mudelühiskonnana, mida iseloomustab seesama lakkamatu võitlus banaani pärast, mida justkui kõigile ei jagu.\n\nKui vaadata säärase käitumise tagamaid, siis sageli on turvatunde puudumine see, mida kompenseerida püütakse. Inimesele ei meeldi elu püsitu loomus ja universumis valitsev entroopia – raske on elada, kui ei saa milleski kindel olla ega millelegi toetuda. Nii püüame kõik lakkamatult pidepunkte leida ja haarata, millest parajasti haarata annab – ümbritsevatest inimestest, kokku aetud varandusest, staatusest või ka lihtsalt toidust ja sellest saadavast mõnutundest. Aga pidev hirm ilmajäämise pärast tekitab stressi ja ühel päeval kätte võidetud banaan ei tähenda, et järgmisel hommikul oleks muretu ärgata. Uuel päeval ootavad ees juba uued võitlused ning ei paista, et sellele tuleks lõppu.\n\nOmeti on võimalik leida ka märksa pingevabamaid toetuspunkte. Üheks heaks näiteks on kõikvõimalikud harjumused, millega saab kujundada seda – olgugi et näilist – turvalist struktuuri, mis aitab tulla eluga toime ka väljakutseterohketes olukordades. Korrutati ju karantiiniajalgi rutiini hoidmise vajalikkust. Baasvajaduste rahuldamiseks piisab tegelikult küllaltki vähesest, väljakutse on sageli seda isiklikul tasandil mõista. Ei, mul ei ole vaja talveks kolme paari saapaid, piisab ühest. Ei, mul ei ole vaja endale praegu kohe Woltist kiirtoitu tellida, mul on kapis tatart. Ei, mul ei ole vaja teistelt inimestelt sotsiaalmeedias oma olemasolule ja kogemustele pidevalt kinnitust, nendel on väärtus ka ilma selleta jne. Oma turvatunne tasub siduda teadlikult pigem jätkusuutlike tugitalade külge, nagu head suhted peres ja kogukonnas, hoidvad terviserutiinid või tasakaalukas meelelaad, ja isegi nende puhul ei tasu kõiki mune ühte korvi laduda, sest elule on iseloomulikud erinevad aeg-ajalt raputavad kriisid. Kui nende esinemisel on kuskilt kinni hoida, siis on lootust, et tuleme neist välja märksa targemate ja tugevamatena, kui olime varem.\n\nMulle tundub, et õnneliku elu alus ei seisne mitte niivõrd millegi saavutamises või saamises, vaid oskuses saavutatust ja saadust lahti lasta. Ja huvitav nüanss siin on see, et selleks, et millestki päriselt loobuda, peab see sul esmalt olemas olema. Kerge on loobuda asjadest või unistustest, mida sul pole kunagi olnudki, palju raskem nendest, mis sul kogu aeg olemas on olnud või – veel hullem – mille oled just kätte saanud. Soovitan omale jõukohastes piirides siiski seda loobumist proovida – luban, et kogemus on ühtaegu nii hirmutav kui ka ülendav. Ja parem on ju esialgu seda oskust omadel tingimustel harjutada kui see elu õppetund selleks valmistumata varem või hiljem kätte saada.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Osalesin möödunud sügisel kümnepäevases meditatsioonilaagris, kus igapäevase kümnetunnise mediteerimise kõrval pandi pausile suhtlus ümbritsevate inimestega ning lülitati välja igasugune infovoog nutiseadmetest ja muudest meediatest, kirjutab Helen Tammemäe Müürilehes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nETV2 tähistab teemaõhtuga Hugh Granti 60. sünnipäeva\n\n## Põhitekst:\n\nSünopsis:\n\n1965. aastal ähvardab parlamendisaadik Jeremy Thorpe'i skandaal homoseksuaalsete suhete tõttu noormehega, kellele ta oli neli aastat varem peavarju pakkunud. Vahepeal on Normanist saanud kuulus modell, kes oma suhetest kõigile pasundab. Jeremyl ei jää üle muud kui tülikas armuke kõrvaldada.\n\nSarjas \"Skandaal Inglise moodi\" (\"A Very English Scandal\") mängivad lisaks Hugh Grantile veel ka Ben Whishaw, Monica Dolan, Alice Orr-Ewing, Alex Jenning, Johanthan Hyde, Eve Myles jpt. Parima kõrvalosatäitja rolli eest on Ben Whishaw saanud nii Emmy, Kuldgloobuse kui ka BAFTA.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "9. septembril saab Briti näitleja Hugh Grant 60-aastaseks ning sel puhul on ka 6. septembri ETV2 teemaõhtu pühendatud just talle. Ühe õhtu jooksul tulevad näitamisele sarja \"Skandaal Inglise moodi\" kõik kolm osa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti koondislase debüütmäng Belgia kõrgliigas lõppes viigiga\n\n## Põhitekst:\n\nKui Mehevets välja vahetati, oli seis Charleroi ja Woluwe White Stari kohtumises 0:0. Kahest hilisest tabamusest jäi mäng lõpuks 1:1 viiki, vahendab Soccernet.ee.\n\nKahe vooruga on Charleroi teeninud ühe punkti.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Renate-Ly Mehevets tegi Belgia naiste jalgpalli kõrgliigas debüüdi. Ta pääses Charleroi Sportingu põhikoosseisu ja mängis 52 minutit.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nÖöpäevaga lisandus 25 positiivset testi\n\n## Põhitekst:\n\nRahvastikuregistri andmete kohaselt laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusesse nakatumine tuvastati 16 inimesel. Neist Tallinnasse laekus 14 positiivset testitulemust. Võrumaale lisandus neli ning Ida-Virumaale, Jõgevamaale ja Raplamaale üks uus koroonaviiruse haigusjuht. Kahel juhul puudus positiivse proovi andnul rahvastikuregistris registreeritud elukoht.\n\nHarjumaale ja Võrumaale lisandus uus kolle\n\nHarjumaale ööpäevaga lisandunud 16 ja Raplamaa ühest uuest haigusjuhust on hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal neli seotud nakatumisega tutvusringkonnas. Ülejäänud haigusjuhtude asjaolud on täpsustamisel.\n\nPerioodil 4.-5. september lisandunud haigusjuhtudest kuus olid seotud jalgpalliklubiga Nõmme Kalju ning viis haigusjuhtu nakatumisega töökohas ja tutvusringkonnas. Kolm juhtu toodi sisse Euroopa Liidu riikidest.\n\nKaheksa haigusjuhtu olid seotud kohvikus Gourmet Coffee 29. augustil peetud erapeoga. Terviseamet ja kohvik teevad lähikontaktsete selgitamisel tihedat koostööd. Gourmet Coffee töötajad üritusel ei viibinud ja lähikontaktsete ringi ei kuulu.\n\nTerviseameti põhja regionaalosakonna jälgimisel on viis aktiivset kollet, millest Nõmme Kalju koldega on seotud 14, Ülemiste City koldega üheksa, Courmet Coffee koldega kaheksa ning saunapeo koldega seitse nakatumist. Vene draamateatri koldega on kokku seotud seitse haigusjuhtu.\n\nTallinnas on 100 000 elaniku kohta 27,4 COVID-19 haigusjuhtu.\n\nKokku on seoses koroonaviiruse levikuga terviseameti põhja regionaalosakonna jälgimisel ligi 620 inimest.\n\nIda-Virumaal on viis haiguskollet\n\nIda-Virumaa haigusjuht on seotud nakatumisega pereringis.\n\nTerviseameti ida regionaalosakonna jälgimisel on seoses SARS-CoV-2 levikuga üle 580 inimese. Osakonna tegevuspiirkonnas on kokku viis aktiivset kollet, millest suurim on 56 haigestunuga nii-öelda Estonia kaevanduse kolle. Seal on haigestunud 31 töötajat ja 25 töötajate lähikontaktset.\n\nJõhvi Keldri koldega on seotud 15, Ühendkuningriigist sissetoodud koroonaviiruse koldega 15, Ojamaa kaevanduse koldega üheksa ning Viru vangla koldega viis haigusjuhtu.\n\nVõrumaa kõik neli haigusjuhtu on seotud seltskondliku koosviibimisega, kokku on sellest tuleneva koldega seotud seitse nakatumist. Lõuna regionaalosakonna jälgimisel on koroonaviirusega seoses ligi 200 inimest, kellest 17 on haigestunud.\n\nSeoses koroonaviirusega vajab haiglaravi seitse inimest\n\n6. septembri hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi seitse inimest, juhitaval hingamisel ei ole ühtegi patsienti. Möödunud ööpäeva jooksul uusi haigusjuhtumeid ei avatud ega lõpetatud.\n\nTänaseks on haiglates lõpetatud 418 COVID-19 haigusjuhtumit 405 inimesega. Ühe inimese kohta võib olla mitu haiguslugu – näiteks siis kui inimene viiakse üle ühest haiglast teise. Sellisel juhul esimeses haiglas juhtum lõpetatakse ja teises avatakse. Haiglate koormuse hindamiseks on oluline neid eristada.\n\n6. septembri seisuga on tervenenud 2170 inimest. Neist 1642 inimese (75,7%) haigusjuhtum on lõpetatud, 528 inimese puhul (24,3%) on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.\n\nViimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 18,36.\n\nEestis on kokku tehtud ligi 160 000 esmast testi, nendest 2516 ehk 1,6 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed.\n\nHaigena koosviibimisele minek on kindel viis oma sõpru nakatada\n\nTerviseamet paneb kõigile südamele, et kuna lähikontaktiks loetakse olukorda, kus inimesed viibivad teineteisele lähemal kui kaks meetrit ja pikema aja jooksul kui 15 minutit, siis haigena koosviibimisele minek on kindel viis oma sõpru nakatada.\n\nSageli viibitakse tunde tihedalt koos kinnises ruumis ning räägitakse valjul häälel.\n\nViimane aitab viiruseosakestel aga veelgi paremini levida. Kindlasti võiksid ürituste osalejad oma telefoni paigaldada koroonaäpi HOIA, mis aitab võimalikku lähikontakti tõhusamalt tuvastada.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1068 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, millest 25 testi tulemus osutus positiivseks. Haiglaravil viibib seitse inimest. Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 18,36.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nArvustus. Festival pärast koroonat\n\n## Põhitekst:\n\nUue muusika ja homsete mõtete festival Tallinn Music Week 27. – 30. VIII Tallinnas.\n\n27. – 30. augustil pealinna vallutanud Tallinn Music Week'i kava pimestas valikutega. Festivali külastajal tekkis tunne, et TMW püüdis justkui popurriina ühendada kõik eriolukorra all kannatanud muusikaüritused: pisikeste 40minutiliste portsukeste kaupa sai möödunud nädalavahetusel ära peetud Viljandi pärimusmuusikafestival, \"Jazzkaar\" ja \"Positivus\", sekka mõni segment ka kammerkooride festivalist.\n\nEsimene suur küsimus oligi sobiva kava koostamine. Kuigi TMW veebisait annab võimaluse oma kava kokku panna, tekib vajadus mingisuguse maatriksi järele, mis mahutaks piiratud ajaaknasse ära kõik soovitud artistid. Peab lisama, et telefonist veebisaidi kaudu isiklikku kava jälgida on üsnagi tülikas. Väga umbusklikult App Store'i \"TMW\" sisse trükkides leidsin rõõmuga, et üritusel on oma rakendus – eelmise aasta kavaga. Pole vist tarvis mainida, et tundsin end kui väike laps, kellelt on just uus ja särav mänguasi ära võetud.\n\nKuulajana tundus, et artistidele on ajakavast kinni pidamisel antud väga selged juhtnöörid: 40 minutit ja mitte rohkem. Ja jumala eest – ei ühtegi lisalugu! Mõned reedeõhtused kontserdid selle luhta läksidki: kui artist ei hakanud kohe oma kava üles ehitama ja publikut soojendama ning raiskas liialt aega vahetekstidele, jäi ka kontsert leigeks. Olgem ausad, festivalipublik on ju tänamatu. Juba enne kontserdi lõppu hakkavad pooled külastajad jakke selga panema, et järgmise kontserdi alguseks teise linna otsa jõuda. Selleks, et kogu kontserdi ajaks publik paigale naelutada ning lasta kuulajatel teised artistid ära unustada, on tarvis kontserdi ülesehitus ja haripunkt päris hoolega ette valmistada. Ei aita paljalt sellest, et kõige suurem hitt lõppu jätta. Sama tänamatu on festivali vorm, mis ei anna esinejale võimalust oma ausalt väljateenitud tasu – aplausi – kuulama ega nautima jääda ega seda enda sisse jäädvustada, sest juba tuleb pillid kokku panna, et järgmisele, veel kuumemale artistile ruumi teha.\n\nSamamoodi mõjub festival kuulajale. Selleks, et emotsioone talletada, on vaja nende seedimiseks aega võtta. Kiiresti vahelduvad kontserdid tekitavad kuhjumise, mis kasvavad õhtu lõpuks küllastumiseks. Tallinna külmast ööst koju jõudnuna tunnen, et emotsioonid on omavahel niivõrd segunenud, et ei oskagi neid enam järjekorda panna. Mõned artistid suutsid siiski ka sellest virvarrist meelde jääda.\n\nAus Eesti asi\n\nMulle oli festivali kõige ehedam leid ansambel Pillikud. Nii minu kui ka teiste kuulajate näole ootamatult suure naeratuse toonud noortele aplodeeris publik veel ka siis, kui bänd naasis kontserdi lõppedes lavale pille kokku panema. Kuulates seda põhjakonnalikus võtmes omanäolist segu ansamblitest Curly Strings ja Estonian Voices, tekkis mu peas mitmeid küsimusi. Esiteks, kui palju eri instrumente mahub ühte ansamblisse? Esmamulje põhjal veidi segadusse ajava nimega koosseisus võis laval näha viiulit, kitarri, basskitarri, trumme, saksofoni ja vilesid. Ilmselt unustasin mõne instrumendi ka ära. Kui lisada veel mesimagusalt ühtesulavate häältega vokalistid, võrdselt panustav trummar, haaravad kitarri- ja puhk­pillisoolod, siis tekkis järgmine küsimus. Kuidas on küll ansamblis rollid nii võrdselt jagatud, et kõik saavad särada? Ja mitu muusikastiili mahub ühte palasse? Pillikute kontserdi ajal suutsin peaaegu leppida õues lädistava ja festivalipublikut laiali ajava vihma­valinguga, sest nüüd on mul midagi, mida talveõhtusse kaasa võtta. Hiljem avastasin rõõmuga, et ansamblil on juba ilmunud debüütplaat nimega \"Metsa­unelm\", ent ees ootava pika talve valguses (õigemini pimeduses) loodan, et koosseis toodab ruttu muusikat juurde.\n\nAusa Eesti asja auhinna võitis minu arvates EiK – Timothée Chalamet' oleku, kuid jooseptootsiliku konkreetsusega artist, kes võlus publiku enda poolele esimesest laval viibitud hetkest. Ta on artist, kellele tundub eneseväljendamine laval tõesti siirast rõõmu pakkuvat, kes koristab ise kontserdi lõppedes enda järelt laulutekstid ja veepudelid ära ning kelle tekstid on kelmikad ja head – ja samal ajal sündsad, väga viisakad! Mõnusa vaheldusena pole selle räppari catch phrase'id kellegi teise laulust näpatud. EiKi kuulates olin sunnitud mõtlema, et ei tea, mis hetkel artistid sünnivad. Kui juba kümmekond aastat tagasi räägiti, et Ott Lepland on uus Ivo Linna, siis minu meelest sai sel õhtul F-hoones endale mantlipärija Jarek Kasar.\n\nÜllatajaid oli veelgi. Ootamatult võimsate live-arranžeeringutega tabas naelapea pihta Anett ning väga südamlikult mõjusid Mari Kalkuni üksindusest ja ajast inspireeritud palad \"Õunaaia albumilt\". Kevadised klaveriga saadetud rahvaviisid mõjusid vihmase atmosfääriga Telliskivi loomelinnaku folgilaval õdusalt ning tekitasid vaprates vihma trotsivates kuulajates igati sooja tunde.\n\nEesti kooride hingeelu\n\n28. augusti õhtul toimusid Kalju kiriku LED-lampidega ehitud risti valguses segakoori HUIK! ja Tallinna Tehnikaülikooli akadeemilise naiskoori kontserdid, kus esitatut oli mul TMW nimilause \"Uue muusika ja homsete mõtete festival\" kontekstis keeruline mõista. Kuidas paigutub kava, milles figureerivad Härma, Ernesaks ja Veevo teosed, uue alla? Ent kui enne kontserti hakkas kõlaritest üürgama tekst \"Lugupeetud külastajad, palume teil hoida vahet nii lava ees kui järjekorras …\", siis jõudis minuni tõdemus, et need on küll homsed mõtted. Ja tänased. Ja eilsed. Õhtu päästevestiks osutusid Ivo Lille elektroonilised interlüüdid, mis pakkusid eesti kooriklassikale vaheldust ning andsid kontserdile kontseptuaalsemad raamid. Hingestatud koorilauljaid jälgides mõistsin, et nii nagu tänapäeva maailmas ei tuhmu enam eales väljendid \"hoia vahet!\" või \"desinfitseeri käsi!\", ei tuhmu ka ühe paadunud eesti koorilaulja armastus Härma, Ernesaksa ega Veevo vastu. Mõningane püüe elektroonikat ja koorimuusikat siduda andis sajandi-, kohati kahe sajandi tagusest muusikast koosnevale kavale siiski veidi värskema ilme. Edaspidi võiks Lille ja kooride koostöö jätkuda veelgi julgemalt ning traditsioonidest vabastavamalt.\n\nLaupäeva õhtul andis Kai kunstikeskuses järgmise eesti koorimuusikast pakatava kontserdi kammerkoor Collegium Musicale. Vahemärkusena avastasin, et Kai on arvestatava akustikaga, sobiva suuruse ja hea asukohaga ruum, mida koorid võiksid kontserte korraldades edaspidigi kaaluda.\n\nKohati veel noodis liigagi kinni koor sai näidata, et kõlas pole ebatavalise kevade tõttu kaotatud, õige kooritunnetuse tagasi saamisega läheb aga veel aega. Tormise aasta valguses ekspluateeritud \"Raua needmine\" kõlas äraolevalt ning imestama pani, et tavaliselt kuni 40 kontserti aastas andva koori lauljad vajavad Tormise \"Lõpetuse ja kojumineku\" ajaks ette turvatunnet pakkuvat nooti. Kava muutsid lünklikuks vahetekstid, mis kõlasid festivali külastajaid ignoreerivalt vaid emakeeles, ning ka kavalehel leidus infot vaid eesti keeles. Kaasa ei aidanud Uusbergi \"Õhtu ilu\" tormakas tempovalik ega saali vaheseina taga liigvaljult juttu ajavad pudelitega kolistavad joogimüüjad.