Datasets:

TalTechNLP

/

alpaca_composite_summarization_et

like 0

Follow

Laboratory of Language Technology at Tallinn University of Technology 14

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoroonaviiruse kohta levivaid konspiratsiooniteooriaid on maailmas palju. Eelkõige on praegu nende soodne levik tingitud inimeste hirmust ning tihtipeale minnakse kaasa pealtnäha usaldusväärse informatsiooni ehk valeinfoga. Muuhulgas levib ka näiteks valeuudiseid ja uuringuid sellest, kuidas haiguse seljatamiseks tuleb tarbida näiteks pesuvalgendit või banaane ning see peaks ravima. Muidugi need seda ei tee. Kahjuks suri Ameerika Ühendriikides ka üks inimene seetõttu, et tarbis klorokviini lootuses terveks saada, kuid see konkreetne ravimi toimeaine viis ta valeinfo tõttu hauda. Üks levinumaid koroonaviiruse kohta käivaid konspiratsiooniteooriaid puudutab aga viis G võrke ning seda, kuidas viis G aitab kaasa koroonaviiruse levikule ning lisaks muudab inimese haigusele vastuvõtlikumaks. Viis G ise tähendab lihtsalt öeldes viienda põlvkonna mobiilsidestandardit mis peaks olema nii võimas, et näiteks massiüritustel ei jookse internet telefonides kokku. Lisaks peaks see võrreldes praegu kasutusel oleva 4Gga säästma energiatarbimist. VG suunal on teooriaid hakanud levima suuresti sotsiaalmeedias, kus on hulganisti gruppe, kus jagatakse sel teemal postitusi ning igasugust informatsiooni, mille kuskilt kuidagi kätte saab. Just selliste gruppide ning väärinfo tõttu keelas Youtube paar päeva tagasi ära kõik videod, mis seda teooriat puudutasid. Populaarsemad videod kogusid miljoneid vaatamisi ning neid jagasid tuhanded inimesed. Keeld on Youtube'i vaatevinklist ka aru saada, sest teooria lai levik on mitmel pool ka tänavatele jõudnud just internetist nii-öelda päris ellu levimisega saab eelkõige seostada ühendkuningriiki, kus süüdatud on kümneid ja kümneid viis võrgumaste ning rünnatud on ka telekomifirmade töötajaid. Rünnakuid ning süütamisi on ette tulnud ka näiteks Rootsis. Süütajad tunnevad seejuures, nagu nad peataksid koroonaviiruse levikut ning tihti jagavad nad vandaalitsemist omakorda sotsiaalmeedias. Kuid nagu öeldud, siis teooria levitajad kasutavad ära eelkõige inimeste hirmu koroonaviiruse ees. Nii suudavadki nad osavalt mõjutada inimesi uskuma ning tegema lausa pööraseid asju, kas siis enda usust või pahatahtlikkusest. Nüüd ongi riigid kutsunud sotsiaalmeediaplatvorme üles väärinfoga seotud kustutama, et vältida edasisi probleeme. Muidugi võib selle materjali eemaldamine teatud platvormidel ka konspiratsiooniteooriatele hoogu juurde anda kuid kui neilt võtta ära võimalus levida seal, kus on kõige rohkem inimesi, siis on ka kahju, väiksem.", "role": "user" }, { "content": "Mitmel pool maailmas levivad konspiratsiooniteooriad sellest, kuidas 5G võrgud muudavad inimesed koroonaviirusele vastuvõtlikumaks. Lisaks internetis levivale valeinfole on mindud ka tänavatele 5G maste süütama ja lõhkuma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaktsineeritud või koroonahaiguse läbi põdenud inimesed tohivad praegu reisida Soome kogu maailmast ilma mingi testimiseta. Koroonaviiruse omikroni tüve levik on pannud Soome siseturvalisuse eest vastutavad ministrid, aga olukorda ümber hindama. Sotsiaalteenuste minister Krista Kiuru. Me ei saa jääda ootama ja mõtlema, et kas me peatame selle viiruse oma piiridel või mitte. Me peame kiirelt tegutsema, et ühiskonda avatuna hoida, ütles Kiuru. Sise ja tervishoiuministrid ongi teinud ülejäänud valitsusele ettepaneku kehtestada kõigile väljastpoolt Euroopa liitu või Schengeni ala. Soome saabujatele kohustus teha koroonatest maksimaalselt 48 tundi enne riiki sisenemist, hoolimata sellest, kas reisija on vaktsineeritud või koroonahaiguse läbi põdenud või mitte. Kiuru sõnul on ülejäänud valitsus nõude suhtes positiivselt meelestatud ja nüüd kõneldakse sellest, millal piirang rakendada. Euroopa Liidust, sealhulgas ka Eestist Soome saabujatele poleks eeltesti tegemine esialgu kohustuslik, vaid väga soovitatav. Terviseamet ning sotsiaal ja tervishoiuministeerium kavatsevad anda kõigile reisijatele ka soomlastele ning Euroopa Liidu sisereisijatele ametliku soovituse taoline test teha. Lisaks sellele tuleks neil pärast Soome saabumist teha iseseisev test kodus, et meil oleks ülevaade sellest, mida on kaasa toodud, ütles Kiuru. Eraldi tähelepanu all on Soomes riigid, kus omikroni tüve levik väga kiireid koroonapuhanguid on tekitanud. Näiteks Taanist, Norrast ja ühendkuningriigist saabujaid võib peagi Soome piiril oodata kohustuslik tervisekontroll. Lisaks reisimispiirangutele tahab Soome kiirendada koroonavaktsiini tõhustasdooside andmist. Selleks on plaanis kutsuda tööle nii pensionil olevat meditsiinipersonali kui ka tudengeid.", "role": "user" }, { "content": "Soome plaanib karmistada riiki sisenemise reegleid. Väljaspoolt Euroopa Liitu tulijatelt hakatakse nõudma koroonatesti tegemist juba enne Soome saabumist. Schengeni ala riikidest, sealhulgas ka Eestist tulijatele oleks testi tegemine rangelt soovituslik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti andmeil on oktoobri jooksul Narvas nakatunute hulk hoogsalt kasvanud ja viimase 10 päeva vaatluste andmed näitasid, et nakatumine toimub põhiliselt koolides. Seepärast saadetigi kokkuleppel linnavalitsusega kõik õpilased alates viiendast klassist kaugõppele. Huviharidust aga saab erinevalt kooliõppest korraldada väiksema hulga kontaktidega ja seepärast huvikoole esialgu kinni ei panda, räägib terviseameti idaregiooni juht Marje Muusikus. Ohutumad on sellised tegevused, mis toimuvad õues, nii et sellepärast siis ka huvitegevuses jäigi, et igasuguseid individuaalsed ja õuetegevused on nagu teretulnud, aga, aga need, kus on siis palju inimesi ühes ruumis koos kus on suur nakkush, et need jääksid siis esialgu ära ja kui, kui õues liikumine on värskes õhus ja nii, et teistega kontakte välditakse, siis seal nagu sellist väga suurt ohumomenti ei ole. Narva linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Viktoria Lutuse sõnul ei saaks linnavõim isegi soovi korral kogu huvitegevust Narvas piirata. Seda saab teha vaid riigivõim. Narva linnas on päris palju eraspordiklubi, erinevad ringid, muusikaringid, kunstiringid ja nii edasi ja siis, kui need jätkavad oma tööd, aga nemad jätkavad sellepärast, et riigi poolt ei ole kehtestatud mingid piirangud huvihariduse suhtes. Siis tekib olukord, et munitsipaal huvi, hariduse õppeasutused ei tööta, aga eraasutused töötavad. Praeguse seisuga jäävad Narva koolid viiendast kuni 12. klassini kaugõppele kuni viienda novembrini. Mis saab edasi, otsustatakse koostöös terviseametiga. Tuleval kolmapäeval räägib Marje Muusikus. Aga me vaatame kindlasti ka koolipõhiselt, sest praegu ei olnud nagu ühtegi kooli, keda oleks saanud nagu välja jätta. Sest haigestumine kahjuks on üldiselt nagu kõrge kõikides. Terviseameti ida regiooni juhi Marje Musikuse sõnul oli lisaks kõrgele nakatumisele koolide kaugõppele saatmise argumendid ka koolivaheajal toimunud laste ja vanemate puhkereisid Lõunamaadesse. Eelmiste koroonalainete kogemus näitas, et haigestumise tõus langes kokku koolivaheaja lõpuga uudistele. Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Narvas jäävad koolid koroonaviiruse kiire leviku tõttu kaugõppele. Huvikoole esialgu kinni ei panda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu erikomisjonid moodustatakse praegu nii, et sinna kuulub igast fraktsioonist üks esindaja. Kuna reeglina on koalitsioonifraktsiooni arvuliselt enam kui opositsiooni omi, on see taganud ka koalitsiooni kontrolli nende komisjonide töö üle. Praegune olukord on aga teistsugune. Riigikogu fraktsioonidest kuuluvad kaks koalitsiooni ja kolm opositsiooni, mis tähendab, et olukorda kontrollib opositsioon ja on loogiline, et koalitsioonile see ei meeldi. Nii esitatigi täna eelnõud kolme komisjoni julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni, eesti keele õppearengu probleem komisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamise printsiibi muutmiseks. Edaspidi moodustatakse need komisjonid lähtuvalt proportsionaalsuse printsiibist. Ja veel üks erikomisjon. Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon kaotatakse üldse ära. Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev põhjendas seda nii. Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon dubleerib riigikogu sotsiaal ja kultuurikomisjoni ning sotsiaal, sise, haridus ja välisministeeriumi tööd. Seetõttu pole probleem komisjoni olemasolu vajalik mõistlik ega ka majanduslikult otstarbekas kuna komisjoni töö nõuab lisaks märkimisväärseid lisakulutusi riigieelarvest. Ettepanek on lõpetada rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni tegevus ja tegeleda ta vastavate sisuteemadega edasi nii riigikogus, eeskätt sotsiaalkomisjonis ning sotsiaalministeeriumis kui ka sise, kultuuri ja välisministeeriumis. Riigikogu võttis täna vastu avalduse Euroopa Liidu ühtse välispoliitika toetuseks ja kodanikuvabaduse kaitseks Venemaal avalduse esitanud 57 saadiku nimel, ütles väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Venemaa tuleviku otsustavad Venemaa kodanikud pole meie asi öelda, milline on nende valik. Kuid me ei saa ega tohi jääda ükskõikseks, kui Euroopa nõukogu liikmesriigina on Venemaa järjekindlalt eiranud oma rahvusvahelisi kohustusi omaenda kodanike vabadust ja õiguste tagamisel. Liiati veel siis, kui sellega on kaasnenud kasvav agressiivsuse välispoliitikas ja näiline kõikelubatavus. Diplomaatias. Avalduse poolt hääletas 62 saadikut, kolm keskerakondlast olid vastu. Igor Grabtšenko Udeki long ja Mihhail Stal nuhhin.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu muudab erikomisjonide moodustamise korda. Muudatuse eesmärk on tagada erikomisjonides koalitsiooni enamus. Lisaks võttis Riigikogu 62 häälega vastu avalduse \"Euroopa Liidu ühtse välispoliitika toetuseks ja kodanikuvabaduste kaitseks Venemaal\".", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJean Jak Russou on öelnud, et mees peab lipu küljes olema kõvemini kinni kui varras. Seda meelt on ka kaitseväe ülem viitseadmiral Tarmo kõuts. Lipp on sümbol, lipud alla koonduvad mehed võitlusse. Kui langeb lipp, siis harilikult langeb ka vägi. Kaitseväe uue lipu on kujundanud Eesti muinsuskaitse seltsi ja heraldika kolleegiumi esimees Priit Herodes. Vajadus taolise lipu järgi oli juba ammu selline lipp, nagu ta siin praegu on, kuldkollasel kangal meie vaid ta on ju riigivapi nii-öelda lehviv variant ja kes muu, kui kaitsevägi peab siis hoidma riigi ühte peamist sümbolit seda enam, et juba 25. aastal, 15. novembril sai kaitseliit ise endale üldlipu, mille riiki tähistaval küljel oli samasugune kujundus põhimõtteliselt nii et ajalooline järjepidevus. Viitseadmiral Tarmo kõuts on aga veendunud, et see, et kaitsevägi sai oma lipu, on seotud sellega, et kaitseväel on rahva hulgas suur toetus. Eesti rahvas varem või hiljem oleks seda niikuinii meile annetanud, sest tegelikult kaitseliit ongi Eesti rahvas. Pisut enne lipu üleandmist andis Eesti kaitseliit Enn Tartule üle aga organisatsiooni kõrgeima autasu, valge risti esimese klassi. See autasu tuli üllatusena, see on kaitseliidu lugupidamisavaldus. Minu võitlus sele kaitseliidu eest ja võitlus sele Eesti iseseisvuse taastamise eest. Varem on valgeristi esimese klassi pälvinud vaid Eesti president Arnold Rüütel ja eelmine president Lennart Meri. Kaitseliidu vanematekogu liige Peeter Lorents tõi esile kolm peamist põhjust, miks Enn Tartu sellise autasu sai? Taasiseseisvumisprotsessis oli enne Tartu see mees, kes asus taastama ka kaitseliit. En Mart on see mees, kes on juhtinud kaitseliidu vanemate kogu, olles meile eeskujuks oma aatelisuse, aususe ja lihtsalt ka tarkusega, otsuste tegemise ja kaitseliidu vanemate kogu töö suunamise. Ja kolmas eni Tartu otseselt ja isal võitlemisel on kaitseliit saanud oma seaduse.", "role": "user" }, { "content": "Kaitseväele anti presidendi poolt üle Kaitseliidu annetatud lipp. Autor Birgi Itse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEsimene leidi Melania trump rõhutas vabariiklaste kongressil peetud kõnes perekonna olulisust. Ta rääkis laste aitamisest, rassimeeleavaldustest, pijoidi kriisist ja koroonaviirusest. Ma tean, et paljud inimesed on ärevuses ja mõned tunnevad abitust, ma tahan, et teaksite, et te pole üksi. Mu abikaasa administratsioon ei lõpeta võitlemist nii kaua, kuni kõigile on olemas tõhus ravim või vaktsiin. Välisminister Mike Pompeo kinnitas, et tänu president trumpi tegevusele on USA kaitstud. Tema sõnul on president muutnud NATO tugevamaks, paljastanud Hiina türannia ja alandanud pingeid Põhja-Koreaga. Lisaks kiitis Pompeio trumpi otsust viia USA saatkond Iisraelis Jeruusalemma. Alles kaks nädalat tagasi vahendas president ajaloolist kokkulepet Iisraeli-Araabia ühendemiraatide vahel. See on kokkulepe, millest meie lapselapsed oma ajalooraamatutest loevad. Pompeio kõne oli samuti lindistatud Jeruusalemmas, kus ta viibis ametlikul visiidil. Demokraadid kritiseerisid välisministrit, öeldes, et ta kasutas oma ametivõimu kampaania tegemiseks räägib USA senaator, demokraat Kori Puker. Administratsioon on valmis politiseerima Iisraeli, see on hoolimatu. See on vastuolus meie riigi traditsioonidega. See on vastuolus korraldusega, mille ta andis välisminister umi töötajatele. Õhtu üks olulisemaid teemasid oli majandus. Vabariiklased rõhutasid taas kord, et enne koroonaviirust oli USA ajaloolisel tõusuharjal. Lisaks mainiti, et Trumpi ametisse astumise järel alandati makse. Vähendati tootmisregulatsioone, sõlmiti uusi kaubandusleppeid ja see kõik aitas kaasa äritegevusele, räägib miini osariigi kalur Jason Joyse. Niikaua, kuni trump on president, on kaluri perekondadel nagu minu omal hääl. Aga kui Biden n võidab, siis teda kontrollivad keskkonnaäärmuslased, kes tahavad mööda hiilida pikaajalistest reeglitest ja kehtestada radikaalseid muudatusi, mis kahjustavad rannikukogukondi. Samuti räägiti vabariiklaste kongressil kriminaalõigusreformist, abortide vastasest võitlusest usuvabadusest ja naiste võimalustest tööturul. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA vabariiklaste erakonna kongressi teise õhtu peateema oli võimaluste riik. Teiste seas pidas kõne esimene leedi Melania Trump.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigil on pikk nimekiri selle kohta, kui palju peab inimene või ettevõte maksma erinevate kohtutoimingute eest näiteks halduskohtusse kaebuse esitamine maksab praegu 15 eurot. Sama palju maksab esialgse õiguskaitse küsimise. Tsiviilasjade puhul on hinnad krõbedamad ja näiteks inimesel, kes soovib tsiviilasja raames nõuda 500 eurot tuleb esmalt tasuda 100 eurone riigilõiv. Justiitsministeeriumi hinnangul on need summad ajale jalgu jäänud. Ministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep ütleb, et alates 2011.-st aastast, mil tänase määrad kehtestati, on üldine elukallidus oluliselt kasvanud. Juhul, kui lõivud jäävad inflatsioonile oluliselt alla ja nad ei muutu 10 aasta jooksul, siis me näeme ka seda tendentsi, et kohtusse tullakse päris sageli selliste asjadega, kus pooled polegi ennem omavahel suhelnud ega üritanud mingisugust omavahelist kompromissi teha. Kohe esimese asjana kohtusse. Ka justiitsministeeriumis valminud eelnõu seletuskirjas märgitakse, et tarvis on vähendada kohtute töökoormust. Enam kui aasta kestab praegu 16 protsendi tsiviilasjade ja kaheksa protsendi haldusasjade menetlemine, aga tööd tuleb veel üha juurde. Viljar Peep ütleb, et sama eelnõuga soovitakse tõsta ka summat, mille puhul võib tsiviilasja lahendada kirjalikult või lihtmenetlusega. Aga riigilõivudele pakub justiitsministeerium välja uue hinnakirja. Halduskohtusse kaebuse esitamine muutuks kaks korda kallimaks ja maksaks edaspidi 30 eurot. 500 eurose tsiviilasja alustamine maksaks 100 euro asemel 140 eurot, suurem osa riigilõivusid kasvaski 40 kuni 100 protsenti. Seletuskirja järgi soovitakse välistada pahatahtlikud ja ilmselgelt perspektiivis kohtusse pöördumised. Me ei puutu üleüldse selliseid sotsiaalse sisuga kohtu asju, perekonna asjad jäävad ju sellest lõivu revisjonist kõrvale. Kohtute tagasiside eelnõule on kahetine, ühelt poolt toetavad mitmed kohtud lõivude tõstmist, teisalt juhitakse tähelepanu ohule, et kohtute töökoormus ei pruugi sellega langeda, vaid hoopis tõusta. Näiteks 2019. aastal, mil riigilõivud hüppeliselt kasvasid, just nii juhtus, seda ohtu möönab ka Viljar Peep. Inimesel, kes siis ei jõua kohtulõivu maksta, aga tal oleks oma õiguste kaitseks vajalik kohtusse pöörduda, on ette nähtud menetlusabi. Teda võib vabastada näiteks siis kohtulõivu tasumisest, kui me kohtulõivusid lihtsalt valimatult tõstame, mis see tähendab seda, et neid menetlusabi taotlusi tuleb jälle kohtusse oluliselt rohkem ja koormus mitte ei vähenda. Sestap lubab Peep, et ministeeriumisse saabunud tagasisidet töötatakse põhjalikult läbi ja sobilikke lõivumäärasid alles otsitakse. Tasakaalu punkt võib olla ka madalamal, et selles mõttes me ei ole hetkel kinni mitte üheski numbrimääras, mida eelnõu kajastab.", "role": "user" }, { "content": "Kohtusse pöördumine võib 40 kuni 100 protsenti senisest kallimaks muutuda. Riigilõivude tõstmist põhjendatakse muuhulgas pahatahtlike pöördumistega ja vajadusega kohtute töökoormust vähendada. Samas hoiatavad kohtunikud, et muudatus võib töökoormust hoopis juurde tuua.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nOhtlike jäätmete ehk näiteks värvi ja õliprügi ning ka nakkusohtlike jäätmete põletamise tehas on Tartus ka praegu aga plaanide järgi pidi selle asemele aasta lõpuks kerkima 15 miljoni eest ligi kuus korda võimsam tehas. Ettevõte lootis, et kuna praeguse tehase tegevuse keskkonnamõjusid on juba varem hinnatud, pole uut hindamist vaja teha. Nüüd on see lootus kadunud, räägib Epler ja Lorentsi tehase juhataja Jani Sepler. Otsustas algatada KMH tegevuse peale ja sellest tulenevalt siis lükkub meie protsess aasta-poolteist edasi. Meie poolt on kõik andmed ja eelhinnang on tehtud ja ma ei oska kommenteerida nende otsustest, et seaduses on õigus, et nad ei pea seda põhjendama. Aga miks siis on vaja nii kiiresti nii suurt tehast ehitada? Sellepärast, et Kunda Nordic semint lõpetas jäätmete põletamise maso, kas, kui Kunda oleks edasi töötanud, siis siis ei oleks nagu seda teemat, mis meil täna üleval on? Veel üle-eelmisel aastal põletati Eestis tekkivatest ohtlikest jäätmetest enamik Kunda tsemenditehases. Kunda tehas lõpetas aga mullu märtsis tegevuse ja nüüd on alles vaid Epler ja Lorentsi üsna väikse võimsusega Tartu tehas. Seepärast ongi ettevõttel tuli takus, et jäätmed ei hakkaks liigselt kuhjuma. Ka keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja Rein Kalle sõnul on see hirm õigustatud. Kui me vaatame statistikat, siis üle-eelmisel aastal suurusjärgus 20000 tonni jäätmeid põletati ja nüüd alles on jäänud siis seesama Epleri tehas, millede võimsus on 2000 tonni. Siiski tõdeb keskkonnaamet, et nii suure põletamismahu kasvu juures oli keskkonnamõjude hindamise algatamine kohustuslik. Alternatiiv on see, et kui praegu käitlusvõimsust ei ole, hoiame laos. Teine alternatiiv on see, et viime piiriülesele käitlemisele. Tehase juhataja sõnul tähendab ohtlike jäätmete välismaale viimine ka teenuse hinnatõusu. Tuleb arvestada koos transpordiga, siis vähem kuni kahekordne hinnatõus. Tartu linn pole teinud otsust teha selle ehitusloa andmise osas, vaid ootab ära keskkonnaameti hindamise tulemused. Kui praegu on suhtlus käinud peamiselt ettevõtte ja keskkonnaameti vahel siis keskkonnamõjude hindamise protsess tähendab ka linna ja avalikkuse kaasamist. Rein Kalle keskkonnaametist. Siin on ühtpidi sisulist tööd, päris palju, aga teistpidi ka sellist inimeste kaasamist ja avalikustamist, nii et need võtavad aega, aga sõltub erinevatest osapooltest. Keskkonnaamet on kahtlemata nõudlik. Tuleb kasutada võimalikult kaasaegset tehnoloogiat. Ka see õhuheitmete pool saab olema väga reguleeritud, nii et kui neid nõudeid täidetakse, et siis on edu lootus, suur.", "role": "user" }, { "content": "Tartusse Eesti suurima ohtlike jäätmete tehase ehitamine lükkub vähemalt aasta võrra edasi, sest Keskkonnaamet otsustas algatada selleks uue keskkonnamõjude hindamise. Kuni uue tehase ehitusloa saamiseni peab ettevõte hakkama vedama jäätmeid välismaale, kuna praegu puudub Eestil võimekus kõigi siin tekkivate ohtlike jäätmete põletamiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna suundub Leetu järjekorras juba viies Eesti politseiüksus. Eestlased aitavad korda hoida põgenike kinnipidamiskeskuses, mis asub Valgevene piirist paari kilomeetri kaugusel Medinikai linnakeses. Üle Valgevene piiri on tänavu Leetu jõudnud ligi 4000 inimest, keda nende varjupaigataotluse menetlemise ajal hoitakse viies erinevas kinnipidamiskeskuses. Leedus viibiv politsei ja piirivalveameti sideohvitser Tarmo Kohv ütleb, et olukord Leedu keskustes on üsna trööstitu. Asuvad nad ju ajutiselt paigaldatud konteinerites ja kogu see ala on omavahel eraldatud erinevateks tsoonideks ja kasutatakse nii-öelda mobiilseid, pesukohti ja käimlaid. Esmaspäeval puhkesid mitmetes Leedu kinnipidamiskohtades rahutused, mis mõne tunniga maha suruti. Täna sellised rahutused, meeleavaldused on ikkagi suhteliselt harvad, aga noh, siinkohal tuleb kolm korda üle õla sülitada ilmselgelt. Seimi otsusega kehtib Leedus alates tänasest erakorraline seisukord. See puudutab piiriäärse ala viie kilomeetri ulatuses Valgevenest, aga ka kinnipidamiskeskusi. Muuhulgas keelatakse neis keskustes kinni peetud inimestel mobiiltelefonide kasutamine. Täna ennelõunal ütles Tarmo kohv, et seda, kuidas korraldust jõustada, alles arutatakse. Kohv ütleb, et ühelt poolt on see hea, kui kinnipeetud inimesed saavad kodustele teada anda, kui kehv saatus neid tabas. Teisalt. Kui keegi kuskil ühes kinnipidamiskohas mõtleb välja, et hakkame nüüd mässama, siis on see võimalik, seesama sõnum hästi kiiresti saata järgmisse laagrisse ja järgmisse laagrisse, siis tekibki see lumepalli efekt, et tänases olukorras on see sidevahendite keelamine mõistlik. Tarmo kohvi sõnul on olukord Leedu piiril praegu stabiilne. Leedu piirivalve ülem Rustamas Ljubajevas ütles täna hommikul samuti, et öö möödus Leedu piiril üsna rahulikult. Samas kuulevad piirivalvurid tema sõnul Valgevene veokeid, millega inimesi piirile juurde tuuakse. Tarmo kohv. Kardetakse sama situatsiooni, mis täna on Valgevene ja Poola piiril, kus ikkagi füüsilise jõuga püütakse piiri ületada. Eile teatas Leedu, et tõkestas ligi 200 inimese riiki sisenemise. Nii-öelda tagasilükkamistaktikat kasutab Leedu juba alates suve lõpust. Ennekõike kasutatakse siis ikkagi ju häält ja käsklusi ja korraldusi, seda vägivalda kui sellist ei ole seal mitte mingil juhul. Poola poliitikud ja valitsusametnikud on mitmel pool teatanud, et piiri taga olevatele inimestele ei maksa kaasa tunda. Tarmo kohvi sõnul teeb Leedu siiski mõningaid erandeid. Näiteks, kes on riiki lubatud, on, need on sellised, kui nimi on väga haige, kui tegemist on aga mingisugused alaeatumise, mingid sellised humanitaarkaalutlused, sama nagu ka näiteks Läti-Valgevene piiri Nendele, kes piiri taga laagris on, pole humanitaarabi anda võimalik, tõdeb kohv. Tegemist on teise riigi territooriumiga, kui võetakse keegi vastu, siis tema eest hoolitsetakse ikkagi Leedu vabariigi territooriumil, mitte ei tehta seda mingite kummaliste meetoditega, piiratakse teisele poole piiri mingeid asju, et see ei ole mõeldav.", "role": "user" }, { "content": "Selles on 17 politseinikku, nende seas ka droonimeeskond ja kaks koerajuhti. Politseinike ülesanne on koostöös Leedu kolleegidega valvata sealset sisserändajate kinnipidamiskeskust. Lisaks aitab droonimeeskond seirata üht Valgevene-Leedu piirilõiku, aidates ära hoida migrantide liikumist Valgevenest Leetu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAnalüütikute hinnangul on langusel peamiselt kolm põhjust. Esiteks see, et Keskerakond asus uues valitsuses koostööd tegema reformierakonna a, keda endiselt seostatakse pronkssõduri saagaga. Teiseks, et Keskerakond ei toeta abielureferendumit, mida vene elanikkond väga pooldas ning kolmandaks uue valitsuse niinimetatud rohepöördepoliitika, mille raames kaob Ida-Virumaal tuhandeid töökohti energeetikavaldkonnas. Kuid just seal elab väga suur hulk vene valijaid. Sotsioloog Tõnis Tamberg ütles ERR-i veebisaates, et ka Euroopa Liidu rohepöörde tõttu töökohtade kaotamise toetus ei anna inimestele kindlust. Ega see kohalik inimene, kes läheb iga päeva hommikul, ärkab üles ja tahab tööle minna, et temal ei ole ju sellest plaanist, mida valitsus konkreetselt ette võtab, seal Ida-Virumaal järgmiste aastate jooksul mitte mingisugust aimu, et, et, et mis on, mis on oluline niisuguste pöörete puhul. Et me räägime ikkagi kogu elanikkonda, sealset elanikkonda puudutavat puudutavast teemast, et on oluline see, et kuidas sa seda kommunikeerid, et praegu hetkel ei ole mitte mingisugust plaani, ei ole mitte mingisugust stsenaariumit, kuidas see asi seal edasi peaks minema, et see tekitab paratamatult küsimusi. Ja ma saan sellest ärritunud inimeste hulgas seal jõhvis või, või Kohtla-Järvel täiesti aru. Keskerakonna toetuse languse puhul tasub veel eraldi välja tuua, et kuigi muust rahvusest valijad toetavad jätkuvalt kõige enam keskerakonda, on Keskerakonna toetus selles sihtrühmas võrreldes detsembriga langenud 59 protsendilt 43-le. Samas on üllatuslikult muukeelse elanikkonna hulgas tõusnud toetus EKREle. Keskerakonna juhatuse liikme Yana Toomi hinnangul on üks põhjus see, et Keskerakonna juhatuses on mitmed inimesed liberaalse maailmavaatega näiteks Mihhail Kõlvart, Jüri Ratas ja Yana Toom kuid keskmise konservatiivse vene valijale see ei meeldi. See vastab tõele, minu puhul kindlasti Mihhail, kusjuures on minust, ma usun ikkagi mitte palju, vaid tunduvalt konservatiivsem. See vastab tõele, paraku jah, aga see on see valikukoht ka minu kui poliitiku jaoks. Et on arusaamad, mida ma ei jaga ja on ka väärtused, milles ma ei anna alla. Ma endiselt arvan, et ükskõik mis vähemuse tagakiusamine on kurjast ja pole olemas selliseid vähemusi, keda tohib taga kiusata ja need, keda ei tohi. Ja noh, ma arvan, et minu kui poliitiku roll on sellest rääkida ja rääkida ja rääkida. Kui inimesed teevad oma valiku EKRE kasuks, siis nii on, aga see ei tähenda, et mina hakkan nüüd EKREks muutuma.", "role": "user" }, { "content": "Rahvusringhäälingu tellitud Turu-uuringute aktsiaseltsi küsitlusest selgus, et valitsusliidu vahetumisega võitis enim toetajaid juurde Reformierakond ja mõnevõrra ka EKRE. Toetajaid kaotasid Keskerakond ja parlamendiväline Eesti 200. Keskerakonna toetus vene valijate seas on langenud rekordmadalale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArheoloog Anton Pärna sõnul on kaevamised Rüütli tänaval lõpusirgel ja jõutud on linna ajaloo vanima perioodi ni ehk 13.-sse sajandisse. Vanimad leiud pärinevad 13. sajandi kolmandast veerandist, neist vast kõige unikaalsemad on katked kerapotilt, mis on Haapsalu kontekstis üpriski unikaalseid. Sarnaseid nõukatkeid oleme saanud viimati 30 aastat tagasi Jaani tänava ääres. Kaebamised on pakkunud lisaks esemeleidudele uue ehitusajaloolise mõistatuse paljandus. Üks osa massiivsest piirdemüürist, mis on asunud linna põhja küljel, kas on tegemist kinnistumüüriga või on sellel müüril olnud ka mõni teine otstarve? Kaitserajatisena on hetkel vara öelda. Küsimusi tekitab selle lõigu massiivsus. Pärna sõnul võib rajatis pärineda 14.-st sajandist. See tõlgendamine seisab veel küll ees, aga iseenesest on tegemist väga unikaalse ja, ja, ja üllatava leiuga, mis on säilinud tänu sellele, et hilisemad müürid olid rajatud ühe varasema müüri peale.", "role": "user" }, { "content": "Haapsalus Rüütli tänava ääres mullu alanud ja tänavu kevadel jätkunud arheoloogilised kaevamised tõid maikuus välja nii Haapsalu kontekstis haruldasi keraamika leide kui ka uue ehitusajaloolise mõistatuse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui seaduse arutamise algvariandis vaieldi palju selle üle, kuivõrd puudutab ta Tõnismäe monumendi saatust siis nüüd on pronkssõduri kõrvaldamine sinna otse sisse kirjutatud. Võrreldes eelmise, teise lugemisega on seadusest järele jäänud pealkiri kriitika eelnõu suhtes on üha suurem. Seda on hakanud kritiseerima ka õigusteadlased õiguskomisjoni esimees Väino Linde möönas probleemide olemasolu. Praegu on tegemist siiski sellise avaliku huvi prevaleerimisega ja see on märksa suurem kui see võimalik põhiseaduslik piirang. Mis siis on ka sellesse eelnõusse nende praeguste muudatuste kaudu sisse hääletatud. Oponendid nimetavad seda avalikku huvi olemasolu teistmoodi sotsiaaldemokraat Jarno Laur. Mis on selle seaduse eesmärgiks, kas seadus on pingete ärahoidmiseks kodurahu säilitamiseks ühiskonnas ning avaliku korra rikkumiste ärahoidmiseks? Küsime, kas see eesmärk on saavutatud ja kas seda üldse on võimalik saavutada valitud viisil. Peame vastama, et eelnõu, mille esialgseks eesmärgiks oli välistada rahvustevahelist vaenu õhutavate rajatiste püstitamine on saanud vastupidise kuju. Ta on ise muutunud pingete allikaks. Ja keskerakondlane Küllo Arjakas. Ütlen ausalt, ma ei ole nõus ka, võib olla mitmete kolleegidega, kes selle eelnõu iga paragrahvi alt tonti näevad ja ma ei taha ka mitte ise ogaraks minna ajaloost kõikvõimalike näidete otsimisega. Küsimus on ikkagi tervikus ja antud eelnõu tervikuna. See on nagu mingi uus ja omamoodi nihilistlik suhtumine ikka keelata, keelata, püstitada, keelata, eksponeerida prefektide ettekirjutised, rajatiste teisaldamine, sunnivahendite loetelu, sunniraha ülemmäär ja nii edasi. Ja on üsna suur naiivsus arvata, et selliste keeldudega on võimalik lahendada meie ajaloo küsimusi ja ajaloos tänasesse päeva kaasa tulnud pingeid ja probleeme. Täna toetasid seaduseelnõud 44 rahvasaadikut Reformierakonnast ning Isamaa ja Res Publica Liidust. Katkestamist pooldasid 33 keskerakondlast, rahvaliitlast ja sotsiaaldemokraati. Nemad peale jäänud kolmas lugemine on ülehomme.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu arutas keelatud rajatise seadust.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSealihatootjate keerulise olukorra on põhjustanud söödavilja järsk hinnatõus ning sealiha üliodav kokkuostuhind, selgitas Eesti Põllumajandus -Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. Seakasvatussektoris on viimased pool aastat olnud juba hästi keeruline olukord, kus vabaturu hind on langenud seal umbes kolmandiku võrra madalamaks tootmise tegelike, st kuludest ja samal ajal tootmiskulud järjest kasvavad, et päris palju on olnud juttu energia energiakulude tõusust viimastel kuudel, kuid juba möödunud aastal hakkas tegelikult väga erinevate tootmissisendite hindade tõus ja, ja seakasvatuse jaoks on just tõesti kriitiline see, et söödavilja hind on väga-väga palju tõusnud ja selles olukorras majanduslikult toime tulla on, on ülikeeruline. Näiteks Põlvamaal on otsustanud Haameri talu olude sunnil seakasvatuse lõpetada, ütles talu perenaine Ave Haamer. Tegelikult kõik asjad paneb ju turul paika, hind ja hinda meie tootjatena ju mõjutada ei saa seda kokkuostuhinda, millega meilt liha ostetakse. Et sellise hinnaga nagu viimased aastad on Euroopas sealiha hind olnud Eesti seakasvataja ei suuda mitte kunagi sellise hinnaga seda sealiha toota kasumlikult ja kui Eestisse sisse tuuakse tohutult Hispaaniast, Saksamaalt, Taanist sealiha, siis me ei suuda lihtsalt sellega konkureerida. Valitsuse toetused on aidanud seakasvatajatel kuidagi siiani toime tulla. Roomet Sõrmus. Noh, mõningast leevendust on pakkunud ka valitsuse toetuspakett, mis, mis nüüd jaanuaris välja maksti, aga, aga selline toetus tegelikult noh, pikaajaliselt probleemi ei lahenda, et kui turuhinnad ei, ei lähe nagu sellisele normaalsele tasemele, mis tootmiskulusid ära, katab, siis pikaajaliselt majanduslikult jätkusuutlik olla on ikkagi nagu sisuliselt võimatu, et tarbijate poole pealt kindlasti on see, et kuidas meie tarbijatena saame oma kodumaiseid põllumehi toetada, on, eelistades Eestimaa Eestimaa sealiha Eestimaa toitu.", "role": "user" }, { "content": "Paljud seakasvatajad on kriisi tõttu vähendanud sigade arvu ja leidub ka neid, kes on otsustanud tegevuse lõpetada.