text
stringlengths 0
388k
| heading
stringlengths 1
196
| url
stringlengths 30
223
| leadin
stringlengths 4
5.8k
|
|---|---|---|---|
Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa rõhutas koostöö ja ühiste eesmärkide tähtsust. „Kõik hea algab meist endist ning igaühel on tähtis roll suurte asjade ülesehitamisel ja hoidmisel. Tänan südamest sponsoreid, kes on EOK-d toetanud juba aastaid, ning sponsoreid, kes olümpiaperega täna liituvad. Sponsorlusega tekib vahetu andja-saaja suhe, mida mäletatab terve põlvkond. Koos anname panuse tipp- ja noortespordi arendamisesse, et Eesti lipp lehviks ka edaspidi olulistel spordivõistlustel kõrgelt, ning liikumisharrastuse arendamisesse, et Eesti inimesed elaksid kauem tervemalt ja õnnelikumalt. Suured asjad algavad meist igaühe seest,“ ütles Sõõrumaa.
Uuel olümpiatsüklil aastail 2017-2020 jätkavad Eesti Olümpiakomitee sponsoritena pikaajalised toetajad: mänguportaal PAF, kindlustusfrma ERGO, välireklaamiettevõte JCDecaux, olümpiadelegatsioone rõivastavad Monton ja Nike ning Olympic Casino. Uute sponsoritena lisanduvad kodumaine kaubandusgrupp Coop, autopartner Toyota Baltic ja turvafirma USS Security. Sponsorlepingute kogumaht on 2,5 miljonit eurot, mis suunatakse tippspordi, noortespordi ja liikumisharrastuse edendamisesse.
Olulise tähisena taliolümpiamängude ootuses allkirjastas Eesti Olümpiakomitee täna vastuse Rahvusvahelise Olümpiakomitee ametlikule kutsele osaleda PyeongChang 2018 olümpial, koondis kinnitatakse 2018. aasta jaanuaris. Lisaks sai allkirja ka leping Eesti olümpiadelegatsioonile võistlusriideid tarniva Baltimaade suurima sporditarvete jaemüügiketi Sportlandiga – PyeongChangis võistlevad eestlased esmakordselt Salomoni rõivastuses. Taliolümpia piletipartneriks on Estravel. | EOK kinnitas Eesti delegatsiooni osalemist PyeongChangi olümpial | https://sport.err.ee/593887/eok-kinnitas-eesti-delegatsiooni-osalemist-pyeongchangi-olumpial | Eesti Olümpiakomitee (EOK) sõlmis täna uueks olümpiatsükliks 2017-2020 sponsorlepingud üheksa ettevõttega ning kinnitas Eesti delegatsiooni osalemist PyeongChangi olümpial. |
Noormeeste esimeses poolfinaalis laupäeval algusega kell 13 lähevad vastamisi BC Tartu/Salva ja KK Paulus.
BC Tartu/Salva oli kahe võiduni peetavas veerandfinaalseerias kindlalt üle KK Tallinna meeskonnast. Esimene mäng võideti numbritega 92:71 ja teine 108:88. Avamängus hiilgas 20 punktiga Kerr Kriisa, korduskohtumises paugutas Patrik Peemot vastaste korvi 26 silma.
KK Paulus seljatas veerandfinaalis KK Viimsi/Kesklinna KK/TSK samuti kahe mänguga. 69:49 võidumängus viskas Mihkel Kersalu Pauluse parimana 23 punkti. Teise, tasavägisema mängu võitsid Johan Kärpi hoolealused 75:69.
Teises poolfinaalis laupäeval kell 17 hakkavad madistama Märt Raami juhendatav BC Tarvas/ Rakvere SK I ja SK RIM/TTÜ Korvpallikool Sinine, kelle peatreener on Kaarel Loigu.
Rakvere seljatas veerandfinaalides SK RIM/TTÜ Korvpallikool/TSK meeskonna kahes mängus, 52:44 ja 72:55. Avamängus tõi Martin Laandu võitjate parimana 12 punkti. Teise mängu Rakvere resultatiivsem oli 16 silmaga Andreas Poolen 22 silmaga.
SK RIM/TTÜ Korvpallikool Sinine pani samuti kahes mängus paremuse maksma BC Raplamaa I meeskonna vastu. Napis 86:83 võidumängus kostitas vabaviskeid eksimatult (10/10) visanud Marek Ojamäe Raplamaa noormehi koguni 24 punktiga. Korduskohtumine läks samuti nugade peale, SK RIM võitis mängu ühe korviga, 68:66. Taaskord oli resultatiivsem Ojamäe, seekord 23 punktiga.
Põhiturniiri võitja BC Tartu/Salva peatreeneri Gert Prantsi kommentaar: „Arvan, et väga positiivne nähtus oli poiste väga tubli mäng ilma ühe liidrita (põhiturniiril ei olnud meeskonna juures Kerr Kriisa – toim). Kerkisid esile järgmised kutid ja osad said võimaluse, mida nad olid kaua oodanud. Play-off’is on alati isukas andmine ja nendele mängudele peab minema tõsise suhtumisega."
Pronksikohtumine mängitakse 7. mail kell 14.00. Finaal algab kell 18.00.
Tütarlaste esimeses poolfinaalis laupäeval kell 11 astuvad võistlustulle Pärnu SK ja Audentese Spordiklubi/TSK.
Pärnu SK lunastas põhiturniiri teise kohaga poolfinaalpääseme automaatselt. Audentese Spordiklubi/TSK oli aga kahes mängus selgelt parem S&S võistkonnast. 90:25 võidumängus viskas Audentese parimana Triinu Ojala 20 punkti. Teises mängus kostitas Annaliisa Väljaots vastaseid 15 silmaga. 70:49 võit ja pääs poolfinaali Marek Koitla hoolealustele.
Teine poolfinaal algab kell 15 ja vastamisi lähevad Tartu Kalev I ja BC Kalev/Cramo.
Tartu Kalev I võitis põhiturniiri, millega kindlustati koht Final Fouril. BC Kalev/Cramo võitis kahes mängus veenvalt Tallinna Kalevi naiskonna. Maia Dorbeku juhendatav Cramo võitis esimese mängu 68:46 ja otsustava kohtumise 60:48.
Põhiturniiri võitja Tartu Kalevi peatreeneri Kaire Asi kommentaar: „Suurimat rõõmu on hoobilt raske väljagi tuua – pigem oli sel hooajal väga palju konarusi ja vigastusi. Suur rõõm oligi ehk sellest, et vaatamata kõigele on õnnestunud ikkagi säilitada võitlusvaim. Et võistkond on hoolimata kõigist kodaratesse lendavatest kaigastest ikkagi hakkama saanud."
U-16 tütarlaste finaal peetakse pühapäeval kell 16. Pronksikohtumine algab kell 12. | U-16 G4S Noorteliiga Final Four peetakse sel nädalavahetusel Raplas | https://sport.err.ee/593877/u-16-g4s-noorteliiga-final-four-peetakse-sel-nadalavahetusel-raplas | 6.-7. maini peetakse Raplas, Sadolini spordihoones U-16 vanuseklassi G4S Eesti korvpallimeistrivõistluste Final Four. U-14 finaalturniiri toimub sellest järgneval nädalavahetusel ja U-18 turniir mai teises pooles kõige lõpuks. |
„Peamine eesmärk on pakkuda treeneritele võimalust end mitmekülgselt harida, lisaks on erinevate litsentside puhul kindlate tundide kogumine kohustuslik,“ selgitas Eesti Jalgpalli Liidu koolitusosakonna juhataja Karel Voolaid.
Viimati leidis täiendkoolitustest aset „Väravavahi roll võistkonnas“, mis toimus kuu alguses Tallinnas. 16. mail võetakse sama teema ette Tartus ning samal päeval toimub Taaralinnas lisaks koolitus „Erinevad generatsioonid jalgpallis ja nende treenimine“. Samuti on võimalik end kirja panna päev varem, 15. mail toimuvale koolitusele „Mängija positsioonispetsiifiline arendamine“, mis toimub Tallinnas. | Tänavu pakutakse treeneritele põnevaid täiendkoolitusi | https://sport.err.ee/593879/tanavu-pakutakse-treeneritele-ponevaid-taiendkoolitusi | Treeneritel on end ka tänavu võimalik täiendada erinevatel koolitustel. Programmi on lisandunud mitmeid uusi teemasid. |
Eelnõu poolt hääletas 217 saadikut, vastu 213. See tähendab, et vabariiklased said napilt nii palju hääli, et viia eelnõu edasi senatisse, vahendas Reuters.
Eelnõu läbiminekuks oli vaja vähemalt 216 häält. Demokraadid eelnõu üle ei hääletanud.
Tegemist on USA presidendi Donald Trumpi jaoks olulise võiduga.
Trump tervitas tervishoiueelnõu heakskiitmist esindajatekojas ja väljendas veendumust, et see läheb läbi ka senatis.
"Obamacare on surnud, põhimõtteliselt on see nüüd surnud," rõõmustas Trump, kes kirjeldas Obama tervishoiukava täieliku katastroofina.
"Me lõpetame selle ära ja hakkame tegelema teiste asjadega," ütles Trump.
Uus tervishoiureformi eelnõu sai hoogu juurde kolmapäeval, kui kaks mõjukat vabariiklasest kongresmeni - Fred Upton Michiganist ja Billy Long Missourist - andsid oma toetuse eelnõule, mis lisab kavale kaheksa miljardit dollarit, millega aidata katta ravikindlustuskulusid neile inimestele, kel juba on eelnevalt olnud haigusnähud.
"Me hääletame tervishoiueelnõu üle homme. Sest meil on piisavalt hääli koos," ütles esindajatekoja enamuse liider Kevin McCarthy Californiast. "See kiidetakse heaks. Tegu on hea eelnõuga."
Eelnõu varasem vabariiklaste versioon kukkus kokku märtsis, kui nii mõõdukad kui konservatiivsed vabariiklased torpedeerisid partei enda katset tasalülitada demokraadist ekspresidendi Obama tervishoiuseadus. Eelnõu läbikukkumine oli hoop president Donald Trumpi kui paljukiidetud tehingusobitaja mainele.
Endine esileedi ja demokraatide kandidaat mullustel presidendivalimistel Hillary Clinton nimetas tollal vabariiklaste ettevõtmise nurjumist kõigi ameeriklaste võiduks.
Trump on viimastel päevadel uut eelnõu korduvalt kiitnud.
Paljud tervishoiueksperdid on siiski märkinud, et kaheksast miljardist dollarist lisarahast ei piisa haigetele ravikindlustuse pakkumiseks. | USA seadusandjad hääletasid Obamacare'i asendamise poolt | https://www.err.ee/593876/usa-seadusandjad-haaletasid-obamacare-i-asendamise-poolt | USA seadusandjad hääletasid neljapäeval president Barack Obama tervishoiukava ehk Obamacare'i tühistamise ja asendamise poolt. |
Eesti edu tähe all kulgenud esimese kolmandiku järel haaras initsiatiivi vastasmeeskond. Kaks minutit enne kohtumise lõppu suutis meie meeskond vähendada vahe kahele väravale 5:7 ja mängis edasi ilma väravavahita ehk lisamängijaga väljakul. Kuid värava viskas omalt väljakupoolelt siiski Norra.
Eesti meeskonnast tunnistati kohtumise parimaks Andreas Õun, kes viskas 3 väravat.
Reedel kell 11 on vastaseks Jaapan. | Eesti U-19 saalihokikoondis mängis Norra vastu edu maha | https://sport.err.ee/593874/eesti-u-19-saalihokikoondis-mangis-norra-vastu-edu-maha | Rootsis jätkuval U-19 vanuseklassi saalihoki MM-finaalturniiril kaotas Eesti juunioride meeskond 5:8 (3:1, 1:4, 1:3) Norrale. |
"Viimased kaks matši olid väga-väga rasked, aga õnneks suutsin pronksi välja võidelda. Medalimatšiks oli väga keeruline häälestuda, sest sain poolfinaalis väga napi kaotuse ja see kripeldas sisemuses tükk aega. Väga keeruline oli uueks kohtumiseks häälestuma hakata," rääkis Mäe Delfile ja Eesti Päevalehele.
"Loodetavasti algab siit uus tõus. Eelmine aasta, võib öelda, läks vigastuste nahka, aga tänavu olen hästi treenida saanud. Turniir lõppes mulle rõõmsates värvides." | Epp Mäe: loodetavasti algab siit uus tõus | https://sport.err.ee/593871/epp-mae-loodetavasti-algab-siit-uus-tous | Epp Mäe tuli Serbias Novi Sadis toimuval maadluse Euroopa meistrivõistlustel naiste raskekaalus (-75 kg) pronksile, võites 2015. aasta MM-i pronksi kõrvale karjääri teise tiitlivõistluste medali. |
Vaekausi kolmandal veerandajal lõplikult enda kasuks kallutanud tartlaste resultatiivseimad mängijad olid Mandell Thomas 20, Janari Jõesaar 18 ja Dominykas Milka 11 punktiga. Kaksikduubli teinud Jõesaar võttis ka 11 lauapalli. Rapla poolelt jõudis kahekohalise punktisummani kaks meest. Martin Paasoja viskas 16 ning Indrek Kajupank 11 silma.
Rapla juhib kolme võiduni peetavat seeriat nüüd 2-1 ja võib koha finaalis kindlustada laupäeval koduväljakul. | Raplast kindlalt jagu saanud Tartu jäi poolfinaalseerias ellu | https://sport.err.ee/593867/raplast-kindlalt-jagu-saanud-tartu-jai-poolfinaalseerias-ellu | Eesti meeste korvpallimeistrivõistluste poolfinaalseeria kolmandas kohtumises sai selg vastu seina seisev Tartu Ülikool kodus 85:61 (25:20, 18:17, 26:7, 16:17) jagu AVIS Utilitas Raplast. |
Kitsing viibis väljakul 4.03, mille jooksul eestlane isiklikku skoori ei avanud. Korra proovis mees kolmest, mis läks mööda. Siiski märgiti ääremängijale protokolli üks lauapall ja isiklik viga.
Seeria esimese mängu kaotanud, kuid kolm järgmist võitnud Bakken Bears võib meistritiitli kindlustada 8. mail Aarhusis. | Kitsingu koduklubi jõudis meistritiitlist ühe võidu kaugusele | https://sport.err.ee/593862/kitsingu-koduklubi-joudis-meistritiitlist-uhe-voidu-kaugusele | Korvpallur Kristjan Kitsingu koduklubi Aarhusi Bakken Bears alistas Taani meistrivõistluste finaalseeria neljandas kohtumises võõrsil Horsens IC 93:85 (25:15, 14:30, 31:12, 23:28) ning asus nelja võiduni peetavat seeriat juhtima mängudega 3-1. |
Sobotka saabus neljapäeval Praha lossi, et pidada presidendiga konsultatsioone seoses otsusega astuda koos valitsusega tagasi rahandusministri Andrej Babise hämarate äritehingute tõttu.
Sobotka pidi president Miloš Zemanile esialgsete plaanide järgi esitama ka tagasiastumisavalduse. Neljapäeval teatas ta selle sammu edasilükkamisest mai teise poolde.
Meedia teatel võttis Zeman Sobotka vastu sõnadega, et rahuldab peaministri tagasiastumisavalduse ning tänas teda tehtud töö eest.
Silmnähtavalt šokeeritud Sobotka ütles, et president ei oleks pidanud sellist stseeni korraldama. Seejärel suundusid Zeman ja Sobotka kõnelusi pidama.
Peaministri sõnul astub ta ametlikult tagasi 20. mai paiku, rõhutades, et tema partei on valmis moodustama valitsust olemasoleva koalitsiooni alusel.
Nii välisminister Lubomír Zaorálek kui ka siseminister Milan Chovanec on teatanud valmidusest Sobotkat valitsusjuhi kohal asendama kuni sügisel toimuvate valimisteni.
Sobotka vasakpoolne CSSD on olnud koalitsioonivalitsuses võimul alates 2014. aastast. CSSD partnerid on tsentristlik ANO ja paremtsentristlik KDU-CSL. | Tšehhi peaminister lükkas ametist lahkumise edasi | https://www.err.ee/593858/tsehhi-peaminister-lukkas-ametist-lahkumise-edasi | Tšehhi peaminister Bohuslav Sobotka teatas neljapäeval, et lükkas edasi oma tagasiastumisavalduse esitamise, soovides enne jõuda kokkuleppele koalitsioonivalitsuse püsimiseks. |
Prantslane vigastas põlve Eesti aja järgi läinud öösel toimunud Läänekonverentsi poolfinaalis Houston Rocketsi vastu, kus mehe 18 punkti aitasid Spursi 121:96 võidule. "Seis pole hea," ütles Spursi peatreener Gregg Popovich pärast kohtumist.
NBA-s 15. hooaega veetev Parker, kelle abil on Spurs võitnud neli tiitlit, oli põhihooajal eemal 16 kohtumisest. Nendest mängudest võitis Spurs 12 ja kaotas neli. | Tony Parkeri jaoks on hooaeg läbi | https://sport.err.ee/593855/tony-parkeri-jaoks-on-hooaeg-labi | Korvpalliliiga NBA klubi San Antonio Spursi tagamängija Tony Parkeri jaoks on tänavune hooaeg vigastuse tõttu läbi. |
Tuski hoiatus järgnes Briti peaministri Theresa May süüdistustele, et Brüssel sekkub Ühendkuningriigi valimistesse.
"Need läbirääkimised on niigi rasked. Kui me hakkame vaidlema enne, kui need isegi alata saavad, muutuvad need võimatuks," ütles Tusk Brüsselis ühisel pressikonverentsil Norra valitsusjuhiga.
Tusk rõhutas, et kõnelustel ei tohi lasta emotsioonidel käest minna ning ta kutsus üles diskreetsusele ja mõõdukusele.
"Sellest sõltuvad miljonite inimeste elud kummalgi pool La Manche'i väina," rõhutas Tusk, lisades, et kõik pooled peavad üksteisest lugu pidama.
Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani rõhutas mõni tund varem, et keegi ei ürita mõjutada Suurbritannia valimiskampaaniat.
Briti peaminister Theresa May süüdistas kolmapäeval Brüsselit brittide sihilikus ähvardamises Brexiti-kõneluste asjus, et mõjutada juunikuiste parlamendivalimiste tulemust.
May tegi avalduse mõni tund pärast seda, kui Euroopa Liidu Brexiti-läbirääkija oli avalikustanud kõneluste plaanid. Briti peaministri sõnul ei taha osad inimesed EL-is, et läbirääkimised õnnestuksid. | Tusk: Brexiti-kõnelused võivad muutuda võimatuks | https://www.err.ee/593849/tusk-brexiti-konelused-voivad-muutuda-voimatuks | Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk hoiatas neljapäeval, et edasised tülid võivad muuta Brexiti-läbirääkimised võimatuks. |
"Mina olen täiseestikeelsest lasteaiast ja pôhikoolist tasapisi rääkinud ligi aasta. /.../ Mu jutt on käinud väikestes ringides ja saanud muuhulgas innustust Kirillitsas Eestist. Oleksin hakanud ajama asja eelmisel sügisel ministrina, aga ei jõudnud, et erakond sellest innustus, on ainult tore," kirjutas Ligi sotsiaalmeedias ja tuletas meelde, et võttis viimati sõna ETV saates "Suud puhtaks" ilma vähimagi valimiskampaaniata.
"Asja suur tôuge on kahe rahvuse eraldiolek, eraldi inforuumid ja suhtlusvõrgustikud, erinevused sotsiaalses staatuses ja õppeedukuses. Venekeelne kool siiski marginaliseerub, kaotab õpilasi, konserveerub ja teeb kehvemaid tulemusi testides," lisas endine haridusminister.
Reformierakonna Tallinna piirkonna esimees ja tõenäoline linnapeakandidaat Kristen Michal ütles kolmapäeval ERR-ile, et partei valimisprogramm Tallinnas näeb ette, et kogu haridussüsteem oleks alates lasteaiast eestikeelne.
"Haridussüsteemis soovime põhimõttelist muutust - kogu haridussüsteem võiks lasteaiast alates olla üks ja eestikeelne. Nii kaoks ka Keskerakonna kasutatav pinnas eesti- ja venekeelsete inimeste vastandamiseks ja erineva jutu rääkimiseks erinevates auditooriumites," ütles Michal.
Haridusminister Mailis Reps (KE) kommenteeris neljapäeval Reformierakonna ettepanekut eestikeelse hariduse kohta ja ütles, et tegemist ei ole usutava ettepanekuga.
"Väga kahju, et hariduse sisu teemad tuuakse ainult enne valimisi ning poliitiliselt üles. Erakond, kes on olnud 17 aastat Eesti elu otsene mõjutaja; sellest arvestava osa peaministri erakonnana ka juhtiv jõud - pole teemat kordagi sisuliselt arendanud. Sellised poliitilised loosungid mõni kuu peale poliitilise vastutuse kadumist pole lihtsalt usutav ettepanek," kommenteeris Reps ERR-i uudisteportaalile. | Ligi: venekeelne haridus marginaliseerub | https://www.err.ee/593852/ligi-venekeelne-haridus-marginaliseerub | Endine haridusminister Jürgen Ligi leiab, et venekeelne kool marginaliseerub ja Reformierakonna idee täielikult eestikeelsest haridusest on tema peas küpsenud juba pikemat aega. |
Peasekretär on EVL tegevjuht ja koordineerib liidu igapäevast tööd. Eesti Vehklemisliit pakub uuele peasekretärile eneseteostuse võimalust huvitaval ja mitmekülgsel ametialal, võimalust arendada Eesti ühte edukaimat spordiala. Tööle asumise aeg 2017.a. augustikuu teises pooles. | Vehklemisliit kuulutab välja avaliku konkursi peasekretäri ametikohale | https://sport.err.ee/593848/vehklemisliit-kuulutab-valja-avaliku-konkursi-peasekretari-ametikohale | Eesti Vehklemisliit kuulutab välja avaliku konkursi liidu peasekretäri ametikohale. Kandideerida saab kuni 1. juunini 2017.a. |
Eeskätt lennumäega kuulsust kogunud Sloveenia suusakeskuses Planicas pole varem MM-i korraldatud, Norras Trondheimis aga võistles maailma paremik 1997. aastal.
Sama aasta mäesuusatamise MM-ile pretendeerivad prantslaste Courchevel-Meribel ja austerlaste Saalbach-Hinterglemm. FIS teeb mõlema MM-i korraldaja osas valiku 2018. aasta juunis. | 2023. aasta põhja suusaalade MM-ile pretendeerib kaks linna | https://sport.err.ee/593846/2023-aasta-pohja-suusaalade-mm-ile-pretendeerib-kaks-linna | Rahvusvaheline suusaliit FIS teatas, et 2023. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistluseid soovivad korraldada Trondheim ja Planica. |
Juhatuse liikme leping lõpetati põhjusel, et ettevõtte praeguses arengufaasis ei ole O’Brock ikkagi see inimene, keda nad vajavad, kirjutab leht.
O'Brocki jaoks tuli teade ootamatult. "Olen 47 aastat vana ja ei ole kunagi varem kuskilt kinga saanud. Kuid eks seegi on kogemus ja õpin ka sellest midagi," ütles ta lehele.
"Kõiges, mida teen, annan endast sada protsenti," sõnas O'Brock. "Aga selline see otsus neil oli ja nüüd on mind esimest korda elus ees ootamas vaba suvi," lausus O'Brock
O'Brocki sõnul jõudis ta Baltic Workboatsis töötada natukene alla nelja kuu ja ettevõtte omanike vastu tal negatiivseid tundeid ei ole. "Lahkusime väga sõbralikult. Olen nendega paar korda peale seda rääkinud. Isiklikult on meil suhted väga toredad. Nemad näevad, et seal oleks natukene teistsugune juhataja," märkis ta BNS-ile.
Täpseid edasisi plaane O'Brockil veel ei ole. "Kuna see tuli natukene ootamatult, siis ma ei ole veel otsustanud. Olen sel nädalal saanud iga päev jõusaalis käia. Ma ei ole seda saanud 15 aasta jooksul teha. Praegu on lihased nii valusad, et on raske telefoni hoida kõrva ääres. Aga vaatame. Ma kindlasti olen liiga noor, et pensionile jääda. Tahaks ikkagi kellegi firmale väärtust lisada."
Möödunud aasta novembri lõpus esitas senini NPM Silmet AS-i peadirektor ja juhatuse esimees David O'Brock ettevõtte nõukogule tagasiastumise avalduse, mille nõukogu otsustas rahuldada. Detsembri lõpus lahkus O'Brock ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogust.
Nasvas alumiinium- ja terasematerjalist lootsi- ja patrulllaevu ning erinevaid tööpaate tootev Baltic Workboats AS ekspordib suurema osa oma toodangust. Baltic Workboatsi käive oli 2015. aastal 24,2 miljonit eurot, mis on 8 protsenti enam kui 2014. aastal; ettevõtte puhaskasum langes veidi ja oli 3,2 miljonit eurot. | David O'Brock lahkus Baltic Workboatsi juhatusest | https://www.err.ee/593842/david-o-brock-lahkus-baltic-workboatsi-juhatusest | Vähem kui neli kuud tagasi Saaremaa laevaehitusfirmaga Baltic Workboats liitunud kauaaegne haruldaste muldmetallide tehase Silmeti juht David O'Brock lahkus möödunud nädalal laevehitaja juhtkonnast, kirjutab Saarte Hääl. |
Ettepaneku teinud Keskerakonna esimees Jüri Ratas sõnas, et Mailis Reps on aastate jooksul ennast tõestanud väga võimeka poliitikuna, kellel on kaalukas kogemus nii ministriametist kui ka riigikogu tööst.
„Mailis Reps on Nõmme elanikuna väga hästi kursis selle linnaosa peamiste murede ja vajadustega. Mailise suurt töövõimet ja pühendumust teades ei ole mul kahtlustki, et ta on õige valik juhtimaks Keskerakonna Nõmme valimisnimekirja,“ lausus erakonna esimees Jüri Ratas.
Mihhail Korbi kohta ütles Ratas, et ta on juhtinud mitut Tallinna linnaosa ning pälvinud oma tööga valijate usalduse.
„Mihhail on hea suhtlemisoskusega ja otsusekindel poliitik, kelle saavutused linnaosavanema, riigikogu liikme ja ministrina kõnelevad iseenda eest. Põhjaliku inimesena on ta peensusteni kursis linnajuhtimise murede ja rõõmudega ning kohalike omavalitsuste valdkonnaga laiemalt,“ tunnustas erakonna esimees.
Nõmme esinumber Mailis Reps sõnas, et Nõmmel kandideerimine on loogiline, sest ta on pikalt seal elanud ja on kursis selle linnaosa igapäeva eluga.
Korb lubas, et annab endast Kesklinna esinumbrina parima, et Keskerakond võidaks kohalikud valimised Tallinnas ka sel korral ning riigi-linna vaheline koostöö jätkuks.
„Riigi ja linna koostöö on Kesklinnale positiivne. Võtame näiteks ühisel jõul Kalevi Keskstaadioni rekonstrueerimise või linnaosa lähedal asuva Linnahalli koos korda tegemise,“ rääkis Korb.
Tänaseks on Keskerakonnal nimetatud kõik Tallinna valimisringkondade esinumbrid. Mustamäe esinumbrina läheb kohalike omavalitsuste valimistele vastu Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas, Lasnamäel abilinnapea Mihhail Kõlvart, Haaberstis riigikogu liige Viktor Vassiljev, Põhja-Tallinnas europarlamendi liige Yana Toom, Kristiines riigikogu liige Andrei Novikov ja Pirital linnaosa vanem Tõnis Mölder. | Keskerakonna esinumber kesklinnas on Korb ja Nõmmel Reps | https://www.err.ee/593840/keskerakonna-esinumber-kesklinnas-on-korb-ja-nommel-reps | Kolmapäeval otsustas Keskerakonna Tallinna nõukogu nimetada Kesklinna valimisringkonna esinumbriks Mihhail Korbi ning Nõmme valimisringkonna esinumbriks Mailis Repsi. |
Allikate sõnul kohtub Trump 24. mail Vatikanis paavst Franciscusega, vahendas Reuters.
Päev hiljem, 25. mail osaleb Trump NATO kohtumisel Brüsselis ning 26. mail G7 tippkohtumisel Sitsiilias.
Visiit Lähis-Itta viitab sellele, et Trump püüab tugevdada liitu USA tähtsaimate liitlastega regioonis. Trump on tõstnud rahu saavutamise Lähis-Idas ning võitluse ISIS-ega oma administratsiooni välispoliitika keskmesse.
Eelmisel nädalal kurtis Trump Reutersile antud intervjuus, et Saudi Araabia ei kohte USA-d õiglaselt ning Washington kaotab kuningriiki kaitstes suure hulga raha.
Saudi Araabia kroonprintsi asetäitja Mohammed bin Salman kohtus märtsis Washingtonis Trumpiga. Seda visiiti nimetas kõrge Saudi ametnik ajalooliseks pöördepunktiks kahe riigi suhetes.
Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga kohtus Trump veebruaris Valges Majas. Trump määras oma väimehe Jared Kushneri juhtima läbirääkimisi Lähis-Ida rahuleppeni jõudmiseks.
Selle nädala kolmapäeval kohtus Trump Valges Majas palestiinlaste liidri Mahmoud Abbasiga. | Trump külastab esimesel välisvisiidil Iisraeli ja Saudi Araabiat | https://www.err.ee/593824/trump-kulastab-esimesel-valisvisiidil-iisraeli-ja-saudi-araabiat | Donald Trump külastab esimesel visiidil USA presidendina muu hulgas Iisraeli, Vatikani ja Saudi Araabiat, teatas valitsusametnik neljapäeval. |
Kontaveit on 25-aastase ameeriklanna vastu pidanud kaks matši ja need mõlemad võitnud. 2014. aastal Nottinghamis oli eestlanna parem 6:1, 6:1 ning aasta hiljem Eastbourne'is 7:6 (7:2), 6:1.