\n\nOotamatult kriipsutan aga nüüd maha kõik need ebaõiglaselt kõlavad märkused ning toon välja hoopis midagi tähtsamat: oluline on, et mainitud koorid on kriisist toimivana välja tulnud. Küll on aega veel oma ühine hingamine üles leida. Collegium Musicalel see ajuti ka õnnestus, näiteks tuli kontserdil (mandri)esiettekandele Erkki-Sven Tüüri värske teos \"Canticum Canticorum Caritatis\", mis kõlas esimest korda kolm nädalat tagasi Hiiumaal. Nii näidati, et suvehooajal on uue teose omandamisega tööd tehtud, ning soov publikule värsket muusikat pakkuda on igati tänuväärne.\n\nPõgenemine muusika eest\n\nTundsin seda esmalt laupäeva hommiku­poolikul, kui lootsin Põhjala tehase poole suundudes mõnusalt Karjase Saiast võetud saiakest ja kohvi nautida. Mind tabas seal aga järgmine festival, festival festivalis. TMWga koostöös korraldatav \"Koplifest\" oli alanud ning inimesed seisid keset Põhjala tehase sisehoovi tugevalt külg külje kõrvale surutult ringis, et õhku ahmides lindilkõndija Jaan Roose trikitamist jälgida. Mõne aja pärast leidsin end tehase tagant tomatikasvuhoone kõrvalt kivi pealt istumast. Oma käitumise üle naerdes leidsin, et pole midagi eestlaslikumat kui tulla festivalile ja otsida seal nurka omaette olemiseks. See oli esimene märk, et põgenesin festivali eest.\n\nHiljem Balti jaama taga plaadilaata külastades tundsin, kuidas mind tõmbab hoopis kõrval toimuvale ühe euro raamatulaadale. Mõte võtta sealt esimene ettejuhtuv raamat, maha istuda ja endassesulgunult raamatusse sukelduda tundus vastupandamatu.\n\nSee olukord pani mind mõtlema, kas vajamegi pärast koroonat endisel kujul festivale. Olen varem kindlasti nautinud rahvasumma ja festivaliatmosfääri, kuid kas tunduvad suurlinnalikud kaadrid New Yorgist, kus inimesed hordidena tänavatel liiguvad, kunagi veel ahvatlevana? Kas veel üldse kunagi tundub rahvast täis festivalisaal turvaline paik? Võib-olla õpetas eriolukord meile just seda, et vajame emotsioonide setitamiseks aega, sest üksteise peale kuhjuvad emotsioonid, eriti muusikaelamused, on ju tegelikult väsitavad. Toredad, aga siiski väsitavad. Selle üle mõtisklenuna tundus TMW veebilehel ilutsev uudistekst pealkirjaga \"Koplifest tuleb TMW tuules veelgi võimsamalt\" isegi natuke irooniline. Püüe rahuldada iga inimese maitset erinäoliste artistide, kirju toiduprogrammi, arvamusfestivalilaadsete jutunurkade ja tiheda konverentsiprogrammiga on tõesti suurepärane. Selles mõtteviisis on aga mõra: inimene ei ole füüsiliselt ega emotsionaalselt võimeline kogu aeg ainult võimsaid kogemusi vastu võtma. Nii tulekski lahti mõtestada, kas festivalil pakutav kirgastab inimesi kultuuriliselt – või äkki hoopis väsitab?\n\nNäeme praegu, kuidas kõikjal püütakse kriisieelset olukorda taastada. Selline tegevus vaatab vastu tõesti igalt poolt, alustades festivalidest, laatadest, kontsertidest ja turismist ning lõpetades kooliaasta avaaktustega, mida korraldatakse süüdimatult suurtele rahva­hulkadele, just nagu poleks vahepeal midagi elumuutvat toimunudki. Samal ajal kasvab nakkuskordaja iga päev. Me kõik teame, et peame õppima koos viirusega elama. Ja see on õige – me peamegi. Aga kas siis ongi mõtet püüda kõike viiruse-eelset taastada? Oleks mõistlik mõelda, kuidas saame üritusi edasi nautida, kartmata oma tervise ja nakatumisohu pärast. Leian, et postkoroonaaegne festival võiks liikuda hoopis sinnapoole, et anda inimestele aega kõike kogetut analüüsida, enda sisse talletada ning samal ajal tunda end tervelt, elamustest kirgastunult ja turvaliselt.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Võib-olla õpetas eriolukord meile just seda, et vajame emotsioonide setitamiseks aega, sest üksteise peale kuhjuvad emotsioonid, eriti muusikaelamused, on ju tegelikult väsitavad, kirjutab Anete Sammler Sirbis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nSiim-Sander Vene aitas Fuenlabradal alistada oma endise tööandja\n\n## Põhitekst:\n\nAlgviisikus väljakule jooksnud Eesti rahvuskoondise kapten viskas 27 ja poole minutiga kaheksa silma (kahesed 2/4, kolmesed 1/3, vabavisked 1/1), hankis meeskonna parimana kaheksa lauapalli ja jagas kaaslastele kaks tulemuslikku söötu, kirjutab Korvpall24.ee.\n\nFuenlabrada poolelt näitas resultatiivseimat mängu Marc Garcia, kelle arvele kogunes mängu lõpuks 20 silma. Talle järgnesid Obi Emegano 18 ja Melo Trimbe 15 punktiga. Trimble jagas ka seitsme korviga lõppenud söötu.\n\nSiim-Sander Vene 2018/2019 hooaja koduklubi Gran Canaria ridades näitasid tulemuslikku mängu Itaalia koondislane Amadeo Della Valle ja Stan Okoye, kes viskasid vastavalt 22 ja 17 punkti.\n\nLoe edasi portaalist Korvpall24.ee.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Siim-Sander Vene ja Fuenlabrada kohtusid oma neljandas hooajaeelses kontrollkohtumises Gran Canariaga. Punkt-punkti mängus alistas Vene praegune koduklubi eestlase endise leivaisa 90:87 (13:22, 25:23, 26:17, 26:25).", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nRakvere teatris anti üle publikupreemiad\n\n## Põhitekst:\n\n450 hääletaja soovil tunnistati 80. hooaja publikulemmikuks Eili Neuhausi lavastus \"Onu Vanja\". Parima naisnäitleja kategoorias sai enim hääli Ülle Lichtfeldt rollide eest lavastustes \"Onu Vanja\" ja \"Ilma sinuta\". Parima meesnäitleja tiitel anti Tarvo Sõmerile osatäitmiste eest lavastustes \"Nagu peeglis\" ja \"Kuldse liilia saladus\".\n\nAlates 2002. aastast on Rakvere Teatril olnud traditsioon tunnustada neid, kes on teatrile hooaja jooksul tugevaks toeks olnud. Teatritruuduse ordeniga tänati teatrikülastajat, kes on möödunud hooajal kõige sagedamini Rakvere teatrit külastanud ning 80. hooaja tänuordeniga tunnustati Imbi Vassiljevat. Külalislahkuse orden hooaja parimale võõrustajale anti sel korral üle Viimsi huvikeskusele.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "5. septembri õhtul kuulutati Rakvere teatris hooaja esimesel suure saali esietendusel \"Charlotte Löwensköld\" välja möödunud hooaja publikulemmikud ning jagati koostööpartneritele ordeneid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nMare Rossmann: miks õpilastele meeldib koolis üha vähem?\n\n## Põhitekst:\n\nVarsti saab ka sellest suvest mälestus ning meie mõtteid ja tundeid vallutab üha enam saabuv koolisügis. Hiljuti avaldati tervise arengu instituudi koostatud koolinoorte tervise uuring, milles oli mõndagi rõõmustavat. Koolikius on langussuunas, kuigi Euroopa Liidu keskmisest on see veel tunduvalt kõrgem. Kanepi tarbimine 15-aastaste noorte seas on langenud. Perede majandusseis on paranenud.\n\nKui 2014. aasta uuringus vastas kolmandik peredest, et tulevad majanduslikult halvasti toime, siis 2019. aasta uuringus oli selliseid peresid 23 protsenti. Murekoht on see, et 41 protsenti üksikvanematest elab vaesusriskis.\n\nÕpilastele meeldib koolis üha vähem\n\nAinult 58 protsenti õpilastest vastas, et neile koolis meeldib. Iga kolmas teatas, et nende jaoks on kool pigem ebameeldiv koht, eriti tüdrukute jaoks. Kui mõtlen tagasi oma kooliajale, siis mitte igal hommikul ei ärganud ma rõõmuhõiskega: küll on hea, jälle saab kooli minna! Aga üldiselt nii mulle kui mu sõpradele koolis käia meeldis.\n\nSee oli aeg, kus kogu elu toimus koolis. Seal me õppisime, koolivõimlas tegime trenni, aulas tegime teatrit ja laulsime laulukooris, igal reedel tantsisime oma kooli orkestri saatel. Tänapäeval on noorel palju alternatiivseid võimalusi nii teadmiste omandamiseks kui ka meelelahutuseks. Koolil on palju võistlejaid ja kool ei ole noorte jaoks enam nii atraktiivne kui kunagi varem.\n\nMiks te mu last korda ei tee?\n\nKui õpetaja tunneb, et talle pannakse üha uusi kohustusi, mida ta täita ei suuda; kui ühiskond saadab talle palga näol signaali, et me ei väärtusta tema tööd, siis õpetaja väsib ja hakkab vigu tegema. Aga õpetaja vead lähevad ühiskonnale kalliks maksma.\n\nSeni, kuni ei toimu põhimõttelist muutust ühiskonna hoiakutes õpetaja suhtes, me häid noori õpetajaid kooli ei saa. Esimene küsimus oma lapse õpetajale ei peaks olema: \"Miks te minu last korda ei tee?\" Pigem võiks küsida: \"Mis õpetajale muret teeb, kas on ta väsinud ja kuidas on võimalik tema püüdlusi toetada?\"\n\n\"50 aastat on möödas, aga midagi pole muutunud, hoolimata sellest, et üks on minister ja teine tubli koduperenaine. Sama kätš käib edasi.\"\n\nÕpetaja võimuses ei ole inimese põhiolemust muuta. Kui käia klassikokkutulekul, võib näha pilti, kuidas kaks kunagist klassikaaslast salatit valmistavad ega jõua kuidagi kokkuleppele, kuidas seda maitsestada. Vaatad ja mõtled: 50 aastat on möödas, aga midagi pole muutunud, hoolimata sellest, et üks on minister ja teine tubli koduperenaine. Sama kätš käib edasi.\n\nTänapäeva noortele ei meeldi käsud-keelud ja pidev võistlusmoment\n\nKool ilma käskude ja keeldudeta ei toimi, kuid alati on võimalik koos õpilastega mõistlikes keeldudes kokku leppida. Õpetaja tarkus on juhtida arvamuste vahetust nii, et see ei satuks väljadele, kus ühisosa leida ei ole enam võimalik.\n\nPaljud õpilased kurdavad, et neile ei meeldi pidev võistlusmoment koolis. See võib muutuda, kui saab teoks individuaalsete õpiradade süsteem, sest siis võistleb õpilane eelkõige iseendaga. Kui liigud mööda oma õpirada sinule sobivas tempos, kui oled avatud ja püüad iga ülesande täita nii hästi, kui oskad, võib koolirõõm sind üles leida. Kunagi ei tule sellist aega, kus kõikidele õpilastele meeldib koolis käia, sest õppimine on raske ja pingutust nõudev töö.\n\nMeil on 10 000 õpilast, kes ei õpi ega tööta. Kui me kõik koos suudaksime saavutada selle, et nende õpilaste arv, kellele ei meeldi koolis käia, enam ei kasva, siis on lootust, et nende õpilaste arv, kellele pigem meeldib koolis käia, hakkab kasvama.\n\n1. septembril peavad koolipinki istuma nii need, kellele see ei meeldi, kui ka need, kellele see meeldib. Soovime neile kõigile õnnelikku kooliteed. Elus on nii, et see äratundmine, kas olin õnnelik ja oli armastust, selgub hiljem. Küsimus, kas ma olin koolis õnnelik, võib samuti saada vastuse alles aastate pärast.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Paljud õpilased kurdavad, et neile ei meeldi pidev võistlusmoment koolis. See võib muutuda, kui saab teoks individuaalsete õpiradade süsteem, sest siis võistleb õpilane eelkõige iseendaga, kirjutab Mare Rossmann algselt Õpetajate Lehes ilmunud kommentaaris.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nOjamaa, Tamm ja Teniste Armeenia vastu kaasa ei tee\n\n## Põhitekst:\n\nJuba varem oli teada, et Armeenia vastu ei tee kaasa Henrik Ojamaa ja vigastatud Michael Lilander, nüüd lisandus veel kaks eemalejääjat, sest klubi juurde naaseb Joonas Tamm ja eilses mängus sai vigastada Taijo Teniste. Koosseisu lisandus Henrik Pürg.\n\nEesti koondis reisib Tallinnast Jerevani täna kell 16 väljuva Nordica tellimuslennuga. ETV2 otseülekanne Armeenia – Eesti UEFA Rahvuste liiga mängust algab teisipäeval, 8. septembril kell 18.50.\n\nEesti koondise koosseis mänguks Armeeniaga:\n\nVäravavahid\n\nArtur Kotenko (20.08.1981) – Tallinna FCI Levadia 27/0\nKarl Jakob Hein (13.04.2002) – Londoni Arsenal (ENG) 1/0\nKarl Johan Pechter (02.03.1996) – Tartu JK Tammeka 0/0\n\nKaitsjad\n\nKarol Mets (16.05.1993) – Stockholmi AIK (SWE) 62/0\nKen Kallaste (31.08.1988) – Tallinna FC Flora 45/0\nNikita Baranov (19.08.1992) – Karmiotissa FC (CYP) 38/0\nMärten Kuusk (05.04.1996) – Tallinna FC Flora 2/0\nHenrik Pürg (03.06.1996) – Tallinna FC Flora 2/0\nHenri Järvelaid (11.12.1998) – Vendsyssel FF (DEN) 1/0\n\nPoolkaitsjad ja ründajad\n\nKonstantin Vassiljev (16.08.1984) – Tallinna FC Flora 120/25\nSergei Zenjov (20.04.1989) – Karagandõ Šahtjor (KAZ) 85/13\nHenri Anier (17.12.1990) – Paide Linnameeskond 62/13\nIlja Antonov (05.12.1992) – Ararat-Armenia (ARM) 50/2\nMattias Käit (29.06.1998) – NK Domžale (SVN) 27/5\nRauno Sappinen (23.01.1996) – Tallinna FC Flora 25/2\nFrank Liivak (07.07.1996) – Tallinna FC Flora 18/2\nMihkel Ainsalu (08.03.1996) – FK Lviv (UKR) 8/0\nMark Oliver Roosnupp (12.05.1997) – Tallinna FCI Levadia 7/0\nVladislav Kreida (25.09.1999) – Tallinna FC Flora 4/0\nVlasiy Sinyavskiy (27.11.1996) – Tallinna FC Flora 2/0\nGeorgi Tunjov (17.04.2001) – SPAL (ITA) 1/0\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti meeste jalgpallikoondise koosseisus tehti teisipäevaseks UEFA Rahvuste liiga mänguks Armeeniaga sunnitud muudatusi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nKaia Kanepi alistanud Jabeur langes US Openil konkurentsist\n\n## Põhitekst:\n\nMaailma 31. reket Jabeur jäi tund ja 41 minutit kestnud kolmanda ringi matšis alla teise asetusega ameeriklannale Sofia Keninile (WTA 4.) numbritega 6:7 (4), 3:6.\n\nJabeur servis matši jooksul kümme ässa, tehes kolm topeltviga, Kenini vastavad numbrid olid null ja viis.\n\n21-aastane Sofia Kenin kohtub neljandas ringis 16. asetatud belglanna Elise Mertensiga, kes sai oma matšis jagu USA tennisistist Caty McNallyst 7:5, 6:1.\n\nVigastuse tõttu oli oma kolmanda ringi mängu sunnitud pooleli jätma seitsmendana asetatud ameeriklanna Madison Keys, kes kohtus prantslanna Alize Cornet'ga. Keys kaotas avaseti kiires lõppmängus 4:7 ja oli teises setis loobumise hetkel 2:3 kaotusseisus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tennise USA lahtistel meistrivõistlustel langes läinud öösel konkurentsist Tuneesia esireket Ons Jabeur, kes oli eelmises ringis parem olnud Kaia Kanepist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTeise asetusega Thiem lülitas 2014. aasta US Openi võitja konkurentsist\n\n## Põhitekst:\n\nMaailma kolmas reket alistas 31-aastase Horvaatia tennisisti Cilici (ATP 38.) kaks ja pool tundi väldanud matšis tulemusega 6:2, 6:2, 3:6, 6:3. Thiem servis mängu jooksul üheksa ässa ja tegi kaks topeltviga, Cilic tegi kolm topeltviga ja servis viis ässa.\n\n27-aastane Thiem, kelle seni parimaks US Openi tulemuseks on tunamullu veerandfinaali jõudmine, läheb neljandas ringis vastamisi 15. asetusega noore Kanade tennisisti Felix Auger-Aliassime'iga (ATP 21.). 20-aastane kanadalane alistas kolmandas ringis prantslase Corentin Moutet (ATP 77.) kindlalt 6:1, 6:0, 6:4.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tennise USA lahtistel meistrivõistlustel murdis läinud öösel neljandasse ringi teise asetusega austerlane Dominic Thiem, kes sai jagu 2014. aasta US Openi võitjast Marin Cilicist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nPolitsei tutvub tuleval nädalal Estonia välihindaja raportiga\n\n## Põhitekst:\n\nPPA Põhja prefektuuri pressiesindaja Marianne Ubaleht ütles ERR-ile, et dokumendiga tutvutakse järgmisel nädalal ning Aivar Mäe ülekuulamine on toimunud.\n\nUbaleht lisas, et Mäe kaitsja palus politseilt täiendavaid menetlustoiminguid, mille küsimiseks on tal menetluse käigus õigus.\n\nMäe teatas augusti lõpus, et asutub ooperijuhi kohalt tagasi ning reedel kuulutas rahvusooperi nõukogu välja konkursi uue juhi leidmiseks.\n\nEstonia nõukogu kutsus pärast ahistamissüüdstuste ilmnemist tööle sõltumatu eksperdi, kelle poole asutuse töötajad augusti jooksul pöörduda said. Ekspert esitas nõukogule oma töö kohta raporti suve lõpus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Järgmisel nädalal on politsei- ja piirivalveametil (PPA) plaanis tutvuda Aivar Mäe ahistamissüüdistuste valguses Rahvusooper Estonia töötajatega vestelnud majavälise tööõiguse eksperdi koostatud raportiga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTeistkordselt võidutsenud Toronto viigistas Bostoni vastu seisu\n\n## Põhitekst:\n\nIdakonverentsi poolfinaali kaks esimest mängu kaotanud Toronto võitis neljanda kohtumise avaveerandi nelja silmaga. Poolajaks olid tablool küll viiginumbrid, kuid pausilt naastes oli Raptors kolmandal veerandil parem kaheksa ja kokkuvõttes seitsme punktiga.\n\nKaksikduubliga hakkama saanud Pascal Siakam (Raptors) tõi meeskonna parimana 23 punkti, saades kirja veel 11 lauapalli. Kyle Lowry panustas 22 punkti ja 11 lauapalliga, pingilt sekkunud Serge Ibaka lisas 18 silma ja seitse lauapalli. Kaotajate parimaks osutus 24 silma loopinud Jayson Tatum.