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVolikogu esimehe kohale kandideeris kolm liiget, Keskerakonna fraktsioon esitas Kalev Kallo kandidatuuri. Sotsiaaldemokraatide poolt seati kandidaadiks Jaak Juske ning IRL-i fraktsioon pidas väärikaks kandidaadiks Riina Solmani. Kohal oli 65 volikogu liiget, kes ka kõik korrektselt hääletasid ja valimiskomisjoni esimees Elmar Johannes Truu võis tulemuse välja kuulutada. Tallinna linnavolikogu esimeheks osutus valituks Kalev Kallo, kes sai linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. Arvuliselt oli see häälte enamus 43 häält, Riina Solman kogus 14 ja Jaak Juske kaheksa poolt häält. Kallo tänas osutatud usalduse eest ning kutsus kolleege konstruktiivsele koostööle linnaelanike huvides. Meil tuleb linna asju niikuinii koos ajada ja teha kõike selleks, et linnakodanike elu muutuks järjest paremaks. Kindlasti me leiame ühise keele enamuses küsimustes ja kindlasti on olemas küsimusi, milles meil ei ole päris ühine arvamine. Aga oma seisukohtade väljendamiseks on meil alati võimalus sõna võtta ja ma loodan, et need on konstruktiivsed. Räägivad asjast ja vähem isikutest. Ning ka lühikene intervjuu värske volikogu esimehega. Pole olnud tükk aega Toompeal, tööd on selja taga, kas see on nüüd uus väljakutse? No väljaspoolt on nii, paistab küll. Mis ees ootab? Noh, ees ootab kindlasti palju probleeme muresid Tallinna linnas, mis tuleb lahendada, aga kindlasti juba ette rutates võimalikust küsimusest, et mida nüüd tuleb, võib midagi muuta, siis ega revolutsiooni ei tule, võin kohe kinnitada, sest linnavalitsus on hästi kogenud, stabiilne ja enne kohalikke valimisi koos siis kõigis linnaosades, nii mittetulundusühingutega ja kõigiga sai ju nii-öelda kaasamise teel sõelutud välja häda pärast lahendamist vajavad probleemid, mis siis sai pandud pingeritta ja nende täitmist tuleb jätkata ehk oma valimislubaduste elluviimist ja, ja see on, plaanid, on teada, töö on stabiilne ja stabiilselt tuleb edasi minna, nii et mingeid järske pöördeid ei paista.", "role": "user" }, { "content": "Valimiskomisjoni esimees Elmar- Johannes Truu, volikogu esimees Kalev Kallo; reporter Uku Toom.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKindlasti ei ole see abilaen, et tegelikult ju kogu maailmas riigid laenavad ja laenavad just selliste pikaajaliste investeerimisprojektide elluviimiseks. Ja meie oleme ka nüüd plaaninud seda laenu mitmesuguste Euroopa Liidu toetusskeemide riigipoolseks kaasrahastamiseks ja tegelikult seda päris suurt summat me tahame välja võtta järgneva viie aasta jooksul ka aasta me võtaksid siis laenu kuskil 100 150 miljonit eurot. Seda kavatsetakse kulutada näiteks niimoodi, et me saame Euroopa Liidust toetusraha, et näiteks ehitada mingisugune konkreetne teelõik ja see on nüüd mõeldud sellist projekte nagu oma rahaosa juurde panemiseks. Me plaani me selle laenu siis tagasi maksta 15 aasta jooksul. Euroopa investeerimispank teeb oma otsuse loodetavasti mais või juunis oma nõukogu koosolekul ja, ja noh, pärast seda me allkirjastame lepingu ja siis saab öelda, et laenuleping on alla kirjutatud ja läbirääkimised lõppenud.", "role": "user" }, { "content": "Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Ülle Mathiesen kommenteerib Eesti taotlust saada Euroopa Investeerimispangalt 550 miljonit eurot laenu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLigi 180 liikmega haridusvaldkonna esinduskoda on loodud selleks, et seista tööõiguslikes küsimustes haridus töötajate huvide eest, ütleb juhatuse liige Kätlin Telvik. Telik rõhutab, et tegemist ei ole vaktsiini vastaste ühinguga. Soovime tegelikult olla ka partneriks, et vaenlane on ju kõigil meil ühine, et ühiskonnas avaneks laiem diskussioon sel teemal, et kuidas üheskoos viiruse levikut peatada ja tagada kõigi ohutus selliselt, et sealjuures ei unusta riivatakse inimeste põhiõigusi. Et näiteks kuivõrd vaktsineerimisa õpetajate testimise eesmärk ei saa olla hetkel teaduspõhiselt, siis ainult nakkusohutuse tagamise eesmärgil, kuna nakkust levitavad täpselt samamoodi ka vaktsineeritud inimesed siis selle murekoht on meil see, et selle meetme eesmärgiks võib-olla õpetajate kaudne kohustamine vaktsineerimiseks Haridus ja teadusministeeriumi nõunik Jürgen Rakaselg selgitab terviseameti andmetele viidates, et kooli toob viiruse tihti just vaktsineerimata töötaja. Rakaselg lisab, et iganädalane testimine on mõeldud alternatiivina neile, kes vaktsineerida ei saa või ei taha. Tunduks nagu ebaproportsionaalne, kui testida tõepoolest absoluutselt kõiki inimesi nii-öelda korrapärase sõeltestimisega, et see kulu ja efektiivsus seal ei ole kindlasti nagu põhjendatud, tuleb teha kusagil valikuid, kus see risk on kõige suurem ja selles ei ole mitte vähimatki kahtlust, et vaktsineerimata inimeste puhul on see risk ju viis-kuus korda kõrgem. Seda, et vaktsineeritutele on viis korda madalam risk nakatuda, kinnitas üleeile ERRile ka teadusnõukoja juht Irja Lutsar. Kätlin Telik muretseb ka, et võib tulla hetk, kui mõni õpetaja kaotab oma töö sest ta ei ole nõus vaktsineerima. Et kuigi meil jah, ei ole nii-öelda kohustuslik vaktsineerimine, siis meie poole on pöördunud juba väga mitmed meie liikmed, kes ütlevad, et tööandja nõuab vaktsineerimist. Et see mure on juba päris paljudel õpetajatel õhus, et mis meist saab, kui me ei tee seda ja tööandja nõuab seda, kas meid lastakse gi lahti. Jürgen Rakaselg vastab, et haridus töötajatele laus vaktsineerimiskohustust ei tule. Küll võib leiduda üksikuid töökohti, kus tööandja otsustab, et ohutu töökeskkond on võimalik tagada ainult töötaja vaktsineerimisega. See eeldab ka, et tööandja on veendunud, et tööd ei saa kuidagi ümber korraldada. Meil on olnud siin kevadel, olid mõningad juhtumid, kus olid väga resoluutselt näiteks maski kandmisest ja muudest ohutusmeetmetest loobujad olid, kelle puhul tõepoolest oli selliseid hoiatus töö suhte ülesütlemise kohta juba tehti, et inimesed seadsid ennast ja ka teisi ohtu ja need põhjendused olid suhteliselt rasket jälgitavad. Et selliseid asju on tõepoolest olnud. Rakaselg ütleb, et vaktsiinist keeldumise tõttu kedagi vallandatud ei ole. Ja ma ei usu, et, et sellist nagu nii teravat situatsiooni oleks, oleks kuskil praegu tekkinud, meie kõrvu ei ole ühtegi sellist olukorda ulatunud. Kätlin Telvik on nördinud, et ministrile neljandal augustil saadetud kirjale ei ole vastatud. Rakaselg põhjendab, et kooli alguseks ettevalmistamisega on tööd tavapärastult palju. Vastus tuleb kindlasti kirja saabumisest 30 tööpäeva jooksul.", "role": "user" }, { "content": "Osa haridustöötajaid on sellega seoses aga muret väljendanud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSee on ka leppimise ja teineteise mõistmise leidmise päev. Täna oli päev, kus me avaldasime austust pronkssõdurile, kes Tallinna linnaväljakult jõudis kaitseväe kalmistule ja loodetavasti leiab seal viimase puhke ja oma elu esimese rahupaiga. Seistes seal kaitseväe kalmistul, kuhu enam kui 100 aasta jooksul on maetud Eesti pinnal langenuid, eestlasi ja venelasi, inglasi ja sakslasi, juute ja soomlasi. Tajusime me, kui keeruline on olnud meie ajalugu ja mil määral vajame me teineteise mõistmist. Et need sündmused, mis ajalukku on jäänud, need verised fliktid totalitaarsete riikide vahel, mis eestlastele tähendasid 50-ks aastaks okupatsiooni alla langemist ei kordu enam kunagi. Koos valitsuse liikmetega oli täna pärgi asetamas ja teise maailmasõja ohvreid mälestamas. Peaaegu kogu diplomaatiline korpus ei olnud aga Venemaa suursaadikut. Vene Föderatsioon on tähistanud sõja lõppu traditsiooniliselt üheksandal mail, Eesti austan nende otsust, ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo. Oleks neid tahtnud täna siin näha, aga ma arvan, et nendel on õigus oma traditsioonidel. Eesti peaminister ja valitsuse liikmed panid täna pronkssõduri juurde mälestuspärja esmakordselt. Kas sellest võiks saada traditsioon? Ei oska sellele täna vastata. Tänane päev oli meie jaoks pidulik. Eks järgmised aastad näitavad, kuidas me edasi läheme. Kui hommikul oli kaitseväe kalmistu politseinike tihedas piiramisrõngas ja nii-öelda tavainimesi pronkssõduri juurde ei lastud, siis pärastlõunal oli kalmistul kõndijaid ja peatujaid mõnikümmend tulid, asetasid lilled, seisatasid. Tulime lihtsalt läbi, et mälestada isasid ja vanaisasid panna lilled on vaid pisarad, ei muud, selgitas kohaletuleku põhjust. Keskealine mees. Siin on ilus, olin kuulnud teda eelnevalt oma kaaslastele ütlemas. Kuid kas tema arvates on kalmistu hea koht pronkssõduri jaoks? Selle kohta ei saa ma midagi öelda, nagu võimud plaanisid, nii nad ka tegid, tõdes vestluskaaslane. Oma mõtteid ega meelsust ei väljendanud tema ega temaga koos olevad inimesed ühegi välise tunnusega kalmistul. Oli siiski neidki, kes Georgi-risti linti rinnas kandsid või selle oma auto antenni külge olid kinnitanud, kuid oli ka neid, kel rinnas sinimustvalge lindike. Tulime mäletame neid. Neid ikka oma oma mehi, eestlased, kes on langenud ja väe kalmistulik. See on nagu mälestamise päev, tähendab need, kes ikka meie pool on langenud. Kus see õnnetusõdur on? See idal kõige rohkem lilli paistab, viga on, tähendab, eks ole sellest, et et ajalugu on meid teinud niisuguseks õnnetuseks.", "role": "user" }, { "content": "Teise maailmasõja lõpu aastapäeva puhul toimusid tseremooniad, sealhulgas pronkssõduri juures.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJärgmisel aastal juba kahekümneseks saav Kihnu veeteed ei korralda enam ammu üksnes Kihnu ja mandri vahelist ühendust nagu see oli ettevõtte algusaastatel, ütleb juhatuse esimees Andres Laasma. Võiks öelda, et sõna Kihnu ettevõtte nime sees on juba pisut eksitav, et tegelikult me korraldame pea enamuse Eesti väikesaarte ja mandri vahelist laevaliiklust, opereerime üheksat liini Peipsi järvel, Piirissaare liin Põhja-Eestis Aegna Tallinna laevaliin, siis Vormsi saare ühendus, Saaremaa-Hiiumaa vahel olev Sõru riigi ühendus on meie opereerida samuti Kihnu, saare, Manija saare ja ka Ruhnu saare lausa kolm erinevat laevaliini, mis siis sõidavad nii Ruhnust Saaremaale kui Ruhnust munalaidu, kui Ruhnust Pärnusse? Ettevõtjate suurimad mured lõppeval aastal on kahtlemata olnud koroonaga seotud, ütleb Laasmaa. Ja meie puhul kahtlemata on see see, et kuidas hoida oma laevade meeskonnad haigusest puutumata, kuidas korraldada meeskondade vahetusi, et nad kokku ei puutu, sest paraku jah, piisab ühe meeskonna haigestumisest, kui reisiplaanid on korraga pea peal ja, ja võib liiniühendus katkeda. Aga õnneks on meeskonna liikmed suutnud terved püsida ja nemad on Laasma sõnul kõige suuremad kangelased. Tänu sellele, et välismaal õieti pääsenud, õitses siseturism. Nii et reisijate arvud on käesoleval aastal taastunud 2019. tasemele ja õige natukene ka ületatud, nii et inimesed sõidavad, laevad reisivad. Tundub, et kõik on praegu okei, selles osas Kahjuks aga läks just katki Piirissaare hõljuk ja seda sel aastal korda ei saa. Hõljuk on toodetud Venemaal tarne küsimuste lahendamine selle riigiga on erakordselt keeruline. Selle aasta viimastel päevadel peaks varuosad Venemaalt välja saadetama ja kui tolliprotseduurid ning osade väljavahetamine sujub, saab hõljuk korda uue aasta esimesel nädalal. Seni teenindab rahvast valla hõljuk, ütles lavasmaa. Ester Vilgats, Pärnu.", "role": "user" }, { "content": "Mitmete väikesaarte ja mandri vahelist ühendust korraldava Kihnu Veeteede reisijate hulk ületas tänavu viimase koroonaeelse aasta taseme.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegune eriolukord nõuab kohanemist ka erakoolidelt. Tartu Valdorf gümnaasiumi juhata Anneli Kerge ütleb, et seesugune kohanemine on pakkunud väljakutseid, aga ka lootust, et pärast koroona pandeemiat on koolid paremad. Ühe väljakutsena nimetab kerge koolitoidu jagamist soovijatele, sest gümnaasiumi enda köögil transporti ega vastavat luba toitude kodudesse viimiseks ei ole, jätkab Anneli Kerge. Siinkohal me peame ütlema suure tänu Tartu linnavalitsusele, kes andis teada, et linnavalitsus korraldab, et andke oma õpilaste nimed, kes vajavad koolitoitu ja linnavalitsus on selle ära korraldanud ja siis esitab meile lihtsalt hiljem arve. Kui koolitoidu eest makstakse gümnaasiumi eelarvest ja lastevanematelt toidukulude katteks raha ei küsita, siis kooli õppemaksuga on teised lood. Gerge ütleb, et ka eriolukorras tuleb vanematel tasuda Valdor Gümnaasiumi õppemaks, mis on veidi üle 1000 euro aastas ehk 90 eurot kuus. Ilma õppemaksuta ei tuleks kerge sõnul kool oma kuludega toime. Kõik õpetajad on tööl, teevad oma tööd ja eks me pingutame kõik siin püksirihma. See miinimumtöötasu, mis riik nõuab, on meil tagatud. Seda me saame maksta, aga me peame siis vaatama kõiki oma ülejäänud kulusid, et kas meil on vaja uusi geeniõpikuid osta või mitte. Siiski toonitab kerge, et soovi korral ja võimalusel tuleb kool õppemaksu osas laste vanematele vastu. Näiteks majanduslike raskustes peredele pakutakse õppemaksusoodustust ning avalduse põhjal ehk ka õppemaksust vabastamist. Sama põhimõte kehtib lõppemaksu küsimisel ka Tartu luterlikus Peetri koolis, räägib koolijuht Tarvo Siilaberg. Kokkuhoiukohtadena meie poole õppe, vara ja õppekava täitmisega seotud inventari ime. Märtsi alguses oleme siis keskendunud kaineerimisega tarbimisteenuseid eelkõige ja nende optimaalse miinimumi. Uue õppeaasta eel tuleks siis õppehanete seisukohalt ja nende majandamise seisukohalt teha peitumise restart. Ka Tartu erakooli nõukogu esimees ja tähetera direktor Urmo Uiboleht ütleb, et õppemaksu distantsõppe eest küsitakse ka tera erakoolides. Haridus ja teadusministeeriumi asekantsleri Robert Lippini sõnul on erakoolide õppemaksu küsimine kodu õppetingimustes igati õiguspärane, sest ka eriolukorras tuleb lepingulised kohustused täita. Lippin ütleb, et tekitab praegune aeg erakoolidele raskusi. Täna on riigikogu menetluses lisaeelarve, millega on siis haridus teadusministeeriumile ette nähtud 15 miljonit eurot, et toetada erakoole eranoorsootöö, erahuviharidust eralasteaedasid ja eralastehoidusid, et neid võimalikke kahjusid minimaliseerida eraharidus saaks ikkagi Eesti vabariigis jätkuda.", "role": "user" }, { "content": "Lisaks kohalikele omavalitsustele ja riigile kuuluvatele koolidele on Eestis ka mitmeid erakoole, mis eriolukorra ajal samuti kaugõppe vormis edasi töötavad. Tartu erakoolide näitel tuleb erakoolides käivate laste eest lastevanematel õppemaksu maksta ka eriolukorras.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNädalavahetusel sai koroonatesti positiivse tulemuse üks Lihula gümnaasiumi õpilane. Kontaktõppele jäi koolis edasi vaid esimene klass ja eriprogrammi järgi õppiv väikeklass. Lihula gümnaasiumi direktor Siret keskküla ütles, et distantsõppele minekuks oldi valmis. Meil oli välja töötatud distantsõppe läbiviimise kord, me olime nagu rääkinud, milliseid keskkondi kasutame, kuidas kasutame, õpetajad olid saanud juba ka õpilasi natukene nagu näidata, et et kui juhtub, et mida me tegema hakkame. Laupäeval kogunes meie kooli kriisimeeskond kohe kiirelt, töötasime välja eritunniplaani. Virtsu kooli direktor Stanislav Nemersitski ütles, et kohapeal on alates esmaspäevast avatud vaid lasteaiarühm, sest nädalavahetusel tuli teavet, mis ajendas ennetavaid meetmeid rakendama. Ühe õpilase vanemad on saanud positiivse koroona testi tulemuse ja distantsõppel on meil terve kool, sest meil on väike kool. Lihula lasteaiale on antud teada, et seal käiva lapse vanem on andnud positiivse koroonaproovi. Lihula lasteaed jäi täiendavaid piiranguid järgides siiski lahti. Lääneranna valla avalike suhete spetsialist Kristina Kukk ütles, et Lihula muusika ja kunstikooli kontaktõppes osalevad vaid õpilased, keda pole nende üldhariduskoolis distantsõppele suunatud. Ta räägib lähemalt ka lääneranna spordikoolis jõustunud ümberkorraldustest. Tegevus korraldatakse ümber nii, et eri piirkonna õpilased jällegi omavahel kokku ei puutu ja võimalikult palju tegevusi korraldatakse jällegi distantsilt. Et treenerid võtavad personaalset ühendust kõikide, siis oma rühma laste ja nende vanematega ja lepivad siis kokku edasised tegevused. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner", "role": "user" }, { "content": "Pärnumaal Lääneranna vallas oli esmaspäevase seisuga positiivse koroonaproovi andnud üks õpilane ja mitu lapsevanemat, kelle lapsed käivad seal koolis või lasteaias. Seetõttu läks osa valla haridusasutustest alates esmaspäevast kaheks nädalaks distantsõppele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVenemaa sõda Ukrainas on sundinud Soomet ja Rootsit taotlema NATO-ga liitumist ja nüüd kaalus NATO liige Taani ühinemist Euroopa Liidu julgeoleku ja kaitsepoliitikaga. Taanis peetud debatt on osa Põhjamaade julgeolekupoliitika ulatuslikud ümberkorraldamisest. Referendum kuulutati välja vaid 10 päeva pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. Kodanikelt küsiti, kas tühistada 1992. aastal Kopenhaagenis kokkulepitud klausel, mis jättis Taani Euroopa Liidu ühisest julgeoleku ja kaitsepoliitikast välja. Pea 30 aastat kestnud kaitsealane eristaatus tähendas, et Taani ei saanud osaleda Euroopa kaitse ja julgeolekualgatustes aruteludes ega otsustes. Eristaatuse lõpetamine annaks Kopenhaagenile suurema mõju Euroopas. Saame lõpuks istuda laua ümber, kus otsuseid tehakse, kõlasid hääled üleeile õhtul enne hääletuspäeva. Ka Taani valitsus pooldab erandi kaotamist. Meil oli Euroopa enne 20 neljandat veebruari ja on ka pärast, ütles välisminister Jepkovot poliitikule, lisades, et eriõigusest vabanemine oleks tugev signaal ühendatud Euroopast. Eriõiguse säilitamise pooldajad vaidlesid vastu. Euroopa sõjalised operatsioonid on toonud rohkem kahju kui kasu. See annab Euroopa liidule rohkem võimu ja raha ilma igasuguse kontrollita, ütlevad nad. Nüüd aga saab Taani osaleda Euroopa Liidu ühistes sõjalistes operatsioonides, nagu näiteks rahuvalvemissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas või piraatluse vastasel missioonil Somaalia vetes, samuti osaleda arengukoostöös ja Euroopa kaitseagentuuris. Taanlased on üldiselt euroskeptilised, paljudel on tunne, et kõik, mida me Euroopa liidule anname, sellega kaotame. Nüüdne eriõigusest loobumine viitab aga hoopis sellele, et ollakse veidi rohkem solidaarsed Euroopa Liiduga ja sedakaudu ka Ukrainaga. Tajutav hirm suveräänsuse kaotamise ees siiski on. Poliitikud hoiatasid, et eristaatusest loobumine võib kaasa tuua rohkem Euroopa Liitu ja isegi Euroopa Liidu armee erisuse säilitamise poolt olnud Taani. Rahvapartei ütleb, et Euroopa Liit hakkab ehitama kaitset paralleelselt NATO-s toimuvaga ja nemad eelistaks kulutada raha, aega, ressursse ja sõdureid siiski viimasele. Kuid välisminister on rõhutanud, et Taani ei kaota suveräänsuse, kuna tal on endiselt õigus mitte osaleda missioonidel, millel ta osaleda ei taha. Kartus, et Taani peab liituma Euroopa armeega, kui see luuakse, pareeris välisminister lubadusega, et iga selline muudatus nõuab lepingute läbivaatamist, mis esitatakse Taani rahvale heakskiitmiseks uuel referendumil.", "role": "user" }, { "content": "Taanlased hääletasid referendumil Euroopa Liidu kaitse- ja julgeolekupoliitikas osalemise poolt. Sellega loobuti pea 30 aastat kestnud eriõigusest, mis jättis Taani olulistest Euroopa kaitseotsustest kõrvale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOtt Maaten suutis nõukogu liikmeid veenda selles, et ta on just see kõige õigem kandidaat juhtima. Ja meie rahvusooperi. Kas õigem selle poolest, et tal on muusikaline haridus või õigem selle poolest, et ta on hea majandusmees? Sedavõrd keeruka asutuse juhtimises vajab inimene erinevaid kompetentse, aga ma arvan, et sots maateani puhul on see just erakordselt õnnelik kokkusattumus. Tal on muusikaline kõrgharidus ja samas on ta väga tugev majandusmees. Ta on juhtinud mitmeid vägagi keerukaid ehitusprojekte olnud vägagi soliidse eelarve kasutuse finantsdirektor ja tegutsenud ka erasektoris, et ma arvan, et see mitmekülgsus on just see, mis annab talle väga tugevad eeldused olla suurepäraseks rahvusooperi juhiks. Mis te temalt ootate, mis on need suuremad eesmärgid? Praegusel ajal ju on väga oluline mõelda ka sellest, et Eestis ju puudub tegelikult ooperiteater, seni on meie rahvusooper etendanud etendusi Draamateatris ehitatud hoones ja selle saal ja lava ei ole sobilik muusikalavastuste ooperite ja ballettide edendamiseks. Ja kuna praegu ikkagi arutatakse vägagi intensiivselt seda, kas ooperimaja võiks olla lülitatud riikliku tähtsusega kultuuriehitiste nimekirja siis sellise juhi nagu Ott Maaten, kellel on suured kogemused ka ehituse alal tema funktsioon ja võimekus seda loodetavat projekti edasi viia ja tagada seda, et ühel päeval on meil kaasaegne ooperiteater, siis ma arvan, et et kõik need küljed on üliolulised. Aivar Mäe oli väga tugev nii-öelda sisujuht kunstilise sisu poole pealt ka, kas Ott Maaten sekkub ka sellisesse teatri igapäevatöösse? Kuna direktor on see inimene, kes kinnitab eelarve vastutab teatri finantsseisundi eest, siis loomulikult selle kaudu mõjutab see ka neid võimalusi ja erinevaid projekte, mida teater saab ette võtta. Aga kindlasti on väga oluline peadirektori ja loomingulise juhi koostöö ja muusikaline kõrgharidus peadirektoril, kindlasti aitab tal ka leida just see õige tasakaalupunkt kuidas tihti vägagi keerukaid ette tulevaid küsimusi teatrielus lahendada.", "role": "user" }, { "content": "Rahvusooper Estonia nõukogu valis teatri uueks peadirektoriks Ott Maateni. Rahvusooperi peadirektoriks kandideeris 18 inimest. 1989. aastal lõpetas ta Tallinna riikliku konservatooriumi klarneti erialal. Uus peadirektor asub ametisse tuleva aasta 1. jaanuaril.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJärva valla võimuliidu kaaluvihiks on Isamaa nimekirjas kandideerinud Rünno Lass, kes mais liitus Ekrega ja sai volikogu aseesimehe koha. Kuna EKRE koos opositsiooniliste valimisliitudega on nüüd kerges enamuses, oli aeg tegutseda. Rünno Lass leiab, et peamine koalitsiooni lagunemise põhjus on selles. Partnerite vahel puudus usaldus. Meie koalitsioonipartnerid näitasid korduvalt üles soovi leida EKRE asemele keegi teine. Me ei saanud enam seda edasi minna koos. Me plaanime anda sisse umbusaldusavaluse valitsusele ja siis volikogu esinejale. Vallavanem Reformierakonda kuuluv Rait Pihelkas ütleb aga, et koalitsioonipartner EKRE pole talle ega teistele vallajuhtidele mingeid etteheiteid teinud. Võimupööret on ju korraldanud parlamendiliikmeid ja ministrite tasemel. Üks ministritest käis nädalavahetusel Järvamaal neid asju korraldamas. Kurb on see, et kohalikud poliitikud peaks kohalikku asja ajama, mitte kuulama peakeskkontori sõnumeid. Ja kui ma eile rääkisin EKRE liikme, siis ta ütleb mulle, et ei, mul ei ole sinu töö ühtegi etteheidet. Minu arvates oled sa väga hea omavalitsus, juht ja parim vallavanem Järve vallale. Aga teistpidi ta ütleb, et jah, ma tean, me võtame su maha. Taas kord volikogu aseesimees Rünno Lass. Ma võin seda kindlasti öelda, et nii see ei olnud, see otsustati ära kohapeal Järva valla EKRE piirkonna inimeste südamest tuleva soovi alusel. Nii see on. No teie, Rünno Lass, olete Järva valla võimukoalitsiooni nii-öelda kaalukeel te kandideerisite Isamaa nimekirjas, miks te nüüd vahetasite poolt? EKRE pakkumine tundus mulle väga vastuvõetav, aga samamoodi ka EKRE nägemus rahvuskultuurist, majandusest ja meie põllumajanduses. Mida EKRE teile siis pakkus, teise ütlesite, et tuli pakkumine. EKRE pakkuski mulle volikogu aseesimehe kohta ja selle pakkumise üheks kokkuleppeks oli ka see, et vastan EKRE si. EKRE on Rünno Lassi sõnul välja käinud juba ka uue vallavanema, kuigi tema ametisse nimetamisega läheb veel aega. Meil on kandidaadiks Valdo Elmelaid, kes on pikaaegse diplomaadi kogemusega, aga kes omab ka eelnevatelt töökohtadelt väga head majandusmehe kogemust. Taas kord vallavanem Rait Pihelgas. Mina näen seda, et EKRE soovib tuua võõra inimese juhtima meie koduvald, et ta ei mõtle koduvalla arengutele, vaid EKRE on üks inimene, kellel on tööd vaja ja nähti võimalus, kui ta võimu areta. Ja, ja tänaseks pole ka uuel võimuliidul ju teada, kes on abi vallavanemad, et kogu see protsess on kiirustatud ja tekitab päris korraliku segaduse igapäevaelus vallas. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.", "role": "user" }, { "content": "Järva valla võimukoalitsioon on lagunenud. Tänasel vallavolikogu istungil esitatakse umbusaldusavaldus praegusele vallavanemale Rait Pihelgasele, samuti kahele abivallavanemale ja volikogu esimehele. Rait Pihelgas näeb võimupöörde taga korraldusi EKRE peakontorist Tallinnast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeil ei ole otseselt Siim Kallase vastu midagi, meie arvates on nagu natuke valest otsast alustatud, et kõigepealt minnakse persooni nii-öelda vaidlustesse olukorras, kus tegelikult ei ole ju veel selge, kas Eesti see saab voliniku kohta ja teiseks on siis see, et millise volinikukoha me saame meie arvates Eestil peaks olema võimalikult nii-öelda esinduslik ja Eestit esindav positsioon. Täna ongi oluline tegelikult ju see, et me oleme natukene kiirustamas selles mõttes, et ei ole selge ju, kes saab Euroopa komisjoni presidendiks? Ei ole ka selge ju see, et millise lepingu järgi tegelikult Euroopat valitsema hakatakse, et praegusel hetkel peaks olema 15 voliniku kohta, kuigi liikmesriiki on ju oluliselt rohkem. Kas Eesti saab selle koha või mitte? Samas on enam kui kindel, et Jose Manuel Barroso jätkab, et tal on olemas praktiliselt kõikide liikmesriikide toetus ja ta on öelnud, et ta näeks hea meelega, kui ka Siim Kallas jätkaks. Samamoodi on tulnud ka informatsiooni viimasel ajal Euroopa parlamendi tasemel on nii-öelda liberaalide fraktsioon, kuhu Eestist kuuluvad üheskoos Reformierakond ja Keskerakond üritamas nii-öelda seda toetust Barrosole parlamendis vähendada ehk siis nii-öelda sotside ja teiste väiksemate fraktsioonidega kokku leppida, et see ei pruugi olla Barroso, et seda me näeme tegelikult alles septembri keskpaigas. Kuigi jah, Eesti on andnud Barrosole oma toetuse ja ka IRL selgelt toetab Barroso jätkamist, et ma loodan ikkagi, et läheb niimoodi nagu nagu praegusel hetkel ka Eesti seisukoht on. Tegemist on ikkagi üliolulise ametikohaga ja see kindlasti mõjutab ka valitsuse koostööd, et on avaldatud ka arvamust, et kui te selles küsimuses kokkuleppele ei jõua, et siis võib valitsus lõhki minna. No kui see valitsus läheb nii-öelda poliitiliste ametikohtade jagamise tõttu lõhki, siis, siis ma arvan, et võib-olla sellel nii-öelda valitsusel peavad ka mingid muud probleemid olema, et täna ma leian ikkagi, et valitsuse suurim ja ainus eesmärk on Eesti viia sellest majanduskriisist välja ja loodetavasti noh, praeguseni on näha, et selles suunas oleme võimelised samme astuma. See protsess iseenesest algas ju ka meie poolt vaadatuna kummaliselt, kui nii-öelda kolmapäeva hilisõhtul lisati lihtsalt päevakorra punkt neljapäeva varahommikul seda hakata arutama, et tegelikult oleks võinud ju nii-öelda see arutelu rahulikumalt ja pikemalt käia ka nii-öelda koalitsioonipartnerite vahel. Võimalik uue volinikukandidaadina on IRL-i eestseisusest tulnud Allar Jõksi nimi, et on teil veel teisi kandidaate. IRL-i eestseisus ei arutanud nii-öelda nimesid ja ei otsustanud, et keegi võiks olla kandidaat, vaid see on nii-öelda üks näide, et me ei pea olema stampides kinni ja võtma ainult nii-öelda tipp-poliitikuid, vaid vaatama ka ringi nii-öelda oma ala tippspetsialistide hulgas, et Allar Jõks on teatud valdkondades kindlasti Euroopa tasemel tippspetsialist ja, ja juht, et neid inimesi on kindlasti veel, et nii-öelda nimedes me täna kinni ei ole.", "role": "user" }, { "content": "Isamaa ja Res Publica liidu peasekretär Margus Tsahkna selgitab Indrek Kiislerile, miks nende erakond ei toeta Siim Kallase kandidatuuri eurovoliniku kohale.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKogu majanduse käekäik on läinud halvemaks ning see mõjub ka, ütleme pisut hiljem või väiksem viite tööturule ehk palkadele oleneb ju ka ettevõttest konkreetsest ettevõttest, näiteks millised töötajad on koondatud, kui on koondatud, ütleme, madalapalgalised töötajad, siis tegelikult ju ettevõtte enda keskmine palk tõuseb. Nii et, et nagu palgatõus, ei pruugi veel niipea langusesse minna, kuigi siin võib tuua mitte näiteks 98. aastaga kus oli ka väike niisugune kriisimoment majanduses, et 98. aastal veel palgad ei langenud. Palgatõus 98. aastal oli 15 protsenti, 99. aastal 10 protsenti. Aga kui me nüüd vaatame tegevusalasid, siis 98. aastal veel kõikidel tegevusaladel palgad tõusid, reaktsioon tuli hiljem 99. aastal, siis näiteks langes niisuguste tegevusalade palk nagu ehitusel langes protsenti, hotellidel restoranide langes üheksa protsenti. Nii et langused võivad tulla hiljem. Üks asi on keskmine palk, teine asi on reaalpalga kasv ja see on olnud siiski ka olemas. Kuigi kõik inimesed näevad, et hinnad on poes tõusnud ja oma palga eest saab palju vähem osta, kui näiteks kevadel näitab statistika kolmandas kvartalis reaalpalga kasvu kolm ja pool protsenti. Kui me nüüd võrdleme tõesti 99.-st aastast, kus juba tervel real tegevusaladel ütleme, palgad langesid, siis 99. aastal reaalpalga kasv püsis siiski kuuest kuni üheksa protsendini, siin kvartaliti hindade tõus on nii suur olnud, nüüd viimased aastad ja palgatõus aeglustub, nii et tõesti need kaks kvartali on nüüd see reaalpalgakasv olnud tõesti väike, aga see on nüüd keskmise palgaga arvestades, kui need inimesed, kellel palk üldse ei tõusnud, nendel on lausa miinuseks, ütleme see reaalpalga kasv. Sest hindade tõus on olnud siiski suur. Viimased aastad. No nüüd räägitakse, et natuke ikkagi juba hakkavad hinnad ka langema, kas statistika seda näitab? Noh, minul on praegu siin kvartaalsed, tarbijahinna indeksi muutused, me võrdleme kogu aeg eelmise aasta sama kvartaliga, eks ole, et siin on tõesti, et, et nüüd viimane kvartal on 10,9 protsenti, kui eelnevad kaks kvartalit olid 11 protsendi piires muidugi kaudselt kiire tööjõukulude kasv andis ka tõuke hinnatõusule. Kuid nüüd, kui see tööjõukulude kasv aeglustub, et see nagu noh, ütleme tõesti, ostujõud langeb siseturul, nii et tõesti peavad need hinnad ka hinnatõus ka pidurduma.", "role": "user" }, { "content": "Miks keskmine palk tõuseb, kuigi ajad on rasked? Statistikaameti palgastatistika ameti juhataja Mare Kusma kommentaar Kai Varele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeisel juunil tegi valitsus otsuse, mis näiliselt lõpetas aastaid kestnud vaidluse keskkonnaministeeriumi ja kultuuriminister isteeriumi vahel. Toona veel kultuuriministri toolil istunud Tiit Terik rõõmustas, et valitsus lubas Linnamäe hüdroelektrijaamal edasi tegutseda, kuna elektrijaam segab kalu ja asub Natura alal, tuleb rakendada keerulist mehhanismi ehk tuura erandit. Oluline osa sellest on, et loodusele tehtav kahju tuleb kuskil mujal kompenseerida, selgitab keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra. Põhimõtteliselt, kui on kokku lepitud, et millegi asja väärtus ehk siis loodusväärtus näiteks rahaliselt on 100 eurot, kui keegi soovib seda likvideerida, siis tuleb leida kusagilt mujalt, siis see 100 eurot asemel ehk siis kalade puhul on antud juhul täpselt sama, kui jägala jõge ei ole võimalik kaladele avada, olgu selleks kas jõesilm või lõhelised, siis tuleb vaadata alternatiivide poole kompensatsioonimehhanismi poole, mida siis kaitse alla võtta. Tiit Erik ütles, et asendusmeetmed tuleb sõnastada keskkonnaametil. Ja ma olen enam kui kindel, et pädevad spetsialistid keskkonna valdkonnast suudavad leida need kompensatsioonimehhanismid, nüüd on siis oluline täita ka seda valitsuse nii-öelda kaalutlusotsust. Terika arvutused, kompensatsioonimeetmed maksaksid tõenäoliselt mõned miljonid eurod. Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ütleb, et hüdroelektrijaama pidajale aktsiaselts vooluvabrikule pole veel veeerikasutusluba välja kirjutatud. Valitsuse otsust saab 30 päeva jooksul vaidlustada ja erinevate huvigruppide sammud tuleb ära oodata, aga üks keerulisemaid küsimusi on hüvitusmeetmetega. Nimelt tegi ametianalüüsi ja jõudis järeldusele, et piisavaid hüvitusmeetmeid lihtsalt ei ole võimalik leida. Valitsus andis siiski korralduse piisavat hüvitusmeetmed üles otsida. Rainer Vakra lubab, et amet annab endast parima. Vabariigi valitsus lõppkokkuvõttes seadusest tulenevalt ka selliseid otsuseid peab tegema, mis saavad olema väga keerulised täitmaks siis erinevatele ametitele. Samas lisas Vakra, et valitsus võib ka öelda, et keskkonnamõju kompenseeritakse vähem, kui seda tekitatakse. Siiski märgib keskkonnaamet oma natuura erandi hindamise dokumendis, et Euroopa Liidu reeglid seda ei luba. Kuna tegemist on sellise erilise ja, ja huvitava ja ütleme ainulaadse kaasusega, et ma usun, et kindlasti tulevik annab selles küsimuses selgust, et eks me näe, mis ja kuidas siis Euroopa Liit tulevikus sellesse suhtub. Vakra viitab, et üks võimalik hüvitusmeede oleks Purtse jõe puhastamine, mis võib aega võtta kuni 15 aastat kusjuures seadus ütleb, et enne tuleb rakendada hüvitusmeetmed ja alles siis tohib loa saaja oma tegevusega jätkata. Kuna meil täna tegelikult on tegemist sellise juriidiliselt väga huvitava ja esmakordse kaasusega, siis ma võin öelda täna tegelikult seda otsust ja, ja tervikuna Euroopas liidu kaasuseid uurivad väga mitmed erinevad juristid nii meie enda majas keskkonnaministeeriumis ehk mismoodi see protsess tegelikult täpselt nüüd edasi hakkab minema, selgubki siin suvekoode jooksul.", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonna ja Reformierakonna valitsuse üks viimaseid otsuseid, lubada Linnamäe hüdroelektrijaamal edasi töötada, paneb Keskkonnaameti keerulisse seisu. Ametil tuleb välja mõelda piisavad hüvitusmeetmed, kusjuures seni on amet kinnitanud, et piisavate meetmete leidmine on võimatu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPolitsei ja piirivalveameti Tallinna piiripunkti juht Raavo Järve seletab, et kuna Soome on täna piirangute mõttes roheline on ka sellel suunal rohkem liikumist. Aprillis on võrreldes märtsis sama perioodiga tehtud 5000 reisi rohkem ehk tõus on umbes 10 protsenti. Enamik, kes liigub, on ikkagi see tööreis, et inimesed, kes töötavad Soomes, kui me vaatame lennujaama on nii üht kui teist, et tšarterreiside puhul me saame ikkagi rääkida nendest kes ikka käivad puhkamas, aga liinilendudega need, kes lendavad, on pigem selline hädapärased lennud, ehk siis inimesed kas elavad või töötavad kuskil muus riigis või vastupidi, siis tulevad Eestisse mingeid tööülesandeid täitma, aga järjest rohkem ja rohkem on tegelikult ka näha seda turismi eesmärgil liikumist. Järve hinnangul on just kevade tulek suurem mõju kui muutused piirangutes. Suurem hulk reisijaid tähendab ka rohkem tööd piirangute järgimise kontrollimisel. Kui neid on rohkem, siis see võtab kõik kauem aega, see kõik nii-öelda annab juba tunda. Hetkel veel ei ole muidugi see üle jõu käiv, aga aga kui reisijate arvud suve poole oluliselt kasvavad, siis see võib tõesti meile päris raske olla. Järve loodab siiski, et enne suuremaid piirangute leevendusi reisijate voog liialt ei kasva.", "role": "user" }, { "content": "Aprilli alguses kaotatati reisimisel erisus Soomest, Lätist ja Leedust tulijatele. Sellega pole reisjate hulk kahanenud, pigem on kevadega inimesed just rohkem liikvel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu näoks maailmas nimetati väljaspool oma koduriiki üsna tundmatud poliitikud. Belgia peaminister Herman van Rompust sai Euroopa Liidu president ning Briti kaubandusvolinikust Euroopa komisjonis. Catherine Ashtonist sai välispoliitika kõrge esindaja. Peaminister Andrus Ansip tunnistas, et tema esimene eelistus Euroopa Liidu presidendiks oli Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker. Ent ülemkogul sai valdavaks soov vältida tarbetut lehmakauplemist. Van Rome ning Ashton valiti ametisse konsensuslikult. Peaminister Andrus Ansip. Ma oleksin väga tahtnud näha Jean-Claude Junckerit selle koha peal, kuid ma olen väga rahul ka Herman van Rompuyga. Eksivad need, kes arvavad, et me täna valisime Euroopa liidule presidenti. Me valisime ülemkogule eesistuja ja on väga suur vahe, kas valida 27 liikmesriigi koosolekute jaoks eesistujat või valida presidenti kogu Euroopa liidule. Meil ei ole Euroopa liitu unitaarriigina, millel oleks vajadus valida presidenti. Rootsi välisminister Carl Bildt kirjutas enne tippkohtumist oma blogis, et Euroopa Liit magab maha ajaloolise võimaluse kui valib Lissaboni leppega tekkinud uutele ametikohtadele minimaalselt. Ka Suurbritannia peaminister Coron Brown tunnistas pettumust, et Tony Blairi kandidatuur läbi ei läinud ent väljendas siiski toetust Catherine Ashtonile välispoliitika kõrge esindajana. Kriitikud märgivad, et Ashton ei ole kunagi varem töötanud valitaval ametikohal ning ka välispoliitikas piirdub tema kogemusnapi aastaga, mil ta jõudis olla Euroopa Komisjoni volinik. Eesti esindajad peavad briti soost välispoliitika kõrget esindajat siiski paremaks variandiks kui vahepeal kõne all olnud itaallast. Kui Catherine Ashton ilmus tõsiseltvõetava kandidaadina sisuliselt viimasel tunnil, siis konsensus Belgia peaministri Herman van Rompu ümber tekkis liikmesriikide seas juba paari päeva eest. Seda ilmestas ka tema pikk ja põhjalik kõne, mille van Rompu pressikonverentsil kolmes keeles ettekandis. Minu kindel soov on tagada, et meie töö kannaks pikas perspektiivis vilju. Kui Euroopa ülemkogu tööprogramm on järjepidevam, siis saame töötada palju mahukamate teemadega nagu näiteks uus finantsperspektiiv või Lissaboni strateegia. Juurte juurde tagasi pöördumine aitab meil aeg-ajalt rääkida avameelselt Euroopa Liidu põhiküsimustest, ütles van Rompe rahvusringhäälingu raadiouudistele. Kadri Kukk, Brüssel.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid valisid Euroliidu presidendiks Belgia praeguse valitsusjuhi Herman Van Rompuy ja välisministriks Briti kaubandusvoliniku Euroopa Komisjonis Catherine Ashtoni. Mõlemad on rahvusvahelises poliitikas tundmatud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTänavu esitas Tartu Ülikooli psühholoogia erialale avalduse 450 inimest ja Tallinna ülikooli 630 inimest. Võrreldes eelmiste aastatega on kandidaate mõlemasse ülikooli jõudsalt juurde tulnud. Näiteks Tartu Ülikooli psühholoogia erialale kandideerib 175 õpilast rohkem kui mullu. Psühholoogia instituudi juhataja Karina Laas on kandideerijate hulgast üllatunud. Me natukene kartsime isegi seda, et ühest küljest need faktorid, et inimesed ei saanud võib-olla korralikult oma kooli lõpetada just keskkooli ja, ja sellist segadust on rohkem, et võib-olla hoitakse tagasi, ei tuldagi nii palju siis edasi õppima ja, aga teisest küljest me adusime ka, et võib-olla nüüd, kui räägitakse ka rohkem tervisest ja me oleme ise ka populariseerinud, et tuleb nii, et me arvasime, et umbes samasugune konkurss tuleb nagu eelmistel aastatel. Tallinna Ülikooli psühholoogia erialale kandideerib 100 õpilast rohkem kui eelmisel aastal. Ülikooli psühholoogia ja käitumisteaduste suunajuhi Aleksander Pulveri arvates võib olla üheks põhjuseks tänavune koroonakriis. Psühholoogiat on olnud selle koroonakriisi ajal rohkem kui muudel aegadel näha meedias ja ka kirjeldamas ja arvata võib, et noh, inimesed, kui nad näevad midagi või panevad tähele või märkavad, siis neil tekib huvi. Ka Karina Laasi hinnangul võib suur huvi olla tingitud seljatatud koroonakriisist. Samas lisab laas, et see pole sugugi ainus põhjus. Psühholoogia valdkond on nii lai, et inimesed lihtsalt leiavad, et neile psühholoogiateadmisi võiks vaja minna ka igasugustel muudel eluvaldkondadel, et ei pea alati ainult psühholoogiks hakkama. Tallinna Ülikooli pääsed psühholoogiat õppima umbes iga 15. kandideerinu ja Tartu Ülikooli ga seitsmes psühholoogiast populaarsem eriala on vaid arstiteadus, kuhu kandideeris tänavu 644 inimest. Vastuvõetud nimekirjad avaldatakse juuli teises pooles.", "role": "user" }, { "content": "Sel aastal kandideerib psühholoogia erialale rekordarv noori. Õppejõudude hinnagul andis selleks tõuke koroonakriis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜsna sageli on kuulda, et poest ostetava kilekoti peaks välja vahetama taaskasutatava poekoti vastu. Siiski selgub taanlaste 2018. aastal valminud uuringus, et kilekoti tootmise ökoloogiline jalajälg on väiksem, kui seda on puuvillas toodetud poe. Siiski tuleb selle ja sarnaste uuringute juures meeles pidada, et arvesse võetud ideaaltingimusi justkui jõuaks kõik kotid olenemata oma liigist korralikult jäätmekäitlussüsteemi. Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kaupo Heinma sõnul tuleks poekoti valimisel eelistada taaskasutatud materjale. Kõige parem variant on selline kott, mis on tehtud juba olemasolevast materjalist ja nii, et seda ei pea uuesti töötlema. Eks vanadest kardinatest või muust tekstiiltoodetest kandekott, mis ei ole toodetud ekstra selle jaoks see materjal on kõige väiksema keskkonnamõjuga, et kui eraldi kasvatada puuvilla ja sellest kotti valmistada, siis selle keskkonnamõju on on väga suur ja ega ka tekstiilile hetkel on neid kasutusvõimalusi ringlussevõtuna vähe. Mitmed poed on viimasel ajal võtnud enda südameasjaks muuta poes käik jätkusuutlikumaks, teiste hulgas on teinud seda ka rimi. Kaupluste kett, kes on otsustanud, maksustatakse väikesed kilekotid. Rimi turundusjuhi Andrie Arro sõnul on siiski kaupade kojuviimiseks populaarseim valik kilekott. Vaatamata meie püüdlustele pikaajalistele püüdlustele suunata kliente rohkem tarbima või ostma siis korduvkasutatava kottidega me täna näeme, et jätkuvalt kilekott on siis peamine ostukott, millega siis toitu koju viiakse. Paraku. Olenemata sellest, et poes käivad kliendid eelistavad selgelt kilekotti, on Andri Arro sõnul Rimi vastu võtnud otsuse, et poekaupade kojukandeteenusel kilekotte ei kasutata. Kui me kojukandega või e-poega üldse alustasime, siis kohe algusest peale me olime teadlikud, et kilekott on midagi, mida me siis ei soovi kasutada koju kandes ja ka üleüldse klikenkollektiiv. Kui inimene ise järgi tuleb oma kaubale ja meie oleme valinud paberkotid kõikidele pakendamisviisidele e-poest.", "role": "user" }, { "content": "Ühekordse plastiku keelamise direktiivi valguses on sotsiaalmeedias levitatud kuvatõmmist taanlaste uuringust, mille kohaselt kilekott oleks loodusele justkui parem kui riidest kott. Kuidas asi tegelikult on?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSEB analüütiku Mihkel Nestori hinnangul oli selline hinnatõus oodatav, sest eelmisel aastal oli majandus koroonapandeemia tõttu sügavas languses. Hinnad langesid kaks protsenti. Nüüd tõttavad inimesed kulutama ja see suurendab nõudlust, mida ettevõtetel on keeruline rahuldada. Mihkel Nestor. Ühelt pealt on kindel, et me näeme siin positiivset inflatsiooni numbrid jäävad suuremaks kui nagu aasta esimeses pooles aga samas ma usun, et nagu midagi dramaatilist meil ei ole ka nagu põhjust karta, et tegelikult ju eks ettevõtted kohanevad selle värske nõudlusega ja seetõttu juba ikkagi ma usun, et suudetakse nagu vastu tulla ka tarbijatele, aga noh, kui vaadata seda eelmist aastat, et noh, et tegelikult ju terve eelmise 2020 teise poole hinnad olid languses, et noh, selle pinnalt juba jällegi ainuüksi inflatsioon tuleb Oma mõju avaldab ka pensioni teise samba raha väljavõtmine ja selle paiskamine tarbimisse veel kord Mihkel Nestor. Noh, väga palju räägitakse sellest, et kuidas, nagu septembris siis pääseb see pensioniraha turule, aga tegelikult oli ju see aasta ka enneolematult suur hulk neid inimesi, et kes on siis üle 60 aastased, kellel oli juba tulenevalt varasemalt seadusest tulenev õigus oma teise samba säästud vahetusel välja võtta ja need selle avalduse täited oli see aasta tõesti ka rekordilise arv, et tegelikult osa sellest pensionirahast on juba jõudnud turule. Aga jah, see suurem mass järgneb septembrist ja noh, see on 1,5 miljardit eurot kokku umbes see on tõeliselt suur summa Eesti majanduse mõistes, et see on umbes 10 protsenti meie tegelikult majapidamises, asest eratarbimisest kokku. Nestor eeldab, et hinnatõus mõjutab kodumaiste kallimate teenuste hindu, nagu seda on reisid ja spaad. Suurenenud tarbimine kasvatab ka riigieelarvet. Eesti Panga eelarvenõukogu juhtiv professor Raul Eamets ütles, et eelarvepositsioon tuleb sügisel uuesti üle vaadata, kui on teada ka uus majandusprognoos. Eametsa hinnangul tulevad majanduskasvu näitajad paremad, kui kevadel eeldati. Ma ei ole üldse kindel, et meil on vaja mingitest kärbetest rääkida, kui me ei taha siin kulude struktuuri muuta või teha mingisuguseid muudatusi maksusüsteemis, nii et ma arvan, selles mõttes jah, see on väga tõenäoline, et tegelikult ei ole vaja suurt midagi teha ja asjad loksuvad ise paika tänu majanduskasvule. Samas võib oma mõju hakata taas avaldama koroona viirus veel kord Raul Eamets. Kui me eeldame, et nüüd vaktsineerimise efektid on olnud positiivsed ja sellist nagu tõsisemat kolmandat lainet ei tule, siis vaadates kõiki neid Euroopa Liidu rahasid, laenamise võimalusi, kõik, mis Eestil täna tegelikult on, siis noh, selliseks suureks pessimismiks nagu tuleviku suhtes ma küll põhjust ei näe.", "role": "user" }, { "content": "Analüütikud: turg korrigeerib end pärast eelmise aasta tarbimise madalseisu, seega ootab hinnakasv ees ka sügisel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPaavo Pettai lisas oma kirjale finantseksperdi koostatud arvamuse, milles analüüsis varjatud raha liike, liikumist arvete kaupa detailselt petta ei, keeldus raadiouudistele täpsematest kommentaaridest, kuid teatas kirjalikus vastuses, et kirjas esitatud andmed vastavad tõele. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon peab nüüd otsustama, mida edasi teha, ütles komisjoni aseesimees Kaarel Tarand. Tegemist võib-olla tulevase tsiviilvaidlusega kohtuvaidlusega raha pärast, nii et järelevalvekomisjon otse sellega midagi hetkel tegema ei saa hakata, see küll tugevdab ja toetab seda üldpilti, mis meil on aastate jooksul Keskerakonna rahastamise kohta kujunenud ja mõnes elemendis olnud ka menetluses. See võib olla tõenäoline, et tõepoolest, et Keskerakonna ja tema reklaamiagentuuri ja Paavo eta suhted olid just niisugused, nagu Betai nüüd tagantjärele kirjeldab. Ehk siis sisaldasid suurtes kogustes ebaseaduslikku rahastamist, aga ilma lähemalt uurimata ja kõiki osapooli ära kuulamata. Loomulikult ei saa siin keegi mingisugust lõppotsust anda. Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb kinnitas, et tõepoolest on Betta iga kohtunud ning mees nõudis 1,24 miljoni euro tasumist. Korbi sõnul ei usu ta, et nendel nõudmisel oleks mingit alust. Kulutused, mis ta on Keskerakonna kasuks teinud, on kompenseeritud. Mina väidan, et Keskerakond ei ole hetkel Paul Peeter ühtegi sendi raha võlgu. Kas Paavo Pettai muidu on pöördunud Keskerakonna poole nõudmisega, et nii-öelda need esitamata arved, et need tuleks nüüd ära maksta? Paavo pett ei pöördunud ja informeerinud erakonda, et plaan sellise nõue esitada meile küll, aga ta ei suutnud meile näidata või tuvastada ühtegi alusdokumenti või kulu, tšeki või allakirjutatud lepingud, mis kinnitaks tema sõnad. Aga ta oli valmis jutu käigus, ta pakkus erinevad kompromissid, aga ükski nendest kompromissidest meil vastuvõetav või ei ole, sest ütlen veel kord. Keskerakond hetkel arvab, et kõik kuulutused, mis Paavo Petti tegi Keskerakonna kasuks, on kinni makstud ja isegi üle. Keskerakond ja Paavo Pettai ettevõte meedfield on ka varem vaielnud. Möödunud aasta septembris otsustas arbitraažkohus, et erakond peab välja maksma garantiikirjad, mille oli allkirjastanud 2014. aastal Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. Koos viivisega oli nõude suuruseks üle 800000 euro.", "role": "user" }, { "content": "Reklaamiärimees Paavo Pettai väidab, et on jätnud Keskerakonnale esitamata arveid 1,24 miljoni euro eest ning kavatseb need kohtu kaudu välja nõuda. Keskerakond on aga Pettai nõuded tagasi lükanud ja süüdistas ärimeest erakonna maine kahjustamises. Mõlemad pooled on lubanud oma õigusi kohtus kaitsta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee Soome põhjus, miks Soome on ees, ongi see, et nad väga alguses otsustasid, et nad teevad kahe doosi vahemaa 12 nädalat. Inglased tegid sedasama inglased nüüd just selle delta tüve pealetungi olukorras siiski sellest 12. nädalast tulid tagasi kaheksale nädalale, et teevad nüüd väiksema vahega, et võimalikud paljudele inimestele mõlemad oosid anda. Siis kui minu mälu mind ei peta, siis Soomes ütleme, kahe doosiga vaktsineerituid on, on jällegi oluliselt vähem kui meil, aga kindlasti on ka meil nagu arenguruumi ja ja, ja ma väga-väga loodan, et me kasutame seda suvist aega. Kui koroona viirused, ka levivad vähem ja haigusi üldiselt haigusi on vähem. Et me kasutame seda ära maksimaalselt, et me saaksime ära vaktsineerida oma elanikkonna ja ennekõike 50 pluss, et, et et võimalik, et meil praegu käib jälle, see on minu arusaamine, ma ei kuulu nendesse komiteedesse. Et praegu käib vaktsineerimine peamiselt vaktsiin vaktsineerimise keskustes, aga ma olen seda ka eelnevalt öelnud, et need keskused on noorematele inimestele väga head. Sest noored inimesed on liikuvad, aga, aga võib-olla eakad inimestele sobivad jällegi paremini vaktsineerimine perearstide juures. Sest ka väga mitmed uuringud on näidanud, et, et Eesti inimesed usaldavad oma perearste ja, ja eriti need, kes võib-olla kahtlevad, kas vaktsineerida või mitte, siis need kindlasti oma perearste usaldavad, nii et et ma olen teiega väga nõus, et me peame, see, meil ei ole palju aega, aga see kaks kuud ära kasutada. Just vaktsineerimise suurendamiseks vaatasin, inglased on väga kõrged eesmärgid seadnud, et et 19.-ks juuliks nad tahavad, et, et peaaegu 80 protsenti elanikkonnast oleks vaktsineeritud ja selle sellega on ju seotud ka see riigi nüüd täielik avamine Inglismaal ei ole väga-väga lukus, aga see täielik avamine on nüüd seotud või see avamine lükati edasi selleks, et me saaks võimalikult, et nemad saaks võimalikult palju inimesi ära vaktsineerida.", "role": "user" }, { "content": "Valitsust nõustava teadunõukoja juht professor Irja Lutsar ütles, et kriitilise tähtsusega on suvekuudel vaktsineerida võimalikult palju inimesi. See tagab parema valmisoleku viiruse tagasitulekuks sügisel. Miks ikkagi on Soome ligi 10 protsendipunkti võrra Eestist vaktsineerimisel ees?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÖeldakse, et üks loll jõuab rohkem küsida kui 100 tarka vastata ja nii ongi ja vastuste andmine 2020. aasta aprilli keskel on palju keerulisem kui kunagi varem, sest elu niivõrd mastaapse seiskumise miljoneid aspekte on võimatu tajuda. Eriti siis, kui istuda turvaliselt kodus. Aga paljud olulised küsimused on minu meelest praeguses olukorras juba õigustatud. Miks me ikkagi istume kodus, kas ainult selleks, et maikuu lõpuks saaks nakatunute arvu viia miinimumini? Maikuu lõpuks on see tehtud ja mis siis edasi? Juunis loeme võib-olla veelgi vähem nakatunuid, augustis juba rohkem. Ja sügisel oleme tagasi isolatsioonis oma esialgu veel soojades tubades. Teadlased ütlevad, et viirused on tulnud, et meie sekka jääda. Ka viirusetõrjekomisjoni juht on nentinud, et eesmärk ei ole koroonaviiruse täielik väljatõrjumine, sest see pole lihtsalt reaalne. Kas me jäämegi lõpmatult kuulama ja vaatama raporteid uutest nakatunutest, maskidest, surmast ja vabadest voodikohtadest? Mulle tundub etd paljud tunnevadki mõnu, hirmus eriumi lisamisest oma närvikavale. Ühes kuus sureb tavaliselt Eestis umbes 1400 inimest. Ainuüksi südamehaigused viivad meie keskelt ligi 15 inimest päevas. Aga praegu pole see oluline, sest me istume, tellime voltiga hiinapäraseid kõrvetatud, kanatiibasid ja joome ikka midagi ebatervislikku peale. Kilod tulevad kodus kiirsammul tervisehädad nende varjus. Ainult võiks arvestada, et haigekassa pole varsti raha sest raha põleb suuresti haigushüvitistes, millega praegu kodus olijaid toetatakse. Raha mure on ju kauge tulevik, sest rahandusminister oskab laenu võtta. Laenu tuhinas saab teha ka kingitusi oma valijatele küll langetades kütuseaktsiis küll, lubades uhkeid sildu ja sirgeid maanteid. Laenuga ostetud tulevik tundub ikka ilus, aga kõik see lõpeb ühel päeval suure pauguga. Nimelt tuleb minna taas tööle, aga töökohta võib-olla polegi. Minu meelest on käes aeg, mil igaüks peab tegelema oma isikliku eksistrateegiaga. Elu taaskäivitamine meie ümber ei sõltu ainult valitsuskomisjonist. Hädas siplevatest, ettevõtjatest, kooli, õpetajatest või arstidest. Eelkõige on vaja meil kõigil tunnistada, et koroonaviirus ei kao, vaid see ohtlik haigus lisandub teiste meid jälitavate tõbede sekka. On tõesti elementaarne, et tuleb järgida tervisereegleid, pesta käsi ja haiguse kahtluse puhul jäädagi koju. Valitsusel ja riigikogul pole vaja oodata marsihelide saatel toimuvat eriolukorra, piduliku lõpuaktust ja peaministri lõpututena. Näivaid tänukõnesid. Restarti peab tegema praegu, et iseennast päästa. Eelkõige on vaja saada ka üle ühiskonnas valitsevast hirmust.", "role": "user" }, { "content": "Konkreetse tegevuskava puudumine koroonaviiruse levikust tingitud seisaku osas tekitab vaidlusi kaua peaks isolatsiooniperiood kestma.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäinud aasta novembris, kui Synlab ja Medicum olid teinud juba 14 miljoni euro eest PCR teste, sõlmis terviseamet samade firmadega Eesti seni suurima hankelepingu. Raamlepingu järgi telliti ettevõtetel testimist kuni 100 miljoni euro eest. Septembri lõpuks oli lepingu raames tehtud ligi 830000 testi ja kulutatud 44,7 miljonit eurot. Leping kehtib selle aasta lõpuni. Enne novembri lõppu loodab terviseamet korraldada uue hanke. Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Heidi Alasepp usub, et järgmise aasta lepingu saab teha väiksema kui tänavuse. Me siiski loodame, et sadat miljonit me järgmisel aastal testimise peale ei pea kulutama. Alasepa sõnul sõltub meie testimise tulevik paljuski sellest, kuidas kulgeb vaktsineerimine. Me oleme koostamas sellist suuremat testimisstrateegiat, me vaatame need võimalused üle, et kuidas me saame testida Eestis inimesi, kui meil on vaktsineeritud inimeste hulk 75 protsenti ja üle selle, et need on tegelikult juba hoopis teistsugused ja palju helgemad stsenaariumid, kui täna. Asekantsler loodab, et tuleva aasta esimeses kvartalis jõuab vaktsiinisüst 80 protsendini inimestest. Uue strateegiaga soovib ministeerium valmis saada novembri lõpuks. Me oleme praegu veel arutelude faasis, aga me eristame seal tõepoolest sümptomaatilised ja sümptomaatilised inimesed ja selle põhjal siis me annamegi soovitusi. Nende jaoks, kellel on haigustunnused, ei pruugi uus testimisstrateegia midagi muuta ka tuleval aastal tuleb neil tõenäoliselt PCR test teha olenemata sellest, kas nad on vaktsineeritud või vaktsineerimata. See on diagnostika viis, mille järgi me saame diagnoosida, nii et loomulikult me peame ka valmistuma selleks, et meil on PCR testimine Eestis olemas. Küll aga otsitakse uut lahendust ilma sümptomiteta lähikontaktsete testimiseks, nendel võib tuleval aastal piisata antigeeni testist. Lisaks sellele, et antigeeni test on PCR testist mitu korda odavam saab inimene sellega ise hakkama. Sestap räägitakse ministeeriumis ka võimalusest, et inimene saaks ametliku testi tulemuse kirja ilma kodunt lahkumata. Mida katsetatakse, mida püütakse teha võimalikult täpseks, et kuidas inimest läbi arvutiekraani heas mõttes kontrollida, et test oleks korrektselt tehtud. Et niisugune arvuti ekraani eest testimine tõesti tuleb, ei saa Ala sepa sõnul veel väita. Aga välistada ei saa samuti midagi. Me teeme sellist väga laia pranstorming oma ekspertide ga, et püüda nagu seda 75 protsenti pluss aega teha võimalikult innovatiivse võimalikult heaks, et meil oleksid kiired ja tervisele pühendatud lahendused laual.", "role": "user" }, { "content": "Sotsiaalministeeriumi kinnitusel jätkub senine testimisstrateegia, kuni 75 protsenti elanikest on vaktsineeritud. Sealt edasi hakkavad sümptomiteta lähikontaktsed ilmselt antigeeniteste tegema.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOskuslik treeningute planeerimine on spordis olnud juba aastakümneid vastuseta miljoni dollari küsimus. Tartu Ülikoolis hiljuti doktoritööd kaitsnud Rasmus Pind uuris, kuidas ikkagi nii treenida, et see ka poodiumi kohti tooks, jätkab Rasmus pind. Teada tuntud fakt, et vastupidavusspordis eelkõige edukas olla, selleks peab ülipalju treenima, aga samas peab ka hästi targalt treenima. Selline üleliigne treening viib ülekoormuseni. Samas vähene treening aga ei taga sellist piisavat ärritust organismis ja seetõttu ei ole nagu arendav. Doktoritöö jaoks vaatles pind vastupidavusaladega tegelevaid Eesti sportlasi, ujujaid, suusatajaid ja sõudjaid. Uuringu ühes osas pidid sportlased hindama, kui raske neil trennis oli. Seda 10 palli skaalal pind kategoriseeris, treeningut kergeks, keskmiseks ja raskeks. Iga kategooria sai vastava numbri number korrutati läbi treenitud ajaga. Näiteks kui trenni tehti 100 minutit ja atleet hindas treeningut numbriga viis ehk keskmise raskusega, siis kokku tuli treeningkoormuse 500 ühikut, jätkab Rasmus. Pind. Et kui on jah, sellised nii-öelda numbrid treeningkoormuse ja siis seeläbi on võimalik numbrite abil anda aimu, kui palju sportlane on tegelikult trennis pingutanud ja kui, kui raske see talle nagu oli, et kui palju ta võiks mõju avaldada, siis kas siis väsimuse kuhjumisele või või siis üldse nagu nii-öelda, et kui, kui hästi ta on arenemas sihtide suunas. Kuigi sportlased võivad ihaldada häid tulemusi, siis lõpmatult trenni teha ei saa ega tohi, sest nii tekib ülekoormus ja seeläbi ka vigastused, jätkab Rasmus Pind. Kindlasti peab ülimalt optimaalselt treenima, et tuleb küll palju treenida, aga tuleb targalt treenida, et need on sellised põhilised asjad, mida sportlastele ka alati öeldakse, et selline ületreenimine kindlasti kaugele ei vii, et, et üks, et ikkagi see väsimuse kuhjumine on nii suur, et sportlane lihtsalt pigem hakkab isegi töövõime alanemismärke näitama. Vastupidavus spordis peaks treeningute vahekord olema 80 20, see tähendab, et 80 protsenti treeninguid on kerged ja 20 protsenti rasked. Trenni aga ei tohiks teha nii, et vere maitse on suus. Kui enne oli juttu professionaalsetest sportlastest, siis tavainimene peaks värske doktori sõnul treenima nõnda, et sellest ka mõnu oleks.", "role": "user" }, { "content": "Värskest doktoritööst selgus, et lõputult treenida ei ole mõtet, sest see viib ülekoormuseni ja nõnda sportlased võistlustelt medaleid ei korja.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nProgrammis saavad järgneva kolme aasta jooksul raha mitmed maanteed ja raudteelõigud, aga ka näiteks Kärdla lennujaam, kus ehitatakse miljoni euro eest valmis täppis. Lähenemisseade peamine osa rahast läheb maanteeobjektide arenduse ks. Tallinna-Pärnu suunalise viia-Baltika maantee ehituseks on järgnevatel aastateks eraldatud 44 miljonit eurot lisaraha. Majandus ja taristuminister Kadri Simson. Tallinn-Pärnusse on senimaani investeeritud märkimisväärselt vähem kui Tallinn-Tartu maanteesse ja Tallinn-Narva maanteesse. Seetõttu ongi praegusel hetkel Viia Baltikasse see raha pandud. Plaanis on siis Pärnu lähedale Pärnu linna lähedale nii uulu suunas kui ka siis Nurmesilla suunas kaks pluss kaks rajad. Seda toetab ka seal olev liiklussagedus. Ja lisaks siis veel kaks pluss üks viie Baltika keskele. Eraldatud raha kasutatakse ka Tallinna-Narva maanteel oleva aaspere haljala teelõigu kaks pluss kaks kujule viimiseks ning selleks kulub 15 miljonit eurot. Raudteeprojektidest näeb programm ette Haapsalu raudtee esimese etapi riisipere turbavahelise lõigu ehitust, mille jaoks on planeeritud kaheksa miljonit eurot. Mis saab edasi ning millal raudtee täismahus valmis saab, on Simsoni sõnul tulevaste valitsuste otsus. Me pidime silmas pidama, et meie taristuobjektide nimistus peavad olema objektid, mille puhul me teame, et need on võimalik kolme aastaga valmis ehitada. Ja kuna Haapsalu raudtee puhul pole vajalik ettevalmistusi tehtud, siis ei olnud meil täis kindlust, et see on kolme aastaga teostatav lihtsalt projekteerimise, maade vaidluse ja valmis ehitamise küsimuses. Ühe võimaliku objektina kaalumisel olnud Pärnu Lelle raudteelõik raha ei saa, sest Simsoni sõnul puudus selles küsimuses konsensuse. Küll aga saab 2019. aastal 20 miljonit eurot Pärnu lennujaam, seda aga teatud tingimustel. Kadri Simson. Ennem kui me hakkame investeeringuid tegema, peab Pärnu linn kinnitama lepinguga, et lennujaama käiku panemisel võtavad nad kasvavad halduskulud enda kanda.", "role": "user" }, { "content": "Valitsus kinnitas nimekirja nendest objektidest, mis saavad järgmisel kolmel aastal kokku 135 miljonit eurot lisainvesteeringute programmist. Suur osa läheb teede ja raudteelõikudesse, aga raha saab ka näiteks Pärnu lennujaam.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUues koalitsioonis on kolm parteid, millest kaks ei ole just eriti tugeva valitsemiskogemusega. Kui Annalena Perbokis saab välisminister, siis ilmselt on liidukantsleri Olaf Solzi ülesanne mõningasi tulevasi sõnumeid diplomaatiliselt siluma hakata. Samas pole roheliste puhul see ainus nõrkus, mis koalitsiooni võib morendada. Tallinna Ülikooli saksa kultuuriloo ja keeleõppejõud maris Saagpakk. Mulle tundub, et antud koalitsiooni kõige nõrgem koht praegu on see, et kindlasti väga suur osa rohelisi ei arva, et need koalitsioonilepingusse läinud rohelise arengu säästva arengu punktid oleksid piisavad. Ja Saksamaa roheliste partei jaguneb juba väga pikka aega sellisteks, nagu nad ütlevad reaalod ja fundid, et, et need fundamentaalsed radikaalsed ja siis sellised realistlikuma nägemusega ja, ja võib-olla koostöö valmivad rohelised ja, ja see radikaalsem tiib kindlasti ei ole rahul. Maris Saagpak tunnustab samas koalitsiooniläbirääkimiste taktikat, mis erines eelmisest korrast, kui sotsiaaldemokraadid ja konservatiivid pidasid pool aastat läbirääkimisi ja peaaegu reaalajas avalikustati kõik, millest räägiti. Nüüd olid kõnelused kinnised ja see oli hea alus usalduse loomiseks. See annab lootust ka suuremateks muudatusteks. Maris saakpak. Nii kliima osas kui ka just digitaliseerimise osas on väga tugev muutus ootama sees, teine asi on see, et kuidas see neil õnnestub, sellepärast et kui me nüüd vaatame seda Saksamaa noh, administratiivset seisu, kuidas seal riik on üles ehitatud siis piltlikult öeldes ja mitte kedagi solvata tahtes, aga selliseid tembeldajaid ja, ja asjade paberite ümbrikusse panemise töökohti on seal väga palju. Ja need on riigi poolt garanteeritud töökohad, mida on väga raske nagu ümber kujundada. Samas avaldas Maris Saka kahetsust, et koroonaviiruse järsk tõus just nüüd võttis peatähelepanu koalitsioonileppelt ära. Niisamuti kujuneb probleemseks kohaks vaktsineerimise osaline kohustus, sest polariseerumine on Saksamaal suur probleem ja sellised sammud ühiskonna sidusust ei toeta. Kaitsevõime puhul on samuti küsimärk üleval, kuidas kaitsta väärtusi reaalses elus. Peale sõnade jätkab Eesti välispoliitika instituudi direktor Kristi Raik. Väärtuspõhistel seisukohtadel nad on valmis neid väljendama, nad on valmis neid kaitsma, kus ma näen nagu sellist nõrgemat kohta. On jällegi see kaitsevõimekuse küsimus, muidugi on, on hea olla väärtuspõhine, kaitsta oma väärtusi, aga selleks, et seda nagu praeguses julgeolekukeskkonnas nagu usutavalt teha, seal peaks nagu taustal olema ka see kõvem jõud olemas, et vajadusel oleme valmis tõesti oma väärtusi kaitsma. Et kui see on endiselt nõrk, siis see on natuke selline. Kahe jalaga taburet.", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa koalitsioonilepe on valmis ning peagi alustavad uued ministrid oma tööd liidukantler Olaf Scholzi juhtimisel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnu linnapea ja suure tõenäosusega endale ka järgmiseks neljaks aastaks Mairi positsiooni kindlustanud Toomas Kivimägi ütles, et on oma praeguste koalitsioonipartneritega kokku leppinud, et koalitsiooniläbirääkimistega alustatakse homme. Kokku saadakse kell kaks, aga juba käivad jutud igasugu muudest variantidest. Toomas Kivimägi. Väga palju müra nii-öelda on juba linna ja Eesti peal liiklemas, kuna Pärnus kaotanud Keskerakond üritab ilmselt viimse võimalusena ikkagi kiilu lüüa kuidagi meie tänaste koalitsioonipartnerite vahele. Mul nagu tänasel päeval ei ole küll põhjust, nagu kahelda meie koalitsioonipartnerite usaldusväärsuses, aga eks ahvatlevaid pakkumisi neile tehakse, nii et selles mõttes midagi väga lõplikku küll täna nagu öelda võimalik ei ole, aga kõige tähtsam on ikkagi see, et valijad nagu on oma selge eelistuse Pärnu järgmise linnapea osas öelnud, andnud mandaadi tänasele koalitsioonile ka järgmised neli aastat jätkata. Kui nüüd keegi tahab ignoreerida seda valijate poolt antud usaldust, siis loomulikult on võimalus ka teistmoodi käituda, aga ütleme tänasel päeval, nagu küll põhjust, nagu paanikaks ei ole. Ma helistasin ka Kadri Simsonile, ta ütles, et kui praegu käivad koalitsiooniläbirääkimised, et siis ta loomulikult ei sekku, aga ta peab olema valmis selleks, et Toomas Kivimägi võib-olla ei saa koalitsiooni moodustamisega hakkama ja sel juhul on tema See nüüd ilmselt päris tõele ei vasta, et nad ei tegele sellepärast et uudiseid tuleb nii Toompeal kui ka nii-öelda Pärnust valitud saadikutel, kes kontakteeruvad tänaste erinevate koalitsioonipartneritega, sealhulgas meiega, on kontakteerutud, nii et see nagu päris paika ei pea, et Keskerakond vaatab praegu kõrvalt ja hoiab pöidlad pihus, et meie läbirääkimised ebaõnnestus ja otse loomulikult, kui meil nagu koalitsiooniläbirääkimised ei õnnestu, siis kindlasti tulevad lauale teised variandid. Aga tänaste koalitsioonipartneritega üks kokkulepe, mille me ka eile tegime, et mitte keegi nagu ei tohi pidada üheaegselt kahtesid läbirääkimisi, et kui kellelgi tekib soov läbi rääkida mõne teise koalitsiooni moodustamise osas, et siis sellisel juhul me pidasime oluliseks ja leppisime kokku, et sellest informeeritakse neid osapooli, kes nagu eile õhtul otsustasid omavahel nagu läbi rääkida vähemalt tänase päevani ei ole meile küll keegi teada andnud, et nad oleksid nagu taganenud sellest kokkuleppest, mida me eile tegime, mis tähendab seda, et meil on siis põhjust eeldada, et mingeid läbirääkimisi teiste koalitsioonide moodustamise teemal ei toimu.