Kvalifikatsiooniturniiriga tehakse algust homme, põhitabelisse pääsemiseks on vaja alistada kaks vastast. | Kontaveit alustab Madridi turniiri maailma 87. reketi vastu | https://sport.err.ee/593837/kontaveit-alustab-madridi-turniiri-maailma-87-reketi-vastu | Eesti esitennisist Anett Kontaveit (WTA 65) kohtub Madridi WTA turniiri kvalifikatsiooni avaringis Julia Boserupiga (WTA 87). |
30-aastase Lamy Chappuis tagasitulekuotsus sündis Rio de Janeiro olümpiamängudel. "Rios oli uskumatu tunne," meenutas prantslane. "Tahan seda tunnet olümpial nautida jälle sportlasena."
Kahe aasta pikkuse võistluspausi pidanud Lamy Chappuis pole vahepeal spordile selga pööranud. "Raske saab olema, sest ma pole suusahüppeid teinud," tunnistas Lamy Chappuis. "Aga ma olen jooksnud poolmaratone ja hoidnud ennast jõusaalis vormis." | Endine kahevõistluse valitseja naaseb tippsporti | https://sport.err.ee/593832/endine-kahevoistluse-valitseja-naaseb-tippsporti | Kahevõistluses viis MM-tiitlit võitnud ning 2010. aastal Vancouveris olümpiavõitjaks kroonitud Jason Lamy Chappuis naaseb tippsporti. |
Tund ja 25 minutit kestnud kohtumises murdis kolmanda asetusega prantslane Zopi esimese servigeimi, kuid eestlane vastas samaga. Seejärel murdis Muller veel kaks eestlase servigeimi ning läks ette 5:1. Zopp murdis ühe geimi vastu, kuid kaotas seti 3:6.
Teises setis õnnestus Zopil hoida ainult teine enda servigeim, mis tähendas kokkuvõttes 1:6 kaotust ning kvalifikatsiooni kaudu põhitabelisse pääsenud eestlase jaoks oligi turniir läbi. | Jürgen Zopp pudenes Prantsusmaal konkurentsist | https://sport.err.ee/593827/jurgen-zopp-pudenes-prantsusmaal-konkurentsist | Prantsusmaal toimuval Grasses Futures ITF-i tenniseturniiril kaotas Jürgen Zopp (ATP 477) teises ringis Alexandre Mullerile (ATP 330) 3:6, 1:6. |
Itaalia maksuameti teatel rahuldas makse Google-i kohustused vahemikus 2009-2013. Ühtlasi lõpetati sellega vaidlused 2002-2006 ja 2014-2015 perioodide üle.
"Lisaks sellele alustasime kokkuleppe kavandamist, mis kindlustaks, et Google maksab Itaalias edaspidi õigeid makse," teatas maksuamet.
Google kasutab Iirimaad tulude näitamiseks, sest Iirimaal on madalaim ettevõtte tulumaksumäär Euroopas. | Google maksab Itaalia maksuvaidluse lahendamiseks 306 miljonit eurot | https://www.err.ee/593819/google-maksab-itaalia-maksuvaidluse-lahendamiseks-306-miljonit-eurot | Google teatas kolmapäeval, et maksab 306 miljonit eurot, et lahendada maksuvaidlus Itaalias, kus ettevõte oli kriminaaluurimise all riigis teenitud tulude Iirimaal näitamise eest. |
45-aastane serblane juhendas Nižni Novgorodi ka aastatel 2008-2014. Enne seda töötas ta India koondise abitreenerina ning oli hooajal 2014-2015 türklaste Bandirma Banviti eesotsas.
Nižni Novgorod jäi tänavu VTB Ühisliigas esimesena veerandfinaalist välja. EuroCupil saadi oma alagrupis viie kaotuse kõrvale vaid üks võit, millega oldi nelja meeskonna seas viimased. | Siim-Sander Vene koduklubi sai uue peatreeneri | https://sport.err.ee/593820/siim-sander-vene-koduklubi-sai-uue-peatreeneri | Eesti korvpallikoondislase Siim-Sander Vene koduklubi Nižni Novgorod palkas peatreeneriks Zoran Lukici, kellega sõlmiti kahe aasta pikkune leping. |
Lätlased haarasid Peterburis toimunud teises mängus kohe alguses initsiatiivi ning võitsid esimese veerandaja kaheksa punktiga. Teisel perioodil mindi ette 24:15, kuid võõrustajad said kätte viigi 26:26. VEF oli veel ees 33:31, kuid see oli ka kõik. Neljandal veerandajal jõudis VEF korra viigini 61:61, aga kaotas tasavägise mängu viie punktiga.
Zeniidi resultatiivseimad mängijad olid Aaron White ja Ryan Toolson 20 punktiga. Ekskalevlane Demonte Harper tabas väljakult seitsmest viskest vaid ühe ning kogus isiklikku kontosse 4 silma, 2 lauapalli ja 3 tulemuslikku söötu. VEF-i parimaks osutus Martins Meiers 18 punkti ja 12 lauapalliga.
Zeniit sai põhihooajal teise ning VEF seitsmenda koha. | Riia VEF on Ühisliigas väljalangemise äärel | https://sport.err.ee/593817/riia-vef-on-uhisliigas-valjalangemise-aarel | Korvpalli VTB Ühisliiga teises veerandfinaalkohtumises jäi Riia VEF võõrsil 74:79 (18:10, 21:29, 14:20, 21:20) alla Peterburi Zeniidile. Venelased juhivad kolme võiduni peetavat seeriat mängudega 2-0 ning võivad koha esinelikus tagada 6. mail Riias. |
EKRE Tallinna linnapea kandidaat ja riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme ütles, et toetab Reformierakonna ettepanekut.
"Absoluutselt õige. Meie programmis on ka sees see, et selle asemel, et alustada gümnaasiumis seda n-ö eestikeelestamist, oleks pidanud aastaid ja aastaid tagasi alustama lasteaiast ja sealt loomupäraselt edasi kasvama. Igal juhul on lasteaed õige koht, mis peaks minema kõige kiiremas korras täielikult eesti keelele," ütles Helme.
"Meie jaoks see Tallinnas toimiv massiline venestamine haridussüsteemis, mis eriti viimasel ajal pärast valitsuse vahetumist on lahti läinud, on kindlasti üks väga oluline teema nii kohalikel kui ka riigikogu valimistel. See ei puuduta ainult lasteaedu, see puudutab ka koole," sõnas Helme.
"Meie jaoks on see keskne teema Eesti tulevikku silmas pidades. Me kindlasti kohalikel valimistel selle teema tõstatame väga teravalt üles," ütles Helme veel.
Vabaerakonna esimees Artur Talvik ütles, et ka nende seisukohtadega läheb Reformierakonna ettepanek kokku.
"See avaldus on selles mõttes positiivne, et see läheb meie avaldusega kokku. /.../ Me võtsime jaanuari lõpus vastu eesti keele avalduse üldkogu seisukohad eesti keele suhtes. Selles me ütleme konkreetselt, et peaks kiiresti alustama süvendatud keeleõpet muukeelsetes lasteaedades eesmärgiga viia need kuue aasta jooksul üle eesti keelseks," ütles Talvik.
Reformierakonna Tallinna piirkonna esimees ja tõenäoline linnapeakandidaat Kristen Michal ütles kolmapäeval, et partei valimisprogramm Tallinnas näeb ette, et kogu haridussüsteem oleks alates lasteaiast eestikeelne. | Vabaerakond ja EKRE toetavad eestikeelse hariduse andmist alates lasteaiast | https://www.err.ee/593814/vabaerakond-ja-ekre-toetavad-eestikeelse-hariduse-andmist-alates-lasteaiast | Vabaerakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) toetavad Reformierakonna ettepanekut, et kogu Tallinna haridussüsteem oleks alates lasteaiast eestikeelne. |
34-aastane prantslane, kes krooniti kolm aastat tagasi Superbike-sarja maailmameistriks, tegi MotoGP klassis viimati kaasa täishooaja 2008. aastal Ducati värvides. Lisaks sellele osales ta kolm aastat hiljem Saksamaa GP-l.
"Guintoli on Superbike'ide maailmameister ning lisaks sellele omab ta suuri MotoGP klassi kogemusi. Samuti on ta ka Suzuki sõitja," seisis Jaapani mootorrattatootja avalduses.
Suzuki vajab tänavu Briti Superbike'ide sarjas osaleva Guintoli teeneid, sest Rins vigastas ennast märtsis motokrossi tsikliga sõites ning jättis vahele Texases toimunud Ameerika GP, kus kukkus viimasel treeningul. | Suzuki toob vigastatud Rinsi asemele Superbike-sarja eksmaailmameistri | https://sport.err.ee/593812/suzuki-toob-vigastatud-rinsi-asemele-superbike-sarja-eksmaailmameistri | 21. mail Le Mansis toimuval mootorrataste ringrajasõidu MM-etapil asendab vigastatud Alex Rinsi Suzuki MotoGP meeskonnas Sylvain Guintoli. |
ISCM on kaasaegse muusika valdkonna suurim rahvusvaheline võrgustik, mis ühendab üle 50 riigi, lisaks alaorganisatsioonidena festivale või uue muusika keskuseid. "Maailma muusika päevad" on ISCMi tegevuse üks tähtsamaid väljundeid. Heliloojate jaoks on tegemist ühe aasta olulisema nüüdimuusikasündmusega, teatab heliloojate liit.
Märt-Matis Lille teos "When the Buffalo Went Away", mida esitab Vancouveris ansambel Standing Wave, põhineb tasandike indiaanlaste hulka kuuluva Crow hõimu pealiku sõnadel, millega ta kirjeldas napisõnaliselt oma kultuuri hääbumist.
"Mulle tundub, et praegusel hetkel, kus tasandike hõimud – eelkõige lakotad – ja nende õigused oma maale on jälle vägagi ajakohaseks muutunud, on see lugu saanud samuti ühe olulise aktuaalse mõõtme juurde," kommenteeris helilooja Märt-Matis Lill oma teost.
Tõnu Kõrvitsa teose "The Songs of Songs of Songs" kannab ette naiskoor Elektra. Kõrvits on ka varem kolmel korral Eestit esindanud: 2007 Hong Kongis, 2011 Zagrebis ja 2013 Košice´s. Antud teose eestikeelne nimetus on "Laulud Laulude Laulust". Tekst on pärit Ülemlaulust ja selle on tõlkinud Isa Vello Salo.
Tava kohaselt tutvustab festival igalt liikmeskonna maalt vähemalt ühe helilooja teost. Varasemalt on ISCMi festivalil Eestit esindanud näiteks heliloojad Tatjana Kozlova-Johannes ja Helena Tulve, Mirjam Tally, Páll Ragnar Pálsson ning Liisa Hirsch.
Igal aastal korraldatakse festival erinevas liikmesriigis. Tänavu toimuvad ISCMi "Maailma muusika päevad" 2.–8. novembrini Kanadas, Vancouveris. Eesti Heliloojate Liit on ISCMi liige alates 2005. aastast ning aastal 2019 on Eesti valitud ISCMi suursündmuse võõrustajaks. | Märt-Matis Lill ja Tõnu Kõrvits valiti "Maailma muusika päevadele" Eestit esindama | https://kultuur.err.ee/593805/mart-matis-lill-ja-tonu-korvits-valiti-maailma-muusika-paevadele-eestit-esindama | Rahvusvahelise Nüüdismuusika Ühingu (ISCM) korraldatava festivali "Maailma muusika päevad" (World Music Days) kavasse valiti tänavu esindama Märt-Matis Lille teos "When the Buffalo Went Away" ja Tõnu Kõrvitsa teos "The Songs of Songs of Songs". |
Kohus ei rahuldanud Ustimenko (39) kaebust Tartu vangla vastu ning jättis tema mittevaralise kahju nõude 3000 eurot rahuldamata.
Ustimenko leidis, et talle tekitati kahju sellega, et mullu sügisel katkestas vanglaametnik tema telefonikõne notariga ja võttis temalt telefoni ära ning seetõttu jäi tal pidamata ka telefonikõne Venemaa konsuliga.
Vangla tunnistas, et telefoni äravõtmine oli õigusvastane, kuid tegemist ei olnud Ustimenko inimväärikuse alandamisega.
Kohus tõdes, et vangla õigusvastase tegevuse tõttu ei kaasnenud Ustimenkole siiski pöördumatuid negatiivseid tagajärgi.
Ustimenko kuriteod
Ustimenko ja tema sõbra Dmitri Medvedevi (toona 21) 2002. aasta veebruarist maini Eestis ja Lätis toimunud kuritegudes kaotas elu seitse ning sai vigastada kuus inimest.
Süüdistuse kohaselt tappis Ustimenko Eestis viis ja Lätis ühe inimese ning ühe mõrva pani toime Medvedev, kes ise hukkus hiljem tulevahetuses Läti politseinikega.
Koos Ustimenko ja Medvedeviga osales röövimistes ka Ida-Virumaalt pärit Valentin Oleinikov (toona 22), kelle Ustimenko ja Medvedev hiljem tapsid.
2002. aasta mais põgenes Ustimenko Eestist Poolasse, kuid tabati seal ning anti sama aasta 12. novembril Eestile välja.
Ustimenko eluks ajaks vangi mõistmine jõustus 2004. aasta detsembris, kui riigikohus ei võtnud tema kaitsja kaebust arutusele.
Eestis on Ustimenkol võimalik taotleda enda enne tähtaega vanglast vabastamist 2032. aastal, kui tal on eluaegsest vanglakaristusest kantud 30 aastat. Samas ei ole tema vabastamine garanteeritud. | Sarimõrvar Ustimenkol ei õnnestunud vanglalt hüvitist saada | https://www.err.ee/593807/sarimorvar-ustimenkol-ei-onnestunud-vanglalt-huvitist-saada | Sarimõrvar Juri Ustimenko üritas kohtu kaudu saada Tartu vanglalt hüvitist enda väidetava inimväärikuse alandamise eest, kuid kohus leidis, et nõue pole põhjendatud. |
Mõlemale turniirile on oma pakkumise esitanud teiste seas Leedu. 2022. aasta EM-i soovivad ka Belgia, Hispaania ja Prantsusmaa; Tšehhi, Ungari ja Slovakkia; Taani, Saksamaa ja Šveits; Makedoonia ning Venemaa ja Valgevene. Sama aasta naiste EM-ile pretendeerib vaid Makedoonia.
2024. aasta EM-i tahavad lisaks Leedule saada Tšehhi, Ungari ja Slovakkia; Taani ja Šveits; Saksamaa ning Makedoonia. Naistest kandideerivad Makedoonia ja Venemaa.
2018. aasta meeste EM toimub Horvaatiaas ning kaks aastat hiljem Austrias, Norras ja Rootsis. Naiste turniir peetakse aasta pärast Prantsusmaal ning 2020. aastal Taanis ja Norras. | Leedu soovib korraldada käsipalli suurvõistlust | https://sport.err.ee/593806/leedu-soovib-korraldada-kasipalli-suurvoistlust | Euroopa käsipalliliit EHF teatas 2022. ja 2024. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniiride korraldajamaa kandidaadid. |
Esmakordselt on proovialana kavas võistlus fixed gear ratast, millel puuduvad pidurid ja vabakäik, kasutavatele inimestele, teatas Spordipartner.ee.
Eelmisel aastal võidutses Keilas Viljar Kuljus, talle järgnesid Karlo Aia ja Kert Martma. Naistest oli kiireim Kelly Kalm.
Võistlus toimub Keila Terviseradade rollerirajal ja eraldi stardid toimuvad erinevate vanuseklassi ratturitele. | Keila tänavasõidul näeb Martin Laasi ja Gert Jõeääre duelli | https://sport.err.ee/593803/keila-tanavasoidul-naeb-martin-laasi-ja-gert-joeaare-duelli | Pühapäeval toimub Keilas kriteeriumisõidu Eesti meistrivõistluste teine etapp. Ässadest on lubanud starti tulla eksproff Gert Jõeäär (CFC) ja Prantsuse profiklubis Delko Marseille Provence KTM leiba teeniv Martin Laas. |
BfV president Hans-Georg Maassen ütles, et 2015. aasta mais toimunud küberrünnakus Bundestagi vastu saadi suurel hulgal andmeid. Varem on küberrünnakus süüdistatud Vene häkkerite rühmitust APT28, vahendas Reuters.
Maasseni sõnul on kantsler Angela Merkeli Kristlik-Demokraatlikku Liitu (CDU) kuuluvate parlamendisaadikute ja teiste parteiga seotud institutsioonide vastu korraldatud küberrünnakuid ka hiljem, kuid pole teada, kas nende käigus on ka andmeid varastatud.
"Meie kolleegid püüavad luua informatsiooni, mida saaks kasutada valeinfona või mõjutustegevusena. Kas nad seda ka teevad või mitte, on poliitiline otsus, mille teeb arvatavasti Kreml," ütles Maassen Potsdamis pressikonverentsil.
Oodata on uusi küberrünnakuid
Maasseni hinnangul on oodata enne 24. septembril toimuvaid valimisi uusi küberrünnakuid Saksa poliitikute ja valitsusametnike vastu.
"Me eeldame rünnakute jätkumist ja me jälgime neid ohte tähelepanelikult," ütles ta.
Ta lisas, et agentuur on tuvastanud ja suutnud nurjata korduvaid andmepüügirünnakuid CDU vastu.
Maasseni sõnul on Saksa ametnikud väga tähelepanelikud, arvestades hiljutisi küberrünnakuid USA sõjaväe vastu ning USA luureametnike teateid sellest, et demokraatide vastu suunatud rünnakutega püüti mõjutada valimisi. | Saksamaa: Kreml otsustab, kas kasutada häkkimisel saadud andmeid | https://www.err.ee/593790/saksamaa-kreml-otsustab-kas-kasutada-hakkimisel-saadud-andmeid | Saksa julgeolekuteenistuse (BfV) juhi sõnul otsustab lõpuks Kreml, kas kasutada küberrünnakutega saadud andmeid sügisel toimuvate valimiste mõjutamiseks või mitte. |
Artikkel Vikerkaare veebist.
Kui muud leiud pandi ühte patta klassikalise kõrgkultuuriga, siis viimased vaikiti maha, paigutati nn salajastesse muuseumidesse, kus kaua oli neile ligipääs vaid valitud inimestel, hariduslikul ja varanduslikul eliidil.
Peitmise komme laienes tollal ka tuntud Rooma autorite tekstide tõlkimisele, kusjuures see valikuline tsensuur kestis julgelt 20. sajandi keskpaigani välja – hoidmaks ülal vanade meistrite hea maitse ja kultuursuse kuvandit. Catulluse 16. luuletuse mahavaikitud algust, kus ta oma rivaalidele koha kätte näitab, võiks tagantjärele pidada räpižanri alguspunktiks:
Paedicabo ego vos et irrumabo
Aureli pathice et cinaede Furi
(põhimõtteliselt: „Ma keeran teile taha ja lükkan teile kurku, Aurelius, sa kukk, ja Furius, vana pede“).
Neid ja teisi katseid piirata seksuaalse sisuga materjali kättesaadavust kirjeldab Walter Kendrick oma raamatus „Salajane muuseum“, [1] mille põhiline tähelepanek on see, kui viljatud on ajalooliselt olnud üritused piiritleda ja teistest kunstilistest vormidest eristada pornograafiat.
Nii on renessansiajast peale pornograafia kättesaadavus olnud ühtlasi sõnavabaduse küsimus. Erutav kirjandus, riigi- ja kirikuvastane kriitika moodustasid tollases Euroopas põrandaaluste raamatute ebatavalise kolmiku, kusjuures vahel need žanrid põimusid.
Itaalias naeruvääristas noor haritlane Antonio Vignali 1526. aastal võimuvõitlust Siena linnas suguorganite kaudu: Munnide, Vittude, Kottide ja Persete anatoomiliselt põnev arveteklaarimine „La Cazzaria“ (cazzo tähendab itaalia keeles peenist) levis hoogsalt tollaste vabamõtlejate seas, käsikirja salajane trükkimine hävitas aga Vignali reputatsiooni ning edasise võimaliku kirjandusliku karjääri.
Prantsusmaal istus valgustusaja postripoiss Denis Diderot üksvahe vangis, kuna avaldas lisaks entsüklopeediatele ateistlikku kirjandust ning ka ühemõtteliselt kahemõttelise romaani „Ebadiskreetsed juveelid“ („Les Bijoux indiscrets“, 1748). Peale teadusliku mõtlemise võidukäigu uskus Diderot, et „isegi meie kõige ülevamate tunnete ja puhtama õrnuse põhjas on natuke munandeid“ (kirjas Étienne Noël Damilaville’ile, 1760).
Need ja teised näited, mis pärinevad Lynn Hunti toimetatud esseekogumikust „Pornograafia leiutamine“, [2] selgitavad, mil moel pornograafia võis omal ajal paljastada sotsiaalseid struktuure, näidata maailma sellisena, nagu ta on, vabana riiklikest ettekirjutustest ja kiriku soovmõtlemisest.
Seksuaalse sisuga kirjandus oli muuhulgas oluline seetõttu, et võimaldas nimetada asju õigete, anatoomiliste nimedega, „ilma ümberütlemisteta ja ebavajalike loorideta“ (Mercier de Compiègne). Porno ei peida ega ilusta, räägib asjast nii, nagu see on. Üks esimesi populaarseid pornožanre oli kahe naise vaheline dialoog, kus vanem õpetab nooremale, kuidas need seksiasjad tegelikult käivad (vt nt Pietro Aretino „Ragionamenti“, 1534).Viimane on omakorda sillaks seksuaalsusest avalikult rääkimisele, mis jääb Lääne kultuuriruumis vaevaliseks kuni 1960. aastate seksrevolutsioonini välja. Veel sada aastat tagasi keelati Ameerikas avaldada raamatuid, mis rääkisid seksuaalhügieenist ja rasestumise ärahoidmisest, osutades nende tekstide obstsöönsusele.
Hüppamegi mõned sajandid edasi. 2002. aastal saavutas USA kodanikuorganisatsioon Free Speech Coalition (Sõnavabaduse Koalitsioon) ülemkohtus tähelepanuväärse võidu. Nimelt otsustati kaasuses Ashcroft vs Free Speech Coalition, et 1996. aastal vastu võetud lapspornograafia (õigem oleks öelda: lapse seksuaalse kuritarvitamise kujutamise) tõkestamise seadus (Child Pornography Prevention Act) piirab sõnavabadust. Senise ettekirjutuse asemel, et pornograafilises materjalis ei tohi kujutada alaealisi, hakkas käibima lihtsamini rakendatav reegel, et pornograafilises materjalis osalejad ei tohi olla alaealised. See avas ukse lugematutele koolivormides ja põlvsokkides täisealistele neidudele, varustatud hambaklambrite ja kaisuloomadega; vähese meigi ja pipipatsidega petiitsed kehad, kes saavad õlistelt meestelt taha, hakkavad pornovideotes järjest rohkem asendama meigitud suurte rindadega pornostaare, kes saavad õlistelt meestelt taha…
Muud kunstilised väljendusvormid ühiskonnas järgivad teatud mõttes seda, mis pornos toimub – sealhulgas seda, mida peetakse pornograafiaks, ning seda, kuhu tõmmatakse lubatavuse piir. See ei ole kokkusattumus ega meie ajale iseloomulik nähtus. Pornograafilise kirjanduse ja romaanižanri arengu vahel on huvitav seos. Romaani süüdistatakse sünnist saati sisuliselt samades pattudes, mis pornograafiatki – korrumpeerivas mõjus, eriti mis puudutab noori, kellele kõiksugu üleskütvad kirjeldused panevad pähe rumalaid ja seisusele mittevastavaid mõtteid. Heal kirjandusel on sama võime, mis pornolgi – erutada lugejat, kõditada tema närve – kuigi see ei ole alati seksuaalse spetsiifikaga erutus. Porno viib teatud mõttes loogilise lõpuni romaani taotluse põhjustada lugejas füsioloogilisi reaktsioone. Kui metoodilise inglise päevikupidaja Samuel Pepysi kätte satub 1668. aastal üks varasemaid üle Euroopa levinud pornograafilisi raamatuid „Tütarlaste kool“ („L’École des filles“, 1655; eesti keeles on sellest katkend ilmunud Indrek Koffi tõlkes Vikerkaares, 2000, nr 11/12), siis tähendab Pepys oma päevikusse kuivalt, et pärast lugemist sai õhtul natuke masturbeeritud ja järgmisel hommikul raamat põletatud. See, mis on parasjagu erutav, kajastub pornos otsesemal ja muudes kultuurivormides veidi kaudsemal kujul. Või siis enam mitte nii kaudselt.
Ma ei väsi jagamast Siim Nestori geniaalset arvustust Miley Cyruse Helsingi kontserdile:
„Kontserdi kolmas lugu ja Miley Cyrus väänleb laval roomava kuldse džiibi kapotil. Jalad on ta harki ajanud. Sedasi, et parem jalg paindub kõrgele õhku. Miley hõõrub mikrofoniga jalgevahet ja tema näolt kiirgab kelmikas kiim. Cyruse ümber tantsisklevad lavajõud värvilistes karvaloomakostüümides, bravuurikas liliput ja veel bravuurikam kahe meetri pikkune ja ühemeetrise ahtriga megaemand, saalis põrklevad suured värvilised õhupallid, videoekraanil vilgub koloriitne kaos. On tunne, nagu ma oleks väike tolmukübe keset mürtsuvat maiustustekauplust. – Kui kapotil esitatud laul, „Love Money Party“, on läbi, märkab Miley, et suur osa tema vasakust häbememokast on akrobaatilise numbri käigus kombinesooni alt välja lupsanud, ega tee seda häbenema. „Kõik, kellele meeldib, kui vagiina on väljas, hüüdke „Jeee!““ hõiskab pop-sensatsioon Helsingile. – Helsingi vastab: „Jeee!“ – Ja kui te olete selle pildi endale vaimusilma ette mananud, siis katsuge silmas pidada ka seda, et oluline osa publikust on umbes 10aastased tütarlapsed. Teismelised tüdrukud. – Ja see on alles peo algus. Isegi minusugune lodev liberast kratsib kimbatusest lõuga. Kuhu me niimoodi jõuame? Kuhu, nagu küsitakse, edasi? – Ma vastan. Keegi viskab lavale rinnahoidjad ja Miley lakub neid. Võtab hambusse. Keegi viskab lavale kuldse pärlmuttervärviga kaetud dildo. Miley mängitab sädelevat kunstpeenist, ise kõike samal ajal sünnipärases lõunaosariikide aktsendis ja robustses kõnepruugis kommenteerides. „We gonna find a good use for this dick on our tour. That’s the one, I’m gonna promise you lot, heh heh heh.“ Miley nuusutab dildot. Limpsib seda ja sokutab plastkürva oma rindade vahele. Samal ajal on lavale kerkinud hiiglaslik voodi. Miley võtab seal koha sisse ja teki alt imbub välja tosin tantsijat, kaasa arvatud liliput ja megaemand, kelle ühine rütmiline aelemine üksteise kehade küljes jättis minu fantaasiale ruumi vaid mõne millimeetri. Ja kõiki käeulatuses olevaid lavapartnereid tülitas Miley leitud seksileluga. Ühesõnaga, fullcore -grupiseks. (…) Kui ma nüüd kõigele nähtule ennast maandanult tagasi mõtlen, sees leht Xanaxit, pool pudelit diasepaami ja üks tassike rahustavat piparmünditeed, siis tekib ikkagi küsimus: kuidas on pop sellise hardcore -pornoni jõudnud?“ [3]
Ka popmuusika üheks eesmärgiks on katsetada, provotseerida, kust läheb lubatavuse piir. Mida aktsepteeritavamad on mingit liiki pornograafilised kujutised, seda kaugemale piir nihkub.
Kiusatus on asetada Kendricki järgi nii Catullus kui ka Ashcroft vs Free Speech Coalition samasse traditsiooni, panna kõik eeltoodud näited ühte patta sõnavabaduse väljendusena. Ometi tundub, et eelmodernse ja praeguse sõnavabaduse eest võitlemise vahel on mingi fundamentaalne erinevus – ja mitte lihtsalt see, et rindejoon on liikunud täiskasvanud inimeste seksuaalaktide kujutamiselt alaealiste juurde ning porno täiskasvanutele kättesaadavaks tegemise juurest selle alaealistele kättesaadavaks tegemise juurde. (Viimane rindejoon on de facto nagunii juba ületatud; noored puutuvad esimest korda pornovideotega kokku keskmiselt 11-aastaselt.)
Peamine pole isegi mitte see, et tänapäeval räägime me lubatavuse piire tõmmates pornovideotest – ja mitte enam kirjandusest või kujutavast kunstist. Kirjanduses ja kujutavas kunstis ei ole võimalik olla alaealine, seal võibki alaealisi ainult kujutada – kui tegu ei ole just dokumentaalse materjaliga. (Meenutagem selles kontekstis Kaur Kenderi protsessi.)
Erinevus on selles, et 60ndatel alanud seksrevolutsioonist peale on porno vaikselt, aga visalt liikunud massitarbimise ja massilise kättesaadavuse suunas. Salajastest muuseumidest leidis ta 70ndatel tee Ameerika indie -kinodesse, kus filmid nagu „Deep Throat“ (1972) ja „The Devil in Miss Jones“ (1973) saavutasid „porno kuldajastul“ nii publikumenu kui ka hea retseptsiooni kriitikutelt, enne kui VHS-kassettide tulek kunstipärase porno tagasi odavtootmise alasile paiskas (samal ajal selle kättesaadavust veelgi suurendades). Porno kuldajastu lõppu kujutab iseloomulikult Paul Thomas Anderson filmis „Boogie Nights“ (1997).
Seksrevolutsiooni aeg oli ilmselt viimane periood Lääne-Euroopas, mil pornot võis seostada mingit liiki vabadusliikumisega. Kui porno kuldajastu taiesed olid seotud seksuaalsete kujutiste läbimurdmisega mainstream ’i ning ka kunstilise eksperimenteerimisega (Eesti kontekstis sobib siia kultuuriplahvatusena Soome televisioonist näidatud legendaarne „Emmanuelle“, 1974), siis videokassettide tulekuga liikus porno kinosaalidest edasi madalaeelarvelisse privaatkasutusse, pimendatud akendega kodukuvaritesse. Tõsi, kassette müüdi või laenutati, ning tarbijale kehtis vanusepiir. Arvutite ja interneti saabumisega ja üldkättesaadavaks muutumisega 90ndatel kadusid varanduslikud ja ealised piirangud ning tänaseks on porno jõudnud tooda-ise faasi 2.0, kus igaüks võib lihtsa vaevaga käia läbi kogu tootmistsükli (vt celebrity sex tape) ning videoid üles riputada, tasuta ja vanusepiiranguta tarbimisest rääkimata.