\n\nNelja võiduni peetava seeria viigistas läinud öösel ka Denver Nuggets, kes sai teises kohtumises Los Angeles Clippersist jagu 110:101. Denver võitis mängu avaveerandi koguni 19 punktiga ja ehkki järgnevad kolm veerandit kaotati, piisas algsest suurest edust mängu võidu kindlustamiseks.\n\nDenverile tõi 27 punkti Jamal Murray ning 26 punkti ja 18 lauapalli Nikola Jokic. Clippersi parimana viskas Paul George 22 silma.\n\nTulemused:\n\nBoston – Toronto 93:100 (Seeria on 2:2 viigis)\nLA Clippers – Denvers 101:110 (Seeria on 1:1 viigis)\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Korvpalliliigas NBA viigistas tiitlikaitsja Toronto Raptors play-off 'ides Boston Celticsi vastu seeria üldseisu 2:2-le, võidutsedes läinud öösel numbritega 100:93.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nRaadiku ja Aarna koduklubi teenis hooaja kümnenda võidu\n\n## Põhitekst:\n\nKülalisnaiskonna kõik tabmused sündisid esimesel poolajal, kui 13. minutil skooris Rosita ning 15. ja 44. minutil Ode Fulutudilu. Ilvese värava eest hoolitses 63. minutil Moona Talka. Raadik kuulus Aland Unitedi algkoosseisu ja mängis kogu mängu, Aarna sekkus mängu 70. minutil, kirjutab Soccernet.ee.\n\nSoome kõrgliiga liider Aland United on 13 mänguga kogunud 31 punkti (kümme võitu, üks viik, kaks kaotust) ning edestab lähimat konkurenti kolme silmaga. Järgmises mängus kohtub Aland United võõrsil Karina Korki koduklubi HJK-ga, kes asub liigatabelis 21 punktiga neljandal kohal.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti jalgpallikoondislaste Pille Raadiku ja Signy Aarna koduklubi Aland United teenis Soome kõrgliigas hooaja kümnenda võidu, alistades võõrsil Tampere Ilvese 3:1.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nBrexiti läbirääkija: Suurbritanniast ei saa EL-i klientriiki\n\n## Põhitekst:\n\nFrosti sõnul ei kavatse Ühendkuningriik anda järgi selles, et tal on kontroll oma seaduste üle.\n\n\"Meist ei saa klientriiki,\" ütles Frost Briti väljaandele The Mail on Sunday antud intervjuus kaheksanda läbirääkimistevooru eel.\n\n\"Me ei kavatse nõustuda punktidega, mis annavad neile kontrolli meie raha üle või selle üle, kuidas me siin ÜK-s asju organiseerime ja see ei tohiks olla vastuoluline seisukoht,\" ütles Frost. \"See on see, mida iseseisev riik endast kujutab, mille poolt Briti rahvas hääletas ja mis juhtub aasta lõpus, tulgu mis tuleb.\"\n\nSuurbritannia astus EL-ist välja jaanuaris neli aastat pärast seda, kui britid hääletasid referendumil blokist väljaastumise poolt.\n\nÜhendkuningriigile kehtivad EL-i reeglid selle aasta lõpuni ning pooled üritavad jõuda kokkuleppele tulevastes suhetes.\n\nEuroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier hoiatas, et lepet ei saa tulla, kui Suurbritannia ei liiguta oma peamist punast joont: Briti kalastamisveed. Läbirääkimised on takerdanud ka konkurentsi- ja riigiabireeglite taha.\n\nKokkuleppele tuleb aga jõuda kiiremas korras, kuna see vajab veel liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi heakskiitu.\n\nKui pooled üksteisemõistmiseni ei jõua ja lepet ei sõlmita, siis hakkavad Briti ja EL-i kaubandussuhteid reguleerima Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglid ja tariifid.\n\nBriti valitsus sellist stsenaariumi ei karda, ütles Frost.\n\n\"Kui me jõuame kokkuleppele, mis reguleerib kaubandust nagu Kanada oma, siis on hästi. Kui me ei suuda, siis see saab olema Austraalia-laadne kaubanduslepe ja me oleme selleks valmis.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Suurbritanniast ei saa Euroopa Liiduga sõlmitava Brexiti-järgse kaubandusleppe alusel klientriik, ütles laupäeval Brexiti pealäbirääkija David Frost.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nMalis algasid tsiviilvõimule ülemineku kõnelused pärast riigipööret\n\n## Põhitekst:\n\nEelmisel kuul kukutasid mässulistest sõjaväelased president Ibrahim Boubacar Keita, kes lendas laupäeval ravile Araabia Ühendemiraatidesse (AÜE) mikroinsuldi järel.\n\nMali sõjaväeline juhatus on lubanud võimult taanduda pärast üleminekuperioodi. Mali naaberriigid ja endine koloniaalvõim Prantsusmaa on survestanud aga Malit tsiviilvõimu taastama kiiremas korras.\n\nBamakos toimuvaid kõnelusi juhatab hunta liider Assimi Goita, kuid laupäeval teda kõnelustel ei olnud, ütles üks sõjaväeallikas.\n\n\"Alates 18. augustist kaardistame oma riigile uut ajalugu,\" ütles hunta tähtsuselt teine juht Malick Diaw kõneluste esimeses voorus.\n\nTippkohtumine pidi aset leidma juba eelmisel nädalavahetusel, kuid lükati edasi sõjaväe ja 5. Juuni Liikumise vahel puhkenud tüli tõttu.\n\nLiikumine juhtis meeleavaldusi, mis eelnesid presidendi kukutamisele.\n\nLaupäevased kõnelused hõlmasid erakondi, endisi mässulisi, ametiühinguid, kodanikuühiskonna organisatsioone ja meedia esindajaid. Samas ei viibinud kõnelustel tuareegidest relvarühmituste koalitsiooni Azawadi Liikumiste Koordinatsioonikomitee (CMA) esindajad.\n\nRahva Riikliku Päästekomitee (CNSP) ehk hunta teatel peetakse paralleelselt kõnelusi Mali regionaalsetes keskustes, mida juhivad kohalikud kubernerid.\n\nKõneluste üheks peateemaks on üleminekuperioodi pikkus.\n\nAlgselt tegi hunta ettepaneku, et see kestab kolm aastat ning hiljem kahandati see kahele aastale. 5. Juuni Liikumine on nõudnud 18-24 kuu pikkust üleminekuperioodi.\n\nMeeleavalduste eskaleerudes korraldasid noored ohvitserid 18. augustil mässu, võttes kinni nii Keïta kui teised juhid ning kuulutades end riigi valitsejateks.\n\nRiigipööre šokeeris nii Mali Lääne-Aafrika naabreid kui ka liitlast Prantsusmaad, suurendades muret ebastabiilsuse osas riigis, mis võitleb niigi islamiäärmuslaste, etnilise vägivalla ja nõrgalt toimiva majandusega.\n\nMalis tapeti kaks Prantsuse sõdurit\n\nMalis hukkus džihadistide vastases operatsioonis Barkhane osalenud kaks Prantsuse sõdurit, kui nende soomustatud sõidukit tabas isetehtud lõhkekeha, teatas laupäeval Prantsuse presidendi kantselei.\n\nKolmas sõdur sai viga plahvatuses Tessaliti provintsis, mis asub Mali kirdeosas Kidali regioonis, seisis avalduses.\n\nPresident Emmanuel Macron avaldas sõduritele austust ja kutsus üles võimu üleandmisele tsiviilvalitsusele. Prantsuse poliitikud ja kõrged sõjaväelased on väljendanud muret putši mõjude pärast džihadistide vastasele sõjaoperatsioonile Malis ja selle naaberriikides.\n\nSuured territooriumid Malis ei ole keskvõimu kontrolli all ja mitu aastat kestnud lahingud pole peatanud islamistide ülestõusu, mis on alates 2012. aastast nõudnud tuhandeid inimelusid.\n\nPrantsusmaa on operatsiooni Barkhane raames saatnud Lääne-Aafrikasse üle 5000 sõduri.\n\nPrantsuse väejuhatuse sõnul on 2013. aastast alates Sahelis koos viimase intsidendiga hukkunud kokku 45 Prantsuse sõdurit.\n\nNovembris 2019 hukkus Malis 13 Prantsuse sõdurit, kui kaks helikopterit kokku põrkasid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Mali sõjaväehunta alustas laupäeval kõnelusi opositsiooniga võimu üleandmise üle tsiviilvalitsusele pärast riigipööret.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nSõltumatu Tantsu Lava aprilli kava kolis veebi\n\n## Põhitekst:\n\nKuraator Evelyn Raudsepp kutsus looma performatiivseid teoseid kolm kunstnikepaari: Edith Karlson ja Sigrid Savi, Rene Köster ja Mark Raidpere ning Flo Kasearu ja Renate Keerd. Kolmel järjestikusel õhtul sai näha kolme koostöö tulemit, mis katsetasid kliinilises valges kuubis teatraalsete vahenditega ning otsisid tantsukunsti kehalisuse ja visuaalkunsti väljendusrikkuse sidusust.\n\nPraegu on ülal Edith Karlsoni ja Sigrid Savi performanss, peagi saab vaadata ka Mark Raidpere ja Rene Kösteri ning Renate Keerdi ja Flo Kasearu etenduste salvestusi.\n\nLisaks saab Sõltumatu Tantsu Lava Soundcloudi kanalil kuulata STLi uurimisresidentuuri avalikke loenguid:\n\n21. – 27. aprillil Anastasia Proshutinskaya loeng \"What is documentary choreography?\" ja 28. aprill – 4. mai Andrus Laansalu loeng \"Olemasolemise materjal\".\n\nKäimas on ka \"Koreograafiraamatu\" kampaania. Et kodune karantiin oleks vaimselt sisukam ja lugemist jaguks pikemaks ajaks, toome teieni taas võimaluse tellida eelmisel sügisel ilmunud \"Koreograafiraamatut\". Lisaks sellele saab tantsuhuviline ka soovikorral kaasa tekstikogumiku \"Eesti tantsukunst: nüüd ja →?\".\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sõltumatu Tantsu Lava toob veebi vahendusel publikuni projekti \"Ruumitud keha(d)\". 6.-20. aprillini saab järelvaadata STL ja Tallinna Kunstihoone koostööprojekti \"Ruumitud keha(d)\" Vimeo kanalil. Projektis kohtusid 27.–30. novembrini 2019 kahekaupa Eesti kunsti- ja tantsumaailma loojad, kelle ühistöös sündisid vaid ühel õhtul etendunud performansid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nValge Maja: Trumpi pressisekretär Stephanie Grisham astus tagasi\n\n## Põhitekst:\n\nEnamasti saab Trump ajakirjanikega ise hakkama.\n\nValge Maja teatel saab Grishamist nüüd Trumpi naise Melanie pressiesindaja ja personaliülem. Ta hakkab tööle üksnes Melanie heaks.\n\n\"Esimene leedi Melania Trump teatab täna, et Stephanie Grisham ühineb taas täisajaga personalijuhi ja pressiesindajana Idatiivaga,\" ütles Valge Maja.\n\nGrishamist sai Trumpi pressiesindaja eelmise aasta juunis, kuid ta jäi suuresti nähtamatuks Trumpi raugematus võitluses ajakirjanikega, kes presidendi väitel on tema suhtes ebaõiglased.\n\n\"Minu asemik tehakse teatavaks lähipäevil,\" ütles ta.\n\nGrishami lahkumine võib olla märguanne lähenevast puhastusest Trumpi uue personaliülema Mark Meadowsi eestvõttel.\n\nMeadows on sellel tähtsal ametikohal neljas inimene, Grisham oli kolmas pressiesekretär. Ameti võttis ta üle Sarah Sandersilt.\n\nSandersi ajal kadus pea täielikult pressisekretäri juhitavate traditsiooniliste igapäevaste Läänetiiva pressikonverenside komme, sest ta oli vaenujalal enamiku Valge Maja tegevust kajastavate ajakirjanikega.\n\nGrishami ajal ei peetud ühtki sellist pressikonverentsi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "USA presidendi Donald Trumpi pressiesindaja Stephanie Grisham, kes ei andnud Valges Majas ühtki pressikonverentsi, astus teisipäeval tagasi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nLeht: prokuratuur süüdistab Peeter Helmet alaealise seksuaalses ahvatlemises\n\n## Põhitekst:\n\nLehe andmetel saatis prokuratuur Helme süüdistuse paari nädala eest Harju maakohtusse.\n\nVanemprokuröri Andra Silla sõnul on Helme kriminaalasi üks mitmest sama suhtlusportaaliga seoses alustatud kriminaalmenetlusest.\n\n\"Minu klient ei tunnista ennast süüdi, kuna peab süüdistust alusetuks,\" ütles Õhtulehele süüdistatava kaitsja, vandeadvokaat Raul Ainla. \"Nii nagu Peeter Helme on seda juba varem avalikkusele öelnud – ta ei saanud ega pidanudki aru saama, et vestluspartner oli alaealine. Nüüdseks ongi selgunud, et tegemist oli täisealisega.\"\n\nVanemprokurör kinnitas, et Helmega suhtles politseiagent, kes esitles end alaealisena.\n\nKohtunik Merle Parts peab üldmenetluses eelistungi neljapäeval ja siis selgub ka asja edasine saatus.\n\nEelmise aasta detsembris kinnitas prokuratuur, et kahtlustab Helmet kuriteos. Helme peeti ka novembris uurimise käigus kinni ning vabastati 20 tundi hiljem.\n\nHelme rääkis sis Eesti Ekspressile, et ta käis interneti jututoas \"Armastuse saal\" ja suhtkles seal enda teada täiskasvanuga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Põhja ringkonnaprokuratuur esitas Postimehe endisele peatoimetajale ja kultuuritegelasele Peeter Helmele süüdistuse lapseealise seksuaalses ahvatlemises, kirjutab Õhtuleht.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTabivere sotsiaalkeskuses on tuvastatud kolmel hoolealusel ja kahel töötajal koroonaviirus\n\n## Põhitekst:\n\nLaur selgitas, et reedel toimunud laustestimisel andis positiivse näidu üks Tabivere sotsiaalkeskuse hoolealune, teisipäeval tuli haiglasse viia neli hoolealust, kellest vähemalt kahel on testitud viirus.\n\n\"Seega saan kinnitada vähemalt kolme hoolealuse puhul positiivset testi, veel kahe tulemusi ootame. Paraku on kaks hooldekodu töötajat andnud testimisel samuti positiivse tulemi. Lisaks on täna halva enesetunde tõttu töölt kõrvaldatud üks töötaja,\" lisas Laur.\n\nVallavanema sõnul tehakse kolmapäeva hommikul Tabivere sotsiaalkeskuses kordustest kõigile töötajatele ja hoolealustele.\n\nEnnetava meetmena on suletud samas hoones tegutsev lasteaed.\n\n\"Selle asja puhul tahan südamele panna, et karantiinis olijad tõesti seda ka oleksid, samuti järgiksid kõik teised distantsi, valla menetleja ja politsei kontrollivad 2+2 reegli järgimist, aga ka kaubandusasutusi kehtestatud reeglite täitmise osas,\" kirjutas Laur.\n\nVallavanem palub seejuures sotsiaalkeskusele appi inimesi, kes soovivad eakaid aidata ja haigestunud personali asendada.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tabivere sotsiaalkeskuses on tuvastatud koroonaviirus vähemalt kolmel hoolealusel ja kahel töötajal, andis Tartu vallavanem Jarno Laur teisipäeva õhtul sotsiaalmeedias teada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nRahvusvaheline kergejõustikuliit peatas OM-kvalifikatsiooni 1. detsembrini\n\n## Põhitekst:\n\nWA teatas, et 2021. aasta suvesse lükatud Tokyo olümpiamängude kvalifikatsioon on peatatud 6. aprillist kuni 1. detsembrini. Alaliit kirjutas enda pressiteates, et selle perioodi tulemused – ka maailmarekordid – lähevad küll statistikavaramusse kirja, kuid need ei lähe arvesse Tokyo olümpiamängudele pääsemisel.\n\nKui ülemaailmne olukord on selleks ajaks paranenud, jätkub kvalifikatsiooniperiood 1. detsembrist ja kestab vastavalt rahvusvahelise olümpiakomitee paika pandud kuupäevadeni – maratoni ja 50 km käimise jaoks on see kuupäev 31. mai 2021 ja ülejäänud aladel 29. juuni 2021. Kvalifikatsiooniperiood algas 2019. aastal, seega on sportlastel tavapärasest neli kuud kauem võimalus olümpiakohta püüda.\n\nSportlased, kes on olümpiakoha juba taganud, enda kohast ilma ei jää.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Rahvusvaheline kergejõustikuliit (WA) otsustas peatada kergejõustiklaste olümpiakvalifikatsiooni 1. detsembrini.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nJalmar Vabarna annab Instagramis kitarritunde\n\n## Põhitekst:\n\nTundides on ta huvilistele õpetanud üht konkreetset sõrmetehnikat, rütmi võtmist, Trad.Attack!i lugu \"Armasta mind\" ja muud, mida täiesti algajad tõenäoliselt selgeks ei saaks, kirjutab Õhtuleht.\n\nVabarna on õpilastele ka ülesandeid andnud ning palunud neil tulemust filmida ja sotsiaalmeediasse postitada, et ta saaks neile tagasisidet anda.\n\nVabarna lisas, et on tegelikult ammu tahtnud ise veebikursusi- või kooli teha ja loodab mais ka oma kitarrikooli avada.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Trad.Attack!i liige Jalmar Vabarna annab iga päev Instagram live'i vahendusel kitarritunde.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nKoduõpe võib mõjuda laste kehalisele aktiivsusele erisuguselt\n\n## Põhitekst:\n\nEesti koolilapsed on rohkem kui kolm nädalat olnud distantsõppel, seega toimub ka kehalise kasvatuse tund kaugõppe võimalusi kasutades. Distantsõppe tõttu õpivad lapsed olema rohkem iseseisvalt füüsiliselt aktiivsed.\n\nTartu ülikooli kehalise kasvatuse didaktika lektor Maret Pihu sõnul oleme me mingil määral olukorras, mida kehaline kasvatus on taotlenud: \"Et õpilased oskaksid ja tahaksid olla iseseisvalt regulaarselt aktiivsed. Õpetajal teiselpool ekraani on võimalik seda juhtida, suunata ja anda õpilastele tagasisidet.\"\n\nTeisalt ei pruugi kõik lapsed olla vaimustatud kehalisest aktiivsusest, mistõttu tekivad seesuguses olukorras mõningad riskikohad. \"Praegune olukord toetab neid, kellel on varasemast olemas liikumisharjumused, kes on regulaarselt harjunud liikuma,\" ütles Pihu.\n\nTema sõnul on praeguses olukorras sisse tulnud just õpilast ennast juhtivaid ülesandeid, mis toetavad igapäevast liikumisaktiivsust, et õpilased hakkaksid igapäevaselt mõtlema mingitele liikumistegevustele. \"Olgu need liikumispausid vaimse töö vahepeale või siis pikemad õuevahetunnid. Või ka pikemad liikumisülesanded ja treeningülesanded,\" lausus Pihu.