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu linnapea Toomas Kivimägi kinnnitas, et homme algavad läbirääkimised IRL-i, Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatidega uue koalitsiooni moodustamiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAktsiaselts teri esitas keskkonnaministeeriumile taotluse kiirgustegevusloa muutmiseks 2006. aasta veebruarikuus. Steri tahab hakata nimelt kasutama meditsiiniseadmete steriliseerimiseks kiirgusallikat. Ministeerium aga keeldus tegevusloa väljastamisest, viidates kohalike elanike vastuseisule. Steri saavutas aga augustikuus halduskohtus võidu ning kohus kohustas ministeeriumit muutmast eri kiirgustegevusluba tegevuse alustamiseks või vajadusel väljastama uue loa 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Mida siis minister täna otsustas? Otsus on selline, et nende kiirgustegevusluba on allkirjastatud mis tähendab seda, et nad võivad oma tööd alustada ja ilmselt 100 protsenti veel kindlust ei ole, aga ütleme nii, et, et mis puudutab seda kohtuasja, siis ilmselt kaebame edasi see kohtuotsus, mis puudutab seda, et keskkonnaministeerium on seadus sellega, et on algatanud keskkonnamõjude hinnangu ja selle keskkonnamõjude hinnangu avaliku menetluse ja kogu see viivitus, mis sellest on tulenenud, on seadusevastane. Et selles osas me kindlasti tahaksime edasi kaevata, et et kuna ministeerium avaliku võimu teostab, siis siis avalikkuse huvi ja mure asja vastu kindlasti on meie jaoks väga oluline ja määrav ja sellest tulenevalt need sammud ka astuti. Tamkivi ei soovinud ennustada, kuidas läheb ringkonnakohtus. Samas on Steri tehase vastu ägedalt protestinud kohalikud elanikud. Milline võiks ministri arvates olla olukorrast väljapääs? Kui vaatame asja sellist tegelikku pilti, siis olen ise ka seal tehases nüüd käinud või selle teemaga päris päris süvitsi tegelenud. Et, et seda ohtu, mida seal kohalikele elanikele kirjeldatakse ja, ja räägitakse, et on tekkimas teine tsernovõl ja kõik muu selline, et see ei ole tõsi. Et kui, kui näiteks linnas ehitatakse kusagile elamurajooni lähedusse bensiinitankla, siis on seesama suur oht, et, et selles mõttes see tehnoloogia on seal korralik ja see tehas on teostatud tänapäevasel tasemel ja tegelikult mingit sisulist ohtu ei ole. Küll aga inimestel on selle üle muidugi mure ja mina leian seda, et viga tehti siis kohaliku omavalitsuse poolt selle, sellel esimesel etapil, kui anti ehitusluba ja nõustuti, et see tehase asukoht on just nimelt seal, siis oleks tulnud inimestega rohkem neid asju arutada ja, ja läbi rääkida ja kui inimesed ütlevad, et vaatamata sellele, et, et see asi on niimoodi, et seal võib-olla seda ohtu ei ole, eks ju, aga meile see ikkagi ei meeldi, siis ei oleks tulnud seda ehitusluba siin anda, nii et selle vea on läbi lasknud kohalik omavalitsus. Kas on ka võimalik, et te suudate steri omanikega ikkagi kokku leppida nüüd, et, et see kohtuvaidlus vaibuks? Me loodame seda väga, nagu ma ütlesin, tegevusluba on allkirjastatud, nad saavad tegutsema hakata, aga me selle kohtuotsuse kaebame edasi, kui meil tuleb kompromisslahendus selle selle kohtumenetluse käigus, siis oleks see muidugi väga meeldiv.", "role": "user" }, { "content": "Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi allkirjastas Steri kiirgustegevuse loa.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti hädaolukorra juhi kohusetäitja Ragnar Vaiknemets nentis, et koroona neljas laine on käes. Hommikune levikuga me saame nentida, et käes on neljas laine, mida hommikroni neljas laine, mille oma olemuselt tähendab, on väga lahtine, sellepärast teadlased alles koondavad andmeid. Ja andmete pealt saame alles hinnata, kui tõsine see järgmine tüvi saab olema. Olemasolevad andmed ütlevad meile, et see tüvi liigub oluliselt kiiremini kui delta tüvi ja ta murrab ka paremini läbi olemasolevast kaitsest, mida pakub meile seniks vaktsiinid, välja arvatud siis kolmas tõhustusdoos on see, mis tagab sellise olulise kaitsevõimekuse ka mikronitüve vastu. Samuti tundub, antud tüvi põhjustavad kergemat, haiguskulgu ja vähem raskeid haigestumisi. See on hea uudis haiglatele kuid siin on oht, et selle leviku kiirus võib nullid ära ja endiselt põhjustada olulise kasvu haigla numbrites. Kuivõrd meil on tegelikult ikkagi veel olulises mahus vaktsineerimata inimesi, kes pole ühtegi süsti saanud. Vaiknemets juhtis tähelepanu veel ühele asjaolule. Kui omikronitüvi põhjustab vähem rasket haigestumist, mis vajab omakorda vähem haiglaravi siis inimesed ikkagi haigestuvad ja see koormus võib nihkuda haiglatelt, kiirabile ja perearstidele. Nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp ütles, et eelmisel nädalal kasvas haigestumine 17 protsenti. Suurim haigestunute kasv oli näha Lõuna-Eestis, kus haigestumine kasvas ligi 50 protsenti. Ja eile oli esmakordselt ka päev, mil me täheldasime, et kõikidest positiivsetest testidest 55 protsenti olid põhjustatud omikrontüve poolt ehk et me saame öelda, et tänaseks või, või lähipäevadel on Omikrontüvi meil domineeriv tüvi. Ja rahvusvahelised andmed näitavad, et kui deltatõve kahekordistumise aeg oli 4,5 päeva siis hommikul on juhtude arv kahekordistub umbes iga kolme päeva tagant. Arvestades seniseid nakatumise kasvutrende ja hommikul on tüve kiiremat levikut, on väga tõenäoline, et järgmise aasta esimestel nädalatel me näeme haigestumise kasvu. Sepp märkis, et järgmisel nädalal võib näha umbes 1000 nakatunuga päevi. Hädaolukorra meditsiinijuht. Doktor Urmas Sule vastas küsimusele, kas raske haigestumise puhul on näha seost vaktsineerimise mõjuga. Kõige ilmekam seos tegelikult on eelmise nädala surmajuhtude läbi. Kokku oli eelmisel nädalal siis haiglates surmajuhtu 29 ja ainult üks inimene, kes kaotas elu, oli siis vaktsineeritud teised kõik olid vaktsineerimata ja vaktsineeritu oli ka siis oluliste täiendavate või ütleme siis foonhaigustega.", "role": "user" }, { "content": "Omikroni tüvi levib delta tüvest kiiremini ning juhtude arv kahekordistub umbes iga kolme päeva tagant. Terviseameti pressikonverentsil anti hetkeülevaade COVID-19 olukorrast.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõlevkivielektri nõudluse suurenemise tõttu on Eesti Energia laovarud vähem kui aastaga vähenenud neljalt miljonilt tonnilt kahele miljonile. Selleks, et lauvarusid taastada, alustas ettevõte sel nädalal uute inimeste tööle värbamist, räägib Eesti Energia tütarettevõte Enefit boweri juhatuse esimees Andres Vainola. Oli väga väike nõudlus põlevkivile, energiahinnad olid ebaloomulikult madalad ja me juba teadlikult kolmas aasta toodame põlevkivi vähem, kui tarbime teadlikult vähendanud oma laomahtu, sest veel kaks aastat tagasi oli meil laos enam kui neli, pool miljonit tonni. Eelmise aasta suvel neli, täna on umbes kaks miljonit ja nüüd me teeme selle nõudluse uuesti tasa, nii et me pigem toodame veidi rohkem, kui me näeme lühiajalist nõudlust, et see on see dünaamika, see annab meile teatud paindlikkuse ja need on need initsiatiivid. Miks me praegu nii teeme? Põlevkivisektoris tööd jätkub, sest 2025. aastal valmib Eesti Energial uus keemiatehas, millele sügisel pandi nurgakivi. Kuna olemasolevad kaevandused hakkavad end lähikümnendil ammendama, siis tehakse plaane kolme uue kaevanduse käikulaskmiseks. Need on Estonia kaks ning Eesti Energia ja VKG koostöös rajatavad Ojandu ja uus Kiviõli kaevandus. Enne veel aga loodetakse kolmandal katsel ehk kuus aastat pärast algset plaani minna Narva karjääris maa alla, kus tootmine on maapealsest soodsam. Andres Vainola. Me järgmise aasta alguses de konserveerimine kaks traaglainei, just nimelt selleks, et jõuda kuskil 26. aasta lõpuks Narva pealmaaga nii kaugele, et saaks peale seda alustada Narva Alma projektiga. Hoolimata sellest, et nõudlus põlevkivielektri järele on tõusnud, peaks lähiaastatel saabuma päev, kui Eesti energias kasutatakse põlevkivi rohkem vedelkütuste ja keemiatoodete valmistamiseks. Praegu kulub riigiettevõttes 60 protsenti põlevkivi elektri tootmiseks Ida-Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Suurenenud nõudlus põlevkivi järele on pannud Eesti Energiat palkama inimesi ning avama uusi kaevandusi. Põlevkivitööstust toetab kasvav nõudlus õli- ja keemiatehase toodangu järele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSäästva arengu instituudis on valminud põhjalik analüüs, millised on võimalikud Eesti Energia majanduse arengusuunad kuni aastani 2018. Praegu valitseb paljudes küsimustes ebaselgus. Näiteks ei ole teada, kuidas mõjutab hindu elektrienergia turu avamine, põlevkivi kasutamise saastekvoodid ja kuidas laheneb Euroopa Liidu tuline vaidlus nii-öelda kliimapaketi üle. Säästva arengu instituudi programmi juht Kaja Peterson ütles, et igal juhul on põlevkivi kasutamine keskkonna seisukohast kõige halvem variant. Ja siin muidugi jällegi tulevad argumendid vastu, mis ütlevad, et aga et põlevkiviõli on ikkagi meie nafta sean, millega on võimalik väliskaubanduse bilanssi parandada ja nii edasi. Aga jah, kui võtta jälle keskkonna seisukohalt, siis see põlevkivi kaevandamisest algab nagu kõik peale, sest et kui me paneme ka praegu selle kas 15 või 20 miljonit, siis erinevate stsenaariumite puhul elektrikatkestusiis. Ülejäänu jääb põlevkiviõli tootmiseks, aga keskkonnamõju on ikkagi summaarselt suur. Roheliste erakonna seisukohalt on asi selge, Eesti peab panustama eelkõige tuuleenergeetikasse ja kohaliku biomassi ärakasutamise. Roheliste riigikogu fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee ütles, et tuuleparkide rajamiseks on praegu palju takistusi. Puudub kord puudub regulatsioon merepõhja ehitamiseks, sellepärast et täna on välja arvutatud väga suur potentsiaal mõõdetud ära väga suur potentsiaal, mis leidub näiteks meie territoriaalmeres, Hiiumaa avaratel. Ja täna lihtsalt need arendajad, kes oleksid valmis täna investeerima sinna uute võimsuste rajamiseks. Seda ei saa teha, sest puudub regulatsiooni, et see tühik on vaja esmajärjekorras täita. Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive aga kinnitas, et taastuvenergeetika ei suuda katta kõiki Eesti vajadusi ning meie ees on kaks põhimõttelist valikut. Üks on see, et, et milline elektritootmisviis garanteerib meile energiaalase julgeoleku minu teadmise põhjal täna energiaalase julgeoleku tagab meile kõigepealt põlevkivi. See on see elektritootmisviis, mis on meile tehnoloogia tuttav, mis on meie kontrolli all. Nii ressurss ja elektrijaamad asuvad Eestis. Meil on täna olemas ja meil on võimalus neid juurde ehitada. Alternatiiv võiks olla energiajulgeoleku tagamise mõttes pikemaajaliselt oma tuumajaama. Minu meelest energiajulgeoleku seisukohalt on need valikud taastuvenergia. Kõik muud elektritootmisviisid on väga olulised. Nad aitavad meil keskkonnamõju vähendada, kuid nad ei suuda meile üksinda tagada energiaalast julgeolekut. Majandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles, et igal juhul tuleb energeetikasse investeerida hiigelsummasid. Ainuüksi elektritootmise kaasajastamine nõuab lähema 15 aasta jooksul investeeringuid 50 miljardit krooni.", "role": "user" }, { "content": "Tallinnas algas neljas energiafoorum, kus arutluse all on äsja valminud energiamajanduse arengukava. Energiasektor vajab lähiajal põhimõttelisi otsuseid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti korvpalliliit ei avalda Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri võõrustamiseks soovi esimest korda. 2019. aastal tehti rahvusvahelisele korvpalliliidule vastav taotlus, aga valituks ei osututud. Eesti korvpalliliidu hinnangul on põhiline probleem nõuetele mittevastavas saalis. Saku Suurhalli mahub istuma umbes 7000 inimest, kuid tarvis oleks 10000 istekohaga võistluspaika. Eesti Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi kinnitab, et Saku Suurhalli omanikuga on olemas kokkulepe, mis garanteerib omanikupoolse investeeringu juhul, kui riik peaks projektiks raha eraldama. Keio Kuhi. Kui investeeringute idee lähevad ka tulevikus suurüritused Eestist lihtsalt mööda konkreetset üritust, mida me taotleme, siis Läti on ühe korra korraldanud, Soome on korraldanud ja täna ma tean, et nad taotlevad uuesti, et me jäämegi vaatama, kuidas siis meie naabrid ja teised Euroopa riigid korra korraldavad üritus, mida võiks ise tegelikult teha täna miks me oleme otsustamas, et kas me üldse taotlust esitama või mitte, on see, et kui me saame võistluse areeni selliseks, mis vastab nõuetele ja me oleme teistega konkurentsivõimelised, siis me esitame selle, muidu mitte. Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn tõdeb, et Saku Suurhalli ümberehitamine elavdaks üritusturismiga laiemalt. Tarvi Pürn. Seal on argumente, mida nad välja toovad, et, et noh, Saku suurel sellisel kujul, nagu ta omal ajal ehitati, on pisut piiratud funktsionaalsusega ja ta jääb muuhulgas ebamõistlik funktsionaalsus takistab ka näiteks kontserdite korraldamist ja väga paljud kontserdid lähevad sellepärast siit mööda, et, et ei ole piisava suuruse ja piisava funktsionaalsusega hall, kuhu näiteks on võimalik suurte rekkadega sisse sõita ja nii edasi. Kuhi toob välja mitmeid argumente, miks on just praegu hea aeg EMi korraldada. Üritusel on tugev majanduslik mõju. Seda jälgivad ülemaailmselt sajad miljonid inimesed. Lisaks on Eesti korvpallikoondis oma mängutaset viimaste aastatega tuntavalt tõstnud ja omab häid sportlikke perspektiive. Pürn ütleb, et majanduslikust aspektist lähtudes võib taotluse suhtes olla vastuargumente. Sportlikus mõttes on see aga põhjendatud. Tarvi püra. Spordi asekantslerina kindlasti soovitan ministrile seda nii-öelda sportlike ja sporditaristu põhimõtteid arvestades toetada. Taotlus tuleb vabariigi valitsusel arutluse alla võtta kiiresti, sest Eesti korvpalliliit peab Euroopa meistrivõistluste korraldusõiguse püüdmiseks vastavad dokumendid esitama hiljemalt 31. augustil.", "role": "user" }, { "content": "Korvpalliliit taotleb valitsuselt riigieelarvest toetust kokku kümne miljoni euro ulatuses, et 2025. aastal saaks korraldada Tallinnas Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri. Küsitud summast kuus miljonit läheks Saku Suurhalli ümberehitamiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNiguliste kõrvale on nüüd üles kerkinud kraana ja teinegi kraana on sealsamas kõrval valmis alustama tulekahju tagajärgede likvideerimist. Kuidas tööd organiseeritakse nüüd lähemal ajal, palume sellele küsimusele vastama vabariigi ehituskomitee esimehe Rein Kvelli. Esmaseks ülesandeks on kindlustada ohutu tsoon ümber kiriku ja selleks oleks vajalik leida võimalus et vältida tornikiivri edasist vajumist. Ja praegu ehitusinsenerid selle probleemi kallal töötavadki. Probleem on endast küllaltki keeruline ja nõuab rahulikku ja kindlalt ruttamata tehnilist ettevalmistust. Oleme monteerinud praegu üles tornkraana kõrval ootab ka teine suure tõstejõuga autokraana ja pärast seda, kui on võimalik juba lifti kaudu tõusta torni tippu on võimalik alustada ka tornikiivri täiendavat kindlustamist. Tornikiiver vajus siis külile selle suure kuumuse tõttu, mis tekkis tulekahju ajal. Põhiline tulekolle oligi torni sisemuses ja kõrge temperatuuri mõjul. Metallkonstruktsioonid kaotasid oma kandevõime ja seetõttu ka torn vajus küljeli kuid on veel osa sidemeid, mis hoiavad teda kaldasendis. Ja neid nüüd tahakski just tugevdada, selleks, et oleks võimalik alustada demonteerimisega juba lähemal ajal. Nii ettevalmistuste ajal kui ka tööde käigus tuleb sellest ohutustsoonist kinni pidada, mis on nüüd ümber Niguliste kehtestatud. Ja praegu ohtlik tsoon on eraldatud tänavatest Plankaiaga ja muidugi tahaks veel kord rõhutada, et sellest ohutustsoonist tuleb hoida rangelt kinni. Paljud inimesed on pakkunud oma abi Niguliste taastamisel. Tõesti nii meie poole kui ka linna täitevkomiteele on laekunud ettepanekuid ja kirju, kus meie kaaslinlased ja paljud asutused pakuvad abi siis tööjõu näol. Ma tahaksin siinjuures kõiki neid inimesi ja asutuste esindajad tänada ja öelda seda, et täna me veel neid tööjõudu kasutada ei saa, kuid siis, kui taastamistööd juba saavad täie hoo, olete kindlasti objektil teretulnud.", "role": "user" }, { "content": "Niguliste muuseumi tulekahju tagajärgede likvideerimise võimalustest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEri uuringufirmade korraldatud arvamusküsitluste koondtulemused näitavad, et president Emmanuel Macroni jätkamist toetaks 25 protsenti ja paremäärmusliku Marine Le Peni võimule tulekut 23 protsenti vastanutest. Kui meenutada möödunud presidendivalimisi viis aastat tagasi ehk 2000 seitsmeteistkümnendal aastal, siis esimeses voorus võitis Emmanuel Makroon 24 protsendiga Le peni 21 vastu ja teises voorus jagunesid protsendipunkti 66 makrooni ja 33 Le penni kasuks. Kas nüüd kordub sarnane stsenaarium, näitab aeg. Järgmise aasta aprillis toimuvatel valimistel on Emmanuel Macroni ja Marine Le Peni järel pingereas kolmandal kohal 15 protsendiga parempoolne savie Bertrade. Teda peetakse parempoolsete peamiseks võimalikuks kandidaadiks. Parempoolsed on kõik lootused pannud mehele, kelle sõnul on Prantsusmaa ühiskond haige ning puudu on see kõige peamise ehk turvatunne. Ja eks lootused on ka õigustatud, kuna, kes ikka tahaks 15., et aastat järjest opositsiooni jääda just nii kaua pole parempoolne presidendikandidaat. Prantsusmaal võimule pääsenud. Vasakleer on aga killustunud mitme kandidaadi vahel. 70 aastast vasakäärmuslast sean Melanoni toetab üheksa protsenti küsitletutest. Tema tuules tahab kaheksaprotsendilise toetusega rahva südameid võita ka praegune Pariisi linnapea Anni algo, kes on muide ka pealinna esimene naissoost linnapea. Vasakpoolsete seas on kandidaate kokku kuus. Kommunistidest sotsialistideni prantsuse meedia hinnangul on vähetõenäoline, et keegi neist suurde mängu siseneb. Vasakpoolse leeri killustatust peetaksegi peamiseks põhjuseks, miks neile ka edu ei ennustata, ükskõik, kes sealt siis lõpuks esile ka ei kerkiks. Avalikkus ootab vaatamata arvukatele kandidaatidele Dueli, Macroni ja Lu peni vahel. Kui 2000 seitsmeteistkümnenda aasta valimised tõid avalikkuse ette seni vähetuntud Emanuel Makroni siis 2022.-lt aastalt üllatusi ei oodata, vähemalt mis puudutab kandidaatide tuntust. Küll aga oodatakse võitjalt turvatunde pakkumist ja lahendust kriisidele. Viimased aastad on Prantsusmaal möödunud kolme suure ühiskonda raputanud sündmuse tähe all kollavestid, pensionireform ja koroonaviirus. Ajakirjanike hinnangul on teetähised järgmiseks viieks presidendiaastaks seatud. Need on sotsiaalne kaitse ja ka piiride kaitse. Prantsusmaa presidendivalimiste esimene voor toimub järgmise aasta 10. aprillil ja teine voor 24. aprillil.", "role": "user" }, { "content": "Prantsusmaa presidendivalimisteni on jäänud 200 päeva. Arvamusküsitluste järgi selgub võitja praeguse presidendi Emmanuel Macroni ja paremäärmusliku Marine Le Peni vahel.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n11. märtsil möödub 30 aastat Eesti kongressist ja täna toimus sel puhul Estonia kontserdisaalis kontsertaktus. Eesti kongress oli Eesti vabariigi õigusjärgsete kodanike esinduskogu, mille peamine eesmärk oli Eesti vabariigi taastamine õigusliku järjepidevuse alusel. Aktusel ütles kunagine Eesti komitee esimees Tunne Kelam, et aeg on loobuda väiklasest jagelusest selle üle, milline liikumine oli iseseisvuse taastamisel õigem või tähtsam. Iseseisvuse üle tuleb uhkust tunda. Sõltumatud välismaised uurijad on reeglina vaimustuses, milleni üks väike rahvas suutis nelja-viie aastaga jõuda saavutada mitte pseudoiseseisvus sõltumatue riikide ühenduses, vaid täiemahuline riiklus. See, et sõltumatu riik taasloodi ühegi ohvrita tsiviliseeritult ja rangelt rahvusvahelise õiguse alusel on kõrvaltvaatlejale midagi uskumatut. Meie rahval on midagi ainulaadset, mida hinnata. Ja täna on ka Eesti riigikohus ja võlg eesti rahva ees sellisele tulemusele jõudmist teadvustada. Eesti Kongressi järgmist juubelit pole paljudel meil võimalik enam maises eksistentsis tähistada. Täna anname selle pärandi peaministri vahendusel üle Eesti vabariigi riigivõimule. Õigusjärgselt taastatud Eesti vabariigi asi on nüüdsest peale selle pärandi eest hoolt kanda, eriti seda kooliprogrammides meie nooremale põlvkonnale tutvustada. President Kersti Kaljulaid loobus aktusel osalemast, sest ta viibis hiljuti Washingtonis konverentsil, kus oli kaks koroonaviirusega nakatunud inimest. Presidendi nõunik Taavi Linnamäe ütles, et kuna presidendi testi tulemused pole veel selged, siis võimaliku ohu minimeerimiseks jätab riigipea aktusele minemata. President saatis oma tervituse, mille luges ette Üllar Saaremäe. Mõned nädalad enne Eesti Kongressi valimisi tegid mitmed tuntud Eesti kultuuritegelased avalduse milles toetati Eesti Kongressi valimisi ning mis algas sõnadega. Me oleme vabanemas sallimatuse ideoloogiast, mis meid on ahistanud okupatsiooniaastatel ega soovi, et tuleviku Eestis oleks kohta sallimatusel teisiti mõtlejate vastu. See tõekspidamine andis sihi kongressile ja hiljem taastatud riigile. Nagu siis võivad ka täna paljud ohud tulla meie endi hulgast. Seetõttu peame meeles hoidma, et inimeste õigused ja vabadused võivad kaduda vaid mõne valikuga, mis ei lähtu demokraatlikest väärtustest vaid koos, nii nagu 30 aastat tagasi saame seista tänagi ühiskonna eest, mis on vaba sallimatusest. Eesti kongress oli meie demokraatia järjepidevuse edasikandja.", "role": "user" }, { "content": "11. märtsil möödub 30 aastat Eesti Kongressist ja täna toimus sel puhul Estonia kontserdisaalis kontsertaktus. Aktusel ütles kunagine Eesti komitee esimees Tunne Kelam, et aeg on loobuda väiklasest jagelusest selle üle, milline liikumine oli iseseisvuse taastamisel õigem või tähtsam ning iseseisvuse üle tuleb uhkust tunda. President Kersti Kaljulaid loobus aktusel osalemast, sest ta viibis hiljuti Washingtonis konverentsil, kus oli kaks koroonaviirusega nakatunud inimest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRootsi demokraatide toetus oli väike kuni 2010. aastani, kuni partei esimest korda parlamenti sai. Seejärel on see tormiliselt kasvanud ja eelmistel valimistel 2018 tõusis partei suuruselt Rootsi kolmandaks parteiks. Nende üheksat aastat parlamendis on iseloomustanud kõige enam see, et keegi ei tahtnud nendega tegemist teha ega mingeid läbirääkimisi pidada, kuna partei immigratsioonivastast poliitikat on peetud võõravihaks. Nüüd on näha, et demokraatide eemaletõrjumine ei viinud nende populaarsust alla, vaid otse vastupidi ja teised parteid on hakanud oma suhtumist muutma. Emar Rahumaa kinnitab seda. Kõige rohkem, mis näitab nagu Rootsi maastiku kardinaalselt muutust poliitikas, on see, et detsembri algul moderaadid ulf istensoni esimehe isikus kohtus esmakordselt Rootsi demokraatidega. Kohtumise teemaks oli kuritegevus, sisserändepoliitika ja energia, kusjuures Immi okeson pärast kohtumist ütles, et ta jõudis sellega palju rohkem korda saata kui kogu oma aastate jooksul parlamendis istudes. Ühesõnaga, küsimus on tõesti selles, et tänu Rootsi demokraatide tõusule teised parteid, eelkõige moderaadid, aga ka kristlikud demokraadid hakkavad vaatama, et sotsid nagu ei lahenda ühesõnaga Rootsi probleeme, millest on tõusnud esikohal immigratsiooni ja kuritegevus. Okesson on oma esinemistes alati öelnud, et massiline immigratsioon 2015 2016, üle 250000 on põhjustanud Rootsile palju hädasid ja et see on ka lõppude lõpuks liiga kallis. Piirkondlikul tasemel on demokraadid võimul mitmel pool Lõuna-Rootsis, näiteks Salsboris, kus nad kavatsevad Rootsi riigi kohtusse kaevata et neid ei sunnitaks immigrante vastu võtma. Servsbory aga ületas rahvusvahelise uudistekünnise hiljuti sellega, et linna juhtkond väidetavalt keelab seksuaalvähemuses kerkaare lippe välja panna. Nad põhjendavad seda sellega, et neil ei ole midagi selle vastu, kes kuidas teki all on, aga nad ei propageeri seda ja ma arvan, et see just konkreetselt selles linnas mõjub Rootsi demokraatidele positiivselt. Sest kui vaadata Kuni isegi mõnedes piirkondades kuni 40 protsenti meestest toetab Rootsi demokraate naistest vähem kuskil 18 protsenti. Ma ütlen veel kord, et see näitab, et sotsiaaldemokraadid ei hooma, millega on tegemist ja katsed isoleerida Rootsi demokraati ja kujutada neid paari ja na on määratud ukule.", "role": "user" }, { "content": "Rootsi demokraatide populaarsus kasvab iga päevaga. Enamikus küsitlustes on nad olnud teisel kohal sotsiaaldemokraatide järel, kuid Aftonbladeti kahes viimases järjestikuses küsitluses tõusid esikohale. Mall Mälberg rääkis sel teemal Eesti endise diplomaadi Eimar Rahumaaga, kes elab Rootsis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeale vanuselise piirangu puudumise pole piiranguid ka võistlusvarustusele osaleda võib ilmale kõige sobivama varustusega. Fun võistlussari on pikkade traditsioonidega peredel ja sõpruskondadel on harjumuseks saanud sõita Eesti randadesse ja veeta meeleolukas nädalavahetus. Pärnu rannas näeb sobiva tuulega nii purjelaual sõitjaid kui ka lohe surfareid. Viimased paistavad oma efektsete trikkidega kaugele. Meie jutuajamised toimusid enne starti. Eelmise võistluse võitja Frank Hervin. See on lõbus, ega see ongi põhiline, tunnen rõõmu oma tegevusest ja see on niisugune loodusjõudude talitsemine, et väga selline hea aja viide siin tulebki õppida, et ei tohi võidelda ja tuleb siis lasta tuulel töö ära teha. Kuidas täna tuul on? Tuuleprognoos on küllaltki omanäoline selles suhtes, et terve päeva vältel tuul tõuseb, et siin on, läheb keeruliseks, et mis varustust valida? Surfivõistluse Pärnu etapi korraldaja Annika Tuisk Enda korraldataval võistlusel ma kindlasti ei võistle, sellepärast et siin on nii palju tegemist, et ma ei suudaks keskenduda, aga muidu mulle meeldib sõita küll, jah. Kuidas üldse surfarid hindavad Pärnu randa ja siin neid võimalusi? Pärnu rand on imeline, lihtsalt siin on võib-olla natukene pikk maa purjelaua varustusega vette minna, et sinna vesi on suhteliselt madal, pikka aega lohetajad, sellepärast armastavad Pärnu randa võib-olla rohkem, aga üldiselt on siin nüüd purjetamise ala, kus saab liikuda vabalt, kus ei ole võrke. Ilm on ka alati suurepärane. Kalev Allikveer on selle alaga tegelenud väga palju aastaid. Siis, kui Eestis purjelaud sündis, see oli 74 75 ise, siis olin meremees, mehaanik sõitsin Aafrika kaubalaevadel. Seal ma nägin esimest korda purjelauda. Nii et kas siis võib öelda, et teie olete selle ala kuidagi maaletooja või päris nii ei ole või? No päris ei ole, siin sattusime kokku kusagil kolm-neli meest, kes enam-vähem ühel ajal mina merd mööda Alžeeriast, tõin ta siia, Ain Vilde tõi siis Ameerikast jääpurjetana, nii nad siis Eestis kokku said.", "role": "user" }, { "content": "Pärnus toimus täna surfivõistlus, mis paraku jäi halbade ilmaolude tõttu pooleli ning jätkub homme.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee on nagu omaette huvitav fenomen, mida me näeme erinevates riikides ja kui see nii-öelda see kriitiline piir on ületatud haigestumise puhul, siis ta läheb väga kiiresti edasi, see levik ja, ja levik on puhanguline. Et siin me peame kindlasti oma prognoosid üle vaatama ja tegelikult ka nüüd viroloogiakomisjon, kes juba eelmisel nädalal andis oma esmased prognoosid siis me näeme, et see haiguse algus on natukene ikkagi teistmoodi, et aga see on pigem nagu positiivne, sellepärast et me ennustasime sellist kiiret haiguse algust, mida täna ei ole näha. Kriitiline piir ravi mõistes on ikkagi see, et kui meil korraga on juba rohkem kui 150 intensiivravi vajadust, see on Eesti jaoks kriitiline piir.", "role": "user" }, { "content": "Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai sõnul ei vasta ükski varasem koroonaviiruse leviku prognoos sellele, kuidas haigus tegelikult käitub. Haigus on olnud aeglase algusega, kuid sealt edasi võib minna levik puhanguliseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNew Yorgis sündinud 77 aastane Louise Glück ka avaldas oma esimese luulekogu First Ban 1968. aastal. Tema järgmine kogumik The House ov. Marshland jõudis lugejate ette 1975. aastal ning sai kriitikutelt ka palju kiita. Oma loomingu eest on ta saanud Ameerika Ühendriikides ka mitmeid auhindu. Kõneleb kirjandust, adlane luuletaja ja õppejõud Märt Välja taga. Luis Glükon üks selline kõige respekteeritumaid Ameerika luuletajaid, kuigi ta tegelikult väga hästi Ameerika luulesse ei sobigi, tal on Ungari juudi juured ja ta see luule on ka selline, meenutab sõjaeelset Kesk-Euroopa sümbolismi selliseid autoreid nagu trakl ja ile. Vaid on selline vaoshoitud, aga emotsionaalne, selline vanaaegne, traditsiooniline luuletaja, mis ei tähenda, et ta nüüd riime kasutaks, aga luuletused on küll sellised rütmilised ja hästi läbimõeldud, aga enamasti ikkagi vabavärsilised. Millised need peamised teemad tema luules on, millest ta kirjutab? Ta kasutab päris palju mütoloogilisi allusioone vana Kreeka müükidele ja kirjutab loodusest ja hinge ja sellistest igavikulistest luuleteemadest. Märt Väljataga, te olete ühe luuletuse spetsiaalselt meie saate jaoks ka tõlkinud. Äkki nüüd on paslik hetk seda kuulata? Selle luuletuse pealkiri on ööränded. See on hetk, mil jälle näed pihlaka, punaseid marju ja tumedas taevas lindude öörändeid. Nad kaovad. Mida siis hing lohutuseks teeb? Ütlen endale, et võib-olla ta ei vaja neid rõõme enam. Võib-olla mitte olla on piisavalt lihtne. Olgu seda kujutleda raske.", "role": "user" }, { "content": "Eesti keelde tema teoseid tõlgitud ei ole.