Kui mitte juba varemgi, siis hiljemalt umbes 2006. aastast, mil internetis tekkisid Youtube’i eeskujul esimesed pornovideoid koondavad agregaatsaidid, on porno tänapäeval põhimõtteliselt paari klikiga kõigile kättesaadav. See on kaasa toonud omamoodi uue, tarbimise kuld-ajastu (mis – nagu vabaleviva muusika puhul – ei ole samas tähendanud häid aegu tööstusele). Kui näitleja Leonardo DiCaprio kirjeldas kunagi ühes intervjuus tunnet, mida tekitas temas kusagil maailma otsas bambushütis televiisorist „Titanicut“ vaatav perekond, siis pornost on saanud samasugune ülemaailmne kultuuriline valuuta nagu Hollywoodi filmidestki, mille populaarsemad videod ja meemid ühendavad eri maailma paigus suureks pornopereks kristlasi ja moslemeid, eri nahavärvi, vanuse ja sotsiaalse klassikuuluvusega inimesi. Ühel populaarseimal agregaatsaidil Pornhub vaadati 2016. aasta jooksul 12,5 pornovideot iga inimese kohta planeedil Maa. Lisaks seksuaalsete ja kultuuriliste normide mõjustamisele – eelmainitud popmuusika on üks näide – on pornosõnavara jõudnud laiatarbekasutusse (milf, sex tape). Interneti reegel number 34 ütleb, et kui miski on olemas, siis on sellest ka porno.
Üks asi on võidelda sõnavabaduse eest salajaste muuseumide kontekstis ja teine asi „võidelda“ selle eest piiramatu kättesaadavuse kontekstis.
Rääkides vabadusest absoluutse kättesaadavuse tingimustes, satume sama paradoksi ette nagu näiteks alkoholi või tarbimismaania puhul. Kui miski on üleüldiselt kättesaadav, võivad välja kujuneda ühiskondlikud normid, mis hakkavad omakorda inimeste vabadust ahistama. Sellist vabadust on keerulisem sõnastada ja ka kaitsta – nagu on välja toonud Isaiah Berlin oma kuulsas essees „Vabaduse kaks mõistet“ (1958) [4] – aga see ei tee seda, nn positiivset vabadust, vabadust ise otsustada, vähem oluliseks. Kui pead ühel hetkel seltskonnas põhjendama, miks sa ei joo, siis ilmselt ei ole enam mõtet rääkida vabadusest alkoholi kättesaadavuse või piirangute mõttes, vaid on mõtet hea seista sinu vabaduse eest mitte juua. Kui porno tarbimine muutub domineerivaks ühiskondlikuks normiks, võib see hakata ahistama vabadust ise oma seksuaalsust määratleda. Eriti arvestades seda, et seksis on (vähemalt mõnikord) kaks osapoolt.
Populaarses TED-loengus 2009. aastal kirjeldas aktivist Cindy Gallop lühikese aja jooksul toimunud muutust oma meespartnerite seksuaalkäitumises. Tema väitel erinevad noorema põlvkonna meeste käitumisnormid voodis märgatavalt vanema põlvkonna omadest, kuna esimesed on üles kasvanud pornovideotega, kus tegutsetakse teise reeglistiku alusel. Vanema partnerina oli ta pidevalt olukorras, kus pidi „ümber kasvatama“ oma nooremaid voodikaaslasi. Tähelepanekutest sündis veebisait makelovenotporn.com, kus on ära toodud levinumad väärarusaamad, mida porno loob.
Mitmed uuringud näitavad, et inimesed moodsates ühiskondades seksivad vähem ja masturbeerivad rohkem. Selles kontekstis on eriti esile tõstetud Jaapanit, kus pooled abielupaarid ei oma seksuaalsuhteid ning noorte hulgas on populaarsed nutitelefonimängud, mis simuleerivad romantilisi suhteid, niisamuti ka virtuaalsed poiss- ja tüdruksõbrad. „Kuigi nad ei ole päris, tekivad sul nende vastu tunded,“ tsiteeritakse ühte äpikasutajat 2017. aasta valentinipäeva Japan Timesis.
Nii jõuame justkui vabadusest pornot kätte saada ja vaadata vabaduseni end pornost mitte mõjutada lasta, oma seksuaalsust ise määratleda. Viimastel aastatel on tekkinud õige mitmeid ülemaailmseid organisatsioone ja liikumisi, mis püüavad seksuaalsust porno käest tagasi võita. Stop Porn Culture tegeleb mehekeskse pornokultuuri leviku probleemi tõstatamisega ja ekspluatatsioonivaba seksuaalsuse otsingutega, mis arvestaks mõlema soo vajadusi. Fight The New Drug ja Your Brain On Porn koondavad uurimusi, mil moel pornovaatamine õõnestab tarbija seksuaalset ja ka sotsiaalset käitumist. Culture Reframed püüab tähelepanu juhtida üleseksualiseeritud popkultuuri mõjudele. Kui mainida vaid mõnesid.
Porno kättesaadavaks muutumisel ja massidesse liikumisel on huvitav paralleel suhkruga – ka suhkur oli 18. sajandil luksuskaup, mis jõudis vaid eliidini. Tänapäeval on see toiduainetes ja jookides piiramatus koguses vabalt kättesaadav kõigile, mis on kaasa toonud ületarbimise. Tekib küsimus: kui tõkestame suhkru kättesaadavust – näiteks nn limonaadimaksu abil –, kas piirame siis näiteks „Ameerika kõige paksema linna“ Houstoni elanike vabadust, kellest üks viiendik põeb praeguste arvestuste kohaselt aastaks 2040 diabeeti? Või paradoksaalsel moel hoopiski suurendame seda, aidates vähendada sõltuvust suhkrust?
Sõltuvuse mõiste toob hästi välja vabaduse paradoksi. Sõltuvusest võib mõelda kui vabaduse antipoodist. See on aju haigus, mis sunnib kordama organismile pikas plaanis kahjulikku käitumismustrit – olgu see seotud narkootiliste ainete tarvitamise või teatud tüüpi käitumistega, mis konverteerivad pikaajalise heaolu või stabiilsuse lühiajaliseks mõnuks. Hasartmängusõltuvus on neist viimastest, n-ö käitumuslikest sõltuvustest jõudnud ka meditsiinilise tunnustuseni (ameeriklaste manuaalis DSM-5), arvutimängusõltuvus, aga ka toidu-, seksi-, arvuti-, porno- ja poodlemissõltuvus ootavad veel oma järjekorda.
Muidugi võib siinkohal tekkida küsimus: miks peaks kõik head asjad elus seostatama kohe sõltuvusega? Friikartulid või rõõm uutest asjadest, samuti ajutine eneserahuldamine on ju nimelt need pisikesed preemiad, mis elu elamisväärseks teevad. Nõus, aga kättevõidetud vabaduse juures selliseid preemiaid nautides ei tasu unustada, et tänapäevaks on nende taga tööstused, mis saavad suurt kasu selliste vabaduste üleekspluateerimisest. Eesti ühed kasumlikumad ettevõtted on alkoholi- ja kasiinofirmad, maailma toiduainetööstuse tipus troonivad suhkru- ja kiirtoidutootjad. Kõik nad on rohkem kui valmis kaitsma inimeste vabadust saada neid tooteid kätte piiramatus koguses, kujundada ühiskondlikke norme, mis teevad raskeks nende mitte tarbimise. Ka ülemkohtus võitnud Sõnavabaduse Koalitsioon on tegelikult lobigrupp, mis ühendab pornotööstureid.
Elu väikeste naudingute paremaks mõistmiseks on abiks üks mõiste bioloogiast – supernormaalne stiimul. See tähendab peibutist, mis apelleerib meie kõige põhilisematele instinktidele, ent millest ei ole nende instinktide rahuldamisel tegelikult mingit kasu. 2011. aastal võitsid kaks professorit lg Nobeli auhinna uurimuse eest, mis käsitles Austraalia mardikaid, kes püüdsid kopuleerida teatud tüüpi tühjade õllepurkidega, kuna need meenutasid suurendatud versioone emastest mardikatest. Mõned neist tegid seda niikaua, kuni kuuma päikese käes surid. Tühi õllepurk ongi antud juhul näide supernormaalsest stiimulist, mis petab ära mardikate soojätkamise instinkti ja laseb neil tühja tõmmelda. Ei pea liiga kaugele vaatama, et näha paralleeli nende õllepurkide ja virtuaalsete poiss- ja tüdruksõprade vahel. Ka pornovideod, rämpstoit ja kollased uudised vajutavad teatud nuppudele meie ajus, mis käivitavad evolutsioonilised vajadused, milleganeed tooted oskuslikult manipuleerivad, aga mida nad tegelikult rahuldada ei suuda – teoretiseerib psühholoog Deirdre Barrett oma raamatus „Supernormaalsed stiimulid“. [5]
Ülekantud tähenduses võib öelda, et teatud protsendi jaoks ühiskonnas ongi tühja õllepurgiga kopuleerimine nii mõnus, et nad ei viitsi enam päris mardikaga ühtida. Nimetagem siis neid näiteks sõltlasteks. Kui varem olid peibutised kättesaadavad ainult eliidile, siis nüüd on nad kättesaadavad kõigile. Nende disainimises oleme aga muutunud järjest osavamaks.
[1] W. Kendrick, The Secret Museum: Pornography in Modern Culture. Berkeley; Los Angeles; London, 1996 (1987).
[2] The Invention of Pornography, 1500–1800: Obscenity and the Origins of Modernity. Toim. L. Hunt. New York, 1993.
[3] S. Nestor, Popmürgi üledoos. Eesti Ekspress, 11.06.2014.
[4] Eesti k-s rmt-s: I. Berlin, Valik esseid. Tlk E. Sivonen. Tallinn, 1998.
[5] D. Barrett, Supernormal Stimuli : How Primal Urges Overran Their Evolutionary Purpose. New York; London, 2010. | Paavo Piik. Seks tühja õllepurgiga | https://kultuur.err.ee/593798/paavo-piik-seks-tuhja-ollepurgiga | Kui mõned sajandid tagasi avastati vulkaanipurskes hukkunud Pompei linn, avanes üksikasjaline sissevaade vanade roomlaste elukorraldusse AD 79 – alles olid teatrihooned, termid ja isegi seintele soditud grafiti. Kõrvuti imeteldud kunstiväärtustega tuli Pompei varemete vahelt aga välja ka üksjagu teoseid, mis sugugi ei sobitunud leidmisaegse ettekujutusega antiikmaailmast: seksuaalse sisuga maale, erigeerunud peenisega Priapose kujusid ja – tõesti – isegi üks skulptuur, mis kujutas saatürit vahekorras kitsega. |
"Me ei kõhkle kohtu alla andmast mitte kedagi, kes seda valeinfot kordab," ütles Macroni kampaaniameeskonna esindaja.
Enne pühapäevaseid valimisi on tähelepanu keskmesse tõusnud libauudiste teema.
Le Pen ütles kolmapäeva õhtul televäitluses Macroni kohta: "Loodetavasti me ei avasta, et teil on Bahamal offshore '-arve."
Ta näis tuginevat kahele valele, mis avaldati mõni tund enne teledebatti ja millega üritati justkui vihjata, et Macron on mingil moel seotud ühe Kariibi pangaga ja Nevise saarel baseeruva firmaga.
Le Pen taganes aga väitest kiiresti, kui tuli välja, et tegu on ilmselge võltsinguga.
Neljapäeval kinnitas ta vastuseks BFM TV küsimusele, kas ta süüdistab Macroni ametlikult salajases offshore '-arves: "Mitte sugugi. Kui ma oleks tahtnud seda teha, oleksin teinud seda juba eile. Ma esitasin talle lihtsalt küsimuse."
Macron süüdistas usutluses raadiojaamale France Inter Le Peni tema kohta libauudiste levitamises ja ütles, et tal ei ole kunagi olnud pangaarvet üheski maksuparadiisis.
Le Pen ja Macron seisavad silmitsi pühapäeval presidendivalimiste teises voorus. Viimaste arvamusküsitluste põhjal on tsentrist Macronil Rahvusrinde kandidaadi Le Peni ees umbes 20 protsendipunktine edumaa. | Macron lubab Le Peni laimu eest kohtusse anda | https://www.err.ee/593795/macron-lubab-le-peni-laimu-eest-kohtusse-anda | Prantsuse presidendiks pürgiv Emmanuel Macron esitas neljapäeval hagi oma konkurendi Marine Le Peni vastu, kes oli teledebatis mõista andnud, et Macronil on "Bahama saartel offshore'-arve". |
Tele2 selgitas pressiesindaja vahendusel ERR-ile, et kolmapäeva hommikul tekkis viga ühe ruuteri töös, mille tulemusena oli osadel äriklientidel tõrkeid kõne- ja internetisidega.
"Teenused taastusid kolmapäeva jooksul," ütles pressiesindaja.
Ta ütles, et tõrke mõju ei olnud suur ja oli seotud mitte kindla piirkonna, vaid seadme ja kasutusega. | Tele2 osad kliendid jäid ööpäevaks internetita | https://www.err.ee/593796/tele2-osad-kliendid-jaid-oopaevaks-internetita | Telekommunikatsiooniettevõtte Tele2 osad kliendid jäid päevaks internetiühenduseta. |
"Tüdruk ja koletis" räägib 30ndate künnisel olevast Gloriast, kes elab kindla ameti ja sissetulekuta oma eduka sõbra juures Brooklyni korteris ning on oma tegevusetuses hakanud rohkem sõbrustama alkoholiga. Gloria noormees viskab ta välja ning tüdruk naaseb oma kodulinna, kus juba esimesel päeval satub kokku kunagise koolikaaslase Oscariga, kes seal oma isalt päritud baari peab. Selgub, et Oscar on Gloriat salamisi kooliajast peale ihaldanud, kuid Gloriale on see Oscari taltsutamatu loomuse pärast tähendanud vaid kannatusi. See on filmi romantiline pool, mis annab aluse dramaatilisteks konfliktideks. Eriliseks teeb filmi aga selle üpris tavapärase süžee fantastiline väljendus – Gloria astumine kodulinna mänguväljakule tähendab hiiglasliku monstrumi ilmumist Soulis. Kohmakalt käituv koletis purustab maju ja hukuvad inimesed, siis haihtub hiiglane õhku, kuni järgmise ilmumiseni. Murrang saabub siis, kui Gloria koletise kõrvale ilmub hiiglaslik robot, kellega monster ilmselgelt läbi ei saa.
Asja keeravadki teravaks kõrvaltegelased – sõbrad, kes mahasurutud konflikti välja toovad. Muidugi oleks Gloria tegutsemise motiive ja karakterit andnud stsenaariumis veidi enam läbi kirjutada, mis oleks muutnud tegelaskuju selgepiirilisemaks, samas teeb Anne Hathaway väga hea rolli noore naise eneseks saamisel. Veidi segaseks jäävad ka Oscari kurjuse põhjused, kuid see polegi antud juhul peamine. Oma loomingus jätkuvalt fantaasia ja üleloomulikkusega flirtinud Vigalondo uue linatöö võlu on selle piiramatus fantaasias, mis lubab ühildada ettekujutamatu argiselt labase suhtedraamaga.
See, et liblika tiivalöök võib kaasa tuua hiidlaine maailma teises otsas, on kausaalse fantastika levinud motiiv, mis väljendab universumi lahutamatut tervilikkust, ideaalset harmonia mundi´ t, mis on oma võimsas ulatuslikkuses siiski äärmiselt habras. Just seesama haavatavus ja delikaatne õrnus ühendab Gloria mikrokosmost mandriteülese makrokosmosega. Koolitüdruku hingeline šokk toob kaasa koletisliku, mahasurutud kättemaksuiha, mis pääseb esile siis, kui selleks on tekkinud soodsad tingimused. See on ta sisemine needus, antivarandus, mille päästab valla see, kes selle tekitas.
Vigalondo näitabki selle protsessi lõppfaasi, kusjuures alguse legend on vaid õrnalt markeeritud. See on ka ühe naise sisemise küpsemise lugu. Gloria on kogu elu olnud sõltuv meestest, kes on talle põhjustanud peamiselt hingelist valu ega ole vastanud ta ootustele. Filmis olevad mehed ei muutu: nad on sündinud äpud, kel ilmselgelt puuduvad liidri omadused. See puudumine on filmi teine märksõna: Gloria igatseb surnud vanemaid ja peab kodulinnas elama nende tühjaks jäänud majas, mis märgib ka unustatud lapsepõlve.
See on täitmata ruum, tühjenenud tähendusväli, mille täitmine tekitab omaette küsimärgi. Vigalondo seda temaatikat ei arenda, kuid see on Gloriaga toimuva juures sisemiselt hoomatav. Oscari püüded seda ruumi sisustada on võõra sissetung isiklikku maailma, kusjuures esimese esemena toob Oscar Gloriale hiiglasliku teleri, mis vahendab tüdrukule koletise hirmutegusid Soulis. Ehk siis, see on tema hinge peegel.
Vigalondo tekitab põneva ruumilise luubi, mis tuletab meelde ta 2007. aasta filmi "Aja kuriteod" (" Los Cronocrimenes"), mis linastus Haapsalu fantaasia- ja õudusfilmide festivalil. Seal sattus peategelane ajaspiraali, kus üks hetk hakkas väljapääsmatult korduma ja ta pidi seisma vastakuti iseenda mannetusega. "Tüdruku ja koletise" Gloria on söakam ja suudab psühholoogilisest silmusest välja rabelda, ehkki filmi finaal sarnaneb rohkem mõnele lapsikule mecha -filmile. Kuid see on looja vabadus ja meil vaatajana jääb üle seda ka sellisena võtta ning reis kaasa teha. Vaatamata selle reisiga kaasnevatele küsimustele on selles oma võlu ning siit saadav emotsionaalne laeng on tugevam kui mõnel keskpärasel romantilisel komöödial. | Tõnu Karjatse filmikomm. "Tüdruku ja koletise" romantilise süžee fantastiline väljendus | https://kultuur.err.ee/593767/tonu-karjatse-filmikomm-tudruku-ja-koletise-romantilise-suzee-fantastiline-valjendus | Kui ühe suhte loomist võib võrrelda maailma loomisega, siis igasugune suhte purunemine on katastroof, selle maailma kokku varisemine. Hispaania lavastaja Nacho Vigalondo "Tüdruk ja koletis" on romantiline fantaasiadraama või fantaasiaelementidega romantiline komöödia – teisiti öeldes, film ei lase end žanrit pidi just hõlpsasti liigitada. |
Toetust avaldati ka senisele asepresidendile Margit Kurvitsale, kes jätkab asepresidendina. Uus juhatus valiti kolmeks aastaks ning nende volitused lõppevad 2020. aasta mais.
"Eesti Koolispordi Liidu tegemistesse on kaasatud umbes 40 000 noort 350 koolist üle Eesti. Meie tegevuse eesmärk on kasvatada koolinoortes armastust liikumise ja tervislike eluviiside vastu. Terve füüsis on terava vaimu üks olulisi eeldusi, seetõttu peame hästi tähtsaks, et aina suurem hulk koolinoori oleksid füüsiliselt aktiivsed. Vaid nii saame kindlad olla, et meie koolisüsteemist kasvavad täisväärtuslikud ühiskonnakodanikud," sõnas Luik.
Juhatusse osutusid valituks Kaspar Koolman, Ülo Kurig, Raina Luhakooder, Ulvi Mägi, Aive Pähn, Piret Reinfeld, Tiina Tooding, Taavi Toomel ja Rainer Võsaste. | Eesti Koolispordi Liidu presidendina jätkab Lauri Luik | https://sport.err.ee/593791/eesti-koolispordi-liidu-presidendina-jatkab-lauri-luik | Täna, 4.mail kogunes Eesti Koolispordi Liidu (EKSL) üldkogu, et valida ametisse uus juhatus, president ja asepresident. Presidendiks valiti tagasi riigikogu liige Lauri Luik, keda toetasid valimistel kõik liikmesorganisatsioonid. |
Kuna tegemist oli mägise etapiga, siis Räime liidrisärki kaitsma täna ei hakatud ning Israel Cycling Academy saatis kaks meest suurde jooksikute gruppi, mis jäigi püüdmata, vahendab Rattauudised.ee.
Pozdnjakovi järel sai täna teise koha ukrainlane Oleksandr Polivoda (Kolss), kes kaotas võitjale 38 sekundit. Kolmas oli Räime meeskonnakaaslane Dennis van Winden (+0.42). Pruus lõpetas tänase etapi grupis, mis kaotas võitjale 13.27 ning Räim kaotas 13.34.
Tuuri üldliidriks tõusis Pozdnjakov. Eestlaste üldkohad pole veel teada.
Homme sõidetakse tuuril 177,2 kilomeetri pikkune künklik ülesmäge finišiga etapp. Velotuur lõppeb pühapäeval. | Räim kaotas Aserbaidžaani tuuril liidrisärgi | https://sport.err.ee/593794/raim-kaotas-aserbaidzaani-tuuril-liidrisargi | Aserbaidžaani velotuuri täna sõidetud teise etapi võitis kohalik rattur Kirill Pozdnjakov (Synergy Baku Cycling Project). Peeter Pruus (Rietumu Banka – Riga) sai 42. koha ja liidrisärgis sõitnud Mihkel Räim (Israel Cycling Academy) 50. koha. |
"Mõnel juhul, kui me seame oma julgeolekupoliitiliste eesmärkide saavutamise eelduseks selle, et keegi võtab üle meie väärtused, ei suuda me tõenäoliselt oma julgeolekupoliitilisi eesmärke saavutada," vahendas Politico Tillersoni sõnavõttu välisministeeriumi töötajatele.
Sisuliselt andis Tillerson mõista, et USA ei saa endale alati lubada seda, et oma välissuhetes ja julgeoleku tagamisel seatakse eeltingimuseks, et välismaine partner jagab USA seisukohti demokraatlikke väärtusi puudutavates küsimustes.
Tegemist oli teise korraga pärast ametisse asumist, kui Tillerson välisministeeriumi personali ees kõnega üles astus.
Tillerson ei nimetanud üheti teemasse puutuvat välisriigi juhti nimepidi, kuid Trump on hiljuti rääkinud positiivselt Egiptuse presidendist Abdel Fattah al-Sisist, Türgi riigipeast Recep Tayyip Erdoganist ja Hiina presidendist Xi Jinpingist. Põhja-Korea liidrit Kim Jong-uni nimetas ta hiljuti "üsna nutikaks tegelaseks".
Valimiskampaania ajal aga tegi Trump kiitvaid märkusi Venemaa presidendi Vladimir Putini kohta.
Nädalavahetusel kutsus ta külla aga Filipiinide presidendi Rodrigo Duterte, kes on lisaks inimõiguslaste meelepaha pälvinud narkovastasele kampaaniale äratanu tähelepanu ka sõimuga USA aadressil.
Inimõiguslaste väitel tähendas küllakutse sisuliselt Duterte poolt algatatud vägivalla heaks kiitmist, kuid Valge Maja kinnitusel oli tegu strateegilise sammuga, mille eesmärgiks on tugevdada liitlassuhteid Põhja-koreaga seotud pingete ajal.
Kuigi Duterte küllakutset Tillerson oma kõnes otseselt ei maininud, selgitas ta samas, et kui Washington teeb koostööd riikidega, kes pole USA demokraatiale omaste väärtuste jagamisel järjekindlad, ei tähenda see seda, justkui oleks Ameerika Ühendriigid neist väärtustest loobunud.
"Mõnikord me peaksime tegema ja teeme ka seda, et me seame oma panustamise tingimuseks, et mingid inimesed võtavad kasutusele teatavaid reegleid, kuidas inimesi kohelda. Me peaksime seda nõudma. Kuid see ei tähenda, et see on iga juhtumi puhul nii," rääkis välisminister.
Tillerson andis ülevaate ka sellest, millisena ta näeb Trumpi USA-d esikohale seadva seisukoha - nn America First - rakendamist USA välispoliitikas. Välisministri sõnul tähendab see näiteks seda, et USA rakendab diplomaatiat eesmärgiga parandada USA julgeolekut ja majanduslikku heaolu.
Välisminister kinnitas, et välisministeeriumis on ees ootamas ulatuslikud struktuurireformid, kuid detailselt ta sellest ei rääkinud. Samuti ei maininud ta suuri kärpeid, mida administratsioonil on kavas tema ministeeriumis teha ning mis allikate kinnitusel on sealsete ametnike töömoraali tõsiselt räsinud. Selle asemel lausus ta, et praegu alles analüüsitakse ministeeriumi tööprotsessi ning eeldatav restruktureerimine algab alles pärast seda.
Reforme põhjendas Tillerson väitega, et maailm on pärast külma sõja lõppu oluliselt muutunud ning välisministeerium pole seni muudatustega piisavalt kohaneda suutnud. | Tillerson: USA julgeoleku tagamisel ei saa alati väärtuste jagamist nõuda | https://www.err.ee/593789/tillerson-usa-julgeoleku-tagamisel-ei-saa-alati-vaartuste-jagamist-nouda | USA meedia on president Donald Trumpi korduvalt kritiseerinud selle eest, et ta kasutab autokraatiasse kalduvate riigijuhtide või lausa diktaatorite kohta liiga sooje sõnu. Välisminister Rex Tillerson aga kaitses kolmapäeval administratsiooni seisukohti ja märkis, et mõnikord tuleb koostööd teha ka välisriikide valitsustega, kelle väärtused erinevad USA omadest. |
Rigiikogu majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (IRL) ütles ERR.ee-le, et riigikogule üle antud seaduseelnõus midagi ei muudetud, muutusi tehti vaid seletuskirjas.
"Loodame, et järgmise nädala teisipäeval või kolmapäeval on see juba esimesel lugemisel, siis on võimalik soovijatel teha veel parandusettepanekuid ning juunis võiks eelnõu juba teisele või kolmandale lugemisele saata," on Kokk optimistlik.
Nimelt ei andnud Reformierakonna fraktsioon eelnõule oma toetust, kuna vastustas tellijale pandavat allhankijate kontrollimise nõuet, väites, et see teeb protsessi mõttetult keeruliseks ja kulukaks ning selle mõju on läbi arutamata. Samuti väitis opositsioon, et see nõue suruti eelnõusse sisse viimasel hetkel.
Kokk opositsiooni kriitikaga ei nõustu. Tema sõnul oli plaan selline nõue seadusesse lisada juba möödunud aasta lõpul, mil veel Reformierakond koalitsioonis oli, üksnes täpne sõnastus polnud siis veel paigas. Nõuet peab ta aga igati eluliselt põhjendatuks.
"Ma ei saa sellest tohutu koormuse jutust väga hästi aru. Näeme ju, mis on juhtunud Tartu Ülikooli raamatukoguga - üle 90 protsendi tööst teevad alltöövõtjad, peatöövõtjad on aga tihti juristide ja eelarvstasjate seltskond ja hea, kui ka ka objektijuhid on seal. Peame kaitsma ka neid, kes töö ära teevad," põhjendab Kokk nõuet.
Koka sõnul oli ehitussektoris kümmekond aastat tagasi tavaline, et hankenõuete järgi pidi esitama ka alltöövõtjate kontaktid. Samuti tuleks alltöövõtjatele võimaldada pöörduda mõjuval põhjusel otse tellija poole.
Selline vajadus võib ette tulla pahatahtlikult madala maksumusega hangetel osalemisel, eesmärgiga end hiljem pankrotti lasta ja alltöövõtjatele maksmata jätta, nagu oli korduvalt ehitusettevõtte Facio ja selle uute kehadega.
Uue seadusega saaks takistada ka madalaima hinna pakkuja hankevõitjaks kuulutamist, juhul kui hinnavahe järgmise pakkujaga on üle kümne protsendi ning allhankijate dokumentide esitamise nõude peale ilmneb, et asi ei klapi.
Koda: liiga palju infot muutub kättesaadavaks
Seaduse sõnastusega on rahulolematust väljendanud ka kaubandus-tööstuskoda. "Nende meetmete eesmärk on võimaldada alltöövõtjatel kaitsta oma õigusi peatöövõtja vastu, kes pole lubatud töörahasid tasunud. Praktikas on see tõepoolest tõsine probleem, kuid eelnõusse lisanduvad sätted tõenäoliselt olukorda ei paranda," on koja seisukoht.
"Veel tekib alltöövõtjale õigus saada hankijalt teavet, kui palju on hankija tasunud pakkujale selle alltöövõtja teostatud tööde eest. Hankija kohustub sel juhul avaldama hankelepingu sisu kolmandale osapoolele, mis omakorda võib tõstatada pakkuja ärisaladuse kaitse küsimuse. Lisaks võib hankija jätta alltöövõtja põhjendatud taotluse alusel pakkujale töötasu maksmata, kui alltöövõtja ja pakkuja vahel on tekkinud vaidlus ning alltöövõtja ei ole pakkujalt oma lepingujärgset tasu saanud," tõi kaubandus-tööstuskoda esile seaduseelnõus sisalduvaid puudusi.
Sõnastust saab muuta
Kokk pareerib kriitikat, öeldes, et nüüd, mil seadus uuesti suurde saali läheb, saab selle sõnastust veel muuta, et see võimalikult paljudele sobiks. Seadust peab ta siiski vajalikuks ja loodab, et see juunis, enne parlamendi suvepuhkusele suundumist vastu võetakse.
"Sõnastust vaieldi kõikide osapooltega pikalt. Aga nüüd on sõnastust võimalik veel korra üle vaadata, leida parim kompromiss," viitas Kokk uuele ringile riigikogus. | Riigihangete seadus läheb riigikogus uuele ringile | https://www.err.ee/593777/riigihangete-seadus-laheb-riigikogus-uuele-ringile | Kolmapäeval riigikogus tööõnnetusena hääletusel läbi kukkunud riigihangete seadus läheb muutmata kujul uuele ringile. Juba neljapäeval anti seaduseelnõu uuesti riigikogule üle. |
"Ma tunnen end meelitatuna, et nad minule mõtlevad," sõnas Koeman. "Kõik teavad, et ma olen Barcelona, nad teavad, et armastan klubi, kus ma kasvasin nii mängija kui inimesena."