\n\nPraeguses olukorras on Pihu sõnul oluline paindlikkus ja arvestama peaks olemasolevate võimalustega ning ülesandeid peaks mingil määral kohandama: \"Näiteks üks õpetaja on toonud välja, et 150 õpilast said ülesandeks täita igapäevaselt liikumispäevikut ja ainult kaheksa jaoks oli see keeruline.\"\n\nKuidas on Eesti kooliõpilaste kehaline aktiivsus muutunud koduõppe tõttu, on veel vara öelda, sest objektiivseid uuringuid veel tehtud pole.\n\nTervise Arengu Instituudi 2014. aasta uuringu andmete kohaselt 2/3 Eesti lastest ja noortest ei liigu piisavalt. Siinkohal on võetud aluseks Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitus, et päevas peaks olema vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega liikumisaktiivsust.\n\n\"Samas peab ütlema, et kui need uuringu tulemused hakkasid tulema, siis erinevad organisatsioonid, kaasa arvatud Tartu Ülikoolist, hakkasime tegelema selle teemaga, et kuidas lahendusi leida, sellepärast sai loodud ka Liikuma Kutsuva Kooli võrgustik,\" selgitas Pihu.\n\nUSA rahvatervise teadlased prognoosisid hiljuti, et koolide sulgemine võib Ühendriikide lastel rasvumist suurendada, kuivõrd sotsiaalne distantseerumine vähendab füüsilist aktiivsust. Varasemate uuringute andmete põhjal on selgunud, et lastel tekib ebatervislik kaalutõus peamiselt suvekuudel, kui neil on koolivaheaeg ja koolist eemal ollakse.\n\nEpidemioloogia professor Andrew Rundle ütles, et praegu tegeletakse koroonaviiruse lühiajaliste mõjude leevendamisega, kuid oluline on tähelepanu pöörata ka viiruse pikaajalistele mõjudele, mis sisaldavad endas ka riski laste rasvumisele.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kehalise kasvatuse õpetajad on distantsilt õpetamisel olnud loovad, kuid riskikohana võib välja tuua, et praegune olukord toetab pigem neid, kellel on olemas varasemad liikumisharjumused.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nLäti kaasas rahvusvahelistelt turgudelt miljard eurot\n\n## Põhitekst:\n\nRiigikassa kaasas miljard eurot kolmeaastaste võlakirjade emissiooniga. Võlakirjade tootlikkus on 0,209 protsenti ja kupongimäär 0,125.\n\n\"Riigikassal läks täna korda edukas tehing rahvusvahelistel finantsturgudel, millega tõsteti valitsuse rahastust edasisteks meetmeteks majanduse stimuleerimisel ja elanike toetamisel COVID-19 kriisi mõju ületamiseks,\" ütles rahandusminister Janis Reirs esmaspäeval.\n\nLäti võlakirju ostsid peamiselt investorid Euroopa riikidest, näiteks varahaldusfirmad ja pangad Saksamaalt, Austriast, Prantsusmaalt, Ühendkuningriigist ja Skandinaaviast.\n\nLäti valitsus on pandeemia mõjude leevendamiseks eraldanud pea kolm miljardit eurot.\n\nValitsus kiitis heaks meediasektori toetamise 2,04 miljoni euroga\n\nLäti valitsus otsustas teisipäeval eraldada ettenägematuteks juhtumiteks mõeldud vahenditest meediale 2,04 miljonit eurot koroonakriisiga toimetulemiseks, teatas kultuuriministeerium.\n\nMinisteeriumi teatel on see raha vajalik erameedia töö järjepidevuse tagamiseks ja võimekuse suurendamiseks, mis omakorda tagab kohaliku meediasisu kvaliteedi.\n\n2,04 miljonist eurost läheb miljon massimeedia nõukogule (NEPLP), et tagada COVID-19 kriisi ületamise ajal teabe ja arvamuste mitmekesisus ja tagada elektroonilises kommertsmeedias teaberuumi julgeolek.\n\nVeidi üle miljoni eraldatakse kultuuriministeeriumi meediatoetusfondi tegevuseks, et tagada COVID-19 kriisi ületamise ajal teabe ja arvamuste mitmekesisus ning inforuumi julgeolek trükimeedias ja kommertsuudisteportaalides, aga samuti selleks, et katta ajakirjandustellimuste kohaletoimetamise ja elektroonilise meedia programmide edastamise kulusid.\n\nSellest summast on 599 500 eurot määratud trükimeedia ja erauudisteportaalide toetamiseks, 223 700 eurot tellitud ajakirjanduse kohaletoimetamiseks ja 217 700 eurot elektroonilise meedia edastuskulude katmiseks eriolukorra ajal.\n\nLäti rahandusministriJanis Reirsi sõnul on meedia praeguses kriisiolukorras strateegilise tähtsusega sektor, eriti riikliku julgeoleku seisukohast.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Läti riigikassa kaasas koroonakriisiga tegelemiseks rahvusvahelistelt turgudelt veel miljard eurot, teatas rahandusministeerium esmaspäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nLady Gaga korraldab koos teiste suurte staaridega virtuaalkontserdi\n\n## Põhitekst:\n\nKontsert kannab nime \"One World: Together at Home\" (\"Üks maailm: koos kodus\"), kirjutab Huffpost.\n\nLisaks Lady Gagale esinevad kontserdil ka näiteks Elton John, Billie Eilish, Andrea Bocelli, John Legend ja Paul McCartney.\n\nKontsert luuakse koostöös Global Citizeni ja World Health Organizationiga. Neist viimase jaoks on Lady Gaga Global Citizeni abiga kogunud seitsme päevaga 35 miljonit dollarit.\n\nLady Gaga rõhutas aga, et korraldatava kontserdi eesmärk ei ole raha koguda, vaid tuua inimesi sel raskel ajal kokku. \"Me kogume raha enne kontserdi toimumist. Kontserdi ajal pange aga oma rahakotid ja krediitkaardid ära ja nautige šõud,\" lisas ta.\n\nKontsert toimub 18. aprillil ja seda saab näha erinevatel kanalitel, näiteks Youtubes.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Laulja Lady Gaga algatusel annavad mitmed maailmatuntud artistid koos virtuaalse kontserti, et avaldada austust meditsiinitöötajatele, kelle koormus koroonaviiruse tõttu märgatavalt suurenenud on.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nAivar Pohlak: eeldame, et nüüd on riik omakorda meile lojaalne\n\n## Põhitekst:\n\nNagu teistelgi elualadel on ka spordis rahalises plaanis oodata tagasilööki. Alaliidu presidendi Aivar Pohlaku sõnul hakkab tulu saamata jäämine millalgi mõjutama kõiki. See omakorda tähendab, et riigi abita ei ole võimalik toime tulla. Abi ei oodata aga õigustamatult. kirjutavad Delfi ja Eesti Päevaleht.\n\n\"Eesti jalgpalliliit ja jalgpalliklubid on viimase kolme aasta jooksul tasunud riigile tööjõumakse u 11 miljoni euro eest, mis on klubispordis väga suur summa,\" märgib jalgpalliliidu president.\n\n\"See tähendab, et olime Eesti riigile lojaalsed ja seda olukorras, kus stipendiumide maksmine oli kuulutatud ebaseaduslikuks, aga paljud ei hoolinud sellest. Eeldame, et nüüd on riik omakorda meile lojaalne.\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eestis koroonaviiruse laialdase leviku tõttu pausile pandud jalgpallihooaeg jätkub optimistliku stsenaariumi järgi hiljemalt 1. juunil.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nNorra ja Taani avavad lasteaiad ja algkoolid\n\n## Põhitekst:\n\nSolbergi sõnul avatakse alates 20. aprillist lasteaiad, kuid eelnevalt tuleb kasutusele võtta kõik vajalikud meetmed, et takistada viiruse levikut. Valitsus otsustas, et kui mõnel lasteaial on taasavamiseks rohkem aega vaja, võivad nad selleks valmistuda kuni 27. aprillini.\n\n27. aprillist avatakse algkoolid (1.-4. klass) ja osaliselt ka keskkoolid nendele õpilastele, kes on lõpuklassides. Lisaks avatakse osaliselt ülikoolid ning kõrg- ja ametikoolid.\n\n20. aprillist tohivad töötamist jätkata üks-ühele kontakti nõudvad tervisetöötajad nagu näiteks psühholoogid, psühhiaatrid ja kiropraktikud, kui rakendatakse vajalikud meetmed, et viiruse levikut takistada. Sarnaselt neile tohivad 27. aprillist, aga võimalusel ka varem uksed taasavada ärid, kus on üks-ühele kontakt ehk näiteks juuksuri- või kosmeetikasalongid, eeldusel, et samuti on tagatud võikvõimalikud meetmed viiruse leviku vältimiseks.\n\nSpordi- ja kultuuriüritused on aga vähemalt 15. juunini keelatud.\n\nTaani plaanib lasteaiad ja algkoolid juba järgmisel nädalal avada\n\nTaani teatas plaanist avada järgmisel nädalal lasteaiad, samuti algkoolid kuni 11 aasta vanustele õpilastele, hakates järk-järgult leevendama koroonaviirusega seotud liikumispiiranguid, kirjutab BNS.\n\nTaani peaminister Mette Frederiksen ütles esmaspäeva õhtul, et valitsus plaanib avada koolid kuni viienda klassini, sest noorte õpilaste eest hoolitsemise nõue on ühiskonnale suuremaks koormaks. Koolid taasavatakse 15. aprillil.\n\nFrederiksen ütles, et restoranid, baarid ja kohvikud jäävad praegu veel suletuks. Ka kirikud, raamatukogud, spordiasutused ja ostukeskused jäävad suletuks vähemalt 10. maini.\n\nKuni 10. maini säilitab Taani ka piirikontrolli ja keelatud on enam kui kümne osalejaga kogunemised.\n\nFrederiksen rõhutas, et piirangute järk-järguline leevendamine toimub vaid juhul, kui kinnitust leidnud COVID-19 nakkusjuhtumite arv püsib stabiilsena ning lihavõttepühade ajal ei toimu hüppelist nakatumiste kasvu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Norra peaminister Erna Solberg teatas pressikonverentsil, et järk-järgult hakatakse piiranguid lõdvendama ning esimesena avatakse lasteaiad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTiirikojal mõõdeti 7. aprilli soojarekord\n\n## Põhitekst:\n\n\"Täna, 7. aprillil, sündis uus Eesti päeva soojarekord: Tiirikoja järvejaamas mõõdeti õhutemperatuuriks 20,6 kraadi,\" teatas ilmateenistus teisipäeval.\n\nEelmine 7. aprilli soojarekord pärines 1961. aastast, mil Valga meteoroloogiajaamas oli õhusooja 18,3 kraadi.\n\nKui paljudes kohtades üle Eesti oli tavapärasest märksa soojem, siis leidus ka kohti, kus õhutemperatuur ei tõusnud üle kümne kraadi. Näiteks Hiiumaal Ristnas oli õhutemperatuur päeva maksimumina kell 17 seisuga 7,6 kraadi.\n\nTeisipäeval said peaaegu kõik mandril asuvad ilmajaamad uued 7. aprilli soojarekordid. Ilma rekordita jäid saartel asuvad ilmajaamad ja Virtsu rannikujaam, teatas ilmateenistus.\n\nKuu rekordid jäid sel korral kõik püsima. Eesti aprillikuu soojarekord on 27,6 kraadi, mis on mõõdetud Kunda rannikujaamas 24.0 aprillil 2000. aastal.\n\nKõige külmem aprillipäev oli aastal 1956, kui 4. aprillil mõõdeti Narva-Jõesuus 25,1 külmakraadi.\n\nUus soojarekord sündis ka Soomes. Lõuna-Soomes Kanta-Häme maakonnas mõõdeti 17,5 soojakraadi. Tegu pole ainult 7. aprilli rekordiga, kunagi varem pole Soomes aasta algusest kuni selle kuupäevani nii kõrget temperatuuri mõõdetud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Teisipäev oli läbi aegade kõige soojem 7. aprill Eestis, teatas riigi ilmateenistus. Uus rekord – 20,6 kraadi – mõõdeti Jõgevamaal Mustvee vallas asuvas Tiirikoja järvejaamas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nNaiste koondise juurde asuv Vassiljev: see väljakutse avardab silmaringi\n\n## Põhitekst:\n\n\"Mulle väga meeldis, et Lorenzol [peareener Lorenzo Micellil - toim.] oli konkreetne nägemus nii naiste koondise tulevikust kui ka minu kaasamisest. Kuna temalt tuli üsna pea ka konkreetne pakkumine, siis sai sellele \"jah\" öeldud. See otsus oli mul tehtud tegelikult juba mõnda aega tagasi,\" lausus Vassiljev intervjuus Võrkpall24.ee-le.\n\n\"Nii palju, kui teised treenerid on rääkinud ja soovitanud, mõjub mõlema poole pealt vaatamine treenerile hästi. Ühtteist annab nii meestelt naiste treenimisele üle viia kui ka vastupidi. Võrkpallialast silmaringi avardab see väljakutse kindlasti.\"\n\nLoe edasi Võrkpall24.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti rahvusnaiskonna täna välja tulnud nimekirja suurimaks üllatuseks võib pidada uut abitreenerit Rainer Vassiljevit, kes pole varem naiste võrkpalliga tõsisemalt kokku puutunud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nKultuuriportaali koroonaleevendus | Soome õudusfilm \"Valge põhjapõder\" 1952. aastast\n\n## Põhitekst:\n\nNoor Pirita abiellub põhjapõdrakasvataja Aslakiga. Kui Aslak põtru karjatades pikemalt kodunt eemale jääb, tekib Piritas taltsutamatu igatsus ja kihk. Ta pöördub šamaani poole, kelle nõiduse läbi saab Piritast kehamuutev vampiirist valge põhjapõder. Kõikeümbritsevasse valgesse hakkab punast ilmuma.\n\n\"Valge põhjapõder\" on poeetiline lugu, muinasjutt nõiutud kaunitarist, kes aeg-ajalt lippab tundras lumivalge põhjapõdrana, ahvatledes jahimehi teda jälitama ning nõnda hukutades jälitajaid. Libapõtra või põdernaist nimega Pirita kehastab näitleja Mirjami Kuosmanen.\n\nVaata filmi siit.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Erik Blombergi filmitud ja lavastatud \"Valge põhjapõder\" (\"Valkoinen peura\") oli esimene mängufilm, mis tõi Soomele filmimaana laiema rahvusvahelise tähelepanu. Film pälvis 1953. aastal festivaliauhinna Cannes'is ja 1954. aastal Karlovy Varys. Tänu Soome filmiinstituudile on võimalik \"Valge põhjapõtra\" tasuta veebist vaadata.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nETV oli möödunud nädala teletabeli esikümnes kaheksa saatega\n\n## Põhitekst:\n\n\"Pealtnägijat\" vaatas eelmine nädal otse või eetripäeval järele 272 000 inimest, teatas Kantar Emor. Vaadatavuselt oli teisel kohal ETV uudistesaade \"Aktuaalne kaamera\", mida vaatas 222 000 inimest. Kolmandal kohal oli TV3 meelelahutussaade \"Maskis laulja\", mida vaatas 206 000 inimest. Esikolmiku on need saated moodustanud kolm järjestikkust nädalat.\n\nETV saadetest jõudsid esikümnesse veel ka \"EnsV/Eesti, nüüd siis vabariik\", \"Õnne 13\", \"Hommik Anuga\", \"Aktuaalne kaamera. Nädal\", \"Aitame Saaremaad\" ja \"Ringvaade\".\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eelmisel nädalal vaadatuim saade oli viiendat nädalat järjest ETV saade \"Pealtnägija\". Kokku oli ETV läinud nädala teletabeli esikümnes kaheksa saatega.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVaher: oleme võtnud vastutusele 25 piirangute rikkujat\n\n## Põhitekst:\n\nVaheri ütles siseministeeriumis toimunud pressikonverentsil, et politsei eesmärk on hoida ära kõik, mis soodustab nakatumist. Selle ülesande täitmiseks on Vaheri sõnul politsei suurendanud patrullide arvu 90-lt 130-le. Teisipäevase päikesepaistelise ilmaga on Eesti teedel ja tänavatel väljas aga lausa 200 patrulli.\n\nVaher rääkis, et lõviosa inimestest täidab reegleid ja käitub mõistlikult, ent üksikute juhtumite puhul on politsei pidanud tarvitama jõudu. \"Oleme väärteo menetlusega võtnud vastutusele 25 inimest, kes ilmselgelt ei ole aru saanud selle nõude täitmisest, on käitunud agressiivselt ja hakanud vastu politseinike korraldustele. Sunniraha oleme määranud kolmele isikule,\" sõnas Vaher.\n\nEttekirjutusi 2+2 nõude mittetäitmise eest on politsei teinud 69 korral.\n\nKohustuslikus kahenädala pikkuses karantiinis peab Eestis praegu olema 5600 inimest. Need on kas COVID-19 diagnoosi saanud või välisriigist koju saabunud inimesed.\n\nNende kodus püsimist on politsei ukse taga kontrollimas käinud 360 korral ja teinud 12 000 kõnet.\n\n\"Üldjuhul oleme tuvastanud, et inimesed täidavad seda nõuet ja on kohusetundlikud. Ettekirjutusi oleme teinud 22 korral. Sunniraha oleme määranud kahel korral - 500 eurot ja 2000 eurot,\" lausus Vaher.\n\nSamuti on politsei tuvastanud 50 inimest, kes ei tule toime oma igapäeva tegevustega ja vajavad kohaliku omavalitsuse abi näiteks toidu või ravimite ostuks ja transpordiks. Need andmed on politsei edastanud kohalikele omavalitsustele.\n\nVaher rääkis, et politseinike seas on diagnoositud koroonaviirus kaheksal inimesel.\n\nTa ütles, et politsei on suunanud 500 politseinikku reservi, kus inimesed vahetuvad iga kahe nädala tagant ning enamus neist teevad tööd kodust.\n\nKaitsemaske kulub PPA-l Vaheri sõnul ühes päevas üle 8000, kriitiline varu on hetkeseisuga tagatud 12. aprillini.\n\nKiirabi koormuse vähendamiseks on politsei välja koolitanud kriminalistid võtma ise koroonaviiruse proove oma kolleegidelt, et haigus võimalikult kiiresti tuvastada. Vaheri sõnul on kriminalistid ise proove võtnud 221 korral.\n\nHelme: ma olen ametkondade tegevusest vaimustatud\n\nSiseminister Mart Helme (EKRE) ütles, et riik on tulnud kriisiga toime üsna hästi. \"Algul oli loginat ametkondade ja kriisikomisjoni vahel rohkem ja hammasrattad ei haakunud nii hästi. Nüüd ütlen, et otsused jõuavad väga kiiresti täideviiateni. Me kindlasti tuleme sellest kriisist välja riigina oluliselt tugevamana, kui me sinna sisenesime,\" lausus Helme.\n\nSiseminister kaitses ka otsust määrata mitmele oma haldusala tippjuhile 2000-3000 euro suurused preemiad. Helme selgitas, et siseministeeriumi tippjuhid said erakorralist lisatasu eelmise aasta töö eest, kuigi ka praeguses kriisiolukorras on ametkonnad tublilt tegutsenud.