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõik suuremad ehitusettevõtted, kes meil turul on, tegelikult ka pakkumises osalesid ja, ja konkurss oli tegelikult päris hea võitja, teeb tööprojekti nii-öelda põhiprojekti pinnalt hakkab ehitama, ehitatakse siis 23-le poolele kilomeetrile Eesti-Vene piirile taristut, see taristu hõlmab endas siis patrullteed ka viivitusaeda kaameraposte kommunikatsioon, elektrit, kõike sellist, ka juurdepääsuteid selles lõigus, nii et, et luua valmis siis kogu see piiritaristu kuni siis tehnika paigaldamiseni ja et siis tehnika paigaldatakse hiljem siis selle taristu peale. Millal me näeme maastikul, et nüüd tõepoolest ehitataksegi seda piiririba välja? Meie nii-öelda ootus ja soov on see, et siis suvel saaks kopp maasse Mida see piirkonna jaoks nüüd konkreetne ehitustööde algus tähendab? Kindlasti lõplikud valikud teeb, aga ilmne on see, et nii-öelda tavapäraselt sellistel objektidel väga tihti kasutatakse kohalikku tööjõudu, kohalikke ehitajaid, kasutatakse kohalikku tehnikat, mida siis allhanke korras sisse hangitakse. Ja teine asi on see, et kuna kohapeal ilmselt tuleb ka rohkem rahvast mingiks perioodiks, siis võib-olla ka kohalikud majutusasutused saavad nii-öelda rohkem tööd. Kuidas teie nüüd selle projektiga PPA-s edasi lähete? No põhimõtteliselt on see, et ega me jätkame kohe ka järgmiste etappidega, et nüüd kui meil leping on sõlmitud kõik töövood on kokku lepitud ja praeguse hanke võitja oma töödega alustanud, siis ega tegelikult me oleme juba ette valmistanud järgmist hanget ja, ja üsna pea tuleb ka siis nii-öelda järgmise etapi hange välja.", "role": "user" }, { "content": "Kagupiiri esimese etapi ehitushanke võitis ettevõtete Merko Ehitus Eesti ja GRK Infra ühispakkumine. Kokku osales hankes viis tingimustele vastanud pakkujat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUurimuse autori Piia jõulu sõnul uputati keemiarelvi Läänemerre pärast teist maailmasõda, mil riikidel oli neid järsku suurtes kogustes, kuid mida nad 1925. aastal jõustunud Genfi protokolli järgi poleks tohtinud omada. Keemiarelvasid on siis jah 50000 tonni, arvatakse, et nuputatud ainuüksi Läänemerre ja nendest siis 15000 tonni on siis keemiarelvaaineid ehk siis see ohtlik aine, mis on seal sees. Lisaks keemiarelvadele ka taimemürkide levikut uurinud jõul ütles, et tema töö uuenduslikus seisneb varasemast kiiremas analüüsimetoodikas, mille jaoks kasutati muuhulgas põlevkivi tootmise kõrvalproduktidest valmistatud pulbrit. Vilar elektroforeesil põhinev metoodika on selle nende siis laguproduktide analüüsimiseks mida on võimalik siis kasutada ka viia kopertatiivsele kujule, ehk siis võtta kaasa instrumendiga instrument merele ja otse merel seda analüüsi. Lisaks kiirusele pööras värske doktor tähelepanu analüüsimeetodite keskkonnasõbralikkusele. Näiteks kui tavaliselt kulub ühe proovi analüüsiks liitrite kaupa a keskkonda kahjustavaid lahusteid, siis uue lähenemise puhul piisab poolest milliliitrist metanoolist. Üks suuremaid keemiarelvade uputuskohti asub Läänemeres Bornholmi saare juures kus värske doktor koos kolleegidega 2016. aastal ekspeditsioonil käis. Teadlase sõnul on mitmeid keemiarelvaõnnetusi tuvastatud seoses näiteks Taani ja Rootsi kalameestega kes traalimise käigus keemiarelvadest pärit sinepigaasi kogumeid kogemata välja on tõmmanud. Samuti võib inimese tervist ohustab sinepigaas tulla. Halva üllatusena. Läks Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli rajajatele räägib Piia jõul. Keemiarelvade keemiarelvaainete puhul ongi see, et, et need, mis on just need Läänemere uputatud kemikaalid on kõige rohkem uputatud sinepigaasi ja sinepigaasisegusid sinepi gaas on siis selline ühend, mis tekitab ville see tema surma efekt ongi selles hästi kiire, surma efekt ongi, sellest tekib ville nii meie siseorganites kui ka nahapinnal, eks ju, ja sellest tekivad siis igasugused põletikud ja asjad samamoodi meie kopsukoes.", "role": "user" }, { "content": "Läänemere põhjas asub tonnide viisi sinna visatud keemiarelvi. Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöö arendas välja tõhusa ja keskkonnasõbraliku meetodi merre sattunud taimemürkide ja keemiarelvadest pärit ohtlike ainete uurimiseks.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUuringu tegi sõltumatu uurimisgrupp visiit Primo selgitamaks välja, miks Ida-Virumaa eakate vaktsineerimine edeneb aeglaselt ja kuidas veenda inimesi vaktsineerima. Fookuses olid vene keelt kõnelevad inimesed edasi, räägib uuringu läbi viinud Tartu Ülikooli Narva kolledži majandusteadlane Jelena Roodam. Valter. Me viisime läbi kaheksa intervjuud vaktsineerimata inimestega ja kaheksa vaktsineeritud inimestega ja seal oli võrdselt mehi, mehi ja naisi, seal oli hulgas üks tervishoiuekspert vaktsineerimisest hoidumise või keeldumise põhjused, põhiline on siiski hirm. Vate vaktsiinide kõrvaltoimetus ja kasutegur vaktsiinist tundub, jäävad selle suure hirmu varju vene keeles siis noh, sellega seoses muidugi on selline seisukoht, et kõik need valitsuse poolt kehtestatud piirangud, et nendest kinnipidamine aitab hoiduda nakkumisest ja haigestumise Ida-Virumaal on vaktsineeritud 33 protsenti täiskasvanutest, neist vanuses 70 pluss 43 protsenti. Vaktsineerimist koordineeriv Marek Seer ütleb, et kui seni pakuti perearstide kõrval vaktsineerimist ka töökohtades siis nüüd tuleb inimesele veelgi lähemale minna. Alustame sellest, et katsetame ilma eelregistreerimata vaktsineerimist kaubanduskeskusest, aga kui näeme, et Narva inimesed selle võimaluse hästi vastu võtavad, siis laiendame neid võimalusi veelgi. Vaktsineerimist hakkame peatselt pakkuma ka Ida-Virumaal liikuv kahjude vähendamise mobiilne keskus. Vaktsineerime kaitseväes vanglas varjupaikades. Rõhutan, et ei tasu enam oodata, perearst või keegi teine teile helistaks ja ütleks, et nüüd on sinu kord. Palun tule vaktsineerima, see otsus ja liigutus tuleb igaühel ise ära teha. Üks motivaator on vaktsineerimistõend, mis lubab reisida või osaleda suurematel üritustel, ütleb Seer. Selleks peavad siis vaktsiinid olema tehtud Eestis. Vaktsineerimistõend kestab vähemalt ühe aasta. Homsest esimesest juulist tunnistavad tõendid kõik Euroopa Liidu riigid. Vaktsineerimistõendi saab endale alla laadida patsiendiportaalist. Samas saab ka läbipõdemise tõendi, kui on antud koroonatest. Lääne-Tallinna keskhaigla juht Arkadi Popov lisab, et on ajaküsimus, millal delta tüvi Eestis rohkem levima hakkab. Mida rohkem me oleme vaktsineeritud, seda vähem see delte tüvi levib ja nakkavus on tal üsna kõrge. Aga samas vaktsiinid on efektiivsed ka selle vastu, eelkõige nad suudavad ennetada rasked Covid 19 inimesel ja see on võtmeküsimus.", "role": "user" }, { "content": "Narvas ja Ida-Virumaal on huvi vaktsineerimise vastu väiksem kui mujal Eestis. Seetõttu katsetab tervisekeskus Silmarõõm homme Narvas Fama kaubanduskeskuses eeleregistreerimata vaktsineerist ja Ida-Virumaal algab ka vastav kampaania. Sotsiaalministeerium tutvustas täna värsket eakate seas tehtud kvalitatiivuuringut suhtumisest COVID-19 vaktsineerimisse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJõulukingid on ostetud, pidulaud kaetud ja juba tühjakski söödud, aga ees ootab aastavahetuse tarvis on uut pidusööki ja ilutulestikku nagu kõik olekski üks suur pidu ja seda rahakotis sõltumata. Suure panga mobiilirakendus lubab tarbimislaenu mõne sekundiga üha populaarsema krediitkaardiga ostes kulub veel teenimata raha isegi lihtsamini. Tallinna võlanõustaja Ülle Schmidt tõdeb, et pühad annavad riskikäitumisele hoogu juurde. Ja praegu, meil on ju meedia täis kiirlaenupakkumisi, leian, et oht on ikkagi väga suur, et inimesed kergekäeliselt võtavad laenu. Pahatihti kuluvadki tarbimislaenud asjadele, mida tegelikult tarvis ei lähe, räägib Pärnu võlanõustaja Jaanus Mäe. Enne aastavahetust köök on vaja ära sisustada, elutuba on vaja nahkdiivaneid, kalleid kohvimasinaid, see on kuidagi väga suur trend. Viimasel ajal on vaja see tuhandene pressomasina koju osta kõige kallim iPhone ja siis, kui inimene nõustamisele satub, ei ole raha, ei ole seda tarbe kuhugi pandimajja viidud, et sealt nii-öelda see uus raha kätte saada. Nõustaja juurde jõuavad inimesed tihtipeale alles siis, kui nad laenu tagasimaksega hätta jäävad. Aga probleemid või tarbimislaenu sõltuvus tekib juba hulga varem. Sarnased liimingud alkoholi tarbimisele suitsetamisele. Hetkeks tekib see hea tunne ja sarnaselt igale sõltuvusele seal hakkab mingi lumepalu veerema oma töös. Ma olen seda näinud, et on inimesel võib-olla tugevat, psühholoogilist, tugeva, Ei ole niisama, et võtab ühe, paraku me näeme tõesti, et jah, on inimesi, kellel on kümneid kiirlaenu. Meil on uus põlvkond peale kasvanud, kes võtavad kiirlaene, võib-olla veel ei ole jõudnud kuskile statistikasse, aga võlanõustajad näevad neid niisuguse 30 ringis kõrinid ennast kinni laenanud inimesi. Ülle Schmidt ütleb, et võlanõustaja abi peab inimene saama igas omavalitsustes. Seal vaadatakse kohustused üle ja aidatakse plaani pidada. Eks tuleb teha ikkagi oma pere eelarve, tuleb vaadata, kuhu raha kulub, saab alati võlanõustaja hoiatada nende kiirlaenufirmade eest, sest et tundub, eks ole, et võta 3000 ja tagasi maksad 3001, aga seal tekivad ju le lepingutasud kohe, kui probleemid tekivad maksmisega viivitamisel lisanduvad viivised, intressid väga-väga kergesti, satutakse sinna lõksu. Nagu iga sõltuvuse puhul on lihtsam seda ennetada ehk ka esimesest tarbimislaenust eemale hoida.", "role": "user" }, { "content": "Pühad meelitavad inimesi kiirlaenuspiraali. Laenusõltuvusest lahti saamine on juba hulga raskem ja nõuab tihtilugu nõustaja abi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMitme tunni vältel arutasid paarkümmend inimest nii programmi kui ka seda, kellega Tartus valimiste järgselt volikogus võiks koostööd teha, kuid täna tehti ka kaks otsust. Linnapea kandidaadiks valiti Tallinna tehnikaülikooli doktorant ja muusik Imre Mürk ning volikogu esimehe kandidaadiks professor Jüri Saar. Imre Mürgi sõnul on valimisliidu eesmärgiks päästa Tartu töökohtade ja inimeste vähenemisest ning selle eesmärgi nimel ei põlata ära koostööd mitte ühegi poliitilise jõuga. Imre Mürk. Meie jaoks on kõige tähtsam see, et need inimesed, kes veel eile olid Kambja, Ülenurme, homme on Tallinnas või mujal Soomes on täna veel siin ja me peame tegema kõik selleks, et nad tunneks siin Tartus ennast hästi, saaks kasvatada perekonda ja käia tööl ning teenida palka, mis neid nii-öelda rahuldaks. See tähendabki seda, et meie jaoks on kõige tähtsamad lasteaiakohad. Tartus on hetkel neid 700 puudu ja siis ettevõtluse tugisüsteemi rajamine mis aitaks Tartusse tuua uusi investeeringuid ja rajaks Tartusse uusi töökohti. Programmi arutelul räägiti täna valimisliidu üldkogul näiteks sellest, et tulevikus võiks Tartus avaturg korra nädalas asuda raeplatsil ja ka sellest, et koolides peaks õpetatama kohustuslikus korras riigikaitset. Lõplikku valimisprogrammi aga täna veel ei kinnitatud. Tuntud nimede seas kandideerib valimisliidus näiteks näitleja Merle Jääger, kes praegu kuulub Tartu volikokku Isamaa ja Res Publica liidu ridades. Ka on nimekirjas luuletaja kunstnik Indrek Irv ja kirjanik Miga Käranen. Kuid valimisvõitlusesse läheb ka alles aasta alguses poliitikast lahkunud ja Eesti Rahva Muuseumi direktoriks kandideerinud Tõnis Lukas. Profipoliitik ma enam ei ole ja seetõttu parteisse ei kuulu ja parlamenti ei kandideeri. Aga rahvaliigasse ehk valimisliidu ja kohaliku omavalitsuse töösse osalemine on kindlasti oluline ja, ja sinna kandideerin täies teadmises ja esirinda ma ei, ei tüki. Pigem toetan teisi kandidaate ja, ja minu eesmärk on ka volikogu liikmena tulevikus toetada Tartu linnavalitsust Raadi ja ülejõe piirkondade planeerimisel mis puudutavad Eesti Rahva Muuseumi tulevikku väga otseselt. Lukas ütles, et kui ta valimisliiduga volikokku pääseb, ei kavatse ta mandaadist loobuda ja tema jaoks on kandideerimine paljuski vana traditsiooni jätkamine. Nimelt oli ta ka 1990.-te aastate alguses Eesti Rahva muuseumi juhina Tartu volikogus. Kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimuvad 20. oktoobril. Mirkko Ojakivi Tartu.", "role": "user" }, { "content": "Vaba Isamaaline kodanik moodustas Tartus valimisliidu Isamaaaline Tartu kodanik.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMoskva Lefortova vanglas kinni hoitav kaitsepolitseinik Eston Kohver otsustas loobuda talle Eesti riigi poolt leitud advokaatidest Mark Feiginist ja Nikolai Polozovist. Välisminister Urmas Paeti sõnul on selge, et kohver pole oma valikutes vaba. Paet selgitas, kuidas kohveri teade välisministeeriumini jõudis. No see teade saabus meile uurija vahendusel meie Moskva saatkonda, et edasi on siis nii, et suure tõenäosusega jätkab siis see kaitsja, kelle vene riik on talle määranud, et, et me küll Eesti riigi poolt määratud kaitsjatega soovisime nii-öelda anda võimalikult palju tuge talle selles protsessis, aga noh, selge, et tuleb arvestada asjaolusid, et ta on olnud kogu selle aja kinnipidamisest hoopis teistsuguses keskkonnas ja teistsuguste inimeste keskel ja, ja Eesti poolt on olnud temaga võimalik kohtuda olnud ainult napil kahel korral, nii et ma usun, et see annab selle konteksti, millega võib seletada ka tema soovi jätkata vene riigi poolt nimetatud või määratud kaitsega. Küsisime välisministrilt veel, kas on laekunud uut teavet kohveri kohta. Ei no midagi muud ei ole, et, et homme peaks kohus siis vaatama läbi selle taotluse, et temale kinnipidamise või aresti rakendamine vaidlustada, aga noh, üldiselt mingisuguseid muid arenguid selles osas ei ole, et eks meie konsul ju taotleb jätkuvalt ka uut kokkusaamist, aga aga siin nädala algul ühele meie taotlusele öeldi juba ära, aga me jätkame muidugi seda edasi ja ja ka rahvusvahelises plaanis selle teema tähelepanu all hoidmist. Ja saime telefonile ka Eston Kohveri, nüüd siis juba endise kaitsja Mark Feigini. Kõik kommentaarid on Eesti välisministeeriumi avalduses toodud. Ma loodan, et see on avaldatud. Selles on antud vastused küsimusele, mis toimub, seetõttu ma ei saa sinna juurde midagi lisada. Küsimusele kohtuvõimude tegevuse kohta vastas Feigin, et Venemaal on nii kombeks. Võin ainult öelda üht kohveri juhtum on ülikeeruline ja see, mida arutatakse avalikult, ei lange kokku tegelikkuses toimuvaga. Teiseks kõikidest asjadest on teadlik Eesti valitsus. Kuna mul on ametisaladuse hoidmise kohustus, tuleb küsimused esitada Eesti poolele.", "role": "user" }, { "content": "Välisminister Urmas Paet kinnitas, et Moskvas kinnipeetav kaitsepolitseinik Eston Kohver loobus talle Eesti poolt leitud advokaatidest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNo teemade ring on väga suur ja, ja tegelikult on ka mure suur, kui me vaatame, kui palju on lühikese aja jooksul Eestisse sõjapõgenikke saabunud Ukrainast ja täna üle Eesti, see tegevus ja vastuvõtmine, mis puudutab põgenikke, ei ole koordineeritud midagi, on riik otsustanud. Mingis osas tegutsevad kõik omavalitsused eraldi iseseisvalt oma teadmiste võimaluste oskuste järgi ja, ja oma rahakotil mingis osas kodanikuaktivistid ja kodanikuorganisatsioonid, mingis osas isegi tööandjad, et see kõik on täiesti koordineerimata hetkel ja selles osas on vaja saada selgust ja leida ka ühisosa. Mis puudutab Eesti erakondasid kui suur on üldse Eesti võimekus põgenikke vastu võtta ja kuidas me neid probleeme lahendame, nii et see on see peamine põhjus, et välja selgitada, mis on üldse meie võimalused, kui suur on meil ülevaade, sest et väga paljudest siia saabunutest ei ole meil ka tegelikult ülevaadet, sest osad inimesed tulevad ka nende piiripunktide kaudu, kus registreerimist ei toimu. No valitsus arvas ka, et asi on koordineerimata ja andis eelmise nädala lõpul siis juhtimise politsei piirivalveameti kätte. Te leiate, et seda on vähe. No seda peaaegu ei olegi, et eks nad oma teadmiste ja pädevuste piires on siin tegutsenud ja toimetanud, aga me näeme, kus maakonnakeskustes inimestele öeldakse, et registreerimise aeg on teil täna, mõnel puhul näiteks aprillis inimesed, kes ei ole saanud elamisluba, ei pääse juurde ka toimetulekutoetusele, ravikindlustusele, kohalikud omavalitsused peavad ise maksma. Rääkisin just ka siin Viljandi linnavalitsuse esindajatega, kuidas see käib, omavalitsusel ei ole ülevaadet, kes on registreeritud riiki, saabujad, sellist sidet politseiga ei ole, rääkimata juba tõsisematest probleemidest, mis inimeste majutamist, kooliõpilaste küsimust ja nii edasi. Aega on juba läinud päris mitu nädalat, aga me ei ole nende kõige elementaarsemate ja esmaste küsimustega suutnud koordineeritult Eestis tegeleda ja see käib ilmselgelt politsei piirivalveametile üle jõu ja üle pädevuse. Nemad ei tegele ravikindlustuse, sotsiaalprobleemide, kooli, küsimuste, kõigi muude asjade ja probleemidega. Kas isamaal on mingi oma seisukoht, millega te sellele nõupidamisele lähete, kui suur see Eesti võimekus on? No me tahaks kõigepealt saada ülevaadet ikka nendelt samadelt ekspertidelt ja ametkondadelt, mis on nende hinnang meil selline infobaas täna puudub. Mis on üldse see võimekus, kui palju me oleme vastuvõtuks kohtasid ette valmistanud nii organiseeritult kui palju me hindame seda potentsiaali, millised on olnud läbirääkimised riigi sotsiaalministeeriumil, ka omavalitsuste poole pealt, et mis see valmisolek siis on, ma tean, et omavalitsused on siin ka käitunud väga erinevalt. Meil täna see informatsioon ja ülevaade täielikult puudub ka parlamendis.", "role": "user" }, { "content": "Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi initsiatiivil kogunevad homme erakondade esimehed, et arutada Ukraina põgenikega seotud probleeme. Mis on see teemadering, mis selgust vajab?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPressikonverentsil tuligi välja see, et üliharuldastel juhtudel võib tõesti olla AstraZeneca vaktsiin põhjustada kõrval mõjusid ehk siis tromboosi antud juhul seal räägiti 18-st surmajuhust, mis võivad olla seotud rohkem kui 50 miljoni vaktsiini doosiga, mis Euroopa majandusvööndis ja Suurbritannias on siis manustatud ja, ja siia kõrvale võib tuua numbri, et kui selle tulemusel on surnud 18 inimest, võib-olla siis Eesti ühepäevane rekord surmajuhtumite arv koroona puhul on 17, nii et need kaks arvu võiksid iseloomustada seda, kuivõrd haruldane tegelikult on selle vaktsiini võimalik kõrvalmõju tromboosi näol ja seda ka Euroopa ravimiameti juht Emer Cuk. Mitu korda rõhutas, et see tõesti see kasu kaalub üles kõrvalmõju Meist 18-st juhust enamik on olnud alla 60 inimeste seas, kellest enamik on olnud ka naised, kuid ta rõhutas väga selgelt, et antud juhul ei ole võimalik kuidagi öelda, et vanus, sugu või mõni konkreetne tervislik seisund oleks seda põhjendanud sellepärast et infot on tõesti väga vähe. Ja ja see on nüüd ka niivõrd haruldane juhus, et ka ravimiuuringutes oleks olnud sellist seaduspära väga raske tähele panna, sellepärast et lihtsalt ka ravimi uuringute nii-öelda populatsioon ei ole piisavalt suur ja samuti öeldi pressikonverentsil, et tegelikult ei ole praegu võimalik anda ka täpseid soovitusi, kuidas seda olukorda vältida. Ainukene asi nii vaktsineeritavad, kui vaktsineerijad peavad lihtsalt sellest teadlikud olema.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Ravimiamet teatas pressikonverentsil, et verehüübeid tuleb pidada AstraZeneca koroonavaktsiini väga haruldaseks kõrvalmõjuks ning vaktsiini kasulikkus kaalub üles võimalikud ohud. Mida ravimiameti sõnum tähendab?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKalev Kallo mõisteti tõepoolest süüdi altkäemaksu vahendamises, kohtuotsuses ühtegi isikut altkäemaksu andmises süüdi ei mõistetud. Aga see kriminaalasi on olnud nii pikk, et osa süüdistatavaid on jõudnud juba varem siis seisukohale, et nad ei taha nii pikalt selles menetluses olla. Siis Hillar Teder nõustus kohtuasja lõpetamisega oportuniteediga. Võimalik, et kui ta oleks edasi menetluses sees olnud, et oleks täna tulnud ka tema suhtes õigeks mõistev laen, aga siin meil on olemas jah, Teder oportuniteediga lõpetamisega nõustus sellega ta nõustus, et tema on siis altkäemaksu pakkunud ja nüüd noh, võtja osas Savisaare osas jah, seal lihtsalt Savisaare tervislik seisund halvenes niivõrd, et tema suhtes kohtumenetlust ei saanud jätkata ja sellepärast meil siis ka altkäemaksu võitjat ei ole vastutusele võetud. Edgar Savisaar sai siis kohtuotsusega või saab kohtuotsusega tagasi õigusabi kulud ühtlasi temalt ära võetud sularaha. Kuidas Edgar Savisaarele vaadata just läbi süütuse presumptsiooni. No süütuse presumptsiooni mõttes isegi Kalev Kallo suhtes veel praegu me ei saa ütelda, et ta kindlasti on kurjategija, seepärast meil ei ole süüdimõistvat kohtuotsust, mis oleks jõustunud praegu alles esimese astme otsus tuli välja resolutiivosaga. Aga Savisaare suhtes jah, sealt ei olegi tulemas ühtegi süüdimõistvat kohtuotsust, mis saaks jõustuda. Järelikult me ei saa ka ütelda, et ta tõepoolest süüdi oleks, sest süüdse presumptsioon eeldab, et kõiki isikuid, kelle suhtes ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust me ei saa käsitleda süüdi olevat ena. Ehk siis selles vaates Edgar Savisaar on kõiges õige, ta ei ole mingil moel kuritegu toime pannud. Me ei saa ütelda ka, et ta õige on, sellepärast ka õigeks mõistvat kohtulahendit, meil ei ole lihtsalt tema suhtes situatsioon jäigi ebaselgeks ebamugaval põhjusel, et tema tervislik seisund lihtsalt halvenes nii palju.", "role": "user" }, { "content": "Madis Hindre palus Savisaare kaasuse kohtuotsust kommenteerida kriminoloogiaprofessoril Jaan Ginteril.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVõrreldes mulluse oktoobri ja ka tänavuse aasta esimese jaanuari seisuga on Nõmme elanike arv märkimisväärselt kahanenud. Mis on selle põhjused, seda küsisin Nõmme linnaosa vanemalt Grete šilliselt. Vastab tõele, et elanike arv on siis võrreldes eelmise aasta esimese oktoobri seisuga vähenenud 861 elaniku võrra. Eks see põhjus on kindlasti aasta alguses muutunud rahvastikuregistriseadus, kus elanikud kohustasid korrastama, siis oma aadressiandmeid sealt siis selgus, et osad elanikud, kellel oli jäänud Nõmme linnaosa täpsusega aadress on vahepeal ära kolinud ja korrastasid oma andmeid seeläbi oli ka vastupidist tendentsi, et aadressi andmeid korrastati just nõmmel kasulikult, et endine aadress asendus siis Nõmme aadressiga, aga oli küllalt palju ka neid, kes olid siis üürimise tagajärjel omaniku algatusel jäänud siis rahvastikuregistris Nõmme linnaosa täpsusega ja kui nad oma elukohta ümber ei registreerinud, siis nende elukoht kaotas ka registris kehtivuse. Eks peab arvestama ka sellega, et Nõmmel on elanikkond vananev. Me oleme Tallinnas kolmas linnaosa, kus elab kõige enam eakaid inimesi. Et kindlasti ka see ühelt poolt, aga uusarendusi on meil siiski vähe, et mistõttu ka noori peresid kolib siia võrreldes teiste linnaosadega võib-olla mõneti vähem. Ja kui tegelikult tutvuda ka kinnisvaraportaalidega, siis nõmmele, elukoha või ka üüripinna leidmiseks on valikuid vähem. Aga vaatamata sellele on tegelikult rõõmustav, et meie elanike arvu üldiselt on ikkagi iive olnud aasta lõikes positiivne, et 2019. aastal sündis Nõmmela 289 last. Nii et seekord pole tegemist mitte sellise massilise lahkumisega, vaid pigem sai registrites andmed korda. Ja absoluutselt, et registris said andmed korda, et, et elanikud tõepoolest seal, kus nad elavad, et on nende register ka õige ja, ja kes üürivad, et ka sellisel juhul üürileandja nõusolekul on siis nende elukohaks määratud registris õige viibimiskoht.", "role": "user" }, { "content": "Nõmmel elab võrreldes mullusega pea 900 inimest vähem.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHärra huu väike musta kuuega mees elab üksi paksus metsas, tema töö on öösiti lapsi hirmutada ja ta oleks sellega üldiselt rahul, kui ta ise nii hirmsasti pimedust ei kardaks. Kuigi eraku elu on väga mõnus, painab teda siiski igatsus leida endale tõeline sõber. Lavastaja Ingomar Vihmar ütleb, et tegi härra huuga tutvust aastaid tagasi, kui raamatut oma pojale Ta luges. Ja nüüd otsustas ta selle Endlas lavastada. Ingomar Vihmar. No omast käest ma tean, et mulle lapsena õudselt meeldis teatris käia, nii et ma ikkagi loodan, et on lapsi, kellele ka meeldib teatris käia ja kes seal tunnevad mingit võlutunnet, mida mina omal ajal tundsin, kui selgus see, et seekord mina selle jõulutüki teen, siis olin ma suhteliselt kimbatuses, et ega see ei ole nüüd kerge seda vastutust võtta ja seda lugu valida ja et ta oleks endale ka kuidagi väga südamelähedane, siis ta saab, ma arvan, õnnestuda, kui see endale ka ikkagi on oluline lugu. Härra huu astub lavale Meelis Rämmeldi kehastatuna roll tõdeb Rämmelt ei tulnud kergelt. Oi, väga-väga keeruline, aga lõpuks tuli väga ilus lugu, see pakub kõike, mida vähegi soovite. Lavastuses mängivad veel Nils Matia teinberg, Liis Karpov, Fatme-Helge Leevald ja Priit Loog. Kunstnik on Illimar Vihmar.", "role": "user" }, { "content": "Pärnu Endlas kogunevad lapsed täna esietendusele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter tõi majandustulemusi tutvustades välja suured muutused. Näiteks kaevandas ettevõte mullu seitse miljonit tonni põlevkivi. Veel 2018. aastal oli see maht 16 miljonit tonni. Põlevkivielektritoodang oli Suteri sõnul aastakümnete madalaim, ulatudes natuke üle kahe teravatt-tunni. Energiatootmise kogumaht kahanes põlevkivielektri vähenenud tootmise tõttu aastaga 15 protsenti. Kogu elektritoodangust 40 protsenti andis toodang taastuvatest allikatest, ütles Suter. Aasta algus oli ju väga vilets ja, ja elektri hinnad ja kogu majanduskonjunktuur ju aasta teises pooles paranes. Ja see võimaldas meil ka tegelikult siis aasta alguse kahjumist välja tulla ja jõuda kasumisse, nii et meie täna seda kasumit, kuigi jah, ta on väiksem, kui ta oli aastal 2019, aga kõiki neid asjaolusid ja selle aasta keerukust arvestades loeme igati korda, läinuks lõpetasime kasumis ja saime kõik oma nii-öelda elutähtsad funktsioonid täidetud. Ma arvan, et see on tõesti vähim, mida sellelt aastalt üldse oodata võis. Vedelkütuseid toodeti aastaga 452000 tonni ning müük läks hästi, vaatamata turu langusele koroonakriisi puhkedes. Suteri sõnul aitasid turu madalseisus ka varem sõlmitud riskimaandamislepingud. Praegu teeb Eesti Energia ettevalmistusi uue õlitehase ehitamiseks. Täna sõlmime lepinguid, tegemist on äärmiselt kompleksse ja keerulise projektiga, ajagraafik on väga pingeline ja, ja ma tõesti loodan, et, et reaalne ehitustegevus ka sellel aastal saab alata ja 2024 juba võiks sealt ka õli tulla. Nii et jah, see projekt on keeruline. Aga samas praegu liigume vast vastavalt plaanidele. Eesti Energia investeeringud suurenesid aastaga 38 protsenti 188 miljoni euroni. Sellest 95 miljonit eurot moodustasid investeeringud elektrivõrgu kvaliteedi tõstmisse.", "role": "user" }, { "content": "Eesti Energia käive langes mullu koroonapandeemiast tulenenud väiksema energianõudluse tõttu 10 protsenti 833,7 miljoni euroni ja puhaskasum 45 protsenti 19,3 miljoni euroni.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohalikud meediamajad leiavad, et praegu maksavad meie meediaettevõtted suurte internetihiidudega võrreldes neli ja pool korda rohkem makse. Kultuuriminister Tõnis Lukas toetab digimaksu kehtestamist ning küsimus on vaid selles, kas maksustada ainult reklaami või ka üleslaetavat sisu. Tõnis Lukas. No minu isiklik seisukoht on kindlasti, et mõlemad suurkorporatsioonid ja nad on peamiselt Ameerika omad näiteks Google Facebook peaksid maksma ka kohalikele meediaettevõtetele Euroopas antud juhul siis Eestis selle eest, kui nad laadivad üles siinset sisu ja kasutavad siinset reklaamiruumi ise tulu teenimiseks. Nii et selline maksmine oleks kindlasti õiglane ja minu isiklik seisukoht on, et see on eestikeelse kultuuriruumi ja meediaruumi hoidmiseks ilmvajalik. Lukase sõnul liigub üha rohkem ajakirjandusliku sisu interneti ning oluline on säilitada see eestikeelsena. On täiesti rahvuse püsimise võtmeküsimus. Kas see on eestikeelne ja kas seda suudetakse eestikeelsena teha. Suur osa rahast praegu siinsest meediamaastikust liigub juba Eestist välja. Rahandusminister Martin Helme ütles eelmisel nädalal, et valitsuses on kaks erakonda, kes uute maksude kehtestamist ei soovi. Varem on sellest teada andnud Ekre ja Isamaa Isamaa. Se kuuluv Lukas ütleb aga, et digimaksu kehtestamine ei tähenda uut siseriiklikku maksu. Piiriülese digimaksu puhul see ei ole Eesti-sisese maksu kehtestamine, see on ikkagi palju laiem plaan, nii et mina ei võtaks seda nii-öelda täiendava Eesti-sisese maksupoliitika uue maksu kehtestamisena, see ei ole selles tähenduses uus maks. Rahandusminister Martin Helme lisas ka, et digimaksu ei kavandata seepärast, et ei soovita sattuda konflikti USAga. Lukas seda aga ei pelga, sest rahvuslikes huvides on eestikeelse ajakirjanduse säilimine.", "role": "user" }, { "content": "Kultuuriminister Tõnis Lukas toetab digimaksu kehtestamist välismaa internetihiidudele, kes teenivad siin näiteks reklaami pealt tulu.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärast Venemaal kahe nädala eest väga suurejooneliselt tähistatud võidupüha tuletas filmi 1944 esilinastus Peterburi publikule meelde, et kõik, mis tollal toimus Venemaa poolelt suures isamaasõjas ei olnud väikese riigi jaoks nagu Eesti Mustvalge. Teate, kui aus olla, ma isegi nutsin, ütles pärast filmi vaatamist Peterburi ajakirjanik Oksana Kurebina. Film meeldis väga näitlejate suurepärane mäng, vapustav ja peamine. Teate vaatamata sellele, et olen ajakirjanik, ei teadnud ma mitmeid asju ajaloost. Ei saanud lihtsalt aru, seepärast on see, mida te teete Eestis nii oluline. See on väga hea. Suur tänu, jätkab Peterburi filmiteadlane Dmitri Maskovski. Tänu sellistele filmidele püüame aru saada ja režissöör püüab näidata, et ei ole väikeseid lugusid, ei ole väikeseid tragöödiaid. Ühe inimese hukk on igal juhul tragöödia, ütles Maskovski ning kolmas arvamus filmi 1944 kohta Peterburi eakalt luuletajalt Arkadi Lvovitšilt. Hing rõõmustas ja valutas üheaegselt, andku jumal režissöörile tervist ja pikka iga kunstis, ütles ta. Peterburis esimest korda toimuva Eesti filmi nädala peamine eesmärk on taas tihendada kahe niivõrd lähestikku elava naabri vahepeal jahtuma hakanud kultuurisuhteid, ütles festivali programmi koordinaator Andrei Smirnov. Elame väga keerulisel ajal, kui geopoliitikas ei ole kõik paigas, kuid selle eest on kultuur see, mida nimetatakse rahvadiplomaatiaks, mis ühendab riike, rahvaid, etnilisi gruppe, me oleme ju naabrid. Kirde-Euroopa ja Peterburi Peterburgised sõidavad sageli nädalavahetusel Tallinna ja arvan, et Tallinnlased Peterburi, sest on ju huvitav teada, mis on linnades veel peale talve palee ja Tallinna vanalinna edasi kõneleb Eesti peakonsul Peterburis Viktoria Tuulas. Idee sai sellest alguse, et siin Peterburi poolne partner tuli ütles, et kuulge, teil on Pimedate Ööde festival, meie oleme patenteerinud valged ööd, et miks mitte teha siis Eesti kinonädal siin valgete ööde ajal. Eesti filmi nädala programmist on aga nähtavalt puudu Oscarile nomineeritud Eesti Gruusia ühisfilm Mandariinid, Ivo Felt, Mandariinija, produtsent miks? Tegelikult ma ei saa öelda, et mandariinid Venemaal ei levi, nad hakkavad siin levima. Nad on levinud tegelikult mingisugustes väga imelikes internetikanalites juba väga ammu ja saanud väga kõrgeid reitinguid, aga tegelikult film jõuab siin ka ekraanil. Ja esilinastus on selle aasta juulis.", "role": "user" }, { "content": "Peterburis algas eile esimene Eesti filminädal. Avafilmiks valiti Elmo Nüganeni \"1944.\" Meie Venemaa korrespondent Neeme Raud oli kohal.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeitse aastat WTO-d juhtinud Robert osevedo kinnitas üllatuslikus lahkumisavalduses, et otsus ei langenud kergekäeliselt. 