"Tahan oma treenerikarjääris täita kaks unistust," jätkas Koeman. "Üks neist on Hollandi rahvuskoondise juhendamine. Ma oleks saanud seda teha, aga mind takistasid mu kohustused Evertoni ees. Mu teine soov, mu unistus, on juhendada Barcelonat. See on tõde."
Everton hoiab Premier League'is 58 punktiga seitsmendat kohta ning on kindlustanud koha järgmise aasta Euroopa liigas. "Meil on käsil väga põnev projekt, mida me üritame võimalikult palju tugevdada, et seeläbi järgmisel hooajal Meistrite liigasse jõuda," rääkis Koeman.
"See on hüpotees, millele me keskenduda ei saa," vastas Koeman küsimusele, mida ta teeks, kui Barcelona talle pakkumise esitaks. "Jalgpallis, nagu elus ja äriski saab rääkida ja arutleda kõige üle."
Barcelonas mängis Koeman aastatel 1989-1995, esindades Kataloonia klubi värve 192 mängus. | Evertoni juhendav Hollandi legend unistab Barcelona peatreeneriametist | https://sport.err.ee/593788/evertoni-juhendav-hollandi-legend-unistab-barcelona-peatreeneriametist | Inglismaa jalgpalli kõrgliigasse kuuluva Evertoni hollandlasest peatreener Ronald Koeman ütles Kataloonia ajalehele Sport, et tema unistuseks on Hispaania tippklubi Barcelona juhendamine. |
Kui Eestis peab EL-i kuulumist heaks 67 protsenti küsitletutest, siis Euroopas keskmiselt on see näitaja tõusnud 57 protsendile, näitas värske Eurobaromeetri uuring.
Mis puutub EL-i tegevusse, siis osa liikmesriike, sealhulgas Eesti (53 protsenti), on teatud olulistes valdkondades valmis intensiivistama Euroopa ühispoliitika väljatöötamist.
See toetus on Eestis tõusnud alates 2015. aastast lausa 13 protsenti ja EL-is keskmiselt 8 protsenti.
Üle kolme neljandiku Euroopa kodanikest eelistab globaalsete väljakutsete puhul EL-i tasandil tegutsemist. Nii eelistab 73 protsenti vastanutest EL-i tasandil reageerimist sellistele geopoliitilistele arengutele nagu kasvav ebastabiilsus Araabia maades (Eestis 71 protsenti), Venemaa mõju ja võimsuse kasv (Eestis 72 protsenti), Hiina kasvav võimsus ja mõju (67 protsenti), Brexit (61 protsenti) ning Donald Trumpi valimine (59 protsenti).
Uuringust selgus, et kasvab eurooplaste osakaal, kes tunnevad, et nende häält võetakse EL tasandil kuulda (43 protsenti).
Seegi tulemus on riikide võrdluses vägagi erinev. Eestis tunneb suur enamus jätkuvalt, et nende kui üksikisiku hääl EL-i tasandile ei jõua (77 protsenti). Küll aga leiab 58 protsenti vastanutest, et Eesti kui riigi arvamust võetakse EL-is kuulda.
Eurobaromeetri uuringu tellis Euroopa Parlament, et kaardistada avalikku arvamust kaks aastat enne 2019. aasta europarlamendi valimisi. Eestis viis Kantar EMOR läbi ajavahemikus 18.-27. märts 1017 personaalintervjuud. | Eestlaste toetus Euroopa Liitu kuulumisele on kasvanud | https://www.err.ee/593700/eestlaste-toetus-euroopa-liitu-kuulumisele-on-kasvanud | Nende eestlaste ja ka ülejäänud eurooplaste arv, kes peavad Euroopa Liitu kuulumist heaks, on võrreldes varasema küsitlusega kasvanud nelja protsendipunkti võrra. |
Seadusandjad valisid häältega 133-100 kahekordse peaministri Bojko Borisovi kolmandat korda valitsusjuhiks.
Eraldi hääletusega kiideti heaks ka valitsus, kuhu kuulub lisaks Borisovi paremtsentristlikule erakonnale GERB kolme marurahvusliku väikepartei liit Ühinenud Patrioodid (UP).
Borisovi erakond võitis 26. märtsi valimised, kuid ei saanud enamust, mistõttu tuli tal valitsuse moodustamiseks liitlasi otsida.
Endise ihukaitsja ja hilisema Sofia linnapea Borisovi esimene valitsus oli võimul aastatel 2009-2013, kuid pidi vägivaldseks muutunud protestide tõttu tagasi astuma. Eelmise aasta novembris lahkus ta teise ametiaja poole peal peaministrikohalt, kuna tema partei presidendikandidaat kaotas sotsialistidele.
GERB-il on 240-kohalises parlamendis 95 ja marurahvuslastel 27 kohta. Uus valitsus on sunnitud arvestama ka populistliku Volja 12 rahvaesindaja lubatud toetusega.
Borisov lubas neljapäeval parlamendikõnes hoida Bulgaaria Euroopa Liidu ja NATO kursil. Valitsuse peamised ülesanded on stabiilsuse kindlustamine Brexiti tõttu ebakindlaks muutunud Euroopa Liidus, suhetes naabrite Türgi ja Makedooniaga ning potentsiaalse rändevooga silmitsi seistes. | Bulgaaria parlament kiitis uue valitsuse heaks | https://www.err.ee/593784/bulgaaria-parlament-kiitis-uue-valitsuse-heaks | Bulgaaria parlament kiitis neljapäeval heaks uue paremtsentristliku valitsuse, mille ametisseastumisega loodetakse taastada stabiilsus, turgutada majandusarengut ja viia läbi refromid. |
Peakatete kandmine keelati 20 aasta eest, toona toodi põhjuseks mängijate ohutuse tagamine. "Uus reegel jõustub, sest mõnedes riikides käibel olnud traditsiooniline riietumisstiil, mis nõuab pea või kogu keha katmist, ei ühildunud FIBA eelmiste reeglitega," kirjutas FIBA pressiteates.
2014. aastal otsustas Katari naiskond Lõuna-Koreas toimunud Aasia mängudel mitte osaleda, sest ei võinud väljakul kanda hijab'i. FIBA sõnul lubab uus reegel ka turbanite ning juutide palvemütside kandmist. | FIBA hakkab taas lubama religioossete peakatete kandmist | https://sport.err.ee/593779/fiba-hakkab-taas-lubama-religioossete-peakatete-kandmist | Neljapäeval teatas rahvusvaheline korvpalliliit (FIBA), et alates oktoobrist võivad mängijad religioossetel põhjustel taas kanda erinevaid peakatteid. |
Esimese finaalmängu võitis Wasserburg võõrsil 78:66, teise Kelternis 68:65. Kolmas kuulus favoriidile seisuga 96:85.
Mailis Pokk viibis eile väljakul 28 minutit ning kogus protokolli kaheksa punkti, kaks vaheltlõiget ja ühe lauapalli. Quenice Davis tõi Kelternile 28+4+8, Marina Markovic 16+7 lp, Emmanuela Mayombo 10+5+3.
Wasserburg võitis Kelterni ees ka Saksamaa karikafinaali, seal oli märtsis skoor 57:45.
Mailis Pokk osales Bundesligas klubi 27 mängus (hilissügisel jäi paar mängu vahele), viibis väljakul keskmiselt 26 minutit ning kogus mängudes keskmiselt 8,3 pt, 2,4 lp, 0,7 rs ja 0,7 vl. | Mailis Pokk lõpetas Saksamaal hooaja hõbemedaliga | https://sport.err.ee/593775/mailis-pokk-lopetas-saksamaal-hooaja-hobemedaliga | Saksamaa naiste korvpalli Bundesligas (DBBL) lõppes hooaeg TSV 1880 Wasserburgi kindla valitsemise tähe all. Finaalseeria võiduks Rutronik Stars Kelterni vastu piisas neile kolmest mängust, hõbedast karva medali sai kaela ka eestlanna Mailis Pokk. |
"Valitsuse istungil heaks kiidetud magustatud jookide ebaaus nii Eesti rahva kui ettevõtjate suhtes," märkis Karastusjookide Tootjate Liidu juhatuse liige Nele Normak pressiteates.
Eelnõu on Normaku sõnul ebaaus, sest räägib magustatud jookide maksustamisest, kui tegelikult maksustatakse ainult väikest kildu tarbimisest ja maksubaasist jäetakse välja paljud sarnaselt tarbitavad ja suure suhkrusisaldusega tootekategooriad.
Valitsus kiitis neljapäevasel kabinetiistungil heaks magustatud joogi maksu seaduse eelnõu, mille kohaselt maksustatakse suhkru või magusainega magustatud joogid, kus on suhkrut rohkem kui viis grammi 100 milliliitri kohta
Üheliitrise joogi, mis sisaldab suhkrut kontsentratsioonis viis kuni kaheksa grammi 100 milliliitri kohta maksumäär on 10 senti liitri kohta. Sellest suurema suhrku kontsentratsiooniga joogi maksumäär on 30 senti.
Magusainega joogi maksumäär on samuti 10 senti liitri kohta. Magusainet ja suhkrut sisaldav jook maksustatakse vastavalt suhkru sisalduse määrale. Magustatud jook, mida tuleb tarbimiseks lahjendada, maksustatakse tootja poolt ette nähtud soovituse kohaselt lahjendatud joogi koguse ning selle suhkru- ja magusainesisalduse järgi.
Mõju jaemüügihindadele sõltub müüdava pudeli suurust ja müügikohast. Näitena võiks peale maksumuudatusi kaheliitrise koolamaitselise joogi hind kallineda 54 protsenti 2,45 euroni, 0,5-liitrise koolamaitselise joogi hind 27 protsenti 1,01 euroni ja karboniseeritud õunamaitselise vee hind 22 protsenti 1,21 euroni. | Joogitootjad: suhkrumaks toob kaasa suure hinnatõusu | https://www.err.ee/593773/joogitootjad-suhkrumaks-toob-kaasa-suure-hinnatousu | Karastusjookide Tootjate Liidu hinnangul toob valitsuse kava kehtestada maks magustatud jookidele kaasa suuremat sorti hinnatõusu, kuivõrd jaekaubandust mõjutavad ka muud valitsuse poliitikast tingitud hinnatõusud, mille kumulatiivne mõju on suur. |
Lahendus põhineb viimastel aastatel populaarsust kogunud optogeneetikal. Loomarakkudesse saab siirdada valgustundlike valkude tootmise eest vastutavaid vetikate geene. Piltlikult lisatakse neile sellega lüliti, millega saab kontrollida rakkude tööd. Varem on kasutatud seda näiteks närvirakkude laenglema panemiseks ja selle peatamiseks. Hiina teadlased näitasid nüüd, et samal viisil saab kontrollida ka teisi rakkude bioloogilisi funktsioone.
Haifeng Ye Ida-Hiina normaalülikoolist siirdas kolleegidega vetikageenid insuliini tootvatesse rakkudesse. Hormoon on hädavajalik veresuhkru taseme reguleerimiseks. Suhkruhaiguse korral pankreas seda piisavalt ei tooda. Kesknärvisüsteemi häirete vältimiseks peavad diabeetikud süstima seetõttu mitu korda päevas insuliini või kandma insuliinipumpa.
Värskes töös paigutas Ye töörühm valgustundlikud insuliini tootvad inimeste rakud mündisuurustesse painduvatesse ketastesse, mida oli täiendatud punast valgust kiirgavate LED-lampidega. Ketaste tööpõhimõtte kontrollimiseks siirdati need hiirte seljanaha alla. Lampide valgustugevuse muutmiseks võeti appi spetsiaalselt selleks loodud nutirakendus. Töörühm leidis, et diabeediga hiirte insuliini taseme stabiilsena hoidmiseks pidid tuled põlema päevas neli tundi. Näitkatseid tehti 15 päeva vältel.
Töörühm loodab, et tulevikus võiks muuta insuliini manustamise täielikult automaatseks, täiendades seadet glükoosimõõtjaga. Veresuhkru taseme langedes antaks rakkudele automaatselt käsk insuliini tootmiseks. Esmalt tuleb aga välja selgitada, kui sageli rakupopulatsiooni uuendada tuleb ja kas nahaaluste LED-ide asemel saab stimuleerida rakke ka muul viisil. Kuigi lampide energiaga varustamiseks pole tarvis kasutada juhtmeid, pidid hiired viibima elektromagnetvälja mõjupiirkonnas.
Samuti pole selge, kui suur vajadus seadme järele lähiaastatel üleüldse on. Näiteks eelmisel aastal andis USA toidu- ja ravimiohutusamet rohelise tule esimesele täisautomaatsele insuliinpumbale. Kuid Ye töörühma kasutatud lahendust ka teiste ravimite tootmiseks ja manustamiseks.
Uurimus ilmus ajakirjas Science Translational Medicine. | Diabeeti saab leevendada nutitelefoni ja valgustundlike rakkudega | https://novaator.err.ee/593774/diabeeti-saab-leevendada-nutitelefoni-ja-valgustundlike-rakkudega | Diabeedi kontrolli all hoidmine võib muutuda tulevikus kergemaks. Hiina teadlased näitavad, et valgustundlikuks muudetud insuliini tootvate rakkude tööd saab mõjutada nutitelefoni rakendusega. Kuigi esialgu tehti katseid hiirtega, saaks kasutada sarnast lahendust ka inimeste puhul. |
Somaalia võimud kinnitasid neljapäeval, et 31-aastane avaliku töö minister Abdullahi Sheikh Abas sai surma, kui julgeolekutöötajad avasid tule tema auto pihta, mis liikus pealinn Muqdishos presidendipalee lähistel, vahendas BBC.
Politseimajor Nur Hussein selgitas Reutersile, et julgeolekutöötajad tulistasid autot seetõttu, et see takistas liiklust ning nad arvasid, et selles on terroristid.
Sõdurid ja muud julgeolekutöötajad peavad riigis pidevalt võitlema islamiäärmuslastest terroristidega, kes teevad aeg-ajalt ka rünnakuid pealinnas. Osa Somaaliast on endiselt hoopis äärmusrühmituse al-Shabab kontrolli all. Seetõttu on korrakaitsjad sageli ka närvilised ning omade pihta tulistamist on juhtunud ka varem. Samas pole sellise eksituse käigus hukkunud veel ühtegi nii kõrget võimukandjat.
Abas oli endine pagulane, kes kasvas üles Keenias asunud põgenikelaagris. Eelmise aasta novembris toimunud valimistel sai 31-aastane poliitik kõigepealt Somaalia ajaloo kõige nooremaks parlamendliikmeks ja peagi ka nooremaks ministriks.
Veebruaris presidendiks saanud Mohamed Abdullahi Mohamed pole juhtunut veel ametlikult kommenteerinud, kuid riigipea katkestas visiidi Etioopiasse. Allikate kinnitusel on president aga rõhutanud, et tragöödia asjaolud tuleb viivitamatult välja selgitada ning süüdlased vastutusele võtta.
Informatsiooniminister Abdirahman Osman kinnitas, et mitu isikut on juhtunu tõttu kinni peetud, kuid täpsemaid detaile ta ei avalikustanud. | Somaalia korrakaitsjad lasid ministri terroristi pähe maha | https://www.err.ee/593770/somaalia-korrakaitsjad-lasid-ministri-terroristi-pahe-maha | Somaalia julgeolekujõud lasid kogemata maha ministri, sest pidasid teda islamiäärmuslasest terroristiks. |
Avamängu kodus 2:0 tulemusega võitnud Riia jäi võõrsil juba viiendal minutil kaotusseisu ja selle skooriga esimene poolaeg ka lõppes, kirjutab Soccernet.ee. 46. minutil löödi aga viigivärav ning 71. minutil vormistati oma 2:1 ja kahe mängu kokkuvõttes 4:1 võit.
Vaštšuk jälgis kohtumist varupingilt. Finaalis minnakse vastamisi Ventspilsiga. | Vaštšuki koduklubi murdis end Läti karikafinaali | https://sport.err.ee/593768/vastsuki-koduklubi-murdis-end-lati-karikafinaali | 21-aastase Eesti kodakondse Bogdan Vaštšuki koduklubi Riia FC võitis kolmapäeval Läti jalgpalli karikavõistluste poolfinaali korduskohtumise Jurmala Spartaksi üle, millega tagas pääsu finaali. |
Laadimine...scrolling="no" | Rahvahääletus: millise disaini valiksite mupo uutele maasturitele? | https://menu.err.ee/593763/rahvahaaletus-millise-disaini-valiksite-mupo-uutele-maasturitele | Uued mupo autod hakkavad välja nägema nagu variant nr 1. Loome siin alternatiivse hääletuse, et näha, kas rahva valik kattub mupo valikuga. |
Ühendus, kuhu kuuluvad kõigi Euroopa liidu kõrgemate kohtute presidendid, väljendas muret teiste võimuharude sekkumise pärast Poola kohtusüsteemi tegevusse, mis võib ohustada nii Poola kõrgema kohtu kui Poola kohtusüsteemi sõltumatust tervikuna.
"Koostöö Euroopa liidu justiitsvaldkonnas põhineb vastastikusel usaldusel õigusemõistmise vastu. Teated Poola võimude sekkumise kohta kohtusüsteemi toimimisse kujutavad endast ohtu Poola ülemkohtu ja Poola kohtusüsteemi kui terviku sõltumatusele," märkis ühendus avalduses.
Poola konstitutsioon ja selle toimimine tõusis päevakorda seoses Õiguse ja Õigluse partei (PiS) võimulesaamisega 2015. aasta sügisel, kuna partei on teinud samme, mida tõlgendatakse demokraatiavastastena ning üks süüdistusi on riigi konstitutsioonikohtu allutamine endale.
Ühendus koondab Euroopa Liidu kõigi liikmesriikide tsiviil- ja kriminaalvaidlusi lahendavate kõrgemate kohtute esimehi, selle president on alates 1. jaanuarist riigikohtu esimees Priit Pikamäe.
Seoses Eesti kõrgema kohtu eesistumisega koguneb võrgustiku juhatus reedel Tallinnas. | EL-i kõrgemad kohtud toetavad Poola kohtunikke | https://www.err.ee/593764/el-i-korgemad-kohtud-toetavad-poola-kohtunikke | Euroopa Liidu kõrgemate kohtute presidentide ühendus tegi avalduse, milles kinnitatakse solidaarsust Poola kohtunikkonnaga, kes pole rahul poliitikute sekkumisega kohtusüsteemi. |
70-aastane Nastase kannab aprillikuiste väljaütlemiste eest rahvusvahelise tenniseliidu (ITF) ajutist keeldu, mille kohaselt ei tohi ta ühelgi ITF-i turniiril osaleda. Wimbledoni turniiri korraldava All England Club'i esimees Philip Brook mõistis Nastase käitumise hukka: "sellel aastal ta kuninglikku boksi kutset ei saa." Klubi tegevjuht Richard Lewis lisas, et kui Nastase üritab piletiga võistlustele siseneda, võidakse ta kontrollis kinni pidada.
Nastase oli 22. aprillil ametis Rumeenia naiskonna kaptenina, kui Rumeenia võõrustas tennise Fed Cupi maailmaliiga teise grupi play-off -kohtumises Suurbritanniat. Kohtumises rumeenlanna Sorana Cirstea ja briti Johanna Konta vahel kaebasid nii Konta kui Suurbritannia kapten Anne Keothavong publiku käitumise üle, vestlusesse sekkus ka Nastase, kes kasutas ebasobivat kõnepruuki ja solvas nii britte kui kohtunikku.
Kuna Suurbritannia meedia kirjutas tema pressikonverentsil lausutud solvangust, sõimas Nastase läbi laupäeva hommikul ainsa britina pressikeskuses viibinud Press Associationi naisajakirjaniku.
Matšile eelnenud pressikonverentsil küsiti Rumeenia esinumbrilt Simona Halepilt, kuidas ta kommenteerib Williamsi lapseootust, samal ajal sosistas Nastase ühele teisele mängijale: "Vaatame, mis värvi tema laps tuleb. Piimašokolaadi?"
"Miks on Wimbledon seotud sellega, mida ma ütlesin Serena kohta ning Rumeenia ja Suurbritannia vahelisel matšil?" rääkis Nastase Rumeenia portaalile ProSport. "Kui ma oleks Wimbledonil midagi rumalat teinud, saaksin sellest aru, kuid praegu mitte. Kui nad on nii kitsarinnalised, ei saa ma sinna midagi parata." | Vastuoluline Nastase pole Wimbledoni turniirile oodatud | https://sport.err.ee/593759/vastuoluline-nastase-pole-wimbledoni-turniirile-oodatud | Wimbledoni tenniseturniiri korraldajad andsid kolmapäeval teada, et Rumeenia tenniselegend Ilie Nastase pole sellel aastal võistlustele oodatud. |
Varem Tartu proloogina tuntud ürituseks on raja äärde oodata suurt hulka pealtvaatajaid, kellele pakutakse vägagi ekstreemset endurosõitu spetsiaalselt selleks ürituseks tehislikest takistustest loodud võistlusrajal. Osaleda saavad nii krossi-, enduro- kui ka trialitsiklitega võistlevad sõitjad. Osalevaid masinaklasse on viis. Hetkeks on registreerunud sportlased Eestist, Lätist ja Soomest.
Superenduro algab kell 16.00, kui algavad kvalifikatsioonid, peale mida antakse juba esimene võistlusstart. Ägedaid sõite saab nautida õhtutundideni.
Laupäeval ja pühapäeval sõidetakse aga Võrtsjärve ääres Enduro Eesti meistri- ja karikavõistluste avaetapp “Võrtsjärve enduro”.
Võistluskeskus asub Väike-Rakkes, kust esimene tsikkel stardib rajale laupäeval kell 12.00 ja pühapäeval 10.00. Ühe ringi pikkuseks on 70 kilomeetrit ja see sisaldab ühte enduro-, krossi- ja ekstreemkatset. | Tartu kesklinnas algab homme superenduro sari | https://sport.err.ee/593760/tartu-kesklinnas-algab-homme-superenduro-sari | Homme, 5. mail toimub Tartu kesklinnas esimene osavõistlus vastloodud kolmeetapilises superenduro karikasarjas, kui Vabaduse puiesteele kunstlikult loodud endurorajal toimub pealtvaatajatele kuhjaga elamusi pakkuv Tartu superenduro võistlus. |
Roman Matsovi side ERSOga kestis kordades kauem kui tema 13 hooaega väldanud peadirigendiperiood. Ta alustas 1938. aastal toonase nimega Riigi Ringhäälingu sümfooniaorkestris viiuldajana, juhatas II maailmasõja ajal Jaroslavlis tagalasse evakueerunud muusikutest moodustatud orkestrit ning jätkas 1944. aasta sügisest dirigendina taas Tallinnas.
Aastail 1950–1963 oli ta Eesti Raadio SO (praegune ERSO) peadirigent ja seejärel veerand sajandit orkestri koosseisuline dirigent. Matsovi viimane täispikk kontsert ERSO ees oli pühendatud tema 80. juubelile ning sarnaselt eelolevale reedele kõlas ka siis Tšaikovski neljas sümfoonia.
Hoolimata nõukogudeaegsest repertuaaripoliitikast õnnestus Roman Matsovil publikuni tuua mitmed Bachi, Händeli, Mozarti, Beethoveni ja Schuberti vaimulikud suurteosed. Paljud Stravinski, Schönbergi, Weberni, Orffi ja teiste 20. sajandi heliloojate teosed kõlasid Nõukogude Liidus esmakordselt just siinse orkestri esituses ning Šostakovitši sümfooniate teine või kolmas ettekanne toimus Leningradi ja Moskva järel sageli Tallinnas. Matsov tutvustas aktiivselt ka Eesti muusikat, juhatades ja salvestades Elleri, Tambergi, Ilvese, Räätsa, Pärdi jt autorite loomingut.
Dirigendipuldis on ERSO eelmine peadirigent ning kauaaegne Peterburi Filharmoonia sümfooniaorkestri dirigent Nikolai Aleksejev, kes on kõigi Moskva ja Peterburi tähtsamate sümfooniaorkestrite kõrval juhatanud ka paljusid välisorkestreid ning andnud kontserte Euroopas, Jaapanis ja Ameerika Ühendriikides.
Põhikontserdi eel, reedel kell 18 meenutavad Estonia kontserdisaalis karismaatilist dirigenti ja dirigeerimisprofessorit tema õpilane, kontserdi solist Toomas Vavilov ja muusikateadlane Maia Lilje. Keelpillikvartett Prezioso esitab Allegretto Roman Matsovi ühest lemmikteosest, Beethoveni seitsmendast sümfooniast. | ERSO meenutab Roman Matsovit maestro 100. sünniaastapäeval | https://kultuur.err.ee/593753/erso-meenutab-roman-matsovit-maestro-100-sunniaastapaeval | Reedel, 5. mail, tähistab Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) orkestri 60 aasta taguse peadirigendi Roman Matsovi 100. sünniaastapäeva. Orkestrit juhatab ERSO eelmine peadirigent Nikolai Aleksejev, soleerib Toomas Vavilov. |
Prints Philip saab suvel 96-aastaseks ning palee kinnitusel loobub ta ametiülesannete täitmisest alates käesoleva aasta sügisest, vahendasid BBC ja Yle.
Kuninganna toetas oma abikaasa otsust täielikult, lisati palee teates.
Kuninganna Elizabeth II jätkab oma ülesannete täitmist tavapärasel viisil ning tema puhul mingeid ametialaseid muudatusi ei ole.
Ülesannetest loobumine alles sügisel tähendab sisuliselt seda, et prints Philip osaleb suvistel üritustel, mis on juba kokku lepitud, kuid mingeid uusi kohustusi ta sellel ajal endale enam ei võta.
2016. aastal täitis prints Philip ametiülesandeid kokku 110 päeva, kui käis erinevatel visiitidel või kokkusaamistel. Sisuliselt oli ta eelmisel aastal kuningliku perekonna liikmete seas aktiivsuse poolest viiendal kohal.
Prints Philip on praeguse seisuga patroon, president või liige rohkem kui 780 organisatsioonis ning kuningakoja kinnitusel jääb ta nendega seotuks ka edaspidi, kuid mingit aktiivset ja kohalviibimist eeldavat rolli ta enam ei täida.
Kuningakoja teates märgiti, et aeg-ajalt võib mõnel üritusel siiski prints Philipit veel näha.
Kuningakoja ootamatu koosolek vallandas spekulatsioonitormi
Briti kuninganna Elizabeth II ega tema abikaasa tervise pärast ei tarvitse muret tunda, ütles informeeritud allikas pärast seda, kui kuningakoja personali ootamatu kokkukutsumine vallandas neljapäeva hommikul spekulatsioonitormi.
Televisiooni võttegrupid kogunesid neljapäeva koidikul Londoni Buckingham palee juurde, kannustatuna ajaleheteatest, milles viidatud "erakordselt ebatavaline" personalikoosolek andis põhjust oodata kuningakojalt mõnd tähtsat teadaannet.
Hästiinformeeritud allikas ütles AFP-le, et Buckinghami paleesse kutsuti neljapäevaks kokku kuningakoja töötajad üle kogu riigi, kuid kinnitas: "Ärevuseks põhjust ei ole."
Niisugused kohtumised on harvad, kuid sugugi mitte ennenägematud ja võivad toimuda mitu korda aastas.
Ajalehe Daily Mail teade pani muretsema 91-aastase kuninganna ja tema juunis 96-aastaseks saava abikaasa prints Philipi tervise pärast.
Kuninganna naasis Londonisse kolmapäeval pärast lihavõttepuhkust Windsori lossis. Ta kohtus õhtupoolikul peaminister Theresa Mayga, et tähistada sümboolselt parlamendi laialisaatmist 8. juuni ennetähtaegsete valimiste eel. | Buckinghami palee: prints Philip loobub sügisel ametiülesannete täitmisest | https://www.err.ee/593722/buckinghami-palee-prints-philip-loobub-sugisel-ametiulesannete-taitmisest | Buckinghami palee teatas neljapäeval, et Briti kuninganna Elizabeth II abikaasa prints Philip kavatseb loobuda oma seniste ametiülesannete täitmisest ning soovib avalikust elust tagasi tõmbuda. |
Nordica turundus- ja kommunikatsioonijuht Toomas Uibo kinnitas ERR.ee-le, et otsuse tagant ei maksa otsida seisuslikku põhjust ehk Stockholmi lennukit ei suunatud Brüsselisse seetõttu, et seal ootas kojulendu kuus ministrit.
"Kindlasti polnud põhjus selles, et tegemist oli valitsuse liikmetega. Me ei saa teha inimestel selliselt vahet," kinnitas Uibo. "Tegime seda puhtalt sellepärast, palju reisijaid selle pärast kannatas - meil oli Brüsselis neli korda rohkem reisijaid kui Stockholmis. Me teeme seda kogu aeg samamoodi - see on üks kriteerium, et võimalikult vähe inimesi kannataks sellistel puhkudel."
Nimelt ootas Uibo sõnul Brüsseli lendu 84 ja Stockholmi lendu 19 inimest.
Uibo kinnitusel oleks kehva lahenduse puhul ainult üks variant veel kehvem olnud - kui neli korda rohkem inimesi oleks kannatanud ehk üleöö oleksid ootele jäänud Brüsselis lendu ootavad kliendid.
Varulennukid päästavad olukorra
Selliste juhtumite vältimiseks soetabki Nordica omale kaks varulennukit, et edaspidi oleks vangerdusruumi ja keegi kellegi teise arvelt kannatama ei peaks. Siis lahenevad taolised juhtumid kiiremini ja valutumalt.
"Ootame pikisilmi seda varulennukit. Esimene peaks jõudma juunis, teine juulis ja loodetavasti augustis peaksid mõlemad olema juba teenistuses," ütles Uibo. | Nordica tõi ministrid Brüsselist tagasi Stockholmi liinilt võetud lennukiga | https://www.err.ee/593744/nordica-toi-ministrid-brusselist-tagasi-stockholmi-liinilt-voetud-lennukiga | Brüsseli lennuki rikke tõttu kolmapäeva õhtul Euroopa Liidu pealinna lõksu jäänud ministrite kojutoomiseks pani Nordica käiku Stockholmi liinilt maha võetud lennuki, mistõttu pääsesid Nordica kliendid Stockholmist koju alles neljapäeva hommikul. Sellised olukorrad peaksid ära langema augustist, kui mõlemad oodatavad asenduslennukid lennuvalmis on. |
Noore Serbia autori Adam Randželovitši raamat "Lühimärkmeid laostumisest" ilmub nii eesti- kui ka venekeelsena. Eestis toimuvad esitlusetendused:
- 10. mai kl 16 Valga Muuseumis (Vabaduse 8, Valga);
- 12. mai kl 19 Prima Vista festivalil Tartus Sisevete Saatkonnas (Vabaduse pst, sisevetesaatkond.ee/kontakt), kus autoriga suhtlevad Paavo Matsin ja Kaspar Jassa, live 'iga esineb Mihkel Kleis, DJ Kristi Steel;
- 13. mail kl 21 Kuku klubis Tallinnas (Vabaduse väljak 8). Esinevad Benzokai, Tont, Mihkel Kleis ja Villem Jahu.