\n\n\"Ma pean tunnistama, et ma olen nende viimase kuu aja tegevusest lihtsalt vaimustatud. Ma ei oleks uskunud, et nende poolt juhitavad ametid nii efektiivselt, nii kiiresti ja nii paindlikult töötavad,\" lausus Helme.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Politsei on pidanud väärteomenetlusega vastutusele võtma 25 inimest, kes ei mõistnud politseinike selgitusi 2+2 reeglist kinnipidamises kohta, ütles politsei- ja piirivalveameti peadirekor Elmar Vaher.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nTerviseamet muudab testimise põhimõtteid\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kuna olukord muutub kiiresti, siis me tahame muuta testimise põhimõtteid. Me võtame ära piirangud vanus ja kaasuvad haigused, ja kui kõik läheb plaanipäraselt, siis me tahame alustada seda juba kolmapäevast. Loomulikult peavad olema sümptomid, sest ilma sümptomiteta tervet inimest ei testita,\" rääkis Varblane Vikerraadio saates \"Reporteritund\".\n\nVarblase sõnul on vaja testimise piiranguid muuta, sest olukord on muutunud võrreldes viiruse Eestisse jõudmise ajaga, kui terviseamet alustas selle haigusega võitlemist. \"Siis kehtis põhimõte, et taheti leida kõik nakatunud, nad isoleerida ja leida üles nende kontaktsed. Lootus oli selles, et haigust saab vältida. Haiguse levik andis märku, et selle meetodiga me jätkata ei saa,\" rääkis Varblane.\n\nVarblase sõnul on praegu lootus, et viiruse levikuga saab võidelda piirkonniti.\n\n\"Saaremaal on tegu ulatusliku nakatumisega, seal käib lahing täies mahus, teistes maakondades on olukord veel suhteliselt vaikne. Küsimus ongi selles, kas vaikus on selle pärast, et meil on läinud testimisega sihtmärgid paigast ära, või on vaikus selle pärast, et haigestunuid ongi seal oluliselt vähem. Kui me saame uuesti pildi ette, siis tuleb arvatavasti piirkondlikult tegelda isoleerimisega tihedamalt just nendes kohtades, kus on hästi vähe haigeid, lootuses, et seal nakatumine jääb veel vähemaks,\" lausus Varblane.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Testimisest võetakse maha piirangud, et testitav peab olema eakas või krooniliselt haige, ning see tähendab, et perearst saab otsustada east ja varasematest haigustest sõltumata testimise vajaduse üle, kirjeldas tõenäoliselt kolmapäevast rakenduvaid muudatusi terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht kolonelleitnant Ahti Varblane.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nKordustest võttis viielt narvalaselt koroonakahtluse\n\n## Põhitekst:\n\nSellest teatas ERR-ile terviseameti ida piirkonna osakonnajuhataja Marje Muusikus.\n\nNarva hooldekodus on 129 elanikku ja 69 töötajat, kellest kahel leiti samuti koroonaviirus ja nad asuvad nüüd kuni 16. aprillini koduses karantiinis. Neile pole kordustesti tehtud.\n\n\"Otsuse, kas saata nad kordusanalüüsile või ei, teeb nende perearst,\" ütles Muusikus.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Narva hooldekodu pere võib hingata kergendatult – nädal tagasi tulnud teade, et nende viie elaniku koroonatestid on positiivsed, ei pea paika, sest kordustestid andsid negatiivse vastuse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nEL avalikustab koroonapiirangutest väljumise strateegia\n\n## Põhitekst:\n\nKomisjoni president Ursula von der Leyen tutvustab strateegiat pärast videokonverentsi asjaosaliste volinikega.\n\nMõned EL-i riigid on juba teatanud kavatsusest hakata järgmisel nädalal piiranguid järele andma. Austria ja Taani on öelnud, et kitsendusi hakatakse leevendama, kuid sotsiaalse distantseerumise ja kätepesu nõue jäävad kehtima.\n\nEK paneb paika liiduülesed juhised, ütles pressiesindaja Eric Mamer.\n\n\"See on sellepärast, et mõned liikmesriigid valmistuvad astuma juba lähinädalatel esimesi samme meetmetest eemaldumiseks. Meile tundub tähtis, et seda tehtaks koordineeritult.\"\n\nMamer lisas, et Austria ja Taani on komisjoni ja teisi liikmesriike oma plaanidest teavitanud.\n\n\"Me oleme aru saanud, et see strateegia on väga järkjärguline ning viiakse läbi sammhaaval, mis on tõesti väga tähtis element, ja me kindlasti tõstame ka selle esile,\" ütles ta.\n\nEuroopa Liidus ning Suurbritannias ja Norras on registreeritud üle 600 000 COVID-19 nakatumise. Surnud on 51 000 inimest.\n\nRiigid on kehtestanud erineva rangusega piiranguid. Nii näiteks on Põhja-Itaalias kästud inimestel koju jääda, Rootsis aga on võimalik mitmekesi kokku tulla ja vabamalt ringi liikuda.\n\nEuroopa Komisjon on püüdnud saavutada ühist liiduülest korraldust, sest riikide tervishoiupoliitikas tal sõnaõigust ei ole.\n\nEL annab võitluseks koroonaviirusega 15 miljardit eurot\n\nEuroopa Liit paneb välja 15 miljardit eurot, et aidata maailma vaestel riikidel koroonaviirusega võidelda, ütles teisipäeval Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.\n\nVon der Leyeni sõnul aidatakse selle rahaga nõrga tervishoiusüsteemiga riikidel COVID-19 jagu saada ning antakse pikaajalist abi majanduse taastamiseks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Komisjon teeb kolmapäeval teatavaks plaani, kuidas leevendada koroonaviiruse tõttu kehtestatud piiranguid, mis on andnud tõsise hoobi Euroopa Liidu riikide majandusele, ütles pressiesindaja teisipäeval.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkirja ja sisu. Kasuta oma loomingulisi võimeid, et koostada detailne ja põhjalik ühelauseline sissejuhatus sellele uudisele.\n\n## Pealkiri:\n\nKläbo tahab lahkuda distantsimeeste seast sprinterite hulka\n\n## Põhitekst:\n\n23-aastase suusatähe sõnul on sprindikoondise keskel parem areneda ja ka lõbusam. \"Lõbu on väga tähtis - asjad ei tohi liiga tõsisteks minna,\" lausus mitmete tiitlivõistluste medalite omanik pressiteate vahendusel.\n\n\"Samuti istub mulle sprindikoondise treeningmetoodika rohkem. Seal on pisut enam kiirustreeninguid.\"\n\n\"Langetasin selle otsuse vastavalt oma soovide ja rõõmude järgi, mitte rahuolematusest. Minu eesmärkidest lähtudes oleks see õige samm,\" lisas Kläbo.\n\nNorra suusaliidu murdmaasuusatamise alakomitee juht Espen Bjervigi sõnul on ta Kläbo sooviga kursis, aga kas sellele saab vastu tulla, selgub lähitulevikus.\n\n\"Kui ühel maailma parimal suusatajal on selline soov, siis peame seda austama, aga koondiseid ei muudeta enne aprilli algust või mai lõppu,\" lausus ta väljaandele VG.\n\nHooajal 2018/2019 võitis Kläbo MK-sarja, Tour de Ski ja teenis Seefeldi MM-ilt kolm kuldmedalit. Tänavu nii hästi ei läinud - MK-sarjas tuli tunnistada venelase Aleksandr Bolšunovi paremust ja piirdus Tour de Skil kolmanda kohaga. Küll teenis norralane neljandat hooaega järjest esikoha MK-sarja sprindiarvestuses.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Norra suusatäht Johannes Hosflöt Kläbo tahab uuesti hakata treenima koos koondise sprindirühmaga. Lõppenud hooajal harjutas ta distantsimeestel keskel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nLätis nõudis koroonaviirus teise inimelu\n\n## Põhitekst:\n\nRiia Idahaiglast saadud teabe kohaselt oli patsiendil hulk kroonilisi haigusi. Pärast COVID-19-ga nakatumist toodi ta haiglasse, kus ta nädala pärast suri.\n\nEpidemioloogiline uurimine näitas, et ta sai nakkuse inimeselt, kellel oli tõendatud COVID-19 diagnoos. See on üks juhtumeid, mis on seotud Jelgava matusebüroo taudikoldega.\n\nPraeguseks on Lätis tuvastatud kaks COVID-19-ga nakatunu surma, oodatakse veel ühe, haiguskoldeks osutunud Sinise Risti kodutute varjupaigas surnu surmapõhjuse tuvastamist – ilmseid haigusnähte tollel ei olnud.\n\nLätis on ööpäevaga tuvastatud kuus uut nakkusjuhtu, kokku on nakatunuid 548.\n\nLäti haiguste ennetamise ja kontrolli keskuse osakonnajuhataja Jurijs Perevoščikovs ütles, et viimase nädala andmed osutavas tuvastatud COVID-19 juhtude vähenemisele, mis võib näidata riigis kehtestatud meetmete tõhusust.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Lätis suri haiglas veel üks COVID-19 viirusesse nakatunu – 75-aastane krooniliste haigustega mees, edastas teisipäeval Läti haiguste ennetamise ja kontrolli keskus. Kokku on nüüd Lätis surnud kaks uue koroonaviirusega nakatunud inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nMerendussektori toetamiseks tuleb riigiabi luba küsida\n\n## Põhitekst:\n\n\"Eelmisel nädalal valitsuse lisaeelarvega peab riik valmistama ette merendussektori toetamiseks veel kaks riigiabi loa taotlust. Üks puudutab hüvitist otsetoetusega reisilaevade makstavatele sadamatasudele 75 protsendi ulatuses terve 2020. aasta peale ehk ka tagasiulatuvalt,\" ütles majandusministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas.\n\n\"Teine on tööjõumaksude hüvitusmeede, et toetada reisilaevandusettevõtteid. Nii otsetoetuse kui hüvitusmeetme jõustumiseks tuleb taotleda riigiabi luba,\" lisas Kuningas.\n\nNeed taotlused on lisaks juba Euroopa Komisjonilt saadud eelnevale riigiabi loale.\n\nNimelt esitas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Kredexi kriisimeetmete jõustumiseks juba varem Euroopa Komisjonile riigiabi andmise loa taotluse. Euroopa Komisjon tegi ka vastava otsuse märtsi lõpus.\n\nEesti teatas komisjonile kahest toetuskavast, mille eesmärk on toetada koroonaviiruse puhangust mõjutatud ettevõtteid ajutise raamistiku alusel. Esimest toetuskava rakendab ja haldab riiklik sihtasutus Kredex. See on avatud enamustele ettevõtetele. Teist kava rakendab ja haldab Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES). See on avatud kõigi sektorite ettevõtetele kogu Eesti territooriumil.\n\nEuroopa Komisjon võttis vastu ajutise raamistiku, mis võimaldab liikmesriikidel kasutada majanduse toetamiseks koroonaviiruse puhangu kontekstis kogu paindlikkust, mis on ette nähtud riigiabi eeskirjadega. Ajutine raamistik kehtib kuni 2020. aasta detsembri lõpuni. Õiguskindluse tagamiseks hindab komisjon enne seda kuupäeva, kas raamistikku on vaja pikendada.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Selleks, et riik saaks merendussektorile osutada lisaeelarves ette nähtud toetusi, tuleb selleks esmalt riigiabi luba. See oleks lisaks 1,75 miljardi euro suurusel üldisele riigiabi loale, mille Eesti on juba Euroopa Komisjonilt saanud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nValitsus asub koolide osalist taasavamist arutama\n\n## Põhitekst:\n\nKas keegi oskab juba öelda, mis saab gümnaasiumi lõpueksamitest? Kui need koroonakriisi tõttu ära jäävad ja kõrgkoolid teevad sisseastumiseksamid millalgi hiljem suvel, siis mis saab neist praegustest koolilõpetajatest, kes sel ajal juba ajateenistuses sõduriks õpivad?\n\nÜle Eesti on 16 lõpuklassi, kus abituriendid teatasid soovist üheskoos ajateenistusse minna. Kaitseressursside ameti arstlikud komisjonid tunnistasid nad kõlbuliks ja koolilõpetajad teavad, et lähevadki juuli keskel ajateenistusse. Enne pidid nad tegema riigieksamid, lõpetama gümnaasiumi ja enamus neist tahtis astuda ka mõnda kõrgkooli.\n\nNüüd on see kõik küsimärgi all, nii nagu kõigil tänavustel abiturientidel, kellest 2000 ringis peaks minema juulikuus ajateenistusse.\n\nKoolimajad on juba kolm nädalat suletud, õpilased kodudes distantsõppel, ei valitsus ega haridus- ja teadusministeerium pole veel otsustanud, millal võiks hakata koole kasvõi osaliselt avama ja mis saab gümnasistide riigieksamitest.\n\nNäiteks Taani teatas plaanist avada järgmisel nädalal algkoolid, alustades järk-järgult koroonaviiruse levikuga seotud liikumispiirangute leevendamist.\n\nHaridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippin küll tunnistas, et ka tema majas on erinevaid stsenaariumi kaalutud, kuid ei hakanud veel ühtegi neist avalikkusega jagama.\n\n\"Sõltub viroloogide ja matemaatikute mudelitest, et millal on Eestis õige hakata piiranguid leevendama ja üks neist on distantsõppe lõpetamine,\" ütles Lippin teisipäeval pressikonverentsil ajakirjanikele, ent tunnistas, et kui koolid jäävad suletuks mai lõpuni, siis on riigieksamite tegemine keeruline.\n\nSama teemat – millal võiks koolid osaliselt avada – arutasid teisipäeval Jüri Ratase valitsuse ministrid. Kui esialgu kõlas laua ümber võimaliku tärminina 15. mai, siis tegelikult midagi ei otsustatud.\n\nÜhelt poolt tundub 15. mai olevat liiga kaugel, et näiteks algklassid ja abituuriumid võiks normaalseks koolitööks ka varem lahti teha. Teisalt ahistab otsustamist hirm, et mis siis, kui see toob kaasa nakatumiste uue laine.\n\nNeljapäeval tuleb valitsus koolide avamise teema juurde tagasi. Siis peaks hakkama hajuma udu ka küsimuselt, mis saab riigieksamitest – kas ja millal need tänavu toimuvad. Mõni end realistiks nimetav minister pole aga kindel, et ka neljapäeval otsuseni jõutakse.\n\nAsekantsler Robert Lippin säilitab lootuse. \"Püüame tulevikku optimistlikult vaadata, et distantsõpe lõpeb varem ja soovijad jõuavad riigieksamid ära teha,\" kinnitas ta.\n\nÜlikoolid ja rakenduskõrgkoolid on valmis tegema erakorralisi muudatusi oma sisemistes reeglites, lubas kõrgkoolide esmaspäevane ühispöördumine, millele kirjutasid alla avalik-õiguslike ülikoolide nimel rektorite nõukogu esimees Mait Klaassen, EBS-i rektor Arno Almann ja rakenduskõrgkoolide nimel rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu esimees Ülle Ernits.\n\n\"Kõrgkoolid on valmis tegema ka tinglikke vastuvõtuotsuseid olukorras, kus lõpudokumendid võivad viibida nii gümnaasiumi, bakalaureuseõppe kui ka magistriõppe lõpetajatel. Tänase teadmise juures kavandavad ülikoolid vastuvõtuprotsessi korraldamist tavapärasel ajal ning viivad sisseastumiskonkursid läbi sõltumata riigieksamite toimumisest või mittetoimumisest,\" seisab kõrgkoolide ühispöördumises.\n\nSamas ei oska nad veel öelda, mil määral toob praegune kriis kaasa muudatusi konkreetsete õppekavade vastuvõtutingimustes ning kas vastuvõtuotsuste tegemise aeg muutub.\n\nPole ka teada, et kui sel aastal peaksidki riigieksamid ära jääma, siis kas järgmisel või ülejärgmisel aastal tuleb tänavusel koolilõpetajal, kui ta tahab kõrgkooli minna, riigieksamid teha või ei.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Valitsus peaks hakkama arutama koolide osalist avamist neljapäeval. Kuid see ei tähenda, et ministrid siis ka otsuseni jõuavad.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nVideosari | Ugala teatri näitlejad loevad ette Kadri Lepa raamatu \"Poiss, kes tahtis põgeneda\"\n\n## Põhitekst:\n\nKadri Lepp selgitas, et \"Poiss, kes tahtis põgeneda\" on tema esimene raamat. \"See lugu sündis juba mõned aastad tagasi, ajal, mil olin teatrist veidi aega eemal,\" kinitas ta ja lisas, et tänaseks on ta avaldanud juba kolm raamatut. \"Kui mõni väike lugeja on küsinud, et kas tuleb ikka veel, siis olen lubanud, et tuleb kindlasti ning seda lubadust kavatsen ma ka suure rõõmuga pidada.\"\n\nEsimene osa, katkendi loeb ette Laura Kalle:\n\nTeine osa, katkendi loeb ette Marika Palm:\n\nKolmas osa, katkendi loeb ette Janek Vadi:\n\nNeljas osa, katkendi loeb ette Jaana Kena:\n\nViies osa, katkendi loeb ette Ringo Ramul:\n\nKuues osa, katkendi loeb ette Rait Õunapuu:\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ugala näitlejad loevad 15-osalises videosarjas ette teatri näitleja Kadri Lepa raamatu \"Poiss, kes tahtis põgeneda\". Avaldame esimesed kuus osa videosarjast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nTreenereid rõõmustanud Stina Nilsson pääses Rootsi rahvuskoondisesse\n\n## Põhitekst:\n\nRootsi laskesuusaliidu teatel loodi koondise juurde kaks lisakohta arenemisvõimelistele sportlastele ja ühe neist teenis Nilsson. Peatreener Johannes Lukase sõnul keskendutakse mõistagi rootslanna laskmisoskuse parandamisele.\n\nTreener Jean-Marc Chabloz on Nilssoni senise arenguga väga rahul. \"Me oleme teinud kolm nädalat tööd ja ta tabab kõrge pulsi juures juba 80 protsenti laskudest,\" kiitis šveitslane väljaandele Aftonbladet. \"Laskmiseks kuluv aeg on endiselt üsna pikk, aga potentsiaal on märkimisväärne.\"\n\nLõppenud talve veel suusasprinterina mööda saatnud 26-aastane Nilsson on oma \"eelmises elus\" kroonitud PyeongChangi olümpiavõitjaks ja Seefeldi MM-il kahekordseks maailmameistriks. Eelmisel aastal tuli ta sprindiarvestuses ka MK-sarja üldvõitjaks.