23 aastat organisatsioonis töötanud diplomaadi põhjenduse taustal kõlab siiras soov anda WTO-le uus hingamine. Ta ütles, et koroonaviiruse tõttu järgmisse suvesse lükatud liikmesriikide ministrite kongress ei saaks siis keskenduda tuleviku kaubandussuhete reeglites kokkuleppimisele vaid peaks tegelema palju pingelisema teema ehk tema asendaja leidmisega. Järgmine ministeriaal on aga kriitilise tähtsusega, sest loob organisatsiooni tuleviku vundamendi muutuvas maailmas, rõhutas Ajevedu. Reformi ootav maailma kaubandusorganisatsioon on koht, kus 164 liikmesriiki lepivad kokku kaubandusreeglites ja vaidlevad rikkumiste üle oma vaidluskogumis. Praegu aga vaielda ei saa, sest USA ei ole oma esindajat esitanud. Koroonaviirus tõi välja organisatsiooni nõrga hääle. WTO ja valuutafond hoiatasid aprillis, et liikmesriikide kehtestatud meditsiinitarvikute ja toiduekspordipiirangud võivad riikidele endile hakata vastu töötama. See hoiatus läks kõrvust mööda. Asevedu ei ole ka niivõrd jõuline esineja kui tema eelkäija Bascal. Ami ajastu on teine. Ami ajal oli globaliseerumine suure au sees, nüüd tõstab üha enam pead protektsionism. Lisaks on taustal USA ja Hiina kaubandussõda, mille juures on WTO jäänud täielikult kõrvale. USA presidendi Donald Trumpi suhtumist peegeldavad sõnumid, et WTO katki ja ebaõiglane. Kes aga võiks uut hingamist WTO-le anda, uut juhti pole kerge leida, sest tegemist on rahvusvahelise organisatsiooniga, mille koha üle suurriigid vaidlevad. USA ega Hiina ei ole kunagi WTO-d juhtinud. Portaalpoliitika toob välja Hispaania välisministri Arana Gonzaleze ja Rootsi Euroopa asjade ministri Sessilia Malmströmi nime. Välistatud ei ole ka aafriklane. Räägitud on WTO asepeadirektorist Nigeerlasest Jonov Frederic Agais. Tema kahjuks räägib see, et kontinendi jõud maailma poliitikas kaasa rääkida ei ole. Suur. Valgele majale olekski kasulik, kui WTO jääks niisama nõrgaks, mistõttu võidakse toetada kompromisside kompromissi kandidaati, kes kedagi kunagi tülita. Ehk umbes nii nagu Euroopa Komisjoni etteotsa leitu. Kuid unustada ei tasu, et uue peadirektori sõelumine võtab ligi pool aastat ja selle aja sisse jäävad ka USA presidendivalimised. Seega võib valge maja seisukoht muutuda.", "role": "user" }, { "content": "Maailma Kaubandusorganisatsiooni ehk WTO peadirektor Roberto Azevedo teatas, et lahkub ametist 31. augustil enne ametiaja lõppu. Ta põhjendas seda sooviga jätta piisavalt aega uue peadirektori leidmiseks enne liikmesriikide ministrite kongressi järgmise aasta juunis.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOtsuse valge raamat koostada tegi riigikogu 1992. aastal, kui kutsus ellu okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise komisjoni. Nüüd lõpuks on ülevaade valmis kaheksa originaaluurimusena, mis käsitlevad rahvastiku kultuuri, keskkonda ja majandust. Komisjoni esimees Vello Salo ütles täna esitlusel. Me räägime lähiminevikust, et see raamat räägivad lähiminevikust, mina olen teda algusest peale teinud kui lähituleviku raamatut ja eriti praegu, kus üheksas mai seisab paigal. Mul oli väga hea meel, et läinud nädala neljapäeval said kõik välissaatkonnad Tallinnas esimese ingliskeelse eksemplari kätte. Justiitsminister Rein Lang väljendas ennast veel konkreetsemalt. Vaadake, millist retoorikat täna kasutatakse, meist ida pool. Moskvas on lähenemas nõndanimetatud suure isamaasõja lõpu 60. aastapäev ja meie lugupeetud idanaaber on käima pannud enneolematu kampaania, et õigustada kõike seda, mis toimus 30.-te aastatel, mis toimus sõja ajal ja mis toimus ka peale teist maailmasõda. Ja need on minu jaoks päris hirmuäratavad laused, mis sealt kostub nagu näiteks et molotov Rippentropi pakt oli õigustatud pakt, mis oli kantud lihtsalt nõukogude Liidu arvestatavatest ja õigustatud geopoliitilistest huvidest. Okupatsioonide eitamine, teise maailmasõja järel. Sõltumatute riikide ülevõtmise järjekindel eitamine. Ja minu meelest see, mida on teinud valge raamatu autorid, on tänuväärne just selles mõttes, et iga piisk, mis langeb, uuristab kivi. Ja see iga piisk on see, mida, mille nimel me peame täna töötama, et terve maailma üldsus ei unustaks kunagi seda, mis tegelikult juhtus kolmekümnendatel, neljakümnendatel ja viiekümnendatel aastatel Euroopas. Ning siia veel üks Vello Sala mõte repressioonidest. Repressioonide hulgas on ka nii, mida repressioonideks ei loeta. Mina pidin reetma 50 aastat parimad minu elust eksiilis. Seda ei loeta repressiooniks. Mina loen seda raskeks kuriteoks inimõiguste vastu ja lasta inimesel kodumaal elada. Vello Salo avaldas muret selle üle, et me võimalikult kiiresti seda raamatut tutvustada suudaksime. Kuidas teha seda, millega me hakkama oleme saanud üldiselt teatavaks ja selle vastu ka huvi äratada ja materjali paljundada, sest ilmunud 2000 eksemplari on, nagu ütles Vello Salo, tilk kuuma kivi peale.", "role": "user" }, { "content": "Ilmus \"Valge raamat\" eesti rahva kaotustest 1940-1991. a. Autor Uku Toom. Okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise komisjoni esimees Vello Salo.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLõuna-Eesti hooldekeskuse aktsiaseltsi juhatuse liige Ülo Tulik peab tekkinud olukorda Kanepi kodus murettekitavaks, sest paljud kliendid on nakatunud koroonaviirusesse. Praegune olukord on kindlasti murettekitav, sellepärast meil on 26 positiivse testi andnud klienti ja ka paanikaks põhjust kindlasti ei ole, et midagi sellist, et nüüd keegi ennast väga kehvasti või halvasti tunneks, seda ei ole. Ülo Tulik ütles, et kriisiolukorras on kõige suurem mure asendustöötajate leidmine. Töötajatega on probleem keeruline, et küll lähipäevadeks oleme lahendused leidnud, aga, aga pikemas perspektiivis on kindlasti probleem ja see ongi kõige tõsisem probleem meil täna Kanepi kodus, et kuidas leida asendustöötajat ja siis töökoormus on suuremaks läinud ja kui koroona 26-l kliendil positiivselt testitud, siis, siis me peame täitma kõiki kõiki terviseameti poolt ette kirjutatud nõudmisi ja, ja soovitusi. Tulik kinnitas, et kuigi hooldusasutuses on külastuskeeld, saavad kanepi kodu elanike pereliikmed omadega suhelda telefoni või arvuti teel. Kindlasti on pereliikmed mures, et täna on meil kanepi kodus täielik külastuskeeld, aga telefoni teel ja infokanaleid ka teisi kasutades on võimalik ikka infot saada ja, ja ma arvan, et neil väga mures ei tasuks olla, sellepärast nagu ma ütlesin, haigus tunnus puuduvad. Terviseameti Lõuna regionaalosakonna juhataja Tiia Luhti sõnul on koroonaviiruse levik Kanepi kodus kontrolli alla saadud. Kanepi kodu, töötajaid ja kliente on testitud kolmel korral ja iga selle testimise järel on toimunud ka haigete paigutamine eraldi tsoonidesse kindlasti, kui nüüd lisandub veel tulemuste näol uusi haigeid, siis toimub uus paigutamine ehk seal on väga hästi ruumide võimalused. Et saame haiged ja nende lähikontaktsed eraldi paigutada. Raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe.", "role": "user" }, { "content": "Hooldekandeasutuses Kanepi Kodu on tekkinud koroonaviirusesse nakatumise puhang. Elanike olukord ei ole hull, aga muret teeb asendustöötajate leidmine. Kanepi kodule on appi läinud Terviseameti töötajad ning Tartu Ülikooli meedikud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna kunstihoone renoveerimiseks on eraldatud 6,5 miljonit eurot, ajutise hoone eelarve on sellest kuni 250000 eurot. Kunstihoone juht Paul Aguraiuja ütleb, et Lindakivi keskuse kõrvale rajatava maja ehitusel hoitakse tagasihoidliku eelarve tõttu ka askeetlikku joont. Näitusepinna suurus selles hoones saab olema umbes 600 ruutmeetrit ja selle hoone rahastamine toimub ikka sellest samast kunstihoone renoveerimise eelarvest. Kas on teada ka, mis sellest ajutisest hoonest pärast saab, kas see jääb käiku või see võetakse maha? Meie oleme võtnud omale eesmärgiks ja koostöös Lasnamäe linnaosa valitsusega sellest ka juba rääkinud omavahel, et see hoone võiks jääda sinna tegutsema ka edasi, kas siis kunsti või kultuuri pinnana, ehk siis, kui meie kolima sealt välja meie oleme valmis selle hoone kinkima uuele operaatorile. Lasnamäe linnaosavanem Vladimir Svet ütleb, et 30 aasta jooksul ei ole kordagi kultuuriasutus tulnud Nõukogude ajal ehitatud elamurajoonidesse Tallinnas. Kui me vaatame, kuhu riik suunab, kultuurirahasid enamasti siis see on kesklinn ja kesklinna vahetu ümbrus. Kui me räägime sellest, et me tahame, et lasnamäelased tunneksid rohkem seost näiteks riikliku kultuuriga ja riikliku mentaliteediga siis sellised projektid on just õige näide sellest, kuidas tuleb toimida. Meie lootus on see, et kunstihoone ajutine tulek Lasnamäele on ainult esimene samm sellel teel. Et riik avastab enda jaks Lasnamäega ja et sinna üks hetk tekib ka püsival alusel mõni riiklik kultuuriasutus, mitte lihtsalt töötukassa kontor või midagi taolist. Lasnamäele rajatava ajutise hoone autorid on salto arhitektid, nii uue hoone kavand kui ka kunstihoone esimese aasta kunstiprogramm avaldatakse kolmandal oktoobril. Remonti minev Tallinna kunstihoone on Paul Aguraiuja sõnul kehvas seisus ning vajab hädasti kapitaalremonti. See maja ei vasta enam mitte mingisugustele tänapäevastele näituste korraldamise nõuetele. Seda ei ole eriti võimalik kütta, siin puudub ventilatsioon. Ülejäänud tehnosüsteemid on tugevalt amortiseerunud ning lisaks ehitusekspertiis tuvastas, et see Vabaduse väljaku hoone on kahest kohast põhimõtteliselt pooleks. Kuna vundament on väga tugevalt ära vajunud.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna Kunstihoone läheb järgmisel suvel pooleteiseks aastaks remonti ning kolib ajutiselt Lasnamäele Koorti tänavale ehitatavasse näitusehoonesse.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis visiidil viibiv Taani peaminister Mette Fredriksen külastas peaminister Kaja Kallasega kaitseväe tapalinnakut. Nad kohtusid seal teenivate Taani väeüksustega ning andsid ühise pressikonverentsi. Peaminister Frericsen kinnitas, et Taani plaanib uuenenud julgeolekuolukorras oma kohalolu balti riikides veelgi suurendada. Otsustasime eile, et peame olema valmis 800 lisasõduri saatmiseks Baltimaadesse. Seda lisaks neile, kes juba praegu regioonis on. Eeldame, et ka NATO soovib meie siinviibimist umbes 800 lisaväelasega. Seega pole tegemist ainult ideega. Taani jätkab Ukraina abistamist annetuste näol. Oleme otsustanud pakkuda rahalist ja ka humanitaarabi. Samuti tervitame sõjapõgenike saabumist nii Eestisse kui Taanisse. On eriti oluline, et hoiaksime Putinit surve all. Oleme koos otsustanud nii Euroopa kui ka teiste liitlastega kehtestada ranged sanktsioonid ja jätkame nendega. Eesti peaminister Kallase sõnul peaks vähemalt kahe protsendi SKP-st kaitsele eraldamine muutuma minimaalseks tasemeks. Ta lisas, et Eesti valitsuse eelmise nädala otsused tõstavad selle kahele poolele protsendile. Ukraina sõja puhul tuleb aga keskenduda targa ohjamise poliitikale. Esmalt peame kõik suurendama jõupingutusi selleks, et toetada Ukraina rahvast, sest nad kaitsevad end agressori vastu. Kaitseotstarbeline sõjaline abi peab olema meie peamiseks prioriteediks, see tähendab relvastust, varustust, tankitõrjerakette ja kaugmaa õhukaitsesüsteeme, et ukrainlased saaksid oma taevast paremini kaitsta. Kallas lisas, et NATO kaitseb iga sentimeetrit oma territooriumist ja meil on vaja usaldusväärset kaitset nii maismaal, õhus kui merel. Praegune olukord meie regioonis pole piisav ja sestap on meil vaja võitlus valmis. Diviisi. Kallase sõnul tuleb ka õhuturbest edasi liikuda õhukaitsele ning Läänemerele on vaja patrullima rohkem NATO aluseid.", "role": "user" }, { "content": "Taani peaminister Mette Frederiksen kinnitas, et Taani on valmis saatma Balti riikidesse veel 800 sõdurit. Frederiksen külastas koos peaminister Kaja Kallasega Kaitseväe Tapa linnakut. Peaministrid kohtusid seal teeniva Taani väeüksusega ja andsid ühise pressikonverentsi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nViru Keemia grupil kaasneb põlevkiviõli tootmisega pea poolteist miljonit tonni CO kahe emissiooni aastas. Sellest 15 protsenti peab VKG katma turult ostetud kvootidega, mis praeguse kvoodihinna puhul 60 eurot tonnist tähendab ettevõttele ligi 10 miljonit eurot täiendavat kulu. Samas nagu kinnitab VKG finantsdirektor ja juhatuse liige Jaanis Sepp, hävitavad mõju see ettevõttele antud hetkel ei oma, kuna turuseis on õlitootmiseks väga soodne. Täna on ka õlihinnad meeldivalt kõrged ja, ja me suudame selle täiendava maksukoormusega ilusti hakkama saada, aga noh, otsustavaks võib selline täiendav koormus saada olukordades, kus õlihinnad taas langevad ja kui siis ühel tootjal on täiendav süsinikumaksukulu ja kõrval teistel tootjatel, kes siis väljaspool Euroopat asuvad sellist maksukulu ei ole, siis ilmselgelt Euroopas asuv tootja peab oma tootmise varasemalt lõpetama. VKG hinnangul peaks Euroopa Liidu süsinikupoliitika olema selge, lihtne ja prognoositav. Jaanis Sepp. Meie hinnangul oleks oluliselt mõistlikum rakendada selget, prognoositavat süsinikumaksu, et ettevõte oskaks prognoosida, palju tal selle nii-öelda süsiniku jalajäljega kaasnev kulu on. Ma ei tea, kolme, viie, isegi kuni 10 aasta pärast. Eesti Energia Ida-Virumaa suurettevõtted emiteerivad aastas kuni neli miljonit tonni CO kahte kuigi veel kaks aastat tagasi oli see kogus üle 10 miljoni tonni. Praegu kompenseerib ülikõrge kvoodihinna lisaks soodsale õlimüügile ka ebatavaliselt kõrge elektrihind, räägib aktsiaseltsi Enefit Power juhatuse liige Andres Vainola. Kuna ka elektri hind praegu on nii kõrge, siis me mahume ka oma tootmise omahinnaga kenasti turule ja ka täna me enam kui 600 megavatti metos anname võrku, nii et ka nii-öelda vanemad tolmpõletusplokid mahuvad ilusti turule. Kõrge elektri hinna peamiseks põhjuseks on maagaasi hinnatõus. Gaasi hind on siin aasta pooleteistkümne ga rohkem kui kolm korda kallimaks läinud ehk gaasijaamad ei tööta praegu Lätis kuskil siin piirkonnas Baltikumis ja teine põhjus on mitmed välisühenduste piirangud ja me arvame, et siin tuleb veel päris päris kõrgeid hindu ja elektridefitsiiti. Andres Vainola sõnul on ettevõttel mitu stsenaariumi, mida teha siis, kui soodne turuseis lõpeb ja CO kahe kvoodi hind tootmist lämmatama hakkab. Samas usub Vainola, et elektrijaamade uute keevkihtkatelde toodang mahub igal juhul turule kuna nendest saab pea poole ulatuses kasutada kütusena puidujäätmeid, mis CO kahe maksustamise alla ei lähe. Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.", "role": "user" }, { "content": "Saastekvootide hind kerkis läbi aegade kõrgemale tasemele – 60 eurot tonnist. Kuidas põlevkivitööstus selles olukorras toime tuleb?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile päeval alanud ja kogu öö jätkunud torm ning lumesadu on muutnud teel läbimatuks ja inimesed on autodega lume kinni. Päästeameti pressiesindaja Reimo Raja, milline on olukord praegu? Olukord on Eestis endiselt halb, et kõige hullem on see siis Harjumaal ja Virumaal, kus päästeamet endiselt palub kõiki inimesi, et ei läheks mitte mingil juhul täna välja, püsige kodus, võtke vaba päev, veetke see koos lähedastega. Et kui te lähete nüüd autoga kuskile liiklema, siin Põhja-Eestis, et siis te tõenäoliselt jääte lumevangi ja ja, ja peate seal ikka mõned tunnid aega veetma, enne kui teid välja aidatakse. Et kõige hullem on olukord praegu Padaorus, kus siis on hinnanguliselt korraga lumevangis olnud kuskil paarisaja inimese ringis ja, ja mõned neist on seal istunud lausa eile õhtust saadik ja nende nende väljaeitamisega päästjad hetkel tegelevad, aga kaua sellega aega läheb, on veel keeruline prognoosida. Kuidas on Kesk-Eestis ja Lõuna-Eestis olukord natuke kergem vist? Natuke kergem, et tõsi, et ka seal on seda lund palju, aga, aga olukord ei ole nii hull, et, et selle kandi inimestel soovitaks enne tööle minekut veel hinnata seda olukorda, et et juhul, kui nad leiavad, et nad kuidagigi ei pääse sinna oma siht soovitud sihtkohta, et siis on ka tõesti mõistlik koju jääda, et, et kui on väga suur tõenäosus hange kinni jääda, ei, ei ole mõtet kodust välja ronida. Kas te üldse loete enam, kui palju väljakutseid teile tulnud on? Et tuleb tunnistada jah, et ei ole siin paar tundi aega eriti selle statistikaga tegeleda olnud, aga no neid väljakutseid, mis on selle tormiga seotud, on viimase ööpäeva jooksul olnud rohkem kui 100. See statistika tegelikult ka ei näita seda töömahtu nii väga, et sest ühe sündmusega tegeletakse ikkagi tunde ja tunde ja tunde, et nagu ma ütlesin, et Padaorus on see olukord kõige hullem, et ta läheb ühe sündmusena kirja, aga sellega tegeletakse ikka väga kaua aega. Ja seal läheb veel aega. Kui palju on torm lõhkunud elektrijuhtmeid? Seda on ikka juhtunud, et päästjatel on tulnud ka elektriliinidest nüüd puid eemaldada, et ma ei oska nüüd öelda seda täpset numbrit, kui palju, aga, aga seda tuleb ka ette samamoodi ka tuleb aeg-ajalt eemaldada suuremaid teele kukkunud puid. Oluline on see, et kuna niisugune tormine ilm endiselt püsib, et inimesed, kes on täna, siis järginud päästeameti soovitust ja jäänud koju, et siis vaadake, et teil oleks mobiiltelefoni aku aetud ja, ja et elektrikatkestuste puhuks oleks ka käepärast näit, eks igaks juhuks ka taskulamp ja, ja küünal ja, ja tikud, kuigi, et läheb valgeks, aga mine tea, võib vaja minna. Koguni täna õhtul. Noh, ilmaprognoos küll vist lubab, et lõunas alates peaks enamus Eestis tuul ja ja lumesadu vaibuma küll, aga nüüd Virumaa inimesed peaksid küll olema valmis selleks, et seal see lumesadu minu andmetel võib kesta õhtuni. Ja Mall Mälberg helistas eraldi ka Eve Ojalale Ida-Eesti päästekeskusesse. Ega olukord siin eriti midagi kiita ei ole. Teede seisukorrast natuke on paremaks läinud. Aga autosid tõmmatakse välja endiselt, eriti kõige kriitilisem on siin Padaru piirkonnas. Et inimesed tuuakse autodest ära, evakueeritakse Viru-Nigula spordihoonesse. Ja autod lume esialgu, nii kaua, kui see vabastatakse, siin ei oska hetkel midagi ennustada. Lumesadu kestab, tuul kestab, nõrgenemist on oodata siin peale lõunat. Elu näitab, mis saab. Rakvere linnavalitsus soovitab elanikel loobuda katsest autoga sõita, sest praeguses olukorras on see mõttetu. Kõrvaltänavatel ja kõnniteedel on vähe lootust saada niipea läbitavaks ning linnavalitsuse juhtkond on alustanud kriisinõupidamist ja olukorral hoitakse silma peal. Üliraskete ilmastikuolude tõttu sõidab Tallinna ühistransport täna vabagraafiku alusel, samuti sõidavad vabagraafiku alusel elektrirongid ja viimaste kohta saab teavet netilehelt. Www.edel.ee liiklus on seiskunud ka Tallinna lennujaamas. Lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov. Väga suur külgtuul vilets nähtavus põhjustas selle, et öösel kolm lendu läksid Helsingisse, nüüd München, London ja Kopenhaageni. Ja üks lend läks Vilniusesse, see oli Iisraelist tagasi tulev tšarter Kärdla tühistati. Nüüd München tühistas, Lufthansa tühistas ära kohe hommikuse lennu, kuna lennuk on Helsingis ja Estonian Air proovis väga veel jõuda koju öösel, aga ei, need kaks lennukit jäid Helsingisse ja viimane, kes tuli, oli Riia kell üks 26 öösel ja läks hommikul viis 16 välja. Ja praegu on niimoodi, et need kadunud lennukid, mis on Helsingis meil, need peaksid saabuma Tallinnasse 12 10. Kui kõik läheb hästi ja siis hakkavad seda pundart siin laiali harutama. Ja praegu on kaks lendu, mis on põhimõtteliselt valmis, ootavad paremat ilma Kopenhaagenija Stockholm ja neid on siin korduvalt edasi lükatud, no hetkeseisuga en on, peaks nüüd minema, kui natukenegi parandab Stockholmi kümme-kümme edasi lükatud ja meie meteoteenistus ütleb seda, et olulist muutust ilmas ei pruugi tulla lähemate tundide jooksul, see tähendab seda, et reisijad peaksid varuma kannatust, jälgima infot ja seda infot annavad neile siis vedajad, lennufirmad, meie lennujaam on endiselt lahti, me saaksime kõike teha, sõltub need lennufirmade endi otsustest. Ja lennufirma Estonian Air palubki jälgida operatiivset infot oma lennuplaani kohta ning lisainformatsiooni saab Estonian Airi kõnekeskuses telefonil kuus 401 160 ja koduleheküljelt www.Estonian Air.ee. Torm on jätnud majapidamisi ka elektrita. Eesti Energia jaotusvõrgu juhtimiskeskuse juht Taivo Tõnne. No kui palju on elektrit majapidamisi? Minul on kella seitsmene kokkuvõte ja, ja need on teadaolevad rikked, mis meil on, on 11000 majapidamist. Peamised ala mõttes on põhjarannik ikka Harju piirkond, Aruküla, Loksa, Aegviidu ja, ja Virumaa. On juba vist viies torm on see aasta juba päris palju on katkestusi üle kolme poole 1000 kliendi on ilma, Viljandi on ka sealt lõuna poolt, kus on paar 1000 klienti, on ilma vooluta. Ega see olukord on hästi keeruline, sest see elektrikat kiteerimine ütleme, selles mõttes neid katkestus nagu väga palju ei ole, meil on olnud kehvemaid olukordi, aga, ja jõudu nagu ka on, aga see juurdepääs on väga keeruline, et öine, et brigaadid tulid ära sisult lumelabri taga kaevaliine välja, et et me ei saa ligi, et palve siin omavalitsustele ja maanteeametile, et kui võimalikult ruttu saaks, teed lahti, et saaks ka meie liikuma, et et see võib võtta katkestusaega. Ja muidugi see ulatus ka kasvab, et ärkavad praegu ja hommikul madalpinge osas hakkavad meil alles teatama, et et siis üks-kolm, neli, kolm on see rikke telefoni number ja, ja, ja see on automaatvastaja automaatvastaja tuvastanud teie piirkonnas ära, et, et mis rikked seal juba on, et kui te kuulete oma oma oma piirkonna rikke ära, siis, siis ei ole teadet mõtet, siis me teame juba seda. Ja, ja kui automaat vastaja jutt saab läbi, et siis ühendatakse klienditeenindajaga, kui ei ole teie riket veel ja saate oma rikast teatada meile.", "role": "user" }, { "content": "Seis hommikul kell 9.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõigepealt kiirpilk Eesti sisepoliitikas toimunule, nagu ikka, tõdesid valitsuserakondade juhid eelmisest aastast ehk siis 2004.-st kokkuvõtet tehes, et Eestil on läinud hästi. Meenutuseks, tegemist oli niinimetatud koosmeele koalitsiooniga ja peaminister oli siis Res Publica esimees Juhan Parts. Valitsusse kuulusid veel Reformierakond ja rahvaliit. Valitsusliidu tuleviku kohta ütles rahvaliidu juht Villu Reiljan siis nii. Vanker tahab vedamist ja kedagi teist vedama panna ei ole. Seda tuleb visalt ajada vastu mäge. Sellest, et koosmeele koalitsiooni on suured lahkhelid ja aasta 2005 toob tõenäoliselt kaasa võimuvahetuse, oli kuluaarides räägitud juba mõnda aega. Esimene avalik skandaal lahvatas veebruaris tingnimetusega, Ojuland ja saladokumendid seoses salastatud dokumentide kaotsiminekuga välisministeeriumist nõudis peaminister minister Kristiina Ojulandi tagasiastumist. Reformierakond oli tuliselt vastu ja seadis kaardile valitsuse püsimise. Tollal opositsioonis olnud Keskerakonna esimees Edgar Savisaar arvas, et valitsus veel ei lagune. Kõik, mis on välja pakutud, on kuidagi liiga lihtsustatud ja mõnikord võib-olla isegi väiklane. Reform lihtsalt püüab distsiplineerida Res Publicat. Kuna Res Publical on madal reiting erakorralised valimised, oleks tal ääretult kahjulikud. Kolm päeva hiljem oli selgus käes, Juhan Parts jääb peaministriks ja Reformierakond leiab uue välisministri. Res Publica parlamendifraktsioon nõudis Reformierakonna teravate avalduste selgitamist. Valitsusjuhi oli leebem. Mina isiklikult noh, väga ei oota, kuna ka Andrus Ansip oli sellise vabandava hoiakuga, et siis ma mõistan, et tal ei ole väga kerge aeg. Ma olen sisuline suuremale inimene. Eks need peaminister Juhan Partsi välistavad avaldused on olnud ka liialt peremeelsed, tuleb need tagantjärgi tunnistada. Uueks välisministriks leidis Reformierakond oma ridadest Rein Langi ja Toompeal oli vähemalt avalikkuse jaoks mõneks ajaks rahu majas. Kuumaks läks aga Res Publica ning Reformierakonna vahel alllinnas ehk Tallinna võimuliidus. Linnavõim ja riigivõim pole kuidagi seotud, kinnitasid parteijuhid. Kas ka kuulajad seda uskusid, on iseasi. Res Publicaanist linnapea Tõnis Paltsu soov kaasata linna juhtimise Keskerakond tõi ilmsiks lahkhelid uut poliitik lubanud parteis, mis valimiste eel oli end rõhutatult just keskerakonnale vastandanud. Et Tallinna volikogus soovitud hääletustulemust saavutada, taastas kuus Res Publicanist riigikogulast oma volitused linnaesinduskogus. See läks vastuollu isegi erakonna sisereeglitega. Olukord Tallinnas on kriitiline ja vaja on sidet Toompea ga, tõdes üks reeglite rikkujatest Olav Aarna. Seda sidet tegelikult on vaja ja, ja see lööb kõige ilmekamalt niisugustes kriitilistes olukordades välja. Aga praegu on see piirangupunkt ikkagi veel kehtiv, miks siis mitte ennem ära oodata, kui see muudetud on? Ma möönan, et, et tõepoolest see oleks korrektsem Samal päeval teatas linnavolikogus Res Publica fraktsiooni juhtinud Toomas Tauts, et taandab end erakonna juhtorganitest. Partei juht Juhan Parts viitas tautsi omakasupüüdlikule sobingule Reformierakonna ga, tauts ise aga alanud ristiretkega nende vastu, kes ei pooldanud koostööd Keskerakonnaga. Vaid viis päeva pärast kuue riigikogulase pöördumist Tallinna volikogusse, oli uus võimuliit pealinnas loodud. Mis uues koalitsioonilepingus senisega võrreldes uut on, küsiti linnapea Tõnis Paltsut. On nüüd juurde tulnud siia Keskerakonna nägu täiendavalt nendele headele asjadele, küll aga oleme ka omalt poolt suutnud ühte teist lisada siia. Ma arvan, et see on nüüd üks selline huvitav Tallinna valijat keskmiselt iseloomustav koalitsioonilepe. Toompeal keis samal ajal juba uus tüli tingnimetusega mõõdiku skandaal, mis päädis umbusaldusavaldusega justiitsminister Ken-Marti Vaherile. Päev pärast Tallinna uue koalitsiooni sündi andis umbusaldusavalduse Riigikogus üle Sven Mikser. Möödunud nädalal tuli avalikuks justiitsminister Vaheri plaan, mille kohaselt tuleb aasta jooksul esitada süüdistus korruptsioonis, kümnetele omavalitsusjuhtidele ja omavalitsus ning riigiametnikele. Õigusriigis, kus kehtib süütuse presumptsioon. On mõeldamatu, et justiitsministri lähtub oma töö planeerimisel sellest eeldusest, et suur osa riigiasutuste ja omavalitsuste töötajatest on kriminaalkurjategijad. Justiitsminister Vaher kinnitas, et tagasi astuda ei kavatse. Retoorika keskendus ühelt poolt repressiiv korra ohu meenutamisele, teiselt poolt korruptsioonivastasele võitlusele Riigikogus kõlasid teravad süüdistused. Ministri erakonnakaaslane Mihhail Lotman osutas ka saalis istujatele. Just punase taustaga rahvaesindajad ongi enamasti need, kelles ainuüksi veel kinnitamata plaan korruptsioonivastase võitluse tõhustamiseks tekitab sellist paanikat kui kõik vahendid tunduvad õigustatuna just nende huve esindavad siin riigikogus justiitsministri umbusaldajad. Riigikogus hääletasid kõik peale Keskerakonna ja Res Publica justiitsministri tagandamise poolt. Kui hääletustulemus oli selgunud, palus poliitiliseks avalduseks sõna peaminister Parts. Mul on hea meel, et minu valitsus oma senise tegevusega ühekski umbusaldusavalduseks opositsiooni erakondade poolt põhjust ei andnud. Kui aga valitsus, erakonnad ühinevad valitsuse ministri umbusaldusavaldusega, on selge, et selle valitsuse töövõime ja koostöövõime on lõplikult kadunud. Seepärast otsustasin lõpetada selle valitsuse ametisoleku ja saata ta laiali. Koos meele koalitsioon oli sellega ajalukku läinud ja ees seisid läbirääkimised, 10 päeva läks aega, siis oli asi selge ja 31. märtsil tegi president Arnold Rüütel ettepaneku valitsuse moodustamiseks Reformierakonna juhile Andrus Ansipile. 12. aprillil sõlmisidki Reformierakond, Keskerakond ja Rahvaliit koalitsioonilepingu. Ka ministrite osas oli selleks ajaks kokku lepitud ja juba sama päeva õhtul nimetas president uue valitsuse ametisse. Riigipea avaldas tunnustust valitsusliidu seatud eesmärkidele, kuid pidas vajalikuks ära märkida ka rahva hinnangut poliitikute tegemistele. Teie ees seisab edasi lükkamatu ülesanne taastada rahva usaldus poliitikute vastu. Ja usk omakasupüüdmatu poliitika võimalikkuse. Presidendi sõnadele andis mitu kuud hiljem kaalu kaitseminister Jaak Jõerüüt, teda ei sunnitud lahkuma ja tema lahkumine oli väidetavalt üllatus isegi erakonnakaaslastele ajendiks sai särk kirjaga kommarid ahju, millel lisaks sellele üleskutsele ka paljude poliitikas tuntud isikute nimed. Selline üleskutse ületab inimlikkuse piiri, aga ka piiri, mille taga demokraatia ise satub ohtu, märkis jõerüüt ja lisas, et temal on usk Eesti demokraatia võimalikkusesse veel olemas ning sellepärast ta tagasi astubki. Aga Jõerüüt juhtis tähelepanu ka teisele asjaolule sellele, mis võõrutab rahvast võimust ja mu rahvas. Loodetavasti saavad kõik võimul olijad ükskord aru, et kuivadest juriidilistest selgitustest ei piisa, kui mõni tegu rahva õiglustunnet tugevasti riivab, märkis minister tagasiastumist selgitavas avalduses. Me räägime täna poliitikast tähelepanu selle poliitilise maastiku peal. Aga armas taevas, finantsmaastik ja ärimaastik on ka üks suur osa Eesti elust ja üks suur osa ka Eesti elamise garantiist või turvalisust, sest kui inimesed, kes seal on väga mõjukatel positsioonidel, ei saa aru, milline on nende vastutus ja ei saa aru, et nendel ole võimalik lihtsalt suu kinni ütelda. Olin puu otsas. Vabaduse, me saime kätte Euroopa Liidu ja NATO liikmesuse, me saime kätte see, mismoodi olla siis niimoodi see, mida me oleme tahtnud olla, see nõuab natuke õppimist, see nõuab lihtsalt natukene õppimist.", "role": "user" }, { "content": "Eesti sisepoliitika 2005. aastal. Res Publica Tallinna volikogu liige Olav Aarna.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister kohtus täna Berliinis Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeliga. Kohtumisel räägiti olukorrast Valgevenes, Afganistanis ning ka Merkeli eelseisvast kohtumisest Vladimir Putiniga. Kallase sõnul võivad sakslased Afganistanis ära tuua kohalikud elanikud, kes seal eestlasi aitasid. Saksamaal on tulemas sealt lennud, mis toovad ära inimesi ja iseenesest kui need inimesed saavad lennujaama, siis Saksamaa on valmis neid inimesi sealt oma lendudega ära aitama. Lihtsalt suur küsimus on see, kuidas need inimesed saavad lennujaama. Mitu rahvusvahelist väljaannet kirjutas täna, kuidas Euroopa liidrid on Afganistani sõja sellise tulemuse pärast Ameerika Ühendriikides pettunud. Kaja Kallas ei soovinud anda otsest hinnangut USA tegevusele kabuulis. No praegu me ju kõik näeme neid kaadreid, mis kabuulis toimub ja, ja nagu te ütlesite, see kõik ongi väga õõvastav, aga minu meelest küll meil on aega selle analüüsiga tegeleda siis kui me saame tegelikult praegu siis tegeleda nende probleemidega, mis siin järjest hakkavad tulema, et, et saaks neid probleeme vähendada ja ära hoida, et see on praegu esmane ülesanne. Juunikuisel Euroopa ülemkogul kerkisid Saksamaa ja Balti riikide vahel suured erimeelsused Euroopa Liidu, Venemaa poliitika üle. Kallase sõnul mõistis Merkel, miks Balti riigid nii valuliselt reageerisid. Mida Angela Merkel möönis, on see, et igasuguste selliste sammude puhul tuleb kõigepealt ikkagi väikeste liikmesriikidega kooskõlastada neid samme, et, et ma arvan, et see on kindlasti positiivne. Nüüd põhiliselt me muidugi rääkisime Valgevene-Leedu piiril toimuvast ja Angela Merkel oli ka nõus sellega, et tegemist on hübriidrünnakuga, kus inimesi kasutatakse nii-öelda relvana selles võitluses Euroopa Liidu vastu.", "role": "user" }, { "content": "Saksamaa võib Eestil aidata evakueerida inimesi Afganistanist.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nElektriautode toetuseks mõeldav meede on praegu väljatöötamise faasis. Meetme kogumaht on 1,2 miljonit eurot. Sellega peaks toetada saama umbes paarisadat autot. Seejuures iga auto ostu toetatakse umbes 4000 kuni 6000 euroga. Kindlat kuupäeva toetuse avanemiseks aga välja selgitatud pole. Loodetavasti saab seda taotlema hakata selle aasta kolmandast kvartalist, ütles keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Ketlin Tenks. Meede peab olema hästi põhjalikult läbi mõeldud, et see oleks taotlejatele arusaadav ja ka läbipaistev. Ning meetme eesmärgiks on peamiselt soodustada täiselektriliste sõidukite kasutuselevõtmist eelkõige suure kasutusintensiivsusega ning linnakeskkonnas liikuvate sõidukite puhul. Et antud meetmega siis aitame või panustame transpordisektoris kasmonegaaside heite vähendamisse ning samuti ka välisõhu saasteainete heitkoguste vähendamist. Tavakasutajatele esialgu toetus veel ilmselt ei rakendu, hübriidautodele toetus ei laiene. Samuti ei laiene hübriidautodele ka õigus sõita Tallinnas bussiradadel. Elektriautodel on see võimalus olemas. Topauto müügijuht Janek eskor ütles, et huvi elektriautode vastu on suur. Ostmist takistab aga lisaks krõbedamale hinnale ka autode keeruline laadimine. Nimelt ei ole veel kõik laadimispunktid varustatud uute laadijatega. Ja teine asi on see taristu, et, et kui on osad elektriautode läbisõidu ulatused, nad jäävad sinna 200 kilomeetrit mitte vanematel mudelit. Et kui laadimisvõrku taga ei ole sellist korralikku, et siis see kindlasti inimese jaoks ka probleem, et sa pead nagu päris korralikult planeerima oma tegevust. Nissani turundusjuht Henry Taum tõi samuti välja elektriautode negatiivselt poolelt kallima hinna ning kohati lühikese sõiduulatuse. Samas on ka positiivseid külgi palju. Mis on plussid, on kindlasti üks, on keskkonna aspekt eriti linnades, et elektriautod sõites ei emiteeri ei CO kahte ega teisi kaase, nad on palju vaiksemad ka linnas. Seda mürareostust tekitavad vähem sõita. Elektriautoga on äärmiselt mugav, ta on väga hea kiirendusega, vaikne heade sõiduomadustega.", "role": "user" }, { "content": "Riik hakkab taas pakkuma elektriautodele toetust, kuid seekord väiksemal määral ning suure läbisõiduga kasutajatele.