"Lühimärkmeid laostumisest"
tõlkija: Aarne Ruben | toimetaja: Jaak Tomberg | kujundaja: Tuuli Aule | illustratsioonid: Mihkel Kleis | eessõna: Vadim Klimov / Опустошитель
Adam Randželovitši tekstikogu põimib omanäolises ühendvormis sürrealistlikku mängulisust ning vahedat enese- ja ühiskonnakriitikat, teatab kirjastus. Ühtaegu nii naljakas kui mõtlemapanev materjal, milles toorust ja väljaütlemisjulgust kannab otsinguliselt eksperimentaalne meetod: nagu ekspi puhul alati, tekitab ka siin rikastavat tunnetuslikku peapööritust otsustamatus, kas lõpptulemuseni on jõutud spontaanse kirjutuse või hoolika planeerimise tulemusena,
Lugedes hakkavad varasemad tekstid jõuliselt hilisemates kaasa heiastuma ning koondtulemuseks on teos, mis kannab Daniil Harmsi vaimu, olemata sugugi epigoonlik. Sisekaemuslikkuses on "Lühimärkmeid laostumisest" omalaadne 21. sajandi kunstniku noorpõlveportree.
Adam Randželovitš on sündinud Moskvas (1994), elab Belgradis, õpib sealses teatriakadeemias dramaturgiat ja töötab Center za Kulturnu Dekontaminaciju's. Ta on Serbias avaldanud raamatu “Stolica Za Gadjenje” (Utopia; Belgrad, 2014) ning mitmeid lühilugusid ja lühinäidendeid erinevates vene kirjandusajakirjades (peamiselt Moskva Опустошитель). Serbias on avaldatud ka tema tõlkeraamatud – Velimir Hlebnikovi “Ka” (Utopia, 2013) ja Richard Brautigani kogutud luuletused (Utopia, 2016). Randželovitš on koostanud jugoslaavia radikaalse avangardi 1921-1926 antoloogia. Ta on Raiffeisen bank’i and HUB galerii noore kunstniku auhinna finalist (2014). Ta on võitnud auhindu oma lühifilmidega ja organiseerinud Belgradis festivali The Unforeseen Experimental Film Festival (2016). | ;paranoia esitleb kuues linnas noore Serbia autori Adam Randželovitši raamatut | https://kultuur.err.ee/593748/paranoia-esitleb-kuues-linnas-noore-serbia-autori-adam-randzelovitsi-raamatut | 7.–13. maini esitleb rahvusvaheline kirjastuskorporatsioon ;paranoia publishing group ltd. kuues linnas – Peterburis , Helsingis, Valgas, Riias, Tartus ja Tallinnas – oma kolmekümnendat toodet, Adam Randželovitši raamatut "Lühimärkmeid laostumisest" / "Эксперименты по разложению". |
Aerogeel on väga väikese tihedusega poorne ja madala soojusjuhtivusega materjal, mis saadakse geelist. Materjali teeb eriliseks see, et kui tavapäraselt on geelis vedelik, siis aerogeelis on vedelik asendatud gaasiga.
Seni tuntuim aerogeeli valmistusaine on ränioksiid, kuid kasutatakse ka süsinikku, metallide oksiide ning muid anorgaanilisi ja orgaanilisi ühendeid. Räniaerogeeli, kui aerogeelide kõige levinumat alaliiki, kasutatakse tema erakordselt madala soojusjuhtivuse tõttu laialdaselt nii soojus- kui ka heliisolatsiooni materjalides.
Räniaerogeeli tootmise miinuseks on aga kulukus ja tekkinud materjali habras struktuur.
TTÜ keemia ja biotehnoloogia instituudi juhtivteadur Mihkel Koeli uurimisrühm aga jõudis oma uurimistöös kohaliku toormeni.
Nimelt katsetasid nad aerogeelide tootmist Kohtla-Järve õlitehastest pärit põlevkivifenoolidest ning katsetuste tulemusena saadi unikaalne orgaaniline aerogeel.
„Orgaanilist aerogeeli saab kasutada eelkõige adsorbendina – st materjalina, mis imab endasse kahjulikke aineid ning on seega edukalt rakendatav näiteks looduskeskkonna saasteainetest puhastamisel,“ selgitab Koel.
Virumaa kolledžis hiljuti kaitstud magistritöö tulemused lubavad kinnitada, et selline orgaaniline aerogeel toimib umbes 20 protsenti tõhusamalt siiani kasutatavatest adsorbentidest.
„Selle teadusprojekti puhul pöörasime tähelepanu ka orgaanilisest aerogeelist saadavale süsiaerogeelile. Süsiaerogeel on teiste süsimaterjalidega võrreldes homogeensem ja veelgi poorsem ning suuremapindsem. Tema ühtlane struktuur annab suure eelise kasutamaks teda katalüsaatorina ning ta on tunduvalt odavam senikasutatud ja väärismetallidega rikastatud süsikatalüsaatoritest.“
Süsiaerogeelist valmistatud materjalide ja katalüsaatorite kasutusvaldkond ulatub patareidest ja kütuseelementidest kuni elastsete sensoriteni.
2014. aastal uurimisprojekti alustades seadsid teadlased eesmärgiks leida uusi, just analüütilises keemias kasutatavaid materjale.
„See eesmärk sai ka täidetud – töötasime välja uudse orgaanilise aerogeeli ja süsiaerogeeli. Meie head tulemused koostööst TÜ elektrokeemikutega süsikatalüsaatorite vallas on äratanud ka keskkonnatehnoloogide huvi nende materjalide vastu. Neid loodetakse kasutada heitvee puhastamisel ravimijääkidest, millega senised puhastusmeetodid enam hästi hakkama ei saa,“ lisab Mihkel Koel. | TTÜ keemikud töötasid põlevkivi toel välja unikaalse materjali | https://novaator.err.ee/593745/ttu-keemikud-tootasid-polevkivi-toel-valja-unikaalse-materjali | Kohtla-Järve õlitehasest pärit põlevkivifenoolidest said Tallinna tehnikaülikooli teadlased unikaalset orgaanilist aerogeeli, mida saab kasutada näiteks loodusest saasteainete kogumisel. |
Koondise järgmine kohtumine toimub 9. juunil A. Le Coq Arenal, kui Eesti võõrustab kell 21:45 algavas MM-valikmängus Belgiat, kes asub tabelis kõrgel seitsmendal kohal.
Belgiast eespool on edetabelis vaid Brasiilia, Argentiina, Saksamaa, Tšiili, Kolumbia ja Prantsusmaa. Esikümnesse mahuvad veel Portugal, Šveits ja Hispaania.
Läti, Eesti võõrsilvastane 12. juunil, Läti, on FIFA edetabelis 124. kohal. Lähimatest naabritest on Venemaa tabelis 61. ja Soome 97. kohal. Leedu jagab Eestiga tabelis 100. kohta.
Eesti koondise läbi aegade parim edetabelikoht on 47., milleni jõuti 2012. aasta märtsis. | Jalgpallikoondis tõusis maailma edetabelis taas esisaja sekka | https://sport.err.ee/593746/jalgpallikoondis-tousis-maailma-edetabelis-taas-esisaja-sekka | Eesti jalgpallikoondis asub värskelt avaldatud FIFA edetabelis 100. kohal. Võrreldes aprilliga tegi koondis tabelis ühekohalise tõusu. |
"Õiguskantsler analüüsib, kas riigikogu tohib Rail Balticu sellisel kujul lepingu ratifitseerida," ütles õiguskantsleri büroo kommunikatsioonijuht Janek Luts ERR-ile.
Luts selgitas, et analüüsist selgub, kas leping on kooskõlas põhiseadusega ning ennekõike riigikogu finantspädevusega.
"Oluline on selgus, et ei tekkiks olukorda, kus Eesti vabariik volitab eraõigusliku isiku langetama otsuseid, mis on Eestile rahaliselt siduvad, ent mille langetamisel Eesti mõju on 33 protsendi ulatuses," märkis Luts.
Eelmisel nädalal tutvustas majandusminister Kadri Simson valitsusele Rail Balticu uue tasuvusanalüüsi tulemusi, misjärel valitsus otsustas saata Rail Balticu lepingu ratifitseerimiseelnõu edasi riigikogule.
Rail Balticu projekt hõlmab kiire rahvusvahelise raudtee ehitust Tallinnast Leedu-Poola piirini.
Kolme Balti riigi peaministrid sõlmisid jaanuaris Rail Balticu rajamise kokkuleppe. Leppe kehtima hakkamiseks peab selle ratifitseerimima riigikogu. | Õiguskantsler analüüsib Rail Balticu lepingut | https://www.err.ee/593742/oiguskantsler-analuusib-rail-balticu-lepingut | Õiguskantsler Ülle Madise analüüsib Rail Balticu lepingu ratifitseerimiseelnõu. |
Põhja-Korea riigimeedia kritiseerib Hiinat otse harva. Üldiselt öeldakse kriitilistes artiklites Hiina kohta ainult "naaberriik". Pyongyangi peamine kaubanduspartner ja peamine toetaja Hiina ärgitab liitlast USA survel peatama oma tuuma- ja raketiprogrammi.
Põhja-Korea riiklik uudisteagentuur KCNA vahendas artiklit, milles öeldi, et "rida absurdseid ja hoolimatuid avaldusi on nüüd Hiinast kuulda iga päev, kuid see muudab praeguse halva olukorra veel pingelisemaks".
Kirjutist ei omistatud ühelegi riigiametile ega -ametnikule. Selle kirjutaja kohta oli toodud välja ainult nimi - Kim Chol.
Artiklis viidati Hiina riigimeedia avaldustele, milles Pyongyangi hinnangul lükati süü kahepoolsete suhete halvenemise eest Põhja-Koreale ning esitati "jõuetuid vabandusi USA pilli järgi tantsimise õigustamiseks".
"Hiina ei tohiks enam kompida Põhja-Korea kannatlikkust," öeldi artiklis. "Hiinal on paras aeg mõelda rasketele tagajärgedele, mis kaasnevad Põhja-Korea ja Hiina (suhete) tugisamba hooletu lõhkumisega."
Hiina riigimeedia hakkas hiljuti regulaarselt avaldama Põhja-Korea tegevusi kritiseerivaid artikleid.
Valitseva Hiina kompartei avaldatud tabloid Global Times hoiatas neljapäeval toimetajaveerul, et Põhja-Korea sammud ähvardavad lõhkuda 1961. aastal sõlmitud leppe, milles pooled lubasid hoiduda vastastikkusest sõjalisest agressioonist. Lisaks ärgitati Pyongyangi lõpetama tuumakatsetused.
Viimastel päevadel on leht hoiatanud ka, et Hiina suudab anda tagasilöögi "mis tahes osapoolele, mis ületab punase joone" ning kehtestab Põhja-Koreale naftaembargo, kui viimane peaks tegema uue tuumakatsetuse.
Põhja-Korea riigimeedia vastas kolmapäeval, et Hiina on see, kes on ületanud "punase joone".
Hiina president ärgitab Põhja-Korea asjus vaoshoitusele
Hiina president Xi Jinping ärgitas kõiki Põhja-Korea küsimuse osapooli end vaos hoidma ning jätkama dialoogi ja läbirääkimisi, et jõuda tuumavaba Korea poolsaareni, teatas Hiina meedia neljapäeval.
Xi arutas kolmapäeval telefonivestluses Filipiinide riigipea Rodrigo Dutertega Põhja-Koread. Duterte rõhutas Pekingi tähtsat rolli Korea poolsaarel rahu saavutamises, kirjutas Hiina riiklik uudisteagentuur Xinhua.
Duterte pressiesindaja Ernesto Abella ütles neljapäeval, et liidrid arutasid olukorda regioonis ning Duterte kinnitas, et Filipiinid on huvitatud rahust ja stabiilsusest.
Duterte "osutas Hiina tähtsale rollile Korea poolsaarel rahu edendamises", ütles Abella.
USA püüab veenda Hiinat Põhja-Korea raketi- ja tuumakatsetuste peatamise nimel rohkem pingutama. | Põhja-Korea meedia hoiatas Hiinat "raskete" tagajärgede eest | https://www.err.ee/593685/pohja-korea-meedia-hoiatas-hiinat-raskete-tagajargede-eest | Hiina "hoolimatud avaldused" Põhja-Korea tuumaprogrammi suunal panevad Pyongyangi kannatuse proovile ning võivad esile kutsuda "rasked" tagajärjed, kirjutas kolmapäeval Põhja-Korea riigimeedia. |
Sel aastal kuuluvad festivaliprogrammi fotograaf Arne Maasiku sarju "Tangles" ja "NYC" hõlmav näitus "Antud ruumid" (avatakse 5. mail Vorpommerni teatri galeriis, kahe aasta eest eksponeeriti väljapanekut menukalt Berliinis Eesti saatkonnas), Rein Rannapi klaverikontsert (7. mail Griebenowi lossis, see on helilooja ja pianisti viies soolokonsert Saksamaal alates 2011. aastast) ja popfolgi ansambli Curly String kontsert (13. mail St. Spirituse kultuurikeskuses).
Eesti programmi pani kokku ja Maasiku näituse kureeris endine Eesti kultuuriatašee Saksamaal kunstiteadlane Harry Liivrand, kes pakkus välja ka varasemate aastate eesti esinejad.
'Greifswaldi ülikoolis, kirikutes, lossides ja linnaruumis erinevaid kultuurivaldkondi haarav festival Nordischer Klang toimub alates 1990. aastast, seda korraldab Greifswaldi ülikooli fennistika (milles on ka eesti keele õppetool) ja skandinavistika instituut koostöös Greifswaldi linnaga. Igal aastal on festival pühendatud ühele põhjamaale, tänavune fookus on Rootsil. | Eesti kultuur õitseb Saksa festivalil | https://kultuur.err.ee/593738/eesti-kultuur-oitseb-saksa-festivalil | Ülikoolilinnas Greifswaldis toimub 4.-14. maini festival Nordischer Klang, mis on põhjamaade kultuuri suurim festival tervel Saksamaal. Eesti võtab festivalist osa 2014. aastast. |
Töö ilmus vaid nädal pärast USA teadlaste Marsi pinnast jäljendava materjaliga tehtud katseid. California tehnoloogiainstituudi insenerid näitasid, et punasel planeedil leiduvast ainest saab valmistada raudbetooniga võrreldava tugevusega telliseid pelgalt selle kokkupressimise teel.
Põhjused Kuu regoliiti meenutava aine kasutusvõimaluste uurimiseks on samad. Iga kilogrammi Maal leiduva aine sh ehitusmaterjali orbiidile saatmine maksab tuhandeid eurosid. Ehitustöödeks juba Kuul leiduva aine kasutamine vähendaks seeläbi oluliselt pikemaajaliste kosmosemissioonide hinda.
Euroopa kosmoseagentuuri teadlased eesotsas Advenit Makayaga ei saanud kasutada katsetes Kuult kogutud proove. Seega pidid nad leppima peeneks pulbriks jahvatatud Maal leiduva vulkaanilise materjaliga, mille koostis on ligilähedane Kuu regoliidile.
Pulbrist kasutuskõlbuliku ehitusmaterjali valmistamiseks kasutati koondatud päikesevalgust. Materjal kanti järk-järgult 0,1 millimeetri paksuse kihina 3D-printeri lauale ja sulatati kokku juba seal leidunud ainega. Töörühma kasutatud 147 kõverpeegliga oli võimalik tõsta temperatuuri fookuspunktis 1,000°C'ni. Kolme sentimeetri paksuse, kümne sentimeetri laiuse ja 20 sentimeetri pikkuse tellise valmistamine võttis keskeltläbi viis tundi. Valminud materjali tugevus oli võrreldav kipsiga.
Katseid tehti Maa atmosfääri rõhul. Seega võib lõpptulemus olla Kuud iseloomustavates tingimustes töörühma sõnul mõneti teistsugune. Nii on järgmise sammuna kavas teha katseid kõrgemal temperatuuril ja vaakumis. | Päikesevalgus muudab kuutolmu ehitusmaterjaliks | https://novaator.err.ee/593743/paikesevalgus-muudab-kuutolmu-ehitusmaterjaliks | Kuutolmule sarnanevast ainest saab koondatud päikesevalgusega valmistada kipsiga võrreldavat ehitusmaterjali, näitavad Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) teadlased. Tulemused vihjavad, et Kuu-maju saab vähemalt osaliselt 3D-printida ka vaid Kuul leiduvast ainest. |
Võidupunkti tõi klubi kontole ka Must, kes alistas rootslase Jacob Nilssoni tulemusega 21:19, 21:15. Veel sai Vendsyssel võidupunktid naiste üksikmängus, kui Beiwen Zhang (USA) võitis Johanna Magnussoni (Rootsi). Samuti aitasid Vendsysseli võidule naispaar Clara Nistad ja Emma Wengberg (Rootsi) ning segapaar Maria Helsbol ja Lasse Moelhede (Taani).
Raul Musta jaoks on see mitmete Taani kõrgliigas mängitud aastate jooksul esimene medal. Eestlastest on oma klubiga medalile tulnud veel Kati Tolmoff, kes kaks aastat tagasi sai samuti pronksi Team Skælskør Slagelse ridades. | Aastaid medalit jahtinud Must jõudis Taanis lõpuks sihile | https://sport.err.ee/593736/aastaid-medalit-jahtinud-must-joudis-taanis-lopuks-sihile | Eile õhtul peeti Taani sulgpalli klubide kõrgliigas kolmanda koha kohtumine. Eduka hooaja teinud Raul Musta koduklubi Vendsyssel kohtus pronksmedalimängus Solrod Strand võistkonnaga, Vendsyssel võitis pronksmedalid tulemusega 4:1. |
Kohtumises 2:0 eduseisu haaranud Penguins lubas Capitalsil teisel kolmandikul viigistada, enne, kui Justin Schultzi tabamus neile võidu kindlustas. Penguinsi väravavaht Marc-Andre Fleury tõrjus Capitalsi 36 pealeviset.
Anaheim Ducks oli Edmonton Oilersist lisaaja järel 4:3 üle ja viigistas seerias seisu kaks-kahele. | Crosbyta Penguins jõudis idakonverentsi finaali lävele | https://sport.err.ee/593732/crosbyta-penguins-joudis-idakonverentsi-finaali-lavele | Jäähokiliigas NHL alistas Pittsburgh Penguins Washington Capitalsi 3:2 ning läks idakonverentsi poolfinaalseeriat kolm-üks juhtima. |
Keskerakonna Rakvere osakonna esimees Siret Kotka-Repinski selgitas, et osakonna juhatus otsustas ühehäälselt jätta Andres Jaadla ja Urmas Tamm Keskerakonna valimisnimekirjast Rakveres kõrvale.
"Kahjuks tuleb tõdeda, et väga paljud meie erakonnakaaslased on kaotanud usalduse nii Jaadla kui ka Tamme vastu ning seetõttu leiti, et ühiselt ja tugevalt valimistele vastu minna, tuleb teha selline otsus,“ põhjendas Kotka-Repinski.
Kotka-Repinski lisas, et eelkõige on erakonnaliikmetes ja kandideerida soovinutes tekitanud küsimusi Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuse pankrot. Hoone rajamise idee sai linnapea Andres Jaadla ajal paberile ning viimane töötas seal ka arendusjuhina. Sihtasutuse nõukogu esimees on aga Urmas Tamm, selgitas ta.
"Kompetentsikeskuse ümber toimuv on kahetsusväärne ja EASi tagasinõue ning Rakvere linna 1,8-miljoniline panus tänaseks surnud projekti tekitab paljudes arusaadavalt küsimusi ja nõutust. Isegi kui silmas peeti selle rajamise ajal linna huve, usume, et praeguses olukorras ei ole võimalik meie nimekirja nendele kahele kandideerijale avada,“ ütles Kotka-Repinski.
EAS-ilt 3,3 miljonit eurot toetust saanud kompetentsikeskus sai tegutseda vaid üle aasta, seejuures teadustegevuseni ei jõutudki. Hoone valmimist toetas ka Rakvere linn 1,8 miljoni euroga. EAS nõuab toetusest nüüd 2,6 miljonit eurot tagasi. | Keskerakond ei lase Jaadlat ja Tamme Rakveres valimisnimekirja | https://www.err.ee/593730/keskerakond-ei-lase-jaadlat-ja-tamme-rakveres-valimisnimekirja | Keskerakonna Rakvere osakonna juhatus otsustas, et erakonna nimekirjas ei saa kohalikel valimistel osaleda endine linnapea Andres Jaadla ega praegune volikogu liige Urmas Tamm. |
Aprilli lõpus Vanemuises esietendunud „Tulleminek“ jutustab sõjapaatosest ja sõjategevuse reaalsusest, mis matab kangelased ja nende ootused porri ning tapab inimesi või vähemasti muudab neid igaveseks. Ooperis kasutatakse Trooja sõja kirjeldusi, mälestusi esimesest maailmasõjast ja eesti rahvalaule.
Ooperi kirjutamise protsessis töötas helilooja Märt-Matis Lill läbi palju sõjateemalist kirjandust ja mälestusi. Inspiratsiooni sai ta esimesest maailmasõjast ja teiseks suureks allikaks on Lääne kultuuriloo üks esimesi kirjateoseid „Ilias“, mis Lille hinnangul väga mitmetasandiliselt ja vastuoluliselt räägib sõjast. „Juba „Iliaski kõneleb sõja kahesest loomusest – indiviidide koondumisest massiks, kes on omaenda jõust joobunud ning täis usku, et see jõud muudab maailma; aga ka relvade tungimisest ihusse, elude katkemisest. Ajalugu võibki näha pingena sõja idealiseerimise ja selle tekitatud tegelikkuse vahel. Keskaja rüütlikultuur muutis elujõuliseks kujutluse sõjast kui suurte mõõtmetega turniirist, kus vaprad härrad said oma oskusi proovile panna, ilmutada jõudu ja mehisust. See kujutlus elas kuni esimese maailmasõjani, mille porised kaevikud ning anonüümsed massihävitusrelvad purustasid lõplikult kõik romantilised nägemused relvastatud konfliktist,“ jutustab Lill ooperi kavalehel ja lisab, et just sedasorti purunemisest räägib ka „Tulleminek“.
Ooperi idee sünnist kuni esietenduseni kulus kolm aastat ja suuresti valmis lavateos meeskonnatööna. Helilooja Märt-Matis Lill sai regulaarselt kokku libretist Jan Kausi ja lavastaja Taago Tubinaga. „Kolmekesi veeretasime seda palli üksteise suunas ja mõtlesime tõesti koos. Kõik me kolm mõtlesime nii libreto kui lavastuse peale, võib-olla muusika peale oli teistel raskem mõelda,“ meenutab Lill muusikasaates „MI“. Muusika osas toob ta välja, et mingis mõttes oli loomulik valada muusikasse sõjatraagikat ja masendust, aga väljakutse oli komponeerida muusikasse „sõjaoptimistlikku meeleseisundit, mis paneb noori poisse õhinal sõtta minema“.
Ooperi lavastaja Taago Tubin peab Märt-Matis Lille muusikat kihiliseks. „See on nii rikas maailm, mille ta üles ehitab, et see on lausa vaimustav minu jaoks,“ tõdeb Tubin. Ooperi lavastaja rollis on Tubin esmakordselt ning peab lavastusprotsessi väga põnevaks ja samas väga keeruliseks. „Muidugi me riskime sõja lugu tehes kunstis sellega, et me mingil määral võime anda toitu juurde sellele sõjaideele, mis niikuinii juba õhus on,“ adub Tubin ja kordab selguse mõttes, et ta ei arva, et sõda lahendus oleks.
Tubina sõnul ei jutustagi lugu niivõrd sõjast kui tegeleb inimese määratlemisega keset sõja ideed. Alguses on vaimustus, mis ajab noored poisidki sõtta, ja aegamisi „see idee imeb inimese tühjaks ja lõpuks jääb temast järele tühi kest,“ selgitab Tubin. Vaimustus asendub resignatsiooni ja tühjusega.
Libreto autori Jan Kausi sõnul võimaldab ooperižanr libretistil põimida teemakäsitlusse ratsionaalsete argumentide kõrval ka puhtalt emotsionaalseid karjatusi või väljendada nõutust, peata olekut. Kausi sõnul ilmub sõda selles ooperis vaataja ette „nagu sinepigaas kaevikus. See tungib sügavale tegelaste sisse – ning sugugi mitte alati füüsilise hävinguna. Mõned kuulevad sõja häält, millel on lugematu hulk variatsioone, need kostavad kõikjalt, haaravad kõik endasse, ulatuvad kõikjale; need panevad sõnad kahanema. Sestap pole sõjast naasev inimene kunagi enam endine,“ jutustab Kaus ooperi kavalehel. „Sõda, nagu iga teinegi piiripealne kogemus, toob inimeses välja elaja. Aga äkki on nii, et elajas inimeses tahab aeg-ajalt välja tuua sõja?“ küsib Kaus.
Ooper ei jutusta otseselt üheski kindlast ajalooperioodist ega poliitilisest olukorrast. Samuti ei tegele ooper moraali lugemisega. Viimast täpsustab Lill: „Ma ei tahtnud, et see muutuks liiga moraliseerivaks. Ma arvan, me kõik saame aru, et sõda on üks halvemaid asju, mis üldse saab olla, aga ma arvan, et ooper ei pea seda otse tingimata välja ütlema.“ | "MI": Uus Eesti ooper teeb kogetavaks sõjaõhina ja illusioonide purunemise | https://kultuur.err.ee/593725/mi-uus-eesti-ooper-teeb-kogetavaks-sojaohina-ja-illusioonide-purunemise | Tänane "MI" näitab katkendeid Märt-Matis Lille uuest ooperist „Tulleminek“ ning intervjueerib asjaosalisi. Vaadake saadet ETVst kell 22.10, enne avaldame kultuuriportaalis helilooja Märt-Matis Lille, lavastaja Taago Tubina ja libretisti Jan Kausi kommentaarid saatest. |
Korruptsioonikuritegudes süüdistatud PERHi endise juhi Tõnis Alliku ja ametist lahkunud endise IT-juhi Marko Kilgi kaitsja Margus Kurm kutsus kohtusse tunnistusi andma Mait Paltsi ja Marek Helmi, kuid juba paarikümne minuti pärast oli selge, et kohus keeldub Paltsi tunnistajapinki lubamast ja Kurmil tuli helistada Helmile, et viimane kohtumajja üldse kohale ei ilmuks, kirjutab Postimees.
Kaitsja kutsus Paltsi tunnistama asjatundjana, kes räägiks sellest, kuidas Eesti avalikus ja erasektoris toimub kliendiürituste korraldamine, kuna kriminaalasja üks süüdistuse episood puudutab Tõnis Alliku 2014. aastal Saksamaal Oktoberfestivalil käimist PERHi toitlustuspartneri ettevõtte P.Dussmann Eesti OÜ kulul.
Helm pidi lisaks rääkima maksude optimeerimisest, kuna Marko Kilk väidab, et võltsis reisiarveid seetõttu, et tarkvarafirma Helmes soovis seda maksude optimeerimiseks.
Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus märkis, et süüdistuses ei opereerita mõistega "kliendiüritus" ega pidanud nende tunnistusi asjakohaseks ning ka kohus leidis, et neid tunistajapinki kutsuda pole mõtet. | Kohus ei lubanud Mait Paltsi ja Marek Helmi tunnistajapinki | https://www.err.ee/593724/kohus-ei-lubanud-mait-paltsi-ja-marek-helmi-tunnistajapinki | Harju maakohus leidis eljapäeval, et endine maksu- ja tolliamet juht Marek Helm ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts ei saa olla Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) endiste juhtide kriminaalasjas eriteadmisi omavateks isikuteks ja keeldus nende tunnistajapinki lubamisest. |
Jazzkaare kunstilisel juhil Anne Ermil oli hea meel publiku rohkuse, aga ka kõlanud muusika üle. “Kümne heitliku ilmaga kevadise päeva jooksul oli Tallinnas ja mujalgi Eestis võimalik nautida maailma parimat jazzmuusikat. Legendaarsete artistide, nagu Dianne Reeves, Steve Gadd, Han Bennink või Spyro Gyra kõrval pakkusid samaväärset elamust tipptasemel Eesti jazzmuusikud,” ütles Erm.
Populaarseimaks osutusid ja välja müüdi Dianne Reevesi, Kira Skovi & Maria Fausti, Steve Gaddi, Iyeoka ja Holler My Deari kontserdid ning galakontsert “Ella Fitzgerald 100”. Tasuta päeva lõpetanud Liisi Koiksoni kontserdil täitis 1000 inimest Vaba Lava saali viimase piirini.
Uut Eesti muusikat tõid Jazzkaarele Kristjan Randalu Limes Occidentalis, Tõnu Naissoo, Erki Pärnoja, Liisi Koikson, Maria Faust koos taani lauljatar Kira Skoviga, Siiri Sisask ja Estrada Orchestra.
Keskeale lähenev festival mõtleb ka jazzihuviliste järelkasvule. Sel aastal rõõmustas lapsi tervelt kolm publikurohket perekontserti: Tanja Mihhailova Tallinnas ja Maarja Nuut Tallinnas ning Tartus.
Festivali käigus jagati välja ka Eesti Jazziauhinnad. Tänavuse Danske Jazziauhinna võitis kitarrist Mart Soo, Noore Jazzitalendi tiitli bassist Janno Trump, Jazziedendaja tiitli fotograaf Rene Jakobson ja Aasta Jazzansambliks sai Peedu Kass Momentum.
Lisaks mitmendat aastat toimuvale jäätmete sorteerimisele, oli esimest korda koostöös Topsiringiga festivalil kasutusel panditopsisüsteem, et vähendada tekkivate plastjäätmete hulka. Nii suutsime kokku hoida mitu tuhat muidu äraviskamisele minevat topsi.