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Sel kevadel alavahetusest teatanud ja suusasprindi laskesuusatamise vastu vahetanud Stina Nilsson teenis ka koha Rootsi rahvuskoondises.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nKoalitsiooninõukogu lubaks põllumajanduse võõrtöölistel Eestisse jääda\n\n## Põhitekst:\n\nHelme sõnul langetas koalitsiooninõukogu sellise otsuse vaadates tööturu ennustusi, finantsmeetmete mõju kestust ja mõju pikemas perspektiivis kogu ühiskonnale. Otsuse kohaselt pikendatakse põllumajanduses hõivatud võõrtööliste Eestis töötamise võimalust kuni 31. juulini.\n\nSeejärel on põllumajandussektoris tööle asunud välismaalastel aega pöörduda oma koduriiki tagasi kuni 31. augustini.\n\nHelme sõnul tegi valitsus analüüsi, et kui praegu toetada ettevõtteid, kus käibed kahanevad ja koondatakse, siis hoiab riik mingit sissetuleku stabiilsust järgmise paari kuu jooksul.\n\nHelme nentis, et kuna vähemalt osad praegu niiöelda tööpausil olevad inimesed loodavad jätkata oma senisel töökohal, siis need inimesed ei lähe ilmselt maapiirkondadesse põllumajandusettevõtetesse tööd otsima ning see saigi valitsuse otsuse kaalukeeleks.\n\n\"Me ei tea, millal mingi normaalsus taastub ja seetõttu anname võimaluse oma toidutootjatele kasutada praegu Eestis olevat tööjõudu veel mõnda aega,\" märkis Helme.\n\nHelme: põllumehed elavad eilses päevas\n\nSamas märkis Helme, et põllumehed ei kipu aru saama, et ülemaailme majanduskriis tabab ka neid ning peagi polegi neil nii palju töötajaid vaja. Helme sõnul on näha, kuidas nõudluse kahanemine põllumajanduses on mitmes riigis juba tohutu. \"Minu ennustus on, et põllumajandustootjad seisvad peagi silmitsi väga tõsise vajadusega oma toodangu mahtu kahandama hakata. Nad peavad sellest endale aru andma,\" ütles Helme.\n\n\"On selge, et majanduskriis teeb omad korrektiivid ka põllumajandussektoris. Praegu on mul tunne, et põllumajandus sektoris ettevõtjad elavad mingil määral eilses päevas - et nõudlus jääb samaks nende toodangule, et tööjõuvajadus jääb samaks, ja mitte midagi ei ole vaja muuta, paneme aga täiskäigul edasi. Ainult, et tee lõpeb ära,\" rääkis Helme.\n\nMart Helme osutas oma poja, rahandusminister Martin Helme öeldule, et osad põllumajanduslikud suurettevõtjad on väga oskuslikult lobitööd teinud ja jääb mulje, et nemad on kriisis kõige suuremad kannatajad. \"Lõpetage ära. Meil on hotellid sadade kaupa kinni, meil on tuhanded turismitalud, kellel ei ole ühtegi klienti sel suvel ette näha, meil on toitlustusettevõtted surnud. Mis need inimesed peavad tegema?\" küsis Mart Helme.\n\nHelme ütles veel põllumeestele: \"Ma saan aru, et neil on raske, aga kes on öelnud, et elu peab kerge olema?\"\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Siseminister Mart Helme sõnul tegi koalitsiooninõukogu teisipäeva hommikul põllumajanduses töötavate võõrtööliste kohta ettepaneku, mille kohaselt saaksid praegu Eestis viibivad ükskõik millises valdkonnas töötavad võõrtöölised, kelle tööluba eriolukorra ajal lõppeb, asuda tööle põllumajandusse. Eelnõu peab heaks kiitma ka riigikogu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTottenhami staar läks koroonapausi ajal sõjaväkke\n\n## Põhitekst:\n\nLõuna-Koreas on väga karmid ajateenistuse tingimused ja Son pidanuks algselt kodumaad teenima koguni 21 kuud, kuid juhtis koondise 2018. aasta Aasia mängudel võitjaks ja pääses tunduvalt kergemalt.\n\n27-aastane ründemängija sõitis tagasi kodumaale märtsi lõpus ja viibib hetkel karantiinis, kuid pärast seda hakkab aega teenima ja saab uuesti Tottenhami juurde maikuus.\n\nEnne kõrgliiga pausile minemist ei olnud Son viimased voorud kaasa teinud, sest murdis veebruaris kohtumises Aston Villaga käeluu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Inglismaa jalgpalli kõrgliigaklubi Tottenham Hotspuri täht Heung-min Son kasutab koroonaviiruse pandeemiast tingitud pausi ära ajateenistuse läbimiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nUSA-sse jäänud Eesti noorkorvpallur: see on kõige turvalisem koht, kus olla\n\n## Põhitekst:\n\nScotland Campus Sportsi nimelises tiimis palliv 18-aastane ja 187 cm pikkune Johannes Kirsipuu otsustas viirusepuhangu alguses, et jääb selleks ajaks USA-sse, kuna tema sõnul poleks Eestis tal nii turvalist keskkonda olnud, rääkimata treeningvõimalustest, vahendab Korvpall24.ee.\n\n\"Meil on nii, et koolilinnaku väravad on lukus ja mitte keegi sisse ei saa. Ainuke luba sisse-välja käia on võistkonna treeneril, kes kes elab kampusest väljas. Kuid ka tema käib väga-väga harva. Kool meil käib tavapäraselt, kuna ükski inimene ei tule meile väljast ja seetõttu on hetkel see kõige turvalisem koht, kus olla,\" selgitas Kirsipuu.\n\nLoe edasi Korvpall24.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kui Euroopas on enamik korvpallureid sunnitud koroonaviiruse pandeemia tõttu püsima kodus ning treeningvõimalused on piiratud peamiselt metsajooksu ja lihtsama jõutreeninguga, siis üks Eesti noorkorvpallur elab USA idarannikul Pennsylvania osariigis tara ja lukkude taga paiknevas oaasis, kus saab vabalt kasutada nii korvpalli- kui jõusaali.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nRetroretsensioon. Põgene, vaba laps!\n\n## Põhitekst:\n\n\"Viimne reliikvia\" 1969 (digitaalselt taastatud 2002), režissöör Grigori Kromanov, stsenarist Arvo Valton (Eduard Bornhöhe jutustuse \"Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad\" ainetel), mängivad Aleksandr Goloborodko, Ingrīda Andriņa, Elza Radzina, Rolan Bõkov, Eve Kivi, Uldis Vazdiks, Raivo Trass, Peeter Jakobi, Karl Kalkun, Valdeko Ratassepp, Jüri Uppin, Helmut Vaag, Katrin Karisma, Ago Saller, Priit Pärn, Ants Lauter, Hans Kaldoja, Ain Jürisson, Hugo Laur, Kalju Komissarov, Aleksander Kurtna, Feliks Kark jt\n\nVend Johannes (Roland Bõkov, Jüri Järveti hääl) on katoliikluse karikatuur, tema annab ka munkadele hinnangu: te kõik olete joodikud, liiderdajad, tainapead ja laiskvorstid. Abtiss (Elza Radziņa, Aino Talvi hääl) on samuti karikatuur, mungaseisuse üle heidetakse ikka kõvasti nalja, seda tehakse nende kostüümide ja välimuse kaudu, ent kõige iseloomulikum on episood, kus mungad püüavad piibli järgi määrata üle pühakirja sibava putuka liiki. Ja siis leiavadki, et see on saatana käsilane.\n\nJa tegelikult on kogu filmi reliikvia-liin ju katolitsismi üle irvitamine. Ainult et mis positsioonilt? Ehk protestantismi vaatevinklist, filmi tegevus paigutub ju reformatsiooniaega ning Martin Luther õpetas, et kõik see reliikviatega sahkerdamine on üks hirmus pettus. Konkreetses konfessiooniküsimuses autoripositsioon ei selgu, ning ega seda ole vajagi, tegemist on lustaka seiklus- ja mitte ajaloofilmiga.\n\nMõisameeste joomingu kaudu on antud hinnang ka neile. Teatavasti polnud nõukogude kunst naljalt kunagi hinnanguta, seda nõudsid direktiivorganid. Pole ka liigset rahvuslust, eestlaste vägi on pigem koomiline kui tõsiseltvõetav.\n\nAga süžee on hea. Kähku sõlmitakse armukolmnurk meespeategelase Gabrieli (Aleksandr Goloborodko, Mati Klooreni hääl), Hans von Risbieteri (Raivo Trass) ja naispeategelase Agnese (Ingrīda Andriņa, Mare Garšneki hääl) vahel, lugu on enam-vähem täpselt jagatud kolmandikeks, nagu teooria ette näeb. Esimese kolmandiku lõpus Gabriel justkui hukkuks, tegelikult juhtub see Agnese unenäos, sellel on ennustav toime, täpselt poole filmi peal ilmub platsi tõeline antagonist, tõeline kurjuse jõud Ivo Schenkenberg (Peeter Jakobi, Olev Eskola hääl), kes justkui nüüd tapab Gabrieli ning tahab Agnest endale, viimase kolmandiku alguses näeb publik oma rõõmuks, et Gabriel on siiski elus, algab tee lõpplahendusele, kättemaks alatusele, ettevalmistus kurjuse hävitamisele ja armastajate kokkusaamisele.\n\nVõibolla ehk nii palju, et tõeline võitmatu kangelane lahkub filmi lõpus ise, võtmata vastu mingit hüvitist oma heateo eest ning sõlmimata suhteid vastassugupoolega. Ent Gabriel ei olegi žanripuhas võitmatu kangelane, tema ei vabasta suurt kedagi, tema on ikkagi armastusest huvitatud. Igatahes hea, täpselt kolmandikeks jagatud süžee. Tean, et Arvo Valton on õppinud Moskva filmikoolis stsenaristikat, ju ei ole tal sealt saadud teadmised mööda külge maha jooksnud.\n\nÕnnestunud on ka erootikaga peibutamine. Ikka lubatakse vaatajale, et kohe juhtub Gabrieli ja Agnese vahel midagi tõsist, aga võta näpust, ikka veel ei juhtu. Näeme ise naispeategelase alasti keha, intiimsusest vilksatab vaid rinnanibu, ja see oli tollaste olude kohta ikka suur julgustükk. Ime, et seda pole filmist välja lõigatud. Mäletame ju hästi, et Nõukogude Liidus ei ole seksi. Draamatarkus õpetab, et kõiki otsustavaid asju tuleb aina edasi ja edasi lükata, vaatajale lubada, aga siis ikka jälle edasi lükata. Seda ongi filmis tehtud. Lahe on ka see, et Agnese ja Gabrieli lähenemine toimub ajal, mil Agnes on meheks maskeerunud.\n\nAntagu andeks, ent minu meelest mängivad peaaegu kõik osatäitjad oma rolle halvasti, nurgeliselt ja võltsilt. Eriti Agnes ja Gabriel, kõige paremine täidavad oma osi hobused. Põgememist ja tagaajamist on piisavalt, aga möllu- ja võitlusepisoodides puudub dünaamika\n\n\"Viimne reliikvia\" pole ainult seiklusfilm, see on ka muusikafilm, võibolla koguni eelkõige muusikafilm. Teose muudavad unustamatuks ja võrratuks Paul-Eerik Rummo sõnadele Uno ja Tõnu Naissoo poolt loodud laulud, millised eestikeelses dublaažis esitab Peeter Tooma. Vene keeles esitajaks on Georg Ots ise, tšehhikeelses versioonis Karel Černoch. Teiste keelte kohta ei tea, aga eesti keeles on laulud läinud ka ilma filmita levisse, nagu seda on ikka juhtunud heade muusikafilmidega. Just laulud on matnud enda alla teose ideoloogia, teinud VRst meie ühe kõige kuulsama filmi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kõik oleneb ootusest. Kes tahab, näed \"Viimses reliikvias\" lõbusat seiklusfilmi, kes tahab, ehk koguni vabadusele kutsuvat teost, aga kes asja sügavamalt tungib, näeb, et tegemist on eelkõige ristiusu (täpsemalt katoliikluse) vastase teosega. Mis ei tähenda, et lõbu, seikluslikkus ja vabaduse rõhutamine sealt puuduksid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti teadlased pole meil leviva koroonaviiruse tüve veel kindlaks määranud\n\n## Põhitekst:\n\nTeadlaste senise töö tulemusel on tuvastatud kaheksa COVID-19 viiruse tüve, mis maailmas praegu levivad. Näiteks Itaalias arvatakse levivat kõige tapvam tüvi, Rootsis jällegi kõige leebem.\n\nViroloogiaprofessor Irja Lutsar ütles, et Eesti teadlastel on Eestis leviva viiruse tüve kindlakstegemine alles pooleli, mistõttu ei saa selle kohta mingeid hinnanguid veel anda.\n\nLutsari hinnangul võib Itaalia kõrge suremus peituda ka hoopis selles, et seal on väga vana elanikkond, mistap on nakkuse saanud valdavalt üle 80-aastased, kellel see haigus kipubki fataalsel lõppema.\n\nTeine põhjus, miks haiguse kohta veel palju järeldusi teha ei saa, on asjaolu, et tervenenuid on võrreldes aktiivsete haigetega väga vähe, peamiselt seetõttu, et tegemist on väga pika kuluga haigusega. Keskmiselt kulub ainuüksi haigestumisest nädal, enne kui inimene haiglasse satub. Ka Suurbritannia peaminister Boris Johnson sattus haiglasse ja intensiivravisse alles kümme päeva pärast diagnoosi saamist.\n\n\"Pole ka häid kriteeriume, keda lugeda tervenenuks,\" tõdes Lutsar.\n\nEestis usaldusväärsete prognooside ja mudelite tegemine on takerdunud ka väheste andmete taha, näiteks pole Eesti andmetest võtta haiguse peiteaega, haiguse diagnoosimist enne haiglasse või intensiivravile jõudmist,kaua inimene on nakkusohtlik jne. Sestap tuleb abiks võtta teiste riikide näitajaid, mis aga tekitavad mudelitesse palju nn müra.\n\nLutsari sõnul pole ka 15 aasta tagusest SARS-i epideemiast teada, miks see korraga maikuus lõppes ja enam tagasi ei tulnud.\n\n\"Kogu maailm oli õnnelik, et sai lahti, aga järgnevad sammud jäeti tegemata,\" hindas ta.\n\nTema sõnul sai vaid vähem kui üks protsent Aasia elanikest SARS-viirusest antikehad, mis tähendab, et ülejäänud inimesed immuunsust ei saavutanud.\n\nEestis palju hospitaliseerituid, vähe intensiivis\n\nPrognoosimudelites liigub viirus Eestis hospitaliseeritute arvu järgi hinnates kõige mustema stsenaariumi järgi tõusvas joones, kuid intensiivravile jõudnute arvu hinnates tasapisi vähenevas tendentsis. Nimelt kui maailma kogemus näitab, et veerand kuni pool haiglasse jõudnutest jõuab intensiivravisse, siis Eestis on see kuni veerand. Seega tekivad nende kahe näitaja vahel käärid, kus meil pannakse haiglasse väga paljud haigestunud, kuid intensiivravile jõuavad üsna vähesed. See teeb haiguse leviku prognoosimise keerukaks. Samuti moonutab prognoose tugevalt Eesti väiksus: kuna haiglasse ja intenviivravisse jõuab nii vähe inimesi, siis väiksem hüpe siia- või sinnapoole muudab arvutusi tugevalt.\n\nKa nakkuse ülikõrge levimus Saaremaal lööb pilti sassi. Kui muudes maakondades on positiivse proovi andnud nakatunute arv valdavalt alla viie protsendi ja Võrumaal üle viie protsendi, siis Saaremaal on positiivseid proove umbes 18 protsenti kõigist testitutest. Seetõttu on eriti oluline, et eriolukorra nõuetest kinni peetaks. Ent kergemalt ei saa neisse suhtuda ka näiteks Kesk-Eestis, kus diagnoositud nakatunute hulk on väike, sest lõdvem suhtumine eriolukorda võib ka vaid mõne päevaga haiguspuhangu vallandada.\n\nDekaadidesse jagatuna on näha, et Saaremaal on viiruse levik kasvanud hüppeliselt kogu aeg, sama tendents on ka Harjumaal. Võrumaal oli suurim haigestumiste hüpe vahemikus 15.-24. märtsini, sestpeale on seal puhang vaibumas.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Maailmas arvatakse levivat kaheksa COVID-19 tüve, millest mõni on surmavam, teine vähem. Eesti teadlased pole Eesti tüve määratlemisega veel lõpule jõudnud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nMadridi tenniseturniir toimub virtuaalkujul\n\n## Põhitekst:\n\n27.-30. aprillil toimuvale turniirile pääsevad 16 maailma tipptennisisti nii meeste kui ka naiste kategoorias.\n\nMõlemale on ette nähtud 150 000 euro suuruse auhinnafond, kust võitjad saavad otsustada protsendi, mis läheb vähemkindlustatud tennisistide aitamiseks. Lisaks läheb 50 000 eurot veel koroonaviiruse pandeemia tagajärgedega võitlemiseks.\n\n\"Me oleme organiseerunud turniiri profimängijatele mis järgib päris Madridi tenniseturniiri nii palju kui võimalik,\" kommenteeris turniiri direktor Feliciano Lopez.\n\n\"Eesmärk pole üksnes meelelahutuslik. Üritame anda oma panust sel perioodil, mis on kõigi jaoks nii raske.\"\n\nTurniirist osavõtjate nimekiri pole veel teada.\n\nPerioodil, mil suur osa maailmast on rohkem või vähem isolatsioonis ja spordivõistlusi ei peeta, on mitmed alad panustanud virtuaalspordile.\n\nNii toimuvad arvutimängudena vormel-1 võidukihutamist maailma tipp-pilootide osavõtul, samuti näiteks organiseeris oma turniiri ka Hispaania jalgpalli kõrgliiga.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kuna tennisehooaeg on sarnaselt teistele spordialadele praeguseks peatatud, siis otsustasid Madridi turniiri korraldajad viia selle asemel läbi heategevusliku virtuaalturniiri.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudise pealkirja ja põhisisuga. Kasuta neid fakte, et luua pikk ja sisutihe lause, mis toimib loo sissejuhatusena.\n\n## Pealkiri:\n\nAnett esitles Raadio 2live-esituses uut lugu \"Get by\"\n\n## Põhitekst:\n\nAneti uus lugu on kirjutatud justkui iseendale. \"Mind on alati inspireerinud suhete ja armastuse keerdkäikudest kirjutamine, see on eelkõige endale kirjutamine – emotsioonide ja tunnete lahti mõtestamine ning muusikaga sidumine,\" kirjeldas Anett.\n\nSingli kaasautor on Joshua Stephenz aka Carl Tuulik. \"Arutlesime, kuidas muutume inimestena ajas pidevalt ja mõnikord avastame, et oleme ümbritsetud inimestega, kes on meie praegustest eludest tegelikult juba lahku/välja kasvanud. Küll aga on väga raske jätta seljataha inimesed, kes on meid elus muutnud või õpetanud, kelle nimel oleme tahtnud olla paremad inimesed või kes on meid muudmoodi elus mõjutanud. Seega ei ole see kunagi lihtne kummalegi osapoolele. Lugu väljendab südamehääle kuulamist,\" rääkis Anett.