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile teatas valitsus, et nädalavahetusel tuleb kinni hoida kõik kauplused, välja arvatud prillipoed, apteegid, toidupoed ja lemmikloomakauplused. See piirang ei puuduta ainult kaubanduskeskusi, vaid kõiki poode. See tähendab, et uksed peab kinni hoidma ka Haapsalu aiatarvete pood, Jõgeva lillepood ja Tartu ehituskauplus, räägib Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits. Ma arvan, et see on igal juhul kogu selle jandi juures üks õiglasemaid otsuseid ja ka targemaid otsuseid, et kui panna kinni, siis panna kinni kõik, eks ole, sest muidu jääb ikka, et need, mis on lahti, sinna inimesed rohkem koonduvad, eks ole, ja noh, nüüd on nagu selgus majas. Aga üldiselt Guido Pärnits valitsuse otsust ei mõista. Viirus ei ole kaubanduskeskuste haigused, kuna kaubanduskeskuse on suhteliselt nagu suured hõredad, on seal rahvas praegu, et kõige suurem potentsiaalne viiruse levitamise oht peale niisuguste öiste pidudeks on siiski haridussüsteem. Kaupmeeste liidu juht Neele Beil märgib, et majanduslikus mõttes on ettevõtjad rõõmsad võimaluse üle poed vähemalt äripäevadel lahti hoida. Et kui seda nüüd vaadata tervise hoidmise aspektist, siis, kui nädalavahetusel on poed kõik kinni, siis suunatakse inimesed ostlema üsna lühikese ajavahemiku tööpäeva järgsesse aega, umbes siis kella viiest seitsmeni võivad tekkida sellised kaubanduse tipptunnid. Mida enam on kaubanduse lahti ja mida pikema aja jooksul on poed lahti, seda lihtsam on klientidel ajas ja ruumis hajuda. Mõneti mõtles valitsus ka sellele kõigis poodides tuleb tagada, et täituvus ei ületaks kahtekümmet viit protsenti. See tähendab, et 100 ruutmeetri ses müügisaalis võib korraga olla kuus inimest. Kuido pärnits ütleb, et kaubanduskeskuses ei tohiks see probleeme tekitada. Neis on ruumi üsna palju. Tuleks lihtsalt jälgida, et ütleme, selliseid punte nagu sisse ei tuleks, eks ole, hetkeks, aga niisugune harju keskmisena on see täiesti taluta piirangu. Valitsus on lubanud kriisis kannatavatele ettevõtjatele abi, räägib ettevõtluse infotehnoloogiaminister Andres Sutt. No täna me arutame ennekõike töötukassa palgatoetus, ma arvan, kõik need toetusmeetmed ju tegelikult sõltuvad ka sellest, et kui pikka aega need täiendavad piirangud peavad kehtima täna ju see horisont, mida me vaatame, on üks kuu. Nele Peil ütleb, et palgatoetusest oleks kindlasti abi, sest kaubanduse suuremad kulud ongi seotud tööjõuga. Kas küsida ka niisugust renditoetust nagu kauplustele läinud kevadel pakuti Nell peili sõnul veel arutatakse. Et siin natukene, sõltub sellest, millises olukorras on kaubanduskeskused ja millised kokkulepped nad suudavad sõlmida oma rentnikega ja ka mida teevad pangad, ehk siis, et kas pangad on omakorda valmis tulema vastu kaubanduskeskustele, kellel on pangalaenud. Kui me kevadel vaatasime pankade tegevust, siis üldiselt nad andsid väga kergel käel maksepuhkust, enam nad seda teinud ei ole. Guido Pärnits ütleb, et toetuste pakett võiks olla tõesti pisut laiem. Samas lisab ta, et kauplused ei pruugi piirangutega väga tugevalt pihta saadagi. Eks nad oma niisuguse ütleme 90 protsendi käibe teevad ikka ära.", "role": "user" }, { "content": "Nädalavahetuseks tuleb sulgeda suurem osa kauplusi. Samas peavad kaupmehed jälgima, et saja ruutmeetrisesse poodi ei läheks üle kuue inimese.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLüganuse volikogu tänase istungi eel teatas opositsioon, et nad soovivad vajalike häälte puudumise tõttu võtta umbusaldusavaldused tagasi ja koosolekule nad ei tulnud. Tänasel istungil otsustati hääletus siiski läbi viia ja see kukkus ühehäälselt läbi, räägib Lüganuse volikogu esimees Dmitri Dmitrijev. See oli ootuspärane tulemus, sest tegelikult me nägime, kuidas nädalavahetusel veel opositsiooniliikmed püüdsid leida lisahääli ja seda nendel ei õnnestunud ja tänase hommiku seisuga ega nendel suurt suurt võimalust ei olnud, kui loobuda oma ette võetud poliitilisest aktsoonist ja eks siis püüavad seda teha kunagi hiljem. Opositsioon, kuhu kuulub ka vallandatud kooli direktor Heidi Uustalu, on valmis vallavalitsust uuesti umbusaldama juba lähitulevikus. Lüganuse volikogu opositsioonisaadik Andrea Eihe. Kindlasti analüüsime seda, mis täna volikogus toimus, kui ka on see seaduspärane, mis volikogus toimus, siis me ei tohiks nüüd järgmise kolme kuu jooksul sama asja eest umbusaldust teha. Aga tegelikult on vallavalitsusel prohmakaid rohkem, millest umbusaldust teha, nii et kui meil jaanuarikuus on 10 häält koos, mida me loodame, et meil on siis kindlasti uus umbusalduses sisse tuleb. Tänase volikogu koosoleku lõpus esitas lahkumisavalduse vallavalitsuse üks viiest liikmest Inno Naur. Tema hinnangul ei ole vallavalitsus suutnud keerulise probleemi lahendamisel käituda valla ainsa keskkooli kooli pere suhtes kõige tasakaalukamalt. Inno Nauri arvates oleks parimaks lahenduseks koolile uue osapooli liitva direktori leidmine. Muidugi need pinged mingiks ajaks kindlasti jäävad ja, ja mõne inimese südamesse kindlasti ka igaveseks. Aga ma arvan, et koolirahu taastamiseks on vaja kooli direktor ära valida. Eelmisel teisipäeval eksdirektori toetuseks tunniajase hoiatusstreigi teinud kooli õpetajate võimaliku pikemaajalise tööseisaku suhtes saab otsustavaks eeloleval laupäeval Kiviõli esimeses keskkoolis korraldatav rahvakoosolek, räägib Kiviõli esimese keskkooli õpetajate esindaja Mari-Liis Randmer. Võib-olla aitab sellistest üksikutes väikestes koosolekutest, et saame siis juba kogukonnana kokku ja räägime, et toodetud on siis nagu kõik osapooled nii poolt kui vastu ja, ja selle põhjal ma võin täna öelda, et, et see, kui koosolek on ära, siis see otsustab selle, kas õpetajad hakkavad streikima või mitte. Kokku õpib Kiviõli esimeses keskkoolis ligi 400 õpilast Kivilist raadiouudistele Rene Kundla.", "role": "user" }, { "content": "Lüganuse volikogus oli täna plaanis kolm umbusaldusavaldust, mis lähtusid Kiviõli 1. keskkooli direktori Heidi Uustalu ootamatust vallandamisest. Vallajuhtide umbusaldamine kukkus siiski läbi, sest umbusalduseks vajaminevat kümmet häält kokku saamata jätsid opositsioonisaadikud istungile tulemata. Kuna volikogult lahendust ei saadud, korraldab koolipere koos kohalike ettevõtjatega rahvakoosoleku, kuhu oodatakse ka rahvasaadikuid. Kui osapooled ei suuda kooli juhtimises lahendust pakkuda, on õpetajad valmis streikima.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nBriti noore rahandusministri tänane avaldus mõjutab pea kõiki majapidamisi ja tema enda renomeed riigi majanduse kaitsmiseks. Koroonakriisi kõrgajal antud toetused, subsiidiumid ja laenud ei suutnud säilitada töökohti. Siiski koondatute arvu saab lugeda tuhandete, mitte miljonites. Nagu märkis üks risi Sunaki eelkäijatest armastavad teda kõik, kuni ta jagab raha. Seni on sunaki ideed maksma läinud kümneid miljardeid naelu. Rahandusministeeriumi paberid näitavad 300 miljardi naela suurust defitsiiti. Aeg on tagajärgi likvideerida. Niisiis pakub Sunaki täna välja viis punkti, kuhu raha suunata. Esiteks koolitused. Majandusteadlased ütlevad, et tööpuudus kolmekordistub ja töötute arv ulatub aasta lõpuks nelja miljonini. Risi sunakilt oodatakse tööhõivekeskuste loomist koos pädevate koolitajatega. Tähtaeg on oktoobris. Teiseks töökohtade säilitamine erinevate tööstusharude jaoks tähendab see erinevat lähenemisviisi. Hämmingut tekitab 1,6 miljardi naela suurune laen kunsti ja pärandisektorile vähem glamuursed. Tööstused pole kindlasti õnnelikud. Sellega haakub kolmas punkt ehk uute sektorite edendamine. Kui turism taastub loomupäraselt, siis Richi sunak asub jõuga edendama rohelisi töökohti ja investeerib kolm miljardit naela majade soojustamisse. Peaminister Boris Johnson on lubanud majanduse taaskäivitamiseks taristu. Revolutsiooni edasi tulevad maksukärped. Ettevõtted ei taastu, kui klient ei tarbi. Risisunak annab isikliku eeskuju ja meedias ilmub üksteise järel fotosid temast juuksuritoolis, poodides, turgudel ja isegi pubis. Lühiajaline käibemaksu alandamine, nii kaks-kolm protsenti võib meelitada inimesi natukenegi ostlema. Plaanis on ka riiklikud vautšerid puhkuse veetmiseks. Ja viiendaks tulevad riigi laenatavad odavad laenud. Kavas on ka muuta pensionitõusu arvutamise valemit. Viis kuud rahandusministrina majanduse kosumise foonil on sunaki populaarsust tõstnud nii, et see ületab kaugelt teiste valitsusliikmete oma.", "role": "user" }, { "content": "Briti rahandusminister Rishi Sunak esitleb täna lisaeelarvet, mille eesmärk on taaselustada koroonaviiruse tõttu kannatanud majandust. Plaan peaks toetama rohkem kui 100 000 /sadat tuhandet/ töökohta rohemajanduses, aga on saanud ka kriitikat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAugust Rei oli riigimees, diplomaat, vabadusvõitleja ja revolutsionäär, kuid konkursi loojate sõnul pole vajalik stsenaariumis käsitleda kõiki tema rolle, ütles sihtasutuse juhataja Hanno Matto. Ta peabki olema atraktiivne ja küllap seda oskavad ka stsenaristid määratleda, et mis võiks siis nii-öelda olla see müügiargument, see ei pea olema eluloo film. Stsenaariumi esildisi ehk treetmente hindab filmi Instituudi August Rei sihtasutuse ja filmivaldkonna esindajatest koosnev žürii võiduidee autorid premeeritakse 4000 euroga. Stipendiumi väljaandmist rahastab presidendi kultuurirahastu. Stsenaariumi loomiseks sõlmib sihtasutus konkursi võitjaga stipendiumilepingu, selgitas Matto. Sihtasutus garanteerib konkursi võitja jale lepingu summas kuni 10000 eurot, et valmiks stsenaarium. Sihtasutus ise filmi tootma ei hakka, meie proovime olla rohkem selline konsolidaator, kes seda ideed nügib või tõukab nii Eestist kui usutavasti ka välismaalt võiks seda toetust tulla, sest ega August Rei on ikkagi seotud väga mitmete riikidega, olgu see Soome, kust tänu temale ju tegelikult Eesti vabadus sõtta kutsuti Soome poisid või siis tema elu lõpuperiood, mil ta oli peaminister presidendi ülesannetes Rootsi kuningriigis. Konkursi tähtaeg on neljas oktoober, tulemused tehakse teatavaks hiljemalt kaheksandal novembril. Täpsema juhendi leiab aadressilt riigivanem.ee. Aasta tagasi loodud riigivanem August Rei sihtasutuse eesmärk on riigitegelase pärandit ja elutööd mõtestada ja populariseerida. Hanno Matto sõnul on tema roll Eesti riigi rajajana jäänud teenimatult varju. Eesti loomisloos on jäänud käsitlemata August Rei nii-öelda ühe selle suurest nelikust, Konstantin Pätsi, Johann Laidoneri ja Tõnissoni kõrval. Et piltlikult öeldes see suur nelik oli see, kes lõi Eesti riigi. Aga kuidagi on juhtunud, et August Rei rolli Eesti loomisloos arendamisloos ja, ja siis eksiilis elus hoidmise loos on nagu vähe tähtsustatud. Sihtasutuse eestvõttel on harival eesmärgil hiljaaegu valminud dokumentaalanimatsioon pealkirjaga riigilooja August Rei.", "role": "user" }, { "content": "Täna kuulutati välja filmistsenaariumi konkurss riigitegelase August Rei elust rääkiva mängufilmi loomiseks. Idee taga on Riigivanem August Rei Sihtasutus ning konkurss toimub koostöös Eesti Filmi Instituudiga.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskkonnaministeerium soovitab ühekordset kasutatud maskid sõlmida eraldi kilekotti ning need siis prügikasti visata. Seda seetõttu, et ei tekiks ohtu nakkuse levikuks, kui järgmine inimene peaks kuidagi prügi ja seeläbi ka maskiga kokku puutuma. Kui aga näitena peaks iga tööealine inimene kasutama päevas ära ühe ühekordse maski, siis Eestis tähendaks see 600000 maski, millele lisandus kilekotid. Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kaupo Heinma sõnul on soovitus praegu puhtalt tervisekeskne. Kui me jäätmekete või ressursi tõhususe poole pealt võtaks, siis me kindlasti ei tahaks sellist soovitust teha, aga praegu me oleme, mõtled, et nii-öelda prioriteetne nakkuse vältimine selle nii-öelda tagamiseks on parim viis see, kuid eraldi kilekotti panna. Me tahaksime soovitada üldse mitmekordseid, maske, aga siin on samamoodi küsimuseks nende kasutegur ja, ja kuidas neid siis siis hooldada, kuidas inimene saab teada, et, et see päriselt ka toimib, et keskkonnauuringute keskus on ka endal nüüd saanud labori, kus, kus nad neid katsetusi teevad ja nad on öelnud, et näiteks et tekstiilist lihtsalt tekstiilist mask hoiab väga vähe ikkagi nii-öelda kinni, et, et ta võtab, kui tolmu võtab, võtab kinni, aga ta neid peenemaid objekte kinni ei võta. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütleb, et kuigi tervishoiusüsteemis on oluline kanda vaid ühekordseid kliinilisi maske, siis igapäevaseks kasutuseks soovitab ta korduvkasutatavaid maske. Seda muidugi juhul, kui inimene on ise terve. Juhul, kui inimene võtab nii-öelda kasutusele igapäevaselt maski käies, rahvarohketes kohtades ühistranspordis, siis tal on nii majanduslikult kui keskkonna mõttes tegelikult mõistlikum minna nende korduvkasutatavat maskide teed. Seda eeldab, et inimene soetab endale kaks-kolm sellist maski, mida saab siis kordamööda nii-öelda kasutada vahepeal teist, et nii-öelda pessu pannes see mõistlikum variant, kui need ühekordseid kasutada. Juhul kui inimene ei kanna tegelikult nii tihti maske, vaid teeb seda pelgalt on see siis arsti vastuvõtule minnes või üksikjuhtumitel, siis on loomulikult lihtsam võtta kasutusele ühekordne mask. Heinma sõnul töötab keskkonnaministeerium selle nimel, et kevadel välja antud juhendit ümber vaadata, kuid samas pole veel sobivat alternatiivi leitud. Kuskil see tasakaalupunkt tuleb leida just selle suunal, et mis oleks siis see tasakaalupunkt, tervise eesmärk on, on ikkagi kõige tähtsam saavutatud, aga et ei oleks keskkonnaseisundile suurt koormust, et et noh, Me saame ise väga selgelt aru, et kui inimene kasutab päevas kasvõi ühe ühekordse maski ja paneb selle kilekoti, siis see on väga suur arv, aga neid maski ja kilekotte, et siin peaks mingisuguse lahenduse leidma Sotsiaalministri sõnul on valitsuse soovitus avalikes rahvarohketes kohtades maski kanda, kuid praegu pole põhjust neid kohustuslikuks muuta.", "role": "user" }, { "content": "Kui iga tööealine inimene kasutab päevas ühe koroonamaski, visatakse neid Eestis õhtuks ära umbes 600 000. Sotsiaalminister Tanel Kiik soovitab igapäevaseks kasutamiseks pigem korduvkasutatavat maski. Samas tervishoiuasutustes on Kiige sõnul kahtlemata oluline just ühekordsete ning meditsiiniliste maskide kasutus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜhe päevaga 10 korda kuulsam kui eile teadsid Tallinna linnavalitsuse töötaja Krista Vainola nime põhiliselt tema töökaaslased ja tuttavad siis täna-homme palju rohkem inimesi. Tema pärast läks tülli Tallinna võimukoalitsioon. Milles asi? Linnapea Tõnis Palts tegi ettepaneku kinnitada Vainola kohale, mida ta nagunii viimasel ajal täitnud oli ja kuna ta oli ka edukalt osalenud sel aastal korraldatud kahel konkursil, nimelt Tallinna sisekontrolöriks. Tehti ettepanek personaliosakonna poolt, et ta on, juhin, ennast õigustanud, tuleb ametisse määrata. Igaks juhuks saatsin ma sellekohase meili koalitsioonipartneritele, olgugi et see on puhta personali osakonna ja mitte poliitiline küsimus. Veel kord ütlen, et inimene on võitnud kaks konkurssi, inimene napoliitiline ja sellele alale väga sobiv. Koalitsioonikaaslased Keskerakonnast ei näinud asja sugugi nii lihtsana, nemad leidsid, et kõik on kooskõlastamata, nemad ei tea konkursidest midagi. Volikogu esimees Toomas Vitsut. See oli tegelikult ka nende esitajate poolt ettevalmistamata. Hommikul enne kui istung pidi algama, ei osanud Tõnis Palts vastata meie abilinnapea küsimustele konkursi toimumise kohta ja nende asjaolude kohta, miks just see inimene ametisse määratakse? Keskerakondlased tegid ettepaneku otsustamine edasi lükata, linnapea luges seda poliitiliseks surveks ja jättis punkti päevakorda. Selle peale boikoteerisid keskerakondlastest abilinnapead linnavalitsuse istungit, mis kvoorumi puudumise tõttu ära jäi. Samas ei eitanud keskerakondlased täna tõsiasja, et sisekontrolör võiks olla poliitiline ja miks ei võiks ka Krista Vainola selle koha peale sobida. Tegelikult aga on lahkelisid veel üks nendest Vilde tänava ühiselamute küsimus. Linnapea Tõnis Palts. Pildide ühiselamutes on riik teinud tohutu vea varem linn on valmis riigile appi minema. Me oleme nõus remontima ära need ühiselamud, kui riik need ühiselamud välja ostab ja oma vea parandab. Mitte mingil juhul ei tule kõne alla, et linn kogu selle kulu kannab, mis selle vea ja selle vea eastab, mis riik on teinud? See oleks ebaõiglane tallinlaste suhtes. Keskerakonna seisukoht on, et võib-olla peakski majad ostma majandusministeerium, aga see võtab liiga kaua aega. Probleemi lahendamisega on kiire ja linn suudab selle raha leida. Tänaste pressikonverentside põhjal aga võib öelda, et tüli jätab mulje otsitud küsimustest. Asi on pikaldasem või ka milleski muus. Toomas Vitsut. Meeskond on teotahteline, aga kapten on segaduses. Tänane probleem on selles, et Tõnis Palts teeb kiirustades läbimõtlematuid otsuseid. Ma olen seda protsessi murelikult jälginud ja täna ma pidin sekkuma. Ka Tõnis Palts toob näiteid varasematest lahkelidest tema seisukohtadest, mida pole arvestatud ja nimetab koalitsioonikaaslasi korduvalt valetajateks. Ja siiski on mõlemad pooled optimistlikud ning loodavad, et koostöö jätkub. Toomas Vitsut. Ma olen veendunud, et me siiski suudame seda linna niimoodi juhtida valimisteni, et siin ei pea niisuguseid 180 kraadiseid pöördeid tegema. Ning Tõnis Palts koalitsiooni lagunemise võimalustest. Noh, kui ta eile oli ohuprotsent üks protsenti siis täna on ta kaks korda rohkem ohus. Täna on ohuprotsent kaks protsenti.", "role": "user" }, { "content": "Tallinna linnavalitsuse istung jäi koalitsiooni tüli tõttu ära.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUkraina viljahoidlates ootab eksporti 20 miljonit tonni vilja, mis tuleb riigil lähema kolme kuu jooksul ehk enne uut lõikust eksportida. Vastasel korral ootavad väljavedu pudelikaelad ja tagajärjeks võib olla üleilmne toidukriis. Ukraina sadamad mustal merel on aga blokeeritud. Kas Eestil on konkreetne plaan, kuidas Ukrainat viljaveol aidata? Peaminister Kaja Kallas? Me oleme rääkinud selle vilja väljaveost siis raudteed pidi, mis tähendab ka seda, et Poola pool peab tegema investeeringuid, et rööpad sellele vastaksid. Aga selleks oleme meie valmis kindlasti ka oma sadamate kaudu seda viljatransporti eksporti pakkuma. Tööstusriikide ühenduse G seitse tippkohtumise eel väljendas Ukraina põllumajanduseminister Makolasolski muret oma riigi viljasaagi pärast. Sõjategevuse tõttu tuleb tänavune nisusaak mullusega võrreldes tunduvalt väiksem, ent siiski piisavalt suur. Talinisust rääkides ei tohiks unustada, et pool selle kasvuks mõeldud aladest on hetkel okupeeritud või asuvad intensiivse lahingutegevuse piirkonnas. Tuleb oodata ja vaadata, kuidas see seis lähitulevikus muutub. Ent praegu on üsna keeruline, sest lõikus peaks algama lähikuudel. Praegu pole ma kindel, et me sealt üldse saaki koristada saame kuid me vähemalt üritame seda. Igal juhul ootavad meid nisu poolelt kaotused ja ka maisisaak tuleb väiksem. Ent hetkel tuleb oodata ja võtta arvesse kõik lähitulevikus ette tulevaid faktoreid. Rumeenias asub Konstansa sadam, millest on tänavu läbi käinud kõigest 240000 tonni ehk üks protsent Ukraina viljasaagist. Sadama tegevjuht Florin Godea. Sadama tegevus on eelmise aastaga võrreldes tõusnud 10 kuni 11 protsenti ja hinnanguliselt jätkub trend aasta lõpuni. See on märk solidaarsusest, kuid see on ka võimalus arendada meie sadama infrastruktuuri. Samas oleme solidaarsed Ukraina inimestega, sest nemad peavad oma vilja eksportima, sest nad on üks maailma suurimaid tootjaid ja eksportijaid.", "role": "user" }, { "content": "Ukraina ei saa teravilja eksportida Musta mere blokeeritud sadamate kaudu. Läbi Rumeenia Constanța sadama on seni aga liikunud suhteliselt väikesed kogused.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMulle meeldib teha tänavaküsitlusi, eriti kui inimesed küsimusele vastates üllatada suudavad ja üllatamise kunsti oskavad narvakad väga hästi. Tihti on vastused nii ehedad ja ausad, et pane kasvõi raami ja riputa seinale. Ja mis sest, et enamik tänavatel kuuldud hinnangutest ei pruugi suuremale hulgale Eesti televaatajatest sugugi meeldida. Tänavaküsitlus ongi alasti tõde, mis peab televaatajani jõudma, muidu pole sellel mingit mõtet, et keda me siis petame iseennast või see, et osa Narva elanikest kaamera ees Putini alustatud sõda õigustada julgevad või Georgi lindikeste kandmises probleemi ei näe on ühest küljest isegi hea. See näitab, et Eesti pole Nõukogude Liit ja isegi mitte Venemaa, kus riigi ametlikus poliitikast erineva hinnangu eest trahvitakse või vangi pannakse. Teisalt mõistan ma väga hästi tavalise Eesti televaataja šokki, kui Narva elanik ütleb i otse kaamerasse, et Ukraina ga oli vaja juba ammu arveid klaarida või et Georgi lint on osa meie ajaloolisest võidust ja uhkusest. Et kuidas siis meie oma riigi elanik ei eristab head ega kurja või õiget ja valet. Ja loomulikult tekib soov midagi ette võtta, et tõtt öelnud Narva elanik maailmas toimuvast õigesti aru saama hakkaks ja oma vaateid muudaks. Küsimus vaid, mida teha. Loogiline oleks inimestega rääkida ja püüda neid ümber veenda. Kuid arvestades, et Ukraina sõja rindejoon lahutab Narvas isegi pereliikmeid ja väga lähedasi inimesi, siis kuidas selle lõhe ületamine üldse võimalik oleks? Eriti veel, kui Putini toetajate puhul võib rääkida lausa totalitaarsest ususektist, millest vabanemine ilma inimese enda soovita või psühholoogilise abita on võimatu. Ajakirjanik Priit Pullerits pakub Postimehe päevakommentaaris kasutada kaasmaalaste ümber veelmiseks pehmet jõudu ja alustada Ukraina sõjakoledusi tutvustavatest plakatitest tänavatel et neist oleks võimatu mööda vaadata. Samas kogenud suitsetajana võin kinnitada, et näiteks suitsupakkidele pandud koledad pildid pole halvale harjumusele kuidagi mõjunud ja pigem olen ma õppinud neist just mööda vaatama. Poliitikute pakutud käsud ja keelud toimiksid ehk tõhusalt ja kiiresti kuid inimeste meelsust sellega ei muuda. Ja tulemuseks saame aina klantsitumad, tänavaküsitlused, kus kõik sulle kaamerasse lihtsalt valetavad. Elamislubade äravõtmine, mis sisuliselt tähendaks teisiti mõtlejate Venemaale saatmist võrduks juba pisikese kodusõjaga, mida küüditamise üle elanud riik endale lubada küll ei tohiks. Ühesõnaga head ja kiiret lahendust pole, on vaid pikk ja keeruline veenmistöö mis tavaliselt algab usalduse võitmisega. Kiiresti toimivad vaid halvad kompromissid, mis tähendab, et Ukraina sõda ja Georgi lindikesi õigustavate või pooldavate inimestega tuleb ühes riigis koos elama õppida ja nende tänavaküsitlustesse pääsenud hinnanguid kuidagimoodi taluda. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.", "role": "user" }, { "content": "Narvas satuvad tänavaküsitlustesse alatasa inimesed, kes toetavad Ukraina sõda või Georgi lindikeste kandmist. Mida nendega ette võtta, kas karistada või ümber veenda.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänaseks on siis laekunud esialgsed suunised keskkonnaministeeriumist, mille kohaselt praeguse seadusandluse põhjal on võimalik avalikke arutelusid läbi viia ka elektrooniliselt. Nüüd on küsimus selles, kuidas seda täpselt teha, ehk tihtilugu need asjad võivad takerduda tehnilistes detailides ja hetkel me oleme selles seisus, et meil on mitteametlik signaal antud peatselt peaks tulema ka ametlikuna ja meie töövõtjad valmistavad parajasti ette siis sellist visiooni, kuidas selliste arutelude läbi viima peaks käima. Meil ju täpset lahendust täna ei ole, aga on mingisugune veebikeskkond, kus saab näha ja kuulda siis toimuvat infot ja samamoodi saab sõna võtta, küsida küsimusi, aruteluda kõikidel nendel nendel vajalike teemadel. Meil ongi küsimus, et milline see keskkond saab olema, kas seal peaks olema osalejate arvu piirangud, kas oleks vaja teha eelregistreerimist, kas oleks mõistlik selleks, et igaüks saaks oma arvamust paremini esitada ja vastuseid küsimusele, kas oleks nii-öelda otstarbekas jagada neid arutelusid teemade kaupa mingite väiksemate piirkondade kaupa. Ehk meil on hästi palju küsimusi detailides.", "role": "user" }, { "content": "Rail Balticu keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku järgsed arutelud jäid eriolukorra tõttu ära. Rail Balticu keskkonnajuht Roland Müür ütleb, et nad ei osanud esialgu seisukohta võtta, kuidas edasi minna, aga nüüd on keskkonnaministeerium esialgse otsuse teinud.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakonna olukord Narvas on praegu nii segane, et keegi seda mikrofoni ees kommenteerida ei soovi. Ei piirkonna juhatuse alles jäänud liikmed ega erakonnast värskelt välja astunud inimesed, kellest arvestatav hulk on linnale kuuluva aktsiaseltsi Narva vesitöötajad nende ülemus, samuti parteiga lõpparve teinud volikogu juhtfraktsiooni liider Aleksei Voronov väidab, et inimesed lahkusid erakonnast südame, mitte direktori sunnil ja tegemist on laiema protsessiga ehk erakonna liikmete rahulolematusega Keskerakonna poliitikaga. Üks lahkujatest väitiski, et Narva volinike vastasseis erakonna keskkontoriga oli vaid viimane piisk karikas ja tema lahkumise tegelik põhjus peitus näiteks ebaõiglases maksureformis, mis töötavate pensionäride sissetulekuid kärpis. Kas lahkumine piirdub 40 erakonnale selja keeranud liikmega või on see alles algus, seda on praegu raske öelda. Keskerakonna Narva piirkonna juht, europarlamendi liige Yana Toom kutsus intervjuus meie venekeelsetele raadiouudistele Narva piirkonna erakondlasi emotsioonidele mitte alluma ja Keskerakonnast lahkumisega mitte kiirustama. Üksinda ei tee sa midagi, kui tahad mõjutada partei liini, siis seda peab tegema seest ja mitte väljast ja see olekski põhiline sõnum minu erakonnakaaslastele Narvas, sest teist erakonda, mis ideoloogiliselt sobiks venekeelsele kogukonnale Eestis lihtsalt pole. Samas liiguvad Narva linnavõimu tagatubades kuuldused 200-st keskerakonnast peatselt lahkuvast liikmest. Tegemist võib olla inimestega, kes astusid erakonda paar aastat tagasi kampaania korras mil toetajate hulga järsk kasv andis erakonna sisevõitluses ühele konkureerivatest jõududest eelise. Lisaks võib volikogu etteotsa astunud parteitu fraktsioon hakata survestama keskerakonda kuuluvaid linnaametnikke ja nõudma neilt lojaalsuse märgiks erakonnast lahkumist. Üks anonüümsust palunud Narva linnavalitsuse töötaja väitis, et hetkel sellist survet veel ei ole, kuid tulemata see ei jää. Ja siis, kui Keskerakonnast lahkunud volinikud on volikogus end piisavalt kehtestanud, siis saabub kindlasti suunis ametnikele põlu alla sattunud erakonnaga lõpparve teha. Tavaliselt on Narvas asjad just niimoodi käinud. Keskerakonna Narva piirkonna hingekirjas on üle 400 liikme. Keskerakonna juhatuse otsusel koguneb Narva piirkonna üldkogu kriisi arutama ja uut juhatust valima septembri lõpus Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.", "role": "user" }, { "content": "Erakonna piirkonna esimees Yana Toom palub allesjäänud erakonnakaaslasi lahkumisega mitte kiirustama. Linnas levivad kuuldused 200-st Keskerakonnast peatselt lahkuvast liikmest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõigepealt kindlasti valitsus ju lähtub ka erinevate instantside ettepanekutest ja soovitustest, olgu see terviseamet, sotsiaalministeerium, erinevad teised ministeeriumid, kui me vaatame valdkondades haridus või ettevõtlus, et tegelikult need ettepanekud tulevad ju palju rohkemate osapoolte poolt kui teadusnõukoda. Muidugi ma loodan, et teadusnõukoja siis käimasaamine läheb ka võimalikult kiiresti. Uus nõukoja esimees on olemas ja töö ja terviseminister ja peaminister siis uue nõukoja esimehega kindlasti ka konsulteerivad. Mis puudutab neid kandidaate, mina sain aru, et nõukogu esimees need kandidaadid esitab. Kui nüüd järgmiseks neljapäevaks pole toimunud esimest teadusnõukoja koosoleku veel siis ekspertide käest saab arvamust ikka küsida, et seda saab riigikantselei otsustada, milliseid arvamusi veel juurde vaja on, lisaks nendele teistele instantsidele. Aga muidugi ma väga loodan, et see teadusnõukoda saab lähemal ajal koostatud ja saab hakata nõustama siis valitsust. Kuidas sai selline olukord siis tekkida, et teadusnõukoda saadeti laiali ja uut ei olnudki veel võtta? No tegelikult meil lepingud lõppesid ja siis, kui riigikantselei vastavad sammud astus, siis hakkas selle teadusnõukoja uuendamine kõigepealt siis esimeest peale. Ja peaminister on ka põhjendanud, et kaks nädalat või kolm nädalat, millal see oli enne seda, siis hakati tegelema võimaliku nõukoja esimehega ja muidugi oleks võinud seda teha ka varem, et oleks nagu kindlus käes. Aga sellepärast, et nüüd näiteks järgmisel nädalal pole teadusnõukoda koos, sellepärast ei jää valitsuses COVIDi olukorda arutamata kindlasti. Ja kui vaja, ka otsused tuleb ikkagi teha, siis tuleb küsida eraldi ekspertidelt, võib-olla arvamust ja teadusnõukogu esimehe arvamust selle olukorra kohta ja loodame, et siis järgmistel kordadel on juba teadusnõukoja nii-öelda siis kogu koosseisu arvamus meil laual.", "role": "user" }, { "content": "Teadusnõukoja uus juht Toivo Maimets pole veel esitanud uue nõukoja koosseisu. Millest lähtub valitsus oma hinnangutes ja otsustes selles olukorras?.