Jazzkaar palub festivalikülastajatel vastata publiku-uuringule, et tulevikus festivali veel paremini korraldada.
28. Tallinna rahvusvaheline festival Jazzkaar arvudes:
25 000 külastajat, 12 500 müüdud piletit
210 muusikut 23 riigist
150 vabatahtlikku
97 muusikalist aktsiooni linnaruumis. Lisaks tänavale, koolidele ja ühistranspordile, jõudis linnaruumiprojekt seekord esmakordselt ka mitmesse hooldekodusse. Viru Keskuses tegutses eraldi jazzilava.
99 arvustust, publikuküsitlust, intervjuud ja videolugu vabatahtlike meediatiimilt
20 välisajakirjanikku, agenti ja festivalikorraldajat USAst, Suurbritanniast, Soomest, Ungarist ja Poolast.
12 kontserdipaika lisaks Tallinnale: Tartu, Pärnu, Viljandi, Türi, Narva, Elva, Otepää, Saku, Kõltsu, Rakvere, Rapla, Haapsalu
3200 pilti festivali pildigaleriis
Jazzkaar 2017 piltides.
Arvustused, intervjuud, publikuküsitlused Jazzkaare kodulehel.
Jazzkaar 2017 Youtube’is.
intervjuud artistidega, linnaruumiaktsioonid. | 28. Jazzkaart külastas 25 tuhat inimest | https://kultuur.err.ee/593719/28-jazzkaart-kulastas-25-tuhat-inimest | 24.-30. aprillini väldanud 28. Tallinna rahvusvahelisel festivalil Jazzkaar sai kontsertidest, tasuta päeva sündmustest ja linnaruumiprojekti aktsioonidest osa rekordilised 25 000 inimest, neist 12 500 piletiga külalist. Lisaks Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus ja Nordea Kontserdimajas toimunud enam kui 70 kontserdile, jõudis festival 12 paika üle Eesti. Jazzkaarel esines 210 muusikut 23 riigist. |
Osalusoptsioonide maksustamine leeveneb
Eelnõu leevendab esmalt osalusoptsioonide maksureegleid. Osalusoptsioonide andmine on töötajate motiveerimismeetod kõrge kasvupotentsiaaliga ettevõtetes, andes töötajale võimaluse teatud ajal kokkulepitud hinnaga oma tööandja või tema emaettevõtte aktsiaid osta.
Edaspidi ei loeta erisoodustuseks töötajate optsioonide realiseerimist juhul, kui investor saab optsiooni andnud ettevõttes täisosaluse ning töötajal on võimalik realiseerida selleks hetkeks väljateenitud optsioonid. Näiteks kui kolmeaastasest perioodist on ettevõtte müügi hetkeks möödas kaks aastat, ei maksustata kahe kolmandiku ulatuses optsioonide realiseerimist erisoodustusena.
Samasugust proportsionaalse maksustamise põhimõtet rakendataks ka olukorras, kus optsioone omav töötaja saab raskelt vigastada või sureb – sündmuse hetkeni välja teenitud optsiooni realiseerimine on maksuvaba.
Samuti viiakse sisse muudatus, millega võimaldatakse muuta optsiooni alusvara, ilma et kolmeaastane hoidmisperiood katkeks. Alusvara muudatus on olukord, kus algselt antud optsioonilepingus määratud ettevõtte aktsia muudetakse ettevõtte ostnud investori aktsia vastu.
Panditulumaks
Panditulumaksu puhul kehtestaks emaettevõtjale või teistele kontsernistruktuuris ülalpool asuvatele ühingule ja sama emafirma teistele tütarettevõtetele maksuvabalt antavate laenude piiriks sellesse firmasse sisse makstud kapitali ja firma võetud laenude summa.
Seatud piiri ületavad laenusummad maksustatakse 20-protsendilise niinimetatud panditulumaksuga, mis on sisuliselt tagasimaks. Kui laen teatud perioodi, näiteks kahe aasta jooksul tagasi makstakse, siis tagastab riik ka tasutud panditulumaksu.
Kui laenu selle perioodi jooksul ei tagastata, muutub tasutud panditulumaks lõplikuks äriühingu kasumilt maksuks, mida riigilt tagasi küsida ei saa. Samuti puudub õigus küsida riigilt panditulumaksu tagastamisel intresse.
Plaanitav jõustamise aeg on 1. jaanuar 2018 ja see hakkaks kehtima tehingutele, mis on tehtud alates 1. juulist 2017. Uus maks mõjutaks kuni 11 400 Eestis tegutsevat kontserni kuuluvat ettevõtet, muutes laenamise ja sarnased tehingud nende jaoks kallimaks.
Pangamaks
Eelnõuga kehtestatakse ka alates 2018. aastast krediidiasutustele 14-protsendiline dividendide avansiline tulumaks eelmises kvartalis teenitud kasumilt. Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt maksavad krediidiasutused ja nende Eesti filiaalid tulumaksu jaotatud kasumilt nagu kõik teised äriühingud.
Kasumi jaotamisel ja sellega kaasneva tulumaksukohustuse arvutamisel saab krediidiasutus tasutud avansilist makset arvesse võtta. Maksustatakse üksnes äriühinguid, millel on kasum. Muudatuse netomõju riigieelarvele jääb umbkaudu 20-30 miljoni euro vahemikku aastas.
Sõidupäevik kaob
Ettevõtluses kasutatavate autode puhul loobutakse üheaegselt nii ettevõtluses kui eratarbeks kasutatavate autode puhul sõidupäeviku kohustusest ja tööandja auto eratarbeks kasutamise korral tasutavad maksud hakkavad sõltuma üksnes auto võimsusest ja vanusest
Eelnõu kohaselt asendatakse kehtiv erisoodustuse fikseeritud piirmäär auto võimsusest sõltuva arvestusega ning määratakse kilovati hinnaks 1,96 eurot. Seega kujuneb erisoodustuse maksukohustuseks 1,3 eurot ühe kilovati kohta kuus. Kui sõiduauto on üle viie aasta vana, vähendatakse erisoodustuse hinda täiendavalt 25 protsenti. Uue süsteemi järgi oleks maksukohustus praeguse erisoodustuse fikseeritud määraga võrreldes madalam keskmise ning väiksema võimsusega autode puhul, mis moodustavad umbes 70 protsenti ettevõtte sõiduautodest.
Sõiduautosid, mille kasutamist erasõitudeks tööandja ei võimalda, ei maksustata erisoodustusega kaasnevate maksude ja käibemaksuga ka pärast seaduse muutmist. Selliste autode puhul peab tööandja tagama, et neid ei kasutata ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. | Valitsus kiitis heaks maksumuudatuste kobareelnõu | https://www.err.ee/593723/valitsus-kiitis-heaks-maksumuudatuste-kobareelnou | Valitsus kiitis neljapäeval heaks kobareelnõu, mis kätkeb nii osalusoptsioonide maksustamist, ettevõtete kontsernisisestele laenudele panditulumaksu kehtestamist, pankade tulumaksu avansilisi makseid ja ettevõtluses kasutatavate autode maksustamist. |
Üheliitrise joogi, mis sisaldab suhkrut kontsentratsioonis viis kuni kaheksa grammi 100 milliliitri kohta maksumäär on 10 senti liitri kohta. Sellest suurema suhrku kontsentratsiooniga joogi maksumäär on 30 senti.
Magusainega joogi maksumäär on samuti 10 senti liitri kohta. Magusainet ja suhkrut sisaldav jook maksustatakse vastavalt suhkru sisalduse määrale. Magustatud jook, mida tuleb tarbimiseks lahjendada, maksustatakse tootja poolt ette nähtud soovituse kohaselt lahjendatud joogi koguse ning selle suhkru- ja magusainesisalduse järgi.
Selleks, et tarbija jõuaks harjuda uute maitsetega ning tootja välja töötada uued retseptid, kasutatakse kõrge suhkru sisaldusega jookide maksumäära ajatamist. 2018. aasta 1. jaanuarist on määr 30 senti magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut 10 grammi 100 milliliitri kohta või enam. 2019. aasta 1. jaanuarist on sama määr magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut üheksa grammi 100 milliliitri kohta või enam. 2020. aasta 1. jaanuarist kehtib antud määr magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut kaheksa grammi 100 milliliitri kohta või enam.
Vastavalt valitsuse otsusele taotletakse maksustamisel Euroopa Komisjonilt erandit naturaalsetele mahladele. Magustatud joogi maksust on vabastatud need magustatud joogid, mida kasutatakse teiste jookide, toiduainete, ravimite ja muu sellise tootmiseks.
Magustatud jookide maksustamisest ootab rahandusministeerium riigieelarvesse 2018. aastal ligikaudu 15 miljonit eurot, 2019. aastal 16 miljonit ja 2020. aastal 17 miljonit eurot; varasemate maksumäärade juures oleks laekumine 2018. aastal olnud 24 miljonit.
Mõju eelarvele esimesel kolmel aastal erinev, kuna kõrgema maksumääraga maksustava suhkru kogust tootes langetatakse ning sellega kaasneb iga-aastaselt kõrgema maksumääraga maksustatavate toodete suurem hulk ja seda isegi kui pooled tooted liiguvad madalamasse maksuastmesse.
Mõju jaemüügihindadele sõltub müüdava pudeli suurust ja müügikohast. Näitena võiks peale maksumuudatusi kaheliitrise koolamaitselise joogi hind kallineda 54 protsenti 2,45 euroni, 0,5-liitrise koolamaitselise joogi hind 27 protsenti 1,01 euroni ja karboniseeritud õunamaitselise vee hind 22 protsenti 1,21 euroni.
Seadus on kavandatud jõustuma 2018. aasta 1. jaanuaril | Valitsus kiitis heaks magustatud jookide maksustamise | https://www.err.ee/593717/valitsus-kiitis-heaks-magustatud-jookide-maksustamise | Valitsus kiitis neljapäevasel kabinetiistungil heaks magustatud joogi maksu seaduse eelnõu, mille kohaselt maksustatakse suhkru või magusainega magustatud joogid, kus on suhkrut rohkem kui viis grammi 100 milliliitri kohta. |
Mälestustahvli paigaldamise taga seisab Ugala teatri suvelavastuse "Gogoli disko" lavastusmeeskond, kes kaardistas ja pildistas üles Viljandi nurgataguseid ning varjatud maastiku- ja arhitektuuripärle. Pildistamisel järgiti mõttelist teekonda, mida mööda liigub Paavo Matsini kultusromaani tulevikuutoopias Viljandis käima pandud trammiliin.
Romaani põhjal valmib Ugala teatris lavastus, mille dramatiseeringu kirjutas Ivar Põllu ja seab lavale Ugala loominguline juht Ott Aardam. "Gogoli disko" esietendus toimub 2. juunil Ugala teatri pöördlaval, kus publik ja näitlejad vahetavad kohad – publik on paigutatud lavale ning etendus toimub nende ümber 360 kraadi.
Foto: Heigo Teder | Piltuudis: Viljandi raamatubaari tualettruumi tekkis Nikolai Gogoli mälestustahvel | https://kultuur.err.ee/593716/piltuudis-viljandi-raamatubaari-tualettruumi-tekkis-nikolai-gogoli-malestustahvel | Viljandi raamatubaaris Romaan ilmus 2. mai öösel tualettruumi seinale mälestustahvel, mis tähistab kuulsa vene kirjaniku Nikolai Vassiljevitš Gogoli ööbimist selles majas. Nimelt Paavo Matsini auhinnatud romaanis "Gogoli disko" veedab Gogol baari Romaan tualettruumis mitu päeva lukustatud ukse taga. |
Ei oska mina täpselt öelda, mis eripära neil brittidel on, et vaimukaimad krimikomöödiad just nende sulest tulevad. "Päästik põhja" on muidugi tavapärasest märksa tempokam ja kineetilisem, aga kätkeb endas sellegipoolest guyritchie 'likku sarmi, mis brittidel vaat et tunnusjooneks on kujunenud.
"Päästik põhja" sündmustik leiab aset äraütlemata piiratud territooriumil, nii et seda enam paneb imestama, kuivõrd palju liikuvust ja energiat antud teosesse mahub. Põhimõtteliselt on tegu ühe lakkamatu tulevahetusega, millele lisavad vürtsi osavad killud, muhedad rollisooritused ja pidevad pöörded. Mitte et sündmustik ülearu kompleksne oleks, aga süžee on napi tegevuspaiga kiuste alalõpmatuid suunamuutusi ja pooltevahetusi tihedalt täis pikitud. Vaataja tähelepanul hajuda ei lasta.
Tegevus leiab aset 1978. aasta Bostonis (ilmselt polnuks säärane situatsioon Suurbritannias kuigivõrd usutav olnud). Toimumisajale liialt palju tähelepanu ei suunata – kostüümid on ajastutruud, aga karjuvalt 70ndate elemente filmis ei kohta. Loo keskmes on pealtnäha lihtne relvatehing, mis asjaosaliste egoismi, rumaluse ja emotsioonide tulvas kiiresti nihu läheb. Nagu juba vihjatud, pole tulemuseks mitte diili katkijäämine, nagu reaalsuses ilmselt loogiline oleks, vaid praktiliselt põhjusetu ja täiesti mõttetu tulevahetus, mis nõuab inimelusid ja suures koguses kunstverd.
Brie Larson Foto: pressimaterjal
Ei tasu unustada, et film linastus tänavusel Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festivalil, nii et omad kiiksud – olgugi et film ürituse nimes figureerivatesse žanritesse ei kuulu – on teosel olemas ikkagi. Nõrganärvilisi hoiatada pole ilmselt vaja, see oleks üleliigne, kuid tasub siiski arvesse võtta, et huumori ja nutika dialoogi kõrval tabatakse vaatajat ka šokifaktoriga.
Filmi tõeline tõmbenumber on loomulikult hiilgav näitlejateansambel, kelle seast igaüks endale ise lemmiku valida saab. Enim tähelepanu pälvib ilmselt umbmäärase aktsendiga Sharlto Copley, kes vaatajat nii lõbustab kui vihale ajab, kuid kui ühes filmis on koos tähed nagu Brie Larson, Cillian Murphy ja Armie Hammer, on silmapaistvaimat nende seast valida üpris keeruline. Peaasi on aga see, kuivõrd vahetu energia terve ansambli vahel on, jättes mulje, nagu oleks tulevahetusse sattunud kamp vanu sõpru. Kujutan ette, milline luksus on režissööril sellise talendivalanguga töötada.
Filmi on lavastanud Ben Wheatley (ohutu välimusega paksuke, nagu kriitik Ralf Sauter HÕFFil teost sisse juhatades tabavalt märkis), kelle möödunud ponnistus "High-Rise" ("Alt üles") nõnda hästi ei õnnestunud. Mõlemat teost võib kirjeldada mõnevõrra kaootilisena, kuid kui "Alt üles" jättis selle arvelt lihtsalt segase ja veidi hullumeelse mulje, kasutab "Päästik põhja" oma stiihilist olekut fantastiliselt ära. Nagu Wheatley filmidele omane, on ka tema uusim teos stiilne ja kenasti üles võetud.
Ainus puudus ongi vast see, et film on küllalt kerglase sisuga ega jää muu kui oma pöörasuse poolest meelde. Erilist substantsi nagu all ei ole. Mõnus film, mille saatel meelt lahutada ja südamest naerda, ning küllalt intelligentne pealekauba, kuid mitte ülemäära tähenduslik või eriline. Ega seda ju õigupoolest taodeldud ei olegi. Oma otstarbe täidab ära ja enamgi veel! | Arvustus. Hiilgav näitlejateansambel mõttetus tulevahetuses | https://kultuur.err.ee/593696/arvustus-hiilgav-naitlejateansambel-mottetus-tulevahetuses | Uus film kinodes
"Päästik põhja" ("Free Fire")
Režissöör: Ben Wheatley
Osades: Sharlto Copley, Brie Larson, Armie Hammer, Cillian Murphy jt
7/10 |
MARGUS LAIDRE: Per errationes ad astra?
Inimestele näib kahjuks meeldivat, kui neile valetatakse. Midagi tehes või luues ütleme ootavat ausat hinnangut ja tagasisidet, ent sisimas loodame kiitust ja tunnustust, mis omakorda annab tunde, et meid vajatakse. 2009. aastal sooritatud uuringu kohaselt eelistasid inimesed alateadlikult sellist informatsiooni, mis toetab ja kinnitab nende senist maailmapilti. Vaid ühel juhul kolmest otsustati info kasuks, mis sunnib oma tõekspidamisi või teadmisi üle vaatama. Valikuline suhe tegelikkusega on seega laialt levinud.
Intervjuu Cambridge’i ülikooli Hans Rausingu teadusfilosoofia- ja ajaloo professuuri hoidja Hasok Changiga. HASOK CHANG: „Realismist kõnelda on praegu olulisem kui eales varem“
KAAREL TARAND: Kes küsib, saab teada. 15 aastat rahva palge mõõtmist ühes koguteoses
Eesti ühiskond kiirenevas ajas. Uuringu „Mina. Maailm. Meedia“ 2002–2014 tulemused. Toimetanud Peeter Vihalemm, Marju Lauristin, Veronika Kalmus ja Triin Vihalemm, keeleliselt toimetanud Katrin Kern. Kujundanud Roosmarii Kurvits. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2017. 812 lk.
Eesti ühiskond muutub ja areneb. On palju viise ja vahendeid muutuste mõõtmiseks ja kirjeldamiseks ning ühe vaateviisi üldistav kokkuvõte on Tartu ülikooli sotsioloogide ja kommunikatsiooniuurijate ühistööna nüüd kaante vahele saanud (edasi lühendatult MeeMa). 15 aasta uurimistöö materjal on sedavõrd mahukas, et seda siin ümber jutustada pole võimalik. Kuues peatükis esitavad uurijad oma põhilised uurimistulemused, mis toetuvad Eesti elanikkonna seas viiel korral läbi viidud sotsioloogilise küsitluse andmetele. Esimeses peatükis kirjeldatakse uuringu teoreetilisi lähtekohti ning metoodikat ja tehakse tagasivaade Eesti sotsioloogia arengulukku, ülejäänud viies peatükis keskendutakse ühiskonna mentaalsete struktuuride muutusele, kultuurisuhte muutustele ja meediakasutusele, igapäevaelu praktikale, ühiskonna ajamõõtmele ja sidususele muutuvas sotsiaalses aegruumis.
RAIVO KELOMEES: Teaduse ja kunsti sümbioos
Kuraatorid Anna Romanova ja Eha Komissarov ei ole loonud ainult Soosteri, Sobolevi, Vindi ja Meele kunsti sümbioosi, vaid on toonud esile Nõukogude Liidu 1960ndate teaduskunsti ja varase multimeediakunsti teema.
Näitus „Sümmeetrilised maailmad – peegeldatud sümmeetriad. Ülo Sooster, Juri Sobolev, Tõnis Vint, Raul Meel“ Kumus kuni 11. VI. Kuraatorid Anna Romanova ja Eha Komissarov, kujundajad Raul Kalvo ja Helen Oja.
Kumu suurejooneline näitus on järjekordne nõukogude aja mõtestamise katse. Eesti vaataja leiab uut just esitatud koosluses. Ülo Soosteril, Juri Sobolevil, Tõnis Vindil ja Raul Meelel oli üksteisega palju pistmist, kuid nende ühisnäitus on meil vaadata esmakordselt. Pean silmas just Juri Sobolevi mängutoomist. Tema nimi peaks seoses Ülo Soosteriga ka Eesti vaatajale tuttav olema. Sobolev oli Soosteri suur sõber, tema ateljee sage külaline, arvukatel ateljeefotodel poseerija ja Soosteri illustraatoritegevuse edendaja, viimasega ehk veidi sarnane kunstnik.
TOIVO TAMMIK: Eesti kõrvaltegelasena arhitektuuri- ja elulooraamatutes
Owen Hatherley, Landscapes of Communism. A History through Buildings. Penguin, London 2015. 256 lk.
Wendy Lesser, You Say to Brick. The Life of Louis Kahn. Farrar, Straus and Giroux, New York 2017. 416 lk.
Pealesuruva infomüra ajastul on mis tahes valdkonnas olulist ebaolulisest eristada järjest raskem.
Arhitektide hariduse kohta ütles Rein Zobel veel 1980. aastate lõpul, et see pole mitte just väga hea, kuid siiski parim selle hulgast, mida ERKIs pakutakse. Sel ajal oli ilmselge, et arhitekt oskab arvestataval tasemel joonistada, valdab võõrkeeli (soovitavalt ka itaalia keelt) ning oskab lugeda.
Lugemisoskuse mõiste on paljuski muutunud. Lugemiseks peetakse juba ka eriala veebilehtedel piltide vaatamist ja mitte just liiga pikkade pildiallkirjade sisu mõistmist. Pikemasse teoreetilisse ja ka jutustavasse teksti süvenemiseks ei jätku tihtipeale ei teadmisi ega ka aega. Korraliku monograafia läbitöötamise aeg tuleb kulutada mõne projekti juhtimise, lõputute koosolekute, netis surfamise või Muhu väinas seilamise peale.
LISETE VELT: (Kontsertidest) lookas lauaga aprill
Just nooruslik energia on aprillikuu kontserdielu üks kandev märksõna – see miski, mis nii mitmelgi kontserdil haaras üleni.
Aprillikuu muusikaelu oli kui rikkaliku valikuga juubelilaud, kus head ja paremat jagub igale maitsele. Ühelegi lahkelt vastu võetud külalisele ei ole samal ajal võõras mao kiirest täitumisest tingitud valikuvõimaluste ahenemine. Kuuülevaatest on välja jäänud üsna mitu kuuldavasti võrratut kontserti (näiteks ERSO ees soleerinud Pablo Ferrández), kuna kahest või kolmest samal ajal toimuvast kontserdist saab valida vaid ühe. See annab omakorda põhjust rõõmustada tiheda kontserdielu üle.
Aprilli rahvapäraste nimetuste – jürikuu, mahlakuu ja sulakuu – kõrvale pakun selles artiklis välja ka festivalikuu. Kuu esimesed päevad langesid kokku Tallinn Music Week' i viimastega. Vaid mõni päev hiljem sai hoo sisse Eesti muusika päevade noortefestival „mini-EMP“, et juhatada sisse 53 uudisteosega startinud Eesti muusika päevad. Aprill lõppes aga „Jazzkaarega“.
(pealkirja pole)
Meil on institutsioonikriitikast palju räägitud, seda on puudutatud ka mõnes kunstiprojektis, kuid Tallinna Kunstihoone võttis selle veebruaris projektiga „Mõtleme kohe pealkirja ka välja, palun oodake“ tõsiselt käsile. Institutsiooni sõbrad (või ka vaenlased) arutlesid hoogtöö vormis kuidas- ja miks-küsimuste üle. Kuid kas uues institutsionaalsuses, kus väljastpoolt tulnud paljastuste asemel on institutsiooni enda esilekutsutud refleksioonid, tajutakse suuremat omavastutust väljal toimuva ees või ollakse skandaalidest tüdinud, sest need õõnestavad kunsti mainet niigi skeptilise publiku hulgas? Või on tegemist veel millegi muuga? Maarin Mürk arutlebki nende küsimuste üle.
Jalutuskäik galeriides „Troonid on veel tühjad“
Õhtujutt Siim Pauklinilt
Arvustamisel
Eesti ühiskond kiirenevas ajas. Uuringu „Mina. Maailm. Meedia“ 2002–2014 tulemused
Ooper „Tulleminek“ ja „Jazzkaare“ festival
Teatri NO99 „Unistajad“ ja Tartu Uue teatri „Sümfoonia ühele. Allegro con moto “
Jaan Aru „Ajust ja arust. Unest, teadvusest, tehisintellektist ja muust“
Veiko Märka „Minu 1986. Tiigriaasta hullumajas“
Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi uus tarbekunsti püsiekspositsioon „Kogutud teosed“
Ants Heina „ Stenhus ’id, arx ’id, torne ’d … Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus“
Hans Platzgumeri romaan „Serval“
Mängufilmid „Esimesena kosmoses“, „Edaspidi“ ja „Aquarius“ | Sirbis sajab arvustusi | https://kultuur.err.ee/593713/sirbis-sajab-arvustusi | Tutvustame 5. mai Sirpi. |
Palja ja ohtrate veresoontega noka kaudu kaotavad linnud kehasoojust. Näiteks tokotuukani kehapindalast moodustab nokk lausa 40% ning selle kaudu eraldub 60% kehasoojusest; väikesel värvulisel laulusidrikul on näitajad vastavalt 2% ja 10%. Kuna suurema nokaga on kergem ülekuumenemist vältida, kuid külmades oludes liialt soojust kaotada, on soojemas kliimas elavatel lindudel suhteliselt suurem nokk kui külmades oludes elavatel liikidel ja liigikaaslastel.
Siiski on lindudel energia säästmiseks lisaks füsioloogilistele ja morfoloogilistele kohastumustele kujunenud ka käitumuslikud kohastumused. Üheks selliseks on noka sulestikku peitmine. Näiliselt ebamugav asend võib olla oluline energia optimaalseks kasutamiseks erinevate eluks vajalike funktsioonide täitmisel ning mõjutada isendi edukust.
Kuigi noka nn soojusvaheti rolli on seni vaid pinnapealselt uuritud, on teada, et noka abil kehasooja säästmiseks peaks nokk sulestikus peidus olema sagedamini külmade ilmadega ning pikanokalistel liikidel. Sellele väitele leidsid kinnitust Austraalia teadlased, kes jälgisid kuue kuu jooksul üheksa kahlajaliigi – älverüdi, kõvernokk-rüdi, punakael-rüdi, vesitülli, austraalia meriski, karkjala, punapea-naaskelnoka, heletildri ja lokutkiivitaja – käitumist temperatuuridel 13–43 °C. Kuigi eelnevalt oli saadud kindlaid tõendeid noka soojendamisest külmades oludes vaid vangistuses peetud lindudel, on nüüd kahlajate kui suhteliselt pikkade ja liigiti varieeruvate nokkadega linnurühma näol olemas esimene tõend sellise käitumusliku kohastumuse kehtimisest ka vabas looduses.
On võimalik, et selline käitumuslik kehasoojuse regulatsioon mõjutab muuhulgas liikide kohanemist kliimamuutustega. Näiteks võib kliimasoojenemine tingida liigisisest nokasuurenemist, sest suurema noka kaudu on võimalik kiiremini liigsest soojusest vabaneda. Samas võivad suuremate nokkadega liigid saada võimaluse suunduda ilma suuremate soojakadudeta jahedamatesse piirkondadesse.
Marko Mägi artikkel ilmus Linnuvaatleja uues teadusuudiste rubriigis. | Nokk aitab linnul kehasoojust reguleerida | https://novaator.err.ee/593418/nokk-aitab-linnul-kehasoojust-reguleerida | Linnu nokk pajatab nii mõndagi liigi eluviisidest ning on selle tõttu juba sajandeid teadlastele huvi pakkunud. Näiteks Charles Darwin võrdles mitmeid aastaid Galapagose saarte vindiliikide nokkade suurusi ning seostas nende varieeruvust evolutsiooniliste muutustega. Kõikide teiste ülesannete – toitumis-, sulgede sugemis-, pesaehitamisabivahend – kõrval on lindude nokkadel ka n-ö soojusvaheti roll. |
Eelmisel nädalavahetusel kuulutas Kuressaare end Eesti päikesepealinnaks. Linnarahvas tuli keskplatsile kokku, linnapea pidas päikest ülistava kõne, meelelahutajad lugesid ette manifesti kõigile Eestimaa rahvastele, mängiti pilli ja lennutati taevasse kollaseid õhupalle.
Linnakodanikele jagati istutamiseks päevalilli, mis suve lõppedes peaksid päikeseliselt õitsele puhkema. Loomulikult pälvis linn meedia tähelepanu, mis ongi selliste tiitlite eesmärk.
Kuressaarel on täesti empiiriline alus kuulutada end päikesepealinnaks, kuna linn on juba viimased kuus aastat olnud Eesti kõige päikeserohkemate päevadega linn. Kui mujal Mandri-Eestis võib olla pilvine, siis on suur tõenäosus, et just Kuressaares on järjekordne päikeseline päev.
„Eesti hoiab kasvuhoonegaaside emissiooni osas inimese kohta Euroopas teist kohta ja seda meie energiasõltuvuse tõttu põlevkivist.“
Eestil on lisaks kõige uuemale, päikesepealinnale veel ka sügispealinn Narva, talvepealinn Otepää, kevadpealinn Türi, suvepealinn Pärnu ja liikuva tiitlina metsapealinna nimetus. Kõik need tiitlid justkui kohustavad millekski, kuid üldjuhul siiski elavdatakse nende tiitlitega üleriikliku tähelepanu pälvides linnade kultuurielu ja turismi.
Need kõik ongi toredad algatused ja elavdavad kogukondlikku elu, kuid Kuressaare päikesepealinna tiitel nörritab mind, kuna see tundub sisutühja karglemisena kuuma päikese all. Linnarahvale korraldatakse rongkäik, mängitakse meelelahutsulikku tantsumuusikat, jagatakse õhupalle ja päevalillede istikuid ning ollakse muidu rõõmsad. See kõik mõjub plakatlikult ning tähelepanuta jääb fakt, et sellises meelelahutussäras ei kasutata tegelikku päikesepotentsiaali kogukonna arendamiseks ära.
Kuhu jäi näiteks diskussioon päikeseenergia kasutuselevõtmiseks Kuressaares?
Kui asi puudutab taastuvenergia kasutamist Eestis, siis rahvana harrastame me niinimetatud jaanalinnutaktikat, peites pea liiva alla ja ignoreerides reaalsust. 2014. aasta Eurostati andmetele tuginedes hoiab Eesti kasvuhoonegaaside emissiooni osas inimese kohta (per capita) Euroopas teist kohta ja seda meie energiasõltuvuse tõttu põlevkivist.
„Kurbusega tuleb tõdeda, et paljud saarte inimesed, nii saarlased kui hiidlased, on tuuleparkide merre rajamise vastu.“
2014. aastal pärines 88,8 protsenti Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest energeetikavaldkonnast. Suur osa energeetika heitkogustest tuleneb fossiilsete kütuste – ehk peamiselt põlevkivi – laialdasest tarbimisest elektri ja soojuse tootmisel. Samal ajal särab Kuressaare kohal tasuta päike.