\n\nLugu on välja antud duubelsinglina. Lisaks originaalversioonile, mille protdutsent on Sander Mölder, avaldati ka loo demoversioon ehk klaveri ja vokaalipõhine pala muutmata kujul. See annab võimaluse kuulata loo kõige esimest salvestust.\n\nDuubelsingli väljaandmine märgib Aneti jaoks ka soolokarjääri esimest lepingut plaadifirmaga TIKS Rekords.\n\n\"Olles suur kooskõla- ja vaibi-sõber, mitte just peaasjalikult lüürikalembene, lummas mind kunagi Aneti \"Don't Pretend\" ja selle akustiline versioon koos Jonas Kaarnametsaga. Sellest loost alates oli meie seisukohast uks Anetile avatud, et saaksime tulevikus koostööd teha. Tundsin, et sobime kokku ja sestap väga hea meel, et nii ka nüüd läinud on,\" ütles TIKS Rekordsi üks eestvedajaist Peeter Ehala.\n\nAnett esitas teisipäeval Raadio 2 eetris loo live -versiooni, olles ise samal ajal Võsul asuvas suvilas.\n\nLugu saab kuulata ka siit:\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Laulja Anetil ilmus uus lugu \"Get by\", kus ta seob enda jazzitaustaga vokaali nii kaasaegse souli kui ka popiga. Lugu kõlas teisipäeval Raadio 2 live -esituses.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nTõnu Grünberg: kiirest raudteeühendusest saab meie mobiilne inimõigus\n\n## Põhitekst:\n\nElame juba mitmendat nädalat täiesti uues maailmas, kus tõsiselt on häiritud kogu meie igapäevane elu. Oleme sunnitud eraisikutena leppima mitme viimase põlvkonna jaoks täiesti esmakordse olukorraga, kus meie liikumisvõimalus on ootamatult ahenenud.\n\nPraegu on meie kõigi prioriteet hoida neid inimesi, kelle ringiliikumine ja töötamine, esmajoones tervishoius, aga ka kaubanduses, tööstuses ja logistikas on asendamatud selleks, et saaksime jätkuvalt ligipääsu igapäevastele esmatarbekaupadele ja teenuseid. Vaid siis on meil lootust kriisi tipp ületada ja hakata niipea kui võimalik naasma tavaellu.\n\nEraeluliste piirangute taustal on kostitatud meid uudistega, kuidas Euroopa Komisjon teeb pingutusi, et tagada euroliidu aluspõhimõtte ehk kaupade ja teenuste vaba liikumine. Põhjuseks pildid 70 ja enama kilomeetri pikkustest rekajärjekordadest Schengeni ruumis, erakorralised kaubaveo tagamiseks mõeldud laevaliinid Eesti ning muu Euroopa vahel.\n\nJust hetkeolukord rahvusvahelise kaubaveo vallas ja pingutused tekkinud kitsaskohtade lahendamiseks on andnud mulle veendumuse, et meie piirkonna ühendatus muu Euroopaga muutub ajas üha olulisemaks ning Rail Baltic mängib siin võtmerolli.\n\nKui aastaid tagasi tõi Euroopa raudteeühenduste edendamise vajaduse teravamalt fookusesse Islandil aktiveerunud vulkaan, mis seiskas suure osa lennuliiklusest, siis nüüdse olukorra valguses peaks igaüks mõistma, et isegi vaid kriitilise kaubaveo võtmes on sujuv ja kiire rongiühendus kordi efektiivsem kui maanteevedu.\n\nKuid ma ei räägi ainult kriisisituatsioonist, kus 50 kaubaveokit võiks reisida ühe rongiga ilma piiril seismata. See on meie ühendatud Euroopa ruumis tarnekindluse tagamisel ja kindlustamisel ülioluline ka tavaelus.\n\nParalleel mobiilsidega\n\nViimase kahe kümnendiga, eriti alates euroliidu osaks saamisest, oleme Eestis ühiskonnana arenenud selleni, et võtame auto-laeva-lennukiga Euroopasse saamist enesestmõistetavana ja see pole enam üksikute väljavalitute luksus. See tekitab nii mõnedki paralleelid telekommunikatsioonivaldkonnaga.\n\nAlgul oli see kõik eksklusiivne, vaid vähestel olid suured, kallid ja kobakad Nokia kastid, millega helistamise hind oli tavainimesele üle mõistuse. Samuti oli leviala nii nadi, et kohti, kust helistada, pidi lausa otsima.\n\nKuid nüüd on sõltumata seadmest pidev kvaliteetne ühenduvus nii lähemate kui ka kaugemate sõprade-sugulaste-töökaaslastega iseenesestmõistetav. Tagasi vaadates tuleb möönda, et aastate eest oli nii mitmeidki, kes küsisid kahtlevalt, et milleks meile kõike seda vaja on? Mastid, investeeringud, argielu häirivad ehitustööd, hirmutati ka mobiilside tervist kahjustava toimega.\n\nTulles tänapäeva ei kujuta me endale ju ettegi, et ühendatust – mobiilset internetti – pole. Mitte ainult Eestis, vaid kõikjal Euroopas ja mujalgi maailmas. Lootuses, et me juba lähiajal saame selles \"uues\" maailmas taaskord uusi linnasid ja maid avastada, kasutame igal pool oma nutitelefoni, et valida sobilikem teekond ja parim transpordiühendus.\n\nTeisisõnu võtame mobiilset internetti sisuliselt inimõigusena. Olles ise selle arenguga nii Eestis kui mitmetes välisriikides väga lähedalt seotud olnud, siis tulevikku vaadates olen veendunud, et juba \"homme\" võtame me rongiühendust Euroopaga samasuguse iseenesestmõistetavusena.\n\nSamavõrra nagu on sidevõrgud meid ühendanud muu Euroopa ja maailmaga, peame olema ühendatud ka füüsiliselt. Rail Baltic seda meile annab ja me hakkame võtma oma igapäevaelu osana, et saame transpordis kindlad olla. Kiirest rongiühendusest saab meie tulevane inimõigus.\n\nMe ei kujuta peagi endale enam ettegi, et ei saa Tallinnast Pärnusse 40 minutiga või alla kahe tunni Riiga ja väga kiiresti Euroopasse. Või et meil pole võimalik liigutada kiiresti kaupa Muugalt Kesk-Euroopasse.\n\nRoheline raudtee on ehitamisel\n\nOleme Rail Balticu projektiga seisus, kus saame tuleviku ühenduse nimel igaühele nähtavate töödega ka reaalselt pihta hakata. Kogu Eesti trassiosale on sõlmitud projekteerimislepingud. Meil on olemas kiirendatud investeeringuplaan ning juba sel ja järgmisel aastal alustame kümnete objektide ehitamisega.\n\nEsimene füüsiline ehitusobjekt – Saustinõmme maanteeviadukt – on juba töös ning seega on Rail Balticu trassile asetatud ka ehituse algust sümboliseeriv nurgakivi. Käesoleva ja järgneva kahe aasta plaan näeb ette üle 200 miljoni euro investeerimist Rail Balticu ehitamisse Eestis.\n\nEsmalt asume rajama maanteedega ristuvaid sildu ja viadukte ning ökodukte. Ehitame ümber elektri- ja gaasitrasside ristumised raudteega. Samuti alustame Ülemiste ja Pärnu reisiterminali ning Muuga kaubaterminali ehitusega.\n\n\"Looduskeskkonda hindava inimesena olen sügavalt veendunud, et Rail Balticu \"ökoloogiline bilanss\" on selgelt plussis.\"\n\nEesti avalikkuses on palju mõtteid vahetatud selle üle, milline on raudtee-ehituse mõju loodusele. Mul on endal väga tundlik roheline närv ja looduskeskkonda hindava inimesena olen sügavalt veendunud, et Rail Balticu \"ökoloogiline bilanss\" on selgelt plussis – raudtee kui kõige rohelisema kiire transpordiviisi osas valitseb kõikjal maailmas konsensus.\n\nMuidugi, taristu rajamisel on mõju ümbritsevale keskkonnale, kuid valdavalt on see mõju ühekordne ning langeb ehituse aega. Tahan seista ka isiklikult selle eest, et see, mida teeme, on kõige optimaalsem ja ökoloogilisem, mida on võimalik teostada.\n\nEestlastel on ütlus – üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Rail Balticu rajamise eest vastutav tiim on oma tegevuses just sellest lähtunud. Oleme seadnud eesmärgiks teha kogu eeltöö selliselt, et see vastaks absoluutsetelt kõikidele seadusandlusest tulenevatele (sh keskkonnaalastele) nõuetele ja ka inimeste ootustele.\n\nTänu sellele eeltööle oleme reaalsete ehitustöödega edasi liikumas ning olen optimistlikult meelestatud, et saame põhitrassi osas hoida eesmärgina valmimistähtaega ehk 2026. aastat.\n\nKoroonakriisi valguses võime ka öelda, et Rail Balticu projektist kui Eesti kõigi aegade suurimast infrastruktuuriprojektist võib saada meie majanduse kriisiaegse ja -järgse taaskäivitamise mootor, millega me hakkame tooma aastaid järjest sadade miljonite eurode eest ehitustöid Eesti turule, mis kogu oma mõjuga ehituse, transpordi, logistika aga isegi toitlustuse ja majutuse sektoritesse elavdab meie majandust tervikuna.\n\nJa seda kõike lisaks pikaajalisele positiivsele sotsiaal-majanduslikule mõjule, mida kiire ja keskkonnasõbralik euroopasuunaline raudtee kaasa toob.\n\nERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Koroonakriisi valguses võime öelda, et Rail Balticu projektist kui Eesti kõigi aegade suurimast taristuprojektist võib saada meie majanduse kriisiaegse ja -järgse taaskäivitamise mootor, kirjutab Tõnu Grünberg.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ning loo sellele fantaasiarikas ja pikk lause, mis võiks uudist tutvustada.\n\n## Pealkiri:\n\nTartu tahab Eesti kõige ohtlikuma ristmiku kiiremat kordategemist\n\n## Põhitekst:\n\nTartu linnapea Urmas Klaas saatis majandus- ja taristuminister Taavi Aasale kirja, kus meenutas, et 2018. aasta korraldusega \"Riigiteede teehoiukava 2018-2022\" kohaselt oli Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala lõigu ehitus planeeritud aastatele 2020-2021. Kui valitsus kinnitas tänavu jaanuaris uue riigiteede teehoiukava aastateks 2020-2030\", nihutati objekti ehitus aastatele 2024-2025.\n\n\"Käesoleva aasta alguseni kehtinud teehoiukava valguses on maanteeamet teinud väga palju tööd, et Liikluskindlustuse fondi andmetel Eesti kõige liiklusõnnetuste rohkema ristmiku turvalisust tõsta. Objekti projektdokumentatsioon on läbinud ekspertiisi ja liiklusohutusauditi ning tänase seisuga viiakse projekti sisse viimaseid parandusi. Sisuliselt on projektdokumentatsioon valmis ning ootab objekti realiseerimist,\" selgitas Klaas.\n\nLinnapea märgib, et Tartu linn on enamuse projekti elluviimiseks vajalikest maadest omandatud, tehes möödunud aastal ligi 500 000 euro ulatuses kulutusi. Käesoleval aastal on Klaasi sõnul käsil viimaste ostude vormistamised ja maade omandamiseks tehtud kulud on tema sõnul Tartu linna jaoks märkimisväärselt suured.\n\n\"Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi uuendatud \"Riigiteede teehoiukava 2020–2030\" kohaselt jääb Tartu linnale oluline objekt 2020.-2021. aastal ilma rahastuseta. Vaatamata kehtivale teehoiukavale palume teil siiski leida võimalus lülitada objekt 2021. aastal rahastatavate objektide nimekirja, kuna tegemist on nii Tartule kui ka kogu Lõuna-Eestile olulise liiklussõlmega, mis aitaks oluliselt suurendada liiklusohutust. Selle projekteeritud lahenduse elluviimisest sõltuvad ka mitmete selles piirkonnas tegutsevate ettevõtete arendused,\" märkis Tartu linnapea Urmas Klaas.\n\nRiia ringristmiku kahetasandiliseks ehitamine maksab hinnanguliselt 22 miljonit eurot, Tartu linna osa on sellest ligi 1,5 miljonit eurot.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tartu linn esitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile taotluse, et Eesti kõige ohtlikumaks ristmikuks nimetatud Tartu ringristmik Lõunakeskuse juures lülitataks tagasi riigi teehoiukavas aastal 2021. rahastatavate objektide nimekirja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\nEesti võrkpallinaiskonna uus juhendaja nimetas koondise kandidaadid\n\n## Põhitekst:\n\nNaiskond pidi mais ja juunis osalema Euroopa Hõbeliigas, ent need mängud on hetkeseisuga edasi lükatud ja Euroopa Võrkpalliliit ei ole liiga toimumise osas lõplikku otsust langetanud.\n\nSuve lõpus ootavad rahvuskoondist ees mängud 2021. aasta Euroopa meistrivõistluste valiksarjas, kus Eesti kuulub kolmeliikmelisse alagruppi Šveitsi ja Valgevenega. EM-ile pääsevad iga alagrupi kaks esimest naiskonda, valikmängud toimuvad augustis ja septembris, finaalturniir järgmise aasta augustis - septembris.\n\nPeatreener Lorenzo Micelli sõnul on esialgne plaan võimalusel esimeseks laagriks koguneda juunis, misjärel jätkuks ettevalmistus valiksarjaks juuli teises pooles.\n\n\"See on plaan, kuid eks hetkel on kõik veel üsna ebakindel, sest keegi ei tea, millal olukord normaliseerub. Aga mingi plaan peab olema ja mängijad peavad tegevuses olema,\" rääkis Micelli.\n\n\"Olen kogenumate mängijatega suheldes aru saanud, et nad on väga motiveeritud ja teevad ka praegu kodustes tingimustes isuga trenni. Muidugi tahaksime kõik saalis kohtuda, aga me kõik püüame teha, mis on meie võimuses.\"\n\nKandidaatide seas on ka mitmeid noormängijaid, Micelli jaoks on oluline neid järk-järgult koondise tegemistesse kaasata. \"See on üks kindel eesmärk – noori võimalikult palju kaasata ja järk-järgult ülespoole tuua. Loodan väga, et saan nendega koostööd alustada, sest järelkasv on tähtis,\" lisas peatreener.\n\nRahvusnaiskonna kandidaadid:\n\nSidemängijad: Julija Mõnnakmäe (Pariisi Saint-Cloud, Prantsusmaa), Karolina Kibbermann (Audentes SG/Noortekoondis), Helena Loos (Audentes SG/Noortekoondis).\n\nNurgaründajad: Anu Ennok (Salo LP Viesti, Soome), Kristiine Miilen (Pannaxiakos, Kreeka), Nette Peit (Salo LP Viesti, Soome), Hanna Pajula (Michelbeke Saturnus, Belgia), Ingrid Kiisk (TÜ/Bigbank), Eva Liisa Kuivonen (Audentes SG/Noortekoondis), Silvia Pertens (Tallinna Ülikool), Liisel Nelis (Degerfors, Rootsi), Polina Bratuhhina-Pitou (Terville Florange, Prantsusmaa).\n\nDiagonaalründajad: Kertu Laak (Chieri, Itaalia), Jade Šadeiko (Oregoni Ülikool, USA), Kadi Kullerkann (TalTech/Tradehouse), Anna Kajalina (Cutrofiano, Itaalia).\n\nTemporündajad: Liis Kullerkann (TalTech/Tradehouse), Eliise Hollas (Terville Florange, Prantsusmaa), Eliisa Peit (TalTech/Tradehouse), Kätriin Põld (Audentes SG/Noortekoondis).\n\nLiberod: Nathalie Anett Haidla (Tallinna Ülikool), Marily Lass (Audentes SG/Noortekoondis).\n\nPeatreener Lorenzo Micelli, abitreenerid Rainer Vassiljev ja Andres Toobal, ÜKE treener Alessandro Orefice, füsioterapeut Giuseppe Pigliacampo, statistik Mihkel Sagar.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Eesti võrkpalli rahvusnaiskonna uus peatreener Lorenzo Micelli valis koondise kandidaatideks 22 mängijat, paigas on ka koondise taustajõud. Kehtiva eriolukorra tõttu koondis mais kokku ei tule ja hetkel harjutavad mängijad individuaalsete kavade järgi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nLinnar Priimägi: kahetsen avalikult ning alandlikult\n\n## Põhitekst:\n\nKAHETSEN AVALIKULT NING ALANDLIKULT\n\nRaadio 2 kutsus mind eile rääkima. Mina olin samasuguses psüühilises pinges nagu kogu praegune ühiskond. Palun andeks, kui mõnes väljenduses üle piiri läksin. Väga õige, et minu intervjuu kustutati. Mul oleks piinlik, kui seda poleks tehtud. Säärane ma olen, andestage mulle, samamoodi, nagu te olete siiamaani teinud.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Kultuuripsühholoog Linnar Priimägi vabandab esmaspäeval R2 eetris antud intervjuu pärast. ERR kultuuriportaal avaldab pöördumise muutmata kujul.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene uudise pealkirja ja sisu ning kirjuta sellele loole sisukas ja informatiivne sissejuhatus, mille pikkus on üks lause.\n\n## Pealkiri:\n\n20-aastane noortekoondislane siirdub uueks hooajaks USA-sse\n\n## Põhitekst:\n\n20-aastane ja 198 cm pikkune tagamees vihjas Korvpall24.ee portaalile juba veebruari keskel, et Southern Mississippi kolledž on temast huvitatud.\n\n\"Tegelikult käisin just paar nädalat tagasi visiidil samas koolis, kus Artur Konontšuk õpib (Southern Miss Golden Eagles – toim.). Nendega olen olnud tihedas kontaktis ja eks siis näis, kas saab sinna minna või ei saa. Mulje jäi hea, kõik oli väga positiivne, mulle väga meeldis ja arvan, et võiks sinna minna, kui oleks võimalus,\" avaldas noor mängumees toona.\n\nJaaksoni kokkuleppe Southern Missiga avaldas Tšehhi korvpalliakadeemia Get Better Academy, kus Jaakson enne tänavust hooaega korvpallitarkust omandas.\n\nTänavu Rapla Avis Utilitase meeskonnas pallinud Jaaksoni hooaja rikkus ära vigastus, mille tõttu sai ta platsil olla kõigest üheksas mängus, kogudes keskmiselt 14,8 minutit, 5,7 punkti ja 1,7 lauapalli.\n\nLoe edasi Korvpall24.ee portaalist.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Uuel hooajal saab Eesti korvpall uue mängumehe USA üliõpilasliigasse NCAA, kui Mark-Andreas Jaakson asub mängima Southern Mississippi meeskonda, kus tänavusel hooajal mängis teine meie noortekoondislane Artur Konontšuk.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nTänavune pikk ja aeglane kevad põhjustab vähem õietolmuallergiat\n\n## Põhitekst:\n\nNeed taimed, mis tavaliselt on alustanud õitsemist märtsi lõpust, on sel aastal tasapisi hakanud õitsema jaanuaris, ütles Ress. \"Kogu see õitseperiood on veninud aegamööda ja hästi madala kaarega ja see on üsna sujuvalt, nii-öelda tasapisi kasvanud ehk inimestel ei ole väga tugevaid kaebusi tekkinud veel,\" rääkis ta. Seega mõjub pikk ja aeglane kevad allergikutele kergemini.