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMaantee ehitamise jätkamiseks tuleb transpordiametil omandada Tartu lähedal Kardla külas seitsme korteriga maja, millel on kuus omanikku. Amet on ostnud küll korteriühistutelt maad, ent kortermaja pole varem omandatud, jätkab transpordiameti maadeosakonna juhataja Sulvi Seppel. Hüvanen. See ongi põhiline väljakutse, et kuidas leida need hüvitisväärtused, kuna hindajatel meile teadaolevalt ka puudub kogemus selles osas. 70 elanikuga haja külas asuva hoone omanikele on välja saadetud omandamise ja menetlemise alustamise teated. Hetkel püüab seitsmenda kutsetasemega hindaja leida kõigile korteritele hüvitisväärtused. Omanikud on kõik teadlikud ja keegi ei olegi otseselt ühtegi vastuväidet esitanud, et pigem ollakse gi nii-öelda äraootaval seisukohal, et kuidas need hindamised tulevad ja mis edasi saab. Kuidas aga leida asenduspinnad inimestele kohas, kus teisi samaväärseid mõju pole ja ka kinnisvara hind on madal? Kinnisvarafirma Kaan on tegevjuht Härma haljaste. Kui on selline mitteaktiivse turuga piirkond, kus ilmselt jah, asenduspinda, siis ei ole võimalik leida, et siis ongi variant läbirääkimiste käigus leida asenduspind võib-olla siis mõnes teises või natukene kaugemas piirkonnas jõutakse kokkuleppele ja ütleme, et hüvitise maksmisel on ka üheks variandiks see, et, et siis tulebki ehitada uus samaväärne hoonestus kuskile. Seppel Hüvoneni sõnul on põhikoormus praegu just hindajal, kes peab välja tooma sellise hüvitisväärtuse, mille eest omanik endale uue kodu saab. Loomulikult ei saa see hüvitis väärtus olla siis nii väike, et inimene jääb nii-öelda kodutuks, aga ta ei saa ka olla siis nii suur, et, et ta nüüd nagu saaks oluliselt noh, ütleme uude uude kortermajas endale korterit tõenäoliselt ei saa. Oberhouse hindamisteenuste OÜ juhataja Kristjan Kross juhtis tähelepanu sellele, et lisaks kodu kaotamisele kannavad omanikud veel lisakahjusid, mida on keeruline hinnata. Kinnistuhindajad lähtuvad ja paljuski sellest nagu varaenda väärtusest, aga noh, kõik see muu pool, mis see, mis ebamugavas, mis inimestele nagu tekivad selle tõttu, need ei ole ole niimoodi lihtsalt hinnatavad elukoha muutus võib tähendada kohe seda, et ta lapse, teise lasteaeda, teise kooli või oma töökohtki kaugemale või lähemale, et sillise muutuse omajagu.", "role": "user" }, { "content": "Transpordiamet omandab esmakordselt tee-ehitusele ettejääva kortermaja. Tallinna-Tartu maantee ümberehitusele ette jääv maja asub Tartu lähedal Kardlas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMöödunud aasta septembris esitasid 45 riigikogu saadikud eelkõige Keskerakonnast ja EKRE-st seaduseelnõu presidendi otsevalimiseks. Detsembris läbis eelnõu esimese lugemise, ühtegi parandust tehtud sellest ajast on valitsenud vaikus. Põhiseaduskomisjonis ei ole eelnõuga edasi tegeldud. Komisjoni esimees on reformierakondlane Toomas Kivimägi. Küsisin talt, miks eelnõu on sahtlis seisnud. Kivimägi ütles, et tegelikult ei ole ka veel teada, kui suurt toetust eelnõu omab. Aga miks ta nagu täna on sellises ooteseisundis, on ikkagi see, et ilmselgelt võimalikud muudatused vabariigi presidendi nii-öelda valimise korra muutmises või lausa otsevalimise kehtestamiseks eeldab minu hinnangul no vähemalt nelja viiendiku parlamendis esindatud erakondade toetust, sellepärast et me ju kõik teame, et Eesti ikkagi täna kehtiva põhiseaduse järgi on parlamentaarne vabariik ja noh, ilmselgelt tekib teatud müra sinna näiteks selle näite puhul, kui ka vabariigi president saaks nagu otse valitud aga nii-öelda tema mandaati tema volitused ei vasta nii-öelda sellele suurele mandaadile, nii et noh, need on kõik asjad, mis eeldab nagu analüüsi. Aga antud juhul ma tunnustan ja ma usun, et kõik on märganud seda ju ka, et vabariigi president, et üks esimesi sõnumeid tegelikult peale ametisse astumist oli see, et et võttis endalegi initsiatiivi nii-öelda oma arvamus ja ettepanekud teha vabariigi presidendi valimise korra võimalikus muutmises. Ja minule teadaolevalt ka üks ring tegelikult arutelu on vabariigi presidendi juures toimunud. Ei ole mõtet nagu siin nagu võidujooksu, nagu teha, et ma olen, igal juhul ootaks ka vabariigi presidendi või kantselei poolset nii-öelda sisendit või, või arvamust või ettepanekut, et seejärel ilmselt kutsuda erakondade esindajad ühise laua taha ja siis arutada, et kus maale nii-öelda me oleme täna valmis minema. President pidaski riigikogu fraktsioonide juhtidega tõesti detsembrikuus nõu ja Kadriorus öeldi, et teine kohtumine oli plaanis veebruarikuus, aga Venemaa kallaletung Ukrainale lõi plaanid segi, aga kevadel see kohtumine kindlasti toimub. Toomas Kivimägi kordab taas, et endiselt pole selge, kui suuri muudatusi planeerida. Võimalik on eelnõus ette nähtud presidendi otsevalimine, aga ka lihtsalt mõningane valimiskorra muuta. Juhin tähelepanu sellele, et fraktsioonid, kes eelnõu taga otseselt ei seisnud, Isamaa sotsiaaldemokraadid, Reformierakond ei esitanud eelnõule ju ühtegi parandust, mis teeb valvsaks. Ma ei oska arvata, mis põhjusel nad nagu esitanud ei ole, aga aga võibolla on jah, selline umbusk selle eelnõu edus, see on põhjus olnud, miks neid muudatusettepanekud ei ole teinud. Aga ega siin soleerides siin nagu edu keegi ei saavuta, et võib-olla on ka see põhjus olnud, et et see ei ole see koht, kus need nii-öelda võistelda võimalik erinevate muudatusettepanekute esitamiseks sellele eelnõule, et noh, et on ilmselgelt arusaadav, et see eeldab ikkagi erakondade laiemat konsensust ja seejärel siis juba tulevad konkreetsed otsused, konkreetsed muudatusettepanekud, nii et noh. Ma olen täiesti veendunud selles, et ikkagi põhiseaduskomisjoni istungile ühel hetkel see arutelu jõuab, aga see ei tähenda veel seda, et see nüüd tähendaks saali teist lugemist. Kevadistungjärgul.", "role": "user" }, { "content": "Presidendi otsevalimiste eelnõu ei jää sahtlisse. Nii kinnitab Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi. Aga eelnõu teine lugemine ei pruugi tulla niipea.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Komisjoni energeetikavoliniku Kadri Simsoni sõnul on nii Euroopa Liit kui ka USA rääkinud erinevate riikidega, et kindlustada energiavarustuskindlus juhuks, kui Venemaa peaks gaasitarned Euroopasse peatama. Juba sügisel esimesena andis gaasitootjatest teada Norra oma mahtude suurendamisest peale Norra Euroopa Liidu energiadialoogi. Samuti on Lõuna-Euroopa vähendatud Alžeeriaga ja äsja just toimusid kõnelused ka Aserbaidžaaniga, kelle siis Lõuna-gaasi, võrk või ühendus on just täismahus käivitumas. Räägib USA välisminister Anthony Plinken. Euroopa vajab kõige rohkem stabiilset energiavarustust, et inimesed elaksid talve üle. Venemaa on üritanud energiasõltuvust ära kasutada. Rahvusvahelise energiaagentuuri kinnitusel hoiavad Venemaa riigi ettevõtted gaasitarneid kinni. USA on maailma suurim gaasitootja ja ka nende ekspordivõimekus on iga aastaga kasvanud. Möödunud aastal läks 23 protsenti USA veeldatud maagaasi ekspordist Euroopa liitu. Tõenäoliselt tõuseb see arv veelgi, mistõttu peavad mõlemad pooled olema valmis LNG taristut uuendama. Simsoni sõnul praegu eurooplastel vastuvõtuprobleeme ei ole ja pigem on USA maagaasi mahtude suurendamine kinni rahas. Maailmaturul LNG-d saab kaubelda mitte ainult Euroopasse, vaid suurim tarbija on Aasia. Me oleme mitmel kuul näinud, et Aasia on nõus ma pakkuma märksa kõrgemat hinda, kui Euroopa kauplejad välja käia soovivad. Nii et esimene põhjus, miks paljud tankerid on suunad ka Aasia poole, on see, et Aasia maksab rohkem. USA president on rõhutanud, et kui Venemaa peaks Ukrainasse sisse tungima, siis tähendab see nord Stream kahe lõpp. Simsoni kinnitusel see praegustel kõnelustel mingisugust rolli ei mängi, sest torujuhe ei ole kasutuses. Saksamaa on peatanud ka Nord Stream kahe sertifitseerimise, sest see ei vasta praeguses ülesehituses uuele gaasidirektiivile. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA ametnike hinnangul peaks Euroopa energia varustuskindluse tagamiseks ostma neilt rohkem veeldatud maagaasi. Tulevikus võib see mõlemale poolele tähendada taristu uuendamist, kuid praegu on mahtude suurendamine pigem kinni rahas.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAlates kuskilt veebruari noh, viimasest nädalast on paar nädalat järjest selge langus ja me näeme seda langust ka haiglasse hospitaliseeritud inimeste arvus. Sellest tulenevalt tegime täna põhimõttelise otsuse või mõnes mõttes kinnitasin üle varem kokkulepitu, et kui 10 päeva keskmine sümptomaatiliste Covid 19 patsientide hospitaliseerimise arv langeb alla 25, siis me kaotame ära Covid tõendi siseriikliku nõude ja ka kellaajalise piirangu praeguste prognooside alusel. See võib juhtuda nädalavahetusel uue nädala alguses ja siis oleme valmis operatiivselt ka telefoniistungi tegema juba järgmisest päevast selle nõude maha võtma. See aga ei tähenda, et mingis mõttes oleks kuidagi vähem oluline vaktsineerida. Vaktsineerimine on jätkuvalt parim viis enda elu ja tervist kaitsta. Me nägime, et kõrgema vaktsineeri hõlmatusega riigid saidki kiiremini ka piiranguid leevendada. Ja meil tuleb täna arvestada sellega, et hommikutüvi jätkab levikut ning me ei tea kunagi, mis on järgmine tüvi. Meid, mis tuleb sügis, vaktsineeri on parim viis kaitsta ennast mistahes nakkushaiguste vastu. Kui need piirangud, mida te mainisite, siis tervisetõend või koroona pass ja siis ka kellaajaline piirang ära võtta, mis need suured põhimõtteliselt piirangud üldse siis veel jäävad või me oleme siis juba peaaegu piirangute vaba ühiskonna poole teel. Noh, me oleme ju teel olnud siin juba mõnda aega, ehk et veebruarikuus oleme mitmeid leevendusi teinud, näiteks välistingimustes Covid tõendi nõude kaotamine, mis ma arvan, ainumõistlik otsus varasemalt seda välja toonud ning ka alaealistelt Covid tõendi nõude võtmine, kuna me teame, et alalise puhul ei pruugi olla see ilmtingimata lapse enda otsus, kas ta on vaktsineeritud, mitte see võib, sõltub väga mitmest asjaolust perekonna, hinnangutest, sõpradest, millest tahes täiskasvanud vastutavad iseenda tegude eest, täiskasvanute puhul on arusaadav, et reeglid võivad ja peavadki olema pandeemia tingimustes rangemad. Kui me vaatame nüüd edasi, siis hetkel jääb kehtima maski kandmise nõue siseruumides välistingimustes pole seda kunagi olnud ja jääb kehtima ka teatud nii-öelda osalejate arvu piirangud. Neid täpselt ei ole veel kokku leppinud, et kas me suurendame näiteks osalejate arvu piiranguid, võime, need kaotame mingeid sootuks ja siin jäi kokkulepe, et riigikantselei koos terviseameti ja teadusnõukojaga hindab neid ja teeb endapoolse ettepaneku. Ning ka enesesatsiooni kohustused nii haigestunutele kui lähikontaktsetele, kes on vaktsineerimata, jäävad veel jõusse, aga ka siin võib tulla lähiajal teatud leevendusi. Kui me näeme langustrendi jätkumist", "role": "user" }, { "content": "Valitsuse liikmete hinnangul sõnul langeb raske Covidiga haiglasse jõudjate arv veel sel või järgmisel nädalal alla 25 inimese päevas. Nii peaminister Kaja Kallas kui ka tervise- ja tööminister Tanel Kiik kinnitasid, et sellele järgnevast päevast loobub valitsus vaktsineerimispassi nõudest ja kaotab kellaajalise piirangu meelelahutusasutustes.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa püüdleb tehnoloogilise sõltumatuse poole, kuid digimaksu kehtestamine tehnoloogiahiidudele nagu Google, Facebook või Amazon tekitaks omajagu probleeme. Digimaksu toetavad Euroopa Liidu suurriigid nagu Prantsusmaa ja Saksamaa kuid seni pole seda küsimust suudetud lahendada, vahendab poliitika. Samas on nende kahe riigi suhtumine pisut erinev. Prantsusmaa oli aprillis iseseisvalt peaaegu USA digihiidudele kolmeprotsendilist digimaksu kehtestamas, kuid lükkas selle otsuse siiski aasta lõppu, sest Ameerika Ühendriigid ähvardasid vastutollidega Prantsusmaa veinidele ning muudele toodetele. Peale Prantsusmaa sammu kuulutasid ka Hispaania ühendkuningriik Itaalia, Austria ja Tšehhi välja enda digimaksuplaanid kuid ükski neist ilmselt aasta lõpuks ei rakendu. Euroopa Liidu ülest kokkulepet soovib Saksamaa on nõus digimaksu kehtestamist edasi lükkama, et saavutada majanduskoostöö ja arenguorganisatsiooni ga OSCD ülemaailmset kokkulepet, mida ei pruugi veel aga niipea tulla. Üks põhjus, miks Prantsusmaa digimaksu kehtestamist edasi lükkas, oli ka see, et anda OECD le siiski võimalus saavutada ülemaailmne kokkulepe. Samas ütles OECD maksuosakonna juht Benjamin Engel, et Euroopa Liidu riigid peavad leppima teadmisega, et sel aastal lepet ei sünni. OECD ettepanekul on laias laastus kaks sammast. Neist esimesele on jõuliselt vastu Washington, sest see sisaldab tehnoloogiahiidude maksustamist nende tulu pealt. Teine sammas kehtestaks ülemaailmse ühise maksumäära. Selleks, et hoida USAd kõnelustel on OECD nõus esialgu minema edasi ühise maksumääraga ning järgmisel aastal kehtestada USA digihiidudele eraldi tingimused. Ka Euroopa Liidu riigid jagunevad kaheks. Ühed soovivad kohe mõlema samba täitmist, teised aga soovivad alustada ühiselt maksumäärast. Euroopa komisjon, mis esindab Euroopa Liitu OECD läbirääkimistel pooldab mõlema samba elluviimist, sest nii saaks rohkemate Euroopa Liidu liikmesriikide toetuse. Kuna Prantsusmaa soovib lahendust sel aastal, siis loodavad nad pandeemias enim kannatanud riikide toele, et digimaks siiski varem kehtestada. Analüütikute hinnangul ei muudaks USA suhtumist digimaksuga presidendivahetus.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Liidu pingutusi seada USA tehnoloogiahiidudele digimaks, varjutab Ameerika Ühendriikide võimalik vastus tariifide näol.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEt see tähendab väga suuri muutusi kogu Euroopa liidus, aga sealhulgas ka Eestis ja kindlasti on need need küsimused, mille osas peavad liikmesriigid nüüd hakkama läbi rääkima ja ka oma erisusi välja tooma. Kindlasti põlevkivi on Eesti üks väga tugev ja suur erisus olnud. Nüüd kui rääkida erinevast erinevatest biokütustest ja, ja selle võimalusest ja kas sisepõlemismootori kaotad, kaovad 2035 või ei kao, siis ma arvan, et need arutelud saavad väga keerulised olema Euroopa Liidu tasandil, aga ma arvan, et suund selle kliima neutraalsuse poole liikumise osas. Suund CO kahe emissiooni vähendamise osas, see on loomulikult õige, aga me oleme näinud, et iga selline samm on alati tehtud Euroopa Liidu tasandil ka sellised kompensatsioonimehhanismid, mis siis erinevaid riike aida aitavad sellele üleminekule kaasa. Ida-Virumaal elavad inimesed, kes on kindlasti uudistevoogu jälginud ja nad on väga mures, mis edasi saab, et kas minu tehas, kus ma töötan, pannakse kinni varsti või mitte? See on täiesti arusaadav mure ja, ja selle osas ma ütlengi, et Eesti peab nüüd hakkama neid läbirääkimisi pidama. Kui me võtame hetkel selle kliimapaketi, mis on esitatud komisjoni poolt siis on selge, et tuleb vastata väga paljudele majanduslikele küsimustele. Missugune on see negatiivne mõju just ETSi ettevõtete ärikasumile? Kindlasti me peame suutma vastata sellele küsimusele, mis mõju see avaldab põlevkivitööstuses. Mida see tähendab kodumajapidamiste jaoks ostujõu languse osas? Kui me räägime seda, et soojusenergia hinnatõus väga või see tähendab soojusenergia hinna tõusu. Nii et kõik need aspektid peab riik läbi kaaluma väga hoolikalt.", "role": "user" }, { "content": "Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles Euroopa Liidu kliimapaketi kohta, et Eesti peab seal tugevalt enda eest seisma, sest mitmes sektoris on kujunemas keeruline olukord. Samas pole tema sõnul paketti mõistlik tagasi lükata, sest siis ei saa Eesti endale vajalikke asju välja kaubelda. Näiteks peab alates 2035 olema uute müüdavate sõiduautode CO2 emissioon null.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis on relvaluba umbes 27-l 1000-l inimesel, tsiviilkasutuses on relvi aga pea poole rohkem. Umbes 55000 27-st 1000-st pooled relvaomanikud on jahimehed. Viis sotsiaaldemokraatliku erakonna liiget esitasid kirjaliku arupärimise siseminister Mart Helmele küsimusega, kas relvaloa andmine peaks olema rangemalt piiritletud. Riina Sikkuti sõnul peaks sotsiaalne kontroll tõhusam olema. Kui me tahame sellist leebemat regulatsiooni, siis on võimalik ju rakendada tugevamat sotsiaalset kontrolli, et enamasti relvade omanikud on jahiseltside liikmed või laskesportlased. Et siis selline sotsiaalne kontroll inimestega üle, kellega koos siis kas hobiga tegeletakse või sporti tehakse, peaks olema tugevam, aga seda, et relv, mis on käibes, on potentsiaalne ohuallikas nii kasutajale, tema lähedastele või, või, või erandkordadel ka teistele. Siseministeeriumi hinnangul on relvaloa taotlemise kord piisavalt range, kuuendal juunil Lihulas toimunud tulistamine ei ole seda arvamust muutnud. Sven põierbaas siseministeeriumi korrakaitse ja kriminaalpoliitika osakonnast ütleb, et relvaloa taotlemise korra tõhustamist on arutatud. Vahetult enne võidupüha kohtusime siseministeeriumis sellel teemal just tervisekontrolli relvaloa taotleja tervisekontrolli teemal sotsiaalministeeriumi esindajatega, Eesti perearsti seltsi esindajatega, Eesti psühhiaatrite seltsi esindajatega. Arutasime võimalusi tõhustada taotlejale osas tehtavat kontrolli, et kohtumisel ühiselt jõudsime järeldusele, et täiendada tuleb tervise infosüsteemi. Et selles kajastuvat relvaloa omaniku kohta käiv oluline terviseinfo oleks nähtav kõikidele arstidele ja et neid andmeid saaks siis kasutada ka perearst. Tervisekontrolli läbiviimisel.", "role": "user" }, { "content": "Pärast Lihula traagilist tulistamisjuhtumit on tekkinud küsimus, kas relvaloa taotlemise kord on Eestis piisavalt range.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPaadiga jõele minekuks tuleb end korralikult ette valmistada. See algab päästevestide selga panekust, sest paadis viibija peab olema kaitstud. Kui paat mingil põhjusel ümber läheb paati võeti kaasa vajalikud tööriistad, nende hulgas ka magnet, millega jõepõhjast metalli kätte saada. Ja mõistagi ämber, kuhu prügi mahutada. Üldiselt ei osata aimata, et prügi võib nii palju olla. Aga siin juba aastaid tegutsenud Jakob Kose oli asjaga kursis. Just sellepärast ta selle prügiviisi välja mõtleski. Kaluriküla asutaja Jakob Kose. Prügipüük, et kuna meil teine asi, mida me teeme, on siis kalapüük, siis see on prügipüük, et ehk siis inimesed, kes tahavad nagu lihtsalt paati laenutada või lähevad kalale, aga kala ei saa, siis on alternatiiv prügipüük ja nagu täna juba näha on, siis tegelikult seal ilma saagita ei jää. Kose võttis ka ühendust RMK Põlula kalakasvatuskeskusega ja sai kokkuleppe, et iga prügipüüdja kohta lastakse Pärnu jõkke noor siig ja noor lõhe. Nimelt alustati prügipüügiga, täna, aga see jätkub ja igaüks võib tulla. Ja iga inimene, kes tulevikus tuleb ja meie juures seda teenust kasutab, kingib siis ühe siia ja ühe lõhe meie, Pärnu jõgi konda, mis siis ükskord aastas lastakse sisse, nii et loeme nupud kokku ja laseme järgmisel aastal, samal ajal nagu praegu laseme siis kala sisse. Prügipuudust pole niipea ette näha liset heil. Ja väga edukas oli ilma saagita mei jäänud täna kõige rohkem siit leida või penoplasti ja igasuguseid pudeleid. Mai tea hambapastatuubi näiteks leidsin ka kelgutükke. Prügipüügist osa võtnud lapsed prügi vette ei loobiks. Kui oled ise nii palju prügi kaldale toonud, siis tead täpselt, mida teha ei tohi, räägib Lauri. Ehitusmaterjali, ja siis sai prügikotid seitse tükki, mis sa arvad, kas need on toredad inimesed, kes loobivad prügi jõkke? Ei ole, sina ei teeks seda. Loodus saab surma, nii.", "role": "user" }, { "content": "Täna oli igakevadine \"Teeme ära!\" Seekord oli talgupäeva keskmes kodulähedaste veekogude ohutus.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKaks haavatut on raskelt vigastatud ja kaks kergemalt meedikud, kes on üldiselt oma jutus konservatiivsed, aga, aga ravivad inimesi nii hästi, kui nad oskavad ja ma võin öelda seda küll kõigile raadiokuulajatele, et see arstiabi, mis on, on ikkagi esmaklassiline, nad siis otsustavad, et mis neist edasi saab, et, et millises järjekorras ja kuhu neid transporditakse. Kas üldse transporditakse? Mis laadi on vigastused? Vigastuste iseloomu me arusaadavatel põhjustel ei saa avalikustada, sellepärast et tegemist on delikaatsete isikuandmetega. Seega midagi eluohtlikku on? Ei, elu ei ole ohus kellelegi. Kas keegi tuuakse neist koju ka, kui meil on selle kohta? Informatsiooni rohkem, siis me anname kindlasti avalikkusele teada, et hetkel nad on meedikute järelevalve all. Nüüd aga nendest meestest, kes seal nii-öelda plahvatuse hetkel lähedal olid, et kas nemad jätkavad operatsioonil osalemist. Seda peab otsustama nüüd kontingendi ülem, kes on siis kolonel Paul Vaha, et hetkel hetkel seda otsust ei ole, mis nüüd puudutab meie jalaväekompaniid, mille tugevduseks see EOD meeskond oli, siis jalaväekompanii jätkab operatsioone. Milline on meeste nii-öelda psüühiline seisund? Noh, eks nad on ikkagi kurvad, aga, aga see, et et kompanii jätkab operatsiooni, noh, see näitab, et sõdurid suhtuvad oma teenistusse väga tõsiselt, nad jätkavad seal alade puhastamist Talibanist ja ma arvan, et nad teevad seda sõduri tööd seal väga põhjalikult. Kas on praegu ka jutuks olnud, et saadetakse uusi mehi Eestist kohale, sinna asemele? See on hetkel arutluse all ja sellega tegelevad meil siis maaväe ülem ja operatsiooni juhtivad ohvitserid, aga mingit otsust selle kohta hetkel ei ole, aga seda praegu arutatakse küll, jah. Aga et kas arutatakse kas ainult hukkunute asemele või ka vigastatute asemele. Ja siis tahtsin küsida ka seda, et kas on teada umbkaudu, millal tuuakse hukkunute surnukehad Eestisse. Ei ole täpselt teada veel sellepärast, et see kõik ootamatult ju juhtus alles eile ja loomulikult logistikud hoolimata jaanipäevast ja võidupühast töötavad väga pingsalt ja tihedalt aga isegi kui tekivad kuupäevad, siis me loomulikult informeerime lähedasi, aga avalikkust me informeerime ikkagi siis, kui see on täiesti kindel. Kuna tegemist on sõjaväelendudega, et need ei käi nagu täpselt graafiku järgi, et sõltub sellest, et millal on lennukid ja millal on reisid. Tegemist ei ole liinilendudega.", "role": "user" }, { "content": "Afganistanis haavata saanud Eesti sõjaväelastest.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel aastal moodustas turismisektor kogu riigi skp pst kaheksa protsenti ehk andis kaks miljardit eurot eksporditulu. Turistide põhjal saab sektorit jagada kolmeks. Üks kolmandik kuulub siseturismile, üks kolmandik turiste tuleb välismaalt ja ühe kolmandiku moodustavad turust soomlased, ütleb Tartu tellide London Pallas ja Sofia juhatuse esimees Verni Loodmaa. Üks kolmandik välisriikidest on nii või teisiti meil juba peaaegu kadunud ja kui ka nüüd Soome läheb lukku, siis jääb meil tegelikult alles ainult siseriiklik turism, mis ka tänastes Covid 19 pandeemia tingimustes on oluliselt vähenenud väga selgelt turismitööstus selle otsuse järel, et Soome läheb lukku, satub väga raskesse seisu. Seis pole nukker mitte ainult majutusasutustes ja spaades, vaid näiteks paneb seesugune otsus löögi alla ka toitlustusasutused. Seega läheb seis sektoris aina nutusemaks, lisab ka Eesti hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimees Ain Käpp. Praegu septembrikuus kuu algusest tänaseni on Tallinna kõikide hotellide käive kokku langenud 74 protsenti. Noh täna juba meil ei ole üldjoontes mitte kedagi, aga, aga nüüd, kui veel see Soome turg on kinni, siis absoluutselt see langus tuleb veel. Nii loodma kui käpp ei välista, et põhjanaabrite kadumine Eesti turismisektorist võib kaasa tuua lähitulevikus uusi teateid ja uudiseid hotellidest ja toitlustusasutustest, kes on sunnitud inimesi koondama ja oma tegevuse lõpetama. Ain Käpp. Kui turg üldse ei toimi ega rohkem alternatiive nagu ei ole, üks võimalus on, ütleme ühte osa, mida me oleme ka sektoriga pakkunud, ikkagi püüda päästa, et me kõiki inimesi ei kaotaks, aga kui riigid on kinni, siis on see väga keeruline. Seesuguses olukorras oodatakse, et valitsus ei jäta hätta, vaid pakub sektorile mingilgi määral omapoolset toetust. Hädavajalik oleks nii palju räägitud palgatoetuse jätkumine, aga näiteks ka püsikulude kompenseerimine. Verni loodmaa. Ma ei ole siin nagu väga ühte meelt mitmete meie poliitikutega, kes kuidagi väga lihtsalt ütlevad, et turismitööstus on määratud muutumisele või turismitööstus peab muutuma, aga milliseks ta siis peab muutuma? Vastavad ettepanekud on tehtud ka valitsusele, kes peaks olukorda arutama lähiajal. Veel eilse seisuga kinnitati sotsiaalministeeriumist, et Tanel Kiige seisukoht palgatoetuse osas muutunud ei ole. Ka peaminister Jüri Ratas ütles eile Eesti rahvusringhäälingule antud intervjuus, et palgatoetusele sarnaseid meetmeid enam ei tule.", "role": "user" }, { "content": "Peaminister Jüri Ratas teatas kolmapäeval, et alates uuest nädalast Soome ja Eesti vahel enam turistid liigelda ei saa, küll aga säilib kaubavahetus ning tööl saab endiselt üle lahe käia. Ilma Soome turistideta on aga Eesti turismisektor veelgi raskemas seisus, ütlevad sektoris tegutsevad spetsialistid.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA esindajatekoja demokraadid süüdistavad president Donald Trumpi võimu kuritarvitamises ja kongressi uurimise takistamises räägib USA esindajatekoja õiguskomitee esimees, demokraat Jerry Nadler. See on tagandamiseni viiv väärtegu, kui president kasutab oma ametivõimu ebaausa isikliku kasu saamiseks samal ajal, eirates ja kahjustada rahvuslike huve. See on täpselt see, mida president Trump tegi, kui ta survestas Ukrainat sekkuma. Meie 2020. aasta presidendivalimistesse. Õiguskomitee hääletab süüdistusaktide üle neljapäeval ja seejärel liigub asi edasi esindajate koja täiskogusse. See tähendab, et ametlik hääletus presidendi tagandamise üle võib toimuda juba järgmisel nädalal. Mõned demokraadid võivad koos vabariiklastega hääletada tagandamise vastu. See aga ei kõiguta demokraatide enamust, räägib USA esindajate koja demokraatide liider antsipellosi. Sellises olukorras me ei loe hääli, inimesed teevad seda, mida tahavad. Ma ei ole kunagi kelleltki küsinud, et kas nad olid uurimise poolt, kas nad on edasiminemise poolt. Trumpist võib saada kolmas president USA ajaloos, kes esindajate kojas tagandatakse. Kohtumõistja on aga senat, kus on enamus presidendi erakonnakaaslastel räägib USA senaator, vabariiklane John Kennedy. Ma tahan, et mõlemal poolel oleks põhimõtteliselt piiramatu vabadus pakkuda tõendeid, mida nemad tahavad pakkuda ristküsitleda, kõiki tunnistajaid, kutsuda oma tunnistajaid. Tõenäoliselt jõuab kogu tagandamisprotsess lõpule jaanuaris, täpselt enne demokraatide eelvalimiste algust. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.", "role": "user" }, { "content": "USA esindajatekoja demokraadid avaldasid süüdistusaktid, mis võivad viia president Donald Trumpi tagandamiseni. Tegu on ajaloolise sammuga, mis on ärritanud nii presidenti kui ka tema erakonnakaaslasi.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIsamaa lähtus küsimuse püstitusel praeguse valitsuse plaanitud rohepöörde kriitikast ja murest traditsioonilise põlevkivitööstuse tuleviku pärast. Eesti on võtnud kursi fossiilkütustest vabanemisele ja viie aasta pärast peaks Balti riigid lõplikult lahkuma ka Venemaa energiasüsteemist, räägib Isamaa poolt ettekandega esinema kutsudtud tehnikaülikooli Energiatehnoloogia instituudi professor Alar Konist. Kui me nüüd vaatame seda arengustsenaariumi, siis tegelikult me tootmisvõimsustesse reguleeritavatesse tootmisvõimsustesse investeerinud ei ole ja ka olemasolevad tootmisploki noh, ma tõin siit välja, millised on olnud meil need avariiseisakud Narvas kolm päeva ja kui te nüüd mõtletegi, et me täna planeerimine energia tootmise defitsiiti ja kui me vaatame nüüd seda, et tegelikult nende tootmisseadmete noh, kuidas öelda töökindlus alati ei ole tagatud, siis noh, me oleme täna juba väga suure riski siia sisse planeerinud, et üks asi on tõesti need kliimaeesmärgid, mida me tahame täita, aga, aga me ei tohiks ikkagi unustada seda, et me ei saa energiajulgeolekut ja vastuskindlust alahinnata ja me peame arvestama ka seda, et me oleme ülekandeliini lõpus, kui ülejäänud Euroopa riik ka satuks energiadefitsiiti, kas siis kokkulepped peavad või rahuldatakse kõigepealt oma riigi elanike energiavajadust. Varustuskindluse eest vastutava Eleringi juhatuse liige Kalle Kilk ütleb, et turgude toimides pole põhjust karta. Küll aga ei saa suuremaid või väiksemaid kriisiolukordi välistada. On see siis mingisugune tahtlik šabotaaž välisühenduste kallal või mis iganes, et selles kontekstis Eleringil on täpselt samasugune arusaam, et, et mõistlik on omada sellise saartalituse jaoks väikest varu, et Eesti jaoks võiks olla kuskil suurusjärk 1000 mega sellist võimsust, mis on siis juhitav. Et kui me kujutame ette, et me täna Eesti maksimumtarbimine keset talve on kuskil 1600 megavatti, et siis kui sellest 1000 on kaetud ära meil kuskil reservis oleva võimsusega et siis me võiksime tunda ennast suhteliselt kindlalt, et ühiskond saab toimida ka sellises eriolukorras? Kilk seletas, et 1000 megavatti varu peaks olema nii-öelda nupust lülitatav ehk kohe kasutatav tuule ja päikese elektriga ei saa arvestada, kuni pole välja mõeldud piisava mahuga salvestusseadmeid. 2030.-ks aastaks plaanitud rohepööre on kilgi hinnangul saavutatav. Täna teadaoleva info põhjal ei ole jah siin väga suuri küsimuse kohti veel tuvastatud, et natukene tandub tõesti siin küsimus sellele, et kas me usaldame oma naabreid ja et kas see üleüldine suure sahvri omamine võiks olla, et me täiesti nõustume, et, et sahvri omamine ja kindlustunnet on tegelikult oluline. Sellega tuleb jah teadvustada, et sellega kaasneb ka suurem arve, et, et kui palju me sellesse kindlustunde se tahamegi investeerida, selles on küsimus.", "role": "user" }, { "content": "Riigikogu arutas Eesti energiajulgeolekut ja varustuskindlust. Eleringi juhatuse liige Kalle Kilk leiab, et Balti riikide lahtiühendamist Venemaa energiasüsteemist ei tuleks karta.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee uus juurdeehitus võimaldaks meil siia ehitada tänapäevasele muusikateatrile vastava akustika ja tehniliste võimalustega saali. Loomulikult see otsus tuli meile positiivsena. See ikkagi viitas sellele, et rahvusooperi probleem, mis on nüüd ju vindunud aastakümneid leidis ikkagi tee lahenduse poole ja sai nii-öelda esimese positiivse tõugu selle asjaga edasiminekuks. Enne projekteerimist on vaja läbi käia väga-väga palju etappe. Kõigepealt on vajalik saavutada nii-öelda eeltingimuste osas, et üldse saaks hakata läbi viima arhitektuurikonkurssi, on vaja saavutada mitmete ametkondadega kompromisslahendused ja kui me oleme arhitektuurikonkursiga ühele poole saanud, siis alles saab minna projekteerimise etappi, mis on üsna seal siis ikkagi suhteliselt suhteliselt veel kauges ajaruumis tänasest päevast vaadatuna. Ega te umbes hinnanguliselt öelda ei oska, et milline see aeg umbes olla võiks, kuni need kõik protsessid on läbitud ja sinna projekteerimiseni asi enam-vähem jõuda võiks. Seda ma küll tänasel päeval välja öelda ei julge. Meil on vaja väga mitmete ametkondadega läbi käia väga-väga pikk tee, mis võib kesta päris mitu aastat. Kas see Estonia juurdeehitus oleks ainuke variant või on ikkagi kaalumisel ka näiteks siin seesama vana linnahalli saal, mis on ka ju ilma kasutuseta praegu veel? Samamoodi on räägitud siin Kopli poolsaarest. Jah, loomulikult on neid teisi variante ju kaalutud, aga ütleme, tänasel päeval kogu selle protsessi edasiminekuks andis ju ikkagi tõuke ju detsembrikuine riigikogu kultuurikomisjoni juba otsus, kus siis tehti eelvalik olulistest kultuuriobjektidest ja juba seal jäi sõelale mitte rahvusooperi uusehitis vaid rahvusooperi võimalik laiendus kohapeal. Mis puudutab linnahalli, siis seal tuleb ikkagi silmas pidada ja tegu on samamoodi muinsuskaitselise ehitisega oma piirangutega. Ja mis linnahalli miinuseks räägib, on see, et, et seal tuleks säilitada oma olemasolev saal. Aga see sal on tegelikult muusikateatri jaoks ehk loomuliku akustika jaoks ei ole sobiv kohe mitte üldse.", "role": "user" }, { "content": "Kultuurikomisjon nimetas eile ühena neljast riiklikult tähtsaks kultuuriobjektiks Rahvusooper Estonia teatri juurdeehituse. Rahvusooper Estonia peadirektor Ott Maaten ütles, et hoolimata esialgsest heast uudisest läheb projekteerimiseni aega mitu aastat.", "role": "assistant" } ]

[ { "content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSenimaani on Euroopa Parlamendi saadikud jagunenud kaheks ehk on saadikuid, kes toetavad toidualaste terminite karmistamist ning neid, kes seda ei toeta. Uuel nädalal toimub hääletus, toimub aga ajal, kui Euroopa komisjon üritab edendada strateegiat, mis tooks talutoidu inimeste lauale ning samas muudaks nende menüü tervislikumaks ning jätkusuutlikumaks. Ühtlasi soovitatakse strateegias tarbida rohkem taimseid tooteid ja vähem punast ning töödeldud liha. Seega saavad taimse toidu pooldajad öelda, et selline nimetustega piiramine läheks otseselt strateegiaga vastuollu. Liha ja piimatööstus aga vaidleb sellele vastu ning ütleb, et sõnapaarid, taimne liha või vegan vorstid eksitavad ostjat. Nii seisabki ühes muudatusettepanekus lause, et kõik lihaga seotud terminid peaks olema seotud looma söödava kehaosaga. Seega ei tohiks kasutada taimsete toitude puhul, sõnasid lihalõik, vorst, viiner või burger. Taimsete toodete poolt võitlejad ütlevad, et muutus on ebavajalik ning ükski inimene ei osta taimseid tooteid kogemata liha asemel. Nende sõnul ostavad nad neid seetõttu, et olla tervislikumad ning hoolivamad keskkonna ja loomade suhtes. 2019. aastal 11. Euroopa Liidu riigis tehtud tarbijauuring näitas, et 42 protsenti inimestest lubaks kasutada taimsetel toitudel eelloetletud nimetusi ning 20 protsenti inimestest näeb selles probleemi ning soovib seadustes muudatusi. Ülejäänutel puudus konkreetne arvamus. Taimsete toitude pooldajate sõnul kasutatakse lihale viitavaid nimesid seetõttu, et tarbija oskaks neid oma menüüs paremini kasutada. Paar aastat tagasi läks üks muudatusettepanek aga läbi, mis keelustas Euroopa liidus taimsete toodete ja piima omavahel seostamise. Seega tohib öelda näiteks mandlijook, mitte mandlipiim. Nüüd soovitakse aga ühe muudatusettepanekuga keelata ka mõisted jogurtilaadne, juustuasendaja ja isegi kreemine. Viimane tähendaks aga seda, et näiteks peaks muutma sõnastus ka kreemisel, maapähklivõil või kreemistel küpsistel. Taaskord on neid, kes ütlevad, et praegune sõnastus on arusaadav ning neid, kes ütlevad, et taimsete toodete mõisteid tuleks piirata.", "role": "user" }, { "content": "Euroopa Parlament hääletab järgmisel nädalal, kas taimseid lihaasendajaid tohib kutsuda näiteks veganvorstideks või -burgeriteks. Lisaks on küsimus selles, kas sõna \"kreemine\" tohib kasutada taimsete toodete kohta.", "role": "assistant" } ]