Statistika on loomulikult suhteline. Eesti osakaal kasvuhoonegaaside tekkes on maailma mastaabis väga väike. Euroopa Liidu liikmesriikide kasvuhoonegaaside heitkogusest moodustab Eesti osa umbes 0,4 protsenti. Kuid see ei tähenda sugugi, et Eesti ei peaks rohkem taastuvenergiat kasutusele võtma.
Kuressaare linnal on veel teinegi särav hüüdlause: „Heade tuulte pöörises.“ Ka see hüüdlause ei kasuta oma tegelikku potentsiaali.
Kuressaare häid tuuli ei kasutata tuuleenergia kinnipüüdmiseks. Kurbusega tuleb tõdeda, et paljud saarte inimesed, nii saarlased kui hiidlased, on tuuleparkide merre rajamise vastu. See on ju kogukondlik potjomkinlus, kus enam ei olda tuuleparkide vastu „not in my backyard“ [mitte minu tagahoovis -toim] mõttest lähtudes, vaid juba „mitte minu vaateväljas“.
„Päikesepealinn Kuressaarest saaks kujundada Läänemere kõige enama päikesepaneelidega linna – see oleks turismimagnet.“
Kuressaarel, Saaremaal ja Eesti saarte kogukondadel on praegu võimalus tegelikult silma paista Eesti elektrienergia teisendamist juhtima asudes. Kuressaarel on nii päikest kui ka tuult, kuid atmosfääri saastav energia saabub ikka Narvast. Hiiumaa lähistele merre soovitakse rajada tuuleparki – see on hea energia, mis ei saasta planeeti ning aitaks kindlustaks saarte rannikualade tuleviku vähesemate kahjustustega kui seda prognoosib kliimasoojenemise negatiivseim stsenaarium, mis ennustab Eesti saartele ulatuslikku veetõusu.
Kuressaare linnapea Madis Kallas sõnas päikesepealinna välja kuulutamisel, et kui tulevikus ütleme Kuressaare, mõtleksime päikesepealinn, kui ütleme päikesepealinn, mõtleksime Kuressaare. Jaanalind tegelikult sugugi ei peida oma pead liiva alla, inimestele see lihtsalt näib nii. Jaanalind kohendab nii oma haudekurnas olevaid mune, et iga muna saaks piisavalt sooja. Ma soovin, et Kuressaare linnapea kohendaks samuti päikeseenergia potentsiaaliga päikesepealinna fookust.
„Gotlandi kogukond mõtleb kontoriruumidest kaugemale, kasutades nii päikest kui ka tuult kogu saare elukeskkonna muutmiseks.“
Selmet õhku lennutada heeliumgaasiga täidetud sisutühje kollaseid õhupalle (mis langevad ja jäävad lõpuks Läänemerre), võiks hoopis luua initsiatiive ja strateegiaid päikesepaneelide laiaulatusliks kasutuselevõtmiseks. Päikesepealinn Kuressaarest saaks kujundada Läänemere kõige enama päikesepaneelidega linna – see oleks turismimagnet. Hiiumaale võiks samuti siinkohal kinda visata – tuuleenergia rakendamise osas.
Kui jäädakse jänni ideede ja initsiatiivide väljamõtlemisega, tasuks teha koostööd üle Läänemere asuva Gotlandi saarega. Sarnaselt Saaremaale on Gotland Rootsi kõige päikeserohkeim paik. Samuti puhuvad seal ühed Euroopa parimad tuuled tuuleenergia genereerimiseks. Sellest kõigest lähtuvalt soovib Gotlandi saare kogukond kujuneda aastaks 2025 puhta energiaga saareks, mida toetavad samm-sammulised strateegiad.
Kuressaare linnavalitsus saab uhkeldada 2015. aastal Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni poolt omistatud Euroopa rohelise kontori tunnistusega. Gotlandi kogukond mõtleb siinkohal kontoriruumidest kaugemale, kasutades nii päikest kui ka tuult kogu saare elukeskkonna muutmiseks.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Tanel Jan Palgi: Kuressaare päikesepealinluse nörritav sisutühjus | https://www.err.ee/593705/tanel-jan-palgi-kuressaare-paikesepealinluse-norritav-sisutuhjus | „Selmet lennutada heeliumgaasiga täidetud sisutühje kollaseid õhupalle (mis langevad ja jäävad lõpuks Läänemerre), võiks Kuressaare hoopis luua initsiatiive ja strateegiaid päikesepaneelide laiaulatusliks kasutuselevõtmiseks. Hiiumaale võiks samuti siinkohal kinda visata – tuuleenergia rakendamise osas,“ kirjutab Tanel Jan Palgi. |
Kuna riigikohus prokurör Merike Lugna kaebust ei aruta, siis jõustus tänavu jaanuaris Tallinna ringkonnakohtus Freddy Leppäneni suhtes langetatud õigeksmõistev kohtuotsus.
Ringkonnakohus tühistas jaanuari alguses Pärnu maakohtu mullu novembris tehtud otsuse Leppäneni süüdimõistmises ning määras ta viivitamatult vahi alt vabastamisele.
Leppänen oli kohtu all süüdistatuna selles, et mullu märtsis lõi ta Paides ööklubis Bucket Baar tüli käigus noaga meest, kes hiljem suri reiearteri vigastuse tõttu verekaotuse tagajärjel.
Samuti esitati Leppänenile süüdistus selles, et ta lõi samal ööl omavahelise tüli käigus noaga teist kannatanut, põhjustades talle füüsilist valu ja tervisekahjustustena kaks haava.
Ringkonnakohtu kolleegium leidis, et maakohus hindas kogutud tõendeid ühekülgselt ning asus seega ebaõigele järeldusele, et konflikti kannatanutega provotseeris süüdistatav.
Ringkonnakohus tõdes, et rünnet süüdistatavale planeerisid hoopis kannatanud, kes tõid endaga kaasa nuge ja teleskoopnuia.
Kohus leidis, et olukorras, kus süüdistatav oli kahe kannatanu poolt rünnatud ning mõlemad kannatanud kasutasid külmrelvi, oli igati põhjendatud Leppäneni kaitsetegevus sama vahendiga ehk noaga.
Saabunud raske tagajärje ehk ühe kannatanu surma osas leidis ringkonnakohus, et süüdistatav tegutses ettevaatamatusega, kuna ei osanud ette näha, et ühekordne löök kannatanu jalga, mis ei ole elutähtsaks organiks, tabab reiearterit ning kannatanu sureb ägeda verekaotuse tagajärjel.
Seega leidis kohus, et Leppänen tegutses kannatanute ründe tõrjumisel hädakaitses ning kuulub seega õigeksmõistmisele raske tervisekahjustuse tekitamises, millega põhjustati surm.
Pärnu maakohus mõistis mullu 21. novembril Leppänen süüdi tervisekahjustuse tekitamises, millega põhjustati kannatanu surm ning karistas teda kuueaastase vangistusega.
Kehalise väärkohtlemise süüdistuses mõistis maakohus Leppäneni õigeks. | Ööklubis mehe surnuks pussitanu pääses lõplikult süüdimõistmisest | https://www.err.ee/593710/ooklubis-mehe-surnuks-pussitanu-paases-loplikult-suudimoistmisest | Mullu märtsis Paides ööklubis tüli käigus mehe surnuks pussitanud mehe õigeksmõistmine jõustus, sest riigikohus ei võtnud prokuröri kaebust arutusele. |
Valitsus alustas neljapäeva hommikul kabinetinõupidamisega, millel kiitis istungi otsustena heaks kuus maksualast või riigi rahandust puudutavat eelnõu. Pressikonverentsist võtavad osa peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Sven Sester ning tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. | OTSE: valitsuse pressikonverents | https://www.err.ee/593703/otse-valitsuse-pressikonverents | Neljapäeval kell 13 toimub valitsuse kabinetiistungile järgnev pressikonverents. |
Poolfinaalis jäi Rockets kolmanda asetusega ning põhiturniiril viis võitu enam teeninud Chemnitzi vastu seerias null-kaks taha, kuid võitis kolm viimast kohtumist vastavalt viie, nelja ning kolme punktiga.
"Kui mängu kirjeldada, siis olime kolm veerandit enamasti taga," rääkis Kullamäe Basket.ee-le otsustavast 70:67 võidust. "Kaotusseis oli vist isegi 12 punkti. Neljandal veerandil hakkasid meie visked lõpuks kukkuma ja vahe muudkui sulas."
"Darrell Mitchell on meie poolel hea mängumees, talt on palju ōppida," lisas 25. mail 18-aastaseks saav Kullamäe, kellele eile minuteid ei jätkunud. "Tema näitas ka täna (eile) kõrget taset ja tegi mängu. Kolmesed ja ründelauad olid lõpus kõik meie. Meie fänne oli omajagu. Tõestasime endale, teistele ja skeptikutele, et tähtsad mängud on alles play-off 'is!"
Kullamäe klubil seisab ees esiliiga finaal maineka Mitteldeutscheriga, põhiturniiri võitjaga, kes kogus turniiril 11 võitu rohkem. Kullamäe on Oettingeri eest käinud 20 kohtumises väljakul keskmiselt kuus minutit ning selle ajaga kogunud 3 punkti mängu kohta, eestlase leping kestab Rocketsiga veel ühe aasta. | Kristian Kullamäe klubi tõusis Bundesligasse | https://sport.err.ee/593701/kristian-kullamae-klubi-tousis-bundesligasse | Saksamaa korvpalli 2. Bundesligas jõudis Kristian Kullamäe koduklubi Oettinger Rockets finaali, mis tähendab, et noore eestlase tööandja mängib järgmisel hooajal Saksamaa kõrgliigas. |
Moderaatorid Ülle Maiste ja Diana Taalfeld on arhitektid, kes on seotud büroodega AT Home ja NU arhitektuur. Teemaga seob moderaatoreid hetkel projekteerimises olevad Viljandi ja Elva keskväljaku ning ümbruse projektide koostamine, mis on EV100 arhitektuurikonkursside võidutööde jätk.
Esinejad:
Erik Alalooga (visuaal- ja helikunstnik, lavastaja, õpetaja ja kultuurikorraldaja)
Andres Rõigas (geograaf, Viljandi Kultuuriakadeemia ettevõtluspraktikate koordinaator)
Jiri Tintera (Valga linnarhitekt)
Gea Melin (kohvik Fellin tegevjuht, Tule õue! kogukonnaliikumise asutaja ja eestvedaja, Kohvikuöö peakorraldaja ning Viljandi Music Walk korraldusmeeskonna liige)
R. Paul Firnhaber (Ameerika antropoloog, kirjanik ja kollektsionäär)
Teema ajendiks on Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Vabariik 100 projekt "Hea avalik ruum", mis tegeleb linnakeskuste korrastamisega. Projekti tulemusena korrastatakse 15 Eesti väikelinna keskväljakud, peatänavad või nende ümbrus.
Projekti "Hea avalik ruum" algatajad näevad linnakeskuste kordategemises suurt võimalust inimesi kokku tuua, kasvatada kohaliku kogukonna ühtsustunnet ja muuta väikelinnade elukeskkond ligitõmbavamaks. Korrastatud keskused kujunevad kultuuriürituste korraldamise ja vaba aja veetmise kohaks ning annavad liikumiseelise jalakäijale. Muutes linnasüdamed inimsõbralikumaks ja meeldivamaks elukeskkonnaks, saab hoogustada ettevõtlust ja vältida linnade laialivalgumist. | Viljandis toimus välkloeng "Väikelinn - kuidas liigud, kuhu liigud" | https://kultuur.err.ee/592649/viljandis-toimus-valkloeng-vaikelinn-kuidas-liigud-kuhu-liigud | Arhitektuuri välkloeng kolis 4. mail Viljandisse, värskelt renoveeritud Ugala teatrimajja. Loengul küsiti, mis muudab väikelinna atraktiivseks, loob identiteedi? Kas ja milleks on linnale keskust vaja? |
Eksponeeritud pildid on originaalis valminud aeganõudvas, hariliku pliiatsi ja akvarelli tehnikas.
Pildiraamat "Loomine" ilmus esmalt 2015. aastal Itaalias kirjastuselt Orecchio Acerbo ning 2016. aastal andis kirjastus Koolibri raamatu välja eestikeelsena.
Gerda Märtens on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maali ja graafika erialal ning õppinud illustratsiooni Macerata Kunstiakadeemias Itaalias. Ta on osalenud näitustel Eestis, Lätis, Itaalias, Kreekas, Poolas, Soomes, USA-s, Venemaal ning tema töid on Roomas asuva galerii Tricromia kogus. Raamatute illustreerimisega tegeleb Gerda alates 2014. aastast.
"Loomise" puhul on tegemist on rändnäitusega, mis liigub kuu aja pärast edasi Pärnu ja seejärel Jõhvi Kontserdimajja. | Gerda Märtensi illustratsioonid jõudsid näitusele | https://kultuur.err.ee/593694/gerda-martensi-illustratsioonid-joudsid-naitusele | Nordea kontserdimajas saab maikuu jooksul vaadata Gerda Märtensi isikunäitust "Loomine", mis koondab Dino Buzzati samanimelisele lühijutule loodud illustratsioone suurendatud ning prinditud kujul. |
Esimese poolaja järel oli Türgi veel käega katsutaval kaugusel (32:39). Kolmandal veerandajal kärises vahe juba üle kümne punkti ning mängu lõpus olid tablool numbrid 60:80. Eestlastele tõi Oliver Suurorg 23 punkti ja 6 lauapalli ning Saytir Yigitcan türklastele 19 punkti ja üheksa lauapalli.
"Aukartust meie poisid kindlasti kasvult suurte ja nimekates klubides mängivate türklaste vastu ei tundnud," sõnas võistkonna peatreener Meelis Songe mängu järel. "Pidime koguaeg natuke rohkem endast välja panema, et masside vahet kuidagi kompenseerida. Lõpuks lihtsalt väsisime."
Võistkonna esindaja ja abitreener Erik Mäe ütles: "Eks lauas jäime ikka päris koledasti hätta. Põhimõtteliselt said nad (türklased) nii mõnelgi korral visata seni, kuni tabasid."
Lauavõitluse kaotasid eestlased koguni 16:46. Homme jätkavad noormehed mänge kohtadele 9.-16., järgmiseks vastaseks on eelmisel suvel Tallinnas toimunud 3x3 korvpalli MM-i võitnud sloveenlased. Mäng algab Eesti aja järgi kell 12.
Veerandfinaalpaarid:
Serbia - Soome
Kreeka - Türgi
Horvaatia - Prantsusmaa
Saksamaa - Taani
9.-16. kohtadele mängivad:
Eesti - Sloveenia
Kosovo - Läti
Belgia Prantsuse kogukond - Iisrael
Brasiilia - Belgia Flaami kogukond
Neidude turniiril on samuti selgunud veerandfinalistid:
Türgi - Serbia
Ungari - Soome
Iisrael - Saksamaa
Horvaatia - Kreeka | Türgi peatas Eesti teekonna koolide korvpalli MM-il | https://sport.err.ee/593693/turgi-peatas-eesti-teekonna-koolide-korvpalli-mm-il | Koolide korvpalli maailmameistrivõistluste neljandal päeval algas play-off ' ning Eesti pidi tunnistama Türgi 80:60 paremust. |
Artikkel on algselt ilmunud portaalis Edasi.
Tegelikkuses algas hoogne kommentaaride aeg juba ammu enne kui ametiaeg alata jõudis. Kui heidame pilgu rahvusvahelisele meediapildile pikema kui paaripäevase perspektiiviga, siis märkame, et kommentaarid on tegelikult nüüd, pärast esimest sadat päeva, tunduvalt vaiksemad ja rahulikumad kui Trumpi valiku aegu ja ta ametiaja alguses.
Paanika on enamjaolt möödas. Kriitika seevastu jääb.
Tunnistades, et poliitiku töö on talle ootamatult raske, andis maailma võimumees number 1 ise kriitikutele nii-öelda trumbid kätte. Aga võib-olla on kriitikud oma trumbid juba enneaegselt ära kasutatud?
Mida oleme 100 päeva jooksul teada saanud?
President Trumpist endast õigupoolest väga vähe sellist, mis ametiaja alguses juba teada ei olnud. Paremad õppetunnid oleme saanud USA demokraatiast. Ja meediast, nii jänkide kodumaal kui laias ilmas. Ka siinkandis.
Omalt poolt võin, erilise võidurõõmuta, aga siiski rahul olles (rahul sellega, et midagi on meie arvamatust ilmast võimalik enam-vähem kindlalt teada ja midagi koguni usaldada) jääda truuks varem väljendatud skepsisele viimsepäevaprohvetite suhtes, kes maailisid pilti uuest Hitlerist, tulevast fašistlikust Ameerikast, demokraatia hukust ja tõrjutute jõhkrast ahistamisest. Nagu oli oodata, midagi sellist pole juhtunud.
Oleme näinud, et USAs poliitilist võimu vastastikku kontrollivad institutsioonid (nn checks and balances) täidavad igati oma funktsiooni.
Oleme näinud, et presidendi võim USAs ei ole piiramatu, ehkki erinevalt Euroopa riikide enamusest on USA president ühtlasi ka valitsusjuht ja ta meeskond omab reaalset täidesaatvat võimu. Seadusandlik võim on see-eest rangelt kontrollitud, ning kongressist ega kohtutest ei saa ükski pealik üle ega ümber nii kaua, kui põhiseadus ja selle määratud kord püsib.
„Ehkki rahal on poliitikas oluline roll otsustamaks, kes võimule üldse ligi saab, ei taga raha isegi ärielu tõotatud maal kellelegi totaalset võimu.“
Sellest ehk tulebki 100 päeva tähistav suhteline vaikus võrreldes algse kriitikatormiga. 100 päeva ei paku erilist võidurõõmu ei Trumpi tulistele pooldajatele – sest tema vastaste silmis ebapopulaarsed otsused ja plaanid on üksteise järel ebaõnnestunud –, ega ka vastastele: oodatud katastroof jäi tulemata, populistiks ja veel kõigeks hullemaks tembeldatud mehe juhitud USA on endiselt tavaline Ameerika, business as usual. Täpselt nagu ta oli eelmise presidendi ajal, kellest progressiivsed ringkonnad ootasid suisa Lunastajat.
Mõnes mõttes sisendab USA süsteemi oodatust stabiilsem jätkuvus lootusetust: ilmub keegi, kel on raha, poliitringkondadest väljaspool kogutud võimu ja kuratlikku karismat ning kes lubab pühalikult selle kõik establishment ’i kukutamiseks mängu panna – ainult selleks, et 100 päeva möödudes tõdeda, et establishment on mässaja juba alla neelanud, ära kodustanud, et ta ei erine õigupoolest kutselistest broileritest kuigivõrd.
Samas sisendab see ka lootust: ehkki rahal on poliitikas oluline roll otsustamaks, kes võimule üldse ligi saab, ei taga raha isegi ärielu tõotatud maal kellelegi totaalset võimu: võimul olles on ka rahamees teistest inimestest sõltuv, ta ei saa tegutseda täiesti meelevaldselt.
Muidugi ei saa ohtude ees silmi kinni pigistada.
„Hetkel ohustab ühiskonnastruktuuride murenemine pigem Euroopat.“
Hoiatajate seas, kes Trumpi valitsusaega mustades värvides maalivad, on väga tõsiseltvõetavaid poliitilisi mõtlejaid nagu Francis Fukuyama ja Timothy Snyder. Fukuyamat ei või kindlasti süüdistada USA institutsioonide halvas tundmises, vastupidi: kui keegi institutsioonide rolli poliitilistes režiimides põhjalikult mõistab, siis just tema.
Oma 2014 välja antud suurteoses „ Political Order and Political Decay “ hoiatab Fukuyama nimelt selle eest, et me juba loodud institutsioonidesse liiga pimedalt ei usuks – sest saavutatu pole kunagi automaatselt igavesti püsiv, progress pole endastmõistetavalt ühesuunaline, ühiskonnad ei arene ainult paremuse poole. Toimivad, arenenud ühiskonnad võivad ka kokku variseda – inertsuse, omakasu, ahnuse, privileegide kaotamise pelgusest tekkiva arengupeatumise tõttu.
Kindlasti on ka USAs põhjust seda ohtu tõsiselt võtta. Kuid hetkel ohustab viidatud põhjustel käivituv ühiskonnastruktuuride murenemine pigem Euroopat, mis on omaenda institutsioonide hapruse teadvustamise asemel praegu sukeldunud hävitavalt mustvalgesse võitlusse nn globalistide ja nn natsionalistide vahel (aga see juba on eraldi arutluse teema).
Kas Trump astub tagasi?
Aga proovime ennustamist, seda kõige tänamatumat mõtteharjutust: täna küsitakse, kas Trump astub keset ametiaega tagasi? Arvan, et ei, ehkki on vägagi usutav, et ta 2020. aastal taasvalimisele ei pretendeeri. Samuti arvan endiselt, et USA-st ei ole tulemas ei diktatuuri ega fašistlikku režiimi, sõltumata sellest, kas Trump isiklikult sellist arengut soovib (milles sügavalt kahtlen) või mitte.
Kui millegi pärast muretseda, siis on selleks meeleheitlikud sammud kaduva veenvuse taastamiseks rahvusvahelisel areenil vaenlasi jahtides. Need aga on võimalikud alati, sõltumata sellest, kes Valges Majas hetkel peremees on.
Maailm on hetkel mitmel põhjusel hullumeelne, hirmutav, arvamatu. Tunnistagem: sellesse maailma sobib Trump paremini kui nii mõnigi muu.
Iivi Anna Masso on riigiteaduste doktor, õpetanud poliitilist filosoofiat Helsingi Ülikoolis, töötanud ajakirja Diplomaatia peatoimetaja ja Eesti Vabariigi presidendi nõunikuna, kirjutanud väljaannetele Soomes, Eestis ja kaugemal.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. | Iivi Anna Masso: hullumeelsesse maailma sobib Trump paremini kui mõnigi muu | https://www.err.ee/593669/iivi-anna-masso-hullumeelsesse-maailma-sobib-trump-paremini-kui-monigi-muu | Kardetud, kirutud, hurjutatud ja pilgatud USA president Donald Trump on ametis olnud oma esimesed 100 päeva. On siis, üldise tava järgi, kommentaaride aeg. |
Eesti Päevaleht kirjutab, et kandidaadi lahutuse põhjuseks polnud tahtmatus abielu koos hoida, vaid mehe aastate jooksul üha süvenev jõhker vägivald.
Eestis käib praegu arutelu küsimuses, kes väärib aasta ema tiitlit, sest Eesti naisliit peab üheks tingimuseks kindlasti abielus olekut. Samas on suur toetajaskond ka arvamusel, et lapse kasvatamiseks ei pea tingimata abielus olema.
"Me ei esitanud Hainit protestikandidaadiks. Kõik, kes Hainit tunnevad, ütlevad, et paremat kandidaati polekski. Head inimest paned ju tähele," ütles Pärnu naiste tugikeskuse juht Margo Orupõld.
"Kui ma saan emana eeskujuks olla kasvõi ühelegi naisele, kel puudub julgus enda ja oma laste elu väärtuste eest seista, siis aitan ma lähisuhtevägivalla teemat ühiskonnas avalikustada," ütles tänavu aasta ema kandidaadiks esitatud Haini Ilonen. | MTÜ-d esitasid aasta ema kandidaadiks lahutatud viie lapse ema | https://www.err.ee/593687/mtu-d-esitasid-aasta-ema-kandidaadiks-lahutatud-viie-lapse-ema | Kaheksa MTÜ-d, sealhulgas Pärnu naiste tugikeskus ja MTÜ Kodanikujulgus, esitasid aasta ema kandidaadiks viie lapse ema Haini Iloneni, kes vastab põhimõtteliselt Eesti naisliidu kehtestatud reeglitele, välja arvatud tõsiasi, et ta on lahutatud. |
Sportland Arenal peetud kohtumist alustasid aktiivsemalt külalised, kes läksid juhtima 10. minutil, kirjutab jalgpall.ee. Esmase löögi suutis Eesti väravas seisnud Emma Treiberg küll tõrjuda, kuid tagasi põrkunud palli lõi väravasse Jana Chubrinoska. Eesti suutis enne esimese poolaja lõppu mänguseisu viigistada, kui Grete Daut suutis kena löögiga saata palli üle vastaste väravavahi tagumisse nurka. Makedoonial oli veel häid võimalusi värava löömiseks, kuid Treibergi head tõrjed ja suluseis päästis eestlannad kaotusseisu jäämisest.
Teisele kolmveerandtunnile tuli aga aktiivsemalt vastu taaskord Makedoonia koondis, kes kohe teisel minutil suutis mängu juhtima minna. Kuigi eestlannad tekitasid ka ise teravusi vastaste kastis, lendasid löögid napilt raamidest mööda. 77. minutil nõelasid veel külalised, kes vormistasid kohtumise lõppseisuks 3:1.
Täna kell 12 on kavas Makedoonia ja Läti omavaheline kohtumine ning Eesti koondise viimane mäng toimub reedel, 5. mail kell 15, kui Sportland Arenal minnakse vastamisi Läti eakaaslastega. | U-19 neiud alustasid sõprusturniiri kaotusega | https://sport.err.ee/593684/u-19-neiud-alustasid-soprusturniiri-kaotusega | Eesti neidude U-19 jalgpallikoondis pidas kolmapäeval esimese kohtumise UEFA sõprusturniiril Tallinnas ning vandus alla Makedoonia koondisele. |
Kahtlustuse kelmuses said AS-i Gadox juht Marko Tilk ja Tervise Abi OÜ juhi Andre Leguš, kirjutab Äripäev.
Esialgse kahtlustuse järgi on firmad mitme aasta jooksul esitanud haigekassale võltsitud arveid eesmärgiga suurendada käivet ja kasumit.
Haigekassa Harju piirkonna juht Ado Viik ütles, et nende poole on pöördunud võimaliku pettuse asjus alla 10 inimese.
Märtsi keskel paljastas "Pealtnägija" skeemi, kuidas Eesti üks juhtiv meditsiinitarvikute firma esitas aastaid haigekassale võltsarveid, kasseerides patsientide pealt nende teadmata alusetult hinnanguliselt sadu tuhandeid eurosid.
"Pealtnägija" loo peale asus asja uurima keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo. | Abivahendifirmade juhid said kahtlustuse kelmuses | https://www.err.ee/593683/abivahendifirmade-juhid-said-kahtlustuse-kelmuses | ETV telesaatest "Pealtnägija" märtsis alanud uurimine abivahendite väidetava müügipettuse kohta tõi asjaosalistele kahtlustuse kelmuses. |
Lühikese koosseisuga alustanud Raptors suutis avaveerandil võtta kõigest kaks lauapalli, Cavaliers haaras poolajaks 14-punktilise eduseisu ning jätkas domineerimist ka kolmandal veerandajal. Taas oli võidu arhitektiks LeBron James, kes viskas 39 punkti (visked väljakult 10/14, kaugvisked 4/6, vabavisked 15/21), võttis kuus lauapalli ning jagas neli resultatiivset söötu.
Taaskord oli kehv päev Toronto staaril DeMar DeRozanil, seekord jäi 11 viskest kaks tabanud ääremängija arvele viis punkti. Raptorsi resultatiivseimaks kerkis pingilt alustanud Jonas Valanciunas, kes viskas 23 silma.
"Ma tunnen end väga hästi," ütles play-off 'ide kõigi aegade skooritabelis Kareem Abdul-Jabbarist (5762) möödunud ning teiseks tõusnud James (5777) kohtumise järel. "Mu meeskonnakaaslased teevad head tööd, et mind väljakul leida, mu treenerid teevad head tööd, et mind väljakul leitaks. Ma näen palju vaeva ja lõikan sellest kasu." Jamesist on play-off 'ides rohkem punkte visanud vaid Michael Jordan (5987). Cavaliersi staar on käesoleva aasta play-off 'is visanud keskmiselt 34,2 punkti mängus.
Kawhi Leonard viskas 34 punkti, jagas kaheksa resultatiivset söötu ning võttis seitse lauapalli ja vedas San Antonio Spursi 121:96 võidule Houston Rocketsi üle, viigistades seeria üks-ühele. Tasavägiselt kulgenud kohtumise otsustas Spurs viimasel veerandajal, mis võideti 33:13. Spursi mängujuht Tony Parker jõudis 26 minuti jooksul visata 18 punkti, kuid vigastas viimasel veerandajal põlve ning ei naasnud tagasi väljakule.
Seekord ei leidnud Rockets abi ka James Hardenist, kes tabas 17 viskest kolm ning lõpetas kohtumise 13 punkti ja kümne korvisööduga. Kahe Texase meeskonna duell jätkub laupäeval Houstonis. | Abdul-Jabbarist möödunud James vedas Cavaliersi taas võidule | https://sport.err.ee/593682/abdul-jabbarist-moodunud-james-vedas-cavaliersi-taas-voidule | Korvpalliliigas NBA alistas tiitlikaitsja Cleveland Cavaliers Toronto Raptorsi 125:109 ja läks nelja võiduni peetavat idakonverentsi poolfinaalseeriat kaks-null juhtima. |
Uus lugu, mille pealkiri on "Anna aega", turgutab bändiliikmete sõnul tuju ning tuletab meelde seda, et tähtsate asjade parimal viisil tegemiseks, tuleb endale ja olulistele tegemistele aega anda. | Krunks More rõhutab uues singlis aja olulisust | https://menu.err.ee/591964/krunks-more-rohutab-uues-singlis-aja-olulisust | Eestikeelne popfolkbänd Krunks More on avaldanud uue loo, mis sobib nii lõbusale tantsuõhtule kui ka unisesse hommikusse, kui on vaja päev hoogsalt käima tõmmata. |
Olgugi, et fookus on Raplamaal, tuleb esinejaid siiski ka mujalt Eestist ja üle piirigi. Lavale astuvad ligi 20 artisti, nende seas ka poetess Kristiina Ehin, ansambel Ans.Andur, DJ-na Vaiko Eplik ja Rootsi luuletaja Pär Hansson. Lõplik programm avalikustatakse 1. juunil.