\n\nKui allergik nakatub viirushaigusesse ja allergia on kontrolli all, siis viirust põeb ta tavapäraselt. \"Kui allergiahaigus ei ole kontrolli all ja hingamisteedes on allergiahaigus või mõni muu haigus, siis see raskendab viiruse põdemist. \"Kui hingamisteedes on mingisugune põletiku foon all olemas, siis mis iganes infektsioon mõjub sinna raskemalt, kui tervele inimesele,\" ütles Ress.\n\nAllergia ja külmetuse eristamisel on üks kindel näitaja palavik. \"Allergia puhul ei tohiks palavikku kui sellist kõrgel kujul tekkida. Teine asi, lihas- ja liigesvalu ei peaks olema ja üldist haige olemise tunnet ka ei tohiks olla,\" märkis Ress. Allergia võiks suuresti koonduda nina, silmade ja naha peale.\n\nAllergia võib tekkida ka siis, kui varem inimene sellega hädas pole olnud. \"Väga pikka aega arvati, et allergia tuleb sünnist kaasa ja kõik, mis meile lapsepõlvest on antud, see ongi allergia,\" sõnas Ress ja lisas, et näiteks ka alles 60-aastasel täiskasvanul võib elus esimest korda tekkida allergiahaigus, rääkis Ress.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Allergiaga võivad sellel aastal olla inimesed vähem hädas, kuna kevad algas tänavu sisuliselt juba jaanuarikuus, ütles Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog ja immunoloog doktor Krista Ress Vikerraadio saates \"Huvitaja\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata läbi uudise pealkiri ja tekst ning loo loov sissejuhatav lause, mis haakub artikli sisuga.\n\n## Pealkiri:\n\nM-Spordi pealik pakub hooaja päästmiseks suuri muudatusi\n\n## Põhitekst:\n\nAlates 1990. aastate keskpaigast on MM-rallid olnud üsna kindla struktuuriga: kolm päeva kihutamist, millele aeg-ajalt lisandub neljapäeva õhtul publikukatse. Iga ralli lõppeb samal kellaajal toimuva punktikatsega.\n\nPraegu on aga kolm etappi edasi lükatud ja suure tõenäosusega võib nii minna ka juuli keskele planeeritud Keenia ralliga. Kõigi võistluste äramahutamine hooaja teise poolde oleks praeguste nõudmiste juures suur peavalu.\n\n\"On tekkinud võimalus teha ülejäänud hooajal asju teisiti. Me kõik teame, et logistiliselt on väga raske mahutada kõiki neid etappe ära, kui tahame kasutada tavapärast formaati ja ruumi rallide vahel,\" lausus Millener portaalile DirtFish.\n\n\"Nii et mõelgem pisut kastist välja. See on suurepärane võimalus koondada rallisid järjestikku, korraldagem kahepäevaseid rallisid ja võib-olla, radikaalsemalt mõeldes - miks mitte pidada kaks rallit ühes kohas kahel nädalal järjest?\"\n\n\"Kui taristu on olemas, miks mitte sellele mõelda?\" jätkas Millener. \"Vilets seis pakub võimalusi - meil on võimalus asju teisiti teha ja peaksime seda ära kasutama. Aga selleks peaksime kohe plaani paika panema. Peame vaatama asja positiivset külge ja täpsemalt vaatama, mida saaksime selleks ära teha, et hooaja teisest poolest asja saaks.\"\n\nAutoralli MM-sarjas on sel hooajal peetud kolm etappi Monte Carlos, Rootsis ja Mehhikos. Edasi on lükatud osavõistlused Argentinas, Portugalis ja Sardiinias. Kui sama teed läheb Safari ralliga, peaks järgmine etapp toimuma augustis Soomes.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "M-Sport Fordi võistkonna juhi Richard Milleneri sõnul tuleks autorallimaailmas kehtivad reeglid praegu nurka visata ja visandada nullist ülejäänud MM-hooaja päästmise plaan.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe hoolikalt uudise pealkiri ja sisu ning kirjuta artiklile pikk sissejuhatav lause, kasutades oma kujutlusvõimet.\n\n## Pealkiri:\n\nRiia lennujaam koondab umbes 500 töötajat\n\n## Põhitekst:\n\nKuna Lätis on kehtestatud eriolukord ja lennujaama tegevus on sisuliselt täiesti peatunud, on lennujaama juhatus sunnitud alustama ametiühingutega läbirääkimisi koondamiste üle, ütles Karnite.\n\nPraegu töötab Riia lennujaamas umbes 1200 inimest.\n\nLennujaamas tegutsevad lennufirmad on teatanud pea kõigi lendude tühistamisest kuni juunini. Läti riiklik lennufirma airBaltic kavatseb tühistada umbes pooled kuni 31. oktoobrini plaanis olnud lennud.\n\nRiigifirmana ei saa Riia lennujaam taotleda oma töötajatele seisakuhüvitisi, kuid lennujaamal on olnud piisavalt reserve töötajate tööl hoidmiseks kuni praeguse eriolukorra perioodi lõpuni 14. aprillil, ütles pressiesindaja.\n\nLätis kehtestati koroonaviiruse leviku takistamiseks 13. märtsist kuni 14. aprillini eriolukord, mille ajal on muu hulgas keelatud kogu rahvusvaheline reisiliiklus. Peaminister Krišjānis Kariņš ütles esmaspäeval, et eriolukorda plaanitakse kuu võrra pikendada.\n\nLennujaama juhatus rõhutas, et kõik koondatud töötajad võetakse pärast kriisi laabumist ja lennundussektori normaalse tegevuse taastumist tööle tagasi.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Riia rahvusvaheline lennujaam plaanib koroonaviirusest tingitud kriisi tõttu koondada umbes 500 töötajat, ütles lennujaama pressiesindaja Laura Karnite teisipäeval BNS-ile.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu artikli sisuga ja loo sellele pika lausega sissejuhatus, mis köidab lugeja tähelepanu.\n\n## Pealkiri:\n\nMcLareni tiimiboss: vormel-1 on väga hapras seisus\n\n## Põhitekst:\n\nÜhendkuningriigi tiim McLaren ise on suurema osa töötajatest saatnud riigi toetatavale puhkusele ning kärpinud kõrgemapalgaliste juhtide ja sõitjate palkasid, kuid Browni sõnul sellest ei piisa. Tema seisukoht on, et kui vormelimaailm selles olukorras kohe agressiivselt härjal sarvist ei haara, siis läheb kaks tiimi hingusele juba lähiajal. \"Pigem isegi neli meeskonda, kui me ei suuda seda õigesti lahendada,\" rääkis Brown BBC-le. \"Arvestades aega, mis kulub ühe F1 meeskonna tippu viimiseks, samuti praegust majanduslikku olukorda ja tervishoiukriisi, siis pole mõeldav, et ukse taha tekiks järjekord inimestest, kes tahaksid nende meeskondade juhtimist üle võtta. Ma arvan, et vormel-1 sari on praegu väga hapras seisus.\"\n\nBrowni sõnul jääks sari ellu, kui kaduma läheks ehk üksainus tiim, sellest suuremat hoopi aga sari tema sõnul üle ei elaks. \"Praegu on meil kümme meeskonda ja stardis 20 masinat. Meenutagem, et pärast ülemaailmset majanduskriisi, millest polegi nii kaua aega möödas, oli meil stardis 18 vormelit. See on ka ilmselt piir, millest allapoole langeda ei saa. See tähendab, et reaalsuses võime lubada ühe tiimi kadumist. Kahega oleme aga juba kriisitsoonis ja kolme puhul väga-väga tõsises seisus,\" hoiatas Brown BBC vahendusel.\n\nTema sõnul vajab spordiala ellujäämiseks lähitulevikus olulisi muutusi, sealhulgas eelarve ülempiiri alandamist, mida tiimibossid, FIA president Jean Todt ja F1 juhid ka esmaspäevasel telekonverentsil põhjalikult arutasid. Meeskonnad on juba mitteametlikult saavutanud kokkuleppe, et eelarve ülempiir tuuakse 150 miljoni euro pealt alla 138 miljonile, kuid McLareni sõnul on ka see ikkagi veel liiga kõrge ning pigem näeksid nad reaalsena 115 miljoni euro suurust ülempiiri.\n\nKoroonakriisi tõttu on 2020. aasta esimesed kaheksa etappi ära jäetud, ilmselt lükatakse veelgi etappe edasi. F1 tegevjuht Chase Carey sõnul kaalutakse lühendatud hooaega, kus sõidetaks 15-18 etappi, samuti on kaalumisel etappide pidamine suletud uste taga.\n\nKui tänavu aga üldse sõite pidada ei õnnestu, tuleb maksta kahjutasu nii ärajäänud sõitude kui ka telejaamade ülekandeõiguste eest. Meeskondadele tuleb maksta veel tagantjärele ka möödunud hooajal teenitud tasu. Sissetulekuid pole aga kuskilt tulemas, sest loota ei saa ei auhinnatasudele ega ka sponsorite toetusele.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Ülemaailmne pandeemia nõuab järjest uusi ohvreid ka spordimaailmas. Nüüd ripub suur küsimärk vormel-1 tuleviku kohal, kuna meeskonnad rabelevad ellujäämise nimel. McLareni tiimi peadirektori Zak Browni sõnul võib lähiajal tegevuse lõpetada koguni neli vormelitiimi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe uudis läbi ja pane oma kujutlusvõime tööle, et välja mõelda üks korralik sissejuhatav lause sellele loole.\n\n## Pealkiri:\n\nÖöpäevaga suri kaks koroonaviirusega nakatunut\n\n## Põhitekst:\n\n7. aprilli hommiku seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 130 inimest, kellest 12 on juhitaval hingamisel. Haiglatest on välja kirjutatud 69 inimest.\n\nTerviseameti Põhja regionaalosakonna juht Ester Öpik rääkis, et haiglast välja kirjutatud inimeste tervislik seisund võib olla erinev - on neid, kes suunatakse edasi kodusele ravile koos raviarsti juhistega ning ka neid, kelle suhtes pole täiendavaid liikumispiiranguid seada vaja.\n\nViimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1684 COVID-19 viiruse testi, millest kaks protsenti ehk 42 osutusid positiivseks. Rahvastikuregistri andmetele tuginedes tuli ööpäevaga enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Harjumaal (18), Saaremaal (13), Pärnumaa (3). Raplamaal, Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal lisandus kõigis 2, Tartu maakonnas üks ja teadmata isikukoodiga oli üks positiivne vastus.\n\nEestis on kokku tehtud 23 546 testi, nendest 1149 ehk viis protsenti olid positiivsed, nendest 38 protsenti Saare maakonna ja 31 protsenti Harju maakonna elanikud, Ida-Viru, Pärnu ja Võru maakonna osakaal positiivsetest vastustest on kõigil kuus protsenti. Vanusgruppide vaates on 26 protsenti positiivsetest eakad, ehk üle 65-aastased.\n\nHiiumaale lisapiirangud\n\nTerviseamet tegi ettepaneku kehtestada Hiiumaal inimeste kaitseks täiendavad liikumispiirangud, mis sarnanevad Saaremaale kehtestatutele.\n\n\"See on mõeldud elanikkonna kaitseks. Hiiumaal on elanikkonna vanus üsna kõrge,\" ütles Ester Öpik terviseametist. Tema sõnul ei saaks Hiiumaa haigla koroonaviiruse patsientidega hakkama.\n\nÖpik rääkis keskpäevasel ametkondade pressikonverentsil veel, et kui müüki tulevad kirurgilised maskid, siis nende kandmine on vajalik, näiteks poodides ja ühistranspordis.\n\n\"Mask on lisaettevaatusabinõu, mitte mingil juhul ei tohi ära unustada kõiki teisi eriolukorras kehtestatud reegleid,\" lausus ta.\n\nÖpik märkis aga, et sporti tehes ei ole mõistlik maski kanda, sest läbi maski hingamine on inimese kehale täiendav koormus.\n\nSeoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga kehtib esialgu 1. maini kõigis sotsiaalhoolekandeasutustes, haiglates ja kinnipidamisasutustes külastuskeeld. COVID-19 nakkuse leviku takistamiseks peatati plaaniline ravi väljaspool riiklikku haiglavõrku.\n\nEraraviasutused ja hambaravikliinikud jätkavad ainult vältimatu abi pakkumist. Plaaniline ravitegevus peatatakse, et tõkestada nakkuse levikut ning hoida kokku isikukaitsevahendeid. Juba alustatud plaanilise ravi lõpuleviimise otsustab arst koos patsiendiga, hinnates igat üksikut juhtu. Lõpuni peab viima plaanilised tegevused, mille katkestamine seaks ohtu inimese tervise.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "COVID-19 tõttu suri viimase ööpäeva jooksul Ida-Viru Keskhaiglas ravil olnud 92-aastane mees ja Kuressaare Haiglas olnud 84-aastane naine. Kokku on Eestis COVID-19 viiruse tõttu surnud 21 inimest. Haiglaravi vajab 130 inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe artikli pealkiri ja sisu, seejärel loo pikk ja põnev lause, mis võiks olla artikli sissejuhatus.\n\n## Pealkiri:\n\nTallinna Sadam: tööstussektori langust veel ei paista\n\n## Põhitekst:\n\n\"Kaubad on ka siin märtsis liikunud päris hästi, vähemalt siin meie sadamates. Kaubaäri käib hästi,\" ütles Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm. \"Esimene kvartal kokku on päris hea tulemus, aga märts üksi, ma võin öelda, et üllatvalt hea tulemus on ka märts. Kui ma eriti võrdlen eelmise aastaga.\"\n\nKalmu sõnul läheb hästi nii vedellasti, puistlasti kui ka veoautode segmendis.\n\n\"Eelmise aasta tasemel, kui mitte rohkem. See vastab tõele, et laevad, mis käivad, nende täituvus on kõrge rekkadega. Kaubavedu käib täie hooga ja ma ütlen, et see on väga positiivne. Kaubaveo, kaubanduse ja logistikaahelate toimimine on tegelikult majanduse vereringe. See on hea märk sellest, et toorainet tuuakse sisse ja ma ei tea kui palju eksporti siit on, aga kaubavahetus toimib hästi,\" rääkis Kalm.\n\n\"Mul on kontakti ka suuremate tootjatega. Suuremate ettevõtjatega siin, kes töötavad täiel tuuridel. Näiteks nagu ABB, või sellised suuremad tootjad. Nad on väga huvitatud sellest, et see kaubavahetus käiks. Eriti Soomega. Ja see õnneks käib,\" märkis Kalm. \"Meie operaatorid on väga tublid. Pannud lisareise nüüd uuesti tagasi. Need laevad on hea täituvusega praegu kõik. Seda siis Vanasadamas, aga meil töötab ka Muuga ja Paldiski väga hästi.\"\n\nSamas ei välista Kalm, et töötlevas tööstuses võib koroonaviirusesega seoses puhkenud majanduskriis teatava viitajaga mõju avaldada.\n\n\"Tavaliselt tal mingisugune viide võib sees olla. Me ju ei tea, mis mingisuguses töötlevas tööstuses juhtuma hakkab, teine, kolmas, neljas kvartal. Siin võib viide sees olla. Praegu me ei näe neid märke,\" rääkis Kalm.\n\nKa Pärnu Sadama juhatuse liige Mati Einmann ütles, et nende sadamas veel märtsis läks hästi ja kaubavahetuse ärakukkumist märgata ei olnud.\n\nKa laevafirma Tallink reedel avaldatud andmed näitavad, et märtsi kaubavahetus oli tugev. Kui reisijate arv kukkus aastases võrdluses ligi 60 protsenti, siis kaubavahetus kasvas ligi kaheksa protsenti. Seejuures Soome-Rootsi kaubavahetus langes 11 protsenti, Läti-Rootsi, 49 protsenti ja Eesti Rootsi 0,4 protsenti, kuid Eesti-Soome kasvas aastases võrdluses 20 protsenti.\n\nEsimeses kvartalis Tallinna Sadama kaubamaht kasvas ja reisijate arv vähenes\n\nSelle aasta esimeses kvattalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 4,8 miljonit tonni kaupa ning 1,6 miljonit reisijat. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas kaubamaht kaks protsenti, aga reisijate arv kahanes 13,3 protsenti. Laevakülastuste arv vähenes 2,9 protsenti 1585 külastuseni.\n\nEsimese kvartali tulemusi mõjutas reisijate arvu osas enim märtsis puhkenud COVID-19 pandeemia ja sellega seoses Eestis ja naaberriikides kehtestatud erimeetmed ning reisijate veo piirangud.\n\nLaevakülastuste arvu langus tuleneb peamiselt kaubalaevadest, mida mõjutas konteinerlaevade külastuste arvu vähenemine osalt liinile tulnud suurema laeva ning sõidugraafiku muutuste tõttu.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Sadama andmetel oli märtsikuu kaubavahetus tugev ja töötlevas tööstuses koroonaviirusest tingitud langust veel ei paista. Samas ei välista sadam, et see mingi viitajaga võib siiski kätte jõuda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Pärast artikli pealkirja ja põhiteksti lugemist kasuta oma loovust, et koostada sisutihe ja pikk sissejuhatav lause.\n\n## Pealkiri:\n\nFitch kinnitas Tallinna krediidireitingu kõrgel AA- tasemel\n\n## Põhitekst:\n\nKõrge reitingu säilitamine peegeldab reitinguagentuuri hinnangut, mille kohaselt säilitab linn piisavalt tugeva finantsseisu ka koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmetest tingitud majanduslanguse olukorras. Agentuuri eelduste kohaselt aitab nii Tallinna tugev likviidsuspositsioon kui ka võimekus hoida kulude kasvu kontrolli all toime tulla ka võimaliku võlakoormuse suurenemise mõjuga, teatas linnavalitsus.\n\n\"Kõrge krediidireitingu abil saab Tallinn praeguses olukorras võtta laenu, et teha olulisi majandust elavdavaid investeeringuid,\" sõnas linnapea Mihhail Kõlvart. \"Just praegu tuleb välja, kuivõrd oluline ning määrav on jätkusuutliku ja mõistliku finantsdistsipliini pidev hoidmine.\"\n\n2019. aasta lõpu seisuga oli Tallinna netovõlakoormus 17 protsenti põhitegevuse tuludest ning võlakoormus absoluutsummas 216 miljonit eurot.\n\nKokku plaanib linn võtta Euroopa Investeerimispangalt 2020. aastal laenu 76,8 miljonit eurot.\n\nTallinnaga samal tasemel, AA-, kinnitati äsja ka Eesti pikaajaline riigireiting.\n## Sissejuhatus:\n", "role": "user" }, { "content": "Reitinguagentuur Fitch Raitings kinnitas Tallinna linna pikaajalise krediidireitingu senisel tasemel AA-, stabiilse väljavaatega ka koroonakriisist tingitud oodatava majandussurutise tingimustes.", "role": "assistant" } ]