Festivali teemaprogramme kureerivad Raplamaaga seotud oma ala tegijad, nende hulgas kirjandusprogrammi kirjanik, tõlkija ja kirjastaja Mathura; teatriprogrammi näitleja, muusik ja lavastaja Loore Martma; muusikaprogrammi muusik ja helitehnoloog Sten-Olle Moldau; filmiprogrammi režisöörid Aljona Suržikova ja Jürgen Volmer ning kujutava kunsti programmi kunstnik Kairi Orgusaar.
Festivali idee autor ja peakorraldaja on Raplas sündinud muusik ja näitleja Maili Metssalu (ansambel RÜÜT, Kultuuriklubi BAAS). "Oma näitleja-pärimusmuusiku haridustee mitte just loogilise jätkuna olen Raplas tagasi ja arvan, et üldse mitte niisama. Olen loomult visionäär ja armastan seda pisikest linna, inimesi, töökoda ja äsja hoo sisse saanud Kultuuriklubi BAAS. Armastan kõiki neid võimalusi, mis just siin avanevad. Olen ise nooremana saanud kodust ja Raplast palju inspiratsiooni, toetust ning tunnen, et nüüd on minu kord midagi vastu pakkuda," kommenteeris Metssalu festivali idee tagamaid.
Eelmisel aastal pälvis festival Särin Raplamaa Aasta Tegu 2016 peapreemia. "Kultuurifestival Särin otsib loomet, mis tunnetaks ja mõtestaks nii oma kodukohta kui vaataks ka siit kaugemale, nägemaks, kuis maailm meile meie kodu vastu peegeldab," ütles kirjandusprogrammi juht Mathura.
Festival toimub endistes Rapla autobaasi ruumides, kuhu tänaseks on pesa teinud kultuuriklubi BAAS ja Raplamaa kaasaegse kunsti keskus.
Särin paneb Rapla särisema 15.-16. septembril.
Särin toimub teist aastat. | Rapla kultuurifestival Särin täieneb mitmete programmidega | https://kultuur.err.ee/593551/rapla-kultuurifestival-sarin-taieneb-mitmete-programmidega | Septembris toimub Raplas kultuurifestival Särin, mille põhirõhk on Raplamaaga seotud artistide loomingul. Sellel aastal lisandub muusika- ja teatriprogrammi kõrvale ka kunsti-, filmi- ja kirjandusprogrammid. |
Panditulumaksu on Eesti ettevõtluskeskkonda olulisel määral kahjustava meede, mis vähendab Eesti atraktiivsust välisinvestorite silmis, ent toob miljoneid eurosid kahju ka kohalikele ettevõtetele, kirjutavad tööandjad ja koda ühises avalduses rahandusminister Sven Sesterile.
"Saame aru vajadusest otsida lahendusi, kuidas tõkestada kasumi varjatud ja pahatahtlikku Eestist väljaviimist. Selleks on aga juba praeguse seadusandluse raames võimalus olemas – maksu- ja tolliametil on õigus laen, mis tegelikult on antud dividendide väljamaksmiseks, ka vastavalt ümber kvalifitseerida ja maksud välja nõuda," ütles tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar.
"Selle asemel soovib valitsus varjatud ettevõtte tulumaksuga karistada seaduskuulekaid ettevõtteid, kes kasutavad kogu maailmas levinud ja tavapärast kontsernikontot grupi ettevõtete vahel arveldamiseks," märkis ta.
Kaubandus-tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul lõhub valitsus Eestile edu toonud lihtsat ja läbipaistvat maksusüsteemi.
"Panditulumaks ei arvesta ettevõtluses kasutatavate normaalsete protsessidega ja toob lisaks otsesele majanduslikule kahjule kaasa halduskoormuse ja bürokraatia kasvu. Seetõttu võivad tegemata jääda investeeringud ja loomata töökohad, mille tulemusena maksulaekumine hoopis väheneb," ütles ta.
"Taaskord näeme eelnõud, mille mõju ettevõtluskeskkonnale on analüüsimata ja vastamata on küsimused: milline on konkreetne rahaline mõju Eestis tegutsevatele ettevõtetele, kuidas mõjutab uus maks välisinvesteeringuid ja millised on alternatiivid probleemi lahendamiseks," märkis Palts.
Lisaks juhivad ettevõtlusorganisatsioonid tähelepanu mitmele küsitavusele. Näiteks on olulised ja arutelusid vajavad maksumuudatused pandud ühte nö kobareelnõusse.
Lisaks panditulumaksu kehtestamisele soovitakse sama seadusaktiga sisse viia ka tulumaksusoodustus regulaarselt makstavatelt dividendidelt, krediidiasutuste kasumi avansiline tulumaks, astmelise tulumaksuvaba miinimumi arvestusmetoodika ja mitmed muudatused erisoodustuste maksustamises, muuhulgas tööandja sõiduauto kasutamine erasõitudeks, tööandja bussitransport ja majutus. See muudab eelnõu mõtte raskemini hoomatavaks ja menetluse riigikogus aeglasemaks.
Samuti ei ole enne eelnõud koostatud väljatöötamiskavatsust, millega on rikutud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja.
Lisaks ei ole seadusega kooskõlas plaan jõustada panditulumaks 2018. aastast nii, et see hakkaks kehtima tagasiulatuvalt juba alates 1. juulist 2017 toimunud tehingutele.
Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on oma seisukohad ja küsimused seoses panditulumaksuga juba 3. aprillil saatnud ka peaminister Jüri Ratasele.
Ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul peaks valitsus panditulumaksu ja teiste uute maksude kehtestamise ning üldise maksukoormuse tõstmise asemel keskenduma majanduskasvu toetamisele, ettevõtluskeskkonna stabiilsuse tagamisele ja riigisektori efektiivsemaks muutmisele.
Rahandusministeerium on saatnud kooskõlastusringile tulumaksuseaduse muudatused, millega kehtestatakse panditulumaks teatud kontsernisisestele laenudele, samuti kontsernikonto kaudu tehtavatele finantseerimistehingutele, kui need on tehtud eesmärgiga laenata Eestis teenitud kasumit teistele kontserni ühingutele.
Valitsuses ja riigikogus menetlemiseks on rahandusministeeriumil plaanis eelnõule liita veel mitmeid tulumaksuseaduse ja käibemaksuseaduse muudatusi. Plaanitav jõustamise aeg on 1. jaanuar 2018 ja see hakkaks kehtima tehingutele, mis on tehtud alates 1. juulist 2017.
Uus maks mõjutaks kuni 11 400 Eestis tegutsevat kontserni kuuluvat ettevõtet, muutes laenamise ja sarnased tehingud nende jaoks kallimaks. Kõigi Eesti ettevõtete käibest moodustab kontsernide käive üle 60 protsendi.
Sajast suurimast maksumaksjast olid 2016. aastal kontserni emaettevõtted või kuulusid kontserni 94 ettevõtet, kokku maksid nad 30 protsenti riigieelarvesse laekunud maksutulust, üle kahe miljardi euro.
Statistikaameti hinnangul töötas kontsernides 2015. aastal kokku 35 protsenti hõivatutest ehk umbes 225 000 inimest. | Tööandjad ja Koda: panditulumaks on hiiliv ettevõtte tulumaks | https://www.err.ee/593677/tooandjad-ja-koda-panditulumaks-on-hiiliv-ettevotte-tulumaks | Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja hinnangul on tulumaksuseaduse muudatused, millega kontsernisisesed laenud ja finantstehingud maksustatakse 20 protsendi suuruse tulumaksuga, hiiliv ettevõtte tulumaksu kehtestamine ning ei aita kaasa eesmärgile takistada kasumi varjatult Eestis väljaviimist. |
Bertrand Traore ja Kasper Dolberg viisid Hollandi klubi esimesel poolajal kahe väravaga ette, Amin Younes lisas teise poolaja alguses kolmanda tabamuse. Mathieu Valbuena vähendas 66. minutil Lyoni kaotusseisu, kuid Traore värav 71. minutil kindlustas kodumeeskonnale 11. mail toimuvaks korduskohtumiseks suure eduseisu.
Viimati mängis Ajax suures Euroopa finaalis 1996. aastal, kui Meistrite liiga finaalis jäädi penaltiseeria järel alla Torino Juventusele. Aasta varem alistas Ajax finaalis Patrick Kluiverti värava toel Milani, Euroopa liiga eelkäija UEFA karika võitis Ajax 1992. aastal. Lyon suurte Euroopa tiitliteni jõudnud ei ole.
Teise poolfinaali avakohtumises võõrustab Celta täna Manchester Unitedit, finaal peetakse 24. mail Stockholmi Friends Arenal. | Ajax lõi Euroopa liiga poolfinaalis Lyonile neli väravat | https://sport.err.ee/593676/ajax-loi-euroopa-liiga-poolfinaalis-lyonile-neli-varavat | Jalgpalli Euroopa liigas astus kolmapäeval ühe jalaga finaali Amsterdami Ajax, kes alistas esimeses poolfinaalkohtumises koduväljakul Lyoni Olympique'i 4:1. |
Osa palgatõusu saanutest tunnistab, et töötasu tõsteti riigi poolt lubatava lahkumishüvitise tõttu, kirjutab Postimees.
Seaduse järgi saavad sel sügisel riigilt kuue kuni 12 kuu palga suuruse lahkumiskompensatsiooni need omavalitsusjuhid, kes oktoobris rakenduva haldusreformi käigus praeguse töö kaotavad.
Summat arvestatakse kahe aasta kuu keskmise ametipalga põhjal. Värsketest palgaandmetest ilmnebki, et 164 Eesti vallavolikogust 93 tõstsid viimase aasta jooksul oma vallavanema palka.
Palgatõstjate tabelis ei trooni mitte Eesti rikkaimad vallad Harju- ja Tartumaal, vaid ääremaa pisivallad, keda aastaid on kimbutanud rahanappus. | Rahanappuses maaomavalitsuste juhtide palgad tõusid | https://www.err.ee/593674/rahanappuses-maaomavalitsuste-juhtide-palgad-tousid | Kui tavaliselt Eestis vallavanemate palgad valimiste eel ei tõuse, siis viimase aasta jooksul tõstsid enam kui pooled volikogud oma omavalitsusjuhi töötasu. |
Põhja ringkonnaprokurör Merika Nimmo hinnangul tuleb Ilkhamzhan Baratovit (37) karistada nelja aasta pikkuse vangistusega, millest kohe tuleks ära kanda üks aasta ning karistuse ülejäänu osa tuleks talle mõista tingimisi viieaastase katseajaga, kirjutab Õhtuleht.
Lisakaristusena palub prokurör kohaldada Baratovile pärast reaalse vangistuse ärakandmist Eestist väljasaatmist 48 tunni jooksul ning tsiviilhagi tuleks rahuldada täies ulatuses.
Baratov kinnitas kohtus, et kodumaal Kõrgõzstanis ootaks teda piinarikas surm, kuid prokuratuur leiab, et endale ja teistele ohtlik kohtualune tuleks aasta pärast ikkagi koju saata.
Eelmise aasta 9. septembri õhtul sai häirekeskus teate, et Harku vallas põleb Aia 5 kinnipidamiskeskuse teine korrus ning uurimine tuvastas, et süütajaks oli Baratov. | Kinnipidamiskeskuse põlema pannud varjupaigataotlejat ähvardab vangla | https://www.err.ee/593672/kinnipidamiskeskuse-polema-pannud-varjupaigataotlejat-ahvardab-vangla | Prokurör taotles Harju maakohtus mullu septembris Harku kinnipidamiskeskuse põlema pannud varjupaigataotleja karistamist reaalse vangistusega. |
Kell 11.50 juhtus liiklusõnnetus Pärnus Tallinna maantee ja Lille tänava ristmikul, kus 26-aastane naine ei näinud Volkswagen Passati roolis silma paistnud päikese tõttu foori keelavat tuld ja sõitis ristmikul otsa sõidueesõigust omanud Fiat Bravale, mida juhtis 41-aastane naine. Fiati juht toimetati Pärnu haiglasse.
Kell 17.30 juhtus liiklusõnnetus Sillamäel J.Gagarini tänaval, kus 49-aastane naine sõitis Peugeot Partneriga õuealal otsa 13-aastasele tüdrukule. Jalakäija toimetati Ida-Viru keskhaiglasse.
Kell 17.26 juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Vahi alevikus Vahi tee- Savi tänava ja Savimäe tänava ristmikul, kus mootorrattaga Suzuki TL1000R sõitnud 29-aastane mees kukkus. Mootorrattur toimeti Tartu ülikooli kliinikumi.
Kell 22.20 juhtus liiklusõnnetus Võrumaal Lasva vallas Võru-Räpina maantee 5,3. kilomeetril, kus 32-aastane mees sõitis Opeliga otsa teele jooksnud põdrale. Juht ja autos olnud 63-aastane naine toimetati Lõuna-Eesti haiglasse. | Liikluses sai viga viis inimest | https://www.err.ee/593667/liikluses-sai-viga-viis-inimest | Kolmapäeval juhtus üle Eesti neli raskemat liiklusõnnetust, milles sai viga kokku viis inimest. |
Teade on seotud uue tervishoiureformi eelnõuga, mis sai hoogu juurde kolmapäeval, kui kaks mõjukat vabariiklasest kongresmeni - Fred Upton Michiganist ja Billy Long Missourist - andsid oma toetuse eelnõule, mis lisab kavale kaheksa miljardit dollarit, millega aidata katta ravikindlustuskulusid neile inimestele, kel juba on eelnevalt olnud haigusnähud.
"Me hääletame tervishoiueelnõu üle homme. Sest meil on piisavalt hääli koos," ütles esindajatekoja enamuse liider Kevin McCarthy Californiast. "See kiidetakse heaks. Tegu on hea eelnõuga."
Eelnõu varasem vabariiklaste versioon kukkus kokku märtsis, kui nii mõõdukad kui konservatiivsed vabariiklased torpedeerisid partei enda katset tasalülitada demokraadist ekspresidendi Barack Obama tervishoiuseadus.
President Donald Trump on viimastel päevadel uut eelnõu korduvalt kiitnud.
Paljud tervishoiueksperdid on siiski märkinud, et kaheksast miljardist dollarist lisarahast ei piisa haigetele ravikindlustuse pakkumiseks.
Esindajatekoda võttis vastu 1,1 triljonilise eelarve
Esindajatekoda võttis kolmapäeval suure enamusega vastu 1,1 triljoni dollari suuruse eelarve, milles oli väikesi võite nii demokraatidele kui ka vabariiklastele.
Samas jäeti hilisemaks aruteluks president Donald Trumpi vastuoluline lubadus ehitada lõpuni müür Mehhiko piiril ning kava jätkata sõjaväe ulatuslikku täiustamist.
Eelarve-eelnõu võeti vastu 309 poolthäälega 118 vastu. Nüüd liigub eelnõu edasi senatisse, kus see tuleb kinnitada enne reede keskööd.
Valge Maja on teatanud, et Trump allkirjastab eelarve. Tegemist on esimese niinimetatud suure seaduseelnõuga, mis võetakse vastu Trumpi presidentuuri ajal. | Vabariiklased: Obamacare'i tühistamiseks on hääled koos | https://www.err.ee/593666/vabariiklased-obamacare-i-tuhistamiseks-on-haaled-koos | USA seadusandjad asuvad neljapäeval hääletama president Barack Obama tervishoiukava ehk Obamacare'i tühistamise ja asendamise üle, ütlesid kolmapäeva õhtul esindajatekoja vabariiklastest liidrid. |
Nooremana kaugushüppe ja mitmevõistluse poole kaldunud Rosolova karjääri ilmselt suurimaks võiduks jääb esikoht 2011. aasta sise Euroopa meistrivõistlustel 400 meetri jooksus.
Välitingimustes võitis ta kaks medalit aasta hiljem, olles Helsingis 400 meetri tõkkejooksus hõbedal ja tulles Tšehhi naiskonna pronksile 4x400 meetri teatejooksus. | Lapseootel Euroopa sisemeister pani karjäärile punkti | https://sport.err.ee/643883/lapseootel-euroopa-sisemeister-pani-karjaarile-punkti | Mitmekülgne Tšehhi kergejõustiklane Denisa Rosolova teatas eile, et on lapseootel ja lõpetab 31-aastaselt sportlaskarjääri. |
5. detsembril otsustab rahvusvaheline olümpiakomitee, kas lubab Venemaa sportlased viimaste aastate dopinguskandaalide valguses PyeongChangi mängudele või mitte. KHL-i juhid on juba eelnevalt ähvardanud säärase käigu korral vastumeetmetega.
Peamiselt Venemaa klubisid koondava KHL-i presidendi Dmitri Tšernišenko sõnul ei tule ROK erinevate vilepuhujate ja komisjonide survega toime ning selle tulemusena võib olla tulemuseks selliste sportlaste kõrvaletõrjumine, kelle seotud dopinguga pole tõendust leidnud.
Hiljem lisas KHL-i varasem president, aastatel 2008-2014 maailma tugevuselt teist jäähokiliigat juhtinud Aleksandr Medvedev agentuurile TASS, et liiga võib vaadata ümber oma graafiku ja tühistada olümpiamängudeks ette nähtud akna, kui Venemaa rahvuskoondist sinna ei lubata.
Rahvusvahelise hokiliidu president Rene Fasel sõnas aga, et KHL Venemaa jäähokiliidu liikmena peab järgima rahvusvahelise alaliidu reegleid ning olümpiamängudel osalevad välismängijad selleks perioodiks siiski vabastama.
"Me loodame, et ROK teeb PyeongChangi osas Venemaad soosiva otsuse," sõnas Fasel TASS-ile. "Jäähokis pole meil suuri dopinguprobleeme ning McLareni raportis ei viidatud ühelegi meesjäähokimängijale."
"Pole mitte ühtegi põhjust jätta eemale Venemaa meeste või naiste jäähokikoondis," lausus Fasel, aga hoiatas, et KHL-i võivad oodata karistused, kui võõrleegionäridele tehakse takistusi olümpial osalemiseks.
"Ma olen kindel, et mängijad - soomlased, rootslased, tšehhid ja ülejäänud, kes on olümpiale pääsenud - tahavad sinna minna ja oma riike olümpiamängudel esindada," jätkas alaliidu juht. "Kui seda mitte lasta teha, siis annaks see vale signaali."
PyeongChangi olümpia meeste hokiturniiril on koht Kanadal, Tšehhil, Šveitsil, Lõuna-Koreal (kõik A-grupis); Venemaal (vähemalt hetkeseisuga), USA-l, Slovakkial ja Sloveenial (kõik B-grupis; Rootsil, Soomel, Norral ja Saksamaal. | Hokiliidu juht: KHL peab välismaalased olümpiale laskma | https://sport.err.ee/643884/hokiliidu-juht-khl-peab-valismaalased-olumpiale-laskma | Rahvusvahelise jäähokiföderatsiooni presidendi Rene Faseli sõnul peaks hokiliiga KHL lubama välismaalastest mängijad PyeongChangi olümpiale ka siis, kui ROK ei luba Venemaa sportlastel võistlustest osa võtta. |
Nädala kõige kõvema saavutusega sai kahtlemata hakkama Dener Jaanimaa tööandja MT Melsungen, alistades Saksamaa Bundesligas koduseinte toel tiitlikaitsja Rhein-Neckar Löweni 29:26 (15:13). Võõrustajad jäid algul selgelt tagaajaja ossa, Löwen juhtis isegi 8:3, kuid tasapisi sai Melsungen kaitse pidama ning viis minutit enne poolajavilet juhiti juba 12:11.
Eduseisu Melsungen enam käest ei andnud ja sai magusa võidu. Jaanimaa viskas oma meeskonna viimase värava ning andis ka ühe resultatiivse söödu. Melsungen jätkab liigatabelis viiendana, kuid tõusis vaid punkti kaugusele kolmandal astmel paiknevast Löwenist. Punkte on klubidel vastavalt 20 ja 19, valitseval meistril on küll üks mäng varuks.
Nende kahe vahele mahub samuti 19 punktiga Mait Patraili kodutiim TSV Hannover-Burgdorf, kes neljapäeval oli 27:20 (16:11) üle TVB 1898 Stuttgartist. Patrail sai sarnaselt koondisekaaslasega protokolli 1+1 märke. Bundesligat juhib Berliini Füchse 23 punktiga, SG Flensburg-Handewittil on 21 silma ja liidriga võrreldes mäng vähem peetud.
Saksamaa 2. Bundesligas kohtusid eestlaste klubid omavahel, kuid Janar Mägi sõrmevigastuse tõttu EHV Aue ridades kaasa ei teinud. Karl Roosna jäi nullile, kuid tema koduklubi Esseni TUSEM alistas võõrsil Aue 29:27 (14:11). Roosna tiim kerkis tabelis 12. kohale, Aue jätkab viimasena.
Tugevuselt kolmandas liigas said eestlased küll käe valgeks, ent meeskonnad pidid pärast võidetud poolaega tunnistama kaotusekibedust. TV 1893 Neuhausen jäi 25:28 alla TSB Heilbronn-Horkheimile 25:28, Karl Toom viskas ühe värava ning Mecklenburger Stiere kaotas TSV Burgdorf II-le 25:26, Armi Pärt oli täpne kolmel korral.
Sel hooajal enim eestlasi koondav tiim ehk Siuntio IF sai Soome kõrgliigas teise võidu, alistades võõrsil kindlalt 33:24 Åbo IFK. Kolm platsil käinud eestlast viskasid kokku enam kui pooled meeskonna väravatest – Ott Varik ja Taavi Tibar 6 ning Sten Maasalu 5! Kaks kuud võiduta kannatanud Siuntio tõusis liigatabelis viie punktiga seitsmendaks.
"Esimene ring on näidanud, et suudame nii hästi kui halvasti mängida," lausus Siuntio paremäär Ott Varik. "Kokkumängu peame harjutama kõvasti paremaks, et tähtsateks mängudeks valmis olla. Meeskond on väga noor ja kogemusteta. Lisaks on meil tagant viskejõudu vähe ehk tunneme väga puudust meniskilõikusest taastuvast Ardo Punast."
Esimest hooaega välismaal mängiv Varik asub meistriliiga väravaküttide edetabelis 55 tabamusega kolmandal kohal. "Tunnen, et olen hästi kohanenud. Kõik on sõbralikud, nalja saab palju, kodusaal on hea ja kodupublik võimas. Mängimise kõrvalt käin ikka tööl nagu Eestiski, mis on ehk veidi kurnav, aga saab hakkama," kirjeldas Varik.
Eestlaste suurest rollist järgmisel aastal 100. aastapäeva tähistavas Siuntio IF-is kõneleb ka tõsiasi, et snaiprite tabelis on Sten Maasalu 49 väravaga kohe Variku järel. "Mängu ehitatakse paljuski meie kahe ümber, aga siin juba neli aastat pallinud Taavi Tibaritki on viimastes kohtumistes kaitsespetsitöö kõrvalt rohkem rünnakul kasutatud, nii paremsisemise kui joonemängijana," selgitas 27-aastane Varik eestlaste rolle.
Võidukad olid teisedki eestlaste klubid Soomes. Karjaa BK-46 sai 38:32 jagu Helsingi IFK-st, Janis Selge väravaid ei visanud. Helsingi Dicken oli 29:16 parem HC HIK-st, Valdar Noodla arvele jäi üks tabamus. Dicken tõusis liigatabelis teiseks, BK-46 on kolmas – mõlemal on 12 punkti.
Rumeenia meistriliigas jätkavad liidrina Martin Johannson ja Bukaresti Steaua. Neljapäeval oldi võõrsil HC Vaslui vastu küll suur osa mänguajast taga, aga kui Johannson meeskonna 48. minutil 21:20 ette viis, enam võiduvõtmeid käest ei antud – 29:22 edusse panustas Eesti koondise kapten kolme väravaga.
Türgis viskas Kristo Voika minut enne kohtumise lõppu otsustava viigivärava, kui tema leivaisa Serik Belediyespor Nilüfer Belediyesporiga 21:21 viigi tegi. Voika arvele jäi kokku neli tabamust ja Serik jätkab liigatabelis 9 silmaga kuuendana, Nilüfer on punkti võrra tagapool.
Sloveenias sai kibeda kaotuse RK Maribor Branik, jäädes kodusaalis 25:26 alla MRK Krkale. Andris Celminš sai kaotajate ridades kirja kaks väravat. Branik on kümne vooru järel 11 punktiga viiendal kohal, Krka läks ühe silmaga mööda, liider RD Koper 2013 jääb viie punkti kaugusele.
Jürgen Rooba viskas viis väravat Amo HK 30:23 võidumängus Skånela IF-i üle. Amo jätkab tõusu liigatabelis ning kerkis Rootsi esiliigas juba neljandaks. Tõelise väravatesaju korraldas Islandi karikasarjas Alina Molkova, visates Reykjaviki Vikinguri kasuks 17 väravat, kui naiskond kaotas pealinna teisele esiliigatiimile IR 27:34. | Bundesliga eestlased said tähtsad võidud | https://sport.err.ee/643858/bundesliga-eestlased-said-tahtsad-voidud | Eesti käsipalluritel välismaal möödus eelmine nädal vastuoluliselt – tuli nii nappe kaotusi kui ka viike, ent samas võidud meie mõlemale Bundesliga pallurile ja väravatesadu Eesti mängijatelt Soomes ja Islandil. |
"Otsus lõpetada ei sündinud kergelt," sõnas 32-aastane kaitsemängija Soome jalgpalliliidu kanalile Huuhkaja TV. "Mõte hakkas idanema eelmisel aastal ja otsuseni viisid mitmed asjaolud."
Moisander hakkas Soome noortekoondisi esindama juba 2000. aastal ning debüteeris täiskasvanute seas kaheksa aastat hiljem. Kaptenipaela kandis ta 2011. aastast. Kokku jäi Moisanderi nimele 64 maavõistlust ja kaks väravat.
Hetkel Saksamaal Bremeni Werderis palliv mängumees kuulus aastatel 2003-2006 ja 2012-2015 Amsterdami Ajaxi rivistusse. 2008-2012 teises Hollandi klubis AZ Alkmaaris mänginud põhjanaaber jagas toona reisidel tuba ka Ragnar Klavaniga. | Soome jalgpallikoondise kapteni viimaseks mänguks jäi võit Eesti üle | https://sport.err.ee/643830/soome-jalgpallikoondise-kapteni-viimaseks-manguks-jai-voit-eesti-ule | Soome jalgpallikoondise kapten Niklas Moisander teatas koondisekarjääri lõpetamisest. Tema viimaseks maavõistluseks jäi 3:0 võidumäng Eesti üle. |
Rudar alistas Gorica 2:0, värava lõid Damjan Trifkovic ja Dario Vizinger teisel poolajal. Antonov tegi kaasa kõik 90 minutit, vahendab Soccernet.ee.
Pärast 16 vooru paikneb Rudar Sloveenia kõrgliigas kolmandal kohal. | Antonovi klubi võitis udu tõttu katkestatud matši | https://sport.err.ee/643869/antonovi-klubi-voitis-udu-tottu-katkestatud-matsi | Eesti jalgpalluri Ilja Antonovi koduklubi Velenje Rudar võitis liigamängu, mis laupäeval udu tõttu 26. minutil katkestati ja täna lõpuni mängiti. |
Nimelt teatas Astana mänedžer Aleksandr Vinokurov, et kindlasti saab Miguel Angel Lopez võimaluse suurtuuril kõrget kohta püüda. 23-aastase Kolumbia ratturi tänavune hooaeg jäi kasinaks, sest teda kimbutasid haigused ja vigastused, vahendab Rattauudised.ee.
Sellest hoolimata võitis Lopez etapi Austria ja Burgose velotuuril ning sai kaks esikohta Vueltal, pälvides parima noore ratturi auhinna. "Miguel on väga andekas ja suure potentsiaaliga rattur. Lisaks on ta väga noor ja pikk karjäär seisab alles ees. Kahjuks pole vigastused ja haigused lasknud tal ennast avada. Tänavune hooaeg näitas aga, kui kõrgele tasemele ta võib küündida," rääkis Vinokurov.
Grupisõidus Londoni olümpiavõitjaks kroonitud Vinokurovi hinnangul on Lopezil eeldused jõuda ühel heal päeval suurtuuri võiduni. "Tal on kõik olemas, et selleni jõuda: andekus, püsivus, võitlusvaim, võimekus mägedest üles saada ja tugev temposõit. Miguel vajab lihtsalt aega ja kogemusi," lausus Vinokurov.
"Tagasilöökide tõttu pole Lopez saanud eraldistardile piisavalt tähelepanu pöörata. Normaalse treeningprotsessi korral saame seda rohkem arendada."
Lõplikult pannakse Astana ässade võistluskalender paika pärast Giro d’Italia ja Vuelta etappide avalikustamist. | Vinokurov ennustab 23-aastasele Kangerti klubikaaslasele suurt tulevikku | https://sport.err.ee/643863/vinokurov-ennustab-23-aastasele-kangerti-klubikaaslasele-suurt-tulevikku | Kuigi koos Tanel Kangertiga Astanas sõitev Jakob Fuglsang jõudis avalikult välja öelda, et tema on järgmisel aastal Tour de France’il Kasahstani klubi liider, ei pruugi see nii minna. |
Erakonna peasekretär Mihhail Korb sõnas, et erakonna volikogu otsustas 3. septembril, et erakonna vastu kandideerivad inimesed ei saa erakonnas jätkata ning nende osas tuleb piirkondadel teha oma otsused.
„Erakonna piirkonnajuhatused tegid vastavad otsused ja esitasid juhatusele 31 inimese nime, kes tuleks volikogu otsuse järgi erakonnast välja arvata. Juhatus arvestas otsuse tegemisel piirkonna juhatuste ettepanekuid ja soove ning arvas need inimesed erakonnast välja,“ sõnas Korb.
3. septembril tegi Keskerakonna volikogu avalduse, milles seisis, et erakonna programmi täitmiseks ja valijate ning erakonnakaaslaste usalduse hoidmiseks ei saa erakonna vastu kandideerivad inimesed jätkata Keskerakonnas. | Keskerakond arvas välja 31 erakonna vastu kandideerinut | https://www.err.ee/643854/keskerakond-arvas-valja-31-erakonna-vastu-kandideerinut | Keskerakonna juhatus arvestas esmaspäeval piirkondade ettepanekuid inimeste osas, kes kandideerisid kohalikel valimistel Keskerakonna nimekirjade vastu, ning arvas 31 inimest erakonnast välja. |